dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 29. september 2021
Viit
14-1/6034-2
Registreeritud
29. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-1 Kirjavahetus kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse küsimustes
Toimik
14-1/2021
Vastutaja
Tuuli Veersalu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond)

Failid

  • 📎14-16034-2 29.09.2021 Väljaminev kiri.asice429 KB

Sisu (failidest)

Merit Otsus Teie 26.08.2021 Keskkonnaministeerium Meie 29.09.2021 nr 14-1/6034-2 [email protected] Üldplaneeringu põhimõtted Austatud proua Otsus Olete pöördunud Rahandusministeeriumi poole seoses üldplaneeringuga rohevõrgustikus seatavate tingimustega ja planeeringulahenduse elluviimisega rohevõrgustikule kaasnevate mõjude hindamisega keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes (edaspidi KSH). Toote näitena Lääne-Nigula valla koostatava üldplaneeringu, kus on seatud tingimused rohevõrgustikus ehitiste paiknemisele ja tarastamisele ning mõjud rohevõrgustikule on hinnatud tulenevalt seatud tingimustest. Selgitate, et olete palunud Lääne-Nigula vallal (edaspidi ka vald) täiendada KSH-d lisaks põllu- ja metsamajandusest tulenevate mõjude hindamisega rohevõrgustikule. Viimase kohta on vald leidnud, et rohevõrgustiku kitsendused on vajalikud eeskätt ehitustegevusele, kuivõrd ehitustegevus ja õuealade piiramine põhjustab rohevõrgustikus füüsilisi takistusi. Valla hinnangul tavapärase põllu- ja metsamajandusliku tegevuse juures rohevõrgustiku sidusus säilub. Samuti on vald selgitanud, et teiste tegevusvaldkondade puhul ei väljasta KOV tegevuslube jms. ning seetõttu ei saa KOV ka tegevuste üle järelevalvet teha. Vald peab õigeks reguleerida üldplaneeringuga tegevusi, mille osas kohalikul omavalitsusel on pädevus. Soovite Rahandusministeeriumi seisukohta Lääne-Nigula valla lähenemisele - üldplaneeringuga reguleerida (ja käsitleda KSH-s) ainult neid tegevusi, mille osas jagab tegevuslube ja teeb järelevalvet kohalik omavalitsus. Selgitame, et Rahandusministeeriumi valitsemisalas on ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamine riiklikul tasandil, samuti ruumilist planeerimist puudutavate õigusaktide, eelkõige planeerimisseadus (PlanS), väljatöötamine. Samuti täidab Rahandusministeerium muid PlanS-is temale pandud ülesandeid, milleks on muuhulgas üldplaneeringute heakskiitmine (vastavalt PlanS §-le 90). Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tuleneb, et ruumiline planeerimine kohaliku omavalitsuse territooriumil on kohaliku omavalitsuse olemuslik ülesanne, ehk omavalitsus on selle teostamisel autonoomne. Üldplaneeringu koostamise korraldajaks on PlanS § 74 lg 8 kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus. Seega ei saa ministeerium anda konkreetseid juhendeid üksikjuhtumite lahendamiseks. Üldplaneeringust Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Üldplaneeringu eesmärk on kohalikul tasandil ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneering on samaaegselt nii kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu strateegia kui ka konkreetsete maakasutus- ja ehitusreeglite kogum1. Üldplaneeringu koostamise korraldamisel peab kohalik omavalitsus lähtuma PlanS-s sätestatud nõuetest, sh koosmõjus planeerimise põhimõtetega (PlanS 2. peatükk) lahendatakse PlanS § 75 toodud üldplaneeringu ülesanded. Üldplaneeringu koostamise alus on maakonnaplaneering (PlanS § 55 lg 2). Maakonnaplaneeringu elluviimine toimub peamiselt üldplaneeringute kaudu, kuivõrd maakonnaplaneering ei ole konkreetse ehitise rajamise aluseks, ega saa olla konkreetsete kitsenduste seadmise aluseks. Tulenevalt PlanS § 10 lg 3 peab kohalikku huvi väljendav planeering, st ka üldplaneering, lähtuma kohalikest huvidest ja olema kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga ning vajaduse korral teiste ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega. Lisaks näeb PlanS § 10 lg 1 ette, et planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele (PlanS 2. peatükk) ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Üldplaneering koostatakse koostöös asjaomaste erinevaid valdkondi kureerivate riigiasutustega, kes eduka koostöö tulemusena annavad planeeringule oma kooskõlastuse. Näiteks on Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis toodud (lk 29), et ametkondade ettepanekute hindamisel ja arvesse võtmisel tuleb lähtuda seisukohast, et ÜP lahenduse väljatöötamine on küll omavalitsuse vastutusvaldkond, kuid kuna elurikkuse säilitamine on ennekõike riigi ülesanne, tuleb Keskkonnaministeeriumi ja selle allasutuste ettepanekutesse suhtuda ülima tähelepanuga. Eeltoodust tulenevalt, kuigi üldplaneering on eelkõige kohaliku omavalitsuse huvidest ja arenguvajadustest lähtuv, viiakse üldplaneeringu kaudu kohaliku omavalitsuse tasandil ellu ka riigi huve. Sellest tulenevalt kaardistatakse väärtused, seatakse arengu üldised põhimõtted ja soovitused ning määratakse tingimused. Paljud ruumiotsused tehakse vastavalt valdkondlikele õigusaktidele ja arengukavadele väljaspool ruumilist planeerimist, kuid ka nende ruumiline mõju vajab üldplaneeringus analüüsimist ja arvestamist. Ehitusseadustikust tulenevalt annab projekteerimistingimused, ehitusloa ja kasutusloa kohaliku omavalitsuse üksus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Näiteks riigitee projekteerimistingimused annab Transpordiamet ja raudteerajatise projekteerimistingimused annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Ehitusseadustik sätestab veel mitmed juhud, kus pädev asutus ehitus- ja/või kasutusloa andmiseks on TTJA. Seega ei saa väita, et üldplaneeringu lahendusega reguleeritakse ainult neid tegevusi, millele tegevuslube annab kohalik omavalitsus. Rohevõrgustikust ja mõjude hindamisest Maakonna tasandi rohevõrgustik ning üldised põhimõtted rohelise võrgustiku sidususe säilitamiseks ja toimimiseks, millest üldplaneeringu koostamisel peab lähtuma (kokku 31 punkti), on määratud Lääne maakonnaplaneeringuga 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) peatükis 3.3.1. Roheline võrgustik. Maakonnaplaneering sätestab ühe suunisena, et mõju rohelise võrgustiku toimimisele hinnatakse rohelise võrgustiku alal asuva metsamajandus- ja põllumajandusmaa olemasoleva sihtotstarbe (maatulundusmaa) muutmise korral (punkt 1). Üldplaneeringu ülesanne on rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine (PlanS § 75 lg 1 punkt 10). Planeerimisseadus ei 1 Ruumilise planeerimise roheline raamat. (2020) Rahandusministeerium, lk 19 2 sätesta, milliseid kitsendusi võidakse rohevõrgustiku kaitseks planeeringutes seada. Ent kvalitatiivselt on üldplaneeringuga seatavad tingimused eelduslikult kohapõhisemad ja suurema täpsusastmega ning konkreetsemad. Üldplaneeringute koostamisel annab rohevõrgustiku planeerimiseks reaalsete näidete varal sisulisi ja tehnilisi soovitusi Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Juhendi juurde kuulub täiendava materjalina üldplaneeringus rohevõrgustiku mõtestamist abistav Rohevõrgustiku juriidiline analüüs. Juhendmaterjalis Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks (ehk Nõustik) on samuti toodud rohevõrgustiku planeerimise suunised ptk 4.5. Planeerimisalase tegevuse korraldajana on omavalitsuse ülesanne planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine (PlanS § 4 lg 2 punkt 5). Nõustiku peatükis 6 on selgitatud mõjude hindamise eesmärki, olulisust ja kohaliku omavalitsuse rolli selles protsessis. Üldplaneeringu kehtestamisel peab omavalitsus olema veendunud, et on planeeringulahenduse koostamisel arvestanud asjakohaste avalduvate mõjudega. Samas on omavalitsus nii üldplaneeringu koostamise korraldaja kui ka asjakohase mõjuga arvestamise / mittearvestamise üle otsustaja. Nõustiku kohaselt tuleb omavalitsusel selles rollis pidevalt ja mõjude hindamise üleselt koondada alusteavet, et põhjendatult otsustada, millise planeeringulahendusega või lahenduse variantidega edasi töötatakse, milline lahendus vastu võetakse ja milline lõpuks kehtestatakse (lk 80). Üldplaneeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele kohaldatakse planeerimisseadusest tulenevaid menetlusnõudeid. Nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (PlanS § 4 lõige 3). Viimase tõlgendamise küsimustes on asjakohane pöörduda Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna või Keskkonnaameti kui praktiku poole. Märgime, et Rahandusministeeriumi planeeringute osakond on Transpordiameti 19.08.2020 kirjaga nr 15-4/5331-2 kolme ministeeriumi poole tehtud pöördumise järgselt rohevõrgustiku toimimise tagamise küsimuses algatanud ja viinud läbi seotud osapooltega neli veebiarutelu. Viimati 17. juunil 2021.a arutelul osalesid nii Transpordiameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti kui ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve ameti ning Rail Baltic Estonia esindajad. Keskkonnaamet möönis toona, et rohevõrgustiku sisulised küsimused olemuslikult kuuluksid küll Keskkonnaameti pädevusse, ent paraku puudub ressurss uue teema kureerimiseks. Loodame, et pingutused riigi tasandil rohevõrgustiku eestkõneleja ja sisuküsimuste tõlgendaja leidmiseks jätkuvad. Määrav roll selles on Keskkonnaministeeriumil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Tuuli Veersalu 5559 9142 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →