dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Mereplaneering täiendavaks ülevaatamiseks

Rahandusministeerium · 29. september 2021
Viit
15-1/6765-1
Registreeritud
29. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-1 Üleriigilise planeeringu dokumendid (sh kohtudokumendid) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
15-1
Vastutaja
Triin Lepland (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Planeeringute osakond)

Failid

  • 📎15-16765-1 29.09.2021 Väljaminev kiri.asice468 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaamet [email protected] Meie 29.09.2021 nr 15-1/6765-1 Eesti mereala planeeringu esitamine täiendavaks ülevaatamiseks Rahandusministeerium esitab Teile Eesti mereala planeeringu eelnõu (põhilahenduse) ja mõjude hindamise aruande eelnõu täiendavaks ülevaatamiseks. Vabariigi Valitsus algatas 25.05.2017 korraldusega nr 157 üleriigilise planeeringu teemaplaneeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi (edaspidi mereala planeering) planeerimiseks ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi mõjude hindamine) koostamiseks. Mereala planeeringu koostamist korraldab rahandusministeeriumi planeeringute osakond. Mereala planeerimisel tuleb arvestada Pärnu ja Hiiu maakonnaga piirneva mereala kehtestatud maakonnaplaneeringuid1. Planeeringu koostamisel on valdkondlike ministeeriumite ja ametite esindajatest moodustatud juhtrühm, mille kohtumistel on antud planeeringu valmimisse oluline sisend, välja töötatud ja kokkulepitud valdkondade üleselt põhimõttelised lähenemised. Täname juhtrühma kohtumistel osalemise ja tugeva panuse eest planeeringulahenduse valmimisel. Planeeringu ülevaatamist ja vajadusel seisukohti ootame 30 päeva alates kirja kättesaamisest. Ülevaatamise käigus palume oma asutuse siseselt teha erinevate osapooltega koostööd ja esitada asutuse lõikes üks kiri. Planeering edastati Teile arvamuse andmiseks 17.05.2021 kirjaga nr 15-1/3858-1, kus mh selgitati pikemalt ka mereala planeeringu koostamise eesmärki ja läbiviidud protsessi. Vastasite sellele 19.07.2021 kirjaga nr 6 5/21/10827 4, kus esitasite mitmeid kommentaare planeeringulahendusele ja selle mõjude hindamisele. Alljärgnevalt toome välja omapoolsed vastused Teie seisukohtadele. Kuna esitatud ettepanekuid oli palju, oleme jälgimise hõlbustamiseks vastuse koostanud tabeli vormis. 1.1 Peatükis 4.3 (lk 15) on viidatud veeseaduse Täname tähelepanu eest, viide on valele paragrahvile: „Praegu kehtiv VeeS näeb ette, korrigeeritud. 1 Hiiu mereala planeering kehtestati juunis 2016 ja Pärnu mereala planeering aprillis 2017. Hiiu ja Pärnu mereala planeeringud jäävad kehtima ka üleriigilise mereala planeeringu kehtestamisel, mis tähendab, et nende planeeringute lahendused jäävad vastavas piirkonnas ka tulevikus mereala kasutust suunavate otsuste aluseks. Riigikohtu 8.augusti 2018 otsusega on tühistatud Hiiu mereala planeering tuuleenergia tootmise alade osas (kohtuasi 3-16-1472). Muude käsitletud teemade osas on Hiiu mereala planeering kehtiv. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 et hoonestusloa menetluse algatamisest keeldutakse mh juhul, kui taotletaval alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud ( 228 lg 2 p 2)“. Õige viide on: 221 lg 2 p 2. 1.2 Lk 66 on esitatud seisukoht: „Kaitseala Ettepanekuga arvestatakse. Vastavat moodustamisel tuleb jõuda selgusele, et muid punkti on lähtuvalt vahepealsetest asukoha alternatiive kaitseala moodustamiseks ei aruteludest ja kirjavahetusest ole. Selleks on vaja kaaluda kaitsealade muudetud, kokkuleppe kohaselt jääb moodustamisega kaasnevaid mõjusid sotsiaalsele sõnastuseks: ja majanduslikule keskkonnale, energeetika Tuuleenergeetika aladel teostatakse valdkonna arengule ja kliimaeesmärkide loodusobjekti kaitse alla võtmise täitmisele.“ Kui planeeringu moto on „Mereala põhjenduse ja otstarbekuse ekspertiis. planeerimisel peetakse iga tegevuse kavandamisel Ekspertiisi käigus hinnatakse mh silmas, et mistahes inimtegevuse aluseks on kaitseala moodustamisega merekeskkonna hea seisundi saavutamine ja kaasnevaid sotsiaalseid ja säilitamine“, siis eelkõige tuleb lähtuda majanduslikke mõjusid ning mõju pikemajalistest ehk loodusväärtustest ja nende Eesti kliima ja taastuvenergia säilimisest, mitte majanduslik tulust, mis on hoopis eesmärkidele. lühiajalisem ja võib omada ka väga pikaajalist kahjulikku mõju. Samuti on täiendatud seletuskirja lk Kaitsealasid moodustatakse, kui on selgunud, et 66: selles asukohas on loodusväärtused, mis vajavad Lõplikult kaitseks kavandatavate kaitset. Sama keskkonda pole võimalik mujal piirangute kirjeldus selgub kaitsta. Kaitseala moodustamiseks ei saa ilma selle kaitsealade moodustamise menetluse teadmiseta ettepaneku esitada. Kaitseala käigus vastavalt looduskaitseseaduses moodustatakse, kui alal on tegemist mingite sätestatule. Selleks on vaja kaaluda loodusväärtuste nii esindusliku esinemisalaga, et kaitsealade moodustamisega selle ala mitte kaitsmine seaks ohtu väärtuse hea kaasnevaid mõjusid sotsiaalsele ja seisundi Eestis või Euroopas. majanduslikule keskkonnale ning Eesti kliima ja taastuvenergeetika eesmärkidele. 1.3 Lk 67 toodud skeemil 5.9.1 ei kajastu uuemate Ettepanekuga arvestatakse. Skeemil kaardistuste tulemused (Merepõhja elustiku ja 5.9.1 kujutatut on täpsustatud. elupaikade uuring Natura ja HELCOMi Vastavalt Keskkonnaametiga elupaigatüüpide leviku hindamiseks ning mere töökoosolekul ja vahepealse CO2 sidumispotentsiaali selgitamiseks (Tartu kirjavahetuse käigus kokkulepitule Ülikooli Eesti Mereinstituut, 20202), mida on kajastatakse skeemil üksnes Natura käsitletud mõjude hindamise aruandes lk 94-95. 2000 alade piire. 1.4 Skeem 5.9.1 jätab eksliku mulje, et mereelupaikasid ei ole loodusaladel. Mereelupaikasid on kaardistatud rohkem, kuid erinevast metoodikast tulenevalt ei kajastu need EELISe kihil „natura_elupaik“ , mille alusel ka skeem tundub olevat tehtud. 1.5 Soovitame üle kontrollida ja ajakohastada töös Täname tähelepanu juhtimise eest, mainitud asutuste nimed. Näiteks lk 36 viidatakse nimed on korrigeeritud. seoses jääteedega Maanteeametile ning lk 47 on 2 nimetatud Lennuamet. Nimetatud asutuste ja Veeteede Ameti ühendamisel loodi alates 01.01.2021 Transpordiamet. 1.6 Peatükis 5.6.5 on antud suunised Täname tähelepanu juhtimise eest, tuuleenergeetika aladel. Suunise 6 kohaselt: suunise sõnastust on täpsustatud „Tuuleenergeetika aladel kujunevad erinevatest eksliku mulje vältimiseks: huvidest lähtuvalt tuulikutest vabad alad/koridorid, Tuuleenergeetika arendusaladel mis võimalusel peavad täitma võimalikult palju moodustuvad erinevatest huvidest erinevaid funktsioone (ühildades samas asukohas lähtuvalt tuulikutest vabad nt laevaliikluse läbipääsukoridori, veelindude alad/koridorid peavad võimalusel sügisrände koridori, kõrge looduskaitselise täitma võimalikult palju erinevaid väärtusega elupaigad jms).“ Keskkonnaameti funktsioone (ühildades samas hinnangul jätab selline sõnastus eksliku mulje, et asukohas nt laevaliikluse elupaigad ja lindude rändekoridorid on inimese läbipääsukoridori, veelindude paigutada, ehkki need paiknevad looduslikult, sügisrände koridori, kõrge inimesest sõltumata. looduskaitselise väärtusega elupaigad jms). Nõustume, et elupaigad ja lindude rändekoridorid ei ole inimese paigutada, kuid oluline on järgmises etapis otsida võimalusi, kuidas teisi funktsioone saaks ühildada looduskaitseliste väärtuste asukohtadega. 1.7. Peatükis 5.9 (lk 67) on antud suunis 3: „Juhul Ettepanekuga arvestati, suunis on kui analoogseid loodusväärtuste kaitse eesmärke eemaldatud. on võimalik saavutada ka alternatiivsel merealal, kus muud huvid (nt riigikaitselised, energiajulgeolekuga seotud või majandushuvid) puuduvad, siis arendustegevuse kavandamist ja elluviimist ei piirata“. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et see suunis on vastuolus looduskaitse (ja loodusdirektiivi3) põhimõttega, et loodust kaitstakse seal, kus paiknevad kõige olulisemad loodusväärtused ja nende kaitsmine on kõige tulemuslikum, ning majanduslikku kasu ei arvestata. Kõige olulisem on vältida keskkonnaseisundi halvenemist, mitte seda, kas ühte või teist loodusväärtust saab või ei saa kaitsta kusagil mujal. 1.8. Palume selgitada lk 68 antud suunist 6: Suunist on lähtuvalt vahepealsetest „Merele uute kaitstavate loodusobjektide aruteludest ja kirjavahetusest moodustamisel ja hoiutingimuste koostamisel tuleb korrigeeritud (näide on eemaldatud): täiendavaid piiranguid seades arvestada, et Merele uute kaitstavate keskkonnakaitseliste eesmärkide saavutamine loodusobjektide moodustamisel ja merealal oleks tasakaalustatud. Näiteks tuleb hoiutingimuste koostamisel tuleb tagada liigikaitse selle esinduslikemas täiendavaid piiranguid seades asukohtades, kuid täita tuleb ka kliimamuutuste arvestada, et keskkonnakaitseliste ohjamisvajadusest tulenevad eesmärgid.“ Kas eesmärkide saavutamine merealal sellega on mõeldud, et kliima ohjamiseks on oleks tasakaalustatud. 3 õigustatud liikidele oluliste elupaikade hävitamine, või on tahetud öelda, et n-ö klassikalised looduskaitselised eesmärgid oleksid tasakaalus üldisemate keskkonnakaitseliste eesmärkidega? 1.9. Peatükis 5.11 (lk 70) on kasutatud mõistet Täname tähelepanu juhtimise eest, „riigikaitseala“. Palume täpsustada, kas mõeldakse mõeldud on riigikaitselisi riigikaitselist ala või riiklikku kaitseala? eripiirkondi, vastav korrektuur on materjalidesse sisse viidud. 1.10. Peatükis 5.13 (lk 72) on kasutatud väljendit Täname tähelepanu juhtimise eest, kaevandustegevus. Õige oleks sõnastust on korrigeeritud. „kaevandamistegevus“. 1.11 Peatükis 5.14 (lk 75) esitatud kaadamise Täname tähelepanu juhtimise eest, tingimuste punkti 6 alla on eksikombel märgitud vormistust on korrigeeritud kaks punkti (kultuuripärand ja meremiinid). 1.12. Peatükis 6 (lk 81) on toodud kaadamise Täname tähelepanu juhtimise eest, seletus. Lisaks peaks täpsustama kaadamisala peatükki on täiendatud. mõiste. Kaadamisala on eelkõige ala, kuhu pikema aja jooksul planeeritakse regulaarselt hakata süvenduspinnast paigutama. Skeemil 5.14.1 ongi märgitud sellised ametlikud kaadamisalad. Märgime, et ühekordne kaadamine ei muuda ala kohe kaadamisalaks. 1.13. Skeemil 5.17 (lk 79) on märgitud „Aprill Ettepanekuga on arvestatud, skeemi 2021“, kuid sellel ei kajastu Apollo meremadaliku on uuendatud. looduskaitseala, mille moodustamine jõustus 15.02.2019. 2.1 Lk 104 on mainitud, et Natura võrgustiku Peatükis 4.2.5 on hinnatud mõju aladest väljapoole jääb täielikult Apollo Apollo meremadaliku meremadaliku looduskaitseala. Juhime tähelepanu, looduskaitsealale. Planeeringuga et Euroopa Komisjonile on kavas teha ettepanek nähakse tuuleenergeetika arendusalad lisada Apollo meremadalik Natura 2000 ette enam kui 100 km kaugusele ja võrgustikku Apollo meremadaliku linnu- ja need ei ohusta Apollo meremadalikku loodusalana. Ettepanek on määrata loodusala ega sealseid kaitseväärtusi. eesmärkideks loodusdirektiivi I lisa Seni kuni Apollo meremadalik ei elupaigatüüpide veealused liivamadalad (1110) ja kuulu Natura alade hulka, ei leia see karid (1170) kaitse ning linnuala eesmärkideks käsitlemist Natura asjakohases linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliigi hindamises. Tuuleparkide väikekajaka (Larus minutus) ja I lisast puuduvate kavandamisel tegevusloa etapis tuleb rändlinnuliikide auli (Clangula hyemalis), igakordselt selgitada millise mustvaera (Melanitta nigra) ja haha (Somateria looduskaitse staatusega mollissima) elupaikade kaitse. merekaitsealad on ja vajadusel läbi viia selleks vajalikud hindamisprotsessid. 2.2 Aruandes (lk 18 ja 108) on viidatud kahele Läbivalt on planeeringuprotsessi majandusvööndi merekaitseala kaitse alla võtmise käigus olnud seisukoht, et kaitseala ettepanekule ja antud soovitus kuni vastavate moodustamine toimub eraldiseisva menetluste lõpuni hoiduda nende alade protsessina õigusaktide nõudeid majanduslikku kasutusse võtmisest tulenevalt järgides. Vastav teema kajastub ptk kaitseala kavandatavate piirangute kirjeldusest. 5.9 Kaitstavad loodusobjektid Planeeringu seletuskirjas lk 52 on lausele „Mereala algusosas: 4 planeering määrab tuuleenergeetika arendamiseks Lõplikult kaitseks kavandatavate sobivad alad ...“ lisatud viide nr 33, mille kohaselt piirangute kirjeldus selgub “arvesse ei ole võetud tuuleenergeetika tootmiseks kaitsealade moodustamise menetluse sobiva alaga nr 2 kattuvat võimalikku loodavat käigus. avamere kaitseala“. Keskkonnaametile jääb Lausele lisatakse täpsustus: vastavalt arusaamatuks, kas kaitseala ettepaneku ja aruande looduskaitseseaduses sätestatule. soovitusega arvestatakse (ja tuulikuid sellele alale LKS võimaldab ka järgnevad ei planeerita enne kui on otsus ala kaitse alla menetlused kuni kaitseala võtmise või mitte võtmise kohta tehtud) või mitte. moodustamiseni seisata. Mereala planeering siinkohal täiendavaid reegleid ei anna. Realiseerumise ulatuse osas on arvestatud, et kuni 70% ei arvesta võimalike perspektiivsete kaitstavate loodusobjektidega ehk 70% realiseerumine arvestatakse reaalselt ellu viidavatest aladest. 2.3 Palume eemaldada peatükis 4.2.1 (lk 66) Leiame, et aruandes ei ole väidetud, et esitatud eksitava väite, et kaitsealad on põhjustanud kaitsealad on põhjustanud angerja angerja kadumise (sh kormoranide arvukuse kadumise. Kormoranide arvukuse suurenemise): „Kui reeglina on kaitstaval merealal tõusu üheks olulisemaks põhjuseks kalastikule positiivne mõju, siis võivad piirangud peetakse kaitsemeetmeid, sealhulgas kaasa tuua ka negatiivseid mõjusid. Näiteks on kaitsealade loomist pesitsusaladel. kaitstavate alade tõttu plahvatuslikult suurenenud Oleme mõjude hindamise teksti kormoranide arvukus, kelle tarbitud kriitiliselt korrigeerinud, et esitatud mõte tuleks ohustatud angerja kogust hinnatakse Läänemeres paremini esile ja lisanud viite allikale. samasse suurusjärku inimeste poolt püütavaga.“ 2.4 Lk 120 on märgitud: „Kultuurimälestiste Ettepanekuga arvestati ja mõjude osas mereala planeering olulisi muudatusi ei hindamise tekst on korrigeeritud. kavanda. Uue kasutusena näeb mereala planeering ette kolm ala arheoloogiliste leidude (vrakkide) säilitamiseks (üks Tallinna lahes, kaks Liivi lahes)“. Lk 23, kaardilahenduses ja planeeringus (skeem 5.11.2) oli välja toodud ka Käsmu ala. Palume dokumendid ühtlustada. 2.5 Joonisel 4.2.2-1 on märgitud Eesti Nimetatud joonis on pärit EOÜ tööst, majandusvööndi merealal Hiiumaaga külgneval kus on ära näidatud kui linnustiku alal tuuleenergia tootmiseks sobiv ala. Mujal seisukohast tuuleenergia tootmiseks joonistel seda ala märgitud ei ole (näiteks sobivad alad. Hiiumaaga külgnev ala planeeringu lk 43 esimesel teemakaardil). ei osutunud aga tuuleenergia arendamiseks sobivaks muudel põhjustel, seega ei leia mujal joonistel see kajastamist. Vt Tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade kujunemise kirjeldus planeeringu seletuskirja peatükist 5.6.3. 2.6 Natura hindamises on käsitlemata Tähelepanekust lähtuvalt on Natura kaablipaigaldusega (ühendus Virtsuni) kaasneda hindamise tabelit 4.3.-3 vastavate võiv võimalik mõju Väinamere loodusala kaitse- hinnangutega täiendatud. 5 eesmärgiks olevatele liikidele hallhüljes ja viigerhüljes. 2.7 Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et Siseriiklikult kaitstavatele alade mõjude hindamise aruandes ei ole hinnatud hindamine on läbi viidud peatükis tegevuse mõjusid siseriiklikult kaitstavatele 4.2.6 ja tabelis 4.2.6-2. aladele. Näiteks on kavandatud merekaabel Kura Puudolev mõjuhinnang Kura kurgu kurgu hoiualal kaitse-eesmärgiks olevale hoiuala kaitse-eesmärkide osas lisati elupaigatüübile karid. Selles osas ei ole mõjusid tabelisse 4.2.6-2 (mh hindamisel hinnatud ja tegevus ei pruugi olla lubatav, kui see lähtuti Keskkonnaameti poolt kahjustab Kura kurgu hoiuala soodsat seisundit saadetud mudeldatud, 2011 a, hoiuala (täpsemalt käsitletud järgnevas punktis 2.8). kaitse-eesmärkidest). Sarnane põhimõte kohaldub ka maismaal kaitstavatele elupaigatüüpidele ehitamisel (nt Maismaale on planeeringulahenduse kaabli paigaldamine rannaniidule). ettepanekuna määratud 2.8 Hinnatud on mõju hoiualaga kattuva Kura kaabelühenduste loomise eelduseks kurgu linnuala kaitseväärtustele, kuid näiteks olevad suunised. Kaartidel on tuuleenergeetika kaabliühenduste asukohavaliku kajastatud põhimõttelised asukohad hindamisel on jäänud tähelepanuta, et Kura kurgu käesolevast planeeringualast hoiuala kaitse-eesmärkideks on lisaks linnustikule väljaspool ja näidatud otseühendus ka mere ja rannikuga seotud kaitseväärtused, võimaliku võrgu liitumispunktidega, sealjuures elupaigatüübid karid (mille täpsemaid ühendusliinide asukohti modelleeritud esinemine on kuvatud ka joonisel maismaal paika ei panda. Ühe 4.2.5-2). Planeeringus tuleb seada tingimus, mille tingimusena on sätestatud, et nii kohaselt oleks võimalik tagada õhuliini kui maakaabelliini ehitus- ja looduskaitseseaduse § 32 lg 2 kohane tingimus kasutusaegsed ebasoodsad mõjud (hoiualal on keelatud nende elupaikade ja Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille tuleb välistada leides selleks sobiv kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide asukoht ja tehniline lahendus. oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu Planeeringus on ka välja toodud, et elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide maismaaühenduse tehniline lahendus soodsa seisundi). Eelkõige tähendab see hoiualal (kaabel- või õhuliin, vajalikud kaabli täpsema asukohavaliku protsessis sellise parameetrid) ja maavajadus trajektoori ja tehnilise lahenduse otsimist, millega lahendatakse paralleelselt ei kaasne kaitse-eesmärgiks olevate hoonestusloa menetlusega, kas elupaigatüüpide hävitamist või kahjustamist. planeerimis või projekteerimistingimuste menetluse kaudu kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Seega lahendatakse need küsimused eraldi menetlusprotsessis arvestades kehtivaid õigusakte ja eraldi tingimuse seadmine, mis toob välja juba looduskaitseseaduses sätestatu ei ole asjakohane. 2.9 Märgime, et on esitatud ettepanek Nagu eelnevates vastuses on Häädemeeste ranniku luitemetsade kaitseks selgitatud, on kaitsealade Metsepole looduskaitseala moodustamiseks moodustamine eraldi (ettepanek on Keskkonnaameti kaalumisel). menetlusprotsess. Järgnevates Mereala planeeringuga kavandatav kaablikoridor menetlusetappides (tegevusloa tasand) tuleb vajadusel uue 6 (küll selle planeeringualast väljapoole, maismaale olukorraga ja lisandunud jääv osa) läbib ettepaneku kohast kaitseala. kaitsealadega mõjuhindamise protsessis arvestada. 2.10 Lk 50 märgitakse, et kalakasvanduste Ettepanekuga arvestati. lokaalsete mõjude leevendamiseks sobib lahjendamise tõhustamine. Keskkonnaamet palub kasutada pigem „toitainete hajumist“ soodustavat asukoha spetsiifikat. 2.11 Lk 51 ja lk 53 p-s 6 on basseini üldist Keskkonnaministeeriumi tungival toitainete bilanssi säilitava sobiva meetmena nõudmisel on nimetatud näide KSH nimetatud: „eelkõige üldist aineringlust arvestavad aruandest välja jäetud. Infoks, et kuigi tegevused nagu näiteks kohaliku sööda kasutamine näide on eemaldatud, siis sellele (kalasööda tootmine samast basseinist pärit vaatamata planeeringu ekspertrühm toorainest)“. Keskkonnaamet palub täiendada, kui jääb selles osas eriarvamusele ja suur protsent on kalasöödas nn kohaliku toorainet seisukohale, et kavandatavate ning milliseid komponente veel kalasöödas kalakasvandusega kaasnevaid kasutatakse. Kuidas on välistatud, et sellise võimalikke mõjusid tuleb hinnata kalasöödaga toitaineid basseini hoopis juurde ei igakordselt tegevusloa etapis ning et lisataks? säilitada basseini üldist toiteainete bilanssi on sobivaks meetmeteks ka näiteks kohaliku sööda kasutamine (kalasööda tootmine samast basseinist pärit toorainest). Vt täpsem info siit ning ekspertide selgitused siit. 2.12 Lk 51 on märgitud, et üheks Ettepanekuga arvestati. Teie poolt merekeskkonnast toitainete eemaldamise viisiks on esitatud täpsustus on lisatud mõjude täiendav kalapüük. Keskkonnaamet palub hindamise täiendusena. arvestada, et pigem läheb toitainete eemaldamisel arvesse kasvanduse mõjupiirkonnas (samas veekogumis või piirnevas veekogumis) võõrliikide püük, näiteks ümarmudila püük. 2.13 Tabelis 4.3-2 (lk 117) vesiviljeluse Natura Planeeringuga on seatud tingimus, et asjakohase hindamise kohta kirjas: „Mereala kalakasvanduse rajamisega planeeringu täpsusastmes on ebasoodsa mõju tekke kaasnevad mõjud peavad olema võimalused läbi planeeringulahenduse merekeskkonna seisundi jaoks elluviimiseks seatud tingimuste ja suuniste Natura aktsepteeritava koormusega, aladele ja nende kaitse-eesmärkidele välistatud.“ vajadusel tuleb rakendada Keskkonnaameti hinnangul on see vastuolus keskkonnameetmeid (vastav täiendus Natura hindamise järeldusega: „Kalakasvanduste on lisatud ka mõju hindamise ja/või vetika-ja karbikasvatuse kavandamise korral aruandesse tabelis 4.3-2). Seega tuleb tegevusloa menetluse protsessis jääme jätkuvalt toodud järelduse projektlahenduses välja pakutud asukoha ja/või juurde, et planeeringu tingimusi ja tehniliste lahendustega kaasnevaid suunised arvesse võttes mõju Natura keskkonnamõjusid täpsustada ning vajadusel läbi aladele mõju puudub. Lisaks on viia Natura hindamine.“ Mereala planeering ei planeeringus välja toodud määra kalakasvanduseks ning vetika-ja vesiviljeluseks ebasobivad alad. karbikasvatuseks sobilikke ruumilisi alasid, seetõttu jääb arusaamatuks, kuidas on välistatud mõju Natura aladele ja nende kaitse-eesmärkidele. 7 Näiteks ei välista planeering, et sumbakasvatus tuleb kohe kaitseala piirile. 2.14 Lk 138 on öeldud Väinamere loodusala kohta: Väinamere loodusala hinnangut „Kaablikoridori teele ei jää ühegi loodusala kaitse korrigeeriti vastavalt eesmärgiks oleva liigi registreeritud leiukohta e ga Keskkonnaameti poolt edastatud kaitstavaid merelisi elupaiku.“ See väide ei vasta modelleeritud (2011 a) elupaiga tõele, sest alale jäävad merelised elupaigatüübid: andmetest lähtuvalt (sh korrigeeriti veealused liivamadalad (1110) ja karid (1170). vähesel määral joonisel 4.3-3 Need mereelupaigatüübid asuvad ka alternatiivse alternatiivse kaablikordiori kaablitrassi asukohas. Neid mõjusid ei ole aruandes asukohta). analüüsitud. 2.15 Aruandes on mitmes kohas kasutatud Ettepanekuga arvestati. terminit „kaevandus“. Palume see asendada terminiga „karjäär“. 3.1 Mõjude hindamise aruandes (lk 90) on öeldud: Planeeringu tegevuskavas on "MEREALA TEGEVUSKAVA: Tuleks jätkata kajastatud tegevused, mis on kogu nahkhiirte uuringuid Eesti merealal laiemalt planeeringuprotsessi jooksul esile kogumaks teavet nahkhiirte olulisemate kerkinud ja mida on valdkondade eest rändesuundade ja intensiivsuste osas, samuti vastutavad ministeeriumid ning seoseid tuule kiiruse ja nahkhiirte lennuaktiivsuseametkonnad pidanud vajalikuks. osas." Tegevuskavas pole nahkhiirte uuringuid Tegevuskavva ei saa lisada tegevusi, nimetatud. Palume need lisada või selgitada millel puudub vastutaja ja antud juhul mittekavandamist. ei ole nahkhiirte uuringuid valdkonna eest vastutavad osapooled vajalikuks pidanud. Küll aga on nahkhiirte uuringute koostamise vajadus toodud välja planeeringu tingimusena tegevusloa etapile. 4.1 Kudealade kiht ei kajasta tegelikke kudealasid Ettepanekuga arvestati kaardikihi täpselt. Esitatud kudealade joonised on tehtud nimetus on täpsustatud. ainult sügavusjoonte järgi. Täpsustada kaardikihi nime „Potentsiaalsed koelmualad“/“Kalastiku jaoks tundlikud alad“. 4.2 Mere-elupaigatüübid peavad olema kajastatud Keskkonnaametiga peetud koostöö ja ka kaardirakendusel. kirjavahetuse käigus selgus, et otstarbekas on andmeid mitte kajastada, kuna need on muutuvad. 4.3 Kaablite asukohad kaardil ei ühti mõjude Sõrve poolsaarest lõunas olev trass hindamise aruande joonisel 4.3-2 näidatuga. asub Kura Kurgu hoiualal, mis ei ole Kaardirakendusel on näidatud kaablitrasse rohkem, Natura ala, seetõttu ei kajastu see nt Sõrve poolsaarest lõunas merealal. joonisel 4.3.-2 vaid ptk 4.2.6, kaitstavate loodusobjektide ptk-s. Kooskõlastamise ja avalikustamise periood kestis 18.05.2021-18.06.2021. Sellel perioodil esitatud märkused ja vastusseisukohad neile on kajastatud kooskõlastuste tabelis ning ettepanekute tabelis, mis on kättesaadavad siit. Kooskõlastamise ja avalikustamise käigus esitatud märkuste põhjal on planeeringulahendust ja selle mõjude hindamist täpsustatud. Anname teada, et juhul, kui Te 30 päeva jooksul oma seisukohti ei esita ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, siis eeldame, et Te ei soovi täiendavaid seisukohti esitada. 8 Planeeringu materjalid, sh planeeringu seletuskiri, mõjude hindamise aruanne, elluviimise tegevuskava ja kaardirakendus, arvestades nende mahukust ja paremat kasutatavust on kättesaadavad mereala portaalist aadressil http://mereala.hendrikson.ee/lahendus-II.html. Kaardirakendusest kaardikihte alla laadida ei ole võimalik. Juhul, kui soovite kaardikihte täpsemalt analüüsida, siis palun pöörduge abi saamiseks Triin Lepland’i poole ([email protected]). Mereala planeeringu menetlust puudutav informatsioon on lisaks mereala portaalile kättesaadav ka rahandusministeeriumi kodulehelt aadressil https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud. Vabariigi Valitsus on oma tegevusprogrammis seadnud eesmärgiks planeering kehtestada hiljemalt jaanuar 2022. Palume arvamused planeeringu kohta esitada operatiivselt, et protsess sujuks ja planeering jõuaks eesmärgipäraselt kehtestamiseni. Operatiivse koostöö tagamiseks, palume küsimuste või sõnastuslike märkuste puhul otse pöörduda rahandusministeeriumi nõunik Triin Lepland’i poole ([email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Triin Lepland 4520521 [email protected] 9
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel