dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

"2022. aasta riigieelarve seadus" eelnõu esitamine"

Rahandusministeerium · 29. september 2021
Viit
1.1-10.1/6789-1
Registreeritud
29. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2021
Vastutaja
Anu Kikas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika, Riigieelarve osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.16789-1 29.09.2021 Väljaminev kiri.asice10580 KB

Sisu (failidest)

Vabariigi Valitsus 17.09.2021 nr 7-7/21-538 [email protected] Kohtute haldamise nõukoja pöördumine seoses esimese ja teise astme kohtute 2022. aasta eelarvega Lugupeetud Vabariigi Valitsus Kohtute seaduse § 41 lõike 2 kohaselt annab kohtute haldamise nõukoda eelneva seisukoha kohtute aastaeelarvete kujundamise ning muutmise põhimõtete kohta. Riigieelarve seaduse § 35 lõike 3 kohaselt lisatakse Justiitsministeeriumi eelarve projekti juurde kohtute haldamise nõukoja arvamus maakohtutele, halduskohtutele ja ringkonnakohtutele planeeritud vahendite vastavuse kohta kohtute aastaeelarve kujundamise põhimõtetele. Kohtute haldamise nõukoda leiab, et Justiitsministeeriumi poolt kohtute haldamise nõukoja 117. istungile esitatud 2022. aasta esimese ja teise astme kohtute eelarve projekt katab kohtunike 2022. aasta palgafondi vajalikus suuruses ning kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse (KRAPS) kohaselt kohtunike, kohtujuristide ja kohtunikuabide palkade indekseerimise kulud. Kohtute haldamise nõukoda ei saa aga nõustuda KRAPS-iga mitteseotud kohtuametnike tööjõukuludeks ettenähtud summadega, mis on eelarve projektis 2021. aasta tasemel. Kohtute haldamise nõukoda on ka varasemalt juhtinud Vabariigi Valitsuse tähelepanu, et KRAPS-iga mitteseotud kohtuametnike, keda on kohtuteenistujate hulgas enamik, palgatase on oluliselt madalam kui sama väärtusega tööd tegevate ametnike palgatase 2020. aasta palgauuringu andmete järgi. Palkade mahajäämus turuvõrdluses on eri gruppides 20–30%. Arvestades, et kohtutesse lahendamiseks saabuvate asjade arv kasvas nii 2019. kui ka 2020. aastal ja kohtute tugiteenuste tsentraliseerimine on suures osas juba ellu viidud, siis puuduvad kohtutel sisemised ressursid kohtuametnike palkade tõstmiseks. Kohtute haldamise nõukoda peab vajalikuks KRAPS-iga mitteseotud kohtuametnike tööjõukulude tõstmist vähemalt 20% ja selleks 2022. aasta esimese ja teise astme kohtute eelarve vastavat suurendamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Villu Kõve Kohtute haldamise nõukoja esimees Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee VALITSUSKOMISJONI JA EESTI LINNADE JA V ALDADE LIIDU 202 2 . A RIIGIEELARVE LÄBIRÄÄKIMISTE PROTOKOLL september 202 1 Läbirääkimiste poolteks on Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valitsuskomisjon ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad . Pooled juhinduvad oma tegevuses Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtetest, põhiseaduse paragrahvidest 154 ja 157, Eesti Vabariigi seadustest, poolte poolt kinnitatud läbirääkimiste töökorrast , riigi eelarvestrateegia 20 2 2 -202 5 ja 202 1 riigieelarve läbirääkimistel arutletust ning otsustest ja käesolevate läbirääkimiste käigus vastu võetud otsustest. LÄBIRÄÄKIMISTE EESMÄRK JA LÄHTEALUSED Eesti Linna de ja Valdade Liidu ja valits usk omisjoni läbirääkimiste põhieesmärk on kohalikele omavalitsustele stabiilse, seadustele ning Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale põhineva tulubaasi kindlustamine, mis tagaks kohalikule omavalitsusele seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajaliku tulubaasi ning võimaldaks kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu. Eesti Linnade ja Valdade Liidu lähtealused läbirääkimistel: Kohaliku omavalitsuse osakaalu, otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel, kohalike omavalitsuste poolt osutatavate avalike teenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine. Riigikohtu üldkogu 2010. aasta 16. märtsi otsuse 2009. aasta lisaeelarve kohta (kohtuasi nr 3-4-1-8-09) seisukohad ning OECD ja CLRAE ettepanekud omavalitsuste finantsautonoomia suurendamiseks, partnerluse arendamiseks ja omavalitsuste koostöö suurendamiseks. Kohalike omavalitsuste tegevustingimuste kujundamisel, reformide kavandamisel ja läbiviimisel Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõttest lähtumine. Enamuse riigieelarvest eraldatavate toetuste integreerimine kohalike omavalitsuste tulubaasiga, mis jaotatakse maksutulude ja tasandusfondi kaudu. Taastada 2009. aastani kehtinud omavalitsuste spordi ja noorsootöö valdkonna ülesannete, koos nende kulude katteks kohalikku eelarvesse laekuva tulumaksu osa ja tasandusfondi taastamine 2009. aasta kärbete eelsele tasemele. Arvestades vahepealseid muudatusi kodualuse maa maksustamisel ja lisanduvate ülesannete täitmiseks tulumaksu eraldamise määra tõstmist näha alates 2022. aastast üksikisiku brutotulust tulumaksuna kohalikku eelarvesse laekuva osa määraks 12,18% koos tasandusfondi mahu proportsionaalse kasvuga. Kohalike omavalitsuste poolt täidetavate riiklike ülesannete eristamine õigusaktides ja rahastamine kulupõhiselt riigieelarvest. Kohalike omavalitsuste koostöö edendamiseks, haldussuutlikkuse tõstmiseks ning teenuste efektiivsemaks osutamiseks analüüsida seadusandlust ja täpsustada seda valdkondades, kus omavalitsuste koostöö on otstarbekam, kindlustades koostöö võimalikkuse erineva suurusega territooriumil ja erineva arvu omavalitsuste vahel. Omavalitsuspoliitika põhimõtete ja suundade avamine riigi strateegiadokumentides. KOHALIKE OMAVALITSUSTE EELARVE PÕHINÄITAJAD JA INDIKATIIVSED MAHUD Tabel 1. Kohalike omavalitsuste tulubaasi põhinäitajad * Prognoos LÄBIRÄÄKIMISTE TULEMUSED Tabel 2 . Omavalitsuste tulubaasi ja toetusfondi toetuste 202 2 RE eelnõu indikatiivsed mahud . 2021 eelarve ja lisaeelarve 2022 eelarve eelnõu ELVL esitatud lisavahendite taotlus 2022.a RE K okkulepe või eriarvamus 1. Tulubaas KOV tulumaksuosa 11,96% 11,96% 12,18% ELVL kokkulepe 2022.a osas, kuid eriarvamus RES perioodi 2023-2025 osas - tulumaksuosa kasv peaks jätkuma alates 202 3 vastavalt ELVLi ettepanekule 12,18%-ni alates 2023.a-st KOV tasandusfond koos muudest allikatest lisanduvate summadega 107,225 mln 107,302 mln ELVL eriarvamus: tasandusfond peaks suurenema 2. Toetusfond COVID-19 olukorrast tulenev tulubaasi stabiliseerimise toetus 16 mln - 30,0 mln ELVL märkus, et COVID-19-st põhjustatud olukorra halvenemisel võib taas tekkida vajadus tulubaasi stabiliseerimise toetuseks. Hariduse- ja noorsootöö valdkond Üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus , sh: 357,8 mln 35 7,8 mln 357,8 mln Kokkulepe ELVLi ettepanek h ariduse- ja noorsootöö valdkonna töörühmal e selgitada koostöös HTMga : metoodika, mille alusel toimub KOVide toetussumma vähenda mine õpilaste liikumisel omavalitsuste koolidest loodavatesse riigi gümnaasiumidesse; võimalusi koolilõuna toetus e suurenda miseks selliselt, et oma valituste koolilõuna maksumus oleks võrreldav riigi gümnaasiumi lõunaga. Õpetajate tööjõukulude toetus 288,2 mln Direktorite ja õppeala juhatajate tööjõukulude toetus 15,2 mln Koolilõuna toetus 24,15 mln Õppekirjanduse toetus 8,15 mln Õpetajate ja juhtide täiendkoolitus 1,95 mln Tõhustatud ja eritoe õpilastele tegevuskulu toetus 20,2 mln Huvitegevuse ja huvihariduse toetus 14,25 mln 10 ,25 mln E LVL e riarvamus Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus 15 mln 15 mln Lasteaiaõpetajate töötasud on proportsio naalselt seotud õpetajate töötasu kasvuga, selleks on vaja täiendavaid vahendeid lasteaia õpetajate töötasutoetuse tõstmiseks. Kokkulepe Õpilaskodude kohatoetus toime tulekuraskustes perede lastele 2000 eur per õpilane aastas 2000 eur per õpilane aastas Suurendada toime tuleku raskustes perede õppurite õpilaskodu kohatoetust. Kokkulepe Maakondlike õpilasürituste ja aine ühenduste, koolijuhtide ja õpetajate ühistegevuse ja täienduskoolituse toetus 1,6 mln 1,6 mln Kokkulepe Sotsiaalvaldkond Toimetulekutoetusteks (sh toime tulekutoetuse administreerimise hüvitis) 20,41 mln 17,55 mln Kokkulepe, kui toimetulekuvajadus suureneb, siis tagada riigi poolt täiendavad vahendid Raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenus 2,65 mln 2,65 mln Kokkulepe Matusetoetus 4 mln 4 mln Kokkulepe Asendus- ja järelhooldus teenuse toetus 18,03 mln 19 mln Omavalitsustelt oodatakse suuremat panustamist, kui seaduses sätestatud miinimum. Ette panek suurendada tekkiva vahe võrra toetust. Kokkulepe Kohalike teede hoid Kohalike teede hoiu valemipõhine toetus 29,3 mln 29,3 mln 45,5 mln ELVL eriarvamus: jätkata läbirääkimisi, teede toetuse kasv on omavalitsustele läbirääkimiste üks prioriteete, vajadus toetuse kasvuks järgnevatel aastatel. Projektipõhine toetus teede korrastamiseks (juhtumipõhine toetus) 20 mln 7 mln 10,2 mln ELVL e riarvamus. ELVL ettepanek toetuse jätkamiseks järgnevatel aastatel. Riiklikud ülesanded Perekonnaseisu ja rahvastikutoimingute hüvitis 1,127 mln 1,127 mln Kokkulepe 2. Eraldised toetustena Siseriiklikud kultuuri ja sporditoetused Maakonnaraamatukogude tegevustoetus 1,24 mln 1, 3 mln Kokkulepe Raamatukogude teavikute toetus 1,88 mln 1,88 mln Vähemalt 2020. aasta tase 1,88 mln Kokkulepe Muuseumide, orkestrite, teatrite toetused 1,8 mln 1,8 mln 2022. aastal jätkuvad tegevustoetused vähemalt senises mahus ca 1,8 mln Kokkulepe Regionaalsete tervisespordikeskuste arendamise toetus 600 000 600 000 600 000 eurot aastas Kokkulepe Multifunktsionaalsete, aasta ringi kasutatavate jalgpalli sisehallide rajamine 6 mln 6 mln - Treenerite tööjõukulude toetus 7,3 mln 7, 8 mln - Laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajate palgatoetus 2,7 mln 2,7 mln - Regionaalvaldkonna toetused COVID-19 eriolukorrast tulenev investeeringute toetus 30 mln - ELVL ettepanek arvestada ka omavalitsustega kui otsustatakse edaspidi toetusi eraldada. Maakondliku arendustegevuse toetus 2,06 mln 2,06 mln Kokkulepe Üleriigiliste omavalitsusliitude rahvusvahelise koostöö toetus ELVLile 119 000 60 000 KOV IKT toetus ELVLile 175 000 150 000 Kokkulepe 202 2 -202 5 RIIGI EEELARVESTRATEEGIASSE JA 202 2 . A RIIGIEELARVE EELNÕULE ESITATUD FISKAALSE MÕJUGA ETTEPANEKU TE SELGITUSED Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud Kohalike omavalitsuste tulubaas ja toetused ELVL e ttepanek 1 : Kohalikele omavalitsustele ülekantava tulumaksumäära tõstmine aastaks 2022 tasemele 12,18% brutotulust. KOVle laekuv füüsi lise isiku tulumaksu osa 11,96% . A rvestuslik summa 1 245 mln ehk + 22 mln eurot. Valitsuskomisjoni seisukoht: KOV-ide jaoks kujunes 2020. aasta COVID19-le vaatamata (või ka osaliselt selle tõttu) rahaliselt väga heaks aastaks ning prognooside kohaselt võib eeldada head tulude kasvu aastat ka 2021.a kohta. Omavalitsuste tulude head laekumist on toetanud nii riigieelarve otsesed lisameetmed 2020. ja 2021. aastatel (kogumahus 130+46 mln eurot), kui ka riigi majandus kesk konna tugevdamiseks suunatud meetmed. Nende meetmete toel kasvab kohalike omavalitsuste tulu maksu laekumine 2021. aastal 6,5% ja 2022. aastal 8,3% ning on aastaks 2025 ca 41% kõrgem kui oli aastal 2019. Riigi täiendav tugi majandusele on loonud hea pinnase kohalike omavalitsuste tulude kiireks kasvuks. ELVL-i seisukoht: Omavalitsute rahajääki mõjutavad 2020. aastal riigieelarvest majanduse elavdamise eesmärgil eraldatud investeeringud. Lisaks Tallinna linna poolt võetud laen summas 70 mln eurot ja KOV-ide võimalik kulude kokkuhoid. O sapoolte o tsus: Jätkata läbirääkimisi . ELVL e ttepanek 2 : COVID-19 eriolukorrast tulenevalt tulubaasi stabiliseerimise toetus. COVID-19 põhjustatud olukorra halvenemisel võib taas tekkida vajadus tulubaasi stabiliseerimise toetuseks (täiendavaks meetmeks). Vähemalt 2020. aasta tase 30,0 mln. Valitsuskomisjoni seisukoht: 2021. a lisaeelarvest eraldati KOV tulubaasi stabiliseerimiseks 15 mln ja investeeringute toetamiseks 30 mln. 2022. a riigieelarves selliseid meetmeid ei kavandata, sest ei eeldata COVID-19 leviku tõkestamiseks piirangute rakendamist. Osapoolte otsus : Kokkulepe, võetud teadmiseks. E LVL e ttepanek 3 : Suurendada kohalike teede hoiuks eraldatavate vahendite mahtu. R iigi poolt eraldatud vahendid teehoiu kulude katteks ei kata omavalitsuste tegelikku vajadust teehoiukulude katmiseks ja vajaliku teenustaseme täitmiseks. Hetkel olevate alusandmete põhjal vajadus. 2022. a vähemalt 45 mln eurot. 2021. aasta teisel poolel valmib teede audit peaks tooma välja iga aastase toetuse vajaduse kohalikele teedele. Valitsuskomisjoni seisukoht: Vastavalt RES 2021-2024 on kohalike teede hoiuks kavas eraldada valemipõhist toetust igal aastal 29,3 mln eurot. COVID-19 eriolukorrast tulenevalt eraldati 2020. aastal majanduse elavdamiseks eraldati täiendavalt toetusfondi kaudu 30 mln eurot KOVide üldiseks teehoiuks j uhtumipõhist toetust eraldati kokku 21,1 mln eurot, sh 14,1 mln eurot eriolukorrast tingitu na. MKM esitas taotluse juhtumipõhise toetuse taotluse summas 20 mln . Riigieelarve aruteludel valitsuses kinnitati riigieelarve eelnõus toetus summas 7 mln eurot. Osapoolte otsus: Jätkata läbirääkimisi. ELVL ettepanek 4 : Üldhooldusteenuse osaline rahastamine riigieelarvest, tulubaasi suurendamise või sihtotstarbeliste eraldistena. Üldhooldusteenuse hinnad tõusevad igal aastal ja sellega koos kasvavad KOVide kulutused teenuse rahastamiseks. Valitsuskomisjoni seisukoht: Eakate hoolekande korraldamine on alati olnud KOV ülesanne ja see ei ole muutunud. Hoolekande valdkonna eesmärk on olnud arendada eelkõige kodus elamist toetavaid teenuseid, et inimene saaks võimalikult kaua, iseseisvalt ja väärikalt elada oma enda kodus, kuid kvaliteetset teenust tuleb pakkuda ka hoole kande asutuses. Samuti vähendada inimeste osa kaalu üldhooldusteenuse kulude kandmisel. O sapoolte otsus: Jätkata läbirääkimisi. Eesmärk vähendada inimeste omaosalust hooldusteenuste eest tasumisel. Sotsiaalministeerium töötab välja alternatiivsed ettepanekud hoolduse rahastamiseks. ELVL ettepanek 5 : Võimaluste leidmine toetamaks KOV e ESF ja ERF vahenditest välja arendatud ja osutatud teenusmahtude (toetus raske ja sügava puudega lastele tugiisiku - , lapsehoiu- ja transporditeenuste osutamiseks) hoidmiseks Valitsuskomisjoni seisukoht: KOV sotsiaalteenuste korraldamine ja pakkumine on kohalike oma valitsuste ülesanne ning teenused peavad olema kättesaadavad kõigis kohalikes oma valitsustes. Sotsiaal ministeerium toetab KOVe struktuurivahenditest eelkõige teenuste arendamisel, aga teatud määral ka teenuste pakkumisel. Järgmisel struktuurivahendite perioodil planeerib Sotsiaal minis teerium toetada KOVe teenuste arendamisel ja teenuste kätte saadavuse parandamisel, kuid teenuste pakkumine on KOV ülesanne ning struktuuri vahenditest ei ole asjakohane teenuseid püsivalt rahastada . Osapoolte otsus: Läbirääkimised lõpetatud. ELVL ettepanek 6 : H aridustoetuse kasv, rahastamismudeli põhimõtete muutmine ja õpetajate töötasu kasv on jätkuvalt prioriteet. Riigieelarvelise haridustoetuse eraldamine koefitsientide alusel tekitab ebavõrdsust ja ei rahulda KOVide ootusi. Ühtne pearaha eraldamise alus I-III kooliastmeni ei arvesta erinevate kooliastmete tegelikke kulutusi. Haridustoetuse maht peab kujunema kuni 2012. aastani kehtinud valemi komponentide summast ja jaotus KOVide vahel kindlustama õppekava täitmise kõigil kooliastmetel. Õpetajate töötasu alammäär peab kasvama ennaktempoga 2022. aastal. 2022. aastal taastada õpetajate tööjõukulu toetuse vähemalt 20%-ne lõtk (hetlkel on see 17%). Õpetajate järelkasvu teemaga tuleb tegeleda komplekselt. Koolide juhtimiskulu toetus peab kasvama samas proportsioonis õpetajate tööjõukulu kasvuga. Toetame suunda, et pikema perspektiiviga muudatused st põhihariduse, alus- ja huvihariduse sihtotstarbeline toetuse lisamisest KOV tulubaasi. Valitsuskomisjoni seisukoht: Riigieelarvest antakse linnadele ja valdadele üldhariduskoolide pidamiseks toetust. Koolivõrgu kujundamine ja koolide eelarvete kulude katmine on koolipidaja vastutus. Omavalitsuse põhine õpetajate tööjõu-kulude koefitsient tagab väiksemate õpilaste arvudega kohalikele omavalitsustele 2021. a lisaraha 27,9 mln € so 10% õpetajate tööjõukuludest. Ka suuremat tuge vajavate laste õpetajate tööjõukulu toetuse aluseks on lisakoefitsiendid, mis tagab lisaraha 36,8 mln € so 13% õpetajate tööjõukuludest. ELVL ettepanek, et haridustoetuse maht peab kujunema 2012.aastani kehtinud valemi alusel on vastuolus ELVLi teise ettepanekuga lisada haridustoetus KOVi tulubaasi. Riigi eelarvelise toetuse andmiseks tuleb kokku leppida ajaraam ja läbi rääkida, millistel tingimustel see on võimalik. Muudatusega ei tohi kaasneda negatiivset mõju haridus- ja noortevaldkonnale, sh õpetaja palgale. Õpetajate töötasu kasv on prioriteet. Seadus kohustab riigieelarvest tagama sihtotstarbelise õpetajate tööjõukulude toetuse õpetajate töö¬tasu alammääradeks. Riigieelarveline toetus on loonud koolipidajale võimalused optimaalse kooli-võrgu puhul õpetaja töötasu kooli tasandil diferentseerida ja maksta õpetajale keskmise palgana vähemalt 17% õpetaja töötasu alammäärast enam. HTM on välja töötanud COVID kriisist väljumise meetmed, eraldanud koolipidajatele 2021.aastal täiendavaid ressursse enam kui 20 mln € (õpilünkade tasandamine, õpihuvilaagrid, digivõimekus, viiruse tõkestamise meetmed) ja esitanud lisataotluse jätkurahastuseks RESi. Õpetajate järelkasvu teema on haridusvaldkonna arengukava üks olulisemaid prioriteete. HTM kutsus kokku erinevaid partnereid hõlmava töörühma, kuhu kaasati ka ELVL esindaja. Tegevuse tulemusena valmib 2021. aasta lõpuks järelkasvu tagamise tegevuskava. Koolivõrgu, juhtimisstruktuuri ning koolijuhtide töötasude kokkulepped teeb koolipidaja. Koolijuhtide kompetentsimudel koostati kaasates omavalitsuste ja koolide esindajaid juba aastal 2012, kuid juhtide regulaarse hindamisega valdav osa koolipidajaid veel ei tegele. Osapoolte otsus: Jätkata läbirääkimisi. Õpetajate töötasu kasv on ühine priroteet. ELVL ettepanek 7 : Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuse kasv. Lasteaiaõpetajate töötasud on proportsionaalselt seotud õpetajate töötasu kasvuga, selleks on vaja täiendavaid vahendeid lasteaiaõpetajate töötasutoetuse tõstmiseks. Valitsuskomisjoni seisukoht: Alates 2017.a on kavandatud täiendav riigieelarveline toetus omavalitsustele lasteaiaõpetajate palgakasvu motiveerimiseks. Koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt lepivad lasteasutuse õpetaja palga alammääras kokku kohalike omavalitsusüksuste esindajad ja lasteasutuste õpetajate esindajad. Osapoolte otsus: Jätkata läbirääkimisi. ELVL ettepanek 8 : Suurendada vahendeid muinsuskaitseobjektide toetusteks ning rahvaraamatukogude teavikute soetamiseks ja raamatukogusüsteemi arendamiseks. Valitsuskomisjoni seisukoht: Kultuuriministeerium peab mälestiste omanike toetamist ja raamatukogude arendamist jätkuvalt prioriteetseks teemaks ja esita s sellesisulise lisataotluse. Riigi eelarvestrateegia aruteludel ei olnud võimalik ettepanekut toetada, sest riigi eelarvestrateegias ei leitud vastavas mahus vabu vahendeid. Osapoolte otsus: Jätkata läbirääkimisi. Muud ettepanekud tulubaasi täiendamise osas E LVL e ttepanek 1 : Tõsta toetusfondis kohalike ülesannete täitmiseks antavad sihtotstarbelised toetused hiljemalt aastaks 2022 KOV tulubaasi. Jaotada vastavad vahendid tulumaksu ja tasandusfondi kaudu. Kavandada toetuste üleandmise tingimused ja vastav ajakava 2022-2025 riigi eelarvestrateegias. Valitsuskomisjoni seisukoht: Rahandusministeerium toetab. Sihtotstarbeliste toetuste tulubaasi üleandmine sõltub ministeeriumite valmisolekust. O sapoolte otsus: Jätkata läbirääkimisi . ELVL ettepanek 2 : Laiendada omavalitsuste võimalusi tulu kogumiseks. Korrastada kohalike maksude süsteemi, täiendada kohalike maksude seadust (täiendada kohalike maksude loetelu (nt turistimaks, müügimaks). Valitsuskomisjoni seisukoht: Valitsuskabineti 13.05.2021.a otsuse kohaselt esitab Rahandusministeerium 2021. a IV kvartalis KOVide maksuautonoomia suurendamise ettepanekud. O sapoolte otsus: Jätkata läbirääkimisi . ELVL ettepanek 3 : Kaaluda infrastruktuuri tasu kehtestamist avalik-õigusliku tasuna ning laiendada planeerimis seaduse § 131 lõikes 2 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse kohustuste üleandmise õiguse kohaldamisala. Valitsuskomisjoni seisukoht: Valitsuskabineti 25.03.2021 otsusega tehti Rahandusministeeriumile ülesandeks töötada välja sotsiaalse taristu tasu õiguslikud lahendused, mis looks riiklikul tasandil ühtse raamistiku, kuidas huvitatud isikud saaksid osaliselt rahastada arenduste elluviimiseks vajalikke avalikke ehitisi ning mis tagaks kohaliku omavalitsuse üksustele võimaluse valdkonda kohalikul tasandil täpselt korraldada. O sapoolte otsus: Jätkata läbirääkimisi . ELVL ettepanek 4 : Riigil analüüsida uute taristuobjektide rajamiseks vajalike maapõuevarade mahtusid ja sobilike karjääride asukohti ning sätestada kord, mille alusel suunatakse kaevandamise keskkonnatasudest suurem osa kohalikule omavalitsusele. Valitsuskomisjoni seisukoht: Harjumaa maakonna ehitusmaavarade teemaplaneering, mille lähte ülesande valmistab ette KeM, on pidurdunud seni vahendite puudumise tõttu. Paralleelselt teostab Eesti Geoloogia teenistus uurimistöid maakondade kaupa selgitamaks uute taristuobjektide rajamiseks vajalike maa varade võimalikku kasutuselevõttu erinevates piirkondades. Kaevandamisõiguse tasude jätkusuutlikuma kontseptsiooni väljatöötamiseks on MKM moodustamas RAMi, MKMi, KeMi spetsialistidest koosnevat töörühma, et tulla välja põhjendatud uute tasudega ettepanekutega 2021 aasta lõpuks. Osapoolte otsus: Jätkata läbirääkimisi. Euroopa Liidu struktuurivahendite 2021 -2027 planeerimise ja CO2 kvootide müügist saadavate vahendite osas E LVL e ttepanek 1 : Euroopa Liidu struktuurivahendite 2021+ ja CO2 kvootide müügist saadavate vahendite planeerimisel näha ette nn „Rohepöörde“ meetmed omavalitsustele, mis toetaksid elukeskkonna „rohelisemaks“ muutmist. Samuti toetusmeetmed teede, tänavate, sildade, viaduktide, raudtee peatuste taristu jms. ehitamiseks ja renoveerimiseks; vee- ja kanalisatsioonisüsteemide EL nõuetega vastavusse viimiseks , liikuvuse parandamiseks, sh elektrisõidukite laadimistaristu rajamiseks, ühistranspordi veeremi soetamiseks, ühistranspordi jm aktiivsete liikumisviiside taristu rajamiseks. Valitsuskomisjoni seisukoht: EL 2021+ vahenditest jätka me ringmajanduse toetustega (sh korduskasutus, jäätmetekke vältimine, ringlussevõtt). EL SF-st oleme kavandamas meetmeid trammiliinide rajamise, multimodaalsete sõlmpunktide arendamise ning jalgrattateede põhivõrgustike ehitamise toetamiseks. Samuti on RRF-st planeeritud vahendid vesiniku kasutuselevõtu toetamiseks . Eelistame rattateede lahendusi, mis on suunatud tervikliku rattateede võrgustiku loomisele või nende ühendamisele. Toetame ettepanekut ühisvoolsete kanalisatsioonisüsteemide lahkvoolseks ehitamise toetamist. EL 2021+ vahenditest on planeeritud toetada kombineeritud sadeveesüsteemide sh. lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamist. Ehitus- ja taristuobjektide sademevee eelvoolud on osa taristuobjekti tervikust, mistõttu tuleks eelvool kavandada taristuobjekti projekteerimisel ning kulu arvestada taristuobjekti maksumuse osaks O sapoolte o tsus: Jätkata läbirääkimisi . Valitsuskomisjoni ettepanekud Ettepanek 1 : Viia sotsiaalteenuste ja -abi osutamise korrad kooskõlla sotsiaalhoolekande seadusega, selleks siduda teenuste ja muu abi saamine lahti puude raskusastme tuvastamise nõudest ning asendada see abivajaduse hindamisega vastavalt sotsiaalhoolekandeseaduses sätestatule. Eesti Linnade ja Valdade Liidu seisukoht: Kohalikud omavalitsused on asunud oma teenuste osutamise kordasid üle vaatama, et likvideerida võimalikud vastuolud sotsiaalhoolekande seadusega. Täielikult hindamispõhisele lähenemisele minek eeldab vajaliku hindamispädevuse ja töövahendite olemasolu. Vajalikud on ühtsete hindamisvahendite juurutamine, süsteemsed hindamispädevust ühtlustavad koolitused ja KOVide toetamine ühtse hindamispraktika kujundamisel. KOVi jaoks tähendab olukord, kus senised erivajadusega inimeste kodus elamist toetavad teenused on lahti seotud puude olemasolust, selget kulude suurenemist nii teenuste kui tööjõukulu osas. Teeme ettepaneku, et sama põhimõtet rakendataks ka riiklike teenuste ja toetuste puhul, mis seotaks puude määramisest lahti, et inimene ei peaks teenuse või toetuse saamiseks puuet taotlema, vaid ta saaks vajaduspõhiselt abi, nt rehabilitatsioon, abivahendid jne. O sapoolte otsus: Jätkata läbirääkimisi. Teema arutelu lisatakse SoM-ELVL koostööplaani. Ettepanek 2 : 2021. a toetusfondi teehoiu toetuse jaotamisel selgus, et osad KOVid on teede inventeerimise andmete alusel omaalgatuslikult vähendanud avalikus kasutuses erateede kilomeetreid. KOVide erinev käitumine teede andmete korrastamisel põhjustab KOVide vahel ebavõrdsust toetusraha jaotamisel, eelistades neid, kes andmed ei korrasta. Sõnastada teehoiu toetuse jaotuspõhimõtted järgmiselt: 2022. a toetuse jaotamisel vaadatakse kumb number on suurem, kas 2021. a alguse seisuga või 2022. a alguse seisuga avalikus kasutuses erateede kilomeetrid kokku. Toetusvahendite jaotamisel lähtutakse suuremast numbrist. 2023. a võetakse rahastamise aluseks ainult need avalikus kasutuses erateede kilomeetrid, millel on kehtiv leping (lepingu vormid täpsustame). Eesti Linnade ja Valdade Liidu seisukoht: Uus rahastamisvalem tuleks välja töötada ja kokku leppida hiljemalt 2021 aasta jooksul ning kuni uue valemi rakendumiseni lähtutakse senisest kokkuleppest 1:5 rahastamise alustest . Arutelu käigus kinnitati, et protsessile tuleb määrata kindel tähtaeg, et andmete korrastamine volikogude tasandil peab jõudma lõpule 2022 aasta novembriks. Seega 2023. a toetuse jaotamise alusandmetest jäetakse välja kõik lepinguta avalikus kasutuses olevad erateed. Leiti, et 1,5 aastat on piisav aeg andmete korrastamise läbiviimiseks . O sapoolte otsus: Kokkulepe . Ettepanek 3 : Kohalikule omavalitsusele ühistransporditeenuse toetuse käibemaksuga maksustamisel suureneb selle kulu käibemaksu võrra, s.o. 20%. Kui toetus makstakse omavalitsuse enda inimestele konkreetse hinnaga teenuse osutamiseks (nt tasuta transport), on tegemist hinnast sõltuva toetusega ehk teenuse ostmisega. EL käibemaksudirektiivi täitmiseks peab sellised toetused arvama maksustatava käibe hulka. Ühistranspordi valdkonnas 36 KOVi praktika ei vasta käibemaksuseaduse põhimõtetele. Kogumõju on 18,5 mln eurot ja mõju leevendamiseks tuleb ELVL-iga läbi arutada võimalikud leevendus-mehhanismid. Eesti Linnade ja Valdade Liidu seisukoht: Määruse kehtetuks tunnistamise mõjud tuleb kohalikele omavalitsustele hüvitada. O sapoolte otsus: Jätkata läbirääkimisi . 2021. a juunis esitatud ELVL ettepanekud on analüüsimisel. LISAMATERJALID Ülevaade detailsematest aruteludest töörühmades ja mittefiskaalsetest ettepanekutest on esitatud valdkondlike töörühmade materjalides ja protokollides , mis on leitavad Eesti Linnade ja Valdade Liidu veebilehelt: https://www.elvl.ee/riigieelarvelabiraakimised . Läbirääkimiste protokoll edastatakse allkirjastatuna Vabariigi Valitsusele, kes esitab selle koos 202 2 . aasta riigieelarve eelnõuga Riigikogule. (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab Riigihalduse minister, valitsuskomisjoni esimees (allkirjastatud digitaalselt ) Tiit Terik Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimees Lisa 1. VABARIIGI VALITSUSE JA EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU RIIGIEELARVESTRATEEGIA 2022-2025 JA RIIGIEELARVE 2022 LÄBIRÄÄKIMISTE TÖÖRÜHMADE KOONDTABEL (info koondatud töörühmade toimumise järgselt 18.02.2021 ja uuendatud september 2021) 1. Rahanduse- ja maksupoliitika töörühma kokkuvõte .................................................................................................................................................................................. 1 2. Haridus- ja noorsootöö valdkonna töörühma kokkuvõte ........................................................................................................................................................................... 9 3. Töö-, sotsiaal- ja tervise valdkonna töörühma kokkuvõte ........................................................................................................................................................................ 16 4. Transpordi ja teede töörühma kokkuvõte ............................................................................................................................................................................................... 50 5. IKT töörühma kokkuvõte ......................................................................................................................................................................................................................... 67 6. Kultuuri ja spordi valdkonna töörühma kokkuvõte .................................................................................................................................................................................. 71 7. Keskkonna töörühma kokkuvõte ............................................................................................................................................................................................................. 81 8. Ruumi, elamumajanduse ja maade töörühm........................................................................................................................................................................................... 96 9. Lõimumise töörühma kokkuvõte............................................................................................................................................................................................................. 98 1. Rahanduse- ja maksupoliitika töörühma kokkuvõte (info koondatud seisuga 18.02.2021 ja uuendatud 08.09.2021) Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Töörühma nr ELVLi ettepanek Ministeeriumi seisukoht kokkulepe, Ettepanek ja põhjendus maksumusest eriarvamused 1. Kohalikele omavalitsustele ülekantava tulumaksumäära tõstmine KOV-ide jaoks kujunes 2020. aasta COVID19-le Jätkata läbirääkimisi aastaks 2022 tasemele 12,18% brutotulust. vaatamata (või ka osaliselt selle tõttu) rahaliselt väga Tõstes tulumaksumäära heaks aastaks ning prognooside kohaselt võib 2009. a vähendati KOV üksustele laekuvat osa füüsiliste isikute 12,18% võttes arvutuse eeldada head tulude kasvu aastat ka 2021.a kohta. tulumaksust 0,53 protsendipunkti võrra 11,93%-lt 11,4%-le. Aastaks aluseks 2020. a 2020 on KOVle laekuv füüsilise isiku tulumaksu osa 11,96%, millest prognoosi 1 223 mln, Omavalitsuste tulude head laekumist on toetanud 2009.a kärpe taastamine on vaid 0,3 protsendipunkti ning ülejäänu on saame arvestuslikuks nii riigieelarve otsesed lisameetmed 2020. ja 2021. määra muutus maamaksuvabastuse negatiivsete mõjude katteks (0,03 pp tulumaksu summaks aastatel (kogumahus 130+46 mln eurot), kui ka riigi 2014.a), ujumise algõpetuse ja tugiteenuste rahastamiseks (0,03 pp 1 245 mln ehk + 22 mln majanduskeskkonna tugevdamiseks suunatud 2018.a), jäätmehoolduse ja sotsiaalteenuste korralduse toetuseks (0,03 pp eurot meetmed. Nende meetmete toel kasvab kohalike 2019.a). omavalitsuste tulumaksu laekumine 2021. aastal 6,5% ja 2022. aastal 8,3% ning on aastaks 2025 ca Seega 2009.a kärpest taastamata osa veel 0,23 protsendi-punkti. 41% kõrgem kui oli aastal 2019. Riigi täiendav tugi majandusele on loonud hea pinnase kohalike omavalitsuste tulude kiireks kasvuks. 1 2. COVID-19 eriolukorrast tulenevalt tulubaasi stabiliseerimise 2021. a lisaeelarvest eraldati KOV tulubaasi Vastavalt olukorrale toetus. stabiliseerimiseks 15 mln ja investeeringute tullakse teema Vähemalt 2020. aasta toetamiseks 30 mln. 2022. a riigieelarves selliseid juurde tagasi COVID-19 põhjustatud olukorra halvenemisel võib taas tekkida vajadus tase 30,0 mln meetmeid ei kavandata, sest ei eeldata COVID-19 tulubaasi stabiliseerimise toetuseks (täiendavaks meetmeks). leviku tõkestamiseks piirangute rakendamist. 3. Rahandusministeerium on 10.09.2020 kirjas nr 5-1/6165-1 asunud Jätkata läbirääkimisi seisukohale, et käibemaksuseaduse (KMS) § 12 lõike 2 alusel ELVL kiri 29.10.2020.a 2021. a juunis esitatud ELVL ettepanekud on kehtestatud määrus nr 41 ja selle volitusnorm tuleb tervikuna Riigikogu analüüsimisel. kehtetuks tunnistada, millega ei saa nõustuda (Tallinna rahanduskomisjonile. Linnavalitsuse kiri 05.10.2020 nr Õ-1/2328 – 2). Kohalikule omavalitsusele ühistransporditeenuse toetuse käibemaksuga maksustamisel suureneb selle kulu käibemaksu võrra, s.o. 20%. Käibe- ELVL ei ole seaduse maksusumma tuleks arvestada kas toetuse või piletite hüpoteetilise muudatuse mõjuanalüüsi müügihinna põhjal. Käibemaksu saaks riik, s.t. kohalikule omavalitsusele näinud. on see kulu. Kui samas olukorras oleks riik, siis peaks riik toetuse andjana Arvestuslik vajadus küll suurendama toetussummat 20% võrra, kuid riik saaks selle oma kokku ca 30 mln € (sh ühingult käibemaksuna tagasi. Seega tähendaks käibemaksu lisamine KOV ühistransport ca riigile käibemaksuraha ühelt eelarverealt teisele kandmist, mis ei too kaasa 16 mln, huviharidus max vara vähenemist. 1 mln) Kohaliku omavalitsuse üksusele tooks analoogne olukord kaasa likviidsete 14 mln riigi poolt toetus varade vähenemise ja riigi rikastumise selle arvelt. ühistranspordi keskused. Toetusel põhinevate avalike teenuste osutamise mudelite erineva maksu- Hinnanguliselt on mõju mõju korral ei saaks rääkida tasakaalust riigi ja kohaliku omavalitsuse üksnes Tallinnale 15 mln vahel, kui negatiivne finantsmõju oleks kohalikule omavalitsusele suurem eurot täiendavat kulu ja see mõju tooks kaasa positiivse finantsmõju riigile. Määruse kehtetuks tunnistamise mõjud tuleb kohalikele omavalitsustele hüvitada. 4. Tõsta toetusfondis kohalike ülesannete täitmiseks antavad Rahandusministeerium toetab. Sihtotstarbeliste Jätkata läbirääkimisi sihtotstarbelised toetused hiljemalt aastaks 2022 KOV tulubaasi. toetuste tulubaasi üleandmine sõltub Jaotada vastavad vahendid tulumaksu ja tasandusfondi kaudu. ministeeriumite valmisolekust. Kavandada toetuste üleandmise tingimused ja vastav ajakava 2022- 2025 riigi eelarvestrateegias lähtudes Vabariigi Valitsuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu 2021. aasta riigieelarve läbirääkimistel väljendatud seisukohtadest. Vabariigi Valitsus otsustas 21. septembri 2017 kabinetinõupidamisel tõsta toetusfondis kohalike ülesannete täitmiseks antavad sihtotstarbelised 2 toetused hiljemalt aastaks 2021 KOV tulubaasi jaotades vastavad vahendid tulumaksu ja tasandusfondi kaudu. 2021-2024 riigi eelarve- strateegias ning 2021. aasta riigieelarve eelnõus vastavasisulisi muudatusi ei ole kavandatud. 5. Dividendi tulumaks Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on ette Jätkata läbirääkimisi nähtud Rahandusministeeriumile ülesanne Jaotada vähemalt osa (nt sama määr kui füüsilise isiku tulumaksu Riigieelarve strateegias analüüsida KOVidele ettevõtluskeskkonna puhul) juriidilise isiku poolt dividendidelt makstavast tulumaksust on 2022. aastakse arendamist ja võimalust eraldada osa juriidilise isiku kohalikele omavalitsustele. prognoositud 381,0 mln tulumaksust töökohtade järgi. eurot. Kui lähtuda, et Fiskaalne detsentraliseerimine on kooskõlas subsidiaarsuspõhimõttega, KOVle arvestuse aluseks suurendab avaliku sektori kulutuste ja objektiivsete vajaduste vastavust on 50%, siis TM 12,18% ning tugevdab demokraatiat. Suureneb KOVide finantsvõimekus, korral oleks tulumaksu jätkusuutlikkus, pakutavate hüvede kvaliteet, võime täita KOV üksustele suuruseks 23,2 mln seadusega pandud kohustusi. KOV üksustele tekib täiendav stiimul eurot. ettevõtluse soodustamiseks. 6. Mitteresidendist füüsiliste isikute ja pensionidelt maksatav tulumaks. Koostöös Siseministeeriumiga peab üle vaatama Jätkata läbirääkimisi töötamise õiguslikuid alused ja Maksu- ja Muuta tulumaksuseadust ja näha ette tulumaksuosa eraldamine Mitteresidentide Tolliametiga maksuresidentsuse põhimõtted. Eestis KOVidele ka mitteresidendist füüsiliste isikute makstud tulu- makstud tulumaks vajab ajutiselt tööd tegeva inimese eest tulumaksu maksust ja pensionidelt makstud tulumaksust. siseministeeriumiga saamise eelduseks on KOVi kohustused avalikku täpsustamist. Mitteresidendist füüsilised isikud elavad vastava KOVi territooriumil ja teenust osutada ja isikul peab olema kasutavad selle KOVi taristut ning teenuseid. Seega tuleks ka nende rahvastikuregistri järgne elukoha aadress. makstavalt tulumaksult osa kanda KOVile, kus vastav isik on registreeritud. 7. Pensionidelt maksatav tulumaks. Eeldab poliitilist valmisolekut. Jätkata läbirääkimisi Eakate osakaal KOVide elanikkonnast suureneb järk-järgult seoses demograafiliste muudatustega. Seoses sellega lasub KOVidel ka edaspidi suurem koormus eakatele suunatud teenuste ja taristu arendamisel, mistõttu peaks ka pensionidelt makstavast tulumaksust osa laekuma vastavale KOVile, kelle elanike registris on pensioni saaja. 8. Käibemaks Käibe tekkimist on üha keerukam seostada Jätkata läbirääkimisi KOViga. Väga suur käive toimub interneti kaudu, Osa käibemaksust (nt 2% maksustatavalt käibelt) eraldada Arvestuse aluseks on mida ei saa KOVidega seostada. kohalikele omavalitsustele. võetud 2019. a laekunud käibemaksu summa. Ca 85% käibemaksust laekub Harjumaalt kui KOV üksustele tekib täiendav stiimul ettevõtluse soodustamiseks. Arvestuslikult on 2% arvestada ettevõtete peakortereid. Sellisel alusega ei käibelt 248 mln € ole mõtet aga KOVidele raha eraldada. 3 2009. aasta majanduskriisi ajal rakendas riik täiendavat maksukoormust, et katta eelarve puudujääki. Tõsteti käibemaksu, meede pidi olema kriisi leevendamiseks ja majandusolukorra normaaliseerudes pidi endine maksukoormus taastatama. Samal ajal ei ole praegu maksude hulgas ühtegi sellist, mis otseselt motiveeriks omavalitsusi investeerima ette- võtluskeskkonna loomisesse või selle parandamisse. Teatud osa käibemaksu laekumisel KOV-ile oleks kasu ettevõtluskeskkonna arenda- misest otseselt nähtav ja tuntav. Lisaks kaotati kohalike maksude seadusest ka võimalus kehtestada KOVi haldusterritooriumil müügimaksu. 9. Korrastada kohalike maksude süsteemi, täiendada kohalike Jätkata läbirääkimisi maksude seadust (täiendada loetelu). Valitsuskabineti 13.05.2021.a otsuse kohaselt esitab Laiendada omavalitsuste võimalusi tulu kogumiseks. Täiendada kohalike Rahandusministeerium 2021. a IV kvartalis maksude loetelu (nt turistimaks, müügimaks) juriidiliselt korrektses KOVide maksuautonoomia suurendamise maksuvaidlusi välistavas sõnastuses, et laiendada omavalitsuste võimalusi ettepanekud. tulu kogumiseks. Kohalike maksude seaduse sõnastus vajab ajakohas- tamist viimaks see vastavusse teiste õigusaktidega. Kohalike maksude osakaal omavalitsuste tuludest on madal, mis on osaliselt tingitud objektiivsetest asjaoludest (näiteks administreerimiskulud), kuid teisalt on valitsuse sekkumise tulemusena vähendatud kohalike omavalitsuste võimalusi (paadi- ja müügimaksu kaotamine). Näha muudatused ette vähemalt 5 aastat enne nende tegelikku rakendamist, andes sellega turuosalistele piisava ajavaru sellega ennetavaks kohanemiseks. 10. Pikendada hetkel kaheks aastaks 80%-ni tõstetud Riigikogu võttis vastu KOFS muudatuse. Jätkata väiksemas netovõlakoormuse piiri veel vähemalt 5 aasta võrra 2026. aastani Netovõlakoormuse ülempiiri (olenevalt kumb töörühmas (kaasa arvatud). järgmisest on suurem) reegli rakendamine: Majanduse ja KOV tulude taastumine võtab aega ning COVID kriisi • 2020–2024. a 10 kordne põhitegevuse tulem kestvus ei ole etteaimatav. Arvestada tuleb ka 2020. aastal võetud laenu- või 80% põhitegevuse tuludest; kohustuste tagasimakse tähtaegu, laenulepingud sõlmitakse tavaliselt 7-10 Seaduse muudatuse aastaks • 2025. a 9 kordne põhitegevuse tulem või 75% eelnõu Riigikogus põhitegevuse tuludest; • 2026. a 8 kordne põhitegevuse tulem või 70% põhitegevuse tuludest; • 2027. a 7 kordne põhitegevuse tulem või 65% põhitegevuse tuludest; 4 • 2028. a 6 kordne põhitegevuse tulem või 60% põhitegevuse tuludest. 11. Kaaluda infrastruktuuri tasu kehtestamist avalik-õigusliku tasuna Valitsuskabineti 25.03.2021 otsusega tehti Jätkata läbirääkimisi ning laiendada planeerimisseaduse § 131 lõikes 2 sätestatud Rahandusministeeriumile ülesandeks töötada välja kohaliku omavalitsuse üksuse kohustuste üleandmise õiguse sotsiaalse taristu tasu õiguslikud lahendused, mis kohaldamisala. looks riiklikul tasandil ühtse raamistiku, kuidas huvitatud isikud saaksid osaliselt rahastada Oluline on ühtse mudeli olemasolu, et juba äriplaane koostades oleks arenduste elluviimiseks vajalikke avalikke ehitisi selge, millise kuluga tuleb arvestada. Ei saa pidada mõistlikuks ja ning mis tagaks kohaliku omavalitsuse üksustele ökonoomseks olukorda, kus kõik omavalitsused ise leiutavad võimaluse valdkonda kohalikul tasandil täpselt finantseerimise põhimõtteid, ühtlasi on läbi vaidlemata, milline on õiglane korraldada. ja proportsionaalne kaasfinantseeringutasu. Nimetatud teema puudutab lisaks teedele ja tehnovõrkudele ka sotsiaalse infrastruktuuri rajamist. Omavalitsusele jääb paindlikus alles, ei ole kohustus valida varianti, kus arendaja kaasfinantseerib taristu rajamist vaid saab leppida kokku selles, et arendaja rajab arendusala teenindamiseks vajaliku taristu 100% ise. Ühtlustatud valikupõhimõtted on see, mida tegelikult ehitusettevõtjad/ kinnisvaraarendajad avalikult sektorilt ootavad. Lisaks sellele selge- piirilisemad valikupõhimõtted vähendavad kindlasti ka korruptsiooni- ohtlikke olukordi. Võimalik regulatsioon reguleeriks vaid neid juhtumeid, kus omavalitsused soovivad leppida kokku selles, et taristu rajamise asemel tuleb mingis osas selle rajamist finantseerida. 12. Detailplaneeringute menetluses arendaja kohustusena detail- Seadusandluse Riigikogu menetluses oleva planeerimisseaduse Jätkata läbirääkimisi planeeringualadega seotud avalikult kasutatavate teede- ja muutmine/täiendamine muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste tehnovõrkude kaasfinantseerimise tasu määratlemiseks muutmise seadusega (378 SE) kehtestatakse reegel, normdokumendi väljatöötamine et KOV võib detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab Planeerimisseaduse § 131 alusel võiks töötada välja ühtsed põhimõtted, kohustuse detailplaneeringukohaste ja kuidas toimub arendustest huvitatud koostöös detailplaneeringukohaste planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike avalikuks kasutuseks määratud teede ja tehnovõrkude ehitamine ning ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste haljastuse rajamine. väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude Linna nägemuse kohaselt on võimalik lahendada detailplaneeringukohaste täielikuks või osaliseks kandmiseks. rajatiste ehitamist neljal viisil: 1. Kohalik omavalitsus projekteerib ja ehitab ise vajaliku infrastruktuuri, kaasamata arendaja finantseerimist; 2. Kohalik omavalitsus projekteerib ja ehitab vajaliku infrastruktuuri, kaasab arendajad (osalisel) finantseerijana; 5 3. Arendaja projekteerib ja ehitab ise vajaliku infrastruktuuri ja pärast valmimist annab kohalikule omavalitsusele üle või seatakse oma- valitsuse kasuks isiklik kasutusõigus avaliku kasutuse tagamiseks; 4. Kombinatsioon punktidest 2 ja 3. Suurte arenduste puhul võib olla vajalik mingis osas rakendada nii seda, et omavalitsus ise rajab midagi kui ka seda, et mingis osas jääb arendajate enda teha. Linna hinnangul on varianti 2 võimalik rakendada juhtudel, kui oma- valitsusel on endal kavas rajada uut taristut või olemasolevat rekonst- rueerida ning seeläbi kasvab ka arendaja arenguala väärtus. Suuremad kinnisvaraarendajad aktsepteerivad põhimõtet, et kaasfinantseeritakse objektide projekteerimist ja ehitamist, kuid oluline on ühtse mudeli olemasolu, et juba äriplaane koostades oleks selge, millise kuluga tuleb arvestada. Ei saa pidada mõistlikuks ja ökonoomseks olukorda, kus kõik omavalitsused ise leiutavad finantseerimise põhimõtteid, ühtlasi on läbi vaidlemata, milline on õiglane ja proportsionaalne kaasfinantseeringutasu. Nimetatud teema puudutab lisaks teedele ja tehnovõrkudele ka sotsiaalse infrastruktuuri rajamist. Omavalitsusele jääb paindlikus alles, ei ole kohustus valida varianti, kus arendaja kaasfinantseerib taristu rajamist vaid saab leppida kokku selles, et arendaja rajab arendusala teenindamiseks vajaliku taristu 100% ise. Ühtlustatud valikupõhimõtted on see, mida tegelikult ehitusettevõtjad/kinnisvaraarendajad avalikult sektorilt ootavad. Lisaks sellele selgepiirilisemad valikupõhimõtted vähendavad kindlasti ka korruptsiooniohtlikke olukordi. Võimalik regulatsioon reguleeriks vaid neid juhtumeid, kus omavalitsused soovivad leppida kokku selles, et taristu rajamise asemel tuleb mingis osas selle rajamist finantseerida. 1.juulil 2015 jõustunud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse peamiseks eesmärgiks oli ehitus- ja planeerimisvaldkonna menetluste lihtsustamine. Seetõttu on võimalik paljudel juhtudel loobuda detailplaneeringu koosta- misest, kuivõrd tegemist on aeganõudvama protsessiga ning võimalik ehitusõigus anda projekteerimistingimustega. Seda eeldusel, et üldplanee- ringus on vajalikud tingimused määratud ning tegemist on planeerimis- seaduses sätestatud juhtumiga, mil kohalik omavalitsus võib detailplanee- ringukohustusega alal loobuda detailplaneeringu koostamise nõudest. Kuna täna ei ole seaduses sätestatud võimalust, et planeerimisseaduse § 131 kohase lepingu võib projekteerimistingimuste menetlemise käigus sõlmida, siis selles osas tuleks samuti seadusi täiendada. Lisaks tuleb planeerimisseaduses täpsustada objektide loetelu, mille ehitamist on 6 võimalik delegeerida arendusest huvitatud isikule. Täna on antud võima- lus delegeerida teede ja seda teenindavate rajatiste ehitamist, kuid loetelus peaksid kindlasti olema ka sotsiaalobjektid (lasteaed vms sarnane), pargid, mänguväljakud. Selgema volitusnormi olemasolu annaks võimaluse sõlmida ka lihtsamalt kaasfinantseerimise kokkuleppeid. Tallinna linn on tellinud ASilt PricewaterhouseCoopers Advisors uuringu kaasfinantseerimise tasu arvutamise valemi väljatöötamiseks, mille alusel korraldada omavalitsuste ja arendajate vahelises koostöös detail- planeeringualadele juurdepääsuks piirkonna arengu seisukohalt oluliste teede ja tehnovõrkude rajamist. Kuid nimetatud valem vajab ühtlustamist riigi tasandil, et kõiki planeeringualade arendajaid kohelda võrdsetel alustel ning anda piirkonnale seeläbi olulist lisandväärtust ja korrastatud linnaruumi või avalikku keskkonda. 13. Jätkata läbirääkimisi tasandusfondi valemi täiustamiseks. Rahandusministeerium ootab konkreetseid Jätkata läbirääkimisi ettepanekuid. Tasandusfond peaks rohkem arvesse võtma regionaalseid erinevusi. 14. Eraldada Tallinna linnale vahendid riiklike esindusülesannete Riigiasutused korraldavad ise enda üritused ja Jätkata läbirääkimisi täitmisega kaasnevate kulutuste katteks. tasuvad vastavad arved. Kui Tallinna linn annab Vajab analüüsi. ürituseks loa, tuleks läbi rääkida ka kulude katmine. Tallinna linn kui pealinn peab sageli täitma esindusfunktsioone. Erinevate Üha levinum on skeem, et riigiasutused tellivad riiklike sündmuste organiseerimisega kaasnevad kulutused. Võiks kokku teistelt töid ja maksavad selle eest. leppida fikseeritud summas aasta kohta. Kui sarnaseid esindusfunktsioone tuleb täita mõnel muul KOVil, siis tuleks ka vastavale KOVile ette näha Samuti peab KOV arvestama, et mitmed riiklikud toetus kulude vähemalt osaliseks katmiseks. üritused toovad piirkonnale lisaks kuludele ka tulu 15. Tagada Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010 kohtuotsuse nr 3-4-1-8- Riigieelarve seaduse § 51 määratleb riiklike Jätkata läbirääkimisi 09 täitmine. ülesannete rahastamise põhimõtted. Riigikohtu lahendi otsus on valitsuse poolt loetud täidetuks. Antud Riigikohtu otsusega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks Uute ülesannete andmisel ning ülesannete selliste õigust loovate aktide andmata jätmine, mis sätestaksid, millised muutmisel on ülesannete liigitamist ja vastavalt seadusega kohaliku omavalitsuse üksustele pandud kohustused on oma- ülesande loomusele rahastuse tagamist järgitud. valitsuslikud ja millised riiklikud ja eristaksid kohaliku omavalitsuse üksustele kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ja korraldamiseks ette Riigikohtu otsus ei näe üheski vormis ette õigusakti nähtud raha riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast ning näeksid andmist, mida ELVL on oma taotluses esitanud. ette kohaliku omavalitsuse üksustele seadusega pandud riiklike kohustuste rahastamise riigieelarvest. Tegelikkuses on andmata õigusakt millega on määratud omavalitsuste tulud KOKS'iga sätestatud omavalitsuslike ja kohalikule omavalitsusele ainuomaste ülesannete täitmiseks. 7 16. Näha riigieelarves ette vahendid maamaksu vähenemise Tallinn: 0,37 mln eurot Rahandusministeerium toetab. Plaanis on esitada Jätkata läbirääkimisi kompenseerimiseks kohalikele omavalitsustele. +0,3 mln, kokku RES taotlus. 670 000 eurot. Kuusalu Eesti maismaa pindalast on 31.12.2018 seisuga kaetud kaitstavate vald 175 969 eurot, loodusobjektidega 18,8% (816 556 ha). Kaitsealade kogupindalast on Vihula vald 165 174 71% riigiomandis, 27% eraomandis, 1% avalik-õiguslikus omandis ja 1% eurot ja Suure-Jaani munitsipaalomandis. vald 120 917 eurot. 01.01.2021 jõustub maamaksuseaduse muudatus, mille kohaselt Ca 80% KOV-ides on veeseaduse § 118 alusel sätestatud kalda või ranna veekaitsevööndi maalt looduskaitsealadest makstakse maamaksu 50 protsenti maamaksumäärast. tingitud maamaksu Sellest tulenevalt väheneb Tallinna linnas kogutav maamaks vähenemine üle 1000 hinnanguliselt 300 000 eurot. euro. Mõju KOV eelarvetele: Iga-aastaselt jääb KOV-idel looduskaitsealade Iga-aastaselt jääb KOV- maksusoodustuste tõttu saamata ca 3,1 mln eurot , millest 1,6 mln idel looduskaitsealade moodustavad maksuvabad sihtkaitsevööndi alad ning 1,5 mln 50% maksusoodustuste tõttu maksuvabastusega piiranguvööndi alad. Kõige suuremad „kaotajad“ on saamata ca 3,1 mln eurot Tallinna linn (367 822), Kuusalu vald (175 969), Vihula vald (165 174) ja , millest 1,6 mln Suure-Jaani vald (120 917). Ca 80% KOV-ides on looduskaitsealadest moodustavad maksu- tingitud maamaksu vähenemine üle 1000 euro. vabad sihtkaitsevööndi alad ning 1,5 mln 50% Looduskaitsealadest tingitud maamaksu vähenemist KOVidele otseselt ei maksuvabastusega kompenseerita. Tasandusfondi jaotamisel arvestatakse KOVi väiksema piiranguvööndi Üks maamaksulaekumisega ning saamata jääva maamaksu tõttu on tasandusfond suurem . Tasandusfondi mitte saava KOVi jaoks selline kõige suurem kaotaja on Tallinna linn, kus maa- võimalus puudub. maksu vähenemine on Ettepanek on, et raha laekuks KOV-ile eraldi reana. 0,37 mln eurot. Seoses veeseaduse jõustumisega uuest aastast väheneb laekuv maamaks järgmisel aastal veel ca 0,3 mln eurot. 8 2. Haridus- ja noorsootöö valdkonna töörühma kokkuvõte (info koondatud seisuga 18.02.2021 ja uuendatud 20.09.2021) Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Töörühma kokkulepe, ELVLi ettepanek Ministeeriumi seisukoht nr Ettepanek ja põhjendus eriarvamused maksumusest 1. Haridustoetuse kasv ja õiglane jaotamine on KOVide 1) Riigieelarvest antakse linnadele ja valdadele Kokkulepe: jaoks oluline: üldhariduskoolide pidamiseks toetust. Vähemalt 2021. 1) Toetame suunda, et pikema Koolivõrgu kujundamine ja koolide eelarvete 1) Kehtiv hariduse rahastamismudel vajab muutmist. Töötada aasta tase 357,8 + perspektiiviga muudatused st kulude katmine on koolipidaja vastutus. välja üldhariduse rahastamismudel, mis arvestab õppekava, 30,25 mln põhihariduse, alus-ja huvihariduse õpetajate alampalgamäärasid ning klassitäituvust, mitte ei 2) Omavalitsuse põhine õpetajate tööjõukulude sihtotstarbeline toetus tulubaasi ja lähtu riigieelarvelise haridustoetuse eraldamisel koefitsient tagab väiksemate õpilaste arvudega keskhariduse vastutus riigile ja koostöö koefitsientidest. kohalikele omavalitsustele 2021.aastal lisaraha keskhariduse õppekohtade osas 27,9 mln € so 10% õpetajate tööjõukuludest. KOVide ja eraõiguslike juriidiliste Jätkata läbirääkimisi haridustoetuse lisamisest KOV tulubaasi, Ka suuremat tuge vajavate laste õpetajate isikutega toimuks samal ajal. sh millistel alustel. tööjõukulu toetuse aluseks on lisakoefitsiendid, Muudatuste eelduseks on, et õpetajate Põhjendus: mis tagab lisaraha 36,8 mln € so 13% õpetajate töötasu läbirääkimiste protsessi tööjõukuludest. arengud ja põhihariduse korralduseks 1) Riigieelarvelise haridustoetuse eraldamine koefitsientide riigieelarvelise rahastuse jaotus alusel tekitab ebavõrdsust ja ei rahulda KOVide ootusi. 3) ELVL ettepanek, et haridustoetuse maht tulubaasis on kokku lepitud. Ühtne pearaha eraldamise alus I-III kooliastmeni ei arvesta peab kujunema 2012. aastani kehtinud valemi Tegevuskulude arvelduse arengute osas alusel on vastuolus ELVLi teise ettepanekuga erinevate kooliastmete tegelikke kulutusi. Haridustoetuse tuleb leida omavalitsuste vahelised lisada haridustoetus KOVi tulubaasi. maht peab kujunema kuni 2012. aastani kehtinud valemi kokkulepped. komponentide summast ja jaotus KOVide vahel 4) Riigieelarvelise toetuse andmiseks tuleb kindlustama õppekava täitmise kõigil kooliastmetel. kokku leppida ajaraam ja läbi rääkida, millistel tingimustel see on võimalik. Muudatusega ei 2) KOVidele on oluline, et nende roll ning otsustusõigus tohi kaasneda negatiivset mõju haridus- ja kohaliku hariduselu korraldamisel kasvaks. noortevaldkonnale, sh õpetaja palgale. 2. Õpetajate töötasu kasv on jätkuvalt prioriteet. 1) Õpetajate töötasu kasv on prioriteet. Seadus Kokkulepe: kohustab riigieelarvest tagama sihtotstarbelise 1) Õpetajate töötasu alammäär peab kasvama ennaktempoga 1) Õpetajate töötasu kasv on õpetajate tööjõukulude toetuse õpetajate 2022.aastal. haridusvaldkonna arengukavas kokku töötasu alammääradeks. Riigieelarveline toetus lepitud ühine priroteet. Eesmärgiks on 2) 2022. aastal taastada õpetajate tööjõukulu toetuse vähemalt on loonud koolipidajale võimalused optimaalse väärtustada õpetajaametit, tagada 20%-ne lõtk (hetlkel on see 17%). koolivõrgu puhul õpetaja töötasu kooli tasandil õpetajate järelkasv ja üldhariduskoolide 3) Õpetajate järelkasvu teemaga tuleb tegeleda komplekselt. diferentseerida ja maksta õpetajale keskmise õpetajate keskmine palk vähemalt palgana vähemalt 17% õpetaja töötasu 120% Eesti keskmisest. Selleks tuleb 4) Koolide juhtimiskulu toetus peab kasvama samas alammäärast enam. kavandada 2022.a. riigieelarves ja proportsioonis õpetajate tööjõukulu kasvuga. 2) HTM on välja töötanud COVID kriisist Põhjendus: väljumise meetmed, eraldanud koolipidajatele 9 1) Õpetajate töötasu kasvu ei tohi teha teiste haridustoetuste 2021.aastal täiendavaid ressursse enam kui 20 järgnevate aastate RESi protsessis või tööjõukulude toetuse lõtku arvelt. mln € (õpilünkade tasandamine, õpihuvilaagrid, täiendav lisaraha. digivõimekus, viiruse tõkestamise meetmed) ja 2) Koolidel on kasvanud vajadus õpetajate täiendavateks lisa- 2) Toetame COVID kriisist väljumise esitanud lisataotluse jätkurahastuseks RESi. tasudeks seoses suurenenud töökoormusega sh osalise meetmete jätkurahastust. distantsõppe ja/või hübriidõppe korraldamisega. 3) Õpetajate järelkasvu teema on 3) Õpetajate järelkasvu tagamise haridusvaldkonna arengukava üks olulisemaid 3) Õpetajate puudus on kasvamas, eriti loodus- ja täppis- tegevuskava ja selle rakendamine prioriteete. HTM kutsus kokku erinevaid teaduste ning tehnoloogia (LTT) ainevaldkonnas, koostöös räägitakse ELVLiga läbi. partnereid hõlmava töörühma, kuhu kaasati ka ülikoolidega tuleb leida lahendused. ELVL esindaja. Tegevuse tulemusena valmib 4) Toetame pädevate ja motiveeritud 4) Arvestades koolijuhtide vastutust ja kompetentsimudelit 2021. aasta lõpuks järelkasvu tagamise koolijuhide ja haridusjuhtide arengut ja vajab juhtimiskulu toetus tõstmist. tegevuskava. koolipidajate võimekust, jätkame ühiselt kavandatud tegevusi. 4) Koolivõrgu, juhtimisstruktuuri ning koolijuhtide töötasude kokkulepped teeb ELVLi eriarvamus: koolipidaja. Koolijuhtide kompetentsimudel Arvestades koolijuhtide vastutust ja koostati kaasates omavalitsuste ja koolide kompetentsimudelit vajab koolide esindajaid juba aastal 2012, kuid juhtide juhtimiskulu toetus tõstmist samas regulaarse hindamisega valdav osa koolipidajaid proportsioonis õpetajate tööjõukulu veel ei tegele. kasvuga. Ministeeriumi vastus eriarvamusele: Koolidirektori töötasu kasvuks saab omavalitsus kasutada nii toetusfondi, kui ka tulubaasi vahendeid. Riigieelarvest on lisaks koolijuhtide palgatoetusele rahastatud ka nende arengprogrammid. 3. Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuse 1) Aastast 2017 on kavandatud täiendav Kokkulepe: kasv. riigieelarveline toetus lasteaiaõpetajate Riigieelarveline toetus on ka järgmistel palgakasvu motiveerimiseks, millest on osa Lasteaiaõpetajate töötasud on proportsionaalselt seotud aastatel vähemalt 15 mln € aastas. saanud kõik omavalitsused. õpetajate töötasu kasvuga, selleks on vaja täiendavaid ELVLi eriarvamus: vahendeid lasteaiaõpetajate töötasutoetuse tõstmiseks. 2) Koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt lepivad lasteasutuse õpetaja palga alammääras Kui nähakse ette üldhariduskooli kokku kohalike omavalitsusüksuste esindajad ja õpetaja töötasu kasv, peab samas lasteasutuste õpetajate esindajad. proportsioonis kasvama ka lasteaia- õpetajate tööjõukulude toetus. KOVidele eraldatava 15mln € riigi- eelarvelise toetusega ei ole võimalik 10 tagada lasteaiaõpetajate palgakasvu ning KOVidele kohustust palga- tasemete ühtlustamiseks enam panna ei saa. Minsiteeriumi vastus eriarvamusele: Kohaliku omavalitsuse tulumaksu laekumine kasvab 2021.aastal 6,5 % ja 2022.a prognoositult 8,3%. See loob omavalitsustele võimekuse suurendada lasteaiaõpetajate töötasu. Kohalikel omavalitsustel on võimalus, mitte kohustus riigieelarvest antavat täiendavat toetust kasutada, kui nõustutakse seatud Vabariigi Valitsuse määruses seatud tingimustega. 4. Tuge vajavate laste ja õpilaste toetamine ning 1) Tugiteenuste kättesaadavuseks on Kokkulepe: tugipersonal: riigieelarveline tegevuskulutoetus igal aastal 1) Jätkame tugispetsialistide kätte- oluliselt kasvanud (KOV koolidele võrreldes 1) Pöörame jätkuvalt tähelepanu tugispetsialistide üldisele saadavuse eesmärgil finantseerimist 2017.aastaga +20,2 mln €). puudusele nii koolieelsetes lasteasutustes kui üldharidus- tulubaasi ja toetusfondi kaudu koolides. Jätkata KOVide toetamist tugiteenuste 2) Tugiteenuste kättesaadavus on paranenud, õigusaktides sätestatud alustel. kättesaadavuse tagamiseks tulubaasi kaudu samas mahus. kuid Riigikontrolli hinnangul on veel ca 2) Analüüsime põhjuseid, miks paljud veerandis põhikoolides tugiteenuste 2) Keskenduda tugevajavate laste ning õpilaste haridus- ja omavalitsuste haridusasutuste tugi- kättesaadavus vähene või olematu. Samas sotsiaalvaldkonna tugiteenuste lõimimisele ning rahastustele. spetsialistid töötavad osakoormusega EHISe andmetel töötavad paljud tugispetsialid olukorras, kus tugispetsialiste napib ja 3) Suurendada toimetulekuraskustes perede õppurite osakoormusega. milline on tugispetsialistide järelkasvu õpilaskodu kohatoetust. 3) Sotsiaalkaitseminister on moodustanud vajadus omavalitsustes. 4) Täiendada HTMi määrus 21.08.2018 nr 5 “Õpetaja ja tugi- erivajadustega laste tugisüsteemi uuendamise 3) Jätkame arutelusid koostöös spetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasi- töörühma, mille ülesandeks on planeerida Sotsiaalministeeriumiga , et kokku nõudmise kord“ paragrahvi 1 sõnastust ja sätestada „Kooli- valdkonna seaduste muudatusettepanekud leppida erivajadustega laste tugi- eelse lasteasutuse seaduses“ ka alustava tugispetsialisti hiljemalt 03.03.2023. süsteemi terviklikuks ja süsteemseks lähtetoetus. arenguks vajalikud tegevused. Põhjendus: 4) Õpilaskodu meetme mõju on vajalik koos 4) Toetame suunda ja kavandame 1) Jätkuvalt ei ole leidnud lahendust tugipersonali puudus teiste toimetulekuraskustes peredele ja lastele tegevused, et suurem haridus- ja paljudes üldhariduskoolides. Samas peame vajalikuks sotsiaalvaldkonna tugiteenuste 11 õpetajate jätkuvat täiendkoolitust kaasava hariduse põhi- suunatud tugiteenuste meetmetega analüüsida lõimimine toimuks nii keskvalitsuse kui mõtete rakendamiseks ja ka tugispetsialistide ettevalmistust tervikuna. ka kohaliku omavalitsuse tasandil. ülikoolides. 5)Nõustume, et koolieelsetes lasteasutustes 5) Analüüsime õpilaskodu meedet Märgime, et kaasava hariduse põhimõtete rakendamisel tugispetsialistide kättesaadavus on oluline ning koostöös Sotsiaalministeeriumiga sh vajab õpetaja tuge klassiruumis statsionaarselt abiõpetaja neile lähtetoetuse laiendamine on vajalik. kujundame seisukoha, millisele siht- näol esimesest klassist alates, sh varajase märkamise ja rühmale on seda toetust kõige enam ennetustöö eesmärgil. tarvis. 2) Hetkel on olukord, kus rahastamine toimub läbi erinevate 6) Toetame lähtetoetuse laiendamist valdkondade ja põhimõtete ning erinevad osapooled ei tee ka koolieelsete lasteasutuste piisavalt koostööd, et seada laste huvid esikohale. Eesmärk tugispetsialistidele ning selle peaks olema, et lapse abivajaduse hindamine ja teenuste sätestamist alushariduse seaduses. See osutamine võiks käia võimalikult läbi „ühe ukse poliitika“. eeldab riigieelarvest täiendavalt 0,4 mln eurot aastas. 3) Õpilaskodutoetus – 2000 eurot õpilaskodu koha kohta on püsinud 2014. aastast. Kujundada koostöös HTMiga kriteeriumid, millisele sihtrühmale oleks seda toetust kõige enam tarvis. Eraldatav toetus personali- ja majandamis- kulude, tugiteenuste ning vaba aja tegevuste kulude katteks ei ole piisav, kooli pidaja katab enamuse kuludest KOVi eelarvest. Varajane märkamine algab ennekõike koolieelsest laste- asutusest kus samuti töötavad tugispetsialistid, kes väärivad võrdset kohtlemist koolis tööd alustavate tugispetsialistidega 5. Koolitervishoiuteenus vajab täiendavat rahastamist 2020. aastal muudeti VV määrusega kehtestatud Kokkulepe: Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu. Koolitervishoiuteenuse olulisemad tegevused on tervise 1) ELVL kaardistab Muudatusega loodi uus pearahapõhine teenus, edendamine, haiguste ennetamine, tervise jälgimine ja esmaabi. koolitervishoiuteenuse osutamisega mida rakendatakse teenuse osutamisel statsio- Teenust rahastab Eesti Haigekassa vastavalt õpilaste arvule seonduvad probleemid, mis vajavad naarses õppes põhiharidust või üldkeskharidust koolis: ühe õpilase kohta 3,93 eurot, lisaks KOVid toetavad omavalitsuste arvates lahendamist. omandavale õpilasele, kes vajab tõhustatud või oma eelrvest. erituge, ning kutseõppe tasemeõppe statsio- 2) Kaasame ELVLi kaardistatud naarses õppevormis õppivale kuni 19-aastasele probleemide arutellu ka (k.a) õpilasele, kes vajab mõõdukat või põhja- Sotsiaalministeeriumi. likku pedagoogilist sekkumist. Alates 01.01.2021 kehtivad koolitervishoiuteenusele järgmised piirhinnad ühe õpilase kohta ühes kalendrikuus: 12 − koolitervishoiuteenus 4.18 eurot − koolitervishoiuteenus, kui teenuse osutamise kohas moodustavad vähemalt 90% õpilastest haridusliku erivajadusega õpilased 18.59 eurot; − koolitervishoiuteenus haridusliku erivajadusega õpilasele 5.69 eurot. 6. Koolivõrgu investeeringute toetamine uuel 1) Uue programmeerimisperioodi mahud ja Kokkulepe: finantsperioodil 2021-2027: prioriteedid täpsustatakse kohalike 1) Rahastamise perioodil 2021-2027 omavalitsustega 2021 aasta jooksul. Põhiliseks 1) Tagada jätkuvad investeeringutoetused (vähemalt samas jätkame koolivõrgu korrastamist fookuseks on jätkuvalt kohalike omavalitsuste mahus praeguse finantsperioodiga) kohalike omavalitsuste toetavate investeeringutega ja keskvalitsuste koostööl- jätkusuutlikul pidamisel olevatele koolidele, sh: põhikoolide taristutesse. Toetame koolivõrgul kahaneva rahvastikuga põhimõtet, et integreerida uue hariduslike erivajadusega õpilaste (HEV) haridusasutuste piirkondades, kvaliteetsel ja kättesaadaval õppel. programmiperioodi erinevate renoveerimiseks ja loomiseks kasvavatesse piirkondadesse; Haridustaristu ventilatsiooni parendamiseks ja meetmete vahendeid, et kujundada põhikoolivõrgu taristu korrastamiseks. CO² andurite/mõõtjate ostuks on terviklikud regionaalpoliitilised 2) Kujundada terviklikud regionaalpoliitilised lahendused, sh 2021.a.eraldatud täiendavalt 2,6 mln eurot. Ette lahendused (n kohaliku tasandi toetusmeetmed koolivõrgu korrastamiseks. Kaaluda on valmistamisel CO² meede haridushoonete haridus- ja kogukonnakeskuste väikekoolide strateegia koostamist, toetada täiendavalt neid energitõhususe suurendamiseks, sh kujunemine). ELVLi esindajad väikekoole, kes rakendavad personaliseeritud õpet. ventilatsioonisüsteemide ehitamiseks. kaasatakse koolivõrgu korrastamise tegevuskava ja selle rakendamiseks 3) Keskharidust puudutava õigusruumi kaasajastamine. 2) Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 oli vajalike meetmete kujundamisse. riigikogus aruteluks 13.09.2021. Suund on, et Põhjendus: vastutus keskhariduse tasemel tuleb muuta 2) Määratleme haridusvaldkonna 1) Taristu ja õpikeskkonna jätkuv edendamine on üheks osaks selgemaks, andes enam vastutust riigile ja arengukavas selgelt, kelle vastutada on ka kvaliteetse hariduse tagamisel. Õppimiseks ja õppija jätkates gümnaasiumivõrgu konsolideerimisega. keskhariduse kättesaadavus ja arenguks toetava keskkonna loomisel on oluline kaasaegne Vastutuse täpsustamisega kaasneb rahastamise rahastamine. Jätkame läbirääkimisi õpikeskkond, mis toetab kaasavat haridust ja nüüdisaegset ning tulemus- ja kvaliteediraamistiku terviklik võimalike muudatuste osas. Toetame õpikäsitust. korrastamine alus-, põhi- ja keskhariduse keskharidust puudutava õigusruumi Nt kasvavates piirkondades Harjumaal on vajadus uue haridus- tasemel. Koostatakse ettepanekud keskharidust kaasajastamist. asutuse rajamiseks HEV-õpilaste jaoks piirkonnas kus puudutava õigusruumi kaasajastamiseks. selleks oma võimalused puuduvad. Eelkõige on vaja luua uus kool või lasteaed-kool, kus saavad haridust omandada toimetuleku ja hooldusõppe õppekava alusel haridust omandavad õpilased, vajadusel ka lihtsustatud õppekava õpilased, kus neile on selleks loodud toetav ja arendav 13 füüsiline keskkond koos õpilaskoduga ning alushariduse saavad arendusrühma soovitustega lapsed. 2) Koolivõrgu korrastamine on KOVide jaoks saamas oluliseks küsimuseks, nii kasvavates kui kahanevates piirkondades. Investeeringutoetuste meetmed peaksid arvestama erinevaid aspekte: nt koolihoone renoveerimine kasvavates piirkondades, vajadusel nii suurte kui ka väikekoolide jätkusuutlikkuse tagamine. 3) Otsustada, kelle vastutada on tulevikus keskhariduse kätte- saadavus ja rahastamine. Pika kohanemis- ja üleminekuajaga vintsutatakse neid omavalitsusi ja koole, kes arendavad keskharidust lootuses, et tulevikus sõlmitakse HTMiga halduslepingud tasemeõppe pakkumiseks ning kulude katmiseks. 7. Keeleõppe rahastamine. Riigieelarves on suurendatud haridusliku Kokkulepe: lõimumisega seotud tegevusi, 2021.a on see ca 8 Koolide ja lasteaedade eesti keele õppe rahastamist on vaja Toetame programmide jätkamist ja mln € (keelekümblus, pilootprojektid, uuringud jätkata vähemalt samal tasemel. piloodi jätkurahastust riigieelarvest, et jne). võimaldada korraldada õppeprotsessi Täiendava eesti keele õppe korraldamine (ja seda mitte ainult Õppeaastal 2021/22 anti lisaraha 0,5 mln 23-le eesti keeles, tagades kvaliteetse muukeelse õppega koolides vaid kõikides koolides, kus on eesti õppekeelega koolile, et toetada muu hariduse. muukeelseid õpilasi) vajab suuremat toetamist. Lisaks on eesti emakeelega põhikooliõpilaste täiendavat keele õpetajate puudus jätkuvalt aktuaalne. eesti keele õpet. HTM on esitanud piloodi jätkamiseks lisataotluse. 8. Nüüdisaegse õpikäsituse rakendamine. 1) Kohalikele omavalitsustele eraldati 2020.a 1,5 Kokkulepe: mln lisaraha, et suurendada 1) Luua digitaalse õppevara toetusfond, mis võimaldaks 1) Toetame HARNO eestvedamisel ja õppekava rakendamisel digiõppe uuele tasemele jõudmist. kooli pidajate võimekust tagada erinevate koostööpartneritega üldhariduskoolides õpilastele sobiva kavandatavaid tegevusi, mis aitavad 2) Jätkata õppematerjale koondavate e-teenuste (E-Koolikott, (digi)õppekirjanduse kättesaadavus. koolidel ellu rakendada muutunud Opiq jms) arendamist ja toetamist, samuti vastavate õpikäsitust. litsentside keskset hankimist. 2021.aastal anti omavalitsustele 1 mln eurot, et digiõppe ja võimalused oleks tagatud õpilastele 2) Teeme koostööd Õppekava rikastamise eesmärgil võimaldada õpilastel külastada ka distantsõppe korral. Toetust on võimalik Kultuuriministeeriumiga mäluasutusi tasuta. kasutada ka digiõppekirjanduse kultuuriranitsa kontseptsiooni 1) Digiõppevara kasutamine on oluliselt kasvanud COVID-19 kättesaadavuseks. Harno eestvedamisel toimub väljatöötamisel, toetame selle kriisi ajal. Samas on vaja suuremat toetust, nt vastavat fondi, digiteenuste süsteemne arendamine. rakendamiseks lisarahastust riigieelarvest . 14 mille kaudu võimaldada digiõppe ja digivahendite 2) Koalitsioonileppest lähtudes on loomisel arenguhüpe kõikides koolides. kultuuriranitsa rahastu, mille eesmärgiks on ELVLi eriarvamus: suurendada noorte võimalust kultuurist osa 2) Oluline on keskselt (läbi riigihangete) kindlustada kõikidele saada. Tagada õppekirjanduse baastoetuse koolidele võrdne ligipääs digitaalsetele õppematerjalidele. kasv (10 eurot) seoses digiõppevara 3) Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Kultuuri- tsentraalsete litsentside hankeperioodi ministeeriumiga leida võimalusi õppekäikude lõppemisega suurendamiseks, eraldades selleks täiendav toetus nii üldhariduskoolidele kui mäluasutustele erinevate koolitusprogrammideks 9. Kolmandatest riikides saabuvate laste ja õpilaste 1) Sisserändajate lastele on tagatud riigieelarves Kokkulepe: koolitamine ja õpetamine. õpilasepõhised toetused sh toetusfondis olevale 1) D-viisaga riigis viibivatele isikutele ja toetusele lisaks ka täiendav eesti keele õppe Leida lahendus toetamaks KOVe sisserändajate ja nende pereliikmetele tuleb luua seadus- rahastus ja nõustamisteenus. sissekirjutuseta laste koolieelse lasteasutuse koha ja selle andluse muudatustega võimalused maksumuse ja õpilaste õppekoha tegevuskulu arvlemise osas, 2) Riigieelarves on kavandatud tegevused lihtsustatud korras rahvastikuregistrisse sh vajadusel erinevate tugiteenuste osas. koostöös Siseministeeriumi jt kandmine. See tagab peredele nii koostööpartneritega, et toetada sotsiaal-, tervishoiu valdkonna avalike Paljude omavalitsuste jaoks on probleem sissekirjutuseta lastele uussisserändajate kohanemist . teenuste kui ka hariduse lasteaia- ja koolikoha tagamine, sh erinevate teenuste tagamine kättesaadavuse. Teeme koostööd (nt HEV-laps). Millised on lahendused ajutiste õppekohtade Kultuuriministeeriumi, loomiseks ja kas selleks on kavandatud ka riigipoolne toetus? Siseministeeriumi, riigieelarve läbirääkimiste rahanduse ja lõimumise valdkondlike töörühmadega terviklahenduse leidmiseks 2) Toetame uussisserändajate kohanemise programmide jätkamist. 10. Vaadata üle täiendava huvihariduse ja huvitegevuse Töörühma Toetame ettepanekut analüüsida rahastamise Kokkulepe: riikliku toetuse jagamise põhimõtted. seisukoht: aluseid. Jätkame arutelusid . Teemakohane pöörduda Haridus- Tekkinud on teatav ebavõrdsus toetuse kasutamisega osade alatöörühm on loodud 1.07.2021. Uus ja Noorteameti kohalike omavalitusüksuste poolt. kohtumine on kavandatud 24.09.2021. poole analüüsida ühiselt ELVLi eriarvamus: toetusmudeli Huvihariduse ja huvitegevuse arvestamise aluseid. täiendava toetuse taastamine on vajalik 2017.aastast kehtinud mahus. 15 3. Töö-, sotsiaal- ja tervise valdkonna töörühma kokkuvõte (info koondatud seisuga 18.02.2021 ja uuendatud 14.09.2021) Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Töörühma ELVLi nr Ministeeriumi seisukoht kokkulepe, Ettepanek ja põhjendus ettepanek eriarvamused maksumusest 1. Leida riigil täiendavaid eelarvelisi võimalusi toetamaks Tagada SHSs nimetatud KOV sotsiaalteenuste korraldamine ja Läbirääkimised kohalikke omavalitsusi ESF ja ERF vahenditest välja vähemalt pakkumine on kohalike omavalitsuste ülesanne ning lõpetatud. arendatud ja osutatud teenusmahtude hoidmiseks. eelmise perioodi teenused peavad olema kättesaadavad kõigis kohalikes oma- Sotsiaalministeerium 2014+ tase. valitsustes. Põhimõtet kinnitab ka Riigikohtu 9.12.2019 lahend EL struktuurfondide 2014-2020 periood hakkab lõppema ning jätkab kohalike Narva linnas sotsiaalteenuste osutamist reguleerivate õigusaktide sellega ühiselt ka toetusrahad KOV-idele sotsiaalteenuste omavalitsuste kohta1. Kohalikud omavalitsused peavad analüüsima oma kulude arenduseks ja osutamiseks. EL struktuurfondide vahendid on toetamist struktuuri- struktuuri ja investeeringute prioriteete selleks, et elanikkonna olnud oluliseks abiks KOV-idele arendamaks välja teenuseid ja vahenditest ka vajadustele paremini vastata. Näiteks toetab Sotsiaalministeerium tõsta oluliselt ka osutatavate teenuste mahtu. Oluline on järgmisel 2019-2021 Ida-Virumaa kohalikke omavalitsusi teenuste disaini- ja arendatud teenuseid juba saavutatud mahus osutamist jätkata, struktuurivahendite mentorlusprogrammiga ning sotsiaalteenuste arendusprojektide kuid EL vahenditest väljumine tekitab KOV-idele olemasolevate perioodil. elluviimist 3 milj € ulatuses. Sarnane toetusprogramm on alates eelarveliste võimaluste piires suurt muret. On oht, et peale EL 2023 kavas ka Kagu-Eesti omavalitsuste võimestamiseks. vahendite lõppemist võib väheneda oluliselt teenuste osutamise maht või sootuks katkeda. See oleks arvestades positiivset efekti, Rahandusministeeriumi andmed näitavad, et kohalike oma- mis on saavutatud, väga kahetsusväärne ja inimeste toimetulekut valitsuste omapanuse osakaal maksutuludest ja toetusfondist halvendav. sotsiaalsesse kaitsesse on viimaste kümne aasta jooksul vähenenud (vt ka SoM ettepanek 1 ELVL-le eelarveläbirääkimisteks) ning Kuigi mitmeid EL käesoleva rahastuse perioodi meetmeid on sotsiaalhoolekanne on olnud alarahastatud. Tulubaasi kasvu pikendatud, siis lahtine on jätkuvalt, kas riik kuidagi toetab tingimustes on asjakohane eeldada, et kohalikud omavalitsused täiendavalt ja näeb omavalitsustele ette lisavahendeid investeeriksid sotsiaalsesse kaitsesse tulubaasi keskmisest väljatöötatud teenuste jätkamiseks ja mahtude hoidmiseks. kasvust rohkemgi, eelisarendades kodus iseseisvat elamist Nt Tallinna puudutavad väga suurte eelarvetega projektide toetavaid teenuseid (nt isiklik abistaja, tugiisik, koduhooldus, lõppemine, mille rahastust on linna eelarves raske tagada: päevahoid päevakeskustes). - EL regionaalfondi vahenditest kodude kohandamine 2018 – Sotsiaalministeerium toetab KOVe struktuurivahenditest 2021.a välisvahendite summa 1,34 miljonit. eelkõige teenuste arendamisel, aga teatud määral ka teenuste pakkumisel. Näiteks on toimunud kolm avatud taotlusvooru - Meede „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli töötamist toetavate hoolekandeteenuste arendamiseks ja rakendamine kohalikus omavalitsuses“ välisvahendite pakkumiseks, mille raames kokku on rahastatud 33 projekti. rahastus 2020-2021.a ca 800 000 eurot. Augustist 2020 on avatud neljas taotlusvoor COVID-19 tingitud 1 Riigikohtu 9.12.2019 lahend nr 5-18-7 „Narva Linnavolikogu määruste ja õigustloova akti andmata jätmise põhiseaduslikkuse kontroll“ on kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=5-18-7/8 16 - Raske ja sügava puudega lastele tugiisiku, lapsehoiu ja kriisi mõjude leevendamiseks2. Senisest lihtsamalt ja laiemale siht- transporditeenuse osutamine. grupile on KOVidel võimalus taotleda rahastust koduteenuse, tugiisikuteenuse, isikliku abistaja teenuse, päevahoiu- ja intervall- Nende projektidega on tõstetud üles oluline maht teenuste hooldusteenuse, integreeritud hooldusteenuse, nõustamisteenuse ja osutamiseks ning kui välisrahastuse tugi lõpeb, siis tekib tugigruppide, psühholoogilise nõustamise, kogemusnõustamise, omavalitsustele oluline eelarveline koormus. võlanõustamisteenuse jt teenuste pakkumiseks või eelpool- nimetatud teenustest või teenuse komponentidest uute teenuste arendamiseks ja pakkumiseks. Taotlusvoor maksumusega 5 milj € on avatud kuni vabade vahendite lõppemiseni või hiljemalt 2021. aasta lõpuni (2021 augusti seisuga on toetust saanud 9 projekti eelarvega 3 milj €). 2021. aastal toimus avatud taotlusvoor Ida- Virumaa kohalikele omavalitsustele toetusega 1,5 milj €. Järgmisel struktuurivahendite perioodil planeerib Sotsiaalminis- teerium toetada KOVe teenuste arendamisel ja teenuste kätte- saadavuse parandamisel, kuid ministeerium on seisukohal, et teenuste pakkumine on KOV ülesanne ning struktuurivahenditest ei ole asjakohane teenuseid püsivalt rahastada. Soovime struktuurivahendite 2021-2027 perioodi vahendeid kasutada hoolduse ja tervise infrastruktuuri investeeringuteks, pika- ajalise hoolduse korralduse rahastamiseks, töövõimereformi jätkumiseks, laste ja noorte toetamiseks, toiduabi korralda- miseks ning tööturu struktuursete probleemide lahenda- miseks. Struktuurivahendite planeerimisel koostöö jätkub, see- juures minnakse teemades detailsemaks ning arutatakse teenuste arendamise ja infrastruktuuri investeeringute vajadusi KOV põhiselt. 10.01.2020 toimunud töö- sotsiaal- ja tervise töörühmas3 lepiti kokku, et KOVid täpsustavad struktuurivahenditest väljumise rahalist koormust meetmete lõikes. 2. 2.1. Tagada erihoolekandeteenuste sh igapäevaelu Oleme nõus, et (eelkõige) ööpäevaringse erihoolekandeteenuse Läbirääkimised toetamise, kogukonnas elamise ja ööpäevaringse teenuskohti on puudu ja rahastus ei ole piisav. SKA on teenuste lõpetatud. 2.1. Tegemist erihooldusteenuse kättesaadavus ja piisav rahastamine. järjekordasid põhjalikult analüüsinud ja hinnanud, et piisava on riigi poolt Sotsiaalministeerium ööpäevaringsete teenuskohtade kaetuse üle Eesti tagaks 150 Olukord erihoolekandeteenuste kättesaadavuses on viimastel rahastatava jätkab erihoolekande- teenuskoha lisandumine. Kohtade lisandumisele on mitmeid aastatel halvenenud. Riiklikule erihoolekandeteenusele on teenusega. teenustele täiendava takistusi. Kõige olulisem takistus on rahapuudus, nii uute kohtade 2 Avatud taotlusvooru kohta leiab teavet Riigi Tugiteenuste Keskuse lehelt: https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-rakendamine/tooelu-ja-hoolekanne/hoolekanne 3 Kokkulepe on kajastatud 10.01.2020 protokollis: https://www.elvl.ee/tst-protokoll-10.01.2020 17 järjekorrad pikad ja teenuse rahastamine tihti ebapiisav. ehitamiseks- kohandamiseks kui ka uute kohtadega lisanduvaks rahastuse taotlemist 30.09.2020 seisuga on SKA kodulehe andmetel teenuse järje- igakuiseks püsikuluks. riigieelarvest. korras 1838 inimest sh neist 841 inimest ööpäevaringsele Erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust on erihooldusteenusele. Et inimesi mitte abita jätta, on KOVid tõstetud regulaarselt. Üldjuhul on jäänud teenuse hindade kasv paigutanud riikliku teenuse ootel olevaid abivajajaid üld- või aastas 5–7% piiresse, v.a mõned erandid. Näide mõnedest erihooldekodusse, tasudes teenuse eest oma eelarve vahenditest. hinnakasvudest: Riiklike erihoolekandeteenuste ebapiisava mahu tõttu tekib rahaline koormus omavalitsustele. Seadusega ei ole kohaliku Teenus 01.01.2014 01.05.2020 omavalitsuse ülesandeid erihoolekande teenuse kulude katteks sätestatud ega eelarvelisi vahendeid eraldatud. Igapäevaelu toetamise teenus 97,24 155 Lisaks ei kata erihoolekandeteenuse hind tegelikku teenuse kulu Toetatud elamise teenus 151,4 224 igapäevaelu toetamise teenuse (IET) ja ööpäevaringse Töötamise toetamise teenus 79,79 130 erihooldusteenuse korral: Kogukonnas elamise teenus 250,52 454 IET teenuse maksimaalne maksumus isiku kohta 155 € kuus. Praegusel juhul IET teenus 1: 10 (personal ja kliendid) ei taga erinevate hooldus- ja järelevalve vajadusega inimestele kvaliteetset Teenuse hinna tõstmise juures on meie fookus olnud alati teenuse osutamist. Tegelikud kulud on ligi kolm korda suuremad, tegevusjuhendajate palga tõstmise võimaldamisel. Mitte vähem seda eelkõige juba personali kulude katteks. oluliseks peame piisaval arvul töötajate kohalolu, et tagada teenuste kvaliteet. 2018. aastal võeti sihiks tõsta erihoolekande tegevusjuhendajate töötasu perioodil 2019-2022 järk-järgult nii, et töötasu jõuaks 2022. aastaks 95%-ni õendustöötajate töötasust. See tähendanuks näiteks 2020. aastal 20% palgatõusu, kuid plaan ei ole realiseerunud. 2020 2021 2022 Tegevusjuhendajate palgakasv (%) 20% 18% 11% Tegevusjuhendaja tööjõukulu kuus 1302 1539 1701 (eurot) Allikas: Sotsiaalministeeriumi arvutused Tegevusjuhendajate töötasu tegelikku tõusu näeb allolevast tabelist: 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Tegevus- juhendajate keskmine brutopalk 584 634 699 745 832 937 997 18 Erihoolekande eelarve on kasvanud viimase 10 aastaga enam kui kahekordseks, kuid seoses teenuse osutamise uute viisidega (väikesed teenuseüksused, perelaadne elukorraldus) on kasvanud ka reaalsed kulud ja teenuste hindade tõus ei ole jõudnud soovitud tasemeni. Sotsiaalkindlustusamet on välja töötanud erihoolekandeteenuste kulumudeli, mille koostamise aluseks oli õigusaktides teenustele kehtestatud nõuded, teenuste/ toodete keskmised turuhinnad ja erihoolekandeteenust osutavate asutuste antud sisend. Teenusehindade tõstmisel lähtutakse kulumudeli põhisest proportsioonist. Sotsiaalministeeriumi jaoks on oluline parandada erihoole- kandeteenuste kättesaadavust ja selleks on iga-aastaselt riigieelarvest ka lisavahendeid taotletud. • Viimase kümne aasta jooksul on erihoolekandeteenuste eelarve kasvanud 14,5 mln €-lt ca 38 mln €-ni. • Lisavahendite taotlemisega jätkatakse ka edaspidi, sest järjekorra kaotamine ja hindade tõstmine nõuab lõppkokkuvõttes veelgi suuremaid summasid. 2021. aasta juulis otsustas VV eraldada reservist erihoole- kande baaseelarvesse tervishoiutöötajate palgakokkuleppe alusel 1,1 miljonit, et võimaldada tõsta töötajate palkasid tagasiulatuvalt alates 01.04. Lisaks rahanappusele on uute kohtade tekkimisel takistuseks teenusepakkujate leidmine. Näiteks on välja töötatud ja kulupõhiselt hinnastatud teenus äärmuslikult kahjustava käitumisega autistidele, kuid juba üle aasta ei ole reaalselt teenuse pakkumisega alustatud, kuna ei ole leitud sobivat teenusepakkujat ja teenuse pakkumise ruume. Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toel uute kohtade loomise protsess tõi selgelt välja mõneti ootamatu takistuse- kogukondade tugeva vastuseisu psüühikahäirega inimeste lisandumisele kogukonda. AS Hoole- kandeteenused on selles osas teinud väga tublit selgitustööd. 2021. aasta aprillis sõlmisime riigihanke tulemusena koostöölepingu Miltton JPL OÜ-ga, et ellu viia projekt „Psüühiliste erivajadusega inimeste ühiskonda kaasamist toetavad 19 kommunikatsioonitegevused Sotsiaalministeeriumile“. Laiahaardeline projekt kestab 2022. aasta lõpuni. Positiivsema poole pealt toome välja: • Hästi on käivitunud päeva- ja nädalahoiuteenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele intellektihäirega isikutele. See teenus sai välja töötatud eesmärgil soodustada inimese võimalust võimalikult kaua elada oma kodus, kuid mitte vähem olulisena vähendab teenus lähedaste hoolduskoormust (annab võimaluse käia tööl ja osaleda ühiskonnaelus). Mainitud teenus pakub leevendust ka ööpäevaringse teenuse järjekorras ootajatele; • Uued arendatud teenused – igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenus, ööpäevaringne erihooldusteenus autistidele – on kulupõhise hinnaga. Samuti on saavutatud kulupõhine hind kohtumääruse alusel ööpäevaringsel erihooldusteenusel. • Aastatel 2021-2022 tekib turule juurde üle 30 sügava liitpuudega inimeste ööpäevaringse teenuskoha, mis vähendavad oluliselt selle teenuse järjekorda; • SKA planeerib koostöös teenusepakkujatega 30 ööpäeva- ringse teenuse kasutaja ette valmistamist kogukonnas elamise teenusele liikumiseks. Protsessi lõppedes saavad ööpäevaringsele teenusele liikuda järjekorrast selle teenuse vajajad; • Lõppemas on ERF toel toimuv 10 institutsionaalse erihooldekodu reorganiseerimise protsess, peagi sulgevad uksed ka Sõmera ja Võisiku hooldekodud. Kaalume võimalust uuest ERF perioodist reorganiseerimistega jätkata; • Jaanuaris 2021 alustame koostöös tegevusjuhendajate koolitajatega tegevusjuhendajatele sissejuhatava e- õppe/hübriidõppe võimaluse väljatöötamist. 3. 2.2. Leida vahendid kohalikele omavalitsustele vastavate 2.2. SKA Alates 2017. aastast katsetab Sotsiaalkindlustusamet isikukeskse Jätkatakse dialoogi. teenuste (erihoolekandeteenuste sh igapäevaelu toetamise, andmetel 2017. erihoolekande teenusmudeli rakendamist kohalikes oma- Selgitatakse välja kogukonnas elamise ja ööpäevaringse erihooldusteenuse) aastal eraldas valitsustes. Pilootprojekti raames on KOVidel võimalik taotleda erihoolekandeteenust tagamisega seotud kulutuste kompenseerimiseks. rahastust psüühikahäire ja intellektipuudega inimestele ning nende e kulude 20 Kuna õöpäevaringse erihooldusteenuse hind ei kata teenuse KOV kokku lähedastele vajaliku abi korraldamiseks. Esimeses pilootprojektis kompenseerimise osutamiseks vajalikke kulutusi, siis see ei motiveeri KOV–e ja 1 213 727 €. (2017) osales kaheksa kohalikku omavalitsust, teenust pakuti 41 vajadus kohalike teenuseosutajaid uusi teenuskohti looma. Hetkel on ÖP teenuse inimesele. Teine, pikemaajalisem pilootprojekt käivitus septembris omavalitsuste lõikes. maksimaalne maksumus 938 € kuus isiku kohta, juhul kui teenuse 2019, selle raames pakutakse teenust kokku kuni 700 inimesele. osutamise rühma kuulub kuni 12 isikut ja üks juhendaja. Tegelik Tänaseks on läbi viidud kolm taotlusvooru (septembris 2019, personali vajadus võib sõltuvalt klientide eripärast olla kuni kaks jaanuaris 2020 ja septembris 2020) ja 20 kohalikku omavalitsust on korda suurem ja seega ka tegelikud kulud 1200-1400-1600, alustanud uudse psüühilise erivajadusega inimeste teenuste vastavalt hooldus- ja järelevalve vajadusele. korraldusmudeli katsetamist. Isikukeskse erihoolekande piloot- projekti raames toetatakse KOVe aastatel 2019-2021 kokku 7,4 Probleem on väga kriitiline, kuna teenuse alarahastuse tõttu milj euroga. (teenuse mahud + madal hind) on inimesed teenuseta või ei saa vajalikus mahus teenust. Tegu on riiklikult rahastatava teenusega, Alates 2018. aastast lähedaste hoolduskoormuse vähendamiseks kuid omavalitsused peavad teenuste eest ise tasuma, et inimesed paindlikku igapäevaelu toetamise päeva- ja abita ei jääks. nädalahoiuteenust, mida on inimesel võimalik kasutada 23 (öö)päeva kuus. 27.08.2021 seisuga kasutab teenust 173 suure Näiteks: hooldusvajadusega vaimupuudega inimest. Alates 2019. aastast on 1) Tallinn maksab teenuste mahu ebapiisavuse tõttu täiendavalt võimekus rahastada ka ööpäevaringset erihooldusteenust ainuüksi oma hallatavates asutustes teenuse piisavas mahus autismispektrihäirega inimestele, kuid paraku pole selle teenuse tagamiseks juurde 2020. aastal ligi 2,7 miljonit eurot. osutamine käesolevaks ajaks alanud, kuna sobivat teenuse osutamise keskkonda on keeruline leida. 2) Rakvere linn maksab ühe kliendi teenuse eest igakuiselt üle 500 euro. ESF vahendite toel rahastab Sotsiaalkindlustusamet 2020-2021 erihoolekandeteenuste kvaliteedi parandamiseks tegevus- 3) Viru-Nigula vald tasus möödunud aasta jooksul 16 452.-eurot juhendajatele järgmisi koolitusi: klientide eest, kes vajavad erihoolekandeteenust, aga on paigutatud üldhooldusteenusele. 1) Raskesti mõistetava käitumise juhendamine - 48 tundi koolitust (140 tegevusjuhendajale) 2) Toimetulek agressiivse käitumisega - 24 tundi koolitust (630 tegevusjuhendajale) 3) Nõustamisoskuste koolitus tööks alkoholisõltuvusega inimestega“ - 52 tundi koolitust (560 tegevusjuhendajale) 4. Rahastada üldhooldusteenust osaliselt riigieelarvest, selleks SKA 2019. a Eakate hoolekande korraldamine on alati olnud KOV ülesanne ja Jätkatakse dialoogi. kas KOV tulubaasi suurendamisel või sihtotstarbeliste andmete põhjal see ei ole muutunud. KOVid tunnevad oma elanikkonda kõige Osapooled on eraldistena. eraldasid oma- paremini ning peavad oskama oma eelarves näha ette vajalikud leppinud kokku valitsused investeeringud, et vastata oma inimeste vajadustele hoolekandelise Üldhooldusteenuse koha maksumus käib Eesti pensionärile üle eesmärgi vähendada üldhooldus- abi järele. jõu. Teenuse hinnad tõusevad igal aastal. Statistikaameti andmetel inimeste omaosalust teenuse elas 2018.a. Eestis 43,7 % eakatest suhtelises vaesuses, vanadus- Hoolekande valdkonna eesmärk on olnud arendada eelkõige hooldusteenuste eest toetamiseks pensionäridest 51% ja üksinda elavatest eakatest elas suhtelises kodus elamist toetavaid teenuseid, et inimene saaks tasumisel. vaesuses koguni 78,7%. Keskmisest pensionist ei piisa isegi poole võimalikult kaua, iseseisvalt ja väärikalt elada oma enda 21 teenuse maksumuse tasumiseks. Teenuse eest aitavad tasuda kokku kodus, kuid kvaliteetset teenust tuleb pakkuda ka hoole- Sotsiaalministeerium ülalpidamiskohustusega isikud või omavalitsus. Murekohaks on 18 591 015 €. kandeasutuses. Riik on otsinud võimalusi KOVe hoolekande- kaasab ELVLi ja ka võlgades eakad. Kohtutäituritel on õigus kuni 50% pensionist asutuste kaasajastamisel ja teenusekohtade kohandamisel ja uute teenuseosutajaid võtta võlgade katteks. Kui inimene on hooldekodus ja vajab loomisel toetada. Näiteks on toetatud KOVe uute energiatõhusate komponendipõhise teenust, siis puudujääva osa tasub sageli omavalitsus. Seega hoolekandeasutuste ehitamisel energiatõhususe meetmetest, samuti rahastusmudeli välja omavalitsus tasub inimeste võlgu kohtutäiturite jaoks, mis ei ole on toetatud teenuseosutajaid dementsusega inimestele kohtade töötamisse. omavalitsuste suhtes õiglane. loomisel ja kohandamisel. Seonduvalt COVID-19 on riik toetanud hoolekandeasutusi ka isikukatisevahenditega ning katnud üld- ja Näiteks: erihooldekande asutustele täiendavate tööjõukulud seoses asutuses 1)Viimsi vald kompenseerib aastas 25 inimese teenuse aset leidnud COVID-19 haigusjuhtumitega. Eraldiseisvalt on riik maksumust, kulutades selleks 130 000.-€, planeerinud ESF-st ja ERF-st REACT-EU vahendite toel Ettepanek – tugimeetmed COVID-19 mõjude leevendamiseks. 2) Tartu linn toetab 300 inimest, panustades 1 milj. eurot. jagada kulud: Euroopa Liidu uuel rahastusperioodil soovib Sotsiaalministeerium 3) Viljandi linn toetab ca 60 inimest hooldekodu kulude Klient ja KOV välisvahendeid suunata eelkõige institutsionaalset hooldusvajadust tasumisel, tasudes paljudel kogu pensionist puudjääva osa. Eelarvekulu 2019 oli ca 426 000 eurot. 50% ennetava infrastruktuuri arendamisse, erinevaid lahendusi nt eakate teenusmajade tekkeks, aga ka dementsussündroomiga inimeste ja 4) Rakvere linn maksab keskmiselt 65 eaka teenuse eest Riik 50% nende lähedastele mõeldud teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse kogukulus kuni 320 000 eurot. parandamiseks. Ettevalmistamisesse kaasatakse ministeeriumi jaoks 5) Viru-Nigula vald tasub 2020.aastal igakuiselt keskmiselt 25 olulised partnerid, sh ELVL. isiku üldhooldusteenuse eest , suurusjärgus summas 109 000.- Sotsiaalministeeriumi andmetel olid 2020. aastal kulutused eurot aastas. üldhooldusteenusele keskmiselt 825 eurot kuus. Statistikaameti andmetel oli keskmine pension 2020. aastal 473 eurot ja keskmine vanaduspension 482 eurot. Arvestuslikult kattis keskmine pension hooldekodu keskmisest kulust kokku 57,3 % ja keskmine vanaduspension 58,4%. Abivajaja ja tema pereliikmete kanda oli keskmiselt 77,8% asutusepõhise hooldusteenuse kulust, abivajaja elukohajärgse kohaliku omavalitsuse panus oli ca 21,7% teenuse kulust4. TMS § 131 lg 1 p 10 toob välja, et riiklikku pensionit ei saa arestida seaduses sätestatud ulatuses. Samuti sätestab §132 lg 1, et ei saa arestida sissetulekut, mis ei ulata ühe kuu eest ette- nähtud töötasu alammäära (584 €). Sama paragrahvi lg 1 secunda sätestab erisuse, et kui kohtutäitur ikkagi ei saa võlgnevust kätte, tohib arestida ühes kuus kuni 20% inimese sissetulekust kui see on vähemalt töötasu alammäära suurune. Kui sissetuleku suurus jääb 4 Andmete tõlgendamisel tuleb silmas pidada, et juhul kui inimese pension laekub tema elukohajärgsesse KOVi ning KOV lisab kohamaksumusest puudujääva osa ning kannab seejärel kogu vajaliku summa asutusele üle, eristamata isiku ja KOVi osa, arvestatakse kogu summa KOV rahaks. 22 alla töötasu alammäära, tuleb elatusmiinimum sissetulekust maha arvestada ja seejärel tohib arestida 20% ülejäänust. Alla elatusmiinimumi (220,48 €) olevat sissetulekut ei arestita. Seega tuleb alati võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks (sh riiklikust pensionist kinnipidamiseks) kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. Riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lõikes 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäärale. Näiteks, kui pensionäri ainsaks sissetulekuks on 500 eurot pensioni näol, siis sellele saab maksimaalselt pöörata sissenõude TMS § 132 1 secunda näol: (500-220,48)x20%=55,90 eurot mitte 50%. Paraku on kohtutäiturite praktika erinev, lähtutakse kohtutäituritele soodsamatest kohtulahenditest või tõlgendatakse seadusi erinevalt. Sotsiaalministeeriumi eesmärk on vähendada inimeste osakaalu üldhooldusteenuse kulude kandmisel. Selleks, et vähendada pereliikmete hoolduskoormust ja pakkuda vajadustele vastavaid teenuseid, tuleb suurendada teenuste mahtusid ja teenuste saajate ringi ning vähendada hooldusvajadusega inimeste ja nende perede omaosalust hooldusteenuste eest tasumisel. Sotsiaalministeerium koostöös Sotsiaalkindlustusameti ja Rahandusministeeriumiga on välja töötanud esmase mudeli komponendipõhise rahastuse rakendamiseks üldhooldusteenusel. Mudelis jaguneb teenuse rahastamine järgmiselt: - hooldusteenuse komponentide eest tasub kohalik omavalitsus, eeldusega, et riik abistab eelarveliste vahenditega KOVe selle ülesande täitmisel; - teenuse saaja kanda jääb majutuse, toitlustuse ja ravimite kulu. - õendusteenuse komponendi eest üldhooldusteenusel tasub Eesti Haigekassa. 2021. aasta IV kvartalis on kavas seda mudelit tutvustada ja saada tagasisidet nii ELVLilt kui teenuseosutajate katusorganisatsioonidelt. 23 Jaanuaris 2020 otsustas VV jätkata pikaajalise hoolduse korralduse arendamist kohaliku omavalitsuse ja riigi partnerlusmudeliga, kus teenuste korraldus jääb sarnaseks praegusele, kuid etapi- viisiliselt tehakse muudatusi ja arendusi, et teenused oleksid kätte- saadavad ja nende eest tasumine inimestele jõukohane. 2021. aasta IV kvartalis on plaanis saata EIS-i kooskõlastusringile sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muudatuste eelnõud (jõustumisajaga al 2022. aastast), mis mh käsitlevad valdkonna oluliste mõistete (pikaajaline hoolduse jne) reguleerimist, teise astme sugulaste ülalpidamiskohustusest vabastamist, hoolduskoormusega inimeste ja nende toetusvajaduse hindamist jne. 25.03.2021 oli valitsuskabineti arutelul omastehooldajate toetamise ettepanekuid käsitlev memorandum, kus tehti muu hulgas ettepanek rakendada alates 2022. aastast väljaspool kodu osutataval üldhooldusteenusel komponendipõhist rahastusmudelit, laiendada hoolduspuhkuse saajate ringi jne. Valitsus kiitis ettepanekud põhimõtteliselt heaks, rahastust puudutavate otsuste juurde tullakse tagasi järgmiste RES läbirääkimiste raames. 5. Tagada Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) Oleme samuti seisukohal, et KOVidel ei ole mõistlik luua oma Läbirääkimised võimekus andmevahetuseks KOV-te andmekogudega. teenuste pakkumiseks eraldi infosüsteeme. Inimene soovib leida lõpetatud. Tagada STAR järjepidev arendamine vastavalt kohalike teenused ühest kohast, olgu need siis kohalikud või riiklikud STAR arenduste omavalitsuste vajadustele ja seaduste muudatustega teenused ning omada ülevaadet, mis andmeid riik tema kohta ettevalmistamine lisandunud ülesannetele. kogunud ja kuidas andmeid kasutanud on. jätkub STAR Ei ole mõistlik, et kohalikud omavalitsused loovad kõrvale 2021. aastal on plaanis alustada STAR andmekogu tehnilise töörühmade raames. oma infosüsteeme. platvormi etapiviisilist uuendamist. Andmekogus hallatavad SKA ja ELVL uued teenused või teenuseuuendused viiakse üle kaasaegsele kohtumised STAR Riik on aastaid tegelenud STAR-i arendustega eklektiliselt. mikroteenustepõhisele arhitektuurile. teemadel toimuvad Endiselt on välja arendamata teenuseosutajate ja kliendipäeviku regulaarselt moodulid, puudu on iseteeninduse moodul klientidele. Süsteem Esimene teenus, kus mikroteenustepõhine arhitektuur kasutusele keskmiselt kord on üles ehitatud keeruliselt ja mitte kasutajasõbralikult, mis võtab võetakse on lapse abivajaduse eelhindamine. Kevadel 2021 kvartalis. kasutajalt palju väärtuslikku tööaega. Riik teostab suuri reforme, toimunud ELVL ja SKA kohtumisel tutvustati laste abivajaduse kuid ei ole võimeline STAR arendusi samas tempos ellu viima, nt eelhindamise teenuse prototüüpi ning selle arendus on algamas IV hooldusperede registri arenduse viibimine pool aastat. Siiani on kv 2021. See lahendus toetab ka plaanitavat seadusemuudatust puudu liidestumised erinevate riiklike registritega, saamaks KOV puudega isiku andmete edastamisest SKA poolt KOVidele ja sotsiaaltöötajatele ligipääsu Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti kohese abivajaduse hindamist, mis on kavandatud jõustuma laste infosüsteemides olevalele detailsemale infole, et vältida osas aastal 2022 ja täisealiste osas aastal 2023. kodanikelt info uuesti küsimist. 24 Riik pani matusetoetuse maksmise alates 2018.aastast KOV Valminud on inimese viibimiskoha sisestamise võimalus ülesandeks, andes selleks rahalised vahendid üle omavalitsustele üldhooldekodudele, mis võimaldab KOVil saada koondülevaade, ja sätestades kohustuse andmete kandmiseks matusetoetuse kus KOVides tema elanikud viibivad ja millised inimesed viibivad saajate kohta STAR-i. Samas ei paku STAR endiselt ühtegi e- selle KOVi territooriumil. teenust kodanikele. Väiketööde osas oleme täiendanud sotsiaalse staatuse Oluline on ka eesmärk vähendada KOVi koormust statistika klassifikaatorit, loonud järelhoolduse viibimiskoha märkimise kogumiseks vajalike erinevate aruannete täitmisel. võimaluse jm pisimuudatused järelhoolduse teenuses. Nt: 1) Peamiselt just eeltoodu tõttu loodi Tallinnas matusetoetuse Lähiajal läheb arendusse andmete vahesalvestamine, et pooleldi lahendus Tallinna universaaltoetuste andmekogusse UNTO, mis sisestatud menetlusandmestik ära ei kaoks ja võimalus sisestada võimaldab taotlejal lihtsalt ja mugavalt paari klikiga taotlust välismaa pangakontosid väljamakseteks. esitada. Septembrikuus alustab SKA analüüsi STAR iseteeninduse UNTO on üles ehitatud nii, et võimaldaks x-tee kaudu andme- loomiseks koos SKA teenustega. Iseteeninduses saaks inimene vahetust STAR-ga. Eelkõige matusetoetuse menetlemisel on hakata turvaliselt KOViga suhtlema st küsima isikustatud infot, otstarbekas andmete massiivse käsitsi sisestamise asemel kasutada tutvuda tema kohta koostatud dokumentidega jms. andmeallikana juba olemasolevaid andmeid. Tallinna linn on valmis omaltpoolt rahastama liidestumist STARga, kuid asja- ajamine SA-ga TEHIK on jäänud toppama, sest plaanitakse omaniku vahetust jmt. 2) Viljandi ja Saue kasutab toetuse taotlemise keskkonnana Spoku. 6. Tagada kohalike omavalitsustele õigus kasutada oma Abivajaduse hindamise ja sellega seonduva juhtumi- Läbirääkimised piirkonna isikute kohta riiklikesse infosüsteemidesse menetluse läbiviimise funktsionaalsuse arendamine on lõpetatud. kantud infot, mis on vajalik kaalutletud otsuse tegemisel Sotsiaalkindlustusameti üks lähiaastate tegevusi5. Osapooled leppisid teenuste määramisel. Esmalt on plaanis alustada lapse abivajaduse eelhindamise ja kokku, et riik 01. jaanuaril 2016 jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse vastavat infovahetust toetava e-teenuse arendamisega. 2021.a II täpsustab paragrahvi 15 näeb ette hindamiskohustuse ja sellele järgneva pa on plaanis alustada ka täisealise inimese abivajaduse õigusruumi. otsuse tegemise teenuse/toetuse andmise kohta. hindamise teenuse analüüsiga. Nii lapse abivajaduse eel- hindamise kui täiskasvanu abivajaduse hindamise analüüsi on Selleks, et teha teenuse või toetuse määramiseks vajalikku plaanis kaasata KOVide esindajad, et teenus saaks KOVi kaalutletud haldusotsust, on kohaliku omavalitsuse sotsiaal- spetsialisti vajadusi arvestav. Mõlema teenuse juures on arvestatud, töötajal vaja saada ligipääs riiklikes andmekogudes sisalduvale et abivajaduse hindamise tulemus jm isikut puudutav info peab delikaatsetele isikuandmetele, milles on hinnatud isiku toime- olema inimesele e-teenusena kättesaadav. tulekut ja määratletud isikule rakendatavad tugimeetmed. Lisaks on käimas SKA, SoMi, TEHIKu ja KOVide esindajate osalusel toimetulekutoetuse teenuse ümberdisainimise 5 Arendustööde alustamise aeg 2021. aasta algus. 25 Nt: Tallinna linn (tõenäoliselt ka teised kohalikud omavalitsused) protsess, mille eesmärgiks on lihtsustada ja ühtlustada KOVide vajab sotsiaalteenuste- ja toetuste määramise paremaks üleselt toetuse menetlust nii kliendile kui ametnikule. Praeguste korraldamiseks STAR-i kaudu ligipääsu või mõningatel juhtudel plaanide kohaselt peaks toimetulekutoetuse teenuse analüüs ka muude Riigi Infosüsteemide Ametis registreeritud andme- toimuma samuti 2021. aastal. kogude kaudu (nt Tallinna linn: Universaaltoetuste andmekogu) 2021. a alguses korrastati SKAIS-STAR liidest puude andmestiku Töötukassa või Sotsiaalkindlustusameti poolt hallatavates andme- osas ja nüüdsest on puude raskusastme ja funktsiooni kõrvalekalde kogudes sisalduvale isikustatud informatsioonile (delikaatsetele andmed kvaliteetsemad kui varem. isikuandmetele), mis on vajalik kaalutletud haldusotsuse langetamiseks. 7. Kohalikud omavalitsused vajavad tuge teenusmajade või - Sotsiaalministeerium on taotlemas Euroopa Liidu 2021–2027 Läbirääkimised korterite st sotsiaalpindade rajamisel. struktuurivahendeid, et toetada pikaajalise hoolduse reformi lõpetatud. Vajalik läbiviimist. Seoses elanikkonna vananemisega ja väärika vananemise kaardistus – Sotsiaalministeerium toetamiseks, on vaja oluliselt suurendada teenusmajade ja - milline on Välisvahendite abil on oluline luua riigi poolt struktuur ja võimekus jätkab korterite rajamist. Sotsiaalpinnad, kus on tagatud esmane tugi iga- vajadus. pikaajalise hoolduse teenuste pakkumiseks. Selleks oleme taotlemas struktuurivahendite päevastes toimingutes, võimaldab kliendil, kes ei tule erivajaduse Arvestuslikult ka infrastruktuuri investeeringuid järgmistes valdkondades: järgmise perioodi tõttu kodus (üksi) toime, vältida asumist üldhooldekodu vajadus ca 2,5 planeerimist. a) kodus elamist toetavate teenuste ja uudsete lahenduste teenusele. Siin võib abivajajatele osutada vastavalt vajadusel mln KOVle Vanemaealistele kättesaadavuse parandamine sh nutikate IKT-lahenduste erinevaid tugiteenuseid nt koduteenus ja isikliku abistaja teenus Kokku 85,0 mln mõeldud toetatud kasutuselevõtmise toetamine inimese kodus; jne. elamise teenuse (Elamuehituse b) kogukonnapõhiste teenusmajade loomine vanemaealiste investeeringute valdkonna TR sihtrühmale; üldpõhimõtted ettepanek.nr 1) c) kogukonnapõhiste erihoolekande teenuste arendamine arutatakse läbi kohalike Algselt planeeritud hoolekandeasutuste dementsussõbralikuks omavalitsustega. loomise toetamist struktuurivahenditest ministeerium hetkel lubada ei saa, sest Euroopa Komisjoni tagasiside kohaselt ei saa ERF vahendeid kasutada hoolekandeasutuste infrastruktuuri kohandamiseks/rekonstrueerimiseks. Toetatakse vaid tegevusi, mis toetavat inimeste kodus või kogukonnas elamist. Vanemaealistele mõeldud toetatud elamise teenuse eesmärgiks on võimalikult iseseisva toimetuleku toetamine selleks eraldi loodud keskkonnas (teenusmajas), kus tagatakse inimesele vajalik kõrvalabi ja võimalused olla kogukonda kaastatud. • Toetatud elamise teenus on kombinatsioon eluruumi võimaldamisest ja teenusmaja elanikele pakutavatest toetavatest teenustest ning tegemist ei ole klassikalises mõttes ööpäevaringse hoolekandeasutusega. 26 • Toetatud elamise teenus on inimesele, kes vajab kõrvalabi või toetavaid teenuseid igapäevaelutoimingutes regulaarselt pikema aja jooksul, kuid kellel ei ole välja kujunenud ööpäevaringset hooldusvajadust, mille puhul on vajalik teenuse osutamine hoolekandeasutuses. • Toetatud elamise teenust osutatakse hoones (teenusmajas), kus on 1- või 2-toalised korterid koos kööginurgaga, tualeti ja pesemisruumiga. Vanemaealiste teenusmajade projekti puhul on plaanist toetada ka loodavate teenusmajade varustamist nutikate IKT lahendustega, mille kasutuselevõtmine tagab teenusemaja elanikele järjepideva ja nende vajadustele vastava igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamise tema kodus. Teenusmajade meetme rakendamisega on plaanis alustada 2022. aasta II poolaastast ning sellele eelneb rakendusmeetmete väljatöötamine, kuhu kaasatakse ka kohalikke omavalitsusi. 8. Suurendada asendushoolduse korraldamise kulude katteks Asendus- ja järelhooldusteenuse rahastussüsteemi eesmärk on Jätkatakse dialoogi. eraldatavaid vahendeid motiveerida kohalikke omavalitsusi paigutama lapsi eelkõige Omavalitsustelt Asendushoolduse perepõhisele hooldusele, sh otsida pidevalt perepõhise elu- Rahad teenuse osutamiseks on KOV-idele eraldatud tuginedes oodatakse arutelud on lisatud korralduse võimalusi ka nende laste puhul, kes on varasemalt teenuse varasemate aastate hindadele. Käesoleval ajal on enamus suuremat SoM-ELVL 2021. institutsionaalsele hooldusele suunatud. Kuigi hooldusperes elavate teenuse osutajaid hindu oluliselt tõstnud. Asenduskoduteenuse panustamist, kui aasta koostööplaani. laste arv on alates 2019. aastast pöördunud vähesele tõusule (kui üleandmisel omavalitsustele tekkis olukord, kus senine ministri seaduses 2018. aasta lõpu seisuga elas hooldusperes 124 last, siis 2020. aasta Asendushoolduse kinnitatud teenuse hind asendus vabaturu tingimustes oluliselt sätestatud lõpu seisuga oli selliseid lapsi 145.), on perepõhine hooldus arutelu KOVide ja kõrgema teenuse hinnaga. miinimum. oodatust tagasihoidlikumalt kasutatud, mistõttu ootame KOV-delt ELVLga toimus Asendus- ja järelhooldusteenuse kulud kasvavad seoses 1.juulist Ettepanek aktiivset panust perepõhise hoolduse soodustamise osas, sh seda, 28.05.2021. Riigi 2020 jõustunud seadusemuudatusega, mille kohaselt muutus suurendada et ka juba täna asutuses kasvavatele lastele otsitaks pidevalt pere- esindajad tutvustasid minimaalne summa, millega kohalik omavalitsus on kohustatud tekkiva vahe põhiseid võimalusi. STAR-s on üldjuhul ca 15-25 vaba peret, samal valdkonna arenguid toetama hooldusperet lapse hooldamisel. Võrreldes varasemaga võrra toetust. ajal asutustes ca 800 last. Hooldusperede toetamise eesmärgil ja edasisi plaane. suurenes hooldusperede minimaalne toetamine kaks korda ehk suurendati ka alates 1.07.2020 hooldusperede toetamise ELVL esitas hooldusperele makstava toetuse või tasu miinimum on edaspidi miinimummäära. Arvestades, et 2020. aastal eraldati hooldusperes KOVide põhjaliku pool töötasu alammäärast lapse kohta. KOVi kulusid tõstab ka elava lapse kohta KOV toetusfondi ühe kuu kulude katteks ca tagasiside edu- üldine suundumus jätkata perepõhise asendushoolduse 1653 eurot, jäi KOV-l peale kohustuslikke kulutusi (1653 – 240 sammude ja peamiste väärtustamist. Omavalitsustelt oodatakse suuremat panustamist, (lapse isiklike kulude katteks) - 292 (hooldusperede toetamiseks)) väljakutsete kohta. kui seaduses sätestatud miinimum. alles ühes kuus 1121 eurot hooldusperes viibiva isiku kohta, mida kasutada kas lapse või pere täiendavaks toetamiseks või muul moel sihtotstarbeliselt. Seega oleme seisukohal, et hooldusperede 27 Näiteks : 1) Kui kuni 2017. aasta lõpuni oli asenduskoduteenuse toetamise miinimummäära tõstmine ei toonud KOV-dele hind vastavalt 1150 eurot (tavalaps) või 1450 eurot (alla 3-aastane kaasa kulutusi, mida toetusfondi eraldatud vahendid ei või erivajadusega laps), siis 2020. aastal ostab Tartu linn teenust kataks. hinnavahemikus 1265-2250 eurot. Tartu linn on küsinud kõigilt Asutusepõhise hoolduse puhul eraldati 2020. aastal KOV teenuspakkujatelt 2021. aasta teenuse hindade info, mille põhjal toetusfondi perekodus viibiva lapse kohta ühes kuus 1983 eurot teenuste hinnad tõusevad ca 12-31% ja on 2021. aastal ning asenduskodus viibiva lapse kohta 1901 eurot kuus. Samal ajal vahemikus 1600-2260 eurot. Teenuse hind jääb 2020. aastal STAR andmetel oli perekodu keskmine teenuse hind 2020. aasta eelmise aasta tasemele ainult kahes asenduskodus. septembrikuus 1716 eurot ning asenduskodus 1866 eurot. Seega Järelhooldusteenuse hind tõuseb 2021 aastal kuni 47%, jäädes katsid 2020. aastal toetusfondi eraldatud vahendid keskmise vahemikku 590-1920 eurot. teenuse maksumuse. Alates 2018. aastast kuni 2020. aastani on isiku kohta eraldatud vahendite hulk suurenenud ligi 1,5 kordselt 2) Viljandi SA Perekodu kallim koht hakkab 2021 aastast olema (47-48%). 2550 eurot. Keskmisest kulukamad on teenused spetsiifiliste vajadustega lastele (nt sügava puudega suure hooldusvajadusega lapsed, kompleksprobleemidega, sh tõsiste käitumishäiretega lapsed jne). Peale2022. aasta alguses valmiva 2018. aasta SHS asendus- hoolduse muudatuste mõjuanalüüsi saab otsustada, kas nimetatud sihtrühmade rahastamise osas vajaks rahastus- skeem täiendamist. Teenuse hinnas kajastuvad ka kasvatajate ja perevanemate töötasud, mis jäävad oluliselt alla Eesti keskmisele töötasule ega ole kooskõlas tööpanuse ja vastutusega ning mille tõstmisega tuleb pidevalt tegeleda. Samuti analüüsitakse 2022. aastal vahendite võimalikku üleminekut toetusfondist tulubaasi ning tehakse sihtgrupi huvidest lähtuvad ettepanekud. Asendus- ja järelhooldusteenuse vahendite kasutus 2020. aastal võrreldes varasemaga kasvas ning jääk vähenes. 2020. aastal jäi KOV-des kasutamata 2,9 miljonit eurot, mis on ca 1 miljon vähem kui eelmisel aastal. Jääkide vähenemise valguses oleme taotlenud valdkonda lisavahendeid. Vahendite kasutamise osas ootame, et kohalikud omavalitsused kasutaksid asendus- ja järelhoolduse eraldist paindlikult ja vastavalt sihtgrupi hinnatud vajadusele, sh näiteks toetaksid senisest enam asendushooldusel viibivaid lapsi ja hooldusperesid. Suuremat tähelepanu soovitame pöörata kohalikul tasandil hooldusperede läbimõeldud ja järjepidevale toetamisele, mis tagab peredele toe ja kindluse aastaringselt (aasta lõpus jääkide vähendamise eesmärgil ühekordsete suurte toetuste maksmist ei 28 saa pidada heaks praktikaks ning see ei pruugi olla kooskõlas ka SHS § 3 lõikes 1 sätestatud sotsiaalhoolekande põhimõtetega). Samuti on võimalik ülejääke kasutada nt asendus- ja järelhooldus- teenuse osutamise korraldamiseks täiendava või osalise ametikoha rahastamiseks, et tagada ka tihedam kontakt KOV eestkostel olevate ja asendushooludusel viibivate lastega. Juhime tähelepanu, et eelkõige tuleb siiski katta teenuse osutamise ja perede toetamisega seotud kulutused ning lubamatu on korraldamise kulude suure mahu tõttu jätta asendus- või järelhooldusteenus vajaduspõhiselt rahastamata. Selleks, et tekiks piisaval arvul erinevaid hooldusperesid, kes oleks valmis pakkuma nii lühi- kui pikaajalist hooldust, hooldust keerulisemate käitumisprobleemidega lastele või rohkematele lastele (õed-vennad) on kohalikel omavalitsustel oluline roll – KOV-d saavad aidata kaasa sellele, et suurendada kogu- konnas teadlikkust asendushooldusel viibivate laste vajadustest, leida üles kogukonnas potentsiaalsed pered, motiveerida peresid hooldusperena oma KOV lastele teenust pakkuma, toetama peresid ja lapsi igakülgselt sh suhtluses lapse võrgustikuga (nt koolides jm). Tunnustame ja täname kohalikke omavalitsusi, kes nendega tegevustega juba aktiivselt on alustanud. Juhime tähelepanu, et KOV kohustus on asendushooldusteenuse tagamine, st et ka kuni piisaval arvul hooldusperede tekkeni tuleb KOV-del tagada teenuse osutamine, lubamatu on jätta teenuse- kohtade puudumise tõttu hädaohus olevad lapsed perest eraldamata või pikaks ajaks turvakoduteenusele. Valdkonna arendamiseks jätkame Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatud tegevusi – koolituste ja tugiteenuste pakkumist kõigile asendushoolduse osutajatele, teavitus- tegevusi hooldusperede leidmiseks, kriisi- ja kutselise erihoolduspere pilootprojekti ning 2021. aastal veel järel- hooldusteenusel viibivate noorte tugiisikuteenuse osutmist ja rahastamist. Kuna tugiisikuteenuse näol on tegemist järelhooldus- teenuse raames osutava teenusega, antakse teenuse korraldamine ja rahastamine KOV-dele üle alates 2022. aastast. Ettevalmistavate tegevustega tegeleb Sotsiaalkindlustusamet. 29 Hooldusperede leidmiseks Sotsiaalkindlustusameti poolt ellu viidud ESF vahenditest rahastatud teavitustegevused käivitusid 2020. aastal aktiivselt ning hoolduspereks soovijate arv kasvas (kui 2019. aastal esitati 51 sooviavaldust perede poolt, siis 2020. aastal oli sooviavaldusi 72). Koostöös perede ja spetsialistidega (sh KOV- dega) on valminud mitmed hoolduspereks saamise võimalusi tutvustavad lood ning muud asendushoolduse teemalised artiklid trüki- ja internetimeedias, podcastid, asendushoolduse uudiskiri, vestlusringid jne. 2021. aasta mais käivitus üleriigiline teavitus- kampaania, mille fookuses oli hoolduspereks saamise võimaluse esile toomine, perede juurdekasvu soodustamine ning teema normaliseerimine ühiskonnas. Oluline on jätkata koostööd kohalike omavalitsustega hooldusperede juurdekasvu soodustamiseks. Kriisihoolduspere ning kutselise erihoolduspere pilootprojekt käivitus 2020. aastal, mil toimus esimeste perede leidmine, hindamine, koolitamine ning teenuse pakkumisega alustamine. Hankepartnerlus tegevuse läbiviimiseks SOS Lastekülaga kehtib hetkel kuni 2021. aasta lõpuni, mil tehakse esmased järeldused ja ettepanekud teenuse edasiseks pakkumiseks. 9. Leida vahendid KOVile eestkoste korraldamisega seotud Vajab analüüsi. Oleme teadlikud, et eestkostetavate arv on viimastel aastatel Jätkatakse dialoogi. kulude hüvitamiseks. suurenenud, eriti vanemaealiste seas. Mööname, et eestkoste korraldus vajab üle vaatamist. Sotsiaalministeerium korraldas Eestkoste korraldus vajab üle vaatamist, sest tänane olukord ei 2020 aasta lõpus kohalike omavalitsuste seas küsitluse, et selgitada taga eestkostetava huvide maksimaalset kaitset. Kohalikel välja kohalike omavalitsuste kohustused, kohustuste maht ja omavalitsustel on eestkostja ülesannete täitmisel probleemiks probleemkohad eestkostega seoses. Kahjuks laekus vastuseid vaid rollikonflikt, mis seisneb kohaliku omavalitsuse avalikus 28 omavalitsusest. Vastuste analüüs on sisendiks 2022 läbiviidavale ülesandes pakkuda isikule kohaseid teenuseid ja eestkostja rollis eestkoste uuringule, mille pinnalt otsustada edasised sammud. valvata teenuste sobivuse ja kvaliteedi üle isiku esindajana. Probleemiks on ka see, et KOVid kannavad kulusid seoses eest- Sotsiaalministeeriumis kaalutavad lahendusvariandid on suunatud kostega nii juhul, kui KOV on määratud eestkostjaks kui ka siis, eelkõige eestkostet vajavate inimeste huvide kaitsele läbi neile kui eestkostjaks on määratud füüsiline isik. Eestkostega seotud vajaliku toe tagamise. Oleme kaalunud võimalusi, kuidas ülesanded on olnud KOVil küll Eesti taasiseseisvumisest alates, eestkoste määramisi vähendada, tagades inimese huvide kaitse kuid nende sisu on oluliselt muutunud. Ka Perekonnakoodeksi muul moel. Näiteks oleme põgusalt kaalunud toetatud otsustamise järgi oli eestkostega seonduv teatud ulatuses kohalik ülesanne süsteemi loomist, kus tuge vajav inimene saaks vajalikku tuge (eestkoste seadis rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee), kuid otsuste tegemisel ja eestkoste määramine ei oleks vajalik või näiteks ei määratud eestkostjat nendele isikutele, kes asusid 30 mõnes hoolekande- või kasvatusasutuses, seal lasusid vastavad määrataks osaline eestkoste. Süsteemi võtmekoht on toetaja ette- kohustused nimetatud asutuste administratsioonil. valmistus. Nimelt näeme praeguse eestkostesüsteemi ühe kitsas- kohana füüsilisest isikust eestkostjate ettevalmistuse puudumist. Kuni 2010.a. kehtinud perekonnaseaduse kohaselt oli KOV eestkosteorgan, kelle ülesandeks oli füüsilisest isikust eestkostja Eestkoste korralduses muudatuste tegemise üks takistustest on see, leidmine ja kohtule eestkoste seadmiseks avalduse esitamine. et eestkoste määramiste kohta ei koguta sisulist statistikat Vastavalt seadusele pidi eestkosteorgan korraldama ka järele- (määramise põhjuste kategooriad, kas eestkoste ja osaline või täielik valvet. Eestkostjaks määrati tavaliselt vanavanemad või selle jms), millest tulenevalt on keeruline ka hetkeolukorra asutuse töötaja, kus isik asus (nt hooldekodu töötaja). Juriidilist kaardistamine. isikut või KOVi ei saanud eestkostjaks määrata. Seaduses KOV eestkostel olevate laste asendushooldusteenuse sätestati ka eestkostja aruandekohustus, mida pidi eestkostja kord tasumiseks eraldatakse igal aastal toetusfondi sihtots- aastas eestkosteasutusele esitama, kuid sellest olid vabastatud tarbelised vahendid (2021. aastal summas 18,03 miljonit eurot). vanemad. Vahendeid võib kasutada nii asendus- kui järelhooldusteenuse Alates uue perekonnaseaduse jõustumisest 2010.a. on olukord osutamiseks, hooldusperede toetamiseks kui ka teenuste oluliselt muutunud. Eestkostjaks võib määrata ka juriidilise isiku, korraldamiseks. Korraldamiskuludena arvestatakse SHS § 459 ka KOVi. Välistatud on nende juriidiliste isikute ja juriidiliste lõikes 4 nimetatud tegevuste kulutuste katmist (KOV ülesanded isikute töötajate määramine eestkostjaks, kus isik asub. Kui suure asendushooldusteenuse korraldamisel), sh on võimalik katta nt koormuse see KOVile tõi, võib näha Riigikontrolli auditist, mille täiendavaid tööjõukulutusi, mida KOVid nende ülesannete kohaselt oli 2017. aasta alguses KOVi eestkostel kokku 1014 last täitmiseks teevad. Seega on võimalik laste puhul osaliselt eestkoste (Järelaudit: omavalitsuse eestkostel olevate laste elatisraha teostamisega seotud kulutusi katta KOV toetusfondi eraldatud sissenõudmine 17.11.2017). vahendite arvelt. Täpsem juhis ja selgitused KOV toetusfondi vahendite kasutamise kohta on leitav Sotsiaalkindlustusameti Leiame, et seoses eestkoste korraldamisega seotud ülesannete kodulehelt. täitmisega ja vaatamata kohustuste olulisele kasvamisele, ei ole riigi poolt KOVile kulude katteks raha eraldatud. Täna ei saa Täiendavalt selgitame, et väide nagu kaetaks füüsilisest isikust KOV riigilt eestkoste korraldamiseks mingit toetust, kuid nt era- eestkostel olevate laste puhul eestkostjale eestkoste isikud, kes määratakse kohtu poolt laste eestkostjaks, saavad SKA korraldamisega seotud kulutusi SKA poolt makstava kaudu toetust. Leiame, et ka täiskasvanud isikute eestkostjad eestkostetava lapse toetuse kaudu ei ole korrektne. Tegemist võiks saada toetust. Neid isikuid on päris palju, kes määratakse on peretoetusega, mille eesmärgiks on lastega peredele laste KOV-i eestkostele ja KOV ajab eestkostjana tegutsedes eraisiku hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline asju. Samuti on eestkostja ülesannete täitmisel KOV-il päris hüvitamine. Toetusele õigustatud isikuks on laps ning sellest suured kulud (töötaja palk, telefoni ja sõidukulud jne). kaetakse kindlalt piiritletud summas lapsega seotud kulutusi, mitte eestkoste korraldamisega seotud kulutusi. Nt 1) Viljandi linnas on täna ühel spetsialistil üle 60 eestkoste- tava, kellest ca pooled elavad oma kodudes ja kellega seonduvalt on väga palju tööd. Optimaalne oleks ca 30-40 isikut ühel töötajal. Ühe töötaja töötasu on praegu ca 25 000 eurot aastas. Vajaksime juba teist töötajat ka. Seega oleks kulu ainult töötasudele ca 50 000 eurot aastas. 31 2) Rakvere linnas on KOV eestkostel olevate täisealiste arv kasvanud, 2017-2020 aastatel tõusnud 17 inimestelt 35 inimesele. Meie piikonna kohus eelistab täisealistele KOV eestkostet, sest lapsed ja lähedased loobuvad juba menetluse raames tihti oma lähedase abistamisest või tekivad probleemid eestkostet vajava inimese raha asjadega. Näiteks saadakse teada võlgade summa, kardetakse varadega seotud kohustusi jne. See kõik on toonud väga suure töömahu meie sotsiaaltöötajale, kes korraldab oma igapäeva töö kõrvalt ka täiskasvanute eestkoste korraldamist. 3) Viru-Nigula vallas on eestkostel 8 last ja 10 täiskasvanut, kohtus on otsuse ootel 1 ja kahe isiku puhul on eestkoste seadmise vajadus hetkel selgitamisel. Võrdluseks 2018.aastal oli valla eestkostel 3 täiskasvanut ja 6 last. Hetkel veel jõuab üks töötaja toime tulla muude kohustuste kõrvalt. Kuid KOV sotsiaalvaldkonnale järjest lisanduvate kohustuste valguses jääb järjest vähemaks võimalus süveneda personaalselt iga eest- kostetava vajadustesse. Kuna osa eestkostetavaid on laiali üle vabariigi asuvates hoolekandeasutustes, siis on ka eestkostetavate külastamine keeruline ja kulutusi nõudev. 10. Näha ette takistusteta liikumise ja ligipääsetavuse tagamise Ligipääsetavuse tagamine on riigi ja KOV ühine vastutus Jätkatakse dialoogi. projektide rahastamine riigi eelarvelistest vahenditest või väärikat ja iseseisvat toimetulekut võimaldava elu tagamisel kõigi Tuleks välja Euroopa Liidu finantsperioodi 2021+ vahenditest ning inimeste jaoks. Ligipääsetavusest ja universaalsest disainist saab töötada vastav planeerida vajalikud vahendid EL finantsperioodi 2021- kasu kogu elanikkond, sh on suurteks sihtgruppideks eakad, lapsed, Edasiste tegevuste meede, mis 2027 raames. lastega pered jt.. Teenuste planeerimisel ja keskkonna kujundamisel planeerimisel arvestaks peavad ligipääsetavuse parandamiseks tegema vajalikke lähtutakse Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK) ja fakultatiiv- vajadusi. investeeringuid ühtviisi nii riik kui kohalikud omavalitsused. ligipääsetavuse protokoll jõustusid 29. juunil 2012. Konventsiooni rakendamise Ligikaudne rakkerühma eest vastutavad erinevad osapooled sh ka kohalikud oma- Peame oluliseks rõhutada, et ligipääsetavaid lahendusi on transporditaristu lõpparuandest VV valitsused oma vastutusala pädevuses. PIK-i vastu võtmisel võimalik luua ning kaasava disaini ja ligipääsetavuse põhi- ligipääsetavuse kiitis heaks 2. juhtisid kohalikud omavalitsused tähelepanu tõsiasjale, et PIK-i mõttega arvestada jooksvalt ja pidevalt. Muuhulgas on ligi- kohandustööde septembril 2021)8. jõustumine toob KOV-idele kohustusi, mille täitmiseks pääsetavus üks horisontaalsetest põhimõtetest ning ligipääsetavuse maksumus puuduvad rahalised vahendid. Nt nõuab PIK ligipääsu tagamist nõuete järgimine kohustuslik struktuurivahendite kasutamisel nii 37 793 040.-€. kõigile ehitistele, ka olemasolevatele, mitte ainult uutele, samuti uuel kui lõppeval perioodil. transpordile, infole jne. Nimetatud kohustuse täitmiseks st https://www.s Riik toetab kohalikke omavalitsusi läbimõeldud ja põhjendatud ligipääsetavuse tagamiseks, ei ole KOV-idele rahalisi vahendeid m.ee/sites/defa tegevuste elluviimisel. Näiteks oli kohalikel omavalitsustel võimalik eraldatud. ult/files/transp taotleda toetust erivajadusega inimeste eluruumide ordi_ja_tehiskes 8 Ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuanne on avaldatud: https://riigikantselei.ee/media/1169/download 32 On oluline, et läbi riiklike tegevuste panustataks ligipääsetavuse kkonna_analyys. kohandamiseks (toetuse maht kokku 10 milj €). Meetmeks saavutamisse ning lisaks ERF vahenditele isikute eluruumide pdf ettenähtud rahastus on lõppenud ning uue vooru saab avada kohandamiseks (mida peaks laiendama ka kütte- ja elektri- lisavahendite leidmisel. Transpordi ja süsteemide parandamisele), leitaks täiendavaid võimalusi ka läbi tehiskeskkonna Kohalike omavalitsuste edasiseks toetamiseks on vaja teada muudeks toetavateks meetmeteks, pidades eriti silmas ligi- ligipääsetavuse KOVide tegelikku ligipääsetavuse vajadust, KOVide pääsetavust avalikke teenuseid pakkuvatele hoonetele. analüüs. valmidust ise ligipääsetavusse investeerida ning seniseid Nt Tallinn kohaliku omavalitsusena on välja töötanud Tallinna Ligipääsetavuse häid kogemusi jagada. ligipääsetavuse arengusuunad 2016-2022. Eelmainitud Foorum. Ligipääsetavuse parandamiseks riigis tervikuna moodustati dokumendi oluliseks ja kandvaks elemendiks on universaalse septembris 2019 ligipääsetavuse rakkerühm6. Rakkerühma disaini ja ligipääsetavuse infosüsteemi loomine (tinglik nimetus ülesanne oli 2021. aasta suveks selgitada välja ligipääsetavuse olu- Accessible Tallinn), mis kajastaks ligipääsetavuse seisukorda kord ja probleemid kõikides olulisemates elukeskkonna ja ühis- hoonete, rajatiste jms linnaruumi osas, jagaks infot elanikele ja konna aspektides ning töötada välja poliitikasuunised ja linna külalistele, aga oleks ka töövahendiks linna ametitele lahendused, mis võimaldavad lähima kümne aasta jooksul liikuda ligipääsetavuse tegevuste planeerimisel ja mõõdikuks ligipääseta- kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja vuse hindamisel. Planeeritav infosüsteem kavandatakse teenuste suunas. arvestusega, et muuta see üleriigiliselt kättesaadavaks kõigi oma- valitsuste jaoks. Infosüsteemi kasutamine on tulemuslik vaid Rakkerühma vahearuanne7 toob välja, et ka KOV spetsialistide ja regulaarse hooldamise, sh info uuendamisega ja süsteemi poliitikakujundajate tasandil on teadlikkus ligipääsetavusest madal tsentraalse haldamisega. Üleriigilise portaali töös hoidmine vajab kõikides olulistes valdkondades. See takistab ligipääsetavate riigi poolset rahastamist hinnanguliselt aastas 20 000-.€. lahenduste loomist KOVi poolt avaliku ruumi objektide tellimisel. Aruandes tehakse mh ettepanekud tuua ligipääsetavuse nõue sisse KOV planeeringutesse ning kajastada ligipääsetavust KOV arengu- kavas olulise investeeringute planeerimise alusinfona. Lisaks on aruandes arvukalt esialgseid ettepanekuid, mis ühel või teisel viisil suunavad KOVe tulevikus suuremale ligipääsetavuse teadlikkusele ja valikutele. Kõigis ministeeriumites tuleb arvestada välisvahendite, sh perioodi 2021−2027 struktuurivahendite planeerimisel ja õigusaktide eel- nõude ettevalmistamisel eesmärgiga tagada välisvahenditest rahastatavate investeeringute ja tegevuste vastavus kehtivatele ligipääsetavuse nõuetele. 6 Lisateavet ligipääsetavuse rakkerühma kohta leiab https://www.riigikantselei.ee/et/ligipaasetavus 7 Ligipääsetavuse rakkerühma vahearuanne https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/news-related-files/ligipaasetavuse_rakkeruhma_vahearuanne_09_2020.pdf 33 11. Tagada Haigekassa rahastusega statsionaarse õendus- Alates 2020. aastast rahastab Eesti Haigekassa eraldi teenusena Jätkatakse dialoogi. teenuse kättesaadavus üldhooldekodudes kõigil nädala- õendusteenuse osutamist üldhooldekodudes, et parandada Vajab analüüsi. Koostatakse ülevaade päevadel, ja vastavalt vajadusele nt suuremates hoolde- teenuse kättesaadavust (alates 01.07.2021 on piirhind 60,69 € ühe hooldekodude kodudes ka öötundidel hooldekodu elaniku kohta ühes kalendrikuus). õendusabi Tunnustavalt märgime, et alates 2020. aastast rahastab Eesti Kulumudelis on muuhulgas järgnevad hinnakomponendid: õe lepingutega kaetusest Haigekassa eraldi teenusena õendusteenuse osutamist üldhoolde- puhkuse tasu (aitab kaasa asendaja leidmiseks), isikukaitsevahendite ning hinnatakse, kas kodudes, et parandada teenuse kättesaadavust. Õendusteenust kulu, õe tööriiete kulu, ohtlike jäätmete utiliseerimise kulu ning teenuse laiendamine üldhooldekodus osutatakse koduõenduse tegevusloa alusel, mida kontaktivaba infrapuna termomeetri soetamise kulu. on põhjendatud. võib omada või taotleda väljaspool kodu asuva üldhooldus- Õendusabi teenuse Haigekassa on ette näinud teenuse osutamisel miinimumi, st et teenuse pakkuja (ehk üldhooldekodu) ise või sõlmib haigekassa sisu muutmiseks teenust osutatakse tööpäevadel ning päevasel ajal. Muudel aegadel lepingu vastava teenuseosutajaga, kellel on koostöölepe üld- teevad vastava õendusteenuse osutamine hooldekodu ning õendusteenuse osutaja hooldekoduga. Kui üldhooldekodu tahab ise osutada õendus- vormikohase vahel on kokkuleppeline. Iga teenuseosutaja peab hindama, teenust, peab tal olema Terviseameti poolt väljastatud ettepaneku haige- millised on tema teenuse saajate vajadused ning sellest lähtuvalt koduõenduse osutamise tegevusluba. kassale teenuse- kasutama olemasolevaid võimalusi. Kui hooldekodu kliendil on osutajate ühendus Teenus on rahastatud pearaha põhimõttel, kuhu kuulub ühe täis- tervisest tulenevalt suurem tervishoiuteenuse vajadus, kui seda (hooldekodud). tööajaga õe ressurss 40 üldhooldekodu elaniku kohta. olemasolev teenus katab, siis on võimalik kaaluda iseseisva statsio- naarse õendusabiteenuse osutamist (kui asutuse tingimused Üldhoolduse Tegemist on teenuse osutamisega tööpäevadel, puhkepäevadel ja vastavad, on võimalik taotleda vastav tegevusluba, palgata personal arendamine on riiklike pühade ajal teenust ei osutata, mis ei ole mõeldav suures jms). Sotsiaalministeeriumi 300-kliendilises hooldekodus (nt Iru Hooldekodu). prioriteet. Ambulatoorne õendusteenus vajab laiendamist kõikidele nädala- Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse raames osutatava päevadele, suuremates hooldekodudes ka öötundidel. Paljud õendusteenuse rakendumise analüüsimisel on võimalik esitatud üldhooldekodu kliendid vajavad pidevat meditsiinilist abi, milleks ettepanekut kaaluda. Analüüsi viib läbi Eesti Haigekassa. hooldustöötajad ei ole pädevad. 12. Tagada esmatasandi arstiabi (perearstiteenus) Toetused esmatasandi tervisekeskuste loomiseks EL Regionaal- Jätkatakse dialoogi. kättesaadavus võrdsetel alustel üle Eesti. arengufondi meetmest: jätkub alustanud projektide rahastamine. Sotsiaalministeeriumi Lõpparuanne on esitatud 18 projektile 56st, ülejäänutega töö Üle Eesti on suur probleem perearstide teenuse eesmärk on tagada jätkub. kättesaadavusega. Eesti Haigekassa andmetel on ligi 20 000 perearstiabi kõigile inimest ilma perearstita. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus on muutmisel. neile lastele, kellel ei Muudatuste eesmärgiks on üldarstiabi kättesaadavuse parandamine ole perearsti. läbi süsteemi paindlikumaks muutmise ning suurema rahalise Lahendamisega toetuse võimaldamise. tegelevad Terviseamet ja Eesti Jätkub hoolduskoordinatsiooni projekt, mille eesmärk on leida häid Haigekassa koostöös viise koostöö korraldamiseks KOV, üldarstiabi osutaja ja kohaliku Sotsiaalkindlustusam haigla vahel. Tihedam koostöö ja tugi on ka oluline osa heast etiga. töökeskkonnast. 34 Hiljuti valminud raport Praxise detsentraliseerimise analüüs hindas KOV võimalusi üldarstiabi kättesaadavuse parandamisel9. Paremaid töötingimusi ja mitmekülgsemat teenust pakkuvate tervisekeskuste loomisel võivad takistused olla ka organisatoorset laadi ja see on üks näide, kus KOV võiks abiks olla. Seni on perearstide ja asendajate leidmine olnud Terviseameti ülesanne. 2022. aastaks võtab selle järk-järgult üle seni vaid rahastaja rollis olnud Eesti Haigekassa. Ülesannete haigekassale üleviimine ja TTKS muutmine on aluseks mitmetele korralduslikele ja rahastust puudutavatele muutustele üldarstiabi kättesaadavuse parandamiseks. Eesmärke toetab ka äsjane valitsuslepe, kus lahenduste otsimine esmatasandi tervishoiuteenuste piirkondliku kättesaadavuse parandamiseks on samuti välja toodud. Töörühma moodustamiseks on endiselt valmisolek olemas, kuid sellega võiks alustada siis, kui Covid-19 olukord seda paremini võimaldab. 13. Tagada koolitervishoiuteenuse rahastamine kõigile Selgitame, et kõikidele kooliõpilastele on juba täna õigus Eesti Jätkatakse dialoogi. õpilastele. Haigekassa rahastatud koolitervishoiuteenusele. Moodustatakse Koolitervishoiu Koolitervishoid vajab täiendavat rahastamist. Tervisele luuakse eraldi töörühm Eesti Haigekassas oli töörühm, kellega koostöös uuendati kooli- teenuse hinna vundament lapse- ja koolieas. Koolitervishoiu olulisemad Sotsiaalministee õenduse tegevusjuhendit. Tulenevalt uuenenud juhendist täpsustati muutmiseks saab tegevused on tervise edendamine, haiguste ennetamine, tervise riumi juhtimisel. tervisekontrolliga seonduv ka määruses nr 54 „Koolitervishoiu- teenuseosutajate jälgimine ja esmaabi. Koolitervishoiuteenust rahastab Eesti teenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, ühendus Haigekassa vastavalt õpilaste arvule koolis 1 õpilane - 3,93 eurot mahule, kättesaadavusele ja asukohal“10 (koolitervishoiuteenu se osutajad) teha Nõutud tööaeg on 6 tundi nädalas. Keeruline on leida õde nii Lisaks analüüsis Eesti Haigekassa koolitervishoiuteenuseid ja vastava vormikohase väikesele koormusele ja suurele vastutusele. Praegu on KOV-id hindu. Kui varem oli kaks teenust: koolitervishoiuteenus (piir- ettepaneku sunnitud teenuse toimimiseks juurde maksma. Eriti raskes hinnaga 3,93€) ja erivajadustega õpilaste koolitervishoiuteenus haigekassale. olukorras on väiksemad koolid. Teema on oluline, sest laste (piirhinnaga 17,42€), siis nüüd on rahastatavaid teenuseid puhul on varane märkamine eriti oluline. Täiskasvanueas rohkem11. ägenevad ja süvenevad terviseprobleemid saavad sageli alguse just 9 Analüüs on kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehel: https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/omavalitsustele_ulesannete_detsentraliseerimise_analuus.zip?download=1 10 Määrus on avaldatud Riigi Teataja veebilehel: https://www.riigiteataja.ee/akt/13349448?leiaKehtiv. 11 Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu § 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/123122020016 35 koolieas. Probleemideks on vähene liikumine, ülekaalulisus, neti- Haigekassa võtab koolitervishoiuteenuse eest tasu maksmise sõltuvus, rohke stress, vaimne tervis. Suures osas on kooliõe kohustuse üle 12 kalendrikuul aastas. tegevus ennetustegevus. Koolitervishoiuteenuse piirhind ühe õpilase kohta ühes Nt 1) Nõo vald maksab põhikooli tervishoiutöötajale oma eel- kalendrikuus on järgmine: arvest töötasu 0,5 ametikoha eest kuus 270 eurot. Kulu aastas kokku 4 4 65 eurot. • Koolitervishoiuteenus (piirhind 4,36€) 2) Lääne- Virumaa vald – valla eelarvest makstakse perearstile • Koolitervishoiuteenus, kui teenuse osutamise kohas 400 EUR täiendavat toetust moodustavad vähemalt 90% õpilastest haridusliku erivajadusega õpilased (piirhind 20,35€) 3) Elva - kohalik omavalitsus tagab tasuta ruumid ning maksab spetsiaalse arvutiprogrammi kuutasu (2018. aastal 1169 eurot) • Koolitervishoiuteenus haridusliku erivajadusega õpilasele ning toetatud on koolitervishoiuteenuse pakkuja ruumide (piirhind 5,93€). sisustamist (2018. aastal 1518 eurot). Lisaks on koolitervishoiuteenuse piirhind vähemalt 20-aastasele 4) Anija valla poolt on tagatud teenuse osutajale tasuta ruumid ja õpilasele, kes õpib kutseõppe tasemeõppe statsionaarses õppes: samuti nende sisustus. • Koolitervishoiuteenus kutseõppeasutuses vähemalt 20- 5) Konguta Kool 80 õpilast, sissetulek 314 eurot kuus (summa aastasele õpilasele (piirhind 6,93€). sisse peab mahtuma kooliõe palk, nõutud koolitused, vahendid, Eelpoolnimetatud määruses nr 54 on sätestatud ka õe töökoormus, alustades kabineti sisustamine, koolitervishoiu IT lahendus). mis on täiendavalt planeeritud Eesti Haigekassaga koostöös üle vaadata. Märgime, et vajaduse korral on võimalik vaadata koostöös osapooltega üle olemasolevate teenuste hinnad. Piirhinna arvutamine toimub vastavalt sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrusele nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“, sealjuures arvestatakse ka Vabariigi Valitsuse 12. juuli 2018. a määrusega nr 62 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kriteeriumide täpsem sisu ning kriteeriumidele vastavuse hindajad, tervishoiu- teenuste loetelu hindamise tingimused ja kord, tervishoiuteenuste loetelu komisjoni moodustamine ja töökord ning arvamuse andmise kord”. Lõpliku piirhinna kiidab heaks ja esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks Eesti Haigekassa nõukogu arvestades ravikindlustuse seaduse kohaselt ravikindlustuse eelarve võimalusi. Mis puudutab koolitervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke ruume ja vahendeid, siis vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumi- 36 seadusele (§ 43 lg 2) kooli pidaja tagab ruumide ja mittemeditsiini- lise sisseseade olemasolu koolis tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 25 lõike 2 alusel kehtestatud nõuete kohaselt ja katab sellega seotud kulud. Aparatuur, tarvikud, ravimid jm teenuse osutamise jaoks vajalik kulu on arvestatud teenuse hinna sisse. Seega on jätkuvalt koolitervishoiuteenuse hinna muutmine võimalik, kui teenuste osutajate ühendused esitavad haige- kassale argumenteeritud ettepaneku hindade muutmiseks. KOVide osaluse kindlakstegemiseks teeme ettepaneku, et ELVL koostaks konkreetse ülevaate, kes kui palju ja mille eest koolitervishoiuteenuse osutamisel juurde maksab. Samuti rõhutame, et tervislike eluviiside edendamiseks ei piisa ainult tervishoiuteenuste osutamisest, vaid siin tuleb appi ka RTA 2020-2030 tervislike valikute programmi elluviimine. Samuti on tervitatav KOVide panus ja senisest enama vastutuse võtmine oma piirkonna rahvastiku tervise edendamise eest. 14. Luua riiklik toetusprogramm noorte tugisüsteemi Sotsiaalministeerium peab oluliseks noorte, eriti NEET-noorte Jätkatakse dialoogi. arendamiseks ja tõhustamiseks. ülesleidmiseks ja toetamiseks vajaliku koostöömudeli arendamist koostöös kohalike omavalitsustega. Üha enam vajab tähelepanu noorte vaimse tervise toetamine ning noorte sotsiaalse tõrjutuse riskide vähendamine. Rõhutame Noortegarantii tugisüsteemi piloteerimise käigus ning järelanalüüsi vajadust pöörata erilist tähelepanu haavatavatele noorte- tulemustest12 selgus mitmeid kitsaskohti, mille parendamisse oleme rühmadele (sh NEET-staatuses noored, erivajadustega noored, valmis ka järgmistel aastatel panustama. rändetaustaga noored) hõlbustades ligipääsu hariduse, tööhõive Samuti on ellu kutsutud töörühm, mis toob kokku hariduse-, ning tervise ja heaoluga seotud teabele ning nõustamisele. sotsiaal- ja töövaldkonna eksperdid eesmärgiga kaardistada täna Sagenevad vaimse tervise mured nagu depressioon ja ärevus. NEET noorte toetamisel kitsaskohti ja töötada välja ning Oluline on pakkuda noortele kvaliteetset ja kättesaadavat abi rahastada uuest struktuurivahendite perioodist täiendavaid vaimse tervise küsimustes ning täiendada ka noorte endi teadmisi sekkumisi. ja sotsiaalseid oskuseid selleks, et nad oleksid võimelised vaimse tervise probleeme ennetama, ära tundma ja õigeaegset abi otsima. Sotsiaalministeerium koostöös Haridus-ja Teadusministeeriumi, Praegu pakutakse noortele tuge suures osas projektipõhiselt. Haridus-ja Noorteameti ja Sotsiaalkindlustusametiga on ellu Noorte tugisüsteemi arendamiseks ja tõhustamiseks tuleks luua kutsunud koosloome protsessi, mille raames töötatakse välja riiklik toetusprogramm. olemasolevate praktikate põhjal ühtlane, efektiivne ja toimiv NEET-noorte toetamise mudel KOV-idele. Protsessi on kaasatud Tallinn, Pärnu, Viimsi, Viljandi vald ja Narva linn. 12 Noortegarantii tugisüsteemi analüüsi lõpparuanne on avaldatud Sotsiaalministeeriumi kodulehel: https://www.sm.ee/sites/default/files/lopparuanne_ngts.pdf 37 15. Laiendada erisoodustuse vabastust töötaja vaimse tervisega Töötervishoiu, sh vaimse tervisega tegelemise, kulud on maksu- Jätkatakse dialoogi. seotud teemadele- eelkõige vaimse tervise tasakaalus vabad, kui need tulenevad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § hoidmise kulud, nt nõustamisteenused, supervisioon jms. 13 lõikest 1. See tähendab seda, et: Vaimse tervisega seotud teemad on kasvav probleem eriti 1) tööandja on hinnanud töökeskkonna riskianalüüsiga koroonajärgses- ja -aegses ühiskonnas. Oluliselt on kasvanud töökeskkonnas esinevaid ohutegureid (sh psühhosotsiaalseid) nõustamise, supervisiooni ja psühholoogilise toe vajadus. Mures ja nendega seotud riske töötajate tervisele; inimesed pöörduvad sotsiaalvaldkonna spetsialistide poole tihti 2) tööandja on koostanud töökeskkonna riskianalüüsi alusel just nõustamisteenuse või psühholoogi teenuse leidmiseks, aga ka tegevuskavas, milles on näinud ette meetmed riskide teenuse eest tasumiseks toetuse saamiseks. vältimiseks või vähendamiseks. Ka KOV-i enda spetsialistid, eriti sotsiaal- ja haridusvaldkond, Samuti ei kuulu maksustamisele töötervishoiuarsti otsuse alusel vajavad õigeaegset supervisiooni ja psühholoogilist tuge, et konkreetsele isikule tulenevalt tema töö iseloomust ennetus- vältida läbipõlemist. Haigekassa kulul teenuse õigeaegne saamine tegevuseks või taastusraviks tehtavad kulud. Arsti soovitus peab on praktiliselt võimatu (pikad järjekorrad ulatuvad kuudesse). olema arusaadav ja täidetav ning seotud konkreetse töötaja töö Tasuline teenus on psühholoogi puhul 45. – 75. eurot kord. Siin- iseloomust tuleneva võimaliku tervisekahjustuse ennetamise või kohal võiks olla võimalus tööandjal neid kulusid hüvitada vähendamisega. Kui töötervishoiuarsti soovitus on üldsõnaline, siis vähemalt, siis kui teenuse vajadus on otseselt töö iseloomust või - on tegemist erisoodustusega. keskkonnast tingitud. Seega, kui tegevus tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ja Näiteks pakutakse praegu individuaalset supervisiooni hinnaga selle alusel väljaantud õigusaktidest, siis ei loeta seda tegevust 85.- eurot sessioon, mida saavad endale vähesed lubada. erisoodustuseks. Tööandjal võiks olla erisoodustuse vabastus mitte ainult sportimise toetamisel vaid ka vaimse tervise hoidmisel. Oluline on, et kulutused, mis tööandja lähtuvalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1 teeb, on ka dokumentaalselt tõendatavad, et maksuhaldur ei käsitaks tema poolt tehtud kulutusi erisoodustuse või ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Tulumaksuseaduse § 32 lõike 2 kohaselt on kulu ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seoses ettevõtlusega on selgelt põhjendatud, samuti kui see tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1. Tulumaksuseaduse § 48 lõike 55 kohaselt ei maksustata erisoodustusena töötaja tervise edenda- miseks tehtavaid kulutusi tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsio- terapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele. 38 Erisoodustuste kohta on täpsemalt kirjeldatud ka Maksu- ja Tolliameti kodulehel: https://www.emta.ee/et/ariklient/tulud-kulud-kaive- kasum/erisoodustus/tootervishoid. 16. Tallinna ja Eesti riigi koostöös rajada Tallinna Haigla. Sotsiaalministeeriumi poolt on kinnitatud Tallinna Haigla Läbirääkimised funktsionaalne arengukava, mis paneb paika teenused erialade lõpetatud. Eesmärgiga parandada eriarstiabi kättesaadavust on Tallinna kaupa ja orienteeruvad prognoositavad mahud planeeritavas Linnavolikogu otsustanud rajada Narva mnt 129, 129b kinnistu- Sotsiaalministeerium haiglas. tele uue meditsiinilinnaku – Lasnamäe meditsiinilinnaku, kuhu jätkab läbirääkimisi ehitatakse kaasaegne ca 550 kohaline aktiivravi haigla, mis Läbirääkimised Tallinna Haigla rahastamise üle Euroopa Liidu Euroopa koondaks endasse valdava osa tänaste Tallinna keskhaiglate taaskäivitamisrahastu (RRF ehk Recovery and Recilience Facility) Komisjoniga. ravitööst. Uue kavandatava Tallinna Haigla ravitöö maht vahenditest jätkuvad. Euroopa Komisjon moodustab ca 25% kogu Eesti eriarstiabi ravitöömahust ning kiidab Eesti sellest töömahust ca 50% pärineb väljastpoolt Tallinna ning taastekava heaks Harjumaad. Läbitud on projekti määratlemise ja funktsionaalse eeldatavalt arengukava koostamine (SoM-i poolt heaks kiidetud 19.veebruar septembris 2021. 2019.a), koostatud detailplaneering aadressil Narva mnt 129 ja Tallinna Haigla 129b. DP on plaanis kehtestada märtsis 2021.a. Orienteeruv rajamist toetatakse objekti rajamise ehitusmaksumus on 480 mln €, millele lisandub 280 milj euroga. haigla seadmestamise ja sisustamise maksumus ca 70 mln €. Rahastamine lahendatakse linna ja Sotsiaal- ning Rahandusministeeriumi ühistegevusena. Tallinna selgitus: Kuigi vahepealsel ajal on riigi poolt tulnud rahastuse osas toetavad seisukohad ja on olnud jutuks EL vahenditest riigiosaluse katmine 380 miljoniga. Samas ei ole veel kindlust, et Euroopa Komisjon on seda toetamas. Seni kuni ei ole Eesti riigi ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud partnerlus- lepet uueks eelarve perioodiks, mille üheks osaks oleks ka Tallinna Haigla rahastus 380 miljoni euroga, peame jätkuvalt oluliseks teemat eelarve läbirääkimistel prioriteetsena hoida. 17. Tagada ravikindlustuseta isikutele esmatasandi arstiabi Eestis on Sotsiaalministeerium ei poolda kindlustuspaketi kaheks Jätkatakse dialoogi. kättesaadavuseks selle rahastamine riiklikest vahenditest, hinnanguliselt jagamist sisuliselt ja sellel on väga palju põhjendusi. Sotsiaalministeeriumi täna on ravikindlustuseta inimeste abistamine kohaliku kuni 120 000 Sotsiaalministeerium analüüsis, kas luua eri sihtrühmadele erineva suund on omavalitsuse vastutada. tööealist ulatusega paketid, nt katta ravikindlustamata isikutele ainult esma- universaalne inimest, kellel Tagamaks Põhiseadusest tulenevat kõigi elanike õigust tervise tasandi kulutused. See tekitaks aga olukorra, kus tuleks hakata ravikindlustus. puudub püsiv kaitsele, tagada ravikindlustusega hõlmamata isikutele tasuta sekkumiste kaupa määrama, mis peaks inimesele lisaks perearsti- Haigekassa Analüüs ja abile ja vältimatule abile olema veel kaetud ja mis mitte. Näiteks on ravikindlustus ja ettepanekud 39 esmatasandi tervishoiuteenus ja katta nende statsionaarse kelle ligipääs perearstiabi kättesaadavusest vähe abi, kui perearstil ei ole tervishoiu raviteenuse kulud. riiklikele võimalust väljastada soodustingimusel retsepti ja seetõttu ei suuda rahastamissüsteemi tervishoiu- inimene kindlustuse puudumise tõttu soetada vajalikke ravimeid. jätkusuutlikkuse ning Tagada nimetatud isikutele rinnavähi, emakakaelavähi ja teenustele on Seega oleks teenusepaketi diferentseerimine poolik lahendus, tervishoiuteenuste jämesooleskriiningu tasuta teostamine riiklikus ennetuskavas seetõttu mis paneks perearstidele ebaproportsionaalse vastutuse kättesaadavuse ettenähtud vanusrühmades. piiratud. tegeleda nende pädevusse mittekuuluvate haigusseisunditega või tagamiseks Nt: 1) Tallinnas osutatakse ravikindlustamata isikutele leida patsiendile võimalus saada kindlustus, et patsienti edasi ravikindlustamata Universaalse statsionaarset abi Kallavare Haigla AS-is 120 ravikindlustusega suunata või alustada vajalikku ravi. isikutele esitati VV-le kindlustuskaitse hõlmamata isikule. Vastuvõtul AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 2021 aasta aprillis. pakkumine Seega ei saa ministeerium toetada teenuste paketi eristamist Kopli Polikliinikus, lisaks öömajades õendusteenuse osutaja VV nõupidamisel ei tooks Haige- sõltuvalt kindlustuse olemasolust. Arenenud ühiskondades poolt. Linnaeelarveliste vahendite kulu 2020.a on 138 000 eurot tehtud otsuseid kassale esimestel riiklike ravikindlustussüsteemide puhul on see ka õigustatult tava- ja sama summa on planeeritud ka 2021. aastasse. kindlustuskaitse aastatel ligi 80 pärane lähenemine. Võttes arvesse teiste riikide kogemust ja laiendamise osas. 2) Tartu kulu ravikindlustuseta isikutele aastas on 6000.-. miljoni suurust varasemaid uuringuid ning arvestades Eesti tervishoiusüsteemi Sotsiaalministeerium lisakulu, mis on praegust korraldust, oleme pigem analüüsinud ja teinud ette- jätkab osapooltega hetkel 6% panekuid ravikindlustuse universaalseks laiendamiseks kogu elanik- läbirääkimisi, et asutuse aasta- konnale. Vastav eesmärk on meil püstitatud ka Rahvastiku tervise laiendada kuludest. arengukavas 2020-2030. Kas ja kui kiiresti uus valitsus selle ravikindlustus kogu küsimuse käsitlemisega plaanib edasi liikuda, me hetkel veel vastata Kaugemas elanikkonnale. ei osa. väljavaates tekiks riigile Alates 2021. hakati sõeluuringutes osalemist kindlustamata ravikindlustamata isikutele rahastama Eesti Haigekassa inimestele ravi- eelarvest. kindlustuse pak- kumisel iga- aastaselt 4,4% suurune lisakulu. Praxise uuring http://www.pra xis.ee/wp- content/upload s/2017/09/Rav ikindlustus.pdf 40 18. Täiendada liiklusseadust lahendamaks invakaartide Sotsiaalkindlustusamet on alustanud parkimiskaartide ühtse Jätkatakse dialoogi. väärkasutamisega kaasnevaid probleeme. registri loomist. SKAs on loodud soodustingimustel parkimise võimaldamise teenuse disainimise töörühm, kuhu kuuluvad ka Olukorra parandamiseks on vaja luua üleriigiline parkimiskaartide puudega inimesed, kes seda teenust ise kasutavad. Töörühma register, et saada üle-eestiline ülevaade kehtivatest arutelude tulemusel on valminud teenuse prototüüp, mida parkimiskaartidest ning võimalus nende kehtivust kontrollida. testitakse lõppkasutajatega. 2020. aasta SF rahastuse taotluste esimeste prioriteetide alla parkimiskaartide registri arendamine ei kuulunud. SKA saab uue taotluse arendusrahade saamiseks esitada 2021. a kevadel. Riigikogule ei ole liiklusseaduse muudatust veel menetlemiseks esitatud. Liiklusseaduse muudatuse jõustumine toimub eelduslikult 01.01.2022. Kui seaduse muudatus jõustub enne uue teenuse valmimist, leiab SKA ajutise lahenduse parkimiskaartide väljastamiseks ja üleriigilise registri käivitamiseks. Ministeeriumi ettepanekud ja selgitused13 Töörühma nr ELVL seisukoht kokkulepe, Ettepanek ja põhjendus eriarvamused 1. Suurendada kohalike omavalitsuste omapanust Kohalikud omavalitsused on valmis panustama sotsiaalsesse kaitsesse vastavalt elanike Jätkatakse dialoogi. sotsiaalsesse kaitsesse vähemalt samas tempos tulubaasi vajadusele ja omavalitsuse võimalustele. Kindlasti aitab sellele kaasa tulubaasi kasv. kasvuga, eelisarendades kodus elamist toetavate teenuste Oleme nõus, et kodus elamist toetavad teenused vajavad arendamist, kuid üheks pakkumist ning teenusmajade rajamist eakatele. Ettepanek lisatakse takistuseks on teenuse osutajate puudus. Selleks ja lähedaste hoolduskoormuse SoM-ELVL 1. Hoolekandelise abi korraldamisel on kohalike omavalitsuste vähendamiseks, on kindlasti vaja integreerida sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid. Suur osa koostööplaani. lõikes erinevused. Olgugi, et viimastel aastatel on kasvanud nende isikutest, kes vajavad pikaajalist abi ja saaksid hakkama kodus, vajavad ka omavalitsuste arv, kus korraldatakse kõiki kohustuslikke tervishoiuteenuseid nt koduõenduse teenust. sotsiaalteenuseid, on jätkuvalt veel omavalitsusi, kes seda ei tee14. Rahaliste vajaduste ja võimaluste hindamiseks on vajalik põhjalikum analüüs, kui Kuna kohalike omavalitsuste omapanuse osakaal maksutuludest hetkel ettepanekule lisatud selgitused. Sotsiaalkaitse kulude osakaalu tõstmine saab ja toetusfondist sotsiaalsesse kaitsesse on viimase kümne aasta tulla ainult mingite teiste valdkondade osakaalude vähenemise arvelt. Oleks abiks, kui jooksul stabiilselt vähenenud (vt joonis 1 ja 2) ning oleks võimalik välja tuua ka valdkondi või tegevusi, mis KOVide poolt on täna sotsiaalhoolekanne on pikka aega olnud alarahastatud, on ülerahastatud või ebamõistlikult rahastatud? tulubaasi kasvu tingimustes asjakohane eeldada, et kohalikud omavalitsused investeeriksid sotsiaalsesse kaitsesse tulubaasi 13 Sotsiaalministeeriumi ettepanekud Eesti Linnade ja Valdade Liidule 2022.aasta riigieelarve läbirääkimisteks koos põhjalikumate selgituste ning tulemusnäitajatega on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi veebilehel: https://somblogi.wordpress.com/2020/12/12/milliste-ettepanekutega-laheb-riik-vastu-eelarvelabiraakimistele-linnade-ja-valdade-liiduga-2/#_ftn1 14 2019. aastal oli kokku 15 omavalitsust, kus osutati või korraldati kümmet sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud sotsiaalteenust (koduteenus, tugiisikuteenus, eluruumi tagamise teenus, sotsiaaltranspordi teenus, isikliku abistaja teenus, võlanõustamisteenus, täisealiste isikute hooldus, raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenus, asendushooldus ja järelhoolduse teenus). Sotsiaalministeerium ei kogu andmeid üldhooldusteenuse, turvakodu- ja varjupaigateenuse korraldamise kohta omavalitsuste lõikes. 41 keskmisest kasvust rohkemgi, eelisarendades teenuseid. Selle Kindlasti tuleb jätkata möödunud aastal alustatud KOVide sotsiaalkaitseliste kulude üheks eelduseks on, et omavalitsused pööraksid senisest enam analüüsi. Esialgsed tulemused näitavad, et KOVidelt kogutavate andmete alusel ei ole tähelepanu abivajajate leidmisele ning nende nõustamisele ja võimalik korrektseid järeldusi teha. toetamisele. KOVde panus sotsiaalkaitsesse on kahtlemata oluline. Siinjuures tuleb siiski arvestada Lähedaste hoolduskoormuse vähendamiseks tuleks kohalikel ka eelmisest aastast muutunud olukorda, kus ollakse üsna tugeva majandusliku surve omavalitsustel senisest enam investeerida kodus elamist toetavate olukorras. teenuste (isiklik abistaja, tugiisik, koduteenus, päevahoiuteenus) Teenusmajade rajamine vajab meedet, kus KOVide osalus on võimalikult madal (nt pakkumisse, seejuures tagama teenuste kättesaadavuse igas mitte kõrgem kui nt 10%). Lisaks on oluline, et meetme raames saaks teenusmajade omavalitsuses. rajamisel teha kootööd erasektoriga. Arvestades COVID-19 järelmõju, sh eeldatavat majanduslangust, ei teki KOVidel juurde vahendeid, mille arvelt investeeringuid ja uue taristu ehitamist realiseerida. Meetmes võiks olla taotlejaks või omaosaluse maksjaks erasektor, kes tulevikus võtaks teenusmaja opereerimise enda hallata, st et meetmes tekiks võimalus omaosalust jagada KOVdel erasektoriga. Tänuväärne on, et ESF meetmetest saab taotleda kodus elamist toetavate teenuste rahastamist. Meetmest võiks kaaluda lisaks teenuse loomisele ka olemasoleva teenuse laiendamist ehk uute teenuskohtade loomise rahastamist. KOVle on teada, et üldhooldusteenus asutuses on kallis ja teenuskohtadest on puudus, aga teataval hulgal on ööpäevaringse üldhooldusteenuse kohti siiski vaja juhtudeks, kus kodus elamist toetavad teenused ei kata inimese teenusvajadust. Üld- hooldekoduteenusele suunamist saab mõjutada ka läbi riigi teenuste parema toimimise ja kättesaadavuse, nt taastusravi või statsionaarse õendusabi kättesaadavus ja teenuse mahu ebapiisavus, perearstiabi vastutus (kõrges eas inimene on perearsti nimistus, aga reaalseid kontakte ei ole olnud mitmel aastal), erihoolekandeteenuste kättesaadavus jne. Viia teenuste osutamise korrad kooskõlla Kohalikud omavalitsused on asunud oma teenuste osutamise kordasid üle vaatama, et Jätkatakse dialoogi. sotsiaalhoolekande seadusega, siduma teenuste ja muu abi likvideerida võimalikud vastuolud sotsiaalhoolekande seadusega. saamine lahti puude raskusastme tuvastamise nõudest Tuleb pöörata tähelepanu vajadusele täpsustada SHS sätete sõnastust. Riigikohtu ning asendama selle abivajaduse hindamisega. Ettepanek lisatakse lahendis on tõdetud: „Kolleegium möönab, et sotsiaalhoolekande seaduses on SoM-ELVL Mitmetes kohalikes omavalitustes kehtestatud nõue, et teenuste terminit puue ja selle raskusastmeid kasutatud ebajärjekindlalt, mis võib raskendada koostööplaani. 2. ja muu abi saamiseks peab inimesele olema tuvastatud puude omavalitsusüksustel seaduse rakendamist.“ raskusaste, ei ole kehtiva sotsiaalhoolekande seadusega kooskõlas KOVe suunatakse juba kohe täna siduma abistamiskohustus puudest lahti ja kõik ega tohi olla teenuste ja muu vajaliku abi saamise tingimuseks. otsused peaksid sündima hindamise tulemusel, samas selgitatakse, et riigil on 2021.a II Toetuste ja teenuste pakkumisel tuleb võtta arvesse inimese poolaasta plaanis alustada ka täisealise inimese abivajaduse hindamise teenuse tegelikke vajadusi. Eelkõige tuleb pakkuda abivajaduse tekkimist analüüsiga st töövahendi osas alles alustatakse analüüsiga. või süvenemist ennetavaid meetmeid ning vältida olukordi, kus inimene jääb abitult süsteemide vahele (nt lapseeast 42 täiskasvanuikka jõudmisel, hariduselust tööellu üleminekul, Kohaliku omavalitsuse vaates on loomulik, et abivajadusega inimene peab vajaliku abi tervisesüsteemist hoolekandesse üleminekul). saama ja abistamine ei tohi takerduda vorminõuete tõttu. Samas on riigi teenuste puhul tavapärane, et need võivad olla seotud puude olemasolu või raskusastmega Puuetega inimeste abivajaduse hindamisel ning toetuste ja (soodustus retseptiravimitele, tasuta sõiduõigus jne). teenuste pakkumisel on suund lihtsustada abi andmise korraldust. Mõistlik on, et inimene pöördub abi saamiseks kõigepealt Teeme ettepaneku, et sama põhimõtet rakendataks ka riiklike teenuste ja toetuste kohaliku omavalitsuse poole, kes viib läbi esmase abivajaduse puhul, mis seotaks puude määramisest lahti, et inimene ei peaks teenuse või toetuse hindamise, korraldab vastavalt teenuste ja muu abi osutamist saamiseks puuet taotlema, vaid ta saaks vajaduspõhiselt abi, nt rehabilitatsioon, ning vajadusel toetab inimest riigipoolse abi taotlemisel. abivahendid jne. Täielikult hindamispõhisele lähenemisele minek eeldab vajaliku hindamispädevuse ja töövahendite olemasolu. Vajalikud on ühtsete hindamisvahendite juurutamine, süsteemsed hindamispädevust ühtlustavad koolitused ja KOVide toetamine ühtse hindamispraktika kujundamisel KOVi jaoks tähendab olukord, kus senised erivajadusega inimeste kodus elamist toetavad teenused on lahti seotud puude olemasolust, selget kulude suurenemist nii teenuste kui tööjõukulu osas. Eeldatavalt kasvab abivajaduse hindamiste arv, lisaks tuleb hinnata ka seda osa abivajadusest, mida praegu võiks katta hindamine puude määramisel. KOV nõustamisele pöördub üha enam inimesi, kellel ei ole puuet pikendatud, mistõttu nad on ilma jäänud senisest riigi korraldatud abist. KOVle tähendab see nii suurenevat nõustamiste hulka kui otsest rahalist kulu (toetused abivahendite ostuks jne). Oluline on mõtestada ka seda, kas inimene vajab hoolekandeteenust või on küsimus muude teenuste korralduses (nt piisava liinivõrguga, madalapõhjaline ühistransport vs sotsiaaltransporditeenus). Suunata enam tähelepanu inimeste tööhõive toetamisele Kohalikud omavalitsused pööravad üha enam tähelepanu noortele, kes vajavad või Jätkatakse dialoogi. kohalikul tasandil, eeskätt mitteõppivate ja mittetöötavate võivad vajada abi. NEET noorte projekt on tänuväärne algatus, aga projekt vajaks noorte tagasiaitamisel haridusse ja tööturule, et ennetada oluliselt paremat andmekvaliteeti selleks, et KOV saaks sisuliselt kasutatava tööriista. noorte suurenevat sotsiaalabivajadust tulevikus. Kohaliku omavalitsuse vaates tuleb enam luua selgust, millised on Töötukassa Ettepanek lisatakse tegevused noorte töölesaamise toetamiseks SoM-ELVL Kohalikud omavalitsused on inimestele kõige lähemal ja 3. koostööplaani. võimalus aidata kaasa mittetöötava ja mitteõppiva inimese Endiselt on probleemiks ressursipuudus ja välisabi rahastus ei ole lahendus, kuna see suunamiseks haridusse või tööturule on suur. Tööhõive on ajutine, ka välisrahade taotlemine ja kasutamine (aruandlus jm reeglid) eeldab edendamine peaks olema oluline ja süsteemne ka kohaliku selleks ressursi olemasolu. omavalitsuse tasandil, mitte ainult Töötukassa vastutusel. Probleemiks on ka suhteliselt suur halduskoormus – selleks, et saavutada tulemusi Kohalikul omavalitsusel on rohkem potentsiaali ja võimalusi tuleb teha individuaalset juhtumitööd, mis eeldab vastavate teadmistega juhtumi- toetada inimeste tööhõives osalemist, kui seda tänaseni tehtud töötajate olemasolu KOVi tasandil. Sihtrühma vanusest tulenevalt (16-26 ea) on 43 on. Teeme ettepaneku vaadata üle kohalikus omavalitsuses keeruline juhtumikorralduslikku vastutust jagada lastekaitsetöötajate ja sotsiaaltöötajate kasutusel olev süsteem, kaardistada olemasolevad ressursid, vahel, st et tegelikult vajatakse KOVi tasandile eraldi sihtrühmapõhiseid vajadusel taotleda lisaressurssi avatud taotlusvoorust ning suunata juhtumikorraldajaid – selleks, aga ei ole ressursse. enam tähelepanu inimeste tööhõive toetamisele kohalikul Samuti on küsimus teenuste ja toetuste pakkumises, paljud noored vajavad kompleks- tasandil. teenuseid, mis ei pruugi olla seotud karjääriga vaid hoopis nende erivajaduse või vaimse tervise seisundiga. Selliste teenuste kättesaadavus KOViti võib olla väga erinev. Probleemide ennetamiseks tuleks hakata noortega tegelema juba varem – põhikooli 7. või 8. klassis, siis on võimalik ennetada hilisemaid karjäärialaseid probleeme. Kui tööturuteenused loetakse KOVi jaoks tungivalt soovituslikuks teenuseks, siis vastavate teenuste korraldamiseks tuleb suurendada KOVide tulubaasi. Riigi tasandil on fookus koondunud noortele ja puuetega inimestele. Üks suur grupp, kelle tööle saamise ja abistamisega on suured probleemid, on alkoholi liigtarvitajad. Alkoholisõltuvusest väljaaitamine ei ole KOV pädevuses ja KOVile jõukohane. Sõlmida sotsiaalministeeriumi ja omavalitsuste Ebaselgeks jääb, milline on lastekaitse valdkonna koostöökokkuleppe sõlmimise Jätkatakse dialoogi. esindusorganisatsioonide vahel lastekaitse valdkonna eesmärk, millist kvalitatiivset muutust koostöökokkuleppe sõlmimisega saavutada Koostöökokkuleppe koostöökokkulepe. soovitakse ja kellega koostöökokkulepe sõlmitakse. Ebaselge on KOVide esindus- ettevalmistamisse organisatsiooni roll, ülesannete jaotus ja vastutus koostöökokkuleppe sõnastamisel, Peame asjakohaseks leppida kokku tegevused lastekaitsetöö kaasatakse ka KOVle tutvustamisel, elluviimisel. Millises rollis on edaspidi kohalikud omavalitsused, kvaliteedi tõstmiseks ja töökorralduse parandamiseks ning Haridus- ja Teadus- Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseosakond, Sotsiaalministeerium ja omavalitsuste lastekaitsetöötajate toetamiseks ja väärtustamiseks. Samuti ministeerium. esindusorganisatsioon sõlmitava kokkuleppe rakendamisel? tooksime kokkuleppesse ettepanekud ja hea praktika näited, mis Kokkuleppe puudutavad abivajaduse hindamist, võrgustikutööd, teenuste Sotsiaalkindlustusamet on varasemalt võtnud enda kanda samad põhimõtted sõlmimise tähtaeg korraldust, rahastamist ja teisi lastekaitse tööd puudutavaid (lastekaitsetöö kvaliteet, lastekaitsetöötajate toetamine ja parimate praktikate jagamine viiakse hilisemaks. küsimusi. jne). Kas Sotsiaalkindlustusameti ülesanded selles osas muutuvad? Kuna laste heaolu parema tagamise 4. Kutsume kohalikke omavalitsusi ning Eesti Linnade ja Valdade Kokkuleppe sõlmimise eesmärgi kohta antud teave, et suunaks on kvaliteedi tõstmine, eesmärgil tehtava Liitu kaasa mõtlema, kuidas lastekaitsetööd arendada ning looma lastekaitsetöötajate toetamine ja väärtustamine jms, on üldsõnalised. Ebaselgeks jääb, lastekaitsekorralduse võimalusi laste heaolu valdkonna eesmärkide täitmiseks, näiteks: kuidas saab kaheksas omavalitsuses läbiviidav integreeritud tugiteenuste projekt olla täiendamise eelnõu eelkirjeldatud koostöökokkuleppe aluseks. Kuivõrd SKA lastekaitseosakonnale on • koondama lapse heaoluga seotud hindamised, spetsialistid ja antud roll lastekaitsetöötajate toetamisel, lastekaitsetöö kvaliteedi tõstmisel jms, siis väljatöötamiskavatsus teenuste arendus nö ühtse katuse alla, et tagada lapse e tähtaeg on juuli millised muutused on selles osas kavandatud. vajaduste terviklik hindamine ja abistamine nii sotsiaal- kui 2022, siis peame haridusvaldkonnas; Ettepaneku selgitustes on viidatud eelmise valitsuse tegevusprogrammile, mille järgi mõistlikuks enne kokkuleppe sõlmimise tähtajaks on juuni 2021.a. Selgitustes on viidatud ka laste koostöökokkulepet • seisma hea selle eest, et lastekaitse tööprotsessid oleks selged integreeritud tugiteenuste projektile, kui kokkuleppe alusele. Projekti lõppraport panna paika laste- ja tulemuslikud ning tagaksid lastekaitsetöötajatele piisava toe valmib samuti 2021.a esimesel poolel kaitsesüsteemi ja vahendid; uuendused. Välja- töötamiskavatsuse 44 • vajadusel toetama lastekaitsetöötajaid organisatoorsete Samuti viidatakse kokkuleppe sisendina alustatud analüüsidele. Seega peaks kokku- eelnõu kuulub meetmetega lastekaitseseaduse §19 lg 2 nõutud kutse leppe koostamine toimuma samal ajal, kui alles luuakse selle aluseks olevat sisendit. Vabariigi Valitsuse omandamisel. tegevusprogrammi Tugiteenuste valdkondade ülene integreerimine KOV tasandil eeldab, et samad ülesannete hulka ning tegevused on integreeritud ka riigi tasandil. Sellest tulenevalt on ettepanek kaasata kindlasti kaasatakse kokkuleppe koostamisse ja sõlmimisse ka haridus- ja teadusministeerium. ka ELVL protsessi. Arvestades teema mahukust, vajadust kaasata ka hariduse pool ja alles koostamisel Seejärel on võimalik olevaid kokkuleppe sisendeid on ettepanek viia kokkuleppe sõlmimise tähtaeg kokku leppida hilisemaks. kindlates põhi- mõtetes ja tegevustes nii, et koostöö- kokkulepe pakuks lisandväärtust, rolli- selgust ja tuge süsteemi uuendamisel. Toetada perepõhise asendushoolduse osakaalu Kohalikud omavalitsused nõustuvad seisukohaga, et pere on lapsele kõige parem koht Jätkatakse dialoogi. suurenemist. kasvamiseks ja arenemiseks. Asendushoolduse Kohalikud omavalitsused peaksid toetusfondi vahendeid senisest Hooldusperede leidmiseks ja püsimiseks ei piisa ainult KOVi toest. Vajalik on laste arutelu toimus, 28. enam kasutama perepõhise hoolduse soodustamiseks, seejuures asendushooldusele jõudmise põhjuste jm laste tausta ning erivajaduste analüüs, millele mail 2021. Riik kaardistama oma piirkonna asendushoolduse vajadused ning tuginevalt saaks kaardistada vajalikud teenused. On vaja riigi panust, et laste tutvustas oma tagama piisaval hulgal perepõhiste või peresarnaste teenuste abistamiseks vajalikud teenused oleksid peredele kättesaadavad, KOV seda oma tegevusi ja plaane pakkumise. võimalustega alati tagada ei saa. asendushoolduse arendamisel, ELVL Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga peaksid kohalikud Perepõhisel asendushooldusteenusel on esitatud andmete alusel 2019. aastal olnud oli koostanud omavalitsused panustama rohkem hooldusperede leidmisse ning 65% asendushooldusteenust vajavatest lastest, vastav protsent on aasta-aastalt suure- põhjaliku kokkuvõtte nende püsimisse, seejuures on perede toetamisel kohalikel nenud. Kas on andmeid, mis asjaoludel (nt asendushooldusel oleva lapse tervisest 5. KOV edulugudest ja omavalitsustel võtmeroll. Kohalik omavalitsus lapse eestkostja ja tulenevad põhjused, mis nõuavad ööpäevaringset hooldust, vanus, käitumishäired vm) väljakutsetest. teenuse korraldajana peab lapse heaolu tagamiseks olema ei ole leitud ülejäänud pisut vähem kui 35% juhtudest alternatiivi institutsionaalsele asendushooldusteenuse osutajale ka sisuliseks toeks kogu hooldusele? Kuivõrd praktikas on juhtumeid, kus asendushooldus perekonnas on Täpsustamist vajab hoolduse vältel. vormiliselt lõpetatud ja sama hoolduspere jätkab tegevust institutsionaalsena, siis Sotsiaalkindlustusam millised on ettepanekud vältimaks asendushooldust pakkuvate asutuste tegevust eti ja kohalike Samuti on kohalike omavalitsuste ülesanne planeerida noorte perepõhise asendushoolduse vastu töötamisel. omavalitsuste rollide elluastumist ja järelhooldusteenust juba noore asendushooldusel jaotus uute viibimise ajal ning tagada järelhooldusteenuse osutamine noore KOV suunal on sõnastatud ootused kaardistada piirkonnas asendushoolduse vajadus, hooldusperede vajadustest lähtuvalt ja teda kaasates. tagada piisaval hulgal perepõhiste teenuste pakkumine, hooldusperede leidmine ja leidmisel. püsimisse panustamine jne. Täpsustamist vajab, et kuna töö hooldusperedega on Seoses Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatava TAT olnud teadaolevalt SKA tegevuste loetelus, siis milline on edaspidi SKA roll „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ lõppemisega 2022. aastal asendushoolduse tagamisel või rollide jaotus SKA ja KOVde vahel? tuleb kohalikel omavalitsustel arvestada, et kohalike 45 omavalitsuste panus tegevuste kulutuste katmisel järk-järgult Selgitustes on välja toodud, et peale 2022.a tuleb KOVidel katta sinnani välisabist järgnevatel aastatel suureneb. rahastatavaid teenuseid. Oluline oleks välja tuua üleantavate teenuste rahalised mahud. Katteallikana on näidatud toetusfondi jääki. Antud jääki ei saa kasutada uute kulude katteallikana, kuna eelneval aastal ülesse jääva jäägi võrra vähendatakse jooksva aasta rahastust, teenuste hinnad kallinevad ja kõigil omavalitsustel jääki ei ole. Eraldi täpsustamist vajaks ettepanekute selgituste tabelis toodu, mille kohaselt loetakse eestkosteperedes elavad lapsed asendushooldusel olevateks. Võtta suuremat vastutust rahvastiku tervise edendamise Kohalikud omavalitsused nõustuvad, et hea tervis on inimese suurim vara sõltumata Jätkatakse dialoogi. eest ning suurendama kohalike omavalitsuste panust vanusest. Rahvatervise edendamisele püüavad KOVid igati kaasa aidata vastavalt oma kahjulike tervisemõjude ennetamisel ning ohjamisel. võimalustele. Ettepanek lisatakse 1. Tervise edendamine peab olema süsteemne ning kohaliku Selgituste järgi oodatakse KOVidelt süsteemsemat analüüsi ja panust ennetus- SoM-ELVL 2022. omavalitsuse arengu planeerimisel tuleb kõikides valdkondades programmidesse ja mõõdikuks on rahvatervise valdkonna käsitlemine arengukavas. aasta koostööplaani. arvestada otsuste ja tegevuste mõju paikkonna elanike tervisele ja KOVide panus rahva tervisesse on palju laiem, kui ennetusprogrammid. Ka juhul, kui heaolule. Riigi ootus on, et kohalikud omavalitsused analüüsiksid Kohalike arengukavades selgesõnaliselt pole rahvatervist välja toodud, siis KOVide arengu- oma rahvastiku tervise seisundit ning seda mõjutavaid tegureid, omavalitsuste jaoks kavades on ka täna tegevused, mis sellesse panustavad: vastavalt kohalike elanike koostaksid parimale võimalikule teadmisele tuginedes on oluline, et riigis soovidele ja ettepanekutele rajatakse spordirajatisi, kergliiklusteid, puhkealasid, tegevuskava riskitegurite ohjamiseks ja kaitsetegurite kogutud andmed soodustatakse elanike ühistegevust jpm. Samuti pööratakse tähelepanu tervist suurendamiseks, et rahvastiku tervise seisundit parandada, sh muutuksid paremini soodustava elukeskkonna kujundamisse läbi planeerimis- ja ehitustegevuse. suurendaksid oma panust tõenduspõhiste ennetusprogrammide kättesaadavaks. 6. pakkumisse. Laiem spetsiifiliste ennetusprogrammide rakendamine on uus tegevus, mida siiani on peamiselt rahastatud riigieelarvest, sh riigi poolt projektipõhiselt, juhtivat rolli selles on Et elukeskkond oleks tervist toetav, tuleb süsteemselt hinnata täitnud Tervise Arengu Instituut. KOVide rolli suurendamine eeldab selleks ka paikkonnas esinevaid riskitegureid ning nende mõju ennetada lisaressurssi. ning ohjata. Selleks, et rahvastiku tervist mõjusalt parandada, tuleb panustada teadmistele ja tõendusele põhinevatele Kohalik omavalitsus vajab tervist edendavate tegevuste planeerimiseks riigi kogutud ennetustegevustele, mida viiakse läbi süsteemselt ja pikaajaliselt. andmeid (tervisekäitumine, keskkond, tervishoiuteenuste tarbimine, haigestumus, suremus jne) KOV lõikes. Vastasel juhul peab iga KOV tellima esmalt andmekorje ja andmeanalüüsi. Kui KOV tasandil (vähemalt suuremate linnade ning valdade kaupa) oleks andmed kättesaadavad, tehtaks tõenäoliselt ka rohkem analüüse. Teine variant on pakkuda KOVidel senisest enam tuge terviseprofiilide koostamisel. Olukorras, kus rahastus on korraldatud vaid maakondlike omavalitsusliitude kaudu, võivad olenevalt piirkonnast suuremad linnad välja jääda, sest eeldatakse nende võimet ise tegevused rahastada. Tagada traumaatilise sündmuse järgselt psühhosotsiaalse Täiesti uus on lähenemine, et kohaliku omavalitsuse tagatav vältimatu abi on Jätkatakse dialoogi. kriisiabi kättesaadavuse kohaliku omavalitsuse sisustatud muuhulgas ka psühhosotsiaalse kriisiabi tagamise kohustusega. 7. kogukondadele ja organisatsioonide juhtidele, et neil oleks Traumaatilise sündmuse psühhosotsiaalse kriisiabi tagamine on ennekõike valmis- võimekus adekvaatselt tegutseda ja sündmustest taastuda. olekut tagav teenus, sest õnneks juhtub õnnetusi harva. Samas on see ülesanne, mille 46 COVID-19 kriisi ajal tuli ilmekalt esile, et elanikkonda mahtu ei saa ette näha, kuna õnnetusi on perepõhistest kuni mitut KOVi hõlmavate Ettepanek lisatakse traumeerivates olukordades tuleb kohalikel omavalitsustel suurõnnetusteni. SoM-ELVL pakkuda sotsiaalabina ka psühhosotsiaalset kriisiabi. Seega, vajalik koostööplaani. Kohalikele omavalitsustele uue seadusest tuleneva ülesande andmisel peab olema on nimetada ja kirjeldada kohaliku omavalitsuse vastutus ja läbi selge, millises ulatuses KOV peab vastavat teenust tagama ja kust tuleb ressurss, sh nii 29.03.2021 toimus selle tugevdada kohalikul tasandi võimekust psühhosotsiaalse raha kui ka pädevad inimesed. psühhosotsiaalse kriisiabi korraldamiseks ja teenuste osutamiseks kriisidest kriisiabi arutelu mõjutatud inimestele. Seni on SKA-l keskne roll psühhosotsiaalse kriisiabi korraldamisel. SKA ohvriabi ELVL ja KOVIdega, süsteemis on olemas kompetentsid (töötajad, väljaõpe jne), loodud on koostöö- kus riik tutvustas võrgustik, teenus on kättesaadav üle Eesti (sh üle KOV piiride) jne. Arvestada tuleb, et oma plaane ning ükskõik milline kriis võib olla KOV piiride ülene, puudutada mitme omavalitsuse KOVid said anda inimesi või asutusi. Omavalitsuste koostöö juhtumite lahendamisel on tavapraktika, esialgset tagasisidet. aga ei saa välistada omavalitsuste pakutavate teenuste ebaühtlast taset. Jääb ebaselgeks Lepiti kokku edasised eesmärk juba toimiva omavalitsuste ülese ohvriabi kaudu tagatud psühhosotsiaalse tegevused ning kriisiabi pakkumise süsteemi asendamiseks KOV põhise teenuse pakkumisega. KOVide kaasamine Teadaolevalt rahastab hetkel psühholoogilist abi Eesti Haigekassa lähtuvalt enda nendesse. kehtestatud hinnakirjast. Kuivõrd kriis on igaühe jaoks erinev ja kriisiolukorrad ei teki inimestel ainult suurte sündmuste (suured katastroofid), vaid ka isikliku elu sündmuste tagajärjel, on oluline tagada üldine arstiabi ning psühholoogilise abi pidev kättesaadavus. Uue süsteemi loomise ja KOVle kohustuse panemise asemel on oluline tagada piisav hulk pädevate psühholoogide olemasolu viisil, mis võimaldab inimesi teenusele suunata (sh väljaspool kriisiaega). Erialaspetsialistide vähesust ei saa leevendada teenuse osutamise ülesande andmisega teisele vastutajale. Täna on kohalikud omavalitsused olukorras, kus psühholoogide leidmine ka iga- päevasteks vajadusteks (kooli tugiteenused) on raske, ühel teenuseosutajal on lepingud mitme KOViga. Traumadega tegelemine tahab ka psühholoogidelt kitsamat pädevust, kõik selleks kohe võimelised ei ole Lahendusena võiks kaaluda nt tervisekeskuste baasil töötavate kliiniliste psühholoo- gide rahastuse ülevaatamist, leida võimalusi veebinõustamiseks, suurendada pere- arstide teraapiafondi jne. Teraapiafondi kasutamine peaks olema paindlikum – arstid, kes fondi aktiivselt kasutavad, kulutavad ettenähtud summad kiiresti ära, saavad raha juurde, samas passiivsemate perearstide poolt kasutamata summad võiks ümber jaotada aktiivsetele perearstidele. Luua lisarahastus KOV baasil ei ole mõistlik ning suurendab potentsiaalselt teenuste ristkasutust, topeltarvete esitamist jne. 47 Võimestada kohalike omavalitsuse sotsiaalhoolekande Nõustume, et perevägivalla probleemiga tuleb jätkuvalt tegeleda. Väga vajalik on Jätkatakse dialoogi. töötajaid töös perevägivallast puudutatud inimestega (st parimate praktikate laiem tutvustamine. töös kannatanutega ja vägivalla toimepanijatega). Selgituste järgi on konkreetne ootus KOVidele, et oleks olemas majutusvõimalus, mis Ettepanek lisatakse Sotsiaalhoolekande seadus sätestab kohaliku omavalitsuse üldjuhul on KOVidel tagatud. Muus osas vajaksid KOVid konkreetsemat infot, SoM-ELVL ülesannetena vältimatu sotsiaalabi (SHS §8), varjupaigateenuse milliseid teemaspetsiifilisi tööriistu on ettepanekuga mõeldud ja mis oleks nende osas koostööplaani. (SHS §30) ning turvakoduteenuse (SHS §33) osutamise. See ootused KOVile. tähendab, et kohalikel omavalitsustel on kohustus tagada välti- KOVidel on ootus, et seda tehakse koostöös riigiga ja arenduseks püstitatakse matu abi ja majutus, kui inimesed vajavad turvalist majutust või konkreetsed eesmärgid, suunad, tegevuste planeerimine ning ajakava. kui vägivallatsejal (sh nt Covid-19 haigustunnustega või diagnoosi 8. saanud inimestel, kelle suhtes on politsei kehtestanud viibimis- Vajalik on tagada sotsiaal-, tervishoiu- ja haridustöötajate vastav koolitus. keelu ja kellel koju jäämine ei ole võimalik) ei ole kuhugi minna. 2019. aastal läbi viidud infopäevade jätkuks näeme, et riik koos- töös kohalike omavalitsustega peaks sõnastama ja praktiseerima parimaid praktikaid perevägivalla kannatanute abistamiseks, sh pakkuma vägivallatsejatele vajadusel öömaja kodust eemaldamise korral, aga tagama ka abi perevägivallas meessoost kannatanutele (nt psühholoogiline nõustamine jm). Selleks toetab riik kohalikke omavalitsusi teemaspetsiifiliste tööriistade, materjalide ja teadmistega. Pöörata senisest rohkem tähelepanu soolise Teema vajab jätkuvat tähelepanu ja ühiskonna kaasamist. Leiame, et see on oluliselt Jätkatakse dialoogi. võrdõiguslikkuse edendamisele. laiema ootusega teema kui sotsiaalvaldkond. Poliitikakujundaja ja -rakendajana peaksid kohalikud Tegevuste/kulude sooline analüüs eeldab üsna spetsiifilisi teadmisi ja oskust näha Ettepanek lisatakse omavalitsused soolist võrdõiguslikkust soolise võrdõiguslikkuse valikute seoseid soolise võrdõiguslikkusega. Selgitustes toodud soolise eelarvestamise SoM-ELVL seaduse kohaselt süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. rakendamine eeldab konkreetsete KOVspetsiifiliste tööriistade olemasolu. Näiteks koostööplaani. Selleks on mitmeid võimalusi, näiteks: kontrollküsimustikud KOV püsiülesanneteks olevate tegevuste kohta, mille juures erinevad valikud võivad võrdõiguslikkust mõjutada erinevalt vms. 9. • sooline eelarvestamine, kus eelarvet ette valmistades tehakse planeeritavatele tegevustele/kuludele soolise mõju Täpsustamist vajaks, milline täpsemalt peaks olema kohaliku omavalitsuse poolt läbi (eel)analüüs. viidav „oma asutuste soolise võrdõiguslikkuse audit“? Kas jälgima peaks ainult naiste piisavat kaasatust juhtorganites või ka meeste ja naiste tasakaalu haridusasutustes? • Poliitikate, teenuste ja tegevuskavade planeerimisel, ellu Millised kulud sellega kaasnevad? Mida tähendab ettepaneku selgituses toodud viimisel ja hindamisel tuleks lähtuda naiste ja meeste soovitus: „vajadusel korrigeerida oma komisjonide, nõukogude ja teiste kollegiaalsete erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning kogude soolist koosseisu“ siin ootavad kohalikud omavalitsused riigi poolset eeskuju ja selgitamist. 48 arvestada, kuidas rakendatud ja rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas15. • viia läbi soolise võrdõiguslikkuse audit16, et saada ülevaade meeste ja naiste olukorrast organisatsioonis, ja planeerida auditist ilmnenud sooga seotud ebavõrdsuse kaotamiseks meetmed võrdse kohtlemise tagamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. • vaadata üle ning vajaduse korral korrigeerida oma komisjonide, nõukogude ja teiste kollegiaalsete kogude soolist koosseisu. Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakond on vajaduse korral valmis omavalitsusi nõustama. Samuti julgustame konsulteerima asjakohaste huvigruppide ning mittetulundus- ühendustega, kellel on õigustatud huvi aidata võidelda soolise diskrimineerimise vastu, toetamaks võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist. Suunata senisest rohkem tähelepanu aktiivsena Teema edenemisele aitaks kaasa, kui eelnevalt oleks selge, kus ja millised on senised Jätkatakse dialoogi. vananemise toetamisele ja kaasama vanemaealisi probleemid. Leiame, et teema vajaks täpsustamist. Kas probleem on sotsiaalteenuste kohalikku elu puudutavatesse otsustusprotsessidesse ja väheses kättesaadavuses, kõrvalabi ebapiisavuses vmt? Selleks, et probleemi lahendada, vabatahtlikusse tegevusse. peab seda tundma. Ettepanek lisatakse SoM-ELVL Lähiaastatel tuleb vanusest tingitud kõrvalabi vajavatele KOV teenustele lisaks on oluline rakendada riiklikult meetmeid, mis suurendavad eaka koostööplaani. inimestele senisest enam ja oluliselt kvaliteetsemaid teenuseid (ja iseseisvat toimetulekut võimalikult kaua. Näiteks, kuna kukkumisest tulenevad ka tooteid) pakkuda. Vanemaealiste iseseisvat toimetulekut on meditsiini- ja hoolduskulud on märkimisväärsed (vastavad analüüsid riigi tasandil on 02.03.2021 toimus 10. võimalik toetada läbi vanusesõbralike poliitikameetmete, mis tehtud), siis on oluline rakendada ennetavaid meetmeid kukkumiste ärahoidmiseks, et koostöös Eesti arvestavad vanemaealiste vajadusi igas eluvaldkonnas, näiteks: vähendada kulusid, mis on seotud hilisema abivajadusega. Kaaluda võiks riiklikul Pensionäride tasandil tegevuskava loomist eakate koduste kukkumiste ennetamiseks, toetada KOVe Ühenduste Liiduga • senisest enam kaasata poliitika kujundamisse ning anda neile rahaliselt lähtuvalt nende elanikkonnast ja piirkondlikest eripäradest sobivate ennetus- infopäev eakate võimalus sõna sekka öelda nende elu-olu puudutavates meetmete rakendamiseks, muuta kukkumisriskide vähendamine ja kukkumiste nõukogude loomise otsustes. Üheks eesmärgiks võiks olla eakate nõukogude ennetamine riiklikuks prioriteediks. kohta. Eakate tekkimise soodustamine volikogude juurde. nõukogude loomise Selgituste järgi on KOVidele konkreetsed ootused: toetamine on üks 15 Rohkem infot selle kohta on leitav https://kompetentsikeskus.sm.ee/vordsed-voimalused/sootundlik-eelarvestamine/ ning soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaandest: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Sooline_vordoiguslikkus/soolise_vordoiguslikkuse_seadus_kommenteeritud_valjaanne.pdf 16 Analüüsi läbiviimisel soovitame lähtuda näiteks juhendmaterjalist „Kasu ja tasakaal“ ning selle lisast 1 (Soolise võrdõiguslikkuse tervisenäitajad). Juhend on elektrooniliselt leitav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Valjaanded/retseptiraamat_taiendatud_2012.pdf 49 • mistahes kohaliku elu kujundamisel arvestada • eakate nõukogu loomine volikogude juurde – on kohalikule omavalitsusele üks vanemaealistele vanusesõbraliku keskkonna põhimõtetega nt hoonete võimalus kogukonna laiemaks kaasamiseks. Innustavalt mõjuks heade praktikate suunatud strateegilise ehitamisel, transpordi korraldamisel, linnaruumi tutvustamine ja riigi positiivne eeskuju vanusest tuleneva diskrimineerimise partnerluse planeerimisel, avalike teenuste pakkumisel jms. vältimiseks. tegevustest aastatel 2020-2021. • luua võimalusi aktiviseerivateks tegevusteks, nt huvitegevus • liitumine üle- Eestilise vabatahtlikke kaasava koostöömudeliga- Selleks, et KOV kui vabatahtliku tegevuse arendamine aga ka soodustused saaks hinnata kas ja millal koostöömudeliga liituda, oleks vaja täpsealt aru saada ujulate kasutamiseks, treeningutel osalemiseks jms. nii kaasnevast töömahust kui rahalisest panusest. TAI kodulehe andmetel tähendab see: Vanemaealised on ressurss, mida kogukonna heaks on võimalik Koostöömudeli rakendamist rahastatakse kuni 2023. a teise poolaastani ESFi ja rakendada. Vabatahtlike kaasamine panustab oluliselt nii kohalike kohalike omavalitsuste eelarvest ning alates 2023. a teisest poolaastast omavalitsuste ja omavalitsuse teenuste pakkumisse kui ka omavalitsuse elanike riigi eelarvest. elukvaliteeti – seda nii abistaja kui ka vabatahtlike vaatest. Alates 2023. aasta teisest poolest hakkavad kohalikud omavalitsused transpordi- kuludele lisaks katma ka piirkondliku tasandi tegevuste kulusid (koordinaatori palk, töökoha ja vabatahtlikke toetavate tegevuste kulud) oma eelarvest. Sujuvamaks üle- minekuks plaanime toetada maapiirkonna omavalitsusi ja/või kogukondi vabatahtliku tegevuse korraldamisel LEADER tegevusgruppide kaudu. Riigieelarvest kaetakse keskse koordinatsiooni kulud. Edaspidi võib lisanduda ka vabatahtlike kindlustamisega seotud kulu. 4. Transpordi ja teede töörühma kokkuvõte (info koondatud seisuga 18.02.2021) Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Töörühma nr Ettepanek ja põhjendus ELVLi ettepanek Ministeeriumi seisukoht kokkulepe, maksumusest eriarvamused Transport 1. Investeeringud ühistransporti 200 + 120 mln € 2021 eraldatakse riigieelarvest ühistranspordile 78 803 Osapoolte aastas /4 aastal 000 EURi sh. maanteetranspordi korraldamiseks 50 seisukohad Alustada riigieelarveliste toetuste eraldamisega investeeringuteks /Kokku 320,0 mln 174 000 EURi, veetranspordi korraldamiseks 23 663 esitatud ühistransporti. (neli aastat) 000 EURi ja õhutranspordi korraldamiseks 4 966 000 Lähtuvalt ühistranspordiseaduse § 24 võib riigieelarves ette näha ühistrans- EURi. 2021 aastal on olemas vahendid tasuta ühis- pordi sihtotstarbelise toetuse avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava transpordi jätkumiseks ning riik finantseerib piiriüleseid liiniveo korraldamiseks, ühissõidukite soetamiseks, ühistranspordi taristu liine kokku lepitud põhimõtetest lähtuvalt objektide rajamiseks, uuendamiseks või haldamiseks ja Transpordiamet on andnud suunised ühistranspordi- ühistranspordiuuringute korraldamiseks. keskustele ja suursaarte vallavalitsustele uutes maantee- transpordi hangetes panna rõhk keskkonnasõbralikule 50 Liikumisvõimaluste tagamine kõigile elanikele on üleriigiline prioriteet. madalapõhjalisele veeremile ning vastavatele Kuna Tallinnas elab ja töötab üle kolmandiku Eesti rahvastikust, peaks tugisüsteemidele. Veeremi parameetrid on läbiräägitud riigipoolne toetus hõlmama ka investeeringutoetusi ühistranspordile. Seda ka Eesti Puuetega Inimeste Koja ning AEL. nii keskkonnasõbralikuma ja liikumisraskustega inimesi arvestava veeremi EL SF-st oleme kavandamas meedet trammiliinide soetamisel kui ka tugisüsteemide arendamisel (infosüsteemid) ja infra- rajamise ning multimodaalsete sõlmpunktide struktuuri kaasajastamisel (peatuste väljaehitamine sh maakonnaliinidele, arendamise toetamiseks. ümberistumisterminalide rajamine). Samuti on RRF-st planeeritud vahendid vesiniku AEL andmetel on Eestis kokku tasulise sõitjate veoloaga 4100 bussi (alates kasutuselevõtu toetamiseks. Esimene vesiniku 9st istekohast), millest 700-l bussil puudub kehtiv tehnoülevaatus. Seega pilootvoor korraldatakse CO2 kauplemistulust ja on kokku aktiivses kasutuses 3400 bussi. Avaliku teeninduse lepingu alusel suunatus vesinikutehnoloogiate tervikahelatele. osutab Eestis teenust ca 630 bussi, millele lisanduksid Tallinna TLT ca 600 bussi. Tänaste busside asendamine uutel tehnoloogiatel põhinevate Laadimistaristu rajamise võimalike toetusmeetmete bussidega peaks toimuma järk järgult alustades avaliku ATL lepingu kujundamisel tuleb arvestada ka ülevõetava kesk- täitmisega seotud bussidest. Täna räägitakse elektriautode kompensat- konnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite sioonimehhanismist, kuid tunduvalt mõistlikum on investeeringut kasutada direktiivi (2019/1161), mis sätestavad kohustused bussipargi väljavahetamiseks. Siinkohal tasub meenutada, et kliimapoliitika avaliku sektori hankijatele, nt 2025. aastaks peab olema Euroopa Liidu eesmärk on jõuda aastaks 2050 süsinikneutraalseks. hangetes vähemalt 31% keskkonnahoidlikke busse, sh pool selles tuleb tagada nullheitmetega ehk kas elektri Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 eelnõus on välja toodud lk või vesinikubusside abil. 23: „Viime üle kogu Eesti avalikult korraldatud bussitranspordi nullheitele läbi keskkonnasõbralike ühistranspordihangete. Linnades toetame alternatiivkütuste kasutuselevõttu tervikuna aastani 2024 koos elektribusside laadimistaristuga.“ Kuna kavandatav periood on lühike ja summa 200 milj €, siis tuleb esmajoones teha kiired 51bjektilased valikud ja välja töötada kriteeriumid toetuste andmiseks. Lisaks on kavandamisel 120 milj € Tallinna ja selle lähiümbruse kergrööbastranspordi arenguteks, mis samuti eeldab selget arusaama edasistest tegevustest. 2. Transpordi 3 ja liikuvuse arengukava 2021-2035 eelnõus räägitakse Selgituse saamine Arengukava eelnõu uues versioonis, kuhu Osapoolte uute võimalike maksude kehtestamisest. Ettepanek planeeritavad integreerisime tagasiside kooskõlastusringilt on seisukohad uued maksumuudatused rääkida eelnevalt läbi omavalitsuste ja võimalike maksumuudatuste kehtestamine asendatud esitatud valitsuse läbirääkimiste rahanduse kui ka teede ja transpordi nende kehtestamise kaalumisega ning koostöös töörühmas. Rahandusministeeriumiga põhimõtete väljatöötamisega. Lähtuvalt Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 eelnõus toodud Kindlasti tuleb võimalikke muudatusi arutada kõigi saastaja/kasutaja maksab põhimõtetest. Samas ei ole selge milliseid asjaomaste osapooltega maksumuudatusi on kavas rakendada, millal ja millised kohustused ning õigused kaasnevad nendega KOVidele. 51 3. Riigipoolse toetuse tagamine koostöös naaber KOVidega Tallinna Ei oska prognoosida, ATL lepinguid korrigeeritakse kaks korda aastas Osapoolte ühtse piletisüsteemi piiriüleste liinide teenindamise kulude kuna puudub teadmine vastavalt ühistranspordi hinnaindeksile. Linna seisukohad katmisel. riigi rahastamisest administratiivpiiri sõitvate liinikilomeetrite hind esitatud tervikuna. korrigeeritakse kord aastas vastavalt THI-le Vaja on üheselt mõistetava finantsmehhanismi väljatöötamine. Kompromissina võib kokku leppida, et hinnaindeksit Välja töötada kriteeriumid kogu reisijate veoga seotud bussiliinide KOV-idega korrigeeritakse samuti kaks korda aastas. toetamiseks üle Eesti. I PA THI oleks 1,003 (+0,3%) Hetkel on endiselt lahtised linna lähipiirkonna teenindamise rahastamise põhimõtted kuna riigipoolse seisukoha osas selles küsimuses ei ole II PA THI -1,0998 (-0,2%) tulevikuks kindlust. Aasta THI 1,003 (+0,3%) Ca 4 aastat on riigi toetus üle linna administratiivpiiri sõitvate liinide km-le MKM on pealinnapiirkonna ühistranspordisüsteemi 0,56 senti (viimasel aastal 0,59 senti/km). Kuigi ÜTK korrigeerib ATL uurimiseks tellinud analüüsi (Tallinna regiooni liikuvuse lepingute alusel toimuva liiniveo tariife 2 korda aastas maakonnaliinidel, siis ühendatud planeerimis-, juhtimis- ja finantseerimis- linnaliinidele korrigeerimist ette ei nähta. Tegemist on ebavõrdse analüüs), mis annab ühelt poolt nägemuse sidusast olukorraga ja täiendavad kulud tuleb katta Tallinnal ja naaber KOVil, mis ühistranspordi liinivõrgust, mis läheb üle omavalitsuste on omavalitsustele täiendavaks finantskoormuseks. piiride ja transpordiliikide ning teisalt pakub välja Tulenevalt Ühistranspordiseaduse §25 (1) 2) ja (5) alusel rahastada lisaks stsenaariumid, kuidas erinevad tänased ÜT korraldajad, maakonnaliinidele ka kohalike omavalitsuste poolt korraldatavaid avaliku rahastajad ja muud huvitatud osapooled peaksid koos- teeninduse lepingute alusel reisijate vedu teostatavaid bussiliine (vähemalt tööd tegema, et pakkuda inimestele mugavat ja sidusat 50% ulatuses). ühistranspordi kasutust kogu regioonis. Analüüs valmib 2021 suveks ning on esimene samm Tallinna, Harju- ja Põhja-Raplamaa ühistranspordisüsteemi ühildamise suunas. Täpsemad edasised tegevused ja ajakava selgub pärast analüüsi valmimist. Eesmärk on leida ja rakendada põhjalik ja töötav lahendus, mida oleks tulevikus võimalik laiendada kogu Eestile. 4. Lähtudes Riigikohtu üldkogu otsusest, Majandus- ja Teema läheks maha, kui MKM-ile ei ole teada, et Riigikohtu üldkogu või Riigi- Osapoolte Kommunikatsiooniministeeriumil kavandada ühis- riik otsustaks kõiki kohtu muu kolleegium oleks teinud mõne ÜTS sõidu- seisukohad transpordiseaduse muutmine, pidades silmas vajadust KOVe võrdselt kohelda soodustuste regulatsiooni puutuva otsuse. Riik ei ole esitatud kompenseerida ühistranspordiseadusest tulenevate riigipoolsete ehk toetust anda KOVile pannud riigi ülesannet, mida riik ei hüvitaks. sõidusoodustuste tõttu saamata jäävad tulud kohalikele võrdväärselt Ühtlasi leiab MKM nimetatud asjas, et ÜTS-ga vedajale omavalitsustele maakonnaliinide pandud kohustus tasuta vedada teatud isikuid (eelkooli- doteerimisega. Kokku ealist last, puudega kuni 16-aastast isikut, sügava Tallinna linn on endiselt seisukohal, tänu mitmesugustele riigipoolsetele 10 mln eurot Tallinn 5 puudega 16-aastast ja vanemat isikut, raske nägemis- sõidusoodustustele jääb linnal igal aastal saamata suur hulk piletitulu. mln. puudega isikut, sügava või raske nägemispuudega isiku Hetkel valitseb ebanormaalne olukord, kus riik on kõigile KOV´dele, sh saatjat), on proportsionaalne, säärasel viisil tasuta Tallinna linnale pannud peale hulgaliselt kohustusi sõidusoodustuste sõitjate arv on väike (kommertsliinidel nt kuni 3% 52 andmise osas, ise sealhulgas saamata jäävat tulu kompenseerimata ( ca 5 Teised s.h Pärnumaa, bussireisijate üldarvust). Tasuta sõidu õigus nimetatud milj eurot). Harju, Lääne-Viru ja sihtgrupile on kehtestatud mh suurendamaks nende Rapla lisaks 5 mln isikute liikumisvõimalusi ning näitamaks ühiskondlikku hoolt nende gruppide suhtes. Rõhutame, et põhi- seaduse järgi on puudega isikute ja laste suhtes erilise hoole näitamine nii riigi kui kohaliku omavalitsuse ülesanne (vt PS § 28 lg 4). Nii on ka näiteks Tallinna linn iseseisvalt kehtestanud kõikidele linna elanikele, sh nimetatud gruppidele tasuta sõidu õiguse. 5. KOVidele suuremad õigused automaatse liiklusjärelevalve Siseministeerium on algatanud eelnõu, millega on kavas Osapoolte teostamisel suurendada KOV-i rolli automaatse liiklusjärelevalve seisukohad Seadusandlik muudatus teostamisel, eelnõu on läbinud ministeeriumide esitatud Kavandada automaatse liiklusjärelevalve teostamise võimalus lisaks kiiruse kooskõlastusringi. ületamise ja punase fooritule eiramise üle ka ühistranspordiradade kasutamise ning mootorsõidukite keelualasse sissesõitmisel, kuna mehitatud liiklusjärelevalve ressurss ei ole piisav ja anda selliste rikkumiste menetlemise õigus KOVidele. Sõiduautode arvu suurenemisest ja politseiressursi haldussuutlikkuse piiratusest tuleneva liiklusjärelevalve puudumisest on Tallinna linnas juba aastaid vajadus automaatsete liiklusjärelevalveseadmete järele. Paraku puudub riigil aga huvi taoliste seadmete järele, Tallinna linnal aga ei võimalda õiguslik raamistik teostada liiklusjärelevalvet. Seetõttu on Tallinna linn jätkuvalt huvitatud liiklusseaduse (LS) muutmisest moel, mis võimaldaks Tallinna linnal kõrvuti politseiga teostada liiklusjärelevalvet parandamaks liikluskorda Eesti tihedama liiklusega linnas. LS § 193 lg 1 kohaselt on liiklusjärelevalve teostamise pädevus kohalikul omavalitsusel (linna- või vallavalitsusel) üksnes peatumise ja parkimise nõuete üle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil. Tallinna linn teeb ettepaneku muuta LS § 193 lg 1 ja sõnastada see selliselt, et valla- või linnavalitsus omab õigust teostada liiklusjärelevalvet lisaks peatumise ja parkimise nõuete üle ka muude liiklusseaduse nõuete täitmise üle LS § 199 lg 1 p-s 4 täheldatud liiklusjärelevalveseadmega. LS 199 lg 5 sätestab, et statsionaarse automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogus töödeldakse kohalikele teedele paigaldatud statsionaarsete ja teisaldatavate liiklusjärelevalve süsteemidega kogutud liiklusalaste õigus- rikkumiste andmeid, et tagada tõhus liiklusjärelevalve. Majandus- ja taristu- ministri 30.04.2015 määruse nr 35 „ Automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu põhimäärus“ § 3 loetleb liiklusalased õigusrikkumised, millele 53 reageerimine on andmekogu pidamise eesmärgil kohalikele teedele ja riigi- maanteedele püsipaigaldatud liiklusjärelevalve süsteemiga kogutud andmete töötlemise abil tõhusa liiklusjärelevalve tagamiseks. Nendeks on mootor- sõidukiga lubatud sõidukiiruse ületamine ja mootorsõidukiga punase keelava fooritule nõuete rikkumine. Ülaltoodud põhjendustel tuleks muuta nimetatud määruse §-i 3, lisades sinna kolmas ja neljas punkt, mille alusel peetakse andmekogus andmeid ka keelumärgi nõuete eiramise ja ühissõidukiraja väärkasutamise kohta. Statsionaarse automaatse liiklusjärelevalvesüsteemiga tuvastatud väärtegude menetlejaks on LS § 263 kohaselt jätkuvalt üksnes riik. LS § 263 lg 2 loetleb üles väärteod, mida saab menetleda kohalik omavalitsus – need on parkimine keelatud kohas (LS§ 241) ja mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja kohustuse rikkumine (LS § 261). Ettepanek anda omavalitsustele automaatse liiklusjärelevalve menetleja õigused kiiruse ületamise, punase fooritule eiramise, ühistranspordiradade väärkasutamise ning mootorsõidukite keelualasse sissesõitmise reguleerimiseks. Väärteomenetluse seadustiku §-le 2121 kohaselt laekuvad väärteo- karistustena mõistetud hoiatustrahvid riigieelarvesse ja linna või valla eelarvesse üksnes juhul, kui väärteo menetleja on kohalik omavalitsus. Seega tagaks rahatrahvidena kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuv raha ka Tallinna linnas asuvate automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide korrashoiu ja edasiarenduse võimalused. 6. Andmete saamine riigi registritest Kui riik suunaks MKM huvi on samuti saada nimetatud andmeid Osapoolte STATile ca 100 tuhat automatiseeritult ning töö selles suunas käib ja suhtlus seisukohad Vajadus liikumisnõudluse väljaselgitamiseks (anonüümsed andmed elu ja automaatpäringute STATiga on avatud. Käesoleva seisuga oleme saanud esitatud töökohtade vahelistest seostest). väljatöötamiseks elu ja käsitööna komplekteeritud andmed 2018. aasta seisuga. Täna kahjuks andmed KOVidele kättesaadavad ei ole. töökoha vahelistest Vahepeal on ka riiklik Transpordiamet tellinud seostest avaandmetena Antud punkti sisu on planeerimistegevuse hõlbustamiseks saada andmed Statistikaametist värskemad, uuendatud töötamise inimeste töö ja elukohtade vahelistest seostest. Andmed on vajalikud koos visualiseerimisega. registri andmetega maatriksid, mis on ka Transpordi- kõigile omavalitsustele. Tänaseks on Statistikaamet avaldanud valmisolekut ametile tehtava päringuna omavalitsustele täpsustatud töökohaandmete avaldamiseks. Hetkel on teemaks, millal on kättesaadavad. võimalik automaatpäringu kaudu andmetele ligipääsuks. Kuniks seda ei ole, Hetkel on töös ka Tallinna Transpordiametil 2020. ei saa ka küsimust maha võtta. aasta seisuga Tallinna piirkonna liikumismaatriksite koostamise tellimine Statistikaametilt, mis kasutavad 54 ruumilisel skaalal detailsemaid andmeid, kui need, mis MKMil ja riiklikul Transpordiametil kasutada on. Sellele järgnev samm on andmevahetuse automati- seerimine ning avaandmetena kättesaadavuse võimaldamine. Viimastele kogemustele tuginedes on Statistikaamet tõenäoliselt oma sisemisi protsesse tõhustanud ehk osa automatiseeritust on juba teostatud. 7. Täiendada liiklusseadust lahendamaks invakaartide Seadusandlik muudatus Invakaartide väljastaja muutmine (omavalitsusüksuse Osapoolte väärkasutamisega kaasnevaid probleeme asemel Sotsiaalkindlustusamet) sisaldub liiklusseaduse ja seisukohad sellega seonduvate seaduste muudatuspaketis, paketi esitatud Kahjuks on liiklusseaduse muutmine viibinud, endiselt aktuaalne menetlusprotsess on käimas. 1. Täiendada LS § 2 punktiga 331 järgmises sõnastuses: Asjaomased muudatused on planeeritud liiklusseaduse „33l) Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht on ja sellega seonduvate seaduste muudatuspaketis, juht, kelle sõidukil on käesoleva seaduse paragrahvi 167 alusel väljastatud optimistliku stsenaariumi põhjal loodame, et jõuame parkimiskaart ja kes juhib sõidukit, milles viibib liikumispuudega või pime selle ära menetleda 2021. aasta sügiseks. inimene, kelle veoks on parkimiskaart väljastatud. Sõiduki parkimisel laienevad eriõigused vaid siis, kui sõiduki parkimine on seotud liikumis- või nägemispuudega inimese vedamisega." 2. Täiendada LS § 174 lg 1 punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaartide andmebaasist." 3. Täiendada LS § 174 lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimis- kaartide andmebaasis peetakse arvestust liikumispuudega või pimedat inimest teenindavate sõidukite parkimiskaartide väljastamise ja tühistamise üle". 4. Tühistada LS § 68 lg-s 1 asendada sõnad „esi- või tagaklaasile" sõnadega „esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada dokumendi kehtivust". 5. Muuta LS § 167 lg 3 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: (3) „Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimis- kaardi vormi, väljaandmise tingimused ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. 55 6. Täiendada LS § 2616 järgmises sõnastuses: „§ 2616 Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi ebaseaduslik kasutamine (1) Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi kasutamise eest isiku poolt, kellel puudub selleks õigus, - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui isikut on varem karistatud sellise teo eest, - karistatakse rahatrahviga 100 kuni 300 trahviühikut." 6. Asendada liiklusseaduse § 263 lg 3 arv „2615" arvuga „2616". Võimalusel palume kaasata aruteludesse ka puuetega inimeste esindusorganisatsioonid. Teehoid 8. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist tuleb Tegelik vajadus selgub Vastavalt RES 2021-2024 on kohalike teede hoiuks Osapoolte suurendada kohalike teede hoiuks ja tänavavalgustuse teenuse pärast teede auditi kavas eraldada valemipõhist toetust igal aastal 29,3 mln seisukohad osutamiseks eraldavate vahendite mahtu 2022. aastal vähemalt valmimist 2021. a eurot. esitatud omavalitsusliitude läbirääkimiste delegatsiooni 2021.a taotluse teisel poolel 2020. aastal eraldati valemipõhist toetust kokku 59,3 tasemeni. mln eurot, sh 30 mln eurot eriolukorrast tingitud 2020 eraldus 2021 taotlus 2022 taotlus negatiivsete mõjude leevendamiseks ning juhtumipõhist toetust kokku 21,1 mln eurot, sh 14,1 mln eurot Eraldis kohalike 29 313 000 43 498 400 45 494 900 Vähemalt 2021. a tase eriolukorrast tingitud majanduslanguse mõjude teede hoiuks 29,3 mln eurot vähendamiseks kohalike teede hoiu täiendava sh Tallinn toetusfondi toetusmeetmena. 3 400 042 kaudu, € 2021. a riigieelarves on MKM valitsemisalale Juhtumipõhine 7 000 000 10 000 000 10 200 000 kavandatud täiendav eraldis 17 279 067 euro suuruses toetus, € summas, mille arvelt otsustas Vabariigi Valitsus eraldada kohalike teede investeeringutoetusi omavalitsuste võimekuse tõstmiseks ja majanduse Kohalikud teed moodustavad Eesti teedest 40,6 protsenti. Kriisieelsel elavdamiseks. 2008. aastal eraldati kohalike teede hoiuks riigieelarvest 40 456 074 €, mida järgnevatel aastatel vähendati oluliselt. Omavalitsususte läbirääkimiste delegatsioon, sh Tallinna linn Eesti Linnade ja Valdade Liidu liikmena, RES 2022-2025 koostamise raames arvestatakse taotleb teehoiuks eraldatavate vahendite 2008. aasta taseme taastamist ja lisataotluste esitamisel ELVL ettepanekuga. selle edasist suurendamist proportsionaalselt riigiteedele teehoiukavas kavandatud mahtude kasvule. Kriisijärgsel perioodil kuni aastani 2020 riigi 56 poolt eraldatud vahendid teehoiu kulude katteks ei kata omavalitsuste tegelikku vajadust teehoiukulude katmiseks ja vajaliku teenustaseme täitmiseks. Riigi eelarvestrateegias 2021–2024 (RES) pole avalikult kasutatavate kohalike teede hoiu vahendeid sõnaselgelt rahaliselt kavandatud, on vaid viidatud, et riigieelarvest edasikantavate maksutulude (tulumaks ja maa- maks) ning tasandus- ja toetusfondi ühtne eesmärk on tagada KOV-idele piisavad vahendid kohalike elu küsimuste üle iseseisvalt seaduste alusel otsustamiseks. Toetusfond koosneb valdkondlikest toetusliikidest, võimaldades hooldada kohalikke teid. RES transpordi programmi kohaselt eraldatakse juhtumipõhist toetust kohalikele omavalitsustele, kelle tee- lõikudel tekivad täiendavad kulutused seoses täiendava liiklussagedusega, lisaks kohalikule liiklusele ning ettevõtlusega seotud kohalike teede seisukorra parandamiseks, aga samuti ka liiklusohutuse parandamiseks, kokku summas 20 mln eurot (2021). Valitsusleppe kohaselt17 jätkab valitsusliit transpordi ja taristu valdkonnas kergliiklusteede rajamise toetamist. Edendatakse jalgratta kasutust läbi kergliiklustaristu arendamise. Toetatakse omavalitsusi jalgratta-strateegiate loomisel ja elluviimisel. Valitsusliit arendab üle Eesti kvaliteetset ühis- transpordivõrku ning seisab kohalike inimeste reaalsetele vajadustele vastava ühistranspordi korralduse eest. Eesmärk on mõistlik, elanike vajadustele vastav transpordikorraldus, mis tagab transporditeenuste kättesaadavuse ja piirkondlike erisustega arvestamise. Võrreldes eelmise VV tegevusprogrammiga, ei näe kehtiv valitsuslepe ette kohalike teede hoiuks eraldatavate vahendite mahu suurendamist. Arvestades Tallinna linna territooriumil kavandatavate suure- mahuliste tee-ehitustöödega, nagu Lennujaama laiendus, Rail Baltic ja bussiterminali ehitus, Tallinna väike ringtee (Delta ühendustee), Peterburi mnt rekonstrueerimine, suurenevad oluliselt Tallinna linna läbivad liiklusvood, mille tagajärjel on vajadus suurendada teehoiukulusid teede seisundi tagamiseks. Tänavavalgustuse teenuse osutamine on riiklike õigusaktide alusel kohalikele omavalitsustele pandud kohustus, mis on tee seisundinõuete täitmiseks osutatav teenus. 17 täpsustus: ELVLi ettepanekud esitatud 15.12.2020. 26.01.2021 astus ametisse uus Vabariigi Valitsus 57 Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundi- nõuded“ § 6 lg 1 punkt 10 kohaselt peab paigaldatud valgustus pimeda ajal põlema. Tee omanik võib valgustust vähendada või välja lülitada, kui ta on täitnud tingimused ohutuks liiklemiseks. Määrus kehtestab nõuded teede seisundile, hooldusele ja valgustamisele pannes eeltoodud kohustused tee omanikele, ehk omavalitsustele. Teel asuvate rajatiste ja tehnovõrkude seisundinõuete täitmise eest vastutab nende omanik. 9. Finantseerida riigieelarvest linnu/valdu läbivate riigimaanteede, sh Vastavalt KOVidelt Ühenduste arendamise ja erinevate liikumisviiside Osapoolte TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede teehoidu kogutud ühendamise meetmete raames toetatakse kohalike teede seisukohad andmetelevajadus lõike, mis ühendavad erinevaid TEN-T võrgustikku esitatud Kohalike omavalitsuste haldusterritooriumi läbivate riigimaanteede TENT-T teedele vaja kuuluvaid taristuid. Perioodil 2014-2020 eraldati toetust korrashoiu tagamiseks eraldatavate vahendite mahu tõstmine keskelt läbi 18 mln Tallinna, Narva ja Tartu linnale kokku 71,27 mln €. Määrata riigi seadusjärgseks kohustuseks kohalike omavalitsuste haldus- aastas Perioodi 2021-2027 vahendite jaotus on veel territooriumi läbivate riigimaanteede korrashoiu tagamiseks vajaliku otsustamata, kuid kuna EL on võtnud vastu kaalukad 2022 aastal 48,9 mln. rahastuse planeerimine riigieelarvesse ja vastavate vahendite eraldamine eesmärgid rohepöörde osas, siis suuremates linnades omavalitsustele. 2023 aastal 18.5 mln toetame perioodil 2021-2027 rattateede põhivõrgustike ja trammiteede rajamist ning multimodaalsete Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019-2023 sätestab18 transpordi ja 2024 aastal 5,8 mln sõlmpunktide arendamist. Seda selleks, et propageerida taristu valdkonnas valitsusliidu üheks aluspõhimõtteks punktis 14.1. 2025aastal 4,85 mln linnades, kus õhusaaste ja CO2 kontsentratsioon valmistada ette suuremahulised taristuinvesteeringute projektid, et neid Riigi eelarvestrateegias suurim, säästvat ja puhast liikuvust. oleks võimalik jätkusuutlikult teostada sõltumata majanduskonjunktuurist. Tegevuse elluviimiseks on MKM-ile tehtud ülesandeks koostada riigiteede 2021-2024 planeeritud Lisaks eraldab riik vastavalt riigieelarvelistele teehoiukava 2021–2030. Koostöös MKM-iga tuleb teehoiukavasse lülitada investeeringute 4- võimalustele suurema transiitliiklusega kohalike teede pealinna ja teisi suuri linnu läbivad olemuslikult riigitee tunnustega teed ja aastane kava sisaldab lõikudele juhtumipõhist toetust. 2018. aastal eraldati tänavad. Vanasadama ja kohalikele omavalitsustele juhtumipõhist toetust 9 mln kesklinna vahelise €, millest transiitteid toetati 7 mln €. 2019. aastal eraldati Tallinna linna läbivad olemuslikult riigi tähtsusega ja TEN-T võrgustikku liikuvuskeskkonna juhtumipõhist toetust 6 mln €, millest transiitteedele kuuluvad riigiteed, mistõttu peaksid need kuuluma majandus- ja taristu- arendamist 2021.a kulus üle 4 mln €. ministri 25.06.2015 määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nime- summas 4,35 mln €. kiri“ kinnitatud riigiteede nimekirja riigiteedena, mitte linnade, alevite või 2020. aastal eraldati kohalike teede toetuseks kokku alevike piirides olevate riigiteede lõikudena, mis on ehitusseadustiku Rail Baltica projekti 80,4 mln €, sellest valemipõhist toetust kokku 59,3 mln mõistes tänavad. Eesti osa 2021.a eelarve eurot ning juhtumipõhist toetust kokku 21,1 mln eurot. sisaldab Kuigi kehtiva õigusakti „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ kohaselt on 2021. a riigieelarvest otsustas Vabariigi Valitsus eraldada põhimaantee ülesanne ühendada pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate Vanasadama kohalike teede investeeringutoetusi omavalitsuste sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega, siis riigiteede nimekirja trammiliini võimekuse tõstmiseks ja majanduse elavdamiseks kantud põhimaantee algus või lõpp-punkt on määratud KOV haldus- projekteerimistöid täiendavaid eraldisi 17 279 067 euro suuruses summas. territooriumi piiriga. See tähendab et KOV piiridesse jääva riigimaantee summas 260 000 €. 18 täpsustus: ELVLi ettepanekud esitatud 15.12.2020. 26.01.2021 astus ametisse uus Vabariigi Valitsus 58 tunnustele vastava tee korrashoiu kohustus jääb KOV kanda, kuigi see Kohalike teede lõikudel, mis viivad nt olulise tähtsusega peaks olema riigi ülesanne. sadamasse või lennujaama, võib esineda üksikuid funktsionaalseid riigitee tunnuseid, kuid liikluskoosseisu Olemuslikult riigiteedena olevatena ja riigile strateegiliselt tähtsate seisukohalt on tegemist eelkõige kohalikku liiklust transpordiobjektide ühendusteedena (ligi 1,77 mln m2 (106,163 km)), tuleb teenindavate teedega ning seotud eelkõige kohaliku elu nende korrashoidu finantseerida riigieelarvest summas 52,5 mln €/aastas, korraldamisega, mis on omavalitsuse ülesanne. mis on arvestatud Tallinna tänavate PMS analüüsi 2015. hindade alusel nõutava seisunditaseme saavutamiseks vajalik teehoiu kulu aastas. Liiklusseaduse §-s 11 on muu hulgas reguleeritud riigitee ehitamise raames ka riigile mittekuuluva tee osaline ehitamine, millest lähtuvalt on lubatud teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames riigile mittekuuluva tee osaline ehitamine, kui see on vajalik teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides. Sellest lähtuvalt on ettepanek teedevõrgu arendamisel alustada läbirääkimisi kohalike omavalitsustega, et leppida kokku ja seadustada linnu/valdu läbivate teede omandivorm ja teehoiu rahastamine. See võimaldab koos- töös Maanteeametiga alustada alljärgnevate olemuslikult riigiteede, sh. TEN-T võrgustikku kuuluvate maanteede hoiu rahastamisega riigieelarvest: - Vabaduse pst Männiku tee ristmikust kuni linna piirini Pääsküla jõe sillal; - Peterburi tee Väo ristmikust kuni Tartu mnt (või Smuuli teeni); - Rannamõisa tee Lõuka ristmikust kuni linna piirini Tiskre oja truubil; - Paldiski mnt Haabersti ristmikust kuni linna piirini Tähetorni ristmikul. Tallinna linn on seisukohal, et pealinna suubuvate riiklikult tähtsate põhi- maanteede, mis viivad rahvusvahelise lennujaama, sadama ja/või ühistransporditerminalini, riigiteede nimekirja kandmine (st kuni siht- kohani) ning teehoiu korraldamise kokkuleppimine peab toimuma riigi ja omavalitsuste vahel, andmata riigiteede nimekirja kantud teid riigi bilanssi. Riigi eelarvestrateegias 2021-2024 planeeritud investeeringute 4-aastane kava sisaldab Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arendamist 2021.a summas 4 354 000 €. Rail Baltica projekti Eesti osa 2021.a eelarve sisaldab Vanasadama trammiliini projekteerimistöid summas 260 000 €. 59 10. Teehoiuks mõeldud vahendite eraldamisel toetusfondi kaudu Selgub 2021 aasta teises Teehoiu toetuse jaotuse uue metoodika väljatöötamine Osapoolte lähtuda kohalike teede pinna-arvestusele põhinevast registrist ja pooles (vastavalt on kavas teostada kohalike teede inventeerimise seisukohad inventariseerimise käigus saadud liiklussageduse andmetest ning Riigihanke tulemusel) jätkutegevuste läbiviimise järgselt. esitatud eraldada raha ka muude kohalike teerajatiste hoolduseks. ERC Konsultatsiooni Samas inventeerimise jätkutegevuste läbiviimine ei ole Osaühingu analüüsist. Tänased riigi poolt eraldatud vahendid teehoiu kulude katteks ei kata metoodika muutmise eelduseks. tegelikku vajadust, mistõttu on järgnevatel aastatel vajadus tõsta teehoiuks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saab mõeldud vahendeid iga-aastaselt vähemalt 5% kuni teede olemi kohase teha ettepaneku Vabariigi Valituse määruse muutmiseks amortisatsiooni välba saavutamiseni. kohe, kui metoodika muutmisettepanek on ELVL Teehoiuks mõeldud vahendite võrdsetel alustel eraldamisel toetusfondi poolt töörühmale esitatud. kaudu tuleb lähtuda kohalike teede pinnaarvestusel põhinevatest riikliku registri andmebaasidest. Hetkel kasutusel oleva teehoiu vahendite eraldamise metoodika muutmine saab toimuda kohalike teede inventeerimise tulemusel omavalitsusliidu ettepaneku alusel. Maanteeameti poolt korraldatud kohalike teede inventeerimine on lõppenud. Seisuga 22.08.2019 edastatud info kohaselt on loomisel kohalike teede panoraampiltide vaatamise rakendus (EyeVi). Teehoiu toetuse jaotuse arvestuse uue metoodika väljatöötamise eelduseks on kohalike teede inventeerimise jätkutegevuste läbiviimine. MKM on teinud ELVL-ile ettepaneku inventeerimise jätkutegevuste (kohalike teede liiklussageduse analüüs, kohalike teede optimaalse seisukorra määratlemine ning kohalike teede teehoiuks vajaminevate vahendite suuruse analüüs) läbiviimiseks ja rahastamiseks. Inventeerimise jätkutegevuse rahastamiseks on kavas esitada taotlus Riigikantseleile toetuse eraldamiseks Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine meetmest. Kuivõrd toetusfondi osaks olev kohalike teede teehoiu toetus võib tulevikus muutuda kohaliku omavalitsuse üksuste püsiva tulubaasi osaks, soovitab MKM kaasata metoodika muutmisesse ka Rahandusministeeriumi. Teede pinnaarvestusel põhinev arvestus kajastab objektiivsemalt kohalike teede teehoiu vajadusi ning järgib võrdse kohtlemise põhimõtet. Arvestada tuleb ka jalgratta- ja/või jalgteid. Kuna Tallinna linn ELLi liikmena ei ole nõustunud juhtumipõhise toetusega kohalike teede hoiu toetuse arvelt, on majandus- ja taristu- ministri 19.10.2017 määrusega nr 53 "Kohaliku tee ehitamiseks juhtumi- põhise investeeringutoetuse andmise põhimõtted“ sätestatud tingimused täiendavate eelarveliste vahendite arvel. RES transpordi programmi kohaselt eraldatakse juhtumipõhist toetust kohalikele omavalitsustele kokku summas 20 mln € (2021). 60 11. Finantseerida riigieelarvest linnade haldusterritooriumil asuvate Bussipeatuse MKM-i vaates jätab seadus vajaliku paindlikkuse, mida Osapoolte ühistranspordi infrastruktuuri osaks olevate maakonnaliinide kohandamine, on toetanud ka vastav halduspraktika, mille kohaselt on seisukohad bussipeatuste väljaehitamist ja sisustamist marsruutidel, mida uuendamine liitmine bussipeatuste rajamist riigiteedel finantseeritud nii esitatud linnaliinibussid ei läbi üldteavitussüsteemidega riigieelarvest kui KOV-de eelarvetest, sõltuvalt peatuse ca 400 tuh € aastas rajamise asjaoludest. Liikumisvõimaluste tagamine kõigile elanikele on üleriigiline prioriteet. Kuna Tallinnas elab ja töötab kõigi naabervaldade elanikke, peaks Kui on tegemist riigitee rekonstrueerimisega, siis on riigipoolne toetus hõlmama ka investeeringutoetusi selliste ühistranspordi üldreeglina projektis kajastatud ka bussipeatused ning tugisüsteemide arendamiseks ja infrastruktuuri kaasajastamiseks (peatuste need ehitatakse Transpordiameti teehoiu eelarve väljaehitamine, ümberistumisterminalide rajamine), mis ei ole seotud vahenditest. Samuti on bussipeatustega seonduvaid linnasisese ühistranspordi korraldamisega, kuid on oluline väljaspool linna kulutusi sihtfinantseeritud riigieelarves maakondliku elavate elanike liikumisvõimaluste tagamiseks. ühistranspordi korraldamiseks ettenähtud toetustest, mis on eraldatud vastava piirkonna Kuna nimetatud taristu korrashoidu ja puhastamist korraldatakse linna ühistranspordikeskusele. kulul, kuid rajatised teenindavad väljaspool linna elavate elanike huve, on linn seisukohal, et need kulud tuleb linnale hüvitada nt. Harju maakonnale KOV-de poolset finantseerimist eeldaks eelkõige nende eraldatava riigieelarvelise ühistranspordi toetuse kaudu. peatuste rajamisel, mida kasutavad ainult kohalikud ,st valla või linnaliinid, aga ka teiste liinide korral, kus näiteks kiiret lahendamist vajab vaid mõne üksiku kohalikus omavalitsuses elava inimese sõiduvajadus, aga riigieelarvest vahendite taotlemise menetlus oleks liigselt aeganõudev, või ka Transpordiamet ei planeeri lähiaastatel teehoiu projektide raames vastavat bussipeatust rajada vms. Sobilikuim lahendus tuleks vajadusel leida juhtumi- põhiselt eelkõige ühistranspordikeskuse tasandi koos- tööformaadis, kuna selles osalevad ühistransporti korraldavad pädevad asutused, nii piirkonna omavalitsused kui maanteeamet riigi esindajana. 12. Kaasata omavalitsuste esindajaid nii uue ehituseadustiku kui ka Ei vaja rahalist toetust Lähiaastatesse planeeritud arendused suurendavad Osapoolte planeerimisseaduse muutmise aruteludesse ning viia läbi EHR-i jõudlust, kasutajamugavust, veakindlust ja seisukohad ehitisregistri (EHR) täiustamine hõlbustamaks suuremahuliste protsesside läbipaistvust, kuid otseselt suuremahulise esitatud projektdokumentatsioonide menetlust, sh: projektdokumentatsiooni käitlemise hõlbustamiseks samme planeeritud ei ole. Need hõlmaks rohkem IT 1) arendada välja EHRis eskiiside, muudatusprojektide ja riikliku infrastruktuuri poolt. Oleme nõus, et sellised tegevused järelevalve menetluste osa; on vajalikud. Muuhulgas sisaldavad need arendused ka 2) oluliselt tõhustada/ kiirendada käivitunud EHRi lubade menetluskeskkonda ametisiseste ülesannete jagamise menetlemise rakenduse töökindlamaks ja kasutajasõbralikumaks funktsionaalsuse loomist. muutmist. 61 Ehitusseadustiku kehtestamisega on likvideeritud ühtne teede regulatsioon, Niisamuti on oluline kodanike/ettevõtete (taotlejate), kohustused, vastutused ning piirangud, millel on oluline roll avalikus omavalitsuste ja kooskõlastajate jaoks tagada ühtsed õiguses. menetlused teede ja muude rajatiste jaoks. See eeldab muuhulgas EHR-i ja e-ehituse platvormi tihedat Seetõttu vajab täpsustamist teerajatiste osas nii ehitus- kui ka kasutuslubade integratsiooni Teeregistriga. väljastamise kohustuslikkus. Käimas on ehitusseadustiku rakendumise analüüs, Tänavate ja teede osas on linn huvitatud eelkõige linnale ületulevate teede milles tuginetakse tekkinud praktikale ja tuvastatakse ja tänavate, sh tänavavalgustus ja sademeveekanalisatsioon, kitsaskohti seoses ehitussektori digitaliseerimise ehitusprojektidele EHR-is ehitus- ja kasutuslubade menetlemisest. EHR-i vajadustega. Analüüsi tulemus võetakse aluseks seaduse kaudu ei saa enam menetleda kasutusteatisi. väljatöötamiskavatsuse ning muutmiseelnõu Ehitusseadustiku alusel asutatud EHRi kasutamisel on praktikas ilmnenud koostamisel. ELVL-i tõstatatud probleem on meile mitmed kitsaskohad, mida oleks vaja üle vaadata/kohendada. varasemast teada ja lahendame selle eelnimetatud töö käigus. EHR ei vasta suuremahuliste ehitusprojektide menetlusnõuete vajadustele, mistõttu on projektide menetlemine oluliselt viibinud võrreldes 2015. Ehitussektori õigusliku poole pealt on ehitise elukaare aastaga. Probleeme valmistab suurte andmemahtude üleslaadimine. õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamise projekt käimas. Uuringu eesmärk on luua kõigile lihtsasti Vajadus on EHR-i laadida dwg faile ja jagada ametite siseselt ülesandeid. mõistetav, praktikas jõukohaselt rakendatav ja uuendus- Tähtaja märkimisel arvestada tööpäevadega, mitte nädalapäevadega. tele suunatud ehitusvaldkonna digitaliseerimiseks sobiv Õigusaktid näevad ette riikliku järelevalve andmete olemasolu EHRis, kuid õigusruum. Uuringusse on kaasatud kõik asjakohased täna seda võimalust ei ole. Ehitusseadustiku alusel teevad järelevalvet nii turuosapooled (KOV, erialaliidud, riigiasutused) KOVid kui ka mitmed riigiasutused, kuid info objekti teise asutuse intervjuude või küsimustiku kaudu. Kehtiv seadus- järelevalves oleku kohta puudub. andlus ei reguleeri eskiiside ja ehitusprojektide EHRi töökindluse ja kasutajasõbralikkuse (õigemini nende puudumise) muudatuste esitamist pädevale asutusele menetlemi- taga seisab hetkel suur hulk tööjõudlust. seks, seega vajaks selliste menetluste arendus EHRis eelnevalt seadustiku muudatust. Järelevalve menetluste läbiviimist EHRi keskkonnas toetame ja oleme planeerinud arendusega alustada selle aasta teisel poolel. Ilmselt on siin silmas peetud kasutusloa andmist riigi- teedel asuvate sildadele ja viaduktidele KOV poolt. Ministeeriumi poolt on esitatud ettepanek see vastuolu muuta selliselt, et riigi sildadele ja viaduktidel väljastab kasutusload Transpordiamet. Ideaalis võiks olla teerajatiste kasutusloa andmete täielik ühildumine Teeregistris nõutud andmeväljadega, et vältida samade andmete mitmekordset sisestamist. 62 EHRi poolt ei ole takistusi täiendavate lahtrite ning vastava andmevahetusfunktsiooni lisamisega. Küll aga on EHRis problemaatiline järjest suuremahulisemate projektdokumentide vastuvõtt. Vastuvõtu mahu suurendamine eeldab investeeringuid Riigipilve riist- varasse, kuhu EHR majutatakse, kuid vastavasisulisi otsuseid ei ole tehtud. .dwg asemel võetakse kasutusele otse .ifc (3D) formaadi digitaalse ehitusinfo sisestamiseks. Varasematel kohtumistel lepiti kokku, et ELVL esitab täpsema probleemikirjelduse ning ettepaneku EHR lahtrite lisamiseks/ muutmiseks. 13. Seoses suur- või raskeveoste lagundava mõjuga teekattele ning Ei vaja rahalist toetust Menetluses on liiklusseaduse muutmise ettepanek, mis Osapoolte sildade-viaduktide konstruktsioonile ning ühtlasi Tallinna linna näeb ette kiirkorras antud eriloa menetlustasu kuni 30 seisukohad tulubaasi vähenemisega suur- või raskeveose teostamisel, muuta eurot iga tee omaniku poolt välja antud eriloa kohta. esitatud majandus- ja taristuministri 4.09.2015 määrust nr 114 „Eriveo Teeomaniku tulubaasi vähenemine ei ole piisav alus tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord eritasu määrade suurendamiseks. Eritasude kehtes- ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa tamisel peab arvestama mitte ainult tee omaniku menetlustasu ja eritasu määrad“ alljärgnevalt: kulutusi teehoiule, vaid ka vedude tõhustamise 1. Kehtestada § 14 lg-s 2 sätestatud eriloa kiirendatud korras võimalusi ning samuti ka regulatsiooni terviklikku mõju vormistamise menetlustasuks vähemalt 20 eurot. majandusele ja teistele valdkondadele. Veose kogukaalu ja teljekoormuse ületamise eest ette nähtud tasumäärad 2. Suurendada veose kogukaalu ja teljekoormuse ületamise eest ette on küll juba aastaid olnud samad, kuid 2018. aastal on nähtud tasumäärasid praegu kehtivatega võrreldes vähemalt 2,5 lisandunud vedajatele kohustus maksta ka korda, sest kõnealuste veoste lagundav mõju teekattele ning teekasutustasu. sildade-viaduktide konstruktsioonile on suurim. Koostamisel on eriveo määruse muutmise eelnõu, mille Majandus- ja taristuministri 4.09.2015 määrusega nr 114 „Eriveo raames kaalutakse uuesti ka esitatud ettepanekuid. tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee Eelnõu ametliku kooskõlastamise käigus on võimalik omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu tõstatatud teemadel täiendavalt konsulteerida, samuti ka määrad“ § 14 lg 1 kohaselt on eriloa menetlustasu 6 eurot. Määruse § 14 lg esitada muid muudatusettepanekuid 2 sätestab, et menetlustasu kiirloa vormistamise (vormistatud kiiremini kui 8 töötunni jooksul) eest 10 eurot. Kuna tavalise loa ja kiirloa menetlustasu erinevus on vaid 4 eurot, ei motiveeri see taotlejaid õigeaegselt eriluba taotlema. Seetõttu kasutab valdav enamik taotlejaid nüüd kiirloa vormistamise võimalust. See põhjustab suurt halduskoormust, mistõttu pole võimalik kiirendatud korras lube vormistada määruses ettenähtud aja jooksul. 63 Põhiosa ülegabariidilistele veostele väljastatavatest erilubadest on seotud Tallinna sadama kaudu liikuva transiidiga ning linnas toimuva ehitus- tegevusega. Erilubade väljastamisest saadav tulu sõltub seega nii riigi poolt kehtestatud tariifidest kui Tallinnas toimuvast ehitustegevusest ning linna läbivatest transiitveostest. Samas on suur- või raskeveosed lagundava mõjuga teekattele ning sildade- viaduktide konstruktsioonile, tuues kaasa täiendavaid teede korrashoiu kulusid veoselubadel märgitud marsruutidel 14. Töötada välja meetmed linnalistes piirkondades lamellrehvide Ennetustegevuse kulud Naastrehvide kasutusmaksu kehtestamine kohalikul Osapoolte kasutamise soodustamiseks või maksustada naastrehvide ca 50-100 tuh kolmel tasandil vajab enam KOVide poolset selgitamist, sh seisukohad kasutamist järgneval aastal. maksustamise viiside ja administreerimise osas. esitatud Arutelud kohalike maksude teemal toimuvad rahanduse Kuna tihedalt asustatud piirkondades avaldavad naastrehvid töörühmas. õhukvaliteedile rohkem negatiivset mõju, kui hõredamalt asustatud 2022. aastal piirkondades, on ettepanek välja töötada meetmed linnalistes piirkondades Õigusaktidega sellist selektiivsus tekitada, et suuremates arvestuslikult 30 000 lamellrehvide kasutamise soodustamiseks ja propageerimiseks. linnades sõidetakse peamiselt lamellrehvidega ei ole eurot kahjuks võimalik. Kui on olemas konkreetsed ette- Alternatiivina kaaluda kohaliku maksu kehtestamist naastrehvide panekud, millised need meetmed on, siis oleme valmis soetamisel ja selle suunamist teede korrashoiuks. neid arutama, kuna õhusaaste ning teede kulumise vähendamine on kindlasti oluline küsimus. Naastrehvi ostumaksu on keeruline administreerida, kuna rehve saab lihtsalt tellida ka välisriikidest interneti kaudu, lisaks võib hoogustuda piirikaubandus, kuna ka Eesti naaberriikides on naastrehvid laialdaselt levinud. Seega võidavad sellest maksust pigem teiste riikide rehvimüüjad. Naastrehvide kasutusmaksu kehtestamine nõuab kulukaid infotehnoloogilisi arendusi ning suurendab järelevalve halduskoormust, lisaks seab see eba- võrdsesse olukorda inimesed, kes ei ela linnades ning kelle igapäevased liikumised toimuvad eelkõige kõrval- teedel, kus ei tehta libedusetõrjet ning kus naastrehvide kasutamine on ohutum. Seega naastrehvide maksustamist me hetkel ei toeta. 15. Riigil analüüsida uute taristuobjektide rajamiseks vajalike Pigem riigipoolsed Harjumaa maakonna ehitusmaavarade Osapoolte maapõuevarade mahtusid ja sobilike karjääride asukohti ning kulud, analüüsi teemaplaneering, mille lähteülesande valmistab ette seisukohad läbiviimiseks ning KeM, on pidurdunud seni vahendite puudumise tõttu. esitatud 64 sätestada kord, mille alusel suunatakse kaevandamise ehitusmaavarade Paralleelselt teostab Eesti Geoloogiateenistus keskkonnatasudest suurem osa kohalikule omavalitsusele. olukorda ja vajaduste uurimistöid maakondade kaupa selgitamaks uute väljaselgitamine taristuobjektide rajamiseks vajalike maavarade Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu (EMTEL) hinnangul ohustab Eesti võimalikku kasutuselevõttu erinevates piirkondades. ehitusturgu toorainekriis, kuna teede ja hoonete rajamiseks vajalikud paekivivarud hakkavad lõppema ning lube uute karjääride avamiseks ei Kaevandamisõiguse tasude jätkusuutlikuma anta. Kõige paremad lubjakivivarud on Tallinna lähiümbruses Jõelähtme ja kontseptsiooni väljatöötamiseks on MKM Harju vallas. Samas on Jõelähtme valla valimisliidu lepingus kirjas, et moodustamas RAMi, MKMi, KeMi spetsialistidest kaevandusi seal ei avata. koosnevat töörühma, et tulla välja põhjendatud uute tasudega ettepanekutega 2021 aasta lõpuks. Suurte ehitusobjektide rajamiseks ei piisa kodumaisest materjalist, kuid materjali Soomest, Norrast või Rootsist toomine toob kaasa teedeehituse Hinnanguline lisavajadus analüüside ja uurimistööde ja muu taristu ehituse tunduva kallinemise. teostamiseks on vähemalt 100-150 tuh eurot aastas. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019-2023 sätestab19 transpordi ja taristu valdkonnas suuremahuliste taristuinvesteeringute projektide ettevalmistamise, mis kasvatab järsult vajadust ehitusmaavarasid ammutada, kuid riik ei ole analüüsinud, kui palju uued taristuobjektid lisanduvaid maapõuevarasid nõuavad ja kui palju selleks tuleb lisakarjääre avada. Analüüsitud on seda vaid Rail Balticu puhul ning Eesti geoloogia- teenistus on uurinud ehitusmaavarade olukorda ja vajadust Harju maakonnas. Tulemus näitas, et ehitusmaavara ei jätku. Teemaks on olnud teenindusteede alusmaterjalina aheraine kasutamine, kuid suure liikluskoormusega teede jaoks pole see materjal sobiv. Seadus on andnud valitsusele võimaluse sõltumata kohaliku omavalitsuse otsusest kaevandamisluba välja anda, kuid sellega võivad kaasneda pika- ajalised kohtuvaidlused. Kuigi kaevandajad maksavad kaevandamisõiguse tasu keskkonnahäiringute vähendamiseks, on kohalikule omavalitsusele ja konkreetsele kogukonnale, keda kaevandamine häirib, laekuv tulu praktiliselt reguleerimata. 16. Euroopa Liidu struktuurivahendite 2021+ planeerimise ja CO2 CO2 kvoodi müügist CO2 vahendeid planeeritakse jooksvalt, võttes arvesse Osapoolte kvootide müügist saadavate vahendite arvel näha ette tänavate, sildade, saada olevaid vahendeid, mis sõltuvad nii meie seisukohad toetusmeetmed teede, tänavate, sildade, viaduktide, raudtee viaduktide, raudtee kohustuste täitmise tublidusest kui ka CO2 kvoodi esitatud peatuste taristu jms. ehitamiseks ja renoveerimiseks; vee- ja peatuste taristu jms. turuhinnast. kanalisatsioonisüsteemide EL nõuetega vastavusse viimiseks, seal ehitamiseks ja CO2 vahenditest jt nn rohefondidest investeeringute hulgas sademevee eelvoolude rajamiseks ja ühisvoolsete renoveerimiseks tegemisel lähtume meetmete kulutõhususest ja nende samuti vee- ja marginaalkulust ehk püüame ühe euro eest võimalikult 19 täpsustus: ELVLi ettepanekud esitatud 15.12.2020. 26.01.2021 astus ametisse uus Vabariigi Valitsus 65 kanalisatsioonisüsteemide lahkvoolseks viimiseks. Samuti kanalisatsioonisüstee palju kasvuhoonegaaside või muude saasteainete heidet kergliiklusteede rahastamine. mide vähendada. Tallinna linnas on mitmete ehitus- ja taristuobjektide, eriti suuremate EL nõuetega Rattateede ja kergliiklusteede investeeringuteks oleme ristmike rajamise eelduseks sademevee eelvoolu rajamine, mistõttu on vastavusse viimiseks kavandamas toetusmeetmeid EL SF-st. Eelistame ratta- ettepanek, et Keskkonnainvesteeringute Keskus näeks ette ehituse, 70 mln eurot aastas. teede lahendusi, mis on suunatud tervikliku rattateede energeetika ja transpordi valdkonnas rahastusmeetme sademevee võrgustiku loomisele või nende ühendamisele. Kergliiklusteede eelvoolude rajamiseks ja ühisvoolsete kanalisatsioonisüsteemide kavandamiseks (1000 Kliimamuutustega kohanemisega seisukohad on lahkvoolseks viimiseks. km maksumusega esitatud keskkonna- ja maaküsimuste töörühma all 138,6 mln € ) ca 35 punkt 2. mln € aastas 17. Riigieelarveliste vahendite, CO2 kvootide müügist saadavate EL SF-st oleme kavandamas meetmeid trammiliinide Osapoolte vahendite või EL 2021+ vahendite arvel finantseeritav toetus- rajamise, multimodaalsete sõlmpunktide arendamise seisukohad meetmed liikuvuse parandamiseks, sh elektrisõidukite laadimis- ning jalgrattateede põhivõrgustike ehitamise esitatud taristu rajamiseks, ühistranspordi veeremi soetamiseks, ühis- toetamiseks. transpordi jm aktiivsete liikumisviiside taristu rajamiseks. Samuti on RRF-st planeeritud vahendid vesiniku Elektritranspordi arendamiseks uute trammiliinide ehitus ja vastava kasutuselevõtu toetamiseks. Esimene vesiniku piloot- veeremi soetus, jalgrattateede ehitus, elektri ja vesiniksõidukite laadimis- voor korraldatakse CO2 kauplemistulust ja on taristu rajamine jms. Laadimistaristu loomine aitab tagada kiiremat suunatud vesinikutehnoloogiate tervikahelatele. üleminekut heite- ja müravabale autokasutusete, mis on oluline nii Laadimistaristu rajamise võimalike toetusmeetmete keskkonnahoiu kui ka kliimamuutuste mõju leevendamisel. kujundamisel tuleb arvestada ka ülevõetava keskkonna- Elektrisõidukite laadimistaristu ehitamine on eelduseks madalama müra- sõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite direktiivi tasemega sõidukite kasutuselevõtuks. Lisaks autodele peaks taristu (2019/1161), mis sätestavad kohustused avaliku sektori võimaldama laadida ka teisi elektrilisi sõidukeid (jalgrattad, tõukerattad jne). hankijatele, nt 2025. aastaks peab olema hangetes vähemalt 31% keskkonnahoidlikke busse, sh pool selles tuleb tagada nullheitmetega ehk kas elektri või vesinikubusside abil. Erasõidukite laadimistaristu arendamine on MKM-l erastatud ning selles toimib konkurents. Samas näeme võimalikku vajadust toetada nt eramute ja kortermajade juurde renoveerimistel laadimistaristu rajamist. 66 5. IKT töörühma kokkuvõte (info koondatud seisuga 18.02.2021) Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Töörühma nr Ministeeriumi seisukoht kokkulepe, Ettepanek ja põhjendus ELVLi ettepanek maksumusest eriarvamused 1. Ühtse kaevetööde, tänavate ajutiste sulgemiste ja teiste Normdokumendi väljatöötamise Teehoiutööde menetlusprotsesside kaardistus- ja Osapoolte teemaa-alal toimuvate teehoiutööde menetlemise eelanalüüsi (protsesside kaardistus, normdokumendi väljatöötamiseks vajalikud seisukohad normdokumendi väljatöötamine universaliseerimise analüüs ja vahendid palume leida ELVL- esitatud. eelnõu koostamine) eeldatav Rahandusministeeriumi koostöö lepingu Tallinna linna haldusterritooriumil on kasutuses toimuvate kaeve- maksumus: 15 000 € vahenditest. tööde, tänavate ajutiste sulgemiste ja teiste teemaa-alal toimuvate teehoiutööde menetlemise infosüsteem (edaspidi Operatiivinfo). Infosüsteem on koostatud AS Spin TEK poolt ning Tallinna OPIS universaliseerimise Vahendid infosüsteemi OPIS (SpinTEK) seda rahastati Riigi Infosüsteemi Ameti kaudu 100% ulatuses analüüs: planeeritud vastavasse, analüüsiks (kasutamine teistes omavalitsustes) Euroopa Regionaalarengu Fondist. Andmekogu/infosüsteem on IKT strateegias kinnitatud palume taotleda MKM infosüsteemide kaevetöölubade ja tänava ajutiste sulgemiste lubade taotluste eeltaotlusesse analüüsideks ettenähtud taotlusvoorust. elektroonseks vastuvõtmiseks, menetlemiseks, lubade väljasta- miseks, järelevalvetoimingute teostamiseks ning eelpoolnimetatud (esitatakse 2021 IKv, maksumus Juhime tähelepanu, et meile teadaolevalt on tegevuste käigus tekkinud andmete avalikustamiseks. kokku 20-le infosüsteemile 50 000 infosüsteem OPIS eraettevõtte omandis ning €) Tallinn ostab infosüsteemi teenust platvormi Kasutajaid ja andmesisestajaid üheaegselt teenindav andmekogu teenusena (SaaS). Eraettevõtte omandis oleva muudab andmete haldamise tsentraalseks, tagades kasutajatele tarkvara arendamine sh tarkvara analüüs avalikest aktuaalsete andmete kättesaadavuse ja teha need masinloetaval vahenditest ei ole lubatud. Seega vastava taotluse kujul kättesaadavaks kõikidele soovijatele. rahuldamine eeldab täiendavaid tingimusi, mis Arvestades, et riik on toetanud Tallinna linnas hästi toimiva tuleb läbi rääkida eeltaotluse kaitsmise käigus. operatiivinfo andmekogu loomist, ning kaevetööde teostajad on sageli samad teistes piirkondades, on vajadus teha sarnaseks omavalitsustes teetöödega seonduvad menetlused kogu vabariigis. Võimalusel tuleks analüüsida Tallinna operatiivinfosüsteemi universaalselt omavalitsustele kättesaadavaks tegemist (sh vastavust riigi poolt kehtestatud avaliku sektori poolt arendatavate infosüsteemide nõuetele). Andmekogu eesmärk on tagada andmete kättesaadavus teistele infosüsteemidele, näiteks Maanteeameti „TARK TEE“. Maanteeamet on andmekogu „TARK TEE“ ühe arendamise suunana kavandanud koostööd linnade ja kohalike omavalitsuste teede andmete osas. 67 2. Tulla ettepaneku juurde muuta loomatauditõrje seaduse § 11 LLR ja lemmikloomaregister.ee Praegu kasutusel olevad registrid on eraõigusliku Osapoolte sõnastust ning panna lemmikloomade registreerimise universaliseerimise analüüs: isiku omandis. Riik ei saa kohustada ostma seisukohad korraldamise kohustus riigile tagasi peale ELVL poolt KOV planeeritud vastavasse, IKT teenust eraturult ilma konkursita. Üleriigilise esitatud. IKT strateegia alusel läbiviidava projekti lõpp-aruande strateegias kinnitatud eeltaotlusesse registri kasutusele võtmiseks peaks see olema kinnitamist. (esitatakse 2021 IKv, sama, mis ep riiklik register, kuid sellise loomiseks puuduvad 2) rahalised vahendid ja ka otsene vajadus. Planeeritud on KOV IKT strateegias elanikkonnale teenuseid e- kujul osutatavate infosüsteemide analüüs, mis pakub mh välja Loomatauditõrje seisukohast ei ole üleriigilise tegevused ja vajalikud lahendused teha need elanikele ühest kohast registri järele vajadust, sest lemmikloomade puhul ja võimalikult universaalselt kättesaadavaks (vajadusel rakendades ei ole jälgitavus nii oluline kui põllumajandus- sh ka asutuste-üleseid menetlusi ning infosüsteemide-vahelist loomade puhul, keda kasvatatakse toidu saamise andmevahetust). Analüüsi teiseks tulemiks on arendusvajaduse eesmärgil ja nende registriandmed on olulised ettepanekud seoses ISKE, eIDAS, DHX, X-Tee6, GDPR ning selleks, et tagada toiduahela jälgitavus tootjast Ligipääsetavuse direktiivi juurutamisega. Tekkivale andmestikule tarbijani. Lemmikloomade registreerimine on leitakse tööriist andmete up to date hoidmiseks. eeskätt vajalik kohaliku omavalitsuse üksustele selleks, et paremini korraldada oma territooriumil Selle analüüsi valimisse võetakse ka LLR ja lemmiklooma- lemmikloomade pidamist, sealhulgas hulkuvate register.ee infosüsteemid. Analüüsi järelduste tulemustel võib olla loomadega seonduvaid tegevusi. võimalik uue (riikliku)registri loomise ettepaneku juurde tagasitulek. Vt ka keskkonna- ja maaküsimuste töörühma ettepanekute punkt 5. Õigusliku regulatsiooni küsimus – kas lemmikloomade registreerimise funktsioon peab olema kohalik või riiklik – on suunatud teise töörühma (keskkonna- ja maa töörühm). 3. Tagada Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) Taotletakse vastavate rahade SKA-l on plaanis alustada 2021.a analüüsi Läbirääkimised võimekus andmevahetuseks KOV-ide andmekogudega. planeerimist SKA eelarvesse (mis SKAISis ja STARis hallatavatele teenustele ühise lõpetatud. seotud STAR-i poolsete iseteeninduse loomiseks. Ühise iseteeninduse Tagada STAR järjepidev arendamine vastavalt kohalike oma- STAR arenduste arendustega). KOVTP poole loomine nõuab ka õiguslikku analüüsi, sest valitsuste vajadustele ja seaduste muudatustega lisandunud ettevalmistamine menetluskeskkonna loomise inimene hakkaks oma üldandmeid (nt ülesannetele jätkub STAR projekt (SF, universaalne kõikidele kontaktandmed, pangakonto, volitused jne) töörühmade Analüüsida STAR-i iseteeninduskeskkonnale ligipääsu loomist infosüsteemidele, analüüsis) katab uuendama mõlema andmekogu jaoks ühest raames. universaalse KOV teenusteportaali (KOVTP) baasil (seostatult ELVL kulude poole ja seda kohast. teiste valdkonna KOV teenuste ja riigi sündmusteenustega). läbirääkimistel eraldi ei taotleta. Plaanis on alustada ka analüüsi teenuseosutaja Riik pani matusetoetuse maksmise alates 2018. aastast KOV funktsionaalsuse väljaarendamiseks nii, et see ülesandeks, andes selleks rahalised vahendid üle omavalitsustele ja vastaks suurte ja väikeste teenuseosutajate sätestades kohustuse andmete kandmiseks matusetoetuse saajate vajadustele ja võimalustele. Eesmärk on kohta STAR-i. Samas ei paku STAR endiselt ühtegi e-teenust standardiseerida teenuseosutaja ja SKA/KOV kodanikele. Peamiselt just seetõttu loodi Tallinnas matusetoetuse andmevahetus. 68 lahendus Tallinna universaaltoetuste andmekogusse UNTO, mis Võimalusel palume ELVLil kaasata SKA ja võimaldab taotlejal lihtsalt ja mugavalt paari klikiga taotlust esitada. TEHIKu esindajad KOVTP menetluskeskkonna loomise analüüsi, et vältida dubleerivaid arendusi. UNTO on üles ehitatud nii, et võimaldaks x-tee kaudu andme- vahetust STAR-ga. Eelkõige matusetoetuse menetlemisel on ots- MKM sündmusteenuste analüüsidesse on tarbekas andmete massiivse käsitsi sisestamise asemel kasutada kaasatud nii SOM, SKA kui TEHIK. andmeallikana juba olemasolevaid andmeid. Tallinna linn on Esimene sotsiaalvaldkonna sündmusteenus, mille valmis omaltpoolt rahastama liidestumist STARga, kuid asja- analüüs algab peale hanke võitjaga lepingu ajamine SA-ga TEHIK on jäänud toppama, sest plaanitakse sõlmimist, on lapse sünni sündmusteenus. Lisaks omaniku vahetust jmt. riiklikele teenustele peaks analüüs katma ka Endiselt on välja arendamata teenuseosutajate ja kliendipäeviku KOVi teenused, mis on lapse sünniga seotud. moodulid, puudu on iseteeninduse moodul klientidele. Süsteem on Lapse sünni sündmusteenuse analüüsi on MKM üles ehitatud keeruliselt ja mitte kasutajasõbralikult, mis võtab kaasanud ka KOVide esindajad. Kõik SKA poolt kasutajalt palju väärtuslikku tööaega. Riik teostab suuri reforme, hallatavad lapse sünni sündmusteenuse osa- kuid ei ole võimeline STAR arendusi samas tempos ellu viima, nt teenused valmivad hiljemalt aprill 2022. hooldusperede registri arenduse viibimine pool aastat. Siiani on MKM on ettevalmistamas ka lähedase surmaga puudu liidestumised erinevate riiklike registritega, saamaks KOV seotud sündmusteenuse analüüsi, kuhu on samuti sotsiaaltöötajatele ligipääsu Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti planeeritud kaasata nii SOM, TEHIK, SKA kui infosüsteemides olevalele detailsemale infole, et vältida kodanikelt KOVide esindajad. info uuesti esitamist. ELVL ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostöös on alanud on üleriigilise universaalse KOV teenusteportaali (KOVTP) uue versiooni analüüs, mis koondab tervikuks kõik KOV kaudu esitatavate teenuste e-kujul taotlemise ning liidab need menetlustes riigi infosüsteemidega tervikuks ja sündmus- põhiseks. Seetõttu on mõistlik analüüsi liituda ka Sotsiaal- ministeeriumi poolt, sidudes menetlused e-teenuste taotlemisel tervikuks ka seoses STAR-iga. 4. 2021+ SF rahastusperioodil KOV IKT strateegias kinnitatud Kinnitatud KOV IKT strateegia MKM ja RAM otsivad võimalusi omavalitsuste Osapoolte infosüsteemide arendustele ja ELVL IKT kompetentsi- maht - 5,6 milj€ (sellest IKT infotehnoloogia keskse toetamise seisukohad keskuse arendamiseks rahastusskeemi loomine 2021+ SF kompetentsikeskus 2022-24 600 suurendamiseks. esitatud. regionaalarengu toetamise meetmest, kus eesmärgiks on 000€ ehk 200 000/a) 2021.a esitada strateegias näidatud regionaalse ettevõtluse lisandväärtuse kasvatamine, KOV Kui laiendada taotlusvooru projektitaotlused MKM SF taotlusvooru. võimekuse ning avalike teenuste kvaliteedi ja inves- kõikidele KOV-dele (st mitte vaid teeringute toetamine. Alternatiivina on ettepanek KOV Rahandusministeerium jätkab ELVL strateegia projektid, vaid ka selle infosüsteemide arendusi 2021+ toetada MKM digiriigi väikearenduste ja kompetentsikeskuse põhised KOV ühisprojektid) – 20,1 arendamise suunast, kui seda finantseeritakse sihtotstarbe- finantseerimist koostöökokkuleppes näidatud milj € (sellest personal 2 839 000€) liselt RAM regionaalarengu suuna meetmest, eesmärgiga ulatuses. 69 teha KOV-ide kesksete lahenduste ja kompetentsikeskuse Vahendeid taotletakse kas RAM arendamise programmiline meede. või MKM SF eelravesse. Tõenäoline KOV-de poolne 15% ELVL on tänaseks suhelnud seoses selle ettepanekuga erinevate omaosalus (vo ka enam, sõltub osapooltega, kuid ühtset selgust selles, milline saaks olla lahendus, kehtestavatest SF tänaseks ei ole. On reaalne oht, et KOV IKT SF allikatest üldfinantseerimise tingimustest) finantseerimine võib selliselt jääda katmata, mis tõenäoliselt viib langusesse KOV kesksete infosüsteemide arendamise ning IKT alase koostöö. 5. Esimesel võimalusel kokku leppida lahendus, kuidas Kui teostada riigieelarvest – 1 Esitada täpsem projektitaotlus MKMi Kokkulepe, ELVL teostatakse koostöös riigiga KOV IKT strateegias mainitud 851 500€ korraldatavasse IKT projektide RES taotluste esitab täpsema KOV IKT taristu infoturbe nõuetele vastavuse saavutamise raames märtsis 2021. taotluse märtsis Kui teostada SF vahenditest – 3 projektid. 2021 000 000€ Olukorras, kus omavalitsused kasutavad e-teenuste osutamisel Maksumuste erinevus, kui IKT erinevaid andmekogusid, tuleb vastavalt turvata ka KOV IKT taristu projekti taotleda riigieelarve taristud, mille kaudu erinevatesse andmekogudesse sisenetakse või SF finantseerimise kaudu, ning nendes olevaid andmeid töödeldakse. Linna- ja tuleneb sellest, et Riigieelarve puhul vallavalitsustes ning hallatavates asutustes tuleb liituda kiirete kasutatakse toetus KOV-dele andmesideühendustega, luua optimaalsed, jätkusuutlikud ja teenuse maksumuse 2a turvalised IKT taristud. Omavalitsustele tekib võimalus saada IKT hüvitamiseks, SF puhul aga tuleb taristule kehtestatud etalonturbe nõuetele vastavat teenust ning nõuete järgi hankida seadmed ja teenusega seotud infosüsteemid majutatakse teenuse käigus tarkvara Riigipilve või sellega võrreldava teenus- ja turbetasemega majutuskeskkonda. Vaata täpsemalt probleemistikku KOV IKT ELVL-le, millega hakatakse teenust strateegiast (https://www.elvl.ee/kov_ikt_arengustrateegia#03) osutama ja mis antakse SF projektiga kinnitatud teenusepakkujale kasutusse. 70 6. Kultuuri ja spordi valdkonna töörühma kokkuvõte (info koondatud seisuga 18.02.2021) nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused ELVLi Ettepanek ja põhjendus ettepanek maksumusest Eesmärk: Loodud on mitmekesised kultuuritarbimise võimalused 1. Koroonakriisiga seonduvalt on täiendavaid toetusi antud ka Kokkulepe: KOV omanduses olevatele asutustele Jätkatakse seniste Läbi Kultuuriministeeriumi kokkulepete täitmist. täidab riik omapoolse Ülevaade objektidest, mille arendamisse riik on äsja panustanud kohustuse Tallinna Linna- või panustab: teatri ehituse finantseeri- mises (ka kallinemise osa). • alates 2017. aastast Kalevi keskstaadioni rekonstrueerimisse (ca 4 mln); Kultuuriministeerium peab Eraldada vahendeid kohalike omavalitsusüksuste (KOVde) prioriteediks ka Tallinna omanduses olevate kuid üleriigiliste funktsioonidega • 2018. ja 2019. a 520 tuhande euroga Tallinna Lauluväljaku Lauluväljaku arendamist. kultuuriobjektide arendamiseks (näiteks nagu Tallinna kaare rekonstrueerimisse; Kui lauluväljaku puhul Lauluväljak; Tallinna Linnateater; Tallinna Linnahall) • alates 2018. aastast Tallinna Linnateatri teatrikompleksi selguvad täpsed vajadused, Arvestades asutuste riiklikku tähtsust on hädavajalik arendamisse kokku 12,6 mln euroga (2021.aastasse saab läbi rääkida Tallinna Vähemalt 2020. eraldati täiendav 3 mln); linnaga finantseerimise osas riigipoolne suurem toetus, et tagada asutuste areng. aasta tase 2020. ja Kultuuriministeerium Investeeringute tegemisel antud objektidesse on vajalik aasta • alates 2018. a Rääma sõudebaasi renoveerimisse kokku 1 riigieelarve strateegia ja lisada linnapoolsele panusele teatud protsent riigieelarvest tegevtoetus 1,76 mln euroga; riigieelarve protsessis eraldatavaid vahendeid. - Vähemalt 2020. aasta tase mln esitada lisataotluse. • 2019 kuni 2022 Hiiumaa Spordikeskuse ehitamist 5 mln Eraldada tegevustoetust kohalike omavalitsusüksuste euroga Tallinna Linnahalli kasutus- (KOVde) omanduses olevate, kuid üleriigilise tähtsusega etendusasutustele ja professionaalsetele muusika- • 2020.a ja 2021. a multifunktsionaalsete aastaringselt funktsioon vajab täpsemat kollektiividele (näiteks Tallinna Kammerorkester, Tallinna kasutatavate spordiväljakute, sh jalgpalli sisehallide analüüsimist, et kas tegu Filharmoonia). - 2020. aasta tegevtoetus 1,76 mln rajamine 12 mln oleks kasutusotstarbelt kultuuriobjektiga. • Tallinna Kunstihoone renoveerimine 2021. a ja 2022. a kokku 6,5 mln eurot. Etendusasutuste ja muusikakollektiivide • kohalikud spordiobjektide toetamine 2021. aastal: Kohtla- tegevuse toetamise osas Järve spordikeskus (2,8 mln), Sillamäe spordikeskus (0,4 jätkab Kultuuri- mln), Loksa spordikeskus (0,4 mln) ministeerium seniste kokkulepete täitmist. • Ajakeskus Wittensteini toetamine 2021. aastal (0,3 mln) 71 Eesmärk: Loodud on mitmekesised liikumisvõimalused ning noortesport on toetatud 2. Toetada investeeringute tegemist üleriigilise tähtsusega KUM toetab 50/50 finantseerimise põhimõtet riigi ja kohaliku Kokkulepe: Tallinna linna spordirajatiste renoveerimisel ja ehitamisel põhimõttel, et omavalitsuse vahel, kuid tegelikud otsused saavad toimuda esindajad ja investeeringu maht jaguneks pooleks riigi ja kohaliku juhtumipõhiselt tulenevalt rahaliste vahendite olemasolust ja Kultuuriministeeriumi omavalitsuse üksuse vahel. objekti sisulisest tähtsusest. esindajad kohtuvad lähiajal, et leppida kokku üleriigilise Ettepanek on tõsta prioriteetseks objektiks Kadrioru tähtsusega Tallinna linnale Staadion. Seda põhjusel, et tegemist on üleriikliku Ülevaade objektidest, mille arendamisse riik on äsja panustanud kuuluvate spordiobjektide tähtsusega, rahvusvahelise potentsiaaliga ja mitmekülgset või panustab: prioriteetsus, et milliste lisaväärtust loova, kuid tugevalt amortiseerunud ja kiiremas objektidega mis järjekorras korras rekonstrueerimist vajava objektiga. • alates 2017. aastast Kalevi keskstaadioni ühisel finantseerimisel edasi Teiseks oluliseks objektiks on Pirita Velodroom rekonstrueerimisse (ca 4 mln); liikuda. Hetkel on Tallinna linn ja riik tegemas koostööd Kalevi • alates 2018. a Rääma sõudebaasi renoveerimisse kokku 1 Staadioni rekonstrueerimisel, kus panustatakse 50:50 põhi- mln euroga; mõttel 6 miljonit eurot. Projekt on lõpusirgel ja rohkem töös • 2019 kuni 2022 Hiiumaa Spordikeskuse ehitamist 5 mln olevaid ning Tallinnas asuvaid riikliku tähtsusega spordi- euroga objekte prioriteetide seas ei ole. Tegemist oli esmakordse sedalaadi koostööga Tallinna ja riigi vahel. Kuigi investeeri- • 2020.a ja 2021. a multifunktsionaalsete aastaringselt misobjektiks oli spordirajatis, siis riigi poolne huvi panustada kasutatavate spordiväljakute, sh jalgpalli sisehallide oli seotud esmajärjekorras laulu- ja tantsupeo traditsiooni- rajamine 12 mln dega. Tallinnas on arvukalt üleriikliku tähtsusega spordi- • kohalikud spordiobjektide toetamine 2021. aastal: Kohtla- objekte, millede parendamine võiks olla nii riigi kui linna Järve spordikeskus (2,8 mln), Sillamäe spordikeskus (0,4 ühine prioriteet. mln), Loksa spordikeskus (0,4 mln) Kadrioru Staadion: renoveerimise hinnanguline kogu- maksumus – 12 mln eurot. Eesmärgiks on jätkuvalt riikliku tähtsusega Eesti rahvusstaadioni täielik renoveerimine kaas- aegseks võistlus- ja treeningkeskuseks. Hetkel käib erinevate mahtude kaardistamine ja projek- teerimistööde ettevalmistamine. Mälestisena (muinsuskaitse- objektina) arvel oleva peatribüüni seisukorra hindamiseks läbi viidud ekspertiisi kokkuvõtte on, et hoone remonti ei ole enam võimalik edasi lükata. Lisaks kandekonstruktsioo- nidele on väga halvas olukorras kõik kommunikatsioonid (elekter, vesi, küte). Kohene valmisolek on alustada staadioni peaareeni valgustuse kaasajastamisega. Järjekorras ootavad: 72 harjutusväljakute renoveerimistööd ja neid teenindava juurdeehituse rajamine, laoruumide laiendamine. Pirita Velodroom: multifunktsionaalse sisetreki projekteeri- mise ja ehituse hinnanguline kogumaksumus – 12 mln eurot. 1969. a valminud velodroom on amortiseerunud ning treki- rada ei saa kasutada treeninguteks ega võistlusteks. Ette- paneku kohaselt on kavas senise velodroomi asemele ehitada kaasaegne spordikeskus, kus lisaks sisetrekile on areeni keskel võimalus erinevaid. spordikatteid kasutades läbi viia mitmete teiste spordialade treeninguid, võistlusi ja muid üritusi. Kaasaegsel trekil on puidust ovaal siseringi pikkusega 250 m. Sisetrekk vajab maa-ala, mis on vähemalt 110-115 m pikk ja 55-60 m lai. Rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks peaks keskus mahutama vähemalt 2000 pealtvaatajat. Uue multi- funktsionaalse keskuse ehitamiseks on olemas kehtiv detail- planeering. Kohapeal on olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid ja muu taristu. Eesmärk: Rahvakultuur on hoitud ja edasi kantud 3. Tagada riigipoolne järjepidev tegevustoetus KOVdele laulu- • LTP protsessis osalevate kollektiivide toetusprogrammi Kokkulepe: toetus on 1,2 mln eurot. 1. mõlemad osapooled on ja tantsupeotraditsiooni säilimise ja jätkusuutlikkuse osas, sh: üksmeelel, et 1) lahendamist vajab laulu- ja tantsupeo protsessi • Laulu- ja Tantsupeo SA tegevustoetus 675 tuh eurot koordinaatorite töötasu ja LTP protsessis aastas. korraldavate regionaalsete koordinaatorite töötasu ja - korralduslikud küsimused osalevate korralduslikud küsimused. • Laulu- ja tantsupeo kollektivijuhtide palgatoetus alates vajavad edasist analüüsi ja kollektiivide 2021. aasta 2,7 mln eurot. teemat tuleb edasi käsitleda. 2) eraldada täiendavad vahendid KOVdele rahvarõivaste toetus- Hea võimalus on selleks soetamise toetuseks (nt luua võimalus KOVdele toetuse programmi • Eraldi toetab KUM meeste ja naiste tantsupeo läbiviimist laulu- ja tantsupeo seaduse taotlemiseks) toetus 1,8 mln (2021. aastal 22 500 eurot per pidu) väljatöötamise protsess. eurot. (2020. Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide aasta Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi väärtustamine, 2. rahvarõivad – tegevustoetusprogramm on hooajapõhine ning toetuse tegevtoetus 1,2 hoidmine ja arendamine, nagu ka laulu- ja tantsupeotraditsiooni Kultuuriministeerium näeb suurus on madal ning igal hooajal lähtub riigieelarve mln eurot) jätkusuutlikkus. Riigi mõistes see tähendab laulu- ja tantsu- ennast hetkel rahvarõivaste eraldisest. pidude korralduste jätkusuutlikkust. Sellega riik ka regulaarselt küsimuses pärandi hoidja Autentsete rahvarõiva komplektide soetamine kollektiividele tegeleb. Riik toetab üleriigiliste pidude korraldust ja toetab rollis ehk on loonud on osalejate jaoks kulukas tegevus. korraldavat organisatsiooni Eesti Laulu- ja Tantsupeo Siht- võimalused, et säiliksid asutust. Lisaks saab riigilt tegevustoetust Eesti Kooriühing ning oskused rahvarõivaid 73 Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi. Kollektiivi juhtide valmistada ja mälu oskuste ja tasemete tõstmiseks on loodud võimalus toetust kihelkondade rahvarõivaste saada mentortoetust, mida jagavad vastavalt oma valdkonda- kohta (läbi kihelkondlike dele Eesti Kooriühing ning ERRS. LTP protsessis osalevate rahvarõivaste portaali kollektiivide toetusprogrammi maht tõusis 2020. aastal 1 mln haldamise toetamise). euro pealt 1,2 mln euroni (toetatavate kollektiivide arv 1900- Kultuuriministeerium 2000). hetkel rahvariiete soetamise toetamist keskselt riigi KOV tasandil koori ja tantsujuhtide olemasolu saaksid KOVid tasandilt prioriteediks ei kindlustada vähemalt laste ja noorte kollektiivide osas Huvi- pea. tegevuse ja huvihariduse toetusprogrammi kaudu (14,25 mln eurot aastas). 1) Laulu- ja tantsupeo maakondliku kuraatori valivad LTP Jätkatakse läbirääkimisi. maakondlikud komisjonid. Nende töö on ajutine ja on seotud maakonna kollektiivide ülevaatuste korraldamisega ja kollek- tiivide peole viimisega. Kuna kuraatori töö on üldjuhul lisatöö, siis seda kompenseerib ELT SA. 2) Rahvarõivaste osas on võimalus saada toetusi KULKA rahvakultuuri sihtkapitalilt ning maakondlikelt ekspert- gruppidelt. Samuti on toetusi jaganud piirkondlikud LEADER grupid ning toetusi on jaganud lastekollektiividele rahvarõivaste soetamiseks kultuuriruumide toetusmeetmed. Lisaks toetatakse ka rahvarõivaste valmistamise õppimist. Eraldi toetus- programmi rahvarõivaste ostmiseks ei ole, kuid toetatakse MTÜ Rahvarõivas kaudu kihelkondlike rahvarõivaste portaali haldamist, rahvarõivaste kandmise ja valmistamise teavitustööd, tuues s.h välja ka unustuse hõlma vajunud kihelkondade rahvarõivaid. Oluline: 2022 aasta on noorte laulu- tantsupeo aasta. Peo produktsioon vajab lisaraha ca 2,2 mln eurot (KUM esitab lisataotluse) 4. Laulu- ja tantsupeo juhendajate väärtustamise kampaania Aastast 2021 rakendub laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtide Kokkulepe: osapooled on korraldamine eesmärgiga tuua noori senisest enam selle palgatoetuse meede (2,7 mln eurot.aastas), mis peaks ka kaasa üksmeelel, et tegu on pigem ameti juurde. Vajab aitama ameti väärtustamisele. maine ja väärtustamise analüüsimist. küsimusega, kui rahalise Probleem on selles, et noored ei vali õppimiseks dirigendi, küsimusega. rahvatantsu ja pilliõppe juhendaja ametit, kuna selle ametiga käib kaasas suur ebakindlus. Olukorras, kus riik on astunud 74 suure sammu juhendajate palkade tasumisel ja seadustamisel Lepiti kokku, et väärtusta- oleks hea mõelda, kuidas neid erialasid populariseerida. mise ja maine parandami- sega saab kaasa aidata läbi koostöö erinevate katuse- organisatsioonide ja erialaorganisatsioonide. Väärtustamisele ja maine parandamisele aitab kaasa ka 2021. aastal rakenduv kollektiivijuhtide palgatoetuse meede. 5. Muukeelsete kooride toetamine laulu- ja tantsupeol LTP protsessis • LTP protsessis osalevate kollektiivide toetusprogrammi Kokkulepe: osapooled osalemiseks. osalevate toetus 1,2 mln eurot. leidsid, et teemat tuleb kollektiivide käsitleda laulu- ja tantsupeo Leida võimalus täiendavaks toetuseks muukeelsete • Laulu- ja Tantsupeo SA tegevustoetus 675 tuh eurot toetus- seaduse väljatöötamise kollektiivide laulu- ja tantsupeol osalemiseks. aastas. programmi käigus. toetus 1,8 mln • Laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtide palgatoetus alates eurot. 2021. aasta 2,7 mln eurot. (2020. aasta Lisaks kollektiivijuhtide palgatoetuse rakendumisele on vaja siin tegevtoetus 1,2 eraldi tegevusplaani, mis oleks pigem mitte rahaline vaid mln eurot) selgitav/kaasav. Eesmärk: Raamatukogud on kaasaegsed ja sisukad kultuuri- ja kogukonnakeskused 6. Kahekordistada vahendeid rahvaraamatukogude teavikute Vajab KUM peab raamatukogude valdkonna arendamist (sh teavikute Kokkulepe: soetamiseks ja raamatukogusüsteemi arendamiseks, samuti analüüsimist. kättesaadavuse suurendamist) oluliseks. Kultuuriministeerium peab toetuse eraldamist teavikute transpordiks. Vajadus on raamatukogude arendamist Vähemalt 2020. Ette on valmistatud lisataotlus Raamatukogude digipööre ja tekkinud laenutusautomaatide ja muude digivahendite järele. RES 2022-2025 raames aasta tase. kirjanduse kättesaadavuse parandamine (1,2 mln eurot aastas). Rohkem tuleb tähelepanu pöörata koostöös omavalitsustega prioriteetseks teemaks ja raamatukogutöötajate koolitamisele ja järelkasvule. Rahvaraamatuk Reformi vajadus ja eesmärgid: esitab sellesisulise ogu seadus on lisataotluse. Tänased eraldised rahvaraamatukogudele on jäänud samasse 1) Käivitada üle-eestiline raamatute e-laenutuse süsteem (et e- suurusjärku eelmiste aastate tasemega, need ei ole piisavad muutmisel. raamatud jõuaks kõigi lugejateni üle Eesti); KOV-de vaatest on oluline valdkonna jätkusuutlikuks rahastamiseks. Samas on 2020. aasta eelkõige teavikute raamatukogude 2) Parandada 521 rahvaraamatukogu tehnilist võimekust ning teavikute hinnatase märkimisväärselt tõusnud ning luua lugejale paremad tingimused raamatukogus töötamiseks soetamise toetuse suurenenud on ka elanike ootused uute raamatukogu poolt teavikute toetus suurenemine ja ühtse 1,88 mln eurot. (uued arvutid raamatukogus, avatud raamatukogu tehnika jm); pakutavate lisateenuste järele. 75 Transpordikulud teavikute transpordiks on senini KOVdele 3) Suurendada teavikute toetust, mille tulemusel saavad laenutuskeskkonna katmata. raamatukogud laenutada mitmekülgsemat kirjandust ning loomine. koordineerida maakondades raamatukoguteenust (teavikute toetus on püsinud aastaid sama, samas raamatute hinnad kallinevad); 4) Toetada eestikeelsete väljaannete kirjastamist (sh autoreid, illustraatoreid, tõlkijad). Eesmärk: Loodud on mitmekesised liikumisvõimalused ning noortesport on toetatud 7. Praegu rakenduv programm Liikuva Kutsuv Kool on Kokkulepe: Vabariigi rahastatud välisvahenditest läbi Sotsiaalministeeriumi. Valitsuse 100 päeva plaani Ettepanek on algatada programm täiendavate liikumis- kohaselt töötatakse välja pauside ja -tegevuste projektide rahastamiseks koolides ja ka Kultuuriministeerium on seisukohal, et Liikuma Kutsuva Kooli liikumisaktiivsuse lasteaedades (Liikuma Kutsuv Kool) ideid, alusmetoodikat saab iga kool juba täna rakendada ja kõik kontseptsioon ja sinna ei vaja täiendavaid rahalisi vahendeid. Spordivaldkonnas on oluline suurenda liikumist koolidesse. kaasatakse ka kohalike Vajab Laste vähene liikumine on üks suuremaid probleeme. Samas Täiendavaid rahalisi vahendeid on vaja, kui tekib vajadus omavalitsuste esindajad. analüüsimist. aitab liikumise soodustamine kaasa nutisõltuvuse näiteks kooli hoove ümber kujundada, linnaplaneeringuid vähendamisele, mis on saamaks oluliseks vaimse tervise muuta jne. probleemiks. Seda probleemi on võimalik lahendada spordi- Liikumisaktiivsuse edendamine on KUM prioriteet, sealhulgas ja haridusvaldkonna koostöös. Liikuma Kutsuva Kooli idee. Edasine rakendamine sõltub riigieelarvevõimalustest. 8. 2021. aastal ja 2022. aastal jääb toetus tasemele 1,2 mln eurot Kokkulepe: ujumise aastas. algõppe programmi läbiviimist peetakse KUM jääb seisukoha juurde, et praegune süsteem arvestab Suurendada vahendeid ujumise algõpetuse läbiviimiseks ja kahepoolselt jätkuvalt hajaasustusega. korraldamiseks. Vähemalt 2021. oluliseks. aasta tase. Tulumaksu kaudu antav raha ühe ujumise algõpetust saava Vaadata üle toetuse eraldamise põhimõtted arvestades (2020. aasta lapse kohta on keskmiselt ca 62 € aastas. Tasandusfondis muuhulgas KOVde transpordikulude kasvu. Seejuures toetus 1,2 mln suurendatakse 7–15. a laste parameetri arvväärtust ja arvesse peaks arvestama rohkem vahendeid hajaasustuse eurot) võetakse tagamaalisuse koefitsient täies ulatuses. Tulumaks ja piirkondadele ning arvestades kaugust ujumisvõimalustele. tasandusfondi kokku tagab ujumise algõppe raha keskmiselt 60–135 € aastas lapse kohta. Tagamaalisuse koefitsient võimaldab arvestada hajaasustuse piirkondades transpordist tingitud täiendava kuluvajadusega laste ujualasse sõidutamiseks. 76 9. Jätkata maakondade spordikeskuste programmist Riigieelarvestrateegia 2019-2022 koostamisel otsustustati Kokkulepe: regionaalsete tervisespordikeskuste toetamist riigieelarvest regionaalsete tervisespordikeskuste arendamise toetamine Kultuuriministeerium 600 000 eurot neljaks aastaks kokku 2,4 miljonit eurot (600 tuh eurot aastas). jätkab kokkuleppe täitmist. Toetada jätkuvalt regionaalseid tervisespordikeskusi, mille aastas Aastatel 2021 – 2022 pole mingit kavatsust seda programmi Regionaalsete tervisespordi- kaudu paraneb tervisesporditeenuse kättesaadavus ja lõpetada. keskuste toetusmeede kvaliteet. jätkub aastani 2022. 10. Liita Tartu Maraton rada riigi poolt toetust saavate KUM jääb hetkel eelmistel aastatel esitatud seisukoha juurde. Kokkulepe: Lumerohketel tervisekeskuste (-radade) nimistusse. talvedel on oluline KUM toetab ürituse korraldamist. Terviseradade toetamine täispikkuses Tartu Maratoni Tartu Maratoni rajast on kujunenud riiklikult prioriteetne käib läbi avatud taotlusvooru, kuhu rada lahti ja korras hoida. terviserada. Lisaks rahvusvaheliselt tuntud Tartu Maratonile, rada haldav MTÜ saab oma taotluse esitada. Kultuuriministeeriumil on Tartu Rattamaratonile ja Maastikumaratonile, on see rada siinkohal valmisolek leida huvilistele tasuta terves pikkuses (~60 km) aastaringselt lisavahendeid. Täpsed hooldatuna aktiivses kasutuses (tervise)spordi ja puhke- kokkulepped sõlmitakse paigana. Sellest on kujunenud populaarne koht tuhandetele ministeeriumi ja raja inimestele üle vabariigi, kui ka rahvusvaheliselt (eelkõige hooldaja vahel. lätlased). Antud rada ületab oma mastaapsuselt KOV ja maakondlike piire ja ei ole enam ammugi pelgalt ühe MTÜ, ega ühe omavalitsuse huvides tegutsev keskus. Riikliku stabiilse toetuse eraldamine looks võimaluse, et lumeperioo- dil on Tartu Maratoni rada suusarajana kvaliteetselt hoolda- tud täies pikkuses, kõikidel nädalavahetustel ja riiklikel pühadel kus raja kasutustihedus on kõige suurem. Koostöös Eesti terviseradadega paigaldati Tartu Maratoni raja algusesse Tehvandil (alates 18.03.2020) ja lõpp-punkti Tartu- maa Tervisespordikeskuses (alates 11.12.2019) liikumis- loendurid, mis loevad kokku andurist mööduvad inimesed. Alates töösse rakendumisest näitavad andurid, et iga päev liigub Tartu Maratoni rajale liikumisharrastusega tegelema keskmiselt 600 inimest. Neist ca 300 inimest Maratoni stardist Tehvandilt ja teine 300 lõpp-peatuses Elvas. Statistika kajastab maratoniraja kasutust ainult lume- vabal perioodil (2020 talvel lund ei olnud). Selleks, et kaardistada veelgi täpsemalt maratoniraja terviklik kasutus plaanitakse koostöös Terviseradadega alates novembrist 2020 paigaldada rajale veel täiendavalt 6 andurit kasutajate loendamiseks. Kokkuvõtlikult saab käesoleva aasta kasutus- statistika alusel kinnitada, et Tartu Maratoni raja algust ja lõppu külastab iga päeva ca 600 inimest. Kui lisada juurde 77 digitaalselt monitoorimata raja keskosa külastatavus (mini- maalselt 100 inimest päevas),teeb aastaseks kasutuseks vähemalt 255 000 kasutuskorda. Kui arvestada, et lumega talvedel maratoniraja kasutus mitmekordistub (2011. a veebruaris loendatud Elvas minimaalselt 2000 külastust/ päevas) siis saab kindlalt väita, et juba täna ulatub Tartu Maratoni raja, kui Eesti suurima välispordi rajatise kasutuskordade arv 500 000 kasutajani aastas. 11. Laiendada täiendavate vahenditega treeneripalga maksmise 2021.a toetusfond treenerite tööjõukulude katmiseks on 7,3 Kokkulepe: osapooled on võimalusi vähemalt õpetaja töötasu alammäära tasemele. mln eurot. üksmeelel, et 4. astme Oluline on laiendada ka treeneripalga maksmist treeneri kutsekvalifikatsiooniga KUM spordiprogrammi esmane eesmärk on viia 5. kutse 4. taseme omanikele diferentseeritult treeneripalgast. treenerite liitmine treenerite kutsetasemega treenerite palk Eesti keskmisele tasemele. Kui tööjõukulude katmise Noorte liikumisharjumuste tõus on oluline eesmärk, et tõsta antud eesmärk on täidetud, siis saab kaaluda ka madalamate toetusfondi on perspektiivis meie elanikkonna heaolu. Treeneri töö on samaväärne kutsetasemega treenerite toetamist. mõistlik, aga enne tuleb õpetajatööga ning seega peaks treeneritele eraldatud palga- saavutada 5+ toetus olema vähemalt õpetaja töötasu alammääraga samal kutsetasemega treenerite tasemele. Juhime tähelepanu, et treenerite kvalifikatsiooni puhul eesti keskmine tõstmine on väga oluline ning seega soovime arutada brutotöötasu või selle võimalust laiendada diferentseeritult 4. kutsetasemega Vajab lähedane tase ja stabiilne treeneritele palgatoetuse võimalust, mille eesmärk on analüüsimist. treeningtundide tase. laiendada kvalifikatsiooniga treenerite hulka ning innustada neid kõrgema kategoorika taotlemiseks. Täna annab riik treenerite palgatoetust alates 5. astme kutsekvalifikatsiooni omavatele treeneritele. Eesti spordiseaduse alusel kvalifit- seerub 4. astme treener nooremtreenerina, kes võib samuti iseseisvalt juhendada huvitegevust. Eesti Spordiregistri statistika põhjal lõpetab igal aastal treeneritöö (ei pikenda kutsekvalifikatsiooni) ligemale 300 treenerit (spordiregistris kokku ~3300 treenerit). Väärtustamaks treeneri kutset ja anda paremad võimalused ka noortele algajatele treeneritele, tuleks lisada riigi poolsesse toetuse saajate hulka ka 4. kutse- kvalifikatsiooni taset omavad treenerid. Antud toetus võib olla eraldi toetus n.ö „starditoetus“ treeneri kutsetöö alustamiseks ning võiks olla ka ajalise piiranguga toetus, näiteks kolme aastane toetus, eesmärgiga antud perioodi jooksul tõsta oma kutsekvalifikatsiooni vähemalt ühe astme võrra ja saada edaspidi hetkel riigi poolt kehtestatud treeneripalga toetust. 78 Eesmärk: Valdkonnas töötavad spetsialistid on kompetentsed 12. Vajab kahepoolset koostööd. Kokkulepe: teema vajab Suunata vahendeid treeneri- ja juhendajakoolituse täiendavat analüüsi ja programmide välja töötamisse eesmärgiga tõsta laste ja koostööd lisaks ka Haridus- noortega töötavate juhendajate teadlikkust erivajadustega Vajab ja Teadusministeeriumi ja lastega töötamisel ning ka laste abivajaduse märkamisel analüüsimist. Sotsiaalministeeriumiga, aga laiemalt. ka valdkondlike Täna on keerukad lapsed ja noored ka treeningutes ja huvi- katusorganisatsioonidega ringides, kuid treeneritel ja juhendajatel on vähene ette- nagu Eesti Paraolümpia- valmistus nende lastega tegelemisele (erinevate diagnooside komitee MTÜ ja eripärad ja käitumissoovitused). Spordikoolituse –ja Teabe Sihtasutus. 13. Vajadus on kultuurispetsialistide koolitusprogrammi järgi, et Vajab Vajab kahepoolset koostööd. Kokkulepe: Eesti tõsta omavalitsustes kultuuri- ja spordivaldkonna analüüsimist. Rahvakultuuri Keskusel on kompetentsi plaanis korraldada täiendõppe kursused KOV Peale haldusreformi on omavalitsustes tööl kultuuri- kultuurispetsialistidele. korraldajad ja/või spordispetsialistid, keda varasemalt ei olnud. Nüüd oleks vaja tegeleda süsteemse valdkondliku koolitamisega, et tõsta spetsialistide teadlikkust ja asjakohasust valdkondades. Eesmärk: Laste ja noorte huvi ja teadmised kultuuripärandist ja rahvakultuurist on paranenud 14. Õpilastel on võimalus külastada mäluasutusi tasuta. Kultuuriministeerium: Kultuuri- ja spordi- valdkonna töörühma Koostöös Haridus- ja Teaduministeeriumiga tuleks leida KUM toetab niinimetatud kultuuriranitsa rakendamise ideed, kokkulepe: võimalusi õppekäikude suurendamiseks. Üheks võimaluseks mille kaudu toetada laste kultuurist osasaamist. Lisaks Kultuuriministeerium peab on toetada koole täiendavate õppekäikude vahenditega ning mäluasutustele hõlmaks „kultuuriranits“ ka teisi valdkondi: „kultuuriranitsa“ ideed RES teiseks võimaluseks on toetada mäluasutusi täiendavate teater, kino, kontserdid 2022-2025 raames vahenditega, et nad saaksid vastu võtta õpilasi erinevatesse KUM töötab välja lisataotlust. prioriteetseks teemaks ja koolitusprogrammidesse. esitab sellesisulise Üheks võimaluseks on suurendada Vabariigi Valitsuse lisataotluse. 02.02.2015.a. määrusega nr. 16 „Riigieelarveseaduses Haridus- ja noorsootöö kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi Haridus- ja Teadusministeerium: valdkonna töörühma vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord „ § 1 lg kokkulepe: 7 sätestatud toetuse mahtu ühe õpilase kohta ning võimaldada toetusest katta õppekäikude kulusid. 79 Koalitsioonileppest lähtudes on loomisel kultuuriranitsa 1) Teeme koostööd rahastu, mille eesmärgiks on suurendada noorte võimalust Kultuuriministeeriumiga kultuurist osa saada. kultuuriranitsa põhimõtte rakendamisel. Teeme . koostööd Kultuuriministeeriumiga kultuuriranitsa kontseptsiooni väljatöötamisel, toetame selle rakendamiseks lisarahastust riigieelarvest. Eesmärk: Kultuuripärand on hoitud ja korrastatud 15. Suurendada kahekordselt vahendeid muinsuskaitseobjektide 2021. aastal on toetused mälestiste omanikele kokku ca 4,5 mln Kokkulepe: toetuseks. Muinsuskaitse all olevate kultuuriväärtuste Toetused ja eurot. Kultuuriministeerium peab säilimine peab olema kõrgendatud riikliku tähelepanu all. hüvitised mälestiste omanike mälestiste KUM toetab mõtet, et toetusi mälestiste omanikele on vaja toetamist jätkuvalt Eraldatud vahendid ei kata tegelikke vajadusi. Tekkinud on omanikele 2,8 järk-järgult suurendada. prioriteetseks teemaks ja olukord, kus ühelt poolt on riik objektide kaitse alla mln eurot. KUM plaanib esitada lisataotlust, et toetuste baasrahastus esitab sellesisulise võtmisega deklareerinud, et nende säilimine on riiklik huvi, (2020.a 1,4 mln tõuseks esialgu 1 mln eurot aastas. lisataotluse. samas kõik kohustused objektide säilimise tagamiseks on €) pandud omanikule. Eesmärk: Loodud on mitmekesised kultuuritarbimise võimalused 16. Lahendada Tallinna Linnavolikogu 05.10.2006 otsusega nr Uut täiendavat infot ei ole. Kokkulepe: Ettepanekut 300 tehtud ettepanek Mustpeade maja kui olulise töörühmas pikemalt ei kultuuriobjekti tagastamata jätmiseks käsitletud, teemat peaksid edaspidi arutatakse seotud Tallinna Linnavolikogu tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku osapoolte vahel. Mustpeade maja hoonetekompleksi kui olulise kultuuri- objekti tagastamata jätmiseks 05.10.2006 otsusega nr 300 ehk enam kui 10 aastat tagasi. Valitsus on kahel korral, aastatel 2008 ja 2012, selle taotluse negatiivselt lahendanud, kuid neist otsustest võrsunud kohtuvaidlused kaotanud. Neli aastat on möödunud neist vaidlustest viimases kohtuotsuse jõustumisest, kuid selle aja vältel ei ole valitsus suutnud ette- panekut uuesti lahendada. Kõnealune hoone vajab säilimi- seks ja senise kasutusfunktsiooni tagamiseks suuremahulisi investeeringuid, mida linn lahendamata omandiküsimuse tõttu teha ei söanda. Selliselt ohustab valitsuse otsustamatus 80 selle küsimuse lahendamisel hoone säilivust ja avalikke huve. Kohus osundas, et asja uuel läbivaatamisel peab valitsus Mustpeade maja vajalikkust kultuurialase tegevuse korralda- miseks sisuliselt analüüsima, arvestades seejuures vastava kultuuriobjekti olulisust ja ajaloolist tausta kultuuriasutusena, selle kasutamise intensiivsust ning asjaolu, kui perspektiivne on vastava objekti jätkuv kultuurialane kasutamine. Kohtud on tuvastanud, et Mustpeade maja funktsiooni olulise kultuuri- ning riikliku kaitse all oleva objektina ei ole vaidlus- tatud korralduses kahtluse alla seadnud ka Vabariigi Valitsus ise ning seega ei saa kahtlust olla, et tegemist on ORAS § 12 lg 3 p 5 toodud funktsioonile vastava ning kohaliku oma- valitsuse seisukohast tagastamiseks mitteotstarbeka hoonega. Kohtud otsustasid, et sellise vara võib tagastada ainult juhul kui selgelt ilmneb, et hoone tagastamine ei saa halvendada kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmist. Kohtud rõhutasid, et ei saa ORAS § 12 lg 3 p 5 kohase kaalutlus- otsuse tegemisel asjakohaseks pidada küsimust, kas Tallinna linn saaks oma kultuurilist tegevust korraldada ja teostada ka muudes hoonetes, kui Mustpeade majas. Mustpeade maja on linna kultuurialaste ülesannete täitmiseks vajalik ka täna ning tulevikus ja hoone tuleks seega jätta tagastamata. 7. Keskkonna töörühma kokkuvõte (info koondatud seisuga 18.02.2021 ja uuendatud 21.09.2021) nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Töörühma ELVLi Ministeeriumi seisukoht kokkulepe, Ettepanek ja põhjendus ettepanek eriarvamused maksumusest 1. Euroopa Liidu struktuurivahendite 2021+ planeerimisel näha ette Hetkel avatud KOV jäätmete liigiti kogumise taristu II vooru (1,4 Jätkatakse nn „Rohepöörde“ meetmed omavalitsustele, mis toetaksid mln €), https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/jaatmete-liigiti- läbirääkimisi elukeskkonna „rohelisemaks“ muutmist. kogumise-lahenduste-toetamine-kohalikes-omavalitsustes. EL 2021+ vahenditest jätkame taristu toetamist. Kohalikel omavalitsustel oleks võimalus keskkonna valdkonda (so lokaalne taastuv/roheenergia tootmine ja võrkudesse ühendamine, Hetkel avatud biojäätmete ringlussevõtuks toetus (eelarve 3 mln €) energiasäästu projektid, ringmajandus ja loodushoid) kavandatavaid https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/jaatmete-ringlussevott-ja- investeeringuid katta osaliselt EL struktuurivahenditest. ettevalmistamine. EL 2021+ vahenditest jätkame ringmajanduse toetustega (sh korduskasutus, jäätmetekke vältimine, ringlussevõtt). 81 2. Euroopa Liidu struktuurivahendite 2021+ planeerimisel ja CO2 Toetame ettepanekut ühisvoolsete kanalisatsioonisüsteemide lahk- Jätkatakse kvootide müügist saadavate vahendite arvel näha ette toetusmeet- voolseks ehitamise toetamist, sest sellega vähendatakse reovee- läbirääkimisi med teede, tänavate, sildade, viaduktide, raudtee peatuste taristu puhastite hüdraulilist koormust ning reoveepuhastuse häiringuid jms. ehitamiseks ja renoveerimiseks; vee- ja kanalisatsioonisüstee- sademeterikkal ajal. EL 2021+ vahenditest on planeeritud toetada mide EL nõuetega vastavusse viimiseks, seal hulgas sademevee kombineeritud sadeveesüsteemide sh. lahkvoolsete eelvoolude rajamiseks ja ühisvoolsete kanalisatsioonisüsteemide sademeveesüsteemide rajamist lahkvoolseks viimiseks. Ehitus- ja taristuobjektide sademevee eelvoolud on osa taristu- Linnades on ehitus- ja taristuobjektide, eriti suuremate ristmike rajamise objekti tervikust, mistõttu tuleks eelvool kavandada taristuobjekti eelduseks sademevee eelvoolu rajamine, mistõttu on ettepanek, et projekteerimisel ning eelvoolu rajamise kulu arvestada taristu- Keskkonnainvesteeringute Keskus näeks ette ehituse, energeetika ja objekti maksumuse osaks. Võimalusel kaaluda ka muid sademevee transpordi valdkonnas rahastusmeetme sademevee eelvoolude rajamiseks lahendusi, sh säästvaid sademeveesüsteeme (Sustainable Urban ja ühisvoolsete kanalisatsioonisüsteemide lahkvoolseks viimiseks. Drainage Systems – SUDS) 3. Kehtestada võrdsed tingimused vooluveekogude ja maaparandus- Esialgse Linnapiirkondades asuvate kraavide hooldamiseks mõeldud Jätkatakse süsteemide korrastamise ja hooldamise finantseerimiseks analüüsi rahalise katte saamiseks on menetluses oleva uue ÜVVKS eelnõu läbirääkimisi tiheasustusaladel maksumus kohaselt võimaldatud lisada sademevee kraavid ühisveevärgi ja – suurusjärgus ~ kanalisatsiooni hulka, mistõttu nende hooldamise kulu võib Omavalitsuste piire ületavate vooluveekogude hoolduseks puudub 20 000 eurot tulevikus samuti lisada sademevee teenuse hinda. Siiski tuleks eraldi terviklik finantseerimislahendus. Vooluveekogude seisundi arvestust pidada avalike teede ja tänavate puhastamiseks ja kraavide parendamiseks on võimalik toetust taotleda Keskkonnainvesteeringute hoolduseks mõeldud kulutuste osas. Keskusest. Vooluveekogude korrastamiseks on SA KIK Maaparandusseaduse mõistes maaparandussüsteeme linna terri- Keskkonnaprogrammis loodud toetusmeede, mis lähtub tooriumil ei ole. Linnade territooriumitel asuvad kraavid on rajatised, veekogumi ökoloogilisest seisundist. Kui eesmärk millede hoolduseks maaparandussüsteemide hoolduseks mõeldud on vähendada liigveest tingitud probleeme tiheasustusaladel, siis on toetused ei laiene. sisuliselt tegemist üleujutusriskide maandamisega ning ka selleks on Linna territooriumil on vajalik liigvee ärajuhtimine merre, mis on ainu- toetusmeetmed loodud (nii uuringuteks kui ehitustöödeks) võimalik maaparandussüsteeme kasutades. Seetõttu peab linn õigeks linna territooriumil maaparandussüsteemide kasutamist ning nende hoolduseks ja korrastamiseks samade finantseerimislahenduste kehtestamist. 4. Arvestada CO2 kvootide müügitehingutest laekuvate vahendite Alapunkt 1) riiki Lähtudes Vabariigi Valitsuse 03.12.2020 otsusest (p3), mille Jätkatakse suunamisel võimalustega linna heakorra tagamiseks. Riiklik või hõlmava tervik- kohaselt eraldatakse 2021. aastal läbirääkimisi EL 2021+ vahenditest finantseeritav toetusmeede elektrisõidukite liku analüüsi vahendid vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu edendamiseks, laadimistaristu rajamiseks kohalikele omavalitsustele teostamine. on Keskkonnaministeerium alustamas Hinnanguline vastava meetme kujundamist 1) Ettepanek on kaaluda võimalusi tulevaste perioodide CO2 kvootide maksumus koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. müügitehingutest laekuvaid vahendeid: 80 000 eurot Kaardistamisel on seotud 2) suunata tiheasustusaladel välisvalgustuse alaste kokku- analüüsi- ja uuringuvajadused. Alapunkt hoiumeetmete rakendamiseks, sealhulgas amortiseerunud valgustite 2) jalgrataste 82 koos kande- ja liinielementide uuendamisega, mitmeastmelist laenutus- Lisaks kvoodirahadele on veel mitmeid rahastusallikaid, millest nt juhtimist võimaldavate juhtimissüsteemide ja selleks sobivate süsteemide jalgrattavõrgustiku arengut toetada. valgustussüsteemide soetamiseks; eeldatav Näiteks EL 2021+ ERF all planeeritud tegevus - suuremate maksumus: 3) rakendada linnades jalgrataste laenutussüsteemide ning turvaliste linnade säästev liikuvus 10 000 000 parklate loomiseks, integreerimaks rongiliine, maaliine ja linnasisest eurot - Tallinna trammiliikluse arendamine ühistransporti. (Hinnang mis - linnades ohutuse tagamiseks jalgrattateede põhivõrgustike Laadimistaristu loomine aitab tagada kiiremat üleminekut heite- ja põhineb sarnase ehitamine, sh hoiukohtade ja läbipääsutunnelite rajamine müravabale autokasutusete, mis on oluline nii keskkonnahoiu kui ka infrastruktuuri kliimamuutuste mõju leevendamisel. Elektrisõidukite laadimistaristu -sõlmpunktide arendus, sh Pargi&Reisi parklate rajamine, loomisel ) ehitamine on eelduseks madalama müratasemega sõidukite reaalajatabloode paigaldus jne kasutuselevõtuks. Lisaks autodele peaks taristu võimaldama laadida ka Alapunkt 3) teisi elektrilisi sõidukeid ( jalgrattad, tõukerattad jne). Laadimistaristu analüüs terve riigi jaoks suurusjärgus 50- 60 000 eurot Erinevad stan- dardid erinevate autode jaoks. 5. Muuta loomatauditõrje seaduse § 11 sõnastust ning panna Esialgse turu- Ei toeta loomatauditõrje seaduse muutmist. Kehtiva Jätkatakse lemmikloomade registreerimise korraldamise kohustus riigile uuringu loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 1 kohaselt on loomaomaniku läbirääkimisi maksumus kohustus tagada oma looma identifitseeritavus ning kohaliku oma- § 11 Koduloomade identifitseerimine ja põllumajandusloomade register lõige 1 hinnanguliselt valitsuse üksuse ülesanne on korraldada arvestuse pidamist koerte sätestab: 15 000 eurot. ja vajaduse korral teiste lemmikloomade üle. Täpsema korra Loomaomanik on kohustatud tagama oma koduloomade identifitseeritavuse vastavalt kehtestab iga kohaliku omavalitsuse volikogu koerte ja kasside Uuringule käesoleva seaduse §-le 10. Identifitseerimiseks vajalikud vahendid väljastatakse pidamise eeskirjas KOKS § 22 punkti 362 alusel. Seaduses ei ole järgneks IT- loomapidaja kulul. Loomapidaja on kohustatud pidama peetavate põllumajandus- täpsemaid juhiseid selle ülesande täitmiseks, KOV on vaba valima süsteemi loomade kohta arvestust ning registreerima nad riiklikus registris käesolevas seaduses ja meetodeid, kuidas ülesannet täidab ja milliseid registreid kasutab arendamine. selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Kohalik omavalitsus korraldab (KOV autonoomia ülesannet täites). koerte ja vajaduse korral teiste lemmikloomade üle arvestuse pidamist. Kui seadusandja asub ette kirjutama meetodeid ülesande täitmisele Teha ettepanek sõnastada § 11 Koduloomade identifitseerimine ja (kohustuslik liikmelisus üleriigilisele registrile), siis peab selleks põllumajandusloomade register lõige 1 järgmiselt: olema ülekaalukas põhjus, sest vastasel juhul muutub see ülesanne selles osas riiklikuks koos ülesande täitmiseks vajalike vahendite Loomaomanik on kohustatud tagama oma koduloomade identifitseeritavuse vastavalt eraldamisega KOVidele. käesoleva seaduse §-le 10. Identifitseerimiseks vajalikud vahendid väljastatakse loomapidaja kulul. Loomapidaja on kohustatud pidama peetavate põllumajandus- Praegu kasutusel olevad registrid on eraõigusliku isiku omandis. loomade kohta arvestust ning registreerima nad riiklikus registris käesolevas seaduses ja Riik ei saa kohustada ostma teenust eraturult ilma konkursita. Üleriigilise registri kasutusele võtmiseks peaks see olema riiklik 83 selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Riik korraldab koerte, kasside register, kuid sellise loomiseks puuduvad rahalised vahendid ja ka ja vajaduse korral teiste lemmikloomade üle arvestuse pidamist. otsene vajadus. Luua üleriiklik veebipõhine lemmikloomade register, mida haldaks riik ja Loomatauditõrje seisukohast ei ole üleriigilise registri järele kehtestada lemmiklooma omanikule kohustus mikrokiipimiseks ning vajadust, sest lemmikloomade puhul ei ole jälgitavus nii oluline kui üleriigilisse registrisse kasside-koerte kandmiseks. Riik on juba 2004. aastal põllumajandusloomade puhul, keda kasvatatakse toidu saamise investeerinud 30 000 krooni (üks kolmandik registri arenduse maksumu- eesmärgil ja nende registriandmed on olulised selleks, et tagada sest) üle-eestilise lemmikloomade registri (www.llr.ee) infosüsteemi välja- toiduahela jälgitavus tootjast tarbijani. Lemmikloomade töötamisse. LLR register töötab endiselt, seda kasutab lisaks Tallinna registreerimine on eeskätt vajalik kohaliku omavalitsuse üksustele linnale veel 47 omavalitsust üle Eesti. LLR-i registrile on Tallinn juurde selleks, et paremini korraldada oma territooriumil lemmikloomade arendanud ka varjupaigaliidese, mõlemad andmebaasid kasutavad sama pidamist, sealhulgas hulkuvate loomadega seonduvaid tegevusi. kiibinumbri otsingut ja omaniku andmete otsingut. See on oluliselt lihtsustanud nii Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kui ka varjupaigateenuseid pakkuvate mitte- tulundusühingute tööd. Seega ei ole otstarbekas uut infosüsteemi hankida, vaid jätkata olemasoleva ja toimiva infosüsteemi kasutamist. Antud hetkel on Eestis loomakaitsjate hinnangul ligi 100 erinevat lemmik- loomaregistrit. Kolm suuremat on üle-eestilised: LLR lemmikloomaregis- ter (registri hoolduse ja majutusteenused maksavad kinni kohalikud oma- valitsused, loomaomanikule on looma registreerimine kui haldustoiming tasuta), väikeloomaarstide register (MTÜ Eesti Väikeloomaarstide Seltsi omandisse kuuluv register, kuhu loomade kandmise maksavad kinni loomaomanikud) ja Kennelliidu register (MTÜ Eesti Kennelliidu oman- disse kuuluv register, mis on vaid tõutunnistusega koertele loodud andme- kogu, kuhu ei kanta teistest liikidest loomi ega tõutunnistuseta koeri). Lisaks on kohalikel omavalitsustel ja loomakliinikutel piirkonniti väikse- mamahulised registrid, millest osade andmed on kirjutatud üksnes paber- kandjale. Koerte ja kasside kiibistamine ning registrisse kandmine tuleb Eestis muuta kohustuslikuks ja luua tuleb üks üle-eestiline register, mis annaks adekvaateset informatsiooni viivitusteta, et loom saaks esimesel võimalusel tagastatud omanikule. Antud küsimus tuleb lähendada riigi tasandil, sest registreid on palju, segadus seetõttu suur ja erinevate regist- rite haldajad omavahelisest koostööst huvitatud ei ole. Üleriigilise registri loomise tulemusena muutuks kohalike omavalitsuste tegevus tulemusliku- maks ja kulud väheneksid ning langeks kadunud ja hukkunud lemmikloomade arv. 6. Lisada Loomatauditõrje seaduse §-le 11 lõige, mis volitab vald- Loomatauditõrje seadus muutub kehtetuks 2021. aastal seoses uue konna eest vastutavat ministrit kehtestama lemmikloomade veterinaarseaduse jõustumisega (EIS toimiku nr 20-1243), ning 84 märgistamist ja Riiklikku Lemmikloomaregistrit ning selle tööd seoses uue seaduse jõustumisega vaadatakse üle kõik seadusega ELVL vaatab reguleerivat määrust. seotud rakendusaktid (sh ka Vabariigi Valitsuse määrused). sisuliselt läbi selle küsimuse. Vabariigi Valitsuse 16.04.2002 määruse nr 130 „Hulkuvate loomade Maaeluministeerium algatas lemmikloomade märgistamise ja püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning registreerimisega seotud küsimuste analüüsiks seaduseelnõu välja- hulkuvate loomade hukkamise kord“ § 6 kohaselt tuleb hukatud töötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamist. VTK valmib 2021. Jätkatakse looma korjus käidelda loomatauditõrje seaduse § 19 lg 4 alusel. aasta jooksul ning vajadusel järgneb sellele veterinaarseaduse läbirääkimisi muutmine 2022. aastal. Sarnaselt põllumajandusloomade märgistamise ja registreerimisega tuleks reguleerida ka lemmikloomade märgistamine ja registreerimine. Vastasel VTK-s nähakse vajadust analüüsida ühiskonna valmisolekut korral ei taga seadusemuudatus, et lemmikloomade märgistamisel kohustuslikuks lemmikloomade kiipimiseks ning sellega kaasnevat kasutataks ainult mikrokiipi, mitte looma küljest eemaldatavaid kaela- mõju erinevatele osapooltele, sealhulgas andmete lemmiklooma- rihmanumbreid või ajaga tuhmuvaid tätoveeringuid. Samuti tuleks registrisse kandmisel ning andmekogude haldamisel. Lisaks on kehtestada Riikliku Lemmikloomaregistri andmekoosseis. Teha ettepanek plaanis võrrelda ja analüüsida lemmikloomade andmete lisada §-le 11 järgmine lõige: andmekogude haldamisega seonduvat, sealhulgas erinevaid olemasolevaid lemmikloomaregistreid ning võimalikke uusi Koerte, kasside ja vajadusel teise lemmikloomade identifitseerimise ning nende kohta lahendusi. andmete registreerimise viisid ja korra, registreerimistunnistuse väljastamise korra ning lemmikloomade üle arvestuse pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav Seega lõplik Maaeluministeeriumi seisukoht, kohustusliku lemmik- minister määrusega. loomade kiipimise ning lemmikloomade registri koosseisu kohta, antakse pärast VTK valmimist, sest ilma põhjaliku analüüsi ning Muuta Vabariigi Valitsuse 16.04.2002 määruse nr 130, jätta välja viide mõjude hindamiseta ei ole seaduse muutmine nii olulises kehtetule seaduse punktile ja kehtestada regulatsioon, kuidas tuleb küsimuses põhjendatud. hukatud looma korjus käidelda. Seotud põhjuslikult eelmise ettepanekuga, tegevusega saab edasi minna peale seda. 7. Eraldada vahendeid kohaliku omavalitsusüksuste (KOVde) Tallinna Riigi poolt oleme jätkuvalt valmis toetama konkreetseid tegevusi. omanduses olevate kuid üleriigiliste funktsioonidega looduskaitse Loomaaed Rahaliste vahendite olemasolul on seda tehtud ka seni. Jätkatakse või muinsuskaitse all olevate keskkonnaobjektide arendamiseks 14,57 mln Eelkõige on loetletud objektid saanud finantseeringut erinevate EL läbirääkimisi (näiteks nagu Kadrioru park; Tallinna Loomaaed; Tallinna eurot toel tehtavate investeeringute näol. EL 2021+ vahenditest on Botaanikaaed) planeeritud mh toetada linnade elurikkuse parendamist. Tallinna Arvestades asutuste riiklikku tähtsust on hädavajalik riigipoolne suurem Botaanikaaed toetus, et tagada asutuste areng. Kadrioru parki, Tallinna Loomaaeda ja 10 mln eurot Tallinna ning Tartu Botaanikaaeda ei külasta pelgalt tallinlased. Kadrioru park Tallinna Loomaaed on ainuke omataoline tegelik loomaaed Eestis ning 14 mln eurot seega olemuselt rahvuslik. Loomaaeda külastab Tallinna elanike kõrval (maksumused märkimisväärne osa inimesi mujalt Eestist saades osa loomaaia poolt pärinevad pakutavast sõltumata elukohast. Seetõttu on kallutatud (ning paraku ka Tallinna linna 4 85 mitteküllaldane) loomaaia finantseerimine ainult Tallinna vahenditest. See aasta pärsib loomaaia terviklikku toimimist. strateegiast) Loomaaia põhilisteks ajalooliselt üle maailma väljakujunenud neljaks omavahel tugevalt läbipõimunud põhifunktsiooniks on haridus, loodus- hoid, teaduslikud rakenduslikud uuringud ja hariv puhkus. Arvestades tänapäevast tempokalt hoogu saavat inimtekkelist keskkonna- kriisi tema erinevates omavahel läbipõimunud ilmingutes (kliima soojene- mine, loodusliku mitmekesisuse kiirenev häving, plastireostus, mulla kadu jne) muutub järjest kriitilisemaks just eelpool loetletud funktsioonide tulemuslik ühisrakendamine selleks, et säilitada meie elukeskkonda, täita seatud riiklike eesmärke ning rahvusvahelisi kohustusi. Loomaaed on selles osas juba tõestanud oma võimekust sisult rahvusliku institutsioonina. Loodushoid ja uuringud pole seaduse järgi kohaliku omavalitsuse funktsioonid, vaid pigem riigi ülesanne, mida on raske täita vaid Tallinna rahastusega. Samuti on Tallinna Botaanikaaia (TBA) puhul esmatähtis loodusharidus ning selle kõrval liigikaitse – tegelemine nii Eesti kui rahvusvaheliselt ohustatud taimeliikidega ning uuringute läbiviimine, sealjuures kindlasti mitte ainult linna, vaid kogu riigi jaoks. Pirita jõeoru maastikukaitseala, kus TBA paikneb, on riiklik kaitseala, mille õppetaristu ja taimekooslused on kogu Eesti elanikkonna harimiseks ning vajavad sellest tulenevalt riigi toetust. Kadriorgu, sh parki kui Eesti esindusparki külastavad kõik riigi külalised kui Vabariigi presidendi residentsi. Aastas külastab Kadrioru parki üle 4,5 miljoni külalise nii Eestist kui välismaalt, mistõttu on riigi- poolne toetamine pargi arenguks hädavajalik. Oluline on riigipoolne toetamine ka Tallinna kalmistutel olevate arhitektuurimälestiste säilitamised. Investeeringute tegemisel antud objektidesse on vajalik lisada linna- poolsele panusele teatud protsent riigieelarvest eraldatavaid vahendeid. 8. Riigil analüüsida uute taristuobjektide rajamiseks vajalike maa- 80 000 eurot Riigi maavarade majanduspoliitika elluviimine, maavarade põuevarade mahtusid ja sobilike karjääride asukohti ning sätestada kasutamise analüüsimine ning maavarade varustuskindluse (eksperthinnang Jätkatakse kord, mille alusel suunatakse kaevandamise keskkonnatasudest hindamine on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vajalike läbirääkimisi suurem osa kohalikule omavalitsusele. valitsemisalas ning pädevuses. analüüside hinna kohta) Suured infrastruktuuri arendused on pikaajalised ja keerulised protsessid, mistõttu on täpseid vajadusi raske hinnata, kuid 86 Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu (EMTEL) hinnangul ohustab Eesti tänaseks on seda teinud mitmed uuringud ning kavad. Tooksime ehitusturgu toorainekriis, kuna teede ja hoonete rajamiseks vajalikud pae- välja Eesti Geoloogiateenistuse koostatud ehitusmaavarade leviku, kivivarud hakkavad lõppema ning lube uute karjääride avamiseks ei anta. kaevandamise ja kasutamise uurimistööd Harju, Rapla ning Pärnu Kõige paremad lubjakivivarud on Tallinna lähiümbruses Jõelähtme ja maakonnas. Lisaks on Eesti Geoloogiateenistusel koostamisel Harku vallas. Samas on Jõelähtme valla valimisliidu lepingus kirjas, et uurimistöö Järva maakonnas. Täiendavalt on ehitusmaavarade kaevandusi seal ei avata. nõudlust ja pakkumist analüüsitud Rail Baltica uuringutes ja eelprojektides. Suurte ehitusobjektide rajamiseks ei piisa kodumaisest materjalist, kuid materjali Soomest, Norrast või Rootsist toomine toob kaasa teedeehituse Tooksime veel välja, et Majandus- ja Kommunikatsiooni- ja muu taristu ehituse tunduva kallinemise. ministeerium tellimusel on Tartu Ülikool välja töötamas ehitusmaavarade otstarbekama kasutuse mudelite ja riigi huvi Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019-2023 sätestab20 transpordi ja määratelemise metoodikat. taristu valdkonnas suuremahuliste taristuinvesteeringute projektide ette- valmistamise, mis kasvatab järsult vajadust ehitusmaavarasid ammutada, Mis puudutab sobivate uuringualade ja karjääride asukohtade kuid riik ei ole analüüsinud, kui palju uued taristuobjektid lisanduvaid analüüsimist, siis selleks on esimesed sammud juba astutud. maapõuevarasid nõuavad ja kui palju selleks tuleb lisakarjääre avada. Algatamisel on Harju maakonna maavarade maakonnaplaneeringu Analüüsitud on seda vaid Rail Balticu puhul ning Eesti geoloogiateenistus teemaplaneering määramaks ruumiliselt perspektiivsete on uurinud ehitusmaavarade olukorda ja vajadust Harju maakonnas. uuringualade ja kaevandamisalade paiknemine. Tulemus näitas, et ehitusmaavara ei jätku. Aheraine kasutamist on mitmel korral uuritud ja analüüsitud ning Teemaks on olnud teenindusteede alusmaterjalina aheraine kasutamine, eesmärgiks on soodustada teisese toorme laialdasemat kasutust kuid suure liikluskoormusega teede jaoks pole see materjal sobiv. avaliku sektori ehitusprojektides. Seadus on andnud valitsusele võimaluse sõltumata kohaliku omavalitsuse Kaevandamisõiguse tasust laekuv tulu on reguleeritud keskkonna- otsusest kaevandamisluba välja anda, kuid sellega võivad kaasneda pika- tasude seadusega, kus on välja toodud, kui palju tasu laekub ajalised kohtuvaidlused. Kuigi kaevandajad maksavad kaevandamisõiguse kohalikule omavalitsusele ühe ühiku kaevandatud maavara kohta. tasu keskkonnahäiringute vähendamiseks, on kohalikule omavalitsusele ja Käesoleval aastal on alustatud keskkonnatasude süsteemi tervikliku konkreetsele kogukonnale, keda kaevandamine häirib, laekuv tulu uuendamise protsessiga, mille käigus vaadatakse mh üle ka praktiliselt reguleerimata. keskkonnatasu jaotamise põhimõtted kohalike omavalitsuste ja riigieelarve vahel. 9. Töötada välja seadusandlikud aktid, mis reguleeriksid maavarade 60 000 eurot Maapõueseaduse § 35 lõike 1 punkti 10 kohaselt keeldutakse kaevandamist KOV-i territooriumil, sh tiheasustusalal uuringuloa andmisest kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus Jätkatakse uuringuloa andmisega. Lisaks keeldutakse maapõueseaduse § 55 KOV-idel (sh KOV-id tiheasustusaladel) puuduvad maavarade kaevanda- läbirääkimisi lõike 2 punkti 11 kohaselt kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku mise tõkestamiseks õiguslikud alused. Kaevandamislubasid pikendatakse omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Samad olenemata kohaliku omavalitsuse vastuväidetest ja üldplaneeringutes reeglid kehtivad ka kaevandamisloa muutmise ja pikendamise määratud piirangutest. Iga uue geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa kohta. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus nimetatud puhul on kirjeldatud mõjusid ainult konkreetse taotluse raames. Kuna lubade andmisega, muutmisega või pikendamisega, võib taotletavad alad jäävad oma suuruste tõttu kohustusliku keskkonnamõju 20 täpsustus: ELVLi ettepanekud esitatud 15.12.2020. 26.01.2021 astus ametisse uus Vabariigi Valitsus 87 hindamise piiridest enamasti välja (kaevandajad on erinevad ja iga luba kaevandamisloa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmiseks taotletakse ning menetletakse eraldi), siis puudubki koosmõjusid hinda- nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsuse poole vate uuringute ning kaevandamise osas ühtne nägemus KOV-ide haldus- pöördumine on ainult erandkorras, kui selleks on ülekaalukas riigi territooriumitel. Üksikud keskkonnamõju hindamised, mis on tehtud, ei huvi. 30 aasta jooksul on selliseid otsuseid tehtud alla 10ne. anna ühtset nägemust kogu maardla (sh maardlad tiheasustusalal) Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi piirkonna olukorra kohta. seadusele on maavara kaevandamine keskkonnamõjuga tegevus Üldplaneeringute põhieesmärk KOV-ide haldusterritooriumitel on ruumi- mille juures tuleb alati hinnata millist mõju taotletav tegevus võib lise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning eelduste avaldab. Seda tehakse keskkonnamõju hindamisega ja eelhinnangu loomine hea elukeskkonna kujunemiseks. andmisega. Kui maardlas on mitu karjääri hinnatakse alati keskkonnamõju terviklikult. Üldplaneeringutes käsitletakse: Ei saa vaadata ainult ühe tegevuse või taotluse raames. 1. Erinevaid keskkonnaaspekte (veevarud, rohevõrgustik, kaitsealused Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 näeb ette, et maapõue liigid ja üksikobjektid jne) ja Status Quo koormus keskkonnale. kasutamise korraldus ja ruumiline planeerimine peavad toimima 2. Tegevusi, mis käsitlevad veevarude kadusid. kooskõlas. 3. Piirkondade analüüsi, kus võib kaevandada ja millises ulatuses ning kus tuleb hoiduda 4. Tegevuste analüüse ja ettepanekuid, mis tagavad järgmiste eesmärkide üheaegse täitmise (ilma üksteist kompromiteerimata ehk arvestamata): o joogiveevarude kaitse; o toimimine rekreatsioonialana; o toimimine rohevõrgustiku tuumalana; o toimimine kaitsealustele kahepaiksetele, roomajatele, haudelindudele ja taimedele soodsa elupaigana ning toimimine soodsas seisundis liiviku- ja rabakooslusena; o riigikaitse. 5. Ruumiliste lahenduste analüüsi, mis aitavad tagada punktis 4 nimetatud eesmärkide täitmise. Kuna tegelikkuses pikendatakse olemasolevaid kaevandamislubasid olene- mata kohaliku omavalitsuse vastuväidetest ja üldplaneeringutes määratud piirangutest, ning ei analüüsita keskkonnamõjusid puhke- ja virgestusmaal (sh tiheasustusaladel) uute geoloogiliste uuringute läbiviimiseks ning karjääride avamiseks, on vajalik välja töötada KOV-ide huvide kaitseks 88 seadusandlikud aktid, mis reguleeriksid maavarade kaevandamist KOV-i territooriumil, sh tiheasustusalal. 10. Luua võimalus omavalitsuskeskse jäätmeveosüsteemi rakenda- Õigusloome Hetkel on käimas Maailmapanga poolt tehtav ja Euroopa miseks. Jäätmeseaduses tuleb sõnastada selge alus, et KOV-id tegevus Komisjoni poolt rahastatav analüüs Eesti jäätmevaldkonna Jätkatakse võivad küsida korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise eest tasu. reformiks. Töö valmib 2021 sügisel ning seal on läbirääkimisi fookuses ka osapoolte õigused ja kohustused. Teeme ettepaneku täiendada jäätmeseadust § 65 lõikega 2, muutes järgnevat numeratsiooni, järgmiselt: „(2) Jäätmeveo võib korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ette- võtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku oma- valitsuse üksus või selle üksuse volitatud mittetulundusühing. Sellisel juhul lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel või selle üksuse volitatud mittetulundusühingul.“ Alates 06.01.2015 on kehtetu jäätmeseaduse § 66 lg 11, mis andis kohaliku omavalitsuse üksusele volituse osutada jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveo teenust ja küsida neilt osutatud teenuse eest tasu. Nimetatud sätte kehtetuks tunnistamine riivab kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigust ja õigust otsustada, kuidas oma haldusterri- tooriumil jäätmehooldust korraldada. Tallinna linn osutab korraldatud jäätmevedu 9-s jäätmeveopiirkonnas 13-st ja leiab, et tegemist on nii riigi jäätmepoliitika (nt jäätmete ringlussevõtu sihtmäärade saavutamine) kui ka jäätmevaldajate jaoks parima võimaliku lahendusega, mis tuleb jäätmeseaduses taaskehtestada. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamine kohaliku omavalitsuse üksuse poolt võimaldab omavalitsusel saada vahetut teavet korraldatud jäätme- veoga liitunutest, mis omakorda võimaldab paremini järelevalvet teostada. Samuti on kohaliku omavalitsuse üksusel sellisel juhul aktuaalsed andmed tekkivate jäätmevoogude kohta. Seni jäätmevedajate poolt edastatud andmed on olnud puudulikud. Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt teenuse osutamine tagab, et jäätmevedajal ei teki motivatsiooni jäätme- valdajatelt kogutud jäätmeid ebaseaduslikult ladestada, sest jäätmekäitlus- kohale maksab omavalitsus, mitte vedaja. Ettepaneku elluviimine võimal- dab kohaliku omavalitsuse üksusel jäätmeveohinda jäätmeliikide lõikes ristsubsideerida ja kehtestada jäätmevaldajale liigiti kogutud jäätmete ära- andmise eest odavam hind kui näiteks segaolmejäätmete äraandmise eest, edendades selle kaudu tekkekohal jäätmete liigiti kogumist. 89 11. Lubada korraldatud jäätmeveole kohaldada riigihangete seaduse Õigusloome Hetkel käimas Maailmapanga poolt tehtav ja Euroopa Komisjoni kohast sisetehingute regulatsiooni ning vastavalt tunnistada tegevus poolt rahastatav analüüs Jätkatakse kehtetuks ja jätta välja sisetehingu keelavad sätted jäätmeseaduse § Eesti jäätmevaldkonna reformiks. Töö valmib 2021 sügisel ning läbirääkimisi 1 lõikest 5 seal on fookuses ka osapoolte õigused ja kohustused. Sätte kohaselt ei ole lubatud korraldatud jäätmeveo tellimine sisetehingu korras riigihanget korraldamata. Kui jäätmeseaduses vastavat keeldu ei oleks, oleks sisetehingu tegemine riigihangete seaduse § 12 alusel lubatud. Puudub mõistlik põhjendus võtta kohaliku omavalitsuse üksuselt ära riigihangete seaduse kohaselt lubatud õigus teha sisetehingut. Oma- valitsustel peab olema võimalus valida sobivaim viis jäätmeveo korralda- miseks. Nii Euroopa Liidus kui ka maailmas on nii veemajanduses kui ka jäätmemajanduses trend selline, et parema ja stabiilselt tulemuslikumaks muutuva teenuse tagab KOV-kesksetele lahendustele, sealhulgas in-house lahendustele tagasipöördumine. 12. Muuta jäätmeseaduse § 77 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt: Õigusloome Ettepaneku vajadust oleks vaja sisulisemalt põhjendada, hetkel ei „Jäätmeloa taotluse koopia esitab loa andja pärast taotluse nõuetele tegevus ole selge ettepanekuga saavutatav eesmärk, kuna kaasarääkimise Jätkatakse vastavuse kindlakstegemist kooskõlastamiseks taotleja tegevus- võimalus on KOVidel olemas ja seda sarnaselt kõikide läbirääkimisi. kohajärgsele linna- või vallavalitsusele või, kui taotlejal puudub keskkonnaloa liikide puhul (erisused vaid kaevandamislubade püsiv tegevuskoht, siis taotleja asukohajärgsele linna- või valla- puhul). valitsusele. Linna- või vallavalitsuse kooskõlastus või ELVL täpsustab kooskõlastamata jätmine on loa andjale siduv.“ ettepanekut Ning muuta jäätmeseaduse § 79 ja sõnastada see järgmiselt: „Käes- oleva seaduse § 77 lõikes 2 nimetatud valla- või linnavalitsus koos- kõlastab või jätab jäätmeloa taotluse kooskõlastamata kümne tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.“ Muuta jäätmeseadust sel viisil, et see sisaldaks kohaliku omavalitsuse poolset kooskõlastust (mitte arvamuse avaldamist) jäätmelubade väljastamisel. Kuni 21.12.2019. kehtinud formuleeringu võimaldas Keskkonnaametil jäätmelubasid väljastada ilma kohaliku omavalitsuse kooskõlastuseta. Praegu puudub riigi Keskkonnaametil kohustus arvestada linna- või vallavalitsuse arvamusega jäätmeloa väljastamisel. § 77 lg 2 on kehtetu, seega selle muutmist ei saa nõuda. § 79 samuti. Ettepanek sõnastatud ümber niimoodi et kehtetud paragrahvide numbrid on välja jäetud. 90 13. Pakendiseaduses reguleerida taaskasutusorganisatsioonide ja Tallinna linna Keskkonnaministeerium plaanib 2021.a jooksul välja töötada nö kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused pakendipunktide eelarves näidislepingu TKO-de ja KOVide omavaheliste küsimuste Jätkatakse korrashoiu korraldamisel (finantseerimine). planeeritud reguleerimise lihtsustamiseks. läbirääkimisi aastane kulu Pakendiseaduse § 15 sätestab kohaliku omavalitsuse organi kohustused Kehtib põhimõte, mida on kommunikeeritud nii TKO-dele kui 50 000 eurot. pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldamisel ja § 16 KOV-idele: TKO-d on kohustatud koguma ainult pakendiettevõtja kohustused. Seadus lubab pakendiettevõtja kohustused Hinnanguline pakendijäätmeid. osaliselt üle anda ka taaskasutusorganisatsioonile. kulu suurusjärk Kui pakendijäätmed on asetatud konteineri kõrvale, siis need üleriiklikult võetakse koos konteineri tühjendamisega ära. Kõikide teiste Pakendiseadus ei reguleeri aga pakendipunktide juures heakorra tagamist ~300 000 eurot jäätmete koristamise eest peavad vastutama KOV-id, kelle järele- (finantseerimist). Täna on olukord, kus kohalik omavalitsus annab taas- valveline ülesanne see on. See tähendab, et kõik jäätmevaldajad kasutusorganisatsioonile tasuta kasutada maa ja saab sellega endale kaasa peavad olema liidetud korraldatud jäätmeveoga. pakendipunktide ümbruse korrashoiu kohustuse. Taaskasutusorganisatsioon saab tulu ja heakorraga tagamisega seonduvad 15.05.2021 jõustus pakendiseaduse muudatus, mille kohaselt kulud (otsesed kulud jäätmete koristamisel ja jäätmekäitlejale üleandmisel, kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada ületäitunud avalike kaudsed kulud kaebuste lahendamisel, järelevalve teostamisel, pidev pakendijäätmete konteinerite ja sinna ümber kogunenud pakendi- suhtlemine/teadete edastamine taaskasutusorganisatsioonidele kaebustest jäätmete käitlemist. Enne tegevuse alustamist peab kohaliku oma- (nii heakord kui ületäitumine), koristusteenuse tellimiseks hanke korralda- valitsuse üksus andma võimaluse oma kohustused täita taas- mine, koristusteenuse osutajale info edastamine, vastava dokumentat- kasutusorganisatsioonil. Kui taaskasutusorganisatsioon kohustust siooni vormistamine (leping, akt, arve menetlus)) jäävad omavalitsuse ei täida, korraldab pakendijäätmete käitlemise kohaliku oma- kanda. Kõikide probleemide vältimiseks tuleb seaduses selgelt reguleerida valitsuse üksus ja esitab arve tegevuse eest taaskasutusorganisatsioonide ja kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused taaskasutusorganisatsioonile. pakendipunktide korrashoiu korraldamisel (finantseerimine). Vajaliku KOVidel tuleb rohkem tähelepanu pöörata järelevalvele – nt lisada koristusteenuse võib ju korraldada omavalitsus, kuid finantseerimise valvekaameraid ja võtta prügistajad vastutusele. Parandada tuleb kohustus peab olema taaskasutusorganisatsioonil. üldist liigiti kogumise süsteemi ja luua kõigile oma territooriumi elanikele võrdsed tingimused. Samuti tuleb tõhustada järelevalvet ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise üle. Lisaks on hetkel käimas Maailmapanga poolt tehtav ja Euroopa Komisjoni poolt rahastatav analüüs Eesti jäätmevaldkonna reformiks. Töö valmib 2021 sügisel ning seal on fookuses ka osapoolte õigused ja kohustused. 14. Salv- ja puurkaevude kaardistamine ja keskkonnaregistrisse Pilootprojekti 1. Keskkonnaregistri täpsustamine ja ebaõigete andmete kandmine, veeproovide võtmine maksumus parandamine on Keskkonnaregistri igapäevane töö, selleks on tööl Jätkatakse 475 000 eurot eraldi põhjavee spetsialist. Kaevude registris on koordinaadid valed, riik peaks selle registri läbirääkimisi (ca 200 korrastama Olemasolevate (seadustamata) puurkaevude keskkonnaregistrisse nõelkaevu, ca kandmiseks peaks kaevu omanik taotlema ehitusluba või esitama https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx? 3000 salvkaevu ja ca 50 91 Nitraaditundlikul alal peaks analüüsima näidispiirkonna põhjal kaevude puurkaevu). ehitisteatise ja tellima ümberehitamise projekti. Keskkonna- mõju põhjavee kvaliteedile. Peale registrisse kandmiseks täpsustatakse koordinaadid, kaevu pilootprojekti konstruktsioon, võetakse veeproovid ja määratakse läbiviimist saab hüdrogeoloogilised parameetrid. hinnata Kui on vaja ainult keskkonnaregistris oleva puurkaevu või salv- üleriiklikult kaevu asukohta täpsustada (koordinaate täpsustada,) siis seda saab tegevuste teha ebaõigete andmete täpsustamisega keskkonnaregistri seaduse maksumust. alusel. Kaevu omanik peab teavitama Keskkonnaagentuuri ja see- järel kaevu ebaõige asukoht täpsustatakse. Salvkaeve saab keskkonnaregistrisse kanda ehitisteatisega kaevu omaniku poolt. 2. ELVLi poolt pakutud pilootprojekti sisu tuleks rohkem avada, et oleks võimalik hinnata selle otstarbekust. Põhimõtteliselt oleks sellisele pilootprojektile võimalik toetust küsida KIK-st. 3. NTA tegevuskava 2021-2024 eelnõus on planeeritud läbi viia hüdrogeoloogiline uuring, mille käigus luuakse põhjavee mudel põllumassiivide läheduses paiknevatele puurkaevude piirkonnas, kus on nitraatide ja pestitsiidide kasvusuundumused. Uuringu käigus tehakse hüdrogeoloogilise modelleerimise teel kindlaks veehaarete (puurkaevude) toitealad, et näha, millisest piir- konnast põhjavesi veehaaretesse (puurkaevudesse) tuleb, milliseid põllumajanduslikke ja muid tegevusi seal tehakse ning kuidas aval- dab see tegevus mõju konkreetsete puurkaevude lähiümbruses. Kogutakse vajalikud lähteandmed mudeli koostamiseks, sh veeproovide võtmine. Tulemus: valmib uuringuaruanne mille tulemusena selgitatakse välja, kas nitraatide sisaldus põhjavees näitab kasvusuundumust või langustrendi ja kuidas see on seotud põllumajandustegevuse kui koormusallikaga. Antakse praktilisi nõuandeid meetmete rakenda- miseks ja kuidas olukorda parandada, kui nitraatide sisaldus näitab kasvusuundumust. Tuuakse välja positiivsed tegevused, mis on aidanud olukorda parandada juhul, kui sisaldus näitab langustrendi. Uuringu tulemused planeeritud 2024 aastasse, vastutaja KeA. Eelarve 70 000€ 15. Veekulgu kanalite puhastamine ca 1,5 mln Ettepanekust ei selgu, mis probleemi lahendatakse eurot 92 Kanalite omand on erinev sõltuvalt asukohast- kanaleid on nii riigi, Kas vaja on tuletõrje vett, või liigvett ära juhtida? Kui piirkond Soovitada munitsipaal kui ka eraomandis. Esialgne eeldus on, et saaks puhastatud vastab üleujutusohu kriteeriumitele, siis saab toetust taotleda KOVil KIKi riigi ja munitsipaalomandis olevad kanalid või kanalite osad, see üleujutusohu riskide maandamiseks. https://kik.ee/et/toetatav- meetmest raha võimaldaks rajada teede äärde ka tuletõrje veevõtukohad. tegevus/uleujutusohu-riskide-maandamine taotleda. Lugeda ettepanek lõpetatuks. 16. Kudruküla oja puhastamine ja eelvoolu tagamine 2,34 mln eurot Kui piirkond vastab üleujutusohu kriteeriumitele, siis saab toetust (54 100 m) taotleda üleujutusohu riskide maandamiseks. Kuivendussüsteemidega seotud teema. Kudruküla oja (Pruuka oja) Soovitada registrinumbriga VEE1065900 kuulub Eesti avalikult kasutatavate https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/uleujutusohu-riskide- KOVil KIKi veekogude nimekirja kus on kokku 501 veekogu, seega kuulub ta kas maandamine meetmest raha osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude taotleda. Lugeda loetellu, ja riigil on puhastamise kohustus niikuinii. ettepanek Kui soovitakse et oja ja eesvool puhastatakse ja eesvoolu lõpetatuks. https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=4;68547596;est;eeli toimimine tagatakse, siis tuleks selle küsimusega pöörduda sand;;&comp=objresult=veekogu&obj_id=-171029244 Põllumajandus- ja Toiduameti poole. ELVL saaks läbi rääkida kõigi riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu kuuluvate veekogude puhastamise üle. 17. Radooniuuringu koostamine kogu Narva linna territooriumil 30 000 eurot Põhimõtteliselt on ju väga hea, kui linn kaardistab juba enne radooniriski oma territooriumil ära ja kasutavadki seda just üldiselt Tehtud radooniuuringud on tehtud väga üldised ja annavad teada, et Soovitada planeerimisel. Samas ei saa olla väga kindel, et nt olukorras kus nt Narva on kõrge radooniohuga piirkond, mis tekitabki eelduse, et Narva KOVil KIKi eraisik tahab maja ehitada, vaatab Narva radooniriski kaarti ja näeb, kohta on hädavajalik saada täpsemaid andmeid ning vajalik on teha linna meetmest raha et seal riski ei ole, siis Narva linn eraldi mõõtmist ei nõua. See piires täpsem uuring (analoog Tallinna radooniriski kaardile 2015 taotleda. Lugeda muidugi oleneb mõõtepunktide tihedusest ja Narva geoloogiast. https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/Kiirgus/1.1- ettepanek Samas on seda kõike võimalik uuringuga paika panna ning säästab maksimaalne-radooni-sisaldus-pinnaseohus.pdf ). lõpetatuks. kindlasti ametnike töötunde ning võimalik siis ka, et ehitajate raha. Lasteaedade uuringust on ka selgunud, et mitu lasteaeda on olnud vajalik Seega oleme päri, et radoonikaardi võiks Narva linnale teostada sulgeda kõrge radoonitaseme tõttu. Et planeerida täpsemalt Narva nii uusi ning väga tervitatav, et sellised ettepanekud tulevad ja radooni elamualasid kui ühiskondlike ehitiste alasid (sh. uusi lasteaedu), on vajali- peale mõeldakse. kud täpsustatud andmed terve linna kohta (selle jaoks ei ole võimalik aluseks võtta üldisemaid uuringuid ebatäpsuse tõttu). 