Keskkonnaamet
[email protected] Meie 29.09.2021 nr 15-1/6765-1
Eesti mereala planeeringu
esitamine täiendavaks
ülevaatamiseks
Rahandusministeerium esitab Teile Eesti mereala planeeringu eelnõu (põhilahenduse) ja
mõjude hindamise aruande eelnõu täiendavaks ülevaatamiseks.
Vabariigi Valitsus algatas 25.05.2017 korraldusega nr 157 üleriigilise planeeringu
teemaplaneeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi
(edaspidi mereala planeering) planeerimiseks ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
(edaspidi mõjude hindamine) koostamiseks. Mereala planeeringu koostamist korraldab
rahandusministeeriumi planeeringute osakond. Mereala planeerimisel tuleb arvestada Pärnu
ja Hiiu maakonnaga piirneva mereala kehtestatud maakonnaplaneeringuid1. Planeeringu
koostamisel on valdkondlike ministeeriumite ja ametite esindajatest moodustatud juhtrühm,
mille kohtumistel on antud planeeringu valmimisse oluline sisend, välja töötatud ja
kokkulepitud valdkondade üleselt põhimõttelised lähenemised. Täname juhtrühma
kohtumistel osalemise ja tugeva panuse eest planeeringulahenduse valmimisel.
Planeeringu ülevaatamist ja vajadusel seisukohti ootame 30 päeva alates kirja
kättesaamisest. Ülevaatamise käigus palume oma asutuse siseselt teha erinevate osapooltega
koostööd ja esitada asutuse lõikes üks kiri.
Planeering edastati Teile arvamuse andmiseks 17.05.2021 kirjaga nr 15-1/3858-1, kus mh
selgitati pikemalt ka mereala planeeringu koostamise eesmärki ja läbiviidud protsessi.
Vastasite sellele 19.07.2021 kirjaga nr 6 5/21/10827 4, kus esitasite mitmeid kommentaare
planeeringulahendusele ja selle mõjude hindamisele. Alljärgnevalt toome välja omapoolsed
vastused Teie seisukohtadele. Kuna esitatud ettepanekuid oli palju, oleme jälgimise
hõlbustamiseks vastuse koostanud tabeli vormis.
1.1 Peatükis 4.3 (lk 15) on viidatud veeseaduse Täname tähelepanu eest, viide on
valele paragrahvile: „Praegu kehtiv VeeS näeb ette, korrigeeritud.
1 Hiiu mereala planeering kehtestati juunis 2016 ja Pärnu mereala planeering aprillis 2017. Hiiu ja Pärnu mereala
planeeringud jäävad kehtima ka üleriigilise mereala planeeringu kehtestamisel, mis tähendab, et nende
planeeringute lahendused jäävad vastavas piirkonnas ka tulevikus mereala kasutust suunavate otsuste aluseks.
Riigikohtu 8.augusti 2018 otsusega on tühistatud Hiiu mereala planeering tuuleenergia tootmise alade osas
(kohtuasi 3-16-1472). Muude käsitletud teemade osas on Hiiu mereala planeering kehtiv.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
et hoonestusloa menetluse algatamisest
keeldutakse mh juhul, kui taotletaval alal on
algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole
lõppenud ( 228 lg 2 p 2)“. Õige viide on: 221
lg 2 p 2.
1.2 Lk 66 on esitatud seisukoht: „Kaitseala Ettepanekuga arvestatakse. Vastavat
moodustamisel tuleb jõuda selgusele, et muid punkti on lähtuvalt vahepealsetest
asukoha alternatiive kaitseala moodustamiseks ei aruteludest ja kirjavahetusest
ole. Selleks on vaja kaaluda kaitsealade muudetud, kokkuleppe kohaselt jääb
moodustamisega kaasnevaid mõjusid sotsiaalsele sõnastuseks:
ja majanduslikule keskkonnale, energeetika Tuuleenergeetika aladel teostatakse
valdkonna arengule ja kliimaeesmärkide loodusobjekti kaitse alla võtmise
täitmisele.“ Kui planeeringu moto on „Mereala põhjenduse ja otstarbekuse ekspertiis.
planeerimisel peetakse iga tegevuse kavandamisel Ekspertiisi käigus hinnatakse mh
silmas, et mistahes inimtegevuse aluseks on kaitseala moodustamisega
merekeskkonna hea seisundi saavutamine ja kaasnevaid sotsiaalseid ja
säilitamine“, siis eelkõige tuleb lähtuda majanduslikke mõjusid ning mõju
pikemajalistest ehk loodusväärtustest ja nende Eesti kliima ja taastuvenergia
säilimisest, mitte majanduslik tulust, mis on hoopis eesmärkidele.
lühiajalisem ja võib omada ka väga pikaajalist
kahjulikku mõju. Samuti on täiendatud seletuskirja lk
Kaitsealasid moodustatakse, kui on selgunud, et 66:
selles asukohas on loodusväärtused, mis vajavad Lõplikult kaitseks kavandatavate
kaitset. Sama keskkonda pole võimalik mujal piirangute kirjeldus selgub
kaitsta. Kaitseala moodustamiseks ei saa ilma selle kaitsealade moodustamise menetluse
teadmiseta ettepaneku esitada. Kaitseala käigus vastavalt looduskaitseseaduses
moodustatakse, kui alal on tegemist mingite sätestatule. Selleks on vaja kaaluda
loodusväärtuste nii esindusliku esinemisalaga, et kaitsealade moodustamisega
selle ala mitte kaitsmine seaks ohtu väärtuse hea kaasnevaid mõjusid sotsiaalsele ja
seisundi Eestis või Euroopas. majanduslikule keskkonnale ning
Eesti kliima ja taastuvenergeetika
eesmärkidele.
1.3 Lk 67 toodud skeemil 5.9.1 ei kajastu uuemate Ettepanekuga arvestatakse. Skeemil
kaardistuste tulemused (Merepõhja elustiku ja 5.9.1 kujutatut on täpsustatud.
elupaikade uuring Natura ja HELCOMi Vastavalt Keskkonnaametiga
elupaigatüüpide leviku hindamiseks ning mere töökoosolekul ja vahepealse
CO2 sidumispotentsiaali selgitamiseks (Tartu kirjavahetuse käigus kokkulepitule
Ülikooli Eesti Mereinstituut, 20202), mida on kajastatakse skeemil üksnes Natura
käsitletud mõjude hindamise aruandes lk 94-95. 2000 alade piire.
1.4 Skeem 5.9.1 jätab eksliku mulje, et
mereelupaikasid ei ole loodusaladel.
Mereelupaikasid on kaardistatud rohkem, kuid
erinevast metoodikast tulenevalt ei kajastu need
EELISe kihil „natura_elupaik“ , mille alusel ka
skeem tundub olevat tehtud.
1.5 Soovitame üle kontrollida ja ajakohastada töös Täname tähelepanu juhtimise eest,
mainitud asutuste nimed. Näiteks lk 36 viidatakse nimed on korrigeeritud.
seoses jääteedega Maanteeametile ning lk 47 on
2
nimetatud Lennuamet. Nimetatud asutuste ja
Veeteede Ameti ühendamisel loodi alates
01.01.2021 Transpordiamet.
1.6 Peatükis 5.6.5 on antud suunised Täname tähelepanu juhtimise eest,
tuuleenergeetika aladel. Suunise 6 kohaselt: suunise sõnastust on täpsustatud
„Tuuleenergeetika aladel kujunevad erinevatest eksliku mulje vältimiseks:
huvidest lähtuvalt tuulikutest vabad alad/koridorid, Tuuleenergeetika arendusaladel
mis võimalusel peavad täitma võimalikult palju moodustuvad erinevatest huvidest
erinevaid funktsioone (ühildades samas asukohas lähtuvalt tuulikutest vabad
nt laevaliikluse läbipääsukoridori, veelindude alad/koridorid peavad võimalusel
sügisrände koridori, kõrge looduskaitselise täitma võimalikult palju erinevaid
väärtusega elupaigad jms).“ Keskkonnaameti funktsioone (ühildades samas
hinnangul jätab selline sõnastus eksliku mulje, et asukohas nt laevaliikluse
elupaigad ja lindude rändekoridorid on inimese läbipääsukoridori, veelindude
paigutada, ehkki need paiknevad looduslikult, sügisrände koridori, kõrge
inimesest sõltumata. looduskaitselise väärtusega
elupaigad jms).
Nõustume, et elupaigad ja lindude
rändekoridorid ei ole inimese
paigutada, kuid oluline on järgmises
etapis otsida võimalusi, kuidas teisi
funktsioone saaks ühildada
looduskaitseliste väärtuste
asukohtadega.
1.7. Peatükis 5.9 (lk 67) on antud suunis 3: „Juhul Ettepanekuga arvestati, suunis on
kui analoogseid loodusväärtuste kaitse eesmärke eemaldatud.
on võimalik saavutada ka alternatiivsel merealal,
kus muud huvid (nt riigikaitselised,
energiajulgeolekuga seotud või majandushuvid)
puuduvad, siis arendustegevuse kavandamist ja
elluviimist ei piirata“. Keskkonnaamet juhib
tähelepanu, et see suunis on vastuolus looduskaitse
(ja loodusdirektiivi3) põhimõttega, et loodust
kaitstakse seal, kus paiknevad kõige olulisemad
loodusväärtused ja nende kaitsmine on kõige
tulemuslikum, ning majanduslikku kasu ei
arvestata. Kõige olulisem on vältida
keskkonnaseisundi halvenemist, mitte seda, kas
ühte või teist loodusväärtust saab või ei saa kaitsta
kusagil mujal.
1.8. Palume selgitada lk 68 antud suunist 6: Suunist on lähtuvalt vahepealsetest
„Merele uute kaitstavate loodusobjektide aruteludest ja kirjavahetusest
moodustamisel ja hoiutingimuste koostamisel tuleb korrigeeritud (näide on eemaldatud):
täiendavaid piiranguid seades arvestada, et Merele uute kaitstavate
keskkonnakaitseliste eesmärkide saavutamine loodusobjektide moodustamisel ja
merealal oleks tasakaalustatud. Näiteks tuleb hoiutingimuste koostamisel tuleb
tagada liigikaitse selle esinduslikemas täiendavaid piiranguid seades
asukohtades, kuid täita tuleb ka kliimamuutuste arvestada, et keskkonnakaitseliste
ohjamisvajadusest tulenevad eesmärgid.“ Kas eesmärkide saavutamine merealal
sellega on mõeldud, et kliima ohjamiseks on oleks tasakaalustatud.
3
õigustatud liikidele oluliste elupaikade hävitamine,
või on tahetud öelda, et n-ö klassikalised
looduskaitselised eesmärgid oleksid tasakaalus
üldisemate keskkonnakaitseliste eesmärkidega?
1.9. Peatükis 5.11 (lk 70) on kasutatud mõistet Täname tähelepanu juhtimise eest,
„riigikaitseala“. Palume täpsustada, kas mõeldakse mõeldud on riigikaitselisi
riigikaitselist ala või riiklikku kaitseala? eripiirkondi, vastav korrektuur on
materjalidesse sisse viidud.
1.10. Peatükis 5.13 (lk 72) on kasutatud väljendit Täname tähelepanu juhtimise eest,
kaevandustegevus. Õige oleks sõnastust on korrigeeritud.
„kaevandamistegevus“.
1.11 Peatükis 5.14 (lk 75) esitatud kaadamise Täname tähelepanu juhtimise eest,
tingimuste punkti 6 alla on eksikombel märgitud vormistust on korrigeeritud
kaks punkti (kultuuripärand ja meremiinid).
1.12. Peatükis 6 (lk 81) on toodud kaadamise Täname tähelepanu juhtimise eest,
seletus. Lisaks peaks täpsustama kaadamisala peatükki on täiendatud.
mõiste. Kaadamisala on eelkõige ala, kuhu pikema
aja jooksul planeeritakse regulaarselt hakata
süvenduspinnast paigutama. Skeemil 5.14.1 ongi
märgitud sellised ametlikud kaadamisalad.
Märgime, et ühekordne kaadamine ei muuda ala
kohe kaadamisalaks.
1.13. Skeemil 5.17 (lk 79) on märgitud „Aprill Ettepanekuga on arvestatud, skeemi
2021“, kuid sellel ei kajastu Apollo meremadaliku on uuendatud.
looduskaitseala, mille moodustamine jõustus
15.02.2019.
2.1 Lk 104 on mainitud, et Natura võrgustiku Peatükis 4.2.5 on hinnatud mõju
aladest väljapoole jääb täielikult Apollo Apollo meremadaliku
meremadaliku looduskaitseala. Juhime tähelepanu, looduskaitsealale. Planeeringuga
et Euroopa Komisjonile on kavas teha ettepanek nähakse tuuleenergeetika arendusalad
lisada Apollo meremadalik Natura 2000 ette enam kui 100 km kaugusele ja
võrgustikku Apollo meremadaliku linnu- ja need ei ohusta Apollo meremadalikku
loodusalana. Ettepanek on määrata loodusala ega sealseid kaitseväärtusi.
eesmärkideks loodusdirektiivi I lisa Seni kuni Apollo meremadalik ei
elupaigatüüpide veealused liivamadalad (1110) ja kuulu Natura alade hulka, ei leia see
karid (1170) kaitse ning linnuala eesmärkideks käsitlemist Natura asjakohases
linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliigi hindamises. Tuuleparkide
väikekajaka (Larus minutus) ja I lisast puuduvate kavandamisel tegevusloa etapis tuleb
rändlinnuliikide auli (Clangula hyemalis), igakordselt selgitada millise
mustvaera (Melanitta nigra) ja haha (Somateria looduskaitse staatusega
mollissima) elupaikade kaitse. merekaitsealad on ja vajadusel läbi
viia selleks vajalikud
hindamisprotsessid.
2.2 Aruandes (lk 18 ja 108) on viidatud kahele Läbivalt on planeeringuprotsessi
majandusvööndi merekaitseala kaitse alla võtmise käigus olnud seisukoht, et kaitseala
ettepanekule ja antud soovitus kuni vastavate moodustamine toimub eraldiseisva
menetluste lõpuni hoiduda nende alade protsessina õigusaktide nõudeid
majanduslikku kasutusse võtmisest tulenevalt järgides. Vastav teema kajastub ptk
kaitseala kavandatavate piirangute kirjeldusest. 5.9 Kaitstavad loodusobjektid
Planeeringu seletuskirjas lk 52 on lausele „Mereala algusosas:
4
planeering määrab tuuleenergeetika arendamiseks Lõplikult kaitseks kavandatavate
sobivad alad ...“ lisatud viide nr 33, mille kohaselt piirangute kirjeldus selgub
“arvesse ei ole võetud tuuleenergeetika tootmiseks kaitsealade moodustamise menetluse
sobiva alaga nr 2 kattuvat võimalikku loodavat käigus.
avamere kaitseala“. Keskkonnaametile jääb Lausele lisatakse täpsustus: vastavalt
arusaamatuks, kas kaitseala ettepaneku ja aruande looduskaitseseaduses sätestatule.
soovitusega arvestatakse (ja tuulikuid sellele alale LKS võimaldab ka järgnevad
ei planeerita enne kui on otsus ala kaitse alla menetlused kuni kaitseala
võtmise või mitte võtmise kohta tehtud) või mitte. moodustamiseni seisata. Mereala
planeering siinkohal täiendavaid
reegleid ei anna. Realiseerumise
ulatuse osas on arvestatud, et kuni
70% ei arvesta võimalike
perspektiivsete kaitstavate
loodusobjektidega ehk 70%
realiseerumine arvestatakse reaalselt
ellu viidavatest aladest.
2.3 Palume eemaldada peatükis 4.2.1 (lk 66) Leiame, et aruandes ei ole väidetud, et
esitatud eksitava väite, et kaitsealad on põhjustanud kaitsealad on põhjustanud angerja
angerja kadumise (sh kormoranide arvukuse kadumise. Kormoranide arvukuse
suurenemise): „Kui reeglina on kaitstaval merealal tõusu üheks olulisemaks põhjuseks
kalastikule positiivne mõju, siis võivad piirangud peetakse kaitsemeetmeid, sealhulgas
kaasa tuua ka negatiivseid mõjusid. Näiteks on kaitsealade loomist pesitsusaladel.
kaitstavate alade tõttu plahvatuslikult suurenenud Oleme mõjude hindamise teksti
kormoranide arvukus, kelle tarbitud kriitiliselt korrigeerinud, et esitatud mõte tuleks
ohustatud angerja kogust hinnatakse Läänemeres paremini esile ja lisanud viite allikale.
samasse suurusjärku inimeste poolt püütavaga.“
2.4 Lk 120 on märgitud: „Kultuurimälestiste Ettepanekuga arvestati ja mõjude
osas mereala planeering olulisi muudatusi ei hindamise tekst on korrigeeritud.
kavanda. Uue kasutusena näeb mereala planeering
ette kolm ala arheoloogiliste leidude (vrakkide)
säilitamiseks (üks Tallinna lahes, kaks Liivi
lahes)“. Lk 23, kaardilahenduses ja planeeringus
(skeem 5.11.2) oli välja toodud ka Käsmu ala.
Palume dokumendid ühtlustada.
2.5 Joonisel 4.2.2-1 on märgitud Eesti Nimetatud joonis on pärit EOÜ tööst,
majandusvööndi merealal Hiiumaaga külgneval kus on ära näidatud kui linnustiku
alal tuuleenergia tootmiseks sobiv ala. Mujal seisukohast tuuleenergia tootmiseks
joonistel seda ala märgitud ei ole (näiteks sobivad alad. Hiiumaaga külgnev ala
planeeringu lk 43 esimesel teemakaardil). ei osutunud aga tuuleenergia
arendamiseks sobivaks muudel
põhjustel, seega ei leia mujal joonistel
see kajastamist. Vt Tuuleenergeetika
arendamiseks sobivate alade
kujunemise kirjeldus planeeringu
seletuskirja peatükist 5.6.3.
2.6 Natura hindamises on käsitlemata Tähelepanekust lähtuvalt on Natura
kaablipaigaldusega (ühendus Virtsuni) kaasneda hindamise tabelit 4.3.-3 vastavate
võiv võimalik mõju Väinamere loodusala kaitse- hinnangutega täiendatud.
5
eesmärgiks olevatele liikidele hallhüljes ja
viigerhüljes.
2.7 Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et Siseriiklikult kaitstavatele alade
mõjude hindamise aruandes ei ole hinnatud hindamine on läbi viidud peatükis
tegevuse mõjusid siseriiklikult kaitstavatele 4.2.6 ja tabelis 4.2.6-2.
aladele. Näiteks on kavandatud merekaabel Kura Puudolev mõjuhinnang Kura kurgu
kurgu hoiualal kaitse-eesmärgiks olevale hoiuala kaitse-eesmärkide osas lisati
elupaigatüübile karid. Selles osas ei ole mõjusid tabelisse 4.2.6-2 (mh hindamisel
hinnatud ja tegevus ei pruugi olla lubatav, kui see lähtuti Keskkonnaameti poolt
kahjustab Kura kurgu hoiuala soodsat seisundit saadetud mudeldatud, 2011 a, hoiuala
(täpsemalt käsitletud järgnevas punktis 2.8). kaitse-eesmärkidest).
Sarnane põhimõte kohaldub ka maismaal
kaitstavatele elupaigatüüpidele ehitamisel (nt Maismaale on planeeringulahenduse
kaabli paigaldamine rannaniidule). ettepanekuna määratud
2.8 Hinnatud on mõju hoiualaga kattuva Kura kaabelühenduste loomise eelduseks
kurgu linnuala kaitseväärtustele, kuid näiteks olevad suunised. Kaartidel on
tuuleenergeetika kaabliühenduste asukohavaliku kajastatud põhimõttelised asukohad
hindamisel on jäänud tähelepanuta, et Kura kurgu käesolevast planeeringualast
hoiuala kaitse-eesmärkideks on lisaks linnustikule väljaspool ja näidatud otseühendus
ka mere ja rannikuga seotud kaitseväärtused, võimaliku võrgu liitumispunktidega,
sealjuures elupaigatüübid karid (mille täpsemaid ühendusliinide asukohti
modelleeritud esinemine on kuvatud ka joonisel maismaal paika ei panda. Ühe
4.2.5-2). Planeeringus tuleb seada tingimus, mille tingimusena on sätestatud, et nii
kohaselt oleks võimalik tagada õhuliini kui maakaabelliini ehitus- ja
looduskaitseseaduse § 32 lg 2 kohane tingimus kasutusaegsed ebasoodsad mõjud
(hoiualal on keelatud nende elupaikade ja Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele
kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille tuleb välistada leides selleks sobiv
kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide asukoht ja tehniline lahendus.
oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu Planeeringus on ka välja toodud, et
elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide maismaaühenduse tehniline lahendus
soodsa seisundi). Eelkõige tähendab see hoiualal (kaabel- või õhuliin, vajalikud
kaabli täpsema asukohavaliku protsessis sellise parameetrid) ja maavajadus
trajektoori ja tehnilise lahenduse otsimist, millega lahendatakse paralleelselt
ei kaasne kaitse-eesmärgiks olevate hoonestusloa menetlusega, kas
elupaigatüüpide hävitamist või kahjustamist. planeerimis või
projekteerimistingimuste menetluse
kaudu kooskõlas kehtivate
õigusaktidega. Seega lahendatakse
need küsimused eraldi
menetlusprotsessis arvestades
kehtivaid õigusakte ja eraldi
tingimuse seadmine, mis toob välja
juba looduskaitseseaduses sätestatu ei
ole asjakohane.
2.9 Märgime, et on esitatud ettepanek Nagu eelnevates vastuses on
Häädemeeste ranniku luitemetsade kaitseks selgitatud, on kaitsealade
Metsepole looduskaitseala moodustamiseks moodustamine eraldi
(ettepanek on Keskkonnaameti kaalumisel). menetlusprotsess. Järgnevates
Mereala planeeringuga kavandatav kaablikoridor menetlusetappides (tegevusloa
tasand) tuleb vajadusel uue
6
(küll selle planeeringualast väljapoole, maismaale olukorraga ja lisandunud
jääv osa) läbib ettepaneku kohast kaitseala. kaitsealadega mõjuhindamise
protsessis arvestada.
2.10 Lk 50 märgitakse, et kalakasvanduste Ettepanekuga arvestati.
lokaalsete mõjude leevendamiseks sobib
lahjendamise tõhustamine. Keskkonnaamet palub
kasutada pigem „toitainete hajumist“ soodustavat
asukoha spetsiifikat.
2.11 Lk 51 ja lk 53 p-s 6 on basseini üldist Keskkonnaministeeriumi tungival
toitainete bilanssi säilitava sobiva meetmena nõudmisel on nimetatud näide KSH
nimetatud: „eelkõige üldist aineringlust arvestavad aruandest välja jäetud. Infoks, et kuigi
tegevused nagu näiteks kohaliku sööda kasutamine näide on eemaldatud, siis sellele
(kalasööda tootmine samast basseinist pärit vaatamata planeeringu ekspertrühm
toorainest)“. Keskkonnaamet palub täiendada, kui jääb selles osas eriarvamusele ja
suur protsent on kalasöödas nn kohaliku toorainet seisukohale, et kavandatavate
ning milliseid komponente veel kalasöödas kalakasvandusega kaasnevaid
kasutatakse. Kuidas on välistatud, et sellise võimalikke mõjusid tuleb hinnata
kalasöödaga toitaineid basseini hoopis juurde ei igakordselt tegevusloa etapis ning et
lisataks? säilitada basseini üldist toiteainete
bilanssi on sobivaks meetmeteks ka
näiteks kohaliku sööda kasutamine
(kalasööda tootmine samast
basseinist pärit toorainest). Vt täpsem
info siit ning ekspertide selgitused
siit.
2.12 Lk 51 on märgitud, et üheks Ettepanekuga arvestati. Teie poolt
merekeskkonnast toitainete eemaldamise viisiks on esitatud täpsustus on lisatud mõjude
täiendav kalapüük. Keskkonnaamet palub hindamise täiendusena.
arvestada, et pigem läheb toitainete eemaldamisel
arvesse kasvanduse mõjupiirkonnas (samas
veekogumis või piirnevas veekogumis) võõrliikide
püük, näiteks ümarmudila püük.
2.13 Tabelis 4.3-2 (lk 117) vesiviljeluse Natura Planeeringuga on seatud tingimus, et
asjakohase hindamise kohta kirjas: „Mereala kalakasvanduse rajamisega
planeeringu täpsusastmes on ebasoodsa mõju tekke kaasnevad mõjud peavad olema
võimalused läbi planeeringulahenduse merekeskkonna seisundi jaoks
elluviimiseks seatud tingimuste ja suuniste Natura aktsepteeritava koormusega,
aladele ja nende kaitse-eesmärkidele välistatud.“ vajadusel tuleb rakendada
Keskkonnaameti hinnangul on see vastuolus keskkonnameetmeid (vastav täiendus
Natura hindamise järeldusega: „Kalakasvanduste on lisatud ka mõju hindamise
ja/või vetika-ja karbikasvatuse kavandamise korral aruandesse tabelis 4.3-2). Seega
tuleb tegevusloa menetluse protsessis jääme jätkuvalt toodud järelduse
projektlahenduses välja pakutud asukoha ja/või juurde, et planeeringu tingimusi ja
tehniliste lahendustega kaasnevaid suunised arvesse võttes mõju Natura
keskkonnamõjusid täpsustada ning vajadusel läbi aladele mõju puudub. Lisaks on
viia Natura hindamine.“ Mereala planeering ei planeeringus välja toodud
määra kalakasvanduseks ning vetika-ja vesiviljeluseks ebasobivad alad.
karbikasvatuseks sobilikke ruumilisi alasid,
seetõttu jääb arusaamatuks, kuidas on välistatud
mõju Natura aladele ja nende kaitse-eesmärkidele.
7
Näiteks ei välista planeering, et sumbakasvatus
tuleb kohe kaitseala piirile.
2.14 Lk 138 on öeldud Väinamere loodusala kohta: Väinamere loodusala hinnangut
„Kaablikoridori teele ei jää ühegi loodusala kaitse korrigeeriti vastavalt
eesmärgiks oleva liigi registreeritud leiukohta e ga Keskkonnaameti poolt edastatud
kaitstavaid merelisi elupaiku.“ See väide ei vasta modelleeritud (2011 a) elupaiga
tõele, sest alale jäävad merelised elupaigatüübid: andmetest lähtuvalt (sh korrigeeriti
veealused liivamadalad (1110) ja karid (1170). vähesel määral joonisel 4.3-3
Need mereelupaigatüübid asuvad ka alternatiivse alternatiivse kaablikordiori
kaablitrassi asukohas. Neid mõjusid ei ole aruandes asukohta).
analüüsitud.
2.15 Aruandes on mitmes kohas kasutatud Ettepanekuga arvestati.
terminit „kaevandus“. Palume see asendada
terminiga „karjäär“.
3.1 Mõjude hindamise aruandes (lk 90) on öeldud: Planeeringu tegevuskavas on
"MEREALA TEGEVUSKAVA: Tuleks jätkata kajastatud tegevused, mis on kogu
nahkhiirte uuringuid Eesti merealal laiemalt planeeringuprotsessi jooksul esile
kogumaks teavet nahkhiirte olulisemate
kerkinud ja mida on valdkondade eest
rändesuundade ja intensiivsuste osas, samuti vastutavad ministeeriumid ning
seoseid tuule kiiruse ja nahkhiirte lennuaktiivsuseametkonnad pidanud vajalikuks.
osas." Tegevuskavas pole nahkhiirte uuringuid Tegevuskavva ei saa lisada tegevusi,
nimetatud. Palume need lisada või selgitada millel puudub vastutaja ja antud juhul
mittekavandamist. ei ole nahkhiirte uuringuid valdkonna
eest vastutavad osapooled vajalikuks
pidanud. Küll aga on nahkhiirte
uuringute koostamise vajadus toodud
välja planeeringu tingimusena
tegevusloa etapile.
4.1 Kudealade kiht ei kajasta tegelikke kudealasid Ettepanekuga arvestati kaardikihi
täpselt. Esitatud kudealade joonised on tehtud nimetus on täpsustatud.
ainult sügavusjoonte järgi. Täpsustada kaardikihi
nime „Potentsiaalsed koelmualad“/“Kalastiku
jaoks tundlikud alad“.
4.2 Mere-elupaigatüübid peavad olema kajastatud Keskkonnaametiga peetud koostöö ja
ka kaardirakendusel. kirjavahetuse käigus selgus, et
otstarbekas on andmeid mitte
kajastada, kuna need on muutuvad.
4.3 Kaablite asukohad kaardil ei ühti mõjude Sõrve poolsaarest lõunas olev trass
hindamise aruande joonisel 4.3-2 näidatuga. asub Kura Kurgu hoiualal, mis ei ole
Kaardirakendusel on näidatud kaablitrasse rohkem, Natura ala, seetõttu ei kajastu see
nt Sõrve poolsaarest lõunas merealal. joonisel 4.3.-2 vaid ptk 4.2.6,
kaitstavate loodusobjektide ptk-s.
Kooskõlastamise ja avalikustamise periood kestis 18.05.2021-18.06.2021. Sellel perioodil
esitatud märkused ja vastusseisukohad neile on kajastatud kooskõlastuste tabelis ning
ettepanekute tabelis, mis on kättesaadavad siit. Kooskõlastamise ja avalikustamise käigus
esitatud märkuste põhjal on planeeringulahendust ja selle mõjude hindamist täpsustatud.
Anname teada, et juhul, kui Te 30 päeva jooksul oma seisukohti ei esita ega ole taotlenud
tähtaja pikendamist, siis eeldame, et Te ei soovi täiendavaid seisukohti esitada.
8
Planeeringu materjalid, sh planeeringu seletuskiri, mõjude hindamise aruanne, elluviimise
tegevuskava ja kaardirakendus, arvestades nende mahukust ja paremat kasutatavust on
kättesaadavad mereala portaalist aadressil http://mereala.hendrikson.ee/lahendus-II.html.
Kaardirakendusest kaardikihte alla laadida ei ole võimalik. Juhul, kui soovite kaardikihte
täpsemalt analüüsida, siis palun pöörduge abi saamiseks Triin Lepland’i poole
(
[email protected]). Mereala planeeringu menetlust puudutav informatsioon on lisaks
mereala portaalile kättesaadav ka rahandusministeeriumi kodulehelt aadressil
https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud.
Vabariigi Valitsus on oma tegevusprogrammis seadnud eesmärgiks planeering kehtestada
hiljemalt jaanuar 2022. Palume arvamused planeeringu kohta esitada operatiivselt, et protsess
sujuks ja planeering jõuaks eesmärgipäraselt kehtestamiseni. Operatiivse koostöö tagamiseks,
palume küsimuste või sõnastuslike märkuste puhul otse pöörduda rahandusministeeriumi
nõunik Triin Lepland’i poole (
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Triin Lepland 4520521
[email protected]
9