Merit Otsus Teie 26.08.2021
Keskkonnaministeerium Meie 29.09.2021 nr 14-1/6034-2
[email protected]
Üldplaneeringu põhimõtted
Austatud proua Otsus
Olete pöördunud Rahandusministeeriumi poole seoses üldplaneeringuga rohevõrgustikus
seatavate tingimustega ja planeeringulahenduse elluviimisega rohevõrgustikule kaasnevate
mõjude hindamisega keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes (edaspidi KSH).
Toote näitena Lääne-Nigula valla koostatava üldplaneeringu, kus on seatud tingimused
rohevõrgustikus ehitiste paiknemisele ja tarastamisele ning mõjud rohevõrgustikule on
hinnatud tulenevalt seatud tingimustest. Selgitate, et olete palunud Lääne-Nigula vallal
(edaspidi ka vald) täiendada KSH-d lisaks põllu- ja metsamajandusest tulenevate mõjude
hindamisega rohevõrgustikule. Viimase kohta on vald leidnud, et rohevõrgustiku kitsendused
on vajalikud eeskätt ehitustegevusele, kuivõrd ehitustegevus ja õuealade piiramine põhjustab
rohevõrgustikus füüsilisi takistusi. Valla hinnangul tavapärase põllu- ja metsamajandusliku
tegevuse juures rohevõrgustiku sidusus säilub. Samuti on vald selgitanud, et teiste
tegevusvaldkondade puhul ei väljasta KOV tegevuslube jms. ning seetõttu ei saa KOV ka
tegevuste üle järelevalvet teha. Vald peab õigeks reguleerida üldplaneeringuga tegevusi,
mille osas kohalikul omavalitsusel on pädevus.
Soovite Rahandusministeeriumi seisukohta Lääne-Nigula valla lähenemisele -
üldplaneeringuga reguleerida (ja käsitleda KSH-s) ainult neid tegevusi, mille osas jagab
tegevuslube ja teeb järelevalvet kohalik omavalitsus.
Selgitame, et Rahandusministeeriumi valitsemisalas on ruumilise planeerimise alase tegevuse
korraldamine riiklikul tasandil, samuti ruumilist planeerimist puudutavate õigusaktide,
eelkõige planeerimisseadus (PlanS), väljatöötamine. Samuti täidab Rahandusministeerium
muid PlanS-is temale pandud ülesandeid, milleks on muuhulgas üldplaneeringute
heakskiitmine (vastavalt PlanS §-le 90). Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tuleneb,
et ruumiline planeerimine kohaliku omavalitsuse territooriumil on kohaliku omavalitsuse
olemuslik ülesanne, ehk omavalitsus on selle teostamisel autonoomne. Üldplaneeringu
koostamise korraldajaks on PlanS § 74 lg 8 kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus. Seega ei
saa ministeerium anda konkreetseid juhendeid üksikjuhtumite lahendamiseks.
Üldplaneeringust
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Üldplaneeringu eesmärk on kohalikul tasandil ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste
määratlemine. Üldplaneering on samaaegselt nii kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu
strateegia kui ka konkreetsete maakasutus- ja ehitusreeglite kogum1.
Üldplaneeringu koostamise korraldamisel peab kohalik omavalitsus lähtuma PlanS-s
sätestatud nõuetest, sh koosmõjus planeerimise põhimõtetega (PlanS 2. peatükk) lahendatakse
PlanS § 75 toodud üldplaneeringu ülesanded.
Üldplaneeringu koostamise alus on maakonnaplaneering (PlanS § 55 lg 2).
Maakonnaplaneeringu elluviimine toimub peamiselt üldplaneeringute kaudu, kuivõrd
maakonnaplaneering ei ole konkreetse ehitise rajamise aluseks, ega saa olla konkreetsete
kitsenduste seadmise aluseks. Tulenevalt PlanS § 10 lg 3 peab kohalikku huvi väljendav
planeering, st ka üldplaneering, lähtuma kohalikest huvidest ja olema kooskõlas riiklikke huve
väljendava planeeringuga ning vajaduse korral teiste ruumilist aspekti väljendavate
strateegiliste dokumentidega.
Lisaks näeb PlanS § 10 lg 1 ette, et planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama
erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise
põhimõtetele (PlanS 2. peatükk) ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need
planeeringulahendusse. Üldplaneering koostatakse koostöös asjaomaste erinevaid valdkondi
kureerivate riigiasutustega, kes eduka koostöö tulemusena annavad planeeringule oma
kooskõlastuse. Näiteks on Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis toodud (lk 29), et
ametkondade ettepanekute hindamisel ja arvesse võtmisel tuleb lähtuda seisukohast, et ÜP
lahenduse väljatöötamine on küll omavalitsuse vastutusvaldkond, kuid kuna elurikkuse
säilitamine on ennekõike riigi ülesanne, tuleb Keskkonnaministeeriumi ja selle allasutuste
ettepanekutesse suhtuda ülima tähelepanuga.
Eeltoodust tulenevalt, kuigi üldplaneering on eelkõige kohaliku omavalitsuse huvidest ja
arenguvajadustest lähtuv, viiakse üldplaneeringu kaudu kohaliku omavalitsuse tasandil ellu
ka riigi huve. Sellest tulenevalt kaardistatakse väärtused, seatakse arengu üldised põhimõtted
ja soovitused ning määratakse tingimused.
Paljud ruumiotsused tehakse vastavalt valdkondlikele õigusaktidele ja arengukavadele
väljaspool ruumilist planeerimist, kuid ka nende ruumiline mõju vajab üldplaneeringus
analüüsimist ja arvestamist. Ehitusseadustikust tulenevalt annab projekteerimistingimused,
ehitusloa ja kasutusloa kohaliku omavalitsuse üksus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Näiteks riigitee projekteerimistingimused annab Transpordiamet ja raudteerajatise
projekteerimistingimused annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA).
Ehitusseadustik sätestab veel mitmed juhud, kus pädev asutus ehitus- ja/või kasutusloa
andmiseks on TTJA. Seega ei saa väita, et üldplaneeringu lahendusega reguleeritakse ainult
neid tegevusi, millele tegevuslube annab kohalik omavalitsus.
Rohevõrgustikust ja mõjude hindamisest
Maakonna tasandi rohevõrgustik ning üldised põhimõtted rohelise võrgustiku sidususe
säilitamiseks ja toimimiseks, millest üldplaneeringu koostamisel peab lähtuma (kokku 31
punkti), on määratud Lääne maakonnaplaneeringuga 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering)
peatükis 3.3.1. Roheline võrgustik. Maakonnaplaneering sätestab ühe suunisena, et mõju
rohelise võrgustiku toimimisele hinnatakse rohelise võrgustiku alal asuva metsamajandus- ja
põllumajandusmaa olemasoleva sihtotstarbe (maatulundusmaa) muutmise korral (punkt 1).
Üldplaneeringu ülesanne on rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning
sellest tekkivate kitsenduste määramine (PlanS § 75 lg 1 punkt 10). Planeerimisseadus ei
1
Ruumilise planeerimise roheline raamat. (2020) Rahandusministeerium, lk 19
2
sätesta, milliseid kitsendusi võidakse rohevõrgustiku kaitseks planeeringutes seada. Ent
kvalitatiivselt on üldplaneeringuga seatavad tingimused eelduslikult kohapõhisemad ja
suurema täpsusastmega ning konkreetsemad. Üldplaneeringute koostamisel annab
rohevõrgustiku planeerimiseks reaalsete näidete varal sisulisi ja tehnilisi soovitusi
Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Juhendi juurde kuulub täiendava materjalina
üldplaneeringus rohevõrgustiku mõtestamist abistav Rohevõrgustiku juriidiline analüüs.
Juhendmaterjalis Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks (ehk Nõustik) on samuti toodud
rohevõrgustiku planeerimise suunised ptk 4.5.
Planeerimisalase tegevuse korraldajana on omavalitsuse ülesanne planeeringu elluviimisega
kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale
avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise
korraldamine (PlanS § 4 lg 2 punkt 5). Nõustiku peatükis 6 on selgitatud mõjude hindamise
eesmärki, olulisust ja kohaliku omavalitsuse rolli selles protsessis. Üldplaneeringu
kehtestamisel peab omavalitsus olema veendunud, et on planeeringulahenduse koostamisel
arvestanud asjakohaste avalduvate mõjudega. Samas on omavalitsus nii üldplaneeringu
koostamise korraldaja kui ka asjakohase mõjuga arvestamise / mittearvestamise üle otsustaja.
Nõustiku kohaselt tuleb omavalitsusel selles rollis pidevalt ja mõjude hindamise üleselt
koondada alusteavet, et põhjendatult otsustada, millise planeeringulahendusega või lahenduse
variantidega edasi töötatakse, milline lahendus vastu võetakse ja milline lõpuks kehtestatakse
(lk 80).
Üldplaneeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele
kohaldatakse planeerimisseadusest tulenevaid menetlusnõudeid. Nõuded keskkonnamõju
hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (PlanS § 4 lõige 3). Viimase tõlgendamise küsimustes
on asjakohane pöörduda Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna või
Keskkonnaameti kui praktiku poole.
Märgime, et Rahandusministeeriumi planeeringute osakond on Transpordiameti 19.08.2020
kirjaga nr 15-4/5331-2 kolme ministeeriumi poole tehtud pöördumise järgselt rohevõrgustiku
toimimise tagamise küsimuses algatanud ja viinud läbi seotud osapooltega neli veebiarutelu.
Viimati 17. juunil 2021.a arutelul osalesid nii Transpordiameti, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti kui ka
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve ameti ning Rail Baltic Estonia esindajad.
Keskkonnaamet möönis toona, et rohevõrgustiku sisulised küsimused olemuslikult kuuluksid
küll Keskkonnaameti pädevusse, ent paraku puudub ressurss uue teema kureerimiseks.
Loodame, et pingutused riigi tasandil rohevõrgustiku eestkõneleja ja sisuküsimuste tõlgendaja
leidmiseks jätkuvad. Määrav roll selles on Keskkonnaministeeriumil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Tuuli Veersalu 5559 9142
[email protected]
3