2020 augustis alga- Kaardi koostamiseks saame avada järgmisel aastal KIKi tati uus Narva linna üldplaneering, kuhu on hädavajalik saada täpsustatud keskkonnakaitse programmis meetme, kui KIK rahalised vahendid infot linna kõrge radooniohuga piirkondade ja erinevate tasemete kohta, seda võimaldavad. et teha õigeid otsuseid linna arenguks. 18. Suvilapiirkondade teedevõrgu ja välise tulekustutuse Narva linna Kui AÜ veesüsteem teenindab 50 elanikku, on tegemist ÜVVKS veevõtukohtade väljaarendamine haldusterri- mõistes ühisveevärgiga ja AÜ on vee-ettevõtja. Tegemist on tooriumil on sisuliselt 93 Teede omandivorm on erinev. Osaliselt munitsipaal-, osaliselt vajalikud Ühisveevärgil asuvad tuletõrje-hüdrandid on ühisveevärgi osaks, ÜVVKS aiandusühistute omandis, osaliselt riigi omandis. Kui vaadata Narva summad: mistõttu toimub nende rajamine koos ühisveevärgi rajamisega ning projektiga. aiandusühistute kinnistute omandit, on riik on üks kinnistuomanikest. Kui rahastamine toimub samamoodi nagu ühisveevärgi rahastamine. Soovitada 10 000 000 riik soovib müüa kinnistuid, siis on vajalik arvestada sellega, et linn ei saa Ühisveevärgi, sealhulgal tuletõrjehüdrantide rajamine toimub nii KOVil KIKi eurot (20 km väljastada ehituslubasid uute ehitiste rajamiseks kuna piirkonnas liitumistasude kui ka veeteenuse hinna arvelt vastavalt ÜVVKS-le meetmest raha teed) puuduvad normidekohased veevõtukohad ja tuleohutus seetõttu ei ole taotleda. Lugeda piirkonnas tagatud. Kuna aiandusühistud ei ole võimelised 500 000 (50 ettepanek veevõtukohtade süsteeme oma kuludega välja ehitama, siis on vajalik leida veevõtukohta). lõpetatuks. lahendused toetusteks. Juhul kui ei leita võimalusi toetamiseks, tuleb Üleriikliku arvestada ka seni kehtinud ehitusvõimaluste piiramisega (sh. riigi vajaduse maksu- kinnistutel) kuna päästeamet ei anna kooskõlastusi ning linn ei või mus on täpsus- väljastada ehitus- ega kasutuslubasid ilma kooskõlastuseta. Hiljuti müüs tamisel. riik enampakkumisel Kurdukülas Tüve tn 18 kinnistu, kus ostjad Planeeringutel pöördusid linna poole ja taotlesid elamukruntide moodustamiseks saab veevõtu- tingimusi kuid andsime neile teada, et kuna piirkonnas ei ole tagatud kohti näidata elukeskkonnaks vajalik siis elamuid alale rajada ei saa. eraldi ting- märkidega või kaardikihina. 19. Ettepanek käsitleda jäätmeseadust puudutavate ettepanekute IT-arenduse See on KEM hinnangul kohaliku elu küsimus, kuivõrd hulgas ka jäätmeregistri teemat: Täpsustada jäätmeseaduse §-s 711 küsimus. Luua jäätmevaldajate üle arvestuse pidamine on vastavalt JäätS § 711 Jätkatakse sätestatud jäätmevaldajate registri regulatsiooni. keskne register KOVi ülesanne. läbirääkimisi kõigi KOV-de Jäätmevaldajate register on sätestatud jäätmeseaduse §-s 711 järgmiselt: jaoks. (1) Kohaliku omavalitsuse üksus asutab määrusega jäätmevaldajate registri Maksumus ning kehtestab registri pidamise korra. (Tallinna näitel) (2) Kohalikul omavalitsusel on õigus saada tasuta teavet jäätmeveo täpsustub. piirkonnas tegutsevalt jäätmevedajalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registri andmete kohta. Jäätmeseadusega sätestatud ülesannete täitmiseks peab igal KOV-il olema jäätmevaldajate register. Seadusandja ei ole määratlenud andmekogu sisu ja sellesse kogutavate andmete koosseisu. Jäätmevaldaja mõiste jäätme- seaduses on nii lai, et jääb arusaamatuks, kelle andmeid tuleb registrisse kanda. Olemuslikult kogutakse registrisse jäätmetekkekohad – ehk maaüksused, mis on hoonestatud – st kinnistud, mille kasutusotstarbest tuleneb eeldus, et seal tekivad jäätmed. Objekti suhtes ei saa olla nõudeid, mistõttu on vaja objektiga seotud subjekti. Seetõttu peaks jäätmeseadus sõnaselgelt 94 sätestama, kes korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud kinnisasjal jäät- mete käitlemise eest vastutab. Korraldatud olmejäätmeveos on subjektide ring, kes peaks tagama jäätmetekkekohalt olmejäätmete nõuetekohase äraveo, oluliselt kitsam. Seadusega ei ole jäätmevaldajale kehtestatud mh kohustust tagada jäätmeregistris jäätmevedaja jaoks vajalikud andmed. 20. Eraldada vahendid riigi- ja jätkuvalt riigi omandis olevate maade, 200 000 eurot Riigi omandis ja reformimata maa hooldamiseks taotleme kinnistute, maaüksuste koristamiseks hüljatud jäätmetest ja riigi Riigi- ja lisarahastust riigieelarvest 154 tuh eurot/aastas. Eelarveotsuseid ei Jätkatakse omandis olevate avalike veekogude ja nende kaldaalade jätkuvalt riigi ole veel. Heakorraprobleemidega maaüksuseid, mille suhtes KOV läbirääkimisi. hooldamiseks. omandis olevate näeb, et need peaksid olema munitsipaalomandis, saavad KOV-id maade korista- ka praegu taotleda munitsipaalomandisse. Suunata maa- ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate riigimaade ja riigi omandis miseks on Maa- elamumajanduse olevate avalike veekogude ja nende kaldaalade hooldamise kulud ja Maa- Täiendavalt on 2022. a eelarvesse ette nähtud Maa-ameti amet näiteks töörühmale ameti omandis olevate riigi omandis ja jätkuvalt riigi omandis olevate haldamisel olevate maade hoolduskuludeks 300 000 eurot. 2020 aasta eel- läbirääkimisteks kinnistute maaüksuste hooldamine ja jäätmetest koristamise kulud peaksid arveläbi- olema kaetud riigieelarvest. rääkimistel Hooldamine aitab ära hoida bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja andnud info, et tagab kaitstavatel aladel ohustatud liikide säilimise. taotleti eelarvest 0,2 mln eurot. nr ministeeriumi ettepanekud ja selgitused Töörühma Ettepanek ja põhjendus Märkus/ ELVL seisukoht kokkulepe, maksumus eriarvamused 1. KOV-id oma ÜVVK arengukavades peaks lähtuma reaalsetest võimalus- ELVL koondab enda seisukoha ELVL liikmete test torustiku välja ehitamiseks. Piirkondadesse, kuhu ÜVVK arengu- märkused ja kavad näevad ette ÜVVK arendamist ei anta hajaasustusprogrammi ettepanekud kaudu toetust puurkaevude ja reovee lahenduste rajamiseks. Seega KOV-i eelnõule (kahes reaalseid võimalusi mittearvestav ÜVVK planeerimine vähendab kohalike kooskõlastamise elanike võimalusi saada lahendust joogivee ja heitvee probleemidele. ringis) esitatud. Jätkatakse läbirääkimisi 95 8. Ruumi, elamumajanduse ja maade töörühm (info koondatud seisuga 18.02.2021 ja uuendatud 08.09.2021) nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Töörühma ELVLi Ministeeriumi seisukoht kokkulepe, Ettepanek ja põhjendus ettepanek eriarvamused maksumusest 21.Jätkata läbirääkimisi selleks, et luua KOV ülesannete täitmiseks ja 4 mln eurot arenguks vajalike maade eraomanikelt omandamise kulude Kompenseeri- Riik ei kavanda kompenseerimismehhanismi, millega oksjonil Jätkatakse kompensatsioonimehhanismid. tav summa võõrandatud maalt suunatakse osa tulust KOV eelarvetesse. läbirääkimisi kujuneb konk- Ettepanekus märgitud kompensatsioonimehhanism on vajalik omavalitus- reetsel aastal Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on punkt „Ettevõtluse üksuse ülesannete täitmiseks. Eelkõige planeerimisseaduse § 131 kohaselt kavandatud edendamiseks vajaliku maa kohalikele omavalitsustele üleandmise on sätestatud KOV kohustus tagada detailplaneeringukohased avalikuks objektidest. lihtsustamine“. Memorandum esitatakse valitsusele septembris kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, Näiteks Vana- 2021. a. välisvalgustuse ning muude tehnorajatiste rajamine. Maareformi käigus sadama trammi- riigi omandisse jäetavad maatükid paisatakse tsiviilkäibesse arvestamata tee rajamiseks KOV kohustusi seonduvalt avalikuks kasutuseks määratud maa tagami- on eraomanikelt sega. Reformi läbiviimisel riigi poolt arvestamata jäetud KOV arengu- vajalik osta vajadused on loonud olukorra, kus KOV-il on vajalik omandada avalikuks kinnistuid või kasutamiseks maad eraomanikelt. Mõistlik kompenseerimismehhanism on nende osi ca 4 riigi poolt tulu saamise eesmärgil võõrandatavalt maalt laekunud rahast mln euro eest. osa eraldada KOV-idele.KAHOS jõustumine ei ole lahendanud KOV ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalike maade eraomanikelt omandamise kulude kompenseerimist. 22.Võõrandada KOV-dele riigi maareservist tasuta maad, mis KOVide Otsest rahalist Riigivaraseadus võimaldab anda KOV-le tema seadusest tulenevate taotluste kohaselt on vajalikud arenguks, sh ettevõtluse ning kulu riigile ei avalike ülesannete täitmiseks tasuta maad. Samuti võimaldab kehtiv Jätkatakse tootmise ja liikluskeskkonna arendamiseks. kaasne, küsimus õigus KOV-le anda maad alla hariliku vääruse ettevõtluskeskkonna läbirääkimisi on maaomandi arendamiseks või elamumaaks. Tagamaks seda, et nii riigil kui ka Riigi ja KOVide arendamiseks tuleb luua ka soodsat ruumilist ettevõtlus-, muutumises. kohalikul omavalitsusel oleks seadusest tulenevate ülesannete tootmis- ja liikluskeskkonda, sealhulgas soodustada tööstusparkide ja täitmiseks vajalik maa ja et seda ei võõrandataks eraomandisse, on KOV siseste liiklussõlmede rajamist. See eeldab selleks sobivate maa- Kõik riigimaa ette nähtud riigivaraseaduses kinnisasja vajalikkuse väljaselgitamine. üksuste olemasolu ja kui KOV-il neid maaüksusi ei ole, siis taotlemist riigi võõrandamise See tähendab, et kui riik kavandab maaüksuse müüki, siis saab maareservist. KOVide seisukohast on oluline, et käsitletud teemad kulud kannab KOV oma huvi kinnisasja vastu teatada. KOV huvi korral üldjuhul võetakse arutusele ja riigi pädevad asutused esitaksid oma põhjendatud KOV. maaüksust ei võõrandata ja see võõrandatakse KOV-le seisukohad ning pakuksid vajadusel toimivad lahendused probleemile. riigivaraseaduse alusel kas tasuta või alla hariliku väärtuse. Praktikas KOV-id (nt Tallinn, Tartu, Kuressaare jt) on valmis arutelu käigus esitama on KOV vaid üksikutel juhtudel näidanud oma huvi ja siis on ka täiendavaid selgitusi ja lahendamise ettepanekuid. müügimenetlus peatatud. Siiani ei ole vastu võetud õigusakti, mis võimaldaks KOV-del võõrandada tasuta maad ettevõtluse ning tootmise ja liikluskeskkonna arendamiseks. 96 Puudub § 74-1 lg (3) kohane Vabariigi Valitsuse määrus, mille alusel Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on punkt „Ettevõtluse toiminguid teha. Muudel juhtudel riigivara tasuta võõrandamiseks pole edendamiseks vajaliku maa kohalikele omavalitsustele üleandmise määrust vaja. Jätaks selle siis ettevõtluskeskkonna puhul ka ära, sest selline lihtsustamine“. Memorandum esitatakse valitsusele septembris bürokraatia ei soodusta kuidagi ettevõtluse arengut. Ettevõtluse 2021. a. valdkonnas tuleb, just vastupidi, teha otsuseid kiirendatud menetlusega, sest ettevõtjal pole aega oodata aastaid. 23.Tunnistada kehtetuks MaaRS § 25 lõige 4 või vähendada KOV Ettepanek on kohustust tasuda munitsipaalomandisse antud maa võõrandamisel põhimõtteline, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on punkt „Ettevõtluse Jätkatakse riigieelarvesse 65% maa turuväärtusest. Tallinna linn ei edendamiseks vajaliku maa kohalikele omavalitsustele üleandmise läbirääkimisi ole sellist maad Kohaliku omavalitsuse kohustus tasuda munitsipaalomandisse antud maa lihtsustamine“. Memorandum esitatakse valitsusele septembris 2020 võõrandamise, kasutusvaldusse andmise või hoonestusõigusega 2021. a. võõrandanud ja koormamise korral riigile hüvitist 65% maa harilikust väärtusest, on seetõttu ei pea ebaõiglaselt koormav ega arvesta ettevõtluse arengu tagamise vajadusega. riigile raha üle KOV-de maksustamine munitsipaalomandisse antud maa kasutusvalduse kandma. või hoonestusõigusega koormamise korral piirab oluliselt KOV võimalusi kohaliku elu ja ettevõtluse arendamiseks ega motiveeri efektiivsema maakasutuse eelduste loomiseks. 24.Eraldada kohalikele omavalitsustele vahendid eluasemeteenuse ca 2,5 mln € Tegemist oli ajutise toetusmeetmega, hetkel puuduvad RESis Osapoolte kättesaadavuse parandamiseks, arvestades summa määramisel KOVi kohta meetmega jätkamiseks eelarvelised vahendid. seisukohad elanike arvu/toimetuleku toetuse saajate arvu kohalikus ehk kokku 81 esitatud omavalitsuses mln eurot Sotsiaalhoolekande seaduse §41 sätestab eluruumi tagamise (s.o. eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama) kui kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatava sotsiaalteenuse. Aina suurenev teenuse vajadus ületab kohalike omavalitsuste, eriti suuremate linnade võimalusi nõudlusele pakkumisega vastata. Tallinnas oli seisuga 01.10.2020 eluruumi üürimise taotlejana arvele võetud 2285 isikut, sh 477 isikut sotsiaaleluruumi taotlejana (üksinda elavad vanurid ja vanuritest paarid, puudega isikud, kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid või kes vajavad kõrvalist abi või kelle kasutuses olevas eluruumis ei ole võimalik nende hooldamist korraldada; vähekindlustatud lastega pered, kes vajavad sotsiaalteenuseid; teistel mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel). Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 13.07.2017 määrus nr 38 „Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord“ näeb muude eesmärkide kõrval ette ka investeeringute soodustamist sotsiaalteenuse 97 osutamise raames või tühjenevate haldamata korterelamute probleemi lahendamiseks vajalike eluruumide pakkumiseks sotsiaalmajanduslikult vähekindlustatud sihtgrupile. Sama määruse § 8 lg 3 sätestab maksimaalseks toetussummaks kõigi taotlusvoorude peale kokku kuni 2 500 000 eurot kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, olenemata selle elanike arvust taotlusvoorude peale kokku kuni 2 500 000 eurot kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, olenemata selle elanike arvust. 9. Lõimumise töörühma kokkuvõte (info koondatud seisuga 18.02.2021) Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused ELVLi Töörühma kokkulepe, nr Ministeeriumi seisukoht Ettepanek ja põhjendus ettepanek eriarvamused maksumusest 1. Toetusmeede erinevate programmide läbiviimiseks eesti Vähemalt 2021. a Kultuuriministeerium: Lõimumise töörühma keele õppe toetamisel kohalikes omavalitsustes. tase kokkulepe: Leida INSA eesti keele majad pakuvad eesti keele õpet Narvas, Tallinnas, täiendav rahaline ressurss Sillamäel, Kohtla-Järvel jm. Eesmärk on eesti keele õppes säilitada lisaks olemasolevale RES-protsessis vähemalt 2021. a tase. 2021.a. on planeeritud eesti Integratsiooni Sihtasutuse keele õppeks 1,7 M eurot, mis tagab 3700 õppekoha olemasolu eesti keele majade eelarvele aastas. Vajalik täiendav maht 2022.a on (2 M eurot), et tagada 2022.a. eesti keele õppeks keeleppeks 5500 õppekohta. summas 2 miljonit eurot Keeleõpet pakutakse ka teiste ametkondade poolt erinevatele RES-ist, et pakkuda sihtrühmadele (nt haridustöötjad (HTM), sotsiaaltöötajad (INSA), keeleõpet aastas 5500 kolmandate riikide kodanikud (INSA), uussisserändajad inimesele. (Siseministeerium) jne. Keeleõppevõimalusi Ida-Virumaal ja Tallinnas on laiendatud eesti keele majade avamisega Tallinnas ja Narvas. Keeleõppevõimalusi pakutakse ka teistes kohalikes Haridus- ja omavalitsustes, sh Sillamäel ja Kohtla-Järvel riigieelarveliste noorsootöövaldkonna vahendite ja EL struktuurfondide toel. Keeleõpet pakuvad töörühma kokkulepe: Töötukassa teenused, Integratsiooni Sihtasutus, Siseministeerium Toetame programmide ja Haridus- ja Teadusministeerium. jätkamist ja rahastamise kasvu riigieelarvest, et Haridus- ja Teadusministeerium: võimaldada korraldada Riigieelarves on suurendatud haridusliku lõimumisega seotud õppeprotsessi eesti keeles, tegevusi, 2021.a on see ca 8 mln € (keelekümblus, pilootprojektid, tagades kvaliteetse uuringud jne). Õppeaastal 2021/22 anti lisaraha 0,5 mln 23-le eesti hariduse. õppekeelega koolile, et toetada muu emakeelega 98 põhikooliõpilaste täiendavat eesti keele õpet. HTM on esitanud piloodi jätkamiseks RE lisataotluse. 2. „Kahe kogukonna sulandamise programmi“ rahastamine Erineva emakeelega kogukondade koostöötegevusteks on Jätkata erikeelsete KOV-dele. „Kahe kogukonna sulandamise programmi“ planeeritud 2021.a. kaks INSA taotlusvooru mahus 250 000 eurot: kogukondade rahastamine riigi poolt. Kahe kogukonna sulandamise koostöötegevuste taotlusvoor summas 80 000 eurot ja kultuuri- ja koostöötegevuste meetme programmi eesmärk on tuua venekeelsed inimesed eesti- spordi suursündmuste taotlusvoor summas 170 000 eurot. elluviimist. Tegevuste keelsesse kultuuriruumi. Koostöötegevusi toetav meede kajastub Rahvastiku ja sidusa ühis- täiendav rahastamine konna arengukavas 2021-2030 ning lõimumisprogrammis. planeerida ESF 2021+ Vajab analüüsi Täiendavat finantstuge tegevuseks pakuvad 2021-2030 Rahandus- lõimumismeetmetesse. ministeeriumi Ida-Virumaa toetusmeede ja Kultuuriministeeriumi erikeelsetele kogukondadele suunatud koostöötegevuste toetus- meetmed, mida hakkab rakendama Integratsiooni Sihtasutus. Perioodil 2021-2027 on EL struktuurifondide toel plaanis ellu viia tegevusi, mis on suunatud kogukondade vaheliste kontaktide suurendamisele. 3. Soodustada vähemusrahvuste kultuuriseltside loomist ja 2021. aastal on toetus vähemus-rahvaste kultuuriautonoomia, Suurendada tegutsemist, läbi projektikonkursside kaasates neid kultuuriühingute ja katus-organisatsioonide tegevustoetuseks ja vähemusrahvuste 2020. aasta toetus lõimumisprotsessi ja aidata neil säilitada oma INSA rahvuskultuuriseltside projektitaotlusvoor kokku 648 600 kultuuriseltside rahastust vähemusrahvaste kultuuriruumi (rahastamine riigieelarvest). eurot. HTM toetab rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõpet lastele mahus 200 000 eurot kultuuri- rahvusvähemuste pühapäevakoolide toetuse kaudu. 2020. aastal lisaks 2021. a. mahule. autonoomia, tegutses 33 rahvusvähemuse pühapäevakoolide toetuseks summas kultuuriühingute 219 840 eurot. Tegevus on kaetud eelarveliste vahenditega, kuid ja katus- vajalik on lisaressurss kultuuriseltside tegevustoetuse organisatsioonide suurendamiseks. Vähemusrahvuste kultuuriseltside tegevust toetab toetamiseks Kultuuriministeerium Integratsiooni Sihtasutuse kokku 642 085 projektikonkursside ja tegevustoetuste kaudu eesmärgiga aidata eurot kaasa rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilitamisele ja tutvustamisele Eestis. 4. Viia läbi kohalike omavalitsuste uussisserändajatega Vähemalt 2021. aasta tase mahus 113 529 eurot (Integratsiooni Kohalike omavalitsuste vahetult kokkupuutuvatele ametnikele tsentraliseeritud Sihtasutuse tegevused KuM haldusalas). uussisserändajatega Vähemalt 2021. koolitused, eesmärgiga tõsta ametnike võimekust vahetult kokkupuutuvate aasta tase. Integratsiooni Sihtasutus viib kohalike omavalitsuste uussisserändajate kohanemise toetamisel (rahastamine ametnike koolitused viib uussisserändajatega vahetult kokkupuutuvate ametnike koolitused riigieelarvest). Integratsiooni Sihtasutus ja infopäevad läbi 2021.aastal. Tegevus on kaetud eelarveliste läbi koos hankelepingu vahenditega Euroopa Sotsiaalfondist kuni 2023.aastani. partneriga 2021.a. igas Siseministeerium on loonud kohalikes omavalitsustes Eesti maakonnas. Sise- tugivõrgustiku mudeli ja pakub ametnikele koolitusi ning on ministeerium viib läbi toetanud 2020.a. Tallinna Kesklinna Valitsust ja Tartu 99 Linnavalitsus valdkondliku koordinaatori palkamisel ja kohaliku vastavad seminarid 2022.a. tasandi kohanemise valdkonna arendamisel. Tegevus on kaetud EL fondide eelarvelise ressursiga ja täiendavat rahastamist ei vaja. 5. Rahvusvahelise kaitse saanud pagulaste toimetuleku Tegevus on kaetud AMIF-i eelarvelistest vahenditest, mille mahud Tugiteenuste edendamiseks on vaja tõsta tugiisiku rolli ja tähtsust ning lepitakse kokku vastavas töörühmas, kus on esindatud ka ELVL. väljaarendamise teenus on suurendada teenuse mahtu, selle eesmärgi täitmisele aitaks kaetud EL Rahvusvahelise kaitse saajate tugiisikuteenust rahastamist jätkatakse kaasa ka pagulase tugiisiku ja omavalitsuste koostöö Solidaarsusfondide EL Varjupaiga-, rände ja integratsioonifondist (AMIF). tihendamine. Tegemist on riigipoolse teenusega (AMIF) rahalise ressursiga. Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet tõhustavad (rahastamine riigieelarve vahenditest). Tegevus täiendavat koostööd kohalike omavalitsustega rahvusvahelise kaitse saajate rahastamist ei vaja. tugiisikuteenuse pakkumisel. Ministeeriumi ettepanekud ja selgitused Töörühma kokkulepe, nr Märkus/ ELVL seisukoht Ettepanek ja põhjendus eriarvamused maksumus Toetada lõimumise ja kohanemise kajastamist kohalike omavalitsuste arengukavades. Tõsta Teha ettepanek analüüsida pärast INSA lõimumisvaldkonna kohalike omavalitsuste teenuste tutvustamist maakondades 2021.a., milliseid teenuseid on teadlikkust kohanemis- ja Analüüsida kohalike omavalitsuste valmisolekut pakkuda kohalikud omavalitsused valmis KOV-tasandil rakendama. Teha lõimumisvaldkonna 1. kohalike omavalitsuste tasandil lõimumise ja kohanemise ettepanek kajastada KOV arengukavades kohanemist ja lõimumist väljakutsetest koolituste ja teenuseid. ja rahvuskaaslaste tagasipöördumist toetavaid meetmeid ja teabepäevade abil, sh tegevussuundi. INSA ja Kultuuriminis- teeriumi maakonnatuuride raames. Tegevus on kaetud 2021.a ja2022. a. eelarveliste ressurssidega. Kiita ettepanek heaks. Kohanemist ja lõimumist toetava kontaktvõrgustiku olemasolu Luua kohalike omavalitsuste tasandil Käsitleda lõimumis- KOV- ides aitab kaasa kiirele ja efektiivsele infovahetusele. kontaktpunktid/kontaktvõrgustik, kes on kursis valdkonna kontakt- Arendada välja kõikides KOV-ides kontaktvõrgustik ja määrata 2. lõimumise ja kohanemise teenustega, et pakkuda võrgustiku väljaarendamist kontaktisik, kes tegeleb kohanemise ja lõimumise küsimustega. lõimumisvaldkonnas koostööpartnerlust KOVi-siseselt ja sellega seotud eelarvelisi Lõimumist toetava kontaktvõrgustiku tegevuse koordineerimise ning riigiasutustele. küsimusi RES töörühma ettepanek teha ELVL-ile. kohtumisel märtsis 2021. 100 EELNÕU 2022. aasta riigieelarve seadus §1. Riigieelarve vahendid (tuhandetes eurodes) (1) Konsolideeritud eelarve (tuhandetes eurodes) Sh Piirmääraga Eelarve kokku vahendid TULUD 13 130 809 0 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 11 104 748 0 sh riigisisene käibemaks 210 560 0 Saadud toetused 1 371 868 0 Riigilõivud 87 264 0 Tulu majandustegevusest 304 037 0 Tulu põhivara ja varude müügist 24 975 0 Trahvid ja muud varalised karistused 18 402 0 Keskkonnatasud 78 610 0 Muud tulud 43 641 0 Intressi- ja omanikutulud 97 263 0 KULUD -13 638 494 -3 656 356 sh põhivara amortisatsioon -265 190 0 TULUDE JA KULUDE VAHE -507 684 -3 656 356 INVESTEERINGUD -715 975 -421 589 FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 -169 415 0,0000001 (2) Vahendite liigendus (tuhandetes eurodes) Riigikogu 0,0000001 KULUD -22 535 -12 725 sh käibemaks -522 0 INVESTEERINGUD -631 -524 sh käibemaks -107 0 0,0000001 Vabariigi Presidendi Kantselei 0,0000001 TULUD 28 0 Tulu majandustegevusest 28 0 KULUD -4 813 -3 952 sh käibemaks -247 0 INVESTEERINGUD -277 -200 sh käibemaks -78 0 0,0000001 Riigikontroll 0,0000001 KULUD -5 214 -4 825 sh käibemaks -214 0 INVESTEERINGUD -120 -100 sh käibemaks -20 0 0,0000001 Õiguskantsleri Kantselei 0,0000001 KULUD -3 071 -2 798 sh käibemaks -105 0 0,0000001 Riigikohus 0,0000001 TULUD 220 0 Muud tulud 220 0 KULUD -5 689 -3 469 sh käibemaks -88 0 0,0000001 Vabariigi Valitsus 0,0000001 KULUD -2 581 691 -667 511 Euroopa Liidu makse -357 415 0 Vabariigi Valitsuse reservid -120 960 -120 960 Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -456 799 -439 249 sh riikliku ülesande kulude hüvitamiseks -18 676 -1 127 Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfond -107 302 -107 302 Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud -1 539 216 0 0,0000001 Riigikantselei haldusala 0,0000001 TULUD 916 0 Saadud toetused 916 0 KULUD -15 605 -12 738 Tõhus riik -14 592 -12 738 Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine -14 592 -12 738 Käibemaks -1 013 0 INVESTEERINGUD -8 021 -6 643 sh käibemaks -1 337 0 0,0000001 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala 0,0000001 TULUD 199 846 0 Saadud toetused 189 490 0 Riigilõivud 61 0 Tulu majandustegevusest 10 251 0 Muud tulud 29 0 Intressi- ja omanikutulud 15 0 KULUD -838 630 -638 605 Eesti keel ja eestlus -5 874 -5 448 Keeleprogramm Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine -712 -712 Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine -3 787 -3 420 Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine, mitmekeelsus -1 376 -1 316 Tark ja tegus rahvas -594 004 -465 198 Haridus- ja noorteprogramm Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine -48 633 -24 685 Ligipääsu tagamine üldharidusele -136 123 -132 569 Ligipääsu tagamine kutseõppele -94 982 -76 048 Ligipääsu tagamine kõrgharidusele -201 069 -193 231 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine -6 213 -151 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine -34 820 -2 061 Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused -26 434 -17 208 Võrdsete võimaluste tagamine hariduses -9 978 -5 339 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine -6 639 -587 Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA -2 089 -1 349 Õppe seostamine tööturu vajadustega -15 341 -5 921 Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) -3 472 -61 Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) -853 -853 Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) -5 058 -4 935 Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) -2 300 -200 Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus -218 717 -160 019 Teadussüsteemi programm Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine -160 596 -131 101 Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine -15 194 -11 078 Teadmussiirde programm Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine -42 927 -17 839 Tõhus riik -8 736 -7 940 Arhiivindusprogramm Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine -8 736 -7 940 Käibemaks -11 299 0 INVESTEERINGUD -65 355 -3 013 Gümnaasiumivõrgu korrastamine -48 689 0 Muud kokku -3 790 -3 013 Käibemaks -12 876 0 FINANTSEERIMISTEHINGUD 261 -14 Laenukohustused -14 -14 Laenunõuded 275 0 0,0000001 Justiitsministeeriumi valitsemisala 0,0000001 TULUD 47 444 0 Saadud toetused 2 653 0 Riigilõivud 29 235 0 Tulu majandustegevusest 5 665 0 Trahvid ja muud varalised karistused 861 0 Muud tulud 9 030 0 KULUD -192 169 -142 074 Õigusriik -182 893 -142 074 Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum Andmekaitse valdkonna rakendamine -862 -851 Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine -8 250 -8 087 Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine -4 237 -1 704 Kriminaalpoliitika kujundamine ja kuritegevuse ennetamine -4 813 -2 675 Kriminaalpoliitika elluviimine -27 082 -18 675 Karistuste täideviimise korraldamine -69 605 -67 406 Kohtumenetlus ja kohturegistrite pidamine -54 805 -31 472 Õigusteenuste ja õigusteabe kättesaadavuse tagamine -12 642 -10 862 Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele -596 -342 Käibemaks -9 277 0 INVESTEERINGUD -330 -191 sh käibemaks -35 0 0,0000001 Kaitseministeeriumi valitsemisala 0,0000001 TULUD 21 416 0 Saadud toetused 18 647 0 Tulu majandustegevusest 175 0 Tulu põhivara ja varude müügist 87 0 Trahvid ja muud varalised karistused 205 0 Muud tulud 2 301 0 KULUD -545 403 -438 392 Julgeolek ja riigikaitse -519 575 -438 392 Iseseisev sõjaline kaitsevõime Väeloome: maavägi -139 544 -121 329 Väeloome: merevägi -16 150 -14 486 Väeloome: õhuvägi -37 148 -34 230 Väeloome: muud üksused -127 696 -86 658 Kaitsevalmidus -44 537 -36 106 Kollektiivkaitses osalemine Rahvusvaheline kaitsealane koostöö -27 671 -26 902 Liitlaste kohalolek Eestis -13 664 -8 047 Luure ja eelhoiatus Luure ja eelhoiatus -50 893 -50 893 Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus Kaitsetahte arendamine -18 248 -17 900 Heidutus -6 622 -6 598 Riigikaitseline inimvara -25 660 -24 007 Riigikaitse investeeringute korraldus -11 740 -11 236 Käibemaks -25 828 0 INVESTEERINGUD -281 835 -218 382 Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine -54 528 -41 181 Kaitseotstarbeline erivarustus -127 217 -126 870 Kaitseinvesteeringute programm -38 333 -38 333 Muud kokku -23 569 -11 998 Käibemaks -38 187 0 0,0000001 Keskkonnaministeeriumi valitsemisala 0,0000001 TULUD 405 894 0 Saadud toetused 65 971 0 Riigilõivud 511 0 Tulu majandustegevusest 211 607 0 Tulu põhivara ja varude müügist 24 000 0 Trahvid ja muud varalised karistused 200 0 Keskkonnatasud 77 770 0 Muud tulud 20 0 Intressi- ja omanikutulud 25 815 0 KULUD -177 677 -81 732 Põllumajandus ja kalandus -5 881 -4 663 Kalandus Kalavarude ja -püügi haldamise ja kaitse korraldamine -5 881 -4 663 Keskkond -167 047 -77 069 Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine -25 634 -2 626 Õhukvaliteedi parendamine -7 293 -7 021 Kiirgusohutuse tagamine -1 467 -1 197 Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine -19 777 -2 397 Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine -1 291 -1 183 Tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine -1 345 -1 261 Jäätmemajanduse korraldamine -4 056 -2 897 Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine -1 422 -1 306 Merekeskkonna kaitse suunamine -2 972 -2 695 Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -48 290 -12 293 Elurikkuse kaitse tagamine -17 114 -10 225 Metsanduse arengu suunamine -11 281 -10 906 Jahinduse arengu suunamine -1 570 -1 466 Maatoimingute korraldamine -6 090 -4 027 Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine -7 607 -7 266 Ilmaandmete, ilmaprognooside ja -hoiatuste tagamine -4 012 -2 789 Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine -5 827 -5 514 Käibemaks -4 749 0 INVESTEERINGUD -5 109 -4 075 sh käibemaks -852 0 FINANTSEERIMISTEHINGUD 4 200 0 Laenunõuded 4 200 0 0,0000001 Kultuuriministeeriumi valitsemisala 0,0000001 TULUD 5 781 0 Saadud toetused 4 322 0 Riigilõivud 7 0 Tulu majandustegevusest 1 450 0 Muud tulud 2 0 KULUD -290 257 -248 759 Sidus ühiskond -6 881 -5 199 Sidus Eesti: Lõimumine, sh kohanemine Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine -1 619 -1 495 Lõimumis-, sh kohanemispoliitika rakendamine -5 263 -3 704 Kultuur ja sport -281 645 -243 560 Kultuuriprogramm Loovisikute toetamine ja tunnustamine -2 730 -371 Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -7 039 -4 660 Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine -37 884 -35 387 Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine -11 587 -8 623 Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine -15 997 -13 031 Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine -7 972 -5 158 Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ja rakendamine -2 102 -386 Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine -51 175 -51 175 Muuseumipoliitika kujundamine ja rakendamine -41 276 -39 194 Muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine -7 049 -5 899 Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine -19 700 -19 700 Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine -10 446 -7 520 Kultuurivaldkonna digitaliseerimine -276 -226 Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine -4 335 -4 335 Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -1 672 -50 Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus -15 871 -6 463 Spordiprogramm Saavutusspordi toetamine ja arendamine -35 061 -31 915 Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja arendamine -282 -282 Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine -9 192 -9 184 Käibemaks -1 731 0 INVESTEERINGUD -23 -23 0,0000001 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala 0,0000001 TULUD 620 606 0 Saadud toetused 473 595 0 Riigilõivud 33 391 0 Tulu majandustegevusest 57 332 0 Tulu põhivara ja varude müügist 120 0 Trahvid ja muud varalised karistused 209 0 Muud tulud 20 465 0 Intressi- ja omanikutulud 35 494 0 KULUD -942 302 -372 265 Transport -480 524 -224 846 Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -133 201 -14 849 Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid -18 586 -11 896 Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid -14 411 -10 375 Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -170 350 -52 164 Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond -6 686 -155 Ohutu ja säästlik transpordisüsteem -25 388 -23 741 Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine -111 902 -111 666 Energeetika -55 054 -10 809 Energeetika Elektri- ja gaasivarustuse tagamine -408 -383 Transpordikütuse korraldus ja kütusevarude säilitamine -6 266 -6 247 Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne -235 -223 Energiatõhususe suurendamine -15 195 -457 Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises -29 910 -706 Maapõueressursside uurimine ja kasutamine -1 216 -1 163 Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents -1 824 -1 629 Infoühiskond -84 717 -24 238 Digiühiskonna programm Digiriigi arenguhüpped -2 129 -610 Digiriigi alusbaasi kindlustamine -61 260 -10 283 Riikliku küberturvalisuse korraldamine -731 -253 Analüüsivõime arendamine -145 -138 Küberturvalisuse tagamine -5 485 -2 377 Õigusruumi tagamine -10 445 -10 360 Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine -4 403 -106 5G taristu ja teenuste arendamine -120 -112 Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus -310 147 -112 371 Teadmussiirde programm Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine -111 414 -45 021 TA-mahuka iduettevõtluse arendamine -165 -142 Ehitus E-ehitus -2 166 -809 Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine -1 300 -1 213 Eluasemepoliitika -57 863 -9 868 Ettevõtluskeskkond Ettevõtluse arendamise soodustamine -27 075 -12 718 Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine -88 199 -34 278 Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine -21 966 -8 323 Käibemaks -11 861 0 INVESTEERINGUD -296 981 -149 684 IT investeeringud -28 228 -9 717 Riigimaanteede remondi koondprojekt -127 838 -126 976 Rail Baltic arendus -41 320 0 Kose-Mäo neljarealiseks ehitamine -15 385 -7 833 Muud kokku -35 197 -5 158 Käibemaks -49 014 0 FINANTSEERIMISTEHINGUD -80 300 -55 300 Lühiajalised finantsinvesteeringud -54 500 -54 500 Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine -25 800 -800 0,0000001 Maaeluministeeriumi valitsemisala 0,0000001 TULUD 352 948 0 Saadud toetused 342 800 0 Riigilõivud 1 320 0 Tulu majandustegevusest 7 218 0 Tulu põhivara ja varude müügist 500 0 Trahvid ja muud varalised karistused 2 0 Keskkonnatasud 840 0 Muud tulud 22 0 Intressi- ja omanikutulud 245 0 KULUD -451 561 -56 405 Põllumajandus ja kalandus -448 635 -56 405 Põllumajandus, toit ja maaelu Taimekaitse -1 141 -1 005 Väetised -332 -270 Täiendav keskkonnahoid -42 893 -1 669 Taimetervis -2 376 -1 847 Loomatervis -9 029 -4 921 Söödaohutus -1 474 -1 046 Loomade heaolu -8 321 -798 Toiduohutus -9 098 -6 481 Maakasutus -7 679 -895 Maaparandus -11 356 -3 085 Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal -8 203 -5 720 Põllumajandusloomade aretus -6 145 -4 915 Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime -46 159 -7 793 Põlvkondade vahetus -4 815 -397 Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal -1 770 -1 032 Ühistegevus ja koostöö -3 020 -780 Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand -199 377 -4 619 Mahepõllumajandus -28 390 -2 271 Toiduvarustuskindlus -124 -121 Maaelu ja kohalik kogukond -26 731 -4 054 Finantsinstrumendid -1 548 -72 Kalandus Kutseline kalapüük -13 556 -1 639 Vee-elusressursside töötlemine -6 266 -476 Vesiviljelus -5 772 -276 EMKF keskkonnakaitsemeetmete rakendamine -3 060 -223 Käibemaks -2 927 0 INVESTEERINGUD -3 144 -2 312 sh käibemaks -504 0 0,0000001 Rahandusministeeriumi valitsemisala 0,0000001 TULUD 11 216 299 0 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 11 104 748 0 Saadud toetused 62 986 0 Riigilõivud 1 300 0 Tulu majandustegevusest 823 0 Tulu põhivara ja varude müügist 13 0 Trahvid ja muud varalised karistused 380 0 Muud tulud 10 355 0 Intressi- ja omanikutulud 35 694 0 KULUD -273 870 -127 265 Tõhus riik -267 097 -127 265 Riigi rahandus Eelarvepoliitika kujundamine -11 932 -3 837 Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve -5 291 -1 191 Maksu- ja tollipoliitika kujundamine -1 448 -1 436 Maksu- ja tollkorraldus -51 444 -48 386 Halduspoliitika Haldusorganisatsiooni ja personalipoliitika kujundamine -1 209 -781 Riigivara poliitika ja selle elluviimise koordineerimine -1 196 -688 Riigihangete poliitika ja riigiabi regulatsiooni rakendamine -1 301 -1 290 Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine RTK-s -18 494 -9 160 IKT valdkonna arendamine ja korraldamine RMITis -24 649 -15 079 Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamine -6 703 -6 643 Statistika tegemise poliitika kujundamine ja statistika -10 485 -8 663 Regionaalpoliitika Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng -119 933 -17 704 Kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse koordineerimine -2 346 -2 325 KOVide finantseerimise ja finantsjuhtimise korraldamine -433 -278 Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine -4 582 -4 565 Finantspoliitika Finantspoliitka kujundamine -5 366 -4 955 Arvestuspoliitika kujundamine -285 -282 Käibemaks -6 773 0 INVESTEERINGUD -7 814 -5 659 sh käibemaks -1 126 0 FINANTSEERIMISTEHINGUD 723 209 -114 079 Laenukohustused 847 552 -79 Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes, rahvusvahelised osalused -120 328 -114 000 Laenunõuded -4 000 0 Käibemaks -15 0 0,0000001 Siseministeeriumi valitsemisala 0,0000001 TULUD 63 899 0 Saadud toetused 25 305 0 Riigilõivud 18 079 0 Tulu majandustegevusest 3 328 0 Tulu põhivara ja varude müügist 12 0 Trahvid ja muud varalised karistused 16 475 0 Muud tulud 700 0 KULUD -463 783 -391 698 Siseturvalisus -433 142 -378 660 Siseturvalisus Turvalise avaliku ruumi kujundamine -6 429 -6 079 Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine -16 299 -14 786 Tegevus- ja relvalubade väljaandmine -2 852 -2 710 Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine -1 773 -1 745 Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine -9 661 -8 941 Süüteomenetluse tõhustamine -66 085 -64 114 Avaliku korra tagamine -49 798 -47 070 Demineerimine -3 185 -3 101 Päästmine maismaal ja siseveekogul -62 410 -60 462 Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel -17 951 -12 089 Põhiseadusliku korra tagamine -63 437 -63 377 Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus -19 417 -13 772 Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja lahendamine -3 180 -3 058 Piirihaldus -48 591 -33 097 Objektivalve ja isikukaitse -8 536 -8 282 Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine -14 581 -7 245 Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide välja andmine -18 066 -11 161 Migratsioonijärelevalve -4 734 -4 444 Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias -13 717 -11 174 Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioontegevus -1 042 -1 032 IKT teenuste pakkumine SIM valitsemisalast väljapoole -1 399 -923 Sidus ühiskond -14 147 -13 038 Kogukondlik Eesti Kodanikuühiskonna arengu toetamine -2 099 -2 070 Usuvabaduse tagamine -1 326 -1 323 Nutikas rahvastikuarvestus Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi tagamine -2 278 -1 930 Rahvastikuregistri andmete kättesaadavuse tagamine -3 204 -2 475 Erakondade rahastamine Erakondade rahastamine -5 241 -5 241 Käibemaks -16 494 0 INVESTEERINGUD -35 615 -23 853 sh käibemaks -5 267 0 0,0000001 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 0,0000001 TULUD 186 387 0 Saadud toetused 179 396 0 Riigilõivud 360 0 Tulu majandustegevusest 6 063 0 Trahvid ja muud varalised karistused 70 0 Muud tulud 498 0 KULUD -6 729 633 -366 269 Heaolu -4 566 677 -95 814 Tööturuprogramm Tööturu valdkonna arendamine -2 382 -2 164 Aktiivsed ja passiivsed tööturuteenused -785 895 -216 Tööelu kvaliteet -11 671 -3 919 Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus -3 680 -2 976 Sotsiaalkindlustuse programm Sotsiaalkindlustuse valdkonna arendamine -598 -584 Pensionid, toetused ja hüvitised -2 845 894 -5 383 Muu materiaalne abi inimestele -1 946 0 Hoolekandeprogramm Hoolekande valdkonna arendamine -6 205 -6 159 Sotsiaalhoolekandeteenused -85 228 -49 298 Ohvriabi arendamine -428 -272 Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele -5 789 -3 881 Võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste arendamine -392 -387 Soolise võrdõiguslikkuse programm Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine -777 -440 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik -613 -597 Laste ja perede programm Laste ja perede valdkonna arendamine -1 219 -1 050 Toimiv lastekaitsesüsteem -3 025 -2 468 Vanemlike oskuste arendamine -1 741 -1 561 Puudega laste toetamine -17 118 -6 997 Asendushooldus ja perepõhine asendushooldus -1 744 -555 Riskikäitumisega noorte toetamine -3 097 -2 578 Hüvitised ja toetused lastele ja peredele -787 236 -4 329 Tervis -2 156 271 -270 455 Tervist toetava keskkonna programm Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamine -1 467 -1 445 Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskid -1 542 -1 305 Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine -1 087 -1 060 Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine -3 750 -2 005 Tervist toetavate valikute programm Vaimse tervise edendamine -1 260 -1 260 Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine -1 019 -421 Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine -7 971 -7 891 Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid) -6 065 -5 989 Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine -6 827 -4 546 Inimkeskse tervishoiu programm Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine -2 999 -2 040 Personali võimekus, juhtimine ja vastutus -5 124 -3 974 Teenuste mudelite ümberkujundamine -2 064 411 -189 805 Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus -2 950 -1 919 Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine -542 -528 Ravimite, verepreparaatide, meditsiiniseadmete kättesaadavus -5 934 -3 266 Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR) -43 323 -43 003 Käibemaks -6 685 0 INVESTEERINGUD -5 951 -3 376 sh käibemaks -650 0 0,0000001 Välisministeeriumi valitsemisala 0,0000001 TULUD 9 125 0 Saadud toetused 5 786 0 Riigilõivud 3 000 0 Tulu majandustegevusest 96 0 Tulu põhivara ja varude müügist 243 0 KULUD -94 588 -84 873 Välispoliitika -94 128 -84 873 Välispoliitika Eesti julgeoleku ja huvide kaitsmine -33 146 -31 235 Välispoliitika ja välissuhtluse suurem sidustamine -5 976 -5 717 Ekspordi ja otseinvesteeringute soodustamine -24 352 -18 578 Konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamine -5 033 -4 473 Eestlaskonna toetamine ja kaasamine võõrsil -7 565 -6 952 Arengukoostöö ja humanitaarabi Arengukoostöö poliitika kujundamine, elluviimine ja seire -11 929 -11 800 Humanitaarabi poliitika kujundamine, elluviimine ja seire -6 127 -6 118 Käibemaks -460 0 INVESTEERINGUD -4 768 -3 554 sh käibemaks -221 0 FINANTSEERIMISTEHINGUD -22 -22 Laenukohustused -22 -22 2022. AASTA RIIGIEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI Tallinn 2021 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Sisukord SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 4 1 OSA. ÜLEVAADE MAJANDUSPROGNOOSIST AASTATEKS 2022-2025 .......................... 7 1.1 MAKROMAJANDUSPROGNOOS AASTATEKS 2022-2025...............................................7 1.2 VALITSUSSEKTORI EELARVEPOSITSIOON ...................................................................11 1.2.1 Valitsussektori eelarve tsükliline ja struktuurne positsioon .............................................14 1.2.2 Rahavoog ja netopositsioon .............................................................................................16 2 OSA. 2022. AASTA RIIGIEELARVE VAHENDITE KONSOLIDEERITUD EELARVE . 21 2.1 TULUD ....................................................................................................................................21 2.1.1 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed (maksulised tulud) .................................................23 2.1.2 Mittemaksuliste tulude prognoos......................................................................................26 2.1.3 Maksukoormus ja tulevane areng maksupoliitikas...........................................................32 2.1.4 Maksukulud riigieelarves 2022-2023 ...............................................................................33 2.2 KULUD ...................................................................................................................................36 2.3 INVESTEERINGUD ...............................................................................................................39 2.4 FINANTSEERIMISTEHINGUD ............................................................................................42 3 OSA. 2022. AASTA RIIGIEELARVE VAHENDITE LIIGENDUS ....................................... 44 3.1 RIIGIKOGU KANTSELEI .....................................................................................................44 3.1.4 Kulud ................................................................................................................................45 3.1.5 Investeeringud ..................................................................................................................47 3.2 VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI .............................................................................49 3.2.4 Tulud.................................................................................................................................49 3.2.5 Kulud ................................................................................................................................49 3.2.6 Investeeringud ..................................................................................................................51 3.3 RIIGIKONTROLL ..................................................................................................................53 3.3.4 Kulud ................................................................................................................................53 3.3.5 Investeeringud ..................................................................................................................55 3.4 ÕIGUSKANTSLERI KANTSELEI ........................................................................................56 3.4.4 Kulud ................................................................................................................................57 3.5 RIIGIKOHUS ..........................................................................................................................59 3.5.4 Tulud.................................................................................................................................59 3.5.5 Kulud ................................................................................................................................60 3.6 VABARIIGI VALITSUS ........................................................................................................62 3.7 RIIGIKANTSELEI ..................................................................................................................67 3.7.1 Tulud.................................................................................................................................67 3.7.2 Kulud ................................................................................................................................68 3.7.3 Investeeringud ..................................................................................................................71 3.8 HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA .........................................73 3.8.1 Tulud.................................................................................................................................74 3.8.2 Kulud ................................................................................................................................76 3.8.3 Investeeringud ................................................................................................................118 3.8.4 Finantseerimistehingud ..................................................................................................119 3.9 JUSTIITSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA................................................................121 3.9.1 Tulud...............................................................................................................................121 3.9.2 Kulud ..............................................................................................................................124 3.9.3 Investeeringud ................................................................................................................138 3.9.4 Finantseerimistehingud ..................................................................................................139 3.10 KAITSEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA ..............................................................140 3.10.1 Tulud...............................................................................................................................142 3.10.2 Kulud ..............................................................................................................................143 3.10.3 Investeeringud ................................................................................................................160 3.11 KESKKONNAMINISTEERIUMI VALITSEMISALA ..........................................................163 3.11.1 Tulud...............................................................................................................................164 2 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.11.2 Kulud ..............................................................................................................................167 3.11.3 Investeeringud ...............................................................................................................196 3.11.4 Finantseerimistehingud .................................................................................................198 3.12 KULTUURIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA ........................................................199 3.12.1 Tulud...............................................................................................................................199 3.12.2 Kulud ..............................................................................................................................201 3.12.3 Investeeringud ................................................................................................................235 3.13 MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA .....237 3.13.1 Tulud...............................................................................................................................238 3.13.2 Kulud ..............................................................................................................................239 3.13.3 Investeeringud ................................................................................................................286 3.13.4 Finantseerimistehingud ..................................................................................................289 3.14 MAAELUMINISTEERIUMI VALITSEMISALA ...........................................................291 3.14.1 Tulud...............................................................................................................................292 3.14.2 Kulud ..............................................................................................................................294 3.14.3 Investeeringud ................................................................................................................324 3.15. RAHANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA ......................................................326 3.15.1 Tulud...............................................................................................................................326 3.15.2 Kulud ..............................................................................................................................329 3.15.3 Investeeringud ................................................................................................................354 3.15.4 Finantseerimistehingud ..................................................................................................356 3.16. SISEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA ....................................................................358 3.16.1 Tulud...............................................................................................................................358 3.16.2 Kulud ..............................................................................................................................360 3.16.3 Investeeringud ................................................................................................................388 3.17. SOTSIAALMINISTEERIUMI VALITSEMISALA .........................................................392 3.17.1 Tulud...............................................................................................................................393 3.17.2 Kulud ..............................................................................................................................395 3.17.3 Investeeringud ...............................................................................................................440 3.18 VÄLISMINISTEERIUMI VALITSEMISALA.................................................................442 3.18.1 Tulud..............................................................................................................................443 3.18.2 Kulud .............................................................................................................................444 3.18.4 Investeeringud ...............................................................................................................457 3.18.5 Finantseerimistehingud .................................................................................................458 4 OSA. 2022. AASTA RIIGIEELARVE SEADUSE TEKSTIPARAGRAHVIDE SELGITUSED .................................................................................................................................... 459 LISAD ................................................................................................................................................. 466 LISA 1 Ülevaade 2022 meetmete mõjust riigieelarvelistele asutustele (tuhat eurot, kulumeetmed käibemaksuta) ...................................................................................................................................466 LISA 2 Sotsiaaltoetused (tuhat eurot)...............................................................................................470 LISA 3 Kavandatavad toetused juriidilistele isikutele valitsemisalade ja programmide lõikes (tuhat eurot).................................................................................................................................................482 LISA 4 Investeeringud (tuhat eurot) .................................................................................................493 LISA 5 Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite jaotus tegevuste lõikes 2022-2025 (tuhat eurot) ......................................................................................................................................497 LISA 6 Rail Balticu ehitamise tegevuskava 2022. aastal ning sellele järgnevail aastatel ................500 LISA 7 Riigi eelarvestrateegia 2022-2025 rahastamiskava (tuhat eurot) .........................................506 3 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri SISSEJUHATUS Iga-aastase riigieelarve koostamise õiguslikuks aluseks on põhiseadus1, riigieelarve seadus2 ja Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrus nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“. 2022. aasta riigieelarve koostamisel lähtutakse „Riigi eelarvestrateegiast 2022–2025“, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist, Euroopa semestri raames antud Euroopa Komisjoni soovitustest ja Rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist ning tegevusi kavandatakse nendele vastavalt. Valitsuse eelarvepoliitika eesmärk on tagada Eesti ühiskonna ja majanduse väljatulek koroonakriisist ning majanduse tulevikukindlaks muutmine. Kriisist väljumise kõrval keskendutakse taas pikemaajalistele eesmärkidele, liikudes eelarve struktuurse tasakaalu suunas. Riigieelarve koostamisel lähtus valitsus oma prioriteetidest: kiire COVID-19 pandeemiast väljumine, inimeste vaimse ja füüsilise tervise toetamine, rahanduslik jätkusuutlikkus, haridus ja innovatsioon, rohemajandus, välispoliitiline aktiivsus, riigikaitse ja piirkondliku ebavõrdsuse vähendamine. 2022. aasta riigieelarve tulude maht on 13,13 miljardit, kulude maht on 13,64 miljardit eurot ja investeeringute maht 716 miljonit eurot. Kulude maht ületab tulude mahtu, ent struktuurne positsioon on paranenud nii võrreldes eelmise aasta kui riigieelarve strateegiaga aastateks 2022- 2025. Kaitsekulutused moodustavad SKP-st 2,3 protsenti ning teadus- ja arenduskulud 1 protsent SKP-st. Eelarvenõukogu arvamus majandusprognoosi ja aastate 2022-2025 struktuurse eelarvepositsiooni eesmärkide kohta Vastavalt riigieelarve seaduse §-le 18 avaldas Eelarvenõukogu 23. septembril arvamuse Rahandusministeeriumi 2021. aasta suvise majandusprognoosi kohta3. Rahandusministeerium tõlgendab Eelarvenõukoguga konsulteerimise tulemusena nõukogu arvamust selliselt, et Eelarvenõukogu on Rahandusministeeriumi suvise prognoosi heaks kiitnud teatud mööndustega ning et riskid ja ohukohad on esitatud Eelarvenõukogu arvamuses. Rahandusministeerium on nõus, et prognoosi eeldustes on palju määramatust. Samas oleme seisukohal, et prognoosi üles- ja allapoole riskid on tasakaalus ja riskistsenaariumist lähtumine ei ole otstarbekas. Eelarvenõukogu arvamust majandusprognoosi kohta on täpsemalt kirjeldatud majandusprognoosi peatükis. Vastavalt Riigieelarve seaduse §-le 14 avaldas Eelarvenõukogu 29. aprillil arvamuse aastate 2022-2025 struktuurse eelarvepositsiooni eesmärkide kohta4. Eelarvenõukogu hinnangul ei ole alates 2022. aastast eelarvepuudujäägi 3% piiri ületamine enam põhjendatud ning nõukogu soovitab seetõttu 2022. aasta riigieelarvet koostades vähendada valitsussektori eelarvepuudujääki. Positiivsema kasvustsenaariumi täitumisel soovitab Eelarvenõukogu kasutada täiendavat maksutulu eelarvetasakaalu kiiremaks taastamiseks, mitte lisakuludeks. Eelarvenõukogu soovitab 2022. aastal riigil taas lähtuda eelarvereeglitest, hoolimata Euroopa Liidu vabastusklauslist. Vabariigi Valitsus on tutvunud Eelarvenõukogu arvamusega. Valitsus on kokku leppinud riigi eelarvestrateegias (RES) 2022-25 kokkuhoiumeetmed, mis vähendavad puudujääki pea kõigil 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/107072017041 3 https://eelarvenoukogu.ee/uudised/riigieelarve-koostamisel-tuleks-lahtuda-aeglasemast-majanduskasvust 4 https://eelarvenoukogu.ee/uudised/jargmiste-aastate-eelarvepuudujaak-ei-peaks-uletama-3-skpst 4 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri aastatel. Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi alusel kasutatakse paranenud maksutulu laekumist eelarvepuudujäägi vähendamiseks. 2022. aasta nominaalne eelarvepuudujääk paraneb RES-ga võrreldes 1,6 protsendipunkti võrra -2,2%ni ning struktuurne puudujääk paraneb -2,6%ni SKP-st. Ka järgmistel aastatel väheneb struktuurne defitsiit vähemalt 0,5% võrra SKP-st aastas, mida nõuavad eelarvereeglid. Eelarvedefitsiidi mõõdukas tempos vähendamine tagab selle, et eelarve tugi majandusele järk-järgult väheneb ning see ei ohusta liigselt majanduse taastumise kulgu. Seletuskirja lisas 1 on esitatud 2022. aasta riigieelarve eelnõu koostamise protsessis arvestatud meetmetega ning lisas 7 on esitatud uuendatud RES 2022-2025 rahastamiskava. Riigieelarve ministeeriumide valitsemisalades on tegevuspõhine Tegevuspõhise eelarve eesmärk on teha riigieelarve mõistetavamaks ka nendele otsustajatele ja lugejatele, kellel puuduvad raamatupidamislikud teadmised ning siduda riigi strateegilised eesmärgid kasutada olevate vahenditega. See arendus on olnud osa riigireformist ja rakendatud praktikasse alates 2020. aasta riigieelarve koostamisest. Muudatuse tulemusena soovitakse saavutada mõjusam ja tõhusam riigiülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine, valitsussektori kulutuste ja töötajate arvu vähenemine ning valitsussektori paindlikum ja vähem bürokraatlikum töökorraldus. Riigieelarve ülesehitus Riigieelarve on jaotatud kaheks osaks: riigi konsolideeritud eelarve ja riigieelarve vahendite liigendus, sh olulised investeeringud. 2022. a riigieelarve seaduses liigendatakse riigieelarve vahendid administratiivselt põhiseaduslike institutsioonide, Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide kaupa ning sisu järgi tuludeks, kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks. Tulud liigendatakse täiendavalt majandusliku sisu järgi. Kulud liigendatakse ministeeriumide valitsemisaladele ja Riigikantseleile täiendavalt tulemusvaldkondade, programmide ja programmi tegevuste kaupa. Programmi tasandi liigendus on informatiivne, mistõttu ei ole sellel tasandil summasid välja toodud. Investeeringud liigendatakse objektide kaupa, kui investeeringu maksumus ületab 10 miljonit eurot. Finantseerimistehingud liigendatakse täiendavalt majandusliku sisu järgi. Riigieelarve vahendid jagunevad piirmääraga ja piirmäärata vahenditeks. Piirmääraga vahenditele seatakse riigieelarve seadusega kasutamise limiit. Piirmäärata vahenditeks on:  Kulu, investeering ja finantseerimistehing, mille tegemise võimalikkus sõltub konkreetse tulu tekkimisest (tuludest sõltuvad vahendid, nt välistoetuste arvelt tehtavad kulutused);  Kulu, investeering ja finantseerimistehing, mille suurus tuleneb seadusest (arvestuslikud vahendid, nt pensionid);  Mitterahalised kulud (nt põhivara amortisatsioon). Riigieelarve seletuskiri koosneb neljast osast ja lisadest 5 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Esimene osa annab ülevaate majandus- ja fiskaalprognoosist aastateks 2022–2025 lähtuvalt suvisest Rahandusministeeriumi majandusprognoosist. Teine osa annab ülevaate konsolideeritud eelarvest, eelarve tuludest, kuludest, investeeringutest ja finantseerimistehingutest. Kolmas osa annab ülevaate eelarve administratiivsest liigendusest. Neljandas osas on esitatud 2022. aasta riigieelarve seaduse tekstiparagrahvide selgitused. Kasutatud lühendid JUM – Justiitsministeerium HTM – Haridus- ja Teadusministeerium KAM – Kaitseministeerium KEM – Keskkonnaministeerium KUM – Kultuuriministeerium MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium MEM – Maaeluministeerium RAM - Rahandusministeerium SIM – Siseministeerium SOM – Sotsiaalministeerium VÄM – Välisministeerium EL – Euroopa Liit NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon WTO - Maailma Kaubandusorganisatsioon EMKF – Euroopa Merendus- ja Kalandusfond 2014-2020 ESF – Euroopa Sotsiaalfond EAFRD – Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ERF – Euroopa Regionaalarengu Fond ÜF – Ühtekuuluvusfond RKAS – Riigi Kinnisvara AS RMIT – Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus OSCE - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon EIF - Euroopa Investeerimisfond EAS – Ettevõtluse Arendamise SA VV – Vabariigi Valitsus ESA - Euroopa Kosmoseagentuur CERN - Euroopa Tuumauuringute Keskus KOV – Kohalik omavalitsus RTK – Riigi Tugiteenuste Keskus RMK - Riigimetsa Majandamise Keskus PÄA – Päästeamet PPA – Politsei – ja Piirivalveamet RES- Riigi eelarvestrateegia TEHIK – Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus mln – miljon mld – miljard 6 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 1 OSA. ÜLEVAADE MAJANDUSPROGNOOSIST AASTATEKS 2022-2025 1.1 MAKROMAJANDUSPROGNOOS AASTATEKS 2022- 2025 Makromajandusprognoosi eeldused on fikseeritud 2021. aasta augusti lõpu seisuga. Täpsemalt saab oodatavate majandusarengutega tutvuda Rahandusministeeriumi 2021. aasta suvise majandusprognoosi seletuskirjas: https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/majandusprognoosid Eesti majandus on viirusest põhjustatud kriisile hästi vastu pidanud. 2021. aasta esimeses kvartalis ületas Eesti majandus oma kriisieelset mahtu ja teises kvartalis ka seda taset, mida 2019. aasta sügisel, kui viirusest veel midagi kuulda polnud, prognoositi. Lisaks ülejäänud maailmaga võrreldes vähestele kohalikele liikumis- ja ettevõtluspiirangutele on üle ootuste hästi taastunud enamike maailma riikide majandused, mis on aidanud kaasa meie ekspordi kasvule. Pole kahtlust, et riikide aktiivne raha- ja eelarvepoliitiline tugi kohe kriisi algusest alates on majandusi keerulises olukorras stabiliseerinud ning säilitanud erasektori usu positiivsete väljavaadete suhtes. Varade ja tarbekaupade kiire hinnatõusu taustal pole välistatud, et eelarvepoliitilist stiimulit tuleb mõne aja pärast tagasi tõmmata. Olukord tööturul on vastuoluline – ettevõtted kurdavad tööjõu puudust, kuid töötus püsib endiselt kõrgel. Vaatamata positiivsetele majanduskasvu koondnumbritele on kriisi algul järsult kasvanud töötute arv vähenenud vaid veerandi võrra. Töötukassas registreeritud töötus kasvas kriisi esimestel kuudel kiiresti 20 tuhande inimese võrra ning see arv on 2021. aasta septembris endiselt 16 tuhande võrra suurem, kui enne kriisi. Suurimat hõive kasvu kogu kriisi ajal on näidanud eelkõige info-sidesektor ja tervishoid, kuid kriisieelse ajaga võrreldes on töökohti vähem enamikul tegevusaladest. Majanduse kiire kasv kõrge töötuse püsides tähendab küll oluliselt suurenenud tööviljakust, kuid mitte kõik ei ole sellest kriisist väljunud võitjatena. Töötuse taandumine kriisieelsele tasemele eeldab ka välisturismi taastumist, mida tuleb veel oodata. Kiire hinnatõus on esialgu põhjustatud eelkõige välisteguritest ja võtab üle poole sissetulekute suurenemisest 2020. ja 2021. aastal. Juulis 5%ni ulatunud hinnatõusu tuleb paljuski vaadata koos eelmise aasta langusega. See oli Eestis peaaegu EL-i suurim, mis viitab meie majanduse paindlikkusele ning mida süvendasid administratiivsed otsused energiakaupade maksustamisel. Seoses globaalse majanduse kiire taastumisega on kevadest alates üle poole Eesti tarbijahindade tõusust andnud peamiselt imporditav energia. Suurenenud on samuti baasinflatsiooni panus, kuid ka sellest moodustavad umbes poole valdavalt imporditud tööstuskaubad. Seega kohalikust majanduskonjunktuurist rohkem sõltuvate teenuste panus hinnatõusu on kiire palgakasvu tingimustes vähemalt esialgu tagasihoidlik. Hinnakasvu tempo kiireneb ilmselt kuni aastavahetuseni , kuid peaks aastal aasta keskmisena jääma nii 2020. kui 2021. aastal alla 4%. See tähendab, et sellel ja järgmisel aastal võtab hinnatõus ära üle poole keskmise palga umbes 7% kasvust. Prognoos näeb ette pensionisäästude ja liikumispiirangute tõttu sundsäästetud raha mõõdukat kulutamist. Suur ebakindlus valitseb elanike hoiuarvetele kriisi ajal täiendavalt kogunenud ja II pensionisambast vabanenud raha kasutamise osas. Prognoosis on lähtutud elanikelt küsitluste põhjal saadud infost pensionisäästu kasutamise kohta ning seda siis kohandatud oletatava tegeliku käitumise suunas. Suure hulga säästude kogunemine 7 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri hoiuarvetele ja vabanemine pensionifondidest on juba aasta algusest alates mõjutanud kinnisvaraturgu ning teeb seda ka edaspidi. Prognoosis eeldame, et valdav osa eelmisest kevadest tarbimispiirangute tõttu sundsäästetud rahast siiski lähemal ajal kohalikku tarbimisse ei jõua. Kui peaks minema teisiti, siis tähendab see riigieelarve seisukohast positiivset üllatust tarbimismaksude laekumisel, mis jääb siiski ühekordseks. Rahandusministeeriumi prognoos näeb ette Eesti majanduse püsimist kriisieelsete prognoosidega võrreldes kõrgemal tasemel. Võimas kasv 2021. aasta esimeses pooles annab selle aasta SKP kasvuks 9,5%. 2022. aastal taandub kasvukiirus 4%ni ning sealt edasi veidi alla 3%. Eesti majandus on kohanenud kehtivate kodu- ja välismaiste piirangutega ja isegi kui tegevuspiiranguid karmistatakse, ei eeldata nendelt olulist täiendavat negatiivset mõju majandusarengule. Eksportiv tööstus liigub meie kaubanduspartnerite impordi jõudsa kasvu tuules, IT teenused püsivad maailmas väga konkurentsivõimelised ning naasvad välisturistid peaksid mõne aasta jooksul tagama töö ka vähema kvalifikatsiooniga inimestele. Investeeringuid toetavad nii avalik sektor kui elanike säästud. Tabel 1 Sisemajanduse koguprodukti prognoos 2021–2025 (protsenti)5 2011-18 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 1. SKP reaalkasv 3,6 4,1 -3,0 9,5 4,0 2,6 2,9 2,8 1a. SKP püsivhindades (mld eurot) 24,4 23,7 25,9 27,0 27,6 28,4 29,2 2. SKP nominaalkasv 7,2 7,4 -3,2 12,4 7,4 4,9 5,0 4,8 2a. SKP jooksevhindades (mld eurot) 27,7 26,8 30,1 32,4 33,9 35,6 37,3 2b. RKP jooksevhindades (mld eurot) 27,2 26,6 29,8 31,9 33,4 35,1 36,7 Kasvuallikad 3. Eratarbimiskulutused (sh MTÜd) 3,7 3,9 -2,7 4,4 3,3 2,4 2,5 2,7 4. Valitsussektori lõpptarbimiskulutused 1,9 3,0 3,0 3,4 -1,0 0,0 0,0 0,0 5. Kapitali kogumahutus põhivarasse 7,8 6,1 19,9 6,8 -2,2 5,9 2,0 2,2 6. Sisenõudlus 4,6 2,8 3,4 7,6 0,8 2,9 2,1 2,2 7. Kaupade ja teenuste eksport 5,8 6,5 -5,0 13,8 6,5 4,0 3,2 2,9 8. Kaupade ja teenuste import 7,1 3,8 0,9 12,5 2,3 4,4 2,3 2,2 Panus SKP kasvu 1) 9. Sisemajanduse nõudlus 4,1 4,2 4,4 5,0 0,8 2,8 1,8 2,0 10. Kaupade ja teenuste bilanss -0,6 2,1 -4,3 1,0 3,1 -0,2 0,8 0,6 Lisandväärtuse kasv 11. Primaarsektor -1,7 32,6 -6,1 3,0 3,5 2,5 2,7 2,6 12. Tööstus 5,0 -2,7 -7,7 4,9 3,3 2,3 2,8 2,7 13. Ehitus 7,5 -1,9 3,6 5,5 7,0 3,0 2,7 2,7 14. Muud teenused 3,1 5,2 -2,0 10,3 4,3 2,6 2,9 2,8 Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet. Tabel 2. Hindade prognoos 2021–2025 (protsenti) 2011- 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 18 1. SKP deflaator 3,4 3,2 -0,3 2,6 3,3 2,2 2,1 1,9 2. Eratarbimise deflaator 2,7 2,5 -0,7 3,8 3,7 2,1 1,9 1,9 3. Harmoniseeritud tarbijahinnaindeks 2,6 2,3 -0,6 3,8 3,7 2,1 1,9 1,9 3a. Tarbijahinnaindeks 2,3 2,3 -0,4 3,8 3,7 2,1 1,9 1,9 4. Valitsussektori tarbimiskulutuste deflaator 4,6 6,2 2,2 3,9 2,5 3,1 3,9 3,7 5. Investeeringute deflaator 2,0 4,2 -2,6 0,5 3,2 2,4 2,0 1,9 6. Ekspordi deflaator 1,5 0,3 -2,1 5,0 3,1 2,0 1,9 1,9 7. Impordi deflaator 1,0 0,6 -3,0 5,2 3,0 2,2 2,1 2,0 5 Panus SKP kasvu näitab, kui suure osa majanduskasvust konkreetne valdkond moodustab. Arvutatakse, korrutades valdkonna kasvu tema osakaaluga SKPst. Valdkondade panuste summa annab kokku majanduskasvu (väikese erinevuse põhjuseks on statistiline viga – osa SKPst, mida ei ole olnud võimalik valdkondade vahel ära jagada). Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet. 8 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet. Tabel 3. Tööturu prognoos 2021–2025 (15–74-aastased) (protsenti) 2011-18 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 1. Tööhõive (tuh inimest) 671,3 656,6 654,3 663,6 664,3 663,6 662,3 1a. Tööhõive kasv 2,0 1,0 -2,2 -0,3 1,4 0,1 -0,1 -0,2 2. Tööpuuduse määr 7,8 4,4 6,8 6,7 5,8 5,7 5,6 5,6 3. Tööjõu tootlikkuse kasv (hõivatute arvu järgi) 1,6 3,1 -0,8 9,8 2,5 2,5 3,0 3,0 4. Keskmise palga reaalkasv 4,2 5,1 3,4 3,0 2,9 3,8 3,5 3,5 4a. Keskmine palk (eurot) 1 407 1 448 1 549 1 653 1 752 1 848 1 947 4b. Keskmise palga nominaalkasv 6,5 7,5 2,9 7,0 6,7 6,0 5,5 5,4 Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet. Tabel 4. Maksebilansi prognoos 2021–2025 (protsent SKPst) 2011-18 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 1. Võlgnevus välismaailma suhtes 2,9 3,2 1,5 2,6 5,1 4,3 4,4 5,1 1a. Jooksevkonto 0,8 2,0 -0,6 0,3 2,9 2,3 2,7 2,9 2. Kaupade ja teenuste bilanss 3,4 4,0 0,3 1,1 4,1 3,7 4,3 4,7 3. Esmase ja teisese tulu bilanss -2,6 -2,0 -0,9 -0,8 -1,2 -1,5 -1,7 -1,8 4. Kapitalikonto 2,1 1,2 2,1 2,4 2,2 2,0 1,7 2,1 Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Pank, Eesti Statistikaamet. Eelarvenõukogu arvamus majandusprognoosi kohta Vastavalt riigieelarve seaduse §-le 18 avaldas Eelarvenõukogu 23. septembril arvamuse Rahandusministeeriumi 2021. aasta suvise majandusprognoosi kohta6. Rahandusministeerium tõlgendab Eelarvenõukoguga konsulteerimise tulemusena eelarvenõukogu arvamust selliselt, et Eelarvenõukogu on Rahandusministeeriumi suvise prognoosi heaks kiitnud Rahandus- ministeeriumi teatud mööndustega ning et riskid ja ohukohad on esitatud eelarvenõukogu arvamuses. Eelarvenõukogu soovitab 2022. aasta riigieelarve koostamisel lähtuda mitte põhiprognoosist, vaid arvestada ka prognoosi negatiivse riskistsenaariumiga, kus nähakse ette majanduskasvu selget pidurdumist järgmisel aastal. Kasvu pidurdumise võimaluse kõrval viitab Eelarvenõukogu teisalt ka riskile, et lähiajal võib majanduses näha ülekuumenemise märke. Samuti on Eelarvenõukogu käsitlenud oma arvamuses kasvupotentsiaali, majandustsükli ja SKP lõhe hindamise keerukust. Viimastest sõltub hinnang valitsuse struktuursele eelarvepositsioonile. Eelarvenõukogu arvamuses välja toodud struktuurse eelarvepuudujäägi arvutused on ettevaates siiski väga sarnased Rahandusministeeriumi arvutustega ning aastatel 2021 ja 2022 isegi veidi positiivsemad, viidates negatiivsemale toodangulõhe hinnangule ehk majanduse kehvemale tsüklilisele seisule. Riskide esiletoomise kõrval kinnitab Eelarvenõukogu, et Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos ei eristu oluliselt teistest institutsioonidest, kellel oli prognoosi koostades võimalik arvestada ka 2021. aasta teise kvartali oodatust kiirema kasvuga. Samuti kinnitab Eelarvenõukogu, et prognoos on koostatud metoodilises mõttes tasakaalustatult ja tõdeb, et koroonaviiruse leviku visa taandumist arvestades on usaldusväärse majandusprognoosi koostamine endiselt keeruline ja prognoosivead võivad kujuneda tavapärasest suuremaks. Rahandusministeerium nõustub hinnanguga, et koroonakriisi kontekstis on majandusprognoosi koostamine tavapärasest keerulisem. Rahandusministeerium on nõus, et prognoosi eelduste suhtes on palju määramatust. Prognoosi eelduste suhtes on Rahandusministeeriumi hinnangul 6 https://eelarvenoukogu.ee/uudised/riigieelarve-koostamisel-tuleks-lahtuda-aeglasemast-majanduskasvust 9 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri riske nii üles- kui allapoole. Majanduskasvu võib kiirendada täiendav nõudlus kriisi ajal kogunenud säästude ning pensioni II samba säästude väljamaksete eeldatust suuremal määral tarbimisse suunamine. Majanduskasvu võivad aeglustada globaalsete tarneprobleemide ning tootmisvõimsuste kõrge rakendatusega seotud riskid. Rahandusministeerium on seisukohal, et üles- ja allapoole riskid on tasakaalus ning jagab Eelarvenõukogu järeldust, et Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos ei eristu oluliselt teiste institutsioonide värsketest majandusprognoosidest. Seetõttu ei pea Rahandusministeerium otstarbekaks riskistsenaariumist lähtumist. Märgime ühtlasi, et riskistsenaariumiga arvestamise mõju valitsussektori eelarve struktuursele tasakaalule oleks võrdlemisi väike, kuna väiksemat maksulaekumist tasakaalustab kehvem tsükliline seis. Nii 2022. kui ka 2023. aastal parandaks riskistsenaariumist lähtumine struktuurset eelarvedefitsiiti 0,1% võrra SKP-st võrreldes baasstsenaariumiga. 10 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 1.2 VALITSUSSEKTORI EELARVEPOSITSIOON Valitsussektori eelarvepositsioon moodustub kõikide valitsussektori tasandi institutsioonide eelarvetest. See on oluliseks riigi fiskaalolukorda kirjeldavaks indikaatoriks, mida seiratakse muuhulgas Euroopa Komisjoni poolt. 2020. aastal langes valitsussektori eelarvepositsioon Covid-19 pandeemia tõttu sügavasse puudujääki, mis moodustas Statistikaameti uuendatud andmete kohaselt 1,35 mld eurot ehk 5,0% SKP-st. Puudujäägis olid keskvalitsus ja sotsiaalkindlustusfondid (vastavalt 3,9% ja 1,2% SKP-st), mida veidi tasakaalustas kohalike omavalitsuste ülejääk (0,04% SKP-st). Keskvalitsuse puudujääk tulenes riigieelarvest, mida ühelt poolt mõjutas maksutulu langus ning teisalt lisaeelarvega kavandatud kriisileevendusmeetmetega kaasnenud kulude kasv. Sotsiaalkindlustusfondide eelarvedefitsiit tulenes samuti kriisi tõttu hüppeliselt suurenenud kulutasemest. Ka kohalike omavalitsuste rahaline olukord sai kriisi tõttu kannatada tulumaksu laekumise vähenemise tõttu, kuid riigi toetusmeetmete ja ettevaatlikuma kulukäitumise toel lõpetati aasta siiski 9 miljoni euro suuruse eelarve ülejäägiga. 2020. aastal oli Eurostati esialgsetel andmetel kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide eelarvepositsioon puudujäägis, sh suurima puudujäägiga oli Rumeenia (11% SKP-st) ja väikseima puudujäägiga oli Taani (1,1% SKP-st). Eesti valitsussektori eelarvepositsioon oli Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 1,9% võrra SKP-st parem. Võrreldes 2019. aastaga on koroonakriisi tõttu halvenenud kõikide liikmesriikide eelarvepositsioon 3,7% (Rootsi) kuni 10,8% (Kreeka). Keskmiselt halvenes positsioon 6,4% ning Eestis 5,2% SKP-st. Euroopa Komisjoni viimase prognoosi (2021 mai) kohaselt ulatub Euroopa Liidu keskmine eelarvepuudujääk sellel aastal 7,5%ni SKP-st ning järgmisel aastal 3,7%ni SKP-st. Joonis 1. Valitsussektori eelarvepositsioon Euroopa Liidus aastal 2020, % SKPst Allikas: Eurostat, Rahandusministeerium 2022. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt on valitsussektori nominaalne eelarve positsioon puudujäägis 2,2% SKPst. Tabel 5. Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon 2022. aastal 2022 Valitsussektor (mln eurot) -6987 Keskvalitsus -781 7 Seletuskirja lisas 1 toodud meetmete mõju eelarvepositsioonile on meetmete kogusummast ca 200 mln euro võrra väiksem. Suveprognoosi kohaselt jääb selle summa võrra riigieelarve ja lisaeelarvega Vabariigi Valitsuse reservis ette nähtud vahendeid 2021. aastal kasutamata ning need kanduvad järgmisse aastasse. Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt neid jääke 2022. aastasse üle ei kanta ning nende arvel tehakse eelarvepositsiooni halvendamata lisas 1 sisalduvaid ühekordseid rahastusotsuseid. 11 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2022 Sotsiaalkindlustusfondid 123 Kohalikud omavalitsused -40 Valitsussektor (% SKP-st) -2,2% Keskvalitsus -2,4% Sotsiaalkindlustusfondid 0,4% Kohalikud omavalitsused -0,1% Allikas: Rahandusministeerium. Eelarvepositsiooni arvestamisel lähtutakse tekkepõhist lähenemist. Tulude tekkepõhise arvestuse korral kajastatakse maksutulusid juba vastava maksukohustuse tekkimisel (näiteks palga väljamaksmise hetkel), mitte maksutulu laekumisel. Välistoetuste puhul lähtutakse põhimõttest, et need ei mõjuta eelarvepositsiooni, mistõttu laekumise korral ei arvestata saadud tulu kohe, vaid alles siis, kui tehakse välistoetusega seotud kulu (nt investeering). Alates 2017. aastast kajastatakse ka riigieelarve tulud ja kulud tekkepõhiselt. Keskvalitsus Valitsussektorist ligikaudu 3/4 moodustava keskvalitsuse suurimaks osaks on riigieelarvelised asutused, kuid keskvalitsuse hulka kuuluvad ka riigi asutatud sihtasutused (suurima mõjuga on haiglad ja Keskkonnainvesteeringute Keskus), äriühingud (sh Riigi Kinnisvara AS ja Elron) ja avalik-õiguslikud institutsioonid (nt ülikoolid, Eesti Rahvusringhääling). Riigieelarve positsioon on enim seotud majandustsükliga, seda lähtuvalt finantseerimisest – suure osa riigieelarve tuludest moodustavad majandusarengu suhtes tundlikud maksud. Setõttu on majandustsükli langusfaasis suurem osa eelarvepuudujäägist tulnud just riigieelarvest. Riigieelarve positsiooni mõjutab oluliselt ka riiklik pensionikindlustus. 2022. aastal ületavad riikliku pensionikindlustuse kulud (kokku 2,22 miljardit eurot) umbes 107 mln euro võrra sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osast saadavaid tulusid. Kuna kõiki pensionikulusid ei kaeta sotsiaalmaksust, on puudujääv osa umbes 6 mln eurot. Riigieelarve tulude ja kulude prognoos tugineb Rahandusministeeriumi 2021. aasta suvisele majandusprognoosile ning riigi eelarvestrateegia ja 2022. aasta riigieelarve menetlemisel langetatud otsustele. Muu keskvalitsuse eelarvepositsioon moodustub sihtasutuste, äriühingute ja avalik-õiguslike institutsioonide positsioonide koondsummast. Üks peamisi eelarvepositsiooni mõjutavaid tegureid on suuremahulised investeeringud, mis ületavad jooksva aasta tulusid. Sõltumata sellest, kas neid finantseeritakse eelmistel aastatel kogunenud reservidest või laenu abil, on mõju eelarvepositsioonile negatiivne. Muu keskvalitsuse asutuste puudujääk ulatub 2022. aastal 0,1%ni SKP-st ning hakkab järgenvatel aastatel paranema jõudes 2024. ja 2025. aastal 0,2%se ülejäägini. Sotsiaalkindlustusfondid Sotsiaalkindlustusfondide sektorisse kuuluvad ravikindlustust pakkuv Eesti Haigekassa ja töötuskindlustust pakkuv Eesti Töötukassa. Riiklik pensionikindlustuse süsteem kuulub Eestis keskvalitsuse hulka. Haigekassa finantsseis on tugevasti mõjutatud koroonakriisist. Eelmise aasta sügisel otsustas riik eraldada Haigekassale selle osa sotsiaalmaksu laekumise langusest tekkinud puudujäägist, mida Haigekassa oma reservireeglite järgi aastatel 2021-2024 katta ei saa. Kuna eraldatud summad tuginesid möödunud aasta Rahandusministeeriumi suveprognoosil ning avaldatud viimane prognoos on sotsiaalmaksulaekumise osas optimistlikum, ootame Haigekassale käesoleval aastal arvestatavat ülejääki, 86 mln eurot. 2022. aastal on oodata väikest ülejäägi suurenemist, 102 miljoni euroni. Ka järgnevad aastad on tänu riigieelarve eraldisele arvestava 12 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri ülejäägiga, suurusjärgus 0,3-0,4% SKP-st, kuigi see ülejääk kahaneb tänu uuele tervishoiutöötajate kollektiivleppele, mille mõju kuludele on arvestatud. 2025. aastaks on oodata 24 miljoni euro suurust puudujääki, kuna riigieelarvelist eraldist ei ole selleks aastaks otsustatud. Hinnangus on kasutatud Haigekassa 4 aasta finantsplaani, käesolevat riigieelarvet, Sotsiaalkindlustusameti riigieelarvelise eraldise prognoosi ning Rahandusministeeriumi sotsiaalmaksu laekumise prognoosi. Töötukassa finantsseis on sarnaselt Haigekaasaga koroonakriisist tugevalt mõjutatud. Täiendavad töötasutoetused ja -hüvitised aasta esimeses pooles ning tavapärasest suuremad töötuskindlustuse ja tööturuteenuste kulud annavad aluse oodata käesoleval aastal olulist puudujääki ning reservide vähenemist 40 miljoni euro võrra. Kuna kevadise koroonalaine majandusmõju jäi oodatust väiksemaks, on tulevikuväljavaade oluliselt paranenud. Järgnevatel aastatel on oodata ülejääki, 2022. aastal 21 miljonit eurot ja järgnevatel aastatel veidi alla 10 miljoni euro aastas. Peamine põhjus, miks majanduse normaliseerumisega ei taastu varasem suurem ülejääk, on eurorahade lõppemine teatud teenuste rahastamiseks, kuid mille rahastamine jätkub töötuskindlustuse vahenditest nende teenuste jätkumisel. Töötukassa reservide maht oli aasta alguses 515 miljonit eurot. Aastaks 2025 on reservide maht sarnases suurusjärgus, 513 miljonit eurot. Hinnangus on kasutatud Töötukassa kulude prognoosi 2022- 2025 aasta töötuskindlustusmakse määrade prognoosist ning Rahandusministeeriumi töötuskindlustusmakse laekumise prognoosi. Kohaliku omavalitsuse üksused Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarved on iseseisvad, st nad otsustavad ise eelarvete koostamise üle. Nende peamisteks tuludeks on tulumaks ja toetused riigieelarvest. Laekumine tulumaksust moodustab üle poole kogu laekumistest. Joonis 2. Kohaliku omavalitsuse üksuste sissetulekute jaotus 2020. aastal Kohaliku omavalitsuste üksuste sektor on olnud perioodi 2014–2020 peale kokku ülejäägis. 2020. aastal tehtud kärped jooksvates kuludes, algselt eeldatust oluliselt kõrgem tulude laekumine ning riigi lisatoetused võimaldasid kohalikel omavalitsustel 2020. aastal oma head finantsseisu veelgi parandada. 2021. aastal toimuvad kohalike omavalitsuste valimised. Tavapäraselt on see kaasa toonud kulude tuludest kiirema kasvu ning defitsiidi suurenemise. 13 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Käesoleval aastal aitab kohalike omavalitsuste potentsiaalset kõrgemat defitsiiti vähendada neile 2021. aastal riigi lisaeelarvest erakorraliselt antav 46 mln eurot. Lisaks on neil eelmisest aastast kasutamata umbes 60 mln eurot eriolukorra ajal makstud investeeringutoetustest. Kuna üldine majanduslik ebakindlus süvendab konservatiivseid hoiakud, siis hoolimata valimistest eeldame, et kohalikud omavalitsused lõpetavad 2021. aasta tasakaalu lähedase tulemusega. Defitsiidi suurenemist ca 0,1%-0,2% SKP-st eeldame järgmistest aastatest seoses investeerimisaktiivsuse jätkuva kasvuga. Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete ja eelarve täitmise andmetega on jooksvalt võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi kodulehel või aadressil http://riigiraha.fin.ee. Tabel 6. Kohaliku omavalitsuse üksuste koondnäitajad, mln eurot 2 020 2 021 2 022 Sissetulekud 2350 2479 2507 sh tulumaks 1262 1345 1466 sh tasandusfond 107 107 107 sh toetusfond 513 479 457 Väljaminekud, v.a laenumaksed 2366 2545 2546 Eelarve tulem -15 -66 -39 Võlakohustused 983 924 955 Likviidsed varad 395 270 261 KOV sektori tasakaal 9 -1 -40 Riigieelarvest edasikantavate maksutulude ja muude tulude (tulumaks, maamaks, keskkonnatasud ja liiklustrahvid) ning tasandus- ja toetusfondi ühtne eesmärk on tagada kohaliku omavalitsuse üksustele piisavad vahendid kohaliku elu küsimuste üle iseseisvalt seaduste alusel otsustamiseks. Tasandusfond on mõeldud nende eelarveliste võimaluste ühtlustamiseks. See jaotatakse riigieelarve seaduses toodud valemi alusel. Toetusfondi vahendid on ette nähtud üldhariduse andmiseks (õpetajate ja koolijuhtide tööjõu- kulud, õppevahendid, koolilõuna jne), toimetulekutoetuse maksmise kulude hüvitamiseks, kohalike teedehoiu toetuseks, üleantud endiste riigiteede hoolduseks, rahvastikutoimingute kulude hüvitamiseks, raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetuseks, asendus- ja järelhooldusteenusteks, matusetoetuseks, huvihariduse ja huvitegevuse toetuseks ning koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuseks. Toetusfondi vahendite jaotuse kehtestab Vabariigi Valitsus. 1.2.1 VALITSUSSEKTORI EELARVE TSÜKLILINE JA STRUKTUURNE POSITSIOON Struktuurne eelarvepositsioon on 2022. aastal puudujäägis, mida planeeriti ka RES-s. Kui eelmisel ja käesoleval aastal aitas fiskaalstiimul kriisi negatiivset majanduslikku mõju vähendada, siis majandustsükli hinnangust lähtudes on fiskaalstiimuli vähenemine 2022. aastal õigustatud. Majanduse maksimaalselt soovitava kogutoodangu taseme ehk potentsiaalse SKP8 hindamiseks kasutab Rahandusministeerium tootmisfunktsiooni meetodit9. Rahandusministeeriumi 8 Potentsiaalne SKP – maksimaalse kogutoodangu (SKP) tase olemasolevaid tootmissisendeid kasutades (tööjõud, kapital, tootlikkus/oskused), mille korral ei tekitata ülemääraseid hinnatõususurveid. Potentsiaalne majanduskasv – potentsiaalse SKP muutumine ajas. Sõltub tootmissisendites toimuvatest muutustest. 9 SKP lõhe ja tsükliliselt tasandatud eelarvepositsiooni hindamise põhimõtetest võib lugeda Eesti 2004. aasta maikuu Konvergentsiprogrammi lisas 3. Metoodikast täpsemalt: European Commision, 2014. The Production Function Methodology for Calculating Potential Growth Rates & Output Gaps, Economic Papers 535, November 2014. 14 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri hinnangu kohaselt on Eesti majanduse kasvupotentsiaal praegu veidi üle 3% ning langeb 2025. aastaks 2,8%ni. Majanduse kasvuvõimekust piirab kõige rohkem tööjõu panuse vähenemine. Samas aeglustub oluliselt ka tootlikkuse kasvuvõimekus, mis kriisieelsetel aastatel panustas oluliselt potentsiaalse majanduskasvu kiirenemisse. Enne kriisi algust 2019. aastal oli toodangulõhe10 positiivne ning majandus veidi (1,5%) üle oma potentsiaalse taseme. Koroonapandeemia tõttu SKP tase langes ja kriisi põhi jäi 2020. aastasse, mis negatiivse toodangulõhe kaudu mõõdetuna ulatus 5%ni SKP-st. Üldise avatuse ja riikide toetusmeetmete tõttu on majandus kiiresti taastunud ning jõuab 2021. aasta lõpuks tagasi potentsiaalsele tasemele ja 2022. aastal isegi ületab veidi potentsiaalset taset ehk 0,6% SKP-st võrra. Stiimulmeetmete mõju järgnevatel aastatel väheneb ning Eesti majandus pöördub tagasi tasakaalulisele arengule. Eelarvepoliitika üks eesmärke on tasakaalustada majandustsüklit. Majanduskriisis (SKP lõhe on negatiivne või SKP tase langeb) peaks riik lõdvendama eelarvepoliitikat ja vastupidi, majanduse tõusulainel (SKP lõhe on positiivne), peaks riik kulukasvu tagasi hoidma ja eelarvepositsiooni parandama. Eelarvepoliitika kogumõju hindamisel on vaja silmas pidada nii eelarvepositsiooni taseme sobivust majandustsükliga ehk SKP lõhega kui ka eelarvega antavat täiendavat impulssi ja selle vastavust majandustsükli muutusele. Hindamaks eelarve impulssi majandusele lähtutakse eelarvepositsiooni muutusest11. Lisaks tuleb arvestada ka välisvahendite muutusega, sest need on eelarvepositsiooni osas neutraalsed – tulud on alati võrdsed kuludega – seega näiteks vahendite kasutamise kasv ei peegeldu eelarvepositsiooni muutuses. Samas majanduskriisi ajal võimaldavad välistoetused täiendavalt majandustegevust stimuleerida, mis on olemuselt vastutsükliline poliitikameede. Arvestades välisvahendite muutusega on Eesti eelarvepoliitika protsükliline 2021. aastal ja vastutsükliline aastatel 2022-2023 (vt tabel 7). Käesoleval aastal jätkab riik eelarvest majanduse toetamist ja oma panuse annab ka välisvahendite suurenemine. Majandus aga taastub juba hoogsalt, SKP lõhe on positiivne. 2022. aastal eelarvepoliitika karmistub ehk fiskaalstiimul väheneb, mis on kooskõlas positiivse SKP lõhe suurenemisega. 2023. aastal on eelarvega antav lisaimpulss taas vastutsükliline, kuna toodangulõhe väheneb tasakaalulähedasele tasemele. Tabel 7. Tsükliliselt ja struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon aastatel 2021–2023 , % SKPst 2021 2022 2023 1. SKP reaalkasv (%) 9,5 4,0 2,6 2. Valitsussektori eelarvepositsioon -3,3 -2,2 -2,1 3. Intressimaksed 0,0 0,0 0,0 4. Potentsiaalse SKP reaalkasv (%) 3,8 3,4 3,1 5. SKP lõhe (output gap) 0,2 0,6 0,1 6. Tsükliline eelarve komponent 0,1 0,3 0,0 7. Tsükliliselt tasandatud eelarvepositsioon (7)=(2)-(6) -3,4 -2,5 -2,1 8. Tsükliliselt tasandatud primaarne positsioon (8)=(7)+(3) -3,4 -2,4 -2,1 9. Tsükliliselt tasandatud primaarse positsiooni muutus -0,8 1,0 0,3 10. Välisvahendite muutus 1,3 0,3 0,6 11. Fiskaalstiimul (11)=(10)-(9) 2,1 -0,6 0,3 12. SKP lõhe muutus 5,2 0,4 -0,5 13. Eelarvepoliitika positsioon Protsükl. Vastutsükl. Vastutsükl. 10 SKP lõhe ehk toodangulõhe – (ingl.k output gap) erinevus tegeliku SKP taseme ja potentsiaalse SKP taseme vahel. 11 Eelarvepositsiooni muutuse all vaadatakse tsükliliselt tasandatud primaarse positsiooni muutust. Tsükliliselt tasandamine tähendab, et nominaalsest positsioonist eemaldatakse majandustsükli mõju ehk eelarve nominaalset positsiooni korrigeeritakse SKP lõhe ja elastsuse korrutisega. Tsüklilise eelarve komponendi leidmiseks kasutatav poolelastsus on Euroopa Komisjoni poolt 2018. aastal uuendatud kaalude järgi Eesti puhul 0,486 varasema 0,44 asemel (vt ka https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/economy-finan ce/ip095_part_ii.pdf ). Primaarne tähendab, et nominaalset positsiooni vaadatakse enne intressikulude maha arvestamist. 15 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2021 2022 2023 14. Ühekordsed meetmed 1,0 0,2 0,0 15. Struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon (15)=(7)-(14) -4,4 -2,6 -2,1 Allikad: Eesti Statistikaamet, Rahandusministeerium. Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon leitakse nii, et eemaldatakse nominaalsest positsioonist lisaks majandustsükli mõjule ka ühekordsed ja ajutised tegurid, mis võivad eelarvepositsiooni moonutada. Ühekordseteks ning ajutisteks meetmeteks loetakse neid eelarvele olulist mõju avaldavaid meetmeid, millel on eelarvepositsioonile ainult ajutine ning mittekorduv oluline mõju suurusjärgus vähemalt 0,1% SKP-st. Ühekordsete meetmete mõju eemaldamisel saadakse tulemuseks tegelik eelarveseis ilma ajutiste ilustusteta. Ehkki määratletud on üldised printsiibid, millest lähtuvalt liigitatakse meetme mõju ühekordseks (vt täpsemalt Report on Public Finances in EMU, 2015, lk 52-65), otsustatakse iga konkreetse juhtumi arvesse võtmine eraldi. Aastatel 2021–2023 on ühekordseks meetmeks pensionisüsteemi II samba muudatus, millest Euroopa Komisjoni metoodika kohaselt loetakse ühekordseks meetmeks II sambast esimesel kahel aastal lahkujatelt laekuv tulumaks, mis suurendab eelarvetulusid ajutiselt. Tabel 8. Ühekordsed meetmed ja nende mõju 2021–2023, mln eurot Meede 2021 2022 2023 Pensionisüsteemi teise samba muudatus 289 54 Kokku, mln eur 289 54 0 Kokku, % SKPst 1,0% 0,2% 0,0% Allikas: Rahandusministeerium. 1.2.2 RAHAVOOG JA NETOPOSITSIOON 2022. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt on riigieelarve positsioon pandeemia mõju ning järkjärgulise taastumise tõttu nii sellel kui ka tuleval aastal nominaalses puudujäägis. Samuti on rahavoog kokku käesoleval ja järgmisel aastal negatiivne, sealjuures võetakse lisaks riigieelarve positsioonile arvesse ka teisi tegureid. Põhiliselt tuleneb negatiivne rahavoog läbi kolme teguri: riigieelarve defitsiidi, riigikassa poolt tagasimakstava laenu suuruse ning muude kohanduste. Näiteks mõjutavad rahavoogu veel välisvahendite kohandus, millega on sellel ja järgmisel aastal Euroopa Liidu struktuurifondide mõju rahavoole samuti negatiivne – toetusi makstakse välja suuremas mahus kui Euroopa Liidust raha laekub ning vahe kaetakse likviidsusreservist ja kaasatakse lisavahendeid. Samuti mõjutab 2022. aastal negatiivselt rahavoogu suuremahulisem finantseerimistehingute rahastamine. Riigieelarve negatiivset rahavoogu 2022-2025 rahastatakse lühi- ja pikaajaliste võlakirjaemissioonide ning uute laenude abil. Valitsussektori netopositsioon ehk reservide ja võla suhe halveneb kriisi mõjude tõttu oluliselt. Kui 2020. aasta lõpus moodustasid valitsussektori likviidsed reservid 12,3% SKP-st ning võlg oli samal ajal 18,4% SKP-st, moodustas valitsussektori netovõlg 6,1% SKP-st. Netovarade/võla maht on otseselt seotud valitsussektori rahavooga – vastav tõus/langus viitab positiivsele rahavoole ning langus/tõus negatiivsele rahavoole – ega sõltu otsustest, kas konkreetne rahavajadus rahastatakse reservide või uute laenude abil. Prognoosi kohaselt suureneb järgmise aasta jooksul võlakoormus, kuid reservide maht on stabiilne, mistõttu suureneb netovõlg 2022. aasta lõpuks 11,6%ni SKP-st (vt Tõrge! Järjehoidja lubamatu eneseviide.). 16 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Joonis 3. Valitsussektori likviidsed varad, võlakoormus ja netopositsioon, % SKPst Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet Valitsussektori võlakoormuse areng Eesti valitsussektori võlg suurenes 2020. aastal pandeemia tagajärjel rekordilise kiirusega, kasvades aastaga 9,9% võrra SKP-st, mis on 2,6 miljardit eurot. Nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste võlakoormus eelmisel aastal kasvas. Põhiline osa võla kasvust tuli riigikassa poolt möödunud aastal võetud täiendavatest võlakohustustest, sh laenud ja võlakirjade emissioonid. Pandeemia järellainete ja kriisist taastumise tingimustes on lisavahendite kaasamine ja võla suurenemine vältimatu. Tänavu valitsussektori võla nominaalne tase küll suureneb, kuid võlakoormus väheneb 17,7%le SKP-st. See on tingitud kiiremast nominaalsest majanduskasvust võrreldes võla suurenemisega. 2022. aastal kasvab võlg majanduskasvust kiiremas tempos ja küündib 19,7% tasemele SKP-st. Keskvalitsuse panus valitsussektori võlakoormusesse ulatus 2020. aastal 15%ni SKP-st, ilma EFSF-i mõjuta 13,5%ni SKP-st. Käesoleva aasta teises pooles on riigil kavas kasutatada laenuraha vaid vähesel määral. Sellel aastal on riigikassa kaasanud lisavahendeid kokku 780 miljoni ulatuses, millele eelarveprognoosi kohaselt tuleb täiendavalt kaasata vahendeid 50 miljoni ulatuses (CEB12 valmisolekulaenu kasutamata vahendid). Negatiivse rahavoo mõjul suureneb keskvalitsuse panus valitsussektori võlga 2022. aasta lõpuks 16,8%ni SKP-st. Kohalike omavalitsuste võlakoormus tõusis aastaga 0,6% võrra ja ulatus 2020. aasta lõpus 3,3%ni SKP-st. Tänavu nominaalne võlatase veidi tõuseb ja samuti on 2022. aastal seoses negatiivse rahavooga ette näha nominaalse võlataseme suurenemist. Protsendina SKP-st väheneb kohalike omavalitsuste võlg 2022. aasta lõpuks 2,8%le. Sotsiaalkindlustusfondid ehk Töötukassa ja Haigekassa Eesti võlakoormusesse ei panusta. 12 The Council of Europe Development Bank (CEB) ehk Euroopa Nõukogu Arengupank 17 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 9. Valitsussektori võlakoormus 2019–2022 13 2019 2020 2021 2022 Võlg kokku (mln eur) 2 373 4 950 5 327 6 363 sh keskvalitsus 1 620 4 073 4 449 5 453 EFSFi mõju 452 452 452 452 keskvalitsus ilma EFSF-ta 1 168 3 621 3 997 5 001 sh kohalikud omavalitsused 754 877 878 910 Võlg kokku (% SKPst) 8,6 18,4 17,7 19,7 sh keskvalitsus 5,8 15,2 14,8 16,8 EFSFi mõju 1,6 1,7 1,5 1,4 keskvalitsus ilma EFSF-ta 4,2 13,5 13,3 15,5 sh kohalikud omavalitsused 2,7 3,3 2,9 2,8 Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet. Joonis 4. Võlakoormuse areng A. Valitsussektori võlakoormus (% SKPst) B. Keskvalitsuse14 võla tagasimaksed (mln, eurot) Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet.’ Eesti eelarvepoliitika põhieesmärk on iseseisvusaastate jooksul olnud hoida valitsussektori eelarvepositsioon keskpikal perioodil tasakaalus ning võimalusel ülejäägiga, mis on omakorda väljendunud madalas võlakoormuse tasemes. Mullu alguse saanud pandeemia avaldas võlakoormuse kasvule (+9,9%) rekordilist mõju. Euroopa Liidu riikide keskmine võlatase on viimase kümne aasta jooksul olnud keskmiselt umbes 84% SKP-st ning ulatub 2020. aasta lõpus 90,7%ni SKP-st. Eesti võlakoormus on samal ajal olnud keskmiselt 10% juures, jõudes 2020. aasta lõpuks 18,4%ni SKP-st. Madala võlakoormuse poolest paistavad Euroopa Liidus silma veel Luksemburg (2020. aastal 24,9% SKP-st) ja Bulgaaria (25,0% SKP-st), kõrgeim on võlakoormus Kreekas (205,6% SKP-st). 13 Prognoos 14 Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta. 18 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Joonis 5. Võlakoormus Euroopa Liidus aastal 2020, % SKPst Allikas: Eurostat, Rahandusministeerium Valitsussektori likviidsete finantsvarade areng Valitsussektori likviidsete finantsvarade15 (edaspidi ka reservid) maht oli 2020. aasta lõpus 4,2% võrra SKP-st kõrgem peamiselt seetõttu, et riigi likviidsusreservi vahendid suurenesid aastaga 800 miljoni euro võrra, mida seoses väiksemate tagasilöökidega majanduses kasutada ei tulnud. Võrreldes 2019. aastaga suurenesid küll keskvalitsuse reservid, kuid kriisi tõttu vähenesid sotsiaalkindlustusfondide (Töötukassa) reservid, kes on suure osa reservist ära kulutanud. Prognoosi kohaselt vähenevad käesoleval aastal keskvalitsuse reservid, kuid riigi toel suurenevad sotsiaalkindlustusfondide (Haigekassa) reservid. Väiksest puudujäägist tulenevalt vähenevad kohalike omavalitsuste reservid tänavu minimaalselt. 2020. aasta lõpus ulatusid keskvalitsuse reservid16 2,0 mld euroni ehk 7,4%-ni SKPst. Arvestuse kohaselt koosnevad keskvalitsuse reservid nii riigikassa hallatavatest reservidest (sh stabiliseerimisreserv ja likviidsusreserv ilma sotsiaalkindlustusfondideta) kui ka muude asutuste likviidsetest vahenditest. Stabiliseerimisreserv on finantsreserv kriisiolukordadeks, mida kasutatakse näiteks finantskriisides, eriolukordades ja üldmajanduslike riskide vähendamiseks. Praeguses soodsas laenuturu tingimuses ei ole stabiliseerimisreservi veel otsustatud kasutusele võtta, kuna seda käsitletakse viimase tagavarana ehk kui turult ei ole võimalik enam laenuvahendeid kaasata. Viimati võeti reservist kasutusele 224 miljonit eurot 2009. aastal maailma majanduskriisist tulenevate üldmajanduslike riskide vähendamiseks. 23.09.2021 seisuga oli reservi maht 431,2 mln eurot. Reservi paigutatakse peamiselt eurotsooni valitsusvõlakirjadesse. Stabiliseerimisreservi tulusus 2020. aastal oli -0,33%. Likviidsusreservi kasutatakse riigi igapäevase rahavoo juhtimiseks ja selle maht muutub samuti igapäevaselt. Likviidsusreserv hõlmab arvestuslikult riigi, Haigekassa, Töötukassa, mõningate sihtasutuste ja teiste isikute (nt Pensionikeskus) raha. Seega hõlmab likviidsusreserv arvestuslikult enamat kui ainult keskvalitsuse likviidseid vahendeid. Seisuga 23.09.2021 oli riigi likviidsusreservis 2 045 mln eurot. Käesoleval aastal vähendab likviidsusreservi taset rahavooline puudujääk, mille katmiseks kaasatakse prognoosi kohaselt täiendavaid vahendeid kokku 830 mln ulatuses. Reservi paigutused on tehtud krediidiasutuste võlakirjadesse ja hoiustesse. Likviidsusreservi 2020. aasta tulusus oli -0,25%. Reservi investeeringute tulusus sõltub rahaturu intressimääradest, mille prognoos on endiselt negatiivne tulenevalt Euroopa 15 Likviidsed finantsvarad kajastatakse raamatupidamisliku metoodika alusel ning lähtutakse riigi majandusaasta aruandest. Likviidsete varade definitsioon raamatupidamisstandardites hõlmab ainult sellised varasid, mis on väga lühikese tähtajaga realiseeritavad, et neid saaks kasutada maksevahendina (sh sularaha ja hoiused, võlaväärtpaberid, lühiajalises kauplemisportfellis olevad noteeritud aktsiad ning investeerimisfondide osakud). 16 Keskvalitsuse likviidsed finantsvarad kajastatakse raamatupidamisliku metoodika alusel ning lähtutakse riigi majandusaasta aruandest. Sotsiaalkindlustusfondide raha, mida hoitakse riigikassas, elimineeritakse valitsussektori siseselt ning seega ei kajastu see keskvalitsuse likviidsetes varades. 19 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Keskpanga rahapoliitikast. Prognoosi kohaselt jäävad intressimäärad madalale tasemele ka 2022. aastal ning reservi oodatav tulusus on -0,4%. Järgmisel aastal vähendab likviidsusreservi taset rahavooline puudujääk, mille täitmiseks kaasatakse prognoosi kohaselt täiendavaid vahendeid 1,45 mld ulatuses. Keskvalitsuse tasemel hoitakse vajalikku likviidsuspuhvrit rahavoogude teenindamiseks. Seetõttu püsib aastatel 2021-2022 reservide maht stabiilne, kuid väheneb osakaaluna SKP-st. Töötukassa ja Haigekassa likviidsed varad ulatusid 2020. aasta lõpus 802 mln euroni. 2022. aasta lõpuks vähenevad sotsiaalkindlustusfondide reservid prognoosi kohaselt 970 mln euroni, jõudes osakaaluna SKP-st 3% tasemele. Töötukassa kontekstis on reservide maht oluline seoses keskmise palga kasvuga ning sellest tulenevate potentsiaalsete väljamaksete suurenemisega võimaliku pikaajalise majanduskriisi tingimustes. Prognoosi kohaselt küündib Haigekassa reservide maht järgmise aasta lõpuks 1,2%ni SKP-st. Kohalike omavalitsuste puhul nähakse ette reservide vähenemist 2022. aasta lõpuks 1,5%-le SKP-st. Tabel 10. Valitsussektori reservid 2019–2022 17 2019 2020 2021 2022 Finantsvarad kokku (mln eur) 2 239 3 302 2 509 2 594 sh keskvalitsus 865 1 996 1 158 1 128 kohalikud omavalitsused 312 504 503 495 sotsiaalkindlustusfondid 1 062 802 848 970 Finantsvarad kokku (% SKPst) 8,1 12,3 8,3 8,0 sh keskvalitsus 3,1 7,4 3,8 3,5 kohalikud omavalitsused 1,1 1,9 1,7 1,5 sotsiaalkindlustusfondid 3,8 3,0 2,8 3,0 Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet 17 Prognoos 20 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2 OSA. 2022. AASTA RIIGIEELARVE VAHENDITE KONSOLIDEERITUD EELARVE Tabel 11. Riigieelarve tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % TULUD 10 772 173 11 257 409 13 130 809 1 873 400 17% KULUD 11 645 485 13 287 232 13 638 494 351 262 3% INVESTEERINGUD 442 166 476 410 715 975 239 565 50% FINANTSEERIMISTEHINGUD 1 185 216 17 522 647 348 629 826 3594% Riigieelarve tulude kogumaht on 2022. aastal 13,13 mld eurot. Võrreldes 2021. aasta eelarvega kasvavad tulud 1,87 mld euro võrra ehk 16,6%. Kulude kogumaht on 2022. aastal 13,64 mld eurot, kasvades 2021. aastaga võrreldes 350 mln eurot ehk 2,6%. 2022. aasta kulude kasv tuleb peamiselt sotsiaaltoetuste ja edasiantavate maksude suurenemisest. Finantseerimistehingute kogumaht kasvab 2022. aastal eelmise aastaga võrreldes peaaegu 36 korda. Täpsemalt saab riigieelarve tulude, kulude ja investeeringute kohta lugeda seletuskirja osadest 2.1 ja 2.2. 2.1 TULUD 2022. aasta riigieelarveliste tulude prognoos lähtub Rahandusministeeriumi 2021. aasta suvisest majandusprognoosist, millele on lisatud valitsuses ja Riigikogus otsustatud tulumeetmed. Kõik tulud on esitatud tekkepõhiselt. Võrreldes 2021. aastaks prognoosituga kasvavad tulud 2022. aastal 550,5 miljoni euro võrra ehk 4,4%. Joonis 6. Riigieelarvelised tulud (mln eurot,%)18 Allikas: Rahandusministeerium. Tulude mahuks on 2022. aastal kavandatud 13 131 mln eurot. Sellest 11 105 mln eurot ehk 84,6% moodustavad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed. Mittemaksulised tulud kokku on 2 026 mln eurot ehk 15,5%. 2022. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,7% SKPst, mis on 1,0% võrra madalam kui 2021. aastal. 18 Prognoos 21 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Joonis 7. Riigi suuremad tulud ja osakaal kogutulust, % Tabel 12. 2022. aasta tulude prognoos (tuhat eurot) 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 10 772 173 11 257 409 13 130 809 1 873 400 17% Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 9 393 889 9 281 798 11 104 748 1 822 950 20% Füüsilise isiku tulumaks 1 652 357 1 572 268 2 133 430 561 163 36% Juriidilise isiku tulumaks 449 531 350 955 488 784 137 829 39% Sotsiaalmaks 3 430 463 3 392 513 3 969 414 576 901 17% Raskeveokimaks 5 029 5 000 4 800 -200 -4% Käibemaks 2 439 265 2 519 211 2 932 723 413 512 16% Aktsiisid kokku 897 241 946 844 1 008 062 61 218 6% Alkoholiaktsiis 211 374 228 187 227 710 -477 0% Tubakaaktsiis 230 550 224 996 246 684 21 688 10% Kütuseaktsiis 437 285 485 111 524 473 39 362 8% Pakendiaktsiis 387 250 295 45 18% Elektriaktsiis 17 644 8 300 8 900 600 7% Hasartmängumaks 28 123 30 500 33 500 3 000 10% Tollimaks 42 181 44 400 56 100 11 700 26% Töötuskindlustusmakse 213 239 213 742 247 000 33 258 16% Kogumispensionimakse 178 038 147 365 172 512 25 147 17% Maamaks 58 423 59 000 58 423 -577 -1% Saadud toetused 838 389 1 459 747 1 371 868 -87 879 -6% Riigilõivud 74 902 81 916 87 264 5 348 7% Tulud majandustegevusest 233 605 161 799 304 037 142 238 88% Tulud põhivara ja varude müügist 20 450 17 455 24 975 7 521 43% Trahvid ja muud varalised karistused 15 693 16 111 18 402 2 291 14% Keskkonnatasud 82 844 72 852 78 610 5 758 8% Muud tegevustulud 15 777 47 337 43 641 -3 696 -8% Intressi- ja omanikutulud 96 624 118 394 97 263 -21 131 -18% Allikas: Rahandusministeerium. 22 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2.1.1 MAKSUD JA SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSED (MAKSULISED TULUD) Joonis 8. Suuremad maksud ning nende osakaal maksudest ja sotsiaalkindlustusmaksetest, % 2022. aastal laekub prognoosi kohaselt riigieelarvesse maksulisi tulusid 11 104,7 mln eurot, mida on 500 mln eurot ehk 4,7% enam kui 2021. aasta viimases prognoosis ning 1,8 mld eurot ehk 19,6% rohkem kui 2021. aasta riigieelarves. Füüsilise isiku tulumaksu laekumine keskvalitsuse eelarvesse on kavandatud 667,6 mln eurot. 2022. aastal jätkub pensionisüsteemi II samba muudatuste mõju, kuigi oluliselt väiksemal määral kui 2021. aastal. Rahandusministeeriumi suveprognoosis on eeldatud, et 2022. aastal lahkub teisest pensionisambast 39 tuhat inimest, mille mõju on 270 mln eurot. Füüsilise isiku tulumaksu tagastuse prognoos on 2022. aastal on 197 mln eurot, mis jaotub järgmiselt: üldine maksuvaba tulu – 134 mln eurot, maksuvaba tulu teise ja enama lapse kohta – 28 mln eurot, pensionikindlustus – 14 mln eurot, koolituskulud – 13 mln eurot, eluasemelaenu intressid – 6 mln eurot, annetused ja kingitused – 3 mln eurot. Juurde määratud tulumaksu prognoos on 84 mln eurot. Edasiantavate tulude alla kuuluva kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu laekumine on kavandatud 1 465,9 mln eurot. Pensionisüsteemi II samba muudatused ei mõjuta KOV-i füüsilise isiku tulumaksu laekumist. KOV eraldise määr on 11,96% ja laekumine moodustab 68,7% kogu 2022. aastal tasutavast füüsilise isiku tulumaksust. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine on kavandatud 488,8 mln eurot. Prognoosis on eeldatud, et 2021. aastal väga hästi laekunud 20%-lise maksumääraga jaotatud kasumid 2022. aastal mõnevõrra vähenevad ulatudes 813 mln euroni. 14% määraga dividendid kasvavad ja mahuks on prognoositud 976 mln eurot. Riigiettevõtete jaotatud kasumilt laekuv tulumaks kasvab võrreldes 2021. aastaga ligi 13 mln euro võrra, seda mõjutab ka RES-is otsustatud tulumaksu ajatamine 2022. aastasse 10 mln euro ulatuses. Sotsiaalmaksu laekumine on kavandatud 3 969,4 mln eurot. See sõltub suures osas palga väljamaksetest residendist füüsilistele isikutele, mis on seotud peamiselt brutopalgafondi (SKP sissetulekute meetodil komponent) kasvuga. 2022. aastal kiireneb palgafondi kasv 8,7%le vastavalt Rahandusministeeriumi suveprognoosile. 23 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Sotsiaalmaksu laekumist vähendab 2022. aasta 1. aprillil jõustuv määra vähenemine 33%lt 20%le sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 5 sätestatud juhtudel, ehk väheneb riigi poolt tasutud sotsiaalmaks alla 3-aastase lapse vanema või hooldaja ning osalise või puuduva töövõimega isikute puhul. Sotsiaalmaksu tasumisest sõltuvad pensioniindeks ja pensionikulud. Keskmise vanaduspensioni19 prognoos on suveprognoosi kohaselt 2022. aastal 590€ kuus. Käibemaksu tasumine kasvab järgmisel aastal 5,7%, mis tuleb eratarbimise, kodumajapidamiste ja valitsussektori investeeringute ning valitsussektori lõpptarbimiskulutuste ehk käibemaksubaasi komponentide kasvust ning samuti maksumuudatustest ja meetmete II ringi mõjust. Käibemaksutulu ülespoole korrigeerimise põhjusteks on laiapõhjaline majandustegevuse taastumine, samuti tänavu suveprognoosis arvestatud II pensionisambast vabanenud raha kasutamise mõju. Järgmisel aastal käibemaksutulu kasv võrreldes tänavusega aeglustub kõrge võrdlustaseme tõttu, kuid tasumise kasvu toetab edasine taastumine kriisist. Alkoholiaktsiisi laekumise prognoosimisel on arvestatud muuhulgas eratarbimise, keskmise palga ja alkoholi hinna prognoosidega ning aluseks on võetud Maksu- ja Tolliameti andmed alkoholi deklareeritud koguste kohta alkoholiliikide lõikes. 2022. aastal täiendavaid aktsiisimäärade muutuseid ei toimu ning laekumine kasvab 5,9%. Kiire kasvu peamine tegur on käesoleva aasta madal tase ning turismi osaline taastumine, sest kriisieelset taset järgmisel aastal prognoosi kohaselt veel ei saavutata. Alkoholiliikide lõikes jaotub alkoholiaktsiisi prognoositav laekumine 2022. aastaks järgmiselt:  õllelt 60,8 miljonit eurot,  veinilt 26,1 miljonit eurot,  kääritatud jookidelt 11,7 miljonit eurot,  vahetootelt 1,6 miljonit eurot ja  muult (kangelt) alkoholilt 126,6 miljonit eurot Tubakaaktsiisi laekumise prognoosimisel on lähtutud tubakaaktsiisi igakuisest laekumisest ning vabasse ringlusse lubatud sigarettide koguste andmetest. 2022. aasta laekumine suureneb võrreldes 2021. aastaga 3,7%. Sigarettide kõrval suurendavad laekumist järjest suuremat populaarsust koguvad alternatiivsed tubakatooted. 2022. aasta 1. jaanuaril tõstetakse aktsiisisigarettide aktsiisi 5% ja suitsetamistubaka aktsiisi 8%. Kütuseaktsiisilaekumise prognoosimisel on aluseks võetud kütuse deklareeritud andmed koguste kohta kütuseliikide lõikes. Samuti on kasutatud Rahandusministeeriumi hinnangut eratarbimise reaalkasvu ja erinevate majandussektorite kohta (veondussektor, ehitussektor, põllumajandussekotor, jae- ja hulgimüük), sissetulekute muutusi ning maailmaturu ootusi naftahinna suhtes. 2022. aasta laekumine kasvab võrreldes 2021. aastaga 3,6% peamiselt diislikütuse ja bensiini deklareerimise suurenemisest. Laekumist mõjutab ka Vabariigi Valitsuse otsus pikendada langetatud aktsiisimäära perioodi aasta võrra. Kütuseaktsiisi 2022. aastaks kavandatud laekumine jaotub erinevate kütuseliikide vahel järgmiselt:  bensiinilt 161,7 mln eurot, 19 Keskmine vanaduspension (€ kuus 1.aprilli seisuga) on leitud 44-aastase staaži puhul (44 oli ligikaudu keskmine vanaduspensionäride osakute summa 2020. aastal). See sõltub pensioni baasosast, aastahindest ja pensioniindeksist, ega sõltu pensionäride arvust. 24 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri  diislikütuselt 328,8 mln eurot,  erimärgistatud kütustelt 8,6 mln eurot,  soojuse tootmiseks kasutatavalt maagaasilt 16,1 mln eurot,  muudelt kütuseliikidelt 8,8 mln eurot. Elektriaktsiisi laekumise kasvu prognoos tuleb eelkõige eratarbimise reaalkasvust ja töötleva tööstuse lisandväärtuse reaalkasvust. Hasartmängumaksu tulu prognoosimisel kasutatakse Maksu- ja Tolliameti kuulisi andmeid mänguautomaatide ja -laudade arvu ning hasartmängumaksu tulu kohta maksuobjektide kaupa. 2022. aasta kasvab tulu 13,9% võrra 33,5 mln euroni. Loteriidelt tasumine moodustab ligikaudu 49% kogu hasartmängumaksu tulust. Tänavune madal võrdlustase tuleb hasartmängumaksu tasumise peatumisest mängulaudadelt ja –automaatidelt kasiinode sulgemise ajaks seoses koroonaviiruse levikuga. Samuti jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril hasartmängumaksu seaduse muudatus, mille kohaselt ei jagata neljale ministeeriumile (SOM, KUM, HTM, RAM) hasartmängumaksu enam hasartmängumaksu seaduses sätestatud protsendina tasutud maksust, vaid RES 2022-2025 raames kokkulepitud kindla summa alusel (fikseeritud 2021. a tase). Tollimaksu tulust moodustab üle 97% tasumine tööstuskaupadelt, mille prognoosimisel võetakse aluseks kaupade impordi prognoos Euroopa Liidu välistest riikidest, kuid arvestatakse ka muude tasumist mõjutavate tegurite mõjuga20. Ülejäänud tasumise21 puhul tuginetakse eksperthinnangutele. Pärast Ühendkuningriigi lahkumist tolliliidust saavutati Euroopa Liiduga kokkulepe. Vastavalt kokkuleppele ei seata tariife/kvoote just nendele toodetele, mis on toodetud (või töödeldud piisavalt) Ühendkuningriigis või Euroopa Liidus. Tollimaksu kogulaekumisest 80% kantakse otse edasi Euroopa Liidu omavahenditesse ning ülejäänud 20% jääb Eestile administreerimiskulude katteks. Töötuskindlustusmakse prognoos on seotud brutopalgafondi kasvu prognoosiga. Kogumispensionimakse prognoos on üks osa füüsilise isiku tulumaksu prognoosist ja sõltub kogumispensioni süsteemiga liitunute arvust. Maamaksu prognoos sõltub kohalike omavalitsuste kehtestatud maksumääradest ja maa väärtusest. 20 Näiteks vabakaubanduslepingute sõlmimine, keskmise maksumäära langus jm. 21 Laekumine põllumajandustoodetelt, dumpingu-vastane tollimaks, tasakaalustav tollimaks jm. 25 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2.1.2 MITTEMAKSULISTE TULUDE PROGNOOS Tabel 13. Mittemaksuliste tulude jaotus, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Mittemaksulised tulud kokku 1 378 284 1 975 611 2 026 061 50 450 3% Saadud toetused 838 389 1 459 747 1 371 868 -87 879 -6% Riigilõivud 74 902 81 916 87 264 5 348 7% Tulud majandustegevusest 233 605 161 799 304 037 142 238 88% Tulud põhivara ja varude müügist 20 450 17 455 24 975 7 521 43% Trahvid ja muud varalised karistused 15 693 16 111 18 402 2 291 14% Keskkonnatasud 82 844 72 852 78 610 5 758 8% Muud tegevustulud 15 777 47 337 43 641 -3 696 -8% Intressi- ja omanikutulud 96 624 118 394 97 263 -21 131 -18% Joonis 9. Mittemaksuliste tulude jaotus 2022.a riigieelarve eelnõus Mittemaksulistest tuludest moodustavad suurima osa saadud toetused, peamiselt välistoetused. Samuti kuuluvad siia mitmesugused tulud kaupade ja teenuste müügist (nt riigilõivud ja majandustegevuse tulud), finantstulud (dividendid) ja muud tulud (nt keskkonnatasud, trahvid, varade müügitulu). 2022. aasta mittemaksuliste tulude laekumiseks kujuneb 2 mld eurot. Võrreldes 2021. aasta riigieelarvega suurenevad mittemaksulised tulud 3%. Saadud toetused Saadud toetused koosnevad kodumaistest ja välistoetustest. Kodumaised toetused moodustavad toetuste 1,37 mld suurusest kogumahust kõigest 1,6 mln eurot. Välistoetuste osas jätkub 2022.a ühtekuuluvuspoliitika fondide, maaelu arengu fondi ning Euroopa merendus- ja kalandusfondi 2014-2020 perioodiks eraldatud vahendite aktiivne rakendamine, mille eesmärgiks on Euroopa Liidu vahendite maksimaalne kasutamine. 2022. aastal on oodata uue, 2021-2027 perioodi, vahendite kasutuselevõttu ja esimeste taotlusvoorude avanemist. 26 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 14. Saadud välistoetus fondide lõikes, tuhat eurot Muutus, 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus % Saadud välistoetused kokku 847 227 1 423 990 1 370 280 -53 710 -4% Euroopa Regionaalarengu Fond 2014-2020 245 981 331 383 368 792 37 409 11% Euroopa Regionaalarengu Fond 2021-2027 0 0 21 350 21 350 100% Euroopa Sotsiaalfond 2014-2020 79 475 95 671 87 626 -8 045 -8% Euroopa Sotsiaalfond 2021-2027 0 0 3 262 3 262 100% Struktuurifondide tehniline abi 2014-2020 12 728 15 479 17 147 1 668 11% Struktuurifondide tehniline abi 2021-2027 0 0 360 360 100% Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks 1 158 660 1 956 1 296 196% Ühtekuuluvusfond 2014-2020 137 221 143 299 124 185 -19 114 -13% Ühtekuuluvusfond 2021-2027 0 0 36 233 36 233 100% Õiglase Ülemineku Fond 2021-2027 0 0 1 694 1 694 100% Euroopa Merendus- ja Kalandusfond 2014-2020 12 942 19 642 19 245 -397 -2% Euroopa Merendus-, Vesiviljelus- ja Kalandusfond 2021-2027 0 0 700 700 100% Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond 2014-2020 170 915 169 899 105 -169 794 -100% Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond 2021-2027 0 0 195 557 195 557 100% Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond 2014- 2020 101 003 140 678 125 448 -15 230 -11% Norra ja EMP finantsinstrument 4 936 15 726 17 029 1 303 8% Euroopa naabrusinstrumendi programm (Eesti - Vene) 4 280 231 3 -228 -99% Euroopa territoriaalse koostöö programm (Eesti - Läti) 11 988 15 807 16 898 1 091 7% Siseturvalisuse valdkonna fondid 2014-2020 7 680 15 239 7 933 -7 306 -48% Siseturvalisuse valdkonna fondid 2021-2027 0 0 11 000 11 000 100% Siseturvalisuse valdkonna tehniline abi 2014-2020 341 705 552 -153 -22% REACT-EU 0 0 58 412 58 412 100% Muud (otsetoetused riigiasutustele) 56 581 175 971 143 976 -31 995 -18% Taaste- ja vastupidavusrahastu 0 0 110 819 110 819 100% 2021-2027 perioodi jaotamata struktuuri- ja 0 283 600 sisejulgeolekutoetused ning taastepakett 0 -283 600 -100% EL Ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide hulka kuuluvad 2014-2020 perioodil Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa abifond enim puudustkannatavate inimeste jaoks ja Ühtekuuluvusfond. EL toetuste kasutamise põhimõtetest lähtuvalt investeeritakse struktuurivahendid arenguhüpete tegemisse ja struktuursete reformide läbiviimisesse. Investeeringud on suunatud piiratud hulga olulise mõjuga probleemide terviklikuks lahendamiseks ning rahastatavad projektid peavad kaasa tooma positiivse järelmõju. ÜKP toetused keskenduvad 2014-2020 perioodil järgmistele eesmärkidele: tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine; ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul; sotsiaalse kaasatuse suurendamine; kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline 27 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri teadus- ja arendustegevus; väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine; energiatõhususe, veekaitse ja rohelise infrastruktuuri ning hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine; jätkusuutlik linnapiirkondade ja transpordi areng; IKT teenuste taristu ja haldusvõimekuse arendamine. Uuel rahastusperioodil (2021-2027) on EL ühtekuuluvuspoliitika toetusmaht kokku 3,369 mld eurot ning see jaotub kuue poliitikaeesmärgi vahel - nutikam, rohelisem, ühendatum, sotsiaalsem, inimestele lähedasem Eesti ning õiglane üleminek. Ühtekuuluvuspoliitikat toetatakse neljast fondist – Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Ühtekuuluvusfond (ÜF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja Õiglase Ülemineku Fond (ÕÜF). Ühtekuuluvuspoliitika fondide ehk struktuuritoetuste planeerimise aluseks on Euroopa Komisjoni antavad riigipõhised soovitused ning pikaajalises strateegias „Eesti 2035“ määratletud arenguvajadused ja sihid. Lisandunud ÕÜF-i eesmärk on toetada EL riike kliimaneutraalsele majandusmudelile üleminekul ning aidata toime tulla sellega kaasnevate sotsiaalmajanduslike väljakutsetega. Eestile eraldatav toetusmaht ÕÜF-ist on 353,9 mln eurot ning toetuse kasutamise aluseks oleva õiglase ülemineku kava koostamine on koostöös sotsiaal- ja regionaalsete partnerite ning ministeeriumitega käimas. 2021-2027 rahastusperioodi struktuuritoetuste (ESF+, ERF, ÜF, ÕÜF ja fondide tehnilise abi) eelarvete jaotus ministeeriumide valitsemisalade vahel ei ole veel lõplikult teada. Samuti ei ole paigas õigusraamistik, mistõttu on eelarve veel osaliselt valitsemisalade lõikes planeerimata. 2021-2027 rahastusperioodi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF), Sisejulgeolekufondi (ISF), Piirihalduse ja viisade rahastu (BMVI) ning perioodi 2020-2026 Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) eelarve on võrreldes kevadel riigieelarvestrateegias kajastatuga planeeritud 2022. aastal juba vastavate valitsemisalade alla. Detailsem ülevaade planeeritud toetustest ja olulisematest rahastatavatest tegevustest on seletuskirja osas 3, ministeeriumide valitsemisalade peatükkides. COVID-19 kriisile reageerimiseks ja regionaalse tasakaalustatuse tagamiseks on Euroopa Komisjon loonud EL majanduse taastepaketi. Selle üks osa – REACT-EU (saab kasutada kuni 2023 lõpuni) – lisandus ÜKP fondide rakenduskavale 2021. aasta mais. 2022. aastaks planeeritud toetust kasutatakse COVID-19 valmisoleku tagamiseks, haiglavõrgu arengukava haiglate investeeringuteks (sh Järvamaa, Hiiumaa, Kuressaare ja Lõuna-Eesti haiglatele, PERH-ile ja TÜK-ile), majanduse elavdamiseks (sh turismisektori elavdamiseks, ettevõtjate tootearenduse, arenguprogrammi ja rakendusuuringute toetamiseks, korterelamute rekonstrueerimise toetamiseks), tööturuteenuste rahastamiseks, toiduabi täiendavaks jagamiseks ja tehniliseks abiks. Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) moodustab teise osa EL majanduse taastepaketist. Rahastut saab kasutada 2026. aastani. Toetusmaht arvutatakse kahes osas. Hetkel on teada maht umbes 70% ehk 759,7 mln euro osas. Ülejäänud toetusmaht selgub 2022.a suvel, kui SKP andmete alusel arvutatakse Eesti toetussumma lõplik maht. 2022. aastal on planeeritud toetada investeeringuid ja reforme, mis on hädavajalikud majanduse pikaajaliseks taastumiseks, sotsiaalse vastupidavuse suurendamiseks ning rohelise ja digiülemineku toetamiseks. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist toetatakse kalanduseks, vesiviljeluseks ja kala töötlemiseks soodsa ja jätkusuutliku keskkonna arendamist; ranna- ja sisevete kalanduse majandusliku elujõulisuse parandamist; ressursside optimaalse kasutamise tagamist; järelevalve efektiivsuse tõstmist ning koostöö edendamist teadus- ja arendusasutuste, haridusasutuste ja kalandussektori vahel. Euroopa Merendus-, Vesiviljelus- ja Kalandusfond on 2021-2027 rahastusperioodi fond, mis on eelmise rahastusperioodi Merendus- ja Kalandusfondi järeltulija. Rakenduskava eesmärk on 28 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri tagada majanduslikult konkurentsivõimeline ja keskkonnasäästlik kalandus ja vesiviljelus läbi järgmiste alaeesmärkide: kalavarude hea seisundi tagamine, kalandus- ja vesiviljelussektori konkurentsivõime suurendamine ning kalandus- ja vesiviljelustoodete kvaliteedi ja lisandväärtuse tõstmine. Kuna EL pole jõudnud veel uue programmiperioodi alusmäärusi vastu võtta, jääb rakenduskava esitamine Vabariigi Valitsusele ja seejärel Euroopa Komisjonile 2021. aasta IV kvartalisse. Eelarve on planeeritud esimeste taotlusvoorude avamiseks 2022. aastal. Põllumajanduslike otsetoetuste sihtgrupp on aktiivsed põllumajandustootjad. Eraldi toetused on ette nähtud alustavatele noortele põllumajandustootjatele ja väiketootjatele. Otsetoetusi rahastatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi vahenditest. Suurem osa otsetoetuste eelarvest on ette nähtud ühtseks pindalatoetuseks ja rohestamise toetuseks. Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondis (EAFRD/MAK) ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondis (EMKF) ei ole 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga olulisi muudatusi plaanis. Norra ja EMP finantsinstrumendi eesmärgiks on sotsiaalse ja majandusliku ebavõrduse vähendamine. Eesti peamine huvi on kasutada toetusi eelkõige valdkondades, mis kasvataksid meie konkurentsivõimet: innovatsioon, sotsiaalne kaasatus, IKT, VKE-sd, tööturu konkurentsivõime, CO2 vähene majandus (taastuvenergeetika, energia- ja ressursitõhusus). Aastatel 2022-2023 on oodata kõikides programmides projektide rakendamise kõrgaega ja suurimat maksete voogu. Projektide abikõlblikkuse lõpptähtaeg on 30.04.2024. Eesti osales 2014-2020 perioodil kokku seitsmes Euroopa territoriaalse koostöö (ETK) ja ühes Euroopa naabruspoliitika instrumendi (ENI) programmis. Programmid jagunevad piiriülese koostöö (Eesti-Läti, Eesti-Vene, Kesk-Läänemere), piirkondadevahelise koostöö (INTERACT III, Interreg Euroopa, ESPON 2020 ja URBACT III) ning riikidevahelise koostöö (Läänemere piirkonna) programmideks. Perioodil 2021-2027 jätkub ETK programm Interregi nime all ja ENI jätkab Interreg NEXTi nime all. ETK programmidel on kõigil oma spetsiifilised eesmärgid, aga neid ühendab erinevate Euroopa riikide omavahelise koostöö tugevdamine. Näiteks Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi eesmärk on toetada piiriäärsete regioonide jätkusuutlikku arengut läbi ideede, mis aitavad Eestil ja Lätil areneda heanaaberlikku koostööd pakkudes programmi piirkonna inimestele paremaid võimalusi edukaks ja täisväärtuslikuks eluks. Programmi raames edendatakse ka inimeste, kaupade ja kapitali liikuvust. Eesti-Vene piiriülese koostöö programm kuulub Euroopa Naabruspoliitika Instrumendi (ENI) hulka ja selle eesmärk on piiriülese regionaalse majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamine, ühiste keskkonna ja tervishoiu kitsaskohtade parandamine ning inimestevaheliste suhete toetamine. Siseturvalisuse valdkonna fondid Perioodi 2014-2020 vahendite kasutamisega hakatakse jõudma lõpusirgele. Sisejulgeolekufondi politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastu (ISF-Police) rakendamisel kestab viimaste rahastatud projektide elluviimise faas, millest üksikud vältavad kuni 2022. aasta lõpuni (nt terroristliku veebisisu levitamise tõkestamise pilootprojekt, IKT seadmete soetamine võitluseks küberkuritegevusega ning julgeolekuasutuste ametnike keelekoolitused). Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi (ISF-Borders) projektid keskenduvad perioodi lõpuaastatel kohustuslike suuremahuliste EL-i üleste infosüsteemide rakendamisele (riiki sisenemise ja riigist lahkumise infosüsteem – EES, Reisiinfo ja lubade süsteem - ETIAS, Schengeni Infosüsteem – SIS ja koostalitlusvõime). Aastaks 2022 planeeritud välistoetus on 7,34 mln eurot. Samuti hakkab lõppema Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) varjupaiga ja tagasisaatmise 29 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri valdkonna erieesmärgi rakendamine. Viimased taotlusvoorud fondi integratsiooni erieesmärgi alt viiakse läbi 2021. aastal. Aastaks 2022 planeeritud välistoetus on 2,71 mln eurot. Uue rahastusperioodi (2021-2027) toetusted on planeeritud 2022. aastal Siseministeeriumi valitsemisala alla. Senine Sisejulgeolekufond jaguneb kaheks eraldi rahastuks: Sisejulgeolekufond (ISF) 4 mln eurot ning Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) 4 mln eurot aastaks 2022. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) 2022. aasta eelarve on planeeritud 3 mln eurot. Sisejulgeolekufondi (ISF) eesmärgid on ka 2021-27 perioodil üldjoontes sarnased eelmise perioodiga. Fondi üldeesmärk on aidata kaasa kõrge julgeolekutaseme tagamisele liidus, eelkõige võideldes terrorismi ja radikaliseerumise, raske ja organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevusega, juhtides julgeolekuga seotud riske ja kriise ning abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid. Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) kaudu toetab Euroopa Liit tegevusi, mis on suunatud EL välispiiri kaitsmisele, seadusliku rände hõlbustamisele ning ühise viisapoliitika elluviimisele. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) eesmärk on aidata kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele, tugevdada ja arendada Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, toetada seaduslikku rännet ja aidata seejuures kaasa ka kolmandate riikide kodanike integreerimisele ning aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu ja tagada tõhus tagasisaatmine kolmandate riikidesse. Otsetoetusi on riigiasutustel võimalik taotleda otse mitmetest Euroopa Liidu fondidest erinevateks tegevusteks, kogemuste vahetamiseks, riikidevahelise koostöö edendamiseks, riikide süsteemide ühtlustamiseks ja paljuks muuks. Riigilõivud Riigilõive koguvad pea kõikide ministeeriumite valitsemisalade asutused, kuid 90% lõivutulust laekub Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Siseministeeriumi asutustelt. Riigilõiv on tasu riigi poolt osutatava toimingu eest. Kõige enam laekub riigilõivu liiklusregistri toimingutelt, 2020. aastal 26,5 mln eurot. Järgnevad riigilõivud isikut tõendavate dokumentide väljastamisest (12,8 mln eurot), kinnistusraamatu toimingutelt (7,4 mln eurot) ning kohtuasjade toimingutelt (7,2 mln eurot). Koroonakriisiga kaasnenud majandusaktiivsuse langus vähendas 2020. a laekumist 10,3%. Enim vähenes liikumispiirangute tõttu viisada väljastamise riigilõiv, seevastu nt Patendiameti toimingute lõiv aga kasvas. Sellel aastal on oodata lõivutulu kasvule pöördumist, mis jätkub ka järgnevatel aastatel. 2022. aasta riigieelarves kavandatakse riigilõivude laekumiseks 87,3 mln eurot. Tulud majandustegevusest Tulud majandustegevusest laekuvad väga mitmesugustest tegevustest. Siia kuuluvad omatulud õppe- ja tervishoiuasutustelt, muuseumidelt, metsamajandusest, jahindusest ja kalandusest, kuid samuti veeteetasud, taastuvenergia statistilise ülekannete müügitulu ning kõige suurema tuluallikana saastekvootide müügitulu. Majanduslangus ja kriisileevendusmeetmed on majandustegevuse tulu mõnevõrra vähendanud (nt veeteede tasu). Kui saastekvoodi tulu mitte arvestada, siis on üldiselt tegemist küllaltki stabiilse, kuid mitte väga olulise tuluallikaga, mille aastane maht jääb 40 mln euro kanti. 30 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemissüsteemi (EL HKS) kaudu saadav enampakkumistulu väheneb 2022. aastal prognoosi kohaselt võrreldes 2021.a prognoositava tuluga, kuna CO2 kvoodi müügikoguse vähendamist EL rohelise kokkuleppe järgsete protsesside koosmõjul ei kompenseeri enampakkumiste ühikuhinna tõus. 2021 on tulud suveprognoosi kohaselt 206 mln ja 2022 on 173 mln. Vastavalt seadusele ja direktiivile kasutatakse enampakkumistulust 50% kliima- ja energiapoliitika eesmärkidesse panustavate meetmete elluviimiseks, sh Kirde-Eestis tuuleenergia tootmise arendamise eeldusena paigaldatava radari rajamise tegevusteks, keskkonnasäästlike energialahenduste loomiseks väikesaartel, säästva transpordi projektideks, vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu toetamiseks, avaliku sektori hoonete energiatõhususe parandamiseks ning rahvusvaheliseks kliimapoliitika alaseks koostööks. CO2 tuluprognoos 2022. aastaks on 172,9 mln eurot, mis on 16,3% ehk 33,6 mln eurot väiksem kui 2021.a tulu (206,4 mln eurot). Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osa 2022. aastaks prognoositav tulumaht on 33,7 mln eurot, mis jääb eelduslikult 2021. aastaga samale tasemele. Alates 2021. aastast saab Eesti kasutada EL ülese Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osa vahendeid kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisse panustavate tegevuste toetamiseks (välja arvatud tahkeid fossiilkütuseid kasutavate energiatootmisüksustega seoses). Vastavate otsuste alusel on Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osast kavas, külgnevalt teiste kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist toetavate meetmetega, toetada kahe pikaajalise (2021-2030) programmi elluviimist fondi energiatõhususe ja taastuvenergia arendamise prioriteetsetes valdkondades: energiatõhususe edendamiseks avaliku sektori hoonetes ning vähese heitega ühistranspordis. Programmide toetusmaht on fondi reeglite kohaselt kavandatud 2. aastaks, lähtudes Rahandusministeeriumi 2021. a suvise majandusprognoosi tuluprognoosist. Tulenevalt asjaolust, et Moderniseerimisfondi suunatud KHG ühikute kauplemistulu saadakse EL kauplemissüsteemist, mille aluste muutmine algatatakse 2021. a suvel, on fondi toetusmahu ning programmide pikemaajaline prognoos väga esialgne ning fondi reeglitega kooskõlas uuendatakse seda edaspidi kaks korda aastas. Tulud põhivara ja varude müügist Tulu põhivara ja varude müügist teenib peamiselt Maa-amet riigi funktsioonide täitmiseks mittevajaliku maa müügist. Vähesel määral teenivad riigieelarvelised asutused tulu ka kinnisvara, transpordivahendite, metsa ning muude kaupade ja varude müügist. Järgmise aasta eelarves kavandatakse põhivarade ja varude müügituluks ligi 25 mln eurot, mida on võrreldes käesoleva aasta eelarvega 7,5 mln võrra enam. Trahvid ja muud varalised karistused Trahvide ja muude varaliste karistuste all prognoositakse peamiselt väärteomenetluse seadustiku ja karistusseadustiku, aga ka muude õigusaktide, alusel saadavaid trahvitulusid. Suurima osakaalu (ca 90%) moodustavad Siseministeeriumi haldusala poolt kogutavad liiklusjärelevalvega seotud trahvid. Ligi miljon eurot laekub trahvitulu ka kohtute kaudu. Erinevalt mitmest teiset koroonakriisi ajal vähenenud tululiigist on trahvitulu eelmisel aastal suurenenud ja prognoositavalt kasvab ka järgnevatel aastatel. Järgmise aasta eelarves kavandatakse trahvituluks 18,4 mln eurot, mida on võrreldes käesoleva aasta eelarvega 2,3 mln võrra enam. Keskkonnatasud Keskkonnatasud laekuvad maavara kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise, vee erikasutuse, kasvava metsa raieõiguse, kalapüügiõiguse ja jahipidamisõiguse (loodusvara kasutusõiguse tasu/ressursitasu) ning saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise (saastetasu) eest. Valdav osa 31 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri keskkonnatasudest laekub jäätmete keskkonda viimisest ning maavarade kaevandamise õiguse andmisest. Peaaegu 3/5 kogutud keskkonnatasudest jääb riigieelarve kulude katteks ja kohalikele omavalitsustele eraldatakse ligikaudu 1/5 laekunud tuludest. Ülejäänud 1/5 laekunud tuludest finantseeritakse iga-aastaselt SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu sihtotstarbelisi keskkonnaprojekte keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks. Majanduskriis vähendas oluliselt ka keskkonnatasude laekumist. Vähenesid pea kõik tululiigid, enim langes raske kütteõli hinnast sõltuv põlevkivi kaevandusõiguse tasumäär. Samas ka majandusaktiivsuse taastumisel on see tululiik nüüd kiirema kasvuga. Järgmise aasta eelarves kavandatakse keskkonnatasudeks 78,6 mln eurot, mida on võrreldes käesoleva aasta eelarvega 5,8 mln võrra enam. Muud tegevustulud Muud tegevustulud sisaldavad peamiselt kohtute menetluskulude hüvitisi, oportuniteeditasusid, universaalse postiteenuse makseid, konfiskeeritud ja konfiskeerimise asendamisel saadud varasid, sunniraha ja tulusid asendustäitmisest, väljanõudmata deposiite, tagatistasusid ja regressinõudeid. Need laekuvad riigieelarvesse peamiselt kohtute (5,5 mln eurot) ja Prokuratuuri (1 mln eurot) tegevuse kaudu ning Konkurentsiameti (0,8 mln) eelarvesse universaalse postiteenuse maksetena. Kokku moodustab see tuluartikkel järgmise aasta eelarves 43,6 mln eurot. Intressi- ja omanikutulud Intressi- ja omanikutulud koosnevad omanikutuludest (dividendid ja Eesti Panga kasumieraldis) ja riigikassale laekuvatest intressituludest. Dividenditulud on prognoositud äriühingute majandustulemuste prognooside alusel ning lõplikud summad fikseeritakse 2022. aasta kevadel Vabariigi Valitsuse korralduses pärast 2021. aasta tegelike majandustulemuste selgumist. Peamised omanikutulu maksjad on Riigimetsa Majandamise Keskus, Elering AS, Eesti Energia AS, AS Tallinna Sadam ja AS Eesti Loto. Dividende maksab ka Riigi Kinnisvara AS, kuid kuna ta kuulub valitsussektorisse, siis on tal valitsussektori eelarvepositsioonile neutraalne mõju. Võrreldes käesoleva aastaga langevad järgmisel aastal seoses koroonakriisi mõjudega intressi- ja omanikutulud 97,3 mln euroni ettevõtete kasumi vähenemisest seoses koroonakriisiga. Seletuskirja kolmandas osas on põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumide valitsemisalade juures selgitatud tulusid detailsemalt. 2.1.3 MAKSUKOORMUS JA TULEVANE ARENG MAKSUPOLIITIKAS Eesti üheks maksupoliitiliseks eesmärgiks on olnud maksude osalise ümberorienteerimise abil nihutada maksukoormus tulu maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. Samas hoitakse süsteem stabiilse, lihtsa ja läbipaistvana, võimalikult väheste erandite ja erisustega. Eesti maksukoormus oli 2019. aastal revideeritud SKP aegrea põhjal 33,5% SKP-st, mis oli Euroopa Liidu keskmisest 6,6 % võrra madalam (vt joonis 7). 32 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Joonis 10. Maksukoormus Euroopa Liidus 2019. aastal (% SKP-st)22 Allikas: Taxation trends in the European Union (2021) 2022. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,7% SKP-st (vt joonis 8A), mis on 1% võrra madalam kui 2021. aastal. Selle põhjuseks on 2022. aastal oluliselt vähenev pensionisüsteemi II samba muudatuse mõju. Kuna sambast väljavõetav raha on kapitalitulu, avaldub see kapitalimaksude23 vähenemise kaudu ja nende osakaal kõigist maksudest kahaneb 2020. aasta tasemele. Nii tööjõumaksude24 kui ka tarbimismaksude25 osakaal SKP-st püsib 2021. aastaga võrreldaval tasemel ja osakaal kõikidest maksudest suureneb kapitalimaksude vähenemise arvelt (vt joonis 8B). Joonis 11. Maksukoormus Eestis A. Maksukoormus (% SKPst) B. Maksuliste tulude struktuur (%) Allikad: Eurostat, Rahandusministeerium. 2.1.4 MAKSUKULUD RIIGIEELARVES 2022-2023 Järgnevalt on kirjeldatud Eesti riigieelarve maksukulusid aastatel 2022–2023. Maksukulude väärtuste hindamisel on kasutatud kaotatava tulu meetodit ning kassapõhiseid andmeid, iga maksukulu sätte puhul on arvesse võetud sätte rakendamise ja tegeliku kohaldamise vaheline viitaeg. Iga üksikut maksukulu sätet on hinnatud eraldi, arvestamata eri sätete omavahelisi koosmõjusid, ning seetõttu ei ole maksukulude koondsumma leidmine erinevate sätete 22 Eesti näitaja on leitud Statistikaameti 31.augustil 2021 avaldatud SKP aegrea põhjal. 23 ESA2010 metoodika kohaselt loetakse kapitalimaksude hulka: juriidilise isiku tulumaks, füüsilise isiku tulumaks kapitalitulult, hasartmängumaks, reklaamimaks, maamaks, raskeveokimaks, tegevuslubade ja litsentside riigilõiv, vee erikasutustasu, teede ja tänavate sulgemise maks, muud maksud ja tasud. 24 ESA2010 metoodika kohaselt loetakse tööjõumaksude hulka: sotsiaalkindlustusmaksed, füüsilise isiku tulumaks palgatuludelt, füüsilise isiku tulumaks sotsiaalsiiretelt ja pensionidelt, füüsilise isiku tulumaks ettevõtlusega tegelemiselt. 25 ESA2010 metoodika kohaselt loetakse tarbimismaksude hulka: käibemaks, tollimaks, aktsiisid, autode registreerimistasu, müügimaks, saastetasud, kalapüügiõiguse tasu, paadimaks, saastekvootide müügitulu, vedelkütusevaru varumakse ja Tagatisfondi osamaksed. 33 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri kokkuliitmise teel korrektne, kuid samas võimaldab see hinnata kehtestatud maksukulude taset ning trende. Olulised riigieelarve tulude laekumist mõjutavad maksukulud sisalduvad neljas erinevas õigusaktis – tulumaksuseaduses, käibemaksuseaduses, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- aktsiisi seaduses ning tööturuteenuste ja –toetuste seaduses. 2022-2023. aasta riigieelarvete laekumist mõjutab 22 erinevat maksukulu sätet. 2022. aastal kasvavad maksukulud 3,9% ja kokku moodustab peamiste maksukulude maht 2022. aastal 314,7 mln eurot ehk 1% SKP-st. 2022. aastal on maksukuludest suurima mahuga madalama käibemaksumääraga maksustatud ravimid ja meditsiiniseadmed, regulaarselt jaotatava kasumi madalam maksumäär ning majutusteenused, eritostarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli soodsam aktsiisimäär. Nelja suurima maksukulu maht moodustab 2022. aastal 66,6% kõikide kehtestatud maksukulude mahust. Aastal 2022 kasvavad maksukulud peamiselt majanduse ja maksutulu kasvu tõttu. Maksukulu dünaamika analüüsiks valitsemisfunktsioonide26 kaupa on iga maksukulu sätte puhul määratletud valitsemisfunktsioon, millega iga konkreetne maksukulu säte on seotud. Maksukulude kaudu toetatakse aastatel 2022–2023 kümnest erinevast valitsemisfunktsioonist kuute (majandus; elamu- ja kommunaalmajandus; tervishoid; vaba aeg, kultuur ja religioon; haridus; sotsiaalne kaitse). 2022. aastal moodustavad suurima osakaalu valitsemisfunktsioonid “majandus” 116,2 mln eurot ehk 36,9%, “tervis” 85,0 mln eurot ehk 27,0% ning „vaba aeg, kultuur ja religioon“ 40,6 mln eurot ehk 12,9%. Ülejäänud valitsemisfunktsioonide alla kuuluva maksukulu maht moodustab 73,0 mln eurot ehk 23,2% maksukulu kogumahust. 2022. aasta maksukulusid on hinnatud ka osatähtsusena vastava maksu laekumisest. Käibemaksu puhul moodustavad maksukulud (tabelis punktid 1–3) 2022. aastal 128 mln eurot ehk 4,4% käibemaksu kogulaekumisest ning juriidilise isiku tulumaksust laekumisest moodustab maksukulu (tabeli punkt 4) 67,6 mln eurot ehk 13,8%. Riigieelarvesse laekuvast füüsilise isiku tulumaksust moodustavad vastavad maksukulud (tabelis punktid 5-12) 80,3 mln eurot ehk 12,0% ning aktsiise (tabelis punktid 13–22) jääb maksusoodustuste tõttu laekumata 38 mln eurot ehk 3,8% laekumisest. 26 Statistikaamet. (2008d). Valitsemisfunktsioonide klassifikaator. – http://metaweb.stat.ee/view_xml.htm?id=1129771&siteLanguage=ee. 34 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 15. Maksukulud riigieelarves aastatel 2022–2023, miljon eurot Valitsemis- Maksukulu Säte 2022 2023 funktsioon 1. Käibemaksumäära madalam tase raamatutele, haridus 14,2 15,5 KMS §15 lg 2 p 1 ja 3 töövihikutele ja perioodika väljaannetele 2. Käibemaksumäära madalam tase ravimitele ja tervishoid 78,2 82,3 KMS §15 lg 2 p 2 meditsiiniseadmetele vaba aeg, 36,0 37,9 3. Käibemaksumäära madalam tase majutus- KMS §15 lg 2 p 4 kultuur ja teenustele religioon 4. Regulaarselt jaotatava kasumi madalam TuMS §4 lg 5, §18 lg majandus 65,7 67,6 maksumäär 14% 1³ 5. Täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise sotsiaalne 27,9 27,9 TuMS §23¹ korral (alates teisest lapsest) kaitse sotsiaalne 6,3 6,3 6. Täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest TuMS §234 kaitse sotsiaalne 5,6 5,6 7. Eluasemelaenu intresside mahaarvamine TuMS §25 kaitse 8. Koolituskulude mahaarvamine TuMS §26 haridus 13,3 14,1 vaba aeg, 4,6 4,8 TuMS §27 lg 1, §49 lg 9. Kingitused ja annetused kultuur ja 1,2,3,6 religioon 10. Kindlustusmaksed ning pensionifondi osakute sotsiaalne 5,8 6,1 TuMS §28 soetamine kaitse 11. FIE täiendav maksuvaba tulu põllumajandus- majandus 10,1 10,1 TuMS §32 lg 4 saaduste või metsamaterjali võõrandamisel 12. Maksuvaba töötaja terviseedendamise kulu TuMS §48 lg 55 tervishoid 6,8 7,2 vaba aeg, 1,1 1,1 13. Väikeõlletootjate 50% aktsiisimäär ATKEAS §46 lg 1 kultuur ja religioon 14. Eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli sotsiaalne 28,0 29,0 ATKEAS §66 lg 7 soodsam aktsiisimäär kaitse ATKEAS §27 lg 1 p majandus 1,1 1,1 15. Kalurite kütuseaktsiisivabastus 22² 16. Elektrienergia, mida kasutatakse keemilise sotsiaalne 0,3 0,4 ATKEAS §27 lg 1 reduktsiooni jaoks ning elektrolüütilistes, kaitse p24, 284 metallurgilistes ja mineraloogilistes protsessides 17. Elektrienergia ja kütus, mida kasutatakse majandus 2,4 3,4 elektrienergia tootmiseks ning elektrienergia, ATKEAS §27 lg 1 mida kasutatakse elektrienergia tootmise p282 suutlikkuse säilitamiseks 18. Kütus, mida kasutatakse mineraloogilistes ATKEAS §27 lg 1 P majandus 1,86 2,32 protsessides 24 19. Maagaas, mida kasutatakse maagaasivõrgu ATKEAS §27 lg 1 P majandus 0,05 0,06 töös hoidmiseks 286 20. Suurtarbijate elektrienergia soodustus ATKEAS §66 lg 121 majandus 1,46 2,13 21. Suurtarbijate gaasiaktsiisi soodustus ATKEAS §66 lg 103 majandus 1,77 2,11 22. Aktsiisiga maksustamata biokütuse edastatud ATKEAS §19 lg 14 P majandus 0,59 0,59 kogus 22 KOKKU 314,7 330,2 Allikas: Rahandusministeerium 35 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2.2 KULUD Käesoleva osa eesmärk on anda ülevaade 2022. aasta riigieelarve kulude üldisest majandusliku sisu põhisest jaotusest. Detailsema valitsemisalade, tulemusvaldkondade ja programmide põhise kulude ülevaate leiate seletuskirja osast 3. 2022. aasta riigieelarve kulude planeeritud kogumaht on 13,64 mld eurot ja see suureneb 2021. aasta riigieelarvega võrreldes 3% (vt Tabel 16). Eelneva aasta võrdluses mõjutavad 2022. aasta riigieelarve kulusid enim maksulaekumiste prognoosi suurenemine, planeeritud pensionitoetuste suurenemine, hariduse-, siseturvalisuse-, sotsiaal-, tervishoiu- ja kultuurivaldkonna tööjõukulude suurendamine ning COVID pandeemiaga seotud kulude vähenemine. Riigieelarves planeeritud kulud võib kulude adressaadi järgi jagada kolmeks: riigiasutuste kuludeks, füüsilistele isikutele mõeldud toetusteks ning juriidilistele isikutele edasiandmiseks mõeldud eraldisteks. Riigiasutustele planeeritakse tööjõu- ja majandamiskulusid, finantskulusid, muid tegevuskulusid ning mitterahalise kuluna arvestatakse amortisatsiooni. Füüsilistele isikutele edasiandmiseks planeeritakse sotsiaaltoetuseid ning juriidilistele isikutele investeeringutoetuseid, muid toetuseid ja edasiantavaid makse. 2022. aasta riigieelarve kuludest moodustavad suurima osa (8,00 mld eurot) eraldised juriidilistele isikutele. Füüsilistele isikutele mõeldud toetuste maht on 3,18 mld eurot ning riigiasutustele planeeritud kulude maht 2,46 mld eurot (vt Joonis 12). Joonis 12. 2022. aasta riigieelarve kulude jaotus kulude adressaadi järgi 36 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 16. 2022. aasta riigieelarve kulude jaotus majandusliku sisu järgi 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Kulud kokku -11 645 485 -13 287 232 -13 638 494 -351 262 3% Tööjõu- ja majandamiskulud -1 693 314 -1 886 801 -1 845 593 41 208 -2% Finantskulud -2 634 -8 648 -2 914 5 734 -66% Muud tegevuskulud -250 770 -424 960 -242 921 182 039 -43% Sotsiaaltoetused -2 807 052 -2 966 737 -3 181 171 -214 434 7% Investeeringutoetused -410 959 -694 561 -667 094 27 468 -4% Muud toetused -2 794 195 -3 747 708 -3 469 123 278 586 -7% Edasiantavad maksud -3 318 534 -3 196 696 -3 864 216 -667 521 21% Käibemaks -93 651 -99 933 -100 271 -339 0% Põhivara amortisatsioon -274 376 -261 188 -265 190 -4 002 2% Majandusliku sisu järgi moodustavad 2022. aasta riigieelarve kuludest suurima osa edasiantavad maksud (28%), muud toetused (25%) ja sotsiaaltoetused (23%; vt Joonis 13). 2021. aasta riigieelarve kuludega võrreldes suurenevad enim edasiantavad maksud (667,5 mln euro võrra) ning tulenevalt ühekordsete COVID meetmete lõppemisest vähenevad muud toetused (278,6 mln euro) ja tegevuskulud (182,0 mln euro võrra). Joonis 13. 2022. aasta riigieelarve kulude jaotus majandusliku sisu järgi Edasiantavad maksud Suurima osa 2022. aasta riigieelarve kuludest moodustavad juriidilistele isikutele planeeritud edasiantavad maksud, mis suurenevad 2021. aasta riigieelarvega võrreldes 21% võrra. Edasiantavate maksude suurenemise põhjuseks on kogumispensioni maksete ajutise peatamise lõppemine 2021. aasta II poolaastal ning eelarvesse planeeritud maksete ajutise peatamise kompenseerimine. Edasiantavate maksude eelarvet suurendab ka prognoositav füüsilise isiku käibemaksu ja sotsiaalmaksu suurenemine, mille tõttu suureneb ka vahendite edasiandmine sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse ning kohalikele omavalitsustele. 37 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Muud toetused Muude toetuste eelarve väheneb 2021. aastaga võrreldes 278,6 mln euro võrra (7%). Muutuse peamiseks põhjuseks on 2021. aasta lisaeelarvega ühekordsete sihtotstarbeliselt koroonakriisi mõjude leevendamiseks planeeritud vahendite ära jäämine. 2022. aasta riigieelarve eelnõu koostamisel teadaolevatest toetustest juriidilistele isikutele on võimalik saada ülevaade lisast 3. Sotsiaaltoetused Sotsiaaltoetused on riigieelarvelised toetused füüsilistele isikutele. Sotsiaaltoetuste eelarve moodustab kogu riigieelarve kuludest peaaegu neljandiku ja 2021. aastaga võrreldes suureneb see 7% võrra. Peaaegu kogu (98%) sotsiaaltoetuste eelarve planeeritakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvesse, mille 3,11 mld eurost 2,22 mld eurot (71%) moodustavad riiklikeks pensionitoetusteks planeeritud summad, 352,8 mln eurot (11%) vanemahüvitis ja 302,6 mln eurot (10%) perehüvitiseks planeeritud summad. Sotsiaaltoetuste eelarve suurenemise peamiseks põhjuseks on riiklike pensionikindlustuse vahendite suurenemine 139,7 mln euro ning vanemahüvitiseks planeeritud kulude suuremine 45,6 mln euro võrra. 2022. aasta riigieelarves ettenähtud sotsiaaltoetustest on võimalik saada eraldiseisvalt ülevaade lisast 2. Tööjõu- ja majandamiskulud 2021. aasta riigieelarvega võrreldes vähenevad tööjõu- ja majandamiskulud 2% ehk 41,2 mln euro võrra. Kõige enam väheneb tööjõu- ja majandamiskulude eelarve Kaitseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Mõlema valitsemisala puhul vähenevad majandamis- kulud ja suurenevad tööjõukulud. 38 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2.3 INVESTEERINGUD Riigieelarves planeeritud investeeringud kasvavad võrreldes 2021.aastaga 50%. Kõige suurema osakaaluga, 84% kogumahust, kinnisvara investeeringud kasvavad pea poole võrra. Kõige enam kasvavad investeeringud transpordivahenditesse seoses MKMi laevaehitusega, moodustades investeeringute kogumahust 3%. Olulisel määral kasvavad IT investeeringud moodustavad 10% investeeringute kogumahust. Ülejäänud grupid moodustavad investeeringute kogumahust ca 3%. Tabelis esitatakse riigieelarve investeeringud vallasvara soetusgruppide ja kinnisvarainvesteeringute lõikes. Investeeringute jaotusest valitsemisalade lõikes on võimalik saada ülevaade lisast 4. Tabel 17. Riigieelarve investeeringud, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -442 166 -476 410 -715 975 -239 566 50% Inventar -696 -1 492 -1 154 338 -23% IT investeeringud -39 453 -35 955 -58 251 -22 296 62% Transpordivahendid -7 637 -7 467 -18 139 -10 672 143% Masinad ja seadmed -4 913 -11 476 -8 655 2 821 -25% Muud investeeringud -56 243 -11 522 -10 317 1 204 -10% Kinnisvara -293 987 -345 303 -509 186 -163 883 47% Käibemaks -39 237 -63 195 -110 273 -47 078 74% Inventar Soetustest moodustab 85% ehk 1 mln eurot HTM-i valitsemisala inventari investeeringud. Neist suuremahulisemad on õppelaborite inventari ja õppetööks vajalike seadmete soetused (0,5 mln eurot), et soodustada kutseõppeasutuste õppetaristu ühiskasutust ning toetada õppekeskkonna kaasajastamist. IT investeeringud Suurimad IT investeeringud on MKM-il, mille investeeringute osakaal kogumahust on 48% ehk 28,2 mln eurot, mis suunatakse riist- ja tarkvara soetamiseks ning IT arendusteks. SIM-i IT investeeringud moodustavad 14%, et juurutada pidevat ja paindlikku IKT teenuse tootearendust ning tagada IKT taristu jätkusuutlikkus. Välisvahenditest rahastatakse Eesti broneeringuinfosüsteemi loomise ja rakendamisega seotud IT investeeringuid. RAM-i IT investeeringud moodustavad 10% kogumahust ning need suunatakse erinevate infosüsteemide nagu ehitustöötajate registreerimise infosüsteemi ja struktuuritoetuste registri arenduseks (SFOS) ja IT baastaristu jätkusuutlikkuse, käideldavuse ja terviklikkuse tagamiseks. Transpordivahendid Suurim soetus, ehk 53% kogu transpordivahendite investeeringute mahust, on planeeritud MKM-i, kus säästva transpordi projekti raames investeeritakse CO2 kvooditulust 9,6 mln eurot parvlaeva ehitusse. Siseturvalisuse valdkonda soetab SIM 7,9 mln euro eest olulised maismaa- ja veesõidukid, mille soetusmaht moodustab 44% kogumahust. Masinad ja seadmed Soetusgrupi suurimad investeeringud ehk ligikaudu 62% kogumahust tehakse KAM-is, kus investeeritakse 5,4 mln eurot väeloome tegevuse toetamiseks ning väeloome ja üksuste kaitsevalmiduse hoidmiseks. SIM investeeringud moodustavad 23% ehk ligi 2 mln eurot, millega muuhulgas soetatakse maismaal välispiiri valvamiseks vajalikud tehnilised vahendid. 39 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Muud investeeringud Muude investeeringute kogumahust 43% ehk 4,4 mln eurot on planeeritud SIM valitsemisalas ning 37% ehk 3,8 mln eurot on planeeritud KAM riigisaladustega seotud investeeringuteks. Kinnisvara Investeeringute kogumahust 41% ehk 209,6 mln eurot moodustavad MKM-is planeeritud investeeringud, milledest suurimad on riigimaanteede remondi koondprojekt 127,8 mln ja Rail Baltic´u arendus 41,3 mln eurot. Üle 40% kinnisvarainvesteeringute kogumahust on kavandatud KAMi, sh näiteks hoonete ja rajatiste soetused ning renoveerimised. Gümnaasiumivõrgu korrastamisse investeerib HTM 49,3 mln eurot, mis moodustab 10% kogu kinnisvara investeeringute mahust. Joonis 14. Riigieelarve investeeringute aegrida 2021-2025, mln eurot Enamik riigieelarve investeeringuid tehakse siseriiklikest vahenditest ning ca 30% tehakse välisvahenditest. Suurimad investeeringud välisvahenditest lähevad gümnaasiumivõrgu korrastamisse, Rail Baltic arendusse, teede ehitusse, hoonete soetamisse ja renoveerimisse ning transpordivahendite soetamisse. Joonis 15. Suurima investeeringute mahuga valitsemisalad, mln eurot Valitsemisaladest on suurima investeeringute mahuga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 41%, Kaitseministeerium moodustab 39%, Haridus- ja 40 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Teadusministeerium 9% ning Siseministeerium 5% kogu investeeringute eelarvest. Teiste valitsemisalade investeeringute maht moodustab keskmiselt ca 1% investeeringute kogumahust. Riigi kinnisvarapoliitika kohaselt on Riigi Kinnisvara AS tsentraliseeritud korraldusmudeli pakkuja, mis võimaldab vara optimeerida ning hoida kokku kinnisvarakeskkonnaga seotud kulutusi. Riigi Kinnisvara AS-i eelarvest rahastatakse nende hoonete investeeringuid, mis on Riigi Kinnisvara AS-i omandis ning investeeringujärgselt antakse tagasi rendile keskvalitsuse asutustele (riigieelarves kajastub investeering läbi rendimaksete) kogumahus 57,3 mln eurot. Ülevaade investeeringutest asub Rahandusministeeriumi kodulehel. Seletuskirja kolmandas osas on põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumide valitsemisalade juures detailsem ülevaade investeeringutest ja investeeringutoetustest. 