Vabariigi Valitsus 17.09.2021 nr 7-7/21-538
[email protected]
Kohtute haldamise nõukoja pöördumine seoses esimese ja teise astme kohtute 2022. aasta
eelarvega
Lugupeetud Vabariigi Valitsus
Kohtute seaduse § 41 lõike 2 kohaselt annab kohtute haldamise nõukoda eelneva seisukoha
kohtute aastaeelarvete kujundamise ning muutmise põhimõtete kohta. Riigieelarve seaduse
§ 35 lõike 3 kohaselt lisatakse Justiitsministeeriumi eelarve projekti juurde kohtute haldamise
nõukoja arvamus maakohtutele, halduskohtutele ja ringkonnakohtutele planeeritud vahendite
vastavuse kohta kohtute aastaeelarve kujundamise põhimõtetele.
Kohtute haldamise nõukoda leiab, et Justiitsministeeriumi poolt kohtute haldamise nõukoja
117. istungile esitatud 2022. aasta esimese ja teise astme kohtute eelarve projekt katab
kohtunike 2022. aasta palgafondi vajalikus suuruses ning kõrgemate riigiteenijate ametipalkade
seaduse (KRAPS) kohaselt kohtunike, kohtujuristide ja kohtunikuabide palkade indekseerimise
kulud. Kohtute haldamise nõukoda ei saa aga nõustuda KRAPS-iga mitteseotud kohtuametnike
tööjõukuludeks ettenähtud summadega, mis on eelarve projektis 2021. aasta tasemel. Kohtute
haldamise nõukoda on ka varasemalt juhtinud Vabariigi Valitsuse tähelepanu, et KRAPS-iga
mitteseotud kohtuametnike, keda on kohtuteenistujate hulgas enamik, palgatase on oluliselt
madalam kui sama väärtusega tööd tegevate ametnike palgatase 2020. aasta palgauuringu
andmete järgi. Palkade mahajäämus turuvõrdluses on eri gruppides 20–30%. Arvestades, et
kohtutesse lahendamiseks saabuvate asjade arv kasvas nii 2019. kui ka 2020. aastal ja kohtute
tugiteenuste tsentraliseerimine on suures osas juba ellu viidud, siis puuduvad kohtutel sisemised
ressursid kohtuametnike palkade tõstmiseks.
Kohtute haldamise nõukoda peab vajalikuks KRAPS-iga mitteseotud kohtuametnike
tööjõukulude tõstmist vähemalt 20% ja selleks 2022. aasta esimese ja teise astme kohtute
eelarve vastavat suurendamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Villu Kõve
Kohtute haldamise nõukoja esimees
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post
[email protected]
www.riigikohus.ee
VALITSUSKOMISJONI JA EESTI LINNADE JA V ALDADE LIIDU 202 2 . A RIIGIEELARVE LÄBIRÄÄKIMISTE PROTOKOLL september 202 1 Läbirääkimiste poolteks on Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valitsuskomisjon ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad . Pooled juhinduvad oma tegevuses Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtetest, põhiseaduse paragrahvidest 154 ja 157, Eesti Vabariigi seadustest, poolte poolt kinnitatud läbirääkimiste töökorrast , riigi eelarvestrateegia 20 2 2 -202 5 ja 202 1 riigieelarve läbirääkimistel arutletust ning otsustest ja käesolevate läbirääkimiste käigus vastu võetud otsustest. LÄBIRÄÄKIMISTE EESMÄRK JA LÄHTEALUSED Eesti Linna de ja Valdade Liidu ja valits usk omisjoni läbirääkimiste põhieesmärk on kohalikele omavalitsustele stabiilse, seadustele ning Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale põhineva tulubaasi kindlustamine, mis tagaks kohalikule omavalitsusele seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajaliku tulubaasi ning võimaldaks kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu. Eesti Linnade ja Valdade Liidu lähtealused läbirääkimistel: Kohaliku omavalitsuse osakaalu, otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel, kohalike omavalitsuste poolt osutatavate avalike teenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine. Riigikohtu üldkogu 2010. aasta 16. märtsi otsuse 2009. aasta lisaeelarve kohta (kohtuasi nr 3-4-1-8-09) seisukohad ning OECD ja CLRAE ettepanekud omavalitsuste finantsautonoomia suurendamiseks, partnerluse arendamiseks ja omavalitsuste koostöö suurendamiseks. Kohalike omavalitsuste tegevustingimuste kujundamisel, reformide kavandamisel ja läbiviimisel Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõttest lähtumine. Enamuse riigieelarvest eraldatavate toetuste integreerimine kohalike omavalitsuste tulubaasiga, mis jaotatakse maksutulude ja tasandusfondi kaudu. Taastada 2009. aastani kehtinud omavalitsuste spordi ja noorsootöö valdkonna ülesannete, koos nende kulude katteks kohalikku eelarvesse laekuva tulumaksu osa ja tasandusfondi taastamine 2009. aasta kärbete eelsele tasemele. Arvestades vahepealseid muudatusi kodualuse maa maksustamisel ja lisanduvate ülesannete täitmiseks tulumaksu eraldamise määra tõstmist näha alates 2022. aastast üksikisiku brutotulust tulumaksuna kohalikku eelarvesse laekuva osa määraks 12,18% koos tasandusfondi mahu proportsionaalse kasvuga. Kohalike omavalitsuste poolt täidetavate riiklike ülesannete eristamine õigusaktides ja rahastamine kulupõhiselt riigieelarvest. Kohalike omavalitsuste koostöö edendamiseks, haldussuutlikkuse tõstmiseks ning teenuste efektiivsemaks osutamiseks analüüsida seadusandlust ja täpsustada seda valdkondades, kus omavalitsuste koostöö on otstarbekam, kindlustades koostöö võimalikkuse erineva suurusega territooriumil ja erineva arvu omavalitsuste vahel. Omavalitsuspoliitika põhimõtete ja suundade avamine riigi strateegiadokumentides. KOHALIKE OMAVALITSUSTE EELARVE PÕHINÄITAJAD JA INDIKATIIVSED MAHUD Tabel 1. Kohalike omavalitsuste tulubaasi põhinäitajad * Prognoos LÄBIRÄÄKIMISTE TULEMUSED Tabel 2 . Omavalitsuste tulubaasi ja toetusfondi toetuste 202 2 RE eelnõu indikatiivsed mahud . 2021 eelarve ja lisaeelarve 2022 eelarve eelnõu ELVL esitatud lisavahendite taotlus 2022.a RE K okkulepe või eriarvamus 1. Tulubaas KOV tulumaksuosa 11,96% 11,96% 12,18% ELVL kokkulepe 2022.a osas, kuid eriarvamus RES perioodi 2023-2025 osas - tulumaksuosa kasv peaks jätkuma alates 202 3 vastavalt ELVLi ettepanekule 12,18%-ni alates 2023.a-st KOV tasandusfond koos muudest allikatest lisanduvate summadega 107,225 mln 107,302 mln ELVL eriarvamus: tasandusfond peaks suurenema 2. Toetusfond COVID-19 olukorrast tulenev tulubaasi stabiliseerimise toetus 16 mln - 30,0 mln ELVL märkus, et COVID-19-st põhjustatud olukorra halvenemisel võib taas tekkida vajadus tulubaasi stabiliseerimise toetuseks. Hariduse- ja noorsootöö valdkond Üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus , sh: 357,8 mln 35 7,8 mln 357,8 mln Kokkulepe ELVLi ettepanek h ariduse- ja noorsootöö valdkonna töörühmal e selgitada koostöös HTMga : metoodika, mille alusel toimub KOVide toetussumma vähenda mine õpilaste liikumisel omavalitsuste koolidest loodavatesse riigi gümnaasiumidesse; võimalusi koolilõuna toetus e suurenda miseks selliselt, et oma valituste koolilõuna maksumus oleks võrreldav riigi gümnaasiumi lõunaga. Õpetajate tööjõukulude toetus 288,2 mln Direktorite ja õppeala juhatajate tööjõukulude toetus 15,2 mln Koolilõuna toetus 24,15 mln Õppekirjanduse toetus 8,15 mln Õpetajate ja juhtide täiendkoolitus 1,95 mln Tõhustatud ja eritoe õpilastele tegevuskulu toetus 20,2 mln Huvitegevuse ja huvihariduse toetus 14,25 mln 10 ,25 mln E LVL e riarvamus Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus 15 mln 15 mln Lasteaiaõpetajate töötasud on proportsio naalselt seotud õpetajate töötasu kasvuga, selleks on vaja täiendavaid vahendeid lasteaia õpetajate töötasutoetuse tõstmiseks. Kokkulepe Õpilaskodude kohatoetus toime tulekuraskustes perede lastele 2000 eur per õpilane aastas 2000 eur per õpilane aastas Suurendada toime tuleku raskustes perede õppurite õpilaskodu kohatoetust. Kokkulepe Maakondlike õpilasürituste ja aine ühenduste, koolijuhtide ja õpetajate ühistegevuse ja täienduskoolituse toetus 1,6 mln 1,6 mln Kokkulepe Sotsiaalvaldkond Toimetulekutoetusteks (sh toime tulekutoetuse administreerimise hüvitis) 20,41 mln 17,55 mln Kokkulepe, kui toimetulekuvajadus suureneb, siis tagada riigi poolt täiendavad vahendid Raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenus 2,65 mln 2,65 mln Kokkulepe Matusetoetus 4 mln 4 mln Kokkulepe Asendus- ja järelhooldus teenuse toetus 18,03 mln 19 mln Omavalitsustelt oodatakse suuremat panustamist, kui seaduses sätestatud miinimum. Ette panek suurendada tekkiva vahe võrra toetust. Kokkulepe Kohalike teede hoid Kohalike teede hoiu valemipõhine toetus 29,3 mln 29,3 mln 45,5 mln ELVL eriarvamus: jätkata läbirääkimisi, teede toetuse kasv on omavalitsustele läbirääkimiste üks prioriteete, vajadus toetuse kasvuks järgnevatel aastatel. Projektipõhine toetus teede korrastamiseks (juhtumipõhine toetus) 20 mln 7 mln 10,2 mln ELVL e riarvamus. ELVL ettepanek toetuse jätkamiseks järgnevatel aastatel. Riiklikud ülesanded Perekonnaseisu ja rahvastikutoimingute hüvitis 1,127 mln 1,127 mln Kokkulepe 2. Eraldised toetustena Siseriiklikud kultuuri ja sporditoetused Maakonnaraamatukogude tegevustoetus 1,24 mln 1, 3 mln Kokkulepe Raamatukogude teavikute toetus 1,88 mln 1,88 mln Vähemalt 2020. aasta tase 1,88 mln Kokkulepe Muuseumide, orkestrite, teatrite toetused 1,8 mln 1,8 mln 2022. aastal jätkuvad tegevustoetused vähemalt senises mahus ca 1,8 mln Kokkulepe Regionaalsete tervisespordikeskuste arendamise toetus 600 000 600 000 600 000 eurot aastas Kokkulepe Multifunktsionaalsete, aasta ringi kasutatavate jalgpalli sisehallide rajamine 6 mln 6 mln - Treenerite tööjõukulude toetus 7,3 mln 7, 8 mln - Laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajate palgatoetus 2,7 mln 2,7 mln - Regionaalvaldkonna toetused COVID-19 eriolukorrast tulenev investeeringute toetus 30 mln - ELVL ettepanek arvestada ka omavalitsustega kui otsustatakse edaspidi toetusi eraldada. Maakondliku arendustegevuse toetus 2,06 mln 2,06 mln Kokkulepe Üleriigiliste omavalitsusliitude rahvusvahelise koostöö toetus ELVLile 119 000 60 000 KOV IKT toetus ELVLile 175 000 150 000 Kokkulepe 202 2 -202 5 RIIGI EEELARVESTRATEEGIASSE JA 202 2 . A RIIGIEELARVE EELNÕULE ESITATUD FISKAALSE MÕJUGA ETTEPANEKU TE SELGITUSED Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud Kohalike omavalitsuste tulubaas ja toetused ELVL e ttepanek 1 : Kohalikele omavalitsustele ülekantava tulumaksumäära tõstmine aastaks 2022 tasemele 12,18% brutotulust. KOVle laekuv füüsi lise isiku tulumaksu osa 11,96% . A rvestuslik summa 1 245 mln ehk + 22 mln eurot. Valitsuskomisjoni seisukoht: KOV-ide jaoks kujunes 2020. aasta COVID19-le vaatamata (või ka osaliselt selle tõttu) rahaliselt väga heaks aastaks ning prognooside kohaselt võib eeldada head tulude kasvu aastat ka 2021.a kohta. Omavalitsuste tulude head laekumist on toetanud nii riigieelarve otsesed lisameetmed 2020. ja 2021. aastatel (kogumahus 130+46 mln eurot), kui ka riigi majandus kesk konna tugevdamiseks suunatud meetmed. Nende meetmete toel kasvab kohalike omavalitsuste tulu maksu laekumine 2021. aastal 6,5% ja 2022. aastal 8,3% ning on aastaks 2025 ca 41% kõrgem kui oli aastal 2019. Riigi täiendav tugi majandusele on loonud hea pinnase kohalike omavalitsuste tulude kiireks kasvuks. ELVL-i seisukoht: Omavalitsute rahajääki mõjutavad 2020. aastal riigieelarvest majanduse elavdamise eesmärgil eraldatud investeeringud. Lisaks Tallinna linna poolt võetud laen summas 70 mln eurot ja KOV-ide võimalik kulude kokkuhoid. O sapoolte o tsus: Jätkata läbirääkimisi . ELVL e ttepanek 2 : COVID-19 eriolukorrast tulenevalt tulubaasi stabiliseerimise toetus. COVID-19 põhjustatud olukorra halvenemisel võib taas tekkida vajadus tulubaasi stabiliseerimise toetuseks (täiendavaks meetmeks). Vähemalt 2020. aasta tase 30,0 mln. Valitsuskomisjoni seisukoht: 2021. a lisaeelarvest eraldati KOV tulubaasi stabiliseerimiseks 15 mln ja investeeringute toetamiseks 30 mln. 2022. a riigieelarves selliseid meetmeid ei kavandata, sest ei eeldata COVID-19 leviku tõkestamiseks piirangute rakendamist. Osapoolte otsus : Kokkulepe, võetud teadmiseks. E LVL e ttepanek 3 : Suurendada kohalike teede hoiuks eraldatavate vahendite mahtu. R iigi poolt eraldatud vahendid teehoiu kulude katteks ei kata omavalitsuste tegelikku vajadust teehoiukulude katmiseks ja vajaliku teenustaseme täitmiseks. Hetkel olevate alusandmete põhjal vajadus. 2022. a vähemalt 45 mln eurot. 2021. aasta teisel poolel valmib teede audit peaks tooma välja iga aastase toetuse vajaduse kohalikele teedele. Valitsuskomisjoni seisukoht: Vastavalt RES 2021-2024 on kohalike teede hoiuks kavas eraldada valemipõhist toetust igal aastal 29,3 mln eurot. COVID-19 eriolukorrast tulenevalt eraldati 2020. aastal majanduse elavdamiseks eraldati täiendavalt toetusfondi kaudu 30 mln eurot KOVide üldiseks teehoiuks j uhtumipõhist toetust eraldati kokku 21,1 mln eurot, sh 14,1 mln eurot eriolukorrast tingitu na. MKM esitas taotluse juhtumipõhise toetuse taotluse summas 20 mln . Riigieelarve aruteludel valitsuses kinnitati riigieelarve eelnõus toetus summas 7 mln eurot. Osapoolte otsus: Jätkata läbirääkimisi. ELVL ettepanek 4 : Üldhooldusteenuse osaline rahastamine riigieelarvest, tulubaasi suurendamise või sihtotstarbeliste eraldistena. Üldhooldusteenuse hinnad tõusevad igal aastal ja sellega koos kasvavad KOVide kulutused teenuse rahastamiseks. Valitsuskomisjoni seisukoht: Eakate hoolekande korraldamine on alati olnud KOV ülesanne ja see ei ole muutunud. Hoolekande valdkonna eesmärk on olnud arendada eelkõige kodus elamist toetavaid teenuseid, et inimene saaks võimalikult kaua, iseseisvalt ja väärikalt elada oma enda kodus, kuid kvaliteetset teenust tuleb pakkuda ka hoole kande asutuses. Samuti vähendada inimeste osa kaalu üldhooldusteenuse kulude kandmisel. O sapoolte otsus: Jätkata läbirääkimisi. Eesmärk vähendada inimeste omaosalust hooldusteenuste eest tasumisel. Sotsiaalministeerium töötab välja alternatiivsed ettepanekud hoolduse rahastamiseks. ELVL ettepanek 5 : Võimaluste leidmine toetamaks KOV e ESF ja ERF vahenditest välja arendatud ja osutatud teenusmahtude (toetus raske ja sügava puudega lastele tugiisiku - , lapsehoiu- ja transporditeenuste osutamiseks) hoidmiseks Valitsuskomisjoni seisukoht: KOV sotsiaalteenuste korraldamine ja pakkumine on kohalike oma valitsuste ülesanne ning teenused peavad olema kättesaadavad kõigis kohalikes oma valitsustes. Sotsiaal ministeerium toetab KOVe struktuurivahenditest eelkõige teenuste arendamisel, aga teatud määral ka teenuste pakkumisel. Järgmisel struktuurivahendite perioodil planeerib Sotsiaal minis teerium toetada KOVe teenuste arendamisel ja teenuste kätte saadavuse parandamisel, kuid teenuste pakkumine on KOV ülesanne ning struktuuri vahenditest ei ole asjakohane teenuseid püsivalt rahastada . Osapoolte otsus: Läbirääkimised lõpetatud. ELVL ettepanek 6 : H aridustoetuse kasv, rahastamismudeli põhimõtete muutmine ja õpetajate töötasu kasv on jätkuvalt prioriteet. Riigieelarvelise haridustoetuse eraldamine koefitsientide alusel tekitab ebavõrdsust ja ei rahulda KOVide ootusi. Ühtne pearaha eraldamise alus I-III kooliastmeni ei arvesta erinevate kooliastmete tegelikke kulutusi. Haridustoetuse maht peab kujunema kuni 2012. aastani kehtinud valemi komponentide summast ja jaotus KOVide vahel kindlustama õppekava täitmise kõigil kooliastmetel. Õpetajate töötasu alammäär peab kasvama ennaktempoga 2022. aastal. 2022. aastal taastada õpetajate tööjõukulu toetuse vähemalt 20%-ne lõtk (hetlkel on see 17%). Õpetajate järelkasvu teemaga tuleb tegeleda komplekselt. Koolide juhtimiskulu toetus peab kasvama samas proportsioonis õpetajate tööjõukulu kasvuga. Toetame suunda, et pikema perspektiiviga muudatused st põhihariduse, alus- ja huvihariduse sihtotstarbeline toetuse lisamisest KOV tulubaasi. Valitsuskomisjoni seisukoht: Riigieelarvest antakse linnadele ja valdadele üldhariduskoolide pidamiseks toetust. Koolivõrgu kujundamine ja koolide eelarvete kulude katmine on koolipidaja vastutus. Omavalitsuse põhine õpetajate tööjõu-kulude koefitsient tagab väiksemate õpilaste arvudega kohalikele omavalitsustele 2021. a lisaraha 27,9 mln € so 10% õpetajate tööjõukuludest. Ka suuremat tuge vajavate laste õpetajate tööjõukulu toetuse aluseks on lisakoefitsiendid, mis tagab lisaraha 36,8 mln € so 13% õpetajate tööjõukuludest. ELVL ettepanek, et haridustoetuse maht peab kujunema 2012.aastani kehtinud valemi alusel on vastuolus ELVLi teise ettepanekuga lisada haridustoetus KOVi tulubaasi. Riigi eelarvelise toetuse andmiseks tuleb kokku leppida ajaraam ja läbi rääkida, millistel tingimustel see on võimalik. Muudatusega ei tohi kaasneda negatiivset mõju haridus- ja noortevaldkonnale, sh õpetaja palgale. Õpetajate töötasu kasv on prioriteet. Seadus kohustab riigieelarvest tagama sihtotstarbelise õpetajate tööjõukulude toetuse õpetajate töö¬tasu alammääradeks. Riigieelarveline toetus on loonud koolipidajale võimalused optimaalse kooli-võrgu puhul õpetaja töötasu kooli tasandil diferentseerida ja maksta õpetajale keskmise palgana vähemalt 17% õpetaja töötasu alammäärast enam. HTM on välja töötanud COVID kriisist väljumise meetmed, eraldanud koolipidajatele 2021.aastal täiendavaid ressursse enam kui 20 mln € (õpilünkade tasandamine, õpihuvilaagrid, digivõimekus, viiruse tõkestamise meetmed) ja esitanud lisataotluse jätkurahastuseks RESi. Õpetajate järelkasvu teema on haridusvaldkonna arengukava üks olulisemaid prioriteete. HTM kutsus kokku erinevaid partnereid hõlmava töörühma, kuhu kaasati ka ELVL esindaja. Tegevuse tulemusena valmib 2021. aasta lõpuks järelkasvu tagamise tegevuskava. Koolivõrgu, juhtimisstruktuuri ning koolijuhtide töötasude kokkulepped teeb koolipidaja. Koolijuhtide kompetentsimudel koostati kaasates omavalitsuste ja koolide esindajaid juba aastal 2012, kuid juhtide regulaarse hindamisega valdav osa koolipidajaid veel ei tegele. Osapoolte otsus: Jätkata läbirääkimisi. Õpetajate töötasu kasv on ühine priroteet. ELVL ettepanek 7 : Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuse kasv. Lasteaiaõpetajate töötasud on proportsionaalselt seotud õpetajate töötasu kasvuga, selleks on vaja täiendavaid vahendeid lasteaiaõpetajate töötasutoetuse tõstmiseks. Valitsuskomisjoni seisukoht: Alates 2017.a on kavandatud täiendav riigieelarveline toetus omavalitsustele lasteaiaõpetajate palgakasvu motiveerimiseks. Koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt lepivad lasteasutuse õpetaja palga alammääras kokku kohalike omavalitsusüksuste esindajad ja lasteasutuste õpetajate esindajad. Osapoolte otsus: Jätkata läbirääkimisi. ELVL ettepanek 8 : Suurendada vahendeid muinsuskaitseobjektide toetusteks ning rahvaraamatukogude teavikute soetamiseks ja raamatukogusüsteemi arendamiseks. Valitsuskomisjoni seisukoht: Kultuuriministeerium peab mälestiste omanike toetamist ja raamatukogude arendamist jätkuvalt prioriteetseks teemaks ja esita s sellesisulise lisataotluse. Riigi eelarvestrateegia aruteludel ei olnud võimalik ettepanekut toetada, sest riigi eelarvestrateegias ei leitud vastavas mahus vabu vahendeid. Osapoolte otsus: Jätkata läbirääkimisi. Muud ettepanekud tulubaasi täiendamise osas E LVL e ttepanek 1 : Tõsta toetusfondis kohalike ülesannete täitmiseks antavad sihtotstarbelised toetused hiljemalt aastaks 2022 KOV tulubaasi. Jaotada vastavad vahendid tulumaksu ja tasandusfondi kaudu. Kavandada toetuste üleandmise tingimused ja vastav ajakava 2022-2025 riigi eelarvestrateegias. Valitsuskomisjoni seisukoht: Rahandusministeerium toetab. Sihtotstarbeliste toetuste tulubaasi üleandmine sõltub ministeeriumite valmisolekust. O sapoolte otsus: Jätkata läbirääkimisi . ELVL ettepanek 2 : Laiendada omavalitsuste võimalusi tulu kogumiseks. Korrastada kohalike maksude süsteemi, täiendada kohalike maksude seadust (täiendada kohalike maksude loetelu (nt turistimaks, müügimaks). Valitsuskomisjoni seisukoht: Valitsuskabineti 13.05.2021.a otsuse kohaselt esitab Rahandusministeerium 2021. a IV kvartalis KOVide maksuautonoomia suurendamise ettepanekud. O sapoolte otsus: Jätkata läbirääkimisi . ELVL ettepanek 3 : Kaaluda infrastruktuuri tasu kehtestamist avalik-õigusliku tasuna ning laiendada planeerimis seaduse § 131 lõikes 2 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse kohustuste üleandmise õiguse kohaldamisala. Valitsuskomisjoni seisukoht: Valitsuskabineti 25.03.2021 otsusega tehti Rahandusministeeriumile ülesandeks töötada välja sotsiaalse taristu tasu õiguslikud lahendused, mis looks riiklikul tasandil ühtse raamistiku, kuidas huvitatud isikud saaksid osaliselt rahastada arenduste elluviimiseks vajalikke avalikke ehitisi ning mis tagaks kohaliku omavalitsuse üksustele võimaluse valdkonda kohalikul tasandil täpselt korraldada. O sapoolte otsus: Jätkata läbirääkimisi . ELVL ettepanek 4 : Riigil analüüsida uute taristuobjektide rajamiseks vajalike maapõuevarade mahtusid ja sobilike karjääride asukohti ning sätestada kord, mille alusel suunatakse kaevandamise keskkonnatasudest suurem osa kohalikule omavalitsusele. Valitsuskomisjoni seisukoht: Harjumaa maakonna ehitusmaavarade teemaplaneering, mille lähte ülesande valmistab ette KeM, on pidurdunud seni vahendite puudumise tõttu. Paralleelselt teostab Eesti Geoloogia teenistus uurimistöid maakondade kaupa selgitamaks uute taristuobjektide rajamiseks vajalike maa varade võimalikku kasutuselevõttu erinevates piirkondades. Kaevandamisõiguse tasude jätkusuutlikuma kontseptsiooni väljatöötamiseks on MKM moodustamas RAMi, MKMi, KeMi spetsialistidest koosnevat töörühma, et tulla välja põhjendatud uute tasudega ettepanekutega 2021 aasta lõpuks. Osapoolte otsus: Jätkata läbirääkimisi. Euroopa Liidu struktuurivahendite 2021 -2027 planeerimise ja CO2 kvootide müügist saadavate vahendite osas E LVL e ttepanek 1 : Euroopa Liidu struktuurivahendite 2021+ ja CO2 kvootide müügist saadavate vahendite planeerimisel näha ette nn „Rohepöörde“ meetmed omavalitsustele, mis toetaksid elukeskkonna „rohelisemaks“ muutmist. Samuti toetusmeetmed teede, tänavate, sildade, viaduktide, raudtee peatuste taristu jms. ehitamiseks ja renoveerimiseks; vee- ja kanalisatsioonisüsteemide EL nõuetega vastavusse viimiseks , liikuvuse parandamiseks, sh elektrisõidukite laadimistaristu rajamiseks, ühistranspordi veeremi soetamiseks, ühistranspordi jm aktiivsete liikumisviiside taristu rajamiseks. Valitsuskomisjoni seisukoht: EL 2021+ vahenditest jätka me ringmajanduse toetustega (sh korduskasutus, jäätmetekke vältimine, ringlussevõtt). EL SF-st oleme kavandamas meetmeid trammiliinide rajamise, multimodaalsete sõlmpunktide arendamise ning jalgrattateede põhivõrgustike ehitamise toetamiseks. Samuti on RRF-st planeeritud vahendid vesiniku kasutuselevõtu toetamiseks . Eelistame rattateede lahendusi, mis on suunatud tervikliku rattateede võrgustiku loomisele või nende ühendamisele. Toetame ettepanekut ühisvoolsete kanalisatsioonisüsteemide lahkvoolseks ehitamise toetamist. EL 2021+ vahenditest on planeeritud toetada kombineeritud sadeveesüsteemide sh. lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamist. Ehitus- ja taristuobjektide sademevee eelvoolud on osa taristuobjekti tervikust, mistõttu tuleks eelvool kavandada taristuobjekti projekteerimisel ning kulu arvestada taristuobjekti maksumuse osaks O sapoolte o tsus: Jätkata läbirääkimisi . Valitsuskomisjoni ettepanekud Ettepanek 1 : Viia sotsiaalteenuste ja -abi osutamise korrad kooskõlla sotsiaalhoolekande seadusega, selleks siduda teenuste ja muu abi saamine lahti puude raskusastme tuvastamise nõudest ning asendada see abivajaduse hindamisega vastavalt sotsiaalhoolekandeseaduses sätestatule. Eesti Linnade ja Valdade Liidu seisukoht: Kohalikud omavalitsused on asunud oma teenuste osutamise kordasid üle vaatama, et likvideerida võimalikud vastuolud sotsiaalhoolekande seadusega. Täielikult hindamispõhisele lähenemisele minek eeldab vajaliku hindamispädevuse ja töövahendite olemasolu. Vajalikud on ühtsete hindamisvahendite juurutamine, süsteemsed hindamispädevust ühtlustavad koolitused ja KOVide toetamine ühtse hindamispraktika kujundamisel. KOVi jaoks tähendab olukord, kus senised erivajadusega inimeste kodus elamist toetavad teenused on lahti seotud puude olemasolust, selget kulude suurenemist nii teenuste kui tööjõukulu osas. Teeme ettepaneku, et sama põhimõtet rakendataks ka riiklike teenuste ja toetuste puhul, mis seotaks puude määramisest lahti, et inimene ei peaks teenuse või toetuse saamiseks puuet taotlema, vaid ta saaks vajaduspõhiselt abi, nt rehabilitatsioon, abivahendid jne. O sapoolte otsus: Jätkata läbirääkimisi. Teema arutelu lisatakse SoM-ELVL koostööplaani. Ettepanek 2 : 2021. a toetusfondi teehoiu toetuse jaotamisel selgus, et osad KOVid on teede inventeerimise andmete alusel omaalgatuslikult vähendanud avalikus kasutuses erateede kilomeetreid. KOVide erinev käitumine teede andmete korrastamisel põhjustab KOVide vahel ebavõrdsust toetusraha jaotamisel, eelistades neid, kes andmed ei korrasta. Sõnastada teehoiu toetuse jaotuspõhimõtted järgmiselt: 2022. a toetuse jaotamisel vaadatakse kumb number on suurem, kas 2021. a alguse seisuga või 2022. a alguse seisuga avalikus kasutuses erateede kilomeetrid kokku. Toetusvahendite jaotamisel lähtutakse suuremast numbrist. 2023. a võetakse rahastamise aluseks ainult need avalikus kasutuses erateede kilomeetrid, millel on kehtiv leping (lepingu vormid täpsustame). Eesti Linnade ja Valdade Liidu seisukoht: Uus rahastamisvalem tuleks välja töötada ja kokku leppida hiljemalt 2021 aasta jooksul ning kuni uue valemi rakendumiseni lähtutakse senisest kokkuleppest 1:5 rahastamise alustest . Arutelu käigus kinnitati, et protsessile tuleb määrata kindel tähtaeg, et andmete korrastamine volikogude tasandil peab jõudma lõpule 2022 aasta novembriks. Seega 2023. a toetuse jaotamise alusandmetest jäetakse välja kõik lepinguta avalikus kasutuses olevad erateed. Leiti, et 1,5 aastat on piisav aeg andmete korrastamise läbiviimiseks . O sapoolte otsus: Kokkulepe . Ettepanek 3 : Kohalikule omavalitsusele ühistransporditeenuse toetuse käibemaksuga maksustamisel suureneb selle kulu käibemaksu võrra, s.o. 20%. Kui toetus makstakse omavalitsuse enda inimestele konkreetse hinnaga teenuse osutamiseks (nt tasuta transport), on tegemist hinnast sõltuva toetusega ehk teenuse ostmisega. EL käibemaksudirektiivi täitmiseks peab sellised toetused arvama maksustatava käibe hulka. Ühistranspordi valdkonnas 36 KOVi praktika ei vasta käibemaksuseaduse põhimõtetele. Kogumõju on 18,5 mln eurot ja mõju leevendamiseks tuleb ELVL-iga läbi arutada võimalikud leevendus-mehhanismid. Eesti Linnade ja Valdade Liidu seisukoht: Määruse kehtetuks tunnistamise mõjud tuleb kohalikele omavalitsustele hüvitada. O sapoolte otsus: Jätkata läbirääkimisi . 2021. a juunis esitatud ELVL ettepanekud on analüüsimisel. LISAMATERJALID Ülevaade detailsematest aruteludest töörühmades ja mittefiskaalsetest ettepanekutest on esitatud valdkondlike töörühmade materjalides ja protokollides , mis on leitavad Eesti Linnade ja Valdade Liidu veebilehelt: https://www.elvl.ee/riigieelarvelabiraakimised . Läbirääkimiste protokoll edastatakse allkirjastatuna Vabariigi Valitsusele, kes esitab selle koos 202 2 . aasta riigieelarve eelnõuga Riigikogule. (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab Riigihalduse minister, valitsuskomisjoni esimees (allkirjastatud digitaalselt ) Tiit Terik Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimees
Lisa 1. VABARIIGI VALITSUSE JA EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU RIIGIEELARVESTRATEEGIA 2022-2025 JA RIIGIEELARVE 2022
LÄBIRÄÄKIMISTE TÖÖRÜHMADE KOONDTABEL (info koondatud töörühmade toimumise järgselt 18.02.2021 ja uuendatud september 2021)
1. Rahanduse- ja maksupoliitika töörühma kokkuvõte .................................................................................................................................................................................. 1
2. Haridus- ja noorsootöö valdkonna töörühma kokkuvõte ........................................................................................................................................................................... 9
3. Töö-, sotsiaal- ja tervise valdkonna töörühma kokkuvõte ........................................................................................................................................................................ 16
4. Transpordi ja teede töörühma kokkuvõte ............................................................................................................................................................................................... 50
5. IKT töörühma kokkuvõte ......................................................................................................................................................................................................................... 67
6. Kultuuri ja spordi valdkonna töörühma kokkuvõte .................................................................................................................................................................................. 71
7. Keskkonna töörühma kokkuvõte ............................................................................................................................................................................................................. 81
8. Ruumi, elamumajanduse ja maade töörühm........................................................................................................................................................................................... 96
9. Lõimumise töörühma kokkuvõte............................................................................................................................................................................................................. 98
1. Rahanduse- ja maksupoliitika töörühma kokkuvõte (info koondatud seisuga 18.02.2021 ja uuendatud 08.09.2021)
Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Töörühma
nr ELVLi ettepanek Ministeeriumi seisukoht kokkulepe,
Ettepanek ja põhjendus
maksumusest eriarvamused
1. Kohalikele omavalitsustele ülekantava tulumaksumäära tõstmine KOV-ide jaoks kujunes 2020. aasta COVID19-le Jätkata läbirääkimisi
aastaks 2022 tasemele 12,18% brutotulust. vaatamata (või ka osaliselt selle tõttu) rahaliselt väga
Tõstes tulumaksumäära
heaks aastaks ning prognooside kohaselt võib
2009. a vähendati KOV üksustele laekuvat osa füüsiliste isikute 12,18% võttes arvutuse
eeldada head tulude kasvu aastat ka 2021.a kohta.
tulumaksust 0,53 protsendipunkti võrra 11,93%-lt 11,4%-le. Aastaks aluseks 2020. a
2020 on KOVle laekuv füüsilise isiku tulumaksu osa 11,96%, millest prognoosi 1 223 mln, Omavalitsuste tulude head laekumist on toetanud
2009.a kärpe taastamine on vaid 0,3 protsendipunkti ning ülejäänu on saame arvestuslikuks nii riigieelarve otsesed lisameetmed 2020. ja 2021.
määra muutus maamaksuvabastuse negatiivsete mõjude katteks (0,03 pp tulumaksu summaks aastatel (kogumahus 130+46 mln eurot), kui ka riigi
2014.a), ujumise algõpetuse ja tugiteenuste rahastamiseks (0,03 pp 1 245 mln ehk + 22 mln majanduskeskkonna tugevdamiseks suunatud
2018.a), jäätmehoolduse ja sotsiaalteenuste korralduse toetuseks (0,03 pp eurot meetmed. Nende meetmete toel kasvab kohalike
2019.a). omavalitsuste tulumaksu laekumine 2021. aastal
6,5% ja 2022. aastal 8,3% ning on aastaks 2025 ca
Seega 2009.a kärpest taastamata osa veel 0,23 protsendi-punkti.
41% kõrgem kui oli aastal 2019. Riigi täiendav tugi
majandusele on loonud hea pinnase kohalike
omavalitsuste tulude kiireks kasvuks.
1
2. COVID-19 eriolukorrast tulenevalt tulubaasi stabiliseerimise 2021. a lisaeelarvest eraldati KOV tulubaasi Vastavalt olukorrale
toetus. stabiliseerimiseks 15 mln ja investeeringute tullakse teema
Vähemalt 2020. aasta
toetamiseks 30 mln. 2022. a riigieelarves selliseid juurde tagasi
COVID-19 põhjustatud olukorra halvenemisel võib taas tekkida vajadus tase 30,0 mln
meetmeid ei kavandata, sest ei eeldata COVID-19
tulubaasi stabiliseerimise toetuseks (täiendavaks meetmeks).
leviku tõkestamiseks piirangute rakendamist.
3. Rahandusministeerium on 10.09.2020 kirjas nr 5-1/6165-1 asunud Jätkata läbirääkimisi
seisukohale, et käibemaksuseaduse (KMS) § 12 lõike 2 alusel
ELVL kiri 29.10.2020.a 2021. a juunis esitatud ELVL ettepanekud on
kehtestatud määrus nr 41 ja selle volitusnorm tuleb tervikuna
Riigikogu analüüsimisel.
kehtetuks tunnistada, millega ei saa nõustuda (Tallinna
rahanduskomisjonile.
Linnavalitsuse kiri 05.10.2020 nr Õ-1/2328 – 2).
Kohalikule omavalitsusele ühistransporditeenuse toetuse käibemaksuga
maksustamisel suureneb selle kulu käibemaksu võrra, s.o. 20%. Käibe- ELVL ei ole seaduse
maksusumma tuleks arvestada kas toetuse või piletite hüpoteetilise muudatuse mõjuanalüüsi
müügihinna põhjal. Käibemaksu saaks riik, s.t. kohalikule omavalitsusele näinud.
on see kulu. Kui samas olukorras oleks riik, siis peaks riik toetuse andjana
Arvestuslik vajadus
küll suurendama toetussummat 20% võrra, kuid riik saaks selle oma
kokku ca 30 mln € (sh
ühingult käibemaksuna tagasi. Seega tähendaks käibemaksu lisamine
KOV ühistransport ca
riigile käibemaksuraha ühelt eelarverealt teisele kandmist, mis ei too kaasa
16 mln, huviharidus max
vara vähenemist.
1 mln)
Kohaliku omavalitsuse üksusele tooks analoogne olukord kaasa likviidsete
14 mln riigi poolt toetus
varade vähenemise ja riigi rikastumise selle arvelt.
ühistranspordi keskused.
Toetusel põhinevate avalike teenuste osutamise mudelite erineva maksu- Hinnanguliselt on mõju
mõju korral ei saaks rääkida tasakaalust riigi ja kohaliku omavalitsuse
üksnes Tallinnale 15 mln
vahel, kui negatiivne finantsmõju oleks kohalikule omavalitsusele suurem
eurot täiendavat kulu
ja see mõju tooks kaasa positiivse finantsmõju riigile.
Määruse kehtetuks tunnistamise mõjud tuleb kohalikele
omavalitsustele hüvitada.
4. Tõsta toetusfondis kohalike ülesannete täitmiseks antavad Rahandusministeerium toetab. Sihtotstarbeliste Jätkata läbirääkimisi
sihtotstarbelised toetused hiljemalt aastaks 2022 KOV tulubaasi. toetuste tulubaasi üleandmine sõltub
Jaotada vastavad vahendid tulumaksu ja tasandusfondi kaudu. ministeeriumite valmisolekust.
Kavandada toetuste üleandmise tingimused ja vastav ajakava 2022-
2025 riigi eelarvestrateegias lähtudes Vabariigi Valitsuse ja Eesti
Linnade ja Valdade Liidu 2021. aasta riigieelarve läbirääkimistel
väljendatud seisukohtadest.
Vabariigi Valitsus otsustas 21. septembri 2017 kabinetinõupidamisel tõsta
toetusfondis kohalike ülesannete täitmiseks antavad sihtotstarbelised
2
toetused hiljemalt aastaks 2021 KOV tulubaasi jaotades vastavad
vahendid tulumaksu ja tasandusfondi kaudu. 2021-2024 riigi eelarve-
strateegias ning 2021. aasta riigieelarve eelnõus vastavasisulisi muudatusi
ei ole kavandatud.
5. Dividendi tulumaks Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on ette Jätkata läbirääkimisi
nähtud Rahandusministeeriumile ülesanne
Jaotada vähemalt osa (nt sama määr kui füüsilise isiku tulumaksu Riigieelarve strateegias
analüüsida KOVidele ettevõtluskeskkonna
puhul) juriidilise isiku poolt dividendidelt makstavast tulumaksust on 2022. aastakse
arendamist ja võimalust eraldada osa juriidilise isiku
kohalikele omavalitsustele. prognoositud 381,0 mln
tulumaksust töökohtade järgi.
eurot. Kui lähtuda, et
Fiskaalne detsentraliseerimine on kooskõlas subsidiaarsuspõhimõttega,
KOVle arvestuse aluseks
suurendab avaliku sektori kulutuste ja objektiivsete vajaduste vastavust
on 50%, siis TM 12,18%
ning tugevdab demokraatiat. Suureneb KOVide finantsvõimekus,
korral oleks tulumaksu
jätkusuutlikkus, pakutavate hüvede kvaliteet, võime täita KOV üksustele
suuruseks 23,2 mln
seadusega pandud kohustusi. KOV üksustele tekib täiendav stiimul
eurot.
ettevõtluse soodustamiseks.
6. Mitteresidendist füüsiliste isikute ja pensionidelt maksatav tulumaks. Koostöös Siseministeeriumiga peab üle vaatama Jätkata läbirääkimisi
töötamise õiguslikuid alused ja Maksu- ja
Muuta tulumaksuseadust ja näha ette tulumaksuosa eraldamine Mitteresidentide
Tolliametiga maksuresidentsuse põhimõtted. Eestis
KOVidele ka mitteresidendist füüsiliste isikute makstud tulu- makstud tulumaks vajab
ajutiselt tööd tegeva inimese eest tulumaksu
maksust ja pensionidelt makstud tulumaksust. siseministeeriumiga
saamise eelduseks on KOVi kohustused avalikku
täpsustamist.
Mitteresidendist füüsilised isikud elavad vastava KOVi territooriumil ja teenust osutada ja isikul peab olema
kasutavad selle KOVi taristut ning teenuseid. Seega tuleks ka nende rahvastikuregistri järgne elukoha aadress.
makstavalt tulumaksult osa kanda KOVile, kus vastav isik on
registreeritud.
7. Pensionidelt maksatav tulumaks. Eeldab poliitilist valmisolekut. Jätkata läbirääkimisi
Eakate osakaal KOVide elanikkonnast suureneb järk-järgult seoses
demograafiliste muudatustega. Seoses sellega lasub KOVidel ka edaspidi
suurem koormus eakatele suunatud teenuste ja taristu arendamisel,
mistõttu peaks ka pensionidelt makstavast tulumaksust osa laekuma
vastavale KOVile, kelle elanike registris on pensioni saaja.
8. Käibemaks Käibe tekkimist on üha keerukam seostada Jätkata läbirääkimisi
KOViga. Väga suur käive toimub interneti kaudu,
Osa käibemaksust (nt 2% maksustatavalt käibelt) eraldada Arvestuse aluseks on
mida ei saa KOVidega seostada.
kohalikele omavalitsustele. võetud 2019. a laekunud
käibemaksu summa. Ca 85% käibemaksust laekub Harjumaalt kui
KOV üksustele tekib täiendav stiimul ettevõtluse soodustamiseks.
Arvestuslikult on 2% arvestada ettevõtete peakortereid. Sellisel alusega ei
käibelt 248 mln € ole mõtet aga KOVidele raha eraldada.
3
2009. aasta majanduskriisi ajal rakendas riik täiendavat maksukoormust,
et katta eelarve puudujääki. Tõsteti käibemaksu, meede pidi olema kriisi
leevendamiseks ja majandusolukorra normaaliseerudes pidi endine
maksukoormus taastatama. Samal ajal ei ole praegu maksude hulgas
ühtegi sellist, mis otseselt motiveeriks omavalitsusi investeerima ette-
võtluskeskkonna loomisesse või selle parandamisse. Teatud osa
käibemaksu laekumisel KOV-ile oleks kasu ettevõtluskeskkonna arenda-
misest otseselt nähtav ja tuntav. Lisaks kaotati kohalike maksude
seadusest ka võimalus kehtestada KOVi haldusterritooriumil
müügimaksu.
9. Korrastada kohalike maksude süsteemi, täiendada kohalike Jätkata läbirääkimisi
maksude seadust (täiendada loetelu).
Valitsuskabineti 13.05.2021.a otsuse kohaselt esitab
Laiendada omavalitsuste võimalusi tulu kogumiseks. Täiendada kohalike Rahandusministeerium 2021. a IV kvartalis
maksude loetelu (nt turistimaks, müügimaks) juriidiliselt korrektses KOVide maksuautonoomia suurendamise
maksuvaidlusi välistavas sõnastuses, et laiendada omavalitsuste võimalusi ettepanekud.
tulu kogumiseks. Kohalike maksude seaduse sõnastus vajab ajakohas-
tamist viimaks see vastavusse teiste õigusaktidega. Kohalike maksude
osakaal omavalitsuste tuludest on madal, mis on osaliselt tingitud
objektiivsetest asjaoludest (näiteks administreerimiskulud), kuid teisalt on
valitsuse sekkumise tulemusena vähendatud kohalike omavalitsuste
võimalusi (paadi- ja müügimaksu kaotamine). Näha muudatused ette
vähemalt 5 aastat enne nende tegelikku rakendamist, andes sellega
turuosalistele piisava ajavaru sellega ennetavaks kohanemiseks.
10. Pikendada hetkel kaheks aastaks 80%-ni tõstetud Riigikogu võttis vastu KOFS muudatuse. Jätkata väiksemas
netovõlakoormuse piiri veel vähemalt 5 aasta võrra 2026. aastani Netovõlakoormuse ülempiiri (olenevalt kumb töörühmas
(kaasa arvatud). järgmisest on suurem) reegli rakendamine:
Majanduse ja KOV tulude taastumine võtab aega ning COVID kriisi • 2020–2024. a 10 kordne põhitegevuse tulem
kestvus ei ole etteaimatav. Arvestada tuleb ka 2020. aastal võetud laenu- või 80% põhitegevuse tuludest;
kohustuste tagasimakse tähtaegu, laenulepingud sõlmitakse tavaliselt 7-10 Seaduse muudatuse
aastaks • 2025. a 9 kordne põhitegevuse tulem või 75%
eelnõu Riigikogus
põhitegevuse tuludest;
• 2026. a 8 kordne põhitegevuse tulem või 70%
põhitegevuse tuludest;
• 2027. a 7 kordne põhitegevuse tulem või 65%
põhitegevuse tuludest;
4
• 2028. a 6 kordne põhitegevuse tulem või 60%
põhitegevuse tuludest.
11. Kaaluda infrastruktuuri tasu kehtestamist avalik-õigusliku tasuna Valitsuskabineti 25.03.2021 otsusega tehti Jätkata läbirääkimisi
ning laiendada planeerimisseaduse § 131 lõikes 2 sätestatud Rahandusministeeriumile ülesandeks töötada välja
kohaliku omavalitsuse üksuse kohustuste üleandmise õiguse sotsiaalse taristu tasu õiguslikud lahendused, mis
kohaldamisala. looks riiklikul tasandil ühtse raamistiku, kuidas
huvitatud isikud saaksid osaliselt rahastada
Oluline on ühtse mudeli olemasolu, et juba äriplaane koostades oleks
arenduste elluviimiseks vajalikke avalikke ehitisi
selge, millise kuluga tuleb arvestada. Ei saa pidada mõistlikuks ja
ning mis tagaks kohaliku omavalitsuse üksustele
ökonoomseks olukorda, kus kõik omavalitsused ise leiutavad
võimaluse valdkonda kohalikul tasandil täpselt
finantseerimise põhimõtteid, ühtlasi on läbi vaidlemata, milline on õiglane
korraldada.
ja proportsionaalne kaasfinantseeringutasu. Nimetatud teema puudutab
lisaks teedele ja tehnovõrkudele ka sotsiaalse infrastruktuuri rajamist.
Omavalitsusele jääb paindlikus alles, ei ole kohustus valida varianti, kus
arendaja kaasfinantseerib taristu rajamist vaid saab leppida kokku selles, et
arendaja rajab arendusala teenindamiseks vajaliku taristu 100% ise.
Ühtlustatud valikupõhimõtted on see, mida tegelikult ehitusettevõtjad/
kinnisvaraarendajad avalikult sektorilt ootavad. Lisaks sellele selge-
piirilisemad valikupõhimõtted vähendavad kindlasti ka korruptsiooni-
ohtlikke olukordi. Võimalik regulatsioon reguleeriks vaid neid juhtumeid,
kus omavalitsused soovivad leppida kokku selles, et taristu rajamise
asemel tuleb mingis osas selle rajamist finantseerida.
12. Detailplaneeringute menetluses arendaja kohustusena detail- Seadusandluse Riigikogu menetluses oleva planeerimisseaduse Jätkata läbirääkimisi
planeeringualadega seotud avalikult kasutatavate teede- ja muutmine/täiendamine muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
tehnovõrkude kaasfinantseerimise tasu määratlemiseks muutmise seadusega (378 SE) kehtestatakse reegel,
normdokumendi väljatöötamine et KOV võib detailplaneeringust huvitatud isikuga
sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab
Planeerimisseaduse § 131 alusel võiks töötada välja ühtsed põhimõtted,
kohustuse detailplaneeringukohaste ja
kuidas toimub arendustest huvitatud koostöös detailplaneeringukohaste
planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike
avalikuks kasutuseks määratud teede ja tehnovõrkude ehitamine ning
ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste
haljastuse rajamine.
väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude
Linna nägemuse kohaselt on võimalik lahendada detailplaneeringukohaste täielikuks või osaliseks kandmiseks.
rajatiste ehitamist neljal viisil:
1. Kohalik omavalitsus projekteerib ja ehitab ise vajaliku infrastruktuuri,
kaasamata arendaja finantseerimist;
2. Kohalik omavalitsus projekteerib ja ehitab vajaliku infrastruktuuri,
kaasab arendajad (osalisel) finantseerijana;
5
3. Arendaja projekteerib ja ehitab ise vajaliku infrastruktuuri ja pärast
valmimist annab kohalikule omavalitsusele üle või seatakse oma-
valitsuse kasuks isiklik kasutusõigus avaliku kasutuse tagamiseks;
4. Kombinatsioon punktidest 2 ja 3. Suurte arenduste puhul võib olla
vajalik mingis osas rakendada nii seda, et omavalitsus ise rajab midagi
kui ka seda, et mingis osas jääb arendajate enda teha.
Linna hinnangul on varianti 2 võimalik rakendada juhtudel, kui oma-
valitsusel on endal kavas rajada uut taristut või olemasolevat rekonst-
rueerida ning seeläbi kasvab ka arendaja arenguala väärtus. Suuremad
kinnisvaraarendajad aktsepteerivad põhimõtet, et kaasfinantseeritakse
objektide projekteerimist ja ehitamist, kuid oluline on ühtse mudeli
olemasolu, et juba äriplaane koostades oleks selge, millise kuluga tuleb
arvestada. Ei saa pidada mõistlikuks ja ökonoomseks olukorda, kus kõik
omavalitsused ise leiutavad finantseerimise põhimõtteid, ühtlasi on läbi
vaidlemata, milline on õiglane ja proportsionaalne kaasfinantseeringutasu.
Nimetatud teema puudutab lisaks teedele ja tehnovõrkudele ka sotsiaalse
infrastruktuuri rajamist. Omavalitsusele jääb paindlikus alles, ei ole
kohustus valida varianti, kus arendaja kaasfinantseerib taristu rajamist vaid
saab leppida kokku selles, et arendaja rajab arendusala teenindamiseks
vajaliku taristu 100% ise. Ühtlustatud valikupõhimõtted on see, mida
tegelikult ehitusettevõtjad/kinnisvaraarendajad avalikult sektorilt ootavad.
Lisaks sellele selgepiirilisemad valikupõhimõtted vähendavad kindlasti ka
korruptsiooniohtlikke olukordi. Võimalik regulatsioon reguleeriks vaid
neid juhtumeid, kus omavalitsused soovivad leppida kokku selles, et
taristu rajamise asemel tuleb mingis osas selle rajamist finantseerida.
1.juulil 2015 jõustunud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse peamiseks
eesmärgiks oli ehitus- ja planeerimisvaldkonna menetluste lihtsustamine.
Seetõttu on võimalik paljudel juhtudel loobuda detailplaneeringu koosta-
misest, kuivõrd tegemist on aeganõudvama protsessiga ning võimalik
ehitusõigus anda projekteerimistingimustega. Seda eeldusel, et üldplanee-
ringus on vajalikud tingimused määratud ning tegemist on planeerimis-
seaduses sätestatud juhtumiga, mil kohalik omavalitsus võib detailplanee-
ringukohustusega alal loobuda detailplaneeringu koostamise nõudest.
Kuna täna ei ole seaduses sätestatud võimalust, et planeerimisseaduse §
131 kohase lepingu võib projekteerimistingimuste menetlemise käigus
sõlmida, siis selles osas tuleks samuti seadusi täiendada. Lisaks tuleb
planeerimisseaduses täpsustada objektide loetelu, mille ehitamist on
6
võimalik delegeerida arendusest huvitatud isikule. Täna on antud võima-
lus delegeerida teede ja seda teenindavate rajatiste ehitamist, kuid loetelus
peaksid kindlasti olema ka sotsiaalobjektid (lasteaed vms sarnane), pargid,
mänguväljakud. Selgema volitusnormi olemasolu annaks võimaluse
sõlmida ka lihtsamalt kaasfinantseerimise kokkuleppeid.
Tallinna linn on tellinud ASilt PricewaterhouseCoopers Advisors uuringu
kaasfinantseerimise tasu arvutamise valemi väljatöötamiseks, mille
alusel korraldada omavalitsuste ja arendajate vahelises koostöös detail-
planeeringualadele juurdepääsuks piirkonna arengu seisukohalt oluliste
teede ja tehnovõrkude rajamist. Kuid nimetatud valem vajab ühtlustamist
riigi tasandil, et kõiki planeeringualade arendajaid kohelda võrdsetel alustel
ning anda piirkonnale seeläbi olulist lisandväärtust ja korrastatud
linnaruumi või avalikku keskkonda.
13. Jätkata läbirääkimisi tasandusfondi valemi täiustamiseks. Rahandusministeerium ootab konkreetseid Jätkata läbirääkimisi
ettepanekuid.
Tasandusfond peaks rohkem arvesse võtma regionaalseid erinevusi.
14. Eraldada Tallinna linnale vahendid riiklike esindusülesannete Riigiasutused korraldavad ise enda üritused ja Jätkata läbirääkimisi
täitmisega kaasnevate kulutuste katteks. tasuvad vastavad arved. Kui Tallinna linn annab
Vajab analüüsi.
ürituseks loa, tuleks läbi rääkida ka kulude katmine.
Tallinna linn kui pealinn peab sageli täitma esindusfunktsioone. Erinevate
Üha levinum on skeem, et riigiasutused tellivad
riiklike sündmuste organiseerimisega kaasnevad kulutused. Võiks kokku
teistelt töid ja maksavad selle eest.
leppida fikseeritud summas aasta kohta. Kui sarnaseid esindusfunktsioone
tuleb täita mõnel muul KOVil, siis tuleks ka vastavale KOVile ette näha Samuti peab KOV arvestama, et mitmed riiklikud
toetus kulude vähemalt osaliseks katmiseks. üritused toovad piirkonnale lisaks kuludele ka tulu
15. Tagada Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010 kohtuotsuse nr 3-4-1-8- Riigieelarve seaduse § 51 määratleb riiklike Jätkata läbirääkimisi
09 täitmine. ülesannete rahastamise põhimõtted. Riigikohtu
lahendi otsus on valitsuse poolt loetud täidetuks.
Antud Riigikohtu otsusega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks
Uute ülesannete andmisel ning ülesannete
selliste õigust loovate aktide andmata jätmine, mis sätestaksid, millised
muutmisel on ülesannete liigitamist ja vastavalt
seadusega kohaliku omavalitsuse üksustele pandud kohustused on oma-
ülesande loomusele rahastuse tagamist järgitud.
valitsuslikud ja millised riiklikud ja eristaksid kohaliku omavalitsuse
üksustele kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ja korraldamiseks ette Riigikohtu otsus ei näe üheski vormis ette õigusakti
nähtud raha riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast ning näeksid andmist, mida ELVL on oma taotluses esitanud.
ette kohaliku omavalitsuse üksustele seadusega pandud riiklike kohustuste
rahastamise riigieelarvest.
Tegelikkuses on andmata õigusakt millega on määratud omavalitsuste
tulud KOKS'iga sätestatud omavalitsuslike ja kohalikule omavalitsusele
ainuomaste ülesannete täitmiseks.
7
16. Näha riigieelarves ette vahendid maamaksu vähenemise Tallinn: 0,37 mln eurot Rahandusministeerium toetab. Plaanis on esitada Jätkata läbirääkimisi
kompenseerimiseks kohalikele omavalitsustele. +0,3 mln, kokku RES taotlus.
670 000 eurot. Kuusalu
Eesti maismaa pindalast on 31.12.2018 seisuga kaetud kaitstavate
vald 175 969 eurot,
loodusobjektidega 18,8% (816 556 ha). Kaitsealade kogupindalast on
Vihula vald 165 174
71% riigiomandis, 27% eraomandis, 1% avalik-õiguslikus omandis ja 1%
eurot ja Suure-Jaani
munitsipaalomandis.
vald 120 917 eurot.
01.01.2021 jõustub maamaksuseaduse muudatus, mille kohaselt
Ca 80% KOV-ides on
veeseaduse § 118 alusel sätestatud kalda või ranna veekaitsevööndi maalt
looduskaitsealadest
makstakse maamaksu 50 protsenti maamaksumäärast.
tingitud maamaksu
Sellest tulenevalt väheneb Tallinna linnas kogutav maamaks vähenemine üle 1000
hinnanguliselt 300 000 eurot. euro.
Mõju KOV eelarvetele: Iga-aastaselt jääb KOV-idel looduskaitsealade Iga-aastaselt jääb KOV-
maksusoodustuste tõttu saamata ca 3,1 mln eurot , millest 1,6 mln idel looduskaitsealade
moodustavad maksuvabad sihtkaitsevööndi alad ning 1,5 mln 50% maksusoodustuste tõttu
maksuvabastusega piiranguvööndi alad. Kõige suuremad „kaotajad“ on saamata ca 3,1 mln eurot
Tallinna linn (367 822), Kuusalu vald (175 969), Vihula vald (165 174) ja , millest 1,6 mln
Suure-Jaani vald (120 917). Ca 80% KOV-ides on looduskaitsealadest moodustavad maksu-
tingitud maamaksu vähenemine üle 1000 euro. vabad sihtkaitsevööndi
alad ning 1,5 mln 50%
Looduskaitsealadest tingitud maamaksu vähenemist KOVidele otseselt ei
maksuvabastusega
kompenseerita. Tasandusfondi jaotamisel arvestatakse KOVi väiksema
piiranguvööndi Üks
maamaksulaekumisega ning saamata jääva maamaksu tõttu on
tasandusfond suurem . Tasandusfondi mitte saava KOVi jaoks selline kõige suurem kaotaja on
Tallinna linn, kus maa-
võimalus puudub.
maksu vähenemine on
Ettepanek on, et raha laekuks KOV-ile eraldi reana. 0,37 mln eurot. Seoses
veeseaduse jõustumisega
uuest aastast väheneb
laekuv maamaks
järgmisel aastal veel ca
0,3 mln eurot.
8
2. Haridus- ja noorsootöö valdkonna töörühma kokkuvõte (info koondatud seisuga 18.02.2021 ja uuendatud 20.09.2021)
Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused
Töörühma kokkulepe,
ELVLi ettepanek Ministeeriumi seisukoht
nr Ettepanek ja põhjendus eriarvamused
maksumusest
1. Haridustoetuse kasv ja õiglane jaotamine on KOVide 1) Riigieelarvest antakse linnadele ja valdadele Kokkulepe:
jaoks oluline: üldhariduskoolide pidamiseks toetust.
Vähemalt 2021. 1) Toetame suunda, et pikema
Koolivõrgu kujundamine ja koolide eelarvete
1) Kehtiv hariduse rahastamismudel vajab muutmist. Töötada aasta tase 357,8 + perspektiiviga muudatused st
kulude katmine on koolipidaja vastutus.
välja üldhariduse rahastamismudel, mis arvestab õppekava, 30,25 mln põhihariduse, alus-ja huvihariduse
õpetajate alampalgamäärasid ning klassitäituvust, mitte ei 2) Omavalitsuse põhine õpetajate tööjõukulude sihtotstarbeline toetus tulubaasi ja
lähtu riigieelarvelise haridustoetuse eraldamisel koefitsient tagab väiksemate õpilaste arvudega keskhariduse vastutus riigile ja koostöö
koefitsientidest. kohalikele omavalitsustele 2021.aastal lisaraha keskhariduse õppekohtade osas
27,9 mln € so 10% õpetajate tööjõukuludest. KOVide ja eraõiguslike juriidiliste
Jätkata läbirääkimisi haridustoetuse lisamisest KOV tulubaasi,
Ka suuremat tuge vajavate laste õpetajate isikutega toimuks samal ajal.
sh millistel alustel.
tööjõukulu toetuse aluseks on lisakoefitsiendid, Muudatuste eelduseks on, et õpetajate
Põhjendus: mis tagab lisaraha 36,8 mln € so 13% õpetajate töötasu läbirääkimiste protsessi
tööjõukuludest. arengud ja põhihariduse korralduseks
1) Riigieelarvelise haridustoetuse eraldamine koefitsientide
riigieelarvelise rahastuse jaotus
alusel tekitab ebavõrdsust ja ei rahulda KOVide ootusi. 3) ELVL ettepanek, et haridustoetuse maht
tulubaasis on kokku lepitud.
Ühtne pearaha eraldamise alus I-III kooliastmeni ei arvesta peab kujunema 2012. aastani kehtinud valemi
Tegevuskulude arvelduse arengute osas
alusel on vastuolus ELVLi teise ettepanekuga
erinevate kooliastmete tegelikke kulutusi. Haridustoetuse tuleb leida omavalitsuste vahelised
lisada haridustoetus KOVi tulubaasi.
maht peab kujunema kuni 2012. aastani kehtinud valemi kokkulepped.
komponentide summast ja jaotus KOVide vahel 4) Riigieelarvelise toetuse andmiseks tuleb
kindlustama õppekava täitmise kõigil kooliastmetel. kokku leppida ajaraam ja läbi rääkida, millistel
tingimustel see on võimalik. Muudatusega ei
2) KOVidele on oluline, et nende roll ning otsustusõigus
tohi kaasneda negatiivset mõju haridus- ja
kohaliku hariduselu korraldamisel kasvaks.
noortevaldkonnale, sh õpetaja palgale.
2. Õpetajate töötasu kasv on jätkuvalt prioriteet. 1) Õpetajate töötasu kasv on prioriteet. Seadus Kokkulepe:
kohustab riigieelarvest tagama sihtotstarbelise
1) Õpetajate töötasu alammäär peab kasvama ennaktempoga 1) Õpetajate töötasu kasv on
õpetajate tööjõukulude toetuse õpetajate
2022.aastal. haridusvaldkonna arengukavas kokku
töötasu alammääradeks. Riigieelarveline toetus
lepitud ühine priroteet. Eesmärgiks on
2) 2022. aastal taastada õpetajate tööjõukulu toetuse vähemalt on loonud koolipidajale võimalused optimaalse
väärtustada õpetajaametit, tagada
20%-ne lõtk (hetlkel on see 17%). koolivõrgu puhul õpetaja töötasu kooli tasandil
õpetajate järelkasv ja üldhariduskoolide
3) Õpetajate järelkasvu teemaga tuleb tegeleda komplekselt. diferentseerida ja maksta õpetajale keskmise
õpetajate keskmine palk vähemalt
palgana vähemalt 17% õpetaja töötasu
120% Eesti keskmisest. Selleks tuleb
4) Koolide juhtimiskulu toetus peab kasvama samas alammäärast enam.
kavandada 2022.a. riigieelarves ja
proportsioonis õpetajate tööjõukulu kasvuga.
2) HTM on välja töötanud COVID kriisist
Põhjendus: väljumise meetmed, eraldanud koolipidajatele
9
1) Õpetajate töötasu kasvu ei tohi teha teiste haridustoetuste 2021.aastal täiendavaid ressursse enam kui 20 järgnevate aastate RESi protsessis
või tööjõukulude toetuse lõtku arvelt. mln € (õpilünkade tasandamine, õpihuvilaagrid, täiendav lisaraha.
digivõimekus, viiruse tõkestamise meetmed) ja
2) Koolidel on kasvanud vajadus õpetajate täiendavateks lisa- 2) Toetame COVID kriisist väljumise
esitanud lisataotluse jätkurahastuseks RESi.
tasudeks seoses suurenenud töökoormusega sh osalise meetmete jätkurahastust.
distantsõppe ja/või hübriidõppe korraldamisega. 3) Õpetajate järelkasvu teema on
3) Õpetajate järelkasvu tagamise
haridusvaldkonna arengukava üks olulisemaid
3) Õpetajate puudus on kasvamas, eriti loodus- ja täppis- tegevuskava ja selle rakendamine
prioriteete. HTM kutsus kokku erinevaid
teaduste ning tehnoloogia (LTT) ainevaldkonnas, koostöös räägitakse ELVLiga läbi.
partnereid hõlmava töörühma, kuhu kaasati ka
ülikoolidega tuleb leida lahendused.
ELVL esindaja. Tegevuse tulemusena valmib 4) Toetame pädevate ja motiveeritud
4) Arvestades koolijuhtide vastutust ja kompetentsimudelit 2021. aasta lõpuks järelkasvu tagamise koolijuhide ja haridusjuhtide arengut ja
vajab juhtimiskulu toetus tõstmist. tegevuskava. koolipidajate võimekust, jätkame
ühiselt kavandatud tegevusi.
4) Koolivõrgu, juhtimisstruktuuri ning
koolijuhtide töötasude kokkulepped teeb ELVLi eriarvamus:
koolipidaja. Koolijuhtide kompetentsimudel
Arvestades koolijuhtide vastutust ja
koostati kaasates omavalitsuste ja koolide kompetentsimudelit vajab koolide
esindajaid juba aastal 2012, kuid juhtide
juhtimiskulu toetus tõstmist samas
regulaarse hindamisega valdav osa koolipidajaid
proportsioonis õpetajate tööjõukulu
veel ei tegele.
kasvuga.
Ministeeriumi vastus
eriarvamusele: Koolidirektori töötasu
kasvuks saab omavalitsus kasutada nii
toetusfondi, kui ka tulubaasi
vahendeid. Riigieelarvest on lisaks
koolijuhtide palgatoetusele rahastatud
ka nende arengprogrammid.
3. Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuse 1) Aastast 2017 on kavandatud täiendav Kokkulepe:
kasv. riigieelarveline toetus lasteaiaõpetajate
Riigieelarveline toetus on ka järgmistel
palgakasvu motiveerimiseks, millest on osa
Lasteaiaõpetajate töötasud on proportsionaalselt seotud aastatel vähemalt 15 mln € aastas.
saanud kõik omavalitsused.
õpetajate töötasu kasvuga, selleks on vaja täiendavaid
ELVLi eriarvamus:
vahendeid lasteaiaõpetajate töötasutoetuse tõstmiseks. 2) Koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt
lepivad lasteasutuse õpetaja palga alammääras Kui nähakse ette üldhariduskooli
kokku kohalike omavalitsusüksuste esindajad ja õpetaja töötasu kasv, peab samas
lasteasutuste õpetajate esindajad. proportsioonis kasvama ka lasteaia-
õpetajate tööjõukulude toetus.
KOVidele eraldatava 15mln € riigi-
eelarvelise toetusega ei ole võimalik
10
tagada lasteaiaõpetajate palgakasvu
ning KOVidele kohustust palga-
tasemete ühtlustamiseks enam panna
ei saa.
Minsiteeriumi vastus
eriarvamusele:
Kohaliku omavalitsuse tulumaksu
laekumine kasvab 2021.aastal 6,5 % ja
2022.a prognoositult 8,3%. See loob
omavalitsustele võimekuse suurendada
lasteaiaõpetajate töötasu. Kohalikel
omavalitsustel on võimalus, mitte
kohustus riigieelarvest antavat
täiendavat toetust kasutada, kui
nõustutakse seatud Vabariigi Valitsuse
määruses seatud tingimustega.
4. Tuge vajavate laste ja õpilaste toetamine ning 1) Tugiteenuste kättesaadavuseks on Kokkulepe:
tugipersonal: riigieelarveline tegevuskulutoetus igal aastal
1) Jätkame tugispetsialistide kätte-
oluliselt kasvanud (KOV koolidele võrreldes
1) Pöörame jätkuvalt tähelepanu tugispetsialistide üldisele saadavuse eesmärgil finantseerimist
2017.aastaga +20,2 mln €).
puudusele nii koolieelsetes lasteasutustes kui üldharidus- tulubaasi ja toetusfondi kaudu
koolides. Jätkata KOVide toetamist tugiteenuste 2) Tugiteenuste kättesaadavus on paranenud, õigusaktides sätestatud alustel.
kättesaadavuse tagamiseks tulubaasi kaudu samas mahus. kuid Riigikontrolli hinnangul on veel ca
2) Analüüsime põhjuseid, miks paljud
veerandis põhikoolides tugiteenuste
2) Keskenduda tugevajavate laste ning õpilaste haridus- ja omavalitsuste haridusasutuste tugi-
kättesaadavus vähene või olematu. Samas
sotsiaalvaldkonna tugiteenuste lõimimisele ning rahastustele. spetsialistid töötavad osakoormusega
EHISe andmetel töötavad paljud tugispetsialid
olukorras, kus tugispetsialiste napib ja
3) Suurendada toimetulekuraskustes perede õppurite osakoormusega.
milline on tugispetsialistide järelkasvu
õpilaskodu kohatoetust.
3) Sotsiaalkaitseminister on moodustanud vajadus omavalitsustes.
4) Täiendada HTMi määrus 21.08.2018 nr 5 “Õpetaja ja tugi- erivajadustega laste tugisüsteemi uuendamise
3) Jätkame arutelusid koostöös
spetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasi- töörühma, mille ülesandeks on planeerida
Sotsiaalministeeriumiga , et kokku
nõudmise kord“ paragrahvi 1 sõnastust ja sätestada „Kooli- valdkonna seaduste muudatusettepanekud
leppida erivajadustega laste tugi-
eelse lasteasutuse seaduses“ ka alustava tugispetsialisti hiljemalt 03.03.2023.
süsteemi terviklikuks ja süsteemseks
lähtetoetus.
arenguks vajalikud tegevused.
Põhjendus:
4) Õpilaskodu meetme mõju on vajalik koos 4) Toetame suunda ja kavandame
1) Jätkuvalt ei ole leidnud lahendust tugipersonali puudus teiste toimetulekuraskustes peredele ja lastele tegevused, et suurem haridus- ja
paljudes üldhariduskoolides. Samas peame vajalikuks sotsiaalvaldkonna tugiteenuste
11
õpetajate jätkuvat täiendkoolitust kaasava hariduse põhi- suunatud tugiteenuste meetmetega analüüsida lõimimine toimuks nii keskvalitsuse kui
mõtete rakendamiseks ja ka tugispetsialistide ettevalmistust tervikuna. ka kohaliku omavalitsuse tasandil.
ülikoolides.
5)Nõustume, et koolieelsetes lasteasutustes 5) Analüüsime õpilaskodu meedet
Märgime, et kaasava hariduse põhimõtete rakendamisel tugispetsialistide kättesaadavus on oluline ning koostöös Sotsiaalministeeriumiga sh
vajab õpetaja tuge klassiruumis statsionaarselt abiõpetaja neile lähtetoetuse laiendamine on vajalik. kujundame seisukoha, millisele siht-
näol esimesest klassist alates, sh varajase märkamise ja rühmale on seda toetust kõige enam
ennetustöö eesmärgil. tarvis.
2) Hetkel on olukord, kus rahastamine toimub läbi erinevate 6) Toetame lähtetoetuse laiendamist
valdkondade ja põhimõtete ning erinevad osapooled ei tee ka koolieelsete lasteasutuste
piisavalt koostööd, et seada laste huvid esikohale. Eesmärk tugispetsialistidele ning selle
peaks olema, et lapse abivajaduse hindamine ja teenuste sätestamist alushariduse seaduses. See
osutamine võiks käia võimalikult läbi „ühe ukse poliitika“. eeldab riigieelarvest täiendavalt 0,4
mln eurot aastas.
3) Õpilaskodutoetus – 2000 eurot õpilaskodu koha kohta on
püsinud 2014. aastast. Kujundada koostöös HTMiga
kriteeriumid, millisele sihtrühmale oleks seda toetust kõige
enam tarvis. Eraldatav toetus personali- ja majandamis-
kulude, tugiteenuste ning vaba aja tegevuste kulude katteks
ei ole piisav, kooli pidaja katab enamuse kuludest KOVi
eelarvest.
Varajane märkamine algab ennekõike koolieelsest laste-
asutusest kus samuti töötavad tugispetsialistid, kes väärivad
võrdset kohtlemist koolis tööd alustavate tugispetsialistidega
5. Koolitervishoiuteenus vajab täiendavat rahastamist 2020. aastal muudeti VV määrusega kehtestatud Kokkulepe:
Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu.
Koolitervishoiuteenuse olulisemad tegevused on tervise 1) ELVL kaardistab
Muudatusega loodi uus pearahapõhine teenus,
edendamine, haiguste ennetamine, tervise jälgimine ja esmaabi. koolitervishoiuteenuse osutamisega
mida rakendatakse teenuse osutamisel statsio-
Teenust rahastab Eesti Haigekassa vastavalt õpilaste arvule seonduvad probleemid, mis vajavad
naarses õppes põhiharidust või üldkeskharidust
koolis: ühe õpilase kohta 3,93 eurot, lisaks KOVid toetavad omavalitsuste arvates lahendamist.
omandavale õpilasele, kes vajab tõhustatud või
oma eelrvest.
erituge, ning kutseõppe tasemeõppe statsio- 2) Kaasame ELVLi kaardistatud
naarses õppevormis õppivale kuni 19-aastasele probleemide arutellu ka
(k.a) õpilasele, kes vajab mõõdukat või põhja- Sotsiaalministeeriumi.
likku pedagoogilist sekkumist. Alates
01.01.2021 kehtivad koolitervishoiuteenusele
järgmised piirhinnad ühe õpilase kohta ühes
kalendrikuus:
12
− koolitervishoiuteenus 4.18 eurot
− koolitervishoiuteenus, kui teenuse
osutamise kohas moodustavad vähemalt
90% õpilastest haridusliku erivajadusega
õpilased 18.59 eurot;
− koolitervishoiuteenus haridusliku
erivajadusega õpilasele 5.69 eurot.
6. Koolivõrgu investeeringute toetamine uuel 1) Uue programmeerimisperioodi mahud ja Kokkulepe:
finantsperioodil 2021-2027: prioriteedid täpsustatakse kohalike
1) Rahastamise perioodil 2021-2027
omavalitsustega 2021 aasta jooksul. Põhiliseks
1) Tagada jätkuvad investeeringutoetused (vähemalt samas jätkame koolivõrgu korrastamist
fookuseks on jätkuvalt kohalike omavalitsuste
mahus praeguse finantsperioodiga) kohalike omavalitsuste toetavate investeeringutega
ja keskvalitsuste koostööl- jätkusuutlikul
pidamisel olevatele koolidele, sh: põhikoolide taristutesse. Toetame
koolivõrgul kahaneva rahvastikuga
põhimõtet, et integreerida uue
hariduslike erivajadusega õpilaste (HEV) haridusasutuste piirkondades, kvaliteetsel ja kättesaadaval õppel.
programmiperioodi erinevate
renoveerimiseks ja loomiseks kasvavatesse piirkondadesse;
Haridustaristu ventilatsiooni parendamiseks ja meetmete vahendeid, et kujundada
põhikoolivõrgu taristu korrastamiseks.
CO² andurite/mõõtjate ostuks on terviklikud regionaalpoliitilised
2) Kujundada terviklikud regionaalpoliitilised lahendused, sh 2021.a.eraldatud täiendavalt 2,6 mln eurot. Ette lahendused (n kohaliku tasandi
toetusmeetmed koolivõrgu korrastamiseks. Kaaluda on valmistamisel CO² meede haridushoonete haridus- ja kogukonnakeskuste
väikekoolide strateegia koostamist, toetada täiendavalt neid energitõhususe suurendamiseks, sh kujunemine). ELVLi esindajad
väikekoole, kes rakendavad personaliseeritud õpet. ventilatsioonisüsteemide ehitamiseks. kaasatakse koolivõrgu korrastamise
tegevuskava ja selle rakendamiseks
3) Keskharidust puudutava õigusruumi kaasajastamine. 2) Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 oli
vajalike meetmete kujundamisse.
riigikogus aruteluks 13.09.2021. Suund on, et
Põhjendus:
vastutus keskhariduse tasemel tuleb muuta 2) Määratleme haridusvaldkonna
1) Taristu ja õpikeskkonna jätkuv edendamine on üheks osaks selgemaks, andes enam vastutust riigile ja arengukavas selgelt, kelle vastutada on
ka kvaliteetse hariduse tagamisel. Õppimiseks ja õppija jätkates gümnaasiumivõrgu konsolideerimisega. keskhariduse kättesaadavus ja
arenguks toetava keskkonna loomisel on oluline kaasaegne Vastutuse täpsustamisega kaasneb rahastamise rahastamine. Jätkame läbirääkimisi
õpikeskkond, mis toetab kaasavat haridust ja nüüdisaegset ning tulemus- ja kvaliteediraamistiku terviklik võimalike muudatuste osas. Toetame
õpikäsitust. korrastamine alus-, põhi- ja keskhariduse keskharidust puudutava õigusruumi
Nt kasvavates piirkondades Harjumaal on vajadus uue haridus- tasemel. Koostatakse ettepanekud keskharidust kaasajastamist.
asutuse rajamiseks HEV-õpilaste jaoks piirkonnas kus puudutava õigusruumi kaasajastamiseks.
selleks oma võimalused puuduvad. Eelkõige on vaja luua
uus kool või lasteaed-kool, kus saavad haridust omandada
toimetuleku ja hooldusõppe õppekava alusel haridust
omandavad õpilased, vajadusel ka lihtsustatud õppekava
õpilased, kus neile on selleks loodud toetav ja arendav
13
füüsiline keskkond koos õpilaskoduga ning alushariduse
saavad arendusrühma soovitustega lapsed.
2) Koolivõrgu korrastamine on KOVide jaoks saamas
oluliseks küsimuseks, nii kasvavates kui kahanevates
piirkondades. Investeeringutoetuste meetmed peaksid
arvestama erinevaid aspekte: nt koolihoone renoveerimine
kasvavates piirkondades, vajadusel nii suurte kui ka
väikekoolide jätkusuutlikkuse tagamine.
3) Otsustada, kelle vastutada on tulevikus keskhariduse kätte-
saadavus ja rahastamine.
Pika kohanemis- ja üleminekuajaga vintsutatakse neid
omavalitsusi ja koole, kes arendavad keskharidust lootuses,
et tulevikus sõlmitakse HTMiga halduslepingud tasemeõppe
pakkumiseks ning kulude katmiseks.
7. Keeleõppe rahastamine. Riigieelarves on suurendatud haridusliku Kokkulepe:
lõimumisega seotud tegevusi, 2021.a on see ca 8
Koolide ja lasteaedade eesti keele õppe rahastamist on vaja Toetame programmide jätkamist ja
mln € (keelekümblus, pilootprojektid, uuringud
jätkata vähemalt samal tasemel. piloodi jätkurahastust riigieelarvest, et
jne).
võimaldada korraldada õppeprotsessi
Täiendava eesti keele õppe korraldamine (ja seda mitte ainult
Õppeaastal 2021/22 anti lisaraha 0,5 mln 23-le eesti keeles, tagades kvaliteetse
muukeelse õppega koolides vaid kõikides koolides, kus on
eesti õppekeelega koolile, et toetada muu hariduse.
muukeelseid õpilasi) vajab suuremat toetamist. Lisaks on eesti
emakeelega põhikooliõpilaste täiendavat
keele õpetajate puudus jätkuvalt aktuaalne.
eesti keele õpet. HTM on esitanud piloodi
jätkamiseks lisataotluse.
8. Nüüdisaegse õpikäsituse rakendamine. 1) Kohalikele omavalitsustele eraldati 2020.a 1,5 Kokkulepe:
mln lisaraha, et suurendada
1) Luua digitaalse õppevara toetusfond, mis võimaldaks 1) Toetame HARNO eestvedamisel ja
õppekava rakendamisel digiõppe uuele tasemele jõudmist. kooli pidajate võimekust tagada erinevate koostööpartneritega
üldhariduskoolides õpilastele sobiva kavandatavaid tegevusi, mis aitavad
2) Jätkata õppematerjale koondavate e-teenuste (E-Koolikott,
(digi)õppekirjanduse kättesaadavus. koolidel ellu rakendada muutunud
Opiq jms) arendamist ja toetamist, samuti vastavate
õpikäsitust.
litsentside keskset hankimist. 2021.aastal anti omavalitsustele 1 mln eurot, et
digiõppe ja võimalused oleks tagatud õpilastele 2) Teeme koostööd
Õppekava rikastamise eesmärgil võimaldada õpilastel külastada
ka distantsõppe korral. Toetust on võimalik Kultuuriministeeriumiga
mäluasutusi tasuta.
kasutada ka digiõppekirjanduse kultuuriranitsa kontseptsiooni
1) Digiõppevara kasutamine on oluliselt kasvanud COVID-19 kättesaadavuseks. Harno eestvedamisel toimub väljatöötamisel, toetame selle
kriisi ajal. Samas on vaja suuremat toetust, nt vastavat fondi, digiteenuste süsteemne arendamine. rakendamiseks lisarahastust
riigieelarvest .
14
mille kaudu võimaldada digiõppe ja digivahendite 2) Koalitsioonileppest lähtudes on loomisel
arenguhüpe kõikides koolides. kultuuriranitsa rahastu, mille eesmärgiks on
ELVLi eriarvamus:
suurendada noorte võimalust kultuurist osa
2) Oluline on keskselt (läbi riigihangete) kindlustada kõikidele
saada. Tagada õppekirjanduse baastoetuse
koolidele võrdne ligipääs digitaalsetele õppematerjalidele.
kasv (10 eurot) seoses digiõppevara
3) Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Kultuuri- tsentraalsete litsentside hankeperioodi
ministeeriumiga leida võimalusi õppekäikude lõppemisega
suurendamiseks, eraldades selleks täiendav toetus nii
üldhariduskoolidele kui mäluasutustele erinevate
koolitusprogrammideks
9. Kolmandatest riikides saabuvate laste ja õpilaste 1) Sisserändajate lastele on tagatud riigieelarves Kokkulepe:
koolitamine ja õpetamine. õpilasepõhised toetused sh toetusfondis olevale
1) D-viisaga riigis viibivatele isikutele ja
toetusele lisaks ka täiendav eesti keele õppe
Leida lahendus toetamaks KOVe sisserändajate ja nende pereliikmetele tuleb luua seadus-
rahastus ja nõustamisteenus.
sissekirjutuseta laste koolieelse lasteasutuse koha ja selle andluse muudatustega võimalused
maksumuse ja õpilaste õppekoha tegevuskulu arvlemise osas, 2) Riigieelarves on kavandatud tegevused lihtsustatud korras rahvastikuregistrisse
sh vajadusel erinevate tugiteenuste osas. koostöös Siseministeeriumi jt kandmine. See tagab peredele nii
koostööpartneritega, et toetada sotsiaal-, tervishoiu valdkonna avalike
Paljude omavalitsuste jaoks on probleem sissekirjutuseta lastele
uussisserändajate kohanemist . teenuste kui ka hariduse
lasteaia- ja koolikoha tagamine, sh erinevate teenuste tagamine
kättesaadavuse. Teeme koostööd
(nt HEV-laps). Millised on lahendused ajutiste õppekohtade
Kultuuriministeeriumi,
loomiseks ja kas selleks on kavandatud ka riigipoolne toetus?
Siseministeeriumi, riigieelarve
läbirääkimiste rahanduse ja lõimumise
valdkondlike töörühmadega
terviklahenduse leidmiseks
2) Toetame uussisserändajate
kohanemise programmide jätkamist.
10. Vaadata üle täiendava huvihariduse ja huvitegevuse Töörühma Toetame ettepanekut analüüsida rahastamise Kokkulepe:
riikliku toetuse jagamise põhimõtted. seisukoht: aluseid.
Jätkame arutelusid . Teemakohane
pöörduda Haridus-
Tekkinud on teatav ebavõrdsus toetuse kasutamisega osade alatöörühm on loodud 1.07.2021. Uus
ja Noorteameti
kohalike omavalitusüksuste poolt. kohtumine on kavandatud 24.09.2021.
poole analüüsida
ühiselt ELVLi eriarvamus:
toetusmudeli
Huvihariduse ja huvitegevuse
arvestamise aluseid.
täiendava toetuse taastamine on vajalik
2017.aastast kehtinud mahus.
15
3. Töö-, sotsiaal- ja tervise valdkonna töörühma kokkuvõte (info koondatud seisuga 18.02.2021 ja uuendatud 14.09.2021)
Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused
Töörühma
ELVLi
nr Ministeeriumi seisukoht kokkulepe,
Ettepanek ja põhjendus ettepanek
eriarvamused
maksumusest
1. Leida riigil täiendavaid eelarvelisi võimalusi toetamaks Tagada SHSs nimetatud KOV sotsiaalteenuste korraldamine ja Läbirääkimised
kohalikke omavalitsusi ESF ja ERF vahenditest välja vähemalt pakkumine on kohalike omavalitsuste ülesanne ning lõpetatud.
arendatud ja osutatud teenusmahtude hoidmiseks. eelmise perioodi teenused peavad olema kättesaadavad kõigis kohalikes oma-
Sotsiaalministeerium
2014+ tase. valitsustes. Põhimõtet kinnitab ka Riigikohtu 9.12.2019 lahend
EL struktuurfondide 2014-2020 periood hakkab lõppema ning jätkab kohalike
Narva linnas sotsiaalteenuste osutamist reguleerivate õigusaktide
sellega ühiselt ka toetusrahad KOV-idele sotsiaalteenuste omavalitsuste
kohta1. Kohalikud omavalitsused peavad analüüsima oma kulude
arenduseks ja osutamiseks. EL struktuurfondide vahendid on toetamist struktuuri-
struktuuri ja investeeringute prioriteete selleks, et elanikkonna
olnud oluliseks abiks KOV-idele arendamaks välja teenuseid ja vahenditest ka
vajadustele paremini vastata. Näiteks toetab Sotsiaalministeerium
tõsta oluliselt ka osutatavate teenuste mahtu. Oluline on järgmisel
2019-2021 Ida-Virumaa kohalikke omavalitsusi teenuste disaini- ja
arendatud teenuseid juba saavutatud mahus osutamist jätkata, struktuurivahendite
mentorlusprogrammiga ning sotsiaalteenuste arendusprojektide
kuid EL vahenditest väljumine tekitab KOV-idele olemasolevate perioodil.
elluviimist 3 milj € ulatuses. Sarnane toetusprogramm on alates
eelarveliste võimaluste piires suurt muret. On oht, et peale EL
2023 kavas ka Kagu-Eesti omavalitsuste võimestamiseks.
vahendite lõppemist võib väheneda oluliselt teenuste osutamise
maht või sootuks katkeda. See oleks arvestades positiivset efekti, Rahandusministeeriumi andmed näitavad, et kohalike oma-
mis on saavutatud, väga kahetsusväärne ja inimeste toimetulekut valitsuste omapanuse osakaal maksutuludest ja toetusfondist
halvendav. sotsiaalsesse kaitsesse on viimaste kümne aasta jooksul vähenenud
(vt ka SoM ettepanek 1 ELVL-le eelarveläbirääkimisteks) ning
Kuigi mitmeid EL käesoleva rahastuse perioodi meetmeid on
sotsiaalhoolekanne on olnud alarahastatud. Tulubaasi kasvu
pikendatud, siis lahtine on jätkuvalt, kas riik kuidagi toetab
tingimustes on asjakohane eeldada, et kohalikud omavalitsused
täiendavalt ja näeb omavalitsustele ette lisavahendeid
investeeriksid sotsiaalsesse kaitsesse tulubaasi keskmisest
väljatöötatud teenuste jätkamiseks ja mahtude hoidmiseks.
kasvust rohkemgi, eelisarendades kodus iseseisvat elamist
Nt Tallinna puudutavad väga suurte eelarvetega projektide toetavaid teenuseid (nt isiklik abistaja, tugiisik, koduhooldus,
lõppemine, mille rahastust on linna eelarves raske tagada: päevahoid päevakeskustes).
- EL regionaalfondi vahenditest kodude kohandamine 2018 – Sotsiaalministeerium toetab KOVe struktuurivahenditest
2021.a välisvahendite summa 1,34 miljonit. eelkõige teenuste arendamisel, aga teatud määral ka teenuste
pakkumisel. Näiteks on toimunud kolm avatud taotlusvooru
- Meede „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli
töötamist toetavate hoolekandeteenuste arendamiseks ja
rakendamine kohalikus omavalitsuses“ välisvahendite
pakkumiseks, mille raames kokku on rahastatud 33 projekti.
rahastus 2020-2021.a ca 800 000 eurot.
Augustist 2020 on avatud neljas taotlusvoor COVID-19 tingitud
1 Riigikohtu 9.12.2019 lahend nr 5-18-7 „Narva Linnavolikogu määruste ja õigustloova akti andmata jätmise põhiseaduslikkuse kontroll“ on kättesaadav:
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=5-18-7/8
16
- Raske ja sügava puudega lastele tugiisiku, lapsehoiu ja kriisi mõjude leevendamiseks2. Senisest lihtsamalt ja laiemale siht-
transporditeenuse osutamine. grupile on KOVidel võimalus taotleda rahastust koduteenuse,
tugiisikuteenuse, isikliku abistaja teenuse, päevahoiu- ja intervall-
Nende projektidega on tõstetud üles oluline maht teenuste
hooldusteenuse, integreeritud hooldusteenuse, nõustamisteenuse ja
osutamiseks ning kui välisrahastuse tugi lõpeb, siis tekib
tugigruppide, psühholoogilise nõustamise, kogemusnõustamise,
omavalitsustele oluline eelarveline koormus.
võlanõustamisteenuse jt teenuste pakkumiseks või eelpool-
nimetatud teenustest või teenuse komponentidest uute teenuste
arendamiseks ja pakkumiseks. Taotlusvoor maksumusega 5 milj €
on avatud kuni vabade vahendite lõppemiseni või hiljemalt 2021.
aasta lõpuni (2021 augusti seisuga on toetust saanud 9 projekti
eelarvega 3 milj €). 2021. aastal toimus avatud taotlusvoor Ida-
Virumaa kohalikele omavalitsustele toetusega 1,5 milj €.
Järgmisel struktuurivahendite perioodil planeerib Sotsiaalminis-
teerium toetada KOVe teenuste arendamisel ja teenuste kätte-
saadavuse parandamisel, kuid ministeerium on seisukohal, et
teenuste pakkumine on KOV ülesanne ning struktuurivahenditest
ei ole asjakohane teenuseid püsivalt rahastada. Soovime
struktuurivahendite 2021-2027 perioodi vahendeid kasutada
hoolduse ja tervise infrastruktuuri investeeringuteks, pika-
ajalise hoolduse korralduse rahastamiseks, töövõimereformi
jätkumiseks, laste ja noorte toetamiseks, toiduabi korralda-
miseks ning tööturu struktuursete probleemide lahenda-
miseks. Struktuurivahendite planeerimisel koostöö jätkub, see-
juures minnakse teemades detailsemaks ning arutatakse teenuste
arendamise ja infrastruktuuri investeeringute vajadusi KOV
põhiselt.
10.01.2020 toimunud töö- sotsiaal- ja tervise töörühmas3 lepiti
kokku, et KOVid täpsustavad struktuurivahenditest väljumise
rahalist koormust meetmete lõikes.
2. 2.1. Tagada erihoolekandeteenuste sh igapäevaelu Oleme nõus, et (eelkõige) ööpäevaringse erihoolekandeteenuse Läbirääkimised
toetamise, kogukonnas elamise ja ööpäevaringse teenuskohti on puudu ja rahastus ei ole piisav. SKA on teenuste lõpetatud.
2.1. Tegemist
erihooldusteenuse kättesaadavus ja piisav rahastamine. järjekordasid põhjalikult analüüsinud ja hinnanud, et piisava
on riigi poolt Sotsiaalministeerium
ööpäevaringsete teenuskohtade kaetuse üle Eesti tagaks 150
Olukord erihoolekandeteenuste kättesaadavuses on viimastel rahastatava jätkab erihoolekande-
teenuskoha lisandumine. Kohtade lisandumisele on mitmeid
aastatel halvenenud. Riiklikule erihoolekandeteenusele on teenusega. teenustele täiendava
takistusi. Kõige olulisem takistus on rahapuudus, nii uute kohtade
2 Avatud taotlusvooru kohta leiab teavet Riigi Tugiteenuste Keskuse lehelt: https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-rakendamine/tooelu-ja-hoolekanne/hoolekanne
3 Kokkulepe on kajastatud 10.01.2020 protokollis: https://www.elvl.ee/tst-protokoll-10.01.2020
17
järjekorrad pikad ja teenuse rahastamine tihti ebapiisav. ehitamiseks- kohandamiseks kui ka uute kohtadega lisanduvaks rahastuse taotlemist
30.09.2020 seisuga on SKA kodulehe andmetel teenuse järje- igakuiseks püsikuluks. riigieelarvest.
korras 1838 inimest sh neist 841 inimest ööpäevaringsele
Erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust on
erihooldusteenusele. Et inimesi mitte abita jätta, on KOVid
tõstetud regulaarselt. Üldjuhul on jäänud teenuse hindade kasv
paigutanud riikliku teenuse ootel olevaid abivajajaid üld- või
aastas 5–7% piiresse, v.a mõned erandid. Näide mõnedest
erihooldekodusse, tasudes teenuse eest oma eelarve vahenditest.
hinnakasvudest:
Riiklike erihoolekandeteenuste ebapiisava mahu tõttu tekib
rahaline koormus omavalitsustele. Seadusega ei ole kohaliku Teenus 01.01.2014 01.05.2020
omavalitsuse ülesandeid erihoolekande teenuse kulude katteks
sätestatud ega eelarvelisi vahendeid eraldatud. Igapäevaelu toetamise teenus 97,24 155
Lisaks ei kata erihoolekandeteenuse hind tegelikku teenuse kulu Toetatud elamise teenus 151,4 224
igapäevaelu toetamise teenuse (IET) ja ööpäevaringse Töötamise toetamise teenus 79,79 130
erihooldusteenuse korral:
Kogukonnas elamise teenus 250,52 454
IET teenuse maksimaalne maksumus isiku kohta 155 € kuus.
Praegusel juhul IET teenus 1: 10 (personal ja kliendid) ei taga
erinevate hooldus- ja järelevalve vajadusega inimestele kvaliteetset Teenuse hinna tõstmise juures on meie fookus olnud alati
teenuse osutamist. Tegelikud kulud on ligi kolm korda suuremad, tegevusjuhendajate palga tõstmise võimaldamisel. Mitte vähem
seda eelkõige juba personali kulude katteks. oluliseks peame piisaval arvul töötajate kohalolu, et tagada teenuste
kvaliteet.
2018. aastal võeti sihiks tõsta erihoolekande tegevusjuhendajate
töötasu perioodil 2019-2022 järk-järgult nii, et töötasu jõuaks 2022.
aastaks 95%-ni õendustöötajate töötasust. See tähendanuks näiteks
2020. aastal 20% palgatõusu, kuid plaan ei ole realiseerunud.
2020 2021 2022
Tegevusjuhendajate palgakasv (%) 20% 18% 11%
Tegevusjuhendaja tööjõukulu kuus 1302 1539 1701
(eurot)
Allikas: Sotsiaalministeeriumi arvutused
Tegevusjuhendajate töötasu tegelikku tõusu näeb allolevast tabelist:
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Tegevus-
juhendajate
keskmine
brutopalk 584 634 699 745 832 937 997
18
Erihoolekande eelarve on kasvanud viimase 10 aastaga enam
kui kahekordseks, kuid seoses teenuse osutamise uute
viisidega (väikesed teenuseüksused, perelaadne elukorraldus) on
kasvanud ka reaalsed kulud ja teenuste hindade tõus ei ole
jõudnud soovitud tasemeni. Sotsiaalkindlustusamet on välja
töötanud erihoolekandeteenuste kulumudeli, mille koostamise
aluseks oli õigusaktides teenustele kehtestatud nõuded, teenuste/
toodete keskmised turuhinnad ja erihoolekandeteenust osutavate
asutuste antud sisend. Teenusehindade tõstmisel lähtutakse
kulumudeli põhisest proportsioonist.
Sotsiaalministeeriumi jaoks on oluline parandada erihoole-
kandeteenuste kättesaadavust ja selleks on iga-aastaselt
riigieelarvest ka lisavahendeid taotletud.
• Viimase kümne aasta jooksul on erihoolekandeteenuste
eelarve kasvanud 14,5 mln €-lt ca 38 mln €-ni.
• Lisavahendite taotlemisega jätkatakse ka edaspidi, sest
järjekorra kaotamine ja hindade tõstmine nõuab
lõppkokkuvõttes veelgi suuremaid summasid.
2021. aasta juulis otsustas VV eraldada reservist erihoole-
kande baaseelarvesse tervishoiutöötajate palgakokkuleppe
alusel 1,1 miljonit, et võimaldada tõsta töötajate palkasid
tagasiulatuvalt alates 01.04.
Lisaks rahanappusele on uute kohtade tekkimisel
takistuseks teenusepakkujate leidmine. Näiteks on välja
töötatud ja kulupõhiselt hinnastatud teenus äärmuslikult kahjustava
käitumisega autistidele, kuid juba üle aasta ei ole reaalselt teenuse
pakkumisega alustatud, kuna ei ole leitud sobivat teenusepakkujat
ja teenuse pakkumise ruume. Euroopa Regionaalarengu Fondi
(ERF) toel uute kohtade loomise protsess tõi selgelt välja mõneti
ootamatu takistuse- kogukondade tugeva vastuseisu
psüühikahäirega inimeste lisandumisele kogukonda. AS Hoole-
kandeteenused on selles osas teinud väga tublit selgitustööd. 2021.
aasta aprillis sõlmisime riigihanke tulemusena koostöölepingu
Miltton JPL OÜ-ga, et ellu viia projekt „Psüühiliste erivajadusega
inimeste ühiskonda kaasamist toetavad
19
kommunikatsioonitegevused Sotsiaalministeeriumile“.
Laiahaardeline projekt kestab 2022. aasta lõpuni.
Positiivsema poole pealt toome välja:
• Hästi on käivitunud päeva- ja nädalahoiuteenus suures
mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele
intellektihäirega isikutele. See teenus sai välja töötatud
eesmärgil soodustada inimese võimalust võimalikult kaua elada
oma kodus, kuid mitte vähem olulisena vähendab teenus
lähedaste hoolduskoormust (annab võimaluse käia tööl ja
osaleda ühiskonnaelus). Mainitud teenus pakub leevendust ka
ööpäevaringse teenuse järjekorras ootajatele;
• Uued arendatud teenused – igapäevaelu toetamise päeva- ja
nädalahoiuteenus, ööpäevaringne erihooldusteenus autistidele
– on kulupõhise hinnaga. Samuti on saavutatud kulupõhine
hind kohtumääruse alusel ööpäevaringsel erihooldusteenusel.
• Aastatel 2021-2022 tekib turule juurde üle 30 sügava
liitpuudega inimeste ööpäevaringse teenuskoha, mis
vähendavad oluliselt selle teenuse järjekorda;
• SKA planeerib koostöös teenusepakkujatega 30 ööpäeva-
ringse teenuse kasutaja ette valmistamist kogukonnas
elamise teenusele liikumiseks. Protsessi lõppedes saavad
ööpäevaringsele teenusele liikuda järjekorrast selle teenuse
vajajad;
• Lõppemas on ERF toel toimuv 10 institutsionaalse
erihooldekodu reorganiseerimise protsess, peagi sulgevad
uksed ka Sõmera ja Võisiku hooldekodud. Kaalume võimalust
uuest ERF perioodist reorganiseerimistega jätkata;
• Jaanuaris 2021 alustame koostöös tegevusjuhendajate
koolitajatega tegevusjuhendajatele sissejuhatava e-
õppe/hübriidõppe võimaluse väljatöötamist.
3. 2.2. Leida vahendid kohalikele omavalitsustele vastavate 2.2. SKA Alates 2017. aastast katsetab Sotsiaalkindlustusamet isikukeskse Jätkatakse dialoogi.
teenuste (erihoolekandeteenuste sh igapäevaelu toetamise, andmetel 2017. erihoolekande teenusmudeli rakendamist kohalikes oma-
Selgitatakse välja
kogukonnas elamise ja ööpäevaringse erihooldusteenuse) aastal eraldas valitsustes. Pilootprojekti raames on KOVidel võimalik taotleda
erihoolekandeteenust
tagamisega seotud kulutuste kompenseerimiseks. rahastust psüühikahäire ja intellektipuudega inimestele ning nende
e kulude
20
Kuna õöpäevaringse erihooldusteenuse hind ei kata teenuse KOV kokku lähedastele vajaliku abi korraldamiseks. Esimeses pilootprojektis kompenseerimise
osutamiseks vajalikke kulutusi, siis see ei motiveeri KOV–e ja 1 213 727 €. (2017) osales kaheksa kohalikku omavalitsust, teenust pakuti 41 vajadus kohalike
teenuseosutajaid uusi teenuskohti looma. Hetkel on ÖP teenuse inimesele. Teine, pikemaajalisem pilootprojekt käivitus septembris omavalitsuste lõikes.
maksimaalne maksumus 938 € kuus isiku kohta, juhul kui teenuse 2019, selle raames pakutakse teenust kokku kuni 700 inimesele.
osutamise rühma kuulub kuni 12 isikut ja üks juhendaja. Tegelik Tänaseks on läbi viidud kolm taotlusvooru (septembris 2019,
personali vajadus võib sõltuvalt klientide eripärast olla kuni kaks jaanuaris 2020 ja septembris 2020) ja 20 kohalikku omavalitsust on
korda suurem ja seega ka tegelikud kulud 1200-1400-1600, alustanud uudse psüühilise erivajadusega inimeste teenuste
vastavalt hooldus- ja järelevalve vajadusele. korraldusmudeli katsetamist. Isikukeskse erihoolekande piloot-
projekti raames toetatakse KOVe aastatel 2019-2021 kokku 7,4
Probleem on väga kriitiline, kuna teenuse alarahastuse tõttu
milj euroga.
(teenuse mahud + madal hind) on inimesed teenuseta või ei saa
vajalikus mahus teenust. Tegu on riiklikult rahastatava teenusega, Alates 2018. aastast lähedaste hoolduskoormuse vähendamiseks
kuid omavalitsused peavad teenuste eest ise tasuma, et inimesed paindlikku igapäevaelu toetamise päeva- ja
abita ei jääks. nädalahoiuteenust, mida on inimesel võimalik kasutada 23
(öö)päeva kuus. 27.08.2021 seisuga kasutab teenust 173 suure
Näiteks:
hooldusvajadusega vaimupuudega inimest. Alates 2019. aastast on
1) Tallinn maksab teenuste mahu ebapiisavuse tõttu täiendavalt võimekus rahastada ka ööpäevaringset erihooldusteenust
ainuüksi oma hallatavates asutustes teenuse piisavas mahus autismispektrihäirega inimestele, kuid paraku pole selle teenuse
tagamiseks juurde 2020. aastal ligi 2,7 miljonit eurot. osutamine käesolevaks ajaks alanud, kuna sobivat teenuse
osutamise keskkonda on keeruline leida.
2) Rakvere linn maksab ühe kliendi teenuse eest igakuiselt üle 500
euro. ESF vahendite toel rahastab Sotsiaalkindlustusamet 2020-2021
erihoolekandeteenuste kvaliteedi parandamiseks tegevus-
3) Viru-Nigula vald tasus möödunud aasta jooksul 16 452.-eurot
juhendajatele järgmisi koolitusi:
klientide eest, kes vajavad erihoolekandeteenust, aga on
paigutatud üldhooldusteenusele. 1) Raskesti mõistetava käitumise juhendamine - 48 tundi
koolitust (140 tegevusjuhendajale)
2) Toimetulek agressiivse käitumisega - 24 tundi koolitust (630
tegevusjuhendajale)
3) Nõustamisoskuste koolitus tööks alkoholisõltuvusega
inimestega“ - 52 tundi koolitust (560 tegevusjuhendajale)
4. Rahastada üldhooldusteenust osaliselt riigieelarvest, selleks SKA 2019. a Eakate hoolekande korraldamine on alati olnud KOV ülesanne ja Jätkatakse dialoogi.
kas KOV tulubaasi suurendamisel või sihtotstarbeliste andmete põhjal see ei ole muutunud. KOVid tunnevad oma elanikkonda kõige
Osapooled on
eraldistena. eraldasid oma- paremini ning peavad oskama oma eelarves näha ette vajalikud
leppinud kokku
valitsused investeeringud, et vastata oma inimeste vajadustele hoolekandelise
Üldhooldusteenuse koha maksumus käib Eesti pensionärile üle eesmärgi vähendada
üldhooldus- abi järele.
jõu. Teenuse hinnad tõusevad igal aastal. Statistikaameti andmetel inimeste omaosalust
teenuse
elas 2018.a. Eestis 43,7 % eakatest suhtelises vaesuses, vanadus- Hoolekande valdkonna eesmärk on olnud arendada eelkõige hooldusteenuste eest
toetamiseks
pensionäridest 51% ja üksinda elavatest eakatest elas suhtelises kodus elamist toetavaid teenuseid, et inimene saaks tasumisel.
vaesuses koguni 78,7%. Keskmisest pensionist ei piisa isegi poole võimalikult kaua, iseseisvalt ja väärikalt elada oma enda
21
teenuse maksumuse tasumiseks. Teenuse eest aitavad tasuda kokku kodus, kuid kvaliteetset teenust tuleb pakkuda ka hoole- Sotsiaalministeerium
ülalpidamiskohustusega isikud või omavalitsus. Murekohaks on 18 591 015 €. kandeasutuses. Riik on otsinud võimalusi KOVe hoolekande- kaasab ELVLi ja
ka võlgades eakad. Kohtutäituritel on õigus kuni 50% pensionist asutuste kaasajastamisel ja teenusekohtade kohandamisel ja uute teenuseosutajaid
võtta võlgade katteks. Kui inimene on hooldekodus ja vajab loomisel toetada. Näiteks on toetatud KOVe uute energiatõhusate komponendipõhise
teenust, siis puudujääva osa tasub sageli omavalitsus. Seega hoolekandeasutuste ehitamisel energiatõhususe meetmetest, samuti rahastusmudeli välja
omavalitsus tasub inimeste võlgu kohtutäiturite jaoks, mis ei ole on toetatud teenuseosutajaid dementsusega inimestele kohtade töötamisse.
omavalitsuste suhtes õiglane. loomisel ja kohandamisel. Seonduvalt COVID-19 on riik toetanud
hoolekandeasutusi ka isikukatisevahenditega ning katnud üld- ja
Näiteks:
erihooldekande asutustele täiendavate tööjõukulud seoses asutuses
1)Viimsi vald kompenseerib aastas 25 inimese teenuse aset leidnud COVID-19 haigusjuhtumitega. Eraldiseisvalt on riik
maksumust, kulutades selleks 130 000.-€, planeerinud ESF-st ja ERF-st REACT-EU vahendite toel
Ettepanek – tugimeetmed COVID-19 mõjude leevendamiseks.
2) Tartu linn toetab 300 inimest, panustades 1 milj. eurot.
jagada kulud: Euroopa Liidu uuel rahastusperioodil soovib Sotsiaalministeerium
3) Viljandi linn toetab ca 60 inimest hooldekodu kulude
Klient ja KOV välisvahendeid suunata eelkõige institutsionaalset hooldusvajadust
tasumisel, tasudes paljudel kogu pensionist puudjääva osa.
Eelarvekulu 2019 oli ca 426 000 eurot. 50% ennetava infrastruktuuri arendamisse, erinevaid lahendusi nt eakate
teenusmajade tekkeks, aga ka dementsussündroomiga inimeste ja
4) Rakvere linn maksab keskmiselt 65 eaka teenuse eest Riik 50% nende lähedastele mõeldud teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse
kogukulus kuni 320 000 eurot. parandamiseks. Ettevalmistamisesse kaasatakse ministeeriumi jaoks
5) Viru-Nigula vald tasub 2020.aastal igakuiselt keskmiselt 25 olulised partnerid, sh ELVL.
isiku üldhooldusteenuse eest , suurusjärgus summas 109 000.- Sotsiaalministeeriumi andmetel olid 2020. aastal kulutused
eurot aastas. üldhooldusteenusele keskmiselt 825 eurot kuus. Statistikaameti
andmetel oli keskmine pension 2020. aastal 473 eurot ja keskmine
vanaduspension 482 eurot. Arvestuslikult kattis keskmine pension
hooldekodu keskmisest kulust kokku 57,3 % ja keskmine
vanaduspension 58,4%. Abivajaja ja tema pereliikmete kanda oli
keskmiselt 77,8% asutusepõhise hooldusteenuse kulust, abivajaja
elukohajärgse kohaliku omavalitsuse panus oli ca 21,7% teenuse
kulust4.
TMS § 131 lg 1 p 10 toob välja, et riiklikku pensionit ei saa
arestida seaduses sätestatud ulatuses. Samuti sätestab §132 lg
1, et ei saa arestida sissetulekut, mis ei ulata ühe kuu eest ette-
nähtud töötasu alammäära (584 €). Sama paragrahvi lg 1 secunda
sätestab erisuse, et kui kohtutäitur ikkagi ei saa võlgnevust kätte,
tohib arestida ühes kuus kuni 20% inimese sissetulekust kui see on
vähemalt töötasu alammäära suurune. Kui sissetuleku suurus jääb
4 Andmete tõlgendamisel tuleb silmas pidada, et juhul kui inimese pension laekub tema elukohajärgsesse KOVi ning KOV lisab kohamaksumusest puudujääva osa ning kannab seejärel kogu
vajaliku summa asutusele üle, eristamata isiku ja KOVi osa, arvestatakse kogu summa KOV rahaks.
22
alla töötasu alammäära, tuleb elatusmiinimum sissetulekust maha
arvestada ja seejärel tohib arestida 20% ülejäänust.
Alla elatusmiinimumi (220,48 €) olevat sissetulekut ei arestita.
Seega tuleb alati võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks
(sh riiklikust pensionist kinnipidamiseks) kindlaks teha võlgniku
kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. Riiklikule pensionile
võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lõikes 3 toodud ulatuses
üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles
jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad TMS § 132 lõikes 1 toodud
alammäärale.
Näiteks, kui pensionäri ainsaks sissetulekuks on 500 eurot pensioni
näol, siis sellele saab maksimaalselt pöörata sissenõude TMS § 132
1 secunda näol: (500-220,48)x20%=55,90 eurot mitte 50%.
Paraku on kohtutäiturite praktika erinev, lähtutakse
kohtutäituritele soodsamatest kohtulahenditest või
tõlgendatakse seadusi erinevalt.
Sotsiaalministeeriumi eesmärk on vähendada inimeste osakaalu
üldhooldusteenuse kulude kandmisel. Selleks, et vähendada
pereliikmete hoolduskoormust ja pakkuda vajadustele vastavaid
teenuseid, tuleb suurendada teenuste mahtusid ja teenuste saajate
ringi ning vähendada hooldusvajadusega inimeste ja nende perede
omaosalust hooldusteenuste eest tasumisel. Sotsiaalministeerium
koostöös Sotsiaalkindlustusameti ja Rahandusministeeriumiga on
välja töötanud esmase mudeli komponendipõhise rahastuse
rakendamiseks üldhooldusteenusel. Mudelis jaguneb teenuse
rahastamine järgmiselt:
- hooldusteenuse komponentide eest tasub kohalik omavalitsus,
eeldusega, et riik abistab eelarveliste vahenditega KOVe selle
ülesande täitmisel;
- teenuse saaja kanda jääb majutuse, toitlustuse ja ravimite kulu.
- õendusteenuse komponendi eest üldhooldusteenusel tasub
Eesti Haigekassa.
2021. aasta IV kvartalis on kavas seda mudelit tutvustada ja saada
tagasisidet nii ELVLilt kui teenuseosutajate
katusorganisatsioonidelt.
23
Jaanuaris 2020 otsustas VV jätkata pikaajalise hoolduse korralduse
arendamist kohaliku omavalitsuse ja riigi partnerlusmudeliga,
kus teenuste korraldus jääb sarnaseks praegusele, kuid etapi-
viisiliselt tehakse muudatusi ja arendusi, et teenused oleksid kätte-
saadavad ja nende eest tasumine inimestele jõukohane. 2021. aasta
IV kvartalis on plaanis saata EIS-i kooskõlastusringile
sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muudatuste eelnõud
(jõustumisajaga al 2022. aastast), mis mh käsitlevad valdkonna
oluliste mõistete (pikaajaline hoolduse jne) reguleerimist, teise
astme sugulaste ülalpidamiskohustusest vabastamist,
hoolduskoormusega inimeste ja nende toetusvajaduse hindamist
jne.
25.03.2021 oli valitsuskabineti arutelul omastehooldajate toetamise
ettepanekuid käsitlev memorandum, kus tehti muu hulgas
ettepanek rakendada alates 2022. aastast väljaspool kodu osutataval
üldhooldusteenusel komponendipõhist rahastusmudelit, laiendada
hoolduspuhkuse saajate ringi jne. Valitsus kiitis ettepanekud
põhimõtteliselt heaks, rahastust puudutavate otsuste juurde tullakse
tagasi järgmiste RES läbirääkimiste raames.
5. Tagada Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) Oleme samuti seisukohal, et KOVidel ei ole mõistlik luua oma Läbirääkimised
võimekus andmevahetuseks KOV-te andmekogudega. teenuste pakkumiseks eraldi infosüsteeme. Inimene soovib leida lõpetatud.
Tagada STAR järjepidev arendamine vastavalt kohalike teenused ühest kohast, olgu need siis kohalikud või riiklikud
STAR arenduste
omavalitsuste vajadustele ja seaduste muudatustega teenused ning omada ülevaadet, mis andmeid riik tema kohta
ettevalmistamine
lisandunud ülesannetele. kogunud ja kuidas andmeid kasutanud on.
jätkub STAR
Ei ole mõistlik, et kohalikud omavalitsused loovad kõrvale 2021. aastal on plaanis alustada STAR andmekogu tehnilise töörühmade raames.
oma infosüsteeme. platvormi etapiviisilist uuendamist. Andmekogus hallatavad SKA ja ELVL
uued teenused või teenuseuuendused viiakse üle kaasaegsele kohtumised STAR
Riik on aastaid tegelenud STAR-i arendustega eklektiliselt.
mikroteenustepõhisele arhitektuurile. teemadel toimuvad
Endiselt on välja arendamata teenuseosutajate ja kliendipäeviku
regulaarselt
moodulid, puudu on iseteeninduse moodul klientidele. Süsteem Esimene teenus, kus mikroteenustepõhine arhitektuur kasutusele
keskmiselt kord
on üles ehitatud keeruliselt ja mitte kasutajasõbralikult, mis võtab võetakse on lapse abivajaduse eelhindamine. Kevadel 2021
kvartalis.
kasutajalt palju väärtuslikku tööaega. Riik teostab suuri reforme, toimunud ELVL ja SKA kohtumisel tutvustati laste abivajaduse
kuid ei ole võimeline STAR arendusi samas tempos ellu viima, nt eelhindamise teenuse prototüüpi ning selle arendus on algamas IV
hooldusperede registri arenduse viibimine pool aastat. Siiani on kv 2021. See lahendus toetab ka plaanitavat seadusemuudatust
puudu liidestumised erinevate riiklike registritega, saamaks KOV puudega isiku andmete edastamisest SKA poolt KOVidele ja
sotsiaaltöötajatele ligipääsu Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti kohese abivajaduse hindamist, mis on kavandatud jõustuma laste
infosüsteemides olevalele detailsemale infole, et vältida osas aastal 2022 ja täisealiste osas aastal 2023.
kodanikelt info uuesti küsimist.
24
Riik pani matusetoetuse maksmise alates 2018.aastast KOV Valminud on inimese viibimiskoha sisestamise võimalus
ülesandeks, andes selleks rahalised vahendid üle omavalitsustele üldhooldekodudele, mis võimaldab KOVil saada koondülevaade,
ja sätestades kohustuse andmete kandmiseks matusetoetuse kus KOVides tema elanikud viibivad ja millised inimesed viibivad
saajate kohta STAR-i. Samas ei paku STAR endiselt ühtegi e- selle KOVi territooriumil.
teenust kodanikele.
Väiketööde osas oleme täiendanud sotsiaalse staatuse
Oluline on ka eesmärk vähendada KOVi koormust statistika klassifikaatorit, loonud järelhoolduse viibimiskoha märkimise
kogumiseks vajalike erinevate aruannete täitmisel. võimaluse jm pisimuudatused järelhoolduse teenuses.
Nt: 1) Peamiselt just eeltoodu tõttu loodi Tallinnas matusetoetuse Lähiajal läheb arendusse andmete vahesalvestamine, et pooleldi
lahendus Tallinna universaaltoetuste andmekogusse UNTO, mis sisestatud menetlusandmestik ära ei kaoks ja võimalus sisestada
võimaldab taotlejal lihtsalt ja mugavalt paari klikiga taotlust välismaa pangakontosid väljamakseteks.
esitada.
Septembrikuus alustab SKA analüüsi STAR iseteeninduse
UNTO on üles ehitatud nii, et võimaldaks x-tee kaudu andme- loomiseks koos SKA teenustega. Iseteeninduses saaks inimene
vahetust STAR-ga. Eelkõige matusetoetuse menetlemisel on hakata turvaliselt KOViga suhtlema st küsima isikustatud infot,
otstarbekas andmete massiivse käsitsi sisestamise asemel kasutada tutvuda tema kohta koostatud dokumentidega jms.
andmeallikana juba olemasolevaid andmeid. Tallinna linn on
valmis omaltpoolt rahastama liidestumist STARga, kuid asja-
ajamine SA-ga TEHIK on jäänud toppama, sest plaanitakse
omaniku vahetust jmt.
2) Viljandi ja Saue kasutab toetuse taotlemise keskkonnana
Spoku.
6. Tagada kohalike omavalitsustele õigus kasutada oma Abivajaduse hindamise ja sellega seonduva juhtumi- Läbirääkimised
piirkonna isikute kohta riiklikesse infosüsteemidesse menetluse läbiviimise funktsionaalsuse arendamine on lõpetatud.
kantud infot, mis on vajalik kaalutletud otsuse tegemisel Sotsiaalkindlustusameti üks lähiaastate tegevusi5.
Osapooled leppisid
teenuste määramisel.
Esmalt on plaanis alustada lapse abivajaduse eelhindamise ja kokku, et riik
01. jaanuaril 2016 jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse vastavat infovahetust toetava e-teenuse arendamisega. 2021.a II täpsustab
paragrahvi 15 näeb ette hindamiskohustuse ja sellele järgneva pa on plaanis alustada ka täisealise inimese abivajaduse õigusruumi.
otsuse tegemise teenuse/toetuse andmise kohta. hindamise teenuse analüüsiga. Nii lapse abivajaduse eel-
hindamise kui täiskasvanu abivajaduse hindamise analüüsi on
Selleks, et teha teenuse või toetuse määramiseks vajalikku
plaanis kaasata KOVide esindajad, et teenus saaks KOVi
kaalutletud haldusotsust, on kohaliku omavalitsuse sotsiaal-
spetsialisti vajadusi arvestav. Mõlema teenuse juures on arvestatud,
töötajal vaja saada ligipääs riiklikes andmekogudes sisalduvale
et abivajaduse hindamise tulemus jm isikut puudutav info peab
delikaatsetele isikuandmetele, milles on hinnatud isiku toime-
olema inimesele e-teenusena kättesaadav.
tulekut ja määratletud isikule rakendatavad tugimeetmed.
Lisaks on käimas SKA, SoMi, TEHIKu ja KOVide esindajate
osalusel toimetulekutoetuse teenuse ümberdisainimise
5 Arendustööde alustamise aeg 2021. aasta algus.
25
Nt: Tallinna linn (tõenäoliselt ka teised kohalikud omavalitsused) protsess, mille eesmärgiks on lihtsustada ja ühtlustada KOVide
vajab sotsiaalteenuste- ja toetuste määramise paremaks üleselt toetuse menetlust nii kliendile kui ametnikule. Praeguste
korraldamiseks STAR-i kaudu ligipääsu või mõningatel juhtudel plaanide kohaselt peaks toimetulekutoetuse teenuse analüüs
ka muude Riigi Infosüsteemide Ametis registreeritud andme- toimuma samuti 2021. aastal.
kogude kaudu (nt Tallinna linn: Universaaltoetuste andmekogu)
2021. a alguses korrastati SKAIS-STAR liidest puude andmestiku
Töötukassa või Sotsiaalkindlustusameti poolt hallatavates andme-
osas ja nüüdsest on puude raskusastme ja funktsiooni kõrvalekalde
kogudes sisalduvale isikustatud informatsioonile (delikaatsetele
andmed kvaliteetsemad kui varem.
isikuandmetele), mis on vajalik kaalutletud haldusotsuse
langetamiseks.
7. Kohalikud omavalitsused vajavad tuge teenusmajade või - Sotsiaalministeerium on taotlemas Euroopa Liidu 2021–2027 Läbirääkimised
korterite st sotsiaalpindade rajamisel. struktuurivahendeid, et toetada pikaajalise hoolduse reformi lõpetatud.
Vajalik
läbiviimist.
Seoses elanikkonna vananemisega ja väärika vananemise kaardistus – Sotsiaalministeerium
toetamiseks, on vaja oluliselt suurendada teenusmajade ja - milline on Välisvahendite abil on oluline luua riigi poolt struktuur ja võimekus jätkab
korterite rajamist. Sotsiaalpinnad, kus on tagatud esmane tugi iga- vajadus. pikaajalise hoolduse teenuste pakkumiseks. Selleks oleme taotlemas struktuurivahendite
päevastes toimingutes, võimaldab kliendil, kes ei tule erivajaduse Arvestuslikult ka infrastruktuuri investeeringuid järgmistes valdkondades: järgmise perioodi
tõttu kodus (üksi) toime, vältida asumist üldhooldekodu vajadus ca 2,5 planeerimist.
a) kodus elamist toetavate teenuste ja uudsete lahenduste
teenusele. Siin võib abivajajatele osutada vastavalt vajadusel mln KOVle Vanemaealistele
kättesaadavuse parandamine sh nutikate IKT-lahenduste
erinevaid tugiteenuseid nt koduteenus ja isikliku abistaja teenus Kokku 85,0 mln mõeldud toetatud
kasutuselevõtmise toetamine inimese kodus;
jne. elamise teenuse
(Elamuehituse
b) kogukonnapõhiste teenusmajade loomine vanemaealiste investeeringute
valdkonna TR
sihtrühmale; üldpõhimõtted
ettepanek.nr 1)
c) kogukonnapõhiste erihoolekande teenuste arendamine arutatakse läbi
kohalike
Algselt planeeritud hoolekandeasutuste dementsussõbralikuks omavalitsustega.
loomise toetamist struktuurivahenditest ministeerium hetkel lubada
ei saa, sest Euroopa Komisjoni tagasiside kohaselt ei saa ERF
vahendeid kasutada hoolekandeasutuste infrastruktuuri
kohandamiseks/rekonstrueerimiseks. Toetatakse vaid tegevusi, mis
toetavat inimeste kodus või kogukonnas elamist.
Vanemaealistele mõeldud toetatud elamise teenuse eesmärgiks on
võimalikult iseseisva toimetuleku toetamine selleks eraldi loodud
keskkonnas (teenusmajas), kus tagatakse inimesele vajalik kõrvalabi
ja võimalused olla kogukonda kaastatud.
• Toetatud elamise teenus on kombinatsioon eluruumi
võimaldamisest ja teenusmaja elanikele pakutavatest
toetavatest teenustest ning tegemist ei ole klassikalises mõttes
ööpäevaringse hoolekandeasutusega.
26
• Toetatud elamise teenus on inimesele, kes vajab kõrvalabi või
toetavaid teenuseid igapäevaelutoimingutes regulaarselt
pikema aja jooksul, kuid kellel ei ole välja kujunenud
ööpäevaringset hooldusvajadust, mille puhul on vajalik teenuse
osutamine hoolekandeasutuses.
• Toetatud elamise teenust osutatakse hoones (teenusmajas), kus
on 1- või 2-toalised korterid koos kööginurgaga, tualeti ja
pesemisruumiga.
Vanemaealiste teenusmajade projekti puhul on plaanist toetada ka
loodavate teenusmajade varustamist nutikate IKT lahendustega,
mille kasutuselevõtmine tagab teenusemaja elanikele järjepideva ja
nende vajadustele vastava igapäevase toimetuleku ja heaolu
toetamise tema kodus.
Teenusmajade meetme rakendamisega on plaanis alustada 2022.
aasta II poolaastast ning sellele eelneb rakendusmeetmete
väljatöötamine, kuhu kaasatakse ka kohalikke omavalitsusi.
8. Suurendada asendushoolduse korraldamise kulude katteks Asendus- ja järelhooldusteenuse rahastussüsteemi eesmärk on Jätkatakse dialoogi.
eraldatavaid vahendeid motiveerida kohalikke omavalitsusi paigutama lapsi eelkõige
Omavalitsustelt Asendushoolduse
perepõhisele hooldusele, sh otsida pidevalt perepõhise elu-
Rahad teenuse osutamiseks on KOV-idele eraldatud tuginedes oodatakse arutelud on lisatud
korralduse võimalusi ka nende laste puhul, kes on varasemalt
teenuse varasemate aastate hindadele. Käesoleval ajal on enamus suuremat SoM-ELVL 2021.
institutsionaalsele hooldusele suunatud. Kuigi hooldusperes elavate
teenuse osutajaid hindu oluliselt tõstnud. Asenduskoduteenuse panustamist, kui aasta koostööplaani.
laste arv on alates 2019. aastast pöördunud vähesele tõusule (kui
üleandmisel omavalitsustele tekkis olukord, kus senine ministri seaduses
2018. aasta lõpu seisuga elas hooldusperes 124 last, siis 2020. aasta Asendushoolduse
kinnitatud teenuse hind asendus vabaturu tingimustes oluliselt sätestatud
lõpu seisuga oli selliseid lapsi 145.), on perepõhine hooldus arutelu KOVide ja
kõrgema teenuse hinnaga. miinimum.
oodatust tagasihoidlikumalt kasutatud, mistõttu ootame KOV-delt ELVLga toimus
Asendus- ja järelhooldusteenuse kulud kasvavad seoses 1.juulist Ettepanek aktiivset panust perepõhise hoolduse soodustamise osas, sh seda, 28.05.2021. Riigi
2020 jõustunud seadusemuudatusega, mille kohaselt muutus suurendada et ka juba täna asutuses kasvavatele lastele otsitaks pidevalt pere- esindajad tutvustasid
minimaalne summa, millega kohalik omavalitsus on kohustatud tekkiva vahe põhiseid võimalusi. STAR-s on üldjuhul ca 15-25 vaba peret, samal valdkonna arenguid
toetama hooldusperet lapse hooldamisel. Võrreldes varasemaga võrra toetust. ajal asutustes ca 800 last. Hooldusperede toetamise eesmärgil ja edasisi plaane.
suurenes hooldusperede minimaalne toetamine kaks korda ehk suurendati ka alates 1.07.2020 hooldusperede toetamise ELVL esitas
hooldusperele makstava toetuse või tasu miinimum on edaspidi miinimummäära. Arvestades, et 2020. aastal eraldati hooldusperes KOVide põhjaliku
pool töötasu alammäärast lapse kohta. KOVi kulusid tõstab ka elava lapse kohta KOV toetusfondi ühe kuu kulude katteks ca tagasiside edu-
üldine suundumus jätkata perepõhise asendushoolduse 1653 eurot, jäi KOV-l peale kohustuslikke kulutusi (1653 – 240 sammude ja peamiste
väärtustamist. Omavalitsustelt oodatakse suuremat panustamist, (lapse isiklike kulude katteks) - 292 (hooldusperede toetamiseks)) väljakutsete kohta.
kui seaduses sätestatud miinimum. alles ühes kuus 1121 eurot hooldusperes viibiva isiku kohta, mida
kasutada kas lapse või pere täiendavaks toetamiseks või muul moel
sihtotstarbeliselt. Seega oleme seisukohal, et hooldusperede
27
Näiteks : 1) Kui kuni 2017. aasta lõpuni oli asenduskoduteenuse toetamise miinimummäära tõstmine ei toonud KOV-dele
hind vastavalt 1150 eurot (tavalaps) või 1450 eurot (alla 3-aastane kaasa kulutusi, mida toetusfondi eraldatud vahendid ei
või erivajadusega laps), siis 2020. aastal ostab Tartu linn teenust kataks.
hinnavahemikus 1265-2250 eurot. Tartu linn on küsinud kõigilt
Asutusepõhise hoolduse puhul eraldati 2020. aastal KOV
teenuspakkujatelt 2021. aasta teenuse hindade info, mille põhjal
toetusfondi perekodus viibiva lapse kohta ühes kuus 1983 eurot
teenuste hinnad tõusevad ca 12-31% ja on 2021. aastal
ning asenduskodus viibiva lapse kohta 1901 eurot kuus. Samal ajal
vahemikus 1600-2260 eurot. Teenuse hind jääb 2020. aastal
STAR andmetel oli perekodu keskmine teenuse hind 2020. aasta
eelmise aasta tasemele ainult kahes asenduskodus.
septembrikuus 1716 eurot ning asenduskodus 1866 eurot. Seega
Järelhooldusteenuse hind tõuseb 2021 aastal kuni 47%, jäädes katsid 2020. aastal toetusfondi eraldatud vahendid keskmise
vahemikku 590-1920 eurot. teenuse maksumuse. Alates 2018. aastast kuni 2020. aastani on
isiku kohta eraldatud vahendite hulk suurenenud ligi 1,5 kordselt
2) Viljandi SA Perekodu kallim koht hakkab 2021 aastast olema
(47-48%).
2550 eurot.
Keskmisest kulukamad on teenused spetsiifiliste vajadustega
lastele (nt sügava puudega suure hooldusvajadusega lapsed,
kompleksprobleemidega, sh tõsiste käitumishäiretega lapsed jne).
Peale2022. aasta alguses valmiva 2018. aasta SHS asendus-
hoolduse muudatuste mõjuanalüüsi saab otsustada, kas
nimetatud sihtrühmade rahastamise osas vajaks rahastus-
skeem täiendamist. Teenuse hinnas kajastuvad ka kasvatajate ja
perevanemate töötasud, mis jäävad oluliselt alla Eesti keskmisele
töötasule ega ole kooskõlas tööpanuse ja vastutusega ning mille
tõstmisega tuleb pidevalt tegeleda. Samuti analüüsitakse 2022.
aastal vahendite võimalikku üleminekut toetusfondist tulubaasi
ning tehakse sihtgrupi huvidest lähtuvad ettepanekud.
Asendus- ja järelhooldusteenuse vahendite kasutus 2020. aastal
võrreldes varasemaga kasvas ning jääk vähenes. 2020. aastal jäi
KOV-des kasutamata 2,9 miljonit eurot, mis on ca 1 miljon vähem
kui eelmisel aastal. Jääkide vähenemise valguses oleme taotlenud
valdkonda lisavahendeid.
Vahendite kasutamise osas ootame, et kohalikud omavalitsused
kasutaksid asendus- ja järelhoolduse eraldist paindlikult ja
vastavalt sihtgrupi hinnatud vajadusele, sh näiteks toetaksid
senisest enam asendushooldusel viibivaid lapsi ja hooldusperesid.
Suuremat tähelepanu soovitame pöörata kohalikul tasandil
hooldusperede läbimõeldud ja järjepidevale toetamisele, mis tagab
peredele toe ja kindluse aastaringselt (aasta lõpus jääkide
vähendamise eesmärgil ühekordsete suurte toetuste maksmist ei
28
saa pidada heaks praktikaks ning see ei pruugi olla kooskõlas ka
SHS § 3 lõikes 1 sätestatud sotsiaalhoolekande põhimõtetega).
Samuti on võimalik ülejääke kasutada nt asendus- ja järelhooldus-
teenuse osutamise korraldamiseks täiendava või osalise ametikoha
rahastamiseks, et tagada ka tihedam kontakt KOV eestkostel
olevate ja asendushooludusel viibivate lastega. Juhime tähelepanu,
et eelkõige tuleb siiski katta teenuse osutamise ja perede
toetamisega seotud kulutused ning lubamatu on korraldamise
kulude suure mahu tõttu jätta asendus- või järelhooldusteenus
vajaduspõhiselt rahastamata.
Selleks, et tekiks piisaval arvul erinevaid hooldusperesid, kes oleks
valmis pakkuma nii lühi- kui pikaajalist hooldust, hooldust
keerulisemate käitumisprobleemidega lastele või rohkematele
lastele (õed-vennad) on kohalikel omavalitsustel oluline roll –
KOV-d saavad aidata kaasa sellele, et suurendada kogu-
konnas teadlikkust asendushooldusel viibivate laste
vajadustest, leida üles kogukonnas potentsiaalsed pered,
motiveerida peresid hooldusperena oma KOV lastele teenust
pakkuma, toetama peresid ja lapsi igakülgselt sh suhtluses
lapse võrgustikuga (nt koolides jm). Tunnustame ja täname
kohalikke omavalitsusi, kes nendega tegevustega juba aktiivselt on
alustanud.
Juhime tähelepanu, et KOV kohustus on asendushooldusteenuse
tagamine, st et ka kuni piisaval arvul hooldusperede tekkeni tuleb
KOV-del tagada teenuse osutamine, lubamatu on jätta teenuse-
kohtade puudumise tõttu hädaohus olevad lapsed perest
eraldamata või pikaks ajaks turvakoduteenusele.
Valdkonna arendamiseks jätkame Euroopa Sotsiaalfondi
vahenditest rahastatud tegevusi – koolituste ja tugiteenuste
pakkumist kõigile asendushoolduse osutajatele, teavitus-
tegevusi hooldusperede leidmiseks, kriisi- ja kutselise
erihoolduspere pilootprojekti ning 2021. aastal veel järel-
hooldusteenusel viibivate noorte tugiisikuteenuse osutmist ja
rahastamist. Kuna tugiisikuteenuse näol on tegemist järelhooldus-
teenuse raames osutava teenusega, antakse teenuse korraldamine ja
rahastamine KOV-dele üle alates 2022. aastast. Ettevalmistavate
tegevustega tegeleb Sotsiaalkindlustusamet.
29
Hooldusperede leidmiseks Sotsiaalkindlustusameti poolt ellu
viidud ESF vahenditest rahastatud teavitustegevused käivitusid
2020. aastal aktiivselt ning hoolduspereks soovijate arv kasvas (kui
2019. aastal esitati 51 sooviavaldust perede poolt, siis 2020. aastal
oli sooviavaldusi 72). Koostöös perede ja spetsialistidega (sh KOV-
dega) on valminud mitmed hoolduspereks saamise võimalusi
tutvustavad lood ning muud asendushoolduse teemalised artiklid
trüki- ja internetimeedias, podcastid, asendushoolduse uudiskiri,
vestlusringid jne. 2021. aasta mais käivitus üleriigiline teavitus-
kampaania, mille fookuses oli hoolduspereks saamise võimaluse
esile toomine, perede juurdekasvu soodustamine ning teema
normaliseerimine ühiskonnas. Oluline on jätkata koostööd
kohalike omavalitsustega hooldusperede juurdekasvu
soodustamiseks.
Kriisihoolduspere ning kutselise erihoolduspere pilootprojekt
käivitus 2020. aastal, mil toimus esimeste perede leidmine,
hindamine, koolitamine ning teenuse pakkumisega alustamine.
Hankepartnerlus tegevuse läbiviimiseks SOS Lastekülaga kehtib
hetkel kuni 2021. aasta lõpuni, mil tehakse esmased järeldused ja
ettepanekud teenuse edasiseks pakkumiseks.
9. Leida vahendid KOVile eestkoste korraldamisega seotud Vajab analüüsi. Oleme teadlikud, et eestkostetavate arv on viimastel aastatel Jätkatakse dialoogi.
kulude hüvitamiseks. suurenenud, eriti vanemaealiste seas. Mööname, et eestkoste
korraldus vajab üle vaatamist. Sotsiaalministeerium korraldas
Eestkoste korraldus vajab üle vaatamist, sest tänane olukord ei
2020 aasta lõpus kohalike omavalitsuste seas küsitluse, et selgitada
taga eestkostetava huvide maksimaalset kaitset. Kohalikel
välja kohalike omavalitsuste kohustused, kohustuste maht ja
omavalitsustel on eestkostja ülesannete täitmisel probleemiks
probleemkohad eestkostega seoses. Kahjuks laekus vastuseid vaid
rollikonflikt, mis seisneb kohaliku omavalitsuse avalikus
28 omavalitsusest. Vastuste analüüs on sisendiks 2022 läbiviidavale
ülesandes pakkuda isikule kohaseid teenuseid ja eestkostja rollis
eestkoste uuringule, mille pinnalt otsustada edasised sammud.
valvata teenuste sobivuse ja kvaliteedi üle isiku esindajana.
Probleemiks on ka see, et KOVid kannavad kulusid seoses eest- Sotsiaalministeeriumis kaalutavad lahendusvariandid on suunatud
kostega nii juhul, kui KOV on määratud eestkostjaks kui ka siis, eelkõige eestkostet vajavate inimeste huvide kaitsele läbi neile
kui eestkostjaks on määratud füüsiline isik. Eestkostega seotud vajaliku toe tagamise. Oleme kaalunud võimalusi, kuidas
ülesanded on olnud KOVil küll Eesti taasiseseisvumisest alates, eestkoste määramisi vähendada, tagades inimese huvide kaitse
kuid nende sisu on oluliselt muutunud. Ka Perekonnakoodeksi muul moel. Näiteks oleme põgusalt kaalunud toetatud otsustamise
järgi oli eestkostega seonduv teatud ulatuses kohalik ülesanne süsteemi loomist, kus tuge vajav inimene saaks vajalikku tuge
(eestkoste seadis rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee), kuid otsuste tegemisel ja eestkoste määramine ei oleks vajalik või
näiteks ei määratud eestkostjat nendele isikutele, kes asusid
30
mõnes hoolekande- või kasvatusasutuses, seal lasusid vastavad määrataks osaline eestkoste. Süsteemi võtmekoht on toetaja ette-
kohustused nimetatud asutuste administratsioonil. valmistus. Nimelt näeme praeguse eestkostesüsteemi ühe kitsas-
kohana füüsilisest isikust eestkostjate ettevalmistuse puudumist.
Kuni 2010.a. kehtinud perekonnaseaduse kohaselt oli KOV
eestkosteorgan, kelle ülesandeks oli füüsilisest isikust eestkostja Eestkoste korralduses muudatuste tegemise üks takistustest on see,
leidmine ja kohtule eestkoste seadmiseks avalduse esitamine. et eestkoste määramiste kohta ei koguta sisulist statistikat
Vastavalt seadusele pidi eestkosteorgan korraldama ka järele- (määramise põhjuste kategooriad, kas eestkoste ja osaline või täielik
valvet. Eestkostjaks määrati tavaliselt vanavanemad või selle jms), millest tulenevalt on keeruline ka hetkeolukorra
asutuse töötaja, kus isik asus (nt hooldekodu töötaja). Juriidilist kaardistamine.
isikut või KOVi ei saanud eestkostjaks määrata. Seaduses
KOV eestkostel olevate laste asendushooldusteenuse
sätestati ka eestkostja aruandekohustus, mida pidi eestkostja kord
tasumiseks eraldatakse igal aastal toetusfondi sihtots-
aastas eestkosteasutusele esitama, kuid sellest olid vabastatud
tarbelised vahendid (2021. aastal summas 18,03 miljonit eurot).
vanemad.
Vahendeid võib kasutada nii asendus- kui järelhooldusteenuse
Alates uue perekonnaseaduse jõustumisest 2010.a. on olukord osutamiseks, hooldusperede toetamiseks kui ka teenuste
oluliselt muutunud. Eestkostjaks võib määrata ka juriidilise isiku, korraldamiseks. Korraldamiskuludena arvestatakse SHS § 459
ka KOVi. Välistatud on nende juriidiliste isikute ja juriidiliste lõikes 4 nimetatud tegevuste kulutuste katmist (KOV ülesanded
isikute töötajate määramine eestkostjaks, kus isik asub. Kui suure asendushooldusteenuse korraldamisel), sh on võimalik katta nt
koormuse see KOVile tõi, võib näha Riigikontrolli auditist, mille täiendavaid tööjõukulutusi, mida KOVid nende ülesannete
kohaselt oli 2017. aasta alguses KOVi eestkostel kokku 1014 last täitmiseks teevad. Seega on võimalik laste puhul osaliselt eestkoste
(Järelaudit: omavalitsuse eestkostel olevate laste elatisraha teostamisega seotud kulutusi katta KOV toetusfondi eraldatud
sissenõudmine 17.11.2017). vahendite arvelt. Täpsem juhis ja selgitused KOV toetusfondi
vahendite kasutamise kohta on leitav Sotsiaalkindlustusameti
Leiame, et seoses eestkoste korraldamisega seotud ülesannete
kodulehelt.
täitmisega ja vaatamata kohustuste olulisele kasvamisele, ei ole
riigi poolt KOVile kulude katteks raha eraldatud. Täna ei saa Täiendavalt selgitame, et väide nagu kaetaks füüsilisest isikust
KOV riigilt eestkoste korraldamiseks mingit toetust, kuid nt era- eestkostel olevate laste puhul eestkostjale eestkoste
isikud, kes määratakse kohtu poolt laste eestkostjaks, saavad SKA korraldamisega seotud kulutusi SKA poolt makstava
kaudu toetust. Leiame, et ka täiskasvanud isikute eestkostjad eestkostetava lapse toetuse kaudu ei ole korrektne. Tegemist
võiks saada toetust. Neid isikuid on päris palju, kes määratakse on peretoetusega, mille eesmärgiks on lastega peredele laste
KOV-i eestkostele ja KOV ajab eestkostjana tegutsedes eraisiku hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline
asju. Samuti on eestkostja ülesannete täitmisel KOV-il päris hüvitamine. Toetusele õigustatud isikuks on laps ning sellest
suured kulud (töötaja palk, telefoni ja sõidukulud jne). kaetakse kindlalt piiritletud summas lapsega seotud kulutusi, mitte
eestkoste korraldamisega seotud kulutusi.
Nt 1) Viljandi linnas on täna ühel spetsialistil üle 60 eestkoste-
tava, kellest ca pooled elavad oma kodudes ja kellega seonduvalt
on väga palju tööd. Optimaalne oleks ca 30-40 isikut ühel
töötajal. Ühe töötaja töötasu on praegu ca 25 000 eurot aastas.
Vajaksime juba teist töötajat ka. Seega oleks kulu ainult
töötasudele ca 50 000 eurot aastas.
31
2) Rakvere linnas on KOV eestkostel olevate täisealiste arv
kasvanud, 2017-2020 aastatel tõusnud 17 inimestelt 35 inimesele.
Meie piikonna kohus eelistab täisealistele KOV eestkostet, sest
lapsed ja lähedased loobuvad juba menetluse raames tihti oma
lähedase abistamisest või tekivad probleemid eestkostet vajava
inimese raha asjadega. Näiteks saadakse teada võlgade summa,
kardetakse varadega seotud kohustusi jne. See kõik on toonud
väga suure töömahu meie sotsiaaltöötajale, kes korraldab oma
igapäeva töö kõrvalt ka täiskasvanute eestkoste korraldamist.
3) Viru-Nigula vallas on eestkostel 8 last ja 10 täiskasvanut,
kohtus on otsuse ootel 1 ja kahe isiku puhul on eestkoste
seadmise vajadus hetkel selgitamisel. Võrdluseks 2018.aastal oli
valla eestkostel 3 täiskasvanut ja 6 last. Hetkel veel jõuab üks
töötaja toime tulla muude kohustuste kõrvalt. Kuid KOV
sotsiaalvaldkonnale järjest lisanduvate kohustuste valguses jääb
järjest vähemaks võimalus süveneda personaalselt iga eest-
kostetava vajadustesse. Kuna osa eestkostetavaid on laiali üle
vabariigi asuvates hoolekandeasutustes, siis on ka eestkostetavate
külastamine keeruline ja kulutusi nõudev.
10. Näha ette takistusteta liikumise ja ligipääsetavuse tagamise Ligipääsetavuse tagamine on riigi ja KOV ühine vastutus Jätkatakse dialoogi.
projektide rahastamine riigi eelarvelistest vahenditest või väärikat ja iseseisvat toimetulekut võimaldava elu tagamisel kõigi
Tuleks välja
Euroopa Liidu finantsperioodi 2021+ vahenditest ning inimeste jaoks. Ligipääsetavusest ja universaalsest disainist saab
töötada vastav
planeerida vajalikud vahendid EL finantsperioodi 2021- kasu kogu elanikkond, sh on suurteks sihtgruppideks eakad, lapsed, Edasiste tegevuste
meede, mis
2027 raames. lastega pered jt.. Teenuste planeerimisel ja keskkonna kujundamisel planeerimisel
arvestaks
peavad ligipääsetavuse parandamiseks tegema vajalikke lähtutakse
Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK) ja fakultatiiv- vajadusi.
investeeringuid ühtviisi nii riik kui kohalikud omavalitsused. ligipääsetavuse
protokoll jõustusid 29. juunil 2012. Konventsiooni rakendamise
Ligikaudne rakkerühma
eest vastutavad erinevad osapooled sh ka kohalikud oma- Peame oluliseks rõhutada, et ligipääsetavaid lahendusi on
transporditaristu lõpparuandest VV
valitsused oma vastutusala pädevuses. PIK-i vastu võtmisel võimalik luua ning kaasava disaini ja ligipääsetavuse põhi-
ligipääsetavuse kiitis heaks 2.
juhtisid kohalikud omavalitsused tähelepanu tõsiasjale, et PIK-i mõttega arvestada jooksvalt ja pidevalt. Muuhulgas on ligi-
kohandustööde septembril 2021)8.
jõustumine toob KOV-idele kohustusi, mille täitmiseks pääsetavus üks horisontaalsetest põhimõtetest ning ligipääsetavuse
maksumus
puuduvad rahalised vahendid. Nt nõuab PIK ligipääsu tagamist nõuete järgimine kohustuslik struktuurivahendite kasutamisel nii
37 793 040.-€.
kõigile ehitistele, ka olemasolevatele, mitte ainult uutele, samuti uuel kui lõppeval perioodil.
transpordile, infole jne. Nimetatud kohustuse täitmiseks st https://www.s
Riik toetab kohalikke omavalitsusi läbimõeldud ja põhjendatud
ligipääsetavuse tagamiseks, ei ole KOV-idele rahalisi vahendeid m.ee/sites/defa
tegevuste elluviimisel. Näiteks oli kohalikel omavalitsustel võimalik
eraldatud. ult/files/transp
taotleda toetust erivajadusega inimeste eluruumide
ordi_ja_tehiskes
8 Ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuanne on avaldatud: https://riigikantselei.ee/media/1169/download
32
On oluline, et läbi riiklike tegevuste panustataks ligipääsetavuse kkonna_analyys. kohandamiseks (toetuse maht kokku 10 milj €). Meetmeks
saavutamisse ning lisaks ERF vahenditele isikute eluruumide pdf ettenähtud rahastus on lõppenud ning uue vooru saab avada
kohandamiseks (mida peaks laiendama ka kütte- ja elektri- lisavahendite leidmisel.
Transpordi ja
süsteemide parandamisele), leitaks täiendavaid võimalusi ka läbi
tehiskeskkonna Kohalike omavalitsuste edasiseks toetamiseks on vaja teada
muudeks toetavateks meetmeteks, pidades eriti silmas ligi-
ligipääsetavuse KOVide tegelikku ligipääsetavuse vajadust, KOVide
pääsetavust avalikke teenuseid pakkuvatele hoonetele.
analüüs. valmidust ise ligipääsetavusse investeerida ning seniseid
Nt Tallinn kohaliku omavalitsusena on välja töötanud Tallinna Ligipääsetavuse häid kogemusi jagada.
ligipääsetavuse arengusuunad 2016-2022. Eelmainitud Foorum.
Ligipääsetavuse parandamiseks riigis tervikuna moodustati
dokumendi oluliseks ja kandvaks elemendiks on universaalse
septembris 2019 ligipääsetavuse rakkerühm6. Rakkerühma
disaini ja ligipääsetavuse infosüsteemi loomine (tinglik nimetus
ülesanne oli 2021. aasta suveks selgitada välja ligipääsetavuse olu-
Accessible Tallinn), mis kajastaks ligipääsetavuse seisukorda
kord ja probleemid kõikides olulisemates elukeskkonna ja ühis-
hoonete, rajatiste jms linnaruumi osas, jagaks infot elanikele ja
konna aspektides ning töötada välja poliitikasuunised ja
linna külalistele, aga oleks ka töövahendiks linna ametitele
lahendused, mis võimaldavad lähima kümne aasta jooksul liikuda
ligipääsetavuse tegevuste planeerimisel ja mõõdikuks ligipääseta-
kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja
vuse hindamisel. Planeeritav infosüsteem kavandatakse
teenuste suunas.
arvestusega, et muuta see üleriigiliselt kättesaadavaks kõigi oma-
valitsuste jaoks. Infosüsteemi kasutamine on tulemuslik vaid Rakkerühma vahearuanne7 toob välja, et ka KOV spetsialistide ja
regulaarse hooldamise, sh info uuendamisega ja süsteemi poliitikakujundajate tasandil on teadlikkus ligipääsetavusest madal
tsentraalse haldamisega. Üleriigilise portaali töös hoidmine vajab kõikides olulistes valdkondades. See takistab ligipääsetavate
riigi poolset rahastamist hinnanguliselt aastas 20 000-.€. lahenduste loomist KOVi poolt avaliku ruumi objektide tellimisel.
Aruandes tehakse mh ettepanekud tuua ligipääsetavuse nõue sisse
KOV planeeringutesse ning kajastada ligipääsetavust KOV arengu-
kavas olulise investeeringute planeerimise alusinfona. Lisaks on
aruandes arvukalt esialgseid ettepanekuid, mis ühel või teisel
viisil suunavad KOVe tulevikus suuremale ligipääsetavuse
teadlikkusele ja valikutele.
Kõigis ministeeriumites tuleb arvestada välisvahendite, sh perioodi
2021−2027 struktuurivahendite planeerimisel ja õigusaktide eel-
nõude ettevalmistamisel eesmärgiga tagada välisvahenditest
rahastatavate investeeringute ja tegevuste vastavus kehtivatele
ligipääsetavuse nõuetele.
6 Lisateavet ligipääsetavuse rakkerühma kohta leiab https://www.riigikantselei.ee/et/ligipaasetavus
7 Ligipääsetavuse rakkerühma vahearuanne https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/news-related-files/ligipaasetavuse_rakkeruhma_vahearuanne_09_2020.pdf
33
11. Tagada Haigekassa rahastusega statsionaarse õendus- Alates 2020. aastast rahastab Eesti Haigekassa eraldi teenusena Jätkatakse dialoogi.
teenuse kättesaadavus üldhooldekodudes kõigil nädala- õendusteenuse osutamist üldhooldekodudes, et parandada
Vajab analüüsi. Koostatakse ülevaade
päevadel, ja vastavalt vajadusele nt suuremates hoolde- teenuse kättesaadavust (alates 01.07.2021 on piirhind 60,69 € ühe
hooldekodude
kodudes ka öötundidel hooldekodu elaniku kohta ühes kalendrikuus).
õendusabi
Tunnustavalt märgime, et alates 2020. aastast rahastab Eesti Kulumudelis on muuhulgas järgnevad hinnakomponendid: õe lepingutega kaetusest
Haigekassa eraldi teenusena õendusteenuse osutamist üldhoolde- puhkuse tasu (aitab kaasa asendaja leidmiseks), isikukaitsevahendite ning hinnatakse, kas
kodudes, et parandada teenuse kättesaadavust. Õendusteenust kulu, õe tööriiete kulu, ohtlike jäätmete utiliseerimise kulu ning teenuse laiendamine
üldhooldekodus osutatakse koduõenduse tegevusloa alusel, mida kontaktivaba infrapuna termomeetri soetamise kulu. on põhjendatud.
võib omada või taotleda väljaspool kodu asuva üldhooldus- Õendusabi teenuse
Haigekassa on ette näinud teenuse osutamisel miinimumi, st et
teenuse pakkuja (ehk üldhooldekodu) ise või sõlmib haigekassa sisu muutmiseks
teenust osutatakse tööpäevadel ning päevasel ajal. Muudel aegadel
lepingu vastava teenuseosutajaga, kellel on koostöölepe üld- teevad vastava
õendusteenuse osutamine hooldekodu ning õendusteenuse osutaja
hooldekoduga. Kui üldhooldekodu tahab ise osutada õendus- vormikohase
vahel on kokkuleppeline. Iga teenuseosutaja peab hindama,
teenust, peab tal olema Terviseameti poolt väljastatud ettepaneku haige-
millised on tema teenuse saajate vajadused ning sellest lähtuvalt
koduõenduse osutamise tegevusluba. kassale teenuse-
kasutama olemasolevaid võimalusi. Kui hooldekodu kliendil on
osutajate ühendus
Teenus on rahastatud pearaha põhimõttel, kuhu kuulub ühe täis- tervisest tulenevalt suurem tervishoiuteenuse vajadus, kui seda
(hooldekodud).
tööajaga õe ressurss 40 üldhooldekodu elaniku kohta. olemasolev teenus katab, siis on võimalik kaaluda iseseisva statsio-
naarse õendusabiteenuse osutamist (kui asutuse tingimused Üldhoolduse
Tegemist on teenuse osutamisega tööpäevadel, puhkepäevadel ja
vastavad, on võimalik taotleda vastav tegevusluba, palgata personal arendamine on
riiklike pühade ajal teenust ei osutata, mis ei ole mõeldav suures
jms). Sotsiaalministeeriumi
300-kliendilises hooldekodus (nt Iru Hooldekodu).
prioriteet.
Ambulatoorne õendusteenus vajab laiendamist kõikidele nädala- Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse raames osutatava
päevadele, suuremates hooldekodudes ka öötundidel. Paljud õendusteenuse rakendumise analüüsimisel on võimalik esitatud
üldhooldekodu kliendid vajavad pidevat meditsiinilist abi, milleks ettepanekut kaaluda. Analüüsi viib läbi Eesti Haigekassa.
hooldustöötajad ei ole pädevad.
12. Tagada esmatasandi arstiabi (perearstiteenus) Toetused esmatasandi tervisekeskuste loomiseks EL Regionaal- Jätkatakse dialoogi.
kättesaadavus võrdsetel alustel üle Eesti. arengufondi meetmest: jätkub alustanud projektide rahastamine.
Sotsiaalministeeriumi
Lõpparuanne on esitatud 18 projektile 56st, ülejäänutega töö
Üle Eesti on suur probleem perearstide teenuse eesmärk on tagada
jätkub.
kättesaadavusega. Eesti Haigekassa andmetel on ligi 20 000 perearstiabi kõigile
inimest ilma perearstita. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus on muutmisel. neile lastele, kellel ei
Muudatuste eesmärgiks on üldarstiabi kättesaadavuse parandamine ole perearsti.
läbi süsteemi paindlikumaks muutmise ning suurema rahalise Lahendamisega
toetuse võimaldamise. tegelevad
Terviseamet ja Eesti
Jätkub hoolduskoordinatsiooni projekt, mille eesmärk on leida häid
Haigekassa koostöös
viise koostöö korraldamiseks KOV, üldarstiabi osutaja ja kohaliku
Sotsiaalkindlustusam
haigla vahel. Tihedam koostöö ja tugi on ka oluline osa heast
etiga.
töökeskkonnast.
34
Hiljuti valminud raport Praxise detsentraliseerimise analüüs hindas
KOV võimalusi üldarstiabi kättesaadavuse parandamisel9.
Paremaid töötingimusi ja mitmekülgsemat teenust pakkuvate
tervisekeskuste loomisel võivad takistused olla ka organisatoorset
laadi ja see on üks näide, kus KOV võiks abiks olla.
Seni on perearstide ja asendajate leidmine olnud Terviseameti
ülesanne. 2022. aastaks võtab selle järk-järgult üle seni vaid
rahastaja rollis olnud Eesti Haigekassa.
Ülesannete haigekassale üleviimine ja TTKS muutmine on aluseks
mitmetele korralduslikele ja rahastust puudutavatele muutustele
üldarstiabi kättesaadavuse parandamiseks.
Eesmärke toetab ka äsjane valitsuslepe, kus lahenduste otsimine
esmatasandi tervishoiuteenuste piirkondliku kättesaadavuse
parandamiseks on samuti välja toodud.
Töörühma moodustamiseks on endiselt valmisolek olemas, kuid
sellega võiks alustada siis, kui Covid-19 olukord seda paremini
võimaldab.
13. Tagada koolitervishoiuteenuse rahastamine kõigile Selgitame, et kõikidele kooliõpilastele on juba täna õigus Eesti Jätkatakse dialoogi.
õpilastele. Haigekassa rahastatud koolitervishoiuteenusele.
Moodustatakse Koolitervishoiu
Koolitervishoid vajab täiendavat rahastamist. Tervisele luuakse eraldi töörühm Eesti Haigekassas oli töörühm, kellega koostöös uuendati kooli- teenuse hinna
vundament lapse- ja koolieas. Koolitervishoiu olulisemad Sotsiaalministee õenduse tegevusjuhendit. Tulenevalt uuenenud juhendist täpsustati muutmiseks saab
tegevused on tervise edendamine, haiguste ennetamine, tervise riumi juhtimisel. tervisekontrolliga seonduv ka määruses nr 54 „Koolitervishoiu- teenuseosutajate
jälgimine ja esmaabi. Koolitervishoiuteenust rahastab Eesti teenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, ühendus
Haigekassa vastavalt õpilaste arvule koolis 1 õpilane - 3,93 eurot mahule, kättesaadavusele ja asukohal“10 (koolitervishoiuteenu
se osutajad) teha
Nõutud tööaeg on 6 tundi nädalas. Keeruline on leida õde nii Lisaks analüüsis Eesti Haigekassa koolitervishoiuteenuseid ja
vastava vormikohase
väikesele koormusele ja suurele vastutusele. Praegu on KOV-id hindu. Kui varem oli kaks teenust: koolitervishoiuteenus (piir-
ettepaneku
sunnitud teenuse toimimiseks juurde maksma. Eriti raskes hinnaga 3,93€) ja erivajadustega õpilaste koolitervishoiuteenus
haigekassale.
olukorras on väiksemad koolid. Teema on oluline, sest laste (piirhinnaga 17,42€), siis nüüd on rahastatavaid teenuseid
puhul on varane märkamine eriti oluline. Täiskasvanueas rohkem11.
ägenevad ja süvenevad terviseprobleemid saavad sageli alguse just
9 Analüüs on kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehel:
https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/omavalitsustele_ulesannete_detsentraliseerimise_analuus.zip?download=1
10 Määrus on avaldatud Riigi Teataja veebilehel: https://www.riigiteataja.ee/akt/13349448?leiaKehtiv.
11 Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu § 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/123122020016
35
koolieas. Probleemideks on vähene liikumine, ülekaalulisus, neti- Haigekassa võtab koolitervishoiuteenuse eest tasu maksmise
sõltuvus, rohke stress, vaimne tervis. Suures osas on kooliõe kohustuse üle 12 kalendrikuul aastas.
tegevus ennetustegevus.
Koolitervishoiuteenuse piirhind ühe õpilase kohta ühes
Nt 1) Nõo vald maksab põhikooli tervishoiutöötajale oma eel- kalendrikuus on järgmine:
arvest töötasu 0,5 ametikoha eest kuus 270 eurot. Kulu aastas
kokku 4 4 65 eurot. • Koolitervishoiuteenus (piirhind 4,36€)
2) Lääne- Virumaa vald – valla eelarvest makstakse perearstile • Koolitervishoiuteenus, kui teenuse osutamise kohas
400 EUR täiendavat toetust moodustavad vähemalt 90% õpilastest haridusliku
erivajadusega õpilased (piirhind 20,35€)
3) Elva - kohalik omavalitsus tagab tasuta ruumid ning maksab
spetsiaalse arvutiprogrammi kuutasu (2018. aastal 1169 eurot) • Koolitervishoiuteenus haridusliku erivajadusega õpilasele
ning toetatud on koolitervishoiuteenuse pakkuja ruumide (piirhind 5,93€).
sisustamist (2018. aastal 1518 eurot). Lisaks on koolitervishoiuteenuse piirhind vähemalt 20-aastasele
4) Anija valla poolt on tagatud teenuse osutajale tasuta ruumid ja õpilasele, kes õpib kutseõppe tasemeõppe statsionaarses õppes:
samuti nende sisustus.
• Koolitervishoiuteenus kutseõppeasutuses vähemalt 20-
5) Konguta Kool 80 õpilast, sissetulek 314 eurot kuus (summa aastasele õpilasele (piirhind 6,93€).
sisse peab mahtuma kooliõe palk, nõutud koolitused, vahendid,
Eelpoolnimetatud määruses nr 54 on sätestatud ka õe töökoormus,
alustades kabineti sisustamine, koolitervishoiu IT lahendus).
mis on täiendavalt planeeritud Eesti Haigekassaga koostöös üle
vaadata.
Märgime, et vajaduse korral on võimalik vaadata koostöös
osapooltega üle olemasolevate teenuste hinnad. Piirhinna
arvutamine toimub vastavalt sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a
määrusele nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse
Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse
osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“, sealjuures
arvestatakse ka Vabariigi Valitsuse 12. juuli 2018. a määrusega nr
62 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kriteeriumide
täpsem sisu ning kriteeriumidele vastavuse hindajad, tervishoiu-
teenuste loetelu hindamise tingimused ja kord, tervishoiuteenuste
loetelu komisjoni moodustamine ja töökord ning arvamuse
andmise kord”. Lõpliku piirhinna kiidab heaks ja esitab Vabariigi
Valitsusele kinnitamiseks Eesti Haigekassa nõukogu arvestades
ravikindlustuse seaduse kohaselt ravikindlustuse eelarve võimalusi.
Mis puudutab koolitervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke
ruume ja vahendeid, siis vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumi-
36
seadusele (§ 43 lg 2) kooli pidaja tagab ruumide ja mittemeditsiini-
lise sisseseade olemasolu koolis tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse § 25 lõike 2 alusel kehtestatud nõuete kohaselt ja katab
sellega seotud kulud. Aparatuur, tarvikud, ravimid jm teenuse
osutamise jaoks vajalik kulu on arvestatud teenuse hinna sisse.
Seega on jätkuvalt koolitervishoiuteenuse hinna muutmine
võimalik, kui teenuste osutajate ühendused esitavad haige-
kassale argumenteeritud ettepaneku hindade muutmiseks.
KOVide osaluse kindlakstegemiseks teeme ettepaneku, et
ELVL koostaks konkreetse ülevaate, kes kui palju ja mille
eest koolitervishoiuteenuse osutamisel juurde maksab.
Samuti rõhutame, et tervislike eluviiside edendamiseks ei piisa
ainult tervishoiuteenuste osutamisest, vaid siin tuleb appi ka RTA
2020-2030 tervislike valikute programmi elluviimine. Samuti on
tervitatav KOVide panus ja senisest enama vastutuse võtmine oma
piirkonna rahvastiku tervise edendamise eest.
14. Luua riiklik toetusprogramm noorte tugisüsteemi Sotsiaalministeerium peab oluliseks noorte, eriti NEET-noorte Jätkatakse dialoogi.
arendamiseks ja tõhustamiseks. ülesleidmiseks ja toetamiseks vajaliku koostöömudeli arendamist
koostöös kohalike omavalitsustega.
Üha enam vajab tähelepanu noorte vaimse tervise toetamine ning
noorte sotsiaalse tõrjutuse riskide vähendamine. Rõhutame Noortegarantii tugisüsteemi piloteerimise käigus ning järelanalüüsi
vajadust pöörata erilist tähelepanu haavatavatele noorte- tulemustest12 selgus mitmeid kitsaskohti, mille parendamisse oleme
rühmadele (sh NEET-staatuses noored, erivajadustega noored, valmis ka järgmistel aastatel panustama.
rändetaustaga noored) hõlbustades ligipääsu hariduse, tööhõive
Samuti on ellu kutsutud töörühm, mis toob kokku hariduse-,
ning tervise ja heaoluga seotud teabele ning nõustamisele.
sotsiaal- ja töövaldkonna eksperdid eesmärgiga kaardistada täna
Sagenevad vaimse tervise mured nagu depressioon ja ärevus.
NEET noorte toetamisel kitsaskohti ja töötada välja ning
Oluline on pakkuda noortele kvaliteetset ja kättesaadavat abi
rahastada uuest struktuurivahendite perioodist täiendavaid
vaimse tervise küsimustes ning täiendada ka noorte endi teadmisi
sekkumisi.
ja sotsiaalseid oskuseid selleks, et nad oleksid võimelised vaimse
tervise probleeme ennetama, ära tundma ja õigeaegset abi otsima. Sotsiaalministeerium koostöös Haridus-ja Teadusministeeriumi,
Praegu pakutakse noortele tuge suures osas projektipõhiselt. Haridus-ja Noorteameti ja Sotsiaalkindlustusametiga on ellu
Noorte tugisüsteemi arendamiseks ja tõhustamiseks tuleks luua kutsunud koosloome protsessi, mille raames töötatakse välja
riiklik toetusprogramm. olemasolevate praktikate põhjal ühtlane, efektiivne ja toimiv
NEET-noorte toetamise mudel KOV-idele. Protsessi on
kaasatud Tallinn, Pärnu, Viimsi, Viljandi vald ja Narva linn.
12 Noortegarantii tugisüsteemi analüüsi lõpparuanne on avaldatud Sotsiaalministeeriumi kodulehel: https://www.sm.ee/sites/default/files/lopparuanne_ngts.pdf
37
15. Laiendada erisoodustuse vabastust töötaja vaimse tervisega Töötervishoiu, sh vaimse tervisega tegelemise, kulud on maksu- Jätkatakse dialoogi.
seotud teemadele- eelkõige vaimse tervise tasakaalus vabad, kui need tulenevad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §
hoidmise kulud, nt nõustamisteenused, supervisioon jms. 13 lõikest 1. See tähendab seda, et:
Vaimse tervisega seotud teemad on kasvav probleem eriti 1) tööandja on hinnanud töökeskkonna riskianalüüsiga
koroonajärgses- ja -aegses ühiskonnas. Oluliselt on kasvanud töökeskkonnas esinevaid ohutegureid (sh psühhosotsiaalseid)
nõustamise, supervisiooni ja psühholoogilise toe vajadus. Mures ja nendega seotud riske töötajate tervisele;
inimesed pöörduvad sotsiaalvaldkonna spetsialistide poole tihti
2) tööandja on koostanud töökeskkonna riskianalüüsi alusel
just nõustamisteenuse või psühholoogi teenuse leidmiseks, aga ka
tegevuskavas, milles on näinud ette meetmed riskide
teenuse eest tasumiseks toetuse saamiseks.
vältimiseks või vähendamiseks.
Ka KOV-i enda spetsialistid, eriti sotsiaal- ja haridusvaldkond,
Samuti ei kuulu maksustamisele töötervishoiuarsti otsuse alusel
vajavad õigeaegset supervisiooni ja psühholoogilist tuge, et
konkreetsele isikule tulenevalt tema töö iseloomust ennetus-
vältida läbipõlemist. Haigekassa kulul teenuse õigeaegne saamine
tegevuseks või taastusraviks tehtavad kulud. Arsti soovitus peab
on praktiliselt võimatu (pikad järjekorrad ulatuvad kuudesse).
olema arusaadav ja täidetav ning seotud konkreetse töötaja töö
Tasuline teenus on psühholoogi puhul 45. – 75. eurot kord. Siin-
iseloomust tuleneva võimaliku tervisekahjustuse ennetamise või
kohal võiks olla võimalus tööandjal neid kulusid hüvitada
vähendamisega. Kui töötervishoiuarsti soovitus on üldsõnaline, siis
vähemalt, siis kui teenuse vajadus on otseselt töö iseloomust või -
on tegemist erisoodustusega.
keskkonnast tingitud.
Seega, kui tegevus tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ja
Näiteks pakutakse praegu individuaalset supervisiooni hinnaga
selle alusel väljaantud õigusaktidest, siis ei loeta seda tegevust
85.- eurot sessioon, mida saavad endale vähesed lubada.
erisoodustuseks.
Tööandjal võiks olla erisoodustuse vabastus mitte ainult
sportimise toetamisel vaid ka vaimse tervise hoidmisel. Oluline on, et kulutused, mis tööandja lähtuvalt töötervishoiu ja
tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1 teeb, on ka dokumentaalselt
tõendatavad, et maksuhaldur ei käsitaks tema poolt tehtud kulutusi
erisoodustuse või ettevõtlusega mitteseotud kuluna.
Tulumaksuseaduse § 32 lõike 2 kohaselt on kulu ettevõtlusega
seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu
saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse
säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seoses ettevõtlusega on
selgelt põhjendatud, samuti kui see tuleneb töötervishoiu ja
tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1. Tulumaksuseaduse § 48 lõike 55
kohaselt ei maksustata erisoodustusena töötaja tervise edenda-
miseks tehtavaid kulutusi tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse
kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsio-
terapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise
psühholoogi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui
tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele.
38
Erisoodustuste kohta on täpsemalt kirjeldatud ka Maksu- ja
Tolliameti kodulehel:
https://www.emta.ee/et/ariklient/tulud-kulud-kaive-
kasum/erisoodustus/tootervishoid.
16. Tallinna ja Eesti riigi koostöös rajada Tallinna Haigla. Sotsiaalministeeriumi poolt on kinnitatud Tallinna Haigla Läbirääkimised
funktsionaalne arengukava, mis paneb paika teenused erialade lõpetatud.
Eesmärgiga parandada eriarstiabi kättesaadavust on Tallinna
kaupa ja orienteeruvad prognoositavad mahud planeeritavas
Linnavolikogu otsustanud rajada Narva mnt 129, 129b kinnistu- Sotsiaalministeerium
haiglas.
tele uue meditsiinilinnaku – Lasnamäe meditsiinilinnaku, kuhu jätkab läbirääkimisi
ehitatakse kaasaegne ca 550 kohaline aktiivravi haigla, mis Läbirääkimised Tallinna Haigla rahastamise üle Euroopa Liidu Euroopa
koondaks endasse valdava osa tänaste Tallinna keskhaiglate taaskäivitamisrahastu (RRF ehk Recovery and Recilience Facility) Komisjoniga.
ravitööst. Uue kavandatava Tallinna Haigla ravitöö maht vahenditest jätkuvad.
Euroopa Komisjon
moodustab ca 25% kogu Eesti eriarstiabi ravitöömahust ning
kiidab Eesti
sellest töömahust ca 50% pärineb väljastpoolt Tallinna ning
taastekava heaks
Harjumaad. Läbitud on projekti määratlemise ja funktsionaalse
eeldatavalt
arengukava koostamine (SoM-i poolt heaks kiidetud 19.veebruar
septembris 2021.
2019.a), koostatud detailplaneering aadressil Narva mnt 129 ja
Tallinna Haigla
129b. DP on plaanis kehtestada märtsis 2021.a. Orienteeruv
rajamist toetatakse
objekti rajamise ehitusmaksumus on 480 mln €, millele lisandub
280 milj euroga.
haigla seadmestamise ja sisustamise maksumus ca 70 mln €.
Rahastamine lahendatakse linna ja Sotsiaal- ning
Rahandusministeeriumi ühistegevusena.
Tallinna selgitus: Kuigi vahepealsel ajal on riigi poolt tulnud
rahastuse osas toetavad seisukohad ja on olnud jutuks EL
vahenditest riigiosaluse katmine 380 miljoniga. Samas ei ole veel
kindlust, et Euroopa Komisjon on seda toetamas. Seni kuni ei
ole Eesti riigi ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud partnerlus-
lepet uueks eelarve perioodiks, mille üheks osaks oleks ka
Tallinna Haigla rahastus 380 miljoni euroga, peame jätkuvalt
oluliseks teemat eelarve läbirääkimistel prioriteetsena hoida.
17. Tagada ravikindlustuseta isikutele esmatasandi arstiabi Eestis on Sotsiaalministeerium ei poolda kindlustuspaketi kaheks Jätkatakse dialoogi.
kättesaadavuseks selle rahastamine riiklikest vahenditest, hinnanguliselt jagamist sisuliselt ja sellel on väga palju põhjendusi.
Sotsiaalministeeriumi
täna on ravikindlustuseta inimeste abistamine kohaliku kuni 120 000
Sotsiaalministeerium analüüsis, kas luua eri sihtrühmadele erineva suund on
omavalitsuse vastutada. tööealist
ulatusega paketid, nt katta ravikindlustamata isikutele ainult esma- universaalne
inimest, kellel
Tagamaks Põhiseadusest tulenevat kõigi elanike õigust tervise tasandi kulutused. See tekitaks aga olukorra, kus tuleks hakata ravikindlustus.
puudub püsiv
kaitsele, tagada ravikindlustusega hõlmamata isikutele tasuta sekkumiste kaupa määrama, mis peaks inimesele lisaks perearsti-
Haigekassa Analüüs ja
abile ja vältimatule abile olema veel kaetud ja mis mitte. Näiteks on
ravikindlustus ja ettepanekud
39
esmatasandi tervishoiuteenus ja katta nende statsionaarse kelle ligipääs perearstiabi kättesaadavusest vähe abi, kui perearstil ei ole tervishoiu
raviteenuse kulud. riiklikele võimalust väljastada soodustingimusel retsepti ja seetõttu ei suuda rahastamissüsteemi
tervishoiu- inimene kindlustuse puudumise tõttu soetada vajalikke ravimeid. jätkusuutlikkuse ning
Tagada nimetatud isikutele rinnavähi, emakakaelavähi ja
teenustele on Seega oleks teenusepaketi diferentseerimine poolik lahendus, tervishoiuteenuste
jämesooleskriiningu tasuta teostamine riiklikus ennetuskavas
seetõttu mis paneks perearstidele ebaproportsionaalse vastutuse kättesaadavuse
ettenähtud vanusrühmades.
piiratud. tegeleda nende pädevusse mittekuuluvate haigusseisunditega või tagamiseks
Nt: 1) Tallinnas osutatakse ravikindlustamata isikutele leida patsiendile võimalus saada kindlustus, et patsienti edasi ravikindlustamata
Universaalse
statsionaarset abi Kallavare Haigla AS-is 120 ravikindlustusega suunata või alustada vajalikku ravi. isikutele esitati VV-le
kindlustuskaitse
hõlmamata isikule. Vastuvõtul AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 2021 aasta aprillis.
pakkumine Seega ei saa ministeerium toetada teenuste paketi eristamist
Kopli Polikliinikus, lisaks öömajades õendusteenuse osutaja VV nõupidamisel ei
tooks Haige- sõltuvalt kindlustuse olemasolust. Arenenud ühiskondades
poolt. Linnaeelarveliste vahendite kulu 2020.a on 138 000 eurot tehtud otsuseid
kassale esimestel riiklike ravikindlustussüsteemide puhul on see ka õigustatult tava-
ja sama summa on planeeritud ka 2021. aastasse. kindlustuskaitse
aastatel ligi 80 pärane lähenemine. Võttes arvesse teiste riikide kogemust ja
laiendamise osas.
2) Tartu kulu ravikindlustuseta isikutele aastas on 6000.-. miljoni suurust varasemaid uuringuid ning arvestades Eesti tervishoiusüsteemi
Sotsiaalministeerium
lisakulu, mis on praegust korraldust, oleme pigem analüüsinud ja teinud ette-
jätkab osapooltega
hetkel 6% panekuid ravikindlustuse universaalseks laiendamiseks kogu elanik-
läbirääkimisi, et
asutuse aasta- konnale. Vastav eesmärk on meil püstitatud ka Rahvastiku tervise
laiendada
kuludest. arengukavas 2020-2030. Kas ja kui kiiresti uus valitsus selle
ravikindlustus kogu
küsimuse käsitlemisega plaanib edasi liikuda, me hetkel veel vastata
Kaugemas elanikkonnale.
ei osa.
väljavaates
tekiks riigile Alates 2021. hakati sõeluuringutes osalemist
kindlustamata ravikindlustamata isikutele rahastama Eesti Haigekassa
inimestele ravi- eelarvest.
kindlustuse pak-
kumisel iga-
aastaselt 4,4%
suurune
lisakulu.
Praxise uuring
http://www.pra
xis.ee/wp-
content/upload
s/2017/09/Rav
ikindlustus.pdf
40
18. Täiendada liiklusseadust lahendamaks invakaartide Sotsiaalkindlustusamet on alustanud parkimiskaartide ühtse Jätkatakse dialoogi.
väärkasutamisega kaasnevaid probleeme. registri loomist. SKAs on loodud soodustingimustel parkimise
võimaldamise teenuse disainimise töörühm, kuhu kuuluvad ka
Olukorra parandamiseks on vaja luua üleriigiline parkimiskaartide
puudega inimesed, kes seda teenust ise kasutavad. Töörühma
register, et saada üle-eestiline ülevaade kehtivatest
arutelude tulemusel on valminud teenuse prototüüp, mida
parkimiskaartidest ning võimalus nende kehtivust kontrollida.
testitakse lõppkasutajatega.
2020. aasta SF rahastuse taotluste esimeste prioriteetide alla
parkimiskaartide registri arendamine ei kuulunud. SKA saab uue
taotluse arendusrahade saamiseks esitada 2021. a kevadel.
Riigikogule ei ole liiklusseaduse muudatust veel menetlemiseks
esitatud. Liiklusseaduse muudatuse jõustumine toimub eelduslikult
01.01.2022. Kui seaduse muudatus jõustub enne uue teenuse
valmimist, leiab SKA ajutise lahenduse parkimiskaartide
väljastamiseks ja üleriigilise registri käivitamiseks.
Ministeeriumi ettepanekud ja selgitused13 Töörühma
nr ELVL seisukoht kokkulepe,
Ettepanek ja põhjendus
eriarvamused
1. Suurendada kohalike omavalitsuste omapanust Kohalikud omavalitsused on valmis panustama sotsiaalsesse kaitsesse vastavalt elanike Jätkatakse dialoogi.
sotsiaalsesse kaitsesse vähemalt samas tempos tulubaasi vajadusele ja omavalitsuse võimalustele. Kindlasti aitab sellele kaasa tulubaasi kasv.
kasvuga, eelisarendades kodus elamist toetavate teenuste
Oleme nõus, et kodus elamist toetavad teenused vajavad arendamist, kuid üheks
pakkumist ning teenusmajade rajamist eakatele. Ettepanek lisatakse
takistuseks on teenuse osutajate puudus. Selleks ja lähedaste hoolduskoormuse
SoM-ELVL
1. Hoolekandelise abi korraldamisel on kohalike omavalitsuste vähendamiseks, on kindlasti vaja integreerida sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid. Suur osa
koostööplaani.
lõikes erinevused. Olgugi, et viimastel aastatel on kasvanud nende isikutest, kes vajavad pikaajalist abi ja saaksid hakkama kodus, vajavad ka
omavalitsuste arv, kus korraldatakse kõiki kohustuslikke tervishoiuteenuseid nt koduõenduse teenust.
sotsiaalteenuseid, on jätkuvalt veel omavalitsusi, kes seda ei tee14. Rahaliste vajaduste ja võimaluste hindamiseks on vajalik põhjalikum analüüs, kui
Kuna kohalike omavalitsuste omapanuse osakaal maksutuludest hetkel ettepanekule lisatud selgitused. Sotsiaalkaitse kulude osakaalu tõstmine saab
ja toetusfondist sotsiaalsesse kaitsesse on viimase kümne aasta tulla ainult mingite teiste valdkondade osakaalude vähenemise arvelt. Oleks abiks, kui
jooksul stabiilselt vähenenud (vt joonis 1 ja 2) ning oleks võimalik välja tuua ka valdkondi või tegevusi, mis KOVide poolt on täna
sotsiaalhoolekanne on pikka aega olnud alarahastatud, on ülerahastatud või ebamõistlikult rahastatud?
tulubaasi kasvu tingimustes asjakohane eeldada, et kohalikud
omavalitsused investeeriksid sotsiaalsesse kaitsesse tulubaasi
13 Sotsiaalministeeriumi ettepanekud Eesti Linnade ja Valdade Liidule 2022.aasta riigieelarve läbirääkimisteks koos põhjalikumate selgituste ning tulemusnäitajatega on kättesaadavad
Sotsiaalministeeriumi veebilehel: https://somblogi.wordpress.com/2020/12/12/milliste-ettepanekutega-laheb-riik-vastu-eelarvelabiraakimistele-linnade-ja-valdade-liiduga-2/#_ftn1
14 2019. aastal oli kokku 15 omavalitsust, kus osutati või korraldati kümmet sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud sotsiaalteenust (koduteenus, tugiisikuteenus, eluruumi tagamise teenus,
sotsiaaltranspordi teenus, isikliku abistaja teenus, võlanõustamisteenus, täisealiste isikute hooldus, raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenus, asendushooldus ja järelhoolduse teenus).
Sotsiaalministeerium ei kogu andmeid üldhooldusteenuse, turvakodu- ja varjupaigateenuse korraldamise kohta omavalitsuste lõikes.
41
keskmisest kasvust rohkemgi, eelisarendades teenuseid. Selle Kindlasti tuleb jätkata möödunud aastal alustatud KOVide sotsiaalkaitseliste kulude
üheks eelduseks on, et omavalitsused pööraksid senisest enam analüüsi. Esialgsed tulemused näitavad, et KOVidelt kogutavate andmete alusel ei ole
tähelepanu abivajajate leidmisele ning nende nõustamisele ja võimalik korrektseid järeldusi teha.
toetamisele.
KOVde panus sotsiaalkaitsesse on kahtlemata oluline. Siinjuures tuleb siiski arvestada
Lähedaste hoolduskoormuse vähendamiseks tuleks kohalikel ka eelmisest aastast muutunud olukorda, kus ollakse üsna tugeva majandusliku surve
omavalitsustel senisest enam investeerida kodus elamist toetavate olukorras.
teenuste (isiklik abistaja, tugiisik, koduteenus, päevahoiuteenus)
Teenusmajade rajamine vajab meedet, kus KOVide osalus on võimalikult madal (nt
pakkumisse, seejuures tagama teenuste kättesaadavuse igas
mitte kõrgem kui nt 10%). Lisaks on oluline, et meetme raames saaks teenusmajade
omavalitsuses.
rajamisel teha kootööd erasektoriga. Arvestades COVID-19 järelmõju, sh eeldatavat
majanduslangust, ei teki KOVidel juurde vahendeid, mille arvelt investeeringuid ja uue
taristu ehitamist realiseerida. Meetmes võiks olla taotlejaks või omaosaluse maksjaks
erasektor, kes tulevikus võtaks teenusmaja opereerimise enda hallata, st et meetmes
tekiks võimalus omaosalust jagada KOVdel erasektoriga.
Tänuväärne on, et ESF meetmetest saab taotleda kodus elamist toetavate teenuste
rahastamist. Meetmest võiks kaaluda lisaks teenuse loomisele ka olemasoleva teenuse
laiendamist ehk uute teenuskohtade loomise rahastamist.
KOVle on teada, et üldhooldusteenus asutuses on kallis ja teenuskohtadest on
puudus, aga teataval hulgal on ööpäevaringse üldhooldusteenuse kohti siiski vaja
juhtudeks, kus kodus elamist toetavad teenused ei kata inimese teenusvajadust. Üld-
hooldekoduteenusele suunamist saab mõjutada ka läbi riigi teenuste parema toimimise
ja kättesaadavuse, nt taastusravi või statsionaarse õendusabi kättesaadavus ja teenuse
mahu ebapiisavus, perearstiabi vastutus (kõrges eas inimene on perearsti nimistus, aga
reaalseid kontakte ei ole olnud mitmel aastal), erihoolekandeteenuste kättesaadavus
jne.
Viia teenuste osutamise korrad kooskõlla Kohalikud omavalitsused on asunud oma teenuste osutamise kordasid üle vaatama, et Jätkatakse dialoogi.
sotsiaalhoolekande seadusega, siduma teenuste ja muu abi likvideerida võimalikud vastuolud sotsiaalhoolekande seadusega.
saamine lahti puude raskusastme tuvastamise nõudest
Tuleb pöörata tähelepanu vajadusele täpsustada SHS sätete sõnastust. Riigikohtu
ning asendama selle abivajaduse hindamisega. Ettepanek lisatakse
lahendis on tõdetud: „Kolleegium möönab, et sotsiaalhoolekande seaduses on
SoM-ELVL
Mitmetes kohalikes omavalitustes kehtestatud nõue, et teenuste terminit puue ja selle raskusastmeid kasutatud ebajärjekindlalt, mis võib raskendada
koostööplaani.
2. ja muu abi saamiseks peab inimesele olema tuvastatud puude omavalitsusüksustel seaduse rakendamist.“
raskusaste, ei ole kehtiva sotsiaalhoolekande seadusega kooskõlas
KOVe suunatakse juba kohe täna siduma abistamiskohustus puudest lahti ja kõik
ega tohi olla teenuste ja muu vajaliku abi saamise tingimuseks.
otsused peaksid sündima hindamise tulemusel, samas selgitatakse, et riigil on 2021.a II
Toetuste ja teenuste pakkumisel tuleb võtta arvesse inimese poolaasta plaanis alustada ka täisealise inimese abivajaduse hindamise teenuse
tegelikke vajadusi. Eelkõige tuleb pakkuda abivajaduse tekkimist analüüsiga st töövahendi osas alles alustatakse analüüsiga.
või süvenemist ennetavaid meetmeid ning vältida olukordi, kus
inimene jääb abitult süsteemide vahele (nt lapseeast
42
täiskasvanuikka jõudmisel, hariduselust tööellu üleminekul, Kohaliku omavalitsuse vaates on loomulik, et abivajadusega inimene peab vajaliku abi
tervisesüsteemist hoolekandesse üleminekul). saama ja abistamine ei tohi takerduda vorminõuete tõttu. Samas on riigi teenuste
puhul tavapärane, et need võivad olla seotud puude olemasolu või raskusastmega
Puuetega inimeste abivajaduse hindamisel ning toetuste ja
(soodustus retseptiravimitele, tasuta sõiduõigus jne).
teenuste pakkumisel on suund lihtsustada abi andmise korraldust.
Mõistlik on, et inimene pöördub abi saamiseks kõigepealt Teeme ettepaneku, et sama põhimõtet rakendataks ka riiklike teenuste ja toetuste
kohaliku omavalitsuse poole, kes viib läbi esmase abivajaduse puhul, mis seotaks puude määramisest lahti, et inimene ei peaks teenuse või toetuse
hindamise, korraldab vastavalt teenuste ja muu abi osutamist saamiseks puuet taotlema, vaid ta saaks vajaduspõhiselt abi, nt rehabilitatsioon,
ning vajadusel toetab inimest riigipoolse abi taotlemisel. abivahendid jne.
Täielikult hindamispõhisele lähenemisele minek eeldab vajaliku hindamispädevuse ja
töövahendite olemasolu. Vajalikud on ühtsete hindamisvahendite juurutamine,
süsteemsed hindamispädevust ühtlustavad koolitused ja KOVide toetamine ühtse
hindamispraktika kujundamisel
KOVi jaoks tähendab olukord, kus senised erivajadusega inimeste kodus elamist
toetavad teenused on lahti seotud puude olemasolust, selget kulude suurenemist nii
teenuste kui tööjõukulu osas. Eeldatavalt kasvab abivajaduse hindamiste arv, lisaks
tuleb hinnata ka seda osa abivajadusest, mida praegu võiks katta hindamine puude
määramisel.
KOV nõustamisele pöördub üha enam inimesi, kellel ei ole puuet pikendatud,
mistõttu nad on ilma jäänud senisest riigi korraldatud abist. KOVle tähendab see nii
suurenevat nõustamiste hulka kui otsest rahalist kulu (toetused abivahendite ostuks
jne).
Oluline on mõtestada ka seda, kas inimene vajab hoolekandeteenust või on küsimus
muude teenuste korralduses (nt piisava liinivõrguga, madalapõhjaline ühistransport vs
sotsiaaltransporditeenus).
Suunata enam tähelepanu inimeste tööhõive toetamisele Kohalikud omavalitsused pööravad üha enam tähelepanu noortele, kes vajavad või Jätkatakse dialoogi.
kohalikul tasandil, eeskätt mitteõppivate ja mittetöötavate võivad vajada abi. NEET noorte projekt on tänuväärne algatus, aga projekt vajaks
noorte tagasiaitamisel haridusse ja tööturule, et ennetada oluliselt paremat andmekvaliteeti selleks, et KOV saaks sisuliselt kasutatava tööriista.
noorte suurenevat sotsiaalabivajadust tulevikus. Kohaliku omavalitsuse vaates tuleb enam luua selgust, millised on Töötukassa Ettepanek lisatakse
tegevused noorte töölesaamise toetamiseks SoM-ELVL
Kohalikud omavalitsused on inimestele kõige lähemal ja
3. koostööplaani.
võimalus aidata kaasa mittetöötava ja mitteõppiva inimese Endiselt on probleemiks ressursipuudus ja välisabi rahastus ei ole lahendus, kuna see
suunamiseks haridusse või tööturule on suur. Tööhõive on ajutine, ka välisrahade taotlemine ja kasutamine (aruandlus jm reeglid) eeldab
edendamine peaks olema oluline ja süsteemne ka kohaliku selleks ressursi olemasolu.
omavalitsuse tasandil, mitte ainult Töötukassa vastutusel.
Probleemiks on ka suhteliselt suur halduskoormus – selleks, et saavutada tulemusi
Kohalikul omavalitsusel on rohkem potentsiaali ja võimalusi tuleb teha individuaalset juhtumitööd, mis eeldab vastavate teadmistega juhtumi-
toetada inimeste tööhõives osalemist, kui seda tänaseni tehtud töötajate olemasolu KOVi tasandil. Sihtrühma vanusest tulenevalt (16-26 ea) on
43
on. Teeme ettepaneku vaadata üle kohalikus omavalitsuses keeruline juhtumikorralduslikku vastutust jagada lastekaitsetöötajate ja sotsiaaltöötajate
kasutusel olev süsteem, kaardistada olemasolevad ressursid, vahel, st et tegelikult vajatakse KOVi tasandile eraldi sihtrühmapõhiseid
vajadusel taotleda lisaressurssi avatud taotlusvoorust ning suunata juhtumikorraldajaid – selleks, aga ei ole ressursse.
enam tähelepanu inimeste tööhõive toetamisele kohalikul
Samuti on küsimus teenuste ja toetuste pakkumises, paljud noored vajavad kompleks-
tasandil.
teenuseid, mis ei pruugi olla seotud karjääriga vaid hoopis nende erivajaduse või
vaimse tervise seisundiga. Selliste teenuste kättesaadavus KOViti võib olla väga erinev.
Probleemide ennetamiseks tuleks hakata noortega tegelema juba varem – põhikooli 7.
või 8. klassis, siis on võimalik ennetada hilisemaid karjäärialaseid probleeme.
Kui tööturuteenused loetakse KOVi jaoks tungivalt soovituslikuks teenuseks, siis
vastavate teenuste korraldamiseks tuleb suurendada KOVide tulubaasi.
Riigi tasandil on fookus koondunud noortele ja puuetega inimestele. Üks suur grupp,
kelle tööle saamise ja abistamisega on suured probleemid, on alkoholi liigtarvitajad.
Alkoholisõltuvusest väljaaitamine ei ole KOV pädevuses ja KOVile jõukohane.
Sõlmida sotsiaalministeeriumi ja omavalitsuste Ebaselgeks jääb, milline on lastekaitse valdkonna koostöökokkuleppe sõlmimise Jätkatakse dialoogi.
esindusorganisatsioonide vahel lastekaitse valdkonna eesmärk, millist kvalitatiivset muutust koostöökokkuleppe sõlmimisega saavutada
Koostöökokkuleppe
koostöökokkulepe. soovitakse ja kellega koostöökokkulepe sõlmitakse. Ebaselge on KOVide esindus-
ettevalmistamisse
organisatsiooni roll, ülesannete jaotus ja vastutus koostöökokkuleppe sõnastamisel,
Peame asjakohaseks leppida kokku tegevused lastekaitsetöö kaasatakse ka
KOVle tutvustamisel, elluviimisel. Millises rollis on edaspidi kohalikud omavalitsused,
kvaliteedi tõstmiseks ja töökorralduse parandamiseks ning Haridus- ja Teadus-
Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseosakond, Sotsiaalministeerium ja omavalitsuste
lastekaitsetöötajate toetamiseks ja väärtustamiseks. Samuti ministeerium.
esindusorganisatsioon sõlmitava kokkuleppe rakendamisel?
tooksime kokkuleppesse ettepanekud ja hea praktika näited, mis Kokkuleppe
puudutavad abivajaduse hindamist, võrgustikutööd, teenuste Sotsiaalkindlustusamet on varasemalt võtnud enda kanda samad põhimõtted sõlmimise tähtaeg
korraldust, rahastamist ja teisi lastekaitse tööd puudutavaid (lastekaitsetöö kvaliteet, lastekaitsetöötajate toetamine ja parimate praktikate jagamine viiakse hilisemaks.
küsimusi. jne). Kas Sotsiaalkindlustusameti ülesanded selles osas muutuvad? Kuna laste heaolu
parema tagamise
4. Kutsume kohalikke omavalitsusi ning Eesti Linnade ja Valdade Kokkuleppe sõlmimise eesmärgi kohta antud teave, et suunaks on kvaliteedi tõstmine,
eesmärgil tehtava
Liitu kaasa mõtlema, kuidas lastekaitsetööd arendada ning looma lastekaitsetöötajate toetamine ja väärtustamine jms, on üldsõnalised. Ebaselgeks jääb,
lastekaitsekorralduse
võimalusi laste heaolu valdkonna eesmärkide täitmiseks, näiteks: kuidas saab kaheksas omavalitsuses läbiviidav integreeritud tugiteenuste projekt olla
täiendamise eelnõu
eelkirjeldatud koostöökokkuleppe aluseks. Kuivõrd SKA lastekaitseosakonnale on
• koondama lapse heaoluga seotud hindamised, spetsialistid ja antud roll lastekaitsetöötajate toetamisel, lastekaitsetöö kvaliteedi tõstmisel jms, siis
väljatöötamiskavatsus
teenuste arendus nö ühtse katuse alla, et tagada lapse e tähtaeg on juuli
millised muutused on selles osas kavandatud.
vajaduste terviklik hindamine ja abistamine nii sotsiaal- kui 2022, siis peame
haridusvaldkonnas; Ettepaneku selgitustes on viidatud eelmise valitsuse tegevusprogrammile, mille järgi mõistlikuks enne
kokkuleppe sõlmimise tähtajaks on juuni 2021.a. Selgitustes on viidatud ka laste koostöökokkulepet
• seisma hea selle eest, et lastekaitse tööprotsessid oleks selged integreeritud tugiteenuste projektile, kui kokkuleppe alusele. Projekti lõppraport panna paika laste-
ja tulemuslikud ning tagaksid lastekaitsetöötajatele piisava toe valmib samuti 2021.a esimesel poolel kaitsesüsteemi
ja vahendid; uuendused. Välja-
töötamiskavatsuse
44
• vajadusel toetama lastekaitsetöötajaid organisatoorsete Samuti viidatakse kokkuleppe sisendina alustatud analüüsidele. Seega peaks kokku- eelnõu kuulub
meetmetega lastekaitseseaduse §19 lg 2 nõutud kutse leppe koostamine toimuma samal ajal, kui alles luuakse selle aluseks olevat sisendit. Vabariigi Valitsuse
omandamisel. tegevusprogrammi
Tugiteenuste valdkondade ülene integreerimine KOV tasandil eeldab, et samad
ülesannete hulka ning
tegevused on integreeritud ka riigi tasandil. Sellest tulenevalt on ettepanek kaasata
kindlasti kaasatakse
kokkuleppe koostamisse ja sõlmimisse ka haridus- ja teadusministeerium.
ka ELVL protsessi.
Arvestades teema mahukust, vajadust kaasata ka hariduse pool ja alles koostamisel Seejärel on võimalik
olevaid kokkuleppe sisendeid on ettepanek viia kokkuleppe sõlmimise tähtaeg kokku leppida
hilisemaks. kindlates põhi-
mõtetes ja tegevustes
nii, et koostöö-
kokkulepe pakuks
lisandväärtust, rolli-
selgust ja tuge
süsteemi
uuendamisel.
Toetada perepõhise asendushoolduse osakaalu Kohalikud omavalitsused nõustuvad seisukohaga, et pere on lapsele kõige parem koht Jätkatakse dialoogi.
suurenemist. kasvamiseks ja arenemiseks.
Asendushoolduse
Kohalikud omavalitsused peaksid toetusfondi vahendeid senisest Hooldusperede leidmiseks ja püsimiseks ei piisa ainult KOVi toest. Vajalik on laste arutelu toimus, 28.
enam kasutama perepõhise hoolduse soodustamiseks, seejuures asendushooldusele jõudmise põhjuste jm laste tausta ning erivajaduste analüüs, millele mail 2021. Riik
kaardistama oma piirkonna asendushoolduse vajadused ning tuginevalt saaks kaardistada vajalikud teenused. On vaja riigi panust, et laste tutvustas oma
tagama piisaval hulgal perepõhiste või peresarnaste teenuste abistamiseks vajalikud teenused oleksid peredele kättesaadavad, KOV seda oma tegevusi ja plaane
pakkumise. võimalustega alati tagada ei saa. asendushoolduse
arendamisel, ELVL
Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga peaksid kohalikud Perepõhisel asendushooldusteenusel on esitatud andmete alusel 2019. aastal olnud
oli koostanud
omavalitsused panustama rohkem hooldusperede leidmisse ning 65% asendushooldusteenust vajavatest lastest, vastav protsent on aasta-aastalt suure-
põhjaliku kokkuvõtte
nende püsimisse, seejuures on perede toetamisel kohalikel nenud. Kas on andmeid, mis asjaoludel (nt asendushooldusel oleva lapse tervisest
5. KOV edulugudest ja
omavalitsustel võtmeroll. Kohalik omavalitsus lapse eestkostja ja tulenevad põhjused, mis nõuavad ööpäevaringset hooldust, vanus, käitumishäired vm)
väljakutsetest.
teenuse korraldajana peab lapse heaolu tagamiseks olema ei ole leitud ülejäänud pisut vähem kui 35% juhtudest alternatiivi institutsionaalsele
asendushooldusteenuse osutajale ka sisuliseks toeks kogu hooldusele? Kuivõrd praktikas on juhtumeid, kus asendushooldus perekonnas on Täpsustamist vajab
hoolduse vältel. vormiliselt lõpetatud ja sama hoolduspere jätkab tegevust institutsionaalsena, siis Sotsiaalkindlustusam
millised on ettepanekud vältimaks asendushooldust pakkuvate asutuste tegevust eti ja kohalike
Samuti on kohalike omavalitsuste ülesanne planeerida noorte
perepõhise asendushoolduse vastu töötamisel. omavalitsuste rollide
elluastumist ja järelhooldusteenust juba noore asendushooldusel
jaotus uute
viibimise ajal ning tagada järelhooldusteenuse osutamine noore KOV suunal on sõnastatud ootused kaardistada piirkonnas asendushoolduse vajadus,
hooldusperede
vajadustest lähtuvalt ja teda kaasates. tagada piisaval hulgal perepõhiste teenuste pakkumine, hooldusperede leidmine ja
leidmisel.
püsimisse panustamine jne. Täpsustamist vajab, et kuna töö hooldusperedega on
Seoses Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatava TAT
olnud teadaolevalt SKA tegevuste loetelus, siis milline on edaspidi SKA roll
„Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ lõppemisega 2022. aastal
asendushoolduse tagamisel või rollide jaotus SKA ja KOVde vahel?
tuleb kohalikel omavalitsustel arvestada, et kohalike
45
omavalitsuste panus tegevuste kulutuste katmisel järk-järgult Selgitustes on välja toodud, et peale 2022.a tuleb KOVidel katta sinnani välisabist
järgnevatel aastatel suureneb. rahastatavaid teenuseid. Oluline oleks välja tuua üleantavate teenuste rahalised mahud.
Katteallikana on näidatud toetusfondi jääki. Antud jääki ei saa kasutada uute kulude
katteallikana, kuna eelneval aastal ülesse jääva jäägi võrra vähendatakse jooksva aasta
rahastust, teenuste hinnad kallinevad ja kõigil omavalitsustel jääki ei ole.
Eraldi täpsustamist vajaks ettepanekute selgituste tabelis toodu, mille kohaselt loetakse
eestkosteperedes elavad lapsed asendushooldusel olevateks.
Võtta suuremat vastutust rahvastiku tervise edendamise Kohalikud omavalitsused nõustuvad, et hea tervis on inimese suurim vara sõltumata Jätkatakse dialoogi.
eest ning suurendama kohalike omavalitsuste panust vanusest. Rahvatervise edendamisele püüavad KOVid igati kaasa aidata vastavalt oma
kahjulike tervisemõjude ennetamisel ning ohjamisel. võimalustele.
Ettepanek lisatakse
1. Tervise edendamine peab olema süsteemne ning kohaliku Selgituste järgi oodatakse KOVidelt süsteemsemat analüüsi ja panust ennetus-
SoM-ELVL 2022.
omavalitsuse arengu planeerimisel tuleb kõikides valdkondades programmidesse ja mõõdikuks on rahvatervise valdkonna käsitlemine arengukavas.
aasta koostööplaani.
arvestada otsuste ja tegevuste mõju paikkonna elanike tervisele ja KOVide panus rahva tervisesse on palju laiem, kui ennetusprogrammid. Ka juhul, kui
heaolule. Riigi ootus on, et kohalikud omavalitsused analüüsiksid Kohalike
arengukavades selgesõnaliselt pole rahvatervist välja toodud, siis KOVide arengu-
oma rahvastiku tervise seisundit ning seda mõjutavaid tegureid, omavalitsuste jaoks
kavades on ka täna tegevused, mis sellesse panustavad: vastavalt kohalike elanike
koostaksid parimale võimalikule teadmisele tuginedes on oluline, et riigis
soovidele ja ettepanekutele rajatakse spordirajatisi, kergliiklusteid, puhkealasid,
tegevuskava riskitegurite ohjamiseks ja kaitsetegurite kogutud andmed
soodustatakse elanike ühistegevust jpm. Samuti pööratakse tähelepanu tervist
suurendamiseks, et rahvastiku tervise seisundit parandada, sh muutuksid paremini
soodustava elukeskkonna kujundamisse läbi planeerimis- ja ehitustegevuse.
suurendaksid oma panust tõenduspõhiste ennetusprogrammide kättesaadavaks.
6. pakkumisse. Laiem spetsiifiliste ennetusprogrammide rakendamine on uus tegevus, mida siiani on
peamiselt rahastatud riigieelarvest, sh riigi poolt projektipõhiselt, juhtivat rolli selles on
Et elukeskkond oleks tervist toetav, tuleb süsteemselt hinnata täitnud Tervise Arengu Instituut. KOVide rolli suurendamine eeldab selleks ka
paikkonnas esinevaid riskitegureid ning nende mõju ennetada lisaressurssi.
ning ohjata. Selleks, et rahvastiku tervist mõjusalt parandada,
tuleb panustada teadmistele ja tõendusele põhinevatele Kohalik omavalitsus vajab tervist edendavate tegevuste planeerimiseks riigi kogutud
ennetustegevustele, mida viiakse läbi süsteemselt ja pikaajaliselt. andmeid (tervisekäitumine, keskkond, tervishoiuteenuste tarbimine, haigestumus,
suremus jne) KOV lõikes. Vastasel juhul peab iga KOV tellima esmalt andmekorje ja
andmeanalüüsi. Kui KOV tasandil (vähemalt suuremate linnade ning valdade kaupa)
oleks andmed kättesaadavad, tehtaks tõenäoliselt ka rohkem analüüse.
Teine variant on pakkuda KOVidel senisest enam tuge terviseprofiilide koostamisel.
Olukorras, kus rahastus on korraldatud vaid maakondlike omavalitsusliitude kaudu,
võivad olenevalt piirkonnast suuremad linnad välja jääda, sest eeldatakse nende võimet
ise tegevused rahastada.
Tagada traumaatilise sündmuse järgselt psühhosotsiaalse Täiesti uus on lähenemine, et kohaliku omavalitsuse tagatav vältimatu abi on Jätkatakse dialoogi.
kriisiabi kättesaadavuse kohaliku omavalitsuse sisustatud muuhulgas ka psühhosotsiaalse kriisiabi tagamise kohustusega.
7.
kogukondadele ja organisatsioonide juhtidele, et neil oleks
Traumaatilise sündmuse psühhosotsiaalse kriisiabi tagamine on ennekõike valmis-
võimekus adekvaatselt tegutseda ja sündmustest taastuda.
olekut tagav teenus, sest õnneks juhtub õnnetusi harva. Samas on see ülesanne, mille
46
COVID-19 kriisi ajal tuli ilmekalt esile, et elanikkonda mahtu ei saa ette näha, kuna õnnetusi on perepõhistest kuni mitut KOVi hõlmavate Ettepanek lisatakse
traumeerivates olukordades tuleb kohalikel omavalitsustel suurõnnetusteni. SoM-ELVL
pakkuda sotsiaalabina ka psühhosotsiaalset kriisiabi. Seega, vajalik koostööplaani.
Kohalikele omavalitsustele uue seadusest tuleneva ülesande andmisel peab olema
on nimetada ja kirjeldada kohaliku omavalitsuse vastutus ja läbi
selge, millises ulatuses KOV peab vastavat teenust tagama ja kust tuleb ressurss, sh nii 29.03.2021 toimus
selle tugevdada kohalikul tasandi võimekust psühhosotsiaalse
raha kui ka pädevad inimesed. psühhosotsiaalse
kriisiabi korraldamiseks ja teenuste osutamiseks kriisidest
kriisiabi arutelu
mõjutatud inimestele. Seni on SKA-l keskne roll psühhosotsiaalse kriisiabi korraldamisel. SKA ohvriabi
ELVL ja KOVIdega,
süsteemis on olemas kompetentsid (töötajad, väljaõpe jne), loodud on koostöö-
kus riik tutvustas
võrgustik, teenus on kättesaadav üle Eesti (sh üle KOV piiride) jne. Arvestada tuleb, et
oma plaane ning
ükskõik milline kriis võib olla KOV piiride ülene, puudutada mitme omavalitsuse
KOVid said anda
inimesi või asutusi. Omavalitsuste koostöö juhtumite lahendamisel on tavapraktika,
esialgset tagasisidet.
aga ei saa välistada omavalitsuste pakutavate teenuste ebaühtlast taset. Jääb ebaselgeks
Lepiti kokku edasised
eesmärk juba toimiva omavalitsuste ülese ohvriabi kaudu tagatud psühhosotsiaalse
tegevused ning
kriisiabi pakkumise süsteemi asendamiseks KOV põhise teenuse pakkumisega.
KOVide kaasamine
Teadaolevalt rahastab hetkel psühholoogilist abi Eesti Haigekassa lähtuvalt enda nendesse.
kehtestatud hinnakirjast. Kuivõrd kriis on igaühe jaoks erinev ja kriisiolukorrad ei teki
inimestel ainult suurte sündmuste (suured katastroofid), vaid ka isikliku elu sündmuste
tagajärjel, on oluline tagada üldine arstiabi ning psühholoogilise abi pidev
kättesaadavus.
Uue süsteemi loomise ja KOVle kohustuse panemise asemel on oluline tagada piisav
hulk pädevate psühholoogide olemasolu viisil, mis võimaldab inimesi teenusele
suunata (sh väljaspool kriisiaega). Erialaspetsialistide vähesust ei saa leevendada
teenuse osutamise ülesande andmisega teisele vastutajale.
Täna on kohalikud omavalitsused olukorras, kus psühholoogide leidmine ka iga-
päevasteks vajadusteks (kooli tugiteenused) on raske, ühel teenuseosutajal on lepingud
mitme KOViga. Traumadega tegelemine tahab ka psühholoogidelt kitsamat pädevust,
kõik selleks kohe võimelised ei ole
Lahendusena võiks kaaluda nt tervisekeskuste baasil töötavate kliiniliste psühholoo-
gide rahastuse ülevaatamist, leida võimalusi veebinõustamiseks, suurendada pere-
arstide teraapiafondi jne. Teraapiafondi kasutamine peaks olema paindlikum – arstid,
kes fondi aktiivselt kasutavad, kulutavad ettenähtud summad kiiresti ära, saavad raha
juurde, samas passiivsemate perearstide poolt kasutamata summad võiks ümber
jaotada aktiivsetele perearstidele.
Luua lisarahastus KOV baasil ei ole mõistlik ning suurendab potentsiaalselt teenuste
ristkasutust, topeltarvete esitamist jne.
47
Võimestada kohalike omavalitsuse sotsiaalhoolekande Nõustume, et perevägivalla probleemiga tuleb jätkuvalt tegeleda. Väga vajalik on Jätkatakse dialoogi.
töötajaid töös perevägivallast puudutatud inimestega (st parimate praktikate laiem tutvustamine.
töös kannatanutega ja vägivalla toimepanijatega).
Selgituste järgi on konkreetne ootus KOVidele, et oleks olemas majutusvõimalus, mis
Ettepanek lisatakse
Sotsiaalhoolekande seadus sätestab kohaliku omavalitsuse üldjuhul on KOVidel tagatud. Muus osas vajaksid KOVid konkreetsemat infot,
SoM-ELVL
ülesannetena vältimatu sotsiaalabi (SHS §8), varjupaigateenuse milliseid teemaspetsiifilisi tööriistu on ettepanekuga mõeldud ja mis oleks nende osas
koostööplaani.
(SHS §30) ning turvakoduteenuse (SHS §33) osutamise. See ootused KOVile.
tähendab, et kohalikel omavalitsustel on kohustus tagada välti-
KOVidel on ootus, et seda tehakse koostöös riigiga ja arenduseks püstitatakse
matu abi ja majutus, kui inimesed vajavad turvalist majutust või
konkreetsed eesmärgid, suunad, tegevuste planeerimine ning ajakava.
kui vägivallatsejal (sh nt Covid-19 haigustunnustega või diagnoosi
8. saanud inimestel, kelle suhtes on politsei kehtestanud viibimis- Vajalik on tagada sotsiaal-, tervishoiu- ja haridustöötajate vastav koolitus.
keelu ja kellel koju jäämine ei ole võimalik) ei ole kuhugi minna.
2019. aastal läbi viidud infopäevade jätkuks näeme, et riik koos-
töös kohalike omavalitsustega peaks sõnastama ja praktiseerima
parimaid praktikaid perevägivalla kannatanute abistamiseks, sh
pakkuma vägivallatsejatele vajadusel öömaja kodust eemaldamise
korral, aga tagama ka abi perevägivallas meessoost kannatanutele
(nt psühholoogiline nõustamine jm). Selleks toetab riik kohalikke
omavalitsusi teemaspetsiifiliste tööriistade, materjalide ja
teadmistega.
Pöörata senisest rohkem tähelepanu soolise Teema vajab jätkuvat tähelepanu ja ühiskonna kaasamist. Leiame, et see on oluliselt Jätkatakse dialoogi.
võrdõiguslikkuse edendamisele. laiema ootusega teema kui sotsiaalvaldkond.
Poliitikakujundaja ja -rakendajana peaksid kohalikud Tegevuste/kulude sooline analüüs eeldab üsna spetsiifilisi teadmisi ja oskust näha
Ettepanek lisatakse
omavalitsused soolist võrdõiguslikkust soolise võrdõiguslikkuse valikute seoseid soolise võrdõiguslikkusega. Selgitustes toodud soolise eelarvestamise
SoM-ELVL
seaduse kohaselt süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. rakendamine eeldab konkreetsete KOVspetsiifiliste tööriistade olemasolu. Näiteks
koostööplaani.
Selleks on mitmeid võimalusi, näiteks: kontrollküsimustikud KOV püsiülesanneteks olevate tegevuste kohta, mille juures
erinevad valikud võivad võrdõiguslikkust mõjutada erinevalt vms.
9. • sooline eelarvestamine, kus eelarvet ette valmistades tehakse
planeeritavatele tegevustele/kuludele soolise mõju Täpsustamist vajaks, milline täpsemalt peaks olema kohaliku omavalitsuse poolt läbi
(eel)analüüs. viidav „oma asutuste soolise võrdõiguslikkuse audit“? Kas jälgima peaks ainult naiste
piisavat kaasatust juhtorganites või ka meeste ja naiste tasakaalu haridusasutustes?
• Poliitikate, teenuste ja tegevuskavade planeerimisel, ellu Millised kulud sellega kaasnevad? Mida tähendab ettepaneku selgituses toodud
viimisel ja hindamisel tuleks lähtuda naiste ja meeste soovitus: „vajadusel korrigeerida oma komisjonide, nõukogude ja teiste kollegiaalsete
erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning kogude soolist koosseisu“ siin ootavad kohalikud omavalitsused riigi poolset eeskuju
ja selgitamist.
48
arvestada, kuidas rakendatud ja rakendatavad meetmed
mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas15.
• viia läbi soolise võrdõiguslikkuse audit16, et saada ülevaade
meeste ja naiste olukorrast organisatsioonis, ja planeerida
auditist ilmnenud sooga seotud ebavõrdsuse kaotamiseks
meetmed võrdse kohtlemise tagamiseks ning soolise
võrdõiguslikkuse edendamiseks.
• vaadata üle ning vajaduse korral korrigeerida oma
komisjonide, nõukogude ja teiste kollegiaalsete kogude
soolist koosseisu.
Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakond on vajaduse
korral valmis omavalitsusi nõustama. Samuti julgustame
konsulteerima asjakohaste huvigruppide ning mittetulundus-
ühendustega, kellel on õigustatud huvi aidata võidelda soolise
diskrimineerimise vastu, toetamaks võrdse kohtlemise põhimõtte
järgimist.
Suunata senisest rohkem tähelepanu aktiivsena Teema edenemisele aitaks kaasa, kui eelnevalt oleks selge, kus ja millised on senised Jätkatakse dialoogi.
vananemise toetamisele ja kaasama vanemaealisi probleemid. Leiame, et teema vajaks täpsustamist. Kas probleem on sotsiaalteenuste
kohalikku elu puudutavatesse otsustusprotsessidesse ja väheses kättesaadavuses, kõrvalabi ebapiisavuses vmt? Selleks, et probleemi lahendada,
vabatahtlikusse tegevusse. peab seda tundma. Ettepanek lisatakse
SoM-ELVL
Lähiaastatel tuleb vanusest tingitud kõrvalabi vajavatele KOV teenustele lisaks on oluline rakendada riiklikult meetmeid, mis suurendavad eaka
koostööplaani.
inimestele senisest enam ja oluliselt kvaliteetsemaid teenuseid (ja iseseisvat toimetulekut võimalikult kaua. Näiteks, kuna kukkumisest tulenevad
ka tooteid) pakkuda. Vanemaealiste iseseisvat toimetulekut on meditsiini- ja hoolduskulud on märkimisväärsed (vastavad analüüsid riigi tasandil on 02.03.2021 toimus
10.
võimalik toetada läbi vanusesõbralike poliitikameetmete, mis tehtud), siis on oluline rakendada ennetavaid meetmeid kukkumiste ärahoidmiseks, et koostöös Eesti
arvestavad vanemaealiste vajadusi igas eluvaldkonnas, näiteks: vähendada kulusid, mis on seotud hilisema abivajadusega. Kaaluda võiks riiklikul Pensionäride
tasandil tegevuskava loomist eakate koduste kukkumiste ennetamiseks, toetada KOVe Ühenduste Liiduga
• senisest enam kaasata poliitika kujundamisse ning anda neile rahaliselt lähtuvalt nende elanikkonnast ja piirkondlikest eripäradest sobivate ennetus- infopäev eakate
võimalus sõna sekka öelda nende elu-olu puudutavates meetmete rakendamiseks, muuta kukkumisriskide vähendamine ja kukkumiste nõukogude loomise
otsustes. Üheks eesmärgiks võiks olla eakate nõukogude ennetamine riiklikuks prioriteediks. kohta. Eakate
tekkimise soodustamine volikogude juurde. nõukogude loomise
Selgituste järgi on KOVidele konkreetsed ootused:
toetamine on üks
15 Rohkem infot selle kohta on leitav https://kompetentsikeskus.sm.ee/vordsed-voimalused/sootundlik-eelarvestamine/ ning soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaandest:
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Sooline_vordoiguslikkus/soolise_vordoiguslikkuse_seadus_kommenteeritud_valjaanne.pdf
16 Analüüsi läbiviimisel soovitame lähtuda näiteks juhendmaterjalist „Kasu ja tasakaal“ ning selle lisast 1 (Soolise võrdõiguslikkuse tervisenäitajad). Juhend on elektrooniliselt leitav:
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Valjaanded/retseptiraamat_taiendatud_2012.pdf
49
• mistahes kohaliku elu kujundamisel arvestada • eakate nõukogu loomine volikogude juurde – on kohalikule omavalitsusele üks vanemaealistele
vanusesõbraliku keskkonna põhimõtetega nt hoonete võimalus kogukonna laiemaks kaasamiseks. Innustavalt mõjuks heade praktikate suunatud strateegilise
ehitamisel, transpordi korraldamisel, linnaruumi tutvustamine ja riigi positiivne eeskuju vanusest tuleneva diskrimineerimise partnerluse
planeerimisel, avalike teenuste pakkumisel jms. vältimiseks. tegevustest aastatel
2020-2021.
• luua võimalusi aktiviseerivateks tegevusteks, nt huvitegevus • liitumine üle- Eestilise vabatahtlikke kaasava koostöömudeliga- Selleks, et KOV
kui vabatahtliku tegevuse arendamine aga ka soodustused saaks hinnata kas ja millal koostöömudeliga liituda, oleks vaja täpsealt aru saada
ujulate kasutamiseks, treeningutel osalemiseks jms. nii kaasnevast töömahust kui rahalisest panusest.
TAI kodulehe andmetel tähendab see:
Vanemaealised on ressurss, mida kogukonna heaks on võimalik Koostöömudeli rakendamist rahastatakse kuni 2023. a teise poolaastani ESFi ja
rakendada. Vabatahtlike kaasamine panustab oluliselt nii kohalike kohalike omavalitsuste eelarvest ning alates 2023. a teisest poolaastast omavalitsuste ja
omavalitsuse teenuste pakkumisse kui ka omavalitsuse elanike riigi eelarvest.
elukvaliteeti – seda nii abistaja kui ka vabatahtlike vaatest.
Alates 2023. aasta teisest poolest hakkavad kohalikud omavalitsused transpordi-
kuludele lisaks katma ka piirkondliku tasandi tegevuste kulusid (koordinaatori palk,
töökoha ja vabatahtlikke toetavate tegevuste kulud) oma eelarvest. Sujuvamaks üle-
minekuks plaanime toetada maapiirkonna omavalitsusi ja/või kogukondi vabatahtliku
tegevuse korraldamisel LEADER tegevusgruppide kaudu. Riigieelarvest kaetakse
keskse koordinatsiooni kulud.
Edaspidi võib lisanduda ka vabatahtlike kindlustamisega seotud kulu.
4. Transpordi ja teede töörühma kokkuvõte (info koondatud seisuga 18.02.2021)
Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Töörühma
nr Ettepanek ja põhjendus ELVLi ettepanek Ministeeriumi seisukoht kokkulepe,
maksumusest eriarvamused
Transport
1. Investeeringud ühistransporti 200 + 120 mln € 2021 eraldatakse riigieelarvest ühistranspordile 78 803 Osapoolte
aastas /4 aastal 000 EURi sh. maanteetranspordi korraldamiseks 50 seisukohad
Alustada riigieelarveliste toetuste eraldamisega investeeringuteks
/Kokku 320,0 mln 174 000 EURi, veetranspordi korraldamiseks 23 663 esitatud
ühistransporti.
(neli aastat) 000 EURi ja õhutranspordi korraldamiseks 4 966 000
Lähtuvalt ühistranspordiseaduse § 24 võib riigieelarves ette näha ühistrans- EURi. 2021 aastal on olemas vahendid tasuta ühis-
pordi sihtotstarbelise toetuse avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava transpordi jätkumiseks ning riik finantseerib piiriüleseid
liiniveo korraldamiseks, ühissõidukite soetamiseks, ühistranspordi taristu liine kokku lepitud põhimõtetest lähtuvalt
objektide rajamiseks, uuendamiseks või haldamiseks ja
Transpordiamet on andnud suunised ühistranspordi-
ühistranspordiuuringute korraldamiseks.
keskustele ja suursaarte vallavalitsustele uutes maantee-
transpordi hangetes panna rõhk keskkonnasõbralikule
50
Liikumisvõimaluste tagamine kõigile elanikele on üleriigiline prioriteet. madalapõhjalisele veeremile ning vastavatele
Kuna Tallinnas elab ja töötab üle kolmandiku Eesti rahvastikust, peaks tugisüsteemidele. Veeremi parameetrid on läbiräägitud
riigipoolne toetus hõlmama ka investeeringutoetusi ühistranspordile. Seda ka Eesti Puuetega Inimeste Koja ning AEL.
nii keskkonnasõbralikuma ja liikumisraskustega inimesi arvestava veeremi
EL SF-st oleme kavandamas meedet trammiliinide
soetamisel kui ka tugisüsteemide arendamisel (infosüsteemid) ja infra-
rajamise ning multimodaalsete sõlmpunktide
struktuuri kaasajastamisel (peatuste väljaehitamine sh maakonnaliinidele,
arendamise toetamiseks.
ümberistumisterminalide rajamine).
Samuti on RRF-st planeeritud vahendid vesiniku
AEL andmetel on Eestis kokku tasulise sõitjate veoloaga 4100 bussi (alates
kasutuselevõtu toetamiseks. Esimene vesiniku
9st istekohast), millest 700-l bussil puudub kehtiv tehnoülevaatus. Seega
pilootvoor korraldatakse CO2 kauplemistulust ja on
kokku aktiivses kasutuses 3400 bussi. Avaliku teeninduse lepingu alusel
suunatus vesinikutehnoloogiate tervikahelatele.
osutab Eestis teenust ca 630 bussi, millele lisanduksid Tallinna TLT ca 600
bussi. Tänaste busside asendamine uutel tehnoloogiatel põhinevate Laadimistaristu rajamise võimalike toetusmeetmete
bussidega peaks toimuma järk järgult alustades avaliku ATL lepingu kujundamisel tuleb arvestada ka ülevõetava kesk-
täitmisega seotud bussidest. Täna räägitakse elektriautode kompensat- konnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite
sioonimehhanismist, kuid tunduvalt mõistlikum on investeeringut kasutada direktiivi (2019/1161), mis sätestavad kohustused
bussipargi väljavahetamiseks. Siinkohal tasub meenutada, et kliimapoliitika avaliku sektori hankijatele, nt 2025. aastaks peab olema
Euroopa Liidu eesmärk on jõuda aastaks 2050 süsinikneutraalseks. hangetes vähemalt 31% keskkonnahoidlikke busse, sh
pool selles tuleb tagada nullheitmetega ehk kas elektri
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 eelnõus on välja toodud lk
või vesinikubusside abil.
23: „Viime üle kogu Eesti avalikult korraldatud bussitranspordi nullheitele
läbi keskkonnasõbralike ühistranspordihangete. Linnades toetame
alternatiivkütuste kasutuselevõttu tervikuna aastani 2024 koos
elektribusside laadimistaristuga.“
Kuna kavandatav periood on lühike ja summa 200 milj €, siis tuleb
esmajoones teha kiired 51bjektilased valikud ja välja töötada kriteeriumid
toetuste andmiseks. Lisaks on kavandamisel 120 milj € Tallinna ja selle
lähiümbruse kergrööbastranspordi arenguteks, mis samuti eeldab selget
arusaama edasistest tegevustest.
2. Transpordi
3 ja liikuvuse arengukava 2021-2035 eelnõus räägitakse Selgituse saamine Arengukava eelnõu uues versioonis, kuhu Osapoolte
uute võimalike maksude kehtestamisest. Ettepanek planeeritavad integreerisime tagasiside kooskõlastusringilt on seisukohad
uued maksumuudatused rääkida eelnevalt läbi omavalitsuste ja võimalike maksumuudatuste kehtestamine asendatud esitatud
valitsuse läbirääkimiste rahanduse kui ka teede ja transpordi nende kehtestamise kaalumisega ning koostöös
töörühmas. Rahandusministeeriumiga põhimõtete väljatöötamisega.
Lähtuvalt Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 eelnõus toodud Kindlasti tuleb võimalikke muudatusi arutada kõigi
saastaja/kasutaja maksab põhimõtetest. Samas ei ole selge milliseid asjaomaste osapooltega
maksumuudatusi on kavas rakendada, millal ja millised kohustused ning
õigused kaasnevad nendega KOVidele.
51
3. Riigipoolse toetuse tagamine koostöös naaber KOVidega Tallinna Ei oska prognoosida, ATL lepinguid korrigeeritakse kaks korda aastas Osapoolte
ühtse piletisüsteemi piiriüleste liinide teenindamise kulude kuna puudub teadmine vastavalt ühistranspordi hinnaindeksile. Linna seisukohad
katmisel. riigi rahastamisest administratiivpiiri sõitvate liinikilomeetrite hind esitatud
tervikuna. korrigeeritakse kord aastas vastavalt THI-le
Vaja on üheselt mõistetava finantsmehhanismi väljatöötamine.
Kompromissina võib kokku leppida, et hinnaindeksit
Välja töötada kriteeriumid kogu reisijate veoga seotud bussiliinide
KOV-idega korrigeeritakse samuti kaks korda aastas.
toetamiseks üle Eesti.
I PA THI oleks 1,003 (+0,3%)
Hetkel on endiselt lahtised linna lähipiirkonna teenindamise rahastamise
põhimõtted kuna riigipoolse seisukoha osas selles küsimuses ei ole II PA THI -1,0998 (-0,2%)
tulevikuks kindlust.
Aasta THI 1,003 (+0,3%)
Ca 4 aastat on riigi toetus üle linna administratiivpiiri sõitvate liinide km-le
MKM on pealinnapiirkonna ühistranspordisüsteemi
0,56 senti (viimasel aastal 0,59 senti/km). Kuigi ÜTK korrigeerib ATL
uurimiseks tellinud analüüsi (Tallinna regiooni liikuvuse
lepingute alusel toimuva liiniveo tariife 2 korda aastas maakonnaliinidel, siis
ühendatud planeerimis-, juhtimis- ja finantseerimis-
linnaliinidele korrigeerimist ette ei nähta. Tegemist on ebavõrdse
analüüs), mis annab ühelt poolt nägemuse sidusast
olukorraga ja täiendavad kulud tuleb katta Tallinnal ja naaber KOVil, mis
ühistranspordi liinivõrgust, mis läheb üle omavalitsuste
on omavalitsustele täiendavaks finantskoormuseks.
piiride ja transpordiliikide ning teisalt pakub välja
Tulenevalt Ühistranspordiseaduse §25 (1) 2) ja (5) alusel rahastada lisaks stsenaariumid, kuidas erinevad tänased ÜT korraldajad,
maakonnaliinidele ka kohalike omavalitsuste poolt korraldatavaid avaliku rahastajad ja muud huvitatud osapooled peaksid koos-
teeninduse lepingute alusel reisijate vedu teostatavaid bussiliine (vähemalt tööd tegema, et pakkuda inimestele mugavat ja sidusat
50% ulatuses). ühistranspordi kasutust kogu regioonis. Analüüs valmib
2021 suveks ning on esimene samm Tallinna, Harju- ja
Põhja-Raplamaa ühistranspordisüsteemi ühildamise
suunas. Täpsemad edasised tegevused ja ajakava selgub
pärast analüüsi valmimist. Eesmärk on leida ja
rakendada põhjalik ja töötav lahendus, mida oleks
tulevikus võimalik laiendada kogu Eestile.
4. Lähtudes Riigikohtu üldkogu otsusest, Majandus- ja Teema läheks maha, kui MKM-ile ei ole teada, et Riigikohtu üldkogu või Riigi- Osapoolte
Kommunikatsiooniministeeriumil kavandada ühis- riik otsustaks kõiki kohtu muu kolleegium oleks teinud mõne ÜTS sõidu- seisukohad
transpordiseaduse muutmine, pidades silmas vajadust KOVe võrdselt kohelda soodustuste regulatsiooni puutuva otsuse. Riik ei ole esitatud
kompenseerida ühistranspordiseadusest tulenevate riigipoolsete ehk toetust anda KOVile pannud riigi ülesannet, mida riik ei hüvitaks.
sõidusoodustuste tõttu saamata jäävad tulud kohalikele võrdväärselt Ühtlasi leiab MKM nimetatud asjas, et ÜTS-ga vedajale
omavalitsustele maakonnaliinide pandud kohustus tasuta vedada teatud isikuid (eelkooli-
doteerimisega. Kokku ealist last, puudega kuni 16-aastast isikut, sügava
Tallinna linn on endiselt seisukohal, tänu mitmesugustele riigipoolsetele
10 mln eurot Tallinn 5 puudega 16-aastast ja vanemat isikut, raske nägemis-
sõidusoodustustele jääb linnal igal aastal saamata suur hulk piletitulu.
mln. puudega isikut, sügava või raske nägemispuudega isiku
Hetkel valitseb ebanormaalne olukord, kus riik on kõigile KOV´dele, sh
saatjat), on proportsionaalne, säärasel viisil tasuta
Tallinna linnale pannud peale hulgaliselt kohustusi sõidusoodustuste
sõitjate arv on väike (kommertsliinidel nt kuni 3%
52
andmise osas, ise sealhulgas saamata jäävat tulu kompenseerimata ( ca 5 Teised s.h Pärnumaa, bussireisijate üldarvust). Tasuta sõidu õigus nimetatud
milj eurot). Harju, Lääne-Viru ja sihtgrupile on kehtestatud mh suurendamaks nende
Rapla lisaks 5 mln isikute liikumisvõimalusi ning näitamaks ühiskondlikku
hoolt nende gruppide suhtes. Rõhutame, et põhi-
seaduse järgi on puudega isikute ja laste suhtes erilise
hoole näitamine nii riigi kui kohaliku omavalitsuse
ülesanne (vt PS § 28 lg 4). Nii on ka näiteks Tallinna
linn iseseisvalt kehtestanud kõikidele linna elanikele, sh
nimetatud gruppidele tasuta sõidu õiguse.
5. KOVidele suuremad õigused automaatse liiklusjärelevalve Siseministeerium on algatanud eelnõu, millega on kavas Osapoolte
teostamisel suurendada KOV-i rolli automaatse liiklusjärelevalve seisukohad
Seadusandlik muudatus
teostamisel, eelnõu on läbinud ministeeriumide esitatud
Kavandada automaatse liiklusjärelevalve teostamise võimalus lisaks kiiruse
kooskõlastusringi.
ületamise ja punase fooritule eiramise üle ka ühistranspordiradade
kasutamise ning mootorsõidukite keelualasse sissesõitmisel, kuna
mehitatud liiklusjärelevalve ressurss ei ole piisav ja anda selliste rikkumiste
menetlemise õigus KOVidele.
Sõiduautode arvu suurenemisest ja politseiressursi haldussuutlikkuse
piiratusest tuleneva liiklusjärelevalve puudumisest on Tallinna linnas juba
aastaid vajadus automaatsete liiklusjärelevalveseadmete järele. Paraku
puudub riigil aga huvi taoliste seadmete järele, Tallinna linnal aga ei
võimalda õiguslik raamistik teostada liiklusjärelevalvet. Seetõttu on Tallinna
linn jätkuvalt huvitatud liiklusseaduse (LS) muutmisest moel, mis
võimaldaks Tallinna linnal kõrvuti politseiga teostada liiklusjärelevalvet
parandamaks liikluskorda Eesti tihedama liiklusega linnas.
LS § 193 lg 1 kohaselt on liiklusjärelevalve teostamise pädevus kohalikul
omavalitsusel (linna- või vallavalitsusel) üksnes peatumise ja parkimise
nõuete üle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil. Tallinna linn teeb
ettepaneku muuta LS § 193 lg 1 ja sõnastada see selliselt, et valla- või
linnavalitsus omab õigust teostada liiklusjärelevalvet lisaks peatumise ja
parkimise nõuete üle ka muude liiklusseaduse nõuete täitmise üle LS § 199
lg 1 p-s 4 täheldatud liiklusjärelevalveseadmega.
LS 199 lg 5 sätestab, et statsionaarse automaatse liiklusjärelevalve süsteemi
andmekogus töödeldakse kohalikele teedele paigaldatud statsionaarsete ja
teisaldatavate liiklusjärelevalve süsteemidega kogutud liiklusalaste õigus-
rikkumiste andmeid, et tagada tõhus liiklusjärelevalve. Majandus- ja taristu-
ministri 30.04.2015 määruse nr 35 „ Automaatse liiklusjärelevalve süsteemi
andmekogu põhimäärus“ § 3 loetleb liiklusalased õigusrikkumised, millele
53
reageerimine on andmekogu pidamise eesmärgil kohalikele teedele ja riigi-
maanteedele püsipaigaldatud liiklusjärelevalve süsteemiga kogutud andmete
töötlemise abil tõhusa liiklusjärelevalve tagamiseks. Nendeks on mootor-
sõidukiga lubatud sõidukiiruse ületamine ja mootorsõidukiga punase
keelava fooritule nõuete rikkumine. Ülaltoodud põhjendustel tuleks muuta
nimetatud määruse §-i 3, lisades sinna kolmas ja neljas punkt, mille alusel
peetakse andmekogus andmeid ka keelumärgi nõuete eiramise ja
ühissõidukiraja väärkasutamise kohta.
Statsionaarse automaatse liiklusjärelevalvesüsteemiga tuvastatud väärtegude
menetlejaks on LS § 263 kohaselt jätkuvalt üksnes riik. LS § 263 lg 2
loetleb üles väärteod, mida saab menetleda kohalik omavalitsus – need on
parkimine keelatud kohas (LS§ 241) ja mootorsõiduki omaniku või
vastutava kasutaja kohustuse rikkumine (LS § 261).
Ettepanek anda omavalitsustele automaatse liiklusjärelevalve menetleja
õigused kiiruse ületamise, punase fooritule eiramise, ühistranspordiradade
väärkasutamise ning mootorsõidukite keelualasse sissesõitmise
reguleerimiseks.
Väärteomenetluse seadustiku §-le 2121 kohaselt laekuvad väärteo-
karistustena mõistetud hoiatustrahvid riigieelarvesse ja linna või valla
eelarvesse üksnes juhul, kui väärteo menetleja on kohalik omavalitsus.
Seega tagaks rahatrahvidena kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuv raha
ka Tallinna linnas asuvate automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide
korrashoiu ja edasiarenduse võimalused.
6. Andmete saamine riigi registritest Kui riik suunaks MKM huvi on samuti saada nimetatud andmeid Osapoolte
STATile ca 100 tuhat automatiseeritult ning töö selles suunas käib ja suhtlus seisukohad
Vajadus liikumisnõudluse väljaselgitamiseks (anonüümsed andmed elu ja
automaatpäringute STATiga on avatud. Käesoleva seisuga oleme saanud esitatud
töökohtade vahelistest seostest).
väljatöötamiseks elu ja käsitööna komplekteeritud andmed 2018. aasta seisuga.
Täna kahjuks andmed KOVidele kättesaadavad ei ole. töökoha vahelistest
Vahepeal on ka riiklik Transpordiamet tellinud
seostest avaandmetena
Antud punkti sisu on planeerimistegevuse hõlbustamiseks saada andmed Statistikaametist värskemad, uuendatud töötamise
inimeste töö ja elukohtade vahelistest seostest. Andmed on vajalikud koos visualiseerimisega.
registri andmetega maatriksid, mis on ka Transpordi-
kõigile omavalitsustele. Tänaseks on Statistikaamet avaldanud valmisolekut ametile tehtava päringuna omavalitsustele
täpsustatud töökohaandmete avaldamiseks. Hetkel on teemaks, millal on kättesaadavad.
võimalik automaatpäringu kaudu andmetele ligipääsuks. Kuniks seda ei ole,
Hetkel on töös ka Tallinna Transpordiametil 2020.
ei saa ka küsimust maha võtta.
aasta seisuga Tallinna piirkonna liikumismaatriksite
koostamise tellimine Statistikaametilt, mis kasutavad
54
ruumilisel skaalal detailsemaid andmeid, kui need, mis
MKMil ja riiklikul Transpordiametil kasutada on.
Sellele järgnev samm on andmevahetuse automati-
seerimine ning avaandmetena kättesaadavuse
võimaldamine. Viimastele kogemustele tuginedes on
Statistikaamet tõenäoliselt oma sisemisi protsesse
tõhustanud ehk osa automatiseeritust on juba teostatud.
7. Täiendada liiklusseadust lahendamaks invakaartide Seadusandlik muudatus Invakaartide väljastaja muutmine (omavalitsusüksuse Osapoolte
väärkasutamisega kaasnevaid probleeme asemel Sotsiaalkindlustusamet) sisaldub liiklusseaduse ja seisukohad
sellega seonduvate seaduste muudatuspaketis, paketi esitatud
Kahjuks on liiklusseaduse muutmine viibinud, endiselt aktuaalne
menetlusprotsess on käimas.
1. Täiendada LS § 2 punktiga 331 järgmises sõnastuses:
Asjaomased muudatused on planeeritud liiklusseaduse
„33l) Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht on ja sellega seonduvate seaduste muudatuspaketis,
juht, kelle sõidukil on käesoleva seaduse paragrahvi 167 alusel väljastatud optimistliku stsenaariumi põhjal loodame, et jõuame
parkimiskaart ja kes juhib sõidukit, milles viibib liikumispuudega või pime selle ära menetleda 2021. aasta sügiseks.
inimene, kelle veoks on parkimiskaart väljastatud. Sõiduki parkimisel
laienevad eriõigused vaid siis, kui sõiduki parkimine on seotud liikumis- või
nägemispuudega inimese vedamisega."
2. Täiendada LS § 174 lg 1 punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki
parkimiskaartide andmebaasist."
3. Täiendada LS § 174 lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimis-
kaartide andmebaasis peetakse arvestust liikumispuudega või pimedat
inimest teenindavate sõidukite parkimiskaartide väljastamise ja tühistamise
üle".
4. Tühistada LS § 68 lg-s 1 asendada sõnad „esi- või tagaklaasile" sõnadega
„esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks
võimalik tuvastada dokumendi kehtivust".
5. Muuta LS § 167 lg 3 ja kehtestada see järgmises sõnastuses:
(3) „Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimis-
kaardi vormi, väljaandmise tingimused ja kehtetuks tunnistamise korra
kehtestab sotsiaalminister määrusega.
55
6. Täiendada LS § 2616 järgmises sõnastuses:
„§ 2616 Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki
parkimiskaardi ebaseaduslik kasutamine
(1) Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki
parkimiskaardi kasutamise eest isiku poolt, kellel puudub selleks õigus, -
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui isikut on varem
karistatud sellise teo eest, - karistatakse rahatrahviga 100 kuni 300
trahviühikut."
6. Asendada liiklusseaduse § 263 lg 3 arv „2615" arvuga „2616".
Võimalusel palume kaasata aruteludesse ka puuetega inimeste
esindusorganisatsioonid.
Teehoid
8. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist tuleb Tegelik vajadus selgub Vastavalt RES 2021-2024 on kohalike teede hoiuks Osapoolte
suurendada kohalike teede hoiuks ja tänavavalgustuse teenuse pärast teede auditi kavas eraldada valemipõhist toetust igal aastal 29,3 mln seisukohad
osutamiseks eraldavate vahendite mahtu 2022. aastal vähemalt valmimist 2021. a eurot. esitatud
omavalitsusliitude läbirääkimiste delegatsiooni 2021.a taotluse teisel poolel
2020. aastal eraldati valemipõhist toetust kokku 59,3
tasemeni.
mln eurot, sh 30 mln eurot eriolukorrast tingitud
2020 eraldus 2021 taotlus 2022 taotlus negatiivsete mõjude leevendamiseks ning juhtumipõhist
toetust kokku 21,1 mln eurot, sh 14,1 mln eurot
Eraldis kohalike 29 313 000 43 498 400 45 494 900 Vähemalt 2021. a tase eriolukorrast tingitud majanduslanguse mõjude
teede hoiuks 29,3 mln eurot vähendamiseks kohalike teede hoiu täiendava
sh Tallinn
toetusfondi toetusmeetmena.
3 400 042
kaudu, €
2021. a riigieelarves on MKM valitsemisalale
Juhtumipõhine 7 000 000 10 000 000 10 200 000 kavandatud täiendav eraldis 17 279 067 euro suuruses
toetus, € summas, mille arvelt otsustas Vabariigi Valitsus
eraldada kohalike teede investeeringutoetusi
omavalitsuste võimekuse tõstmiseks ja majanduse
Kohalikud teed moodustavad Eesti teedest 40,6 protsenti. Kriisieelsel elavdamiseks.
2008. aastal eraldati kohalike teede hoiuks riigieelarvest 40 456 074 €, mida
järgnevatel aastatel vähendati oluliselt. Omavalitsususte läbirääkimiste
delegatsioon, sh Tallinna linn Eesti Linnade ja Valdade Liidu liikmena, RES 2022-2025 koostamise raames arvestatakse
taotleb teehoiuks eraldatavate vahendite 2008. aasta taseme taastamist ja lisataotluste esitamisel ELVL ettepanekuga.
selle edasist suurendamist proportsionaalselt riigiteedele teehoiukavas
kavandatud mahtude kasvule. Kriisijärgsel perioodil kuni aastani 2020 riigi
56
poolt eraldatud vahendid teehoiu kulude katteks ei kata omavalitsuste
tegelikku vajadust teehoiukulude katmiseks ja vajaliku teenustaseme
täitmiseks.
Riigi eelarvestrateegias 2021–2024 (RES) pole avalikult kasutatavate
kohalike teede hoiu vahendeid sõnaselgelt rahaliselt kavandatud, on vaid
viidatud, et riigieelarvest edasikantavate maksutulude (tulumaks ja maa-
maks) ning tasandus- ja toetusfondi ühtne eesmärk on tagada KOV-idele
piisavad vahendid kohalike elu küsimuste üle iseseisvalt seaduste alusel
otsustamiseks. Toetusfond koosneb valdkondlikest toetusliikidest,
võimaldades hooldada kohalikke teid. RES transpordi programmi kohaselt
eraldatakse juhtumipõhist toetust kohalikele omavalitsustele, kelle tee-
lõikudel tekivad täiendavad kulutused seoses täiendava liiklussagedusega,
lisaks kohalikule liiklusele ning ettevõtlusega seotud kohalike teede
seisukorra parandamiseks, aga samuti ka liiklusohutuse parandamiseks,
kokku summas 20 mln eurot (2021).
Valitsusleppe kohaselt17 jätkab valitsusliit transpordi ja taristu valdkonnas
kergliiklusteede rajamise toetamist. Edendatakse jalgratta kasutust läbi
kergliiklustaristu arendamise. Toetatakse omavalitsusi jalgratta-strateegiate
loomisel ja elluviimisel. Valitsusliit arendab üle Eesti kvaliteetset ühis-
transpordivõrku ning seisab kohalike inimeste reaalsetele vajadustele
vastava ühistranspordi korralduse eest. Eesmärk on mõistlik, elanike
vajadustele vastav transpordikorraldus, mis tagab transporditeenuste
kättesaadavuse ja piirkondlike erisustega arvestamise. Võrreldes eelmise
VV tegevusprogrammiga, ei näe kehtiv valitsuslepe ette kohalike teede
hoiuks eraldatavate vahendite mahu suurendamist.
Arvestades Tallinna linna territooriumil kavandatavate suure-
mahuliste tee-ehitustöödega, nagu Lennujaama laiendus, Rail Baltic ja
bussiterminali ehitus, Tallinna väike ringtee (Delta ühendustee), Peterburi
mnt rekonstrueerimine, suurenevad oluliselt Tallinna linna läbivad
liiklusvood, mille tagajärjel on vajadus suurendada teehoiukulusid teede
seisundi tagamiseks.
Tänavavalgustuse teenuse osutamine on riiklike õigusaktide alusel
kohalikele omavalitsustele pandud kohustus, mis on tee seisundinõuete
täitmiseks osutatav teenus.
17 täpsustus: ELVLi ettepanekud esitatud 15.12.2020. 26.01.2021 astus ametisse uus Vabariigi Valitsus
57
Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundi-
nõuded“ § 6 lg 1 punkt 10 kohaselt peab paigaldatud valgustus pimeda ajal
põlema. Tee omanik võib valgustust vähendada või välja lülitada, kui ta on
täitnud tingimused ohutuks liiklemiseks. Määrus kehtestab nõuded teede
seisundile, hooldusele ja valgustamisele pannes eeltoodud kohustused tee
omanikele, ehk omavalitsustele. Teel asuvate rajatiste ja tehnovõrkude
seisundinõuete täitmise eest vastutab nende omanik.
9. Finantseerida riigieelarvest linnu/valdu läbivate riigimaanteede, sh Vastavalt KOVidelt Ühenduste arendamise ja erinevate liikumisviiside Osapoolte
TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede teehoidu kogutud ühendamise meetmete raames toetatakse kohalike teede seisukohad
andmetelevajadus lõike, mis ühendavad erinevaid TEN-T võrgustikku esitatud
Kohalike omavalitsuste haldusterritooriumi läbivate riigimaanteede
TENT-T teedele vaja kuuluvaid taristuid. Perioodil 2014-2020 eraldati toetust
korrashoiu tagamiseks eraldatavate vahendite mahu tõstmine
keskelt läbi 18 mln Tallinna, Narva ja Tartu linnale kokku 71,27 mln €.
Määrata riigi seadusjärgseks kohustuseks kohalike omavalitsuste haldus- aastas Perioodi 2021-2027 vahendite jaotus on veel
territooriumi läbivate riigimaanteede korrashoiu tagamiseks vajaliku otsustamata, kuid kuna EL on võtnud vastu kaalukad
2022 aastal 48,9 mln.
rahastuse planeerimine riigieelarvesse ja vastavate vahendite eraldamine eesmärgid rohepöörde osas, siis suuremates linnades
omavalitsustele. 2023 aastal 18.5 mln toetame perioodil 2021-2027 rattateede põhivõrgustike
ja trammiteede rajamist ning multimodaalsete
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019-2023 sätestab18 transpordi ja 2024 aastal 5,8 mln
sõlmpunktide arendamist. Seda selleks, et propageerida
taristu valdkonnas valitsusliidu üheks aluspõhimõtteks punktis 14.1.
2025aastal 4,85 mln linnades, kus õhusaaste ja CO2 kontsentratsioon
valmistada ette suuremahulised taristuinvesteeringute projektid, et neid
Riigi eelarvestrateegias suurim, säästvat ja puhast liikuvust.
oleks võimalik jätkusuutlikult teostada sõltumata majanduskonjunktuurist.
Tegevuse elluviimiseks on MKM-ile tehtud ülesandeks koostada riigiteede 2021-2024 planeeritud Lisaks eraldab riik vastavalt riigieelarvelistele
teehoiukava 2021–2030. Koostöös MKM-iga tuleb teehoiukavasse lülitada investeeringute 4- võimalustele suurema transiitliiklusega kohalike teede
pealinna ja teisi suuri linnu läbivad olemuslikult riigitee tunnustega teed ja aastane kava sisaldab lõikudele juhtumipõhist toetust. 2018. aastal eraldati
tänavad. Vanasadama ja kohalikele omavalitsustele juhtumipõhist toetust 9 mln
kesklinna vahelise €, millest transiitteid toetati 7 mln €. 2019. aastal eraldati
Tallinna linna läbivad olemuslikult riigi tähtsusega ja TEN-T võrgustikku
liikuvuskeskkonna juhtumipõhist toetust 6 mln €, millest transiitteedele
kuuluvad riigiteed, mistõttu peaksid need kuuluma majandus- ja taristu-
arendamist 2021.a kulus üle 4 mln €.
ministri 25.06.2015 määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nime-
summas 4,35 mln €.
kiri“ kinnitatud riigiteede nimekirja riigiteedena, mitte linnade, alevite või 2020. aastal eraldati kohalike teede toetuseks kokku
alevike piirides olevate riigiteede lõikudena, mis on ehitusseadustiku Rail Baltica projekti 80,4 mln €, sellest valemipõhist toetust kokku 59,3 mln
mõistes tänavad. Eesti osa 2021.a eelarve eurot ning juhtumipõhist toetust kokku 21,1 mln eurot.
sisaldab
Kuigi kehtiva õigusakti „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ kohaselt on 2021. a riigieelarvest otsustas Vabariigi Valitsus eraldada
põhimaantee ülesanne ühendada pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate Vanasadama kohalike teede investeeringutoetusi omavalitsuste
sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega, siis riigiteede nimekirja trammiliini võimekuse tõstmiseks ja majanduse elavdamiseks
kantud põhimaantee algus või lõpp-punkt on määratud KOV haldus- projekteerimistöid täiendavaid eraldisi 17 279 067 euro suuruses summas.
territooriumi piiriga. See tähendab et KOV piiridesse jääva riigimaantee summas 260 000 €.
18 täpsustus: ELVLi ettepanekud esitatud 15.12.2020. 26.01.2021 astus ametisse uus Vabariigi Valitsus
58
tunnustele vastava tee korrashoiu kohustus jääb KOV kanda, kuigi see Kohalike teede lõikudel, mis viivad nt olulise tähtsusega
peaks olema riigi ülesanne. sadamasse või lennujaama, võib esineda üksikuid
funktsionaalseid riigitee tunnuseid, kuid liikluskoosseisu
Olemuslikult riigiteedena olevatena ja riigile strateegiliselt tähtsate
seisukohalt on tegemist eelkõige kohalikku liiklust
transpordiobjektide ühendusteedena (ligi 1,77 mln m2 (106,163 km)), tuleb
teenindavate teedega ning seotud eelkõige kohaliku elu
nende korrashoidu finantseerida riigieelarvest summas 52,5 mln €/aastas,
korraldamisega, mis on omavalitsuse ülesanne.
mis on arvestatud Tallinna tänavate PMS analüüsi 2015. hindade alusel
nõutava seisunditaseme saavutamiseks vajalik teehoiu kulu aastas.
Liiklusseaduse §-s 11 on muu hulgas reguleeritud riigitee ehitamise raames
ka riigile mittekuuluva tee osaline ehitamine, millest lähtuvalt on lubatud
teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames riigile mittekuuluva tee osaline
ehitamine, kui see on vajalik teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes
huvides.
Sellest lähtuvalt on ettepanek teedevõrgu arendamisel alustada läbirääkimisi
kohalike omavalitsustega, et leppida kokku ja seadustada linnu/valdu
läbivate teede omandivorm ja teehoiu rahastamine. See võimaldab koos-
töös Maanteeametiga alustada alljärgnevate olemuslikult riigiteede,
sh. TEN-T võrgustikku kuuluvate maanteede hoiu rahastamisega
riigieelarvest:
- Vabaduse pst Männiku tee ristmikust kuni linna piirini Pääsküla jõe sillal;
- Peterburi tee Väo ristmikust kuni Tartu mnt (või Smuuli teeni);
- Rannamõisa tee Lõuka ristmikust kuni linna piirini Tiskre oja truubil;
- Paldiski mnt Haabersti ristmikust kuni linna piirini Tähetorni ristmikul.
Tallinna linn on seisukohal, et pealinna suubuvate riiklikult tähtsate põhi-
maanteede, mis viivad rahvusvahelise lennujaama, sadama ja/või
ühistransporditerminalini, riigiteede nimekirja kandmine (st kuni siht-
kohani) ning teehoiu korraldamise kokkuleppimine peab toimuma riigi ja
omavalitsuste vahel, andmata riigiteede nimekirja kantud teid riigi bilanssi.
Riigi eelarvestrateegias 2021-2024 planeeritud investeeringute 4-aastane
kava sisaldab Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna
arendamist 2021.a summas 4 354 000 €.
Rail Baltica projekti Eesti osa 2021.a eelarve sisaldab Vanasadama
trammiliini projekteerimistöid summas 260 000 €.
59
10. Teehoiuks mõeldud vahendite eraldamisel toetusfondi kaudu Selgub 2021 aasta teises Teehoiu toetuse jaotuse uue metoodika väljatöötamine Osapoolte
lähtuda kohalike teede pinna-arvestusele põhinevast registrist ja pooles (vastavalt on kavas teostada kohalike teede inventeerimise seisukohad
inventariseerimise käigus saadud liiklussageduse andmetest ning Riigihanke tulemusel) jätkutegevuste läbiviimise järgselt. esitatud
eraldada raha ka muude kohalike teerajatiste hoolduseks. ERC Konsultatsiooni
Samas inventeerimise jätkutegevuste läbiviimine ei ole
Osaühingu analüüsist.
Tänased riigi poolt eraldatud vahendid teehoiu kulude katteks ei kata metoodika muutmise eelduseks.
tegelikku vajadust, mistõttu on järgnevatel aastatel vajadus tõsta teehoiuks
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saab
mõeldud vahendeid iga-aastaselt vähemalt 5% kuni teede olemi kohase
teha ettepaneku Vabariigi Valituse määruse muutmiseks
amortisatsiooni välba saavutamiseni.
kohe, kui metoodika muutmisettepanek on ELVL
Teehoiuks mõeldud vahendite võrdsetel alustel eraldamisel toetusfondi poolt töörühmale esitatud.
kaudu tuleb lähtuda kohalike teede pinnaarvestusel põhinevatest
riikliku registri andmebaasidest. Hetkel kasutusel oleva teehoiu
vahendite eraldamise metoodika muutmine saab toimuda kohalike teede
inventeerimise tulemusel omavalitsusliidu ettepaneku alusel.
Maanteeameti poolt korraldatud kohalike teede inventeerimine on
lõppenud. Seisuga 22.08.2019 edastatud info kohaselt on loomisel kohalike
teede panoraampiltide vaatamise rakendus (EyeVi). Teehoiu toetuse
jaotuse arvestuse uue metoodika väljatöötamise eelduseks on kohalike
teede inventeerimise jätkutegevuste läbiviimine. MKM on teinud ELVL-ile
ettepaneku inventeerimise jätkutegevuste (kohalike teede liiklussageduse
analüüs, kohalike teede optimaalse seisukorra määratlemine ning kohalike
teede teehoiuks vajaminevate vahendite suuruse analüüs) läbiviimiseks ja
rahastamiseks. Inventeerimise jätkutegevuse rahastamiseks on kavas
esitada taotlus Riigikantseleile toetuse eraldamiseks Poliitikakujundamise
kvaliteedi arendamine meetmest. Kuivõrd toetusfondi osaks olev kohalike
teede teehoiu toetus võib tulevikus muutuda kohaliku omavalitsuse
üksuste püsiva tulubaasi osaks, soovitab MKM kaasata metoodika
muutmisesse ka Rahandusministeeriumi. Teede pinnaarvestusel põhinev
arvestus kajastab objektiivsemalt kohalike teede teehoiu vajadusi ning
järgib võrdse kohtlemise põhimõtet. Arvestada tuleb ka jalgratta- ja/või
jalgteid.
Kuna Tallinna linn ELLi liikmena ei ole nõustunud juhtumipõhise
toetusega kohalike teede hoiu toetuse arvelt, on majandus- ja taristu-
ministri 19.10.2017 määrusega nr 53 "Kohaliku tee ehitamiseks juhtumi-
põhise investeeringutoetuse andmise põhimõtted“ sätestatud tingimused
täiendavate eelarveliste vahendite arvel. RES transpordi programmi
kohaselt eraldatakse juhtumipõhist toetust kohalikele omavalitsustele
kokku summas 20 mln € (2021).
60
11. Finantseerida riigieelarvest linnade haldusterritooriumil asuvate Bussipeatuse MKM-i vaates jätab seadus vajaliku paindlikkuse, mida Osapoolte
ühistranspordi infrastruktuuri osaks olevate maakonnaliinide kohandamine, on toetanud ka vastav halduspraktika, mille kohaselt on seisukohad
bussipeatuste väljaehitamist ja sisustamist marsruutidel, mida uuendamine liitmine bussipeatuste rajamist riigiteedel finantseeritud nii esitatud
linnaliinibussid ei läbi üldteavitussüsteemidega riigieelarvest kui KOV-de eelarvetest, sõltuvalt peatuse
ca 400 tuh € aastas rajamise asjaoludest.
Liikumisvõimaluste tagamine kõigile elanikele on üleriigiline prioriteet.
Kuna Tallinnas elab ja töötab kõigi naabervaldade elanikke, peaks Kui on tegemist riigitee rekonstrueerimisega, siis on
riigipoolne toetus hõlmama ka investeeringutoetusi selliste ühistranspordi üldreeglina projektis kajastatud ka bussipeatused ning
tugisüsteemide arendamiseks ja infrastruktuuri kaasajastamiseks (peatuste need ehitatakse Transpordiameti teehoiu eelarve
väljaehitamine, ümberistumisterminalide rajamine), mis ei ole seotud vahenditest. Samuti on bussipeatustega seonduvaid
linnasisese ühistranspordi korraldamisega, kuid on oluline väljaspool linna kulutusi sihtfinantseeritud riigieelarves maakondliku
elavate elanike liikumisvõimaluste tagamiseks. ühistranspordi korraldamiseks ettenähtud toetustest,
mis on eraldatud vastava piirkonna
Kuna nimetatud taristu korrashoidu ja puhastamist korraldatakse linna
ühistranspordikeskusele.
kulul, kuid rajatised teenindavad väljaspool linna elavate elanike huve, on
linn seisukohal, et need kulud tuleb linnale hüvitada nt. Harju maakonnale KOV-de poolset finantseerimist eeldaks eelkõige nende
eraldatava riigieelarvelise ühistranspordi toetuse kaudu. peatuste rajamisel, mida kasutavad ainult kohalikud ,st
valla või linnaliinid, aga ka teiste liinide korral, kus
näiteks kiiret lahendamist vajab vaid mõne üksiku
kohalikus omavalitsuses elava inimese sõiduvajadus, aga
riigieelarvest vahendite taotlemise menetlus oleks
liigselt aeganõudev, või ka Transpordiamet ei planeeri
lähiaastatel teehoiu projektide raames vastavat
bussipeatust rajada vms.
Sobilikuim lahendus tuleks vajadusel leida juhtumi-
põhiselt eelkõige ühistranspordikeskuse tasandi koos-
tööformaadis, kuna selles osalevad ühistransporti
korraldavad pädevad asutused, nii piirkonna
omavalitsused kui maanteeamet riigi esindajana.
12. Kaasata omavalitsuste esindajaid nii uue ehituseadustiku kui ka Ei vaja rahalist toetust Lähiaastatesse planeeritud arendused suurendavad Osapoolte
planeerimisseaduse muutmise aruteludesse ning viia läbi EHR-i jõudlust, kasutajamugavust, veakindlust ja seisukohad
ehitisregistri (EHR) täiustamine hõlbustamaks suuremahuliste protsesside läbipaistvust, kuid otseselt suuremahulise esitatud
projektdokumentatsioonide menetlust, sh: projektdokumentatsiooni käitlemise hõlbustamiseks
samme planeeritud ei ole. Need hõlmaks rohkem IT
1) arendada välja EHRis eskiiside, muudatusprojektide ja riikliku
infrastruktuuri poolt. Oleme nõus, et sellised tegevused
järelevalve menetluste osa;
on vajalikud. Muuhulgas sisaldavad need arendused ka
2) oluliselt tõhustada/ kiirendada käivitunud EHRi lubade menetluskeskkonda ametisiseste ülesannete jagamise
menetlemise rakenduse töökindlamaks ja kasutajasõbralikumaks funktsionaalsuse loomist.
muutmist.
61
Ehitusseadustiku kehtestamisega on likvideeritud ühtne teede regulatsioon, Niisamuti on oluline kodanike/ettevõtete (taotlejate),
kohustused, vastutused ning piirangud, millel on oluline roll avalikus omavalitsuste ja kooskõlastajate jaoks tagada ühtsed
õiguses. menetlused teede ja muude rajatiste jaoks. See eeldab
muuhulgas EHR-i ja e-ehituse platvormi tihedat
Seetõttu vajab täpsustamist teerajatiste osas nii ehitus- kui ka kasutuslubade
integratsiooni Teeregistriga.
väljastamise kohustuslikkus.
Käimas on ehitusseadustiku rakendumise analüüs,
Tänavate ja teede osas on linn huvitatud eelkõige linnale ületulevate teede
milles tuginetakse tekkinud praktikale ja tuvastatakse
ja tänavate, sh tänavavalgustus ja sademeveekanalisatsioon,
kitsaskohti seoses ehitussektori digitaliseerimise
ehitusprojektidele EHR-is ehitus- ja kasutuslubade menetlemisest. EHR-i
vajadustega. Analüüsi tulemus võetakse aluseks seaduse
kaudu ei saa enam menetleda kasutusteatisi.
väljatöötamiskavatsuse ning muutmiseelnõu
Ehitusseadustiku alusel asutatud EHRi kasutamisel on praktikas ilmnenud koostamisel. ELVL-i tõstatatud probleem on meile
mitmed kitsaskohad, mida oleks vaja üle vaadata/kohendada. varasemast teada ja lahendame selle eelnimetatud töö
käigus.
EHR ei vasta suuremahuliste ehitusprojektide menetlusnõuete vajadustele,
mistõttu on projektide menetlemine oluliselt viibinud võrreldes 2015. Ehitussektori õigusliku poole pealt on ehitise elukaare
aastaga. Probleeme valmistab suurte andmemahtude üleslaadimine. õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamise projekt
käimas. Uuringu eesmärk on luua kõigile lihtsasti
Vajadus on EHR-i laadida dwg faile ja jagada ametite siseselt ülesandeid.
mõistetav, praktikas jõukohaselt rakendatav ja uuendus-
Tähtaja märkimisel arvestada tööpäevadega, mitte nädalapäevadega.
tele suunatud ehitusvaldkonna digitaliseerimiseks sobiv
Õigusaktid näevad ette riikliku järelevalve andmete olemasolu EHRis, kuid õigusruum. Uuringusse on kaasatud kõik asjakohased
täna seda võimalust ei ole. Ehitusseadustiku alusel teevad järelevalvet nii turuosapooled (KOV, erialaliidud, riigiasutused)
KOVid kui ka mitmed riigiasutused, kuid info objekti teise asutuse intervjuude või küsimustiku kaudu. Kehtiv seadus-
järelevalves oleku kohta puudub. andlus ei reguleeri eskiiside ja ehitusprojektide
EHRi töökindluse ja kasutajasõbralikkuse (õigemini nende puudumise) muudatuste esitamist pädevale asutusele menetlemi-
taga seisab hetkel suur hulk tööjõudlust. seks, seega vajaks selliste menetluste arendus EHRis
eelnevalt seadustiku muudatust.
Järelevalve menetluste läbiviimist EHRi keskkonnas
toetame ja oleme planeerinud arendusega alustada selle
aasta teisel poolel.
Ilmselt on siin silmas peetud kasutusloa andmist riigi-
teedel asuvate sildadele ja viaduktidele KOV poolt.
Ministeeriumi poolt on esitatud ettepanek see vastuolu
muuta selliselt, et riigi sildadele ja viaduktidel väljastab
kasutusload Transpordiamet.
Ideaalis võiks olla teerajatiste kasutusloa andmete täielik
ühildumine Teeregistris nõutud andmeväljadega, et
vältida samade andmete mitmekordset sisestamist.
62
EHRi poolt ei ole takistusi täiendavate lahtrite ning
vastava andmevahetusfunktsiooni lisamisega. Küll aga
on EHRis problemaatiline järjest suuremahulisemate
projektdokumentide vastuvõtt. Vastuvõtu mahu
suurendamine eeldab investeeringuid Riigipilve riist-
varasse, kuhu EHR majutatakse, kuid vastavasisulisi
otsuseid ei ole tehtud.
.dwg asemel võetakse kasutusele otse .ifc (3D) formaadi
digitaalse ehitusinfo sisestamiseks.
Varasematel kohtumistel lepiti kokku, et ELVL esitab
täpsema probleemikirjelduse ning ettepaneku EHR
lahtrite lisamiseks/ muutmiseks.
13. Seoses suur- või raskeveoste lagundava mõjuga teekattele ning Ei vaja rahalist toetust Menetluses on liiklusseaduse muutmise ettepanek, mis Osapoolte
sildade-viaduktide konstruktsioonile ning ühtlasi Tallinna linna näeb ette kiirkorras antud eriloa menetlustasu kuni 30 seisukohad
tulubaasi vähenemisega suur- või raskeveose teostamisel, muuta eurot iga tee omaniku poolt välja antud eriloa kohta. esitatud
majandus- ja taristuministri 4.09.2015 määrust nr 114 „Eriveo
Teeomaniku tulubaasi vähenemine ei ole piisav alus
tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord
eritasu määrade suurendamiseks. Eritasude kehtes-
ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa
tamisel peab arvestama mitte ainult tee omaniku
menetlustasu ja eritasu määrad“ alljärgnevalt:
kulutusi teehoiule, vaid ka vedude tõhustamise
1. Kehtestada § 14 lg-s 2 sätestatud eriloa kiirendatud korras võimalusi ning samuti ka regulatsiooni terviklikku mõju
vormistamise menetlustasuks vähemalt 20 eurot. majandusele ja teistele valdkondadele. Veose kogukaalu
ja teljekoormuse ületamise eest ette nähtud tasumäärad
2. Suurendada veose kogukaalu ja teljekoormuse ületamise eest ette
on küll juba aastaid olnud samad, kuid 2018. aastal on
nähtud tasumäärasid praegu kehtivatega võrreldes vähemalt 2,5
lisandunud vedajatele kohustus maksta ka
korda, sest kõnealuste veoste lagundav mõju teekattele ning
teekasutustasu.
sildade-viaduktide konstruktsioonile on suurim.
Koostamisel on eriveo määruse muutmise eelnõu, mille
Majandus- ja taristuministri 4.09.2015 määrusega nr 114 „Eriveo
raames kaalutakse uuesti ka esitatud ettepanekuid.
tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee
Eelnõu ametliku kooskõlastamise käigus on võimalik
omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu
tõstatatud teemadel täiendavalt konsulteerida, samuti ka
määrad“ § 14 lg 1 kohaselt on eriloa menetlustasu 6 eurot. Määruse § 14 lg
esitada muid muudatusettepanekuid
2 sätestab, et menetlustasu kiirloa vormistamise (vormistatud kiiremini kui
8 töötunni jooksul) eest 10 eurot. Kuna tavalise loa ja kiirloa menetlustasu
erinevus on vaid 4 eurot, ei motiveeri see taotlejaid õigeaegselt eriluba
taotlema. Seetõttu kasutab valdav enamik taotlejaid nüüd kiirloa
vormistamise võimalust. See põhjustab suurt halduskoormust, mistõttu
pole võimalik kiirendatud korras lube vormistada määruses ettenähtud aja
jooksul.
63
Põhiosa ülegabariidilistele veostele väljastatavatest erilubadest on seotud
Tallinna sadama kaudu liikuva transiidiga ning linnas toimuva ehitus-
tegevusega. Erilubade väljastamisest saadav tulu sõltub seega nii riigi poolt
kehtestatud tariifidest kui Tallinnas toimuvast ehitustegevusest ning linna
läbivatest transiitveostest.
Samas on suur- või raskeveosed lagundava mõjuga teekattele ning sildade-
viaduktide konstruktsioonile, tuues kaasa täiendavaid teede korrashoiu
kulusid veoselubadel märgitud marsruutidel
14. Töötada välja meetmed linnalistes piirkondades lamellrehvide Ennetustegevuse kulud Naastrehvide kasutusmaksu kehtestamine kohalikul Osapoolte
kasutamise soodustamiseks või maksustada naastrehvide ca 50-100 tuh kolmel tasandil vajab enam KOVide poolset selgitamist, sh seisukohad
kasutamist järgneval aastal. maksustamise viiside ja administreerimise osas. esitatud
Arutelud kohalike maksude teemal toimuvad rahanduse
Kuna tihedalt asustatud piirkondades avaldavad naastrehvid
töörühmas.
õhukvaliteedile rohkem negatiivset mõju, kui hõredamalt asustatud
2022. aastal
piirkondades, on ettepanek välja töötada meetmed linnalistes piirkondades Õigusaktidega sellist selektiivsus tekitada, et suuremates
arvestuslikult 30 000
lamellrehvide kasutamise soodustamiseks ja propageerimiseks. linnades sõidetakse peamiselt lamellrehvidega ei ole
eurot
kahjuks võimalik. Kui on olemas konkreetsed ette-
Alternatiivina kaaluda kohaliku maksu kehtestamist naastrehvide
panekud, millised need meetmed on, siis oleme valmis
soetamisel ja selle suunamist teede korrashoiuks.
neid arutama, kuna õhusaaste ning teede kulumise
vähendamine on kindlasti oluline küsimus.
Naastrehvi ostumaksu on keeruline administreerida,
kuna rehve saab lihtsalt tellida ka välisriikidest interneti
kaudu, lisaks võib hoogustuda piirikaubandus, kuna ka
Eesti naaberriikides on naastrehvid laialdaselt levinud.
Seega võidavad sellest maksust pigem teiste riikide
rehvimüüjad.
Naastrehvide kasutusmaksu kehtestamine nõuab
kulukaid infotehnoloogilisi arendusi ning suurendab
järelevalve halduskoormust, lisaks seab see eba-
võrdsesse olukorda inimesed, kes ei ela linnades ning
kelle igapäevased liikumised toimuvad eelkõige kõrval-
teedel, kus ei tehta libedusetõrjet ning kus naastrehvide
kasutamine on ohutum. Seega naastrehvide
maksustamist me hetkel ei toeta.
15. Riigil analüüsida uute taristuobjektide rajamiseks vajalike Pigem riigipoolsed Harjumaa maakonna ehitusmaavarade Osapoolte
maapõuevarade mahtusid ja sobilike karjääride asukohti ning kulud, analüüsi teemaplaneering, mille lähteülesande valmistab ette seisukohad
läbiviimiseks ning KeM, on pidurdunud seni vahendite puudumise tõttu. esitatud
64
sätestada kord, mille alusel suunatakse kaevandamise ehitusmaavarade Paralleelselt teostab Eesti Geoloogiateenistus
keskkonnatasudest suurem osa kohalikule omavalitsusele. olukorda ja vajaduste uurimistöid maakondade kaupa selgitamaks uute
väljaselgitamine taristuobjektide rajamiseks vajalike maavarade
Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu (EMTEL) hinnangul ohustab Eesti
võimalikku kasutuselevõttu erinevates piirkondades.
ehitusturgu toorainekriis, kuna teede ja hoonete rajamiseks vajalikud
paekivivarud hakkavad lõppema ning lube uute karjääride avamiseks ei Kaevandamisõiguse tasude jätkusuutlikuma
anta. Kõige paremad lubjakivivarud on Tallinna lähiümbruses Jõelähtme ja kontseptsiooni väljatöötamiseks on MKM
Harju vallas. Samas on Jõelähtme valla valimisliidu lepingus kirjas, et moodustamas RAMi, MKMi, KeMi spetsialistidest
kaevandusi seal ei avata. koosnevat töörühma, et tulla välja põhjendatud uute
tasudega ettepanekutega 2021 aasta lõpuks.
Suurte ehitusobjektide rajamiseks ei piisa kodumaisest materjalist, kuid
materjali Soomest, Norrast või Rootsist toomine toob kaasa teedeehituse Hinnanguline lisavajadus analüüside ja uurimistööde
ja muu taristu ehituse tunduva kallinemise. teostamiseks on vähemalt 100-150 tuh eurot aastas.
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019-2023 sätestab19 transpordi ja
taristu valdkonnas suuremahuliste taristuinvesteeringute projektide
ettevalmistamise, mis kasvatab järsult vajadust ehitusmaavarasid
ammutada, kuid riik ei ole analüüsinud, kui palju uued taristuobjektid
lisanduvaid maapõuevarasid nõuavad ja kui palju selleks tuleb lisakarjääre
avada. Analüüsitud on seda vaid Rail Balticu puhul ning Eesti geoloogia-
teenistus on uurinud ehitusmaavarade olukorda ja vajadust Harju
maakonnas. Tulemus näitas, et ehitusmaavara ei jätku.
Teemaks on olnud teenindusteede alusmaterjalina aheraine kasutamine,
kuid suure liikluskoormusega teede jaoks pole see materjal sobiv.
Seadus on andnud valitsusele võimaluse sõltumata kohaliku omavalitsuse
otsusest kaevandamisluba välja anda, kuid sellega võivad kaasneda pika-
ajalised kohtuvaidlused. Kuigi kaevandajad maksavad kaevandamisõiguse
tasu keskkonnahäiringute vähendamiseks, on kohalikule omavalitsusele ja
konkreetsele kogukonnale, keda kaevandamine häirib, laekuv tulu
praktiliselt reguleerimata.
16. Euroopa Liidu struktuurivahendite 2021+ planeerimise ja CO2 CO2 kvoodi müügist CO2 vahendeid planeeritakse jooksvalt, võttes arvesse Osapoolte
kvootide müügist saadavate vahendite arvel näha ette tänavate, sildade, saada olevaid vahendeid, mis sõltuvad nii meie seisukohad
toetusmeetmed teede, tänavate, sildade, viaduktide, raudtee viaduktide, raudtee kohustuste täitmise tublidusest kui ka CO2 kvoodi esitatud
peatuste taristu jms. ehitamiseks ja renoveerimiseks; vee- ja peatuste taristu jms. turuhinnast.
kanalisatsioonisüsteemide EL nõuetega vastavusse viimiseks, seal ehitamiseks ja
CO2 vahenditest jt nn rohefondidest investeeringute
hulgas sademevee eelvoolude rajamiseks ja ühisvoolsete renoveerimiseks
tegemisel lähtume meetmete kulutõhususest ja nende
samuti vee- ja
marginaalkulust ehk püüame ühe euro eest võimalikult
19 täpsustus: ELVLi ettepanekud esitatud 15.12.2020. 26.01.2021 astus ametisse uus Vabariigi Valitsus
65
kanalisatsioonisüsteemide lahkvoolseks viimiseks. Samuti kanalisatsioonisüstee palju kasvuhoonegaaside või muude saasteainete heidet
kergliiklusteede rahastamine. mide vähendada.
Tallinna linnas on mitmete ehitus- ja taristuobjektide, eriti suuremate EL nõuetega Rattateede ja kergliiklusteede investeeringuteks oleme
ristmike rajamise eelduseks sademevee eelvoolu rajamine, mistõttu on vastavusse viimiseks kavandamas toetusmeetmeid EL SF-st. Eelistame ratta-
ettepanek, et Keskkonnainvesteeringute Keskus näeks ette ehituse, 70 mln eurot aastas. teede lahendusi, mis on suunatud tervikliku rattateede
energeetika ja transpordi valdkonnas rahastusmeetme sademevee võrgustiku loomisele või nende ühendamisele.
Kergliiklusteede
eelvoolude rajamiseks ja ühisvoolsete kanalisatsioonisüsteemide
kavandamiseks (1000 Kliimamuutustega kohanemisega seisukohad on
lahkvoolseks viimiseks.
km maksumusega esitatud keskkonna- ja maaküsimuste töörühma all
138,6 mln € ) ca 35 punkt 2.
mln € aastas
17. Riigieelarveliste vahendite, CO2 kvootide müügist saadavate EL SF-st oleme kavandamas meetmeid trammiliinide Osapoolte
vahendite või EL 2021+ vahendite arvel finantseeritav toetus- rajamise, multimodaalsete sõlmpunktide arendamise seisukohad
meetmed liikuvuse parandamiseks, sh elektrisõidukite laadimis- ning jalgrattateede põhivõrgustike ehitamise esitatud
taristu rajamiseks, ühistranspordi veeremi soetamiseks, ühis- toetamiseks.
transpordi jm aktiivsete liikumisviiside taristu rajamiseks.
Samuti on RRF-st planeeritud vahendid vesiniku
Elektritranspordi arendamiseks uute trammiliinide ehitus ja vastava kasutuselevõtu toetamiseks. Esimene vesiniku piloot-
veeremi soetus, jalgrattateede ehitus, elektri ja vesiniksõidukite laadimis- voor korraldatakse CO2 kauplemistulust ja on
taristu rajamine jms. Laadimistaristu loomine aitab tagada kiiremat suunatud vesinikutehnoloogiate tervikahelatele.
üleminekut heite- ja müravabale autokasutusete, mis on oluline nii
Laadimistaristu rajamise võimalike toetusmeetmete
keskkonnahoiu kui ka kliimamuutuste mõju leevendamisel.
kujundamisel tuleb arvestada ka ülevõetava keskkonna-
Elektrisõidukite laadimistaristu ehitamine on eelduseks madalama müra-
sõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite direktiivi
tasemega sõidukite kasutuselevõtuks. Lisaks autodele peaks taristu
(2019/1161), mis sätestavad kohustused avaliku sektori
võimaldama laadida ka teisi elektrilisi sõidukeid (jalgrattad, tõukerattad jne).
hankijatele, nt 2025. aastaks peab olema hangetes
vähemalt 31% keskkonnahoidlikke busse, sh pool selles
tuleb tagada nullheitmetega ehk kas elektri või
vesinikubusside abil.
Erasõidukite laadimistaristu arendamine on MKM-l
erastatud ning selles toimib konkurents. Samas näeme
võimalikku vajadust toetada nt eramute ja kortermajade
juurde renoveerimistel laadimistaristu rajamist.
66
5. IKT töörühma kokkuvõte (info koondatud seisuga 18.02.2021)
Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Töörühma
nr Ministeeriumi seisukoht kokkulepe,
Ettepanek ja põhjendus ELVLi ettepanek maksumusest
eriarvamused
1. Ühtse kaevetööde, tänavate ajutiste sulgemiste ja teiste Normdokumendi väljatöötamise Teehoiutööde menetlusprotsesside kaardistus- ja Osapoolte
teemaa-alal toimuvate teehoiutööde menetlemise eelanalüüsi (protsesside kaardistus, normdokumendi väljatöötamiseks vajalikud seisukohad
normdokumendi väljatöötamine universaliseerimise analüüs ja vahendid palume leida ELVL- esitatud.
eelnõu koostamine) eeldatav Rahandusministeeriumi koostöö lepingu
Tallinna linna haldusterritooriumil on kasutuses toimuvate kaeve-
maksumus: 15 000 € vahenditest.
tööde, tänavate ajutiste sulgemiste ja teiste teemaa-alal
toimuvate teehoiutööde menetlemise infosüsteem (edaspidi
Operatiivinfo). Infosüsteem on koostatud AS Spin TEK poolt ning
Tallinna OPIS universaliseerimise Vahendid infosüsteemi OPIS (SpinTEK)
seda rahastati Riigi Infosüsteemi Ameti kaudu 100% ulatuses
analüüs: planeeritud vastavasse, analüüsiks (kasutamine teistes omavalitsustes)
Euroopa Regionaalarengu Fondist. Andmekogu/infosüsteem on
IKT strateegias kinnitatud palume taotleda MKM infosüsteemide
kaevetöölubade ja tänava ajutiste sulgemiste lubade taotluste
eeltaotlusesse analüüsideks ettenähtud taotlusvoorust.
elektroonseks vastuvõtmiseks, menetlemiseks, lubade väljasta-
miseks, järelevalvetoimingute teostamiseks ning eelpoolnimetatud (esitatakse 2021 IKv, maksumus Juhime tähelepanu, et meile teadaolevalt on
tegevuste käigus tekkinud andmete avalikustamiseks. kokku 20-le infosüsteemile 50 000 infosüsteem OPIS eraettevõtte omandis ning
€) Tallinn ostab infosüsteemi teenust platvormi
Kasutajaid ja andmesisestajaid üheaegselt teenindav andmekogu
teenusena (SaaS). Eraettevõtte omandis oleva
muudab andmete haldamise tsentraalseks, tagades kasutajatele
tarkvara arendamine sh tarkvara analüüs avalikest
aktuaalsete andmete kättesaadavuse ja teha need masinloetaval
vahenditest ei ole lubatud. Seega vastava taotluse
kujul kättesaadavaks kõikidele soovijatele.
rahuldamine eeldab täiendavaid tingimusi, mis
Arvestades, et riik on toetanud Tallinna linnas hästi toimiva tuleb läbi rääkida eeltaotluse kaitsmise käigus.
operatiivinfo andmekogu loomist, ning kaevetööde teostajad on
sageli samad teistes piirkondades, on vajadus teha sarnaseks
omavalitsustes teetöödega seonduvad menetlused kogu vabariigis.
Võimalusel tuleks analüüsida Tallinna operatiivinfosüsteemi
universaalselt omavalitsustele kättesaadavaks tegemist (sh
vastavust riigi poolt kehtestatud avaliku sektori poolt arendatavate
infosüsteemide nõuetele).
Andmekogu eesmärk on tagada andmete kättesaadavus teistele
infosüsteemidele, näiteks Maanteeameti „TARK TEE“.
Maanteeamet on andmekogu „TARK TEE“ ühe arendamise
suunana kavandanud koostööd linnade ja kohalike omavalitsuste
teede andmete osas.
67
2. Tulla ettepaneku juurde muuta loomatauditõrje seaduse § 11 LLR ja lemmikloomaregister.ee Praegu kasutusel olevad registrid on eraõigusliku Osapoolte
sõnastust ning panna lemmikloomade registreerimise universaliseerimise analüüs: isiku omandis. Riik ei saa kohustada ostma seisukohad
korraldamise kohustus riigile tagasi peale ELVL poolt KOV planeeritud vastavasse, IKT teenust eraturult ilma konkursita. Üleriigilise esitatud.
IKT strateegia alusel läbiviidava projekti lõpp-aruande strateegias kinnitatud eeltaotlusesse registri kasutusele võtmiseks peaks see olema
kinnitamist. (esitatakse 2021 IKv, sama, mis ep riiklik register, kuid sellise loomiseks puuduvad
2) rahalised vahendid ja ka otsene vajadus.
Planeeritud on KOV IKT strateegias elanikkonnale teenuseid e-
kujul osutatavate infosüsteemide analüüs, mis pakub mh välja Loomatauditõrje seisukohast ei ole üleriigilise
tegevused ja vajalikud lahendused teha need elanikele ühest kohast registri järele vajadust, sest lemmikloomade puhul
ja võimalikult universaalselt kättesaadavaks (vajadusel rakendades ei ole jälgitavus nii oluline kui põllumajandus-
sh ka asutuste-üleseid menetlusi ning infosüsteemide-vahelist loomade puhul, keda kasvatatakse toidu saamise
andmevahetust). Analüüsi teiseks tulemiks on arendusvajaduse eesmärgil ja nende registriandmed on olulised
ettepanekud seoses ISKE, eIDAS, DHX, X-Tee6, GDPR ning selleks, et tagada toiduahela jälgitavus tootjast
Ligipääsetavuse direktiivi juurutamisega. Tekkivale andmestikule tarbijani. Lemmikloomade registreerimine on
leitakse tööriist andmete up to date hoidmiseks. eeskätt vajalik kohaliku omavalitsuse üksustele
selleks, et paremini korraldada oma territooriumil
Selle analüüsi valimisse võetakse ka LLR ja lemmiklooma-
lemmikloomade pidamist, sealhulgas hulkuvate
register.ee infosüsteemid. Analüüsi järelduste tulemustel võib olla
loomadega seonduvaid tegevusi.
võimalik uue (riikliku)registri loomise ettepaneku juurde
tagasitulek. Vt ka keskkonna- ja maaküsimuste töörühma
ettepanekute punkt 5.
Õigusliku regulatsiooni küsimus – kas lemmikloomade
registreerimise funktsioon peab olema kohalik või riiklik – on
suunatud teise töörühma (keskkonna- ja maa töörühm).
3. Tagada Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) Taotletakse vastavate rahade SKA-l on plaanis alustada 2021.a analüüsi Läbirääkimised
võimekus andmevahetuseks KOV-ide andmekogudega. planeerimist SKA eelarvesse (mis SKAISis ja STARis hallatavatele teenustele ühise lõpetatud.
seotud STAR-i poolsete iseteeninduse loomiseks. Ühise iseteeninduse
Tagada STAR järjepidev arendamine vastavalt kohalike oma- STAR arenduste
arendustega). KOVTP poole loomine nõuab ka õiguslikku analüüsi, sest
valitsuste vajadustele ja seaduste muudatustega lisandunud ettevalmistamine
menetluskeskkonna loomise inimene hakkaks oma üldandmeid (nt
ülesannetele jätkub STAR
projekt (SF, universaalne kõikidele kontaktandmed, pangakonto, volitused jne)
töörühmade
Analüüsida STAR-i iseteeninduskeskkonnale ligipääsu loomist infosüsteemidele, analüüsis) katab uuendama mõlema andmekogu jaoks ühest
raames.
universaalse KOV teenusteportaali (KOVTP) baasil (seostatult ELVL kulude poole ja seda kohast.
teiste valdkonna KOV teenuste ja riigi sündmusteenustega). läbirääkimistel eraldi ei taotleta.
Plaanis on alustada ka analüüsi teenuseosutaja
Riik pani matusetoetuse maksmise alates 2018. aastast KOV funktsionaalsuse väljaarendamiseks nii, et see
ülesandeks, andes selleks rahalised vahendid üle omavalitsustele ja vastaks suurte ja väikeste teenuseosutajate
sätestades kohustuse andmete kandmiseks matusetoetuse saajate vajadustele ja võimalustele. Eesmärk on
kohta STAR-i. Samas ei paku STAR endiselt ühtegi e-teenust standardiseerida teenuseosutaja ja SKA/KOV
kodanikele. Peamiselt just seetõttu loodi Tallinnas matusetoetuse andmevahetus.
68
lahendus Tallinna universaaltoetuste andmekogusse UNTO, mis Võimalusel palume ELVLil kaasata SKA ja
võimaldab taotlejal lihtsalt ja mugavalt paari klikiga taotlust esitada. TEHIKu esindajad KOVTP menetluskeskkonna
loomise analüüsi, et vältida dubleerivaid arendusi.
UNTO on üles ehitatud nii, et võimaldaks x-tee kaudu andme-
vahetust STAR-ga. Eelkõige matusetoetuse menetlemisel on ots- MKM sündmusteenuste analüüsidesse on
tarbekas andmete massiivse käsitsi sisestamise asemel kasutada kaasatud nii SOM, SKA kui TEHIK.
andmeallikana juba olemasolevaid andmeid. Tallinna linn on
Esimene sotsiaalvaldkonna sündmusteenus, mille
valmis omaltpoolt rahastama liidestumist STARga, kuid asja-
analüüs algab peale hanke võitjaga lepingu
ajamine SA-ga TEHIK on jäänud toppama, sest plaanitakse
sõlmimist, on lapse sünni sündmusteenus. Lisaks
omaniku vahetust jmt.
riiklikele teenustele peaks analüüs katma ka
Endiselt on välja arendamata teenuseosutajate ja kliendipäeviku KOVi teenused, mis on lapse sünniga seotud.
moodulid, puudu on iseteeninduse moodul klientidele. Süsteem on Lapse sünni sündmusteenuse analüüsi on MKM
üles ehitatud keeruliselt ja mitte kasutajasõbralikult, mis võtab kaasanud ka KOVide esindajad. Kõik SKA poolt
kasutajalt palju väärtuslikku tööaega. Riik teostab suuri reforme, hallatavad lapse sünni sündmusteenuse osa-
kuid ei ole võimeline STAR arendusi samas tempos ellu viima, nt teenused valmivad hiljemalt aprill 2022.
hooldusperede registri arenduse viibimine pool aastat. Siiani on
MKM on ettevalmistamas ka lähedase surmaga
puudu liidestumised erinevate riiklike registritega, saamaks KOV
seotud sündmusteenuse analüüsi, kuhu on samuti
sotsiaaltöötajatele ligipääsu Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti
planeeritud kaasata nii SOM, TEHIK, SKA kui
infosüsteemides olevalele detailsemale infole, et vältida kodanikelt
KOVide esindajad.
info uuesti esitamist.
ELVL ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostöös
on alanud on üleriigilise universaalse KOV teenusteportaali
(KOVTP) uue versiooni analüüs, mis koondab tervikuks kõik
KOV kaudu esitatavate teenuste e-kujul taotlemise ning liidab
need menetlustes riigi infosüsteemidega tervikuks ja sündmus-
põhiseks. Seetõttu on mõistlik analüüsi liituda ka Sotsiaal-
ministeeriumi poolt, sidudes menetlused e-teenuste taotlemisel
tervikuks ka seoses STAR-iga.
4. 2021+ SF rahastusperioodil KOV IKT strateegias kinnitatud Kinnitatud KOV IKT strateegia MKM ja RAM otsivad võimalusi omavalitsuste Osapoolte
infosüsteemide arendustele ja ELVL IKT kompetentsi- maht - 5,6 milj€ (sellest IKT infotehnoloogia keskse toetamise seisukohad
keskuse arendamiseks rahastusskeemi loomine 2021+ SF kompetentsikeskus 2022-24 600 suurendamiseks. esitatud.
regionaalarengu toetamise meetmest, kus eesmärgiks on 000€ ehk 200 000/a)
2021.a esitada strateegias näidatud
regionaalse ettevõtluse lisandväärtuse kasvatamine, KOV
Kui laiendada taotlusvooru projektitaotlused MKM SF taotlusvooru.
võimekuse ning avalike teenuste kvaliteedi ja inves-
kõikidele KOV-dele (st mitte vaid
teeringute toetamine. Alternatiivina on ettepanek KOV Rahandusministeerium jätkab ELVL
strateegia projektid, vaid ka selle
infosüsteemide arendusi 2021+ toetada MKM digiriigi väikearenduste ja kompetentsikeskuse
põhised KOV ühisprojektid) – 20,1
arendamise suunast, kui seda finantseeritakse sihtotstarbe- finantseerimist koostöökokkuleppes näidatud
milj € (sellest personal 2 839 000€)
liselt RAM regionaalarengu suuna meetmest, eesmärgiga ulatuses.
69
teha KOV-ide kesksete lahenduste ja kompetentsikeskuse Vahendeid taotletakse kas RAM
arendamise programmiline meede. või MKM SF eelravesse.
Tõenäoline KOV-de poolne 15%
ELVL on tänaseks suhelnud seoses selle ettepanekuga erinevate
omaosalus (vo ka enam, sõltub
osapooltega, kuid ühtset selgust selles, milline saaks olla lahendus,
kehtestavatest SF
tänaseks ei ole. On reaalne oht, et KOV IKT SF allikatest
üldfinantseerimise tingimustest)
finantseerimine võib selliselt jääda katmata, mis tõenäoliselt viib
langusesse KOV kesksete infosüsteemide arendamise ning IKT
alase koostöö.
5. Esimesel võimalusel kokku leppida lahendus, kuidas Kui teostada riigieelarvest – 1 Esitada täpsem projektitaotlus MKMi Kokkulepe, ELVL
teostatakse koostöös riigiga KOV IKT strateegias mainitud 851 500€ korraldatavasse IKT projektide RES taotluste esitab täpsema
KOV IKT taristu infoturbe nõuetele vastavuse saavutamise raames märtsis 2021. taotluse märtsis
Kui teostada SF vahenditest – 3
projektid. 2021
000 000€
Olukorras, kus omavalitsused kasutavad e-teenuste osutamisel
Maksumuste erinevus, kui IKT
erinevaid andmekogusid, tuleb vastavalt turvata ka KOV IKT
taristu projekti taotleda riigieelarve
taristud, mille kaudu erinevatesse andmekogudesse sisenetakse
või SF finantseerimise kaudu,
ning nendes olevaid andmeid töödeldakse. Linna- ja
tuleneb sellest, et Riigieelarve puhul
vallavalitsustes ning hallatavates asutustes tuleb liituda kiirete
kasutatakse toetus KOV-dele
andmesideühendustega, luua optimaalsed, jätkusuutlikud ja
teenuse maksumuse 2a
turvalised IKT taristud. Omavalitsustele tekib võimalus saada IKT
hüvitamiseks, SF puhul aga tuleb
taristule kehtestatud etalonturbe nõuetele vastavat teenust ning
nõuete järgi hankida seadmed ja
teenusega seotud infosüsteemid majutatakse teenuse käigus
tarkvara
Riigipilve või sellega võrreldava teenus- ja turbetasemega
majutuskeskkonda. Vaata täpsemalt probleemistikku KOV IKT ELVL-le, millega hakatakse teenust
strateegiast (https://www.elvl.ee/kov_ikt_arengustrateegia#03) osutama ja mis antakse SF
projektiga kinnitatud
teenusepakkujale kasutusse.
70
6. Kultuuri ja spordi valdkonna töörühma kokkuvõte (info koondatud seisuga 18.02.2021)
nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht Töörühma kokkulepe,
eriarvamused
ELVLi
Ettepanek ja põhjendus ettepanek
maksumusest
Eesmärk: Loodud on mitmekesised kultuuritarbimise võimalused
1. Koroonakriisiga seonduvalt on täiendavaid toetusi antud ka Kokkulepe:
KOV omanduses olevatele asutustele Jätkatakse seniste
Läbi Kultuuriministeeriumi
kokkulepete täitmist.
täidab riik omapoolse
Ülevaade objektidest, mille arendamisse riik on äsja panustanud kohustuse Tallinna Linna-
või panustab: teatri ehituse finantseeri-
mises (ka kallinemise osa).
• alates 2017. aastast Kalevi keskstaadioni
rekonstrueerimisse (ca 4 mln); Kultuuriministeerium peab
Eraldada vahendeid kohalike omavalitsusüksuste (KOVde) prioriteediks ka Tallinna
omanduses olevate kuid üleriigiliste funktsioonidega • 2018. ja 2019. a 520 tuhande euroga Tallinna Lauluväljaku Lauluväljaku arendamist.
kultuuriobjektide arendamiseks (näiteks nagu Tallinna kaare rekonstrueerimisse; Kui lauluväljaku puhul
Lauluväljak; Tallinna Linnateater; Tallinna Linnahall) • alates 2018. aastast Tallinna Linnateatri teatrikompleksi selguvad täpsed vajadused,
Arvestades asutuste riiklikku tähtsust on hädavajalik arendamisse kokku 12,6 mln euroga (2021.aastasse saab läbi rääkida Tallinna
Vähemalt 2020. eraldati täiendav 3 mln); linnaga finantseerimise osas
riigipoolne suurem toetus, et tagada asutuste areng.
aasta tase 2020. ja Kultuuriministeerium
Investeeringute tegemisel antud objektidesse on vajalik
aasta • alates 2018. a Rääma sõudebaasi renoveerimisse kokku 1 riigieelarve strateegia ja
lisada linnapoolsele panusele teatud protsent riigieelarvest
tegevtoetus 1,76 mln euroga; riigieelarve protsessis
eraldatavaid vahendeid. - Vähemalt 2020. aasta tase
mln esitada lisataotluse.
• 2019 kuni 2022 Hiiumaa Spordikeskuse ehitamist 5 mln
Eraldada tegevustoetust kohalike omavalitsusüksuste
euroga Tallinna Linnahalli kasutus-
(KOVde) omanduses olevate, kuid üleriigilise tähtsusega
etendusasutustele ja professionaalsetele muusika- • 2020.a ja 2021. a multifunktsionaalsete aastaringselt funktsioon vajab täpsemat
kollektiividele (näiteks Tallinna Kammerorkester, Tallinna kasutatavate spordiväljakute, sh jalgpalli sisehallide analüüsimist, et kas tegu
Filharmoonia). - 2020. aasta tegevtoetus 1,76 mln rajamine 12 mln oleks kasutusotstarbelt
kultuuriobjektiga.
• Tallinna Kunstihoone renoveerimine 2021. a ja 2022. a
kokku 6,5 mln eurot. Etendusasutuste ja
muusikakollektiivide
• kohalikud spordiobjektide toetamine 2021. aastal: Kohtla- tegevuse toetamise osas
Järve spordikeskus (2,8 mln), Sillamäe spordikeskus (0,4 jätkab Kultuuri-
mln), Loksa spordikeskus (0,4 mln) ministeerium seniste
kokkulepete täitmist.
• Ajakeskus Wittensteini toetamine 2021. aastal (0,3 mln)
71
Eesmärk: Loodud on mitmekesised liikumisvõimalused ning
noortesport on toetatud
2. Toetada investeeringute tegemist üleriigilise tähtsusega KUM toetab 50/50 finantseerimise põhimõtet riigi ja kohaliku Kokkulepe: Tallinna linna
spordirajatiste renoveerimisel ja ehitamisel põhimõttel, et omavalitsuse vahel, kuid tegelikud otsused saavad toimuda esindajad ja
investeeringu maht jaguneks pooleks riigi ja kohaliku juhtumipõhiselt tulenevalt rahaliste vahendite olemasolust ja Kultuuriministeeriumi
omavalitsuse üksuse vahel. objekti sisulisest tähtsusest. esindajad kohtuvad lähiajal,
et leppida kokku üleriigilise
Ettepanek on tõsta prioriteetseks objektiks Kadrioru
tähtsusega Tallinna linnale
Staadion. Seda põhjusel, et tegemist on üleriikliku
Ülevaade objektidest, mille arendamisse riik on äsja panustanud kuuluvate spordiobjektide
tähtsusega, rahvusvahelise potentsiaaliga ja mitmekülgset
või panustab: prioriteetsus, et milliste
lisaväärtust loova, kuid tugevalt amortiseerunud ja kiiremas
objektidega mis järjekorras
korras rekonstrueerimist vajava objektiga. • alates 2017. aastast Kalevi keskstaadioni
ühisel finantseerimisel edasi
Teiseks oluliseks objektiks on Pirita Velodroom rekonstrueerimisse (ca 4 mln);
liikuda.
Hetkel on Tallinna linn ja riik tegemas koostööd Kalevi • alates 2018. a Rääma sõudebaasi renoveerimisse kokku 1
Staadioni rekonstrueerimisel, kus panustatakse 50:50 põhi- mln euroga;
mõttel 6 miljonit eurot. Projekt on lõpusirgel ja rohkem töös • 2019 kuni 2022 Hiiumaa Spordikeskuse ehitamist 5 mln
olevaid ning Tallinnas asuvaid riikliku tähtsusega spordi- euroga
objekte prioriteetide seas ei ole. Tegemist oli esmakordse
sedalaadi koostööga Tallinna ja riigi vahel. Kuigi investeeri- • 2020.a ja 2021. a multifunktsionaalsete aastaringselt
misobjektiks oli spordirajatis, siis riigi poolne huvi panustada kasutatavate spordiväljakute, sh jalgpalli sisehallide
oli seotud esmajärjekorras laulu- ja tantsupeo traditsiooni- rajamine 12 mln
dega. Tallinnas on arvukalt üleriikliku tähtsusega spordi- • kohalikud spordiobjektide toetamine 2021. aastal: Kohtla-
objekte, millede parendamine võiks olla nii riigi kui linna Järve spordikeskus (2,8 mln), Sillamäe spordikeskus (0,4
ühine prioriteet. mln), Loksa spordikeskus (0,4 mln)
Kadrioru Staadion: renoveerimise hinnanguline kogu-
maksumus – 12 mln eurot. Eesmärgiks on jätkuvalt riikliku
tähtsusega Eesti rahvusstaadioni täielik renoveerimine kaas-
aegseks võistlus- ja treeningkeskuseks.
Hetkel käib erinevate mahtude kaardistamine ja projek-
teerimistööde ettevalmistamine. Mälestisena (muinsuskaitse-
objektina) arvel oleva peatribüüni seisukorra hindamiseks
läbi viidud ekspertiisi kokkuvõtte on, et hoone remonti ei
ole enam võimalik edasi lükata. Lisaks kandekonstruktsioo-
nidele on väga halvas olukorras kõik kommunikatsioonid
(elekter, vesi, küte). Kohene valmisolek on alustada staadioni
peaareeni valgustuse kaasajastamisega. Järjekorras ootavad:
72
harjutusväljakute renoveerimistööd ja neid teenindava
juurdeehituse rajamine, laoruumide laiendamine.
Pirita Velodroom: multifunktsionaalse sisetreki projekteeri-
mise ja ehituse hinnanguline kogumaksumus – 12 mln eurot.
1969. a valminud velodroom on amortiseerunud ning treki-
rada ei saa kasutada treeninguteks ega võistlusteks. Ette-
paneku kohaselt on kavas senise velodroomi asemele
ehitada kaasaegne spordikeskus, kus lisaks sisetrekile on
areeni keskel võimalus erinevaid. spordikatteid kasutades
läbi viia mitmete teiste spordialade treeninguid, võistlusi ja
muid üritusi.
Kaasaegsel trekil on puidust ovaal siseringi pikkusega 250 m.
Sisetrekk vajab maa-ala, mis on vähemalt 110-115 m pikk ja
55-60 m lai. Rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks peaks
keskus mahutama vähemalt 2000 pealtvaatajat. Uue multi-
funktsionaalse keskuse ehitamiseks on olemas kehtiv detail-
planeering. Kohapeal on olemas kõik vajalikud
kommunikatsioonid ja muu taristu.
Eesmärk: Rahvakultuur on hoitud ja edasi kantud
3.
Tagada riigipoolne järjepidev tegevustoetus KOVdele laulu- • LTP protsessis osalevate kollektiivide toetusprogrammi Kokkulepe:
toetus on 1,2 mln eurot. 1. mõlemad osapooled on
ja tantsupeotraditsiooni säilimise ja jätkusuutlikkuse osas, sh:
üksmeelel, et
1) lahendamist vajab laulu- ja tantsupeo protsessi • Laulu- ja Tantsupeo SA tegevustoetus 675 tuh eurot koordinaatorite töötasu ja
LTP protsessis aastas.
korraldavate regionaalsete koordinaatorite töötasu ja - korralduslikud küsimused
osalevate
korralduslikud küsimused. • Laulu- ja tantsupeo kollektivijuhtide palgatoetus alates vajavad edasist analüüsi ja
kollektiivide
2021. aasta 2,7 mln eurot. teemat tuleb edasi käsitleda.
2) eraldada täiendavad vahendid KOVdele rahvarõivaste toetus-
Hea võimalus on selleks
soetamise toetuseks (nt luua võimalus KOVdele toetuse programmi
• Eraldi toetab KUM meeste ja naiste tantsupeo läbiviimist laulu- ja tantsupeo seaduse
taotlemiseks) toetus 1,8 mln
(2021. aastal 22 500 eurot per pidu) väljatöötamise protsess.
eurot. (2020.
Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide
aasta Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi väärtustamine, 2. rahvarõivad –
tegevustoetusprogramm on hooajapõhine ning toetuse
tegevtoetus 1,2 hoidmine ja arendamine, nagu ka laulu- ja tantsupeotraditsiooni Kultuuriministeerium näeb
suurus on madal ning igal hooajal lähtub riigieelarve
mln eurot) jätkusuutlikkus. Riigi mõistes see tähendab laulu- ja tantsu- ennast hetkel rahvarõivaste
eraldisest.
pidude korralduste jätkusuutlikkust. Sellega riik ka regulaarselt küsimuses pärandi hoidja
Autentsete rahvarõiva komplektide soetamine kollektiividele tegeleb. Riik toetab üleriigiliste pidude korraldust ja toetab rollis ehk on loonud
on osalejate jaoks kulukas tegevus. korraldavat organisatsiooni Eesti Laulu- ja Tantsupeo Siht- võimalused, et säiliksid
asutust. Lisaks saab riigilt tegevustoetust Eesti Kooriühing ning oskused rahvarõivaid
73
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi. Kollektiivi juhtide valmistada ja mälu
oskuste ja tasemete tõstmiseks on loodud võimalus toetust kihelkondade rahvarõivaste
saada mentortoetust, mida jagavad vastavalt oma valdkonda- kohta (läbi kihelkondlike
dele Eesti Kooriühing ning ERRS. LTP protsessis osalevate rahvarõivaste portaali
kollektiivide toetusprogrammi maht tõusis 2020. aastal 1 mln haldamise toetamise).
euro pealt 1,2 mln euroni (toetatavate kollektiivide arv 1900- Kultuuriministeerium
2000). hetkel rahvariiete soetamise
toetamist keskselt riigi
KOV tasandil koori ja tantsujuhtide olemasolu saaksid KOVid
tasandilt prioriteediks ei
kindlustada vähemalt laste ja noorte kollektiivide osas Huvi-
pea.
tegevuse ja huvihariduse toetusprogrammi kaudu (14,25 mln
eurot aastas).
1) Laulu- ja tantsupeo maakondliku kuraatori valivad LTP Jätkatakse läbirääkimisi.
maakondlikud komisjonid. Nende töö on ajutine ja on seotud
maakonna kollektiivide ülevaatuste korraldamisega ja kollek-
tiivide peole viimisega. Kuna kuraatori töö on üldjuhul lisatöö,
siis seda kompenseerib ELT SA.
2) Rahvarõivaste osas on võimalus saada toetusi KULKA
rahvakultuuri sihtkapitalilt ning maakondlikelt ekspert-
gruppidelt. Samuti on toetusi jaganud piirkondlikud LEADER
grupid ning toetusi on jaganud lastekollektiividele rahvarõivaste
soetamiseks kultuuriruumide toetusmeetmed. Lisaks toetatakse
ka rahvarõivaste valmistamise õppimist. Eraldi toetus-
programmi rahvarõivaste ostmiseks ei ole, kuid toetatakse
MTÜ Rahvarõivas kaudu kihelkondlike rahvarõivaste portaali
haldamist, rahvarõivaste kandmise ja valmistamise teavitustööd,
tuues s.h välja ka unustuse hõlma vajunud kihelkondade
rahvarõivaid.
Oluline: 2022 aasta on noorte laulu- tantsupeo aasta. Peo
produktsioon vajab lisaraha ca 2,2 mln eurot (KUM esitab
lisataotluse)
4. Laulu- ja tantsupeo juhendajate väärtustamise kampaania Aastast 2021 rakendub laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtide Kokkulepe: osapooled on
korraldamine eesmärgiga tuua noori senisest enam selle palgatoetuse meede (2,7 mln eurot.aastas), mis peaks ka kaasa üksmeelel, et tegu on pigem
ameti juurde. Vajab aitama ameti väärtustamisele. maine ja väärtustamise
analüüsimist. küsimusega, kui rahalise
Probleem on selles, et noored ei vali õppimiseks dirigendi,
küsimusega.
rahvatantsu ja pilliõppe juhendaja ametit, kuna selle ametiga
käib kaasas suur ebakindlus. Olukorras, kus riik on astunud
74
suure sammu juhendajate palkade tasumisel ja seadustamisel Lepiti kokku, et väärtusta-
oleks hea mõelda, kuidas neid erialasid populariseerida. mise ja maine parandami-
sega saab kaasa aidata läbi
koostöö erinevate katuse-
organisatsioonide ja
erialaorganisatsioonide.
Väärtustamisele ja maine
parandamisele aitab kaasa
ka 2021. aastal rakenduv
kollektiivijuhtide
palgatoetuse meede.
5. Muukeelsete kooride toetamine laulu- ja tantsupeol LTP protsessis • LTP protsessis osalevate kollektiivide toetusprogrammi Kokkulepe: osapooled
osalemiseks. osalevate toetus 1,2 mln eurot. leidsid, et teemat tuleb
kollektiivide käsitleda laulu- ja tantsupeo
Leida võimalus täiendavaks toetuseks muukeelsete • Laulu- ja Tantsupeo SA tegevustoetus 675 tuh eurot
toetus- seaduse väljatöötamise
kollektiivide laulu- ja tantsupeol osalemiseks. aastas.
programmi käigus.
toetus 1,8 mln • Laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtide palgatoetus alates
eurot. 2021. aasta 2,7 mln eurot.
(2020. aasta Lisaks kollektiivijuhtide palgatoetuse rakendumisele on vaja siin
tegevtoetus 1,2 eraldi tegevusplaani, mis oleks pigem mitte rahaline vaid
mln eurot) selgitav/kaasav.
Eesmärk: Raamatukogud on kaasaegsed ja sisukad kultuuri- ja
kogukonnakeskused
6. Kahekordistada vahendeid rahvaraamatukogude teavikute Vajab KUM peab raamatukogude valdkonna arendamist (sh teavikute Kokkulepe:
soetamiseks ja raamatukogusüsteemi arendamiseks, samuti analüüsimist. kättesaadavuse suurendamist) oluliseks. Kultuuriministeerium peab
toetuse eraldamist teavikute transpordiks. Vajadus on raamatukogude arendamist
Vähemalt 2020. Ette on valmistatud lisataotlus Raamatukogude digipööre ja
tekkinud laenutusautomaatide ja muude digivahendite järele. RES 2022-2025 raames
aasta tase. kirjanduse kättesaadavuse parandamine (1,2 mln eurot aastas).
Rohkem tuleb tähelepanu pöörata koostöös omavalitsustega prioriteetseks teemaks ja
raamatukogutöötajate koolitamisele ja järelkasvule. Rahvaraamatuk Reformi vajadus ja eesmärgid: esitab sellesisulise
ogu seadus on lisataotluse.
Tänased eraldised rahvaraamatukogudele on jäänud samasse 1) Käivitada üle-eestiline raamatute e-laenutuse süsteem (et e-
suurusjärku eelmiste aastate tasemega, need ei ole piisavad muutmisel. raamatud jõuaks kõigi lugejateni üle Eesti); KOV-de vaatest on oluline
valdkonna jätkusuutlikuks rahastamiseks. Samas on 2020. aasta eelkõige teavikute
raamatukogude 2) Parandada 521 rahvaraamatukogu tehnilist võimekust ning
teavikute hinnatase märkimisväärselt tõusnud ning luua lugejale paremad tingimused raamatukogus töötamiseks soetamise toetuse
suurenenud on ka elanike ootused uute raamatukogu poolt teavikute toetus suurenemine ja ühtse
1,88 mln eurot. (uued arvutid raamatukogus, avatud raamatukogu tehnika jm);
pakutavate lisateenuste järele.
75
Transpordikulud teavikute transpordiks on senini KOVdele 3) Suurendada teavikute toetust, mille tulemusel saavad laenutuskeskkonna
katmata. raamatukogud laenutada mitmekülgsemat kirjandust ning loomine.
koordineerida maakondades raamatukoguteenust (teavikute
toetus on püsinud aastaid sama, samas raamatute hinnad
kallinevad);
4) Toetada eestikeelsete väljaannete kirjastamist (sh autoreid,
illustraatoreid, tõlkijad).
Eesmärk: Loodud on mitmekesised liikumisvõimalused ning
noortesport on toetatud
7. Praegu rakenduv programm Liikuva Kutsuv Kool on Kokkulepe: Vabariigi
rahastatud välisvahenditest läbi Sotsiaalministeeriumi. Valitsuse 100 päeva plaani
Ettepanek on algatada programm täiendavate liikumis- kohaselt töötatakse välja
pauside ja -tegevuste projektide rahastamiseks koolides ja ka Kultuuriministeerium on seisukohal, et Liikuma Kutsuva Kooli
liikumisaktiivsuse
lasteaedades (Liikuma Kutsuv Kool) ideid, alusmetoodikat saab iga kool juba täna rakendada ja kõik
kontseptsioon ja sinna
ei vaja täiendavaid rahalisi vahendeid.
Spordivaldkonnas on oluline suurenda liikumist koolidesse. kaasatakse ka kohalike
Vajab
Laste vähene liikumine on üks suuremaid probleeme. Samas Täiendavaid rahalisi vahendeid on vaja, kui tekib vajadus omavalitsuste esindajad.
analüüsimist.
aitab liikumise soodustamine kaasa nutisõltuvuse näiteks kooli hoove ümber kujundada, linnaplaneeringuid
vähendamisele, mis on saamaks oluliseks vaimse tervise muuta jne.
probleemiks. Seda probleemi on võimalik lahendada spordi- Liikumisaktiivsuse edendamine on KUM prioriteet, sealhulgas
ja haridusvaldkonna koostöös. Liikuma Kutsuva Kooli idee.
Edasine rakendamine sõltub riigieelarvevõimalustest.
8. 2021. aastal ja 2022. aastal jääb toetus tasemele 1,2 mln eurot Kokkulepe: ujumise
aastas. algõppe programmi
läbiviimist peetakse
KUM jääb seisukoha juurde, et praegune süsteem arvestab
Suurendada vahendeid ujumise algõpetuse läbiviimiseks ja kahepoolselt jätkuvalt
hajaasustusega.
korraldamiseks. Vähemalt 2021. oluliseks.
aasta tase. Tulumaksu kaudu antav raha ühe ujumise algõpetust saava
Vaadata üle toetuse eraldamise põhimõtted arvestades (2020. aasta lapse kohta on keskmiselt ca 62 € aastas. Tasandusfondis
muuhulgas KOVde transpordikulude kasvu. Seejuures toetus 1,2 mln suurendatakse 7–15. a laste parameetri arvväärtust ja arvesse
peaks arvestama rohkem vahendeid hajaasustuse eurot) võetakse tagamaalisuse koefitsient täies ulatuses. Tulumaks ja
piirkondadele ning arvestades kaugust ujumisvõimalustele. tasandusfondi kokku tagab ujumise algõppe raha keskmiselt
60–135 € aastas lapse kohta. Tagamaalisuse koefitsient
võimaldab arvestada hajaasustuse piirkondades transpordist
tingitud täiendava kuluvajadusega laste ujualasse sõidutamiseks.
76
9. Jätkata maakondade spordikeskuste programmist Riigieelarvestrateegia 2019-2022 koostamisel otsustustati Kokkulepe:
regionaalsete tervisespordikeskuste toetamist riigieelarvest regionaalsete tervisespordikeskuste arendamise toetamine Kultuuriministeerium
600 000 eurot neljaks aastaks kokku 2,4 miljonit eurot (600 tuh eurot aastas). jätkab kokkuleppe täitmist.
Toetada jätkuvalt regionaalseid tervisespordikeskusi, mille aastas Aastatel 2021 – 2022 pole mingit kavatsust seda programmi Regionaalsete tervisespordi-
kaudu paraneb tervisesporditeenuse kättesaadavus ja lõpetada. keskuste toetusmeede
kvaliteet. jätkub aastani 2022.
10. Liita Tartu Maraton rada riigi poolt toetust saavate KUM jääb hetkel eelmistel aastatel esitatud seisukoha juurde. Kokkulepe: Lumerohketel
tervisekeskuste (-radade) nimistusse. talvedel on oluline
KUM toetab ürituse korraldamist. Terviseradade toetamine
täispikkuses Tartu Maratoni
Tartu Maratoni rajast on kujunenud riiklikult prioriteetne käib läbi avatud taotlusvooru, kuhu
rada lahti ja korras hoida.
terviserada. Lisaks rahvusvaheliselt tuntud Tartu Maratonile,
rada haldav MTÜ saab oma taotluse esitada. Kultuuriministeeriumil on
Tartu Rattamaratonile ja Maastikumaratonile, on see rada
siinkohal valmisolek leida
huvilistele tasuta terves pikkuses (~60 km) aastaringselt
lisavahendeid. Täpsed
hooldatuna aktiivses kasutuses (tervise)spordi ja puhke-
kokkulepped sõlmitakse
paigana. Sellest on kujunenud populaarne koht tuhandetele
ministeeriumi ja raja
inimestele üle vabariigi, kui ka rahvusvaheliselt (eelkõige
hooldaja vahel.
lätlased). Antud rada ületab oma mastaapsuselt KOV ja
maakondlike piire ja ei ole enam ammugi pelgalt ühe MTÜ,
ega ühe omavalitsuse huvides tegutsev keskus. Riikliku
stabiilse toetuse eraldamine looks võimaluse, et lumeperioo-
dil on Tartu Maratoni rada suusarajana kvaliteetselt hoolda-
tud täies pikkuses, kõikidel nädalavahetustel ja riiklikel
pühadel kus raja kasutustihedus on kõige suurem. Koostöös
Eesti terviseradadega paigaldati Tartu Maratoni raja
algusesse Tehvandil (alates 18.03.2020) ja lõpp-punkti Tartu-
maa Tervisespordikeskuses (alates 11.12.2019) liikumis-
loendurid, mis loevad kokku andurist mööduvad
inimesed. Alates töösse rakendumisest näitavad andurid, et
iga päev liigub Tartu Maratoni rajale liikumisharrastusega
tegelema keskmiselt 600 inimest. Neist ca 300 inimest
Maratoni stardist Tehvandilt ja teine 300 lõpp-peatuses
Elvas. Statistika kajastab maratoniraja kasutust ainult lume-
vabal perioodil (2020 talvel lund ei olnud). Selleks, et
kaardistada veelgi täpsemalt maratoniraja terviklik kasutus
plaanitakse koostöös Terviseradadega alates novembrist
2020 paigaldada rajale veel täiendavalt 6 andurit kasutajate
loendamiseks. Kokkuvõtlikult saab käesoleva aasta kasutus-
statistika alusel kinnitada, et Tartu Maratoni raja algust ja
lõppu külastab iga päeva ca 600 inimest. Kui lisada juurde
77
digitaalselt monitoorimata raja keskosa külastatavus (mini-
maalselt 100 inimest päevas),teeb aastaseks kasutuseks
vähemalt 255 000 kasutuskorda. Kui arvestada, et lumega
talvedel maratoniraja kasutus mitmekordistub (2011. a
veebruaris loendatud Elvas minimaalselt 2000 külastust/
päevas) siis saab kindlalt väita, et juba täna ulatub Tartu
Maratoni raja, kui Eesti suurima välispordi rajatise
kasutuskordade arv 500 000 kasutajani aastas.
11. Laiendada täiendavate vahenditega treeneripalga maksmise 2021.a toetusfond treenerite tööjõukulude katmiseks on 7,3 Kokkulepe: osapooled on
võimalusi vähemalt õpetaja töötasu alammäära tasemele. mln eurot. üksmeelel, et 4. astme
Oluline on laiendada ka treeneripalga maksmist treeneri kutsekvalifikatsiooniga
KUM spordiprogrammi esmane eesmärk on viia 5.
kutse 4. taseme omanikele diferentseeritult treeneripalgast. treenerite liitmine treenerite
kutsetasemega treenerite palk Eesti keskmisele tasemele. Kui
tööjõukulude katmise
Noorte liikumisharjumuste tõus on oluline eesmärk, et tõsta antud eesmärk on täidetud, siis saab kaaluda ka madalamate
toetusfondi on perspektiivis
meie elanikkonna heaolu. Treeneri töö on samaväärne kutsetasemega treenerite toetamist.
mõistlik, aga enne tuleb
õpetajatööga ning seega peaks treeneritele eraldatud palga-
saavutada 5+
toetus olema vähemalt õpetaja töötasu alammääraga samal
kutsetasemega treenerite
tasemele. Juhime tähelepanu, et treenerite kvalifikatsiooni
puhul eesti keskmine
tõstmine on väga oluline ning seega soovime arutada
brutotöötasu või selle
võimalust laiendada diferentseeritult 4. kutsetasemega
Vajab lähedane tase ja stabiilne
treeneritele palgatoetuse võimalust, mille eesmärk on
analüüsimist. treeningtundide tase.
laiendada kvalifikatsiooniga treenerite hulka ning innustada
neid kõrgema kategoorika taotlemiseks. Täna annab riik
treenerite palgatoetust alates 5. astme kutsekvalifikatsiooni
omavatele treeneritele. Eesti spordiseaduse alusel kvalifit-
seerub 4. astme treener nooremtreenerina, kes võib samuti
iseseisvalt juhendada huvitegevust. Eesti Spordiregistri
statistika põhjal lõpetab igal aastal treeneritöö (ei pikenda
kutsekvalifikatsiooni) ligemale 300 treenerit (spordiregistris
kokku ~3300 treenerit). Väärtustamaks treeneri kutset ja
anda paremad võimalused ka noortele algajatele treeneritele,
tuleks lisada riigi poolsesse toetuse saajate hulka ka 4. kutse-
kvalifikatsiooni taset omavad treenerid. Antud toetus võib
olla eraldi toetus n.ö „starditoetus“ treeneri kutsetöö
alustamiseks ning võiks olla ka ajalise piiranguga toetus,
näiteks kolme aastane toetus, eesmärgiga antud perioodi
jooksul tõsta oma kutsekvalifikatsiooni vähemalt ühe astme
võrra ja saada edaspidi hetkel riigi poolt kehtestatud
treeneripalga toetust.
78
Eesmärk: Valdkonnas töötavad spetsialistid on kompetentsed
12. Vajab kahepoolset koostööd. Kokkulepe: teema vajab
Suunata vahendeid treeneri- ja juhendajakoolituse täiendavat analüüsi ja
programmide välja töötamisse eesmärgiga tõsta laste ja koostööd lisaks ka Haridus-
noortega töötavate juhendajate teadlikkust erivajadustega Vajab ja Teadusministeeriumi ja
lastega töötamisel ning ka laste abivajaduse märkamisel analüüsimist. Sotsiaalministeeriumiga, aga
laiemalt. ka valdkondlike
Täna on keerukad lapsed ja noored ka treeningutes ja huvi- katusorganisatsioonidega
ringides, kuid treeneritel ja juhendajatel on vähene ette- nagu Eesti Paraolümpia-
valmistus nende lastega tegelemisele (erinevate diagnooside komitee MTÜ ja
eripärad ja käitumissoovitused). Spordikoolituse –ja Teabe
Sihtasutus.
13. Vajadus on kultuurispetsialistide koolitusprogrammi järgi, et Vajab Vajab kahepoolset koostööd. Kokkulepe: Eesti
tõsta omavalitsustes kultuuri- ja spordivaldkonna analüüsimist. Rahvakultuuri Keskusel on
kompetentsi plaanis korraldada
täiendõppe kursused KOV
Peale haldusreformi on omavalitsustes tööl kultuuri-
kultuurispetsialistidele.
korraldajad ja/või spordispetsialistid, keda varasemalt ei
olnud. Nüüd oleks vaja tegeleda süsteemse valdkondliku
koolitamisega, et tõsta spetsialistide teadlikkust ja
asjakohasust valdkondades.
Eesmärk: Laste ja noorte huvi ja teadmised kultuuripärandist ja
rahvakultuurist on paranenud
14. Õpilastel on võimalus külastada mäluasutusi tasuta. Kultuuriministeerium: Kultuuri- ja spordi-
valdkonna töörühma
Koostöös Haridus- ja Teaduministeeriumiga tuleks leida KUM toetab niinimetatud kultuuriranitsa rakendamise ideed,
kokkulepe:
võimalusi õppekäikude suurendamiseks. Üheks võimaluseks mille kaudu toetada laste kultuurist osasaamist. Lisaks
Kultuuriministeerium peab
on toetada koole täiendavate õppekäikude vahenditega ning mäluasutustele hõlmaks „kultuuriranits“ ka teisi valdkondi:
„kultuuriranitsa“ ideed RES
teiseks võimaluseks on toetada mäluasutusi täiendavate teater, kino, kontserdid
2022-2025 raames
vahenditega, et nad saaksid vastu võtta õpilasi erinevatesse
KUM töötab välja lisataotlust. prioriteetseks teemaks ja
koolitusprogrammidesse.
esitab sellesisulise
Üheks võimaluseks on suurendada Vabariigi Valitsuse lisataotluse.
02.02.2015.a. määrusega nr. 16 „Riigieelarveseaduses
Haridus- ja noorsootöö
kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi
Haridus- ja Teadusministeerium: valdkonna töörühma
vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord „ § 1 lg
kokkulepe:
7 sätestatud toetuse mahtu ühe õpilase kohta ning
võimaldada toetusest katta õppekäikude kulusid.
79
Koalitsioonileppest lähtudes on loomisel kultuuriranitsa 1) Teeme koostööd
rahastu, mille eesmärgiks on suurendada noorte võimalust Kultuuriministeeriumiga
kultuurist osa saada. kultuuriranitsa põhimõtte
rakendamisel. Teeme
.
koostööd
Kultuuriministeeriumiga
kultuuriranitsa
kontseptsiooni
väljatöötamisel, toetame
selle rakendamiseks
lisarahastust riigieelarvest.
Eesmärk: Kultuuripärand on hoitud ja korrastatud
15. Suurendada kahekordselt vahendeid muinsuskaitseobjektide 2021. aastal on toetused mälestiste omanikele kokku ca 4,5 mln Kokkulepe:
toetuseks. Muinsuskaitse all olevate kultuuriväärtuste Toetused ja eurot. Kultuuriministeerium peab
säilimine peab olema kõrgendatud riikliku tähelepanu all. hüvitised mälestiste omanike
mälestiste KUM toetab mõtet, et toetusi mälestiste omanikele on vaja
toetamist jätkuvalt
Eraldatud vahendid ei kata tegelikke vajadusi. Tekkinud on omanikele 2,8 järk-järgult suurendada.
prioriteetseks teemaks ja
olukord, kus ühelt poolt on riik objektide kaitse alla mln eurot. KUM plaanib esitada lisataotlust, et toetuste baasrahastus esitab sellesisulise
võtmisega deklareerinud, et nende säilimine on riiklik huvi, (2020.a 1,4 mln tõuseks esialgu 1 mln eurot aastas. lisataotluse.
samas kõik kohustused objektide säilimise tagamiseks on €)
pandud omanikule.
Eesmärk: Loodud on mitmekesised kultuuritarbimise võimalused
16. Lahendada Tallinna Linnavolikogu 05.10.2006 otsusega nr Uut täiendavat infot ei ole. Kokkulepe: Ettepanekut
300 tehtud ettepanek Mustpeade maja kui olulise töörühmas pikemalt ei
kultuuriobjekti tagastamata jätmiseks käsitletud, teemat peaksid
edaspidi arutatakse seotud
Tallinna Linnavolikogu tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku
osapoolte vahel.
Mustpeade maja hoonetekompleksi kui olulise kultuuri-
objekti tagastamata jätmiseks 05.10.2006 otsusega nr 300
ehk enam kui 10 aastat tagasi. Valitsus on kahel korral,
aastatel 2008 ja 2012, selle taotluse negatiivselt lahendanud,
kuid neist otsustest võrsunud kohtuvaidlused kaotanud. Neli
aastat on möödunud neist vaidlustest viimases kohtuotsuse
jõustumisest, kuid selle aja vältel ei ole valitsus suutnud ette-
panekut uuesti lahendada. Kõnealune hoone vajab säilimi-
seks ja senise kasutusfunktsiooni tagamiseks suuremahulisi
investeeringuid, mida linn lahendamata omandiküsimuse
tõttu teha ei söanda. Selliselt ohustab valitsuse otsustamatus
80
selle küsimuse lahendamisel hoone säilivust ja avalikke huve.
Kohus osundas, et asja uuel läbivaatamisel peab valitsus
Mustpeade maja vajalikkust kultuurialase tegevuse korralda-
miseks sisuliselt analüüsima, arvestades seejuures vastava
kultuuriobjekti olulisust ja ajaloolist tausta kultuuriasutusena,
selle kasutamise intensiivsust ning asjaolu, kui perspektiivne
on vastava objekti jätkuv kultuurialane kasutamine. Kohtud
on tuvastanud, et Mustpeade maja funktsiooni olulise
kultuuri- ning riikliku kaitse all oleva objektina ei ole vaidlus-
tatud korralduses kahtluse alla seadnud ka Vabariigi Valitsus
ise ning seega ei saa kahtlust olla, et tegemist on ORAS § 12
lg 3 p 5 toodud funktsioonile vastava ning kohaliku oma-
valitsuse seisukohast tagastamiseks mitteotstarbeka hoonega.
Kohtud otsustasid, et sellise vara võib tagastada ainult juhul
kui selgelt ilmneb, et hoone tagastamine ei saa halvendada
kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmist. Kohtud
rõhutasid, et ei saa ORAS § 12 lg 3 p 5 kohase kaalutlus-
otsuse tegemisel asjakohaseks pidada küsimust, kas Tallinna
linn saaks oma kultuurilist tegevust korraldada ja teostada ka
muudes hoonetes, kui Mustpeade majas. Mustpeade maja
on linna kultuurialaste ülesannete täitmiseks vajalik ka täna
ning tulevikus ja hoone tuleks seega jätta tagastamata.
7. Keskkonna töörühma kokkuvõte (info koondatud seisuga 18.02.2021 ja uuendatud 21.09.2021)
nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused
Töörühma
ELVLi
Ministeeriumi seisukoht kokkulepe,
Ettepanek ja põhjendus ettepanek
eriarvamused
maksumusest
1. Euroopa Liidu struktuurivahendite 2021+ planeerimisel näha ette Hetkel avatud KOV jäätmete liigiti kogumise taristu II vooru (1,4 Jätkatakse
nn „Rohepöörde“ meetmed omavalitsustele, mis toetaksid mln €), https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/jaatmete-liigiti- läbirääkimisi
elukeskkonna „rohelisemaks“ muutmist. kogumise-lahenduste-toetamine-kohalikes-omavalitsustes. EL
2021+ vahenditest jätkame taristu toetamist.
Kohalikel omavalitsustel oleks võimalus keskkonna valdkonda (so
lokaalne taastuv/roheenergia tootmine ja võrkudesse ühendamine, Hetkel avatud biojäätmete ringlussevõtuks toetus (eelarve 3 mln €)
energiasäästu projektid, ringmajandus ja loodushoid) kavandatavaid https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/jaatmete-ringlussevott-ja-
investeeringuid katta osaliselt EL struktuurivahenditest. ettevalmistamine. EL 2021+ vahenditest jätkame ringmajanduse
toetustega (sh korduskasutus, jäätmetekke vältimine, ringlussevõtt).
81
2. Euroopa Liidu struktuurivahendite 2021+ planeerimisel ja CO2 Toetame ettepanekut ühisvoolsete kanalisatsioonisüsteemide lahk- Jätkatakse
kvootide müügist saadavate vahendite arvel näha ette toetusmeet- voolseks ehitamise toetamist, sest sellega vähendatakse reovee- läbirääkimisi
med teede, tänavate, sildade, viaduktide, raudtee peatuste taristu puhastite hüdraulilist koormust ning reoveepuhastuse häiringuid
jms. ehitamiseks ja renoveerimiseks; vee- ja kanalisatsioonisüstee- sademeterikkal ajal. EL 2021+ vahenditest on planeeritud toetada
mide EL nõuetega vastavusse viimiseks, seal hulgas sademevee kombineeritud sadeveesüsteemide sh. lahkvoolsete
eelvoolude rajamiseks ja ühisvoolsete kanalisatsioonisüsteemide sademeveesüsteemide rajamist
lahkvoolseks viimiseks.
Ehitus- ja taristuobjektide sademevee eelvoolud on osa taristu-
Linnades on ehitus- ja taristuobjektide, eriti suuremate ristmike rajamise objekti tervikust, mistõttu tuleks eelvool kavandada taristuobjekti
eelduseks sademevee eelvoolu rajamine, mistõttu on ettepanek, et projekteerimisel ning eelvoolu rajamise kulu arvestada taristu-
Keskkonnainvesteeringute Keskus näeks ette ehituse, energeetika ja objekti maksumuse osaks. Võimalusel kaaluda ka muid sademevee
transpordi valdkonnas rahastusmeetme sademevee eelvoolude rajamiseks lahendusi, sh säästvaid sademeveesüsteeme (Sustainable Urban
ja ühisvoolsete kanalisatsioonisüsteemide lahkvoolseks viimiseks. Drainage Systems – SUDS)
3. Kehtestada võrdsed tingimused vooluveekogude ja maaparandus- Esialgse Linnapiirkondades asuvate kraavide hooldamiseks mõeldud Jätkatakse
süsteemide korrastamise ja hooldamise finantseerimiseks analüüsi rahalise katte saamiseks on menetluses oleva uue ÜVVKS eelnõu läbirääkimisi
tiheasustusaladel maksumus kohaselt võimaldatud lisada sademevee kraavid ühisveevärgi ja –
suurusjärgus ~ kanalisatsiooni hulka, mistõttu nende hooldamise kulu võib
Omavalitsuste piire ületavate vooluveekogude hoolduseks puudub
20 000 eurot tulevikus samuti lisada sademevee teenuse hinda. Siiski tuleks eraldi
terviklik finantseerimislahendus. Vooluveekogude seisundi
arvestust pidada avalike teede ja tänavate puhastamiseks ja kraavide
parendamiseks on võimalik toetust taotleda Keskkonnainvesteeringute
hoolduseks mõeldud kulutuste osas.
Keskusest.
Vooluveekogude korrastamiseks on SA KIK
Maaparandusseaduse mõistes maaparandussüsteeme linna terri-
Keskkonnaprogrammis loodud toetusmeede, mis lähtub
tooriumil ei ole. Linnade territooriumitel asuvad kraavid on rajatised,
veekogumi ökoloogilisest seisundist. Kui eesmärk
millede hoolduseks maaparandussüsteemide hoolduseks mõeldud
on vähendada liigveest tingitud probleeme tiheasustusaladel, siis on
toetused ei laiene.
sisuliselt tegemist üleujutusriskide maandamisega ning ka selleks on
Linna territooriumil on vajalik liigvee ärajuhtimine merre, mis on ainu- toetusmeetmed loodud (nii uuringuteks kui ehitustöödeks)
võimalik maaparandussüsteeme kasutades. Seetõttu peab linn õigeks linna
territooriumil maaparandussüsteemide kasutamist ning nende hoolduseks
ja korrastamiseks samade finantseerimislahenduste kehtestamist.
4. Arvestada CO2 kvootide müügitehingutest laekuvate vahendite Alapunkt 1) riiki Lähtudes Vabariigi Valitsuse 03.12.2020 otsusest (p3), mille Jätkatakse
suunamisel võimalustega linna heakorra tagamiseks. Riiklik või hõlmava tervik- kohaselt eraldatakse 2021. aastal läbirääkimisi
EL 2021+ vahenditest finantseeritav toetusmeede elektrisõidukite liku analüüsi vahendid vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu edendamiseks,
laadimistaristu rajamiseks kohalikele omavalitsustele teostamine. on Keskkonnaministeerium alustamas
Hinnanguline vastava meetme kujundamist
1) Ettepanek on kaaluda võimalusi tulevaste perioodide CO2 kvootide
maksumus koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.
müügitehingutest laekuvaid vahendeid:
80 000 eurot Kaardistamisel on seotud
2) suunata tiheasustusaladel välisvalgustuse alaste kokku- analüüsi- ja uuringuvajadused.
Alapunkt
hoiumeetmete rakendamiseks, sealhulgas amortiseerunud valgustite
2) jalgrataste
82
koos kande- ja liinielementide uuendamisega, mitmeastmelist laenutus- Lisaks kvoodirahadele on veel mitmeid rahastusallikaid, millest nt
juhtimist võimaldavate juhtimissüsteemide ja selleks sobivate süsteemide jalgrattavõrgustiku arengut toetada.
valgustussüsteemide soetamiseks; eeldatav
Näiteks EL 2021+ ERF all planeeritud tegevus - suuremate
maksumus:
3) rakendada linnades jalgrataste laenutussüsteemide ning turvaliste linnade säästev liikuvus
10 000 000
parklate loomiseks, integreerimaks rongiliine, maaliine ja linnasisest
eurot - Tallinna trammiliikluse arendamine
ühistransporti.
(Hinnang mis - linnades ohutuse tagamiseks jalgrattateede põhivõrgustike
Laadimistaristu loomine aitab tagada kiiremat üleminekut heite- ja
põhineb sarnase ehitamine, sh hoiukohtade ja läbipääsutunnelite rajamine
müravabale autokasutusete, mis on oluline nii keskkonnahoiu kui ka
infrastruktuuri
kliimamuutuste mõju leevendamisel. Elektrisõidukite laadimistaristu -sõlmpunktide arendus, sh Pargi&Reisi parklate rajamine,
loomisel )
ehitamine on eelduseks madalama müratasemega sõidukite reaalajatabloode paigaldus jne
kasutuselevõtuks. Lisaks autodele peaks taristu võimaldama laadida ka Alapunkt 3)
teisi elektrilisi sõidukeid ( jalgrattad, tõukerattad jne). Laadimistaristu
analüüs terve
riigi jaoks
suurusjärgus 50-
60 000 eurot
Erinevad stan-
dardid erinevate
autode jaoks.
5. Muuta loomatauditõrje seaduse § 11 sõnastust ning panna Esialgse turu- Ei toeta loomatauditõrje seaduse muutmist. Kehtiva Jätkatakse
lemmikloomade registreerimise korraldamise kohustus riigile uuringu loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 1 kohaselt on loomaomaniku läbirääkimisi
maksumus kohustus tagada oma looma identifitseeritavus ning kohaliku oma-
§ 11 Koduloomade identifitseerimine ja põllumajandusloomade register lõige 1
hinnanguliselt valitsuse üksuse ülesanne on korraldada arvestuse pidamist koerte
sätestab:
15 000 eurot. ja vajaduse korral teiste lemmikloomade üle. Täpsema korra
Loomaomanik on kohustatud tagama oma koduloomade identifitseeritavuse vastavalt kehtestab iga kohaliku omavalitsuse volikogu koerte ja kasside
Uuringule
käesoleva seaduse §-le 10. Identifitseerimiseks vajalikud vahendid väljastatakse pidamise eeskirjas KOKS § 22 punkti 362 alusel. Seaduses ei ole
järgneks IT-
loomapidaja kulul. Loomapidaja on kohustatud pidama peetavate põllumajandus- täpsemaid juhiseid selle ülesande täitmiseks, KOV on vaba valima
süsteemi
loomade kohta arvestust ning registreerima nad riiklikus registris käesolevas seaduses ja meetodeid, kuidas ülesannet täidab ja milliseid registreid kasutab
arendamine.
selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Kohalik omavalitsus korraldab (KOV autonoomia ülesannet täites).
koerte ja vajaduse korral teiste lemmikloomade üle arvestuse pidamist.
Kui seadusandja asub ette kirjutama meetodeid ülesande täitmisele
Teha ettepanek sõnastada § 11 Koduloomade identifitseerimine ja (kohustuslik liikmelisus üleriigilisele registrile), siis peab selleks
põllumajandusloomade register lõige 1 järgmiselt: olema ülekaalukas põhjus, sest vastasel juhul muutub see ülesanne
selles osas riiklikuks koos ülesande täitmiseks vajalike vahendite
Loomaomanik on kohustatud tagama oma koduloomade identifitseeritavuse vastavalt
eraldamisega KOVidele.
käesoleva seaduse §-le 10. Identifitseerimiseks vajalikud vahendid väljastatakse
loomapidaja kulul. Loomapidaja on kohustatud pidama peetavate põllumajandus- Praegu kasutusel olevad registrid on eraõigusliku isiku omandis.
loomade kohta arvestust ning registreerima nad riiklikus registris käesolevas seaduses ja Riik ei saa kohustada ostma teenust eraturult ilma konkursita.
Üleriigilise registri kasutusele võtmiseks peaks see olema riiklik
83
selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Riik korraldab koerte, kasside register, kuid sellise loomiseks puuduvad rahalised vahendid ja ka
ja vajaduse korral teiste lemmikloomade üle arvestuse pidamist. otsene vajadus.
Luua üleriiklik veebipõhine lemmikloomade register, mida haldaks riik ja Loomatauditõrje seisukohast ei ole üleriigilise registri järele
kehtestada lemmiklooma omanikule kohustus mikrokiipimiseks ning vajadust, sest lemmikloomade puhul ei ole jälgitavus nii oluline kui
üleriigilisse registrisse kasside-koerte kandmiseks. Riik on juba 2004. aastal põllumajandusloomade puhul, keda kasvatatakse toidu saamise
investeerinud 30 000 krooni (üks kolmandik registri arenduse maksumu- eesmärgil ja nende registriandmed on olulised selleks, et tagada
sest) üle-eestilise lemmikloomade registri (www.llr.ee) infosüsteemi välja- toiduahela jälgitavus tootjast tarbijani. Lemmikloomade
töötamisse. LLR register töötab endiselt, seda kasutab lisaks Tallinna registreerimine on eeskätt vajalik kohaliku omavalitsuse üksustele
linnale veel 47 omavalitsust üle Eesti. LLR-i registrile on Tallinn juurde selleks, et paremini korraldada oma territooriumil lemmikloomade
arendanud ka varjupaigaliidese, mõlemad andmebaasid kasutavad sama pidamist, sealhulgas hulkuvate loomadega seonduvaid tegevusi.
kiibinumbri otsingut ja omaniku andmete otsingut. See on oluliselt
lihtsustanud nii Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti, Tallinna
Munitsipaalpolitsei Ameti kui ka varjupaigateenuseid pakkuvate mitte-
tulundusühingute tööd. Seega ei ole otstarbekas uut infosüsteemi hankida,
vaid jätkata olemasoleva ja toimiva infosüsteemi kasutamist.
Antud hetkel on Eestis loomakaitsjate hinnangul ligi 100 erinevat lemmik-
loomaregistrit. Kolm suuremat on üle-eestilised: LLR lemmikloomaregis-
ter (registri hoolduse ja majutusteenused maksavad kinni kohalikud oma-
valitsused, loomaomanikule on looma registreerimine kui haldustoiming
tasuta), väikeloomaarstide register (MTÜ Eesti Väikeloomaarstide Seltsi
omandisse kuuluv register, kuhu loomade kandmise maksavad kinni
loomaomanikud) ja Kennelliidu register (MTÜ Eesti Kennelliidu oman-
disse kuuluv register, mis on vaid tõutunnistusega koertele loodud andme-
kogu, kuhu ei kanta teistest liikidest loomi ega tõutunnistuseta koeri).
Lisaks on kohalikel omavalitsustel ja loomakliinikutel piirkonniti väikse-
mamahulised registrid, millest osade andmed on kirjutatud üksnes paber-
kandjale. Koerte ja kasside kiibistamine ning registrisse kandmine tuleb
Eestis muuta kohustuslikuks ja luua tuleb üks üle-eestiline register, mis
annaks adekvaateset informatsiooni viivitusteta, et loom saaks esimesel
võimalusel tagastatud omanikule. Antud küsimus tuleb lähendada riigi
tasandil, sest registreid on palju, segadus seetõttu suur ja erinevate regist-
rite haldajad omavahelisest koostööst huvitatud ei ole. Üleriigilise registri
loomise tulemusena muutuks kohalike omavalitsuste tegevus tulemusliku-
maks ja kulud väheneksid ning langeks kadunud ja hukkunud
lemmikloomade arv.
6. Lisada Loomatauditõrje seaduse §-le 11 lõige, mis volitab vald- Loomatauditõrje seadus muutub kehtetuks 2021. aastal seoses uue
konna eest vastutavat ministrit kehtestama lemmikloomade veterinaarseaduse jõustumisega (EIS toimiku nr 20-1243), ning
84
märgistamist ja Riiklikku Lemmikloomaregistrit ning selle tööd seoses uue seaduse jõustumisega vaadatakse üle kõik seadusega ELVL vaatab
reguleerivat määrust. seotud rakendusaktid (sh ka Vabariigi Valitsuse määrused). sisuliselt läbi selle
küsimuse.
Vabariigi Valitsuse 16.04.2002 määruse nr 130 „Hulkuvate loomade Maaeluministeerium algatas lemmikloomade märgistamise ja
püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning registreerimisega seotud küsimuste analüüsiks seaduseelnõu välja-
hulkuvate loomade hukkamise kord“ § 6 kohaselt tuleb hukatud töötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamist. VTK valmib 2021.
Jätkatakse
looma korjus käidelda loomatauditõrje seaduse § 19 lg 4 alusel. aasta jooksul ning vajadusel järgneb sellele veterinaarseaduse
läbirääkimisi
muutmine 2022. aastal.
Sarnaselt põllumajandusloomade märgistamise ja registreerimisega tuleks
reguleerida ka lemmikloomade märgistamine ja registreerimine. Vastasel VTK-s nähakse vajadust analüüsida ühiskonna valmisolekut
korral ei taga seadusemuudatus, et lemmikloomade märgistamisel kohustuslikuks lemmikloomade kiipimiseks ning sellega kaasnevat
kasutataks ainult mikrokiipi, mitte looma küljest eemaldatavaid kaela- mõju erinevatele osapooltele, sealhulgas andmete lemmiklooma-
rihmanumbreid või ajaga tuhmuvaid tätoveeringuid. Samuti tuleks registrisse kandmisel ning andmekogude haldamisel. Lisaks on
kehtestada Riikliku Lemmikloomaregistri andmekoosseis. Teha ettepanek plaanis võrrelda ja analüüsida lemmikloomade andmete
lisada §-le 11 järgmine lõige: andmekogude haldamisega seonduvat, sealhulgas erinevaid
olemasolevaid lemmikloomaregistreid ning võimalikke uusi
Koerte, kasside ja vajadusel teise lemmikloomade identifitseerimise ning nende kohta
lahendusi.
andmete registreerimise viisid ja korra, registreerimistunnistuse väljastamise korra ning
lemmikloomade üle arvestuse pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav Seega lõplik Maaeluministeeriumi seisukoht, kohustusliku lemmik-
minister määrusega. loomade kiipimise ning lemmikloomade registri koosseisu kohta,
antakse pärast VTK valmimist, sest ilma põhjaliku analüüsi ning
Muuta Vabariigi Valitsuse 16.04.2002 määruse nr 130, jätta välja viide
mõjude hindamiseta ei ole seaduse muutmine nii olulises
kehtetule seaduse punktile ja kehtestada regulatsioon, kuidas tuleb
küsimuses põhjendatud.
hukatud looma korjus käidelda.
Seotud põhjuslikult eelmise ettepanekuga, tegevusega saab edasi minna
peale seda.
7. Eraldada vahendeid kohaliku omavalitsusüksuste (KOVde) Tallinna Riigi poolt oleme jätkuvalt valmis toetama konkreetseid tegevusi.
omanduses olevate kuid üleriigiliste funktsioonidega looduskaitse Loomaaed Rahaliste vahendite olemasolul on seda tehtud ka seni.
Jätkatakse
või muinsuskaitse all olevate keskkonnaobjektide arendamiseks 14,57 mln Eelkõige on loetletud objektid saanud finantseeringut erinevate EL
läbirääkimisi
(näiteks nagu Kadrioru park; Tallinna Loomaaed; Tallinna eurot toel tehtavate investeeringute näol. EL 2021+ vahenditest on
Botaanikaaed) planeeritud mh toetada linnade elurikkuse parendamist.
Tallinna
Arvestades asutuste riiklikku tähtsust on hädavajalik riigipoolne suurem Botaanikaaed
toetus, et tagada asutuste areng. Kadrioru parki, Tallinna Loomaaeda ja 10 mln eurot
Tallinna ning Tartu Botaanikaaeda ei külasta pelgalt tallinlased.
Kadrioru park
Tallinna Loomaaed on ainuke omataoline tegelik loomaaed Eestis ning 14 mln eurot
seega olemuselt rahvuslik. Loomaaeda külastab Tallinna elanike kõrval
(maksumused
märkimisväärne osa inimesi mujalt Eestist saades osa loomaaia poolt
pärinevad
pakutavast sõltumata elukohast. Seetõttu on kallutatud (ning paraku ka
Tallinna linna 4
85
mitteküllaldane) loomaaia finantseerimine ainult Tallinna vahenditest. See aasta
pärsib loomaaia terviklikku toimimist. strateegiast)
Loomaaia põhilisteks ajalooliselt üle maailma väljakujunenud neljaks
omavahel tugevalt läbipõimunud põhifunktsiooniks on haridus, loodus-
hoid, teaduslikud rakenduslikud uuringud ja hariv puhkus.
Arvestades tänapäevast tempokalt hoogu saavat inimtekkelist keskkonna-
kriisi tema erinevates omavahel läbipõimunud ilmingutes (kliima soojene-
mine, loodusliku mitmekesisuse kiirenev häving, plastireostus, mulla kadu
jne) muutub järjest kriitilisemaks just eelpool loetletud funktsioonide
tulemuslik ühisrakendamine selleks, et säilitada meie elukeskkonda, täita
seatud riiklike eesmärke ning rahvusvahelisi kohustusi. Loomaaed on
selles osas juba tõestanud oma võimekust sisult rahvusliku
institutsioonina.
Loodushoid ja uuringud pole seaduse järgi kohaliku omavalitsuse
funktsioonid, vaid pigem riigi ülesanne, mida on raske täita vaid Tallinna
rahastusega.
Samuti on Tallinna Botaanikaaia (TBA) puhul esmatähtis loodusharidus
ning selle kõrval liigikaitse – tegelemine nii Eesti kui rahvusvaheliselt
ohustatud taimeliikidega ning uuringute läbiviimine, sealjuures kindlasti
mitte ainult linna, vaid kogu riigi jaoks. Pirita jõeoru maastikukaitseala, kus
TBA paikneb, on riiklik kaitseala, mille õppetaristu ja taimekooslused on
kogu Eesti elanikkonna harimiseks ning vajavad sellest tulenevalt riigi
toetust. Kadriorgu, sh parki kui Eesti esindusparki külastavad kõik riigi
külalised kui Vabariigi presidendi residentsi. Aastas külastab Kadrioru
parki üle 4,5 miljoni külalise nii Eestist kui välismaalt, mistõttu on riigi-
poolne toetamine pargi arenguks hädavajalik. Oluline on riigipoolne
toetamine ka Tallinna kalmistutel olevate arhitektuurimälestiste
säilitamised.
Investeeringute tegemisel antud objektidesse on vajalik lisada linna-
poolsele panusele teatud protsent riigieelarvest eraldatavaid vahendeid.
8. Riigil analüüsida uute taristuobjektide rajamiseks vajalike maa- 80 000 eurot Riigi maavarade majanduspoliitika elluviimine, maavarade
põuevarade mahtusid ja sobilike karjääride asukohti ning sätestada kasutamise analüüsimine ning maavarade varustuskindluse
(eksperthinnang Jätkatakse
kord, mille alusel suunatakse kaevandamise keskkonnatasudest hindamine on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
vajalike läbirääkimisi
suurem osa kohalikule omavalitsusele. valitsemisalas ning pädevuses.
analüüside
hinna kohta) Suured infrastruktuuri arendused on pikaajalised ja keerulised
protsessid, mistõttu on täpseid vajadusi raske hinnata, kuid
86
Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu (EMTEL) hinnangul ohustab Eesti tänaseks on seda teinud mitmed uuringud ning kavad. Tooksime
ehitusturgu toorainekriis, kuna teede ja hoonete rajamiseks vajalikud pae- välja Eesti Geoloogiateenistuse koostatud ehitusmaavarade leviku,
kivivarud hakkavad lõppema ning lube uute karjääride avamiseks ei anta. kaevandamise ja kasutamise uurimistööd Harju, Rapla ning Pärnu
Kõige paremad lubjakivivarud on Tallinna lähiümbruses Jõelähtme ja maakonnas. Lisaks on Eesti Geoloogiateenistusel koostamisel
Harku vallas. Samas on Jõelähtme valla valimisliidu lepingus kirjas, et uurimistöö Järva maakonnas. Täiendavalt on ehitusmaavarade
kaevandusi seal ei avata. nõudlust ja pakkumist analüüsitud Rail Baltica uuringutes ja
eelprojektides.
Suurte ehitusobjektide rajamiseks ei piisa kodumaisest materjalist, kuid
materjali Soomest, Norrast või Rootsist toomine toob kaasa teedeehituse Tooksime veel välja, et Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ja muu taristu ehituse tunduva kallinemise. ministeerium tellimusel on Tartu Ülikool välja töötamas
ehitusmaavarade otstarbekama kasutuse mudelite ja riigi huvi
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019-2023 sätestab20 transpordi ja
määratelemise metoodikat.
taristu valdkonnas suuremahuliste taristuinvesteeringute projektide ette-
valmistamise, mis kasvatab järsult vajadust ehitusmaavarasid ammutada, Mis puudutab sobivate uuringualade ja karjääride asukohtade
kuid riik ei ole analüüsinud, kui palju uued taristuobjektid lisanduvaid analüüsimist, siis selleks on esimesed sammud juba astutud.
maapõuevarasid nõuavad ja kui palju selleks tuleb lisakarjääre avada. Algatamisel on Harju maakonna maavarade maakonnaplaneeringu
Analüüsitud on seda vaid Rail Balticu puhul ning Eesti geoloogiateenistus teemaplaneering määramaks ruumiliselt perspektiivsete
on uurinud ehitusmaavarade olukorda ja vajadust Harju maakonnas. uuringualade ja kaevandamisalade paiknemine.
Tulemus näitas, et ehitusmaavara ei jätku.
Aheraine kasutamist on mitmel korral uuritud ja analüüsitud ning
Teemaks on olnud teenindusteede alusmaterjalina aheraine kasutamine, eesmärgiks on soodustada teisese toorme laialdasemat kasutust
kuid suure liikluskoormusega teede jaoks pole see materjal sobiv. avaliku sektori ehitusprojektides.
Seadus on andnud valitsusele võimaluse sõltumata kohaliku omavalitsuse Kaevandamisõiguse tasust laekuv tulu on reguleeritud keskkonna-
otsusest kaevandamisluba välja anda, kuid sellega võivad kaasneda pika- tasude seadusega, kus on välja toodud, kui palju tasu laekub
ajalised kohtuvaidlused. Kuigi kaevandajad maksavad kaevandamisõiguse kohalikule omavalitsusele ühe ühiku kaevandatud maavara kohta.
tasu keskkonnahäiringute vähendamiseks, on kohalikule omavalitsusele ja
Käesoleval aastal on alustatud keskkonnatasude süsteemi tervikliku
konkreetsele kogukonnale, keda kaevandamine häirib, laekuv tulu
uuendamise protsessiga, mille käigus vaadatakse mh üle ka
praktiliselt reguleerimata.
keskkonnatasu jaotamise põhimõtted kohalike omavalitsuste ja
riigieelarve vahel.
9. Töötada välja seadusandlikud aktid, mis reguleeriksid maavarade 60 000 eurot Maapõueseaduse § 35 lõike 1 punkti 10 kohaselt keeldutakse
kaevandamist KOV-i territooriumil, sh tiheasustusalal uuringuloa andmisest kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus
Jätkatakse
uuringuloa andmisega. Lisaks keeldutakse maapõueseaduse § 55
KOV-idel (sh KOV-id tiheasustusaladel) puuduvad maavarade kaevanda- läbirääkimisi
lõike 2 punkti 11 kohaselt kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku
mise tõkestamiseks õiguslikud alused. Kaevandamislubasid pikendatakse
omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Samad
olenemata kohaliku omavalitsuse vastuväidetest ja üldplaneeringutes
reeglid kehtivad ka kaevandamisloa muutmise ja pikendamise
määratud piirangutest. Iga uue geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa
kohta. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus nimetatud
puhul on kirjeldatud mõjusid ainult konkreetse taotluse raames. Kuna
lubade andmisega, muutmisega või pikendamisega, võib
taotletavad alad jäävad oma suuruste tõttu kohustusliku keskkonnamõju
20 täpsustus: ELVLi ettepanekud esitatud 15.12.2020. 26.01.2021 astus ametisse uus Vabariigi Valitsus
87
hindamise piiridest enamasti välja (kaevandajad on erinevad ja iga luba kaevandamisloa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmiseks
taotletakse ning menetletakse eraldi), siis puudubki koosmõjusid hinda- nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsuse poole
vate uuringute ning kaevandamise osas ühtne nägemus KOV-ide haldus- pöördumine on ainult erandkorras, kui selleks on ülekaalukas riigi
territooriumitel. Üksikud keskkonnamõju hindamised, mis on tehtud, ei huvi. 30 aasta jooksul on selliseid otsuseid tehtud alla 10ne.
anna ühtset nägemust kogu maardla (sh maardlad tiheasustusalal)
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
piirkonna olukorra kohta.
seadusele on maavara kaevandamine keskkonnamõjuga tegevus
Üldplaneeringute põhieesmärk KOV-ide haldusterritooriumitel on ruumi- mille juures tuleb alati hinnata millist mõju taotletav tegevus võib
lise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning eelduste avaldab. Seda tehakse keskkonnamõju hindamisega ja eelhinnangu
loomine hea elukeskkonna kujunemiseks. andmisega. Kui maardlas on mitu karjääri hinnatakse alati
keskkonnamõju terviklikult.
Üldplaneeringutes käsitletakse:
Ei saa vaadata ainult ühe tegevuse või taotluse raames.
1. Erinevaid keskkonnaaspekte (veevarud, rohevõrgustik, kaitsealused
Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 näeb ette, et maapõue
liigid ja üksikobjektid jne) ja Status Quo koormus keskkonnale.
kasutamise korraldus ja ruumiline planeerimine peavad toimima
2. Tegevusi, mis käsitlevad veevarude kadusid. kooskõlas.
3. Piirkondade analüüsi, kus võib kaevandada ja millises ulatuses ning kus
tuleb hoiduda
4. Tegevuste analüüse ja ettepanekuid, mis tagavad järgmiste eesmärkide
üheaegse täitmise (ilma üksteist kompromiteerimata ehk arvestamata):
o joogiveevarude kaitse;
o toimimine rekreatsioonialana;
o toimimine rohevõrgustiku tuumalana;
o toimimine kaitsealustele kahepaiksetele, roomajatele, haudelindudele ja
taimedele soodsa elupaigana ning toimimine soodsas seisundis liiviku- ja
rabakooslusena;
o riigikaitse.
5. Ruumiliste lahenduste analüüsi, mis aitavad tagada punktis 4 nimetatud
eesmärkide täitmise.
Kuna tegelikkuses pikendatakse olemasolevaid kaevandamislubasid olene-
mata kohaliku omavalitsuse vastuväidetest ja üldplaneeringutes määratud
piirangutest, ning ei analüüsita keskkonnamõjusid puhke- ja virgestusmaal
(sh tiheasustusaladel) uute geoloogiliste uuringute läbiviimiseks ning
karjääride avamiseks, on vajalik välja töötada KOV-ide huvide kaitseks
88
seadusandlikud aktid, mis reguleeriksid maavarade kaevandamist KOV-i
territooriumil, sh tiheasustusalal.
10. Luua võimalus omavalitsuskeskse jäätmeveosüsteemi rakenda- Õigusloome Hetkel on käimas Maailmapanga poolt tehtav ja Euroopa
miseks. Jäätmeseaduses tuleb sõnastada selge alus, et KOV-id tegevus Komisjoni poolt rahastatav analüüs Eesti jäätmevaldkonna
Jätkatakse
võivad küsida korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise eest tasu. reformiks. Töö valmib 2021 sügisel ning seal on
läbirääkimisi
fookuses ka osapoolte õigused ja kohustused.
Teeme ettepaneku täiendada jäätmeseadust § 65 lõikega 2, muutes
järgnevat numeratsiooni, järgmiselt:
„(2) Jäätmeveo võib korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ette-
võtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku oma-
valitsuse üksus või selle üksuse volitatud mittetulundusühing.
Sellisel juhul lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning
nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel või
selle üksuse volitatud mittetulundusühingul.“
Alates 06.01.2015 on kehtetu jäätmeseaduse § 66 lg 11, mis andis kohaliku
omavalitsuse üksusele volituse osutada jäätmevaldajatele korraldatud
jäätmeveo teenust ja küsida neilt osutatud teenuse eest tasu.
Nimetatud sätte kehtetuks tunnistamine riivab kohaliku omavalitsuse
üksuse enesekorraldusõigust ja õigust otsustada, kuidas oma haldusterri-
tooriumil jäätmehooldust korraldada. Tallinna linn osutab korraldatud
jäätmevedu 9-s jäätmeveopiirkonnas 13-st ja leiab, et tegemist on nii riigi
jäätmepoliitika (nt jäätmete ringlussevõtu sihtmäärade saavutamine) kui ka
jäätmevaldajate jaoks parima võimaliku lahendusega, mis tuleb
jäätmeseaduses taaskehtestada.
Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamine kohaliku omavalitsuse üksuse
poolt võimaldab omavalitsusel saada vahetut teavet korraldatud jäätme-
veoga liitunutest, mis omakorda võimaldab paremini järelevalvet teostada.
Samuti on kohaliku omavalitsuse üksusel sellisel juhul aktuaalsed andmed
tekkivate jäätmevoogude kohta. Seni jäätmevedajate poolt edastatud
andmed on olnud puudulikud. Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt
teenuse osutamine tagab, et jäätmevedajal ei teki motivatsiooni jäätme-
valdajatelt kogutud jäätmeid ebaseaduslikult ladestada, sest jäätmekäitlus-
kohale maksab omavalitsus, mitte vedaja. Ettepaneku elluviimine võimal-
dab kohaliku omavalitsuse üksusel jäätmeveohinda jäätmeliikide lõikes
ristsubsideerida ja kehtestada jäätmevaldajale liigiti kogutud jäätmete ära-
andmise eest odavam hind kui näiteks segaolmejäätmete äraandmise eest,
edendades selle kaudu tekkekohal jäätmete liigiti kogumist.
89
11. Lubada korraldatud jäätmeveole kohaldada riigihangete seaduse Õigusloome Hetkel käimas Maailmapanga poolt tehtav ja Euroopa Komisjoni
kohast sisetehingute regulatsiooni ning vastavalt tunnistada tegevus poolt rahastatav analüüs
Jätkatakse
kehtetuks ja jätta välja sisetehingu keelavad sätted jäätmeseaduse § Eesti jäätmevaldkonna reformiks. Töö valmib 2021 sügisel ning
läbirääkimisi
1 lõikest 5 seal on fookuses ka osapoolte õigused ja kohustused.
Sätte kohaselt ei ole lubatud korraldatud jäätmeveo tellimine sisetehingu
korras riigihanget korraldamata. Kui jäätmeseaduses vastavat keeldu ei
oleks, oleks sisetehingu tegemine riigihangete seaduse § 12 alusel lubatud.
Puudub mõistlik põhjendus võtta kohaliku omavalitsuse üksuselt ära
riigihangete seaduse kohaselt lubatud õigus teha sisetehingut. Oma-
valitsustel peab olema võimalus valida sobivaim viis jäätmeveo korralda-
miseks. Nii Euroopa Liidus kui ka maailmas on nii veemajanduses kui ka
jäätmemajanduses trend selline, et parema ja stabiilselt tulemuslikumaks
muutuva teenuse tagab KOV-kesksetele lahendustele, sealhulgas in-house
lahendustele tagasipöördumine.
12. Muuta jäätmeseaduse § 77 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt: Õigusloome Ettepaneku vajadust oleks vaja sisulisemalt põhjendada, hetkel ei
„Jäätmeloa taotluse koopia esitab loa andja pärast taotluse nõuetele tegevus ole selge ettepanekuga saavutatav eesmärk, kuna kaasarääkimise
Jätkatakse
vastavuse kindlakstegemist kooskõlastamiseks taotleja tegevus- võimalus on KOVidel olemas ja seda sarnaselt kõikide
läbirääkimisi.
kohajärgsele linna- või vallavalitsusele või, kui taotlejal puudub keskkonnaloa liikide puhul (erisused vaid kaevandamislubade
püsiv tegevuskoht, siis taotleja asukohajärgsele linna- või valla- puhul).
valitsusele. Linna- või vallavalitsuse kooskõlastus või
ELVL täpsustab
kooskõlastamata jätmine on loa andjale siduv.“
ettepanekut
Ning muuta jäätmeseaduse § 79 ja sõnastada see järgmiselt: „Käes-
oleva seaduse § 77 lõikes 2 nimetatud valla- või linnavalitsus koos-
kõlastab või jätab jäätmeloa taotluse kooskõlastamata kümne
tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.“
Muuta jäätmeseadust sel viisil, et see sisaldaks kohaliku omavalitsuse
poolset kooskõlastust (mitte arvamuse avaldamist) jäätmelubade
väljastamisel.
Kuni 21.12.2019. kehtinud formuleeringu võimaldas Keskkonnaametil
jäätmelubasid väljastada ilma kohaliku omavalitsuse kooskõlastuseta.
Praegu puudub riigi Keskkonnaametil kohustus arvestada linna- või
vallavalitsuse arvamusega jäätmeloa väljastamisel.
§ 77 lg 2 on kehtetu, seega selle muutmist ei saa nõuda. § 79 samuti. Ettepanek
sõnastatud ümber niimoodi et kehtetud paragrahvide numbrid on välja jäetud.
90
13. Pakendiseaduses reguleerida taaskasutusorganisatsioonide ja Tallinna linna Keskkonnaministeerium plaanib 2021.a jooksul välja töötada nö
kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused pakendipunktide eelarves näidislepingu TKO-de ja KOVide omavaheliste küsimuste
Jätkatakse
korrashoiu korraldamisel (finantseerimine). planeeritud reguleerimise lihtsustamiseks.
läbirääkimisi
aastane kulu
Pakendiseaduse § 15 sätestab kohaliku omavalitsuse organi kohustused Kehtib põhimõte, mida on kommunikeeritud nii TKO-dele kui
50 000 eurot.
pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldamisel ja § 16 KOV-idele: TKO-d on kohustatud koguma ainult
pakendiettevõtja kohustused. Seadus lubab pakendiettevõtja kohustused Hinnanguline pakendijäätmeid.
osaliselt üle anda ka taaskasutusorganisatsioonile. kulu suurusjärk Kui pakendijäätmed on asetatud konteineri kõrvale, siis need
üleriiklikult võetakse koos konteineri tühjendamisega ära. Kõikide teiste
Pakendiseadus ei reguleeri aga pakendipunktide juures heakorra tagamist
~300 000 eurot jäätmete koristamise eest peavad vastutama KOV-id, kelle järele-
(finantseerimist). Täna on olukord, kus kohalik omavalitsus annab taas-
valveline ülesanne see on. See tähendab, et kõik jäätmevaldajad
kasutusorganisatsioonile tasuta kasutada maa ja saab sellega endale kaasa
peavad olema liidetud korraldatud jäätmeveoga.
pakendipunktide ümbruse korrashoiu kohustuse.
Taaskasutusorganisatsioon saab tulu ja heakorraga tagamisega seonduvad 15.05.2021 jõustus pakendiseaduse muudatus, mille kohaselt
kulud (otsesed kulud jäätmete koristamisel ja jäätmekäitlejale üleandmisel, kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada ületäitunud avalike
kaudsed kulud kaebuste lahendamisel, järelevalve teostamisel, pidev pakendijäätmete konteinerite ja sinna ümber kogunenud pakendi-
suhtlemine/teadete edastamine taaskasutusorganisatsioonidele kaebustest jäätmete käitlemist. Enne tegevuse alustamist peab kohaliku oma-
(nii heakord kui ületäitumine), koristusteenuse tellimiseks hanke korralda- valitsuse üksus andma võimaluse oma kohustused täita taas-
mine, koristusteenuse osutajale info edastamine, vastava dokumentat- kasutusorganisatsioonil. Kui taaskasutusorganisatsioon kohustust
siooni vormistamine (leping, akt, arve menetlus)) jäävad omavalitsuse ei täida, korraldab pakendijäätmete käitlemise kohaliku oma-
kanda. Kõikide probleemide vältimiseks tuleb seaduses selgelt reguleerida valitsuse üksus ja esitab arve tegevuse eest
taaskasutusorganisatsioonide ja kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused taaskasutusorganisatsioonile.
pakendipunktide korrashoiu korraldamisel (finantseerimine). Vajaliku
KOVidel tuleb rohkem tähelepanu pöörata järelevalvele – nt lisada
koristusteenuse võib ju korraldada omavalitsus, kuid finantseerimise
valvekaameraid ja võtta prügistajad vastutusele. Parandada tuleb
kohustus peab olema taaskasutusorganisatsioonil.
üldist liigiti kogumise süsteemi ja luua
kõigile oma territooriumi elanikele võrdsed tingimused. Samuti
tuleb tõhustada järelevalvet ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise
üle.
Lisaks on hetkel käimas Maailmapanga poolt tehtav ja Euroopa
Komisjoni poolt rahastatav analüüs Eesti jäätmevaldkonna
reformiks. Töö valmib 2021 sügisel ning seal on fookuses ka
osapoolte õigused ja kohustused.
14. Salv- ja puurkaevude kaardistamine ja keskkonnaregistrisse Pilootprojekti 1. Keskkonnaregistri täpsustamine ja ebaõigete andmete
kandmine, veeproovide võtmine maksumus parandamine on Keskkonnaregistri igapäevane töö, selleks on tööl
Jätkatakse
475 000 eurot eraldi põhjavee spetsialist.
Kaevude registris on koordinaadid valed, riik peaks selle registri läbirääkimisi
(ca 200
korrastama Olemasolevate (seadustamata) puurkaevude keskkonnaregistrisse
nõelkaevu, ca
kandmiseks peaks kaevu omanik taotlema ehitusluba või esitama
https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx? 3000 salvkaevu
ja ca 50
91
Nitraaditundlikul alal peaks analüüsima näidispiirkonna põhjal kaevude puurkaevu). ehitisteatise ja tellima ümberehitamise projekti. Keskkonna-
mõju põhjavee kvaliteedile. Peale registrisse kandmiseks täpsustatakse koordinaadid, kaevu
pilootprojekti konstruktsioon, võetakse veeproovid ja määratakse
läbiviimist saab hüdrogeoloogilised parameetrid.
hinnata
Kui on vaja ainult keskkonnaregistris oleva puurkaevu või salv-
üleriiklikult
kaevu asukohta täpsustada (koordinaate täpsustada,) siis seda saab
tegevuste
teha ebaõigete andmete täpsustamisega keskkonnaregistri seaduse
maksumust.
alusel. Kaevu omanik peab teavitama Keskkonnaagentuuri ja see-
järel kaevu ebaõige asukoht täpsustatakse. Salvkaeve saab
keskkonnaregistrisse kanda ehitisteatisega kaevu omaniku poolt.
2. ELVLi poolt pakutud pilootprojekti sisu tuleks rohkem avada,
et oleks võimalik hinnata selle otstarbekust. Põhimõtteliselt oleks
sellisele pilootprojektile võimalik toetust küsida KIK-st.
3. NTA tegevuskava 2021-2024 eelnõus on planeeritud läbi viia
hüdrogeoloogiline uuring, mille käigus luuakse põhjavee mudel
põllumassiivide läheduses paiknevatele puurkaevude piirkonnas,
kus on nitraatide ja pestitsiidide kasvusuundumused.
Uuringu käigus tehakse hüdrogeoloogilise modelleerimise teel
kindlaks veehaarete (puurkaevude) toitealad, et näha, millisest piir-
konnast põhjavesi veehaaretesse (puurkaevudesse) tuleb, milliseid
põllumajanduslikke ja muid tegevusi seal tehakse ning kuidas aval-
dab see tegevus mõju konkreetsete puurkaevude lähiümbruses.
Kogutakse vajalikud lähteandmed mudeli koostamiseks, sh
veeproovide võtmine.
Tulemus: valmib uuringuaruanne mille tulemusena selgitatakse
välja, kas nitraatide sisaldus põhjavees näitab kasvusuundumust või
langustrendi ja kuidas see on seotud põllumajandustegevuse kui
koormusallikaga. Antakse praktilisi nõuandeid meetmete rakenda-
miseks ja kuidas olukorda parandada, kui nitraatide sisaldus näitab
kasvusuundumust. Tuuakse välja positiivsed tegevused, mis on
aidanud olukorda parandada juhul, kui sisaldus näitab langustrendi.
Uuringu tulemused planeeritud 2024 aastasse, vastutaja KeA.
Eelarve 70 000€
15. Veekulgu kanalite puhastamine ca 1,5 mln Ettepanekust ei selgu, mis probleemi lahendatakse
eurot
92
Kanalite omand on erinev sõltuvalt asukohast- kanaleid on nii riigi, Kas vaja on tuletõrje vett, või liigvett ära juhtida? Kui piirkond Soovitada
munitsipaal kui ka eraomandis. Esialgne eeldus on, et saaks puhastatud vastab üleujutusohu kriteeriumitele, siis saab toetust taotleda KOVil KIKi
riigi ja munitsipaalomandis olevad kanalid või kanalite osad, see üleujutusohu riskide maandamiseks. https://kik.ee/et/toetatav- meetmest raha
võimaldaks rajada teede äärde ka tuletõrje veevõtukohad. tegevus/uleujutusohu-riskide-maandamine taotleda.
Lugeda
ettepanek
lõpetatuks.
16. Kudruküla oja puhastamine ja eelvoolu tagamine 2,34 mln eurot Kui piirkond vastab üleujutusohu kriteeriumitele, siis saab toetust
(54 100 m) taotleda üleujutusohu riskide maandamiseks.
Kuivendussüsteemidega seotud teema. Kudruküla oja (Pruuka oja) Soovitada
registrinumbriga VEE1065900 kuulub Eesti avalikult kasutatavate https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/uleujutusohu-riskide- KOVil KIKi
veekogude nimekirja kus on kokku 501 veekogu, seega kuulub ta kas maandamine meetmest raha
osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude taotleda. Lugeda
loetellu, ja riigil on puhastamise kohustus niikuinii. ettepanek
Kui soovitakse et oja ja eesvool puhastatakse ja eesvoolu lõpetatuks.
https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=4;68547596;est;eeli
toimimine tagatakse, siis tuleks selle küsimusega pöörduda
sand;;&comp=objresult=veekogu&obj_id=-171029244
Põllumajandus- ja Toiduameti poole.
ELVL saaks läbi rääkida kõigi riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude
loetellu kuuluvate veekogude puhastamise üle.
17. Radooniuuringu koostamine kogu Narva linna territooriumil 30 000 eurot Põhimõtteliselt on ju väga hea, kui linn kaardistab juba enne
radooniriski oma territooriumil ära ja kasutavadki seda just üldiselt
Tehtud radooniuuringud on tehtud väga üldised ja annavad teada, et Soovitada
planeerimisel. Samas ei saa olla väga kindel, et nt olukorras kus nt
Narva on kõrge radooniohuga piirkond, mis tekitabki eelduse, et Narva KOVil KIKi
eraisik tahab maja ehitada, vaatab Narva radooniriski kaarti ja näeb,
kohta on hädavajalik saada täpsemaid andmeid ning vajalik on teha linna meetmest raha
et seal riski ei ole, siis Narva linn eraldi mõõtmist ei nõua. See
piires täpsem uuring (analoog Tallinna radooniriski kaardile 2015 taotleda. Lugeda
muidugi oleneb mõõtepunktide tihedusest ja Narva geoloogiast.
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/Kiirgus/1.1- ettepanek
Samas on seda kõike võimalik uuringuga paika panna ning säästab
maksimaalne-radooni-sisaldus-pinnaseohus.pdf ). lõpetatuks.
kindlasti ametnike töötunde ning võimalik siis ka, et ehitajate raha.
Lasteaedade uuringust on ka selgunud, et mitu lasteaeda on olnud vajalik
Seega oleme päri, et radoonikaardi võiks Narva linnale teostada
sulgeda kõrge radoonitaseme tõttu. Et planeerida täpsemalt Narva nii uusi
ning väga tervitatav, et sellised ettepanekud tulevad ja radooni
elamualasid kui ühiskondlike ehitiste alasid (sh. uusi lasteaedu), on vajali-
peale mõeldakse.
kud täpsustatud andmed terve linna kohta (selle jaoks ei ole võimalik
aluseks võtta üldisemaid uuringuid ebatäpsuse tõttu). 2020 augustis alga- Kaardi koostamiseks saame avada järgmisel aastal KIKi
tati uus Narva linna üldplaneering, kuhu on hädavajalik saada täpsustatud keskkonnakaitse programmis meetme, kui KIK rahalised vahendid
infot linna kõrge radooniohuga piirkondade ja erinevate tasemete kohta, seda võimaldavad.
et teha õigeid otsuseid linna arenguks.
18. Suvilapiirkondade teedevõrgu ja välise tulekustutuse Narva linna Kui AÜ veesüsteem teenindab 50 elanikku, on tegemist ÜVVKS
veevõtukohtade väljaarendamine haldusterri- mõistes ühisveevärgiga ja AÜ on vee-ettevõtja.
Tegemist on
tooriumil on
sisuliselt
93
Teede omandivorm on erinev. Osaliselt munitsipaal-, osaliselt vajalikud Ühisveevärgil asuvad tuletõrje-hüdrandid on ühisveevärgi osaks, ÜVVKS
aiandusühistute omandis, osaliselt riigi omandis. Kui vaadata Narva summad: mistõttu toimub nende rajamine koos ühisveevärgi rajamisega ning projektiga.
aiandusühistute kinnistute omandit, on riik on üks kinnistuomanikest. Kui rahastamine toimub samamoodi nagu ühisveevärgi rahastamine. Soovitada
10 000 000
riik soovib müüa kinnistuid, siis on vajalik arvestada sellega, et linn ei saa Ühisveevärgi, sealhulgal tuletõrjehüdrantide rajamine toimub nii KOVil KIKi
eurot (20 km
väljastada ehituslubasid uute ehitiste rajamiseks kuna piirkonnas liitumistasude kui ka veeteenuse hinna arvelt vastavalt ÜVVKS-le meetmest raha
teed)
puuduvad normidekohased veevõtukohad ja tuleohutus seetõttu ei ole taotleda. Lugeda
piirkonnas tagatud. Kuna aiandusühistud ei ole võimelised 500 000 (50 ettepanek
veevõtukohtade süsteeme oma kuludega välja ehitama, siis on vajalik leida veevõtukohta). lõpetatuks.
lahendused toetusteks. Juhul kui ei leita võimalusi toetamiseks, tuleb
Üleriikliku
arvestada ka seni kehtinud ehitusvõimaluste piiramisega (sh. riigi
vajaduse maksu-
kinnistutel) kuna päästeamet ei anna kooskõlastusi ning linn ei või
mus on täpsus-
väljastada ehitus- ega kasutuslubasid ilma kooskõlastuseta. Hiljuti müüs
tamisel.
riik enampakkumisel Kurdukülas Tüve tn 18 kinnistu, kus ostjad
Planeeringutel
pöördusid linna poole ja taotlesid elamukruntide moodustamiseks
saab veevõtu-
tingimusi kuid andsime neile teada, et kuna piirkonnas ei ole tagatud kohti näidata
elukeskkonnaks vajalik siis elamuid alale rajada ei saa.
eraldi ting-
märkidega või
kaardikihina.
19. Ettepanek käsitleda jäätmeseadust puudutavate ettepanekute IT-arenduse See on KEM hinnangul kohaliku elu küsimus, kuivõrd
hulgas ka jäätmeregistri teemat: Täpsustada jäätmeseaduse §-s 711 küsimus. Luua jäätmevaldajate üle arvestuse pidamine on vastavalt JäätS § 711
Jätkatakse
sätestatud jäätmevaldajate registri regulatsiooni. keskne register KOVi ülesanne.
läbirääkimisi
kõigi KOV-de
Jäätmevaldajate register on sätestatud jäätmeseaduse §-s 711 järgmiselt:
jaoks.
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus asutab määrusega jäätmevaldajate registri
Maksumus
ning kehtestab registri pidamise korra.
(Tallinna näitel)
(2) Kohalikul omavalitsusel on õigus saada tasuta teavet jäätmeveo täpsustub.
piirkonnas tegutsevalt jäätmevedajalt käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud registri andmete kohta.
Jäätmeseadusega sätestatud ülesannete täitmiseks peab igal KOV-il olema
jäätmevaldajate register. Seadusandja ei ole määratlenud andmekogu sisu
ja sellesse kogutavate andmete koosseisu. Jäätmevaldaja mõiste jäätme-
seaduses on nii lai, et jääb arusaamatuks, kelle andmeid tuleb registrisse
kanda.
Olemuslikult kogutakse registrisse jäätmetekkekohad – ehk maaüksused,
mis on hoonestatud – st kinnistud, mille kasutusotstarbest tuleneb eeldus,
et seal tekivad jäätmed. Objekti suhtes ei saa olla nõudeid, mistõttu on
vaja objektiga seotud subjekti. Seetõttu peaks jäätmeseadus sõnaselgelt
94
sätestama, kes korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud kinnisasjal jäät-
mete käitlemise eest vastutab. Korraldatud olmejäätmeveos on subjektide
ring, kes peaks tagama jäätmetekkekohalt olmejäätmete nõuetekohase
äraveo, oluliselt kitsam.
Seadusega ei ole jäätmevaldajale kehtestatud mh kohustust tagada
jäätmeregistris jäätmevedaja jaoks vajalikud andmed.
20. Eraldada vahendid riigi- ja jätkuvalt riigi omandis olevate maade, 200 000 eurot Riigi omandis ja reformimata maa hooldamiseks taotleme
kinnistute, maaüksuste koristamiseks hüljatud jäätmetest ja riigi Riigi- ja lisarahastust riigieelarvest 154 tuh eurot/aastas. Eelarveotsuseid ei
Jätkatakse
omandis olevate avalike veekogude ja nende kaldaalade jätkuvalt riigi ole veel. Heakorraprobleemidega maaüksuseid, mille suhtes KOV
läbirääkimisi.
hooldamiseks. omandis olevate näeb, et need peaksid olema munitsipaalomandis, saavad KOV-id
maade korista- ka praegu taotleda munitsipaalomandisse. Suunata maa- ja
Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate riigimaade ja riigi omandis
miseks on Maa- elamumajanduse
olevate avalike veekogude ja nende kaldaalade hooldamise kulud ja Maa- Täiendavalt on 2022. a eelarvesse ette nähtud Maa-ameti
amet näiteks töörühmale
ameti omandis olevate riigi omandis ja jätkuvalt riigi omandis olevate haldamisel olevate maade hoolduskuludeks 300 000 eurot.
2020 aasta eel- läbirääkimisteks
kinnistute maaüksuste hooldamine ja jäätmetest koristamise kulud peaksid
arveläbi-
olema kaetud riigieelarvest.
rääkimistel
Hooldamine aitab ära hoida bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja andnud info, et
tagab kaitstavatel aladel ohustatud liikide säilimise. taotleti eelarvest
0,2 mln eurot.
nr ministeeriumi ettepanekud ja selgitused Töörühma
Ettepanek ja põhjendus Märkus/ ELVL seisukoht kokkulepe,
maksumus eriarvamused
1. KOV-id oma ÜVVK arengukavades peaks lähtuma reaalsetest võimalus- ELVL koondab enda seisukoha ELVL liikmete
test torustiku välja ehitamiseks. Piirkondadesse, kuhu ÜVVK arengu- märkused ja
kavad näevad ette ÜVVK arendamist ei anta hajaasustusprogrammi ettepanekud
kaudu toetust puurkaevude ja reovee lahenduste rajamiseks. Seega KOV-i eelnõule (kahes
reaalseid võimalusi mittearvestav ÜVVK planeerimine vähendab kohalike kooskõlastamise
elanike võimalusi saada lahendust joogivee ja heitvee probleemidele. ringis) esitatud.
Jätkatakse
läbirääkimisi
95
8. Ruumi, elamumajanduse ja maade töörühm (info koondatud seisuga 18.02.2021 ja uuendatud 08.09.2021)
nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused
Töörühma
ELVLi
Ministeeriumi seisukoht kokkulepe,
Ettepanek ja põhjendus ettepanek
eriarvamused
maksumusest
21.Jätkata läbirääkimisi selleks, et luua KOV ülesannete täitmiseks ja 4 mln eurot
arenguks vajalike maade eraomanikelt omandamise kulude Kompenseeri-
Riik ei kavanda kompenseerimismehhanismi, millega oksjonil Jätkatakse
kompensatsioonimehhanismid. tav summa
võõrandatud maalt suunatakse osa tulust KOV eelarvetesse. läbirääkimisi
kujuneb konk-
Ettepanekus märgitud kompensatsioonimehhanism on vajalik omavalitus-
reetsel aastal Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on punkt „Ettevõtluse
üksuse ülesannete täitmiseks. Eelkõige planeerimisseaduse § 131 kohaselt
kavandatud edendamiseks vajaliku maa kohalikele omavalitsustele üleandmise
on sätestatud KOV kohustus tagada detailplaneeringukohased avalikuks
objektidest. lihtsustamine“. Memorandum esitatakse valitsusele septembris
kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse,
Näiteks Vana- 2021. a.
välisvalgustuse ning muude tehnorajatiste rajamine. Maareformi käigus
sadama trammi-
riigi omandisse jäetavad maatükid paisatakse tsiviilkäibesse arvestamata
tee rajamiseks
KOV kohustusi seonduvalt avalikuks kasutuseks määratud maa tagami-
on eraomanikelt
sega. Reformi läbiviimisel riigi poolt arvestamata jäetud KOV arengu-
vajalik osta
vajadused on loonud olukorra, kus KOV-il on vajalik omandada avalikuks
kinnistuid või
kasutamiseks maad eraomanikelt. Mõistlik kompenseerimismehhanism on
nende osi ca 4
riigi poolt tulu saamise eesmärgil võõrandatavalt maalt laekunud rahast
mln euro eest.
osa eraldada KOV-idele.KAHOS jõustumine ei ole lahendanud KOV
ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalike maade eraomanikelt
omandamise kulude kompenseerimist.
22.Võõrandada KOV-dele riigi maareservist tasuta maad, mis KOVide Otsest rahalist Riigivaraseadus võimaldab anda KOV-le tema seadusest tulenevate
taotluste kohaselt on vajalikud arenguks, sh ettevõtluse ning kulu riigile ei avalike ülesannete täitmiseks tasuta maad. Samuti võimaldab kehtiv
Jätkatakse
tootmise ja liikluskeskkonna arendamiseks. kaasne, küsimus õigus KOV-le anda maad alla hariliku vääruse ettevõtluskeskkonna
läbirääkimisi
on maaomandi arendamiseks või elamumaaks. Tagamaks seda, et nii riigil kui ka
Riigi ja KOVide arendamiseks tuleb luua ka soodsat ruumilist ettevõtlus-,
muutumises. kohalikul omavalitsusel oleks seadusest tulenevate ülesannete
tootmis- ja liikluskeskkonda, sealhulgas soodustada tööstusparkide ja
täitmiseks vajalik maa ja et seda ei võõrandataks eraomandisse, on
KOV siseste liiklussõlmede rajamist. See eeldab selleks sobivate maa- Kõik riigimaa
ette nähtud riigivaraseaduses kinnisasja vajalikkuse väljaselgitamine.
üksuste olemasolu ja kui KOV-il neid maaüksusi ei ole, siis taotlemist riigi võõrandamise
See tähendab, et kui riik kavandab maaüksuse müüki, siis saab
maareservist. KOVide seisukohast on oluline, et käsitletud teemad kulud kannab
KOV oma huvi kinnisasja vastu teatada. KOV huvi korral üldjuhul
võetakse arutusele ja riigi pädevad asutused esitaksid oma põhjendatud KOV.
maaüksust ei võõrandata ja see võõrandatakse KOV-le
seisukohad ning pakuksid vajadusel toimivad lahendused probleemile.
riigivaraseaduse alusel kas tasuta või alla hariliku väärtuse. Praktikas
KOV-id (nt Tallinn, Tartu, Kuressaare jt) on valmis arutelu käigus esitama
on KOV vaid üksikutel juhtudel näidanud oma huvi ja siis on ka
täiendavaid selgitusi ja lahendamise ettepanekuid.
müügimenetlus peatatud.
Siiani ei ole vastu võetud õigusakti, mis võimaldaks KOV-del võõrandada
tasuta maad ettevõtluse ning tootmise ja liikluskeskkonna arendamiseks.
96
Puudub § 74-1 lg (3) kohane Vabariigi Valitsuse määrus, mille alusel Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on punkt „Ettevõtluse
toiminguid teha. Muudel juhtudel riigivara tasuta võõrandamiseks pole edendamiseks vajaliku maa kohalikele omavalitsustele üleandmise
määrust vaja. Jätaks selle siis ettevõtluskeskkonna puhul ka ära, sest selline lihtsustamine“. Memorandum esitatakse valitsusele septembris
bürokraatia ei soodusta kuidagi ettevõtluse arengut. Ettevõtluse 2021. a.
valdkonnas tuleb, just vastupidi, teha otsuseid kiirendatud menetlusega,
sest ettevõtjal pole aega oodata aastaid.
23.Tunnistada kehtetuks MaaRS § 25 lõige 4 või vähendada KOV Ettepanek on
kohustust tasuda munitsipaalomandisse antud maa võõrandamisel põhimõtteline,
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on punkt „Ettevõtluse Jätkatakse
riigieelarvesse 65% maa turuväärtusest. Tallinna linn ei
edendamiseks vajaliku maa kohalikele omavalitsustele üleandmise läbirääkimisi
ole sellist maad
Kohaliku omavalitsuse kohustus tasuda munitsipaalomandisse antud maa lihtsustamine“. Memorandum esitatakse valitsusele septembris
2020
võõrandamise, kasutusvaldusse andmise või hoonestusõigusega 2021. a.
võõrandanud ja
koormamise korral riigile hüvitist 65% maa harilikust väärtusest, on
seetõttu ei pea
ebaõiglaselt koormav ega arvesta ettevõtluse arengu tagamise vajadusega.
riigile raha üle
KOV-de maksustamine munitsipaalomandisse antud maa kasutusvalduse
kandma.
või hoonestusõigusega koormamise korral piirab oluliselt KOV võimalusi
kohaliku elu ja ettevõtluse arendamiseks ega motiveeri efektiivsema
maakasutuse eelduste loomiseks.
24.Eraldada kohalikele omavalitsustele vahendid eluasemeteenuse ca 2,5 mln € Tegemist oli ajutise toetusmeetmega, hetkel puuduvad RESis Osapoolte
kättesaadavuse parandamiseks, arvestades summa määramisel KOVi kohta meetmega jätkamiseks eelarvelised vahendid. seisukohad
elanike arvu/toimetuleku toetuse saajate arvu kohalikus ehk kokku 81 esitatud
omavalitsuses mln eurot
Sotsiaalhoolekande seaduse §41 sätestab eluruumi tagamise (s.o. eluruumi
kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust
olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi
tagama) kui kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatava sotsiaalteenuse.
Aina suurenev teenuse vajadus ületab kohalike omavalitsuste, eriti
suuremate linnade võimalusi nõudlusele pakkumisega vastata. Tallinnas
oli seisuga 01.10.2020 eluruumi üürimise taotlejana arvele võetud 2285
isikut, sh 477 isikut sotsiaaleluruumi taotlejana (üksinda elavad vanurid ja
vanuritest paarid, puudega isikud, kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid
või kes vajavad kõrvalist abi või kelle kasutuses olevas eluruumis ei ole
võimalik nende hooldamist korraldada; vähekindlustatud lastega pered,
kes vajavad sotsiaalteenuseid; teistel mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel).
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 13.07.2017 määrus nr 38 „Kohaliku
omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhise
investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord“ näeb muude
eesmärkide kõrval ette ka investeeringute soodustamist sotsiaalteenuse
97
osutamise raames või tühjenevate haldamata korterelamute probleemi
lahendamiseks vajalike eluruumide pakkumiseks sotsiaalmajanduslikult
vähekindlustatud sihtgrupile. Sama määruse § 8 lg 3 sätestab
maksimaalseks toetussummaks kõigi taotlusvoorude peale kokku kuni 2
500 000 eurot kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, olenemata selle elanike
arvust taotlusvoorude peale kokku kuni 2 500 000 eurot kohaliku
omavalitsuse üksuse kohta, olenemata selle elanike arvust.
9. Lõimumise töörühma kokkuvõte (info koondatud seisuga 18.02.2021)
Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused
ELVLi Töörühma kokkulepe,
nr Ministeeriumi seisukoht
Ettepanek ja põhjendus ettepanek eriarvamused
maksumusest
1. Toetusmeede erinevate programmide läbiviimiseks eesti Vähemalt 2021. a Kultuuriministeerium: Lõimumise töörühma
keele õppe toetamisel kohalikes omavalitsustes. tase kokkulepe: Leida
INSA eesti keele majad pakuvad eesti keele õpet Narvas, Tallinnas,
täiendav rahaline ressurss
Sillamäel, Kohtla-Järvel jm. Eesmärk on eesti keele õppes säilitada
lisaks olemasolevale
RES-protsessis vähemalt 2021. a tase. 2021.a. on planeeritud eesti
Integratsiooni Sihtasutuse
keele õppeks 1,7 M eurot, mis tagab 3700 õppekoha olemasolu
eesti keele majade eelarvele
aastas. Vajalik täiendav maht 2022.a on (2 M eurot), et tagada
2022.a. eesti keele õppeks
keeleppeks 5500 õppekohta.
summas 2 miljonit eurot
Keeleõpet pakutakse ka teiste ametkondade poolt erinevatele RES-ist, et pakkuda
sihtrühmadele (nt haridustöötjad (HTM), sotsiaaltöötajad (INSA), keeleõpet aastas 5500
kolmandate riikide kodanikud (INSA), uussisserändajad inimesele.
(Siseministeerium) jne. Keeleõppevõimalusi Ida-Virumaal ja
Tallinnas on laiendatud eesti keele majade avamisega Tallinnas ja
Narvas. Keeleõppevõimalusi pakutakse ka teistes kohalikes Haridus- ja
omavalitsustes, sh Sillamäel ja Kohtla-Järvel riigieelarveliste noorsootöövaldkonna
vahendite ja EL struktuurfondide toel. Keeleõpet pakuvad töörühma kokkulepe:
Töötukassa teenused, Integratsiooni Sihtasutus, Siseministeerium Toetame programmide
ja Haridus- ja Teadusministeerium. jätkamist ja rahastamise
kasvu riigieelarvest, et
Haridus- ja Teadusministeerium:
võimaldada korraldada
Riigieelarves on suurendatud haridusliku lõimumisega seotud õppeprotsessi eesti keeles,
tegevusi, 2021.a on see ca 8 mln € (keelekümblus, pilootprojektid, tagades kvaliteetse
uuringud jne). Õppeaastal 2021/22 anti lisaraha 0,5 mln 23-le eesti hariduse.
õppekeelega koolile, et toetada muu emakeelega
98
põhikooliõpilaste täiendavat eesti keele õpet. HTM on
esitanud piloodi jätkamiseks RE lisataotluse.
2. „Kahe kogukonna sulandamise programmi“ rahastamine Erineva emakeelega kogukondade koostöötegevusteks on Jätkata erikeelsete
KOV-dele. „Kahe kogukonna sulandamise programmi“ planeeritud 2021.a. kaks INSA taotlusvooru mahus 250 000 eurot: kogukondade
rahastamine riigi poolt. Kahe kogukonna sulandamise koostöötegevuste taotlusvoor summas 80 000 eurot ja kultuuri- ja koostöötegevuste meetme
programmi eesmärk on tuua venekeelsed inimesed eesti- spordi suursündmuste taotlusvoor summas 170 000 eurot. elluviimist. Tegevuste
keelsesse kultuuriruumi. Koostöötegevusi toetav meede kajastub Rahvastiku ja sidusa ühis- täiendav rahastamine
konna arengukavas 2021-2030 ning lõimumisprogrammis. planeerida ESF 2021+
Vajab analüüsi Täiendavat finantstuge tegevuseks pakuvad 2021-2030 Rahandus- lõimumismeetmetesse.
ministeeriumi Ida-Virumaa toetusmeede ja Kultuuriministeeriumi
erikeelsetele kogukondadele suunatud koostöötegevuste toetus-
meetmed, mida hakkab rakendama Integratsiooni Sihtasutus.
Perioodil 2021-2027 on EL struktuurifondide toel plaanis ellu viia
tegevusi, mis on suunatud kogukondade vaheliste kontaktide
suurendamisele.
3. Soodustada vähemusrahvuste kultuuriseltside loomist ja 2021. aastal on toetus vähemus-rahvaste kultuuriautonoomia, Suurendada
tegutsemist, läbi projektikonkursside kaasates neid kultuuriühingute ja katus-organisatsioonide tegevustoetuseks ja vähemusrahvuste
2020. aasta toetus
lõimumisprotsessi ja aidata neil säilitada oma INSA rahvuskultuuriseltside projektitaotlusvoor kokku 648 600 kultuuriseltside rahastust
vähemusrahvaste
kultuuriruumi (rahastamine riigieelarvest). eurot. HTM toetab rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõpet lastele mahus 200 000 eurot
kultuuri-
rahvusvähemuste pühapäevakoolide toetuse kaudu. 2020. aastal lisaks 2021. a. mahule.
autonoomia,
tegutses 33 rahvusvähemuse pühapäevakoolide toetuseks summas
kultuuriühingute
219 840 eurot. Tegevus on kaetud eelarveliste vahenditega, kuid
ja katus-
vajalik on lisaressurss kultuuriseltside tegevustoetuse
organisatsioonide
suurendamiseks. Vähemusrahvuste kultuuriseltside tegevust toetab
toetamiseks
Kultuuriministeerium Integratsiooni Sihtasutuse
kokku 642 085
projektikonkursside ja tegevustoetuste kaudu eesmärgiga aidata
eurot
kaasa rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilitamisele ja
tutvustamisele Eestis.
4. Viia läbi kohalike omavalitsuste uussisserändajatega Vähemalt 2021. aasta tase mahus 113 529 eurot (Integratsiooni Kohalike omavalitsuste
vahetult kokkupuutuvatele ametnikele tsentraliseeritud Sihtasutuse tegevused KuM haldusalas). uussisserändajatega
Vähemalt 2021.
koolitused, eesmärgiga tõsta ametnike võimekust vahetult kokkupuutuvate
aasta tase. Integratsiooni Sihtasutus viib kohalike omavalitsuste
uussisserändajate kohanemise toetamisel (rahastamine ametnike koolitused viib
uussisserändajatega vahetult kokkupuutuvate ametnike koolitused
riigieelarvest). Integratsiooni Sihtasutus
ja infopäevad läbi 2021.aastal. Tegevus on kaetud eelarveliste
läbi koos hankelepingu
vahenditega Euroopa Sotsiaalfondist kuni 2023.aastani.
partneriga 2021.a. igas
Siseministeerium on loonud kohalikes omavalitsustes
Eesti maakonnas. Sise-
tugivõrgustiku mudeli ja pakub ametnikele koolitusi ning on
ministeerium viib läbi
toetanud 2020.a. Tallinna Kesklinna Valitsust ja Tartu
99
Linnavalitsus valdkondliku koordinaatori palkamisel ja kohaliku vastavad seminarid 2022.a.
tasandi kohanemise valdkonna arendamisel. Tegevus on kaetud EL
fondide eelarvelise
ressursiga ja täiendavat
rahastamist ei vaja.
5. Rahvusvahelise kaitse saanud pagulaste toimetuleku Tegevus on kaetud AMIF-i eelarvelistest vahenditest, mille mahud Tugiteenuste
edendamiseks on vaja tõsta tugiisiku rolli ja tähtsust ning lepitakse kokku vastavas töörühmas, kus on esindatud ka ELVL. väljaarendamise teenus on
suurendada teenuse mahtu, selle eesmärgi täitmisele aitaks kaetud EL
Rahvusvahelise kaitse saajate tugiisikuteenust rahastamist jätkatakse
kaasa ka pagulase tugiisiku ja omavalitsuste koostöö Solidaarsusfondide
EL Varjupaiga-, rände ja integratsioonifondist (AMIF).
tihendamine. Tegemist on riigipoolse teenusega (AMIF) rahalise ressursiga.
Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet tõhustavad
(rahastamine riigieelarve vahenditest). Tegevus täiendavat
koostööd kohalike omavalitsustega rahvusvahelise kaitse saajate
rahastamist ei vaja.
tugiisikuteenuse pakkumisel.
Ministeeriumi ettepanekud ja selgitused
Töörühma kokkulepe,
nr Märkus/ ELVL seisukoht
Ettepanek ja põhjendus eriarvamused
maksumus
Toetada lõimumise ja
kohanemise kajastamist
kohalike omavalitsuste
arengukavades. Tõsta
Teha ettepanek analüüsida pärast INSA lõimumisvaldkonna kohalike omavalitsuste
teenuste tutvustamist maakondades 2021.a., milliseid teenuseid on teadlikkust kohanemis- ja
Analüüsida kohalike omavalitsuste valmisolekut pakkuda
kohalikud omavalitsused valmis KOV-tasandil rakendama. Teha lõimumisvaldkonna
1. kohalike omavalitsuste tasandil lõimumise ja kohanemise
ettepanek kajastada KOV arengukavades kohanemist ja lõimumist väljakutsetest koolituste ja
teenuseid.
ja rahvuskaaslaste tagasipöördumist toetavaid meetmeid ja teabepäevade abil, sh
tegevussuundi. INSA ja Kultuuriminis-
teeriumi maakonnatuuride
raames. Tegevus on
kaetud 2021.a ja2022. a.
eelarveliste ressurssidega.
Kiita ettepanek heaks.
Kohanemist ja lõimumist toetava kontaktvõrgustiku olemasolu
Luua kohalike omavalitsuste tasandil Käsitleda lõimumis-
KOV- ides aitab kaasa kiirele ja efektiivsele infovahetusele.
kontaktpunktid/kontaktvõrgustik, kes on kursis valdkonna kontakt-
Arendada välja kõikides KOV-ides kontaktvõrgustik ja määrata
2. lõimumise ja kohanemise teenustega, et pakkuda võrgustiku väljaarendamist
kontaktisik, kes tegeleb kohanemise ja lõimumise küsimustega.
lõimumisvaldkonnas koostööpartnerlust KOVi-siseselt ja sellega seotud eelarvelisi
Lõimumist toetava kontaktvõrgustiku tegevuse koordineerimise
ning riigiasutustele. küsimusi RES töörühma
ettepanek teha ELVL-ile.
kohtumisel märtsis 2021.
100
EELNÕU
2022. aasta riigieelarve seadus
§1. Riigieelarve vahendid (tuhandetes eurodes)
(1) Konsolideeritud eelarve (tuhandetes eurodes)
Sh Piirmääraga
Eelarve kokku
vahendid
TULUD 13 130 809 0
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 11 104 748 0
sh riigisisene käibemaks 210 560 0
Saadud toetused 1 371 868 0
Riigilõivud 87 264 0
Tulu majandustegevusest 304 037 0
Tulu põhivara ja varude müügist 24 975 0
Trahvid ja muud varalised karistused 18 402 0
Keskkonnatasud 78 610 0
Muud tulud 43 641 0
Intressi- ja omanikutulud 97 263 0
KULUD -13 638 494 -3 656 356
sh põhivara amortisatsioon -265 190 0
TULUDE JA KULUDE VAHE -507 684 -3 656 356
INVESTEERINGUD -715 975 -421 589
FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 -169 415
0,0000001
(2) Vahendite liigendus (tuhandetes eurodes)
Riigikogu 0,0000001
KULUD -22 535 -12 725
sh käibemaks -522 0
INVESTEERINGUD -631 -524
sh käibemaks -107 0
0,0000001
Vabariigi Presidendi Kantselei 0,0000001
TULUD 28 0
Tulu majandustegevusest 28 0
KULUD -4 813 -3 952
sh käibemaks -247 0
INVESTEERINGUD -277 -200
sh käibemaks -78 0
0,0000001
Riigikontroll 0,0000001
KULUD -5 214 -4 825
sh käibemaks -214 0
INVESTEERINGUD -120 -100
sh käibemaks -20 0
0,0000001
Õiguskantsleri Kantselei 0,0000001
KULUD -3 071 -2 798
sh käibemaks -105 0
0,0000001
Riigikohus 0,0000001
TULUD 220 0
Muud tulud 220 0
KULUD -5 689 -3 469
sh käibemaks -88 0
0,0000001
Vabariigi Valitsus 0,0000001
KULUD -2 581 691 -667 511
Euroopa Liidu makse -357 415 0
Vabariigi Valitsuse reservid -120 960 -120 960
Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -456 799 -439 249
sh riikliku ülesande kulude hüvitamiseks -18 676 -1 127
Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfond -107 302 -107 302
Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud -1 539 216 0
0,0000001
Riigikantselei haldusala 0,0000001
TULUD 916 0
Saadud toetused 916 0
KULUD -15 605 -12 738
Tõhus riik -14 592 -12 738
Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine
Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine -14 592 -12 738
Käibemaks -1 013 0
INVESTEERINGUD -8 021 -6 643
sh käibemaks -1 337 0
0,0000001
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala 0,0000001
TULUD 199 846 0
Saadud toetused 189 490 0
Riigilõivud 61 0
Tulu majandustegevusest 10 251 0
Muud tulud 29 0
Intressi- ja omanikutulud 15 0
KULUD -838 630 -638 605
Eesti keel ja eestlus -5 874 -5 448
Keeleprogramm
Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine -712 -712
Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine -3 787 -3 420
Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine, mitmekeelsus -1 376 -1 316
Tark ja tegus rahvas -594 004 -465 198
Haridus- ja noorteprogramm
Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine -48 633 -24 685
Ligipääsu tagamine üldharidusele -136 123 -132 569
Ligipääsu tagamine kutseõppele -94 982 -76 048
Ligipääsu tagamine kõrgharidusele -201 069 -193 231
Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine -6 213 -151
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine -34 820 -2 061
Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused -26 434 -17 208
Võrdsete võimaluste tagamine hariduses -9 978 -5 339
Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine -6 639 -587
Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA -2 089 -1 349
Õppe seostamine tööturu vajadustega -15 341 -5 921
Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) -3 472 -61
Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) -853 -853
Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) -5 058 -4 935
Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) -2 300 -200
Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus -218 717 -160 019
Teadussüsteemi programm
Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine -160 596 -131 101
Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine -15 194 -11 078
Teadmussiirde programm
Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine -42 927 -17 839
Tõhus riik -8 736 -7 940
Arhiivindusprogramm
Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine -8 736 -7 940
Käibemaks -11 299 0
INVESTEERINGUD -65 355 -3 013
Gümnaasiumivõrgu korrastamine -48 689 0
Muud kokku -3 790 -3 013
Käibemaks -12 876 0
FINANTSEERIMISTEHINGUD 261 -14
Laenukohustused -14 -14
Laenunõuded 275 0
0,0000001
Justiitsministeeriumi valitsemisala 0,0000001
TULUD 47 444 0
Saadud toetused 2 653 0
Riigilõivud 29 235 0
Tulu majandustegevusest 5 665 0
Trahvid ja muud varalised karistused 861 0
Muud tulud 9 030 0
KULUD -192 169 -142 074
Õigusriik -182 893 -142 074
Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum
Andmekaitse valdkonna rakendamine -862 -851
Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine -8 250 -8 087
Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine -4 237 -1 704
Kriminaalpoliitika kujundamine ja kuritegevuse ennetamine -4 813 -2 675
Kriminaalpoliitika elluviimine -27 082 -18 675
Karistuste täideviimise korraldamine -69 605 -67 406
Kohtumenetlus ja kohturegistrite pidamine -54 805 -31 472
Õigusteenuste ja õigusteabe kättesaadavuse tagamine -12 642 -10 862
Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele -596 -342
Käibemaks -9 277 0
INVESTEERINGUD -330 -191
sh käibemaks -35 0
0,0000001
Kaitseministeeriumi valitsemisala 0,0000001
TULUD 21 416 0
Saadud toetused 18 647 0
Tulu majandustegevusest 175 0
Tulu põhivara ja varude müügist 87 0
Trahvid ja muud varalised karistused 205 0
Muud tulud 2 301 0
KULUD -545 403 -438 392
Julgeolek ja riigikaitse -519 575 -438 392
Iseseisev sõjaline kaitsevõime
Väeloome: maavägi -139 544 -121 329
Väeloome: merevägi -16 150 -14 486
Väeloome: õhuvägi -37 148 -34 230
Väeloome: muud üksused -127 696 -86 658
Kaitsevalmidus -44 537 -36 106
Kollektiivkaitses osalemine
Rahvusvaheline kaitsealane koostöö -27 671 -26 902
Liitlaste kohalolek Eestis -13 664 -8 047
Luure ja eelhoiatus
Luure ja eelhoiatus -50 893 -50 893
Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus
Kaitsetahte arendamine -18 248 -17 900
Heidutus -6 622 -6 598
Riigikaitseline inimvara -25 660 -24 007
Riigikaitse investeeringute korraldus -11 740 -11 236
Käibemaks -25 828 0
INVESTEERINGUD -281 835 -218 382
Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine -54 528 -41 181
Kaitseotstarbeline erivarustus -127 217 -126 870
Kaitseinvesteeringute programm -38 333 -38 333
Muud kokku -23 569 -11 998
Käibemaks -38 187 0
0,0000001
Keskkonnaministeeriumi valitsemisala 0,0000001
TULUD 405 894 0
Saadud toetused 65 971 0
Riigilõivud 511 0
Tulu majandustegevusest 211 607 0
Tulu põhivara ja varude müügist 24 000 0
Trahvid ja muud varalised karistused 200 0
Keskkonnatasud 77 770 0
Muud tulud 20 0
Intressi- ja omanikutulud 25 815 0
KULUD -177 677 -81 732
Põllumajandus ja kalandus -5 881 -4 663
Kalandus
Kalavarude ja -püügi haldamise ja kaitse korraldamine -5 881 -4 663
Keskkond -167 047 -77 069
Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm
Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine -25 634 -2 626
Õhukvaliteedi parendamine -7 293 -7 021
Kiirgusohutuse tagamine -1 467 -1 197
Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine -19 777 -2 397
Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine -1 291 -1 183
Tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine -1 345 -1 261
Jäätmemajanduse korraldamine -4 056 -2 897
Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine -1 422 -1 306
Merekeskkonna kaitse suunamine -2 972 -2 695
Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -48 290 -12 293
Elurikkuse kaitse tagamine -17 114 -10 225
Metsanduse arengu suunamine -11 281 -10 906
Jahinduse arengu suunamine -1 570 -1 466
Maatoimingute korraldamine -6 090 -4 027
Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine -7 607 -7 266
Ilmaandmete, ilmaprognooside ja -hoiatuste tagamine -4 012 -2 789
Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine -5 827 -5 514
Käibemaks -4 749 0
INVESTEERINGUD -5 109 -4 075
sh käibemaks -852 0
FINANTSEERIMISTEHINGUD 4 200 0
Laenunõuded 4 200 0
0,0000001
Kultuuriministeeriumi valitsemisala 0,0000001
TULUD 5 781 0
Saadud toetused 4 322 0
Riigilõivud 7 0
Tulu majandustegevusest 1 450 0
Muud tulud 2 0
KULUD -290 257 -248 759
Sidus ühiskond -6 881 -5 199
Sidus Eesti: Lõimumine, sh kohanemine
Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine -1 619 -1 495
Lõimumis-, sh kohanemispoliitika rakendamine -5 263 -3 704
Kultuur ja sport -281 645 -243 560
Kultuuriprogramm
Loovisikute toetamine ja tunnustamine -2 730 -371
Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -7 039 -4 660
Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine -37 884 -35 387
Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine -11 587 -8 623
Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine -15 997 -13 031
Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine -7 972 -5 158
Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ja rakendamine -2 102 -386
Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine -51 175 -51 175
Muuseumipoliitika kujundamine ja rakendamine -41 276 -39 194
Muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine -7 049 -5 899
Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine -19 700 -19 700
Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine -10 446 -7 520
Kultuurivaldkonna digitaliseerimine -276 -226
Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine -4 335 -4 335
Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -1 672 -50
Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus -15 871 -6 463
Spordiprogramm
Saavutusspordi toetamine ja arendamine -35 061 -31 915
Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja arendamine -282 -282
Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine -9 192 -9 184
Käibemaks -1 731 0
INVESTEERINGUD -23 -23
0,0000001
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala 0,0000001
TULUD 620 606 0
Saadud toetused 473 595 0
Riigilõivud 33 391 0
Tulu majandustegevusest 57 332 0
Tulu põhivara ja varude müügist 120 0
Trahvid ja muud varalised karistused 209 0
Muud tulud 20 465 0
Intressi- ja omanikutulud 35 494 0
KULUD -942 302 -372 265
Transport -480 524 -224 846
Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm
Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -133 201 -14 849
Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid -18 586 -11 896
Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid -14 411 -10 375
Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -170 350 -52 164
Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond -6 686 -155
Ohutu ja säästlik transpordisüsteem -25 388 -23 741
Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine -111 902 -111 666
Energeetika -55 054 -10 809
Energeetika
Elektri- ja gaasivarustuse tagamine -408 -383
Transpordikütuse korraldus ja kütusevarude säilitamine -6 266 -6 247
Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne -235 -223
Energiatõhususe suurendamine -15 195 -457
Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises -29 910 -706
Maapõueressursside uurimine ja kasutamine -1 216 -1 163
Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents -1 824 -1 629
Infoühiskond -84 717 -24 238
Digiühiskonna programm
Digiriigi arenguhüpped -2 129 -610
Digiriigi alusbaasi kindlustamine -61 260 -10 283
Riikliku küberturvalisuse korraldamine -731 -253
Analüüsivõime arendamine -145 -138
Küberturvalisuse tagamine -5 485 -2 377
Õigusruumi tagamine -10 445 -10 360
Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine -4 403 -106
5G taristu ja teenuste arendamine -120 -112
Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus -310 147 -112 371
Teadmussiirde programm
Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine -111 414 -45 021
TA-mahuka iduettevõtluse arendamine -165 -142
Ehitus
E-ehitus -2 166 -809
Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine -1 300 -1 213
Eluasemepoliitika -57 863 -9 868
Ettevõtluskeskkond
Ettevõtluse arendamise soodustamine -27 075 -12 718
Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine -88 199 -34 278
Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine -21 966 -8 323
Käibemaks -11 861 0
INVESTEERINGUD -296 981 -149 684
IT investeeringud -28 228 -9 717
Riigimaanteede remondi koondprojekt -127 838 -126 976
Rail Baltic arendus -41 320 0
Kose-Mäo neljarealiseks ehitamine -15 385 -7 833
Muud kokku -35 197 -5 158
Käibemaks -49 014 0
FINANTSEERIMISTEHINGUD -80 300 -55 300
Lühiajalised finantsinvesteeringud -54 500 -54 500
Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine -25 800 -800
0,0000001
Maaeluministeeriumi valitsemisala 0,0000001
TULUD 352 948 0
Saadud toetused 342 800 0
Riigilõivud 1 320 0
Tulu majandustegevusest 7 218 0
Tulu põhivara ja varude müügist 500 0
Trahvid ja muud varalised karistused 2 0
Keskkonnatasud 840 0
Muud tulud 22 0
Intressi- ja omanikutulud 245 0
KULUD -451 561 -56 405
Põllumajandus ja kalandus -448 635 -56 405
Põllumajandus, toit ja maaelu
Taimekaitse -1 141 -1 005
Väetised -332 -270
Täiendav keskkonnahoid -42 893 -1 669
Taimetervis -2 376 -1 847
Loomatervis -9 029 -4 921
Söödaohutus -1 474 -1 046
Loomade heaolu -8 321 -798
Toiduohutus -9 098 -6 481
Maakasutus -7 679 -895
Maaparandus -11 356 -3 085
Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal -8 203 -5 720
Põllumajandusloomade aretus -6 145 -4 915
Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime -46 159 -7 793
Põlvkondade vahetus -4 815 -397
Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal -1 770 -1 032
Ühistegevus ja koostöö -3 020 -780
Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand -199 377 -4 619
Mahepõllumajandus -28 390 -2 271
Toiduvarustuskindlus -124 -121
Maaelu ja kohalik kogukond -26 731 -4 054
Finantsinstrumendid -1 548 -72
Kalandus
Kutseline kalapüük -13 556 -1 639
Vee-elusressursside töötlemine -6 266 -476
Vesiviljelus -5 772 -276
EMKF keskkonnakaitsemeetmete rakendamine -3 060 -223
Käibemaks -2 927 0
INVESTEERINGUD -3 144 -2 312
sh käibemaks -504 0
0,0000001
Rahandusministeeriumi valitsemisala 0,0000001
TULUD 11 216 299 0
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 11 104 748 0
Saadud toetused 62 986 0
Riigilõivud 1 300 0
Tulu majandustegevusest 823 0
Tulu põhivara ja varude müügist 13 0
Trahvid ja muud varalised karistused 380 0
Muud tulud 10 355 0
Intressi- ja omanikutulud 35 694 0
KULUD -273 870 -127 265
Tõhus riik -267 097 -127 265
Riigi rahandus
Eelarvepoliitika kujundamine -11 932 -3 837
Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve -5 291 -1 191
Maksu- ja tollipoliitika kujundamine -1 448 -1 436
Maksu- ja tollkorraldus -51 444 -48 386
Halduspoliitika
Haldusorganisatsiooni ja personalipoliitika kujundamine -1 209 -781
Riigivara poliitika ja selle elluviimise koordineerimine -1 196 -688
Riigihangete poliitika ja riigiabi regulatsiooni rakendamine -1 301 -1 290
Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine RTK-s -18 494 -9 160
IKT valdkonna arendamine ja korraldamine RMITis -24 649 -15 079
Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamine -6 703 -6 643
Statistika tegemise poliitika kujundamine ja statistika -10 485 -8 663
Regionaalpoliitika
Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng -119 933 -17 704
Kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse koordineerimine -2 346 -2 325
KOVide finantseerimise ja finantsjuhtimise korraldamine -433 -278
Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine -4 582 -4 565
Finantspoliitika
Finantspoliitka kujundamine -5 366 -4 955
Arvestuspoliitika kujundamine -285 -282
Käibemaks -6 773 0
INVESTEERINGUD -7 814 -5 659
sh käibemaks -1 126 0
FINANTSEERIMISTEHINGUD 723 209 -114 079
Laenukohustused 847 552 -79
Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes, rahvusvahelised osalused -120 328 -114 000
Laenunõuded -4 000 0
Käibemaks -15 0
0,0000001
Siseministeeriumi valitsemisala 0,0000001
TULUD 63 899 0
Saadud toetused 25 305 0
Riigilõivud 18 079 0
Tulu majandustegevusest 3 328 0
Tulu põhivara ja varude müügist 12 0
Trahvid ja muud varalised karistused 16 475 0
Muud tulud 700 0
KULUD -463 783 -391 698
Siseturvalisus -433 142 -378 660
Siseturvalisus
Turvalise avaliku ruumi kujundamine -6 429 -6 079
Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine -16 299 -14 786
Tegevus- ja relvalubade väljaandmine -2 852 -2 710
Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine -1 773 -1 745
Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine -9 661 -8 941
Süüteomenetluse tõhustamine -66 085 -64 114
Avaliku korra tagamine -49 798 -47 070
Demineerimine -3 185 -3 101
Päästmine maismaal ja siseveekogul -62 410 -60 462
Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel -17 951 -12 089
Põhiseadusliku korra tagamine -63 437 -63 377
Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus -19 417 -13 772
Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja lahendamine -3 180 -3 058
Piirihaldus -48 591 -33 097
Objektivalve ja isikukaitse -8 536 -8 282
Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine -14 581 -7 245
Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide välja andmine -18 066 -11 161
Migratsioonijärelevalve -4 734 -4 444
Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias -13 717 -11 174
Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioontegevus -1 042 -1 032
IKT teenuste pakkumine SIM valitsemisalast väljapoole -1 399 -923
Sidus ühiskond -14 147 -13 038
Kogukondlik Eesti
Kodanikuühiskonna arengu toetamine -2 099 -2 070
Usuvabaduse tagamine -1 326 -1 323
Nutikas rahvastikuarvestus
Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi tagamine -2 278 -1 930
Rahvastikuregistri andmete kättesaadavuse tagamine -3 204 -2 475
Erakondade rahastamine
Erakondade rahastamine -5 241 -5 241
Käibemaks -16 494 0
INVESTEERINGUD -35 615 -23 853
sh käibemaks -5 267 0
0,0000001
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 0,0000001
TULUD 186 387 0
Saadud toetused 179 396 0
Riigilõivud 360 0
Tulu majandustegevusest 6 063 0
Trahvid ja muud varalised karistused 70 0
Muud tulud 498 0
KULUD -6 729 633 -366 269
Heaolu -4 566 677 -95 814
Tööturuprogramm
Tööturu valdkonna arendamine -2 382 -2 164
Aktiivsed ja passiivsed tööturuteenused -785 895 -216
Tööelu kvaliteet -11 671 -3 919
Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus -3 680 -2 976
Sotsiaalkindlustuse programm
Sotsiaalkindlustuse valdkonna arendamine -598 -584
Pensionid, toetused ja hüvitised -2 845 894 -5 383
Muu materiaalne abi inimestele -1 946 0
Hoolekandeprogramm
Hoolekande valdkonna arendamine -6 205 -6 159
Sotsiaalhoolekandeteenused -85 228 -49 298
Ohvriabi arendamine -428 -272
Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele -5 789 -3 881
Võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste arendamine -392 -387
Soolise võrdõiguslikkuse programm
Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine -777 -440
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik -613 -597
Laste ja perede programm
Laste ja perede valdkonna arendamine -1 219 -1 050
Toimiv lastekaitsesüsteem -3 025 -2 468
Vanemlike oskuste arendamine -1 741 -1 561
Puudega laste toetamine -17 118 -6 997
Asendushooldus ja perepõhine asendushooldus -1 744 -555
Riskikäitumisega noorte toetamine -3 097 -2 578
Hüvitised ja toetused lastele ja peredele -787 236 -4 329
Tervis -2 156 271 -270 455
Tervist toetava keskkonna programm
Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamine -1 467 -1 445
Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskid -1 542 -1 305
Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine -1 087 -1 060
Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine -3 750 -2 005
Tervist toetavate valikute programm
Vaimse tervise edendamine -1 260 -1 260
Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine -1 019 -421
Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine -7 971 -7 891
Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid) -6 065 -5 989
Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine -6 827 -4 546
Inimkeskse tervishoiu programm
Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine -2 999 -2 040
Personali võimekus, juhtimine ja vastutus -5 124 -3 974
Teenuste mudelite ümberkujundamine -2 064 411 -189 805
Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus -2 950 -1 919
Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine -542 -528
Ravimite, verepreparaatide, meditsiiniseadmete kättesaadavus -5 934 -3 266
Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR) -43 323 -43 003
Käibemaks -6 685 0
INVESTEERINGUD -5 951 -3 376
sh käibemaks -650 0
0,0000001
Välisministeeriumi valitsemisala 0,0000001
TULUD 9 125 0
Saadud toetused 5 786 0
Riigilõivud 3 000 0
Tulu majandustegevusest 96 0
Tulu põhivara ja varude müügist 243 0
KULUD -94 588 -84 873
Välispoliitika -94 128 -84 873
Välispoliitika
Eesti julgeoleku ja huvide kaitsmine -33 146 -31 235
Välispoliitika ja välissuhtluse suurem sidustamine -5 976 -5 717
Ekspordi ja otseinvesteeringute soodustamine -24 352 -18 578
Konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamine -5 033 -4 473
Eestlaskonna toetamine ja kaasamine võõrsil -7 565 -6 952
Arengukoostöö ja humanitaarabi
Arengukoostöö poliitika kujundamine, elluviimine ja seire -11 929 -11 800
Humanitaarabi poliitika kujundamine, elluviimine ja seire -6 127 -6 118
Käibemaks -460 0
INVESTEERINGUD -4 768 -3 554
sh käibemaks -221 0
FINANTSEERIMISTEHINGUD -22 -22
Laenukohustused -22 -22
2022. AASTA RIIGIEELARVE SEADUSE
EELNÕU SELETUSKIRI
Tallinn 2021
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Sisukord
SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 4
1 OSA. ÜLEVAADE MAJANDUSPROGNOOSIST AASTATEKS 2022-2025 .......................... 7
1.1 MAKROMAJANDUSPROGNOOS AASTATEKS 2022-2025...............................................7
1.2 VALITSUSSEKTORI EELARVEPOSITSIOON ...................................................................11
1.2.1 Valitsussektori eelarve tsükliline ja struktuurne positsioon .............................................14
1.2.2 Rahavoog ja netopositsioon .............................................................................................16
2 OSA. 2022. AASTA RIIGIEELARVE VAHENDITE KONSOLIDEERITUD EELARVE . 21
2.1 TULUD ....................................................................................................................................21
2.1.1 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed (maksulised tulud) .................................................23
2.1.2 Mittemaksuliste tulude prognoos......................................................................................26
2.1.3 Maksukoormus ja tulevane areng maksupoliitikas...........................................................32
2.1.4 Maksukulud riigieelarves 2022-2023 ...............................................................................33
2.2 KULUD ...................................................................................................................................36
2.3 INVESTEERINGUD ...............................................................................................................39
2.4 FINANTSEERIMISTEHINGUD ............................................................................................42
3 OSA. 2022. AASTA RIIGIEELARVE VAHENDITE LIIGENDUS ....................................... 44
3.1 RIIGIKOGU KANTSELEI .....................................................................................................44
3.1.4 Kulud ................................................................................................................................45
3.1.5 Investeeringud ..................................................................................................................47
3.2 VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI .............................................................................49
3.2.4 Tulud.................................................................................................................................49
3.2.5 Kulud ................................................................................................................................49
3.2.6 Investeeringud ..................................................................................................................51
3.3 RIIGIKONTROLL ..................................................................................................................53
3.3.4 Kulud ................................................................................................................................53
3.3.5 Investeeringud ..................................................................................................................55
3.4 ÕIGUSKANTSLERI KANTSELEI ........................................................................................56
3.4.4 Kulud ................................................................................................................................57
3.5 RIIGIKOHUS ..........................................................................................................................59
3.5.4 Tulud.................................................................................................................................59
3.5.5 Kulud ................................................................................................................................60
3.6 VABARIIGI VALITSUS ........................................................................................................62
3.7 RIIGIKANTSELEI ..................................................................................................................67
3.7.1 Tulud.................................................................................................................................67
3.7.2 Kulud ................................................................................................................................68
3.7.3 Investeeringud ..................................................................................................................71
3.8 HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA .........................................73
3.8.1 Tulud.................................................................................................................................74
3.8.2 Kulud ................................................................................................................................76
3.8.3 Investeeringud ................................................................................................................118
3.8.4 Finantseerimistehingud ..................................................................................................119
3.9 JUSTIITSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA................................................................121
3.9.1 Tulud...............................................................................................................................121
3.9.2 Kulud ..............................................................................................................................124
3.9.3 Investeeringud ................................................................................................................138
3.9.4 Finantseerimistehingud ..................................................................................................139
3.10 KAITSEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA ..............................................................140
3.10.1 Tulud...............................................................................................................................142
3.10.2 Kulud ..............................................................................................................................143
3.10.3 Investeeringud ................................................................................................................160
3.11 KESKKONNAMINISTEERIUMI VALITSEMISALA ..........................................................163
3.11.1 Tulud...............................................................................................................................164
2
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.11.2 Kulud ..............................................................................................................................167
3.11.3 Investeeringud ...............................................................................................................196
3.11.4 Finantseerimistehingud .................................................................................................198
3.12 KULTUURIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA ........................................................199
3.12.1 Tulud...............................................................................................................................199
3.12.2 Kulud ..............................................................................................................................201
3.12.3 Investeeringud ................................................................................................................235
3.13 MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA .....237
3.13.1 Tulud...............................................................................................................................238
3.13.2 Kulud ..............................................................................................................................239
3.13.3 Investeeringud ................................................................................................................286
3.13.4 Finantseerimistehingud ..................................................................................................289
3.14 MAAELUMINISTEERIUMI VALITSEMISALA ...........................................................291
3.14.1 Tulud...............................................................................................................................292
3.14.2 Kulud ..............................................................................................................................294
3.14.3 Investeeringud ................................................................................................................324
3.15. RAHANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA ......................................................326
3.15.1 Tulud...............................................................................................................................326
3.15.2 Kulud ..............................................................................................................................329
3.15.3 Investeeringud ................................................................................................................354
3.15.4 Finantseerimistehingud ..................................................................................................356
3.16. SISEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA ....................................................................358
3.16.1 Tulud...............................................................................................................................358
3.16.2 Kulud ..............................................................................................................................360
3.16.3 Investeeringud ................................................................................................................388
3.17. SOTSIAALMINISTEERIUMI VALITSEMISALA .........................................................392
3.17.1 Tulud...............................................................................................................................393
3.17.2 Kulud ..............................................................................................................................395
3.17.3 Investeeringud ...............................................................................................................440
3.18 VÄLISMINISTEERIUMI VALITSEMISALA.................................................................442
3.18.1 Tulud..............................................................................................................................443
3.18.2 Kulud .............................................................................................................................444
3.18.4 Investeeringud ...............................................................................................................457
3.18.5 Finantseerimistehingud .................................................................................................458
4 OSA. 2022. AASTA RIIGIEELARVE SEADUSE TEKSTIPARAGRAHVIDE
SELGITUSED .................................................................................................................................... 459
LISAD ................................................................................................................................................. 466
LISA 1 Ülevaade 2022 meetmete mõjust riigieelarvelistele asutustele (tuhat eurot, kulumeetmed
käibemaksuta) ...................................................................................................................................466
LISA 2 Sotsiaaltoetused (tuhat eurot)...............................................................................................470
LISA 3 Kavandatavad toetused juriidilistele isikutele valitsemisalade ja programmide lõikes (tuhat
eurot).................................................................................................................................................482
LISA 4 Investeeringud (tuhat eurot) .................................................................................................493
LISA 5 Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite jaotus tegevuste lõikes 2022-2025
(tuhat eurot) ......................................................................................................................................497
LISA 6 Rail Balticu ehitamise tegevuskava 2022. aastal ning sellele järgnevail aastatel ................500
LISA 7 Riigi eelarvestrateegia 2022-2025 rahastamiskava (tuhat eurot) .........................................506
3
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
SISSEJUHATUS
Iga-aastase riigieelarve koostamise õiguslikuks aluseks on põhiseadus1, riigieelarve seadus2 ja
Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrus nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve
eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja
kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“. 2022. aasta riigieelarve
koostamisel lähtutakse „Riigi eelarvestrateegiast 2022–2025“, Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammist, Euroopa semestri raames antud Euroopa Komisjoni soovitustest ja
Rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist ning tegevusi kavandatakse nendele
vastavalt.
Valitsuse eelarvepoliitika eesmärk on tagada Eesti ühiskonna ja majanduse väljatulek
koroonakriisist ning majanduse tulevikukindlaks muutmine. Kriisist väljumise kõrval
keskendutakse taas pikemaajalistele eesmärkidele, liikudes eelarve struktuurse tasakaalu
suunas. Riigieelarve koostamisel lähtus valitsus oma prioriteetidest: kiire COVID-19
pandeemiast väljumine, inimeste vaimse ja füüsilise tervise toetamine, rahanduslik
jätkusuutlikkus, haridus ja innovatsioon, rohemajandus, välispoliitiline aktiivsus, riigikaitse ja
piirkondliku ebavõrdsuse vähendamine.
2022. aasta riigieelarve tulude maht on 13,13 miljardit, kulude maht on 13,64 miljardit eurot ja
investeeringute maht 716 miljonit eurot. Kulude maht ületab tulude mahtu, ent struktuurne
positsioon on paranenud nii võrreldes eelmise aasta kui riigieelarve strateegiaga aastateks 2022-
2025. Kaitsekulutused moodustavad SKP-st 2,3 protsenti ning teadus- ja arenduskulud 1
protsent SKP-st.
Eelarvenõukogu arvamus majandusprognoosi ja aastate 2022-2025 struktuurse
eelarvepositsiooni eesmärkide kohta
Vastavalt riigieelarve seaduse §-le 18 avaldas Eelarvenõukogu 23. septembril arvamuse
Rahandusministeeriumi 2021. aasta suvise majandusprognoosi kohta3. Rahandusministeerium
tõlgendab Eelarvenõukoguga konsulteerimise tulemusena nõukogu arvamust selliselt, et
Eelarvenõukogu on Rahandusministeeriumi suvise prognoosi heaks kiitnud teatud
mööndustega ning et riskid ja ohukohad on esitatud Eelarvenõukogu arvamuses.
Rahandusministeerium on nõus, et prognoosi eeldustes on palju määramatust. Samas oleme
seisukohal, et prognoosi üles- ja allapoole riskid on tasakaalus ja riskistsenaariumist lähtumine
ei ole otstarbekas. Eelarvenõukogu arvamust majandusprognoosi kohta on täpsemalt
kirjeldatud majandusprognoosi peatükis.
Vastavalt Riigieelarve seaduse §-le 14 avaldas Eelarvenõukogu 29. aprillil arvamuse aastate
2022-2025 struktuurse eelarvepositsiooni eesmärkide kohta4. Eelarvenõukogu hinnangul ei ole
alates 2022. aastast eelarvepuudujäägi 3% piiri ületamine enam põhjendatud ning nõukogu
soovitab seetõttu 2022. aasta riigieelarvet koostades vähendada valitsussektori
eelarvepuudujääki. Positiivsema kasvustsenaariumi täitumisel soovitab Eelarvenõukogu
kasutada täiendavat maksutulu eelarvetasakaalu kiiremaks taastamiseks, mitte lisakuludeks.
Eelarvenõukogu soovitab 2022. aastal riigil taas lähtuda eelarvereeglitest, hoolimata Euroopa
Liidu vabastusklauslist.
Vabariigi Valitsus on tutvunud Eelarvenõukogu arvamusega. Valitsus on kokku leppinud riigi
eelarvestrateegias (RES) 2022-25 kokkuhoiumeetmed, mis vähendavad puudujääki pea kõigil
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/107072017041
3 https://eelarvenoukogu.ee/uudised/riigieelarve-koostamisel-tuleks-lahtuda-aeglasemast-majanduskasvust
4 https://eelarvenoukogu.ee/uudised/jargmiste-aastate-eelarvepuudujaak-ei-peaks-uletama-3-skpst
4
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
aastatel. Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi alusel kasutatakse paranenud
maksutulu laekumist eelarvepuudujäägi vähendamiseks. 2022. aasta nominaalne
eelarvepuudujääk paraneb RES-ga võrreldes 1,6 protsendipunkti võrra -2,2%ni ning
struktuurne puudujääk paraneb -2,6%ni SKP-st. Ka järgmistel aastatel väheneb struktuurne
defitsiit vähemalt 0,5% võrra SKP-st aastas, mida nõuavad eelarvereeglid. Eelarvedefitsiidi
mõõdukas tempos vähendamine tagab selle, et eelarve tugi majandusele järk-järgult väheneb
ning see ei ohusta liigselt majanduse taastumise kulgu.
Seletuskirja lisas 1 on esitatud 2022. aasta riigieelarve eelnõu koostamise protsessis arvestatud
meetmetega ning lisas 7 on esitatud uuendatud RES 2022-2025 rahastamiskava.
Riigieelarve ministeeriumide valitsemisalades on tegevuspõhine
Tegevuspõhise eelarve eesmärk on teha riigieelarve mõistetavamaks ka nendele otsustajatele ja
lugejatele, kellel puuduvad raamatupidamislikud teadmised ning siduda riigi strateegilised
eesmärgid kasutada olevate vahenditega. See arendus on olnud osa riigireformist ja rakendatud
praktikasse alates 2020. aasta riigieelarve koostamisest. Muudatuse tulemusena soovitakse
saavutada mõjusam ja tõhusam riigiülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste
pakkumine, valitsussektori kulutuste ja töötajate arvu vähenemine ning valitsussektori
paindlikum ja vähem bürokraatlikum töökorraldus.
Riigieelarve ülesehitus
Riigieelarve on jaotatud kaheks osaks: riigi konsolideeritud eelarve ja riigieelarve vahendite
liigendus, sh olulised investeeringud.
2022. a riigieelarve seaduses liigendatakse riigieelarve vahendid administratiivselt
põhiseaduslike institutsioonide, Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide kaupa ning sisu järgi
tuludeks, kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks.
Tulud liigendatakse täiendavalt majandusliku sisu järgi.
Kulud liigendatakse ministeeriumide valitsemisaladele ja Riigikantseleile täiendavalt
tulemusvaldkondade, programmide ja programmi tegevuste kaupa. Programmi tasandi
liigendus on informatiivne, mistõttu ei ole sellel tasandil summasid välja toodud.
Investeeringud liigendatakse objektide kaupa, kui investeeringu maksumus ületab 10 miljonit
eurot.
Finantseerimistehingud liigendatakse täiendavalt majandusliku sisu järgi.
Riigieelarve vahendid jagunevad piirmääraga ja piirmäärata vahenditeks.
Piirmääraga vahenditele seatakse riigieelarve seadusega kasutamise limiit.
Piirmäärata vahenditeks on:
Kulu, investeering ja finantseerimistehing, mille tegemise võimalikkus sõltub konkreetse
tulu tekkimisest (tuludest sõltuvad vahendid, nt välistoetuste arvelt tehtavad kulutused);
Kulu, investeering ja finantseerimistehing, mille suurus tuleneb seadusest (arvestuslikud
vahendid, nt pensionid);
Mitterahalised kulud (nt põhivara amortisatsioon).
Riigieelarve seletuskiri koosneb neljast osast ja lisadest
5
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Esimene osa annab ülevaate majandus- ja fiskaalprognoosist aastateks 2022–2025 lähtuvalt
suvisest Rahandusministeeriumi majandusprognoosist.
Teine osa annab ülevaate konsolideeritud eelarvest, eelarve tuludest, kuludest,
investeeringutest ja finantseerimistehingutest.
Kolmas osa annab ülevaate eelarve administratiivsest liigendusest.
Neljandas osas on esitatud 2022. aasta riigieelarve seaduse tekstiparagrahvide selgitused.
Kasutatud lühendid
JUM – Justiitsministeerium
HTM – Haridus- ja Teadusministeerium
KAM – Kaitseministeerium
KEM – Keskkonnaministeerium
KUM – Kultuuriministeerium
MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
MEM – Maaeluministeerium
RAM - Rahandusministeerium
SIM – Siseministeerium
SOM – Sotsiaalministeerium
VÄM – Välisministeerium
EL – Euroopa Liit
NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon
WTO - Maailma Kaubandusorganisatsioon
EMKF – Euroopa Merendus- ja Kalandusfond 2014-2020
ESF – Euroopa Sotsiaalfond
EAFRD – Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond
ERF – Euroopa Regionaalarengu Fond
ÜF – Ühtekuuluvusfond
RKAS – Riigi Kinnisvara AS
RMIT – Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus
OSCE - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon
EIF - Euroopa Investeerimisfond
EAS – Ettevõtluse Arendamise SA
VV – Vabariigi Valitsus
ESA - Euroopa Kosmoseagentuur
CERN - Euroopa Tuumauuringute Keskus
KOV – Kohalik omavalitsus
RTK – Riigi Tugiteenuste Keskus
RMK - Riigimetsa Majandamise Keskus
PÄA – Päästeamet
PPA – Politsei – ja Piirivalveamet
RES- Riigi eelarvestrateegia
TEHIK – Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
mln – miljon
mld – miljard
6
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
1 OSA. ÜLEVAADE MAJANDUSPROGNOOSIST
AASTATEKS 2022-2025
1.1 MAKROMAJANDUSPROGNOOS AASTATEKS 2022-
2025
Makromajandusprognoosi eeldused on fikseeritud 2021. aasta augusti lõpu seisuga. Täpsemalt
saab oodatavate majandusarengutega tutvuda Rahandusministeeriumi 2021. aasta suvise
majandusprognoosi seletuskirjas:
https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/majandusprognoosid
Eesti majandus on viirusest põhjustatud kriisile hästi vastu pidanud. 2021. aasta esimeses
kvartalis ületas Eesti majandus oma kriisieelset mahtu ja teises kvartalis ka seda taset, mida
2019. aasta sügisel, kui viirusest veel midagi kuulda polnud, prognoositi. Lisaks ülejäänud
maailmaga võrreldes vähestele kohalikele liikumis- ja ettevõtluspiirangutele on üle ootuste
hästi taastunud enamike maailma riikide majandused, mis on aidanud kaasa meie ekspordi
kasvule. Pole kahtlust, et riikide aktiivne raha- ja eelarvepoliitiline tugi kohe kriisi algusest
alates on majandusi keerulises olukorras stabiliseerinud ning säilitanud erasektori usu
positiivsete väljavaadete suhtes. Varade ja tarbekaupade kiire hinnatõusu taustal pole
välistatud, et eelarvepoliitilist stiimulit tuleb mõne aja pärast tagasi tõmmata.
Olukord tööturul on vastuoluline – ettevõtted kurdavad tööjõu puudust, kuid töötus püsib
endiselt kõrgel. Vaatamata positiivsetele majanduskasvu koondnumbritele on kriisi algul
järsult kasvanud töötute arv vähenenud vaid veerandi võrra. Töötukassas registreeritud töötus
kasvas kriisi esimestel kuudel kiiresti 20 tuhande inimese võrra ning see arv on 2021. aasta
septembris endiselt 16 tuhande võrra suurem, kui enne kriisi. Suurimat hõive kasvu kogu kriisi
ajal on näidanud eelkõige info-sidesektor ja tervishoid, kuid kriisieelse ajaga võrreldes on
töökohti vähem enamikul tegevusaladest. Majanduse kiire kasv kõrge töötuse püsides tähendab
küll oluliselt suurenenud tööviljakust, kuid mitte kõik ei ole sellest kriisist väljunud võitjatena.
Töötuse taandumine kriisieelsele tasemele eeldab ka välisturismi taastumist, mida tuleb veel
oodata.
Kiire hinnatõus on esialgu põhjustatud eelkõige välisteguritest ja võtab üle poole
sissetulekute suurenemisest 2020. ja 2021. aastal. Juulis 5%ni ulatunud hinnatõusu tuleb
paljuski vaadata koos eelmise aasta langusega. See oli Eestis peaaegu EL-i suurim, mis viitab
meie majanduse paindlikkusele ning mida süvendasid administratiivsed otsused
energiakaupade maksustamisel. Seoses globaalse majanduse kiire taastumisega on kevadest
alates üle poole Eesti tarbijahindade tõusust andnud peamiselt imporditav energia. Suurenenud
on samuti baasinflatsiooni panus, kuid ka sellest moodustavad umbes poole valdavalt
imporditud tööstuskaubad. Seega kohalikust majanduskonjunktuurist rohkem sõltuvate
teenuste panus hinnatõusu on kiire palgakasvu tingimustes vähemalt esialgu tagasihoidlik.
Hinnakasvu tempo kiireneb ilmselt kuni aastavahetuseni , kuid peaks aastal aasta keskmisena
jääma nii 2020. kui 2021. aastal alla 4%. See tähendab, et sellel ja järgmisel aastal võtab
hinnatõus ära üle poole keskmise palga umbes 7% kasvust.
Prognoos näeb ette pensionisäästude ja liikumispiirangute tõttu sundsäästetud raha
mõõdukat kulutamist. Suur ebakindlus valitseb elanike hoiuarvetele kriisi ajal täiendavalt
kogunenud ja II pensionisambast vabanenud raha kasutamise osas. Prognoosis on lähtutud
elanikelt küsitluste põhjal saadud infost pensionisäästu kasutamise kohta ning seda siis
kohandatud oletatava tegeliku käitumise suunas. Suure hulga säästude kogunemine
7
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
hoiuarvetele ja vabanemine pensionifondidest on juba aasta algusest alates mõjutanud
kinnisvaraturgu ning teeb seda ka edaspidi. Prognoosis eeldame, et valdav osa eelmisest
kevadest tarbimispiirangute tõttu sundsäästetud rahast siiski lähemal ajal kohalikku tarbimisse
ei jõua. Kui peaks minema teisiti, siis tähendab see riigieelarve seisukohast positiivset üllatust
tarbimismaksude laekumisel, mis jääb siiski ühekordseks.
Rahandusministeeriumi prognoos näeb ette Eesti majanduse püsimist kriisieelsete
prognoosidega võrreldes kõrgemal tasemel. Võimas kasv 2021. aasta esimeses pooles annab
selle aasta SKP kasvuks 9,5%. 2022. aastal taandub kasvukiirus 4%ni ning sealt edasi veidi alla
3%. Eesti majandus on kohanenud kehtivate kodu- ja välismaiste piirangutega ja isegi kui
tegevuspiiranguid karmistatakse, ei eeldata nendelt olulist täiendavat negatiivset mõju
majandusarengule. Eksportiv tööstus liigub meie kaubanduspartnerite impordi jõudsa kasvu
tuules, IT teenused püsivad maailmas väga konkurentsivõimelised ning naasvad välisturistid
peaksid mõne aasta jooksul tagama töö ka vähema kvalifikatsiooniga inimestele.
Investeeringuid toetavad nii avalik sektor kui elanike säästud.
Tabel 1 Sisemajanduse koguprodukti prognoos 2021–2025 (protsenti)5
2011-18 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
1. SKP reaalkasv 3,6 4,1 -3,0 9,5 4,0 2,6 2,9 2,8
1a. SKP püsivhindades (mld eurot) 24,4 23,7 25,9 27,0 27,6 28,4 29,2
2. SKP nominaalkasv 7,2 7,4 -3,2 12,4 7,4 4,9 5,0 4,8
2a. SKP jooksevhindades (mld eurot) 27,7 26,8 30,1 32,4 33,9 35,6 37,3
2b. RKP jooksevhindades (mld eurot) 27,2 26,6 29,8 31,9 33,4 35,1 36,7
Kasvuallikad
3. Eratarbimiskulutused (sh MTÜd) 3,7 3,9 -2,7 4,4 3,3 2,4 2,5 2,7
4. Valitsussektori lõpptarbimiskulutused 1,9 3,0 3,0 3,4 -1,0 0,0 0,0 0,0
5. Kapitali kogumahutus põhivarasse 7,8 6,1 19,9 6,8 -2,2 5,9 2,0 2,2
6. Sisenõudlus 4,6 2,8 3,4 7,6 0,8 2,9 2,1 2,2
7. Kaupade ja teenuste eksport 5,8 6,5 -5,0 13,8 6,5 4,0 3,2 2,9
8. Kaupade ja teenuste import 7,1 3,8 0,9 12,5 2,3 4,4 2,3 2,2
Panus SKP kasvu 1)
9. Sisemajanduse nõudlus 4,1 4,2 4,4 5,0 0,8 2,8 1,8 2,0
10. Kaupade ja teenuste bilanss -0,6 2,1 -4,3 1,0 3,1 -0,2 0,8 0,6
Lisandväärtuse kasv
11. Primaarsektor -1,7 32,6 -6,1 3,0 3,5 2,5 2,7 2,6
12. Tööstus 5,0 -2,7 -7,7 4,9 3,3 2,3 2,8 2,7
13. Ehitus 7,5 -1,9 3,6 5,5 7,0 3,0 2,7 2,7
14. Muud teenused 3,1 5,2 -2,0 10,3 4,3 2,6 2,9 2,8
Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet.
Tabel 2. Hindade prognoos 2021–2025 (protsenti)
2011-
2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
18
1. SKP deflaator 3,4 3,2 -0,3 2,6 3,3 2,2 2,1 1,9
2. Eratarbimise deflaator 2,7 2,5 -0,7 3,8 3,7 2,1 1,9 1,9
3. Harmoniseeritud tarbijahinnaindeks 2,6 2,3 -0,6 3,8 3,7 2,1 1,9 1,9
3a. Tarbijahinnaindeks 2,3 2,3 -0,4 3,8 3,7 2,1 1,9 1,9
4. Valitsussektori tarbimiskulutuste
deflaator 4,6 6,2 2,2 3,9 2,5 3,1 3,9 3,7
5. Investeeringute deflaator 2,0 4,2 -2,6 0,5 3,2 2,4 2,0 1,9
6. Ekspordi deflaator 1,5 0,3 -2,1 5,0 3,1 2,0 1,9 1,9
7. Impordi deflaator 1,0 0,6 -3,0 5,2 3,0 2,2 2,1 2,0
5
Panus SKP kasvu näitab, kui suure osa majanduskasvust konkreetne valdkond moodustab. Arvutatakse, korrutades valdkonna
kasvu tema osakaaluga SKPst. Valdkondade panuste summa annab kokku majanduskasvu (väikese erinevuse põhjuseks on
statistiline viga – osa SKPst, mida ei ole olnud võimalik valdkondade vahel ära jagada).
Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet.
8
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet.
Tabel 3. Tööturu prognoos 2021–2025 (15–74-aastased) (protsenti)
2011-18 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
1. Tööhõive (tuh inimest) 671,3 656,6 654,3 663,6 664,3 663,6 662,3
1a. Tööhõive kasv 2,0 1,0 -2,2 -0,3 1,4 0,1 -0,1 -0,2
2. Tööpuuduse määr 7,8 4,4 6,8 6,7 5,8 5,7 5,6 5,6
3. Tööjõu tootlikkuse kasv
(hõivatute arvu järgi) 1,6 3,1 -0,8 9,8 2,5 2,5 3,0 3,0
4. Keskmise palga reaalkasv 4,2 5,1 3,4 3,0 2,9 3,8 3,5 3,5
4a. Keskmine palk (eurot) 1 407 1 448 1 549 1 653 1 752 1 848 1 947
4b. Keskmise palga nominaalkasv 6,5 7,5 2,9 7,0 6,7 6,0 5,5 5,4
Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet.
Tabel 4. Maksebilansi prognoos 2021–2025 (protsent SKPst)
2011-18 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
1. Võlgnevus välismaailma suhtes 2,9 3,2 1,5 2,6 5,1 4,3 4,4 5,1
1a. Jooksevkonto 0,8 2,0 -0,6 0,3 2,9 2,3 2,7 2,9
2. Kaupade ja teenuste bilanss 3,4 4,0 0,3 1,1 4,1 3,7 4,3 4,7
3. Esmase ja teisese tulu bilanss -2,6 -2,0 -0,9 -0,8 -1,2 -1,5 -1,7 -1,8
4. Kapitalikonto 2,1 1,2 2,1 2,4 2,2 2,0 1,7 2,1
Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Pank, Eesti Statistikaamet.
Eelarvenõukogu arvamus majandusprognoosi kohta
Vastavalt riigieelarve seaduse §-le 18 avaldas Eelarvenõukogu 23. septembril arvamuse
Rahandusministeeriumi 2021. aasta suvise majandusprognoosi kohta6. Rahandusministeerium
tõlgendab Eelarvenõukoguga konsulteerimise tulemusena eelarvenõukogu arvamust selliselt,
et Eelarvenõukogu on Rahandusministeeriumi suvise prognoosi heaks kiitnud Rahandus-
ministeeriumi teatud mööndustega ning et riskid ja ohukohad on esitatud eelarvenõukogu
arvamuses.
Eelarvenõukogu soovitab 2022. aasta riigieelarve koostamisel lähtuda mitte põhiprognoosist,
vaid arvestada ka prognoosi negatiivse riskistsenaariumiga, kus nähakse ette majanduskasvu
selget pidurdumist järgmisel aastal. Kasvu pidurdumise võimaluse kõrval viitab
Eelarvenõukogu teisalt ka riskile, et lähiajal võib majanduses näha ülekuumenemise märke.
Samuti on Eelarvenõukogu käsitlenud oma arvamuses kasvupotentsiaali, majandustsükli ja
SKP lõhe hindamise keerukust. Viimastest sõltub hinnang valitsuse struktuursele
eelarvepositsioonile. Eelarvenõukogu arvamuses välja toodud struktuurse eelarvepuudujäägi
arvutused on ettevaates siiski väga sarnased Rahandusministeeriumi arvutustega ning aastatel
2021 ja 2022 isegi veidi positiivsemad, viidates negatiivsemale toodangulõhe hinnangule ehk
majanduse kehvemale tsüklilisele seisule.
Riskide esiletoomise kõrval kinnitab Eelarvenõukogu, et Rahandusministeeriumi suvine
majandusprognoos ei eristu oluliselt teistest institutsioonidest, kellel oli prognoosi koostades
võimalik arvestada ka 2021. aasta teise kvartali oodatust kiirema kasvuga. Samuti kinnitab
Eelarvenõukogu, et prognoos on koostatud metoodilises mõttes tasakaalustatult ja tõdeb, et
koroonaviiruse leviku visa taandumist arvestades on usaldusväärse majandusprognoosi
koostamine endiselt keeruline ja prognoosivead võivad kujuneda tavapärasest suuremaks.
Rahandusministeerium nõustub hinnanguga, et koroonakriisi kontekstis on majandusprognoosi
koostamine tavapärasest keerulisem. Rahandusministeerium on nõus, et prognoosi eelduste
suhtes on palju määramatust. Prognoosi eelduste suhtes on Rahandusministeeriumi hinnangul
6 https://eelarvenoukogu.ee/uudised/riigieelarve-koostamisel-tuleks-lahtuda-aeglasemast-majanduskasvust
9
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
riske nii üles- kui allapoole. Majanduskasvu võib kiirendada täiendav nõudlus kriisi ajal
kogunenud säästude ning pensioni II samba säästude väljamaksete eeldatust suuremal määral
tarbimisse suunamine. Majanduskasvu võivad aeglustada globaalsete tarneprobleemide ning
tootmisvõimsuste kõrge rakendatusega seotud riskid. Rahandusministeerium on seisukohal, et
üles- ja allapoole riskid on tasakaalus ning jagab Eelarvenõukogu järeldust, et
Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos ei eristu oluliselt teiste institutsioonide
värsketest majandusprognoosidest. Seetõttu ei pea Rahandusministeerium otstarbekaks
riskistsenaariumist lähtumist.
Märgime ühtlasi, et riskistsenaariumiga arvestamise mõju valitsussektori eelarve struktuursele
tasakaalule oleks võrdlemisi väike, kuna väiksemat maksulaekumist tasakaalustab kehvem
tsükliline seis. Nii 2022. kui ka 2023. aastal parandaks riskistsenaariumist lähtumine
struktuurset eelarvedefitsiiti 0,1% võrra SKP-st võrreldes baasstsenaariumiga.
10
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
1.2 VALITSUSSEKTORI EELARVEPOSITSIOON
Valitsussektori eelarvepositsioon moodustub kõikide valitsussektori tasandi institutsioonide
eelarvetest. See on oluliseks riigi fiskaalolukorda kirjeldavaks indikaatoriks, mida seiratakse
muuhulgas Euroopa Komisjoni poolt.
2020. aastal langes valitsussektori eelarvepositsioon Covid-19 pandeemia tõttu sügavasse
puudujääki, mis moodustas Statistikaameti uuendatud andmete kohaselt 1,35 mld eurot ehk
5,0% SKP-st. Puudujäägis olid keskvalitsus ja sotsiaalkindlustusfondid (vastavalt 3,9% ja 1,2%
SKP-st), mida veidi tasakaalustas kohalike omavalitsuste ülejääk (0,04% SKP-st).
Keskvalitsuse puudujääk tulenes riigieelarvest, mida ühelt poolt mõjutas maksutulu langus ning
teisalt lisaeelarvega kavandatud kriisileevendusmeetmetega kaasnenud kulude kasv.
Sotsiaalkindlustusfondide eelarvedefitsiit tulenes samuti kriisi tõttu hüppeliselt suurenenud
kulutasemest. Ka kohalike omavalitsuste rahaline olukord sai kriisi tõttu kannatada tulumaksu
laekumise vähenemise tõttu, kuid riigi toetusmeetmete ja ettevaatlikuma kulukäitumise toel
lõpetati aasta siiski 9 miljoni euro suuruse eelarve ülejäägiga.
2020. aastal oli Eurostati esialgsetel andmetel kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide
eelarvepositsioon puudujäägis, sh suurima puudujäägiga oli Rumeenia (11% SKP-st) ja
väikseima puudujäägiga oli Taani (1,1% SKP-st). Eesti valitsussektori eelarvepositsioon oli
Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 1,9% võrra SKP-st parem. Võrreldes 2019. aastaga on
koroonakriisi tõttu halvenenud kõikide liikmesriikide eelarvepositsioon 3,7% (Rootsi) kuni
10,8% (Kreeka). Keskmiselt halvenes positsioon 6,4% ning Eestis 5,2% SKP-st. Euroopa
Komisjoni viimase prognoosi (2021 mai) kohaselt ulatub Euroopa Liidu keskmine
eelarvepuudujääk sellel aastal 7,5%ni SKP-st ning järgmisel aastal 3,7%ni SKP-st.
Joonis 1. Valitsussektori eelarvepositsioon Euroopa Liidus aastal 2020, % SKPst
Allikas: Eurostat, Rahandusministeerium
2022. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt on valitsussektori nominaalne eelarve positsioon
puudujäägis 2,2% SKPst.
Tabel 5. Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon 2022. aastal
2022
Valitsussektor (mln eurot) -6987
Keskvalitsus -781
7
Seletuskirja lisas 1 toodud meetmete mõju eelarvepositsioonile on meetmete kogusummast ca 200 mln euro võrra väiksem.
Suveprognoosi kohaselt jääb selle summa võrra riigieelarve ja lisaeelarvega Vabariigi Valitsuse reservis ette nähtud vahendeid
2021. aastal kasutamata ning need kanduvad järgmisse aastasse. Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt neid jääke 2022. aastasse
üle ei kanta ning nende arvel tehakse eelarvepositsiooni halvendamata lisas 1 sisalduvaid ühekordseid rahastusotsuseid.
11
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
2022
Sotsiaalkindlustusfondid 123
Kohalikud omavalitsused -40
Valitsussektor (% SKP-st) -2,2%
Keskvalitsus -2,4%
Sotsiaalkindlustusfondid 0,4%
Kohalikud omavalitsused -0,1%
Allikas: Rahandusministeerium.
Eelarvepositsiooni arvestamisel lähtutakse tekkepõhist lähenemist. Tulude tekkepõhise
arvestuse korral kajastatakse maksutulusid juba vastava maksukohustuse tekkimisel (näiteks
palga väljamaksmise hetkel), mitte maksutulu laekumisel. Välistoetuste puhul lähtutakse
põhimõttest, et need ei mõjuta eelarvepositsiooni, mistõttu laekumise korral ei arvestata saadud
tulu kohe, vaid alles siis, kui tehakse välistoetusega seotud kulu (nt investeering). Alates 2017.
aastast kajastatakse ka riigieelarve tulud ja kulud tekkepõhiselt.
Keskvalitsus
Valitsussektorist ligikaudu 3/4 moodustava keskvalitsuse suurimaks osaks on riigieelarvelised
asutused, kuid keskvalitsuse hulka kuuluvad ka riigi asutatud sihtasutused (suurima mõjuga on
haiglad ja Keskkonnainvesteeringute Keskus), äriühingud (sh Riigi Kinnisvara AS ja Elron) ja
avalik-õiguslikud institutsioonid (nt ülikoolid, Eesti Rahvusringhääling). Riigieelarve
positsioon on enim seotud majandustsükliga, seda lähtuvalt finantseerimisest – suure osa
riigieelarve tuludest moodustavad majandusarengu suhtes tundlikud maksud. Setõttu on
majandustsükli langusfaasis suurem osa eelarvepuudujäägist tulnud just riigieelarvest.
Riigieelarve positsiooni mõjutab oluliselt ka riiklik pensionikindlustus. 2022. aastal ületavad
riikliku pensionikindlustuse kulud (kokku 2,22 miljardit eurot) umbes 107 mln euro võrra
sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osast saadavaid tulusid. Kuna kõiki pensionikulusid
ei kaeta sotsiaalmaksust, on puudujääv osa umbes 6 mln eurot.
Riigieelarve tulude ja kulude prognoos tugineb Rahandusministeeriumi 2021. aasta suvisele
majandusprognoosile ning riigi eelarvestrateegia ja 2022. aasta riigieelarve menetlemisel
langetatud otsustele.
Muu keskvalitsuse eelarvepositsioon moodustub sihtasutuste, äriühingute ja avalik-õiguslike
institutsioonide positsioonide koondsummast. Üks peamisi eelarvepositsiooni mõjutavaid
tegureid on suuremahulised investeeringud, mis ületavad jooksva aasta tulusid. Sõltumata
sellest, kas neid finantseeritakse eelmistel aastatel kogunenud reservidest või laenu abil, on
mõju eelarvepositsioonile negatiivne. Muu keskvalitsuse asutuste puudujääk ulatub 2022. aastal
0,1%ni SKP-st ning hakkab järgenvatel aastatel paranema jõudes 2024. ja 2025. aastal 0,2%se
ülejäägini.
Sotsiaalkindlustusfondid
Sotsiaalkindlustusfondide sektorisse kuuluvad ravikindlustust pakkuv Eesti Haigekassa ja
töötuskindlustust pakkuv Eesti Töötukassa. Riiklik pensionikindlustuse süsteem kuulub Eestis
keskvalitsuse hulka.
Haigekassa finantsseis on tugevasti mõjutatud koroonakriisist. Eelmise aasta sügisel otsustas
riik eraldada Haigekassale selle osa sotsiaalmaksu laekumise langusest tekkinud puudujäägist,
mida Haigekassa oma reservireeglite järgi aastatel 2021-2024 katta ei saa. Kuna eraldatud
summad tuginesid möödunud aasta Rahandusministeeriumi suveprognoosil ning avaldatud
viimane prognoos on sotsiaalmaksulaekumise osas optimistlikum, ootame Haigekassale
käesoleval aastal arvestatavat ülejääki, 86 mln eurot. 2022. aastal on oodata väikest ülejäägi
suurenemist, 102 miljoni euroni. Ka järgnevad aastad on tänu riigieelarve eraldisele arvestava
12
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
ülejäägiga, suurusjärgus 0,3-0,4% SKP-st, kuigi see ülejääk kahaneb tänu uuele
tervishoiutöötajate kollektiivleppele, mille mõju kuludele on arvestatud. 2025. aastaks on
oodata 24 miljoni euro suurust puudujääki, kuna riigieelarvelist eraldist ei ole selleks aastaks
otsustatud. Hinnangus on kasutatud Haigekassa 4 aasta finantsplaani, käesolevat riigieelarvet,
Sotsiaalkindlustusameti riigieelarvelise eraldise prognoosi ning Rahandusministeeriumi
sotsiaalmaksu laekumise prognoosi.
Töötukassa finantsseis on sarnaselt Haigekaasaga koroonakriisist tugevalt mõjutatud.
Täiendavad töötasutoetused ja -hüvitised aasta esimeses pooles ning tavapärasest suuremad
töötuskindlustuse ja tööturuteenuste kulud annavad aluse oodata käesoleval aastal olulist
puudujääki ning reservide vähenemist 40 miljoni euro võrra. Kuna kevadise koroonalaine
majandusmõju jäi oodatust väiksemaks, on tulevikuväljavaade oluliselt paranenud. Järgnevatel
aastatel on oodata ülejääki, 2022. aastal 21 miljonit eurot ja järgnevatel aastatel veidi alla 10
miljoni euro aastas. Peamine põhjus, miks majanduse normaliseerumisega ei taastu varasem
suurem ülejääk, on eurorahade lõppemine teatud teenuste rahastamiseks, kuid mille
rahastamine jätkub töötuskindlustuse vahenditest nende teenuste jätkumisel. Töötukassa
reservide maht oli aasta alguses 515 miljonit eurot. Aastaks 2025 on reservide maht sarnases
suurusjärgus, 513 miljonit eurot. Hinnangus on kasutatud Töötukassa kulude prognoosi 2022-
2025 aasta töötuskindlustusmakse määrade prognoosist ning Rahandusministeeriumi
töötuskindlustusmakse laekumise prognoosi.
Kohaliku omavalitsuse üksused
Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarved on iseseisvad, st nad otsustavad ise eelarvete
koostamise üle. Nende peamisteks tuludeks on tulumaks ja toetused riigieelarvest. Laekumine
tulumaksust moodustab üle poole kogu laekumistest.
Joonis 2. Kohaliku omavalitsuse üksuste sissetulekute jaotus 2020. aastal
Kohaliku omavalitsuste üksuste sektor on olnud perioodi 2014–2020 peale kokku ülejäägis.
2020. aastal tehtud kärped jooksvates kuludes, algselt eeldatust oluliselt kõrgem tulude
laekumine ning riigi lisatoetused võimaldasid kohalikel omavalitsustel 2020. aastal oma head
finantsseisu veelgi parandada. 2021. aastal toimuvad kohalike omavalitsuste valimised.
Tavapäraselt on see kaasa toonud kulude tuludest kiirema kasvu ning defitsiidi suurenemise.
13
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Käesoleval aastal aitab kohalike omavalitsuste potentsiaalset kõrgemat defitsiiti vähendada
neile 2021. aastal riigi lisaeelarvest erakorraliselt antav 46 mln eurot. Lisaks on neil eelmisest
aastast kasutamata umbes 60 mln eurot eriolukorra ajal makstud investeeringutoetustest. Kuna
üldine majanduslik ebakindlus süvendab konservatiivseid hoiakud, siis hoolimata valimistest
eeldame, et kohalikud omavalitsused lõpetavad 2021. aasta tasakaalu lähedase tulemusega.
Defitsiidi suurenemist ca 0,1%-0,2% SKP-st eeldame järgmistest aastatest seoses
investeerimisaktiivsuse jätkuva kasvuga.
Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete ja eelarve täitmise andmetega on jooksvalt võimalik
tutvuda Rahandusministeeriumi kodulehel või aadressil http://riigiraha.fin.ee.
Tabel 6. Kohaliku omavalitsuse üksuste koondnäitajad, mln eurot
2 020 2 021 2 022
Sissetulekud 2350 2479 2507
sh tulumaks 1262 1345 1466
sh tasandusfond 107 107 107
sh toetusfond 513 479 457
Väljaminekud, v.a laenumaksed 2366 2545 2546
Eelarve tulem -15 -66 -39
Võlakohustused 983 924 955
Likviidsed varad 395 270 261
KOV sektori tasakaal 9 -1 -40
Riigieelarvest edasikantavate maksutulude ja muude tulude (tulumaks, maamaks,
keskkonnatasud ja liiklustrahvid) ning tasandus- ja toetusfondi ühtne eesmärk on tagada
kohaliku omavalitsuse üksustele piisavad vahendid kohaliku elu küsimuste üle iseseisvalt
seaduste alusel otsustamiseks.
Tasandusfond on mõeldud nende eelarveliste võimaluste ühtlustamiseks. See jaotatakse
riigieelarve seaduses toodud valemi alusel.
Toetusfondi vahendid on ette nähtud üldhariduse andmiseks (õpetajate ja koolijuhtide tööjõu-
kulud, õppevahendid, koolilõuna jne), toimetulekutoetuse maksmise kulude hüvitamiseks,
kohalike teedehoiu toetuseks, üleantud endiste riigiteede hoolduseks, rahvastikutoimingute
kulude hüvitamiseks, raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetuseks, asendus- ja
järelhooldusteenusteks, matusetoetuseks, huvihariduse ja huvitegevuse toetuseks ning
koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuseks. Toetusfondi vahendite jaotuse
kehtestab Vabariigi Valitsus.
1.2.1 VALITSUSSEKTORI EELARVE TSÜKLILINE JA
STRUKTUURNE POSITSIOON
Struktuurne eelarvepositsioon on 2022. aastal puudujäägis, mida planeeriti ka RES-s. Kui
eelmisel ja käesoleval aastal aitas fiskaalstiimul kriisi negatiivset majanduslikku mõju
vähendada, siis majandustsükli hinnangust lähtudes on fiskaalstiimuli vähenemine 2022. aastal
õigustatud.
Majanduse maksimaalselt soovitava kogutoodangu taseme ehk potentsiaalse SKP8 hindamiseks
kasutab Rahandusministeerium tootmisfunktsiooni meetodit9. Rahandusministeeriumi
8 Potentsiaalne SKP – maksimaalse kogutoodangu (SKP) tase olemasolevaid tootmissisendeid kasutades (tööjõud, kapital,
tootlikkus/oskused), mille korral ei tekitata ülemääraseid hinnatõususurveid. Potentsiaalne majanduskasv – potentsiaalse SKP
muutumine ajas. Sõltub tootmissisendites toimuvatest muutustest.
9
SKP lõhe ja tsükliliselt tasandatud eelarvepositsiooni hindamise põhimõtetest võib lugeda Eesti 2004. aasta maikuu
Konvergentsiprogrammi lisas 3. Metoodikast täpsemalt: European Commision, 2014. The Production Function Methodology
for Calculating Potential Growth Rates & Output Gaps, Economic Papers 535, November 2014.
14
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
hinnangu kohaselt on Eesti majanduse kasvupotentsiaal praegu veidi üle 3% ning langeb 2025.
aastaks 2,8%ni. Majanduse kasvuvõimekust piirab kõige rohkem tööjõu panuse vähenemine.
Samas aeglustub oluliselt ka tootlikkuse kasvuvõimekus, mis kriisieelsetel aastatel panustas
oluliselt potentsiaalse majanduskasvu kiirenemisse.
Enne kriisi algust 2019. aastal oli toodangulõhe10 positiivne ning majandus veidi (1,5%) üle
oma potentsiaalse taseme. Koroonapandeemia tõttu SKP tase langes ja kriisi põhi jäi 2020.
aastasse, mis negatiivse toodangulõhe kaudu mõõdetuna ulatus 5%ni SKP-st. Üldise avatuse ja
riikide toetusmeetmete tõttu on majandus kiiresti taastunud ning jõuab 2021. aasta lõpuks tagasi
potentsiaalsele tasemele ja 2022. aastal isegi ületab veidi potentsiaalset taset ehk 0,6% SKP-st
võrra. Stiimulmeetmete mõju järgnevatel aastatel väheneb ning Eesti majandus pöördub tagasi
tasakaalulisele arengule.
Eelarvepoliitika üks eesmärke on tasakaalustada majandustsüklit. Majanduskriisis (SKP lõhe
on negatiivne või SKP tase langeb) peaks riik lõdvendama eelarvepoliitikat ja vastupidi,
majanduse tõusulainel (SKP lõhe on positiivne), peaks riik kulukasvu tagasi hoidma ja
eelarvepositsiooni parandama. Eelarvepoliitika kogumõju hindamisel on vaja silmas pidada nii
eelarvepositsiooni taseme sobivust majandustsükliga ehk SKP lõhega kui ka eelarvega antavat
täiendavat impulssi ja selle vastavust majandustsükli muutusele.
Hindamaks eelarve impulssi majandusele lähtutakse eelarvepositsiooni muutusest11. Lisaks
tuleb arvestada ka välisvahendite muutusega, sest need on eelarvepositsiooni osas neutraalsed
– tulud on alati võrdsed kuludega – seega näiteks vahendite kasutamise kasv ei peegeldu
eelarvepositsiooni muutuses. Samas majanduskriisi ajal võimaldavad välistoetused täiendavalt
majandustegevust stimuleerida, mis on olemuselt vastutsükliline poliitikameede.
Arvestades välisvahendite muutusega on Eesti eelarvepoliitika protsükliline 2021. aastal ja
vastutsükliline aastatel 2022-2023 (vt tabel 7). Käesoleval aastal jätkab riik eelarvest
majanduse toetamist ja oma panuse annab ka välisvahendite suurenemine. Majandus aga
taastub juba hoogsalt, SKP lõhe on positiivne. 2022. aastal eelarvepoliitika karmistub ehk
fiskaalstiimul väheneb, mis on kooskõlas positiivse SKP lõhe suurenemisega. 2023. aastal on
eelarvega antav lisaimpulss taas vastutsükliline, kuna toodangulõhe väheneb
tasakaalulähedasele tasemele.
Tabel 7. Tsükliliselt ja struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon aastatel 2021–2023 , % SKPst
2021 2022 2023
1. SKP reaalkasv (%) 9,5 4,0 2,6
2. Valitsussektori eelarvepositsioon -3,3 -2,2 -2,1
3. Intressimaksed 0,0 0,0 0,0
4. Potentsiaalse SKP reaalkasv (%) 3,8 3,4 3,1
5. SKP lõhe (output gap) 0,2 0,6 0,1
6. Tsükliline eelarve komponent 0,1 0,3 0,0
7. Tsükliliselt tasandatud eelarvepositsioon (7)=(2)-(6) -3,4 -2,5 -2,1
8. Tsükliliselt tasandatud primaarne positsioon (8)=(7)+(3) -3,4 -2,4 -2,1
9. Tsükliliselt tasandatud primaarse positsiooni muutus -0,8 1,0 0,3
10. Välisvahendite muutus 1,3 0,3 0,6
11. Fiskaalstiimul (11)=(10)-(9) 2,1 -0,6 0,3
12. SKP lõhe muutus 5,2 0,4 -0,5
13. Eelarvepoliitika positsioon Protsükl. Vastutsükl. Vastutsükl.
10
SKP lõhe ehk toodangulõhe – (ingl.k output gap) erinevus tegeliku SKP taseme ja potentsiaalse SKP taseme vahel.
11 Eelarvepositsiooni muutuse all vaadatakse tsükliliselt tasandatud primaarse positsiooni muutust. Tsükliliselt tasandamine
tähendab, et nominaalsest positsioonist eemaldatakse majandustsükli mõju ehk eelarve nominaalset positsiooni korrigeeritakse
SKP lõhe ja elastsuse korrutisega. Tsüklilise eelarve komponendi leidmiseks kasutatav poolelastsus on Euroopa Komisjoni
poolt 2018. aastal uuendatud kaalude järgi Eesti puhul 0,486 varasema 0,44 asemel (vt ka
https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/economy-finan ce/ip095_part_ii.pdf ). Primaarne tähendab, et
nominaalset positsiooni vaadatakse enne intressikulude maha arvestamist.
15
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
2021 2022 2023
14. Ühekordsed meetmed 1,0 0,2 0,0
15. Struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon (15)=(7)-(14) -4,4 -2,6 -2,1
Allikad: Eesti Statistikaamet, Rahandusministeerium.
Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon leitakse nii, et eemaldatakse nominaalsest
positsioonist lisaks majandustsükli mõjule ka ühekordsed ja ajutised tegurid, mis võivad
eelarvepositsiooni moonutada. Ühekordseteks ning ajutisteks meetmeteks loetakse neid
eelarvele olulist mõju avaldavaid meetmeid, millel on eelarvepositsioonile ainult ajutine ning
mittekorduv oluline mõju suurusjärgus vähemalt 0,1% SKP-st. Ühekordsete meetmete mõju
eemaldamisel saadakse tulemuseks tegelik eelarveseis ilma ajutiste ilustusteta. Ehkki
määratletud on üldised printsiibid, millest lähtuvalt liigitatakse meetme mõju ühekordseks (vt
täpsemalt Report on Public Finances in EMU, 2015, lk 52-65), otsustatakse iga konkreetse
juhtumi arvesse võtmine eraldi.
Aastatel 2021–2023 on ühekordseks meetmeks pensionisüsteemi II samba muudatus, millest
Euroopa Komisjoni metoodika kohaselt loetakse ühekordseks meetmeks II sambast esimesel
kahel aastal lahkujatelt laekuv tulumaks, mis suurendab eelarvetulusid ajutiselt.
Tabel 8. Ühekordsed meetmed ja nende mõju 2021–2023, mln eurot
Meede 2021 2022 2023
Pensionisüsteemi teise samba muudatus 289 54
Kokku, mln eur 289 54 0
Kokku, % SKPst 1,0% 0,2% 0,0%
Allikas: Rahandusministeerium.
1.2.2 RAHAVOOG JA NETOPOSITSIOON
2022. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt on riigieelarve positsioon pandeemia mõju ning
järkjärgulise taastumise tõttu nii sellel kui ka tuleval aastal nominaalses puudujäägis. Samuti
on rahavoog kokku käesoleval ja järgmisel aastal negatiivne, sealjuures võetakse lisaks
riigieelarve positsioonile arvesse ka teisi tegureid. Põhiliselt tuleneb negatiivne rahavoog läbi
kolme teguri: riigieelarve defitsiidi, riigikassa poolt tagasimakstava laenu suuruse ning muude
kohanduste. Näiteks mõjutavad rahavoogu veel välisvahendite kohandus, millega on sellel ja
järgmisel aastal Euroopa Liidu struktuurifondide mõju rahavoole samuti negatiivne – toetusi
makstakse välja suuremas mahus kui Euroopa Liidust raha laekub ning vahe kaetakse
likviidsusreservist ja kaasatakse lisavahendeid. Samuti mõjutab 2022. aastal negatiivselt
rahavoogu suuremahulisem finantseerimistehingute rahastamine. Riigieelarve negatiivset
rahavoogu 2022-2025 rahastatakse lühi- ja pikaajaliste võlakirjaemissioonide ning uute laenude
abil.
Valitsussektori netopositsioon ehk reservide ja võla suhe halveneb kriisi mõjude tõttu oluliselt.
Kui 2020. aasta lõpus moodustasid valitsussektori likviidsed reservid 12,3% SKP-st ning võlg
oli samal ajal 18,4% SKP-st, moodustas valitsussektori netovõlg 6,1% SKP-st. Netovarade/võla
maht on otseselt seotud valitsussektori rahavooga – vastav tõus/langus viitab positiivsele
rahavoole ning langus/tõus negatiivsele rahavoole – ega sõltu otsustest, kas konkreetne
rahavajadus rahastatakse reservide või uute laenude abil. Prognoosi kohaselt suureneb järgmise
aasta jooksul võlakoormus, kuid reservide maht on stabiilne, mistõttu suureneb netovõlg 2022.
aasta lõpuks 11,6%ni SKP-st (vt Tõrge! Järjehoidja lubamatu eneseviide.).
16
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Joonis 3. Valitsussektori likviidsed varad, võlakoormus ja netopositsioon, % SKPst
Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet
Valitsussektori võlakoormuse areng
Eesti valitsussektori võlg suurenes 2020. aastal pandeemia tagajärjel rekordilise kiirusega,
kasvades aastaga 9,9% võrra SKP-st, mis on 2,6 miljardit eurot. Nii riigi kui ka kohalike
omavalitsuste võlakoormus eelmisel aastal kasvas. Põhiline osa võla kasvust tuli riigikassa
poolt möödunud aastal võetud täiendavatest võlakohustustest, sh laenud ja võlakirjade
emissioonid. Pandeemia järellainete ja kriisist taastumise tingimustes on lisavahendite
kaasamine ja võla suurenemine vältimatu. Tänavu valitsussektori võla nominaalne tase küll
suureneb, kuid võlakoormus väheneb 17,7%le SKP-st. See on tingitud kiiremast nominaalsest
majanduskasvust võrreldes võla suurenemisega. 2022. aastal kasvab võlg majanduskasvust
kiiremas tempos ja küündib 19,7% tasemele SKP-st.
Keskvalitsuse panus valitsussektori võlakoormusesse ulatus 2020. aastal 15%ni SKP-st, ilma
EFSF-i mõjuta 13,5%ni SKP-st. Käesoleva aasta teises pooles on riigil kavas kasutatada
laenuraha vaid vähesel määral. Sellel aastal on riigikassa kaasanud lisavahendeid kokku 780
miljoni ulatuses, millele eelarveprognoosi kohaselt tuleb täiendavalt kaasata vahendeid 50
miljoni ulatuses (CEB12 valmisolekulaenu kasutamata vahendid). Negatiivse rahavoo mõjul
suureneb keskvalitsuse panus valitsussektori võlga 2022. aasta lõpuks 16,8%ni SKP-st.
Kohalike omavalitsuste võlakoormus tõusis aastaga 0,6% võrra ja ulatus 2020. aasta lõpus
3,3%ni SKP-st. Tänavu nominaalne võlatase veidi tõuseb ja samuti on 2022. aastal seoses
negatiivse rahavooga ette näha nominaalse võlataseme suurenemist. Protsendina SKP-st
väheneb kohalike omavalitsuste võlg 2022. aasta lõpuks 2,8%le. Sotsiaalkindlustusfondid ehk
Töötukassa ja Haigekassa Eesti võlakoormusesse ei panusta.
12 The Council of Europe Development Bank (CEB) ehk Euroopa Nõukogu Arengupank
17
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 9. Valitsussektori võlakoormus 2019–2022 13
2019 2020 2021 2022
Võlg kokku (mln eur) 2 373 4 950 5 327 6 363
sh keskvalitsus 1 620 4 073 4 449 5 453
EFSFi mõju 452 452 452 452
keskvalitsus ilma EFSF-ta 1 168 3 621 3 997 5 001
sh kohalikud omavalitsused 754 877 878 910
Võlg kokku (% SKPst) 8,6 18,4 17,7 19,7
sh keskvalitsus 5,8 15,2 14,8 16,8
EFSFi mõju 1,6 1,7 1,5 1,4
keskvalitsus ilma EFSF-ta 4,2 13,5 13,3 15,5
sh kohalikud omavalitsused 2,7 3,3 2,9 2,8
Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet.
Joonis 4. Võlakoormuse areng
A. Valitsussektori võlakoormus (% SKPst) B. Keskvalitsuse14 võla tagasimaksed (mln, eurot)
Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet.’
Eesti eelarvepoliitika põhieesmärk on iseseisvusaastate jooksul olnud hoida valitsussektori
eelarvepositsioon keskpikal perioodil tasakaalus ning võimalusel ülejäägiga, mis on omakorda
väljendunud madalas võlakoormuse tasemes. Mullu alguse saanud pandeemia avaldas
võlakoormuse kasvule (+9,9%) rekordilist mõju. Euroopa Liidu riikide keskmine võlatase on
viimase kümne aasta jooksul olnud keskmiselt umbes 84% SKP-st ning ulatub 2020. aasta
lõpus 90,7%ni SKP-st. Eesti võlakoormus on samal ajal olnud keskmiselt 10% juures, jõudes
2020. aasta lõpuks 18,4%ni SKP-st. Madala võlakoormuse poolest paistavad Euroopa Liidus
silma veel Luksemburg (2020. aastal 24,9% SKP-st) ja Bulgaaria (25,0% SKP-st), kõrgeim on
võlakoormus Kreekas (205,6% SKP-st).
13 Prognoos
14 Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta.
18
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Joonis 5. Võlakoormus Euroopa Liidus aastal 2020, % SKPst
Allikas: Eurostat, Rahandusministeerium
Valitsussektori likviidsete finantsvarade areng
Valitsussektori likviidsete finantsvarade15 (edaspidi ka reservid) maht oli 2020. aasta lõpus
4,2% võrra SKP-st kõrgem peamiselt seetõttu, et riigi likviidsusreservi vahendid suurenesid
aastaga 800 miljoni euro võrra, mida seoses väiksemate tagasilöökidega majanduses kasutada
ei tulnud. Võrreldes 2019. aastaga suurenesid küll keskvalitsuse reservid, kuid kriisi tõttu
vähenesid sotsiaalkindlustusfondide (Töötukassa) reservid, kes on suure osa reservist ära
kulutanud. Prognoosi kohaselt vähenevad käesoleval aastal keskvalitsuse reservid, kuid riigi
toel suurenevad sotsiaalkindlustusfondide (Haigekassa) reservid. Väiksest puudujäägist
tulenevalt vähenevad kohalike omavalitsuste reservid tänavu minimaalselt.
2020. aasta lõpus ulatusid keskvalitsuse reservid16 2,0 mld euroni ehk 7,4%-ni SKPst.
Arvestuse kohaselt koosnevad keskvalitsuse reservid nii riigikassa hallatavatest reservidest (sh
stabiliseerimisreserv ja likviidsusreserv ilma sotsiaalkindlustusfondideta) kui ka muude
asutuste likviidsetest vahenditest. Stabiliseerimisreserv on finantsreserv kriisiolukordadeks,
mida kasutatakse näiteks finantskriisides, eriolukordades ja üldmajanduslike riskide
vähendamiseks. Praeguses soodsas laenuturu tingimuses ei ole stabiliseerimisreservi veel
otsustatud kasutusele võtta, kuna seda käsitletakse viimase tagavarana ehk kui turult ei ole
võimalik enam laenuvahendeid kaasata. Viimati võeti reservist kasutusele 224 miljonit eurot
2009. aastal maailma majanduskriisist tulenevate üldmajanduslike riskide vähendamiseks.
23.09.2021 seisuga oli reservi maht 431,2 mln eurot. Reservi paigutatakse peamiselt eurotsooni
valitsusvõlakirjadesse. Stabiliseerimisreservi tulusus 2020. aastal oli -0,33%.
Likviidsusreservi kasutatakse riigi igapäevase rahavoo juhtimiseks ja selle maht muutub samuti
igapäevaselt. Likviidsusreserv hõlmab arvestuslikult riigi, Haigekassa, Töötukassa, mõningate
sihtasutuste ja teiste isikute (nt Pensionikeskus) raha. Seega hõlmab likviidsusreserv
arvestuslikult enamat kui ainult keskvalitsuse likviidseid vahendeid. Seisuga 23.09.2021 oli
riigi likviidsusreservis 2 045 mln eurot. Käesoleval aastal vähendab likviidsusreservi taset
rahavooline puudujääk, mille katmiseks kaasatakse prognoosi kohaselt täiendavaid vahendeid
kokku 830 mln ulatuses. Reservi paigutused on tehtud krediidiasutuste võlakirjadesse ja
hoiustesse. Likviidsusreservi 2020. aasta tulusus oli -0,25%. Reservi investeeringute tulusus
sõltub rahaturu intressimääradest, mille prognoos on endiselt negatiivne tulenevalt Euroopa
15 Likviidsed finantsvarad kajastatakse raamatupidamisliku metoodika alusel ning lähtutakse riigi majandusaasta aruandest.
Likviidsete varade definitsioon raamatupidamisstandardites hõlmab ainult sellised varasid, mis on väga lühikese tähtajaga
realiseeritavad, et neid saaks kasutada maksevahendina (sh sularaha ja hoiused, võlaväärtpaberid, lühiajalises
kauplemisportfellis olevad noteeritud aktsiad ning investeerimisfondide osakud).
16
Keskvalitsuse likviidsed finantsvarad kajastatakse raamatupidamisliku metoodika alusel ning lähtutakse riigi majandusaasta
aruandest. Sotsiaalkindlustusfondide raha, mida hoitakse riigikassas, elimineeritakse valitsussektori siseselt ning seega ei
kajastu see keskvalitsuse likviidsetes varades.
19
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Keskpanga rahapoliitikast. Prognoosi kohaselt jäävad intressimäärad madalale tasemele ka
2022. aastal ning reservi oodatav tulusus on -0,4%. Järgmisel aastal vähendab likviidsusreservi
taset rahavooline puudujääk, mille täitmiseks kaasatakse prognoosi kohaselt täiendavaid
vahendeid 1,45 mld ulatuses.
Keskvalitsuse tasemel hoitakse vajalikku likviidsuspuhvrit rahavoogude teenindamiseks.
Seetõttu püsib aastatel 2021-2022 reservide maht stabiilne, kuid väheneb osakaaluna SKP-st.
Töötukassa ja Haigekassa likviidsed varad ulatusid 2020. aasta lõpus 802 mln euroni.
2022. aasta lõpuks vähenevad sotsiaalkindlustusfondide reservid prognoosi kohaselt 970 mln
euroni, jõudes osakaaluna SKP-st 3% tasemele. Töötukassa kontekstis on reservide maht
oluline seoses keskmise palga kasvuga ning sellest tulenevate potentsiaalsete väljamaksete
suurenemisega võimaliku pikaajalise majanduskriisi tingimustes. Prognoosi kohaselt küündib
Haigekassa reservide maht järgmise aasta lõpuks 1,2%ni SKP-st. Kohalike omavalitsuste puhul
nähakse ette reservide vähenemist 2022. aasta lõpuks 1,5%-le SKP-st.
Tabel 10. Valitsussektori reservid 2019–2022 17
2019 2020 2021 2022
Finantsvarad kokku (mln eur) 2 239 3 302 2 509 2 594
sh keskvalitsus 865 1 996 1 158 1 128
kohalikud omavalitsused 312 504 503 495
sotsiaalkindlustusfondid 1 062 802 848 970
Finantsvarad kokku (% SKPst) 8,1 12,3 8,3 8,0
sh keskvalitsus 3,1 7,4 3,8 3,5
kohalikud omavalitsused 1,1 1,9 1,7 1,5
sotsiaalkindlustusfondid 3,8 3,0 2,8 3,0
Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet
17 Prognoos
20
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
2 OSA. 2022. AASTA RIIGIEELARVE VAHENDITE
KONSOLIDEERITUD EELARVE
Tabel 11. Riigieelarve tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
TULUD 10 772 173 11 257 409 13 130 809 1 873 400 17%
KULUD 11 645 485 13 287 232 13 638 494 351 262 3%
INVESTEERINGUD 442 166 476 410 715 975 239 565 50%
FINANTSEERIMISTEHINGUD 1 185 216 17 522 647 348 629 826 3594%
Riigieelarve tulude kogumaht on 2022. aastal 13,13 mld eurot. Võrreldes 2021. aasta eelarvega
kasvavad tulud 1,87 mld euro võrra ehk 16,6%. Kulude kogumaht on 2022. aastal 13,64 mld
eurot, kasvades 2021. aastaga võrreldes 350 mln eurot ehk 2,6%. 2022. aasta kulude kasv tuleb
peamiselt sotsiaaltoetuste ja edasiantavate maksude suurenemisest. Finantseerimistehingute
kogumaht kasvab 2022. aastal eelmise aastaga võrreldes peaaegu 36 korda.
Täpsemalt saab riigieelarve tulude, kulude ja investeeringute kohta lugeda seletuskirja osadest
2.1 ja 2.2.
2.1 TULUD
2022. aasta riigieelarveliste tulude prognoos lähtub Rahandusministeeriumi 2021. aasta suvisest
majandusprognoosist, millele on lisatud valitsuses ja Riigikogus otsustatud tulumeetmed. Kõik
tulud on esitatud tekkepõhiselt. Võrreldes 2021. aastaks prognoosituga kasvavad tulud
2022. aastal 550,5 miljoni euro võrra ehk 4,4%.
Joonis 6. Riigieelarvelised tulud (mln eurot,%)18
Allikas: Rahandusministeerium.
Tulude mahuks on 2022. aastal kavandatud 13 131 mln eurot. Sellest 11 105 mln eurot ehk
84,6% moodustavad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed. Mittemaksulised tulud kokku on 2
026 mln eurot ehk 15,5%. 2022. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,7% SKPst, mis on 1,0%
võrra madalam kui 2021. aastal.
18 Prognoos
21
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Joonis 7. Riigi suuremad tulud ja osakaal kogutulust, %
Tabel 12. 2022. aasta tulude prognoos (tuhat eurot)
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Tulud kokku 10 772 173 11 257 409 13 130 809 1 873 400 17%
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 9 393 889 9 281 798 11 104 748 1 822 950 20%
Füüsilise isiku tulumaks 1 652 357 1 572 268 2 133 430 561 163 36%
Juriidilise isiku tulumaks 449 531 350 955 488 784 137 829 39%
Sotsiaalmaks 3 430 463 3 392 513 3 969 414 576 901 17%
Raskeveokimaks 5 029 5 000 4 800 -200 -4%
Käibemaks 2 439 265 2 519 211 2 932 723 413 512 16%
Aktsiisid kokku 897 241 946 844 1 008 062 61 218 6%
Alkoholiaktsiis 211 374 228 187 227 710 -477 0%
Tubakaaktsiis 230 550 224 996 246 684 21 688 10%
Kütuseaktsiis 437 285 485 111 524 473 39 362 8%
Pakendiaktsiis 387 250 295 45 18%
Elektriaktsiis 17 644 8 300 8 900 600 7%
Hasartmängumaks 28 123 30 500 33 500 3 000 10%
Tollimaks 42 181 44 400 56 100 11 700 26%
Töötuskindlustusmakse 213 239 213 742 247 000 33 258 16%
Kogumispensionimakse 178 038 147 365 172 512 25 147 17%
Maamaks 58 423 59 000 58 423 -577 -1%
Saadud toetused 838 389 1 459 747 1 371 868 -87 879 -6%
Riigilõivud 74 902 81 916 87 264 5 348 7%
Tulud majandustegevusest 233 605 161 799 304 037 142 238 88%
Tulud põhivara ja varude müügist 20 450 17 455 24 975 7 521 43%
Trahvid ja muud varalised karistused 15 693 16 111 18 402 2 291 14%
Keskkonnatasud 82 844 72 852 78 610 5 758 8%
Muud tegevustulud 15 777 47 337 43 641 -3 696 -8%
Intressi- ja omanikutulud 96 624 118 394 97 263 -21 131 -18%
Allikas: Rahandusministeerium.
22
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
2.1.1 MAKSUD JA SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSED (MAKSULISED
TULUD)
Joonis 8. Suuremad maksud ning nende osakaal maksudest ja sotsiaalkindlustusmaksetest, %
2022. aastal laekub prognoosi kohaselt riigieelarvesse maksulisi tulusid 11 104,7 mln eurot,
mida on 500 mln eurot ehk 4,7% enam kui 2021. aasta viimases prognoosis ning 1,8 mld eurot
ehk 19,6% rohkem kui 2021. aasta riigieelarves.
Füüsilise isiku tulumaksu laekumine keskvalitsuse eelarvesse on kavandatud 667,6 mln eurot.
2022. aastal jätkub pensionisüsteemi II samba muudatuste mõju, kuigi oluliselt väiksemal
määral kui 2021. aastal. Rahandusministeeriumi suveprognoosis on eeldatud, et 2022. aastal
lahkub teisest pensionisambast 39 tuhat inimest, mille mõju on 270 mln eurot.
Füüsilise isiku tulumaksu tagastuse prognoos on 2022. aastal on 197 mln eurot, mis jaotub
järgmiselt: üldine maksuvaba tulu – 134 mln eurot, maksuvaba tulu teise ja enama lapse kohta
– 28 mln eurot, pensionikindlustus – 14 mln eurot, koolituskulud – 13 mln eurot, eluasemelaenu
intressid – 6 mln eurot, annetused ja kingitused – 3 mln eurot. Juurde määratud tulumaksu
prognoos on 84 mln eurot.
Edasiantavate tulude alla kuuluva kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu
laekumine on kavandatud 1 465,9 mln eurot. Pensionisüsteemi II samba muudatused ei mõjuta
KOV-i füüsilise isiku tulumaksu laekumist. KOV eraldise määr on 11,96% ja laekumine
moodustab 68,7% kogu 2022. aastal tasutavast füüsilise isiku tulumaksust.
Juriidilise isiku tulumaksu laekumine on kavandatud 488,8 mln eurot. Prognoosis on eeldatud,
et 2021. aastal väga hästi laekunud 20%-lise maksumääraga jaotatud kasumid 2022. aastal
mõnevõrra vähenevad ulatudes 813 mln euroni. 14% määraga dividendid kasvavad ja mahuks
on prognoositud 976 mln eurot.
Riigiettevõtete jaotatud kasumilt laekuv tulumaks kasvab võrreldes 2021. aastaga ligi 13 mln
euro võrra, seda mõjutab ka RES-is otsustatud tulumaksu ajatamine 2022. aastasse 10 mln euro
ulatuses.
Sotsiaalmaksu laekumine on kavandatud 3 969,4 mln eurot. See sõltub suures osas palga
väljamaksetest residendist füüsilistele isikutele, mis on seotud peamiselt brutopalgafondi (SKP
sissetulekute meetodil komponent) kasvuga. 2022. aastal kiireneb palgafondi kasv 8,7%le
vastavalt Rahandusministeeriumi suveprognoosile.
23
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Sotsiaalmaksu laekumist vähendab 2022. aasta 1. aprillil jõustuv määra vähenemine 33%lt
20%le sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 5 sätestatud juhtudel, ehk väheneb riigi
poolt tasutud sotsiaalmaks alla 3-aastase lapse vanema või hooldaja ning osalise või puuduva
töövõimega isikute puhul.
Sotsiaalmaksu tasumisest sõltuvad pensioniindeks ja pensionikulud. Keskmise
vanaduspensioni19 prognoos on suveprognoosi kohaselt 2022. aastal 590€ kuus.
Käibemaksu tasumine kasvab järgmisel aastal 5,7%, mis tuleb eratarbimise,
kodumajapidamiste ja valitsussektori investeeringute ning valitsussektori
lõpptarbimiskulutuste ehk käibemaksubaasi komponentide kasvust ning samuti
maksumuudatustest ja meetmete II ringi mõjust. Käibemaksutulu ülespoole korrigeerimise
põhjusteks on laiapõhjaline majandustegevuse taastumine, samuti tänavu suveprognoosis
arvestatud II pensionisambast vabanenud raha kasutamise mõju. Järgmisel aastal
käibemaksutulu kasv võrreldes tänavusega aeglustub kõrge võrdlustaseme tõttu, kuid tasumise
kasvu toetab edasine taastumine kriisist.
Alkoholiaktsiisi laekumise prognoosimisel on arvestatud muuhulgas eratarbimise, keskmise
palga ja alkoholi hinna prognoosidega ning aluseks on võetud Maksu- ja Tolliameti andmed
alkoholi deklareeritud koguste kohta alkoholiliikide lõikes. 2022. aastal täiendavaid
aktsiisimäärade muutuseid ei toimu ning laekumine kasvab 5,9%. Kiire kasvu peamine tegur
on käesoleva aasta madal tase ning turismi osaline taastumine, sest kriisieelset taset järgmisel
aastal prognoosi kohaselt veel ei saavutata.
Alkoholiliikide lõikes jaotub alkoholiaktsiisi prognoositav laekumine 2022. aastaks järgmiselt:
õllelt 60,8 miljonit eurot,
veinilt 26,1 miljonit eurot,
kääritatud jookidelt 11,7 miljonit eurot,
vahetootelt 1,6 miljonit eurot ja
muult (kangelt) alkoholilt 126,6 miljonit eurot
Tubakaaktsiisi laekumise prognoosimisel on lähtutud tubakaaktsiisi igakuisest laekumisest
ning vabasse ringlusse lubatud sigarettide koguste andmetest. 2022. aasta laekumine suureneb
võrreldes 2021. aastaga 3,7%. Sigarettide kõrval suurendavad laekumist järjest suuremat
populaarsust koguvad alternatiivsed tubakatooted.
2022. aasta 1. jaanuaril tõstetakse aktsiisisigarettide aktsiisi 5% ja suitsetamistubaka aktsiisi
8%.
Kütuseaktsiisilaekumise prognoosimisel on aluseks võetud kütuse deklareeritud andmed
koguste kohta kütuseliikide lõikes. Samuti on kasutatud Rahandusministeeriumi hinnangut
eratarbimise reaalkasvu ja erinevate majandussektorite kohta (veondussektor, ehitussektor,
põllumajandussekotor, jae- ja hulgimüük), sissetulekute muutusi ning maailmaturu ootusi
naftahinna suhtes. 2022. aasta laekumine kasvab võrreldes 2021. aastaga 3,6% peamiselt
diislikütuse ja bensiini deklareerimise suurenemisest. Laekumist mõjutab ka Vabariigi
Valitsuse otsus pikendada langetatud aktsiisimäära perioodi aasta võrra.
Kütuseaktsiisi 2022. aastaks kavandatud laekumine jaotub erinevate kütuseliikide vahel
järgmiselt:
bensiinilt 161,7 mln eurot,
19
Keskmine vanaduspension (€ kuus 1.aprilli seisuga) on leitud 44-aastase staaži puhul (44 oli ligikaudu keskmine
vanaduspensionäride osakute summa 2020. aastal). See sõltub pensioni baasosast, aastahindest ja pensioniindeksist, ega sõltu
pensionäride arvust.
24
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
diislikütuselt 328,8 mln eurot,
erimärgistatud kütustelt 8,6 mln eurot,
soojuse tootmiseks kasutatavalt maagaasilt 16,1 mln eurot,
muudelt kütuseliikidelt 8,8 mln eurot.
Elektriaktsiisi laekumise kasvu prognoos tuleb eelkõige eratarbimise reaalkasvust ja töötleva
tööstuse lisandväärtuse reaalkasvust.
Hasartmängumaksu tulu prognoosimisel kasutatakse Maksu- ja Tolliameti kuulisi andmeid
mänguautomaatide ja -laudade arvu ning hasartmängumaksu tulu kohta maksuobjektide kaupa.
2022. aasta kasvab tulu 13,9% võrra 33,5 mln euroni. Loteriidelt tasumine moodustab ligikaudu
49% kogu hasartmängumaksu tulust. Tänavune madal võrdlustase tuleb hasartmängumaksu
tasumise peatumisest mängulaudadelt ja –automaatidelt kasiinode sulgemise ajaks seoses
koroonaviiruse levikuga. Samuti jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril hasartmängumaksu seaduse
muudatus, mille kohaselt ei jagata neljale ministeeriumile (SOM, KUM, HTM, RAM)
hasartmängumaksu enam hasartmängumaksu seaduses sätestatud protsendina tasutud maksust,
vaid RES 2022-2025 raames kokkulepitud kindla summa alusel (fikseeritud 2021. a tase).
Tollimaksu tulust moodustab üle 97% tasumine tööstuskaupadelt, mille prognoosimisel
võetakse aluseks kaupade impordi prognoos Euroopa Liidu välistest riikidest, kuid arvestatakse
ka muude tasumist mõjutavate tegurite mõjuga20. Ülejäänud tasumise21 puhul tuginetakse
eksperthinnangutele. Pärast Ühendkuningriigi lahkumist tolliliidust saavutati Euroopa Liiduga
kokkulepe. Vastavalt kokkuleppele ei seata tariife/kvoote just nendele toodetele, mis on
toodetud (või töödeldud piisavalt) Ühendkuningriigis või Euroopa Liidus. Tollimaksu
kogulaekumisest 80% kantakse otse edasi Euroopa Liidu omavahenditesse ning ülejäänud 20%
jääb Eestile administreerimiskulude katteks.
Töötuskindlustusmakse prognoos on seotud brutopalgafondi kasvu prognoosiga.
Kogumispensionimakse prognoos on üks osa füüsilise isiku tulumaksu prognoosist ja sõltub
kogumispensioni süsteemiga liitunute arvust.
Maamaksu prognoos sõltub kohalike omavalitsuste kehtestatud maksumääradest ja maa
väärtusest.
20
Näiteks vabakaubanduslepingute sõlmimine, keskmise maksumäära langus jm.
21 Laekumine põllumajandustoodetelt, dumpingu-vastane tollimaks, tasakaalustav tollimaks jm.
25
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
2.1.2 MITTEMAKSULISTE TULUDE PROGNOOS
Tabel 13. Mittemaksuliste tulude jaotus, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Mittemaksulised tulud kokku 1 378 284 1 975 611 2 026 061 50 450 3%
Saadud toetused 838 389 1 459 747 1 371 868 -87 879 -6%
Riigilõivud 74 902 81 916 87 264 5 348 7%
Tulud majandustegevusest 233 605 161 799 304 037 142 238 88%
Tulud põhivara ja varude müügist 20 450 17 455 24 975 7 521 43%
Trahvid ja muud varalised karistused 15 693 16 111 18 402 2 291 14%
Keskkonnatasud 82 844 72 852 78 610 5 758 8%
Muud tegevustulud 15 777 47 337 43 641 -3 696 -8%
Intressi- ja omanikutulud 96 624 118 394 97 263 -21 131 -18%
Joonis 9. Mittemaksuliste tulude jaotus 2022.a riigieelarve eelnõus
Mittemaksulistest tuludest moodustavad suurima osa saadud toetused, peamiselt välistoetused.
Samuti kuuluvad siia mitmesugused tulud kaupade ja teenuste müügist (nt riigilõivud ja
majandustegevuse tulud), finantstulud (dividendid) ja muud tulud (nt keskkonnatasud, trahvid,
varade müügitulu). 2022. aasta mittemaksuliste tulude laekumiseks kujuneb 2 mld eurot.
Võrreldes 2021. aasta riigieelarvega suurenevad mittemaksulised tulud 3%.
Saadud toetused
Saadud toetused koosnevad kodumaistest ja välistoetustest. Kodumaised toetused moodustavad
toetuste 1,37 mld suurusest kogumahust kõigest 1,6 mln eurot. Välistoetuste osas jätkub 2022.a
ühtekuuluvuspoliitika fondide, maaelu arengu fondi ning Euroopa merendus- ja kalandusfondi
2014-2020 perioodiks eraldatud vahendite aktiivne rakendamine, mille eesmärgiks on Euroopa
Liidu vahendite maksimaalne kasutamine. 2022. aastal on oodata uue, 2021-2027 perioodi,
vahendite kasutuselevõttu ja esimeste taotlusvoorude avanemist.
26
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 14. Saadud välistoetus fondide lõikes, tuhat eurot
Muutus,
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus
%
Saadud välistoetused kokku 847 227 1 423 990 1 370 280 -53 710 -4%
Euroopa Regionaalarengu Fond 2014-2020 245 981 331 383 368 792 37 409 11%
Euroopa Regionaalarengu Fond 2021-2027 0 0 21 350 21 350 100%
Euroopa Sotsiaalfond 2014-2020 79 475 95 671 87 626 -8 045 -8%
Euroopa Sotsiaalfond 2021-2027 0 0 3 262 3 262 100%
Struktuurifondide tehniline abi 2014-2020 12 728 15 479 17 147 1 668 11%
Struktuurifondide tehniline abi 2021-2027 0 0 360 360 100%
Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute
jaoks 1 158 660 1 956 1 296 196%
Ühtekuuluvusfond 2014-2020 137 221 143 299 124 185 -19 114 -13%
Ühtekuuluvusfond 2021-2027 0 0 36 233 36 233 100%
Õiglase Ülemineku Fond 2021-2027 0 0 1 694 1 694 100%
Euroopa Merendus- ja Kalandusfond 2014-2020 12 942 19 642 19 245 -397 -2%
Euroopa Merendus-, Vesiviljelus- ja Kalandusfond
2021-2027 0 0 700 700 100%
Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond 2014-2020 170 915 169 899 105 -169 794 -100%
Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond 2021-2027 0 0 195 557 195 557 100%
Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond 2014-
2020 101 003 140 678 125 448 -15 230 -11%
Norra ja EMP finantsinstrument 4 936 15 726 17 029 1 303 8%
Euroopa naabrusinstrumendi programm (Eesti -
Vene) 4 280 231 3 -228 -99%
Euroopa territoriaalse koostöö programm (Eesti -
Läti) 11 988 15 807 16 898 1 091 7%
Siseturvalisuse valdkonna fondid 2014-2020 7 680 15 239 7 933 -7 306 -48%
Siseturvalisuse valdkonna fondid 2021-2027 0 0 11 000 11 000 100%
Siseturvalisuse valdkonna tehniline abi 2014-2020 341 705 552 -153 -22%
REACT-EU 0 0 58 412 58 412 100%
Muud (otsetoetused riigiasutustele) 56 581 175 971 143 976 -31 995 -18%
Taaste- ja vastupidavusrahastu 0 0 110 819 110 819 100%
2021-2027 perioodi jaotamata struktuuri- ja
0 283 600
sisejulgeolekutoetused ning taastepakett 0 -283 600 -100%
EL Ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide hulka kuuluvad 2014-2020 perioodil Euroopa
Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa abifond enim puudustkannatavate
inimeste jaoks ja Ühtekuuluvusfond.
EL toetuste kasutamise põhimõtetest lähtuvalt investeeritakse struktuurivahendid arenguhüpete
tegemisse ja struktuursete reformide läbiviimisesse. Investeeringud on suunatud piiratud hulga
olulise mõjuga probleemide terviklikuks lahendamiseks ning rahastatavad projektid peavad
kaasa tooma positiivse järelmõju. ÜKP toetused keskenduvad 2014-2020 perioodil järgmistele
eesmärkidele: tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine;
ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul; sotsiaalse
kaasatuse suurendamine; kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline
27
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
teadus- ja arendustegevus; väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade
konkurentsivõime tugevdamine; energiatõhususe, veekaitse ja rohelise infrastruktuuri ning
hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine; jätkusuutlik linnapiirkondade ja transpordi
areng; IKT teenuste taristu ja haldusvõimekuse arendamine.
Uuel rahastusperioodil (2021-2027) on EL ühtekuuluvuspoliitika toetusmaht kokku 3,369 mld
eurot ning see jaotub kuue poliitikaeesmärgi vahel - nutikam, rohelisem, ühendatum,
sotsiaalsem, inimestele lähedasem Eesti ning õiglane üleminek. Ühtekuuluvuspoliitikat
toetatakse neljast fondist – Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Ühtekuuluvusfond (ÜF),
Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja Õiglase Ülemineku Fond (ÕÜF). Ühtekuuluvuspoliitika
fondide ehk struktuuritoetuste planeerimise aluseks on Euroopa Komisjoni antavad riigipõhised
soovitused ning pikaajalises strateegias „Eesti 2035“ määratletud arenguvajadused ja sihid.
Lisandunud ÕÜF-i eesmärk on toetada EL riike kliimaneutraalsele majandusmudelile
üleminekul ning aidata toime tulla sellega kaasnevate sotsiaalmajanduslike väljakutsetega.
Eestile eraldatav toetusmaht ÕÜF-ist on 353,9 mln eurot ning toetuse kasutamise aluseks oleva
õiglase ülemineku kava koostamine on koostöös sotsiaal- ja regionaalsete partnerite ning
ministeeriumitega käimas.
2021-2027 rahastusperioodi struktuuritoetuste (ESF+, ERF, ÜF, ÕÜF ja fondide tehnilise abi)
eelarvete jaotus ministeeriumide valitsemisalade vahel ei ole veel lõplikult teada. Samuti ei ole
paigas õigusraamistik, mistõttu on eelarve veel osaliselt valitsemisalade lõikes planeerimata.
2021-2027 rahastusperioodi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF),
Sisejulgeolekufondi (ISF), Piirihalduse ja viisade rahastu (BMVI) ning perioodi 2020-2026
Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) eelarve on võrreldes kevadel riigieelarvestrateegias
kajastatuga planeeritud 2022. aastal juba vastavate valitsemisalade alla.
Detailsem ülevaade planeeritud toetustest ja olulisematest rahastatavatest tegevustest on
seletuskirja osas 3, ministeeriumide valitsemisalade peatükkides.
COVID-19 kriisile reageerimiseks ja regionaalse tasakaalustatuse tagamiseks on Euroopa
Komisjon loonud EL majanduse taastepaketi. Selle üks osa – REACT-EU (saab kasutada kuni
2023 lõpuni) – lisandus ÜKP fondide rakenduskavale 2021. aasta mais. 2022. aastaks
planeeritud toetust kasutatakse COVID-19 valmisoleku tagamiseks, haiglavõrgu arengukava
haiglate investeeringuteks (sh Järvamaa, Hiiumaa, Kuressaare ja Lõuna-Eesti haiglatele,
PERH-ile ja TÜK-ile), majanduse elavdamiseks (sh turismisektori elavdamiseks, ettevõtjate
tootearenduse, arenguprogrammi ja rakendusuuringute toetamiseks, korterelamute
rekonstrueerimise toetamiseks), tööturuteenuste rahastamiseks, toiduabi täiendavaks
jagamiseks ja tehniliseks abiks.
Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) moodustab teise osa EL majanduse taastepaketist.
Rahastut saab kasutada 2026. aastani. Toetusmaht arvutatakse kahes osas. Hetkel on teada maht
umbes 70% ehk 759,7 mln euro osas. Ülejäänud toetusmaht selgub 2022.a suvel, kui SKP
andmete alusel arvutatakse Eesti toetussumma lõplik maht. 2022. aastal on planeeritud toetada
investeeringuid ja reforme, mis on hädavajalikud majanduse pikaajaliseks taastumiseks,
sotsiaalse vastupidavuse suurendamiseks ning rohelise ja digiülemineku toetamiseks.
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist toetatakse kalanduseks, vesiviljeluseks ja kala
töötlemiseks soodsa ja jätkusuutliku keskkonna arendamist; ranna- ja sisevete kalanduse
majandusliku elujõulisuse parandamist; ressursside optimaalse kasutamise tagamist;
järelevalve efektiivsuse tõstmist ning koostöö edendamist teadus- ja arendusasutuste,
haridusasutuste ja kalandussektori vahel.
Euroopa Merendus-, Vesiviljelus- ja Kalandusfond on 2021-2027 rahastusperioodi fond, mis
on eelmise rahastusperioodi Merendus- ja Kalandusfondi järeltulija. Rakenduskava eesmärk on
28
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
tagada majanduslikult konkurentsivõimeline ja keskkonnasäästlik kalandus ja vesiviljelus läbi
järgmiste alaeesmärkide: kalavarude hea seisundi tagamine, kalandus- ja vesiviljelussektori
konkurentsivõime suurendamine ning kalandus- ja vesiviljelustoodete kvaliteedi ja
lisandväärtuse tõstmine. Kuna EL pole jõudnud veel uue programmiperioodi alusmäärusi vastu
võtta, jääb rakenduskava esitamine Vabariigi Valitsusele ja seejärel Euroopa Komisjonile 2021.
aasta IV kvartalisse. Eelarve on planeeritud esimeste taotlusvoorude avamiseks 2022. aastal.
Põllumajanduslike otsetoetuste sihtgrupp on aktiivsed põllumajandustootjad. Eraldi toetused on
ette nähtud alustavatele noortele põllumajandustootjatele ja väiketootjatele. Otsetoetusi
rahastatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi vahenditest. Suurem osa otsetoetuste
eelarvest on ette nähtud ühtseks pindalatoetuseks ja rohestamise toetuseks.
Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondis (EAFRD/MAK) ja Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondis (EMKF) ei ole 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga olulisi muudatusi plaanis.
Norra ja EMP finantsinstrumendi eesmärgiks on sotsiaalse ja majandusliku ebavõrduse
vähendamine. Eesti peamine huvi on kasutada toetusi eelkõige valdkondades, mis kasvataksid
meie konkurentsivõimet: innovatsioon, sotsiaalne kaasatus, IKT, VKE-sd, tööturu
konkurentsivõime, CO2 vähene majandus (taastuvenergeetika, energia- ja ressursitõhusus).
Aastatel 2022-2023 on oodata kõikides programmides projektide rakendamise kõrgaega ja
suurimat maksete voogu. Projektide abikõlblikkuse lõpptähtaeg on 30.04.2024.
Eesti osales 2014-2020 perioodil kokku seitsmes Euroopa territoriaalse koostöö (ETK) ja ühes
Euroopa naabruspoliitika instrumendi (ENI) programmis. Programmid jagunevad piiriülese
koostöö (Eesti-Läti, Eesti-Vene, Kesk-Läänemere), piirkondadevahelise koostöö (INTERACT
III, Interreg Euroopa, ESPON 2020 ja URBACT III) ning riikidevahelise koostöö (Läänemere
piirkonna) programmideks. Perioodil 2021-2027 jätkub ETK programm Interregi nime all ja
ENI jätkab Interreg NEXTi nime all.
ETK programmidel on kõigil oma spetsiifilised eesmärgid, aga neid ühendab erinevate Euroopa
riikide omavahelise koostöö tugevdamine. Näiteks Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi
eesmärk on toetada piiriäärsete regioonide jätkusuutlikku arengut läbi ideede, mis aitavad Eestil
ja Lätil areneda heanaaberlikku koostööd pakkudes programmi piirkonna inimestele paremaid
võimalusi edukaks ja täisväärtuslikuks eluks. Programmi raames edendatakse ka inimeste,
kaupade ja kapitali liikuvust.
Eesti-Vene piiriülese koostöö programm kuulub Euroopa Naabruspoliitika Instrumendi (ENI)
hulka ja selle eesmärk on piiriülese regionaalse majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamine,
ühiste keskkonna ja tervishoiu kitsaskohtade parandamine ning inimestevaheliste suhete
toetamine.
Siseturvalisuse valdkonna fondid
Perioodi 2014-2020 vahendite kasutamisega hakatakse jõudma lõpusirgele.
Sisejulgeolekufondi politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning
kriisiohje rahastu (ISF-Police) rakendamisel kestab viimaste rahastatud projektide elluviimise
faas, millest üksikud vältavad kuni 2022. aasta lõpuni (nt terroristliku veebisisu levitamise
tõkestamise pilootprojekt, IKT seadmete soetamine võitluseks küberkuritegevusega ning
julgeolekuasutuste ametnike keelekoolitused). Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade
rahastamisvahendi (ISF-Borders) projektid keskenduvad perioodi lõpuaastatel kohustuslike
suuremahuliste EL-i üleste infosüsteemide rakendamisele (riiki sisenemise ja riigist lahkumise
infosüsteem – EES, Reisiinfo ja lubade süsteem - ETIAS, Schengeni Infosüsteem – SIS ja
koostalitlusvõime). Aastaks 2022 planeeritud välistoetus on 7,34 mln eurot. Samuti hakkab
lõppema Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) varjupaiga ja tagasisaatmise
29
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
valdkonna erieesmärgi rakendamine. Viimased taotlusvoorud fondi integratsiooni erieesmärgi
alt viiakse läbi 2021. aastal. Aastaks 2022 planeeritud välistoetus on 2,71 mln eurot.
Uue rahastusperioodi (2021-2027) toetusted on planeeritud 2022. aastal Siseministeeriumi
valitsemisala alla. Senine Sisejulgeolekufond jaguneb kaheks eraldi rahastuks:
Sisejulgeolekufond (ISF) 4 mln eurot ning Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) 4 mln
eurot aastaks 2022. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) 2022. aasta eelarve on
planeeritud 3 mln eurot.
Sisejulgeolekufondi (ISF) eesmärgid on ka 2021-27 perioodil üldjoontes sarnased eelmise
perioodiga. Fondi üldeesmärk on aidata kaasa kõrge julgeolekutaseme tagamisele liidus,
eelkõige võideldes terrorismi ja radikaliseerumise, raske ja organiseeritud kuritegevuse ja
küberkuritegevusega, juhtides julgeolekuga seotud riske ja kriise ning abistades ja kaitstes
kuritegevuse ohvreid.
Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) kaudu toetab Euroopa Liit tegevusi, mis on
suunatud EL välispiiri kaitsmisele, seadusliku rände hõlbustamisele ning ühise viisapoliitika
elluviimisele.
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) eesmärk on aidata kaasa rändevoogude
tõhusale juhtimisele, tugevdada ja arendada Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, toetada
seaduslikku rännet ja aidata seejuures kaasa ka kolmandate riikide kodanike integreerimisele
ning aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu ja tagada tõhus tagasisaatmine kolmandate
riikidesse.
Otsetoetusi on riigiasutustel võimalik taotleda otse mitmetest Euroopa Liidu fondidest
erinevateks tegevusteks, kogemuste vahetamiseks, riikidevahelise koostöö edendamiseks,
riikide süsteemide ühtlustamiseks ja paljuks muuks.
Riigilõivud
Riigilõive koguvad pea kõikide ministeeriumite valitsemisalade asutused, kuid 90% lõivutulust
laekub Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning
Siseministeeriumi asutustelt. Riigilõiv on tasu riigi poolt osutatava toimingu eest. Kõige enam
laekub riigilõivu liiklusregistri toimingutelt, 2020. aastal 26,5 mln eurot. Järgnevad riigilõivud
isikut tõendavate dokumentide väljastamisest (12,8 mln eurot), kinnistusraamatu toimingutelt
(7,4 mln eurot) ning kohtuasjade toimingutelt (7,2 mln eurot). Koroonakriisiga kaasnenud
majandusaktiivsuse langus vähendas 2020. a laekumist 10,3%. Enim vähenes
liikumispiirangute tõttu viisada väljastamise riigilõiv, seevastu nt Patendiameti toimingute lõiv
aga kasvas. Sellel aastal on oodata lõivutulu kasvule pöördumist, mis jätkub ka järgnevatel
aastatel. 2022. aasta riigieelarves kavandatakse riigilõivude laekumiseks 87,3 mln eurot.
Tulud majandustegevusest
Tulud majandustegevusest laekuvad väga mitmesugustest tegevustest. Siia kuuluvad omatulud
õppe- ja tervishoiuasutustelt, muuseumidelt, metsamajandusest, jahindusest ja kalandusest,
kuid samuti veeteetasud, taastuvenergia statistilise ülekannete müügitulu ning kõige suurema
tuluallikana saastekvootide müügitulu. Majanduslangus ja kriisileevendusmeetmed on
majandustegevuse tulu mõnevõrra vähendanud (nt veeteede tasu). Kui saastekvoodi tulu mitte
arvestada, siis on üldiselt tegemist küllaltki stabiilse, kuid mitte väga olulise tuluallikaga, mille
aastane maht jääb 40 mln euro kanti.
30
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemissüsteemi (EL HKS) kaudu
saadav enampakkumistulu väheneb 2022. aastal prognoosi kohaselt võrreldes 2021.a
prognoositava tuluga, kuna CO2 kvoodi müügikoguse vähendamist EL rohelise kokkuleppe
järgsete protsesside koosmõjul ei kompenseeri enampakkumiste ühikuhinna tõus. 2021 on tulud
suveprognoosi kohaselt 206 mln ja 2022 on 173 mln.
Vastavalt seadusele ja direktiivile kasutatakse enampakkumistulust 50% kliima- ja
energiapoliitika eesmärkidesse panustavate meetmete elluviimiseks, sh Kirde-Eestis
tuuleenergia tootmise arendamise eeldusena paigaldatava radari rajamise tegevusteks,
keskkonnasäästlike energialahenduste loomiseks väikesaartel, säästva transpordi projektideks,
vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu toetamiseks, avaliku sektori hoonete energiatõhususe
parandamiseks ning rahvusvaheliseks kliimapoliitika alaseks koostööks.
CO2 tuluprognoos 2022. aastaks on 172,9 mln eurot, mis on 16,3% ehk 33,6 mln eurot väiksem
kui 2021.a tulu (206,4 mln eurot). Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osa 2022. aastaks
prognoositav tulumaht on 33,7 mln eurot, mis jääb eelduslikult 2021. aastaga samale tasemele.
Alates 2021. aastast saab Eesti kasutada EL ülese Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osa
vahendeid kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisse panustavate tegevuste toetamiseks
(välja arvatud tahkeid fossiilkütuseid kasutavate energiatootmisüksustega seoses). Vastavate
otsuste alusel on Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osast kavas, külgnevalt teiste kliima- ja
energiaeesmärkide saavutamist toetavate meetmetega, toetada kahe pikaajalise (2021-2030)
programmi elluviimist fondi energiatõhususe ja taastuvenergia arendamise prioriteetsetes
valdkondades: energiatõhususe edendamiseks avaliku sektori hoonetes ning vähese heitega
ühistranspordis. Programmide toetusmaht on fondi reeglite kohaselt kavandatud 2. aastaks,
lähtudes Rahandusministeeriumi 2021. a suvise majandusprognoosi tuluprognoosist.
Tulenevalt asjaolust, et Moderniseerimisfondi suunatud KHG ühikute kauplemistulu saadakse
EL kauplemissüsteemist, mille aluste muutmine algatatakse 2021. a suvel, on fondi toetusmahu
ning programmide pikemaajaline prognoos väga esialgne ning fondi reeglitega kooskõlas
uuendatakse seda edaspidi kaks korda aastas.
Tulud põhivara ja varude müügist
Tulu põhivara ja varude müügist teenib peamiselt Maa-amet riigi funktsioonide täitmiseks
mittevajaliku maa müügist. Vähesel määral teenivad riigieelarvelised asutused tulu ka
kinnisvara, transpordivahendite, metsa ning muude kaupade ja varude müügist. Järgmise aasta
eelarves kavandatakse põhivarade ja varude müügituluks ligi 25 mln eurot, mida on võrreldes
käesoleva aasta eelarvega 7,5 mln võrra enam.
Trahvid ja muud varalised karistused
Trahvide ja muude varaliste karistuste all prognoositakse peamiselt väärteomenetluse
seadustiku ja karistusseadustiku, aga ka muude õigusaktide, alusel saadavaid trahvitulusid.
Suurima osakaalu (ca 90%) moodustavad Siseministeeriumi haldusala poolt kogutavad
liiklusjärelevalvega seotud trahvid. Ligi miljon eurot laekub trahvitulu ka kohtute kaudu.
Erinevalt mitmest teiset koroonakriisi ajal vähenenud tululiigist on trahvitulu eelmisel aastal
suurenenud ja prognoositavalt kasvab ka järgnevatel aastatel. Järgmise aasta eelarves
kavandatakse trahvituluks 18,4 mln eurot, mida on võrreldes käesoleva aasta eelarvega 2,3 mln
võrra enam.
Keskkonnatasud
Keskkonnatasud laekuvad maavara kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks
muutmise, vee erikasutuse, kasvava metsa raieõiguse, kalapüügiõiguse ja jahipidamisõiguse
(loodusvara kasutusõiguse tasu/ressursitasu) ning saasteainete välisõhku, veekogusse,
põhjavette või pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise (saastetasu) eest. Valdav osa
31
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
keskkonnatasudest laekub jäätmete keskkonda viimisest ning maavarade kaevandamise õiguse
andmisest. Peaaegu 3/5 kogutud keskkonnatasudest jääb riigieelarve kulude katteks ja
kohalikele omavalitsustele eraldatakse ligikaudu 1/5 laekunud tuludest. Ülejäänud 1/5 laekunud
tuludest finantseeritakse iga-aastaselt SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu
sihtotstarbelisi keskkonnaprojekte keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade
taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks. Majanduskriis vähendas oluliselt ka
keskkonnatasude laekumist. Vähenesid pea kõik tululiigid, enim langes raske kütteõli hinnast
sõltuv põlevkivi kaevandusõiguse tasumäär. Samas ka majandusaktiivsuse taastumisel on see
tululiik nüüd kiirema kasvuga. Järgmise aasta eelarves kavandatakse keskkonnatasudeks 78,6
mln eurot, mida on võrreldes käesoleva aasta eelarvega 5,8 mln võrra enam.
Muud tegevustulud
Muud tegevustulud sisaldavad peamiselt kohtute menetluskulude hüvitisi, oportuniteeditasusid,
universaalse postiteenuse makseid, konfiskeeritud ja konfiskeerimise asendamisel saadud
varasid, sunniraha ja tulusid asendustäitmisest, väljanõudmata deposiite, tagatistasusid ja
regressinõudeid. Need laekuvad riigieelarvesse peamiselt kohtute (5,5 mln eurot) ja
Prokuratuuri (1 mln eurot) tegevuse kaudu ning Konkurentsiameti (0,8 mln) eelarvesse
universaalse postiteenuse maksetena. Kokku moodustab see tuluartikkel järgmise aasta eelarves
43,6 mln eurot.
Intressi- ja omanikutulud
Intressi- ja omanikutulud koosnevad omanikutuludest (dividendid ja Eesti Panga
kasumieraldis) ja riigikassale laekuvatest intressituludest. Dividenditulud on prognoositud
äriühingute majandustulemuste prognooside alusel ning lõplikud summad fikseeritakse 2022.
aasta kevadel Vabariigi Valitsuse korralduses pärast 2021. aasta tegelike majandustulemuste
selgumist. Peamised omanikutulu maksjad on Riigimetsa Majandamise Keskus, Elering AS,
Eesti Energia AS, AS Tallinna Sadam ja AS Eesti Loto. Dividende maksab ka Riigi Kinnisvara
AS, kuid kuna ta kuulub valitsussektorisse, siis on tal valitsussektori eelarvepositsioonile
neutraalne mõju. Võrreldes käesoleva aastaga langevad järgmisel aastal seoses koroonakriisi
mõjudega intressi- ja omanikutulud 97,3 mln euroni ettevõtete kasumi vähenemisest seoses
koroonakriisiga.
Seletuskirja kolmandas osas on põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumide
valitsemisalade juures selgitatud tulusid detailsemalt.
2.1.3 MAKSUKOORMUS JA TULEVANE ARENG
MAKSUPOLIITIKAS
Eesti üheks maksupoliitiliseks eesmärgiks on olnud maksude osalise ümberorienteerimise abil
nihutada maksukoormus tulu maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna
saastamise maksustamisele. Samas hoitakse süsteem stabiilse, lihtsa ja läbipaistvana,
võimalikult väheste erandite ja erisustega.
Eesti maksukoormus oli 2019. aastal revideeritud SKP aegrea põhjal 33,5% SKP-st, mis oli
Euroopa Liidu keskmisest 6,6 % võrra madalam (vt joonis 7).
32
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Joonis 10. Maksukoormus Euroopa Liidus 2019. aastal (% SKP-st)22
Allikas: Taxation trends in the European Union (2021)
2022. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,7% SKP-st (vt joonis 8A), mis on 1% võrra
madalam kui 2021. aastal. Selle põhjuseks on 2022. aastal oluliselt vähenev pensionisüsteemi
II samba muudatuse mõju. Kuna sambast väljavõetav raha on kapitalitulu, avaldub see
kapitalimaksude23 vähenemise kaudu ja nende osakaal kõigist maksudest kahaneb 2020. aasta
tasemele. Nii tööjõumaksude24 kui ka tarbimismaksude25 osakaal SKP-st püsib 2021. aastaga
võrreldaval tasemel ja osakaal kõikidest maksudest suureneb kapitalimaksude vähenemise
arvelt (vt joonis 8B).
Joonis 11. Maksukoormus Eestis
A. Maksukoormus (% SKPst) B. Maksuliste tulude struktuur (%)
Allikad: Eurostat, Rahandusministeerium.
2.1.4 MAKSUKULUD RIIGIEELARVES 2022-2023
Järgnevalt on kirjeldatud Eesti riigieelarve maksukulusid aastatel 2022–2023. Maksukulude
väärtuste hindamisel on kasutatud kaotatava tulu meetodit ning kassapõhiseid andmeid, iga
maksukulu sätte puhul on arvesse võetud sätte rakendamise ja tegeliku kohaldamise vaheline
viitaeg. Iga üksikut maksukulu sätet on hinnatud eraldi, arvestamata eri sätete omavahelisi
koosmõjusid, ning seetõttu ei ole maksukulude koondsumma leidmine erinevate sätete
22 Eesti näitaja on leitud Statistikaameti 31.augustil 2021 avaldatud SKP aegrea põhjal.
23
ESA2010 metoodika kohaselt loetakse kapitalimaksude hulka: juriidilise isiku tulumaks, füüsilise isiku tulumaks
kapitalitulult, hasartmängumaks, reklaamimaks, maamaks, raskeveokimaks, tegevuslubade ja litsentside riigilõiv, vee
erikasutustasu, teede ja tänavate sulgemise maks, muud maksud ja tasud.
24 ESA2010 metoodika kohaselt loetakse tööjõumaksude hulka: sotsiaalkindlustusmaksed, füüsilise isiku tulumaks
palgatuludelt, füüsilise isiku tulumaks sotsiaalsiiretelt ja pensionidelt, füüsilise isiku tulumaks ettevõtlusega tegelemiselt.
25
ESA2010 metoodika kohaselt loetakse tarbimismaksude hulka: käibemaks, tollimaks, aktsiisid, autode registreerimistasu,
müügimaks, saastetasud, kalapüügiõiguse tasu, paadimaks, saastekvootide müügitulu, vedelkütusevaru varumakse ja
Tagatisfondi osamaksed.
33
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
kokkuliitmise teel korrektne, kuid samas võimaldab see hinnata kehtestatud maksukulude taset
ning trende.
Olulised riigieelarve tulude laekumist mõjutavad maksukulud sisalduvad neljas erinevas
õigusaktis – tulumaksuseaduses, käibemaksuseaduses, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri-
aktsiisi seaduses ning tööturuteenuste ja –toetuste seaduses.
2022-2023. aasta riigieelarvete laekumist mõjutab 22 erinevat maksukulu sätet. 2022. aastal
kasvavad maksukulud 3,9% ja kokku moodustab peamiste maksukulude maht 2022. aastal
314,7 mln eurot ehk 1% SKP-st. 2022. aastal on maksukuludest suurima mahuga madalama
käibemaksumääraga maksustatud ravimid ja meditsiiniseadmed, regulaarselt jaotatava kasumi
madalam maksumäär ning majutusteenused, eritostarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli
soodsam aktsiisimäär. Nelja suurima maksukulu maht moodustab 2022. aastal 66,6% kõikide
kehtestatud maksukulude mahust.
Aastal 2022 kasvavad maksukulud peamiselt majanduse ja maksutulu kasvu tõttu.
Maksukulu dünaamika analüüsiks valitsemisfunktsioonide26 kaupa on iga maksukulu sätte
puhul määratletud valitsemisfunktsioon, millega iga konkreetne maksukulu säte on seotud.
Maksukulude kaudu toetatakse aastatel 2022–2023 kümnest erinevast
valitsemisfunktsioonist kuute (majandus; elamu- ja kommunaalmajandus; tervishoid; vaba
aeg, kultuur ja religioon; haridus; sotsiaalne kaitse). 2022. aastal moodustavad suurima
osakaalu valitsemisfunktsioonid “majandus” 116,2 mln eurot ehk 36,9%, “tervis” 85,0 mln
eurot ehk 27,0% ning „vaba aeg, kultuur ja religioon“ 40,6 mln eurot ehk 12,9%. Ülejäänud
valitsemisfunktsioonide alla kuuluva maksukulu maht moodustab 73,0 mln eurot ehk 23,2%
maksukulu kogumahust.
2022. aasta maksukulusid on hinnatud ka osatähtsusena vastava maksu laekumisest.
Käibemaksu puhul moodustavad maksukulud (tabelis punktid 1–3) 2022. aastal 128 mln eurot
ehk 4,4% käibemaksu kogulaekumisest ning juriidilise isiku tulumaksust laekumisest
moodustab maksukulu (tabeli punkt 4) 67,6 mln eurot ehk 13,8%. Riigieelarvesse laekuvast
füüsilise isiku tulumaksust moodustavad vastavad maksukulud (tabelis punktid 5-12) 80,3 mln
eurot ehk 12,0% ning aktsiise (tabelis punktid 13–22) jääb maksusoodustuste tõttu laekumata
38 mln eurot ehk 3,8% laekumisest.
26 Statistikaamet. (2008d). Valitsemisfunktsioonide klassifikaator. –
http://metaweb.stat.ee/view_xml.htm?id=1129771&siteLanguage=ee.
34
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 15. Maksukulud riigieelarves aastatel 2022–2023, miljon eurot
Valitsemis-
Maksukulu Säte 2022 2023
funktsioon
1. Käibemaksumäära madalam tase raamatutele, haridus 14,2 15,5
KMS §15 lg 2 p 1 ja 3
töövihikutele ja perioodika väljaannetele
2. Käibemaksumäära madalam tase ravimitele ja tervishoid 78,2 82,3
KMS §15 lg 2 p 2
meditsiiniseadmetele
vaba aeg, 36,0 37,9
3. Käibemaksumäära madalam tase majutus-
KMS §15 lg 2 p 4 kultuur ja
teenustele
religioon
4. Regulaarselt jaotatava kasumi madalam TuMS §4 lg 5, §18 lg majandus 65,7 67,6
maksumäär 14% 1³
5. Täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise sotsiaalne 27,9 27,9
TuMS §23¹
korral (alates teisest lapsest) kaitse
sotsiaalne 6,3 6,3
6. Täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest TuMS §234
kaitse
sotsiaalne 5,6 5,6
7. Eluasemelaenu intresside mahaarvamine TuMS §25
kaitse
8. Koolituskulude mahaarvamine TuMS §26 haridus 13,3 14,1
vaba aeg, 4,6 4,8
TuMS §27 lg 1, §49 lg
9. Kingitused ja annetused kultuur ja
1,2,3,6
religioon
10. Kindlustusmaksed ning pensionifondi osakute sotsiaalne 5,8 6,1
TuMS §28
soetamine kaitse
11. FIE täiendav maksuvaba tulu põllumajandus- majandus 10,1 10,1
TuMS §32 lg 4
saaduste või metsamaterjali võõrandamisel
12. Maksuvaba töötaja terviseedendamise kulu TuMS §48 lg 55 tervishoid 6,8 7,2
vaba aeg, 1,1 1,1
13. Väikeõlletootjate 50% aktsiisimäär ATKEAS §46 lg 1 kultuur ja
religioon
14. Eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli sotsiaalne 28,0 29,0
ATKEAS §66 lg 7
soodsam aktsiisimäär kaitse
ATKEAS §27 lg 1 p majandus 1,1 1,1
15. Kalurite kütuseaktsiisivabastus
22²
16. Elektrienergia, mida kasutatakse keemilise sotsiaalne 0,3 0,4
ATKEAS §27 lg 1
reduktsiooni jaoks ning elektrolüütilistes, kaitse
p24, 284
metallurgilistes ja mineraloogilistes protsessides
17. Elektrienergia ja kütus, mida kasutatakse majandus 2,4 3,4
elektrienergia tootmiseks ning elektrienergia, ATKEAS §27 lg 1
mida kasutatakse elektrienergia tootmise p282
suutlikkuse säilitamiseks
18. Kütus, mida kasutatakse mineraloogilistes ATKEAS §27 lg 1 P majandus 1,86 2,32
protsessides 24
19. Maagaas, mida kasutatakse maagaasivõrgu ATKEAS §27 lg 1 P majandus 0,05 0,06
töös hoidmiseks 286
20. Suurtarbijate elektrienergia soodustus ATKEAS §66 lg 121 majandus 1,46 2,13
21. Suurtarbijate gaasiaktsiisi soodustus ATKEAS §66 lg 103 majandus 1,77 2,11
22. Aktsiisiga maksustamata biokütuse edastatud ATKEAS §19 lg 14 P majandus 0,59 0,59
kogus 22
KOKKU 314,7 330,2
Allikas: Rahandusministeerium
35
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
2.2 KULUD
Käesoleva osa eesmärk on anda ülevaade 2022. aasta riigieelarve kulude üldisest majandusliku
sisu põhisest jaotusest. Detailsema valitsemisalade, tulemusvaldkondade ja programmide
põhise kulude ülevaate leiate seletuskirja osast 3.
2022. aasta riigieelarve kulude planeeritud kogumaht on 13,64 mld eurot ja see suureneb
2021. aasta riigieelarvega võrreldes 3% (vt Tabel 16).
Eelneva aasta võrdluses mõjutavad 2022. aasta riigieelarve kulusid enim maksulaekumiste
prognoosi suurenemine, planeeritud pensionitoetuste suurenemine, hariduse-, siseturvalisuse-,
sotsiaal-, tervishoiu- ja kultuurivaldkonna tööjõukulude suurendamine ning COVID
pandeemiaga seotud kulude vähenemine.
Riigieelarves planeeritud kulud võib kulude adressaadi järgi jagada kolmeks: riigiasutuste
kuludeks, füüsilistele isikutele mõeldud toetusteks ning juriidilistele isikutele edasiandmiseks
mõeldud eraldisteks. Riigiasutustele planeeritakse tööjõu- ja majandamiskulusid,
finantskulusid, muid tegevuskulusid ning mitterahalise kuluna arvestatakse amortisatsiooni.
Füüsilistele isikutele edasiandmiseks planeeritakse sotsiaaltoetuseid ning juriidilistele isikutele
investeeringutoetuseid, muid toetuseid ja edasiantavaid makse.
2022. aasta riigieelarve kuludest moodustavad suurima osa (8,00 mld eurot) eraldised
juriidilistele isikutele. Füüsilistele isikutele mõeldud toetuste maht on 3,18 mld eurot ning
riigiasutustele planeeritud kulude maht 2,46 mld eurot (vt Joonis 12).
Joonis 12. 2022. aasta riigieelarve kulude jaotus kulude adressaadi järgi
36
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 16. 2022. aasta riigieelarve kulude jaotus majandusliku sisu järgi
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Kulud kokku -11 645 485 -13 287 232 -13 638 494 -351 262 3%
Tööjõu- ja majandamiskulud -1 693 314 -1 886 801 -1 845 593 41 208 -2%
Finantskulud -2 634 -8 648 -2 914 5 734 -66%
Muud tegevuskulud -250 770 -424 960 -242 921 182 039 -43%
Sotsiaaltoetused -2 807 052 -2 966 737 -3 181 171 -214 434 7%
Investeeringutoetused -410 959 -694 561 -667 094 27 468 -4%
Muud toetused -2 794 195 -3 747 708 -3 469 123 278 586 -7%
Edasiantavad maksud -3 318 534 -3 196 696 -3 864 216 -667 521 21%
Käibemaks -93 651 -99 933 -100 271 -339 0%
Põhivara amortisatsioon -274 376 -261 188 -265 190 -4 002 2%
Majandusliku sisu järgi moodustavad 2022. aasta riigieelarve kuludest suurima osa
edasiantavad maksud (28%), muud toetused (25%) ja sotsiaaltoetused (23%; vt Joonis 13).
2021. aasta riigieelarve kuludega võrreldes suurenevad enim edasiantavad maksud (667,5 mln
euro võrra) ning tulenevalt ühekordsete COVID meetmete lõppemisest vähenevad muud
toetused (278,6 mln euro) ja tegevuskulud (182,0 mln euro võrra).
Joonis 13. 2022. aasta riigieelarve kulude jaotus majandusliku sisu järgi
Edasiantavad maksud
Suurima osa 2022. aasta riigieelarve kuludest moodustavad juriidilistele isikutele planeeritud
edasiantavad maksud, mis suurenevad 2021. aasta riigieelarvega võrreldes 21% võrra.
Edasiantavate maksude suurenemise põhjuseks on kogumispensioni maksete ajutise peatamise
lõppemine 2021. aasta II poolaastal ning eelarvesse planeeritud maksete ajutise peatamise
kompenseerimine. Edasiantavate maksude eelarvet suurendab ka prognoositav füüsilise isiku
käibemaksu ja sotsiaalmaksu suurenemine, mille tõttu suureneb ka vahendite edasiandmine
sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse ning kohalikele omavalitsustele.
37
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Muud toetused
Muude toetuste eelarve väheneb 2021. aastaga võrreldes 278,6 mln euro võrra (7%). Muutuse
peamiseks põhjuseks on 2021. aasta lisaeelarvega ühekordsete sihtotstarbeliselt koroonakriisi
mõjude leevendamiseks planeeritud vahendite ära jäämine.
2022. aasta riigieelarve eelnõu koostamisel teadaolevatest toetustest juriidilistele isikutele on
võimalik saada ülevaade lisast 3.
Sotsiaaltoetused
Sotsiaaltoetused on riigieelarvelised toetused füüsilistele isikutele. Sotsiaaltoetuste eelarve
moodustab kogu riigieelarve kuludest peaaegu neljandiku ja 2021. aastaga võrreldes suureneb
see 7% võrra. Peaaegu kogu (98%) sotsiaaltoetuste eelarve planeeritakse Sotsiaalministeeriumi
valitsemisala eelarvesse, mille 3,11 mld eurost 2,22 mld eurot (71%) moodustavad riiklikeks
pensionitoetusteks planeeritud summad, 352,8 mln eurot (11%) vanemahüvitis ja 302,6 mln
eurot (10%) perehüvitiseks planeeritud summad. Sotsiaaltoetuste eelarve suurenemise
peamiseks põhjuseks on riiklike pensionikindlustuse vahendite suurenemine 139,7 mln euro
ning vanemahüvitiseks planeeritud kulude suuremine 45,6 mln euro võrra.
2022. aasta riigieelarves ettenähtud sotsiaaltoetustest on võimalik saada eraldiseisvalt ülevaade
lisast 2.
Tööjõu- ja majandamiskulud
2021. aasta riigieelarvega võrreldes vähenevad tööjõu- ja majandamiskulud 2% ehk 41,2 mln
euro võrra. Kõige enam väheneb tööjõu- ja majandamiskulude eelarve Kaitseministeeriumi ja
Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Mõlema valitsemisala puhul vähenevad majandamis-
kulud ja suurenevad tööjõukulud.
38
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
2.3 INVESTEERINGUD
Riigieelarves planeeritud investeeringud kasvavad võrreldes 2021.aastaga 50%. Kõige suurema
osakaaluga, 84% kogumahust, kinnisvara investeeringud kasvavad pea poole võrra. Kõige
enam kasvavad investeeringud transpordivahenditesse seoses MKMi laevaehitusega,
moodustades investeeringute kogumahust 3%. Olulisel määral kasvavad IT investeeringud
moodustavad 10% investeeringute kogumahust. Ülejäänud grupid moodustavad
investeeringute kogumahust ca 3%.
Tabelis esitatakse riigieelarve investeeringud vallasvara soetusgruppide ja
kinnisvarainvesteeringute lõikes. Investeeringute jaotusest valitsemisalade lõikes on võimalik
saada ülevaade lisast 4.
Tabel 17. Riigieelarve investeeringud, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Investeeringud kokku -442 166 -476 410 -715 975 -239 566 50%
Inventar -696 -1 492 -1 154 338 -23%
IT investeeringud -39 453 -35 955 -58 251 -22 296 62%
Transpordivahendid -7 637 -7 467 -18 139 -10 672 143%
Masinad ja seadmed -4 913 -11 476 -8 655 2 821 -25%
Muud investeeringud -56 243 -11 522 -10 317 1 204 -10%
Kinnisvara -293 987 -345 303 -509 186 -163 883 47%
Käibemaks -39 237 -63 195 -110 273 -47 078 74%
Inventar
Soetustest moodustab 85% ehk 1 mln eurot HTM-i valitsemisala inventari investeeringud. Neist
suuremahulisemad on õppelaborite inventari ja õppetööks vajalike seadmete soetused (0,5 mln
eurot), et soodustada kutseõppeasutuste õppetaristu ühiskasutust ning toetada õppekeskkonna
kaasajastamist.
IT investeeringud
Suurimad IT investeeringud on MKM-il, mille investeeringute osakaal kogumahust on 48%
ehk 28,2 mln eurot, mis suunatakse riist- ja tarkvara soetamiseks ning IT arendusteks. SIM-i
IT investeeringud moodustavad 14%, et juurutada pidevat ja paindlikku IKT teenuse
tootearendust ning tagada IKT taristu jätkusuutlikkus. Välisvahenditest rahastatakse Eesti
broneeringuinfosüsteemi loomise ja rakendamisega seotud IT investeeringuid. RAM-i IT
investeeringud moodustavad 10% kogumahust ning need suunatakse erinevate infosüsteemide
nagu ehitustöötajate registreerimise infosüsteemi ja struktuuritoetuste registri arenduseks
(SFOS) ja IT baastaristu jätkusuutlikkuse, käideldavuse ja terviklikkuse tagamiseks.
Transpordivahendid
Suurim soetus, ehk 53% kogu transpordivahendite investeeringute mahust, on planeeritud
MKM-i, kus säästva transpordi projekti raames investeeritakse CO2 kvooditulust 9,6 mln eurot
parvlaeva ehitusse. Siseturvalisuse valdkonda soetab SIM 7,9 mln euro eest olulised maismaa-
ja veesõidukid, mille soetusmaht moodustab 44% kogumahust.
Masinad ja seadmed
Soetusgrupi suurimad investeeringud ehk ligikaudu 62% kogumahust tehakse KAM-is, kus
investeeritakse 5,4 mln eurot väeloome tegevuse toetamiseks ning väeloome ja üksuste
kaitsevalmiduse hoidmiseks. SIM investeeringud moodustavad 23% ehk ligi 2 mln eurot,
millega muuhulgas soetatakse maismaal välispiiri valvamiseks vajalikud tehnilised vahendid.
39
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Muud investeeringud
Muude investeeringute kogumahust 43% ehk 4,4 mln eurot on planeeritud SIM valitsemisalas
ning 37% ehk 3,8 mln eurot on planeeritud KAM riigisaladustega seotud investeeringuteks.
Kinnisvara
Investeeringute kogumahust 41% ehk 209,6 mln eurot moodustavad MKM-is planeeritud
investeeringud, milledest suurimad on riigimaanteede remondi koondprojekt 127,8 mln ja Rail
Baltic´u arendus 41,3 mln eurot. Üle 40% kinnisvarainvesteeringute kogumahust on
kavandatud KAMi, sh näiteks hoonete ja rajatiste soetused ning renoveerimised.
Gümnaasiumivõrgu korrastamisse investeerib HTM 49,3 mln eurot, mis moodustab 10% kogu
kinnisvara investeeringute mahust.
Joonis 14. Riigieelarve investeeringute aegrida 2021-2025, mln eurot
Enamik riigieelarve investeeringuid tehakse siseriiklikest vahenditest ning ca 30% tehakse
välisvahenditest. Suurimad investeeringud välisvahenditest lähevad gümnaasiumivõrgu
korrastamisse, Rail Baltic arendusse, teede ehitusse, hoonete soetamisse ja renoveerimisse ning
transpordivahendite soetamisse.
Joonis 15. Suurima investeeringute mahuga valitsemisalad, mln eurot
Valitsemisaladest on suurima investeeringute mahuga Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium 41%, Kaitseministeerium moodustab 39%, Haridus- ja
40
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Teadusministeerium 9% ning Siseministeerium 5% kogu investeeringute eelarvest. Teiste
valitsemisalade investeeringute maht moodustab keskmiselt ca 1% investeeringute
kogumahust.
Riigi kinnisvarapoliitika kohaselt on Riigi Kinnisvara AS tsentraliseeritud korraldusmudeli
pakkuja, mis võimaldab vara optimeerida ning hoida kokku kinnisvarakeskkonnaga seotud
kulutusi. Riigi Kinnisvara AS-i eelarvest rahastatakse nende hoonete investeeringuid, mis on
Riigi Kinnisvara AS-i omandis ning investeeringujärgselt antakse tagasi rendile keskvalitsuse
asutustele (riigieelarves kajastub investeering läbi rendimaksete) kogumahus 57,3 mln eurot.
Ülevaade investeeringutest asub Rahandusministeeriumi kodulehel.
Seletuskirja kolmandas osas on põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumide
valitsemisalade juures detailsem ülevaade investeeringutest ja investeeringutoetustest.
41
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
2.4 FINANTSEERIMISTEHINGUD
Finantseerimistehingute eelarves kajastatakse eelarveaastal kavandatav finantskohustuste
võtmine (nt laenude ja kapitalirendikohustuste võtmine ja võlakirjade emiteerimine) ja varem
võetud finantskohustuste tasumine, laenude andmine ja antud laenude tagasimaksed, aga ka
finantsinvesteeringute (nt aktsiad ja osalused) ost ja müük. Positiivne eelarve näitab raha
sissevoolu riigikassasse ja negatiivne eelarve raha väljavoolu.
Joonis 16. Riigieelarve finantseerimistehingud kokku, tuhat eurot
Tabel 18. Riigieelarve finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot
2020 2021 2022 Muutus
tegelik RE RE Muutus %
Finantseerimistehingud kokku 1 185 216 17 522 647 348 629 826 3594%
Laenukohustised 2 485 457 27 520 847 516 819 996 2980%
Lühiajalised finantsinvesteeringud -129 320 -14 610 -54 500 -39 890 273%
Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes, rahvusvahelised -120 -120 -
-271 934 8
osalused 328 336 1556334%
Laenunõuded 11 305 4 620 475 -4 145 -90%
Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine -910 275 0 -25 800 -25 800 100%
Käibemaks -17 -15 -15 0 1%
Suurema finantseerimistehingute eelarve mahuga valitsemisalad on Rahandusministeerium
ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Finantseerimistehingud on planeeritud
samuti Haridus- ja Teadusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning Välisministeeriumi
valitsemisaladel.
Rahandusministeeriumi finantseerimistehingud moodustavad enamuse kogu riigi
finantseerimistehingutest. Planeeritud on laenude võtmine summas 1,3 mld eurot eelarve
puudujäägi katmiseks ning piisava likviidsusvaru hoidmiseks riigikassa rahavoo juhtimiseks.
42
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Samas on 472 mln eurot kavandatud varem võetud võla tasumiseks. Osalusteks avalikus
sektoris ja sidusüksustes on planeeritud Eesti Energia aktsiakapitali suurendamine 114 mln
eurot.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi suurim finantseerimistehing on 50 mln eurot
investeeringuteks riskikapitali- ja kasvufondidesse koostöös eraturu fondivalitsejatega
(lühiajalised finatsinvesteeringud). Lisaks suunatakse 25 mln euro Rohefondi uute
rohetehnoloogiate arendamiseks strateegilistes valdkondades (finantseerimistegevuseks antud
sihtfinantseerimine).
Seoses finantsinvesteeringute kajastamise metoodika muutumisega on alates 2022. aastast
varem lühiajaliste finantsinvesteeringute koosseisus planeeritud osalused ja laenunõuded
kajastatud eraldiseisvalt.
Detailsem ülevaade finantseerimistehingute eelarvetest on esitatud osas 3 vastavate
valitsemisalade peatükkides.
43
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3 OSA. 2022. AASTA RIIGIEELARVE VAHENDITE
LIIGENDUS
3.1 RIIGIKOGU KANTSELEI
Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mille 101-liikmelise koosseisu valib rahvas. Riigikogule
kuulub seadusandlik võim.
Riigikogu eelarve koosseisu kuulub Riigikogu liikmete seadusest tulenevaid kulusid kajastav
eelarve ning Riigikogu Kantselei, mille koosseisu kuuluvad eriseaduste alusel tegutsevad
struktuuriüksused Riigi valimisteenistus ja Arenguseire Keskus. Riigikogu valitsemisala
eelarves kajastub Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni eelarve.
Riigikogu Kantselei põhiülesanne on Riigikogule tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks
vajalike tingimuste loomine, Riigikogu ja tema organite nõustamine õigusloome ja
parlamentaarse kontrolli alal ning Riigikogu teenindamine ja tema asjaajamise korraldamine.
Riigi valimisteenistus tagab valimiste seadusekohase ettevalmistamise ja läbiviimise ning
korraldab valimisseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalike tehniliste lahenduste
arendust ja haldust.
Arenguseire Keskuse ülesanne on ühiskonna pikaajaliste arengute väljaselgitamine,
analüüsimine ja nende põhjal arengustsenaariumide koostamine.
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon kontrollib erakondade ja valimistel osalevate
valimisliitude ning üksikkandidaatide raha hankimise ja kulutamise seaduslikkust ning muude
erakonnaseadusest tulenevate reeglite täitmist. Komisjoni teenindab Riigikogu Kantselei.
Tabel 19. Riigikogu Kantselei eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot
2022 RE Osakaal 2022 RE
2022 RE
kogumaht kogumahust
TULUD 13 130 809 0 0%
KULUD -13 638 494 -22 535 0%
INVESTEERINGUD -715 975 -631 0%
FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0%
Riigikogus töötab 101 saadikut ning Kantselei valitsemisalas töötab kokku 225 teenistujat
(töötajad ja ametnikud kokku).
Riigikogu kantselei valitsemisala kulude koondeelarvest moodustavad eriseaduse alusel
tegutsevate üksuste eelarved 5,2%, millest riigi valimisteenistuse kulud 2,7% ja Arenguseire
Keskuse kulud 2,5%. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni kulud moodustavad
Riigikogu kulude koondeelarvest 0,6%.
Valitsemisala investeeringute koondeelarvest moodustavad riigi valimisteenistuse
investeeringud 11,1% ning Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni investeeringud
2,2%.
44
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.1.4 KULUD
3.1.4.1 Kulud majandusliku sisu järgi
Joonis 17. Riigikogu valitsemisala suuremad kulud ja osakaal valitsemisala kogukuludest, %
Joonis 18. Riigikogu Kantselei suuremad kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, %
45
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 20. Riigikogu Kantselei kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE Piirmääraga
kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -22 535 -12 725 -8 810 0 0 -1 000
Tööjõukulud -15 957 -7 669 -8 288 0 0 0
Majandamiskulud -4 920 -4 920 0 0 0 0
Sotsiaaltoetused -3 -3 0 0 0 0
Muud toetused -133 -133 0 0 0 0
Käibemaks -522 0 -522 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -1 000 0 0 0 0 -1 000
Tabel 21. Riigikogu Kantselei kulude dünaamika, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Kulud kokku -21 013 -24 046 -22 535 1 511 -6%
Tööjõukulud -15 362 -15 389 -15 957 -568 4%
Majandamiskulud -3 980 -4 993 -4 920 72 -1%
Sotsiaaltoetused 0 -3 -3 0 0%
Muud toetused -135 -2 098 -133 1 965 -94%
Käibemaks -557 -533 -522 11 -2%
Põhivara amortisatsioon -980 -1 031 -1 000 31 -3%
Kulud on võrreldes eelmise aastaga vähenenud peamiselt muude toetuste arvelt, kus
kajastatakse peamiselt valimistega seotud tegevuste kulusid – muude toetuste eelarve 2022.
aastal väheneb, kuna valimisi ei toimu.
Tööjõukuludest kasutatakse 52% Riigikogu liikmetele tasude maksmiseks vastavalt kõrgemate
riigiteenijate ametipalkade seadusele. Muud tööjõukulud nähakse ette viie fraktsiooni,
üheteistkümne alalise komisjoni, nelja eri- ja probleemkomisjoni ning muude teenistujate
töötasuks ning sellega seotud maksudeks.
Kantselei majandamiskulude aastasest eelarvest kasutatakse 76% administreerimisekuludeks,
hoonete ülalpidamiskuludeks ja IT kuludeks.
Sotsiaaltoetused - "August Rei parlamendiuuringu stipendiumi statuudile" õppetoetus
teadustööde eest kahele parlamendiuuringute stipendiaadile, suurus stipendiaadi kohta on 1500
eurot.
Liikmemaksud - Riigikogu on 11 rahvusvahelise organisatsiooni liige, millest suuremad on
Balti Assamblee, Parlamentidevaheline Liit, Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsiooni
Parlamentaarne Assamblee ja NATO Parlamentaarne Assamblee.
Amortisatsiooni on arvestatud hoonetelt summas 499 000 eurot, IT tark- ja riistvaralt summas
333 000 eurot ning muudelt varadelt 168 000 eurot.
46
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.1.5 INVESTEERINGUD
Joonis 19. Riigikogu Kantselei investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, %
Joonis 20. Riigikogu Kantselei investeeringud eelarve liikide lõikes osakaaluna objekti eelarvest, %
Tabel 22. Riigikogu Kantselei investeeringud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud tuludest
2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad
kaasfinant- investeeringud
seeringuga
Investeeringud kokku -631 -524 -107 0 0
Kinnisvara -304 -304 0 0 0
Riigikogu hoonete renoveerimine -304 -304 0 0 0
Inventar -9 -9 0 0 0
IT investeeringud -211 -211 0 0 0
Käibemaks -107 0 -107 0 0
47
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 23. Riigikogu Kantselei investeeringute dünaamika, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Investeeringud kokku -925 -753 -631 122 -16%
Kinnisvara -112 -307 -304 3 -1%
Riigikogu hoonete renoveerimine -112 -307 -304 3 -1%
Inventar -46 -9 -9 0 0%
IT investeeringud -558 -320 -211 108 -34%
Masinad ja seadmed -68 0 0 0 0%
Käibemaks -142 -118 -107 11 -9%
Suuremate kinnisvarainvesteeringutena on kavandatud lossi rekonstrueerimise (ideekonkurss
ja uuringud maksumusega 145 000 eurot) ning Toom-Kooli tänaval asuvate hoonete
renoveerimise (projekteerimine, ekspertiisid ja muud toimingud maksumusega 261 451 eurot)
ettevalmistamine.
IT investeeringuga hoitakse kaasaegsena Riigikogu Kantselei arvutivõrku, virtuaalserverite
parki ja erinevaid infosüsteeme, et tagada Riigikogu põhiülesannete täitmine.
Riigi valimisteenistuse IT investeeringut kasutatakse elektroonilise hääletamise süsteemi
(EHS) ja valimiste veebilehe kaasajastamiseks. Arendused on püsiva iseloomuga, kuna
süsteemid on pidevas kasutuses (EHS uuendatakse igaks valimisteks). Perioodil 2020-2021
tehti tarkvara arendusi 17.10.2021 toimuvateks kohalikeks valimisteks maksumusega 160 570
eurot.
Ülevaate riigieelarve investeeringutest leiab lisast 4.
48
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.2 VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI
Vabariigi Presidendi Kantselei ülesandeks on Vabariigi Presidendi põhiseaduslike
funktsioonide täitmise toetamine. Vabariigi Presidendi Kantselei korraldab Vabariigi
Presidendi riigisisest ja -välist suhtlemist, juhib infovahetust meedia, avalikkuse ja teiste
partneritega, valmistab ette õigusakte ning täidab teisi ülesandeid.
Tabel 24. Vabariigi Presidendi Kantselei eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot
2022 RE Osakaal 2022 RE
2022 RE
kogumaht kogumahust
TULUD 13 130 809 28 0%
KULUD -13 638 494 -4 813 0%
INVESTEERINGUD -715 975 -277 0%
FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0%
Vabariigi Presidendi Kantseleis töötab kokku 54 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku).
3.2.4 TULUD
Tabel 25. Vabariigi Presidendi Kantselei tulude dünaamika, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Tulud kokku 448 28 28 0 0%
Tulud majandustegevusest 448 28 28 0 0%
Tuludes kajastatakse toitlustusest saadavat omatulu.
3.2.5 KULUD
3.2.2.1 Kulud majandusliku sisu järgi
Joonis 21. Vabariigi Presidendi Kantselei suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %
49
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Joonis 22. Vabariigi Presidendi Kantselei suuremad kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, %
Tabel 26. Vabariigi Presidendi Kantselei kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE Piirmääraga rahalised
kud lise sõltuvad
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -4 813 -3 952 -696 0 -28 -137
Tööjõukulud -2 361 -2 023 -338 0 0 0
Majandamiskulud -1 839 -1 700 -111 0 -28 0
Muud toetused -229 -229 0 0 0 0
Käibemaks -247 0 -247 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -137 0 0 0 0 -137
Tabel 27. Vabariigi Presidendi Kantselei kulude dünaamika, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Kulud kokku -4 744 -4 853 -4 813 40 -1%
Tööjõukulud -2 170 -2 327 -2 361 -34 1%
Majandamiskulud -1 885 -1 849 -1 839 10 -1%
Muud toetused -286 -286 -229 57 -20%
Käibemaks -298 -254 -247 7 -3%
Põhivara amortisatsioon -105 -137 -137 0 0%
Kulude vähenemine on tingitud riigiülese tööjõu- ja majandamiskulude kokkuhoiumeetme
rakendamisest.
Presidendi palgafond makstakse vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele.
Majandamiskuludes kajastatakse presidendi esindustasu, mis makstakse vastavalt Vabariigi
Presidendi ametihüve seadusele. Presidendi esindustasu on 20% ametipalgast. Ametis oleva
presidendi abikaasa esindustasu on 30% presidendi ametipalgast.
Eelarveaastal väljamakstavad eripensionid ja pensionisuurendused makstakse vastavalt
Vabariigi Presidendi ametihüve seadusele.
50
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Pensionid jagunevad:
Mittesotsiaalmaksutuludest makstav pension on presidendi surma korral igale presidendi
töövõimetule pereliikmele makstav toitjakaotuspension, mille suurus on pool presidendi
ametipensionist. Toitjakaotuspensionit makstakse ühele isikule.
Presidendi ametipensionit makstakse pärast ametivolituste lõppemist 75% presidendi
ametipalgast.
Vabariigi Presidendi Kantselei eelarvest eraldatakse tegevustoetuseks Presidendi poolt ellu
kutsutud institutsioonidele:
SA Eesti Koostöö Kogu
SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu
Eesti Kodukaunistamise Ühendus
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum
MTÜ 20. Augusti Klubi
3.2.6 INVESTEERINGUD
Joonis 23. Vabariigi Presidendi Kantselei investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, %
51
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Joonis 24. Vabariigi Presidendi Kantselei investeeringud eelarve liikide lõikes osakaaluna objekti eelarvest, %
Tabel 28. Vabariigi Presidendi Kantselei investeeringud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
Muud
koos
tuludest
2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise
sõltuvad
kaasfinant-
investeeringud
seeringuga
Investeeringud kokku -277 -200 -78 0 0
Kinnisvara -189 -189 0 0 0
Vabariigi Presidendi Kantselei peahoone -189 -189 0 0 0
Inventar -11 -11 0 0 0
Käibemaks -78 0 -78 0 0
Tabel 29. Vabariigi Presidendi Kantselei investeeringute dünaamika, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Investeeringud kokku -63 -428 -277 150 -35%
Kinnisvara -48 -346 -189 157 -45%
Vabariigi Presidendi Kantselei peahoone -48 -346 -189 157 -45%
Inventar -5 -11 -11 0 0%
Käibemaks -10 -71 -78 -6 9%
2022. aastal on planeeritud investeeringuna inventari soetamine ja Vabariigi Presidendi
Kantselei peahoone rekonstrueerimise projekteerimise jätkamine.
Ülevaate riigieelarve investeeringutest leiab seletuskirja lisast 4.
52
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.3 RIIGIKONTROLL
Riigikontroll viib läbi tulemus-, vastavus- ja finantsauditeid, eesmärgiga uurida, kuidas riik ja
kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud.
Tabel 30. Riigikontrolli eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot
2022 RE Osakaal 2022 RE
2022 RE
kogumaht kogumahust
TULUD 13 130 809 0 0%
KULUD -13 638 494 -5 214 0%
INVESTEERINGUD -715 975 -120 0%
FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0%
Riigikontrollis töötab kokku 80 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku).
3.3.4 KULUD
3.3.4.1 Kulud majandusliku sisu järgi
Joonis 25. Riigikontrolli suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %
53
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Joonis 26. Riigikontrolli suuremad kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, %
Tabel 31. Riigikontrolli kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE Piirmääraga
kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -5 214 -4 825 -325 0 0 -64
Tööjõukulud -3 587 -3 490 -97 0 0 0
Majandamiskulud -1 350 -1 335 -15 0 0 0
Käibemaks -214 0 -214 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -64 0 0 0 0 -64
Tabel 32. Riigikontrolli kulude dünaamika, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Kulud kokku -4 749 -5 439 -5 214 225 -4%
Tööjõukulud -3 439 -3 710 -3 587 124 -3%
Majandamiskulud -1 069 -1 452 -1 350 102 -7%
Käibemaks -195 -229 -214 16 -7%
Põhivara amortisatsioon -45 -48 -64 -16 33%
Riigikontrolli 2022. aasta tööjõu- ja majandamiskulusid vähendatakse võrdselt
ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonide tööjõu- ja majandamiskulude
vähendamisega. Kärpe mahuks on Rahandusministeerium kehtestanud 2,8% asutuste 2019.
aasta tööjõu- ja majandamiskulude tegelikust täitmisest.
Riigikontrolli eelarvest (va käibemaks) 72% on tööjõukulud. Majandamiskuludest 50% kulub
rendi ja kõrvalkulude makseteks Riigi Kinnisvara AS-ile. Ülejäänud majandamiskuludest
moodustavad suurema osa info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, personali arendamise
ja koolitusega seotud kulud ning välissuhtlusega seotud kulud.
Riigikontrolöri palgafond makstakse vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade
seadusele. Majandamiskuludes kajastatakse riigikontrolöri esindustasu.
Riigikontrolli liikmemaksud planeeritakse majandamiskulude koosseisus.
54
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.3.5 INVESTEERINGUD
Tabel 33. Riigikontrolli investeeringud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud tuludest
2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarve-lise sõltuvad
kaasfinant- investeeringud
seeringuga
Investeeringud kokku -120 -100 -20 0 0
IT investeeringud -100 -100 0 0 0
Käibemaks -20 0 -20 0 0
Tabel 34. Riigikontrolli investeeringute dünaamika, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Investeeringud kokku -40 0 -120 -120 100%
IT investeeringud -33 0 -100 -100 100%
Käibemaks -7 0 -20 -20 100%
Investeeritakse uue välisveebi loomisse.
Ülevaate riigieelarve investeeringutest leiab lisast 4.
55
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.4 ÕIGUSKANTSLERI KANTSELEI
Õiguskantsleri Kantselei ülesandeks on toetada õiguskantsleri tegevust põhiseadusest ja
seadustest tulenevate ülesannete täitmisel, teostada järelevalvet õigustloovate aktide
põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle, kontrollida isikute põhiõiguste ja vabaduste järgimist
avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja ametnike poolt, täita lasteombudsmani funktsiooni, täita
Eesti riikliku inimõiguste kaitse ja edendamise asutuse ülesandeid, tagada puuetega inimeste
õiguste kaitse, ning olla Eesti Vabariigi kui ÜRO isikute väärkohtlemise vastase
konventsiooniga ühinenud riigi ennetusasutus.
Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kelle ülesanne on seista hea selle eest, et Eesti riigis
kehtivad seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning siinsete inimeste põhiõigused ja
vabadused oleksid kaitstud.
Tabel 35. Õiguskantsleri Kantselei eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot
2022 RE Osakaal 2022 RE
2022 RE
kogumaht kogumahust
TULUD 13 130 809 0 0%
KULUD -13 638 494 -3 071 0%
INVESTEERINGUD -715 975 0 0%
FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0%
Õiguskantsleri Kantselei valitsemisalas töötab kokku 55 teenistujat (töötajad ja ametnikud
kokku).
56
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.4.4 KULUD
3.4.4.1 Kulud majandusliku sisu järgi
Joonis 27. Õiguskantsleri Kantselei suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %
Joonis 28. Õiguskantsleri Kantselei suuremad kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, %
57
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 36. Õiguskantsleri Kantselei kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE Piirmääraga rahalised
kud lise sõltuvad
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -3 071 -2 798 -263 0 0 -9
Tööjõukulud -2 361 -2 218 -143 0 0 0
Majandamiskulud -584 -569 -15 0 0 0
Muud toetused -11 -11 0 0 0 0
Käibemaks -105 0 -105 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -9 0 0 0 0 -9
Tabel 37. Õiguskantsleri Kantselei kulude dünaamika, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Kulud kokku -2 795 -3 058 -3 071 -13 0%
Tööjõukulud -2 172 -2 309 -2 361 -52 2%
Majandamiskulud -518 -627 -584 43 -7%
Muud toetused -4 -4 -11 -7 175%
Käibemaks -92 -108 -105 3 -3%
Põhivara amortisatsioon -9 -9 -9 0 0%
Kulud on võrreldes eelmise aastaga kasvanud peamiselt isikute põhiõiguste ja –vabaduste
järgimistegevuseks eraldatud vahenditest.
Õiguskantsleri palgafond makstakse vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele.
Majandamiskuludes kajastatakse õiguskantsleri esindustasu.
Õiguskantsleri Kantselei on kolme rahvusvahelise organisatsiooni liige - Rahvusvaheline
Ombudsmanide Instituut ja Euroopa lasteombudsmanide võrgustik ning Riiklike inimõiguste
institutsioonide Euroopa võrgustik. Liikmemaksude eelarve muutus on seotud Riiklike
inimõiguste institutsioonide Euroopa võrgustiku liikmemaksu suurenemisega, kuna
liikmekandidaadi staatusest liikus Õiguskantsleri Kantselei A akrediteeringuga võrgustiku
liikmeks.
58
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.5 RIIGIKOHUS
Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus. Põhiseaduse järgi on Riigikohus
kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevuses on
põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine, kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine,
teistmisavalduste läbivaatamine ning muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine.
Riigikohtu kui Eesti kõrgema kohtu ülesanne on tagada lõpliku õigusrahu saabumine
menetlusosaliste vahel ja aidata kaasa seaduste ühetaolisele kohaldamisele kogu riigis.
Kohtumenetluse mõjukuse ja efektiivsuse tõstmiseks optimeeritakse õigusemõistmist tagavaid
ning toetavaid tööprotsesse ja suurendatakse nende tõhusust. Selle tulemusena vabanevad
ressursid võetakse kasutusele personali arengut ja motivatsiooni toetavalt, mis on vältimatu
tegevuse kõrgprofessionaalse personaliga kindlustamiseks.
Tabel 38. Riigikohtu eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot
2022 RE Osakaal 2022 RE
2022 RE
kogumaht kogumahust
TULUD 13 130 809 220 0%
KULUD -13 638 494 -5 689 0%
INVESTEERINGUD -715 975 0 0%
FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0%
Riigikohtus töötab seisuga 28.09.2021 93 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku) ning 19
Riigikohtu liiget.
3.5.4 TULUD
Tabel 39. Riigikohtu tulude dünaamika, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Tulud kokku 229 220 220 0 0%
Muud tulud 201 220 220 0 0%
Riigikohtu muude tegevustulude all kajastatakse Riigikohtule kaebuse esitamisel tasutud
kassatsioonikautsjonite laekumist ning laekunud riigilõive.
59
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.5.5 KULUD
3.5.5.1 Kulud majandusliku sisu järgi
Joonis 29. Riigikohtu suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %
Joonis 30. Riigikohtu suuremad kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, %
60
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 40. Riigikohtu kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE Piirmääraga
kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -5 689 -3 469 -2 002 0 0 -218
Tööjõukulud -4 774 -2 877 -1 897 0 0 0
Majandamiskulud -600 -583 -17 0 0 0
Muud toetused -9 -9 0 0 0 0
Käibemaks -88 0 -88 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -218 0 0 0 0 -218
Tabel 41. Riigikohtu kulude dünaamika, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Kulud kokku -6 340 -5 504 -5 689 -185 3%
Tööjõukulud -4 600 -4 610 -4 774 -164 4%
Majandamiskulud -1 158 -637 -600 37 -6%
Muud toetused -9 -12 -9 3 -25%
Käibemaks -205 -94 -88 6 -6%
Põhivara amortisatsioon -368 -151 -218 -67 44%
Riigikohtu kulud on võrreldes eelmise aastaga suurenenud üksnes seoses arvestuslike
tööjõukulude, milles sisaldub kohtunike töötasu ja põhivara amortisatsiooni kasvuga.
Riigikohtu eelarvest 84% moodustavad tööjõukulud. Sellest 40% moodustab kohtunike
arvestuslik palgafond. Kohtunike palgafond makstakse vastavalt kõrgemate riigiteenijate
ametipalkade seadusele. Majandamiskuludes kajastatakse ka Riigikohtu esimehe esindustasu.
Kohtunike palgafondi osakaal kogukuludest, mis kuni 2020. aastani püsis stabiilselt alla 30%,
moodustab 2022. aastal 33% ja suureneb 2025. aastaks 38%-ni ning toob vältimatult kaasa
Riigikohtu funktsioonide tõsise häirumise.
Riigikohus on kaheksa rahvusvahelise organisatsiooni liige, millest viiele organisatsioonile
tasutakse liikmemaksu. Suuremad on EL Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute
Ühenduse liikmemaks, Euroopa Kohtunike Koolituse Võrgustiku liikmemaks (EJTN) ning
Euroopa Konstitutsioonikohtute Konverentsi liikmemaks. Viimast tasutakse üle 2 aasta.
61
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.6 VABARIIGI VALITSUS
Vabariigi Valitsuse eelarve koosseisu kuuluvad Euroopa Liidu makse, Vabariigi Valitsuse
reserv ja omandireformi reservfond, kohalike omavalitsuse üksuste toetusfond ja tasandusfond,
kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud.
Tabel 42. Vabariigi Valitsuse eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot
Osakaal 2022 RE
2022 RE kogumaht 2022 RE
kogumahust
TULUD 13 130 809 0 0%
KULUD -13 638 494 -2 581 691 19%
INVESTEERINGUD -715 975 0 0%
FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0%
Joonis 31. Vabariigi Valitsuse suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %
Tabel 43. Vabariigi Valitsuse eelarve, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
TULUD 0 221 548 0 -221 548 -100%
KULUD -2 403 098 -2 786 084 -2 581 691 -77 103 3%
Jaotamata välistoetus 0 -221 548 0 -59 948 27%
Euroopa Liidu makse -315 152 -337 120 -357 415 -20 295 6%
Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud -5 209 -5 290 0 5 290 -100%
Vabariigi Valitsuse reservid -127 366 -321 188 -120 960 200 228 -62%
Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -513 029 -478 609 -456 799 21 811 -5%
sh riikliku ülesande kulude hüvitamiseks -16 039 -21 541 -18 676 2 865 -13%
Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfond -107 152 -107 225 -107 302 -77 0%
Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud -1 335 189 -1 315 104 -1 539 216 -224 112 17%
3.6.1 Euroopa Liidu makse
Eesti makse Euroopa Liidu eelarvesse suureneb võrreldes 2021. aasta eelarvesse planeeritud
summaga, eelkõige seetõttu, et 2021. aasta makse oli alaplaneeritud võrreldes tegelike
62
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
vajadustega. 2021. aasta riigieelarvet koostati ajal, kui puudus veel Euroopa Liidu 2021-2027
pikaajalisele eelarveraamile vastav Euroopa Komisjoni ettepanek 2021. aasta eelarveks. Ühtlasi
selgus 2021. aasta jaanuaris, et Eesti 2021. aasta makset korrigeeritakse 12 miljoni euro võrra
kõrgemaks, sest teiste liikmesriikide suhtes osutus meie rahvamajanduse kogutoodangu (RKT)
ja käibemaksubaasi statistika prognoosiga võrreldes suuremaks. Teisisõnu on Eesti majandusel
võrreldes teiste liikmesriikidega läinud prognoositust paremini ja Eesti oleks eelnevatel aastatel
seetõttu pidanud EL eelarvesse rohkem maksma. Eesti makse 2022. aastal osutub tõenäoliselt
väiksemaks kui 2021. aasta lõplikud vajadused.
EL iga-aastane eelarve koostatakse EL pikaajalise 2021-2027 eelarveraami alusel, milles lepiti
eesmärgid ja rahamahud poliitikate lõikes kokku 7 aastaks. Liikmesriigi iga-aastane sissemakse
sõltub eelkõige EL programmide makseprofiilist, mis väljendub iga-aastase eelarve
maksekohustuste mahus ning riigi osakaalust eelarve rahastamises, mis omakorda sõltub
eelkõige riigi RKT (rahvamajanduse kogutoodang) osakaalust EL RKT-s. Kuna Eesti RKT
läheneb aasta-aastalt EL keskmisele, kasvab ka Eesti osakaal EL eelarve rahastamises.
EL eelarve tulud (omavahendid) kogutakse alates 2021. aastast kokku järgmistest allikatest:
RKT põhised sissemaksed – umbes 70% tuludest;
Harmoneeritud käibemaksubaasi põhised sissemaksed – umbes 13% tuludest;
EL välispiirilt kogutud tollimaksud 75% ulatuses kogutud summadest – umbes 13%
tuludest;
Ringlusesse võtmata plastpakendi omavahend – umbes 4% tuludest.
Lisaks makstakse Kreekale 1,34 mln eurot. Euroala riigid kannavad Kreekale üle arvestuslikult
sama palju, kui palju riikide keskpangad teenivad euroala keskpankade ühise võlakirjade
ostuprogrammi Securities Markets Programme (SMP) portfellis olevatelt Kreeka võlakirjadelt.
Kreeka programmi lõppemisel kokkulepitud võlaleevendusmeetmete kohaselt tagastatakse
need tulud Kreekale. SMP kasumid laekuvad euroala keskpankadele osana eurosüsteemi
kasumi jaotamisest kord aastas tehtava otsuse põhjal. 2022. aasta eelarvesse jääkski
tagastamiseks viimane osa, 2021-2037 aeguvate võlakirjade eeldatava tulu arvelt. 2021. aastal
makstakse kokku 1,6 miljonit eurot 2019. ja 2020. aasta arvestuslike tulude arvelt. Kasumite
tagastamise eelduseks on Kreeka poolt võetud eelarve- ja majanduspoliitiliste kohustuste
täitmine. Seoses Kreeka programmi lõppemisega 2018. aasta augustis korrigeeriti tagastamise
ajakava ja sellest tulenevalt muutusid ka summad aastate lõikes. Tervikuna on perioodi 2018-
2022 uus graafik väiksem kui vana (9 mln vs 10,568 mln eurot).
3.6.2 Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud
Alates 2022. aastast on Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni (IDA) ja Euroopa Arengufondi
(EDF) liikmelisus planeeritud Välisministeeriumi valitsemisala eelarvesse, kuna Eesti osalus
nendes fondides on kooskõlas välispoliitika tulemusvaldkonna arengukoostöö ja humanitaarabi
programmi eesmärkidega.
63
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.6.3 Vabariigi Valitsuse reservid
Tabel 44. Vabariigi Valitsuse eelarve. Vabariigi Valitsuse reservid, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Vabariigi Valitsuse reservid -127 366 -321 188 -120 960 200 228 -62%
Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfond -1 942 -2 000 -2 000 0 0%
Vabariigi Valitsuse reserv -125 424 -319 188 -118 960 200 228 -63%
sh sihtotstarbeta vahendid -68 085 -60 856 -8 928 51 928 -85%
sh sihtotstarbelised vahendid -57 340 -258 332 -110 031 148 300 -57%
Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist antakse toetusi omandireformiga seotud
kulude katteks. Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamine ja selle
kasutamine toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.
Vabariigi Valitsuse reservist antakse toetusi ettenägematuteks ning sihtotstarbelisteks kuludeks
vastavalt Vabariigi Valitsuse otsustele. Reservist ettenägematuteks kuludeks vahendite
eraldamine ja selle kasutamine toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ning reservi
kavandatakse vahendeid kooskõlas riigieelarve seaduse §-ga 58. Sihtotstarbeline reserv
kujuneb vastavalt Vabariigi Valitsuse otsustele.
Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta ja sihtotstarbeliste vahendite maht võrreldes eelmise
aastaga väheneb peamiselt seetõttu, et 2021. aasta lisaeelarvega planeeriti reservi
koroonaviiruse leviku tõrjumiseks ja kahjude leevendamiseks ühekordsed vahendid, mida
2022. aasta eelarves ei ole.
Ülevaade sihtotstarbelise reservi tegevustest asub lisas 5.
3.6.4 Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond ja tasandusfond
Tabel 45. Vabariigi Valitsuse eelarve. Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond, tuhat eurot
2020 Muutus,
2021 RE 2022 RE Muutus
tegelik %
Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -513 029 -478 609 -456 799 21 874 -5%
üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus -353 746 -357 825 -357 825 0 0%
kohalike teede hoid -59 313 -29 313 -29 313 0 0%
üle antud endiste riigiteede toetus 0 0 -63
huvihariduse ja huvitegevuse toetus -14 250 -14 250 -10 250 4 000 -28%
raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetus -2 650 -2 650 -2 650 0 0%
asendus- ja järelhooldusteenus -18 431 -18 031 -19 022 -991 5%
matusetoetus -3 600 -4 000 -4 000 0 0%
koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus -15 000 -15 000 -15 000 0 0%
riikliku ülesande kulude hüvitamiseks sh: -16 039 -21 541 -18 676 2 865 -13%
toimetulekutoetuse maksmise hüvitis -14 912 -20 414 -17 549 2 865 -14%
rahvastikuregistri toimingute hüvitis -1 127 -1 127 -1 127 0 0%
tulubaasi stabiliseerimiseks -30 000 -16 000 0 16 000 -100%
Riigieelarvest omavalitsustele edasi kantavate riiklike maksutulude ning tasandus- ja
toetusfondi ühtne eesmärk on tagada kohalikele omavalitsustele piisavad vahendid kohalike elu
küsimuste üle iseseisvalt seaduste alusel otsustamiseks. Kui ülejäänud vahendite kasutamise
64
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
üle otsustab ainult kohalik omavalitsus, siis toetusfondi vahendid on määratud konkreetseteks
otstarveteks.
Toimetulekutoetust maksavad välja kohaliku omavalitsuse üksused selleks riigieelarvest
saadava hüvitise arvelt. Toimetulekutoetuse taotlejate arv on stabiliseerunud ja 2021. aastal ei
kasva. Kulud jäävad 2021. aastal eeldatavasti 17 mln euro piiresse. Kuna tööpuudus prognoosi
järgi väheneb ja inimeste sissetulekud kasvavad, võib eeldada, et 2022. aasta
toimetulekutoetuse kulud ei kasva.
Toetust üldhariduskoolide pidamiseks antakse õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate
tööjõukuluks ja nende täienduskoolituseks, õppekirjanduseks, koolilõunaks ning tõhustatud ja
eritoe tegevuskuludeks (toetatakse vajalike tugiteenuste, kohandatud õppematerjalide, -
vahendite ja –keskkonna pakkumisega seotud kulude katmist). Täpsem üldhariduskoolide
pidamiseks antava summa suurus sõltub õpilaste arvu muutustest ning selgub 10.11.2021
EHISe andmete põhjal.
Kohalike teede hoiu toetus suurendab kohaliku omavalitsuse üksuste võimekust kohalike teede
jooksval hooldamisel ning ehitamisel.
Üle antud endiste riigiteede toetus võimaldab kohaliku omavalitsuse üksustel tagada saadud
teede hooldus vajalikul tasemel.
Huvitegevuse toetus panustab haridus ja noorte programmi eesmärgi saavutamisse. Kohaliku
omavalitsuse üksustele suunatava toetuse eesmärk on teha huvitegevus ja huviharidus 7–19-
aastastele noortele paremini majanduslikult ja regionaalselt kättesaadavaks ning pakkuda
mitmekesisemaid võimalusi vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus-,
täppisteadused ja tehnoloogia.
Raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenust korraldavad sotsiaalhoolekande seaduse
kohaselt kohaliku omavalitsuse üksused. Kohaliku omavalitsuse üksus saab toetust kasutada
raske ja sügava puudega laste lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muudeks
sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna
hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust.
Asendus- ja järelhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus,
mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema
põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja
arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks
toimetulekuks täisealisena.
Matusetoetust on võimalik kohalikel omavalitsustel maksta saadud toetuse arvelt matuse
korraldajale keskmiselt 250 eurot.
Maavalitsuste tegevuse lõpetamisega seonduvalt anti 2018. aastast Siseministeeriumi
vastusvaldkonda kuuluvate rahvastiku- ja perekonnaseisutoimingute (nt abielud, lahutused jne)
täitmine maakonnakeskuse kohalikele omavalitsustele koos selle täitmiseks vaja minevate
vahenditega. Ülejäänud kohaliku omavalitsuse üksused registreerivad üksnes sünde ning
üksikutel juhtudel ka surmasid. Hüvitist makstakse eelarveaastale eelnenud aasta juhtumite
arvu alusel.
Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetust antakse kohaliku omavalitsuse
üksustele eesmärgiga motiveerida neid suurendama õpetajate palka. 2019. aastast antakse
omavalitsusüksusele toetust lasteaiaõpetajate palga tõstmise motiveerimiseks juhul, kui
omavalitsuse lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on vähemalt 90% ning magistrikraadiga (või
sellega võrdsustatud tasemega) lasteaiaõpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu
alammäärast.
65
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tasandusfondi vahendid on ette nähtud kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmise
võimaluste ühtlustamiseks. Vahendite kasutamise üle otsustavad toetuse saajad.
3.6.5 Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud
Tabel 46. Vabariigi Valitsuse eelarve. Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud, tuhat eurot27
2021
2020 tegelik majandus- 2022 RE Muutus Muutus %
prognoos
Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud -1 335 189 -1 418 579 -1 539 216 -120 637 9%
tulumaks -1 262 331 -1 345 000 -1 465 879 -120 879 9%
maamaks -58 423 -58 422 -58 423 -1 0%
keskkonnatasud -14 435 -15 157 -14 799 358 -2%
liikluskaamerate trahvitulu 0 0 -115 -115
Füüsilise isiku tulumaksu laekumine jaguneb keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse vahel.
Seevastu maamaks, mis on küll riiklik maks, laekub täielikult kohalike omavalitsuste
eelarvesse. Keskkonnatasude laekumine jaguneb jällegi keskvalitsuse ja omavalitsuste vahel.
Kohalikele omavalitsustele hakatakse 2022. aastast edasi kandma 50% nende automaatsete
liiklusjärelevalvesüsteemidega fikseeritud trahvitulust. Hetkel on vastavad kaamerad olemas
Tallinnal.
Maksutulude kohta saab detailse ülevaate seletuskirja osa 2 tulude peatükis.
27 summad veerus on esitatud lähtudes 2021.aasta majandusprognoosist ning need erinevad 2021. aasta riigieelarves esitatud summadest.
66
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.7 RIIGIKANTSELEI
Riigikantselei tegevused hõlmavad Vabariigi Valitsuse töö planeerimise toetamist, riigi
strateegilise planeerimise korraldamist ja koordineerimist, istungite ja valitsuskabineti
nõupidamiste ettevalmistamist ja korraldamist, peaministri nõustamist ja abistamist, valitsuse
ja peaministri kommunikatsiooni korraldamist, Euroopa Liidu asjade koordineerimist,
Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni töö korraldamist, riigi julgeoleku ja riigikaitse
juhtimise koordineerimist, Teadus- ja Arendusnõukogu teenindamist ning avaliku teenistuse
tippjuhtide värbamise, valiku, hindamise ja arendamise korraldamist. Riigikantseleis töötab
umbes 160 inimest.
Tabel 47. Riigikantselei eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot
Osakaal
2022 RE 2022 RE
2022 RE
kogumaht Riigikantselei
kogumahust
TULUD 13 130 809 916 0%
KULUD -13 638 494 -15 605 0%
INVESTEERINGUD -715 975 -8 021 1%
FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0%
3.7.1 TULUD
Tabel 48. Riigikantselei tulud aastate lõikes, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Tulud kokku 123 856 916 61 7%
Saadud toetused 122 854 916 62 7%
Tulud majandustegevusest 1 1 0 -1 -100%
Saadud toetused
Toetusi kasutatakse Riigikantselei kulude ja investeeringute katteks. Toetusi saadakse Euroopa
Sotsiaalfondist.
Toetuse eest planeeritakse rahastada tegevusi, mis aitavad kaasa riigi võimekuse
suurendamisele inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu
ning mis arendavad poliitikakujundamise kvaliteeti. Toetusest finantseeritakse
järgmisitegevusi:
Avaliku teenistuse tippjuhtide juhtimis- ja koostöövõimekuse arendamine ning tippjuhtide
järelkasvu tagamine, tippjuhtide värbamise ja valiku ning hindamise ja arendamise süsteemi
uuendamine;
Poliitika kujundamist toetava analüütilise võimekuse suurendamine;
Kaasamise arendamine;
Rakke- ja ekspertrühmade teenindamine.
Toetused suurenevad peaaegu kõikide tegevuste rahastamisel, vaid avaliku teenistuse
tippjuhtide arendamisele suunatud rahastus väheneb. Enim suureneb poliitika kujundamist
toetavate analüüside ning rakke- ja ekspertrühmade teenindamisega seotud tegevuste
rahastamine.
67
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.7.2 KULUD
Tegevuspõhine vaade
Riigikantselei panustab kõigi oma tegevustega Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse
ühes tulemusvaldkonnas – Tõhus riik.
Tulemusvaldkonnaga seotud programmdokumendid on kättesaadavad Riigikantselei kodulehel
https://riigikantselei.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/majandus-ja-personaliteave.
3.7.2.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik
Tulemusvaldkonna eesmärk: Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus
riigivalitsemine.
Valdkonna strateegiline eesmärk on seatud riigi eelarvestrateegias koos selle saavutamist
näitavate mõõdikutega ning strateegias Eesti 2035.
Lisaks Riigikantseleile osalevad Tõhusa riigi tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamises
Rahandusministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalad.
Tulemusvaldkonna eesmärk saavutatakse kuue programmiga:
Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine – vastutab riigisekretär;
Riigi rahandus, halduspoliitika, regionaalpoliitika ja finantspoliitika – vastutavad
rahandusminister ja riigihalduse minister;
Arhiivindus – vastutab haridus- ja teadusminister.
Tabel 49. Tulemusvaldkonna Tõhus riik kulud aastate lõikes, tuhat eurot
2020
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
tegelik
Kulud kokku -13 828 -15 721 -14 592 1 129 -7%
Programm: Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine
Programmi eesmärk: Valitsuse tegevuseesmärgid on ellu viidud.
Programmi eesmärk saavutatakse ühe programmi tegevusega.
3.7.2.1.1 Programmi tegevus: Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine
Programmi tegevuse eesmärk: Toetada Vabariigi Valitsust ja peaministrit poliitika
kujundamisel ja elluviimisel ning seista hea, tõhusa ja avatud riigivalitsemise eest.
Eesmärgi saavutamist mõõdetakse indikaatoriga Täidesaatva võimu suutlikkus28, mille osas
oodatakse püsivat iga-aastast kasvu viimaselt teadaolevalt tasemelt 6,7 (2020.a).
Tabel 50. Tulemusvaldkonna Tõhus riik Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise programmi tegevuse
kulud aastate lõikes, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine -15 721 -14 592 1 129 -7%
28 Executive Capacity https://www.sgi-network.org/2020/Good_Governance/Executive_Capacity
68
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 51 Tulemusvaldkonna Tõhus riik Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise programmi tegevuse kulud
majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
välistoetus
koos
muud tuludest
riigieelarve- mitterahali-
2022 RE piirmääraga arvestuslikud
lise
sõltuvad
sed kulud
kulud
kaasfinant-
seeringuga
KULUD -14 592 -12 738 0 -883 0 -972
Tööjõukulud -7 603 -7 449 0 -154 0 0
Majandamiskulud -5 012 -4 283 0 -728 0 0
Finantskulud -3 -3 0 0 0 0
Muud toetused -1 002 -1 002 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -972 0 0 0 0 -972
Riigikantselei kulude eelarve maht väheneb võrreldes eelmise perioodiga.
Kulude muutus on tingitud järgmistest tegevustest:
Eelmise perioodi eelarves kajastuvatest ühekordsetest tegevustest, millega 2022.a ei jätkata
(Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva tähistamine, Rahukohtu 1 ja 2 töökohtade
sisustamine);
AS Riigi Kinnisvarale tasutava üüri- ja halduskulude suurenemisest0,1 mln eurot seoses
Rahukohtu 1 ja Rahukohtu 2 rekonstrueerimise lõppemisega.;
Kokkuhoiust tegevuskuludes summas 0,4 mln eurot.
Tööjõukulud on planeeritud Riigikantselei ametnike ja teenistujate palkadeks ning muudeks
lepingulisteks tasudeks kokku 7,2 mln eurot. Toetustest kaetavateks personalikuludeks on
planeeritud 0,15 mln eurot.
Majandamiskulud on planeeritud järgmisteks olulisemateks tegevusteks:
AS Riigi Kinnisvara üürimaksed;
strateegilise kommunikatsiooni projektide elluviimine;
riigikaitselise ja julgeoleku olukorrateadlikkuse parandamine;
valitsuse kommunikatsiooni ja strateegilise kommuniaktsiooni arendamine;
valitsuse poliitika keskpika planeerimise elluviimine.
Tegevustoetusi antakse riigiasutustele riiklike ekspertide, erialadiplomaatide ja ministeeriumite
teenistujate roteerumise ja värbamisega seotud kulude katmiseks ning projekti „Eesti riigijuhid
1918-1940/1941“stipendiumiteks. Toetusest tasutakse NATO Strateegilise Kommunikatsiooni
Oivakeskuse liikmemaks.
69
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Majandusliku sisu vaade
Joonis 32. Riigikantselei kulud ja osakaal kogukuludest, %
Joonis 33. Riigikantselei kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogumahust, %
Tabel 52. Riigikantselei valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE Piirmääraga
kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
KULUD -15 605 -12 738 -868 -1 028 0 -972
Tööjõukulud -7 603 -7 449 0 -154 0 0
Majandamiskulud -5 012 -4 283 0 -728 0 0
Finantskulud -3 -3 0 0 0 0
Muud toetused -1 002 -1 002 0 0 0 0
Käibemaks -1 013 0 -868 -146 0 0
Põhivara amortisatsioon -972 0 0 0 0 -972
70
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 53. Riigikantselei valitsemisala kulud aastate lõikes, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Kulud kokku -13 828 -16 685 -15 605 1 079 -6%
Tööjõukulud -7 280 -6 951 -7 603 -652 9%
Majandamiskulud -3 319 -6 203 -5 012 1 191 -19%
Finantskulud -3 -3 -3 0 0%
Sotsiaaltoetused -9 0 0 0 0%
Muud toetused -346 -1 592 -1 002 590 -37%
Käibemaks -2 480 -964 -1 013 -49 5%
Põhivara amortisatsioon -392 -972 -972 0 0%
3.7.3 INVESTEERINGUD
Joonis 34. Riigikantselei investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, %
Joonis 35. Riigikantselei investeeringud eelarve liikide lõikes osakaaluna objekti eelarvest, %
71
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 54. Riigikantselei investeeringud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud tuludest
2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad
kaasfinant- investeeringud
seeringuga
Investeeringud kokku -8 021 -6 643 -1 329 -50 0
Käibemaks -1 337 0 -1 329 -8 0
IT investeeringud -42 0 0 -42 0
Rüütelkonna hoone rekonstrueerimine -6 643 -6 643 0 0 0
Tabel 55. Riigikantselei investeeringud aastate lõikes, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Investeeringud kokku -2 698 -9 091 -8 021 1 070 -12%
Käibemaks -444 -1 163 -1 337 -174 15%
IT investeeringud -397 -1 852 -42 1 810 -98%
Muud investeeringud -11 0 0 0 0%
Rahukohtu 1 ja 3 hoonete renoveerimine -1 846 -1 423 0 1 423 -100%
Rüütelkonna hoone rekonstrueerimine 0 -4 654 -6 643 -1 988 43%
Investeeringute eelarve väheneb, kuna 2021. aastal lõppesid Rahukohtu 1 hoone renoveerimine
ning riigikaitselise ja julgeolekualase olukorrateadlikkuse parandamise IT-arendusprojektid.
Samas algab Rüütelkonna hoone rekonstrueerimine.
Jätkatakse Rüütelkonna hoone rekonstrueerimisega Eesti riigi esindushooneks, kus saab hakata
korraldama presidendi, Riigikogu, valitsuse, ministeeriumide ja riigiasutuste üritusi.
Ehitusprojekti kogumaksumus on 11,3 mln eurot (käibemaksuta) ning projekt viiakse ellu
aastatel 2021-2023. Tööde käigus rekonstrueeritakse kogu hoone, paigaldatakse uus
küttesüsteem, ventilatsioon, vee- ja kanalisatsioonitorustik, tugev- ja nõrkvool. Lisaks
vahetatakse katus, taastatakse välisfassaad ja avatäited.
72
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.8 HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI
VALITSEMISALA
Haridus- ja Teadusministeeriumi peamiseks ülesandeks on tagada haridus-, teadus-, noorte- ja
keelepoliitika sihipärane ja tõhus areng ning teadus- ja arendustegevuse kõrge tase ja
konkurentsivõime.
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja
keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutse-, kõrg-,
huviala- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, noorsootöö ja erinoorsootöö
valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Selleks Haridus-
ja Teadusministeerium:
planeerib, korraldab ja arendab haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitikat;
töötab välja riigi arengukavad haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika valdkondades ning
tagab nende kooskõla üleriigiliste ja valdkondlike arengukavadega; korraldab arengukavade
rahastamise, elluviimise ja tulemuste hindamise;
teostab riiklikku järelevalvet haridusasutuste õppe- ja kasvatustegevuse üle, samuti riiklike
õppekavade ja muude haridusstandardite täitmise üle;
planeerib, arendab riiklikke õppekavasid ja muid haridusstandardeid ning korraldab nende
koostamise ja akrediteerimise.
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on koos ministeeriumiga 72 asutust, sealhulgas
riigi kutseõppeasutused, riigi rakenduskõrgkoolid, riigi üldhariduskoolid, riigiteadus- ja
arendusasutused Eesti Kirjandusmuuseum ning Eesti Keele Instituut, valitsusasutustena
Rahvusarhiiv, Haridus- ja Noorteamet (Harno) ning Keeleamet.
Tabel 56. Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot
2022 RE Osakaal 2022 RE
2022 RE
kogumaht kogumahust
TULUD 13 130 809 199 846 2%
KULUD -13 638 494 -838 630 6%
INVESTEERINGUD -715 975 -65 355 9%
FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 261 0%
2022. aasta riigieelarves on õpetajate palgafondiks (sh riigi-, era- ja KOV üldharidus- ja
kutsekoolides) 419 mln eurot.
Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi kaudu eraldatakse haridustoetust üldhariduskoolide
pidamiseks 357,8 mln eurot, mis kajastub Vabariigi Valitsus osas.
Haridus- ja Teadusvaldkonna eelarvet puudutavad Vabariigi Valitsuse eelarveotsused
Teadus- ja aredustegevus rahastamine1%SKP-st HTMi eelarvesse lisaks 16,3 mln eurot
Õpetajate palgakasv 20,7 mln eurot.
Kultuuritöötajate palgakasv 0,3 mln eurot.
Õpilünkadega tegelemine koolides 12 mln eurot.
Eesti keelne haridus 5 mln eurot (ei kajastu HTMi eelarves vaid VV reservis).
Kulude kokkuhoiu meede kokku 7,8 mln eurot (sh Hasartmängumaksu lahti sidumine
kuludest 0,3 mln, ja Riigigümnaasiumide ehitus 1 mln).
73
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.8.1 TULUD
Joonis 36. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala suuremad tulud ja osakaal valitsemisala kogutulust, %
Valitsemisala tulud on võrreldes eelmise aastaga suurenenud põhiliselt saadud toetuste võrra
42,2 mln eurot, mis moodustab suurema osa muutusest. Vähenemine on seotud suures osas
majandustegevusest saadava tulu langusega 0,6 mln eurot, moodustades muutusest ca 1%.
Tabel 57. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala tulude dünaamika, tuhat eurot 29
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Tulud kokku 126 486 158 283 199 846 41 563 26%
Saadud toetused 116 693 147 292 189 490 42 197 29%
Riigilõivud 64 57 61 4 7%
Tulud majandustegevusest 9 668 10 888 10 251 -637 -6%
Muud tulud 42 29 29 0 0%
Intressi- ja omanikutulud 19 17 15 -2 -12%
Saadud toetused
EL struktuurifondidest on kavandatud Euroopa Regionaalarengufondi, Euroopa Sotsiaalfondi
ja REACT-EU toetusi kokku 147 mln eurot, millest struktuurivahendite projektide tehniline abi
Ühtekuuluvusfondi vahendite jagamise koordineerimiseks on 0,9 mln eurot.
Toetused suunatakse:
kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise
vähendamine ning karjäärivalikute toetamiseks;
õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide ja noorsootöötajate õpetamispädevuse parandamisse;
e-õppevara arendamiseks ja koolide digitaristu parendamiseks;
koolivõrgu investeeringud, peamiselt riigigümnaasiumide ehitamiseks;
tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamiseks, täiskasvanute
tasemekoolitus ja ümberõppe ning noorsootöö teenuste pakkumiseks;
teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ja nutika spetsialiseerumise toetamiseks ning
teaduse infrastruktuuri arendamiseks.
29 2020. aasta andmed on auditeerimata.
74
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna ning Erasmus + tegevuste elluviimiseks laekub toetusi 37
mln eurot, sh tehniline abi. Alates 2022. aastast on eelarvesse planeeritud Haridus- ja
Noorteameti kaudu eraldatavad Erasmus+ välistoetused summas 27,9 mln eurot.
Toetus suunatakse rahvusvaheliseks teadus- ja arenduskoostööks, rahvusvahelistes
haridusprojektides osalemiseks, kõrghariduse ja kutsehariduse rahvusvahelise koostöö
toetamiseks ning noorteprojektide korraldamiseks.
Kodumaiste toetuste maht on 0,7 mln eurot, millest 0,4 mln eurot moodustavad riigi
kutseõppeasutuste toetused Eesti Kultuurkapitalilt, Eesti Kooriühingult jt kaunite kunstidega
seotud toetusi jagavatelt organisatsioonidelt, samuti toetused maakondlikelt arenduskeskustelt
Võrumaa KHK puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskusele. Lisaks laekub
toetusi veel Eesti Kirjandusmuuseumile 0,2 mln eurot personaalse uurimistoetuseks (regivärsi
uurimiseks) ja 31 000 eurot Lepajõe arhiivi korraldamiseks ning digiteerimisteks.
Rakenduskõrgkoolidele laekub kodumaiseid toetusi 70 000 eurot. Tulud vähenevad 0,1 mln
eurot seoses osade projektide lõppemisega.
Riigilõiv laekub koolitus- ja tegevuslubade taotlemisest ning arhiivitoimingutest.
Tulud majandustegevusest laekuvad kutse-, rakenduskõrg- ja üldhariduskoolide õppebaaside
ja õpilaskodude tegevusest, täienduskoolitusest ja elamu- ja kommunaaltegevusest (sh
Kloogaranna noortelaager) ning Rahvusarhiivi arhiivitoimingutest sh:
Riigi kutseõppeasutuste tulud 8 mln eurot. Kõige suuremad laekumised on Luua
Metsanduskoolil (peamiselt metsamaterjali müük) ning Olustvere Teenindus- ja
Maamajanduskoolil (laekumised põllumajanduse ja toitlustamise praktikabaasist ning
mõisaga seotud teenustest). Tulud vähenevad 0,8 mln eurot peamiselt seoses COVID-19
kriisiga teenindus- ja turismisektoris ning metsamaterjali raiemahu vähenemisega.
Riigi rakenduskõrgkoolid tulud on ca 1,5 mln eurot; Tulud suurenevad 0,2 mln euro võrra
võrreldes 2021. aastaga, kuna koolid prognoosivad veidi suuremat laekumist haridusalasest
täiendkoolitusest ning üliõpilaselamute ning ruumide rendist. Kõige suuremad laekumised
on Tallinna Tehnikakõrgkoolil ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolil.
Eesti Keele Instituut 80 000 eurot tulud haridusalasest tegevusest asutustele, ettevõtetele ja
eraisikutele suunatud keelekoolituste ja keeleekspertiisidega seoses ning elamu- ja
kommunaaltegevuse tulu;
Eesti Kirjandusmuuseumil 0,4 mln eurot tulud trükiste müügist, koopiate tegemisest
arhiivimaterjalidest, ekskursioonide korraldamisest ning eesti Keele Instituudile
tööruumide rentimisest.
Haridus- ja Noorteamet 0,1 mln eurot tulu Kloogaranna noortelaagri elamu- ja
kommunaaltegevusest ning tulu haridusalasest tegevusest noorsootöö valdkonnas kutse
andja ülesannete täitmisel.
Rahvusarhiivi tulud 30 tuhat eurot arhiiviseaduse alusel teostatavate toimingute riigilõiv ja
0,1 mln eurot arhivaalide kasutamisega seotud teenuste eest.
Muude tulude all kajastuvad sunnirahad riikliku ja haldusjärelevalve läbiviimisest
õppeasutustes 14 000 eurot ja Keeleameti keeleseaduse ja teiste keeleoskusnõudeid ja
keelekasutust sätestavate õigusaktide täitmise järelevalvest 15 000 eurot.
Intressi- ja omanikutulude all on kavandatud õppelaenu nõuete intressi laekumine summas
15 000 eurot.
75
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.8.2 KULUD
Tegevuspõhine vaade
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala 2022. aasta kulud panustavad Vabariigi
Valitsuse eesmärkide saavutamisse neljas tulemusvaldkonnas: Tark ja tegus rahvas, Teadus- ja
arendustegevus ja ettevõtlus, Eesti keel ja eestlus ja Tõhus riik.
Valitsemisala programmdokumendid on kättesaadavad Haridus- ja Teadusministeeriumi
kodulehel https://www.hm.ee/et/tegevused/arengukavad.
3.8.2.1 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas
Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis
võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist
ja üleilmset säästvat arengut.
Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi
viia.
Tark ja tegus rahvas tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud „Eesti
elukestva õppe strateegia 2020“ koostatavas jätkustrateegias „Haridusvaldkonna arengukava
2021–2035“ ning „Noortevaldkonna arengukavas 2021–2035“.
„Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ ning „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“
eesmärgid ja meetmed toetavad riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ arenguvajadusi ja
sihtide saavutamist.
Tark ja tegus rahvas tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud haridus- ja
noorteprogramm. Haridus- ja Teadusministeerium vastutab programmi eesmärkide
saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest.
Tabel 58. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas kulude dünaamika, tuhat eurot
2020
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
tegelik
Kulud kokku -497 322 -590 428 -594 004 -3 576 1%
Kulud suurenevad õpetaja ja kultuuritöötajate palga ning õppilünkadega tegelemiseks eraldatud
vahendite võrra ja vähenevad peamiselt välisvahendite arvelt, kuna tegevused hakkavad
lõppema. Lisaks kajastuvad 2021. a eelarves lisaeelarvega eraldatud ühekordsed kriisiga seotud
vahendid nagu huvihariduse kriisitoetus, õpihuvilaagrite toetus ja koolidele kiirtestide
soetamisega seotud kulud. Täpsemad muudatused on välja toodud iga programmi tegevuse
selgituste juures.
Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine
Korrastatakse tuge vajavate õpilaste koolide võrk, parandatakse õppetingimusi ja teenuste
kättesaadavust.
Kohalikud omavalitsused ja erakoolide pidajad saavad toetust väikelahenduste loomiseks, et
tuge vajavaid lapsi oleks võimalik kaasata tavakooli.
2022. a alustavad õppetegevust uued Rakvere ja Saue riigigümnaasiumid. Avatakse Tallinna
Muusika- ja Balletikool. Detailsem ülevaade tegevuse Haridusvõrgu korrastamine ja
arendamine tegevuse all.
Kõrgharidus
76
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Toetatakse 201,1 mln euroga kõrgharidusõppe pakkumist ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides,
tagatakse õppija toimetulekut ja õppe tulemuslikkust toetavad teenused ja toetused.
Kõrghariduse tegevustoetuseks avalik-õiguslikele ülikoolidele ja ministeeriumi hallatavatele
rakenduskõrgkoolidele on planeeritud 162,5 mln eurot.
Akadeemilise järelkasvu ning kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide tagamiseks toetatakse
doktoriõppe efektiivsuse kasvu. Alates 2022/2023. õppeaasta algusest minnakse järk-järgult üle
doktoranditoetuselt nooremteaduri ametikohtade toetusele. 2022. aastal on doktorantide
üleviimiseks nooremteaduriteks planeeritud kõrghariduse ja teaduse valdkonnas kokku 2,3 mln
eurot, koos varem doktoriõpinguid alustanute doktoranditoetusega kokku 10,7 mln eurot ning
doktoranditoetuselt makstavaks sotsiaalmaksukuluks on kavandatud 4,2 mln eurot. Detailsem
ülevaade tegevuse Ligipääsu tagamine kõrgharidusele tegevuse all.
Õpetajaameti väärtustamine
Õpetaja arvestuslik keskmine palk tõuseb 7,3% 1653 euroni, mis on sama tasemeni riigi
keskmise palgaga. Selleks eraldati Vabariigi Valitsuse otsusega 20,7 mln eurot ning lisaks
ministeeriumi investeeringute ja tegevuste kokkuhoiu arvelt 9,3 mln eurot.
Lasteaiaõpetajate palk moodustab 90% ning magistrikraadiga õpetajate palk 100% üldhariduse
õpetaja palga alammäära tasemest.
Esimest korda tööle asuvate õpetajate ja tugispetsialistide toetamiseks eraldati riigieelarvest 2,9
miljonit eurot lähtetoetusteks. Toetuse summa on 12 783 eurot ühe inimese kohta ning
käesolevast õppeaastast makstakse seda ühes osas, mis annab alustavatele spetsialistidele
parema stardipositsiooni.
Toetatakse õpetajate, koolijuhtide kompetentside ja pädevuste kasvu, jätkatakse omavalitsuste
haridusjuhtide professionaalse võimekuse tõstmise programmidega. Detailsem ülevaade
tegevuse Ligipääsu tagamine üldharidusele tegevuse all.
Elukestev õpe ja tööturg
6,2 mln eurot on planeeritud täiendus- ja ümberõppevõimaluste pakkumiseks, kvalifikatsiooni
tõstmiseks ja võtmepädevuste arendamiseks. Toimuvad tegevused haridustee katkestanud
täiskasvanute tagasitoomiseks formaalharidusse.
Kõigil haridustasemetel arendatakse ettevõtlusõpet 2,1 mln euroga, eesmärgiga rakendada
ettevõtlikkust arendav õpikäsitus ja ettevõtlus- ning karjääriõpet süsteemselt kõigil
haridustasemetel ja -liikides.
Täiendavate töökohapõhise õppe koolituskohtade loomist ning praktilise õppe arendamist
kutse- ja kõrgkoolides toetatakse 2,6 mln euroga. Detailsem ülevaade tegevuste
Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine ja Õppe seostamine tööturu
vajadustega all.
Eestikeelne kool
Eesti keelest erineva emakeelega laste toetamiseks eesti keele omandamisel on kavandatud
kokku 8 miljonit eurot. Koolieelsetes lasteasutustes ja üldhariduskoolides tagatakse muu
emakeelega laste rühmadesse eestikeelne lisaõpetaja. Detailsem ülevaade Võrdsete võimaluste
tagamine hariduses tegevuse all.
Õpilünkade tasandamine
Eraldatakse ühekordset toetust 12,0 mln eurot, et pakkuda 2021/2022. õppeaastal tuge
õpilastele, kel on tekkinud COVID-19 kriisist tingitud õpiraskused. Täiendavate tugiteenuste
77
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
pakkumine tähendab ennekõike paindlikku ja õppijakeskset õppe korraldamist ning hõlmab
kõiki õpilasi.
Noored
Arendatakse institutsioonide võrgustikke ning toetatakse noorte sotsialiseerumist ja
ühistegevust soodustavaid algatusi noorsootööasutustes ja noorteühingutes. Noorte
riskikäitumise vähendamiseks ja tõrjutusriski ennetamiseks toetatakse 2,1 mln euroga
noorsootöö piirkondliku kättesaadavuse parandamist ja noorte noorsootöösse kaasamist.
Noortele kvaliteetse ja mitmekesise huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse parandamist
toetatakse 11 mln euroga, millest 10,3 mln eurot moodustab kohalikele omavalitsustele
eraldatav toetus. Detailsem ülevaade tegevuste Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine
(HOOG), Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA), Noorsootöö
kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) ja Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste
tagamine (KINDLUS) all.
Programm: Haridus- ja noorteprogramm
Programmi eesmärk: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad
teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset
säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida
noor tahab edasi viia.
Tabel 59. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes,
tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -594 004 -465 198 -7 091 -91 120 -11 006 -19 589
Haridusvõrgu korrastamine ja -48 633 -24 685 0 -22 448 -1 500 0
arendamine
Ligipääsu tagamine üldharidusele -136 123 -132 569 0 0 -218 -3 336
Ligipääsu tagamine kutseõppele -94 982 -76 048 0 -291 -6 482 -12 160
Ligipääsu tagamine kõrgharidusele -201 069 -193 231 -4 177 0 -1 212 -2 449
Täiskasvanuhariduse arendamine ja -6 213 -151 0 -4 622 -1 440 0
õppimisvõimaluste loomine
Hariduse rahvusvahelise -34 820 -2 061 0 -32 759 0 0
konkurentsivõime edendamine
Õppekava ja koolikorralduse -26 434 -17 208 0 -7 611 0 -1 614
arendustegevused
Võrdsete võimaluste tagamine hariduses -9 978 -5 339 0 -4 639 0 0
Õpetajate ja haridusasutuste juhtide -6 639 -587 -2 914 -3 138 0 0
arengu toetamine
Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste -2 089 -1 349 0 -709 -31 0
prognoosisüsteem OSKA
Õppe seostamine tööturu vajadustega -15 341 -5 921 0 -9 420 0 0
Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste -3 472 -61 0 -3 382 0 -29
toetamine (HOOG)
Noorte kodanikuosaluse toetamine ja -853 -853 0 0 0 0
õiguste kaitsmine (OSA)
Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi -5 058 -4 935 0 0 -123 0
arendamine (ISE)
Noortele ühiskonnas võrdsete -2 300 -200 0 -2 100 0 0
võimaluste tagamine (KINDLUS)
78
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 60. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuste kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kulud kokku -590 428 -594 004 -3 576 0%
Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine -95 749 -48 633 47 116 -49%
Ligipääsu tagamine üldharidusele -105 344 -136 123 -30 779 29%
Ligipääsu tagamine kutseõppele -98 512 -94 982 -3 530 4%
Ligipääsu tagamine kõrgharidusele -201 770 -201 069 701 0%
Täiskasvanuhariduse arendamine ja
-6 495 -6 213 282 -4%
õppimisvõimaluste loomine
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime
-3 681 -34 820 -31 139 846%
edendamine
Õppekava ja koolikorralduse
-31 394 -26 434 4 960 -16%
arendustegevused
Võrdsete võimaluste tagamine hariduses -13 715 -9 978 3 737 -27%
Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu
-7 402 -6 639 763 -10%
toetamine
Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste
-1 793 -2 089 -296 16%
prognoosisüsteem OSKA
Õppe seostamine tööturu vajadustega -16 115 -15 341 774 -5%
Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste
-836 -3 472 -2 636 315%
toetamine (HOOG)
Noorte kodanikuosaluse toetamine ja
-862 -853 9 -1%
õiguste kaitsmine (OSA)
Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi
-5 705 -5 058 647 -11%
arendamine (ISE)
Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste
-1 055 -2 300 -1 245 118%
tagamine (KINDLUS)
3.8.2.1.1 Programmi tegevus: Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Demograafiliste muutustega arvestav ja kaasava hariduse
põhimõtetest lähtuv koolivõrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti
piirkondades
Tabel 61. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud
sihttasemetega
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2021 2022
tase (2020. a)
Gümnaasiumiastmega koolide arv (tk) 158 - -
Allikas: EHIS
Haridusvaldkonna pinnakasutus (m2) 3,4 mln (2019) - -
Allikas: EHIS
Riigigümnaasiumite arv, tk 16 18 21
Allikas: EHIS
Eesmärgiks on vähendada gümnaasiumiastmega koolide arvu (siht 2024. aastal <100 kooli,
vahepealseteks aastateks konkreetseid sihttasemeid seatud ei ole).
Haridusasutuste pinnakasutust soovitakse samuti vähendada, et koolipidajatel oleks kinnisvara
ülalpidamiskulude vähenedes võimalik kasutada rohkem ressursse hariduse sisu tarbeks.
Järgmine mõõtmine on plaanis aastal 2023 ja selle aasta sihttasemeks on seatud 3 mln m2.
Vähenemine toimub peamiselt munitsipaalomandis õppeasutuste arvelt.
Samas kasvab aasta aastalt riigigümnaasiumide arv. 2021. aastal lisandus kaks
riigigümnaasiumi (Saaremaa ja Tabasalu), 2022. a lisandub veel kaks riigigümnaasiumit ning
Tallinna Muusika- ja Balletikool. 2024. aastal peaks kokku tegutsema 26 riigigümnaasiumi.
79
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 62. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine -95 749 -48 633 47 116 -49%
Kulude vähenemine on seotud EL struktuurivahendite perioodi lõppemisega ning eelarve
tehnilise muudatusega (2021. aasta eelarves kajastati välisvahenditest investeeringud
edasiantava toetusena ning need kajastusid kuludes summas 25,1 mln).
Tabel 63 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes,
tuhat eurot
muud
välistoetus koos
2022 tuludest mitterahalised
piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise
RE sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -48 633 -24 685 0 -22 448 -1 500 0
Tööjõu- ja majandamiskulud -24 466 -24 466 0 0 0 0
Investeeringutoetused -22 047 0 0 -20 547 -1 500 0
Muud toetused -2 120 -219 0 -1 901 0 0
Haridusvõrgu korrastamise ja arendamisega seotud tegevused toetavad põhikooli ja
gümnaasiumi lahutamist, riigigümnaasiumide loomist, haridustaristu optimeerimist,
õppekeskkonna nüüdisajastamist, kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, hariduse
kättesaadavuse parandamist ja haridusasutuste vahelise koostöö suurendamist.
Olulised tegevused 2022. a eesmärkide täitmiseks on:
Korrastatakse 7,9 mln euroga tuge vajavate õpilaste koolide võrk, parandatakse
õppetingimusi ja teenuste kättesaadavust;
Kohalikud omavalitsused ja erakoolide pidajad saavad 1,9 mln eurot toetust
väikelahenduste loomiseks, et tuge vajavaid lapsi oleks võimalik kaasata tavakooli;
2022. a alustavad õppetegevust uued Rakvere ja Saue riigigümnaasiumid. Avatakse
Tallinna Muusika- ja Balletikool. Kokku on riigigümnaasiumide ehitamiseks
(investeeringud) kavandatud 48,7 mln eurot;
Põhikoolide õppehoonete investeeringutoetuseks on välisvahendite arvelt kavandatud 12,6
mln eurot;
Kohalikele omavalitsustele HEV koolide üleandmise kulude katmiseks on kavandatud 0,2
mln eurot;
Riigi Kinnisvara AS-i haridus- ja teadusasutuste kinnistute haldamiseks on kokku
kavandatud 27,7 mln (siin tegevuses 25 mln), millest 0,6 mln eurot on investeeringud
(kajastatud tabelites 13,14);
Õpetajate arvestusliku keskmise palga tõusuks on investeeringute ajatamise arvelt
kavandatud 4,3 mln eurot;
Taastuvenergia lahendusteks koolides ja teadusasutustes on kavandatud 1,5 mln eurot.
Tegevuste elluviimiseks on kokku kavandatud 97,9 mln eurot, millest tegevuse eelarves on
kuludena 48,6 mln eurot. 49,3 mln eurot moodustavad investeeringud (toodud tabelites 13,14).
3.8.2.1.2 Programmi tegevus: Ligipääsu tagamine üldharidusele
Programmi tegevuse eesmärk: Luua tingimused koolikohustuse täitmiseks, tagada ligipääs
üldharidusele ja vähendada väljalangevust ja õppetöö katkestamist.
Programmi tegevuse mõõdik:
80
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 64. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud
sihttasemetega
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2021 2022
tase (2020. a)
Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse õppe kolmandas 0,2/ 0,3/ 0,1 Hoida taset Hoida taset
kooliastmes (%):
kokku/ poisid/ tüdrukud
Allikas: EHIS
Õppetööst väljalangejate määr gümnaasiumis (gümnaasiumi 1. 0,7 <1,0 <1,0
õppeaastal) (%)
Allikas: EHIS
Keskhariduse omandanute osakaal 4 aastat pärast põhikooli 82,1 82 82
lõpetamist (%)
Allikas: EHIS
Koolist väljalangevus püsib üldhariduses madal ning eesmärgiks on seatud, et põhikoolist
väljalangejate osakaal ei kasvaks ja jääks vähemalt 2020. a tasemele ehk 0,2% kõigist õpilastest
(sh poisid 0,3% ja tüdrukud 0,1%). Gümnaasiumist esimesel õppeaastal väljalangejate määra
soovitakse hoida alla 1% taseme (nt 2019. a oli see 1,2%, aasta varem veel kõrgem).
Keskhariduse omandanute osakaal 4 aastat pärast põhikooli lõpetamist peaks püsima 82%
juures (2019. a oli see 80,7%, 2015. aastal nt vaid 76,3%).
Tabel 65. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Ligipääsu tagamine üldharidusele -105 344 -136 123 -30 779 29%
Kasv tuleneb peamiselt õpetajate palga kasvust, milleks eraldati lisavahenditest 20,7 mln eurot
ja lisaks ministeeriumi eelarvest tegevusest 2,2 mln eurot tegevuskulude kokkuhoiu ning
tegevuste prioriseerimise arvelt. Õpilaste arvu kasvust tuleneva baasi tagamiseks, uute riigi
gümnaasiumide moodustamiseks ning tõhustatud ja eritoel olevate õpilaste tegevuskulude
katmiseks eraldati lisaraha kokku 7,7 mln eurot. Ühekordset eraldati lisaraha 12,0 mln eurot, et
pakkuda 2021/2022. õppeaastal tuge õpilastele, kel on tekkinud COVID-19 kriisist tingitud
õpiraskused.
Tabel 66 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes,
tuhat eurot
välistoetus koos muud
2022 piirmäärag arvestusliku riigieelarvelise tuludest mitterahalise
RE a d kaasfinantseeringug sõltuva d kulud
a d kulud
-136
KULUD -132 569 0 0 -218 -3 336
123
Tööjõu- ja -44 907 -44 689 0 0 -218 0
majandamiskulud
Muud toetused -87 880 -87 880 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -3 336 0 0 0 0 -3 336
Tegevuse kaudu eraldatakse haridustoetust munitsipaal- ja erakoolide pidajatele, tagatakse
vajalikud õppekohad riigikoolides ning toetatakse IBO (International Baccalaureate
Organisation) õppekavade rakendamist ja Euroopa Kooli arengut. Eesmärk on luua tingimused
koolikohustuse täitmiseks, tagada ligipääs üldharidusele ja vähendada väljalangevust ja
õppetöö katkestamist.
Tegevuse eesmärkidesse panustab ka kohalikele omavalitsustele eraldatav üldhariduskoolide
pidamise toetus 357,8 mln eurot, mis ei kajastu riigieelarves antud tegevuse all vaid Vabariigi
Valitsuse peatükis.
81
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Üldhariduskoolide toetus on mõeldud õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks
ja nende täienduskoolituseks, õppekirjanduse soetamiseks, koolilõunaks ja koolide
tegevuskuludeks, sh tõhustatud ja eritoe õpilaste arvust lähtudes, et tagada vajalikud
tugiteenused ja õppekorraldus. Üldhariduskoolide toetus jaotatakse iga aastase Vabariigi
Valitsuse määrusega „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud
toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ alusel. Täpsem toetuste
jaotus selgub EHISe (Eesti Hariduse Infosüsteem) andmete põhjal 10.11.2021.
Olulised tegevused 2022. a eesmärkide täitmiseks on:
Õpilaskodu toetuseks munitsipaal-ja erakoolidele on kavandatud 1 mln eurot, arvestusega
2000 eurot õpilase kohta. Riiklikult toetatavad õpilaskodu kohad on mõeldud nende perede
põhiharidust omandavatele lastele, kellel on raskusi toimetulekuga sotsiaalhoolekande
seaduse tähenduses. 2021. aastal eraldati õpilaskodutoetust koolide pidajatele 401 õpilase
kohta. Täpsem toetuste jaotus selgub EHISe (Eesti Hariduse Infosüsteem) andmete põhjal
10.11.2021.
Erakoolidele, omavalitsustele vanglaõppe korraldamiseks, rahvusvaheliste õppekavade
arendamiseks ning riigikoolidele on planeeritud 87,5 mln eurot. Toetust eraldatakse
õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ja nende täienduskoolituseks,
õppekirjanduse hankimiseks, koolilõunaks (v.a vanglaõpe) ja tegevuskuludeks (v.a
vanglaõpe). Täpsem toetuste jaotus selgub EHISe (Eesti Hariduse Infosüsteem) andmete
põhjal 10.11.2021. Tegevusete ja toetuste selgitused alljärgnevalt:
• Toetatakse IBO (International Baccalaureate Organisation) õppekavade rakendamist ja
Euroopa Kooli arengut 3,9 mln eurot Rahvusvaheliste õppekavade arendamiseks SA
Euroopa Koolile ja kahele omavalitsusele - Tallinna ja Tartu linnale. Rahvusvahelise
õppekavade rakendamine ja kvaliteet aitavad oluliselt kaasa välisriikide ja Eesti
diplomaatide roteerimisele ning välisekspertide töötamisele Eestis. Võetud kohustusega
luuakse võimalused töötajate laste koolitamiseks Euroopa Kooli EB (European
Baccalaureate) õppekava alusel, mille eesmärk on võimaldada ühtset haridust Euroopa
Liidu teenistujate lastele.
• Vanglaõppe haridustoetus summas 0,7 mln eurot on kavandatud kinnipeetavate
üldhariduse omandamiseks, sh tagatakse vahistatud ja täiendavate julgeolekuabinõude
raames lukustatud kambris viibivate õpilaste individuaalne õpe nii põhikooli riikliku
õppekava kui ka lihtsustatud õppekava järgi. Õpet korraldavad Tallinna linn, Kohtla-
Järve linn ja Tartu linn.
• Riigi üldhariduskoolidele tagatakse koolipidamise kulud, tööjõu- ja majandamiskulud
82,9 mln eurot (sh tagatakse haiglaõppe võimalus). Käesoleval õppeaastal käib õppetöö
35 riigi üldhariduskoolis, 22/23 õppeaastal alustab õppetööd veel 2 riigikooli (Rakvere
Riigigümnaasium ja Saue Riigigümnaasium) ning 23/24 õppeaastal veel 6 (Pelgulinna
Riigigümnaasium, Mustamäe Riigigümnaasium, Tõnismäe Riigigümnaasium, Rae
Gümnaasium, Narva Eesti Gümnaasium ja Narva Gümnaasium).
3.8.2.1.3 Programmi tegevus: Ligipääsu tagamine kutseõppele
Programmi tegevuse eesmärk: Luua Eesti elanikkonnale nende vajadustele ja võimetele
vastavad kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega kutseõppe võimalused, mis
vastavad tööturu arenguvajadustele.
Programmi tegevuse mõõdik:
82
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 67. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud
sihttasemetega
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2021 2022
tase (2020. a)
Õppetöölt väljalangejate määr (%) kutseõppeasutustes 9,4 <11 <11
(kutsekeskhariduse tasemel 1. õppeaastal)
Allikas: EHIS
Kutsealase hariduse omandanute osakaal 5 a pärast põhikooli 22,4 kasvab kasvab
lõpetamist (%)
Allikas: EHIS
Kutsekeskharidusest esimesel õppeaastal väljalangejate määra soovitakse hoida alla 11%
taseme (ehkki 2020. a oli see madalam, siis nt 2018. a oli see 11,7%, varem veelgi kõrgem).
Kutsealase hariduse (kutsehariduse tasemeõppe) omandanute osakaal 5 aastat pärast põhikooli
lõpetamist peaks aasta aastalt kasvama, et suurendada eri- ja kutsealase haridusega
täiskasvanute osakaalu.
Tabel 68. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Ligipääsu tagamine kutseõppele -98 512 -94 982 3 530 -4%
Eelarve vähenemine on peamiselt seotud Norra EMP projekti kulude vähenemisega (-0,3 mln)
ning kutsekoolide muude otselaekuvate välistoetuste arvelt tehtavate kulude planeerimisega
2022 riigieelarve tegevusse "Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine" (muutus
-2,8 mln eurot). Seoses kulude kärpega vähenevad kutsekoolide tegevus- ja sotsiaaltoetused 0,4
mln euro võrra.
Tabel 69 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude eelarve liikide lõikes,
tuhat eurot
muud
välistoetus koos
2022 tuludest mitterahalised
piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise
RE sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -94 982 -76 048 0 -291 -6 482 -12 160
Tööjõu- ja majandamiskulud -82 519 -76 048 0 0 -6 471 0
Sotsiaaltoetused -11 0 0 0 -11 0
Muud toetused -291 0 0 -291 0 0
Põhivara amortisatsioon -12 160 0 0 0 0 -12 160
Programmi tegevuste eesmärkide täitmiseks tagatakse vajalikud õppekohad, õppijate
toimetulekut toetavad meetmed ja kaasajastatakse õppekeskkonda.
Olulised tegevused 2022. a eesmärkide täitmiseks on:
Kutseõppe õpilaste õppetoetuste, sõidusoodustuste ja koolitoidu toetuse eesmärk on tagada
kutseõppe kättesaadavus ning vähendada õpingute katkestamist majanduslikel põhjustel.
Tegevuse raames võimaldatakse õppijatele õppeedukuse alusel makstavaid õppetoetusi,
õpinguid takistavate asjaolude korral eritoetusi ning kompenseeritakse sõit kodu ja kooli
vahel juhul kui õppijatel puudub võimalus kasutada tasuta ühistransporti. Samuti toetatakse
keskhariduseta õpilaste koolilõuna kulude katmist ja Meresõiduohutuse seadusega
reguleeritud esmaõppe õppekavadel õppijate toitlustuse ja vormiriietusega seotud kulud.
Arvestuslik õpilaste arv, kes saavad õppetoetusi, on 8000. Koolitoidu toetust saab ca 11 000
õpilast. Meresõiduohutuse seaduse alusel rahastatakse ca 300 õpilase toitlustamist ning
vormiriietuse ostmist.
83
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Kutsekoolide tööjõu- ja majandamiskulud koos õpetajate ja koolijuhtide töötasuga ning
õpilaste sotsiaaltoetustega on kokku kavandatud 76,1 mln eurot, sellest rahastamismudeli
alusel planeeritavad õpetajate tööjõukulud 38,9 mln eurot. Rahastatakse ca 20 000
koolituskohta, ühe koolituskoha arvestuslik alus on 60 arvestuspunkti (s.o ühe õppeaasta
õppetöö maht) mahus õpiväljundeid. Täpsem jaotus kulukontode vahel selgub tegelike Eesti
Hariduse Infosüsteemi õpilaste arvude alusel seisuga 10. november 2021.
Omatulude arvelt kokku 6,3 mln eurot, laekub peamiselt praktilise õppega seotud
laekumistest, kasutatakse kutseõppeasutuste õppeprotsessi arendamiseks ja tasuliste
teenustega seotud kuludeks. Lisaks suunatakse laekuv tulu õppevaldkonna eripära
arvestades tagasi õppetootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetusest rahastatakse 0,3 mln euroga kutsevaliku
õppekavade projekti. Sihtrühmaks on inimesed, kes ei oska erialavalikut teha, on õpingud
katkestanud või neil puudub piisav ettevalmistus kutseõpingutega alustamiseks.
0,5 mln euroga soodustatakse kutseõppeasutuste õppetaristu ühiskasutust ning toetatakse
õppekeskkonna (nt õppelaborite inventar, õppetööks vajalikud seadmed) kaasajastamist.
3.8.2.1.4 Programmi tegevus: Ligipääsu tagamine kõrgharidusele
Programmi tegevuse eesmärk: Tagada igale motiveeritud ja võimekale üliõpilaskandidaadile
ligipääs kvaliteetsele, paindlikule ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi
arvestavale kõrgharidusõppele.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 70. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse mõõdikud sihttasemetega30
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2021 2022
tase (2020. a)
Kõrgharidusõppest väljalangejate määr (kõrghariduse 1. astme 15,2 16,6 16,4
õpingute esimesel aastal) (%)
Allikas: EHIS
Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas 221 300 300
Allikas: EHIS
Nominaalajaga lõpetanute osakaal kõrghariduses (%) 52,3 52,8 53,2
Allikas: EHIS
Kõrgharidusõppest õpingute esimesel aastal väljalangejate määra soovitakse vähendada
16,4%ni. Ehkki 2020. a oli tase juba madalam, siis varem on see olnud 17% ja ka kõrgem.
Pandeemia aasta tulemuste pealt prognoose väljalangevuse näitajate sihttasemete kohta muuta
oleks ennatlik.
2020. a töötati välja seaduseelnõu, mille eesmärk on enam väärtustada doktoriõppesse astumist
ja suurendada doktorikraadiga inimeste osakaalu ühiskonnas. Doktorikraadi kaitsmiste arv on
viimastel aastatel vähenenud ja eesmärk on see viia taas tõusule.
Nominaalajaga lõpetanute osakaal on kõrghariduses oluline tulemuslikkuse näitaja ning
eesmärk on seda protsenti järk-järgult tõsta, 2024. a siht on 54%.
Kõrghariduse kvaliteeti näitab mh rahulolu lõpetatud haridusega, mida mõõdetakse regulaarse
vilistlaste uuringuga. 2020. a uuringut ei toimunud, järgmine uuring 2022. a, tulemused
avaldatakse 2023. a.
30 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis
84
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 71. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Ligipääsu tagamine kõrgharidusele -201 770 -201 069 701 0%
Tegevuse eelarve väheneb, kuna 2021. aastal eraldati ühekordsena koolipsühholoogide
kutseaasta vahendid summas 0,2 mln eurot. Vähenevad rakenduskõrgkoolide
majandustegevusest tehtavad tegevused 0,2 mln euro võrra ning rakenduskõrgkoolide
amortisatsiooni prognoos.
Tabel 72 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes,
tuhat eurot
välistoetus koos muud
2022 piirmäärag arvestusliku riigieelarvelise tuludest mitterahalise
RE a d kaasfinantseeringug sõltuva d kulud
a d kulud
-201
KULUD -193 231 -4 177 0 -1 212 -2 449
069
Tööjõu- ja
-22 376 -21 190 0 0 -1 186 0
majandamiskulud
Sotsiaaltoetused -16 587 -12 388 -4 172 0 -26 0
Investeeringutoetused 0 0 0 0 0 0
-159
Muud toetused -159 653 0 0 0 0
653
Põhivara amortisatsioon -2 449 0 0 0 0 -2 449
Tegevusega toetatakse 201,1 mln euroga kõrgharidusõppe läbiviimist ülikoolides ja
rakenduskõrgkoolides, tagatakse õppija toimetulekut ja õppe tulemuslikkust toetavad teenused
ja toetused. Juurutatakse õppijakeskset õpikäsitust, tagatakse õppejõudude järelkasv, toetades
nende arengut ja suurendades enesetäiendamise võimalusi.
Olulised tegevused 2022. a eesmärkide täitmiseks on:
Kõrghariduse tegevustoetuseks avalik-õiguslikele ülikoolidele ja ministeeriumi
hallatavatele rakenduskõrgkoolidele on planeeritud 162 mln eurot, millele lisanduvad
rakenduskõrgkoolide tegevustoetusest rahastatavad investeeringud 0,5 mln eurot.
Sealhulgas toetatakse keelest erineva emakeelega üliõpilaste eesti keele omandamist
kõrgharidusõpingute ajal.
Omatulude arvelt 1,2 mln eurot, kaetakse rakenduskõrgkoolide õppeprotsessi arendamise ja
tasuliste teenustega (nt täiendkoolituse pakkumise, ühiselamu ja muude ruumide välja
rentimisega) seotud kulud.
Ülikoolide raamatukogusid toetatakse 1,9 mln euroga.
SA Tartu Ülikooli Kliinikumile eraldatakse arstiõppe kliinilise õppe läbiviimiseks 0,8 mln
eurot ning toetatakse täiendavate õppekohtade loomist tervishoiukõrgkoolides õdede
nappuse leevendamiseks ca 0,5 mln euroga.
Õpetajakoolituse ja koolipsühholoogide kutseaasta tegevusi (tegevuse siseste
ümbertõstmiste arvelt) toetatakse Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis 0,4 mln euroga.
Lisaks tegevustoetusele toetatakse 1,6 mln euroga kõrgharidusõppe läbiviimist ja kvaliteedi
tugevdamist regionaalsetes kolledžites.
Tartu Ülikooli õpetajahariduse uue õppehoone rajamise toetus eraldatakse ülikoolile täies
mahus 2021 aastal, kuna selleks on tegelik vajadus. Õppetööga planeeritakse alustada uues
hoones 2022/2023. õppeaastal. 2022. aastal suunatakse esialgselt selleks ettenähtud
vahendid ühekordselt kõrghariduse tegevustoetuse ja sihtotstarbeliste toetuste katmiseks
summas 3,1 mln eurot.
Doktoriõppe tulemustasudeks on kokku kavandatud 3,1 mln eurot.
85
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Akadeemilise järelkasvu ning kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide tagamiseks toetatakse
doktoriõppe efektiivsuse kasvu. Rakendatakse doktoriõppe sotsiaalsete garantiide paketti.
Riigikogu menetlusse on esitatud doktoriõppe reformi eelnõu, mille raames algab alates
2022/2023. õppeaasta algusest järkjärguline üleminek doktoranditoetuselt nooremteaduri
töötasu toetusele. 2022. a doktoriõppesse astunutest pakutakse nooremteaduri ametikohta
kuni 300-le üliõpilasele, varem alustanutele jätkatakse doktoranditoetuse maksmist. 2022.
aastal on doktoranditoetuseks ning nooremteaduri palgaks kokku 10,1 mln eurot ning
doktoranditoetuselt makstavaks sotsiaalmaksukuluks kavandatud 4,2 mln eurot Doktoriõpe
reformi tulemusena aset leidva üleminekuga doktorandist nooremteaduriks kaasnevaid
täiendavaid kulusid rahatatakse teadussüsteemi programmist.
Et tagada üliõpilastele õppes osalemiseks paremaid tingimusi on eelarvesse planeeritud 12,4
mln eurot sotsiaaltoetusteks. Sellest õppetoetusteks sh vajaduspõhisteks õppetoetusteks ja
vajaduspõhisteks eritoetusteks on eelarvesse planeeritud kokku 9,7 mln eurot, toetuse
saajaid on ligikaudu 6000 üliõpilast igal semestril. Toetused suuruses 75-220 eurot kuus
toetavad neid üliõpilasi, kes on majanduslikult ebasoodsamas olukorras. Sihtotstarbeliste
stipendiumidega, milleks on eelarves 0,3 mln eurot, toetatakse erivajadustega üliõpilaste ja
asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste ligipääsu
kõrgharidusõppele. Puude liigist ja raskusastmest lähtuvat 60-510 euro suurust igakuist
stipendiumit saab ligikaudu 350 üliõpilast aastas. Parema õppeedukusega üliõpilastel on
võimalik saada tulemusstipendiumi, milleks on planeeritud 2,4 mln eurot. 100 euro suurust
stipendiumi saab u 2500 üliõpilast aastas.
3.8.2.1.5 Programmi tegevus: Täiskasvanuhariduse arendamine ja
õppimisvõimaluste loomine
Programmi tegevuse eesmärk: Paranenud on täiskasvanute ligipääs õppija huvidest ja
võimetest lähtuvale, tema arengut toetavale ja tööturu vajadustega arvestavale kvaliteetsele
mitteformaalsele õppele. Koostöövormid on parandanud täiskasvanute teadlikkust elukestvast
õppest ja õppimisvõimalustest.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 73. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse mõõdikud31
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
25−64-aastaste madala haridustasemega täiskasvanute elukestvas õppes 6,5 >9,0 >9,0
osaluse määr (%)
Allikas: Statistikaamet
Mittestatsionaarses üldharidusõppes 19 a ja vanemate õppijate arv 3698 hoida taset hoida taset
Allikas: EHIS
Õppetööst väljalangevuse määr mittestatsionaarses üldharidusõppes (%) 28 30 30
Allikas: EHIS
Viimase kümnendi jooksul on märgatavalt tõusnud madala haridustasemega ehk keskhariduseta
inimeste osalus õppes. Kui eelmise kümnendi alguses osales põhihariduse või madalama
haridustasemega 25‒64aastastest elukestvas õppes vaid 1,9% ja 2015. aastal 4%, siis 2019. a
oli neid juba 9,1%. 2020. aastal aga vähenes pandeemia tõttu ka madala haridustasemega
täiskasvanute osalus elukestvas õppes (6,5 %-le).
Eesmärgiks on tasemeõppe paindlikkuse suurendamise ja toetavate tegevuste abil tõsta nende
tasemeõppes (nii üld- kui kutsehariduses) õppivate täiskasvanute arvu, kelle haridustee on
katkenud või kes soovivad omandada mõnda uut eriala. Samuti soovitakse mittestatsionaarsest
31 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis.
86
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
üldharidusõppest väljalangevuse määra hoida alla 30% taseme (ehkki 2020. a saavutustase oli
mõnevõrra madalam, siis nt 2019. a oli see 32%, varem veelgi kõrgem). Sarnaselt mitmete ülal
toodud näitajatega oleks pandeemia aasta tulemuste pealt väljalangevuse näitajate sihttasemeid
muuta ennatlik.
Tabel 74. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Täiskasvanuhariduse arendamine ja -6 495 -6 213 282 -4%
õppimisvõimaluste loomine
2022. aasta riigieelarve kulud vähenevad võrreldes 2021. aastaga seoses EL struktuurivahendite
perioodi lõppemisega.
Tabel 75 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes,
tuhat eurot
muud
välistoetus koos
2022 tuludest mitterahalised
piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise
RE sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -6 213 -151 0 -4 622 -1 440 0
Tööjõu- ja majandamiskulud -1 470 0 0 -30 -1 440 0
Muud toetused -4 743 -151 0 -4 592 0 0
Tegevuse kaudu pakutakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi kvalifikatsiooni tõstmiseks ja
võtmepädevuste arendamiseks ning arendatakse mitteformaalõppe kvaliteeti. Toimuvad
tegevused haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomiseks formaalharidusse ning
arendatakse varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) süsteemi. Toetatakse
täiskasvanuhariduse osapoolte võrgustiku tööd ja täiskasvanute teadlikkuse tõstmist elukestvast
õppest ning õppimisvõimalustest. Kogu tegevuse rahaline maht erinevatest rahastamisallikatest
on kokku 6,2 mln eurot (sh lõppeva perioodi EL struktuurifondidest 4,6 mln). Prognoositavalt
on EL struktuurifondide toel võimalik pakkuda täiendus- ja ümberõppevõimalusi ca 7000
õppijale.
3.8.2.1.6 Programmi tegevus: Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime
edendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Eestis antav haridus on rahvusvaheliselt
konkurentsivõimeline.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 76. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud
sihttasemetega
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2021 2022
tase (2020. a)
Eestis õppivate immatrikuleeritud välisüliõpilaste osakaal (%) 11,6 10-15 10-15
Allikas: EHIS
Välisüliõpilaste rahulolu Eestis õppimisega (%) 86 Hoida taset Hoida taset
Allikas: ISB (International Student Barometer) (2019)
Eestis õppivate välisüliõpilaste osakaal on viimasel aastal vähenenud, olles aasta varem olnud
tasemel 12,2%. Eesmärk on säilitada kõrget taset. Välisüliõpilaste rahulolu Eestis õppimisega
mõõdetakse IBS uuringuga, järgmise uuringu tulemused peaks avaldatama 2022. aastal. Kuna
viimane mõõdetud tase 86% on juba väga kõrge, on sihiks hoida seda taset.
87
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 77. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime -3 681 -34 820 -31 139 846%
edendamine
Kulud suurenevad, kuna alates 2022.a planeeritakse eelarvesse ka Haridus- ja Noorteameti
kaudu makstavad Erasmus+ toetused mahus 27,8 mln eurot ja muud otselaekuvad välistoetused
mahus 0,7 mln eurot. Varem Euroopa Komisjonilt sihtasutustele otselaekuvaid vahendeid
riigieelarves ei kajastatud. Alates 2022 on planeeritud siia tegevusse ka kutsekoolide muude
otselaekuvate välistoetuste arvelt tehtavad kulud, suurenemine 2,4 mln eurot.
Tabel 78 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes,
tuhat eurot
muud
välistoetus koos
2022 tuludest mitterahalised
piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise
RE sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -34 820 -2 061 0 -32 759 0 0
Tööjõu- ja majandamiskulud -2 990 -206 0 -2 784 0 0
Sotsiaaltoetused -29 974 0 0 -29 974 0 0
Muud toetused -1 855 -1 855 0 0 0 0
Tegevuse kaudu panustatakse kõrg- ja kutsehariduse rahvusvahelistumisse. Toetatakse
kvaliteedi kasvu ning Eesti majanduse kasvuvaldkondi, valmistades ette vajalikke spetsialiste.
Olulised tegevused 2022. a eesmärkide täitmiseks on:
Peamise osa moodustavad EL rahastatud Erasmus+ kaudu läbi viidavad tegevused summas
28,6 mln eurot, mis panustavad kõrghariduse, kutsehariduse ja noortevaldkonda.
Suurendatakse Eesti kõrgkoolide rahvusvahelist atraktiivsust ning toetatakse Eesti
üliõpilaste ja õppejõudude õpirännet. Noortervaldkonnas toetatakse Erasmus+ programmi
raames noorte omaalgatusi ja noorteprojekte, noorte omavahelisi kohtumisi, sotsiaalseid
algatusprojekte ning kogukonda kaasavat sotsiaalset ettevõtlust.
1,9 mln euroga tagatakse välisriigi kõrgharidust tõendavate ja kõrgharidusele juurdepääsu
võimaldavate kvalifikatsioonide (akadeemilised kraadid, diplomid, tunnistused jt)
hindamine, kvalifikatsioonidele vastavuse määramine Eesti haridussüsteemis ning
tunnustamiseks ettepanekute tegemine. Lisaks tagatakse erinevate riigisiseste ja
rahvusvaheliste Eesti üliõpilaste ja õppejõudude õpirännet toetavate instrumentide
kättesaadavus nt riikidevaheliste lepingute stipendiumid, Noore õpetlase toetusmeede
koostöös erasektoriga, Kristjan Jaagu stipendium, Nordplus kõrgharidusprogramm, jt.
Norra ja Euroopa majanduspiirkonna programmi ning erinevate rahvusvaheliste projektide
kaudu suunatakse kõrgkoolidevahelise koostöö arendamisse 1,5 mln eurot.
Rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel osalemiseks on kavandatud 0,2 mln eurot.
Toetatakse Eesti võistkonna ettevalmistamist ja osalemist WorldSkills võistlustel Šanghais,
eesmärgiga tõsta kutseõppijate motivatsiooni osaleda siseriiklikel kutsemeistrivõistlustel
ning tutvustada rahvusvaheliselt Eesti kutseharidust.
Erinevate rahvusvaheliste projektide kaudu toetatakse 2,4 mln euroga õpirännet
kutseõppeasutustes.
3.8.2.1.7 Programmi tegevus: Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused
Programmi tegevuse eesmärk: Õppekavade arendamisel ja rakendamisel lähtutakse
nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest ning toetatakse nutika õppevara ja metoodika kasutamist
88
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
õppes. Üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste digitaristu toetab õppimist ja õpetamist,
hariduse valdkonna infosüsteemid on koosvõimelised ja vastavad kasutajate vajadustele.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 79. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse mõõdikud
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2021 2022
tase (2020. a)
Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikku kuuluvate koolide 148 kasvab kasvab
arv
Allikas: Liikuma Kutsuva Kooli programm
Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis
pigem rahul või väga (%)
4.klass 31,6 kasvab kasvab
8.klass 14,7 kasvab kasvab
11.klass 16,3 kasvab kasvab
Allikas: rahulolu uuring
Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul
korduvalt kiusatud (%)
4.klass 67,8 kasvab kasvab
8.klass 74,2 kasvab kasvab
11.klass 89,1 kasvab kasvab
Kutseõppeasutuste õppijad 87,6 (2019) kasvab kasvab
Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, keda ei ole viimase
kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (sh õpilaste, 85 (2018) - -
lapsevanemate, kolleegide poolt) (%)
Allikas: rahulolu uuring
Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikuga liitunud koolide sihttase aastaks 2024 on 160 kooli.
Vahepealseteks aastateks konkreetseid tasemeid pole määratud, nende arv kasvab.
Rahulolu mõõdikute puhul peab silmas pidama, et kui üldhariduskoolide õpilaste seas viiakse
rahulolu uuringut läbi igal aastal, siis õpetajate ning kutseõppeasutuste õpilaste seas iga paari
aasta tagant. Seepärast 2022. a osasid mõõdikuid ei mõõdeta. Samas on kõigi nende mõõdikute
puhul sihiks kasv.
Tabel 80. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse eelarve dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused -31 394 -26 434 4 960 -16%
Vähenemine 1,2 mln eurot on seotud üldhariduse tegevuskulude kokkuhoiuga, millest 0,5 mln
eurot suunatakse õpetaja palga kasvu. Ülejäänud vähenemine seotud välisvahendite perioodi
lõppemisega.
Tabel 81 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse eelarve liikide ja
katteallikate lõikes, tuhat eurot
muud
välistoetus koos
2022 tuludest mitterahalised
piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise
RE sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -26 434 -17 208 0 -7 611 0 -1 614
Tööjõu- ja majandamiskulud -10 796 -10 032 0 -763 10 796 0
Muud toetused -14 024 -7 176 0 -6 848 0 0
Põhivara amortisatsioon -1 614 0 0 0 1 614 -1 614
Tegevuse raames arendatakse üld- ja kutsehariduse riiklikke õppekavasid, õpitulemuste
välishindamise elektroonseid vahendeid ja õppevara. Õppekavade rakendamisel ja arendustöös
89
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
toetatakse koole vajaduspõhise nõustamisega ning soodustatakse huvipoolte kaasamist õppe
kaasajastamisel.
Õppe kvaliteedi tagamiseks arendatakse õppeasutuste sisehindamist. Luuakse ja edendatakse
õpikäsituse rakendamist toetavaid koostöövorme ning toetatakse andekate õpilaste arengut.
Viiakse läbi Eesti kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi hindamist. Toetatakse koolide digitaristut.
Olulised tegevused 2022. a eesmärkide täitmiseks on:
Riiklike õppekavade arendamiseks ja rakendamiseks on kavandatud kokku 3,1mln eurot.
Toetatakse põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade rakendamist sh õpetajate
koostöövõrgustike tegevust. Toetatakse õppekavaalast teavitust erinevatele sihtgruppidele
sh õppekava üldosa põhimõtete ja ainevaldkondade kavade sidustamist ning õpilaste
keskkonna- ja säästva arengu alase hariduse edendamist GLOBE (Global Learning and
Observations to Benefit Environment) ja BSP (the Baltic Sea Project) programmi, sh
õpilasürituste ja ainekomisjonide tööde toetamist.
Õpitulemuste ja õppeasutuste välis- ja sisehindamiseks ning nõustamiseks on planeeritud
1,6 mln eurot. Toetatakse testide arendustöid, tegevusnäitajate ja kvalitatiivsete hinnangute
rakendamist koolide järelevalves ja nõustamisel, rahuloluhindamist koolides, järelevalve
ümberkujundamist ning PISA (Programme for International Student Assessment) testi
läbiviimist, sh analüüse ja teavitustöid ja rahvusvahelise inglise keele C1-taseme eksami
korraldamiseks kaks korda aastas.
Õpikäsituse rakendamist toetavate koostöövormide arendamiseks on kavandatud 0,5 mln
eurot, sh väärtusprogrammi toetamiseks 0,1 mln eurot, mille fookuses on lasteaia, põhikooli
ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades väärtuskasvatuse toetamine haridusasutuse,
kooli/lasteaia pidaja ja lapsevanemate koostöös ning avalikkusele suunatud väärtusarendus.
Koolis toimuv kiusamine võib olla üheks peamiseks põhjuseks, miks laps ei tunne ennast
koolis turvaliselt ning mille tõttu on ohustatud tema vaimne tervis. Koolikiusamise
ennetamise ja vähendamise programmide toetamiseks on kavandatud 0,8 mln eurot. Toetuse
eest tagavad programmid erinevaid koolitusi, materjale ja mentortuge programmiga liitunud
haridusasutustele, kuidas kiusamist süsteemselt ennetada ja vähendada.
Andekate õpilaste arengut toetatakse 1,3 mln euroga sh õpilaste üleriigiliste
aineolümpiaadide ja konkursside korraldamist ning osaliselt kaetakse rahvusvahelistel
olümpiaadidel ja konkurssidel osavõtu- ja korraldamiskulud. Toetatakse andekatele
süvaõppeprogramme.
Kutsehariduse kvaliteedi hindamiseks on planeeritud 0,2 mln eurot SF välisvahenditest.
Toetatakse arendustegevusi õppekasvatustöö kvaliteedi tõstmiseks ning koolide paremaks
ressursikasutuseks. Kõrgharidusõppe kvaliteedi tagamiseks korraldatakse kõrgkoolide
välishindamist ja vajadusel temaatilisi hindamisi. 2022. aastal on selleks planeeritud 0,5 mln
eurot.
Digikultuuri integreerimisega õppesse toetakse õpilaste digipädevuste arendamist, IT õppe
juurutamist kõikides koolides ning muutuvat õpikäsitust toetava ja riiklike õppekavade
elluviimiseks vajaliku digitaalse õppevara, sh e-hindamisvahendite arendamist ja
kasutuselevõttu koolides. Jätkuvad hariduse valdkonna koosvõimeliste infosüsteemide
arendus- ja juurutustööd. Kokku on selleks kavandatud 10 mln (sh investeeringud 1,6 mln)
eurot.
Jätkatakse 0,5 mln euro eest põhikooli- ja gümnaasiumi õpilastele e-hindamisvahendite
väljatöötamist, piloteerimist ja kasutuselevõttu.
Haridustasemete ülese digitaalse õppevara loomiseks, hoiustamiseks ja avaldamise
keskkonna e-Koolikoti arendamiseks ja kasutuselevõtmiseks on kavandatud 0,5 mln eurot.
Üld-ja kutsehariduse kaasaegse ning uuendusliku õppevara soetamiseks, arendamiseks ning
selle kasutuselevõtuks on kavandatud 5,6 mln eurot.
90
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Hariduse valdkonna infotehnoloogiliste tegevuste ja taristu arendamiseks on kavandatud 3,4
mln eurot (sh investeeringud 1,6 mln eurot on toodud tabelites 13,14).
Tegevus sisaldab Haridus- ja Teadusministeeriumile planeeritud haldus- ja juhtimiskulusid
summas 9,1 mln eurot, mis on 63,28 % ministeeriumi ülalpidamiskuludest.
3.8.2.1.8 Programmi tegevus: Võrdsete võimaluste tagamine hariduses
Programmi tegevuse eesmärk: Õppekorralduses arvestatakse õpilaste individuaalseid
arenguvajadusi.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 82. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud
sihttasemetega32
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2021 2022
tase
Eesti keele teise keelena põhikooli lõpueksami ja 69/75 75/75 75/75
gümnaasiumi riigieksami keskmine sooritustulemus (2019)
(Pk/G)
Allikas: Harno
Tipptasemel oskustega (PISA 5. ja 6. taseme saavutanud)
õpilaste osakaal: eesti keelest erineva õppekeelega kool/
eestikeelne kool:
loodusteadused 5,3/14,6 6,5/ 16 -
lugemisoskus 5,7/16,7 9,8/17,5 7/ 18
matemaatika (2018) 11/ 19
Allikas: PISA
Õpetajate osakaal, kes on enda hinnangul saanud vajaliku
õppe erivajadustega laste õpetamiseks ja/või toetamiseks:
alusharidus 45,5 (2018) kasvab kasvab
üldharidus 43,7 (2018) kasvab kasvab
Allikas: rahulolu uuring
Mõõdiku tavaklassi kaasatud tõhustatud ja eritoe õpilaste osakaal kõigist tõhustatud ja eritoe
õpilastest tulemus on viimastel aastatel olnud 31 ja 32% juures, võimalikku sihttasemete
muutmist tehakse pikema ajaskaala pinnalt.
Mõõdiku eesti keele teise keelena põhikooli lõpueksami ja gümnaasiumi riigieksami keskmine
sooritustulemus puhul ei olnud 2020. a põhikooli tulemust eriolukorrast tulenevalt võimalik
arvutada. Gümnaasiumi riigieksami tulemused on sihttaseme saavutanud, eesmärk on taset
hoida.
PISA uuringu järgi tipptasemel oskustega (PISA 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal
eesti keelest erineva õppekeelega koolis võrreldes eestikeelse kooliga järgmised tasemed
selguvad eeldatavasti aastal 2023. Eesmärk on, et tulemused oleksid ühtlasemad, eesti keelest
erineva õppekeelega koolide keskmised jäävad seni eestikeelsete omadest oluliselt maha.
2018. aastal viidi läbi rahulolu uuring õpetajate seas. Uuringu tulemused näitavad mh, kui palju
teevad (õpetajate hinnangul) eri ametkondade spetsialistid hariduslike erivajadustega laste
toetamisel head koostööd või kuivõrd saadakse vajalikku õpet nende toetamiseks. Järgnevate
aastate sihiks on kasv võrreldes seniste tulemustega. Järgmised tulemused avaldatakse 2021.
aasta kohta.
TALIS on rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, mille järgmised sihttasemed on
määratud aastaks 2024, kui toimub järgmine uuring.
32 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis.
91
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 83. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Võrdsete võimaluste tagamine hariduses -13 715 -9 978 3 737 -27%
Tegevuse vähenemine 3,6 mln eurot on seotud mitmekeelse ja kaasavahariduse tegevuskulude
kokkuhoiuga ja baasrahastuse vähenemisega. Tegevuste kokkuhoiust 1,8 mln eurot suunatakse
õpetaja palga kasvu.
Tabel 84. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse eelarve liikide ja
katteallikate lõikes, tuhat eurot
muud
välistoetus koos
tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise
sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -9 978 -5 339 0 -4 639 0 0
Muud toetused -9 978 -5 339 0 -4 639 0 0
Olulised tegevused 2022. a eesmärkide täitmiseks on:
Jätkatakse kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, sh tagatakse õppenõustamisteenuste
kättesaadavus, milleks on kavandatud 5,2 mln eurot.
Toetatakse muukeelseid õpilasi eesti keele omandamisel ja nõrgema sotsiaalmajandusliku
taustaga piirkondade koole, toetatakse hariduslikku lõimumist. Uuendatakse ja
kaasajastatakse eesti keele kui teise keele ainekava põhikoolile, viies kooskõlla kaasaegsete
õpimeetoditega, et toetada sujuvat üleminekut eestikeelsele gümnaasiumiõppele 4,3 mln
eurot. Lasteaiaõpetajate täiendkoolituseks on kavandatud 0,4 mln eurot.
Eesti keelne haridus:
Luuakse paindlikud keeleõppevõimalused gümnaasiumiastmes muu kodukeelega õpilaste
õppimisvõimaluste avardamiseks eestikeelsetes ja 60/40 gümnaasiumides. Toetatakse
täiendavate keeleõppekursusi ja õppekavade väljaarendamist.
Jätkub varajase keeleõppe pilootprogramm „Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikoolis
ja koolieelses lasteasutuses“ Pilootprogrammi eesmärk on tagada alushariduses kõigile
lastele võrdsed võimalused ja eesti keele oskus tasemel, mis on vajalik põhihariduse
omandamiseks. Programmi koolitusel osalevad eestikeelsed õpetajad koos rühma
meeskonna (venekeelsed õpetajad) ja lasteaia direktoriga.
Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetamiseks eesti keele omandamisel on
kavandatud kokku 4,3 mln eurot. Antud tegevuse baasrahastuseks ja tegevuste jätkamises
eelmise aasta mahus on rahalised vahendid kavandatud riigieelarves Vabariigi Valitsuse
reservi summas 5 mln eurot, mida Haridus- ja Teadusministeerium taotleb tegevuste
jätkamiseks 2022.a alguses.
Haridus- ja teadusministeeriumi eelarves olevate tegevuste täpsem selgitus:
• koolieelsete lasteasutuste muukeelsete laste eesti keele õppeks 1,3 mln eurot.
Venekeelsed lasteaiarühmad saavad toetust väiksemas mahus eestikeelsete õpetajate ja
lasteaia meeskondade varajase keeleõppe täienduskoolituseks ning eesti keele õpet
toetava õpi- ja kasvukeskkonna loomiseks. 2021/2022. õ/a seisuga on pilootprojektiga
liitunud 62 lasteaeda, neist Narvas 11, Kohtla-Järvel 10, Jõhvis 1, Sillamäel 3, Toilas 1,
Tallinnas 27, Tartus 4, Maardus 3, Mustvees 1 ja Viru-Nigulas 1.Lisa eestikeelne
õpetaja on värvatud 153 vene õppekeelega rühma, milles õpib ligi 3060 3 – 7-aastast
eesti keelest erineva kodukeelega last. Lisaks eraldatakse muu õppekeelega,
keelekümbluse ja eesti keele kui teise keele tugiõpet võimaldavatele rühmadele toetust
eesti keele õppevahenditeks ja töökorralduseks (EHISe november 2020 seisuga 1326
rühma).
92
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
• Eesti keele õppe arendamiseks on kavandatud baasrahastuse rahalised vahendid
Vabariigi Valitsuse reservi. Rahade eraldamisel on võimalik toetada õpetajate
ettevalmistust kakskeelse õppe rakendamiseks, õppevara koostamist ja soetamist ja
õpikeskkonna arendamist osalisele eestikeelsele õppele üleminekul. Jätkata varajase
keeleõppe pilootprogrammi „Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikoolis“, mis on
suunatud eesti keele õppe kvaliteedi parendamisele läbi õpetajate pädevuse tõstmise
ning aktiivse keelekeskkonna ja teaduspõhise varajase keeleõppesüsteemi loomise.
Rahaliste vahendite saamisel osaleb 40 klassi Harjumaal, Tartumaal, Ida-Virumaal ning
arendatakse varajase keeleõppe alast pädevust ja uuendatakse õppekavu. Lisaks 40
projektiga liitunud õpetajale osalevad koolituses ka koolimeeskonnad.
• Arendatakse keeleõppealast pädevust ja koolitusvõimekust Tallinna Ülikoolis, Tartu
Ülikoolis ja Tartu Ülikooli Narva Kolledžis. Toetatakse koole ja lasteaedu muukeelse
lapse eestikeelse õppe läbiviimisel. Uussisserändaja keeleõppetoetus, muukeelse lapse
keeleõppetoetus eesti õppekeelega koolis, keelekümblustoetus) 2,9 mln eurot.
Rajaleidja keskuste (kokku 16 keskust) kaudu õppenõustamisteenuse osutamiseks
eelkooliealistele lastele ning üldharidus-ja kutseõppeasutustes õppijatele eraldatakse 4,9
mln eurot, millest 4,3 mln on SF 2014+ vahendistest, riigieelarvelistest vahenditest 0,6 mln
eurot. Õppenõustamise teenust saanud laste ja õppijate arv on aastas 8000, nõustatud
täiskasvanute arv on 18 000, koolivälise nõustamismeeskonna haridussoovituste arv aastas
on 4000.
Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmist „Kohalik areng ja vaesuse
vähendamine“ rahastatakse avatud taotlusvooru „Integreeritud tugiteenused koolist
väljalangevuse ennetamiseks“ summas 0,8 mln eurot. Toetust saavad taotleda kohalikud
omavalistused ja omavalitsusliidud. Avatud taotlusvoor hõlmab integreeritud teenuste
osutamise mudelite väljatöötamist kohalikul tasandil ja meetmete piloteerimist, mis
toetavad ebasoodsas olukorras olevate laste ja noorte üleminekuid haridustasemete vahel
ning haridusest tööturule.
Lasteaiaõpetajate täiendkoolituseks on kavandatud 0,4 mln eurot. Toetus eraldatakse
omavalitsusliitudele ja 4 suuremale linnale: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu.
Tegevuse eesmärkidesse panustab ka omavalitsustele lasteaiaõpetaja palgatoetuseks 15 mln
eurot, mida on võimalik kasutada ka tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks ja
tugispetsialistide töötasuks lasteaedades. Riigi toetus kohalike omavalitsustele on
kavandatud riigieelarves Vabariigi Valitsuse all ja ei sisaldu seetõttu käesolevas
programmis.
3.8.2.1.9 Programmi tegevus: Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine
Programmi tegevuse eesmärk: Tagatakse kvalifitseeritud õpetajate ja haridusasutuste juhtide
järelkasv ning paindlikud võimalused ametisse asumisel.
Programmi tegevuse mõõdik:
93
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 85. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse mõõdikud33
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2021 2022
tase (2020. a)
Kuni 39-aastaste õpetajate osakaal üldhariduskoolides (%) 27 27,5 27,5
Allikas: EHIS
Konkurss õpetajakoolituse õppekohtadel 1 >1 >1
Allikas: SAIS, EHIS
Õpetajate osakaal (%), kes leiavad, et tema amet on ühiskonnas 26,4 - -
väärtustatud (TALIS) (2018)
Allikas: TALIS
TALIS on OECD poolt läbiviidav rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, millega
kogutakse andmeid õppekeskkonna ning õpetajate töötingimuste kohta. TALISega seotud
mõõdikud panustavad õpetajate koostöö ja väärtustamisega seotud tegevuste tõhustamisse.
2024 aastaks on seatud siht, et vähemalt 35% õpetajatest leiab, et tema amet on ühiskonnas
väärtustatud. Kõigi nende mõõdikute puhul on eesmärgiks kasv.
Konkurss õpetajakoolituse õppekohtadele oli 2020. aastal samal tasemel, kui keskmine
konkurss kõigile õppekohtadele ülikoolide bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavadel,
eesmärk on õpetajakoolituse populaarsust suurendada. Kuni 39-aastaste õpetajate osakaal
üldhariduskoolides ja õpetajakoolituse õppekoha konkursi mõõdikud aitavad kavandada
õpetajate järelkasvu tegevusi. Õpetajaskonna soolise koosseisu osas on sihiks suurendada
meeste osakaalu, mis viimastel aastatel on olnud püsivalt 14,5% juures.
Tabel 86. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu -7 402 -6 639 763 -10%
toetamine
Vähenemine on seotud välisvahendite perioodi lõppemisega.
Tabel 87 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes,
tuhat eurot
muud
välistoetus koos
2022 tuludest mitterahalised
piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise
RE sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -6 639 -587 -2 914 -3 138 0 0
Tööjõu- ja majandamiskulud -888 0 0 -888 0 0
Sotsiaaltoetused -3 499 -585 -2 914 0 0 0
Muud toetused -2 253 -2 0 -2 251 0 0
Tegevuse raames arendatakse õpetajate taseme- ja täiendusõppe süsteemi ja meetmeid
haridusasutuste juhtide hindamiseks ning professionaalse arendamise toetamiseks. Toetatakse
tegevusi õpetaja ja haridusasutuse juhi ameti atraktiivsuse suurendamiseks ja väärtustamiseks.
Tegevused toetavad noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendõpet ja järelkasvu.
Olulised tegevused 2022. a eesmärkide täitmiseks on:
Igal aastal toimub õpetajate ja teiste haridustöötajate tunnustusüritusena aasta õpetaja gala.
Haridustöötajate töö väärtustamiseks ning väljapaistvate tööalaste saavutuste eest
tunnustamiseks määratakse riiklikke hariduspreemiaid ning selleks on kavandatud 0,4 mln
eurot. Järgmisel aastal on elutööpreemia suuruseks 65 000 eurot (välja antakse kuni kolm
33 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis.
94
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
elutööpreemiat) ja aastapreemiate suuruseks 10 000 eurot (välja antakse kuni kümme
aastapreemiat). 3750 euroga premeeritakse kümne kategooria nominente.
Esimest korda tööle asuvad õpetajad ja tugispetsialistid saavad lähtetoetust ja selleks on
kokku kavandatud 2,9 mln eurot. Lähtetoetust saanud õpetajate arv on aastas ligikaudu 70
ja tugispetsialistide arv 30.
Õpetajahariduse ja haridusasutuste juhtide täiendusõppesüsteemi arendamiseks ning ameti
atraktiivsuse suurendamiseks ja väärtustamiseks on kavandatud kokku 3,1 mln eurot SF
2014+ arvelt.
Õpetajatel ja tugispetsialistidel on igal aastal võimalik kandideerida riiklikule
haridusstipendiumile, mille eesmärgiks on haridusvaldkonna arengu ergutamine.
Prioriteetsed teemad määratakse konkursi väljakuulutamisel. Stipendiumit saab kasutada
kuni kuus kuud järjest ning ühe stipendiumi suurus on „kuni“ 11 000 eurot. Taotlused
esitatakse kirjalikult hiljemalt 15. novembriks. Kokku antaks välja kuni 5 stipendiumit,
selleks on kavandatud 55 000 eurot.
Õpetajakoolituse stipendiumide eesmärk on väärtustada õpetajaks õppimist ning
suurendada õpetajakoolituse erialadele kandideerijate ja õpetajakutse omandajate arvu.
Selleks on planeeritud 2022. aasta eelarvesse 0,2 mln eurot.
3.8.2.1.10 Programmi tegevus: Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste
prognoosisüsteem OSKA
Programmi tegevuse eesmärk: Kutsesüsteemi kaudu on haridussüsteem ja tööturg paremini
seostatud.
Programmi tegevuse mõõdik: Seoses uue haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 ja
struktuurivahendite 2021-2027 perioodiga on kutsesüsteemi ja oskuste prognoosisüsteemi uued
mõõdikud väljatöötamisel.
Tabel 88. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste -1 793 -2 089 -296 16%
prognoosisüsteem OSKA
Tabel 89 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes,
ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot
muud
välistoetus koos
2022 tuludest mitterahalised
piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise
RE sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -2 089 -1 349 0 -709 -31 0
Tööjõu- ja majandamiskulud -31 0 0 0 -31 0
Muud toetused -2 058 -1 349 0 -709 0 0
Toetatakse tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA (0,7 mln eurot) toimimist ja
arengut, et sidustada erinevate tööturu osapoolte ekspertteadmine haridus- ja koolitusteenuste
struktuuri, mahtu ja sisu planeerimist toetavaks süsteemiks. Toetatakse tööandjate, erialaliitude
ja õppeasutuste koostööd õppekavade arendamisel ning ajakohase tööturuinfo jõudmist
karjääriteenustesse.
Toetatakse kutsesüsteemi 1,4 mln euroga kui hariduse ja töömaailma vahelise koostööplatvormi
arendust ja rakendumist, sh kutseregistri tööd, kutsestandardite väljatöötamist ning
kutseõppeasutuste lõpetajatele kutseeksamite läbiviimist.
95
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.8.2.1.11 Programmi tegevus: Õppe seostamine tööturu vajadustega
Programmi tegevuse eesmärk: Viia õppimisvõimalused suuremasse vastavusse tööturu
arenguvajadustega.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 90. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse mõõdikud34
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2021 2022
tase (2020. a)
1−3 aastat tagasi õpingud lõpetanud 20−34-aastaste
inimeste tööhõive määr:
kutsehariduses õpingud lõpetanud (%) 77,4 >80 >80
kolmandal tasemel õpingud lõpetanud (%) 85,5 ≥88 ≥88
Allikas: Eurostat
Õppeasutuste osakaal, kes on ettevõtlusmooduli
kasutusele võtnud (sh lisanduvad järk- järgult karjääri
teemad) (%) 48 (2019) 60 65
Allikas: Ettevõtlusõppe programmi "Edu ja Tegu" aruanne,
EHIS
IT õppesuuna lõpetajate arv aastas**
kõrghariduses 766 850 850
kutsehariduses 486 520 520
Allikas: EHIS
Eesmärgiks on 1-3 aastat tagasi kutsehariduses või kolmandal tasemel (kõrghariduses) õpingud
lõpetanud inimeste tööhõive määra kasv vastavalt üle 80 ja 88%. Tulemused mõõdavad
eesmärki viia õpe paremini kooskõlla tööturu vajadustega. Kui seni oli nii kutse- kui
kõrghariduse omandanute hõive sarnaselt üldise tööhõivega kasvanud, siis ootuspäraselt on see
mõlema näitaja puhul 2020. a paraku langenud.
Ettevõtlusmooduli kasutusele võtnud õppeasutuste osakaalu suurenemine näitab soovitud
suunas liikumist, et ettevõtlikkust arendav õpikäsitus oleks rakendatud kõigil haridustasemetel
ning võimalikult paljudes koolides. Ettevõtlusõppe programmi tulemusel on kasvanud koolide
valmisolek ettevõtlust ja ettevõtlikkust õpetada.
LTT erialade lõpetajate osakaal kõrghariduses toob fookusesse loodus- ja tehnikavaldkondade
populaarsuse ning väljavaated tööturul. Saavutatud on 27,4% tase (paaril varasemal aastal on
see olnud aga veidi kõrgem) ning järgnevate aastate sihttasemeks on 30%.
Kõrghariduses on tööturu vajadusi arvestades eelisarendatud IKT valdkonda, mille lõpetajate
arv kasvab jõudes 2020. a 766-ni (aasta varem 718). Tähelepanu all on ka IT õppesuuna
lõpetajate arv kutsehariduses, et olla enam vastavuses tööandjate vajadustega ja luua IT erialade
kutsekeskhariduse õppekavade lõpetajatele paindlikke võimalusi õpingute jätkamiseks
kõrghariduses. Samas ületab kõrge tasemega spetsialistide nõudlus (sh mitte ainult IKT-
sektoris) endiselt selle valdkonna koolituspakkumist.
Lisaks on väljatöötamisel näitajad vilistlaste rahulolu mõõtmiseks praktikavõimalustega ning
töökohapõhise õppe kohta.
Tabel 91. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Õppe seostamine tööturu vajadustega -16 115 -15 341 774 -5%
Eelarvesse lisandus 2022. aastal EL taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu rohepöörde tegevus 2
mln eurot ja digipöörde tegevus 3 mln eurot.
34 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis.
96
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Vähenemine on seotud välisvahendite perioodi lõppemisega struktuurifondide meetme „Õppe
seostamine tööturu vajadustega“ arvelt (3 mln eurot) ning õppursportlaste toetamiseks mõeldud
tegevustest (2,7 mln eurot), mis suunatakse Kultuuriministeeriumi eelarvesse.
Tabel 92 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse mõõdikud tegevuse eelarve
liikide ja katteallikate lõikes, tuhat eurot
muud
välistoetus koos
2022 tuludest mitterahalised
piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise
RE sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -15 341 -5 921 0 -9 420 0 0
Tööjõu- ja majandamiskulud -367 -367 0 0 0 0
Muud toetused -14 974 -5 554 0 -9 420 0 0
Tegevuse abil arendatakse IT Akadeemiat, praktikasüsteemi nii kutse- kui ka kõrghariduses,
laiendatakse töökohapõhise õppe võimalusi ning toetatakse keeleõpet. Lisaks käivitatakse
taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) toel rohe- ja digipööret toetavate tegevuste elluviimine.
IT Akadeemia kaudu toetatakse IT valdkonna jätkusuutlikku arengut läbi infotehnoloogia
õppe arendamise kokku 2,4 mln euroga kõrg- ja kutsehariduse valdkondades.
Kutsekoolidest osalevad projektis Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Tallinna
Polütehnikum ning Tartu Kutsehariduskeskus. Lisaks toetatakse 2,7 mln euroga
kõrghariduse IKT õppekavade arendamist Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis.
Selle raames suurendatakse informaatika ja infotehnoloogia õppekavagruppide vastuvõttu
keskmiselt 10% aastas .
Kõigil haridustasemetel arendatakse ettevõtlusõpet 2,1 mln euroga eesmärgiga rakendada
ettevõtlikkust arendav õpikäsitus ja ettevõtlus- ning karjääriõpet süsteemselt kõigil
haridustasemetel ja -liikides ning luua vajalik metoodika ja õppevara kõigile õppijaile
ettevõtlus- ja karjääriõppe läbimise võimaluse tagamiseks. 2022. aasta lõpuks osaleb
programmis vähemalt 450 õppeasutust, nendest võtab vähemalt 75% kasutusele tegevuse
raames loodud ettevõtlusmooduli.
Täiendavate töökohapõhise õppe koolituskohtade loomist ning praktilise õppe arendamist
kutse- ja kõrgkoolides toetatakse 2,6 mln euroga. Töökohapõhine õpe on tasemeõpe, kus
vähemalt 2/3 õppest toimub ettevõttes (kõrghariduses 1/2 õppest). Tegevusi viiakse ellu
koostöös Eesti Tööandjate Keskliidu ning kutse- ja kõrgkoolidega. Tegevuse raames
luuakse koostöös ettevõtetega täiendavaid töökohapõhise õppe koolituskohti, toetatakse
koole ja ettevõtteid töökohapõhise õppe pakkumisel, töötatakse välja juhendmaterjale,
piloteeritakse erinevaid rakendusmudeleid ning populariseeritakse töökohapõhist õpet.
2022. aasta lõpuks on planeeritud kaasata õpipoisiõppesse kumulatiivselt kokku ca 7200
õppijat ja 350 ettevõtet.
Keeleõppetegevusi toetatakse 0,2 mln euroga, tegevused on suunatud õppekeelest erineva
koduse keelega kutseõppijate eesti keele oskuse parandamisele.
Siseriiklike kutsemeistrivõistluste korraldamiseks on kavandatud 0,4 mln eurot. Toetatakse
siseriiklike kutsemeistrivõistluste korraldamist kutseõppe kvaliteedi tõstmiseks ja TV-sarja
tootmist kutsehariduse populariseerimiseks.
Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) kaudu käivitatakse 2 mln euroga rohepöörde
elluviimiseks roheoskuste pakkumise suurendamisele suunatud tegevused. Roheoskuste
defineerimisel lähtutakse OSKA meeskonna läbiviidavast uuringust, mille eesmärgiks on
kaardistada roheoskused 2021. aasta sügiseks. Tegevuse disainimisel lähtutakse sellest, et
vaja on pakkuda roheoskusi traditsioonilistes tegevusvaldkondades, mis peavad muutuma
keskkonnasõbralikumaks. Samuti ajakohastatakse õpet, et valmistada inimesi ette uute nö
roheoskusi vajavate töökohtade tekkeks. Selleks toetatakse tasemeõppe programmide sisu
97
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
ja korralduse ajakohastamist kõrg- ja kutsehariduses ning täiend- ja ümberõppe
programmide pakkumist. Fookuses on eelkõige energeetika, transpordi, logistika, ehituse,
põllumajanduse, keemia ja metsanduse valdkonnad.
RRF-st rahastatava digipööret toetavate oskuste arendamise raames kavandatakse 3 mln
euroga digitaalse ettevõtte juhtimisvõimekuse kasvatamist, IKT ekspertide õppe sisu ja
korralduse redisain pakkumispõhiselt targa nõudluse põhiseks tehnika, logistika, tootmise-
ja ehitusvaldkondade tasemeõppes. Lisaks on kavas kvalifikatsiooni tõendamise redisain,
sh kutsestandardite sisuline ajakohastamine ning mikrokvalifikatsioonide loomise
piloteerimine.
3.8.2.1.12 Programmi tegevus: Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine
(HOOG)
Programmi tegevuse eesmärk: Noored on loov ja ühiskonda hoogsalt edasiviiv jõud –
hariduse, kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste valdkondade nügijad ning eestvedajad.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 93. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud
sihttasemetega35
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2021 2022
tase (2020. a)
Huvikoolis õppivate noorte osakaal (%) kõikide 7– 30,3 30,5 30,8
26aastaste noorte hulgas
Allikas: Statistikaamet
Noorte omaalgatusprojektide arv (sh toetatud projektide 179 (73,7) hoida taset hoida taset
osakaal)
Allikas: Harno
Noorte ettevõtjate osatähtsus (%) 18-26 aastaste noorte 4 4,2 4,4
hulgas
Allikas: Statistikaamet
Kasvav noorte juhitud mittetulundusühingute osatähtsus aktiivsete MTÜde hulgas näitab noorte
suuremat kaasatust ühiskonna arengusse ja noorte valmisolekut ühiskonda panustada.
Huviharidus on noore jaoks kõige ulatuslikum võimalus pikaajaliselt ja süsteemselt kindla
huvialaga tegeleda, seega on sihiks huvikoolis õppivate noorte osakaalu suurenemine.
Noorte omaalgatusprojektide toetamise eesmärk on suurendada noorte initsiatiivikust,
valmisolekut ja võimekust panustada ühiskonna arendamisse. Näitaja mõõdab avatud
projektikonkurssidel taotlusvoorudes noorte poolt algatatud ideede ja esitatud taotluste
koguarvu. Noorte ettevõtjate osatähtsuse suurenemine loob eelduse innovaatilisuse jätkumisele
ja kasvule ühiskonna kõikides eluvaldkondades, samal ajal toetades noori toimetulevateks
kodanikeks kasvamisel.
Tabel 94. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste -836 -3 472 -2 636 315%
toetamine (HOOG)
Eelarve suureneb, kuna alates 2022. aastast on eelarvesse planeeritud Haridus- ja Noorteameti
kaudu eraldatavad Euroopa Solidaarsuskorpuse välisvahendid 2,1 mln eurot. Varem kajastati
Euroopa Komisjonilt otselaekuvaid vahendeid sihtasutsuste eelarves kuid alates 2022 aastast
Harno eelarves. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetuse kasutamine kasvab 0,5 mln eurot.
35 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis.
98
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 95 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes,
tuhat eurot
muud
välistoetus koos
tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise
sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -3 472 -61 0 -3 382 0 -29
Muud toetused -3 443 -61 0 -3 382 0 0
Põhivara amortisatsioon -29 0 0 0 0 -29
Tegevuse raames toetatakse noorte siseriiklikke ja rahvusvahelisi omaalgatusprojekte ning
kohalikul tasandil nutikate lahenduste väljatöötamist noorsootöös. Arendatakse nutika
noorsootöö kontseptsiooni ja viiakse ellu selle tegevuskava.
Olulised tegevused 2022. a eesmärkide täitmiseks on:
Noorteprogrammide Erasmus+: Euroopa Noored, Euroopa Solidaarsuskorpus ja Ideeviit
elluviimiseks on eelarves 2,4 mln eurot, millest 2,1 mln Haridus- ja Noorteameti kaudu
eraldatavad Euroopa Solidaarsuskorpuse välisabi toetused. Arendatakse institutsioonide
võrgustikke ning toetatakse noorte sotsialiseerumist ja ühistegevust soodustavaid algatusi
noorsootööasutustes ja noorteühingutes. Toetatakse noorte omaalgatusi ja noorteprojekte,
noorte omavahelisi kohtumisi, sotsiaalseid algatusprojekte ning kogukonda kaasavat
sotsiaalset ettevõtlust ja noorte vabatahtlikku tegevust praktika-, töö- ja solidaarsusprojekte
ning võrgustikutegevust.
Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetusest on kavandatud 1 mln eurot noorte ja
noorsootöötajate digipädevuste toetamiseks. Nutikate lahenduste rakendamine võimaldab
teha noorsootööd senisest tõhusamalt ja tulemuslikumalt, st jõuda rohkemate noorteni,
vähendada noorte tõrjutusriski, suurendada noorte kaasatust ja toetada noorte aktiivset
osalust kogukonnas ja otsustes.
3.8.2.1.13 Programmi tegevus: Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste
kaitsmine (OSA)
Programmi tegevuse eesmärk: Noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte
aktiivne kodanikuosalus toetatud.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 96. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi, Noorte kodanikuosaluse toetamine
ja õiguste kaitsmine (OSA) tegevuse mõõdikud
Viimane tegelik tase
Mõõdik/Sihttase 2021 2022
(2020. a)
Osalusvormide arv 79 hoida taset hoida taset
Allikas: Harno (2019)
Toimiva osaluskoguga kohalike omavalitsuste 94 hoida taset hoida taset
osakaal (%) kõigist omavalitsustest
Allikas: Harno
18–26-aastaste kandidaatide osakaal (%) kõigi 6,5 8 -
kohalike omavalitsuste volikogu valimiste (2019)
kandidaatide hulgas
Allikas: Statistikaamet
Osalusvormide mõõdik näitab ühiskonna võimekust kaasata elanikke, eeskätt noori,
ühiskondlike otsuste ja prioriteetide seadmisse järjepidevalt ning näitab ka noorte valmisolekut
kogukonna, omavalitsuse, riigi tulevikku puudutavate otsuste tegemisse panustada ja kaasuda.
99
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Toimiva noorte osaluskoguga kohalike omavalitsuste osakaal näitab omavalitsuste avatust ja
valmisolekut kaasata kodanikke, eelkõige noori, otsuste tegemise protsessidesse ning
konsulteerida sihtrühmaga.
Noorte kandidaatide osakaal kohalike omavalitsuste valimistel näitab noorte valmisolekut
pühenduda kohaliku elu arendamisele poliitilisel tasandil. Tegevuste eesmärk on vähendada
noorte eemalejäämist ja võõrandumist oma kodukohast ja riigist.
Tabel 97. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste -862 -853 9 -1%
kaitsmine (OSA)
Tabel 98 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud majandusliku sisu ja
eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
muud
välistoetus koos
tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise
sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -853 -853 0 0 0 0
Muud toetused -853 -853 0 0 0 0
Tegevuse raames võimestatakse noori olema aktiivsed kodanikud. 0,9 mln euroga toetatakse
noorteühinguid ja noorte osaluskogusid noorte kaasamisel ning tagatakse parimate
kaasamispraktikate koondamine ja levik, arendades seeläbi kohalike omavalitsuste
kaasamisvõimekust.
3.8.2.1.14 Programmi tegevus: Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine
(ISE)
Programmi tegevuse eesmärk: Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav
üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks,
kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 99. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud
sihttasemetega
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2021 2022
tase (2020. a)
Kohalike omavalitsuste osakaal (%), kus noorsootöö 50 53,2 54,8
teenused on vähemalt „edasijõudnu“ tasemel (2019)
Allikas: RAM Minuomavalitsus
Noorsootöö teenustega rahul olevate noorte osakaal (%) 90 - Hoida taset
Allikas: Uuring "Noorsootöös osalevate noorte rahulolu
noorsootööga"
Kvaliteetsema noorsootöö saavutamiseks mõõdetakse noorsootöö korralduse seisundit
kohaliku tasandil. „Edasijõudnu“ tasemele jõudnud omavalitsused täidavad lisaks seadusega
pandud kohustuslikele nõuetele ka lisaootusi, mida valdkonnas üldjuhul hästi toimivalt
teenuselt eeldatakse.
Sihiks on hoida saavutatud noorsootöö kõrget rahulolutaset (90%) sihtrühma seas. Näitaja
väljendab noorte hinnangut noorsootöö (sh noorte huvihariduse ja huvitegevuse) ja teiste
noortevaldkonna teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile.
100
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 100. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi -5 705 -5 058 647 -11%
arendamine (ISE)
Tegevuse eelarve väheneb seoses spordi huvialavaldkonna arendamist ja noorte
liikumisharrastuse edendamist toetavate tegevuste suunamisega Kultuuriministeeriumisse
summas 0,4 mln eurot ning hasartmängumaksu vähenemisega 0,1 mln. 0,2 mln eurot suunati
õpetajate palgakasvu.
Tabel 101 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud majandusliku sisu
ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
välistoetus koos muud
2022 riigieelarvelise tuludest mitterahalised
piirmääraga arvestuslikud kaasfinantseeringuga
RE sõltuvad kulud
kulud
KULUD -5 058 -4 935 0 -123 0 -5 058
Tööjõu- ja majandamiskulud -941 -818 0 -123 0 -941
Muud toetused -4 118 -4 118 0 0 0 -4 118
Tegevuse raames toetatakse noorsootöö korraldajaid noorsootöö tegevuste arendamises, samuti
korraldajate võrgustumist ja koostööd. Arendatakse noortevaldkonna töötajaskonna pädevusi
ja professionaalsust. Toetatakse noorsootöö kättesaadavuse parendamist, korraldatakse ja
arendatakse riiklikku noorteinfo teenust ning töötatakse välja terviklik noortevaldkonna seire-
ja analüüsisüsteem. Tegevusteks on kavandatud 4,3 mln eurot.
Jätkub noorte huvihariduse ja –tegevuse mitmekesistamise ja kättesaadavuse toetamine, milleks
on ette nähtud 11 mln eurot. Noorte huvihariduse ja –tegevuse mitmekesisuse ja kättesaadavuse
suurendamiseks ette nähtud riiklikust toetusest moodustab 10,3 mln eurot kohalikele
omavalitsustele eraldatav toetus, mis on kavandatud riigieelarves Vabariigi Valitsuse peatüki
all. 0,2 mln eurot on mõeldud omavalitsuste koostöö edendamiseks, kavade koostamise
nõustamiseks ja edasiseks seireks ning 0,5 mln eurot huvialavaldkondade esindusühingutele
huvialade kvaliteedi parandamiseks.
3.8.2.1.15 Programmi tegevus: Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine
(KINDLUS)
Programmi tegevuse eesmärk: Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning
ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 102. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse mõõdikud
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2021 2022
tase (2020. a)
15-29-aastaste osakaal (%), kes ei tööta, ei õpi ega 11,7 Hoida taset Hoida taset
osale koolitusel (NEET-staatuses noored)
Allikas: Statistikaamet
Sihiks on mitteõppivate, mittetöötavate ja koolitustel mitteosalevate noorte võimalikult väike
osakaal ühiskonnas, et kõikidel noortel oleksid arengu ja eneseteostuse võimalused ning
vähendada noorte eemalejäämise ja tõrjutuse riski.
101
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 103. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste -1 055 -2 300 -1 245 118%
tagamine (KINDLUS)
Tegevuse eelarve suureneb 1,2 mln võrra SF 2014+ perioodi struktuuritoetuste vahendite arvelt.
Tabel 104 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud majandusliku sisu
ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
muud
välistoetus koos
tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise
sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -2 300 -200 0 -2 100 0 0
Muud toetused -2 300 -200 0 -2 100 0 0
Tegevuse eesmärgiks on noortele võrdsete võimaluste pakkumine, mis tagab noorele
võimalused noorsootöös ning selle tulemusel ka ühiskonnas osalemiseks, olenemata pere ja
noore majanduslikust sissetulekust, elukohast, erivajadustest, usaldusest või muudest
sotsiaalsetest ja demograafilistest tingimustest. Toetakse noorte üleminekut tööellu ja
iseseisvumist, arendatakse tugisüsteeme noorte eemalejäämise ning õpingutest ja tööturult
eemale jäänud noorte toetamiseks.
SF 2014+ struktuuritoetuste vahenditest toetatakse 2,1 mln euroga piirkondlikku koostööd
noorsootööteenuste kättesaadavuse suurendamiseks ja tõrjutusriskis noorte kaasamiseks.
Viiakse ellu lisatuge pakkuvad teenused noortele, kes ei õpi, ei tööta ega osale koolitustel
(nn NEET-noored), mis toetaksid nende naasmist õpingutesse või töösse.
Noorte tööeluga kokkupuute suurendamiseks on planeeritud 0,2 mln eurot noortele (sh
tõrjutusriskis noortele) sisenemiseks tööturule, saada töökogemust ning teadvustada ja
kasutada noorsootöös õpitut.
3.8.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus
Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus
suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes
konkurentsivõimelisi ja kestlike lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele.
Teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on
kokku lepitud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE)
arengukavas 2021–2035.
Teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud
neli programmi:
teadussüsteemi programm - peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium;
teadmussiirde programm - vastutajateks Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium;
ettevõtluskeskkonna programm - peavastutaja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium.
ehituse programm - peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Tabel 105. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus kulude dünaamika, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Kulud kokku -170 013 -210 746 -218 717 -7 971 4%
102
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Teadus- ja arendustegevuse rahastamise maht on 1% SKP-st, milleks on 2022. aasta
riigieelarves ette nähtud 323,7 mln eurot sh Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves 218,7
miljonit eurot, lisanduvatest vahenditest 40% ehk 16,33 miljonit eurot suunatakse
teadussüsteemi toetuseks, 40 % ehk 16,33 mln eurot ettevõtete teadus- ja arendustegevuse
toetuseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve kaudu ning 20% valdkondlike
poliitikate teaduspõhiseks arenguks, mis kajastub vastavate ministeeriumite haldusalade
eelarves. Teadusüsteemile lisanduvad vahendid suunatakse valdavalt teaduse rahastamise
põhiinstrumentidesse hoides uurimistoetuste ja baasfinantseerimsie suhet 50:50, kindlustades
nii teadussüsteemi järjepideva ja kvaliteetse toimimise.
Programm: Teadussüsteemi programm
Programmi eesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine.
Teadussüsteemi programmi elluviimise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium.
Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i riigi teadus- ja arendusasutused (Eesti
Kirjandusmuseumi ja Eesti Keele Instituut), kõrgkoolid, sihtasutused, Eesti Teaduste
Akadeemia ning Haridus- ja Noorteamet (Harno).
Tabel 106. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus, Teadussüsteemi programmi tegevused eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -175 790 -142 179 0 -32 802 -306 -503
Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu -160 596 -131 101 0 -28 686 -306 -503
toetamine
Teadustaristu kvaliteedi ja -15 194 -11 078 0 -4 116 0 0
kättesaadavuse kindlustamine
Tabel 107. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus, Teadussüsteemi programmi tegevuste kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
-170 478 -175 790 5 312 -3%
Kulud kokku
Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu -157 581 -160 596 3 015 -2%
toetamine
Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse -12 897 -15 194 -15 194 118%
kindlustamine
3.8.2.2.1 Programmi tegevus: Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine
Programmi tegevuse eesmärk: Toetada teadusasutustes ja uurimisrühmades tehtavat teadus-
ja arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist toetavaid tegevusi.
Programmi tegevuse mõõdikud:
103
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 108. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus, Teadussüsteemi programm tegevuse eesmärgi
mõõdikud sihttasemetega36
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2021* 2022
tase
Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv teadlaste ja 1,4 - 1,4
inseneride arvu kohta (2015-2019
Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS), Statistikaamet keskmine)
Eesti edukus EL teadus- ja arendustegevuse (240%) 3. koht - Top 5
raamprogrammis Euroopa Horisont: riikide võrdluses
koht riikide võrdluses võidetud lepingute mahtu alusel (2020)
SKP kohta, % EL keskmisest, kusjuures EL = 100
Allikas: eCorda, Eurostat
EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Euroopa 245 (kumulatiivselt - 245
Horisont projektides osalevate Eesti organisatsioonide 2014-2020)
arv
Allikas: eCorda
Mõõdikud peegeldavad Eesti teaduse taset, mõju ja mitmekesisust: kõrgetasemeliste
publikatsioonide arv on teadustöö üks oluline väljund, mis näitab teaduse taset, aga ka
rahvusvahelist konkurentsivõimet ja teaduse akadeemilist mõju (oodatav kasv arvus). Eesti
teaduse rahvusvaheline konkurentsivõime ja tase võrreldes teiste riikidega (edukus
rahvusvahelistes taotlusvoorudes) ning rahvusvahelises koostöös osalemise aktiivsus ja ulatus
(oodatav kasv osalejate arvus, seejuures arvestades osalejate mitmekesisust – teadusasutused,
ettevõtted, riigiasutused jt) püsib oodatavalt vähemalt samal tasemel.
Tabel 109. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus, Teadussüsteemi programmi tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu -157 581 -160 596 -3 015 2%
toetamine
Teadus- ja arendustegevuse eelarve suureneb, et tagada teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsiooni kulude osakaal 1% SKP-st. 2022. aastal suunatakse sellesse tegevusse
riigieelarve strateegia ja 2022. aasta riigieelarve raames lisanduvatest vahenditest 14,33 mln
eurot võrreldes 2021 aastaga. Tegevusest tagatakse järgmiste instrumentide rahastuse
suurenemine: teadusasutuste baasfinantseerimine, uurimistoetused, riigi TA asutuste
tegevuskulud, koostööpartnerite tegevuskulud ning noorteadlaste järelkasvu kindlustamiseks
toetatakse doktoriõppe reformiga kaasnevad kulud. Suurendatakse teadusasutuste teadus- ja
arendustegevuse rahastamist hoides uurimistoetuste ja baasfinantseerimise suhet 50:50.
Tegevuse eelarve muutus on seotud ka SF 2014+ välisvahendite perioodi tegevuste
lõppemisega, mille tõttu välisvahendite osakaal väheneb võrreldes 2021. aastaga 10,1 mln euro
võrra.
36 Uue TAIE arengukava 2021-2035 raames on sihttasemed määratud alates 2022 a.
104
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 110 Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus, Teadussüsteemi programm tegevuse kulud
majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
välistoetus koos muud
2022 piirmäärag arvestusliku riigieelarvelise tuludest mitterahalise
RE a d kaasfinantseeringug sõltuva d kulud
a d kulud
KULUD -160 -131 101 0 -28 686 -306 -503
596
Tööjõu- ja -3 882 -3 406 0 -408 -68 0
majandamiskulud
Sotsiaaltoetused -422 -422 0 0 0 0
Muud toetused -155 -127 273 0 -28 278 -238 0
789
Põhivara amortisatsioon -503 0 0 0 0 -503
Programmi tegevusse on koondatud teadussüsteemi üldise toimevõime ja teadusasutuste ja
uurimisrühmade jätkusuutlikku arengu tagamine, sh uute teadmiste, tehnoloogiate ja ideede
loomiseks vajalike (alus)uuringute toetamine, teadlaste töötingimuste ning teadlaskonna
juurde- ja järelkasvu tagamine. Toetatakse teadusasutustes ja uurimisrühmades tehtavat teadus-
ja arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist, sh tagatakse teadlaskonna võimalused
osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös ja toetatakse teadustulemuste ja teadusliku
mõtteviisi levikut ühiskonnas.
Olulised tegevused 2022. a eesmärkide täitmiseks on:
Teadusasutuste baasfinantseerimine 52,3 mln eurot. Baasfinantseerimine on teadus- ja
arendustegevuse finantseerimine teadus- ja arendusasutuste strateegiliste arengueesmärkide
realiseerimiseks, sh riigisiseste ja -väliste projektide kaasfinantseerimiseks, uute
uurimissuundade avamiseks ning taristusse investeerimiseks. Baasfinantseerimise
suurendamine on eelduseks stabiilse akadeemilise karjäärimudeli väljatöötamisele ning
tihedama koostöö arendamisele ettevõtete ja teadusasutuste vahel.
Noorteadlaste järelkasvu kindlustamiseks toetatakse doktoriõppe atraktiivsuse kasvatamist
ja doktoriõppe reformimist. Doktorikraadiga inimeste arvu kasv, eriti väljaspool ülikoole on
vältimatu eeltingimus Eesti majanduskasvu hoogustamiseks ning kõrgema lisandväärtuse
suunas liikumiseks. Doktoriõppe reformimise tulemusena määratletakse doktorandi selgem
positsioon teadlaskarjääris sh tagatakse ülikoolides või TA asutustes doktorantidele
nooremteaduri lepinguline ametikoht. Kasvab doktoriõppe tulemuslikkus, õpe on paremini
seotud ühiskonna vajadustega ning soodustatakse doktoriõppe läbiviimist koostöös
ettevõtluse ning positiivselt evalveeritud teadusasutustega. Teadussüsteemi programmist
toetatakse eelkõige doktoriõpe reformi tulemusena aset leidva üleminekuga doktorandist
nooremteaduriks kaasnevaid täiendavaid kulusid ning haridus- ja noorteprogrammist
nooremteadurite töötasu.
Konkurentsipõhiste uurimistoetuste tagamine, sh:
Uurimistoetused 52,3 mln eurot, on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses
töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemeliseks teadus- ja arendustegevuseks.
Kõrgetasemeliste uurimisrühmade valdkondadeülese koostöö toetamine teaduse
tippkeskuste kaudu 7 mln eurot. Toetatakse tippkeskuste alusuuringuid, rakendusuuringuid
ja arendustegevust, teadus- ja arendustegevuse jaoks vajalike vahendite ja aparatuuri
soetamist, teadlaste koolitamise ja järelkasvuga seotud tegevusi, tippkeksuste riigisisest ja
rahvusvahelist koostööd, teadustegevuse tulemuste levitamist.
Ministeeriumi vastutusvaldkondadele vajaliku teadus- ja arendustegevuse toetamine 2,5
mln eurot, sh rakendatakse HTMi valdkondlikke teadus- ja arendustegevuse programme
humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas, mis toetavad TAIE fookusvaldkonna
105
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
„Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ sihtide täitmist. Programmid toetavad
poliitikavajadustest tulenevate eesti keele, ajaloo, hariduse ja kultuuri kõrge teadusliku
tasemega uuringuid, keeletehnoloogiliste lahenduste arendamist ja laialdast
kasutuselevõttu.
Teadussüsteemi toetavate tegevuste raames kaetakse teadussüsteemi haldamise ja
arendamise kulud sh toetatakse Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuuri
tegevusi, teadussüsteemi koostööpartnereid ning rahastatakse riigi TA asutuste
tegevuskulusid ning eraldatakse riigi teaduspreemiaid ja teadustööde riiklike konkursside
preemiaid, milleks on kokku 7,8 mln euroga. Teaduskommunikatsiooni ja teaduse
populariseerimise toetamise tegevuste toel arendatakse Eesti elanike sh noorte teaduse ja
tehnoloogiahuvi; laiendatakse teadustegevuse ja –tulemuste nähtavust ja levikut
ühiskonnas, soodustades nii teadmistepõhise ühiskonna arengut. Pööratakse tähelepanu
teaduse ja teadushariduse populariseerimisele läbi teaduskeskus AHHAA tegevustoetuse
ning oluline osa on ka välisvahenditest rahastatava tegevuse Teame+ „Rakett69“
teadussaate toetamine ning avatud taotlusvooru Teeme+ projektid, kus toetatakse
süsteemseid teadust populariseerivaid ürituste sarju ja tegevusi (1,5 mln eurot).
Luuakse Eesti ettevõtetele ning TA-asutustele võimalusi saada kõrgtehnoloogilisi tellimusi
rahvusvahelistes teadustaristutes (sealhulgas Euroopa Tuumauuringute Organisatsioonis,
Euroopa Kosmoseagentuuris, teaduskeskuses European Spallation Source (ESS),
rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) juures, MAX-LABis ja muu) osalemise
kaudu. Alates 2019 tagatakse Eesti kohustused Euroopa Neutronkiirgusallika European
Spallation Source (ESS) rajamisel ning ülalpidamiskulude katmisel ning Euroopa
Kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõttes (EuroHPC), selleks on eelarvesse planeeritud
5,2 mln eurot.
Viiakse ellu „Mobilitas Pluss“ ja „DoRa Pluss“ toetusmeetmeid, mille raames toetatakse
teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumist. Eesmärgiks on tagada ministeeriumide üleses
koostöös Eesti osalemine Euroopa teadusruumi algatustes (sealhulgas teadustegevuse
ühiskavandamises, Euroopa innovatsioonipartnerluses, Balti ja Põhjala ühisruumi
algatustes) ning Eesti teadus-ja arendustegevuste avatus rahvusvaheliseks koostööks
vastastikku kasulikel alustel. Samuti panustatakse koostöövõimaluste arendamisse
kolmandate riikide teadlaste ja teadusasutustega. Jätkatakse Eesti teaduse rahvusvahelist
tutvustamist ning "Research in Estonia" ja „Study in Estonia“ turundustegevusi. Kokku on
selleks planeeritud eelarvesse 7,4 mln eurot.
3.8.2.2.2 Programmi tegevus: Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse
kindlustamine
Programmi tegevuse eesmärk: Kindlustada kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik
ligipääs kvaliteetsele teadustaristule ja taristu teenuste arendamine ja pakkumine.
Programmi tegevuse mõõdik on täiustatud uuringutealase taristuga asutustes töötavate
teadurite arv, mis näitab, kui palju on teadlasi, kes töötavad tipptasemel teadustaristuga
asutustes. Mõõdik on seotud ühe konkreetse toetusmeetmega, mille eesmärgiks on täiustada
riiklikul teadustaristu teekaardil olevaid teadustaristuid, et need pakuksid kaasajastatud ja
kvaliteetseid teenuseid tipptasemel teadustöö tegemiseks. Mõõdik ei kata tervet teadustaristut
ega sellega seotud teadlasi, vaid on seotud nende konkreetsete taristutega, mis on toetust
saanud, samuti näitab mõõdik täistööaja arvestust, st teadlasi on arvult tegelikkuses rohkem.
Mõõdikut kasutatakse kuni aastani 2023 ning eesmärk on suurendada või hoida taset 827,58
juures.
106
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 111. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus, Teadussüsteemi programm tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse -12 897 -15 194 -2 297 18%
kindlustamine
Tegevusse suunatakse lisandunud teaduse vahenditest 2 mln eurot, mis suunatakse riiklikult
oluliste teadustaristute investeeringute tegevustoetuste suurendamisse. Eelarve muudatustes
kajastuvad ka välisvahenditest rahastatava riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri tegevuse
prognoosi vähenemine, kuna SF2014+ periood hakkab lõppema.
Tabel 112 Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus, Teadussüsteemi programm tegevuse kulud
majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
muud
välistoetus koos
tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise
sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -15 194 -11 078 0 -4 116 0 0
Investeeringutoetused -4 116 0 0 -4 116 0 0
Muud toetused -11 078 -11 078 0 0 0 0
Tegevuse eesmärk on kindlustada kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik ligipääs
kvaliteetsele teadustaristule ja taristu teenuste arendamine ja pakkumine.
Olulised tegevused 2022. a eesmärkide täitmiseks on:4
Toetatakse 6,1 mln euroga riikliku tähtsusega teadustaristu investeeringuid ja juurdepääsu
riiklikult olulistele rahvusvahelistele teadustaristutele, teadustaristu haldajate jätkusuutliku
majandamismudeli väljatöötamist ja juurutamist, sh toetades taristu teenuste väljaarendamist ja
rakendamist ning laborite akrediteerimist, et avada teadustaristu ühiskasutuseks nii ettevõtjatele
kui avalikule sektorile.
Kindlustatakse 9,1 mln euro ulatuses teadustöö tegemiseks vajalik juurdepääs andmetele ja
teadustulemustele, sh andmearhiivide ja -kogude ning teadusraamatukogude tegevuse
jätkumine ning juurdepääs olulistele teadusandmebaasidele. Toetatakse EENet-i
haridusteenuste tagamist. EENet pakub haridus-, teadus-, kultuuriasutustele turvalist virtuaalse
privaatserveri teenust.
Programm: Teadmussiirde programm
Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele.
Teadmussiirde programm on Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ühisprogramm, mis aitab luua sünergiat teaduse ja
ettevõtluse vahel ning käivitada olulisel määral Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu.
Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i SA Eesti Teadusagentuur (ETAg) ja Haridus-
ja Noorteamet (Harno).
Programmi MKMi juhitavatest tegevustest antakse ülevaade seletuskirja MKMi haldusala
puudutavas osas.
3.8.2.2.3 Programmi tegevus: Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine
Programmi tegevuse eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja
arendustegevuse võimekuse kasvatamine.
Programmi tegevuse mõõdikud:
107
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 113. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus, Teadmussiirde programmi tegevuse eesmärgi
mõõdikud sihttasemetega37
Viimane tegelik
. Mõõdik/Sihttase 2021* 2022
tase (2019. a)
Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori teadus- ja 6,9 - 7,5
arendustegevuse kulutuste osakaal, %
Allikas: Statistikaamet
Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000 tööealise 3,3 - 3,35
elaniku kohta
Allikas: Statistikaamet
Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni 2017-2019 - 82,3
elaniku kohta, tase EL keskmisest (EL keskmine =100), % keskmine 79,7%
Allikas: European Innovation Scoreboard
Mõõdikud näitavad laiemalt ühiskonna teadusmahukuse kasvu ja loodavate teadmiste ja
tehnoloogiate siiret ja rakendamist ühiskonnas. Mõõdikud kajastavad selle erinevaid aspekte:
kuivõrd erasektor (ettevõtted) peab oluliseks investeeringuid teadus- ja arendustegevusse
(oodatav kasv kulutustes); kuivõrd kasvab teadus- ja arendustegevusega tegelevate inimeste arv
(oodatav kasv arvus); kuivõrd teevad omavahel tõhusat teadus- ja arendusalast koostööd era- ja
avalik sektor (ühispublikatsioonid näitavad tegevuse aktiivsust, kvaliteeti ja taset võrreldes EL
keskmisega, oodatav kasv).
Tabel 114. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus, Teadmussiirde programmi tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine -40 268 -42 927 -2 659 7%
Eelarve suureneb eelkõige SF2014+ rahastatavate tegevuste prognooside muudatustest
tulenevalt. 2,7 mln euro võrra suureneb „Targa Linna Tippkeskuse – Finest TWINS“ tegevuste
eelarve. Eelarve vähenemise tuleneb Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves asunud
valitsemisalade ülese ja jaotamata teadus- ja arendustegevuse eelarve ümber suunamisest
valitsemisalade eelarvetesse. Vahendid liiguvad selle tulemusel õigete valitsemisalade
eelarvesse ja panustavad teaduse rahastamisse. Eelarve väheneb 14,2 mln euro võrra, mis
suunatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse (8,4 mln eurot) ja
valitsemisaladele valdkondlikuks teadus- ja arendustegevuseks (5,8 mln).
Tabel 115 Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus, Teadmussiirde programmi tegevuse kulud
majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
muud
välistoetus koos
tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise
sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -42 927 -17 839 0 -25 088 0 0
Muud toetused -42 927 -17 839 0 -25 088 0 0
Programmi tegevuse raames eelisarendatakse TAIE fookusvaldkondi teadmussiirde, riigi,
ettevõtete ja teadusasutuste koostöö soodustamiseks ning erinevate majandussektorite ja
teadusvaldkondade sidumiseks. Fookusvaldkonnad annavad ühelt poolt panuse Eesti
arenguvajaduste lahendamisse ning teisalt võimaldavad paremini ära kasutada Eesti ettevõtluse
ja teaduse tugevusi. Nad on kõrge ärilise potentsiaaliga või globaalselt suure mõjuga.
Fookusvaldkonnad ei ole sektoraalsed, vaid arenguvajaduse või -võimaluse kesksed ja
interdistsiplinaarsed ning põhinevad eri valdkondade ja sektorite (akadeemiline, era- ja avalik
sektor) koostööl.
37 Uue TAIE arengukava 2021-2035 raames on sihttasemed määratud alates 2022 a.
108
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
TAIE fookusvaldkondades38 teadus- ja arendustegevuste toetamise eesmärk on ettevõtete ja
ühiskonna vajadustest lähtuva teadus- ja arendustegevuse võimekuse arendamine, sh:
Viiakse ellu temaatilisi teadus- ja arendustegevuse programme TAIE fookusvaldkondades.
Tegevuse raames arendatakse ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste vajadusest lähtuva
teadus- ja arendustegevuse pakkumist, sh tehakse temaatilisi alus- ja rakendusuuringuid,
toetatakse välistippspetsialistide kaasamist, uute uurimissuundade väljaarendamist,
koostöötegevusi, uurimistulemuste turundamist ja kommunikeerimist ning muid vajalikke
tegevusi vastavalt fookusvaldkondade tegevuskavadele. Seejuures jätkatakse IKT
programmi (3,3 mln eurot) ja ressursside väärindamise programmi (ResTA) tegevusi (3,9
mln eurot), mis vaadatakse üle teiste programmide väljatöötamise raames. Neid programme
rahastatakse välisvahenditest. 2022. a alustatakse vähemalt kolme uue programmi
väljatöötamisega, milleks on planeeritud eelarvesse 1 mln eurot.
Jätkatakse „Targa linna tippkeskuse – Finest TWINS“ tegevuste toetamist, sh kohalike
omavalitsustega koostöös välja selgitatud probleemidele võimalike lahenduste
piloteerimist. Tippkeskus uurib ja katsetab uusi lahendusi viies valdkonnas: energia,
transport, ehitus-arhitektuur, andmed ja valitsemine. Eesmärk on muuta linnad
nutikamateks. Välisvahenditest on planeeritud selleks 2022 eelarvesse 4,9 mln eurot.
Jätkatakse nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute (NUTIKAS) toetamist
välisvahenditest. Toetus aitab tõsta teadusasutuste võimekust ettevõtlusele vajalike
rakendusuuringute läbiviimiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades ning aitab
ettevõtetel tellida ülikoolidelt ja teadusasutustelt vajalikke rakendusuuringuid või
tootearendusprojekte. Kaetakse uuringute, tehnilise teabe ja patentide teenuste, vahendite ja
seadmete kulud, tegevus- ja personalikulud jms. Tegevused lõppevad 2023. a, ettevõtete
rakendusuuringute toetamist jätkatakse edaspidi MKM rakendusuuringute programmis
(RUP). Tegevust rahastatakse 2022. aastal välisvahenditest 4,5 mln euroga.
Jätkatakse kõrghariduse erialastipendiumide eraldamist nutika spetsialiseerumise
valdkondades. Stipendiumi eesmärgiks on toetada kõrgkoole motiveeritud üliõpilaste
leidmisel ning populariseerida kõrgharidust riigile prioriteetsetes valdkondades, sh loodus,
täppisteaduste ja tehnikavaldkondades. Välisvahenditest on selleks planeeritud 2022. aastal
1,7 mln eurot. Tegevus lõppeb 2023. a, jätkutegevused hakkavad edaspidi kajastuma
haridus- ja noorteprogrammis (kõrgharidus).
Riigiasutuste teadus- ja arendusalase võimekuse suurendamiseks rahastatakse
välisvahenditest valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise toetusmeetme
(RITA) kaudu Eesti riigi vajadustest lähtuvate sotsiaal-majanduslike eesmärkidega
interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, ministeeriumite vajadusest lähtuvaid aktuaalseid
ning kiiret sekkumist vajavaid rakendusuuringuid, toetatakse teadusnõunike ja
arendusnõunike palgakulusid ja võrgustikuga seotud tegevusi (koolitused jms) 5,8 mln euro
ulatuses.
Toetamaks läbimurdeliste teadustulemuste jõudmist praktiliste rakendusteni (proof-of-
concept), jätkatakse eksperimentaalarenduse grantide väljaandmist konkurentsipõhise
uurimistoetuse tulemusena saavutatud teadustulemuste äripotentsiaali testimiseks ja
arenduseks. Arendusgrandideks on planeeritud eelarvesse 0,7 mln eurot. Grantidega
kaetakse personali- ja teadustöö kulud (sh insenertehnilised ja disainlahendused,
intellektuaalomandi kaitsmisega seotud kulud jms).
38
TAIE ehk teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse fookusvaldkonnad on 1) digilahendused igas
eluvaldkonnas; 2) tervisetehnoloogiad ja -teenused; 3) kohalike ressursside väärindamine; 4) nutikad ja kestlikud
energialahendused; 5) Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum. Elujõulise Eesti ühiskonna, keele ja kultuuriruumi
fookusvaldkonna tegevused kajastuvad teadussüsteemi programmi all.
109
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.8.2.3 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus
Tulemusvaldkonna eesmärk: Tagada eesti keele kui riigikeele toimimine kõikides
eluvaldkondades, eesti keele õpetamine, uurimine, arendamine ja kaitse ning sellega eesti keele
säilimine läbi aegade.
Tabel 116. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus kulude dünaamika, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Kulud kokku -5 465 -5 787 -5 874 -87 2%
Programm: Keeleprogramm
Programmi eesmärk: Eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse
mitmekeelsust.
Programmi elluviimisse panustavad lisaks HTM-ile Keeleamet, Eesti Keele Instituut (EKI)
ning Haridus- ja Noorteamet (Harno).
Tabel 117. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus, Keeleprogrammi tegevused eelarve liikide ja katteallikate lõikes,
tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -5 874 -5 448 -60 0 -85 -281
Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine -712 -712 0 0 0 0
Keeletaristu ja keeletehnoloogia -3 787 -3 420 0 0 -85 -281
arendamine
Eesti keele õppe toetamine ja oskuse -1 376 -1 316 -60 0 0 0
hindamine, mitmekeelsuse toetamine
Tabel 118. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus, Keeleprogrammi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
-5 787 -5 874 87 0
Kulud kokku
Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine -673 -712 -39 6%
Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine -3 605 -3 787 -182 5%
Eesti keele õppe toetamine ja oskuse -1 508 -1 376 132 0%
hindamine, mitmekeelsuse toetamine
Toetatakse eesti keele õpet väliseesti koolides ja kogukondades ning väljaspool Eestit elavate
eestikeelsete laste Üleilmakooli, kus õpib 240 õpilast 31 riigist. Jätkatakse eesti keele e-õppe
lahenduste arendamist ning eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi
rakendamist (eesti keelt ja kultuuri õpetavad rohkem kui 30 erineva riigi kõrgkoolides u 100
õpetajat ja 50 lektorit). Tegevustele on planeeritud 0,9 mln eurot.
Eesti keele mainet ja staatust tugevdavaid tegevusi toetatakse 0,7 mln euroga, sealhulgas eesti
keele uurimist, korraldamist ja õpetamist väärtustava F. J. Wiedemanni keeleauhinna ja aasta
keeleteo auhinna väljaandmist. Ajakohastatakse keelevaldkonna õigusruumi ning teostatakse
regulaarset järelevalvet kehtestatud nõuete täitmise üle kõikides olulistes keeleseadusega
hõlmatud keelekasutusvaldkondades.
110
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.8.2.3.1 Programmi tegevus: Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti keele staatus on kindel ja maine on hea.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 119. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus, Keeleprogrammi, Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine
tegevuse mõõdikud
Viimane tegelik tase
Mõõdik/Sihttase 2021 2022
(2020. a)
Keelevaldkonna teavitus-, populariseerimis- ja 50 50 50
tunnustusüritused
Allikas: Keeleamet
Mõõdik kajastab eestikeelse kultuuri tarbimist ja väärtustamist. Mõõdik katab keelevaldkonna
maineüritused, mida rahastatakse keeleprogrammist.
Tabel 120. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus, Keeleprogrammi, tegevuse kulude dünaamika , tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine -673 -712 39 -6%
Tabel 121 Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus, Keeleprogrammi, Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine tegevuse
eelarve liikide ja katteallikate lõikes, tuhat eurot
muud
Välistoetus koos
tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise
sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -712 -712 0 0 0 0
Tööjõukulud -527 -527 0 0 0 0
Majandamiskulud -74 -74 0 0 0 0
Sotsiaaltoetused -90 -90 0 0 0 0
Muud toetused -21 -21 0 0 0 0
Toetatakse eesti keele mainet ja staatust tugevdavaid tegevusi, millega kujundatakse
keelekasutajate hoiakuid ja juhitakse keele õiguslikku staatust ja ühiskondlikku levikut.
Jälgitakse keeleseaduse korrektset täitmist kõikides olulistes keeleseadusega hõlmatud
valdkondades (avaliku ja erasektori töötajate keelekasutus, ametlik keelekasutus vastavalt
eesti kirjakeele normile jmt). Keeleseaduse täitmise järelevalvet teostava Keeleameti
tegevuskulude eelarves on selleks ette nähtud 0,6 mln eurot.
Tunnustuste jagamise kaudu väärtustatakse eesti keelt, sh eesti keele piirkondlikke
erikujusid ning mitmekeelsust. Keelevaldkonna preemiateks, sh riigi F.J. Wiedemanni
keeleauhinna väljaandmiseks, on kavandatud 94 000 eurot.
Levitatakse eesti keele kasutamist, õpetamist ja uurimist ning toetatakse keelepoliitikaalast
rahvusvahelist koostööd. Eesti esindatuse tagamiseks rahvusvahelistes keeleinstitutsioonide
võrgustikes ning mainekujunduse ürituste, sh üldhariduskoolidele kavandatud
õppetööväliste ürituste korraldamiseks on eelarves ca 20 000 eurot.
3.8.2.3.2 Programmi tegevus: Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning
keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine, eestikeelset oskussõnavara arendatakse
koordineeritult.
Programmi tegevuse mõõdik:
111
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 122. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus, Keeleprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2021 2022
tase (2020. a)
Keeleressursside variatiivsus:
- korpused 110 115 120
- sõnavararessursid 82 85 90
Allikas: Eesti Keele Instituut
Aktiivsete terminikomisjonide arv 34 35 35
Allikas: Eesti Keele Instituut
Keeleressursside variatiivsuse mõõdikuga jälgitakse süstematiseeritud keeleandmestike
mitmekesisust. Sellega mõõdetakse nüüdisajastatud, avatud ja mugavalt kasutatavate sõnastike,
terminibaaside ja keelekorpuste olemasolu, mis on väärtuslike ressurssidena vajalikud nii
keelehooldes, keele uurimisel kui ka keeletehnoloogias.
Terminikomisjonide mõõdikuga jälgitakse Eesti terminitöö võrgustiku aktiivsust, sest tõhus
terminitöö (nii uute oskussõnade levitamine kui ka oskuskeele arendamine) aitab erialastes
valdkondades edendada eesti terminivara .
Tabel 123. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus, Keeleprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine -3 605 -3 787 -182 5%
Tabel 124 Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus, Keeleprogrammi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
muud
välistoetus koos
2022 tuludest mitterahalised
piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise
RE sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -3 787 -3 420 0 0 -85 -281
Tööjõu- ja majandamiskulud -2 676 -2 591 0 0 -85 0
Muud toetused -829 -829 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -281 0 0 0 0 -281
Tegevused hõlmavad keeleteaduse arendamist ning sõnastike, oskussõnastike, terminibaaside,
kõne- ja tekstikorpuste koostamist. Toetatakse ka hõimurahvaste keelte ja kultuuride arengut.
Eesti Keele Instituudi koordineerimisel toetatakse 1,5 mln euroga oskuskeele arendamist ja
terminitööd, edendatakse e-keelenõustamist, seejuures arendatakse
terminihalduskeskkonda Ekilex ja keeleportaali Sõnaveeb. Korraldatakse hõimurahvaste
programmi tegevusi, millega toetatakse hõimurahvaste keelte ja kultuuride uurimist ja
keeletaristu arendamist.
0,5 mln euroga toetatakse alusuuringute läbiviimist eesti keele seisundi hindamiseks,
luuakse tingimused eesti keele valdamiseks, kasutamiseks ja väärtustamiseks
haridussüsteemis, sh soodustatakse eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamise
toetusmeetme kaudu eestikeelsete teadustekstide loomist ja avaldamist ning eesti
teaduskeele arendamist.
Tegevus sisaldab Haridus- ja Teadusministeeriumile planeeritud haldus- ja juhtimiskulusid
summas 1,6 mln eurot, mis on 11,17 % ministeeriumi ülalpidamiskuludest.
112
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.8.2.3.3 Programmi tegevus: Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine,
mitmekeelsuse toetamine
Programmi tegevuse eesmärk: Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste
keelte oskust.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 125. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus, Keeleprogrammi tegevuse mõõdikud39
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2021 2022
tase (2020. a)
Gümnaasiumihariduse omandanud noorte eesti keele 62,7 ≥64 ≥64
riigieksami keskmine tulemus punktides (maksimaalne 100)
Allikas: EHIS, EIS
Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal eksamil 57,6 ≥58 ≥58
käinutest (%)
Allikas: Harno
Võõrkeele riigieksami sooritanud noorte osakaal (%), kes 63,8 (2019) ≥64 ≥64
on saavutanud võõrkeele riigieksamil vähemalt B2-
keeleoskustaseme*
Allikas:HTM, Harno
Kahe mõõdikuga jälgitakse õpilaste tulemusi riigieksamil: eesti keele riigieksamil (keskmine
tulemus 100 palli skaalal) ja võõrkeele riigieksamil (B2-keeleoskustaseme saavutamine inglise,
vene, saksa või prantsuse keele eksamil, sh rahvusvahelistel keeleeksamitel). Riigieksami
tulemuste jälgimine annab tagasisidet eesti keele ja võõrkeelte õppe tulemuslikkuse kohta.
Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaaluga hinnatakse, kui paljud täiskasvanud, kes
omandavad eesti keelt teise või võõrkeelena, sooritavad eesti keele tasemeeksami (A2, B1, B2
või C1 tasemel) positiivse tulemusega. Eksamit teevad mh töötajad, kellele on kehtestatud
keeleoskusnõuded ja/või kellele on Keeleamet teinud ettekirjutuse. Tasemeeksamite tulemuste
jälgimine annab tagasisidet täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppe tulemuslikkuse kohta.
Väliseestlaste osalusega eesti keele õppes vaadeldakse, kui palju eesti päritolu lapsi õpib
välismaal asuvates eesti keele õpetuskohtades (kohalikes üldhariduskoolides,
pühapäevakoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides, keelekursustel jm) eesti keelt.
Tabel 126. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus, Keeleprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Eesti keele õppe toetamine ja oskuse -1 508 -1 376 132 -9%
hindamine, mitmekeelsuse toetamine
Tabel 127 Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus, Keeleprogrammi tegevuse eelarve liikide ja katteallikate lõikes, tuhat
eurot
muud
välistoetus koos
tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise
sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -1 376 -1 316 -60 0 0 0
Tööjõukulud -352 -352 0 0 0 0
Muud toetused -1 024 -964 -60 0 0 0
Tegevus hõlmab eesti keele kui emakeele ja eesti keele kui teise või võõrkeele ning võõrkeelte
õpet toetavaid tegevusi, sh täiskasvanute eesti keele õpe ja eesti keele õpe välismaal. Toetatakse
39 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis.
113
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
keeleõpetajate erialast arengut ja koostööd, arendatakse keeleõppematerjale ja keeleoskuse
hindamise vahendeid, kujundatakse mitmekeelsust toetavaid hoiakuid.
Parandatakse täiskasvanute eesti keele õppe kvaliteeti ja tõhustatakse järelevalvet.
Vähemalt neljas linnas valmistatakse ette ja korraldatakse neli korda aastas eesti keele
eksameid kõigil keeletasemetel (A2-C1). Vastavalt regulatsioonile hüvitatakse
tasemeeksami sooritanutele ning keeleseaduse § 28 lõigete 3 ja 4 alusel keeleeksamile
suunatud ja kodakondsust taotlevate inimeste eesti keele õppe kulud. Eesti keele
tasemeeksamite korraldamiseks ja eesti keele õppe kulude hüvitamiseks on eelarves 0,4 mln
eurot.
Toetatakse 0,1 mln euroga haridusvaldkonna töötajate eesti keele õpet (eelkõige töötajate,
kellel nende ametikohtadele kehtestatud keelenõuded ei ole täidetud) ja arendatakse eesti
keele kui teise keele ja aineõpetajate eesti keele õpetamise oskusi. Jätkatakse eesti keele e-
õppe arendustega nii täiskasvanutele mõeldud e-kursuste loomiseks kui ka alushariduses ja
üldhariduses õppivate laste eesti keele õppe abistamiseks. Toetatakse eesti keele ja eesti
keeles õpetavate õpetajate ja võõrkeeleõpetajate eesti keele õppemetoodika ja
õppematerjalide väljatöötamist.
Eesti keele õpet eestlaste kogukondades asuvates üldharidus- ja pühapäevakoolides,
seltsides, lasteaedades, mudilasringides ning keelekursustel rahastatakse 0,6 mln euroga.
Samuti toetatakse Üleilmakooli tegevusi, välismaal elavatele eesti lastele ja noortele
suunatud keelelaagreid ja noortevahetusi, välismaal töötavate eesti keele õpetajate
täienduskoolitust, väliseesti noorte õppimist Eestis, välismaal asuvatele õpetuskohtadele
sobivate eestikeelsete õppematerjalide koostamist ning väliseesti ajaloolis-kultuurilise
pärandi kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemisega seotud projekte.
Eesti keele ja kultuuri õpetamist jätkatakse 0,2 mln euroga rohkem kui 30 erineva riigi
kõrgkoolis. Lisaks antakse eestikeelses keskkonnas õppimiseks ning eesti keele ja kultuuri
välisõppurite tihedamaks sidumiseks Eesti kultuuriruumiga välja stipendiume ja sihttoetusi.
Haridusasutustes soodustatakse erinevate võõrkeelte õpetamisega alustamist ja võõrkeelte
valiku laiendamist ning rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeelte riigieksamite sooritamist.
Eestisse vahendatakse Euroopa keelepoliitika ja keeleõppe suundumusi (sh Euroopa
keeleõppe raamdokumendi uuendused), jätkatakse koostööd Eestis võõrkeelte õpet
toetavate kultuuriinstituutidega ning toetatakse võõrkeelte õpetajate täiendkoolituste ning
keeleõpetajate omavahelise koostöö edendamist. Tegevustele on kavandatud ca 90 000
eurot.
3.8.2.4 Tulemusvaldkond Tõhus riik
Tulemusvaldkonna eesmärk: Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus
riigivalitsemine.
Tabel 128. Tulemusvaldkonna Tõhus riik kulude dünaamika, tuhat eurot
2020
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
tegelik
Kulud kokku -8 652 -8 857 -8 736 -121 1%
Programm: Arhiivindusprogramm
Programmi eesmärk: Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning
kodanike õiguste tõendamine.
114
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.8.2.4.1 Programmi tegevus: Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu
tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: Tagada arhivaalide kogumine, säilitamine ja neile juurdepääs.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 129. Tulemusvaldkonna Tõhus riik, Arhiivindusprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2021 2022
tase (2020. a)
Arhiivipedagoogilistes tegevustes osalenute arv (inimest 4500 4000 5000
aastas)
Allikas: Rahvusarhiiv
Rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali külastuste arv (mln 1,68 1,65 1,7
korda)
Allikas: Rahvusarhiiv
Rahvusarhiivi teaduspublikatsioonide arv (tk. aastas) 7 7 7
Allikas: Rahvusarhiiv
Arhiivipedagoogilistes tegevustes osalemiste arvu mõjutas pandeemiast tingitud olukord ning
samal põhjusel vähendati mõnevõrra 2021. aasta sihttaset. Tuginedes EL massdigiteerimise
vahendite mõjul tekkiva digitaalse ainese kasvule, planeeritakse 2022. aastaks virtuaalse
uurimissaali külastuste arvu kasvu. Rahvusarhiivi teaduspublikatsioonide arvu sihttaseme
aluseks on 2020. aasta tegelik tulemus ning jätkuv eesmärk on seda taset hoida.
Tabel 130. Tulemusvaldkonna Tõhus riik, Arhiivindusprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
-8 857 -8 736 -121 1%
Kulud kokku
Arhivaalide kogumine, säilitamine ja -8 857 -8 736 -121 1%
juurdepääsu tagamine
Tabel 131 Tõhus riik, Arhiivindusprogrammi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
muud
välistoetus koos
tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise
sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -8 736 -7 940 0 -199 -145 -451
Tööjõukulud -4 827 -4 827 0 0 0 0
Majandamiskulud -3 441 -3 097 0 -199 -145 0
Muud toetused -16 -16 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -451 0 0 0 0 -451
Tegevuse eelarvega tagatakse arhivaalide kogumine, säilitamine ning arhivaalidele juurdepääs
vastavalt Eesti Vabariigi arhiiviseadusele ja valitsuse määrusega kehtestatud arhiivieeskirjale.
Rahvusarhiivi kogud paiknevad seitsmel kinnistul, 2020. aasta lõpu seisuga ületas säilikute arv
10 miljoni piiri. 2022. aasta kogumisplaani alusel planeeritakse varuda 150 000 pabersäilikut
ja 300 terabaiti digitaalseid säilikuid. Euroopa Liidu struktuurfondidest rahastatud
kultuuripärandi digiteerimise projektide raames varundatakse digitaalselt Rahvusarhiivi ja
teiste mäluasutuste kogudest 3,9 miljonit kaadrit dokumente, 167 tuhat fotot ja 245 tundi filme.
Sealhulgas teostub 2022. aastal fotonegatiivide digiteerimise I etapi projekt „Eesti fotopärandi
digiteerimine (klaas- ja filminegatiivid)”. Kokku digiteeritakse 100 000 fotonegatiivi, neist 65
000 filminegatiivi ja 35 000 klaasnegatiivi.
Rahvusarhiivi lähiaastate oluliseks ülesandeks on Rahvusraamatukogu hoone
rekonstrueerimise projekti koostamises ja elluviimises osalemine. Pärast rekonstrueerimist
kolivad Rahvusarhiivi Tallinnas tegutsevad üksused Rahvusraamatukoguga sama katuse alla.
115
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
See avab uudsed võimalused sünergiaks, mis tõenäoliselt muudab tavaarusaama teabehalduse
korraldamisest Eestis ning loob tingimused tõhusamaks teenuste osutamiseks ja
tugifunktsioonide täitmiseks. Rahvusarhiivi suuremad väljakutsed seonduvad keeruliste
arendusülesannetega nii digiühiskonnas laiemalt kui organisatsioonisiseselt. Lähiaastateks on
kokku lepitud kaks fookusvaldkonda: (1) Rahvusarhiiv kui osa e-riigist ja infoühiskonnast ning
(2) Rahvusarhiiv kui avatud asutus ja partner kogukondadele.
Lisaks üldharidust ja kõrgharidust toetavatele tegevustele pööratakse enam tähelepanu ka
täiskasvanuõppele, samuti laiendatakse erivajadustega inimestele suunatud programme.
Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 raames panustatakse paindlike ja isikupõhiste
õpiteede arendamisse. Üha rohkem tegevusi suunatakse erinevatele kogukondadele, sh
jätkatakse ühisloomeprojektidega.
Majandusliku sisu vaade
Joonis 37. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal valitsemisala kogukuludest, %
Joonis 38. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala suuremad kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust,
%
116
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 132. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE Piirmääraga
kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -838 630 -638 605 -18 409 -149 250 -11 542 -20 825
Tööjõu- ja majandamiskulud -207 529 -192 690 0 -5 072 -9 767 0
Finantskulud -5 0 -5 0 0 0
Sotsiaaltoetused -50 583 -13 485 -7 086 -29 974 -37 0
Investeeringutoetused -26 163 0 0 -24 663 -1 500 0
Muud toetused -522 226 -432 429 -60 -89 499 -238 0
Käibemaks -11 299 0 -11 258 -41 0 0
Põhivara amortisatsioon -20 825 0 0 0 0 -20 825
Tabel 133. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot40
2020 tegelik* 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Kulud kokku -681 452 -828 447 -838 630 -10 183 1%
Tööjõu- ja majandamiskulud -212 109 - 211 136 -207 529 3 607 -2%
Finantskulud -1 -5 -5 0 0%
Sotsiaaltoetused -23 201 -29 455 -50 583 -21 128 72%
Investeeringutoetused -46 199 -69 118 -26 163 42 955 -62%
Muud toetused -370 428 -487 500 -522 226 -34 726 7%
Käibemaks -8 619 -12 629 -11 299 1 330 -11%
Põhivara amortisatsioon -20 896 -18 604 -20 825 -2 221 12%
Kulude suurenemine on eelkõige tingitud sotsiaaltoetuste suurenemisest ning
investeeringutoetuste vähenemisest. Alates 2022. aastast planeeritakse Haridus- ja Noorteameti
kaudu makstavaid Erasmus+ toetuseid mahus 27,8 mln eurot. Vahendid suunatakse
rahvusvaheliseks teadus- ja arenduskoostööks, rahvusvahelistes haridusprojektides
osalemiseks, kõrghariduse ja kutsehariduse rahvusvahelise koostöö toetamiseks ning
noorteprojektide korraldamiseks. Võrreldes 2021. aasta eelarvega vähenevad 2022. aasta
investeeringutoetused SF vahenditest 36,7 mln euro võrra ning lisaks eelmisel aastal valminud
objektide arvelt 6,2 mln euro võrra.
40 2020. aasta andmed on auditeerimata.
117
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.8.3 INVESTEERINGUD
Joonis 39. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal valitsemisala
koguinvesteeringutest, %
Joonis 40. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes osakaaluna objekti
eelarvest, %
Tabel 134. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud tuludest
2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarve-lise sõltuvad
kaasfinant- investeeringud
seeringuga
Investeeringud kokku -65 355 -3 013 -704 -60 861 -777
Inventar -982 -575 0 0 -407
IT investeeringud -1 575 -1 575 0 0 0
Muud investeeringud -613 -243 0 0 -370
Kinnisvara -49 309 -620 -48 689
Gümnaasiumivõrgu korrastamine -48 689 0 0 -48 689 0
Vahendid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile -620 -620
Käibemaks -12 876 0 -704 -12 172 0
118
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 135. Haridus- ja Teadusministeeriumi investeeringute dünaamika, tuhat eurot 41
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Investeeringud kokku -35 229 -9 324 -65 355 -56 031 601%
Inventar -160 -156 -982 -826 528%
IT investeeringud -3 376 -1 808 -1 575 233 -13%
Transpordivahendid -35 -80 0 80 -100%
Masinad ja seadmed -771 -618 0 618 -100%
Muud investeeringud -8 660 -520 -613 -93 18%
Kinnisvara -16 746 -5 614 -49 309 -43 695 778 %
Vahendid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile -3 521 -4 719 -620 4 099 -87%
Tallinna Tehnikakõrgkool -402 0 402 -100%
-788
kinnisvarainvesteeringud
Tartu Tervishoiu Kõrgkool kinnisvarainvesteeringud -37 -20 0 20 -100%
Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolkinnisvarainvesteeringud -92 -43 0 43 -100%
Gümnaasiumivõrgu korrastamine -12 250 -192 -48 689 -48 497 25259%
Rakvere Ametikooli õpperestoran 0 -58 0 58 -100%
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli aednikumaja 0 -180 0 180 -100%
H. Elleri Tartu Muusikakooli õppekorpus -42 0 0 0 0%
HTM remondiinvesteeringud -16 0 0 0 0%
Käibemaks -5 481 -528 -12 876 -12 348 2339%
Valitsemisala investeeringud moodustavad õppeasutuste, valitsemisala IT taristu (EHIS, ETIS,
EKIS, Haridussilm, Haridusportaal jt) ning Rahvusarhiivi investeeringud. Investeeringute
mahu suurenemine on tingitud tehnilisest muudatusest: 2021.a arvestati välisvahenditest
kavandatud riigigümnaasiumide ehitamine edasiantava investeeringutoetusena (kulude
eelarves). Õpetajate arvestusliku keskmise palga tõusuks on investeeringute ajatamise arvelt
kavandatud 4,3 mln eurot.
3.8.4 FINANTSEERIMISTEHINGUD
Joonis 41. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingud
41 2020. aasta andmed on auditeerimata.
119
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 136. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot42
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Finantseerimistehingud kokku 176 306 261 -45 -15%
Laenukohustised -15 -14 -14 0 0%
Laenunõuded 191 320 275 -45 -14%
Laenukohustiste all on kajastatud Viljandi Kutseõppekeskuse kapitalirendi tehing
õppeotstarbelise tehnika soetamiseks.
Laenunõuete all on kajastatud õppelaenuvõlglaste eest põhiosa maksed pankadele ning
Haridus- ja Teadusministeeriumile õppelaenu kohustuste hüvitamine õppelaenuvõlglaste poolt.
42 2020. aasta andmed on auditeerimata.
120
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.9 JUSTIITSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA
Justiitsministeeriumi valitsemisala tegevuste eesmärk on tagada õiguskindel, institutsionaalselt
hästitoimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse justiitssüsteemiga riik.
Valitsemisalas on koos ministeeriumiga 18 asutust: Justiitsministeerium, Prokuratuur, Eesti
Kohtuekspertiisi Instituut, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Andmekaitse Inspektsioon,
Konkurentsiamet, Patendiamet, esimese ja teise astme kohtud (Tallinna Ringkonnakohus,
Harju Maakohus, Tallinna Halduskohus, Viru Maakohus, Tartu Ringkonnakohus, Taru
Maakohus, Tartu Halduskohus, Pärnu Maakohus) ning kinnipidamisasutused (Viru Vangla,
Tartu Vangla, Tallinna Vangla). Esimese ja teise astme kohtud ning kinnipidamisasutused on
riigieelarves esitatud grupina.
Lisaks kuulub valitsemisala haldusalasse AS Eesti Vanglatööstus, mis tegeleb kinnipeetavate
tööhõivega Tallinna, Viru ja Tartu vangla tootmisüksustes. Ettevõte valmistab metall- ja
puitmööblit, erinevaid metallkonstruktsioone ja õmblustoodangut, pakub pesumaja-,
pakendamis- ning pulbervärvimise teenust.
Tabel 137. Justiitsministeeriumi valitsemisala eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot
2022 RE Osakaal 2022 RE
2022 RE
kogumaht kogumahust
TULUD 13 130 809 47 444 0%
KULUD -13 638 494 -192 169 1%
INVESTEERINGUD -715 975 -330 0%
FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0%
Valitsemisalas töötab kokku 2921 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). Kõige suurema
töötajaskonna moodustavad kinnipidamisasutused.
Valitsemisala siseselt moodustab vanglate eelarve 36,6%, kohtute eelarve 24,9%, ja
Justiitsministeeriumi eelarve 14,6% valitsemisala kulude ja investeeringute koondeelarvest.
3.9.1 TULUD
Joonis 42. Justiitsministeeriumi valitsemisala suuremad tulud ja osakaal valitsemisala kogutulust,%
121
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 138. Justiitsministeeriumi valitsemisala tulude dünaamika, tuhat eurot43
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Tulud kokku 41 611 40 432 47 444 7 012 17%
Saadud toetused 2 184 2 661 2 653 -8 0%
Riigilõivud 23 546 23 441 29 235 5 794 25%
Tulud majandustegevusest 6 478 5 711 5 665 -46 -1%
Trahvid ja muud varalised karistused 518* 888 861 -27 -3%
Muud tulud 8 885 7 731 9 030 1 299 17%
Saadud toetused
Saadud toetused on välistoetused, mis laekuvad Justiitsministeeriumile (1,8 mln eurot) ja
Patendiametile (0,9 mln eurot) Norra finantsvahenditest 1,2 mln eurot, Euroopa Sotsiaalfondist
0,6 mln eurot ning Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametiga (edaspidi EUIPO) ja Euroopa
Patendiametiga (edaspidi EPO) sõlmitud koostööprojektide raames 0,5 mln eurot.
Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetus on mõeldud alaealiste erikohtlemise süsteemi
loomiseks. Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) saab toetust riskilaste programm, mille eesmärgiks
on laste ja noorte heaolu parandamine. ESF vahenditest toetatakse ka vanglast vabanejate
tugiteenuse projekti. Eesmärk on saavutada vanglast vabaneja hoidumine uutest kuritegudest ja
uus mõtteviis, mida toetavad individuaalsete oskuste ning teadmiste arendamine ja sotsiaalse
kapitali tugevdamine. Patendiametile laekuv toetus EUIPO’st ja EPO’st on EL-i
kaubamärgisüsteemi toimimise toetavateks tegevusteks.
Lisaks eraldab Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (edaspidi WIPO) Patendiametile
0,4 mln eurot rahvusvaheliste kaubamärkide menetlemiseks. WIPO Rahvusvahelisest Büroost
laekuvad sihtotstarbelised vahendid rahvusvaheliste kaubamärkide ja disainilahenduste
registreerimiseks – tulu sõltub Eestis registreerimiseks esitatud objektide arvust.
Riigilõivud
Riigilõivude suurimad kogujad on kohtud (25,0 mln eurot).
Riigilõivude laekumisi kavandatakse:
kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu toimingutelt;
kohtuasjade toimingutelt;
äriregistri toimingutelt;
Patendiameti toimingutelt (näiteks patentide-, kaubamärkide-, tööstusdisainlahenduste-,
kasulike mudelite toimingutelt jne);
elektrituru-, maagaasi- ja kaugkütteseaduse alusel teostatavatelt toimingutelt;
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri toimingutelt;
Konkurentsiameti toimingutelt;
väljaandes Ametlikud Teadaanded teadete avaldamiselt;
karistusregistritoimingutelt.
Riigilõivude laekumise suurenemine 2022. aasta eelarves on tingitud äriregistri toimingutest
saadava tulu ning kohtuasjade toimingutelt laekuva riigilõivu kasvuprognoosist.
43
Tabelis on välja toodud trahvide laekumine. 2020. aasta riigieelarve täitmise aruandes
esitatakse andmed koos nõuete bilanssi viimisega.
122
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tulud majandustegevusest laekuvad:
Registrite ja Infosüsteemide Keskusele teenuste müügist (sh päringud Äriregistri ja
Kinnistusraamatu teabesüsteemidest, Euroopa Äriregistri teenuste müük, muud IT-
teenused) 4,4 mln eurot. Äriregistri ja Kinnistusraamatu teabesüsteemidest saadavat tulu
kasutatakse justiitshalduspoliitika valdkonnaga seotud kulude katmiseks.
Kinnipidamiskohtadele personali toitlustamise, vangla transpordi ja saatemeeskonna
lühiajalise väljaviimise, pildistamise, isiklike riiete pesemise eest, vangla kaupluse tulust
ning kinnipeetavatega kokkusaamise toa kasutamisest saadavast tasust 1,0 mln eurot.
Laekuvat tulu kasutatakse vanglate ülalpidamiskulude katmiseks.
Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile Politsei- ja Piirivalveameti koostöökokkuleppega joobe
tuvastamise ekspertiisidest; Haigekassalt haiguste tagajärjel hukkunute ning välismaalaste
lahangutest; Tartu Ülikoolilt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis residentuuril olevate
tudengite palkadeks; eraisikust tellijatelt DNA analüüsidest 0,3 mln eurot. Laekuvat tulu
kasutatakse peamiselt kasvanud majandamiskulude katteks ning vananenud seadmete
asendamiseks ja uute ostmiseks.
Trahvid ja muud varalised karistused
Need tulud laekuvad peamiselt kohtute kaudu riigieelarvesse (0,9 mln eurot).
Trahvid ja muud varalised karistused on:
karistusseadustiku alusel määratud karistused;
äriseadustiku alusel määratud trahvid;
väärteomenetluse seadustiku alusel määratud trahvid;
muud trahvid ja varalised karistused.
Muud tulud
Muud tegevustulud laekuvad peamiselt kohtute (5,5 mln eurot) ja Prokuratuuri (1,1 mln eurot)
tegevuse kaudu riigieelarvesse. Konkurentsiameti eelarvesse laekuvad universaalse
postiteenuse maksed.
2022. aastal on eelarvesse prognoositud täiendavalt 1,6 mln eurot Konkurentsiameti poolt
kogutavat järelevalvetasu. Konkurentsiameti regulaatorteenistus viiakse järelevalvetasudest
rahastamisele, milleks muudetakse konkurentsiseadust. Täiendava rahastamisega
suurendatakse Konkurentsiameti võimekust täita lisanduvaid ülesandeid ning tõhustada
järelevalvet.
Muud tegevustulud on:
menetluskulude hüvitised;
oportuniteeditasud;
universaalse postiteenuse maksed;
konfiskeeritud ja konfiskeerimise asendamisel saadud varad;
sunniraha ja tulud asendustäitmisest;
väljanõudmata deposiidid ja tagatistasud;
regressinõuded.
123
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.9.2 KULUD
Tegevuspõhine vaade
Justiitsministeeriumi valitsemisala 2022. aasta kulud panustavad Vabariigi Valitsuse
eesmärkide saavutamisse tulemusvaldkonnas Õigusriik.
Valitsemisala programmdokument on kättesaadav Justiitsministeeriumi kodulehel.
3.9.2.1 Tulemusvaldkond Õigusriik
Tulemusvaldkonna eesmärk: Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse
justiitssüsteemiga riik.
Õigusriik tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud järgnevates
strateegiadokumentides, mida näitab Tabel 139.
Tabel 139. Justiitsministeeriumi valitsemisala programmide seos tulemusvaldkondade ja strateegiadokumentidega
Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm
Õigusriik Õigusloomepoliitika põhialused aastani 203044, Usaldusväärne ja tulemuslik
Kriminaalpoliitika põhialused aastani 203045 õigusruum
Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020-202346.
Riigi Eelarvestrateegia 2022-2025
Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud programm Usaldusväärne ja tulemuslik
õigusruum. Justiitsministeerium vastutab programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja
rahaliste vahendite kavandamise eest.
Tabel 140. Tulemusvaldkonna Õigusriik kulude dünaamika, tuhat eurot
2020
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
tegelik
Kulud kokku -167 970 -174 590 -182 893 -8 303 5%
Tulemusvaldkonna kulud suurenevad võrreldes eelmise aastaga 8,3 mln eurot, mis on peamiselt
tingitud palgafondide kasvust. Kohtute ja Prokuratuuri põhitegevust toetavate töötajate
palkadeks ning peitkuritegevuse avastamise ja menetlemise kiirendamiseks saadakse
lisavahendeid 3 mln eurot. Lisaks suurenevad 5% siseturvalisuse ning IT palgafondid.
Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusest tulenev palgakasv kohtu ja prokuratuuri
teenistujatele on 7%. Riigieelarveliste tervishoiutöötajate palgakokkuleppest tulenevalt
suurenevad vanglate ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi teenistujate palgad.
Programm: Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum
Programmi eesmärk: Luua tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks ja põhiõiguste
tasakaalustatud kaitse tagamiseks ning vähendada õigusrikkumisi ja nende läbi tekitatud kahju.
Programm hõlmab tegevusi, mis on vahetult seotud riigi õigus- ja kriminaalpoliitika
elluviimisega. Programm koosneb viiest meetmest ja üheksast tegevusest. Programmi tegevusi
viivad ellu Justiitsministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Patendiamet, Prokuratuur, Eesti
Kohtuekspertiisi Instituut, Konkurentsiamet, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, esimese ja
teise astme kohtud ning vanglad.
44
https://www.riigiteataja.ee/akt/317112020002
45 https://www.riigiteataja.ee/akt/313112020006
46
https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtususteem
124
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 141. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuste kulud eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäära- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE ga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -182 893 -142 074 -26 065 -2 916 -7 633 -4 205
Andmekaitse valdkonna rakendamine -862 -851 0 0 -3 -8
Õiguspoliitika kujundamine ja -8 250 -8 087 0 0 -46 -118
õigusloome kvaliteedi tagamine
Intellektuaalse omandi valdkonna -4 237 -1 704 0 -845 -1 563 -125
rakendamine
Kriminaalpoliitika kujundamine ja -4 813 -2 675 0 -2 071 -19 -48
kuritegevuse ennetamine
Kriminaalpoliitika elluviimine -27 082 -18 675 -7 165 0 -453 -789
Karistuste täideviimise korraldamine -69 605 -67 406 0 0 -1 386 -812
Kohtumenetlus ja kohturegistrite -54 805 -31 472 -18 900 0 -2 652 -1 781
pidamine
Õigusteenuste ja õigusteabe -12 642 -10 862 0 0 -1 310 -470
kättesaadavuse tagamine
Kesksed IT-teenused teistele -596 -342 0 0 -200 -54
valitsemisaladele
Tabel 142. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuste kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kulud kokku -174 590 -182 893 -8 303 5%
Andmekaitse valdkonna rakendamine -833 -862 -29 3%
Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome -7 047 -8 250 -1 203 17%
kvaliteedi tagamine
Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine -4 468 -4 237 231 -5%
Kriminaalpoliitika kujundamine ja -3 939 -4 813 -873 22%
kuritegevuse ennetamine
Kriminaalpoliitika elluviimine -24 472 -27 082 -2 610 11%
Karistuste täideviimise korraldamine -67 241 -69 605 -2 364 4%
Kohtumenetlus ja kohturegistrite pidamine -52 704 -54 805 -2 101 4%
Õigusteenuste ja õigusteabe kättesaadavuse -11 916 -12 642 -726 6%
tagamine
Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele -1 968 -596 1 372 -70%
3.9.2.1.1 Programmi tegevus: Andmekaitse valdkonna rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: õiguspoliitika andmekaitse valdkonnas on kujundatud ja
elluviidud.
Programmi tegevuse mõõdik: on õiguspoliitika andmekaitse valdkonnas. 2022. a sihttase on
kujundatud ja ellu viidud õiguspoliitika andmekaitse valdkonnas.
Tabel 143. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Andmekaitse valdkonna rakendamine -833 -862 -29 3%
125
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 144. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulud
majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäära- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE ga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -862 -851 0 0 -3 -8
Tööjõukulud -738 -737 0 0 -1 0
Majandamiskulud -116 -114 0 0 -2 0
Põhivara amortisatsioon -8 0 0 0 0 -8
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamine toimub Andmekaitse järelevalve ning teavitustöö
teenuse kaudu. Tegevuse elluviija on Andmekaitse Inspektsioon, kes teostab riiklikku
järelevalvet inspektsiooni tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete
täitmise üle ja rakendab riiklikku sundi. Samuti täidab isikuandmete kaitse ning avaliku teabe
valdkonna ülesandeid. Infoühiskonnas on ja muutub isikute privaatsuse kaitsmine aina
olulisemaks, sealjuures on oluline saavutada õiglane tasakaal isiku põhiõiguste, avalike ja
ärihuvide vahel. Isikuandmete kaitse regulatsiooni rakendamisel nii avalikus kui ka erasektoris,
on oluline tagada nii avaliku sektori teabele juurdepääs kui ka teabe salastamisel ühtsete
põhimõtete järgimine. See on riigi läbipaistvuse üheks tagatiseks. Eelnevaga seonduvalt on vaja
tõhustada Andmekaitse Inspektsiooni suutlikkust temale pandud ülesandeid täita. 2022. aasta
fookuses on Andmekaitse Inspektsiooni küber- ja infotehnoloogilise võimekuse tõstmine, sh
uute tehniliste lahenduste kasutuselevõtt, mis võimaldavad elektroonilisele menetlusele
üleminekut. Seeläbi on võimalik enam keskenduda proaktiivsele tegevusele – panustatakse nii
teadlikkuse kasvu suurendavasse koolitus- ja teavitustegevusse ning juhendiloomesse kui ka
isikute, ettevõtete ja asutuste nõustamisse. Samuti tuleb rõhku panna rahvusvahelise koostöö
edendamisse. Andmekaitse Inspektsioon on aktiivne Euroopa Andmekaitsenõukogu liige ning
osaleb mitmes rahvusvahelises töögrupis.
Olulise osa programmi tegevuse eelarvest moodustab Andmekaitse Inspektsioon, kelle eelarve
on 0,9 mln eurot. Tööjõukulud moodustavad asutuse eelarvest 84,6%.
3.9.2.1.2 Programmi tegevus: Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi
tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: õigusloome on kvaliteetne ning õigusloome korraldus ja tase
ühtlustatud.
Tabel 145. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse eesmärgi
mõõdikud sihttasemetega47
Viimane
Mõõdik/Sihttase* tegelik tase 2021 2022
(2019. a)
Õigusloome kesksete koolituste arv aastas (teemakoolituste arv) 2 1 1
Seaduseelnõu koostamisele eelneb väljatöötamiskavatsus (VTK), % 28 70 70
Justiitsministeeriumis kontrollitud VTKde arv 21 >26 >26
47
Tabelis on välja toodud kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on
esitatud programmis.
126
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 146. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome -7 047 -8 250 -1 203 17%
kvaliteedi tagamine
Tabel 147. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulud
majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäära- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE ga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -8 250 -8 087 0 0 -46 -118
Tööjõukulud -2 875 -2 847 0 0 -28 0
Majandamiskulud -2 437 -2 419 0 0 -18 0
Muud toetused -2 821 -2 821 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -118 0 0 0 0 -118
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse viite teenust, neist suuremate
eelarvemahtudega on Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine nii avaliku õiguse kui ka
eraõiguse valdkonnas.
Õiguspoliitika kujundamises pööratakse enim tähelepanu avaliku õiguse, eraõiguse ning
intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse valdkonnale.
Riigi institutsionaalne ülesehitus peab olema selge, läbipaistev, paindlik ja kaasaegse ühiskonna
vajadustele vastav. Haldustegevus peab olema efektiivne, paindlik ja vastutustundlik ning
toetama ja hõlbustama isikul riigiga suhtlemist.
Riigi toimimise osana on oluline isiku õiguste kaitset tagava (sh riikliku järelevalve ja
korrakaitse) regulatsiooni vastavus kaasaegse ühiskonna vajadustele ja võimalustele.
Õigusriigi põhimõtte ja ühiste väärtuste järgimise tagamiseks on vajalikud ajakohased,
proportsionaalsed ja eesmärgile vastavad õigusnormid. Vajalik on toetada laiemat inimeste
informeerimist ja kaasamist ühiskonnaelu teemadel, sh õigusloome protsessis. 2022. aastal
jätkatakse digitaalse ja kõigile jälgitava riigi koosloome keskkonna arendamisega. Olulisel
kohal on ka demokraatia ja sõnavabadus. Valimiste läbiviimine peab olema kontrollitav,
turvaline ja läbipaistev.
Õigusriik seisab perekonnaelu ja eraelu puutumatuse eest. Õigusruumis ja kvaliteetses
õigusloome menetluses arvestatakse isikute põhiõigustega, tagatakse normide
põhiseaduspärasus ning suurendatakse kõigi heaolu, ühiskonna üldist tõhusust ja luuakse
paremad tingimused ettevõtlusele.
Majandustegevust reguleeriv seadusandlus omab olulist rolli kaasaaegse ettevõtluskeskkonna
loomisel ja Eesti konkurentsivõime tagamisel. Ettevõtlusega alustamine ja tegelemine peab
olema arusaadav ja mõistlikult lihtne ning õiguskeskkond peab soodustama innovatsiooni ja
investeeringuid uuenduslikesse, lisandväärtust loovatesse kaupadesse ja teenustesse. Nii
seadusandluse kui ka riikliku järelevalve kaudu peab riik toetama vaba konkurentsi turgudel ja
tõhusalt reageerima tegevustele, mis võivad seda kahjustada.
Justiitsministeerium vahendab erinevaid toetusi mitmetele MTÜ-dele, sihtasutustele ning
fondidele. Peamiselt abistatakse tegevustoetustega (sh SA Eesti Mälu Instituut, SA Eesti
Represseeritute Abistamise Fond, MTÜ Inimõiguste Instituut, Riigiõiguse Sihtkapital, Tartu
Ülikool, SA Iuridicum). Suur osa toetustest on suunatud represseeritute
esindusorganisatsioonidele okupatsioonirežiimide poolt represseeritud inimeste mälestuste
127
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
jäädvustamiseks, repressioonide ajaloo uurimiseks, ürituste korraldamiseks ja teisteks
ühenduste põhikirjale vastavate tegevuste toetamiseks. Samuti erinevateks tegevusteks, mis on
vajalikud inimõiguste olukorra analüüsimiseks ja tutvustamiseks. Toetust suunatakse ka
riigiõiguse ja õigushariduse arendamiseks ning teadustöö edendamiseks.
Olulise osa programmi tegevuse eelarvest moodustab Justiitsministeeriumi eelarve, kelle
eelarve kokku on 28,1 mln eurot ning mis jaguneb lisaks kulumudeli põhiselt programmi
erinevatele tegevustele. Justiitsministeeriumi eelarvest moodustavad tööjõukulud 33,9%,
majandamiskulud 34,3%, toetused 27,6% ning muu 4,2%.
3.9.2.1.3 Programmi tegevus: Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: õiguspoliitika intellektuaalse omandi valdkonnas on
kujundatud ja elluviidud.
Programmi tegevuse mõõdik: on kujundatud ja elluviidud õiguspoliitika intellektuaalse
omandi ja konkurentsiõiguse valdkonnas eesmärgiga hoida taset.
Tabel 148. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine -4 468 -4 237 231 -5%
Tabel 149. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulud
majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäära- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE ga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -4 237 -1 704 0 -845 -1 563 -125
Tööjõukulud -2 066 -1 338 0 -676 -53 0
Majandamiskulud -546 -366 0 -170 -10 0
Edasiantavad maksud -1 500 -1 500
Põhivara amortisatsioon -125 0 0 0 0 -125
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kuute teenust. Suurimate
eelarvemahtudega on Euroopa lähenemiskeelu (EPO – The European Protection Order)
edasikantavad lõivud, kaubamärgi, disainilahendi registreerimise taotlemine ja leiutiste
õiguskaitse taotlemine (Patendiamet).
Patendiamet viib ellu riigi majanduspoliitikat tööstusomandi õiguskaitse valdkonnas ning
tegeleb õiguskaitse andmisega patentidele, kaubamärkidele, kasulikele mudelitele,
tööstusdisainilahendustele, geograafilistele tähistele ja mikrolülituste topoloogiatele.
Patendiameti eelarve on 3,4 mln eurot. Välisvahendite osakaal kogu kasutatavast eelarvest on
ca 50%. Tööjõukulud moodustavad asutuse eelarvest 49,7%.
Koos ühiskonna pideva muutumisega on järjepidevalt kasvanud immateriaalse vara – leiutiste,
ärisaladuste, kaubamärkide, autoriõigusega kaitstud teoste osatähtsus igapäevaelus, mis on
omakorda aidanud kaasa loomemajanduse ja targa majanduse arengule. Intellektuaalne omand
muutub üha tähtsamaks, kuid samas ka järjest ohustatumaks just infotehnoloogia ja teiste uute
tehnoloogiate (nt 3D-printimine) arengust tulenevalt ning immateriaalne vara vajab seega
järjepidevat ja kaasaegset kaitset. Kaasaegne intellektuaalse omandi õigus koos tõhusa ja
kompetentse rakendamisega on teadmistepõhise ja innovaatilise ettevõtluskeskkonna toetamise
üheks eeltingimuseks ning tagab kõrgema innovatsiooni- ja riigikaitse võime. Tagada tuleb
ettevõtjate nõustamine intellektuaalse omandi küsimustes, kiire ja tõhus intellektuaalomandi
128
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
registreerimismenetlus ning vaidluste kiire kohtueelne lahendamine. Tegevuse eesmärkide
saavutamiseks tuleb Patendiametist kujundada tänapäevane intellektuaalomandi
kompetentsikeskus, kust igaüks saab nõu nii leiutiste, kaubamärkide, tööstusdisaini kui ka
autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste alal. 2022. aastal keskendutakse peaasjalikult
eelnimetatud eesmärgi saavutamisele. Sealjuures on fookuses uued ja kasutajasõbralikud IT-
lahendused, sh tänapäevased e-teenused. Vajalik on üleminek täielikult paberivabale
menetlusele (sh leiutiste valdkonnas). Samuti on oluline saavutada ameti selge rahastamine
ning töötajate kompetentside pidev tõstmine.
Üha suureneva rahvusvahelise (sh Euroopa Liidu tasandi) koostöö tingimustes tuleb tagada
ameti suutlikkus erinevates formaatides piisavalt panustada, osaledes rahvusvahelises koostöös
teiste riikide patendiametitega, rahvusvaheliste intellektuaalomandi organisatsioonidega
(WIPO ja EPO) ning Euroopa Liidu intellektuaalomandi alaste asutustega (EUIPO). Sealjuures
on eesmärgiks liitumine Euroopa Ühtse patendikohtuga.
3.9.2.1.4 Programmi tegevus: Kriminaalpoliitika kujundamine ja kuritegevuse
ennetamine
Programmi tegevuse eesmärk: kriminaalpoliitika põhineb andmetel ning uuringutel ning
ühiskonnaliikmete õiguskuulekus on kõrge.
Programmi mõõdikud:
Tabel 150. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse eesmärgi
mõõdikud sihttasemetega48
Viimane
Mõõdik/Sihttase* tegelik tase 2021 2022
(2019. a)
Korduvkuritegevus (vanglakaristuse saanute retsidiivsus) 37% <37% <37%
Vägivaldsete surmade arv (tapmiste ja mõrva tagajärjel hukkunute arv) 23 <19 <15
Õigusrikkumistega kokku puutunud inimeste (ohvrite) arv 5% <6% <6%
Tabel 151. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kriminaalpoliitika kujundamine ja kuritegevuse -3 939 -4 813 -873 22%
ennetamine
Tabel 152. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulud
majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäära- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE ga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -4 813 -2 675 0 -2 071 -19 -48
Tööjõukulud -1 727 -1 280 0 -436 -12 0
Majandamiskulud -2 883 -1 240 0 -1 635 -7 0
Muud toetused -155 -155 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -48 0 0 0 0 -48
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamine toimub Kriminaalpoliitika kujundamine ja
Kuritegevuse ennetamise teenuse kaudu.
48
Tabelis on välja toodud kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis.
129
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Eduka kriminaalpoliitika eelduseks on tervishoiu-, haridus- ja sotsiaal-, kultuuri- ja
spordisüsteemide koostöö – kriminaaljustiitssüsteem üksi ei suuda kuritegusid ennetada ja
kahjusid vähendada. Kogukondliku sekkumisena ei ole võimalik pakkuda ravi ja nõustamist
sõltlastest õigusrikkujatele, kui tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis puuduvad selleks vahendid.
Samuti ei ole võimalik tagada kooliturvalisust, kui haridussüsteemil pole ressurssi
koolikiusamisvastaste programmide läbiviimiseks või haridus- ja kultuurisüsteemil pole
võimalust pakkuda huvi- ja spordiringe. Seega kuritegevuse ennetamine ning sellest tuleneva
kahju vähendamine peab olema riiklikult juhitud ning toimima koostöös partneritega.
Kriminaalpoliitika kujundamisel ja kuritegevuse ennetamises pööratakse 2022. aastal enim
tähelepanu kaasaegsetele meetoditele ning tehnoloogia võimalustele. Sealjuures peab
kriminaalpoliitika tuginema teadmistele ja analüüsile ning olema andme- ja tehnoloogiapõhine.
Vägivallaennetuse tõhustamiseks jätkatakse vägivallavastase poliitika kujundamist
valdkondade üleselt, sihitatult ja kindlate kokkulepete alusel.
2022. aasta eesmärk on hoida kuritegude arvu alla 26 000 kuriteo. Jätkuvalt on prioriteediks
organiseeritud narkokuritegude, inimkaubanduse ja riigivastaste kuritegude vastane võitlus.
Täiendavalt on vajalik keskenduda vägivallakuritegudele (eelkõige lähisuhtevägivald ja laste
seksuaalne väärkohtlemine ning laste toime pandud vägivallakuriteod), küberkuritegudele,
rahvusvahelise finantssektori rahapesu ja suure kahjuga majanduskuritegudele ning raskele
korruptsioonile.
Tähelepanu tuleb suunata korduvkuritegevuse ehk retsidiivsuse määra vähendamisele ning
sõltuvuste ja muude vaimse tervise häirete tõttu toime pandud kuritegude ennetusele. Eesti
karistuspoliitikas eelistatakse pikka vangistust – keskmiselt kestab Euroopas vangistus 7 kuud,
Eestis 20 kuud. Sealjuures on oluline, et kriminaalkaristus keskenduks õigusrikkuja võimekuse
arendamisele nii, et ta oleks võimeline peale vabanemist iseseisvalt õiguskuulekat elu elama.
Siin mängib rolli nii kogukondlike karistuste ning taastava õiguse laialdasem kasutamine kui
ka vanglate ja kriminaalhoolduse rehabiliteerivad tegevused (sh vangistuse sisu,
vabanemisjärgne tugi- ja majutusteenus).
3.9.2.1.5 Programmi tegevus: Kriminaalpoliitika elluviimine
Programmi tegevuse eesmärk: kriminaaljustiitssüsteem on tõhus, sh digitaalne, ning
inimkeskne, sh ohvrisõbralik ning omab võimekust avastada ka uusimaid kuriteoliike.
Kriminaalmenetlus on arusaadav, st osapooltele on tagatud ülevaade protsessist, nende
õigustest ja kohustustest.
Programmi mõõdikud:
Tabel 153. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse eesmärgi
mõõdikud sihttasemetega49
Viimane
Mõõdik/Sihttase* tegelik tase 2021 2022
(2019. a)
Menetluses osalenute rahulolu 32% >70% >75%
Lahendatud kuritegude osakaal 62% >70% >70%
Kohtusse saadetud küberkuritegusid puudutavate kriminaalasjade % 7% >12% >12%
alustatud asjadest
49 Tabelis on välja toodud kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis.
130
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 154. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kriminaalpoliitika elluviimine -24 472 -27 082 -2 610 11%
Tabel 155. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulud
majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäära- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE ga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -27 082 -18 675 -7 165 0 -453 -789
Tööjõukulud -20 282 -12 852 -7 165 0 -265 0
Majandamiskulud -6 000 -5 812 0 0 -188 0
Muud toetused -12 -12 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -789 0 0 0 0 -789
Olulise osa tegevusest moodustavad Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ja Prokuratuuri teenused.
Eesti Kohtuekspertiisi Instituut teostab vastavalt pädevusele kohtuekspertiise menetlusasjades,
ekspertiisivaldkondade arendustegevust, politseiasutuste ekspertiisialast koolitamist ja
nõustamist instituudi ülesannetega seonduvates küsimustes. Peamised teenused on seotud
ekspertiiside läbiviimisega. Prokuratuur juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, esindab kohtus
riiklikku süüdistust, osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse
planeerimises.
Kriminaalmenetluses peab kogu menetlus olema kõigile arusaadav ning tõhus. Üha enam
pööratakse kriminaalmenetluses tähelepanu kõigi menetlusosaliste õigusi (sh põhiõigusi)
austavale menetlusele. Tegevuse elluviimisel on olulised ka Prokuratuuri teenused, mis on
seotud kuritegude menetlemisega - Kogukonnaga seotud kuritegude menetlemine; Raskete
peitkuritegude menetlemine.
Kriminaalmenetluses panustatakse digitaalsuse suurendamisele ja infosüsteemide
kaasajastamisele või nende loomisele, mis aitab kaasa menetluse tõhusamaks muutmisele ning
kiirendab mahukate toimingute läbiviimist. Vajalik on jätkata digitaalsele menetlusele
üleminekuga kogu süüteomenetluse ahelas, mis hõlmab endas muu hulgas mahukate toimingute
kiiret läbiviimist innovaatilise tarkvara arendamise ja digitõendite eelistamise abil,
elektroonilisele kriminaaltoimikule üleminekut ja ka kõrgetasemelise ekspertiisi tehnoloogia
kasutamist Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis.
Tõhus kriminaalmenetlus, aga ka inimeste usaldus õigussüsteemi vastu eeldab kompetentside
tõstmist, ressursi suurendamist ja sõltumatuse säilitamist. Sealjuures on kriitilise tähtsusega
Prokuratuuri, ekspertiisiasutuse ja politsei piisavate ressursside ning kompetentsi tagamine.
Tähelepanu pööratakse kuritegevuse tulususe vähendamisele ja kriminaaltulu äravõtmisele, sh
vara konfiskeerimise võimekuse suurendamisele. Karistusõiguslik sekkumine peab olema
eesmärgipärane. Menetlusosaliste kohtlemisel tuleb lähtuda nende erivajadustest - menetleja
valib meetme või meetmete kogumi, mis on just konkreetse üksikjuhtumi korral eelduslikult
maksimaalselt tulemuslik. Keskendutakse kuriteoohvrite kaitsmisele, sh kriminaalmenetlusega
seotud tulude suunamisele kuriteoennetusse ja ohvrite abistamisse. Rahvusvahelise (sh Euroopa
Liidu tasandi) koostöö suurendamine on oluline, sh rahvusvahelise koostöö tugevdamine
majanduskuritegude, rahapesu, küberkuritegude tõkestamiseks.
Olulise osa programmi tegevuse eelarvest moodustavad Prokuratuur ja Eesti Kohtuekspertiisi
Instituut, kelle eelarved on vastavalt 17,2 mln ja 8,1 mln eurot. Prokuratuuri eelarvest
moodustavad tööjõukulud 83,1%, millest omakorda kõrgemate riigiteenijate ametipalkade
131
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
seadusega seotud arvestuslikud ametikohad (prokurörid) moodustavad 50,1% ehk 7,2 mln
eurot. Majandamiskulud moodustavad eelarvest 14,2%. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi
eelarvest moodustavad tööjõukulud 57,2%.
3.9.2.1.6 Programmi tegevus: Karistuste täideviimise korraldamine
Programmi tegevuse eesmärk: karistuste täideviimine vastab tänapäevastele nõuetele ning
väheneb korduvkuritegevus ja kinnipeetavate arv.
Programmi mõõdik on ametniku poolt süütegude toimepanemine vangi vastu eesmärgiga
hoida taset 0.
Tabel 156. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Karistuste täideviimise korraldamine -67 241 -69 605 -2 364 4%
Tabel 157. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulud
majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäära- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE ga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -69 605 -67 406 0 0 -1 386 -812
Tööjõukulud -40 332 -39 770 0 0 -563 0
Majandamiskulud -28 448 -27 624 0 0 -824 0
Sotsiaaltoetused -13 -13 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -812 0 0 0 0 -812
Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse kahe teenuse kaudu. Lisaks Justiitsministeeriumi
poolt koordineeritava Karistuse täideviimise üldjuhtimisele on oluline Inimväärika karistuse
täideviimise teenus, mida pakuvad kinnipidamisasutused, kes teostavad kinnipeetava suunamist
õiguskuulekale käitumisele ja tagavad õiguskorra kaitse, et selle kaudu vähendada kuritegevust.
Vangistuse üks olulisemaid eesmärke on inimeste õiguskuulekale teele suunamine, mis
saavutatakse erinevate taasühiskonnastavate tegevuste ning sotsiaalprogrammide abil.
Vanglates tuleb tagada kõigi seal viibivate isikute turvalisus ning inimväärikad
vangistamistingimused. Vangla peab olema koht, kus vangidel võimaldatakse teha tasustatud
tööd ning omandada haridust samal teenustasemel kui vabaduses. Seetõttu suurendatakse AS
Eesti Vanglatööstuse erinevate oskustööde hulka. Samuti panustatakse vanglates olulisel
määral riigikeele õpingute pakkumisele A1 kuni C1 tasemetel. Selleks on tagatud õppimiseks
ja õpetamiseks vajalikud õppevahendid. Vangla peab võimalikult suurel määral peegeldama
ühiskonna elu vabaduses, et vang suudaks vabanedes ühiskonnas iseseisvalt toime tulla
(normaalsusprintsiip). Vanglates on oluline pakkuda erinevate kuritegevust soodustavate
haiguste (nt sõltuvus- ja vaimse tervise probleemid) ravi ning nõustamisprogramme. Vanglate
tervishoiuteenus tuleb tagada tsiviilmeditsiiniga samal tasemel.
2022. aastal pööratakse enam tähelepanu vanglateenistuse töötajate motiveerivale
töötasustamisele ja voolavuse vähendamisele. Tegevuste tõhustamise ning juhtimiskvaliteedi
tõstmise eesmärgil vaadatakse üle võimalused konsolideerida vanglateenistuse põhi- ja
tugiteenuseid. Paremad digitaalsed lahendused ja digitaliseeritud tööprotsessid võimaldavad
ametnikel suunata oma aega rohkem inimestele. Nende töö on tõhusam, vähem isikut ja
teenistujaid koormav ning tulemus on seeläbi kvaliteetsem.
132
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Olulise osa programmi tegevuse eelarvest moodustavad vanglad, kelle eelarve on 70,4 mln
eurot. Tööjõukulud moodustavad vanglate eelarvest 53,6%. Majandamiskulud moodustavad
39,2%, millest 76,62% (s.o 21,2 mln eurot) on üürimaksed Riigi Kinnisvara AS-le. Ülejäänud
majandamiskuludest moodustavad suurema osa kulud toitlustusele ja meditsiinile.
3.9.2.1.7 Programmi tegevus: Kohtumenetlus ja kohturegistrite pidamine
Programmi tegevuse eesmärk: kohtumenetlus ja –registrite pidamine toimib hästi ja on tõhus.
Programmi mõõdikud:
Tabel 158. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse eesmärgi
mõõdikud sihttasemetega
Viimane tegelik tase (2019.
Mõõdik/Sihttase 2021 2022
a)
Pikkade menetluste osakaal 50Tsiviilasjad: Rohkem kui aasta vanuseid Rohkem kui aasta vanuseid
kohtutes HMK15,3%; tsiviil- ja haldusasju ning tsiviil- ja haldusasju ning
PMK –9,1%; üldmenetluses kriminaalasju üldmenetluses kriminaalasju
TMK– 8,1%; ei ole kohtutes menetluses ei ole kohtutes menetluses
VMK –10,3%; rohkem kui 10 % rohkem kui 10 %
Üldmenetluses
kriminaalasjad:
HMK21,9%;
PMK –10,0%;
TMK –16,9%;
VMK –11,0%;
Haldusasja:
TlnHK –5,7%;
TrtHK –8,9%
Kohtulike registrite Kohtulike registrite Kohtulike registrite Kohtulike registrite
menetluste läbiviimine menetlused viidi läbi menetlused viiakse läbi menetlused viiakse läbi
seaduses sätestatud tähtaja seaduses sätestatud tähtaja seaduses sätestatud tähtaja seaduses sätestatud tähtaja
jooksul jooksul jooksul jooksul
Menetlusosaliste rahulolu Menetlusosaliste Menetlusosaliste Menetlusosaliste
hinnang kohtute tööle rahulolu rahulolu rahulolu
oli kõrge on kõrge on kõrge
Tabel 159. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kohtumenetlus ja kohturegistrite pidamine -52 704 -54 805 -2 101 4%
Tabel 160. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulud
majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäära- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE ga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -54 805 -31 472 -18 900 0 -2 652 -1 781
Tööjõukulud -41 517 -22 562 -16 950 0 -2 005 0
Majandamiskulud -11 495 -8 910 -1 950 0 -635 0
Muud toetused -12 0 0 0 -12 0
Põhivara amortisatsioon -1 781 0 0 0 0 -1 781
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kahtteist teenust. Peamised
teenused on seotud kohtute tegevusega. Esimese ja teise astme kohtud teostavad inimeste
50 Tabelis kasutatud lühendite selgitus: HMK = Harju Maakohus, PMK = Pärnu Maakohus, TMK = Tartu Maakohus, VMK =
Viru Maakohus, TlnHK = Tallinna Halduskohus, TrtHK = Tartu Halduskohus.
133
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
õiguste kaitset ning korrakohast õigusemõistmist mõistliku aja jooksul. Suuremate eelarveliste
mahtudega on Õigusemõistmine tsiviilkohtumenetluses, Õigusemõistmine süüteomenetluses ja
Õigusemõistmine halduskohtumenetluses.
Kvaliteetse õigusemõistmise aluseks on tõhus kohtumenetlus, sh hästitoimivad kohturegistrid.
Õigusemõistmine on toimunud kvaliteetselt, kui isikute õiguste ja vabaduste kaitse on sisuliselt
asjakohane, kättesaadav ja õigeaegne ning mõjus. Kohtupidamise mõistlik aeg saavutatakse
eelkõige õigusmõistmise, registripidamise ja tugitegevuste ressursi jõudluse suurendamise abil.
Kvaliteetne õigusemõistmine peab olema üle riigi kättesaadav, kuid selle saavutamiseks peab
kohtupidamine muutuma paindlikumaks ja menetlusosalistele vähemkoormavaks.
Eesmärgi saavutamiseks ehk kohtuasutuse töö tõstmiseks on oluline nii kohtunike
spetsialiseerumine, tugiteenuste edasine tsentraliseerimine kui ka digilahenduste
edasiarendamine. Erinevate infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt aitab kohtupidamist
muuta paindlikumaks nii kohtu tööpiirkonnas kui väljaspool seda. Kohtumenetlus tsiviil- ja
haldusasjades tuleb muuta paberivabaks. Ühetaoliste menetlustoimingute automatiseerimine
registrites aitab vähendada ettevõtete halduskoormust. Samuti on fookuses kohtuvõrgustiku
kaasajastamine, pöörates suuremat tähelepanu tänapäevasele kohtunike ja kohtujuristide
töökorraldusele.
Olulise osa programmi tegevuse eelarvest moodustavad kohtud, kelle eelarve on 48 mln eurot.
Tööjõukulud moodustavad kohtute eelarvest 78,1%, millest omakorda kõrgemate riigiteenijate
ametipalkade seadusega seotud arvestuslikud ametikohad (kohtunikud) moodustavad 45,2%
ehk 16,9 mln eurot. Majandamiskulud moodustavad 18,4%, millest 62,2% (s.o 5,5 mln eurot)
on üürimaksed Riigi Kinnisvara AS-le.
3.9.2.1.8 Programmi tegevus: Õigusteenuste ja õigusteabe kättesaadavuse tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: õigusteenused ja õigusteave on kättesaadavad.
Programmi tegevuse mõõdik on õigusteenused ja õigusteave, mille eesmärk on hoida
kättesaadavuse taset.
Tabel 161. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Õigusteenuste ja õigusteabe kättesaadavuse -11 916 -12 642 -726 6%
tagamine
Tabel 162. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulud
majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäära- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE ga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -12 642 -10 862 0 0 -1 310 -470
Tööjõukulud -3 647 -3 496 0 0 -150 0
Majandamiskulud -2 888 -2 528 0 0 -360 0
Muud toetused -5 637 -4 837 0 0 -800 0
Põhivara amortisatsioon -470 0 0 0 0 -470
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse seitset teenust, neist suuremate
eelarveliste mahtudega on Riigi ja esmatasandi õigusabi korraldamine, Vabakutsete
arendamine ja järelevalve (ning omavalitsuste üksikaktide järelevalve) (Konkurentsiamet) ja
Riigi Teataja väljaandmine.
134
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Riigi ja esmatasandi õigusabi korraldamise teenuse eelarve on 5,1 mln eurot, millest enamuse
moodustab toetus Advokatuurile (4,2 mln eurot).
Isikute põhiõiguste teostamise tagamiseks tuleb luua mõistlik juurdepääs õigusabile. Tõhusa
esmatasandi õigusabi ja kodaniku teenustega tagatakse õigusabi kättesaadavus seda vajavatele
Eesti inimestele (kes ei suuda õigusabi ise turutingimustel hankida) kõikides Eestimaa
piirkondades. 2022. aastal jätkatakse soodustingimustel õigusnõu andmisega. Kaasaegne
riigiõigusabi süsteem aitab kaasa sidusa ühiskonna loomisele ning võimaldab abivajajatele
mõistlikku ja õigeaegset õigusabi. 2022. aastal jätkub riigi õigusvõrgu väljatöötamine, mille
eesmärgiks on luua inimesele parem ja mugavam virtuaalligipääs justiitssüsteemi teenustele.
Õigusteenuse kättesaadavuse ja tõhusa toimimise tagamiseks arendatakse süsteemselt vabade
õiguselukutsete teenuseid (advokaadid, notarid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid, vandetõlgid,
patendivolinikud). Sealjuures jätkatakse keskse täitmisregistri arendamisega.
Tõhusa õigusriigi toimimise eeldus on õiguse kättesaadavus. Sealjuures peab jääma keskselt –
Riigi Teatajas ligipääs olulisele õigusteabele ning suurenema Riigi Teataja kasutajasõbralikkus.
Laiendada tuleb Ametlike Teadaannete kasutusvõimalusi ja kasutada menetlusdokumentide
keskse lahendusena Ametlike Teadaannete automatiseeritud e-kättetoimetamise mudelit.
Konkurentsiamet teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi konkurentsi, elektri,
maagaasi, kaugkütte, postside, raudtee-, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning
lennundustegevuse (lennujaamatasudega seotud vaidluste lahendamisel ja lennujaama
kasutajate kaebuste menetlemisel) valdkonnas. Konkurentsiamet peab säilitama sõltumatuse ja
maksimaalse tõhususe oma ülesannete täitmisel ning tõstma võimekust riikliku järelevalve
teostamises ja rikkumiste menetlemises. Selleks tuleb 2022. aastal eelkõige rakendada
Konkurentsiameti rahastusmudeli muudatusi.
Konkurentsiamet eelarve on 2,8 mln eurot. Tööjõukulud moodustavad asutuse eelarvest 56,7%
ja majandamiskulud 12,3%. Konkurentsiameti eelarves sisaldub ka universaalse postiteenuse
(UPT) kulude hüvitis summas 0,8 mln eurot.
3.9.2.1.9 Programmi tegevus: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele
Programmi tegevuse eesmärk: kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele on osutatud.
Programmi tegevuse mõõdik on vastavus teenustaseme lepingule.
Tabel 163. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele -1 968 -596 1 372 -70%
Tabel 164. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulud
majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäära- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE ga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -596 -342 0 0 -200 -54
Tööjõukulud -172 -113 0 0 -58 0
Majandamiskulud -371 -229 0 0 -142 0
Põhivara amortisatsioon -54 0 0 0 0 -54
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatab Registrite ja Infosüsteemide Keskus
neljateist teenust, neist suuremate eelarveliste mahtudega on IT-teenused Riigikantseleile,
135
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Kultuuriministeeriumi valitsemisalale ja Rahandusministeeriumi valitsemisalale. Registrite ja
Infosüsteemide Keskus tagab integreeritud e-teenuseid pakkuva innovaatilise keskkonna
riigihaldus-, õigus- ja kriminaalpoliitika efektiivsemaks rakendamiseks ning teostab IT
arendusi vastavalt Justiitsministeeriumi haldusala IT investeeringute kavale.
IT-teenused sisaldavad erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuseid, sh
arvutitöökoha haldus, sise- ja välisveebi haldus, dokumendihaldussüsteemi haldamine ja
arendamine, infosüsteemide haldamine, majutamine ja arendamine jms.
Olulise osa programmi tegevuse eelarvest moodustab Registrite ja Infosüsteemide Keskus,
kelle eelarve kokku on 13,6 mln eurot ning mis jaguneb lisaks kulumudeli põhiselt programmi
erinevatele tegevustele. Asutuse eelarvest moodustavad riigieelarvelised vahendid 67,7% ja
tuludest sõltuvad kulud 32,3%. Tööjõukulud moodustavad asutuse eelarvest 41,6% ja
majandamiskulud 23,8%.
Majandusliku sisu vaade
Joonis 43. Justiitsministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal valitsemisala kogukuludest, %
Joonis 44. Justiitsministeeriumi valitsemisala suuremad kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, %
136
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 165. Justiitsministeeriumi valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE Piirmääraga
kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -192 169 -142 074 -34 955 -3 075 -7 861 -4 205
Tööjõukulud -113 356 -84 994 -24 115 -1 111 -3 135 0
Majandamiskulud -55 182 -49 241 -1 950 -1 805 -2 186 0
Sotsiaaltoetused -13 -13 0 0 0 0
Muud toetused -8 637 -7 825 0 0 -812 0
Edasiantavad maksud -1 500 -1 500
Käibemaks -9 277 0 -8 889 -159 -228 0
Põhivara amortisatsioon -4 205 0 0 0 0 -4 205
Tabel 166. Justiitsministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kulud kokku -177 169 -184 108 -192 169 -8 061 4%
Tööjõukulud -104 749 -104 762 -113 356 -8 594 8%
Majandamiskulud -49 661 -55 282 -55 182 100 0%
Muud tegevuskulud -142 0 0 0
Sotsiaaltoetused -12 -13 -13 0 0%
Investeeringutoetused -35 0 0 0
Muud toetused -8 202 -8 876 -8 637 239 -3%
Edasiantavad maksud -1 423 -1 450 -1 500 -50 3%
Käibemaks -9 200 -9 519 -9 277 242 -3%
Põhivara amortisatsioon -3 745 -4 207 -4 205 2 0%
Justiitsministeeriumi valitsemisalas moodustavad tööjõukulud 62% kogukuludest, millest
omakorda kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega seotud arvestuslikud ametikohad
(kohtunikud, prokurörid) moodustavad 21,3% ehk 24,1 mln eurot.
Majandamiskulud on 30% kogukuludest, millest omakorda Riigi Kinnisvara AS-le maksatakse
57,1 % ehk 31,5 mln eurot. Valitsemisala asutuste ülejäänud majandamiskuludeks on ette
nähtud 23,7 mln eurot.
137
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.9.3 INVESTEERINGUD
Joonis 45. Justiitsministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal valitsemisala koguinvesteeringutest,%
Joonis 46. Justiitsministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes osakaaluna objekti eelarvest, %
Tabel 167. Justiitsministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud tuludest
2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad
kaasfinant- investeeringud
seeringuga
Investeeringud kokku -330 -191 -35 0 -104
IT investeeringud -217 -133 0 0 -84
Masinad ja seadmed -78 -58 0 0 -20
Käibemaks -35 0 -35 0 0
138
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 168. Justiitsministeeriumi investeeringute dünaamika, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Investeeringud kokku -2 015 -321 -330 -9 3%
IT investeeringud -135 -217 -217 0 0%
Masinad ja seadmed -118 -78 -78 0 0%
Muud investeeringud -1 518 0 0 0
Käibemaks -244 -26 -35 -9 34%
Valitsemisala suurim põhivara soetaja on Registrite ja Infosüsteemide Keskus (0,2 mln eurot),
kes investeerib peamiselt IT infrastruktuuri. Soetatakse servereid, aga ka tulemüüre ning teisi
võrguseadmeid. Investeeringutega tagab Registrite ja Infosüsteemide Keskus vajalikud e-
teenused riigihaldus-, õigus- ja kriminaalpoliitika efektiivsemaks rakendamiseks.
3.9.4 FINANTSEERIMISTEHINGUD
Tabel 169. Justiitsministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Finantseerimistehingud kokku -4 -4 0 4 -100%
Laenukohustised -3 -3 0 3 -100%
Käibemaks -1 -1 0 1 -100%
Finantseerimistehingutena kajastati varasemalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi külmikute
rendimakseid, 2022. aastaks rendiperiood lõpeb.
139
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.10 KAITSEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA
Kaitseministeeriumi valitsemisala ülesandeks on riigikaitse korraldamine ja seoses sellega
ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks, riigikaitse elluviimine,
rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja
läbiviimine, kutsealuste kutsumine ajateenistusse, Kaitseväe reservi arvestuse ja väljaõppe
korraldamine, Kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamine ja varustamine, kaitsetööstuse arendamine,
Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine ning vastavate õigusaktide eelnõude
koostamine. Valitsemisala ülesanded viiakse ellu väeloome, kaitsevalmiduse, heidutuse, luure
ja eelhoiatuse, riigikaitselise inimvara, kaitsetahte arendamise, riigikaitse investeeringute
korraldamise, rahvusvahelise koostöö ja liitlaste Eestis kohalolekuga seotud tegevuste kaudu.
Kaitseministeeriumi valitsemisala moodustavad kuus riigiasutust: Kaitseministeerium,
Kaitseressursside Amet, Välisluureamet, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja
Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Kaitseministeeriumi haldusalasse
kuuluvad riigi osalusega sihtasutused SA CR14 ja SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
ning avalik-õiguslik juriidiline isik Kaitseliit.
Tabel 170. Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot
2022 RE Osakaal 2022 RE
2022 RE
kogumaht kogumahust
TULUD 13 130 809 21 416 0%
KULUD -13 638 494 -545 403 4%
INVESTEERINGUD -715 975 -281 835 39%
FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0%
Valitsemisalas töötab kokku ligi 6000 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). Suurima
töötajate arvuga valitsemisala asutus on Kaitsevägi ligi 4439 töötajaga (74% valitsemisala
töötajaskonnast).
Valitsemisala kulude ja investeeringute koondeelarvest moodustab Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskuse eelarve 50,4%, Kaitseväe eelarve 35,5% ja Kaitseministeeriumi eelarve 9,3%.
Ülejäänud valitsemisala asutuste eelarved jäävad mahult alla 4%. Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskuse osakaal kogu eelarvest on oluliselt suurem, kuna selleskajastuvad valitsemisala
investeeringute ja erivarustuse hanked ning taristu arendamise ja korrashoiu teenused.
Tegevuspõhise riigieelarve ja rahvusvahelise aruandluse arvestus ei ole kõiges ühetaoline.
Rahvusvahelises aruandluses on oluline eelkõige kaitsekulude määratlus51 NATO meetodi
järgi, mis ei võta arvesse riigikaitsesse suunatud välistoetusi, teenitud omatulu ega
amortisatsioonikulusid, vaid näitab riigi poolt riigikaitsesse suunatud rahaliste vahendite suhet
SKP-sse. NATO kaitsekulude arvestusse kuulub ka kuludega seotud käibemaks. Tegelik
kaitsekulu selgub alati tagantjärele, kui riigi tegelik SKP on Statistikaameti poolt kokku
arvutatud.
51 Riigieelarve kulusid jagatakse ka valitsemisfunktsioonide lõikes. COFOG (Classification of the Function of Government) on
rahvusvaheline valitsemisfunktsioonide klassifikaator, mis on välja arendatud Majandusliku Koostöö ja Arengu
Organisatsioonis (OECD – Organisation for Economic Cooperation and Development) ning kinnitatud standardina
rahvamajanduse arvepidamises. Valitsemisfunktsioonide klassifikaator võimaldab saada ülevaate valitsuse eri funktsioonide
kulude suundumustest ning võrrelda valitsuste kulutusi riikide vahel. COFOGi põhjal arvestatud riigikaitse kulude kogumaht
ja osakaal SKP-st erineb NATO metoodika kohaselt arvutatud kaitsekulude mahust ja osakaalust, kulude hulka arvestatakse ka
tuludest sõltuvad kulud.
140
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 171. Kaitsekulu ja Kaitseministeeriumi valitsemisala kasutuses olevad vahendid, mln eurot
2020 2021 2022
SKP-st eraldatud 2% Riigikaitse arengukava 2017-2026
1 584,4 614,6 672,3
elluviimiseks52
sh Kaitseliidule eraldatav toetus53 39,0 38,4 45,6
sh SKP-st eraldatud 2%, mis on teiste valitsemisalade
12,7 14,2 15,9
kasutuses54
2 Liitlastega seotud kulud 10,5 10,6 10,1
3 Muud täiendavad sihtotstarbelised eraldised55 0,4 0,3 1,3
4 Lisavahendid rannikukaitseks 0,0 0,0 46,0
5 Riigikaitseinvesteeringute programm (KIP) 20,0 20,0 20,0
6 Kaitsekulu kokku NATO meetodi järgi (eelarve) 615,2 645,5 749,6
7 % SKP-st 2,3% 2,1% 2,3%
Välisvahendid ja omatulu, mis ei kajastu kaitsekulude
8 20,4 14,5 26,2
arvestuses
NATO on lisaks 2% eesmärgile seadnud ka nõude põhivarustuse hangetele56, millesse
panustada vähemalt 20% kaitsekulust. Eesti prognoositav näitaja 2022. aastal on 18,7%.
52 Tulenevalt 2022. aasta riigieelarve koostamisel tehtud Vabariigi Valitsuse otsusest säilitatakse aastatel 2022-2025. riigikaitse
rahastuse tase lähtudes Rahandusministeeriumi 2021. aasta suvisest majandusprognoosist. 2022. aasta säilitatud tase on 2,31%
SKP-st.
53
Toetusele lisanduvad Kaitseliidu poolt ettevalmistatavate Maakaitse üksuste tarbeks tehtavad investeeringud, nendeks on
2022. aastal planeeritud 6,3 mln eurot. Tegevuspõhise eelarve vaates on Kaitseliidu eraldis kajastatud erinevate programmi
tegevuste juures, vastavalt sellele, millises mahus Kaitseliit konkreetsesse tegevusse panustab. Kaitseliidu tegevused kajastuvad
programmide „Iseseisev sõjaline kaitsevõime“, „Kollektiivkaitses osalemine“ ning „Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav
tegevus“ all.
54 tegevus“ all.
54
Kaitseministeeriumi valitsemisala planeerib kaitsekuludena kaitseväelaste eripensione ja ajateenijate lapsetoetusi
(Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarves) ning RTK poolt Kaitseministeeriumi valitsemisalale osutatava raamatupidamise
ning personali- ja palgaarvestuse tugiteenuse kulusid (Rahandusministeeriumi valitsemisala eelarves). Nimetatud kulud on
2022. aasta riigieelarve seaduses vastava ministeeriumi kuludes.
55
Täiendavad sihtotstarbelised eraldised on Riigikogu fraktsioonidelt regionaalsete investeeringute, ÜRO julgeolekunõukogu
mittealalise liikme staatusega seotud kulude ning tegevuspõhise eelarvestamise kulude katteks eraldatud vahendid, lisaks 2022.
aastal täiendav rahastus teaduse- ja arendustegevusele ning toetus Hiiumaa vabadussõja monumendi rajamiseks.
56 major equipment - võime loomisega seotud või üksuseid uuele kvalitatiivsele tasemele viivad hanked.
141
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.10.1 TULUD
Joonis 47. Kaitseministeeriumi valitsemisala suuremad tulud ja osakaal valitsemisala kogutulust,%
Tabel 172. Kaitseministeeriumi valitsemisala tulude dünaamika, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Tulud kokku 12 154 16 884 21 416 4 532 27%
Saadud toetused 6 868 14 134 18 647 4 514 32%
Tulud majandustegevusest 4 835 173 175 2 1%
Tulud põhivara ja varude müügist 191 61 87 27 44%
Trahvid ja muud varalised karistused 229 215 205 -10 -5%
Muud tulud 63 2 301 2 301 0 0%
Intressi- ja omanikutulud -32 0 0 0 -
Valitsemisala tulude eelarve on võrreldes eelmise aastaga kasvanud peamiselt välistoetuste
mahu suurenemisest tingituna. Vähenevad trahvide ja muude varaliste karistustega seotud
laekumised. Samale tasemele jäävad muud tulud.
Saadud toetused
Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna vahenditest investeeritakse 2022. aastal avatud
küberharjutusvälja (Open Cyber Range) arendamiseks 0,7 mln eurot. Luksemburgiga sõlmitud
koostöökokkuleppe alusel investeeritakse 1 mln eurot õhuväe väljaõppekeskuse arendamiseks
ning 0,17 mln eurot iMUGS (Integrated Modular Unmanned Ground Systems) projekti.
NATO julgeolekuinvesteeringute programmi (NSIP – NATO Security Investment Programme)
raames saadud välistoetustest investeeritakse 2022. aastal Eestisse kokku ligi 16,8 mln eurot,
sh:
NATO õhujuhtimissüsteemi (ACCS Software Based Element) väljaarendamiseks 0,4 mln
eurot;
Kaitseväe keskpolügoonil väljaõppevõimaluste parandamiseks (Force Integration and
Enhanced Training) 11,5 mln eurot;
merelise sidevõimekuse parandamiseks, sh NATO liitlastega 4,0 mln eurot;
lennubaasi võimekuse suurendamiseks moonahoidla ehitamisse Ämaris 0,9 mln eurot.
142
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tulud majandustegevusest
Eesti Sõjamuuseum kindral Laidoneri muuseumile laekub trükiste ja meenete müügist,
ruumide lühiajalisest rendist ning piletitulust 29 000 eurot.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele laekub hoonestus- ja kasutusõiguse eest vastavalt
lepingutele 7900 eurot;
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele ja Kaitseministeeriumile laekuvad renditulud
eluruumidelt ja mitteeluruumidelt 0,1 mln eurot.
Tulu põhivara ja varude müügist
Vanametalli, toidupakkide ja muu vara müügist planeeritakse laekumist 87 000 eurot. Tulu
suurenemine tuleneb müügiobjektide arvu suurenemisest.
Trahvid ja muud varalised karistused
Rahatrahve ja sunnirahasid ajateenistusse mitteilmumise eest nähakse ette 0,2 mln eurot.
Muud tegevustulud
Ämari õhuturbe kulude hüvitamine toimub vastavalt Balti riikide kokkuleppele,
tegevustuludena laekub sellest 2,3 mln eurot.
Kaitsevägi näeb ette kaotatud ja lõhutud varustuse eest ning reservõppustele põhjuseta
ilmumata jäämisest sunnirahasid suurusjärgus 40 000 eurot.
3.10.2 KULUD
Tegevuspõhine vaade
Kaitseministeeriumi valitsemisala 2022. aasta kulud panustavad Vabariigi Valitsuse
eesmärkide saavutamisse tulemusvaldkonnas Julgeolek ja riigikaitse.
Valitsemisala programmdokumendid on kättesaadavad ministeeriumi kodulehel
https://kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/alusdokumendid-ja-oigusaktid.
3.10.2.1 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse
Tulemusvaldkonna eesmärk: Usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista rünnaku
vastu kogu ühiskonna tegevusega. Vajadusel kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire
ja tulemuslik rakendumine.
Tulemusvaldkond jaguneb neljaks programmiks, mille kaudu toimub valdkonna eesmärkide
saavutamiseks vajalike meetmete, tegevuste ja teenuste planeerimine, eelarvestamine,
elluviimine ning aruandlus. Kõigi nelja programmi eesmärkide saavutamiseks vajalike
tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Kaitseministeerium.
143
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 173. Kaitseministeeriumi valitsemisala programmide seos tulemusvaldkondade ja valdkondlike
arengudokumentidega
Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna arengudokument Programm
Iseseisva sõjalise kaitsevõime programm
Riigikaitse arengukava 2017–2026
kinnitamisel olev Riigikaitse Kollektiivkaitses osalemise programm
Julgeolek ja riigikaitse arengukava 2022-2031 Luure ja eelhoiatuse programm
Arengukava rakendusplaan 2022–
2025 Kaitsepoliitika kujundamise ja toetava
tegevuse programm
Kaitseministeeriumi valitsemisala pikaajalised arengueesmärgid on sätestatud riigikaitse
arengukavaga (RKAK) aastateks 2017–2026 ning neid viiakse ellu Kaitseministeeriumi
valitsemisala rakendusplaaniga aastateks 2022–2025. Samuti on 2022. aasta eelarves arvesse
võetud kinnitamisel oleva Riigikaitse arengukava 2022–2031 sisu ja eesmärk.
Kaitseministeeriumi valitsemisala rakendusplaan kirjeldab sõjalise riigikaitse arengueesmärke
nimetatud perioodiks ning seob need vajaminevate ressurssidega. Prioriteetide määramine
põhineb Kaitseväe juhataja sõjalisel nõuandel, valitsemisala asutuste juhtide ettepanekutel ning
võtab arvesse NATO ees võetud kohustusi.
Tabel 174. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse kulude dünaamika, tuhat eurot
2020
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
tegelik
Kulud kokku -500 292 -560 835 -519 575 41 261 -7%
Kulude eelarve maht võrreldes eelmise perioodiga väheneb, mis tuleneb peamiselt
kaitseotstarbelise erivarustuse hangete eelarvetehnilisest dünaamikast – 2022. aastal on suurem
osa kaitseotstarbelistest hangetest kavandatud teha investeeringutena57.
Täiendavalt on valitsemisalas otsitud võimalusi kulude kokkuhoiuks ja tegevuste efektiivsuse
tõstmiseks. Kokkuhoiukohad kavandati RKAK 2026 eesmärkide tagamiseks, ennekõike
täiendavate üksuste loomise ja ülalpidamise võimaldamiseks (sh investeeringud). Lähiaastatel
on plaanis jätkata personaliteenuste reformimist, samuti konsolideerida sõidukite remondi- ja
hooldusteenus ning laohaldus ning pakkuda senisest enam keskset teenust ka Kaitseliidule.
Programm: Iseseisev sõjaline kaitsevõime
Programmi eesmärk: Hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end
väliste ohtude vastu kaitsta.
Programmi viivad ellu Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Kaitseliit ja Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskus.
Programm hõlmab tegevusi, mis on suunatud iseseisva kaitsevõime edendamisele. Iseseisva
kaitsevõime arendamise aluseks on riigikaitse arengukavas toodud üksuste väljaarendamine –
need peavad olema varustatud, mehitatud, väljaõpetatud ja varudega tagatud lahinguvalmis
üksusteks selliselt, et esmajärjekorras oleksid välja arendatud sõjalisest lähtekohast kõige
prioriteetsemad võimed ja üksused.
57 Kaitseotstarbelised hanked võivad oma iseloomust tulenevalt kajastuda nii investeeringute (nt sõidukid) kui
majandamiskuludena (nt väiksekaliibriline lahingumoon)
144
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 175. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuste kulud eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE rahalised
aga kud lise sõltuvad
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -365 076 -292 808 -12 159 -45 0 -60 064
Väeloome: maavägi -139 544 -121 329 -7 904 -16 0 -10 294
Väeloome: merevägi -16 150 -14 486 -179 -4 0 -1 481
Väeloome: õhuvägi -37 148 -34 230 0 -3 0 -2 916
Väeloome: muud üksused -127 696 -86 658 -2 859 -15 0 -38 164
Kaitsevalmidus -44 537 -36 106 -1 216 -7 0 -7 209
Tabel 176. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuste kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kulud kokku -396 832 -365 076 31 756 -8%
Väeloome: maavägi -178 180 -139 544 38 637 -22%
Väeloome: merevägi -16 504 -16 150 354 -2%
Väeloome: õhuvägi -28 687 -37 148 -8 461 29%
Väeloome: muud üksused -127 336 -127 696 -361 0%
Kaitsevalmidus -46 125 -44 537 1 587 -3%
Iseseisva sõjalise kaitsevõime programmi struktuuri on uuendatud, alates 2022. aastast on
programmis tegevustena esile toodud kaitsevalmidus ja erinevate väeliikide (maaväe, õhuväe,
mereväe ja muude üksuste) väeloome. Programm on julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna
neljast programmist jätkuvalt kõige suurema mahuga.
Iseseisva sõjalise kaitsevõime programmi eelarve koosneb peamiselt kuludest (65%), millest
enamuse moodustavad tööjõu- ja majandamiskulud (71%). Majandamiskuludest omakorda
hõlmavad suurema osa üksuste varustamiseks mõeldud kaitseotstarbelise erivarustuse hanked,
mida korraldab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Sotsiaaltoetused (neljas programmi
tegevuses kokku 12,2 mln eurot) sisaldavad ajateenijate eest makstavat sotsiaalmaksu (7,1 mln
eurot), ajateenijate toetust (4,9 mln eurot) ning teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või
töövõimetuks jäämise korral ühekordselt makstavat hüvitist (0,2 mln eurot).
Muud toetused sisaldavad programmi toetusi. Suurimaks toetuse saajaks selle programmi
raames on Kaitseliit (29,2 mln eurot)58, kellele eraldatakse vahendeid nii organisatoorseks
tegevuseks kui sõjalise maakaitse üksuste väljaõppe ja ettevalmistuse korraldamiseks.
58
Kaitseliidu aastane kogurahastus on toodud Valitsemisala kulude ja investeeringute koondeelarvest moodustab Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskuse eelarve 50,4%, Kaitseväe eelarve 35,5% ja Kaitseministeeriumi eelarve 9,3%. Ülejäänud
valitsemisala asutuste eelarved jäävad mahult alla 4%. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse osakaal kogu eelarvest on oluliselt
suurem, kuna selleskajastuvad valitsemisala investeeringute ja erivarustuse hanked ning taristu arendamise ja korrashoiu
teenused.
Tegevuspõhise riigieelarve ja rahvusvahelise aruandluse arvestus ei ole kõiges ühetaoline.
Rahvusvahelises aruandluses on oluline eelkõige kaitsekulude määratlus NATO meetodi järgi,
mis ei võta arvesse riigikaitsesse suunatud välistoetusi, teenitud omatulu ega
amortisatsioonikulusid, vaid näitab riigi poolt riigikaitsesse suunatud rahaliste vahendite suhet
SKP-sse. NATO kaitsekulude arvestusse kuulub ka kuludega seotud käibemaks. Tegelik
kaitsekulu selgub alati tagantjärele, kui riigi tegelik SKP on Statistikaameti poolt kokku
arvutatud.
145
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Investeeringutoetused hõlmavad Kaitseväe juurdepääsuteede renoveerimisprojektideks
planeeritud toetusi.
3.10.2.1.1 Programmi tegevus: Väeloome: maavägi
Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on, et Kaitseväe sõjaline struktuur vastab tuleviku
vajadustele ja maavägi on täiemahuliselt varustatud, mehitatud ja väljaõpetatud vastavalt
riigikaitse arengukavas kokkulepitule.
Programmi tegevuse mõõdik: Programmi tegevuse mõõdiku „RKAK perioodi lõpuks ette
nähtud maaväe üksused on valmis“ tegelik tase ja sihttasemed on juurdepääsupiiranguga.
Tabel 177. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuse tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Väeloome: maavägi -178 180 -139 544 38 637 -22%
Tabel 178. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuse kulud
majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piir- riigieelarve- tuludest
2022 RE Arvestuslikud rahalised
määraga lise sõltuvad
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -139 544 -121 329 -7 904 -16 0 -10 294
Tööjõukulud -34 638 -34 638 0 0 0 0
Majandamiskulud -66 320 -66 304 0 -16 0 0
Muud tegevuskulud -13 -13 0 0 0 0
Sotsiaaltoetused -7 904 0 -7 904 0 0 0
Investeeringutoetused -3 184 -3 184 0 0 0 0
Muud toetused -17 190 -17 190 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -10 294 0 0 0 0 -10 294
Maaväe väeloome tegevuse alla on koondatud 1. jalaväebrigaadi, 2. jalaväebrigaadi ja sõjalise
maakaitse üksuste ettevalmistamise tegevused, ennekõike plaaniline väljaõpe, reservüksuste
väljaõpetamine ning erinevad planeerimistegevused. Samuti kajastub majanduskulude all osa
üksuste varustamiseks mõeldud kaitseotstarbelistest hangetest.
Uute tegevustena alustab 2022. aastal 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljon allüksuste
väljaõpet uute relvasüsteemidega – liikursuurtükkidega. Eestisse saabuvad täiendavad
liikursuurtükid ning algab Scoutspataljoni toetussoomukite ümberehitus. Jalaväe
lahingumasinate väljaõppe paremaks tagamiseks arendatakse edasi Tapa linnaku
lähiharjutusala ning Keskpolügooni, kaasates selleks mh kaitse-eelarve välist finantseerimist
(USA programmid, NATO ühisrahastus ja Vabariigi Valitsuse täiendavad väljaõppetaristuga
seotud rahaeraldised).
2. jalaväebrigaadi lahinguvõimet hinnatakse Kaitseväe õppuse SIIL 2022 raames.
Sõjalise maakaitse üksused lähevad üle RKAK 2022 - 2031 struktuurile ning jätkatakse üksuste
varustamist ja väljaõpet.
Maaväe üksustele hangitakse suurekaliibrilist laskemoona ning erinevaid transpordivahendeid,
mh eritehnikat ja treilereid, et saavutada parem lahingteeninduse võime (varude ja tehnika
transport). Taristu osas tehakse suuremad investeeringud laskemoonahoidlatesse.
Tabel 171
146
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.10.2.1.2 Programmi tegevus: Väeloome: merevägi
Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on, et Kaitseväe sõjaline struktuur vastab tuleviku
vajadustele ja merevägi on täiemahuliselt varustatud, mehitatud ja väljaõpetatud vastavalt
riigikaitse arengukavas kokkulepitule.
Programmi tegevuse mõõdik: Programmi tegevuse mõõdiku „RKAK perioodi lõpuks ette
nähtud mereväe üksused on valmis“ tegelik tase ja sihttasemed on juurdepääsupiiranguga.
Tabel 179. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Väeloome: merevägi -16 504 -16 150 354 -2%
Tabel 180. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuse kulud
majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piir- riigieelarve- tuludest
2022 RE Arvestuslikud rahalised
määraga lise sõltuvad
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -16 150 -14 486 -179 -4 0 -1 481
Tööjõukulud -8 175 -8 175 0 0 0 0
Majandamiskulud -5 961 -5 957 0 -4 0 0
Muud tegevuskulud -1 -1 0 0 0 0
Sotsiaaltoetused -179 0 -179 0 0 0
Investeeringutoetused 0 0 0 0 0 0
Muud toetused -353 -353 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -1 481 0 0 0 0 -1 481
Mereväes jätkub plaaniline tegevväelaste ja ajateenijate väljaõpe. Tuukriüksuse osas
säilitatakse tänaseks saavutatud võime toetada miinijahtijaid ning tagada piirangutega vastu
võtva riigi toetusega seotud kohustusi sadamates. Jätkatakse mereolukorra teadlikkuse (MSA -
Maritime Situational Awareness) arendamist, NATO kaasrahastuse abil tegeletakse merelise
side edasiarendamisega. Tehakse ettevalmistusi rannikukaitse võime arendamiseks. Eelarve
koostamise hetkeks pole veel otsustatud Siseministeeriumi aluste võimalikku ületoomist
mereväkke, mistõttu võib mereväe eelarve 2022. aasta jooksul veel muutuda.
3.10.2.1.3 Programmi tegevus: Väeloome: õhuvägi
Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on, et Kaitseväe sõjaline struktuur vastab tuleviku
vajadustele ja õhuvägi on täiemahuliselt varustatud, mehitatud ja väljaõpetatud vastavalt
riigikaitse arengukavas kokkulepitule.
Programmi tegevuse mõõdik: Programmi tegevuse mõõdik on „RKAK perioodi lõpuks ette
nähtud õhuväe üksused on valmis“, mille tegelik tase ja sihttasemed on juurdepääsupiiranguga.
Tabel 181. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Väeloome: õhuvägi -28 687 -37 148 -8 461 29%
147
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 182. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuse kulud
majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piir- riigieelarve- tuludest
2022 RE Arvestuslikud rahalised
määraga lise sõltuvad
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -37 148 -34 230 0 -3 0 -2 916
Tööjõukulud -30 145 -30 145 0 0 0 0
Majandamiskulud -3 507 -3 504 0 -3 0 0
Muud tegevuskulud -8 -8 0 0 0 0
Investeeringutoetused -105 -105 0 0 0 0
Muud toetused -467 -467 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -2 916 0 0 0 0 -2 916
Jätkatakse opereerimist osana NATO õhukaitse süsteemist ja tagatakse Eesti õhuseiresüsteemi
ja õhuseireradarite töö. Hoitakse käigus lennukit An-2, tagamaks tulekustutusvõimet metsa- ja
maastikutulekahjude likvideerimiseks. Lõpetatakse opereerimine helikopteritega R44. Ämari
lennuväli jätkab liitlaste täiendavate õhuturberotatsioonide tagamist ning panustab erinevate
õppuste läbiviimisesse. 2022. aastal tehakse ettevalmistusi Ämari lennuraja
rekonstrueerimiseks.
3.10.2.1.4 Programmi tegevus: Väeloome: muud üksused
Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on, et Kaitseväe sõjaline struktuur vastab tuleviku
vajadustele ja muud üksused on täiemahuliselt varustatud, mehitatud ja väljaõpetatud vastavalt
riigikaitse arengukavas kokkulepitule.
Programmi tegevuse mõõdik: Programmi tegevuse mõõdiku „RKAK perioodi lõpuks ette
nähtud muud väeüksused on valmis“ tegelik tase ja sihttasemed on juurdepääsupiiranguga.
Tabel 183. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Väeloome: muud üksused -127 336 -127 696 -361 0%
Tabel 184. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuse kulud
majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piir- riigieelarve- tuludest
2022 RE Arvestuslikud rahalised
määraga lise sõltuvad
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -127 696 -86 658 -2 859 -15 0 -38 164
Tööjõukulud -33 389 -33 389 0 0 0 0
Majandamiskulud -50 362 -50 347 0 -15 0 0
Muud tegevuskulud -253 -253 0 0 0 0
Sotsiaaltoetused -2 859 0 -2 859 0 0 0
Investeeringutoetused -474 -474 0 0 0 0
Muud toetused -2 194 -2 194 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -38 164 0 0 0 0 -38 164
Muude üksuste väeloome tegevuse alla on koondatud kaitseväe juhtimise, küberväejuhatuse,
sõjaväepolitsei ja toetuse väejuhatuse üksuste ettevalmistuse kulud.
148
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Küberväejuhatus alustab sihistatumalt küberajateenistuse läbiviimist eesmärgiga toetada
vajadusel ka teisi riigiasutusi.
Sõjaväepolitsei uueks tegevuseks on Põhjadiviisi raames loodud väekaitsekompanii
ettevalmistamine. Toetuse väejuhatus teeb ettevalmistusi RKAK 2031 struktuurile
üleminekuks.
3.10.2.1.5 Programmi tegevus: Kaitsevalmidus
Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on sõjalise lahinguvalmiduse kiire rakendumine.
Programmi tegevuse mõõdikud: on juurdepääsupiiranguga.
Tabel 185. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kaitsevalmidus -46 125 -44 537 1 587 -3%
Tabel 186. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuse kulud
majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piir- riigieelarve- tuludest
2022 RE Arvestuslikud rahalised
määraga lise sõltuvad
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -44 537 -36 106 -1 216 -7 0 -7 209
Tööjõukulud -11 927 -11 927 0 0 0 0
Majandamiskulud -17 873 -17 867 0 -7 0 0
Muud tegevuskulud -30 -30 0 0 0 0
Sotsiaaltoetused -1 216 0 -1 216 0 0 0
Investeeringutoetused -996 -996 0 0 0 0
Muud toetused -5 285 -5 285 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -7 209 0 0 0 0 -7 209
Tegevuse eesmärk on tagada sõjalise kaitsevalmiduse kiire rakendumine. Tegevus hõlmab
sõjaliste üksuste kaitsevalmiduse tagamise teenuseid ja nende rakendamist demineerimistöödel
ning ametiabi osutamiseks.
Programm: Kollektiivkaitses osalemine
Programmi eesmärk: NATO kollektiivkaitse on tõhus ja kindel. Tagatud on kollektiivkaitse
toimimine, sh läbi Eesti osaluse rahvusvahelise julgeoleku tagamisel ning liitlaste panuse Eesti
kaitsesse.
Programmi viivad ellu Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Kaitseliit ja Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskus.
Programm hõlmab tegevusi, mis on vahetult seotud rahvusvahelise koostöö, sh liitlassuhete
ning liitlaste sõjalise kohaloleku tagamisega. Programm koosneb kahest meetmest ja
tegevusest. Esimene meede (rahvusvaheline koostöö) hõlmab tegevusi, mis on kooskõlas
riigikaitse arengukavas planeerituga. Programmi teine meede (liitlaste kohalolek Eestis)
koosneb tegevustest ja kuludest, mis ületavad 2% SKP raames riigikaitse arengukavas
planeeritud mahte ja rahalisi võimalusi ning on otseselt seotud NATO heidutus- ja kaitsehoiaku
raames Eestis roteeruvate vägede taristuvajaduse ning ülalpidamiskuludega. Programm
sisaldab ka tegevusi, mida tehakse või rahastatakse täiendavalt USA või NATO vahenditest.
149
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 187. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kollektiivkaitses osalemine tegevuste kulud eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -41 336 -34 950 0 -714 0 -5 672
Rahvusvaheline kaitsealane koostöö -27 671 -26 902 0 -708 0 -60
Liitlaste kohalolek Eestis -13 664 -8 047 0 -6 0 -5 611
Tabel 188. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kollektiivkaitses osalemine tegevuste kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kulud kokku -47 101 -41 336 5 765 -12%
Rahvusvaheline kaitsealane koostöö -39 356 -27 671 11 685 -30%
Liitlaste kohalolek Eestis -7 745 -13 664 -5 919 76%
Kollektiivkaitses osalemise programmi eelarvest moodustavad enamiku kulud (78%), millest
suurema osa moodustavad Kaitseministeerium ja Kaitsevägi (kumbki 38%). Programmi
investeeringuid teeb peamiselt Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.
Programmi eelarve koosneb peamiselt majandamiskuludest (58%). Muud toetused järgmise
suurema kulugrupina sisaldavad toetusi ja liikmemakse. Kaitseliidule eraldatav toetus on0,5
mln. Liikmemaksudeks on 17-le rahvusvahelisele organisatsioonile planeeritud kokku ligi 6,4
mln eurot, millest suurim osa läheb ÜRO rahuvalveoperatsioonidega seotud liikmelisuse
katteks.
3.10.2.1.6 Programmi tegevus: Rahvusvaheline kaitsealane koostöö
Programmi tegevuse eesmärk: Tagada liitlaste ja lähimate partnerite toetus Eesti riigikaitse
tugevdamiseks.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 189. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kollektiivkaitses osalemine tegevuse eesmärgi
mõõdikud sihttasemetega
Viimane tegelik tase
Mõõdik/Sihttase 2021 2022
(2019. a)
Vähemasti 1 EDF
Vähemasti 1 (5-20 mln eurot),
Euroopa sõjalise mobiilsuse
EL ja NATO (ühis)rahastuse kasutamise maht Eesti 10 mln eurot Euroopa (milmob) ja
kaitsefondi
huvide edendamiseks Kaitsefondist Euroopa
(EDF) projekt
(5-20 mln eurot) rahurahastu (EPF)
projekt aastas
Tabel 190. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kollektiivkaitses osalemine tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Rahvusvaheline kaitsealane koostöö -39 356 -27 671 11 685 -30%
150
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 191. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kollektiivkaitses osalemine tegevuse kulud
majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piir- riigieelarve- tuludest
2022 RE Arvestuslikud rahalised
määraga lise sõltuvad
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -27 671 -26 902 0 -708 0 -61
Tööjõukulud -2 911 -2 911 0 0 0 0
Majandamiskulud -14 541 -13 832 0 -708 0 0
Muud tegevuskulud -4 -4 0 0 0 0
Investeeringutoetused -79 -79 0 0 0 0
Muud toetused -10 076 -10 076 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -61 0 0 0 0 -61
Jätkatakse aktiivset osalemist NATO heidutus- ja kaitsepoliitika meetmete välja töötamises ja
tugevdamises. 2022. aasta NATO tippkohtumisel kiidetakse heaks NATO uus strateegiline
kontseptsioon ja vägede struktuur. Kaitseministeeriumi jaoks on prioriteetne Vene ohupildi
kinnistamine, kollektiivkaitse prioriseerimine NATO põhiülesandena, uute kaitseplaanide
väljatöötamine, liitlaste kohalolek ja tugevdusõppused ning koormajagamiskohustuste
täitmine.
Euroopa Liidus kiidetakse 2022. aasta kevadel heaks strateegiline kompass, mille eesmärgiks
on sõnastada ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitika 5-10 aasta strateegia. Eesti eesmärgiks on
tugevdada NATO-t Atlandi-ülese ja Euroopa julgeolekuarhitektuuri selgroona; toetada EL-
NATO ühtsust ja teineteist täiendavat koostööd; kaasata EL kaitsealgatustesse strateegilisi
partnereid; parandada EL kaitsealgatuste kaudu liikmesriikide kaitsevõimet; arendada ELis
laiapindset julgeolekukäsitlust; toetada läänemeelseid idapartnerluse riike.
Tagatud on osalus OSCE ja ÜRO julgeoleku aruteludes.
Abikäepoliitika osas on vahendid planeeritud NATO Afganistani usaldusrahastusse (maksed
on hetkel peatatud kuni uue liitlastevahelise otsuse tegemiseni), samuti Gruusia ja Ukraina
toetamiseks ning Genfi julgeolekupoliitika teaduskeskusesse panustamiseks. Tagatakse
haavatud Ukraina sõdurite taastusraviga seotud transpordikulud.
2022. aastal jätkatakse ametikohtade mehitamist NATO ja Euroopa Liidu esindustes ja
sõjalistes staapides, sh Lätis asuvas Põhjadiviisi staabis, kaitseatašeed ja kaitsenõunik jätkavad
olulise rolli kandmist Eesti kaitsealases välisteenistuses .
Jätkatakse osalemist rahvusvahelistel sõjalistel ja tsiviiloperatsioonidel ning valmidusüksustes,
mis toetavad Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika eesmärkide saavutamist ning kaitsekoostöö
süvendamist Eesti jaoks oluliste strateegiliste liitlasriikidega. Operatsioonidel osalemise maht
lähtub Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu otsustest. Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel ja
valmidusüksustes osalemiseks on 2022. aastale planeeritud vahendeid ligikaudu 11 mln eurot.
3.10.2.1.7 Programmi tegevus: Liitlaste kohalolek Eestis
Programmi tegevuse eesmärk: Tugevdada Eesti kaitsevõimet ja NATO heidutus- ning
kaitsehoiakut, võõrustades liitlaste lahingupataljoni (NATO enhanced Forward Presence -
eFP), NATO Balti õhuturbe missiooni (NATO’s Baltic Air Policing - BAP), NATO
staabielementi (NATO Force Integration Unit – NFIU), USA sõjalist kohalolekut ja
rahvusvahelisi sõjalisi õppusi.
Programmi tegevuse mõõdik:
151
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 192. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kollektiivkaitses osalemine tegevuse eesmärgi
mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2019. a)
NATO õhuturbehävitajad aastas 12 12 12
NATO liitlaste lahingugrupp (sõdur) 1000 1000 1000
NATO staabielement (mehitatus) 85% 85% 85%
Tabel 193. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kollektiivkaitses osalemine tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Liitlaste kohalolek Eestis -7 745 -13 664 -5 919 76%
Tabel 194. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kollektiivkaitses osalemine tegevuse kulud
majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piir- riigieelarve- tuludest
2022 RE Arvestuslikud rahalised
määraga lise sõltuvad
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -13 664 -8 047 0 -6 0 -5 611
Majandamiskulud -7 963 -7 957 0 -6 0 0
Muud tegevuskulud -11 -11 0 0 0 0
Muud toetused -79 -79 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -5 611 0 0 0 0 -5 611
Alates 2017. aasta kevadest paikneb Tapal liitlaste lahingugrupp (NATO enhanced Forward
Presence - eFP), mille raamriigiks on pataljoni suuruse üksusega Suurbritannia ja teisteks
osalisriikideks roteeruval põhimõttel Prantsusmaa ja Taani, lisaks panustab ühe eksperdiga ka
Island. 2021. aasta märtsist kuni 2022. aasta märtsini paikneb Eestis Prantsusmaa kompanii,
seejärel kuni 2023. aasta märtsini Taani kompanii.
NATO liitlaste lennuvahendid tagavad Ämari lennubaasist Eesti ja Balti riikide õhuruumi
ööpäevaringse õhuturbe 365/24/7 põhimõttel. Aastas on Eestis keskmiselt kolm rotatsiooni
(igas rotatsioonis on vähemalt neli õhuturbehävitajat, kokku vähemalt 12 õhuturbehävitajat
aastas). Kõik kolm 2022. aasta rotatsiooni on liitlaste poolt planeeritud ja täidetud.
NATO üksuste vastuvõtmist, toetust ja õppuste läbiviimist Eesti territooriumil aitab toetada
NATO staabielement (NATO Force Integration Unit – NFIU). Staabielement võimaldab
võimaliku kriisi korral NATO vägedel kiirelt Eestisse siirduda, samuti aitab see juba praegu
Eestis olevate liitlasvägede kohalolu koordineerida ja kaitseplaane harmoniseerida.
Tagatud on NATO lahingugrupi ja NATO staabielemendi jm kohaloleku tegevuseks vajalikud
kulud vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele.
Taristuprojektide osas jätkatakse liitlaste vajaduste toetamist Ämari baasis, Tapa linnakus ja
harjutusväljadel.
Vastavalt poliitilistele kokkulepetele kaetakse liitlaste vastuvõtmisega seotud otsesed kulud
lisaks riigikaitsele eraldatud 2% SKP-st.
Tegevuse all kavandatud toetustest rahastatakse Kaitseväe juurdepääsuteede
renoveerimisprojekte.
Programm: Luure ja eelhoiatus
152
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Luure ja eelhoiatuse programmi eesmärk, mõõdikud ja sihttasemed ning olulised tegevused on
juurdepääsupiiranguga.
Tabel 195. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Luure ja eelhoiatus tegevuste kulud eelarve liikide
lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -50 893 -50 893 0 0 0 0
Luure ja eelhoiatus -50 893 -50 893 0 0 0 0
Tabel 196. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Luure ja eelhoiatus tegevuste kulude dünaamika,
tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kulud kokku -57 664 -50 893 6 771 -12%
Luure ja eelhoiatus -57 664 -50 893 6 771 -12%
Programm: Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus
Programmi eesmärk: Valitsemisala poliitikad on suunatud heidutuse ja sõjalise riigikaitse
toetamiseks, sh tagatud on tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele. Tagatud on ressursid sõjaliste
võimete loomiseks ja ülalpidamiseks.
Programmi viivad ellu Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Kaitseliit, Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskus, Kaitseressursside Amet ja Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum.
Programm koondab tegevused, mille eesmärk on tagada, et valitsemisala poliitikad on suunatud
sõjalise riigikaitse toetamiseks, sh tagatud on tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele ning tagatud
on ressursid sõjaliste võimete loomiseks ja ülalpidamiseks.
Tabel 197. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus
tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -62 270 -59 741 -793 -173 -29 -1 534
Kaitsetahte arendamine -18 248 -17 900 0 0 -29 -319
Heidutus -6 622 -6 598 0 0 0 -24
Riigikaitseline inimvara -25 660 -24 007 -793 -5 0 -855
Riigikaitse investeeringute korraldus -11 740 -11 236 0 -167 0 -336
Tabel 198. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus
tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kulud kokku -59 238 -62 270 -3 032 5%
Kaitsetahte arendamine -18 497 -18 248 249 -1%
Heidutus -8 112 -6 622 1 490 -18%
Riigikaitseline inimvara -22 075 -25 660 -3 585 16%
Riigikaitse investeeringute korraldus -10 554 -11 740 -1 186 11%
153
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Programmis on ühendatud mitmeid väikese eelarvemahuga tegevusi, senise 11 tegevuse asemel
on alates 2022. aastast programmis 4 tegevust. Riigikaitse investeeringute korraldus uue
eraldiseisva tegevusena rõhutab riigikaitseliste investeeringute olulisust julgeoleku ja
riigikaitse eesmärkide elluviimisel ning võimaldab hinnata investeerimise korralduse tõhusust.
3.10.2.1.8 Programmi tegevus: Kaitsetahte arendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Tõsta avalikkuse teadlikkust ja stimuleerida avalikku arutelu
julgeoleku, riigikaitse ja välispoliitika küsimustes. Tugevdada Eesti kaitsevaldkonda,
tuvastades ja analüüsides riigikaitse- ja julgeolekuprobleeme ning pakkudes strateegilisi ja
poliitilisi lahendusi. Kaasata ühiskonda laiemalt riigikaitsesse.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 199. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus
tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses
57,6% 59,00% 61,00%
(Avalik arvamus ja riigikaitse)
Elanikkonna toetus ajateenistusele 90,20% 91,00% 92,00%
Vabatahtlikult ajateenistusse asunud kutsealuste määr 53% 59,00% 61,00%
Tabel 200. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus
tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kaitsetahte arendamine -18 497 -18 248 249 -1%
Tabel 201. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus
tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piir- riigieelarve- tuludest
2022 RE Arvestuslikud rahalised
määraga lise sõltuvad
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -18 248 -17 900 0 0 -29 -319
Tööjõukulud -1 052 -1 052 0 0 0 0
Majandamiskulud -644 -615 0 0 -29 0
Sotsiaaltoetused -3 -3 0 0 0 0
Investeeringutoetused -3 238 -3 238 0 0 0 0
Muud toetused -12 992 -12 992 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -319 0 0 0 0 -319
Kaitsetahte arendamise tegevuse peamised panustajad on Eesti Sõjamuuseum ja
Kaitseministeerium. Suurima osa kaitsetahte arendamise eelarvest moodustab Kaitseliidu
toetus, mis on suunatud Kaitseliidu vabatahtliku tegevuse arendamisse (14,5 mln eurot).
Kaitseliidule iga-aastaselt eraldatav toetus tagab motiveeritud ja ettevalmistatud liikmeskonna
ning riiklike ja kohalike omavalitsuste struktuuride toetamise. Kaitseliit korraldab alates 2022.
aastast ka riigikaitselaagreid.
Eesti Sõjamuuseumis jätkub Eesti sõjaajalugu kajastavate ekspositsioonide loomine ja
eksponeerimine. Alates 2021. aasta IV kvartalist on muuseum üle võtnud sõjaväemuusika
edendamise ülesande. Toetatakse garnisonide kalmistute renoveerimist ning Hiiumaa
vabadussõja monumendi rajamiseks antakse Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsile toetust 0,5 mln
eurot.
154
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Jätkub kaitsetahet jõustavate ja kaitsevaldkonnast teadlikkust tõstvate toetuste andmine audio-
visuaalsetele projektidele ning MTÜ-de ja mõttekodade (sh Rahvusvaheline Kaitseuuringute
Keskus) tegevuste toetamiseks.
3.10.2.1.9 Programmi tegevus: Heidutus
Programmi tegevuse eesmärk: Usutav heidutus sõjalise agressori vastu rahvusvaheliste ja
riigisiseste sammudega, mis on vastavuses julgeolekuolukorra dünaamikaga ning hoiab ära
otsese ohu realiseerumise Eesti põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vastu.
Programmi tegevuse mõõdik: Kõik heidutusprogrammi alla kuuluvad tegevused toetavad
heidutuseesmärki. Heidutustegevuste mõju on tasemel 90%.
Tabel 202. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus
tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Heidutus -8 112 -6 622 1 490 -18%
Tabel 203. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus
tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piir- riigieelarve- tuludest
2022 RE Arvestuslikud rahalised
määraga lise sõltuvad
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -6 622 -6 598 0 0 0 -24
Tööjõukulud -4 420 -4 420 0 0 0 0
Majandamiskulud -1 668 -1 668 0 0 0 0
Muud tegevuskulud -7 -7 0 0 0 0
Sotsiaaltoetused -2 -2 0 0 0 0
Investeeringutoetused 0 0 0 0 0 0
Muud toetused -501 -501 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -24 0 0 0 0 -24
Eesti geograafiline asukoht ja viimastel aastatel halvenenud julgeolekuolukord on suurendanud
tugeva kaitsevõime ja rahuajal veenva heidutushoiaku olulisust, esmajoones Balti riikides.
Seetõttu on Eesti julgeoleku huvides investeerida Eesti ja seeläbi kogu NATO heidutus- ja
kaitsehoiakusse. Eesti saab seda teha läbi riikliku kaitsevõime tugevdamise ja liitlaste kohalolu,
aga ka läbi ettevalmistuste NATO kollektiivkaitse rakendamiseks ja liitlaste toetustegevusteks
Eestis – vajalikud tegevused on toodud programmi tegevustes Kaitsevalmidus ja
Kollektiivkaitses osalemine. Eesti kaitsetegevuse läbiharjutamiseks ja liitlaste integreerimiseks
on vajalikud eri laadi õppused, mille tõhustust heidutus- ja kaitsehoiakule on paanis tugevdada.
3.10.2.1.10 Programmi tegevus: Riigikaitseline inimvara
Programmi tegevuse eesmärk: Ajateenistusel põhinev reservvägi on samal tasemel NATO
valmidusüksustega.
Programmi tegevuse mõõdik:
155
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 204. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus
tegevuse Riigikaitseline inimvara eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2019. a)
Vabatahtlikult ajateenistusse tulemise määr 53% 59% 61%
Reservteenistuses osalemise määr kutsututest 56% 58% 60%
Kaitseliidu väljaõppes osalemise määr (48 h läbinute osakaal) 15% 21% 25%
Tabel 205. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus
tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Riigikaitseline inimvara -22 075 -25 660 -3 585 16%
Tabel 206. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus
tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piir- riigieelarve- tuludest
2022 RE Arvestuslikud rahalised
määraga lise sõltuvad
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -25 660 -24 007 -793 -5 0 -855
Tööjõukulud -15 971 -15 971 0 0 0 0
Majandamiskulud -5 446 -5 441 0 -5 0 0
Sotsiaaltoetused -825 -32 -793 0 0 0
Investeeringutoetused -201 -201 0 0 0 0
Muud toetused -2 361 -2 361 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -855 0 0 0 0 -855
Riigikaitselise inimvara tegevus koondab kaitsevaldkonna teenistujate värbamise ja
arendamise, sõjaväelise taseme- ja täiendusõppe andmise ning kaitseväekohustuse täitmise
toetamise tegevusi, riigikaitseõpetuse toetamist ning kulutusi sotsiaalsetele ja teenistustalastele
tagatistele. Suurima osa tegevuse eelarvest moodustab Kaitseväe Akadeemia tegevus
sõjaväelise hariduse andmiseks.
Jätkub naiste kaitseväkke kaasamise programm ja isamaalise hariduse programm. Jätkub
riigikaitseõpetust õpetavatele koolidele toetuste eraldamine ja riigikaitseõpetajate koolitamine
ning motiveerimine, sealhulgas stipendiumite maksmine riigikaitseõpetajatele ja
riigikaitseõpetuse seminaride ning teabepäevade läbiviimine. Eesti kaitsevõime toetamiseks
tagatakse inim- ja materiaalse ressursi arvestus, hindamine ja valik. Tegevväelastele tagatakse
sotsiaalsed tagatised vigastuse korral (ühekordne hüvitis ja töövõimetuspension) ning parim
võimalik ravi.
Sotsiaaltoetustena kajastuvad riigikaitselased õppetoetused (32 000 eurot), kaitseväeteenistuse
seaduse alusel kehtestatud asendusteenistujate toetus ja kutsealuste sõidukulu (0,6 mln eurot)
ja asendusteenistujate eest makstav sotsiaalmaks (0,1 mln eurot).
Muud toetused sisaldavad Kaitseliidule antud toetust kehakultuuri arendamiseks.
3.10.2.1.11 Programmi tegevus: Riigikaitse investeeringute korraldus
Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on, et iga riigikaitsesse investeeritud euro annab
võimalikult palju kaitsevõimet.
Programmi tegevuse mõõdik:
156
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 207. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus
tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2019. a)
Õigeaegsed tarned 97% 100% 100%
Eesti kaitsetööstuse ekspordimahu kasv aastas 75 mln eurot +15% +15%
Tabel 208. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus
tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Riigikaitse investeeringute korraldus -10 554 -11 740 -1 186 11%
Tabel 209. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus
tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piir- riigieelarve- tuludest
2022 RE Arvestuslikud rahalised
määraga lise sõltuvad
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -11 740 -11 236 0 -167 0 -336
Tööjõukulud -6 752 -6 584 0 -167 0 0
Majandamiskulud -2 457 -2 457 0 0 0 0
Sotsiaaltoetused -17 -17 0 0 0 0
Investeeringutoetused 0 0 0 0 0 0
Muud toetused -2 178 -2 178 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -336 0 0 0 0 -336
Riigikaitse investeeringute korraldus hõlmab endas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse
tegevusi taristu korrahoiu, taristuehituse ja hangete läbiviimise korraldamiseks valitsemisala
sees, 2022. aastal alustatakse toitlustamise korraldamisega Kaitseväe jaoks. Nende tegevuste
eesmärk on investeeringute kiire ja kuluefektiivne toimimine ning valitsemisala asutuste
rahulolu.
Lisaks sisalduvad antud programmi tegevuses Kaitseministeeriumi valitsemisala kulutused
kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse ning kaitsetööstuse edendamisse.
Kaitsealase teadus- ja arendustegevuse eesmärk on suurendada poliitikakujunduseks ja
võimearenduseks vajalikku ekspertiisi valitsemisalas. Kaitseministeerium ja Kaitsevägi eraldab
eelarvest vahendeid strateegiliste uuringute tellimiseks ning Kaitsevägi jätkab koostööd
ülikoolidega. Teadus- ja arendustegevusele on suunatud Vabariigi Valitsuse otsustatud
lisarahastus 0,8 mln eurot. Kaitsekuludest eraldatakse teadus- ja arendustegevuseks ca 0,6%,
lisaks tegeleb Kaitsevägi eksperimenteerimisega ning teadus- ja arendustegevusse panustavad
SA CR14 toetusena antavad NATO küberkaitsekoostöö keskuse ja küberharjutusvälja kulud.
Kaitsetööstuse toetamise peamine eesmärk on pakkuda võimalusi sektori ettevõtetele erinevates
kasvufaasides ning aidata ekspordivõimaluste ning välistoetuste kaasamisega, mh Euroopa
Kaitsefondi kontekstis.
157
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Majandusliku sisu vaade
Joonis 48. Kaitseministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal valitsemisala kogukuludest, %
Joonis 49. Kaitseministeeriumi valitsemisala suuremad kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, %
Tabel 210. Kaitseministeeriumi valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE Piirmääraga
kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -545 403 -438 392 -38 780 -932 -29 -67 270
Tööjõukulud -149 329 -149 161 0 -167 0 0
Majandamiskulud -176 742 -175 948 0 -765 -29 0
Muud tegevuskulud -51 274 -51 274 0 0 0
Sotsiaaltoetused -13 006 -54 -12 952 0 0 0
Investeeringutoetused -8 277 -8 277 0 0 0 0
Muud toetused -53 677 -53 677 0 0 0 0
Käibemaks -25 828 0 -25 828 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -67 270 0 0 0 0 -67 270
158
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 211. Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Kulud kokku -541 167 -595 264 -545 403 49 862 -8%
Tööjõukulud -132 930 -138 188 -149 329 -11 141 8%
Majandamiskulud -190 739 -234 571 -176 742 57 829 -25%
Muud tegevuskulud -46 003 -57 664 -51 274 6 389 -11%
Sotsiaaltoetused -10 582 -12 694 -13 006 -312 2%
Investeeringutoetused -423 -1 447 -8 277 -6 830 472%
Muud toetused -49 245 -52 987 -53 677 -690 1%
Käibemaks -42 243 -34 429 -25 828 8 601 -25%
Põhivara amortisatsioon -69 003 -63 284 -67 270 -3 986 6%
Kulude eelarve mahu vähenemine on tingitud kaitseotstarbelise erivarustuse hangete
eelarvetehnilisest liigendusest – nimetatud kulud on majandamiskuludest suunatud
investeeringutesse.
Tööjõukulude kasv toetab kahe olulise eesmärgi täitmist. Täitmaks tegevväelaste arvu
kasvueesmärki (2025.a lõpuks 3808 tegevväelast), on kavandatud tegevväelaste arvu stabiilne
suurenemine Kaitseväes ja Kaitseliidus kokku 29 tegevväelase võrra aastas. Tegevväelaste
palgafondi korrigeeritakse iga-aastaselt lähtudes Rahandusministeeriumi majandusprognoosis
avaldatud riigi keskmise palga kasvu prognoosist, et tagada tegevväelaste värbamise ja
motiveerimise võimalused.
Täiendavalt planeeriti rahalisi vahendeid valitsemisala IKT riigiteenistujate palkade
suurendamiseks lähtuvalt võrdlusbaasi mahajäämusest.
Majandamiskulud sisaldavad kaitseotstarbelise erivarustuse kulusid, sh kaitseinvesteeringute
programmina soetatav laskemoon (20 mln koos käibemaksuga), kaitseväe kulu ajateenijate
väljaõppeks, kaitseväelaste osalemist rahvusvahelistel õppustel. Samuti kaetakse
majandamiskuludest rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemisega seotud kulud ning
kaitseväe ja ministeeriumi välisteenistuse kulud. Valitsemisala taristu haldust korraldab Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus.
Muud tegevuskulud sisaldavad riigisaladusega seotud kulu, mis on tegevuspõhises eelarves
programmis Luure ja eelhoiatus, mille tegevused on juurdepääsupiiranguga.
Sotsiaaltoetused on ajateenijate ja asendusteenistujate toetused ning ajateenija või
asendusteenistuja eest tasutav sotsiaalmaks. Samuti planeeritakse sotsiaaltoetusena vigastuste
korral makstavad hüvitised.
Investeeringutoetused sisaldavad eraldisi kohalikele omavalitsustele (0,3 mln eurot), mis on
planeeritud toetusteks valla maadel asuvate harjutusväljade kasutamisest tekkivate negatiivsete
mõjude leevendamiseks. Samuti toetatakse garnisonide kalmistute renoveerimist (37 000
eurot), rahastatakse Kaitseväe juurdepääsuteede renoveerimisprojekte (0,8 mln eurot) ning
Hiiumaa vabadussõja monumendi rajamist (0,5 mln eurot). Investeeringutoetuste eelarve maht
võrreldes eelmise perioodiga kasvab eelarvetehnilisest liigendusest tulenevalt - osa
Kaitseliidule eraldatavast tegevustoetusest kajastatakse edaspidi vastavalt eraldise sisule
investeeringutoetusena.
Muud toetused hõlmavad Kaitseliidu, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse ja SA CR14
tegevustoetust ning sihtfinantseeringuid, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemakse,
toetuseid kaitsealase teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks ja kaitsetööstuse edendamiseks.
Samuti antakse toetust MTÜ-dele kaitsetahte arendamiseks ja kaitsevaldkonna teavitustööks
ning sõja-ajaloolise pärandi säilitamise või sõjahaudade kaitse alasele tegevusele. Jätkuvalt
159
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
toetatakse koole riigikaitseõpetuse õppekäikude korraldamisel ja õppevahendite soetamisel.
Seni Kaitseressursside Ameti poolt läbi viidud riigikaitseõpetuse välilaagreid hakkab alates
2022. aastast korraldama Kaitseliit, mistõttu väheneb ameti eelarve 300 000 euro võrra aastas.
Käibemaksu arvestatakse majandamiskuludelt ja investeeringutelt, sh kaitseotstarbelise
varustuse hangetelt. Tulenevalt tegevuspõhise eelarvestamise metoodikast ei jagata käibemaksu
programmide vahel.
Põhivara amortisatsioon on mitterahaline kulu, seetõttu ei loeta amortisatsiooni NATO
definitsiooni arvestades kaitsekulu osaks.
3.10.3 INVESTEERINGUD
Joonis 50. Kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal valitsemisala koguinvesteeringutest
Joonis 51. Kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes osakaaluna objekti eelarvest, %
160
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 212. Kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE Piirmääraga
kud lise sõltuvad
kaasfinant- investeeringud
seeringuga
Investeeringud kokku -281 835 -218 382 -38 187 -17 715 -7 550
Inventar -23 -23 0 0 0
IT investeeringud -2 734 -2 734 0 0 0
Masinad ja seadmed -5 371 -1 349 0 -4 021 0
Muud investeeringud -3 750 -3 750 0 0 0
Kaitseotstarbeline erivarustus -127 217 -126 870 0 -347 0
Kirde-Eesti kompensatsioonimeetmed -7 550 0 0 0 -7 550
Kaitseinvesteeringute programm -38 333 -38 333 0 0 0
Maa soetused -103 -103 0 0 0
Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine -54 528 -41 181 0 -13 347 0
Liitlaste taristu -4 039 -4 039 0 0 0
Käibemaks -38 187 0 -38 187 0 0
Tabel 213. Kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Investeeringud kokku -152 784 -113 991 -281 835 -167 844 147%
Inventar -223 -149 -23 126 -85%
IT investeeringud -3 555 -1 936 -2 734 -798 41%
Masinad ja seadmed -2 250 -5 836 -5 371 466 -8%
Muud investeeringud -11 195 -52 -3 750 -3 698 7098%
Kaitseotstarbeline erivarustus -82 147 -51 450 -127 217 -75 767 147%
Kirde-Eesti kompensatsioonimeetmed 0 0 -7 550 -7 550 100%
Kaitseinvesteeringute programm 0 0 -38 333 -38 333 100%
Maa soetused -924 -1 556 -103 1 453 -93%
Hoonete ja rajatiste soetus ning
-28 537 -39 852 -54 528 -14 676 37%
renoveerimine
Liitlaste taristu -2 582 -867 -4 039 -3 173 366%
Käibemaks -21 371 -12 294 -38 187 -25 893 211%
Investeeringute eelarve maht võrreldes eelmise perioodiga kasvab, mis on seotud peamiselt
kaitseotstarbelise erivarustuse hangetega. Investeeringutesse on täiendavalt vahendeid
suunatud nii tegevuskulude kokkuhoiust kui Rahandusministeeriumi 2021. aasta suvise
majandusprognoosi ja Vabariigi Valitsuse otsuste tulemusena kaitsekuludesse lisandunud
eelarvekasvust. Samuti on 2022. aastasse kavandatud mereväe laevatõrje võime arendamisega
seotud investeeringud, milleks Vabariigi Valitsus on eraldanud Kaitseministeeriumile
ühekordselt lisavahendeid summas 38,3 mln eurot (käibemaksuga 46 mln eurot).
Kaitseväele on kavas inventari soetada 0,23 mln euro eest.
IT investeeringud kasvavad vahetamaks seadmeid IT-lahenduse loomuliku elutsükli raames
ning vähendamaks tehnoloogilist võlga. Suurema osa IT-investeeringuid teeb Kaitsevägi ning
katab sellega suurema osa valitsemisala asutuste vajadused.
Masinad ja seadmeid soetab peamiselt Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus eesmärgiga toetada
väeloome tegevust, mh harjutusväljakute hooldamiseks ning toitlustuskomplekside
sisustamiseks.
161
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Muude investeeringute all kajastatakse kunsti soetus valmivatesse uutesse taristuobjektidesse
ning alates 2022. aastast ka Kaitseväe riigisaladusega seotud investeeringud, millest on tingitud
investeeringuobjekti eelarve mahu märkimisväärne kasv.
Kaitseotstarbelise erivarustuse investeeringud hõlmavad mitmeid erinevaid hankeid, nt
meremiinid, tankitõrje granaadiheitjad, miinipildujad, veokid ning soomusjalaväepataljoni
toetussoomikite ümberehitus vastavalt Kaitseväe vajadustele. Hanked korraldab Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus, erivarustuse soetusega tagatakse väeloome ja üksuste
kaitsevalmiduse hoidmine.
Kirde-Eesti kompensatsioonimeede hõlmab hankeid uute tuuleenergia tootmisvõimsuste
rajamise võimaldamiseks Kirde-Eestis (investeering CO2 osakute ning taastuvenergia kvootide
müügist saadud tulu arvel).
Kaitseinvesteeringute programm (KIP) sisaldab 2022. aastal erakorraliselt täiendavalt ka 46
mln eurot (käibemaksuga summas) kavandatud kaitsevõime arendamisega seotud
investeeringuid laevatõrje rakettide hankeks. Tavapärased IP vahendid 20 mln euro ulatuses
(käibemaksuga summas) sisaldavad laskemoona ning neid kajastatakse majandamiskuludena.
Maa soetused on seotud Keskpolügooni väljaõppevõimaluste parandamisega.
Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine sisaldab vahendeid Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskuse korraldatud taristu arenduseks. Olulisemad 2022. aastal valmivad taristuobjektid (kõik
summad käibemaksuga) on kesksed lahingumoona hoidlad (7 mln), 2. jalaväebrigaadi tehnika
parkla koos varjualustega (3 mln), Sirgala harjutusvälja uus juurdepääsutee (3 mln),
1.jalaväebrigaadile laohoone ja hooldusõppegaraaž (2,8 mln). Välisrahastuse toel teostatakse
soomukitele laskeväli (6,7 mln) ja lasketiirud (3,7 mln), mereväesidega seotud NSIP
võimepaketid (1,7 mln 2022. aastal, valmib 2024. aastal) ning laskemoonakäitlusala NSIP
investeeringuna (0,9 mln 2022. aastal, valmib 2023. aastal). Lisaks jätkub 2022. aastal sõja- ja
katastroofimeditsiini keskuse ja lahingukooli ehitus (9,8 mln eurot 2022. aastal, valmib 2023.
aastal) ja ehitatakse riigikaitsemaja (3,3 mln eurot 2022. aastal, valmib 2024. aastal).
Miinisadamas teostatakse taristu ümberehitustöid vastavalt mereväe vajadustele (1,6 mln).
Eesti Sõjamuuseumi eelarves on planeeritud vahendid Vabadussõja võidusamba ja selle ala
renoveerimiseks – arvestatud on samba valgustite väljavahetamisega, kuna 2022. aastal saab
läbi Vabadussõja võidusamba valgustite eluiga. Valgustussüsteemi uuendamine ja
kaasajastamine maksab kokku 6 mln eurot.
Liitlaste taristu investeeringute raames valmivad VV lisarahastuse toel Keskpolügooni
arendused ja sealsete väljaõppevõimaluste parandamine (0,7 mln), Ämari perrooni ümberehitus
(1,5 mln), perimeetri kaasajastamine (0,5 mln) ja julgeolekutööd varem rajatud objektide
kasutuselevõtuks (0,4 mln).
162
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.11 KESKKONNAMINISTEERIUMI VALITSEMISALA
Keskkonnaministeeriumi valitsemisala on Eesti keskkonnavaldkonna eestvedaja, kelle
põhieesmärk on vastutustundliku suhtumise kujundamine loodusesse ning Eesti inimestele
puhta ja looduslikult mitmekesise elukeskkonna säilitamine. Valitsemisalas kujundatakse ja
viiakse ellu kliima-, maapõue-, looduskaitse-, kalandus-, metsa-, jahindus-, õhukvaliteedi-,
kiirgus-, merekeskkonna-, vee kasutamise ja kaitse ning keskkonnateadlikkuse poliitikat,
keskkonnakorraldus- ja ringmajanduspoliitikat ning tööstusheite- ja kemikaalipoliitikat. Samuti
kütuse valdkonna, müra valdkonna poliitikat ja riigi maapoliitikat ning tagatakse kvaliteetsete
ruumiandmete ja ilmainfo kättesaadavus.
Keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuulub kaks valitsusasutust: Maa-amet ja
Keskkonnaamet ning kolm hallatavat riigiasutust: Keskkonnaagentuur, Eesti Loodusmuuseum
ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Nende pakutavad teenused mõjutavad
oluliselt teiste riiklike teenuste pakkumist (pääste, kiirabi, politsei, kaitsevägi ja lennuliiklus)
ning seeläbi Eesti inimeste igapäevast turvalisust, heaolu ja tervist.
Lisaks kuuluvad haldusalasse riigi osalusega tulundus- ja sihtasutused ning äriühingud:
Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Erametsakeskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus,
OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus ja AS Ökosil.
Menetluses on SA Erametsakeskuse ühendamine SA-ga Keskkonnainvesteeringute Keskus
alates 01.01.2022. Keskkonnaministeerium näeb oma haldusalas võimalust Keskkonna
Investeeringute Keskuse (KIK) ja Erametsakeskuse(EMK) ühinemisega tõhustada ja edendada
keskkonnaalaseid rakendustegevusi ja projektide rahastamist ning hoida kokku sellega seotud
kulusid. Ühendatud sihtasutuses on riigi asutajaõiguste teostamise eesmärgiks järjest kasvava
tähtsusega keskkonna- ja kliimavaldkonna projektide ja tegevuste rahastamine ja elluviimine
vastavalt valdkonna strateegilistele eesmärkidele, alusdokumentidele ning ELi poliitikatele.
Tabel 214. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot
Osakaal 2022 RE
2022 RE 2022 RE
kogumahust
TULUD 13 130 809 405 894 3%
KULUD -13 638 494 -177 677 1%
INVESTEERINGUD -715 975 -5 109 1%
FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 4 200 1%
2021. esimese poolaasta seisuga töötab Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas kokku 1256
teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). Kõige suurema töötajaskonnaga on Keskkonnaamet
(2021 liideti Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon), mille koosseisu kuulub 531
teenistujat (teenistuskohtade arv 563).
Valitsemisala kulude ja investeeringute koondeelarvest moodustab Keskkonnaministeeriumi
eelarve 69%, Keskkonnaamet 13%, Maa-amet 6%, ja Keskkonnaagentuur 6%. Ülejäänud
asutuste eelarved kokku moodustavad valitsemisala kulude eelarvest 5%.
Keskkonnaministeeriumi osakaal kogu eelarvest on oluliselt suurem seetõttu, et selles
kajastuvad ka vahendatavad toetused.
163
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.11.1 TULUD
Joonis 52. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala suuremad tulud ja osakaal valitsemisala kogutulust, %
Tabel 215. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala tulude dünaamika, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Tulud kokku 290 691 284 658 405 894 121 237 43%
Saadud toetused 79 521 73 744 65 971 -7 772 -11%
Riigilõivud 432 527 511 -16 -3%
Tulud majandustegevusest 147 729 91 030 211 607 120 577 132%
Tulud põhivara ja varude müügist 18 345 13 500 24 000 10 500 78%
Trahvid ja muud varalised karistused 370 200 200 0 0%
Keskkonnatasud 41 876 72 012 77 770 5 758 8%
Muud tulud 163 30 20 -10 -33%
Intressi- ja omanikutulud 2 255 33 615 25 815 -7 800 -23%
Saadud toetused
Toetusi kasutatakse kulude ja investeeringute katteks. Saadud välistoetustena laekuvad tulud
koos riikliku ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi kaasrahastusega
järgmiste meetmete elluviimiseks:
EL struktuurivahendid veemajandustaristu arendamiseks (24,1 mln eurot);
EL struktuurivahendid ettevõtete ressursitõhususeks (17,2 mln)
EL struktuurivahendid kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamiseks ning taastamiseks (5,9
mln eurot);
EL struktuurivahendid saastunud alade ja veekogude korrastamiseks (10,1 mln eurot);
LIFE programmi vahendid Ida- ja Lääne-Virumaa veekogude seisundi parandamiseks (1,9
mln eurot);
Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna vahendid keskkonna ja kliimameetmeks (2,2 mln
eurot);
EL struktuurivahendite tehniline abi (1,4 mln eurot);
164
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
LIFE programmi vahendid elupaikade ja liikide seisundi parandamiseks metsa- ja
põllumajandusmaal (1,1 mln eurot);
Taaste- ja vastupidavusrahastu vahendid rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks ja
arenguprogrammideks (1 mln eurot);
Saadud toetuste vähenemine 7,8 mln võrra on tingitud peamiselt Euroopa Liidu 2014-2020
perioodi struktuurivahendite meetmete rakendusperioodi lõppemisest. Ühtekuuluvuspoliitika
rakenduskavas perioodil 2014-2020 seatud eesmärgid saavad olulises mahus 2021. aasta lõpuga
saavutatud. Eesti taastekava raames lisandub Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) toetus
perioodil 2022-2026 summas 22,4 mln eurot, millest 2022. aastal elluviidav osa on 1 mln eurot.
Toetuse eesmärk on kiirendada koroonakriisist taastumisel rohepööret ning toetust kasutakse
rohetehnoloogiate arenguprogrammide elluviimiseks ja ressursitõhusate rohetehnoloogiate
kasutuselevõtuks. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetused kokku moodustavad 2022.
aastal 2,2 mln eurot ning toetuse maht kasvab võrreldes eelmise aastaga 0,9 mln eurot. Muud
välistoetused (LIFE ja Interreg programm) kokku moodustavad 2022. aastal 3,8 mln eurot ja
võrreldes eelmise aastaga on nende rakendamise mahus prognoositud kasvu 0,8 mln eurot.
Riigilõivud
Riigilõivude laekumised on prognoositud peamiselt järgmistele toimingutele:
Riiklike tegevuslitsentside ja tegevuslubade väljastamine ja pikendamine (0,4 mln eurot);
Tööstusheite seaduse alusel keskkonnakompleksloa taotlused (37 200 eurot);
Kinnisvaratehingute statistika hinnastatistika päringukeskkonnast (33 000 eurot);
Maapõueseaduse alusel tehtavad toimingud (30 180 eurot).
Riigilõivud laekuvad 77% ulatuses riiklike tegevuslubade ja -litsentside väljastamise ja
pikendamise eest, sh Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse toiminguid RLS §1362 määradega
640 tk (laekumine 334 950 eurot), Kiirgusseaduse toiminguid RLS §131-132 määradega 161
tk (laekumine 37 260 eurot), Atmosfääriõhu kaitse seaduse toiminguid RLS §136 määradega
30 tk (laekumine 6990 eurot), Looduskaitseseaduse alusel tehtavad toimingud RLS §133-134
määradega 2 tk (laekumine 450 eurot). Riigilõivude laekumise vähenemine 16 000 eurot 2022.
aastal võrreldes 2021.aastaga on tingitud peamiselt kiirgusseaduse alusel tehtavate
kiirgustegevusloa taotluse läbivaatamise toimingute riigilõivu vähenemisest, kuna suur osa
varasemalt 5a tähtajaga lubadest muutuvad tähtajatuks.
Tulud majandustegevusest
Majandustegevusest laekuvast tulust suunatakse riigituludesse riigimaade kasutustasudest
laekuv tulu 3,9 mln ja 50% saastekvootide müügist laekuvast tulust ehk 86,3 mln. Ülejäänud
50% saastekvootide müügist laekuvast tulust ning EL ülese kasvuhoonegaaside heitkoguste
kauplemissüsteemiga seotud Moderniseerimisfondi vahendid summas 33,7 mln eurot
suunatakse kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks. Eelnimetatud vahendeid kasutatakse
kavandatud meetmete elluviimiseks vastutavate ministrite kaudu. Keskkonnaministeeriumi
valitsemisalas kasutatakse valitsemisala kuludeks ja investeeringuteks 20,9 mln eurot, millest
19,8 mln eurot moodustavad saastekvoodi müügi tuludest tehtavad kulutused ja 1,1 mln eurot
omatuludest tehtavad kulutused.
Majandustegevuse tulu prognoos tegevuste lõikes:
• Euroopa Liidus perioodil 2021-2030 kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega
(edaspidi LHÜ) enampakkumiste süsteemis kauplemisel saadav tulu 172,9 mln eurot,
millest suunatakse 50 % ehk 86,6 mln eurot kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks.
• EL ülese kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemissüsteemiga seotud
Moderniseerimisfondi tulu 33,7 mln,
165
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Riigimaa kasutustasud (kokku 3,9 mln eurot), mis laekub järgmiste kasutuslepingute alusel:
• põllumajanduslik rent: 2548 lepingut kogupindalaga 29 520 ha;
• mäetööstusmaa rent: 552 lepingut kogupindalaga 34 082 ha;
• kasutusvalduse tasud: 4683 lepingut kogupindalaga 53 076 ha ja
• hoonestusõiguse tasud: 1892 lepingut kogupindalaga 881 ha.
Keskkonnaagentuur (0,9 mln eurot): lennumeteoroloogilise prognostilise, meteoroloogilise,
hüdroloogilise ja klimatoloogilise info eriprognooside koostamine, lennumeteoroloogia
vaatlusteenus ning erastamisele mineva metsamaa hindamine.
Keskkonnaamet (0,1 mln eurot): termoluminestsentsdosimeetri näidu mõõtmine,
röntgenkiirgustaseme mõõtmine, kiirgustaseme mõõtmised.
Eesti Loodusmuuseum (0,1 mln eurot): piletite müügitulu ning loodushariduse ringide ja
ürituste tulu.
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (50 000 eurot): rakendusadministraatori
teenus.
Maa-amet (12 000 eurot): maa erastamise korraldamine.
Tulu põhivara ja varude müügist
Siin kajastatakse maade ja riigivara müüki 24 mln eurot. Müügitulu kasvab seoses riigimaade
kasutusvalduslepingute lõppemisega ning kasutajate poolt väljaostmisega. Lähiaastatel on
lõppemas palju lepinguid ja lepingu pikendamise korral peab põllumees senise ülisoodsa
kasutustasu eest maksma turupõhist tasu, mistõttu Maa-amet prognoosib, et põllumehed
ostavad maad otsustuskorras välja.
Trahvid ja muud varalised karistused
Trahvid laekuvad eriseadustes sätestatud nõuete rikkumisest 0,2 mln eurot.
Keskkonnatasud
Sii on kajastatud keskkonnatasud summas 77,8 mln eurot. Keskkonnatasude suurenemine on
tingitud peamiselt põlevkivi kaevandamisõiguse tasumäära tõusust. Negatiivset mõju seevastu
avaldavad ladestatavate põlevkivijäätmete koguse ja sademete hulga vähenemine.
Keskkonnatasud laekuvad maavara kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks
muutmise, vee erikasutuse, kasvava metsa raieõiguse, kalapüügiõiguse ja jahipidamisõiguse
(loodusvara kasutusõiguse tasu /ressursitasu) ning saasteainete välisõhku, veekogusse,
põhjavette või pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise (saastetasu) eest:
kalapüügi- ja jahipidamisõiguse müügist 0,6 mln eurot;
maavara kaevandusõiguse, vee erikasutuse ning saastetasude eest kokku 77,1 mln eurot,
millest arvestatakse sihtotstarbeliselt kohalikele omavalitsusüksustele 14,8 mln eurot ja
riigieelarvesse suunatakse 62,3 mln eurot.
Tulenevalt keskkonnatasude seadusest eraldatakse KeM eelarvelistest vahenditest KIKile
keskkonnaprogrammi elluviimiseks 13,7 mln eurot, mis vastab minimaalselt riigieelarve
koostamisele eelnenud aasta vee erikasutusõiguse tasudest riigieelarvesse laekunud rahalisele
mahule. KIK-i keskkonnaprogrammi elluviimine toimub keskkonnaministri 31.01.2020
määruse nr 10 sätete alusel, mille kohaselt on moodustatud 8 valdkondlikku programmi:
atmosfääriõhu kaitse, kalanduse, keskkonnateadlikkuse, looduskaitse merekeskkonna,
metsanduse, ringmajanduse ja veemajanduse valdkondades. Valdkondlik jagunemine ja
alaprogrammide eelarved räägitakse läbi ja kinnitatakse Keskkonnaministeeriumi 2022. aasta
tööplaani koostamise raames.
166
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Muud tulud
Siin kajastatakse õigusrikkumistega looduskeskkonnale tekitatud kahjud, nagu ebaseaduslikud
metsaraied, loata kalapüük, ebaseaduslik jahipidamine jms (0,2 mln eurot).
Intressi- ja dividenditulud
Dividenditulud laekuvad Riigimetsa Majandamise Keskuselt 25,6 mln eurot ja
Keskkonnauuringute Keskus OÜ-lt 25 000 eurot. Intressitulusid maa järelmaksunõuetelt laekub
0,2 mln eurot.
Dividenditulu on prognoositud äriühingute majandustulemuste prognooside alusel ning
lõplikud summad otsustatakse 2022. aasta kevadel pärast 2021. aasta tegelike
majandustulemuste selgumist.
3.11.2 KULUD
Tegevuspõhine vaade
Keskkonnaministeeriumi valitsemisala panustab Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse
kahes tulemusvaldkonnas Keskkond ning Põllumajandus ja kalandus.
3.11.2.1 Tulemusvaldkond Keskkond
Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elukeskkond
ning suhtumine loodusesse on vastutustundlik.
Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm on keskkonnastrateegias ja keskkonnavaldkonna
arengukavades kavandatud eesmärkide elluviimiseks.
Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna pikaajaliste arengueesmärkide määratlemiseks
on Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi koostatud Põllumajanduse ja kalanduse
valdkonna arengukavas aastani 2030. Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks
kasutamise tagamiseks on kalanduse programm.
Muud keskkonna tulemusvaldkonna jaoks olulised strateegilised dokumendid on looduskaitse
arengukava aastani 2020, põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030,
kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja riigi jäätmekava 2014–2020. Lisaks
otsustas Vabariigi Valitsus algatada uue keskkonna valdkonna arengukava 2030 (KEVAD)
koostamise. Keskkonnavaldkonna arengukava koostamisega integreeritakse ühte
arengudokumenti keskkonna eri alavaldkonnad, kirjeldatakse hetkeolukorda ja suundumusi,
analüüsitakse peamisi probleeme ja mõjusamaid poliitikainstrumente ning sõnastatakse iga
alavaldkonna eesmärgid ja mõõdikud aastaks 2030. Seeläbi korrastatakse keskne strateegilise
planeerimise vaade keskkonnavaldkonnas.
167
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 216. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala programmide seos tulemusvaldkondade ja valdkondlike
arengudokumentidega
Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm
Keskkond Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Keskkonnakaitse ja -kasutuse
Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 programm
Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030
Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
Riigi jäätmekava 2014–2020
Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018‒2027
Põllumajandus ja Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani Kalandus
kalandus 2030
Tabel 217. Tulemusvaldkonna Keskkond kulude dünaamika, tuhat eurot
2020
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
tegelik
Kulud kokku -135 630 -181 908 -167 047 14 861 -8%
Kulude vähenemine on seotud Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi struktuurivahendite
meetmete rakendusperioodi lõppemisega ja riigi tegevuskulude kokkuhoiu meetmega. (Riigi
eelarvestrateegia 2022-2025 ja Stabiilsusprogramm 2021 lisa 3 „Ülevaade RES 2022-2025
meetmetest riigieelarvelistele asutustele põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade
lõikes „).
Programm: Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm
Programmi eesmärk: Keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus
keskkonnakasutus on tagatud.
168
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 218. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuste kulud eelarve liikide
lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -167 047 -77 069 -1 842 -64 307 -20 868 -2 962
Kliimamuutuste leevendamine ja -25 634 -2 626 0 -3 165 -19 761 -82
kliimamuutustega kohanemine
Õhukvaliteedi parendamine -7 293 -7 021 0 -173 0 -98
Kiirgusohutuse tagamine -1 467 -1 197 0 -56 -135 -79
Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni -19 777 -2 397 0 -17 357 0 -23
edendamine
Keskkonnamõju hindamise ja selle -1 291 -1 183 0 -58 0 -50
maandamise tagamine
Tööstusheite ja kemikaalipoliitika -1 345 -1 261 0 -58 0 -26
kujundamine
Jäätmemajanduse korraldamine -4 056 -2 897 0 -573 0 -585
Maapõueressursside kasutamise ja -1 422 -1 306 0 -58 0 -58
kaitse korraldamine
Merekeskkonna kaitse suunamine -2 972 -2 695 0 -259 0 -18
Vee säästliku kasutamise ja kaitse -48 290 -12 293 0 -35 471 -12 -513
tagamine
Elurikkuse kaitse tagamine -17 114 -10 225 0 -6 663 0 -226
Metsanduse arengu suunamine -11 281 -10 906 0 -116 -43 -216
Jahinduse arengu suunamine -1 570 -1 466 0 -58 0 -47
Maatoimingute korraldamine -6 090 -4 027 -1 842 -58 -12 -152
Ruumiandmete hõive, analüüsid ja -7 607 -7 266 0 -66 0 -275
kättesaadavaks tegemine
Ilmaandmete, ilmaprognooside ja - -4 012 -2 789 0 -3 -813 -406
hoiatuste tagamine
Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse -5 827 -5 514 0 -116 -91 -106
arengu suunamine
169
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 219. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuste kulude dünaamika,
tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kulud kokku -181 908 -167 047 14 861 -8%
Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega -33 501 -25 634 7 002 -21%
kohanemine59
Õhukvaliteedi parendamine -7 184 -7 293 -1 205 20%
Kiirgusohutuse tagamine -1 445 -1 467 102 -7%
Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine -22 959 -19 777 5 688 -22%
Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise -1 131 -1 291 -354 38%
tagamine
Tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine -1 199 -1 345 -138 11%
Jäätmemajanduse korraldamine -3 476 -4 056 -1 350 50%
Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine -1 265 -1 422 -327 30%
Merekeskkonna kaitse suunamine -2 967 -2 972 -767 35%
Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -56 564 -48 290 6 411 -12%
Elurikkuse kaitse tagamine -16 515 -17 114 854 -5%
Metsanduse arengu suunamine -10 046 -11 281 -1 741 18%
Jahinduse arengu suunamine -1 584 -1 570 -257 20%
Maatoimingute korraldamine -5 692 -6 090 -655 12%
Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks -7 725 -7 607 -239 3%
tegemine
Ilmaandmete, ilmaprognooside ja -hoiatuste tagamine -3 681 -4 012 43 -1%
Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine -5 711 -5 827 931 -14%
Programm jaguneb kuueks meetmeks:
1) kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus, 2) ringmajanduse
korraldamine, 3) merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus, 4) eluslooduse kaitse ja kasutus,
5) ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud ja 6) keskkonnateadlikkuse
(sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine.
3.11.2.2 Programmi tegevus: Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega
kohanemine
Programmi tegevuse eesmärk: välja on töötatud ja ellu on rakendatud poliitikad, mis toetavad
kliimamuutuste leevendamist ja mõjuga kohanemist ning fluoritud kasvuhoonegaase
sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite kontrollimine ja piiramine on tagatud
ning vastav poliitika kujundatud ja rakendatud.
59
Programmi tegevuste ühtlustamiseks koondati 2022. aasta Keskkonnakaitse ja -kasutus programmis programmi tegevuse
Osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside piiramine ja alternatiivsete ainetega asendamine teenused (4)
programmi tegevusse Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine.
170
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 220. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud
sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteem on rakendatud jah jah jah
Korraldatud infopäevade ja seminaride arv 1 2 2
Kliimapoliitikaga kui horisontaalse teemaga on riigi eri valdkondade jah jah jah
õigusaktides ja strateegilistes dokumentides arvestatud
Eestis esmakordselt turustatud f-gaaside absoluutkoguse vähenemine 59% 45% 45%
(63% 2015.a)
Tabel 221. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot
muud
välistoetus koos
tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise
sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -25 634 -2 626 -3 165 -19 761 -82
Tööjõukulud -1 103 -1 054 -49 0 0
Majandamiskulud -716 -530 -186 0 0
Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0 0
Investeeringutoetused -9 249 0 0 -9 249 0
Muud toetused -14 484 -1 041 -2 931 -10 512 0
Põhivara amortisatsioon -82 0 0 0 -82
Tabel 222. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kliimamuutuste leevendamine ja -33 501 -25 634 7 002 -21%
kliimamuutustega kohanemine
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku 7 teenust. Suurima
eelarvemahuga teenus on „Kliimapoliitika kujundamine ja rakendamine“. Osaletakse Euroopa
rohelise kokkuleppe mitte-kliimaalaste ja kliimaalaste algatuste sh kliimapaketi „Eesmärk 55“
seisukohtade kujundamisel ja läbirääkimisel. Panustatakse riiklike arengukavade ja strateegiate
väljatöötamisse tagamaks kliimapoliitika põhialuste elluviimine ja kaasamine majandusüleselt
teistesse sektoritesse. Koordineeritakse sektorite üleselt 2030. aasta eesmärkide täitmiseks
vajalike kasvuhoonegaaside heidet vähendavate meetmete kavandamist. Koostatakse nõutud
riiklikku aruandlust erinevatele sihtgruppidele. Kaasatakse avalikkust ja suurendatakse
elanikkonna teadlikkust kliimavaldkonnas, korraldatakse seminare ning teavituskampaaniaid.
Täiendatakse riigi KHG inventuuri- ja prognooside metoodikaid. Koordineeritakse EL-i
heitkogustega kauplemise süsteemist väljajäävates sektorites Euroopa Parlamendi ja Euroopa
Nõukogu (EL) määruse nr 2018/842 (jagatud kohustuse määruse - JKM) rakendamist.
Rakendatakse lõimitud riikliku energia- ja kliimakava (REKK). Kavandatakse ja rakendatakse
tegevusi kliimamuutustega kohanemise arengukava (KOHAK) aastaks 2030 eesmärkide
elluviimiseks. KOHAK-i rakendusplaanis aastateks 2017–2020 seatud KeM-i vastutusalas
olevate tegevuste elluviimine jätkub RES-i lisa 5 kliimamuutuste pilootprojektide meetme
vahenditest, sh koostatakse juhis maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja
parandusmeetmete rakendamiseks, samuti koostatakse soode taastamise tulemuslikkuse
analüüs ja uus soode tegevuskava. Lisaks jätkub kliimamuutuste mõjude tõttu Eesti ohustatud
ja haruldaste liikide inventeerimine ja praktiliste kaitsekorralduslike tööde tegemine ning
looduslike elupaikade ohustatud ja kaitstavate liikide seisundi prognoosimine ning
171
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
kaitsemeetmete väljatöötamine. Kliimapoliitika finantsraamistiku rakendamise raames
kujundatakse vabatahtliku KHG hüvitamise (ing k offsetting) riiklik raamistik.
Programmi tegevuse üheks eesmärgiks on, et kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega
kauplemise süsteemid on ajakohased ja toimivad. Riigis on loodud direktiivile 2003/87/EÜ ja
Pariisi kokkuleppele vastav õigusraamistik ning on tagatud võimekus süsteemi(de)
järjepidevaks rakendamiseks. Töötatakse välja ja vajaduse korral muudetakse õigussüsteemi
EL-i HKS-i rakendamiseks IV kauplemisperioodil 2021–2030. Tagatakse võimekus tehingute
läbiviimiseks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 2018/842 reguleeritud
sektorites perioodil 2021–2030.
Olulise suurusega kuludeks teenuse eelarves on toetused tegevuskuludeks ja investeeringuteks,
millest suuremad on:
Taaste ja vastupidavusrahastu (RRF) toetusmeetmed rohetehnoloogiate
arenguprogrammide elluviimiseks ja ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks 1
mln eurot. Rohetehnoloogiate arenguprogrammide investeeringutoetuse põhitegevuseks on
toetada rohetehnoloogia fookusega iduettevõtete arengut läbi erinevate arendusteenuste
(sh ideekorjed, inkubatsioon, äriarendus, prototüübi arendamine, piloteerimine).
Ressursitõhusate rohetehnoloogiate toetusmeede on suunatud tööstusettevõtetele
ressursitõhusate rohetehnoloogiate edendamiseks.
Euroopa majanduspiirkonna (EMP) toetuste 2014–2021 programm "Kliimamuutuste
leevendamine ja nendega kohanemine" summas 1,7 mln eurot, millest toetatakse:
• kohalike omavalitsusete ja nende liitude rakendatavaid projekte kohalike omavalitsuste
kliima- ja energiakavade koostamiseks ning kohaliku tasandi kliima ja ringmajanduse
pilootprojektide elluviimiseks;
• ülikoolide ja teadusasutuste rakendatavaid projekte ökosüsteemide vastupanuvõime
suurendamiseks ja kliimateadlikkuse õppematerjalide koostamiseks;
• Keskkonnaagentuuri rakendatavat eelmääratletud projekti ringmajanduse võimekuse
tõstmiseks.
Kasvuhoonegaaside kvoodimüügi projektid summas 19,8 mln eurot, millest olulisemad on:
• vähese heitega sõidukite kasutuselevõtt;
• üleujutusriskide maandamine riskipiirkondades olevates kohalikes omavalitsustes;
• kliimamuutustega kohanemise arengukava eesmärkide elluviimisega seotud tegevused
ja kohalikes omavalitsustes jäätmete liigiti kogumise arendamine.
Osoonikihi kaitse alase ja fluoritud kasvuhoonegaaside (f-gaaside) piiramise poliitika
kujundamise ja rakendamise teenuse raames on tagatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 517/2014 teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta, Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta ning nimetatud
EL-i määruste rakendusaktide nõuete täitmine ja riiklike õigusaktide jätkuv rakendamine ja
arendamine Eestis, sh Eesti täidab HFC-de järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise graafiku
eesmärke. Määruse (EL) nr 517/2014 2020 ja 2022. aasta 1. jaanuarist kehtima hakkavatele F-
gaasidega seotud turustamispiirangute ja -keeldude alusel tehakse vastav FOKA (F-gaase ja
osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmete ja käitlemistoimingute) registri arendus ja
muudetakse/täiendatakse õigusruumi. Eesti on aastast 2020 võimeline järk-järgult võtma
kasutusele alternatiivseid väikese kliimamõjuga külmaaineid. Eestis esmakordselt turustatud f-
gaaside absoluutkogus väheneb.
Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi rakendamise teenuse
kulu koosneb peamiselt tegevuskuludest. Eesti EL-i liikmena on osaline Euroopa Liidu
kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis (edaspidi EL-i HKS).
172
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
LULUCF analüüside tegemist ja aruannetesse sisendi andmist viib läbi Keskkonnaagentuur.
Olulise osa moodustavad riigi kokkulepetest ja EL-i nõetest tulenevate aruandluskohustuste
täitmine, sh aruannetele andmete andmine (nt LULUCF - maakasutus, maakasutuse muutus ja
metsandus) ja edastamine, lähtudes rahvusvaheliselt tunnustatud või riiklikult kokku lepitud
metoodikatest. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku
keskkonnaseire programmi ja SMI (statistilise metsainventeerimise) raames.
3.11.2.3 Programmi tegevus: Õhukvaliteedi parendamine
Programmi tegevuse eesmärk: õhukvaliteedi tagamiseks on siseriiklikult tagatud vastavus
rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele, õhuseire teostatud ja avalikkust
teavitatud.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 223. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud
sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2019. a)
Rahvusvahelised ja Euroopa Liidu nõuded on täidetud jah jah jah
Üle 45 dB öises müratasemes elanike arv vähenenud jah jah jah
Tabel 224. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot
välistoetus koos
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise mitterahalised kulud
kaasfinantseeringuga
KULUD -7 293 -7 021 -173 -98
Tööjõukulud -1 659 -1 624 -35 0
Majandamiskulud -1 138 -1 007 -131 0
Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0
Muud toetused -4 396 -4 389 -8 0
Põhivara amortisatsioon -98 0 0 -98
Tabel 225. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Õhukvaliteedi parendamine -7 184 -7 293 -1 205 20%
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku 12 teenust. Alljärgnevalt on
toodud välja kolm suurimat.
Õhukvaliteedi valdkonna poliitika kujundamise ja rakendamise teenuse vahendid koosnevad
peamiselt ministeeriumi tegevuskuludest. Muude toetuste all on kajastatud toetused
valitsemisala sihtasutustele ja äriühingutele ning keskkonna valdkonna MTÜ-dele, sh
Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus antav sihtotstarbeline eraldis
keskkonnaprogrammi elluviimiseks.
Teenuse oluliseks osaks on õhukvaliteedi juhtimine ja hindamine (sh hindamise andmete
koondamine ja avalikustamine õhukvaliteedi hindamise andmekogus Airviro) ning avalikkuse
teavitamine EL-i õigusaktide ja rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt. Teatavate
õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030
rakendamine ja uuendamine. Õhukvaliteedi valdkonnaga seonduvate strateegiliste
dokumentide koostamisel osalemine ja rakendamine, Eesti seisukohtade kujundamine ja
173
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
kaitsmine EL-i ja ÜRO otsustusprotsessis, saastetasu maksmise kohustuse asendamine
keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega. Teadlikkuse suurendamiseks
teabepäevade ja koolituste korraldamine.
Kütuse valdkonna poliitika kujundamise ja rakendamise teenuse raames tehakse lisaks kütuse
valdkonna õigusloome kujundamisele müüdavate vedelkütuste kvaliteedi ja koguste seiret ning
kütuse kvaliteedi kontrolli tanklates, laevadel ja katlamajades.
Õhusaaste lubade andmine on Keskkonnaameti teenus õhusaastelubade väljaandmiseks ja
seireks. Taotluse peavad esitama füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on atmosfääriõhu kaitse
seadusest tulenev kohustus omada õhusaasteluba. Saasteainete heitkogused ja kasutatavate
seadmete võimsused, millest alates on nõutav õhusaasteluba, on välja toodud eraldi määruses.
Õhusaasteloa omanikel on kohustus esitada aastaaruanded Keskkonnaametile (KeA).
3.11.2.4 Programmi tegevus: Kiirgusohutuse tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: kiirgusohutus on tagatud õigusaktide ja arengukavade
rakendamise kaudu.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 226. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud
sihttasemetega
Viimane tegelik tase
Mõõdik/Sihttase 2021 2022
(2020. a)
Eesti õigusesse on tähtaegselt üle võetud EURATOMi direktiivid jah jah jah
Rikkumismenetluste arv 2 0 0
Kiirgusohutuse riikliku arengukava ja selle alamplaanide eesmärgid
jah jah jah
on täidetud
Tabel 227. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot
välistoetus koos
muud tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise
sõltuvad kulud kulud
kaasfinantseeringuga
KULUD -1 467 -1 197 -56 -135 -79
Tööjõukulud -858 -761 -11 -85 0
Majandamiskulud -492 -400 -42 -50 0
Muud toetused -37 -35 -2 0 0
Põhivara amortisatsioon -79 0 0 0 -79
Tabel 228. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kiirgusohutuse tagamine -1 445 -1 467 102 -7%
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku 10 teenust. Alljärgnevalt on
toodud välja kolm suurimat.
Kiirguspoliitika kujundamine ja rakendamine rahvusvaheliste nõuete kohaselt ja kooskõlas riigi
arengustrateegiatega (kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027). Eesti seisukohtade
kujundamine ja kaitsmine EL-i ja ÜRO kiirgusvaldkonna otsustusprotsessides, riikliku
aruandluse koostamine erinevatele sihtgruppidele (nii rahvusvahelised kui ka riigisisesed
organisatsioonid), avalikkuse kaasamine ja teadlikkuse suurendamine. Aastatel 2021–2022
jätkatakse kiirguse valdkonna õigusaktide uuendamist, et tagada nende kooskõla 2019. aastal
algatatud kiirgusseaduse muudatusega ning Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri
kiirgusohutuse auditite ettepanekute rakendamine. Uusi rikkumismenetlusi kiirgusvaldkonnas
174
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
ei ole algatatud. 2022. aastal lõpetatakse Eesti radooniohtlike alade kaardistamine ja valmib
radoonikaart, mille alusel täiendatakse keskkonnaministri määrust „Tööruumide õhu
radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused
kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“. Jätkatakse siseruumide radooni
aktiivsuskontratsiooni mõõtmise uuringutega ja korraldatakse kiirgusallikate kogumise
kampaaniaid. Korraldatakse järelevalvega tegelevate Tööinspektsiooni ja KeA inspektoritele
pädevuse suurendamiseks radoonialaseid koolitusi, tööandjatele korraldatakse uute nõuete
tutvustamiseks radoonialaseid teabepäevi ning avalikkusele suunatud kiirgusalaseid
teabepäevi. 2023. aastaks on radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga sobivaim asukoht välja
selgitatud ning lõppeb radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajalik
käitlemine. Jätkatakse asukohaspetsiifiliste ja reaktorsektsioonide likvideerimise
insenertehniliste ning radioloogiliste uuringutega ning eriplaneeringu koostamisega. Jätkatakse
ka 2021. aastal loodud tuumaenergia töörühma tegevust, mida juhib Keskkonnaministeerium.
Töörühma eesmärk on esitada tuumaenergia kasutuselevõtmise tingimuste ning võimaluste
osas järeldused, soovitused ja ettepanekud Vabariigi Valitsusele – kas, millisel juhul ning
tingimustel võiks Eestisse tuumaelektrijaama rajada. Esimene vahearuanne ning ülevaade
töörühma töö tulemustest esitatakse 2022. aasta septembris.
Kiirgustaseme, radionukliidide sisalduse ja isikudooside mõõtmine toimub tellimuste alusel (va
kiirgusohutushinnangu koostamine). Teenuse osutamine võimaldab hinnata ioniseerivast
kiirgusest tulenevat ohtu inimesele ning looduskeskkonnale ning hinnata mõõtetulemuste
vastavust regulatsioonide nõuetele.
Kiirgustegevuseks on vajalik kiirgustegevusluba, mille väljastab Keskkonnaamet. Loa
taotlemine toimub läbi keskkonnaotsuste süsteemi KOTKAS. Kiirgustegevusloa omajal on
kohustus esitada aruanne Keskkonnaametile. Kiirguseksperdina tohib tegutseda sellekohase
tunnistuse saanud või tunnustatud füüsiline isik. Kiirgusekspert on isik, kes nõustab oma
teadmiste ja oskuste ulatuses kiirgustegevusloa omajaid ja muid isikuid.
3.11.2.5 Programmi tegevus: Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Lisandväärtus ressursikasutuse suhtes kasvab, ettevõtted
pakuvad rohkem keskkonnahoidlikke tooteid-teenuseid ning kasutavad vabatahtlikke
keskkonnahoidu tõendavaid ja tõhustavaid meetmeid.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 229. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud
sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Keskkonnahoidlike riigihangete mahu % riigihangete mahust kokku % 3 (2018) 20 25
Ressursitõhususe meetmest investeeringuteks saanud ettevõtete arv 62 75 110
175
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 230. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot
välistoetus koos
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise mitterahalised kulud
kaasfinantseeringuga
KULUD -19 777 -2 397 -17 357 -23
Tööjõukulud -984 -918 -65 0
Majandamiskulud -316 -235 -81 0
Investeeringutoetused -17 161 0 -17 161 0
Muud toetused -1 293 -1 244 -49 0
Põhivara amortisatsioon -23 0 0 -23
Tabel 231. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni
-22 959 -19 777 5 688 -22%
edendamine
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku 4 teenust. Kõige
suuremahulisemaks teenuseks on „Keskkonnakorraldus- ja ringmajanduspoliitika
kujundamine“.
Eesti keskkonnakorraldus- ja ringmajanduspoliitika toetab ettevõtluse üleminekut
ressursitõhusale ringmajandusele ja saastamise vähenemist. Programmi tegevuses on oluline
rõhk EL vahenditest kavandatud toetusmeetmetel tööstusettevõtete ressursitõhususse summas
12,6 mln eurot ja ettevõtete jäätmete ringlussevõtuks 4,5 mln eurot.
Oluline on keskkonnahoidlike riigihangete süsteemne kasutuselevõtmine avalikus sektoris ning
keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumite kasutamise kohustuslikuks muutmine suurimate
hankemahtudega valdkondades. Keskkonnahoidlike maanteesõidukite edendamise direktiivi
alusel tuleb tagada aastate 2025 ja 2030 perspektiivis keskkonnahoidlike maanteesõidukite
minimaalne osatähtsus avaliku sektori ja võrgustiku sektori hangetes.
Samuti on ringmajandus üks EL-i uue perioodi rahastamisvahendite kasutamise prioriteete.
EL-i vahendid suunatakse ressursitõhususe meetmesse, kus ettevõtted said taotleda toetust
ressursikasutuse analüüsiks ja selle baasil investeeringuteks ressursitõhusamatesse
lahendustesse. Lisaks on prioriteediks edendada ökoinnovatsiooni ning ringmajanduspõhiste
tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõttu ja rakendamist. Sarnaselt ressursitõhususe
audiitoritele koolitatakse välja ka eksperte, kes nõustaksid ettevõtteid ja kohalikke omavalitsusi
ringmajanduslike põhimõtete juurutamisel. Viiakse läbi analüüs kestliku rahastuse põhimõtete
ja praktika rakendamiseks keskkonnakestlike investeeringute soodustamiseks Eestis.
3.11.2.6 Programmi tegevus: Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise
tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: oluline keskkonnamõju (KMH ja KSH) on hinnatud ja tagatud
on vastavus keskkonnaeesmärkidele, rakendatakse leevendusmeetmeid.
Programmi tegevuse mõõdik: KMH/KSH juhtumite arv, mille puhul on selgunud
prognoosimata või alaprognoositud keskkonnamõju, sihiks on, et juhtumeid ei esine, ka
2020.aastal ei esinenud ühtki juhtumit.
176
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 232. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot
välistoetus koos
mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise
kulud
kaasfinantseeringuga
KULUD -1 291 -1 183 -58 -50
Tööjõukulud -833 -822 -44 0
Majandamiskulud -352 -309 -44 0
Muud toetused -6 -4 -3 0
Põhivara amortisatsioon -50 0 0 -50
Tabel 233. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise
-1 131 -1 291 -354 38%
tagamine
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku 4 teenust.
Keskkonnamõju tõhusa maandamise meetmete rakendamise raames osaleb
Keskkonnaministeerium erinevate piiriülese mõjuga või riigi eriplaneeringutega seotud
KMH/KSH materjalide (programmid/aruanded) ülevaatamises ja seisukohtade kujundamises
ning tagab nende kvaliteedi. Suuremad projektid on lähiaastatel Rail Baltic ja Helsingi-Tallinna
tunnel. Samuti osaletakse teatud juhtudel ka riiklike KMH-de menetluses koostöös KeA-ga.
Lisaks väljastatakse uusi litsentse KMH juhtekspertidele ja pikendatakse olemasolevaid.
Tagatakse ka Eesti õigusaktide ajakohasus ning vastavus EL-i direktiivide nõuetega.
Keskkonnamõju hindamise toimingud – Keskkonnaamet keskkonnaloa väljastajana otsustab
algatada või jätab algatamata KMH ning KMH algatamisel tunnistab nõuetele vastavaks
programmi ja aruande. KMH/KSH algatamise korral annab KeA asjaomase asutusena
seisukoha/ettepanekud KMH/KSH programmidele/väljatöötamise kavatsustele ja aruannetele
ehk sisendi nende täiendamiseks, KMH/KSH aruanne tuleb hiljem ka kooskõlastada KeA-ga.
Keskkonnavastutuse menetlemine – Keskkonnaamet tuvastab, kas juhtumiga on kaasnenud
keskkonnakahju või kahju oht. Keskkonnakahju tuvastamisel kiidetakse kahju tekitaja esitatud
heastamismeetmete plaan heaks ettekirjutusega. Keskkonnakahju ohu tuvastamisel võib KeA
vormistada ettekirjutuse vältimismeetmete rakendamiseks. Pärast heastamismeetmete
elluviimist ja KeA poolt vormistatud ettekirjutuse täitmise kontrollimist loetakse
keskkonnakahju heastatuks KeA käskkirjaga.
Planeeringute ja projektide kooskõlastamine – planeeringu esitab Keskkonnaametile
kooskõlastamiseks planeeringu koostamise korraldaja, projekteerimistingimuste ja
ehituslubade jmt lubade andja.
3.11.2.7 Programmi tegevus: Tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine
Programmi tegevuse eesmärk: tööstusheite- ja kemikaalipoliitika on kujundatud selliselt, et
on saavutatud keskkonna kui terviku kaitse.
Programmi tegevuse mõõdik:
177
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 234. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud
sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2019. a)
Taaskasutatud põlevkivituha osakaal kogutekkest, % 2,4 4,5 4,5
CO2 eriheide väljastatud summaarse elektrienergia ja koostootmisel 1154 1186 1186
soojusenergia suhtes (tCO2/GWhe+th)
PVT-järeldused on rakendatud tähtaegselt (%) 86 91 100
Tabel 235. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot
välistoetus koos
mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise
kulud
kaasfinantseeringuga
KULUD -1 345 -1 261 -58 -26
Tööjõukulud -886 -875 -12 0
Majandamiskulud -423 -380 -44 0
Muud toetused -9 -7 -3 0
Põhivara amortisatsioon -26 0 0 -26
Tabel 236. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine -1 199 -1 345 -138 11%
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku 3 teenust. Rahalises mahus
suurim teenus on „Tööstusheite ja kemikaalipoliitika integreeritud kujundamine ja
rakendamine“.
Teenuse sisuks on ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise
ettevalmistamine, EL-i otsustusprotsessis osalemine ja EL nõuete täitmine, sh aruandlus ja muu
rahvusvaheline koostöö. Tööstusheite valdkonna koordineerimine õigusaktide ja uuringute
alusel ning suunates parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamist. PVT nõuded kehtestatakse
Euroopa Komisjoni rakendusotsustena PVT-järeldustena ning nende rakendamise tähtaeg on
hiljemalt 4 aasta jooksul.
Vesiniku tehnoloogia kasutusele võtmise analüüsimine ja selleks vajalikke meetmete välja
töötamine. Riigi poolt suletud prügilate (Kohtla-Järve poolkoksi prügila, Kiviõli
tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila) järelhoolduse ja -seire korraldamine ning nõrgvee ja
saastatud sademevee käitlemine ning riigile kuuluvatesse puhastusseadmetesse investeerimine.
Oluline on põlevkivi töötlemisel tekkivatele jäätmetele – tuhale ja aherainele rakendusalade
leidmine ja taaskasutuse suurendamine. Selleks selgitatakse välja ringlusesse võetava materjali
kasutusvõimalused ning leitakse võimalusi kasutada riiklikel taristuobjektidel rohkem aherainet
ja põlevkivituhka. Samuti keskendutakse keskkonnakaitseloa põhimõtete ülevaatamisele.
Tööstusheite lubade andmise teenus – taotluse peavad esitama füüsilised või juriidilised isikud,
kellel on vaja keskkonnakompleksluba, või käitajad, kes taotlevad loa muutmist. Loa ja selle
muutmise taotlemine toimub läbi keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS. Prügila või
jäätmepõletustehase omanik/käitaja esitab prügila/jäätmepõletustehase sulgemisel
Keskkonnaametile kinnitamiseks sulgemiskava ning Keskkonnaamet vormistab sulgemise
otsuse.
178
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Suure keskkonnamõjuga ettevõtete nõuetele vastavuse tagamise teenuses on peamiselt
järelevalvemenetluse, haldusmenetluse või süüteomenetluse toimingute teostamine
komplekslubade valdkonnas.
3.11.2.8 Programmi tegevus: Jäätmemajanduse korraldamine
Programmi tegevuse eesmärk: efektiivne ja innovaatiline jäätmekäitlus, mis vastab
jäätmehierarhiale.
Programmi tegevuse mõõdik: Liigiti kogutavate jäätmete osakaal olmejäätmete kogutekkest,
2019 tase oli 44%, 2021 ja 2022 aasta siht on vastavalt 46% ja 48%.
Tabel 237. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot
välistoetus koos
mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise
kulud
kaasfinantseeringuga
KULUD -4 056 -2 897 -573 -585
Tööjõukulud -2 068 -1 925 -143 0
Majandamiskulud -1 331 -968 -363 0
Muud toetused -70 -4 -66 0
Põhivara amortisatsioon -585 0 0 -585
Tabel 238. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Jäätmemajanduse korraldamine -3 476 -4 056 -1 350 50%
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku 11 teenust. Lähiaastatel
lisandub mitmeid jäätmekäitlusega seotud poliitika kujundamist puudutavaid Euroopa Liidu
algatusi jäätmevaldkonnas, näiteks on Euroopa Komisjon juba tulnud välja algatusega
kehtestada patareide ja akude määrus. Maailmapanga jäätmevaldkonna tervikanalüüsi soovitusi
arvestades on kavas viia jäätmevaldkonnas ellu struktuursed muudatused ja nii-öelda
jäätmereform. Oluline on korraldada jäätmekäitlus efektiivselt ja innovaatiliselt ümber selliselt,
et tagada materjaliringsus ning saavutada olmejäätmete ja muude jäätmeliikide jaoks
kohustuslikud sihtarvud. Samuti töötatakse välja riigi jäätmekava aastateks 2023+, mis on osa
ringmajanduse strateegilisest nägemusest ja tegevuskavast, moodustades süsteemse terviku
ringmajandusele üleminekul.
Enamik programmi tegevuse vahenditest suunatakse teenusesse jäätmekäitluse nõuetele
vastavuse tagamine – järelevalvemenetluse, haldusmenetluse või süüteomenetluse toimingute
teostamine jäätme valdkonnas.
Jäätmekäitluse seire korraldamise ja aruannete avaldamise teenuse raames toimub riigi
kokkulepetest ja EL-i nõuetest tulenevate aruandluskohustuste täitmine, sh aruannete
koostamine ja edastamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud või siseriiklikult kokku lepitud
metoodikatele. Teenuse protsess koosneb andmete kogumisest, nende haldamisest ja avalikuks
tegemisest. Andmeteenust osutatakse nii IT kanalite kui väljaannete kaudu, vastates
teabenõuetele ja andes konsultatsioone. JATS, PROTO, PAKIS, OJS ja JKK andmekogudesse
sisestatud andmete avalikustamine ja klientidele edastamine avalike rakenduste kaudu,
teabepäringutes ja koondülevaadetes. Teenuse osutamiseks vajalikud andmed kogutakse
peamiselt keskkonnakaitseluba omavate isikute aruannetest.
179
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Teenuse „Jäätmekäitluse lubade andmine“ raames füüsiline või juriidiline isik, kellel on
keskkonnaseadustiku üldosast ja jäätmeseadusest tulenev kohustus taotleda planeeritud
tegevusteks keskkonnakaitseluba, peab loa taotluse Keskkonnaametile esitama
keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Loaga määratakse keskkonnanõuded, samuti
kaasneb loaga aruandluskohustus.
3.11.2.9 Programmi tegevus: Maapõueressursside kasutamise ja kaitse
korraldamine
Programmi tegevuse eesmärk: maapõueressursid on kasutatud säästlikult ja jätkusuutlikult.
Programmi tegevuse mõõdik: Allmaakaevandamise kao osakaal kaevandatud ja
kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivarust, 2019. aasta tase oli 27,2%, 2021 ja 2022 aasta
siht on vastavalt 29,2%.
Tabel 239. Tulemusvaldkonna Keskkond, keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot
välistoetus koos
mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise
kulud
kaasfinantseeringuga
KULUD -1 422 -1 306 -58 -58
Tööjõukulud -938 -926 -12 0
Majandamiskulud -419 -376 -44 0
Muud toetused -6 -3 -3 0
Põhivara amortisatsioon -58 0 0 -58
Tabel 240. Tulemusvaldkonna Keskkond, keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine -1 265 -1 422 -327 30%
Programmi eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku viis teenust, allpool on kirjeldatud kolm
suuremat. Programmi rahalised vahendid koosnevad peamiselt asutuste tegevuskuludest.
Maapõue kaitse ja kasutamise poliitika kujundamise teenus on ministeeriumi ja valitsuse
valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamine ning EL-i
otsustusprotsessis osalemine. Maavarade ning maapõue ressursside säästlikuks kasutamiseks ja
kaitseks kujundatakse õigusruumi, tellitakse uuringuid ning valdkonna ekspertide kaasamiseks
korraldatakse maavarade komisjoni tööd.
Kavandatakse tegevusi ja uuringuid põlevkivi allmaakaevandamise kadude vähendamiseks, et
saavutada ressursi säästlikum kasutus ning samuti tegevusi põlevkivikaevandustest välja
pumbatud vee koguse vähendamiseks. 2018. aasta uuringuga kaardistati
allmaakaevandamisega seotud varingud ja vajumid, ohtlikud surfiaugud, millest enamik on
aladel, kus kaevandamisloa kehtivuse lõppemisest on möödas enam kui kümme aastat ning
korrastamiskohustus ja ohutuks muutmine tuleb korraldada riigil. 2021. jaanuaris valmisid
varinguaukude tüüpprojektid ühetaoliste varingute võimalikult kiireks korrastamiseks.
2018. aastal toimus ka mahajäetud ehitusmaavarade karjääride revisjoni analüüs, mille alusel
on vaja osa karjääre korrastada ja jääkvaruga karjääridele leida uus kaevandaja. Lisaks tuvastati
tööde käigus ligikaudu 80 hüljatud turbakaevandamisala ehk jääksood. Suurem osa karjääride,
jääksoode, varingute ja vajumite korrastamisest on planeeritud 2021–2030. aastateks. Välja on
vaja töötada ka mehhanism, mis tagaks karjääride ja kaevanduste korrastamise kaevandamisloa
omaniku maksevõimetuks muutumise korral, ning meetmed kahju hüvitamiseks, kui
180
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
kaevandamisega ja maapõue kasutamisega on tekitatud kahju rohkem kui kümme aastat pärast
kaevandamisloa kehtivuse lõppemisest.
Maavara kaevandamiseks loa saamiseks peab kaevandaja esitama Keskkonnaametile
kaevandamisloa taotluse ning pärast kaevandamist on ta kohustatud kaevandatud maa
korrastama. Maa korrastamiseks peab kaevandaja kooskõlastama korrastamistingimused ja
korrastamisprojekti. Pärast korrastamistöid tunnistab Keskkonnaamet oma haldusaktiga
kaevandatud maa korrastatuks.
Maapõuekaitse nõuetele vastavuse tagamise teenusena tegeleb Keskkonnaamet
järelevalvemenetluse, haldusmenetluse või süüteomenetluse toimingute teostamisega
maapõuekaitse valdkonnas.
3.11.2.10 Programmi tegevus: Merekeskkonna kaitse suunamine
Programmi tegevuse eesmärk: merekeskkonna kaitseks on rahvusvahelised lepped jõustatud,
rahvusvahelised kohustused täidetud, see tagab merekeskkonna kaitse Eestis ja väljaspool Eesti
jurisdiktsiooni olevatel merealadel.
Programmi tegevuse mõõdik: Maismaalt merre jõudvate saasteainete hulk on vähenenud.
Tabel 241. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot
välistoetus koos
mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise
kulud
kaasfinantseeringuga
KULUD -2 972 -2 695 -259 -18
Tööjõukulud -947 -885 -62 0
Majandamiskulud -1 428 -1 242 -186 0
Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0
Muud toetused -578 -568 -10 0
Põhivara amortisatsioon -18 0 0 -18
Tabel 242. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Merekeskkonna kaitse suunamine -2 967 -2 972 -767 35%
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku 5 teenust.
Suurima mahuga teenus on „Merekeskkonna poliitika kujundamine ja rakendamine“.
Kujundatakse poliitikat ja rakendatakse meetmeid laevadega levivate võõrliikide leviku
piiramiseks, merekeskkonna ohutuse ja hea seisundi tagamiseks, sh merest ja jõgedest prügi
kogumiseks ja eemaldamiseks. Kehtestatakse toetusmeetmed merest toitainete eemaldamiseks,
näiteks vetikate ja karpide kasvatamiseks, samuti laevade ohutuks lammutamiseks, uppunud
kaubalaevade ja laevavrakkide ohutuse tagamiseks, kemikaalitankerite õnnetusteks
valmisoleku tagamiseks ja nendest põhjustatud reostuskahjude hüvitamiseks ja reostuse
likvideerimiseks, naftatankerite õnnetusteks valmisoleku tagamiseks ja nendest põhjustatud
reostuskahjude hüvitamiseks ning reostuse likvideerimiseks. Kujundatakse poliitikat
hädaolukordade lahendamiseks, ennetamiseks ja valmisolekuks merel.
Mereseire korraldamine ja aruannete avaldamise teenuse raames toimub riigi kokkulepetest ja
EL-i nõuetest tulenevate aruandekohustuste täitmine, sh aruannete koostamine ja edastamine
lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud või riigis kokku lepitud metoodikatest. EELIS,
KOTKAS, KESE ja WISKI andmekogudesse sisestatud andmeid avalikustatakse ja edastatakse
181
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
klientidele avalike rakenduste, teabepäringute ja koondülevaadete vahendusel. Teenuse
osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire
programmi raames, mereseire mere valdkonna uuringute ning meteoroloogilise ja
hüdroloogilise seire käigus.
Merega seotud lubade taotlemine – teiste riikide lippude all sõitvad laevad peavad
mereuuringuteks Eesti merealal taotlema luba. Nõue tuleneb ÜRO rahvusvahelisest mereõiguse
konventsioonist. Teiste riikide laevad teevad mereuuringuid Eesti merealal peamiselt mere
seisundi hindamiseks rahvusvahelise koostöö raames. Kuid uuringud võivad hõlmata ka muid
merega seotud aspekte. Kokku menetletakse aastas kuni kümme mereuuringute luba, enamasti
taotlevad luba Läänemere piirkonnas liikuvad ning Läänemere riikidele kuuluvad
uurimislaevad. Uuringuloa menetlemise käigus vaadatakse üle plaanitavate uuringute sisu,
veeproovide võtmise kohad ning kavandatud andmete kogumine. Loa menetluse käigus
lepitakse kokku ka tingimused, mida uurimislaev peab täitma, näiteks esitama kogutud andmed
Eesti ametiasutustele või kaasama uuringutesse Eesti teadus- ja arendusasutuse esindaja.
Uuringuluba antakse üldjuhul koos laevaloaga, mis annab õiguse laevale siseneda ja liikuda
Eesti merealal. Vastavalt veeseadusele ning Londoni konventsioonile ja protokollile on
Keskkonnaministeerium pädev asutus andmaks luba tegevusteks merealadel, mis asuvad
väljaspool riikide jurisdiktsiooni. Praktikas pole ühtegi sellist luba Eestis kunagi välja antud,
kuid õigusaktist ja rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevalt peab Eesti ametiasutus olema
valmis sellega tegelema, kui Eesti poole pöördub mõni mistahes riigi loa taotleja.
3.11.2.11 Programmi tegevus: Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: vee kasutamine ja kaitse on korraldatud viisil, mis tagab
veekogumite hea seisundi saavutamise ja säilitamise ning tagab inimestele kvaliteetse joogivee
ja taskukohase veeteenuse.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 243. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud
sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2019. a)
Ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike osakaal 83 84 84
NTA põhjavee seirepunktide protsent, kus nitraatiooni sisaldus ületab 40 28% jah Jah
mg/l ei suurene või väheneb
Tabel 244. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot
muud
välistoetus koos
tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise
sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -48 290 -12 293 -35 471 -12 -513
Tööjõukulud -3 915 -3 644 -260 -10 0
Majandamiskulud -8 325 -2 568 -5 755 -2 0
Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0 0
Investeeringutoetused -24 140 0 -24 140 0 0
Muud toetused -11 396 -6 080 -5 315 0 0
Põhivara amortisatsioon -513 0 0 0 -513
182
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 245. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -56 564 -48 290 6 411 -12%
Programmi eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku 13 teenust. Allpool kirjeldatakse
täpsemalt nelja suuremat teenust.
Vee kasutamise ja kaitse poliitika kujundamise ja rakendamise raames toimub veekaitse ja
kasutamisega seotud õigusaktide väljatöötamine, menetlemine ja vastuvõtmine. See hõlmab ka
veekogumite hea seisundi saavutamiseks meetmete kavandamist ja nende rakendamise
korraldust; reoveekogumisalade moodustamist ja muutmist, põhjaveevarude hindamist ja
kehtestamist ning jääkreostusobjektide korrastamist.
Veekogumite hea seisundi saavutamiseks ja üleujutusohuga seotud riskide maandamiseks
tegeletakse perioodil 2021–2027 veemajanduskavade meetmeprogrammide ning
üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavade rakendamisega. Põllumajanduse mõju
vähendamiseks veele nitraaditundlikul alal jätkub 2021. aastal kinnitatud NTA tegevuskava
2021-2024 elluviimine. 2022. aastal jätkub ka 2019. aastal käivitunud Life integreeritud
veemajanduse projekti (kaasrahastus 2014–2020 Life programmist) rakendamine, mille raames
viiakse ellu Viru alamvesikonna veekogumite hea seisundi saavutamiseks vajalikud meetmed
kuni aastani 2028. Näiteks aastal 2022 valmivad Pahnimäe endise asfaltbetoonitehase pinnase
puhastamise laborikatsed ja katsetulemuste analüüs, aastal 2022 jätkub Rakvere Soolikaoja
seisundi parandamise katse taimtervendamise meetodil, aastaks 2023 puhastatakse Erra jõel
Uhaku karstialal 15 935 m3 jääkreostust ning Purtse jõel Püssi paisule rajatakse kalade
läbipääsuks kärestik-kalapääs. 2022. aastal kehtestatakse ajakohastatud ohtlike ainete
piirnormid heit- ja reoveele, et paremini kontrollida ohtlike ainete heiteid nende tekkeallikast
kuni veekeskkonda juhtimiseni. Põhjaveevarude säästmiseks valmistatakse ette puhastatud
reovee taaskasutuse miinimumnõuete rakendumist 2023. aastal vastavalt Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrusele (EL) 2020/741.
Teenuse eelarves on olulise suurusega kuludeks välisvahenditest rahastatavad projektid, millest
suuremad on:
Life programmi toetus Virumaa veekogumite tervendamiseks projektile LIFE IP
CleanEST summas 1,1 mln eurot;
EL vahenditest likvideeritakse ja ohutustatakse jääkreostust Purtse jõe valgalalt,
toetuse eelarve 3,2 mln eurot;
EL vahenditest teostab Riigimetsa Majandamise Keskus ammendatud ja hüljatud
turbaalade korrastamiseks vajalikke tegevusi summas 1 mln eurot.
Veeteenuse osutamise poliitika kujundamise ja rakendamise teenuse raames kehtestatakse uue
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel alamaktid, mis jõustuksid 2022. aastal. Uus
seadus teeb hinna kujundamise põhimõtted selgemaks, suurendab teenuse toimepidevust ja
jätkusuutlikkust ning teeb purgimisteenuse paremini kättesaadavaks. Jätkub 2020. a alustatud
töö visiooni väljatöötamisega, kuidas riik peab tulevikus kujundama ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni teenuse osutamise poliitikat, et teenuse toimepidevus oleks tagatud ka pikemas
vaates väiksemates piirkondades. Konkreetne tegevuskava vee-ettevõtluse reformimiseks
valmib 2022. aastal.
2021. aasta alguses jõustus uus joogivee direktiiv, mis tuleb kootöös Sotsiaalministeeriumi ja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga Eesti õigusesse hiljemalt 2023. aasta
alguseks üle võtta. Selleks, et inimesed jooksid pudelivee asemel rohkem kraanivett, tuleb ka
183
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
direktiivi järgi tõsta kraanivee kvaliteeti, mh seatakse karmimad piirmäärad mitmetele
saasteainetele. Riigid peavad tulevikus tagama ka tasuta joogivee üldkasutatavates hoonetes.
Teenuse eelarves olulise suurusega on EL-i vahenditest kavandatud investeeringutoetus üle
2000 tarbijaga reoveekogumisaladel veemajandustaristu rekonstrueerimise projektide
elluviimiseks, summas 24,1 mln eurot ja Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus
antav sihtotstarbeline eraldis keskkonnaprogrammi elluviimiseks.
Veeseire korraldamise ja aruannete avaldamise teenus – riigi kokkulepetest ja EL-i nõuetest
tulenevate aruandekohustuste täitmine, sh aruannete koostamine ja edastamine lähtuvalt
rahvusvaheliselt tunnustatud või siseriiklikult kokku lepitud metoodikatest. Teenuse
osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire
programmi raames, pinnavee ja põhjavee seire tegemisel ning keskkonnakaitseluba omavate
isikute käitise tegevuse aastaaruannetest. EELIS, KOTKAS, KESE andmekogudesse sisestatud
andmed avalikustatakse ja edastatakse klientidele avalike rakenduste, teabepäringute ja
koondülevaadete vahendusel.
Hüdroloogiliste vaatluste ja seire korraldamise teenuse raames toimub WISKI andmekogusse
sisestatud andmete avalikustamine ja klientidele edastamine avalike rakenduste, teabepäringute
ja koondülevaadete kaudu. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse
peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire
tegemisel.
3.11.2.12 Programmi tegevus: Elurikkuse kaitse tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: liikide ja elupaikade soodne seisund ning maastike
mitmekesisus on tagatud, nii et elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna ja
elurikkuse poolt pakutavad ökosüsteemiteenused on jätkusuutlikud.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 246. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud
sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Hoolduses olevate poollooduslike koosluste pindala (ha) 37700 41 000 43 000
Liigikavade I ja II prioriteedi tegevuste täitmine (%) 85 90 90
Taastatavate elupaikade pindala aastas 5000 4000 4000
Tabel 247. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot
välistoetus koos
mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise
kulud
kaasfinantseeringuga
KULUD -17 114 -10 225 -6 663 -226
Tööjõukulud -5 330 -4 825 -505 0
Majandamiskulud -3 558 -2 875 -684 0
Sotsiaaltoetused -5 -5 0 0
Investeeringutoetused -1 862 0 -1 862 0
Muud toetused -6 132 -2 520 -3 612 0
Põhivara amortisatsioon -226 0 0 -226
184
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 248. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Elurikkuse kaitse tagamine -16 515 -17 114 854 -5%
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku 13 teenust. Allpool
kirjeldatakse täpsemalt kolme suuremat teenust. Looduskaitsepoliitika kujundamise ja
rakendamise teenuses on oluline eelarveline maht Riigimetsa Majandamise Keskusele antavatel
toetustel kaitstavate soo-elupaikade ja poolloodusike koosluste taastamiseks summas 1,7 mln
eurot ning kaitstavate poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevate juurdepääsude
tagamiseks summas 1 mln eurot. Sellele lisandub Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute
Keskus antav sihtotstarbeline eraldis keskkonnaprogrammi elluviimiseks.
Looduskaitsepoliitika elluviimise põhialuseks on looduskaitse arengukava aastani 2020.
Selle alusel on koostatud teised valdkondlikud strateegilised kavad, sh pool-looduslike
koosluste tegevuskava aastani 2027 ja kaitstavate soode tegevuskava aastani 2023, mille
alusel kavandatakse ja viiakse ellu tegevusi koosluste seisundi parandamiseks (mh
taastamine ja hooldus) nii elurikkuse säilitamiseks kui ka süsiniku sidumise
suurendamiseks. Looduskaitse strateegilised eesmärgid on kavas uuendada uue
keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) uuendamisel. Tegevuskavade ja
kaitsekorralduskavade koostamine (sh üle-euroopalise loodusväärtuste võrgustiku Natura
2000 kaitse tõhusaks korraldamiseks). Jätkatakse kaasaegse Eesti looduse infosüsteemi
EELIS arendamist looduskaitse ja keskkonnaga seotud andmete paremaks haldamiseks,
kasutamiseks ja avalikustamiseks. LIFE-IP projekti siht on “Metsa- ja
põllumajandusmaastike terviklik majandamine Natura 2000 elupaikade ja liikide
kaitsestaatuse parandamiseks”, see viiakse ellu aastatel 2020-2029. Projekti eesmärk on
kaitsta ja taastada traditsioonilisi Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning parandada seal
elavate liikide seisundit kogumaksumusega 19,4 mln eurot kümne aasta jooksul, millest
välisabi on 60% ehk 11,6 mln eurot, sh 2022. aastal 1,1 mln eurot.
Looduskaitsetööde korraldamise teenus hõlmab loodusväärtuste seisundi säilitamiseks ja
parandamiseks vajalike tööde tellimist, arvestades kaitsekorralduskavades, liigi kaitse ja
ohjamise tegevuskavades ning elupaiga tegevuskavades kirjeldatud eesmärke ja vajadusi.
Füüsilisel või juriidilisel isikul on võimalik taotleda loodushoiutoetust pool-loodusliku
koosluse taastamistöödeks või taastatavale alale karjaaia rajamiseks. Toetust on õigus taotleda
kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuva kinnisasja maad õiguslikul alusel kasutaval
valdajal. Keskkonnaamet kooskõlastab pool-looduslike alade hooldamise tingimused, sh annab
välja lisa- ja eritingimused ning vajaduse korral väljastab hekseldamisloa, ning kontrollib ka
hooldusnõuete täitmist. Keskkonnaamet kontrollib looduskaitseseadusest (sh ka kaitse-
eeskirjadest) tulenevate nõuete täitmist põllumajandusmaal, mis jääb NATURA 2000 alale.
Eluslooduse seire korraldamise ja aruannete avaldamise teenuse osutamiseks vajalikud
keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames, elustiku
mitmekesisuse ja maastike seire tegemisel. Viiakse läbi eluslooduse rakendusuuringuid.
Andmekogudesse sisestatud eluslooduse andmed sh looduskaitseliste piirangute teave
avalikustatakse ja edastatakse klientidele avalike rakenduste, teabepäringute ja
koondülevaadete kaudu.
185
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.11.2.13 Programmi tegevus: Metsanduse arengu suunamine
Programmi tegevuse eesmärk: metsade tootlikkus ja elujõulisus ning metsade mitmekesine,
tõhus ja jätkusuutlik kasutamine on tagatud.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 249. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud
sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Geenireservimetsade pindala (ha) 2206 2206 2206
Riigimetsamaa pindala osakaal maismaapindalast, % 26 Vähemalt 20 Vähemalt 20
Tabel 250. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot
muud
välistoetus koos
tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise
sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -11 281 -10 906 -116 -43 -216
Tööjõukulud -3 571 -3 510 -23 -37 0
Majandamiskulud -1 532 -1 440 -87 -5 0
Muud toetused -5 962 -5 957 -5 0 0
Põhivara amortisatsioon -216 0 0 0 -216
Tabel 251. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Metsanduse arengu suunamine -10 046 -11 281 -1 741 18%
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku üheksat teenust. Allpool
kirjeldatakse täpsemalt kolme suuremat teenust.
Suurima eelarvemahuga metsapoliitika kujundamise ja rakendamise teenuses hoitakse
metsapoliitika õigusloome ajakohasena, tagades metsaressursi arvestuse riikliku registri
toimimine, korraldades metsandustoetuste rakendamist, tehes ja tellides analüüse ning kaasates
ja teavitades avalikkust. Rangelt kaitstava metsa kaitse kompenseerimine ja vabatahtliku kaitse
soodustamine tagatakse läbi erametsaomanikega vääriselupaikade kaitse lepingute sõlmimise.
Eelarve suureneb peamiselt väljaspool Natura 2000 võrgustikku piiranguvööndites asuvate
metsade piirangute kompenseerimise võrra, milleks on ette nähtud 1,1 mln eurot. Uus toetus
puudutab ligi tuhandet erametsaomanikku, kellel on piiranguvööndites 14 000 ha metsa. Kavas
on Riigikogule järgmise perioodi valdkonna arengukava eelnõu esitamine. Puidu kui CO2
siduja ja keskkonnasäästliku ehitusmaterjali kasutamist ning puidu väärindamist aitab
propageerida uus rajatav Keskkonnamaja. Olulise mahu teenuse eelarves moodustavad toetused
valitsemisala sihtasutustele ning keskkonna valdkonna MTÜdele.
Metsamajanduse lubade välja andmine – metsaomanik peab metsaraieks või avastatud
metsakahjustuse korral esitama Keskkonnaametile (KeA) metsateatise. Keskkonnaamet
sisestab, töötleb, registreerib ning väljastab metsateatiste ning välitööde, metsauuendus- ja
metsakaitseekspertiisi andmeid riiklikus metsaregistris. Amet koostab vajadusel või taotluse
laekumisel metsauuenduse ekspertiise. KeA hindab metsakahjustusi ja annab nende
likvideerimiseks soovitusi, teavitab metsaomanikke kahjustustest metsas ning teeb ettekirjutusi
kahjustuste likvideerimiseks. Kahjustuste edasiseks ärahoidmiseks tutvustatakse ja
soovitatakse metsakaitseabinõusid. Kahjustatud metsaosades lubatakse raiet ning
kontrollitakse, et oleks tagatud lageraielankide seadusjärgne uuenemine ja uuendamine.
Teavitatakse metsaomanikke probleemidest metsa uuendamisel.
186
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Metsaseire korraldamise ja aruannete avaldamise teenuse peamisteks tegevusteks on riigi
kokkulepetest ja EL-i nõuetest tulenevate aruandluskohustuste täitmine, sh aruannete
koostamine (metsaseire aruanne, metsasektori turuülevaade) ja edastamine lähtuvalt
rahvusvaheliselt tunnustatud või riigisiseselt kokku lepitud metoodikast. Lisaks aruannetele
sisustatakse mitmesuguseid rahvusvahelisi küsimustikke - ÜRO FAO metsaressursside
hindamise küsimustik, puidukomitee ja puiduenergia küsimustik UNECE-le, jne. Teenuse
osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire
programmi raames metsaseire tegemisel. Toimub metsavarude suuruse, seisundi ja kasutamise
andmete kogumine, talletamine, töötlemine ja avalikustamine.
3.12.2.14 Programmi tegevus: Jahinduse arengu suunamine
Programmi tegevuse eesmärk: jahiulukiliikide mitmekesisus ning elupaikade ja liikide
vahelise ökoloogilise tasakaalu säilitamine on tagatud.
Programmi tegevuse mõõdik: Hundipesakondade arv sügisese loenduse põhjal, 2020 tase oli
26-30 tk, 2021 ja 2022 siht on 15-25 tk.
Tabel 252. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot
välistoetus koos
mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise
kulud
kaasfinantseeringuga
KULUD -1 570 -1 466 -58 -47
Tööjõukulud -898 -886 -12 0
Majandamiskulud -620 -576 -44 0
Muud toetused -6 -4 -3 0
Põhivara amortisatsioon -47 0 0 -47
Tabel 253. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Jahinduse arengu suunamine -1 584 -1 570 -257 20%
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku viis teenust. Allpool
kirjeldatakse täpsemalt kolme suuremat teenust.
Jahinduspoliitika kujundamine ja rakendamine hõlmab õigusaktide ajakohasena hoidmist ning
avalikkuse kaasamist ja teavitamist õigusaktide muudatustest. Koostatakse ja esitatakse
tähtajaks kohustuslikud aruanded ning need tehakse avalikkusele kättesaadavaks. Tagatakse
ulukiressursi säästlik kasutus jahiseaduse rakendamise ning jahikoerte ja jahimeeste tunnistuste
andmise kaudu.
Jahipidamise nõuetele vastavuse teenuses tegeletakse järelevalvemenetluse, haldusmenetluse
või süüteomenetluse toimingutega jahivaldkonnas.
Ulukiseire korraldamine ja analüüside tegemine – elustiku sh loodusvaraks olevate ulukite
asurkondade seisundi, seiremeetodite indikatiivsuse ja kaitsekorralduslike meetmete tõhususe
hindamiseks on vajalik teha spetsiifilisi rakendusuuringuid.
3.12.2.15 Programmi tegevus: Maatoimingute korraldamine
Programmi tegevuse eesmärk: riigil on läbipaistev maapoliitika, mis tagab maa otstarbeka,
säästliku ja heaperemeheliku haldamise.
Programmi tegevuse mõõdik:
187
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 254. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud
sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Reformitud maaüksuste arv aastas 26978 3500 3200
Maa-ameti hallata olev riigimaa (kinnisasjade) arv 22 600 23 000 19 000
Tabel 255. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot
muud
välistoetus koos
tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise
sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -6 090 -4 027 -1 842 -58 -12 -152
Tööjõukulud -2 605 -2 593 0 -12 -1 0
Majandamiskulud -3 296 -1 426 -1 816 -44 -11 0
Sotsiaaltoetused -26 0 -26 0 0 0
Muud toetused -11 -8 0 -3 0 0
Põhivara amortisatsioon -152 0 0 0 0 -152
Tabel 256. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Maatoimingute korraldamine -5 692 -6 090 -655 12%
Maa-amet korraldab riigi maatoiminguid. Riigi maatoimingud hõlmavad maareformi
elluviimist, riigile maa omandamist ja riigi maakorraldust ning riigimaa haldamist, sealhulgas
kasutusse andmist ja võõrandamist, maade arvestuse pidamist ning planeeringutele ja
ehitusprojektidele seisukohtade andmist. Maareformi lõpetamiseks on vaja lõpuni viia
ligikaudu 21 500 menetlust maa eraomandisse ja munitsipaalomandisse andmiseks või riigi
omandisse jätmiseks. Riigi- ja munitsipaalmaa saab valdavalt vormistatud 2022. aasta lõpuks.
Eraisikutega seotud menetlustele kulub viis kuni kuus aastat. Riigi maareservi tõhusaks
analüüsiks ja halduseks tuleb viia lõpuni riigimaa haldamise infosüsteemi arendamine ja
ühendamine teiste kinnisvaraga seotud registritega. Rail Balticu projektis tuleb 2024. aastaks
riigile omandada ligikaudu 800 era- ja munitsipaalomandis olevat kinnisasja ning teha
maakorraldustöid ca 184 riigi omandis oleva kinnisasjaga. Kinnisvaratehingute ühetaoliseks
läbiviimiseks on vajalik korrastada erakorralise hindamise, sealhulgas metsaga kinnisasja
väärtuse määramise aluseid. Maa-amet hakkab täitma maareformi käigus sõlmitud maa
järelmaksulepingute ja seatud hüpoteekidega seotud ülesandeid, mille kulude maht on 0,2 mln
eurot.
Riigi maapoliitika kujundamise ja rakendamise teenus hõlmab riigi maapoliitika kujunduseks
ja rakenduseks vajalike õigusaktide koostamist ja juhendmaterjalide väljatöötamist, samuti riigi
seisukohtade kujundamist maareformi, maatoimingute ja maakasutuse küsimustes, sh
eriplaneeringute, maakonna planeeringute ja üldplaneeringute menetlustes. Riigi maareservi
läbimõeldud säilitamine, kasutus, tsiviilkäibesse suunamine ja maakorraldus soodustavad kogu
riigi sotsiaalmajanduslikku arengut.
3.12.2.16 Programmi tegevus: Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks
tegemine
Programmi tegevuse eesmärk: ühiskond on varustatud ajakohaste ja kvaliteetsete
ruumiandmete ja -teenustega.
Programmi tegevuse mõõdik:
188
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 257. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud
sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Nõuetele vastavate ruumiandmete osakaal, % 85 87 91
Maakatastri andmete kättesaadavuse tagamine jah Jah jah
Kuni 4.a vanuste topograafiliste andmete osakaal, % 79 81 84
Tabel 258. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot
välistoetus koos
mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise
kulud
kaasfinantseeringuga
KULUD -7 607 -7 266 -66 -275
Tööjõukulud -5 098 -5 045 -52 0
Majandamiskulud -2 227 -2 213 -14 0
Muud toetused -8 -8 0 0
Põhivara amortisatsioon -275 0 0 -275
Tabel 259. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks
-7 725 -7 607 -239 3%
tegemine
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku nelja teenust. Maakatastri
pidamine hõlmab kõiki toiminguid, mis on seotud kinnisasja piiri ja ruumilise ulatuse, maa
väärtuse, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava info registreerimisega katastris
ning katastriandmete kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamisega. Katastris
registreeritud katastriüksuste andmed on kinnistusraamatu oluliseks osaks. Tehingute
andmebaasi andmed on aluseks maa hindamisel ja kinnisvaraturu analüüsimisel.
Katastriandmete kvaliteedi mõõdikuks on märgetega („pindala ebatäpne“ ja „vajadus piiri
asukoht kindlaks teha“) katastriüksuste arv. Märgete arvu vähendamiseks on loodud vajalik
õigusruum, kuid jätkata tuleb infotehnoloogiliste võimaluste arendamist ja tõsta
katastriandmete kvaliteeti. Katastriandmete kvaliteedi parandamiseks tuleb arendada e-katastri
funktsionaalsust. Samuti vajab täiendamist kitsendusi põhjustavate objektide infosüsteem, et
kõik maakasutuse piirangud oleks lihtsasti leitavad ja kasutatavad. Maa korraline hindamine
korraldati viimati 2001. aastal. Kuna maa turuväärtus on võrreldes selle ajaga muutunud, ei ole
maa maksustamishinnad maa turuväärtusega enam samas suurusjärgus. Vabariigi Valitsus
otsustas 16.04.2020, et järgmine maa korraline hindamine viiakse läbi 2022. aastal. 2022. aasta
korralise hindamise tulemused võetakse aluseks maa maksustamisel, talumistasude määramisel
ja riigi kasutuslepingutes alates 2024. aastast.
Topograafiliste andmete hõivamine hõlmab aeropildistamist, aerolaserskaneerimist ja saadud
andmete töötlust ning Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmete tootmist ja haldamist.
Eesti topograafia andmekogu pidevalt uuendatavad andmed on aluseks ruumiandmetele teistes
riiklikes registrites, nagu maakataster, aadressiandmete infosüsteem, teeregister,
keskkonnaregister jne. ETAKi andmete põhjal koostatakse olulisi topograafilisi kaarte (Eesti
põhikaart 1:10 000, trükikaart 1:20 000, 1:50 000). Topograafilisi andmeid on vaja
ajakohastada. Andmete uuendamisele aitaks kaasa X-GIS 2.0 võimaluste kasutamine ja ETAK
arendused. Perioodil 2023-2025 tuleb hakata uuendama fotogramm-meetria aparatuuri.
Geodeetiliste, geoloogiliste, aadressi- ja kohanimeandmete haldamine hõlmab geodeetiliste,
geoloogiliste, aadressi- ja kohanimeandmete vastuvõtmist andmeandjatelt, analüüsimist nõuete
suhtes, registreerimist ja avalikkusele kättesaadavaks tegemist. Geodeetiliste andmete
189
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
ajakohasuse tagamiseks uuendatakse ja korrastatakse geodeetiliste punktide andmekogu
andmeid ning tagatakse geodeetiliste andmete kättesaadavus kaardirakenduste kaudu.
Ehitusgeodeesia fondi andmete kättesaadavuse tagamiseks tuleb ajaloolised andmed
digitaliseerida ja luua nende lehitsemist võimaldavad veebiteenused. Jätkuvalt tegeletakse
aadressi- ja kohanimeandmete kvaliteedi parandamisega, andmehõivega ning kasutamise
edendamisega, et kõik riigi infosüsteemi kuuluvad andmekogud ja infosüsteemid kasutaks
aadressiandmete infosüsteemi ja kohanimeregistri andmeid. Vaja on tagada aadressiotsingu
teenuse (In-ADS) töökindlus 24/7. Geoloogilise info säilitamise ja kättesaadavuse tagamiseks
hallatakse maardlate nimistu ja ehitusgeoloogia andmebaasi ning avalikustatakse geoloogilise
kaardi andmeid, parandatakse kaardirakenduste jt teenuste kasutajasõbralikkust. Maapõue
seisundit ja kasutamist mõjutavaid tegevusi lubatakse ning planeeringuid kooskõlastatakse
arvestades maavara kaitse põhimõtteid. Tehakse kaevandamistegevuse aerokontrolle, mis
aitavad kaasa kaevandamiskultuuri paranemisele ja tõhusale keskkonnajärelevalvele.
3.12.2.16 Programmi tegevus: Ilmaandmete, ilmaprognooside ja -hoiatuste tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: sihtrühmad on operatiivselt ning järjepidevalt varustatud
täpsete meteoroloogiliste andmete, prognooside ja hoiatustega maismaal, merel ja õhus.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 260. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud
sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Ilmainfo kättesaadavus 99,5% 99,9% 99,9%
Seirevõrgu taristu vanus alla 10 aasta Jah Jah Jah
Tabel 261. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot
muud
välistoetus koos
tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise
sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -4 012 -2 789 -3 -813 -406
Tööjõukulud -2 029 -1 363 -3 -662 0
Majandamiskulud -982 -831 0 -151 0
Muud toetused -595 -595 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -406 0 0 0 -406
Tabel 262. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Ilmaandmete, ilmaprognooside ja -hoiatuste
-3 681 -4 012 43 -1%
tagamine
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku nelja teenust. Ilmaprognooside
koostamine ja ilmamudelite arendamine hõlmab ilmaprognooside ja hoiatuste koostamist
maismaa, mere ja siseveekogude kohta. Teenuse osutamiseks kasutatakse prognoosmudeleid
ja erinevaid (satelliit, radar, ilmavaatlus) andmeid. Toimub ilmamudelite arendamine ja
jooksutamine, produktide ja visualisatsioonide tegemine ning andmebaaside haldamine.
Ilmavaatluste korraldamine ja ilmaandmete avaldamine – seirejaamades kogutavad
ilmavaatlusandmed salvestatakse automaatselt andmebaasidesse, toimub kvaliteedikontroll,
need avalikustatakse www.ilmateenistus.ee lehel ja edastatakse klientidele. Teenuse
osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire
programmi raames meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire tegemisel.
190
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Lennumeteoroloogiateenuse kaudu toimub lennundussektori toimimiseks ja töötamiseks
vajaliku ilmaprognoosi, instruktaaži ja konsultatsiooni andmine. Lennumeteoroloogia teenus
vastab ISO 9001:2015 standardile.
3.12.2.17 Programmi tegevus: Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine
Programmi tegevuse eesmärk: toimib erinevaid osapooli kaasav keskkonnahariduse
võrgustik, mille tegevuse tulemusena suureneb keskkonnahariduse kvaliteet ning järjepidevalt
elanike keskkonnateadlikkus; usaldusväärne ja ajakohane keskkonnainfo on kättesaadav,
keskkonnaseisundi kohta on teave olemas ning inimestel on võimalik igapäevaelus
keskkonnateadlikke valikuid teha.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 263. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud
sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Keskkonnaharidusprogrammides osalevate õpilaste arv 79 253 122000 100000
Keskkonnainfo kättesaadavuse hinnang (keskkonnateadlikkuse uuringu
65 76
andmed)
Uute seiremeetodite rakendamine erinevates seirevaldkondades - 2 3 4
kaugseire kasutamine: valdkondade arv
Tabel 264. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot
välistoetus koos
muud tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise
sõltuvad kulud kulud
kaasfinantseeringuga
KULUD -5 827 -5 514 -116 -91 -106
Tööjõukulud -2 279 -2 223 -23 -32 0
Majandamiskulud -1 549 -1 403 -87 -59 0
Muud toetused -1 893 -1 888 -5 0 0
Põhivara amortisatsioon -106 0 0 0 -106
Tabel 265. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu
-5 711 -5 827 931 -14%
suunamine
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku üheksat teenust.
Keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnaharidus) poliitika kujundamise ja rakendamise teenuse
raames toimub keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava elluviimine ja tegevuste (sh
olukorra väljaselgitamisega/inventuur, uuringud, koolitused, kampaaniad, tunnustused,
rahastamise süsteemi arendamine, keskkonnateadlikkuse teema lõimimine erinevatesse
arengudokumentidesse jm) planeerimine koostöös valitsemisala asutuste ja teiste
organisatsioonide ja institutsioonidega. Teenuse eelarves moodustavad olulise osa toetused
valitsemisala sihtasutustele ja keskkonna valdkonna MTÜdele, sh Sihtasutusele
Keskkonnainvesteeringute Keskus antav sihtotstarbeline eraldis keskkonnaprogrammi
elluviimiseks.
Keskkonnahariduslike näituste, koolituste, haridusprogrammide ja sündmuste korraldamine ja
teavitus toimub Loodusmuuseumi eestvedamisel eesmärgiga suurendada/edendada
elanikkonna loodusteadlikkust. Teavitustegevusteks ja -kanaliteks on meediakajastused ja -
artiklid, reklaamid, ELM-i koduleht ja infokiri ning sotsiaalmeediakanalid (FB, Instagram jt).
191
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Loodusmuuseumi uue hoone rajamine on kavas Keskkonnamaja koosseisus ning luuakse Eesti
looduse mitmekesisust tutvustav püsiekspositsioon.
Keskkonnateemalise teavitustegevuse korraldamine – Keskkonnaamet vastutab nelja avaliku
portaali (keskkonnaharidus.ee, avastusrada.ee, keskkonnakompass.ee, e.loodus.ee) toimimise
eest, lisaks kaitsealade kodulehed ja Facebook (rahvuspargid ja looduspargid) ning
keskkonnahariduslik YouTube’i kanal. Lisaks koostatakse teaduspõhist keskkonna- ja
looduskaitseteemalist teabematerjali, vajaduse korral koos vastava projekti esitamisega,
valmivad artiklid ning keskkonnaga seotud infot edastatakse maakondlike teabelistide kaudu.
3.11.2.2 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus
Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud,
toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab.
Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna eesmärke ja mõõdikuid on kirjeldatud
täpsemalt Maaeluministeeriumi peatükis. Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna
eesmärgi saavutamiseks on loodud kaks programmi: põllumajanduse, toidu ja maaelu
programm ning kalanduse programm.
Kalanduse programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite eest vastutab
Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumiga.
Tabel 266. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus kulude dünaamika, tuhat eurot
2020
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
tegelik
Kulud kokku -4 922 -5 803 -5 881 -78 1%
Kulude vähenemine on seotud Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi struktuurivahendite
meetmete rakendusperioodi lõppemisega ja riigi tegevuskulude kokkuhoiuga. (Riigi
eelarvestrateegia 2022-2025 ja Stabiilsusprogramm 2021 lisa 3 „Ülevaade RES 2022-2025
meetmetest riigieelarvelistele asutustele põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade
lõikes „).
Programm: Kalandus
Programmi eesmärk: Kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude
säästliku majandamise.
Tabel 267. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus programmi Kalandus tegevuse kulude eelarve liikide lõikes,
tuhat eurot
Välistoetus koos
riigieelarve-lise Mitte-rahalised
2022 RE Piirmäär-aga
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -5 881 -4 663 -1 083 -134
Kalavarude ja -püügi haldamise ja kaitse korraldamine -5 881 -4 663 -1 083 -134
192
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 268. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus programmi Kalandus tegevuse eelarve dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kulud kokku -5 803 -5 881 -78 1%
Kalavarude ja -püügi haldamise ja kaitse -5 803 -5 881 -78 1%
korraldamine
3.11.2.1 Programmi tegevus: Kalavarude ja -püügi haldamise ja kaitse
korraldamine
Programmi tegevuse eesmärk: saavutada olukord, kus kalavarude püügitingimused
ja -võimalused on aja- ja asjakohased, kalavarud on kestlikult majandatud, harrastuspüük on
korraldatud ja arendatud.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 269. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus programmi Kalandus tegevuse eesmärgi mõõdikud
sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Madalas seisus varude arv 23 18 18
Kalade rändetakistuste avamine lõheliste jõgedel (tk) 108 110 115
Tabel 270. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus programmi Kalandus tegevuse kulud, tuhat eurot
välistoetus koos
mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise
kulud
kaasfinantseeringuga
KULUD -5 881 -4 663 -1 083 -134
Tööjõukulud -2 703 -2 681 -22 0
Majandamiskulud -1 580 -1 499 -81 0
Muud toetused -1 463 -483 -980 0
Põhivara amortisatsioon -134 0 0 -134
Tabel 271. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus programmi Kalandus tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu -5 803 -5 881 -78 1%
suunamine
Kalanduse eesmärkide ja tegevuste elluviimine on jaotatud Keskkonnaministeeriumi ja
Maaeluministeeriumi valitsemisalade vahel. Keskkonnaministeerium vastutab kalavarude
haldamise ja kaitse ning harrastuspüügi korraldamise eest. Eesmärk on saavutada olukord, kus
kalavarude püügitingimused ja võimalused on aja- ja asjakohased, kalavarud on kestlikult
majandatud, harrastuspüük on korraldatud ja arendatud.
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine sisaldab nii
Maaeluministeeriumi kui ka Keskkonnaministeeriumi ja tema valitsemisala asutuse poolt
taotletavaid toetusi. Teenuse eelarves on olulise suurusega toetus EL vahenditest kalapääsude
rajamiseks, rekonstrueerimiseks ning kalade rännet takistavate paisude eemaldamiseks jõgedel
summas 1 mln eurot.
Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks on liigse püügikoormusega
piirkondades vaja oluliselt vähendada lubatud püügivahendite arvu ning ajakohastada
kalavarude kaitsemeetmeid (alammõõdu korrigeerimine, ajalis-ruumilised piirangud,
selektiivset püüki toetavad meetmed). Selleks rakendatakse teadmistepõhist lähenemist,
tuginedes otsuste tegemisel kalavarude seisundi hindamisele ja teadussoovitustele. Lõheliste
193
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
rändeteede probleemi lahendamiseks avatakse kalanduse seisukohalt olulistele jõgedele rajatud
paisudel ja ummistunud jõgede suudmetes kaladele läbipääsud kudealadele. Lisaks taastatakse
elupaiku ning koelmuid, et tagada varude parem looduslik taastumine. Ohustatud kalaliikide
varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalade noorjärke, arvestades seejuures
vajadusega säilitada looduses geneetiline mitmekesisus.
Kalavarude hea seisundi ja säästliku kasutamise tagamiseks parendatakse järelevalve süsteeme
ja planeerimist olulisemate kalaliikide keeluaegadel, -kohtades, püügialadel ja maaletuleku
kohtades, koostatakse kontrollkavad ning korraldatakse rahvusvahelisi ühisoperatsioone.
Aastal 2022 alustatakse ettevalmistusi eksperimentaalseks uuringuks, mis käsitleb tuulikute
müra mõju räime rändele Eesti rannikumeres (ca 0,2 mln tuh eurot).
Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks täiendatakse järelevalve elektroonilisi kontrollimise
võimalusi ning arendatakse uusi, riskipõhist järelevalvet hõlbustavaid infotehnoloogilisi
süsteeme ja rakendusi. Samuti parandatakse koostööd vabatahtlikega kudealade kaitsmisel.
Selleks, et tõsta kalurite teadlikkust säästvast kalapüügist, kaasatakse neid erinevatesse
kalavarude kaitse ja ebaseadusliku kalapüügi ohjamisega seonduvatesse tegevustesse.
Harrastuskalapüügi edendamiseks ajakohastatakse infosüsteemi, et lubade väljastamine ja
andmete esitamine oleks ladusam. Toetatakse harrastuspüügiks vajalike taristute rajamist, mis
aitab tõsta teenuse kvaliteeti ja populaarsust ning vähendab keskkonnakasutusest tingitud
mõjusid loodusele. Samuti on vajalik kasvatada harrastuskalastajate keskkonnateadlikkust.
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Keskkonnaministeerium ja
Keskkonnaamet. Lisaks on olulised partnerid teenuste elluviimisel Riigimetsa Majandamise
Keskus ning Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Majandusliku sisu vaade
Joonis 53. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala suuremad kulud
194
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Joonis 54. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes
Tabel 272. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE Piirmääraga
kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -177 677 -81 732 -5 090 -66 840 -20 918 -3 096
Tööjõukulud -38 703 -36 560 0 -1 315 -828 0
Majandamiskulud -30 334 -20 325 -1 816 -7 915 -278 0
Sotsiaaltoetused -36 -10 -26 0 0 0
Investeeringutoetused -52 412 0 0 -43 163 -9 249 0
Muud toetused -48 347 -24 837 0 -12 997 -10 512 0
Käibemaks -4 749 0 -3 248 -1 450 -51 0
Põhivara amortisatsioon -3 096 0 0 0 0 -3 096
Keskkonnaministeeriumi valitsemisala eelarvest moodustavad toetused 57% kulude
kogumahust, millest investeeringutoetused 29% ja muud toetused 27%.
Tabel 273. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Kulud kokku -140 552 -190 504 -177 677 12 827 -7%
Tööjõukulud -36 895 -36 317 -38 703 -2 386 7%
Majandamiskulud -30 419 -34 595 -30 334 4 261 -12%
Muud tegevuskulud 77 -3 0 3 -100%
Sotsiaaltoetused -40 -42 -36 6 -15%
Investeeringutoetused 0 -80 497 -52 412 28 085 -35%
Muud toetused -68 663 -33 563 -48 347 -14 784 44%
Käibemaks 0 -2 792 -4 749 -1 957 70%
Põhivara amortisatsioon -4 612 -2 695 -3 096 -401 15%
Keskkonnaministeeriumi valitsemisala kulude eelarve on võrreldes eelmise aastaga kahanenud
12,8 mln eurot. Vähenemine on tingitud kajastamise põhimõtetest. Nimelt kajastati
195
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Keskkonnaministeeriumi kuludes investeeringutoetuste real 2021. a planeeritud EL-i sisese
kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise vahenditest kavandatavate
meetmete kulud, mis olid meetmete vahel otsustamata. Ühtlasi on majandamiskulude ja
investeeringutoetuse vähenemine seotud Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi
struktuurivahendite meetmete rakendusperioodi lõppemisega.
Kulud suurenevad avaandmete direktiivi ülevõtmisega seoses 2 mln eurot, erametsaomanikele
toetuse andmisega seoses 1,1 mln eurot ja maareformi käigus sõlmitud maa
järelmaksulepingute ja seatud hüpoteekidega seotud ülesannete täitmise ülevõtmisega Maa-
ametisse summas 0,2 mln eurot. Teadus- ja arendustegevuse võimekuse tõhustamiseks on
kavandatud 0,7 mln eurot, sh teadmussiire teaduspõhise keskkonnapoliitika kujundamiseks,
keskkonna valdkonna teadlaskonna kestlikkuse tagamiseks, rahvusvahelise TA koostöö
edendamiseks. Alustatakse ettevalmistusi eksperimentaalse uuringuks, mis käsitleb tuulikute
müra mõju räime rändele Eesti rannikumeres (ca 0,2 mln tuh eurot).
3.11.3 INVESTEERINGUD
Joonis 55. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal valitsemisala koguinvesteeringutest, %
196
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Joonis 56. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes osakaaluna objekti eelarvest, %
Tabel 274. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus koos
riigieelarvelise
2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud
kaasfinant-
seeringuga
Investeeringud kokku -5 109 -4 075 -815 -220
IT investeeringud -3 596 -3 596 0 0
Transpordivahendid -175 -175 0 0
Masinad ja seadmed -404 -220 0 -183
Muud investeeringud -83 -83 0 0
Käibemaks -852 0 -852 -37
Investeeritakse peamiselt IT infrastruktuuri ehk riist- ja tarkvara arendusteks, millest suurimaks
investeeringuks on 2 mln euro ulatuses avaandmete direktiivi ülevõtmisega seotud valmiduse
tagamine. Lisaks soetatakse seadmeid ja transpordivahendeid.
Investeeritakse järgmistesse põhivaragruppidesse:
IT investeeringud: Investeeritakse peamiselt IT infrastruktuuri – riist- ja tarkvara
arendusteks, millest suurimaks investeeringuks on 2 mln eurot, et tagada avaandmete
direktiivi ülevõtmisega seotud valmidus. Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus
investeerib tehnoloogilise võimekuse hoidmiseks ja kasvatamiseks (taristuinvesteeringud)
0,6 mln eurot, küber- ja infoturbe tagamiseks 0,2 mln eurot, infosüsteemide
funktsionaalsuse arendamiseks ja kaasaegsuse tagamiseks 0,8 mln eurot.
Transpordivahendid: Keskkonnaamet soetab keskkonna järelevalve eesmärkide täitmiseks
6 kastiga maasturit, eeldatava kogumaksumusega 0,2 mln eurot.
Masinad ja seadmed: Keskkonnaagentuur soetab hüdrometeoroloogilise seiretaristu
arendamiseks ja uuendamiseks seadmeid, eeldatava kogumaksumusega summas 0,4 mln
eurot.
Muud investeeringud: Keskkonnaamet soetab kiirgusohutuse tagamiseks kliima ja
kiirgusosakonna seadmeid, eeldatava kogumaksumusega 83 000 eurot.
197
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 275. Keskkonnaministeeriumi investeeringute dünaamika, tuhat eurot
2020 Tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Investeeringud kokku -4 992 -4 371 -5 109 -738 17%
IT investeeringud -1 940 -1 997 -3 596 -1 601 80%
Transpordivahendid -10 -263 -175 88 -33%
Masinad ja seadmed -75 -649 -404 245 -38%
Muud investeeringud -2 962 -811 -83 728 -90%
Kinnisvara -4 -107 0 107 -100%
CO2 kvooditulust rahastatavad projektid -4 0 0 0
Kinnistute soetamine Küti tn Tallinn 0 -107 0 107 -100%
Käibemaks 0 -545 -852 -307 56%
Investeeringute maht on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 17% ehk 0,7 mln euro võrra.
Suurenemine tuleneb IT-investeeringutest, mille tingib avaandmete direktiivi ülevõtmiseks
vajaliku IT valmiduse tagamisse.
3.11.4 FINANTSEERIMISTEHINGUD
Tabel 276. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Finantseerimistehingud kokku 4 788 4 300 4 200 -100 -2%
Laenunõuded 2 880 4 300 4 200 -100 -2%
Muud finantseerimistehingud 1 909
Finantseerimistehingutena kajastatakse maa erastamisest järelmaksuga laekuvaid tulusid. Maa
järelmaksunõuete prognoosimisel on aluseks kehtivad maksegraafikud nõude jääkidega, millele
lisatakse hinnanguliselt ennetähtaegselt laekuv summa.
198
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.12 KULTUURIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA
Kultuuriministeerium toetab Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamist kahes
tulemusvaldkonnas: Kultuur ja Sport ning Sidus ühiskond.
Toetused Kultuuriministeeriumi valitsemisala avalik-õiguslikele juriidilistele isikute ja
sihtasutustele kajastuvad Kultuuriministeeriumi kui üksikasutuse eelarves.
Kultuuriministeeriumi valitsemisala kulude eelarve moodustab umbes 2% riigieelarve kulude
kogumahust.
Tabel 277. Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot
2022 RE valitsemisala Osakaal 2022 RE
2020 RE kogumaht
/ PSI kogumahust
TULUD 13 130 809 5 781 0%
KULUD -13 638 494 -290 257 2%
INVESTEERINGUD -715 975 -23 0%
FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0%
Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse kuulub üks valitsusasutus ja kümme hallatavat asutust,
lisaks neli avalik-õiguslikku juriidilist isikut ja 35 riigi asutatud sihtasutust. Valitsemisala 2022.
aasta eelarve kulud on 290,26 mln eurot, investeeringud kokku on 0,03 mln eurot ja tulud 5,7
mln eurot.
Valitsemisala eelarve jaguneb ministeeriumi ja valitsusasutuste ning hallatavate asutuste vahel
järgmiselt: Kultuuriministeerium 90%, Eesti Rahva Muuseum 3,9%, Muinsuskaitseamet 2,6%
ja Eesti Rahvakultuuri Keskus 1,9%. Ülejäänud valitsemisala asutuste eelarved jäävad mahult
alla 1%.
3.12.1 TULUD
Võrreldes 2021. aastaga on valitsemisala tulude laekumisi planeeritud 2022. aasta eelarves
väiksemas mahus. Vähenemine on planeeritud seoses välisvahenditest tehtavate tegevustega.
Lisaks on Eesti Rahva Muuseum planeerinud majandustegevusest laekuva tulu langust
(piletitulu, muuseumis korraldatavate ürituse tulu, muuseumikaupade müük).
199
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Joonis 57. Kultuuriministeeriumi valitsemisala suuremad tulud ja osakaal valitsemisala kogutulust, %
Tabel 278. Kultuuriministeeriumi valitsemisala tulude dünaamika, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Tulud kokku 9 688 8 550 5 781 -2 770 -32%
Saadud toetused 8 042 6 130 4 322 -1 809 -30%
Riigilõivud 41 3 7 5 198%
Tulud majandustegevusest 1 582 2 415 1 450 -964 -40%
Tulud põhivara ja varude müügist 6 0 0 0 0
Muud tulud 17 3 2 -2 -50%
Saadud toetused
Saadud toetuste all kajastatakse perioodi 2014-2020 struktuurivahendite loomemajanduse ja
lõimumise (sealhulgas kohanemise) projektide finantseerimiseks (3 mln eurot). Nendele
lisanduvad Euroopa Majanduspiirkonna toetusprogrammi „Kohalik areng ja vaesuse
vähendamine“ vahendid (1 mln eurot) ja toetused välisprojektide kaasfinantseerimiseks.
Välistoetuste vähenemise põhjuseks on struktuurivahendite perioodi 2014-2020 lõppemine.
Riigilõivud
Riigilõivuna laekuvad Muinsuskaitseameti väljastatavate tegevuslubade eest saadavad tasud:
pädevustunnistuse riigilõiv, otsinguvahendi ja kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo
riigilõivud.
Muinsuskaitseamet prognoosib pädevustunnistuste väljaandmiste suurenemist, mistõttu on
2022. aasta riigilõivude tulu ka võrreldes 2021. aastaga kasvanud
Tulud majandustegevusest
Majandustegevusest teenivad tulu peamiselt riigiasutustena tegutsevad muuseumid
piletimüügist, ürituste korraldamisest, õppematerjalide raamatute ja muude muuseumikaupade
müügist ning konverentsitasudest. Võrreldes 2021. aastaga langeb valitsemisala
majandustegevusest plaanitud tulu 2022. aastal. Kõige rohkem mõjutab valitsemisala
omatulude langust Eesti Rahva Muuseum, kes planeerib ca 59%-list langust piletitulus,
muuseumis korraldatavate ürituse tulus ja muuseumikaupade müügis (2,2 mln euro pealt 0,9
euro mln peale).
200
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Muud tegevustulud
Muude tuludena on Muinsuskaitseamet kavandanud sunnirahade laekumist 1500 eurot.
3.12.2 KULUD
Tegevuspõhine vaade
Kultuuri, spordi ja lõimumise eesmärgid on püstitatud riigi eelarvestrateegias aastateks 2022–
2025 ning valdkonna strateegiadokumentides - hetkel koostamisel olev „Kultuuri arengukava
2021- 2030“, arengustrateegia „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ning koostamisel
olev „Sidusa Eesti arengukava 2021-2030“. Kultuuri, spordi ja lõimumise valdkondadel on tihe
seos ka teiste ministeeriumide juhitavate valdkondadega ning kultuuripoliitika eesmärgid
saavutatakse erinevate valdkondlike poliitikate koosmõjus. Niisamuti panustavad omakorda ka
Kultuuriministeeriumi juhitavad tegevused teiste valdkondlike arengukavade strateegiliste
eesmärkide saavutamisse.
Kultuuriministeeriumi valitsemisala tegevused ja prioriteedid lähtuvad Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammi ülesannetest ning on kooskõlas riigieelarve strateegia protsessiga nelja aasta
lõikes ja täpsustatakse ühe aasta lõikes riigieelarve protsessis. Tegevused on kooskõlas mitmete
valdkondlike ja valdkondade üleste strateegiadokumentidega ning kavandatakse ministeeriumi
nelja-aastastes programmides ning ministeeriumi aastases tööplaanis.
Valitsemisala programmdokumendid on kättesaadavad ministeeriumi kodulehel
https://www.kul.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/organisatsioon/programmid-ja-tooplaan.
Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2021. aasta eelarve kulud ja investeeringud panustavad
Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse kahes tulemusvaldkonnas, mille eesmärke viiakse
ellu kolme programmi kaudu. Programmide kaudu toimub valdkondade eesmärkide
saavutamiseks vajalike meetmete, tegevuste ja teenuste planeerimine, eelarvestamine,
elluviimine ning aruandlus.
Olulisemad muudatused ja lisavahendid
Kultuuritöötajate palgatõus
Kultuuriministeeriumi valitsemisala hallatavates asutustes, avalik-õiguslikes juriidilistes
isikutes ja riigi asutatud sihtasutustes töötavate kõrgharidusega kultuuritöötajate palgafond
suureneb 2022. aastal 5% ehk 2,8 miljoni euro võrra.
Kõrgharidusega kultuuritöötajateks peetakse neid, kes töötavad täiskoormusega kõrgharidust
või ka kõrgemat kutsekvalifikatsiooni nõudval või spetsiifilisi erialaseid teadmisi nõudval
ametikohal.
Palgatõusu vahendite abil saab kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalka tõsta 100 euro
võrra, 1300-lt 1400 euroni ehk ca 7,5%. Lisaks võimaldavad täiendavad palgavahendid tõsta
2% võrra nende töötajate palgafondi, keda miinimumtasu tõus ei puuduta.
Kultuuriministeeriumi valitsemisala hallatavates asutustes, avalik-õiguslikes juriidilistes
isikutes ja riigi asutatud sihtasutustes töötab kokku ca 3900 inimest, kellest kõrgharidusega
kultuuritöötajateks on kvalifitseeritud ca 2350 inimest, neist omakorda ca 1230 inimest
puudutab miinimumtasu tõus 1300lt 1400-le eurole.
Filmitootmise baasrahastamise kasv viielt miljonilt seitsme miljonini.
201
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Kultuuri- ja spordivaldkonna investeeringutoetused 1 mln eurot (SA Haanjamaa Sport -
spordikeskuse peamaja renoveerimine 0,2 mln eurot, SA Ajakeskus Wittenstein -
muuseumihoone renoveerimine 59 000 eurot, SA Valgamaa Isamaalise Kasvatuse
Püsiekspositsioon – muuseumihoone näitusesaali juurdeehitus 0,2 mln eurot, Võru
Vallavalitsus – multifunktsionaalse väljaku katuse ehitus 0,3 mln eurot, Võru linn -
Kreutzwaldi pargi võrkpalli väljakute renoveerimine ( 5 tk) ja tribüünihoone ehitamine 0,2
mln eur).
Kultuuri- ja loomevaldkondade teadus-ja arendustegevuste projektide toetamine mahus 0,4
mln eurot.
Kultuuriranitsa kontseptsiooni rakendamine 0,1 mln eurot.
Täiskasvanute eesti keele õppe baasrahastus tõuseb alates 2022. aastast 2,4 mln euroni
varasema 2 mln pealt.
Multifunktsionaalsete aastaringselt kasutatavate spordiväljakute, sh jalgpalli sisehallide
rajamine Paidesse, Narva, Jõgeva, Viimsi. Toetusmeetme maht 6 mln eurot.
Liikumisharrastuse edendamise reformi rakendamiseks baasrahastus 0,6 mln eurot aastas.
Alustatakse liikumisharrastuse valdkonna juhtimise tõhustamisega ehk luuakse
kompetentsikeskus, mis oleks üleriigiliselt liikumisharrastust koordineeriv üksus, kes on
partner nii riigile kui ka kohalikul tasandil tegutsevatele organisatsioonidele. Sinna on
koondunud erinevad kompetentsid, kes lähtuvalt maailma parimast praktikast ja töötavad
välja lahendused, kuidas Eesti riigis kõige paremini liikumisharrastust
edendada. Kompetentsikeskuse loomisega kaasneb töökohtade loomine ekspertidele, kes
tegelevad ainult liikumisaktiivsuse edendamisega. Peamisteks ülesanneteks on
teaduspõhiste lähenemiste tellimine ülikoolidelt ja teistelt koostööpartneritelt erinevatele
sihtgruppidele; liikumisharrastuse teadmisvara tootmine, levitamine ja koolituste
korraldamine; liikumisharrastuse alase teadlikkuse tõstmine läbi kampaaniate korraldamise.
Haridus- ja Teadusministeerium andis Kultuuriministeeriumile üle Audentese
õppursportlaste toetuslepingu, Eesti Olümpiakomitee kaudu rakendatavad tegevused
endiste ja praeguste tippsportlaste ning treenerite õpingute toetamiseks ja Eesti Koolispordi
Liidu toetamise. Muudatuse tulemusena koonduvad spordivaldkonnaga otseselt seotud
organisatsioonide toetamine ja toetused spordi eest vastutava ministeeriumi haldusalasse.
See võimaldab edaspidi võtta nende organisatsioonide tegevuste ja toetuste planeerimisel
paremini arvesse spordivaldkonna strateegiat ja eesmärki panustada liikumisharrastuse või
saavutusspordi edendamisse. HTM-st liikus Kultuuriministeeriumi eelarvesse 3,1 mln
eurot.
Kulude kokkuhoid
Vabariigi Valitsuse poolt 2021. aasta kevadel antud kokkuhoiu ülesanne oli vähendada
Kultuuriministeeriumi kulusid 0,7 mln eurot (näiteks remondifondi vähendati 0,1mln eurot).
Kulude kokkuhoid puudutab peamiselt väiksemate remonditoetuste ja investeeringutoetuste
vähendamist, ministeeriumi enda tegevuskulusid ja üksikuid ministeeriumi kui üksikasutuse
eelarves olevaid tegevusi. Ühtegi toetusmeedet ega tegevust ei lõpetatud, ühegi asutuse
tegevustoetust kulude kokkuhoiu eesmärgil ei vähendatud.
3.12.2.1 Tulemusvaldkond Kultuur ja Sport
Tulemusvaldkonna eesmärk: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav
ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi
202
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi
arenguks ning kultuuris osalemiseks.
Spordipoliitika eesmärk: liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaalaste elujõu
edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ning Eesti riigi hea maine kujundamisel.
Tabel 279. Kultuuriministeeriumi valitsemisala programmide seos tulemusvaldkondade ja strateegiadokumentidega
Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna arengudokument Programm
„Kultuurivaldkonna arengukava 2021–2030“ Kultuuriprogramm
Kultuur ja sport
„Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ Spordiprogramm
Tabel 280. Tulemusvaldkonna Kultuur ja sport kulude dünaamika, tuhat eurot
2020
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
tegelik
Kulud kokku -263 120 -310 425 -281 645 28 780 -9%
Kulude vähenemine on seotud Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi struktuurivahendite
meetmete rakendusperioodi lõppemisega ja riigi tegevuskulude kokkuhoiu meetmega. (Riigi
eelarvestrateegia 2022-2025 ja Stabiilsusprogramm 2021 lisa 3 „Ülevaade RES 2022-2025
meetmetest riigieelarvelistele asutustele põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade
lõikes „).
Programm: Kultuuriprogramm
Programmi eesmärk: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond,
hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi
kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi
arenguks ning kultuuris osalemiseks.
Tabel 281. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuste kulude eelarve liikide ja katteallikate
lõikes, tuhat
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -237 110 -202 179 -1 739 -3 069 -29 330 -793
Loovisikute toetamine ja tunnustamine -2 730 -371 -1 739 0 -619 0
Kirjanduspoliitika kujundamine ja -7 039 -4 660 0 0 -2 378 0
rakendamine
Etenduskunstide poliitika kujundamine -37 884 -35 387 0 0 -2 497 0
ja rakendamine
Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja -11 587 -8 623 0 0 -2 965 0
rakendamine
Muusikapoliitika kujundamine ja -15 997 -13 031 0 0 -2 966 0
rakendamine
Kunstipoliitika kujundamine ja -7 972 -5 158 0 0 -2 813 0
rakendamine
Arhitektuuri ja disaini poliitika -2 102 -386 0 0 -1 716 0
kujundamine ja rakendamine
Meediapoliitika kujundamine ja -51 175 -51 175 0 0 0 0
rakendamine
203
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Muuseumipoliitika kujundamine ja -41 276 -39 194 0 -246 -1 180 -656
rakendamine
Muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja -7 049 -5 899 0 -1 097 -1 -53
rakendamine
Raamatukogupoliitika kujundamine ja -19 700 -19 700 0 0 0 0
rakendamine
Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja -10 446 -7 520 0 -20 -2 902 -4
rakendamine
Kultuurivaldkonna digitaliseerimine -276 -226 0 -50 0 0
Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise -4 335 -4 335 0 0 0 0
edendamine
Loomemajanduspoliitika kujundamine -1 672 -50 0 -1 621 0 0
ja rakendamine
Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja -15 871 -6 463 0 -35 -9 292 -80
arendustegevus
Tabel 282. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kulud kokku -37 609 -237 110 -199 501 -90%
Loovisikute toetamine ja tunnustamine -6 740 -2 730 4 010 -59%
Kirjanduspoliitika kujundamine ja 0 -7 039 -7 039 100%
rakendamine
Etenduskunstide poliitika kujundamine ja 0 -37 884 -37 884 100%
rakendamine
Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja -5 250 -11 587 -6 337 121%
rakendamine
Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine 0 -15 997 -15 997 100%
Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine 0 -7 972 -7 972 100%
Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ja 0 -2 102 -2 102 100%
rakendamine
Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine 0 -51 175 -51 175 100%
Muuseumipoliitika kujundamine ja 79 -41 276 -41 355 -52348%
rakendamine
Muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja 0 -7 049 -7 049 100%
rakendamine
Raamatukogupoliitika kujundamine ja 0 -19 700 -19 700 100%
rakendamine
Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja -30 -10 446 -10 416 34720%
rakendamine
Kultuurivaldkonna digitaliseerimine 0 -276 -276 100%
Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise 0 -4 335 -4 335 100%
edendamine
Loomemajanduspoliitika kujundamine ja 0 -1 672 -1 672 100%
rakendamine
Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja -25 668 -15 871 9 797 -38%
arendustegevus
3.12.2.1.1 Programmi tegevus: Loovisikute toetamine ja tunnustamine
Programmi tegevuse eesmärk: Loovisikute loometegevuseks vajalikud tingimused on
paranenud.
Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase:
Tabel 283. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Tunnustatud loomeliitudega sõlmitud lepingute arv 17 17 17
Allikas: Loomeliitude andmekogu
204
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 284. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Loovisikute toetamine ja tunnustamine -6 740 -2 730 4 010 -59%
Tabel 285. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide
lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -2 730 -371 -1 739 0 -619 0
Tööjõukulud -35 -35 0 0 0 0
Sotsiaaltoetused -336 -336 0 0 0 0
Muud toetused -1 739 0 -1 739 0 0 0
Edasiantavad maksud -619 0 0 0 -619 0
Meetme raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
Loovisikute loometegevuse tingimuste tagamiseks eraldatakse loomeliitudele toetust
loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel. Seaduse rakendamiseks on ette nähtud 1,7 mln
eurot. Võrreldes 2021. aastaga on seaduse rakendamiseks ette nähtud vahendite maht
kasvanud 0,3 mln euro võrra tulenevalt Eesti keskmise brutopalga tõusust. Loomeliidud
saavad toetust kasutada loometoetuse maksmiseks vabakutselistele loovisikutele ja
loovisikute loometegevuseks ning sellega seotud täiendusõppe stipendiumideks, kui toetust
ei ole kasutatud täies ulatuses loometoetuste maksmiseks vabakutselistele loovisikutele.
Riigi kultuuripreemiad 0,2 mln eurot ja riigi kultuuristipendiumid 46 000 eurot.
Kultuuripreemiate ja –stipendiumite eelarve oli sama ka 2021. aastal.
Eesti Kultuurkapitali kaudu hasartmängumaksu laekumisest antavad toetused kunstide ja
rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamiseks 0,6 mln eurot.
3.12.2.1.2 Programmi tegevus: Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti elanike lugemisharjumus on stabiilne või suureneb ning
eesti kirjandus on rahvusvaheliselt nähtav.
Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase:
Tabel 286. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
SA Kultuurilehe väljaantud kultuuriajakirjade ja -ajalehtede arv 16 16 16
Allikas: Kultuuriministeerium
Rahvusvaheliste kirjandusmesside arv, millel osaletud 3 4 4
Allikas: Kultuuriministeerium
Eesti Lastekirjanduse Keskuse külastajate arv 26703 40000 40000
Allikas: Eesti Lastekirjanduse Keskus
Tabel 287. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine 0 -7 039 -7 039 100%
205
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 288. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide
lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -7 039 -4 660 0 0 -2 378 0
Tööjõukulud -467 -458 0 0 -9 0
Majandamiskulud -368 -339 0 0 -29 0
Muud toetused -3 863 -3 863 0 0 0 0
Edasiantavad maksud -2 340 0 0 0 -2 340 0
Riik väärtustab kirjandust kui omakeelse kultuuriruumi ühte alustala. Selleks loob ja rakendab
Kultuuriministeerium toetusmehhanisme, mis toetavad Eesti autorite uute teoste loomist,
kirjanduse populariseerimist ja kättesaadavust.
Meetme raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
Eesti Kirjanike Liit maksab kirjanikupalka avaliku konkursiga valitud professionaalidele.
2022. aastal saab riiklikku palka 15 kirjanikku mahus 0,3 mln eurot. Palgasaajad valib välja
loomeliit koos valdkondlike esindusorganisatsioonidega.
Autorihüvitusfond SA laenutus- ja reprograafiahüvitisteks 0,3 mln eurot.
Eesti Lastekirjanduse Keskus 0,8 mln eurot. Lugejate kasvatamiseks on vaja head
(laste)kirjandust, laste ja noorte lugema innustamist nii kodus, lasteaias kui ka koolis. Väga
olulisel kohal on oma valdkonna kompetentsikeskuse – Eesti Lastekirjanduse Keskuse
tegevus, kes kogub, säilitab ja vahendab eesti laste- ja noortekirjandust. Eesti
Lastekirjanduse Keskuse kaudu toetatakse tegevusi, mis aitavad kaasa lastekirjanduse ning
lasteraamatute illustratsioonide ekspordipotentsiaalile.
Sihtasutus Kultuurileht 2,9 mln eurot (2021.a 2,8 mln eurot). Tegevustoetuse suurenemine
tuleneb palgatõusuks juurde antud vahenditest. Sihtasutus annab välja Eesti tähtsamaid
kultuuriajakirju ja -ajalehti: Akadeemia, Diplomaatia, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee,
Looming, Loomingu Raamatukogu, Muusika, Sirp, Teater.Muusika.Kino, Täheke,
Vikerkaar, Õpetajate Leht, Värske Rõhk, Hea Laps, võrukeelne Uma Leht ja Müürileht.
Eesti kirjanduse rahvusvahelise nähtavuse tagamisel on väga tähtis roll Eesti Kirjanduse
Teabekeskusel. Eesti kirjanduse rahvusvahelistumise parendamiseks toetatakse Eesti
Kirjanduse Teabekeskuse tegevust 0,2 mln euroga tõlkijate koolitamiseks sh tõlkijatele
mõeldud stipendiumid ja residentuuri loomist.
Eesti osalemiseks rahvusvahelistel raamatumessidel Londonis ja Bolognas on planeeritud
0,3 mln eurot.
Riik toetab kirjandust ja kirjastamist ka Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali kaudu
alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik
maht on 2,3 mln eurot.
3.12.2.1.3 Programmi tegevus: Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Etenduskunstide valdkond on kunstiliselt mitmekesine ja
elanikkonnale kättesaadav.
Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase:
206
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 289. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2021 2022
tase (2020. a)
Algupärandite osakaal uuslavastustest (sõnalavastused), % 44% 45% 45%
Allikas: Eesti Teatri Agentuur
Laste- ja noortelavastuste osakaal uuslavastustest, % 23% 20% 20%
Allikas: Eesti Teatri Agentuur
Tabel 290. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Etenduskunstide poliitika kujundamine ja 0 -37 884 -37 884 100%
rakendamine
Tabel 291. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide
lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -37 884 -35 387 0 0 -2 497 0
Tööjõukulud -50 -50 0 0 0 0
Muud toetused -35 337 -35 337 0 0 0 0
Edasiantavad maksud -2 497 0 0 0 -2 497 0
Kultuuriministeerium toetab teatritegevust teatri omandivormist olenemata, mis tähendab, et
toetatakse nii riigi osalusega sihtasutusi kui ka era- ja munitsipaaletendusasutusi. Ministeeriumi
eelarvest jagatava raha toel antakse aastas keskmiselt 6100 etendust, valmib keskmiselt 180
uuslavastust, tööd saab koosseisulisena üle 1700 inimese ja mitmekülgsest teatrikunstist
osasaamise võimalus on antud 1,1 miljonile külastajale (2019. a.) eri sihtgruppidest. Samas
tulenevalt COVID-19 piirangutest jäid 2020. aasta vastavad näitajad madalamaks.
Meetme raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
Riigi osalusega sihtasutustena tegutsevate etendusasutuste ja Rahvusooper Estonia toetuste
detailne ülevaade on organisatsioonide lõikes välja toodud lisas 3. Muutused on tingitud
kultuuritöötajate palgatõusuks eraldatud vahendite lisandumisest. Lisaks on muudatus
seotud 2021. a lisaeelarvest eraldatud ühekordsete kriisitoetustega ja
remondifonditoetustega, mis 2022. a toetussummades enam ei kajastu.
Eraõiguslikele väiketeatritele ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevatele
etendusasutustele eraldatakse tegevustoetusi kogumahus 3,2 mln eurot. Toetuste
eraldamiseks on moodustatud komisjon, kes teeb otsuse hiljemalt detsembri jooksul. Sellest
tulenevalt pole täpne toetuste jaotus seletuskirja koostamise hetkeks selgunud.
Etenduskunstide eriprojektidena toetatakse kolmeaastase perioodi jooksul kahte
etenduskunstide valdkonnas uuenduslikku kooslust Ekspeditsioon OÜ ja Interaktiivne
Üksus MTÜ. Mõlema koosluste toetamise eesmärgiks on teatrivaldkonna mitmekesisuse
suurendamine ning erinevate teatriviiside katsetamine. Ekspeditsioon OÜ keskendub
kaasaegsele sõnateatrile ja lavastusdramaturgiale ning Interaktiivne Üksus arendab
virtuaalset teatriplatvormi, pakkudes erinevaid veebiteatri võimalusi ning arendades
207
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
rahvusvahelist koostööd. Ühe trupi aastane toetus on 0,2 mln eurot. 2022. aastal on
planeeritud konkurss uutele uuenduslikele kooslustele.
Et Eesti vaatajani jõuaks rahvusvaheline teatrikunst ja et tekiksid valdkondlikud
rahvusvahelised koostööprojektid, eraldatakse toetusi 0,2 mln euro ulatuses läbi avatud
taotlusvooru “Rahvusvahelised etenduskunstide festivalid”.
Eesti Teatri Agentuur SA tegevustoetus 0,2 mln eurot. Toetuse abil ostab sihtasutus teiste
tegevuste seas autoriloomingut ja tegeleb rahvusvahelistumisega.
Olulised etenduskunstide valdkonna partnerid, keda iga-aastaselt toetatakse, on Narva Vaba
Lava, eraldatav toetus rendimaksete katteks 0,1 mln eurot, Heategevusfond Aitan Lapsi SA
20 000 eurot ja Eesti Tantsuagentuur SA 30 000 eurot.
Üksikprojektidest toetatakse iga-aastaselt Draamafestivali 18 000 eurot aastas ja teatripäeva
läbiviimist 17 000 eurot aastas.
Riik toetab etenduskunstide projekte ka läbi Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali alkoholi- ja
tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on
2,5 mln eurot.
Programmi tegevus: Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Filmivaldkond on kunstiliselt mitmekesine ja Eesti film on
rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline.
Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase:
Tabel 292. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Eesti Filmi Instituudilt arendustoetust saanud täispikkade filmide arv 16 23 23
(mängu-, dokumentaal- ja animafilmid)
Allikas: Eesti Filmi Instituut
Eesti Filmi Instituudilt tootmistoetust saanud täispikkade filmide arv 13 15 15
(mängu-, dokumentaal- ja animafilmid)
Allikas: Eesti Filmi Instituut
Aastas esilinastunud Eesti Filmi Instituudi toetatud täispikkade filmide 11 15 15
arv (mängu-, dokumentaal- ja animafilmid)
Allikas: Eesti Filmi Instituut
Tabel 293. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine -5 250 -11 587 -6 337 121%
Tabel 294. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide
lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -11 587 -8 623 0 0 -2 965 0
Tööjõukulud -30 -30 0 0 0 0
Muud toetused -8 593 -8 593 0 0 0 0
Edasiantavad maksud -2 965 0 0 0 -2 965 0
Meetme raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:
Kõiki olulisemaid filmivaldkonna tegevusi kattev riiklik organisatsioon on Sihtasutus Eesti
Filmi Instituut (EFI), kes toetab filmide arendamist, tootmist ja turundamist. EFI
tegevustoetus on 0,7 mln eurot (2021.a 0,7). Tegevustoetus suureneb täiendavate
208
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
palgavahendite eraldamise tõttu. Lisaks toetab Kultuuriministeerium ühekordselt Berliini
filmifestivaliga seotud tegevusi.
EFI kaudu toetatakse mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide tootmist. 2022. a filmitootmise
toetuste eelarve on 7 mln eurot (vähenemine 1 ml eurot).
Väärtfilmikino kättesaadavuse tagamiseks toetatakse kino Artis (Tallinnfilm OÜ) 0,3 mln
euroga.
Väärtfilmi levikule aitab kaasa ka EFI kaudu rakendatav avatud taotlusvoor väärtfilmikinode
toetamiseks 0,2 mln eurot aastas. Väärtfilmikinod toovad publikuni Euroopa ja maailma
mitmekesise filmiparemiku, mis võivad olla tavarepertuaarist keerulisema sisuga ning ei
pruugi seetõttu kommertskinodes ekraanile pääseda.
Ministeerium toetab Põhjamaade ainsat A-kategooria filmifestivali PÖFF 0,4 mln euroga.
Riik toetab filmivaldkonda ka Kultuurkapitali audiovisuaalse sihtkapitali kaudu alkoholi- ja
tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht
on 3 mln eurot.
Olulise toetusmeetmena jätkub tagasimaksefondi Film Estonia meetme rakendamine kahe
miljoni euroga aastas eesmärgiga tuua Eestisse välisriikide produktsioone. Nimetatud meetme
eelarve asub Rahandusministeeriumi eelarves Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis.
3.12.2.1.4 Programmi tegevus: Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Muusika valdkond on kunstiliselt mitmekesine ja
elanikkonnale kättesaadav.
Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase:
Tabel 295. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Eesti professionaalsete heliloojate uudisteoste esiettekannete arv 98 140 140
Allikas: Eesti Muusika Infokeskus
Tabel 296. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine 0 -15 997 -15 997 100%
Tabel 297. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide
lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -15 997 -13 031 0 0 -2 966 0
Tööjõukulud -50 -50 0 0 0 0
Majandamiskulud -25 -25 0 0 0 0
Sotsiaaltoetused -1 0 0 0 -1 0
Investeeringutoetused -400 -400 0 0 0 0
Muud toetused -12 556 -12 556 0 0 0 0
Edasiantavad maksud -2 965 0 0 0 -2 965 0
Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:
Eesti muusikavaldkonnas tegutseb kolm riigi asutatud kontserdiorganisatsiooni: SA Eesti
Kontsert, eraldatav tegevustoetus 4,8 mln eurot (2021.a 4,9 mln eurot), SA Eesti Riiklik
209
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Sümfooniaorkester, eraldatav tegevustoetus 3,4 mln eurot (2021. a 3,4 mln eurot), SA Eesti
Filharmoonia Kammerkoor eraldatav tegevustoetus 1,1 mln eurot (2021. a 1 mln eurot). SA-
le Eesti Kontsert eraldatakse lisaks tegevustoetusele investeeringutoetust kontserdimajade
remondiks 0,4 mln eurot.
Olulisteks kontsertorganisatsioonideks kohalike omavalitsuste tasandil on Tallinna
Filharmoonia toetus 60 000 eurot aastas, Pärnu Linnaorkester 30 000 eurot aastas ja Narva
Linna Sümfooniaorkester 30 000 eurot aastas.
Nelja taotlusvooru toetustega panustab Kultuuriministeerium Eraõiguslike
kontserdikorraldajate, kollektiivide ja heliloojate võimalustesse arendada
interpretatsioonikunsti. Uue heliloomingu teket ja noodimaterjali kättesaadavust toetatakse
läbi nelja avatud taotlusvooru: “Helilooming ja muusikaalased väljaanded” mahus 0,2 mln
eurot, “Muusikakonkursid” 74 000 eurot, “Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad” 0,4
mln eurot, “Muusikafestivalid ja suursündmused” (aastane eelarve 0,4 mln eurot).
Rahvusvahelise Arvo Pärdi keskuse tegevustoetus 0,5 mln eurot.
Estonian Festival Orchestra tegevust toetatakse läbi Eesti Festivaliorkester SA kaudu 0,5
mln eurot.
Ansambli Vox Clamantis tegevust toetatakse läbi MTÜ Eesti Gregoriaani Ühing 0,2 mln
eurot.
Järvi Festival MTÜ toetus 0,1 mln eurot eraldatakse Pärnu muusikafestivali läbiviimiseks
ja eesti noorte dirigentide järelkasvu projekti teostamiseks.
Tallinn Music Week korraldamist toetatakse 0,1 mln euroga läbi Shiftworks OÜ.
Muusika arenduskeskustest ja partnerorganisatsioonidest toetatakse Music Estonia MTÜ-d
0,1 mln euroga ja Eesti Muusika Infokeskus MTÜ-d 0,1 mln euroga, Muusikanõukogu
MTÜ-d 30 000 eurot, Eesti Pillifond SA-d 30 000 eurot.
Eesti muusikapärandi säilimise ja uurimise eesmärgil toetatakse Rahvusvahelist Eduard
Tubina Ühingut 35 000 euroga ja Veljo Tormise Kultuuriselts MTÜ-d 25 000 euroga.
Riik toetab muusikavaldkonna projekte ka läbi Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali alkoholi-
ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on
3 mln eurot.
3.12.2.1.5 Programmi tegevus: Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Kunstielu on mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav.
Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase:
Tabel 298. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
SA Kunstihoone Eestis ja välismaal toimunud näituste arv 15 14 14
Allikas: SA Kunstihoone
SA Kunstihoone Eestis ja välismaal toimunud näituste külastajate arv 35711 50000 50000
Allikas: SA Kunstihoone
Lepingulised residentuurikohad Eesti kunstnikele välismaal 3 3 3
Allikas: Kultuuriministeerium
Tabel 299. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine 0 -7 972 -7 972 100%
210
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 300. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide
lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -7 972 -5 158 0 0 -2 813 0
Tööjõukulud -50 -50 0 0 0 0
Sotsiaaltoetused -5 0 0 0 -5 0
Investeeringutoetused -3 500 -3 500 0 0 0 0
Muud toetused -1 608 -1 608 0 0 0 0
Edasiantavad maksud -2 808 0 0 0 -2 808 0
Kunsti valdkonna riigipoolse rahastuse eesmärk on tagada tingimused kunsti loomiseks, muuta
kunst Eestis nähtavaks ja jätkata kunstivaldkonna rahvusvahelistumist, leides selleks uusi viise
ja võimalusi. Kultuuriministeeriumi eelarve kaudu toetatakse eelkõige valdkonna loometööd,
näitustegevust, rahvusvahelistumist ja kunsti uurimist.
Meetme raames toetatavad tegevused ja asutused:
Kultuuriministeerium toetab tegevustoetustega kolme näitusasutust:
o Riigi osalusega SA Tallinna Kunstihoone (2022. a toetus 0,7 mln eurot).
o Eesti Kunstnike Liidu galerii (aastane toetus 30 000 eurot) .
o Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (aastane toetus 30 000 eurot).
Kunstihoone renoveerimiseks on SA-le Tallinna Kunstihoone ette nähtud 2022. aastal
ka investeeringutoetus 3,5 mln eurot (investeeringutoetuse kogumaht 2021-2024 on
6,5 mln eurot).
SA Tallinna Kunstihoone 2021. a ja 2022. a toetussummad on toodud seletuskirja lisas nr 3.
Tegevustoetuse kasv on tingitud kultuuritöötajate palgatõusuks eraldatud vahenditest.
Kunstivaldkonna rahvusvahelistumises on oluline tegevus Veneetsia kunstibiennaalil
osalemine. 2022. aastal korraldab Eesti oma rahvuspaviljoni näituse sündmuse keskpunktis
Giardini pargis, seda Hollandi küllakutsel. Eestit esindab kunstnike Kristina Normani ja Bita
Razavi projekt, mille fookuses on ajaloolise kunstniku Emilie Rosalie Saali teosed,
näituseprojekti kuraator on Corina Apostol. Biennaalil osalemist korraldab SA Kaasaegse
Kunsti Eesti Keskus, keda läbi Kultuuriministeeriumi eelarve toetatakse biennaali
ettevalmistuskuludeks 0,1 mln euroga.
Rahvusvahelisi suhteid arendavad valdkondlikud info- ja arenduskeskused SA Kaasaegse
Kunsti Eesti Keskus (tegevustoetus 0,2 mln eurot) ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus
MTÜ (85 000 eurot).
Läbi Eesti Kunstiakadeemia SA jätkub Narva kunstiresidentuuri toetamine 75 000 euroga.
Olulise loometöö toetamise meetmena jätkub ka kunstnikupalga maksmine 15le kunstnikule
läbi MTÜ Eesti Kunstnike Liit. Palgasaajad valib välja loomeliit ning Kultuuriministeerium
tagab loomeliidule rahastuse palga maksmiseks mahus 0,3 mln eurot.
Kunstiklassika uurimise ja tutvustamise eesmärgil toetatakse Konrad Mägi Sihtasutuse
tegevust aastas 50 000 euroga.
Riik toetab kujutava kunsti valdkonda ka läbi Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti
sihtkapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav
arvestuslik eelarvemaht on 3 mln eurot.
Aktiivses kunstielus (nüüdisloomes) on oluline roll ka mäluasutustel, sest kunsti avalikuks
saamise peamine formaat on näitused ning kunstimuuseumid (Eesti Kunstimuuseum, Tartu
Kunstimuuseum, Tarbekunsti- ja Disainimuuseum jt) panustavad sellesse märkimisväärselt.
211
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Kunstimuuseumide toetused kajastuvad Muuseumipoliitika kujundamise ja rakendamise
meetme tegevuse all.
3.12.2.2 Programmi tegevus: Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ja
rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Arhitektuuri- ja disainivaldkonna õigusruum vastab
valdkonna vajadustele.
Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase:
Tabel 301. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Kaasatud üldhariduskoolide arv, kes pakuvad õpilastele üldhariduskoolis 4 6 8
ruumihariduse ja disainiõppe valikkursust „Disainiprotsess“
Allikas: Kultuuriministeerium
Kaasatud üldhariduskoolide arv, kes pakuvad õpilastele üldhariduskoolis 9 12 14
ruumihariduse ja disainiõppe valikkursust „Arhitektuur kui
elukeskkond“
Allikas: Kultuuriministeerium
Ruumihariduse ja disainiõppe edendamiseks üldhariduskoolis 4 2 4
läbiviidud valikkursuste „Arhitektuur kui elukeskkond“ ja
„Disainiprotsess“ õpetajakoolituste arv
Allikas: Kultuuriministeerium
Tabel 302. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ja 0 -2 102 -2 102 100%
rakendamine
Tabel 303. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide
lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -2 102 -386 0 0 -1 716 0
Tööjõukulud -50 -50 0 0 0 0
Muud toetused -336 -336 0 0 0 0
Edasiantavad maksud -1 716 0 0 0 -1 716 0
Meetme tegevus on suunatud kvaliteetse elukeskkonna kavandamiseks ja loomiseks vajalike
tingimuste kujundamisele arhitektuuri ja disaini valdkondades.
Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:
212
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ kaudu toetatakse 41 000 euroga osalemist Veneetsia
Arhitektuuribiennaalil. Arhitektuuribiennaal toimub 2021. aastal ja sealt edasi üle
üheaastase intervalliga.
Olulised valdkondlikud katusorganisatsioonid ja ministeeriumi strateegilised partnerid on
Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ ja Eesti Disainikeskus MTÜ. Mõlema organisatsiooni
aastane tegevustoetuse suurus on 0,1 mln eurot.
Lisaks toetatakse avatud taotlusvooru kaudu arhitektuuri ja disaini valdkondade
arendusprojekte 85 tuh euroga.
Riik toetab kujutava kunsti valdkonda ka läbi Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti
sihtkapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav
arvestuslik eelarvemaht on 2 mln eurot.
Oluline roll arhitektuuri- ja disainivaldkonnas on valdkondlikel mäluasutustel Eesti
Arhitektuurimuuseumil ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumil, kus toimub hulgaliselt
arhitektide ja disainerite nüüdisloomingut tutvustavaid näitusi, loenguid jpm. Muuseumide
toetused kajastuvad Muuseumipoliitika kujundamise ja rakendamise meetme tegevuse all.
Oluline on ära märkida ka eelarvega mitte seotud tegevused:
Kuigi kehtiva riigihangete seadusega on raamistik ideekonkursside korraldamiseks ja
väärtuspõhiste riigihangete läbiviimiseks tagatud, teeb Kultuuriministeerium jätkuvalt
koostööd valdkonna erialaliitudega – eeskätt Eesti Arhitektide Liiduga ja ettevõttega Riigi
Kinnisvara AS, et töötada välja riigihanke läbiviimise parim praktika, mis tagaks kvaliteetse
ehitatud keskkonna arengu ja autoriõiguste kaitse selle loomisel.
Disainivaldkonnas aitab Kultuuriministeerium kaasa ringdisainialase teadlikkuse tõstmisele,
mis toetab ringmajanduse eesmärkide saavutamist.
Kultuuriministeerium aitab kaasa ruumihariduse ja disainiõppe edendamisele
üldhariduskoolis.
3.12.2.2.1 Programmi tegevus: Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti meedia on sõltumatu ja usaldusväärne infoallikas.
Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase:
Tabel 304. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Eesti Rahvusringhäälingu usaldusväärsus eestikeelse elanikkonna 77% 80% 80%
hulgas, %
Allikas: Turu-uuringute AS
Eesti Rahvusringhäälingu usaldusväärsus eesti keelest erineva 53% 60% 62%
emakeelega elanikkonna hulgas, %
Allikas: Turu-uuringute AS
Tabel 305. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine 0 -51 175 -51 175 100%
213
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 306. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide
lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -51 175 -51 175 0 0 0 0
Tööjõukulud -28 -28 0 0 0 0
Investeeringutoetused -16 317 -16 317 0 0 0 0
Muud toetused -34 830 -34 830 0 0 0 0
Kultuuriministeerium kujundab, koordineerib ja valmistab ette meediavaldkonna õigusakte,
strateegiaid, tegevuskavasid ja teisi dokumente. Ministeeriumi tegevus hõlmab ka
meediateenuste ning infoühiskonna sisuteenuste ja uute tehnoloogiate arengute analüüsi ja
ettepanekute tegemist poliitikasuundade seadmiseks.
Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:
Meediapoliitika kujundamise ja rakendamise meetme tegevuse eelarve moodustab toetus
avalik-õiguslik juriidilisele isikule Eesti Rahvusringhääling (ERR), kelle üks peamisi
eesmärke on sõltumatu ja usaldusväärse info kättesaadavuse tagamine. ERR lähtub oma
sisuvalikutes Eesti Rahvusringhäälingu seadusest ja ERR-i strateegilistest eesmärkidest.
ERR soodustab oma tegevusega eesti keele ja kultuuri arengut, kultuurilise mitmekesisuse
säilimist ning aitab kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri jäädvustamisele ja hoidmisele.
ERRi tegevustoetus on 34,8 mln eurot (2021. a toetus 35,1 mln eurot). Võrreldes 2021.
aastaga suureneb baastegevustoetus palgatõusudeks eraldatud vahendite võrra. 60 000 eurot
eraldatakse otsesaadete automaatse subtiitrilahenduse halduskulude katmiseks ja lindirobotil
paikneva arhiivi halduskulude katmiseks. Samas kogusummas aastate vaheline vähenemine
on tingitud ühekordsete remontideks eraldatud toetustest ja kriisitoetusest, mis 2022. a
toetussummas enam ei kajastu.
Tegevustoetusest 0,3 mln eurot sisaldab ERR-i telekanalite üle- eestilise levi
tagamist.
Väiksemamahulisteks investeeringuteks (sealhulgas tehnika ja inventari soetuseks) on
planeeritud investeeringutoetus 1,8 mln eurot.
Uue telemaja ehituseks on ette nähtud investeeringuteotus 14,5 mln eurot (aastatel 2021-2025
ehituseks kokku 22,4 mln eurot).
3.12.2.2.2 Programmi tegevus: Muuseumipoliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Muuseumivaldkond on mitmekesine ja elanikkonnale
kättesaadav.
Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase:
Tabel 307. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
MuISiga liitunud muuseumide kogud on hästi hoitud ja huvilistele Jah Jah Jah
kättesaadavad, jah/ei
Allikas: Muuseumide infosüsteem
Tabel 308. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Muuseumipoliitika kujundamine ja rakendamine 79 -41 276 -41 355 -52348%
214
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 309. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide
lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -41 276 -39 194 0 -246 -1 180 -656
Tööjõukulud -4 912 -4 162 0 -34 -715 0
Majandamiskulud -8 198 -7 522 0 -212 -464 0
Investeeringutoetused -638 -638 0 0 0 0
Muud toetused -26 872 -26 872 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -656 0 0 0 0 -656
Eestis oli 2020. aastal 175 muuseumi 227 külastuskohaga. Muuseumidel on oluline sotsiaalne
ja majanduslik mõju ning suur potentsiaal säästlikuma, tolerantsema ja avatuma ühiskonna
loomisel. Muuseumid panustavad inimeste heaolusse ning on kultuurilise loovuse ja uute
ideede allikaks, mis on arenenud hoiukohtadest kogukonna peegliks ja suhtlusplatvormiks.
Muuseumid on muutunud paindlikumaks, kiiresti kohanevaks, auditooriume kaasavaks
kultuuri- ja hariduskeskusteks, kus loovus on ühendatud teadmisega ning kus külastaja saab ise
luua uut teadmist ja jagada oma kogemusi.
Muuseumivaldkonna tegevused on jaotatud Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti
vahel. Kultuuriministeeriumi korraldada on muuseumivaldkonna strateegiline planeerimine ja
õigusloome. Lisaks on ministeerium muuseumidele kontaktiks investeeringute ja riigi antava
tegevustoetuse küsimustes.
Muinsuskaitseamet on riigi muuseumipoliitika rakendaja ja tegevuste koordineerija. Ameti
ülesanneteks on muuseumide nõustamine ja populariseerimine, muuseumivaldkonna arenduste
eestvedamine ja muuseumide vahelise koostöö koordineerimine. Läbi ameti toimub
valdkondlike avatud taotlusvoorude läbiviimine.
Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:
Meetme eelarves sisaldub see osa Muinsuskaitseameti kuludest (1,4 mln eurot), mis
panustab muuseumipoliitika rakendamisse.
Riigi osalusega sihtasutustena tegutsevate muuseumide 2021. a ja 2022. a toetussummad on
toodud seletuskirja lisa nr 3. Riigi hallatavate asutustena tegutsevate muuseumide eelarved
on toodud Tabel 352. 2021. a ja 2022. a vahelised muutused toetuste suuruses tulenevad
palgatõusuks juurde antud vahenditest, ühekordsetest remondifondi ja kriisitoetustest (ei
kajastu enam 2022. a toetustes) ning Riigi Kinnisvara AS-ile mõeldud vahendite suuruse
muutusest.
Eraõiguslikele muuseumitele ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevatele muuseumitele
eraldatakse tegevustoetusi kogumahus 1,2 mln eurot. Täpne toetuste jaotus pole seletuskirja
215
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
koostamise hetkeks selgunud. Eelmiste aastate põhjal saab toetust ca 3 avalik-õigusliku
juriidilise isiku, 6 era-, 13 KOV-i omanduses olevat muuseumi aastas.
Läbi Muinsuskaitseameti viiakse 0,5 mln euro ulatuses läbi avatud taotlusvooru
„Muuseumide kiirendi“, mille eesmärgiks on arendustegevuste ja muuseumide
püsiekspositsioonide toetamine.
Jaotus majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes:
Tööjõukulude ja majandamiskulude all kajastatakse Muinsuskaitseameti ja riigi hallatavate
asutustena tegutsevate muuseumide kulusid.
Investeeringutoetuste all kajastatakse taotlusvooru „Muuseumide ekspositsioonid“ eelarvet
ja üksikuid remondifondi toetusi riigi osalusega sihtasutustele.
Muude toetuste all on kajastatud riigi osalusega sihtasutustena tegutsevate muuseumide,
eramuuseumide ja kohalike omavalitsuste omanduses olevate muuseumide toetusi.
Välistoetuste arvelt tehtud kuludes kajastatakse Eesti Rahva Muuseumi projekte, millest
suurim on „Esemepärandi digiteerimine: Riikliku, rahvusliku ja kultuuriloolise väärtusega
esemed“ (välistoetus 0,2 mln ja kaasfinantseering 35 000 eurot).
3.12.2.2.3 Programmi tegevus: Muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Muinsuskaitse all olev pärand on mitmekesine, elanikele
kättesaadav ja jätkusuutlik.
Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase:
Tabel 310. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Heas ja rahuldavas seisukorras olevate ehitismälestiste osakaal, % 63% 64% 64%
Allikas: Muinsuskaitseamet
Kultuurimälestiste register on ajakohane ja kättesaadav, jah/ei Jah Jah Jah
Allikas: Muinsuskaitseamet
Tabel 311. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine 0 -7 049 -7 049 100%
Tabel 312. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -7 049 -5 899 0 -1 097 -1 -53
Tööjõukulud -1 837 -1 783 0 -54 0 0
Majandamiskulud -1 003 -809 0 -193 -1 0
Sotsiaaltoetused -204 -204 0 0 0 0
Investeeringutoetused -2 854 -2 854 0 0 0 0
Muud toetused -1 099 -249 0 -850 0 0
Põhivara amortisatsioon -53 0 0 0 0 -53
Kultuuriväärtuste kaitse on riigi põhiseaduslik ülesanne. Kultuuripärand on Eesti ajaloo oluline
osa ja identiteediallikas nii igale üksikisikule kui ka riigile tervikuna. Muinsuskaitse valdkonna
poliitika kujundaja on ministeerium, muinsuskaitsealast tööd korraldab Muinsuskaitseamet,
kelle eesmärk on väärtustada kultuuripärandit ja kultuuriväärtuslikku keskkonda ning tagada
nende säilimine.
216
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Valdkonda reguleerib 2019. aastal jõustunud muinsuskaitseseadus. Selle eesmärk on luua
senisest parem tasakaal mälestiste omanike kohustuste ja õiguste vahel, et tagada seeläbi
kultuurimälestiste pikaajaline säilimine. Kuna enamik mälestistest kuulub eraomanikele
(ehitistest koguni 80%), sõltub mälestiste käekäik suuresti eraomanike motivatsioonist ja
hoiakutest. Uus seadus annab juurde senisest rohkem paindlikkust, lihtsustab asjaajamist,
vähendab bürokraatiat, eristab kitsendusi mälestise liikide kaupa ja seab sisse hüvitised.
Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:
Meetme eelarves sisaldub see osa Muinsuskaitseameti kuludest (6 mln eurot), mis panustab
muinsuskaitsepoliitika rakendamisesse.
Mälestiste omanike toetuste ja hüvitiste eelarvemaht on 2022. aastal 2,5 mln eurot. (2021.
aastal on toetuste ja hüvitiste eelarve 4,5 mln eurot, sest lisandus 1 mln omandireformi
reservfondist ja 1 mln leiti eelmises eelarveprotsessi ühekordselt).
Läbi Muinsuskaitseameti viiakse läbi Eesti ajaloolise taluarhitektuuri toetusprogrammi ja
„Kultuuripärandi arendamise“ taotlusvooru. Kultuuripärandi arendamise toetus on mõeldud
muuseumide ja muinsuskaitse koostöö edendamiseks ja mõlema valdkonna strateegiliseks
arendamiseks. Mõlema taotlusvooru aastane eelarvemaht on 0,2 mln eurot.
Kultuuriministeeriumi kaudu antakse investeeringutoetust 80 000 eurot Vastseliina linnuse
konserveerimiseks (2022-2024 on toetuse kogumaht 0,3 mln eurot).
Kultuuriministeerium osaleb Euroopa Majanduspiirkonna toetusprogrammis „Kohalik
areng ja vaesuse vähendamine“. Selle raames toetatakse muinsuskaitsealadel tühjade majade
kasutuselevõttu 2022. aastal 0,7 mln euroga, millele lisandub Muinsuskaitseameti eelarves
olev 0,3 mln Muinsuskaitseameti ja Norra Kultuuripärandiameti koostööprojekti jaoks.
Programmi periood kestab kuni aastani 2023 ja muinsuskaitse osa on programmi eelarves
kokku 3,3 mln eurot (2,8 mln eurot on seitsme projekti ehk 7 tühja maja rahastamiseks ja 0,5
mln koostööprojekti jaoks).
Jaotus majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes:
Tööjõukulude ja majandamiskulude all kajastatakse Muinsuskaitseameti tegevuskulusid.
Investeeringutoetuste all kajastatakse toetusi ja hüvitisi mälestiste omanikele ja väiksemaid
muinsuskaitsega seotud investeeringutoetusi.
Sotsiaaltoetustena kajastatakse taluarhitektuuri toetusprogrammi vahendeid, sest toetust
antakse füüsilistele isikutele.
Muude toetuste all on kajastatud välisvahenditest Euroopa Majanduspiirkonna
toetusprogrammist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ antavaid toetusi. Lisaks ka
piirmääraga vahendite arvelt antavad toetused (Kultuuripärandi arendamine).
3.12.2.2.4 Programmi tegevus: Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Raamatukoguvaldkond on mitmekesine ja elanikkonnale
kättesaadav.
Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase:
Tabel 313. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Eesti Rahvusraamatukogu ja rahvaraamatukogude füüsiliste külastuste 4,7 5,7 5,7
arv, mln
Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu
Eesti Rahvusraamatukogu ja rahvaraamatukogude virtuaalkülastuste arv, 3,6 3 3
mln
Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu
217
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 314. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine 0 -19 700 -19 700 100%
Tabel 315. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide
lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -19 700 -19 700 0 0 0 0
Tööjõukulud -540 -540 0 0 0 0
Majandamiskulud -602 -602 0 0 0 0
Investeeringutoetused -7 870 -7 870 0 0 0 0
Muud toetused -10 688 -10 688 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon 0 0 0 0 0 0
Kultuuriministeerium koordineerib Eesti raamatukoguvõrgu kui terviku arengut koostöös
Haridus- ja Teadusministeeriumi ja teiste ministeeriumidega. Riigi ülesanne on tagada
raamatukoguteenuse vahendusel vaba juurdepääs informatsioonile, mis on kõikidele
kasutajatele võrdselt kättesaadav. Eesti raamatukoguvõrgu moodustavad rahva-, kooli-, teadus-
ja erialaraamatukogud ning Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Hoiuraamatukogu.
Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:
Meetme tegevuse eelarves sisalduvad Kultuuriministeeriumi valitsemisala hallatava asutuse
Eesti Hoiuraamatukogu kulud mahus 1,2 mln eurot.
Rahvusraamatukogu tegevustoetus 2022.aastal on 7,4 mln eurot (2021.a toetus 7,2 mln
eurot). Tegevustoetuse suurenemine on tingitud kultuuritöötajate palgatõusuks eraldatud
vahendite lisandumisest.
Rahvusraamatukogu toetus sisaldab vahendeid digiarhiivi jaoks (0,2 mln eurot aastas) ja e-
raamatukogu funktsionaalsuse arendamiseks (32 000 eurot aastas).
Rahvusraamatukogu hoone renoveerimiseks on 2022.a eelarves ette nähtud 7,8 mln eurot
(rekonstrueerimiseks on kokku eraldatud kuni aastani 2025 53 mln eurot).
Rahvaraamatukogude teavikute toetuseks on 2022. aastal ette nähtud 1,9 mln eurot.
Viimastel aastatel on teavikute soetamise toetusmaht püsinud ühel tasemel nagu
raamatukogude arendustoetuski (35 000 eurot).
Rahvaraamatukogude tegevuskulusid toetatakse 2022.aastal 1,3 mln euroga. 2021. aastal oli
toetusmaht 1,2 mln. Suurenemine toimub tulenevalt üldisest kultuuritöötajate palgatõusust.
3.12.2.2.5 Programmi tegevus: Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Rahvakultuurivaldkond on mitmekesine, elanikkonnale
kättesaadav ning jätkusuutlik.
Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase:
Tabel 316. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Laulu- ja tantsupeotraditsioon on jätkusuutlik, jah/ei Jah Jah Jah
Allikas: Kultuuriministeerium
Vaimne kultuuripärand on väärtustatud, hoitud ja arendatud, jah/ei Jah Jah Jah
Allikas: Kultuuriministeerium
218
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 317. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine -30 -10 446 -10 416 34720%
Tabel 318. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -10 446 -7 520 0 -20 -2 902 -4
Tööjõukulud -1 232 -1 193 0 -17 -22 0
Majandamiskulud -506 -432 0 -3 -72 0
Muud toetused -5 896 -5 896 0 0 0 0
Edasiantavad maksud -2 808 0 0 0 -2 808 0
Põhivara amortisatsioon -4 0 0 0 0 -4
Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi väärtustamine, hoidmine ja arendamine, nagu
ka laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkusuutlikkuse tagamine.
Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:
Rahvakultuuri valdkonna riikliku kompetentsikeskuse Eesti Rahvakultuuri Keskuse
rahastamine. 2022. aasta tegevuskulude eelarve on 1,3 mln eurot (2021.a eelarve 1,2 eurot).
Tegevuskulude suurenemine tuleneb lisandunud palgavahenditest.
Edasiantavate toetuste maht Rahvakultuuri Keskuse eelarves on 2022. aastal 4,2 mln eurot
(2021.a 4,5 mln eurot). Toetuste maht väheneb tulenevalt kriisitoetustest, mida Keskus
2021. aastal osaliselt rakendas.
Taotlusvoor rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamiseks mahus 0,4 mln
eurot aastas. Taotlusvooru rakendab Rahvakultuuri Keskus.
Jätkatakse kogukondade toetuseks loodud toetusmeetmetega, mida praegu on seitse:
Setomaa (0,2 mln eurot aastas), Kihnu (0,1 mln eurot aastas), Saarte (76 000 eurot aastas),
Peipsiveere (47 000 eurot aastas), Mulgimaa (0,1 mln eurot aastas), Vana Võromaa (0,1 mln
eurot aastas) ja Virumaa (67 000 eurot aastas).
Avatud taotlusvoor piirkondlikele kultuuriprojektidele mahus 0,4 mln eurot. Taotlusvooru
rakendab Rahvakultuuri Keskus.
Taotlusvoor „Rahvakultuuri maakondlik toetus“ mahus 67 000 eurot aastas. Taotlusvooru
rakendab Rahvakultuuri Keskus.
Lisaks toetatakse toetusmeetmete kaudu muidki olulisi vaimse kultuuripärandiga seotud
tegevusi ja väiksemaid valdkondlikke või piirkondlikke institutsioone.
Laulu- ja tantsupidusid korraldab Kultuuriministeeriumi asutatud sihtasutus Eesti Laulu- ja
Tantsupeo SA (ELTSA), kelle 2022. aasta tegevustoetuse suurus sarnaselt eelmisele aastale
219
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
on 0,7 mln eurot. ELTSA rakendab ka laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide
toetusmeedet mahus 1 mln eurot aastas.
Meetme tegevuse mahus kajastub Võru Instituudi tegevuskulude osa (0,4 mln eurot), mille
raames tegeletakse ajaloolise Võrumaa uurimisega ja aidatakse elus hoida võrukestele omast
keelt ja kultuuri.
Eesti Pärimusmuusika Keskus MTÜ tegevust toetatakse 0,4 mln euroga aastas.
Laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtide palgatoetust rakendatakse alates 2021. aastast.
Palgatoetusmeetme aastane eelarve on 2,7 mln eurot.
Regionaalse kättesaadavuse tagamiseks jagab toetusi Eesti Rahvakultuuri Keskuse
programm “Teater maal” (sh eriprogrammid lastele ja noortele) mahus 0,2 mln eurot aastas.
Riik toetab rahvakultuuri valdkonda ka läbi Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali,
alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik
eelarvemaht on 2,8 mln eurot.
3.12.2.2.6 Programmi tegevus: Kultuurivaldkonna digitaliseerimine
Programmi tegevuse eesmärk: Kultuuri kättesaadavus ja rahvusvaheline
konkurentsivõimelisus on suurenenud.
Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase:
Tabel 319. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Digitaalse kultuuripärandi kättesaadavus, % kogude suurusest 27% 28% 30%
Allikas: Andmekogud DIGAR ja MuIS
Tabel 320. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kultuurivaldkonna digitaliseerimine 0 -276 -276 100%
Tabel 321. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide
lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -276 -226 0 -50 0 0
Tööjõukulud -25 -25 0 0 0 0
Majandamiskulud -70 -20 0 -50 0 0
Muud toetused -181 -181 0 0 0 0
Digiteerimise tegevuskava täitmise tegevusteks on 2022. aastal Kultuuriministeeriumi eelarves
ette nähtud 0,2 mln eurot, mis on mõeldud digiteerimisprojektide omafinantseeringu katteks ja
täiendkoolitusteks, seminarideks valdkonna personalile tegevuskava tulemite tutvustamiseks.
2022. aastal elluviidavad digiteerimise projektid:
Tartu Ülikooli trükiste digiteerimisprojekt „Eesti teadus- ja õppekirjandus";
ERR-i filmide digiteerimisprojektid „Eesti Telefilmi kultuuripärandi digiteerimine I“ ja
„Eesti Telefilmi kultuuripärandi digiteerimine II“;
Eesti Rahvusraamatukogu üleriigiline e-laenutuse lahendus.
220
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.12.2.2.7 Programmi tegevus: Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Aidata kaasa Eesti tutvustamisele, kultuuridiplomaatia
edendamisele ja Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele; samuti aidata kaasa Eesti aktiivsele
osalemisele rahvusvahelistes organisatsioonides ja Eesti huvide kaitsele.
Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase:
Tabel 322. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Eesti kultuuri rahvusvaheline haare, riikide arv 25 25 25
Allikas: Kultuuriministeerium
Eesti aktiivne osalus rahvusvahelistes organisatsioonides poliitikate Eesti huvid on Eesti huvid on Eesti huvid on
kujundamisel ja vastavus Eesti huvidele kaitstud kaitstud kaitstud
Allikas: Kultuuriministeerium
Tabel 323. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine 0 -4 335 -4 335 100%
Tabel 324. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide
lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -4 335 -4 335 0 0 0 0
Tööjõukulud -684 -684 0 0 0 0
Majandamiskulud -649 -649 0 0 0 0
Muud toetused -3 002 -3 002 0 0 0 0
Eestis on kultuurivaldkonna välissuunalise suhtluse peamised koordineerijad ja toetuste andjad
Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium,
Välisministeerium ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, aga koordineerijatena ka
kultuurivaldkonna arenduskeskused.
Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:
Jätkub kultuuriesindajate võrgustiku hoidmine Soomes, Saksamaal, Prantsusmaal,
Suurbritannias, Belgias, Ameerika Ühendriikides (New York), Venemaal.
Kultuuriesindajate aastane tegevuskulude eelarve on 0,6 mln eurot.
Avatud taotlusvooru „Eesti kultuur maailmas“ rakendamine. Vooru 2022.a maht on 0,7 mln
eurot. 2021.aastal on vooru maht väiksem (0,5 mln eurot), sest koroonakriisi tõttu on
rahvusvaheliste projektide läbiviimine raskendatud.
Jätkub UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon SA tegevuse toetamine. Tegevustoetuse suurus
on 0,1 mln eurot.
Eesti Instituut MTÜ tegevuse toetamine 0,3 mln eurot.
Balti Kultuurifondi toetamine iga-aastaselt 0,1 mln eurot.
Kultuuripealinn 2024 tegevuste toetamine. 2022.a toetussumma on 1,3 mln eurot.
Euroopa Liidu kultuuriprogrammis osalevate Eesti projektide kaasrahastamise fond summas
46 400 eurot.
Rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise liikmemaksude maht on 0,4 mln eurot.
Detailne ülevaade rahvusvahelistes organisatsioonides osalemisest on toodud
221
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Rahandusministeeriumi kodulehele lisatud lisas „Riigieelarveliste asutuste liikmelisus ja
liikmemaksud“.
3.12.2.2.8 Programmi tegevus: Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Ettevõtete lisandväärtus ja ekspordisuutlikkus on suurenenud.
Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase:
Tabel 325. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Rahalist ja mitterahalist abi saanud ettevõtete arv (kumulatiivne 2014- 2900 2450 3450
2023)
Allikas: EAS
Toetuse abil eksporti alustanud ettevõtete arv 50 50 55
(kumulatiivne 2014-2023)
Allikas: EAS
Uutele välisturgudele sisenenud ettevõtete arv 50 55 65
(kumulatiivne 2014-2023)
Allikas: EAS
Loomemajanduse sektorit kaardistatakse 4-aastase intervalliga. 2018. aasta kevadel valminud
Eesti loomemajanduse olukorra neljanda uuringu ja kaardistuse kohaselt kasvas kõige enam
tulu meelelahutustarkvara valdkonnas, mis on kiirelt arenev sektor ja tegutseb globaalsel turul.
Tulu ei vähenenud üheski kaardistatavas valdkonnas. Aastatel 2011–2015 lisandus
loomemajanduse sektorisse 2175 ettevõtet ja asutust ning üle 3400 töötaja, kusjuures
kõnealusel perioodil kasvas loomemajanduse ettevõtete ja asutuste arv pisut kiiremini kui Eesti
ettevõtluses tervikuna – loomemajanduses 31% ja Eesti ettevõtluses 27%. Teenuste ekspordist
moodustas loomemajanduse ettevõtete eksport 2015. aastal 5,6%, peamised eksporditavad
valdkonnad olid meelelahutustarkvara ja kirjastamise sidusala trükindus. Ekspordi peamised
sihtturud olid lähiriigid (Põhjamaad, Venemaa, Läti), kaugematest sihtriikidest saab eelkõige
nimetada Ameerika Ühendriike (meelelahutustarkvara ja muusikariistade eksport). Sektoris
tervikuna on ettevõtlusteadlikkus kasvanud, äri- ja tegevusmudelid on korrastunud ning
majandustegevuse aruandlus on paranenud. Väga oluline on ekspordivõime arendamine ja
ekspordivõimaluste otsimine, täiendav ekspordipotentsiaal on valdkondadest eelkõige
arhitektuuril, disainil, filmil ja videol. Uus kaardistus on läbiviimisel ning selle tulemused
saavad kajastama Eesti loomemajanduse sektori olukorda 2019. aasta majandusnäitajate
(võimalusel ka 2020. aasta andmeid kasutades) põhjal ning tulevikuväljavaateid lähimaks
kolmeks kuni viieks aastaks.
Tabel 326. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine 0 -1 672 -1 672 100%
Tabel 327. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide
lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -1 672 -50 0 -1 621 0 0
Tööjõukulud -90 -50 0 -40 0 0
Muud toetused -1 581 0 0 -1 581 0 0
222
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Loomemajanduse arendamise poliitikat kujundab Kultuuriministeerium koostöös Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga ja vastavad meetmed tuginevad „Eesti ettevõtluse
kasvustrateegiale 2014–2020“, „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse
(TAIE) arengukavale 2021–2035“ ning ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014-2020 ja 2021-2027
rakenduskavadele. Loomemajanduse arendamise meetme rakendusüksus ja elluviija on
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS).
2022.a Kultuuriministeeriumi eelarves kajastuvad SF fondide 2014-2020 perioodi vahendid.
Valdkondlike projektide toetuseks läbi EASi on planeeritud 1,6 mln eurot.
2021-2027 perioodi vahendeid Kultuuriministeeriumi eelarves veel ei kajastu.
3.12.2.1.16 Programmi tegevus: Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus
Programmi tegevuse eesmärk: Teadmistepõhise kultuuripoliitika kujundamine.
Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase:
Tabel 328. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Strateegilistes dokumentides on teadmistepõhise kultuuripoliitikaga Jah Jah Jah
arvestatud, jah/ei
Allikas: Kultuuriministeerium
Tabel 329. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus -25 668 -15 871 9 797 -38%
Tabel 330. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -15 871 -6 463 0 -35 -9 292 -80
Tööjõukulud -1 465 -1 465 0 0 0 0
Majandamiskulud -799 -764 0 -35 0 0
Investeeringutoetused -101 -101 0 0 0 0
Muud toetused -4 133 -4 133 0 0 0 0
Edasiantavad maksud -9 292 0 0 0 -9 292 0
Põhivara amortisatsioon -80 0 0 0 0 -80
Meetme tegevuse all kajastatakse tegevusi ja toetusmeetmeid, mis panustavad suuremal või
vähemal määral kõikidesse kultuuriprogrammi meetme tegevustesse.
Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused:
Kultuuri- ja loomevaldkondade teadus- ja arendustegevuste projektide toetamine 2022.
aastal 0,4 mln eurot.
Kultuuriranitsa kontseptsiooni rakendamine ehk õppekeskkonna mitmekesistamine
muuseumiõppe, teatri- ja kontserdikülastuste abil 0,1 mln eurot aastas.
Kultuuri- ja spordivaldkonna investeeringutoetused 1 mln eurot (SA Haanjamaa Sport -
spordikeskuse peamaja renoveerimine 0,2 mln eurot, SA Ajakeskus Wittenstein -
muuseumihoone renoveerimine 59 000 eurot, SA Valgamaa Isamaalise Kasvatuse
Püsiekspositsioon – muuseumihoone näitusesaali juurdeehitus 0,2 mln eurot, Võru
223
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Vallavalitsus – multifunktsionaalse väljaku katuse ehitus 0,3 mln eurot, Võru linn -
Kreutzwaldi pargi võrkpalli väljakute renoveerimine ( 5 tk) ja tribüünihoone ehitamine 0,2
mln eur).
Teema-aasta korraldamine 0,2 mln eurot. 2022.a on raamatukogude teema-aasta.
Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutustele mõeldud remondifond. Fondi suurus 2022.
aastal on 1,9 mln eurot. Võrreldes 2021. aastaga on kulude kokkuhoiu eesmärgil
remondifondi mahtu vähendatud 0,1 mln euro võrra.
Kultuuriministeeriumi kui üksikasutuse tegevuskulud.
Kultuurkapitali kaudu hasartmängumaksu laekumisest kultuuriehitiste rahastamine.
Prognoositav arvestuslik eelarvemaht 2022. aastal on 9 mln eurot.
Programm: Spordiprogramm
Programmi eesmärk: Tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi
mudelist.
Tabel 331. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport programmi Sport tegevuste kulud eelarve liikide ja katteallikate lõikes,
tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -44 535 -41 381 0 -10 -3 121 -23
Saavutusspordi toetamine ja arendamine -35 061 -31 915 0 -8 -3 121 -17
Ausa spordi ja sporditurvalisuse -282 -282 0 0 0 0
toetamine ja arendamine
Organiseeritud liikumisharrastuse -9 192 -9 184 0 -3 0 -6
edendamine
Tabel 332. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport programmi Sport tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kulud kokku -52 764 -44 535 8 229 -16%
Saavutusspordi toetamine ja arendamine 0 -35 061 -35 061 100%
Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja -4 150 -282 3 868 -93%
arendamine
Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine 0 -9 192 -9 192 100%
3.12.2.1.17Programmi tegevus: Saavutusspordi toetamine ja arendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline keskkond
saavutusspordi arendamiseks.
Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase:
Tabel 333. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport programmi Sport tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Tegutsevate spordiorganisatsioonide arv 2369 2350 2350
Allikas: Eesti spordiregister
Riigi sihtasutuste sporditaristu on rahvusvahelisel tasemel Jah Jah Jah
Allikas: Kultuuriministeerium
Toetatavate kõrgema kategooria treenerite brutopalga suhe Eesti 71% 91% 99%
keskmisesse palka
Allikad: Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium
224
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 334. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport programmi Sport tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Saavutusspordi toetamine ja arendamine 0 -35 061 -35 061 100%
Tabel 335. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport programmi Sport tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes,
tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -35 061 -31 915 0 -8 -3 121 -17
Tööjõukulud -387 -387 0 0 0 0
Majandamiskulud -148 -141 0 -8 0 0
Sotsiaaltoetused -263 -263 0 0 0 0
Investeeringutoetused -3 847 -3 847 0 0 0 0
Muud toetused -27 277 -27 277 0 0 0 0
Edasiantavad maksud -3 121 0 0 0 -3 121 0
Põhivara amortisatsioon -17 0 0 0 0 -17
Saavutusspordi toetamine ja arendamine ning tingimuste loomine spordiga tegelemiseks on
Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna peamine roll ja ülesanne. Spordialaliitude, -klubide ja
-koolide ning teiste spordiühenduste kaudu toimib Eestis spordikorraldus, mis tagab
võimalused nii noortele kui ka täiskasvanutele harrastus- või tippspordiga tegelemiseks.
Ajakohastatud sporditaristu kaudu luuakse kõikjal Eestis tingimused nii saavutusspordi
arenguks kui ka liikumisharrastusega tegelemiseks.
Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:
Tegevustoetused riigi osalusega sihtasutustele:
o Tehvandi Spordikeskus SA (2022.a 1,1 mln eurot, 2021.a 1,1 mln eurot),
o Jõulumäe Spordikeskus SA (2022.a 0,6 mln eurot, 2021.a 0,6 mln eurot),
o Spordikoolituse ja -Teabe SA (2022.a 0,5 eurot, 2021.a 0,5 mln eurot) ning
o oluline strateegiline partner Eesti Olümpiakomitee MTÜ (EOK) (2022.a 1,7 mln
eurot, 2021.a 1,5 mln eurot).
Sihtasutuste ja EOK 2021. aasta ja 2022. aasta täpsemad toetussummad on toodud
seletuskirja lisas nr 3.
Sihtasutuste puhul tulenevad 2021. aasta ja 2022. aasta vahelised muutused toetuste suuruses
palgatõusuks juurde antud vahenditest. Lisaks on muudatus seotud 2021. a lisaeelarvest
225
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
eraldatud ühekordsete kriisitoetustega ja remondifonditoetustega, mida 2022. a
toetussummades enam ei kajastu.
EOK tegevustoetuse suurenemise põhjuseks on Haridus- ja Teadusministeeriumilt üle
võetud tegevustes - endiste ja praeguste tippsportlaste ning treenerite õpingute toetamine.
2021. aastal jätkatakse Team Estonia toetamist, et Eesti sportlased ja võistkonnad oleksid
rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Toetusmeetme maht 3 mln eurot. Meedet rakendab
EOK.
Olümpiaettevalmistusprojektide toetamiseks on ette nähtud 2,4 mln eurot. Meedet rakendab
EOK.
Jätkatakse treenerite tööjõukulu toetuste eraldamist. 2022.a toetusmeetme maht 7,8 mln
eurot (2021.a toetus 7,3 mln eurot).
Spordialaliitude toetuseks on planeeritud 2,1 mln eurot. Meedet rakendab EOK.
Jätkub noortespordi toetamine mahus 1,7 mln eurot aastas. Meedet rakendab EOK.
Spordikohtunike tegevuse arendamiseks on planeeritud 0,4 mln eurot. Meedet rakendab
EOK.
Erinevate spordiprojektide toetamiseks on ette nähtud 0,8 mln eurot. Meedet rakendab EOK.
Tiitlivõistlustel osalenud sportlaste ja nende treenerite tunnustamiseks on planeeritud 0,3
mln eurot.
Jätkatakse Eestis toimuvate rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamise toetamist mahus
0,8 mln eurot.
Spordimeditsiini SA tegevust toetakse 0,2 mln euroga.
Jätkatakse puuetega inimeste spordi katusorganisatsioonide võimaluste parandamisega, et
kaasata rohkem puuetega inimesi liikumisharrastusse ja võimaldades parimatel sportlastel
tegeleda tippspordiga. Tegevustoetust antakse Eesti Paralümpiakomitee MTÜ-le 0,8 mln
eurot.
Audentes AS õppursportlaste toetamine 2,4 mln eurot aastas. Tegevus võeti üle Haridus- ja
Teadusministeeriumilt.
Ühekordselt on eelarves ette nähtud toetus 0,2 mln eurot Eesti meeste korvpallikoondise
osaemiseks Euroopa Meistrivõistluste finaalturniiril.
Jätkub spordipreemiate (0,1 mln eurot) ja spordistipendiumite (0,1 mln eurot) väljaandmine.
Jätkatakse Hiiumaa spordikeskuse rajamise toetamist 0,3 mln euroga (2021.a toetus 1,8 mln
eurot).
Kääriku Spordikeskuse väljaehitamise jätkumiseks 2022.aastal on ette nähtud
investeeringutoetus 1,6 mln eurot (kompleksi arendamise kogumaksumus aastatel 2018-
2022 on kokku 16 mln eurot).
Riik toetab kujutava saavutusspordi valdkonda ka läbi Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi
sihtkapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav
arvestuslik eelarvemaht on 3,1 mln eurot.
3.12.2.1.18Programmi tegevus: Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja arendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on ausat sporti ja sporditurvalisust toetav keskkond.
Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase:
Tabel 336. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport programmi Sport tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Toimiv ausa spordi ja sporditurvalisuse süsteem Jah Jah Jah
Allikas: Kultuuriministeerium
226
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 337. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport programmi Sport tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja -4 150 -282 3 868 -93%
arendamine
Tabel 338. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport programmi Sport tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes,
tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -282 -282 0 0 0 0
Tööjõukulud -28 -28 0 0 0 0
Muud toetused -254 -254 0 0 0 0
Tegevuse eesmärk on tagada dopinguvaba aus sport ja liikumisharrastus ning turvaline
osalemine spordivõistlustel nii sportlastele kui ka pealtvaatajatele. Kultuuriministeeriumi
tegevus seisneb õigusruumi loomises, poliitikate ja toetusmeetmete kujundamises.
Oluline strateegiline partner on Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA, kelle tegevust
toetatakse 0,3 mln euroga aastas. SA ülesanneteks on ennetustegevuste ja testimiste
läbiviimine, kokkuleppemängude Eesti kontaktpunkti rahastamine ning koostöö edendamine
Politsei- ja Piirivalveameti ning spordiorganisatsioonidega sporditurvalisuse tagamisel.
3.12.2.1.19 Programmi tegevus: Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Liikumisharrastust edendav võrgustik ja liikumist soodustav
keskkond on loodud.
Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase:
Tabel 339. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport programmi Sport tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Liikumisharrastusega regulaarselt (4x nädalas 30 min) tegelevate 14,3% (2018) Ei mõõdeta 18%
inimeste osakaal, % 16–64 vanusegrupist
Allikas: Tervise Arengu Instituut
Toimiv maakondlike spordiliitude ja liikumisharrastust edendavate Jah Jah Jah
organisatsioonide võrgustik
Allikas: Kultuuriministeerium
Toetatud on igas maakonnas 1-2 tervisespordikeskust Jah Jah Jah
Allikas: Kultuuriministeerium
Tabel 340. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport programmi Sport tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine 0 -9 192 -9 192 100%
227
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 341. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport programmi Sport tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes,
tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -9 192 -9 184 0 -3 0 -6
Tööjõukulud -144 -144 0 0 0 0
Majandamiskulud -49 -47 0 -3 0 0
Investeeringutoetused -6 000 -6 000 0 0 0 0
Muud toetused -2 993 -2 993 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -6 0 0 0 0 -6
Kultuuriministeeriumi otsene vastutus ja roll inimese liikumisaktiivsuse tõstmisel on
organiseeritud liikumisharrastuse, noorte huvihariduse/noortespordi
(spordialaliidud/spordiklubid) ja tippspordi arendamine ning sporditaristu ja sportimiseks
soodsa õigusruumi loomine. Liikumisharrastuse tegevuse raames rakendatakse regionaalsete
maakondlike spordikeskuste toetusmeedet ja toetatakse terviseradade võrgustiku arendamist.
Poliitikakujundamises edendatakse inimeste liikumisaktiivsuse tõstmisega seotud valdkondade
vahelist koostööd ning puuetega inimeste suuremat kaasatust nii liikumisaktiivsusse kui ka
saavutussporti.
Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:
Alustatakse liikumisharrastuse edendamise reformi rakendamisega 0,6 mln euroga aastas.
Koolispordi Liit MTÜ tegevuse toetamine 0,4 mln eurot aastas. Tegevus võeti üle Haridus-
ja Teadusministeeriumilt.
Eestimaa Spordiliit Jõud MTÜ tegevuse toetamine 0,2 mln euroga aastas.
Eriolümpia Eesti Ühendus MTÜ tegevuse toetamine 0,2 mln euroga aastas.
Ühendus Sport Kõigile MTÜ tegevuse toetamine 0,1 mln eurot aastas.
Jätkub maakondlike spordiliitude toetamine 0,6 mln euroga aastas.
Jätkatakse multifunktsionaalsete, aasta ringi kasutatavate jalgpalli sisehallide rajamist
(Paide, Narva, Jõgeva, Viimsi). Investeeringutoetuste maht kokku 6 mln eurot.
Jätkub regionaalsete tervisespordikeskuste arendamise toetusmeede 0,6 mln eurot.
3.12.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond
Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti on sidus ja kaasav ühiskond.
Tabel 342. Kultuuriministeeriumi valitsemisala programmide seos tulemusvaldkondade ja strateegiadokumentidega
Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna arengudokument Programm
Sidus Eesti: lõimumine, sh kohanemine
Sidus ühiskond „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu
Tabel 343. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond kulude dünaamika, tuhat eurot
2020
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
tegelik
Kulud kokku -7 581 -7 846 -6 881 964 -12%
228
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Kulude vähenemine on seotud Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi struktuurivahendite
meetmete rakendusperioodi lõppemisega ja riigi tegevuskulude kokkuhoiu meetmega. (Riigi
eelarvestrateegia 2022-2025 ja Stabiilsusprogramm 2021 lisa 3 „Ülevaade RES 2022-2025
meetmetest riigieelarvelistele asutustele põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade
lõikes „).
Programm: Sidus eesti: Lõimumine, sh kohanemine
Programmi eesmärk: Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga
inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke
väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on
võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele
inimestele.
Tabel 344. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond programmi Sidus eesti: Lõimumine, sh kohanemine tegevuste kulud
eelarve liikide ja katteallikate lõikes, tuhat
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -6 881 -5 199 0 -1 671 0 -11
Lõimumispoliitika kujundamine -1 619 -1 495 0 -113 0 -11
Lõimumis-, sh kohanemispoliitika -5 263 -3 704 0 -1 558 0 0
rakendamine
Tabel 345. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond programmi Sidus eesti: Lõimumine, sh kohanemine tegevuste kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kulud kokku -7 846 -6 475 1 370 -17%
Lõimumispoliitika kujundamine, toetamine ja -7 082 0 7 082 -100%
arendamine
Lõimumispoliitika kujundamine 0 -1 619 -1 619 100%
Lõimumis-, sh kohanemispoliitika -763 -5 263 -4 499 589%
rakendamine
3.12.2.2.1 Programmi tegevus: Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine
Programmi tegevuse eesmärk: Õigusliku ja toetava keskkonna loomine, mis soodustab
lõimumist. Lõimumispoliitikat kujundatakse ja arendatakse avatult, teadmispõhiselt ning
toetudes kaasamise põhimõtetele.
Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase:
Tabel 346. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond programmi Sidus eesti: Lõimumine, sh kohanemine tegevuse eesmärgi
mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Tugeva ja keskmise riigiidentiteediga isikute osakaalu indeks teistest 39% Ei mõõdeta Ei mõõdeta
rahvustest isikute hulgast, % 46%
Allikas: Eesti integratsiooni monitooring (EIM)
Avatud hoiakuga inimeste osakaal sallivuse koondindeksi alusel, % eestlased 47% Ei mõõdeta Ei mõõdeta
Allikas: EIM teised
rahvused 66%
229
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 347. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond programmi Sidus eesti: Lõimumine, sh kohanemine tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine 0 -1 619 -1 619 100%
Tabel 348. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond programmi Sidus eesti: Lõimumine, sh kohanemine tegevuse
majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -1 619 -1 495 0 -113 0 -11
Tööjõukulud -361 -269 0 -92 0 0
Majandamiskulud -227 -207 0 -21 0 0
Muud toetused -1 019 -1 019 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -11 0 0 0 0 -11
Kultuuriministeeriumis toimub lõimumis-, sh kohanemispoliitika planeerimine, analüüs,
koostööpartneritega koostöö korraldamine ning sisendi andmine valdkondlike poliitikate
kujundamiseks lõimumise kontekstis ja vastava informatsiooni kogumine.
Peamiselt toimub poliitikakujundamine õigusaktide ja regulatsioonide koostamise ning
kooskõlastamise käigus. Samuti on olulisel kohal koostöö olulisemate partneritega ja avaliku
kaasamise korraldamine, sh iga-aastase lõimumisakadeemia (koostööseminar
sidusministeeriumite esindajatega) korraldamine, kohalike foorumite korraldamine
piirkondades, kus on suur osakaal teisest rahvusest inimestel.
Kultuuriministeerium koostöös rahvusvähemuste kultuurinõukoja ja Ida-Virumaa
rahvuskultuuriühenduste ümarlauaga kujundab vähemusrahvuste kultuuriorganisatsioonidele
suunatud poliitikat. Romade lõimumisküsimustega tegelemiseks ja teabe koordineerimiseks on
Kultuuriministeeriumi juurde loodud romade lõimumise nõukoda.
Tihedat koostööd tehakse ka Välisministeeriumiga ÜRO ja Euroopa Nõukogu rahvusvaheliste
konventsioonidega võetud kohustuste täitmise ja rahvusvähemuste õiguste seires. Koostöös
Haridus- ja Teadusministeeriumiga viiakse ellu rahvuskaaslaste ja hõimurahvaste programme.
Lisaks on Kultuuriministeerium Euroopa Komisjoni Euroopa integratsioonivõrgustiku liige,
Euroopa Komisjoni riiklik roma kontaktpunkt ja esindab Eestit Euroopa Nõukogu romade ja
rändlejate eksperdikomitees.
Valdkonna allasutus, Integratsiooni SA (INSA) on Eesti lõimumispoliitika peamine rakendaja
ja kompetentsikeskus. Enamik INSA väljakujunenud töösuundi – keele- ja kodanikuõpe,
tööturuvaldkonna tugiprojektid, rahvusvähemuste identiteedi toetamine, on osutunud
integratsiooni monitooringute tulemusi arvestades lõimumisprotsesside toetamisel ja
kujundamisel otstarbekaks.
Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:
Integratsiooni SA tegevustoetus 2022. aastal on 0,8 mln eurot (2021.a 0,7 mln eurot). 2022.a
toetus on suurem, sest 2021. aastal ühekordselt kriisi mõjudest tulenevalt tegevusmahud
230
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
ajutiselt vähenesid, mistõttu vähendati ka toetust. 2022. aasta toetust suurendab ka
palgatõusuks eraldatud täiendavad vahendid.
Lõimumiskava rakendamise programm 0,1 mln eurot.
Jätkub Stuudioteater Ilmarine MTÜ tegevuse toetamine 11 000 eurot aastas ja Teater
Tuuleveski MTÜ tegevuse toetamine 40 800 eurot aastas.
Osa Kultuuriministeeriumi kui üksikasutuse tegevuskuludest, mis panustavad
tulemusvaldkonda Sidus ühiskond.
3.12.2.2.2 Programmi tegevus: Lõimumis-, sh kohanemispoliitika rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Tagada võimalused erineva keele ja kultuuritaustaga
inimestele aktiivseks osalemiseks Eesti ühiskonnaelus, toetada rahvusvähemuskultuure ning
soodustada kogukondadevahelist koostööd, luua ühine kultuuri- ja infoväli.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 349. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond programmi Sidus eesti: Lõimumine, sh kohanemine tegevuse eesmärgi
mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
INSA lõimumisprogrammi raames tasuta keeleõppekursuste läbinud 66% 80% 80%
inimeste osakaal alustanutest, %
Allikas: Integratsiooni SA (INSA)
Toetatud väliseesti kultuuriseltside arv, tk 20% 15% 15%
Allikas: INSA
Romade hõive määr (15-74-aastaste). 21% 21% 21%
Allikas: Kultuuriministeerium (2019)
Tabel 350. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond programmi Sidus eesti: Lõimumine, sh kohanemine tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Lõimumis-, sh kohanemispoliitika rakendamine -763 -5 263 -4 499 589%
Tabel 351. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond programmi Sidus eesti: Lõimumine, sh kohanemine tegevuse
majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -5 263 -3 704 0 -1 558 0 0
Tööjõukulud -250 -203 0 -47 0 0
Majandamiskulud -46 0 0 -46 0 0
Muud toetused -4 967 -3 502 0 -1 465 0 0
Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:
Jätkatakse rahvusvähemuste kultuuriseltside ja nende katusorganisatsioonide ning
vähemusrahvuste kultuuriomavalitsuste toetamist. Tegevuste planeeritud eelarve 0,5 mln
eurot.
Jätkatakse Integratsiooni Sihtasutuse juurde loodud nõustamise tugiüksuse kaudu
kohanemisteenuste väljatöötamist ja tugivõrgustiku loomist tagasipöördumise
231
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
soodustamiseks. Nõustamisteenuse planeeritud eelarve 60 000 eurot.
Tagasipöördumistoetuste planeeritud eelarve on 0,1 mln eurot.
Jätkatakse taotlusvooruga, mis edendab lõimumist läbi kultuuri- ja sporditegevuste mahus
89 600 eurot.
Jätkatakse täiskasvanutele eesti keele õppe pakkumisega 2,4 mln euroga. (2021.a maht 2 mln
eurot).
VeniVidiVici MTÜ-d toetatakse õpilasvahetuse läbiviimiseks 40 000 euroga.
Pereõppe partnerorganisatsioonide toetamist jätkatakse 0,1 mln euroga.
Jätkatakse 2019. aastal käivitatud romade lõimumist toetava välisvahendite projektiga
ESTROM 2, et edendada lõimumise sidusrühmade, romade, kohalike omavalitsuste ja
riigiinstitutsioonide koostööd ja dialoogi. Tegevuse planeeritud eelarve 70 000 eurot.
Jätkatakse MTÜ Fenno-Ugria Asutuse tegevuse toetamist 0,2 mln euroga.
Väliseesti kultuuriseltse toetatakse 40 000 euroga.
Vähemusrahvuste kultuuriautonoomia 0,1 mln eurot.
Jätkatakse Tuglase seltsi toetamist.
Välisabi eelarvest on planeeritud kohanemiskoolituste väljatöötamise, piloteerimise ja
rakendamise toetusteks 0,9 mln eurot.
Välisabi eelarvest kohanemisvaldkonna tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja
rakendamise toetusteks 0,2 mln eurot.
Kulud majandusliku sisu järgi
Tegevuskulude (personali- ja majandamiskulude) osakaal kogu Kultuuriministeeriumi
eelarvest on 9%.
Kuludest suurema osa moodustavad jagatavad toetused (90%): tegevustoetused, avatud
taotlusvoorude kaudu antavad projektipõhised toetused, investeeringutoetused. Toetusi
jagavad Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet ja Eesti Rahvakultuuri Keskus.
Tegevuskulude detailsema ülevaade on toodud alljärgnevas tabelis.
Tabel 352. Ülevaade Kultuuriministeeriumi ja tema hallatavat asutuste kuludest
sh 2021 sh 2022 Muutus
limiteeritud limiteeritud limiteeritud
2021 RE 2022 RE Muutus
kulud (liik kulud (liik kulud (liik
20) 20) 20)
Kulud kokku -316 915,07 -270 995,95 -290 280,37 -248 782,39 26 634,71 -22 213,56
Kultuuriministeerium -288 755,16 -247 790,47 -260 293,30 -222 947,63 -28 461,86 -24 842,83
toetused -281 691,23 -242 032,15 -254 022,40 -217 248,32 -27 668,83 -24 783,84
tegevuskulud ja käibemaks -7 063,92 -5 758,31 -6 270,90 -5 699,31 -793,02 -59,00
Muinsuskaitseamet -8 241,05 -7 901,48 -7 490,95 -7 094,80 -750,10 -806,68
toetused -4 924,60 -4 869,60 -4 066,10 -4 066,10 -858,50 -803,50
tegevuskulud -3 316,45 -3 031,88 -3 424,85 -3 028,70 108,40 -3,18
Eesti Hoiuraamatukogu -1 154,21 -1 046,78 -1 160,19 -1 058,89 5,98 12,11
tegevuskulud ja käibemaks -1 154,21 -1 046,78 -1 160,19 -1 058,89 5,98 12,11
Eesti Lastekirjanduse Keskus -915,36 -840,84 -848,69 -770,45 -66,67 -70,38
tegevuskulud ja käibemaks -915,36 -840,84 -848,69 -770,45 -66,67 -70,38
Eesti Rahvakultuuri Keskus -5 748,19 -5 219,51 -5 492,73 -5 395,13 -255,46 175,62
toetused -4 496,12 -4 044,57 -4 204,57 -4 204,57 -291,55 160,00
tegevuskulud ja käibemaks -1 252,07 -1 174,94 -1 288,16 -1 190,56 36,09 15,62
Võru Instituut -998,67 -907,23 -988,88 -892,41 -9,79 -14,82
tegevuskulud ja käibemaks -998,67 -907,23 -988,88 -892,41 -9,79 -14,82
Eesti Arhitektuurimuuseum -863,45 -863,45 -931,00 -773,54 67,55 -89,92
232
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
tegevuskulud ja käibemaks -863,45 -863,45 -931,00 -773,54 67,55 -89,92
Tartu Kunstimuuseum -572,10 -572,10 -651,18 -586,18 79,09 14,09
tegevuskulud ja käibemaks -572,10 -572,10 -651,18 -586,18 79,09 14,09
Eesti Rahva Muuseum -8 655,05 -4 842,27 -11 325,96 -8 333,48 2 670,91 3 491,21
tegevuskulud ja käibemaks -8 655,05 -4 842,27 -11 325,96 -8 333,48 2 670,91 3 491,21
Eesti Tarbekunsti- ja
Disainimuuseum -488,22 -488,22 -528,38 -471,12 40,16 -17,10
tegevuskulud ja käibemaks -488,22 -488,22 -528,38 -471,12 40,16 -17,10
Palamuse O.Lutsu
Kihelkonnakoolimuuseum -185,37 -185,37 -284,74 -191,89 99,37 6,53
tegevuskulud ja käibemaks -185,37 -185,37 -284,74 -191,89 99,37 6,53
Viljandi Muuseum -338,26 -338,26 -284,37 -266,87 -53,89 -71,39
tegevuskulud ja käibemaks -338,26 -338,26 -284,37 -266,87 -53,89 -71,39
Kuludest suurema osa moodustavad antavad toetused: tegevustoetused, avatud taotlusvoorude
kaudu antavad projektipõhised toetused, investeeringutoetused. Toetusi jagavad
Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet ja Eesti Rahvakultuuri Keskus.
Joonis 58. Kultuuriministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal valitsemisala kogukuludest, %
Joonis 59. Kultuuriministeeriumi valitsemisala suuremad kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, %
233
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 353. Kultuuriministeeriumi valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE Piirmääraga
kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -290 257 -248 759 -3 405 -4 809 -32 456 -827
Tööjõukulud -12 716 -11 685 0 -284 -746 0
Majandamiskulud -12 690 -11 555 0 -569 -566 0
Sotsiaaltoetused -808 -802 0 0 -6 0
Investeeringutoetused -41 527 -41 527 0 0 0 0
Muud toetused -188 826 -183 190 -1 739 -3 897 0 0
Edasiantavad maksud -31 132 0 0 0 -31 132 0
Käibemaks -1 731 0 -1 666 -60 -5 0
Põhivara amortisatsioon -827 0 0 0 0 -827
Tabel 354. Kultuuriministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Kulud kokku -271 026 -319 263 -290 257 29 006 -9%
Tööjõukulud -11 927 -11 300 -12 716 -1 416 13%
Majandamiskulud -9 713 -9 662 -12 690 -3 029 31%
Muud tegevuskulud -3 0 0 0 0
Sotsiaaltoetused -824 -842 -808 34 -4%
Investeeringutoetused -18 739 -37 595 -41 527 -3 932 10%
Muud toetused -198 909 -227 145 -188 826 38 319 -17%
Edasiantavad maksud -29 014 -30 440 -31 132 -692 2%
Käibemaks -325 -992 -1 731 -738 74%
Põhivara amortisatsioon -1 571 -1 287 -827 459 -36%
Kuludes kajastatakse riigiasutuste tegevuskulud, antavad toetused ja investeeringutoetused.
Kultuuriministeeriumi eelarve kulud vähenevad võrreldes eelmise aastaga 9%. 2021. aasta
eelarveandmed sisaldavad ka 2021. a lisaeelarvevahendeid, mis olid oma olemuselt ühekordsed
ja sihtotstarbeliselt suunatud koroonakriisi mõjude leevendamiseks.
234
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 355. Kultuuriministeeriumi valitsemisala suuremad investeeringuobjektid, tuhat eurot
2022.a Objekti
Investeeringuobjekt toetussumma kogumaksumus
Multifunktsionaalsete aastaringselt kasutatavate spordiväljakute, sh jalgpalli sisehallide 6 000 0
rajamine (Paide, Narva, Jõgeva, Viimsi)
Eesti Rahvusraamatukogu hoone renoveerimine 7 53 212
838
Eesti Rahvusringhäälingu telemaja ehitus 14 22 400
500
Eesti Rahvusringhääling, iga-aastane investeeringutoetus 1 0
817
Tallinna Kunstihoone renoveerimine 3 6 540
500
Hiiumaa Spordikeskuse ehitus 1 800
300
Kääriku Spordikeskuse väljaehitamine 1 16 090
560
Tehvandi Spordikeskus SA iga-aastane investeeringutoetus 1 0
737
Eesti Kontsert SA, kontserdimajade remont 0
400
Vastseliina linnuse konserveerimine 80 280
Toetus kinnismälestiste omanikele 2864 0
Kultuuriministeeriumi kuludes edasiantavate maksude all kajastuvad vahendid alkoholi- ja
tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest, mida jaotab toetustena edasi Eesti
Kultuurkapital. Alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning osa hasartmängumaksulaekumisest läheb Eesti
Kultuurkapitali koosseisus tegutsevale kaheksale sihtkapitalidele (kirjandus, helikunst, kujutav
ja rakenduskunst, arhitektuur, valdkondade vahelised projektid, näitekunst, audiovisuaalne
kunst, rahvakultuur, kehakultuur ja sport) toetuste jagamiseks. Hasartmängumaksu laekumisest
rahastatakse lisaks sihtkapitalidele ka kultuuriehitisi ning kunstide ja rahvakultuuri
valdkondade õppejõudude loometöö edendamist.
Alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest planeeritud kulud on eelarves
arvestuslikud, mis tähendab, et tegelik kulude suurus sõltub tegelikust maksulaekumisest.
Olulise osa Kultuuriministeeriumi kui üksikasutuse eelarvest moodustavad toetused
valitsemisala avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ja sihtasutustele. 2021.a ja 2022.a
toetussummad on toodud seletuskirja Lisa nr 3 “Toetuste andmine juriidilistele isikutele
valitsemisalade ja programmide lõikes”. 2021.a ja 2022.a vahelised muutused toetuste suuruses
tulenevad palgatõusuks juurde antud vahenditest ja/või ühekordsete projektipõhiste toetuste
lisandumisest või lõppemisest.
3.12.3 INVESTEERINGUD
Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvet iseloomustab väike riigiasutuste investeeringute
(kapitaliseeeritavate kulude) maht.
235
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Joonis 60. Kultuuriministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes osakaaluna objekti eelarvest, %
Tabel 356. Kultuuriministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos
Muud tuludest
Arvestusli- riigieelarve-
2022 RE Piirmääraga
kud lise
sõltuvad
investeeringud
kaasfinant-
seeringuga
Investeeringud kokku -23 -23 0 0 0
Lastekirjanduse Keskuse põhivara soetus -23 -23 0 0 0
Tabel 357. Kultuuriministeeriumi investeeringute dünaamika, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Investeeringud kokku -483 -102 -23 79 -77%
Muud investeeringud -353 0 0 0 0
Lastekirjanduse Keskuse põhivara soetus -31 -23 -23 0 0%
ERM Raadi mõisa remonttööd 0 -79 0 79 -100%
Kreutzwaldi memoriaalmuuseum Võru Instituut -90 0 0 0 0
Käibemaks -9 0 0 0 0
Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvele on iseloomulik suur investeeringutoetuste maht,
mis kajastub kulude all. Ülevaade suurematest investeeringutoetustest on toodud Tabel 355.
236
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.13 MAJANDUS- JA
KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI
VALITSEMISALA
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas kujundatakse ja viiakse ellu
energeetika, digiühiskonna, transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse, ettevõtluskeskkonna ja
ehituse poliitikat.
Valitsemisalas on koos ministeeriumiga viis asutust: Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeerium, Transpordiamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet ning Eesti Geoloogiateenistus.
Lisaks kuuluvad valitsemisala haldusalasse riigi osalusega mittetulundusühingud MTÜ Eesti
Standardi- ja Akrediteerimiskeskus, MTÜ Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee,
MTÜ Nordic Institute for Interoperability Solutions.
Valitsemisala haldusalasse kuuluvad sihtasutused: Eesti Interneti Sihtasutus, Ettevõtluse
Arendamise Sihtasutus (EAS), Sihtasutus KredEx60, Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade
Arendus, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS), Sihtasutus Tallinna Teaduspark
TEHNOPOL, Sihtasutus Tartu Teaduspark.
Ministeeriumi valitsemisala haldusalasse kuuluvad järgmised riigi osalusega äriühingud:
A.L.A.R.A AS, AS Eesti Liinirongid, AS Eesti Loots, AS Eesti Post (Omniva), AS Eesti
Raudtee, AS Eesti Varude Keskus, AS Operail, AS KredEx Krediidikindlustus, AS Metrosert,
AS Nordic Aviation Group, AS Saarte Liinid, AS Tallinna Lennujaam, AS Tallinna Sadam, AS
Teede Tehnokeskus, Elering AS, Lennuliiklusteeninduse AS, OÜ Rail Baltic Estonia, OÜ
Transpordi Varahaldus.
Tabel 358. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat
eurot
2022 RE Osakaal 2022 RE
2022 RE
kogumaht kogumahust
TULUD 13 130 809 620 606 5%
KULUD -13 638 494 -942 302 7%
INVESTEERINGUD -715 975 -296 981 41%
FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 -80 300 -12%
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas töötab seisuga 20.09.2021 kokku
1353 teenistujat (aktiivses töösuhtes olevad töötajad ja ametnikud kokku). Kõige suurema
töötajaskonnaga valitsemisala asutus on Transpordiamet, mille koosseisu kuulub 781
teenistujat.
Valitsemisala kulude ja investeeringute koondeelarvest moodustab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve 57%, Transpordiameti eelarve 36%. Ülejäänud
valitsemisala asutuste eelarved jäävad mahult alla 6%.
60 Valitsus on otsustanud Kredexi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ühinemise, mis on kavas läbi viia 2022. aasta
alguseks.
237
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.13.1 TULUD
Joonis 61. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala suuremad tulud ja osakaal valitsemisala
kogutulust, %
Tabel 359. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala tulude dünaamika, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Tulud kokku 230 182 553 803 620 606 66 803 12%
Saadud toetused 151 401 399 628 473 595 73 967 19%
Riigilõivud 31 301 30 438 33 391 2 952 10%
Tulud majandustegevusest 46 612 35 745 57 332 21 586 60%
Tulud põhivara ja varude müügist 147 3 324 120 -3 204 -96%
Trahvid ja muud varalised karistused 319 218 209 -9 -4%
Muud tulud 20 199 27 657 20 465 -7 192 -26%
Intressi- ja omanikutulud -19 797 56 792 35 494 -21 298 -38%
Saadud toetused
Saadud toetuste all on planeeritud struktuuritoetused, kus kajastatakse rakendusüksuste
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS), Sihtasutus KredEx (edaspidi KredEx),
Keskkonna Investeeringute Keskuse (edaspidi ka KIK), ja Riigi Tugiteenuste Keskuse
(edaspidi RTK) prognoositavaid väljamakseid. Suurenemine on tingitud uue perioodi EL
struktuuri vahendite ning taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) eelarvesse lisandumisest.
Muutus 2022. aasta eelarve koostamise metoodika, mille järgi riiklikku kaasfinantseeringut ei
kajastata enam riigiasutuste tuluna. Antud muudatus ei too aga MKMi valitsemisalas kaasa
saadud toetuste vähenemist.
Riigilõivud
Riigilõivude laekumise suurenemine on tingitud liiklusregistri toimingute riigilõivu kasvust.
2021. aastaks prognoositi seoses COVID-19 levikuga liiklusregistri toimingute vähenemist,
2022. aastaks nähakse ette aga mõningast kasvu, sest sõidukite registreerimine on hoogustunud.
Riigilõivude laekumised on prognoositud järgmistele toimingutele:
Transpordiameti (TA) lennundusteenistuse toimingutelt 0,2 mln eurot.
238
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
TA poolt tehtavad liiklusregistri toimingud 28,5 mln eurot.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt tehtavad toimingud 4,4 mln
eurot.
TA merenduse ja veeteede teenistuse toimingutelt 0,2 mln eurot.
Tulud majandustegevusest
Tulu majandustegevusest laekub TAile Maanteemuuseumi piletitulust, raskekaaluliste ja
suurekaliibriliste veokite veolubadelt ning IT teenuste müügist. Tulusid kasutatakse muuseumi
kuludeks, riigiteede remondiks ja IT arendusteks. TA merenduse ja veeteede teenistus saab tulu
elektrooniliste kaartide müügist ja sadamate hallatavate navigatsioonimärkide hooldusest, mida
kasutatakse sama teenuse kulude katteks. Eelpool nimetatud TA tulud jäävad võrreldes 2021.
aastaga samale tasemele. RIA saab tulu andmesideteenuse osutamisest, mida kasutatakse sama
teenuse kulude katteks, tulud suurenevad 0,2 mln eurot seoses teenuse mahu kasvuga.
TTJA on planeerinud tulu sidealaste sageduslubade õiguste müügist 40 mln eurot, mis on 15
mln eurot enam, kui 2021. aastal. Tulude suurenemise põhjuseks on 2021. aastaks planeeritud
sageduslubade konkursi nihkumine 2022. aastasse.
TA on planeerinud tulu veeteetasudest 13 mln eurot, mis on 6,3 mln eurot enam, kui eelneval
aastal. Kasv on tingitud asjaolust, et 2022. aastal ei kehti enam vabastus veeteetasudest, mida
rakendati 2020. ja 2021. aastal.
Tulu põhivara ja varude müügist
Tulu põhivarade müügist on vähenenud, kuna 2021. aasta eelarvesse olid planeeritud TTJA ja
EGT kinnistute müügid summas 3,3 mln eurot.
Trahvid ja muud varalised karistused
TAi ja TTJAi trahvid 0,2 mln eurot, mis on määratud väärteomenetluse seadustiku jm
õigusaktide alusel.
Muud tegevustulud
Muud tulud sisaldavad viivisintressitulu TA merenduse ja veeteede teenistuse nõuetelt 20 000
eurot, nõuete rikkumiste eest laekuvaid sunnirahasid TTJAil 5 000 eurot, kindlustushüvitisi
teederajatistele tekitatud kahjudest 30 000 eurot ning TAi teekasutustasu 20,4 mln eurot.
Intressi- ja dividenditulud
Dividenditulud on prognoositud äriühingute majandustulemuste prognooside alusel ning
lõplikud summad otsustatakse 2022. aasta kevadel pärast 2021. aasta tegelike
majandustulemuste selgumist. Eelduste kohaselt maksavad dividende järgmised äriühingud:
AS Tallinna Sadam, AS Eesti Loots, AS Teede Tehnokeskus ja Elering AS.
3.13.2 KULUD
Tegevuspõhine vaade
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala 2022. aasta kulud panustavad
Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse neljas tulemusvaldkonnas transport, energeetika,
infoühiskond ning teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus.
239
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Valitsemisala tulemusvaldkondade programmdokumendid on kättesaadavad ministeeriumi
kodulehel: https://www.mkm.ee/et/tegevuspohine-eelarve
3.13.2.1 Tulemusvaldkond Energeetika
Tulemusvaldkonna eesmärk: Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega
energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika
eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse
ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.
Energiamajanduse valdkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud
energiamajanduse arengukavas aastani 203061 (edaspidi ENMAK) ning strateegias Eesti
203562. Energeetika tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamiseks on loodud energeetika ja
maavarade programm 2022-202563.
Algatamisel on energiamajanduse arengukava uuendamine.64. Energeetika
tulemusvaldkonnaga liidetakse alates 2022. aastast maavarade valdkond, sest ministeeriumi
struktuuris paiknevad energeetika ja maavarade valdkonnad ühe asekantsleri
vastutusvaldkonnas. Elanikkonnale kriisis tegevusvaru tagamise teenus kajastatakse edaspidi
energeetika ja maavarade tulemusvaldkonnas, sest varu haldav ettevõte loodi Eesti
vedelkütusevarusid hallanud ettevõtte (Eesti Vedelkütusevaru Agentuur AS) baasil.
Tabel 360. Tulemusvaldkonna Energeetika kulude dünaamika, tuhat eurot
2020
tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Kulud kokku -29 319 -30 996 -55 054 -24 058 78%
Energeetika tulemusvaldkonna kulud 2022. aastal suurenevad 24 mln euro võrra võrreldes
2021. aastaga. Suurenemisest 9 mln eurot tuleneb eelmainitud muudatustest valdkonna
struktuuris - liidetakse maavarade valdkond (3 mln eurot, 2021. aastal ettevõtluse ja
innovatsiooni tulemusvaldkonnas) ning elanikkonnale kriisis tegevusvaru tagamise teenusega
(6 mln eurot). Ülejäänud kasv on seotud taastuvkütuste kasutuselevõtu hoogustamiseks
rakendatavate meetmete mahtude suurenemisega.
Kuludest enamiku (44 mln eurot) moodustavad erinevad toetusmeetmed energiatõhususe
suurendamiseks ning taastuvenergia osatähtsuse kasvatamiseks (näiteks biometaani tootmise ja
tarbimise hoogustamise meetmed, pilootprojektid elektri ja vesinikulahenduste piloteerimiseks
ühistranspordis, kaugküttesüsteemide renoveerimine).
Ettevalmistamisel on alljärgnevad uue EL eelarveperioodi (2021-2027) rahastutest
(struktuurivahendid, õiglase ülemineku fond, EL taaste- ja vastupidavuskava) kaasrahastatavad
meetmed, mis on tulevikus energeetika ja maavarade programmis.
Struktuurivahendid:
Kaugküttesüsteemide ja katelseadmete renoveerimise ja rajamise toetamine – 22,5 mln
eurot.
Biometaani kasutuselevõtu soodustamine – 12 mln eurot.
Õiglase ülemineku fond:
Ida-Virumaal kaugkütte taastuvkütustele ülemineku toetamine – 20 mln eurot.
61
https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf
62
https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid
63 https://www.mkm.ee/et/tegevuspohine-eelarve
64 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f7af8c16-a07d-416d-9fc4-1bbf109644a4
240
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
EL taaste- ja vastupidavuskava:
Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine – 50 mln eurot.
Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks ning
kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks – 30 mln eurot.
Tööstusaladel taastuvelektri kasutuselevõtu hoogustamise programm – 7 mln eurot.
Energia salvestamise pilootprogramm – 8 mln eurot.
Programm: Energeetika ja maavarade programm
Programmi eesmärk: Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava
regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum.
Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale
võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid,
majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte.
Programmi eesmärke aitavad ellu viia SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, SA Kredex, Eesti
Geoloogiateenistus, Elering AS, AS Eesti Varude Keskus (varasemalt Eesti Vedelkütusevaru
Agentuur AS), ja teised ministeeriumid ning nende allasutused vastavalt oma
vastutusvaldkondadele.
Tabel 361. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programm kulude eelarved liikide lõikes, tuhat
eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -55 054 -10 809 0 -26 991 -17 177 -76
Elektri- ja gaasivarustuse tagamine -408 -383 0 -23 0 -1
Transpordikütuse korraldus ja -6 266 -6 247 0 -18 0 -1
kütusevarude säilitamine
Soojusenergia tõhus tootmine ja -235 -223 0 -11 0 -1
ülekanne
Energiatõhususe suurendamine -15 195 -457 0 -14 736 0 -1
Taastuvenergia osakaalu suurendamine -29 910 -706 0 -12 124 -17 077 -3
lõpptarbimises
Maapõueressursside uurimine ja -1 216 -1 163 0 -21 -22 -9
kasutamine
Geoloogiline kaardistamine ja -1 824 -1 629 0 -57 -78 -59
maapõuealane kompetents
Tabel 362. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuste kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kulud kokku -30 996 -55 054 -24 058 78%
Elektri- ja gaasivarustuse tagamine -242 -408 -166 68%
Transpordikütuse korraldus ja kütusevarude -147 -6 266 -6 119 4168%
säilitamine
Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne -310 -235 -92 65%
Energiatõhususe suurendamine -18 558 -15 195 3 362 -18%
Taastuvenergia osakaalu suurendamine -11 740 -29 910 -18 171 155%
lõpptarbimises
Maapõueressursside uurimine ja kasutamine 0 -1 216 -1 216 100%
Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane 0 -1 824 -1 824 100%
kompetents
241
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.13.2.1.1 Programmi tegevus: Elektri- ja gaasivarustuse tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: Elektri- ja gaasi varustuskindluse, kvaliteedi ning
konkurentsivõimelise hinna tagamine.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 363. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud
sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2019. a)
Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest,
% 22% >20% >20%
Allikas: Eurostat
Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus minutites tarbimiskoha kohta
aastas, minutit 157,9 (2020) 120 <110
Allikas: Konkurentsiamet
Gaasituru kontsentreeritus (HHI)
7612 5700 4500
Allikas: Konkurentsiamet
Tabel 364. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Elektri- ja gaasivarustuse tagamine -242 -408 -166 68%
Tabel 365. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulud liikide ja
majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga
Arvestuslikud
lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -408 -383 0 -23 0 -1
Tööjõukulud -225 -216 0 -8 0 0
Majandamiskulud -50 -35 0 -15 0 0
Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0
Muud toetused -131 -131 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1
Programmi tegevus koosneb kahest teenusest.
Elektrimajanduse valdkonna poliitika kujundamise ja selle elluviimise korraldamise teenuse
osutamise eesmärgiks on tagada elektri varustuskindlus, kvaliteet ning mõistlik (nii tarbijate
kui ka elektriettevõtjate vaates) hind. Lähi perioodil kujuneb parim elektrihind elektribörsil, aga
on oluline, et Eestisse rajataks piisavalt uusi elektritootmisvõimsusi. Elektrimajandusega seotud
tegevused on edukalt ellu viidud siis, kui kõik toimub sujuvalt (nt ei toimu järske
hinnamuutuseid). Elektrivarustuse tagamiseks toimub pidev suhtlus turuosalistega, elektrituru-
alaste õigusaktide väljatöötamine ja uuendamine (s.h direktiivide ülevõtmine), regionaalne ning
rahvusvaheline koostöö elektrimajanduse valdkonnas. Osaledes EL-i otsustusprotsessides tuleb
kaitsta Eesti seisukohti elektrituru-alaste õigusaktide menetlemisel. Töötatakse välja
elektriturumajandusega seotud arengudokumendid ning riiklikud meetmed.
Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamiseks ja selle elluviimise korraldamiseks
kujundatakse ja edendatakse gaasiturgu reguleerivat õiguslikku keskkonda vastavalt
siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja EL-i õigusele. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja
seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes
242
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
töörühmades osalemine. Gaasivarustuse seisukohast on oluline, et gaasi varustuskindlus on
tagatud ja loob soodsa pinnase gaasi kasutamiseks nii tööstuslikes protsessides, soojuse
tootmises kui transpordis. Turupõhimõtetele tuginev regulatsioon peab tagama kõigile
tarbijatele gaasi võimalikult soodsa lõpphinna. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus
gaasiturul väheneb turukontsentratsioon ja vastav kontsentratsiooni tase (HHI) on võimalikult
madal. Alates 2019. aastast on Eesti ja Läti gaasiturud tugevalt ühendatud. 2019. aasta andmetel
on Eesti ja Läti ühise gaasituru HHI 7612. HHI on seda madalam, mida rohkem on gaasiturul
müüjaid ja mida võrdsemalt on turg müüjate vahel jagunenud. Ühtlasi tuleb järjest rohkem
panna rõhku gaasisüsteemi konkurentsivõimele ja sellega seotud taastuvat päritolu gaasiliste
kütuste turu arendamisele.
3.13.2.1.2 Programmi tegevus: Transpordikütuse korraldus ja kütusevarude säilitamine
Programmi tegevuse eesmärk: Tagada transpordikütuste valdkonnas aus konkurents
eesmärgiga võimaldada tarbijale võimalikult madal konkurentsitingimustes kujunev
transpordikütuste hind; tagada vedelkütuste varu olemasolu ja kasutamine lähtudes EL-i
õigusest ja IEA ees võetud kohustustest.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 366. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud
sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2019. a)
Regulatsioonile vastava kütusevaru olemasolu
Olemas Olemas Olemas
Allikas: AS OSPA
Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest
transpordisektoris, % 5,15% 10% 7,5%
Allikas: Eurostat %
Transpordikütuste turul enamkasutatavate kütuste kvaliteet tagatud
Tagatud Tagatud Tagatud
Allikas: Keskkonnaministeerium
Tabel 367. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse eelarve dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Transpordikütuse korraldus ja kütusevarude -147 -6 266 -6 119 4168%
säilitamine
Tabel 368. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulud liikide ja
majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga
Arvestuslikud
lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -6 266 -6 247 0 -18 0 -1
Tööjõukulud -155 -148 0 -7 0 0
Majandamiskulud -38 -27 0 -11 0 0
Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0
Muud toetused -6 072 -6 072 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1
Programmi eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja edendatakse transpordikütuse valdkonda
ja vedelkütuse varu reguleerivat õiguslikku keskkonda vastavalt siseriiklikele eesmärkidele
243
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
(ENMAK) ja ELi õigusele. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine EL-i
erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine.
Vedelkütusevaru peab riigil olema igal hetkel tagatud ulatuses, mis võimaldab riigil
vedelkütuste tarneraskuse ilmnemisel tagada transpordisektoris kütuste kättesaadavus vähemalt
kolmel järjestikusel kuul.
Taastuvate energiaallikate osakaal transpordis tarbitud energias on tagatud läbi siseriikliku
õigusloome kehtestatud kohustuste. Õigusloome peab turu arengutega kaasas käima. Piisavalt
paindlik ja turuosaliste soove jälgiv õigusloome tagab võetud eesmärkide kindla ja kulutõhusa
saavutamise.
Alates 2022. aastast kajastatakse elanikkonnale kriisis tegevusvaru tagamise teenus edaspidi
energeetika ja maavarade tulemusvaldkonnas, sest varu haldav ettevõte loodi Eesti
vedelkütusevarusid hallanud ettevõtte (Eesti Vedelkütusevaru Agentuur AS) baasil.
Teenus „Elanikkonnale tegevusvaru tagamine kriisi olukorras“ tagab elanikkonnakaitse
kontseptsioonist ja hädaolukorraseadusest lähtudes vedelkütuse, toidu, esmatarbekaupade,
isikukaitsevahendite ja käsimüügi humaan- ja veterinaarravimite varude olemasolu, korraldab
nende igapäevast haldamist ja tagab nende kasutuselevõtmise kriisi-olukorras. Lisaks seirab
Eesti Varude Keskus varu hoidmisega seotud majandussektorite toimepidevust. Keskuse 2022.
aasta toetusest moodustavad varude halduskulud 5,2 milj eurot, mille eest suurendatakse
toiduvarude mahtu, uuendatakse isikukaitsevahendite varu ja investeeritakse teenuste
toimepidevusse.
3.13.2.1.3 Programmi tegevus: Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne
Programmi tegevuse eesmärk: Kaugkütte soodne hind on jõukohane kõigile tarbijatele,
kaugkütet toodetakse jätkusuutlikult ja keskkonnasõbralikult. Kaugküte on tagatud ka kõige
külmemal kütteperioodil.
Programmi tegevuse mõõdik: Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse
summaarsest lõpptarbimisest, 2019. aasta tase 52,3% ning 2021 ja 2022 aasta siht vastavalt
56% ja 56,8%
Tabel 369. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne -310 -235 -92 65%
Tabel 370. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulud liikide ja
majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga
Arvestuslikud
lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -235 -223 0 -11 0 -1
Tööjõukulud -102 -98 0 -4 0 0
Majandamiskulud -23 -16 0 -7 0 0
Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0
Muud toetused -108 -108 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1
Programmi tegevust viiakse ellu ühe teenusena. Soojusmajanduse valdkonna poliitika
kujundamise ja selle elluviimise korraldamise eesmärk on tagada soojusmajanduse jätkusuutlik
244
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
areng kujundades ja edendades kaugkütteturgu reguleerivat õiguslikku keskkonda vastavalt
siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja EL-i seadusandlusele. Ühtlasi tagatakse Eesti
esindamine ja seisukohtade kaitsmine EL-i erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning
valdkondlikes töörühmades osalemine.
Kaugkütteseaduse kohaselt on kaugküttesektor 100% riigi poolt reguleeritud. Regulatsiooni
kohaselt peab soojusettevõtja tagama, et kaugküttesüsteemi vajadusel uuendatakse ning et kaod
soojusvõrgus oleksid minimaalsed. Õigusaktid motiveerivad soojusettevõtjat võtma kasutusele
meetmed selleks, et kaugküttevõrgus oleks kasutusel piisavalt palju taastuvaid energiaallikaid
ja soojuskadu võrkudes oleks minimaalne.
3.13.2.1.4 Programmi tegevus: Energiatõhususe suurendamine
Programmi tegevuse eesmärk: muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada
energiatõhusus energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel, vähendada lõpptarbijale müüdavat
energia kogust, riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi efektiivsem kasutamine, parandada
eluruumide kvaliteeti ja muid energiatõhususe näitajaid.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 371. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud
sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2019. a)
Energia lõpptarbimine, TWh
33,7
33,3 33,3
Allikas: Eurostat
Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh 54,5
65,6 65,6
Allikas: Eurostat
Tabel 372. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Energiatõhususe suurendamine -18 558 -15 195 3 362 -18%
Tabel 373. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulud liikide ja
majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga
Arvestuslikud
lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -15 195 -457 0 -14 736 0 -1
Tööjõukulud -224 -214 0 -10 0 0
Majandamiskulud -55 -39 0 -16 0 0
Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0
Investeeringutoetused -14 710 0 0 -14 710 0 0
Muud toetused -204 -204 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1
Programmi tegevuse eesmärke viiakse ellu allkirjeldatud kolme teenusega, millest eelarve
mahult suurim on tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine.
Energiatõhususe valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamise tegevused
on suunatud energiatõhususe suurendamiseks ja energia säästmiseks energia tootmisel,
ülekandel ja tarbimisel. Valdkonnale püstitatud eesmärgid ja sihid on kokku lepitud vastavates
245
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
direktiivides ning kirjeldatud riiklikus energia- ja kliimakavas aastaks 2030. Programmi
eesmärgi täitmisel hoitakse ära lõpptarbijale müüdava energia koguse kasvu, väheneb
majanduse energiamahukus ning riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi kasutamine on
efektiivsem. Olulisel kohal on valdkonna poliitika kujundamisel Eesti seisukohtade koostamine
ja kaitsmine EL energiatõhususe valdkonda puudutavate õigusaktide menetlemisel.
Energiatõhususe valdkond hõlmab riikliku energiasäästukohustuse täitmist energia säästmist
edendavate meetmete kaudu, energiasäästukohustuse täitmise hindamist ning aruandluse
esitamist riiklike energia- ja kliimakavade eduaruannete raames. Energiatõhususe valdkond
hõlmab näiteks veel avaliku sektori kui ka eraomanduses olevate hoonete rekonstrueerimise
ergutamist (tagatud on tõhusam energiakasutus ja parem sisekliima) ja ettevõtetes
energiakasutuse tõhustamist. Valdkonnas on olulisel kohal ka tarbijate teadlikkuse tõstmine
nende seadmete, sõidukite ja hoonete energiatarbimise kohta. Energiatõhususe valdkonna
tegevused edendavad riigi pikaajalist konkurentsivõimet ja soodustavad majanduskasvu, eriti
kui selle käigus kasutatakse kohapealsete ettevõtete potentsiaali innovaatiliste tehniliste ja
digitaalsete lahenduste rakendamisel.
Toetus vanal pingesüsteemil hoonete elektripaigaldiste üleviimiseks uuele pingesüsteemile
KredEx kaudu programmi sihtrühmaks on Tallinna linna korteriühistud ja -ühisused ning
väikeelamute omanikud, mittetulundusühingud, kelle hooneid varustatakse elektriga vanal
pingesüsteemil ja mis asuvad Elektrilevi OÜ võrgupiirkonnas. Mujal piirkondades vanal
pingesüsteemil olevaid hooneid enam ei ole. Programmi raames on võimalik asendada
elektripaigaldiste üldosa nõuetekohase uue pingesüsteemi kaudu ehitades uued maandused,
magistraalkaablid, paigaldades uued peajaotuskilbid. Selle meetme jaoks eraldatud vahendid
hakkavad lõppema (2022. aastal saab kasutada 2021. aastal kasutamata jäänud vahendeid).
Tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskusega
koostöös läbiviidava projekti raames renoveeritakse või uuendatakse tänavavalgustuse
paigaldisi. Programmi eesmärk on tänavavalgustuses elektrienergia kasutamise efektiivsuse
suurenemine tänu tõhusama LED-valgustustehnoloogia kasutamisele. Projektist toetuse
saamise aluseks on mõõdikud, mis näitavad, kui palju väheneb tänavavalgustuses elektrienergia
tarbimine, kui palju suureneb renoveeritud tänavavalgustuspunktide arv ja kui palju väheneb
arvestuslik süsihappegaasi (CO2) heide aastas. Rahastusotsused on tehtud ning selle meetme
raames uusi taotlusvoore kavandatud pole. Toimub tegevuste elluviimine ning kulud kajastuvad
2022. aastal eelarves (kavandatult 14,7 mln eurot) vastavalt tööde lõpetamisel ning
vastuvõtmisel tehtud väljamaksetele.
3.13.2.1.5 Programmi tegevus: Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega
konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energia julgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab
lõpp- ning primaarenergia tarbimises, kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat,
majanduslikult mõistlikke lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe.
Programmi tegevuse mõõdik:
246
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 374. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud
sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2019. a)
Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest
lõpptarbimisest, % 52,7% 56% 56.8%
Allikas: Eurostat
Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest,
% 22 % >20% >20%
Allikas: Eurostat
Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest
transpordisektoris, % 5,1% 10% 7.5%
Allikas: Eurostat
Tabel 375. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Taastuvenergia osakaalu suurendamine -11 740 -29 910 -18 171 155%
lõpptarbimises
Tabel 376. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulud liikide ja
majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga
Arvestuslikud
lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -29 910 -706 0 -12 124 -17 077 -3
Tööjõukulud -486 -462 0 -24 0 0
Majandamiskulud -121 -85 0 -36 0 0
Muud tegevuskulud -1 -1 0 0 0 0
Investeeringutoetused -17 750 0 0 -11 799 -5 950 0
Muud toetused -11 550 -158 0 -265 -11 127 0
Põhivara amortisatsioon -3 0 0 0 0 -3
Programmi tegevus koosneb kolmest olulisemast teenusest, mille eesmärgiks on erinevate
toetuste abil tootmises ning lõpptarbimises taastuvenergia osatähtsuse suurendamine.
Meetme „Riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks KIKi kaudu“ kaasrahastatakse
investeeringuid kaugküttesüsteemide moderniseerimiseks (kaugküttetorustiku vahetus) ning
kaugkütte fossiilkütustest lahtisidumiseks (üleminek taastuvkütustele). Meetme taotlusvoorud
on lõppenud, 2022. aastaks on kavandatud väljamakseid 8 mln euro ulatuses, mis kajastuvad
eelarves vastavalt tegelikele väljamaksetele.
Elektribusside (vähemalt 8 tk, M3 kategooria I klassi sõiduk) kasutuselevõtu toetamise eesmärk
on süsinikdioksiidi heite vähendamine Eesti transpordisektoris ning elektribusside tarbimis- ja
laadimisandmete kogumine ja analüüsimine, et aidata kaasa elektritranspordi arengule. Meetme
taotlusvoor toimus 2021. aastal65 ning 2022. aastal toimub meetme elluviimine (kavandatult
mahus 2,6 mln eurot). Eelarves kajastuvad kulud vastavalt tegelikele väljamaksetele.
„Riiklik toetus taastuvkütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis KIKi ja Eleringi
kaudu“ eesmärk on biometaani tarbimise ja tarnimise käivitamine ning biometaani tarbimise ja
tootmise hoogustamine.
65 https://www.kik.ee/et/toetatav-tegevus/elektribusside-soetamine-ja-laadimistaristu-loomine
247
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa biometaani tarbimise ja tootmise hoogustamisele
ning toetada tegevusi, mis aitavad panustada eesmärki, et aastaks 2020 moodustab
transpordikütuste tarbimises taastuvatest energiaallikatest toodetud kütus 10 protsenti. Toetuse
tulemusena täidetakse ära taastuvenergia transpordieesmärk aastaks 2020, luues samas ka
olulise baasi taastuvenergia transpordieesmärgi täitmiseks aastal 2030. Teenus kätkeb endas
kahte meedet, kus toetatavaid tegevusi on kokku kolm. Toetust antakse biokütuse säästlikkuse
kriteeriumitele vastava biometaani tootjale tõendatud biometaani tarne eest, kus oodatav
tulemus on, et 200 GWh säästlikkuse kriteeriumitele vastavat biometaani on toodetud ning
tarbitud. Kavandatult on 2022. aastal väljamakseid 11,1 mln eurot. Eelarves kajastuvad kulud
vastavalt tegelikele väljamaksetele. Elering AS-i kaudu antav toetuse66 suurus väheneb
maagaasi turuhinna kasvul. Meetmega „Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamise
tingimused“ antakse toetust biometaani tarbimise ja tarnimise käivitamiseks, et toetada
taastuvenergia transpordieesmärgi saavutamist. Meetme siht on tekitada taastuvatest
energiaallikatest toodetud kütustele nõudlus ja käivitada seeläbi biometaani tootmine ning
aidata kaasa sektori arengule. Taotlusvoorud on lõppenud, 2022. aastal on kavandatud
väljamakseid 2,8 mln euro ulatuses. Eelarves kajastuvad kulud vastavalt tegelikele
väljamaksetele.
Rohevesiniku transpordis kasutuselevõtu toetamise eesmärk on vähem keskkonnahäiringut
tekitavale rohevesinikku tarbivale transpordile ülemineku ergutamine. Eesmärgi saavutamiseks
rahastatakse rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahendust transpordis. Meetme
taotlusvoor on sulgub oktoobris 2021 ning meetme elluviimine algab 2022. aastal. Toetuse
kogumaht on 5 mln eurot ning tööde lõpetamistähtaeg on 2024. aasta lõpus, aastatevaheline
kulude jaotus selgub pärast eduka(te) taotleja(te) selgumist.
3.13.2.1.6 Programmi tegevus: Maapõueressursside uurimine ja kasutamine
Programmi tegevuse eesmärk: Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning
kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades
keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte.
Programmi tegevus: Maapõueressursside uurimine ja kasutamine
Programmi tegevuse eesmärk: Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning
kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades
keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 377. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud
sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2019. a)
Maapõueressursside uurimine ja kasutamine on jätkusuutlik ja
täidetud täidetud täidetud
koordineeritud
Nõustamiste arv 5 5 5
Tabel 378. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Maapõueressursside uurimine ja kasutamine 0 -1 216 -1 216 100%
66 https://elering.ee/biometaani-toetus
248
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 379. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulud liikide ja
majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga
Arvestuslikud
lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -1 216 -1 163 0 -21 -22 -9
Tööjõukulud -586 -575 0 -9 -3 0
Majandamiskulud -609 -577 0 -13 -20 0
Muud tegevuskulud -1 -1 0 0 0 0
Muud toetused -11 -11 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -9 0 0 0 0 -9
Programmi tegevus koosneb kolmest teenusest.
Ekspertarvamuste koostamine, konsultatsioonide andmine, valitsusasutuste maapõuealane
nõustamine sisaldab suunatud eesmärgipäraste geoloogiliste uuringute läbi viimist,
valitsusasutuste nõustamist maapõue ressursside uurimise ning haldamisega seotud küsimustes
ning nõustamist maapõuepoliitika kujundamisel.
Maapõue poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine hõlmab maapõueressursside
uurimise ja kasutamise administreerimise korrastamist, maavarade kasutamise
arengustrateegiate väljatöötamist ning uurimis-ja arendustegevuse tulemuslikkuse tõstmisele
kaasa aitamist läbi õigusliku regulatsiooni, valdkonnaanalüüsi, partnerite ja sihtrühma
kaasamise. Olulise osa teenusest moodustab geoloogilise uuringu ja maavara
kaevandamislubade menetluse käigus riigi huvi määratlemine ja vajadusel Vabariigi
Valitsusele vastavate materjalide ettevalmistamine. Samuti sisaldab teenus eelpoolnimetatud
tegevuste toel maapõue uuringutega tegelevate riigiasutuste ja ettevõtete motiveerimist
uuringu- ja arendusprojektidega alustama ning ühiskonna teadlikkuse tõstmist.
Maapõueressursside kasutuselevõtu ja väärindamise võimaluste uuringute raames viiakse läbi
maasoojuse ja maavarauuringuid ning nendega kaasnevaid geofüüsikalisi, hüdrogeoloogilisi,
keskkonnageoloogilisi ja meregeoloogilisi uuringuid. Lisaks võib teenus sisaldada analüüse ja
hinnanguid, mis kaasnevad konkreetsete maavaragruppide võimaliku kasutuselevõtu ja
väärindamisega.
3.13.2.1.7 Programmi tegevus: Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents
Programmi tegevuse eesmärk: Informatsiooni kogumiseks ja nende kasutuselevõtuks ning
maksimaalseks väärindamiseks vajalikke uurimistöid teha mahus ja suundades, mis tagavad
piisava teadmisbaasi; korraldada maapõuealase info kogumist, säilitamist ja kättesaadavust
parimal moel ja teha põhjendatud ulatuses avalikult kättesaadavaks.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 380. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud
sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2019. a)
Mõõtkavas 1:50 000 geoloogilise kompleksse kaardistamisega kaetud
34 36 38
ala % Eesti territooriumist
Teavitusürituste arv 4 5 5
Seireprojektide arv 4 4 4
249
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 381. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane 0 -1 824 -1 824 100%
kompetents
Tabel 382. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulud liikide ja
majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga
Arvestuslikud
lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -1 824 -1 629 0 -57 -78 -59
Tööjõukulud -1 065 -1 029 0 -26 -10 0
Majandamiskulud -698 -599 0 -31 -68 0
Muud tegevuskulud -2 -2 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -59 0 0 0 0 -59
Programmi tegevus koosneb kolmest teenusest.
Avalikkuse maapõuealase teadlikkuse tagamise teenus hõlmab avalikkuse maapõuealast
teavitamist, statistiliste ülevaadete ja trükiste koostamist ning levitamist. Olulise osa teenuse
sisust moodustab regulaarne maapõueressursside uurimise ning rakendamise tutvustamise
alaste teavitusürituste läbiviimine ja korraldamine.
Maapõue valdkonna seirete ja uuringute läbiviimine hõlmab geoloogilisest keskkonnast
tuleneva riskiga seotud uuringuid; veevarude uuringuid; põhjavee kvaliteedi uuringuid;
põhjaveekogumite seisundi uuringuid; põhjaveeseireid; mereranniku seiret; seismoseiret;
radooniseiret ning vajadusel seireandmete interpreteerimist ja nende baasil põhjendatud
soovituste ja arengustsenaariumide koostamist.
Teenuse maapõueinformatsiooni kogumine, süstematiseerimine, haldamine ja avalikustamine
alla on koondunud maapõue geoloogiline kaardistamine ja teemakaartide koostamine ning
uuringute ja puursüdamike materjali kogumine, süstematiseerimine, säilitamine; samuti hõlmab
teenus geoloogilise informatsiooni avalikuks kasutuseks kättesaadavaks tegemist.
3.13.2.2 Tulemusvaldkond Transport
Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja
ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused
kooskõlas EL-i õigusnormides kehtestatud eesmärkidega.
Transpordi tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamiseks on loodud transpordi
konkurentsivõime ja liikuvuse programm, mis lähtub Transpordi ja liikuvuse arengukavast
2021-2035.
Tabel 383. Tulemusvaldkonna Transport kulude dünaamika, tuhat eurot
2020
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
tegelik
Kulud kokku -409 227 -472 145 -480 524 -8 378 2%
Kulud võrreldes eelmise aastaga jäävad suurusjärgus samaks.
Aastate 2022–2023 jooksul lõpevad struktuurivahendite perioodi 2014–2020 projektid (toetuse
väljamaksed vähenevad), kuid samas planeeritakse struktuuritoetuste perioodi 2021–2027
väljamakseid, millest kõige suurema mahu moodustab Rail Balticu ehitus (100 miljonit eurot).
250
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Programm: Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm
Programmi eesmärk: Inimeste ja kaupade liikuvuse tõhusam korraldamine selliselt, et see
oleks kasutajale ligipääsetav, ohutu ja mugav, panustaks positiivselt Eesti majandusse ning
samas väheneks keskkonnakoormus.
Tabel 384. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm tegevuste eelarved
liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -480 524 -224 846 0 -122 952 -15 919 -116 807
Raudteetransporditaristu arendamine ja -133 201 -14 849 0 -105 720 -12 630 -2
korrashoid
Veetransporditaristu arendamine ja -18 586 -11 896 0 -1 629 -2 673 -2 389
korrashoid
Õhutransporditaristu arendamine ja -14 411 -10 375 0 -4 034 0 -1
korrashoid
Maanteetransporditaristu arendamine ja -170 350 -52 164 0 -4 925 -106 -113 155
korrashoid
Keskkonnahoidlikku liikuvust -6 686 -155 0 -6 530 0 -1
soodustav linnakeskkond
Ohutu ja säästlik transpordisüsteem -25 388 -23 741 0 -35 -511 -1 101
Liikuvusteenuse arendamine ja -111 902 -111 666 0 -79 0 -157
soodustamine
Tabel 385. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuste eelarvete
dünaamika, tuhat eurot
Sisu 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Kulud kokku -472 145 -480 524 -8 378 2%
Liikuvusteenuse korraldamine ning -30 265 0 30 265 -100%
arendamine (s.h) ühistranspordi ning
nutikate liikluslahenduste arendamine
Liiklusvahendid ja juhid -2 308 0 2 308 -100%
Riigi sisesed rongi-, lennu-, laeva- ja -70 523 0 70 523 -100%
maanteeühendused
Rahvusvaheliste piiriüleste raudtee-, -77 449 0 77 449 -100%
laeva- ja lennuühendus
Raudteetransporditaristu arendamine 0 -133 201 -133 201 100%
ja korrashoid
Veetransporditaristu arendamine ja -23 482 -18 586 4 896 -21%
korrashoid
Õhutransporditaristu arendamine ja 0 -14 411 -14 411 100%
korrashoid
Maanteetransporditaristu arendamine -163 658 -170 350 -6 692 4%
ja korrashoid
Keskkonnahoidlikku liikuvust 0 -6 686 -6 686 100%
soodustav linnakeskkond
Ohutu ja säästlik transpordisüsteem -23 343 -25 388 -2 045 9%
Liikuvusteenuse arendamine ja -81 115 -111 902 -30 787 38%
soodustamine
Transpordi arengukava 2014–2020 lõppes 2020. aastal ning 2019. aastal alustati transpordi ja
liikuvuse arengukava (TLAK) koostamist aastateks 2021–2035. TLAK läbis 13. septembril
2021 arutelu Riigikogu majanduskomisjonis, sealt saadeti see arvamuse avaldamiseks
keskkonnakomisjoni. 29. septembril 2021 toimub Riigikogus TLAK-i arutelu. Seoses uue
arengukava koostamisega alustati 2020. aastal ka uue transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse
251
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
programmi koostamist. Sellest tulenevalt kajastuvad juuresolevas tabelis 2021–2024 transpordi
programmi tegevused ning uue 2022–2025 transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse
programmi tegevused, mis kätkevad endas juba uue arengukava eelnõu eesmärke ja ülesehituse
loogikat. Tegelik eelarvete dünaamika kahe eri programmi vahel on jäänud 2% piiresse, samas
2020. aasta andmeid pole võimalik nt 2022.a andmetega võrreldavaks teha.
3.13.2.2.7 Programmi tegevus: Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid
Programmi tegevuse eesmärk: Elektrifitseerida raudteevõrgustik, arendada raudteed
saavutamaks kiirust kuni 160 km/h ning parandada ohutust, et kasvatada raudteetaristu kasutust
suunates nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 386. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse eesmärgi
mõõdikud sihttasemetega67
Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2019. a) 2021 2022
Tallinn-Narva
2:13
Tallinn-Tartu
Ühendusajad Tallinna-Narva, Tallinna-Tartu,
1:56
Tallinna-Viljandi ja Tallinna-Pärnu (Rail Balticu 0 0
Tallinn-Viljandi
tulemusena) liinidel paranevad
1:54
Tallinn-Pärnu (RB)
ühendus puudub
Üle-euroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T –
Trans-European Transport Network) põhivõrgu 0 0 0
väljaehitamine: Rail Baltic, %
Rekonstrueeritud või uuendatud raudteede pikkus,
0 0 0
km
Elektrifitseeritud uute raudteede pikkus, km 0 0 0
Tabel 387. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse eelarve
kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Raudteetransporditaristu arendamine ja 0 -133 201 -133 201 100%
korrashoid
67 Tegemist on struktuurivahendite ja Euroopa ühendamise rahastu (The Connecting Europe Facility, CEF) toel rahastatavate
projektidega, mille algväärtus 2019.aasta seisuga on 0. Mõõdikute vahetasemed saavutatakse aastateks 2024 või 2025. Seetõttu
on hetkel tabelis 2021. ja 2022. aasta mõõdikute eeldatavad saavutustasemed 0, kuna konkreetsete projektide mõistes ei ole
selleks ajaks veel valminud ja kasutusse võetud / elektrifitseeritud raudteekilomeetreid või vähenenud ühendusaegu võimalik
mõõta.
252
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 388. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse eelarve
kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -133 201 -14 849 0 -105 720 -12 630 -2
Tööjõukulud -578 -180 0 -398 0 0
Majandamiskulud -81 -42 0 -39 0 0
Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0
Investeeringutoetused -113 923 -2 550 0 -98 743 -12 630 0
Muud toetused -18 616 -12 077 0 -6 540 0 0
Põhivara amortisatsioon -2 0 0 0 0 -2
Programmi tegevus koosneb kolmest teenusest.
Ühtlasi panustab programmi tegevus Euroopa Liidu poliitikaeesmärgi „Ühendatum Euroopa“,
Eesti kontekstis „Ühendatum Eesti“ erieesmärgi nr 2 saavutamisse: „edendada säästvat,
kliimamuutustele vastupanuvõimelist, intelligentset, turvalist ja mitmeliigilist üleeuroopalist
transpordivõrku“. Struktuurifondide (SF) programmperioodil 2021–2027 (aastaks 2029)
rajatakse Ühtekuuluvusfondi ning CEF vahendite toel Rail Baltic raudtee, elektrifitseeritakse
raudtee ida- ja kagusuund (ca 450 km ulatuses), tõstetakse kiiruseid läbi raudtee õgvendamise
ning üksikute lõikude rekonstrueerimise (ca 105 km ulatuses) luues eeldused tulevikus kiiruste
tõusuks 160 km/h.
Teenuse „Raudteetranspordi taristu arendamine ja korrashoid ning transpordipoliitika
kujundamine“ raames toimub üleriigilise ja rahvusvahelise raudteetranspordi
konkurentsivõime ning taristu arendamine ja transpordipoliitika otsuste ettevalmistamine, sh
poliitikakujundamine ning tingimuste ja nõuete väljatöötamine selle elluviimiseks.
Kaardistatakse riigieelarvelise toetuse vajadus tagamaks avalikku raudteed omavale
raudteeinfrastruktuuriettevõtjale tulude ja raudteeinfrastruktuuri majandamise kulude tasakaal,
raudteeinfrastruktuuri arendamise lepingute sõlmimine, avalikku raudteeinfrastruktuuri
arendamist suunava tegevuskava koostamine. Koordineeritakse raudteearendusprojektide (nt
Rail Baltic jmt) elluviimist. Koostatakse raudtee valdkonnas transpordi investeeringute kava.
Lisaks toimub transpordivaldkonna välisabi vahendite planeerimine ja eraldamine ning
rakendusasutuse töö korraldamine.
Suuremad raudteetaristu projektid:
Jätkatakse AS-i Eesti Raudtee liiklusjuhtimissüsteemide uuendamisega lõigul „Tallinn–
Keila–Paldiski, Turba“, summas 7,7 mln eurot.
AS Eesti Raudtee alustab ehitustöödega, et rajada Pääsküla–Keila II peatee, Tallinna
lähipiirkonna reisirongiliikluse kvaliteedi tõstmiseks (võimaldab Keilaga tagada tihedamat
rongigraafikut tipptundidel). Samuti laiendatakse Balti Jaama ning ehitatakse 4. peatee
Paldiski maantee ja Endla tänava vahelisel lõigul summas 9,8 mln eurot, 2022. aastal
summas 4,9 mln eurot.
AS Eesti Raudtee projekteerib ning alustab raudteelõikude elektrifitseerimisega Tartu,
Narva, Valga, Koidula suunal summas 278,7 mln eurot, millest eeldatavad SF vahendid on
200,7 mln eurot. 2022. aastal on Tapa-Narva ja Tallinna-Tartu suunal elektrifitseerimisega
seotud töid summas 5,1 mln eurot.
Haapsalu raudtee II etapi (Turba–Rohuküla) ettevalmistavad tegevused, et oleks loodud
eeldused ehitushangetega alustamiseks, kokku summas 3 mln eurot. 2022.a I poolaastal
viiakse lõpule ettevalmistavad tegevused, v.a raudtee ehitamiseks vajalike täiendavate
253
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
maade ost Risti-Rohuküla raudteelõigul, millega luuakse eeldused ehitushangete
algatamiseks. 2022. aasta I pooles viiakse läbi ehitushange Turba-Risti raudteelõigu
ehitamiseks. 2022. aastal on eeldatav toetuse maht 2 mln eurot.
Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) kaasabil ehitatakse hiljemalt 2024. aasta lõpuks
Rohuküla raudtee lõikudel Turba-Ellamaa ja Ellamaa-Risti eeldatavas toetuse mahus 34 mln
eurot. 2022. aasta on eeldatav toetuse maht 5,3 mln eurot.
Tapa jaama sorteerimispargi rekonstrueerimine, I etapp aastatel 2022–2023 summas 12,49
mln eurot, 2022. aastal summas 6 mln eurot.
Rail Balticu arendus (projekteerimine, ehitus, maade omandamine), 2022. aastal summas
100 mln eurot (vt täpsemalt lisa 6).
Ülemiste ühisterminali rajamine, 2022. aastal summas 5,4 mln eurot.
2022. aastal alustatakse maade omandamisega Tallinna-Tartu raudteelõigul, et õgvendada
raudtee kurve selliselt, et see võimaldaks sõita reisirongidel 160 km/h.
Ühtlasi kaetakse 2022. aastal AS-i Eesti Raudtee 2021. aasta kahjumit summas 12 mln eurot.
Teenuse „Raudtee tururegulatsioon“ raames toimub raudteeinfrastruktuuri kasutustasu
määramine, läbilaskevõime jaotamine, raudteevõrgustiku teadaandes esitatud andmete kontroll,
raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kava heakskiitmine.
Teenuse „Rail Baltic arendamise riiklik järelevalve“ (väline tugiteenus) raames toimub Rail
Baltica projektiga seotud tegevuste elluviimine (vt täpsemalt lisa 6).
3.13.2.2.8 Programmi tegevus: Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid
Programmi tegevuse eesmärk: Muuta meretranspordisektor konkurentsivõimelisemaks ja
rohelisemaks ning ühendada see muu taristuga.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 389. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse eesmärgi
mõõdikud sihttasemetega68
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2019. a)
Mõõdetud Eesti mereala, % 67 67 69
Uute lainemurdjatega sadamate arv, kus on rakendatud kliimamuutuste
0
mõjude suhtes kaitsemeetmeid, tk (SF väljundindikaator) 0 0
Eestisisese merenduse CO2e vähendamine saartevaheliste 16,43
- -
parvlaevaühenduste nullheitele viimisega, kt
Tabel 390. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid -23 482 -18 586 4 896 -21%
68
Tegemist on struktuurivahendite toel rahastatava(te) projekti(de)ga, mille algväärtus 2019.aasta seisuga on 0, ning mõõdikute
vahetasemed saavutatakse aastaks 2024. Seetõttu on hetkel tabelis 2021. ja 2022. aasta mõõdikute eeldatavad saavutustasemed
0, kuna konkreetse mõõdiku mõistes ei ole selleks ajaks tulemusi võimalik mõõta.
254
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 391. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulud liikide
ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -18 586 -11 896 0 -1 629 -2 673 -2 389
Tööjõukulud -5 132 -5 106 0 -26 0 0
Majandamiskulud -7 083 -6 730 0 -8 -345 0
Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0
Investeeringutoetused -3 922 0 0 -1 594 -2 328 0
Muud toetused -59 -59 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -2 389 0 0 0 0 -2 389
Programmi tegevus koosneb kahest teenusest.
Teenuse „Veetaristu ehitamine ja remontimine, sh jäämurre“ oluliseks osaks on talvise
navigatsiooni tagamine (6,34 mln eurot, summa koosneb majandamiskuludest ja
tööjõukuludest, lisandub põhivara kulum summas 783 666 eurot). Sõltumata talve
raskusastmest on vajadus jäämurdeteenuse järele püsiv. Arvestades Eesti asukohta Läänemere
ääres ja klimaatilisi tingimusi, tuleb riigil tagada piisav jäämurdevõimekus, et võimaldada
stabiilse majandustegevuse jätkumist ka talveperioodil, kui meri jäätub.
Suuremad eelarve mõjuga tegevused:
Rukki kanali süvendamine, 2022. aastal 0,3 mln eurot.
Tallinna alumise tuletorni rekonstrueerimine 2022. aastal summas 0,21 mln eurot.
Rohuküla sadamas Transpordiameti merenduse ja veeteede teenistuse kai
rekonstrueerimine 2022–2024 summas 3,1 mln eurot, sh 2022. aastal summas 0,094 mln
eurot.
Keri tuletorni rekonstrueerimise esimene etapp, 2022. aastal 0,128 mln eurot.
Jätkub SF 2014–2020 perioodi raames avaliku liiniveo teenindamiseks riigi sadamate
rekonstrueerimine, aastatel 2022–2023 summas 0,7 mln eurot, 2022.aastal summas 0,45
mln eurot.
SF 2021–2027 perioodil arendatakse keskkonnamõjude leevendamiseks ja
kompenseerimiseks AS-i Saarte Liinid sadamate sadamarajatisi ja akvatooriume
eeldatavas Ühtekuuluvusfondi toetuse mahus 9,5 mln eurot, 2022. aastal summas 1,1
mln eurot.
Veetaristu ehitamise ja remontimise raames teostatakse üldkasutataval veeteel hüdrograafilist
mõõdistamist. Tegeletakse laevateede, navigatsioonimärgistuse ja veeliiklust reguleerivate
alade planeerimisega üldkasutataval veeteel, seal hulgas laevateede korrashoiu korraldamisega.
Hallatakse, kaasajastatakse ja paigaldatakse navigatsioonimärke ja
raadionavigatsioonisüsteeme ning hallatakse vastavaid infosüsteeme. 2022. aasta kulud
veetaristu ehitamise ja remontimise osas on 7,3 mln eurot, millest enamuse moodustavad
tööjõu- ja majandamiskulud ning põhivara kulum.
Teenuse „Veetranspordi taristu arendamine ja korrashoid ning transpordipoliitika
kujundamine“ raames toimub mere- ja siseveelaevaliikluse, nende keskkonnakaitse, merenduse
transpordikoridoride rahvusvahelise konkurentsivõime, kaubandusliku meresõidu ja sadamate
tööga seotud riigi arengukavade väljatöötamises osalemine ning elluviimise ja tulemuslikkuse
255
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
seire ning vajadusel transpordipoliitikasse muudatuste sisse viimine. Soodustatakse laevade
Eesti lipu alla toomist ja tutvustatakse rahvusvaheliselt Eesti sadamaid ja merekoridore.
Valmistatakse ette valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõusid, korraldatakse ja
koordineeritakse rahvusvahelist koostööd, sealhulgas rahvusvahelistest lepingutest tulenevate
kohustuste täitmist ja osaletakse organisatsioonide töös (EL, IMO jt) ja riigiabi küsimuste
lahendamises oma valdkonna piires. Regionaalühenduste pidamiseks vajalike sadamate ja
transpordivahendite, Eesti veeteede taristu arendamiseks ja korrashoiuks kaardistatakse ning
arvutatakse toetusvajadused ja koostatakse rahastuskavad, planeeritakse rahastus ning
sõlmitakse lepingud. Sadamate ja veeteede valdkonnas koostatakse transpordi investeeringute
kava. Planeeritakse ja eraldatakse transpordivaldkonna välisabi vahendid ning korraldatakse
rakendusasutuse tööd (perioodil 2014–2020). 2022. aasta investeeringutoetuste kulureal on
järgmised investeeringud: Avaliku liiniveo teenindamiseks sadamate rekonstrueerimine
summas 0,35 mln eurot, Rohuküla-Heltermaa kaldarambi rajamine summas 0,2 mln eurot,
sadamate akvatooriumi kaitse summas 1,1 mln eurot, „Vähese heitega ühistranspordi“
programm summas 2,33 mln eurot.
Lisaks jätkatakse 2022. aastal veeteetasude vähendatud määraga seni kehtinud 50% asemel
25%, mis toob kaasa endaga tulude vähenemise eelarves hinnanguliselt 5 mln eurot. Kuna
jätkuv Covid-19 kriis mõjutab endiselt tugevalt reisiparvlaeva liiklust ning veeteetasud on
otseselt seotud laevakülastustega, siis mõju võib muutuda.
Veeteetasude süsteem peab olema rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, diferentseeritud.
2019. aastal oli veeteetasude laekumine ca 18 mln eurot, siis 2022. aastal on planeeritav
laekumine ca 13 mln eurot. Tasumisele kuuluvat veeteetasude määra on vähendatud 2022.
aastal 25%.
3.13.2.2.3 Programmi tegevus: Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid
Programmi tegevuse eesmärk: Majanduse konkurentsivõime tagamiseks hoida Eesti
ühendatuna muu maailmaga, arendades lennundussektori uusi ärisuundasid, muuhulgas
digiteerides õhutransporti, aga ka maandades lennundussektori keskkonnajalajälge.
Programmi tegevuse mõõdik: Irdtorni lahendused kasutusel lennujaamades. Kavandatakse
tegevused järgmistes etappides: 2021. aastal koostatakse strateegia: „mis, kuidas, kuhu, mis
teenused“, 2022. aastal luuakse keskus Tallinnas, 2023. aastal toimub uute teenuste (AFIS ja
ATC, MET) testimine prototüüplennujaamas, 2024. aastal algab irdtorni teenuse võimekuse
loomine teistesse regionaallennujaamadesse. 2035. aastaks on irdtorni teenuse võimekus kõigis
lennujaamades.
Tabel 392. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 -14 411 -14 411 100%
256
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 393. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulud liikide
ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -14 411 -10 375 0 -4 034 0 -1
Tööjõukulud -200 -179 0 -21 0 0
Majandamiskulud -22 -16 0 -6 0 0
Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0
Investeeringutoetused -4 008 0 0 -4 008 0 0
Muud toetused -10 179 -10 179 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1
Teenuse „Õhutranspordi taristu arendamine ja korrashoid ning transpordipoliitika
kujundamine“ raames parandatakse üleriigilise ja rahvusvahelise õhutranspordi
konkurentsivõimet läbi vastava taristu arendamise ja transpordipoliitika otsuste
ettevalmistamise. Analüüsitakse ja võimalusel rakendatakse valdkonnas esitatud ettepanekuid.
Jätkub valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine, rahvusvahelise koostöö
koordineerimine, sealhulgas rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustuste täitmise
korraldamine ja osalemine organisatsioonide töös (EL, ICAO jt), ning riigiabi küsimuste
lahendamises osalemine valdkonna piires. Pideva tegevusena toimub ühenduvuse ja
lennujaamade taristu arendamiseks ja korrashoiuks toetusvajaduse kaardistamine, rahastuse
planeerimine, lepingute sõlmimine, samuti lennunduse valdkonna riigiabi küsimuste
lahendamises osalemine.
Tegevuse käigus koostatakse transpordi investeeringute kava, planeeritakse ja eraldatakse
transpordivaldkonna välisabi vahendeid ning korraldatakse rakendusasutuse tööd
(programmiperioodil 2014–2020 kuni 2023.a lõpuni). 2022. aastal jätkub ASi Tallinna
Lennujaam Ühtekuuluvusfondi projekt, mille eesmärk on suurendada Tallinna lennujaama
keskkonnahoidu ja turvalisust Ühtekuuluvusfondi toetusega summas 4 mln eurot.Jätkub toetuse
maksmine ASile Tallinna Lennujaam julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskulude katmiseks
summas 7,7 mln eurot aastas ning antakse sihtotstarbelist toetust 2,3 mln eurot järgmiste
ülesannete täitmiseks: Kärdla, Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamades ning Ruhnu ja Kihnu
lennuväljadel regionaalsele arengule vajaliku taristu tagamiseks regulaarlendude teenindamisel
maapealse käitluse teenuse ja päästeteenuse kindlustamine ning pääste- ja hädaabilendude
teenindamine.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala asutuste ja äriühingute koostöös
jätkatakse toimiva mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise süsteemi (U-Space)
ettevalmistavate tegevustega eesmärgiga, et see valmiks aastal 2022 ning et see oleks valmis
maailma juhtivatele teenusepakkujatele aastaks 2023.
3.13.2.2.4 Programmi tegevus: Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid
Programmi tegevuse eesmärk: Säilitada ja parendada olemasoleva teedevõrgu seisunditaset
ning jätkata teedevõrgu arendamisega, et muuta liiklemine mugavamaks, vähendada
aegruumilisi vahemaid ja tõsta liiklemise ohutust. Kõrvaleesmärgiks on toetada kohalike
omavalitsuste teede ja tänavate korrashoidu.
Programmi tegevuse mõõdik: Riigiteede võrgu seisundi säilitamine hea ja rahuldava tasemel
vastavalt „Riigiteede teehoiukavale 2021–2030“. Mõõdikuks on teede tasasuse näitaja ehk IRI
(ingl. k International Roughness Index). IRI on rahvusvaheliselt heaks kiidetud sõidumugavust
257
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
iseloomustav väärtus, mis arvutatakse standardse sõiduki kere vertikaalsuunaliste võngete
summana 100 m lõigule (ühik - mm/m). Tee on seda tasasem, mida väiksem on IRI väärtus.
IRI 2,6 mm/m korral on sõidumugavus hea ja rahuldava taseme piiril ning teevõrgu
elukaarekulud optimaalsed. Väga hea taseme, IRI <1,5 mm/m, saavutamine eeldaks teede
ulatuslikku ümberehitamist koos muldkehade vahetusega, millel puudub majanduslik
põhjendus.
Tabel 394. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Maanteetransporditaristu arendamine ja -163 658 -170 350 -6 692 4%
korrashoid
Tabel 395. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulud liikide
ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -170 350 -52 164 0 -4 925 -106 -113 155
Tööjõukulud -5 889 -5 688 0 -201 0 0
Majandamiskulud -39 531 -39 417 0 -9 -106 0
Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0
Investeeringutoetused -4 714 0 0 -4 714 0 0
Muud toetused -7 059 -7 059 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -113 155 0 0 0 0 -113 155
Programmi tegevus koosneb kolmest allpool kirjeldatud teenusest.
Teenuse „Maanteetranspordi taristu arendamine ja korrashoid ning transpordipoliitika
kujundamine“ raames toimub tingimuste ja nõuete väljatöötamine maanteetranspordipoliitika
elluviimiseks, sh õigusloome. Antakse sisend transpordipoliitika otsuste tegemiseks.
Kavandatakse üleriigilise ja rahvusvahelise maanteetranspordi taristu arendamise ja säilitamise
tegevused (sh töötatakse välja riigiteede teehoiukavad). Kohalikele omavalitsustele eraldatakse
juhtumipõhiseid toetusi kohalikele teedele. Maanteede valdkonnas koostatakse transpordi
investeeringute kava. Planeeritakse ja eraldatakse transpordivaldkonna välisabi vahendeid ning
korraldatakse rakendusasutuse tööd. Teenuse kogumaht 2022. aastal on 5 mln eurot.
Teenuse „Taristu ehitamine ja remontimine“ raames toimub tee ehituse projekteerimine,
auditeerimine, ehitusekspertiiside korraldamine, projektide läbivaatamine ja kinnitamine,
maade omandamine, ehitushangete läbiviimine ja lepingute sõlmimine, omanikujärelevalve
korraldamine, ehituslepingute haldamine ja järelevalve ning ehitusobjektide vastuvõtmine,
samuti garantiiperioodi monitooring.
Investeeritakse riigiteede arendamisse, sh lõpetatakse Võõbu-Mäo teelõigu neljarealiseks
ehitamine, mille2022. aasta kavandatud maht on 15,385 mln eurot. Võõbu-Mäo on viimane
teelõik Kose ja Mäo vahelisest 40 kilomeetri pikkusest neljarajalisest maanteest, Kose-Ardu ja
Ardu-Võõbu neljarajalised maanteelõigud avati liiklusele 2020. aastal. Samuti jätkuvad
ehitustööd Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa maanteel Riia ristmikul (2022.a maht 14 mln eurot)
ning Kärevere -Kardla neljarajalisel teelõigul (valmib 2022.a, maht 5 mln eurot) ja Tallinna
ringteel Kanama -Valingu lõigul (2022. a maht 9,8 mln eurot). Alustatakse Tallinn-Pärnu-Ikla
maanteel Pärnu-Uulu teelõigu neljarajaliseks ehitamisega 2022. aasta mahuga 8 mln eurot.
258
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Rajatakse 2 raskeveokite parklat Tallinna ringteel Venekülas ning Tallinna-Tartu-Võru-
Luhamaa maanteel Laeval.
Lisaks kavandatakse kruusateede remonti 10 mln euro ulatuses, kattega teede säilitus- ja
taastusremonti kokku 36 mln euro eest. Sildade taastusremonti on kavandatud mahuga 6,7 mln
eurot ning kattega teede rekonstrueerimist 24 mln euro ulatuses.
Liiklusohtlike kohtade ümberehitamisse kavandatakse investeerida 5 mln eurot ning ca 50 km
kruusateid saavad tolmuvabad katted.
Jätkatakse järgnevate aastate taristuinvesteeringute projektide ettevalmistamist (sh
projekteerimine, keskkonnamõju hindamine, maade omandamine jne) 5,6 mln euro ulatuses.
Viiakse ellu Riigiteede teehoiukava 2021–2030, sh kruusteede remont, kattega teede
säilitusremont, rekonstrueerimine, kruusateedele katete ehitamine jne, summas 90 mln eurot.
Jätkatakse Narvat läbiva (Rahu–Kerese tn.) transiittee rekonstrueerimisega, mille
Ühtekuuluvusfondi toetuse summa 2022. aastaks on 4,7 mln eurot.
Kohalike teede hoidu toetatakse juhtumipõhiselt 7 mln euro ulatuses.
Teenuse „Teetaristu korrashoid“ raames toimub korrashoiuhangete läbiviimine, lepingute
sõlmimine ja haldamine, maade haldamine, tee ohutuse kontrollimine, kriisi reguleerimise
korraldamine, riigiteede kaitsevööndi järelevalve. Teenuse kogumaht 2022. aastal moodustab
39,5 mln eurot.
3.13.2.2.5 Programmi tegevus: Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav
linnakeskkond
Programmi tegevuse eesmärk: soodustada säästvat mitmeliigilist linnalist liikuvust, toetades
suuremates linnapiirkondades:
terviklike jalgrattateede põhivõrgustike välja ehitamist (fookus kesklinnadel) ning
parandades rattaparkimise võimalusi;
arendades välja ja parandades olemasolevate ühistranspordipeatuste ja multimodaalsete
sõlmpunktide kvaliteeti (tagades mugavad ümberistumisvõimalused, valgustatuse,
ilmastikukaitse, aastaringse ligipääsetavus, (ratta)parkimisvõimalused jm);
uute trammiliinide rajamist Tallinna linnapiirkonnas.
Programmi tegevuse mõõdik: uute trammiteede pikkus, uued või uuendatud mitmeliigilised
ühendused, toetust saav sihtotstarbeline jalgrattataristu. Kuna mõõdikute sihttasemed
saavutatakse uue SF vahendite perioodi lõpuks, ei ole võimalik veel sihttasemeid 2022. aastaks
kajastada.
Tabel 396. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav 0 -6 686 -6 686 100%
linnakeskkond
259
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 397. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulud liikide
ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -6 686 -155 0 -6 530 0 -1
Tööjõukulud -156 -132 0 -24 0 0
Majandamiskulud -24 -18 0 -6 0 0
Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0
Investeeringutoetused -6 500 0 0 -6 500 0 0
Muud toetused -6 -6 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1
Programmi tegevuse raames korraldatakse riigi ja suuremate linnapiirkondade vahelist
koostööd keskkonnahoidliku transporditaristu arendamiseks. Kujundatakse linnalist
liiklusruumi säästliku liikumise jaoks sobivaks, et suurendada säästvate liikumisviiside
osakaalu (sh rattateede, kergrööbastranspordi ja multimodaalsete sõlmpunktide arendamine)
ning viiakse ühistransporti üle taastuvenergiale, et vähendada transpordi keskkonnajalajälge.
RRF fondi kaasabil rajatakse hiljemalt 2026. aasta 31. augustiks Tallinna Vanasadama
trammiliin eeldatavas toetuse mahus 26 mln eurot. Projektiga alustatakse 2022. aastal ning
toetust on planeeritud summas 6,5 mln eurot.
3.13.2.2.6 Programmi tegevus: Ohutu ja säästlik transpordisüsteem
Programmi tegevuse eesmärk: liikluses osalejate ohutust väärtustavate hoiakute kujundamine
ja ohutusalase teadlikkuse tõstmine liiklusohutuse järjepidevaks tõhustamiseks.
Programmi tegevus panustab muu hulgas ka EL liiklusohutuspoliitika pikaajaliste eesmärkide
saavutamisse – vähendada liikluses hukkunute arvu 2050. aastaks nullini.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 398. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse eesmärgi
mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Liikluskäitumise muutuse indeks
7,3 7,4 7,5
Algtasemega võrreldes indeksi kasv 0,5 punkti võrra aastaks 2025
Ärilises- ja mitteärilises lennutegevuses toimunud õnnetuste, tõsiste
1,05 1,03 1,01
intsidentide ja nendes hukkunute arv on selgelt vähenemistrendis
Viie aasta avaliku raudteeohutustaseme keskmine näitaja ei ületa 0,2 0,55
aastaks 2025 (2016–2020) 0,38 0,35
Tabel 399. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Ohutu ja säästlik transpordisüsteem -23 343 -25 388 -2 045 9%
260
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 400. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulud liikide
ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -25 388 -23 741 0 -35 -511 -1 101
Tööjõukulud -16 037 -15 937 0 -22 -78 0
Majandamiskulud -6 750 -6 304 0 -13 -433 0
Muud tegevuskulud -1 0 0 0 0 0
Muud toetused -1 499 -1 499 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -1 101 0 0 0 0 -1 101
Programmi tegevuses on kokku 8 teenust, allpool on kirjeldatud eelarve mahult 4 suurimat
teenust. Teenuse kulud koosnevad peamistelt Transpordiameti tööjõu- ja majandamiskuludest.
Teenuse „Järelevalve korraldamise“ eesmärgiks on ohuprognoosi koostamine ja
järelevalvetegevuste läbiviimine maanteedel, veeteedel, õhuteedel ja ühistranspordis. Täpsem
eesmärk on tagada Transpordiametile seadusega ülesandeks seatud valdkondade üle
õiguspärane, korrektne, ühetaoline ja sõltumatu järelevalve teostamine. Järelevalvemenetlus
hõlmab endas rikkumise märkamist, hinnangut ohu iseloomule, soovitavate eesmärkide
sõnastamist, toiminguid sündmuskohal, sh rikkumise fikseerimist ja järelevalvemeetmete
rakendamist, sunnivahendi kohaldamist ning järgnevaid tegevusi.
„Liiklusinfo“ teenuse eesmärgiks on navigatsiooniteabe kogumine, koostamine ja levitamine.
Samuti laevaliiklusteenuse osutamine ja laevaliikluse korraldamise süsteemi haldamine;
maanteeinfo kogumine, koostamine ja edastamine. VMS märkide haldamine ja tark tee
süsteemi haldamine.
Teenuse „Liikuvusega seotud lubade väljastamine ja õiguste andmine“ füüsilistele ja
juriidilistele isikutele (maantee, lennundus, veeteed), nt sõiduki juhiluba, suur- ja raskeveokite
eriluba jmt.
Teenuse „Maantee ja veetee taristuga seotud lubade väljastamine“ ja õiguste andmine
füüsilistele ja juriidilistele isikutele, nt hüdrograafiliste mõõdistustööde tegevusluba, tee
liiklusväliseks tegevuseks kasutamise luba jmt.
Muud teenused: näiteks panustab Transpordiamet teenusesse „Liiklusharjumuste
kujundamine“ summas 1,7 mln eurot (sh 924 tuh tööjõukulud, 653 tuh majandamiskulud ja
ülejäänud on amortisatsioon ning MKM poolt edasi antavad IT kulud).
3.13.2.2.7 Programmi tegevus: Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine.
Programmi tegevuse eesmärk: Tagada inimeste kulutõhus ja nutikas liikuvuse korraldamine,
tuues ühistranspordi kasutamise inimestele lähemale ja muutes selle kasutamise mugavamaks,
kiiremaks ning ligipääsetavamaks läbi selle ühtse ja targema korralduse ja planeerimise,
digitaliseerimise ning nutikama sõiduõiguse ja piletimüügi korralduse. Linnapiirkondades on
eesmärk tagada ühistranspordi sujuv korraldus ühiste koostöömudelite abil, saavutada parem
koordinatsioon erinevate transpordiliikide vahel ning seeläbi vähendada sõiduautoga tehtava
pendelrände osakaalu. Kaupade liikumisel läbi Eesti on eesmärk tõsta maismaatranspordi,
lennunduse ja laevanduse konkurentsivõimet nutikate digitaalsete lahenduste kaudu.
Programmi tegevuse mõõdik:
261
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 401. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse eesmärgi
mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2019. a)
Rongireisijate arv tellitud rong/km kohta 1,27 1,04 1,2
Maakondlike bussiliinide sõitjate arv/lkm kohta 0,53 0,48 0,52
Siselendude täitumus tellitud reisi istekoha kohta (reisijad reisi istekoha 19,1 20 21
kohta)
Tabel 402. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine -81 115 -111 902 -30 787 38%
Tabel 403. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulud liikide
ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -111 902 -111 666 0 -79 0 -157
Tööjõukulud -1 861 -1 794 0 -67 0 0
Majandamiskulud -659 -647 0 -11 0 0
Muud tegevuskulud -1 0 0 0 0 0
Muud toetused -109 224 -109 224 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -157 0 0 0 0 -157
Tabelis on kajastatud liikuvuse planeerimise, ühistranspordi korraldamise ja liikuvuspoliitika
kujundamise tööjõukulud ning kulud maantee-, vee-, õhu- ja raudteetranspordi dotatsioonideks.
2022. aastal on maantee-, vee-, raudtee- ja õhutranspordi dotatsioonideks planeeritud 109,2 mln
eurot (s.o maakondlik bussitransport ligi 50,2 mln eurot, veetransport ligi 24,4 mln eurot,
õhutransport 5 mln eurot, raudteetransport 29,6 mln eurot).
3.13.2.3 Tulemusvaldkond Infoühiskond
Tulemusvaldkonna eesmärk: Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT laialdaseks
kasutamiseks ja nutikate lahenduste loomiseks, seeläbi on kasvanud majanduse
konkurentsivõime, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhusus.
Infoühiskonna tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud digiühiskonna programm.
Kinnitamisel on uus Eesti digiühiskonna arengukava 2030.
Tabel 404. Tulemusvaldkonna Infoühiskond kulude dünaamika, tuhat eurot
2020
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
tegelik
Kulud kokku -33 183 -62 057 -84 718 -22 661 37%
Kulud võrreldes eelmise aastaga kasvavad valdavalt EL välisvahendite arvelt – lõppemas on
2020 struktuuritoetuste periood ja kasvavad vastavad väljamaksed, samuti käivitub EL Taaste-
ja Vastupidavuskava (RRF) tegevuste elluviimine.
Programm: Digiühiskonna programm
262
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Programmi eesmärk: Avalike teenustega rahulolu tõus, ülikiire interneti parem kättesaadavus
ja küberkaitstud Eesti.
Tabel 405. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuste eelarved liikide lõikes, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kulud kokku -62 057 -84 718 -22 661 37%
Digiriigi arenguhüpped 0 -2 129 -2 129 100%
Digiriigi alusbaasi kindlustamine 0 -61 260 -61 260 100%
Riikliku küberturvalisuse korraldamine 0 -731 -731 100%
Analüüsivõime arendamine 0 -145 -145 100%
Küberturvalisuse tagamine 0 -5 485 -5 485 100%
Õigusruumi tagamine 0 -10 445 -10 445 100%
Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine 0 -4 403 -4 403 100%
5G taristu ja teenuste arendamine 0 -120 -120 100%
Sideturu reguleerimine ja arendamine -7 265 0 7 265 -100%
Side-ühenduste reguleerimine ja arendamine -3 435 0 3 435 -100%
Riigiside -2 952 0 2 952 -100%
Teenuste taristu -7 880 0 7 880 -100%
Paremad avalikud teenused IKT abil -30 561 0 30 561 -100%
Digitaalse kirjaoskuse tagamine -1 103 0 1 103 -100%
Kõrgemate IKT-oskuste arendamine -126 0 126 -100%
Tehnoloogilise vastupanuvõime tõhustamine -2 841 0 2 841 -100%
Intsidentide ja kriiside ennetamine, valmisolek
-2 163 0 2 163 -100%
ja haldamine
Valdkonna terviklik juhtimine ja sidusa
-1 245 0 1 245 -100%
kogukonna kujundamin
Küberturbe teadus- ja arendustegevuse ning
-727 0 727 -100%
teaduspõhise ette
Koostöö tõhustamine strateegiliste
-1 586 0 1 586 -100%
välispartneritega
Kodanike, riigi ja erasektori küberteadlikkuse
-173 0 173 -100%
tõstmine
263
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 406. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuste eelarvete dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kulud kokku 0 -84 717 -84 717 100%
Digiriigi arenguhüpped 0 -2 129 -2 129 100%
Digiriigi alusbaasi kindlustamine 0 -61 260 -61 260 100%
Riikliku küberturvalisuse korraldamine 0 -731 -731 100%
Analüüsivõime arendamine 0 -145 -145 100%
Küberturvalisuse tagamine 0 -5 485 -5 485 100%
Õigusruumi tagamine 0 -10 445 -10 445 100%
Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine 0 -4 403 -4 403 100%
5G taristu ja teenuste arendamine 0 -120 -120 100%
Sideturu reguleerimine ja arendamine -7 265 0 7 265 -100%
Side-ühenduste reguleerimine ja arendamine -3 435 0 3 435 -100%
Riigiside -2 952 0 2 952 -100%
Teenuste taristu -7 880 0 7 880 -100%
Paremad avalikud teenused IKT abil -30 561 0 30 561 -100%
Digitaalse kirjaoskuse tagamine -1 103 0 1 103 -100%
Kõrgemate IKT-oskuste arendamine -126 0 126 -100%
Tehnoloogilise vastupanuvõime tõhustamine -685 0 685 -100%
Intsidentide ja kriiside ennetamine, valmisolek -2 163 0 2 163 -100%
ja haldamine
Valdkonna terviklik juhtimine ja sidusa -1 245 0 1 245 -100%
kogukonna kujundamin
Küberturbe teadus- ja arendustegevuse ning -727 0 727 -100%
teaduspõhise ette
Koostöö tõhustamine strateegiliste -1 586 0 1 586 -100%
välispartneritega
Kodanike, riigi ja erasektori küberteadlikkuse -173 0 173 -100%
tõstmine
Tehnoloogilise vastupanuvõime tõhustamine -685 0 685 -100%
2022. aastal on E-riigi ja sideturu arendamise programm ning Küberturvalisuse programm
ümber kujundatud Digiühiskonna programmiks, mistõttu ei ole võimalik välja tuua võrdlust
aastate lõikes.
3.13.2.3.1 Programmi tegevus: Digiriigi arenguhüpped
Programmi tegevuse eesmärk: uued lahendused on aktiivselt kasutusele võetud.
Programmi tegevuse mõõdik: sündmusteenuste arv, mille algtase on 0 ja 2022. aasta tasemeks
on 2. Mõõdiku metodoloogia muutus võrreldes eelmise aastaga. Edaspidi loetakse ainult neid
sündmusteenuseid, mille loomist on juhtinud MKM.
Tabel 407. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Digiriigi arenguhüpped 0 -2 129 -2 129 100%
264
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 408. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu
lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -2 129 -610 0 -1 516 0 -3
Tööjõukulud -1 477 -504 0 -974 0 0
Majandamiskulud -636 -94 0 -542 0 0
Investeeringutoetused 0 0 0 0 0 0
Muud toetused -12 -12 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -3 0 0 0 0 -3
Programmi raames toimub sündmusteenuste väljaarendamine vastavalt valitsuskabinetis kokku
lepitud teekaardile ja põhimõtetele, et muuta riigiga suhtlemine ja asjaajamine oluliselt
lihtsamaks ja proaktiivsemaks. Teekaart oli välja töötatud koos teenuste eest vastutavate
riigiasutustega. Heakskiidetud plaani põhjal alustati 2021. aastal MKM koordineerimisel tööd
sündmusteenuste väljatöötamiseks ja 2022 aasta lõpuks on plaanis realiseerida abielu ja
lahutuse sündmusteenus.
Sündmusteenuste eesmärgiks on elu- ja ärisündmuste teenuste sujuv pakkumine, et riigi
toimimise keerukus (nt eri asutuste ja tasandite koostöö) on teenuse saajale nähtamatu. Selle
tulemusel tõuseb inimeste rahulolu digiriigi poolt pakutud teenustega.
Programmi tegevuse raames töötatakse krattide laiemaks kasutuselevõtuks, et toetada
riigisektori tõhusust ja pakkuda inimestele mugavamat teenust. Krattide kasutuselevõttu
toetatakse kõigis haldusalades ja asutustes. Selle saavutamiseks on kavas jätkata kesksete
kratijuppide (taaskasutatavad krati komponendid, näiteks tekstianalüütika ja protsessikaeve
töövahend), eesti keeletehnoloogia (näiteks masintõlke, kõnetuvastuse, kõnesüntees) ja
bürokrati platvormi (digiriigi virtuaalne assistent-juturobot) edasise arenduste ning
juurutamisega.
3.13.2.3.2 Programmi tegevus: Digiriigi alusbaasi kindlustamine.
Programmi tegevuse eesmärk: Seni loodu kvaliteet on hoitud kõrgel tasemel ja ajakohasena.
Programmi tegevuse mõõdik: EL vahenditest heaks kiidetud projektide arv, mille sihttase on
2021. aastaks 114 ja 2022. aastaks 158 projekti.
Tabel 409. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Digiriigi alusbaasi kindlustamine 0 -61 260 -61 260 100%
265
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 410. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu
lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -61 260 -10 283 0 -48 485 -1 279 -1 213
Tööjõukulud -8 110 -4 978 0 -3 132 0 0
Majandamiskulud -9 198 -2 478 0 -5 441 -1 279 0
Muud tegevuskulud -2 0 0 0 0 0
Investeeringutoetused -12 625 -150 0 -12 475 0 0
Muud toetused -30 111 -2 675 0 -27 436 0 0
Põhivara amortisatsioon -1 213 0 0 0 0 -1 213
Programmitegevuste eesmärgiks onavaliku sektori laialdasem üleminek pilvetehnoloogiate
kasutamisele, digiriigi ühisplatvormide (sh X-tee, eID jm) arendamine ja IKT baasteenuste
ümberkorraldamine . Selleks alustatakse IKT baasteenuste üleminekuga keskse teenuseosutaja
mudelile – 2022. aastal võetakse kesksele korraldamisele üle esimesed valitsemisalad. Samuti
on eesmärgiks, et aina rohkem avalikke teenuseid oleks piiriüleselt kasutatavad.
Arendatakse avaliku sektori töötajate digioskusiläbi koolitusprogrammide ja asutuste
digimuutuste alase nõustamise. Lisaks võimendatakse suuremahulisi digimuutusi avalikus
sektoris, rahastades infosüsteemide ja taristu arendust eri valitsemisalades ja käivitades
vastavaid arendusprojekte (muu hulgas m-valimiste väljaarendamist). Vastavad vahendid
sisalduvad „Muude toetuste“ real (sh EL struktuurivahendite vana perioodi toetused ja EL
Taasterahastu uued vahendid).
Muude toetuste all antakse muuhulgas Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusele (RIKS)
sihtotstarbelist toetust (1,8 mln ja investeeringutoetuseks 150 tuh), et tagada Eesti Vabariigi
nimel välislepinguga (SOLAS konventsioon) võetud kohustuse täitmine: meresõidu ohutus,
ööpäevaringne sidevõimalus laeva ja kalda vahel ning pääste- ja patrull-laevade sidevajadus.
Samuti tagamaks Balti mere keskosas ja Soome lahes asuvatele laevadele navigatsioonialase
informatsiooni (NAVTEX) ööpäevaringne edastamine.
Programmi tegevus: Riikliku küberturvalisuse korraldamine.
Programmi tegevuse eesmärk: Riikliku küberturvalisuse juhtimise ja koordinatsiooni võime
on kaasaegne ja heal tasemel.
Programmi tegevuse mõõdik: Küberturbe juhtimise kontseptsioon on koostatud ja õigusaktid
on vastavalt muudetud – 2022. aastaks jõutakse selleni osaliselt ja 2023. aastaks on tulemus
saavutatud.
Tabel 411. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Riikliku küberturvalisuse korraldamine 0 -731 -731 100%
266
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 412. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu
lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -731 -253 0 -476 0 -2
Tööjõukulud -268 -211 0 -57 0 0
Majandamiskulud -451 -32 0 -419 0 0
Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0
Muud toetused -9 -9 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -2 0 0 0 0 -2
Riikliku küberturvalisuse korraldamiseks koostatakse ja hoitakse riskianalüüsidest lähtuvalt
ajakohasena riikliku küberturvalisuse korralduse mudelit, millega määratakse oluliste
küberturbe funktsiooniga asutuste ja organisatsioonide rollid, vastutuse ja ülesanded.
Täiendatakse ja täpsustatakse õigusakte, lepinguid ja teisi regulatiivseid dokumente, mis
sätestavad asutuste ja organisatsioonide rollid, vastutuse, ülesanded ja koostöösuhted.
Tegeletakse pideva asutusteülese tegevuste koordineerimisega, sest küberturvalisuse tagamisel
on paljudel asutustel oma konkreetne roll.
3.13.2.3.4 Programmi tegevus: Analüüsivõime arendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Otsustajad, poliitika kujundajad ning võrgu- ja infosüsteemide
omanikud omavad head olukorrateadlikkust globaalsetest digiarengu ja küberturvalisuse
trendidest, riskidest ja mõjudest Eestile.
Programmi tegevuse mõõdik: Teostatud analüüside arv, mille 2021 aasta tasemeks on
kavandatud 2 analüüsi ja 2022. aastaks 4 analüüsi.
Tabel 413. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Analüüsivõime arendamine 0 -145 -145 100%
Tabel 414. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu
lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -145 -138 0 -7 0 -1
Tööjõukulud -106 -103 0 -3 0 0
Majandamiskulud -33 -29 0 -4 0 0
Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0
Muud toetused -6 -6 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1
Küberturvalisuse tagamiseks on oluline otsustajate, poliitika kujundajate ning võrgu- ja
infosüsteemide omanike hea olukorrateadlikkus globaalsetest digiarengu ja küberturvalisuse
trendidest, riskidest ja mõjudest Eestile. Programmi tegevuses tellitakse ja teostatakse vastavaid
analüüse, töötatakse välja ettepanekuid küberturvalisuse tagamise meetmeteks. Toetatakse ka
vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse tõusu ülikoolides sihtotstarbeliselt selleks
suunatud rahastusega.
267
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.13.2.3.5 Programmi tegevus: Küberturvalisuse tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: Kõikidel IKT teenustel on olemas adekvaatne riskianalüüs
ning turvameetmed on rakendatud riskianalüüsi põhiselt.
Programmi tegevuse mõõdik: Adekvaatsete riskianalüüside olemasolu ning turvameetmete
rakendamine.
Mõõdiku kaudu hinnatakse kahte aspekti: (1) kas riskianalüüsid on adekvaatselt koostatud ning
(2) kas riskianalüüside põhised turvameetmed on rakendatud. Kuna tegemist on uue metoodika
kasutuselevõtuga, siis algtase puudub. Järgneva 3 aasta jooksul soovitakse saavutada olukord,
kus kõik riskianalüüsid on tehtud ja turvameetmed rakendatud.
Tabel 415. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Küberturvalisuse tagamine 0 -5 485 -5 485 100%
Tabel 416. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu
lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -5 485 -2 377 0 -2 935 0 -173
Tööjõukulud -3 623 -1 742 0 -1 881 0 0
Majandamiskulud -1 689 -635 0 -1 054 0 0
Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -173 0 0 0 0 -173
Programmi tegevuse tulemusena arendatakse ja rakendatakse küberturbe standard ning
suurendatakse järelevalve võimekust, tõstetakse Eesti küberruumi seire tehnoloogilist taset ning
parandatakse eelhoiatuste operatiivset teostamist, luuakse küberintsidentidele kiirreageerimise
ja ennetava testimise keskne üksus ning parandatakse reservi kaasamise võimekust, viiakse läbi
küberturbe õppusi, koolitusi ja kohustuslikke teste ning tõstetakse elanikkonna teadlikkust
küberohtudest.
3.13.2.3.6 Programmi tegevus: Õigusruumi tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: Õigusruum on ajakohane ja vastab ühiskonna vajadustele ja
ootustele.
Programmi tegevuse mõõdik: Ajakohastatud õigusaktide arv 2021. aastal 8 ja 2022. aastal 2.
Tabel 417. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Õigusruumi tagamine 0 -10 445 -10 445 100%
268
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 418. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu
lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -10 445 -10 360 0 -11 0 -74
Tööjõukulud -1 188 -1 184 0 -5 0 0
Majandamiskulud -346 -340 0 -6 0 0
Muud tegevuskulud -400 0 0 0 0 0
Investeeringutoetused -6 497 -6 497 0 0 0 0
Muud toetused -1 940 -1 940 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -74 0 0 0 0 -74
Programmi tegevuse raames arendatakse sideturu ja sideühenduste regulatsiooni, sideregulaator
(TTJA) teostabturujärelevalvet ja rakendab regulatsiooni (sh lubade andmine,
numeratsioonihaldus, sagedushaldus jm).
Õigusruumi kujundamisel on arvestatud osapoolte huve selliselt, et regulatiivne keskkond
püsiks võimalikult stabiilsena ja tasakaalustatuna ning soodustaks koostööd baastaristu
rajamisel, sh. turutõrkepiirkondades. Mobiilsidevõrgu arenguhüppeks vajalik sagedusressurss
on kiiresti ja tõhusalt turule eraldatud. Euroopa Liidus ja Rahvusvahelises
Telekommunikatsiooni Liidus tehtud otsused vastavad Eesti huvidele.
Lisaks hõlmab programm postituru toimimiseks vajalikke tegevusi, sh toetatakse riigieelarvest
sihtotstarbelise toetusega perioodika kodukannet maapiirkondades summas 1,8 mln eurot.
MKM sõlmib lepingu universaalse postiteenuse osutajaga: eesmärgiks on maapiirkondades
elavatele inimestele perioodiliste väljaannete edastamise rahaline toetamine tulenevalt Eesti
Vabariigi regionaal- ja sotsiaalpoliitilistest vajadustest. Toetuse maksmise ja kasutamise
tingimused määratletakse lepinguga.
Lisaks perioodika sihtotstarbelisele toetusele on muude toetuste summa sees ka rahvusvaheliste
side- ja postiorganisatsioonide liikmemaksud (UPU, ITU jm) 0,156 mln eurot.
3.13.2.3.7 Programmi tegevus: Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Turutõrkepiirkondades on loodud liitumise võimalus väga
suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrguga.
Programmi tegevuse mõõdik: Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus
liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 10
Gbit/s. 2021. aasta alguse seisuga on algtase 58% ja 2022. aasta sihttase on 60%.
Tabel 419. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine 0 -4 403 -4 403 100%
269
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 420. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu
lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -4 403 -106 0 -4 297 0 -1
Tööjõukulud -88 -85 0 -3 0 0
Majandamiskulud -18 -14 0 -4 0 0
Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0
Investeeringutoetused -4 290 0 0 -4 290 0 0
Muud toetused -6 -6 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1
Tegevuse eesmärgiks on tagada liitumisvõimalus turutõrkepiirkondades väga suure
läbilaskevõimega juurdepääsuvõrguga. Eesti maapiirkondades on rajatud juurdepääsuvõrguga
liitumise võimalus kõigile ettevõtetele, asutustele jha kõigile aastaringselt kasutuses olevatele
majapidamistele. Juurdepääsuvõrguga liitunutel on võimalik kasutada ülikiiret (vähemalt 100
Mbit/s) lairibaühendust, mida on võimalik suurendada kuni 10 Gbit/s´ini.
Programmi tegevuses antakse sideettevõtjatele avatud taotlusvoorudes investeeringutoetust, et
nad rajaks turutõrkepiirkondadesse väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrke – samuti
tegeletakse vastavate järgnevate meetmete ettevalmistuse ja käivitamisega.
3.13.2.3.8 Programmi tegevus: 5G taristu ja teenuste arendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti peamised transpordikoridorid on kaetud katkematu 5G
leviga.
Programmi tegevuse mõõdik: 5G transpordikoridoride arv. 2021. aasta seisuga on algtase 0,
2024. aasta sihttase on 1.
Tabel 421. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
5G taristu ja teenuste arendamine 0 -120 -120 100%
Tabel 422. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu
lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -120 -112 0 -7 0 -1
Tööjõukulud -94 -91 0 -3 0 0
Majandamiskulud -19 -15 0 -4 0 0
Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0
Muud toetused -6 -6 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1
Tegevuse eesmärgiks on tagada, et Eesti peamised transpordikoridorid on kaetud katkematu 5G
leviga. Selleks antakse toetust täiendava baastaristu (mastid ja nende ühendus baasvõrguga)
rajamiseks kohtades, kus piisav levi puudub. Peale baastaristu esimesi investeeringuid
kavandatakse side-ja/või sisuteenuste piloteerimist.
270
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Aastal 2022 viiakse läbi Eesti transpordikoridoride katkematu 5G leviga katmiseks
investeeringutoetuste andmiseks vajalikud eeluuringud ja töötatakse välja toetusmeetme
tingimused.
3.13.2.4 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus
Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus
suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes
konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele.
Teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on
kokku lepitud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE)
arengukavas 2021–2035.
Tabel 423. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala programmi seos tulemusvaldkonna ja
valdkondlike arengudokumentidega
Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm
Teadus- ja arendustegevus Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning Ehituse programm
ja ettevõtlus ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 Ettevõtluskeskkonna programm
Teadmussiirde programm
Tabel 424. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus kulude dünaamika, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Kulud kokku -126 802 -321 271 -310 147 11 124 -3%
2022. aasta eelarve vähenemine tuleneb ehituse programmi väiksemaks mahust. Võrreldes
2021. aastaga on ehituse programm 51% ehk 63,1 mln eurot väiksem. 2022. aastal ei jätkata
COVID-19 kriisitoetustega elamumajanduses. Eluhoonete rekonstrueerimise mahukad
investeeringud ootavad EL-i taaste- ja vastupidavuskava heaks kiitmist ning uue perioodi
struktuurivahendite eraldamise kokkuleppeid.
Teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud
neli programmi:
teadussüsteemi programm - peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium;
teadmussiirde programm - vastutajateks Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium;
ettevõtluskeskkonna programm - peavastutaja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium.
ehituse programm - peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Programm: Teadmussiirde programm
Programmi eesmärk: parendatakse nii ettevõtete võimekust ja valmisolekut TAI-
mahukamateks tegevusteks, ning võimestatakse innovatsioonisüsteemi tervikuna.
2022. aastaks liideti Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) Teaduse programm ning
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) Ettevõtluse ja innovatsiooni programm
uueks, ministeeriumite koostöös juhitavaks Teadmussiirde programmiks. See aitab luua
sünergiat teaduse ja ettevõtluse vahel ning käivitab olulisel määral Eesti majanduse
lisandväärtuse kasvu.
271
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Programmi HTM poolt juhitavatest meedetest annab ülevaate Haridus- ja Teadusministeeriumi
seletuskiri.
Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i ja MKM-i Eesti Teadusagentuur (ETAg),
Haridus- ja Noorteamet (HARNO), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Sihtasutus
KredEx (EAS ja KredExi ühinemisel moodustatud õigusjärglane).
Tabel 425. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Teadmussiirde tegevuste kulud
eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Arvestus- riigieelarve- tuludest
2022 RE Piirmääraga
likud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -111 579 -45 163 0 -66 412 0 -5
Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja -111 414 -45 021 0 -66 390 0 -4
rohepöörde soodustamine
TA-mahuka iduettevõtluse arendamine -165 -142 0 -22 0 -1
Tabel 426. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Teadmussiirde tegevuste kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kulud kokku 0 -111 579 -111 579 100%
Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde 0 -111 414 -111 414 100%
soodustamine
TA-mahuka iduettevõtluse arendamine 0 -165 -165 100%
2021. aastal liideti Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) Teaduse programm ning
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) Ettevõtluse ja innovatsiooni programm
uueks, ministeeriumite koostöös juhitavaks Teadmussiirde programmiks, seetõttu ei ole
võimalik välja tuua võrdlust aastate lõikes.
3.13.2.4.1 Programmi tegevus: Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde
soodustamine
Programmi tegevuse eesmärk: luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni-,
digi- ja rohepöörde läbiviimiseks.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 427. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Teadmussiirde tegevuse eesmärgi
mõõdikud sihttasemetega
Viimane
tegelik tase 2021 2022
(2019.a)
Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest (suhe 13% (2018) 14% 15%
kogu müügitulusse)
Ettevõtete digitaliseeritus (robotid jms) 14 (2020) Top13 Top12
Allikas: Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI)
Tabel 428. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Teadmussiirde tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde 0 -111 414 -111 414 100%
soodustamine
272
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 429. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Teadmussiirde tegevuse kulud
olulisemate teenuste ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -111 414 -45 021 0 -66 390 0 -4
Tööjõukulud -1 388 -1 315 0 -74 0 0
Majandamiskulud -444 -391 0 -53 0 0
Muud tegevuskulud -1 0 0 0 0 0
Investeeringutoetused -1 000 -1 000 0 0 0 0
Muud toetused -108 578 -42 315 0 -66 263 0 0
Põhivara amortisatsioon -4 0 0 0 0 -4
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku üheksat teenust. Suurimate
eelarvemahtudega on Ettevõtete (teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI)
teadlikkuse ja arendustegevuse toetamise soodustamine, Ettevõtete TAI teadlikkuse ja
arendustegevuse toetamine ning Ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise
soodustamine.
Teenused suurendavad ettevõtjate teadlikkust TAI vajalikkusest ja võimalustest, sh nt
korraldatakse infoüritusi, kaasatakse valdkondlikke eksperte, soodustatakse kvalifitseeritud
tööjõu palkamist ning toetatakse ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike arendamist.
Arendatakse innovatsiooni soodustavaid teenuseid ja kujundatakse ettevõtetele vajalik
tugisüsteem. Lisaks jätkatakse ettevõtete vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja
eksperimentaalarenduse programmi rakendamist ja arendamist, mille kaudu selgitakse välja
ettevõtete teadus- ja arendustegevustega (TA-tegevustega) seotud ärivõimalused (äriliselt
rakendatavad TA-tegevuste projektid) ja leitakse ettevõttele sobivad TA-partnerid Eestist või
välismaalt. Ettevõtete ja TA asutuste koostöö ning ettevõtete innovatsioonivõimekuse
suurendamiseks pakutakse innovatsiooni- ja arendusosakuid, rahvusvahelise konkurentsivõime
suurendamiseks toetatakse ettevõtete osalemist rahvusvahelistes ning EL-ülestes partnerlustes
ja võrgustikes (nt ESA, Eurostars jt). Tagamaks Eesti ettevõtete juurdepääs tehnoloogiatele ja
toetamaks ettevõtteid tehnoloogiate ülevõtmisel, käivitatakse digitaalse innovatsiooni keskused
(e-DIH) fookusega tehisintellektil ja robootikal. E-DIH-id on konsortsiumid, mida Eestis veab
TalTech. Konsortsium osutab VKE-dele arendusteenuseid.
Toetatakse ettevõtja digipöörde strateegia koostamist ja investeeringuid digipöördeks
vajalikesse tegevustesse, arendustesse ja rakendustesse nii ettevõtetes kui tarneahelas. Mh
toetatakse ettevõtete digitaalse teekaardi ja selle alusel rakendusstrateegia koostamist ning
kaasrahastatakse vastavaid investeeringuid.
3.13.2.4.2 Programmi tegevus: TA-mahuka iduettevõtluse arendamine
Programmi tegevuse eesmärk: iduettevõtluse igakülgne soodustamine.
Programmi mõõdik:
273
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 430. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Teadmussiirde tegevuse eesmärgi
mõõdikud sihttasemetega
Viimane
tegelik tase 2021 2022
(2019.a)
Riskikapitali maht eurodes 440,9 (2020) ˃500 ˃500
Allikas: Startup Estonia ( Crowdsoursed ja Includer kokku)
Kiirendites osalevate ettevõtete arv 31 (2020 40 47
Allikas: Startup Estonia
Tabel 431. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi teadmussiire tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
TA-mahuka iduettevõtluse arendamine 0 -165 100% 0
Tabel 432. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Teadmussiirde tegevuse kulud
teenuste ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -165 -142 0 -22 0 -1
Tööjõukulud -120 -108 0 -12 0 0
Majandamiskulud -32 -22 0 -10 0 0
Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0
Muud toetused -12 -12 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse teadus- ja arendustegevuse (TA)
mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi toetava ja investeerimiskeskkonda soodustav poliitika
kujunduse ja TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise ja investeerimislahenduste
rakendamise teenust.
TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi toetav ja investeerimiskeskkonda soodustav poliitika
kujundus aitab luua teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete arenguks vajaliku keskkonda,
mis toetab iduettevõtteid nende kõigis arengufaasides sh kiirendite loomine.
Jätkatakse iduettevõtluse ökosüsteemi tervikliku toetamise ja arendamisega Startup Estonia
kaudu. Kuna kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete toote või teenuse arendus ja ärimudel põhinevad
suuresti teadus- ja arendustööl ja sellega seotud intellektuaalsel omandil ja nende ettevõtete
arendustöö on aja- ja ressursimahukam, vajab see segment eraldi lahendusi, mistõttu Smartcapi
kaudu kutsutakse ellu seda segmenti sihtiv(ad) kiirendi(d).
TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine ja investeerimislahenduste rakendamisel
jätkub riigi osalusega fondide rahastamise (rohetehnoloogiate fond, teadus- ja
tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond jt) ehk pakutakse iduettevõtetele kaasrahastust
(fondide vahendid kajastuvad finantseerimistehingutes).
Sealjuures aktiveeritakse eelseemne- ja seemnefaasi investeeringutega turgu teadus- ja
tehnoloogiamahukates sektorites, sh aidatakse suurendada kapitali pakkumist
teadusmahukatele kõrgtehnoloogiat arendavatele ettevõtetele, mille puhul turul ei pakuta
piisavalt erakapitali ettevõtete arengu tagamiseks. Lisaks toetatakse iduettevõtete innovatsiooni
ning intellektuaalomandi loomist ja rakendamist kõigis majandusharudes. Nimetatud tegevuste
tulemuslikkus hindamiseks töötatakse välja ja rakendatakse tõhus ja vajaduspõhine
iduettevõtluse seiresüsteem.
274
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Programm: Ettevõtluskeskkond
Programmi eesmärk: Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka
ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning
investeeringuid kõigis Eesti piirkondades.
Programmi elluviimisse panustavad peale MKM-i, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)
ja Sihtasutus KredEx (EAS ja KredExi ühinemisel moodustatud õigusjärglane) ja Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA).
Programmi tegevuste tulemusena on Eesti innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika oluliselt
kasvatanud Eesti elanike heaolu, parandanud Eesti lõimumist rahvusvahelise majandusega ning
ettevõtete konkurentsivõimet.
Tabel 433. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ettevõtluskeskkond tegevuste kulud
eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Arvestus- riigieelarve- tuludest
2022 RE Piirmääraga
likud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -137 240 -55 319 0 -81 686 -1 -235
Ettevõtluse arendamise soodustamine -27 075 -12 718 0 -14 128 -1 -228
Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi -88 199 -34 278 0 -53 917 0 -4
edendamine
Tehnoloogia- ja arendusmahukate -21 966 -8 323 0 -13 641 0 -3
investeeringute soodustamine
Tabel 434. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ettevõtluskeskkond tegevuste
kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kulud kokku -196 846 -137 240 59 606 -30%
Ettevõtluse arendamise soodustamine 0 -27 075 -27 075 100%
Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi
0 -88 199 -88 199 100%
edendamine
Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute
0 -21 966 -21 966 100%
soodustamine
Ettevõtluse ja innovatsiooni edendamine -3 000 0 3 000 -100%
Ettevõtlusega alustamise ja ettevõtte arendamise
-61 069 0 61 069 -100%
soodustamine
Arendustegevuse ja tootmisefektiivsuse tõstmise
-59 085 0 59 085 -100%
soodustamine
Eksporditegevuse soodustamine ja
-25 465 0 25 465 -100%
kaubandustõkete vähendamine
Turuosalistele tegutsemiseks soodsa ja
-29 759 0 29 759 -100%
usaldusväärse keskkonna tagamine
Kaalutletud ja läbipaistev turu vajadustest lähtuv
nõuete kehtestamine, toodete ja teenuste ohutuse -2 401 0 2 401 -100%
ja nõuetele vastavuse tagamine
Konkurentsivõimelise turismikeskkonna
-1 200 0 1 200 -100%
kujundamine
Konkurentsivõimelise turismikeskkonna
-14 867 0 14 867 -100%
kujundamine
2022. aastal on Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkonna programm ümber kujundatud
Ettevõtluskeskkonna programmiks, mistõttu ei ole võimalik välja tuua võrdlust aastate lõikes.
3.13.2.4.3 Programmi tegevus: Ettevõtluse arendamise soodustamine
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti elanikud on ettevõtlikud ja ettevõtted ambitsioonikad.
275
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 435. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ettevõtluskeskkond tegevuse
eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
tegelik tase 2021 2022
(2019.a)
Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive on suurem kui 200 1171 1475 1500
000 €
Eesti kui atraktiivse töökohariigi positsioon 31 (2020) 30 28
Allikas: Rahvusvaheliste talentide konkurentsivõime indeks (GTCI
raport)
Tabel 436. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ettevõtluskeskkond tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Ettevõtluse arendamise soodustamine 0 -27 075 -27 075 100%
Tabel 437. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ettevõtluskeskkond tegevuse kulud
olulisemate teenuste ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -27 075 -12 718 0 -14 128 -1 -228
Tööjõukulud -4 014 -3 569 0 -445 0 0
Majandamiskulud -924 -714 0 -209 -1 0
Muud tegevuskulud -2 0 0 0 0 0
Investeeringutoetused -1 780 0 0 -1 780 0 0
Muud toetused -20 127 -8 434 0 -11 693 0 0
Põhivara amortisatsioon -228 0 0 0 0 -228
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kuute teenust. Suurimate
eelarvemahtudega teenused on Ettevõtluse arendamise toetamine, Targa ettevõtlus- ja
tarbimiskeskkonna kujundamine ning Kvalifitseeritud tööjõudu kättesaadavust soodustav tugi
EASis, kellel on nõustav roll ettevõtjate tööjõuvajaduste lahendamisel.
Ettevõtluskeskkonna arendamise ja ettevõtlikkuse soodustamise teenusega on koostöös
partneritega kujundatud efektiivsed meetmed uute ettevõtete tekkimiseks ja nende edasiseks
kasvamiseks soodsa kasvupinnase loomiseks, ambitsioonikate äriideede juurdevoolu
suurendamiseks, ambitsioonikate ärimudelite loomise ja rakendamise soodustamiseks,
alustavate ettevõtete kapitali kättesaadavuse suurendamiseks (näiteks starditoetus).
Eesti ettevõtluskeskkond on üldjoontes ettevõtjasõbralik, kuid viimastel aastatel on Eesti
konkurentsivõime positsioon languses. Maailmapanga ärikeskkonna (Doing Business) raporti
(190 riigi võrdlus) kohaselt paigutus Eesti 2016. aastal 12. kohale, seevastu 2020. aastaks oleme
langenud 18. kohale ehk 6 kohta. Sarnast trendi näeme ka IMD konkurentsivõime raportis, kus
oleme langenud aastaga (2018–2019) 4 kohta.
Ettevõtluse arendamise toetamise teenusega on pakutud ettevõtjatele rahalisi ja mitterahalisi
(nt. nõustamine, koolitused jne) toetusi ettevõtlusega alustamiseks ja arendamiseks.
Targa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna kujundamise teenusega on koostöös partneritega
kujundatud poliitika efektiivsed meetmed (ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks viiakse
läbi ärianalüüsid eesmärgiga muuta eesti.ee keskkonnas ettevõtjatele suunatud teenused „ühest
aknast“ tervikteenusena kättesaadavaks digitaalseks sündmusteenuseks, toetatakse
276
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
reaalajamajanduse kasutusele võtmist era- ja avaliku sektori koostöös äriprotsesside ja
aruandluskohustuse automatiseerimiseks ning digitaliseerimiseks, uute ärimudelite sh
ringmajanduse ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamine,
kvaliteediinfrastruktuuri tagava, tarbijakaitset, toodete ja teenuste ohutust ning digi- ja
rohepööret soodustava poliitikakujundamise elluviimine).
Eesti on hinnatud koht ettevõtluseks ning siinne ettevõtlus- ja tarbimiskeskkond on tark ja
konkurentsivõimeline. Teenused pakuvad tuge nii ettevõtlikkuse kasvatamiseks ja
ettevõtlusega alustamiseks, tarbijate harjumuste kujundamisel, et tarbida säästlikult ja targalt,
vähendatakse ettevõtjate halduskoormust ja toetatakse digipööret ja innovatsiooni
ettevõtlussektoris ning toetatakse tippspetsialistide kaasamist ja arendamist.
Ettevõtluskeskkonna toimimise tagamise teenusega on tagatud ohutu ja nõuetele vastav
turukeskkond.
Katusorganisatsioone ja ettevõtlusega seotud ameteid on nõustatud ning tagatud on piisav
järelevalve ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonnas läbi TTJA tegevuste.
Oluline murekoht on inimressurss, täpsemalt töötajate teadmised ja oskused ning
kvalifitseeritud ning ettevõtjate vajadustele vastava tööjõu tagamine. Siinkohal on
võtmeküsimus hariduse sisu vastavus tööturul nõutavale. See on kriitiline tegur hõive
parandamiseks ning lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvatamiseks. Kuna Eesti majandus on
tihedalt lõimunud EL ning maailmamajandusega, mõjutab meid väliskeskkond.
Kvalifitseeritud tööjõudu tagav poliitikakujunduse teenus on koos partneritega tööturu
muutuvate vajadustega arvestav ja koostöös teiste ministeeriumitega on korraldatud vajaminev
täiend- ja ümberõpe.
Kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavust soodustav EASi teenus pakub ettevõtjatele vajaminevat
tuge.
Tulemuse saavutamiseks viiakse ellu Work in Estonia tegevuskava ja talendipoliitikat, et
soodustada Eesti ettevõtjatele vajalike tippspetsialistide leidmist, rakendatakse tegevusi, mis
soodustavad ettevõtjate ja haridusasutuste koostööd ning toetatakse (tööstus)ettevõtetele
vajalike spetsialistide koolitamist.
3.13.2.4.4 Programmi tegevus: Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine
Programmi tegevuse eesmärk: ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt.
Programmi tegevuse mõõdikud:
Tabel 438. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ettevõtluskeskkond tegevuse
eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
tegelik tase 2021 2022
(2019.a)
Eesti toodete ekspordihind kasvab kiiremini kui Euroopas keskmiselt Kasv aeglasem Kasv kiirem Kasv kiirem
(2020 kuni sihtaasta) (2018)
Allikas: Eurostat
Kaupade ekspordi maht (mld / EUR) 23 (2020) 24 26
Allikas: Statistikaamet
Turismiteenuste eksport (mld/EUR) 2,07 0,7 1,5
Allikas: Eesti Pank
Tabel 439. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ettevõtluskeskkond tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi 0 -88 199 -88 199 100%
edendamine
277
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 440. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ettevõtluskeskkond tegevuse kulud
olulisemate teenuste ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -88 199 -34 278 0 -53 917 0 -4
Tööjõukulud -542 -494 0 -48 0 0
Majandamiskulud -119 -83 0 -36 0 0
Muud tegevuskulud -1 0 0 0 0 0
Investeeringutoetused -33 632 -20 000 0 -13 632 0 0
Muud toetused -53 901 -13 700 0 -40 200 0 0
Põhivara amortisatsioon -4 0 0 0 0 -4
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kuute teenust. Neist suurimate
eelarvemahtudega teenused on Ettevõtete ekspordi toetamine, Turismisektorit edendav
poliitikakujundus, Turismisektori edendamise toetamine ja Tööstussektori edendamise
toetamine.
Ettevõtete ekspordi toetamise teenusega pakuvad ettevõtluse toetamisega tegelevad
organisatsioonid eksportööridele head tuge. Tegevuse tulemusena on Eesti ettevõtjad aktiivsed
eksportijad. Teenusega tugevdatakse EL ühtse siseturu toimimist, soodustatakse kaupade ja
teenuste piiriülest liikumist ning õiglast konkurentsi, parandatakse Eesti ettevõtete
rahvusvahelist nähtavust (sh äridiplomaatia ning Eesti kuvandi sihipärase edendamise ja
turundamise kaudu), nõustatakse ettevõtjaid uutele eksporditurgudele sisenemisel ja
soodustakse ekspordikoostööd (näiteks eelnõustamine välisturgudele sisenemiseks,
ühisstendidega osalemine välismessidel, sihtturu seminarid, välisesindajate nõustamis- ja
ekspordipartneri otsingu teenused).
Tööstussektori edendamise toetamise teenusega on koostöös partneritega kujundatud
efektiivsed meetmed. Soositakse kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ja uutele
turgudele sisenemist ning toetatakse Eesti ettevõtluse, eriti tööstussektori konkurentsivõime
kasvu, sh tõusu väärtusahelates. Tegevustega toetatakse parimate võimalike tehnoloogiate
kasutamist tööstusettevõtetes ning soodustatakse nüüdisaegsetel tehnoloogiatel põhinevate
ärimudelite kasutuselevõttu. Eesti tööstus on konkurentsivõimeline ja kasutab aktiivselt
innovaatilisi tehnoloogilisi lahendusi.
Turismisektorit edendava poliitikakujunduse teenusega on koostöös partneritega kujundatud
efektiivsed meetmed. Turismiettevõtjate jaoks on olemas stabiilne, ajakohane ja ettevõtlust
soodustav õiguslik raamistik, milles on tagatud ka tarbijate majandushuvide kaitse.
Turismisektor on Eesti majandusele olulise mõjuga, olles otseses seoses transpordi,
kaubanduse, teeninduse, loomemajanduse, hariduse, maaelu ja regionaalarenguga. Teenustega
tagatakse, et Eesti on ligipääsetav ja nutikas reisisihtkoht, külastajateekond on mitmekesiste
elamustega ning Eesti on väljapaistva kliendikogemusega rahvusvaheline konverentside ja
äriturismi sihtkoht ning suursündmuste toimumispaik.
Turismisektori edendamise toetamise teenusega pakutakse turismisektorile vajaminevat tuge
(turisminõudlust suurendavaid ning turismitoodete ja teenuste konkurentsivõimet tõstvad
tegevused). Eesti turismi arendamine peab toetama kohalikele kogukondadele väärtusliku ja
atraktiivse elukeskkonna säilitamist ja loomist, mis tagab positiivse eluhoiaku, seeläbi
positiivse külastuskogemuse, kohaliku turismitulu kasvu ja kestliku turismi erinevates Eesti
piirkondades. Toetatakse Eesti, kui turismisihtkoha tuntuse kasvatamist (sh. ekspordi
278
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
suurendamine ja siseturismi elavdamine) ning turismiteenuste kvaliteedi tõstmist. Tulemusena
kasvab ööbimiste arv kõikidelt sihtturgudelt.
3.13.2.4.5 Programmi tegevus: Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute
soodustamine
Programmi tegevuse eesmärk: ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks on piisav ligipääs
vajalikule finantseerimisele ja kapitalile.
Programmi tegevuse mõõdikud:
Tabel 441. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ettevõtlusekeskkond tegevuse
eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
tegelik tase 2021 2022
(2019.a)
Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse (jooksevhindades, 3,2 3,7 3,8
mld eurot)
Allikas: Eesti Pank
Välisinvesteeringud töötlevas tööstuses (mld eurot) 2,8 (2018) 3,5 3,7
Allikas: Eesti Pank
Tabel 442. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ettevõtluskeskkond tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute 0 -21 966 -21 966 100%
soodustamine
Tabel 443 Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ettevõtluskeskkond tegevuse kulud
olulisemate teenuste ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -21 966 -8 323 0 -13 641 0 -3
Tööjõukulud -364 -325 0 -39 0 0
Majandamiskulud -84 -56 0 -27 0 0
Muud tegevuskulud -1 0 0 0 0 0
Investeeringutoetused -2 500 -2 500 0 0 0 0
Muud toetused -19 015 -5 440 0 -13 575 0 0
Põhivara amortisatsioon -3 0 0 0 0 -3
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse nelja teenust, neist suurima
eelarvemahuga on Kapitali kättesaadavuse soodustamise ja välisinvesteeringute kaasamise
toetamine.
Eesti on atraktiivne välisinvesteeringute sihtriik ja siinsetel ettevõtjatel on ligipääs vajalikule
kapitalile.
Kapitali kättesaadavuse soodustamise ja välisinvesteeringute kaasamise toetamise teenuse läbi
on ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks piisav ligipääs vajalikule finantseerimisele ja
kapitalile. Tegevuse raames parandatakse ettevõtete finantseerimisvõimaluste (kapitali)
kättesaadavust, sh tõmbekeskustest eemal asuvates piirkondades, lisaks on tegevuse alla
koondunud kapitaliturgu elavdavad riskikapitali-instrumendid KredEx-is nagu Balti
Innovatsioonifond I ja II ning EstFund.
279
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
EAS pakub investeeringutega seotud osapooltele vajalikku tuge. Välisinvesteeringute
kaasamise toetamine (EAS-i kaudu) teenuse tulemusel on Eesti atraktiivne välisinvesteeringute
sihtriik. Eestisse tehtavad välisinvesteeringud on usaldusväärsed.
Välisinvesteeringute kaasamist ja usaldusväärsuse soodustamise teenusega on koostöös
partneritega ellu viidud ja kujundatud rakendatavad ja võimalikult efektiivsed meetmed
teadmusmahukate välisinvesteeringute juurdekasvu stimuleerimine ja usaldusväärse
menetluskeskkonna loomine, et tagada investeeringute läbipaistvus ning soodne mõju Eesti
majanduskeskkonnale.
Eesmärgi saavutamise tulemusel on Eesti on atraktiivne välisinvesteeringute sihtriik. Eestisse
tehtavad välisinvesteeringud on usaldusväärsed.
Tegevuse raames soodustatakse arendusmahukate välisinvesteeringute kaasamist ja mahu
suurendamist ja tagatakse välisinvesteeringute usaldusväärsus. Tutvustatakse Eestit kui
paindlikku ja ettevõtjasõbralikku majanduskeskkonda maailmas.
Programm: Ehitus
Programmi eesmärk: luua keskkond ja eeldused ehitussektori ettevõtete ning ehitatud
keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime kasvuks. Soodustame arengut seal, kus esinevad
ehitatud keskkonna turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada ja töötada. Tänu paremale ja
kulutõhusamale elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste tarbimisvõime. Pannakse alus
järjepidevale majanduskasvule, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni.
Programmi viib ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Sihtasutus KredEx
ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA).
Tabel 444. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ehitus tegevuste kulud eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Arvestus- riigieelarve- tuludest
2022 RE Piirmääraga
likud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -61 328 -11 890 0 -45 481 -3 700 -257
E-ehitus -2 166 -809 0 -1 141 0 -216
Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna -1 300 -1 213 0 -49 0 -38
kvaliteedi arendamine
Eluasemepoliitika -57 863 -9 868 0 -44 292 -3 700 -3
Tabel 445. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ehitus tegevuste kulude dünaamika,
tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kulud kokku -124 425 -61 328 63 096 -51%
E-ehitus -1 588 -2 166 -578 36%
Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna 0 -1 300 -1 300 100%
kvaliteedi arendamine
Eluasemepoliitika -113 669 -57 863 55 806 -49%
Ehitatud keskkonna jätkusuutliku arengu -672 0 672 -100%
tagamine
Ehitiste keskkonnasäästlikkuse suurendamine -621 0 621 -100%
Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond -7 875 0 7 875 -100%
280
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.13.2.4.6 Programmi tegevus: E-ehitus
Programmi tegevuse eesmärk: E-ehituse keskkond annab usaldusväärset infot ehitus- ja
kinnisvarasektorit puudutavate otsuste langetamiseks ja analüüside koostamiseks; tagab ehitise
elukaarega seotud menetluste tõhususe, lihtsuse ja läbipaistvuse ning soodustab ehitus- ja
kinnisvarasektori digitaliseerimist, timmitud ehituse ja BIM-i kontseptsioonide levikut. E-
ehituse keskkonna moodustavad nii E-ehituse platvorm, ehitisregister kui ka muud
ehitusandmete digitaalseks käitlemiseks mõeldud riiklikud süsteemid ja meetmed.
2022. aastal läheb ehitisregister täielikult üle kaasaegsele mikroteenuste põhisele arhitektuurile
ning uutele kasutajamugavatele teenustele. Lisame täiendavaid menetlusi ning uusi võimalusi
e-ehituse platvormis ja ehitatud keskkonna 3D kaksikus. Ruumilise planeerimise ja ehituse
protsessid lihtsustuvad ning muutuvad oluliselt läbipaistvamaks. Tänu digitaalsetele
platvormidele on paljud teiste valdkondade teenused, näiteks finants-, takso- ja kullerteenused
muutunud kasutajasõbralikumaks ja taskukohasemaks – sarnast muutust loome ka
ehitusvaldkonnas. Lisaks kaasajastame ehitusvaldkonna regulatsiooni ja loome digitaalsed
norme selgitavad abivahendid.
Programmi tegevuse mõõdik: ehitusloa menetlemise aeg päevades alates selle sisestamisest
ehitusregistris näitab kui kaua võtavad aega ehitusloa menetlusega seotud tegevused.
Ehitussektoris tehtavate digilahenduste üheks oluliseks eesmärgiks on lihtsustada ehitiste
planeerimise ja ettevalmistustega seotud tegevusi, mistõttu on võimalik hoida kokku aega.
2022. aasta sihtase on 30, algtase on 54.
Tabel 446. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ehitus tegevuse kulude dünaamika,
tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
E-ehitus -1 588 -2 166 -578 36%
Tabel 447. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ehitus tegevuse kulud olulisemate
teenuste ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -2 166 -809 0 -1 141 0 -216
Tööjõukulud -583 -559 0 -24 0 0
Majandamiskulud -349 -231 0 -117 0 0
Muud tegevuskulud -1 0 0 0 0 0
Investeeringutoetused -1 000 0 0 -1 000 0 0
Muud toetused -18 -18 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -216 0 0 0 0 -216
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kolme teenust, neist suurima
eelarvemahuga on Ehitiste eluringi protsesside digitaliseerimine. Ehitistega seotud andmete
jagamine toimub tõhusalt ning infokadudeta nii riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka erasektori
teenuse osutajate vahel. Läbi pilootprojektide toetamise tõstetakse erasektori algatusvõimet,
motivatsiooni ja suutlikkust uute digitaalsete lahenduste rakendamiseks. Teenuse abil luuakse
ehitus- ja kinnisvarasektoris ettevõtjatele eeldused andmete kasutamiseks oma tegevuste
tõhustamise ja kvaliteetsema elukeskkonna tagamise nimel. Soodustatakse eesrindlike
digitaalsete teenuste levikut ehitus- ja kinnisvarasektoris. Avaliku ja erasektori vaheline
infovahetus toimub üksnes kaasaegse digitaalsete lahenduste praktika kohaselt, mis annab
riigiga suhtlevatele ettevõtjatele edasiseks arenguks vajaliku kogemuse.
281
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Ehituste eluringi menetluskeskkonna üleval pidamise teenusega tagatakse tõhus, lihtne ja
läbipaistev keskkond ehitise eluringiga seotud menetluste tegemiseks ning erinevate
sündmusteenustega sidumiseks. Ehitisregistrist arendatakse nii ettevõtjatele,
järelevalveasutustele kui ka teistele ehitusprotsessi osalistele mugav ja tõhus keskkond, et
kiirendada näiteks ehitus- ja kasutuslubade menetlusi ning tõsta nende kvaliteeti. Teenuse abil
hoitakse kokku erinevate ehitussektori osapoolte ajakulu üleliigsele bürokraatiale ning luuakse
alus kvaliteetsele andmekorjele ehitussektorist.
Eesti ehitatud keskkonna andmete haldamise teenuse läbi antakse ehitus- ja kinnisvarasektorit
puudutavate otsuste langetamiseks ja analüüside koostamiseks usaldusväärset infot läbi
riiklikult tagatud digitaalse keskkonna. Teenusega võimaldatakse nii menetlustest kui ka mujalt
tulnud infot säilitada süstematiseeritud kujul ja võimaldada selle hilisemat kasutamist.
Usaldusväärsed ja uut väärtust loovad teenused saavad tugineda üksnes värsketele ja
kvaliteetsetele andmetele. Sellega soodustatakse ehitussektori standardiseerimist,
automatiseerimist ja digitaliseerimist, mis on olulised eeldused laiemale tootlikkuse tõusule.
3.13.2.4.7 Programmi tegevus: Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi
arendamine
Programmi tegevuse eesmärk: planeerimis- ja ehitustegevus toimub majanduslikult,
ökoloogiliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikult. Ehitatud keskkonna loomisel arvestatakse
avalikkuse huve, pakutakse võimalikult kvaliteetne alus kõigi teiste majandusharude arenguks,
tagatakse kasutajale võimalikult turvaline, tervist säästev ja meeldiv elukeskkond, seda on tõhus
ülal pidada ning selles kasutatud vastavad lahendused ja tooted on ohutud ning rahvusvaheliselt
konkurentsivõimelised.
Programmi tegevuse mõõdik: uute nõuetele vastavate eluruumide lisandumise loendamine
jälgib nõuetele vastavate eluruumide mahtu. Algatase on 7014 ja 2022. aasta sihtasemeks on
seatud 6000.
Tabel 448. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ehitus tegevuse kulude dünaamika,
tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi 0 -1 300 -1 300 100%
arendamine
Tabel 449. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ehitus tegevuse kulud olulisemate
teenuste ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -1 300 -1 213 0 -49 0 -38
Tööjõukulud -792 -771 0 -21 0 0
Majandamiskulud -205 -178 0 -27 0 0
Muud tegevuskulud -1 0 0 0 0 0
Muud toetused -264 -264 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -38 0 0 0 0 -38
Programmi tegevuse eesmärgiks saavutamiseks osutatakse üheksat teenust, neist suurimate
eelarvemahtudega on Ehitiste keskkonnasäästlikkuse tõstmise, Energiatõhususe järelevalve ja
Ohutu ja toimiva ehitatud keskkonna poliitika kujundamise teenused.
Ehitiste keskkonnasäästlikkuse alase teadlikkuse tõstmise teenusega tagatakse ehitiste
keskkonnasäästlikkuse alane oskusteave nii erialasel kui ka avalikul tasandil. Suunatakse
282
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
energiatõhususe ja keskkonnasäästlikkuse osas optimaalsete lahenduste kasutuselevõtmist.
Sellega tagatakse ka meie vastava valdkonna ettevõtete kõrge konkurentsivõime
rahvusvahelisel tasandil.
Energiatõhususe järelevalve teenusega tagatakse energiatõhususe alane oskusteave nii erialasel
kui ka avalikul tasandil. Suunatakse energiatõhususe ja kliimasäästlikkuse osas optimaalsete
lahenduste kasutuselevõtmist. TTJA teostab riikliku järelevalvet hoone energiatõhususe,
energiamärgiste, energiaauditi ja olemasolevate mitteelamute laadimistaristu ning mitteelamu
kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe suurendamiseks automaatikasüsteemi paigaldamise
nõuete täitmise kontrollimiseks.
Ohutu ja toimiva ehitatud keskkonna poliitika kujundamise teenusega soodustatakse
jätkusuutlikku arengut ning tagatakse ehitatud keskkonna ohutus, eesmärgipärane toimivus ja
kasutatavus. Avaliku õiguse vaatest kujundatakse ehitatud keskkonda eelkõige
planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku alusel. Riiklikult ühtlustatud ruumilise planeerimise ja
ehituse protsesside abil luuakse eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestavaks,
demokraatlikuks, pikaajaliseks, tasakaalustatuks ja jätkusuutlikuks ehitatud keskkonna
arenguks. Ehitusseadustiku kohaselt tagatakse eelkõige ehitatud keskkonna ohutus ja
keskkonnasäästlikkus. Antud teenuse eesmärk on ühtlane, kuid ajaga kaasas käiv
õiguskeskkond ning selle rakendamine, mis võimaldab eelnimetatud eesmärke saavutada.
3.13.2.4.8 Programmi tegevus: Eluasemepoliitika
Programmi tegevuse eesmärk: riigi ülesanne on luua eluasemeturul tingimused, mis
võimaldavad kohalikel omavalitsustel, korteriühistutel, eluruumide omanikel ja üürnikel oma
eluasemeprobleeme võimalikult iseseisvalt või erasektori kaasabil lahendada.
Programmi tegevuse mõõdik: riiklike toetuste abil rekonstrueeritud eluruumide arv näitab kui
palju korterelamute eluruume ja väikeelamuid (kaks ja vähem eluruumi) toetuste abil
rekonstrueeritakse. Algtase on 1450 ja 2022. aasta sihtasemeks on seatud 2200.
Tabel 450. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ehitus tegevuse kulude dünaamika,
tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Eluasemepoliitika -113 669 -57 863 55 806 -49%
Tabel 451. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi ehitus tegevuse kulud olulisemate
teenuste ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -57 863 -9 868 0 -44 292 -3 700 -3
Tööjõukulud -477 -453 0 -24 0 0
Majandamiskulud -114 -83 0 -31 0 0
Muud tegevuskulud -1 0 0 0 0 0
Investeeringutoetused -55 914 -8 196 0 -44 018 -3 700 0
Muud toetused -1 354 -1 135 0 -219 0 0
Põhivara amortisatsioon -3 0 0 0 0 -3
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kaheksat teenust, neist suurimate
eelarvemahtudega on Korterelamute rekonstrueerimise toetamine, Üürielamute rajamise
investeeringute toetamine ja Lasterikastele peredele elamistingimuste parandamise toetamine.
283
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Korterelamute rekonstrueerimise toetamise teenusega stimuleeritakse korterelamute
rekonstrueerimist riiklike toetustega, mis võimaldab täita eesmärke seoses hoonefondi
energiatõhususe ja sisekliima parandamisega.
Üürielamute rajamise investeeringute toetamise teenusega tagatakse mobiilsele töötajale
vajalike üürieluruumide parem kättesaadavus üle Eesti ning soodustatakse investeeringuid
avaliku sektori üürieluruumide rajamiseks.
Lasterikastele peredele elamistingimuste parandamise toetamise teenusega aidatakse kaasa
kolme- ja enamalapseliste perede eluasemetingimuste parandamisele. Kolme- ja
enamalapseliste perede olemasoleva eluasemelaenu põhiosa tagasimakse vähendamise,
eluaseme soetamise, püstitamise, ümberehitamise, renoveerimise või laiendamise,
tehnosüsteemide või –võrkude rajamise, asendamise või muutmise kaudu aidatakse kaasa
nende perede eluasemetingimuste parandamisele.
Majandusliku sisu vaade
Joonis 62. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal valitsemisala
kogukuludest, %
284
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Joonis 63. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala suuremad kulud eelarve liikide lõikes
osakaaluna kogukulust, %
Tabel 452. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE Piirmääraga
kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -942 302 -372 265 -10 976 -401 681 -38 534 -118 846
Tööjõukulud -55 931 -48 248 0 -7 592 -91 0
Majandamiskulud -70 405 -59 947 0 -8 207 -2 251 0
Muud tegevuskulud -417 -417 0 0 0
Investeeringutoetused -284 766 -40 893 0 -219 264 -24 608 0
Muud toetused -400 077 -222 759 0 -166 191 -11 127 0
Käibemaks -11 861 0 -10 976 -428 -457 0
Põhivara amortisatsioon -118 846 0 0 0 0 -118 846
Tabel 453. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Kulud kokku -599 201 -898 170 -942 302 -44 132 5%
Tööjõukulud -50 862 -52 525 -55 931 -3 405 6%
Majandamiskulud -65 062 -71 267 -70 405 862 -1%
Muud tegevuskulud -481 -418 -417 1 0%
Investeeringutoetused -27 451 -279 571 -284 766 -5 194 2%
Muud toetused -330 438 -360 290 -400 077 -39 787 11%
Käibemaks -668 -11 671 -11 861 -190 2%
Põhivara amortisatsioon -124 238 -122 474 -118 846 3 628 -3%
285
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarvest moodustavad
toetused 73% kulude kogumahust, millest investeeringutoetused 30% ja muud toetused 42%.
Suuremad investeeringutoetused on SA Kredexi kaudu korteriühistutele antav korterelamute
rekonstrueerimise toetus summas 43 mln, Rail Baltic-u arenduseks 54 mln, ettevõtete
innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamiseks 27 mln, avaliku sektori digimuutuste
võimendamiseks 22 mln, Tallinna Linnahalli renoveerimiseks 20 mln, ettevõtete ekspordi
toetamiseks 16 mln, tänavavalgustuse taristu renoveerimiseks 15 mln, IT investeeringud
tööstussektori edendamiseks 14 mln, Eesti Raudtee AS-ile raudtee kapitaalremondiks lõigul
Tallinn-Tartu-Koidula 13 mln ja Rohuküla raudteel Turba-Ellamaa-Risti lõigu väljaehitamiseks
12 mln, ettevõtetele tehnoloogia- ja arendusmahukateks investeeringuteks 12 mln ning
turismisektori edendamiseks 10 mln eurot.
Muudest toetustest on suuremad ühistranspordikeskustele antavad dotatsioonid bussi-, praami-
ja lennuliikluse korraldamiseks 79 mln, ettevõtetele TAI teadlikkuse ja arendustegevuse
toetamiseks 39 mln, Elronile reisijate veoks raudteetranspordiga 25 mln, ettevõtetele
turismisektori edendamiseks 23 mln ning Elering AS-ile alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu
suurendamiseks transpordis (biogaas) 11 mln eurot.
3.13.3 INVESTEERINGUD
Joonis 64. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal valitsemisala
koguinvesteeringutest, %
286
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Joonis 65. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes osakaaluna
objekti eelarvest, %
Tabel 454. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes, tuhat
eurot
Välistoetus
Muud
koos
tuludest
2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise
sõltuvad
kaasfinant-
investeeringud
seeringuga
Investeeringud kokku -296 981 -149 684 -33 420 -100 348 -13 529
Inventar -100 -100 0 0 0
IT investeeringud -28 228 -9 717 0 -18 410 -100
Transpordivahendid -9 658 -75 0 0 -9 583
Muud investeeringud -341 -237 0 0 -104
Kinnisvara -209 641 -139 555 0 -69 224 -862
E265 Tallinna ringtee II etapp -9 817 0 0 -9 817 0
Veeteede süvendamine -333 -333 0 0 0
Riigimaanteede remondi koondprojekt -127 838 -126 976 0 0 -862
Tuletornid -510 -510 0 0 0
Hundipea sadama rekonstrueerimise II etapp -2 329 0 0 -2 329 0
Rail Baltic arendus -41 320 0 0 -41 320 0
VA Rohuküla tootmisbaasi uuendamine -167 -167 0 0 0
Kose-Mäo neljarealiseks ehitamine -15 385 -7 833 0 -7 552 0
Arbavere puursüdamike hoidla -581 -375 0 -206 0
Rohuküla sadama kai taastamine -94 -94 0 0 0
Transpordiameti hoonete renoveerimine -767 -767 0 0 0
Transpordiameti maa ost -2 500 -2 500 0 0 0
Pärnu-Uulu 2+2 tee -8 000 0 0 -8 000 0
Käibemaks -49 014 0 -33 420 -12 714 -2 880
287
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala investeeringutest
moodustavad 70% investeeringud transpordi tulemusvaldkonda. Teedeehitusse suunatakse 161
mln eurot, millest suurema osa moodustavad riigimaanteede remondi koondprojekt 127,8 mln,
Kose-Mäo neljarealiseks ehitamine 15,4 mln, E265 Tallinna ringtee II etapp 9,8 mln ning
Pärnu-Uulu 2+2 tee ehitus 8 mln eurot. Täpsem investeeringute jaotus teedesse kinnitatakse
teehoiukavaga. Rail Baltic-u arendusse investeeritakse 41,3 mln ja infotehnoloogia arendamisse
28,2 mln eurot. Transpordivahenditest investeeritakse säästva transpordi projekti raames CO2
kvooditulust 9,6 mln parvlaeva ehitusse.
Tabel 455. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi investeeringute dünaamika, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Investeeringud kokku -185 763 -273 637 -296 981 -23 344 9%
Inventar -176 -1 168 -100 1 068 -91%
IT investeeringud -5 429 -8 625 -28 228 -19 602 227%
Transpordivahendid 0 0 -9 658 -9 658 100%
Muud investeeringud -28 781 -4 133 -341 3 792 -92%
Kinnisvara -150 658 -215 808 -209 641 6 168 -3%
CO2 kvooditulust rahastatavad
0 -3 473 0 3 473 -100%
projektid
E265 Tallinna ringtee II etapp 0 -8 500 -9 817 -1 317 15%
Veeteede süvendamine -379 -265 -333 -68 26%
Riigimaanteede remondi
-117 220 -150 818 -127 838 22 981 -15%
koondprojekt
Tuletornid -306 -1 651 -510 1 141 -69%
E20 Tln-Narva mnt liiklussõlme
0 -5 100 0 5 100 -100%
ehitus
Hundipea sadama
0 0 -2 329 -2 329 100%
rekonstrueerimise II etapp
Rail Baltic arendus 0 -15 222 -41 320 -26 098 171%
VA Rohuküla tootmisbaasi
0 0 -167 -167 100%
uuendamine
Kose-Mäo neljarealiseks
-16 120 -27 441 -15 385 12 055 -44%
ehitamine
Arbavere puursüdamike hoidla -217 -910 -581 329 -36%
Eriolukorra vahendid
-3 872 0 0 0 -
investeeringuteks
Rohuküla sadama kai
0 -17 -94 -78 465%
taastamine
Transpordiameti hoonete
0 -592 -767 -175 30%
renoveerimine
Transpordiameti maa ost 0 -1 600 -2 500 -900 56%
RIA büroo parendustööd 0 -220 0 220 -100%
Maanteeameti ja teedevalitsuste
-510 0 0 0 -
hooned
Maanteeameti maa ost -2 595 0 0 0 -
VA tootmishooned ja töökojad -118 0 0 0 -
Aaspere-Haljala 2+2 lõigu
-9 320 0 0 0 -
ehitamine
Pärnu-Uulu 2+2 tee 0 0 -8 000 -8 000 100%
Käibemaks -719 -43 902 -49 014 -5 112 12%
Muutused investeeringute eelarves on tingitud peamiselt sellest, millisesse etappi objektide
valmimisega on jõutud – kas tööd on algus- (Rohuküla sadama kai taastamine ja tootmisbaasi
uuendamine, Hundipea sadama rekonstrueerimise jätkamine) või lõpufaasis (E20 Tln-Narva
mnt liiklussõlme ehitus, Kose-Mäo neljarealiseks ehitamine). Rail Baltic-u arendamine saab
288
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
aasta-aastalt üha enam hoogu sisse, seetõttu suurenevad ka investeeringud nimetatud projekti.
IT investeeringute kasv on tingitud EL RRFi rahastu kasutuselevõtust.
Ülevaate riigieelarve investeeringutest leiab seletuskirja lisast 4.
3.13.4 FINANTSEERIMISTEHINGUD
Joonis 66. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingud, tuhat eurot
Tabel 456. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat
eurot
2020 2021 2022 Muutu Muutus
tegelik RE RE s %
Finantseerimistehingud kokku -850 195 -3 000 -80 300 -77 300 2577%
Lühiajalised finantsinvesteeringud 0 -3 000 -54 500 -51 500 1717%
Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes, rahvusvahelised
-59 920 0 0 0 -
osalused
Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine -790 275 0 -25 800 -25 800 100%
Finantseerimistehingud kasutatakse Rail Baltic Estonia OÜ osakute märkimiseks (3 mln eurot),
DigInEst AS aktsiakapitali sissemakseks (1,5 mln eurot) ning luuakse võimalused kapitali
pakkumiseks tehes investeeringuid riskikapitali- ja kasvufondidesse (50 mln eurot) koostöös
eraturu fondivalitsejatega.
Lisaks pakutakse kapitali Eesti taaste- ja vastupidavuskava raames uute rohetehnoloogiate
arendamiseks strateegilistes valdkondades (Rohefond, 25 mln eurot).
Rohefondi kaudu rahastatakse innovaatilisi teadusmahukaid rohetehnoloogia ettevõtteid, mille
tegevus aitab uute toodete, teenuste või tehnoloogiate väljatöötamise järgselt potentsiaalselt
lahendada keskkonnaprobleeme või vähendada/siduda kasvuhoonegaaside heidet.
Rohefondi kaudu saavad rahastuse erinevates arengufaasides (loomisest kuni rahvusvahelistel
turgudel edu saavutamiseni) ja sektorites loodavad ja tegutsevad ettevõtted, mille tooteid,
teenuseid või protsesse iseloomustab teadusmahukas rohetehnoloogia.
289
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Eraldatud vahendid (75 mln eurot) rakendatakse riikliku fondivalitseja AS SmartCap kaudu,
tehes investeeringuid riskikapitali- ja kavufondidesse või vajadusel omakapitali investeeringuid
koos erainvestoritega otse ettevõtetesse.
DigInEst AS aktsiakapitali sissemakseks on kavandatud 1,5 mln eurot. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium kavandab vastavalt valitsuse tegevusprogrammile asutada
riigile kuuluva aktsiaseltsi, mille eesmärk on soodustada Eestis uute digitaalset toodete-teenuste
loomist, vastavaid välisinvesteeringuid ja teadus- ja arendustegevust läbi andmepõhise koostöö
eraettevõtetega.
Finantseerimistehinguna on kavandatud 0,8 mln eurot KredEx kodulaenude
käendusmeetmetele ja ettevõtjate käendustasu kompensatsioonile.
290
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.14 MAAELUMINISTEERIUMI VALITSEMISALA
Maaeluministeeriumi valitsemisalas kujundatakse ja viiakse ellu maaelu-, põllumajandus- ja
kalanduspoliitikat, koordineeritakse loomakaitse ja taimekaitse alaseid tegevusi, korraldatakse
põllumajanduse teadus- ja arendustegevust, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamist,
koordineeritakse Eesti maaelupoliitikat ning viiakse ellu Euroopa Liidu ühist
põllumajanduspoliitikat ja ühist kalanduspoliitikat.
Valitsemisala moodustavad kuus asutust: Maaeluministeerium, Põllumajanduse Registrite ja
Informatsiooni Amet (edaspidi: PRIA), Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi: PTA),
Põllumajandusuuringute Keskus (edaspidi: PMK), Veterinaar- ja Toidulaboratoorium
(edaspidi: VTL) ning Eesti Taimekasvatuse Instituut (edaspidi: ETKI). Valitsemisalasse kuulub
lisaks kaks riigi asutatud sihtasutust (Maaelu Edendamise Sihtasutus ja SA Eesti
Maaelumuuseumid) ning kaks riigi osalusega aktsiaseltsi (Vireen AS ja Eesti
Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS).
PTA alustas tööd 1. jaanuarist 2021. Uus amet täidab kõiki Põllumajandusameti ning
Veterinaar- ja Toiduameti seniseid ülesandeid ja seob need valdkonnad kokku üheks tervikuks.
Alates 1. veebruarist 2021 on VTL-i struktuuris ka riskihindamise osakond, mistugevdab
sõltumatut ja läbipaistvat riskide hindamise ja teavitamise süsteemi ja tagab, et riigis tehtavad
otsused toetuvad teadusandmetele.
Tabel 457. Maaeluministeeriumi valitsemisala eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot
Osakaal 2022 RE
2022 RE 2022 RE
kogumahust
TULUD 13 130 809 352 948 3%
KULUD -13 638 494 -451 561 3%
INVESTEERINGUD -715 975 -3 144 0%
FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0%
Maaeluministeeriumi valitsemisalas töötab 01.09.2021 seisuga 1451 teenistujat (töötajad ja
ametnikud kokku). Kõige suurema töötajaskonnaga on PTA, mille koosseisu kuulub 501
teenistujat. Maaeluministeeriumi valitsemisala kulude eelarve moodustab 3% riigieelarve
kulude kogumahust ning investeeringute eelarve on alla 1% riigieelarve investeeringute
kogumahust. Valitsemisala koosneb koos ministeeriumiga kuuest asutusest. Valitsemisala
kulude koondeelarvest moodustab PRIA 88%, Maaeluministeerium 5% ja PTA 4% . Ülejäänud
valitsemisala asutuste eelarved jäävad mahult 1% juurde.
291
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.14.1TULUD
Joonis 67. Maaeluministeeriumi valitsemisala suuremad tulud
Tabel 458. Maaeluministeeriumi valitsemisala tulude dünaamika, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Tulud kokku 283 882 341 423 352 948 11 525 3%
Saadud toetused 275 086 331 610 342 800 11 190 3%
Riigilõivud 1 112 1 417 1 320 -97 -7%
Tulud majandustegevusest 7 644 6 801 7 218 417 6%
Tulud põhivara ja varude müügist 0 500 500 0 0%
Trahvid ja muud varalised karistused 6 0 2 2
Keskkonnatasud 837 840 840 0 0%
Muud tulud -1 296 10 22 12 120%
Intressi- ja omanikutulud 494 245 245 0 0%
Saadud toetused
Toetusi kasutatakse peamiselt põllumajandus-, maaelu- ja kalandussektori kulude ja
investeeringute katteks ja nende hulgas on :
125,4mln eurot Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist Eesti maaelu arengukava
2014–2020 (MAK) meetmetele ,
19,2 mln eurot Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava meetmetele;
193,6 mln eurot Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist põllumajanduse otsetoetuste
maksmiseks ja põllumajanduse turukorralduse meetmete (sealhulgas koolikavade)
rakendamiseks
Lisaks saab PMK testettevõtete andmete kogumiseks valitsemisala toetust. Saadud toetuste
mahu suurenemine tuleneb põllumajanduse otsetoetustest.
Riigilõivud
292
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tulud laekuvad mahepõllumajanduse-, seemne ja taimse paljundusmaterjali-, sordikaitse-,
taimekaitse-, väetise-, veterinaarkorralduse-, maaparandusseaduste alusel tehtavate toimingute
eest, sealhulgas:
mahepõllumajanduse seaduse alusel 0,7 mln eurot;
taimekaitseseaduse alusel 0,4 mln eurot;
seemne ja taimse paljundusmaterjali ja sordikaitseseaduse alusel 0,1 mln eurot.
Tulud majandustegevusest
Majandustegevusest laekunud tulu kasutatakse valitsemisala kuludeks ja investeeringuteks.
Tulu majandustegevusest valitsemisalas prognoositakse:
PTA järelevalvetoimingute eest 2,3 mln eurot;
PMK sordivõrdluskatsete, sortide registreerimiskatsete ja sertifitseeritud seemnete
järelkontrolli katsete, laboriteenuste ning konsulendi kutsetunnistuse eksamite läbiviimise
eest 1,6 mln eurot;
VTL tasuliste laboriteenuste eest 1,8 mln eurot;
ETKI-le põllumajandustoodangu müügist, tasulistest teenustest, litsentsitasudest ja
lepingulistest töödest 1,4 mln eurot.
Tulud suurenevad sortide registreerimiskatsete ja sertifitseeritud seemnete järelkontrolli katsete
eest saadud tasude ja teadusasutustele ning kodu- ja välismaistele klientidele tehtud
laboratoorsete analüüside arvel.
Üüri- ja renditulude prognoos on 0,2 mln eurot, millest Tartu Agro maarendi osa on0,1 mln
eurot.
Tulu põhivara ja varude müügist
Varude müügi tulemiks sekkumiskokkuostu läbiviimisest on prognoositud 0,5 mln.69
Keskkonnatasud
Kalapüügiõiguse tasu on prognoositud summas 0,8 mln eurot.
Muud tulud
Veterinaaria-, toiduohutuse-, mahe- ja aiandusvaldkondade seaduste alusel rakendatavate
sunnirahade prognoositav laekumine on 22 000 eurot.
Intressi- ja dividenditulud
Prognoosi kohaselt maksavad dividende AS Vireen summas 0,2 mln ja Eesti
Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS summas 15 000 eurot.
Dividenditulu on prognoositud äriühingute eeldatavate majandustulemuste alusel ning lõplikud
summad otsustatakse 2022. aasta kevadel pärast 2021. aasta tegelike tulemuste selgumist.
69
Sekkumiskokkuost on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusabinõu, mille korraldamine aitab toetada
sekkumisega hõlmatud toodete turuhinda liigse toodangukoguse turult kõrvaldamise kaudu hooajalise ülepakkumise või turu
üldise nõrkuse korral ning stabiliseerida turud sekkumiskoguste turule paiskamisega hooajast või muudest asjaoludest (nt põud)
tingitud alapakkumise korral.
293
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.14.2KULUD
Tegevuspõhine vaade
Maaeluministeeriumi valitsemisala 2022. aasta kulud panustavad Vabariigi Valitsuse
eesmärkide saavutamisse tulemusvaldkonnas Põllumajandus ja kalandus.
3.14.2.1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus
Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud,
toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised.
Tulemusvaldkonna pikaajalised sihid on kokkulepitud Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna
arengukavas aastani 2030.
Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kaks
programmi, sealhulgas ühisprogramm Keskkonnaministeeriumiga.
Põllumajanduse, toidu ja maaelu programmi eesmärkide ning tegevuste ja rahaliste vahendite
kavandamise eest vastutab Maaeluministeerium.
Kalanduse programmi eesmärkide ning tegevuste ja rahaliste vahendite saavutamise eest
vastutab Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumiga. Keskkonnaministeeriumi
valitsemisala eelarves kavandatud kalanduse programmi kulud ja investeeringud esitatakse
seletuskirjas Keskkonnaministeeriumi valitsemisala peatükis.
Tabel 459. Maaeluministeeriumi valitsemisala programmide seos tulemusvaldkondade ja valdkondlike
arengudokumentidega
Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm
Põllumajandus ja Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani Põllumajandus, toit ja maaelu
kalandus 2030 Kalandus
Tabel 460. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus kulude dünaamika, tuhat eurot
2020
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
tegelik
Kulud kokku -357 825 -436 956 -448 635 -11 679 3%
Kulud võrreldes eelmise aastaga suurenevad järgnevate tegevuste rakendamiseks:
Panustatakse tegevustesse, mille tulemusel jõuab kooliõpilaste toidulauale rohkem
mahetoitu. Seeläbi tekib kohalikel mahetootjatel rohkem võimalusi oma toodangut
tootmiskohale võimalikult lähedal turustada.
Suurendatakse toiduohutuse valdkonna rahastust, et viia läbi täiendavaid toidukvaliteedi ja
-ohutuse seireid. On oluline, et Eestis müüdav toit oleks tarbijale ohutu.
Suurendatakse nii aretustoetusi vajaduspõhiselt kui ka turuarendustoetusi välisriigi
messidel osalemiseks ja ekspordi edendamiseks.
Panustatakse rohkem põllumajanduse ja kalanduse valdkonna teadus-ja arendustegevusse.
Luuakse infosüsteem, et vähendada põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava
erimärgistatud diislikütuse väärkasutamist ja seeläbi suurendada aktsiisilaekumist. Seadus
planeeritakse jõustada 2023. aastal, 2022. tehakse vajalikke ettevalmistusi ja arendusi.
294
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Programm: Põllumajandus, toit ja maaelu
Programmi eesmärk: Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit
ja hoitud keskkond.
Tabel 461. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuste kulude
eelarved liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
riigieelarve- tuludest
2022 RE Piirmääraga
lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -419 980 -53 791 -353 119 -7 730 -5 340
Taimekaitse -1 141 -1 005 0 -86 -49
Väetised -332 -270 0 -47 -14
Täiendav keskkonnahoid -42 893 -1 669 -39 099 -1 198 -927
Taimetervis -2 376 -1 847 0 -454 -76
Loomatervis -9 029 -4 921 -3 089 -691 -328
Söödaohutus -1 474 -1 046 0 -327 -101
Loomade heaolu -8 321 -798 -7 363 -40 -120
Toiduohutus -9 098 -6 481 -127 -2 208 -282
Maakasutus -7 679 -895 -6 465 -289 -30
Maaparandus -11 356 -3 085 -8 047 -111 -114
Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal -8 203 -5 720 -186 -1 903 -394
Põllumajandusloomade aretus -6 145 -4 915 -1 157 -26 -48
Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste -46 159 -7 793 -37 138 -167 -1 060
konkurentsivõime
Põlvkondade vahetus -4 815 -397 -4 207 0 -210
Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude -1 770 -1 032 -635 -45 -58
tasakaal
Ühistegevus ja koostöö -3 020 -780 -2 123 -49 -68
Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand -199 377 -4 619 -194 161 -21 -576
Mahepõllumajandus -28 390 -2 271 -25 942 -55 -121
Toiduvarustuskindlus -124 -121 0 0 -3
Maaelu ja kohalik kogukond -26 731 -4 054 -21 908 -11 -758
Finantsinstrumendid -1 548 -72 -1 473 0 -3
295
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 462. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuste kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kulud kokku -408 547 -419 980 -11 433 3%
Taimekaitse -970 -1 141 -171 18%
Väetised -181 -332 -151 84%
Täiendav keskkonnahoid -102 797 -42 893 59 904 -58%
Taimetervis -3 144 -2 376 767 -24%
Loomatervis -9 409 -9 029 380 -4%
Söödaohutus -1 237 -1 474 -237 19%
Loomade heaolu -8 048 -8 321 -273 3%
Toiduohutus -9 432 -9 098 334 -4%
Maakasutus -7 769 -7 679 90 -1%
Maaparandus -14 477 -11 356 3 121 -22%
Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal -7 345 -8 203 -858 12%
Põllumajandusloomade aretus -5 234 -6 145 -911 17%
Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste -61 088 -46 159 14 929 -24%
konkurentsivõime
Põlvkondade vahetus -5 434 -4 815 619 -11%
Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude -1 883 -1 770 114 -6%
tasakaal
Ühistegevus ja koostöö -2 460 -3 020 -560 23%
Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand -114 501 -199 377 -84 876 74%
Mahepõllumajandus -13 511 -28 390 -14 878 110%
Toiduvarustuskindlus -272 -124 148 -54%
Maaelu ja kohalik kogukond -30 329 -26 731 3 598 -12%
Finantsinstrumendid -9 026 -1 548 7 478 -83%
3.14.2.1.1 Programmi tegevus: Taimekaitse
Programmi tegevuse eesmärk on tagada taimekaitsevahendite ohutus inimeste ja loomade
tervisele ning keskkonnale.
Programmi mõõdikud:
Tabel 463. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse
eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamisega seotud rikkumiste 3,7 5 6
osakaal tehtud kontrollides, %
Kontrollimata taimekaitseseadmete kasutamisega seotud ettekirjutuste 3,1 5 5
osakaal tehtud kontrollides, %
Taimekasvatuse valdkonna töökeskkonnas juhtunud tööõnnetuste ja 0 0 0
kutsehaiguste arv
296
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 464. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud,
tuhat eurot
muud tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga
sõltuvad kulud kulud
KULUD -1 141 -1 005 -86 -49
Tööjõukulud -762 -733 -29 0
Majandamiskulud -319 -262 -58 0
Muud toetused -10 -10
Põhivara amortisatsioon -49 0 0 -49
Tabel 465. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Taimekaitse -970 -1 141 -171 18%
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku seitset teenust. Suurima
eelarvemahuga teenus on Taimekaitsevahendite järelevalve.
Programmi tegevuse raames on oluline tagada ohutute taimekaitsevahendite kättesaadavus ning
kontrollida reeglite järgimist taimekaitsevahendite turustamisel ja kasutamisel. Lisaks peab
soodustama taimekaitsevahendite säästvat kasutamist läbi integreeritud taimekaitse põhimõtete
levitamise.
Taimekaitsevahendite ohutust inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale tagatakse
Maaeluministeeriumi taimekaitsepoliitika kujundamise ja selle elluviimise korraldamise kaudu.
Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) ja Eesti
Taimekasvatuse Instituut (ETKI) osutavad taimekaitsevahendite turule lubamise,
Taimekaitsevahendite järelevalve, taimekaitseseadmete tehniliste kontrollide ning
taimekaitsevahendite analüüsimise teenuseid.
3.14.2.1.2 Programmi tegevus: Väetised
Programmi tegevuse eesmärk: on tagada väetiste ohutus inimese ja looma elule, tervisele,
varale ja keskkonnale ning väetise soodne mõju taimedele ja taimekasvatussaadustele.
Programmi mõõdik on väetiste käitlemise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal
läbiviidud kontrollide arvust. Nõuetele vastavuste osakaal läbiviidud kontrollide koguarvust oli
2020. aasta lõpuks 96%, mis ületab eesmärgiks seatud sihttaseme (2022. aasta 93). Peamine
rikkumine möödunud aastal oli väetise registreeringu puudumine. Sarnaselt eelnenud aastatega
olid eksimusteks vead pakendi märgistusel: puudus eestikeelne märgistus, tõlkevead, eksitused
väetise sisalduse väljendamisel või väetise koostis ei vastanud registreeritud näitajatele.
Tabel 466. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud,
tuhat eurot
muud tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga
sõltuvad kulud kulud
KULUD -332 -270 -47 -14
Tööjõukulud -211 -183 -28 0
Majandamiskulud -98 -78 -19 0
Muud toetused -9 -9 0 0
Põhivara amortisatsioon -14 0 0 -14
297
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 467. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Väetised -181 -332 -151 84%
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku viite teenust. Suurima
eelarvemahuga teenus on Väetiste turustamise järelevalve. Väetiste ohutu ja mõjusa kasutamise
tagamiseks teostatakse järelevalvet väetiste turustamise ja kasutamise üle ja teavitatakse nõuete
täitmise eest vastutavaid isikuid nende kohustustest. Samuti analüüsitakse väetisi
laboratoorselt.
Olulisemad teenused väetiste tegevuse elluviimisel on väetiste turustamise poliitika
kujundamine (MeM) ning PMK, PTA, PRIA ja ETKI teenustest mulla, kasvusubstraadi,
mineraal- ja lubiväetiste, orgaaniliste väetiste ja turba ning sõnniku laboratoorsete analüüside
teostamine, väetiste järelevalve, teadus ja innovatsioon ning teadmussiire.
3.14.2.1.3 Programmi tegevus: Täiendav keskkonnahoid
Programmi tegevuse eesmärk on tagada keskkonnasõbralike tavade laiem kasutus
põllumajanduses.
Programmi mõõdikud:
Tabel 468. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse
eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Põllumajanduskeskkonna toetustega hõlmatud põllumajandusmaa 503 165 500 000 500 000
pindala, ha
Rikkujate osakaal taotlejatest, kellele nõuetele vastavuse süsteemi / 0,57 0,69 0,69
tingimuslikkuse nõuded kohalduvad, %
Tabel 469. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud,
tuhat eurot
muud
välistoetus koos
tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise
sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -42 893 -1 669 -39 099 -1 198 -927
Tööjõukulud -1 032 -1 008 0 -24 0
Majandamiskulud -1 766 -651 0 -1 115 0
Investeeringutoetused -159 0 -100 -59 0
Muud toetused -39 008 -9 -38 999 0 0
Põhivara amortisatsioon -927 0 0 0 -927
Tabel 470. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Täiendav keskkonnahoid -102 797 -42 893 59 904 -58%
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kolme teenust, suurima
eelarvemahuga teenus on täiendava keskkonnahoiu toetused. Keskkonnahoiu täiendavaks
tagamiseks soodustatakse põllumajanduses keskkonnasäästlike majandamisviiside
kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist muu hulgas ka toetuste abiga. Täiendava keskkonnahoiu
tegevusi toetab Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnaga seotud õigusloome, toimiv kohustuslike
reeglite ja järelevalve süsteem, arenev seire- ja hindamisvõimekus, teadmiste levik ning teiste
298
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
toetuste rakendamine. Suur roll on digiteenuste arengul, mis muuhulgas aitaks pidada
põlluraamatut, anda väetamis- ja taimekaitsealaseid soovitusi ning koostada toitainete bilansse.
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 sisaldab mitmeid positiivse keskkonnamõjuga tegevusi,
mille rakendamist pikendatakse ka ÜPP üleminekuperioodil 2021-2022. Neist suurema
eelarvemahuga toetused:
keskkonnasõbraliku majandamise toetus – 2022. aastal 23,7 mln eurot;
poolloodusliku koosluse hooldamise toetus – 2022. aastal 6 mln eurot.
Keskkonnameetmete seirega uuritakse muuhulgas kliimamuutuste mõju mulla seisundi
näitajatele, toitainete bilansile ning taimede ja loomade produktsioonile.
Põllumajanduskeskkonnas eelkõige põllumajanduse intensiivistumise tagajärjel toimuvate
muutuste tuvastamiseks ning vajalike meetmete kujundamiseks tehakse vastavaid uuringuid
ning hinnatakse keskkonnaseisundit.
Alates 2023. aastast rakendatakse keskkonnategevusi ÜPP strateegiakava kaudu.
Perioodil 2022-2025 on plaanis läbi viia auditid suuremates põllumajandusettevõtetes, mida
rahastatakse 2021+ kauplemisperioodi CO2 kauplemistulust. Projekti kogumaht on 3 mln,
millest 2022.a viiakse läbi auditeid 0,3 mln ulatuses.
Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on Maaeluministeeriumi poolt täiendava
keskkonnahoiu poliitika kujundamine ja PMK poolt Eesti maaelu arengukava
keskkonnategevuste seire ja hindamine. PRIA ülesanne on korraldada riiklike toetuste ning
ühise põllumajanduspoliitika toetuste andmist, nõuetele vastavuse süsteemi on hõlmatud PRIA
ja PTA.
3.14.2.1.4 Programmi tegevus: Taimetervis
Programmi tegevuse eesmärk on säilitada riigis hea taimetervislik olukord ning tagada
eksporditavate kaupade vastavus taimetervise nõuetele.
Programmi mõõdikud:
Tabel 471. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse
eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Taimetervise nõuetele mittevastavusest tingitud rahvusvaheliste teatiste 6 25 20
(notifikatsioonid) arv
Taimetervise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal 99,7 95 95
läbiviidud kontrollide arvus, %
Tabel 472. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud,
tuhat eurot
muud tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga
sõltuvad kulud kulud
KULUD -2 376 -1 847 -454 -76
Tööjõukulud -1 400 -1 076 -324 0
Majandamiskulud -870 -740 -130 0
Muud toetused -30 -30 0 0
Põhivara amortisatsioon -76 0 0 -76
299
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 473. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eelarve
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Taimetervis -3 144 -2 376 767 -24%
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kümmet teenust, suurimate
eelarvemahtudega teenused on Taimetervise järelevalve ja Taimede ja taimsete saaduste
väljaveo kontroll.
Eesti hea taimetervisliku olukorra tagamiseks aidatakse kaasa põllumajandustootmise ja
metsamajanduse tasuvusele, säilitatakse looduskeskkonda ning hoitakse ära taimekahjustajate
levikust tingituid piiranguid kaubandusele. Selleks kaitstakse põllumajandust ja metsandust
ohtlike olulist kahju põhjustavate taimekahjustajate leviku eest. Valdkonna olulisim ülesanne
on tagada usaldusväärsus, rakendades taimekahjustajate levikut tõkestavaid ennetus-,
avastamis- ja kontrollimeetmeid.
Hea riigisisene ja rahvusvaheline koostöö taimetervise valdkonnas tagab Maaeluministeerium
taimetervise poliitika kujundamise teenuse kaudu. PMK ja PTA osutavad taimetervise ja
puidutöötlemisettevõtete järelevalve, taimetervise alase väljaveo ja sisseveo kontrolli,
taimekahjustajate riski haldamise ning taimekahjustajate laboratoorse määramise teenuseid.
3.14.2.1.5 Programmi tegevus: Loomatervis
Programmi tegevuse eesmärk on tagada loomade võimalikult hea tervis.
Programmi mõõdikud:
Tabel 474. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse
eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Riigile omistatud (OIE + EL) loomataudivabade staatuste arv 13 10 11
ELi teavituskohustuslike loomataudijuhtude arv 68 100 50
Antibiootikumide kasutamise tase (mg/PCU) 53,3 (2018) 40 40,0
Tabel 475. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud,
tuhat eurot
muud
välistoetus koos
tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise
sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -9 029 -4 921 -3 089 -691 -328
Tööjõukulud -3 425 -2 776 -220 -428 0
Majandamiskulud -4 521 -1 390 -2 869 -263 0
Muud toetused -755 -755 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -328 0 0 0 -328
Tabel 476. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Loomatervis -9 409 -9 029 380 -4%
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kaheksat teenust. Olulisemad
teenused loomade tervise tegevuse elluviimisel on Maaeluministeerium Loomatervise poliitika
kujundamine, PTA Loomatervise järelevalve ja VTL Loomahaiguste laboratoorne
diagnoosimine.
300
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Loomade hea tervis mõjutab ühiskonda läbi inimtervise ning keskkonnaga seotud riskide
vähendamise ning toetab elujõulist ja kasumlikku põllumajandustootmist. Kõrgete standardite
järgimine tagab põllumajandus- ning kalandustoodete vaba liikumise Euroopa Liidu siseturul
ja võimaldab ligipääsu välisturgudele. Samuti edendatakse loomatervise poliitikaga häid
põllumajandustavasid, mis ennetavad loomahaiguste levikut ning on vastavuses loomakaitse ja
säästva arengu põhimõtetega.
Loomataudide ennetamise ja efektiivse tõrje korraldamiseks on kehtestatud asjakohased
nõuded ning peetakse jooksvat arvestust taudidele vastuvõtlike loomade, nende pidamiskohtade
ning liikumiste kohta. Loomatervise järelevalve teenust pakub PTA.
Olulised riskid, mis mõjutavad loomataudide jõudmist Eestisse, on seotud kliimamuutuste,
lindude ja loomade rände ning globaliseeruva kaubandusega. Karjatervise tasandil mõjutavad
kriisid põllumajanduses loomapidajate suutlikkust panustada loomatervise taseme tõusu.
Oluline on tagada usaldusväärsus, rakendades loomataudide levikut tõkestavaid ennetus-,
avastamis- ja kontrollimeetmeid ning läbipaistvaid loomaheaolunõudeid. Ülemaailmseks
terviseriskiks kujunenud mikroobide resistentsuse edasise leviku tõkestamine on tihedalt seotud
antibiootikumide ja teiste antimikroobsete ravimite kasutamisega põllumajanduses ja
lemmikloomadel.
3.14.2.1.6 Programmi tegevus: Söödaohutus
Programmi tegevuse eesmärk on tagada Eestis toodetud ja turustatava sööda ohutus.
Programmi mõõdikud:
Tabel 477. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse
eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Nõuetele vastavate söödapartiide osakaal kontrollitud söödapartiide 93,9 97 97
arvus, %
Nõuetele vastavate söödakäitlejate osakaal kontrollitud söödakäitlejate 97 94 94
arvus, %
Tabel 478. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse
Söödaohutus kulud, tuhat eurot
muud tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga
sõltuvad kulud kulud
KULUD -1 474 -1 046 -327 -101
Tööjõukulud -956 -708 -249 0
Majandamiskulud -405 -327 -78 0
Muud toetused -11 -11 0 0
Põhivara amortisatsioon -101 0 0 -101
Tabel 479. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Söödaohutus -1 237 -1 474 -237 19%
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku viit teenust. Olulisemad
teenused söödaohutuse tegevuse elluviimisel on Maaeluministeerium Söödaohutuse poliitika
kujundamine ning PTA Sööda käitlemise järelevalve ja PMK taimekaitsevahendite,
301
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
mükotoksiinide laboratoorsete analüüside, Teravilja ja sööda laboratoorsete analüüside
teostamine ning Söödaanalüüside referentvolituste täitmine ja valmisolek.
Söödaohutuse tagamiseks tuleb kontrollida kogu söödaahelat, sest söödaohutus on otseselt
seotud loomade tervise ja heaolu tagamisega ning selle kõrge tase toetab kasumlikku
põllumajandustootmist ning kaitseb inimest ja ühiskonda läbi inimtervise ning keskkonnaga
seotud riskide vähendamise.
Sööda käitlemisel on oluline saastumise järelevalve. Olenemata sellest, kus sööt toodetakse,
tuleb jälgida, et ei toimuks sööda ohtlikku ristsaastumist (nt koktsidiostaatikumid, loomsed
proteiinid, geneetiliselt muundatud organismid). Ettevõttes kohapeal toodetud või segatud ja
imporditavate söötade iseloomust tulenevalt on riskikohtadeks nii mikrobioloogiline saaste (nt
Salmonella spp) kui ka soovimatute ainete lubatust suurem sisaldus. Suuremat tähelepanu ja
ressurssi vajab teaduse arendamine söödaohutuse valdkonnas, suurendades teadlaste arvu ja
teadustööde, sh rakenduslike teadustööde mahtu.
3.14.2.1.7 Programmi tegevus: Loomade heaolu
Programmi tegevuse eesmärk on parandada loomade heaolu taset.
Programmi mõõdikud:
Tabel 480. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse
eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Tuvastatud loomaheaolu rikkumiste arv (vihjepõhine ja plaaniline 116 150 150
kontroll)
Loomkatsetes kasutatud loomade arv 4089 2900 2800
Rasketes loomkatsetes kasutatud loomade arv 35 260 250
Tabel 481. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud,
tuhat eurot
muud
välistoetus koos
tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise
sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -8 321 -798 -7 363 -40 -120
Tööjõukulud -601 -584 0 -16 0
Majandamiskulud -226 -202 0 -24 0
Muud toetused -7 374 -12 -7 363 0 0
Põhivara amortisatsioon -120 0 0 0 -120
Tabel 482. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Loomade heaolu -8 048 -8 321 -273 3%
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku nelja teenust, suurima
eelarvemahuga teenus on PRIA Loomade heaolu tõstmiseks toetuse andmine, mille eesmärgiks
on loomade heaolu toetuse abil tõsta loomakasvatajate teadlikkust loomade heaolust ja toetada
põllumajandustootjaid, kes täidavad loomade heaolu kõrgemaid nõudeid, parandades sellega
loomade heaolu ja tervist ning tagades neile loomuomasemad pidamistingimused. Toetuse maht
2022.a on 7,4 mln eurot.
302
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Olulisemad teenused on veel loomade heaolu tegevuse elluviimisel Maaeluministeerium
loomade heaolu poliitika kujundamine ja PTA loomade heaolu järelevalve.
Loomade heaolu kõrge tase on eelduseks eetilisele, ühiskonna ootustele vastavale
loomapidamis- ja toidutootmiskultuurile ning tõstab põllumajandustootjate konkurentsivõimet
loomade heaolu väärtustavatel turgudel.
Loomade heaolu kaitset reguleerivad loomapidamisnõuded, mis on kehtestatud Eesti ja
Euroopa Liidu õigusaktidega. Õigusaktide peamine eesmärk on kaitsta nii looduslikes
tingimustes elavaid kui ka tehistingimustes peetavaid loomi inimese tegevuse halbade või
kahjulike mõjude eest. Väga ranged nõuded kehtivad loomkatsete korraldamisel. Lisaks
reguleerivad loomade kaitset ka mitu rahvusvahelist konventsiooni, millega Eesti on liitunud.
3.14.2.1.8 Programmi tegevus: Toiduohutus
Programmi tegevuse eesmärk on tagada olukord, kus Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu
ning tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad.
Programmi mõõdikud:
Tabel 483. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse
eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Toiduohutuse baromeeter 99,28% 100 ≥100
Tarbija teadlikkuse baromeeter 69,4% (2019) pos -
Mõõdikut tarbija teadlikkuse baromeeter hinnatakse üle 4 aasta, algtase on mõõdetud 2019.a,
sihttase 2023. a on 72,4%.
Tabel 484. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud,
tuhat eurot
välistoetus koos muud tuludest
mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise sõltuvad
kulud
kaasfinantseeringuga kulud
KULUD -9 098 -6 481 -127 -2 208 -282
Tööjõukulud -6 440 -4 719 -43 -1 678 0
Majandamiskulud -2 342 -1 728 -84 -530 0
Muud toetused -34 -34 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -282 0 0 0 -282
Tabel 485. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Toiduohutus -9 432 -9 098 334 -4%
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kaheksa teenust, suurima
eelarvemahuga teenus on Toiduohutuse järelevalve. Toiduohutuse eesmärke aitavad saavutada
oma teenuste kaudu Maaeluministeerium läbi toiduohutuse poliitika kujundamise ning PTA,
VTL ja PMK läbi toiduohutuse järelevalve, toidu ja alkoholi laboratoorse kontrolli,
toiduvaldkonna referentvolituste täitmise ja haiguspuhanguteks valmisoleku tagamise.
Toiduohutus mõjutab ühiskonda eelkõige läbi inimeste tervise tagamise. Inimeste hea tervisliku
seisundi tagamiseks on ühtviisi tähtis nii ohutu toit kui ka võimalus teha tervist toetavaid
303
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
toiduvalikuid. Lisaks mõjutab toiduohutus otseselt nii kaupade vaba liikumist Euroopa Liidu
turul kui ka kauplemist kolmandate riikidega.
Toiduohutuse taseme tõstmiseks Eestis ning uute riskidega (nt uued tehnoloogiad,
keskkonnariskid) toimetulekuks on vajalik kõigi poolte pidev panustamine toiduohutuse
tagamisse. Olulisematest riskidest, mis mõjutavad toiduohutust ning seeläbi ka toidukäitlejate
konkurentsivõimet nii siseturul kui ka ekspordil, võib välja tuua nt kliimamuutused,
globaliseeruva kaubanduse, toidutootmise tehnoloogiad, e-kaubanduse arengu ja uued
toiduohutuse riskid.
3.14.2.1.9 Programmi tegevus: Maakasutus
Programmi tegevuse eesmärk on tagada põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline
kasutamine ja põllumajandusmaa säilimine.
Programmi mõõdik on toetatud Natura 2000 erametsamaa pindala aastas. Mõõdiku algtase on
67 993 ha ja 2022. aasta sihttasemeks on seatud 66 000 ha. Toetatud Natura 2000 erametsamaa
pindala aastas on suurenenud tänu üldise teadlikkuse kasvule, järjepidavale Natura 2000
erametsatoetusele ja selle eelarve suurenemisele, millega hüvitatakse erametsaomanikele
looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu.
Tabel 486. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud,
tuhat eurot
muud
välistoetus koos
tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise
sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -7 679 -895 -6 465 -289 -30
Tööjõukulud -646 -398 0 -249 0
Majandamiskulud -538 -497 0 -41 0
Investeeringutoetused -1 134 0 -1 134 0 0
Muud toetused -5 331 0 -5 331 0 0
Põhivara amortisatsioon -30 0 0 0 -30
Tabel 487. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Maakasutus -7 769 -7 679 90 -1%
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku viite teenust, suurima
eelarvemahuga teenus on põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks toetuse
andmine. Metsandustoetuste maht 2022.a on 5,3 mln eurot.
Olulisemad tegevused on nõuete kehtestamine, mis tagavad põllumajandusmaa ja mullastiku
kaitse, tõsta põllumajandusmaa omanike ja maakasutusega seotud huvigruppide teadlikkust
mullastikust kui taastumatust loodusressursist, toidujulgeolekust ja vajadusest rakendada
põllumajandusmaa kaitseks asjakohaseid kaitsemeetmeid ning seirata ja hinnata
põllumajandusmaad ja põllumuldi.
Oluline on ka rakendada metsandustoetusi. Natura 2000 alade pindala on Eestis 1 485 931 ha
ja ligikaudu 6% sellest paikneb erametsamaal. Kuna erametsadel on maapiirkonna
majandustegevuses tähtis osa, on siiani kompenseeritud erametsaomanikele saamata jäänud
tulu, et kaitsta Natura 2000 aladel esinevate linnu- ja loodusdirektiivi elupaigatüüpide ja liikide
soodsat seisundit. Toetust antakse ka metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise
investeeringute tegemiseks.
304
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.14.2.1.10 Programmi tegevus: Maaparandus
Programmi tegevuse eesmärk on tagada kuivendatud põllumajandus- ja metsamaa
sihtotstarbeline kasutamine.
Programmi mõõdik on kuivendatud maatulundusmaa pind hektarites. Mõõdiku algtase on
1 380 837 ha ja 2022. aasta sihtase on 1 374 100 ha.
Tabel 488. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud,
tuhat eurot
muud
välistoetus koos
tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise
sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -11 356 -3 085 -8 047 -111 -114
Tööjõukulud -1 811 -1 790 0 -20 0
Majandamiskulud -1 338 -1 247 0 -91 0
Investeeringutoetused -7 650 0 -7 650 0 0
Muud toetused -444 -47 -397 0 0
Põhivara amortisatsioon -114 0 0 0 -114
Tabel 489. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Maaparandus -14 477 -11 356 3 121 -22%
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kaheksat teenust, suurima
eelarvemahuga teenused on PRIA poolt Maaparanduse investeeringutoetuste rakendamisega
seotud tegevused ja PTA poolt Maaparandussüsteemi ehitamise ja kasutamisega seotud
dokumentide taotlemise, maaparanduse kooskõlastuste ja tõendusdokumentide taotlemise ning
maaparandussüsteemi toimimise tagamisega seotud tegevused, samuti maaparanduse nõuetele
vastavuse kontrollid ja järelevalve.
Maaparandussüsteemide toimimine on eelduseks üle poole põllumajandusmaa (01.01.2021
seisuga 639 255 ha) ja 741 582 ha (01.01.2021. seisuga) metsamaa sihtotstarbelisele
kasutamisele olukorras, kus kliima muutub, aasta keskmine sademate hulk suureneb ning
ekstreemsed ilmastikuolud sagenevad ja tugevnevad.
3.14.2.1.11 Programmi tegevus: Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal
Programmi tegevuse eesmärk on tagada mitmekesised, kvaliteetsed ja kohalikesse oludesse
sobivad põllu- ja aiakultuuride sordid.
Programmi mõõdikud:
Tabel 490. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse
eesmärgi mõõdikud sihttasemetega70
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Sertifitseerimise läbinud partiide suhtarv, % 95 95 95
Uute Eestis aretatud sordilehte võetud sortide arv aastas 0 3 3
Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal kontrollitud tegevusloaga 86 90 95
põldtunnustajate poolt tunnustatud põldudest
70 Tabelis on välja toodud kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis.
305
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 491. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud,
tuhat eurot
muud
välistoetus koos
tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise
sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -8 203 -5 720 -186 -1 903 -394
Tööjõukulud -4 115 -2 857 -28 -1 230 0
Majandamiskulud -3 599 -2 851 -79 -669 0
Muud toetused -91 -11 -79 -1 0
Põhivara amortisatsioon -394 0 0 0 -394
Tabel 492. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal -7 345 -8 203 -858 12%
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kuutteist teenust. Suurima
eelarvemahuga teenus on Põllumajanduskultuuride sordiaretus. Olulisemad teenused tegevuse
elluviimisel on veel Maaeluministeerium sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali poliitika
kujundamine ning PRIA, PMK, PTA ja ETKI seemnete sertifitseerimine ja turustamise
nõuetele vastavuse kontrollid, sordi registreerimine ja -kaitse, tuulekaera tõrjemeetmete
kohaldamine, kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus, seemnete kvaliteedi määramine ning
seemnepartiide järelkontrolli katsete läbiviimine ja geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine.
Taimekasvatussaaduste kvaliteedi tagamiseks on oluline kasutada Eesti
keskkonnatingimustesse sobivaid taimesorte ja kvaliteetset seemet ning kahjustajatest vaba ja
nõuetekohast taimset paljundusmaterjali. Eesti oludesse sobivate sortide olemasolu eeldab
põllumajanduskultuuride ja sortide geneetilise ressursi säilitamist, sordiaretust ning sortide
katsetamist.
3.14.2.1.12 Programmi tegevus: Põllumajandusloomade aretus
Programmi tegevuse eesmärk on tagada tõuaretusega Eesti oludesse sobivad tõud ja
geneetiline mitmekesisus.
Programmi mõõdikud:
Tabel 493. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse
eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Kohalike ohustatud tõugu loomade arv tõuti:
Eesti hobune 2408 2600 2610
Eesti raskeveohobune 329 350 360
Tori TA 581 615 615
Vana-Tori 36 45 47
Eesti maatõug 838 810 830
Kihnu maalammas 394 400 450
Eesti vutt 12587 9500 9600
306
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 494. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse, tuhat
eurot
muud
välistoetus koos
tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise
sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -6 145 -4 915 -1 157 -26 -48
Tööjõukulud -403 -399 0 -4 0
Majandamiskulud -152 -130 0 -22 0
Muud toetused -5 542 -4 385 -1 157 0 0
Põhivara amortisatsioon -48 0 0 0 -48
Tabel 495. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Põllumajandusloomade aretus -5 234 -6 145 -911 17%
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kolme teenust, suurima
eelarvemahuga teenus on toetused, nii ohustatud tõugu looma pidamiseks kui ka
põllumajandusloomade aretuseks.
Põllumajandusloomade aretustoetus on Eesti riigieelarvest rahastatav toetus, mille eesmärgiks
on põllumajandusloomade aretustegevusega seotud kulude osaline või täielik hüvitamine.
Aretustoetust makstakse aretusühingutele tõuraamatu pidamise ja jõudluskontrolli läbiviimise
eest.
Selleks, et tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike
ohustatud tõugude (Eesti maatõugu veis, Eesti hobune, Tori hobune, Eesti raskeveohobune ja
Eesti vutt) säilimine, makstakse ohustatud tõugu loomade pidajatele alates 2004. aastast Eesti
maaelu arengukavast toetust (2022. aastal 1,1 mln eurot). See on aidanud mõne tõu arvukuse
languse pöörata tõusule ning mõnel juhul pidurdanud loomade arvu vähenemist.
3.14.2.1.13 Programmi tegevus: Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste
konkurentsivõime
Programmi tegevuse eesmärk on tagada Eesti toiduainesektori konkurentsivõime sise- ja
välisturul.
Programmi mõõdikud:
Tabel 496. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse
eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2019. a)
Põllumajandussektori netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta (kolme 21672 17 400 23 039
aasta liikuv keskmine, FADN), €
Toiduainetööstuste lisandväärtus töötaja kohta, € 30533 29 100 29 700
307
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 497. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud,
tuhat eurot
muud
välistoetus koos
tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise
sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -46 159 -7 793 -37 138 -167 -1 060
Tööjõukulud -3 458 -3 300 -64 -94 0
Majandamiskulud -2 268 -2 060 -135 -73 0
Investeeringutoetused -29 339 0 -29 339 0 0
Muud toetused -10 033 -2 432 -7 600 0 0
Põhivara amortisatsioon -1 060 0 0 0 -1 060
Tabel 498. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste -61 088 -46 159 14 929 -24%
konkurentsivõime
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kahteteist teenust, suurima
eelarvemahuga teenused on antavad toetused Eesti toiduainesektori konkurentsivõime sise- ja
välisturul tõstmiseks ja Põllumajandustootjate ning toiduainetööstuse konkurentsivõime
poliitika kujundamine.
Tegevuse elluviimisel on oluline Maaeluministeerium põllumajandustootjate ja
toiduainetööstuste konkurentsivõime poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA, ETKI,
PTA ja PMK teenuste kaudu. Suurema eelarvemahuga toetused on:
mesindusprogramm ja mesilaspere toetus– 2022. aastal 1 mln eurot;
põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus 2022. aastal 19
mln eurot;
väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus 2022. aastal 6,5 mln eurot;
koolikava toetus – 2022. aastal 2,2 mln eurot;
põllumajanduse suurandmete teadmussiirde programm – 2022. aastal 2,2 mln eurot;
puu- ja köögivilja turustusstandardite vastavuse järelevalve;
teadus- ja innovatsiooni meetmed jm.
Põllumajandussektori erinevate harude konkurentsivõime tagamiseks ja eelkõige raskustes
olevate sektorite toetamiseks on Eestis aastatel 2015–2020 rakendatud ELi eelarvest
makstavaid tootmiskohustusega seotud toetusi piima- ning puu- ja köögiviljasektoris, kus on
nii tootjate kui ka kasvatatavate loomade ja viljeletavate hektarite arv olnud stabiilne või kerges
languses.
Aitamaks kaasa toiduainetööstuse ettevõtjate konkurentsivõime parandamisele ja
lisandväärtusega toodete töötlemise osakaalu suurendamisele, mis võimaldaks turult kõrgema
ja stabiilsema sissetuleku kõigile tarneahela lülidele, on võimalik taotleda
põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetusi. Selleks, et aidata kaasa
mikro- ja väikeettevõtjate elujõulisusele ning keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate
arengule, on põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetused suunatud
eraldi mõlemale sihtgrupile. Omatoodetud kõrgema lisandväärtusega põllumajandustoodetega
on võimalik saavutada kasumi teenimiseks vajalik mastaabiefekt, tagada pidev
kaubapakkumine ning arendada välja äritehingute sõlmimise kompetents nii koduturul kui ka
välisturgudel. Uute tehnoloogiate kasutusele võtmisega suureneb konkurentsivõime lisaks
siseturule ka välisturgudel.
308
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Koolikava toetuse, mis on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusmeede,
abil saab soodustada puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete jõudmist lasteni. See
panustab laste tervislike toitumisharjumuste kujundamisse, põllumajandus- ja toidusektorist
teadlikkuse tõusu ja ka põllumajandustootjate konkurentsivõime parandamisse, kuna on
põllumajandustootjatele üheks turustuskanaliks.
3.14.2.1.14 Programmi tegevus: Põlvkondade vahetus
Programmi tegevuse eesmärk on tõsta noorte põllumajandustootjate osakaalu
põllumajandussektoris.
Programmi mõõdik on noorte (kuni 40-aastaste) juhtide osakaal põllumajanduslikes
majapidamistes, kus eesmärgiks on hoida taset (17 %).
Tabel 499. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud,
tuhat eurot
välistoetus koos
mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise
kulud
kaasfinantseeringuga
KULUD -4 815 -397 -4 207 -210
Tööjõukulud -256 -256 0 0
Majandamiskulud -120 -120 0 0
Investeeringutoetused -2 000 0 -2 000 0
Muud toetused -2 228 -20 -2 207 0
Põhivara amortisatsioon -210 0 0 -210
Tabel 500. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Põlvkondade vahetus -5 434 -4 815 619 -11%
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kahte teenust. Suurima
eelarvemahuga teenus on Toetuse andmine, mida rakendab PRIA ja mille alla kuuluvad noore
põllumajandustootja otsetoetus – 2022. aastal 1,2 mln eurot, noore alustava
põllumajandustootja toetus – 2022. aastal 0,5 mln eurot ja teadmussiirde ja teavituse toetus –
2022. aastal 2 mln eurot.
Põlvkondade vahetuse poliitikat kujundab Maaeluministeerium. Põllumajanduse tööhõivet
iseloomustab alates Eesti taasiseseisvumisest pidev vähenemine. Analoogselt teiste arenenud
riikidega on probleemiks kvalifitseeritud ja hooajalise tööjõu puudus, spetsialistide, sealhulgas
ettevõtete tegevjuhtide keskmise vanuse kriitiline kasv, noorte vähene huvi põllumajandusliku
ja toidukäitlemise erihariduse omandamiseks ning põllumajanduse ja toidutööstuse töökohtade
madal atraktiivsus noorte silmis.
Peamine probleem on noorte vähene huvi põllumajanduse vastu. Ettevõtete juhtide vanuselises
struktuuris ületab 65-aastaste juhtide osakaal (26%) noorte juhtide osakaalu (17%), mis viitab
otseselt probleemidele põlvkondade. Seega on vajalik põlvkondade vahetuse soodustamisega
tuua noori põllumajandussektorisse.
Arvestades väljakujunenud põllumajandustootmise struktuuri, on uute ettevõtete loomine
sektorisse raskendatud nii põllumajandusmaa piiratuse kui ka tootmise alustamiseks vajaliku
suhteliselt suure kapitalinõudluse tõttu.
Noorte põllumajandustootjate osakaalu suurendamiseks ja põlvkondade vahetuse toetamiseks
rakendatakse noore alustava põllumajandustootja toetust ning noore põllumajandustootja
otsetoetust ja teadmussiirde ja teavituse toetus, mida rakendab PRIA.
309
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Programmiperioodil 2014–2020 saab põlvkondade vahetumist soodustada Euroopa Liidu ühise
põllumajanduspoliitika I samba noore põllumajandustootja toetusega. Alates 2015. aastast, mil
toetuse rakendamisega alustati, on suurenenud nii noore põllumajandustootja toetuse taotlejate
arv kui ka nende poolt taotletud põllumajandusmaa hektarite arv.
Eesti maaelu arengukavast (ühise põllumajanduspoliitika II sammas) on antud
põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust eesmärgiga hõlbustada
põllumajandustootjatel tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele
põllumajanduses ning suurendada kaasaegsete teadmistega ja kogemustega
põllumajandustootjate arvu. Sellest meetmest saavad noored põllumajandustootjad toetust
taotleda äriplaanis kirjeldatud tegevuste elluviimiseks.
3.14.2.1.15 Programmi tegevus: Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal
Programmi tegevuse eesmärk on tagada põllumajandustootjate stabiilsed sissetulekud ja
maandatud riskid.
Programmi mõõdikud:
Tabel 501. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse
eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2019. a)
Netolisandväärtus faktorhinnas aasta tööjõuühiku kohta (3 aasta liikuv 15908 15 400 16 100
keskmine); (EAA alusel), €
Kindlustusega hõlmatud põllukultuuride ha arv põllukultuuride pinnast, 0,2 (2020.a) 2 3
%
Tabel 502. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud,
tuhat eurot
muud
välistoetus koos
tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise
sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -1 770 -1 032 -635 -45 -58
Tööjõukulud -734 -715 -1 -17 0
Majandamiskulud -308 -278 -2 -28 0
Investeeringutoetused -200 0 -200 0 0
Muud toetused -470 -39 -431 0 0
Põhivara amortisatsioon -58 0 0 0 -58
Tabel 503. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude -1 883 -1 770 114 -6%
tasakaal
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kolme teenust, suurima
eelarvemahuga teenus on toetused.
Tegevuse elluviimisel on oluline Maaeluministeeriumi riskijuhtimise ja põllumajandusturgude
tasakaalustamise poliitika kujundamine, mis toetab põllumajandustootjate sissetulekute
stabiilsust ning riskide maandamist põllumajandussektoris ja mida rakendatakse PRIA ja PTA
teenuste kaudu. Siia alla kuuluvad järgmised teenused: ühtne pindalatoetus,
turukorraldusmeetmed (sekkumiskokkuost, eraladustamine, erakorralised meetmed, impordi ja
ekspordi litsentsid, tariifikvoodid), põllumajanduskindlustustoetus, põllumajandusliku
310
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
tootmispotentsiaali taastamise toetus, alkoholiregistri pidamine, turukorraldustoetuste
järelevalve.
Põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsuse tagamiseks rakendatakse ELis pindalapõhiseid
otsetoetusi. Põllumajandusega tegelevatele isikutele makstakse Eestis ühtset pindalatoetust
kasutatava põllumajandusmaa kohta. Ühtse pindalatoetuse taotlejate arv aasta-aastalt väheneb
(2020. aastal 14 090 taotlejat), ent taotletava põllumajandusmaa hektarite arv pidevalt suureneb
ning oli aastaks 2020 jõudnud 968 062. Ühtne pindalatoetus hektari kohta on aasta-aastalt
pidevalt suurenenud, olles jõudnud 2020. aastal 114,95 euroni hektari kohta.
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusmeetmetest aitavad
sekkumiskokkuost, eraladustamine ja erakorralised meetmed stabiliseerida turgu ja tagada
põllumajandustootjatele turuväljundi ja sissetuleku olukorras, kus nõudlus on järsult ja oluliselt
vähenenud või põllumajandustoodang on saanud olulisel määral kahjustada või on hävinenud.
Saagi, loomade ja taimede kindlustamise toetamise raames hüvitatakse 70% ulatuses
põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksed. Lisaks on
põllumajandustootjal võimalik taotleda ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu
kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetust, mille eesmärk on
taastada põllumajanduse tootmispotentsiaal, mis on kahjustunud loodusõnnetuses,
ebasoodsates ilmastikutingimustes või katastroofides.
3.14.2.1.16 Programmi tegevus: Ühistegevus ja koostöö
Programmi tegevuse eesmärk on tagada põllumajandustootjate tugev positsioon tarneahelas.
Programmi mõõdikud:
Tabel 504. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse
eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Kvaliteedikavadega liitunud tootjate arv 102 105 106
Põllumajandusühistutesse koondunud põllumajandustootjate osakaal FADNi 20 (2019) 21 22
põllumajandustootjate üldkogumis, %
Tabel 505. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud,
tuhat eurot
muud
välistoetus koos
tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise
sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -3 020 -780 -2 123 -49 -68
Tööjõukulud -457 -438 -1 -17 0
Majandamiskulud -162 -128 -2 -32 0
Muud toetused -2 333 -214 -2 119 0 0
Põhivara amortisatsioon -68 0 0 0 -68
Tabel 506. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Ühistegevus ja koostöö -2 460 -3 020 -560 23%
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku nelja teenust, suurima
eelarvemahuga teenus on Toetuse andmine.
311
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Eesti toidusektor tegutseb Euroopa Liidu siseturu osana, seega mõjutavad
põllumajandussaaduste hindu otseselt ELi siseturuhinnad ning ELi väliskaubanduspoliitika.
Samas on turutõrgete korral Eestis kokkuostuhindade langus järsem kui ELis keskmiselt ehk
raskused võimenduvad kiiremini.
Ühistegevuse ja koostöö arendamine aitavad tugevdada põllumajandustootjate positsiooni
turul. Alates 2013. aastast on põllumajandustootjate koostöö toetamiseks rakendatud mitut
Eesti maaelu arengukava toetust: tootjarühma loomise ja arendamise toetus, tunnustatud
tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus,
toidukvaliteedikava raames toodetud tootest teavitamise ja toote müügi edendamise toetus ning
lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu
turustamisvõimaluste arendamise toetus. Need toetused on aidanud kaasa
põllumajandustootjate koostöö edendamisele.
3.14.2.1.17 Programmi tegevus: Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti põllumajandus- ja toiduainesektor on välisturgudel
konkurentsivõimeline ning Eesti toidu kuvand on positiivne.
Programmi mõõdikud:
Tabel 507. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse
eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubandusbilansi defitsiidi 51 19 22
langus võrdluses algtasemega (2018), %
Kodumaise toidukauba eelistamine toiduostudes, % 74 75 75
Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi väärtuse 25 11 13
kasv võrdluses algtasemega (2018), %
Tabel 508. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud,
tuhat eurot
muud
välistoetus koos
tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise
sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -199 377 -4 619 -194 161 -21 -576
Tööjõukulud -3 121 -2 782 -335 -4 0
Majandamiskulud -967 -951 0 -17 0
Muud toetused -194 662 -836 -193 826 0 0
Põhivara amortisatsioon -576 0 0 0 -576
Tabel 509. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand -114 501 -199 377 -84 876 74%
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kolme teenust, suurima
eelarvemahuga teenus on Toetuse andmine.
Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi väärtuse suurendamiseks ning
eesti toidu positiivse kuvandi hoidmiseks nii siseturul kui eksporditurgudel rakendatakse
erinevaid toetusi:
turuarendustoetus (riigieelarvest rahastatav toetus, 2022. aasta maht selgub 2022. alguses
ministri otsusega, 2021. aastal oli maht 0,5 mln eurot);
312
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
teavitamis- ja müügi edendamise toetus – 2022. aastal 0,25 mln eurot;
toidukvaliteedikava raames toodetud toodete müügi edendamise toetust – 2022. aastal 0,45
mln eurot;
eksporditurgude avamine ning innovatsiooniklastri toetust – 2022. aastal 2 mln eurot.
3.14.2.1.18 Programmi tegevus: Mahepõllumajandus
Programmi tegevuse eesmärk on tõsta mahepõllumajanduse konkurentsivõimet ja tagada
mahepõllumajandustoodangu usaldusväärsus tarbija silmis.
Programmi mõõdikud:
Tabel 510. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse
eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2019. a)
Tunnustatud ettevõtete arv 2487 2400 2400
Tarbijate osakaal, kes tarbivad mahetoitu regulaarselt (vähemalt kord 13 10 10
nädalas), %
Tabel 511. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud,
tuhat eurot
muud
välistoetus koos
tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise
sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -28 390 -2 271 -25 942 -55 -121
Tööjõukulud -1 014 -1 000 0 -14 0
Majandamiskulud -1 290 -1 249 0 -41 0
Investeeringutoetused 0 0 0 0 0
Muud toetused -25 964 -22 -25 942 0 0
Põhivara amortisatsioon -121 0 0 0 -121
Tabel 512. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Mahepõllumajandus -13 511 -28 390 -14 878 110%
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kuute teenust, suurima
eelarvemahuga teenus on toetused.
Tegevuse elluviimisel on oluline Maaeluministeerium mahepõllumajanduse poliitika
kujundamine ning PRIA, PMK ja PTA poolt mahepõllumajandusliku tootmise nõuetele
vastavuse kontrollid ja mahekäitlejate järelevalve, mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja
mahepõllumajandusega jätkamise toetus – 2022. aastal 24,2 mln eurot ning
taimekaitsevahendite jääkide laboratoorne analüüsimine.
Mahepõllumajanduse konkurentsivõime tõstmiseks ning mahepõllumajanduses tunnustatud
ettevõtjate arvu säilitamiseks rakendatakse mahepõllumajanduse toetust, tehakse järelevalvet
mahepõllumajandustootjate ning mahekäitlejate üle. Mahetootjate arv on iga aastaga
suurenenud. Mahepõllumajandusmaa moodustab ligikaudu 20% Eesti põllumajandusmaast.
Mahetootjate arvu ja põllumajandusmaa pinna suurenemine toob kaasa järelevalve kasvu
Põllumajandus- ja Toiduametile. Siiani on suudetud tagada Eesti mahetoodete usaldusväärsus
nii kohalikul turul kui ka välismaal.
313
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.14.2.1.19 Programmi tegevus: Toiduvarustuskindlus
Programmi tegevuse eesmärk on tagada elanikkonnale ohutu toidu olemasolu ja selle
kättesaadavus.
Programmi mõõdikud:
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2021 2022
tase (2020. a)
Perede valmisolek tulla toime koduse toiduvaruga (päevade arv) 2 (2019) 7 8
Riigi toiduvaru olemasolu 30 päevaks (%) Ametkondlikuks kasutuseks AvTS § 35 lg 1 p 6²
Kaubanduse ja tööstuse laoseis täiendava tootmiseta (ndl arv) 8 8 8
Tabel 513. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud,
tuhat eurot
2022 RE piirmääraga mitterahalised kulud
KULUD -124 -121 -3
Tööjõukulud -75 -75 0
Majandamiskulud -46 -46 0
Põhivara amortisatsioon -3 0 -3
Tabel 514. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Toiduvarustuskindlus -272 -124 148 -54%
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kolme teenust, suurima
eelarvemahuga teenus on Toiduvarustuskindluse poliitika kujundamine.
Toiduvarustuskindluse tegevuse eesmärke täidetakse Maaeluministeeriumi ja PTA
toiduvarustuskindluse poliitika kujundamise, toiduohutuse järelevalve, elanike teadmiste,
oskuste parendamise ning kaupade ja teenuste varustuskindluse tagamise kaudu.
Toiduvarustuskindlus põhineb säästval põllumajanduslikul tootmisel ning põllumajandusturu
ja toidusektori sujuval toimimisel. Toiduvarustuskindluse poliitika kujundamine hõlmab
elanike teadmiste ja oskuste ennetavat parandamist kriisiks valmistumiseks ja selle ajal ning
kaupade ja teenuste varustuskindluse tagamist. Seega on toidu kättesaadavus osa laiemast
julgeolekukontseptsioonist.
3.14.2.1.20 Programmi tegevus: Maaelu ja kohalik kogukond
Programmi tegevuse eesmärk on luua maapiirkonda uusi, kestlikke töökohti ja kaasata
maapiirkonna elanikkonda kohaliku arengu strateegiaga.
Programmi mõõdikud:
Tabel 515. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse
eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2021 2022
tase (2020. a)
Toetatud projektide abil loodud töökohad 1077,75 (2019) 355,78 374,14
Sellise maaelanikkonna osakaal, keda hõlmavad kohaliku arengu 63,84 (2019) 63,84 63,84
strateegiad, %
314
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 516. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud,
tuhat eurot
muud
välistoetus koos
tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise
sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -26 731 -4 054 -21 908 -11 -758
Tööjõukulud -1 049 -1 047 0 -2 0
Majandamiskulud -555 -547 0 -9 0
Investeeringutoetused -8 936 0 -8 936 0 0
Muud toetused -15 425 -2 452 -12 973 0 0
Põhivara amortisatsioon -758 0 0 0 -758
Tabel 517. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Maaelu ja kohalik kogukond -30 329 -26 731 3 598 -12%
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kolme teenust, suurima
eelarvemahuga teenused on Toetuse andmine, Maaelu ja kohaliku kogukonna poliitika
kujundamine ja Maaeluvõrgustiku tegevused.
Maapiirkonnas ettevõtluse arendamisse suunatud investeeringud on ettevõtete
konkurentsivõime tugevdamiseks ja läbi selle uute kestlike töökohtade loomiseks, sh
majandustegevuse mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas.
Maapiirkonna sotsiaalmajandusliku olukorra ja töökohtade loomise edendamiseks, sotsiaalse
kaasatuse suurendamiseks ning vaesuse vähendamiseks jätkatakse LEADER-tüüpi kohalikul
algatusel põhineva alt üles lähenemisviisi rakendamist, selleks toetatakse LEADER
tegevusgruppide tegevust ning LEADER põhimõttel erinevaid kogukondlikke projekte – 2022.
aastal 8 mln euro ulatuses.
Maaeluvõrgustiku tegevuse peamine eesmärk on parandada Eesti maaelu arengukava (MAK)
2014–2020 rakendamise kvaliteeti, suurendada sidusrühmade kaasatust, teavitada laiemat
üldsust ja võimalikke kasusaajaid maaelu arengu poliitikast ning aidata kaasa uuendusmeelsuse
edendamisele põllumajanduses, toidu tootmises, metsanduses ja maapiirkonnas.
Maaeluvõrgustiku eesmärkide elluviimiseks mh kogutakse, koondatakse ja levitatakse häid
tavasid, võrgustikutöö ja uudsete lähenemiste näiteid, aidatakse otsida koostööpartnereid ning
osaletakse innovatsioonialases võrgustikutöös. Lisaks sellele on oluline roll ka avalikkuse
teavitamisel ja informeerimisel.
3.14.2.1.21 Programmi tegevus: Finantsinstrumendid
Programmi tegevuse eesmärk on tagada põllumajandustootjatele, põllumajandustoodete
töötlemise ja turustamisega tegelevatele ning maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele parem
juurdepääs kapitalile.
Programmi mõõdikud:
315
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 518. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse
eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Finantstootega toetatud lõppsaajate arv 234 128 250
Saavutatud võimendav mõju tootegruppide kaupa, mikro- ja 1,25 (2019) 1,14 1,17
väikeettevõtete kasvulaen
Saavutatud võimendav mõju tootegruppide kaupa, pikaajaline laen 2,43 (2019) 2,87 2,87
Tabel 519Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud,
tuhat eurot
välistoetus koos
mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise
kulud
kaasfinantseeringuga
KULUD -1 548 -72 -1 473 -3
Tööjõukulud -45 -45 0 0
Majandamiskulud -27 -27 0 0
Muud toetused -1 473 0 -1 473 0
Põhivara amortisatsioon -3 0 0 -3
Tabel 520. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude
dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Finantsinstrumendid -9 026 -1 548 7 478 -83%
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse Toetuse andmise ja
Finantsinstrumendi poliitika kujundamise teenuseid.
Põllumajandustootjate, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ning
maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate juurdepääsu kapitalile aitavad parandada Maaelu
Edendamise Sihtasutuse vahendusel rakendatavad finantsinstrumendid.
Finantsinstrumendid on tõhusad turutõrke kõrvaldamiseks valdkondades, kus pangad ei anna
laenu ning puuduvad muud investeerimise võimalused, näiteks väikeste põllumajandus- või
maapiirkonnas tegutsevate või alustavate ettevõtete puhul, kellel puudub piisav krediidiajalugu
või tagatisvara. Tulenevalt Eesti kapitalituru iseloomust, ei ole väikese ja keskmise suurusega
ettevõtjatel piisavat ligipääsu alternatiivsetele rahastusallikatele. Krediidiasutuste vahendatav
laenuraha on raskesti kättesaadav olukorras, kus tagatise väärtus pole piisav ja rahavood on
ebastabiilsed.
Programm: Kalandus
Programmi eesmärk on kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude
jätkusuutliku majandamise.
316
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 521. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuste eelarved liikide lõikes, tuhat
eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
riigieelarve- tuludest
2022 RE Piirmääraga
lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -28 654 -2 615 -25 600 -26 -414
Kutseline kalapüük -13 556 -1 639 -11 615 -26 -276
Vee-elusressursside töötlemine -6 266 -476 -5 730 0 -60
Vesiviljelus -5 772 -276 -5 430 0 -65
EMKF keskkonnakaitsemeetmete -3 060 -223 -2 824 0 -13
rakendamine
Tabel 522. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuste eelarvete dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
-28 409 -28 654 -245 1%
Kulud kokku
Kutseline kalapüük -16 369 -13 556 2 813 -17%
Vee-elusressursside töötlemine -6 321 -6 266 54 -1%
Vesiviljelus -2 500 -5 772 -3 272 131%
EMKF keskkonnakaitsemeetmete -3 220 -3 060 159 -5%
rakendamine
3.14.2.1.22 Programmi tegevus: Kutseline kalapüük
Programmi tegevuse eesmärk on tagada elujõuline ja konkurentsivõimeline kutseline
kalapüügisektor.
Programmi mõõdikud:
Tabel 523. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuse eesmärgi mõõdikud
sihttasemetega71
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2019. a)
Ranna- ja sisevete kalapüügi sektoris hõivatute keskmine vanus 53,4 53,9 54
Kutselise kalapüügi ettevõtete keskmine palk (suhe Eesti keskmisesse), 81,8 98,2 98,3
%
Kutselise kalapüügi ettevõtete müügitulu, € 70 392 500 64 800 000 65 100 000
Tabel 524. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuse kulud, tuhat eurot
muud
välistoetus koos
tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise
sõltuvad kulud
kaasfinantseeringuga
kulud
KULUD -13 556 -1 639 -11 615 -26 -276
Tööjõukulud -1 115 -1 111 0 -4 0
Majandamiskulud -533 -511 0 -22 0
Investeeringutoetused -3 995 0 -3 995 0 0
Muud toetused -7 637 -17 -7 620 0 0
Põhivara amortisatsioon -276 0 0 0 -276
71 Tabelis on välja toodud kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis
317
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 525. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kutseline kalapüük -16 369 -13 556 2 813 -17%
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku nelja teenust, suurima
eelarvemahuga teenus on Toetuse andmine.
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Põllumajanduse Registrite ja
Informatsiooni Amet (PRIA) ning Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA). PTA peamisteks
teenusteks on kutselise kalapüügi korraldus ja turukorralduse järelevalve, PRIA korraldab
riiklike ning EMKF toetuste andmist ja toetustega seotud järelevalvet.
Kutselise kalapüügiga tegelevate ettevõtete majandusnäitajate parandamiseks toetatakse oma
püütud saagi väärindamist ja otseturustamist. Samuti jätkatakse uuenduslike tehnoloogiliste
lahenduste väljatöötamist vee-elusressursi väärindamiseks ja paremaks kasutamiseks,
soodustades selle saavutamiseks ettevõtete koostööd teadus- ja arendusasutustega.
Teadmistepõhisema poliitika kujundamisele aitab kaasa osalemine rahvusvahelistes
teaduskoostöö võrgustikes JPI Oceans ja SCAR-Fish ning raamprogrammi „Euroopa horisont“
missioonivaldkonna „Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed“ töörühmas.
Kalasadamate ja lossimiskohtade väljaarendamise toetamisega (0,3 mln eurot) on loodud
eeldused selleks, et maale toodav kala oleks kvaliteetne ning mitut eesmärki täitvad
kalasadamad teeniksid tagasi vähemalt osa ülalpidamisega seonduvatest kuludest. Ranna- ja
siseveekogude püügisektori konkurentsivõimet suurendamiseks toetatakse ühistegevust püütud
saagile lisandväärtuse andmisel ja toodangu turustamisel, et edendada ühistegevust püütud
saagile lisandväärtuse andmisel ja toodangu turustamisel. Ranna- ja siseveekogude kalanduse
arendamist toetatakse läbi kogukonna juhitud kohalikul arengul põhineva lähenemise, mis
edendab kalurite omavahelist koostööd ja ühistegevust nii sektori sees kui ka laiemalt
kalanduspoliitika kujundamisel (5,3 mln eurot).
Kalapüügisektori ettevõtete omavahelise parema koostöö tagamiseks ja konkurentsivõime
suurendamiseks jätkatakse teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega Kalanduse
Teabekeskuses (1,9 mln eurot). Samuti toetame koolitus- ja praktikatoetuse kaudu ettevõtteid,
kes pakuvad kalapüügiharidust omandavatele õpilastele koolitus- ja praktikavõimalusi.
Toetatakse koolitus- ja praktikatoetuse (2022. aastal 0,01 mln eurot) kaudu ettevõtteid, kes
pakuvad kalatöötlemise valdkonnas haridust omandavatele õpilastele koolitus- ja
praktikavõimalusi.
3.14.2.1.23 Programmi tegevus: Vee-elusressursside töötlemine
Programmi tegevuse eesmärk on kalandus- ja vesiviljelussektori kvaliteetne, kõrge
lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga toodang.
Programmi mõõdik:
Tabel 526. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuse eesmärgi mõõdikud
sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2019. a)
Eksporditavate toodete koguväärtus, € 121 608 465 130 000 000 134 000 000
(2020)
Kalandustoodete tarbimine Eestis, (kg inimese kohta) 15 19 19,5
Kalatöötlemise lisandväärtus sektoris töötaja kohta, € 21289 17 800 18 000
318
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 527. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuse kulud, tuhat eurot
välistoetus koos
mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise
kulud
kaasfinantseeringuga
KULUD -6 266 -476 -5 730 -60
Tööjõukulud -281 -281 0 0
Majandamiskulud -141 -141 0 0
Investeeringutoetused -4 038 0 -4 038 0
Muud toetused -1 746 -54 -1 692 0
Põhivara amortisatsioon -60 0 0 -60
Tabel 528. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuse kulude dünaamika, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Vee-elusressursside töötlemine -6 321 -6 266 54 -1%
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kolme teenust, suurima
eelarvemahuga teenus on Toetuse andmine.
Poliitika kujundamise ja rakendamise kaudu loome tingimused majanduslikult elujõulisema ja
konkurentsivõimelisema kalatöötlemissektori arenguks, pöörates enim tähelepanu
lisandväärtuse kasvule läbi tootearenduse ja kaasates selle saavutamiseks senisest enam
teaduspotentsiaali.
Bioloogilise ressursi säästlikust kasutamisest lähtudes soodustatakse keskkonnahoidlikku
töötlemist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ja seni
kasutamata vee-elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsema kasutamise kaudu, liikudes
seejuures väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise poole. Vee-
elusressursside efektiivsemaks kasutamiseks toetatakse tootearendusliku ja tehnoloogilise
võimekuse suurendamist läbi ettevõtete koostöö teadus- ja arendusasutustega – 2022. aastal 1,9
mln eurot. Toetatakse kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel energiasäästlikumate ja
ressursitootlikumate tehnoloogiate kasutuselevõttu, mis vähendavad ühtlasi käitlemisettevõtete
mõju keskkonnale 2 mln euroga. Toetust antakse energia- või ressursiauditil põhineva energia-
või ressursisäästulahenduse rakendamise eest. Energia- ja ressursiauditi tegemist toetatakse
2022. aastal 0,03 mln euroga.
Ühtlasi toetatakse teadlaste osalemist rahvusvahelistes teaduskoostööprojektides läbi
rakendusuuringute programmi.
Sektoris tegutsevatel mikro- ja väikeettevõtjatel on olnud madal omafinantseeringuvõime,
samuti on raskendatud VKE-de ligipääs pikaajalistele laenudele. Selliste turutõrgete
leevendamiseks võimaldame ligipääsu laenurahale (2022. aastal 0,06 mln eurot).
3.14.2.1.24 Programmi tegevus: Vesiviljelus
Programmi tegevuse eesmärk on tagada elujõuline ja konkurentsivõimeline
vesiviljelussektor.
Programmi mõõdikud:
319
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 529 Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuse eesmärgi mõõdikud
sihttasemetega72
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2019. a)
Vesiviljelus ettevõtete keskmine palk (suhe Eesti keskmisesse), % 50,2 53,6 53,6
Vesiviljelus ettevõtete müügitulu, € 4 138 330 6 000 000 6 000 000
Vesiviljelussektori toodang, tonni 1062 1200 1400
Tabel 530. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuse kulud, tuhat eurot
välistoetus koos
mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise
kulud
kaasfinantseeringuga
KULUD -5 772 -276 -5 430 -65
Tööjõukulud -168 -168 0 0
Majandamiskulud -91 -91 0 0
Investeeringutoetused -810 0 -810 0
Muud toetused -4 637 -17 -4 620 0
Põhivara amortisatsioon -65 0 0 -65
Tabel 531. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuse eelarve dünaamika, tuhat
eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Vesiviljelus -2 500 -5 772 -3 272 131%
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kolme teenust, suurima
eelarvemahuga teenus on Toetuse andmine.
Poliitika kujundamise ja rakendamise kaudu loome tingimused majanduslikult elujõulise ja
konkurentsivõimelise vesiviljeluse arenguks. Tähelepanu tuleb enim pöörata tootlikkuse
tõstmisele, uute liikide kasvatusele, toodangu mahu- ja lisandväärtuse kasvule. Selleks
soodustatakse valdkonna teadus- ja arendustegevust.
Vesiviljelussektori ettevõtete omavahelise koostöö soodustamiseks ja konkurentsivõime
parandamiseks jätkatakse teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega Kalanduse
Teabekeskuses (0,2 mln), toetatakse koolitus- ja praktikatoetuse kaudu ettevõtteid, kes pakuvad
vesiviljeluse valdkonnas haridust omandavatele õpilastele koolitus- ja praktikavõimalusi (0,01
mln eurot).
Toetatakse keskkonna- ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu (0,05 mln), soosides
ressursside efektiivsemat kasutust. Bioloogilise ressursi säästlikust kasutamisest lähtudes
soodustatakse keskkonnahoidlikku tootmist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise
võimekuse suurendamist (0,6 mln).
Vesiviljelussektori ettevõtetele paremate tingimuste loomiseks oma toodanguga kauplemisel
viiakse ellu riikliku tauditõrjeprogrammi riigi tasemel taudivabaduse saavutamiseks (0,06 mln
eurot).
72 Tabelis on välja toodud kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis.
320
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.14.2.1.25 Programmi tegevus: EMKF keskkonnakaitsemeetmete rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi
keskkonnakaitsemeetmete rakendamise tegevus sisaldab nii Maaeluministeeriumi kui ka
Keskkonnaministeeriumi ja tema valitsemisala asutuse poolt taotletavaid toetusi.
Tabel 532. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuse EMKF
keskkonnakaitsemeetmete rakendamine kulud, tuhat eurot
välistoetus koos
mitterahalised
2022 RE piirmääraga riigieelarvelise
kulud
kaasfinantseeringuga
KULUD -3 060 -223 -2 824 -13
Tööjõukulud -136 -136 0 0
Majandamiskulud -87 -87 0 0
Muud toetused -2 824 0 -2 824 0
Põhivara amortisatsioon -13 0 0 -13
Tabel 533. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuse kulude kulude dünaamika,
tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
EMKF keskkonnakaitsemeetmete rakendamine -3 220 -3 060 159 -5%
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku nelja teenust, suurima
eelarvemahuga teenus on Toetuse andmine. Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetust (2022.
aastal 1,3 mln eurot) saab kasutada nende tegevuste elluviimiseks, mis tagavad seire, kontrolli,
õigus- ja haldusnormide täitmise, suurendades seejuures avaliku halduse suutlikkust ja
tulemuslikkust täiendavat halduskoormust tekitamata ning lihtsustab kalapüügi andmete
esitamist.
Kalandusandmete kogumise toetust (2022. aastal 1,3 mln eurot) saab kasutada nende tegevuste
elluviimiseks, mis on vajalikud kalandusandmete kogumise, haldamise ja kasutamise
toetamiseks ning ühise kalanduspoliitika rakendamiseks.
Merekeskkonnateadmiste parendamise toetuse (0,04 mln eurot) peamine eesmärk on panustada
Eesti merestrateegia meetmekava rakendamisesse.
Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetusega
(0,5 mln eurot) toetatakse kalade kudemistingimuste parandamist.
321
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Majandusliku sisu vaade
Joonis 68. Maaeluministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal valitsemisalal kogukuludest, %
Joonis 69. Maaeluministeeriumi valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, %
322
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 534. Maaeluministeeriumi valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE Piirmääraga
kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -451 561 -56 405 -2 693 -378 778 -7 931 -5 754
Tööjõukulud -33 713 -28 588 0 -693 -4 432 0
Majandamiskulud -22 770 -16 340 0 -3 170 -3 260 0
Muud tegevuskulud -6 -1 -5 0
Investeeringutoetused -58 262 0 0 -58 203 -59 0
Muud toetused -328 130 -11 477 0 -316 653 -1 0
Käibemaks -2 927 0 -2 693 -59 -174 0
Põhivara amortisatsioon -5 754 0 0 0 0 -5 754
Maaeluministeeriumi valitsemisala eelarvest moodustavad toetused 86% kulude kogumahust,
millest investeeringutoetuseid antakse 13% ja muid toetuseid 73%.
Tabel 535. Maaeluministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Kulud kokku -357 825 -439 012 -451 561 -12 549 3%
Tööjõukulud -38 513 -32 572 -33 713 -1 140 4%
Majandamiskulud -14 135 -22 185 -22 770 -585 3%
Muud tegevuskulud 37 -6 -6 0 0%
Investeeringutoetused 0 -79 356 -58 262 21 094 -27%
Muud toetused -301 991 -297 468 -328 130 -30 662 10%
Käibemaks 0 -2 056 -2 927 -871 42%
Põhivara amortisatsioon -4 645 -5 369 -5 754 -385 7%
Kulud kasvavad peamiselt Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist rahastatavate otsetoetuste
ning teadus- ja arendustegevuste mahu suurenemisest. Samuti kasvavad kulud koolilaste
tervislike toitumisharjumuste kujundamisele, toiduohutuse järelevalve tugevdamisele ja
tõuaretustoetuste andmisele. Investeeringutoetused vähenevad, kuna Euroopa Liidu
programmiperiood 2014-2020 hakkab lõpule jõudma.
323
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.14.3INVESTEERINGUD
Joonis 70. Maaeluministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal valitsemisala koguinvesteeringutest, %
Joonis 71. Maaeluministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarve liikide lõikes osakaaluna objekti eelarvest, %
324
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 536. Maaeluministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide ja katteallikate lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE Piirmääraga
kud lise sõltuvad
kaasfinant- investeeringud
seeringuga
Investeeringud kokku -3 144 -2 312 -462 0 -369
IT investeeringud -2 162 -2 162 0 0 0
Transpordivahendid -28 0 0 0 -28
Masinad ja seadmed -317 -150 0 0 -167
Kinnisvara -133 -133
Laborite sisseseade -70 0 0 0 -70
CO2 kvooditulust rahastatav investeering -63 0 0 0 -63
Käibemaks -504 0 -462 0 -42
Enim investeeritakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse, et tagada infosüsteemide
töökindlus. 2022. aasta suuremad IT-investeeringu projektid on:
PMK laboriinfosüsteemi arendus;
PTA järelevalve infosüsteemide arendustööd;
Maaeluministeeriumi kliendiportaali e-teenuste arendused;
PRIA arengutoetuste valdkonna menetlussüsteemid (MATS);
PRIA otsetoetuste valdkonna menetlussüsteemid (TAKS);
kalanduse infosüsteemide arendamine, et lihtsustada kutselise kalapüügi lubade
taotlemist ja kalapüügiga seonduvate andmete esitamist;
põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava erimärgistatud diislikütuse kasutamist
kontrolliva infosüsteemi loomine.
Lisaks soetatakse ETKIle ja PMKle põldkatsete läbiviimiseks katsetehnikat ning
laboriseadmeid järelevalve ja seire toimivuse tagamiseks vajalike laborianalüüside jaoks. CO2
kvooditulust viiakse ellu pilootprojekt, mille raames rajatakse taaskasutuse ja kontrollitavate
kliimatingimustega kasvuhooned.
Tabel 537. Maaeluministeeriumi investeeringute dünaamika, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Investeeringud kokku -3 059 -2 797 -3 144 -347 12%
IT investeeringud -1 756 -1 757 -2 162 -406 23%
Transpordivahendid 0 -28 -28 0 0%
Masinad ja seadmed 0 -496 -317 179 -36%
Muud investeeringud -1 205 0 0 0
Kinnisvara 0 0 0 0%
Laborite sisseseade 0 -70 -70 0 0%
CO2 kvooditulust rahastatav investeering 0 0 -63 -63 100%
MEM administratiivhoone Lai 39/41 -98
Käibemaks 0 -446 -504 -58 13%
Investeeringud suurenevad IT investeeringute arvelt. Samas suurenevad CO2 kvooditulust
rahastatavad investeeringud 62 500 euro võrra.
325
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.15. RAHANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA
Valitsemisala vastutuses on riigi eelarve-, ressursihaldus-, maksu-, tolli- ning finantspoliitika
kavandamine ja elluviimine. Lisaks sisaldub selles majandusanalüüs ja -prognoos, riigiabialane
nõustamine ja koordineerimine,. Samuti raamatupidamise, audiitortegevuse, rahapesu
tõkestamise ja ennetamise, riikliku statistika, avaliku teenistuse ning riigivara ja riigihangetega
seotud tegevus. Valitsemisala vastutab ka riigi rahavoo juhtimise, välisvahendite kasutamise
korraldamise ja riigi antavate laenude ja riigigarantiide korraldamise eest. Samuti hõlmab see,
kohaliku omavalitsuse üksuste arendamist ja nõustamist, regionaalarengu, riigi- ning
regionaalhalduse kavandamist ja koordineerimist ning ruumilise planeerimise alase tegevuse
korraldamist ja järelevalvet.
Tabel 538. Rahandusministeeriumi valitsemisala eelarve võrdlus kogu riigieelarve, tuhat eurot
2022 RE 2022 RE Osakaal 2022 RE
kogumaht valitsemisala kogumahust
TULUD 13 130 809 11 216 299 85%
KULUD -13 638 494 -273 870 2%
INVESTEERINGUD -715 975 -7 814 1%
FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 723 209 112%
Valitsemisala siseselt moodustab Rahandusministeeriumi kulude ja investeeringute eelarve
57% ehk 161 mln eurot valitsemisala eelarvest (282 mln eurot), Maksu- ja Tolliameti eelarve
19% (54 mln eurot) ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse eelarve 11% (32 mln
eurot) valitsemisala kulude ja investeeringute eelarve mahust. Suurima töötajate arvuga
valitsemisala riigiasutus on Maksu- ja Tolliamet 1376 töötajaga (48,7% valitsemisala
töötajaskonnast).
3.15.1TULUD
Joonis 72. Rahandusministeeriumi valitsemisala suuremad tulud ja osakaal valitsemisala kogutulust, %
326
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Valitsemisala tulude eelarve suurim mõjutaja on maksuline tulu. Detailne ülevaade maksudest
ja sotsiaalkindlustusmaksetest on seletuskirja osas 2 tulude peatükis.
Tabel 539. Rahandusministeeriumi valitsemisala tulude dünaamika, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Tulud kokku 9 559 012 9 394 374 11 216 299 1 821 925 19%
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 9 398 017 9 281 798 11 104 748 1 822 950 20%
Saadud toetused 83 801 74 621 62 986 -11 635 -16%
Riigilõivud 791 230 1 300 1 070 465%
Tulud majandustegevusest 1 394 1 067 823 -244 -23%
Tulud põhivara ja varude müügist 54 63 13 -50 -79%
Trahvid ja muud varalised karistused 1 631 420 380 -40 -10%
Muud tulud 7 703 8 150 10 355 2 205 27%
Intressi- ja omanikutulud 65 620 28 026 35 694 7 668 27%
Saadud toetused
Toetusi kasutatakse valitsemisala poolt oma kulude ja investeeringute katteks ning
vahendamiseks teistele asutustele. Toetused saadakse välisdoonoritelt.
EL struktuurifondidest rahastatavate tegevuste elluviimiseks on planeeritud kokku 39,2 mln
eurot sh:
● struktuurivahendite tehniline abi 12,9 mln eurot;
● keskse koolituse programm 1,6 mln eurot;
● institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine 0,4 mln eurot;
● meetmes osalevate partnerite võimestamine 0,4 mln eurot;
● KOV-ide teenuste tasemete hindamise süsteemi arendamine 0,1 mln eurot;
● strateegilise juhtimise arendamine 0,1 mln eurot;
● kolmes valdkonnas regionaalarengu toetamiseks kokku summas 23,7 mln eurot sh:
o piirkondade konkurentsivõime tugevdamine 17,3 mln eurot,
o linnapiirkondade jätkusuutlik areng 5,9 mln eurot,
o kohalik ja regionaalne arendusvõimekus 0,5 mln eurot.
Ühtekuuluvuspoliitika fondide uue, 2021-2027 eelarveperioodi meetmeteks on planeeritud 1,9
mln eurot sh:
● regionaalarengu toetamine 1,2 mln eurot;
● KOV-ide investeeringud sotsiaalse sidususe, avalike hoonete energiatõhususe,
ringmajanduse ning säästva transpordi arendamiseks 0,5 mln eurot;
● piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks 0,2 mln eurot.
Euroopa territoriaalse koostöö programmide elluviimiseks on kavandatud 16,8 mln eurot, sh
Eesti-Läti programmile 8,9 mln eurot ja Eesti-Vene programmile 7,9 mln eurot.
Taaste- ja vastupidavusrahastu projektide finantseerimiseks on planeeritud 3,9 mln eurot, sh
KOV-ide investeeringuteks jalgratta- ja/või jalgteedesse 3,5 mln eurot ja Rahapesu
Andmebüroo infosüsteemide arendamiseks 0,4 mln eurot.
Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide projektide finantseerimiseks on
kavandatud 0,3 mln eurot.
327
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Statistikaametile laekuvad Eurostati toetused Euroopa Liidu liikmelisusega kaasnevate
õigusaktidest tulenevate kohustuste juurutamiseks (uue metoodika sisseviimine, metoodika
muutuste väljatöötamisene) 0,6 mln eurot. Igal aastal on töös ca 30 erinevat projekti.
Maksu- ja Tolliametile laekuvad toetused koostööprogrammide Fiscalis, Customs ja Tobac
raames kokku summas 0,3 mln eurot.
Toetuste vähenemist mõjutab struktuurivahendite 2014-2020 eelarveperioodi meetmete
rakendamise lõpule jõudmine.
Riigilõivud
Valitsemisalas on suurimate mahtudega lõivutulud ja lõivu kogujad:
● Maksu- ja Tolliamet 0,2 mln eurot maksukorralduse seaduse ja hasartmänguseaduse alusel
tehtavate toimingute eest;
● Rahandusministeerium 0,2 mln eurot riigihangete seaduse alusel tehtavate toimingute eest;
● Rahapesu Andmebüroo 0,9 mln eurot rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
seaduse alusel väljastatava tegevusloa taotluste läbivaatamise eest.
Prognoosi on suurendatud eelkõige Rahapesu Andmebüroo 2021. aasta tegelikult laekunud tulu
alusel.
Tulud majandustegevusest
Järgmist majandustegevusest laekunud tulu kasutatakse valitsemisala poolt oma kulude ja
investeeringute katteks. Tulud laekuvad:
● Statistikaametile 0,7 mln eurot statistilistelt tellimustöödelt;
● Maksu- ja Tolliametile 30 000 eurot Tallinna Linnavalitsuselt müügimaksu ja
reklaamimaksu haldamise eest ning Eesti Liikluskindlustuse Fondiga sõlmitud
koostöölepingu alusel tasu piirikindlustuspoliisi vormistamise eest.
Lisaks on sellel eelarvereal kajastatud riigituludesse laekuvad tulud:
● Rahandusministeeriumile ning Maksu- ja Tolliametile vastavalt 50 000 eurot ja 30 000 eurot
süüteomenetluses konfiskeeritud varade müügist;
● Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele 10 000 eurot mittevajalike IKT seadmete
müügist.
Prognoosi aluseks on varasematel aastatel laekunud tulu ning 2021. aasta eelarve täitmise
prognoos.
Tulud põhivara ja varude müügist saadakse loobutud kinnisvara ja amortiseerunud
ametisõidukite müügilt.
Trahvid ja muud varalised karistused
Tulud laekuvad Maksu- ja Tolliametile 0,4 mln eurot, sh:
o maksukorralduse seaduse alusel 70 000 eurot;
o tolliseaduse alusel 0,2 mln eurot;
o hasartmänguseaduse, alkoholiseaduse, tubakaseaduse, vedelkütuse seaduse, vedelkütuse
erimärgistamise seaduse ja biotsiidiseaduse alusel kokku 0,1 mln eurot.
Muud tulud
● Maksu- ja Tolliametile 10,3 mln eurot, sh:
o intressituluõigeaegselt tasumata maksudelt summas 8,7 mln eurot. Maksuintress
määratakse maksumaksjale maksukohustuse täitmisega viivitamise korral. Maksuintressi
määr on 0,06 protsenti päevas. 2021. aasta väiksemat intressitulu mõjutas COVID-19
328
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
eriolukorra meetmena kehtestatud ajutine soodusintress ettevõtjatele (0,03% päevas).
Intressitulu laekumine kasvab, kuna taastub endine intressimäär;
o laekumised maksukorralduse seaduse alusel kokku 1,6 mln euro, sh sunnirahad 0,5 mln
eurot, väljanõudmata deposiidid 0,2 mln eurot ning arestitud varade kanded
riigituludesse, tulud kahjunõuetelt jm ebatavalised tulud kokku 0,9 mln eurot.
● Statistikaametile 40 000 eurot sunnirahadena.
Intressi- ja omanikutulud
Dividenditulu 40,9 mln eurot on planeeritud äriühingute majandustulemuste prognooside alusel
ning lõplikud summad otsustatakse 2022. aasta kevadel pärast 2021. aasta tegelike
majandustulemuste selgumist. Eelduste kohaselt maksavad dividende Eesti Energia, Levira,
Riigi Kinnisvara ja Eesti Loto.
Tuluna finantsinvesteeringutelt on kajastatud 0,4 mln eurot dividenditulu Põhjamaade
Investeerimispangalt.
Muude finantstuludena on kavandatud intressitulu riigi likviidsusreservilt,
stabiliseerimisreservilt ja antud laenudelt.
Võrreldes 2021. aastaga on intressi- ja omanikutulude eelarve muutuse põhjuseks dividenditulu
kasv 14,5 mln eurot, kuna on prognoositud ettevõtete majandustulemuste paranemist. Samas
intressitulude vähenemine 6,9 mln eurot on seotud jätkuvate rahaturu negatiivsete intressidega.
3.15.2KULUD
Tegevuspõhine vaade
Rahandusministeeriumi valitsemisala panustab kõigi oma tegevustega Vabariigi Valitsuse
eesmärkide saavutamisse ühes tulemusvaldkonnas – Tõhus riik.
Valitsemisala tulemusvaldkonnaga seotud programmdokumendid on kättesaadavad
ministeeriumi kodulehel https://www.rahandusministeerium.ee/et/ministeeriumi-tutvustus
3.15.2.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik
Tulemusvaldkonna eesmärk: Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus
riigivalitsemine.
Valdkonna strateegiline eesmärk on seatud riigi eelarvestrateegias koos selle saavutamist
näitavate mõõdikutega ja eraldi valdkonna arengukava ei ole.
Lisaks Rahandusministeeriumi valitsemisalale osalevad Tõhusa riigi tulemusvaldkonna
eesmärgi saavutamises Riigikantselei ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala.
Tulemusvaldkonna eesmärk saavutatakse kuue programmiga:
● Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine – vastutab riigisekretär;
● Riigi rahandus, halduspoliitika, regionaalpoliitika ja finantspoliitika – vastutavad
rahandusminister ja riigihalduse minister;
● Arhiivindus – vastutab haridus- ja teadusminister.
Rahandusministeeriumi valitsemisala jaguneb kahe ministri – rahandusministri ja riigihalduse
ministri – vastutusvaldkondadesse. Riigi rahanduse ja finantspoliitika programmide eest on
329
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
vastutav rahandusminister, regionaalpoliitika programmi eest riigihalduse minister. Ministrid
jagavad vastutust halduspoliitika programmi eesmärgi saavutamise eest.
Tabel 540. Tulemusvaldkonna Tõhus riik kulude dünaamika, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Kulud kokku -233 398 -263 922 -267 097 -3 175 1%
Tegevuspõhine kulude eelarve planeering on käibemaksukuluta.
Programm: Riigi rahandus
Programmi eesmärk: Kestlik ja majandustsüklit tasakaalustav riigi rahandus.
Tabel 541. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
välistoetus
koos muud
mitte-
arvestus- riigieelarve- tuludest
2022 RE piirmääraga rahalised
likud lise sõltuvad
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -70 115 -54 850 -6 098 -7 438 -30 -1 700
Eelarvepoliitika kujundamine -11 932 -3 837 -1 660 -6 435 0 0
Riigi rahaasjade korraldamine -5 291 -1 191 -3 390 -711 0 0
ja järelevalve
Maksu- ja tollipoliitika -1 448 -1 436 0 -12 0 0
kujundamine
Maksu- ja tollkorraldus -51 444 -48 386 -1 048 -280 -30 -1 700
Tabel 542. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Kuud kokku -74 288 -70 115 4 173 -6%
Eelarvepoliitika kujundamine -10 150 -11 932 -1 782 18%
Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve -10 717 -5 291 5 426 -51%
Maksu- ja tollipoliitika kujundamine -1 453 -1 448 5 0%
Maksu- ja tollkorraldus -51 968 -51 444 524 -1%
3.15.2.1.1 Programmi tegevus: Eelarvepoliitika kujundamine
Programmi tegevuse eesmärk: Valitsuse tõhusad ja mõjusad eelarvepoliitilised valikud
pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks.
Tabel 543. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega73
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020.a)
Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon SKPst, % -5,0 -3,3 -2,2
Avatud, läbipaistva ja kaasava eelarvestamise indeks võrreldes 28 (2018) - 24 (2023)
OECD riikidega (läbipaistvus, avaandmed, kaasatus)
Perioodi 57 78 95
2014-2020 struktuurivahendite kasutamine (osakaal kogumahust),
%
Tabel 544. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
73 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis.
330
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Eelarvepoliitika kujundamine -10 150 -11 932 -1 782 18%
Kulud kasvavad välisvahendite mahu suurenemisest:
sihtasutustele ja partneritele vahendatav struktuuritoetuste tehniline abi suureneb 1,2 mln
eurot, millest kavandatakse kulusid Euroopa Liidu struktuurifondide perioodi 2021-2027
ettevalmistavateks tegevusteks, hindamisteks ja meetmete väljatöötamiseks ning
Ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetava taasteabi (REACT-EU) uue fondi
tehniliseks abiks.
valitsemisala kulud struktuurivahenditest suurenevad 0,5 mln eurot.
Tabel 545. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide
lõikes, tuhat eurot
välistoetus
koos
muud tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga arvestuslikud riigieelarve-
sõltuvad kulud kulud
lise kaasfinant-
seeringuga
KULUD -11 932 -3 837 -1 660 -6 435 0 0
Tööjõukulud -3 765 -3 375 0 -390 0 0
Majandamiskulud -1 209 -461 -280 -468 0 0
Sotsiaaltoetused -1 370 0 -1 370 0 0 0
Muud toetused -5 588 -1 -10 -5 577 0 0
Tegevuse sisuks on riigi rahavoo juhtimine (sealhulgas konsolideeritud rahavoo
planeerimine, finantsvarade paigutamine, võlakohustuste kaasamine), erandjuhtudel laenude
andmine või riigigarantiide väljastamine ning välisvahendite kasutamise auditeerimine.
Algamas on olulise investeeringuna e-riigikassa tehnilise platvormi uuendamine (sh
eelanalüüs).
3.15.2.1.2 Programmi tegevus: Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve
Programmi tegevuse eesmärk: Toimiv riigi rahavoo juhtimine, riigiarvelduste korraldamine
ja välisvahendite sihtotstarbeline kasutamine
Tabel 546. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020.a)
Audiitorite poolt leitud aastane kogu viga üldkogumis (hinnang 1 <2 <2
auditeeritud valimi pinnalt), %
E-riigikassa süsteemi vahendusel õigeaegselt teostatud väljamaksed - - 100
(tehniline)74, %, 75
Tabel 547. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve -10 717 -5 291 5 426 -51%
Tegevuse mahu muutus tuleneb peamiselt finantskulude vähenemisest. Rahandusministeeriumi
finantskulud sisaldavad riigi võetud laenudelt makstavaid intresse ning Haigekassa ja
Töötukassa arvelduskonto jäägi eest makstavaid intresse. Intressikulude vähenemine on seotud
prognoositust väiksema võla võtmise vajadusega nii 2021. kui ka 2022. aastal.
74 Arvesse ei lähe need maksed, mis on teostamata Töötukassal, Haigekassal ja Sotsiaalkindlustusametil tehnilistel põhjustel.
75 Uus mõõdik, alates 2022
331
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 548. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide
lõikes, tuhat eurot
välistoetus koos
riigieelarvelise muud tuludest mitterahalised
2022 RE piirmääraga arvestuslikud
kaasfinant- sõltuvad kulud kulud
seeringuga
KULUD -5 291 -1 191 -3 390 -711 0 0
Tööjõukulud -1 654 -1 002 0 -652 0 0
Majandamiskulud -1 037 -188 -790 -59 0 0
Finantskulud -2 600 0 -2 600 0 0 0
Tegevuse sisuks on riigi rahavoo juhtimine (sealhulgas konsolideeritud rahavoo
planeerimine, finantsvarade paigutamine, võlakohustuste kaasamine), likviidsusreservi ja
võlakohustuse võtmise taseme hoidmine, laenude andmine või riigigarantiide väljastamine
erandjuhtudel olukorras, kui pangad annavad laenu väga ebamõistlikel tingimustel või ei anna
üldse ning välisvahendite kasutamise auditeerimine.
Algamas on olulise investeeringuna e-riigikassa tehnilise platvormi uuendamine (sh
eelanalüüs).
3.15.2.1.3 Programmi tegevus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine
Programmi tegevuse eesmärk: Valitsuse stabiilsed ja tasakaalus maksupoliitilised valikud
pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks
Tabel 549. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega76
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020.a)
Maksusüsteemi struktuur ehk kaudsete maksude osakaal kogu 39,9 39,4 40,2
maksulaekumistes (%)
Tööjõu efektiivne maksumäär, % 35 34,6 34,8
Eesti koht Tax Foundation mõttekoja rahvusvahelise maksualase 1 ≤5 ≤5
konkurentsivõimelisuse indeksis
Tabel 550. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Maksu- ja tollipoliitika kujundamine -1 453 -1 448 5 0%
Tabel 551. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide
lõikes, tuhat eurot
välistoetus
koos muud
riigieelarve- tuludest mitterahali-
2022 RE piirmääraga arvestuslikud
lise sõltuvad sed kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
KULUD -1 448 -1 436 0 -12 0 0
Tööjõukulud -1 241 -1 229 0 -12 0 0
Majandamiskulud -189 -189 0 0 0 0
Muud toetused -18 -18 0 0 0 0
Tegevuse sisuks on maksude, riigilõivude ja tollialane analüüs, õigusloome, nõustamine
ning valdkonna poliitikate rakendamise koordineerimine. Lisaks maksude kogumise
76 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis
332
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
regulatsioonidele hõlmab tollipoliitika ka ühiskonnakaitselist aspekti, mis väljendub ohtlike
ning keelatud kaupade sisse- ja väljaveo tõkestamises.
Oluline tegevusmaht on siseriikliku õiguse kooskõlla viimine EL-i õigusega. Kasvamas on
keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks muudatuste tegemine nii energiatoodete ja
elektri aktsiisiga maksustamise süsteemis, süsiniku piirimeetme rakendamisel energiamahukate
toodete impordi suhtes kui ka ringmajanduse osakaalu suurendamise ja jäätmekäitluse
korrastamise saavutamiseks pakendiaktsiisiga maksustamise efektiivsemaks muutmisel.
Muude toetustena 18 200 eurot on planeeritud liikmemaks OECD programmis Global Forum
on Tax Transparency osalemiseks.
3.15.2.1.4 Programmi tegevus: Maksu- ja tollikorraldus
Programmi tegevuse eesmärk: Riigi maksutulud on kogutud ja ebaaus majandustegevus
väheneb.
Tabel 552. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega77
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020.a)
Riigieelarves prognoositud maksutulude kokku kogumine, % 100 100 100
Aruandeperioodi nõuete tasumise osakaal, % 98,9 >98 >98
Maksutahte indeks, % 68,4 >66 >66
Tabel 553. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Maksu- ja tollikorraldus -51 968 -51 444 524 -1%
Tabel 554. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide
lõikes, tuhat eurot
välistoetus
koos muud
riigieelarve- tuludest mitterahali-
2022 RE piirmääraga arvestuslikud
lise sõltuvad sed kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
KULUD -51 444 -48 386 -1 048 -280 -30 -1 700
Tööjõukulud -39 279 -39 277 0 -2 0 0
Majandamiskulud -9 812 -8 757 -748 -278 -30 0
Finantskulud -304 -4 -300 0 0 0
Muud tegevuskulud -289 -289 0 0 0 0
Muud toetused -60 -60 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -1 700 0 0 0 0 -1 700
Tegevuse elluviijaks on Maksu- ja Tolliamet rohkem kui 1400 töötajaga.
Maksu- ja Tolliameti teenused: maksuhalduse administreerimine, maksumaksjate
nõustamine ja teenindamine, rahaliste nõuete arvestuse pidamine, võlgade sissenõudmine ja
77 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis.
333
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
aruandlusdistsipliini tagamine, maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontroll, tollikontrolli
läbiviimine, maksu- ja tollialase kuritegevuse vastu võitlemise teenus, aktsiisikauba käitlemise
järelevalve ning tolliprotseduuride ja -formaalsuste haldamine.
Eelarveliselt on kõige kallimad teenused tollikontrolli läbiviimine (üle 14 mln euro) ning
maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontroll (ligi 12 mln eurot). Üle 9 mln euro maksab
ka maksu- ja tollialase kuritegevuse vastu võitlemise teenus.
Maksu- ja Tolliametil on plaanis mitmed IT arendused, mis tulenevad tema rollist nii Eesti riigis
kui ka Euroopa Liidus. Panustatakse nii riigiasutuste koostööprojektidesse (nt
sündmusteenused, reaalmajandus, bürokratt), kui viiakse läbi arendusi MTAle strateegiliselt
olulistes teemades:
● lihtsate ja mugavate teenuste pakkumiseks kasutatakse üha enam tehisintellekti,
eelkõige läbi Chati ja juturoboti;
● alustatakse projekte tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni (TSD) ja käibemaksu
deklaratsiooni (KMD) raames, mis toetavad üleriigilist Aruandlus 3.0 vaadet;
● jätkatakse e-tolli infosüsteemide uuendamisega, mis kestab 2024. aastani. Sealjuures
osaletakse elektroonilise deklaratsioonide vahetuse eCMR projektis, millesMaksu- ja
Tolliamet on partner uudsete röntgenlahenduste väljatöötamisel;
● mahukad arendused on tulemas seoses peatselt jõustuvate seadusemuudatustega
(pensionireformi viimased etapid, ehitusplatsidel töötajate registreerimise
võimaldamine, maa hindamise läbiviimine jpt.).
Muude tegevuskuludena on planeeritud riigisaladusega seotud tegevuste eelarve.
Muude toetustena on planeeritud liikmemaksud Rahvusvahelisele Maksuadministratsioonide
Organisatsioonile (IOTA), Rahvusvahelisele Tolliorganisatsioonile (WCO), OECD
programmides osalemise eest ning stipendium Sisekaitseakadeemia maksunduse ja tolli eriala
üliõpilastele.
Programm: Halduspoliitika
Programmi eesmärk: Riigihaldus on tõhusalt ja kvaliteetselt korraldatud ning riiklik statistika
muudab riigi toimimise läbipaistvaks.
334
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 555. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
2022 Arvestus- riigieelarve- tuludest
Piirmääraga rahalised
RE likud lise sõltuvad
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -64 037 -42 305 -500 -10 555 -700 -9 977
Haldusorganisatsiooni ja -1 209 -781 0 -428 0 0
personalipoliitika kujundamine
Riigivara poliitika ja selle elluviimise -1 196 -688 -500 -7 0 0
koordineerimine
Riigihangete poliitika ja riigiabi -1 301 -1 290 0 -11 0 0
regulatsiooni rakendamine
Tugiteenuste pakkumine ja toetuste -18 494 -9 160 0 -9 286 0 -48
rakendamine RTK-s
IKT valdkonna arendamine ja -24 649 -15 079 0 -201 0 -9 368
korraldamine RMITis
Ministeeriumite ühishoone kesksete -6 703 -6 643 0 0 0 -60
tugiteenuste korraldamine
Statistika tegemise poliitika -10 485 -8 663 0 -622 -700 -500
kujundamine ja statistika
Tabel 556. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kulud kokku -64 133 -64 037 97 0%
Haldusorganisatsiooni ja personalipoliitika -1 174 -1 209 -35 3%
kujundamine
Riigivara poliitika ja selle elluviimise -1 696 -1 196 500 -29%
koordineerimine
Riigihangete poliitika ja riigiabi regulatsiooni -1 131 -1 301 -170 15%
rakendamine
Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine -18 454 -18 494 -40 0%
RTK-s
IKT valdkonna arendamine ja korraldamine RMITis -22 875 -24 649 -1 774 8%
Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste -6 685 -6 703 -18 0%
korraldamine
Statistika tegemise poliitika kujundamine ja statistika -12 118 -10 485 1 633 -13%
3.15.2.1.5 Programmi tegevus: Haldusorganisatsiooni ja personalipoliitika
kujundamine
Programmi tegevuse eesmärk: Optimaalse suurusega hästi toimiv haldusorganisatsioon ja
kompetentne personal.
335
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 557. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega78
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020.a)
Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas 15-74 (ei 12,1 12 12
kasva),%
Keskvalitsuse kulutuste osakaal SKPst,%, ≤ 38,5 ≤33,3 ≤33,3
Keskvalitsuse organisatsioonide arv kokku, ≤ 266 ≤264 ≤264
Tabel 558. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Haldusorganisatsiooni ja personalipoliitika -1 174 -1 209 -35 3%
kujundamine
Tabel 559. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
välistoetus
koos muud
riigieelarve- tuludest mitterahali-
2022 RE piirmääraga arvestuslikud
lise sõltuvad sed kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
KULUD -1 209 -781 0 -428 0 0
Tööjõukulud -595 -493 0 -103 0 0
Majandamiskulud -609 -283 0 -325 0 0
Muud toetused -5 -5 0 0 0 0
Riigi personalipoliitika kujundamise tulemusena tagatakse riigi ülesannete täitmiseks
vajalikus mahus ja vajaliku kvalifikatsiooniga pühendunud personali olemasolu.
Keskselt panustatakse riigi palgapoliitika, keskse koolituse ja arendustegevuse põhimõtete,
värbamispoliitika, personali hindamise, planeerimise ja arvestuse põhimõtete, avaliku
teenistuse seaduse rakenduspraktika kujundamisesse ning strateegilise personalijuhtimise,
ametniku eetika ja avaliku teenistuse arendamisele. Selleks töötatakse välja keskseid juhendeid
ja viiakse läbi uuringuid (nt palgauuringud).
Iga-aastaselt antakse Vabariigi Valitsusele riigi eelarvestrateegia menetlemise käigus ülevaade
olulisematest personalinäitajatest ja palkadest ning tehakse ettepanekud
palgakorrektsioonideks. Samuti tehakse ülevaade Riigikogule avaliku teenistuse
arengusuundadest, teenistuskohtadest, teenistuses olevatest ja töötavatest isikutest, nende
palkadest ja töötasudest.
Riigihalduse korraldamise tulemuseks on Eesti jaoks optimaalse keskvalitsuse
organisatsioonilise struktuuri ja juhtimiskvaliteedi loomine ja hoidmine.
Valik selle programmi tegevustest:
riigireformi tegevuste keskse vaate hoidmine ja koordineerimine;
riiklike organisatsioonide arendamine (juhtimissüsteemid, sisekontrollisüsteemid) ja
optimaalsete lahenduste leidmine kesksete tugiteenuste konsolideerimiseks RTKsse;
riigireformi seniste tulemuste ja uute suundade alusanalüüs;
78 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis.
336
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
jätkub riigi ühiste teenuskeskuste (riigimajade) rajamise koordineerimine
maakonnakeskustes (va Tallinn ja Tartu). Riigimajade puhul selgitatakse välja kodanike
poolt riigiasutuste külastamise sagedus ning analüüsitakse, kas kodanikel on riigi teenuste
kättesaadavusega probleeme ning nende ilmnemisel võimalikke lahendusvariante.
3.15.2.1.6 Programmi tegevus: Riigivara poliitika ja selle elluviimise koordineerimine
Programmi tegevuse eesmärk: Tõhus riigivara valitsemise korraldus.
Tabel 560. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega79
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020.a)
Kasumlikult tegutsevate riigi äriühingute osakaal kõigist riigi 22 45 45
äriühingutest, %
Kulutõhusust parandanud riigi sihtasutuste osakaal; % 30 70 75
Kinnisvarahalduse tsentraliseerituse määr, % 83 83 85
Tabel 561. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Riigivara poliitika ja selle elluviimise -1 696 -1 196 500 -29%
koordineerimine
Tegevuse mahu muudatus tuleneb reformimata maade maamaksukulu prognoosi vähenemisest
0,5 mln eurot. Prognoosi aluseks on Maksu- ja Tolliameti esitatud maamaksuteated.
Riik tasub maamaksu jätkuvalt riigi omandis olevalt maalt, mille tagastamise, asendamise või
kompenseerimise kohta on esitatud taotlus, või mis on kompenseeritud, kuid mida keegi ei ole
kasutusse võtnud, või mille tagastamise asendamise või kompenseerimise kohta pole esitatud
taotlust ning mida keegi ei ole kasutusse võtnud.
Eelarve väheneb seoses riigimaade müügiga ning üleandmisega kohalikele omavalitsustele.
Arvestuse aluseid reguleerib rahandusministri 16.10.2014. aasta määrus nr 38 “Maamaksu
arvutamise ja tasumise ning maksusoodustuste taotlemise kord”.
https://www.riigiteataja.ee/akt/114082018005?leiaKehtiv
Tabel 562. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
välistoetus
koos muud
riigieelarve- tuludest mitterahali-
2022 RE piirmääraga arvestuslikud
lise sõltuvad sed kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
KULUD -1 196 -688 -500 -7 0 0
Tööjõukulud -612 -605 0 -7 0 0
Majandamiskulud -583 -83 -500 0 0 0
Riigivara valitsemise poliitika väljatöötamisel ja rakendamise nõustamisel arendatakse
peamiselt riigivara valitsemist puudutavat õiguslikku keskkonda.
79 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis.
337
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Riigi kinnisvara strateegilise juhtimise olulisemateks tegevusteks on:
● vajaliku kinnisvara ressursi planeerimine ja eelarvestamine ning tööprotsesside
kirjeldamine;
● riigi kinnisvara juhtimise üleviimine kesksetele võtmenäitajatele. Seda on võimalik
rakendada täies mahus peale riigi kinnisvararegistri arenduste juurutamist, eelduslikult
2023. aastal. Seni toimub kinnisvara juhtimiskavade koostamine piiratud arvu
võtmenäitajate põhjal;
● riigi olemasoleva põhitegevuse jaoks kasutatava hoonestatud kinnisvara investeeringute
tegemisel optimeerimisreservi edukas rakendamine Riigi Kinnisvara AS-i kaudu,
vähendamaks Valitsuses tehtavaid üksikobjektide otsuseid.
Riigi osaluspoliitika kujundamisel ja korraldamisel on selle sisuks riigi osalemiseks
eraõiguslikes juriidilistes isikutes (eelkõige äriühingud ja sihtasutused) põhimõtete
kaasajastatuna hoidmine ning regulaarne aruandlus iga-aastase koondaruande näol Vabariigi
Valitsusele, Riigikogule ja Riigikontrollile valdkonna tulemuslikkusest.
Samuti on olulisteks tegevusteks erinevate osapoolte nõustamine eraõiguslike juriidiliste
isikutega seotud otsustes või nõukogu tööga seotud küsimustes.
Jätkuvad tööd ka omandireformi lõpuleviimisel: vara tagastamise ja kompenseerimise
korraldamine ja andmete analüüsimine, kompensatsiooninõuete esitajate nõustamine ning
nimetatud tegevustes koostöö tegemine Maa-ameti ja kohalike omavalitsustega, Vabariigi
Valitsuse omandireformi reservfondi taotluste ja neist tulenevate valitsuse korralduste eelnõude
menetlemine jm.
3.15.2.1.7 Programmi tegevus: Riigihangete poliitika ja riigiabi regulatsiooni
rakendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Riigihanked toetavad kvaliteetse hanke eseme soetuse kaudu
valdkondlikke poliitikaid, on kulutõhusad, konkurentsi tagavad ja läbipaistvad ning panustavad
sotsiaalsete, keskkonnahoidlike ja innovatsioonieesmärkide saavutamisse.
Riigiabi andmine on kooskõlas EL ja siseriiklike õigusaktidega tagades õiglase konkurentsi.
Tabel 563. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega80
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020.a)
Euroopa Komisjoni negatiivsete riigiabi otsuste arv 1 0 0
Kvaliteedikriteeriumite alusel hinnatud hangete osakaal, % 13 >15 >20
Kohtusse kaevatud ning kohtu poolt hankeasjana sisuliselt läbi 72 >76 >77
vaadanud vaidlustuskomisjoni otsuste jõusse jätmise määr, %
Tabel 564. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Riigihangete poliitika ja riigiabi regulatsiooni rakendamine -1 131 -1 301 -170 15%
80 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis.
338
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 565. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
välistoetus
koos muud
riigieelarve- tuludest mitterahali-
2022 RE piirmääraga arvestuslikud
lise sõltuvad sed kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
KULUD -1 301 -1 290 0 -11 0 0
Tööjõukulud -1 181 -1 170 0 -11 0 0
Majandamiskulud -119 -119 0 0 0 0
Riigihangete valdkonna poliitika kujundamise tegevuse sisuks on peamiselt riigihangete alase
õigusregulatsiooni arendamine, nõustamine ja koolitamine, riigihankeid puudutavate
statistiliste andmete kogumine, töötlemine ja avaldamine ning koostöö tegemine
rahvusvaheliste organisatsioonidega. Samuti on olulisel kohal riikliku ja haldusjärelevalve
teostamine riigihangete seaduse ja selle alusel antud õigusaktide täitmise üle ja
väärteomenetluste läbiviimine.
Oluliste teenustena võib välja tuua riigihangetealaste vaidlustuste lahendamist ja
elektrooniliste riigihangete toetamise riigihangete registri vahendusel. Riigihangete
register on iseteeninduskeskkond, mis võimaldab hankijatel riigihankeid ühes keskkonnas
tervikprotsessina korraldada ja ettevõtjatel neis osaleda, sh kasutada innovaatilisi e-hanke
tööriistu, nagu e-oksjon, e-kataloog, dünaamiline hankesüsteem ja hankepassi teenus.
Rahandusministeerium pakub registri kasutajatuge, juhendeid ja kasutajakoolitusi.
Riigiabi reeglite rakendamise koordineerimisel aitab Rahandusministeerium tagada, et
riigiabi andjate antud riigiabi oleks kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega,
pakub nõustamist ja korraldab koolitusi ning mh tagab riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri
pidamise andmete läbipaistvuse ja kontrollitavuse eesmärgil.
3.15.2.1.8 Programmi tegevus: Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine
Riigi Tugiteenuste Keskuses (RTK)
Programmi tegevuse eesmärk: Pakkuda kvaliteetseid ja tõhusaid tugiteenuseid enamikule
keskvalitsuse asutustest.
Tabel 566. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega81
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020.a)
RTK poolt pakutavate tugiteenuste kliendirahulolu keskmine (10- 8,3 ≥ 8,5 ≥ 8,5
palli skaalal), ≥
Rakendusasutuste ja rakendusüksuste rahulolu RTK toetuste 7,1 ≥ 7,7 ≥ 8,0
teenustega (10-palli skaalal), ≥
Asutuste koolitusjuhtide rahulolu personaliarenduse teenusega (10- 7,6 ≥ 7,8 ≥ 8,0
palli skaalal), ≥
Tabel 567. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine RTK- -18 454 -18 494 -40 0%
s
81 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis.
339
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 568. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
välistoetus
koos muud
riigieelarve- tuludest mitterahali-
2022 RE piirmääraga arvestuslikud
lise sõltuvad sed kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
KULUD -18 494 -9 160 0 -9 286 0 -48
Tööjõukulud -15 058 -8 271 0 -6 787 0 0
Majandamiskulud -3 387 -889 0 -2 498 0 0
Põhivara amortisatsioon -48 0 0 0 0 -48
Keskne tugiteenus aitab kaasa teenindatavate asutuste eesmärkide saavutamisele ja arengule,
võimaldades neil keskenduda oma põhitegevusele.
Tegevus sisaldab personali- ja palgaarvestuse teenust, finantsarvestuse teenust, riigi
raamatupidamise koondaruandluse koostamise teenust, , riigihangete korraldamise teenust,
personaliarenduse teenust, toetuste kasutamise korraldamise teenust. Samuti riigi nõuete
haldamise teenust (mh Maa erastamise järelmaksunõuete, kasutusvalduse ja hoonestusõiguste
tasude arvestuseks kasutatakse infosüsteemi Maa-IS).
Tugiteenuste osutamise raames täidab Riigi Tugiteenuste Keskus Euroopa Liidu
struktuurivahendite ja piiriüleste programmide korraldus- ja makseasutuse funktsiooni, Norra
ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismide kontaktasutuse ning õigusaktides
määratud juhul ka rakendusüksuse ülesandeid.
Riigi Tugiteenuste Keskuse edasiste arenduste fookuses on pakutavate teenuste kvaliteedi ja
tõhususe parandamine ning teenindatavate asutuste arvu kasvatamine. Kvaliteedi ja tõhususe
parandamiseks arendatakse teenuste osutamisega seotud tööprotsesse ja infosüsteeme ning
panustatakse töötajate erialasesse arengusse (nt muutustega toimetulek, innovatsioon).
Teenuste arendamise käigus soovitakse liikuda kliendile kõrgemat lisandväärtust pakkuvate
teenuste poole, analüüsifaasis on keskne dokumendihaldusteenuse pakkumine.
3.15.2.1.9 Programmi tegevus: IKT valdkonna arendamine ja korraldamine
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuses (RMIT)
Programmi tegevuse eesmärk: Kvaliteetne ja tõhus tugiteenus infotehnoloogia valdkonnas.
Tabel 569. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega82
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020.a)
RMIT poolt pakutavate tugiteenuste kliendirahulolu keskmine (5 palli 4,56 4,2 4,2
skaalal), ≥
Kliendirahulolu pöördumiste lahendamisega (5 palli skaalal) 4,89 4,5 4,5
Rakenduste käideldavuse vastavus sätestatud käideldavusnõuetele, % 99,99 98 98
82 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis.
340
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 570. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot83
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
IKT valdkonna arendamine ja korraldamine -22 875 -24 649 -1 774 8%
RMITis
Tegevuse mahu muutust mõjutavad peamiselt:
● Kultuuriministeeriumi valitsemisala töökohateenuste vahendite suurenemine seoses
uute liitujatega;
● Rahapesu Andmebüroo töökohateenuste, IT äriteenuste ja tegevusteenuste vahendite
lisandumine;
● töötajate elektroonilise registri vahendite lisandumine;
● Statistikaameti projekti “Andmeteenuse võimekus” vahendite lisandumine;
● palgafondi lisavahendid sihtgruppidele.
Tabel 571. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
välistoetus
koos muud
riigieelarve- tuludest mitterahali-
2022 RE piirmääraga arvestuslikud
lise sõltuvad sed kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
KULUD -24 649 -15 079 0 -201 0 -9 368
Tööjõukulud -7 556 -7 403 0 -153 0 0
Majandamiskulud -7 458 -7 410 0 -48 0 0
Investeeringutoetused -267 -267 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -9 368 0 0 0 0 -9 368
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus pakub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
valdkonnas arendus- ja majutusteenuseid, et toetada asutuste äriprotsesse ning strateegiliste
eesmärkide saavutamist. Teenus sisaldab infoturbeteenust.
Tegevus sisaldab IT töökohateenuseid Rahandusministeeriumi valitsemisalas ning
vastavalt kokkuleppele ka teistele riigi- ja omavalitsusasutustele (näiteks Kultuuriministeerium
ja selle valitsemisala asutused).
IKT teenuste keskselt pakkumine võimaldab ära hoida dubleerimist ning koondada kokku
teenuste pakkumiseks vajalik kompetents.
Investeeringutoetusena soetatakse IKT varasid Eesti Rahvusringhäälingule.
3.15.2.1.10 Programmi tegevus: Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste
korraldamine
Programmi tegevuse eesmärk: Tugifunktsioonide kvaliteetne ja tõhus täitmine.
83 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis.
341
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 572. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega84
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2021 2022
tase (2019.a)
Ühisosakonna poolt pakutavate tugiteenuste kliendirahulolu 4,5 ≥4,4 ≥4,4
keskmine (5 palli skaalal), ≥
Kliendirahulolu haldusteenusega (5 palli skaalal), ≥ 4,6 ≥4,5 ≥4,5
Kliendirahulolu dokumendihaldusteenusega (5 palli skaalal), 4,6 ≥4,5 ≥4,5
≥
Tabel 573. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste -6 685 -6 703 -18 0%
korraldamine
Tabel 574. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
välistoetus
koos muud
riigieelarve- tuludest mitterahali-
2022 RE piirmääraga arvestuslikud
lise sõltuvad sed kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
KULUD -6 703 -6 643 0 0 0 -60
Tööjõukulud -1 527 -1 527 0 0 0 0
Majandamiskulud -5 116 -5 116 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -60 0 0 0 0 -60
Tegevusi viib ellu peamiselt Rahandusministeeriumi ühisosakond, kes täidab tugifunktsioone
ühishoones asuva nelja ministeeriumi (Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium,
Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) jaoks.
Tegevus sisaldab dokumendihaldusteenust, haldus- ja riigivara teenust (hõlmab kolme
valdkonda: kinnisvara valitsemisega seonduvad funktsioonid, ühishoones töökeskkonna
tagamine ja ühishoone administraatorite/autojuhtide teenus), õigusteenindust (peamisteks
ülesanneteks on riigihangete ja lepingute sõlmimisel õigusalase tegevuse koordineerimine, sh
hankeplaani koostamise koordineerimine ja elluviimise nõustamine ning ministeeriumite ja
Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakonna vahelise koostöö korraldamine).
Sisuliseks väljakutseks on hoonestatud kinnisvara juhtimiskava prioriteetide elluviimine nelja
ministeeriumi osas ning ühishoone ruumiressursi kasutamise pidev tõhustamine muutuvates
ootustes töökeskkonnale. Koostöös valmistatakse ette Siseministeeriumi kolimist ühishoonesse
ning seoses sellega viie ministeeriumi ühistöökeskkonna loomist.
3.15.2.1.11 Programmi tegevus: Statistika tegemise poliitika kujundamine ja statistika
Programmi tegevuse eesmärk: Riiklik statistika ja teave kajastab tarbijatele huvipakkuvaid,
aja- ja asjakohaseid valdkondi arusaadavalt, tagades järjepidevuse ning tõhususe.
84 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis.
342
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 575. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega85
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020.a)
Statistika tarbija rahuloluindeks %, > 73 >70 >70
Kliendi vajadustega arvestamine, rahuloluindeks %. > 73 >70 > 70
Andmeesitajate halduskoormus, eesmärk aastaga vähendada 234 951 5% väiksem 5% väiksem
ca5%eelmise aasta tundide arvust, tundi
Tabel 576. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Statistika tegemise poliitika kujundamine ja statistika -12 118 -10 485 1 633 -13%
Tegevuse maht väheneb, kuna 2021. aasta eelarve sisaldas rahva ja eluruumide loenduse
vahendid.
Tabel 577. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
välistoetus
koos muud
riigieelarve- tuludest mitterahali-
2022 RE piirmääraga arvestuslikud
lise sõltuvad sed kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
KULUD -10 485 -8 663 0 -622 -700 -500
Tööjõukulud -7 962 -6 759 0 -571 -632 0
Majandamiskulud -2 021 -1 902 0 -50 -68 0
Finantskulud -2 -2
Põhivara amortisatsioon -500 0 0 0 0 -500
Tegevusse panustavad Statistikaamet ja Rahandusministeerium.
Statistikaameti peamisteks teenusteks on riikliku statistika tegemine (rahvusvaheliste ja
arengukavade näitajate tootmine), riigi andmehalduse juhtimine ja tellimustööde
teostamine. Rahandusministeerium panustab tegevusse peamiselt riikliku statistika alase
õigusloomega. Lähiaastatel mõjutab riikliku statistika tegemist Euroopa Liidu tasemel
õigusaktide väljatöötamine ja ellu viimine.
Suuremahulised statistikatööd 2022. aastal on rahva ja eluruumide loendus ning nende
tulemuste avaldamine. Euroopa Liidu tasemel kokku lepitud strateegiliste eesmärkide (nt
rohelepe) täitmise jälgimiseks on vaja välja arendada ja teha uut statistikat.
Täiendavalt pakub Statistikaamet klientidele mitmesuguseid teenuseid: teabenõue, tellimustöö
(sh uuringud, analüüsid, erinevad statistika visualiseerimise lahendused, andmekaeve jms),
teaduslikul eesmärgil andmete kasutamine, statistikaalased koolitused (sh andmekirjaoskus),
andmejagamisteenus, pressiteate ja väljaande teavituse tellimine, statistikaväljaande tellimine,
konsultatsioon Euroopa Liidu riikide statistika kättesaadavuse kohta, andmesubjektile tema
andmetega tutvumise võimaldamine ning klienditugi.
Statistikaamet pakub lisaks andmeanalüüsi – ja andmekaeveteenust. Andmekaeve
rakendamine on vajalik uute metoodikate ja nähtuste uurimiseks. Kavas on oluliselt suurendada
85 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis.
343
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
andmekaeve teadmust koostöös partneritega (nt asutusega Center for Big Data Statistics
Hollandis) ning pakkuda andmekaeveteenust vastavalt tellimustele (think tank teenus).
Programm: Regionaalpoliitika
Programmi eesmärk: Inimestel on igas piirkonnas kättesaadavad tasuvad töökohad,
kvaliteetsed teenused ja mitmekülgseid tegevusi võimaldav meeldiv elukeskkond.
Tabel 578. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat
eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
2022 Arvestus- riigieelarve- tuludest
Piirmääraga rahalised
RE likud lise sõltuvad
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -127 -24 873 0 -48 620 -53 802 0
294
Regionaalpoliitika, piirkondade ja -119 -17 704 0 -48 427 -53 802 0
piiriülese koostöö areng 933
Kohalike omavalitsuste ja -2 346 -2 325 0 -21 0 0
regionaalhalduse koordineerimine
KOVide finantseerimise ja -433 -278 0 -155 0 0
finantsjuhtimise korraldamine
Ruumilise planeerimise poliitika -4 582 -4 565 0 -17 0 0
kujundamine ja korraldamine
Tabel 579. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kulud kokku -120 169 -127 294 -7 126 6%
Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö -85 658 -119 933 -34 274 40%
areng
Kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse -1 952 -2 346 -394 20%
koordineerimine
KOVide finantseerimise ja finantsjuhtimise korraldamine -30 278 -433 29 845 -99%
Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja -2 281 -4 582 -2 301 101%
korraldamine
3.15.2.1.12 Programmi tegevus: Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö
areng
Programmi tegevuse eesmärk: Riigi arengudokumentides määratud regionaalse arengu
eesmärkide saavutamine ning regionaalmeetmete mõjus ja nõuetekohane elluviimine.
344
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 580. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega86
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020.a)
Maakondade SKP kasv (15/15) 15 (2019) 15 15
Keskmiste sissetulekute kasv kõigis maakondades suurem kui THI 1487 (2019) 2,1 2,1
muutus (15/15), %, ≥
Valdkonnapoliitilistest toetusmeetmetest väljapoole Harju - 68 68
maakonda eraldatud toetuste osakaal, %
Tabel 581. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng -85 658 -119 933 -34 274 40%
Kulude mahu muutust mõjutavad peamiselt:
● alates 2022. aastast eelarvesse kavandatud Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud
heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavad vahendid summas 53,8 mln eurot, vahendeid
kasutatakse energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamiseks avaliku sektori
hoonetes;
● lisanduvad 2021-2027 eelarveperioodi meetmete vahendid summas 5,9 mln eurot;
● seoses struktuurivahendite 2014-2020 eelarveperioodi meetmete rakendamise lõpule
jõudmisega vähenevad struktuurivahenditest vahendatavad regionaalarengu toetused 16,2
mln eurot;
● 2021. aasta eelarve sisaldas ühekordseid lisavahendeid investeeringutoetusteks ja
täiendavateks toetusteks ca 9,2 mln eurot.
Tabel 582. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
välistoetus
koos muud
riigieelarve- tuludest mitterahali-
2022 RE piirmääraga arvestuslikud
lise sõltuvad sed kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
KULUD -119 933 -17 704 0 -48 427 -53 802 0
Tööjõukulud -799 -696 0 -103 0 0
Majandamiskulud -378 -108 0 -270 0 0
Investeeringutoetused -93 235 -11 512 0 -27 921 -53 802 0
Muud toetused -25 521 -5 387 0 -20 134 0 0
Tegevuse kulude eelarvest 99% antakse toetusteks regionaalsete erinevuste ühtlustamiseks.
Vastavalt regionaalarengu strateegiale töötatakse selle nimel, et tagada kõigi piirkondade
ühtlane areng, rakendades nende eripäradest tulenevat potentsiaali. Nendeks sihipärasteks
tegevusteks ja paremaks regionaalpoliitika elluviimiseks eraldatakse nii siseriiklikke kui ka
Euroopa Liidu toetusi. Lisainfot Rahandusministeeriumi kodulehelt:
https://www.rahandusministeerium.ee/et/regionaalareng-ja-poliitika
86
Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis.
87 Raplamaal < 2,5%
345
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Toetusi viib ellu Riigi Tugiteenuste Keskus halduspoliitika programmi raames, siin tegevuses
regionaalsed toetusmeetmed kavandatakse ja valmistatakse ette.
Tegevuse raames toetatakse ka kohaliku, regionaalse ja riikliku tasandi piiriülest koostööd
põhiliselt Euroopa territoriaalse koostöö ja Euroopa naabruspoliitika piiriülese koostöö
programmide kaudu, mis rahastatakse ERFi, Euroopa Liidu väliskoostöö ja riigieelarve
vahenditest.
Eesti osaleb kaheksas programmis, mille raames toetatakse koostööd:
● piiriüleselt: Euroopa Liidus - Eesti-Läti, Kesk-Läänemere programmid ja Euroopa Liidu
naaberriikidega - Eesti-Vene programm;
● riikide vahel: Läänemere piirkonna programm;
● piirkondade vahel: Interreg Euroopa, URBACT III, ESPON 2020, INTERACT III
programmid.
3.15.2.1.13 Programmi tegevus: Kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse
koordineerimine
Programmi tegevuse eesmärk: Tõhus kohalike omavalitsuste haldus ning toimiv kohanimede
korraldus.
Tabel 583. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020.a)
Kohaliku omavalitsuse institutsiooni usaldusväärsus elanike seas, 58 59 60
%, >s
Kohalike omavalitsuste uute koostööalgatuste arv, kus täidetakse 5 >0 >0
põhiteenuseid koostöös, >0
Kohalike omavalitsuste põhiülesannetega seotud uute lisandunud 0 >0 >0
funktsioonide arv, UUS mõõdik aastast 2021
Tabel 584. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse -1 952 -2 346 -394 20%
koordineerimine
Tabel 585. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
välistoetus
koos muud
riigieelarve- tuludest mitterahali-
2022 RE piirmääraga arvestuslikud
lise sõltuvad sed kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
KULUD -2 346 -2 325 0 -21 0 0
Tööjõukulud -1 759 -1 738 0 -21 0 0
Majandamiskulud -238 -238 0 0 0 0
Muud toetused -349 -349 0 0 0 0
Tegevusega töötatakse selle nimel, et Eestis oleks võimekas ja hästi korraldatud, kohalikele
elanikkonnale kvaliteetseid teenuseid tagav kohalik tasand, mille usaldusväärsus elanike seas
on suurem kui 63%, ning et Eestis oleks toimiv kohanimede korraldus, mille tulemusena on
kohanimede registrisse kantud aastaks 2025 80% kohanimedest. Uuendatakse kohaliku
346
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
omavalitsuse korralduse seadust, valmistatakse ette kohalike omavalitsuste vabatahtlike
ühinemiste toetamist, uuendatakse regulaarselt andmeid minuomavalitsus.fin.ee veebilehel.
Toetused sisaldavad väiksemahulisi toetusi KOVidele ja omavalitsusliitudele. Toetusd
sisaldavad muuhulgas vahendeid eesmärgiga toetada kohalike omavalitsuste info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia arengut, kohalikele omavalitsustele kinnisasja omandamise
kitsendamise seaduse § 7 lg 5 alusel läbi viidavate menetlustoimingute kulude hüvitamist ning
muid väiksemahulisi tegevusi seoses regionaalhalduse koordineerimisega.
3.15.2.1.14 Programmi tegevus: KOVide finantseerimise ja finantsjuhtimise
korraldamine
Programmi tegevuse eesmärk: KOVide finantsjuhtimine on kestlik ja finantsinformatsioon
läbipaistev, et KOVid suudaksid jätkusuutlikul moel elanikele kohalikke avalikke teenuseid
pakkuda.
Tabel 586. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020.a)
Riigieelarvest KOVide sihtotstarbeliste toetuste (sh toetusfond) 26 24 24
osakaal KOVide põhitegevuse tuludest, %
Tasandusfondi mittesaavate KOVide ja tasandusfondi saavate 1,22 1,22 1,20
KOVide põhitulu (tulumaks ja maamaks) elaniku kohta erinevus
Finantsraskustes KOVide arv 0 0 0
Tabel 587. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
KOVide finantseerimise ja finantsjuhtimise korraldamine -30 278 -433 29 845 -99%
2021. aasta eelarve sisaldab ühekordseid vahendeid - lisaeelarvega eraldati 30 mln eurot
kohaliku omavalitsuse üksuste investeeringute toetamiseks eesmärgiga aidata kaasa majanduse
elavdamisele. Toetus oli suunatud eelkõige siseruumide ventilatsiooni parandamiseks, hoonete
energiatõhususe suurendamiseks ja ebavajalike hoonete lammutamiseks. Viide
toetusmäärusele: https://www.riigiteataja.ee/akt/127042021008
Tabel 588. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
välistoetus
koos muud
riigieelarve- tuludest mitterahali-
2022 RE piirmääraga arvestuslikud
lise sõltuvad sed kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
KULUD -433 -278 0 -155 0 0
Tööjõukulud -361 -239 0 -122 0 0
Majandamiskulud -73 -40 0 -33 0 0
Tegevuse fookuseks on suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat ülesannete
täitmise tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks:
andes sihtotstarbelised toetused kohalike omavalitsuste tulubaasi ja jaotades vahendid
tulumaksu ja tasandusfondi kaudu,
suurendades maksuautonoomiat maade hindamise läbiviimise, kohalike maksude osakaalu
suurendamise ja üksikisiku tulumaksu protsendi määramise õiguse kaudu.
347
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Sihiks on suurendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni ettevõtluskeskkonna arendamisel
juriidilise isiku tulumaksust osa jaotamisega töökohtade arvu järgi KOVis ja kohaliku kasu
instrumentidele õigusliku aluse andmisega ning edasi arendada omavalitsuste finantsjuhtimist,
sh regulatsioonide muutmine, liikumaks tulemuspõhise, huvigruppe kaasava ning läbipaistva
eelarvestamise poole.
3.15.2.1.15 Programmi tegevus: Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja
korraldamine
Programmi tegevuse eesmärk: Ruumiline planeerimine loob kõigil planeerimistasanditel
eeldused erinevaid arenguvajadusi tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku ruumikasutuse
tekkeks läbi avaliku protsessi.
Tabel 589. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020.a)
2018. aastal või hiljem kehtestatud omavalitsuste üldplaneeringud, 3 4 10
aasta kohta
Üldplaneeringuid muutvate detailplaneeringute arv 120 90 90
Tabel 590. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja -2 281 -4 582 -2 301 101%
korraldamine
Maht kasvab planeeringute lisavajaduste katteks 2022. aastasse eraldatud lisavahendite tõttu,
millest on planeeritud kulud järgmistele tegevustele: Suure väina püsiühenduse riigi
eriplaneering, Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering, Harju maakonna maavarade
teemaplaneering, Hiiu mereala planeeringus tuuleenergeetika kavandamise eelduste ja
võimaluste ruumiline ja juriidiline eelanalüüs.
Tabel 591. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
välistoetus
koos muud
riigieelarve- tuludest mitterahali-
2022 RE piirmääraga arvestuslikud
lise sõltuvad sed kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
KULUD -4 582 -4 565 0 -17 0 0
Tööjõukulud -1 337 -1 320 0 -17 0 0
Majandamiskulud -2 994 -2 994 0 0 0 0
Muud toetused -251 -251 0 0 0 0
Ruumilise planeerimise põhiülesanne on maa-ala ruumilise arengu põhimõtetes ja
tingimustes kokkuleppimine. Planeeringuga koostatakse planeeringuala kohta terviklik
ruumilahendus, millega määratakse maakasutus- ja ehitustingimused. Eesti
planeerimissüsteemis on kuus liiki planeeringuid. Planeeringud jagunevad üleriigilisteks,
maakondlikeks, üld- ja detailplaneeringuteks ning riigi ja kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringuteks. Üleriigilised, maakonna- ja riigi eriplaneeringud on riigi tasandil
koostatavad planeeringud, mille peamine eesmärk on väljendada riigi ruumilise arengu
vajadusi.
348
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tegevuse raames suunatakse detailplaneeringute praktikat, nõustatakse ja koolitatakse KOVe,
arendatakse planeerimisõigust, arendamisel on planeeringute keskne andmekogu ning
analüüsietapis on menetluskeskkonna loomine. Lisaks koostatakse maakonnaplaneeringuid,
valmimisel on Eesti mereala planeering ning eriplaneeringutena on menetluses Suure väina
püsiühenduse ja Tallinna ringraudtee eriplaneering, teostatakse planeeringute ja nende
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse õiguspärasust.
Toetused sisaldavad vahendeid maakonnaplaneeringute alasteks tegevusteks jm väiksemahulisi
toetusi, sh Läänemeremaade Ruumilise Arengu Komitee liikmemaks 10 000 eurot.
Programm: Finantspoliitika
Programmi eesmärk: Konkurentsivõimeline ja usaldusväärne ettevõtlus- ja
finantskeskkond.
Tabel 592. Tõhus riik tulemusvaldkonna Finantspoliitika programmi tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
2022 Arvestus- riigieelarve- tuludest
Piirmääraga rahalised
RE likud lise sõltuvad
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -5 651 -5 237 0 -414 0 0
Finantspoliitka kujundamine -5 366 -4 955 0 -411 0 0
Arvestuspoliitika kujundamine -285 -282 0 -3 0 0
Tabel 593. Tõhus riik tulemusvaldkonna Finantspoliitika programmi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kulud kokku -5 332 -5 651 -319 6%
Finantspoliitka kujundamine -5 166 -5 366 -200 4%
Arvestuspoliitika kujundamine -166 -285 -119 72%
3.15.2.1.16 Programmi tegevus: Finantspoliitika kujundamine
Programmi tegevuse eesmärk: Tasakaalupunkt avaliku huvi ja ettevõtjate ärihuvi vahel,
läbipaistvus ja finantsstabiilsus.
Tabel 594. Tõhus riik tulemusvaldkonna Finantspoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega88
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2019.a)
Finantsteenuste pakkujate arv/Eestis litsentsi saanud ja filiaalina 180 200 210
tegutsejate pakkujate arv
II samba pensionifondide valitsemistasude ja aasta keskmine 0,59 0,57 0,55
fondimahtude suhe läheneb 0,4%
OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide edetabelis: 13 - 10
käitumine
88 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis.
349
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 595. Tõhus riik tulemusvaldkonna Finantspoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Finantspoliitka kujundamine -5 166 -5 366 -200 4%
Tabel 596. Tõhus riik tulemusvaldkonna Finantspoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
välistoetus
koos muud
riigieelarve- tuludest mitterahali-
2022 RE piirmääraga arvestuslikud
lise sõltuvad sed kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
KULUD -5 366 -4 955 0 -411 0 0
Tööjõukulud -3 691 -3 680 0 -11 0 0
Majandamiskulud -1 664 -1 264 0 -400 0 0
Muud toetused -11 -11 0 0 0 0
Tegevusse panustavad Rahandusministeerium ja Rahapesu Andmebüroo.
Tegevuse sisuks on finantssektori stabiilsuse ja läbipaistvuse tagamisele, konkurentsiolukorra
suurendamisele ning finantsteenuste tarbijate ja investorite kaitsmisele suunatud tegevused:
finantsjärelevalve- ja kriisijuhtimise alase raamistiku täiustamine;
hoiuste tagamise ja muude tagatisskeemide toimimise tõhustamine;
ühistulise panganduse revisjoni läbiviimine piiriülese kapitali kaasamise soodustamine
seadusandluses;
eelduste loomine uute finantsteenuste arenguks, samas ka piisava investorikaitse taseme ja
võrdse kohtlemise tagamine;
finantskirjaoskuse edendamise strateegia 2021–2030 rakendamine;
eelduste loomine eraisikute krediidi- ja muude finantskohustuste jagamist puudutava
süsteemi tekkeks (nn positiivse krediidi register);
finantsteenustega seotud vaidluste lahendamise kohtuvälise süsteemi loomise alternatiivide
kaalumine ja süsteemi ettevalmistamine;
investeerimiskontode süsteemi senise toimimise analüüsimine koos võimalike muudatuste
kaardistamisega.
Lisaks tegeletakse finantssektorit kaasavate sotsiaalkindlustus-skeemide arendamise,
hasartmängupoliitika kujundamisega ning rahapesu tõkestamisega. Suuremad väljakutsed on
nn II samba reformi lõpuleviimine ning süsteemi vabatahtlikuks muutmise mõjude
analüüsimine, pensioni kompetentsikeskuse väljatöötamine ning rahapesu ja terrorismi
rahastamisega seotud tegevuste ja riskide paremaks mõistmiseks ja adresseerimiseks
strateegilise seire ja analüüsi võimekuse väljaarendamine.
Toetuste eelarves on planeeritud liikmemaksud rahvusvahelise finantshariduse võrgustikus
(OECD INFE) osalemiseks ning rahapesu töögrupis (The Egmont Group of Financial
Intelligence Units) osalemiseks.
350
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.15.2.1.17 Programmi tegevus: Arvestuspoliitika kujundamine
Programmi tegevuse eesmärk: Arvestusalane informatsioon on usaldusväärne ja avalikule
huvile vastav.
Tabel 597. Tõhus riik tulemusvaldkonna Finantspoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega89
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2019.a)
Kindlustandva audiitorteenusega kaetud aastaaruannete osakaal 4,36 (2019) 10 10
kõikidest registrile esitatavatest, %
Rahvamajanduse koguvarade ja kindlustandva audiitorteenusega 88 (2019) 80 80
raamatupidamise aastaaruannetes kajastatud varade suhe, %
Rahvamajanduse kogu töötajate arvu ja kindlustandva 60 (2019) 60 60
audiitorteenusega raamatupidamise aastaaruannetes kajastatud
töötajate arvu suhe, %
Tabel 598. Tõhus riik tulemusvaldkonna Finantspoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Arvestuspoliitika kujundamine -166 -285 -119 72%
Tabel 599. Tõhus riik tulemusvaldkonna Finantspoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
välistoetus
koos muud
riigieelarve- tuludest mitterahali-
2022 RE piirmääraga arvestuslikud
lise sõltuvad sed kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
KULUD -285 -282 0 -3 0 0
Tööjõukulud -211 -208 0 -3 0 0
Majandamiskulud -29 -29 0 0 0 0
Muud toetused -45 -45 0 0 0 0
Tegevuse sisuks on arvestusala (sealhulgas raamatupidamine ja audiitortegevus) õigusliku
keskkonna kujundamine viisil, milles arvestusala seadusandlus ja aruandlusraamistik
toetavad ettevõtluskeskkonna nii riigisisest kui ka rahvusvahelist konkurentsivõimet suurema
läbipaistvuse ja usaldusväärsusega ning seonduva halduskoormuse vähendamist tõhusamate
lahenduste kaudu.
Audiitortegevuse korraldamisel on eesmärgiks vandeaudiitorite ja audiitorühingute ning
siseaudiitorite üle järelevalve teostamine ning kvaliteetse kutsetegevuse tagamine vastavalt
avalikule huvile.
Toetuse vahendid on planeeritud audiitortegevuse järelevalve nõukogu (Audiitorkogu organ)
poolt Audiitorkogu liikmete üle järelevalve korraldamiseks, audiitortegevuse arengu eelduste
loomiseks, vandeaudiitori kutsetegevuse kvaliteedi tõstmiseks ja selle kaitsmiseks tehtud
kulude katmiseks.
89 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis.
351
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Majandusliku sisu vaade
Joonis 73. Rahandusministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal valitsemisala kogukuludest, %
Joonis 74. Rahandusministeeriumi valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogumahust, %
352
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 600. Rahandusministeeriumi valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE Piirmääraga
kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
KULUD -273 870 -127 265 -12 725 -67 671 -54 532 -11 677
Tööjõukulud -88 588 -78 992 0 -8 965 -632 0
Majandamiskulud -36 916 -30 071 -2 318 -4 429 -98 0
Finantskulud -2 906 -6 -2 900 0 0 0
Muud tegevuskulud -289 -289 0 0 0 0
Sotsiaaltoetused -1 370 0 -1 370 0 0 0
Investeeringutoetused -93 502 -11 779 0 -27 921 -53 802 0
Muud toetused -31 850 -6 129 -10 -25 711 0 0
Käibemaks -6 773 0 -6 127 -645 0 0
Põhivara amortisatsioon -11 677 0 0 0 0 -11 677
Tabel 601 Rahandusministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot
2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
Kulud kokku -238 662 -269 190 -273 870 -4 680 2%
Tööjõukulud -81 481 -86 874 -88 588 -1 714 2%
Majandamiskulud -30 640 -34 367 -36 916 -2 549 7%
Finantskulud -2 631 -8 640 -2 906 5 734 -66%
Muud tegevuskulud -535 -289 -289 0 0%
Sotsiaaltoetused -4 726 -1 190 -1 370 -180 15%
Investeeringutoetused -35 114 -85 084 -93 502 -8 418 10%
Muud toetused -66 485 -35 170 -31 850 3 321 -9%
Käibemaks -5 264 -5 268 -6 773 -1 504 29%
Põhivara amortisatsioon -11 787 -12 308 -11 677 631 -5%
353
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.15.3 INVESTEERINGUD
Joonis 75. Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal valitsemisala koguinvesteeringutest, %
Joonis 76. Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes osakaaluna objekti eelarvest, %
354
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 602. Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud tuludest
2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad
kaasfinant- investeeringud
seeringuga
Investeeringud kokku -7 814 -5 659 -920 -1 234 0
Käibemaks -1 126 0 -920 -206 0
Inventar -30 -30 0 0 0
IT investeeringud -5 827 -4 798 0 -1 029 0
Masinad ja seadmed -331 -331 0 0 0
Muud investeeringud -500 -500 0 0 0
Tabel 603. Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot
2020
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
tegelik
Investeeringud kokku -10 761 -5 893 -7 814 -1 921 33%
Käibemaks -1 929 -1 042 -1 126 -84 8%
Inventar -85 0 -30 -30 100%
IT investeeringud -8 385 -4 520 -5 827 -1 307 29%
Transpordivahendid -33 0 0 0 0%
Masinad ja seadmed -328 -331 -331 0 0%
Muud investeeringud 0 0 -500 -500 100%
IKT investeeringute eelarves on kavandatud valitsemisala riigiasutuste investeeringud
infosüsteemidesse, mida on kokku ligi 150 süsteemi. Kasv tuleneb peamiselt Maksu- ja
Tolliametile lisandunud ehitustöötajate registreerimise infosüsteemi vahenditest. Suuremad
kavandatud investeerimisprojektid on järgmised:
Maksu- ja Tolliameti ehitustöötajate registreerimise infosüsteem 1,3 mln eurot;
Riigi Tugiteenuste Keskuse struktuuritoetuste register (SFOS) arendused 1,2 mln eurot;
IT baastaristu jätkusuutlikkuse, käideldavuse ja terviklikkuse tagamiseks (litsentsid,
serverid) investeeringud 1,1 mln eurot;
Statistikaameti andmeteenuse võimekuse arendamiseks uue metaandmestiku standardi ja
tootmissüsteemi juurutamine 0,7 mln eurot.
Investeering masinatesse ja seadmetesse on planeeritud Maksu- ja Tolliametile tollitehnika
soetamiseks ja kaasajastamiseks piiripunktides.
Inventari (töökohamööbel) soetab Riigi Tugiteenuste Keskus.
Muud investeeringud sisaldavad Siseministeeriumi ühishoonesse kolimisega seotud
investeeringuid.
355
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.15.4 FINANTSEERIMISTEHINGUD
Joonis 6. Rahandusministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingud, tuhat eurot
Tabel 604. Rahandusministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot
2020 Muutus,
2021 RE 2022 RE Muutus
tegelik %
Finantseerimistehingud kokku 2 230 474 15 935 723 209 707 274 4439%
Laenukohustised 2 483 587 27 559 847 552 819 993 2975%
Lühiajalised finantsinvesteeringud -129 320 -11 610 0 11 610 -100%
Osalused avaliku sektori
-132 014 0 -120 328 -120 328 100%
ja sidusüksustes, rahvusvahelised osalused
Laenunõuded 8 234 0 -4 000 -4 000 100%
Käibemaks -13 -15 -15 -1 5%
Laenukohustised
Planeeritud on:
laenude võtmine ja võlakirjade emiteerimine summas 1,32 mld eurot. Uue võla võtmine
laenude ja võlakirjadena on seotud eelarve puudujäägi katmisega, aeguvate võlakohustuste
refinantseerimisega ja vajadusega hoida piisavat likviidsusvaru riigikassa rahavoo
juhtimiseks;
varasematel aastatel võetud laenude tagasimaksegraafikute kohaselt makstakse Euroopa
Investeerimispangale tagasi 72,4 mln eurot ja lunastatakse 2021. aastal emiteeritud 12-
kuiseid võlakirju 400 mln euro ulatuses;
mööbli kapitalirent Statistikaametil 41 475 eurot ja Maksu- ja Tolliametil 38 000 eurot.
356
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Lühiajalised finantsinvesteeringud
Seoses finantsinvesteeringute kajastamise metoodika muutumisega on varem lühiajaliste
finantsinvesteeringutena kajastatud vahendid alates 2022. aastast kajastatud osalustena avaliku
sektori ja sidusüksustes, rahvusvaheliste osaluste ja laenunõuetena.
Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes, rahvusvahelised osalused
Eesti Energia aktsiakapitali suurendamine 114 mln eurot.
Tegemist on potentsiaalsete Eesti Energia investeerimisprojektide kaasrahastamisega. Eelkõige
võib see olla vajalik jaotus- ja sidevõrgu investeeringute ning Ida-Virumaa tööstusalade
moderniseerimise (sh energiamahukate ettevõtete tööstuspark, kateldes rohekütuste kasutuse
suurendamine jms) kaasrahastamiseks. Kas Eesti Energia vajab riigipoolset kapitali
sissemakset, millises mahus ja millistesse projektidesse, selgub peale konkreetsete projektide
investeerimisotsuste langetamist ettevõtte nõukogus. Seejärel saab Vabariigi Valitsus 2022.
aasta riigieelarve seaduse alusel otsustada, kas vastava investeeringu tegemine on riigi huvides
ning õigustab ennast ka tasuvuse seisukohalt.
Eesti Vabariigi osaluste suurendamine Kolme Mere Algatuse Investeerimisfondis 5 mln
eurot, Rahvusvahelises Rekonstrueerimis- ja Arengupangas (IBRD) 0,8 mln eurot ja
Rahvusvahelises Finantskorporatsioonis (IFC) 0,6 mln eurot.
Kolme Mere Algatus on Eesti välispoliitiline prioriteet, mis edendab Euroopa põhja-
lõunasuunalist suhtlust kaasates koostöösse ka USA. Investeerimisfond on üks vahend
edendada selle koostöö majanduslikke aspekte digi, energia ja transpordi valdkondades ja
ühtlasi toetab ka regiooni kapitaliturgude arengut. Vabariigi Valitsus otsustas 2020. aasta
aprillis omandada fondis kuni 20 miljoni euro suuruse osaluse ning osaluse valitsejaks on
Rahandusministeerium. 24.08.2021 seisuga on fondis omandatud osaluse suurus 7,1 mln eurot,
seega on veel sisse maksmata kapitali jääk 12,9 mln eurot. Võttes arvesse senist fondi
investeeringute tegemist, ei ületa 2022. aasta kapitalinõue 5 mln eurot.
IBRD ja IFC kapitalimaksed toimuvad vastavalt Riigikogus ratifitseeritud Eesti osaluste
suurenemisele üldise kapitalisuurenduse raames. Need kapitalimaksed toimuvad IBRD puhul
nelja aasta jooksul (2020-2023) ja IFC puhul 5 aasta jooksul (2021-2025).
Laenunõuded
● Planeeritud on laenu andmine sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus summas 10
mln eurot.
● Antud laenude tagasimaksegraafikute kohaselt tagastavad Keskkonnainvesteeringute
Keskus ja Kredex laene 6 mln eurot.
357
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.16. SISEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA
Siseministeerium toetab Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamist kahes tulemusvaldkonnas:
Siseturvalisus ning Sidus ühiskond.
Siseministeeriumi valitsemisala kulude eelarve moodustab umbes 3% riigieelarve kulude
kogumahust ning investeeringute eelarve on ligikaudu 5% riigieelarve investeeringute
kogumahust.
Tabel 605. Siseministeeriumi valitsemisala eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot
2022 RE valitsemisala Osakaal 2022 RE
2020 RE kogumaht
/ PSI kogumahust
TULUD 13 130 809 63 899 0%
KULUD -13 638 494 -463 783 3%
INVESTEERINGUD -715 975 -35 615 5%
FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0%
Valitsemisala 2022. aasta eelarve kulud on 463,8 mln eurot, investeeringud kokku on 35,6 mln
eurot ja tulud 63,9 mln eurot.
Valitsemisalas on koos ministeeriumiga 7 asutust: Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet,
Häirekeskus, Kaitsepolitseiamet, Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi infotehnoloogia ja
arenduskeskus. Valitsemisalas töötab kokku ca 8 000 teenistujat (töötajad ja ametnikud
kokku). Kõige suurema töötajaskonnaga on Politsei- ja Piirivalveamet, kus töötab pisut alla 5
000 inimese.
Valitsemisala kulude koondeelarvest moodustab Politsei- ja Piirivalveamet 46,83%,
Päästeamet 16,65%, Kaitsepolitseiamet 13,94% ja Siseministeerium10,0%. Ülejäänud
valitsemisala asutuste eelarved jäävad mahult alla 10% valitsemisala koondeelarvest.
3.16.1 TULUD
Valitsemisala tulud on võrreldes eelmise aastaga suurenenud. Valitsemisala suurimad
tuluallikad on: saadud toetused, riigilõivud ja tulu trahvidelt ja muudelt varalistelt kahjudelt.
Tulu kasvu suurimateks mõjutajateks on riigilõivud ja saadud toetused. Kokku on valitsemisala
tulud suurenenud võrreldes eelmise aastaga 8,7 mln eurot.
358
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Joonis 77. Siseministeeriumi valitsemisala suuremad tulud ja osakaal valitsemisala kogutulust, %
Tabel 606. Siseministeeriumi valitsemisala tulude dünaamika, tuhat eurot90
2020 Muutus,
2021 RE 2022 RE Muutus
tegelik %
Tulud kokku 47 755 55 035 63 899 8 864 16%
Saadud toetused 12 188 16 943 25 305 8 362 49%
Riigilõivud 15 415 20 129 18 079 -2 050 -10%
Tulud majandustegevusest 3 355 3 149 3 328 180 6%
Tulud põhivara ja varude müügist 16 7 12 5 71%
Trahvid ja muud varalised karistused 15 486 14 100 16 475 2 375 17%
Muud tulud 1 295 708 700 -8 -1%
Saadud toetused
Toetuste all kajastatakse saadud välistoetusi. Toetuste maht on muutunud seoses
välisvahenditest saadavate toetuste mahu suurenemisega ning planeerimise muutusega.
Riigilõivud
Lõivude all kajastatakse toimingute eest tasutud tulu, suurem osa riigilõivust laekub isikut
tõendavate dokumentide seaduse, välismaalaste seaduse, kodakondsuse seaduse ja EL kodaniku
seaduse alusel teostatavate toimingute riigilõivudest. Riigilõivude prognoosi aluseks on
aeguvate dokumentide prognoosid, eelnevad trendid ning muudatused õigusaktides.
Tulud majandustegevusest
Majandustegevusest saadud tulu all kajastub peamiselt Sisekaitseakadeemia täiendkoolitustelt
laekuv tulu ja konfiskeeritud vara müügist laekuv tulu.
Tulud põhivara ja varude müügist
Tulu põhivara ja varude müügist laekub peamiselt kinnistute ja sõidukite müügist.
2022.aastasse ei ole plaanitud suuremahulisi müüke.
Trahvid ja muud varalised karistused
90 Seoses saadud toetuste kajastamise metoodika muutusega ei ole veergudes „2020 tegelik“,“ 2021RE“ ning „2022 RE“
summad ning muutused omavahel võrreldavad.
359
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Trahvide ja muude varaliste karistuste all prognoositakse väärteomenetluse seadustiku alusel
saadavaid trahvitulusid (liiklusjärelevalve).
Muud tulud
Muude tegevustuludena prognoositakse kohtute ja kohtutäiturite otsuste alusel laekuvaid
tulusid ning tuleohutuse järelevalve inspektorite poolt määratud sunnirahasid.
3.16.2 KULUD
Tegevuspõhine vaade
Siseministeeriumi valitsemisala 2022. aasta eelarve kulud ja investeeringud panustavad
Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse kahes tulemusvaldkonnas ja neljas programmis.
Programmide kaudu toimub valdkondade eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete,
tegevuste ja teenuste planeerimine, eelarvestamine, elluviimine ning aruandlus.
Valitsemisala programmdokumendid on kättesaadavad ministeeriumi kodulehel
https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030 ja
https://www.siseministeerium.ee/et/rahvastiku-ja-sidusa-uhiskonna-arengukava-2021-2030
Tulenevalt seletuskirja metoodikast toome siseturvalisuse ja sidusa ühiskonna
tulemusvaldkonna iga programmi tegevuse all välja maksimaalselt kolm mõõdikut, mis
annavad üldisema ülevaate eesmärkide saavutamisel. Seletuskirjas mittekajastuvad mõõdikud
on leitavad programmi dokumendis.
3.16.2.1 Tulemusvaldkond: Siseturvalisus
Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises
ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe
turvalisima riigi Euroopas. Koostöös parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule,
tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.
Tabel 607. Siseministeeriumi valitsemisala programmide seos tulemusvaldkondade ja strateegiadokumentidega
Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna arengudokument Programm
Siseturvalisus „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ Siseturvalisuse programm
Tabel 608. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus kulude dünaamika, tuhat eurot
2020
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
tegelik
Kulud kokku -373 076 -391 799 -433 142 -41 344 11%
Programm: Siseturvalisus
Programmi eesmärk: Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas,
kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi
Euroopas. Koostöös parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja
põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.
360
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Programmi aitavad ellu viia Siseministeerium, Häirekeskus, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja
Piirivalveamet, Päästeamet, Sisekaitseakadeemia- ning Siseministeeriumi infotehnoloogia ja
arenduskeskus.
Tabel 609. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus programmi Siseturvalisus tegevuste kulud eelarve liikide ja katteallikate
lõikes, tuhat
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -433 142 -378 660 -6 995 -24 382 -2 515 -20 590
Turvalise avaliku ruumi kujundamine -6 429 -6 079 -6 -267 -9 -68
Õnnetuste, süütegude ja varakahjude -16 299 -14 786 -31 -981 -21 -480
ennetamine
Tegevus- ja relvalubade väljaandmine -2 852 -2 710 -3 -9 -4 -125
Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine -1 773 -1 745 -2 -6 -2 -18
Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine -9 661 -8 941 -21 -33 -266 -400
ning abi väljasaatmine
Süüteomenetluse tõhustamine -66 085 -64 114 -553 -212 -85 -1 121
Avaliku korra tagamine -49 798 -47 070 -49 -155 -165 -2 359
Demineerimine -3 185 -3 101 -8 -1 -1 -75
Päästmine maismaal ja siseveekogul -62 410 -60 462 -157 -22 -14 -1 754
Abi osutamine Eesti merealadel ja -17 951 -12 089 -10 -31 -251 -5 569
piiriveekogudel
Põhiseadusliku korra tagamine -63 437 -63 377 -3 -2 0 -55
Raske ja organiseeritud kuritegevuse -19 417 -13 772 -16 -5 256 -20 -353
vastane võitlus
Elanikkonnakaitse, kriisideks -3 180 -3 058 -8 -7 -1 -106
valmisolek ja lahendamine
Piirihaldus -48 591 -33 097 -36 -10 179 -177 -5 101
Objektivalve ja isikukaitse -8 536 -8 282 -10 -41 -17 -186
Rände- ja kodakondsuspoliitika -14 581 -7 245 -10 -7 021 -7 -298
kujundamine ning elluviimine
Isikute tõsikindel tuvastamine ja -18 066 -11 161 -6 065 -26 -12 -801
dokumentide välja andmine
Migratsioonijärelelvalve -4 734 -4 444 -4 -98 -6 -182
Tasemeõpe ja täienduskoolitus -13 717 -11 174 -1 -31 -1 117 -1 393
Sisekaitseakadeemias
Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- -1 042 -1 032 -2 -2 0 -6
ja innovatsioontegevus
IKT teenuste pakkumine SIM -1 399 -923 0 0 -338 -138
valitsemisalast väljapoole
361
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 610. Tulemusvaldkonna Siseturvalisuse programmi Siseturvalisus tegevuste eelarvete dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kulud kokku -391 799 -433 142 -41 344 11%
Turvalise avaliku ruumi kujundamine -2 867 -6 429 -3 562 124%
Õnnetuste, süütegude ja varakahjude -5 770 -16 299 -10 528 182%
ennetamine
Vähem vägivalda -343 0 343 -100%
Tegevus- ja relvalubade väljaandmine -26 101 -2 852 23 250 -89%
Kaitstum vara, ohutum keskkond -4 821 0 4 821 -100%
Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine 0 -1 773 -1 773 100%
Avaliku korra tagamise ja pääste valmisoleku -2 900 0 2 900 -100%
planeerimine
Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi -9 276 -9 661 -385 4%
väljasaatmine
Reageerimine õnnetustele ja ohtudele -120 732 0 120 732 -100%
Politseiliste sündmuste lahendamine -46 863 -66 085 -19 223 41%
Avaliku korra tagamine 0 -49 798 -49 798 100%
Demineerimine 0 -3 185 -3 185 100%
Päästmine maismaal ja siseveekogul 0 -62 410 -62 410 100%
Abi osutamine Eesti merealadel ja 0 -17 951 -17 951 100%
piiriveekogudel
Põhiseadusliku korra tagamine -35 821 -63 437 -27 616 77%
Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane -32 029 -19 417 12 612 -39%
võitlus
Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja -11 459 -3 180 8 279 -72%
lahendamine
Piirihaldus -51 425 -48 591 2 834 -6%
Objektivalve ja isikukaitse 0 -8 536 -8 536 100%
Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine -7 754 -14 581 -6 827 88%
ning elluviimine
Tasakaalustatud kodakondsuspoliitika -292 0 292 -100%
Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide -17 022 -18 066 -1 044 6%
välja andmine
Migratsioonijärelelvalve -902 -4 734 -3 832 425%
Tasemeõpe ja täienduskoolitus -14 555 -13 717 838 -6%
Sisekaitseakadeemias
Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja -867 -1 042 -175 20%
innovatsioontegevus
IKT teenuste pakkumine SIM valitsemisalast 0 -1 399 -1 399 100%
väljapoole
Siseturvalisuse programmi ülesehitust, sh programmi tegevuste struktuuri, muudeti võrreldes
2021. aastaga, et anda parem ülevaade eesmärkidest ja raha jaotumisest erinevate valdkondade
vahel. Seetõttu ei ole ülaltoodud ja järgnevates tabelites olevad summad tegevuste lõikes aastate
vahel otseselt võrreldavad.
Olulised tegevused siseturvalisuse programmi eesmärkide täitmisel 2022. aastal on suunatud
ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamiseks (sh ennetustöö inimeste kaasamine ja
kogukondade võimestamine), kiire ja asjatundliku abi tagamiseks, Eesti sisejulgeoleku kindlana
hoidmiseks, Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitikaga
jätkamiseks ning siseturvalisuse valdkonna targemaks ja innovaatilisemaks muutmiseks.
362
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.16.2.1.1 Programmi tegevus: Turvalise avaliku ruumi kujundamine
Programmi tegevuse eesmärk: avalik ruum on kujundatud turvalisust soodustavaks. Inimesed
tunnevad end avalikus kohas turvaliselt, oskavad avalikus kohas ohte ennetada ja märgata ning
teavad, kuidas nende ilmnemise korral käituda.
Programmi tegevuse mõõdikud:
Tabel 611. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Mõõdik/Sihttase Viimane 2021 2022
tegelik tase
(2020. a)
Elanike osakaal, kes peavad turvaliseks oma linnas või vallas toimuvatel 87% ˃ 90% ˃ 90%
üritustel osalemist
Elanike osakaal, kes peab turvaliseks öösel oma ümbruskonnas liikumist 82% ˃ 82% ˃ 82%
Turvalise ruumiloome sh CPTED põhimõtteid rakendavate kohalike Algtase ja sihttasemed määratakse aastal 2021.
omavalitsuste arv
Tabel 612. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Sisetuvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Turvalise avaliku ruumi kujundamine -2 867 -6 429 -3 562 124%
Tabel 613. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -6 429 -6 079 -6 -267 -9 -68
Tööjõukulud -4 062 -4 030 -6 -18 -8 0
Majandamiskulud -2 297 -2 047 0 -249 -1 0
Muud toetused -1 -1 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -68 0 0 0 0 -68
Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Politsei- ja Piirivalveamet piirkondliku
politseitöö teenuse kaudu. Avaliku ruumi turvalisemaks muutmiseks suurendatakse inimeste
teadlikkust ennetus- ja kaitseabinõudest. Teisalt pööratakse enam tähelepanu avaliku ruumi
kujundamisele, juurutades süütegusid ja õnnetusi ennetava ruumikujunduse põhimõtteid
kohalike omavalitsuste planeerimistegevuses.
3.16.2.1.2 Programmi tegevus: Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine
Programmi tegevuse eesmärk: valdkondadeülene ennetustöö muudetud terviklikumaks ja
mõjusamaks, sh ennetustegevused on muutunud kättesaadavaks, kvaliteetsemaks, läbiviijad
teadlikumaks. Riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, vabaühenduste ja erasektori koostöös on
vähenenud raske tervisekahjustuse või surmaga lõppenud õnnetuste arv, vaimne ja füüsiline
vägivald ning vara- ja keskkonnakahjud. Tõhusa teavitus- ja ennetustöö tulemusel on
paranenud inimeste oskused ohte ennetada ja neile reageerida. Erasektori pakutavad teenused
aitavad kaasa, et varakahju tekitanud varguseid, vara lõhkumist ning vee-, tule-, elektri- või
gaasiõnnetusi on vähem.
Programmi tegevuse mõõdik:
363
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 614. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Elanike osakaal, kes nõustuvad, et inimesed peaksid ise aktiivselt 88% ≥ 93% ≥ 93%
osalema omaenda ja kodukoha turvalisuse tagamisel
Tules hukkunute arv 36 < 28 < 24
Veeõnnetustes hukkunute arv 58 < 34 < 31
Seoses 2021.aasta kevadel Vabariigi Valitsuse poolt tehtud riigieelarve kärpeotsusega lõpetab
Päästeamet 2019.aasta riigieelarve seadusega rahastatud projekti „küttekolded korda“, millega
nähti ette vähekindlustatud perede ahjude/pliitide/kaminate korrastamine ja seeläbi nende
majapidamiste tuleohutuse parandamine. Projekti käigus on Päästeamet koos kohalike
omavalitsustega korrastanud 1797 kodu küttekolded.
Tabel 615. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes, tuhat
eurot tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine -5 770 -16 299 -10 528 182%
Tabel 616. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -16 299 -14 786 -31 -981 -21 -480
Tööjõukulud -11 013 -10 766 -27 -211 -9 0
Majandamiskulud -3 824 -3 789 0 -23 -12 0
Muud tegevuskulud -2 -2 0 0 0 0
Muud toetused -980 -229 -4 -747 0 0
Põhivara amortisatsioon -480 0 0 0 0 -480
Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja
Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 12 teenust, näiteks:
ennetuse teenus, elanikkonna tuleohutuse teadlikkuse teenus, elanikkonna veeohutuse
teadlikkuse teenus.
Programmi teenuste abil toetatakse terviklikuma turvalisuse tagamiseks igaühe panusel
põhinevat valdkondadeülest ennetustööd. Selle jaoks luuakse püsivad kogukonnakesksel
lähenemisel ja võrgustikel põhinevad koostöövormid ja lepitakse kokku selged vastutajad
kohalikul ja riiklikul tasandil, et ennetuse tegevusi kavandada, ellu viia ja tulemusi mõõta.
Lisaks mitmekesistatakse siseturvalisuse vabatahtlikuna tegutsemise võimalusi.
Inimkannatanutega õnnetuste vähendamiseks tegeletakse ohtude ennetamise ning tervist ja elu
säästva käitumise kujundamisega. Viiakse ellu erinevaid teavitustegevusi turva- ja
ohutusnõuete tundmise parandamiseks ja ennetusabinõude kasutamise suurendamiseks.
Senisest rohkem tähelepanu pööratakse traagiliste tagajärgedega äraeksimiste ennetamisele.
Vägivalla vähendamiseks on olulisimal kohal vägivalla ennetamise ja selle riski varajase
märkamisega seotud tegevused. Samuti tegevused inimeste teadlikkuse tõstmiseks
vägivaldsetest ideoloogiatest, radikaliseerumisest ja selle põhjustest ning tundemärkidest.
Vägivallaohvrite abistamist muudetakse terviklikumaks, lähtutakse individuaalsetest
vajadustest, inimväärikuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest.
364
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
3.16.2.1.3 Programmi tegevus: Tegevus- ja relvalubade väljaandmine
Programmi tegevuse eesmärk: tegevus- ja relvalubade väljaandmise korraldus vähendab
ebakvaliteetsete teenuste ja relvade valdamisega seotud ohtudega kaasnevaid riske, aitab hoida
ja kasvatada elukeskkonna turvalisust ning tagab relvadega seotud majandustegevuse ning
turvateenuseid osutavate ettevõtete vastavuse seaduse nõuetele. Relvaluba omavad isikud on
õiguskuulekad, vaimselt terved ning nende käitumine ei kujuta ohtu neile endale või
ümbritsevale.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 617. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Relvaluba omavate isikute poolt toime pandud süütegude osakaal 3,15% ≤ 3,15% ≤ 3,15%
Relvalubade kehtetuks tunnistamiste arv 88 ≤ 88 88
Tabel 618. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Tegevus- ja relvalubade väljaandmine -26 101 -2 852 23 250 -89%
Tabel 619. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -2 852 -2 710 -3 -9 -4 -125
Tööjõukulud -2 217 -2 201 -3 -9 -4 0
Majandamiskulud -509 -508 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -125 0 0 0 0 -125
Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Politsei- ja Piirivalveamet tegevus- ja
relvalubade väljaandmise teenuse kaudu.
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks tegeletakse näiteks turvalisuse ja ohutusega
seotud teenuste pakkujate kontrollimisega, et tagada nende asjatundlikkus ning teenuste
pakkumine ühtsetel ja kvaliteetsetel alustel. Relvalubade väljaandmise kõrval tegeletakse ka
relvaomanikuks saamise korra ja relvade käitlemise järelevalve uuendamisega.
3.16.2.1.4 Programmi tegevus: Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine
Programmi tegevuse eesmärk: vabatahtlikel on oluline roll siseturvalisuse tagamisel ja
eeskätt ennetustöös. Võimalused osaleda vabatahtlikus tegevuses on mitmekesised, kaasajad on
professionaalsed ning olemas on sobiv vabatahtlike koolitamis- ja tunnustamissüsteem.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 620. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Vabatahtlike päästjate arv 2163 ≥ 2400 ≥ 2550
Abipolitseinike arv 1236 ≥ 1400 ≥ 1600
Vabatahtlike merepäästjate arv 444 ≥ 500 ≥ 550
365
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 621. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes, tuhat
eurot tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine 0 -1 773 -1 773 100%
Tabel 622. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -1 773 -1 745 -2 -6 -2 -18
Tööjõukulud -1 134 -1 125 -1 -6 -2 0
Majandamiskulud -516 -515 0 0 0 0
Muud toetused -104 -103 -1 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -18 0 0 0 0 -18
Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja
Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kahte teenust:
vabatahtlike kaasamise teenus, siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse poliitika kujundamise
teenus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks keskendutakse nii vabatahtliku tegevuse
mitmekesistamisele, kuid ka teavitustööle, vabatahtlike tunnustamisele, vabatahtlike väljaõppe
uuendamisele jmt.
Alates 2022. aastast suureneb siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse toetamine 250 tuhande euro
ulatuses aastas, sh 2022. aastal suunatakse ühekordse toetusena 100 tuhat eurot MTÜ-le Rõuge
Priitahtlikud Pritsimehed.
3.16.2.1.5 Programmi tegevus: Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi
väljasaatmine
Programmi tegevuse eesmärk: inimeste abiküsimise teated on vastu võetud ja abivajadus
välja selgitatud. Igale abivajadusele reageeritakse, ohule ja sündmusele antakse asjakohane
hinnang ning abiosutaja saadetakse õigel ajal välja. Kogu ööpäeva hoitakse töös eri
suhtluskanalid, tagades suhtlemise nii abivajajaga kui erinevate abiosutajate endi vahel.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 623. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2019. a)
Nende 112 kõnede osatähtsus protsentides, millele on vastatud 10 90% ≥ 92% ≥ 92%
sekundi jooksul
Teadete, milles sisaldub oht elule ja tervisele, menetlemise kiirus 2,3 2,25 2,15
(minutites)
Koostööpartnerite rahulolu Häirekeskusega (PPA, PÄA, kiirabi) 68% 76% 78%
Tabel 624. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine -9 276 -9 661 -385 4%
366
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 625. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -9 661 -8 941 -21 -33 -266 -400
Tööjõukulud -7 363 -7 048 -19 -30 -266 0
Majandamiskulud -1 875 -1 871 0 -4 0 0
Muud tegevuskulud -6 -6 0 0 0 0
Muud toetused -16 -14 -2 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -400 0 0 0 0 -400
Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Häirekeskus ja Siseministeerium. Programmi
tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 4 teenust, näiteks: hädaabiteadete vastuvõtmise ja
töötlemise teenus, operatiivressursside ja operatiivinformatsiooni juhtimise teenus, infoteadete
vastuvõtmise teenus.
Teadete kiireks vastuvõtmiseks, abivajaduse täpseks väljaselgitamiseks ja abi väljasaatmiseks
hoitakse töös eri suhtluskanaleid, et tagada suhtlemine nii abivajajaga kui erinevate abiotsijate
endi vahel. Tagatakse hädaabiteadete vastuvõtmise ja menetlemise kanalite jätkusuutlikkus, et
need arvestataks tehnoloogia arengu ja inimeste kommunikatsiooniharjumustega. Jätkuvalt
hoitakse töös riigiinfo telefon 1247.
3.16.2.1.6 Programmi tegevus: Süüteomenetluse tõhustamine
Programmi tegevuse eesmärk: sündmuste lahendamist ja korrarikkumiste lõpetamist toetavad
digilahendused ja automaatsed järelevalvesüsteemid, mille abil on süütegude menetlemine
muutunud kiiremaks ja efektiivsemaks.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 626. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane tegelik tase
Mõõdik/Sihttase 2021 2022
(2019. a)
Eksperthinnang tegevuste tulemuslikkusele Tegevused on Tegevused on Tegevused on teostatud
eesmärgi täitmisel teostatud ja vastavad teostatud ja vastavad ja vastavad seatud
seatud eesmärkidele seatud eesmärkidele eesmärkidele
Tabel 627. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Süüteomenetluse tõhustamine -46 863 -66 085 -19 223 41%
367
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 628. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -66 085 -64 114 -553 -212 -85 -1 121
Tööjõukulud -44 286 -43 980 -55 -175 -76 0
Majandamiskulud -13 112 -12 569 -497 -37 -9 0
Muud tegevuskulud -7 302 -7 302 0 0 0 0
Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0 0 0
Muud toetused -263 -261 -2 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -1 121 0 0 0 0 -1 121
Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet,
Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 6 teenust, näiteks:
väärteokaristuse täideviimise teenus, isikute kinnipidamise teenus, kogukonnaga seotud
süütegude lahendamise teenus.
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamise toetamiseks arendatakse erinevaid digilahendusi ja
automaatseid järelevalvesüsteeme, sh olemasolevaid menetlusi digiteeritakse ja nende
ülesannete täitmisel, kus inimese sekkumine ei ole vajalik, eelistatakse automaatseid
järelevalvesüsteeme. Süüteomenetlust muudetakse enam ohvrikeskseks.
3.16.2.1.7 Programmi tegevus: Avaliku korra tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: kiire ja asjakohane reageerimine avaliku korraga seotud
ohtudele on vähendanud nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Reageeritakse esmajärjekorras
sündmustele, kus on ohus inimeste elu või tervis. Korrakaitseorganid, kohalikud omavalitsused
ja vabatahtlikud on nii koos kui ka eraldi valmis reageerima senisest paremini.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 629. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Politseipatrullide keskmine väljapanek 93 ≥ 86 ≥ 86
Tihe-/hajaasustusega alal elu ja tervist ohustavale sündmusele piirajaga 85% 12 min / 99% 11,5min/ 99% 11
reageerimiste osakaal 76% 21 min 95% 20,5min min/95%
20min
Reageerimisvõimekusega vabatahtlike abipolitseinike arv 1208 ˃ 1038 ˃ 1038
Seoses 2021. aasta kevadel Vabariigi Valitsuse poolt tehtud riigieelarve kärpeotsusega ei täida
Politsei- ja Piirivalveamet täielikult 2018. aasta riigieelarve seadusega võetud eesmärki
kiirreageerijate võimekuse kasvatamiseks. Seni täitmata ametikohtadele politseiametnikke
juurde ei värvata.
Tabel 630. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Avaliku korra tagamine 0 -49 798 -49 798 100%
368
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 631. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -49 798 -47 070 -49 -155 -165 -2 359
Tööjõukulud -34 736 -34 473 -46 -151 -66 0
Majandamiskulud -12 686 -12 582 0 -4 -99 0
Muud tegevuskulud -10 -10 0 0 0 0
Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0 0 0
Muud toetused -6 -3 -3 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -2 359 0 0 0 0 -2 359
Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Politsei- ja piirivalveamet ning
Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 4 teenust, näiteks:
patrulltöö teenus, eriüksuse ja kiirreageerimise teenus, liiklusjärelevalve teenus.
Avaliku korra tagamise edendamiseks parandatakse korrakaitseorganite, kohalike
omavalitsuste ning vabatahtlike valmisolekut reageerida õnnetustele nii koos kui eraldi
(koostöö parandamine, õiguslikud võimalused jne).
3.16.2.1.8 Programmi tegevus: Demineerimine
Programmi tegevuse eesmärk: kiire ja asjakohane reageerimine pommi- ja plahvatusohu
korral on vähendanud nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Päästevõrgustik koos partneritega
on nii koos kui ka eraldi valmis reageerima õnnetusele või ohule senisest paremini.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 632. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2019. a)
Pommi ja plahvatusohu korral on mandril tagatud demineerijate 100%
kohalejõudmine 90 min jooksul
Tabel 633. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Demineerimine 0 -3 185 -3 185 100%
Tabel 634. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -3 185 -3 101 -8 -1 -1 -75
Tööjõukulud -2 212 -2 203 -8 0 0 0
Majandamiskulud -892 -891 0 -1 0 0
Muud toetused -7 -7 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -75 0 0 0 0 -75
369
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Päästeamet. Programmi tegevuse eesmärgi
saavutamiseks osutatakse 3 teenust: lahingumoona ohu kõrvaldamise teenus, pommi- ja
plahvatusohu kõrvaldamise teenus, veealuse demineerimistöö teenus.
Demineerimisel kasutatakse kaasaegseid tehnoloogiavõimalusi ja maksimaalseid
ohutusmeetmeid, et vähendada ohtusid demineerijatele ning õnnetusse sattunutele.
3.16.2.1.9 Programmi tegevus: Päästmine maismaal ja siseveekogul
Programmi tegevuse eesmärk: kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele
maismaal ja siseveekogudel on vähendanud nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Õnnetuste
või ohtude korral reageeritakse esmajärjekorras sündmustele, kus on ohus inimeste elu või
tervis. Päästevõrgustik on valmis reageerima õnnetusele või ohule senisest paremini.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 635. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Elupäästevõimekusega päästekomando keskmine kohalejõudmise aeg 9,11 < 10 < 10
elupääste-sündmusele (minutites)
Eesti elanike osakaal, kellele on tagatud on 15 min jooksul tagatud 92,4% ≥ 92% ≥ 92%
kutseliste- või/ja vabatahtlike päästemeeskondade poolt abi osutamine
Tabel 636. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Päästmine maismaal ja siseveekogul 0 -62 410 -62 410 100%
Tabel 637. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -62 410 -60 462 -157 -22 -14 -1 754
Tööjõukulud -43 088 -42 913 -156 -10 -9 0
Majandamiskulud -17 414 -17 396 0 -12 -6 0
Muud toetused -154 -152 -2 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -1 754 0 0 0 0 -1 754
Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi
tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 10 teenust, näiteks: päästetöö baasteenus,
maastikutulekahju kustutustöö teenus, veepääste teenus.
Päästmiseks maismaal säilitatakse elupäästevõimekus 66 riiklikus päästekomandos ning
koostöös vabatahtlike päästjatega tagatakse tõhus päästevõimekus, tagatakse vajalikud
tingimused ja eeldused päästetööde läbiviimiseks.
3.16.2.1.10 Programmi tegevus: Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel
Programmi tegevuse eesmärk: kiire ja asjakohane reageerimine Eesti merealadel ja
piiriveekogudel on vähendanud nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Tagatud on valmisolek
reageerida kõikidele õnnetustele ja reostussündmustele.
Programmi tegevuse mõõdik:
370
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 638. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Reageerimise aeg õhusõidukiga sündmuskohale Eesti päästepiirkonnas 1 h 8 min ≤2h ≤2h
(tundides)
Reageerimise aeg veesõidukiga sündmuskohale piiriveekogudel 25 min ≤1 ≤1h
(tundides)
Reageerimise aeg veesõidukiga sündmuskohale Eesti merealadel 44 min ≤2h ≤2h
(tundides)
Tabel 639. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel 0 -17 951 -17 951 100%
Tabel 640. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -17 951 -12 089 -10 -31 -251 -5 569
Tööjõukulud -6 986 -6 933 -9 -31 -13 0
Majandamiskulud -5 144 -4 905 0 -1 -238 0
Muud tegevuskulud -5 -5 0 0 0 0
Muud toetused -247 -246 -1 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -5 569 0 0 0 0 -5 569
Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Politsei- ja Piirivalveamet ning
Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 4 teenust, näiteks:
rannikuvalve teenus, SAR teenus, merereostustõrje teenus.
Abi osutamiseks Eesti merealadel ja piiriveekogudel reageeritakse toimuvatele sündmustele
lähtudes kiirema abi tagamise põhimõttest. Tagatakse valmisolek reageerida kõikidele
reostussündmustele või -õnnetustele. Samuti tagatakse nii vee pealsete kui vee aluste
reostusohtude ja juhtudele reageerimine ning nende likvideerimine kogu Eesti merealal.
Igasuguste merel juhtuvate õnnetuste korral pööratakse tähelepanu sellele, et merereostusest
põhjustatud keskkonnaohtude jõudmine rannikule oleks minimeeritud. Selleks teostatakse
pidevat reostusseiret; suurendatakse mere- ja lennupääste ning reostusseire ja tõrje suutlikkust;
tagatakse keemiaõnnetuste lahendamise suutlikkus; suurendatakse mere- ja lennupääste ning
merereostuse alast koostööd jne. Aastal 2022. analüüsitakse Politsei- ja Piirivalveameti
laevastiku nelja laeva kokku viimist teiste riigiasutuste laevastike laevadega, mis tähendab, et
edaspidi võib muutuda ülesannete vastutuse jagamine võrreldes senisega.
3.16.2.1.11 Programmi tegevus: Põhiseadusliku korra tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti põhiseaduslik kord on tagatud ning seda ohustavad
tegurid on hästi teadvustatud, ennetatud ja maandatud.
Programmi tegevuse mõõdik:
371
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 641. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2019. a)
Elanike osakaal, kes hindab heaks Eesti valmisolekut tulla toime 45%
terroriaktiga, kui see peaks juhtuma
Elanike osakaal, kes hindab Eesti valmisolekut tulla toime välisriigi 37% 57% 57%
mõjutustegevuse kasvuga heaks
Tabel 642. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Põhiseadusliku korra tagamine -35 821 -63 437 -27 616 77%
Tabel 643. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -63 437 -63 377 -3 -2 0 -55
Tööjõukulud -731 -728 -1 -1 0 0
Majandamiskulud -285 -285 0 0 0 0
Muud tegevuskulud -62 363 -62 363 0 0 0 0
Muud toetused -3 -1 -2 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -55 0 0 0 0 -55
Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Kaitsepolitseiamet, Päästeamet ja
Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 3 teenust:
põhiseadusliku korra tagamise teenus, keemia- ja kiirgusohu kõrvaldamise teenus,
sisejulgeolekupoliitika kujundamise teenus.
Põhiseadusliku korra tagamisel tegeletakse põhiseaduslikku korda ohustavate tegurite
teadvustamise, ennetamise ja maandamisega. Selle jaoks keskendutakse eelkõige
majandusjulgeoleku suurendamisele, radikaliseerumise ennetamisele ja tõkestamisele ning
terrorismivastasele võitlusele, samuti arendatakse CBRN91 sündmusteks valmisolekut.
3.16.2.1.12 Programmi tegevus: Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus
Programmi tegevuse eesmärk: Eestis on vähenenud raske ja organiseeritud kuritegevus.
Õiguskaitseasutustele on loodud paremad eeldused ja tehakse tulemuslikku koostööd, pöörates
seejuures tähelepanu kogu menetlusahela ühtlaselt kõrge võimekuse arendamisele.
Programmi tegevuse mõõdik:
91
CBRN (ingliskeeles Chemical, Biological, Radiologial and Nuclear threats) – rahvusvaheliselt levinud lühend tähistamaks
keemiliste, bioloogiliste, radioaktiivsete ja tuumamaterjalide kuritahtlikust väärkasutamisest põhjustatud ohte. CBRN
sündmuste lahendamine (sh menetlemine) on KAPO pädevuses. Eesti keeles kasutatakse ka lühendit KBRT.
372
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 644. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Elanike osakaal, kes hindavad oma teadlikkust küberkuritegevusega 58% ≥ 58% ≥ 59%
seotud riskidest heaks
Elanike osakaal, kes peavad narkootikume kergelt kättesaadavaks: 24% ≤ 24% ≤ 24%
kanep92
Korruptsioonitajumise indeks (punktides) 75 ≥ 76 ≥ 77
Tabel 645. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus -32 029 -19 417 12 612 -39%
Tabel 646. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi R tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -19 417 -13 772 -16 -1 214 -4 062 -353
Tööjõukulud -9 814 -9 647 -13 -136 -18 0
Majandamiskulud -4 178 -4 112 0 -64 -2 0
Muud tegevuskulud -3 -3 0 0 0 0
Muud toetused -5 069 -10 -3 -1 014 -4 042 0
Põhivara amortisatsioon -353 0 0 0 0 -353
Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Politsei- ja Piirivalveamet ning
Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 5 teenust, näiteks:
raskete peitekuritegude avastamise teenus, tunnistajakaitse ja varitegevuse teenus. Raske ja
organiseeritud kuritegevuse vastaseks võitluseks tehakse tulemuslikumat koostööd erinevate
asutuste vahel ja luuakse õiguskaitseasutustele paremad eeldused raske ja organiseeritud
kuritegevusega võitlemiseks. Olulisemad tegevussuunad on seotud küber- ja narkokuritegevuse
vastase võitluse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise, ning korruptsiooni
tõkestamise, majanduskuritegevuse vastase võitluse, kriminaaltulu tuvastamise ja
konfiskeerimise, inimkaubanduse tõkestamise ja kriminalistika arendamisega.
3.16.2.1.13 Programmi tegevus: Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja
lahendamine
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti on valmis toime tulema erinevate kriisidega. Elutähtsate
teenuste toimimine on tagatud igal ajal. Loodud on senisest paremad eeldused, et kriisidest
põhjustatud kahjud oleksid riigile ja elanikele võimalikult väikesed.
Programmi tegevuse mõõdik:
92 Lisaks olemasolevale mõõdetakse tegevuse eesmärgi saavutamist läbi elanike osakaalu, kes peavad narkootikume kergelt
kättesaadavaks (rahusti/uinuti arsti korralduseta, ecstasy, kokaiin, amfetamiin, dopinguained) jm
373
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 647. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Hädaolukorraks valmisoleku indeks
Indeks on väljatöötamisel, alg- ja sihttasemed
määratakse aastal 2022.
Elanike osakaal, kes hindavad heaks Eesti valmisolekut tulla toime 56% 56% ≥ 56%
erinevate kriisidega
Elanike hädaolukordadeks valmisoleku indeks 46 (2019) ≥ 50 50
Tabel 648. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja -11 459 -3 180 8 279 -72%
lahendamine
Tabel 649. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -3 180 -3 058 -8 -7 -1 -106
Tööjõukulud -2 134 -2 122 -6 -6 0 0
Majandamiskulud -886 -884 0 -1 0 0
Muud toetused -54 -51 -3 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -106 0 0 0 0 -106
Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi
tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 6 teenust, näiteks: hädaolukorra riskihalduse
teenus, hädaolukorraks valmisoleku teenus, elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku teenus.
Parandatakse kriisideks valmisolekut. Siseministeeriumi haldusala asutused hoiavad
ajakohasena hädaolukorra riskianalüüsid ja hädaolukorra lahendamise plaanid, samuti on
valmis abistama partnereid kriiside lahendamisel (näiteks Terviseamet ja COVID kriis).
Päästeamet nõustab kohalikke omavalitsusi kriisideks valmisoleku tõstmisel. Ühtlustatakse
hädaolukordadeks ja riigikaitse kriisideks valmistumise ning kriisiaegse juhtimise ja koostöö
korraldust. Luuakse senisest paremad eeldused elanike hakkamasaamiseks kriisiolukordades
(nt teavitustegevused, riskikommunikatsioon). Lisaks antud programmi tegevusele on ka
Riigikantselei eestvedamisel ühtlustamisel hädaolukordadeks ja riigikaitse kriisideks
valmistumise ning kriisiaegse juhtimise ja koostöö korraldus. On võetud suund koostada
Riigikantselei eestvedamisel uus seaduse eelnõu, mis ühendab endas riigikaitseseaduse,
hädaolukorra seaduse ja erakorralise seisukorra seaduse teemad.
3.16.2.1.14 Programmi tegevus: Piirihaldus
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti piir kui Euroopa Liidu välispiir on valvatud ja kaitstud
ning see on piisav julgeoleku tagamiseks. Tõkestatud on piiri ebaseaduslik ületamine,
ebaseaduslikud toimingud piiri lähedal, inimkaubandus ja salakaubavedu. Eesti piiril on tagatud
reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele.
Programmi tegevuse mõõdik:
374
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 650. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus ,Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Elanike osakaal, kelle hinnangul on Eesti välispiir hästi kaitstud 64% ≥ 62% ≥ 63%
Merepiiri kaetus tehnilise seirega 100% 100% 100%
Maismaapiiri (sh Peipsi järv ja Narva jõgi) kaetus tehnilise seirega 52% ≥ 52% ≥ 52%
Tabel 651. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Piirihaldus -51 425 -48 591 2 834 -6%
Tabel 652. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -48 591 -33 097 -36 -3 643 -6 713 -5 101
Tööjõukulud -25 045 -24 508 -32 -458 -46 0
Majandamiskulud -10 844 -8 548 0 -2 166 -131 0
Muud tegevuskulud -8 -8 0 0 0 0
Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0 0 0
Muud toetused -7 592 -32 -4 -1 020 -6 536 0
Põhivara amortisatsioon -5 101 0 0 0 0 -5 101
Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Politsei- ja Piirivalveamet ning
Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 4 teenust, näiteks:
piiri valvamise teenus, piirikontrolli teostamise teenus. Piirihaldus on suunatud nii Eesti kui
Euroopa Liidu välispiiri valvamisele ja kaitsmisele selliselt, et see oleks piisav julgeoleku
tagamiseks. Piiri valvamise ja kaitsmisega tõkestatakse piiri ebaseaduslikku ületamist,
ebaseaduslikke toiminguid piiri lähedal, inimkaubandust ja salakaubavedu. Samuti tagatakse
reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele.
3.16.2.1.15 Programmi tegevus: Objektivalve ja isikukaitse
Programmi tegevuse eesmärk: objektide valvet ja isikukaitset on arendatud viisil, mis
võimaldab toime tulla muutuvast ohupildist tulenevate ohtudega.
Programmi tegevuse mõõdik: esitatakse piiratud käibega dokumendis
Tabel 653. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Objektivalve ja isikukaitse 0 -8 536 -8 536 100%
375
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 654. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -8 536 -8 282 -10 -41 -17 -186
Tööjõukulud -6 881 -6 826 -10 -31 -14 0
Majandamiskulud -1 467 -1 453 0 -10 -4 0
Muud tegevuskulud -2 -2 0 0 0 0
Muud toetused -1 -1 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -186 0 0 0 0 -186
Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Politsei- ja Piirivalveamet. Programmi tegevuse
eesmärgi saavutamiseks osutatakse 2 teenust: objektide valvamise teenus, isikukaitse teenus.
Mõõdikud ja teenuste täpsem sisu on kirjeldatud programmi piiratud ligipääsuga dokumendis.
3.16.2.1.16 Programmi tegevus: Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning
elluviimine
Programmi tegevuse eesmärk: rändepoliitika arvestab Eesti arenguvajadustega. Rände- ja
kodakondsuspoliitika on suunatud rahvusriigi kestlikkusele ja avaliku korra ning riigi
julgeoleku tagamisele. Eesti kodakondsus on väärtustatud.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 655. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane tegelik
Mõõdik/Sihttase 2021 2022
tase (2020. a)
Määratlemata kodakondsusega isikute arv 68992 < 68000 < 67000
Määratlemata kodakondsusega Eesti kodakondsuse 500 ˃ 500 ˃ 500
taotlejate arv
Eksperdihinnang sisserändepoliitika vastavusest sellele Tegevused Tegevused Tegevused
seatud eesmärkidega vastasid vastasid vastasid
eesmärkidele eesmärkidele eesmärkidele
Tabel 656. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning -7 754 -14 581 -6 827 88%
elluviimine
Tabel 657. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -14 581 -7 245 -10 -1 817 -5 211 -298
Tööjõukulud -5 213 -5 006 -4 -196 -6 0
Majandamiskulud -1 416 -1 326 0 -90 -1 0
Muud tegevuskulud -2 -2 0 0 0 0
Muud toetused -7 653 -911 -6 -1 531 -5 204 0
Põhivara amortisatsioon -298 0 0 0 0 -298
376
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Politsei- ja Piirivalveamet ning
Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 6 teenust, näiteks:
õigusliku staatuse määramise teenus, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vastutava
asutuse ülesannete täitmise (AMIF) teenus, rändepoliitika kujundamise teenus.
Eesti sisserändepoliitikat kujundatakse teadmistepõhiselt ja paindlikult ning kooskõlas teiste
poliitikavaldkondade eesmärkidega, Eesti arenguvajadustega ja lähtudes rahvusvahelistest
kohustustest. Eesmärgi saavutamiseks viiakse tegevusi ellu üheksas kitsamas valdkonnas: Eesti
arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud sisserändepoliitika kujundamine, sisserändepoliitika
tõhus ja kliendikeskne elluviimine, Eestist kui sihtriigist ja Eesti sisserändepoliitikast
teadlikkuse suurendamine, avalikkuse teavitamine rändeteemadel, põhiõigusi järgiva
tagasisaatmispoliitika elluviimine, rahvusvahelise kaitse menetlemine, rahvusvahelise kaitse
taotlejate ja saajate vastuvõtusüsteemi arendamine.
Tasakaalustatud kodakondsuspoliitikaga aidatakse kaasa, et Eesti kodakondsus on väärtustatud
ja kodakondsuspoliitika lähtub Eesti Vabariigi põhiseadusest, aitab kaasa rahvusriigi
säilimisele ning avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisele. Eesmärgi saavutamiseks
keskendutakse Eesti kodakondsuse saamise valmiduse suurendamise ja kodanikustaatuse
väärtustamisega seotud tegevuste edendamisele.
3.16.2.1.17 Programmi tegevus: Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide välja
andmine
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti on turvaliste digitaalsete dokumentide väljaandmises
maailma liider. Loodud on tõsikindel, stabiilne ja jätkusuutlik identiteedihalduspoliitika
süsteem arvestades avaliku korra ja riigi julgeoleku vajadusi. Tagatud on kasutajasõbralik ja
modernne taotluskeskkond ning toetutakse tänapäevastele ja innovaatilistele lahendustele, mis
ühtlasi võimestavad infoühiskonna arendamise eesmärke.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 658. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Turvalist identiteeti kasutavate inimeste osakaal eID-d omavatest 67% 69% 71%
isikutest
E-taotluskeskkonnas Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotluse 29% ˃ 35% ˃ 40%
esitanute osakaal
Tabel 659. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide välja -17 022 -18 066 -1 044 6%
andmine
377
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 660. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -18 066 -11 161 -6 065 -26 -12 -801
Tööjõukulud -7 840 -7 796 -8 -26 -11 0
Majandamiskulud -9 416 -3 358 -6 055 -1 -1 0
Muud tegevuskulud -2 -2 0 0 0 0
Muud toetused -7 -5 -1 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -801 0 0 0 0 -801
Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Politsei- ja Piirivalveamet ning
Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 3 teenust: isiku
tuvastamise teenus, isikut tõendavate dokumentide väljaandmise teenus,
identiteedihalduspoliitika kujundamise teenus.
Usaldusväärse ja turvalise identiteedihaldus-poliitika abil tagatakse, et olemas on tõsikindel,
stabiilne ja jätkusuutlik identiteedihalduspoliitika süsteem, tagatud on kasutajasõbralik ja
modernne taotluskeskkond ning toetutakse tänapäevastele ja innovaatilistele lahendustele.
Keskendutakse identiteedihaldusvaldkonna stabiilsuse ja turvalise ning tõsikindla
isikutuvastuse tagamisele, valdkonna nutikale arendamisele, isikut tõendavate dokumentide ja
identiteedihalduspoliitika valdkonna rahvusvahelise koostööle.
3.16.2.1.18 Programmi tegevus: Migratsioonijärelevalve
Programmi tegevuse eesmärk: migratsioonijärelevalve poliitika tagab tõhusa järelevalve
välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise üle. Arendus-
ja koostöötegevused aitavad tagada avalikku korda ja riigi julgeolekut ning ennetada ja
vähendada välismaalaste ebaseaduslikku riigis viibimist ja töötamist.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 661. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Keskmine Eestis ebaseaduslikult viibimise aeg enne välismaalase - - 75
tabamist
Füüsiliste kontrolltoimingute läbiviimine tööandjate suhtes 495 570 ≥ 570
Tabel 662. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Migratsioonijärelevalve -902 -4 734 -3 832 425%
378
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 663. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -4 734 -4 444 -4 -98 -6 -182
Tööjõukulud -3 144 -3 082 -4 -52 -6 0
Majandamiskulud -1 404 -1 358 0 -46 -1 0
Muud tegevuskulud -1 -1 0 0 0 0
Muud toetused -3 -3 0 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -182 0 0 0 0 -182
Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Politsei- ja Piirivalveamet
migratsioonijärelevalve teenuse kaudu.
Migratsioonijärelevalveks tõhustatakse koostöös era-, kolmanda ja avaliku sektoriga meetmeid
ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks. Näiteks parandatakse
asutuste riskianalüüsi suutlikkust; tõhustatakse menetlusprotsesse ja teabevahetust;
suurendatakse ametnike, erasektori ja mittetulundusühingute teadlikkust ebaseadusliku rändega
seotud riskidest; arendatakse koostööd liikmesriikide ja kolmandate riikidega, et võidelda
ebaseadusliku rände, sh piiriülese kuritegevuse vastu.
3.16.2.1.19 Programmi tegevus: Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias
Programmi tegevuse eesmärk: tasemeõpe aitab tagada siseturvalisuse valdkonnas piisava
teenistujate järelkasvu. Täienduskoolituste abil on töötajate teadmised ja oskused pidevalt
ajakohastatud ning toetavad töökohale seatud ootuste ja eesmärkide täitmist.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 664. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Nominaalajaga lõpetajate osakaal 83,73% ≥ 80% ≥ 80%
Täiendkoolituses aasta jooksul osalenud õppijate arv 4932 ≥ 4000 ≥ 4000
Tabel 665. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes, tuhat
eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias -14 555 -13 717 838 -6%
379
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 666. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -13 717 -11 174 -1 -31 -1 117 -1 393
Tööjõukulud -7 625 -6 989 0 -28 -608 0
Majandamiskulud -3 559 -3 053 0 -3 -502 0
Muud tegevuskulud -15 -15 0 0 0 0
Sotsiaaltoetused -1 088 -1 088 0 0 0 0
Muud toetused -37 -29 -1 0 -7 0
Põhivara amortisatsioon -1 393 0 0 0 0 -1 393
Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Sisekaitseakadeemia. Programmi tegevuse
eesmärgi saavutamiseks osutatakse 2 teenust: tasemeõppe läbiviimise teenus, täiendusõppe
teenus.
3.16.2.1.20 Programmi tegevus: Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja
innovatsioontegevus
Programmi tegevuse eesmärk: siseturvalisus valdkonnas on kasvanud teadus- ja
tõenduspõhise poliitikakujundamise suutlikkus ning innovaatiliste lähenemiste ja lahenduste
kasutuselevõtt.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 667. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Siseministeeriumi valitsemisala asutuste innovatsiooni küpsustase Algtase määratakse 2022. aastal.
Täiskohaga teadurite arv 3,5 Sihttasemed selguvad 2022. a.
Tabel 668. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja -867 -1 042 -175 20%
innovatsioontegevus
Tabel 669. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -1 042 -1 032 -2 -2 0 -6
Tööjõukulud -909 -907 0 -2 0 0
Majandamiskulud -125 -125 0 0 0 0
Muud toetused -2 0 -2 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -6 0 0 0 0 -6
Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Sisekaitseakadeemia teadusarenduse ja
innovatsioonitegevuse korraldamise teenuse kaudu. Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja
innovatsioontegevuse edendamiseks korraldatakse koolitusi, kutsutakse ellu võrgustikke,
380
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
arendatakse siseturvalisuse valdkonna teadusvõimekust ning toetatakse teadus-ja tõenduspõhist
poliitikakujundamist jne.
3.16.2.1.21 Programmi tegevus: IKT teenuste pakkumine SIM valitsemisalast
väljapoole
Programmi tegevuse eesmärk: IKT teenused on töökindlad ning kasutajate rahulolu
teenustega on kõrge.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 670. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Teenuse kasutajate rahulolu - 77% ´-
Tabel 671. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
IKT teenuste pakkumine SIM valitsemisalast 0 -1 399 -1 399 100%
väljapoole
Tabel 672. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve
liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -1 399 -923 0 0 -338 -138
Tööjõukulud -520 -403 0 0 -117 0
Majandamiskulud -741 -520 0 0 -221 0
Põhivara amortisatsioon -138 0 0 0 0 -138
Selle programmi tegevuse alla on koondatud Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja
arenduskeskuse poolt pakutavad teenused teistele valitsemisaladele. Programmi tegevuse
eesmärgi saavutamiseks osutatakse 18 teenust, näiteks operatiivraadioside teenus,
väärteomenetluse portaali teenus, mitu IKT teenust Transporiametile, samuti Rahapesu
Andmebüroole.
3.16.2.2 Tulemusvaldkond: Sidus ühiskond
Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti on kestliku rahvastikuga, sidus ja kaasav ühiskond.
Tabel 673. Siseministeeriumi valitsemisala programmide seos tulemusvaldkondade ja strateegiadokumentidega
Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna arengudokument Programm
Kogukondlik Eesti
Sidus ühiskond Koostatav „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ Nutikas rahvastikuarvetus
Erakondade rahastamine
381
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 674. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond kulude dünaamika, tuhat eurot
2020
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus %
tegelik
Kulud kokku 0 -17 522 -14 147 3 374 -19%
Kulude vähenemine on seotud Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi struktuurivahendite
meetmete rakendusperioodi lõppemisega ja riigi tegevuskulude kokkuhoiu meetmega. (Riigi
eelarvestrateegia 2022-2025 ja Stabiilsusprogramm 2021 lisa 3 „Ülevaade RES 2022-2025
meetmetest riigieelarvelistele asutustele põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade
lõikes „).
Tulemusvaldkonda Sidus ühiskond Siseministeeriumi valitsemisala aastal 2020 ei panustanud.
Siseministeerium panustas 2020. lisaks siseturvalisuse tulemusvaldkonnale ka riigivalitsemise
tulemusvaldkonda kodanikuühiskonna programmi, summas 10,78 mln eurot ja perepoliitika
tulemusvaldkonda laste ja perede programmi, summas 0,95 mln eurot.
Seoses tulemusvaldkondade ja programmide struktuuri muudatusega 2021. aastal ei ole
järgnevates tabelites toodud summad ka tegevuste lõikes aastate vahel otseselt võrreldavad.
Programm: Kogukondlik Eesti
Programmi eesmärk:
Tugev kodanikuühiskond. Eestis on aktiivsed, avatud, haritud ja ettevõtlikud inimesed, kes
kogukondade ja vabaühenduste kaudu seisavad demokraatlike väärtuste, sidusa ning vaba ja
turvalise ühiskonna eest ning võtavad vastutust ja panustavad riigi kestlikusse. Riigis on
mitmekesised läbipaistvad kodanikualgatuse toetamise võimalused ja toetatakse uusi
lähenemisi ja lahendusi ning võimaldatakse kogukondadel otsuste tegemisel kaasa rääkida.
Tabel 675. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Kogukondlik Eesti programmi tegevused kulud eelarve liikide ja
katteallikate lõikes, tuhat
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -3 425 -3 393 -2 -25 0 -5
Kodanikuühiskonna arengu toetamine -2 099 -2 070 -1 -25 0 -3
Usuvabaduse tagamine -1 326 -1 323 -1 0 0 -2
Tabel 676. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Kogukondlik Eesti programmi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kulud kokku -6 578 -3 425 -3 153 48%
Kodanikuühiskonna arengu toetamine -92 -2 099 -2 007 2182%
Võimekad ja hoolivad kogukonnad -92 0 92 -100%
Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed -92 0 92 -100%
ettevõtted
Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine -2 839 0 2 839 -100%
Usuvabaduse tagamine -3 463 -1 326 2 138 -62%
3.16.2.2.1 Programmi tegevus: Kodanikuühiskonna arengu toetamine
Programmi tegevuse eesmärk: Elanike teadlikkus ja kodanikuaktiivsus on suurenenud.
Kogukonnad, vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted on võimekad. Poliitikat kujundatakse
läbipaistvalt ja kaasavalt.
Programmi tegevuse mõõdik:
382
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 677. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Kogukondlik Eesti programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud
sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase 2021 2022
tegelik tase
Osakaal MTÜ-dest, kellel on rohkem kui kolm rahastamisallikat 33% (2017) 33% 33%
Tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kuulujatele tehtud 47 mln € 47 mln € 47 mln €
annetuste kogusumma (2019)
Palgaliste töötajatega MTÜ-de arv ja osakaal 9625 / 24% 9625 / 9625 /
(2019) 24% 24%
Tabel 678. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Kogukondlik Eesti programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kodanikuühiskonna arengu toetamine -92 -2 099 -2 007 2182%
Tabel 679. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Kogukondlik Eesti programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja
eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -2 099 -2 070 -1 -25 0 -3
Tööjõukulud -195 -195 0 0 0 0
Majandamiskulud -54 -54 0 0 0 0
Muud toetused -1 847 -1 820 -1 -25 0 0
Põhivara amortisatsioon -3 0 0 0 0 -3
Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Siseministeerium kodanikuühiskonna poliitika
kujundamise teenuse kaudu. Kodanikuühiskonna arengu toetamisel aidatakse kaasa
vabatahtlikus tegevuses osalevate elanike osakaalu säilitamisele, kogukondlike algatuste
toetamisele, vabaühenduste tegutsemisvõime suurendamisele ja Eesti kodanikuühiskonna
üldise elujõulisuse parandamisele. Nende eesmärkide saavutamiseks pannakse rõhku
kodanikuhariduse pakkumisele ning edendatakse vabatahtlikku tegevust ja annetamist. Lisaks
toetatakse osalemist kogukondade ühiskondlikus elus, et luua kodanikualgatusele lai
kandepind. Vabaühendustele pakutakse toetusi ja tugiteenuseid ning tegeletakse keskkonna
loomisega, et võimaldada vabaühendustel ja sotsiaalsetel ettevõtetel osutada (avalikke)
teenuseid. Peale selle edendatakse kaasamist, riigi ja vabaühenduste strateegilist partnerlust
ning korrastatakse vabaühenduste rahastamist.
2022. aastal keskendutakse võimaluste loomisele eraraha paremaks kaasamiseks annetamisel.
Ettevõtete ja investorite annetuste soodustamiseks teostatakse maksupoliitika muutmise
analüüs ja tehakse ettepanekud. Korrastatakse maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste
nõustamisteenust viisil, mis tagaks senisest veelgi parema teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse
ning tagaks nõustajatele vajalikud arengukoolitused. Siseministeerium sõlmib
vabaühendustega järgmiseks neljaks aastaks strateegilise partnerluse lepingud. Töötatakse välja
ja katsetatakse vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete jätkusuutlikkust toetavaid
finantsinstrumente (nt eritingimustel või soodsad laenud) ning korraldatakse sotsiaalsete
ettevõtete ühiskondliku mõju tuntust tõstvaid tegevusi.
3.16.2.2.2 Programmi tegevus: Usuvabaduse tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: võimekad usulised ühendused.
Programmi tegevuse mõõdik:
383
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 680. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Kogukondlik Eesti programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud
sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Usulistele ühendustele läbipaistvalt eraldatud ja sihipäraselt kasutatud 100% 100% 100%
toetuste määr
Tabel 681. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Kogukondlik Eesti programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Usuvabaduse tagamine -3 463 -1 326 2 138 -62%
Tabel 682. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Kogukondlik Eesti programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja
eelarve liikide lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -1 326 -1 323 -1 0 0 -2
Tööjõukulud -110 -110 0 0 0 0
Majandamiskulud -34 -34 0 0 0 0
Muud toetused -1 179 -1 179 -1 0 0 0
Põhivara amortisatsioon -2 0 0 0 0 -2
Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Siseministeerium usuasjade poliitika
kujundamise teenuse kaudu. Usuvabaduse tagamiseks võetakse arvesse ja rakendatakse
teadmistepõhist poliitikat ning arvestatakse ühiskonnas toimuvate muutustega. Kohandatakse
seniseid positiivseid praktikaid uuenevasse olukorda. Programmi tegevus hõlmab usulisi
ühendusi puudutava poliitika väljatöötamist ja elluviimist, usulistele ühendustele eraldatud
toetuste kasutamise üle järelevalve tegemist, usuelu küsimuste analüüsimist ning muude
usuliste ühendustega seotud tegevuste korraldamist.
Programm: Nutikas rahvastikuarvestus
Programmi eesmärk: rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning toetavad riigi ja kohalike
omavalitsuste avalike ülesannete täitmist ja Eesti elanike lihtsat asjaajamist ning
rahvastikuregistris sisalduva teabe taaskasutamist.
Tabel 683. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Nutikas rahvastikuarvestuse programmi tegevused eelarve liikide ja
katteallikate lõikes, tuhat eurot
Välistoetus
koos Muud
Mitte-
Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest
2022 RE aga kud lise sõltuvad
rahalised
kulud
kaasfinant- kulud
seeringuga
Kulud kokku -5 482 -4 404 -12 -59 -226 -780
Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi -2 278 -1 930 -6 - -75 -266
tagamine
Rahvastikuregistri andmete -3 204 -2 475 -6 -58 -151 -515
kättesaadavuse tagamine
384
2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri
Tabel 684. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Nutikas rahvastikuarvestuse programmi tegevuste kulude dünaamika,
tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Kulud kokku -4 371 -5 482 -1 111 25%
Rahvastikupoliitika kavandamine ja -382 0 382 -100%
koordineerimine
Sündimust toetava perepoliitika kavandamine -693 0 693 -100%
ja elluviimise k
Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi -4 523 -2 278 2 246 -50%
tagamine
Rahvastikuregistri andmete kättesaadavuse 0 -3 204 -3 204 100%
tagamine
3.16.2.2.3 Programmi tegevus: Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi tagamine
Programmi tegevuse eesmärk: Rahvastikuregistrisse kantavad andmed on kvaliteetsed ja
toetavad riigi ning kohalike omavalitsuste avalike ülesannete täitmist ja Eesti elanike lihtsat
asjaajamist ning rahvastikuregistris sisalduva teabe taaskasutamist.
Programmi tegevuse mõõdik:
Tabel 685. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Nutikas rahvastikuarvestuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud
sihttasemetega
Viimane
Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022
(2020. a)
Rahvastikuregistris olevate elukohaandmete tegelikkusele vastavate 75% ˃ 75% ˃ 75%
andmete osakaal
Tabel 686. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Nutikas rahvastikuarvestuse programmi tegevuse kulud eelarve liikide
lõikes, tuhat eurot
2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, %
Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi tagamine -4 523 -2 278 2 246 -50%
Tabel 687. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Nutikas rahvastikuarvestus programmi tegevuse kulud majandusliku
sisu ja eelarve liikide lõikes, tuh