41 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2.4 FINANTSEERIMISTEHINGUD Finantseerimistehingute eelarves kajastatakse eelarveaastal kavandatav finantskohustuste võtmine (nt laenude ja kapitalirendikohustuste võtmine ja võlakirjade emiteerimine) ja varem võetud finantskohustuste tasumine, laenude andmine ja antud laenude tagasimaksed, aga ka finantsinvesteeringute (nt aktsiad ja osalused) ost ja müük. Positiivne eelarve näitab raha sissevoolu riigikassasse ja negatiivne eelarve raha väljavoolu. Joonis 16. Riigieelarve finantseerimistehingud kokku, tuhat eurot Tabel 18. Riigieelarve finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot 2020 2021 2022 Muutus tegelik RE RE Muutus % Finantseerimistehingud kokku 1 185 216 17 522 647 348 629 826 3594% Laenukohustised 2 485 457 27 520 847 516 819 996 2980% Lühiajalised finantsinvesteeringud -129 320 -14 610 -54 500 -39 890 273% Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes, rahvusvahelised -120 -120 - -271 934 8 osalused 328 336 1556334% Laenunõuded 11 305 4 620 475 -4 145 -90% Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine -910 275 0 -25 800 -25 800 100% Käibemaks -17 -15 -15 0 1% Suurema finantseerimistehingute eelarve mahuga valitsemisalad on Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Finantseerimistehingud on planeeritud samuti Haridus- ja Teadusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning Välisministeeriumi valitsemisaladel. Rahandusministeeriumi finantseerimistehingud moodustavad enamuse kogu riigi finantseerimistehingutest. Planeeritud on laenude võtmine summas 1,3 mld eurot eelarve puudujäägi katmiseks ning piisava likviidsusvaru hoidmiseks riigikassa rahavoo juhtimiseks. 42 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Samas on 472 mln eurot kavandatud varem võetud võla tasumiseks. Osalusteks avalikus sektoris ja sidusüksustes on planeeritud Eesti Energia aktsiakapitali suurendamine 114 mln eurot. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi suurim finantseerimistehing on 50 mln eurot investeeringuteks riskikapitali- ja kasvufondidesse koostöös eraturu fondivalitsejatega (lühiajalised finatsinvesteeringud). Lisaks suunatakse 25 mln euro Rohefondi uute rohetehnoloogiate arendamiseks strateegilistes valdkondades (finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine). Seoses finantsinvesteeringute kajastamise metoodika muutumisega on alates 2022. aastast varem lühiajaliste finantsinvesteeringute koosseisus planeeritud osalused ja laenunõuded kajastatud eraldiseisvalt. Detailsem ülevaade finantseerimistehingute eelarvetest on esitatud osas 3 vastavate valitsemisalade peatükkides. 43 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3 OSA. 2022. AASTA RIIGIEELARVE VAHENDITE LIIGENDUS 3.1 RIIGIKOGU KANTSELEI Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mille 101-liikmelise koosseisu valib rahvas. Riigikogule kuulub seadusandlik võim. Riigikogu eelarve koosseisu kuulub Riigikogu liikmete seadusest tulenevaid kulusid kajastav eelarve ning Riigikogu Kantselei, mille koosseisu kuuluvad eriseaduste alusel tegutsevad struktuuriüksused Riigi valimisteenistus ja Arenguseire Keskus. Riigikogu valitsemisala eelarves kajastub Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni eelarve. Riigikogu Kantselei põhiülesanne on Riigikogule tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks vajalike tingimuste loomine, Riigikogu ja tema organite nõustamine õigusloome ja parlamentaarse kontrolli alal ning Riigikogu teenindamine ja tema asjaajamise korraldamine. Riigi valimisteenistus tagab valimiste seadusekohase ettevalmistamise ja läbiviimise ning korraldab valimisseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalike tehniliste lahenduste arendust ja haldust. Arenguseire Keskuse ülesanne on ühiskonna pikaajaliste arengute väljaselgitamine, analüüsimine ja nende põhjal arengustsenaariumide koostamine. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon kontrollib erakondade ja valimistel osalevate valimisliitude ning üksikkandidaatide raha hankimise ja kulutamise seaduslikkust ning muude erakonnaseadusest tulenevate reeglite täitmist. Komisjoni teenindab Riigikogu Kantselei. Tabel 19. Riigikogu Kantselei eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot 2022 RE Osakaal 2022 RE 2022 RE kogumaht kogumahust TULUD 13 130 809 0 0% KULUD -13 638 494 -22 535 0% INVESTEERINGUD -715 975 -631 0% FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0% Riigikogus töötab 101 saadikut ning Kantselei valitsemisalas töötab kokku 225 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). Riigikogu kantselei valitsemisala kulude koondeelarvest moodustavad eriseaduse alusel tegutsevate üksuste eelarved 5,2%, millest riigi valimisteenistuse kulud 2,7% ja Arenguseire Keskuse kulud 2,5%. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni kulud moodustavad Riigikogu kulude koondeelarvest 0,6%. Valitsemisala investeeringute koondeelarvest moodustavad riigi valimisteenistuse investeeringud 11,1% ning Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni investeeringud 2,2%. 44 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.1.4 KULUD 3.1.4.1 Kulud majandusliku sisu järgi Joonis 17. Riigikogu valitsemisala suuremad kulud ja osakaal valitsemisala kogukuludest, % Joonis 18. Riigikogu Kantselei suuremad kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, % 45 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 20. Riigikogu Kantselei kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -22 535 -12 725 -8 810 0 0 -1 000 Tööjõukulud -15 957 -7 669 -8 288 0 0 0 Majandamiskulud -4 920 -4 920 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -3 -3 0 0 0 0 Muud toetused -133 -133 0 0 0 0 Käibemaks -522 0 -522 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 000 0 0 0 0 -1 000 Tabel 21. Riigikogu Kantselei kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Kulud kokku -21 013 -24 046 -22 535 1 511 -6% Tööjõukulud -15 362 -15 389 -15 957 -568 4% Majandamiskulud -3 980 -4 993 -4 920 72 -1% Sotsiaaltoetused 0 -3 -3 0 0% Muud toetused -135 -2 098 -133 1 965 -94% Käibemaks -557 -533 -522 11 -2% Põhivara amortisatsioon -980 -1 031 -1 000 31 -3% Kulud on võrreldes eelmise aastaga vähenenud peamiselt muude toetuste arvelt, kus kajastatakse peamiselt valimistega seotud tegevuste kulusid – muude toetuste eelarve 2022. aastal väheneb, kuna valimisi ei toimu. Tööjõukuludest kasutatakse 52% Riigikogu liikmetele tasude maksmiseks vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele. Muud tööjõukulud nähakse ette viie fraktsiooni, üheteistkümne alalise komisjoni, nelja eri- ja probleemkomisjoni ning muude teenistujate töötasuks ning sellega seotud maksudeks. Kantselei majandamiskulude aastasest eelarvest kasutatakse 76% administreerimisekuludeks, hoonete ülalpidamiskuludeks ja IT kuludeks. Sotsiaaltoetused - "August Rei parlamendiuuringu stipendiumi statuudile" õppetoetus teadustööde eest kahele parlamendiuuringute stipendiaadile, suurus stipendiaadi kohta on 1500 eurot. Liikmemaksud - Riigikogu on 11 rahvusvahelise organisatsiooni liige, millest suuremad on Balti Assamblee, Parlamentidevaheline Liit, Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsiooni Parlamentaarne Assamblee ja NATO Parlamentaarne Assamblee. Amortisatsiooni on arvestatud hoonetelt summas 499 000 eurot, IT tark- ja riistvaralt summas 333 000 eurot ning muudelt varadelt 168 000 eurot. 46 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.1.5 INVESTEERINGUD Joonis 19. Riigikogu Kantselei investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, % Joonis 20. Riigikogu Kantselei investeeringud eelarve liikide lõikes osakaaluna objekti eelarvest, % Tabel 22. Riigikogu Kantselei investeeringud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud tuludest 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kaasfinant- investeeringud seeringuga Investeeringud kokku -631 -524 -107 0 0 Kinnisvara -304 -304 0 0 0 Riigikogu hoonete renoveerimine -304 -304 0 0 0 Inventar -9 -9 0 0 0 IT investeeringud -211 -211 0 0 0 Käibemaks -107 0 -107 0 0 47 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 23. Riigikogu Kantselei investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Investeeringud kokku -925 -753 -631 122 -16% Kinnisvara -112 -307 -304 3 -1% Riigikogu hoonete renoveerimine -112 -307 -304 3 -1% Inventar -46 -9 -9 0 0% IT investeeringud -558 -320 -211 108 -34% Masinad ja seadmed -68 0 0 0 0% Käibemaks -142 -118 -107 11 -9% Suuremate kinnisvarainvesteeringutena on kavandatud lossi rekonstrueerimise (ideekonkurss ja uuringud maksumusega 145 000 eurot) ning Toom-Kooli tänaval asuvate hoonete renoveerimise (projekteerimine, ekspertiisid ja muud toimingud maksumusega 261 451 eurot) ettevalmistamine. IT investeeringuga hoitakse kaasaegsena Riigikogu Kantselei arvutivõrku, virtuaalserverite parki ja erinevaid infosüsteeme, et tagada Riigikogu põhiülesannete täitmine. Riigi valimisteenistuse IT investeeringut kasutatakse elektroonilise hääletamise süsteemi (EHS) ja valimiste veebilehe kaasajastamiseks. Arendused on püsiva iseloomuga, kuna süsteemid on pidevas kasutuses (EHS uuendatakse igaks valimisteks). Perioodil 2020-2021 tehti tarkvara arendusi 17.10.2021 toimuvateks kohalikeks valimisteks maksumusega 160 570 eurot. Ülevaate riigieelarve investeeringutest leiab lisast 4. 48 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.2 VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI Vabariigi Presidendi Kantselei ülesandeks on Vabariigi Presidendi põhiseaduslike funktsioonide täitmise toetamine. Vabariigi Presidendi Kantselei korraldab Vabariigi Presidendi riigisisest ja -välist suhtlemist, juhib infovahetust meedia, avalikkuse ja teiste partneritega, valmistab ette õigusakte ning täidab teisi ülesandeid. Tabel 24. Vabariigi Presidendi Kantselei eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot 2022 RE Osakaal 2022 RE 2022 RE kogumaht kogumahust TULUD 13 130 809 28 0% KULUD -13 638 494 -4 813 0% INVESTEERINGUD -715 975 -277 0% FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0% Vabariigi Presidendi Kantseleis töötab kokku 54 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). 3.2.4 TULUD Tabel 25. Vabariigi Presidendi Kantselei tulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Tulud kokku 448 28 28 0 0% Tulud majandustegevusest 448 28 28 0 0% Tuludes kajastatakse toitlustusest saadavat omatulu. 3.2.5 KULUD 3.2.2.1 Kulud majandusliku sisu järgi Joonis 21. Vabariigi Presidendi Kantselei suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % 49 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Joonis 22. Vabariigi Presidendi Kantselei suuremad kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, % Tabel 26. Vabariigi Presidendi Kantselei kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga rahalised kud lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -4 813 -3 952 -696 0 -28 -137 Tööjõukulud -2 361 -2 023 -338 0 0 0 Majandamiskulud -1 839 -1 700 -111 0 -28 0 Muud toetused -229 -229 0 0 0 0 Käibemaks -247 0 -247 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -137 0 0 0 0 -137 Tabel 27. Vabariigi Presidendi Kantselei kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Kulud kokku -4 744 -4 853 -4 813 40 -1% Tööjõukulud -2 170 -2 327 -2 361 -34 1% Majandamiskulud -1 885 -1 849 -1 839 10 -1% Muud toetused -286 -286 -229 57 -20% Käibemaks -298 -254 -247 7 -3% Põhivara amortisatsioon -105 -137 -137 0 0% Kulude vähenemine on tingitud riigiülese tööjõu- ja majandamiskulude kokkuhoiumeetme rakendamisest. Presidendi palgafond makstakse vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele. Majandamiskuludes kajastatakse presidendi esindustasu, mis makstakse vastavalt Vabariigi Presidendi ametihüve seadusele. Presidendi esindustasu on 20% ametipalgast. Ametis oleva presidendi abikaasa esindustasu on 30% presidendi ametipalgast. Eelarveaastal väljamakstavad eripensionid ja pensionisuurendused makstakse vastavalt Vabariigi Presidendi ametihüve seadusele. 50 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Pensionid jagunevad:  Mittesotsiaalmaksutuludest makstav pension on presidendi surma korral igale presidendi töövõimetule pereliikmele makstav toitjakaotuspension, mille suurus on pool presidendi ametipensionist. Toitjakaotuspensionit makstakse ühele isikule.  Presidendi ametipensionit makstakse pärast ametivolituste lõppemist 75% presidendi ametipalgast. Vabariigi Presidendi Kantselei eelarvest eraldatakse tegevustoetuseks Presidendi poolt ellu kutsutud institutsioonidele:  SA Eesti Koostöö Kogu  SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu  Eesti Kodukaunistamise Ühendus  MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum  MTÜ 20. Augusti Klubi 3.2.6 INVESTEERINGUD Joonis 23. Vabariigi Presidendi Kantselei investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, % 51 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Joonis 24. Vabariigi Presidendi Kantselei investeeringud eelarve liikide lõikes osakaaluna objekti eelarvest, % Tabel 28. Vabariigi Presidendi Kantselei investeeringud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus Muud koos tuludest 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kaasfinant- investeeringud seeringuga Investeeringud kokku -277 -200 -78 0 0 Kinnisvara -189 -189 0 0 0 Vabariigi Presidendi Kantselei peahoone -189 -189 0 0 0 Inventar -11 -11 0 0 0 Käibemaks -78 0 -78 0 0 Tabel 29. Vabariigi Presidendi Kantselei investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Investeeringud kokku -63 -428 -277 150 -35% Kinnisvara -48 -346 -189 157 -45% Vabariigi Presidendi Kantselei peahoone -48 -346 -189 157 -45% Inventar -5 -11 -11 0 0% Käibemaks -10 -71 -78 -6 9% 2022. aastal on planeeritud investeeringuna inventari soetamine ja Vabariigi Presidendi Kantselei peahoone rekonstrueerimise projekteerimise jätkamine. Ülevaate riigieelarve investeeringutest leiab seletuskirja lisast 4. 52 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.3 RIIGIKONTROLL Riigikontroll viib läbi tulemus-, vastavus- ja finantsauditeid, eesmärgiga uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud. Tabel 30. Riigikontrolli eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot 2022 RE Osakaal 2022 RE 2022 RE kogumaht kogumahust TULUD 13 130 809 0 0% KULUD -13 638 494 -5 214 0% INVESTEERINGUD -715 975 -120 0% FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0% Riigikontrollis töötab kokku 80 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). 3.3.4 KULUD 3.3.4.1 Kulud majandusliku sisu järgi Joonis 25. Riigikontrolli suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % 53 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Joonis 26. Riigikontrolli suuremad kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, % Tabel 31. Riigikontrolli kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -5 214 -4 825 -325 0 0 -64 Tööjõukulud -3 587 -3 490 -97 0 0 0 Majandamiskulud -1 350 -1 335 -15 0 0 0 Käibemaks -214 0 -214 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -64 0 0 0 0 -64 Tabel 32. Riigikontrolli kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Kulud kokku -4 749 -5 439 -5 214 225 -4% Tööjõukulud -3 439 -3 710 -3 587 124 -3% Majandamiskulud -1 069 -1 452 -1 350 102 -7% Käibemaks -195 -229 -214 16 -7% Põhivara amortisatsioon -45 -48 -64 -16 33% Riigikontrolli 2022. aasta tööjõu- ja majandamiskulusid vähendatakse võrdselt ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonide tööjõu- ja majandamiskulude vähendamisega. Kärpe mahuks on Rahandusministeerium kehtestanud 2,8% asutuste 2019. aasta tööjõu- ja majandamiskulude tegelikust täitmisest. Riigikontrolli eelarvest (va käibemaks) 72% on tööjõukulud. Majandamiskuludest 50% kulub rendi ja kõrvalkulude makseteks Riigi Kinnisvara AS-ile. Ülejäänud majandamiskuludest moodustavad suurema osa info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, personali arendamise ja koolitusega seotud kulud ning välissuhtlusega seotud kulud. Riigikontrolöri palgafond makstakse vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele. Majandamiskuludes kajastatakse riigikontrolöri esindustasu. Riigikontrolli liikmemaksud planeeritakse majandamiskulude koosseisus. 54 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.3.5 INVESTEERINGUD Tabel 33. Riigikontrolli investeeringud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud tuludest 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarve-lise sõltuvad kaasfinant- investeeringud seeringuga Investeeringud kokku -120 -100 -20 0 0 IT investeeringud -100 -100 0 0 0 Käibemaks -20 0 -20 0 0 Tabel 34. Riigikontrolli investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Investeeringud kokku -40 0 -120 -120 100% IT investeeringud -33 0 -100 -100 100% Käibemaks -7 0 -20 -20 100% Investeeritakse uue välisveebi loomisse. Ülevaate riigieelarve investeeringutest leiab lisast 4. 55 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.4 ÕIGUSKANTSLERI KANTSELEI Õiguskantsleri Kantselei ülesandeks on toetada õiguskantsleri tegevust põhiseadusest ja seadustest tulenevate ülesannete täitmisel, teostada järelevalvet õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle, kontrollida isikute põhiõiguste ja vabaduste järgimist avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja ametnike poolt, täita lasteombudsmani funktsiooni, täita Eesti riikliku inimõiguste kaitse ja edendamise asutuse ülesandeid, tagada puuetega inimeste õiguste kaitse, ning olla Eesti Vabariigi kui ÜRO isikute väärkohtlemise vastase konventsiooniga ühinenud riigi ennetusasutus. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kelle ülesanne on seista hea selle eest, et Eesti riigis kehtivad seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning siinsete inimeste põhiõigused ja vabadused oleksid kaitstud. Tabel 35. Õiguskantsleri Kantselei eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot 2022 RE Osakaal 2022 RE 2022 RE kogumaht kogumahust TULUD 13 130 809 0 0% KULUD -13 638 494 -3 071 0% INVESTEERINGUD -715 975 0 0% FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0% Õiguskantsleri Kantselei valitsemisalas töötab kokku 55 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). 56 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.4.4 KULUD 3.4.4.1 Kulud majandusliku sisu järgi Joonis 27. Õiguskantsleri Kantselei suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Joonis 28. Õiguskantsleri Kantselei suuremad kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, % 57 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 36. Õiguskantsleri Kantselei kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga rahalised kud lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -3 071 -2 798 -263 0 0 -9 Tööjõukulud -2 361 -2 218 -143 0 0 0 Majandamiskulud -584 -569 -15 0 0 0 Muud toetused -11 -11 0 0 0 0 Käibemaks -105 0 -105 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -9 0 0 0 0 -9 Tabel 37. Õiguskantsleri Kantselei kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Kulud kokku -2 795 -3 058 -3 071 -13 0% Tööjõukulud -2 172 -2 309 -2 361 -52 2% Majandamiskulud -518 -627 -584 43 -7% Muud toetused -4 -4 -11 -7 175% Käibemaks -92 -108 -105 3 -3% Põhivara amortisatsioon -9 -9 -9 0 0% Kulud on võrreldes eelmise aastaga kasvanud peamiselt isikute põhiõiguste ja –vabaduste järgimistegevuseks eraldatud vahenditest. Õiguskantsleri palgafond makstakse vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele. Majandamiskuludes kajastatakse õiguskantsleri esindustasu. Õiguskantsleri Kantselei on kolme rahvusvahelise organisatsiooni liige - Rahvusvaheline Ombudsmanide Instituut ja Euroopa lasteombudsmanide võrgustik ning Riiklike inimõiguste institutsioonide Euroopa võrgustik. Liikmemaksude eelarve muutus on seotud Riiklike inimõiguste institutsioonide Euroopa võrgustiku liikmemaksu suurenemisega, kuna liikmekandidaadi staatusest liikus Õiguskantsleri Kantselei A akrediteeringuga võrgustiku liikmeks. 58 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.5 RIIGIKOHUS Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus. Põhiseaduse järgi on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevuses on põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine, kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine, teistmisavalduste läbivaatamine ning muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine. Riigikohtu kui Eesti kõrgema kohtu ülesanne on tagada lõpliku õigusrahu saabumine menetlusosaliste vahel ja aidata kaasa seaduste ühetaolisele kohaldamisele kogu riigis. Kohtumenetluse mõjukuse ja efektiivsuse tõstmiseks optimeeritakse õigusemõistmist tagavaid ning toetavaid tööprotsesse ja suurendatakse nende tõhusust. Selle tulemusena vabanevad ressursid võetakse kasutusele personali arengut ja motivatsiooni toetavalt, mis on vältimatu tegevuse kõrgprofessionaalse personaliga kindlustamiseks. Tabel 38. Riigikohtu eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot 2022 RE Osakaal 2022 RE 2022 RE kogumaht kogumahust TULUD 13 130 809 220 0% KULUD -13 638 494 -5 689 0% INVESTEERINGUD -715 975 0 0% FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0% Riigikohtus töötab seisuga 28.09.2021 93 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku) ning 19 Riigikohtu liiget. 3.5.4 TULUD Tabel 39. Riigikohtu tulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Tulud kokku 229 220 220 0 0% Muud tulud 201 220 220 0 0% Riigikohtu muude tegevustulude all kajastatakse Riigikohtule kaebuse esitamisel tasutud kassatsioonikautsjonite laekumist ning laekunud riigilõive. 59 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.5.5 KULUD 3.5.5.1 Kulud majandusliku sisu järgi Joonis 29. Riigikohtu suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Joonis 30. Riigikohtu suuremad kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, % 60 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 40. Riigikohtu kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -5 689 -3 469 -2 002 0 0 -218 Tööjõukulud -4 774 -2 877 -1 897 0 0 0 Majandamiskulud -600 -583 -17 0 0 0 Muud toetused -9 -9 0 0 0 0 Käibemaks -88 0 -88 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -218 0 0 0 0 -218 Tabel 41. Riigikohtu kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Kulud kokku -6 340 -5 504 -5 689 -185 3% Tööjõukulud -4 600 -4 610 -4 774 -164 4% Majandamiskulud -1 158 -637 -600 37 -6% Muud toetused -9 -12 -9 3 -25% Käibemaks -205 -94 -88 6 -6% Põhivara amortisatsioon -368 -151 -218 -67 44% Riigikohtu kulud on võrreldes eelmise aastaga suurenenud üksnes seoses arvestuslike tööjõukulude, milles sisaldub kohtunike töötasu ja põhivara amortisatsiooni kasvuga. Riigikohtu eelarvest 84% moodustavad tööjõukulud. Sellest 40% moodustab kohtunike arvestuslik palgafond. Kohtunike palgafond makstakse vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele. Majandamiskuludes kajastatakse ka Riigikohtu esimehe esindustasu. Kohtunike palgafondi osakaal kogukuludest, mis kuni 2020. aastani püsis stabiilselt alla 30%, moodustab 2022. aastal 33% ja suureneb 2025. aastaks 38%-ni ning toob vältimatult kaasa Riigikohtu funktsioonide tõsise häirumise. Riigikohus on kaheksa rahvusvahelise organisatsiooni liige, millest viiele organisatsioonile tasutakse liikmemaksu. Suuremad on EL Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute Ühenduse liikmemaks, Euroopa Kohtunike Koolituse Võrgustiku liikmemaks (EJTN) ning Euroopa Konstitutsioonikohtute Konverentsi liikmemaks. Viimast tasutakse üle 2 aasta. 61 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.6 VABARIIGI VALITSUS Vabariigi Valitsuse eelarve koosseisu kuuluvad Euroopa Liidu makse, Vabariigi Valitsuse reserv ja omandireformi reservfond, kohalike omavalitsuse üksuste toetusfond ja tasandusfond, kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud. Tabel 42. Vabariigi Valitsuse eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot Osakaal 2022 RE 2022 RE kogumaht 2022 RE kogumahust TULUD 13 130 809 0 0% KULUD -13 638 494 -2 581 691 19% INVESTEERINGUD -715 975 0 0% FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0% Joonis 31. Vabariigi Valitsuse suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel 43. Vabariigi Valitsuse eelarve, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % TULUD 0 221 548 0 -221 548 -100% KULUD -2 403 098 -2 786 084 -2 581 691 -77 103 3% Jaotamata välistoetus 0 -221 548 0 -59 948 27% Euroopa Liidu makse -315 152 -337 120 -357 415 -20 295 6% Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud -5 209 -5 290 0 5 290 -100% Vabariigi Valitsuse reservid -127 366 -321 188 -120 960 200 228 -62% Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -513 029 -478 609 -456 799 21 811 -5% sh riikliku ülesande kulude hüvitamiseks -16 039 -21 541 -18 676 2 865 -13% Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfond -107 152 -107 225 -107 302 -77 0% Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud -1 335 189 -1 315 104 -1 539 216 -224 112 17% 3.6.1 Euroopa Liidu makse Eesti makse Euroopa Liidu eelarvesse suureneb võrreldes 2021. aasta eelarvesse planeeritud summaga, eelkõige seetõttu, et 2021. aasta makse oli alaplaneeritud võrreldes tegelike 62 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri vajadustega. 2021. aasta riigieelarvet koostati ajal, kui puudus veel Euroopa Liidu 2021-2027 pikaajalisele eelarveraamile vastav Euroopa Komisjoni ettepanek 2021. aasta eelarveks. Ühtlasi selgus 2021. aasta jaanuaris, et Eesti 2021. aasta makset korrigeeritakse 12 miljoni euro võrra kõrgemaks, sest teiste liikmesriikide suhtes osutus meie rahvamajanduse kogutoodangu (RKT) ja käibemaksubaasi statistika prognoosiga võrreldes suuremaks. Teisisõnu on Eesti majandusel võrreldes teiste liikmesriikidega läinud prognoositust paremini ja Eesti oleks eelnevatel aastatel seetõttu pidanud EL eelarvesse rohkem maksma. Eesti makse 2022. aastal osutub tõenäoliselt väiksemaks kui 2021. aasta lõplikud vajadused. EL iga-aastane eelarve koostatakse EL pikaajalise 2021-2027 eelarveraami alusel, milles lepiti eesmärgid ja rahamahud poliitikate lõikes kokku 7 aastaks. Liikmesriigi iga-aastane sissemakse sõltub eelkõige EL programmide makseprofiilist, mis väljendub iga-aastase eelarve maksekohustuste mahus ning riigi osakaalust eelarve rahastamises, mis omakorda sõltub eelkõige riigi RKT (rahvamajanduse kogutoodang) osakaalust EL RKT-s. Kuna Eesti RKT läheneb aasta-aastalt EL keskmisele, kasvab ka Eesti osakaal EL eelarve rahastamises. EL eelarve tulud (omavahendid) kogutakse alates 2021. aastast kokku järgmistest allikatest:  RKT põhised sissemaksed – umbes 70% tuludest;  Harmoneeritud käibemaksubaasi põhised sissemaksed – umbes 13% tuludest;  EL välispiirilt kogutud tollimaksud 75% ulatuses kogutud summadest – umbes 13% tuludest;  Ringlusesse võtmata plastpakendi omavahend – umbes 4% tuludest. Lisaks makstakse Kreekale 1,34 mln eurot. Euroala riigid kannavad Kreekale üle arvestuslikult sama palju, kui palju riikide keskpangad teenivad euroala keskpankade ühise võlakirjade ostuprogrammi Securities Markets Programme (SMP) portfellis olevatelt Kreeka võlakirjadelt. Kreeka programmi lõppemisel kokkulepitud võlaleevendusmeetmete kohaselt tagastatakse need tulud Kreekale. SMP kasumid laekuvad euroala keskpankadele osana eurosüsteemi kasumi jaotamisest kord aastas tehtava otsuse põhjal. 2022. aasta eelarvesse jääkski tagastamiseks viimane osa, 2021-2037 aeguvate võlakirjade eeldatava tulu arvelt. 2021. aastal makstakse kokku 1,6 miljonit eurot 2019. ja 2020. aasta arvestuslike tulude arvelt. Kasumite tagastamise eelduseks on Kreeka poolt võetud eelarve- ja majanduspoliitiliste kohustuste täitmine. Seoses Kreeka programmi lõppemisega 2018. aasta augustis korrigeeriti tagastamise ajakava ja sellest tulenevalt muutusid ka summad aastate lõikes. Tervikuna on perioodi 2018- 2022 uus graafik väiksem kui vana (9 mln vs 10,568 mln eurot). 3.6.2 Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud Alates 2022. aastast on Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni (IDA) ja Euroopa Arengufondi (EDF) liikmelisus planeeritud Välisministeeriumi valitsemisala eelarvesse, kuna Eesti osalus nendes fondides on kooskõlas välispoliitika tulemusvaldkonna arengukoostöö ja humanitaarabi programmi eesmärkidega. 63 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.6.3 Vabariigi Valitsuse reservid Tabel 44. Vabariigi Valitsuse eelarve. Vabariigi Valitsuse reservid, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Vabariigi Valitsuse reservid -127 366 -321 188 -120 960 200 228 -62% Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfond -1 942 -2 000 -2 000 0 0% Vabariigi Valitsuse reserv -125 424 -319 188 -118 960 200 228 -63% sh sihtotstarbeta vahendid -68 085 -60 856 -8 928 51 928 -85% sh sihtotstarbelised vahendid -57 340 -258 332 -110 031 148 300 -57% Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist antakse toetusi omandireformiga seotud kulude katteks. Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamine ja selle kasutamine toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse reservist antakse toetusi ettenägematuteks ning sihtotstarbelisteks kuludeks vastavalt Vabariigi Valitsuse otsustele. Reservist ettenägematuteks kuludeks vahendite eraldamine ja selle kasutamine toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ning reservi kavandatakse vahendeid kooskõlas riigieelarve seaduse §-ga 58. Sihtotstarbeline reserv kujuneb vastavalt Vabariigi Valitsuse otsustele. Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta ja sihtotstarbeliste vahendite maht võrreldes eelmise aastaga väheneb peamiselt seetõttu, et 2021. aasta lisaeelarvega planeeriti reservi koroonaviiruse leviku tõrjumiseks ja kahjude leevendamiseks ühekordsed vahendid, mida 2022. aasta eelarves ei ole. Ülevaade sihtotstarbelise reservi tegevustest asub lisas 5. 3.6.4 Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond ja tasandusfond Tabel 45. Vabariigi Valitsuse eelarve. Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond, tuhat eurot 2020 Muutus, 2021 RE 2022 RE Muutus tegelik % Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -513 029 -478 609 -456 799 21 874 -5% üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus -353 746 -357 825 -357 825 0 0% kohalike teede hoid -59 313 -29 313 -29 313 0 0% üle antud endiste riigiteede toetus 0 0 -63 huvihariduse ja huvitegevuse toetus -14 250 -14 250 -10 250 4 000 -28% raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetus -2 650 -2 650 -2 650 0 0% asendus- ja järelhooldusteenus -18 431 -18 031 -19 022 -991 5% matusetoetus -3 600 -4 000 -4 000 0 0% koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus -15 000 -15 000 -15 000 0 0% riikliku ülesande kulude hüvitamiseks sh: -16 039 -21 541 -18 676 2 865 -13% toimetulekutoetuse maksmise hüvitis -14 912 -20 414 -17 549 2 865 -14% rahvastikuregistri toimingute hüvitis -1 127 -1 127 -1 127 0 0% tulubaasi stabiliseerimiseks -30 000 -16 000 0 16 000 -100% Riigieelarvest omavalitsustele edasi kantavate riiklike maksutulude ning tasandus- ja toetusfondi ühtne eesmärk on tagada kohalikele omavalitsustele piisavad vahendid kohalike elu küsimuste üle iseseisvalt seaduste alusel otsustamiseks. Kui ülejäänud vahendite kasutamise 64 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri üle otsustab ainult kohalik omavalitsus, siis toetusfondi vahendid on määratud konkreetseteks otstarveteks. Toimetulekutoetust maksavad välja kohaliku omavalitsuse üksused selleks riigieelarvest saadava hüvitise arvelt. Toimetulekutoetuse taotlejate arv on stabiliseerunud ja 2021. aastal ei kasva. Kulud jäävad 2021. aastal eeldatavasti 17 mln euro piiresse. Kuna tööpuudus prognoosi järgi väheneb ja inimeste sissetulekud kasvavad, võib eeldada, et 2022. aasta toimetulekutoetuse kulud ei kasva. Toetust üldhariduskoolide pidamiseks antakse õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuluks ja nende täienduskoolituseks, õppekirjanduseks, koolilõunaks ning tõhustatud ja eritoe tegevuskuludeks (toetatakse vajalike tugiteenuste, kohandatud õppematerjalide, - vahendite ja –keskkonna pakkumisega seotud kulude katmist). Täpsem üldhariduskoolide pidamiseks antava summa suurus sõltub õpilaste arvu muutustest ning selgub 10.11.2021 EHISe andmete põhjal. Kohalike teede hoiu toetus suurendab kohaliku omavalitsuse üksuste võimekust kohalike teede jooksval hooldamisel ning ehitamisel. Üle antud endiste riigiteede toetus võimaldab kohaliku omavalitsuse üksustel tagada saadud teede hooldus vajalikul tasemel. Huvitegevuse toetus panustab haridus ja noorte programmi eesmärgi saavutamisse. Kohaliku omavalitsuse üksustele suunatava toetuse eesmärk on teha huvitegevus ja huviharidus 7–19- aastastele noortele paremini majanduslikult ja regionaalselt kättesaadavaks ning pakkuda mitmekesisemaid võimalusi vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus-, täppisteadused ja tehnoloogia. Raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenust korraldavad sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt kohaliku omavalitsuse üksused. Kohaliku omavalitsuse üksus saab toetust kasutada raske ja sügava puudega laste lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust. Asendus- ja järelhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. Matusetoetust on võimalik kohalikel omavalitsustel maksta saadud toetuse arvelt matuse korraldajale keskmiselt 250 eurot. Maavalitsuste tegevuse lõpetamisega seonduvalt anti 2018. aastast Siseministeeriumi vastusvaldkonda kuuluvate rahvastiku- ja perekonnaseisutoimingute (nt abielud, lahutused jne) täitmine maakonnakeskuse kohalikele omavalitsustele koos selle täitmiseks vaja minevate vahenditega. Ülejäänud kohaliku omavalitsuse üksused registreerivad üksnes sünde ning üksikutel juhtudel ka surmasid. Hüvitist makstakse eelarveaastale eelnenud aasta juhtumite arvu alusel. Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetust antakse kohaliku omavalitsuse üksustele eesmärgiga motiveerida neid suurendama õpetajate palka. 2019. aastast antakse omavalitsusüksusele toetust lasteaiaõpetajate palga tõstmise motiveerimiseks juhul, kui omavalitsuse lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on vähemalt 90% ning magistrikraadiga (või sellega võrdsustatud tasemega) lasteaiaõpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast. 65 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tasandusfondi vahendid on ette nähtud kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmise võimaluste ühtlustamiseks. Vahendite kasutamise üle otsustavad toetuse saajad. 3.6.5 Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud Tabel 46. Vabariigi Valitsuse eelarve. Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud, tuhat eurot27 2021 2020 tegelik majandus- 2022 RE Muutus Muutus % prognoos Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud -1 335 189 -1 418 579 -1 539 216 -120 637 9% tulumaks -1 262 331 -1 345 000 -1 465 879 -120 879 9% maamaks -58 423 -58 422 -58 423 -1 0% keskkonnatasud -14 435 -15 157 -14 799 358 -2% liikluskaamerate trahvitulu 0 0 -115 -115 Füüsilise isiku tulumaksu laekumine jaguneb keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse vahel. Seevastu maamaks, mis on küll riiklik maks, laekub täielikult kohalike omavalitsuste eelarvesse. Keskkonnatasude laekumine jaguneb jällegi keskvalitsuse ja omavalitsuste vahel. Kohalikele omavalitsustele hakatakse 2022. aastast edasi kandma 50% nende automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemidega fikseeritud trahvitulust. Hetkel on vastavad kaamerad olemas Tallinnal. Maksutulude kohta saab detailse ülevaate seletuskirja osa 2 tulude peatükis. 27 summad veerus on esitatud lähtudes 2021.aasta majandusprognoosist ning need erinevad 2021. aasta riigieelarves esitatud summadest. 66 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.7 RIIGIKANTSELEI Riigikantselei tegevused hõlmavad Vabariigi Valitsuse töö planeerimise toetamist, riigi strateegilise planeerimise korraldamist ja koordineerimist, istungite ja valitsuskabineti nõupidamiste ettevalmistamist ja korraldamist, peaministri nõustamist ja abistamist, valitsuse ja peaministri kommunikatsiooni korraldamist, Euroopa Liidu asjade koordineerimist, Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni töö korraldamist, riigi julgeoleku ja riigikaitse juhtimise koordineerimist, Teadus- ja Arendusnõukogu teenindamist ning avaliku teenistuse tippjuhtide värbamise, valiku, hindamise ja arendamise korraldamist. Riigikantseleis töötab umbes 160 inimest. Tabel 47. Riigikantselei eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot Osakaal 2022 RE 2022 RE 2022 RE kogumaht Riigikantselei kogumahust TULUD 13 130 809 916 0% KULUD -13 638 494 -15 605 0% INVESTEERINGUD -715 975 -8 021 1% FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0% 3.7.1 TULUD Tabel 48. Riigikantselei tulud aastate lõikes, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 123 856 916 61 7% Saadud toetused 122 854 916 62 7% Tulud majandustegevusest 1 1 0 -1 -100% Saadud toetused Toetusi kasutatakse Riigikantselei kulude ja investeeringute katteks. Toetusi saadakse Euroopa Sotsiaalfondist. Toetuse eest planeeritakse rahastada tegevusi, mis aitavad kaasa riigi võimekuse suurendamisele inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu ning mis arendavad poliitikakujundamise kvaliteeti. Toetusest finantseeritakse järgmisitegevusi:  Avaliku teenistuse tippjuhtide juhtimis- ja koostöövõimekuse arendamine ning tippjuhtide järelkasvu tagamine, tippjuhtide värbamise ja valiku ning hindamise ja arendamise süsteemi uuendamine;  Poliitika kujundamist toetava analüütilise võimekuse suurendamine;  Kaasamise arendamine;  Rakke- ja ekspertrühmade teenindamine. Toetused suurenevad peaaegu kõikide tegevuste rahastamisel, vaid avaliku teenistuse tippjuhtide arendamisele suunatud rahastus väheneb. Enim suureneb poliitika kujundamist toetavate analüüside ning rakke- ja ekspertrühmade teenindamisega seotud tegevuste rahastamine. 67 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.7.2 KULUD Tegevuspõhine vaade Riigikantselei panustab kõigi oma tegevustega Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse ühes tulemusvaldkonnas – Tõhus riik. Tulemusvaldkonnaga seotud programmdokumendid on kättesaadavad Riigikantselei kodulehel https://riigikantselei.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/majandus-ja-personaliteave. 3.7.2.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik Tulemusvaldkonna eesmärk: Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine. Valdkonna strateegiline eesmärk on seatud riigi eelarvestrateegias koos selle saavutamist näitavate mõõdikutega ning strateegias Eesti 2035. Lisaks Riigikantseleile osalevad Tõhusa riigi tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamises Rahandusministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalad. Tulemusvaldkonna eesmärk saavutatakse kuue programmiga:  Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine – vastutab riigisekretär;  Riigi rahandus, halduspoliitika, regionaalpoliitika ja finantspoliitika – vastutavad rahandusminister ja riigihalduse minister;  Arhiivindus – vastutab haridus- ja teadusminister. Tabel 49. Tulemusvaldkonna Tõhus riik kulud aastate lõikes, tuhat eurot 2020 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % tegelik Kulud kokku -13 828 -15 721 -14 592 1 129 -7% Programm: Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine Programmi eesmärk: Valitsuse tegevuseesmärgid on ellu viidud. Programmi eesmärk saavutatakse ühe programmi tegevusega. 3.7.2.1.1 Programmi tegevus: Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Toetada Vabariigi Valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel ning seista hea, tõhusa ja avatud riigivalitsemise eest. Eesmärgi saavutamist mõõdetakse indikaatoriga Täidesaatva võimu suutlikkus28, mille osas oodatakse püsivat iga-aastast kasvu viimaselt teadaolevalt tasemelt 6,7 (2020.a). Tabel 50. Tulemusvaldkonna Tõhus riik Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise programmi tegevuse kulud aastate lõikes, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine -15 721 -14 592 1 129 -7% 28 Executive Capacity https://www.sgi-network.org/2020/Good_Governance/Executive_Capacity 68 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 51 Tulemusvaldkonna Tõhus riik Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot välistoetus koos muud tuludest riigieelarve- mitterahali- 2022 RE piirmääraga arvestuslikud lise sõltuvad sed kulud kulud kaasfinant- seeringuga KULUD -14 592 -12 738 0 -883 0 -972 Tööjõukulud -7 603 -7 449 0 -154 0 0 Majandamiskulud -5 012 -4 283 0 -728 0 0 Finantskulud -3 -3 0 0 0 0 Muud toetused -1 002 -1 002 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -972 0 0 0 0 -972 Riigikantselei kulude eelarve maht väheneb võrreldes eelmise perioodiga. Kulude muutus on tingitud järgmistest tegevustest:  Eelmise perioodi eelarves kajastuvatest ühekordsetest tegevustest, millega 2022.a ei jätkata (Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva tähistamine, Rahukohtu 1 ja 2 töökohtade sisustamine);  AS Riigi Kinnisvarale tasutava üüri- ja halduskulude suurenemisest0,1 mln eurot seoses Rahukohtu 1 ja Rahukohtu 2 rekonstrueerimise lõppemisega.;  Kokkuhoiust tegevuskuludes summas 0,4 mln eurot. Tööjõukulud on planeeritud Riigikantselei ametnike ja teenistujate palkadeks ning muudeks lepingulisteks tasudeks kokku 7,2 mln eurot. Toetustest kaetavateks personalikuludeks on planeeritud 0,15 mln eurot. Majandamiskulud on planeeritud järgmisteks olulisemateks tegevusteks:  AS Riigi Kinnisvara üürimaksed;  strateegilise kommunikatsiooni projektide elluviimine;  riigikaitselise ja julgeoleku olukorrateadlikkuse parandamine;  valitsuse kommunikatsiooni ja strateegilise kommuniaktsiooni arendamine;  valitsuse poliitika keskpika planeerimise elluviimine. Tegevustoetusi antakse riigiasutustele riiklike ekspertide, erialadiplomaatide ja ministeeriumite teenistujate roteerumise ja värbamisega seotud kulude katmiseks ning projekti „Eesti riigijuhid 1918-1940/1941“stipendiumiteks. Toetusest tasutakse NATO Strateegilise Kommunikatsiooni Oivakeskuse liikmemaks. 69 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Majandusliku sisu vaade Joonis 32. Riigikantselei kulud ja osakaal kogukuludest, % Joonis 33. Riigikantselei kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogumahust, % Tabel 52. Riigikantselei valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -15 605 -12 738 -868 -1 028 0 -972 Tööjõukulud -7 603 -7 449 0 -154 0 0 Majandamiskulud -5 012 -4 283 0 -728 0 0 Finantskulud -3 -3 0 0 0 0 Muud toetused -1 002 -1 002 0 0 0 0 Käibemaks -1 013 0 -868 -146 0 0 Põhivara amortisatsioon -972 0 0 0 0 -972 70 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 53. Riigikantselei valitsemisala kulud aastate lõikes, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Kulud kokku -13 828 -16 685 -15 605 1 079 -6% Tööjõukulud -7 280 -6 951 -7 603 -652 9% Majandamiskulud -3 319 -6 203 -5 012 1 191 -19% Finantskulud -3 -3 -3 0 0% Sotsiaaltoetused -9 0 0 0 0% Muud toetused -346 -1 592 -1 002 590 -37% Käibemaks -2 480 -964 -1 013 -49 5% Põhivara amortisatsioon -392 -972 -972 0 0% 3.7.3 INVESTEERINGUD Joonis 34. Riigikantselei investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, % Joonis 35. Riigikantselei investeeringud eelarve liikide lõikes osakaaluna objekti eelarvest, % 71 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 54. Riigikantselei investeeringud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud tuludest 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kaasfinant- investeeringud seeringuga Investeeringud kokku -8 021 -6 643 -1 329 -50 0 Käibemaks -1 337 0 -1 329 -8 0 IT investeeringud -42 0 0 -42 0 Rüütelkonna hoone rekonstrueerimine -6 643 -6 643 0 0 0 Tabel 55. Riigikantselei investeeringud aastate lõikes, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Investeeringud kokku -2 698 -9 091 -8 021 1 070 -12% Käibemaks -444 -1 163 -1 337 -174 15% IT investeeringud -397 -1 852 -42 1 810 -98% Muud investeeringud -11 0 0 0 0% Rahukohtu 1 ja 3 hoonete renoveerimine -1 846 -1 423 0 1 423 -100% Rüütelkonna hoone rekonstrueerimine 0 -4 654 -6 643 -1 988 43% Investeeringute eelarve väheneb, kuna 2021. aastal lõppesid Rahukohtu 1 hoone renoveerimine ning riigikaitselise ja julgeolekualase olukorrateadlikkuse parandamise IT-arendusprojektid. Samas algab Rüütelkonna hoone rekonstrueerimine. Jätkatakse Rüütelkonna hoone rekonstrueerimisega Eesti riigi esindushooneks, kus saab hakata korraldama presidendi, Riigikogu, valitsuse, ministeeriumide ja riigiasutuste üritusi. Ehitusprojekti kogumaksumus on 11,3 mln eurot (käibemaksuta) ning projekt viiakse ellu aastatel 2021-2023. Tööde käigus rekonstrueeritakse kogu hoone, paigaldatakse uus küttesüsteem, ventilatsioon, vee- ja kanalisatsioonitorustik, tugev- ja nõrkvool. Lisaks vahetatakse katus, taastatakse välisfassaad ja avatäited. 72 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.8 HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Haridus- ja Teadusministeeriumi peamiseks ülesandeks on tagada haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika sihipärane ja tõhus areng ning teadus- ja arendustegevuse kõrge tase ja konkurentsivõime. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutse-, kõrg-, huviala- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Selleks Haridus- ja Teadusministeerium:  planeerib, korraldab ja arendab haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitikat;  töötab välja riigi arengukavad haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika valdkondades ning tagab nende kooskõla üleriigiliste ja valdkondlike arengukavadega; korraldab arengukavade rahastamise, elluviimise ja tulemuste hindamise;  teostab riiklikku järelevalvet haridusasutuste õppe- ja kasvatustegevuse üle, samuti riiklike õppekavade ja muude haridusstandardite täitmise üle;  planeerib, arendab riiklikke õppekavasid ja muid haridusstandardeid ning korraldab nende koostamise ja akrediteerimise. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on koos ministeeriumiga 72 asutust, sealhulgas riigi kutseõppeasutused, riigi rakenduskõrgkoolid, riigi üldhariduskoolid, riigiteadus- ja arendusasutused Eesti Kirjandusmuuseum ning Eesti Keele Instituut, valitsusasutustena Rahvusarhiiv, Haridus- ja Noorteamet (Harno) ning Keeleamet. Tabel 56. Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot 2022 RE Osakaal 2022 RE 2022 RE kogumaht kogumahust TULUD 13 130 809 199 846 2% KULUD -13 638 494 -838 630 6% INVESTEERINGUD -715 975 -65 355 9% FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 261 0% 2022. aasta riigieelarves on õpetajate palgafondiks (sh riigi-, era- ja KOV üldharidus- ja kutsekoolides) 419 mln eurot. Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi kaudu eraldatakse haridustoetust üldhariduskoolide pidamiseks 357,8 mln eurot, mis kajastub Vabariigi Valitsus osas. Haridus- ja Teadusvaldkonna eelarvet puudutavad Vabariigi Valitsuse eelarveotsused  Teadus- ja aredustegevus rahastamine1%SKP-st HTMi eelarvesse lisaks 16,3 mln eurot  Õpetajate palgakasv 20,7 mln eurot.  Kultuuritöötajate palgakasv 0,3 mln eurot.  Õpilünkadega tegelemine koolides 12 mln eurot.  Eesti keelne haridus 5 mln eurot (ei kajastu HTMi eelarves vaid VV reservis).  Kulude kokkuhoiu meede kokku 7,8 mln eurot (sh Hasartmängumaksu lahti sidumine kuludest 0,3 mln, ja Riigigümnaasiumide ehitus 1 mln). 73 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.8.1 TULUD Joonis 36. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala suuremad tulud ja osakaal valitsemisala kogutulust, % Valitsemisala tulud on võrreldes eelmise aastaga suurenenud põhiliselt saadud toetuste võrra 42,2 mln eurot, mis moodustab suurema osa muutusest. Vähenemine on seotud suures osas majandustegevusest saadava tulu langusega 0,6 mln eurot, moodustades muutusest ca 1%. Tabel 57. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala tulude dünaamika, tuhat eurot 29 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Tulud kokku 126 486 158 283 199 846 41 563 26% Saadud toetused 116 693 147 292 189 490 42 197 29% Riigilõivud 64 57 61 4 7% Tulud majandustegevusest 9 668 10 888 10 251 -637 -6% Muud tulud 42 29 29 0 0% Intressi- ja omanikutulud 19 17 15 -2 -12% Saadud toetused EL struktuurifondidest on kavandatud Euroopa Regionaalarengufondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja REACT-EU toetusi kokku 147 mln eurot, millest struktuurivahendite projektide tehniline abi Ühtekuuluvusfondi vahendite jagamise koordineerimiseks on 0,9 mln eurot. Toetused suunatakse:  kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise vähendamine ning karjäärivalikute toetamiseks;  õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide ja noorsootöötajate õpetamispädevuse parandamisse;  e-õppevara arendamiseks ja koolide digitaristu parendamiseks;  koolivõrgu investeeringud, peamiselt riigigümnaasiumide ehitamiseks;  tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamiseks, täiskasvanute tasemekoolitus ja ümberõppe ning noorsootöö teenuste pakkumiseks;  teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ja nutika spetsialiseerumise toetamiseks ning teaduse infrastruktuuri arendamiseks. 29 2020. aasta andmed on auditeerimata. 74 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna ning Erasmus + tegevuste elluviimiseks laekub toetusi 37 mln eurot, sh tehniline abi. Alates 2022. aastast on eelarvesse planeeritud Haridus- ja Noorteameti kaudu eraldatavad Erasmus+ välistoetused summas 27,9 mln eurot. Toetus suunatakse rahvusvaheliseks teadus- ja arenduskoostööks, rahvusvahelistes haridusprojektides osalemiseks, kõrghariduse ja kutsehariduse rahvusvahelise koostöö toetamiseks ning noorteprojektide korraldamiseks. Kodumaiste toetuste maht on 0,7 mln eurot, millest 0,4 mln eurot moodustavad riigi kutseõppeasutuste toetused Eesti Kultuurkapitalilt, Eesti Kooriühingult jt kaunite kunstidega seotud toetusi jagavatelt organisatsioonidelt, samuti toetused maakondlikelt arenduskeskustelt Võrumaa KHK puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskusele. Lisaks laekub toetusi veel Eesti Kirjandusmuuseumile 0,2 mln eurot personaalse uurimistoetuseks (regivärsi uurimiseks) ja 31 000 eurot Lepajõe arhiivi korraldamiseks ning digiteerimisteks. Rakenduskõrgkoolidele laekub kodumaiseid toetusi 70 000 eurot. Tulud vähenevad 0,1 mln eurot seoses osade projektide lõppemisega. Riigilõiv laekub koolitus- ja tegevuslubade taotlemisest ning arhiivitoimingutest. Tulud majandustegevusest laekuvad kutse-, rakenduskõrg- ja üldhariduskoolide õppebaaside ja õpilaskodude tegevusest, täienduskoolitusest ja elamu- ja kommunaaltegevusest (sh Kloogaranna noortelaager) ning Rahvusarhiivi arhiivitoimingutest sh:  Riigi kutseõppeasutuste tulud 8 mln eurot. Kõige suuremad laekumised on Luua Metsanduskoolil (peamiselt metsamaterjali müük) ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolil (laekumised põllumajanduse ja toitlustamise praktikabaasist ning mõisaga seotud teenustest). Tulud vähenevad 0,8 mln eurot peamiselt seoses COVID-19 kriisiga teenindus- ja turismisektoris ning metsamaterjali raiemahu vähenemisega.  Riigi rakenduskõrgkoolid tulud on ca 1,5 mln eurot; Tulud suurenevad 0,2 mln euro võrra võrreldes 2021. aastaga, kuna koolid prognoosivad veidi suuremat laekumist haridusalasest täiendkoolitusest ning üliõpilaselamute ning ruumide rendist. Kõige suuremad laekumised on Tallinna Tehnikakõrgkoolil ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolil.  Eesti Keele Instituut 80 000 eurot tulud haridusalasest tegevusest asutustele, ettevõtetele ja eraisikutele suunatud keelekoolituste ja keeleekspertiisidega seoses ning elamu- ja kommunaaltegevuse tulu;  Eesti Kirjandusmuuseumil 0,4 mln eurot tulud trükiste müügist, koopiate tegemisest arhiivimaterjalidest, ekskursioonide korraldamisest ning eesti Keele Instituudile tööruumide rentimisest.  Haridus- ja Noorteamet 0,1 mln eurot tulu Kloogaranna noortelaagri elamu- ja kommunaaltegevusest ning tulu haridusalasest tegevusest noorsootöö valdkonnas kutse andja ülesannete täitmisel.  Rahvusarhiivi tulud 30 tuhat eurot arhiiviseaduse alusel teostatavate toimingute riigilõiv ja 0,1 mln eurot arhivaalide kasutamisega seotud teenuste eest. Muude tulude all kajastuvad sunnirahad riikliku ja haldusjärelevalve läbiviimisest õppeasutustes 14 000 eurot ja Keeleameti keeleseaduse ja teiste keeleoskusnõudeid ja keelekasutust sätestavate õigusaktide täitmise järelevalvest 15 000 eurot. Intressi- ja omanikutulude all on kavandatud õppelaenu nõuete intressi laekumine summas 15 000 eurot. 75 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.8.2 KULUD Tegevuspõhine vaade Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala 2022. aasta kulud panustavad Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse neljas tulemusvaldkonnas: Tark ja tegus rahvas, Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus, Eesti keel ja eestlus ja Tõhus riik. Valitsemisala programmdokumendid on kättesaadavad Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel https://www.hm.ee/et/tegevused/arengukavad. 3.8.2.1 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Tark ja tegus rahvas tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ koostatavas jätkustrateegias „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ ning „Noortevaldkonna arengukavas 2021–2035“. „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ ning „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“ eesmärgid ja meetmed toetavad riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ arenguvajadusi ja sihtide saavutamist. Tark ja tegus rahvas tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud haridus- ja noorteprogramm. Haridus- ja Teadusministeerium vastutab programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest. Tabel 58. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % tegelik Kulud kokku -497 322 -590 428 -594 004 -3 576 1% Kulud suurenevad õpetaja ja kultuuritöötajate palga ning õppilünkadega tegelemiseks eraldatud vahendite võrra ja vähenevad peamiselt välisvahendite arvelt, kuna tegevused hakkavad lõppema. Lisaks kajastuvad 2021. a eelarves lisaeelarvega eraldatud ühekordsed kriisiga seotud vahendid nagu huvihariduse kriisitoetus, õpihuvilaagrite toetus ja koolidele kiirtestide soetamisega seotud kulud. Täpsemad muudatused on välja toodud iga programmi tegevuse selgituste juures. Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Korrastatakse tuge vajavate õpilaste koolide võrk, parandatakse õppetingimusi ja teenuste kättesaadavust. Kohalikud omavalitsused ja erakoolide pidajad saavad toetust väikelahenduste loomiseks, et tuge vajavaid lapsi oleks võimalik kaasata tavakooli. 2022. a alustavad õppetegevust uued Rakvere ja Saue riigigümnaasiumid. Avatakse Tallinna Muusika- ja Balletikool. Detailsem ülevaade tegevuse Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine tegevuse all. Kõrgharidus 76 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Toetatakse 201,1 mln euroga kõrgharidusõppe pakkumist ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides, tagatakse õppija toimetulekut ja õppe tulemuslikkust toetavad teenused ja toetused. Kõrghariduse tegevustoetuseks avalik-õiguslikele ülikoolidele ja ministeeriumi hallatavatele rakenduskõrgkoolidele on planeeritud 162,5 mln eurot. Akadeemilise järelkasvu ning kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide tagamiseks toetatakse doktoriõppe efektiivsuse kasvu. Alates 2022/2023. õppeaasta algusest minnakse järk-järgult üle doktoranditoetuselt nooremteaduri ametikohtade toetusele. 2022. aastal on doktorantide üleviimiseks nooremteaduriteks planeeritud kõrghariduse ja teaduse valdkonnas kokku 2,3 mln eurot, koos varem doktoriõpinguid alustanute doktoranditoetusega kokku 10,7 mln eurot ning doktoranditoetuselt makstavaks sotsiaalmaksukuluks on kavandatud 4,2 mln eurot. Detailsem ülevaade tegevuse Ligipääsu tagamine kõrgharidusele tegevuse all. Õpetajaameti väärtustamine Õpetaja arvestuslik keskmine palk tõuseb 7,3% 1653 euroni, mis on sama tasemeni riigi keskmise palgaga. Selleks eraldati Vabariigi Valitsuse otsusega 20,7 mln eurot ning lisaks ministeeriumi investeeringute ja tegevuste kokkuhoiu arvelt 9,3 mln eurot. Lasteaiaõpetajate palk moodustab 90% ning magistrikraadiga õpetajate palk 100% üldhariduse õpetaja palga alammäära tasemest. Esimest korda tööle asuvate õpetajate ja tugispetsialistide toetamiseks eraldati riigieelarvest 2,9 miljonit eurot lähtetoetusteks. Toetuse summa on 12 783 eurot ühe inimese kohta ning käesolevast õppeaastast makstakse seda ühes osas, mis annab alustavatele spetsialistidele parema stardipositsiooni. Toetatakse õpetajate, koolijuhtide kompetentside ja pädevuste kasvu, jätkatakse omavalitsuste haridusjuhtide professionaalse võimekuse tõstmise programmidega. Detailsem ülevaade tegevuse Ligipääsu tagamine üldharidusele tegevuse all. Elukestev õpe ja tööturg 6,2 mln eurot on planeeritud täiendus- ja ümberõppevõimaluste pakkumiseks, kvalifikatsiooni tõstmiseks ja võtmepädevuste arendamiseks. Toimuvad tegevused haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomiseks formaalharidusse. Kõigil haridustasemetel arendatakse ettevõtlusõpet 2,1 mln euroga, eesmärgiga rakendada ettevõtlikkust arendav õpikäsitus ja ettevõtlus- ning karjääriõpet süsteemselt kõigil haridustasemetel ja -liikides. Täiendavate töökohapõhise õppe koolituskohtade loomist ning praktilise õppe arendamist kutse- ja kõrgkoolides toetatakse 2,6 mln euroga. Detailsem ülevaade tegevuste Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine ja Õppe seostamine tööturu vajadustega all. Eestikeelne kool Eesti keelest erineva emakeelega laste toetamiseks eesti keele omandamisel on kavandatud kokku 8 miljonit eurot. Koolieelsetes lasteasutustes ja üldhariduskoolides tagatakse muu emakeelega laste rühmadesse eestikeelne lisaõpetaja. Detailsem ülevaade Võrdsete võimaluste tagamine hariduses tegevuse all. Õpilünkade tasandamine Eraldatakse ühekordset toetust 12,0 mln eurot, et pakkuda 2021/2022. õppeaastal tuge õpilastele, kel on tekkinud COVID-19 kriisist tingitud õpiraskused. Täiendavate tugiteenuste 77 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri pakkumine tähendab ennekõike paindlikku ja õppijakeskset õppe korraldamist ning hõlmab kõiki õpilasi. Noored Arendatakse institutsioonide võrgustikke ning toetatakse noorte sotsialiseerumist ja ühistegevust soodustavaid algatusi noorsootööasutustes ja noorteühingutes. Noorte riskikäitumise vähendamiseks ja tõrjutusriski ennetamiseks toetatakse 2,1 mln euroga noorsootöö piirkondliku kättesaadavuse parandamist ja noorte noorsootöösse kaasamist. Noortele kvaliteetse ja mitmekesise huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse parandamist toetatakse 11 mln euroga, millest 10,3 mln eurot moodustab kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus. Detailsem ülevaade tegevuste Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG), Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA), Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) ja Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) all. Programm: Haridus- ja noorteprogramm Programmi eesmärk: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Tabel 59. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -594 004 -465 198 -7 091 -91 120 -11 006 -19 589 Haridusvõrgu korrastamine ja -48 633 -24 685 0 -22 448 -1 500 0 arendamine Ligipääsu tagamine üldharidusele -136 123 -132 569 0 0 -218 -3 336 Ligipääsu tagamine kutseõppele -94 982 -76 048 0 -291 -6 482 -12 160 Ligipääsu tagamine kõrgharidusele -201 069 -193 231 -4 177 0 -1 212 -2 449 Täiskasvanuhariduse arendamine ja -6 213 -151 0 -4 622 -1 440 0 õppimisvõimaluste loomine Hariduse rahvusvahelise -34 820 -2 061 0 -32 759 0 0 konkurentsivõime edendamine Õppekava ja koolikorralduse -26 434 -17 208 0 -7 611 0 -1 614 arendustegevused Võrdsete võimaluste tagamine hariduses -9 978 -5 339 0 -4 639 0 0 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide -6 639 -587 -2 914 -3 138 0 0 arengu toetamine Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste -2 089 -1 349 0 -709 -31 0 prognoosisüsteem OSKA Õppe seostamine tööturu vajadustega -15 341 -5 921 0 -9 420 0 0 Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste -3 472 -61 0 -3 382 0 -29 toetamine (HOOG) Noorte kodanikuosaluse toetamine ja -853 -853 0 0 0 0 õiguste kaitsmine (OSA) Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi -5 058 -4 935 0 0 -123 0 arendamine (ISE) Noortele ühiskonnas võrdsete -2 300 -200 0 -2 100 0 0 võimaluste tagamine (KINDLUS) 78 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 60. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -590 428 -594 004 -3 576 0% Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine -95 749 -48 633 47 116 -49% Ligipääsu tagamine üldharidusele -105 344 -136 123 -30 779 29% Ligipääsu tagamine kutseõppele -98 512 -94 982 -3 530 4% Ligipääsu tagamine kõrgharidusele -201 770 -201 069 701 0% Täiskasvanuhariduse arendamine ja -6 495 -6 213 282 -4% õppimisvõimaluste loomine Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime -3 681 -34 820 -31 139 846% edendamine Õppekava ja koolikorralduse -31 394 -26 434 4 960 -16% arendustegevused Võrdsete võimaluste tagamine hariduses -13 715 -9 978 3 737 -27% Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu -7 402 -6 639 763 -10% toetamine Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste -1 793 -2 089 -296 16% prognoosisüsteem OSKA Õppe seostamine tööturu vajadustega -16 115 -15 341 774 -5% Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste -836 -3 472 -2 636 315% toetamine (HOOG) Noorte kodanikuosaluse toetamine ja -862 -853 9 -1% õiguste kaitsmine (OSA) Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi -5 705 -5 058 647 -11% arendamine (ISE) Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste -1 055 -2 300 -1 245 118% tagamine (KINDLUS) 3.8.2.1.1 Programmi tegevus: Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Demograafiliste muutustega arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv koolivõrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades Tabel 61. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) Gümnaasiumiastmega koolide arv (tk) 158 - - Allikas: EHIS Haridusvaldkonna pinnakasutus (m2) 3,4 mln (2019) - - Allikas: EHIS Riigigümnaasiumite arv, tk 16 18 21 Allikas: EHIS Eesmärgiks on vähendada gümnaasiumiastmega koolide arvu (siht 2024. aastal <100 kooli, vahepealseteks aastateks konkreetseid sihttasemeid seatud ei ole). Haridusasutuste pinnakasutust soovitakse samuti vähendada, et koolipidajatel oleks kinnisvara ülalpidamiskulude vähenedes võimalik kasutada rohkem ressursse hariduse sisu tarbeks. Järgmine mõõtmine on plaanis aastal 2023 ja selle aasta sihttasemeks on seatud 3 mln m2. Vähenemine toimub peamiselt munitsipaalomandis õppeasutuste arvelt. Samas kasvab aasta aastalt riigigümnaasiumide arv. 2021. aastal lisandus kaks riigigümnaasiumi (Saaremaa ja Tabasalu), 2022. a lisandub veel kaks riigigümnaasiumit ning Tallinna Muusika- ja Balletikool. 2024. aastal peaks kokku tegutsema 26 riigigümnaasiumi. 79 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 62. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine -95 749 -48 633 47 116 -49% Kulude vähenemine on seotud EL struktuurivahendite perioodi lõppemisega ning eelarve tehnilise muudatusega (2021. aasta eelarves kajastati välisvahenditest investeeringud edasiantava toetusena ning need kajastusid kuludes summas 25,1 mln). Tabel 63 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot muud välistoetus koos 2022 tuludest mitterahalised piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise RE sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -48 633 -24 685 0 -22 448 -1 500 0 Tööjõu- ja majandamiskulud -24 466 -24 466 0 0 0 0 Investeeringutoetused -22 047 0 0 -20 547 -1 500 0 Muud toetused -2 120 -219 0 -1 901 0 0 Haridusvõrgu korrastamise ja arendamisega seotud tegevused toetavad põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist, riigigümnaasiumide loomist, haridustaristu optimeerimist, õppekeskkonna nüüdisajastamist, kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, hariduse kättesaadavuse parandamist ja haridusasutuste vahelise koostöö suurendamist. Olulised tegevused 2022. a eesmärkide täitmiseks on:  Korrastatakse 7,9 mln euroga tuge vajavate õpilaste koolide võrk, parandatakse õppetingimusi ja teenuste kättesaadavust;  Kohalikud omavalitsused ja erakoolide pidajad saavad 1,9 mln eurot toetust väikelahenduste loomiseks, et tuge vajavaid lapsi oleks võimalik kaasata tavakooli;  2022. a alustavad õppetegevust uued Rakvere ja Saue riigigümnaasiumid. Avatakse Tallinna Muusika- ja Balletikool. Kokku on riigigümnaasiumide ehitamiseks (investeeringud) kavandatud 48,7 mln eurot;  Põhikoolide õppehoonete investeeringutoetuseks on välisvahendite arvelt kavandatud 12,6 mln eurot;  Kohalikele omavalitsustele HEV koolide üleandmise kulude katmiseks on kavandatud 0,2 mln eurot;  Riigi Kinnisvara AS-i haridus- ja teadusasutuste kinnistute haldamiseks on kokku kavandatud 27,7 mln (siin tegevuses 25 mln), millest 0,6 mln eurot on investeeringud (kajastatud tabelites 13,14);  Õpetajate arvestusliku keskmise palga tõusuks on investeeringute ajatamise arvelt kavandatud 4,3 mln eurot;  Taastuvenergia lahendusteks koolides ja teadusasutustes on kavandatud 1,5 mln eurot. Tegevuste elluviimiseks on kokku kavandatud 97,9 mln eurot, millest tegevuse eelarves on kuludena 48,6 mln eurot. 49,3 mln eurot moodustavad investeeringud (toodud tabelites 13,14). 3.8.2.1.2 Programmi tegevus: Ligipääsu tagamine üldharidusele Programmi tegevuse eesmärk: Luua tingimused koolikohustuse täitmiseks, tagada ligipääs üldharidusele ja vähendada väljalangevust ja õppetöö katkestamist. Programmi tegevuse mõõdik: 80 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 64. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse õppe kolmandas 0,2/ 0,3/ 0,1 Hoida taset Hoida taset kooliastmes (%): kokku/ poisid/ tüdrukud Allikas: EHIS Õppetööst väljalangejate määr gümnaasiumis (gümnaasiumi 1. 0,7 <1,0 <1,0 õppeaastal) (%) Allikas: EHIS Keskhariduse omandanute osakaal 4 aastat pärast põhikooli 82,1 82 82 lõpetamist (%) Allikas: EHIS Koolist väljalangevus püsib üldhariduses madal ning eesmärgiks on seatud, et põhikoolist väljalangejate osakaal ei kasvaks ja jääks vähemalt 2020. a tasemele ehk 0,2% kõigist õpilastest (sh poisid 0,3% ja tüdrukud 0,1%). Gümnaasiumist esimesel õppeaastal väljalangejate määra soovitakse hoida alla 1% taseme (nt 2019. a oli see 1,2%, aasta varem veel kõrgem). Keskhariduse omandanute osakaal 4 aastat pärast põhikooli lõpetamist peaks püsima 82% juures (2019. a oli see 80,7%, 2015. aastal nt vaid 76,3%). Tabel 65. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ligipääsu tagamine üldharidusele -105 344 -136 123 -30 779 29% Kasv tuleneb peamiselt õpetajate palga kasvust, milleks eraldati lisavahenditest 20,7 mln eurot ja lisaks ministeeriumi eelarvest tegevusest 2,2 mln eurot tegevuskulude kokkuhoiu ning tegevuste prioriseerimise arvelt. Õpilaste arvu kasvust tuleneva baasi tagamiseks, uute riigi gümnaasiumide moodustamiseks ning tõhustatud ja eritoel olevate õpilaste tegevuskulude katmiseks eraldati lisaraha kokku 7,7 mln eurot. Ühekordset eraldati lisaraha 12,0 mln eurot, et pakkuda 2021/2022. õppeaastal tuge õpilastele, kel on tekkinud COVID-19 kriisist tingitud õpiraskused. Tabel 66 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot välistoetus koos muud 2022 piirmäärag arvestusliku riigieelarvelise tuludest mitterahalise RE a d kaasfinantseeringug sõltuva d kulud a d kulud -136 KULUD -132 569 0 0 -218 -3 336 123 Tööjõu- ja -44 907 -44 689 0 0 -218 0 majandamiskulud Muud toetused -87 880 -87 880 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -3 336 0 0 0 0 -3 336 Tegevuse kaudu eraldatakse haridustoetust munitsipaal- ja erakoolide pidajatele, tagatakse vajalikud õppekohad riigikoolides ning toetatakse IBO (International Baccalaureate Organisation) õppekavade rakendamist ja Euroopa Kooli arengut. Eesmärk on luua tingimused koolikohustuse täitmiseks, tagada ligipääs üldharidusele ja vähendada väljalangevust ja õppetöö katkestamist. Tegevuse eesmärkidesse panustab ka kohalikele omavalitsustele eraldatav üldhariduskoolide pidamise toetus 357,8 mln eurot, mis ei kajastu riigieelarves antud tegevuse all vaid Vabariigi Valitsuse peatükis. 81 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Üldhariduskoolide toetus on mõeldud õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ja nende täienduskoolituseks, õppekirjanduse soetamiseks, koolilõunaks ja koolide tegevuskuludeks, sh tõhustatud ja eritoe õpilaste arvust lähtudes, et tagada vajalikud tugiteenused ja õppekorraldus. Üldhariduskoolide toetus jaotatakse iga aastase Vabariigi Valitsuse määrusega „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ alusel. Täpsem toetuste jaotus selgub EHISe (Eesti Hariduse Infosüsteem) andmete põhjal 10.11.2021. Olulised tegevused 2022. a eesmärkide täitmiseks on:  Õpilaskodu toetuseks munitsipaal-ja erakoolidele on kavandatud 1 mln eurot, arvestusega 2000 eurot õpilase kohta. Riiklikult toetatavad õpilaskodu kohad on mõeldud nende perede põhiharidust omandavatele lastele, kellel on raskusi toimetulekuga sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. 2021. aastal eraldati õpilaskodutoetust koolide pidajatele 401 õpilase kohta. Täpsem toetuste jaotus selgub EHISe (Eesti Hariduse Infosüsteem) andmete põhjal 10.11.2021.  Erakoolidele, omavalitsustele vanglaõppe korraldamiseks, rahvusvaheliste õppekavade arendamiseks ning riigikoolidele on planeeritud 87,5 mln eurot. Toetust eraldatakse õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ja nende täienduskoolituseks, õppekirjanduse hankimiseks, koolilõunaks (v.a vanglaõpe) ja tegevuskuludeks (v.a vanglaõpe). Täpsem toetuste jaotus selgub EHISe (Eesti Hariduse Infosüsteem) andmete põhjal 10.11.2021. Tegevusete ja toetuste selgitused alljärgnevalt: • Toetatakse IBO (International Baccalaureate Organisation) õppekavade rakendamist ja Euroopa Kooli arengut 3,9 mln eurot Rahvusvaheliste õppekavade arendamiseks SA Euroopa Koolile ja kahele omavalitsusele - Tallinna ja Tartu linnale. Rahvusvahelise õppekavade rakendamine ja kvaliteet aitavad oluliselt kaasa välisriikide ja Eesti diplomaatide roteerimisele ning välisekspertide töötamisele Eestis. Võetud kohustusega luuakse võimalused töötajate laste koolitamiseks Euroopa Kooli EB (European Baccalaureate) õppekava alusel, mille eesmärk on võimaldada ühtset haridust Euroopa Liidu teenistujate lastele. • Vanglaõppe haridustoetus summas 0,7 mln eurot on kavandatud kinnipeetavate üldhariduse omandamiseks, sh tagatakse vahistatud ja täiendavate julgeolekuabinõude raames lukustatud kambris viibivate õpilaste individuaalne õpe nii põhikooli riikliku õppekava kui ka lihtsustatud õppekava järgi. Õpet korraldavad Tallinna linn, Kohtla- Järve linn ja Tartu linn. • Riigi üldhariduskoolidele tagatakse koolipidamise kulud, tööjõu- ja majandamiskulud 82,9 mln eurot (sh tagatakse haiglaõppe võimalus). Käesoleval õppeaastal käib õppetöö 35 riigi üldhariduskoolis, 22/23 õppeaastal alustab õppetööd veel 2 riigikooli (Rakvere Riigigümnaasium ja Saue Riigigümnaasium) ning 23/24 õppeaastal veel 6 (Pelgulinna Riigigümnaasium, Mustamäe Riigigümnaasium, Tõnismäe Riigigümnaasium, Rae Gümnaasium, Narva Eesti Gümnaasium ja Narva Gümnaasium). 3.8.2.1.3 Programmi tegevus: Ligipääsu tagamine kutseõppele Programmi tegevuse eesmärk: Luua Eesti elanikkonnale nende vajadustele ja võimetele vastavad kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega kutseõppe võimalused, mis vastavad tööturu arenguvajadustele. Programmi tegevuse mõõdik: 82 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 67. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) Õppetöölt väljalangejate määr (%) kutseõppeasutustes 9,4 <11 <11 (kutsekeskhariduse tasemel 1. õppeaastal) Allikas: EHIS Kutsealase hariduse omandanute osakaal 5 a pärast põhikooli 22,4 kasvab kasvab lõpetamist (%) Allikas: EHIS Kutsekeskharidusest esimesel õppeaastal väljalangejate määra soovitakse hoida alla 11% taseme (ehkki 2020. a oli see madalam, siis nt 2018. a oli see 11,7%, varem veelgi kõrgem). Kutsealase hariduse (kutsehariduse tasemeõppe) omandanute osakaal 5 aastat pärast põhikooli lõpetamist peaks aasta aastalt kasvama, et suurendada eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute osakaalu. Tabel 68. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ligipääsu tagamine kutseõppele -98 512 -94 982 3 530 -4% Eelarve vähenemine on peamiselt seotud Norra EMP projekti kulude vähenemisega (-0,3 mln) ning kutsekoolide muude otselaekuvate välistoetuste arvelt tehtavate kulude planeerimisega 2022 riigieelarve tegevusse "Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine" (muutus -2,8 mln eurot). Seoses kulude kärpega vähenevad kutsekoolide tegevus- ja sotsiaaltoetused 0,4 mln euro võrra. Tabel 69 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude eelarve liikide lõikes, tuhat eurot muud välistoetus koos 2022 tuludest mitterahalised piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise RE sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -94 982 -76 048 0 -291 -6 482 -12 160 Tööjõu- ja majandamiskulud -82 519 -76 048 0 0 -6 471 0 Sotsiaaltoetused -11 0 0 0 -11 0 Muud toetused -291 0 0 -291 0 0 Põhivara amortisatsioon -12 160 0 0 0 0 -12 160 Programmi tegevuste eesmärkide täitmiseks tagatakse vajalikud õppekohad, õppijate toimetulekut toetavad meetmed ja kaasajastatakse õppekeskkonda. Olulised tegevused 2022. a eesmärkide täitmiseks on:  Kutseõppe õpilaste õppetoetuste, sõidusoodustuste ja koolitoidu toetuse eesmärk on tagada kutseõppe kättesaadavus ning vähendada õpingute katkestamist majanduslikel põhjustel. Tegevuse raames võimaldatakse õppijatele õppeedukuse alusel makstavaid õppetoetusi, õpinguid takistavate asjaolude korral eritoetusi ning kompenseeritakse sõit kodu ja kooli vahel juhul kui õppijatel puudub võimalus kasutada tasuta ühistransporti. Samuti toetatakse keskhariduseta õpilaste koolilõuna kulude katmist ja Meresõiduohutuse seadusega reguleeritud esmaõppe õppekavadel õppijate toitlustuse ja vormiriietusega seotud kulud. Arvestuslik õpilaste arv, kes saavad õppetoetusi, on 8000. Koolitoidu toetust saab ca 11 000 õpilast. Meresõiduohutuse seaduse alusel rahastatakse ca 300 õpilase toitlustamist ning vormiriietuse ostmist. 83 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri  Kutsekoolide tööjõu- ja majandamiskulud koos õpetajate ja koolijuhtide töötasuga ning õpilaste sotsiaaltoetustega on kokku kavandatud 76,1 mln eurot, sellest rahastamismudeli alusel planeeritavad õpetajate tööjõukulud 38,9 mln eurot. Rahastatakse ca 20 000 koolituskohta, ühe koolituskoha arvestuslik alus on 60 arvestuspunkti (s.o ühe õppeaasta õppetöö maht) mahus õpiväljundeid. Täpsem jaotus kulukontode vahel selgub tegelike Eesti Hariduse Infosüsteemi õpilaste arvude alusel seisuga 10. november 2021.  Omatulude arvelt kokku 6,3 mln eurot, laekub peamiselt praktilise õppega seotud laekumistest, kasutatakse kutseõppeasutuste õppeprotsessi arendamiseks ja tasuliste teenustega seotud kuludeks. Lisaks suunatakse laekuv tulu õppevaldkonna eripära arvestades tagasi õppetootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks.  Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetusest rahastatakse 0,3 mln euroga kutsevaliku õppekavade projekti. Sihtrühmaks on inimesed, kes ei oska erialavalikut teha, on õpingud katkestanud või neil puudub piisav ettevalmistus kutseõpingutega alustamiseks.  0,5 mln euroga soodustatakse kutseõppeasutuste õppetaristu ühiskasutust ning toetatakse õppekeskkonna (nt õppelaborite inventar, õppetööks vajalikud seadmed) kaasajastamist. 3.8.2.1.4 Programmi tegevus: Ligipääsu tagamine kõrgharidusele Programmi tegevuse eesmärk: Tagada igale motiveeritud ja võimekale üliõpilaskandidaadile ligipääs kvaliteetsele, paindlikule ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavale kõrgharidusõppele. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 70. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse mõõdikud sihttasemetega30 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) Kõrgharidusõppest väljalangejate määr (kõrghariduse 1. astme 15,2 16,6 16,4 õpingute esimesel aastal) (%) Allikas: EHIS Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas 221 300 300 Allikas: EHIS Nominaalajaga lõpetanute osakaal kõrghariduses (%) 52,3 52,8 53,2 Allikas: EHIS Kõrgharidusõppest õpingute esimesel aastal väljalangejate määra soovitakse vähendada 16,4%ni. Ehkki 2020. a oli tase juba madalam, siis varem on see olnud 17% ja ka kõrgem. Pandeemia aasta tulemuste pealt prognoose väljalangevuse näitajate sihttasemete kohta muuta oleks ennatlik. 2020. a töötati välja seaduseelnõu, mille eesmärk on enam väärtustada doktoriõppesse astumist ja suurendada doktorikraadiga inimeste osakaalu ühiskonnas. Doktorikraadi kaitsmiste arv on viimastel aastatel vähenenud ja eesmärk on see viia taas tõusule. Nominaalajaga lõpetanute osakaal on kõrghariduses oluline tulemuslikkuse näitaja ning eesmärk on seda protsenti järk-järgult tõsta, 2024. a siht on 54%. Kõrghariduse kvaliteeti näitab mh rahulolu lõpetatud haridusega, mida mõõdetakse regulaarse vilistlaste uuringuga. 2020. a uuringut ei toimunud, järgmine uuring 2022. a, tulemused avaldatakse 2023. a. 30 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis 84 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 71. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ligipääsu tagamine kõrgharidusele -201 770 -201 069 701 0% Tegevuse eelarve väheneb, kuna 2021. aastal eraldati ühekordsena koolipsühholoogide kutseaasta vahendid summas 0,2 mln eurot. Vähenevad rakenduskõrgkoolide majandustegevusest tehtavad tegevused 0,2 mln euro võrra ning rakenduskõrgkoolide amortisatsiooni prognoos. Tabel 72 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot välistoetus koos muud 2022 piirmäärag arvestusliku riigieelarvelise tuludest mitterahalise RE a d kaasfinantseeringug sõltuva d kulud a d kulud -201 KULUD -193 231 -4 177 0 -1 212 -2 449 069 Tööjõu- ja -22 376 -21 190 0 0 -1 186 0 majandamiskulud Sotsiaaltoetused -16 587 -12 388 -4 172 0 -26 0 Investeeringutoetused 0 0 0 0 0 0 -159 Muud toetused -159 653 0 0 0 0 653 Põhivara amortisatsioon -2 449 0 0 0 0 -2 449 Tegevusega toetatakse 201,1 mln euroga kõrgharidusõppe läbiviimist ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides, tagatakse õppija toimetulekut ja õppe tulemuslikkust toetavad teenused ja toetused. Juurutatakse õppijakeskset õpikäsitust, tagatakse õppejõudude järelkasv, toetades nende arengut ja suurendades enesetäiendamise võimalusi. Olulised tegevused 2022. a eesmärkide täitmiseks on:  Kõrghariduse tegevustoetuseks avalik-õiguslikele ülikoolidele ja ministeeriumi hallatavatele rakenduskõrgkoolidele on planeeritud 162 mln eurot, millele lisanduvad rakenduskõrgkoolide tegevustoetusest rahastatavad investeeringud 0,5 mln eurot. Sealhulgas toetatakse keelest erineva emakeelega üliõpilaste eesti keele omandamist kõrgharidusõpingute ajal.  Omatulude arvelt 1,2 mln eurot, kaetakse rakenduskõrgkoolide õppeprotsessi arendamise ja tasuliste teenustega (nt täiendkoolituse pakkumise, ühiselamu ja muude ruumide välja rentimisega) seotud kulud.  Ülikoolide raamatukogusid toetatakse 1,9 mln euroga.  SA Tartu Ülikooli Kliinikumile eraldatakse arstiõppe kliinilise õppe läbiviimiseks 0,8 mln eurot ning toetatakse täiendavate õppekohtade loomist tervishoiukõrgkoolides õdede nappuse leevendamiseks ca 0,5 mln euroga.  Õpetajakoolituse ja koolipsühholoogide kutseaasta tegevusi (tegevuse siseste ümbertõstmiste arvelt) toetatakse Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis 0,4 mln euroga.  Lisaks tegevustoetusele toetatakse 1,6 mln euroga kõrgharidusõppe läbiviimist ja kvaliteedi tugevdamist regionaalsetes kolledžites.  Tartu Ülikooli õpetajahariduse uue õppehoone rajamise toetus eraldatakse ülikoolile täies mahus 2021 aastal, kuna selleks on tegelik vajadus. Õppetööga planeeritakse alustada uues hoones 2022/2023. õppeaastal. 2022. aastal suunatakse esialgselt selleks ettenähtud vahendid ühekordselt kõrghariduse tegevustoetuse ja sihtotstarbeliste toetuste katmiseks summas 3,1 mln eurot.  Doktoriõppe tulemustasudeks on kokku kavandatud 3,1 mln eurot. 85 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri  Akadeemilise järelkasvu ning kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide tagamiseks toetatakse doktoriõppe efektiivsuse kasvu. Rakendatakse doktoriõppe sotsiaalsete garantiide paketti. Riigikogu menetlusse on esitatud doktoriõppe reformi eelnõu, mille raames algab alates 2022/2023. õppeaasta algusest järkjärguline üleminek doktoranditoetuselt nooremteaduri töötasu toetusele. 2022. a doktoriõppesse astunutest pakutakse nooremteaduri ametikohta kuni 300-le üliõpilasele, varem alustanutele jätkatakse doktoranditoetuse maksmist. 2022. aastal on doktoranditoetuseks ning nooremteaduri palgaks kokku 10,1 mln eurot ning doktoranditoetuselt makstavaks sotsiaalmaksukuluks kavandatud 4,2 mln eurot Doktoriõpe reformi tulemusena aset leidva üleminekuga doktorandist nooremteaduriks kaasnevaid täiendavaid kulusid rahatatakse teadussüsteemi programmist.  Et tagada üliõpilastele õppes osalemiseks paremaid tingimusi on eelarvesse planeeritud 12,4 mln eurot sotsiaaltoetusteks. Sellest õppetoetusteks sh vajaduspõhisteks õppetoetusteks ja vajaduspõhisteks eritoetusteks on eelarvesse planeeritud kokku 9,7 mln eurot, toetuse saajaid on ligikaudu 6000 üliõpilast igal semestril. Toetused suuruses 75-220 eurot kuus toetavad neid üliõpilasi, kes on majanduslikult ebasoodsamas olukorras. Sihtotstarbeliste stipendiumidega, milleks on eelarves 0,3 mln eurot, toetatakse erivajadustega üliõpilaste ja asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste ligipääsu kõrgharidusõppele. Puude liigist ja raskusastmest lähtuvat 60-510 euro suurust igakuist stipendiumit saab ligikaudu 350 üliõpilast aastas. Parema õppeedukusega üliõpilastel on võimalik saada tulemusstipendiumi, milleks on planeeritud 2,4 mln eurot. 100 euro suurust stipendiumi saab u 2500 üliõpilast aastas. 3.8.2.1.5 Programmi tegevus: Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine Programmi tegevuse eesmärk: Paranenud on täiskasvanute ligipääs õppija huvidest ja võimetest lähtuvale, tema arengut toetavale ja tööturu vajadustega arvestavale kvaliteetsele mitteformaalsele õppele. Koostöövormid on parandanud täiskasvanute teadlikkust elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 73. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse mõõdikud31 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) 25−64-aastaste madala haridustasemega täiskasvanute elukestvas õppes 6,5 >9,0 >9,0 osaluse määr (%) Allikas: Statistikaamet Mittestatsionaarses üldharidusõppes 19 a ja vanemate õppijate arv 3698 hoida taset hoida taset Allikas: EHIS Õppetööst väljalangevuse määr mittestatsionaarses üldharidusõppes (%) 28 30 30 Allikas: EHIS Viimase kümnendi jooksul on märgatavalt tõusnud madala haridustasemega ehk keskhariduseta inimeste osalus õppes. Kui eelmise kümnendi alguses osales põhihariduse või madalama haridustasemega 25‒64aastastest elukestvas õppes vaid 1,9% ja 2015. aastal 4%, siis 2019. a oli neid juba 9,1%. 2020. aastal aga vähenes pandeemia tõttu ka madala haridustasemega täiskasvanute osalus elukestvas õppes (6,5 %-le). Eesmärgiks on tasemeõppe paindlikkuse suurendamise ja toetavate tegevuste abil tõsta nende tasemeõppes (nii üld- kui kutsehariduses) õppivate täiskasvanute arvu, kelle haridustee on katkenud või kes soovivad omandada mõnda uut eriala. Samuti soovitakse mittestatsionaarsest 31 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 86 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri üldharidusõppest väljalangevuse määra hoida alla 30% taseme (ehkki 2020. a saavutustase oli mõnevõrra madalam, siis nt 2019. a oli see 32%, varem veelgi kõrgem). Sarnaselt mitmete ülal toodud näitajatega oleks pandeemia aasta tulemuste pealt väljalangevuse näitajate sihttasemeid muuta ennatlik. Tabel 74. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Täiskasvanuhariduse arendamine ja -6 495 -6 213 282 -4% õppimisvõimaluste loomine 2022. aasta riigieelarve kulud vähenevad võrreldes 2021. aastaga seoses EL struktuurivahendite perioodi lõppemisega. Tabel 75 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot muud välistoetus koos 2022 tuludest mitterahalised piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise RE sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -6 213 -151 0 -4 622 -1 440 0 Tööjõu- ja majandamiskulud -1 470 0 0 -30 -1 440 0 Muud toetused -4 743 -151 0 -4 592 0 0 Tegevuse kaudu pakutakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi kvalifikatsiooni tõstmiseks ja võtmepädevuste arendamiseks ning arendatakse mitteformaalõppe kvaliteeti. Toimuvad tegevused haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomiseks formaalharidusse ning arendatakse varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) süsteemi. Toetatakse täiskasvanuhariduse osapoolte võrgustiku tööd ja täiskasvanute teadlikkuse tõstmist elukestvast õppest ning õppimisvõimalustest. Kogu tegevuse rahaline maht erinevatest rahastamisallikatest on kokku 6,2 mln eurot (sh lõppeva perioodi EL struktuurifondidest 4,6 mln). Prognoositavalt on EL struktuurifondide toel võimalik pakkuda täiendus- ja ümberõppevõimalusi ca 7000 õppijale. 3.8.2.1.6 Programmi tegevus: Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Eestis antav haridus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 76. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) Eestis õppivate immatrikuleeritud välisüliõpilaste osakaal (%) 11,6 10-15 10-15 Allikas: EHIS Välisüliõpilaste rahulolu Eestis õppimisega (%) 86 Hoida taset Hoida taset Allikas: ISB (International Student Barometer) (2019) Eestis õppivate välisüliõpilaste osakaal on viimasel aastal vähenenud, olles aasta varem olnud tasemel 12,2%. Eesmärk on säilitada kõrget taset. Välisüliõpilaste rahulolu Eestis õppimisega mõõdetakse IBS uuringuga, järgmise uuringu tulemused peaks avaldatama 2022. aastal. Kuna viimane mõõdetud tase 86% on juba väga kõrge, on sihiks hoida seda taset. 87 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 77. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime -3 681 -34 820 -31 139 846% edendamine Kulud suurenevad, kuna alates 2022.a planeeritakse eelarvesse ka Haridus- ja Noorteameti kaudu makstavad Erasmus+ toetused mahus 27,8 mln eurot ja muud otselaekuvad välistoetused mahus 0,7 mln eurot. Varem Euroopa Komisjonilt sihtasutustele otselaekuvaid vahendeid riigieelarves ei kajastatud. Alates 2022 on planeeritud siia tegevusse ka kutsekoolide muude otselaekuvate välistoetuste arvelt tehtavad kulud, suurenemine 2,4 mln eurot. Tabel 78 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot muud välistoetus koos 2022 tuludest mitterahalised piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise RE sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -34 820 -2 061 0 -32 759 0 0 Tööjõu- ja majandamiskulud -2 990 -206 0 -2 784 0 0 Sotsiaaltoetused -29 974 0 0 -29 974 0 0 Muud toetused -1 855 -1 855 0 0 0 0 Tegevuse kaudu panustatakse kõrg- ja kutsehariduse rahvusvahelistumisse. Toetatakse kvaliteedi kasvu ning Eesti majanduse kasvuvaldkondi, valmistades ette vajalikke spetsialiste. Olulised tegevused 2022. a eesmärkide täitmiseks on:  Peamise osa moodustavad EL rahastatud Erasmus+ kaudu läbi viidavad tegevused summas 28,6 mln eurot, mis panustavad kõrghariduse, kutsehariduse ja noortevaldkonda. Suurendatakse Eesti kõrgkoolide rahvusvahelist atraktiivsust ning toetatakse Eesti üliõpilaste ja õppejõudude õpirännet. Noortervaldkonnas toetatakse Erasmus+ programmi raames noorte omaalgatusi ja noorteprojekte, noorte omavahelisi kohtumisi, sotsiaalseid algatusprojekte ning kogukonda kaasavat sotsiaalset ettevõtlust.  1,9 mln euroga tagatakse välisriigi kõrgharidust tõendavate ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate kvalifikatsioonide (akadeemilised kraadid, diplomid, tunnistused jt) hindamine, kvalifikatsioonidele vastavuse määramine Eesti haridussüsteemis ning tunnustamiseks ettepanekute tegemine. Lisaks tagatakse erinevate riigisiseste ja rahvusvaheliste Eesti üliõpilaste ja õppejõudude õpirännet toetavate instrumentide kättesaadavus nt riikidevaheliste lepingute stipendiumid, Noore õpetlase toetusmeede koostöös erasektoriga, Kristjan Jaagu stipendium, Nordplus kõrgharidusprogramm, jt.  Norra ja Euroopa majanduspiirkonna programmi ning erinevate rahvusvaheliste projektide kaudu suunatakse kõrgkoolidevahelise koostöö arendamisse 1,5 mln eurot.  Rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel osalemiseks on kavandatud 0,2 mln eurot. Toetatakse Eesti võistkonna ettevalmistamist ja osalemist WorldSkills võistlustel Šanghais, eesmärgiga tõsta kutseõppijate motivatsiooni osaleda siseriiklikel kutsemeistrivõistlustel ning tutvustada rahvusvaheliselt Eesti kutseharidust.  Erinevate rahvusvaheliste projektide kaudu toetatakse 2,4 mln euroga õpirännet kutseõppeasutustes. 3.8.2.1.7 Programmi tegevus: Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused Programmi tegevuse eesmärk: Õppekavade arendamisel ja rakendamisel lähtutakse nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest ning toetatakse nutika õppevara ja metoodika kasutamist 88 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri õppes. Üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste digitaristu toetab õppimist ja õpetamist, hariduse valdkonna infosüsteemid on koosvõimelised ja vastavad kasutajate vajadustele. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 79. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse mõõdikud Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikku kuuluvate koolide 148 kasvab kasvab arv Allikas: Liikuma Kutsuva Kooli programm Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis pigem rahul või väga (%) 4.klass 31,6 kasvab kasvab 8.klass 14,7 kasvab kasvab 11.klass 16,3 kasvab kasvab Allikas: rahulolu uuring Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (%) 4.klass 67,8 kasvab kasvab 8.klass 74,2 kasvab kasvab 11.klass 89,1 kasvab kasvab Kutseõppeasutuste õppijad 87,6 (2019) kasvab kasvab Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (sh õpilaste, 85 (2018) - - lapsevanemate, kolleegide poolt) (%) Allikas: rahulolu uuring Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikuga liitunud koolide sihttase aastaks 2024 on 160 kooli. Vahepealseteks aastateks konkreetseid tasemeid pole määratud, nende arv kasvab. Rahulolu mõõdikute puhul peab silmas pidama, et kui üldhariduskoolide õpilaste seas viiakse rahulolu uuringut läbi igal aastal, siis õpetajate ning kutseõppeasutuste õpilaste seas iga paari aasta tagant. Seepärast 2022. a osasid mõõdikuid ei mõõdeta. Samas on kõigi nende mõõdikute puhul sihiks kasv. Tabel 80. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse eelarve dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused -31 394 -26 434 4 960 -16% Vähenemine 1,2 mln eurot on seotud üldhariduse tegevuskulude kokkuhoiuga, millest 0,5 mln eurot suunatakse õpetaja palga kasvu. Ülejäänud vähenemine seotud välisvahendite perioodi lõppemisega. Tabel 81 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse eelarve liikide ja katteallikate lõikes, tuhat eurot muud välistoetus koos 2022 tuludest mitterahalised piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise RE sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -26 434 -17 208 0 -7 611 0 -1 614 Tööjõu- ja majandamiskulud -10 796 -10 032 0 -763 10 796 0 Muud toetused -14 024 -7 176 0 -6 848 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 614 0 0 0 1 614 -1 614 Tegevuse raames arendatakse üld- ja kutsehariduse riiklikke õppekavasid, õpitulemuste välishindamise elektroonseid vahendeid ja õppevara. Õppekavade rakendamisel ja arendustöös 89 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri toetatakse koole vajaduspõhise nõustamisega ning soodustatakse huvipoolte kaasamist õppe kaasajastamisel. Õppe kvaliteedi tagamiseks arendatakse õppeasutuste sisehindamist. Luuakse ja edendatakse õpikäsituse rakendamist toetavaid koostöövorme ning toetatakse andekate õpilaste arengut. Viiakse läbi Eesti kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi hindamist. Toetatakse koolide digitaristut. Olulised tegevused 2022. a eesmärkide täitmiseks on:  Riiklike õppekavade arendamiseks ja rakendamiseks on kavandatud kokku 3,1mln eurot. Toetatakse põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade rakendamist sh õpetajate koostöövõrgustike tegevust. Toetatakse õppekavaalast teavitust erinevatele sihtgruppidele sh õppekava üldosa põhimõtete ja ainevaldkondade kavade sidustamist ning õpilaste keskkonna- ja säästva arengu alase hariduse edendamist GLOBE (Global Learning and Observations to Benefit Environment) ja BSP (the Baltic Sea Project) programmi, sh õpilasürituste ja ainekomisjonide tööde toetamist.  Õpitulemuste ja õppeasutuste välis- ja sisehindamiseks ning nõustamiseks on planeeritud 1,6 mln eurot. Toetatakse testide arendustöid, tegevusnäitajate ja kvalitatiivsete hinnangute rakendamist koolide järelevalves ja nõustamisel, rahuloluhindamist koolides, järelevalve ümberkujundamist ning PISA (Programme for International Student Assessment) testi läbiviimist, sh analüüse ja teavitustöid ja rahvusvahelise inglise keele C1-taseme eksami korraldamiseks kaks korda aastas.  Õpikäsituse rakendamist toetavate koostöövormide arendamiseks on kavandatud 0,5 mln eurot, sh väärtusprogrammi toetamiseks 0,1 mln eurot, mille fookuses on lasteaia, põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades väärtuskasvatuse toetamine haridusasutuse, kooli/lasteaia pidaja ja lapsevanemate koostöös ning avalikkusele suunatud väärtusarendus.  Koolis toimuv kiusamine võib olla üheks peamiseks põhjuseks, miks laps ei tunne ennast koolis turvaliselt ning mille tõttu on ohustatud tema vaimne tervis. Koolikiusamise ennetamise ja vähendamise programmide toetamiseks on kavandatud 0,8 mln eurot. Toetuse eest tagavad programmid erinevaid koolitusi, materjale ja mentortuge programmiga liitunud haridusasutustele, kuidas kiusamist süsteemselt ennetada ja vähendada.  Andekate õpilaste arengut toetatakse 1,3 mln euroga sh õpilaste üleriigiliste aineolümpiaadide ja konkursside korraldamist ning osaliselt kaetakse rahvusvahelistel olümpiaadidel ja konkurssidel osavõtu- ja korraldamiskulud. Toetatakse andekatele süvaõppeprogramme.  Kutsehariduse kvaliteedi hindamiseks on planeeritud 0,2 mln eurot SF välisvahenditest. Toetatakse arendustegevusi õppekasvatustöö kvaliteedi tõstmiseks ning koolide paremaks ressursikasutuseks. Kõrgharidusõppe kvaliteedi tagamiseks korraldatakse kõrgkoolide välishindamist ja vajadusel temaatilisi hindamisi. 2022. aastal on selleks planeeritud 0,5 mln eurot.  Digikultuuri integreerimisega õppesse toetakse õpilaste digipädevuste arendamist, IT õppe juurutamist kõikides koolides ning muutuvat õpikäsitust toetava ja riiklike õppekavade elluviimiseks vajaliku digitaalse õppevara, sh e-hindamisvahendite arendamist ja kasutuselevõttu koolides. Jätkuvad hariduse valdkonna koosvõimeliste infosüsteemide arendus- ja juurutustööd. Kokku on selleks kavandatud 10 mln (sh investeeringud 1,6 mln) eurot.  Jätkatakse 0,5 mln euro eest põhikooli- ja gümnaasiumi õpilastele e-hindamisvahendite väljatöötamist, piloteerimist ja kasutuselevõttu.  Haridustasemete ülese digitaalse õppevara loomiseks, hoiustamiseks ja avaldamise keskkonna e-Koolikoti arendamiseks ja kasutuselevõtmiseks on kavandatud 0,5 mln eurot.  Üld-ja kutsehariduse kaasaegse ning uuendusliku õppevara soetamiseks, arendamiseks ning selle kasutuselevõtuks on kavandatud 5,6 mln eurot. 90 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri  Hariduse valdkonna infotehnoloogiliste tegevuste ja taristu arendamiseks on kavandatud 3,4 mln eurot (sh investeeringud 1,6 mln eurot on toodud tabelites 13,14).  Tegevus sisaldab Haridus- ja Teadusministeeriumile planeeritud haldus- ja juhtimiskulusid summas 9,1 mln eurot, mis on 63,28 % ministeeriumi ülalpidamiskuludest. 3.8.2.1.8 Programmi tegevus: Võrdsete võimaluste tagamine hariduses Programmi tegevuse eesmärk: Õppekorralduses arvestatakse õpilaste individuaalseid arenguvajadusi. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 82. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega32 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase Eesti keele teise keelena põhikooli lõpueksami ja 69/75 75/75 75/75 gümnaasiumi riigieksami keskmine sooritustulemus (2019) (Pk/G) Allikas: Harno Tipptasemel oskustega (PISA 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal: eesti keelest erineva õppekeelega kool/ eestikeelne kool: loodusteadused 5,3/14,6 6,5/ 16 - lugemisoskus 5,7/16,7 9,8/17,5 7/ 18 matemaatika (2018) 11/ 19 Allikas: PISA Õpetajate osakaal, kes on enda hinnangul saanud vajaliku õppe erivajadustega laste õpetamiseks ja/või toetamiseks: alusharidus 45,5 (2018) kasvab kasvab üldharidus 43,7 (2018) kasvab kasvab Allikas: rahulolu uuring Mõõdiku tavaklassi kaasatud tõhustatud ja eritoe õpilaste osakaal kõigist tõhustatud ja eritoe õpilastest tulemus on viimastel aastatel olnud 31 ja 32% juures, võimalikku sihttasemete muutmist tehakse pikema ajaskaala pinnalt. Mõõdiku eesti keele teise keelena põhikooli lõpueksami ja gümnaasiumi riigieksami keskmine sooritustulemus puhul ei olnud 2020. a põhikooli tulemust eriolukorrast tulenevalt võimalik arvutada. Gümnaasiumi riigieksami tulemused on sihttaseme saavutanud, eesmärk on taset hoida. PISA uuringu järgi tipptasemel oskustega (PISA 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal eesti keelest erineva õppekeelega koolis võrreldes eestikeelse kooliga järgmised tasemed selguvad eeldatavasti aastal 2023. Eesmärk on, et tulemused oleksid ühtlasemad, eesti keelest erineva õppekeelega koolide keskmised jäävad seni eestikeelsete omadest oluliselt maha. 2018. aastal viidi läbi rahulolu uuring õpetajate seas. Uuringu tulemused näitavad mh, kui palju teevad (õpetajate hinnangul) eri ametkondade spetsialistid hariduslike erivajadustega laste toetamisel head koostööd või kuivõrd saadakse vajalikku õpet nende toetamiseks. Järgnevate aastate sihiks on kasv võrreldes seniste tulemustega. Järgmised tulemused avaldatakse 2021. aasta kohta. TALIS on rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, mille järgmised sihttasemed on määratud aastaks 2024, kui toimub järgmine uuring. 32 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 91 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 83. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Võrdsete võimaluste tagamine hariduses -13 715 -9 978 3 737 -27% Tegevuse vähenemine 3,6 mln eurot on seotud mitmekeelse ja kaasavahariduse tegevuskulude kokkuhoiuga ja baasrahastuse vähenemisega. Tegevuste kokkuhoiust 1,8 mln eurot suunatakse õpetaja palga kasvu. Tabel 84. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse eelarve liikide ja katteallikate lõikes, tuhat eurot muud välistoetus koos tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -9 978 -5 339 0 -4 639 0 0 Muud toetused -9 978 -5 339 0 -4 639 0 0 Olulised tegevused 2022. a eesmärkide täitmiseks on:  Jätkatakse kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, sh tagatakse õppenõustamisteenuste kättesaadavus, milleks on kavandatud 5,2 mln eurot.  Toetatakse muukeelseid õpilasi eesti keele omandamisel ja nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga piirkondade koole, toetatakse hariduslikku lõimumist. Uuendatakse ja kaasajastatakse eesti keele kui teise keele ainekava põhikoolile, viies kooskõlla kaasaegsete õpimeetoditega, et toetada sujuvat üleminekut eestikeelsele gümnaasiumiõppele 4,3 mln eurot. Lasteaiaõpetajate täiendkoolituseks on kavandatud 0,4 mln eurot.  Eesti keelne haridus:  Luuakse paindlikud keeleõppevõimalused gümnaasiumiastmes muu kodukeelega õpilaste õppimisvõimaluste avardamiseks eestikeelsetes ja 60/40 gümnaasiumides. Toetatakse täiendavate keeleõppekursusi ja õppekavade väljaarendamist.  Jätkub varajase keeleõppe pilootprogramm „Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikoolis ja koolieelses lasteasutuses“ Pilootprogrammi eesmärk on tagada alushariduses kõigile lastele võrdsed võimalused ja eesti keele oskus tasemel, mis on vajalik põhihariduse omandamiseks. Programmi koolitusel osalevad eestikeelsed õpetajad koos rühma meeskonna (venekeelsed õpetajad) ja lasteaia direktoriga.  Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetamiseks eesti keele omandamisel on kavandatud kokku 4,3 mln eurot. Antud tegevuse baasrahastuseks ja tegevuste jätkamises eelmise aasta mahus on rahalised vahendid kavandatud riigieelarves Vabariigi Valitsuse reservi summas 5 mln eurot, mida Haridus- ja Teadusministeerium taotleb tegevuste jätkamiseks 2022.a alguses.  Haridus- ja teadusministeeriumi eelarves olevate tegevuste täpsem selgitus: • koolieelsete lasteasutuste muukeelsete laste eesti keele õppeks 1,3 mln eurot. Venekeelsed lasteaiarühmad saavad toetust väiksemas mahus eestikeelsete õpetajate ja lasteaia meeskondade varajase keeleõppe täienduskoolituseks ning eesti keele õpet toetava õpi- ja kasvukeskkonna loomiseks. 2021/2022. õ/a seisuga on pilootprojektiga liitunud 62 lasteaeda, neist Narvas 11, Kohtla-Järvel 10, Jõhvis 1, Sillamäel 3, Toilas 1, Tallinnas 27, Tartus 4, Maardus 3, Mustvees 1 ja Viru-Nigulas 1.Lisa eestikeelne õpetaja on värvatud 153 vene õppekeelega rühma, milles õpib ligi 3060 3 – 7-aastast eesti keelest erineva kodukeelega last. Lisaks eraldatakse muu õppekeelega, keelekümbluse ja eesti keele kui teise keele tugiõpet võimaldavatele rühmadele toetust eesti keele õppevahenditeks ja töökorralduseks (EHISe november 2020 seisuga 1326 rühma). 92 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri • Eesti keele õppe arendamiseks on kavandatud baasrahastuse rahalised vahendid Vabariigi Valitsuse reservi. Rahade eraldamisel on võimalik toetada õpetajate ettevalmistust kakskeelse õppe rakendamiseks, õppevara koostamist ja soetamist ja õpikeskkonna arendamist osalisele eestikeelsele õppele üleminekul. Jätkata varajase keeleõppe pilootprogrammi „Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikoolis“, mis on suunatud eesti keele õppe kvaliteedi parendamisele läbi õpetajate pädevuse tõstmise ning aktiivse keelekeskkonna ja teaduspõhise varajase keeleõppesüsteemi loomise. Rahaliste vahendite saamisel osaleb 40 klassi Harjumaal, Tartumaal, Ida-Virumaal ning arendatakse varajase keeleõppe alast pädevust ja uuendatakse õppekavu. Lisaks 40 projektiga liitunud õpetajale osalevad koolituses ka koolimeeskonnad. • Arendatakse keeleõppealast pädevust ja koolitusvõimekust Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis ja Tartu Ülikooli Narva Kolledžis. Toetatakse koole ja lasteaedu muukeelse lapse eestikeelse õppe läbiviimisel. Uussisserändaja keeleõppetoetus, muukeelse lapse keeleõppetoetus eesti õppekeelega koolis, keelekümblustoetus) 2,9 mln eurot.  Rajaleidja keskuste (kokku 16 keskust) kaudu õppenõustamisteenuse osutamiseks eelkooliealistele lastele ning üldharidus-ja kutseõppeasutustes õppijatele eraldatakse 4,9 mln eurot, millest 4,3 mln on SF 2014+ vahendistest, riigieelarvelistest vahenditest 0,6 mln eurot. Õppenõustamise teenust saanud laste ja õppijate arv on aastas 8000, nõustatud täiskasvanute arv on 18 000, koolivälise nõustamismeeskonna haridussoovituste arv aastas on 4000.  Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ rahastatakse avatud taotlusvooru „Integreeritud tugiteenused koolist väljalangevuse ennetamiseks“ summas 0,8 mln eurot. Toetust saavad taotleda kohalikud omavalistused ja omavalitsusliidud. Avatud taotlusvoor hõlmab integreeritud teenuste osutamise mudelite väljatöötamist kohalikul tasandil ja meetmete piloteerimist, mis toetavad ebasoodsas olukorras olevate laste ja noorte üleminekuid haridustasemete vahel ning haridusest tööturule.  Lasteaiaõpetajate täiendkoolituseks on kavandatud 0,4 mln eurot. Toetus eraldatakse omavalitsusliitudele ja 4 suuremale linnale: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu.  Tegevuse eesmärkidesse panustab ka omavalitsustele lasteaiaõpetaja palgatoetuseks 15 mln eurot, mida on võimalik kasutada ka tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks ja tugispetsialistide töötasuks lasteaedades. Riigi toetus kohalike omavalitsustele on kavandatud riigieelarves Vabariigi Valitsuse all ja ei sisaldu seetõttu käesolevas programmis. 3.8.2.1.9 Programmi tegevus: Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Tagatakse kvalifitseeritud õpetajate ja haridusasutuste juhtide järelkasv ning paindlikud võimalused ametisse asumisel. Programmi tegevuse mõõdik: 93 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 85. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse mõõdikud33 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) Kuni 39-aastaste õpetajate osakaal üldhariduskoolides (%) 27 27,5 27,5 Allikas: EHIS Konkurss õpetajakoolituse õppekohtadel 1 >1 >1 Allikas: SAIS, EHIS Õpetajate osakaal (%), kes leiavad, et tema amet on ühiskonnas 26,4 - - väärtustatud (TALIS) (2018) Allikas: TALIS TALIS on OECD poolt läbiviidav rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, millega kogutakse andmeid õppekeskkonna ning õpetajate töötingimuste kohta. TALISega seotud mõõdikud panustavad õpetajate koostöö ja väärtustamisega seotud tegevuste tõhustamisse. 2024 aastaks on seatud siht, et vähemalt 35% õpetajatest leiab, et tema amet on ühiskonnas väärtustatud. Kõigi nende mõõdikute puhul on eesmärgiks kasv. Konkurss õpetajakoolituse õppekohtadele oli 2020. aastal samal tasemel, kui keskmine konkurss kõigile õppekohtadele ülikoolide bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavadel, eesmärk on õpetajakoolituse populaarsust suurendada. Kuni 39-aastaste õpetajate osakaal üldhariduskoolides ja õpetajakoolituse õppekoha konkursi mõõdikud aitavad kavandada õpetajate järelkasvu tegevusi. Õpetajaskonna soolise koosseisu osas on sihiks suurendada meeste osakaalu, mis viimastel aastatel on olnud püsivalt 14,5% juures. Tabel 86. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu -7 402 -6 639 763 -10% toetamine Vähenemine on seotud välisvahendite perioodi lõppemisega. Tabel 87 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot muud välistoetus koos 2022 tuludest mitterahalised piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise RE sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -6 639 -587 -2 914 -3 138 0 0 Tööjõu- ja majandamiskulud -888 0 0 -888 0 0 Sotsiaaltoetused -3 499 -585 -2 914 0 0 0 Muud toetused -2 253 -2 0 -2 251 0 0 Tegevuse raames arendatakse õpetajate taseme- ja täiendusõppe süsteemi ja meetmeid haridusasutuste juhtide hindamiseks ning professionaalse arendamise toetamiseks. Toetatakse tegevusi õpetaja ja haridusasutuse juhi ameti atraktiivsuse suurendamiseks ja väärtustamiseks. Tegevused toetavad noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendõpet ja järelkasvu. Olulised tegevused 2022. a eesmärkide täitmiseks on:  Igal aastal toimub õpetajate ja teiste haridustöötajate tunnustusüritusena aasta õpetaja gala. Haridustöötajate töö väärtustamiseks ning väljapaistvate tööalaste saavutuste eest tunnustamiseks määratakse riiklikke hariduspreemiaid ning selleks on kavandatud 0,4 mln eurot. Järgmisel aastal on elutööpreemia suuruseks 65 000 eurot (välja antakse kuni kolm 33 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 94 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri elutööpreemiat) ja aastapreemiate suuruseks 10 000 eurot (välja antakse kuni kümme aastapreemiat). 3750 euroga premeeritakse kümne kategooria nominente.  Esimest korda tööle asuvad õpetajad ja tugispetsialistid saavad lähtetoetust ja selleks on kokku kavandatud 2,9 mln eurot. Lähtetoetust saanud õpetajate arv on aastas ligikaudu 70 ja tugispetsialistide arv 30.  Õpetajahariduse ja haridusasutuste juhtide täiendusõppesüsteemi arendamiseks ning ameti atraktiivsuse suurendamiseks ja väärtustamiseks on kavandatud kokku 3,1 mln eurot SF 2014+ arvelt.  Õpetajatel ja tugispetsialistidel on igal aastal võimalik kandideerida riiklikule haridusstipendiumile, mille eesmärgiks on haridusvaldkonna arengu ergutamine. Prioriteetsed teemad määratakse konkursi väljakuulutamisel. Stipendiumit saab kasutada kuni kuus kuud järjest ning ühe stipendiumi suurus on „kuni“ 11 000 eurot. Taotlused esitatakse kirjalikult hiljemalt 15. novembriks. Kokku antaks välja kuni 5 stipendiumit, selleks on kavandatud 55 000 eurot.  Õpetajakoolituse stipendiumide eesmärk on väärtustada õpetajaks õppimist ning suurendada õpetajakoolituse erialadele kandideerijate ja õpetajakutse omandajate arvu. Selleks on planeeritud 2022. aasta eelarvesse 0,2 mln eurot. 3.8.2.1.10 Programmi tegevus: Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA Programmi tegevuse eesmärk: Kutsesüsteemi kaudu on haridussüsteem ja tööturg paremini seostatud. Programmi tegevuse mõõdik: Seoses uue haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 ja struktuurivahendite 2021-2027 perioodiga on kutsesüsteemi ja oskuste prognoosisüsteemi uued mõõdikud väljatöötamisel. Tabel 88. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste -1 793 -2 089 -296 16% prognoosisüsteem OSKA Tabel 89 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes, ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot muud välistoetus koos 2022 tuludest mitterahalised piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise RE sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -2 089 -1 349 0 -709 -31 0 Tööjõu- ja majandamiskulud -31 0 0 0 -31 0 Muud toetused -2 058 -1 349 0 -709 0 0 Toetatakse tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA (0,7 mln eurot) toimimist ja arengut, et sidustada erinevate tööturu osapoolte ekspertteadmine haridus- ja koolitusteenuste struktuuri, mahtu ja sisu planeerimist toetavaks süsteemiks. Toetatakse tööandjate, erialaliitude ja õppeasutuste koostööd õppekavade arendamisel ning ajakohase tööturuinfo jõudmist karjääriteenustesse. Toetatakse kutsesüsteemi 1,4 mln euroga kui hariduse ja töömaailma vahelise koostööplatvormi arendust ja rakendumist, sh kutseregistri tööd, kutsestandardite väljatöötamist ning kutseõppeasutuste lõpetajatele kutseeksamite läbiviimist. 95 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.8.2.1.11 Programmi tegevus: Õppe seostamine tööturu vajadustega Programmi tegevuse eesmärk: Viia õppimisvõimalused suuremasse vastavusse tööturu arenguvajadustega. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 90. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse mõõdikud34 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) 1−3 aastat tagasi õpingud lõpetanud 20−34-aastaste inimeste tööhõive määr: kutsehariduses õpingud lõpetanud (%) 77,4 >80 >80 kolmandal tasemel õpingud lõpetanud (%) 85,5 ≥88 ≥88 Allikas: Eurostat Õppeasutuste osakaal, kes on ettevõtlusmooduli kasutusele võtnud (sh lisanduvad järk- järgult karjääri teemad) (%) 48 (2019) 60 65 Allikas: Ettevõtlusõppe programmi "Edu ja Tegu" aruanne, EHIS IT õppesuuna lõpetajate arv aastas** kõrghariduses 766 850 850 kutsehariduses 486 520 520 Allikas: EHIS Eesmärgiks on 1-3 aastat tagasi kutsehariduses või kolmandal tasemel (kõrghariduses) õpingud lõpetanud inimeste tööhõive määra kasv vastavalt üle 80 ja 88%. Tulemused mõõdavad eesmärki viia õpe paremini kooskõlla tööturu vajadustega. Kui seni oli nii kutse- kui kõrghariduse omandanute hõive sarnaselt üldise tööhõivega kasvanud, siis ootuspäraselt on see mõlema näitaja puhul 2020. a paraku langenud. Ettevõtlusmooduli kasutusele võtnud õppeasutuste osakaalu suurenemine näitab soovitud suunas liikumist, et ettevõtlikkust arendav õpikäsitus oleks rakendatud kõigil haridustasemetel ning võimalikult paljudes koolides. Ettevõtlusõppe programmi tulemusel on kasvanud koolide valmisolek ettevõtlust ja ettevõtlikkust õpetada. LTT erialade lõpetajate osakaal kõrghariduses toob fookusesse loodus- ja tehnikavaldkondade populaarsuse ning väljavaated tööturul. Saavutatud on 27,4% tase (paaril varasemal aastal on see olnud aga veidi kõrgem) ning järgnevate aastate sihttasemeks on 30%. Kõrghariduses on tööturu vajadusi arvestades eelisarendatud IKT valdkonda, mille lõpetajate arv kasvab jõudes 2020. a 766-ni (aasta varem 718). Tähelepanu all on ka IT õppesuuna lõpetajate arv kutsehariduses, et olla enam vastavuses tööandjate vajadustega ja luua IT erialade kutsekeskhariduse õppekavade lõpetajatele paindlikke võimalusi õpingute jätkamiseks kõrghariduses. Samas ületab kõrge tasemega spetsialistide nõudlus (sh mitte ainult IKT- sektoris) endiselt selle valdkonna koolituspakkumist. Lisaks on väljatöötamisel näitajad vilistlaste rahulolu mõõtmiseks praktikavõimalustega ning töökohapõhise õppe kohta. Tabel 91. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Õppe seostamine tööturu vajadustega -16 115 -15 341 774 -5% Eelarvesse lisandus 2022. aastal EL taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu rohepöörde tegevus 2 mln eurot ja digipöörde tegevus 3 mln eurot. 34 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 96 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Vähenemine on seotud välisvahendite perioodi lõppemisega struktuurifondide meetme „Õppe seostamine tööturu vajadustega“ arvelt (3 mln eurot) ning õppursportlaste toetamiseks mõeldud tegevustest (2,7 mln eurot), mis suunatakse Kultuuriministeeriumi eelarvesse. Tabel 92 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse mõõdikud tegevuse eelarve liikide ja katteallikate lõikes, tuhat eurot muud välistoetus koos 2022 tuludest mitterahalised piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise RE sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -15 341 -5 921 0 -9 420 0 0 Tööjõu- ja majandamiskulud -367 -367 0 0 0 0 Muud toetused -14 974 -5 554 0 -9 420 0 0 Tegevuse abil arendatakse IT Akadeemiat, praktikasüsteemi nii kutse- kui ka kõrghariduses, laiendatakse töökohapõhise õppe võimalusi ning toetatakse keeleõpet. Lisaks käivitatakse taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) toel rohe- ja digipööret toetavate tegevuste elluviimine.  IT Akadeemia kaudu toetatakse IT valdkonna jätkusuutlikku arengut läbi infotehnoloogia õppe arendamise kokku 2,4 mln euroga kõrg- ja kutsehariduse valdkondades. Kutsekoolidest osalevad projektis Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Tallinna Polütehnikum ning Tartu Kutsehariduskeskus. Lisaks toetatakse 2,7 mln euroga kõrghariduse IKT õppekavade arendamist Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Selle raames suurendatakse informaatika ja infotehnoloogia õppekavagruppide vastuvõttu keskmiselt 10% aastas .  Kõigil haridustasemetel arendatakse ettevõtlusõpet 2,1 mln euroga eesmärgiga rakendada ettevõtlikkust arendav õpikäsitus ja ettevõtlus- ning karjääriõpet süsteemselt kõigil haridustasemetel ja -liikides ning luua vajalik metoodika ja õppevara kõigile õppijaile ettevõtlus- ja karjääriõppe läbimise võimaluse tagamiseks. 2022. aasta lõpuks osaleb programmis vähemalt 450 õppeasutust, nendest võtab vähemalt 75% kasutusele tegevuse raames loodud ettevõtlusmooduli.  Täiendavate töökohapõhise õppe koolituskohtade loomist ning praktilise õppe arendamist kutse- ja kõrgkoolides toetatakse 2,6 mln euroga. Töökohapõhine õpe on tasemeõpe, kus vähemalt 2/3 õppest toimub ettevõttes (kõrghariduses 1/2 õppest). Tegevusi viiakse ellu koostöös Eesti Tööandjate Keskliidu ning kutse- ja kõrgkoolidega. Tegevuse raames luuakse koostöös ettevõtetega täiendavaid töökohapõhise õppe koolituskohti, toetatakse koole ja ettevõtteid töökohapõhise õppe pakkumisel, töötatakse välja juhendmaterjale, piloteeritakse erinevaid rakendusmudeleid ning populariseeritakse töökohapõhist õpet. 2022. aasta lõpuks on planeeritud kaasata õpipoisiõppesse kumulatiivselt kokku ca 7200 õppijat ja 350 ettevõtet.  Keeleõppetegevusi toetatakse 0,2 mln euroga, tegevused on suunatud õppekeelest erineva koduse keelega kutseõppijate eesti keele oskuse parandamisele.  Siseriiklike kutsemeistrivõistluste korraldamiseks on kavandatud 0,4 mln eurot. Toetatakse siseriiklike kutsemeistrivõistluste korraldamist kutseõppe kvaliteedi tõstmiseks ja TV-sarja tootmist kutsehariduse populariseerimiseks.  Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) kaudu käivitatakse 2 mln euroga rohepöörde elluviimiseks roheoskuste pakkumise suurendamisele suunatud tegevused. Roheoskuste defineerimisel lähtutakse OSKA meeskonna läbiviidavast uuringust, mille eesmärgiks on kaardistada roheoskused 2021. aasta sügiseks. Tegevuse disainimisel lähtutakse sellest, et vaja on pakkuda roheoskusi traditsioonilistes tegevusvaldkondades, mis peavad muutuma keskkonnasõbralikumaks. Samuti ajakohastatakse õpet, et valmistada inimesi ette uute nö roheoskusi vajavate töökohtade tekkeks. Selleks toetatakse tasemeõppe programmide sisu 97 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri ja korralduse ajakohastamist kõrg- ja kutsehariduses ning täiend- ja ümberõppe programmide pakkumist. Fookuses on eelkõige energeetika, transpordi, logistika, ehituse, põllumajanduse, keemia ja metsanduse valdkonnad.  RRF-st rahastatava digipööret toetavate oskuste arendamise raames kavandatakse 3 mln euroga digitaalse ettevõtte juhtimisvõimekuse kasvatamist, IKT ekspertide õppe sisu ja korralduse redisain pakkumispõhiselt targa nõudluse põhiseks tehnika, logistika, tootmise- ja ehitusvaldkondade tasemeõppes. Lisaks on kavas kvalifikatsiooni tõendamise redisain, sh kutsestandardite sisuline ajakohastamine ning mikrokvalifikatsioonide loomise piloteerimine. 3.8.2.1.12 Programmi tegevus: Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) Programmi tegevuse eesmärk: Noored on loov ja ühiskonda hoogsalt edasiviiv jõud – hariduse, kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste valdkondade nügijad ning eestvedajad. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 93. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega35 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) Huvikoolis õppivate noorte osakaal (%) kõikide 7– 30,3 30,5 30,8 26aastaste noorte hulgas Allikas: Statistikaamet Noorte omaalgatusprojektide arv (sh toetatud projektide 179 (73,7) hoida taset hoida taset osakaal) Allikas: Harno Noorte ettevõtjate osatähtsus (%) 18-26 aastaste noorte 4 4,2 4,4 hulgas Allikas: Statistikaamet Kasvav noorte juhitud mittetulundusühingute osatähtsus aktiivsete MTÜde hulgas näitab noorte suuremat kaasatust ühiskonna arengusse ja noorte valmisolekut ühiskonda panustada. Huviharidus on noore jaoks kõige ulatuslikum võimalus pikaajaliselt ja süsteemselt kindla huvialaga tegeleda, seega on sihiks huvikoolis õppivate noorte osakaalu suurenemine. Noorte omaalgatusprojektide toetamise eesmärk on suurendada noorte initsiatiivikust, valmisolekut ja võimekust panustada ühiskonna arendamisse. Näitaja mõõdab avatud projektikonkurssidel taotlusvoorudes noorte poolt algatatud ideede ja esitatud taotluste koguarvu. Noorte ettevõtjate osatähtsuse suurenemine loob eelduse innovaatilisuse jätkumisele ja kasvule ühiskonna kõikides eluvaldkondades, samal ajal toetades noori toimetulevateks kodanikeks kasvamisel. Tabel 94. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste -836 -3 472 -2 636 315% toetamine (HOOG) Eelarve suureneb, kuna alates 2022. aastast on eelarvesse planeeritud Haridus- ja Noorteameti kaudu eraldatavad Euroopa Solidaarsuskorpuse välisvahendid 2,1 mln eurot. Varem kajastati Euroopa Komisjonilt otselaekuvaid vahendeid sihtasutsuste eelarves kuid alates 2022 aastast Harno eelarves. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetuse kasutamine kasvab 0,5 mln eurot. 35 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 98 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 95 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot muud välistoetus koos tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -3 472 -61 0 -3 382 0 -29 Muud toetused -3 443 -61 0 -3 382 0 0 Põhivara amortisatsioon -29 0 0 0 0 -29 Tegevuse raames toetatakse noorte siseriiklikke ja rahvusvahelisi omaalgatusprojekte ning kohalikul tasandil nutikate lahenduste väljatöötamist noorsootöös. Arendatakse nutika noorsootöö kontseptsiooni ja viiakse ellu selle tegevuskava. Olulised tegevused 2022. a eesmärkide täitmiseks on:  Noorteprogrammide Erasmus+: Euroopa Noored, Euroopa Solidaarsuskorpus ja Ideeviit elluviimiseks on eelarves 2,4 mln eurot, millest 2,1 mln Haridus- ja Noorteameti kaudu eraldatavad Euroopa Solidaarsuskorpuse välisabi toetused. Arendatakse institutsioonide võrgustikke ning toetatakse noorte sotsialiseerumist ja ühistegevust soodustavaid algatusi noorsootööasutustes ja noorteühingutes. Toetatakse noorte omaalgatusi ja noorteprojekte, noorte omavahelisi kohtumisi, sotsiaalseid algatusprojekte ning kogukonda kaasavat sotsiaalset ettevõtlust ja noorte vabatahtlikku tegevust praktika-, töö- ja solidaarsusprojekte ning võrgustikutegevust.  Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetusest on kavandatud 1 mln eurot noorte ja noorsootöötajate digipädevuste toetamiseks. Nutikate lahenduste rakendamine võimaldab teha noorsootööd senisest tõhusamalt ja tulemuslikumalt, st jõuda rohkemate noorteni, vähendada noorte tõrjutusriski, suurendada noorte kaasatust ja toetada noorte aktiivset osalust kogukonnas ja otsustes. 3.8.2.1.13 Programmi tegevus: Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) Programmi tegevuse eesmärk: Noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 96. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi, Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) tegevuse mõõdikud Viimane tegelik tase Mõõdik/Sihttase 2021 2022 (2020. a) Osalusvormide arv 79 hoida taset hoida taset Allikas: Harno (2019) Toimiva osaluskoguga kohalike omavalitsuste 94 hoida taset hoida taset osakaal (%) kõigist omavalitsustest Allikas: Harno 18–26-aastaste kandidaatide osakaal (%) kõigi 6,5 8 - kohalike omavalitsuste volikogu valimiste (2019) kandidaatide hulgas Allikas: Statistikaamet Osalusvormide mõõdik näitab ühiskonna võimekust kaasata elanikke, eeskätt noori, ühiskondlike otsuste ja prioriteetide seadmisse järjepidevalt ning näitab ka noorte valmisolekut kogukonna, omavalitsuse, riigi tulevikku puudutavate otsuste tegemisse panustada ja kaasuda. 99 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Toimiva noorte osaluskoguga kohalike omavalitsuste osakaal näitab omavalitsuste avatust ja valmisolekut kaasata kodanikke, eelkõige noori, otsuste tegemise protsessidesse ning konsulteerida sihtrühmaga. Noorte kandidaatide osakaal kohalike omavalitsuste valimistel näitab noorte valmisolekut pühenduda kohaliku elu arendamisele poliitilisel tasandil. Tegevuste eesmärk on vähendada noorte eemalejäämist ja võõrandumist oma kodukohast ja riigist. Tabel 97. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste -862 -853 9 -1% kaitsmine (OSA) Tabel 98 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot muud välistoetus koos tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -853 -853 0 0 0 0 Muud toetused -853 -853 0 0 0 0 Tegevuse raames võimestatakse noori olema aktiivsed kodanikud. 0,9 mln euroga toetatakse noorteühinguid ja noorte osaluskogusid noorte kaasamisel ning tagatakse parimate kaasamispraktikate koondamine ja levik, arendades seeläbi kohalike omavalitsuste kaasamisvõimekust. 3.8.2.1.14 Programmi tegevus: Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) Programmi tegevuse eesmärk: Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 99. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) Kohalike omavalitsuste osakaal (%), kus noorsootöö 50 53,2 54,8 teenused on vähemalt „edasijõudnu“ tasemel (2019) Allikas: RAM Minuomavalitsus Noorsootöö teenustega rahul olevate noorte osakaal (%) 90 - Hoida taset Allikas: Uuring "Noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga" Kvaliteetsema noorsootöö saavutamiseks mõõdetakse noorsootöö korralduse seisundit kohaliku tasandil. „Edasijõudnu“ tasemele jõudnud omavalitsused täidavad lisaks seadusega pandud kohustuslikele nõuetele ka lisaootusi, mida valdkonnas üldjuhul hästi toimivalt teenuselt eeldatakse. Sihiks on hoida saavutatud noorsootöö kõrget rahulolutaset (90%) sihtrühma seas. Näitaja väljendab noorte hinnangut noorsootöö (sh noorte huvihariduse ja huvitegevuse) ja teiste noortevaldkonna teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile. 100 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 100. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi -5 705 -5 058 647 -11% arendamine (ISE) Tegevuse eelarve väheneb seoses spordi huvialavaldkonna arendamist ja noorte liikumisharrastuse edendamist toetavate tegevuste suunamisega Kultuuriministeeriumisse summas 0,4 mln eurot ning hasartmängumaksu vähenemisega 0,1 mln. 0,2 mln eurot suunati õpetajate palgakasvu. Tabel 101 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot välistoetus koos muud 2022 riigieelarvelise tuludest mitterahalised piirmääraga arvestuslikud kaasfinantseeringuga RE sõltuvad kulud kulud KULUD -5 058 -4 935 0 -123 0 -5 058 Tööjõu- ja majandamiskulud -941 -818 0 -123 0 -941 Muud toetused -4 118 -4 118 0 0 0 -4 118 Tegevuse raames toetatakse noorsootöö korraldajaid noorsootöö tegevuste arendamises, samuti korraldajate võrgustumist ja koostööd. Arendatakse noortevaldkonna töötajaskonna pädevusi ja professionaalsust. Toetatakse noorsootöö kättesaadavuse parendamist, korraldatakse ja arendatakse riiklikku noorteinfo teenust ning töötatakse välja terviklik noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteem. Tegevusteks on kavandatud 4,3 mln eurot. Jätkub noorte huvihariduse ja –tegevuse mitmekesistamise ja kättesaadavuse toetamine, milleks on ette nähtud 11 mln eurot. Noorte huvihariduse ja –tegevuse mitmekesisuse ja kättesaadavuse suurendamiseks ette nähtud riiklikust toetusest moodustab 10,3 mln eurot kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus, mis on kavandatud riigieelarves Vabariigi Valitsuse peatüki all. 0,2 mln eurot on mõeldud omavalitsuste koostöö edendamiseks, kavade koostamise nõustamiseks ja edasiseks seireks ning 0,5 mln eurot huvialavaldkondade esindusühingutele huvialade kvaliteedi parandamiseks. 3.8.2.1.15 Programmi tegevus: Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) Programmi tegevuse eesmärk: Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 102. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse mõõdikud Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) 15-29-aastaste osakaal (%), kes ei tööta, ei õpi ega 11,7 Hoida taset Hoida taset osale koolitusel (NEET-staatuses noored) Allikas: Statistikaamet Sihiks on mitteõppivate, mittetöötavate ja koolitustel mitteosalevate noorte võimalikult väike osakaal ühiskonnas, et kõikidel noortel oleksid arengu ja eneseteostuse võimalused ning vähendada noorte eemalejäämise ja tõrjutuse riski. 101 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 103. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste -1 055 -2 300 -1 245 118% tagamine (KINDLUS) Tegevuse eelarve suureneb 1,2 mln võrra SF 2014+ perioodi struktuuritoetuste vahendite arvelt. Tabel 104 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot muud välistoetus koos tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -2 300 -200 0 -2 100 0 0 Muud toetused -2 300 -200 0 -2 100 0 0 Tegevuse eesmärgiks on noortele võrdsete võimaluste pakkumine, mis tagab noorele võimalused noorsootöös ning selle tulemusel ka ühiskonnas osalemiseks, olenemata pere ja noore majanduslikust sissetulekust, elukohast, erivajadustest, usaldusest või muudest sotsiaalsetest ja demograafilistest tingimustest. Toetakse noorte üleminekut tööellu ja iseseisvumist, arendatakse tugisüsteeme noorte eemalejäämise ning õpingutest ja tööturult eemale jäänud noorte toetamiseks.  SF 2014+ struktuuritoetuste vahenditest toetatakse 2,1 mln euroga piirkondlikku koostööd noorsootööteenuste kättesaadavuse suurendamiseks ja tõrjutusriskis noorte kaasamiseks. Viiakse ellu lisatuge pakkuvad teenused noortele, kes ei õpi, ei tööta ega osale koolitustel (nn NEET-noored), mis toetaksid nende naasmist õpingutesse või töösse.  Noorte tööeluga kokkupuute suurendamiseks on planeeritud 0,2 mln eurot noortele (sh tõrjutusriskis noortele) sisenemiseks tööturule, saada töökogemust ning teadvustada ja kasutada noorsootöös õpitut. 3.8.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlike lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavas 2021–2035. Teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud neli programmi:  teadussüsteemi programm - peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium;  teadmussiirde programm - vastutajateks Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;  ettevõtluskeskkonna programm - peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.  ehituse programm - peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Tabel 105. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Kulud kokku -170 013 -210 746 -218 717 -7 971 4% 102 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Teadus- ja arendustegevuse rahastamise maht on 1% SKP-st, milleks on 2022. aasta riigieelarves ette nähtud 323,7 mln eurot sh Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves 218,7 miljonit eurot, lisanduvatest vahenditest 40% ehk 16,33 miljonit eurot suunatakse teadussüsteemi toetuseks, 40 % ehk 16,33 mln eurot ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetuseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve kaudu ning 20% valdkondlike poliitikate teaduspõhiseks arenguks, mis kajastub vastavate ministeeriumite haldusalade eelarves. Teadusüsteemile lisanduvad vahendid suunatakse valdavalt teaduse rahastamise põhiinstrumentidesse hoides uurimistoetuste ja baasfinantseerimsie suhet 50:50, kindlustades nii teadussüsteemi järjepideva ja kvaliteetse toimimise. Programm: Teadussüsteemi programm Programmi eesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Teadussüsteemi programmi elluviimise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i riigi teadus- ja arendusasutused (Eesti Kirjandusmuseumi ja Eesti Keele Instituut), kõrgkoolid, sihtasutused, Eesti Teaduste Akadeemia ning Haridus- ja Noorteamet (Harno). Tabel 106. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus, Teadussüsteemi programmi tegevused eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -175 790 -142 179 0 -32 802 -306 -503 Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu -160 596 -131 101 0 -28 686 -306 -503 toetamine Teadustaristu kvaliteedi ja -15 194 -11 078 0 -4 116 0 0 kättesaadavuse kindlustamine Tabel 107. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus, Teadussüsteemi programmi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % -170 478 -175 790 5 312 -3% Kulud kokku Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu -157 581 -160 596 3 015 -2% toetamine Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse -12 897 -15 194 -15 194 118% kindlustamine 3.8.2.2.1 Programmi tegevus: Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Toetada teadusasutustes ja uurimisrühmades tehtavat teadus- ja arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist toetavaid tegevusi. Programmi tegevuse mõõdikud: 103 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 108. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus, Teadussüsteemi programm tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega36 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021* 2022 tase Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv teadlaste ja 1,4 - 1,4 inseneride arvu kohta (2015-2019 Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS), Statistikaamet keskmine) Eesti edukus EL teadus- ja arendustegevuse (240%) 3. koht - Top 5 raamprogrammis Euroopa Horisont: riikide võrdluses koht riikide võrdluses võidetud lepingute mahtu alusel (2020) SKP kohta, % EL keskmisest, kusjuures EL = 100 Allikas: eCorda, Eurostat EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Euroopa 245 (kumulatiivselt - 245 Horisont projektides osalevate Eesti organisatsioonide 2014-2020) arv Allikas: eCorda Mõõdikud peegeldavad Eesti teaduse taset, mõju ja mitmekesisust: kõrgetasemeliste publikatsioonide arv on teadustöö üks oluline väljund, mis näitab teaduse taset, aga ka rahvusvahelist konkurentsivõimet ja teaduse akadeemilist mõju (oodatav kasv arvus). Eesti teaduse rahvusvaheline konkurentsivõime ja tase võrreldes teiste riikidega (edukus rahvusvahelistes taotlusvoorudes) ning rahvusvahelises koostöös osalemise aktiivsus ja ulatus (oodatav kasv osalejate arvus, seejuures arvestades osalejate mitmekesisust – teadusasutused, ettevõtted, riigiasutused jt) püsib oodatavalt vähemalt samal tasemel. Tabel 109. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus, Teadussüsteemi programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu -157 581 -160 596 -3 015 2% toetamine Teadus- ja arendustegevuse eelarve suureneb, et tagada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude osakaal 1% SKP-st. 2022. aastal suunatakse sellesse tegevusse riigieelarve strateegia ja 2022. aasta riigieelarve raames lisanduvatest vahenditest 14,33 mln eurot võrreldes 2021 aastaga. Tegevusest tagatakse järgmiste instrumentide rahastuse suurenemine: teadusasutuste baasfinantseerimine, uurimistoetused, riigi TA asutuste tegevuskulud, koostööpartnerite tegevuskulud ning noorteadlaste järelkasvu kindlustamiseks toetatakse doktoriõppe reformiga kaasnevad kulud. Suurendatakse teadusasutuste teadus- ja arendustegevuse rahastamist hoides uurimistoetuste ja baasfinantseerimise suhet 50:50. Tegevuse eelarve muutus on seotud ka SF 2014+ välisvahendite perioodi tegevuste lõppemisega, mille tõttu välisvahendite osakaal väheneb võrreldes 2021. aastaga 10,1 mln euro võrra. 36 Uue TAIE arengukava 2021-2035 raames on sihttasemed määratud alates 2022 a. 104 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 110 Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus, Teadussüsteemi programm tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot välistoetus koos muud 2022 piirmäärag arvestusliku riigieelarvelise tuludest mitterahalise RE a d kaasfinantseeringug sõltuva d kulud a d kulud KULUD -160 -131 101 0 -28 686 -306 -503 596 Tööjõu- ja -3 882 -3 406 0 -408 -68 0 majandamiskulud Sotsiaaltoetused -422 -422 0 0 0 0 Muud toetused -155 -127 273 0 -28 278 -238 0 789 Põhivara amortisatsioon -503 0 0 0 0 -503 Programmi tegevusse on koondatud teadussüsteemi üldise toimevõime ja teadusasutuste ja uurimisrühmade jätkusuutlikku arengu tagamine, sh uute teadmiste, tehnoloogiate ja ideede loomiseks vajalike (alus)uuringute toetamine, teadlaste töötingimuste ning teadlaskonna juurde- ja järelkasvu tagamine. Toetatakse teadusasutustes ja uurimisrühmades tehtavat teadus- ja arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist, sh tagatakse teadlaskonna võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös ja toetatakse teadustulemuste ja teadusliku mõtteviisi levikut ühiskonnas. Olulised tegevused 2022. a eesmärkide täitmiseks on:  Teadusasutuste baasfinantseerimine 52,3 mln eurot. Baasfinantseerimine on teadus- ja arendustegevuse finantseerimine teadus- ja arendusasutuste strateegiliste arengueesmärkide realiseerimiseks, sh riigisiseste ja -väliste projektide kaasfinantseerimiseks, uute uurimissuundade avamiseks ning taristusse investeerimiseks. Baasfinantseerimise suurendamine on eelduseks stabiilse akadeemilise karjäärimudeli väljatöötamisele ning tihedama koostöö arendamisele ettevõtete ja teadusasutuste vahel.  Noorteadlaste järelkasvu kindlustamiseks toetatakse doktoriõppe atraktiivsuse kasvatamist ja doktoriõppe reformimist. Doktorikraadiga inimeste arvu kasv, eriti väljaspool ülikoole on vältimatu eeltingimus Eesti majanduskasvu hoogustamiseks ning kõrgema lisandväärtuse suunas liikumiseks. Doktoriõppe reformimise tulemusena määratletakse doktorandi selgem positsioon teadlaskarjääris sh tagatakse ülikoolides või TA asutustes doktorantidele nooremteaduri lepinguline ametikoht. Kasvab doktoriõppe tulemuslikkus, õpe on paremini seotud ühiskonna vajadustega ning soodustatakse doktoriõppe läbiviimist koostöös ettevõtluse ning positiivselt evalveeritud teadusasutustega. Teadussüsteemi programmist toetatakse eelkõige doktoriõpe reformi tulemusena aset leidva üleminekuga doktorandist nooremteaduriks kaasnevaid täiendavaid kulusid ning haridus- ja noorteprogrammist nooremteadurite töötasu. Konkurentsipõhiste uurimistoetuste tagamine, sh:  Uurimistoetused 52,3 mln eurot, on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemeliseks teadus- ja arendustegevuseks.  Kõrgetasemeliste uurimisrühmade valdkondadeülese koostöö toetamine teaduse tippkeskuste kaudu 7 mln eurot. Toetatakse tippkeskuste alusuuringuid, rakendusuuringuid ja arendustegevust, teadus- ja arendustegevuse jaoks vajalike vahendite ja aparatuuri soetamist, teadlaste koolitamise ja järelkasvuga seotud tegevusi, tippkeksuste riigisisest ja rahvusvahelist koostööd, teadustegevuse tulemuste levitamist.  Ministeeriumi vastutusvaldkondadele vajaliku teadus- ja arendustegevuse toetamine 2,5 mln eurot, sh rakendatakse HTMi valdkondlikke teadus- ja arendustegevuse programme humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas, mis toetavad TAIE fookusvaldkonna 105 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ sihtide täitmist. Programmid toetavad poliitikavajadustest tulenevate eesti keele, ajaloo, hariduse ja kultuuri kõrge teadusliku tasemega uuringuid, keeletehnoloogiliste lahenduste arendamist ja laialdast kasutuselevõttu.  Teadussüsteemi toetavate tegevuste raames kaetakse teadussüsteemi haldamise ja arendamise kulud sh toetatakse Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuuri tegevusi, teadussüsteemi koostööpartnereid ning rahastatakse riigi TA asutuste tegevuskulusid ning eraldatakse riigi teaduspreemiaid ja teadustööde riiklike konkursside preemiaid, milleks on kokku 7,8 mln euroga. Teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimise toetamise tegevuste toel arendatakse Eesti elanike sh noorte teaduse ja tehnoloogiahuvi; laiendatakse teadustegevuse ja –tulemuste nähtavust ja levikut ühiskonnas, soodustades nii teadmistepõhise ühiskonna arengut. Pööratakse tähelepanu teaduse ja teadushariduse populariseerimisele läbi teaduskeskus AHHAA tegevustoetuse ning oluline osa on ka välisvahenditest rahastatava tegevuse Teame+ „Rakett69“ teadussaate toetamine ning avatud taotlusvooru Teeme+ projektid, kus toetatakse süsteemseid teadust populariseerivaid ürituste sarju ja tegevusi (1,5 mln eurot).  Luuakse Eesti ettevõtetele ning TA-asutustele võimalusi saada kõrgtehnoloogilisi tellimusi rahvusvahelistes teadustaristutes (sealhulgas Euroopa Tuumauuringute Organisatsioonis, Euroopa Kosmoseagentuuris, teaduskeskuses European Spallation Source (ESS), rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) juures, MAX-LABis ja muu) osalemise kaudu. Alates 2019 tagatakse Eesti kohustused Euroopa Neutronkiirgusallika European Spallation Source (ESS) rajamisel ning ülalpidamiskulude katmisel ning Euroopa Kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõttes (EuroHPC), selleks on eelarvesse planeeritud 5,2 mln eurot.  Viiakse ellu „Mobilitas Pluss“ ja „DoRa Pluss“ toetusmeetmeid, mille raames toetatakse teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumist. Eesmärgiks on tagada ministeeriumide üleses koostöös Eesti osalemine Euroopa teadusruumi algatustes (sealhulgas teadustegevuse ühiskavandamises, Euroopa innovatsioonipartnerluses, Balti ja Põhjala ühisruumi algatustes) ning Eesti teadus-ja arendustegevuste avatus rahvusvaheliseks koostööks vastastikku kasulikel alustel. Samuti panustatakse koostöövõimaluste arendamisse kolmandate riikide teadlaste ja teadusasutustega. Jätkatakse Eesti teaduse rahvusvahelist tutvustamist ning "Research in Estonia" ja „Study in Estonia“ turundustegevusi. Kokku on selleks planeeritud eelarvesse 7,4 mln eurot. 3.8.2.2.2 Programmi tegevus: Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine Programmi tegevuse eesmärk: Kindlustada kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik ligipääs kvaliteetsele teadustaristule ja taristu teenuste arendamine ja pakkumine. Programmi tegevuse mõõdik on täiustatud uuringutealase taristuga asutustes töötavate teadurite arv, mis näitab, kui palju on teadlasi, kes töötavad tipptasemel teadustaristuga asutustes. Mõõdik on seotud ühe konkreetse toetusmeetmega, mille eesmärgiks on täiustada riiklikul teadustaristu teekaardil olevaid teadustaristuid, et need pakuksid kaasajastatud ja kvaliteetseid teenuseid tipptasemel teadustöö tegemiseks. Mõõdik ei kata tervet teadustaristut ega sellega seotud teadlasi, vaid on seotud nende konkreetsete taristutega, mis on toetust saanud, samuti näitab mõõdik täistööaja arvestust, st teadlasi on arvult tegelikkuses rohkem. Mõõdikut kasutatakse kuni aastani 2023 ning eesmärk on suurendada või hoida taset 827,58 juures. 106 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 111. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus, Teadussüsteemi programm tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse -12 897 -15 194 -2 297 18% kindlustamine Tegevusse suunatakse lisandunud teaduse vahenditest 2 mln eurot, mis suunatakse riiklikult oluliste teadustaristute investeeringute tegevustoetuste suurendamisse. Eelarve muudatustes kajastuvad ka välisvahenditest rahastatava riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri tegevuse prognoosi vähenemine, kuna SF2014+ periood hakkab lõppema. Tabel 112 Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus, Teadussüsteemi programm tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot muud välistoetus koos tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -15 194 -11 078 0 -4 116 0 0 Investeeringutoetused -4 116 0 0 -4 116 0 0 Muud toetused -11 078 -11 078 0 0 0 0 Tegevuse eesmärk on kindlustada kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik ligipääs kvaliteetsele teadustaristule ja taristu teenuste arendamine ja pakkumine. Olulised tegevused 2022. a eesmärkide täitmiseks on:4 Toetatakse 6,1 mln euroga riikliku tähtsusega teadustaristu investeeringuid ja juurdepääsu riiklikult olulistele rahvusvahelistele teadustaristutele, teadustaristu haldajate jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamist ja juurutamist, sh toetades taristu teenuste väljaarendamist ja rakendamist ning laborite akrediteerimist, et avada teadustaristu ühiskasutuseks nii ettevõtjatele kui avalikule sektorile. Kindlustatakse 9,1 mln euro ulatuses teadustöö tegemiseks vajalik juurdepääs andmetele ja teadustulemustele, sh andmearhiivide ja -kogude ning teadusraamatukogude tegevuse jätkumine ning juurdepääs olulistele teadusandmebaasidele. Toetatakse EENet-i haridusteenuste tagamist. EENet pakub haridus-, teadus-, kultuuriasutustele turvalist virtuaalse privaatserveri teenust. Programm: Teadmussiirde programm Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Teadmussiirde programm on Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ühisprogramm, mis aitab luua sünergiat teaduse ja ettevõtluse vahel ning käivitada olulisel määral Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu. Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i SA Eesti Teadusagentuur (ETAg) ja Haridus- ja Noorteamet (Harno). Programmi MKMi juhitavatest tegevustest antakse ülevaade seletuskirja MKMi haldusala puudutavas osas. 3.8.2.2.3 Programmi tegevus: Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine. Programmi tegevuse mõõdikud: 107 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 113. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus, Teadmussiirde programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega37 Viimane tegelik . Mõõdik/Sihttase 2021* 2022 tase (2019. a) Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori teadus- ja 6,9 - 7,5 arendustegevuse kulutuste osakaal, % Allikas: Statistikaamet Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000 tööealise 3,3 - 3,35 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni 2017-2019 - 82,3 elaniku kohta, tase EL keskmisest (EL keskmine =100), % keskmine 79,7% Allikas: European Innovation Scoreboard Mõõdikud näitavad laiemalt ühiskonna teadusmahukuse kasvu ja loodavate teadmiste ja tehnoloogiate siiret ja rakendamist ühiskonnas. Mõõdikud kajastavad selle erinevaid aspekte: kuivõrd erasektor (ettevõtted) peab oluliseks investeeringuid teadus- ja arendustegevusse (oodatav kasv kulutustes); kuivõrd kasvab teadus- ja arendustegevusega tegelevate inimeste arv (oodatav kasv arvus); kuivõrd teevad omavahel tõhusat teadus- ja arendusalast koostööd era- ja avalik sektor (ühispublikatsioonid näitavad tegevuse aktiivsust, kvaliteeti ja taset võrreldes EL keskmisega, oodatav kasv). Tabel 114. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus, Teadmussiirde programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine -40 268 -42 927 -2 659 7% Eelarve suureneb eelkõige SF2014+ rahastatavate tegevuste prognooside muudatustest tulenevalt. 2,7 mln euro võrra suureneb „Targa Linna Tippkeskuse – Finest TWINS“ tegevuste eelarve. Eelarve vähenemise tuleneb Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves asunud valitsemisalade ülese ja jaotamata teadus- ja arendustegevuse eelarve ümber suunamisest valitsemisalade eelarvetesse. Vahendid liiguvad selle tulemusel õigete valitsemisalade eelarvesse ja panustavad teaduse rahastamisse. Eelarve väheneb 14,2 mln euro võrra, mis suunatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse (8,4 mln eurot) ja valitsemisaladele valdkondlikuks teadus- ja arendustegevuseks (5,8 mln). Tabel 115 Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus, Teadmussiirde programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot muud välistoetus koos tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -42 927 -17 839 0 -25 088 0 0 Muud toetused -42 927 -17 839 0 -25 088 0 0 Programmi tegevuse raames eelisarendatakse TAIE fookusvaldkondi teadmussiirde, riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöö soodustamiseks ning erinevate majandussektorite ja teadusvaldkondade sidumiseks. Fookusvaldkonnad annavad ühelt poolt panuse Eesti arenguvajaduste lahendamisse ning teisalt võimaldavad paremini ära kasutada Eesti ettevõtluse ja teaduse tugevusi. Nad on kõrge ärilise potentsiaaliga või globaalselt suure mõjuga. Fookusvaldkonnad ei ole sektoraalsed, vaid arenguvajaduse või -võimaluse kesksed ja interdistsiplinaarsed ning põhinevad eri valdkondade ja sektorite (akadeemiline, era- ja avalik sektor) koostööl. 37 Uue TAIE arengukava 2021-2035 raames on sihttasemed määratud alates 2022 a. 108 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri TAIE fookusvaldkondades38 teadus- ja arendustegevuste toetamise eesmärk on ettevõtete ja ühiskonna vajadustest lähtuva teadus- ja arendustegevuse võimekuse arendamine, sh:  Viiakse ellu temaatilisi teadus- ja arendustegevuse programme TAIE fookusvaldkondades. Tegevuse raames arendatakse ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste vajadusest lähtuva teadus- ja arendustegevuse pakkumist, sh tehakse temaatilisi alus- ja rakendusuuringuid, toetatakse välistippspetsialistide kaasamist, uute uurimissuundade väljaarendamist, koostöötegevusi, uurimistulemuste turundamist ja kommunikeerimist ning muid vajalikke tegevusi vastavalt fookusvaldkondade tegevuskavadele. Seejuures jätkatakse IKT programmi (3,3 mln eurot) ja ressursside väärindamise programmi (ResTA) tegevusi (3,9 mln eurot), mis vaadatakse üle teiste programmide väljatöötamise raames. Neid programme rahastatakse välisvahenditest. 2022. a alustatakse vähemalt kolme uue programmi väljatöötamisega, milleks on planeeritud eelarvesse 1 mln eurot.  Jätkatakse „Targa linna tippkeskuse – Finest TWINS“ tegevuste toetamist, sh kohalike omavalitsustega koostöös välja selgitatud probleemidele võimalike lahenduste piloteerimist. Tippkeskus uurib ja katsetab uusi lahendusi viies valdkonnas: energia, transport, ehitus-arhitektuur, andmed ja valitsemine. Eesmärk on muuta linnad nutikamateks. Välisvahenditest on planeeritud selleks 2022 eelarvesse 4,9 mln eurot.  Jätkatakse nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute (NUTIKAS) toetamist välisvahenditest. Toetus aitab tõsta teadusasutuste võimekust ettevõtlusele vajalike rakendusuuringute läbiviimiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades ning aitab ettevõtetel tellida ülikoolidelt ja teadusasutustelt vajalikke rakendusuuringuid või tootearendusprojekte. Kaetakse uuringute, tehnilise teabe ja patentide teenuste, vahendite ja seadmete kulud, tegevus- ja personalikulud jms. Tegevused lõppevad 2023. a, ettevõtete rakendusuuringute toetamist jätkatakse edaspidi MKM rakendusuuringute programmis (RUP). Tegevust rahastatakse 2022. aastal välisvahenditest 4,5 mln euroga.  Jätkatakse kõrghariduse erialastipendiumide eraldamist nutika spetsialiseerumise valdkondades. Stipendiumi eesmärgiks on toetada kõrgkoole motiveeritud üliõpilaste leidmisel ning populariseerida kõrgharidust riigile prioriteetsetes valdkondades, sh loodus, täppisteaduste ja tehnikavaldkondades. Välisvahenditest on selleks planeeritud 2022. aastal 1,7 mln eurot. Tegevus lõppeb 2023. a, jätkutegevused hakkavad edaspidi kajastuma haridus- ja noorteprogrammis (kõrgharidus).  Riigiasutuste teadus- ja arendusalase võimekuse suurendamiseks rahastatakse välisvahenditest valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise toetusmeetme (RITA) kaudu Eesti riigi vajadustest lähtuvate sotsiaal-majanduslike eesmärkidega interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, ministeeriumite vajadusest lähtuvaid aktuaalseid ning kiiret sekkumist vajavaid rakendusuuringuid, toetatakse teadusnõunike ja arendusnõunike palgakulusid ja võrgustikuga seotud tegevusi (koolitused jms) 5,8 mln euro ulatuses.  Toetamaks läbimurdeliste teadustulemuste jõudmist praktiliste rakendusteni (proof-of- concept), jätkatakse eksperimentaalarenduse grantide väljaandmist konkurentsipõhise uurimistoetuse tulemusena saavutatud teadustulemuste äripotentsiaali testimiseks ja arenduseks. Arendusgrandideks on planeeritud eelarvesse 0,7 mln eurot. Grantidega kaetakse personali- ja teadustöö kulud (sh insenertehnilised ja disainlahendused, intellektuaalomandi kaitsmisega seotud kulud jms). 38 TAIE ehk teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse fookusvaldkonnad on 1) digilahendused igas eluvaldkonnas; 2) tervisetehnoloogiad ja -teenused; 3) kohalike ressursside väärindamine; 4) nutikad ja kestlikud energialahendused; 5) Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum. Elujõulise Eesti ühiskonna, keele ja kultuuriruumi fookusvaldkonna tegevused kajastuvad teadussüsteemi programmi all. 109 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.8.2.3 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus Tulemusvaldkonna eesmärk: Tagada eesti keele kui riigikeele toimimine kõikides eluvaldkondades, eesti keele õpetamine, uurimine, arendamine ja kaitse ning sellega eesti keele säilimine läbi aegade. Tabel 116. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Kulud kokku -5 465 -5 787 -5 874 -87 2% Programm: Keeleprogramm Programmi eesmärk: Eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse mitmekeelsust. Programmi elluviimisse panustavad lisaks HTM-ile Keeleamet, Eesti Keele Instituut (EKI) ning Haridus- ja Noorteamet (Harno). Tabel 117. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus, Keeleprogrammi tegevused eelarve liikide ja katteallikate lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -5 874 -5 448 -60 0 -85 -281 Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine -712 -712 0 0 0 0 Keeletaristu ja keeletehnoloogia -3 787 -3 420 0 0 -85 -281 arendamine Eesti keele õppe toetamine ja oskuse -1 376 -1 316 -60 0 0 0 hindamine, mitmekeelsuse toetamine Tabel 118. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus, Keeleprogrammi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % -5 787 -5 874 87 0 Kulud kokku Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine -673 -712 -39 6% Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine -3 605 -3 787 -182 5% Eesti keele õppe toetamine ja oskuse -1 508 -1 376 132 0% hindamine, mitmekeelsuse toetamine Toetatakse eesti keele õpet väliseesti koolides ja kogukondades ning väljaspool Eestit elavate eestikeelsete laste Üleilmakooli, kus õpib 240 õpilast 31 riigist. Jätkatakse eesti keele e-õppe lahenduste arendamist ning eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi rakendamist (eesti keelt ja kultuuri õpetavad rohkem kui 30 erineva riigi kõrgkoolides u 100 õpetajat ja 50 lektorit). Tegevustele on planeeritud 0,9 mln eurot. Eesti keele mainet ja staatust tugevdavaid tegevusi toetatakse 0,7 mln euroga, sealhulgas eesti keele uurimist, korraldamist ja õpetamist väärtustava F. J. Wiedemanni keeleauhinna ja aasta keeleteo auhinna väljaandmist. Ajakohastatakse keelevaldkonna õigusruumi ning teostatakse regulaarset järelevalvet kehtestatud nõuete täitmise üle kõikides olulistes keeleseadusega hõlmatud keelekasutusvaldkondades. 110 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.8.2.3.1 Programmi tegevus: Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti keele staatus on kindel ja maine on hea. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 119. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus, Keeleprogrammi, Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine tegevuse mõõdikud Viimane tegelik tase Mõõdik/Sihttase 2021 2022 (2020. a) Keelevaldkonna teavitus-, populariseerimis- ja 50 50 50 tunnustusüritused Allikas: Keeleamet Mõõdik kajastab eestikeelse kultuuri tarbimist ja väärtustamist. Mõõdik katab keelevaldkonna maineüritused, mida rahastatakse keeleprogrammist. Tabel 120. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus, Keeleprogrammi, tegevuse kulude dünaamika , tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine -673 -712 39 -6% Tabel 121 Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus, Keeleprogrammi, Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine tegevuse eelarve liikide ja katteallikate lõikes, tuhat eurot muud Välistoetus koos tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -712 -712 0 0 0 0 Tööjõukulud -527 -527 0 0 0 0 Majandamiskulud -74 -74 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -90 -90 0 0 0 0 Muud toetused -21 -21 0 0 0 0 Toetatakse eesti keele mainet ja staatust tugevdavaid tegevusi, millega kujundatakse keelekasutajate hoiakuid ja juhitakse keele õiguslikku staatust ja ühiskondlikku levikut.  Jälgitakse keeleseaduse korrektset täitmist kõikides olulistes keeleseadusega hõlmatud valdkondades (avaliku ja erasektori töötajate keelekasutus, ametlik keelekasutus vastavalt eesti kirjakeele normile jmt). Keeleseaduse täitmise järelevalvet teostava Keeleameti tegevuskulude eelarves on selleks ette nähtud 0,6 mln eurot.  Tunnustuste jagamise kaudu väärtustatakse eesti keelt, sh eesti keele piirkondlikke erikujusid ning mitmekeelsust. Keelevaldkonna preemiateks, sh riigi F.J. Wiedemanni keeleauhinna väljaandmiseks, on kavandatud 94 000 eurot.  Levitatakse eesti keele kasutamist, õpetamist ja uurimist ning toetatakse keelepoliitikaalast rahvusvahelist koostööd. Eesti esindatuse tagamiseks rahvusvahelistes keeleinstitutsioonide võrgustikes ning mainekujunduse ürituste, sh üldhariduskoolidele kavandatud õppetööväliste ürituste korraldamiseks on eelarves ca 20 000 eurot. 3.8.2.3.2 Programmi tegevus: Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine, eestikeelset oskussõnavara arendatakse koordineeritult. Programmi tegevuse mõõdik: 111 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 122. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus, Keeleprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) Keeleressursside variatiivsus: - korpused 110 115 120 - sõnavararessursid 82 85 90 Allikas: Eesti Keele Instituut Aktiivsete terminikomisjonide arv 34 35 35 Allikas: Eesti Keele Instituut Keeleressursside variatiivsuse mõõdikuga jälgitakse süstematiseeritud keeleandmestike mitmekesisust. Sellega mõõdetakse nüüdisajastatud, avatud ja mugavalt kasutatavate sõnastike, terminibaaside ja keelekorpuste olemasolu, mis on väärtuslike ressurssidena vajalikud nii keelehooldes, keele uurimisel kui ka keeletehnoloogias. Terminikomisjonide mõõdikuga jälgitakse Eesti terminitöö võrgustiku aktiivsust, sest tõhus terminitöö (nii uute oskussõnade levitamine kui ka oskuskeele arendamine) aitab erialastes valdkondades edendada eesti terminivara . Tabel 123. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus, Keeleprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine -3 605 -3 787 -182 5% Tabel 124 Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus, Keeleprogrammi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot muud välistoetus koos 2022 tuludest mitterahalised piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise RE sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -3 787 -3 420 0 0 -85 -281 Tööjõu- ja majandamiskulud -2 676 -2 591 0 0 -85 0 Muud toetused -829 -829 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -281 0 0 0 0 -281 Tegevused hõlmavad keeleteaduse arendamist ning sõnastike, oskussõnastike, terminibaaside, kõne- ja tekstikorpuste koostamist. Toetatakse ka hõimurahvaste keelte ja kultuuride arengut.  Eesti Keele Instituudi koordineerimisel toetatakse 1,5 mln euroga oskuskeele arendamist ja terminitööd, edendatakse e-keelenõustamist, seejuures arendatakse terminihalduskeskkonda Ekilex ja keeleportaali Sõnaveeb. Korraldatakse hõimurahvaste programmi tegevusi, millega toetatakse hõimurahvaste keelte ja kultuuride uurimist ja keeletaristu arendamist.  0,5 mln euroga toetatakse alusuuringute läbiviimist eesti keele seisundi hindamiseks, luuakse tingimused eesti keele valdamiseks, kasutamiseks ja väärtustamiseks haridussüsteemis, sh soodustatakse eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamise toetusmeetme kaudu eestikeelsete teadustekstide loomist ja avaldamist ning eesti teaduskeele arendamist.  Tegevus sisaldab Haridus- ja Teadusministeeriumile planeeritud haldus- ja juhtimiskulusid summas 1,6 mln eurot, mis on 11,17 % ministeeriumi ülalpidamiskuludest. 112 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.8.2.3.3 Programmi tegevus: Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine, mitmekeelsuse toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 125. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus, Keeleprogrammi tegevuse mõõdikud39 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) Gümnaasiumihariduse omandanud noorte eesti keele 62,7 ≥64 ≥64 riigieksami keskmine tulemus punktides (maksimaalne 100) Allikas: EHIS, EIS Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal eksamil 57,6 ≥58 ≥58 käinutest (%) Allikas: Harno Võõrkeele riigieksami sooritanud noorte osakaal (%), kes 63,8 (2019) ≥64 ≥64 on saavutanud võõrkeele riigieksamil vähemalt B2- keeleoskustaseme* Allikas:HTM, Harno Kahe mõõdikuga jälgitakse õpilaste tulemusi riigieksamil: eesti keele riigieksamil (keskmine tulemus 100 palli skaalal) ja võõrkeele riigieksamil (B2-keeleoskustaseme saavutamine inglise, vene, saksa või prantsuse keele eksamil, sh rahvusvahelistel keeleeksamitel). Riigieksami tulemuste jälgimine annab tagasisidet eesti keele ja võõrkeelte õppe tulemuslikkuse kohta. Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaaluga hinnatakse, kui paljud täiskasvanud, kes omandavad eesti keelt teise või võõrkeelena, sooritavad eesti keele tasemeeksami (A2, B1, B2 või C1 tasemel) positiivse tulemusega. Eksamit teevad mh töötajad, kellele on kehtestatud keeleoskusnõuded ja/või kellele on Keeleamet teinud ettekirjutuse. Tasemeeksamite tulemuste jälgimine annab tagasisidet täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppe tulemuslikkuse kohta. Väliseestlaste osalusega eesti keele õppes vaadeldakse, kui palju eesti päritolu lapsi õpib välismaal asuvates eesti keele õpetuskohtades (kohalikes üldhariduskoolides, pühapäevakoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides, keelekursustel jm) eesti keelt. Tabel 126. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus, Keeleprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Eesti keele õppe toetamine ja oskuse -1 508 -1 376 132 -9% hindamine, mitmekeelsuse toetamine Tabel 127 Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus, Keeleprogrammi tegevuse eelarve liikide ja katteallikate lõikes, tuhat eurot muud välistoetus koos tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -1 376 -1 316 -60 0 0 0 Tööjõukulud -352 -352 0 0 0 0 Muud toetused -1 024 -964 -60 0 0 0 Tegevus hõlmab eesti keele kui emakeele ja eesti keele kui teise või võõrkeele ning võõrkeelte õpet toetavaid tegevusi, sh täiskasvanute eesti keele õpe ja eesti keele õpe välismaal. Toetatakse 39 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 113 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri keeleõpetajate erialast arengut ja koostööd, arendatakse keeleõppematerjale ja keeleoskuse hindamise vahendeid, kujundatakse mitmekeelsust toetavaid hoiakuid.  Parandatakse täiskasvanute eesti keele õppe kvaliteeti ja tõhustatakse järelevalvet. Vähemalt neljas linnas valmistatakse ette ja korraldatakse neli korda aastas eesti keele eksameid kõigil keeletasemetel (A2-C1). Vastavalt regulatsioonile hüvitatakse tasemeeksami sooritanutele ning keeleseaduse § 28 lõigete 3 ja 4 alusel keeleeksamile suunatud ja kodakondsust taotlevate inimeste eesti keele õppe kulud. Eesti keele tasemeeksamite korraldamiseks ja eesti keele õppe kulude hüvitamiseks on eelarves 0,4 mln eurot.  Toetatakse 0,1 mln euroga haridusvaldkonna töötajate eesti keele õpet (eelkõige töötajate, kellel nende ametikohtadele kehtestatud keelenõuded ei ole täidetud) ja arendatakse eesti keele kui teise keele ja aineõpetajate eesti keele õpetamise oskusi. Jätkatakse eesti keele e- õppe arendustega nii täiskasvanutele mõeldud e-kursuste loomiseks kui ka alushariduses ja üldhariduses õppivate laste eesti keele õppe abistamiseks. Toetatakse eesti keele ja eesti keeles õpetavate õpetajate ja võõrkeeleõpetajate eesti keele õppemetoodika ja õppematerjalide väljatöötamist.  Eesti keele õpet eestlaste kogukondades asuvates üldharidus- ja pühapäevakoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides ning keelekursustel rahastatakse 0,6 mln euroga. Samuti toetatakse Üleilmakooli tegevusi, välismaal elavatele eesti lastele ja noortele suunatud keelelaagreid ja noortevahetusi, välismaal töötavate eesti keele õpetajate täienduskoolitust, väliseesti noorte õppimist Eestis, välismaal asuvatele õpetuskohtadele sobivate eestikeelsete õppematerjalide koostamist ning väliseesti ajaloolis-kultuurilise pärandi kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemisega seotud projekte.  Eesti keele ja kultuuri õpetamist jätkatakse 0,2 mln euroga rohkem kui 30 erineva riigi kõrgkoolis. Lisaks antakse eestikeelses keskkonnas õppimiseks ning eesti keele ja kultuuri välisõppurite tihedamaks sidumiseks Eesti kultuuriruumiga välja stipendiume ja sihttoetusi.  Haridusasutustes soodustatakse erinevate võõrkeelte õpetamisega alustamist ja võõrkeelte valiku laiendamist ning rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeelte riigieksamite sooritamist. Eestisse vahendatakse Euroopa keelepoliitika ja keeleõppe suundumusi (sh Euroopa keeleõppe raamdokumendi uuendused), jätkatakse koostööd Eestis võõrkeelte õpet toetavate kultuuriinstituutidega ning toetatakse võõrkeelte õpetajate täiendkoolituste ning keeleõpetajate omavahelise koostöö edendamist. Tegevustele on kavandatud ca 90 000 eurot. 3.8.2.4 Tulemusvaldkond Tõhus riik Tulemusvaldkonna eesmärk: Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine. Tabel 128. Tulemusvaldkonna Tõhus riik kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % tegelik Kulud kokku -8 652 -8 857 -8 736 -121 1% Programm: Arhiivindusprogramm Programmi eesmärk: Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine. 114 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.8.2.4.1 Programmi tegevus: Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Tagada arhivaalide kogumine, säilitamine ja neile juurdepääs. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 129. Tulemusvaldkonna Tõhus riik, Arhiivindusprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) Arhiivipedagoogilistes tegevustes osalenute arv (inimest 4500 4000 5000 aastas) Allikas: Rahvusarhiiv Rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali külastuste arv (mln 1,68 1,65 1,7 korda) Allikas: Rahvusarhiiv Rahvusarhiivi teaduspublikatsioonide arv (tk. aastas) 7 7 7 Allikas: Rahvusarhiiv Arhiivipedagoogilistes tegevustes osalemiste arvu mõjutas pandeemiast tingitud olukord ning samal põhjusel vähendati mõnevõrra 2021. aasta sihttaset. Tuginedes EL massdigiteerimise vahendite mõjul tekkiva digitaalse ainese kasvule, planeeritakse 2022. aastaks virtuaalse uurimissaali külastuste arvu kasvu. Rahvusarhiivi teaduspublikatsioonide arvu sihttaseme aluseks on 2020. aasta tegelik tulemus ning jätkuv eesmärk on seda taset hoida. Tabel 130. Tulemusvaldkonna Tõhus riik, Arhiivindusprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % -8 857 -8 736 -121 1% Kulud kokku Arhivaalide kogumine, säilitamine ja -8 857 -8 736 -121 1% juurdepääsu tagamine Tabel 131 Tõhus riik, Arhiivindusprogrammi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot muud välistoetus koos tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -8 736 -7 940 0 -199 -145 -451 Tööjõukulud -4 827 -4 827 0 0 0 0 Majandamiskulud -3 441 -3 097 0 -199 -145 0 Muud toetused -16 -16 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -451 0 0 0 0 -451 Tegevuse eelarvega tagatakse arhivaalide kogumine, säilitamine ning arhivaalidele juurdepääs vastavalt Eesti Vabariigi arhiiviseadusele ja valitsuse määrusega kehtestatud arhiivieeskirjale. Rahvusarhiivi kogud paiknevad seitsmel kinnistul, 2020. aasta lõpu seisuga ületas säilikute arv 10 miljoni piiri. 2022. aasta kogumisplaani alusel planeeritakse varuda 150 000 pabersäilikut ja 300 terabaiti digitaalseid säilikuid. Euroopa Liidu struktuurfondidest rahastatud kultuuripärandi digiteerimise projektide raames varundatakse digitaalselt Rahvusarhiivi ja teiste mäluasutuste kogudest 3,9 miljonit kaadrit dokumente, 167 tuhat fotot ja 245 tundi filme. Sealhulgas teostub 2022. aastal fotonegatiivide digiteerimise I etapi projekt „Eesti fotopärandi digiteerimine (klaas- ja filminegatiivid)”. Kokku digiteeritakse 100 000 fotonegatiivi, neist 65 000 filminegatiivi ja 35 000 klaasnegatiivi. Rahvusarhiivi lähiaastate oluliseks ülesandeks on Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise projekti koostamises ja elluviimises osalemine. Pärast rekonstrueerimist kolivad Rahvusarhiivi Tallinnas tegutsevad üksused Rahvusraamatukoguga sama katuse alla. 115 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri See avab uudsed võimalused sünergiaks, mis tõenäoliselt muudab tavaarusaama teabehalduse korraldamisest Eestis ning loob tingimused tõhusamaks teenuste osutamiseks ja tugifunktsioonide täitmiseks. Rahvusarhiivi suuremad väljakutsed seonduvad keeruliste arendusülesannetega nii digiühiskonnas laiemalt kui organisatsioonisiseselt. Lähiaastateks on kokku lepitud kaks fookusvaldkonda: (1) Rahvusarhiiv kui osa e-riigist ja infoühiskonnast ning (2) Rahvusarhiiv kui avatud asutus ja partner kogukondadele. Lisaks üldharidust ja kõrgharidust toetavatele tegevustele pööratakse enam tähelepanu ka täiskasvanuõppele, samuti laiendatakse erivajadustega inimestele suunatud programme. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 raames panustatakse paindlike ja isikupõhiste õpiteede arendamisse. Üha rohkem tegevusi suunatakse erinevatele kogukondadele, sh jätkatakse ühisloomeprojektidega. Majandusliku sisu vaade Joonis 37. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal valitsemisala kogukuludest, % Joonis 38. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala suuremad kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, % 116 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 132. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -838 630 -638 605 -18 409 -149 250 -11 542 -20 825 Tööjõu- ja majandamiskulud -207 529 -192 690 0 -5 072 -9 767 0 Finantskulud -5 0 -5 0 0 0 Sotsiaaltoetused -50 583 -13 485 -7 086 -29 974 -37 0 Investeeringutoetused -26 163 0 0 -24 663 -1 500 0 Muud toetused -522 226 -432 429 -60 -89 499 -238 0 Käibemaks -11 299 0 -11 258 -41 0 0 Põhivara amortisatsioon -20 825 0 0 0 0 -20 825 Tabel 133. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot40 2020 tegelik* 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Kulud kokku -681 452 -828 447 -838 630 -10 183 1% Tööjõu- ja majandamiskulud -212 109 - 211 136 -207 529 3 607 -2% Finantskulud -1 -5 -5 0 0% Sotsiaaltoetused -23 201 -29 455 -50 583 -21 128 72% Investeeringutoetused -46 199 -69 118 -26 163 42 955 -62% Muud toetused -370 428 -487 500 -522 226 -34 726 7% Käibemaks -8 619 -12 629 -11 299 1 330 -11% Põhivara amortisatsioon -20 896 -18 604 -20 825 -2 221 12% Kulude suurenemine on eelkõige tingitud sotsiaaltoetuste suurenemisest ning investeeringutoetuste vähenemisest. Alates 2022. aastast planeeritakse Haridus- ja Noorteameti kaudu makstavaid Erasmus+ toetuseid mahus 27,8 mln eurot. Vahendid suunatakse rahvusvaheliseks teadus- ja arenduskoostööks, rahvusvahelistes haridusprojektides osalemiseks, kõrghariduse ja kutsehariduse rahvusvahelise koostöö toetamiseks ning noorteprojektide korraldamiseks. Võrreldes 2021. aasta eelarvega vähenevad 2022. aasta investeeringutoetused SF vahenditest 36,7 mln euro võrra ning lisaks eelmisel aastal valminud objektide arvelt 6,2 mln euro võrra. 40 2020. aasta andmed on auditeerimata. 117 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.8.3 INVESTEERINGUD Joonis 39. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal valitsemisala koguinvesteeringutest, % Joonis 40. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes osakaaluna objekti eelarvest, % Tabel 134. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud tuludest 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarve-lise sõltuvad kaasfinant- investeeringud seeringuga Investeeringud kokku -65 355 -3 013 -704 -60 861 -777 Inventar -982 -575 0 0 -407 IT investeeringud -1 575 -1 575 0 0 0 Muud investeeringud -613 -243 0 0 -370 Kinnisvara -49 309 -620 -48 689 Gümnaasiumivõrgu korrastamine -48 689 0 0 -48 689 0 Vahendid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile -620 -620 Käibemaks -12 876 0 -704 -12 172 0 118 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 135. Haridus- ja Teadusministeeriumi investeeringute dünaamika, tuhat eurot 41 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Investeeringud kokku -35 229 -9 324 -65 355 -56 031 601% Inventar -160 -156 -982 -826 528% IT investeeringud -3 376 -1 808 -1 575 233 -13% Transpordivahendid -35 -80 0 80 -100% Masinad ja seadmed -771 -618 0 618 -100% Muud investeeringud -8 660 -520 -613 -93 18% Kinnisvara -16 746 -5 614 -49 309 -43 695 778 % Vahendid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile -3 521 -4 719 -620 4 099 -87% Tallinna Tehnikakõrgkool -402 0 402 -100% -788 kinnisvarainvesteeringud Tartu Tervishoiu Kõrgkool kinnisvarainvesteeringud -37 -20 0 20 -100% Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolkinnisvarainvesteeringud -92 -43 0 43 -100% Gümnaasiumivõrgu korrastamine -12 250 -192 -48 689 -48 497 25259% Rakvere Ametikooli õpperestoran 0 -58 0 58 -100% Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli aednikumaja 0 -180 0 180 -100% H. Elleri Tartu Muusikakooli õppekorpus -42 0 0 0 0% HTM remondiinvesteeringud -16 0 0 0 0% Käibemaks -5 481 -528 -12 876 -12 348 2339% Valitsemisala investeeringud moodustavad õppeasutuste, valitsemisala IT taristu (EHIS, ETIS, EKIS, Haridussilm, Haridusportaal jt) ning Rahvusarhiivi investeeringud. Investeeringute mahu suurenemine on tingitud tehnilisest muudatusest: 2021.a arvestati välisvahenditest kavandatud riigigümnaasiumide ehitamine edasiantava investeeringutoetusena (kulude eelarves). Õpetajate arvestusliku keskmise palga tõusuks on investeeringute ajatamise arvelt kavandatud 4,3 mln eurot. 3.8.4 FINANTSEERIMISTEHINGUD Joonis 41. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingud 41 2020. aasta andmed on auditeerimata. 119 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 136. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot42 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Finantseerimistehingud kokku 176 306 261 -45 -15% Laenukohustised -15 -14 -14 0 0% Laenunõuded 191 320 275 -45 -14% Laenukohustiste all on kajastatud Viljandi Kutseõppekeskuse kapitalirendi tehing õppeotstarbelise tehnika soetamiseks. Laenunõuete all on kajastatud õppelaenuvõlglaste eest põhiosa maksed pankadele ning Haridus- ja Teadusministeeriumile õppelaenu kohustuste hüvitamine õppelaenuvõlglaste poolt. 42 2020. aasta andmed on auditeerimata. 120 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.9 JUSTIITSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Justiitsministeeriumi valitsemisala tegevuste eesmärk on tagada õiguskindel, institutsionaalselt hästitoimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse justiitssüsteemiga riik. Valitsemisalas on koos ministeeriumiga 18 asutust: Justiitsministeerium, Prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Andmekaitse Inspektsioon, Konkurentsiamet, Patendiamet, esimese ja teise astme kohtud (Tallinna Ringkonnakohus, Harju Maakohus, Tallinna Halduskohus, Viru Maakohus, Tartu Ringkonnakohus, Taru Maakohus, Tartu Halduskohus, Pärnu Maakohus) ning kinnipidamisasutused (Viru Vangla, Tartu Vangla, Tallinna Vangla). Esimese ja teise astme kohtud ning kinnipidamisasutused on riigieelarves esitatud grupina. Lisaks kuulub valitsemisala haldusalasse AS Eesti Vanglatööstus, mis tegeleb kinnipeetavate tööhõivega Tallinna, Viru ja Tartu vangla tootmisüksustes. Ettevõte valmistab metall- ja puitmööblit, erinevaid metallkonstruktsioone ja õmblustoodangut, pakub pesumaja-, pakendamis- ning pulbervärvimise teenust. Tabel 137. Justiitsministeeriumi valitsemisala eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot 2022 RE Osakaal 2022 RE 2022 RE kogumaht kogumahust TULUD 13 130 809 47 444 0% KULUD -13 638 494 -192 169 1% INVESTEERINGUD -715 975 -330 0% FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0% Valitsemisalas töötab kokku 2921 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). Kõige suurema töötajaskonna moodustavad kinnipidamisasutused. Valitsemisala siseselt moodustab vanglate eelarve 36,6%, kohtute eelarve 24,9%, ja Justiitsministeeriumi eelarve 14,6% valitsemisala kulude ja investeeringute koondeelarvest. 3.9.1 TULUD Joonis 42. Justiitsministeeriumi valitsemisala suuremad tulud ja osakaal valitsemisala kogutulust,% 121 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 138. Justiitsministeeriumi valitsemisala tulude dünaamika, tuhat eurot43 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 41 611 40 432 47 444 7 012 17% Saadud toetused 2 184 2 661 2 653 -8 0% Riigilõivud 23 546 23 441 29 235 5 794 25% Tulud majandustegevusest 6 478 5 711 5 665 -46 -1% Trahvid ja muud varalised karistused 518* 888 861 -27 -3% Muud tulud 8 885 7 731 9 030 1 299 17% Saadud toetused Saadud toetused on välistoetused, mis laekuvad Justiitsministeeriumile (1,8 mln eurot) ja Patendiametile (0,9 mln eurot) Norra finantsvahenditest 1,2 mln eurot, Euroopa Sotsiaalfondist 0,6 mln eurot ning Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametiga (edaspidi EUIPO) ja Euroopa Patendiametiga (edaspidi EPO) sõlmitud koostööprojektide raames 0,5 mln eurot. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetus on mõeldud alaealiste erikohtlemise süsteemi loomiseks. Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) saab toetust riskilaste programm, mille eesmärgiks on laste ja noorte heaolu parandamine. ESF vahenditest toetatakse ka vanglast vabanejate tugiteenuse projekti. Eesmärk on saavutada vanglast vabaneja hoidumine uutest kuritegudest ja uus mõtteviis, mida toetavad individuaalsete oskuste ning teadmiste arendamine ja sotsiaalse kapitali tugevdamine. Patendiametile laekuv toetus EUIPO’st ja EPO’st on EL-i kaubamärgisüsteemi toimimise toetavateks tegevusteks. Lisaks eraldab Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (edaspidi WIPO) Patendiametile 0,4 mln eurot rahvusvaheliste kaubamärkide menetlemiseks. WIPO Rahvusvahelisest Büroost laekuvad sihtotstarbelised vahendid rahvusvaheliste kaubamärkide ja disainilahenduste registreerimiseks – tulu sõltub Eestis registreerimiseks esitatud objektide arvust. Riigilõivud Riigilõivude suurimad kogujad on kohtud (25,0 mln eurot). Riigilõivude laekumisi kavandatakse:  kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu toimingutelt;  kohtuasjade toimingutelt;  äriregistri toimingutelt;  Patendiameti toimingutelt (näiteks patentide-, kaubamärkide-, tööstusdisainlahenduste-, kasulike mudelite toimingutelt jne);  elektrituru-, maagaasi- ja kaugkütteseaduse alusel teostatavatelt toimingutelt;  mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri toimingutelt;  Konkurentsiameti toimingutelt;  väljaandes Ametlikud Teadaanded teadete avaldamiselt;  karistusregistritoimingutelt. Riigilõivude laekumise suurenemine 2022. aasta eelarves on tingitud äriregistri toimingutest saadava tulu ning kohtuasjade toimingutelt laekuva riigilõivu kasvuprognoosist. 43 Tabelis on välja toodud trahvide laekumine. 2020. aasta riigieelarve täitmise aruandes esitatakse andmed koos nõuete bilanssi viimisega. 122 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tulud majandustegevusest laekuvad:  Registrite ja Infosüsteemide Keskusele teenuste müügist (sh päringud Äriregistri ja Kinnistusraamatu teabesüsteemidest, Euroopa Äriregistri teenuste müük, muud IT- teenused) 4,4 mln eurot. Äriregistri ja Kinnistusraamatu teabesüsteemidest saadavat tulu kasutatakse justiitshalduspoliitika valdkonnaga seotud kulude katmiseks.  Kinnipidamiskohtadele personali toitlustamise, vangla transpordi ja saatemeeskonna lühiajalise väljaviimise, pildistamise, isiklike riiete pesemise eest, vangla kaupluse tulust ning kinnipeetavatega kokkusaamise toa kasutamisest saadavast tasust 1,0 mln eurot. Laekuvat tulu kasutatakse vanglate ülalpidamiskulude katmiseks.  Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile Politsei- ja Piirivalveameti koostöökokkuleppega joobe tuvastamise ekspertiisidest; Haigekassalt haiguste tagajärjel hukkunute ning välismaalaste lahangutest; Tartu Ülikoolilt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis residentuuril olevate tudengite palkadeks; eraisikust tellijatelt DNA analüüsidest 0,3 mln eurot. Laekuvat tulu kasutatakse peamiselt kasvanud majandamiskulude katteks ning vananenud seadmete asendamiseks ja uute ostmiseks. Trahvid ja muud varalised karistused Need tulud laekuvad peamiselt kohtute kaudu riigieelarvesse (0,9 mln eurot). Trahvid ja muud varalised karistused on:  karistusseadustiku alusel määratud karistused;  äriseadustiku alusel määratud trahvid;  väärteomenetluse seadustiku alusel määratud trahvid;  muud trahvid ja varalised karistused. Muud tulud Muud tegevustulud laekuvad peamiselt kohtute (5,5 mln eurot) ja Prokuratuuri (1,1 mln eurot) tegevuse kaudu riigieelarvesse. Konkurentsiameti eelarvesse laekuvad universaalse postiteenuse maksed. 2022. aastal on eelarvesse prognoositud täiendavalt 1,6 mln eurot Konkurentsiameti poolt kogutavat järelevalvetasu. Konkurentsiameti regulaatorteenistus viiakse järelevalvetasudest rahastamisele, milleks muudetakse konkurentsiseadust. Täiendava rahastamisega suurendatakse Konkurentsiameti võimekust täita lisanduvaid ülesandeid ning tõhustada järelevalvet. Muud tegevustulud on:  menetluskulude hüvitised;  oportuniteeditasud;  universaalse postiteenuse maksed;  konfiskeeritud ja konfiskeerimise asendamisel saadud varad;  sunniraha ja tulud asendustäitmisest;  väljanõudmata deposiidid ja tagatistasud;  regressinõuded. 123 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.9.2 KULUD Tegevuspõhine vaade Justiitsministeeriumi valitsemisala 2022. aasta kulud panustavad Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse tulemusvaldkonnas Õigusriik. Valitsemisala programmdokument on kättesaadav Justiitsministeeriumi kodulehel. 3.9.2.1 Tulemusvaldkond Õigusriik Tulemusvaldkonna eesmärk: Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse justiitssüsteemiga riik. Õigusriik tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud järgnevates strateegiadokumentides, mida näitab Tabel 139. Tabel 139. Justiitsministeeriumi valitsemisala programmide seos tulemusvaldkondade ja strateegiadokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Õigusriik Õigusloomepoliitika põhialused aastani 203044, Usaldusväärne ja tulemuslik Kriminaalpoliitika põhialused aastani 203045 õigusruum Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020-202346. Riigi Eelarvestrateegia 2022-2025 Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud programm Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum. Justiitsministeerium vastutab programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest. Tabel 140. Tulemusvaldkonna Õigusriik kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % tegelik Kulud kokku -167 970 -174 590 -182 893 -8 303 5% Tulemusvaldkonna kulud suurenevad võrreldes eelmise aastaga 8,3 mln eurot, mis on peamiselt tingitud palgafondide kasvust. Kohtute ja Prokuratuuri põhitegevust toetavate töötajate palkadeks ning peitkuritegevuse avastamise ja menetlemise kiirendamiseks saadakse lisavahendeid 3 mln eurot. Lisaks suurenevad 5% siseturvalisuse ning IT palgafondid. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusest tulenev palgakasv kohtu ja prokuratuuri teenistujatele on 7%. Riigieelarveliste tervishoiutöötajate palgakokkuleppest tulenevalt suurenevad vanglate ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi teenistujate palgad. Programm: Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum Programmi eesmärk: Luua tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks ja põhiõiguste tasakaalustatud kaitse tagamiseks ning vähendada õigusrikkumisi ja nende läbi tekitatud kahju. Programm hõlmab tegevusi, mis on vahetult seotud riigi õigus- ja kriminaalpoliitika elluviimisega. Programm koosneb viiest meetmest ja üheksast tegevusest. Programmi tegevusi viivad ellu Justiitsministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Patendiamet, Prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Konkurentsiamet, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, esimese ja teise astme kohtud ning vanglad. 44 https://www.riigiteataja.ee/akt/317112020002 45 https://www.riigiteataja.ee/akt/313112020006 46 https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtususteem 124 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 141. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäära- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE ga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -182 893 -142 074 -26 065 -2 916 -7 633 -4 205 Andmekaitse valdkonna rakendamine -862 -851 0 0 -3 -8 Õiguspoliitika kujundamine ja -8 250 -8 087 0 0 -46 -118 õigusloome kvaliteedi tagamine Intellektuaalse omandi valdkonna -4 237 -1 704 0 -845 -1 563 -125 rakendamine Kriminaalpoliitika kujundamine ja -4 813 -2 675 0 -2 071 -19 -48 kuritegevuse ennetamine Kriminaalpoliitika elluviimine -27 082 -18 675 -7 165 0 -453 -789 Karistuste täideviimise korraldamine -69 605 -67 406 0 0 -1 386 -812 Kohtumenetlus ja kohturegistrite -54 805 -31 472 -18 900 0 -2 652 -1 781 pidamine Õigusteenuste ja õigusteabe -12 642 -10 862 0 0 -1 310 -470 kättesaadavuse tagamine Kesksed IT-teenused teistele -596 -342 0 0 -200 -54 valitsemisaladele Tabel 142. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -174 590 -182 893 -8 303 5% Andmekaitse valdkonna rakendamine -833 -862 -29 3% Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome -7 047 -8 250 -1 203 17% kvaliteedi tagamine Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine -4 468 -4 237 231 -5% Kriminaalpoliitika kujundamine ja -3 939 -4 813 -873 22% kuritegevuse ennetamine Kriminaalpoliitika elluviimine -24 472 -27 082 -2 610 11% Karistuste täideviimise korraldamine -67 241 -69 605 -2 364 4% Kohtumenetlus ja kohturegistrite pidamine -52 704 -54 805 -2 101 4% Õigusteenuste ja õigusteabe kättesaadavuse -11 916 -12 642 -726 6% tagamine Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele -1 968 -596 1 372 -70% 3.9.2.1.1 Programmi tegevus: Andmekaitse valdkonna rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: õiguspoliitika andmekaitse valdkonnas on kujundatud ja elluviidud. Programmi tegevuse mõõdik: on õiguspoliitika andmekaitse valdkonnas. 2022. a sihttase on kujundatud ja ellu viidud õiguspoliitika andmekaitse valdkonnas. Tabel 143. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Andmekaitse valdkonna rakendamine -833 -862 -29 3% 125 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 144. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäära- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE ga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -862 -851 0 0 -3 -8 Tööjõukulud -738 -737 0 0 -1 0 Majandamiskulud -116 -114 0 0 -2 0 Põhivara amortisatsioon -8 0 0 0 0 -8 Programmi tegevuse eesmärgi saavutamine toimub Andmekaitse järelevalve ning teavitustöö teenuse kaudu. Tegevuse elluviija on Andmekaitse Inspektsioon, kes teostab riiklikku järelevalvet inspektsiooni tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle ja rakendab riiklikku sundi. Samuti täidab isikuandmete kaitse ning avaliku teabe valdkonna ülesandeid. Infoühiskonnas on ja muutub isikute privaatsuse kaitsmine aina olulisemaks, sealjuures on oluline saavutada õiglane tasakaal isiku põhiõiguste, avalike ja ärihuvide vahel. Isikuandmete kaitse regulatsiooni rakendamisel nii avalikus kui ka erasektoris, on oluline tagada nii avaliku sektori teabele juurdepääs kui ka teabe salastamisel ühtsete põhimõtete järgimine. See on riigi läbipaistvuse üheks tagatiseks. Eelnevaga seonduvalt on vaja tõhustada Andmekaitse Inspektsiooni suutlikkust temale pandud ülesandeid täita. 2022. aasta fookuses on Andmekaitse Inspektsiooni küber- ja infotehnoloogilise võimekuse tõstmine, sh uute tehniliste lahenduste kasutuselevõtt, mis võimaldavad elektroonilisele menetlusele üleminekut. Seeläbi on võimalik enam keskenduda proaktiivsele tegevusele – panustatakse nii teadlikkuse kasvu suurendavasse koolitus- ja teavitustegevusse ning juhendiloomesse kui ka isikute, ettevõtete ja asutuste nõustamisse. Samuti tuleb rõhku panna rahvusvahelise koostöö edendamisse. Andmekaitse Inspektsioon on aktiivne Euroopa Andmekaitsenõukogu liige ning osaleb mitmes rahvusvahelises töögrupis. Olulise osa programmi tegevuse eelarvest moodustab Andmekaitse Inspektsioon, kelle eelarve on 0,9 mln eurot. Tööjõukulud moodustavad asutuse eelarvest 84,6%. 3.9.2.1.2 Programmi tegevus: Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine Programmi tegevuse eesmärk: õigusloome on kvaliteetne ning õigusloome korraldus ja tase ühtlustatud. Tabel 145. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega47 Viimane Mõõdik/Sihttase* tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Õigusloome kesksete koolituste arv aastas (teemakoolituste arv) 2 1 1 Seaduseelnõu koostamisele eelneb väljatöötamiskavatsus (VTK), % 28 70 70 Justiitsministeeriumis kontrollitud VTKde arv 21 >26 >26 47 Tabelis on välja toodud kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 126 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 146. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome -7 047 -8 250 -1 203 17% kvaliteedi tagamine Tabel 147. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäära- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE ga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -8 250 -8 087 0 0 -46 -118 Tööjõukulud -2 875 -2 847 0 0 -28 0 Majandamiskulud -2 437 -2 419 0 0 -18 0 Muud toetused -2 821 -2 821 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -118 0 0 0 0 -118 Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse viite teenust, neist suuremate eelarvemahtudega on Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine nii avaliku õiguse kui ka eraõiguse valdkonnas. Õiguspoliitika kujundamises pööratakse enim tähelepanu avaliku õiguse, eraõiguse ning intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse valdkonnale. Riigi institutsionaalne ülesehitus peab olema selge, läbipaistev, paindlik ja kaasaegse ühiskonna vajadustele vastav. Haldustegevus peab olema efektiivne, paindlik ja vastutustundlik ning toetama ja hõlbustama isikul riigiga suhtlemist. Riigi toimimise osana on oluline isiku õiguste kaitset tagava (sh riikliku järelevalve ja korrakaitse) regulatsiooni vastavus kaasaegse ühiskonna vajadustele ja võimalustele. Õigusriigi põhimõtte ja ühiste väärtuste järgimise tagamiseks on vajalikud ajakohased, proportsionaalsed ja eesmärgile vastavad õigusnormid. Vajalik on toetada laiemat inimeste informeerimist ja kaasamist ühiskonnaelu teemadel, sh õigusloome protsessis. 2022. aastal jätkatakse digitaalse ja kõigile jälgitava riigi koosloome keskkonna arendamisega. Olulisel kohal on ka demokraatia ja sõnavabadus. Valimiste läbiviimine peab olema kontrollitav, turvaline ja läbipaistev. Õigusriik seisab perekonnaelu ja eraelu puutumatuse eest. Õigusruumis ja kvaliteetses õigusloome menetluses arvestatakse isikute põhiõigustega, tagatakse normide põhiseaduspärasus ning suurendatakse kõigi heaolu, ühiskonna üldist tõhusust ja luuakse paremad tingimused ettevõtlusele. Majandustegevust reguleeriv seadusandlus omab olulist rolli kaasaaegse ettevõtluskeskkonna loomisel ja Eesti konkurentsivõime tagamisel. Ettevõtlusega alustamine ja tegelemine peab olema arusaadav ja mõistlikult lihtne ning õiguskeskkond peab soodustama innovatsiooni ja investeeringuid uuenduslikesse, lisandväärtust loovatesse kaupadesse ja teenustesse. Nii seadusandluse kui ka riikliku järelevalve kaudu peab riik toetama vaba konkurentsi turgudel ja tõhusalt reageerima tegevustele, mis võivad seda kahjustada. Justiitsministeerium vahendab erinevaid toetusi mitmetele MTÜ-dele, sihtasutustele ning fondidele. Peamiselt abistatakse tegevustoetustega (sh SA Eesti Mälu Instituut, SA Eesti Represseeritute Abistamise Fond, MTÜ Inimõiguste Instituut, Riigiõiguse Sihtkapital, Tartu Ülikool, SA Iuridicum). Suur osa toetustest on suunatud represseeritute esindusorganisatsioonidele okupatsioonirežiimide poolt represseeritud inimeste mälestuste 127 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri jäädvustamiseks, repressioonide ajaloo uurimiseks, ürituste korraldamiseks ja teisteks ühenduste põhikirjale vastavate tegevuste toetamiseks. Samuti erinevateks tegevusteks, mis on vajalikud inimõiguste olukorra analüüsimiseks ja tutvustamiseks. Toetust suunatakse ka riigiõiguse ja õigushariduse arendamiseks ning teadustöö edendamiseks. Olulise osa programmi tegevuse eelarvest moodustab Justiitsministeeriumi eelarve, kelle eelarve kokku on 28,1 mln eurot ning mis jaguneb lisaks kulumudeli põhiselt programmi erinevatele tegevustele. Justiitsministeeriumi eelarvest moodustavad tööjõukulud 33,9%, majandamiskulud 34,3%, toetused 27,6% ning muu 4,2%. 3.9.2.1.3 Programmi tegevus: Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: õiguspoliitika intellektuaalse omandi valdkonnas on kujundatud ja elluviidud. Programmi tegevuse mõõdik: on kujundatud ja elluviidud õiguspoliitika intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse valdkonnas eesmärgiga hoida taset. Tabel 148. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine -4 468 -4 237 231 -5% Tabel 149. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäära- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE ga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -4 237 -1 704 0 -845 -1 563 -125 Tööjõukulud -2 066 -1 338 0 -676 -53 0 Majandamiskulud -546 -366 0 -170 -10 0 Edasiantavad maksud -1 500 -1 500 Põhivara amortisatsioon -125 0 0 0 0 -125 Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kuute teenust. Suurimate eelarvemahtudega on Euroopa lähenemiskeelu (EPO – The European Protection Order) edasikantavad lõivud, kaubamärgi, disainilahendi registreerimise taotlemine ja leiutiste õiguskaitse taotlemine (Patendiamet). Patendiamet viib ellu riigi majanduspoliitikat tööstusomandi õiguskaitse valdkonnas ning tegeleb õiguskaitse andmisega patentidele, kaubamärkidele, kasulikele mudelitele, tööstusdisainilahendustele, geograafilistele tähistele ja mikrolülituste topoloogiatele. Patendiameti eelarve on 3,4 mln eurot. Välisvahendite osakaal kogu kasutatavast eelarvest on ca 50%. Tööjõukulud moodustavad asutuse eelarvest 49,7%. Koos ühiskonna pideva muutumisega on järjepidevalt kasvanud immateriaalse vara – leiutiste, ärisaladuste, kaubamärkide, autoriõigusega kaitstud teoste osatähtsus igapäevaelus, mis on omakorda aidanud kaasa loomemajanduse ja targa majanduse arengule. Intellektuaalne omand muutub üha tähtsamaks, kuid samas ka järjest ohustatumaks just infotehnoloogia ja teiste uute tehnoloogiate (nt 3D-printimine) arengust tulenevalt ning immateriaalne vara vajab seega järjepidevat ja kaasaegset kaitset. Kaasaegne intellektuaalse omandi õigus koos tõhusa ja kompetentse rakendamisega on teadmistepõhise ja innovaatilise ettevõtluskeskkonna toetamise üheks eeltingimuseks ning tagab kõrgema innovatsiooni- ja riigikaitse võime. Tagada tuleb ettevõtjate nõustamine intellektuaalse omandi küsimustes, kiire ja tõhus intellektuaalomandi 128 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri registreerimismenetlus ning vaidluste kiire kohtueelne lahendamine. Tegevuse eesmärkide saavutamiseks tuleb Patendiametist kujundada tänapäevane intellektuaalomandi kompetentsikeskus, kust igaüks saab nõu nii leiutiste, kaubamärkide, tööstusdisaini kui ka autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste alal. 2022. aastal keskendutakse peaasjalikult eelnimetatud eesmärgi saavutamisele. Sealjuures on fookuses uued ja kasutajasõbralikud IT- lahendused, sh tänapäevased e-teenused. Vajalik on üleminek täielikult paberivabale menetlusele (sh leiutiste valdkonnas). Samuti on oluline saavutada ameti selge rahastamine ning töötajate kompetentside pidev tõstmine. Üha suureneva rahvusvahelise (sh Euroopa Liidu tasandi) koostöö tingimustes tuleb tagada ameti suutlikkus erinevates formaatides piisavalt panustada, osaledes rahvusvahelises koostöös teiste riikide patendiametitega, rahvusvaheliste intellektuaalomandi organisatsioonidega (WIPO ja EPO) ning Euroopa Liidu intellektuaalomandi alaste asutustega (EUIPO). Sealjuures on eesmärgiks liitumine Euroopa Ühtse patendikohtuga. 3.9.2.1.4 Programmi tegevus: Kriminaalpoliitika kujundamine ja kuritegevuse ennetamine Programmi tegevuse eesmärk: kriminaalpoliitika põhineb andmetel ning uuringutel ning ühiskonnaliikmete õiguskuulekus on kõrge. Programmi mõõdikud: Tabel 150. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega48 Viimane Mõõdik/Sihttase* tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Korduvkuritegevus (vanglakaristuse saanute retsidiivsus) 37% <37% <37% Vägivaldsete surmade arv (tapmiste ja mõrva tagajärjel hukkunute arv) 23 <19 <15 Õigusrikkumistega kokku puutunud inimeste (ohvrite) arv 5% <6% <6% Tabel 151. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kriminaalpoliitika kujundamine ja kuritegevuse -3 939 -4 813 -873 22% ennetamine Tabel 152. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäära- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE ga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -4 813 -2 675 0 -2 071 -19 -48 Tööjõukulud -1 727 -1 280 0 -436 -12 0 Majandamiskulud -2 883 -1 240 0 -1 635 -7 0 Muud toetused -155 -155 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -48 0 0 0 0 -48 Programmi tegevuse eesmärgi saavutamine toimub Kriminaalpoliitika kujundamine ja Kuritegevuse ennetamise teenuse kaudu. 48 Tabelis on välja toodud kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 129 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Eduka kriminaalpoliitika eelduseks on tervishoiu-, haridus- ja sotsiaal-, kultuuri- ja spordisüsteemide koostöö – kriminaaljustiitssüsteem üksi ei suuda kuritegusid ennetada ja kahjusid vähendada. Kogukondliku sekkumisena ei ole võimalik pakkuda ravi ja nõustamist sõltlastest õigusrikkujatele, kui tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis puuduvad selleks vahendid. Samuti ei ole võimalik tagada kooliturvalisust, kui haridussüsteemil pole ressurssi koolikiusamisvastaste programmide läbiviimiseks või haridus- ja kultuurisüsteemil pole võimalust pakkuda huvi- ja spordiringe. Seega kuritegevuse ennetamine ning sellest tuleneva kahju vähendamine peab olema riiklikult juhitud ning toimima koostöös partneritega. Kriminaalpoliitika kujundamisel ja kuritegevuse ennetamises pööratakse 2022. aastal enim tähelepanu kaasaegsetele meetoditele ning tehnoloogia võimalustele. Sealjuures peab kriminaalpoliitika tuginema teadmistele ja analüüsile ning olema andme- ja tehnoloogiapõhine. Vägivallaennetuse tõhustamiseks jätkatakse vägivallavastase poliitika kujundamist valdkondade üleselt, sihitatult ja kindlate kokkulepete alusel. 2022. aasta eesmärk on hoida kuritegude arvu alla 26 000 kuriteo. Jätkuvalt on prioriteediks organiseeritud narkokuritegude, inimkaubanduse ja riigivastaste kuritegude vastane võitlus. Täiendavalt on vajalik keskenduda vägivallakuritegudele (eelkõige lähisuhtevägivald ja laste seksuaalne väärkohtlemine ning laste toime pandud vägivallakuriteod), küberkuritegudele, rahvusvahelise finantssektori rahapesu ja suure kahjuga majanduskuritegudele ning raskele korruptsioonile. Tähelepanu tuleb suunata korduvkuritegevuse ehk retsidiivsuse määra vähendamisele ning sõltuvuste ja muude vaimse tervise häirete tõttu toime pandud kuritegude ennetusele. Eesti karistuspoliitikas eelistatakse pikka vangistust – keskmiselt kestab Euroopas vangistus 7 kuud, Eestis 20 kuud. Sealjuures on oluline, et kriminaalkaristus keskenduks õigusrikkuja võimekuse arendamisele nii, et ta oleks võimeline peale vabanemist iseseisvalt õiguskuulekat elu elama. Siin mängib rolli nii kogukondlike karistuste ning taastava õiguse laialdasem kasutamine kui ka vanglate ja kriminaalhoolduse rehabiliteerivad tegevused (sh vangistuse sisu, vabanemisjärgne tugi- ja majutusteenus). 3.9.2.1.5 Programmi tegevus: Kriminaalpoliitika elluviimine Programmi tegevuse eesmärk: kriminaaljustiitssüsteem on tõhus, sh digitaalne, ning inimkeskne, sh ohvrisõbralik ning omab võimekust avastada ka uusimaid kuriteoliike. Kriminaalmenetlus on arusaadav, st osapooltele on tagatud ülevaade protsessist, nende õigustest ja kohustustest. Programmi mõõdikud: Tabel 153. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega49 Viimane Mõõdik/Sihttase* tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Menetluses osalenute rahulolu 32% >70% >75% Lahendatud kuritegude osakaal 62% >70% >70% Kohtusse saadetud küberkuritegusid puudutavate kriminaalasjade % 7% >12% >12% alustatud asjadest 49 Tabelis on välja toodud kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 130 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 154. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kriminaalpoliitika elluviimine -24 472 -27 082 -2 610 11% Tabel 155. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäära- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE ga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -27 082 -18 675 -7 165 0 -453 -789 Tööjõukulud -20 282 -12 852 -7 165 0 -265 0 Majandamiskulud -6 000 -5 812 0 0 -188 0 Muud toetused -12 -12 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -789 0 0 0 0 -789 Olulise osa tegevusest moodustavad Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ja Prokuratuuri teenused. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut teostab vastavalt pädevusele kohtuekspertiise menetlusasjades, ekspertiisivaldkondade arendustegevust, politseiasutuste ekspertiisialast koolitamist ja nõustamist instituudi ülesannetega seonduvates küsimustes. Peamised teenused on seotud ekspertiiside läbiviimisega. Prokuratuur juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, esindab kohtus riiklikku süüdistust, osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises. Kriminaalmenetluses peab kogu menetlus olema kõigile arusaadav ning tõhus. Üha enam pööratakse kriminaalmenetluses tähelepanu kõigi menetlusosaliste õigusi (sh põhiõigusi) austavale menetlusele. Tegevuse elluviimisel on olulised ka Prokuratuuri teenused, mis on seotud kuritegude menetlemisega - Kogukonnaga seotud kuritegude menetlemine; Raskete peitkuritegude menetlemine. Kriminaalmenetluses panustatakse digitaalsuse suurendamisele ja infosüsteemide kaasajastamisele või nende loomisele, mis aitab kaasa menetluse tõhusamaks muutmisele ning kiirendab mahukate toimingute läbiviimist. Vajalik on jätkata digitaalsele menetlusele üleminekuga kogu süüteomenetluse ahelas, mis hõlmab endas muu hulgas mahukate toimingute kiiret läbiviimist innovaatilise tarkvara arendamise ja digitõendite eelistamise abil, elektroonilisele kriminaaltoimikule üleminekut ja ka kõrgetasemelise ekspertiisi tehnoloogia kasutamist Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis. Tõhus kriminaalmenetlus, aga ka inimeste usaldus õigussüsteemi vastu eeldab kompetentside tõstmist, ressursi suurendamist ja sõltumatuse säilitamist. Sealjuures on kriitilise tähtsusega Prokuratuuri, ekspertiisiasutuse ja politsei piisavate ressursside ning kompetentsi tagamine. Tähelepanu pööratakse kuritegevuse tulususe vähendamisele ja kriminaaltulu äravõtmisele, sh vara konfiskeerimise võimekuse suurendamisele. Karistusõiguslik sekkumine peab olema eesmärgipärane. Menetlusosaliste kohtlemisel tuleb lähtuda nende erivajadustest - menetleja valib meetme või meetmete kogumi, mis on just konkreetse üksikjuhtumi korral eelduslikult maksimaalselt tulemuslik. Keskendutakse kuriteoohvrite kaitsmisele, sh kriminaalmenetlusega seotud tulude suunamisele kuriteoennetusse ja ohvrite abistamisse. Rahvusvahelise (sh Euroopa Liidu tasandi) koostöö suurendamine on oluline, sh rahvusvahelise koostöö tugevdamine majanduskuritegude, rahapesu, küberkuritegude tõkestamiseks. Olulise osa programmi tegevuse eelarvest moodustavad Prokuratuur ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, kelle eelarved on vastavalt 17,2 mln ja 8,1 mln eurot. Prokuratuuri eelarvest moodustavad tööjõukulud 83,1%, millest omakorda kõrgemate riigiteenijate ametipalkade 131 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri seadusega seotud arvestuslikud ametikohad (prokurörid) moodustavad 50,1% ehk 7,2 mln eurot. Majandamiskulud moodustavad eelarvest 14,2%. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eelarvest moodustavad tööjõukulud 57,2%. 3.9.2.1.6 Programmi tegevus: Karistuste täideviimise korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: karistuste täideviimine vastab tänapäevastele nõuetele ning väheneb korduvkuritegevus ja kinnipeetavate arv. Programmi mõõdik on ametniku poolt süütegude toimepanemine vangi vastu eesmärgiga hoida taset 0. Tabel 156. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Karistuste täideviimise korraldamine -67 241 -69 605 -2 364 4% Tabel 157. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäära- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE ga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -69 605 -67 406 0 0 -1 386 -812 Tööjõukulud -40 332 -39 770 0 0 -563 0 Majandamiskulud -28 448 -27 624 0 0 -824 0 Sotsiaaltoetused -13 -13 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -812 0 0 0 0 -812 Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse kahe teenuse kaudu. Lisaks Justiitsministeeriumi poolt koordineeritava Karistuse täideviimise üldjuhtimisele on oluline Inimväärika karistuse täideviimise teenus, mida pakuvad kinnipidamisasutused, kes teostavad kinnipeetava suunamist õiguskuulekale käitumisele ja tagavad õiguskorra kaitse, et selle kaudu vähendada kuritegevust. Vangistuse üks olulisemaid eesmärke on inimeste õiguskuulekale teele suunamine, mis saavutatakse erinevate taasühiskonnastavate tegevuste ning sotsiaalprogrammide abil. Vanglates tuleb tagada kõigi seal viibivate isikute turvalisus ning inimväärikad vangistamistingimused. Vangla peab olema koht, kus vangidel võimaldatakse teha tasustatud tööd ning omandada haridust samal teenustasemel kui vabaduses. Seetõttu suurendatakse AS Eesti Vanglatööstuse erinevate oskustööde hulka. Samuti panustatakse vanglates olulisel määral riigikeele õpingute pakkumisele A1 kuni C1 tasemetel. Selleks on tagatud õppimiseks ja õpetamiseks vajalikud õppevahendid. Vangla peab võimalikult suurel määral peegeldama ühiskonna elu vabaduses, et vang suudaks vabanedes ühiskonnas iseseisvalt toime tulla (normaalsusprintsiip). Vanglates on oluline pakkuda erinevate kuritegevust soodustavate haiguste (nt sõltuvus- ja vaimse tervise probleemid) ravi ning nõustamisprogramme. Vanglate tervishoiuteenus tuleb tagada tsiviilmeditsiiniga samal tasemel. 2022. aastal pööratakse enam tähelepanu vanglateenistuse töötajate motiveerivale töötasustamisele ja voolavuse vähendamisele. Tegevuste tõhustamise ning juhtimiskvaliteedi tõstmise eesmärgil vaadatakse üle võimalused konsolideerida vanglateenistuse põhi- ja tugiteenuseid. Paremad digitaalsed lahendused ja digitaliseeritud tööprotsessid võimaldavad ametnikel suunata oma aega rohkem inimestele. Nende töö on tõhusam, vähem isikut ja teenistujaid koormav ning tulemus on seeläbi kvaliteetsem. 132 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Olulise osa programmi tegevuse eelarvest moodustavad vanglad, kelle eelarve on 70,4 mln eurot. Tööjõukulud moodustavad vanglate eelarvest 53,6%. Majandamiskulud moodustavad 39,2%, millest 76,62% (s.o 21,2 mln eurot) on üürimaksed Riigi Kinnisvara AS-le. Ülejäänud majandamiskuludest moodustavad suurema osa kulud toitlustusele ja meditsiinile. 3.9.2.1.7 Programmi tegevus: Kohtumenetlus ja kohturegistrite pidamine Programmi tegevuse eesmärk: kohtumenetlus ja –registrite pidamine toimib hästi ja on tõhus. Programmi mõõdikud: Tabel 158. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik tase (2019. Mõõdik/Sihttase 2021 2022 a) Pikkade menetluste osakaal 50Tsiviilasjad: Rohkem kui aasta vanuseid Rohkem kui aasta vanuseid kohtutes HMK15,3%; tsiviil- ja haldusasju ning tsiviil- ja haldusasju ning PMK –9,1%; üldmenetluses kriminaalasju üldmenetluses kriminaalasju TMK– 8,1%; ei ole kohtutes menetluses ei ole kohtutes menetluses VMK –10,3%; rohkem kui 10 % rohkem kui 10 % Üldmenetluses kriminaalasjad: HMK21,9%; PMK –10,0%; TMK –16,9%; VMK –11,0%; Haldusasja: TlnHK –5,7%; TrtHK –8,9% Kohtulike registrite Kohtulike registrite Kohtulike registrite Kohtulike registrite menetluste läbiviimine menetlused viidi läbi menetlused viiakse läbi menetlused viiakse läbi seaduses sätestatud tähtaja seaduses sätestatud tähtaja seaduses sätestatud tähtaja seaduses sätestatud tähtaja jooksul jooksul jooksul jooksul Menetlusosaliste rahulolu Menetlusosaliste Menetlusosaliste Menetlusosaliste hinnang kohtute tööle rahulolu rahulolu rahulolu oli kõrge on kõrge on kõrge Tabel 159. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kohtumenetlus ja kohturegistrite pidamine -52 704 -54 805 -2 101 4% Tabel 160. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäära- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE ga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -54 805 -31 472 -18 900 0 -2 652 -1 781 Tööjõukulud -41 517 -22 562 -16 950 0 -2 005 0 Majandamiskulud -11 495 -8 910 -1 950 0 -635 0 Muud toetused -12 0 0 0 -12 0 Põhivara amortisatsioon -1 781 0 0 0 0 -1 781 Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kahtteist teenust. Peamised teenused on seotud kohtute tegevusega. Esimese ja teise astme kohtud teostavad inimeste 50 Tabelis kasutatud lühendite selgitus: HMK = Harju Maakohus, PMK = Pärnu Maakohus, TMK = Tartu Maakohus, VMK = Viru Maakohus, TlnHK = Tallinna Halduskohus, TrtHK = Tartu Halduskohus. 133 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri õiguste kaitset ning korrakohast õigusemõistmist mõistliku aja jooksul. Suuremate eelarveliste mahtudega on Õigusemõistmine tsiviilkohtumenetluses, Õigusemõistmine süüteomenetluses ja Õigusemõistmine halduskohtumenetluses. Kvaliteetse õigusemõistmise aluseks on tõhus kohtumenetlus, sh hästitoimivad kohturegistrid. Õigusemõistmine on toimunud kvaliteetselt, kui isikute õiguste ja vabaduste kaitse on sisuliselt asjakohane, kättesaadav ja õigeaegne ning mõjus. Kohtupidamise mõistlik aeg saavutatakse eelkõige õigusmõistmise, registripidamise ja tugitegevuste ressursi jõudluse suurendamise abil. Kvaliteetne õigusemõistmine peab olema üle riigi kättesaadav, kuid selle saavutamiseks peab kohtupidamine muutuma paindlikumaks ja menetlusosalistele vähemkoormavaks. Eesmärgi saavutamiseks ehk kohtuasutuse töö tõstmiseks on oluline nii kohtunike spetsialiseerumine, tugiteenuste edasine tsentraliseerimine kui ka digilahenduste edasiarendamine. Erinevate infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt aitab kohtupidamist muuta paindlikumaks nii kohtu tööpiirkonnas kui väljaspool seda. Kohtumenetlus tsiviil- ja haldusasjades tuleb muuta paberivabaks. Ühetaoliste menetlustoimingute automatiseerimine registrites aitab vähendada ettevõtete halduskoormust. Samuti on fookuses kohtuvõrgustiku kaasajastamine, pöörates suuremat tähelepanu tänapäevasele kohtunike ja kohtujuristide töökorraldusele. Olulise osa programmi tegevuse eelarvest moodustavad kohtud, kelle eelarve on 48 mln eurot. Tööjõukulud moodustavad kohtute eelarvest 78,1%, millest omakorda kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega seotud arvestuslikud ametikohad (kohtunikud) moodustavad 45,2% ehk 16,9 mln eurot. Majandamiskulud moodustavad 18,4%, millest 62,2% (s.o 5,5 mln eurot) on üürimaksed Riigi Kinnisvara AS-le. 3.9.2.1.8 Programmi tegevus: Õigusteenuste ja õigusteabe kättesaadavuse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: õigusteenused ja õigusteave on kättesaadavad. Programmi tegevuse mõõdik on õigusteenused ja õigusteave, mille eesmärk on hoida kättesaadavuse taset. Tabel 161. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Õigusteenuste ja õigusteabe kättesaadavuse -11 916 -12 642 -726 6% tagamine Tabel 162. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäära- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE ga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -12 642 -10 862 0 0 -1 310 -470 Tööjõukulud -3 647 -3 496 0 0 -150 0 Majandamiskulud -2 888 -2 528 0 0 -360 0 Muud toetused -5 637 -4 837 0 0 -800 0 Põhivara amortisatsioon -470 0 0 0 0 -470 Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse seitset teenust, neist suuremate eelarveliste mahtudega on Riigi ja esmatasandi õigusabi korraldamine, Vabakutsete arendamine ja järelevalve (ning omavalitsuste üksikaktide järelevalve) (Konkurentsiamet) ja Riigi Teataja väljaandmine. 134 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Riigi ja esmatasandi õigusabi korraldamise teenuse eelarve on 5,1 mln eurot, millest enamuse moodustab toetus Advokatuurile (4,2 mln eurot). Isikute põhiõiguste teostamise tagamiseks tuleb luua mõistlik juurdepääs õigusabile. Tõhusa esmatasandi õigusabi ja kodaniku teenustega tagatakse õigusabi kättesaadavus seda vajavatele Eesti inimestele (kes ei suuda õigusabi ise turutingimustel hankida) kõikides Eestimaa piirkondades. 2022. aastal jätkatakse soodustingimustel õigusnõu andmisega. Kaasaegne riigiõigusabi süsteem aitab kaasa sidusa ühiskonna loomisele ning võimaldab abivajajatele mõistlikku ja õigeaegset õigusabi. 2022. aastal jätkub riigi õigusvõrgu väljatöötamine, mille eesmärgiks on luua inimesele parem ja mugavam virtuaalligipääs justiitssüsteemi teenustele. Õigusteenuse kättesaadavuse ja tõhusa toimimise tagamiseks arendatakse süsteemselt vabade õiguselukutsete teenuseid (advokaadid, notarid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid, vandetõlgid, patendivolinikud). Sealjuures jätkatakse keskse täitmisregistri arendamisega. Tõhusa õigusriigi toimimise eeldus on õiguse kättesaadavus. Sealjuures peab jääma keskselt – Riigi Teatajas ligipääs olulisele õigusteabele ning suurenema Riigi Teataja kasutajasõbralikkus. Laiendada tuleb Ametlike Teadaannete kasutusvõimalusi ja kasutada menetlusdokumentide keskse lahendusena Ametlike Teadaannete automatiseeritud e-kättetoimetamise mudelit. Konkurentsiamet teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi konkurentsi, elektri, maagaasi, kaugkütte, postside, raudtee-, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning lennundustegevuse (lennujaamatasudega seotud vaidluste lahendamisel ja lennujaama kasutajate kaebuste menetlemisel) valdkonnas. Konkurentsiamet peab säilitama sõltumatuse ja maksimaalse tõhususe oma ülesannete täitmisel ning tõstma võimekust riikliku järelevalve teostamises ja rikkumiste menetlemises. Selleks tuleb 2022. aastal eelkõige rakendada Konkurentsiameti rahastusmudeli muudatusi. Konkurentsiamet eelarve on 2,8 mln eurot. Tööjõukulud moodustavad asutuse eelarvest 56,7% ja majandamiskulud 12,3%. Konkurentsiameti eelarves sisaldub ka universaalse postiteenuse (UPT) kulude hüvitis summas 0,8 mln eurot. 3.9.2.1.9 Programmi tegevus: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele Programmi tegevuse eesmärk: kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele on osutatud. Programmi tegevuse mõõdik on vastavus teenustaseme lepingule. Tabel 163. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele -1 968 -596 1 372 -70% Tabel 164. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäära- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE ga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -596 -342 0 0 -200 -54 Tööjõukulud -172 -113 0 0 -58 0 Majandamiskulud -371 -229 0 0 -142 0 Põhivara amortisatsioon -54 0 0 0 0 -54 Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatab Registrite ja Infosüsteemide Keskus neljateist teenust, neist suuremate eelarveliste mahtudega on IT-teenused Riigikantseleile, 135 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Kultuuriministeeriumi valitsemisalale ja Rahandusministeeriumi valitsemisalale. Registrite ja Infosüsteemide Keskus tagab integreeritud e-teenuseid pakkuva innovaatilise keskkonna riigihaldus-, õigus- ja kriminaalpoliitika efektiivsemaks rakendamiseks ning teostab IT arendusi vastavalt Justiitsministeeriumi haldusala IT investeeringute kavale. IT-teenused sisaldavad erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuseid, sh arvutitöökoha haldus, sise- ja välisveebi haldus, dokumendihaldussüsteemi haldamine ja arendamine, infosüsteemide haldamine, majutamine ja arendamine jms. Olulise osa programmi tegevuse eelarvest moodustab Registrite ja Infosüsteemide Keskus, kelle eelarve kokku on 13,6 mln eurot ning mis jaguneb lisaks kulumudeli põhiselt programmi erinevatele tegevustele. Asutuse eelarvest moodustavad riigieelarvelised vahendid 67,7% ja tuludest sõltuvad kulud 32,3%. Tööjõukulud moodustavad asutuse eelarvest 41,6% ja majandamiskulud 23,8%. Majandusliku sisu vaade Joonis 43. Justiitsministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal valitsemisala kogukuludest, % Joonis 44. Justiitsministeeriumi valitsemisala suuremad kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, % 136 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 165. Justiitsministeeriumi valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -192 169 -142 074 -34 955 -3 075 -7 861 -4 205 Tööjõukulud -113 356 -84 994 -24 115 -1 111 -3 135 0 Majandamiskulud -55 182 -49 241 -1 950 -1 805 -2 186 0 Sotsiaaltoetused -13 -13 0 0 0 0 Muud toetused -8 637 -7 825 0 0 -812 0 Edasiantavad maksud -1 500 -1 500 Käibemaks -9 277 0 -8 889 -159 -228 0 Põhivara amortisatsioon -4 205 0 0 0 0 -4 205 Tabel 166. Justiitsministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -177 169 -184 108 -192 169 -8 061 4% Tööjõukulud -104 749 -104 762 -113 356 -8 594 8% Majandamiskulud -49 661 -55 282 -55 182 100 0% Muud tegevuskulud -142 0 0 0 Sotsiaaltoetused -12 -13 -13 0 0% Investeeringutoetused -35 0 0 0 Muud toetused -8 202 -8 876 -8 637 239 -3% Edasiantavad maksud -1 423 -1 450 -1 500 -50 3% Käibemaks -9 200 -9 519 -9 277 242 -3% Põhivara amortisatsioon -3 745 -4 207 -4 205 2 0% Justiitsministeeriumi valitsemisalas moodustavad tööjõukulud 62% kogukuludest, millest omakorda kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega seotud arvestuslikud ametikohad (kohtunikud, prokurörid) moodustavad 21,3% ehk 24,1 mln eurot. Majandamiskulud on 30% kogukuludest, millest omakorda Riigi Kinnisvara AS-le maksatakse 57,1 % ehk 31,5 mln eurot. Valitsemisala asutuste ülejäänud majandamiskuludeks on ette nähtud 23,7 mln eurot. 137 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.9.3 INVESTEERINGUD Joonis 45. Justiitsministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal valitsemisala koguinvesteeringutest,% Joonis 46. Justiitsministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes osakaaluna objekti eelarvest, % Tabel 167. Justiitsministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud tuludest 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kaasfinant- investeeringud seeringuga Investeeringud kokku -330 -191 -35 0 -104 IT investeeringud -217 -133 0 0 -84 Masinad ja seadmed -78 -58 0 0 -20 Käibemaks -35 0 -35 0 0 138 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 168. Justiitsministeeriumi investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -2 015 -321 -330 -9 3% IT investeeringud -135 -217 -217 0 0% Masinad ja seadmed -118 -78 -78 0 0% Muud investeeringud -1 518 0 0 0 Käibemaks -244 -26 -35 -9 34% Valitsemisala suurim põhivara soetaja on Registrite ja Infosüsteemide Keskus (0,2 mln eurot), kes investeerib peamiselt IT infrastruktuuri. Soetatakse servereid, aga ka tulemüüre ning teisi võrguseadmeid. Investeeringutega tagab Registrite ja Infosüsteemide Keskus vajalikud e- teenused riigihaldus-, õigus- ja kriminaalpoliitika efektiivsemaks rakendamiseks. 3.9.4 FINANTSEERIMISTEHINGUD Tabel 169. Justiitsministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Finantseerimistehingud kokku -4 -4 0 4 -100% Laenukohustised -3 -3 0 3 -100% Käibemaks -1 -1 0 1 -100% Finantseerimistehingutena kajastati varasemalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi külmikute rendimakseid, 2022. aastaks rendiperiood lõpeb. 139 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.10 KAITSEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Kaitseministeeriumi valitsemisala ülesandeks on riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks, riigikaitse elluviimine, rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine, kutsealuste kutsumine ajateenistusse, Kaitseväe reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamine, Kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamine ja varustamine, kaitsetööstuse arendamine, Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisala ülesanded viiakse ellu väeloome, kaitsevalmiduse, heidutuse, luure ja eelhoiatuse, riigikaitselise inimvara, kaitsetahte arendamise, riigikaitse investeeringute korraldamise, rahvusvahelise koostöö ja liitlaste Eestis kohalolekuga seotud tegevuste kaudu. Kaitseministeeriumi valitsemisala moodustavad kuus riigiasutust: Kaitseministeerium, Kaitseressursside Amet, Välisluureamet, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Kaitseministeeriumi haldusalasse kuuluvad riigi osalusega sihtasutused SA CR14 ja SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus ning avalik-õiguslik juriidiline isik Kaitseliit. Tabel 170. Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot 2022 RE Osakaal 2022 RE 2022 RE kogumaht kogumahust TULUD 13 130 809 21 416 0% KULUD -13 638 494 -545 403 4% INVESTEERINGUD -715 975 -281 835 39% FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0% Valitsemisalas töötab kokku ligi 6000 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). Suurima töötajate arvuga valitsemisala asutus on Kaitsevägi ligi 4439 töötajaga (74% valitsemisala töötajaskonnast). Valitsemisala kulude ja investeeringute koondeelarvest moodustab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse eelarve 50,4%, Kaitseväe eelarve 35,5% ja Kaitseministeeriumi eelarve 9,3%. Ülejäänud valitsemisala asutuste eelarved jäävad mahult alla 4%. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse osakaal kogu eelarvest on oluliselt suurem, kuna selleskajastuvad valitsemisala investeeringute ja erivarustuse hanked ning taristu arendamise ja korrashoiu teenused. Tegevuspõhise riigieelarve ja rahvusvahelise aruandluse arvestus ei ole kõiges ühetaoline. Rahvusvahelises aruandluses on oluline eelkõige kaitsekulude määratlus51 NATO meetodi järgi, mis ei võta arvesse riigikaitsesse suunatud välistoetusi, teenitud omatulu ega amortisatsioonikulusid, vaid näitab riigi poolt riigikaitsesse suunatud rahaliste vahendite suhet SKP-sse. NATO kaitsekulude arvestusse kuulub ka kuludega seotud käibemaks. Tegelik kaitsekulu selgub alati tagantjärele, kui riigi tegelik SKP on Statistikaameti poolt kokku arvutatud. 51 Riigieelarve kulusid jagatakse ka valitsemisfunktsioonide lõikes. COFOG (Classification of the Function of Government) on rahvusvaheline valitsemisfunktsioonide klassifikaator, mis on välja arendatud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD – Organisation for Economic Cooperation and Development) ning kinnitatud standardina rahvamajanduse arvepidamises. Valitsemisfunktsioonide klassifikaator võimaldab saada ülevaate valitsuse eri funktsioonide kulude suundumustest ning võrrelda valitsuste kulutusi riikide vahel. COFOGi põhjal arvestatud riigikaitse kulude kogumaht ja osakaal SKP-st erineb NATO metoodika kohaselt arvutatud kaitsekulude mahust ja osakaalust, kulude hulka arvestatakse ka tuludest sõltuvad kulud. 140 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 171. Kaitsekulu ja Kaitseministeeriumi valitsemisala kasutuses olevad vahendid, mln eurot 2020 2021 2022 SKP-st eraldatud 2% Riigikaitse arengukava 2017-2026 1 584,4 614,6 672,3 elluviimiseks52 sh Kaitseliidule eraldatav toetus53 39,0 38,4 45,6 sh SKP-st eraldatud 2%, mis on teiste valitsemisalade 12,7 14,2 15,9 kasutuses54 2 Liitlastega seotud kulud 10,5 10,6 10,1 3 Muud täiendavad sihtotstarbelised eraldised55 0,4 0,3 1,3 4 Lisavahendid rannikukaitseks 0,0 0,0 46,0 5 Riigikaitseinvesteeringute programm (KIP) 20,0 20,0 20,0 6 Kaitsekulu kokku NATO meetodi järgi (eelarve) 615,2 645,5 749,6 7 % SKP-st 2,3% 2,1% 2,3% Välisvahendid ja omatulu, mis ei kajastu kaitsekulude 8 20,4 14,5 26,2 arvestuses NATO on lisaks 2% eesmärgile seadnud ka nõude põhivarustuse hangetele56, millesse panustada vähemalt 20% kaitsekulust. Eesti prognoositav näitaja 2022. aastal on 18,7%. 52 Tulenevalt 2022. aasta riigieelarve koostamisel tehtud Vabariigi Valitsuse otsusest säilitatakse aastatel 2022-2025. riigikaitse rahastuse tase lähtudes Rahandusministeeriumi 2021. aasta suvisest majandusprognoosist. 2022. aasta säilitatud tase on 2,31% SKP-st. 53 Toetusele lisanduvad Kaitseliidu poolt ettevalmistatavate Maakaitse üksuste tarbeks tehtavad investeeringud, nendeks on 2022. aastal planeeritud 6,3 mln eurot. Tegevuspõhise eelarve vaates on Kaitseliidu eraldis kajastatud erinevate programmi tegevuste juures, vastavalt sellele, millises mahus Kaitseliit konkreetsesse tegevusse panustab. Kaitseliidu tegevused kajastuvad programmide „Iseseisev sõjaline kaitsevõime“, „Kollektiivkaitses osalemine“ ning „Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus“ all. 54 tegevus“ all. 54 Kaitseministeeriumi valitsemisala planeerib kaitsekuludena kaitseväelaste eripensione ja ajateenijate lapsetoetusi (Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarves) ning RTK poolt Kaitseministeeriumi valitsemisalale osutatava raamatupidamise ning personali- ja palgaarvestuse tugiteenuse kulusid (Rahandusministeeriumi valitsemisala eelarves). Nimetatud kulud on 2022. aasta riigieelarve seaduses vastava ministeeriumi kuludes. 55 Täiendavad sihtotstarbelised eraldised on Riigikogu fraktsioonidelt regionaalsete investeeringute, ÜRO julgeolekunõukogu mittealalise liikme staatusega seotud kulude ning tegevuspõhise eelarvestamise kulude katteks eraldatud vahendid, lisaks 2022. aastal täiendav rahastus teaduse- ja arendustegevusele ning toetus Hiiumaa vabadussõja monumendi rajamiseks. 56 major equipment - võime loomisega seotud või üksuseid uuele kvalitatiivsele tasemele viivad hanked. 141 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.10.1 TULUD Joonis 47. Kaitseministeeriumi valitsemisala suuremad tulud ja osakaal valitsemisala kogutulust,% Tabel 172. Kaitseministeeriumi valitsemisala tulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Tulud kokku 12 154 16 884 21 416 4 532 27% Saadud toetused 6 868 14 134 18 647 4 514 32% Tulud majandustegevusest 4 835 173 175 2 1% Tulud põhivara ja varude müügist 191 61 87 27 44% Trahvid ja muud varalised karistused 229 215 205 -10 -5% Muud tulud 63 2 301 2 301 0 0% Intressi- ja omanikutulud -32 0 0 0 - Valitsemisala tulude eelarve on võrreldes eelmise aastaga kasvanud peamiselt välistoetuste mahu suurenemisest tingituna. Vähenevad trahvide ja muude varaliste karistustega seotud laekumised. Samale tasemele jäävad muud tulud. Saadud toetused Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna vahenditest investeeritakse 2022. aastal avatud küberharjutusvälja (Open Cyber Range) arendamiseks 0,7 mln eurot. Luksemburgiga sõlmitud koostöökokkuleppe alusel investeeritakse 1 mln eurot õhuväe väljaõppekeskuse arendamiseks ning 0,17 mln eurot iMUGS (Integrated Modular Unmanned Ground Systems) projekti. NATO julgeolekuinvesteeringute programmi (NSIP – NATO Security Investment Programme) raames saadud välistoetustest investeeritakse 2022. aastal Eestisse kokku ligi 16,8 mln eurot, sh:  NATO õhujuhtimissüsteemi (ACCS Software Based Element) väljaarendamiseks 0,4 mln eurot;  Kaitseväe keskpolügoonil väljaõppevõimaluste parandamiseks (Force Integration and Enhanced Training) 11,5 mln eurot;  merelise sidevõimekuse parandamiseks, sh NATO liitlastega 4,0 mln eurot;  lennubaasi võimekuse suurendamiseks moonahoidla ehitamisse Ämaris 0,9 mln eurot. 142 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tulud majandustegevusest Eesti Sõjamuuseum  kindral Laidoneri muuseumile laekub trükiste ja meenete müügist, ruumide lühiajalisest rendist ning piletitulust 29 000 eurot. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele laekub hoonestus- ja kasutusõiguse eest vastavalt lepingutele 7900 eurot; Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele ja Kaitseministeeriumile laekuvad renditulud eluruumidelt ja mitteeluruumidelt 0,1 mln eurot. Tulu põhivara ja varude müügist Vanametalli, toidupakkide ja muu vara müügist planeeritakse laekumist 87 000 eurot. Tulu suurenemine tuleneb müügiobjektide arvu suurenemisest. Trahvid ja muud varalised karistused Rahatrahve ja sunnirahasid ajateenistusse mitteilmumise eest nähakse ette 0,2 mln eurot. Muud tegevustulud Ämari õhuturbe kulude hüvitamine toimub vastavalt Balti riikide kokkuleppele, tegevustuludena laekub sellest 2,3 mln eurot. Kaitsevägi näeb ette kaotatud ja lõhutud varustuse eest ning reservõppustele põhjuseta ilmumata jäämisest sunnirahasid suurusjärgus 40 000 eurot. 3.10.2 KULUD Tegevuspõhine vaade Kaitseministeeriumi valitsemisala 2022. aasta kulud panustavad Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse tulemusvaldkonnas Julgeolek ja riigikaitse. Valitsemisala programmdokumendid on kättesaadavad ministeeriumi kodulehel https://kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/alusdokumendid-ja-oigusaktid. 3.10.2.1 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse Tulemusvaldkonna eesmärk: Usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega. Vajadusel kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tulemuslik rakendumine. Tulemusvaldkond jaguneb neljaks programmiks, mille kaudu toimub valdkonna eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete, tegevuste ja teenuste planeerimine, eelarvestamine, elluviimine ning aruandlus. Kõigi nelja programmi eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Kaitseministeerium. 143 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 173. Kaitseministeeriumi valitsemisala programmide seos tulemusvaldkondade ja valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna arengudokument Programm Iseseisva sõjalise kaitsevõime programm  Riigikaitse arengukava 2017–2026  kinnitamisel olev Riigikaitse Kollektiivkaitses osalemise programm Julgeolek ja riigikaitse arengukava 2022-2031 Luure ja eelhoiatuse programm  Arengukava rakendusplaan 2022– 2025 Kaitsepoliitika kujundamise ja toetava tegevuse programm Kaitseministeeriumi valitsemisala pikaajalised arengueesmärgid on sätestatud riigikaitse arengukavaga (RKAK) aastateks 2017–2026 ning neid viiakse ellu Kaitseministeeriumi valitsemisala rakendusplaaniga aastateks 2022–2025. Samuti on 2022. aasta eelarves arvesse võetud kinnitamisel oleva Riigikaitse arengukava 2022–2031 sisu ja eesmärk. Kaitseministeeriumi valitsemisala rakendusplaan kirjeldab sõjalise riigikaitse arengueesmärke nimetatud perioodiks ning seob need vajaminevate ressurssidega. Prioriteetide määramine põhineb Kaitseväe juhataja sõjalisel nõuandel, valitsemisala asutuste juhtide ettepanekutel ning võtab arvesse NATO ees võetud kohustusi. Tabel 174. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % tegelik Kulud kokku -500 292 -560 835 -519 575 41 261 -7% Kulude eelarve maht võrreldes eelmise perioodiga väheneb, mis tuleneb peamiselt kaitseotstarbelise erivarustuse hangete eelarvetehnilisest dünaamikast – 2022. aastal on suurem osa kaitseotstarbelistest hangetest kavandatud teha investeeringutena57. Täiendavalt on valitsemisalas otsitud võimalusi kulude kokkuhoiuks ja tegevuste efektiivsuse tõstmiseks. Kokkuhoiukohad kavandati RKAK 2026 eesmärkide tagamiseks, ennekõike täiendavate üksuste loomise ja ülalpidamise võimaldamiseks (sh investeeringud). Lähiaastatel on plaanis jätkata personaliteenuste reformimist, samuti konsolideerida sõidukite remondi- ja hooldusteenus ning laohaldus ning pakkuda senisest enam keskset teenust ka Kaitseliidule. Programm: Iseseisev sõjaline kaitsevõime Programmi eesmärk: Hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end väliste ohtude vastu kaitsta. Programmi viivad ellu Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Kaitseliit ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Programm hõlmab tegevusi, mis on suunatud iseseisva kaitsevõime edendamisele. Iseseisva kaitsevõime arendamise aluseks on riigikaitse arengukavas toodud üksuste väljaarendamine – need peavad olema varustatud, mehitatud, väljaõpetatud ja varudega tagatud lahinguvalmis üksusteks selliselt, et esmajärjekorras oleksid välja arendatud sõjalisest lähtekohast kõige prioriteetsemad võimed ja üksused. 57 Kaitseotstarbelised hanked võivad oma iseloomust tulenevalt kajastuda nii investeeringute (nt sõidukid) kui majandamiskuludena (nt väiksekaliibriline lahingumoon) 144 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 175. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE rahalised aga kud lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -365 076 -292 808 -12 159 -45 0 -60 064 Väeloome: maavägi -139 544 -121 329 -7 904 -16 0 -10 294 Väeloome: merevägi -16 150 -14 486 -179 -4 0 -1 481 Väeloome: õhuvägi -37 148 -34 230 0 -3 0 -2 916 Väeloome: muud üksused -127 696 -86 658 -2 859 -15 0 -38 164 Kaitsevalmidus -44 537 -36 106 -1 216 -7 0 -7 209 Tabel 176. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -396 832 -365 076 31 756 -8% Väeloome: maavägi -178 180 -139 544 38 637 -22% Väeloome: merevägi -16 504 -16 150 354 -2% Väeloome: õhuvägi -28 687 -37 148 -8 461 29% Väeloome: muud üksused -127 336 -127 696 -361 0% Kaitsevalmidus -46 125 -44 537 1 587 -3% Iseseisva sõjalise kaitsevõime programmi struktuuri on uuendatud, alates 2022. aastast on programmis tegevustena esile toodud kaitsevalmidus ja erinevate väeliikide (maaväe, õhuväe, mereväe ja muude üksuste) väeloome. Programm on julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna neljast programmist jätkuvalt kõige suurema mahuga. Iseseisva sõjalise kaitsevõime programmi eelarve koosneb peamiselt kuludest (65%), millest enamuse moodustavad tööjõu- ja majandamiskulud (71%). Majandamiskuludest omakorda hõlmavad suurema osa üksuste varustamiseks mõeldud kaitseotstarbelise erivarustuse hanked, mida korraldab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Sotsiaaltoetused (neljas programmi tegevuses kokku 12,2 mln eurot) sisaldavad ajateenijate eest makstavat sotsiaalmaksu (7,1 mln eurot), ajateenijate toetust (4,9 mln eurot) ning teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või töövõimetuks jäämise korral ühekordselt makstavat hüvitist (0,2 mln eurot). Muud toetused sisaldavad programmi toetusi. Suurimaks toetuse saajaks selle programmi raames on Kaitseliit (29,2 mln eurot)58, kellele eraldatakse vahendeid nii organisatoorseks tegevuseks kui sõjalise maakaitse üksuste väljaõppe ja ettevalmistuse korraldamiseks. 58 Kaitseliidu aastane kogurahastus on toodud Valitsemisala kulude ja investeeringute koondeelarvest moodustab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse eelarve 50,4%, Kaitseväe eelarve 35,5% ja Kaitseministeeriumi eelarve 9,3%. Ülejäänud valitsemisala asutuste eelarved jäävad mahult alla 4%. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse osakaal kogu eelarvest on oluliselt suurem, kuna selleskajastuvad valitsemisala investeeringute ja erivarustuse hanked ning taristu arendamise ja korrashoiu teenused. Tegevuspõhise riigieelarve ja rahvusvahelise aruandluse arvestus ei ole kõiges ühetaoline. Rahvusvahelises aruandluses on oluline eelkõige kaitsekulude määratlus NATO meetodi järgi, mis ei võta arvesse riigikaitsesse suunatud välistoetusi, teenitud omatulu ega amortisatsioonikulusid, vaid näitab riigi poolt riigikaitsesse suunatud rahaliste vahendite suhet SKP-sse. NATO kaitsekulude arvestusse kuulub ka kuludega seotud käibemaks. Tegelik kaitsekulu selgub alati tagantjärele, kui riigi tegelik SKP on Statistikaameti poolt kokku arvutatud. 145 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Investeeringutoetused hõlmavad Kaitseväe juurdepääsuteede renoveerimisprojektideks planeeritud toetusi. 3.10.2.1.1 Programmi tegevus: Väeloome: maavägi Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on, et Kaitseväe sõjaline struktuur vastab tuleviku vajadustele ja maavägi on täiemahuliselt varustatud, mehitatud ja väljaõpetatud vastavalt riigikaitse arengukavas kokkulepitule. Programmi tegevuse mõõdik: Programmi tegevuse mõõdiku „RKAK perioodi lõpuks ette nähtud maaväe üksused on valmis“ tegelik tase ja sihttasemed on juurdepääsupiiranguga. Tabel 177. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuse tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Väeloome: maavägi -178 180 -139 544 38 637 -22% Tabel 178. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piir- riigieelarve- tuludest 2022 RE Arvestuslikud rahalised määraga lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -139 544 -121 329 -7 904 -16 0 -10 294 Tööjõukulud -34 638 -34 638 0 0 0 0 Majandamiskulud -66 320 -66 304 0 -16 0 0 Muud tegevuskulud -13 -13 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -7 904 0 -7 904 0 0 0 Investeeringutoetused -3 184 -3 184 0 0 0 0 Muud toetused -17 190 -17 190 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -10 294 0 0 0 0 -10 294 Maaväe väeloome tegevuse alla on koondatud 1. jalaväebrigaadi, 2. jalaväebrigaadi ja sõjalise maakaitse üksuste ettevalmistamise tegevused, ennekõike plaaniline väljaõpe, reservüksuste väljaõpetamine ning erinevad planeerimistegevused. Samuti kajastub majanduskulude all osa üksuste varustamiseks mõeldud kaitseotstarbelistest hangetest. Uute tegevustena alustab 2022. aastal 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljon allüksuste väljaõpet uute relvasüsteemidega – liikursuurtükkidega. Eestisse saabuvad täiendavad liikursuurtükid ning algab Scoutspataljoni toetussoomukite ümberehitus. Jalaväe lahingumasinate väljaõppe paremaks tagamiseks arendatakse edasi Tapa linnaku lähiharjutusala ning Keskpolügooni, kaasates selleks mh kaitse-eelarve välist finantseerimist (USA programmid, NATO ühisrahastus ja Vabariigi Valitsuse täiendavad väljaõppetaristuga seotud rahaeraldised). 2. jalaväebrigaadi lahinguvõimet hinnatakse Kaitseväe õppuse SIIL 2022 raames. Sõjalise maakaitse üksused lähevad üle RKAK 2022 - 2031 struktuurile ning jätkatakse üksuste varustamist ja väljaõpet. Maaväe üksustele hangitakse suurekaliibrilist laskemoona ning erinevaid transpordivahendeid, mh eritehnikat ja treilereid, et saavutada parem lahingteeninduse võime (varude ja tehnika transport). Taristu osas tehakse suuremad investeeringud laskemoonahoidlatesse. Tabel 171 146 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.10.2.1.2 Programmi tegevus: Väeloome: merevägi Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on, et Kaitseväe sõjaline struktuur vastab tuleviku vajadustele ja merevägi on täiemahuliselt varustatud, mehitatud ja väljaõpetatud vastavalt riigikaitse arengukavas kokkulepitule. Programmi tegevuse mõõdik: Programmi tegevuse mõõdiku „RKAK perioodi lõpuks ette nähtud mereväe üksused on valmis“ tegelik tase ja sihttasemed on juurdepääsupiiranguga. Tabel 179. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Väeloome: merevägi -16 504 -16 150 354 -2% Tabel 180. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piir- riigieelarve- tuludest 2022 RE Arvestuslikud rahalised määraga lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -16 150 -14 486 -179 -4 0 -1 481 Tööjõukulud -8 175 -8 175 0 0 0 0 Majandamiskulud -5 961 -5 957 0 -4 0 0 Muud tegevuskulud -1 -1 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -179 0 -179 0 0 0 Investeeringutoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -353 -353 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 481 0 0 0 0 -1 481 Mereväes jätkub plaaniline tegevväelaste ja ajateenijate väljaõpe. Tuukriüksuse osas säilitatakse tänaseks saavutatud võime toetada miinijahtijaid ning tagada piirangutega vastu võtva riigi toetusega seotud kohustusi sadamates. Jätkatakse mereolukorra teadlikkuse (MSA - Maritime Situational Awareness) arendamist, NATO kaasrahastuse abil tegeletakse merelise side edasiarendamisega. Tehakse ettevalmistusi rannikukaitse võime arendamiseks. Eelarve koostamise hetkeks pole veel otsustatud Siseministeeriumi aluste võimalikku ületoomist mereväkke, mistõttu võib mereväe eelarve 2022. aasta jooksul veel muutuda. 3.10.2.1.3 Programmi tegevus: Väeloome: õhuvägi Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on, et Kaitseväe sõjaline struktuur vastab tuleviku vajadustele ja õhuvägi on täiemahuliselt varustatud, mehitatud ja väljaõpetatud vastavalt riigikaitse arengukavas kokkulepitule. Programmi tegevuse mõõdik: Programmi tegevuse mõõdik on „RKAK perioodi lõpuks ette nähtud õhuväe üksused on valmis“, mille tegelik tase ja sihttasemed on juurdepääsupiiranguga. Tabel 181. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Väeloome: õhuvägi -28 687 -37 148 -8 461 29% 147 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 182. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piir- riigieelarve- tuludest 2022 RE Arvestuslikud rahalised määraga lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -37 148 -34 230 0 -3 0 -2 916 Tööjõukulud -30 145 -30 145 0 0 0 0 Majandamiskulud -3 507 -3 504 0 -3 0 0 Muud tegevuskulud -8 -8 0 0 0 0 Investeeringutoetused -105 -105 0 0 0 0 Muud toetused -467 -467 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -2 916 0 0 0 0 -2 916 Jätkatakse opereerimist osana NATO õhukaitse süsteemist ja tagatakse Eesti õhuseiresüsteemi ja õhuseireradarite töö. Hoitakse käigus lennukit An-2, tagamaks tulekustutusvõimet metsa- ja maastikutulekahjude likvideerimiseks. Lõpetatakse opereerimine helikopteritega R44. Ämari lennuväli jätkab liitlaste täiendavate õhuturberotatsioonide tagamist ning panustab erinevate õppuste läbiviimisesse. 2022. aastal tehakse ettevalmistusi Ämari lennuraja rekonstrueerimiseks. 3.10.2.1.4 Programmi tegevus: Väeloome: muud üksused Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on, et Kaitseväe sõjaline struktuur vastab tuleviku vajadustele ja muud üksused on täiemahuliselt varustatud, mehitatud ja väljaõpetatud vastavalt riigikaitse arengukavas kokkulepitule. Programmi tegevuse mõõdik: Programmi tegevuse mõõdiku „RKAK perioodi lõpuks ette nähtud muud väeüksused on valmis“ tegelik tase ja sihttasemed on juurdepääsupiiranguga. Tabel 183. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Väeloome: muud üksused -127 336 -127 696 -361 0% Tabel 184. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piir- riigieelarve- tuludest 2022 RE Arvestuslikud rahalised määraga lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -127 696 -86 658 -2 859 -15 0 -38 164 Tööjõukulud -33 389 -33 389 0 0 0 0 Majandamiskulud -50 362 -50 347 0 -15 0 0 Muud tegevuskulud -253 -253 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -2 859 0 -2 859 0 0 0 Investeeringutoetused -474 -474 0 0 0 0 Muud toetused -2 194 -2 194 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -38 164 0 0 0 0 -38 164 Muude üksuste väeloome tegevuse alla on koondatud kaitseväe juhtimise, küberväejuhatuse, sõjaväepolitsei ja toetuse väejuhatuse üksuste ettevalmistuse kulud. 148 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Küberväejuhatus alustab sihistatumalt küberajateenistuse läbiviimist eesmärgiga toetada vajadusel ka teisi riigiasutusi. Sõjaväepolitsei uueks tegevuseks on Põhjadiviisi raames loodud väekaitsekompanii ettevalmistamine. Toetuse väejuhatus teeb ettevalmistusi RKAK 2031 struktuurile üleminekuks. 3.10.2.1.5 Programmi tegevus: Kaitsevalmidus Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on sõjalise lahinguvalmiduse kiire rakendumine. Programmi tegevuse mõõdikud: on juurdepääsupiiranguga. Tabel 185. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kaitsevalmidus -46 125 -44 537 1 587 -3% Tabel 186. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piir- riigieelarve- tuludest 2022 RE Arvestuslikud rahalised määraga lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -44 537 -36 106 -1 216 -7 0 -7 209 Tööjõukulud -11 927 -11 927 0 0 0 0 Majandamiskulud -17 873 -17 867 0 -7 0 0 Muud tegevuskulud -30 -30 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -1 216 0 -1 216 0 0 0 Investeeringutoetused -996 -996 0 0 0 0 Muud toetused -5 285 -5 285 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -7 209 0 0 0 0 -7 209 Tegevuse eesmärk on tagada sõjalise kaitsevalmiduse kiire rakendumine. Tegevus hõlmab sõjaliste üksuste kaitsevalmiduse tagamise teenuseid ja nende rakendamist demineerimistöödel ning ametiabi osutamiseks. Programm: Kollektiivkaitses osalemine Programmi eesmärk: NATO kollektiivkaitse on tõhus ja kindel. Tagatud on kollektiivkaitse toimimine, sh läbi Eesti osaluse rahvusvahelise julgeoleku tagamisel ning liitlaste panuse Eesti kaitsesse. Programmi viivad ellu Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Kaitseliit ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Programm hõlmab tegevusi, mis on vahetult seotud rahvusvahelise koostöö, sh liitlassuhete ning liitlaste sõjalise kohaloleku tagamisega. Programm koosneb kahest meetmest ja tegevusest. Esimene meede (rahvusvaheline koostöö) hõlmab tegevusi, mis on kooskõlas riigikaitse arengukavas planeerituga. Programmi teine meede (liitlaste kohalolek Eestis) koosneb tegevustest ja kuludest, mis ületavad 2% SKP raames riigikaitse arengukavas planeeritud mahte ja rahalisi võimalusi ning on otseselt seotud NATO heidutus- ja kaitsehoiaku raames Eestis roteeruvate vägede taristuvajaduse ning ülalpidamiskuludega. Programm sisaldab ka tegevusi, mida tehakse või rahastatakse täiendavalt USA või NATO vahenditest. 149 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 187. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kollektiivkaitses osalemine tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -41 336 -34 950 0 -714 0 -5 672 Rahvusvaheline kaitsealane koostöö -27 671 -26 902 0 -708 0 -60 Liitlaste kohalolek Eestis -13 664 -8 047 0 -6 0 -5 611 Tabel 188. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kollektiivkaitses osalemine tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -47 101 -41 336 5 765 -12% Rahvusvaheline kaitsealane koostöö -39 356 -27 671 11 685 -30% Liitlaste kohalolek Eestis -7 745 -13 664 -5 919 76% Kollektiivkaitses osalemise programmi eelarvest moodustavad enamiku kulud (78%), millest suurema osa moodustavad Kaitseministeerium ja Kaitsevägi (kumbki 38%). Programmi investeeringuid teeb peamiselt Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Programmi eelarve koosneb peamiselt majandamiskuludest (58%). Muud toetused järgmise suurema kulugrupina sisaldavad toetusi ja liikmemakse. Kaitseliidule eraldatav toetus on0,5 mln. Liikmemaksudeks on 17-le rahvusvahelisele organisatsioonile planeeritud kokku ligi 6,4 mln eurot, millest suurim osa läheb ÜRO rahuvalveoperatsioonidega seotud liikmelisuse katteks. 3.10.2.1.6 Programmi tegevus: Rahvusvaheline kaitsealane koostöö Programmi tegevuse eesmärk: Tagada liitlaste ja lähimate partnerite toetus Eesti riigikaitse tugevdamiseks. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 189. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kollektiivkaitses osalemine tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik tase Mõõdik/Sihttase 2021 2022 (2019. a) Vähemasti 1 EDF Vähemasti 1 (5-20 mln eurot), Euroopa sõjalise mobiilsuse EL ja NATO (ühis)rahastuse kasutamise maht Eesti 10 mln eurot Euroopa (milmob) ja kaitsefondi huvide edendamiseks Kaitsefondist Euroopa (EDF) projekt (5-20 mln eurot) rahurahastu (EPF) projekt aastas Tabel 190. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kollektiivkaitses osalemine tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Rahvusvaheline kaitsealane koostöö -39 356 -27 671 11 685 -30% 150 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 191. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kollektiivkaitses osalemine tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piir- riigieelarve- tuludest 2022 RE Arvestuslikud rahalised määraga lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -27 671 -26 902 0 -708 0 -61 Tööjõukulud -2 911 -2 911 0 0 0 0 Majandamiskulud -14 541 -13 832 0 -708 0 0 Muud tegevuskulud -4 -4 0 0 0 0 Investeeringutoetused -79 -79 0 0 0 0 Muud toetused -10 076 -10 076 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -61 0 0 0 0 -61 Jätkatakse aktiivset osalemist NATO heidutus- ja kaitsepoliitika meetmete välja töötamises ja tugevdamises. 2022. aasta NATO tippkohtumisel kiidetakse heaks NATO uus strateegiline kontseptsioon ja vägede struktuur. Kaitseministeeriumi jaoks on prioriteetne Vene ohupildi kinnistamine, kollektiivkaitse prioriseerimine NATO põhiülesandena, uute kaitseplaanide väljatöötamine, liitlaste kohalolek ja tugevdusõppused ning koormajagamiskohustuste täitmine. Euroopa Liidus kiidetakse 2022. aasta kevadel heaks strateegiline kompass, mille eesmärgiks on sõnastada ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitika 5-10 aasta strateegia. Eesti eesmärgiks on tugevdada NATO-t Atlandi-ülese ja Euroopa julgeolekuarhitektuuri selgroona; toetada EL- NATO ühtsust ja teineteist täiendavat koostööd; kaasata EL kaitsealgatustesse strateegilisi partnereid; parandada EL kaitsealgatuste kaudu liikmesriikide kaitsevõimet; arendada ELis laiapindset julgeolekukäsitlust; toetada läänemeelseid idapartnerluse riike. Tagatud on osalus OSCE ja ÜRO julgeoleku aruteludes. Abikäepoliitika osas on vahendid planeeritud NATO Afganistani usaldusrahastusse (maksed on hetkel peatatud kuni uue liitlastevahelise otsuse tegemiseni), samuti Gruusia ja Ukraina toetamiseks ning Genfi julgeolekupoliitika teaduskeskusesse panustamiseks. Tagatakse haavatud Ukraina sõdurite taastusraviga seotud transpordikulud. 2022. aastal jätkatakse ametikohtade mehitamist NATO ja Euroopa Liidu esindustes ja sõjalistes staapides, sh Lätis asuvas Põhjadiviisi staabis, kaitseatašeed ja kaitsenõunik jätkavad olulise rolli kandmist Eesti kaitsealases välisteenistuses . Jätkatakse osalemist rahvusvahelistel sõjalistel ja tsiviiloperatsioonidel ning valmidusüksustes, mis toetavad Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika eesmärkide saavutamist ning kaitsekoostöö süvendamist Eesti jaoks oluliste strateegiliste liitlasriikidega. Operatsioonidel osalemise maht lähtub Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu otsustest. Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel ja valmidusüksustes osalemiseks on 2022. aastale planeeritud vahendeid ligikaudu 11 mln eurot. 3.10.2.1.7 Programmi tegevus: Liitlaste kohalolek Eestis Programmi tegevuse eesmärk: Tugevdada Eesti kaitsevõimet ja NATO heidutus- ning kaitsehoiakut, võõrustades liitlaste lahingupataljoni (NATO enhanced Forward Presence - eFP), NATO Balti õhuturbe missiooni (NATO’s Baltic Air Policing - BAP), NATO staabielementi (NATO Force Integration Unit – NFIU), USA sõjalist kohalolekut ja rahvusvahelisi sõjalisi õppusi. Programmi tegevuse mõõdik: 151 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 192. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kollektiivkaitses osalemine tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) NATO õhuturbehävitajad aastas 12 12 12 NATO liitlaste lahingugrupp (sõdur) 1000 1000 1000 NATO staabielement (mehitatus) 85% 85% 85% Tabel 193. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kollektiivkaitses osalemine tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Liitlaste kohalolek Eestis -7 745 -13 664 -5 919 76% Tabel 194. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kollektiivkaitses osalemine tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piir- riigieelarve- tuludest 2022 RE Arvestuslikud rahalised määraga lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -13 664 -8 047 0 -6 0 -5 611 Majandamiskulud -7 963 -7 957 0 -6 0 0 Muud tegevuskulud -11 -11 0 0 0 0 Muud toetused -79 -79 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -5 611 0 0 0 0 -5 611 Alates 2017. aasta kevadest paikneb Tapal liitlaste lahingugrupp (NATO enhanced Forward Presence - eFP), mille raamriigiks on pataljoni suuruse üksusega Suurbritannia ja teisteks osalisriikideks roteeruval põhimõttel Prantsusmaa ja Taani, lisaks panustab ühe eksperdiga ka Island. 2021. aasta märtsist kuni 2022. aasta märtsini paikneb Eestis Prantsusmaa kompanii, seejärel kuni 2023. aasta märtsini Taani kompanii. NATO liitlaste lennuvahendid tagavad Ämari lennubaasist Eesti ja Balti riikide õhuruumi ööpäevaringse õhuturbe 365/24/7 põhimõttel. Aastas on Eestis keskmiselt kolm rotatsiooni (igas rotatsioonis on vähemalt neli õhuturbehävitajat, kokku vähemalt 12 õhuturbehävitajat aastas). Kõik kolm 2022. aasta rotatsiooni on liitlaste poolt planeeritud ja täidetud. NATO üksuste vastuvõtmist, toetust ja õppuste läbiviimist Eesti territooriumil aitab toetada NATO staabielement (NATO Force Integration Unit – NFIU). Staabielement võimaldab võimaliku kriisi korral NATO vägedel kiirelt Eestisse siirduda, samuti aitab see juba praegu Eestis olevate liitlasvägede kohalolu koordineerida ja kaitseplaane harmoniseerida. Tagatud on NATO lahingugrupi ja NATO staabielemendi jm kohaloleku tegevuseks vajalikud kulud vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele. Taristuprojektide osas jätkatakse liitlaste vajaduste toetamist Ämari baasis, Tapa linnakus ja harjutusväljadel. Vastavalt poliitilistele kokkulepetele kaetakse liitlaste vastuvõtmisega seotud otsesed kulud lisaks riigikaitsele eraldatud 2% SKP-st. Tegevuse all kavandatud toetustest rahastatakse Kaitseväe juurdepääsuteede renoveerimisprojekte. Programm: Luure ja eelhoiatus 152 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Luure ja eelhoiatuse programmi eesmärk, mõõdikud ja sihttasemed ning olulised tegevused on juurdepääsupiiranguga. Tabel 195. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Luure ja eelhoiatus tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -50 893 -50 893 0 0 0 0 Luure ja eelhoiatus -50 893 -50 893 0 0 0 0 Tabel 196. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Luure ja eelhoiatus tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -57 664 -50 893 6 771 -12% Luure ja eelhoiatus -57 664 -50 893 6 771 -12% Programm: Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus Programmi eesmärk: Valitsemisala poliitikad on suunatud heidutuse ja sõjalise riigikaitse toetamiseks, sh tagatud on tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele. Tagatud on ressursid sõjaliste võimete loomiseks ja ülalpidamiseks. Programmi viivad ellu Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Kaitseliit, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitseressursside Amet ja Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum. Programm koondab tegevused, mille eesmärk on tagada, et valitsemisala poliitikad on suunatud sõjalise riigikaitse toetamiseks, sh tagatud on tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele ning tagatud on ressursid sõjaliste võimete loomiseks ja ülalpidamiseks. Tabel 197. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -62 270 -59 741 -793 -173 -29 -1 534 Kaitsetahte arendamine -18 248 -17 900 0 0 -29 -319 Heidutus -6 622 -6 598 0 0 0 -24 Riigikaitseline inimvara -25 660 -24 007 -793 -5 0 -855 Riigikaitse investeeringute korraldus -11 740 -11 236 0 -167 0 -336 Tabel 198. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -59 238 -62 270 -3 032 5% Kaitsetahte arendamine -18 497 -18 248 249 -1% Heidutus -8 112 -6 622 1 490 -18% Riigikaitseline inimvara -22 075 -25 660 -3 585 16% Riigikaitse investeeringute korraldus -10 554 -11 740 -1 186 11% 153 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Programmis on ühendatud mitmeid väikese eelarvemahuga tegevusi, senise 11 tegevuse asemel on alates 2022. aastast programmis 4 tegevust. Riigikaitse investeeringute korraldus uue eraldiseisva tegevusena rõhutab riigikaitseliste investeeringute olulisust julgeoleku ja riigikaitse eesmärkide elluviimisel ning võimaldab hinnata investeerimise korralduse tõhusust. 3.10.2.1.8 Programmi tegevus: Kaitsetahte arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Tõsta avalikkuse teadlikkust ja stimuleerida avalikku arutelu julgeoleku, riigikaitse ja välispoliitika küsimustes. Tugevdada Eesti kaitsevaldkonda, tuvastades ja analüüsides riigikaitse- ja julgeolekuprobleeme ning pakkudes strateegilisi ja poliitilisi lahendusi. Kaasata ühiskonda laiemalt riigikaitsesse. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 199. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses 57,6% 59,00% 61,00% (Avalik arvamus ja riigikaitse) Elanikkonna toetus ajateenistusele 90,20% 91,00% 92,00% Vabatahtlikult ajateenistusse asunud kutsealuste määr 53% 59,00% 61,00% Tabel 200. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kaitsetahte arendamine -18 497 -18 248 249 -1% Tabel 201. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piir- riigieelarve- tuludest 2022 RE Arvestuslikud rahalised määraga lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -18 248 -17 900 0 0 -29 -319 Tööjõukulud -1 052 -1 052 0 0 0 0 Majandamiskulud -644 -615 0 0 -29 0 Sotsiaaltoetused -3 -3 0 0 0 0 Investeeringutoetused -3 238 -3 238 0 0 0 0 Muud toetused -12 992 -12 992 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -319 0 0 0 0 -319 Kaitsetahte arendamise tegevuse peamised panustajad on Eesti Sõjamuuseum ja Kaitseministeerium. Suurima osa kaitsetahte arendamise eelarvest moodustab Kaitseliidu toetus, mis on suunatud Kaitseliidu vabatahtliku tegevuse arendamisse (14,5 mln eurot). Kaitseliidule iga-aastaselt eraldatav toetus tagab motiveeritud ja ettevalmistatud liikmeskonna ning riiklike ja kohalike omavalitsuste struktuuride toetamise. Kaitseliit korraldab alates 2022. aastast ka riigikaitselaagreid. Eesti Sõjamuuseumis jätkub Eesti sõjaajalugu kajastavate ekspositsioonide loomine ja eksponeerimine. Alates 2021. aasta IV kvartalist on muuseum üle võtnud sõjaväemuusika edendamise ülesande. Toetatakse garnisonide kalmistute renoveerimist ning Hiiumaa vabadussõja monumendi rajamiseks antakse Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsile toetust 0,5 mln eurot. 154 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Jätkub kaitsetahet jõustavate ja kaitsevaldkonnast teadlikkust tõstvate toetuste andmine audio- visuaalsetele projektidele ning MTÜ-de ja mõttekodade (sh Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus) tegevuste toetamiseks. 3.10.2.1.9 Programmi tegevus: Heidutus Programmi tegevuse eesmärk: Usutav heidutus sõjalise agressori vastu rahvusvaheliste ja riigisiseste sammudega, mis on vastavuses julgeolekuolukorra dünaamikaga ning hoiab ära otsese ohu realiseerumise Eesti põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vastu. Programmi tegevuse mõõdik: Kõik heidutusprogrammi alla kuuluvad tegevused toetavad heidutuseesmärki. Heidutustegevuste mõju on tasemel 90%. Tabel 202. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Heidutus -8 112 -6 622 1 490 -18% Tabel 203. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piir- riigieelarve- tuludest 2022 RE Arvestuslikud rahalised määraga lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -6 622 -6 598 0 0 0 -24 Tööjõukulud -4 420 -4 420 0 0 0 0 Majandamiskulud -1 668 -1 668 0 0 0 0 Muud tegevuskulud -7 -7 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -2 -2 0 0 0 0 Investeeringutoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -501 -501 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -24 0 0 0 0 -24 Eesti geograafiline asukoht ja viimastel aastatel halvenenud julgeolekuolukord on suurendanud tugeva kaitsevõime ja rahuajal veenva heidutushoiaku olulisust, esmajoones Balti riikides. Seetõttu on Eesti julgeoleku huvides investeerida Eesti ja seeläbi kogu NATO heidutus- ja kaitsehoiakusse. Eesti saab seda teha läbi riikliku kaitsevõime tugevdamise ja liitlaste kohalolu, aga ka läbi ettevalmistuste NATO kollektiivkaitse rakendamiseks ja liitlaste toetustegevusteks Eestis – vajalikud tegevused on toodud programmi tegevustes Kaitsevalmidus ja Kollektiivkaitses osalemine. Eesti kaitsetegevuse läbiharjutamiseks ja liitlaste integreerimiseks on vajalikud eri laadi õppused, mille tõhustust heidutus- ja kaitsehoiakule on paanis tugevdada. 3.10.2.1.10 Programmi tegevus: Riigikaitseline inimvara Programmi tegevuse eesmärk: Ajateenistusel põhinev reservvägi on samal tasemel NATO valmidusüksustega. Programmi tegevuse mõõdik: 155 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 204. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus tegevuse Riigikaitseline inimvara eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Vabatahtlikult ajateenistusse tulemise määr 53% 59% 61% Reservteenistuses osalemise määr kutsututest 56% 58% 60% Kaitseliidu väljaõppes osalemise määr (48 h läbinute osakaal) 15% 21% 25% Tabel 205. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Riigikaitseline inimvara -22 075 -25 660 -3 585 16% Tabel 206. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piir- riigieelarve- tuludest 2022 RE Arvestuslikud rahalised määraga lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -25 660 -24 007 -793 -5 0 -855 Tööjõukulud -15 971 -15 971 0 0 0 0 Majandamiskulud -5 446 -5 441 0 -5 0 0 Sotsiaaltoetused -825 -32 -793 0 0 0 Investeeringutoetused -201 -201 0 0 0 0 Muud toetused -2 361 -2 361 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -855 0 0 0 0 -855 Riigikaitselise inimvara tegevus koondab kaitsevaldkonna teenistujate värbamise ja arendamise, sõjaväelise taseme- ja täiendusõppe andmise ning kaitseväekohustuse täitmise toetamise tegevusi, riigikaitseõpetuse toetamist ning kulutusi sotsiaalsetele ja teenistustalastele tagatistele. Suurima osa tegevuse eelarvest moodustab Kaitseväe Akadeemia tegevus sõjaväelise hariduse andmiseks. Jätkub naiste kaitseväkke kaasamise programm ja isamaalise hariduse programm. Jätkub riigikaitseõpetust õpetavatele koolidele toetuste eraldamine ja riigikaitseõpetajate koolitamine ning motiveerimine, sealhulgas stipendiumite maksmine riigikaitseõpetajatele ja riigikaitseõpetuse seminaride ning teabepäevade läbiviimine. Eesti kaitsevõime toetamiseks tagatakse inim- ja materiaalse ressursi arvestus, hindamine ja valik. Tegevväelastele tagatakse sotsiaalsed tagatised vigastuse korral (ühekordne hüvitis ja töövõimetuspension) ning parim võimalik ravi. Sotsiaaltoetustena kajastuvad riigikaitselased õppetoetused (32 000 eurot), kaitseväeteenistuse seaduse alusel kehtestatud asendusteenistujate toetus ja kutsealuste sõidukulu (0,6 mln eurot) ja asendusteenistujate eest makstav sotsiaalmaks (0,1 mln eurot). Muud toetused sisaldavad Kaitseliidule antud toetust kehakultuuri arendamiseks. 3.10.2.1.11 Programmi tegevus: Riigikaitse investeeringute korraldus Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on, et iga riigikaitsesse investeeritud euro annab võimalikult palju kaitsevõimet. Programmi tegevuse mõõdik: 156 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 207. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Õigeaegsed tarned 97% 100% 100% Eesti kaitsetööstuse ekspordimahu kasv aastas 75 mln eurot +15% +15% Tabel 208. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Riigikaitse investeeringute korraldus -10 554 -11 740 -1 186 11% Tabel 209. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piir- riigieelarve- tuludest 2022 RE Arvestuslikud rahalised määraga lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -11 740 -11 236 0 -167 0 -336 Tööjõukulud -6 752 -6 584 0 -167 0 0 Majandamiskulud -2 457 -2 457 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -17 -17 0 0 0 0 Investeeringutoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -2 178 -2 178 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -336 0 0 0 0 -336 Riigikaitse investeeringute korraldus hõlmab endas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse tegevusi taristu korrahoiu, taristuehituse ja hangete läbiviimise korraldamiseks valitsemisala sees, 2022. aastal alustatakse toitlustamise korraldamisega Kaitseväe jaoks. Nende tegevuste eesmärk on investeeringute kiire ja kuluefektiivne toimimine ning valitsemisala asutuste rahulolu. Lisaks sisalduvad antud programmi tegevuses Kaitseministeeriumi valitsemisala kulutused kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse ning kaitsetööstuse edendamisse. Kaitsealase teadus- ja arendustegevuse eesmärk on suurendada poliitikakujunduseks ja võimearenduseks vajalikku ekspertiisi valitsemisalas. Kaitseministeerium ja Kaitsevägi eraldab eelarvest vahendeid strateegiliste uuringute tellimiseks ning Kaitsevägi jätkab koostööd ülikoolidega. Teadus- ja arendustegevusele on suunatud Vabariigi Valitsuse otsustatud lisarahastus 0,8 mln eurot. Kaitsekuludest eraldatakse teadus- ja arendustegevuseks ca 0,6%, lisaks tegeleb Kaitsevägi eksperimenteerimisega ning teadus- ja arendustegevusse panustavad SA CR14 toetusena antavad NATO küberkaitsekoostöö keskuse ja küberharjutusvälja kulud. Kaitsetööstuse toetamise peamine eesmärk on pakkuda võimalusi sektori ettevõtetele erinevates kasvufaasides ning aidata ekspordivõimaluste ning välistoetuste kaasamisega, mh Euroopa Kaitsefondi kontekstis. 157 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Majandusliku sisu vaade Joonis 48. Kaitseministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal valitsemisala kogukuludest, % Joonis 49. Kaitseministeeriumi valitsemisala suuremad kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, % Tabel 210. Kaitseministeeriumi valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -545 403 -438 392 -38 780 -932 -29 -67 270 Tööjõukulud -149 329 -149 161 0 -167 0 0 Majandamiskulud -176 742 -175 948 0 -765 -29 0 Muud tegevuskulud -51 274 -51 274 0 0 0 Sotsiaaltoetused -13 006 -54 -12 952 0 0 0 Investeeringutoetused -8 277 -8 277 0 0 0 0 Muud toetused -53 677 -53 677 0 0 0 0 Käibemaks -25 828 0 -25 828 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -67 270 0 0 0 0 -67 270 158 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 211. Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Kulud kokku -541 167 -595 264 -545 403 49 862 -8% Tööjõukulud -132 930 -138 188 -149 329 -11 141 8% Majandamiskulud -190 739 -234 571 -176 742 57 829 -25% Muud tegevuskulud -46 003 -57 664 -51 274 6 389 -11% Sotsiaaltoetused -10 582 -12 694 -13 006 -312 2% Investeeringutoetused -423 -1 447 -8 277 -6 830 472% Muud toetused -49 245 -52 987 -53 677 -690 1% Käibemaks -42 243 -34 429 -25 828 8 601 -25% Põhivara amortisatsioon -69 003 -63 284 -67 270 -3 986 6% Kulude eelarve mahu vähenemine on tingitud kaitseotstarbelise erivarustuse hangete eelarvetehnilisest liigendusest – nimetatud kulud on majandamiskuludest suunatud investeeringutesse. Tööjõukulude kasv toetab kahe olulise eesmärgi täitmist. Täitmaks tegevväelaste arvu kasvueesmärki (2025.a lõpuks 3808 tegevväelast), on kavandatud tegevväelaste arvu stabiilne suurenemine Kaitseväes ja Kaitseliidus kokku 29 tegevväelase võrra aastas. Tegevväelaste palgafondi korrigeeritakse iga-aastaselt lähtudes Rahandusministeeriumi majandusprognoosis avaldatud riigi keskmise palga kasvu prognoosist, et tagada tegevväelaste värbamise ja motiveerimise võimalused. Täiendavalt planeeriti rahalisi vahendeid valitsemisala IKT riigiteenistujate palkade suurendamiseks lähtuvalt võrdlusbaasi mahajäämusest. Majandamiskulud sisaldavad kaitseotstarbelise erivarustuse kulusid, sh kaitseinvesteeringute programmina soetatav laskemoon (20 mln koos käibemaksuga), kaitseväe kulu ajateenijate väljaõppeks, kaitseväelaste osalemist rahvusvahelistel õppustel. Samuti kaetakse majandamiskuludest rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemisega seotud kulud ning kaitseväe ja ministeeriumi välisteenistuse kulud. Valitsemisala taristu haldust korraldab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Muud tegevuskulud sisaldavad riigisaladusega seotud kulu, mis on tegevuspõhises eelarves programmis Luure ja eelhoiatus, mille tegevused on juurdepääsupiiranguga. Sotsiaaltoetused on ajateenijate ja asendusteenistujate toetused ning ajateenija või asendusteenistuja eest tasutav sotsiaalmaks. Samuti planeeritakse sotsiaaltoetusena vigastuste korral makstavad hüvitised. Investeeringutoetused sisaldavad eraldisi kohalikele omavalitsustele (0,3 mln eurot), mis on planeeritud toetusteks valla maadel asuvate harjutusväljade kasutamisest tekkivate negatiivsete mõjude leevendamiseks. Samuti toetatakse garnisonide kalmistute renoveerimist (37 000 eurot), rahastatakse Kaitseväe juurdepääsuteede renoveerimisprojekte (0,8 mln eurot) ning Hiiumaa vabadussõja monumendi rajamist (0,5 mln eurot). Investeeringutoetuste eelarve maht võrreldes eelmise perioodiga kasvab eelarvetehnilisest liigendusest tulenevalt - osa Kaitseliidule eraldatavast tegevustoetusest kajastatakse edaspidi vastavalt eraldise sisule investeeringutoetusena. Muud toetused hõlmavad Kaitseliidu, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse ja SA CR14 tegevustoetust ning sihtfinantseeringuid, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemakse, toetuseid kaitsealase teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks ja kaitsetööstuse edendamiseks. Samuti antakse toetust MTÜ-dele kaitsetahte arendamiseks ja kaitsevaldkonna teavitustööks ning sõja-ajaloolise pärandi säilitamise või sõjahaudade kaitse alasele tegevusele. Jätkuvalt 159 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri toetatakse koole riigikaitseõpetuse õppekäikude korraldamisel ja õppevahendite soetamisel. Seni Kaitseressursside Ameti poolt läbi viidud riigikaitseõpetuse välilaagreid hakkab alates 2022. aastast korraldama Kaitseliit, mistõttu väheneb ameti eelarve 300 000 euro võrra aastas. Käibemaksu arvestatakse majandamiskuludelt ja investeeringutelt, sh kaitseotstarbelise varustuse hangetelt. Tulenevalt tegevuspõhise eelarvestamise metoodikast ei jagata käibemaksu programmide vahel. Põhivara amortisatsioon on mitterahaline kulu, seetõttu ei loeta amortisatsiooni NATO definitsiooni arvestades kaitsekulu osaks. 3.10.3 INVESTEERINGUD Joonis 50. Kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal valitsemisala koguinvesteeringutest Joonis 51. Kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes osakaaluna objekti eelarvest, % 160 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 212. Kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad kaasfinant- investeeringud seeringuga Investeeringud kokku -281 835 -218 382 -38 187 -17 715 -7 550 Inventar -23 -23 0 0 0 IT investeeringud -2 734 -2 734 0 0 0 Masinad ja seadmed -5 371 -1 349 0 -4 021 0 Muud investeeringud -3 750 -3 750 0 0 0 Kaitseotstarbeline erivarustus -127 217 -126 870 0 -347 0 Kirde-Eesti kompensatsioonimeetmed -7 550 0 0 0 -7 550 Kaitseinvesteeringute programm -38 333 -38 333 0 0 0 Maa soetused -103 -103 0 0 0 Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine -54 528 -41 181 0 -13 347 0 Liitlaste taristu -4 039 -4 039 0 0 0 Käibemaks -38 187 0 -38 187 0 0 Tabel 213. Kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Investeeringud kokku -152 784 -113 991 -281 835 -167 844 147% Inventar -223 -149 -23 126 -85% IT investeeringud -3 555 -1 936 -2 734 -798 41% Masinad ja seadmed -2 250 -5 836 -5 371 466 -8% Muud investeeringud -11 195 -52 -3 750 -3 698 7098% Kaitseotstarbeline erivarustus -82 147 -51 450 -127 217 -75 767 147% Kirde-Eesti kompensatsioonimeetmed 0 0 -7 550 -7 550 100% Kaitseinvesteeringute programm 0 0 -38 333 -38 333 100% Maa soetused -924 -1 556 -103 1 453 -93% Hoonete ja rajatiste soetus ning -28 537 -39 852 -54 528 -14 676 37% renoveerimine Liitlaste taristu -2 582 -867 -4 039 -3 173 366% Käibemaks -21 371 -12 294 -38 187 -25 893 211% Investeeringute eelarve maht võrreldes eelmise perioodiga kasvab, mis on seotud peamiselt kaitseotstarbelise erivarustuse hangetega. Investeeringutesse on täiendavalt vahendeid suunatud nii tegevuskulude kokkuhoiust kui Rahandusministeeriumi 2021. aasta suvise majandusprognoosi ja Vabariigi Valitsuse otsuste tulemusena kaitsekuludesse lisandunud eelarvekasvust. Samuti on 2022. aastasse kavandatud mereväe laevatõrje võime arendamisega seotud investeeringud, milleks Vabariigi Valitsus on eraldanud Kaitseministeeriumile ühekordselt lisavahendeid summas 38,3 mln eurot (käibemaksuga 46 mln eurot). Kaitseväele on kavas inventari soetada 0,23 mln euro eest. IT investeeringud kasvavad vahetamaks seadmeid IT-lahenduse loomuliku elutsükli raames ning vähendamaks tehnoloogilist võlga. Suurema osa IT-investeeringuid teeb Kaitsevägi ning katab sellega suurema osa valitsemisala asutuste vajadused. Masinad ja seadmeid soetab peamiselt Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus eesmärgiga toetada väeloome tegevust, mh harjutusväljakute hooldamiseks ning toitlustuskomplekside sisustamiseks. 161 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Muude investeeringute all kajastatakse kunsti soetus valmivatesse uutesse taristuobjektidesse ning alates 2022. aastast ka Kaitseväe riigisaladusega seotud investeeringud, millest on tingitud investeeringuobjekti eelarve mahu märkimisväärne kasv. Kaitseotstarbelise erivarustuse investeeringud hõlmavad mitmeid erinevaid hankeid, nt meremiinid, tankitõrje granaadiheitjad, miinipildujad, veokid ning soomusjalaväepataljoni toetussoomikite ümberehitus vastavalt Kaitseväe vajadustele. Hanked korraldab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, erivarustuse soetusega tagatakse väeloome ja üksuste kaitsevalmiduse hoidmine. Kirde-Eesti kompensatsioonimeede hõlmab hankeid uute tuuleenergia tootmisvõimsuste rajamise võimaldamiseks Kirde-Eestis (investeering CO2 osakute ning taastuvenergia kvootide müügist saadud tulu arvel). Kaitseinvesteeringute programm (KIP) sisaldab 2022. aastal erakorraliselt täiendavalt ka 46 mln eurot (käibemaksuga summas) kavandatud kaitsevõime arendamisega seotud investeeringuid laevatõrje rakettide hankeks. Tavapärased IP vahendid 20 mln euro ulatuses (käibemaksuga summas) sisaldavad laskemoona ning neid kajastatakse majandamiskuludena. Maa soetused on seotud Keskpolügooni väljaõppevõimaluste parandamisega. Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine sisaldab vahendeid Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse korraldatud taristu arenduseks. Olulisemad 2022. aastal valmivad taristuobjektid (kõik summad käibemaksuga) on kesksed lahingumoona hoidlad (7 mln), 2. jalaväebrigaadi tehnika parkla koos varjualustega (3 mln), Sirgala harjutusvälja uus juurdepääsutee (3 mln), 1.jalaväebrigaadile laohoone ja hooldusõppegaraaž (2,8 mln). Välisrahastuse toel teostatakse soomukitele laskeväli (6,7 mln) ja lasketiirud (3,7 mln), mereväesidega seotud NSIP võimepaketid (1,7 mln 2022. aastal, valmib 2024. aastal) ning laskemoonakäitlusala NSIP investeeringuna (0,9 mln 2022. aastal, valmib 2023. aastal). Lisaks jätkub 2022. aastal sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ja lahingukooli ehitus (9,8 mln eurot 2022. aastal, valmib 2023. aastal) ja ehitatakse riigikaitsemaja (3,3 mln eurot 2022. aastal, valmib 2024. aastal). Miinisadamas teostatakse taristu ümberehitustöid vastavalt mereväe vajadustele (1,6 mln). Eesti Sõjamuuseumi eelarves on planeeritud vahendid Vabadussõja võidusamba ja selle ala renoveerimiseks – arvestatud on samba valgustite väljavahetamisega, kuna 2022. aastal saab läbi Vabadussõja võidusamba valgustite eluiga. Valgustussüsteemi uuendamine ja kaasajastamine maksab kokku 6 mln eurot. Liitlaste taristu investeeringute raames valmivad VV lisarahastuse toel Keskpolügooni arendused ja sealsete väljaõppevõimaluste parandamine (0,7 mln), Ämari perrooni ümberehitus (1,5 mln), perimeetri kaasajastamine (0,5 mln) ja julgeolekutööd varem rajatud objektide kasutuselevõtuks (0,4 mln). 162 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.11 KESKKONNAMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Keskkonnaministeeriumi valitsemisala on Eesti keskkonnavaldkonna eestvedaja, kelle põhieesmärk on vastutustundliku suhtumise kujundamine loodusesse ning Eesti inimestele puhta ja looduslikult mitmekesise elukeskkonna säilitamine. Valitsemisalas kujundatakse ja viiakse ellu kliima-, maapõue-, looduskaitse-, kalandus-, metsa-, jahindus-, õhukvaliteedi-, kiirgus-, merekeskkonna-, vee kasutamise ja kaitse ning keskkonnateadlikkuse poliitikat, keskkonnakorraldus- ja ringmajanduspoliitikat ning tööstusheite- ja kemikaalipoliitikat. Samuti kütuse valdkonna, müra valdkonna poliitikat ja riigi maapoliitikat ning tagatakse kvaliteetsete ruumiandmete ja ilmainfo kättesaadavus. Keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuulub kaks valitsusasutust: Maa-amet ja Keskkonnaamet ning kolm hallatavat riigiasutust: Keskkonnaagentuur, Eesti Loodusmuuseum ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Nende pakutavad teenused mõjutavad oluliselt teiste riiklike teenuste pakkumist (pääste, kiirabi, politsei, kaitsevägi ja lennuliiklus) ning seeläbi Eesti inimeste igapäevast turvalisust, heaolu ja tervist. Lisaks kuuluvad haldusalasse riigi osalusega tulundus- ja sihtasutused ning äriühingud: Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Erametsakeskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus ja AS Ökosil. Menetluses on SA Erametsakeskuse ühendamine SA-ga Keskkonnainvesteeringute Keskus alates 01.01.2022. Keskkonnaministeerium näeb oma haldusalas võimalust Keskkonna Investeeringute Keskuse (KIK) ja Erametsakeskuse(EMK) ühinemisega tõhustada ja edendada keskkonnaalaseid rakendustegevusi ja projektide rahastamist ning hoida kokku sellega seotud kulusid. Ühendatud sihtasutuses on riigi asutajaõiguste teostamise eesmärgiks järjest kasvava tähtsusega keskkonna- ja kliimavaldkonna projektide ja tegevuste rahastamine ja elluviimine vastavalt valdkonna strateegilistele eesmärkidele, alusdokumentidele ning ELi poliitikatele. Tabel 214. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot Osakaal 2022 RE 2022 RE 2022 RE kogumahust TULUD 13 130 809 405 894 3% KULUD -13 638 494 -177 677 1% INVESTEERINGUD -715 975 -5 109 1% FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 4 200 1% 2021. esimese poolaasta seisuga töötab Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas kokku 1256 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). Kõige suurema töötajaskonnaga on Keskkonnaamet (2021 liideti Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon), mille koosseisu kuulub 531 teenistujat (teenistuskohtade arv 563). Valitsemisala kulude ja investeeringute koondeelarvest moodustab Keskkonnaministeeriumi eelarve 69%, Keskkonnaamet 13%, Maa-amet 6%, ja Keskkonnaagentuur 6%. Ülejäänud asutuste eelarved kokku moodustavad valitsemisala kulude eelarvest 5%. Keskkonnaministeeriumi osakaal kogu eelarvest on oluliselt suurem seetõttu, et selles kajastuvad ka vahendatavad toetused. 163 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.11.1 TULUD Joonis 52. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala suuremad tulud ja osakaal valitsemisala kogutulust, % Tabel 215. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala tulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Tulud kokku 290 691 284 658 405 894 121 237 43% Saadud toetused 79 521 73 744 65 971 -7 772 -11% Riigilõivud 432 527 511 -16 -3% Tulud majandustegevusest 147 729 91 030 211 607 120 577 132% Tulud põhivara ja varude müügist 18 345 13 500 24 000 10 500 78% Trahvid ja muud varalised karistused 370 200 200 0 0% Keskkonnatasud 41 876 72 012 77 770 5 758 8% Muud tulud 163 30 20 -10 -33% Intressi- ja omanikutulud 2 255 33 615 25 815 -7 800 -23% Saadud toetused Toetusi kasutatakse kulude ja investeeringute katteks. Saadud välistoetustena laekuvad tulud koos riikliku ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi kaasrahastusega järgmiste meetmete elluviimiseks:  EL struktuurivahendid veemajandustaristu arendamiseks (24,1 mln eurot);  EL struktuurivahendid ettevõtete ressursitõhususeks (17,2 mln)  EL struktuurivahendid kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamiseks ning taastamiseks (5,9 mln eurot);  EL struktuurivahendid saastunud alade ja veekogude korrastamiseks (10,1 mln eurot);  LIFE programmi vahendid Ida- ja Lääne-Virumaa veekogude seisundi parandamiseks (1,9 mln eurot);  Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna vahendid keskkonna ja kliimameetmeks (2,2 mln eurot);  EL struktuurivahendite tehniline abi (1,4 mln eurot); 164 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri  LIFE programmi vahendid elupaikade ja liikide seisundi parandamiseks metsa- ja põllumajandusmaal (1,1 mln eurot);  Taaste- ja vastupidavusrahastu vahendid rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks ja arenguprogrammideks (1 mln eurot); Saadud toetuste vähenemine 7,8 mln võrra on tingitud peamiselt Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi struktuurivahendite meetmete rakendusperioodi lõppemisest. Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavas perioodil 2014-2020 seatud eesmärgid saavad olulises mahus 2021. aasta lõpuga saavutatud. Eesti taastekava raames lisandub Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) toetus perioodil 2022-2026 summas 22,4 mln eurot, millest 2022. aastal elluviidav osa on 1 mln eurot. Toetuse eesmärk on kiirendada koroonakriisist taastumisel rohepööret ning toetust kasutakse rohetehnoloogiate arenguprogrammide elluviimiseks ja ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetused kokku moodustavad 2022. aastal 2,2 mln eurot ning toetuse maht kasvab võrreldes eelmise aastaga 0,9 mln eurot. Muud välistoetused (LIFE ja Interreg programm) kokku moodustavad 2022. aastal 3,8 mln eurot ja võrreldes eelmise aastaga on nende rakendamise mahus prognoositud kasvu 0,8 mln eurot. Riigilõivud Riigilõivude laekumised on prognoositud peamiselt järgmistele toimingutele:  Riiklike tegevuslitsentside ja tegevuslubade väljastamine ja pikendamine (0,4 mln eurot);  Tööstusheite seaduse alusel keskkonnakompleksloa taotlused (37 200 eurot);  Kinnisvaratehingute statistika hinnastatistika päringukeskkonnast (33 000 eurot);  Maapõueseaduse alusel tehtavad toimingud (30 180 eurot). Riigilõivud laekuvad 77% ulatuses riiklike tegevuslubade ja -litsentside väljastamise ja pikendamise eest, sh Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse toiminguid RLS §1362 määradega 640 tk (laekumine 334 950 eurot), Kiirgusseaduse toiminguid RLS §131-132 määradega 161 tk (laekumine 37 260 eurot), Atmosfääriõhu kaitse seaduse toiminguid RLS §136 määradega 30 tk (laekumine 6990 eurot), Looduskaitseseaduse alusel tehtavad toimingud RLS §133-134 määradega 2 tk (laekumine 450 eurot). Riigilõivude laekumise vähenemine 16 000 eurot 2022. aastal võrreldes 2021.aastaga on tingitud peamiselt kiirgusseaduse alusel tehtavate kiirgustegevusloa taotluse läbivaatamise toimingute riigilõivu vähenemisest, kuna suur osa varasemalt 5a tähtajaga lubadest muutuvad tähtajatuks. Tulud majandustegevusest Majandustegevusest laekuvast tulust suunatakse riigituludesse riigimaade kasutustasudest laekuv tulu 3,9 mln ja 50% saastekvootide müügist laekuvast tulust ehk 86,3 mln. Ülejäänud 50% saastekvootide müügist laekuvast tulust ning EL ülese kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemissüsteemiga seotud Moderniseerimisfondi vahendid summas 33,7 mln eurot suunatakse kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks. Eelnimetatud vahendeid kasutatakse kavandatud meetmete elluviimiseks vastutavate ministrite kaudu. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas kasutatakse valitsemisala kuludeks ja investeeringuteks 20,9 mln eurot, millest 19,8 mln eurot moodustavad saastekvoodi müügi tuludest tehtavad kulutused ja 1,1 mln eurot omatuludest tehtavad kulutused.  Majandustegevuse tulu prognoos tegevuste lõikes: • Euroopa Liidus perioodil 2021-2030 kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega (edaspidi LHÜ) enampakkumiste süsteemis kauplemisel saadav tulu 172,9 mln eurot, millest suunatakse 50 % ehk 86,6 mln eurot kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks. • EL ülese kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemissüsteemiga seotud Moderniseerimisfondi tulu 33,7 mln, 165 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri  Riigimaa kasutustasud (kokku 3,9 mln eurot), mis laekub järgmiste kasutuslepingute alusel: • põllumajanduslik rent: 2548 lepingut kogupindalaga 29 520 ha; • mäetööstusmaa rent: 552 lepingut kogupindalaga 34 082 ha; • kasutusvalduse tasud: 4683 lepingut kogupindalaga 53 076 ha ja • hoonestusõiguse tasud: 1892 lepingut kogupindalaga 881 ha.  Keskkonnaagentuur (0,9 mln eurot): lennumeteoroloogilise prognostilise, meteoroloogilise, hüdroloogilise ja klimatoloogilise info eriprognooside koostamine, lennumeteoroloogia vaatlusteenus ning erastamisele mineva metsamaa hindamine.  Keskkonnaamet (0,1 mln eurot): termoluminestsentsdosimeetri näidu mõõtmine, röntgenkiirgustaseme mõõtmine, kiirgustaseme mõõtmised.  Eesti Loodusmuuseum (0,1 mln eurot): piletite müügitulu ning loodushariduse ringide ja ürituste tulu.  Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (50 000 eurot): rakendusadministraatori teenus.  Maa-amet (12 000 eurot): maa erastamise korraldamine. Tulu põhivara ja varude müügist Siin kajastatakse maade ja riigivara müüki 24 mln eurot. Müügitulu kasvab seoses riigimaade kasutusvalduslepingute lõppemisega ning kasutajate poolt väljaostmisega. Lähiaastatel on lõppemas palju lepinguid ja lepingu pikendamise korral peab põllumees senise ülisoodsa kasutustasu eest maksma turupõhist tasu, mistõttu Maa-amet prognoosib, et põllumehed ostavad maad otsustuskorras välja. Trahvid ja muud varalised karistused Trahvid laekuvad eriseadustes sätestatud nõuete rikkumisest 0,2 mln eurot. Keskkonnatasud Sii on kajastatud keskkonnatasud summas 77,8 mln eurot. Keskkonnatasude suurenemine on tingitud peamiselt põlevkivi kaevandamisõiguse tasumäära tõusust. Negatiivset mõju seevastu avaldavad ladestatavate põlevkivijäätmete koguse ja sademete hulga vähenemine. Keskkonnatasud laekuvad maavara kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise, vee erikasutuse, kasvava metsa raieõiguse, kalapüügiõiguse ja jahipidamisõiguse (loodusvara kasutusõiguse tasu /ressursitasu) ning saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise (saastetasu) eest:  kalapüügi- ja jahipidamisõiguse müügist 0,6 mln eurot;  maavara kaevandusõiguse, vee erikasutuse ning saastetasude eest kokku 77,1 mln eurot, millest arvestatakse sihtotstarbeliselt kohalikele omavalitsusüksustele 14,8 mln eurot ja riigieelarvesse suunatakse 62,3 mln eurot. Tulenevalt keskkonnatasude seadusest eraldatakse KeM eelarvelistest vahenditest KIKile keskkonnaprogrammi elluviimiseks 13,7 mln eurot, mis vastab minimaalselt riigieelarve koostamisele eelnenud aasta vee erikasutusõiguse tasudest riigieelarvesse laekunud rahalisele mahule. KIK-i keskkonnaprogrammi elluviimine toimub keskkonnaministri 31.01.2020 määruse nr 10 sätete alusel, mille kohaselt on moodustatud 8 valdkondlikku programmi: atmosfääriõhu kaitse, kalanduse, keskkonnateadlikkuse, looduskaitse merekeskkonna, metsanduse, ringmajanduse ja veemajanduse valdkondades. Valdkondlik jagunemine ja alaprogrammide eelarved räägitakse läbi ja kinnitatakse Keskkonnaministeeriumi 2022. aasta tööplaani koostamise raames. 166 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Muud tulud Siin kajastatakse õigusrikkumistega looduskeskkonnale tekitatud kahjud, nagu ebaseaduslikud metsaraied, loata kalapüük, ebaseaduslik jahipidamine jms (0,2 mln eurot). Intressi- ja dividenditulud Dividenditulud laekuvad Riigimetsa Majandamise Keskuselt 25,6 mln eurot ja Keskkonnauuringute Keskus OÜ-lt 25 000 eurot. Intressitulusid maa järelmaksunõuetelt laekub 0,2 mln eurot. Dividenditulu on prognoositud äriühingute majandustulemuste prognooside alusel ning lõplikud summad otsustatakse 2022. aasta kevadel pärast 2021. aasta tegelike majandustulemuste selgumist. 3.11.2 KULUD Tegevuspõhine vaade Keskkonnaministeeriumi valitsemisala panustab Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse kahes tulemusvaldkonnas Keskkond ning Põllumajandus ja kalandus. 3.11.2.1 Tulemusvaldkond Keskkond Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elukeskkond ning suhtumine loodusesse on vastutustundlik. Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm on keskkonnastrateegias ja keskkonnavaldkonna arengukavades kavandatud eesmärkide elluviimiseks. Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna pikaajaliste arengueesmärkide määratlemiseks on Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi koostatud Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas aastani 2030. Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamise tagamiseks on kalanduse programm. Muud keskkonna tulemusvaldkonna jaoks olulised strateegilised dokumendid on looduskaitse arengukava aastani 2020, põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030, kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja riigi jäätmekava 2014–2020. Lisaks otsustas Vabariigi Valitsus algatada uue keskkonna valdkonna arengukava 2030 (KEVAD) koostamise. Keskkonnavaldkonna arengukava koostamisega integreeritakse ühte arengudokumenti keskkonna eri alavaldkonnad, kirjeldatakse hetkeolukorda ja suundumusi, analüüsitakse peamisi probleeme ja mõjusamaid poliitikainstrumente ning sõnastatakse iga alavaldkonna eesmärgid ja mõõdikud aastaks 2030. Seeläbi korrastatakse keskne strateegilise planeerimise vaade keskkonnavaldkonnas. 167 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 216. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala programmide seos tulemusvaldkondade ja valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Keskkond Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Keskkonnakaitse ja -kasutuse Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 programm Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Riigi jäätmekava 2014–2020 Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018‒2027 Põllumajandus ja Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani Kalandus kalandus 2030 Tabel 217. Tulemusvaldkonna Keskkond kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % tegelik Kulud kokku -135 630 -181 908 -167 047 14 861 -8% Kulude vähenemine on seotud Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi struktuurivahendite meetmete rakendusperioodi lõppemisega ja riigi tegevuskulude kokkuhoiu meetmega. (Riigi eelarvestrateegia 2022-2025 ja Stabiilsusprogramm 2021 lisa 3 „Ülevaade RES 2022-2025 meetmetest riigieelarvelistele asutustele põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade lõikes „). Programm: Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Programmi eesmärk: Keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus keskkonnakasutus on tagatud. 168 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 218. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -167 047 -77 069 -1 842 -64 307 -20 868 -2 962 Kliimamuutuste leevendamine ja -25 634 -2 626 0 -3 165 -19 761 -82 kliimamuutustega kohanemine Õhukvaliteedi parendamine -7 293 -7 021 0 -173 0 -98 Kiirgusohutuse tagamine -1 467 -1 197 0 -56 -135 -79 Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni -19 777 -2 397 0 -17 357 0 -23 edendamine Keskkonnamõju hindamise ja selle -1 291 -1 183 0 -58 0 -50 maandamise tagamine Tööstusheite ja kemikaalipoliitika -1 345 -1 261 0 -58 0 -26 kujundamine Jäätmemajanduse korraldamine -4 056 -2 897 0 -573 0 -585 Maapõueressursside kasutamise ja -1 422 -1 306 0 -58 0 -58 kaitse korraldamine Merekeskkonna kaitse suunamine -2 972 -2 695 0 -259 0 -18 Vee säästliku kasutamise ja kaitse -48 290 -12 293 0 -35 471 -12 -513 tagamine Elurikkuse kaitse tagamine -17 114 -10 225 0 -6 663 0 -226 Metsanduse arengu suunamine -11 281 -10 906 0 -116 -43 -216 Jahinduse arengu suunamine -1 570 -1 466 0 -58 0 -47 Maatoimingute korraldamine -6 090 -4 027 -1 842 -58 -12 -152 Ruumiandmete hõive, analüüsid ja -7 607 -7 266 0 -66 0 -275 kättesaadavaks tegemine Ilmaandmete, ilmaprognooside ja - -4 012 -2 789 0 -3 -813 -406 hoiatuste tagamine Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse -5 827 -5 514 0 -116 -91 -106 arengu suunamine 169 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 219. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -181 908 -167 047 14 861 -8% Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega -33 501 -25 634 7 002 -21% kohanemine59 Õhukvaliteedi parendamine -7 184 -7 293 -1 205 20% Kiirgusohutuse tagamine -1 445 -1 467 102 -7% Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine -22 959 -19 777 5 688 -22% Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise -1 131 -1 291 -354 38% tagamine Tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine -1 199 -1 345 -138 11% Jäätmemajanduse korraldamine -3 476 -4 056 -1 350 50% Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine -1 265 -1 422 -327 30% Merekeskkonna kaitse suunamine -2 967 -2 972 -767 35% Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -56 564 -48 290 6 411 -12% Elurikkuse kaitse tagamine -16 515 -17 114 854 -5% Metsanduse arengu suunamine -10 046 -11 281 -1 741 18% Jahinduse arengu suunamine -1 584 -1 570 -257 20% Maatoimingute korraldamine -5 692 -6 090 -655 12% Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks -7 725 -7 607 -239 3% tegemine Ilmaandmete, ilmaprognooside ja -hoiatuste tagamine -3 681 -4 012 43 -1% Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine -5 711 -5 827 931 -14% Programm jaguneb kuueks meetmeks: 1) kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus, 2) ringmajanduse korraldamine, 3) merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus, 4) eluslooduse kaitse ja kasutus, 5) ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud ja 6) keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine. 3.11.2.2 Programmi tegevus: Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine Programmi tegevuse eesmärk: välja on töötatud ja ellu on rakendatud poliitikad, mis toetavad kliimamuutuste leevendamist ja mõjuga kohanemist ning fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite kontrollimine ja piiramine on tagatud ning vastav poliitika kujundatud ja rakendatud. 59 Programmi tegevuste ühtlustamiseks koondati 2022. aasta Keskkonnakaitse ja -kasutus programmis programmi tegevuse Osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside piiramine ja alternatiivsete ainetega asendamine teenused (4) programmi tegevusse Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine. 170 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 220. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteem on rakendatud jah jah jah Korraldatud infopäevade ja seminaride arv 1 2 2 Kliimapoliitikaga kui horisontaalse teemaga on riigi eri valdkondade jah jah jah õigusaktides ja strateegilistes dokumentides arvestatud Eestis esmakordselt turustatud f-gaaside absoluutkoguse vähenemine 59% 45% 45% (63% 2015.a) Tabel 221. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot muud välistoetus koos tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -25 634 -2 626 -3 165 -19 761 -82 Tööjõukulud -1 103 -1 054 -49 0 0 Majandamiskulud -716 -530 -186 0 0 Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0 0 Investeeringutoetused -9 249 0 0 -9 249 0 Muud toetused -14 484 -1 041 -2 931 -10 512 0 Põhivara amortisatsioon -82 0 0 0 -82 Tabel 222. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kliimamuutuste leevendamine ja -33 501 -25 634 7 002 -21% kliimamuutustega kohanemine Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku 7 teenust. Suurima eelarvemahuga teenus on „Kliimapoliitika kujundamine ja rakendamine“. Osaletakse Euroopa rohelise kokkuleppe mitte-kliimaalaste ja kliimaalaste algatuste sh kliimapaketi „Eesmärk 55“ seisukohtade kujundamisel ja läbirääkimisel. Panustatakse riiklike arengukavade ja strateegiate väljatöötamisse tagamaks kliimapoliitika põhialuste elluviimine ja kaasamine majandusüleselt teistesse sektoritesse. Koordineeritakse sektorite üleselt 2030. aasta eesmärkide täitmiseks vajalike kasvuhoonegaaside heidet vähendavate meetmete kavandamist. Koostatakse nõutud riiklikku aruandlust erinevatele sihtgruppidele. Kaasatakse avalikkust ja suurendatakse elanikkonna teadlikkust kliimavaldkonnas, korraldatakse seminare ning teavituskampaaniaid. Täiendatakse riigi KHG inventuuri- ja prognooside metoodikaid. Koordineeritakse EL-i heitkogustega kauplemise süsteemist väljajäävates sektorites Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu (EL) määruse nr 2018/842 (jagatud kohustuse määruse - JKM) rakendamist. Rakendatakse lõimitud riikliku energia- ja kliimakava (REKK). Kavandatakse ja rakendatakse tegevusi kliimamuutustega kohanemise arengukava (KOHAK) aastaks 2030 eesmärkide elluviimiseks. KOHAK-i rakendusplaanis aastateks 2017–2020 seatud KeM-i vastutusalas olevate tegevuste elluviimine jätkub RES-i lisa 5 kliimamuutuste pilootprojektide meetme vahenditest, sh koostatakse juhis maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja parandusmeetmete rakendamiseks, samuti koostatakse soode taastamise tulemuslikkuse analüüs ja uus soode tegevuskava. Lisaks jätkub kliimamuutuste mõjude tõttu Eesti ohustatud ja haruldaste liikide inventeerimine ja praktiliste kaitsekorralduslike tööde tegemine ning looduslike elupaikade ohustatud ja kaitstavate liikide seisundi prognoosimine ning 171 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri kaitsemeetmete väljatöötamine. Kliimapoliitika finantsraamistiku rakendamise raames kujundatakse vabatahtliku KHG hüvitamise (ing k offsetting) riiklik raamistik. Programmi tegevuse üheks eesmärgiks on, et kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemid on ajakohased ja toimivad. Riigis on loodud direktiivile 2003/87/EÜ ja Pariisi kokkuleppele vastav õigusraamistik ning on tagatud võimekus süsteemi(de) järjepidevaks rakendamiseks. Töötatakse välja ja vajaduse korral muudetakse õigussüsteemi EL-i HKS-i rakendamiseks IV kauplemisperioodil 2021–2030. Tagatakse võimekus tehingute läbiviimiseks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 2018/842 reguleeritud sektorites perioodil 2021–2030. Olulise suurusega kuludeks teenuse eelarves on toetused tegevuskuludeks ja investeeringuteks, millest suuremad on:  Taaste ja vastupidavusrahastu (RRF) toetusmeetmed rohetehnoloogiate arenguprogrammide elluviimiseks ja ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks 1 mln eurot. Rohetehnoloogiate arenguprogrammide investeeringutoetuse põhitegevuseks on toetada rohetehnoloogia fookusega iduettevõtete arengut läbi erinevate arendusteenuste (sh ideekorjed, inkubatsioon, äriarendus, prototüübi arendamine, piloteerimine). Ressursitõhusate rohetehnoloogiate toetusmeede on suunatud tööstusettevõtetele ressursitõhusate rohetehnoloogiate edendamiseks.  Euroopa majanduspiirkonna (EMP) toetuste 2014–2021 programm "Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine" summas 1,7 mln eurot, millest toetatakse: • kohalike omavalitsusete ja nende liitude rakendatavaid projekte kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakavade koostamiseks ning kohaliku tasandi kliima ja ringmajanduse pilootprojektide elluviimiseks; • ülikoolide ja teadusasutuste rakendatavaid projekte ökosüsteemide vastupanuvõime suurendamiseks ja kliimateadlikkuse õppematerjalide koostamiseks; • Keskkonnaagentuuri rakendatavat eelmääratletud projekti ringmajanduse võimekuse tõstmiseks.  Kasvuhoonegaaside kvoodimüügi projektid summas 19,8 mln eurot, millest olulisemad on: • vähese heitega sõidukite kasutuselevõtt; • üleujutusriskide maandamine riskipiirkondades olevates kohalikes omavalitsustes; • kliimamuutustega kohanemise arengukava eesmärkide elluviimisega seotud tegevused ja kohalikes omavalitsustes jäätmete liigiti kogumise arendamine. Osoonikihi kaitse alase ja fluoritud kasvuhoonegaaside (f-gaaside) piiramise poliitika kujundamise ja rakendamise teenuse raames on tagatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta ning nimetatud EL-i määruste rakendusaktide nõuete täitmine ja riiklike õigusaktide jätkuv rakendamine ja arendamine Eestis, sh Eesti täidab HFC-de järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise graafiku eesmärke. Määruse (EL) nr 517/2014 2020 ja 2022. aasta 1. jaanuarist kehtima hakkavatele F- gaasidega seotud turustamispiirangute ja -keeldude alusel tehakse vastav FOKA (F-gaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmete ja käitlemistoimingute) registri arendus ja muudetakse/täiendatakse õigusruumi. Eesti on aastast 2020 võimeline järk-järgult võtma kasutusele alternatiivseid väikese kliimamõjuga külmaaineid. Eestis esmakordselt turustatud f- gaaside absoluutkogus väheneb. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi rakendamise teenuse kulu koosneb peamiselt tegevuskuludest. Eesti EL-i liikmena on osaline Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis (edaspidi EL-i HKS). 172 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri LULUCF analüüside tegemist ja aruannetesse sisendi andmist viib läbi Keskkonnaagentuur. Olulise osa moodustavad riigi kokkulepetest ja EL-i nõetest tulenevate aruandluskohustuste täitmine, sh aruannetele andmete andmine (nt LULUCF - maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus) ja edastamine, lähtudes rahvusvaheliselt tunnustatud või riiklikult kokku lepitud metoodikatest. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi ja SMI (statistilise metsainventeerimise) raames. 3.11.2.3 Programmi tegevus: Õhukvaliteedi parendamine Programmi tegevuse eesmärk: õhukvaliteedi tagamiseks on siseriiklikult tagatud vastavus rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele, õhuseire teostatud ja avalikkust teavitatud. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 223. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Rahvusvahelised ja Euroopa Liidu nõuded on täidetud jah jah jah Üle 45 dB öises müratasemes elanike arv vähenenud jah jah jah Tabel 224. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot välistoetus koos 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise mitterahalised kulud kaasfinantseeringuga KULUD -7 293 -7 021 -173 -98 Tööjõukulud -1 659 -1 624 -35 0 Majandamiskulud -1 138 -1 007 -131 0 Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0 Muud toetused -4 396 -4 389 -8 0 Põhivara amortisatsioon -98 0 0 -98 Tabel 225. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Õhukvaliteedi parendamine -7 184 -7 293 -1 205 20% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku 12 teenust. Alljärgnevalt on toodud välja kolm suurimat. Õhukvaliteedi valdkonna poliitika kujundamise ja rakendamise teenuse vahendid koosnevad peamiselt ministeeriumi tegevuskuludest. Muude toetuste all on kajastatud toetused valitsemisala sihtasutustele ja äriühingutele ning keskkonna valdkonna MTÜ-dele, sh Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus antav sihtotstarbeline eraldis keskkonnaprogrammi elluviimiseks. Teenuse oluliseks osaks on õhukvaliteedi juhtimine ja hindamine (sh hindamise andmete koondamine ja avalikustamine õhukvaliteedi hindamise andmekogus Airviro) ning avalikkuse teavitamine EL-i õigusaktide ja rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt. Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 rakendamine ja uuendamine. Õhukvaliteedi valdkonnaga seonduvate strateegiliste dokumentide koostamisel osalemine ja rakendamine, Eesti seisukohtade kujundamine ja 173 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri kaitsmine EL-i ja ÜRO otsustusprotsessis, saastetasu maksmise kohustuse asendamine keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega. Teadlikkuse suurendamiseks teabepäevade ja koolituste korraldamine. Kütuse valdkonna poliitika kujundamise ja rakendamise teenuse raames tehakse lisaks kütuse valdkonna õigusloome kujundamisele müüdavate vedelkütuste kvaliteedi ja koguste seiret ning kütuse kvaliteedi kontrolli tanklates, laevadel ja katlamajades. Õhusaaste lubade andmine on Keskkonnaameti teenus õhusaastelubade väljaandmiseks ja seireks. Taotluse peavad esitama füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenev kohustus omada õhusaasteluba. Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav õhusaasteluba, on välja toodud eraldi määruses. Õhusaasteloa omanikel on kohustus esitada aastaaruanded Keskkonnaametile (KeA). 3.11.2.4 Programmi tegevus: Kiirgusohutuse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: kiirgusohutus on tagatud õigusaktide ja arengukavade rakendamise kaudu. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 226. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik tase Mõõdik/Sihttase 2021 2022 (2020. a) Eesti õigusesse on tähtaegselt üle võetud EURATOMi direktiivid jah jah jah Rikkumismenetluste arv 2 0 0 Kiirgusohutuse riikliku arengukava ja selle alamplaanide eesmärgid jah jah jah on täidetud Tabel 227. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot välistoetus koos muud tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise sõltuvad kulud kulud kaasfinantseeringuga KULUD -1 467 -1 197 -56 -135 -79 Tööjõukulud -858 -761 -11 -85 0 Majandamiskulud -492 -400 -42 -50 0 Muud toetused -37 -35 -2 0 0 Põhivara amortisatsioon -79 0 0 0 -79 Tabel 228. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kiirgusohutuse tagamine -1 445 -1 467 102 -7% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku 10 teenust. Alljärgnevalt on toodud välja kolm suurimat. Kiirguspoliitika kujundamine ja rakendamine rahvusvaheliste nõuete kohaselt ja kooskõlas riigi arengustrateegiatega (kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027). Eesti seisukohtade kujundamine ja kaitsmine EL-i ja ÜRO kiirgusvaldkonna otsustusprotsessides, riikliku aruandluse koostamine erinevatele sihtgruppidele (nii rahvusvahelised kui ka riigisisesed organisatsioonid), avalikkuse kaasamine ja teadlikkuse suurendamine. Aastatel 2021–2022 jätkatakse kiirguse valdkonna õigusaktide uuendamist, et tagada nende kooskõla 2019. aastal algatatud kiirgusseaduse muudatusega ning Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri kiirgusohutuse auditite ettepanekute rakendamine. Uusi rikkumismenetlusi kiirgusvaldkonnas 174 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri ei ole algatatud. 2022. aastal lõpetatakse Eesti radooniohtlike alade kaardistamine ja valmib radoonikaart, mille alusel täiendatakse keskkonnaministri määrust „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“. Jätkatakse siseruumide radooni aktiivsuskontratsiooni mõõtmise uuringutega ja korraldatakse kiirgusallikate kogumise kampaaniaid. Korraldatakse järelevalvega tegelevate Tööinspektsiooni ja KeA inspektoritele pädevuse suurendamiseks radoonialaseid koolitusi, tööandjatele korraldatakse uute nõuete tutvustamiseks radoonialaseid teabepäevi ning avalikkusele suunatud kiirgusalaseid teabepäevi. 2023. aastaks on radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga sobivaim asukoht välja selgitatud ning lõppeb radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajalik käitlemine. Jätkatakse asukohaspetsiifiliste ja reaktorsektsioonide likvideerimise insenertehniliste ning radioloogiliste uuringutega ning eriplaneeringu koostamisega. Jätkatakse ka 2021. aastal loodud tuumaenergia töörühma tegevust, mida juhib Keskkonnaministeerium. Töörühma eesmärk on esitada tuumaenergia kasutuselevõtmise tingimuste ning võimaluste osas järeldused, soovitused ja ettepanekud Vabariigi Valitsusele – kas, millisel juhul ning tingimustel võiks Eestisse tuumaelektrijaama rajada. Esimene vahearuanne ning ülevaade töörühma töö tulemustest esitatakse 2022. aasta septembris. Kiirgustaseme, radionukliidide sisalduse ja isikudooside mõõtmine toimub tellimuste alusel (va kiirgusohutushinnangu koostamine). Teenuse osutamine võimaldab hinnata ioniseerivast kiirgusest tulenevat ohtu inimesele ning looduskeskkonnale ning hinnata mõõtetulemuste vastavust regulatsioonide nõuetele. Kiirgustegevuseks on vajalik kiirgustegevusluba, mille väljastab Keskkonnaamet. Loa taotlemine toimub läbi keskkonnaotsuste süsteemi KOTKAS. Kiirgustegevusloa omajal on kohustus esitada aruanne Keskkonnaametile. Kiirguseksperdina tohib tegutseda sellekohase tunnistuse saanud või tunnustatud füüsiline isik. Kiirgusekspert on isik, kes nõustab oma teadmiste ja oskuste ulatuses kiirgustegevusloa omajaid ja muid isikuid. 3.11.2.5 Programmi tegevus: Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Lisandväärtus ressursikasutuse suhtes kasvab, ettevõtted pakuvad rohkem keskkonnahoidlikke tooteid-teenuseid ning kasutavad vabatahtlikke keskkonnahoidu tõendavaid ja tõhustavaid meetmeid. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 229. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Keskkonnahoidlike riigihangete mahu % riigihangete mahust kokku % 3 (2018) 20 25 Ressursitõhususe meetmest investeeringuteks saanud ettevõtete arv 62 75 110 175 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 230. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot välistoetus koos 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise mitterahalised kulud kaasfinantseeringuga KULUD -19 777 -2 397 -17 357 -23 Tööjõukulud -984 -918 -65 0 Majandamiskulud -316 -235 -81 0 Investeeringutoetused -17 161 0 -17 161 0 Muud toetused -1 293 -1 244 -49 0 Põhivara amortisatsioon -23 0 0 -23 Tabel 231. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni -22 959 -19 777 5 688 -22% edendamine Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku 4 teenust. Kõige suuremahulisemaks teenuseks on „Keskkonnakorraldus- ja ringmajanduspoliitika kujundamine“. Eesti keskkonnakorraldus- ja ringmajanduspoliitika toetab ettevõtluse üleminekut ressursitõhusale ringmajandusele ja saastamise vähenemist. Programmi tegevuses on oluline rõhk EL vahenditest kavandatud toetusmeetmetel tööstusettevõtete ressursitõhususse summas 12,6 mln eurot ja ettevõtete jäätmete ringlussevõtuks 4,5 mln eurot. Oluline on keskkonnahoidlike riigihangete süsteemne kasutuselevõtmine avalikus sektoris ning keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumite kasutamise kohustuslikuks muutmine suurimate hankemahtudega valdkondades. Keskkonnahoidlike maanteesõidukite edendamise direktiivi alusel tuleb tagada aastate 2025 ja 2030 perspektiivis keskkonnahoidlike maanteesõidukite minimaalne osatähtsus avaliku sektori ja võrgustiku sektori hangetes. Samuti on ringmajandus üks EL-i uue perioodi rahastamisvahendite kasutamise prioriteete. EL-i vahendid suunatakse ressursitõhususe meetmesse, kus ettevõtted said taotleda toetust ressursikasutuse analüüsiks ja selle baasil investeeringuteks ressursitõhusamatesse lahendustesse. Lisaks on prioriteediks edendada ökoinnovatsiooni ning ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõttu ja rakendamist. Sarnaselt ressursitõhususe audiitoritele koolitatakse välja ka eksperte, kes nõustaksid ettevõtteid ja kohalikke omavalitsusi ringmajanduslike põhimõtete juurutamisel. Viiakse läbi analüüs kestliku rahastuse põhimõtete ja praktika rakendamiseks keskkonnakestlike investeeringute soodustamiseks Eestis. 3.11.2.6 Programmi tegevus: Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine Programmi tegevuse eesmärk: oluline keskkonnamõju (KMH ja KSH) on hinnatud ja tagatud on vastavus keskkonnaeesmärkidele, rakendatakse leevendusmeetmeid. Programmi tegevuse mõõdik: KMH/KSH juhtumite arv, mille puhul on selgunud prognoosimata või alaprognoositud keskkonnamõju, sihiks on, et juhtumeid ei esine, ka 2020.aastal ei esinenud ühtki juhtumit. 176 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 232. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot välistoetus koos mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise kulud kaasfinantseeringuga KULUD -1 291 -1 183 -58 -50 Tööjõukulud -833 -822 -44 0 Majandamiskulud -352 -309 -44 0 Muud toetused -6 -4 -3 0 Põhivara amortisatsioon -50 0 0 -50 Tabel 233. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise -1 131 -1 291 -354 38% tagamine Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku 4 teenust. Keskkonnamõju tõhusa maandamise meetmete rakendamise raames osaleb Keskkonnaministeerium erinevate piiriülese mõjuga või riigi eriplaneeringutega seotud KMH/KSH materjalide (programmid/aruanded) ülevaatamises ja seisukohtade kujundamises ning tagab nende kvaliteedi. Suuremad projektid on lähiaastatel Rail Baltic ja Helsingi-Tallinna tunnel. Samuti osaletakse teatud juhtudel ka riiklike KMH-de menetluses koostöös KeA-ga. Lisaks väljastatakse uusi litsentse KMH juhtekspertidele ja pikendatakse olemasolevaid. Tagatakse ka Eesti õigusaktide ajakohasus ning vastavus EL-i direktiivide nõuetega. Keskkonnamõju hindamise toimingud – Keskkonnaamet keskkonnaloa väljastajana otsustab algatada või jätab algatamata KMH ning KMH algatamisel tunnistab nõuetele vastavaks programmi ja aruande. KMH/KSH algatamise korral annab KeA asjaomase asutusena seisukoha/ettepanekud KMH/KSH programmidele/väljatöötamise kavatsustele ja aruannetele ehk sisendi nende täiendamiseks, KMH/KSH aruanne tuleb hiljem ka kooskõlastada KeA-ga. Keskkonnavastutuse menetlemine – Keskkonnaamet tuvastab, kas juhtumiga on kaasnenud keskkonnakahju või kahju oht. Keskkonnakahju tuvastamisel kiidetakse kahju tekitaja esitatud heastamismeetmete plaan heaks ettekirjutusega. Keskkonnakahju ohu tuvastamisel võib KeA vormistada ettekirjutuse vältimismeetmete rakendamiseks. Pärast heastamismeetmete elluviimist ja KeA poolt vormistatud ettekirjutuse täitmise kontrollimist loetakse keskkonnakahju heastatuks KeA käskkirjaga. Planeeringute ja projektide kooskõlastamine – planeeringu esitab Keskkonnaametile kooskõlastamiseks planeeringu koostamise korraldaja, projekteerimistingimuste ja ehituslubade jmt lubade andja. 3.11.2.7 Programmi tegevus: Tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine Programmi tegevuse eesmärk: tööstusheite- ja kemikaalipoliitika on kujundatud selliselt, et on saavutatud keskkonna kui terviku kaitse. Programmi tegevuse mõõdik: 177 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 234. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Taaskasutatud põlevkivituha osakaal kogutekkest, % 2,4 4,5 4,5 CO2 eriheide väljastatud summaarse elektrienergia ja koostootmisel 1154 1186 1186 soojusenergia suhtes (tCO2/GWhe+th) PVT-järeldused on rakendatud tähtaegselt (%) 86 91 100 Tabel 235. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot välistoetus koos mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise kulud kaasfinantseeringuga KULUD -1 345 -1 261 -58 -26 Tööjõukulud -886 -875 -12 0 Majandamiskulud -423 -380 -44 0 Muud toetused -9 -7 -3 0 Põhivara amortisatsioon -26 0 0 -26 Tabel 236. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine -1 199 -1 345 -138 11% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku 3 teenust. Rahalises mahus suurim teenus on „Tööstusheite ja kemikaalipoliitika integreeritud kujundamine ja rakendamine“. Teenuse sisuks on ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamine, EL-i otsustusprotsessis osalemine ja EL nõuete täitmine, sh aruandlus ja muu rahvusvaheline koostöö. Tööstusheite valdkonna koordineerimine õigusaktide ja uuringute alusel ning suunates parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamist. PVT nõuded kehtestatakse Euroopa Komisjoni rakendusotsustena PVT-järeldustena ning nende rakendamise tähtaeg on hiljemalt 4 aasta jooksul. Vesiniku tehnoloogia kasutusele võtmise analüüsimine ja selleks vajalikke meetmete välja töötamine. Riigi poolt suletud prügilate (Kohtla-Järve poolkoksi prügila, Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila) järelhoolduse ja -seire korraldamine ning nõrgvee ja saastatud sademevee käitlemine ning riigile kuuluvatesse puhastusseadmetesse investeerimine. Oluline on põlevkivi töötlemisel tekkivatele jäätmetele – tuhale ja aherainele rakendusalade leidmine ja taaskasutuse suurendamine. Selleks selgitatakse välja ringlusesse võetava materjali kasutusvõimalused ning leitakse võimalusi kasutada riiklikel taristuobjektidel rohkem aherainet ja põlevkivituhka. Samuti keskendutakse keskkonnakaitseloa põhimõtete ülevaatamisele. Tööstusheite lubade andmise teenus – taotluse peavad esitama füüsilised või juriidilised isikud, kellel on vaja keskkonnakompleksluba, või käitajad, kes taotlevad loa muutmist. Loa ja selle muutmise taotlemine toimub läbi keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS. Prügila või jäätmepõletustehase omanik/käitaja esitab prügila/jäätmepõletustehase sulgemisel Keskkonnaametile kinnitamiseks sulgemiskava ning Keskkonnaamet vormistab sulgemise otsuse. 178 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Suure keskkonnamõjuga ettevõtete nõuetele vastavuse tagamise teenuses on peamiselt järelevalvemenetluse, haldusmenetluse või süüteomenetluse toimingute teostamine komplekslubade valdkonnas. 3.11.2.8 Programmi tegevus: Jäätmemajanduse korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: efektiivne ja innovaatiline jäätmekäitlus, mis vastab jäätmehierarhiale. Programmi tegevuse mõõdik: Liigiti kogutavate jäätmete osakaal olmejäätmete kogutekkest, 2019 tase oli 44%, 2021 ja 2022 aasta siht on vastavalt 46% ja 48%. Tabel 237. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot välistoetus koos mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise kulud kaasfinantseeringuga KULUD -4 056 -2 897 -573 -585 Tööjõukulud -2 068 -1 925 -143 0 Majandamiskulud -1 331 -968 -363 0 Muud toetused -70 -4 -66 0 Põhivara amortisatsioon -585 0 0 -585 Tabel 238. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Jäätmemajanduse korraldamine -3 476 -4 056 -1 350 50% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku 11 teenust. Lähiaastatel lisandub mitmeid jäätmekäitlusega seotud poliitika kujundamist puudutavaid Euroopa Liidu algatusi jäätmevaldkonnas, näiteks on Euroopa Komisjon juba tulnud välja algatusega kehtestada patareide ja akude määrus. Maailmapanga jäätmevaldkonna tervikanalüüsi soovitusi arvestades on kavas viia jäätmevaldkonnas ellu struktuursed muudatused ja nii-öelda jäätmereform. Oluline on korraldada jäätmekäitlus efektiivselt ja innovaatiliselt ümber selliselt, et tagada materjaliringsus ning saavutada olmejäätmete ja muude jäätmeliikide jaoks kohustuslikud sihtarvud. Samuti töötatakse välja riigi jäätmekava aastateks 2023+, mis on osa ringmajanduse strateegilisest nägemusest ja tegevuskavast, moodustades süsteemse terviku ringmajandusele üleminekul. Enamik programmi tegevuse vahenditest suunatakse teenusesse jäätmekäitluse nõuetele vastavuse tagamine – järelevalvemenetluse, haldusmenetluse või süüteomenetluse toimingute teostamine jäätme valdkonnas. Jäätmekäitluse seire korraldamise ja aruannete avaldamise teenuse raames toimub riigi kokkulepetest ja EL-i nõuetest tulenevate aruandluskohustuste täitmine, sh aruannete koostamine ja edastamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud või siseriiklikult kokku lepitud metoodikatele. Teenuse protsess koosneb andmete kogumisest, nende haldamisest ja avalikuks tegemisest. Andmeteenust osutatakse nii IT kanalite kui väljaannete kaudu, vastates teabenõuetele ja andes konsultatsioone. JATS, PROTO, PAKIS, OJS ja JKK andmekogudesse sisestatud andmete avalikustamine ja klientidele edastamine avalike rakenduste kaudu, teabepäringutes ja koondülevaadetes. Teenuse osutamiseks vajalikud andmed kogutakse peamiselt keskkonnakaitseluba omavate isikute aruannetest. 179 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Teenuse „Jäätmekäitluse lubade andmine“ raames füüsiline või juriidiline isik, kellel on keskkonnaseadustiku üldosast ja jäätmeseadusest tulenev kohustus taotleda planeeritud tegevusteks keskkonnakaitseluba, peab loa taotluse Keskkonnaametile esitama keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Loaga määratakse keskkonnanõuded, samuti kaasneb loaga aruandluskohustus. 3.11.2.9 Programmi tegevus: Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: maapõueressursid on kasutatud säästlikult ja jätkusuutlikult. Programmi tegevuse mõõdik: Allmaakaevandamise kao osakaal kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivarust, 2019. aasta tase oli 27,2%, 2021 ja 2022 aasta siht on vastavalt 29,2%. Tabel 239. Tulemusvaldkonna Keskkond, keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot välistoetus koos mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise kulud kaasfinantseeringuga KULUD -1 422 -1 306 -58 -58 Tööjõukulud -938 -926 -12 0 Majandamiskulud -419 -376 -44 0 Muud toetused -6 -3 -3 0 Põhivara amortisatsioon -58 0 0 -58 Tabel 240. Tulemusvaldkonna Keskkond, keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine -1 265 -1 422 -327 30% Programmi eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku viis teenust, allpool on kirjeldatud kolm suuremat. Programmi rahalised vahendid koosnevad peamiselt asutuste tegevuskuludest. Maapõue kaitse ja kasutamise poliitika kujundamise teenus on ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamine ning EL-i otsustusprotsessis osalemine. Maavarade ning maapõue ressursside säästlikuks kasutamiseks ja kaitseks kujundatakse õigusruumi, tellitakse uuringuid ning valdkonna ekspertide kaasamiseks korraldatakse maavarade komisjoni tööd. Kavandatakse tegevusi ja uuringuid põlevkivi allmaakaevandamise kadude vähendamiseks, et saavutada ressursi säästlikum kasutus ning samuti tegevusi põlevkivikaevandustest välja pumbatud vee koguse vähendamiseks. 2018. aasta uuringuga kaardistati allmaakaevandamisega seotud varingud ja vajumid, ohtlikud surfiaugud, millest enamik on aladel, kus kaevandamisloa kehtivuse lõppemisest on möödas enam kui kümme aastat ning korrastamiskohustus ja ohutuks muutmine tuleb korraldada riigil. 2021. jaanuaris valmisid varinguaukude tüüpprojektid ühetaoliste varingute võimalikult kiireks korrastamiseks. 2018. aastal toimus ka mahajäetud ehitusmaavarade karjääride revisjoni analüüs, mille alusel on vaja osa karjääre korrastada ja jääkvaruga karjääridele leida uus kaevandaja. Lisaks tuvastati tööde käigus ligikaudu 80 hüljatud turbakaevandamisala ehk jääksood. Suurem osa karjääride, jääksoode, varingute ja vajumite korrastamisest on planeeritud 2021–2030. aastateks. Välja on vaja töötada ka mehhanism, mis tagaks karjääride ja kaevanduste korrastamise kaevandamisloa omaniku maksevõimetuks muutumise korral, ning meetmed kahju hüvitamiseks, kui 180 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri kaevandamisega ja maapõue kasutamisega on tekitatud kahju rohkem kui kümme aastat pärast kaevandamisloa kehtivuse lõppemisest. Maavara kaevandamiseks loa saamiseks peab kaevandaja esitama Keskkonnaametile kaevandamisloa taotluse ning pärast kaevandamist on ta kohustatud kaevandatud maa korrastama. Maa korrastamiseks peab kaevandaja kooskõlastama korrastamistingimused ja korrastamisprojekti. Pärast korrastamistöid tunnistab Keskkonnaamet oma haldusaktiga kaevandatud maa korrastatuks. Maapõuekaitse nõuetele vastavuse tagamise teenusena tegeleb Keskkonnaamet järelevalvemenetluse, haldusmenetluse või süüteomenetluse toimingute teostamisega maapõuekaitse valdkonnas. 3.11.2.10 Programmi tegevus: Merekeskkonna kaitse suunamine Programmi tegevuse eesmärk: merekeskkonna kaitseks on rahvusvahelised lepped jõustatud, rahvusvahelised kohustused täidetud, see tagab merekeskkonna kaitse Eestis ja väljaspool Eesti jurisdiktsiooni olevatel merealadel. Programmi tegevuse mõõdik: Maismaalt merre jõudvate saasteainete hulk on vähenenud. Tabel 241. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot välistoetus koos mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise kulud kaasfinantseeringuga KULUD -2 972 -2 695 -259 -18 Tööjõukulud -947 -885 -62 0 Majandamiskulud -1 428 -1 242 -186 0 Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0 Muud toetused -578 -568 -10 0 Põhivara amortisatsioon -18 0 0 -18 Tabel 242. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Merekeskkonna kaitse suunamine -2 967 -2 972 -767 35% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku 5 teenust. Suurima mahuga teenus on „Merekeskkonna poliitika kujundamine ja rakendamine“. Kujundatakse poliitikat ja rakendatakse meetmeid laevadega levivate võõrliikide leviku piiramiseks, merekeskkonna ohutuse ja hea seisundi tagamiseks, sh merest ja jõgedest prügi kogumiseks ja eemaldamiseks. Kehtestatakse toetusmeetmed merest toitainete eemaldamiseks, näiteks vetikate ja karpide kasvatamiseks, samuti laevade ohutuks lammutamiseks, uppunud kaubalaevade ja laevavrakkide ohutuse tagamiseks, kemikaalitankerite õnnetusteks valmisoleku tagamiseks ja nendest põhjustatud reostuskahjude hüvitamiseks ja reostuse likvideerimiseks, naftatankerite õnnetusteks valmisoleku tagamiseks ja nendest põhjustatud reostuskahjude hüvitamiseks ning reostuse likvideerimiseks. Kujundatakse poliitikat hädaolukordade lahendamiseks, ennetamiseks ja valmisolekuks merel. Mereseire korraldamine ja aruannete avaldamise teenuse raames toimub riigi kokkulepetest ja EL-i nõuetest tulenevate aruandekohustuste täitmine, sh aruannete koostamine ja edastamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud või riigis kokku lepitud metoodikatest. EELIS, KOTKAS, KESE ja WISKI andmekogudesse sisestatud andmeid avalikustatakse ja edastatakse 181 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri klientidele avalike rakenduste, teabepäringute ja koondülevaadete vahendusel. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames, mereseire mere valdkonna uuringute ning meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire käigus. Merega seotud lubade taotlemine – teiste riikide lippude all sõitvad laevad peavad mereuuringuteks Eesti merealal taotlema luba. Nõue tuleneb ÜRO rahvusvahelisest mereõiguse konventsioonist. Teiste riikide laevad teevad mereuuringuid Eesti merealal peamiselt mere seisundi hindamiseks rahvusvahelise koostöö raames. Kuid uuringud võivad hõlmata ka muid merega seotud aspekte. Kokku menetletakse aastas kuni kümme mereuuringute luba, enamasti taotlevad luba Läänemere piirkonnas liikuvad ning Läänemere riikidele kuuluvad uurimislaevad. Uuringuloa menetlemise käigus vaadatakse üle plaanitavate uuringute sisu, veeproovide võtmise kohad ning kavandatud andmete kogumine. Loa menetluse käigus lepitakse kokku ka tingimused, mida uurimislaev peab täitma, näiteks esitama kogutud andmed Eesti ametiasutustele või kaasama uuringutesse Eesti teadus- ja arendusasutuse esindaja. Uuringuluba antakse üldjuhul koos laevaloaga, mis annab õiguse laevale siseneda ja liikuda Eesti merealal. Vastavalt veeseadusele ning Londoni konventsioonile ja protokollile on Keskkonnaministeerium pädev asutus andmaks luba tegevusteks merealadel, mis asuvad väljaspool riikide jurisdiktsiooni. Praktikas pole ühtegi sellist luba Eestis kunagi välja antud, kuid õigusaktist ja rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevalt peab Eesti ametiasutus olema valmis sellega tegelema, kui Eesti poole pöördub mõni mistahes riigi loa taotleja. 3.11.2.11 Programmi tegevus: Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: vee kasutamine ja kaitse on korraldatud viisil, mis tagab veekogumite hea seisundi saavutamise ja säilitamise ning tagab inimestele kvaliteetse joogivee ja taskukohase veeteenuse. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 243. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike osakaal 83 84 84 NTA põhjavee seirepunktide protsent, kus nitraatiooni sisaldus ületab 40 28% jah Jah mg/l ei suurene või väheneb Tabel 244. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot muud välistoetus koos tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -48 290 -12 293 -35 471 -12 -513 Tööjõukulud -3 915 -3 644 -260 -10 0 Majandamiskulud -8 325 -2 568 -5 755 -2 0 Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0 0 Investeeringutoetused -24 140 0 -24 140 0 0 Muud toetused -11 396 -6 080 -5 315 0 0 Põhivara amortisatsioon -513 0 0 0 -513 182 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 245. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -56 564 -48 290 6 411 -12% Programmi eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku 13 teenust. Allpool kirjeldatakse täpsemalt nelja suuremat teenust. Vee kasutamise ja kaitse poliitika kujundamise ja rakendamise raames toimub veekaitse ja kasutamisega seotud õigusaktide väljatöötamine, menetlemine ja vastuvõtmine. See hõlmab ka veekogumite hea seisundi saavutamiseks meetmete kavandamist ja nende rakendamise korraldust; reoveekogumisalade moodustamist ja muutmist, põhjaveevarude hindamist ja kehtestamist ning jääkreostusobjektide korrastamist. Veekogumite hea seisundi saavutamiseks ja üleujutusohuga seotud riskide maandamiseks tegeletakse perioodil 2021–2027 veemajanduskavade meetmeprogrammide ning üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavade rakendamisega. Põllumajanduse mõju vähendamiseks veele nitraaditundlikul alal jätkub 2021. aastal kinnitatud NTA tegevuskava 2021-2024 elluviimine. 2022. aastal jätkub ka 2019. aastal käivitunud Life integreeritud veemajanduse projekti (kaasrahastus 2014–2020 Life programmist) rakendamine, mille raames viiakse ellu Viru alamvesikonna veekogumite hea seisundi saavutamiseks vajalikud meetmed kuni aastani 2028. Näiteks aastal 2022 valmivad Pahnimäe endise asfaltbetoonitehase pinnase puhastamise laborikatsed ja katsetulemuste analüüs, aastal 2022 jätkub Rakvere Soolikaoja seisundi parandamise katse taimtervendamise meetodil, aastaks 2023 puhastatakse Erra jõel Uhaku karstialal 15 935 m3 jääkreostust ning Purtse jõel Püssi paisule rajatakse kalade läbipääsuks kärestik-kalapääs. 2022. aastal kehtestatakse ajakohastatud ohtlike ainete piirnormid heit- ja reoveele, et paremini kontrollida ohtlike ainete heiteid nende tekkeallikast kuni veekeskkonda juhtimiseni. Põhjaveevarude säästmiseks valmistatakse ette puhastatud reovee taaskasutuse miinimumnõuete rakendumist 2023. aastal vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2020/741. Teenuse eelarves on olulise suurusega kuludeks välisvahenditest rahastatavad projektid, millest suuremad on:  Life programmi toetus Virumaa veekogumite tervendamiseks projektile LIFE IP CleanEST summas 1,1 mln eurot;  EL vahenditest likvideeritakse ja ohutustatakse jääkreostust Purtse jõe valgalalt, toetuse eelarve 3,2 mln eurot;  EL vahenditest teostab Riigimetsa Majandamise Keskus ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamiseks vajalikke tegevusi summas 1 mln eurot. Veeteenuse osutamise poliitika kujundamise ja rakendamise teenuse raames kehtestatakse uue ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel alamaktid, mis jõustuksid 2022. aastal. Uus seadus teeb hinna kujundamise põhimõtted selgemaks, suurendab teenuse toimepidevust ja jätkusuutlikkust ning teeb purgimisteenuse paremini kättesaadavaks. Jätkub 2020. a alustatud töö visiooni väljatöötamisega, kuidas riik peab tulevikus kujundama ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenuse osutamise poliitikat, et teenuse toimepidevus oleks tagatud ka pikemas vaates väiksemates piirkondades. Konkreetne tegevuskava vee-ettevõtluse reformimiseks valmib 2022. aastal. 2021. aasta alguses jõustus uus joogivee direktiiv, mis tuleb kootöös Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga Eesti õigusesse hiljemalt 2023. aasta alguseks üle võtta. Selleks, et inimesed jooksid pudelivee asemel rohkem kraanivett, tuleb ka 183 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri direktiivi järgi tõsta kraanivee kvaliteeti, mh seatakse karmimad piirmäärad mitmetele saasteainetele. Riigid peavad tulevikus tagama ka tasuta joogivee üldkasutatavates hoonetes. Teenuse eelarves olulise suurusega on EL-i vahenditest kavandatud investeeringutoetus üle 2000 tarbijaga reoveekogumisaladel veemajandustaristu rekonstrueerimise projektide elluviimiseks, summas 24,1 mln eurot ja Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus antav sihtotstarbeline eraldis keskkonnaprogrammi elluviimiseks. Veeseire korraldamise ja aruannete avaldamise teenus – riigi kokkulepetest ja EL-i nõuetest tulenevate aruandekohustuste täitmine, sh aruannete koostamine ja edastamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud või siseriiklikult kokku lepitud metoodikatest. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames, pinnavee ja põhjavee seire tegemisel ning keskkonnakaitseluba omavate isikute käitise tegevuse aastaaruannetest. EELIS, KOTKAS, KESE andmekogudesse sisestatud andmed avalikustatakse ja edastatakse klientidele avalike rakenduste, teabepäringute ja koondülevaadete vahendusel. Hüdroloogiliste vaatluste ja seire korraldamise teenuse raames toimub WISKI andmekogusse sisestatud andmete avalikustamine ja klientidele edastamine avalike rakenduste, teabepäringute ja koondülevaadete kaudu. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire tegemisel. 3.11.2.12 Programmi tegevus: Elurikkuse kaitse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: liikide ja elupaikade soodne seisund ning maastike mitmekesisus on tagatud, nii et elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna ja elurikkuse poolt pakutavad ökosüsteemiteenused on jätkusuutlikud. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 246. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Hoolduses olevate poollooduslike koosluste pindala (ha) 37700 41 000 43 000 Liigikavade I ja II prioriteedi tegevuste täitmine (%) 85 90 90 Taastatavate elupaikade pindala aastas 5000 4000 4000 Tabel 247. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot välistoetus koos mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise kulud kaasfinantseeringuga KULUD -17 114 -10 225 -6 663 -226 Tööjõukulud -5 330 -4 825 -505 0 Majandamiskulud -3 558 -2 875 -684 0 Sotsiaaltoetused -5 -5 0 0 Investeeringutoetused -1 862 0 -1 862 0 Muud toetused -6 132 -2 520 -3 612 0 Põhivara amortisatsioon -226 0 0 -226 184 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 248. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Elurikkuse kaitse tagamine -16 515 -17 114 854 -5% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku 13 teenust. Allpool kirjeldatakse täpsemalt kolme suuremat teenust. Looduskaitsepoliitika kujundamise ja rakendamise teenuses on oluline eelarveline maht Riigimetsa Majandamise Keskusele antavatel toetustel kaitstavate soo-elupaikade ja poolloodusike koosluste taastamiseks summas 1,7 mln eurot ning kaitstavate poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevate juurdepääsude tagamiseks summas 1 mln eurot. Sellele lisandub Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus antav sihtotstarbeline eraldis keskkonnaprogrammi elluviimiseks.  Looduskaitsepoliitika elluviimise põhialuseks on looduskaitse arengukava aastani 2020. Selle alusel on koostatud teised valdkondlikud strateegilised kavad, sh pool-looduslike koosluste tegevuskava aastani 2027 ja kaitstavate soode tegevuskava aastani 2023, mille alusel kavandatakse ja viiakse ellu tegevusi koosluste seisundi parandamiseks (mh taastamine ja hooldus) nii elurikkuse säilitamiseks kui ka süsiniku sidumise suurendamiseks. Looduskaitse strateegilised eesmärgid on kavas uuendada uue keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) uuendamisel. Tegevuskavade ja kaitsekorralduskavade koostamine (sh üle-euroopalise loodusväärtuste võrgustiku Natura 2000 kaitse tõhusaks korraldamiseks). Jätkatakse kaasaegse Eesti looduse infosüsteemi EELIS arendamist looduskaitse ja keskkonnaga seotud andmete paremaks haldamiseks, kasutamiseks ja avalikustamiseks. LIFE-IP projekti siht on “Metsa- ja põllumajandusmaastike terviklik majandamine Natura 2000 elupaikade ja liikide kaitsestaatuse parandamiseks”, see viiakse ellu aastatel 2020-2029. Projekti eesmärk on kaitsta ja taastada traditsioonilisi Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning parandada seal elavate liikide seisundit kogumaksumusega 19,4 mln eurot kümne aasta jooksul, millest välisabi on 60% ehk 11,6 mln eurot, sh 2022. aastal 1,1 mln eurot. Looduskaitsetööde korraldamise teenus hõlmab loodusväärtuste seisundi säilitamiseks ja parandamiseks vajalike tööde tellimist, arvestades kaitsekorralduskavades, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavades ning elupaiga tegevuskavades kirjeldatud eesmärke ja vajadusi. Füüsilisel või juriidilisel isikul on võimalik taotleda loodushoiutoetust pool-loodusliku koosluse taastamistöödeks või taastatavale alale karjaaia rajamiseks. Toetust on õigus taotleda kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuva kinnisasja maad õiguslikul alusel kasutaval valdajal. Keskkonnaamet kooskõlastab pool-looduslike alade hooldamise tingimused, sh annab välja lisa- ja eritingimused ning vajaduse korral väljastab hekseldamisloa, ning kontrollib ka hooldusnõuete täitmist. Keskkonnaamet kontrollib looduskaitseseadusest (sh ka kaitse- eeskirjadest) tulenevate nõuete täitmist põllumajandusmaal, mis jääb NATURA 2000 alale. Eluslooduse seire korraldamise ja aruannete avaldamise teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames, elustiku mitmekesisuse ja maastike seire tegemisel. Viiakse läbi eluslooduse rakendusuuringuid. Andmekogudesse sisestatud eluslooduse andmed sh looduskaitseliste piirangute teave avalikustatakse ja edastatakse klientidele avalike rakenduste, teabepäringute ja koondülevaadete kaudu. 185 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.11.2.13 Programmi tegevus: Metsanduse arengu suunamine Programmi tegevuse eesmärk: metsade tootlikkus ja elujõulisus ning metsade mitmekesine, tõhus ja jätkusuutlik kasutamine on tagatud. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 249. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Geenireservimetsade pindala (ha) 2206 2206 2206 Riigimetsamaa pindala osakaal maismaapindalast, % 26 Vähemalt 20 Vähemalt 20 Tabel 250. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot muud välistoetus koos tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -11 281 -10 906 -116 -43 -216 Tööjõukulud -3 571 -3 510 -23 -37 0 Majandamiskulud -1 532 -1 440 -87 -5 0 Muud toetused -5 962 -5 957 -5 0 0 Põhivara amortisatsioon -216 0 0 0 -216 Tabel 251. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Metsanduse arengu suunamine -10 046 -11 281 -1 741 18% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku üheksat teenust. Allpool kirjeldatakse täpsemalt kolme suuremat teenust. Suurima eelarvemahuga metsapoliitika kujundamise ja rakendamise teenuses hoitakse metsapoliitika õigusloome ajakohasena, tagades metsaressursi arvestuse riikliku registri toimimine, korraldades metsandustoetuste rakendamist, tehes ja tellides analüüse ning kaasates ja teavitades avalikkust. Rangelt kaitstava metsa kaitse kompenseerimine ja vabatahtliku kaitse soodustamine tagatakse läbi erametsaomanikega vääriselupaikade kaitse lepingute sõlmimise. Eelarve suureneb peamiselt väljaspool Natura 2000 võrgustikku piiranguvööndites asuvate metsade piirangute kompenseerimise võrra, milleks on ette nähtud 1,1 mln eurot. Uus toetus puudutab ligi tuhandet erametsaomanikku, kellel on piiranguvööndites 14 000 ha metsa. Kavas on Riigikogule järgmise perioodi valdkonna arengukava eelnõu esitamine. Puidu kui CO2 siduja ja keskkonnasäästliku ehitusmaterjali kasutamist ning puidu väärindamist aitab propageerida uus rajatav Keskkonnamaja. Olulise mahu teenuse eelarves moodustavad toetused valitsemisala sihtasutustele ning keskkonna valdkonna MTÜdele. Metsamajanduse lubade välja andmine – metsaomanik peab metsaraieks või avastatud metsakahjustuse korral esitama Keskkonnaametile (KeA) metsateatise. Keskkonnaamet sisestab, töötleb, registreerib ning väljastab metsateatiste ning välitööde, metsauuendus- ja metsakaitseekspertiisi andmeid riiklikus metsaregistris. Amet koostab vajadusel või taotluse laekumisel metsauuenduse ekspertiise. KeA hindab metsakahjustusi ja annab nende likvideerimiseks soovitusi, teavitab metsaomanikke kahjustustest metsas ning teeb ettekirjutusi kahjustuste likvideerimiseks. Kahjustuste edasiseks ärahoidmiseks tutvustatakse ja soovitatakse metsakaitseabinõusid. Kahjustatud metsaosades lubatakse raiet ning kontrollitakse, et oleks tagatud lageraielankide seadusjärgne uuenemine ja uuendamine. Teavitatakse metsaomanikke probleemidest metsa uuendamisel. 186 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Metsaseire korraldamise ja aruannete avaldamise teenuse peamisteks tegevusteks on riigi kokkulepetest ja EL-i nõuetest tulenevate aruandluskohustuste täitmine, sh aruannete koostamine (metsaseire aruanne, metsasektori turuülevaade) ja edastamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud või riigisiseselt kokku lepitud metoodikast. Lisaks aruannetele sisustatakse mitmesuguseid rahvusvahelisi küsimustikke - ÜRO FAO metsaressursside hindamise küsimustik, puidukomitee ja puiduenergia küsimustik UNECE-le, jne. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames metsaseire tegemisel. Toimub metsavarude suuruse, seisundi ja kasutamise andmete kogumine, talletamine, töötlemine ja avalikustamine. 3.12.2.14 Programmi tegevus: Jahinduse arengu suunamine Programmi tegevuse eesmärk: jahiulukiliikide mitmekesisus ning elupaikade ja liikide vahelise ökoloogilise tasakaalu säilitamine on tagatud. Programmi tegevuse mõõdik: Hundipesakondade arv sügisese loenduse põhjal, 2020 tase oli 26-30 tk, 2021 ja 2022 siht on 15-25 tk. Tabel 252. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot välistoetus koos mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise kulud kaasfinantseeringuga KULUD -1 570 -1 466 -58 -47 Tööjõukulud -898 -886 -12 0 Majandamiskulud -620 -576 -44 0 Muud toetused -6 -4 -3 0 Põhivara amortisatsioon -47 0 0 -47 Tabel 253. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Jahinduse arengu suunamine -1 584 -1 570 -257 20% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku viis teenust. Allpool kirjeldatakse täpsemalt kolme suuremat teenust. Jahinduspoliitika kujundamine ja rakendamine hõlmab õigusaktide ajakohasena hoidmist ning avalikkuse kaasamist ja teavitamist õigusaktide muudatustest. Koostatakse ja esitatakse tähtajaks kohustuslikud aruanded ning need tehakse avalikkusele kättesaadavaks. Tagatakse ulukiressursi säästlik kasutus jahiseaduse rakendamise ning jahikoerte ja jahimeeste tunnistuste andmise kaudu. Jahipidamise nõuetele vastavuse teenuses tegeletakse järelevalvemenetluse, haldusmenetluse või süüteomenetluse toimingutega jahivaldkonnas. Ulukiseire korraldamine ja analüüside tegemine – elustiku sh loodusvaraks olevate ulukite asurkondade seisundi, seiremeetodite indikatiivsuse ja kaitsekorralduslike meetmete tõhususe hindamiseks on vajalik teha spetsiifilisi rakendusuuringuid. 3.12.2.15 Programmi tegevus: Maatoimingute korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: riigil on läbipaistev maapoliitika, mis tagab maa otstarbeka, säästliku ja heaperemeheliku haldamise. Programmi tegevuse mõõdik: 187 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 254. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Reformitud maaüksuste arv aastas 26978 3500 3200 Maa-ameti hallata olev riigimaa (kinnisasjade) arv 22 600 23 000 19 000 Tabel 255. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot muud välistoetus koos tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -6 090 -4 027 -1 842 -58 -12 -152 Tööjõukulud -2 605 -2 593 0 -12 -1 0 Majandamiskulud -3 296 -1 426 -1 816 -44 -11 0 Sotsiaaltoetused -26 0 -26 0 0 0 Muud toetused -11 -8 0 -3 0 0 Põhivara amortisatsioon -152 0 0 0 0 -152 Tabel 256. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Maatoimingute korraldamine -5 692 -6 090 -655 12% Maa-amet korraldab riigi maatoiminguid. Riigi maatoimingud hõlmavad maareformi elluviimist, riigile maa omandamist ja riigi maakorraldust ning riigimaa haldamist, sealhulgas kasutusse andmist ja võõrandamist, maade arvestuse pidamist ning planeeringutele ja ehitusprojektidele seisukohtade andmist. Maareformi lõpetamiseks on vaja lõpuni viia ligikaudu 21 500 menetlust maa eraomandisse ja munitsipaalomandisse andmiseks või riigi omandisse jätmiseks. Riigi- ja munitsipaalmaa saab valdavalt vormistatud 2022. aasta lõpuks. Eraisikutega seotud menetlustele kulub viis kuni kuus aastat. Riigi maareservi tõhusaks analüüsiks ja halduseks tuleb viia lõpuni riigimaa haldamise infosüsteemi arendamine ja ühendamine teiste kinnisvaraga seotud registritega. Rail Balticu projektis tuleb 2024. aastaks riigile omandada ligikaudu 800 era- ja munitsipaalomandis olevat kinnisasja ning teha maakorraldustöid ca 184 riigi omandis oleva kinnisasjaga. Kinnisvaratehingute ühetaoliseks läbiviimiseks on vajalik korrastada erakorralise hindamise, sealhulgas metsaga kinnisasja väärtuse määramise aluseid. Maa-amet hakkab täitma maareformi käigus sõlmitud maa järelmaksulepingute ja seatud hüpoteekidega seotud ülesandeid, mille kulude maht on 0,2 mln eurot. Riigi maapoliitika kujundamise ja rakendamise teenus hõlmab riigi maapoliitika kujunduseks ja rakenduseks vajalike õigusaktide koostamist ja juhendmaterjalide väljatöötamist, samuti riigi seisukohtade kujundamist maareformi, maatoimingute ja maakasutuse küsimustes, sh eriplaneeringute, maakonna planeeringute ja üldplaneeringute menetlustes. Riigi maareservi läbimõeldud säilitamine, kasutus, tsiviilkäibesse suunamine ja maakorraldus soodustavad kogu riigi sotsiaalmajanduslikku arengut. 3.12.2.16 Programmi tegevus: Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine Programmi tegevuse eesmärk: ühiskond on varustatud ajakohaste ja kvaliteetsete ruumiandmete ja -teenustega. Programmi tegevuse mõõdik: 188 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 257. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Nõuetele vastavate ruumiandmete osakaal, % 85 87 91 Maakatastri andmete kättesaadavuse tagamine jah Jah jah Kuni 4.a vanuste topograafiliste andmete osakaal, % 79 81 84 Tabel 258. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot välistoetus koos mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise kulud kaasfinantseeringuga KULUD -7 607 -7 266 -66 -275 Tööjõukulud -5 098 -5 045 -52 0 Majandamiskulud -2 227 -2 213 -14 0 Muud toetused -8 -8 0 0 Põhivara amortisatsioon -275 0 0 -275 Tabel 259. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks -7 725 -7 607 -239 3% tegemine Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku nelja teenust. Maakatastri pidamine hõlmab kõiki toiminguid, mis on seotud kinnisasja piiri ja ruumilise ulatuse, maa väärtuse, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava info registreerimisega katastris ning katastriandmete kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamisega. Katastris registreeritud katastriüksuste andmed on kinnistusraamatu oluliseks osaks. Tehingute andmebaasi andmed on aluseks maa hindamisel ja kinnisvaraturu analüüsimisel. Katastriandmete kvaliteedi mõõdikuks on märgetega („pindala ebatäpne“ ja „vajadus piiri asukoht kindlaks teha“) katastriüksuste arv. Märgete arvu vähendamiseks on loodud vajalik õigusruum, kuid jätkata tuleb infotehnoloogiliste võimaluste arendamist ja tõsta katastriandmete kvaliteeti. Katastriandmete kvaliteedi parandamiseks tuleb arendada e-katastri funktsionaalsust. Samuti vajab täiendamist kitsendusi põhjustavate objektide infosüsteem, et kõik maakasutuse piirangud oleks lihtsasti leitavad ja kasutatavad. Maa korraline hindamine korraldati viimati 2001. aastal. Kuna maa turuväärtus on võrreldes selle ajaga muutunud, ei ole maa maksustamishinnad maa turuväärtusega enam samas suurusjärgus. Vabariigi Valitsus otsustas 16.04.2020, et järgmine maa korraline hindamine viiakse läbi 2022. aastal. 2022. aasta korralise hindamise tulemused võetakse aluseks maa maksustamisel, talumistasude määramisel ja riigi kasutuslepingutes alates 2024. aastast. Topograafiliste andmete hõivamine hõlmab aeropildistamist, aerolaserskaneerimist ja saadud andmete töötlust ning Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmete tootmist ja haldamist. Eesti topograafia andmekogu pidevalt uuendatavad andmed on aluseks ruumiandmetele teistes riiklikes registrites, nagu maakataster, aadressiandmete infosüsteem, teeregister, keskkonnaregister jne. ETAKi andmete põhjal koostatakse olulisi topograafilisi kaarte (Eesti põhikaart 1:10 000, trükikaart 1:20 000, 1:50 000). Topograafilisi andmeid on vaja ajakohastada. Andmete uuendamisele aitaks kaasa X-GIS 2.0 võimaluste kasutamine ja ETAK arendused. Perioodil 2023-2025 tuleb hakata uuendama fotogramm-meetria aparatuuri. Geodeetiliste, geoloogiliste, aadressi- ja kohanimeandmete haldamine hõlmab geodeetiliste, geoloogiliste, aadressi- ja kohanimeandmete vastuvõtmist andmeandjatelt, analüüsimist nõuete suhtes, registreerimist ja avalikkusele kättesaadavaks tegemist. Geodeetiliste andmete 189 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri ajakohasuse tagamiseks uuendatakse ja korrastatakse geodeetiliste punktide andmekogu andmeid ning tagatakse geodeetiliste andmete kättesaadavus kaardirakenduste kaudu. Ehitusgeodeesia fondi andmete kättesaadavuse tagamiseks tuleb ajaloolised andmed digitaliseerida ja luua nende lehitsemist võimaldavad veebiteenused. Jätkuvalt tegeletakse aadressi- ja kohanimeandmete kvaliteedi parandamisega, andmehõivega ning kasutamise edendamisega, et kõik riigi infosüsteemi kuuluvad andmekogud ja infosüsteemid kasutaks aadressiandmete infosüsteemi ja kohanimeregistri andmeid. Vaja on tagada aadressiotsingu teenuse (In-ADS) töökindlus 24/7. Geoloogilise info säilitamise ja kättesaadavuse tagamiseks hallatakse maardlate nimistu ja ehitusgeoloogia andmebaasi ning avalikustatakse geoloogilise kaardi andmeid, parandatakse kaardirakenduste jt teenuste kasutajasõbralikkust. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaid tegevusi lubatakse ning planeeringuid kooskõlastatakse arvestades maavara kaitse põhimõtteid. Tehakse kaevandamistegevuse aerokontrolle, mis aitavad kaasa kaevandamiskultuuri paranemisele ja tõhusale keskkonnajärelevalvele. 3.12.2.16 Programmi tegevus: Ilmaandmete, ilmaprognooside ja -hoiatuste tagamine Programmi tegevuse eesmärk: sihtrühmad on operatiivselt ning järjepidevalt varustatud täpsete meteoroloogiliste andmete, prognooside ja hoiatustega maismaal, merel ja õhus. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 260. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Ilmainfo kättesaadavus 99,5% 99,9% 99,9% Seirevõrgu taristu vanus alla 10 aasta Jah Jah Jah Tabel 261. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot muud välistoetus koos tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -4 012 -2 789 -3 -813 -406 Tööjõukulud -2 029 -1 363 -3 -662 0 Majandamiskulud -982 -831 0 -151 0 Muud toetused -595 -595 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -406 0 0 0 -406 Tabel 262. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ilmaandmete, ilmaprognooside ja -hoiatuste -3 681 -4 012 43 -1% tagamine Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku nelja teenust. Ilmaprognooside koostamine ja ilmamudelite arendamine hõlmab ilmaprognooside ja hoiatuste koostamist maismaa, mere ja siseveekogude kohta. Teenuse osutamiseks kasutatakse prognoosmudeleid ja erinevaid (satelliit, radar, ilmavaatlus) andmeid. Toimub ilmamudelite arendamine ja jooksutamine, produktide ja visualisatsioonide tegemine ning andmebaaside haldamine. Ilmavaatluste korraldamine ja ilmaandmete avaldamine – seirejaamades kogutavad ilmavaatlusandmed salvestatakse automaatselt andmebaasidesse, toimub kvaliteedikontroll, need avalikustatakse www.ilmateenistus.ee lehel ja edastatakse klientidele. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire tegemisel. 190 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Lennumeteoroloogiateenuse kaudu toimub lennundussektori toimimiseks ja töötamiseks vajaliku ilmaprognoosi, instruktaaži ja konsultatsiooni andmine. Lennumeteoroloogia teenus vastab ISO 9001:2015 standardile. 3.12.2.17 Programmi tegevus: Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine Programmi tegevuse eesmärk: toimib erinevaid osapooli kaasav keskkonnahariduse võrgustik, mille tegevuse tulemusena suureneb keskkonnahariduse kvaliteet ning järjepidevalt elanike keskkonnateadlikkus; usaldusväärne ja ajakohane keskkonnainfo on kättesaadav, keskkonnaseisundi kohta on teave olemas ning inimestel on võimalik igapäevaelus keskkonnateadlikke valikuid teha. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 263. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Keskkonnaharidusprogrammides osalevate õpilaste arv 79 253 122000 100000 Keskkonnainfo kättesaadavuse hinnang (keskkonnateadlikkuse uuringu 65 76 andmed) Uute seiremeetodite rakendamine erinevates seirevaldkondades - 2 3 4 kaugseire kasutamine: valdkondade arv Tabel 264. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot välistoetus koos muud tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise sõltuvad kulud kulud kaasfinantseeringuga KULUD -5 827 -5 514 -116 -91 -106 Tööjõukulud -2 279 -2 223 -23 -32 0 Majandamiskulud -1 549 -1 403 -87 -59 0 Muud toetused -1 893 -1 888 -5 0 0 Põhivara amortisatsioon -106 0 0 0 -106 Tabel 265. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu -5 711 -5 827 931 -14% suunamine Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku üheksat teenust. Keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnaharidus) poliitika kujundamise ja rakendamise teenuse raames toimub keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava elluviimine ja tegevuste (sh olukorra väljaselgitamisega/inventuur, uuringud, koolitused, kampaaniad, tunnustused, rahastamise süsteemi arendamine, keskkonnateadlikkuse teema lõimimine erinevatesse arengudokumentidesse jm) planeerimine koostöös valitsemisala asutuste ja teiste organisatsioonide ja institutsioonidega. Teenuse eelarves moodustavad olulise osa toetused valitsemisala sihtasutustele ja keskkonna valdkonna MTÜdele, sh Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus antav sihtotstarbeline eraldis keskkonnaprogrammi elluviimiseks. Keskkonnahariduslike näituste, koolituste, haridusprogrammide ja sündmuste korraldamine ja teavitus toimub Loodusmuuseumi eestvedamisel eesmärgiga suurendada/edendada elanikkonna loodusteadlikkust. Teavitustegevusteks ja -kanaliteks on meediakajastused ja - artiklid, reklaamid, ELM-i koduleht ja infokiri ning sotsiaalmeediakanalid (FB, Instagram jt). 191 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Loodusmuuseumi uue hoone rajamine on kavas Keskkonnamaja koosseisus ning luuakse Eesti looduse mitmekesisust tutvustav püsiekspositsioon. Keskkonnateemalise teavitustegevuse korraldamine – Keskkonnaamet vastutab nelja avaliku portaali (keskkonnaharidus.ee, avastusrada.ee, keskkonnakompass.ee, e.loodus.ee) toimimise eest, lisaks kaitsealade kodulehed ja Facebook (rahvuspargid ja looduspargid) ning keskkonnahariduslik YouTube’i kanal. Lisaks koostatakse teaduspõhist keskkonna- ja looduskaitseteemalist teabematerjali, vajaduse korral koos vastava projekti esitamisega, valmivad artiklid ning keskkonnaga seotud infot edastatakse maakondlike teabelistide kaudu. 3.11.2.2 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab. Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna eesmärke ja mõõdikuid on kirjeldatud täpsemalt Maaeluministeeriumi peatükis. Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kaks programmi: põllumajanduse, toidu ja maaelu programm ning kalanduse programm. Kalanduse programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite eest vastutab Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumiga. Tabel 266. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % tegelik Kulud kokku -4 922 -5 803 -5 881 -78 1% Kulude vähenemine on seotud Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi struktuurivahendite meetmete rakendusperioodi lõppemisega ja riigi tegevuskulude kokkuhoiuga. (Riigi eelarvestrateegia 2022-2025 ja Stabiilsusprogramm 2021 lisa 3 „Ülevaade RES 2022-2025 meetmetest riigieelarvelistele asutustele põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade lõikes „). Programm: Kalandus Programmi eesmärk: Kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude säästliku majandamise. Tabel 267. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus programmi Kalandus tegevuse kulude eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos riigieelarve-lise Mitte-rahalised 2022 RE Piirmäär-aga kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -5 881 -4 663 -1 083 -134 Kalavarude ja -püügi haldamise ja kaitse korraldamine -5 881 -4 663 -1 083 -134 192 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 268. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus programmi Kalandus tegevuse eelarve dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -5 803 -5 881 -78 1% Kalavarude ja -püügi haldamise ja kaitse -5 803 -5 881 -78 1% korraldamine 3.11.2.1 Programmi tegevus: Kalavarude ja -püügi haldamise ja kaitse korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: saavutada olukord, kus kalavarude püügitingimused ja -võimalused on aja- ja asjakohased, kalavarud on kestlikult majandatud, harrastuspüük on korraldatud ja arendatud. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 269. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus programmi Kalandus tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Madalas seisus varude arv 23 18 18 Kalade rändetakistuste avamine lõheliste jõgedel (tk) 108 110 115 Tabel 270. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus programmi Kalandus tegevuse kulud, tuhat eurot välistoetus koos mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise kulud kaasfinantseeringuga KULUD -5 881 -4 663 -1 083 -134 Tööjõukulud -2 703 -2 681 -22 0 Majandamiskulud -1 580 -1 499 -81 0 Muud toetused -1 463 -483 -980 0 Põhivara amortisatsioon -134 0 0 -134 Tabel 271. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus programmi Kalandus tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu -5 803 -5 881 -78 1% suunamine Kalanduse eesmärkide ja tegevuste elluviimine on jaotatud Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi valitsemisalade vahel. Keskkonnaministeerium vastutab kalavarude haldamise ja kaitse ning harrastuspüügi korraldamise eest. Eesmärk on saavutada olukord, kus kalavarude püügitingimused ja võimalused on aja- ja asjakohased, kalavarud on kestlikult majandatud, harrastuspüük on korraldatud ja arendatud. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine sisaldab nii Maaeluministeeriumi kui ka Keskkonnaministeeriumi ja tema valitsemisala asutuse poolt taotletavaid toetusi. Teenuse eelarves on olulise suurusega toetus EL vahenditest kalapääsude rajamiseks, rekonstrueerimiseks ning kalade rännet takistavate paisude eemaldamiseks jõgedel summas 1 mln eurot. Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks on liigse püügikoormusega piirkondades vaja oluliselt vähendada lubatud püügivahendite arvu ning ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid (alammõõdu korrigeerimine, ajalis-ruumilised piirangud, selektiivset püüki toetavad meetmed). Selleks rakendatakse teadmistepõhist lähenemist, tuginedes otsuste tegemisel kalavarude seisundi hindamisele ja teadussoovitustele. Lõheliste 193 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri rändeteede probleemi lahendamiseks avatakse kalanduse seisukohalt olulistele jõgedele rajatud paisudel ja ummistunud jõgede suudmetes kaladele läbipääsud kudealadele. Lisaks taastatakse elupaiku ning koelmuid, et tagada varude parem looduslik taastumine. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalade noorjärke, arvestades seejuures vajadusega säilitada looduses geneetiline mitmekesisus. Kalavarude hea seisundi ja säästliku kasutamise tagamiseks parendatakse järelevalve süsteeme ja planeerimist olulisemate kalaliikide keeluaegadel, -kohtades, püügialadel ja maaletuleku kohtades, koostatakse kontrollkavad ning korraldatakse rahvusvahelisi ühisoperatsioone. Aastal 2022 alustatakse ettevalmistusi eksperimentaalseks uuringuks, mis käsitleb tuulikute müra mõju räime rändele Eesti rannikumeres (ca 0,2 mln tuh eurot). Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks täiendatakse järelevalve elektroonilisi kontrollimise võimalusi ning arendatakse uusi, riskipõhist järelevalvet hõlbustavaid infotehnoloogilisi süsteeme ja rakendusi. Samuti parandatakse koostööd vabatahtlikega kudealade kaitsmisel. Selleks, et tõsta kalurite teadlikkust säästvast kalapüügist, kaasatakse neid erinevatesse kalavarude kaitse ja ebaseadusliku kalapüügi ohjamisega seonduvatesse tegevustesse. Harrastuskalapüügi edendamiseks ajakohastatakse infosüsteemi, et lubade väljastamine ja andmete esitamine oleks ladusam. Toetatakse harrastuspüügiks vajalike taristute rajamist, mis aitab tõsta teenuse kvaliteeti ja populaarsust ning vähendab keskkonnakasutusest tingitud mõjusid loodusele. Samuti on vajalik kasvatada harrastuskalastajate keskkonnateadlikkust. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet. Lisaks on olulised partnerid teenuste elluviimisel Riigimetsa Majandamise Keskus ning Keskkonnainvesteeringute Keskus. Majandusliku sisu vaade Joonis 53. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala suuremad kulud 194 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Joonis 54. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes Tabel 272. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -177 677 -81 732 -5 090 -66 840 -20 918 -3 096 Tööjõukulud -38 703 -36 560 0 -1 315 -828 0 Majandamiskulud -30 334 -20 325 -1 816 -7 915 -278 0 Sotsiaaltoetused -36 -10 -26 0 0 0 Investeeringutoetused -52 412 0 0 -43 163 -9 249 0 Muud toetused -48 347 -24 837 0 -12 997 -10 512 0 Käibemaks -4 749 0 -3 248 -1 450 -51 0 Põhivara amortisatsioon -3 096 0 0 0 0 -3 096 Keskkonnaministeeriumi valitsemisala eelarvest moodustavad toetused 57% kulude kogumahust, millest investeeringutoetused 29% ja muud toetused 27%. Tabel 273. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Kulud kokku -140 552 -190 504 -177 677 12 827 -7% Tööjõukulud -36 895 -36 317 -38 703 -2 386 7% Majandamiskulud -30 419 -34 595 -30 334 4 261 -12% Muud tegevuskulud 77 -3 0 3 -100% Sotsiaaltoetused -40 -42 -36 6 -15% Investeeringutoetused 0 -80 497 -52 412 28 085 -35% Muud toetused -68 663 -33 563 -48 347 -14 784 44% Käibemaks 0 -2 792 -4 749 -1 957 70% Põhivara amortisatsioon -4 612 -2 695 -3 096 -401 15% Keskkonnaministeeriumi valitsemisala kulude eelarve on võrreldes eelmise aastaga kahanenud 12,8 mln eurot. Vähenemine on tingitud kajastamise põhimõtetest. Nimelt kajastati 195 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Keskkonnaministeeriumi kuludes investeeringutoetuste real 2021. a planeeritud EL-i sisese kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise vahenditest kavandatavate meetmete kulud, mis olid meetmete vahel otsustamata. Ühtlasi on majandamiskulude ja investeeringutoetuse vähenemine seotud Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi struktuurivahendite meetmete rakendusperioodi lõppemisega. Kulud suurenevad avaandmete direktiivi ülevõtmisega seoses 2 mln eurot, erametsaomanikele toetuse andmisega seoses 1,1 mln eurot ja maareformi käigus sõlmitud maa järelmaksulepingute ja seatud hüpoteekidega seotud ülesannete täitmise ülevõtmisega Maa- ametisse summas 0,2 mln eurot. Teadus- ja arendustegevuse võimekuse tõhustamiseks on kavandatud 0,7 mln eurot, sh teadmussiire teaduspõhise keskkonnapoliitika kujundamiseks, keskkonna valdkonna teadlaskonna kestlikkuse tagamiseks, rahvusvahelise TA koostöö edendamiseks. Alustatakse ettevalmistusi eksperimentaalse uuringuks, mis käsitleb tuulikute müra mõju räime rändele Eesti rannikumeres (ca 0,2 mln tuh eurot). 3.11.3 INVESTEERINGUD Joonis 55. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal valitsemisala koguinvesteeringutest, % 196 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Joonis 56. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes osakaaluna objekti eelarvest, % Tabel 274. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos riigieelarvelise 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud kaasfinant- seeringuga Investeeringud kokku -5 109 -4 075 -815 -220 IT investeeringud -3 596 -3 596 0 0 Transpordivahendid -175 -175 0 0 Masinad ja seadmed -404 -220 0 -183 Muud investeeringud -83 -83 0 0 Käibemaks -852 0 -852 -37 Investeeritakse peamiselt IT infrastruktuuri ehk riist- ja tarkvara arendusteks, millest suurimaks investeeringuks on 2 mln euro ulatuses avaandmete direktiivi ülevõtmisega seotud valmiduse tagamine. Lisaks soetatakse seadmeid ja transpordivahendeid. Investeeritakse järgmistesse põhivaragruppidesse:  IT investeeringud: Investeeritakse peamiselt IT infrastruktuuri – riist- ja tarkvara arendusteks, millest suurimaks investeeringuks on 2 mln eurot, et tagada avaandmete direktiivi ülevõtmisega seotud valmidus. Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus investeerib tehnoloogilise võimekuse hoidmiseks ja kasvatamiseks (taristuinvesteeringud) 0,6 mln eurot, küber- ja infoturbe tagamiseks 0,2 mln eurot, infosüsteemide funktsionaalsuse arendamiseks ja kaasaegsuse tagamiseks 0,8 mln eurot.  Transpordivahendid: Keskkonnaamet soetab keskkonna järelevalve eesmärkide täitmiseks 6 kastiga maasturit, eeldatava kogumaksumusega 0,2 mln eurot.  Masinad ja seadmed: Keskkonnaagentuur soetab hüdrometeoroloogilise seiretaristu arendamiseks ja uuendamiseks seadmeid, eeldatava kogumaksumusega summas 0,4 mln eurot.  Muud investeeringud: Keskkonnaamet soetab kiirgusohutuse tagamiseks kliima ja kiirgusosakonna seadmeid, eeldatava kogumaksumusega 83 000 eurot. 197 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 275. Keskkonnaministeeriumi investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2020 Tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Investeeringud kokku -4 992 -4 371 -5 109 -738 17% IT investeeringud -1 940 -1 997 -3 596 -1 601 80% Transpordivahendid -10 -263 -175 88 -33% Masinad ja seadmed -75 -649 -404 245 -38% Muud investeeringud -2 962 -811 -83 728 -90% Kinnisvara -4 -107 0 107 -100% CO2 kvooditulust rahastatavad projektid -4 0 0 0 Kinnistute soetamine Küti tn Tallinn 0 -107 0 107 -100% Käibemaks 0 -545 -852 -307 56% Investeeringute maht on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 17% ehk 0,7 mln euro võrra. Suurenemine tuleneb IT-investeeringutest, mille tingib avaandmete direktiivi ülevõtmiseks vajaliku IT valmiduse tagamisse. 3.11.4 FINANTSEERIMISTEHINGUD Tabel 276. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Finantseerimistehingud kokku 4 788 4 300 4 200 -100 -2% Laenunõuded 2 880 4 300 4 200 -100 -2% Muud finantseerimistehingud 1 909 Finantseerimistehingutena kajastatakse maa erastamisest järelmaksuga laekuvaid tulusid. Maa järelmaksunõuete prognoosimisel on aluseks kehtivad maksegraafikud nõude jääkidega, millele lisatakse hinnanguliselt ennetähtaegselt laekuv summa. 198 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.12 KULTUURIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Kultuuriministeerium toetab Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamist kahes tulemusvaldkonnas: Kultuur ja Sport ning Sidus ühiskond. Toetused Kultuuriministeeriumi valitsemisala avalik-õiguslikele juriidilistele isikute ja sihtasutustele kajastuvad Kultuuriministeeriumi kui üksikasutuse eelarves. Kultuuriministeeriumi valitsemisala kulude eelarve moodustab umbes 2% riigieelarve kulude kogumahust. Tabel 277. Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot 2022 RE valitsemisala Osakaal 2022 RE 2020 RE kogumaht / PSI kogumahust TULUD 13 130 809 5 781 0% KULUD -13 638 494 -290 257 2% INVESTEERINGUD -715 975 -23 0% FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0% Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse kuulub üks valitsusasutus ja kümme hallatavat asutust, lisaks neli avalik-õiguslikku juriidilist isikut ja 35 riigi asutatud sihtasutust. Valitsemisala 2022. aasta eelarve kulud on 290,26 mln eurot, investeeringud kokku on 0,03 mln eurot ja tulud 5,7 mln eurot. Valitsemisala eelarve jaguneb ministeeriumi ja valitsusasutuste ning hallatavate asutuste vahel järgmiselt: Kultuuriministeerium 90%, Eesti Rahva Muuseum 3,9%, Muinsuskaitseamet 2,6% ja Eesti Rahvakultuuri Keskus 1,9%. Ülejäänud valitsemisala asutuste eelarved jäävad mahult alla 1%. 3.12.1 TULUD Võrreldes 2021. aastaga on valitsemisala tulude laekumisi planeeritud 2022. aasta eelarves väiksemas mahus. Vähenemine on planeeritud seoses välisvahenditest tehtavate tegevustega. Lisaks on Eesti Rahva Muuseum planeerinud majandustegevusest laekuva tulu langust (piletitulu, muuseumis korraldatavate ürituse tulu, muuseumikaupade müük). 199 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Joonis 57. Kultuuriministeeriumi valitsemisala suuremad tulud ja osakaal valitsemisala kogutulust, % Tabel 278. Kultuuriministeeriumi valitsemisala tulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Tulud kokku 9 688 8 550 5 781 -2 770 -32% Saadud toetused 8 042 6 130 4 322 -1 809 -30% Riigilõivud 41 3 7 5 198% Tulud majandustegevusest 1 582 2 415 1 450 -964 -40% Tulud põhivara ja varude müügist 6 0 0 0 0 Muud tulud 17 3 2 -2 -50% Saadud toetused Saadud toetuste all kajastatakse perioodi 2014-2020 struktuurivahendite loomemajanduse ja lõimumise (sealhulgas kohanemise) projektide finantseerimiseks (3 mln eurot). Nendele lisanduvad Euroopa Majanduspiirkonna toetusprogrammi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ vahendid (1 mln eurot) ja toetused välisprojektide kaasfinantseerimiseks. Välistoetuste vähenemise põhjuseks on struktuurivahendite perioodi 2014-2020 lõppemine. Riigilõivud Riigilõivuna laekuvad Muinsuskaitseameti väljastatavate tegevuslubade eest saadavad tasud: pädevustunnistuse riigilõiv, otsinguvahendi ja kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo riigilõivud. Muinsuskaitseamet prognoosib pädevustunnistuste väljaandmiste suurenemist, mistõttu on 2022. aasta riigilõivude tulu ka võrreldes 2021. aastaga kasvanud Tulud majandustegevusest Majandustegevusest teenivad tulu peamiselt riigiasutustena tegutsevad muuseumid piletimüügist, ürituste korraldamisest, õppematerjalide raamatute ja muude muuseumikaupade müügist ning konverentsitasudest. Võrreldes 2021. aastaga langeb valitsemisala majandustegevusest plaanitud tulu 2022. aastal. Kõige rohkem mõjutab valitsemisala omatulude langust Eesti Rahva Muuseum, kes planeerib ca 59%-list langust piletitulus, muuseumis korraldatavate ürituse tulus ja muuseumikaupade müügis (2,2 mln euro pealt 0,9 euro mln peale). 200 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Muud tegevustulud Muude tuludena on Muinsuskaitseamet kavandanud sunnirahade laekumist 1500 eurot. 3.12.2 KULUD Tegevuspõhine vaade Kultuuri, spordi ja lõimumise eesmärgid on püstitatud riigi eelarvestrateegias aastateks 2022– 2025 ning valdkonna strateegiadokumentides - hetkel koostamisel olev „Kultuuri arengukava 2021- 2030“, arengustrateegia „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ning koostamisel olev „Sidusa Eesti arengukava 2021-2030“. Kultuuri, spordi ja lõimumise valdkondadel on tihe seos ka teiste ministeeriumide juhitavate valdkondadega ning kultuuripoliitika eesmärgid saavutatakse erinevate valdkondlike poliitikate koosmõjus. Niisamuti panustavad omakorda ka Kultuuriministeeriumi juhitavad tegevused teiste valdkondlike arengukavade strateegiliste eesmärkide saavutamisse. Kultuuriministeeriumi valitsemisala tegevused ja prioriteedid lähtuvad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ülesannetest ning on kooskõlas riigieelarve strateegia protsessiga nelja aasta lõikes ja täpsustatakse ühe aasta lõikes riigieelarve protsessis. Tegevused on kooskõlas mitmete valdkondlike ja valdkondade üleste strateegiadokumentidega ning kavandatakse ministeeriumi nelja-aastastes programmides ning ministeeriumi aastases tööplaanis. Valitsemisala programmdokumendid on kättesaadavad ministeeriumi kodulehel https://www.kul.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/organisatsioon/programmid-ja-tooplaan. Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2021. aasta eelarve kulud ja investeeringud panustavad Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse kahes tulemusvaldkonnas, mille eesmärke viiakse ellu kolme programmi kaudu. Programmide kaudu toimub valdkondade eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete, tegevuste ja teenuste planeerimine, eelarvestamine, elluviimine ning aruandlus. Olulisemad muudatused ja lisavahendid  Kultuuritöötajate palgatõus Kultuuriministeeriumi valitsemisala hallatavates asutustes, avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes ja riigi asutatud sihtasutustes töötavate kõrgharidusega kultuuritöötajate palgafond suureneb 2022. aastal 5% ehk 2,8 miljoni euro võrra. Kõrgharidusega kultuuritöötajateks peetakse neid, kes töötavad täiskoormusega kõrgharidust või ka kõrgemat kutsekvalifikatsiooni nõudval või spetsiifilisi erialaseid teadmisi nõudval ametikohal. Palgatõusu vahendite abil saab kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalka tõsta 100 euro võrra, 1300-lt 1400 euroni ehk ca 7,5%. Lisaks võimaldavad täiendavad palgavahendid tõsta 2% võrra nende töötajate palgafondi, keda miinimumtasu tõus ei puuduta. Kultuuriministeeriumi valitsemisala hallatavates asutustes, avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes ja riigi asutatud sihtasutustes töötab kokku ca 3900 inimest, kellest kõrgharidusega kultuuritöötajateks on kvalifitseeritud ca 2350 inimest, neist omakorda ca 1230 inimest puudutab miinimumtasu tõus 1300lt 1400-le eurole.  Filmitootmise baasrahastamise kasv viielt miljonilt seitsme miljonini. 201 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri  Kultuuri- ja spordivaldkonna investeeringutoetused 1 mln eurot (SA Haanjamaa Sport - spordikeskuse peamaja renoveerimine 0,2 mln eurot, SA Ajakeskus Wittenstein - muuseumihoone renoveerimine 59 000 eurot, SA Valgamaa Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon – muuseumihoone näitusesaali juurdeehitus 0,2 mln eurot, Võru Vallavalitsus – multifunktsionaalse väljaku katuse ehitus 0,3 mln eurot, Võru linn - Kreutzwaldi pargi võrkpalli väljakute renoveerimine ( 5 tk) ja tribüünihoone ehitamine 0,2 mln eur).  Kultuuri- ja loomevaldkondade teadus-ja arendustegevuste projektide toetamine mahus 0,4 mln eurot.  Kultuuriranitsa kontseptsiooni rakendamine 0,1 mln eurot.  Täiskasvanute eesti keele õppe baasrahastus tõuseb alates 2022. aastast 2,4 mln euroni varasema 2 mln pealt.  Multifunktsionaalsete aastaringselt kasutatavate spordiväljakute, sh jalgpalli sisehallide rajamine Paidesse, Narva, Jõgeva, Viimsi. Toetusmeetme maht 6 mln eurot.  Liikumisharrastuse edendamise reformi rakendamiseks baasrahastus 0,6 mln eurot aastas. Alustatakse liikumisharrastuse valdkonna juhtimise tõhustamisega ehk luuakse kompetentsikeskus, mis oleks üleriigiliselt liikumisharrastust koordineeriv üksus, kes on partner nii riigile kui ka kohalikul tasandil tegutsevatele organisatsioonidele. Sinna on koondunud erinevad kompetentsid, kes lähtuvalt maailma parimast praktikast ja töötavad välja lahendused, kuidas Eesti riigis kõige paremini liikumisharrastust edendada. Kompetentsikeskuse loomisega kaasneb töökohtade loomine ekspertidele, kes tegelevad ainult liikumisaktiivsuse edendamisega. Peamisteks ülesanneteks on teaduspõhiste lähenemiste tellimine ülikoolidelt ja teistelt koostööpartneritelt erinevatele sihtgruppidele; liikumisharrastuse teadmisvara tootmine, levitamine ja koolituste korraldamine; liikumisharrastuse alase teadlikkuse tõstmine läbi kampaaniate korraldamise.  Haridus- ja Teadusministeerium andis Kultuuriministeeriumile üle Audentese õppursportlaste toetuslepingu, Eesti Olümpiakomitee kaudu rakendatavad tegevused endiste ja praeguste tippsportlaste ning treenerite õpingute toetamiseks ja Eesti Koolispordi Liidu toetamise. Muudatuse tulemusena koonduvad spordivaldkonnaga otseselt seotud organisatsioonide toetamine ja toetused spordi eest vastutava ministeeriumi haldusalasse. See võimaldab edaspidi võtta nende organisatsioonide tegevuste ja toetuste planeerimisel paremini arvesse spordivaldkonna strateegiat ja eesmärki panustada liikumisharrastuse või saavutusspordi edendamisse. HTM-st liikus Kultuuriministeeriumi eelarvesse 3,1 mln eurot.  Kulude kokkuhoid Vabariigi Valitsuse poolt 2021. aasta kevadel antud kokkuhoiu ülesanne oli vähendada Kultuuriministeeriumi kulusid 0,7 mln eurot (näiteks remondifondi vähendati 0,1mln eurot). Kulude kokkuhoid puudutab peamiselt väiksemate remonditoetuste ja investeeringutoetuste vähendamist, ministeeriumi enda tegevuskulusid ja üksikuid ministeeriumi kui üksikasutuse eelarves olevaid tegevusi. Ühtegi toetusmeedet ega tegevust ei lõpetatud, ühegi asutuse tegevustoetust kulude kokkuhoiu eesmärgil ei vähendatud. 3.12.2.1 Tulemusvaldkond Kultuur ja Sport Tulemusvaldkonna eesmärk: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi 202 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Spordipoliitika eesmärk: liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ning Eesti riigi hea maine kujundamisel. Tabel 279. Kultuuriministeeriumi valitsemisala programmide seos tulemusvaldkondade ja strateegiadokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna arengudokument Programm „Kultuurivaldkonna arengukava 2021–2030“ Kultuuriprogramm Kultuur ja sport „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ Spordiprogramm Tabel 280. Tulemusvaldkonna Kultuur ja sport kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % tegelik Kulud kokku -263 120 -310 425 -281 645 28 780 -9% Kulude vähenemine on seotud Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi struktuurivahendite meetmete rakendusperioodi lõppemisega ja riigi tegevuskulude kokkuhoiu meetmega. (Riigi eelarvestrateegia 2022-2025 ja Stabiilsusprogramm 2021 lisa 3 „Ülevaade RES 2022-2025 meetmetest riigieelarvelistele asutustele põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade lõikes „). Programm: Kultuuriprogramm Programmi eesmärk: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Tabel 281. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuste kulude eelarve liikide ja katteallikate lõikes, tuhat Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -237 110 -202 179 -1 739 -3 069 -29 330 -793 Loovisikute toetamine ja tunnustamine -2 730 -371 -1 739 0 -619 0 Kirjanduspoliitika kujundamine ja -7 039 -4 660 0 0 -2 378 0 rakendamine Etenduskunstide poliitika kujundamine -37 884 -35 387 0 0 -2 497 0 ja rakendamine Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja -11 587 -8 623 0 0 -2 965 0 rakendamine Muusikapoliitika kujundamine ja -15 997 -13 031 0 0 -2 966 0 rakendamine Kunstipoliitika kujundamine ja -7 972 -5 158 0 0 -2 813 0 rakendamine Arhitektuuri ja disaini poliitika -2 102 -386 0 0 -1 716 0 kujundamine ja rakendamine Meediapoliitika kujundamine ja -51 175 -51 175 0 0 0 0 rakendamine 203 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Muuseumipoliitika kujundamine ja -41 276 -39 194 0 -246 -1 180 -656 rakendamine Muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja -7 049 -5 899 0 -1 097 -1 -53 rakendamine Raamatukogupoliitika kujundamine ja -19 700 -19 700 0 0 0 0 rakendamine Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja -10 446 -7 520 0 -20 -2 902 -4 rakendamine Kultuurivaldkonna digitaliseerimine -276 -226 0 -50 0 0 Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise -4 335 -4 335 0 0 0 0 edendamine Loomemajanduspoliitika kujundamine -1 672 -50 0 -1 621 0 0 ja rakendamine Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja -15 871 -6 463 0 -35 -9 292 -80 arendustegevus Tabel 282. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -37 609 -237 110 -199 501 -90% Loovisikute toetamine ja tunnustamine -6 740 -2 730 4 010 -59% Kirjanduspoliitika kujundamine ja 0 -7 039 -7 039 100% rakendamine Etenduskunstide poliitika kujundamine ja 0 -37 884 -37 884 100% rakendamine Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja -5 250 -11 587 -6 337 121% rakendamine Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine 0 -15 997 -15 997 100% Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine 0 -7 972 -7 972 100% Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ja 0 -2 102 -2 102 100% rakendamine Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine 0 -51 175 -51 175 100% Muuseumipoliitika kujundamine ja 79 -41 276 -41 355 -52348% rakendamine Muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja 0 -7 049 -7 049 100% rakendamine Raamatukogupoliitika kujundamine ja 0 -19 700 -19 700 100% rakendamine Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja -30 -10 446 -10 416 34720% rakendamine Kultuurivaldkonna digitaliseerimine 0 -276 -276 100% Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise 0 -4 335 -4 335 100% edendamine Loomemajanduspoliitika kujundamine ja 0 -1 672 -1 672 100% rakendamine Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja -25 668 -15 871 9 797 -38% arendustegevus 3.12.2.1.1 Programmi tegevus: Loovisikute toetamine ja tunnustamine Programmi tegevuse eesmärk: Loovisikute loometegevuseks vajalikud tingimused on paranenud. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 283. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Tunnustatud loomeliitudega sõlmitud lepingute arv 17 17 17 Allikas: Loomeliitude andmekogu 204 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 284. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Loovisikute toetamine ja tunnustamine -6 740 -2 730 4 010 -59% Tabel 285. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -2 730 -371 -1 739 0 -619 0 Tööjõukulud -35 -35 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -336 -336 0 0 0 0 Muud toetused -1 739 0 -1 739 0 0 0 Edasiantavad maksud -619 0 0 0 -619 0 Meetme raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:  Loovisikute loometegevuse tingimuste tagamiseks eraldatakse loomeliitudele toetust loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel. Seaduse rakendamiseks on ette nähtud 1,7 mln eurot. Võrreldes 2021. aastaga on seaduse rakendamiseks ette nähtud vahendite maht kasvanud 0,3 mln euro võrra tulenevalt Eesti keskmise brutopalga tõusust. Loomeliidud saavad toetust kasutada loometoetuse maksmiseks vabakutselistele loovisikutele ja loovisikute loometegevuseks ning sellega seotud täiendusõppe stipendiumideks, kui toetust ei ole kasutatud täies ulatuses loometoetuste maksmiseks vabakutselistele loovisikutele.  Riigi kultuuripreemiad 0,2 mln eurot ja riigi kultuuristipendiumid 46 000 eurot. Kultuuripreemiate ja –stipendiumite eelarve oli sama ka 2021. aastal.  Eesti Kultuurkapitali kaudu hasartmängumaksu laekumisest antavad toetused kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamiseks 0,6 mln eurot. 3.12.2.1.2 Programmi tegevus: Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti elanike lugemisharjumus on stabiilne või suureneb ning eesti kirjandus on rahvusvaheliselt nähtav. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 286. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) SA Kultuurilehe väljaantud kultuuriajakirjade ja -ajalehtede arv 16 16 16 Allikas: Kultuuriministeerium Rahvusvaheliste kirjandusmesside arv, millel osaletud 3 4 4 Allikas: Kultuuriministeerium Eesti Lastekirjanduse Keskuse külastajate arv 26703 40000 40000 Allikas: Eesti Lastekirjanduse Keskus Tabel 287. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine 0 -7 039 -7 039 100% 205 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 288. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -7 039 -4 660 0 0 -2 378 0 Tööjõukulud -467 -458 0 0 -9 0 Majandamiskulud -368 -339 0 0 -29 0 Muud toetused -3 863 -3 863 0 0 0 0 Edasiantavad maksud -2 340 0 0 0 -2 340 0 Riik väärtustab kirjandust kui omakeelse kultuuriruumi ühte alustala. Selleks loob ja rakendab Kultuuriministeerium toetusmehhanisme, mis toetavad Eesti autorite uute teoste loomist, kirjanduse populariseerimist ja kättesaadavust. Meetme raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:  Eesti Kirjanike Liit maksab kirjanikupalka avaliku konkursiga valitud professionaalidele. 2022. aastal saab riiklikku palka 15 kirjanikku mahus 0,3 mln eurot. Palgasaajad valib välja loomeliit koos valdkondlike esindusorganisatsioonidega.  Autorihüvitusfond SA laenutus- ja reprograafiahüvitisteks 0,3 mln eurot.  Eesti Lastekirjanduse Keskus 0,8 mln eurot. Lugejate kasvatamiseks on vaja head (laste)kirjandust, laste ja noorte lugema innustamist nii kodus, lasteaias kui ka koolis. Väga olulisel kohal on oma valdkonna kompetentsikeskuse – Eesti Lastekirjanduse Keskuse tegevus, kes kogub, säilitab ja vahendab eesti laste- ja noortekirjandust. Eesti Lastekirjanduse Keskuse kaudu toetatakse tegevusi, mis aitavad kaasa lastekirjanduse ning lasteraamatute illustratsioonide ekspordipotentsiaalile.  Sihtasutus Kultuurileht 2,9 mln eurot (2021.a 2,8 mln eurot). Tegevustoetuse suurenemine tuleneb palgatõusuks juurde antud vahenditest. Sihtasutus annab välja Eesti tähtsamaid kultuuriajakirju ja -ajalehti: Akadeemia, Diplomaatia, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming, Loomingu Raamatukogu, Muusika, Sirp, Teater.Muusika.Kino, Täheke, Vikerkaar, Õpetajate Leht, Värske Rõhk, Hea Laps, võrukeelne Uma Leht ja Müürileht.  Eesti kirjanduse rahvusvahelise nähtavuse tagamisel on väga tähtis roll Eesti Kirjanduse Teabekeskusel. Eesti kirjanduse rahvusvahelistumise parendamiseks toetatakse Eesti Kirjanduse Teabekeskuse tegevust 0,2 mln euroga tõlkijate koolitamiseks sh tõlkijatele mõeldud stipendiumid ja residentuuri loomist.  Eesti osalemiseks rahvusvahelistel raamatumessidel Londonis ja Bolognas on planeeritud 0,3 mln eurot.  Riik toetab kirjandust ja kirjastamist ka Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali kaudu alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik maht on 2,3 mln eurot. 3.12.2.1.3 Programmi tegevus: Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Etenduskunstide valdkond on kunstiliselt mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: 206 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 289. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) Algupärandite osakaal uuslavastustest (sõnalavastused), % 44% 45% 45% Allikas: Eesti Teatri Agentuur Laste- ja noortelavastuste osakaal uuslavastustest, % 23% 20% 20% Allikas: Eesti Teatri Agentuur Tabel 290. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Etenduskunstide poliitika kujundamine ja 0 -37 884 -37 884 100% rakendamine Tabel 291. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -37 884 -35 387 0 0 -2 497 0 Tööjõukulud -50 -50 0 0 0 0 Muud toetused -35 337 -35 337 0 0 0 0 Edasiantavad maksud -2 497 0 0 0 -2 497 0 Kultuuriministeerium toetab teatritegevust teatri omandivormist olenemata, mis tähendab, et toetatakse nii riigi osalusega sihtasutusi kui ka era- ja munitsipaaletendusasutusi. Ministeeriumi eelarvest jagatava raha toel antakse aastas keskmiselt 6100 etendust, valmib keskmiselt 180 uuslavastust, tööd saab koosseisulisena üle 1700 inimese ja mitmekülgsest teatrikunstist osasaamise võimalus on antud 1,1 miljonile külastajale (2019. a.) eri sihtgruppidest. Samas tulenevalt COVID-19 piirangutest jäid 2020. aasta vastavad näitajad madalamaks. Meetme raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:  Riigi osalusega sihtasutustena tegutsevate etendusasutuste ja Rahvusooper Estonia toetuste detailne ülevaade on organisatsioonide lõikes välja toodud lisas 3. Muutused on tingitud kultuuritöötajate palgatõusuks eraldatud vahendite lisandumisest. Lisaks on muudatus seotud 2021. a lisaeelarvest eraldatud ühekordsete kriisitoetustega ja remondifonditoetustega, mis 2022. a toetussummades enam ei kajastu.  Eraõiguslikele väiketeatritele ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevatele etendusasutustele eraldatakse tegevustoetusi kogumahus 3,2 mln eurot. Toetuste eraldamiseks on moodustatud komisjon, kes teeb otsuse hiljemalt detsembri jooksul. Sellest tulenevalt pole täpne toetuste jaotus seletuskirja koostamise hetkeks selgunud.  Etenduskunstide eriprojektidena toetatakse kolmeaastase perioodi jooksul kahte etenduskunstide valdkonnas uuenduslikku kooslust Ekspeditsioon OÜ ja Interaktiivne Üksus MTÜ. Mõlema koosluste toetamise eesmärgiks on teatrivaldkonna mitmekesisuse suurendamine ning erinevate teatriviiside katsetamine. Ekspeditsioon OÜ keskendub kaasaegsele sõnateatrile ja lavastusdramaturgiale ning Interaktiivne Üksus arendab virtuaalset teatriplatvormi, pakkudes erinevaid veebiteatri võimalusi ning arendades 207 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri rahvusvahelist koostööd. Ühe trupi aastane toetus on 0,2 mln eurot. 2022. aastal on planeeritud konkurss uutele uuenduslikele kooslustele.  Et Eesti vaatajani jõuaks rahvusvaheline teatrikunst ja et tekiksid valdkondlikud rahvusvahelised koostööprojektid, eraldatakse toetusi 0,2 mln euro ulatuses läbi avatud taotlusvooru “Rahvusvahelised etenduskunstide festivalid”.  Eesti Teatri Agentuur SA tegevustoetus 0,2 mln eurot. Toetuse abil ostab sihtasutus teiste tegevuste seas autoriloomingut ja tegeleb rahvusvahelistumisega.  Olulised etenduskunstide valdkonna partnerid, keda iga-aastaselt toetatakse, on Narva Vaba Lava, eraldatav toetus rendimaksete katteks 0,1 mln eurot, Heategevusfond Aitan Lapsi SA 20 000 eurot ja Eesti Tantsuagentuur SA 30 000 eurot.  Üksikprojektidest toetatakse iga-aastaselt Draamafestivali 18 000 eurot aastas ja teatripäeva läbiviimist 17 000 eurot aastas. Riik toetab etenduskunstide projekte ka läbi Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 2,5 mln eurot.  Programmi tegevus: Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Filmivaldkond on kunstiliselt mitmekesine ja Eesti film on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 292. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Eesti Filmi Instituudilt arendustoetust saanud täispikkade filmide arv 16 23 23 (mängu-, dokumentaal- ja animafilmid) Allikas: Eesti Filmi Instituut Eesti Filmi Instituudilt tootmistoetust saanud täispikkade filmide arv 13 15 15 (mängu-, dokumentaal- ja animafilmid) Allikas: Eesti Filmi Instituut Aastas esilinastunud Eesti Filmi Instituudi toetatud täispikkade filmide 11 15 15 arv (mängu-, dokumentaal- ja animafilmid) Allikas: Eesti Filmi Instituut Tabel 293. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine -5 250 -11 587 -6 337 121% Tabel 294. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -11 587 -8 623 0 0 -2 965 0 Tööjõukulud -30 -30 0 0 0 0 Muud toetused -8 593 -8 593 0 0 0 0 Edasiantavad maksud -2 965 0 0 0 -2 965 0 Meetme raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:  Kõiki olulisemaid filmivaldkonna tegevusi kattev riiklik organisatsioon on Sihtasutus Eesti Filmi Instituut (EFI), kes toetab filmide arendamist, tootmist ja turundamist. EFI tegevustoetus on 0,7 mln eurot (2021.a 0,7). Tegevustoetus suureneb täiendavate 208 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri palgavahendite eraldamise tõttu. Lisaks toetab Kultuuriministeerium ühekordselt Berliini filmifestivaliga seotud tegevusi.  EFI kaudu toetatakse mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide tootmist. 2022. a filmitootmise toetuste eelarve on 7 mln eurot (vähenemine 1 ml eurot).  Väärtfilmikino kättesaadavuse tagamiseks toetatakse kino Artis (Tallinnfilm OÜ) 0,3 mln euroga.  Väärtfilmi levikule aitab kaasa ka EFI kaudu rakendatav avatud taotlusvoor väärtfilmikinode toetamiseks 0,2 mln eurot aastas. Väärtfilmikinod toovad publikuni Euroopa ja maailma mitmekesise filmiparemiku, mis võivad olla tavarepertuaarist keerulisema sisuga ning ei pruugi seetõttu kommertskinodes ekraanile pääseda.  Ministeerium toetab Põhjamaade ainsat A-kategooria filmifestivali PÖFF 0,4 mln euroga.  Riik toetab filmivaldkonda ka Kultuurkapitali audiovisuaalse sihtkapitali kaudu alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 3 mln eurot. Olulise toetusmeetmena jätkub tagasimaksefondi Film Estonia meetme rakendamine kahe miljoni euroga aastas eesmärgiga tuua Eestisse välisriikide produktsioone. Nimetatud meetme eelarve asub Rahandusministeeriumi eelarves Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis. 3.12.2.1.4 Programmi tegevus: Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Muusika valdkond on kunstiliselt mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 295. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Eesti professionaalsete heliloojate uudisteoste esiettekannete arv 98 140 140 Allikas: Eesti Muusika Infokeskus Tabel 296. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine 0 -15 997 -15 997 100% Tabel 297. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -15 997 -13 031 0 0 -2 966 0 Tööjõukulud -50 -50 0 0 0 0 Majandamiskulud -25 -25 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -1 0 0 0 -1 0 Investeeringutoetused -400 -400 0 0 0 0 Muud toetused -12 556 -12 556 0 0 0 0 Edasiantavad maksud -2 965 0 0 0 -2 965 0 Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:  Eesti muusikavaldkonnas tegutseb kolm riigi asutatud kontserdiorganisatsiooni: SA Eesti Kontsert, eraldatav tegevustoetus 4,8 mln eurot (2021.a 4,9 mln eurot), SA Eesti Riiklik 209 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Sümfooniaorkester, eraldatav tegevustoetus 3,4 mln eurot (2021. a 3,4 mln eurot), SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor eraldatav tegevustoetus 1,1 mln eurot (2021. a 1 mln eurot). SA- le Eesti Kontsert eraldatakse lisaks tegevustoetusele investeeringutoetust kontserdimajade remondiks 0,4 mln eurot.  Olulisteks kontsertorganisatsioonideks kohalike omavalitsuste tasandil on Tallinna Filharmoonia toetus 60 000 eurot aastas, Pärnu Linnaorkester 30 000 eurot aastas ja Narva Linna Sümfooniaorkester 30 000 eurot aastas.  Nelja taotlusvooru toetustega panustab Kultuuriministeerium Eraõiguslike kontserdikorraldajate, kollektiivide ja heliloojate võimalustesse arendada interpretatsioonikunsti. Uue heliloomingu teket ja noodimaterjali kättesaadavust toetatakse läbi nelja avatud taotlusvooru: “Helilooming ja muusikaalased väljaanded” mahus 0,2 mln eurot, “Muusikakonkursid” 74 000 eurot, “Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad” 0,4 mln eurot, “Muusikafestivalid ja suursündmused” (aastane eelarve 0,4 mln eurot).  Rahvusvahelise Arvo Pärdi keskuse tegevustoetus 0,5 mln eurot.  Estonian Festival Orchestra tegevust toetatakse läbi Eesti Festivaliorkester SA kaudu 0,5 mln eurot.  Ansambli Vox Clamantis tegevust toetatakse läbi MTÜ Eesti Gregoriaani Ühing 0,2 mln eurot.  Järvi Festival MTÜ toetus 0,1 mln eurot eraldatakse Pärnu muusikafestivali läbiviimiseks ja eesti noorte dirigentide järelkasvu projekti teostamiseks.  Tallinn Music Week korraldamist toetatakse 0,1 mln euroga läbi Shiftworks OÜ.  Muusika arenduskeskustest ja partnerorganisatsioonidest toetatakse Music Estonia MTÜ-d 0,1 mln euroga ja Eesti Muusika Infokeskus MTÜ-d 0,1 mln euroga, Muusikanõukogu MTÜ-d 30 000 eurot, Eesti Pillifond SA-d 30 000 eurot.  Eesti muusikapärandi säilimise ja uurimise eesmärgil toetatakse Rahvusvahelist Eduard Tubina Ühingut 35 000 euroga ja Veljo Tormise Kultuuriselts MTÜ-d 25 000 euroga. Riik toetab muusikavaldkonna projekte ka läbi Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 3 mln eurot. 3.12.2.1.5 Programmi tegevus: Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Kunstielu on mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 298. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) SA Kunstihoone Eestis ja välismaal toimunud näituste arv 15 14 14 Allikas: SA Kunstihoone SA Kunstihoone Eestis ja välismaal toimunud näituste külastajate arv 35711 50000 50000 Allikas: SA Kunstihoone Lepingulised residentuurikohad Eesti kunstnikele välismaal 3 3 3 Allikas: Kultuuriministeerium Tabel 299. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine 0 -7 972 -7 972 100% 210 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 300. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -7 972 -5 158 0 0 -2 813 0 Tööjõukulud -50 -50 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -5 0 0 0 -5 0 Investeeringutoetused -3 500 -3 500 0 0 0 0 Muud toetused -1 608 -1 608 0 0 0 0 Edasiantavad maksud -2 808 0 0 0 -2 808 0 Kunsti valdkonna riigipoolse rahastuse eesmärk on tagada tingimused kunsti loomiseks, muuta kunst Eestis nähtavaks ja jätkata kunstivaldkonna rahvusvahelistumist, leides selleks uusi viise ja võimalusi. Kultuuriministeeriumi eelarve kaudu toetatakse eelkõige valdkonna loometööd, näitustegevust, rahvusvahelistumist ja kunsti uurimist. Meetme raames toetatavad tegevused ja asutused:  Kultuuriministeerium toetab tegevustoetustega kolme näitusasutust: o Riigi osalusega SA Tallinna Kunstihoone (2022. a toetus 0,7 mln eurot). o Eesti Kunstnike Liidu galerii (aastane toetus 30 000 eurot) . o Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (aastane toetus 30 000 eurot).  Kunstihoone renoveerimiseks on SA-le Tallinna Kunstihoone ette nähtud 2022. aastal ka investeeringutoetus 3,5 mln eurot (investeeringutoetuse kogumaht 2021-2024 on 6,5 mln eurot).  SA Tallinna Kunstihoone 2021. a ja 2022. a toetussummad on toodud seletuskirja lisas nr 3. Tegevustoetuse kasv on tingitud kultuuritöötajate palgatõusuks eraldatud vahenditest.  Kunstivaldkonna rahvusvahelistumises on oluline tegevus Veneetsia kunstibiennaalil osalemine. 2022. aastal korraldab Eesti oma rahvuspaviljoni näituse sündmuse keskpunktis Giardini pargis, seda Hollandi küllakutsel. Eestit esindab kunstnike Kristina Normani ja Bita Razavi projekt, mille fookuses on ajaloolise kunstniku Emilie Rosalie Saali teosed, näituseprojekti kuraator on Corina Apostol. Biennaalil osalemist korraldab SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, keda läbi Kultuuriministeeriumi eelarve toetatakse biennaali ettevalmistuskuludeks 0,1 mln euroga.  Rahvusvahelisi suhteid arendavad valdkondlikud info- ja arenduskeskused SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (tegevustoetus 0,2 mln eurot) ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus MTÜ (85 000 eurot).  Läbi Eesti Kunstiakadeemia SA jätkub Narva kunstiresidentuuri toetamine 75 000 euroga.  Olulise loometöö toetamise meetmena jätkub ka kunstnikupalga maksmine 15le kunstnikule läbi MTÜ Eesti Kunstnike Liit. Palgasaajad valib välja loomeliit ning Kultuuriministeerium tagab loomeliidule rahastuse palga maksmiseks mahus 0,3 mln eurot.  Kunstiklassika uurimise ja tutvustamise eesmärgil toetatakse Konrad Mägi Sihtasutuse tegevust aastas 50 000 euroga.  Riik toetab kujutava kunsti valdkonda ka läbi Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 3 mln eurot. Aktiivses kunstielus (nüüdisloomes) on oluline roll ka mäluasutustel, sest kunsti avalikuks saamise peamine formaat on näitused ning kunstimuuseumid (Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Tarbekunsti- ja Disainimuuseum jt) panustavad sellesse märkimisväärselt. 211 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Kunstimuuseumide toetused kajastuvad Muuseumipoliitika kujundamise ja rakendamise meetme tegevuse all. 3.12.2.2 Programmi tegevus: Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Arhitektuuri- ja disainivaldkonna õigusruum vastab valdkonna vajadustele. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 301. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Kaasatud üldhariduskoolide arv, kes pakuvad õpilastele üldhariduskoolis 4 6 8 ruumihariduse ja disainiõppe valikkursust „Disainiprotsess“ Allikas: Kultuuriministeerium Kaasatud üldhariduskoolide arv, kes pakuvad õpilastele üldhariduskoolis 9 12 14 ruumihariduse ja disainiõppe valikkursust „Arhitektuur kui elukeskkond“ Allikas: Kultuuriministeerium Ruumihariduse ja disainiõppe edendamiseks üldhariduskoolis 4 2 4 läbiviidud valikkursuste „Arhitektuur kui elukeskkond“ ja „Disainiprotsess“ õpetajakoolituste arv Allikas: Kultuuriministeerium Tabel 302. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ja 0 -2 102 -2 102 100% rakendamine Tabel 303. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -2 102 -386 0 0 -1 716 0 Tööjõukulud -50 -50 0 0 0 0 Muud toetused -336 -336 0 0 0 0 Edasiantavad maksud -1 716 0 0 0 -1 716 0 Meetme tegevus on suunatud kvaliteetse elukeskkonna kavandamiseks ja loomiseks vajalike tingimuste kujundamisele arhitektuuri ja disaini valdkondades. Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused: 212 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri  Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ kaudu toetatakse 41 000 euroga osalemist Veneetsia Arhitektuuribiennaalil. Arhitektuuribiennaal toimub 2021. aastal ja sealt edasi üle üheaastase intervalliga.  Olulised valdkondlikud katusorganisatsioonid ja ministeeriumi strateegilised partnerid on Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ ja Eesti Disainikeskus MTÜ. Mõlema organisatsiooni aastane tegevustoetuse suurus on 0,1 mln eurot.  Lisaks toetatakse avatud taotlusvooru kaudu arhitektuuri ja disaini valdkondade arendusprojekte 85 tuh euroga.  Riik toetab kujutava kunsti valdkonda ka läbi Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 2 mln eurot. Oluline roll arhitektuuri- ja disainivaldkonnas on valdkondlikel mäluasutustel Eesti Arhitektuurimuuseumil ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumil, kus toimub hulgaliselt arhitektide ja disainerite nüüdisloomingut tutvustavaid näitusi, loenguid jpm. Muuseumide toetused kajastuvad Muuseumipoliitika kujundamise ja rakendamise meetme tegevuse all. Oluline on ära märkida ka eelarvega mitte seotud tegevused:  Kuigi kehtiva riigihangete seadusega on raamistik ideekonkursside korraldamiseks ja väärtuspõhiste riigihangete läbiviimiseks tagatud, teeb Kultuuriministeerium jätkuvalt koostööd valdkonna erialaliitudega – eeskätt Eesti Arhitektide Liiduga ja ettevõttega Riigi Kinnisvara AS, et töötada välja riigihanke läbiviimise parim praktika, mis tagaks kvaliteetse ehitatud keskkonna arengu ja autoriõiguste kaitse selle loomisel.  Disainivaldkonnas aitab Kultuuriministeerium kaasa ringdisainialase teadlikkuse tõstmisele, mis toetab ringmajanduse eesmärkide saavutamist.  Kultuuriministeerium aitab kaasa ruumihariduse ja disainiõppe edendamisele üldhariduskoolis. 3.12.2.2.1 Programmi tegevus: Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti meedia on sõltumatu ja usaldusväärne infoallikas. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 304. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Eesti Rahvusringhäälingu usaldusväärsus eestikeelse elanikkonna 77% 80% 80% hulgas, % Allikas: Turu-uuringute AS Eesti Rahvusringhäälingu usaldusväärsus eesti keelest erineva 53% 60% 62% emakeelega elanikkonna hulgas, % Allikas: Turu-uuringute AS Tabel 305. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine 0 -51 175 -51 175 100% 213 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 306. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -51 175 -51 175 0 0 0 0 Tööjõukulud -28 -28 0 0 0 0 Investeeringutoetused -16 317 -16 317 0 0 0 0 Muud toetused -34 830 -34 830 0 0 0 0 Kultuuriministeerium kujundab, koordineerib ja valmistab ette meediavaldkonna õigusakte, strateegiaid, tegevuskavasid ja teisi dokumente. Ministeeriumi tegevus hõlmab ka meediateenuste ning infoühiskonna sisuteenuste ja uute tehnoloogiate arengute analüüsi ja ettepanekute tegemist poliitikasuundade seadmiseks. Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:  Meediapoliitika kujundamise ja rakendamise meetme tegevuse eelarve moodustab toetus avalik-õiguslik juriidilisele isikule Eesti Rahvusringhääling (ERR), kelle üks peamisi eesmärke on sõltumatu ja usaldusväärse info kättesaadavuse tagamine. ERR lähtub oma sisuvalikutes Eesti Rahvusringhäälingu seadusest ja ERR-i strateegilistest eesmärkidest. ERR soodustab oma tegevusega eesti keele ja kultuuri arengut, kultuurilise mitmekesisuse säilimist ning aitab kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri jäädvustamisele ja hoidmisele.  ERRi tegevustoetus on 34,8 mln eurot (2021. a toetus 35,1 mln eurot). Võrreldes 2021. aastaga suureneb baastegevustoetus palgatõusudeks eraldatud vahendite võrra. 60 000 eurot eraldatakse otsesaadete automaatse subtiitrilahenduse halduskulude katmiseks ja lindirobotil paikneva arhiivi halduskulude katmiseks. Samas kogusummas aastate vaheline vähenemine on tingitud ühekordsete remontideks eraldatud toetustest ja kriisitoetusest, mis 2022. a toetussummas enam ei kajastu.  Tegevustoetusest 0,3 mln eurot sisaldab ERR-i telekanalite üle- eestilise levi tagamist.  Väiksemamahulisteks investeeringuteks (sealhulgas tehnika ja inventari soetuseks) on planeeritud investeeringutoetus 1,8 mln eurot. Uue telemaja ehituseks on ette nähtud investeeringuteotus 14,5 mln eurot (aastatel 2021-2025 ehituseks kokku 22,4 mln eurot). 3.12.2.2.2 Programmi tegevus: Muuseumipoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Muuseumivaldkond on mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 307. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) MuISiga liitunud muuseumide kogud on hästi hoitud ja huvilistele Jah Jah Jah kättesaadavad, jah/ei Allikas: Muuseumide infosüsteem Tabel 308. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Muuseumipoliitika kujundamine ja rakendamine 79 -41 276 -41 355 -52348% 214 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 309. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -41 276 -39 194 0 -246 -1 180 -656 Tööjõukulud -4 912 -4 162 0 -34 -715 0 Majandamiskulud -8 198 -7 522 0 -212 -464 0 Investeeringutoetused -638 -638 0 0 0 0 Muud toetused -26 872 -26 872 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -656 0 0 0 0 -656 Eestis oli 2020. aastal 175 muuseumi 227 külastuskohaga. Muuseumidel on oluline sotsiaalne ja majanduslik mõju ning suur potentsiaal säästlikuma, tolerantsema ja avatuma ühiskonna loomisel. Muuseumid panustavad inimeste heaolusse ning on kultuurilise loovuse ja uute ideede allikaks, mis on arenenud hoiukohtadest kogukonna peegliks ja suhtlusplatvormiks. Muuseumid on muutunud paindlikumaks, kiiresti kohanevaks, auditooriume kaasavaks kultuuri- ja hariduskeskusteks, kus loovus on ühendatud teadmisega ning kus külastaja saab ise luua uut teadmist ja jagada oma kogemusi. Muuseumivaldkonna tegevused on jaotatud Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti vahel. Kultuuriministeeriumi korraldada on muuseumivaldkonna strateegiline planeerimine ja õigusloome. Lisaks on ministeerium muuseumidele kontaktiks investeeringute ja riigi antava tegevustoetuse küsimustes. Muinsuskaitseamet on riigi muuseumipoliitika rakendaja ja tegevuste koordineerija. Ameti ülesanneteks on muuseumide nõustamine ja populariseerimine, muuseumivaldkonna arenduste eestvedamine ja muuseumide vahelise koostöö koordineerimine. Läbi ameti toimub valdkondlike avatud taotlusvoorude läbiviimine. Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:  Meetme eelarves sisaldub see osa Muinsuskaitseameti kuludest (1,4 mln eurot), mis panustab muuseumipoliitika rakendamisse.  Riigi osalusega sihtasutustena tegutsevate muuseumide 2021. a ja 2022. a toetussummad on toodud seletuskirja lisa nr 3. Riigi hallatavate asutustena tegutsevate muuseumide eelarved on toodud Tabel 352. 2021. a ja 2022. a vahelised muutused toetuste suuruses tulenevad palgatõusuks juurde antud vahenditest, ühekordsetest remondifondi ja kriisitoetustest (ei kajastu enam 2022. a toetustes) ning Riigi Kinnisvara AS-ile mõeldud vahendite suuruse muutusest.  Eraõiguslikele muuseumitele ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevatele muuseumitele eraldatakse tegevustoetusi kogumahus 1,2 mln eurot. Täpne toetuste jaotus pole seletuskirja 215 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri koostamise hetkeks selgunud. Eelmiste aastate põhjal saab toetust ca 3 avalik-õigusliku juriidilise isiku, 6 era-, 13 KOV-i omanduses olevat muuseumi aastas.  Läbi Muinsuskaitseameti viiakse 0,5 mln euro ulatuses läbi avatud taotlusvooru „Muuseumide kiirendi“, mille eesmärgiks on arendustegevuste ja muuseumide püsiekspositsioonide toetamine.  Jaotus majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes:  Tööjõukulude ja majandamiskulude all kajastatakse Muinsuskaitseameti ja riigi hallatavate asutustena tegutsevate muuseumide kulusid.  Investeeringutoetuste all kajastatakse taotlusvooru „Muuseumide ekspositsioonid“ eelarvet ja üksikuid remondifondi toetusi riigi osalusega sihtasutustele.  Muude toetuste all on kajastatud riigi osalusega sihtasutustena tegutsevate muuseumide, eramuuseumide ja kohalike omavalitsuste omanduses olevate muuseumide toetusi. Välistoetuste arvelt tehtud kuludes kajastatakse Eesti Rahva Muuseumi projekte, millest suurim on „Esemepärandi digiteerimine: Riikliku, rahvusliku ja kultuuriloolise väärtusega esemed“ (välistoetus 0,2 mln ja kaasfinantseering 35 000 eurot). 3.12.2.2.3 Programmi tegevus: Muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Muinsuskaitse all olev pärand on mitmekesine, elanikele kättesaadav ja jätkusuutlik. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 310. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Heas ja rahuldavas seisukorras olevate ehitismälestiste osakaal, % 63% 64% 64% Allikas: Muinsuskaitseamet Kultuurimälestiste register on ajakohane ja kättesaadav, jah/ei Jah Jah Jah Allikas: Muinsuskaitseamet Tabel 311. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine 0 -7 049 -7 049 100% Tabel 312. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -7 049 -5 899 0 -1 097 -1 -53 Tööjõukulud -1 837 -1 783 0 -54 0 0 Majandamiskulud -1 003 -809 0 -193 -1 0 Sotsiaaltoetused -204 -204 0 0 0 0 Investeeringutoetused -2 854 -2 854 0 0 0 0 Muud toetused -1 099 -249 0 -850 0 0 Põhivara amortisatsioon -53 0 0 0 0 -53 Kultuuriväärtuste kaitse on riigi põhiseaduslik ülesanne. Kultuuripärand on Eesti ajaloo oluline osa ja identiteediallikas nii igale üksikisikule kui ka riigile tervikuna. Muinsuskaitse valdkonna poliitika kujundaja on ministeerium, muinsuskaitsealast tööd korraldab Muinsuskaitseamet, kelle eesmärk on väärtustada kultuuripärandit ja kultuuriväärtuslikku keskkonda ning tagada nende säilimine. 216 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Valdkonda reguleerib 2019. aastal jõustunud muinsuskaitseseadus. Selle eesmärk on luua senisest parem tasakaal mälestiste omanike kohustuste ja õiguste vahel, et tagada seeläbi kultuurimälestiste pikaajaline säilimine. Kuna enamik mälestistest kuulub eraomanikele (ehitistest koguni 80%), sõltub mälestiste käekäik suuresti eraomanike motivatsioonist ja hoiakutest. Uus seadus annab juurde senisest rohkem paindlikkust, lihtsustab asjaajamist, vähendab bürokraatiat, eristab kitsendusi mälestise liikide kaupa ja seab sisse hüvitised. Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:  Meetme eelarves sisaldub see osa Muinsuskaitseameti kuludest (6 mln eurot), mis panustab muinsuskaitsepoliitika rakendamisesse.  Mälestiste omanike toetuste ja hüvitiste eelarvemaht on 2022. aastal 2,5 mln eurot. (2021. aastal on toetuste ja hüvitiste eelarve 4,5 mln eurot, sest lisandus 1 mln omandireformi reservfondist ja 1 mln leiti eelmises eelarveprotsessi ühekordselt).  Läbi Muinsuskaitseameti viiakse läbi Eesti ajaloolise taluarhitektuuri toetusprogrammi ja „Kultuuripärandi arendamise“ taotlusvooru. Kultuuripärandi arendamise toetus on mõeldud muuseumide ja muinsuskaitse koostöö edendamiseks ja mõlema valdkonna strateegiliseks arendamiseks. Mõlema taotlusvooru aastane eelarvemaht on 0,2 mln eurot.  Kultuuriministeeriumi kaudu antakse investeeringutoetust 80 000 eurot Vastseliina linnuse konserveerimiseks (2022-2024 on toetuse kogumaht 0,3 mln eurot).  Kultuuriministeerium osaleb Euroopa Majanduspiirkonna toetusprogrammis „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“. Selle raames toetatakse muinsuskaitsealadel tühjade majade kasutuselevõttu 2022. aastal 0,7 mln euroga, millele lisandub Muinsuskaitseameti eelarves olev 0,3 mln Muinsuskaitseameti ja Norra Kultuuripärandiameti koostööprojekti jaoks. Programmi periood kestab kuni aastani 2023 ja muinsuskaitse osa on programmi eelarves kokku 3,3 mln eurot (2,8 mln eurot on seitsme projekti ehk 7 tühja maja rahastamiseks ja 0,5 mln koostööprojekti jaoks). Jaotus majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes:  Tööjõukulude ja majandamiskulude all kajastatakse Muinsuskaitseameti tegevuskulusid.  Investeeringutoetuste all kajastatakse toetusi ja hüvitisi mälestiste omanikele ja väiksemaid muinsuskaitsega seotud investeeringutoetusi.  Sotsiaaltoetustena kajastatakse taluarhitektuuri toetusprogrammi vahendeid, sest toetust antakse füüsilistele isikutele. Muude toetuste all on kajastatud välisvahenditest Euroopa Majanduspiirkonna toetusprogrammist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ antavaid toetusi. Lisaks ka piirmääraga vahendite arvelt antavad toetused (Kultuuripärandi arendamine). 3.12.2.2.4 Programmi tegevus: Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Raamatukoguvaldkond on mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 313. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Eesti Rahvusraamatukogu ja rahvaraamatukogude füüsiliste külastuste 4,7 5,7 5,7 arv, mln Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Rahvusraamatukogu ja rahvaraamatukogude virtuaalkülastuste arv, 3,6 3 3 mln Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu 217 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 314. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine 0 -19 700 -19 700 100% Tabel 315. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -19 700 -19 700 0 0 0 0 Tööjõukulud -540 -540 0 0 0 0 Majandamiskulud -602 -602 0 0 0 0 Investeeringutoetused -7 870 -7 870 0 0 0 0 Muud toetused -10 688 -10 688 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon 0 0 0 0 0 0 Kultuuriministeerium koordineerib Eesti raamatukoguvõrgu kui terviku arengut koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja teiste ministeeriumidega. Riigi ülesanne on tagada raamatukoguteenuse vahendusel vaba juurdepääs informatsioonile, mis on kõikidele kasutajatele võrdselt kättesaadav. Eesti raamatukoguvõrgu moodustavad rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogud ning Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Hoiuraamatukogu. Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:  Meetme tegevuse eelarves sisalduvad Kultuuriministeeriumi valitsemisala hallatava asutuse Eesti Hoiuraamatukogu kulud mahus 1,2 mln eurot.  Rahvusraamatukogu tegevustoetus 2022.aastal on 7,4 mln eurot (2021.a toetus 7,2 mln eurot). Tegevustoetuse suurenemine on tingitud kultuuritöötajate palgatõusuks eraldatud vahendite lisandumisest.  Rahvusraamatukogu toetus sisaldab vahendeid digiarhiivi jaoks (0,2 mln eurot aastas) ja e- raamatukogu funktsionaalsuse arendamiseks (32 000 eurot aastas).  Rahvusraamatukogu hoone renoveerimiseks on 2022.a eelarves ette nähtud 7,8 mln eurot (rekonstrueerimiseks on kokku eraldatud kuni aastani 2025 53 mln eurot).  Rahvaraamatukogude teavikute toetuseks on 2022. aastal ette nähtud 1,9 mln eurot. Viimastel aastatel on teavikute soetamise toetusmaht püsinud ühel tasemel nagu raamatukogude arendustoetuski (35 000 eurot). Rahvaraamatukogude tegevuskulusid toetatakse 2022.aastal 1,3 mln euroga. 2021. aastal oli toetusmaht 1,2 mln. Suurenemine toimub tulenevalt üldisest kultuuritöötajate palgatõusust. 3.12.2.2.5 Programmi tegevus: Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Rahvakultuurivaldkond on mitmekesine, elanikkonnale kättesaadav ning jätkusuutlik. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 316. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Laulu- ja tantsupeotraditsioon on jätkusuutlik, jah/ei Jah Jah Jah Allikas: Kultuuriministeerium Vaimne kultuuripärand on väärtustatud, hoitud ja arendatud, jah/ei Jah Jah Jah Allikas: Kultuuriministeerium 218 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 317. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine -30 -10 446 -10 416 34720% Tabel 318. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -10 446 -7 520 0 -20 -2 902 -4 Tööjõukulud -1 232 -1 193 0 -17 -22 0 Majandamiskulud -506 -432 0 -3 -72 0 Muud toetused -5 896 -5 896 0 0 0 0 Edasiantavad maksud -2 808 0 0 0 -2 808 0 Põhivara amortisatsioon -4 0 0 0 0 -4 Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi väärtustamine, hoidmine ja arendamine, nagu ka laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkusuutlikkuse tagamine. Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:  Rahvakultuuri valdkonna riikliku kompetentsikeskuse Eesti Rahvakultuuri Keskuse rahastamine. 2022. aasta tegevuskulude eelarve on 1,3 mln eurot (2021.a eelarve 1,2 eurot). Tegevuskulude suurenemine tuleneb lisandunud palgavahenditest.  Edasiantavate toetuste maht Rahvakultuuri Keskuse eelarves on 2022. aastal 4,2 mln eurot (2021.a 4,5 mln eurot). Toetuste maht väheneb tulenevalt kriisitoetustest, mida Keskus 2021. aastal osaliselt rakendas.  Taotlusvoor rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamiseks mahus 0,4 mln eurot aastas. Taotlusvooru rakendab Rahvakultuuri Keskus.  Jätkatakse kogukondade toetuseks loodud toetusmeetmetega, mida praegu on seitse: Setomaa (0,2 mln eurot aastas), Kihnu (0,1 mln eurot aastas), Saarte (76 000 eurot aastas), Peipsiveere (47 000 eurot aastas), Mulgimaa (0,1 mln eurot aastas), Vana Võromaa (0,1 mln eurot aastas) ja Virumaa (67 000 eurot aastas).  Avatud taotlusvoor piirkondlikele kultuuriprojektidele mahus 0,4 mln eurot. Taotlusvooru rakendab Rahvakultuuri Keskus.  Taotlusvoor „Rahvakultuuri maakondlik toetus“ mahus 67 000 eurot aastas. Taotlusvooru rakendab Rahvakultuuri Keskus.  Lisaks toetatakse toetusmeetmete kaudu muidki olulisi vaimse kultuuripärandiga seotud tegevusi ja väiksemaid valdkondlikke või piirkondlikke institutsioone.  Laulu- ja tantsupidusid korraldab Kultuuriministeeriumi asutatud sihtasutus Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA (ELTSA), kelle 2022. aasta tegevustoetuse suurus sarnaselt eelmisele aastale 219 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri on 0,7 mln eurot. ELTSA rakendab ka laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide toetusmeedet mahus 1 mln eurot aastas.  Meetme tegevuse mahus kajastub Võru Instituudi tegevuskulude osa (0,4 mln eurot), mille raames tegeletakse ajaloolise Võrumaa uurimisega ja aidatakse elus hoida võrukestele omast keelt ja kultuuri.  Eesti Pärimusmuusika Keskus MTÜ tegevust toetatakse 0,4 mln euroga aastas.  Laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtide palgatoetust rakendatakse alates 2021. aastast. Palgatoetusmeetme aastane eelarve on 2,7 mln eurot.  Regionaalse kättesaadavuse tagamiseks jagab toetusi Eesti Rahvakultuuri Keskuse programm “Teater maal” (sh eriprogrammid lastele ja noortele) mahus 0,2 mln eurot aastas.  Riik toetab rahvakultuuri valdkonda ka läbi Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali, alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 2,8 mln eurot. 3.12.2.2.6 Programmi tegevus: Kultuurivaldkonna digitaliseerimine Programmi tegevuse eesmärk: Kultuuri kättesaadavus ja rahvusvaheline konkurentsivõimelisus on suurenenud. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 319. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Digitaalse kultuuripärandi kättesaadavus, % kogude suurusest 27% 28% 30% Allikas: Andmekogud DIGAR ja MuIS Tabel 320. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kultuurivaldkonna digitaliseerimine 0 -276 -276 100% Tabel 321. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -276 -226 0 -50 0 0 Tööjõukulud -25 -25 0 0 0 0 Majandamiskulud -70 -20 0 -50 0 0 Muud toetused -181 -181 0 0 0 0 Digiteerimise tegevuskava täitmise tegevusteks on 2022. aastal Kultuuriministeeriumi eelarves ette nähtud 0,2 mln eurot, mis on mõeldud digiteerimisprojektide omafinantseeringu katteks ja täiendkoolitusteks, seminarideks valdkonna personalile tegevuskava tulemite tutvustamiseks. 2022. aastal elluviidavad digiteerimise projektid:  Tartu Ülikooli trükiste digiteerimisprojekt „Eesti teadus- ja õppekirjandus";  ERR-i filmide digiteerimisprojektid „Eesti Telefilmi kultuuripärandi digiteerimine I“ ja „Eesti Telefilmi kultuuripärandi digiteerimine II“;  Eesti Rahvusraamatukogu üleriigiline e-laenutuse lahendus. 220 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.12.2.2.7 Programmi tegevus: Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Aidata kaasa Eesti tutvustamisele, kultuuridiplomaatia edendamisele ja Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele; samuti aidata kaasa Eesti aktiivsele osalemisele rahvusvahelistes organisatsioonides ja Eesti huvide kaitsele. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 322. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Eesti kultuuri rahvusvaheline haare, riikide arv 25 25 25 Allikas: Kultuuriministeerium Eesti aktiivne osalus rahvusvahelistes organisatsioonides poliitikate Eesti huvid on Eesti huvid on Eesti huvid on kujundamisel ja vastavus Eesti huvidele kaitstud kaitstud kaitstud Allikas: Kultuuriministeerium Tabel 323. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine 0 -4 335 -4 335 100% Tabel 324. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -4 335 -4 335 0 0 0 0 Tööjõukulud -684 -684 0 0 0 0 Majandamiskulud -649 -649 0 0 0 0 Muud toetused -3 002 -3 002 0 0 0 0 Eestis on kultuurivaldkonna välissuunalise suhtluse peamised koordineerijad ja toetuste andjad Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium, Välisministeerium ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, aga koordineerijatena ka kultuurivaldkonna arenduskeskused. Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:  Jätkub kultuuriesindajate võrgustiku hoidmine Soomes, Saksamaal, Prantsusmaal, Suurbritannias, Belgias, Ameerika Ühendriikides (New York), Venemaal. Kultuuriesindajate aastane tegevuskulude eelarve on 0,6 mln eurot.  Avatud taotlusvooru „Eesti kultuur maailmas“ rakendamine. Vooru 2022.a maht on 0,7 mln eurot. 2021.aastal on vooru maht väiksem (0,5 mln eurot), sest koroonakriisi tõttu on rahvusvaheliste projektide läbiviimine raskendatud.  Jätkub UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon SA tegevuse toetamine. Tegevustoetuse suurus on 0,1 mln eurot.  Eesti Instituut MTÜ tegevuse toetamine 0,3 mln eurot.  Balti Kultuurifondi toetamine iga-aastaselt 0,1 mln eurot.  Kultuuripealinn 2024 tegevuste toetamine. 2022.a toetussumma on 1,3 mln eurot.  Euroopa Liidu kultuuriprogrammis osalevate Eesti projektide kaasrahastamise fond summas 46 400 eurot.  Rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise liikmemaksude maht on 0,4 mln eurot. Detailne ülevaade rahvusvahelistes organisatsioonides osalemisest on toodud 221 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Rahandusministeeriumi kodulehele lisatud lisas „Riigieelarveliste asutuste liikmelisus ja liikmemaksud“. 3.12.2.2.8 Programmi tegevus: Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Ettevõtete lisandväärtus ja ekspordisuutlikkus on suurenenud. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 325. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Rahalist ja mitterahalist abi saanud ettevõtete arv (kumulatiivne 2014- 2900 2450 3450 2023) Allikas: EAS Toetuse abil eksporti alustanud ettevõtete arv 50 50 55 (kumulatiivne 2014-2023) Allikas: EAS Uutele välisturgudele sisenenud ettevõtete arv 50 55 65 (kumulatiivne 2014-2023) Allikas: EAS Loomemajanduse sektorit kaardistatakse 4-aastase intervalliga. 2018. aasta kevadel valminud Eesti loomemajanduse olukorra neljanda uuringu ja kaardistuse kohaselt kasvas kõige enam tulu meelelahutustarkvara valdkonnas, mis on kiirelt arenev sektor ja tegutseb globaalsel turul. Tulu ei vähenenud üheski kaardistatavas valdkonnas. Aastatel 2011–2015 lisandus loomemajanduse sektorisse 2175 ettevõtet ja asutust ning üle 3400 töötaja, kusjuures kõnealusel perioodil kasvas loomemajanduse ettevõtete ja asutuste arv pisut kiiremini kui Eesti ettevõtluses tervikuna – loomemajanduses 31% ja Eesti ettevõtluses 27%. Teenuste ekspordist moodustas loomemajanduse ettevõtete eksport 2015. aastal 5,6%, peamised eksporditavad valdkonnad olid meelelahutustarkvara ja kirjastamise sidusala trükindus. Ekspordi peamised sihtturud olid lähiriigid (Põhjamaad, Venemaa, Läti), kaugematest sihtriikidest saab eelkõige nimetada Ameerika Ühendriike (meelelahutustarkvara ja muusikariistade eksport). Sektoris tervikuna on ettevõtlusteadlikkus kasvanud, äri- ja tegevusmudelid on korrastunud ning majandustegevuse aruandlus on paranenud. Väga oluline on ekspordivõime arendamine ja ekspordivõimaluste otsimine, täiendav ekspordipotentsiaal on valdkondadest eelkõige arhitektuuril, disainil, filmil ja videol. Uus kaardistus on läbiviimisel ning selle tulemused saavad kajastama Eesti loomemajanduse sektori olukorda 2019. aasta majandusnäitajate (võimalusel ka 2020. aasta andmeid kasutades) põhjal ning tulevikuväljavaateid lähimaks kolmeks kuni viieks aastaks. Tabel 326. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine 0 -1 672 -1 672 100% Tabel 327. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -1 672 -50 0 -1 621 0 0 Tööjõukulud -90 -50 0 -40 0 0 Muud toetused -1 581 0 0 -1 581 0 0 222 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Loomemajanduse arendamise poliitikat kujundab Kultuuriministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja vastavad meetmed tuginevad „Eesti ettevõtluse kasvustrateegiale 2014–2020“, „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavale 2021–2035“ ning ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014-2020 ja 2021-2027 rakenduskavadele. Loomemajanduse arendamise meetme rakendusüksus ja elluviija on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). 2022.a Kultuuriministeeriumi eelarves kajastuvad SF fondide 2014-2020 perioodi vahendid. Valdkondlike projektide toetuseks läbi EASi on planeeritud 1,6 mln eurot. 2021-2027 perioodi vahendeid Kultuuriministeeriumi eelarves veel ei kajastu. 3.12.2.1.16 Programmi tegevus: Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus Programmi tegevuse eesmärk: Teadmistepõhise kultuuripoliitika kujundamine. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 328. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Strateegilistes dokumentides on teadmistepõhise kultuuripoliitikaga Jah Jah Jah arvestatud, jah/ei Allikas: Kultuuriministeerium Tabel 329. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus -25 668 -15 871 9 797 -38% Tabel 330. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -15 871 -6 463 0 -35 -9 292 -80 Tööjõukulud -1 465 -1 465 0 0 0 0 Majandamiskulud -799 -764 0 -35 0 0 Investeeringutoetused -101 -101 0 0 0 0 Muud toetused -4 133 -4 133 0 0 0 0 Edasiantavad maksud -9 292 0 0 0 -9 292 0 Põhivara amortisatsioon -80 0 0 0 0 -80 Meetme tegevuse all kajastatakse tegevusi ja toetusmeetmeid, mis panustavad suuremal või vähemal määral kõikidesse kultuuriprogrammi meetme tegevustesse. Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused:  Kultuuri- ja loomevaldkondade teadus- ja arendustegevuste projektide toetamine 2022. aastal 0,4 mln eurot.  Kultuuriranitsa kontseptsiooni rakendamine ehk õppekeskkonna mitmekesistamine muuseumiõppe, teatri- ja kontserdikülastuste abil 0,1 mln eurot aastas.  Kultuuri- ja spordivaldkonna investeeringutoetused 1 mln eurot (SA Haanjamaa Sport - spordikeskuse peamaja renoveerimine 0,2 mln eurot, SA Ajakeskus Wittenstein - muuseumihoone renoveerimine 59 000 eurot, SA Valgamaa Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon – muuseumihoone näitusesaali juurdeehitus 0,2 mln eurot, Võru 223 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Vallavalitsus – multifunktsionaalse väljaku katuse ehitus 0,3 mln eurot, Võru linn - Kreutzwaldi pargi võrkpalli väljakute renoveerimine ( 5 tk) ja tribüünihoone ehitamine 0,2 mln eur).  Teema-aasta korraldamine 0,2 mln eurot. 2022.a on raamatukogude teema-aasta.  Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutustele mõeldud remondifond. Fondi suurus 2022. aastal on 1,9 mln eurot. Võrreldes 2021. aastaga on kulude kokkuhoiu eesmärgil remondifondi mahtu vähendatud 0,1 mln euro võrra.  Kultuuriministeeriumi kui üksikasutuse tegevuskulud. Kultuurkapitali kaudu hasartmängumaksu laekumisest kultuuriehitiste rahastamine. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht 2022. aastal on 9 mln eurot. Programm: Spordiprogramm Programmi eesmärk: Tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist. Tabel 331. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport programmi Sport tegevuste kulud eelarve liikide ja katteallikate lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -44 535 -41 381 0 -10 -3 121 -23 Saavutusspordi toetamine ja arendamine -35 061 -31 915 0 -8 -3 121 -17 Ausa spordi ja sporditurvalisuse -282 -282 0 0 0 0 toetamine ja arendamine Organiseeritud liikumisharrastuse -9 192 -9 184 0 -3 0 -6 edendamine Tabel 332. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport programmi Sport tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -52 764 -44 535 8 229 -16% Saavutusspordi toetamine ja arendamine 0 -35 061 -35 061 100% Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja -4 150 -282 3 868 -93% arendamine Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine 0 -9 192 -9 192 100% 3.12.2.1.17Programmi tegevus: Saavutusspordi toetamine ja arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline keskkond saavutusspordi arendamiseks. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 333. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport programmi Sport tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Tegutsevate spordiorganisatsioonide arv 2369 2350 2350 Allikas: Eesti spordiregister Riigi sihtasutuste sporditaristu on rahvusvahelisel tasemel Jah Jah Jah Allikas: Kultuuriministeerium Toetatavate kõrgema kategooria treenerite brutopalga suhe Eesti 71% 91% 99% keskmisesse palka Allikad: Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium 224 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 334. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport programmi Sport tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Saavutusspordi toetamine ja arendamine 0 -35 061 -35 061 100% Tabel 335. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport programmi Sport tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -35 061 -31 915 0 -8 -3 121 -17 Tööjõukulud -387 -387 0 0 0 0 Majandamiskulud -148 -141 0 -8 0 0 Sotsiaaltoetused -263 -263 0 0 0 0 Investeeringutoetused -3 847 -3 847 0 0 0 0 Muud toetused -27 277 -27 277 0 0 0 0 Edasiantavad maksud -3 121 0 0 0 -3 121 0 Põhivara amortisatsioon -17 0 0 0 0 -17 Saavutusspordi toetamine ja arendamine ning tingimuste loomine spordiga tegelemiseks on Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna peamine roll ja ülesanne. Spordialaliitude, -klubide ja -koolide ning teiste spordiühenduste kaudu toimib Eestis spordikorraldus, mis tagab võimalused nii noortele kui ka täiskasvanutele harrastus- või tippspordiga tegelemiseks. Ajakohastatud sporditaristu kaudu luuakse kõikjal Eestis tingimused nii saavutusspordi arenguks kui ka liikumisharrastusega tegelemiseks. Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:  Tegevustoetused riigi osalusega sihtasutustele: o Tehvandi Spordikeskus SA (2022.a 1,1 mln eurot, 2021.a 1,1 mln eurot), o Jõulumäe Spordikeskus SA (2022.a 0,6 mln eurot, 2021.a 0,6 mln eurot), o Spordikoolituse ja -Teabe SA (2022.a 0,5 eurot, 2021.a 0,5 mln eurot) ning o oluline strateegiline partner Eesti Olümpiakomitee MTÜ (EOK) (2022.a 1,7 mln eurot, 2021.a 1,5 mln eurot).  Sihtasutuste ja EOK 2021. aasta ja 2022. aasta täpsemad toetussummad on toodud seletuskirja lisas nr 3.  Sihtasutuste puhul tulenevad 2021. aasta ja 2022. aasta vahelised muutused toetuste suuruses palgatõusuks juurde antud vahenditest. Lisaks on muudatus seotud 2021. a lisaeelarvest 225 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri eraldatud ühekordsete kriisitoetustega ja remondifonditoetustega, mida 2022. a toetussummades enam ei kajastu.  EOK tegevustoetuse suurenemise põhjuseks on Haridus- ja Teadusministeeriumilt üle võetud tegevustes - endiste ja praeguste tippsportlaste ning treenerite õpingute toetamine.  2021. aastal jätkatakse Team Estonia toetamist, et Eesti sportlased ja võistkonnad oleksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Toetusmeetme maht 3 mln eurot. Meedet rakendab EOK.  Olümpiaettevalmistusprojektide toetamiseks on ette nähtud 2,4 mln eurot. Meedet rakendab EOK.  Jätkatakse treenerite tööjõukulu toetuste eraldamist. 2022.a toetusmeetme maht 7,8 mln eurot (2021.a toetus 7,3 mln eurot).  Spordialaliitude toetuseks on planeeritud 2,1 mln eurot. Meedet rakendab EOK.  Jätkub noortespordi toetamine mahus 1,7 mln eurot aastas. Meedet rakendab EOK.  Spordikohtunike tegevuse arendamiseks on planeeritud 0,4 mln eurot. Meedet rakendab EOK.  Erinevate spordiprojektide toetamiseks on ette nähtud 0,8 mln eurot. Meedet rakendab EOK.  Tiitlivõistlustel osalenud sportlaste ja nende treenerite tunnustamiseks on planeeritud 0,3 mln eurot.  Jätkatakse Eestis toimuvate rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamise toetamist mahus 0,8 mln eurot.  Spordimeditsiini SA tegevust toetakse 0,2 mln euroga.  Jätkatakse puuetega inimeste spordi katusorganisatsioonide võimaluste parandamisega, et kaasata rohkem puuetega inimesi liikumisharrastusse ja võimaldades parimatel sportlastel tegeleda tippspordiga. Tegevustoetust antakse Eesti Paralümpiakomitee MTÜ-le 0,8 mln eurot.  Audentes AS õppursportlaste toetamine 2,4 mln eurot aastas. Tegevus võeti üle Haridus- ja Teadusministeeriumilt.  Ühekordselt on eelarves ette nähtud toetus 0,2 mln eurot Eesti meeste korvpallikoondise osaemiseks Euroopa Meistrivõistluste finaalturniiril.  Jätkub spordipreemiate (0,1 mln eurot) ja spordistipendiumite (0,1 mln eurot) väljaandmine.  Jätkatakse Hiiumaa spordikeskuse rajamise toetamist 0,3 mln euroga (2021.a toetus 1,8 mln eurot).  Kääriku Spordikeskuse väljaehitamise jätkumiseks 2022.aastal on ette nähtud investeeringutoetus 1,6 mln eurot (kompleksi arendamise kogumaksumus aastatel 2018- 2022 on kokku 16 mln eurot). Riik toetab kujutava saavutusspordi valdkonda ka läbi Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 3,1 mln eurot. 3.12.2.1.18Programmi tegevus: Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on ausat sporti ja sporditurvalisust toetav keskkond. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 336. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport programmi Sport tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Toimiv ausa spordi ja sporditurvalisuse süsteem Jah Jah Jah Allikas: Kultuuriministeerium 226 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 337. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport programmi Sport tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja -4 150 -282 3 868 -93% arendamine Tabel 338. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport programmi Sport tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -282 -282 0 0 0 0 Tööjõukulud -28 -28 0 0 0 0 Muud toetused -254 -254 0 0 0 0 Tegevuse eesmärk on tagada dopinguvaba aus sport ja liikumisharrastus ning turvaline osalemine spordivõistlustel nii sportlastele kui ka pealtvaatajatele. Kultuuriministeeriumi tegevus seisneb õigusruumi loomises, poliitikate ja toetusmeetmete kujundamises. Oluline strateegiline partner on Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA, kelle tegevust toetatakse 0,3 mln euroga aastas. SA ülesanneteks on ennetustegevuste ja testimiste läbiviimine, kokkuleppemängude Eesti kontaktpunkti rahastamine ning koostöö edendamine Politsei- ja Piirivalveameti ning spordiorganisatsioonidega sporditurvalisuse tagamisel. 3.12.2.1.19 Programmi tegevus: Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Liikumisharrastust edendav võrgustik ja liikumist soodustav keskkond on loodud. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 339. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport programmi Sport tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Liikumisharrastusega regulaarselt (4x nädalas 30 min) tegelevate 14,3% (2018) Ei mõõdeta 18% inimeste osakaal, % 16–64 vanusegrupist Allikas: Tervise Arengu Instituut Toimiv maakondlike spordiliitude ja liikumisharrastust edendavate Jah Jah Jah organisatsioonide võrgustik Allikas: Kultuuriministeerium Toetatud on igas maakonnas 1-2 tervisespordikeskust Jah Jah Jah Allikas: Kultuuriministeerium Tabel 340. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport programmi Sport tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine 0 -9 192 -9 192 100% 227 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 341. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport programmi Sport tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -9 192 -9 184 0 -3 0 -6 Tööjõukulud -144 -144 0 0 0 0 Majandamiskulud -49 -47 0 -3 0 0 Investeeringutoetused -6 000 -6 000 0 0 0 0 Muud toetused -2 993 -2 993 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -6 0 0 0 0 -6 Kultuuriministeeriumi otsene vastutus ja roll inimese liikumisaktiivsuse tõstmisel on organiseeritud liikumisharrastuse, noorte huvihariduse/noortespordi (spordialaliidud/spordiklubid) ja tippspordi arendamine ning sporditaristu ja sportimiseks soodsa õigusruumi loomine. Liikumisharrastuse tegevuse raames rakendatakse regionaalsete maakondlike spordikeskuste toetusmeedet ja toetatakse terviseradade võrgustiku arendamist. Poliitikakujundamises edendatakse inimeste liikumisaktiivsuse tõstmisega seotud valdkondade vahelist koostööd ning puuetega inimeste suuremat kaasatust nii liikumisaktiivsusse kui ka saavutussporti. Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:  Alustatakse liikumisharrastuse edendamise reformi rakendamisega 0,6 mln euroga aastas.  Koolispordi Liit MTÜ tegevuse toetamine 0,4 mln eurot aastas. Tegevus võeti üle Haridus- ja Teadusministeeriumilt.  Eestimaa Spordiliit Jõud MTÜ tegevuse toetamine 0,2 mln euroga aastas.  Eriolümpia Eesti Ühendus MTÜ tegevuse toetamine 0,2 mln euroga aastas.  Ühendus Sport Kõigile MTÜ tegevuse toetamine 0,1 mln eurot aastas.  Jätkub maakondlike spordiliitude toetamine 0,6 mln euroga aastas.  Jätkatakse multifunktsionaalsete, aasta ringi kasutatavate jalgpalli sisehallide rajamist (Paide, Narva, Jõgeva, Viimsi). Investeeringutoetuste maht kokku 6 mln eurot. Jätkub regionaalsete tervisespordikeskuste arendamise toetusmeede 0,6 mln eurot. 3.12.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti on sidus ja kaasav ühiskond. Tabel 342. Kultuuriministeeriumi valitsemisala programmide seos tulemusvaldkondade ja strateegiadokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna arengudokument Programm Sidus Eesti: lõimumine, sh kohanemine Sidus ühiskond „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu Tabel 343. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % tegelik Kulud kokku -7 581 -7 846 -6 881 964 -12% 228 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Kulude vähenemine on seotud Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi struktuurivahendite meetmete rakendusperioodi lõppemisega ja riigi tegevuskulude kokkuhoiu meetmega. (Riigi eelarvestrateegia 2022-2025 ja Stabiilsusprogramm 2021 lisa 3 „Ülevaade RES 2022-2025 meetmetest riigieelarvelistele asutustele põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade lõikes „). Programm: Sidus eesti: Lõimumine, sh kohanemine Programmi eesmärk: Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele. Tabel 344. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond programmi Sidus eesti: Lõimumine, sh kohanemine tegevuste kulud eelarve liikide ja katteallikate lõikes, tuhat Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -6 881 -5 199 0 -1 671 0 -11 Lõimumispoliitika kujundamine -1 619 -1 495 0 -113 0 -11 Lõimumis-, sh kohanemispoliitika -5 263 -3 704 0 -1 558 0 0 rakendamine Tabel 345. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond programmi Sidus eesti: Lõimumine, sh kohanemine tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -7 846 -6 475 1 370 -17% Lõimumispoliitika kujundamine, toetamine ja -7 082 0 7 082 -100% arendamine Lõimumispoliitika kujundamine 0 -1 619 -1 619 100% Lõimumis-, sh kohanemispoliitika -763 -5 263 -4 499 589% rakendamine 3.12.2.2.1 Programmi tegevus: Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine Programmi tegevuse eesmärk: Õigusliku ja toetava keskkonna loomine, mis soodustab lõimumist. Lõimumispoliitikat kujundatakse ja arendatakse avatult, teadmispõhiselt ning toetudes kaasamise põhimõtetele. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 346. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond programmi Sidus eesti: Lõimumine, sh kohanemine tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Tugeva ja keskmise riigiidentiteediga isikute osakaalu indeks teistest 39% Ei mõõdeta Ei mõõdeta rahvustest isikute hulgast, % 46% Allikas: Eesti integratsiooni monitooring (EIM) Avatud hoiakuga inimeste osakaal sallivuse koondindeksi alusel, % eestlased 47% Ei mõõdeta Ei mõõdeta Allikas: EIM teised rahvused 66% 229 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 347. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond programmi Sidus eesti: Lõimumine, sh kohanemine tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine 0 -1 619 -1 619 100% Tabel 348. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond programmi Sidus eesti: Lõimumine, sh kohanemine tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -1 619 -1 495 0 -113 0 -11 Tööjõukulud -361 -269 0 -92 0 0 Majandamiskulud -227 -207 0 -21 0 0 Muud toetused -1 019 -1 019 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -11 0 0 0 0 -11 Kultuuriministeeriumis toimub lõimumis-, sh kohanemispoliitika planeerimine, analüüs, koostööpartneritega koostöö korraldamine ning sisendi andmine valdkondlike poliitikate kujundamiseks lõimumise kontekstis ja vastava informatsiooni kogumine. Peamiselt toimub poliitikakujundamine õigusaktide ja regulatsioonide koostamise ning kooskõlastamise käigus. Samuti on olulisel kohal koostöö olulisemate partneritega ja avaliku kaasamise korraldamine, sh iga-aastase lõimumisakadeemia (koostööseminar sidusministeeriumite esindajatega) korraldamine, kohalike foorumite korraldamine piirkondades, kus on suur osakaal teisest rahvusest inimestel. Kultuuriministeerium koostöös rahvusvähemuste kultuurinõukoja ja Ida-Virumaa rahvuskultuuriühenduste ümarlauaga kujundab vähemusrahvuste kultuuriorganisatsioonidele suunatud poliitikat. Romade lõimumisküsimustega tegelemiseks ja teabe koordineerimiseks on Kultuuriministeeriumi juurde loodud romade lõimumise nõukoda. Tihedat koostööd tehakse ka Välisministeeriumiga ÜRO ja Euroopa Nõukogu rahvusvaheliste konventsioonidega võetud kohustuste täitmise ja rahvusvähemuste õiguste seires. Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga viiakse ellu rahvuskaaslaste ja hõimurahvaste programme. Lisaks on Kultuuriministeerium Euroopa Komisjoni Euroopa integratsioonivõrgustiku liige, Euroopa Komisjoni riiklik roma kontaktpunkt ja esindab Eestit Euroopa Nõukogu romade ja rändlejate eksperdikomitees. Valdkonna allasutus, Integratsiooni SA (INSA) on Eesti lõimumispoliitika peamine rakendaja ja kompetentsikeskus. Enamik INSA väljakujunenud töösuundi – keele- ja kodanikuõpe, tööturuvaldkonna tugiprojektid, rahvusvähemuste identiteedi toetamine, on osutunud integratsiooni monitooringute tulemusi arvestades lõimumisprotsesside toetamisel ja kujundamisel otstarbekaks. Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:  Integratsiooni SA tegevustoetus 2022. aastal on 0,8 mln eurot (2021.a 0,7 mln eurot). 2022.a toetus on suurem, sest 2021. aastal ühekordselt kriisi mõjudest tulenevalt tegevusmahud 230 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri ajutiselt vähenesid, mistõttu vähendati ka toetust. 2022. aasta toetust suurendab ka palgatõusuks eraldatud täiendavad vahendid.  Lõimumiskava rakendamise programm 0,1 mln eurot.  Jätkub Stuudioteater Ilmarine MTÜ tegevuse toetamine 11 000 eurot aastas ja Teater Tuuleveski MTÜ tegevuse toetamine 40 800 eurot aastas. Osa Kultuuriministeeriumi kui üksikasutuse tegevuskuludest, mis panustavad tulemusvaldkonda Sidus ühiskond. 3.12.2.2.2 Programmi tegevus: Lõimumis-, sh kohanemispoliitika rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Tagada võimalused erineva keele ja kultuuritaustaga inimestele aktiivseks osalemiseks Eesti ühiskonnaelus, toetada rahvusvähemuskultuure ning soodustada kogukondadevahelist koostööd, luua ühine kultuuri- ja infoväli. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 349. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond programmi Sidus eesti: Lõimumine, sh kohanemine tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) INSA lõimumisprogrammi raames tasuta keeleõppekursuste läbinud 66% 80% 80% inimeste osakaal alustanutest, % Allikas: Integratsiooni SA (INSA) Toetatud väliseesti kultuuriseltside arv, tk 20% 15% 15% Allikas: INSA Romade hõive määr (15-74-aastaste). 21% 21% 21% Allikas: Kultuuriministeerium (2019) Tabel 350. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond programmi Sidus eesti: Lõimumine, sh kohanemine tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Lõimumis-, sh kohanemispoliitika rakendamine -763 -5 263 -4 499 589% Tabel 351. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond programmi Sidus eesti: Lõimumine, sh kohanemine tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -5 263 -3 704 0 -1 558 0 0 Tööjõukulud -250 -203 0 -47 0 0 Majandamiskulud -46 0 0 -46 0 0 Muud toetused -4 967 -3 502 0 -1 465 0 0 Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:  Jätkatakse rahvusvähemuste kultuuriseltside ja nende katusorganisatsioonide ning vähemusrahvuste kultuuriomavalitsuste toetamist. Tegevuste planeeritud eelarve 0,5 mln eurot.  Jätkatakse Integratsiooni Sihtasutuse juurde loodud nõustamise tugiüksuse kaudu kohanemisteenuste väljatöötamist ja tugivõrgustiku loomist tagasipöördumise 231 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri soodustamiseks. Nõustamisteenuse planeeritud eelarve 60 000 eurot. Tagasipöördumistoetuste planeeritud eelarve on 0,1 mln eurot.  Jätkatakse taotlusvooruga, mis edendab lõimumist läbi kultuuri- ja sporditegevuste mahus 89 600 eurot.  Jätkatakse täiskasvanutele eesti keele õppe pakkumisega 2,4 mln euroga. (2021.a maht 2 mln eurot).  VeniVidiVici MTÜ-d toetatakse õpilasvahetuse läbiviimiseks 40 000 euroga.  Pereõppe partnerorganisatsioonide toetamist jätkatakse 0,1 mln euroga.  Jätkatakse 2019. aastal käivitatud romade lõimumist toetava välisvahendite projektiga ESTROM 2, et edendada lõimumise sidusrühmade, romade, kohalike omavalitsuste ja riigiinstitutsioonide koostööd ja dialoogi. Tegevuse planeeritud eelarve 70 000 eurot.  Jätkatakse MTÜ Fenno-Ugria Asutuse tegevuse toetamist 0,2 mln euroga.  Väliseesti kultuuriseltse toetatakse 40 000 euroga.  Vähemusrahvuste kultuuriautonoomia 0,1 mln eurot.  Jätkatakse Tuglase seltsi toetamist.  Välisabi eelarvest on planeeritud kohanemiskoolituste väljatöötamise, piloteerimise ja rakendamise toetusteks 0,9 mln eurot. Välisabi eelarvest kohanemisvaldkonna tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamise toetusteks 0,2 mln eurot. Kulud majandusliku sisu järgi Tegevuskulude (personali- ja majandamiskulude) osakaal kogu Kultuuriministeeriumi eelarvest on 9%. Kuludest suurema osa moodustavad jagatavad toetused (90%): tegevustoetused, avatud taotlusvoorude kaudu antavad projektipõhised toetused, investeeringutoetused. Toetusi jagavad Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet ja Eesti Rahvakultuuri Keskus. Tegevuskulude detailsema ülevaade on toodud alljärgnevas tabelis. Tabel 352. Ülevaade Kultuuriministeeriumi ja tema hallatavat asutuste kuludest sh 2021 sh 2022 Muutus limiteeritud limiteeritud limiteeritud 2021 RE 2022 RE Muutus kulud (liik kulud (liik kulud (liik 20) 20) 20) Kulud kokku -316 915,07 -270 995,95 -290 280,37 -248 782,39 26 634,71 -22 213,56 Kultuuriministeerium -288 755,16 -247 790,47 -260 293,30 -222 947,63 -28 461,86 -24 842,83 toetused -281 691,23 -242 032,15 -254 022,40 -217 248,32 -27 668,83 -24 783,84 tegevuskulud ja käibemaks -7 063,92 -5 758,31 -6 270,90 -5 699,31 -793,02 -59,00 Muinsuskaitseamet -8 241,05 -7 901,48 -7 490,95 -7 094,80 -750,10 -806,68 toetused -4 924,60 -4 869,60 -4 066,10 -4 066,10 -858,50 -803,50 tegevuskulud -3 316,45 -3 031,88 -3 424,85 -3 028,70 108,40 -3,18 Eesti Hoiuraamatukogu -1 154,21 -1 046,78 -1 160,19 -1 058,89 5,98 12,11 tegevuskulud ja käibemaks -1 154,21 -1 046,78 -1 160,19 -1 058,89 5,98 12,11 Eesti Lastekirjanduse Keskus -915,36 -840,84 -848,69 -770,45 -66,67 -70,38 tegevuskulud ja käibemaks -915,36 -840,84 -848,69 -770,45 -66,67 -70,38 Eesti Rahvakultuuri Keskus -5 748,19 -5 219,51 -5 492,73 -5 395,13 -255,46 175,62 toetused -4 496,12 -4 044,57 -4 204,57 -4 204,57 -291,55 160,00 tegevuskulud ja käibemaks -1 252,07 -1 174,94 -1 288,16 -1 190,56 36,09 15,62 Võru Instituut -998,67 -907,23 -988,88 -892,41 -9,79 -14,82 tegevuskulud ja käibemaks -998,67 -907,23 -988,88 -892,41 -9,79 -14,82 Eesti Arhitektuurimuuseum -863,45 -863,45 -931,00 -773,54 67,55 -89,92 232 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri tegevuskulud ja käibemaks -863,45 -863,45 -931,00 -773,54 67,55 -89,92 Tartu Kunstimuuseum -572,10 -572,10 -651,18 -586,18 79,09 14,09 tegevuskulud ja käibemaks -572,10 -572,10 -651,18 -586,18 79,09 14,09 Eesti Rahva Muuseum -8 655,05 -4 842,27 -11 325,96 -8 333,48 2 670,91 3 491,21 tegevuskulud ja käibemaks -8 655,05 -4 842,27 -11 325,96 -8 333,48 2 670,91 3 491,21 Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum -488,22 -488,22 -528,38 -471,12 40,16 -17,10 tegevuskulud ja käibemaks -488,22 -488,22 -528,38 -471,12 40,16 -17,10 Palamuse O.Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum -185,37 -185,37 -284,74 -191,89 99,37 6,53 tegevuskulud ja käibemaks -185,37 -185,37 -284,74 -191,89 99,37 6,53 Viljandi Muuseum -338,26 -338,26 -284,37 -266,87 -53,89 -71,39 tegevuskulud ja käibemaks -338,26 -338,26 -284,37 -266,87 -53,89 -71,39 Kuludest suurema osa moodustavad antavad toetused: tegevustoetused, avatud taotlusvoorude kaudu antavad projektipõhised toetused, investeeringutoetused. Toetusi jagavad Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet ja Eesti Rahvakultuuri Keskus. Joonis 58. Kultuuriministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal valitsemisala kogukuludest, % Joonis 59. Kultuuriministeeriumi valitsemisala suuremad kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, % 233 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 353. Kultuuriministeeriumi valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -290 257 -248 759 -3 405 -4 809 -32 456 -827 Tööjõukulud -12 716 -11 685 0 -284 -746 0 Majandamiskulud -12 690 -11 555 0 -569 -566 0 Sotsiaaltoetused -808 -802 0 0 -6 0 Investeeringutoetused -41 527 -41 527 0 0 0 0 Muud toetused -188 826 -183 190 -1 739 -3 897 0 0 Edasiantavad maksud -31 132 0 0 0 -31 132 0 Käibemaks -1 731 0 -1 666 -60 -5 0 Põhivara amortisatsioon -827 0 0 0 0 -827 Tabel 354. Kultuuriministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Kulud kokku -271 026 -319 263 -290 257 29 006 -9% Tööjõukulud -11 927 -11 300 -12 716 -1 416 13% Majandamiskulud -9 713 -9 662 -12 690 -3 029 31% Muud tegevuskulud -3 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -824 -842 -808 34 -4% Investeeringutoetused -18 739 -37 595 -41 527 -3 932 10% Muud toetused -198 909 -227 145 -188 826 38 319 -17% Edasiantavad maksud -29 014 -30 440 -31 132 -692 2% Käibemaks -325 -992 -1 731 -738 74% Põhivara amortisatsioon -1 571 -1 287 -827 459 -36% Kuludes kajastatakse riigiasutuste tegevuskulud, antavad toetused ja investeeringutoetused. Kultuuriministeeriumi eelarve kulud vähenevad võrreldes eelmise aastaga 9%. 2021. aasta eelarveandmed sisaldavad ka 2021. a lisaeelarvevahendeid, mis olid oma olemuselt ühekordsed ja sihtotstarbeliselt suunatud koroonakriisi mõjude leevendamiseks. 234 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 355. Kultuuriministeeriumi valitsemisala suuremad investeeringuobjektid, tuhat eurot 2022.a Objekti Investeeringuobjekt toetussumma kogumaksumus Multifunktsionaalsete aastaringselt kasutatavate spordiväljakute, sh jalgpalli sisehallide 6 000 0 rajamine (Paide, Narva, Jõgeva, Viimsi) Eesti Rahvusraamatukogu hoone renoveerimine 7 53 212 838 Eesti Rahvusringhäälingu telemaja ehitus 14 22 400 500 Eesti Rahvusringhääling, iga-aastane investeeringutoetus 1 0 817 Tallinna Kunstihoone renoveerimine 3 6 540 500 Hiiumaa Spordikeskuse ehitus 1 800 300 Kääriku Spordikeskuse väljaehitamine 1 16 090 560 Tehvandi Spordikeskus SA iga-aastane investeeringutoetus 1 0 737 Eesti Kontsert SA, kontserdimajade remont 0 400 Vastseliina linnuse konserveerimine 80 280 Toetus kinnismälestiste omanikele 2864 0 Kultuuriministeeriumi kuludes edasiantavate maksude all kajastuvad vahendid alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest, mida jaotab toetustena edasi Eesti Kultuurkapital. Alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning osa hasartmängumaksulaekumisest läheb Eesti Kultuurkapitali koosseisus tegutsevale kaheksale sihtkapitalidele (kirjandus, helikunst, kujutav ja rakenduskunst, arhitektuur, valdkondade vahelised projektid, näitekunst, audiovisuaalne kunst, rahvakultuur, kehakultuur ja sport) toetuste jagamiseks. Hasartmängumaksu laekumisest rahastatakse lisaks sihtkapitalidele ka kultuuriehitisi ning kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamist. Alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest planeeritud kulud on eelarves arvestuslikud, mis tähendab, et tegelik kulude suurus sõltub tegelikust maksulaekumisest. Olulise osa Kultuuriministeeriumi kui üksikasutuse eelarvest moodustavad toetused valitsemisala avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ja sihtasutustele. 2021.a ja 2022.a toetussummad on toodud seletuskirja Lisa nr 3 “Toetuste andmine juriidilistele isikutele valitsemisalade ja programmide lõikes”. 2021.a ja 2022.a vahelised muutused toetuste suuruses tulenevad palgatõusuks juurde antud vahenditest ja/või ühekordsete projektipõhiste toetuste lisandumisest või lõppemisest. 3.12.3 INVESTEERINGUD Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvet iseloomustab väike riigiasutuste investeeringute (kapitaliseeeritavate kulude) maht. 235 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Joonis 60. Kultuuriministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes osakaaluna objekti eelarvest, % Tabel 356. Kultuuriministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud tuludest Arvestusli- riigieelarve- 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad investeeringud kaasfinant- seeringuga Investeeringud kokku -23 -23 0 0 0 Lastekirjanduse Keskuse põhivara soetus -23 -23 0 0 0 Tabel 357. Kultuuriministeeriumi investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Investeeringud kokku -483 -102 -23 79 -77% Muud investeeringud -353 0 0 0 0 Lastekirjanduse Keskuse põhivara soetus -31 -23 -23 0 0% ERM Raadi mõisa remonttööd 0 -79 0 79 -100% Kreutzwaldi memoriaalmuuseum Võru Instituut -90 0 0 0 0 Käibemaks -9 0 0 0 0 Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvele on iseloomulik suur investeeringutoetuste maht, mis kajastub kulude all. Ülevaade suurematest investeeringutoetustest on toodud Tabel 355. 236 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.13 MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas kujundatakse ja viiakse ellu energeetika, digiühiskonna, transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse, ettevõtluskeskkonna ja ehituse poliitikat. Valitsemisalas on koos ministeeriumiga viis asutust: Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium, Transpordiamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Eesti Geoloogiateenistus. Lisaks kuuluvad valitsemisala haldusalasse riigi osalusega mittetulundusühingud MTÜ Eesti Standardi- ja Akrediteerimiskeskus, MTÜ Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee, MTÜ Nordic Institute for Interoperability Solutions. Valitsemisala haldusalasse kuuluvad sihtasutused: Eesti Interneti Sihtasutus, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), Sihtasutus KredEx60, Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS), Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL, Sihtasutus Tartu Teaduspark. Ministeeriumi valitsemisala haldusalasse kuuluvad järgmised riigi osalusega äriühingud: A.L.A.R.A AS, AS Eesti Liinirongid, AS Eesti Loots, AS Eesti Post (Omniva), AS Eesti Raudtee, AS Eesti Varude Keskus, AS Operail, AS KredEx Krediidikindlustus, AS Metrosert, AS Nordic Aviation Group, AS Saarte Liinid, AS Tallinna Lennujaam, AS Tallinna Sadam, AS Teede Tehnokeskus, Elering AS, Lennuliiklusteeninduse AS, OÜ Rail Baltic Estonia, OÜ Transpordi Varahaldus. Tabel 358. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot 2022 RE Osakaal 2022 RE 2022 RE kogumaht kogumahust TULUD 13 130 809 620 606 5% KULUD -13 638 494 -942 302 7% INVESTEERINGUD -715 975 -296 981 41% FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 -80 300 -12% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas töötab seisuga 20.09.2021 kokku 1353 teenistujat (aktiivses töösuhtes olevad töötajad ja ametnikud kokku). Kõige suurema töötajaskonnaga valitsemisala asutus on Transpordiamet, mille koosseisu kuulub 781 teenistujat. Valitsemisala kulude ja investeeringute koondeelarvest moodustab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve 57%, Transpordiameti eelarve 36%. Ülejäänud valitsemisala asutuste eelarved jäävad mahult alla 6%. 60 Valitsus on otsustanud Kredexi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ühinemise, mis on kavas läbi viia 2022. aasta alguseks. 237 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.13.1 TULUD Joonis 61. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala suuremad tulud ja osakaal valitsemisala kogutulust, % Tabel 359. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala tulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Tulud kokku 230 182 553 803 620 606 66 803 12% Saadud toetused 151 401 399 628 473 595 73 967 19% Riigilõivud 31 301 30 438 33 391 2 952 10% Tulud majandustegevusest 46 612 35 745 57 332 21 586 60% Tulud põhivara ja varude müügist 147 3 324 120 -3 204 -96% Trahvid ja muud varalised karistused 319 218 209 -9 -4% Muud tulud 20 199 27 657 20 465 -7 192 -26% Intressi- ja omanikutulud -19 797 56 792 35 494 -21 298 -38% Saadud toetused Saadud toetuste all on planeeritud struktuuritoetused, kus kajastatakse rakendusüksuste Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS), Sihtasutus KredEx (edaspidi KredEx), Keskkonna Investeeringute Keskuse (edaspidi ka KIK), ja Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) prognoositavaid väljamakseid. Suurenemine on tingitud uue perioodi EL struktuuri vahendite ning taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) eelarvesse lisandumisest. Muutus 2022. aasta eelarve koostamise metoodika, mille järgi riiklikku kaasfinantseeringut ei kajastata enam riigiasutuste tuluna. Antud muudatus ei too aga MKMi valitsemisalas kaasa saadud toetuste vähenemist. Riigilõivud Riigilõivude laekumise suurenemine on tingitud liiklusregistri toimingute riigilõivu kasvust. 2021. aastaks prognoositi seoses COVID-19 levikuga liiklusregistri toimingute vähenemist, 2022. aastaks nähakse ette aga mõningast kasvu, sest sõidukite registreerimine on hoogustunud. Riigilõivude laekumised on prognoositud järgmistele toimingutele:  Transpordiameti (TA) lennundusteenistuse toimingutelt 0,2 mln eurot. 238 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri  TA poolt tehtavad liiklusregistri toimingud 28,5 mln eurot.  Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt tehtavad toimingud 4,4 mln eurot.  TA merenduse ja veeteede teenistuse toimingutelt 0,2 mln eurot. Tulud majandustegevusest Tulu majandustegevusest laekub TAile Maanteemuuseumi piletitulust, raskekaaluliste ja suurekaliibriliste veokite veolubadelt ning IT teenuste müügist. Tulusid kasutatakse muuseumi kuludeks, riigiteede remondiks ja IT arendusteks. TA merenduse ja veeteede teenistus saab tulu elektrooniliste kaartide müügist ja sadamate hallatavate navigatsioonimärkide hooldusest, mida kasutatakse sama teenuse kulude katteks. Eelpool nimetatud TA tulud jäävad võrreldes 2021. aastaga samale tasemele. RIA saab tulu andmesideteenuse osutamisest, mida kasutatakse sama teenuse kulude katteks, tulud suurenevad 0,2 mln eurot seoses teenuse mahu kasvuga. TTJA on planeerinud tulu sidealaste sageduslubade õiguste müügist 40 mln eurot, mis on 15 mln eurot enam, kui 2021. aastal. Tulude suurenemise põhjuseks on 2021. aastaks planeeritud sageduslubade konkursi nihkumine 2022. aastasse. TA on planeerinud tulu veeteetasudest 13 mln eurot, mis on 6,3 mln eurot enam, kui eelneval aastal. Kasv on tingitud asjaolust, et 2022. aastal ei kehti enam vabastus veeteetasudest, mida rakendati 2020. ja 2021. aastal. Tulu põhivara ja varude müügist Tulu põhivarade müügist on vähenenud, kuna 2021. aasta eelarvesse olid planeeritud TTJA ja EGT kinnistute müügid summas 3,3 mln eurot. Trahvid ja muud varalised karistused TAi ja TTJAi trahvid 0,2 mln eurot, mis on määratud väärteomenetluse seadustiku jm õigusaktide alusel. Muud tegevustulud Muud tulud sisaldavad viivisintressitulu TA merenduse ja veeteede teenistuse nõuetelt 20 000 eurot, nõuete rikkumiste eest laekuvaid sunnirahasid TTJAil 5 000 eurot, kindlustushüvitisi teederajatistele tekitatud kahjudest 30 000 eurot ning TAi teekasutustasu 20,4 mln eurot. Intressi- ja dividenditulud Dividenditulud on prognoositud äriühingute majandustulemuste prognooside alusel ning lõplikud summad otsustatakse 2022. aasta kevadel pärast 2021. aasta tegelike majandustulemuste selgumist. Eelduste kohaselt maksavad dividende järgmised äriühingud: AS Tallinna Sadam, AS Eesti Loots, AS Teede Tehnokeskus ja Elering AS. 3.13.2 KULUD Tegevuspõhine vaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala 2022. aasta kulud panustavad Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse neljas tulemusvaldkonnas transport, energeetika, infoühiskond ning teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus. 239 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Valitsemisala tulemusvaldkondade programmdokumendid on kättesaadavad ministeeriumi kodulehel: https://www.mkm.ee/et/tegevuspohine-eelarve 3.13.2.1 Tulemusvaldkond Energeetika Tulemusvaldkonna eesmärk: Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Energiamajanduse valdkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud energiamajanduse arengukavas aastani 203061 (edaspidi ENMAK) ning strateegias Eesti 203562. Energeetika tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamiseks on loodud energeetika ja maavarade programm 2022-202563. Algatamisel on energiamajanduse arengukava uuendamine.64. Energeetika tulemusvaldkonnaga liidetakse alates 2022. aastast maavarade valdkond, sest ministeeriumi struktuuris paiknevad energeetika ja maavarade valdkonnad ühe asekantsleri vastutusvaldkonnas. Elanikkonnale kriisis tegevusvaru tagamise teenus kajastatakse edaspidi energeetika ja maavarade tulemusvaldkonnas, sest varu haldav ettevõte loodi Eesti vedelkütusevarusid hallanud ettevõtte (Eesti Vedelkütusevaru Agentuur AS) baasil. Tabel 360. Tulemusvaldkonna Energeetika kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Kulud kokku -29 319 -30 996 -55 054 -24 058 78% Energeetika tulemusvaldkonna kulud 2022. aastal suurenevad 24 mln euro võrra võrreldes 2021. aastaga. Suurenemisest 9 mln eurot tuleneb eelmainitud muudatustest valdkonna struktuuris - liidetakse maavarade valdkond (3 mln eurot, 2021. aastal ettevõtluse ja innovatsiooni tulemusvaldkonnas) ning elanikkonnale kriisis tegevusvaru tagamise teenusega (6 mln eurot). Ülejäänud kasv on seotud taastuvkütuste kasutuselevõtu hoogustamiseks rakendatavate meetmete mahtude suurenemisega. Kuludest enamiku (44 mln eurot) moodustavad erinevad toetusmeetmed energiatõhususe suurendamiseks ning taastuvenergia osatähtsuse kasvatamiseks (näiteks biometaani tootmise ja tarbimise hoogustamise meetmed, pilootprojektid elektri ja vesinikulahenduste piloteerimiseks ühistranspordis, kaugküttesüsteemide renoveerimine). Ettevalmistamisel on alljärgnevad uue EL eelarveperioodi (2021-2027) rahastutest (struktuurivahendid, õiglase ülemineku fond, EL taaste- ja vastupidavuskava) kaasrahastatavad meetmed, mis on tulevikus energeetika ja maavarade programmis. Struktuurivahendid:  Kaugküttesüsteemide ja katelseadmete renoveerimise ja rajamise toetamine – 22,5 mln eurot.  Biometaani kasutuselevõtu soodustamine – 12 mln eurot. Õiglase ülemineku fond:  Ida-Virumaal kaugkütte taastuvkütustele ülemineku toetamine – 20 mln eurot. 61 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 62 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 63 https://www.mkm.ee/et/tegevuspohine-eelarve 64 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f7af8c16-a07d-416d-9fc4-1bbf109644a4 240 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri EL taaste- ja vastupidavuskava:  Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine – 50 mln eurot.  Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks ning kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks – 30 mln eurot.  Tööstusaladel taastuvelektri kasutuselevõtu hoogustamise programm – 7 mln eurot.  Energia salvestamise pilootprogramm – 8 mln eurot.  Programm: Energeetika ja maavarade programm Programmi eesmärk: Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Programmi eesmärke aitavad ellu viia SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, SA Kredex, Eesti Geoloogiateenistus, Elering AS, AS Eesti Varude Keskus (varasemalt Eesti Vedelkütusevaru Agentuur AS), ja teised ministeeriumid ning nende allasutused vastavalt oma vastutusvaldkondadele. Tabel 361. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programm kulude eelarved liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -55 054 -10 809 0 -26 991 -17 177 -76 Elektri- ja gaasivarustuse tagamine -408 -383 0 -23 0 -1 Transpordikütuse korraldus ja -6 266 -6 247 0 -18 0 -1 kütusevarude säilitamine Soojusenergia tõhus tootmine ja -235 -223 0 -11 0 -1 ülekanne Energiatõhususe suurendamine -15 195 -457 0 -14 736 0 -1 Taastuvenergia osakaalu suurendamine -29 910 -706 0 -12 124 -17 077 -3 lõpptarbimises Maapõueressursside uurimine ja -1 216 -1 163 0 -21 -22 -9 kasutamine Geoloogiline kaardistamine ja -1 824 -1 629 0 -57 -78 -59 maapõuealane kompetents Tabel 362. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -30 996 -55 054 -24 058 78% Elektri- ja gaasivarustuse tagamine -242 -408 -166 68% Transpordikütuse korraldus ja kütusevarude -147 -6 266 -6 119 4168% säilitamine Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne -310 -235 -92 65% Energiatõhususe suurendamine -18 558 -15 195 3 362 -18% Taastuvenergia osakaalu suurendamine -11 740 -29 910 -18 171 155% lõpptarbimises Maapõueressursside uurimine ja kasutamine 0 -1 216 -1 216 100% Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane 0 -1 824 -1 824 100% kompetents 241 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.13.2.1.1 Programmi tegevus: Elektri- ja gaasivarustuse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Elektri- ja gaasi varustuskindluse, kvaliteedi ning konkurentsivõimelise hinna tagamine. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 363. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest, % 22% >20% >20% Allikas: Eurostat Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus minutites tarbimiskoha kohta aastas, minutit 157,9 (2020) 120 <110 Allikas: Konkurentsiamet Gaasituru kontsentreeritus (HHI) 7612 5700 4500 Allikas: Konkurentsiamet Tabel 364. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Elektri- ja gaasivarustuse tagamine -242 -408 -166 68% Tabel 365. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga Arvestuslikud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -408 -383 0 -23 0 -1 Tööjõukulud -225 -216 0 -8 0 0 Majandamiskulud -50 -35 0 -15 0 0 Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -131 -131 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1 Programmi tegevus koosneb kahest teenusest. Elektrimajanduse valdkonna poliitika kujundamise ja selle elluviimise korraldamise teenuse osutamise eesmärgiks on tagada elektri varustuskindlus, kvaliteet ning mõistlik (nii tarbijate kui ka elektriettevõtjate vaates) hind. Lähi perioodil kujuneb parim elektrihind elektribörsil, aga on oluline, et Eestisse rajataks piisavalt uusi elektritootmisvõimsusi. Elektrimajandusega seotud tegevused on edukalt ellu viidud siis, kui kõik toimub sujuvalt (nt ei toimu järske hinnamuutuseid). Elektrivarustuse tagamiseks toimub pidev suhtlus turuosalistega, elektrituru- alaste õigusaktide väljatöötamine ja uuendamine (s.h direktiivide ülevõtmine), regionaalne ning rahvusvaheline koostöö elektrimajanduse valdkonnas. Osaledes EL-i otsustusprotsessides tuleb kaitsta Eesti seisukohti elektrituru-alaste õigusaktide menetlemisel. Töötatakse välja elektriturumajandusega seotud arengudokumendid ning riiklikud meetmed. Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamiseks ja selle elluviimise korraldamiseks kujundatakse ja edendatakse gaasiturgu reguleerivat õiguslikku keskkonda vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja EL-i õigusele. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes 242 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri töörühmades osalemine. Gaasivarustuse seisukohast on oluline, et gaasi varustuskindlus on tagatud ja loob soodsa pinnase gaasi kasutamiseks nii tööstuslikes protsessides, soojuse tootmises kui transpordis. Turupõhimõtetele tuginev regulatsioon peab tagama kõigile tarbijatele gaasi võimalikult soodsa lõpphinna. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus gaasiturul väheneb turukontsentratsioon ja vastav kontsentratsiooni tase (HHI) on võimalikult madal. Alates 2019. aastast on Eesti ja Läti gaasiturud tugevalt ühendatud. 2019. aasta andmetel on Eesti ja Läti ühise gaasituru HHI 7612. HHI on seda madalam, mida rohkem on gaasiturul müüjaid ja mida võrdsemalt on turg müüjate vahel jagunenud. Ühtlasi tuleb järjest rohkem panna rõhku gaasisüsteemi konkurentsivõimele ja sellega seotud taastuvat päritolu gaasiliste kütuste turu arendamisele. 3.13.2.1.2 Programmi tegevus: Transpordikütuse korraldus ja kütusevarude säilitamine Programmi tegevuse eesmärk: Tagada transpordikütuste valdkonnas aus konkurents eesmärgiga võimaldada tarbijale võimalikult madal konkurentsitingimustes kujunev transpordikütuste hind; tagada vedelkütuste varu olemasolu ja kasutamine lähtudes EL-i õigusest ja IEA ees võetud kohustustest. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 366. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Regulatsioonile vastava kütusevaru olemasolu Olemas Olemas Olemas Allikas: AS OSPA Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest transpordisektoris, % 5,15% 10% 7,5% Allikas: Eurostat % Transpordikütuste turul enamkasutatavate kütuste kvaliteet tagatud Tagatud Tagatud Tagatud Allikas: Keskkonnaministeerium Tabel 367. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse eelarve dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Transpordikütuse korraldus ja kütusevarude -147 -6 266 -6 119 4168% säilitamine Tabel 368. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga Arvestuslikud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -6 266 -6 247 0 -18 0 -1 Tööjõukulud -155 -148 0 -7 0 0 Majandamiskulud -38 -27 0 -11 0 0 Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -6 072 -6 072 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1 Programmi eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja edendatakse transpordikütuse valdkonda ja vedelkütuse varu reguleerivat õiguslikku keskkonda vastavalt siseriiklikele eesmärkidele 243 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri (ENMAK) ja ELi õigusele. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine EL-i erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Vedelkütusevaru peab riigil olema igal hetkel tagatud ulatuses, mis võimaldab riigil vedelkütuste tarneraskuse ilmnemisel tagada transpordisektoris kütuste kättesaadavus vähemalt kolmel järjestikusel kuul. Taastuvate energiaallikate osakaal transpordis tarbitud energias on tagatud läbi siseriikliku õigusloome kehtestatud kohustuste. Õigusloome peab turu arengutega kaasas käima. Piisavalt paindlik ja turuosaliste soove jälgiv õigusloome tagab võetud eesmärkide kindla ja kulutõhusa saavutamise. Alates 2022. aastast kajastatakse elanikkonnale kriisis tegevusvaru tagamise teenus edaspidi energeetika ja maavarade tulemusvaldkonnas, sest varu haldav ettevõte loodi Eesti vedelkütusevarusid hallanud ettevõtte (Eesti Vedelkütusevaru Agentuur AS) baasil. Teenus „Elanikkonnale tegevusvaru tagamine kriisi olukorras“ tagab elanikkonnakaitse kontseptsioonist ja hädaolukorraseadusest lähtudes vedelkütuse, toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja käsimüügi humaan- ja veterinaarravimite varude olemasolu, korraldab nende igapäevast haldamist ja tagab nende kasutuselevõtmise kriisi-olukorras. Lisaks seirab Eesti Varude Keskus varu hoidmisega seotud majandussektorite toimepidevust. Keskuse 2022. aasta toetusest moodustavad varude halduskulud 5,2 milj eurot, mille eest suurendatakse toiduvarude mahtu, uuendatakse isikukaitsevahendite varu ja investeeritakse teenuste toimepidevusse. 3.13.2.1.3 Programmi tegevus: Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne Programmi tegevuse eesmärk: Kaugkütte soodne hind on jõukohane kõigile tarbijatele, kaugkütet toodetakse jätkusuutlikult ja keskkonnasõbralikult. Kaugküte on tagatud ka kõige külmemal kütteperioodil. Programmi tegevuse mõõdik: Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest lõpptarbimisest, 2019. aasta tase 52,3% ning 2021 ja 2022 aasta siht vastavalt 56% ja 56,8% Tabel 369. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne -310 -235 -92 65% Tabel 370. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga Arvestuslikud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -235 -223 0 -11 0 -1 Tööjõukulud -102 -98 0 -4 0 0 Majandamiskulud -23 -16 0 -7 0 0 Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -108 -108 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1 Programmi tegevust viiakse ellu ühe teenusena. Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamise ja selle elluviimise korraldamise eesmärk on tagada soojusmajanduse jätkusuutlik 244 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri areng kujundades ja edendades kaugkütteturgu reguleerivat õiguslikku keskkonda vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja EL-i seadusandlusele. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine EL-i erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Kaugkütteseaduse kohaselt on kaugküttesektor 100% riigi poolt reguleeritud. Regulatsiooni kohaselt peab soojusettevõtja tagama, et kaugküttesüsteemi vajadusel uuendatakse ning et kaod soojusvõrgus oleksid minimaalsed. Õigusaktid motiveerivad soojusettevõtjat võtma kasutusele meetmed selleks, et kaugküttevõrgus oleks kasutusel piisavalt palju taastuvaid energiaallikaid ja soojuskadu võrkudes oleks minimaalne. 3.13.2.1.4 Programmi tegevus: Energiatõhususe suurendamine Programmi tegevuse eesmärk: muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada energiatõhusus energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel, vähendada lõpptarbijale müüdavat energia kogust, riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi efektiivsem kasutamine, parandada eluruumide kvaliteeti ja muid energiatõhususe näitajaid. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 371. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Energia lõpptarbimine, TWh 33,7 33,3 33,3 Allikas: Eurostat Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh 54,5 65,6 65,6 Allikas: Eurostat Tabel 372. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Energiatõhususe suurendamine -18 558 -15 195 3 362 -18% Tabel 373. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga Arvestuslikud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -15 195 -457 0 -14 736 0 -1 Tööjõukulud -224 -214 0 -10 0 0 Majandamiskulud -55 -39 0 -16 0 0 Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0 Investeeringutoetused -14 710 0 0 -14 710 0 0 Muud toetused -204 -204 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1 Programmi tegevuse eesmärke viiakse ellu allkirjeldatud kolme teenusega, millest eelarve mahult suurim on tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine. Energiatõhususe valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamise tegevused on suunatud energiatõhususe suurendamiseks ja energia säästmiseks energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel. Valdkonnale püstitatud eesmärgid ja sihid on kokku lepitud vastavates 245 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri direktiivides ning kirjeldatud riiklikus energia- ja kliimakavas aastaks 2030. Programmi eesmärgi täitmisel hoitakse ära lõpptarbijale müüdava energia koguse kasvu, väheneb majanduse energiamahukus ning riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi kasutamine on efektiivsem. Olulisel kohal on valdkonna poliitika kujundamisel Eesti seisukohtade koostamine ja kaitsmine EL energiatõhususe valdkonda puudutavate õigusaktide menetlemisel. Energiatõhususe valdkond hõlmab riikliku energiasäästukohustuse täitmist energia säästmist edendavate meetmete kaudu, energiasäästukohustuse täitmise hindamist ning aruandluse esitamist riiklike energia- ja kliimakavade eduaruannete raames. Energiatõhususe valdkond hõlmab näiteks veel avaliku sektori kui ka eraomanduses olevate hoonete rekonstrueerimise ergutamist (tagatud on tõhusam energiakasutus ja parem sisekliima) ja ettevõtetes energiakasutuse tõhustamist. Valdkonnas on olulisel kohal ka tarbijate teadlikkuse tõstmine nende seadmete, sõidukite ja hoonete energiatarbimise kohta. Energiatõhususe valdkonna tegevused edendavad riigi pikaajalist konkurentsivõimet ja soodustavad majanduskasvu, eriti kui selle käigus kasutatakse kohapealsete ettevõtete potentsiaali innovaatiliste tehniliste ja digitaalsete lahenduste rakendamisel. Toetus vanal pingesüsteemil hoonete elektripaigaldiste üleviimiseks uuele pingesüsteemile KredEx kaudu programmi sihtrühmaks on Tallinna linna korteriühistud ja -ühisused ning väikeelamute omanikud, mittetulundusühingud, kelle hooneid varustatakse elektriga vanal pingesüsteemil ja mis asuvad Elektrilevi OÜ võrgupiirkonnas. Mujal piirkondades vanal pingesüsteemil olevaid hooneid enam ei ole. Programmi raames on võimalik asendada elektripaigaldiste üldosa nõuetekohase uue pingesüsteemi kaudu ehitades uued maandused, magistraalkaablid, paigaldades uued peajaotuskilbid. Selle meetme jaoks eraldatud vahendid hakkavad lõppema (2022. aastal saab kasutada 2021. aastal kasutamata jäänud vahendeid). Tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskusega koostöös läbiviidava projekti raames renoveeritakse või uuendatakse tänavavalgustuse paigaldisi. Programmi eesmärk on tänavavalgustuses elektrienergia kasutamise efektiivsuse suurenemine tänu tõhusama LED-valgustustehnoloogia kasutamisele. Projektist toetuse saamise aluseks on mõõdikud, mis näitavad, kui palju väheneb tänavavalgustuses elektrienergia tarbimine, kui palju suureneb renoveeritud tänavavalgustuspunktide arv ja kui palju väheneb arvestuslik süsihappegaasi (CO2) heide aastas. Rahastusotsused on tehtud ning selle meetme raames uusi taotlusvoore kavandatud pole. Toimub tegevuste elluviimine ning kulud kajastuvad 2022. aastal eelarves (kavandatult 14,7 mln eurot) vastavalt tööde lõpetamisel ning vastuvõtmisel tehtud väljamaksetele. 3.13.2.1.5 Programmi tegevus: Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises Programmi tegevuse eesmärk: Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energia julgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab lõpp- ning primaarenergia tarbimises, kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat, majanduslikult mõistlikke lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe. Programmi tegevuse mõõdik: 246 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 374. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest lõpptarbimisest, % 52,7% 56% 56.8% Allikas: Eurostat Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest, % 22 % >20% >20% Allikas: Eurostat Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest transpordisektoris, % 5,1% 10% 7.5% Allikas: Eurostat Tabel 375. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Taastuvenergia osakaalu suurendamine -11 740 -29 910 -18 171 155% lõpptarbimises Tabel 376. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga Arvestuslikud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -29 910 -706 0 -12 124 -17 077 -3 Tööjõukulud -486 -462 0 -24 0 0 Majandamiskulud -121 -85 0 -36 0 0 Muud tegevuskulud -1 -1 0 0 0 0 Investeeringutoetused -17 750 0 0 -11 799 -5 950 0 Muud toetused -11 550 -158 0 -265 -11 127 0 Põhivara amortisatsioon -3 0 0 0 0 -3 Programmi tegevus koosneb kolmest olulisemast teenusest, mille eesmärgiks on erinevate toetuste abil tootmises ning lõpptarbimises taastuvenergia osatähtsuse suurendamine. Meetme „Riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks KIKi kaudu“ kaasrahastatakse investeeringuid kaugküttesüsteemide moderniseerimiseks (kaugküttetorustiku vahetus) ning kaugkütte fossiilkütustest lahtisidumiseks (üleminek taastuvkütustele). Meetme taotlusvoorud on lõppenud, 2022. aastaks on kavandatud väljamakseid 8 mln euro ulatuses, mis kajastuvad eelarves vastavalt tegelikele väljamaksetele. Elektribusside (vähemalt 8 tk, M3 kategooria I klassi sõiduk) kasutuselevõtu toetamise eesmärk on süsinikdioksiidi heite vähendamine Eesti transpordisektoris ning elektribusside tarbimis- ja laadimisandmete kogumine ja analüüsimine, et aidata kaasa elektritranspordi arengule. Meetme taotlusvoor toimus 2021. aastal65 ning 2022. aastal toimub meetme elluviimine (kavandatult mahus 2,6 mln eurot). Eelarves kajastuvad kulud vastavalt tegelikele väljamaksetele. „Riiklik toetus taastuvkütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis KIKi ja Eleringi kaudu“ eesmärk on biometaani tarbimise ja tarnimise käivitamine ning biometaani tarbimise ja tootmise hoogustamine. 65 https://www.kik.ee/et/toetatav-tegevus/elektribusside-soetamine-ja-laadimistaristu-loomine 247 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa biometaani tarbimise ja tootmise hoogustamisele ning toetada tegevusi, mis aitavad panustada eesmärki, et aastaks 2020 moodustab transpordikütuste tarbimises taastuvatest energiaallikatest toodetud kütus 10 protsenti. Toetuse tulemusena täidetakse ära taastuvenergia transpordieesmärk aastaks 2020, luues samas ka olulise baasi taastuvenergia transpordieesmärgi täitmiseks aastal 2030. Teenus kätkeb endas kahte meedet, kus toetatavaid tegevusi on kokku kolm. Toetust antakse biokütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastava biometaani tootjale tõendatud biometaani tarne eest, kus oodatav tulemus on, et 200 GWh säästlikkuse kriteeriumitele vastavat biometaani on toodetud ning tarbitud. Kavandatult on 2022. aastal väljamakseid 11,1 mln eurot. Eelarves kajastuvad kulud vastavalt tegelikele väljamaksetele. Elering AS-i kaudu antav toetuse66 suurus väheneb maagaasi turuhinna kasvul. Meetmega „Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamise tingimused“ antakse toetust biometaani tarbimise ja tarnimise käivitamiseks, et toetada taastuvenergia transpordieesmärgi saavutamist. Meetme siht on tekitada taastuvatest energiaallikatest toodetud kütustele nõudlus ja käivitada seeläbi biometaani tootmine ning aidata kaasa sektori arengule. Taotlusvoorud on lõppenud, 2022. aastal on kavandatud väljamakseid 2,8 mln euro ulatuses. Eelarves kajastuvad kulud vastavalt tegelikele väljamaksetele. Rohevesiniku transpordis kasutuselevõtu toetamise eesmärk on vähem keskkonnahäiringut tekitavale rohevesinikku tarbivale transpordile ülemineku ergutamine. Eesmärgi saavutamiseks rahastatakse rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahendust transpordis. Meetme taotlusvoor on sulgub oktoobris 2021 ning meetme elluviimine algab 2022. aastal. Toetuse kogumaht on 5 mln eurot ning tööde lõpetamistähtaeg on 2024. aasta lõpus, aastatevaheline kulude jaotus selgub pärast eduka(te) taotleja(te) selgumist. 3.13.2.1.6 Programmi tegevus: Maapõueressursside uurimine ja kasutamine Programmi tegevuse eesmärk: Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Programmi tegevus: Maapõueressursside uurimine ja kasutamine Programmi tegevuse eesmärk: Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 377. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Maapõueressursside uurimine ja kasutamine on jätkusuutlik ja täidetud täidetud täidetud koordineeritud Nõustamiste arv 5 5 5 Tabel 378. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Maapõueressursside uurimine ja kasutamine 0 -1 216 -1 216 100% 66 https://elering.ee/biometaani-toetus 248 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 379. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga Arvestuslikud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -1 216 -1 163 0 -21 -22 -9 Tööjõukulud -586 -575 0 -9 -3 0 Majandamiskulud -609 -577 0 -13 -20 0 Muud tegevuskulud -1 -1 0 0 0 0 Muud toetused -11 -11 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -9 0 0 0 0 -9 Programmi tegevus koosneb kolmest teenusest. Ekspertarvamuste koostamine, konsultatsioonide andmine, valitsusasutuste maapõuealane nõustamine sisaldab suunatud eesmärgipäraste geoloogiliste uuringute läbi viimist, valitsusasutuste nõustamist maapõue ressursside uurimise ning haldamisega seotud küsimustes ning nõustamist maapõuepoliitika kujundamisel. Maapõue poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine hõlmab maapõueressursside uurimise ja kasutamise administreerimise korrastamist, maavarade kasutamise arengustrateegiate väljatöötamist ning uurimis-ja arendustegevuse tulemuslikkuse tõstmisele kaasa aitamist läbi õigusliku regulatsiooni, valdkonnaanalüüsi, partnerite ja sihtrühma kaasamise. Olulise osa teenusest moodustab geoloogilise uuringu ja maavara kaevandamislubade menetluse käigus riigi huvi määratlemine ja vajadusel Vabariigi Valitsusele vastavate materjalide ettevalmistamine. Samuti sisaldab teenus eelpoolnimetatud tegevuste toel maapõue uuringutega tegelevate riigiasutuste ja ettevõtete motiveerimist uuringu- ja arendusprojektidega alustama ning ühiskonna teadlikkuse tõstmist. Maapõueressursside kasutuselevõtu ja väärindamise võimaluste uuringute raames viiakse läbi maasoojuse ja maavarauuringuid ning nendega kaasnevaid geofüüsikalisi, hüdrogeoloogilisi, keskkonnageoloogilisi ja meregeoloogilisi uuringuid. Lisaks võib teenus sisaldada analüüse ja hinnanguid, mis kaasnevad konkreetsete maavaragruppide võimaliku kasutuselevõtu ja väärindamisega. 3.13.2.1.7 Programmi tegevus: Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents Programmi tegevuse eesmärk: Informatsiooni kogumiseks ja nende kasutuselevõtuks ning maksimaalseks väärindamiseks vajalikke uurimistöid teha mahus ja suundades, mis tagavad piisava teadmisbaasi; korraldada maapõuealase info kogumist, säilitamist ja kättesaadavust parimal moel ja teha põhjendatud ulatuses avalikult kättesaadavaks. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 380. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Mõõtkavas 1:50 000 geoloogilise kompleksse kaardistamisega kaetud 34 36 38 ala % Eesti territooriumist Teavitusürituste arv 4 5 5 Seireprojektide arv 4 4 4 249 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 381. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane 0 -1 824 -1 824 100% kompetents Tabel 382. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga Arvestuslikud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -1 824 -1 629 0 -57 -78 -59 Tööjõukulud -1 065 -1 029 0 -26 -10 0 Majandamiskulud -698 -599 0 -31 -68 0 Muud tegevuskulud -2 -2 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -59 0 0 0 0 -59 Programmi tegevus koosneb kolmest teenusest. Avalikkuse maapõuealase teadlikkuse tagamise teenus hõlmab avalikkuse maapõuealast teavitamist, statistiliste ülevaadete ja trükiste koostamist ning levitamist. Olulise osa teenuse sisust moodustab regulaarne maapõueressursside uurimise ning rakendamise tutvustamise alaste teavitusürituste läbiviimine ja korraldamine. Maapõue valdkonna seirete ja uuringute läbiviimine hõlmab geoloogilisest keskkonnast tuleneva riskiga seotud uuringuid; veevarude uuringuid; põhjavee kvaliteedi uuringuid; põhjaveekogumite seisundi uuringuid; põhjaveeseireid; mereranniku seiret; seismoseiret; radooniseiret ning vajadusel seireandmete interpreteerimist ja nende baasil põhjendatud soovituste ja arengustsenaariumide koostamist. Teenuse maapõueinformatsiooni kogumine, süstematiseerimine, haldamine ja avalikustamine alla on koondunud maapõue geoloogiline kaardistamine ja teemakaartide koostamine ning uuringute ja puursüdamike materjali kogumine, süstematiseerimine, säilitamine; samuti hõlmab teenus geoloogilise informatsiooni avalikuks kasutuseks kättesaadavaks tegemist. 3.13.2.2 Tulemusvaldkond Transport Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas EL-i õigusnormides kehtestatud eesmärkidega. Transpordi tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamiseks on loodud transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm, mis lähtub Transpordi ja liikuvuse arengukavast 2021-2035. Tabel 383. Tulemusvaldkonna Transport kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % tegelik Kulud kokku -409 227 -472 145 -480 524 -8 378 2% Kulud võrreldes eelmise aastaga jäävad suurusjärgus samaks. Aastate 2022–2023 jooksul lõpevad struktuurivahendite perioodi 2014–2020 projektid (toetuse väljamaksed vähenevad), kuid samas planeeritakse struktuuritoetuste perioodi 2021–2027 väljamakseid, millest kõige suurema mahu moodustab Rail Balticu ehitus (100 miljonit eurot). 250 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Programm: Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm Programmi eesmärk: Inimeste ja kaupade liikuvuse tõhusam korraldamine selliselt, et see oleks kasutajale ligipääsetav, ohutu ja mugav, panustaks positiivselt Eesti majandusse ning samas väheneks keskkonnakoormus. Tabel 384. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm tegevuste eelarved liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -480 524 -224 846 0 -122 952 -15 919 -116 807 Raudteetransporditaristu arendamine ja -133 201 -14 849 0 -105 720 -12 630 -2 korrashoid Veetransporditaristu arendamine ja -18 586 -11 896 0 -1 629 -2 673 -2 389 korrashoid Õhutransporditaristu arendamine ja -14 411 -10 375 0 -4 034 0 -1 korrashoid Maanteetransporditaristu arendamine ja -170 350 -52 164 0 -4 925 -106 -113 155 korrashoid Keskkonnahoidlikku liikuvust -6 686 -155 0 -6 530 0 -1 soodustav linnakeskkond Ohutu ja säästlik transpordisüsteem -25 388 -23 741 0 -35 -511 -1 101 Liikuvusteenuse arendamine ja -111 902 -111 666 0 -79 0 -157 soodustamine Tabel 385. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuste eelarvete dünaamika, tuhat eurot Sisu 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Kulud kokku -472 145 -480 524 -8 378 2% Liikuvusteenuse korraldamine ning -30 265 0 30 265 -100% arendamine (s.h) ühistranspordi ning nutikate liikluslahenduste arendamine Liiklusvahendid ja juhid -2 308 0 2 308 -100% Riigi sisesed rongi-, lennu-, laeva- ja -70 523 0 70 523 -100% maanteeühendused Rahvusvaheliste piiriüleste raudtee-, -77 449 0 77 449 -100% laeva- ja lennuühendus Raudteetransporditaristu arendamine 0 -133 201 -133 201 100% ja korrashoid Veetransporditaristu arendamine ja -23 482 -18 586 4 896 -21% korrashoid Õhutransporditaristu arendamine ja 0 -14 411 -14 411 100% korrashoid Maanteetransporditaristu arendamine -163 658 -170 350 -6 692 4% ja korrashoid Keskkonnahoidlikku liikuvust 0 -6 686 -6 686 100% soodustav linnakeskkond Ohutu ja säästlik transpordisüsteem -23 343 -25 388 -2 045 9% Liikuvusteenuse arendamine ja -81 115 -111 902 -30 787 38% soodustamine Transpordi arengukava 2014–2020 lõppes 2020. aastal ning 2019. aastal alustati transpordi ja liikuvuse arengukava (TLAK) koostamist aastateks 2021–2035. TLAK läbis 13. septembril 2021 arutelu Riigikogu majanduskomisjonis, sealt saadeti see arvamuse avaldamiseks keskkonnakomisjoni. 29. septembril 2021 toimub Riigikogus TLAK-i arutelu. Seoses uue arengukava koostamisega alustati 2020. aastal ka uue transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse 251 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri programmi koostamist. Sellest tulenevalt kajastuvad juuresolevas tabelis 2021–2024 transpordi programmi tegevused ning uue 2022–2025 transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevused, mis kätkevad endas juba uue arengukava eelnõu eesmärke ja ülesehituse loogikat. Tegelik eelarvete dünaamika kahe eri programmi vahel on jäänud 2% piiresse, samas 2020. aasta andmeid pole võimalik nt 2022.a andmetega võrreldavaks teha. 3.13.2.2.7 Programmi tegevus: Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevuse eesmärk: Elektrifitseerida raudteevõrgustik, arendada raudteed saavutamaks kiirust kuni 160 km/h ning parandada ohutust, et kasvatada raudteetaristu kasutust suunates nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 386. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega67 Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2019. a) 2021 2022 Tallinn-Narva 2:13 Tallinn-Tartu Ühendusajad Tallinna-Narva, Tallinna-Tartu, 1:56 Tallinna-Viljandi ja Tallinna-Pärnu (Rail Balticu 0 0 Tallinn-Viljandi tulemusena) liinidel paranevad 1:54 Tallinn-Pärnu (RB) ühendus puudub Üle-euroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European Transport Network) põhivõrgu 0 0 0 väljaehitamine: Rail Baltic, % Rekonstrueeritud või uuendatud raudteede pikkus, 0 0 0 km Elektrifitseeritud uute raudteede pikkus, km 0 0 0 Tabel 387. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse eelarve kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Raudteetransporditaristu arendamine ja 0 -133 201 -133 201 100% korrashoid 67 Tegemist on struktuurivahendite ja Euroopa ühendamise rahastu (The Connecting Europe Facility, CEF) toel rahastatavate projektidega, mille algväärtus 2019.aasta seisuga on 0. Mõõdikute vahetasemed saavutatakse aastateks 2024 või 2025. Seetõttu on hetkel tabelis 2021. ja 2022. aasta mõõdikute eeldatavad saavutustasemed 0, kuna konkreetsete projektide mõistes ei ole selleks ajaks veel valminud ja kasutusse võetud / elektrifitseeritud raudteekilomeetreid või vähenenud ühendusaegu võimalik mõõta. 252 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 388. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse eelarve kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -133 201 -14 849 0 -105 720 -12 630 -2 Tööjõukulud -578 -180 0 -398 0 0 Majandamiskulud -81 -42 0 -39 0 0 Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0 Investeeringutoetused -113 923 -2 550 0 -98 743 -12 630 0 Muud toetused -18 616 -12 077 0 -6 540 0 0 Põhivara amortisatsioon -2 0 0 0 0 -2 Programmi tegevus koosneb kolmest teenusest. Ühtlasi panustab programmi tegevus Euroopa Liidu poliitikaeesmärgi „Ühendatum Euroopa“, Eesti kontekstis „Ühendatum Eesti“ erieesmärgi nr 2 saavutamisse: „edendada säästvat, kliimamuutustele vastupanuvõimelist, intelligentset, turvalist ja mitmeliigilist üleeuroopalist transpordivõrku“. Struktuurifondide (SF) programmperioodil 2021–2027 (aastaks 2029) rajatakse Ühtekuuluvusfondi ning CEF vahendite toel Rail Baltic raudtee, elektrifitseeritakse raudtee ida- ja kagusuund (ca 450 km ulatuses), tõstetakse kiiruseid läbi raudtee õgvendamise ning üksikute lõikude rekonstrueerimise (ca 105 km ulatuses) luues eeldused tulevikus kiiruste tõusuks 160 km/h. Teenuse „Raudteetranspordi taristu arendamine ja korrashoid ning transpordipoliitika kujundamine“ raames toimub üleriigilise ja rahvusvahelise raudteetranspordi konkurentsivõime ning taristu arendamine ja transpordipoliitika otsuste ettevalmistamine, sh poliitikakujundamine ning tingimuste ja nõuete väljatöötamine selle elluviimiseks. Kaardistatakse riigieelarvelise toetuse vajadus tagamaks avalikku raudteed omavale raudteeinfrastruktuuriettevõtjale tulude ja raudteeinfrastruktuuri majandamise kulude tasakaal, raudteeinfrastruktuuri arendamise lepingute sõlmimine, avalikku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava koostamine. Koordineeritakse raudteearendusprojektide (nt Rail Baltic jmt) elluviimist. Koostatakse raudtee valdkonnas transpordi investeeringute kava. Lisaks toimub transpordivaldkonna välisabi vahendite planeerimine ja eraldamine ning rakendusasutuse töö korraldamine. Suuremad raudteetaristu projektid:  Jätkatakse AS-i Eesti Raudtee liiklusjuhtimissüsteemide uuendamisega lõigul „Tallinn– Keila–Paldiski, Turba“, summas 7,7 mln eurot.  AS Eesti Raudtee alustab ehitustöödega, et rajada Pääsküla–Keila II peatee, Tallinna lähipiirkonna reisirongiliikluse kvaliteedi tõstmiseks (võimaldab Keilaga tagada tihedamat rongigraafikut tipptundidel). Samuti laiendatakse Balti Jaama ning ehitatakse 4. peatee Paldiski maantee ja Endla tänava vahelisel lõigul summas 9,8 mln eurot, 2022. aastal summas 4,9 mln eurot.  AS Eesti Raudtee projekteerib ning alustab raudteelõikude elektrifitseerimisega Tartu, Narva, Valga, Koidula suunal summas 278,7 mln eurot, millest eeldatavad SF vahendid on 200,7 mln eurot. 2022. aastal on Tapa-Narva ja Tallinna-Tartu suunal elektrifitseerimisega seotud töid summas 5,1 mln eurot.  Haapsalu raudtee II etapi (Turba–Rohuküla) ettevalmistavad tegevused, et oleks loodud eeldused ehitushangetega alustamiseks, kokku summas 3 mln eurot. 2022.a I poolaastal viiakse lõpule ettevalmistavad tegevused, v.a raudtee ehitamiseks vajalike täiendavate 253 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri maade ost Risti-Rohuküla raudteelõigul, millega luuakse eeldused ehitushangete algatamiseks. 2022. aasta I pooles viiakse läbi ehitushange Turba-Risti raudteelõigu ehitamiseks. 2022. aastal on eeldatav toetuse maht 2 mln eurot.  Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) kaasabil ehitatakse hiljemalt 2024. aasta lõpuks Rohuküla raudtee lõikudel Turba-Ellamaa ja Ellamaa-Risti eeldatavas toetuse mahus 34 mln eurot. 2022. aasta on eeldatav toetuse maht 5,3 mln eurot.  Tapa jaama sorteerimispargi rekonstrueerimine, I etapp aastatel 2022–2023 summas 12,49 mln eurot, 2022. aastal summas 6 mln eurot.  Rail Balticu arendus (projekteerimine, ehitus, maade omandamine), 2022. aastal summas 100 mln eurot (vt täpsemalt lisa 6).  Ülemiste ühisterminali rajamine, 2022. aastal summas 5,4 mln eurot. 2022. aastal alustatakse maade omandamisega Tallinna-Tartu raudteelõigul, et õgvendada raudtee kurve selliselt, et see võimaldaks sõita reisirongidel 160 km/h. Ühtlasi kaetakse 2022. aastal AS-i Eesti Raudtee 2021. aasta kahjumit summas 12 mln eurot. Teenuse „Raudtee tururegulatsioon“ raames toimub raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramine, läbilaskevõime jaotamine, raudteevõrgustiku teadaandes esitatud andmete kontroll, raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kava heakskiitmine. Teenuse „Rail Baltic arendamise riiklik järelevalve“ (väline tugiteenus) raames toimub Rail Baltica projektiga seotud tegevuste elluviimine (vt täpsemalt lisa 6). 3.13.2.2.8 Programmi tegevus: Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevuse eesmärk: Muuta meretranspordisektor konkurentsivõimelisemaks ja rohelisemaks ning ühendada see muu taristuga. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 389. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega68 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Mõõdetud Eesti mereala, % 67 67 69 Uute lainemurdjatega sadamate arv, kus on rakendatud kliimamuutuste 0 mõjude suhtes kaitsemeetmeid, tk (SF väljundindikaator) 0 0 Eestisisese merenduse CO2e vähendamine saartevaheliste 16,43 - - parvlaevaühenduste nullheitele viimisega, kt Tabel 390. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid -23 482 -18 586 4 896 -21% 68 Tegemist on struktuurivahendite toel rahastatava(te) projekti(de)ga, mille algväärtus 2019.aasta seisuga on 0, ning mõõdikute vahetasemed saavutatakse aastaks 2024. Seetõttu on hetkel tabelis 2021. ja 2022. aasta mõõdikute eeldatavad saavutustasemed 0, kuna konkreetse mõõdiku mõistes ei ole selleks ajaks tulemusi võimalik mõõta. 254 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 391. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -18 586 -11 896 0 -1 629 -2 673 -2 389 Tööjõukulud -5 132 -5 106 0 -26 0 0 Majandamiskulud -7 083 -6 730 0 -8 -345 0 Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0 Investeeringutoetused -3 922 0 0 -1 594 -2 328 0 Muud toetused -59 -59 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -2 389 0 0 0 0 -2 389 Programmi tegevus koosneb kahest teenusest. Teenuse „Veetaristu ehitamine ja remontimine, sh jäämurre“ oluliseks osaks on talvise navigatsiooni tagamine (6,34 mln eurot, summa koosneb majandamiskuludest ja tööjõukuludest, lisandub põhivara kulum summas 783 666 eurot). Sõltumata talve raskusastmest on vajadus jäämurdeteenuse järele püsiv. Arvestades Eesti asukohta Läänemere ääres ja klimaatilisi tingimusi, tuleb riigil tagada piisav jäämurdevõimekus, et võimaldada stabiilse majandustegevuse jätkumist ka talveperioodil, kui meri jäätub. Suuremad eelarve mõjuga tegevused:  Rukki kanali süvendamine, 2022. aastal 0,3 mln eurot.  Tallinna alumise tuletorni rekonstrueerimine 2022. aastal summas 0,21 mln eurot.  Rohuküla sadamas Transpordiameti merenduse ja veeteede teenistuse kai rekonstrueerimine 2022–2024 summas 3,1 mln eurot, sh 2022. aastal summas 0,094 mln eurot.  Keri tuletorni rekonstrueerimise esimene etapp, 2022. aastal 0,128 mln eurot.  Jätkub SF 2014–2020 perioodi raames avaliku liiniveo teenindamiseks riigi sadamate rekonstrueerimine, aastatel 2022–2023 summas 0,7 mln eurot, 2022.aastal summas 0,45 mln eurot.  SF 2021–2027 perioodil arendatakse keskkonnamõjude leevendamiseks ja kompenseerimiseks AS-i Saarte Liinid sadamate sadamarajatisi ja akvatooriume eeldatavas Ühtekuuluvusfondi toetuse mahus 9,5 mln eurot, 2022. aastal summas 1,1 mln eurot. Veetaristu ehitamise ja remontimise raames teostatakse üldkasutataval veeteel hüdrograafilist mõõdistamist. Tegeletakse laevateede, navigatsioonimärgistuse ja veeliiklust reguleerivate alade planeerimisega üldkasutataval veeteel, seal hulgas laevateede korrashoiu korraldamisega. Hallatakse, kaasajastatakse ja paigaldatakse navigatsioonimärke ja raadionavigatsioonisüsteeme ning hallatakse vastavaid infosüsteeme. 2022. aasta kulud veetaristu ehitamise ja remontimise osas on 7,3 mln eurot, millest enamuse moodustavad tööjõu- ja majandamiskulud ning põhivara kulum. Teenuse „Veetranspordi taristu arendamine ja korrashoid ning transpordipoliitika kujundamine“ raames toimub mere- ja siseveelaevaliikluse, nende keskkonnakaitse, merenduse transpordikoridoride rahvusvahelise konkurentsivõime, kaubandusliku meresõidu ja sadamate tööga seotud riigi arengukavade väljatöötamises osalemine ning elluviimise ja tulemuslikkuse 255 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri seire ning vajadusel transpordipoliitikasse muudatuste sisse viimine. Soodustatakse laevade Eesti lipu alla toomist ja tutvustatakse rahvusvaheliselt Eesti sadamaid ja merekoridore. Valmistatakse ette valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõusid, korraldatakse ja koordineeritakse rahvusvahelist koostööd, sealhulgas rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustuste täitmist ja osaletakse organisatsioonide töös (EL, IMO jt) ja riigiabi küsimuste lahendamises oma valdkonna piires. Regionaalühenduste pidamiseks vajalike sadamate ja transpordivahendite, Eesti veeteede taristu arendamiseks ja korrashoiuks kaardistatakse ning arvutatakse toetusvajadused ja koostatakse rahastuskavad, planeeritakse rahastus ning sõlmitakse lepingud. Sadamate ja veeteede valdkonnas koostatakse transpordi investeeringute kava. Planeeritakse ja eraldatakse transpordivaldkonna välisabi vahendid ning korraldatakse rakendusasutuse tööd (perioodil 2014–2020). 2022. aasta investeeringutoetuste kulureal on järgmised investeeringud: Avaliku liiniveo teenindamiseks sadamate rekonstrueerimine summas 0,35 mln eurot, Rohuküla-Heltermaa kaldarambi rajamine summas 0,2 mln eurot, sadamate akvatooriumi kaitse summas 1,1 mln eurot, „Vähese heitega ühistranspordi“ programm summas 2,33 mln eurot. Lisaks jätkatakse 2022. aastal veeteetasude vähendatud määraga seni kehtinud 50% asemel 25%, mis toob kaasa endaga tulude vähenemise eelarves hinnanguliselt 5 mln eurot. Kuna jätkuv Covid-19 kriis mõjutab endiselt tugevalt reisiparvlaeva liiklust ning veeteetasud on otseselt seotud laevakülastustega, siis mõju võib muutuda. Veeteetasude süsteem peab olema rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, diferentseeritud. 2019. aastal oli veeteetasude laekumine ca 18 mln eurot, siis 2022. aastal on planeeritav laekumine ca 13 mln eurot. Tasumisele kuuluvat veeteetasude määra on vähendatud 2022. aastal 25%. 3.13.2.2.3 Programmi tegevus: Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevuse eesmärk: Majanduse konkurentsivõime tagamiseks hoida Eesti ühendatuna muu maailmaga, arendades lennundussektori uusi ärisuundasid, muuhulgas digiteerides õhutransporti, aga ka maandades lennundussektori keskkonnajalajälge. Programmi tegevuse mõõdik: Irdtorni lahendused kasutusel lennujaamades. Kavandatakse tegevused järgmistes etappides: 2021. aastal koostatakse strateegia: „mis, kuidas, kuhu, mis teenused“, 2022. aastal luuakse keskus Tallinnas, 2023. aastal toimub uute teenuste (AFIS ja ATC, MET) testimine prototüüplennujaamas, 2024. aastal algab irdtorni teenuse võimekuse loomine teistesse regionaallennujaamadesse. 2035. aastaks on irdtorni teenuse võimekus kõigis lennujaamades. Tabel 392. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 -14 411 -14 411 100% 256 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 393. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -14 411 -10 375 0 -4 034 0 -1 Tööjõukulud -200 -179 0 -21 0 0 Majandamiskulud -22 -16 0 -6 0 0 Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0 Investeeringutoetused -4 008 0 0 -4 008 0 0 Muud toetused -10 179 -10 179 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1 Teenuse „Õhutranspordi taristu arendamine ja korrashoid ning transpordipoliitika kujundamine“ raames parandatakse üleriigilise ja rahvusvahelise õhutranspordi konkurentsivõimet läbi vastava taristu arendamise ja transpordipoliitika otsuste ettevalmistamise. Analüüsitakse ja võimalusel rakendatakse valdkonnas esitatud ettepanekuid. Jätkub valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine, rahvusvahelise koostöö koordineerimine, sealhulgas rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustuste täitmise korraldamine ja osalemine organisatsioonide töös (EL, ICAO jt), ning riigiabi küsimuste lahendamises osalemine valdkonna piires. Pideva tegevusena toimub ühenduvuse ja lennujaamade taristu arendamiseks ja korrashoiuks toetusvajaduse kaardistamine, rahastuse planeerimine, lepingute sõlmimine, samuti lennunduse valdkonna riigiabi küsimuste lahendamises osalemine. Tegevuse käigus koostatakse transpordi investeeringute kava, planeeritakse ja eraldatakse transpordivaldkonna välisabi vahendeid ning korraldatakse rakendusasutuse tööd (programmiperioodil 2014–2020 kuni 2023.a lõpuni). 2022. aastal jätkub ASi Tallinna Lennujaam Ühtekuuluvusfondi projekt, mille eesmärk on suurendada Tallinna lennujaama keskkonnahoidu ja turvalisust Ühtekuuluvusfondi toetusega summas 4 mln eurot.Jätkub toetuse maksmine ASile Tallinna Lennujaam julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskulude katmiseks summas 7,7 mln eurot aastas ning antakse sihtotstarbelist toetust 2,3 mln eurot järgmiste ülesannete täitmiseks: Kärdla, Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamades ning Ruhnu ja Kihnu lennuväljadel regionaalsele arengule vajaliku taristu tagamiseks regulaarlendude teenindamisel maapealse käitluse teenuse ja päästeteenuse kindlustamine ning pääste- ja hädaabilendude teenindamine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala asutuste ja äriühingute koostöös jätkatakse toimiva mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise süsteemi (U-Space) ettevalmistavate tegevustega eesmärgiga, et see valmiks aastal 2022 ning et see oleks valmis maailma juhtivatele teenusepakkujatele aastaks 2023. 3.13.2.2.4 Programmi tegevus: Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevuse eesmärk: Säilitada ja parendada olemasoleva teedevõrgu seisunditaset ning jätkata teedevõrgu arendamisega, et muuta liiklemine mugavamaks, vähendada aegruumilisi vahemaid ja tõsta liiklemise ohutust. Kõrvaleesmärgiks on toetada kohalike omavalitsuste teede ja tänavate korrashoidu. Programmi tegevuse mõõdik: Riigiteede võrgu seisundi säilitamine hea ja rahuldava tasemel vastavalt „Riigiteede teehoiukavale 2021–2030“. Mõõdikuks on teede tasasuse näitaja ehk IRI (ingl. k International Roughness Index). IRI on rahvusvaheliselt heaks kiidetud sõidumugavust 257 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri iseloomustav väärtus, mis arvutatakse standardse sõiduki kere vertikaalsuunaliste võngete summana 100 m lõigule (ühik - mm/m). Tee on seda tasasem, mida väiksem on IRI väärtus. IRI 2,6 mm/m korral on sõidumugavus hea ja rahuldava taseme piiril ning teevõrgu elukaarekulud optimaalsed. Väga hea taseme, IRI <1,5 mm/m, saavutamine eeldaks teede ulatuslikku ümberehitamist koos muldkehade vahetusega, millel puudub majanduslik põhjendus. Tabel 394. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Maanteetransporditaristu arendamine ja -163 658 -170 350 -6 692 4% korrashoid Tabel 395. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -170 350 -52 164 0 -4 925 -106 -113 155 Tööjõukulud -5 889 -5 688 0 -201 0 0 Majandamiskulud -39 531 -39 417 0 -9 -106 0 Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0 Investeeringutoetused -4 714 0 0 -4 714 0 0 Muud toetused -7 059 -7 059 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -113 155 0 0 0 0 -113 155 Programmi tegevus koosneb kolmest allpool kirjeldatud teenusest. Teenuse „Maanteetranspordi taristu arendamine ja korrashoid ning transpordipoliitika kujundamine“ raames toimub tingimuste ja nõuete väljatöötamine maanteetranspordipoliitika elluviimiseks, sh õigusloome. Antakse sisend transpordipoliitika otsuste tegemiseks. Kavandatakse üleriigilise ja rahvusvahelise maanteetranspordi taristu arendamise ja säilitamise tegevused (sh töötatakse välja riigiteede teehoiukavad). Kohalikele omavalitsustele eraldatakse juhtumipõhiseid toetusi kohalikele teedele. Maanteede valdkonnas koostatakse transpordi investeeringute kava. Planeeritakse ja eraldatakse transpordivaldkonna välisabi vahendeid ning korraldatakse rakendusasutuse tööd. Teenuse kogumaht 2022. aastal on 5 mln eurot. Teenuse „Taristu ehitamine ja remontimine“ raames toimub tee ehituse projekteerimine, auditeerimine, ehitusekspertiiside korraldamine, projektide läbivaatamine ja kinnitamine, maade omandamine, ehitushangete läbiviimine ja lepingute sõlmimine, omanikujärelevalve korraldamine, ehituslepingute haldamine ja järelevalve ning ehitusobjektide vastuvõtmine, samuti garantiiperioodi monitooring. Investeeritakse riigiteede arendamisse, sh lõpetatakse Võõbu-Mäo teelõigu neljarealiseks ehitamine, mille2022. aasta kavandatud maht on 15,385 mln eurot. Võõbu-Mäo on viimane teelõik Kose ja Mäo vahelisest 40 kilomeetri pikkusest neljarajalisest maanteest, Kose-Ardu ja Ardu-Võõbu neljarajalised maanteelõigud avati liiklusele 2020. aastal. Samuti jätkuvad ehitustööd Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa maanteel Riia ristmikul (2022.a maht 14 mln eurot) ning Kärevere -Kardla neljarajalisel teelõigul (valmib 2022.a, maht 5 mln eurot) ja Tallinna ringteel Kanama -Valingu lõigul (2022. a maht 9,8 mln eurot). Alustatakse Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel Pärnu-Uulu teelõigu neljarajaliseks ehitamisega 2022. aasta mahuga 8 mln eurot. 258 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Rajatakse 2 raskeveokite parklat Tallinna ringteel Venekülas ning Tallinna-Tartu-Võru- Luhamaa maanteel Laeval. Lisaks kavandatakse kruusateede remonti 10 mln euro ulatuses, kattega teede säilitus- ja taastusremonti kokku 36 mln euro eest. Sildade taastusremonti on kavandatud mahuga 6,7 mln eurot ning kattega teede rekonstrueerimist 24 mln euro ulatuses. Liiklusohtlike kohtade ümberehitamisse kavandatakse investeerida 5 mln eurot ning ca 50 km kruusateid saavad tolmuvabad katted. Jätkatakse järgnevate aastate taristuinvesteeringute projektide ettevalmistamist (sh projekteerimine, keskkonnamõju hindamine, maade omandamine jne) 5,6 mln euro ulatuses. Viiakse ellu Riigiteede teehoiukava 2021–2030, sh kruusteede remont, kattega teede säilitusremont, rekonstrueerimine, kruusateedele katete ehitamine jne, summas 90 mln eurot. Jätkatakse Narvat läbiva (Rahu–Kerese tn.) transiittee rekonstrueerimisega, mille Ühtekuuluvusfondi toetuse summa 2022. aastaks on 4,7 mln eurot. Kohalike teede hoidu toetatakse juhtumipõhiselt 7 mln euro ulatuses. Teenuse „Teetaristu korrashoid“ raames toimub korrashoiuhangete läbiviimine, lepingute sõlmimine ja haldamine, maade haldamine, tee ohutuse kontrollimine, kriisi reguleerimise korraldamine, riigiteede kaitsevööndi järelevalve. Teenuse kogumaht 2022. aastal moodustab 39,5 mln eurot. 3.13.2.2.5 Programmi tegevus: Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond Programmi tegevuse eesmärk: soodustada säästvat mitmeliigilist linnalist liikuvust, toetades suuremates linnapiirkondades:  terviklike jalgrattateede põhivõrgustike välja ehitamist (fookus kesklinnadel) ning parandades rattaparkimise võimalusi;  arendades välja ja parandades olemasolevate ühistranspordipeatuste ja multimodaalsete sõlmpunktide kvaliteeti (tagades mugavad ümberistumisvõimalused, valgustatuse, ilmastikukaitse, aastaringse ligipääsetavus, (ratta)parkimisvõimalused jm);  uute trammiliinide rajamist Tallinna linnapiirkonnas. Programmi tegevuse mõõdik: uute trammiteede pikkus, uued või uuendatud mitmeliigilised ühendused, toetust saav sihtotstarbeline jalgrattataristu. Kuna mõõdikute sihttasemed saavutatakse uue SF vahendite perioodi lõpuks, ei ole võimalik veel sihttasemeid 2022. aastaks kajastada. Tabel 396. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav 0 -6 686 -6 686 100% linnakeskkond 259 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 397. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -6 686 -155 0 -6 530 0 -1 Tööjõukulud -156 -132 0 -24 0 0 Majandamiskulud -24 -18 0 -6 0 0 Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0 Investeeringutoetused -6 500 0 0 -6 500 0 0 Muud toetused -6 -6 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1 Programmi tegevuse raames korraldatakse riigi ja suuremate linnapiirkondade vahelist koostööd keskkonnahoidliku transporditaristu arendamiseks. Kujundatakse linnalist liiklusruumi säästliku liikumise jaoks sobivaks, et suurendada säästvate liikumisviiside osakaalu (sh rattateede, kergrööbastranspordi ja multimodaalsete sõlmpunktide arendamine) ning viiakse ühistransporti üle taastuvenergiale, et vähendada transpordi keskkonnajalajälge. RRF fondi kaasabil rajatakse hiljemalt 2026. aasta 31. augustiks Tallinna Vanasadama trammiliin eeldatavas toetuse mahus 26 mln eurot. Projektiga alustatakse 2022. aastal ning toetust on planeeritud summas 6,5 mln eurot. 3.13.2.2.6 Programmi tegevus: Ohutu ja säästlik transpordisüsteem Programmi tegevuse eesmärk: liikluses osalejate ohutust väärtustavate hoiakute kujundamine ja ohutusalase teadlikkuse tõstmine liiklusohutuse järjepidevaks tõhustamiseks. Programmi tegevus panustab muu hulgas ka EL liiklusohutuspoliitika pikaajaliste eesmärkide saavutamisse – vähendada liikluses hukkunute arvu 2050. aastaks nullini. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 398. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Liikluskäitumise muutuse indeks 7,3 7,4 7,5 Algtasemega võrreldes indeksi kasv 0,5 punkti võrra aastaks 2025 Ärilises- ja mitteärilises lennutegevuses toimunud õnnetuste, tõsiste 1,05 1,03 1,01 intsidentide ja nendes hukkunute arv on selgelt vähenemistrendis Viie aasta avaliku raudteeohutustaseme keskmine näitaja ei ületa 0,2 0,55 aastaks 2025 (2016–2020) 0,38 0,35 Tabel 399. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ohutu ja säästlik transpordisüsteem -23 343 -25 388 -2 045 9% 260 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 400. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -25 388 -23 741 0 -35 -511 -1 101 Tööjõukulud -16 037 -15 937 0 -22 -78 0 Majandamiskulud -6 750 -6 304 0 -13 -433 0 Muud tegevuskulud -1 0 0 0 0 0 Muud toetused -1 499 -1 499 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 101 0 0 0 0 -1 101 Programmi tegevuses on kokku 8 teenust, allpool on kirjeldatud eelarve mahult 4 suurimat teenust. Teenuse kulud koosnevad peamistelt Transpordiameti tööjõu- ja majandamiskuludest. Teenuse „Järelevalve korraldamise“ eesmärgiks on ohuprognoosi koostamine ja järelevalvetegevuste läbiviimine maanteedel, veeteedel, õhuteedel ja ühistranspordis. Täpsem eesmärk on tagada Transpordiametile seadusega ülesandeks seatud valdkondade üle õiguspärane, korrektne, ühetaoline ja sõltumatu järelevalve teostamine. Järelevalvemenetlus hõlmab endas rikkumise märkamist, hinnangut ohu iseloomule, soovitavate eesmärkide sõnastamist, toiminguid sündmuskohal, sh rikkumise fikseerimist ja järelevalvemeetmete rakendamist, sunnivahendi kohaldamist ning järgnevaid tegevusi. „Liiklusinfo“ teenuse eesmärgiks on navigatsiooniteabe kogumine, koostamine ja levitamine. Samuti laevaliiklusteenuse osutamine ja laevaliikluse korraldamise süsteemi haldamine; maanteeinfo kogumine, koostamine ja edastamine. VMS märkide haldamine ja tark tee süsteemi haldamine. Teenuse „Liikuvusega seotud lubade väljastamine ja õiguste andmine“ füüsilistele ja juriidilistele isikutele (maantee, lennundus, veeteed), nt sõiduki juhiluba, suur- ja raskeveokite eriluba jmt. Teenuse „Maantee ja veetee taristuga seotud lubade väljastamine“ ja õiguste andmine füüsilistele ja juriidilistele isikutele, nt hüdrograafiliste mõõdistustööde tegevusluba, tee liiklusväliseks tegevuseks kasutamise luba jmt. Muud teenused: näiteks panustab Transpordiamet teenusesse „Liiklusharjumuste kujundamine“ summas 1,7 mln eurot (sh 924 tuh tööjõukulud, 653 tuh majandamiskulud ja ülejäänud on amortisatsioon ning MKM poolt edasi antavad IT kulud). 3.13.2.2.7 Programmi tegevus: Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine. Programmi tegevuse eesmärk: Tagada inimeste kulutõhus ja nutikas liikuvuse korraldamine, tuues ühistranspordi kasutamise inimestele lähemale ja muutes selle kasutamise mugavamaks, kiiremaks ning ligipääsetavamaks läbi selle ühtse ja targema korralduse ja planeerimise, digitaliseerimise ning nutikama sõiduõiguse ja piletimüügi korralduse. Linnapiirkondades on eesmärk tagada ühistranspordi sujuv korraldus ühiste koostöömudelite abil, saavutada parem koordinatsioon erinevate transpordiliikide vahel ning seeläbi vähendada sõiduautoga tehtava pendelrände osakaalu. Kaupade liikumisel läbi Eesti on eesmärk tõsta maismaatranspordi, lennunduse ja laevanduse konkurentsivõimet nutikate digitaalsete lahenduste kaudu. Programmi tegevuse mõõdik: 261 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 401. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Rongireisijate arv tellitud rong/km kohta 1,27 1,04 1,2 Maakondlike bussiliinide sõitjate arv/lkm kohta 0,53 0,48 0,52 Siselendude täitumus tellitud reisi istekoha kohta (reisijad reisi istekoha 19,1 20 21 kohta) Tabel 402. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine -81 115 -111 902 -30 787 38% Tabel 403. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -111 902 -111 666 0 -79 0 -157 Tööjõukulud -1 861 -1 794 0 -67 0 0 Majandamiskulud -659 -647 0 -11 0 0 Muud tegevuskulud -1 0 0 0 0 0 Muud toetused -109 224 -109 224 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -157 0 0 0 0 -157 Tabelis on kajastatud liikuvuse planeerimise, ühistranspordi korraldamise ja liikuvuspoliitika kujundamise tööjõukulud ning kulud maantee-, vee-, õhu- ja raudteetranspordi dotatsioonideks. 2022. aastal on maantee-, vee-, raudtee- ja õhutranspordi dotatsioonideks planeeritud 109,2 mln eurot (s.o maakondlik bussitransport ligi 50,2 mln eurot, veetransport ligi 24,4 mln eurot, õhutransport 5 mln eurot, raudteetransport 29,6 mln eurot). 3.13.2.3 Tulemusvaldkond Infoühiskond Tulemusvaldkonna eesmärk: Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT laialdaseks kasutamiseks ja nutikate lahenduste loomiseks, seeläbi on kasvanud majanduse konkurentsivõime, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhusus. Infoühiskonna tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud digiühiskonna programm. Kinnitamisel on uus Eesti digiühiskonna arengukava 2030. Tabel 404. Tulemusvaldkonna Infoühiskond kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % tegelik Kulud kokku -33 183 -62 057 -84 718 -22 661 37% Kulud võrreldes eelmise aastaga kasvavad valdavalt EL välisvahendite arvelt – lõppemas on 2020 struktuuritoetuste periood ja kasvavad vastavad väljamaksed, samuti käivitub EL Taaste- ja Vastupidavuskava (RRF) tegevuste elluviimine. Programm: Digiühiskonna programm 262 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Programmi eesmärk: Avalike teenustega rahulolu tõus, ülikiire interneti parem kättesaadavus ja küberkaitstud Eesti. Tabel 405. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuste eelarved liikide lõikes, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -62 057 -84 718 -22 661 37% Digiriigi arenguhüpped 0 -2 129 -2 129 100% Digiriigi alusbaasi kindlustamine 0 -61 260 -61 260 100% Riikliku küberturvalisuse korraldamine 0 -731 -731 100% Analüüsivõime arendamine 0 -145 -145 100% Küberturvalisuse tagamine 0 -5 485 -5 485 100% Õigusruumi tagamine 0 -10 445 -10 445 100% Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine 0 -4 403 -4 403 100% 5G taristu ja teenuste arendamine 0 -120 -120 100% Sideturu reguleerimine ja arendamine -7 265 0 7 265 -100% Side-ühenduste reguleerimine ja arendamine -3 435 0 3 435 -100% Riigiside -2 952 0 2 952 -100% Teenuste taristu -7 880 0 7 880 -100% Paremad avalikud teenused IKT abil -30 561 0 30 561 -100% Digitaalse kirjaoskuse tagamine -1 103 0 1 103 -100% Kõrgemate IKT-oskuste arendamine -126 0 126 -100% Tehnoloogilise vastupanuvõime tõhustamine -2 841 0 2 841 -100% Intsidentide ja kriiside ennetamine, valmisolek -2 163 0 2 163 -100% ja haldamine Valdkonna terviklik juhtimine ja sidusa -1 245 0 1 245 -100% kogukonna kujundamin Küberturbe teadus- ja arendustegevuse ning -727 0 727 -100% teaduspõhise ette Koostöö tõhustamine strateegiliste -1 586 0 1 586 -100% välispartneritega Kodanike, riigi ja erasektori küberteadlikkuse -173 0 173 -100% tõstmine 263 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 406. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuste eelarvete dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku 0 -84 717 -84 717 100% Digiriigi arenguhüpped 0 -2 129 -2 129 100% Digiriigi alusbaasi kindlustamine 0 -61 260 -61 260 100% Riikliku küberturvalisuse korraldamine 0 -731 -731 100% Analüüsivõime arendamine 0 -145 -145 100% Küberturvalisuse tagamine 0 -5 485 -5 485 100% Õigusruumi tagamine 0 -10 445 -10 445 100% Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine 0 -4 403 -4 403 100% 5G taristu ja teenuste arendamine 0 -120 -120 100% Sideturu reguleerimine ja arendamine -7 265 0 7 265 -100% Side-ühenduste reguleerimine ja arendamine -3 435 0 3 435 -100% Riigiside -2 952 0 2 952 -100% Teenuste taristu -7 880 0 7 880 -100% Paremad avalikud teenused IKT abil -30 561 0 30 561 -100% Digitaalse kirjaoskuse tagamine -1 103 0 1 103 -100% Kõrgemate IKT-oskuste arendamine -126 0 126 -100% Tehnoloogilise vastupanuvõime tõhustamine -685 0 685 -100% Intsidentide ja kriiside ennetamine, valmisolek -2 163 0 2 163 -100% ja haldamine Valdkonna terviklik juhtimine ja sidusa -1 245 0 1 245 -100% kogukonna kujundamin Küberturbe teadus- ja arendustegevuse ning -727 0 727 -100% teaduspõhise ette Koostöö tõhustamine strateegiliste -1 586 0 1 586 -100% välispartneritega Kodanike, riigi ja erasektori küberteadlikkuse -173 0 173 -100% tõstmine Tehnoloogilise vastupanuvõime tõhustamine -685 0 685 -100% 2022. aastal on E-riigi ja sideturu arendamise programm ning Küberturvalisuse programm ümber kujundatud Digiühiskonna programmiks, mistõttu ei ole võimalik välja tuua võrdlust aastate lõikes. 3.13.2.3.1 Programmi tegevus: Digiriigi arenguhüpped Programmi tegevuse eesmärk: uued lahendused on aktiivselt kasutusele võetud. Programmi tegevuse mõõdik: sündmusteenuste arv, mille algtase on 0 ja 2022. aasta tasemeks on 2. Mõõdiku metodoloogia muutus võrreldes eelmise aastaga. Edaspidi loetakse ainult neid sündmusteenuseid, mille loomist on juhtinud MKM. Tabel 407. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Digiriigi arenguhüpped 0 -2 129 -2 129 100% 264 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 408. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -2 129 -610 0 -1 516 0 -3 Tööjõukulud -1 477 -504 0 -974 0 0 Majandamiskulud -636 -94 0 -542 0 0 Investeeringutoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -12 -12 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -3 0 0 0 0 -3 Programmi raames toimub sündmusteenuste väljaarendamine vastavalt valitsuskabinetis kokku lepitud teekaardile ja põhimõtetele, et muuta riigiga suhtlemine ja asjaajamine oluliselt lihtsamaks ja proaktiivsemaks. Teekaart oli välja töötatud koos teenuste eest vastutavate riigiasutustega. Heakskiidetud plaani põhjal alustati 2021. aastal MKM koordineerimisel tööd sündmusteenuste väljatöötamiseks ja 2022 aasta lõpuks on plaanis realiseerida abielu ja lahutuse sündmusteenus. Sündmusteenuste eesmärgiks on elu- ja ärisündmuste teenuste sujuv pakkumine, et riigi toimimise keerukus (nt eri asutuste ja tasandite koostöö) on teenuse saajale nähtamatu. Selle tulemusel tõuseb inimeste rahulolu digiriigi poolt pakutud teenustega. Programmi tegevuse raames töötatakse krattide laiemaks kasutuselevõtuks, et toetada riigisektori tõhusust ja pakkuda inimestele mugavamat teenust. Krattide kasutuselevõttu toetatakse kõigis haldusalades ja asutustes. Selle saavutamiseks on kavas jätkata kesksete kratijuppide (taaskasutatavad krati komponendid, näiteks tekstianalüütika ja protsessikaeve töövahend), eesti keeletehnoloogia (näiteks masintõlke, kõnetuvastuse, kõnesüntees) ja bürokrati platvormi (digiriigi virtuaalne assistent-juturobot) edasise arenduste ning juurutamisega. 3.13.2.3.2 Programmi tegevus: Digiriigi alusbaasi kindlustamine. Programmi tegevuse eesmärk: Seni loodu kvaliteet on hoitud kõrgel tasemel ja ajakohasena. Programmi tegevuse mõõdik: EL vahenditest heaks kiidetud projektide arv, mille sihttase on 2021. aastaks 114 ja 2022. aastaks 158 projekti. Tabel 409. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Digiriigi alusbaasi kindlustamine 0 -61 260 -61 260 100% 265 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 410. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -61 260 -10 283 0 -48 485 -1 279 -1 213 Tööjõukulud -8 110 -4 978 0 -3 132 0 0 Majandamiskulud -9 198 -2 478 0 -5 441 -1 279 0 Muud tegevuskulud -2 0 0 0 0 0 Investeeringutoetused -12 625 -150 0 -12 475 0 0 Muud toetused -30 111 -2 675 0 -27 436 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 213 0 0 0 0 -1 213 Programmitegevuste eesmärgiks onavaliku sektori laialdasem üleminek pilvetehnoloogiate kasutamisele, digiriigi ühisplatvormide (sh X-tee, eID jm) arendamine ja IKT baasteenuste ümberkorraldamine . Selleks alustatakse IKT baasteenuste üleminekuga keskse teenuseosutaja mudelile – 2022. aastal võetakse kesksele korraldamisele üle esimesed valitsemisalad. Samuti on eesmärgiks, et aina rohkem avalikke teenuseid oleks piiriüleselt kasutatavad. Arendatakse avaliku sektori töötajate digioskusiläbi koolitusprogrammide ja asutuste digimuutuste alase nõustamise. Lisaks võimendatakse suuremahulisi digimuutusi avalikus sektoris, rahastades infosüsteemide ja taristu arendust eri valitsemisalades ja käivitades vastavaid arendusprojekte (muu hulgas m-valimiste väljaarendamist). Vastavad vahendid sisalduvad „Muude toetuste“ real (sh EL struktuurivahendite vana perioodi toetused ja EL Taasterahastu uued vahendid). Muude toetuste all antakse muuhulgas Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusele (RIKS) sihtotstarbelist toetust (1,8 mln ja investeeringutoetuseks 150 tuh), et tagada Eesti Vabariigi nimel välislepinguga (SOLAS konventsioon) võetud kohustuse täitmine: meresõidu ohutus, ööpäevaringne sidevõimalus laeva ja kalda vahel ning pääste- ja patrull-laevade sidevajadus. Samuti tagamaks Balti mere keskosas ja Soome lahes asuvatele laevadele navigatsioonialase informatsiooni (NAVTEX) ööpäevaringne edastamine. Programmi tegevus: Riikliku küberturvalisuse korraldamine. Programmi tegevuse eesmärk: Riikliku küberturvalisuse juhtimise ja koordinatsiooni võime on kaasaegne ja heal tasemel. Programmi tegevuse mõõdik: Küberturbe juhtimise kontseptsioon on koostatud ja õigusaktid on vastavalt muudetud – 2022. aastaks jõutakse selleni osaliselt ja 2023. aastaks on tulemus saavutatud. Tabel 411. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Riikliku küberturvalisuse korraldamine 0 -731 -731 100% 266 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 412. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -731 -253 0 -476 0 -2 Tööjõukulud -268 -211 0 -57 0 0 Majandamiskulud -451 -32 0 -419 0 0 Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -9 -9 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -2 0 0 0 0 -2 Riikliku küberturvalisuse korraldamiseks koostatakse ja hoitakse riskianalüüsidest lähtuvalt ajakohasena riikliku küberturvalisuse korralduse mudelit, millega määratakse oluliste küberturbe funktsiooniga asutuste ja organisatsioonide rollid, vastutuse ja ülesanded. Täiendatakse ja täpsustatakse õigusakte, lepinguid ja teisi regulatiivseid dokumente, mis sätestavad asutuste ja organisatsioonide rollid, vastutuse, ülesanded ja koostöösuhted. Tegeletakse pideva asutusteülese tegevuste koordineerimisega, sest küberturvalisuse tagamisel on paljudel asutustel oma konkreetne roll. 3.13.2.3.4 Programmi tegevus: Analüüsivõime arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Otsustajad, poliitika kujundajad ning võrgu- ja infosüsteemide omanikud omavad head olukorrateadlikkust globaalsetest digiarengu ja küberturvalisuse trendidest, riskidest ja mõjudest Eestile. Programmi tegevuse mõõdik: Teostatud analüüside arv, mille 2021 aasta tasemeks on kavandatud 2 analüüsi ja 2022. aastaks 4 analüüsi. Tabel 413. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Analüüsivõime arendamine 0 -145 -145 100% Tabel 414. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -145 -138 0 -7 0 -1 Tööjõukulud -106 -103 0 -3 0 0 Majandamiskulud -33 -29 0 -4 0 0 Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -6 -6 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1 Küberturvalisuse tagamiseks on oluline otsustajate, poliitika kujundajate ning võrgu- ja infosüsteemide omanike hea olukorrateadlikkus globaalsetest digiarengu ja küberturvalisuse trendidest, riskidest ja mõjudest Eestile. Programmi tegevuses tellitakse ja teostatakse vastavaid analüüse, töötatakse välja ettepanekuid küberturvalisuse tagamise meetmeteks. Toetatakse ka vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse tõusu ülikoolides sihtotstarbeliselt selleks suunatud rahastusega. 267 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.13.2.3.5 Programmi tegevus: Küberturvalisuse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Kõikidel IKT teenustel on olemas adekvaatne riskianalüüs ning turvameetmed on rakendatud riskianalüüsi põhiselt. Programmi tegevuse mõõdik: Adekvaatsete riskianalüüside olemasolu ning turvameetmete rakendamine. Mõõdiku kaudu hinnatakse kahte aspekti: (1) kas riskianalüüsid on adekvaatselt koostatud ning (2) kas riskianalüüside põhised turvameetmed on rakendatud. Kuna tegemist on uue metoodika kasutuselevõtuga, siis algtase puudub. Järgneva 3 aasta jooksul soovitakse saavutada olukord, kus kõik riskianalüüsid on tehtud ja turvameetmed rakendatud. Tabel 415. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Küberturvalisuse tagamine 0 -5 485 -5 485 100% Tabel 416. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -5 485 -2 377 0 -2 935 0 -173 Tööjõukulud -3 623 -1 742 0 -1 881 0 0 Majandamiskulud -1 689 -635 0 -1 054 0 0 Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -173 0 0 0 0 -173 Programmi tegevuse tulemusena arendatakse ja rakendatakse küberturbe standard ning suurendatakse järelevalve võimekust, tõstetakse Eesti küberruumi seire tehnoloogilist taset ning parandatakse eelhoiatuste operatiivset teostamist, luuakse küberintsidentidele kiirreageerimise ja ennetava testimise keskne üksus ning parandatakse reservi kaasamise võimekust, viiakse läbi küberturbe õppusi, koolitusi ja kohustuslikke teste ning tõstetakse elanikkonna teadlikkust küberohtudest. 3.13.2.3.6 Programmi tegevus: Õigusruumi tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Õigusruum on ajakohane ja vastab ühiskonna vajadustele ja ootustele. Programmi tegevuse mõõdik: Ajakohastatud õigusaktide arv 2021. aastal 8 ja 2022. aastal 2. Tabel 417. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Õigusruumi tagamine 0 -10 445 -10 445 100% 268 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 418. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -10 445 -10 360 0 -11 0 -74 Tööjõukulud -1 188 -1 184 0 -5 0 0 Majandamiskulud -346 -340 0 -6 0 0 Muud tegevuskulud -400 0 0 0 0 0 Investeeringutoetused -6 497 -6 497 0 0 0 0 Muud toetused -1 940 -1 940 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -74 0 0 0 0 -74 Programmi tegevuse raames arendatakse sideturu ja sideühenduste regulatsiooni, sideregulaator (TTJA) teostabturujärelevalvet ja rakendab regulatsiooni (sh lubade andmine, numeratsioonihaldus, sagedushaldus jm). Õigusruumi kujundamisel on arvestatud osapoolte huve selliselt, et regulatiivne keskkond püsiks võimalikult stabiilsena ja tasakaalustatuna ning soodustaks koostööd baastaristu rajamisel, sh. turutõrkepiirkondades. Mobiilsidevõrgu arenguhüppeks vajalik sagedusressurss on kiiresti ja tõhusalt turule eraldatud. Euroopa Liidus ja Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni Liidus tehtud otsused vastavad Eesti huvidele. Lisaks hõlmab programm postituru toimimiseks vajalikke tegevusi, sh toetatakse riigieelarvest sihtotstarbelise toetusega perioodika kodukannet maapiirkondades summas 1,8 mln eurot. MKM sõlmib lepingu universaalse postiteenuse osutajaga: eesmärgiks on maapiirkondades elavatele inimestele perioodiliste väljaannete edastamise rahaline toetamine tulenevalt Eesti Vabariigi regionaal- ja sotsiaalpoliitilistest vajadustest. Toetuse maksmise ja kasutamise tingimused määratletakse lepinguga. Lisaks perioodika sihtotstarbelisele toetusele on muude toetuste summa sees ka rahvusvaheliste side- ja postiorganisatsioonide liikmemaksud (UPU, ITU jm) 0,156 mln eurot. 3.13.2.3.7 Programmi tegevus: Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine Programmi tegevuse eesmärk: Turutõrkepiirkondades on loodud liitumise võimalus väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrguga. Programmi tegevuse mõõdik: Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 10 Gbit/s. 2021. aasta alguse seisuga on algtase 58% ja 2022. aasta sihttase on 60%. Tabel 419. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine 0 -4 403 -4 403 100% 269 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 420. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -4 403 -106 0 -4 297 0 -1 Tööjõukulud -88 -85 0 -3 0 0 Majandamiskulud -18 -14 0 -4 0 0 Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0 Investeeringutoetused -4 290 0 0 -4 290 0 0 Muud toetused -6 -6 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1 Tegevuse eesmärgiks on tagada liitumisvõimalus turutõrkepiirkondades väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrguga. Eesti maapiirkondades on rajatud juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus kõigile ettevõtetele, asutustele jha kõigile aastaringselt kasutuses olevatele majapidamistele. Juurdepääsuvõrguga liitunutel on võimalik kasutada ülikiiret (vähemalt 100 Mbit/s) lairibaühendust, mida on võimalik suurendada kuni 10 Gbit/s´ini. Programmi tegevuses antakse sideettevõtjatele avatud taotlusvoorudes investeeringutoetust, et nad rajaks turutõrkepiirkondadesse väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrke – samuti tegeletakse vastavate järgnevate meetmete ettevalmistuse ja käivitamisega. 3.13.2.3.8 Programmi tegevus: 5G taristu ja teenuste arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti peamised transpordikoridorid on kaetud katkematu 5G leviga. Programmi tegevuse mõõdik: 5G transpordikoridoride arv. 2021. aasta seisuga on algtase 0, 2024. aasta sihttase on 1. Tabel 421. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % 5G taristu ja teenuste arendamine 0 -120 -120 100% Tabel 422. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -120 -112 0 -7 0 -1 Tööjõukulud -94 -91 0 -3 0 0 Majandamiskulud -19 -15 0 -4 0 0 Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -6 -6 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1 Tegevuse eesmärgiks on tagada, et Eesti peamised transpordikoridorid on kaetud katkematu 5G leviga. Selleks antakse toetust täiendava baastaristu (mastid ja nende ühendus baasvõrguga) rajamiseks kohtades, kus piisav levi puudub. Peale baastaristu esimesi investeeringuid kavandatakse side-ja/või sisuteenuste piloteerimist. 270 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Aastal 2022 viiakse läbi Eesti transpordikoridoride katkematu 5G leviga katmiseks investeeringutoetuste andmiseks vajalikud eeluuringud ja töötatakse välja toetusmeetme tingimused. 3.13.2.4 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavas 2021–2035. Tabel 423. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala programmi seos tulemusvaldkonna ja valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Teadus- ja arendustegevus Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning Ehituse programm ja ettevõtlus ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 Ettevõtluskeskkonna programm Teadmussiirde programm Tabel 424. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Kulud kokku -126 802 -321 271 -310 147 11 124 -3% 2022. aasta eelarve vähenemine tuleneb ehituse programmi väiksemaks mahust. Võrreldes 2021. aastaga on ehituse programm 51% ehk 63,1 mln eurot väiksem. 2022. aastal ei jätkata COVID-19 kriisitoetustega elamumajanduses. Eluhoonete rekonstrueerimise mahukad investeeringud ootavad EL-i taaste- ja vastupidavuskava heaks kiitmist ning uue perioodi struktuurivahendite eraldamise kokkuleppeid. Teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud neli programmi:  teadussüsteemi programm - peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium;  teadmussiirde programm - vastutajateks Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;  ettevõtluskeskkonna programm - peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.  ehituse programm - peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Programm: Teadmussiirde programm Programmi eesmärk: parendatakse nii ettevõtete võimekust ja valmisolekut TAI- mahukamateks tegevusteks, ning võimestatakse innovatsioonisüsteemi tervikuna. 2022. aastaks liideti Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) Teaduse programm ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) Ettevõtluse ja innovatsiooni programm uueks, ministeeriumite koostöös juhitavaks Teadmussiirde programmiks. See aitab luua sünergiat teaduse ja ettevõtluse vahel ning käivitab olulisel määral Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu. 271 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Programmi HTM poolt juhitavatest meedetest annab ülevaate Haridus- ja Teadusministeeriumi seletuskiri. Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i ja MKM-i Eesti Teadusagentuur (ETAg), Haridus- ja Noorteamet (HARNO), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Sihtasutus KredEx (EAS ja KredExi ühinemisel moodustatud õigusjärglane). Tabel 425. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Teadmussiirde tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestus- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga likud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -111 579 -45 163 0 -66 412 0 -5 Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja -111 414 -45 021 0 -66 390 0 -4 rohepöörde soodustamine TA-mahuka iduettevõtluse arendamine -165 -142 0 -22 0 -1 Tabel 426. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Teadmussiirde tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku 0 -111 579 -111 579 100% Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde 0 -111 414 -111 414 100% soodustamine TA-mahuka iduettevõtluse arendamine 0 -165 -165 100% 2021. aastal liideti Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) Teaduse programm ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) Ettevõtluse ja innovatsiooni programm uueks, ministeeriumite koostöös juhitavaks Teadmussiirde programmiks, seetõttu ei ole võimalik välja tuua võrdlust aastate lõikes. 3.13.2.4.1 Programmi tegevus: Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine Programmi tegevuse eesmärk: luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde läbiviimiseks. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 427. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Teadmussiirde tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik tase 2021 2022 (2019.a) Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest (suhe 13% (2018) 14% 15% kogu müügitulusse) Ettevõtete digitaliseeritus (robotid jms) 14 (2020) Top13 Top12 Allikas: Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI) Tabel 428. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Teadmussiirde tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde 0 -111 414 -111 414 100% soodustamine 272 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 429. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Teadmussiirde tegevuse kulud olulisemate teenuste ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -111 414 -45 021 0 -66 390 0 -4 Tööjõukulud -1 388 -1 315 0 -74 0 0 Majandamiskulud -444 -391 0 -53 0 0 Muud tegevuskulud -1 0 0 0 0 0 Investeeringutoetused -1 000 -1 000 0 0 0 0 Muud toetused -108 578 -42 315 0 -66 263 0 0 Põhivara amortisatsioon -4 0 0 0 0 -4 Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku üheksat teenust. Suurimate eelarvemahtudega on Ettevõtete (teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) teadlikkuse ja arendustegevuse toetamise soodustamine, Ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamine ning Ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise soodustamine. Teenused suurendavad ettevõtjate teadlikkust TAI vajalikkusest ja võimalustest, sh nt korraldatakse infoüritusi, kaasatakse valdkondlikke eksperte, soodustatakse kvalifitseeritud tööjõu palkamist ning toetatakse ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike arendamist. Arendatakse innovatsiooni soodustavaid teenuseid ja kujundatakse ettevõtetele vajalik tugisüsteem. Lisaks jätkatakse ettevõtete vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi rakendamist ja arendamist, mille kaudu selgitakse välja ettevõtete teadus- ja arendustegevustega (TA-tegevustega) seotud ärivõimalused (äriliselt rakendatavad TA-tegevuste projektid) ja leitakse ettevõttele sobivad TA-partnerid Eestist või välismaalt. Ettevõtete ja TA asutuste koostöö ning ettevõtete innovatsioonivõimekuse suurendamiseks pakutakse innovatsiooni- ja arendusosakuid, rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks toetatakse ettevõtete osalemist rahvusvahelistes ning EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes (nt ESA, Eurostars jt). Tagamaks Eesti ettevõtete juurdepääs tehnoloogiatele ja toetamaks ettevõtteid tehnoloogiate ülevõtmisel, käivitatakse digitaalse innovatsiooni keskused (e-DIH) fookusega tehisintellektil ja robootikal. E-DIH-id on konsortsiumid, mida Eestis veab TalTech. Konsortsium osutab VKE-dele arendusteenuseid. Toetatakse ettevõtja digipöörde strateegia koostamist ja investeeringuid digipöördeks vajalikesse tegevustesse, arendustesse ja rakendustesse nii ettevõtetes kui tarneahelas. Mh toetatakse ettevõtete digitaalse teekaardi ja selle alusel rakendusstrateegia koostamist ning kaasrahastatakse vastavaid investeeringuid. 3.13.2.4.2 Programmi tegevus: TA-mahuka iduettevõtluse arendamine Programmi tegevuse eesmärk: iduettevõtluse igakülgne soodustamine. Programmi mõõdik: 273 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 430. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Teadmussiirde tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik tase 2021 2022 (2019.a) Riskikapitali maht eurodes 440,9 (2020) ˃500 ˃500 Allikas: Startup Estonia ( Crowdsoursed ja Includer kokku) Kiirendites osalevate ettevõtete arv 31 (2020 40 47 Allikas: Startup Estonia Tabel 431. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi teadmussiire tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % TA-mahuka iduettevõtluse arendamine 0 -165 100% 0 Tabel 432. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Teadmussiirde tegevuse kulud teenuste ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -165 -142 0 -22 0 -1 Tööjõukulud -120 -108 0 -12 0 0 Majandamiskulud -32 -22 0 -10 0 0 Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -12 -12 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1 Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse teadus- ja arendustegevuse (TA) mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi toetava ja investeerimiskeskkonda soodustav poliitika kujunduse ja TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise ja investeerimislahenduste rakendamise teenust. TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi toetav ja investeerimiskeskkonda soodustav poliitika kujundus aitab luua teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete arenguks vajaliku keskkonda, mis toetab iduettevõtteid nende kõigis arengufaasides sh kiirendite loomine. Jätkatakse iduettevõtluse ökosüsteemi tervikliku toetamise ja arendamisega Startup Estonia kaudu. Kuna kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete toote või teenuse arendus ja ärimudel põhinevad suuresti teadus- ja arendustööl ja sellega seotud intellektuaalsel omandil ja nende ettevõtete arendustöö on aja- ja ressursimahukam, vajab see segment eraldi lahendusi, mistõttu Smartcapi kaudu kutsutakse ellu seda segmenti sihtiv(ad) kiirendi(d). TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine ja investeerimislahenduste rakendamisel jätkub riigi osalusega fondide rahastamise (rohetehnoloogiate fond, teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond jt) ehk pakutakse iduettevõtetele kaasrahastust (fondide vahendid kajastuvad finantseerimistehingutes). Sealjuures aktiveeritakse eelseemne- ja seemnefaasi investeeringutega turgu teadus- ja tehnoloogiamahukates sektorites, sh aidatakse suurendada kapitali pakkumist teadusmahukatele kõrgtehnoloogiat arendavatele ettevõtetele, mille puhul turul ei pakuta piisavalt erakapitali ettevõtete arengu tagamiseks. Lisaks toetatakse iduettevõtete innovatsiooni ning intellektuaalomandi loomist ja rakendamist kõigis majandusharudes. Nimetatud tegevuste tulemuslikkus hindamiseks töötatakse välja ja rakendatakse tõhus ja vajaduspõhine iduettevõtluse seiresüsteem. 274 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Programm: Ettevõtluskeskkond Programmi eesmärk: Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades. Programmi elluviimisse panustavad peale MKM-i, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Sihtasutus KredEx (EAS ja KredExi ühinemisel moodustatud õigusjärglane) ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Programmi tegevuste tulemusena on Eesti innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika oluliselt kasvatanud Eesti elanike heaolu, parandanud Eesti lõimumist rahvusvahelise majandusega ning ettevõtete konkurentsivõimet. Tabel 433. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ettevõtluskeskkond tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestus- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga likud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -137 240 -55 319 0 -81 686 -1 -235 Ettevõtluse arendamise soodustamine -27 075 -12 718 0 -14 128 -1 -228 Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi -88 199 -34 278 0 -53 917 0 -4 edendamine Tehnoloogia- ja arendusmahukate -21 966 -8 323 0 -13 641 0 -3 investeeringute soodustamine Tabel 434. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ettevõtluskeskkond tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -196 846 -137 240 59 606 -30% Ettevõtluse arendamise soodustamine 0 -27 075 -27 075 100% Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi 0 -88 199 -88 199 100% edendamine Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute 0 -21 966 -21 966 100% soodustamine Ettevõtluse ja innovatsiooni edendamine -3 000 0 3 000 -100% Ettevõtlusega alustamise ja ettevõtte arendamise -61 069 0 61 069 -100% soodustamine Arendustegevuse ja tootmisefektiivsuse tõstmise -59 085 0 59 085 -100% soodustamine Eksporditegevuse soodustamine ja -25 465 0 25 465 -100% kaubandustõkete vähendamine Turuosalistele tegutsemiseks soodsa ja -29 759 0 29 759 -100% usaldusväärse keskkonna tagamine Kaalutletud ja läbipaistev turu vajadustest lähtuv nõuete kehtestamine, toodete ja teenuste ohutuse -2 401 0 2 401 -100% ja nõuetele vastavuse tagamine Konkurentsivõimelise turismikeskkonna -1 200 0 1 200 -100% kujundamine Konkurentsivõimelise turismikeskkonna -14 867 0 14 867 -100% kujundamine 2022. aastal on Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkonna programm ümber kujundatud Ettevõtluskeskkonna programmiks, mistõttu ei ole võimalik välja tuua võrdlust aastate lõikes. 3.13.2.4.3 Programmi tegevus: Ettevõtluse arendamise soodustamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti elanikud on ettevõtlikud ja ettevõtted ambitsioonikad. 275 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 435. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ettevõtluskeskkond tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik tase 2021 2022 (2019.a) Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive on suurem kui 200 1171 1475 1500 000 € Eesti kui atraktiivse töökohariigi positsioon 31 (2020) 30 28 Allikas: Rahvusvaheliste talentide konkurentsivõime indeks (GTCI raport) Tabel 436. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ettevõtluskeskkond tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ettevõtluse arendamise soodustamine 0 -27 075 -27 075 100% Tabel 437. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ettevõtluskeskkond tegevuse kulud olulisemate teenuste ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -27 075 -12 718 0 -14 128 -1 -228 Tööjõukulud -4 014 -3 569 0 -445 0 0 Majandamiskulud -924 -714 0 -209 -1 0 Muud tegevuskulud -2 0 0 0 0 0 Investeeringutoetused -1 780 0 0 -1 780 0 0 Muud toetused -20 127 -8 434 0 -11 693 0 0 Põhivara amortisatsioon -228 0 0 0 0 -228 Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kuute teenust. Suurimate eelarvemahtudega teenused on Ettevõtluse arendamise toetamine, Targa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna kujundamine ning Kvalifitseeritud tööjõudu kättesaadavust soodustav tugi EASis, kellel on nõustav roll ettevõtjate tööjõuvajaduste lahendamisel. Ettevõtluskeskkonna arendamise ja ettevõtlikkuse soodustamise teenusega on koostöös partneritega kujundatud efektiivsed meetmed uute ettevõtete tekkimiseks ja nende edasiseks kasvamiseks soodsa kasvupinnase loomiseks, ambitsioonikate äriideede juurdevoolu suurendamiseks, ambitsioonikate ärimudelite loomise ja rakendamise soodustamiseks, alustavate ettevõtete kapitali kättesaadavuse suurendamiseks (näiteks starditoetus). Eesti ettevõtluskeskkond on üldjoontes ettevõtjasõbralik, kuid viimastel aastatel on Eesti konkurentsivõime positsioon languses. Maailmapanga ärikeskkonna (Doing Business) raporti (190 riigi võrdlus) kohaselt paigutus Eesti 2016. aastal 12. kohale, seevastu 2020. aastaks oleme langenud 18. kohale ehk 6 kohta. Sarnast trendi näeme ka IMD konkurentsivõime raportis, kus oleme langenud aastaga (2018–2019) 4 kohta. Ettevõtluse arendamise toetamise teenusega on pakutud ettevõtjatele rahalisi ja mitterahalisi (nt. nõustamine, koolitused jne) toetusi ettevõtlusega alustamiseks ja arendamiseks. Targa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna kujundamise teenusega on koostöös partneritega kujundatud poliitika efektiivsed meetmed (ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks viiakse läbi ärianalüüsid eesmärgiga muuta eesti.ee keskkonnas ettevõtjatele suunatud teenused „ühest aknast“ tervikteenusena kättesaadavaks digitaalseks sündmusteenuseks, toetatakse 276 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri reaalajamajanduse kasutusele võtmist era- ja avaliku sektori koostöös äriprotsesside ja aruandluskohustuse automatiseerimiseks ning digitaliseerimiseks, uute ärimudelite sh ringmajanduse ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamine, kvaliteediinfrastruktuuri tagava, tarbijakaitset, toodete ja teenuste ohutust ning digi- ja rohepööret soodustava poliitikakujundamise elluviimine). Eesti on hinnatud koht ettevõtluseks ning siinne ettevõtlus- ja tarbimiskeskkond on tark ja konkurentsivõimeline. Teenused pakuvad tuge nii ettevõtlikkuse kasvatamiseks ja ettevõtlusega alustamiseks, tarbijate harjumuste kujundamisel, et tarbida säästlikult ja targalt, vähendatakse ettevõtjate halduskoormust ja toetatakse digipööret ja innovatsiooni ettevõtlussektoris ning toetatakse tippspetsialistide kaasamist ja arendamist. Ettevõtluskeskkonna toimimise tagamise teenusega on tagatud ohutu ja nõuetele vastav turukeskkond. Katusorganisatsioone ja ettevõtlusega seotud ameteid on nõustatud ning tagatud on piisav järelevalve ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonnas läbi TTJA tegevuste. Oluline murekoht on inimressurss, täpsemalt töötajate teadmised ja oskused ning kvalifitseeritud ning ettevõtjate vajadustele vastava tööjõu tagamine. Siinkohal on võtmeküsimus hariduse sisu vastavus tööturul nõutavale. See on kriitiline tegur hõive parandamiseks ning lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvatamiseks. Kuna Eesti majandus on tihedalt lõimunud EL ning maailmamajandusega, mõjutab meid väliskeskkond. Kvalifitseeritud tööjõudu tagav poliitikakujunduse teenus on koos partneritega tööturu muutuvate vajadustega arvestav ja koostöös teiste ministeeriumitega on korraldatud vajaminev täiend- ja ümberõpe. Kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavust soodustav EASi teenus pakub ettevõtjatele vajaminevat tuge. Tulemuse saavutamiseks viiakse ellu Work in Estonia tegevuskava ja talendipoliitikat, et soodustada Eesti ettevõtjatele vajalike tippspetsialistide leidmist, rakendatakse tegevusi, mis soodustavad ettevõtjate ja haridusasutuste koostööd ning toetatakse (tööstus)ettevõtetele vajalike spetsialistide koolitamist. 3.13.2.4.4 Programmi tegevus: Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine Programmi tegevuse eesmärk: ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt. Programmi tegevuse mõõdikud: Tabel 438. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ettevõtluskeskkond tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik tase 2021 2022 (2019.a) Eesti toodete ekspordihind kasvab kiiremini kui Euroopas keskmiselt Kasv aeglasem Kasv kiirem Kasv kiirem (2020 kuni sihtaasta) (2018) Allikas: Eurostat Kaupade ekspordi maht (mld / EUR) 23 (2020) 24 26 Allikas: Statistikaamet Turismiteenuste eksport (mld/EUR) 2,07 0,7 1,5 Allikas: Eesti Pank Tabel 439. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ettevõtluskeskkond tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi 0 -88 199 -88 199 100% edendamine 277 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 440. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ettevõtluskeskkond tegevuse kulud olulisemate teenuste ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -88 199 -34 278 0 -53 917 0 -4 Tööjõukulud -542 -494 0 -48 0 0 Majandamiskulud -119 -83 0 -36 0 0 Muud tegevuskulud -1 0 0 0 0 0 Investeeringutoetused -33 632 -20 000 0 -13 632 0 0 Muud toetused -53 901 -13 700 0 -40 200 0 0 Põhivara amortisatsioon -4 0 0 0 0 -4 Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kuute teenust. Neist suurimate eelarvemahtudega teenused on Ettevõtete ekspordi toetamine, Turismisektorit edendav poliitikakujundus, Turismisektori edendamise toetamine ja Tööstussektori edendamise toetamine. Ettevõtete ekspordi toetamise teenusega pakuvad ettevõtluse toetamisega tegelevad organisatsioonid eksportööridele head tuge. Tegevuse tulemusena on Eesti ettevõtjad aktiivsed eksportijad. Teenusega tugevdatakse EL ühtse siseturu toimimist, soodustatakse kaupade ja teenuste piiriülest liikumist ning õiglast konkurentsi, parandatakse Eesti ettevõtete rahvusvahelist nähtavust (sh äridiplomaatia ning Eesti kuvandi sihipärase edendamise ja turundamise kaudu), nõustatakse ettevõtjaid uutele eksporditurgudele sisenemisel ja soodustakse ekspordikoostööd (näiteks eelnõustamine välisturgudele sisenemiseks, ühisstendidega osalemine välismessidel, sihtturu seminarid, välisesindajate nõustamis- ja ekspordipartneri otsingu teenused). Tööstussektori edendamise toetamise teenusega on koostöös partneritega kujundatud efektiivsed meetmed. Soositakse kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ja uutele turgudele sisenemist ning toetatakse Eesti ettevõtluse, eriti tööstussektori konkurentsivõime kasvu, sh tõusu väärtusahelates. Tegevustega toetatakse parimate võimalike tehnoloogiate kasutamist tööstusettevõtetes ning soodustatakse nüüdisaegsetel tehnoloogiatel põhinevate ärimudelite kasutuselevõttu. Eesti tööstus on konkurentsivõimeline ja kasutab aktiivselt innovaatilisi tehnoloogilisi lahendusi. Turismisektorit edendava poliitikakujunduse teenusega on koostöös partneritega kujundatud efektiivsed meetmed. Turismiettevõtjate jaoks on olemas stabiilne, ajakohane ja ettevõtlust soodustav õiguslik raamistik, milles on tagatud ka tarbijate majandushuvide kaitse. Turismisektor on Eesti majandusele olulise mõjuga, olles otseses seoses transpordi, kaubanduse, teeninduse, loomemajanduse, hariduse, maaelu ja regionaalarenguga. Teenustega tagatakse, et Eesti on ligipääsetav ja nutikas reisisihtkoht, külastajateekond on mitmekesiste elamustega ning Eesti on väljapaistva kliendikogemusega rahvusvaheline konverentside ja äriturismi sihtkoht ning suursündmuste toimumispaik. Turismisektori edendamise toetamise teenusega pakutakse turismisektorile vajaminevat tuge (turisminõudlust suurendavaid ning turismitoodete ja teenuste konkurentsivõimet tõstvad tegevused). Eesti turismi arendamine peab toetama kohalikele kogukondadele väärtusliku ja atraktiivse elukeskkonna säilitamist ja loomist, mis tagab positiivse eluhoiaku, seeläbi positiivse külastuskogemuse, kohaliku turismitulu kasvu ja kestliku turismi erinevates Eesti piirkondades. Toetatakse Eesti, kui turismisihtkoha tuntuse kasvatamist (sh. ekspordi 278 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri suurendamine ja siseturismi elavdamine) ning turismiteenuste kvaliteedi tõstmist. Tulemusena kasvab ööbimiste arv kõikidelt sihtturgudelt. 3.13.2.4.5 Programmi tegevus: Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine Programmi tegevuse eesmärk: ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks on piisav ligipääs vajalikule finantseerimisele ja kapitalile. Programmi tegevuse mõõdikud: Tabel 441. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ettevõtlusekeskkond tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik tase 2021 2022 (2019.a) Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse (jooksevhindades, 3,2 3,7 3,8 mld eurot) Allikas: Eesti Pank Välisinvesteeringud töötlevas tööstuses (mld eurot) 2,8 (2018) 3,5 3,7 Allikas: Eesti Pank Tabel 442. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ettevõtluskeskkond tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute 0 -21 966 -21 966 100% soodustamine Tabel 443 Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ettevõtluskeskkond tegevuse kulud olulisemate teenuste ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -21 966 -8 323 0 -13 641 0 -3 Tööjõukulud -364 -325 0 -39 0 0 Majandamiskulud -84 -56 0 -27 0 0 Muud tegevuskulud -1 0 0 0 0 0 Investeeringutoetused -2 500 -2 500 0 0 0 0 Muud toetused -19 015 -5 440 0 -13 575 0 0 Põhivara amortisatsioon -3 0 0 0 0 -3 Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse nelja teenust, neist suurima eelarvemahuga on Kapitali kättesaadavuse soodustamise ja välisinvesteeringute kaasamise toetamine. Eesti on atraktiivne välisinvesteeringute sihtriik ja siinsetel ettevõtjatel on ligipääs vajalikule kapitalile. Kapitali kättesaadavuse soodustamise ja välisinvesteeringute kaasamise toetamise teenuse läbi on ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks piisav ligipääs vajalikule finantseerimisele ja kapitalile. Tegevuse raames parandatakse ettevõtete finantseerimisvõimaluste (kapitali) kättesaadavust, sh tõmbekeskustest eemal asuvates piirkondades, lisaks on tegevuse alla koondunud kapitaliturgu elavdavad riskikapitali-instrumendid KredEx-is nagu Balti Innovatsioonifond I ja II ning EstFund. 279 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri EAS pakub investeeringutega seotud osapooltele vajalikku tuge. Välisinvesteeringute kaasamise toetamine (EAS-i kaudu) teenuse tulemusel on Eesti atraktiivne välisinvesteeringute sihtriik. Eestisse tehtavad välisinvesteeringud on usaldusväärsed. Välisinvesteeringute kaasamist ja usaldusväärsuse soodustamise teenusega on koostöös partneritega ellu viidud ja kujundatud rakendatavad ja võimalikult efektiivsed meetmed teadmusmahukate välisinvesteeringute juurdekasvu stimuleerimine ja usaldusväärse menetluskeskkonna loomine, et tagada investeeringute läbipaistvus ning soodne mõju Eesti majanduskeskkonnale. Eesmärgi saavutamise tulemusel on Eesti on atraktiivne välisinvesteeringute sihtriik. Eestisse tehtavad välisinvesteeringud on usaldusväärsed. Tegevuse raames soodustatakse arendusmahukate välisinvesteeringute kaasamist ja mahu suurendamist ja tagatakse välisinvesteeringute usaldusväärsus. Tutvustatakse Eestit kui paindlikku ja ettevõtjasõbralikku majanduskeskkonda maailmas. Programm: Ehitus Programmi eesmärk: luua keskkond ja eeldused ehitussektori ettevõtete ning ehitatud keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime kasvuks. Soodustame arengut seal, kus esinevad ehitatud keskkonna turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada ja töötada. Tänu paremale ja kulutõhusamale elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste tarbimisvõime. Pannakse alus järjepidevale majanduskasvule, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni. Programmi viib ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Sihtasutus KredEx ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Tabel 444. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ehitus tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestus- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga likud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -61 328 -11 890 0 -45 481 -3 700 -257 E-ehitus -2 166 -809 0 -1 141 0 -216 Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna -1 300 -1 213 0 -49 0 -38 kvaliteedi arendamine Eluasemepoliitika -57 863 -9 868 0 -44 292 -3 700 -3 Tabel 445. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ehitus tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -124 425 -61 328 63 096 -51% E-ehitus -1 588 -2 166 -578 36% Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna 0 -1 300 -1 300 100% kvaliteedi arendamine Eluasemepoliitika -113 669 -57 863 55 806 -49% Ehitatud keskkonna jätkusuutliku arengu -672 0 672 -100% tagamine Ehitiste keskkonnasäästlikkuse suurendamine -621 0 621 -100% Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond -7 875 0 7 875 -100% 280 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.13.2.4.6 Programmi tegevus: E-ehitus Programmi tegevuse eesmärk: E-ehituse keskkond annab usaldusväärset infot ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste langetamiseks ja analüüside koostamiseks; tagab ehitise elukaarega seotud menetluste tõhususe, lihtsuse ja läbipaistvuse ning soodustab ehitus- ja kinnisvarasektori digitaliseerimist, timmitud ehituse ja BIM-i kontseptsioonide levikut. E- ehituse keskkonna moodustavad nii E-ehituse platvorm, ehitisregister kui ka muud ehitusandmete digitaalseks käitlemiseks mõeldud riiklikud süsteemid ja meetmed. 2022. aastal läheb ehitisregister täielikult üle kaasaegsele mikroteenuste põhisele arhitektuurile ning uutele kasutajamugavatele teenustele. Lisame täiendavaid menetlusi ning uusi võimalusi e-ehituse platvormis ja ehitatud keskkonna 3D kaksikus. Ruumilise planeerimise ja ehituse protsessid lihtsustuvad ning muutuvad oluliselt läbipaistvamaks. Tänu digitaalsetele platvormidele on paljud teiste valdkondade teenused, näiteks finants-, takso- ja kullerteenused muutunud kasutajasõbralikumaks ja taskukohasemaks – sarnast muutust loome ka ehitusvaldkonnas. Lisaks kaasajastame ehitusvaldkonna regulatsiooni ja loome digitaalsed norme selgitavad abivahendid. Programmi tegevuse mõõdik: ehitusloa menetlemise aeg päevades alates selle sisestamisest ehitusregistris näitab kui kaua võtavad aega ehitusloa menetlusega seotud tegevused. Ehitussektoris tehtavate digilahenduste üheks oluliseks eesmärgiks on lihtsustada ehitiste planeerimise ja ettevalmistustega seotud tegevusi, mistõttu on võimalik hoida kokku aega. 2022. aasta sihtase on 30, algtase on 54. Tabel 446. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ehitus tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % E-ehitus -1 588 -2 166 -578 36% Tabel 447. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ehitus tegevuse kulud olulisemate teenuste ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -2 166 -809 0 -1 141 0 -216 Tööjõukulud -583 -559 0 -24 0 0 Majandamiskulud -349 -231 0 -117 0 0 Muud tegevuskulud -1 0 0 0 0 0 Investeeringutoetused -1 000 0 0 -1 000 0 0 Muud toetused -18 -18 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -216 0 0 0 0 -216 Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kolme teenust, neist suurima eelarvemahuga on Ehitiste eluringi protsesside digitaliseerimine. Ehitistega seotud andmete jagamine toimub tõhusalt ning infokadudeta nii riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka erasektori teenuse osutajate vahel. Läbi pilootprojektide toetamise tõstetakse erasektori algatusvõimet, motivatsiooni ja suutlikkust uute digitaalsete lahenduste rakendamiseks. Teenuse abil luuakse ehitus- ja kinnisvarasektoris ettevõtjatele eeldused andmete kasutamiseks oma tegevuste tõhustamise ja kvaliteetsema elukeskkonna tagamise nimel. Soodustatakse eesrindlike digitaalsete teenuste levikut ehitus- ja kinnisvarasektoris. Avaliku ja erasektori vaheline infovahetus toimub üksnes kaasaegse digitaalsete lahenduste praktika kohaselt, mis annab riigiga suhtlevatele ettevõtjatele edasiseks arenguks vajaliku kogemuse. 281 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Ehituste eluringi menetluskeskkonna üleval pidamise teenusega tagatakse tõhus, lihtne ja läbipaistev keskkond ehitise eluringiga seotud menetluste tegemiseks ning erinevate sündmusteenustega sidumiseks. Ehitisregistrist arendatakse nii ettevõtjatele, järelevalveasutustele kui ka teistele ehitusprotsessi osalistele mugav ja tõhus keskkond, et kiirendada näiteks ehitus- ja kasutuslubade menetlusi ning tõsta nende kvaliteeti. Teenuse abil hoitakse kokku erinevate ehitussektori osapoolte ajakulu üleliigsele bürokraatiale ning luuakse alus kvaliteetsele andmekorjele ehitussektorist. Eesti ehitatud keskkonna andmete haldamise teenuse läbi antakse ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste langetamiseks ja analüüside koostamiseks usaldusväärset infot läbi riiklikult tagatud digitaalse keskkonna. Teenusega võimaldatakse nii menetlustest kui ka mujalt tulnud infot säilitada süstematiseeritud kujul ja võimaldada selle hilisemat kasutamist. Usaldusväärsed ja uut väärtust loovad teenused saavad tugineda üksnes värsketele ja kvaliteetsetele andmetele. Sellega soodustatakse ehitussektori standardiseerimist, automatiseerimist ja digitaliseerimist, mis on olulised eeldused laiemale tootlikkuse tõusule. 3.13.2.4.7 Programmi tegevus: Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine Programmi tegevuse eesmärk: planeerimis- ja ehitustegevus toimub majanduslikult, ökoloogiliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikult. Ehitatud keskkonna loomisel arvestatakse avalikkuse huve, pakutakse võimalikult kvaliteetne alus kõigi teiste majandusharude arenguks, tagatakse kasutajale võimalikult turvaline, tervist säästev ja meeldiv elukeskkond, seda on tõhus ülal pidada ning selles kasutatud vastavad lahendused ja tooted on ohutud ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Programmi tegevuse mõõdik: uute nõuetele vastavate eluruumide lisandumise loendamine jälgib nõuetele vastavate eluruumide mahtu. Algatase on 7014 ja 2022. aasta sihtasemeks on seatud 6000. Tabel 448. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ehitus tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi 0 -1 300 -1 300 100% arendamine Tabel 449. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ehitus tegevuse kulud olulisemate teenuste ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -1 300 -1 213 0 -49 0 -38 Tööjõukulud -792 -771 0 -21 0 0 Majandamiskulud -205 -178 0 -27 0 0 Muud tegevuskulud -1 0 0 0 0 0 Muud toetused -264 -264 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -38 0 0 0 0 -38 Programmi tegevuse eesmärgiks saavutamiseks osutatakse üheksat teenust, neist suurimate eelarvemahtudega on Ehitiste keskkonnasäästlikkuse tõstmise, Energiatõhususe järelevalve ja Ohutu ja toimiva ehitatud keskkonna poliitika kujundamise teenused. Ehitiste keskkonnasäästlikkuse alase teadlikkuse tõstmise teenusega tagatakse ehitiste keskkonnasäästlikkuse alane oskusteave nii erialasel kui ka avalikul tasandil. Suunatakse 282 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri energiatõhususe ja keskkonnasäästlikkuse osas optimaalsete lahenduste kasutuselevõtmist. Sellega tagatakse ka meie vastava valdkonna ettevõtete kõrge konkurentsivõime rahvusvahelisel tasandil. Energiatõhususe järelevalve teenusega tagatakse energiatõhususe alane oskusteave nii erialasel kui ka avalikul tasandil. Suunatakse energiatõhususe ja kliimasäästlikkuse osas optimaalsete lahenduste kasutuselevõtmist. TTJA teostab riikliku järelevalvet hoone energiatõhususe, energiamärgiste, energiaauditi ja olemasolevate mitteelamute laadimistaristu ning mitteelamu kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe suurendamiseks automaatikasüsteemi paigaldamise nõuete täitmise kontrollimiseks. Ohutu ja toimiva ehitatud keskkonna poliitika kujundamise teenusega soodustatakse jätkusuutlikku arengut ning tagatakse ehitatud keskkonna ohutus, eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus. Avaliku õiguse vaatest kujundatakse ehitatud keskkonda eelkõige planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku alusel. Riiklikult ühtlustatud ruumilise planeerimise ja ehituse protsesside abil luuakse eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestavaks, demokraatlikuks, pikaajaliseks, tasakaalustatuks ja jätkusuutlikuks ehitatud keskkonna arenguks. Ehitusseadustiku kohaselt tagatakse eelkõige ehitatud keskkonna ohutus ja keskkonnasäästlikkus. Antud teenuse eesmärk on ühtlane, kuid ajaga kaasas käiv õiguskeskkond ning selle rakendamine, mis võimaldab eelnimetatud eesmärke saavutada. 3.13.2.4.8 Programmi tegevus: Eluasemepoliitika Programmi tegevuse eesmärk: riigi ülesanne on luua eluasemeturul tingimused, mis võimaldavad kohalikel omavalitsustel, korteriühistutel, eluruumide omanikel ja üürnikel oma eluasemeprobleeme võimalikult iseseisvalt või erasektori kaasabil lahendada. Programmi tegevuse mõõdik: riiklike toetuste abil rekonstrueeritud eluruumide arv näitab kui palju korterelamute eluruume ja väikeelamuid (kaks ja vähem eluruumi) toetuste abil rekonstrueeritakse. Algtase on 1450 ja 2022. aasta sihtasemeks on seatud 2200. Tabel 450. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ehitus tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Eluasemepoliitika -113 669 -57 863 55 806 -49% Tabel 451. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi ehitus tegevuse kulud olulisemate teenuste ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -57 863 -9 868 0 -44 292 -3 700 -3 Tööjõukulud -477 -453 0 -24 0 0 Majandamiskulud -114 -83 0 -31 0 0 Muud tegevuskulud -1 0 0 0 0 0 Investeeringutoetused -55 914 -8 196 0 -44 018 -3 700 0 Muud toetused -1 354 -1 135 0 -219 0 0 Põhivara amortisatsioon -3 0 0 0 0 -3 Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kaheksat teenust, neist suurimate eelarvemahtudega on Korterelamute rekonstrueerimise toetamine, Üürielamute rajamise investeeringute toetamine ja Lasterikastele peredele elamistingimuste parandamise toetamine. 283 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Korterelamute rekonstrueerimise toetamise teenusega stimuleeritakse korterelamute rekonstrueerimist riiklike toetustega, mis võimaldab täita eesmärke seoses hoonefondi energiatõhususe ja sisekliima parandamisega. Üürielamute rajamise investeeringute toetamise teenusega tagatakse mobiilsele töötajale vajalike üürieluruumide parem kättesaadavus üle Eesti ning soodustatakse investeeringuid avaliku sektori üürieluruumide rajamiseks. Lasterikastele peredele elamistingimuste parandamise toetamise teenusega aidatakse kaasa kolme- ja enamalapseliste perede eluasemetingimuste parandamisele. Kolme- ja enamalapseliste perede olemasoleva eluasemelaenu põhiosa tagasimakse vähendamise, eluaseme soetamise, püstitamise, ümberehitamise, renoveerimise või laiendamise, tehnosüsteemide või –võrkude rajamise, asendamise või muutmise kaudu aidatakse kaasa nende perede eluasemetingimuste parandamisele. Majandusliku sisu vaade Joonis 62. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal valitsemisala kogukuludest, % 284 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Joonis 63. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala suuremad kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, % Tabel 452. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -942 302 -372 265 -10 976 -401 681 -38 534 -118 846 Tööjõukulud -55 931 -48 248 0 -7 592 -91 0 Majandamiskulud -70 405 -59 947 0 -8 207 -2 251 0 Muud tegevuskulud -417 -417 0 0 0 Investeeringutoetused -284 766 -40 893 0 -219 264 -24 608 0 Muud toetused -400 077 -222 759 0 -166 191 -11 127 0 Käibemaks -11 861 0 -10 976 -428 -457 0 Põhivara amortisatsioon -118 846 0 0 0 0 -118 846 Tabel 453. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Kulud kokku -599 201 -898 170 -942 302 -44 132 5% Tööjõukulud -50 862 -52 525 -55 931 -3 405 6% Majandamiskulud -65 062 -71 267 -70 405 862 -1% Muud tegevuskulud -481 -418 -417 1 0% Investeeringutoetused -27 451 -279 571 -284 766 -5 194 2% Muud toetused -330 438 -360 290 -400 077 -39 787 11% Käibemaks -668 -11 671 -11 861 -190 2% Põhivara amortisatsioon -124 238 -122 474 -118 846 3 628 -3% 285 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarvest moodustavad toetused 73% kulude kogumahust, millest investeeringutoetused 30% ja muud toetused 42%. Suuremad investeeringutoetused on SA Kredexi kaudu korteriühistutele antav korterelamute rekonstrueerimise toetus summas 43 mln, Rail Baltic-u arenduseks 54 mln, ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamiseks 27 mln, avaliku sektori digimuutuste võimendamiseks 22 mln, Tallinna Linnahalli renoveerimiseks 20 mln, ettevõtete ekspordi toetamiseks 16 mln, tänavavalgustuse taristu renoveerimiseks 15 mln, IT investeeringud tööstussektori edendamiseks 14 mln, Eesti Raudtee AS-ile raudtee kapitaalremondiks lõigul Tallinn-Tartu-Koidula 13 mln ja Rohuküla raudteel Turba-Ellamaa-Risti lõigu väljaehitamiseks 12 mln, ettevõtetele tehnoloogia- ja arendusmahukateks investeeringuteks 12 mln ning turismisektori edendamiseks 10 mln eurot. Muudest toetustest on suuremad ühistranspordikeskustele antavad dotatsioonid bussi-, praami- ja lennuliikluse korraldamiseks 79 mln, ettevõtetele TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamiseks 39 mln, Elronile reisijate veoks raudteetranspordiga 25 mln, ettevõtetele turismisektori edendamiseks 23 mln ning Elering AS-ile alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis (biogaas) 11 mln eurot. 3.13.3 INVESTEERINGUD Joonis 64. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal valitsemisala koguinvesteeringutest, % 286 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Joonis 65. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes osakaaluna objekti eelarvest, % Tabel 454. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus Muud koos tuludest 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kaasfinant- investeeringud seeringuga Investeeringud kokku -296 981 -149 684 -33 420 -100 348 -13 529 Inventar -100 -100 0 0 0 IT investeeringud -28 228 -9 717 0 -18 410 -100 Transpordivahendid -9 658 -75 0 0 -9 583 Muud investeeringud -341 -237 0 0 -104 Kinnisvara -209 641 -139 555 0 -69 224 -862 E265 Tallinna ringtee II etapp -9 817 0 0 -9 817 0 Veeteede süvendamine -333 -333 0 0 0 Riigimaanteede remondi koondprojekt -127 838 -126 976 0 0 -862 Tuletornid -510 -510 0 0 0 Hundipea sadama rekonstrueerimise II etapp -2 329 0 0 -2 329 0 Rail Baltic arendus -41 320 0 0 -41 320 0 VA Rohuküla tootmisbaasi uuendamine -167 -167 0 0 0 Kose-Mäo neljarealiseks ehitamine -15 385 -7 833 0 -7 552 0 Arbavere puursüdamike hoidla -581 -375 0 -206 0 Rohuküla sadama kai taastamine -94 -94 0 0 0 Transpordiameti hoonete renoveerimine -767 -767 0 0 0 Transpordiameti maa ost -2 500 -2 500 0 0 0 Pärnu-Uulu 2+2 tee -8 000 0 0 -8 000 0 Käibemaks -49 014 0 -33 420 -12 714 -2 880 287 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala investeeringutest moodustavad 70% investeeringud transpordi tulemusvaldkonda. Teedeehitusse suunatakse 161 mln eurot, millest suurema osa moodustavad riigimaanteede remondi koondprojekt 127,8 mln, Kose-Mäo neljarealiseks ehitamine 15,4 mln, E265 Tallinna ringtee II etapp 9,8 mln ning Pärnu-Uulu 2+2 tee ehitus 8 mln eurot. Täpsem investeeringute jaotus teedesse kinnitatakse teehoiukavaga. Rail Baltic-u arendusse investeeritakse 41,3 mln ja infotehnoloogia arendamisse 28,2 mln eurot. Transpordivahenditest investeeritakse säästva transpordi projekti raames CO2 kvooditulust 9,6 mln parvlaeva ehitusse. Tabel 455. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Investeeringud kokku -185 763 -273 637 -296 981 -23 344 9% Inventar -176 -1 168 -100 1 068 -91% IT investeeringud -5 429 -8 625 -28 228 -19 602 227% Transpordivahendid 0 0 -9 658 -9 658 100% Muud investeeringud -28 781 -4 133 -341 3 792 -92% Kinnisvara -150 658 -215 808 -209 641 6 168 -3% CO2 kvooditulust rahastatavad 0 -3 473 0 3 473 -100% projektid E265 Tallinna ringtee II etapp 0 -8 500 -9 817 -1 317 15% Veeteede süvendamine -379 -265 -333 -68 26% Riigimaanteede remondi -117 220 -150 818 -127 838 22 981 -15% koondprojekt Tuletornid -306 -1 651 -510 1 141 -69% E20 Tln-Narva mnt liiklussõlme 0 -5 100 0 5 100 -100% ehitus Hundipea sadama 0 0 -2 329 -2 329 100% rekonstrueerimise II etapp Rail Baltic arendus 0 -15 222 -41 320 -26 098 171% VA Rohuküla tootmisbaasi 0 0 -167 -167 100% uuendamine Kose-Mäo neljarealiseks -16 120 -27 441 -15 385 12 055 -44% ehitamine Arbavere puursüdamike hoidla -217 -910 -581 329 -36% Eriolukorra vahendid -3 872 0 0 0 - investeeringuteks Rohuküla sadama kai 0 -17 -94 -78 465% taastamine Transpordiameti hoonete 0 -592 -767 -175 30% renoveerimine Transpordiameti maa ost 0 -1 600 -2 500 -900 56% RIA büroo parendustööd 0 -220 0 220 -100% Maanteeameti ja teedevalitsuste -510 0 0 0 - hooned Maanteeameti maa ost -2 595 0 0 0 - VA tootmishooned ja töökojad -118 0 0 0 - Aaspere-Haljala 2+2 lõigu -9 320 0 0 0 - ehitamine Pärnu-Uulu 2+2 tee 0 0 -8 000 -8 000 100% Käibemaks -719 -43 902 -49 014 -5 112 12% Muutused investeeringute eelarves on tingitud peamiselt sellest, millisesse etappi objektide valmimisega on jõutud – kas tööd on algus- (Rohuküla sadama kai taastamine ja tootmisbaasi uuendamine, Hundipea sadama rekonstrueerimise jätkamine) või lõpufaasis (E20 Tln-Narva mnt liiklussõlme ehitus, Kose-Mäo neljarealiseks ehitamine). Rail Baltic-u arendamine saab 288 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri aasta-aastalt üha enam hoogu sisse, seetõttu suurenevad ka investeeringud nimetatud projekti. IT investeeringute kasv on tingitud EL RRFi rahastu kasutuselevõtust. Ülevaate riigieelarve investeeringutest leiab seletuskirja lisast 4. 3.13.4 FINANTSEERIMISTEHINGUD Joonis 66. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingud, tuhat eurot Tabel 456. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot 2020 2021 2022 Muutu Muutus tegelik RE RE s % Finantseerimistehingud kokku -850 195 -3 000 -80 300 -77 300 2577% Lühiajalised finantsinvesteeringud 0 -3 000 -54 500 -51 500 1717% Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes, rahvusvahelised -59 920 0 0 0 - osalused Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine -790 275 0 -25 800 -25 800 100% Finantseerimistehingud kasutatakse Rail Baltic Estonia OÜ osakute märkimiseks (3 mln eurot), DigInEst AS aktsiakapitali sissemakseks (1,5 mln eurot) ning luuakse võimalused kapitali pakkumiseks tehes investeeringuid riskikapitali- ja kasvufondidesse (50 mln eurot) koostöös eraturu fondivalitsejatega. Lisaks pakutakse kapitali Eesti taaste- ja vastupidavuskava raames uute rohetehnoloogiate arendamiseks strateegilistes valdkondades (Rohefond, 25 mln eurot). Rohefondi kaudu rahastatakse innovaatilisi teadusmahukaid rohetehnoloogia ettevõtteid, mille tegevus aitab uute toodete, teenuste või tehnoloogiate väljatöötamise järgselt potentsiaalselt lahendada keskkonnaprobleeme või vähendada/siduda kasvuhoonegaaside heidet. Rohefondi kaudu saavad rahastuse erinevates arengufaasides (loomisest kuni rahvusvahelistel turgudel edu saavutamiseni) ja sektorites loodavad ja tegutsevad ettevõtted, mille tooteid, teenuseid või protsesse iseloomustab teadusmahukas rohetehnoloogia. 289 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Eraldatud vahendid (75 mln eurot) rakendatakse riikliku fondivalitseja AS SmartCap kaudu, tehes investeeringuid riskikapitali- ja kavufondidesse või vajadusel omakapitali investeeringuid koos erainvestoritega otse ettevõtetesse. DigInEst AS aktsiakapitali sissemakseks on kavandatud 1,5 mln eurot. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kavandab vastavalt valitsuse tegevusprogrammile asutada riigile kuuluva aktsiaseltsi, mille eesmärk on soodustada Eestis uute digitaalset toodete-teenuste loomist, vastavaid välisinvesteeringuid ja teadus- ja arendustegevust läbi andmepõhise koostöö eraettevõtetega. Finantseerimistehinguna on kavandatud 0,8 mln eurot KredEx kodulaenude käendusmeetmetele ja ettevõtjate käendustasu kompensatsioonile. 290 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.14 MAAELUMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Maaeluministeeriumi valitsemisalas kujundatakse ja viiakse ellu maaelu-, põllumajandus- ja kalanduspoliitikat, koordineeritakse loomakaitse ja taimekaitse alaseid tegevusi, korraldatakse põllumajanduse teadus- ja arendustegevust, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamist, koordineeritakse Eesti maaelupoliitikat ning viiakse ellu Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat ja ühist kalanduspoliitikat. Valitsemisala moodustavad kuus asutust: Maaeluministeerium, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi: PRIA), Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi: PTA), Põllumajandusuuringute Keskus (edaspidi: PMK), Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (edaspidi: VTL) ning Eesti Taimekasvatuse Instituut (edaspidi: ETKI). Valitsemisalasse kuulub lisaks kaks riigi asutatud sihtasutust (Maaelu Edendamise Sihtasutus ja SA Eesti Maaelumuuseumid) ning kaks riigi osalusega aktsiaseltsi (Vireen AS ja Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS). PTA alustas tööd 1. jaanuarist 2021. Uus amet täidab kõiki Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti seniseid ülesandeid ja seob need valdkonnad kokku üheks tervikuks. Alates 1. veebruarist 2021 on VTL-i struktuuris ka riskihindamise osakond, mistugevdab sõltumatut ja läbipaistvat riskide hindamise ja teavitamise süsteemi ja tagab, et riigis tehtavad otsused toetuvad teadusandmetele. Tabel 457. Maaeluministeeriumi valitsemisala eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot Osakaal 2022 RE 2022 RE 2022 RE kogumahust TULUD 13 130 809 352 948 3% KULUD -13 638 494 -451 561 3% INVESTEERINGUD -715 975 -3 144 0% FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0% Maaeluministeeriumi valitsemisalas töötab 01.09.2021 seisuga 1451 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). Kõige suurema töötajaskonnaga on PTA, mille koosseisu kuulub 501 teenistujat. Maaeluministeeriumi valitsemisala kulude eelarve moodustab 3% riigieelarve kulude kogumahust ning investeeringute eelarve on alla 1% riigieelarve investeeringute kogumahust. Valitsemisala koosneb koos ministeeriumiga kuuest asutusest. Valitsemisala kulude koondeelarvest moodustab PRIA 88%, Maaeluministeerium 5% ja PTA 4% . Ülejäänud valitsemisala asutuste eelarved jäävad mahult 1% juurde. 291 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.14.1TULUD Joonis 67. Maaeluministeeriumi valitsemisala suuremad tulud Tabel 458. Maaeluministeeriumi valitsemisala tulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Tulud kokku 283 882 341 423 352 948 11 525 3% Saadud toetused 275 086 331 610 342 800 11 190 3% Riigilõivud 1 112 1 417 1 320 -97 -7% Tulud majandustegevusest 7 644 6 801 7 218 417 6% Tulud põhivara ja varude müügist 0 500 500 0 0% Trahvid ja muud varalised karistused 6 0 2 2 Keskkonnatasud 837 840 840 0 0% Muud tulud -1 296 10 22 12 120% Intressi- ja omanikutulud 494 245 245 0 0% Saadud toetused Toetusi kasutatakse peamiselt põllumajandus-, maaelu- ja kalandussektori kulude ja investeeringute katteks ja nende hulgas on :  125,4mln eurot Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (MAK) meetmetele ,  19,2 mln eurot Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava meetmetele;  193,6 mln eurot Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist põllumajanduse otsetoetuste maksmiseks ja põllumajanduse turukorralduse meetmete (sealhulgas koolikavade) rakendamiseks Lisaks saab PMK testettevõtete andmete kogumiseks valitsemisala toetust. Saadud toetuste mahu suurenemine tuleneb põllumajanduse otsetoetustest. Riigilõivud 292 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tulud laekuvad mahepõllumajanduse-, seemne ja taimse paljundusmaterjali-, sordikaitse-, taimekaitse-, väetise-, veterinaarkorralduse-, maaparandusseaduste alusel tehtavate toimingute eest, sealhulgas:  mahepõllumajanduse seaduse alusel 0,7 mln eurot;  taimekaitseseaduse alusel 0,4 mln eurot;  seemne ja taimse paljundusmaterjali ja sordikaitseseaduse alusel 0,1 mln eurot. Tulud majandustegevusest Majandustegevusest laekunud tulu kasutatakse valitsemisala kuludeks ja investeeringuteks. Tulu majandustegevusest valitsemisalas prognoositakse:  PTA järelevalvetoimingute eest 2,3 mln eurot;  PMK sordivõrdluskatsete, sortide registreerimiskatsete ja sertifitseeritud seemnete järelkontrolli katsete, laboriteenuste ning konsulendi kutsetunnistuse eksamite läbiviimise eest 1,6 mln eurot;  VTL tasuliste laboriteenuste eest 1,8 mln eurot;  ETKI-le põllumajandustoodangu müügist, tasulistest teenustest, litsentsitasudest ja lepingulistest töödest 1,4 mln eurot. Tulud suurenevad sortide registreerimiskatsete ja sertifitseeritud seemnete järelkontrolli katsete eest saadud tasude ja teadusasutustele ning kodu- ja välismaistele klientidele tehtud laboratoorsete analüüside arvel. Üüri- ja renditulude prognoos on 0,2 mln eurot, millest Tartu Agro maarendi osa on0,1 mln eurot.  Tulu põhivara ja varude müügist Varude müügi tulemiks sekkumiskokkuostu läbiviimisest on prognoositud 0,5 mln.69 Keskkonnatasud Kalapüügiõiguse tasu on prognoositud summas 0,8 mln eurot. Muud tulud Veterinaaria-, toiduohutuse-, mahe- ja aiandusvaldkondade seaduste alusel rakendatavate sunnirahade prognoositav laekumine on 22 000 eurot. Intressi- ja dividenditulud Prognoosi kohaselt maksavad dividende AS Vireen summas 0,2 mln ja Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS summas 15 000 eurot. Dividenditulu on prognoositud äriühingute eeldatavate majandustulemuste alusel ning lõplikud summad otsustatakse 2022. aasta kevadel pärast 2021. aasta tegelike tulemuste selgumist. 69 Sekkumiskokkuost on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusabinõu, mille korraldamine aitab toetada sekkumisega hõlmatud toodete turuhinda liigse toodangukoguse turult kõrvaldamise kaudu hooajalise ülepakkumise või turu üldise nõrkuse korral ning stabiliseerida turud sekkumiskoguste turule paiskamisega hooajast või muudest asjaoludest (nt põud) tingitud alapakkumise korral. 293 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.14.2KULUD Tegevuspõhine vaade Maaeluministeeriumi valitsemisala 2022. aasta kulud panustavad Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse tulemusvaldkonnas Põllumajandus ja kalandus. 3.14.2.1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised. Tulemusvaldkonna pikaajalised sihid on kokkulepitud Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas aastani 2030. Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kaks programmi, sealhulgas ühisprogramm Keskkonnaministeeriumiga. Põllumajanduse, toidu ja maaelu programmi eesmärkide ning tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Maaeluministeerium. Kalanduse programmi eesmärkide ning tegevuste ja rahaliste vahendite saavutamise eest vastutab Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumiga. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala eelarves kavandatud kalanduse programmi kulud ja investeeringud esitatakse seletuskirjas Keskkonnaministeeriumi valitsemisala peatükis. Tabel 459. Maaeluministeeriumi valitsemisala programmide seos tulemusvaldkondade ja valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Põllumajandus ja Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani Põllumajandus, toit ja maaelu kalandus 2030 Kalandus Tabel 460. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % tegelik Kulud kokku -357 825 -436 956 -448 635 -11 679 3% Kulud võrreldes eelmise aastaga suurenevad järgnevate tegevuste rakendamiseks:  Panustatakse tegevustesse, mille tulemusel jõuab kooliõpilaste toidulauale rohkem mahetoitu. Seeläbi tekib kohalikel mahetootjatel rohkem võimalusi oma toodangut tootmiskohale võimalikult lähedal turustada.  Suurendatakse toiduohutuse valdkonna rahastust, et viia läbi täiendavaid toidukvaliteedi ja -ohutuse seireid. On oluline, et Eestis müüdav toit oleks tarbijale ohutu.  Suurendatakse nii aretustoetusi vajaduspõhiselt kui ka turuarendustoetusi välisriigi messidel osalemiseks ja ekspordi edendamiseks.  Panustatakse rohkem põllumajanduse ja kalanduse valdkonna teadus-ja arendustegevusse.  Luuakse infosüsteem, et vähendada põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava erimärgistatud diislikütuse väärkasutamist ja seeläbi suurendada aktsiisilaekumist. Seadus planeeritakse jõustada 2023. aastal, 2022. tehakse vajalikke ettevalmistusi ja arendusi. 294 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Programm: Põllumajandus, toit ja maaelu Programmi eesmärk: Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond. Tabel 461. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuste kulude eelarved liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -419 980 -53 791 -353 119 -7 730 -5 340 Taimekaitse -1 141 -1 005 0 -86 -49 Väetised -332 -270 0 -47 -14 Täiendav keskkonnahoid -42 893 -1 669 -39 099 -1 198 -927 Taimetervis -2 376 -1 847 0 -454 -76 Loomatervis -9 029 -4 921 -3 089 -691 -328 Söödaohutus -1 474 -1 046 0 -327 -101 Loomade heaolu -8 321 -798 -7 363 -40 -120 Toiduohutus -9 098 -6 481 -127 -2 208 -282 Maakasutus -7 679 -895 -6 465 -289 -30 Maaparandus -11 356 -3 085 -8 047 -111 -114 Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal -8 203 -5 720 -186 -1 903 -394 Põllumajandusloomade aretus -6 145 -4 915 -1 157 -26 -48 Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste -46 159 -7 793 -37 138 -167 -1 060 konkurentsivõime Põlvkondade vahetus -4 815 -397 -4 207 0 -210 Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude -1 770 -1 032 -635 -45 -58 tasakaal Ühistegevus ja koostöö -3 020 -780 -2 123 -49 -68 Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand -199 377 -4 619 -194 161 -21 -576 Mahepõllumajandus -28 390 -2 271 -25 942 -55 -121 Toiduvarustuskindlus -124 -121 0 0 -3 Maaelu ja kohalik kogukond -26 731 -4 054 -21 908 -11 -758 Finantsinstrumendid -1 548 -72 -1 473 0 -3 295 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 462. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -408 547 -419 980 -11 433 3% Taimekaitse -970 -1 141 -171 18% Väetised -181 -332 -151 84% Täiendav keskkonnahoid -102 797 -42 893 59 904 -58% Taimetervis -3 144 -2 376 767 -24% Loomatervis -9 409 -9 029 380 -4% Söödaohutus -1 237 -1 474 -237 19% Loomade heaolu -8 048 -8 321 -273 3% Toiduohutus -9 432 -9 098 334 -4% Maakasutus -7 769 -7 679 90 -1% Maaparandus -14 477 -11 356 3 121 -22% Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal -7 345 -8 203 -858 12% Põllumajandusloomade aretus -5 234 -6 145 -911 17% Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste -61 088 -46 159 14 929 -24% konkurentsivõime Põlvkondade vahetus -5 434 -4 815 619 -11% Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude -1 883 -1 770 114 -6% tasakaal Ühistegevus ja koostöö -2 460 -3 020 -560 23% Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand -114 501 -199 377 -84 876 74% Mahepõllumajandus -13 511 -28 390 -14 878 110% Toiduvarustuskindlus -272 -124 148 -54% Maaelu ja kohalik kogukond -30 329 -26 731 3 598 -12% Finantsinstrumendid -9 026 -1 548 7 478 -83% 3.14.2.1.1 Programmi tegevus: Taimekaitse Programmi tegevuse eesmärk on tagada taimekaitsevahendite ohutus inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Programmi mõõdikud: Tabel 463. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamisega seotud rikkumiste 3,7 5 6 osakaal tehtud kontrollides, % Kontrollimata taimekaitseseadmete kasutamisega seotud ettekirjutuste 3,1 5 5 osakaal tehtud kontrollides, % Taimekasvatuse valdkonna töökeskkonnas juhtunud tööõnnetuste ja 0 0 0 kutsehaiguste arv 296 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 464. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot muud tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga sõltuvad kulud kulud KULUD -1 141 -1 005 -86 -49 Tööjõukulud -762 -733 -29 0 Majandamiskulud -319 -262 -58 0 Muud toetused -10 -10 Põhivara amortisatsioon -49 0 0 -49 Tabel 465. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Taimekaitse -970 -1 141 -171 18% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku seitset teenust. Suurima eelarvemahuga teenus on Taimekaitsevahendite järelevalve. Programmi tegevuse raames on oluline tagada ohutute taimekaitsevahendite kättesaadavus ning kontrollida reeglite järgimist taimekaitsevahendite turustamisel ja kasutamisel. Lisaks peab soodustama taimekaitsevahendite säästvat kasutamist läbi integreeritud taimekaitse põhimõtete levitamise. Taimekaitsevahendite ohutust inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale tagatakse Maaeluministeeriumi taimekaitsepoliitika kujundamise ja selle elluviimise korraldamise kaudu. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) ja Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) osutavad taimekaitsevahendite turule lubamise, Taimekaitsevahendite järelevalve, taimekaitseseadmete tehniliste kontrollide ning taimekaitsevahendite analüüsimise teenuseid. 3.14.2.1.2 Programmi tegevus: Väetised Programmi tegevuse eesmärk: on tagada väetiste ohutus inimese ja looma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodne mõju taimedele ja taimekasvatussaadustele. Programmi mõõdik on väetiste käitlemise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal läbiviidud kontrollide arvust. Nõuetele vastavuste osakaal läbiviidud kontrollide koguarvust oli 2020. aasta lõpuks 96%, mis ületab eesmärgiks seatud sihttaseme (2022. aasta 93). Peamine rikkumine möödunud aastal oli väetise registreeringu puudumine. Sarnaselt eelnenud aastatega olid eksimusteks vead pakendi märgistusel: puudus eestikeelne märgistus, tõlkevead, eksitused väetise sisalduse väljendamisel või väetise koostis ei vastanud registreeritud näitajatele. Tabel 466. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot muud tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga sõltuvad kulud kulud KULUD -332 -270 -47 -14 Tööjõukulud -211 -183 -28 0 Majandamiskulud -98 -78 -19 0 Muud toetused -9 -9 0 0 Põhivara amortisatsioon -14 0 0 -14 297 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 467. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Väetised -181 -332 -151 84% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku viite teenust. Suurima eelarvemahuga teenus on Väetiste turustamise järelevalve. Väetiste ohutu ja mõjusa kasutamise tagamiseks teostatakse järelevalvet väetiste turustamise ja kasutamise üle ja teavitatakse nõuete täitmise eest vastutavaid isikuid nende kohustustest. Samuti analüüsitakse väetisi laboratoorselt. Olulisemad teenused väetiste tegevuse elluviimisel on väetiste turustamise poliitika kujundamine (MeM) ning PMK, PTA, PRIA ja ETKI teenustest mulla, kasvusubstraadi, mineraal- ja lubiväetiste, orgaaniliste väetiste ja turba ning sõnniku laboratoorsete analüüside teostamine, väetiste järelevalve, teadus ja innovatsioon ning teadmussiire. 3.14.2.1.3 Programmi tegevus: Täiendav keskkonnahoid Programmi tegevuse eesmärk on tagada keskkonnasõbralike tavade laiem kasutus põllumajanduses. Programmi mõõdikud: Tabel 468. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Põllumajanduskeskkonna toetustega hõlmatud põllumajandusmaa 503 165 500 000 500 000 pindala, ha Rikkujate osakaal taotlejatest, kellele nõuetele vastavuse süsteemi / 0,57 0,69 0,69 tingimuslikkuse nõuded kohalduvad, % Tabel 469. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot muud välistoetus koos tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -42 893 -1 669 -39 099 -1 198 -927 Tööjõukulud -1 032 -1 008 0 -24 0 Majandamiskulud -1 766 -651 0 -1 115 0 Investeeringutoetused -159 0 -100 -59 0 Muud toetused -39 008 -9 -38 999 0 0 Põhivara amortisatsioon -927 0 0 0 -927 Tabel 470. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Täiendav keskkonnahoid -102 797 -42 893 59 904 -58% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kolme teenust, suurima eelarvemahuga teenus on täiendava keskkonnahoiu toetused. Keskkonnahoiu täiendavaks tagamiseks soodustatakse põllumajanduses keskkonnasäästlike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist muu hulgas ka toetuste abiga. Täiendava keskkonnahoiu tegevusi toetab Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnaga seotud õigusloome, toimiv kohustuslike reeglite ja järelevalve süsteem, arenev seire- ja hindamisvõimekus, teadmiste levik ning teiste 298 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri toetuste rakendamine. Suur roll on digiteenuste arengul, mis muuhulgas aitaks pidada põlluraamatut, anda väetamis- ja taimekaitsealaseid soovitusi ning koostada toitainete bilansse. Eesti maaelu arengukava 2014–2020 sisaldab mitmeid positiivse keskkonnamõjuga tegevusi, mille rakendamist pikendatakse ka ÜPP üleminekuperioodil 2021-2022. Neist suurema eelarvemahuga toetused:  keskkonnasõbraliku majandamise toetus – 2022. aastal 23,7 mln eurot;  poolloodusliku koosluse hooldamise toetus – 2022. aastal 6 mln eurot. Keskkonnameetmete seirega uuritakse muuhulgas kliimamuutuste mõju mulla seisundi näitajatele, toitainete bilansile ning taimede ja loomade produktsioonile. Põllumajanduskeskkonnas eelkõige põllumajanduse intensiivistumise tagajärjel toimuvate muutuste tuvastamiseks ning vajalike meetmete kujundamiseks tehakse vastavaid uuringuid ning hinnatakse keskkonnaseisundit. Alates 2023. aastast rakendatakse keskkonnategevusi ÜPP strateegiakava kaudu. Perioodil 2022-2025 on plaanis läbi viia auditid suuremates põllumajandusettevõtetes, mida rahastatakse 2021+ kauplemisperioodi CO2 kauplemistulust. Projekti kogumaht on 3 mln, millest 2022.a viiakse läbi auditeid 0,3 mln ulatuses. Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on Maaeluministeeriumi poolt täiendava keskkonnahoiu poliitika kujundamine ja PMK poolt Eesti maaelu arengukava keskkonnategevuste seire ja hindamine. PRIA ülesanne on korraldada riiklike toetuste ning ühise põllumajanduspoliitika toetuste andmist, nõuetele vastavuse süsteemi on hõlmatud PRIA ja PTA. 3.14.2.1.4 Programmi tegevus: Taimetervis Programmi tegevuse eesmärk on säilitada riigis hea taimetervislik olukord ning tagada eksporditavate kaupade vastavus taimetervise nõuetele. Programmi mõõdikud: Tabel 471. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Taimetervise nõuetele mittevastavusest tingitud rahvusvaheliste teatiste 6 25 20 (notifikatsioonid) arv Taimetervise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal 99,7 95 95 läbiviidud kontrollide arvus, % Tabel 472. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot muud tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga sõltuvad kulud kulud KULUD -2 376 -1 847 -454 -76 Tööjõukulud -1 400 -1 076 -324 0 Majandamiskulud -870 -740 -130 0 Muud toetused -30 -30 0 0 Põhivara amortisatsioon -76 0 0 -76 299 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 473. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eelarve dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Taimetervis -3 144 -2 376 767 -24% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kümmet teenust, suurimate eelarvemahtudega teenused on Taimetervise järelevalve ja Taimede ja taimsete saaduste väljaveo kontroll. Eesti hea taimetervisliku olukorra tagamiseks aidatakse kaasa põllumajandustootmise ja metsamajanduse tasuvusele, säilitatakse looduskeskkonda ning hoitakse ära taimekahjustajate levikust tingituid piiranguid kaubandusele. Selleks kaitstakse põllumajandust ja metsandust ohtlike olulist kahju põhjustavate taimekahjustajate leviku eest. Valdkonna olulisim ülesanne on tagada usaldusväärsus, rakendades taimekahjustajate levikut tõkestavaid ennetus-, avastamis- ja kontrollimeetmeid. Hea riigisisene ja rahvusvaheline koostöö taimetervise valdkonnas tagab Maaeluministeerium taimetervise poliitika kujundamise teenuse kaudu. PMK ja PTA osutavad taimetervise ja puidutöötlemisettevõtete järelevalve, taimetervise alase väljaveo ja sisseveo kontrolli, taimekahjustajate riski haldamise ning taimekahjustajate laboratoorse määramise teenuseid. 3.14.2.1.5 Programmi tegevus: Loomatervis Programmi tegevuse eesmärk on tagada loomade võimalikult hea tervis. Programmi mõõdikud: Tabel 474. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Riigile omistatud (OIE + EL) loomataudivabade staatuste arv 13 10 11 ELi teavituskohustuslike loomataudijuhtude arv 68 100 50 Antibiootikumide kasutamise tase (mg/PCU) 53,3 (2018) 40 40,0 Tabel 475. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot muud välistoetus koos tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -9 029 -4 921 -3 089 -691 -328 Tööjõukulud -3 425 -2 776 -220 -428 0 Majandamiskulud -4 521 -1 390 -2 869 -263 0 Muud toetused -755 -755 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -328 0 0 0 -328 Tabel 476. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Loomatervis -9 409 -9 029 380 -4% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kaheksat teenust. Olulisemad teenused loomade tervise tegevuse elluviimisel on Maaeluministeerium Loomatervise poliitika kujundamine, PTA Loomatervise järelevalve ja VTL Loomahaiguste laboratoorne diagnoosimine. 300 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Loomade hea tervis mõjutab ühiskonda läbi inimtervise ning keskkonnaga seotud riskide vähendamise ning toetab elujõulist ja kasumlikku põllumajandustootmist. Kõrgete standardite järgimine tagab põllumajandus- ning kalandustoodete vaba liikumise Euroopa Liidu siseturul ja võimaldab ligipääsu välisturgudele. Samuti edendatakse loomatervise poliitikaga häid põllumajandustavasid, mis ennetavad loomahaiguste levikut ning on vastavuses loomakaitse ja säästva arengu põhimõtetega. Loomataudide ennetamise ja efektiivse tõrje korraldamiseks on kehtestatud asjakohased nõuded ning peetakse jooksvat arvestust taudidele vastuvõtlike loomade, nende pidamiskohtade ning liikumiste kohta. Loomatervise järelevalve teenust pakub PTA. Olulised riskid, mis mõjutavad loomataudide jõudmist Eestisse, on seotud kliimamuutuste, lindude ja loomade rände ning globaliseeruva kaubandusega. Karjatervise tasandil mõjutavad kriisid põllumajanduses loomapidajate suutlikkust panustada loomatervise taseme tõusu. Oluline on tagada usaldusväärsus, rakendades loomataudide levikut tõkestavaid ennetus-, avastamis- ja kontrollimeetmeid ning läbipaistvaid loomaheaolunõudeid. Ülemaailmseks terviseriskiks kujunenud mikroobide resistentsuse edasise leviku tõkestamine on tihedalt seotud antibiootikumide ja teiste antimikroobsete ravimite kasutamisega põllumajanduses ja lemmikloomadel. 3.14.2.1.6 Programmi tegevus: Söödaohutus Programmi tegevuse eesmärk on tagada Eestis toodetud ja turustatava sööda ohutus. Programmi mõõdikud: Tabel 477. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Nõuetele vastavate söödapartiide osakaal kontrollitud söödapartiide 93,9 97 97 arvus, % Nõuetele vastavate söödakäitlejate osakaal kontrollitud söödakäitlejate 97 94 94 arvus, % Tabel 478. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse Söödaohutus kulud, tuhat eurot muud tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga sõltuvad kulud kulud KULUD -1 474 -1 046 -327 -101 Tööjõukulud -956 -708 -249 0 Majandamiskulud -405 -327 -78 0 Muud toetused -11 -11 0 0 Põhivara amortisatsioon -101 0 0 -101 Tabel 479. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Söödaohutus -1 237 -1 474 -237 19% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku viit teenust. Olulisemad teenused söödaohutuse tegevuse elluviimisel on Maaeluministeerium Söödaohutuse poliitika kujundamine ning PTA Sööda käitlemise järelevalve ja PMK taimekaitsevahendite, 301 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri mükotoksiinide laboratoorsete analüüside, Teravilja ja sööda laboratoorsete analüüside teostamine ning Söödaanalüüside referentvolituste täitmine ja valmisolek. Söödaohutuse tagamiseks tuleb kontrollida kogu söödaahelat, sest söödaohutus on otseselt seotud loomade tervise ja heaolu tagamisega ning selle kõrge tase toetab kasumlikku põllumajandustootmist ning kaitseb inimest ja ühiskonda läbi inimtervise ning keskkonnaga seotud riskide vähendamise. Sööda käitlemisel on oluline saastumise järelevalve. Olenemata sellest, kus sööt toodetakse, tuleb jälgida, et ei toimuks sööda ohtlikku ristsaastumist (nt koktsidiostaatikumid, loomsed proteiinid, geneetiliselt muundatud organismid). Ettevõttes kohapeal toodetud või segatud ja imporditavate söötade iseloomust tulenevalt on riskikohtadeks nii mikrobioloogiline saaste (nt Salmonella spp) kui ka soovimatute ainete lubatust suurem sisaldus. Suuremat tähelepanu ja ressurssi vajab teaduse arendamine söödaohutuse valdkonnas, suurendades teadlaste arvu ja teadustööde, sh rakenduslike teadustööde mahtu. 3.14.2.1.7 Programmi tegevus: Loomade heaolu Programmi tegevuse eesmärk on parandada loomade heaolu taset. Programmi mõõdikud: Tabel 480. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Tuvastatud loomaheaolu rikkumiste arv (vihjepõhine ja plaaniline 116 150 150 kontroll) Loomkatsetes kasutatud loomade arv 4089 2900 2800 Rasketes loomkatsetes kasutatud loomade arv 35 260 250 Tabel 481. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot muud välistoetus koos tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -8 321 -798 -7 363 -40 -120 Tööjõukulud -601 -584 0 -16 0 Majandamiskulud -226 -202 0 -24 0 Muud toetused -7 374 -12 -7 363 0 0 Põhivara amortisatsioon -120 0 0 0 -120 Tabel 482. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Loomade heaolu -8 048 -8 321 -273 3% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku nelja teenust, suurima eelarvemahuga teenus on PRIA Loomade heaolu tõstmiseks toetuse andmine, mille eesmärgiks on loomade heaolu toetuse abil tõsta loomakasvatajate teadlikkust loomade heaolust ja toetada põllumajandustootjaid, kes täidavad loomade heaolu kõrgemaid nõudeid, parandades sellega loomade heaolu ja tervist ning tagades neile loomuomasemad pidamistingimused. Toetuse maht 2022.a on 7,4 mln eurot. 302 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Olulisemad teenused on veel loomade heaolu tegevuse elluviimisel Maaeluministeerium loomade heaolu poliitika kujundamine ja PTA loomade heaolu järelevalve. Loomade heaolu kõrge tase on eelduseks eetilisele, ühiskonna ootustele vastavale loomapidamis- ja toidutootmiskultuurile ning tõstab põllumajandustootjate konkurentsivõimet loomade heaolu väärtustavatel turgudel. Loomade heaolu kaitset reguleerivad loomapidamisnõuded, mis on kehtestatud Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidega. Õigusaktide peamine eesmärk on kaitsta nii looduslikes tingimustes elavaid kui ka tehistingimustes peetavaid loomi inimese tegevuse halbade või kahjulike mõjude eest. Väga ranged nõuded kehtivad loomkatsete korraldamisel. Lisaks reguleerivad loomade kaitset ka mitu rahvusvahelist konventsiooni, millega Eesti on liitunud. 3.14.2.1.8 Programmi tegevus: Toiduohutus Programmi tegevuse eesmärk on tagada olukord, kus Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu ning tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad. Programmi mõõdikud: Tabel 483. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Toiduohutuse baromeeter 99,28% 100 ≥100 Tarbija teadlikkuse baromeeter 69,4% (2019) pos - Mõõdikut tarbija teadlikkuse baromeeter hinnatakse üle 4 aasta, algtase on mõõdetud 2019.a, sihttase 2023. a on 72,4%. Tabel 484. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot välistoetus koos muud tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -9 098 -6 481 -127 -2 208 -282 Tööjõukulud -6 440 -4 719 -43 -1 678 0 Majandamiskulud -2 342 -1 728 -84 -530 0 Muud toetused -34 -34 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -282 0 0 0 -282 Tabel 485. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Toiduohutus -9 432 -9 098 334 -4% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kaheksa teenust, suurima eelarvemahuga teenus on Toiduohutuse järelevalve. Toiduohutuse eesmärke aitavad saavutada oma teenuste kaudu Maaeluministeerium läbi toiduohutuse poliitika kujundamise ning PTA, VTL ja PMK läbi toiduohutuse järelevalve, toidu ja alkoholi laboratoorse kontrolli, toiduvaldkonna referentvolituste täitmise ja haiguspuhanguteks valmisoleku tagamise. Toiduohutus mõjutab ühiskonda eelkõige läbi inimeste tervise tagamise. Inimeste hea tervisliku seisundi tagamiseks on ühtviisi tähtis nii ohutu toit kui ka võimalus teha tervist toetavaid 303 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri toiduvalikuid. Lisaks mõjutab toiduohutus otseselt nii kaupade vaba liikumist Euroopa Liidu turul kui ka kauplemist kolmandate riikidega. Toiduohutuse taseme tõstmiseks Eestis ning uute riskidega (nt uued tehnoloogiad, keskkonnariskid) toimetulekuks on vajalik kõigi poolte pidev panustamine toiduohutuse tagamisse. Olulisematest riskidest, mis mõjutavad toiduohutust ning seeläbi ka toidukäitlejate konkurentsivõimet nii siseturul kui ka ekspordil, võib välja tuua nt kliimamuutused, globaliseeruva kaubanduse, toidutootmise tehnoloogiad, e-kaubanduse arengu ja uued toiduohutuse riskid. 3.14.2.1.9 Programmi tegevus: Maakasutus Programmi tegevuse eesmärk on tagada põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline kasutamine ja põllumajandusmaa säilimine. Programmi mõõdik on toetatud Natura 2000 erametsamaa pindala aastas. Mõõdiku algtase on 67 993 ha ja 2022. aasta sihttasemeks on seatud 66 000 ha. Toetatud Natura 2000 erametsamaa pindala aastas on suurenenud tänu üldise teadlikkuse kasvule, järjepidavale Natura 2000 erametsatoetusele ja selle eelarve suurenemisele, millega hüvitatakse erametsaomanikele looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu. Tabel 486. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot muud välistoetus koos tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -7 679 -895 -6 465 -289 -30 Tööjõukulud -646 -398 0 -249 0 Majandamiskulud -538 -497 0 -41 0 Investeeringutoetused -1 134 0 -1 134 0 0 Muud toetused -5 331 0 -5 331 0 0 Põhivara amortisatsioon -30 0 0 0 -30 Tabel 487. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Maakasutus -7 769 -7 679 90 -1% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku viite teenust, suurima eelarvemahuga teenus on põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks toetuse andmine. Metsandustoetuste maht 2022.a on 5,3 mln eurot. Olulisemad tegevused on nõuete kehtestamine, mis tagavad põllumajandusmaa ja mullastiku kaitse, tõsta põllumajandusmaa omanike ja maakasutusega seotud huvigruppide teadlikkust mullastikust kui taastumatust loodusressursist, toidujulgeolekust ja vajadusest rakendada põllumajandusmaa kaitseks asjakohaseid kaitsemeetmeid ning seirata ja hinnata põllumajandusmaad ja põllumuldi. Oluline on ka rakendada metsandustoetusi. Natura 2000 alade pindala on Eestis 1 485 931 ha ja ligikaudu 6% sellest paikneb erametsamaal. Kuna erametsadel on maapiirkonna majandustegevuses tähtis osa, on siiani kompenseeritud erametsaomanikele saamata jäänud tulu, et kaitsta Natura 2000 aladel esinevate linnu- ja loodusdirektiivi elupaigatüüpide ja liikide soodsat seisundit. Toetust antakse ka metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringute tegemiseks. 304 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.14.2.1.10 Programmi tegevus: Maaparandus Programmi tegevuse eesmärk on tagada kuivendatud põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline kasutamine. Programmi mõõdik on kuivendatud maatulundusmaa pind hektarites. Mõõdiku algtase on 1 380 837 ha ja 2022. aasta sihtase on 1 374 100 ha. Tabel 488. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot muud välistoetus koos tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -11 356 -3 085 -8 047 -111 -114 Tööjõukulud -1 811 -1 790 0 -20 0 Majandamiskulud -1 338 -1 247 0 -91 0 Investeeringutoetused -7 650 0 -7 650 0 0 Muud toetused -444 -47 -397 0 0 Põhivara amortisatsioon -114 0 0 0 -114 Tabel 489. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Maaparandus -14 477 -11 356 3 121 -22% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kaheksat teenust, suurima eelarvemahuga teenused on PRIA poolt Maaparanduse investeeringutoetuste rakendamisega seotud tegevused ja PTA poolt Maaparandussüsteemi ehitamise ja kasutamisega seotud dokumentide taotlemise, maaparanduse kooskõlastuste ja tõendusdokumentide taotlemise ning maaparandussüsteemi toimimise tagamisega seotud tegevused, samuti maaparanduse nõuetele vastavuse kontrollid ja järelevalve. Maaparandussüsteemide toimimine on eelduseks üle poole põllumajandusmaa (01.01.2021 seisuga 639 255 ha) ja 741 582 ha (01.01.2021. seisuga) metsamaa sihtotstarbelisele kasutamisele olukorras, kus kliima muutub, aasta keskmine sademate hulk suureneb ning ekstreemsed ilmastikuolud sagenevad ja tugevnevad. 3.14.2.1.11 Programmi tegevus: Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal Programmi tegevuse eesmärk on tagada mitmekesised, kvaliteetsed ja kohalikesse oludesse sobivad põllu- ja aiakultuuride sordid. Programmi mõõdikud: Tabel 490. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega70 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Sertifitseerimise läbinud partiide suhtarv, % 95 95 95 Uute Eestis aretatud sordilehte võetud sortide arv aastas 0 3 3 Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal kontrollitud tegevusloaga 86 90 95 põldtunnustajate poolt tunnustatud põldudest 70 Tabelis on välja toodud kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 305 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 491. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot muud välistoetus koos tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -8 203 -5 720 -186 -1 903 -394 Tööjõukulud -4 115 -2 857 -28 -1 230 0 Majandamiskulud -3 599 -2 851 -79 -669 0 Muud toetused -91 -11 -79 -1 0 Põhivara amortisatsioon -394 0 0 0 -394 Tabel 492. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal -7 345 -8 203 -858 12% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kuutteist teenust. Suurima eelarvemahuga teenus on Põllumajanduskultuuride sordiaretus. Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on veel Maaeluministeerium sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali poliitika kujundamine ning PRIA, PMK, PTA ja ETKI seemnete sertifitseerimine ja turustamise nõuetele vastavuse kontrollid, sordi registreerimine ja -kaitse, tuulekaera tõrjemeetmete kohaldamine, kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus, seemnete kvaliteedi määramine ning seemnepartiide järelkontrolli katsete läbiviimine ja geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine. Taimekasvatussaaduste kvaliteedi tagamiseks on oluline kasutada Eesti keskkonnatingimustesse sobivaid taimesorte ja kvaliteetset seemet ning kahjustajatest vaba ja nõuetekohast taimset paljundusmaterjali. Eesti oludesse sobivate sortide olemasolu eeldab põllumajanduskultuuride ja sortide geneetilise ressursi säilitamist, sordiaretust ning sortide katsetamist. 3.14.2.1.12 Programmi tegevus: Põllumajandusloomade aretus Programmi tegevuse eesmärk on tagada tõuaretusega Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus. Programmi mõõdikud: Tabel 493. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Kohalike ohustatud tõugu loomade arv tõuti: Eesti hobune 2408 2600 2610 Eesti raskeveohobune 329 350 360 Tori TA 581 615 615 Vana-Tori 36 45 47 Eesti maatõug 838 810 830 Kihnu maalammas 394 400 450 Eesti vutt 12587 9500 9600 306 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 494. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse, tuhat eurot muud välistoetus koos tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -6 145 -4 915 -1 157 -26 -48 Tööjõukulud -403 -399 0 -4 0 Majandamiskulud -152 -130 0 -22 0 Muud toetused -5 542 -4 385 -1 157 0 0 Põhivara amortisatsioon -48 0 0 0 -48 Tabel 495. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Põllumajandusloomade aretus -5 234 -6 145 -911 17% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kolme teenust, suurima eelarvemahuga teenus on toetused, nii ohustatud tõugu looma pidamiseks kui ka põllumajandusloomade aretuseks. Põllumajandusloomade aretustoetus on Eesti riigieelarvest rahastatav toetus, mille eesmärgiks on põllumajandusloomade aretustegevusega seotud kulude osaline või täielik hüvitamine. Aretustoetust makstakse aretusühingutele tõuraamatu pidamise ja jõudluskontrolli läbiviimise eest. Selleks, et tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike ohustatud tõugude (Eesti maatõugu veis, Eesti hobune, Tori hobune, Eesti raskeveohobune ja Eesti vutt) säilimine, makstakse ohustatud tõugu loomade pidajatele alates 2004. aastast Eesti maaelu arengukavast toetust (2022. aastal 1,1 mln eurot). See on aidanud mõne tõu arvukuse languse pöörata tõusule ning mõnel juhul pidurdanud loomade arvu vähenemist. 3.14.2.1.13 Programmi tegevus: Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime Programmi tegevuse eesmärk on tagada Eesti toiduainesektori konkurentsivõime sise- ja välisturul. Programmi mõõdikud: Tabel 496. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Põllumajandussektori netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta (kolme 21672 17 400 23 039 aasta liikuv keskmine, FADN), € Toiduainetööstuste lisandväärtus töötaja kohta, € 30533 29 100 29 700 307 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 497. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot muud välistoetus koos tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -46 159 -7 793 -37 138 -167 -1 060 Tööjõukulud -3 458 -3 300 -64 -94 0 Majandamiskulud -2 268 -2 060 -135 -73 0 Investeeringutoetused -29 339 0 -29 339 0 0 Muud toetused -10 033 -2 432 -7 600 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 060 0 0 0 -1 060 Tabel 498. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste -61 088 -46 159 14 929 -24% konkurentsivõime Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kahteteist teenust, suurima eelarvemahuga teenused on antavad toetused Eesti toiduainesektori konkurentsivõime sise- ja välisturul tõstmiseks ja Põllumajandustootjate ning toiduainetööstuse konkurentsivõime poliitika kujundamine. Tegevuse elluviimisel on oluline Maaeluministeerium põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA, ETKI, PTA ja PMK teenuste kaudu. Suurema eelarvemahuga toetused on:  mesindusprogramm ja mesilaspere toetus– 2022. aastal 1 mln eurot;  põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus 2022. aastal 19 mln eurot;  väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus 2022. aastal 6,5 mln eurot;  koolikava toetus – 2022. aastal 2,2 mln eurot;  põllumajanduse suurandmete teadmussiirde programm – 2022. aastal 2,2 mln eurot;  puu- ja köögivilja turustusstandardite vastavuse järelevalve;  teadus- ja innovatsiooni meetmed jm. Põllumajandussektori erinevate harude konkurentsivõime tagamiseks ja eelkõige raskustes olevate sektorite toetamiseks on Eestis aastatel 2015–2020 rakendatud ELi eelarvest makstavaid tootmiskohustusega seotud toetusi piima- ning puu- ja köögiviljasektoris, kus on nii tootjate kui ka kasvatatavate loomade ja viljeletavate hektarite arv olnud stabiilne või kerges languses. Aitamaks kaasa toiduainetööstuse ettevõtjate konkurentsivõime parandamisele ja lisandväärtusega toodete töötlemise osakaalu suurendamisele, mis võimaldaks turult kõrgema ja stabiilsema sissetuleku kõigile tarneahela lülidele, on võimalik taotleda põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetusi. Selleks, et aidata kaasa mikro- ja väikeettevõtjate elujõulisusele ning keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate arengule, on põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetused suunatud eraldi mõlemale sihtgrupile. Omatoodetud kõrgema lisandväärtusega põllumajandustoodetega on võimalik saavutada kasumi teenimiseks vajalik mastaabiefekt, tagada pidev kaubapakkumine ning arendada välja äritehingute sõlmimise kompetents nii koduturul kui ka välisturgudel. Uute tehnoloogiate kasutusele võtmisega suureneb konkurentsivõime lisaks siseturule ka välisturgudel. 308 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Koolikava toetuse, mis on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusmeede, abil saab soodustada puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete jõudmist lasteni. See panustab laste tervislike toitumisharjumuste kujundamisse, põllumajandus- ja toidusektorist teadlikkuse tõusu ja ka põllumajandustootjate konkurentsivõime parandamisse, kuna on põllumajandustootjatele üheks turustuskanaliks. 3.14.2.1.14 Programmi tegevus: Põlvkondade vahetus Programmi tegevuse eesmärk on tõsta noorte põllumajandustootjate osakaalu põllumajandussektoris. Programmi mõõdik on noorte (kuni 40-aastaste) juhtide osakaal põllumajanduslikes majapidamistes, kus eesmärgiks on hoida taset (17 %). Tabel 499. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot välistoetus koos mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise kulud kaasfinantseeringuga KULUD -4 815 -397 -4 207 -210 Tööjõukulud -256 -256 0 0 Majandamiskulud -120 -120 0 0 Investeeringutoetused -2 000 0 -2 000 0 Muud toetused -2 228 -20 -2 207 0 Põhivara amortisatsioon -210 0 0 -210 Tabel 500. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Põlvkondade vahetus -5 434 -4 815 619 -11% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kahte teenust. Suurima eelarvemahuga teenus on Toetuse andmine, mida rakendab PRIA ja mille alla kuuluvad noore põllumajandustootja otsetoetus – 2022. aastal 1,2 mln eurot, noore alustava põllumajandustootja toetus – 2022. aastal 0,5 mln eurot ja teadmussiirde ja teavituse toetus – 2022. aastal 2 mln eurot. Põlvkondade vahetuse poliitikat kujundab Maaeluministeerium. Põllumajanduse tööhõivet iseloomustab alates Eesti taasiseseisvumisest pidev vähenemine. Analoogselt teiste arenenud riikidega on probleemiks kvalifitseeritud ja hooajalise tööjõu puudus, spetsialistide, sealhulgas ettevõtete tegevjuhtide keskmise vanuse kriitiline kasv, noorte vähene huvi põllumajandusliku ja toidukäitlemise erihariduse omandamiseks ning põllumajanduse ja toidutööstuse töökohtade madal atraktiivsus noorte silmis. Peamine probleem on noorte vähene huvi põllumajanduse vastu. Ettevõtete juhtide vanuselises struktuuris ületab 65-aastaste juhtide osakaal (26%) noorte juhtide osakaalu (17%), mis viitab otseselt probleemidele põlvkondade. Seega on vajalik põlvkondade vahetuse soodustamisega tuua noori põllumajandussektorisse. Arvestades väljakujunenud põllumajandustootmise struktuuri, on uute ettevõtete loomine sektorisse raskendatud nii põllumajandusmaa piiratuse kui ka tootmise alustamiseks vajaliku suhteliselt suure kapitalinõudluse tõttu. Noorte põllumajandustootjate osakaalu suurendamiseks ja põlvkondade vahetuse toetamiseks rakendatakse noore alustava põllumajandustootja toetust ning noore põllumajandustootja otsetoetust ja teadmussiirde ja teavituse toetus, mida rakendab PRIA. 309 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Programmiperioodil 2014–2020 saab põlvkondade vahetumist soodustada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika I samba noore põllumajandustootja toetusega. Alates 2015. aastast, mil toetuse rakendamisega alustati, on suurenenud nii noore põllumajandustootja toetuse taotlejate arv kui ka nende poolt taotletud põllumajandusmaa hektarite arv. Eesti maaelu arengukavast (ühise põllumajanduspoliitika II sammas) on antud põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust eesmärgiga hõlbustada põllumajandustootjatel tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning suurendada kaasaegsete teadmistega ja kogemustega põllumajandustootjate arvu. Sellest meetmest saavad noored põllumajandustootjad toetust taotleda äriplaanis kirjeldatud tegevuste elluviimiseks. 3.14.2.1.15 Programmi tegevus: Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal Programmi tegevuse eesmärk on tagada põllumajandustootjate stabiilsed sissetulekud ja maandatud riskid. Programmi mõõdikud: Tabel 501. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Netolisandväärtus faktorhinnas aasta tööjõuühiku kohta (3 aasta liikuv 15908 15 400 16 100 keskmine); (EAA alusel), € Kindlustusega hõlmatud põllukultuuride ha arv põllukultuuride pinnast, 0,2 (2020.a) 2 3 % Tabel 502. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot muud välistoetus koos tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -1 770 -1 032 -635 -45 -58 Tööjõukulud -734 -715 -1 -17 0 Majandamiskulud -308 -278 -2 -28 0 Investeeringutoetused -200 0 -200 0 0 Muud toetused -470 -39 -431 0 0 Põhivara amortisatsioon -58 0 0 0 -58 Tabel 503. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude -1 883 -1 770 114 -6% tasakaal Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kolme teenust, suurima eelarvemahuga teenus on toetused. Tegevuse elluviimisel on oluline Maaeluministeeriumi riskijuhtimise ja põllumajandusturgude tasakaalustamise poliitika kujundamine, mis toetab põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsust ning riskide maandamist põllumajandussektoris ja mida rakendatakse PRIA ja PTA teenuste kaudu. Siia alla kuuluvad järgmised teenused: ühtne pindalatoetus, turukorraldusmeetmed (sekkumiskokkuost, eraladustamine, erakorralised meetmed, impordi ja ekspordi litsentsid, tariifikvoodid), põllumajanduskindlustustoetus, põllumajandusliku 310 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri tootmispotentsiaali taastamise toetus, alkoholiregistri pidamine, turukorraldustoetuste järelevalve. Põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsuse tagamiseks rakendatakse ELis pindalapõhiseid otsetoetusi. Põllumajandusega tegelevatele isikutele makstakse Eestis ühtset pindalatoetust kasutatava põllumajandusmaa kohta. Ühtse pindalatoetuse taotlejate arv aasta-aastalt väheneb (2020. aastal 14 090 taotlejat), ent taotletava põllumajandusmaa hektarite arv pidevalt suureneb ning oli aastaks 2020 jõudnud 968 062. Ühtne pindalatoetus hektari kohta on aasta-aastalt pidevalt suurenenud, olles jõudnud 2020. aastal 114,95 euroni hektari kohta. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusmeetmetest aitavad sekkumiskokkuost, eraladustamine ja erakorralised meetmed stabiliseerida turgu ja tagada põllumajandustootjatele turuväljundi ja sissetuleku olukorras, kus nõudlus on järsult ja oluliselt vähenenud või põllumajandustoodang on saanud olulisel määral kahjustada või on hävinenud. Saagi, loomade ja taimede kindlustamise toetamise raames hüvitatakse 70% ulatuses põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksed. Lisaks on põllumajandustootjal võimalik taotleda ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetust, mille eesmärk on taastada põllumajanduse tootmispotentsiaal, mis on kahjustunud loodusõnnetuses, ebasoodsates ilmastikutingimustes või katastroofides. 3.14.2.1.16 Programmi tegevus: Ühistegevus ja koostöö Programmi tegevuse eesmärk on tagada põllumajandustootjate tugev positsioon tarneahelas. Programmi mõõdikud: Tabel 504. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Kvaliteedikavadega liitunud tootjate arv 102 105 106 Põllumajandusühistutesse koondunud põllumajandustootjate osakaal FADNi 20 (2019) 21 22 põllumajandustootjate üldkogumis, % Tabel 505. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot muud välistoetus koos tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -3 020 -780 -2 123 -49 -68 Tööjõukulud -457 -438 -1 -17 0 Majandamiskulud -162 -128 -2 -32 0 Muud toetused -2 333 -214 -2 119 0 0 Põhivara amortisatsioon -68 0 0 0 -68 Tabel 506. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ühistegevus ja koostöö -2 460 -3 020 -560 23% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku nelja teenust, suurima eelarvemahuga teenus on Toetuse andmine. 311 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Eesti toidusektor tegutseb Euroopa Liidu siseturu osana, seega mõjutavad põllumajandussaaduste hindu otseselt ELi siseturuhinnad ning ELi väliskaubanduspoliitika. Samas on turutõrgete korral Eestis kokkuostuhindade langus järsem kui ELis keskmiselt ehk raskused võimenduvad kiiremini. Ühistegevuse ja koostöö arendamine aitavad tugevdada põllumajandustootjate positsiooni turul. Alates 2013. aastast on põllumajandustootjate koostöö toetamiseks rakendatud mitut Eesti maaelu arengukava toetust: tootjarühma loomise ja arendamise toetus, tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus, toidukvaliteedikava raames toodetud tootest teavitamise ja toote müügi edendamise toetus ning lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus. Need toetused on aidanud kaasa põllumajandustootjate koostöö edendamisele. 3.14.2.1.17 Programmi tegevus: Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand Programmi tegevuse eesmärk: Eesti põllumajandus- ja toiduainesektor on välisturgudel konkurentsivõimeline ning Eesti toidu kuvand on positiivne. Programmi mõõdikud: Tabel 507. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubandusbilansi defitsiidi 51 19 22 langus võrdluses algtasemega (2018), % Kodumaise toidukauba eelistamine toiduostudes, % 74 75 75 Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi väärtuse 25 11 13 kasv võrdluses algtasemega (2018), % Tabel 508. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot muud välistoetus koos tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -199 377 -4 619 -194 161 -21 -576 Tööjõukulud -3 121 -2 782 -335 -4 0 Majandamiskulud -967 -951 0 -17 0 Muud toetused -194 662 -836 -193 826 0 0 Põhivara amortisatsioon -576 0 0 0 -576 Tabel 509. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand -114 501 -199 377 -84 876 74% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kolme teenust, suurima eelarvemahuga teenus on Toetuse andmine. Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi väärtuse suurendamiseks ning eesti toidu positiivse kuvandi hoidmiseks nii siseturul kui eksporditurgudel rakendatakse erinevaid toetusi:  turuarendustoetus (riigieelarvest rahastatav toetus, 2022. aasta maht selgub 2022. alguses ministri otsusega, 2021. aastal oli maht 0,5 mln eurot); 312 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri  teavitamis- ja müügi edendamise toetus – 2022. aastal 0,25 mln eurot;  toidukvaliteedikava raames toodetud toodete müügi edendamise toetust – 2022. aastal 0,45 mln eurot;  eksporditurgude avamine ning innovatsiooniklastri toetust – 2022. aastal 2 mln eurot. 3.14.2.1.18 Programmi tegevus: Mahepõllumajandus Programmi tegevuse eesmärk on tõsta mahepõllumajanduse konkurentsivõimet ja tagada mahepõllumajandustoodangu usaldusväärsus tarbija silmis. Programmi mõõdikud: Tabel 510. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Tunnustatud ettevõtete arv 2487 2400 2400 Tarbijate osakaal, kes tarbivad mahetoitu regulaarselt (vähemalt kord 13 10 10 nädalas), % Tabel 511. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot muud välistoetus koos tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -28 390 -2 271 -25 942 -55 -121 Tööjõukulud -1 014 -1 000 0 -14 0 Majandamiskulud -1 290 -1 249 0 -41 0 Investeeringutoetused 0 0 0 0 0 Muud toetused -25 964 -22 -25 942 0 0 Põhivara amortisatsioon -121 0 0 0 -121 Tabel 512. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Mahepõllumajandus -13 511 -28 390 -14 878 110% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kuute teenust, suurima eelarvemahuga teenus on toetused. Tegevuse elluviimisel on oluline Maaeluministeerium mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ning PRIA, PMK ja PTA poolt mahepõllumajandusliku tootmise nõuetele vastavuse kontrollid ja mahekäitlejate järelevalve, mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus – 2022. aastal 24,2 mln eurot ning taimekaitsevahendite jääkide laboratoorne analüüsimine. Mahepõllumajanduse konkurentsivõime tõstmiseks ning mahepõllumajanduses tunnustatud ettevõtjate arvu säilitamiseks rakendatakse mahepõllumajanduse toetust, tehakse järelevalvet mahepõllumajandustootjate ning mahekäitlejate üle. Mahetootjate arv on iga aastaga suurenenud. Mahepõllumajandusmaa moodustab ligikaudu 20% Eesti põllumajandusmaast. Mahetootjate arvu ja põllumajandusmaa pinna suurenemine toob kaasa järelevalve kasvu Põllumajandus- ja Toiduametile. Siiani on suudetud tagada Eesti mahetoodete usaldusväärsus nii kohalikul turul kui ka välismaal. 313 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.14.2.1.19 Programmi tegevus: Toiduvarustuskindlus Programmi tegevuse eesmärk on tagada elanikkonnale ohutu toidu olemasolu ja selle kättesaadavus. Programmi mõõdikud: Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) Perede valmisolek tulla toime koduse toiduvaruga (päevade arv) 2 (2019) 7 8 Riigi toiduvaru olemasolu 30 päevaks (%) Ametkondlikuks kasutuseks AvTS § 35 lg 1 p 6² Kaubanduse ja tööstuse laoseis täiendava tootmiseta (ndl arv) 8 8 8 Tabel 513. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot 2022 RE piirmääraga mitterahalised kulud KULUD -124 -121 -3 Tööjõukulud -75 -75 0 Majandamiskulud -46 -46 0 Põhivara amortisatsioon -3 0 -3 Tabel 514. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Toiduvarustuskindlus -272 -124 148 -54% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kolme teenust, suurima eelarvemahuga teenus on Toiduvarustuskindluse poliitika kujundamine. Toiduvarustuskindluse tegevuse eesmärke täidetakse Maaeluministeeriumi ja PTA toiduvarustuskindluse poliitika kujundamise, toiduohutuse järelevalve, elanike teadmiste, oskuste parendamise ning kaupade ja teenuste varustuskindluse tagamise kaudu. Toiduvarustuskindlus põhineb säästval põllumajanduslikul tootmisel ning põllumajandusturu ja toidusektori sujuval toimimisel. Toiduvarustuskindluse poliitika kujundamine hõlmab elanike teadmiste ja oskuste ennetavat parandamist kriisiks valmistumiseks ja selle ajal ning kaupade ja teenuste varustuskindluse tagamist. Seega on toidu kättesaadavus osa laiemast julgeolekukontseptsioonist. 3.14.2.1.20 Programmi tegevus: Maaelu ja kohalik kogukond Programmi tegevuse eesmärk on luua maapiirkonda uusi, kestlikke töökohti ja kaasata maapiirkonna elanikkonda kohaliku arengu strateegiaga. Programmi mõõdikud: Tabel 515. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) Toetatud projektide abil loodud töökohad 1077,75 (2019) 355,78 374,14 Sellise maaelanikkonna osakaal, keda hõlmavad kohaliku arengu 63,84 (2019) 63,84 63,84 strateegiad, % 314 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 516. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot muud välistoetus koos tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -26 731 -4 054 -21 908 -11 -758 Tööjõukulud -1 049 -1 047 0 -2 0 Majandamiskulud -555 -547 0 -9 0 Investeeringutoetused -8 936 0 -8 936 0 0 Muud toetused -15 425 -2 452 -12 973 0 0 Põhivara amortisatsioon -758 0 0 0 -758 Tabel 517. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Maaelu ja kohalik kogukond -30 329 -26 731 3 598 -12% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kolme teenust, suurima eelarvemahuga teenused on Toetuse andmine, Maaelu ja kohaliku kogukonna poliitika kujundamine ja Maaeluvõrgustiku tegevused. Maapiirkonnas ettevõtluse arendamisse suunatud investeeringud on ettevõtete konkurentsivõime tugevdamiseks ja läbi selle uute kestlike töökohtade loomiseks, sh majandustegevuse mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas. Maapiirkonna sotsiaalmajandusliku olukorra ja töökohtade loomise edendamiseks, sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks ning vaesuse vähendamiseks jätkatakse LEADER-tüüpi kohalikul algatusel põhineva alt üles lähenemisviisi rakendamist, selleks toetatakse LEADER tegevusgruppide tegevust ning LEADER põhimõttel erinevaid kogukondlikke projekte – 2022. aastal 8 mln euro ulatuses. Maaeluvõrgustiku tegevuse peamine eesmärk on parandada Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 rakendamise kvaliteeti, suurendada sidusrühmade kaasatust, teavitada laiemat üldsust ja võimalikke kasusaajaid maaelu arengu poliitikast ning aidata kaasa uuendusmeelsuse edendamisele põllumajanduses, toidu tootmises, metsanduses ja maapiirkonnas. Maaeluvõrgustiku eesmärkide elluviimiseks mh kogutakse, koondatakse ja levitatakse häid tavasid, võrgustikutöö ja uudsete lähenemiste näiteid, aidatakse otsida koostööpartnereid ning osaletakse innovatsioonialases võrgustikutöös. Lisaks sellele on oluline roll ka avalikkuse teavitamisel ja informeerimisel. 3.14.2.1.21 Programmi tegevus: Finantsinstrumendid Programmi tegevuse eesmärk on tagada põllumajandustootjatele, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevatele ning maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele parem juurdepääs kapitalile. Programmi mõõdikud: 315 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 518. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Finantstootega toetatud lõppsaajate arv 234 128 250 Saavutatud võimendav mõju tootegruppide kaupa, mikro- ja 1,25 (2019) 1,14 1,17 väikeettevõtete kasvulaen Saavutatud võimendav mõju tootegruppide kaupa, pikaajaline laen 2,43 (2019) 2,87 2,87 Tabel 519Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot välistoetus koos mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise kulud kaasfinantseeringuga KULUD -1 548 -72 -1 473 -3 Tööjõukulud -45 -45 0 0 Majandamiskulud -27 -27 0 0 Muud toetused -1 473 0 -1 473 0 Põhivara amortisatsioon -3 0 0 -3 Tabel 520. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Finantsinstrumendid -9 026 -1 548 7 478 -83% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse Toetuse andmise ja Finantsinstrumendi poliitika kujundamise teenuseid. Põllumajandustootjate, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ning maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate juurdepääsu kapitalile aitavad parandada Maaelu Edendamise Sihtasutuse vahendusel rakendatavad finantsinstrumendid. Finantsinstrumendid on tõhusad turutõrke kõrvaldamiseks valdkondades, kus pangad ei anna laenu ning puuduvad muud investeerimise võimalused, näiteks väikeste põllumajandus- või maapiirkonnas tegutsevate või alustavate ettevõtete puhul, kellel puudub piisav krediidiajalugu või tagatisvara. Tulenevalt Eesti kapitalituru iseloomust, ei ole väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatel piisavat ligipääsu alternatiivsetele rahastusallikatele. Krediidiasutuste vahendatav laenuraha on raskesti kättesaadav olukorras, kus tagatise väärtus pole piisav ja rahavood on ebastabiilsed. Programm: Kalandus Programmi eesmärk on kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise. 316 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 521. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuste eelarved liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -28 654 -2 615 -25 600 -26 -414 Kutseline kalapüük -13 556 -1 639 -11 615 -26 -276 Vee-elusressursside töötlemine -6 266 -476 -5 730 0 -60 Vesiviljelus -5 772 -276 -5 430 0 -65 EMKF keskkonnakaitsemeetmete -3 060 -223 -2 824 0 -13 rakendamine Tabel 522. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuste eelarvete dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % -28 409 -28 654 -245 1% Kulud kokku Kutseline kalapüük -16 369 -13 556 2 813 -17% Vee-elusressursside töötlemine -6 321 -6 266 54 -1% Vesiviljelus -2 500 -5 772 -3 272 131% EMKF keskkonnakaitsemeetmete -3 220 -3 060 159 -5% rakendamine 3.14.2.1.22 Programmi tegevus: Kutseline kalapüük Programmi tegevuse eesmärk on tagada elujõuline ja konkurentsivõimeline kutseline kalapüügisektor. Programmi mõõdikud: Tabel 523. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega71 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Ranna- ja sisevete kalapüügi sektoris hõivatute keskmine vanus 53,4 53,9 54 Kutselise kalapüügi ettevõtete keskmine palk (suhe Eesti keskmisesse), 81,8 98,2 98,3 % Kutselise kalapüügi ettevõtete müügitulu, € 70 392 500 64 800 000 65 100 000 Tabel 524. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuse kulud, tuhat eurot muud välistoetus koos tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -13 556 -1 639 -11 615 -26 -276 Tööjõukulud -1 115 -1 111 0 -4 0 Majandamiskulud -533 -511 0 -22 0 Investeeringutoetused -3 995 0 -3 995 0 0 Muud toetused -7 637 -17 -7 620 0 0 Põhivara amortisatsioon -276 0 0 0 -276 71 Tabelis on välja toodud kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis 317 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 525. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kutseline kalapüük -16 369 -13 556 2 813 -17% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku nelja teenust, suurima eelarvemahuga teenus on Toetuse andmine. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) ning Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA). PTA peamisteks teenusteks on kutselise kalapüügi korraldus ja turukorralduse järelevalve, PRIA korraldab riiklike ning EMKF toetuste andmist ja toetustega seotud järelevalvet. Kutselise kalapüügiga tegelevate ettevõtete majandusnäitajate parandamiseks toetatakse oma püütud saagi väärindamist ja otseturustamist. Samuti jätkatakse uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist vee-elusressursi väärindamiseks ja paremaks kasutamiseks, soodustades selle saavutamiseks ettevõtete koostööd teadus- ja arendusasutustega. Teadmistepõhisema poliitika kujundamisele aitab kaasa osalemine rahvusvahelistes teaduskoostöö võrgustikes JPI Oceans ja SCAR-Fish ning raamprogrammi „Euroopa horisont“ missioonivaldkonna „Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed“ töörühmas. Kalasadamate ja lossimiskohtade väljaarendamise toetamisega (0,3 mln eurot) on loodud eeldused selleks, et maale toodav kala oleks kvaliteetne ning mitut eesmärki täitvad kalasadamad teeniksid tagasi vähemalt osa ülalpidamisega seonduvatest kuludest. Ranna- ja siseveekogude püügisektori konkurentsivõimet suurendamiseks toetatakse ühistegevust püütud saagile lisandväärtuse andmisel ja toodangu turustamisel, et edendada ühistegevust püütud saagile lisandväärtuse andmisel ja toodangu turustamisel. Ranna- ja siseveekogude kalanduse arendamist toetatakse läbi kogukonna juhitud kohalikul arengul põhineva lähenemise, mis edendab kalurite omavahelist koostööd ja ühistegevust nii sektori sees kui ka laiemalt kalanduspoliitika kujundamisel (5,3 mln eurot). Kalapüügisektori ettevõtete omavahelise parema koostöö tagamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks jätkatakse teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega Kalanduse Teabekeskuses (1,9 mln eurot). Samuti toetame koolitus- ja praktikatoetuse kaudu ettevõtteid, kes pakuvad kalapüügiharidust omandavatele õpilastele koolitus- ja praktikavõimalusi. Toetatakse koolitus- ja praktikatoetuse (2022. aastal 0,01 mln eurot) kaudu ettevõtteid, kes pakuvad kalatöötlemise valdkonnas haridust omandavatele õpilastele koolitus- ja praktikavõimalusi. 3.14.2.1.23 Programmi tegevus: Vee-elusressursside töötlemine Programmi tegevuse eesmärk on kalandus- ja vesiviljelussektori kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga toodang. Programmi mõõdik: Tabel 526. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Eksporditavate toodete koguväärtus, € 121 608 465 130 000 000 134 000 000 (2020) Kalandustoodete tarbimine Eestis, (kg inimese kohta) 15 19 19,5 Kalatöötlemise lisandväärtus sektoris töötaja kohta, € 21289 17 800 18 000 318 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 527. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuse kulud, tuhat eurot välistoetus koos mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise kulud kaasfinantseeringuga KULUD -6 266 -476 -5 730 -60 Tööjõukulud -281 -281 0 0 Majandamiskulud -141 -141 0 0 Investeeringutoetused -4 038 0 -4 038 0 Muud toetused -1 746 -54 -1 692 0 Põhivara amortisatsioon -60 0 0 -60 Tabel 528. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Vee-elusressursside töötlemine -6 321 -6 266 54 -1% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kolme teenust, suurima eelarvemahuga teenus on Toetuse andmine. Poliitika kujundamise ja rakendamise kaudu loome tingimused majanduslikult elujõulisema ja konkurentsivõimelisema kalatöötlemissektori arenguks, pöörates enim tähelepanu lisandväärtuse kasvule läbi tootearenduse ja kaasates selle saavutamiseks senisest enam teaduspotentsiaali. Bioloogilise ressursi säästlikust kasutamisest lähtudes soodustatakse keskkonnahoidlikku töötlemist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ja seni kasutamata vee-elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsema kasutamise kaudu, liikudes seejuures väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise poole. Vee- elusressursside efektiivsemaks kasutamiseks toetatakse tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist läbi ettevõtete koostöö teadus- ja arendusasutustega – 2022. aastal 1,9 mln eurot. Toetatakse kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel energiasäästlikumate ja ressursitootlikumate tehnoloogiate kasutuselevõttu, mis vähendavad ühtlasi käitlemisettevõtete mõju keskkonnale 2 mln euroga. Toetust antakse energia- või ressursiauditil põhineva energia- või ressursisäästulahenduse rakendamise eest. Energia- ja ressursiauditi tegemist toetatakse 2022. aastal 0,03 mln euroga. Ühtlasi toetatakse teadlaste osalemist rahvusvahelistes teaduskoostööprojektides läbi rakendusuuringute programmi. Sektoris tegutsevatel mikro- ja väikeettevõtjatel on olnud madal omafinantseeringuvõime, samuti on raskendatud VKE-de ligipääs pikaajalistele laenudele. Selliste turutõrgete leevendamiseks võimaldame ligipääsu laenurahale (2022. aastal 0,06 mln eurot). 3.14.2.1.24 Programmi tegevus: Vesiviljelus Programmi tegevuse eesmärk on tagada elujõuline ja konkurentsivõimeline vesiviljelussektor. Programmi mõõdikud: 319 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 529 Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega72 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Vesiviljelus ettevõtete keskmine palk (suhe Eesti keskmisesse), % 50,2 53,6 53,6 Vesiviljelus ettevõtete müügitulu, € 4 138 330 6 000 000 6 000 000 Vesiviljelussektori toodang, tonni 1062 1200 1400 Tabel 530. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuse kulud, tuhat eurot välistoetus koos mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise kulud kaasfinantseeringuga KULUD -5 772 -276 -5 430 -65 Tööjõukulud -168 -168 0 0 Majandamiskulud -91 -91 0 0 Investeeringutoetused -810 0 -810 0 Muud toetused -4 637 -17 -4 620 0 Põhivara amortisatsioon -65 0 0 -65 Tabel 531. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuse eelarve dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Vesiviljelus -2 500 -5 772 -3 272 131% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kolme teenust, suurima eelarvemahuga teenus on Toetuse andmine. Poliitika kujundamise ja rakendamise kaudu loome tingimused majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise vesiviljeluse arenguks. Tähelepanu tuleb enim pöörata tootlikkuse tõstmisele, uute liikide kasvatusele, toodangu mahu- ja lisandväärtuse kasvule. Selleks soodustatakse valdkonna teadus- ja arendustegevust. Vesiviljelussektori ettevõtete omavahelise koostöö soodustamiseks ja konkurentsivõime parandamiseks jätkatakse teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega Kalanduse Teabekeskuses (0,2 mln), toetatakse koolitus- ja praktikatoetuse kaudu ettevõtteid, kes pakuvad vesiviljeluse valdkonnas haridust omandavatele õpilastele koolitus- ja praktikavõimalusi (0,01 mln eurot). Toetatakse keskkonna- ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu (0,05 mln), soosides ressursside efektiivsemat kasutust. Bioloogilise ressursi säästlikust kasutamisest lähtudes soodustatakse keskkonnahoidlikku tootmist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist (0,6 mln). Vesiviljelussektori ettevõtetele paremate tingimuste loomiseks oma toodanguga kauplemisel viiakse ellu riikliku tauditõrjeprogrammi riigi tasemel taudivabaduse saavutamiseks (0,06 mln eurot). 72 Tabelis on välja toodud kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 320 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.14.2.1.25 Programmi tegevus: EMKF keskkonnakaitsemeetmete rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi keskkonnakaitsemeetmete rakendamise tegevus sisaldab nii Maaeluministeeriumi kui ka Keskkonnaministeeriumi ja tema valitsemisala asutuse poolt taotletavaid toetusi. Tabel 532. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuse EMKF keskkonnakaitsemeetmete rakendamine kulud, tuhat eurot välistoetus koos mitterahalised 2022 RE piirmääraga riigieelarvelise kulud kaasfinantseeringuga KULUD -3 060 -223 -2 824 -13 Tööjõukulud -136 -136 0 0 Majandamiskulud -87 -87 0 0 Muud toetused -2 824 0 -2 824 0 Põhivara amortisatsioon -13 0 0 -13 Tabel 533. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuse kulude kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % EMKF keskkonnakaitsemeetmete rakendamine -3 220 -3 060 159 -5% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku nelja teenust, suurima eelarvemahuga teenus on Toetuse andmine. Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetust (2022. aastal 1,3 mln eurot) saab kasutada nende tegevuste elluviimiseks, mis tagavad seire, kontrolli, õigus- ja haldusnormide täitmise, suurendades seejuures avaliku halduse suutlikkust ja tulemuslikkust täiendavat halduskoormust tekitamata ning lihtsustab kalapüügi andmete esitamist. Kalandusandmete kogumise toetust (2022. aastal 1,3 mln eurot) saab kasutada nende tegevuste elluviimiseks, mis on vajalikud kalandusandmete kogumise, haldamise ja kasutamise toetamiseks ning ühise kalanduspoliitika rakendamiseks. Merekeskkonnateadmiste parendamise toetuse (0,04 mln eurot) peamine eesmärk on panustada Eesti merestrateegia meetmekava rakendamisesse. Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetusega (0,5 mln eurot) toetatakse kalade kudemistingimuste parandamist. 321 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Majandusliku sisu vaade Joonis 68. Maaeluministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal valitsemisalal kogukuludest, % Joonis 69. Maaeluministeeriumi valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, % 322 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 534. Maaeluministeeriumi valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -451 561 -56 405 -2 693 -378 778 -7 931 -5 754 Tööjõukulud -33 713 -28 588 0 -693 -4 432 0 Majandamiskulud -22 770 -16 340 0 -3 170 -3 260 0 Muud tegevuskulud -6 -1 -5 0 Investeeringutoetused -58 262 0 0 -58 203 -59 0 Muud toetused -328 130 -11 477 0 -316 653 -1 0 Käibemaks -2 927 0 -2 693 -59 -174 0 Põhivara amortisatsioon -5 754 0 0 0 0 -5 754 Maaeluministeeriumi valitsemisala eelarvest moodustavad toetused 86% kulude kogumahust, millest investeeringutoetuseid antakse 13% ja muid toetuseid 73%. Tabel 535. Maaeluministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Kulud kokku -357 825 -439 012 -451 561 -12 549 3% Tööjõukulud -38 513 -32 572 -33 713 -1 140 4% Majandamiskulud -14 135 -22 185 -22 770 -585 3% Muud tegevuskulud 37 -6 -6 0 0% Investeeringutoetused 0 -79 356 -58 262 21 094 -27% Muud toetused -301 991 -297 468 -328 130 -30 662 10% Käibemaks 0 -2 056 -2 927 -871 42% Põhivara amortisatsioon -4 645 -5 369 -5 754 -385 7% Kulud kasvavad peamiselt Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist rahastatavate otsetoetuste ning teadus- ja arendustegevuste mahu suurenemisest. Samuti kasvavad kulud koolilaste tervislike toitumisharjumuste kujundamisele, toiduohutuse järelevalve tugevdamisele ja tõuaretustoetuste andmisele. Investeeringutoetused vähenevad, kuna Euroopa Liidu programmiperiood 2014-2020 hakkab lõpule jõudma. 323 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.14.3INVESTEERINGUD Joonis 70. Maaeluministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal valitsemisala koguinvesteeringutest, % Joonis 71. Maaeluministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarve liikide lõikes osakaaluna objekti eelarvest, % 324 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 536. Maaeluministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide ja katteallikate lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad kaasfinant- investeeringud seeringuga Investeeringud kokku -3 144 -2 312 -462 0 -369 IT investeeringud -2 162 -2 162 0 0 0 Transpordivahendid -28 0 0 0 -28 Masinad ja seadmed -317 -150 0 0 -167 Kinnisvara -133 -133 Laborite sisseseade -70 0 0 0 -70 CO2 kvooditulust rahastatav investeering -63 0 0 0 -63 Käibemaks -504 0 -462 0 -42 Enim investeeritakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse, et tagada infosüsteemide töökindlus. 2022. aasta suuremad IT-investeeringu projektid on:  PMK laboriinfosüsteemi arendus;  PTA järelevalve infosüsteemide arendustööd;  Maaeluministeeriumi kliendiportaali e-teenuste arendused;  PRIA arengutoetuste valdkonna menetlussüsteemid (MATS);  PRIA otsetoetuste valdkonna menetlussüsteemid (TAKS);  kalanduse infosüsteemide arendamine, et lihtsustada kutselise kalapüügi lubade taotlemist ja kalapüügiga seonduvate andmete esitamist;  põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava erimärgistatud diislikütuse kasutamist kontrolliva infosüsteemi loomine. Lisaks soetatakse ETKIle ja PMKle põldkatsete läbiviimiseks katsetehnikat ning laboriseadmeid järelevalve ja seire toimivuse tagamiseks vajalike laborianalüüside jaoks. CO2 kvooditulust viiakse ellu pilootprojekt, mille raames rajatakse taaskasutuse ja kontrollitavate kliimatingimustega kasvuhooned. Tabel 537. Maaeluministeeriumi investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Investeeringud kokku -3 059 -2 797 -3 144 -347 12% IT investeeringud -1 756 -1 757 -2 162 -406 23% Transpordivahendid 0 -28 -28 0 0% Masinad ja seadmed 0 -496 -317 179 -36% Muud investeeringud -1 205 0 0 0 Kinnisvara 0 0 0 0% Laborite sisseseade 0 -70 -70 0 0% CO2 kvooditulust rahastatav investeering 0 0 -63 -63 100% MEM administratiivhoone Lai 39/41 -98 Käibemaks 0 -446 -504 -58 13% Investeeringud suurenevad IT investeeringute arvelt. Samas suurenevad CO2 kvooditulust rahastatavad investeeringud 62 500 euro võrra. 325 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.15. RAHANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Valitsemisala vastutuses on riigi eelarve-, ressursihaldus-, maksu-, tolli- ning finantspoliitika kavandamine ja elluviimine. Lisaks sisaldub selles majandusanalüüs ja -prognoos, riigiabialane nõustamine ja koordineerimine,. Samuti raamatupidamise, audiitortegevuse, rahapesu tõkestamise ja ennetamise, riikliku statistika, avaliku teenistuse ning riigivara ja riigihangetega seotud tegevus. Valitsemisala vastutab ka riigi rahavoo juhtimise, välisvahendite kasutamise korraldamise ja riigi antavate laenude ja riigigarantiide korraldamise eest. Samuti hõlmab see, kohaliku omavalitsuse üksuste arendamist ja nõustamist, regionaalarengu, riigi- ning regionaalhalduse kavandamist ja koordineerimist ning ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamist ja järelevalvet. Tabel 538. Rahandusministeeriumi valitsemisala eelarve võrdlus kogu riigieelarve, tuhat eurot 2022 RE 2022 RE Osakaal 2022 RE kogumaht valitsemisala kogumahust TULUD 13 130 809 11 216 299 85% KULUD -13 638 494 -273 870 2% INVESTEERINGUD -715 975 -7 814 1% FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 723 209 112% Valitsemisala siseselt moodustab Rahandusministeeriumi kulude ja investeeringute eelarve 57% ehk 161 mln eurot valitsemisala eelarvest (282 mln eurot), Maksu- ja Tolliameti eelarve 19% (54 mln eurot) ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse eelarve 11% (32 mln eurot) valitsemisala kulude ja investeeringute eelarve mahust. Suurima töötajate arvuga valitsemisala riigiasutus on Maksu- ja Tolliamet 1376 töötajaga (48,7% valitsemisala töötajaskonnast). 3.15.1TULUD Joonis 72. Rahandusministeeriumi valitsemisala suuremad tulud ja osakaal valitsemisala kogutulust, % 326 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Valitsemisala tulude eelarve suurim mõjutaja on maksuline tulu. Detailne ülevaade maksudest ja sotsiaalkindlustusmaksetest on seletuskirja osas 2 tulude peatükis. Tabel 539. Rahandusministeeriumi valitsemisala tulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Tulud kokku 9 559 012 9 394 374 11 216 299 1 821 925 19% Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 9 398 017 9 281 798 11 104 748 1 822 950 20% Saadud toetused 83 801 74 621 62 986 -11 635 -16% Riigilõivud 791 230 1 300 1 070 465% Tulud majandustegevusest 1 394 1 067 823 -244 -23% Tulud põhivara ja varude müügist 54 63 13 -50 -79% Trahvid ja muud varalised karistused 1 631 420 380 -40 -10% Muud tulud 7 703 8 150 10 355 2 205 27% Intressi- ja omanikutulud 65 620 28 026 35 694 7 668 27% Saadud toetused Toetusi kasutatakse valitsemisala poolt oma kulude ja investeeringute katteks ning vahendamiseks teistele asutustele. Toetused saadakse välisdoonoritelt. EL struktuurifondidest rahastatavate tegevuste elluviimiseks on planeeritud kokku 39,2 mln eurot sh: ● struktuurivahendite tehniline abi 12,9 mln eurot; ● keskse koolituse programm 1,6 mln eurot; ● institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine 0,4 mln eurot; ● meetmes osalevate partnerite võimestamine 0,4 mln eurot; ● KOV-ide teenuste tasemete hindamise süsteemi arendamine 0,1 mln eurot; ● strateegilise juhtimise arendamine 0,1 mln eurot; ● kolmes valdkonnas regionaalarengu toetamiseks kokku summas 23,7 mln eurot sh: o piirkondade konkurentsivõime tugevdamine 17,3 mln eurot, o linnapiirkondade jätkusuutlik areng 5,9 mln eurot, o kohalik ja regionaalne arendusvõimekus 0,5 mln eurot. Ühtekuuluvuspoliitika fondide uue, 2021-2027 eelarveperioodi meetmeteks on planeeritud 1,9 mln eurot sh: ● regionaalarengu toetamine 1,2 mln eurot; ● KOV-ide investeeringud sotsiaalse sidususe, avalike hoonete energiatõhususe, ringmajanduse ning säästva transpordi arendamiseks 0,5 mln eurot; ● piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks 0,2 mln eurot. Euroopa territoriaalse koostöö programmide elluviimiseks on kavandatud 16,8 mln eurot, sh Eesti-Läti programmile 8,9 mln eurot ja Eesti-Vene programmile 7,9 mln eurot. Taaste- ja vastupidavusrahastu projektide finantseerimiseks on planeeritud 3,9 mln eurot, sh KOV-ide investeeringuteks jalgratta- ja/või jalgteedesse 3,5 mln eurot ja Rahapesu Andmebüroo infosüsteemide arendamiseks 0,4 mln eurot. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide projektide finantseerimiseks on kavandatud 0,3 mln eurot. 327 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Statistikaametile laekuvad Eurostati toetused Euroopa Liidu liikmelisusega kaasnevate õigusaktidest tulenevate kohustuste juurutamiseks (uue metoodika sisseviimine, metoodika muutuste väljatöötamisene) 0,6 mln eurot. Igal aastal on töös ca 30 erinevat projekti. Maksu- ja Tolliametile laekuvad toetused koostööprogrammide Fiscalis, Customs ja Tobac raames kokku summas 0,3 mln eurot. Toetuste vähenemist mõjutab struktuurivahendite 2014-2020 eelarveperioodi meetmete rakendamise lõpule jõudmine. Riigilõivud Valitsemisalas on suurimate mahtudega lõivutulud ja lõivu kogujad: ● Maksu- ja Tolliamet 0,2 mln eurot maksukorralduse seaduse ja hasartmänguseaduse alusel tehtavate toimingute eest; ● Rahandusministeerium 0,2 mln eurot riigihangete seaduse alusel tehtavate toimingute eest; ● Rahapesu Andmebüroo 0,9 mln eurot rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel väljastatava tegevusloa taotluste läbivaatamise eest. Prognoosi on suurendatud eelkõige Rahapesu Andmebüroo 2021. aasta tegelikult laekunud tulu alusel. Tulud majandustegevusest Järgmist majandustegevusest laekunud tulu kasutatakse valitsemisala poolt oma kulude ja investeeringute katteks. Tulud laekuvad: ● Statistikaametile 0,7 mln eurot statistilistelt tellimustöödelt; ● Maksu- ja Tolliametile 30 000 eurot Tallinna Linnavalitsuselt müügimaksu ja reklaamimaksu haldamise eest ning Eesti Liikluskindlustuse Fondiga sõlmitud koostöölepingu alusel tasu piirikindlustuspoliisi vormistamise eest. Lisaks on sellel eelarvereal kajastatud riigituludesse laekuvad tulud: ● Rahandusministeeriumile ning Maksu- ja Tolliametile vastavalt 50 000 eurot ja 30 000 eurot süüteomenetluses konfiskeeritud varade müügist; ● Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele 10 000 eurot mittevajalike IKT seadmete müügist. Prognoosi aluseks on varasematel aastatel laekunud tulu ning 2021. aasta eelarve täitmise prognoos. Tulud põhivara ja varude müügist saadakse loobutud kinnisvara ja amortiseerunud ametisõidukite müügilt. Trahvid ja muud varalised karistused Tulud laekuvad Maksu- ja Tolliametile 0,4 mln eurot, sh: o maksukorralduse seaduse alusel 70 000 eurot; o tolliseaduse alusel 0,2 mln eurot; o hasartmänguseaduse, alkoholiseaduse, tubakaseaduse, vedelkütuse seaduse, vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja biotsiidiseaduse alusel kokku 0,1 mln eurot. Muud tulud ● Maksu- ja Tolliametile 10,3 mln eurot, sh: o intressituluõigeaegselt tasumata maksudelt summas 8,7 mln eurot. Maksuintress määratakse maksumaksjale maksukohustuse täitmisega viivitamise korral. Maksuintressi määr on 0,06 protsenti päevas. 2021. aasta väiksemat intressitulu mõjutas COVID-19 328 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri eriolukorra meetmena kehtestatud ajutine soodusintress ettevõtjatele (0,03% päevas). Intressitulu laekumine kasvab, kuna taastub endine intressimäär; o laekumised maksukorralduse seaduse alusel kokku 1,6 mln euro, sh sunnirahad 0,5 mln eurot, väljanõudmata deposiidid 0,2 mln eurot ning arestitud varade kanded riigituludesse, tulud kahjunõuetelt jm ebatavalised tulud kokku 0,9 mln eurot. ● Statistikaametile 40 000 eurot sunnirahadena. Intressi- ja omanikutulud Dividenditulu 40,9 mln eurot on planeeritud äriühingute majandustulemuste prognooside alusel ning lõplikud summad otsustatakse 2022. aasta kevadel pärast 2021. aasta tegelike majandustulemuste selgumist. Eelduste kohaselt maksavad dividende Eesti Energia, Levira, Riigi Kinnisvara ja Eesti Loto. Tuluna finantsinvesteeringutelt on kajastatud 0,4 mln eurot dividenditulu Põhjamaade Investeerimispangalt. Muude finantstuludena on kavandatud intressitulu riigi likviidsusreservilt, stabiliseerimisreservilt ja antud laenudelt. Võrreldes 2021. aastaga on intressi- ja omanikutulude eelarve muutuse põhjuseks dividenditulu kasv 14,5 mln eurot, kuna on prognoositud ettevõtete majandustulemuste paranemist. Samas intressitulude vähenemine 6,9 mln eurot on seotud jätkuvate rahaturu negatiivsete intressidega. 3.15.2KULUD Tegevuspõhine vaade Rahandusministeeriumi valitsemisala panustab kõigi oma tegevustega Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse ühes tulemusvaldkonnas – Tõhus riik. Valitsemisala tulemusvaldkonnaga seotud programmdokumendid on kättesaadavad ministeeriumi kodulehel https://www.rahandusministeerium.ee/et/ministeeriumi-tutvustus 3.15.2.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik Tulemusvaldkonna eesmärk: Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine. Valdkonna strateegiline eesmärk on seatud riigi eelarvestrateegias koos selle saavutamist näitavate mõõdikutega ja eraldi valdkonna arengukava ei ole. Lisaks Rahandusministeeriumi valitsemisalale osalevad Tõhusa riigi tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamises Riigikantselei ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala. Tulemusvaldkonna eesmärk saavutatakse kuue programmiga: ● Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine – vastutab riigisekretär; ● Riigi rahandus, halduspoliitika, regionaalpoliitika ja finantspoliitika – vastutavad rahandusminister ja riigihalduse minister; ● Arhiivindus – vastutab haridus- ja teadusminister. Rahandusministeeriumi valitsemisala jaguneb kahe ministri – rahandusministri ja riigihalduse ministri – vastutusvaldkondadesse. Riigi rahanduse ja finantspoliitika programmide eest on 329 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri vastutav rahandusminister, regionaalpoliitika programmi eest riigihalduse minister. Ministrid jagavad vastutust halduspoliitika programmi eesmärgi saavutamise eest. Tabel 540. Tulemusvaldkonna Tõhus riik kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Kulud kokku -233 398 -263 922 -267 097 -3 175 1% Tegevuspõhine kulude eelarve planeering on käibemaksukuluta. Programm: Riigi rahandus Programmi eesmärk: Kestlik ja majandustsüklit tasakaalustav riigi rahandus. Tabel 541. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot välistoetus koos muud mitte- arvestus- riigieelarve- tuludest 2022 RE piirmääraga rahalised likud lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -70 115 -54 850 -6 098 -7 438 -30 -1 700 Eelarvepoliitika kujundamine -11 932 -3 837 -1 660 -6 435 0 0 Riigi rahaasjade korraldamine -5 291 -1 191 -3 390 -711 0 0 ja järelevalve Maksu- ja tollipoliitika -1 448 -1 436 0 -12 0 0 kujundamine Maksu- ja tollkorraldus -51 444 -48 386 -1 048 -280 -30 -1 700 Tabel 542. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Kuud kokku -74 288 -70 115 4 173 -6% Eelarvepoliitika kujundamine -10 150 -11 932 -1 782 18% Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve -10 717 -5 291 5 426 -51% Maksu- ja tollipoliitika kujundamine -1 453 -1 448 5 0% Maksu- ja tollkorraldus -51 968 -51 444 524 -1% 3.15.2.1.1 Programmi tegevus: Eelarvepoliitika kujundamine Programmi tegevuse eesmärk: Valitsuse tõhusad ja mõjusad eelarvepoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks. Tabel 543. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega73 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020.a) Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon SKPst, % -5,0 -3,3 -2,2 Avatud, läbipaistva ja kaasava eelarvestamise indeks võrreldes 28 (2018) - 24 (2023) OECD riikidega (läbipaistvus, avaandmed, kaasatus) Perioodi 57 78 95 2014-2020 struktuurivahendite kasutamine (osakaal kogumahust), % Tabel 544. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % 73 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 330 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Eelarvepoliitika kujundamine -10 150 -11 932 -1 782 18% Kulud kasvavad välisvahendite mahu suurenemisest:  sihtasutustele ja partneritele vahendatav struktuuritoetuste tehniline abi suureneb 1,2 mln eurot, millest kavandatakse kulusid Euroopa Liidu struktuurifondide perioodi 2021-2027 ettevalmistavateks tegevusteks, hindamisteks ja meetmete väljatöötamiseks ning Ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetava taasteabi (REACT-EU) uue fondi tehniliseks abiks.  valitsemisala kulud struktuurivahenditest suurenevad 0,5 mln eurot. Tabel 545. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot välistoetus koos muud tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga arvestuslikud riigieelarve- sõltuvad kulud kulud lise kaasfinant- seeringuga KULUD -11 932 -3 837 -1 660 -6 435 0 0 Tööjõukulud -3 765 -3 375 0 -390 0 0 Majandamiskulud -1 209 -461 -280 -468 0 0 Sotsiaaltoetused -1 370 0 -1 370 0 0 0 Muud toetused -5 588 -1 -10 -5 577 0 0 Tegevuse sisuks on riigi rahavoo juhtimine (sealhulgas konsolideeritud rahavoo planeerimine, finantsvarade paigutamine, võlakohustuste kaasamine), erandjuhtudel laenude andmine või riigigarantiide väljastamine ning välisvahendite kasutamise auditeerimine. Algamas on olulise investeeringuna e-riigikassa tehnilise platvormi uuendamine (sh eelanalüüs). 3.15.2.1.2 Programmi tegevus: Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve Programmi tegevuse eesmärk: Toimiv riigi rahavoo juhtimine, riigiarvelduste korraldamine ja välisvahendite sihtotstarbeline kasutamine Tabel 546. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020.a) Audiitorite poolt leitud aastane kogu viga üldkogumis (hinnang 1 <2 <2 auditeeritud valimi pinnalt), % E-riigikassa süsteemi vahendusel õigeaegselt teostatud väljamaksed - - 100 (tehniline)74, %, 75 Tabel 547. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve -10 717 -5 291 5 426 -51% Tegevuse mahu muutus tuleneb peamiselt finantskulude vähenemisest. Rahandusministeeriumi finantskulud sisaldavad riigi võetud laenudelt makstavaid intresse ning Haigekassa ja Töötukassa arvelduskonto jäägi eest makstavaid intresse. Intressikulude vähenemine on seotud prognoositust väiksema võla võtmise vajadusega nii 2021. kui ka 2022. aastal. 74 Arvesse ei lähe need maksed, mis on teostamata Töötukassal, Haigekassal ja Sotsiaalkindlustusametil tehnilistel põhjustel. 75 Uus mõõdik, alates 2022 331 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 548. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot välistoetus koos riigieelarvelise muud tuludest mitterahalised 2022 RE piirmääraga arvestuslikud kaasfinant- sõltuvad kulud kulud seeringuga KULUD -5 291 -1 191 -3 390 -711 0 0 Tööjõukulud -1 654 -1 002 0 -652 0 0 Majandamiskulud -1 037 -188 -790 -59 0 0 Finantskulud -2 600 0 -2 600 0 0 0 Tegevuse sisuks on riigi rahavoo juhtimine (sealhulgas konsolideeritud rahavoo planeerimine, finantsvarade paigutamine, võlakohustuste kaasamine), likviidsusreservi ja võlakohustuse võtmise taseme hoidmine, laenude andmine või riigigarantiide väljastamine erandjuhtudel olukorras, kui pangad annavad laenu väga ebamõistlikel tingimustel või ei anna üldse ning välisvahendite kasutamise auditeerimine. Algamas on olulise investeeringuna e-riigikassa tehnilise platvormi uuendamine (sh eelanalüüs). 3.15.2.1.3 Programmi tegevus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine Programmi tegevuse eesmärk: Valitsuse stabiilsed ja tasakaalus maksupoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks Tabel 549. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega76 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020.a) Maksusüsteemi struktuur ehk kaudsete maksude osakaal kogu 39,9 39,4 40,2 maksulaekumistes (%) Tööjõu efektiivne maksumäär, % 35 34,6 34,8 Eesti koht Tax Foundation mõttekoja rahvusvahelise maksualase 1 ≤5 ≤5 konkurentsivõimelisuse indeksis Tabel 550. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Maksu- ja tollipoliitika kujundamine -1 453 -1 448 5 0% Tabel 551. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot välistoetus koos muud riigieelarve- tuludest mitterahali- 2022 RE piirmääraga arvestuslikud lise sõltuvad sed kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -1 448 -1 436 0 -12 0 0 Tööjõukulud -1 241 -1 229 0 -12 0 0 Majandamiskulud -189 -189 0 0 0 0 Muud toetused -18 -18 0 0 0 0 Tegevuse sisuks on maksude, riigilõivude ja tollialane analüüs, õigusloome, nõustamine ning valdkonna poliitikate rakendamise koordineerimine. Lisaks maksude kogumise 76 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis 332 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri regulatsioonidele hõlmab tollipoliitika ka ühiskonnakaitselist aspekti, mis väljendub ohtlike ning keelatud kaupade sisse- ja väljaveo tõkestamises. Oluline tegevusmaht on siseriikliku õiguse kooskõlla viimine EL-i õigusega. Kasvamas on keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks muudatuste tegemine nii energiatoodete ja elektri aktsiisiga maksustamise süsteemis, süsiniku piirimeetme rakendamisel energiamahukate toodete impordi suhtes kui ka ringmajanduse osakaalu suurendamise ja jäätmekäitluse korrastamise saavutamiseks pakendiaktsiisiga maksustamise efektiivsemaks muutmisel. Muude toetustena 18 200 eurot on planeeritud liikmemaks OECD programmis Global Forum on Tax Transparency osalemiseks. 3.15.2.1.4 Programmi tegevus: Maksu- ja tollikorraldus Programmi tegevuse eesmärk: Riigi maksutulud on kogutud ja ebaaus majandustegevus väheneb. Tabel 552. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega77 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020.a) Riigieelarves prognoositud maksutulude kokku kogumine, % 100 100 100 Aruandeperioodi nõuete tasumise osakaal, % 98,9 >98 >98 Maksutahte indeks, % 68,4 >66 >66 Tabel 553. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Maksu- ja tollikorraldus -51 968 -51 444 524 -1% Tabel 554. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot välistoetus koos muud riigieelarve- tuludest mitterahali- 2022 RE piirmääraga arvestuslikud lise sõltuvad sed kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -51 444 -48 386 -1 048 -280 -30 -1 700 Tööjõukulud -39 279 -39 277 0 -2 0 0 Majandamiskulud -9 812 -8 757 -748 -278 -30 0 Finantskulud -304 -4 -300 0 0 0 Muud tegevuskulud -289 -289 0 0 0 0 Muud toetused -60 -60 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 700 0 0 0 0 -1 700 Tegevuse elluviijaks on Maksu- ja Tolliamet rohkem kui 1400 töötajaga. Maksu- ja Tolliameti teenused: maksuhalduse administreerimine, maksumaksjate nõustamine ja teenindamine, rahaliste nõuete arvestuse pidamine, võlgade sissenõudmine ja 77 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 333 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri aruandlusdistsipliini tagamine, maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontroll, tollikontrolli läbiviimine, maksu- ja tollialase kuritegevuse vastu võitlemise teenus, aktsiisikauba käitlemise järelevalve ning tolliprotseduuride ja -formaalsuste haldamine. Eelarveliselt on kõige kallimad teenused tollikontrolli läbiviimine (üle 14 mln euro) ning maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontroll (ligi 12 mln eurot). Üle 9 mln euro maksab ka maksu- ja tollialase kuritegevuse vastu võitlemise teenus. Maksu- ja Tolliametil on plaanis mitmed IT arendused, mis tulenevad tema rollist nii Eesti riigis kui ka Euroopa Liidus. Panustatakse nii riigiasutuste koostööprojektidesse (nt sündmusteenused, reaalmajandus, bürokratt), kui viiakse läbi arendusi MTAle strateegiliselt olulistes teemades: ● lihtsate ja mugavate teenuste pakkumiseks kasutatakse üha enam tehisintellekti, eelkõige läbi Chati ja juturoboti; ● alustatakse projekte tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni (TSD) ja käibemaksu deklaratsiooni (KMD) raames, mis toetavad üleriigilist Aruandlus 3.0 vaadet; ● jätkatakse e-tolli infosüsteemide uuendamisega, mis kestab 2024. aastani. Sealjuures osaletakse elektroonilise deklaratsioonide vahetuse eCMR projektis, millesMaksu- ja Tolliamet on partner uudsete röntgenlahenduste väljatöötamisel; ● mahukad arendused on tulemas seoses peatselt jõustuvate seadusemuudatustega (pensionireformi viimased etapid, ehitusplatsidel töötajate registreerimise võimaldamine, maa hindamise läbiviimine jpt.). Muude tegevuskuludena on planeeritud riigisaladusega seotud tegevuste eelarve. Muude toetustena on planeeritud liikmemaksud Rahvusvahelisele Maksuadministratsioonide Organisatsioonile (IOTA), Rahvusvahelisele Tolliorganisatsioonile (WCO), OECD programmides osalemise eest ning stipendium Sisekaitseakadeemia maksunduse ja tolli eriala üliõpilastele. Programm: Halduspoliitika Programmi eesmärk: Riigihaldus on tõhusalt ja kvaliteetselt korraldatud ning riiklik statistika muudab riigi toimimise läbipaistvaks. 334 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 555. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- 2022 Arvestus- riigieelarve- tuludest Piirmääraga rahalised RE likud lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -64 037 -42 305 -500 -10 555 -700 -9 977 Haldusorganisatsiooni ja -1 209 -781 0 -428 0 0 personalipoliitika kujundamine Riigivara poliitika ja selle elluviimise -1 196 -688 -500 -7 0 0 koordineerimine Riigihangete poliitika ja riigiabi -1 301 -1 290 0 -11 0 0 regulatsiooni rakendamine Tugiteenuste pakkumine ja toetuste -18 494 -9 160 0 -9 286 0 -48 rakendamine RTK-s IKT valdkonna arendamine ja -24 649 -15 079 0 -201 0 -9 368 korraldamine RMITis Ministeeriumite ühishoone kesksete -6 703 -6 643 0 0 0 -60 tugiteenuste korraldamine Statistika tegemise poliitika -10 485 -8 663 0 -622 -700 -500 kujundamine ja statistika Tabel 556. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -64 133 -64 037 97 0% Haldusorganisatsiooni ja personalipoliitika -1 174 -1 209 -35 3% kujundamine Riigivara poliitika ja selle elluviimise -1 696 -1 196 500 -29% koordineerimine Riigihangete poliitika ja riigiabi regulatsiooni -1 131 -1 301 -170 15% rakendamine Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine -18 454 -18 494 -40 0% RTK-s IKT valdkonna arendamine ja korraldamine RMITis -22 875 -24 649 -1 774 8% Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste -6 685 -6 703 -18 0% korraldamine Statistika tegemise poliitika kujundamine ja statistika -12 118 -10 485 1 633 -13% 3.15.2.1.5 Programmi tegevus: Haldusorganisatsiooni ja personalipoliitika kujundamine Programmi tegevuse eesmärk: Optimaalse suurusega hästi toimiv haldusorganisatsioon ja kompetentne personal. 335 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 557. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega78 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020.a) Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas 15-74 (ei 12,1 12 12 kasva),% Keskvalitsuse kulutuste osakaal SKPst,%, ≤ 38,5 ≤33,3 ≤33,3 Keskvalitsuse organisatsioonide arv kokku, ≤ 266 ≤264 ≤264 Tabel 558. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Haldusorganisatsiooni ja personalipoliitika -1 174 -1 209 -35 3% kujundamine Tabel 559. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot välistoetus koos muud riigieelarve- tuludest mitterahali- 2022 RE piirmääraga arvestuslikud lise sõltuvad sed kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -1 209 -781 0 -428 0 0 Tööjõukulud -595 -493 0 -103 0 0 Majandamiskulud -609 -283 0 -325 0 0 Muud toetused -5 -5 0 0 0 0 Riigi personalipoliitika kujundamise tulemusena tagatakse riigi ülesannete täitmiseks vajalikus mahus ja vajaliku kvalifikatsiooniga pühendunud personali olemasolu. Keskselt panustatakse riigi palgapoliitika, keskse koolituse ja arendustegevuse põhimõtete, värbamispoliitika, personali hindamise, planeerimise ja arvestuse põhimõtete, avaliku teenistuse seaduse rakenduspraktika kujundamisesse ning strateegilise personalijuhtimise, ametniku eetika ja avaliku teenistuse arendamisele. Selleks töötatakse välja keskseid juhendeid ja viiakse läbi uuringuid (nt palgauuringud). Iga-aastaselt antakse Vabariigi Valitsusele riigi eelarvestrateegia menetlemise käigus ülevaade olulisematest personalinäitajatest ja palkadest ning tehakse ettepanekud palgakorrektsioonideks. Samuti tehakse ülevaade Riigikogule avaliku teenistuse arengusuundadest, teenistuskohtadest, teenistuses olevatest ja töötavatest isikutest, nende palkadest ja töötasudest. Riigihalduse korraldamise tulemuseks on Eesti jaoks optimaalse keskvalitsuse organisatsioonilise struktuuri ja juhtimiskvaliteedi loomine ja hoidmine. Valik selle programmi tegevustest:  riigireformi tegevuste keskse vaate hoidmine ja koordineerimine;  riiklike organisatsioonide arendamine (juhtimissüsteemid, sisekontrollisüsteemid) ja optimaalsete lahenduste leidmine kesksete tugiteenuste konsolideerimiseks RTKsse;  riigireformi seniste tulemuste ja uute suundade alusanalüüs; 78 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 336 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri  jätkub riigi ühiste teenuskeskuste (riigimajade) rajamise koordineerimine maakonnakeskustes (va Tallinn ja Tartu). Riigimajade puhul selgitatakse välja kodanike poolt riigiasutuste külastamise sagedus ning analüüsitakse, kas kodanikel on riigi teenuste kättesaadavusega probleeme ning nende ilmnemisel võimalikke lahendusvariante. 3.15.2.1.6 Programmi tegevus: Riigivara poliitika ja selle elluviimise koordineerimine Programmi tegevuse eesmärk: Tõhus riigivara valitsemise korraldus. Tabel 560. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega79 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020.a) Kasumlikult tegutsevate riigi äriühingute osakaal kõigist riigi 22 45 45 äriühingutest, % Kulutõhusust parandanud riigi sihtasutuste osakaal; % 30 70 75 Kinnisvarahalduse tsentraliseerituse määr, % 83 83 85 Tabel 561. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Riigivara poliitika ja selle elluviimise -1 696 -1 196 500 -29% koordineerimine Tegevuse mahu muudatus tuleneb reformimata maade maamaksukulu prognoosi vähenemisest 0,5 mln eurot. Prognoosi aluseks on Maksu- ja Tolliameti esitatud maamaksuteated. Riik tasub maamaksu jätkuvalt riigi omandis olevalt maalt, mille tagastamise, asendamise või kompenseerimise kohta on esitatud taotlus, või mis on kompenseeritud, kuid mida keegi ei ole kasutusse võtnud, või mille tagastamise asendamise või kompenseerimise kohta pole esitatud taotlust ning mida keegi ei ole kasutusse võtnud. Eelarve väheneb seoses riigimaade müügiga ning üleandmisega kohalikele omavalitsustele. Arvestuse aluseid reguleerib rahandusministri 16.10.2014. aasta määrus nr 38 “Maamaksu arvutamise ja tasumise ning maksusoodustuste taotlemise kord”. https://www.riigiteataja.ee/akt/114082018005?leiaKehtiv Tabel 562. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot välistoetus koos muud riigieelarve- tuludest mitterahali- 2022 RE piirmääraga arvestuslikud lise sõltuvad sed kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -1 196 -688 -500 -7 0 0 Tööjõukulud -612 -605 0 -7 0 0 Majandamiskulud -583 -83 -500 0 0 0 Riigivara valitsemise poliitika väljatöötamisel ja rakendamise nõustamisel arendatakse peamiselt riigivara valitsemist puudutavat õiguslikku keskkonda. 79 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 337 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Riigi kinnisvara strateegilise juhtimise olulisemateks tegevusteks on: ● vajaliku kinnisvara ressursi planeerimine ja eelarvestamine ning tööprotsesside kirjeldamine; ● riigi kinnisvara juhtimise üleviimine kesksetele võtmenäitajatele. Seda on võimalik rakendada täies mahus peale riigi kinnisvararegistri arenduste juurutamist, eelduslikult 2023. aastal. Seni toimub kinnisvara juhtimiskavade koostamine piiratud arvu võtmenäitajate põhjal; ● riigi olemasoleva põhitegevuse jaoks kasutatava hoonestatud kinnisvara investeeringute tegemisel optimeerimisreservi edukas rakendamine Riigi Kinnisvara AS-i kaudu, vähendamaks Valitsuses tehtavaid üksikobjektide otsuseid. Riigi osaluspoliitika kujundamisel ja korraldamisel on selle sisuks riigi osalemiseks eraõiguslikes juriidilistes isikutes (eelkõige äriühingud ja sihtasutused) põhimõtete kaasajastatuna hoidmine ning regulaarne aruandlus iga-aastase koondaruande näol Vabariigi Valitsusele, Riigikogule ja Riigikontrollile valdkonna tulemuslikkusest. Samuti on olulisteks tegevusteks erinevate osapoolte nõustamine eraõiguslike juriidiliste isikutega seotud otsustes või nõukogu tööga seotud küsimustes. Jätkuvad tööd ka omandireformi lõpuleviimisel: vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamine ja andmete analüüsimine, kompensatsiooninõuete esitajate nõustamine ning nimetatud tegevustes koostöö tegemine Maa-ameti ja kohalike omavalitsustega, Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi taotluste ja neist tulenevate valitsuse korralduste eelnõude menetlemine jm. 3.15.2.1.7 Programmi tegevus: Riigihangete poliitika ja riigiabi regulatsiooni rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Riigihanked toetavad kvaliteetse hanke eseme soetuse kaudu valdkondlikke poliitikaid, on kulutõhusad, konkurentsi tagavad ja läbipaistvad ning panustavad sotsiaalsete, keskkonnahoidlike ja innovatsioonieesmärkide saavutamisse. Riigiabi andmine on kooskõlas EL ja siseriiklike õigusaktidega tagades õiglase konkurentsi. Tabel 563. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega80 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020.a) Euroopa Komisjoni negatiivsete riigiabi otsuste arv 1 0 0 Kvaliteedikriteeriumite alusel hinnatud hangete osakaal, % 13 >15 >20 Kohtusse kaevatud ning kohtu poolt hankeasjana sisuliselt läbi 72 >76 >77 vaadanud vaidlustuskomisjoni otsuste jõusse jätmise määr, % Tabel 564. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Riigihangete poliitika ja riigiabi regulatsiooni rakendamine -1 131 -1 301 -170 15% 80 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 338 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 565. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot välistoetus koos muud riigieelarve- tuludest mitterahali- 2022 RE piirmääraga arvestuslikud lise sõltuvad sed kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -1 301 -1 290 0 -11 0 0 Tööjõukulud -1 181 -1 170 0 -11 0 0 Majandamiskulud -119 -119 0 0 0 0 Riigihangete valdkonna poliitika kujundamise tegevuse sisuks on peamiselt riigihangete alase õigusregulatsiooni arendamine, nõustamine ja koolitamine, riigihankeid puudutavate statistiliste andmete kogumine, töötlemine ja avaldamine ning koostöö tegemine rahvusvaheliste organisatsioonidega. Samuti on olulisel kohal riikliku ja haldusjärelevalve teostamine riigihangete seaduse ja selle alusel antud õigusaktide täitmise üle ja väärteomenetluste läbiviimine. Oluliste teenustena võib välja tuua riigihangetealaste vaidlustuste lahendamist ja elektrooniliste riigihangete toetamise riigihangete registri vahendusel. Riigihangete register on iseteeninduskeskkond, mis võimaldab hankijatel riigihankeid ühes keskkonnas tervikprotsessina korraldada ja ettevõtjatel neis osaleda, sh kasutada innovaatilisi e-hanke tööriistu, nagu e-oksjon, e-kataloog, dünaamiline hankesüsteem ja hankepassi teenus. Rahandusministeerium pakub registri kasutajatuge, juhendeid ja kasutajakoolitusi. Riigiabi reeglite rakendamise koordineerimisel aitab Rahandusministeerium tagada, et riigiabi andjate antud riigiabi oleks kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega, pakub nõustamist ja korraldab koolitusi ning mh tagab riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri pidamise andmete läbipaistvuse ja kontrollitavuse eesmärgil. 3.15.2.1.8 Programmi tegevus: Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine Riigi Tugiteenuste Keskuses (RTK) Programmi tegevuse eesmärk: Pakkuda kvaliteetseid ja tõhusaid tugiteenuseid enamikule keskvalitsuse asutustest. Tabel 566. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega81 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020.a) RTK poolt pakutavate tugiteenuste kliendirahulolu keskmine (10- 8,3 ≥ 8,5 ≥ 8,5 palli skaalal), ≥ Rakendusasutuste ja rakendusüksuste rahulolu RTK toetuste 7,1 ≥ 7,7 ≥ 8,0 teenustega (10-palli skaalal), ≥ Asutuste koolitusjuhtide rahulolu personaliarenduse teenusega (10- 7,6 ≥ 7,8 ≥ 8,0 palli skaalal), ≥ Tabel 567. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine RTK- -18 454 -18 494 -40 0% s 81 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 339 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 568. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot välistoetus koos muud riigieelarve- tuludest mitterahali- 2022 RE piirmääraga arvestuslikud lise sõltuvad sed kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -18 494 -9 160 0 -9 286 0 -48 Tööjõukulud -15 058 -8 271 0 -6 787 0 0 Majandamiskulud -3 387 -889 0 -2 498 0 0 Põhivara amortisatsioon -48 0 0 0 0 -48 Keskne tugiteenus aitab kaasa teenindatavate asutuste eesmärkide saavutamisele ja arengule, võimaldades neil keskenduda oma põhitegevusele. Tegevus sisaldab personali- ja palgaarvestuse teenust, finantsarvestuse teenust, riigi raamatupidamise koondaruandluse koostamise teenust, , riigihangete korraldamise teenust, personaliarenduse teenust, toetuste kasutamise korraldamise teenust. Samuti riigi nõuete haldamise teenust (mh Maa erastamise järelmaksunõuete, kasutusvalduse ja hoonestusõiguste tasude arvestuseks kasutatakse infosüsteemi Maa-IS). Tugiteenuste osutamise raames täidab Riigi Tugiteenuste Keskus Euroopa Liidu struktuurivahendite ja piiriüleste programmide korraldus- ja makseasutuse funktsiooni, Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismide kontaktasutuse ning õigusaktides määratud juhul ka rakendusüksuse ülesandeid. Riigi Tugiteenuste Keskuse edasiste arenduste fookuses on pakutavate teenuste kvaliteedi ja tõhususe parandamine ning teenindatavate asutuste arvu kasvatamine. Kvaliteedi ja tõhususe parandamiseks arendatakse teenuste osutamisega seotud tööprotsesse ja infosüsteeme ning panustatakse töötajate erialasesse arengusse (nt muutustega toimetulek, innovatsioon). Teenuste arendamise käigus soovitakse liikuda kliendile kõrgemat lisandväärtust pakkuvate teenuste poole, analüüsifaasis on keskne dokumendihaldusteenuse pakkumine. 3.15.2.1.9 Programmi tegevus: IKT valdkonna arendamine ja korraldamine Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuses (RMIT) Programmi tegevuse eesmärk: Kvaliteetne ja tõhus tugiteenus infotehnoloogia valdkonnas. Tabel 569. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega82 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020.a) RMIT poolt pakutavate tugiteenuste kliendirahulolu keskmine (5 palli 4,56 4,2 4,2 skaalal), ≥ Kliendirahulolu pöördumiste lahendamisega (5 palli skaalal) 4,89 4,5 4,5 Rakenduste käideldavuse vastavus sätestatud käideldavusnõuetele, % 99,99 98 98 82 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 340 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 570. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot83 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % IKT valdkonna arendamine ja korraldamine -22 875 -24 649 -1 774 8% RMITis Tegevuse mahu muutust mõjutavad peamiselt: ● Kultuuriministeeriumi valitsemisala töökohateenuste vahendite suurenemine seoses uute liitujatega; ● Rahapesu Andmebüroo töökohateenuste, IT äriteenuste ja tegevusteenuste vahendite lisandumine; ● töötajate elektroonilise registri vahendite lisandumine; ● Statistikaameti projekti “Andmeteenuse võimekus” vahendite lisandumine; ● palgafondi lisavahendid sihtgruppidele. Tabel 571. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot välistoetus koos muud riigieelarve- tuludest mitterahali- 2022 RE piirmääraga arvestuslikud lise sõltuvad sed kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -24 649 -15 079 0 -201 0 -9 368 Tööjõukulud -7 556 -7 403 0 -153 0 0 Majandamiskulud -7 458 -7 410 0 -48 0 0 Investeeringutoetused -267 -267 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -9 368 0 0 0 0 -9 368 Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus pakub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas arendus- ja majutusteenuseid, et toetada asutuste äriprotsesse ning strateegiliste eesmärkide saavutamist. Teenus sisaldab infoturbeteenust. Tegevus sisaldab IT töökohateenuseid Rahandusministeeriumi valitsemisalas ning vastavalt kokkuleppele ka teistele riigi- ja omavalitsusasutustele (näiteks Kultuuriministeerium ja selle valitsemisala asutused). IKT teenuste keskselt pakkumine võimaldab ära hoida dubleerimist ning koondada kokku teenuste pakkumiseks vajalik kompetents. Investeeringutoetusena soetatakse IKT varasid Eesti Rahvusringhäälingule. 3.15.2.1.10 Programmi tegevus: Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: Tugifunktsioonide kvaliteetne ja tõhus täitmine. 83 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 341 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 572. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega84 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2019.a) Ühisosakonna poolt pakutavate tugiteenuste kliendirahulolu 4,5 ≥4,4 ≥4,4 keskmine (5 palli skaalal), ≥ Kliendirahulolu haldusteenusega (5 palli skaalal), ≥ 4,6 ≥4,5 ≥4,5 Kliendirahulolu dokumendihaldusteenusega (5 palli skaalal), 4,6 ≥4,5 ≥4,5 ≥ Tabel 573. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste -6 685 -6 703 -18 0% korraldamine Tabel 574. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot välistoetus koos muud riigieelarve- tuludest mitterahali- 2022 RE piirmääraga arvestuslikud lise sõltuvad sed kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -6 703 -6 643 0 0 0 -60 Tööjõukulud -1 527 -1 527 0 0 0 0 Majandamiskulud -5 116 -5 116 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -60 0 0 0 0 -60 Tegevusi viib ellu peamiselt Rahandusministeeriumi ühisosakond, kes täidab tugifunktsioone ühishoones asuva nelja ministeeriumi (Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) jaoks. Tegevus sisaldab dokumendihaldusteenust, haldus- ja riigivara teenust (hõlmab kolme valdkonda: kinnisvara valitsemisega seonduvad funktsioonid, ühishoones töökeskkonna tagamine ja ühishoone administraatorite/autojuhtide teenus), õigusteenindust (peamisteks ülesanneteks on riigihangete ja lepingute sõlmimisel õigusalase tegevuse koordineerimine, sh hankeplaani koostamise koordineerimine ja elluviimise nõustamine ning ministeeriumite ja Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakonna vahelise koostöö korraldamine). Sisuliseks väljakutseks on hoonestatud kinnisvara juhtimiskava prioriteetide elluviimine nelja ministeeriumi osas ning ühishoone ruumiressursi kasutamise pidev tõhustamine muutuvates ootustes töökeskkonnale. Koostöös valmistatakse ette Siseministeeriumi kolimist ühishoonesse ning seoses sellega viie ministeeriumi ühistöökeskkonna loomist. 3.15.2.1.11 Programmi tegevus: Statistika tegemise poliitika kujundamine ja statistika Programmi tegevuse eesmärk: Riiklik statistika ja teave kajastab tarbijatele huvipakkuvaid, aja- ja asjakohaseid valdkondi arusaadavalt, tagades järjepidevuse ning tõhususe. 84 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 342 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 575. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega85 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020.a) Statistika tarbija rahuloluindeks %, > 73 >70 >70 Kliendi vajadustega arvestamine, rahuloluindeks %. > 73 >70 > 70 Andmeesitajate halduskoormus, eesmärk aastaga vähendada 234 951 5% väiksem 5% väiksem ca5%eelmise aasta tundide arvust, tundi Tabel 576. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Statistika tegemise poliitika kujundamine ja statistika -12 118 -10 485 1 633 -13% Tegevuse maht väheneb, kuna 2021. aasta eelarve sisaldas rahva ja eluruumide loenduse vahendid. Tabel 577. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot välistoetus koos muud riigieelarve- tuludest mitterahali- 2022 RE piirmääraga arvestuslikud lise sõltuvad sed kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -10 485 -8 663 0 -622 -700 -500 Tööjõukulud -7 962 -6 759 0 -571 -632 0 Majandamiskulud -2 021 -1 902 0 -50 -68 0 Finantskulud -2 -2 Põhivara amortisatsioon -500 0 0 0 0 -500 Tegevusse panustavad Statistikaamet ja Rahandusministeerium. Statistikaameti peamisteks teenusteks on riikliku statistika tegemine (rahvusvaheliste ja arengukavade näitajate tootmine), riigi andmehalduse juhtimine ja tellimustööde teostamine. Rahandusministeerium panustab tegevusse peamiselt riikliku statistika alase õigusloomega. Lähiaastatel mõjutab riikliku statistika tegemist Euroopa Liidu tasemel õigusaktide väljatöötamine ja ellu viimine. Suuremahulised statistikatööd 2022. aastal on rahva ja eluruumide loendus ning nende tulemuste avaldamine. Euroopa Liidu tasemel kokku lepitud strateegiliste eesmärkide (nt rohelepe) täitmise jälgimiseks on vaja välja arendada ja teha uut statistikat. Täiendavalt pakub Statistikaamet klientidele mitmesuguseid teenuseid: teabenõue, tellimustöö (sh uuringud, analüüsid, erinevad statistika visualiseerimise lahendused, andmekaeve jms), teaduslikul eesmärgil andmete kasutamine, statistikaalased koolitused (sh andmekirjaoskus), andmejagamisteenus, pressiteate ja väljaande teavituse tellimine, statistikaväljaande tellimine, konsultatsioon Euroopa Liidu riikide statistika kättesaadavuse kohta, andmesubjektile tema andmetega tutvumise võimaldamine ning klienditugi. Statistikaamet pakub lisaks andmeanalüüsi – ja andmekaeveteenust. Andmekaeve rakendamine on vajalik uute metoodikate ja nähtuste uurimiseks. Kavas on oluliselt suurendada 85 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 343 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri andmekaeve teadmust koostöös partneritega (nt asutusega Center for Big Data Statistics Hollandis) ning pakkuda andmekaeveteenust vastavalt tellimustele (think tank teenus). Programm: Regionaalpoliitika Programmi eesmärk: Inimestel on igas piirkonnas kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed teenused ja mitmekülgseid tegevusi võimaldav meeldiv elukeskkond. Tabel 578. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- 2022 Arvestus- riigieelarve- tuludest Piirmääraga rahalised RE likud lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -127 -24 873 0 -48 620 -53 802 0 294 Regionaalpoliitika, piirkondade ja -119 -17 704 0 -48 427 -53 802 0 piiriülese koostöö areng 933 Kohalike omavalitsuste ja -2 346 -2 325 0 -21 0 0 regionaalhalduse koordineerimine KOVide finantseerimise ja -433 -278 0 -155 0 0 finantsjuhtimise korraldamine Ruumilise planeerimise poliitika -4 582 -4 565 0 -17 0 0 kujundamine ja korraldamine Tabel 579. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -120 169 -127 294 -7 126 6% Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö -85 658 -119 933 -34 274 40% areng Kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse -1 952 -2 346 -394 20% koordineerimine KOVide finantseerimise ja finantsjuhtimise korraldamine -30 278 -433 29 845 -99% Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja -2 281 -4 582 -2 301 101% korraldamine 3.15.2.1.12 Programmi tegevus: Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng Programmi tegevuse eesmärk: Riigi arengudokumentides määratud regionaalse arengu eesmärkide saavutamine ning regionaalmeetmete mõjus ja nõuetekohane elluviimine. 344 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 580. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega86 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020.a) Maakondade SKP kasv (15/15) 15 (2019) 15 15 Keskmiste sissetulekute kasv kõigis maakondades suurem kui THI 1487 (2019) 2,1 2,1 muutus (15/15), %, ≥ Valdkonnapoliitilistest toetusmeetmetest väljapoole Harju - 68 68 maakonda eraldatud toetuste osakaal, % Tabel 581. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng -85 658 -119 933 -34 274 40% Kulude mahu muutust mõjutavad peamiselt: ● alates 2022. aastast eelarvesse kavandatud Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavad vahendid summas 53,8 mln eurot, vahendeid kasutatakse energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamiseks avaliku sektori hoonetes; ● lisanduvad 2021-2027 eelarveperioodi meetmete vahendid summas 5,9 mln eurot; ● seoses struktuurivahendite 2014-2020 eelarveperioodi meetmete rakendamise lõpule jõudmisega vähenevad struktuurivahenditest vahendatavad regionaalarengu toetused 16,2 mln eurot; ● 2021. aasta eelarve sisaldas ühekordseid lisavahendeid investeeringutoetusteks ja täiendavateks toetusteks ca 9,2 mln eurot. Tabel 582. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot välistoetus koos muud riigieelarve- tuludest mitterahali- 2022 RE piirmääraga arvestuslikud lise sõltuvad sed kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -119 933 -17 704 0 -48 427 -53 802 0 Tööjõukulud -799 -696 0 -103 0 0 Majandamiskulud -378 -108 0 -270 0 0 Investeeringutoetused -93 235 -11 512 0 -27 921 -53 802 0 Muud toetused -25 521 -5 387 0 -20 134 0 0 Tegevuse kulude eelarvest 99% antakse toetusteks regionaalsete erinevuste ühtlustamiseks. Vastavalt regionaalarengu strateegiale töötatakse selle nimel, et tagada kõigi piirkondade ühtlane areng, rakendades nende eripäradest tulenevat potentsiaali. Nendeks sihipärasteks tegevusteks ja paremaks regionaalpoliitika elluviimiseks eraldatakse nii siseriiklikke kui ka Euroopa Liidu toetusi. Lisainfot Rahandusministeeriumi kodulehelt: https://www.rahandusministeerium.ee/et/regionaalareng-ja-poliitika 86 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 87 Raplamaal < 2,5% 345 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Toetusi viib ellu Riigi Tugiteenuste Keskus halduspoliitika programmi raames, siin tegevuses regionaalsed toetusmeetmed kavandatakse ja valmistatakse ette. Tegevuse raames toetatakse ka kohaliku, regionaalse ja riikliku tasandi piiriülest koostööd põhiliselt Euroopa territoriaalse koostöö ja Euroopa naabruspoliitika piiriülese koostöö programmide kaudu, mis rahastatakse ERFi, Euroopa Liidu väliskoostöö ja riigieelarve vahenditest. Eesti osaleb kaheksas programmis, mille raames toetatakse koostööd: ● piiriüleselt: Euroopa Liidus - Eesti-Läti, Kesk-Läänemere programmid ja Euroopa Liidu naaberriikidega - Eesti-Vene programm; ● riikide vahel: Läänemere piirkonna programm; ● piirkondade vahel: Interreg Euroopa, URBACT III, ESPON 2020, INTERACT III programmid. 3.15.2.1.13 Programmi tegevus: Kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse koordineerimine Programmi tegevuse eesmärk: Tõhus kohalike omavalitsuste haldus ning toimiv kohanimede korraldus. Tabel 583. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020.a) Kohaliku omavalitsuse institutsiooni usaldusväärsus elanike seas, 58 59 60 %, >s Kohalike omavalitsuste uute koostööalgatuste arv, kus täidetakse 5 >0 >0 põhiteenuseid koostöös, >0 Kohalike omavalitsuste põhiülesannetega seotud uute lisandunud 0 >0 >0 funktsioonide arv, UUS mõõdik aastast 2021 Tabel 584. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse -1 952 -2 346 -394 20% koordineerimine Tabel 585. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot välistoetus koos muud riigieelarve- tuludest mitterahali- 2022 RE piirmääraga arvestuslikud lise sõltuvad sed kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -2 346 -2 325 0 -21 0 0 Tööjõukulud -1 759 -1 738 0 -21 0 0 Majandamiskulud -238 -238 0 0 0 0 Muud toetused -349 -349 0 0 0 0 Tegevusega töötatakse selle nimel, et Eestis oleks võimekas ja hästi korraldatud, kohalikele elanikkonnale kvaliteetseid teenuseid tagav kohalik tasand, mille usaldusväärsus elanike seas on suurem kui 63%, ning et Eestis oleks toimiv kohanimede korraldus, mille tulemusena on kohanimede registrisse kantud aastaks 2025 80% kohanimedest. Uuendatakse kohaliku 346 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri omavalitsuse korralduse seadust, valmistatakse ette kohalike omavalitsuste vabatahtlike ühinemiste toetamist, uuendatakse regulaarselt andmeid minuomavalitsus.fin.ee veebilehel. Toetused sisaldavad väiksemahulisi toetusi KOVidele ja omavalitsusliitudele. Toetusd sisaldavad muuhulgas vahendeid eesmärgiga toetada kohalike omavalitsuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengut, kohalikele omavalitsustele kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse § 7 lg 5 alusel läbi viidavate menetlustoimingute kulude hüvitamist ning muid väiksemahulisi tegevusi seoses regionaalhalduse koordineerimisega. 3.15.2.1.14 Programmi tegevus: KOVide finantseerimise ja finantsjuhtimise korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: KOVide finantsjuhtimine on kestlik ja finantsinformatsioon läbipaistev, et KOVid suudaksid jätkusuutlikul moel elanikele kohalikke avalikke teenuseid pakkuda. Tabel 586. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020.a) Riigieelarvest KOVide sihtotstarbeliste toetuste (sh toetusfond) 26 24 24 osakaal KOVide põhitegevuse tuludest, % Tasandusfondi mittesaavate KOVide ja tasandusfondi saavate 1,22 1,22 1,20 KOVide põhitulu (tulumaks ja maamaks) elaniku kohta erinevus Finantsraskustes KOVide arv 0 0 0 Tabel 587. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % KOVide finantseerimise ja finantsjuhtimise korraldamine -30 278 -433 29 845 -99% 2021. aasta eelarve sisaldab ühekordseid vahendeid - lisaeelarvega eraldati 30 mln eurot kohaliku omavalitsuse üksuste investeeringute toetamiseks eesmärgiga aidata kaasa majanduse elavdamisele. Toetus oli suunatud eelkõige siseruumide ventilatsiooni parandamiseks, hoonete energiatõhususe suurendamiseks ja ebavajalike hoonete lammutamiseks. Viide toetusmäärusele: https://www.riigiteataja.ee/akt/127042021008 Tabel 588. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot välistoetus koos muud riigieelarve- tuludest mitterahali- 2022 RE piirmääraga arvestuslikud lise sõltuvad sed kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -433 -278 0 -155 0 0 Tööjõukulud -361 -239 0 -122 0 0 Majandamiskulud -73 -40 0 -33 0 0 Tegevuse fookuseks on suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat ülesannete täitmise tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks:  andes sihtotstarbelised toetused kohalike omavalitsuste tulubaasi ja jaotades vahendid tulumaksu ja tasandusfondi kaudu,  suurendades maksuautonoomiat maade hindamise läbiviimise, kohalike maksude osakaalu suurendamise ja üksikisiku tulumaksu protsendi määramise õiguse kaudu. 347 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Sihiks on suurendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni ettevõtluskeskkonna arendamisel juriidilise isiku tulumaksust osa jaotamisega töökohtade arvu järgi KOVis ja kohaliku kasu instrumentidele õigusliku aluse andmisega ning edasi arendada omavalitsuste finantsjuhtimist, sh regulatsioonide muutmine, liikumaks tulemuspõhise, huvigruppe kaasava ning läbipaistva eelarvestamise poole. 3.15.2.1.15 Programmi tegevus: Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: Ruumiline planeerimine loob kõigil planeerimistasanditel eeldused erinevaid arenguvajadusi tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku ruumikasutuse tekkeks läbi avaliku protsessi. Tabel 589. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020.a) 2018. aastal või hiljem kehtestatud omavalitsuste üldplaneeringud, 3 4 10 aasta kohta Üldplaneeringuid muutvate detailplaneeringute arv 120 90 90 Tabel 590. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja -2 281 -4 582 -2 301 101% korraldamine Maht kasvab planeeringute lisavajaduste katteks 2022. aastasse eraldatud lisavahendite tõttu, millest on planeeritud kulud järgmistele tegevustele: Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneering, Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering, Harju maakonna maavarade teemaplaneering, Hiiu mereala planeeringus tuuleenergeetika kavandamise eelduste ja võimaluste ruumiline ja juriidiline eelanalüüs. Tabel 591. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot välistoetus koos muud riigieelarve- tuludest mitterahali- 2022 RE piirmääraga arvestuslikud lise sõltuvad sed kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -4 582 -4 565 0 -17 0 0 Tööjõukulud -1 337 -1 320 0 -17 0 0 Majandamiskulud -2 994 -2 994 0 0 0 0 Muud toetused -251 -251 0 0 0 0 Ruumilise planeerimise põhiülesanne on maa-ala ruumilise arengu põhimõtetes ja tingimustes kokkuleppimine. Planeeringuga koostatakse planeeringuala kohta terviklik ruumilahendus, millega määratakse maakasutus- ja ehitustingimused. Eesti planeerimissüsteemis on kuus liiki planeeringuid. Planeeringud jagunevad üleriigilisteks, maakondlikeks, üld- ja detailplaneeringuteks ning riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuteks. Üleriigilised, maakonna- ja riigi eriplaneeringud on riigi tasandil koostatavad planeeringud, mille peamine eesmärk on väljendada riigi ruumilise arengu vajadusi. 348 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tegevuse raames suunatakse detailplaneeringute praktikat, nõustatakse ja koolitatakse KOVe, arendatakse planeerimisõigust, arendamisel on planeeringute keskne andmekogu ning analüüsietapis on menetluskeskkonna loomine. Lisaks koostatakse maakonnaplaneeringuid, valmimisel on Eesti mereala planeering ning eriplaneeringutena on menetluses Suure väina püsiühenduse ja Tallinna ringraudtee eriplaneering, teostatakse planeeringute ja nende keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse õiguspärasust. Toetused sisaldavad vahendeid maakonnaplaneeringute alasteks tegevusteks jm väiksemahulisi toetusi, sh Läänemeremaade Ruumilise Arengu Komitee liikmemaks 10 000 eurot. Programm: Finantspoliitika Programmi eesmärk: Konkurentsivõimeline ja usaldusväärne ettevõtlus- ja finantskeskkond. Tabel 592. Tõhus riik tulemusvaldkonna Finantspoliitika programmi tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- 2022 Arvestus- riigieelarve- tuludest Piirmääraga rahalised RE likud lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -5 651 -5 237 0 -414 0 0 Finantspoliitka kujundamine -5 366 -4 955 0 -411 0 0 Arvestuspoliitika kujundamine -285 -282 0 -3 0 0 Tabel 593. Tõhus riik tulemusvaldkonna Finantspoliitika programmi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -5 332 -5 651 -319 6% Finantspoliitka kujundamine -5 166 -5 366 -200 4% Arvestuspoliitika kujundamine -166 -285 -119 72% 3.15.2.1.16 Programmi tegevus: Finantspoliitika kujundamine Programmi tegevuse eesmärk: Tasakaalupunkt avaliku huvi ja ettevõtjate ärihuvi vahel, läbipaistvus ja finantsstabiilsus. Tabel 594. Tõhus riik tulemusvaldkonna Finantspoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega88 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019.a) Finantsteenuste pakkujate arv/Eestis litsentsi saanud ja filiaalina 180 200 210 tegutsejate pakkujate arv II samba pensionifondide valitsemistasude ja aasta keskmine 0,59 0,57 0,55 fondimahtude suhe läheneb 0,4% OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide edetabelis: 13 - 10 käitumine 88 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 349 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 595. Tõhus riik tulemusvaldkonna Finantspoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Finantspoliitka kujundamine -5 166 -5 366 -200 4% Tabel 596. Tõhus riik tulemusvaldkonna Finantspoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot välistoetus koos muud riigieelarve- tuludest mitterahali- 2022 RE piirmääraga arvestuslikud lise sõltuvad sed kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -5 366 -4 955 0 -411 0 0 Tööjõukulud -3 691 -3 680 0 -11 0 0 Majandamiskulud -1 664 -1 264 0 -400 0 0 Muud toetused -11 -11 0 0 0 0 Tegevusse panustavad Rahandusministeerium ja Rahapesu Andmebüroo. Tegevuse sisuks on finantssektori stabiilsuse ja läbipaistvuse tagamisele, konkurentsiolukorra suurendamisele ning finantsteenuste tarbijate ja investorite kaitsmisele suunatud tegevused:  finantsjärelevalve- ja kriisijuhtimise alase raamistiku täiustamine;  hoiuste tagamise ja muude tagatisskeemide toimimise tõhustamine;  ühistulise panganduse revisjoni läbiviimine piiriülese kapitali kaasamise soodustamine seadusandluses;  eelduste loomine uute finantsteenuste arenguks, samas ka piisava investorikaitse taseme ja võrdse kohtlemise tagamine;  finantskirjaoskuse edendamise strateegia 2021–2030 rakendamine;  eelduste loomine eraisikute krediidi- ja muude finantskohustuste jagamist puudutava süsteemi tekkeks (nn positiivse krediidi register);  finantsteenustega seotud vaidluste lahendamise kohtuvälise süsteemi loomise alternatiivide kaalumine ja süsteemi ettevalmistamine;  investeerimiskontode süsteemi senise toimimise analüüsimine koos võimalike muudatuste kaardistamisega. Lisaks tegeletakse finantssektorit kaasavate sotsiaalkindlustus-skeemide arendamise, hasartmängupoliitika kujundamisega ning rahapesu tõkestamisega. Suuremad väljakutsed on nn II samba reformi lõpuleviimine ning süsteemi vabatahtlikuks muutmise mõjude analüüsimine, pensioni kompetentsikeskuse väljatöötamine ning rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud tegevuste ja riskide paremaks mõistmiseks ja adresseerimiseks strateegilise seire ja analüüsi võimekuse väljaarendamine. Toetuste eelarves on planeeritud liikmemaksud rahvusvahelise finantshariduse võrgustikus (OECD INFE) osalemiseks ning rahapesu töögrupis (The Egmont Group of Financial Intelligence Units) osalemiseks. 350 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.15.2.1.17 Programmi tegevus: Arvestuspoliitika kujundamine Programmi tegevuse eesmärk: Arvestusalane informatsioon on usaldusväärne ja avalikule huvile vastav. Tabel 597. Tõhus riik tulemusvaldkonna Finantspoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega89 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019.a) Kindlustandva audiitorteenusega kaetud aastaaruannete osakaal 4,36 (2019) 10 10 kõikidest registrile esitatavatest, % Rahvamajanduse koguvarade ja kindlustandva audiitorteenusega 88 (2019) 80 80 raamatupidamise aastaaruannetes kajastatud varade suhe, % Rahvamajanduse kogu töötajate arvu ja kindlustandva 60 (2019) 60 60 audiitorteenusega raamatupidamise aastaaruannetes kajastatud töötajate arvu suhe, % Tabel 598. Tõhus riik tulemusvaldkonna Finantspoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Arvestuspoliitika kujundamine -166 -285 -119 72% Tabel 599. Tõhus riik tulemusvaldkonna Finantspoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot välistoetus koos muud riigieelarve- tuludest mitterahali- 2022 RE piirmääraga arvestuslikud lise sõltuvad sed kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -285 -282 0 -3 0 0 Tööjõukulud -211 -208 0 -3 0 0 Majandamiskulud -29 -29 0 0 0 0 Muud toetused -45 -45 0 0 0 0 Tegevuse sisuks on arvestusala (sealhulgas raamatupidamine ja audiitortegevus) õigusliku keskkonna kujundamine viisil, milles arvestusala seadusandlus ja aruandlusraamistik toetavad ettevõtluskeskkonna nii riigisisest kui ka rahvusvahelist konkurentsivõimet suurema läbipaistvuse ja usaldusväärsusega ning seonduva halduskoormuse vähendamist tõhusamate lahenduste kaudu. Audiitortegevuse korraldamisel on eesmärgiks vandeaudiitorite ja audiitorühingute ning siseaudiitorite üle järelevalve teostamine ning kvaliteetse kutsetegevuse tagamine vastavalt avalikule huvile. Toetuse vahendid on planeeritud audiitortegevuse järelevalve nõukogu (Audiitorkogu organ) poolt Audiitorkogu liikmete üle järelevalve korraldamiseks, audiitortegevuse arengu eelduste loomiseks, vandeaudiitori kutsetegevuse kvaliteedi tõstmiseks ja selle kaitsmiseks tehtud kulude katmiseks. 89 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 351 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Majandusliku sisu vaade Joonis 73. Rahandusministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal valitsemisala kogukuludest, % Joonis 74. Rahandusministeeriumi valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogumahust, % 352 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 600. Rahandusministeeriumi valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -273 870 -127 265 -12 725 -67 671 -54 532 -11 677 Tööjõukulud -88 588 -78 992 0 -8 965 -632 0 Majandamiskulud -36 916 -30 071 -2 318 -4 429 -98 0 Finantskulud -2 906 -6 -2 900 0 0 0 Muud tegevuskulud -289 -289 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -1 370 0 -1 370 0 0 0 Investeeringutoetused -93 502 -11 779 0 -27 921 -53 802 0 Muud toetused -31 850 -6 129 -10 -25 711 0 0 Käibemaks -6 773 0 -6 127 -645 0 0 Põhivara amortisatsioon -11 677 0 0 0 0 -11 677 Tabel 601 Rahandusministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Kulud kokku -238 662 -269 190 -273 870 -4 680 2% Tööjõukulud -81 481 -86 874 -88 588 -1 714 2% Majandamiskulud -30 640 -34 367 -36 916 -2 549 7% Finantskulud -2 631 -8 640 -2 906 5 734 -66% Muud tegevuskulud -535 -289 -289 0 0% Sotsiaaltoetused -4 726 -1 190 -1 370 -180 15% Investeeringutoetused -35 114 -85 084 -93 502 -8 418 10% Muud toetused -66 485 -35 170 -31 850 3 321 -9% Käibemaks -5 264 -5 268 -6 773 -1 504 29% Põhivara amortisatsioon -11 787 -12 308 -11 677 631 -5% 353 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.15.3 INVESTEERINGUD Joonis 75. Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal valitsemisala koguinvesteeringutest, % Joonis 76. Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes osakaaluna objekti eelarvest, % 354 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 602. Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud tuludest 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kaasfinant- investeeringud seeringuga Investeeringud kokku -7 814 -5 659 -920 -1 234 0 Käibemaks -1 126 0 -920 -206 0 Inventar -30 -30 0 0 0 IT investeeringud -5 827 -4 798 0 -1 029 0 Masinad ja seadmed -331 -331 0 0 0 Muud investeeringud -500 -500 0 0 0 Tabel 603. Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2020 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % tegelik Investeeringud kokku -10 761 -5 893 -7 814 -1 921 33% Käibemaks -1 929 -1 042 -1 126 -84 8% Inventar -85 0 -30 -30 100% IT investeeringud -8 385 -4 520 -5 827 -1 307 29% Transpordivahendid -33 0 0 0 0% Masinad ja seadmed -328 -331 -331 0 0% Muud investeeringud 0 0 -500 -500 100% IKT investeeringute eelarves on kavandatud valitsemisala riigiasutuste investeeringud infosüsteemidesse, mida on kokku ligi 150 süsteemi. Kasv tuleneb peamiselt Maksu- ja Tolliametile lisandunud ehitustöötajate registreerimise infosüsteemi vahenditest. Suuremad kavandatud investeerimisprojektid on järgmised:  Maksu- ja Tolliameti ehitustöötajate registreerimise infosüsteem 1,3 mln eurot;  Riigi Tugiteenuste Keskuse struktuuritoetuste register (SFOS) arendused 1,2 mln eurot;  IT baastaristu jätkusuutlikkuse, käideldavuse ja terviklikkuse tagamiseks (litsentsid, serverid) investeeringud 1,1 mln eurot;  Statistikaameti andmeteenuse võimekuse arendamiseks uue metaandmestiku standardi ja tootmissüsteemi juurutamine 0,7 mln eurot. Investeering masinatesse ja seadmetesse on planeeritud Maksu- ja Tolliametile tollitehnika soetamiseks ja kaasajastamiseks piiripunktides. Inventari (töökohamööbel) soetab Riigi Tugiteenuste Keskus. Muud investeeringud sisaldavad Siseministeeriumi ühishoonesse kolimisega seotud investeeringuid. 355 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.15.4 FINANTSEERIMISTEHINGUD Joonis 6. Rahandusministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingud, tuhat eurot Tabel 604. Rahandusministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot 2020 Muutus, 2021 RE 2022 RE Muutus tegelik % Finantseerimistehingud kokku 2 230 474 15 935 723 209 707 274 4439% Laenukohustised 2 483 587 27 559 847 552 819 993 2975% Lühiajalised finantsinvesteeringud -129 320 -11 610 0 11 610 -100% Osalused avaliku sektori -132 014 0 -120 328 -120 328 100% ja sidusüksustes, rahvusvahelised osalused Laenunõuded 8 234 0 -4 000 -4 000 100% Käibemaks -13 -15 -15 -1 5% Laenukohustised Planeeritud on:  laenude võtmine ja võlakirjade emiteerimine summas 1,32 mld eurot. Uue võla võtmine laenude ja võlakirjadena on seotud eelarve puudujäägi katmisega, aeguvate võlakohustuste refinantseerimisega ja vajadusega hoida piisavat likviidsusvaru riigikassa rahavoo juhtimiseks;  varasematel aastatel võetud laenude tagasimaksegraafikute kohaselt makstakse Euroopa Investeerimispangale tagasi 72,4 mln eurot ja lunastatakse 2021. aastal emiteeritud 12- kuiseid võlakirju 400 mln euro ulatuses;  mööbli kapitalirent Statistikaametil 41 475 eurot ja Maksu- ja Tolliametil 38 000 eurot. 356 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Lühiajalised finantsinvesteeringud Seoses finantsinvesteeringute kajastamise metoodika muutumisega on varem lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatud vahendid alates 2022. aastast kajastatud osalustena avaliku sektori ja sidusüksustes, rahvusvaheliste osaluste ja laenunõuetena. Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes, rahvusvahelised osalused  Eesti Energia aktsiakapitali suurendamine 114 mln eurot. Tegemist on potentsiaalsete Eesti Energia investeerimisprojektide kaasrahastamisega. Eelkõige võib see olla vajalik jaotus- ja sidevõrgu investeeringute ning Ida-Virumaa tööstusalade moderniseerimise (sh energiamahukate ettevõtete tööstuspark, kateldes rohekütuste kasutuse suurendamine jms) kaasrahastamiseks. Kas Eesti Energia vajab riigipoolset kapitali sissemakset, millises mahus ja millistesse projektidesse, selgub peale konkreetsete projektide investeerimisotsuste langetamist ettevõtte nõukogus. Seejärel saab Vabariigi Valitsus 2022. aasta riigieelarve seaduse alusel otsustada, kas vastava investeeringu tegemine on riigi huvides ning õigustab ennast ka tasuvuse seisukohalt.  Eesti Vabariigi osaluste suurendamine Kolme Mere Algatuse Investeerimisfondis 5 mln eurot, Rahvusvahelises Rekonstrueerimis- ja Arengupangas (IBRD) 0,8 mln eurot ja Rahvusvahelises Finantskorporatsioonis (IFC) 0,6 mln eurot. Kolme Mere Algatus on Eesti välispoliitiline prioriteet, mis edendab Euroopa põhja- lõunasuunalist suhtlust kaasates koostöösse ka USA. Investeerimisfond on üks vahend edendada selle koostöö majanduslikke aspekte digi, energia ja transpordi valdkondades ja ühtlasi toetab ka regiooni kapitaliturgude arengut. Vabariigi Valitsus otsustas 2020. aasta aprillis omandada fondis kuni 20 miljoni euro suuruse osaluse ning osaluse valitsejaks on Rahandusministeerium. 24.08.2021 seisuga on fondis omandatud osaluse suurus 7,1 mln eurot, seega on veel sisse maksmata kapitali jääk 12,9 mln eurot. Võttes arvesse senist fondi investeeringute tegemist, ei ületa 2022. aasta kapitalinõue 5 mln eurot. IBRD ja IFC kapitalimaksed toimuvad vastavalt Riigikogus ratifitseeritud Eesti osaluste suurenemisele üldise kapitalisuurenduse raames. Need kapitalimaksed toimuvad IBRD puhul nelja aasta jooksul (2020-2023) ja IFC puhul 5 aasta jooksul (2021-2025). Laenunõuded ● Planeeritud on laenu andmine sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus summas 10 mln eurot. ● Antud laenude tagasimaksegraafikute kohaselt tagastavad Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Kredex laene 6 mln eurot. 357 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.16. SISEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Siseministeerium toetab Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamist kahes tulemusvaldkonnas: Siseturvalisus ning Sidus ühiskond. Siseministeeriumi valitsemisala kulude eelarve moodustab umbes 3% riigieelarve kulude kogumahust ning investeeringute eelarve on ligikaudu 5% riigieelarve investeeringute kogumahust. Tabel 605. Siseministeeriumi valitsemisala eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot 2022 RE valitsemisala Osakaal 2022 RE 2020 RE kogumaht / PSI kogumahust TULUD 13 130 809 63 899 0% KULUD -13 638 494 -463 783 3% INVESTEERINGUD -715 975 -35 615 5% FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0% Valitsemisala 2022. aasta eelarve kulud on 463,8 mln eurot, investeeringud kokku on 35,6 mln eurot ja tulud 63,9 mln eurot. Valitsemisalas on koos ministeeriumiga 7 asutust: Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, Kaitsepolitseiamet, Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskus. Valitsemisalas töötab kokku ca 8 000 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). Kõige suurema töötajaskonnaga on Politsei- ja Piirivalveamet, kus töötab pisut alla 5 000 inimese. Valitsemisala kulude koondeelarvest moodustab Politsei- ja Piirivalveamet 46,83%, Päästeamet 16,65%, Kaitsepolitseiamet 13,94% ja Siseministeerium10,0%. Ülejäänud valitsemisala asutuste eelarved jäävad mahult alla 10% valitsemisala koondeelarvest. 3.16.1 TULUD Valitsemisala tulud on võrreldes eelmise aastaga suurenenud. Valitsemisala suurimad tuluallikad on: saadud toetused, riigilõivud ja tulu trahvidelt ja muudelt varalistelt kahjudelt. Tulu kasvu suurimateks mõjutajateks on riigilõivud ja saadud toetused. Kokku on valitsemisala tulud suurenenud võrreldes eelmise aastaga 8,7 mln eurot. 358 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Joonis 77. Siseministeeriumi valitsemisala suuremad tulud ja osakaal valitsemisala kogutulust, % Tabel 606. Siseministeeriumi valitsemisala tulude dünaamika, tuhat eurot90 2020 Muutus, 2021 RE 2022 RE Muutus tegelik % Tulud kokku 47 755 55 035 63 899 8 864 16% Saadud toetused 12 188 16 943 25 305 8 362 49% Riigilõivud 15 415 20 129 18 079 -2 050 -10% Tulud majandustegevusest 3 355 3 149 3 328 180 6% Tulud põhivara ja varude müügist 16 7 12 5 71% Trahvid ja muud varalised karistused 15 486 14 100 16 475 2 375 17% Muud tulud 1 295 708 700 -8 -1% Saadud toetused Toetuste all kajastatakse saadud välistoetusi. Toetuste maht on muutunud seoses välisvahenditest saadavate toetuste mahu suurenemisega ning planeerimise muutusega. Riigilõivud Lõivude all kajastatakse toimingute eest tasutud tulu, suurem osa riigilõivust laekub isikut tõendavate dokumentide seaduse, välismaalaste seaduse, kodakondsuse seaduse ja EL kodaniku seaduse alusel teostatavate toimingute riigilõivudest. Riigilõivude prognoosi aluseks on aeguvate dokumentide prognoosid, eelnevad trendid ning muudatused õigusaktides. Tulud majandustegevusest Majandustegevusest saadud tulu all kajastub peamiselt Sisekaitseakadeemia täiendkoolitustelt laekuv tulu ja konfiskeeritud vara müügist laekuv tulu. Tulud põhivara ja varude müügist Tulu põhivara ja varude müügist laekub peamiselt kinnistute ja sõidukite müügist. 2022.aastasse ei ole plaanitud suuremahulisi müüke. Trahvid ja muud varalised karistused 90 Seoses saadud toetuste kajastamise metoodika muutusega ei ole veergudes „2020 tegelik“,“ 2021RE“ ning „2022 RE“ summad ning muutused omavahel võrreldavad. 359 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Trahvide ja muude varaliste karistuste all prognoositakse väärteomenetluse seadustiku alusel saadavaid trahvitulusid (liiklusjärelevalve). Muud tulud Muude tegevustuludena prognoositakse kohtute ja kohtutäiturite otsuste alusel laekuvaid tulusid ning tuleohutuse järelevalve inspektorite poolt määratud sunnirahasid. 3.16.2 KULUD Tegevuspõhine vaade Siseministeeriumi valitsemisala 2022. aasta eelarve kulud ja investeeringud panustavad Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse kahes tulemusvaldkonnas ja neljas programmis. Programmide kaudu toimub valdkondade eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete, tegevuste ja teenuste planeerimine, eelarvestamine, elluviimine ning aruandlus. Valitsemisala programmdokumendid on kättesaadavad ministeeriumi kodulehel https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030 ja https://www.siseministeerium.ee/et/rahvastiku-ja-sidusa-uhiskonna-arengukava-2021-2030 Tulenevalt seletuskirja metoodikast toome siseturvalisuse ja sidusa ühiskonna tulemusvaldkonna iga programmi tegevuse all välja maksimaalselt kolm mõõdikut, mis annavad üldisema ülevaate eesmärkide saavutamisel. Seletuskirjas mittekajastuvad mõõdikud on leitavad programmi dokumendis. 3.16.2.1 Tulemusvaldkond: Siseturvalisus Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Koostöös parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Tabel 607. Siseministeeriumi valitsemisala programmide seos tulemusvaldkondade ja strateegiadokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna arengudokument Programm Siseturvalisus „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ Siseturvalisuse programm Tabel 608. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % tegelik Kulud kokku -373 076 -391 799 -433 142 -41 344 11% Programm: Siseturvalisus Programmi eesmärk: Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Koostöös parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. 360 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Programmi aitavad ellu viia Siseministeerium, Häirekeskus, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Sisekaitseakadeemia- ning Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskus. Tabel 609. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus programmi Siseturvalisus tegevuste kulud eelarve liikide ja katteallikate lõikes, tuhat Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -433 142 -378 660 -6 995 -24 382 -2 515 -20 590 Turvalise avaliku ruumi kujundamine -6 429 -6 079 -6 -267 -9 -68 Õnnetuste, süütegude ja varakahjude -16 299 -14 786 -31 -981 -21 -480 ennetamine Tegevus- ja relvalubade väljaandmine -2 852 -2 710 -3 -9 -4 -125 Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine -1 773 -1 745 -2 -6 -2 -18 Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine -9 661 -8 941 -21 -33 -266 -400 ning abi väljasaatmine Süüteomenetluse tõhustamine -66 085 -64 114 -553 -212 -85 -1 121 Avaliku korra tagamine -49 798 -47 070 -49 -155 -165 -2 359 Demineerimine -3 185 -3 101 -8 -1 -1 -75 Päästmine maismaal ja siseveekogul -62 410 -60 462 -157 -22 -14 -1 754 Abi osutamine Eesti merealadel ja -17 951 -12 089 -10 -31 -251 -5 569 piiriveekogudel Põhiseadusliku korra tagamine -63 437 -63 377 -3 -2 0 -55 Raske ja organiseeritud kuritegevuse -19 417 -13 772 -16 -5 256 -20 -353 vastane võitlus Elanikkonnakaitse, kriisideks -3 180 -3 058 -8 -7 -1 -106 valmisolek ja lahendamine Piirihaldus -48 591 -33 097 -36 -10 179 -177 -5 101 Objektivalve ja isikukaitse -8 536 -8 282 -10 -41 -17 -186 Rände- ja kodakondsuspoliitika -14 581 -7 245 -10 -7 021 -7 -298 kujundamine ning elluviimine Isikute tõsikindel tuvastamine ja -18 066 -11 161 -6 065 -26 -12 -801 dokumentide välja andmine Migratsioonijärelelvalve -4 734 -4 444 -4 -98 -6 -182 Tasemeõpe ja täienduskoolitus -13 717 -11 174 -1 -31 -1 117 -1 393 Sisekaitseakadeemias Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- -1 042 -1 032 -2 -2 0 -6 ja innovatsioontegevus IKT teenuste pakkumine SIM -1 399 -923 0 0 -338 -138 valitsemisalast väljapoole 361 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 610. Tulemusvaldkonna Siseturvalisuse programmi Siseturvalisus tegevuste eelarvete dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -391 799 -433 142 -41 344 11% Turvalise avaliku ruumi kujundamine -2 867 -6 429 -3 562 124% Õnnetuste, süütegude ja varakahjude -5 770 -16 299 -10 528 182% ennetamine Vähem vägivalda -343 0 343 -100% Tegevus- ja relvalubade väljaandmine -26 101 -2 852 23 250 -89% Kaitstum vara, ohutum keskkond -4 821 0 4 821 -100% Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine 0 -1 773 -1 773 100% Avaliku korra tagamise ja pääste valmisoleku -2 900 0 2 900 -100% planeerimine Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi -9 276 -9 661 -385 4% väljasaatmine Reageerimine õnnetustele ja ohtudele -120 732 0 120 732 -100% Politseiliste sündmuste lahendamine -46 863 -66 085 -19 223 41% Avaliku korra tagamine 0 -49 798 -49 798 100% Demineerimine 0 -3 185 -3 185 100% Päästmine maismaal ja siseveekogul 0 -62 410 -62 410 100% Abi osutamine Eesti merealadel ja 0 -17 951 -17 951 100% piiriveekogudel Põhiseadusliku korra tagamine -35 821 -63 437 -27 616 77% Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane -32 029 -19 417 12 612 -39% võitlus Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja -11 459 -3 180 8 279 -72% lahendamine Piirihaldus -51 425 -48 591 2 834 -6% Objektivalve ja isikukaitse 0 -8 536 -8 536 100% Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine -7 754 -14 581 -6 827 88% ning elluviimine Tasakaalustatud kodakondsuspoliitika -292 0 292 -100% Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide -17 022 -18 066 -1 044 6% välja andmine Migratsioonijärelelvalve -902 -4 734 -3 832 425% Tasemeõpe ja täienduskoolitus -14 555 -13 717 838 -6% Sisekaitseakadeemias Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja -867 -1 042 -175 20% innovatsioontegevus IKT teenuste pakkumine SIM valitsemisalast 0 -1 399 -1 399 100% väljapoole Siseturvalisuse programmi ülesehitust, sh programmi tegevuste struktuuri, muudeti võrreldes 2021. aastaga, et anda parem ülevaade eesmärkidest ja raha jaotumisest erinevate valdkondade vahel. Seetõttu ei ole ülaltoodud ja järgnevates tabelites olevad summad tegevuste lõikes aastate vahel otseselt võrreldavad. Olulised tegevused siseturvalisuse programmi eesmärkide täitmisel 2022. aastal on suunatud ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamiseks (sh ennetustöö inimeste kaasamine ja kogukondade võimestamine), kiire ja asjatundliku abi tagamiseks, Eesti sisejulgeoleku kindlana hoidmiseks, Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitikaga jätkamiseks ning siseturvalisuse valdkonna targemaks ja innovaatilisemaks muutmiseks. 362 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.16.2.1.1 Programmi tegevus: Turvalise avaliku ruumi kujundamine Programmi tegevuse eesmärk: avalik ruum on kujundatud turvalisust soodustavaks. Inimesed tunnevad end avalikus kohas turvaliselt, oskavad avalikus kohas ohte ennetada ja märgata ning teavad, kuidas nende ilmnemise korral käituda. Programmi tegevuse mõõdikud: Tabel 611. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Mõõdik/Sihttase Viimane 2021 2022 tegelik tase (2020. a) Elanike osakaal, kes peavad turvaliseks oma linnas või vallas toimuvatel 87% ˃ 90% ˃ 90% üritustel osalemist Elanike osakaal, kes peab turvaliseks öösel oma ümbruskonnas liikumist 82% ˃ 82% ˃ 82% Turvalise ruumiloome sh CPTED põhimõtteid rakendavate kohalike Algtase ja sihttasemed määratakse aastal 2021. omavalitsuste arv Tabel 612. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Sisetuvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Turvalise avaliku ruumi kujundamine -2 867 -6 429 -3 562 124% Tabel 613. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -6 429 -6 079 -6 -267 -9 -68 Tööjõukulud -4 062 -4 030 -6 -18 -8 0 Majandamiskulud -2 297 -2 047 0 -249 -1 0 Muud toetused -1 -1 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -68 0 0 0 0 -68 Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Politsei- ja Piirivalveamet piirkondliku politseitöö teenuse kaudu. Avaliku ruumi turvalisemaks muutmiseks suurendatakse inimeste teadlikkust ennetus- ja kaitseabinõudest. Teisalt pööratakse enam tähelepanu avaliku ruumi kujundamisele, juurutades süütegusid ja õnnetusi ennetava ruumikujunduse põhimõtteid kohalike omavalitsuste planeerimistegevuses. 3.16.2.1.2 Programmi tegevus: Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine Programmi tegevuse eesmärk: valdkondadeülene ennetustöö muudetud terviklikumaks ja mõjusamaks, sh ennetustegevused on muutunud kättesaadavaks, kvaliteetsemaks, läbiviijad teadlikumaks. Riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, vabaühenduste ja erasektori koostöös on vähenenud raske tervisekahjustuse või surmaga lõppenud õnnetuste arv, vaimne ja füüsiline vägivald ning vara- ja keskkonnakahjud. Tõhusa teavitus- ja ennetustöö tulemusel on paranenud inimeste oskused ohte ennetada ja neile reageerida. Erasektori pakutavad teenused aitavad kaasa, et varakahju tekitanud varguseid, vara lõhkumist ning vee-, tule-, elektri- või gaasiõnnetusi on vähem. Programmi tegevuse mõõdik: 363 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 614. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Elanike osakaal, kes nõustuvad, et inimesed peaksid ise aktiivselt 88% ≥ 93% ≥ 93% osalema omaenda ja kodukoha turvalisuse tagamisel Tules hukkunute arv 36 < 28 < 24 Veeõnnetustes hukkunute arv 58 < 34 < 31 Seoses 2021.aasta kevadel Vabariigi Valitsuse poolt tehtud riigieelarve kärpeotsusega lõpetab Päästeamet 2019.aasta riigieelarve seadusega rahastatud projekti „küttekolded korda“, millega nähti ette vähekindlustatud perede ahjude/pliitide/kaminate korrastamine ja seeläbi nende majapidamiste tuleohutuse parandamine. Projekti käigus on Päästeamet koos kohalike omavalitsustega korrastanud 1797 kodu küttekolded. Tabel 615. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine -5 770 -16 299 -10 528 182% Tabel 616. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -16 299 -14 786 -31 -981 -21 -480 Tööjõukulud -11 013 -10 766 -27 -211 -9 0 Majandamiskulud -3 824 -3 789 0 -23 -12 0 Muud tegevuskulud -2 -2 0 0 0 0 Muud toetused -980 -229 -4 -747 0 0 Põhivara amortisatsioon -480 0 0 0 0 -480 Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 12 teenust, näiteks: ennetuse teenus, elanikkonna tuleohutuse teadlikkuse teenus, elanikkonna veeohutuse teadlikkuse teenus. Programmi teenuste abil toetatakse terviklikuma turvalisuse tagamiseks igaühe panusel põhinevat valdkondadeülest ennetustööd. Selle jaoks luuakse püsivad kogukonnakesksel lähenemisel ja võrgustikel põhinevad koostöövormid ja lepitakse kokku selged vastutajad kohalikul ja riiklikul tasandil, et ennetuse tegevusi kavandada, ellu viia ja tulemusi mõõta. Lisaks mitmekesistatakse siseturvalisuse vabatahtlikuna tegutsemise võimalusi. Inimkannatanutega õnnetuste vähendamiseks tegeletakse ohtude ennetamise ning tervist ja elu säästva käitumise kujundamisega. Viiakse ellu erinevaid teavitustegevusi turva- ja ohutusnõuete tundmise parandamiseks ja ennetusabinõude kasutamise suurendamiseks. Senisest rohkem tähelepanu pööratakse traagiliste tagajärgedega äraeksimiste ennetamisele. Vägivalla vähendamiseks on olulisimal kohal vägivalla ennetamise ja selle riski varajase märkamisega seotud tegevused. Samuti tegevused inimeste teadlikkuse tõstmiseks vägivaldsetest ideoloogiatest, radikaliseerumisest ja selle põhjustest ning tundemärkidest. Vägivallaohvrite abistamist muudetakse terviklikumaks, lähtutakse individuaalsetest vajadustest, inimväärikuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest. 364 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.16.2.1.3 Programmi tegevus: Tegevus- ja relvalubade väljaandmine Programmi tegevuse eesmärk: tegevus- ja relvalubade väljaandmise korraldus vähendab ebakvaliteetsete teenuste ja relvade valdamisega seotud ohtudega kaasnevaid riske, aitab hoida ja kasvatada elukeskkonna turvalisust ning tagab relvadega seotud majandustegevuse ning turvateenuseid osutavate ettevõtete vastavuse seaduse nõuetele. Relvaluba omavad isikud on õiguskuulekad, vaimselt terved ning nende käitumine ei kujuta ohtu neile endale või ümbritsevale. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 617. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Relvaluba omavate isikute poolt toime pandud süütegude osakaal 3,15% ≤ 3,15% ≤ 3,15% Relvalubade kehtetuks tunnistamiste arv 88 ≤ 88 88 Tabel 618. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Tegevus- ja relvalubade väljaandmine -26 101 -2 852 23 250 -89% Tabel 619. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -2 852 -2 710 -3 -9 -4 -125 Tööjõukulud -2 217 -2 201 -3 -9 -4 0 Majandamiskulud -509 -508 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -125 0 0 0 0 -125 Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Politsei- ja Piirivalveamet tegevus- ja relvalubade väljaandmise teenuse kaudu. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks tegeletakse näiteks turvalisuse ja ohutusega seotud teenuste pakkujate kontrollimisega, et tagada nende asjatundlikkus ning teenuste pakkumine ühtsetel ja kvaliteetsetel alustel. Relvalubade väljaandmise kõrval tegeletakse ka relvaomanikuks saamise korra ja relvade käitlemise järelevalve uuendamisega. 3.16.2.1.4 Programmi tegevus: Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine Programmi tegevuse eesmärk: vabatahtlikel on oluline roll siseturvalisuse tagamisel ja eeskätt ennetustöös. Võimalused osaleda vabatahtlikus tegevuses on mitmekesised, kaasajad on professionaalsed ning olemas on sobiv vabatahtlike koolitamis- ja tunnustamissüsteem. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 620. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Vabatahtlike päästjate arv 2163 ≥ 2400 ≥ 2550 Abipolitseinike arv 1236 ≥ 1400 ≥ 1600 Vabatahtlike merepäästjate arv 444 ≥ 500 ≥ 550 365 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 621. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine 0 -1 773 -1 773 100% Tabel 622. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -1 773 -1 745 -2 -6 -2 -18 Tööjõukulud -1 134 -1 125 -1 -6 -2 0 Majandamiskulud -516 -515 0 0 0 0 Muud toetused -104 -103 -1 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -18 0 0 0 0 -18 Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kahte teenust: vabatahtlike kaasamise teenus, siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse poliitika kujundamise teenus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks keskendutakse nii vabatahtliku tegevuse mitmekesistamisele, kuid ka teavitustööle, vabatahtlike tunnustamisele, vabatahtlike väljaõppe uuendamisele jmt. Alates 2022. aastast suureneb siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse toetamine 250 tuhande euro ulatuses aastas, sh 2022. aastal suunatakse ühekordse toetusena 100 tuhat eurot MTÜ-le Rõuge Priitahtlikud Pritsimehed. 3.16.2.1.5 Programmi tegevus: Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine Programmi tegevuse eesmärk: inimeste abiküsimise teated on vastu võetud ja abivajadus välja selgitatud. Igale abivajadusele reageeritakse, ohule ja sündmusele antakse asjakohane hinnang ning abiosutaja saadetakse õigel ajal välja. Kogu ööpäeva hoitakse töös eri suhtluskanalid, tagades suhtlemise nii abivajajaga kui erinevate abiosutajate endi vahel. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 623. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Nende 112 kõnede osatähtsus protsentides, millele on vastatud 10 90% ≥ 92% ≥ 92% sekundi jooksul Teadete, milles sisaldub oht elule ja tervisele, menetlemise kiirus 2,3 2,25 2,15 (minutites) Koostööpartnerite rahulolu Häirekeskusega (PPA, PÄA, kiirabi) 68% 76% 78% Tabel 624. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine -9 276 -9 661 -385 4% 366 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 625. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -9 661 -8 941 -21 -33 -266 -400 Tööjõukulud -7 363 -7 048 -19 -30 -266 0 Majandamiskulud -1 875 -1 871 0 -4 0 0 Muud tegevuskulud -6 -6 0 0 0 0 Muud toetused -16 -14 -2 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -400 0 0 0 0 -400 Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Häirekeskus ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 4 teenust, näiteks: hädaabiteadete vastuvõtmise ja töötlemise teenus, operatiivressursside ja operatiivinformatsiooni juhtimise teenus, infoteadete vastuvõtmise teenus. Teadete kiireks vastuvõtmiseks, abivajaduse täpseks väljaselgitamiseks ja abi väljasaatmiseks hoitakse töös eri suhtluskanaleid, et tagada suhtlemine nii abivajajaga kui erinevate abiotsijate endi vahel. Tagatakse hädaabiteadete vastuvõtmise ja menetlemise kanalite jätkusuutlikkus, et need arvestataks tehnoloogia arengu ja inimeste kommunikatsiooniharjumustega. Jätkuvalt hoitakse töös riigiinfo telefon 1247. 3.16.2.1.6 Programmi tegevus: Süüteomenetluse tõhustamine Programmi tegevuse eesmärk: sündmuste lahendamist ja korrarikkumiste lõpetamist toetavad digilahendused ja automaatsed järelevalvesüsteemid, mille abil on süütegude menetlemine muutunud kiiremaks ja efektiivsemaks. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 626. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik tase Mõõdik/Sihttase 2021 2022 (2019. a) Eksperthinnang tegevuste tulemuslikkusele Tegevused on Tegevused on Tegevused on teostatud eesmärgi täitmisel teostatud ja vastavad teostatud ja vastavad ja vastavad seatud seatud eesmärkidele seatud eesmärkidele eesmärkidele Tabel 627. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Süüteomenetluse tõhustamine -46 863 -66 085 -19 223 41% 367 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 628. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -66 085 -64 114 -553 -212 -85 -1 121 Tööjõukulud -44 286 -43 980 -55 -175 -76 0 Majandamiskulud -13 112 -12 569 -497 -37 -9 0 Muud tegevuskulud -7 302 -7 302 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0 0 0 Muud toetused -263 -261 -2 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 121 0 0 0 0 -1 121 Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 6 teenust, näiteks: väärteokaristuse täideviimise teenus, isikute kinnipidamise teenus, kogukonnaga seotud süütegude lahendamise teenus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamise toetamiseks arendatakse erinevaid digilahendusi ja automaatseid järelevalvesüsteeme, sh olemasolevaid menetlusi digiteeritakse ja nende ülesannete täitmisel, kus inimese sekkumine ei ole vajalik, eelistatakse automaatseid järelevalvesüsteeme. Süüteomenetlust muudetakse enam ohvrikeskseks. 3.16.2.1.7 Programmi tegevus: Avaliku korra tagamine Programmi tegevuse eesmärk: kiire ja asjakohane reageerimine avaliku korraga seotud ohtudele on vähendanud nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Reageeritakse esmajärjekorras sündmustele, kus on ohus inimeste elu või tervis. Korrakaitseorganid, kohalikud omavalitsused ja vabatahtlikud on nii koos kui ka eraldi valmis reageerima senisest paremini. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 629. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Politseipatrullide keskmine väljapanek 93 ≥ 86 ≥ 86 Tihe-/hajaasustusega alal elu ja tervist ohustavale sündmusele piirajaga 85% 12 min / 99% 11,5min/ 99% 11 reageerimiste osakaal 76% 21 min 95% 20,5min min/95% 20min Reageerimisvõimekusega vabatahtlike abipolitseinike arv 1208 ˃ 1038 ˃ 1038 Seoses 2021. aasta kevadel Vabariigi Valitsuse poolt tehtud riigieelarve kärpeotsusega ei täida Politsei- ja Piirivalveamet täielikult 2018. aasta riigieelarve seadusega võetud eesmärki kiirreageerijate võimekuse kasvatamiseks. Seni täitmata ametikohtadele politseiametnikke juurde ei värvata. Tabel 630. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Avaliku korra tagamine 0 -49 798 -49 798 100% 368 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 631. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -49 798 -47 070 -49 -155 -165 -2 359 Tööjõukulud -34 736 -34 473 -46 -151 -66 0 Majandamiskulud -12 686 -12 582 0 -4 -99 0 Muud tegevuskulud -10 -10 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0 0 0 Muud toetused -6 -3 -3 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -2 359 0 0 0 0 -2 359 Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Politsei- ja piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 4 teenust, näiteks: patrulltöö teenus, eriüksuse ja kiirreageerimise teenus, liiklusjärelevalve teenus. Avaliku korra tagamise edendamiseks parandatakse korrakaitseorganite, kohalike omavalitsuste ning vabatahtlike valmisolekut reageerida õnnetustele nii koos kui eraldi (koostöö parandamine, õiguslikud võimalused jne). 3.16.2.1.8 Programmi tegevus: Demineerimine Programmi tegevuse eesmärk: kiire ja asjakohane reageerimine pommi- ja plahvatusohu korral on vähendanud nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Päästevõrgustik koos partneritega on nii koos kui ka eraldi valmis reageerima õnnetusele või ohule senisest paremini. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 632. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Pommi ja plahvatusohu korral on mandril tagatud demineerijate 100% kohalejõudmine 90 min jooksul Tabel 633. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Demineerimine 0 -3 185 -3 185 100% Tabel 634. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -3 185 -3 101 -8 -1 -1 -75 Tööjõukulud -2 212 -2 203 -8 0 0 0 Majandamiskulud -892 -891 0 -1 0 0 Muud toetused -7 -7 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -75 0 0 0 0 -75 369 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Päästeamet. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 3 teenust: lahingumoona ohu kõrvaldamise teenus, pommi- ja plahvatusohu kõrvaldamise teenus, veealuse demineerimistöö teenus. Demineerimisel kasutatakse kaasaegseid tehnoloogiavõimalusi ja maksimaalseid ohutusmeetmeid, et vähendada ohtusid demineerijatele ning õnnetusse sattunutele. 3.16.2.1.9 Programmi tegevus: Päästmine maismaal ja siseveekogul Programmi tegevuse eesmärk: kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele maismaal ja siseveekogudel on vähendanud nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Õnnetuste või ohtude korral reageeritakse esmajärjekorras sündmustele, kus on ohus inimeste elu või tervis. Päästevõrgustik on valmis reageerima õnnetusele või ohule senisest paremini. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 635. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Elupäästevõimekusega päästekomando keskmine kohalejõudmise aeg 9,11 < 10 < 10 elupääste-sündmusele (minutites) Eesti elanike osakaal, kellele on tagatud on 15 min jooksul tagatud 92,4% ≥ 92% ≥ 92% kutseliste- või/ja vabatahtlike päästemeeskondade poolt abi osutamine Tabel 636. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Päästmine maismaal ja siseveekogul 0 -62 410 -62 410 100% Tabel 637. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -62 410 -60 462 -157 -22 -14 -1 754 Tööjõukulud -43 088 -42 913 -156 -10 -9 0 Majandamiskulud -17 414 -17 396 0 -12 -6 0 Muud toetused -154 -152 -2 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 754 0 0 0 0 -1 754 Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 10 teenust, näiteks: päästetöö baasteenus, maastikutulekahju kustutustöö teenus, veepääste teenus. Päästmiseks maismaal säilitatakse elupäästevõimekus 66 riiklikus päästekomandos ning koostöös vabatahtlike päästjatega tagatakse tõhus päästevõimekus, tagatakse vajalikud tingimused ja eeldused päästetööde läbiviimiseks. 3.16.2.1.10 Programmi tegevus: Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel Programmi tegevuse eesmärk: kiire ja asjakohane reageerimine Eesti merealadel ja piiriveekogudel on vähendanud nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Tagatud on valmisolek reageerida kõikidele õnnetustele ja reostussündmustele. Programmi tegevuse mõõdik: 370 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 638. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Reageerimise aeg õhusõidukiga sündmuskohale Eesti päästepiirkonnas 1 h 8 min ≤2h ≤2h (tundides) Reageerimise aeg veesõidukiga sündmuskohale piiriveekogudel 25 min ≤1 ≤1h (tundides) Reageerimise aeg veesõidukiga sündmuskohale Eesti merealadel 44 min ≤2h ≤2h (tundides) Tabel 639. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel 0 -17 951 -17 951 100% Tabel 640. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -17 951 -12 089 -10 -31 -251 -5 569 Tööjõukulud -6 986 -6 933 -9 -31 -13 0 Majandamiskulud -5 144 -4 905 0 -1 -238 0 Muud tegevuskulud -5 -5 0 0 0 0 Muud toetused -247 -246 -1 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -5 569 0 0 0 0 -5 569 Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 4 teenust, näiteks: rannikuvalve teenus, SAR teenus, merereostustõrje teenus. Abi osutamiseks Eesti merealadel ja piiriveekogudel reageeritakse toimuvatele sündmustele lähtudes kiirema abi tagamise põhimõttest. Tagatakse valmisolek reageerida kõikidele reostussündmustele või -õnnetustele. Samuti tagatakse nii vee pealsete kui vee aluste reostusohtude ja juhtudele reageerimine ning nende likvideerimine kogu Eesti merealal. Igasuguste merel juhtuvate õnnetuste korral pööratakse tähelepanu sellele, et merereostusest põhjustatud keskkonnaohtude jõudmine rannikule oleks minimeeritud. Selleks teostatakse pidevat reostusseiret; suurendatakse mere- ja lennupääste ning reostusseire ja tõrje suutlikkust; tagatakse keemiaõnnetuste lahendamise suutlikkus; suurendatakse mere- ja lennupääste ning merereostuse alast koostööd jne. Aastal 2022. analüüsitakse Politsei- ja Piirivalveameti laevastiku nelja laeva kokku viimist teiste riigiasutuste laevastike laevadega, mis tähendab, et edaspidi võib muutuda ülesannete vastutuse jagamine võrreldes senisega. 3.16.2.1.11 Programmi tegevus: Põhiseadusliku korra tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti põhiseaduslik kord on tagatud ning seda ohustavad tegurid on hästi teadvustatud, ennetatud ja maandatud. Programmi tegevuse mõõdik: 371 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 641. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Elanike osakaal, kes hindab heaks Eesti valmisolekut tulla toime 45% terroriaktiga, kui see peaks juhtuma Elanike osakaal, kes hindab Eesti valmisolekut tulla toime välisriigi 37% 57% 57% mõjutustegevuse kasvuga heaks Tabel 642. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Põhiseadusliku korra tagamine -35 821 -63 437 -27 616 77% Tabel 643. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -63 437 -63 377 -3 -2 0 -55 Tööjõukulud -731 -728 -1 -1 0 0 Majandamiskulud -285 -285 0 0 0 0 Muud tegevuskulud -62 363 -62 363 0 0 0 0 Muud toetused -3 -1 -2 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -55 0 0 0 0 -55 Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Kaitsepolitseiamet, Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 3 teenust: põhiseadusliku korra tagamise teenus, keemia- ja kiirgusohu kõrvaldamise teenus, sisejulgeolekupoliitika kujundamise teenus. Põhiseadusliku korra tagamisel tegeletakse põhiseaduslikku korda ohustavate tegurite teadvustamise, ennetamise ja maandamisega. Selle jaoks keskendutakse eelkõige majandusjulgeoleku suurendamisele, radikaliseerumise ennetamisele ja tõkestamisele ning terrorismivastasele võitlusele, samuti arendatakse CBRN91 sündmusteks valmisolekut. 3.16.2.1.12 Programmi tegevus: Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus Programmi tegevuse eesmärk: Eestis on vähenenud raske ja organiseeritud kuritegevus. Õiguskaitseasutustele on loodud paremad eeldused ja tehakse tulemuslikku koostööd, pöörates seejuures tähelepanu kogu menetlusahela ühtlaselt kõrge võimekuse arendamisele. Programmi tegevuse mõõdik: 91 CBRN (ingliskeeles Chemical, Biological, Radiologial and Nuclear threats) – rahvusvaheliselt levinud lühend tähistamaks keemiliste, bioloogiliste, radioaktiivsete ja tuumamaterjalide kuritahtlikust väärkasutamisest põhjustatud ohte. CBRN sündmuste lahendamine (sh menetlemine) on KAPO pädevuses. Eesti keeles kasutatakse ka lühendit KBRT. 372 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 644. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Elanike osakaal, kes hindavad oma teadlikkust küberkuritegevusega 58% ≥ 58% ≥ 59% seotud riskidest heaks Elanike osakaal, kes peavad narkootikume kergelt kättesaadavaks: 24% ≤ 24% ≤ 24% kanep92 Korruptsioonitajumise indeks (punktides) 75 ≥ 76 ≥ 77 Tabel 645. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus -32 029 -19 417 12 612 -39% Tabel 646. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi R tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -19 417 -13 772 -16 -1 214 -4 062 -353 Tööjõukulud -9 814 -9 647 -13 -136 -18 0 Majandamiskulud -4 178 -4 112 0 -64 -2 0 Muud tegevuskulud -3 -3 0 0 0 0 Muud toetused -5 069 -10 -3 -1 014 -4 042 0 Põhivara amortisatsioon -353 0 0 0 0 -353 Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 5 teenust, näiteks: raskete peitekuritegude avastamise teenus, tunnistajakaitse ja varitegevuse teenus. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastaseks võitluseks tehakse tulemuslikumat koostööd erinevate asutuste vahel ja luuakse õiguskaitseasutustele paremad eeldused raske ja organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks. Olulisemad tegevussuunad on seotud küber- ja narkokuritegevuse vastase võitluse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise, ning korruptsiooni tõkestamise, majanduskuritegevuse vastase võitluse, kriminaaltulu tuvastamise ja konfiskeerimise, inimkaubanduse tõkestamise ja kriminalistika arendamisega. 3.16.2.1.13 Programmi tegevus: Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja lahendamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti on valmis toime tulema erinevate kriisidega. Elutähtsate teenuste toimimine on tagatud igal ajal. Loodud on senisest paremad eeldused, et kriisidest põhjustatud kahjud oleksid riigile ja elanikele võimalikult väikesed. Programmi tegevuse mõõdik: 92 Lisaks olemasolevale mõõdetakse tegevuse eesmärgi saavutamist läbi elanike osakaalu, kes peavad narkootikume kergelt kättesaadavaks (rahusti/uinuti arsti korralduseta, ecstasy, kokaiin, amfetamiin, dopinguained) jm 373 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 647. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Hädaolukorraks valmisoleku indeks Indeks on väljatöötamisel, alg- ja sihttasemed määratakse aastal 2022. Elanike osakaal, kes hindavad heaks Eesti valmisolekut tulla toime 56% 56% ≥ 56% erinevate kriisidega Elanike hädaolukordadeks valmisoleku indeks 46 (2019) ≥ 50 50 Tabel 648. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja -11 459 -3 180 8 279 -72% lahendamine Tabel 649. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -3 180 -3 058 -8 -7 -1 -106 Tööjõukulud -2 134 -2 122 -6 -6 0 0 Majandamiskulud -886 -884 0 -1 0 0 Muud toetused -54 -51 -3 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -106 0 0 0 0 -106 Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 6 teenust, näiteks: hädaolukorra riskihalduse teenus, hädaolukorraks valmisoleku teenus, elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku teenus. Parandatakse kriisideks valmisolekut. Siseministeeriumi haldusala asutused hoiavad ajakohasena hädaolukorra riskianalüüsid ja hädaolukorra lahendamise plaanid, samuti on valmis abistama partnereid kriiside lahendamisel (näiteks Terviseamet ja COVID kriis). Päästeamet nõustab kohalikke omavalitsusi kriisideks valmisoleku tõstmisel. Ühtlustatakse hädaolukordadeks ja riigikaitse kriisideks valmistumise ning kriisiaegse juhtimise ja koostöö korraldust. Luuakse senisest paremad eeldused elanike hakkamasaamiseks kriisiolukordades (nt teavitustegevused, riskikommunikatsioon). Lisaks antud programmi tegevusele on ka Riigikantselei eestvedamisel ühtlustamisel hädaolukordadeks ja riigikaitse kriisideks valmistumise ning kriisiaegse juhtimise ja koostöö korraldus. On võetud suund koostada Riigikantselei eestvedamisel uus seaduse eelnõu, mis ühendab endas riigikaitseseaduse, hädaolukorra seaduse ja erakorralise seisukorra seaduse teemad. 3.16.2.1.14 Programmi tegevus: Piirihaldus Programmi tegevuse eesmärk: Eesti piir kui Euroopa Liidu välispiir on valvatud ja kaitstud ning see on piisav julgeoleku tagamiseks. Tõkestatud on piiri ebaseaduslik ületamine, ebaseaduslikud toimingud piiri lähedal, inimkaubandus ja salakaubavedu. Eesti piiril on tagatud reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele. Programmi tegevuse mõõdik: 374 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 650. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus ,Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Elanike osakaal, kelle hinnangul on Eesti välispiir hästi kaitstud 64% ≥ 62% ≥ 63% Merepiiri kaetus tehnilise seirega 100% 100% 100% Maismaapiiri (sh Peipsi järv ja Narva jõgi) kaetus tehnilise seirega 52% ≥ 52% ≥ 52% Tabel 651. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Piirihaldus -51 425 -48 591 2 834 -6% Tabel 652. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -48 591 -33 097 -36 -3 643 -6 713 -5 101 Tööjõukulud -25 045 -24 508 -32 -458 -46 0 Majandamiskulud -10 844 -8 548 0 -2 166 -131 0 Muud tegevuskulud -8 -8 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0 0 0 Muud toetused -7 592 -32 -4 -1 020 -6 536 0 Põhivara amortisatsioon -5 101 0 0 0 0 -5 101 Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 4 teenust, näiteks: piiri valvamise teenus, piirikontrolli teostamise teenus. Piirihaldus on suunatud nii Eesti kui Euroopa Liidu välispiiri valvamisele ja kaitsmisele selliselt, et see oleks piisav julgeoleku tagamiseks. Piiri valvamise ja kaitsmisega tõkestatakse piiri ebaseaduslikku ületamist, ebaseaduslikke toiminguid piiri lähedal, inimkaubandust ja salakaubavedu. Samuti tagatakse reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele. 3.16.2.1.15 Programmi tegevus: Objektivalve ja isikukaitse Programmi tegevuse eesmärk: objektide valvet ja isikukaitset on arendatud viisil, mis võimaldab toime tulla muutuvast ohupildist tulenevate ohtudega. Programmi tegevuse mõõdik: esitatakse piiratud käibega dokumendis Tabel 653. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Objektivalve ja isikukaitse 0 -8 536 -8 536 100% 375 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 654. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -8 536 -8 282 -10 -41 -17 -186 Tööjõukulud -6 881 -6 826 -10 -31 -14 0 Majandamiskulud -1 467 -1 453 0 -10 -4 0 Muud tegevuskulud -2 -2 0 0 0 0 Muud toetused -1 -1 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -186 0 0 0 0 -186 Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Politsei- ja Piirivalveamet. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 2 teenust: objektide valvamise teenus, isikukaitse teenus. Mõõdikud ja teenuste täpsem sisu on kirjeldatud programmi piiratud ligipääsuga dokumendis. 3.16.2.1.16 Programmi tegevus: Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine Programmi tegevuse eesmärk: rändepoliitika arvestab Eesti arenguvajadustega. Rände- ja kodakondsuspoliitika on suunatud rahvusriigi kestlikkusele ja avaliku korra ning riigi julgeoleku tagamisele. Eesti kodakondsus on väärtustatud. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 655. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) Määratlemata kodakondsusega isikute arv 68992 < 68000 < 67000 Määratlemata kodakondsusega Eesti kodakondsuse 500 ˃ 500 ˃ 500 taotlejate arv Eksperdihinnang sisserändepoliitika vastavusest sellele Tegevused Tegevused Tegevused seatud eesmärkidega vastasid vastasid vastasid eesmärkidele eesmärkidele eesmärkidele Tabel 656. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning -7 754 -14 581 -6 827 88% elluviimine Tabel 657. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -14 581 -7 245 -10 -1 817 -5 211 -298 Tööjõukulud -5 213 -5 006 -4 -196 -6 0 Majandamiskulud -1 416 -1 326 0 -90 -1 0 Muud tegevuskulud -2 -2 0 0 0 0 Muud toetused -7 653 -911 -6 -1 531 -5 204 0 Põhivara amortisatsioon -298 0 0 0 0 -298 376 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 6 teenust, näiteks: õigusliku staatuse määramise teenus, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vastutava asutuse ülesannete täitmise (AMIF) teenus, rändepoliitika kujundamise teenus. Eesti sisserändepoliitikat kujundatakse teadmistepõhiselt ja paindlikult ning kooskõlas teiste poliitikavaldkondade eesmärkidega, Eesti arenguvajadustega ja lähtudes rahvusvahelistest kohustustest. Eesmärgi saavutamiseks viiakse tegevusi ellu üheksas kitsamas valdkonnas: Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud sisserändepoliitika kujundamine, sisserändepoliitika tõhus ja kliendikeskne elluviimine, Eestist kui sihtriigist ja Eesti sisserändepoliitikast teadlikkuse suurendamine, avalikkuse teavitamine rändeteemadel, põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine, rahvusvahelise kaitse menetlemine, rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtusüsteemi arendamine. Tasakaalustatud kodakondsuspoliitikaga aidatakse kaasa, et Eesti kodakondsus on väärtustatud ja kodakondsuspoliitika lähtub Eesti Vabariigi põhiseadusest, aitab kaasa rahvusriigi säilimisele ning avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisele. Eesmärgi saavutamiseks keskendutakse Eesti kodakondsuse saamise valmiduse suurendamise ja kodanikustaatuse väärtustamisega seotud tegevuste edendamisele. 3.16.2.1.17 Programmi tegevus: Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide välja andmine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti on turvaliste digitaalsete dokumentide väljaandmises maailma liider. Loodud on tõsikindel, stabiilne ja jätkusuutlik identiteedihalduspoliitika süsteem arvestades avaliku korra ja riigi julgeoleku vajadusi. Tagatud on kasutajasõbralik ja modernne taotluskeskkond ning toetutakse tänapäevastele ja innovaatilistele lahendustele, mis ühtlasi võimestavad infoühiskonna arendamise eesmärke. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 658. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Turvalist identiteeti kasutavate inimeste osakaal eID-d omavatest 67% 69% 71% isikutest E-taotluskeskkonnas Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotluse 29% ˃ 35% ˃ 40% esitanute osakaal Tabel 659. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide välja -17 022 -18 066 -1 044 6% andmine 377 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 660. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -18 066 -11 161 -6 065 -26 -12 -801 Tööjõukulud -7 840 -7 796 -8 -26 -11 0 Majandamiskulud -9 416 -3 358 -6 055 -1 -1 0 Muud tegevuskulud -2 -2 0 0 0 0 Muud toetused -7 -5 -1 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -801 0 0 0 0 -801 Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 3 teenust: isiku tuvastamise teenus, isikut tõendavate dokumentide väljaandmise teenus, identiteedihalduspoliitika kujundamise teenus. Usaldusväärse ja turvalise identiteedihaldus-poliitika abil tagatakse, et olemas on tõsikindel, stabiilne ja jätkusuutlik identiteedihalduspoliitika süsteem, tagatud on kasutajasõbralik ja modernne taotluskeskkond ning toetutakse tänapäevastele ja innovaatilistele lahendustele. Keskendutakse identiteedihaldusvaldkonna stabiilsuse ja turvalise ning tõsikindla isikutuvastuse tagamisele, valdkonna nutikale arendamisele, isikut tõendavate dokumentide ja identiteedihalduspoliitika valdkonna rahvusvahelise koostööle. 3.16.2.1.18 Programmi tegevus: Migratsioonijärelevalve Programmi tegevuse eesmärk: migratsioonijärelevalve poliitika tagab tõhusa järelevalve välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise üle. Arendus- ja koostöötegevused aitavad tagada avalikku korda ja riigi julgeolekut ning ennetada ja vähendada välismaalaste ebaseaduslikku riigis viibimist ja töötamist. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 661. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Keskmine Eestis ebaseaduslikult viibimise aeg enne välismaalase - - 75 tabamist Füüsiliste kontrolltoimingute läbiviimine tööandjate suhtes 495 570 ≥ 570 Tabel 662. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Migratsioonijärelevalve -902 -4 734 -3 832 425% 378 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 663. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -4 734 -4 444 -4 -98 -6 -182 Tööjõukulud -3 144 -3 082 -4 -52 -6 0 Majandamiskulud -1 404 -1 358 0 -46 -1 0 Muud tegevuskulud -1 -1 0 0 0 0 Muud toetused -3 -3 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -182 0 0 0 0 -182 Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Politsei- ja Piirivalveamet migratsioonijärelevalve teenuse kaudu. Migratsioonijärelevalveks tõhustatakse koostöös era-, kolmanda ja avaliku sektoriga meetmeid ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks. Näiteks parandatakse asutuste riskianalüüsi suutlikkust; tõhustatakse menetlusprotsesse ja teabevahetust; suurendatakse ametnike, erasektori ja mittetulundusühingute teadlikkust ebaseadusliku rändega seotud riskidest; arendatakse koostööd liikmesriikide ja kolmandate riikidega, et võidelda ebaseadusliku rände, sh piiriülese kuritegevuse vastu. 3.16.2.1.19 Programmi tegevus: Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias Programmi tegevuse eesmärk: tasemeõpe aitab tagada siseturvalisuse valdkonnas piisava teenistujate järelkasvu. Täienduskoolituste abil on töötajate teadmised ja oskused pidevalt ajakohastatud ning toetavad töökohale seatud ootuste ja eesmärkide täitmist. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 664. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Nominaalajaga lõpetajate osakaal 83,73% ≥ 80% ≥ 80% Täiendkoolituses aasta jooksul osalenud õppijate arv 4932 ≥ 4000 ≥ 4000 Tabel 665. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias -14 555 -13 717 838 -6% 379 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 666. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -13 717 -11 174 -1 -31 -1 117 -1 393 Tööjõukulud -7 625 -6 989 0 -28 -608 0 Majandamiskulud -3 559 -3 053 0 -3 -502 0 Muud tegevuskulud -15 -15 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -1 088 -1 088 0 0 0 0 Muud toetused -37 -29 -1 0 -7 0 Põhivara amortisatsioon -1 393 0 0 0 0 -1 393 Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Sisekaitseakadeemia. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 2 teenust: tasemeõppe läbiviimise teenus, täiendusõppe teenus. 3.16.2.1.20 Programmi tegevus: Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioontegevus Programmi tegevuse eesmärk: siseturvalisus valdkonnas on kasvanud teadus- ja tõenduspõhise poliitikakujundamise suutlikkus ning innovaatiliste lähenemiste ja lahenduste kasutuselevõtt. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 667. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Siseministeeriumi valitsemisala asutuste innovatsiooni küpsustase Algtase määratakse 2022. aastal. Täiskohaga teadurite arv 3,5 Sihttasemed selguvad 2022. a. Tabel 668. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja -867 -1 042 -175 20% innovatsioontegevus Tabel 669. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -1 042 -1 032 -2 -2 0 -6 Tööjõukulud -909 -907 0 -2 0 0 Majandamiskulud -125 -125 0 0 0 0 Muud toetused -2 0 -2 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -6 0 0 0 0 -6 Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Sisekaitseakadeemia teadusarenduse ja innovatsioonitegevuse korraldamise teenuse kaudu. Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioontegevuse edendamiseks korraldatakse koolitusi, kutsutakse ellu võrgustikke, 380 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri arendatakse siseturvalisuse valdkonna teadusvõimekust ning toetatakse teadus-ja tõenduspõhist poliitikakujundamist jne. 3.16.2.1.21 Programmi tegevus: IKT teenuste pakkumine SIM valitsemisalast väljapoole Programmi tegevuse eesmärk: IKT teenused on töökindlad ning kasutajate rahulolu teenustega on kõrge. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 670. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Teenuse kasutajate rahulolu - 77% ´- Tabel 671. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % IKT teenuste pakkumine SIM valitsemisalast 0 -1 399 -1 399 100% väljapoole Tabel 672. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -1 399 -923 0 0 -338 -138 Tööjõukulud -520 -403 0 0 -117 0 Majandamiskulud -741 -520 0 0 -221 0 Põhivara amortisatsioon -138 0 0 0 0 -138 Selle programmi tegevuse alla on koondatud Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse poolt pakutavad teenused teistele valitsemisaladele. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 18 teenust, näiteks operatiivraadioside teenus, väärteomenetluse portaali teenus, mitu IKT teenust Transporiametile, samuti Rahapesu Andmebüroole. 3.16.2.2 Tulemusvaldkond: Sidus ühiskond Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti on kestliku rahvastikuga, sidus ja kaasav ühiskond. Tabel 673. Siseministeeriumi valitsemisala programmide seos tulemusvaldkondade ja strateegiadokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna arengudokument Programm Kogukondlik Eesti Sidus ühiskond Koostatav „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ Nutikas rahvastikuarvetus Erakondade rahastamine 381 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 674. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % tegelik Kulud kokku 0 -17 522 -14 147 3 374 -19% Kulude vähenemine on seotud Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi struktuurivahendite meetmete rakendusperioodi lõppemisega ja riigi tegevuskulude kokkuhoiu meetmega. (Riigi eelarvestrateegia 2022-2025 ja Stabiilsusprogramm 2021 lisa 3 „Ülevaade RES 2022-2025 meetmetest riigieelarvelistele asutustele põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade lõikes „). Tulemusvaldkonda Sidus ühiskond Siseministeeriumi valitsemisala aastal 2020 ei panustanud. Siseministeerium panustas 2020. lisaks siseturvalisuse tulemusvaldkonnale ka riigivalitsemise tulemusvaldkonda kodanikuühiskonna programmi, summas 10,78 mln eurot ja perepoliitika tulemusvaldkonda laste ja perede programmi, summas 0,95 mln eurot. Seoses tulemusvaldkondade ja programmide struktuuri muudatusega 2021. aastal ei ole järgnevates tabelites toodud summad ka tegevuste lõikes aastate vahel otseselt võrreldavad. Programm: Kogukondlik Eesti Programmi eesmärk: Tugev kodanikuühiskond. Eestis on aktiivsed, avatud, haritud ja ettevõtlikud inimesed, kes kogukondade ja vabaühenduste kaudu seisavad demokraatlike väärtuste, sidusa ning vaba ja turvalise ühiskonna eest ning võtavad vastutust ja panustavad riigi kestlikusse. Riigis on mitmekesised läbipaistvad kodanikualgatuse toetamise võimalused ja toetatakse uusi lähenemisi ja lahendusi ning võimaldatakse kogukondadel otsuste tegemisel kaasa rääkida. Tabel 675. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Kogukondlik Eesti programmi tegevused kulud eelarve liikide ja katteallikate lõikes, tuhat Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -3 425 -3 393 -2 -25 0 -5 Kodanikuühiskonna arengu toetamine -2 099 -2 070 -1 -25 0 -3 Usuvabaduse tagamine -1 326 -1 323 -1 0 0 -2 Tabel 676. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Kogukondlik Eesti programmi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -6 578 -3 425 -3 153 48% Kodanikuühiskonna arengu toetamine -92 -2 099 -2 007 2182% Võimekad ja hoolivad kogukonnad -92 0 92 -100% Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed -92 0 92 -100% ettevõtted Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine -2 839 0 2 839 -100% Usuvabaduse tagamine -3 463 -1 326 2 138 -62% 3.16.2.2.1 Programmi tegevus: Kodanikuühiskonna arengu toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Elanike teadlikkus ja kodanikuaktiivsus on suurenenud. Kogukonnad, vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted on võimekad. Poliitikat kujundatakse läbipaistvalt ja kaasavalt. Programmi tegevuse mõõdik: 382 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 677. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Kogukondlik Eesti programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tegelik tase Osakaal MTÜ-dest, kellel on rohkem kui kolm rahastamisallikat 33% (2017) 33% 33% Tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kuulujatele tehtud 47 mln € 47 mln € 47 mln € annetuste kogusumma (2019) Palgaliste töötajatega MTÜ-de arv ja osakaal 9625 / 24% 9625 / 9625 / (2019) 24% 24% Tabel 678. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Kogukondlik Eesti programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kodanikuühiskonna arengu toetamine -92 -2 099 -2 007 2182% Tabel 679. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Kogukondlik Eesti programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -2 099 -2 070 -1 -25 0 -3 Tööjõukulud -195 -195 0 0 0 0 Majandamiskulud -54 -54 0 0 0 0 Muud toetused -1 847 -1 820 -1 -25 0 0 Põhivara amortisatsioon -3 0 0 0 0 -3 Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Siseministeerium kodanikuühiskonna poliitika kujundamise teenuse kaudu. Kodanikuühiskonna arengu toetamisel aidatakse kaasa vabatahtlikus tegevuses osalevate elanike osakaalu säilitamisele, kogukondlike algatuste toetamisele, vabaühenduste tegutsemisvõime suurendamisele ja Eesti kodanikuühiskonna üldise elujõulisuse parandamisele. Nende eesmärkide saavutamiseks pannakse rõhku kodanikuhariduse pakkumisele ning edendatakse vabatahtlikku tegevust ja annetamist. Lisaks toetatakse osalemist kogukondade ühiskondlikus elus, et luua kodanikualgatusele lai kandepind. Vabaühendustele pakutakse toetusi ja tugiteenuseid ning tegeletakse keskkonna loomisega, et võimaldada vabaühendustel ja sotsiaalsetel ettevõtetel osutada (avalikke) teenuseid. Peale selle edendatakse kaasamist, riigi ja vabaühenduste strateegilist partnerlust ning korrastatakse vabaühenduste rahastamist. 2022. aastal keskendutakse võimaluste loomisele eraraha paremaks kaasamiseks annetamisel. Ettevõtete ja investorite annetuste soodustamiseks teostatakse maksupoliitika muutmise analüüs ja tehakse ettepanekud. Korrastatakse maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste nõustamisteenust viisil, mis tagaks senisest veelgi parema teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse ning tagaks nõustajatele vajalikud arengukoolitused. Siseministeerium sõlmib vabaühendustega järgmiseks neljaks aastaks strateegilise partnerluse lepingud. Töötatakse välja ja katsetatakse vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete jätkusuutlikkust toetavaid finantsinstrumente (nt eritingimustel või soodsad laenud) ning korraldatakse sotsiaalsete ettevõtete ühiskondliku mõju tuntust tõstvaid tegevusi. 3.16.2.2.2 Programmi tegevus: Usuvabaduse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: võimekad usulised ühendused. Programmi tegevuse mõõdik: 383 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 680. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Kogukondlik Eesti programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Usulistele ühendustele läbipaistvalt eraldatud ja sihipäraselt kasutatud 100% 100% 100% toetuste määr Tabel 681. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Kogukondlik Eesti programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Usuvabaduse tagamine -3 463 -1 326 2 138 -62% Tabel 682. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Kogukondlik Eesti programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -1 326 -1 323 -1 0 0 -2 Tööjõukulud -110 -110 0 0 0 0 Majandamiskulud -34 -34 0 0 0 0 Muud toetused -1 179 -1 179 -1 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -2 0 0 0 0 -2 Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Siseministeerium usuasjade poliitika kujundamise teenuse kaudu. Usuvabaduse tagamiseks võetakse arvesse ja rakendatakse teadmistepõhist poliitikat ning arvestatakse ühiskonnas toimuvate muutustega. Kohandatakse seniseid positiivseid praktikaid uuenevasse olukorda. Programmi tegevus hõlmab usulisi ühendusi puudutava poliitika väljatöötamist ja elluviimist, usulistele ühendustele eraldatud toetuste kasutamise üle järelevalve tegemist, usuelu küsimuste analüüsimist ning muude usuliste ühendustega seotud tegevuste korraldamist. Programm: Nutikas rahvastikuarvestus Programmi eesmärk: rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning toetavad riigi ja kohalike omavalitsuste avalike ülesannete täitmist ja Eesti elanike lihtsat asjaajamist ning rahvastikuregistris sisalduva teabe taaskasutamist. Tabel 683. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Nutikas rahvastikuarvestuse programmi tegevused eelarve liikide ja katteallikate lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -5 482 -4 404 -12 -59 -226 -780 Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi -2 278 -1 930 -6 - -75 -266 tagamine Rahvastikuregistri andmete -3 204 -2 475 -6 -58 -151 -515 kättesaadavuse tagamine 384 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 684. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Nutikas rahvastikuarvestuse programmi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -4 371 -5 482 -1 111 25% Rahvastikupoliitika kavandamine ja -382 0 382 -100% koordineerimine Sündimust toetava perepoliitika kavandamine -693 0 693 -100% ja elluviimise k Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi -4 523 -2 278 2 246 -50% tagamine Rahvastikuregistri andmete kättesaadavuse 0 -3 204 -3 204 100% tagamine 3.16.2.2.3 Programmi tegevus: Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Rahvastikuregistrisse kantavad andmed on kvaliteetsed ja toetavad riigi ning kohalike omavalitsuste avalike ülesannete täitmist ja Eesti elanike lihtsat asjaajamist ning rahvastikuregistris sisalduva teabe taaskasutamist. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 685. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Nutikas rahvastikuarvestuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Rahvastikuregistris olevate elukohaandmete tegelikkusele vastavate 75% ˃ 75% ˃ 75% andmete osakaal Tabel 686. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Nutikas rahvastikuarvestuse programmi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi tagamine -4 523 -2 278 2 246 -50% Tabel 687. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Nutikas rahvastikuarvestus programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuh
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel