Riigi Tugiteenuste Keskuse kui
rakendusüksuse juhtimis- ja
kontrollisüsteemide
audit
Audit nr JKS-43/2021
Lõpparuanne
29.09.2021
RTK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
Auditi lõpparuanne edastatakse:
Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus, peadirektori asetäitja, korraldusasutuse juht
Pr Tiina Sams, Riigi Tugiteenuste Keskus, toetuste rakendamise osakonna juhataja
Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus, toetuste arendamise osakonna juhataja
Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus, toetuste maksete osakonna juhataja, sertifitseerimisasutuse juht
LÜHIÜLEVAADE
Auditi eesmärk oli hinnata Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) kui rakendusüksuse (edaspidi RÜ)
struktuuritoetuse rakendamisega seotud juhtimis- ja kontrollisüsteemide (edaspidi JKS) tõhusust struktuuritoetuse
rakendamisperioodil 2014-2020.
Hinnangu andmisel JKS-ile tuginesid Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna (edaspidi FKO) audiitorid
toimingute käigus kogutud tõendusmaterjalidele ja auditi tulemusena tehtud tähelepanekutele.
KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST
Auditi tulemusena jõudsid audiitorid järeldusele, et RTK kui RÜ JKS toimib hästi (I kategooria1). Põhinõuetele
antud hinnangud on toodud aruande B-osas ning hinnangute koondtabel aruande lisas 1.
Auditi käigus tehti kolm väheolulist tähelepanekut ja kolm täiendavat märkust, mis on toodud aruande B-osas.
Audit on läbi viidud kooskõlas / vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega.
Auditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel.
Auditi töörühm tänab RTK töötajaid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest auditi läbiviimisel.
Kinnitame lõpparuande 18 leheküljel.
Auditi eest vastutav isik: Auditi juht:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Anu Alber Veronika Soom
Finantskontrolli osakonna Finantskontrolli osakonna
I auditi talituse juhataja II auditi talituse juhtivaudiitor
1 I kategooria – JKS toimib hästi;
II kategooria – JKS toimib, kuid mõningad parandused on vajalikud;
III kategooria – JKS toimib osaliselt, mistõttu on olulised parandused vajalikud;
IV kategooria – JKS olulises osas ei toimi.
2
RTK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
SISUKORD
LÜHIÜLEVAADE ..................................................................................................................................................... 2
SISUKORD ............................................................................................................................................................. 3
A - OSA .................................................................................................................................................................. 4
1. KOKKUVÕTE AUDITI LÄBIVIIMISEST ............................................................................................................ 4
2. VALIMI MOODUSTAMISE METOODIKA ......................................................................................................... 5
3. TAUSTINFO ........................................................................................................................................... 6
4. JÄRELTOIMINGUD .................................................................................................................................. 7
B-OSA .................................................................................................................................................................... 8
TÄHELEPANEKUD .................................................................................................................................... 8
VÄHEOLULINE TÄHELEPANEK NR 4.1 – KOHAPEALSE KONTROLLI VALIMI MOODUSTAMISE METOODIKA VÄLISTAB MADALA
RISKIGA PROJEKTIDE SATTUMISE KOHAPEALSE KONTROLLI VALIMISSE .................................................................... 8
VÄHEOLULINE TÄHELEPANEK NR 4.2 – SFOS SISALDAB INFOT MAKSETAOTLUSTE KONTROLLIDE LÄBIVIIMISE KOHTA, MIDA
TEGELIKULT EI TEOSTATUD ............................................................................................................................. 9
VÄHEOLULINE TÄHELEPANEK NR 4.3 – RAAMLEPINGU TÄITMISE KÄIGUS TUVASTATUD RIKKUMISE JUHTUM ON SFOS-IS
REGISTREERIMATA ...................................................................................................................................... 11
TÄIENDAVAD MÄRKUSED JA SOOVITUSED ........................................................................................... 12
MÄRKUS NR 1 –KONTROLLIDE LÄBIVIIMISEST PUUDUB TERVIKLIK KONTROLLJÄLG. SFOS-I ANDMEKVALITEEDIS ESINEB
PUUDUSEID. ............................................................................................................................................... 12
MÄRKUS NR 2 – MAKSETE PROGNOOSID ON ESITAMATA ................................................................................... 15
MÄRKUS NR 3 – RTK TÖÖKORRAS, KAMIN JUHENDIS JA TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTES ESINEVAD EBATÄPSUSED . 16
LISA 1 – KOONDHINNANG AUDITEERITAVA ASUTUSE JKS-ILE ........................................................................... 18
3
RTK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
A - OSA
1. Kokkuvõte auditi läbiviimisest
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 11 lõige 3 ja FKO 2021. aasta tööplaani kohaselt
viis FKO läbi JKS auditi RTK-s kui RÜ-s.
Audit toimus ajavahemikul 31.03.2021 kuni 29.09.2021. a. Auditi töörühma kuulusid FKO II auditi talituse
juhtivaudiitor Veronika Soom (auditi juht) ja I auditi talituse audiitorid Merle Oagu ja Henry Kibin. Auditi eest
vastutav isik oli kuni 02.07.2021. a FKO II auditi talituse juhataja Kadi Peets. Alates 05.07.2021. a oli auditi eest
vastutav isik FKO I auditi talituse juhataja Anu Alber.
Auditi tulemusena annab FKO hinnangu RTK kui RÜ JKS-i tõhususele struktuuritoetuse rakendamisel perioodil
2014-2020. Hinnangu andmiseks analüüsiti ning testiti RTK kui RÜ JKS-i vastavust järgmistele põhinõuetele2:
- Põhinõue 1: Ülesannete piisav lahusus ning piisavad süsteemid aruandluseks ja seireks juhtudel, kui vastutav
asutus usaldab ülesannete täitmise teisele asutusele (hindamiskriteeriumid 1.1, 1.2, 1.3, 1.4);
- Põhinõue 4: Piisavad juhtimise kontrollitoimingud (hindamiskriteeriumid 4.1, 4.2, 4.3 (piiratud ulatuses3), 4.4);
- Põhinõue 5: Kasutusel on tõhus süsteem tagamaks, et kõiki kulude ja audititega seotud dokumente
säilitatakse, et kindlustada piisav kontrolljälg (hindamiskriteeriumid 5.1, 5.2, 5.3).
Eeltoodud põhinõudeid hinnati lähtuvalt auditi ulatusest, milleks oli:
- RTK toetuste rakendamise valdkonna süsteemi ülesehitus, protseduurireeglite aja- ja asjakohasus ning
ressursside piisavus tulenevalt 1.04.2020. a ellu viidud struktuurimuudatusest;
- maksetaotluste menetlemise ja kohapealsete kontrollide vastavus 1.04.2020. a ühtlustatud
menetlusreeglitele;
- projektide rakendamisega seotud dokumentide säilitamise ning kontrolljälje tagamine ja ligipääsu tagamine
liitunud asutustes loodud asjakohastele dokumentidele.
Auditi ulatuses olid RTK kui RÜ kontrollid ajavahemikul 1.04.2020. – 31.03.2021. a. RTK töökorra muudatused4
(versioonid 4 ja 55) seoses Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti toetuste valdkonna liitumisega RTK-ga
01.04.2021. a ja Riigi Infosüsteemi Ameti toetuste valdkonna liitumisega RTK-ga 1.06.2021. a jäid käesoleva auditi
ulatusest välja ning muudatusi ei hinnatud.
Piirangud:
STS § 11 lõike 3 alusel on auditeeriva asutuse ülesannete täitmiseks auditeerival asutusel õigus auditeerida
korraldusasutust, sertifitseerimisasutust, rakendusasutust, rakendusüksust ja toetuse saajat. Auditeeritav peab
võimaldama auditi tegemist ning osutama selleks igakülgset abi. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik
2 EK määrusele 480/2014 ning EK poolt välja töötatud juhendmaterjalile „Guidance for the Commission And Member States on a common methodology for the
assessment of management and control systems in the Member States“ (EGESIF_14-0010 18/12/2014).
3 Auditi käigus antakse hinnang maksetaotluste menetlemisele ja kohapealsete kontrollide läbiviimisele.
4 Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste valdkonna töökord programmperioodiks 2014-2020/2021. Varasemad sama töökorra versioonid olid pealkirjaga
„Struktuurivahendite korraldusasutuse ning riikliku kontaktasutuse ning Norra ja Euroopa majanduspiirkonna sertifitseeriva asutuse töökord
programmperioodiks 2014-2020/2021“.
5 Jõustunud vastavalt 15.04.2021 ja 25.05.2021.
4
RTK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad RTK JKS-i korrektselt ja tegelikkusele
vastavalt ning on piisavad auditi eesmärgis toodud hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele
mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused.
Auditi läbiviimisel tugineti muuhulgas järgmistele dokumentidele:
- RTK töökord (versioonid 3 ja 46);
- Korraldusasutuse miinimumnõuded taotluste menetlemise, toetuse väljamaksmise ja elluviimise
kontrollimisele (jõustunud 10.11.2020, edaspidi KAMIN juhend);
- Miinimumnõuded rakendusüksusele ja -asutusele tööprotseduuride kirjelduse koostamiseks (jõustunud
10.11.2020, edaspidi TPK);
- Toetuse andmisel toimunud rikkumistest teavitamise juhend (jõustunud 20.10.2020, edaspidi rikkumiste juhis);
- Riigi Tugiteenuste Keskus, ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 korraldusasutuse juhtimis-
ja kontrollisüsteemide kirjeldus (seisuga 1.04.2020, edaspidi JKK).
Auditi eesmärgi saavutamiseks viisid audiitorid läbi järgmisi auditi toiminguid:
- RTK protseduurireeglite piisavuse ja tõhususe hindamine RÜ ülesannete täitmiseks ning protseduurireeglite
järgimise testimine maksetaotluste menetlemise ja kohapealsete kontrollide läbiviimisel;
- kirjalike ja suuliste intervjuude läbiviimine RTK töötajatega eesmärgiga täpsustada RTK tööprotseduure ja -
protsesse ning töötajate ülesandeid;
- RTK kui RÜ ülesannete täitmiseks vajalike ametikohtade ning asjakohaste ametijuhendite olemasolu
hindamine;
- struktuuritoetuse rakendamisega seonduva informatsiooni säilitamise süsteemi olemasolu hindamine;
- täiendavate tõendusmaterjalide hindamine põhinõuetele vastavuse hindamiseks.
Auditi läbiviimisel lähtuti FKO väljatöötatud „Perioodi 2014-2020 JKS auditi käsiraamatus“ sätestatud metoodikast.
2. Valimi moodustamise metoodika
Auditi käigus koostati testimiseks valimid, mille eesmärgiks oli anda hinnang RTK kui RÜ ülesannete täimisega
seotud JKS-i tõhususele maksetaotluste menetlemise ja kohapealsete kontrollide läbiviimisel struktuuritoetuse
rakendamisperioodil 2014-2020.
Maksetaotluste kontrolli testimise üldkogumi moodustavad SFCS7-i aruandest SF87 (Maksetaotluste 2-tasandilise
kontrolli aruanne) saadud andmed perioodil 1.04.20208 kuni 31.03.20219 sisestatud maksetaotluste kohta.
Esialgses üldkogumis sisaldub 3451 rida, mis on Excel Pivot Table funktsiooniga liigendatud rühmadesse vastavalt
RÜ teostatud maksetaotluste kontorolli ulatusele. Üldkogumist on eemaldatud maksetaotluste kontrollid, mis ei ole
läbi viidud RTK poolt (130 ühikut) ning maksetaotlused kuni 5% kontrolliulatusega (2630 ühikut). Maksetaotluste
kontrolli valim koostati järgmistest üldkogumi gruppidest:
6
Jõustunud vastavalt 1.04.2020 ja 13.11.2020.
7 Struktuuritoetuse registri analüüsi ja aruandlussüsteem ehk kesksüsteem.
8
1.04.2020 liideti RTK-ga rakendusüksused SA Archimedes ja SA Innove.
9 SFCS aruande genereerimise kuupäev.
5
RTK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
II taseme maksetaotluste kontrolli ulatus 0-75%, üldkogumis on 31 ühikut;
II taseme maksetaotluste kontrolli ulatus 75-100%, üldkogumis on 304 ühikut;
Otsemaksed, üldkogumis on 389 ühikut.
Valim moodustati lähtuvalt auditi ulatuses oleva üldkogumi suurusest, testimise eesmärgist ja lähtuvalt audiitorite
kutsealasest otsustusvõimest. Valimi koostamisel lähtuti alljärgnevatest põhimõtetest:
- valimi ühikuks on RTK maksetaotluste 2-tasandiline kontroll;
- projekti seisund – rahastatud või lõpetatud;
- periood (makse kuupäev) 1.04.2020 kuni 31.03.2021;
- maksetaotluse kontroll on läbi viidud RTK poolt.
Valimi moodustamiseks jagati üldkogum kihtidesse ning valiti juhuvalimiga välja testitavad maksetaotluste
kontrollid:
II taseme maksetaotluste kontrolli ulatus 0-75%, valimis 5 maksetaotlust (15%);
II taseme maksetaotluste kontrolli ulatus75-100%, valimis 15 maksetaotlust (5%);
Otsemaksed, valimis 15 maksetaotlust (3,85%).
Lähtudes valimi moodustamise metoodikast tuli testitavate maksetaotluste valimi suuruseks 35 ühikut. Valimile
lisandub 4 üldkogumis sisaldunud I tasandi üle 100% kontrollitud maksetaotlust, mis kaasati maksetaotluste
kontrolli täies mahus. Kokku on maksetaotluste kontrolli ulatus 39 maksetaotlust.
Kohapealsete kontrollide testimise üldkogumi moodustavad struktuuritoetuse rakendamisperioodil 2014-2020 RTK
poolt perioodil 1.04.202010 kuni 5.04.202111 läbiviidud kohapealsed kontrollid. Andmed on saadud SFCS-i
aruandest SF54 (Paikvaatlused), üldkogumis sisaldub nimetatud perioodil 73 unikaalset paikvaatlust. Üldkogumist
on eemaldatud kaks riigieelarve projektide paikvaatlust ning 22 kontrolli, mis ei ole läbi viidud RTK poolt. Lõplikus
üldkogumis sisaldub 49 RTK poolt projekti vältel läbiviidud kohapealset kontrolli. Valimi koostamisel lähtuti
alljärgnevatest põhimõtetest:
- valimi ühikuks on RTK läbiviidud paikvaatlus;
- projekti seisund – rahastatud või lõpetatud;
- periood: paikvaatluse sisestamise alguskuupäev 1.04.2020, paikvaatluse sisestamise lõppkuupäev 5.04.2021.
Paikvaatluste juhuvalimi suuruseks kujunes 7 ühikut, mis moodustab üldkogumis olnud ühikutest 15%.
3. Taustinfo
Eesti riik peab tagama struktuuritoetuse nõuetekohase rakendamise ja sihipärase kasutamise, rakendades
tõhusaid juhtimis- ja kontrollisüsteeme. Auditeerival asutusel on kohustus auditeerida toetuse andmise ja
kasutamisega seotud subjektide JKS-ide tõhusust12.
Korraldusasutuseks on rakendusperioodi STS § 6 lõike 1 ning § 9 lõike 1 kohaselt Rahandusministeerium või
valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsusasutus. Vastavalt rahandusministri
16.08.2018. a käskkirjale nr 1.1-4/146 ja RTK põhimääruse §-le 6 täidab RTK mh struktuurivahendite
10
1.04.2020 liideti RTK-ga rakendusüksused SA Archimedes ja SA Innove.
11 SFCS aruande genereerimise kuupäev.
12
Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014. a määruse nr 127 “Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine” § 3.
6
RTK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
korraldusasutuse ja sertifitseerimisasutuse rolli. Struktuurivahendite kontekstis täidab RTK ühissätete määruse13
(edaspidi ÜSM) artiklis 125 ning abifondi määruse14 artiklis 32 toodud KA ülesandeid, sealhulgas RÜ ülesandeid
meetmetes, kus RTK on vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud meetmete nimekirjale RÜ ning välja
arvatud seire ja hindamisega seotud ülesanded.
RTK JKS-iga seotud ülesannete täitmise eest vastutab KA juhina RTK peadirektori asetäitja. JKS-iga seotud
ülesandeid täidavad neli osakonda tema haldusalas – toetuste arendamise osakond (edaspidi TAO) KA
ülesannetes, toetuste rakendamise osakond (edaspidi TRO) RÜ ülesannetes, toetuste maksete osakond (edaspidi
TMO) sertifitseerimisasutuse ülesannetes ja kommunikatsiooniosakond toetuse andmise avalikustamisega seotud
ülesannetes.
Alates 1.04.2020. a on Sihtasutuse Innove ja Sihtasutuse Archimedes RÜ-de funktsioonid üle toodud RTK-sse.
Rakendussüsteemi uus struktuur RTK-s ja ülesanded on kirjeldatud JKK-s (seisuga 1.04.2020). Nimetatud RÜ-de
toetuste valdkondade ületoomine on aluseks käesoleva JKS auditi läbiviimisele andmaks Euroopa Komisjonile
hinnang RÜ ülesannete täitmisele perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud ülesannete
ulatuses.
4. Järeltoimingud
Auditeeritaval tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste
rakendamise osas annab korraldusasutus tagasisidet SFOS-i vahendusel. Lõpliku hinnangu soovituste elluviimisele
annab auditeeriv asutus. Vajadusel viiakse läbi järelaudit.
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette
üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse
kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006.
14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks.
7
RTK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
B-OSA
TÄHELEPANEKUD
Põhinõue 1 – Ülesannete piisav lahusus ning piisavad süsteemid aruandluseks ja seireks juhtudel, kui vastutav
asutus usaldab ülesannete täitmise teisele asutusele
RTK on taganud aja- ja asjakohased protseduurireeglid ja kontroll-lehed seoses peamiste RÜ funktsioonide
täitmisega ning 1.04.2020. a Sihtasutuse Innove ja Sihtasutuse Archimedes RÜ funktsioonide ületoomisega RTK-
sse. RTK on taganud ülesannete täitmiseks vajalikud ressursid ning töötajad on teadlikud oma tööülesannetest ja
muudetud tööprotseduuridest. RTK RÜ funktsioone täitvatel töötajatel on olemas aja- ning asjakohased
ametijuhendid ning nad on pädevad ametijuhendites kehtestatud ülesandeid täitma.
Audiitorite hinnangul on RTK-s kui RÜ-s selge ülesannete ja vastutuse jaotus olulises osas tagatud (I kategooria –
JKS toimib). Tähelepanekuid ei ole.
Põhinõue 4 – Piisavad juhtimise kontrollitoimingud
RTK on välja töötanud olulises osas piisavad protseduurireeglid ja kontroll-lehed maksetaotluste menetlemise ja
kohapealsete kontrollide läbiviimiseks ning neid järgitakse projektide administratiivsete, finantsiliste, tehniliste ja
füüsiliste aspektide hindamiseks. Juhised on vastavuses korraldusasutuse kehtestatud reeglitega. RTK on olulises
osas säilitanud tõendusmaterjali maksetaotluste kontrollist ja kohapealsete kontrollide läbiviimisest, sh läbiviidud
toimingutest ja kontrolli tulemusena tehtud märkustest ja nende kõrvaldamisest. Läbiviidud kontrolltoimingutest
(maksetaotluste kontroll / kohapealne kontroll) säilitatud tõendusmaterjal on piisav hinnangu andmiseks läbiviidud
toimingute kvaliteedile.
Auditi käigus tehti kolm väheolulist tähelepanekut. Puuduseid esineb kohapealse kontrolli valimi moodustamise
metoodika ning maksetaotluste ja rikkumiste juhtumite SFOS-i sisestamise osas. Audiitorite hinnangul on tegemist
väheoluliste puudustega, mis ei mõjuta oluliselt RÜ ülesannete täitmist.
RTK kui RÜ kontrollitoimingud maksetaotluste menetlemiseks ja kohapealsete kontrollide läbiviimiseks on piisavad
(I kategooria – JKS toimib).
Väheoluline tähelepanek nr 4.1 – Kohapealse kontrolli valimi moodustamise metoodika välistab madala riskiga
projektide sattumise kohapealse kontrolli valimisse
ÜSM-i artikkel 125 lõike 5 järgi peab kohapealsete kontrollide sagedus ja ulatus olema proportsionaalne
tegevustele eraldatava avaliku sektori toetuse summaga ning juhtimis- ja kontrollisüsteemi tervikuna ohustava riski
tasemega, mille auditeerimisasutus kontrollide ning auditite käigus kindlaks on teinud. ÜSM artikkel 125 lõikes 6
sätestatu järgi võib kohapealset kontrolli viia läbi valimi alusel.
8
RTK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
RTK töökorra lisa 10 „Kohapealse kontrolli valimi moodustamise metoodika“ järgi on valimi koostamise metoodika
riskipõhine ja rakendatakse TAT-i15 voorude (sh avatud ja jooksev voor) projektidele. Kohapealsete kontrollide
katvus peab moodustama kõrge riskiga TAT-i vooru projektide eelarvete summast vähemalt 25% ja 25%
populatsioonis olevatest projektidest ning keskmise riskiga TAT-i vooru projektide eelarvete summast vähemalt
10% ja 10% populatsioonis olevatest projektidest. Populatsiooni moodustab konkreetse vooru rahastatud
projektide nimekiri. Projektid kategoriseeritakse vastavalt riskihindamise tulemustele kolme astmesse: kõrge,
keskmise ja madala riskiga projektid16, seejuures madala riskiga projektide osas teostatakse kohapealne tegevuste
kontroll ainult juhul, kui kõrge ja keskmise riskiga projektid ei täida eelnevalt riskihindamisega pandud tingimusi
(osakaalusid).
Audiitorite hinnangul võivad madala riskiga projektide järjepideval mittekaasamisel kohapealse kontrolli valimisse
jääda olulised vead avastamata.
Risk:
Madala riskiga projektide kohapealsesse kontrolli kaasamata jätmise tõttu ei ole tagatud ÜSM-is sätestatud
kohustus tagada kontrollide sageduse ja ulatuse proportsionaalsus tegevustele eraldatava avaliku sektori toetuse
summaga.
Soovitus:
Soovitame vaadata üle kohapealse kontrolli valimi moodustamise metoodika ning tagada ka madalaks hinnatud
riskidega TAT-i voorude (sh avatud ja jooksev voor) projektidel pisteline võimalus juhuvalimisse sattuda.
Auditeeritava kommentaar:
Täiendame kohapealse kontrolli valimi moodustamise metoodikat nii, et madalaks hinnatud TAT-i voorust valitakse
kohapealsesse kontrolli juhuvalimi alusel üks projekt igast voorust (seejuures arvestatakse asjaolu, et
populatsiooni võetakse projektid, mille kestus oleks vähemalt 4 kuud alates valimi moodustamisest). Nii on
tagatud, et ka madalaks hinnatud TAT-i tegevuste osas on kohapealne kontroll tagatud.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja tähtaeg:
Toetuste arendamise osakonna järelevalve riskiekspert Anne-Ly Aalde, 31.12.2021.
Väheoluline tähelepanek nr 4.2 – SFOS sisaldab infot maksetaotluste kontrollide läbiviimise kohta, mida tegelikult
ei teostatud
RTK töökorra p 3.2.1 järgi määratakse maksetaotluse kontrolli ulatus vastavalt riskide hindamisele. Üldjuhul
kontrollitakse maksetaotlusi ühetasandiliselt projekti koordinaatori poolt nii, et kumulatiivselt on alati kontrollitud
15
Toetuse andmise tingimused.
16 Kõrge riskiga projektid – kohapealne tegevuste kontroll teostatakse kõigile selle riskiastmega projektidele. Juhul, kui kõrge riskiastmega projektid
moodustavad rohkem kui 25% populatsioonis olevatest projektidest ja nende projektide toetuse summa on suurem kui 25% populatsioonis olevate projektide
toetusest, tuleb rakendada juhuvalimit jälgides, et protsentuaalsed osakaalud on täidetud. Keskmise riskiga projektid – kohapealne tegevuste kontroll
teostatakse juhuvalimi alusel, kui kõrge riskiga projektid ei täida eelnevalt riskihindamisega pandud tingimusi (osakaalusid). Juhuvalimit rakendatakse kuni
tingimused on täidetud. Madala riskiga projektid – kohapealne tegevuste kontroll teostatakse ainult juhul, kui kõrge ja keskmise riskiga projektid ei täida
eelnevalt riskihindamisega pandud tingimusi (osakaalusid).
9
RTK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
25% projekti abikõlblikest kuludest. Maksetaotluse suurem või väiksem ning kahetasandiline kontrolliulatus või
muud erandid otsustatakse meetme riskihindamise tulemusel.
SFCS-i aruandest SF-87 nähtub, et auditi valimisse17 sattunud maksetaotluste18 osas on RÜ viinud läbi nii I kui II
tasandi maksetaotluste kontrollid 100% ulatuses, seejuures II tasandi kontroll-lehte SFOS-i lisatud ei ole. Riskide
hindamise tulemusena ei ole II taseme maksetaotluste kontrollide läbiviimine eelnimetatud projektide osas vajalik.
Auditeeritav on selgitanud, et II taseme kontrollid on sisestatud süsteemi ekslikult ning tegelikult II taseme
kontrolle ei teostatud. Audiitorite hinnangul on SFOS-is II tasandi maksetaotluste kontrollide eksliku sisestamise
tulemusena läbiviidud kontrollide statistika moonutatud ning RÜ kontrollitegevuse tulemustest on jäänud süsteemi
ekslikud ja paisutatud tulemused 11-l juhul auditeeritud 39-st maksetaotlusest.
Samuti sisaldus testitavate maksetaotluste19 hulgas neli projekti, mille I taseme maksetaotluste kontrollid olid
teostatud suuremas summas kui 100%. Auditi käigus selgus, et üle 100% kontroll tuleneb SFOS-is maksetaotluse
juurde sisestatud tagasinõude summast, mille tulemusena SFOS-is olev maksetaotluse kontrollitav summa ei ole
õige. Audiitorite hinnangul ei ole taoline maksetaotluste kontrollide sisestamine SFOS-i korrektne, kuna kontrollide
maht ei vasta tegelikkusele ning läbiviidud kontrollide statistika on seeläbi moonutatud.
Risk:
Maksetaotluste kontrollide ebakorrektse sisestamise tulemusena sisalduvad SFOS-is andmed, mis ei vasta
tegelikkusele.
Soovitus:
Soovitame edaspidi tagada SFOS-is kontrollide kooskõla tegelikkusega. Soovitame viia läbi RÜ koordinaatorite
koolitamine, et oleks tagatud korrektne andmete sisestamine SFOS-i.
Auditeeritava kommentaar:
Koordinaatorid on ekslikult sisestanud SFOS-is maksetaotluse II tasandi kontrolli reale info kontrollimise kohta,
kuigi reaalselt II tasandi kontrolli maksetaotlusele ei teostatud. Tulenevalt SFOS uue maksete mooduli
kasutuselevõtmisest viiakse kõikidele SFOS kasutajatele läbi koolitused, kus selgitatakse töötamise põhimõtteid,
kontroll-lehtede kasutamist ja informatsiooni sisestamist SFOS-i. Tähtaeg 30.10.2021. Osa SFOS uue maksete
mooduli koolitusi koordinaatoritele on teostatud ja edaspidi teostatakse vastavalt vajadusele jooksvalt.
Kui projektile tehakse tagasinõue, siis vähendatakse tagasinõudega SFOS-is proportsionaalselt kõiki
maksetaotluste vastavaid kuluridu, kus rikkumine esines ja mille osas toetus tagasi nõuti. See võib viia olukorrani,
kus maksetaotlustes eraldi võetuna on kontrolli protsent suurem kui 100%.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja tähtaeg:
Toetuste rakendamise osakonna juhataja Tiina Sams. 30.10.2021.
17
Perioodil 1.04.2020 kuni 31.03.2021 sisestatud maksetaotlused
18 MT nr 69761 (projekt nr 2014-2020.5.01.20-2043), MT nr 66341 (projekt nr 2014-2020.5.01.19-1183), MT nr 66916 (projekt nr 2014-2020.5.01.20-1836), MT
nr 69184 (projekt nr 2014-2020.12.01.19-0123), MT nr 65140 (projekt nr 2014-2020.5.01.20-1526), MT nr 62175 (projekt nr 2014-2020.5.01.20-1422), MT nr
63799 (projekt nr 2014-2020.5.01.19-1240), MT nr 61812 (projekt nr 2014-2020.9.01.18-0057), MT nr 63687 (projekt nr 2014-2020.5.01.19-1134), MT nr
62371 (projekt nr 2014-2020.5.01.19-1372) ja MT nr 65869 (projekt nr 2014-2020.12.01.19-0113).
19 MT nr 63000 (projekt nr 2014-2020.1.04.18-0111), MT nr 65565 (projekt nr 2014-2020.1.05.15-0003), MT nr 62200 (projekt nr 2014-2020.4.01.16-0035), MT
nr 63375 (projekt nr 2014-2020.5.04.17-0218).
10
RTK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
Väheoluline tähelepanek nr 4.3 – Raamlepingu täitmise käigus tuvastatud rikkumise juhtum on SFOS-is
registreerimata
Rikkumiste juhise järgi esitatakse rikkumise aruanne juhul, kui kohustuste eiramine on esmakordselt
administratsiooni poolt fikseeritud kirjalikult taasesitatavas vormis ning on selgunud nõue või kohustus, mida
toetuse saaja ei ole jälginud (nt on läbi viidud audit, paikvaatlus, maksetaotluse- või hankekontroll ning on antud
esmane hinnang rikkumisele, st on tuvastatud puudus, millega võib kaasneda finantskorrektsioon).
Maksetaotluste kontrolli valimis sisaldus maksetaotlus nr 6733120, mis sisaldab riigihanke nr 222393 ühe
pakkujaga raamlepingu alusel esitatud VM Disain OÜ 24.07.2020. a arvet nr 2110 abikõlbliku kuluga 17 877,60
eurot (KM-ga). Arvel märgitud kahe toote osas oli tegemist toodetega, mille hinnad sisaldusid riigihanke nr 222393
läbiviimisel esitatud pakkumises ning hanke tingimusi arvestades pidid nende toodete hinnad olema pakkumuses
tooduga samad või soodsamad. Arvel nr 2110 märgitud ühikuhinnad on pakkumuses nimetatud hindadest
kõrgemad21, mille tulemusena oli mitteabikõlblik kulu kokku 4032 eurot. Abikõlblikuks loeti kulu riigihanke nr
222393 pakkumuse toodud maksumuses. Raamlepingus toodud tingimuste mittetäitmise osas ei ole RÜ rikkumise
aruannet SFOS-i lisanud.
Auditeeritav on selgitanud, et kui on võimalik mitteabikõlblik kulu maksetaotluses kinni pidada ja toetuse saaja
sellega nõustub, siis rikkumise aruannet ei esitata, sest kulu on võimalik projektist eemaldada ilma
finantskorrektsiooni otsust tegemata. Tegemist on kulude ennetamisega, millega rikkumise menetlust ei kaasne.
Sellist lähenemist on võimalik kasutada juhul, kui mitteabikõlblik osa on selgelt tuvastatav, toetuse saaja on nõus
kulu eemaldamisega projektist ja tegemist pole olukorraga, kus peaks kasutama protsendi määra.
Audiitorite hinnangul ei saa antud juhtumit käsitleda kui kulude ennetamist, kuna esineb selge viide raamlepingu
rikkumisele. Kuivõrd toetuse saaja võib esitada ka järgnevate maksetaotluste koosseisus paisutatud
ühikuhindadega arveid, siis eksisteerib reaalne oht korduvale rikkumisele ning nimetatud juhul tuleb süsteemi
lisada rikkumise aruanne, et ka järgnevate kontrollide läbiviimisel oleks tagatud mitteabikõlblike kulude
kõrvaldamine maksetaotlusest.
Risk:
Rikkumise aruande esitamata jätmisel eksisteerib risk, et maksetaotluste kontrolli käigus ei tuvastata
mitteabikõlblikke kulusid, kuna toetuse saaja võib esitada ka järgnevate maksetaotluste koosseisus paisutatud
ühikuhindadega arveid.
Soovitus:
Soovitame edaspidi rikkumiste puhul, millel võib olla korduv iseloom, kuid finantskorrektsiooni otsuse tegemine ei
ole põhjendatud, esitada SFOS-i rikkumise aruanne.
Soovitame täiendada rikkumiste juhist, et raamlepingu rikkumise korral oleks tagatud rikkumise aruande esitamine
SFOS-i. Samuti soovitame juhises selgitada kulude ennetamise mõistet, et kõikidel kontrolli teostajatel oleks selge
arusaam, millised juhtumid kuuluvad kulude ennetamise kategooriasse.
20
Projekt nr 2014-2020.4.01.16-0025.
21 Pakkumuse lisa 2 kaubaartiklite hinnatabel: sõrmkindad puutetundlikule telefonile tükihind KM-ta 1,29 eurot ja kandekott tükihind ilma KM-ta 2,10 eurot.
Arvel nr 2110: Nutikindad 3 000 tk tükihind KM-ta 1,31 eurot ja riidest kotid 3 000 tk tükihind KM-ta 3,20 eurot.
11
RTK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
Auditeeritava kommentaar:
Nõustume auditi tähelepanekuga ning edaspidi esitame SFOS-i rikkumise aruande raamlepingu minikonkurssi
korral ka juhul, kui mitteabikõlblikud kulud ennetatakse, kuid rikkumisel võib olla korduv iseloom. Lisaks täiendame
toetuse andmisel toimunud rikkumistest teavitamise juhendit, selgitades täpsemalt kulude ennetamise mõistet ja
millistel juhtudel on vajalik rikkumise aruande esitamine SFOS-i.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja tähtaeg:
Toetuste arendamise osakonna riskijuhtimise ja järelevalve talituse juhataja Mairi Uusen, 31.12.2021.
Põhinõue 5 – Kasutusel on tõhus süsteem tagamaks, et kõiki kulude ja audititega seotud dokumente säilitatakse,
et kindlustada piisav kontrolljälg.
RTK-s on välja töötatud protseduurid kontrolljälje olemasoluks vajalike dokumentide säilitamiseks ning järgitud on
põhimõtteid, et dokumendid on olulises osas kergesti leitavad ning säilitatud viisil, mis tagab nende olemasolu
säilitamisele seatud tähtajani. Auditi ulatuses olevad dokumendid olid olulises osas olemas ning need olid piisavad
hinnangu andmiseks läbiviidud toimingu kvaliteedile. Auditi käigus tehti kolm täiendavat märkust. Puuduseid
esineb kontrolljälje tagamisel kontrollide läbiviimisest, maksete prognooside lisamise osas SFOS-i ning seoses
ebatäpsustega juhendites ja toetuse andmise tingimustes. Audiitorite hinnangul on tegemist väheoluliste
puudustega, mis ei mõjuta RÜ ülesannete täitmist. (I kategooria – JKS toimib). Tähelepanekuid ei ole.
TÄIENDAVAD MÄRKUSED JA SOOVITUSED
Märkus nr 1 –Kontrollide läbiviimisest puudub terviklik kontrolljälg. SFOS-i andmekvaliteedis esineb puuduseid.
Auditi toimingute käigus kohapealsete kontrollide auditeerimisel tuvastasid audiitorid järgmised puudused:
kohapealsete kontrollide läbiviimisest22 ning kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide
kontrollist ei ole tagatud terviklikku kontrolljälge;
kohapealse kontrolli protokollis ning SFOS-is toodud vastused on vastuolus (projektid nr 2014-
2020.5.04.18-030023, 2014-2020.9.02.18-002124);
SFOS-ist puudusid kolmel juhul seitsmest kohapealse kontrolli läbiviimisel tehtud fotod25 ning ühel juhul26
olid fotod lisatud SFOS-is projekti lisade juurde, mis ei taga nende hõlpsat leidmist;
22
projektid nr 2014-2020.2.04.16-0044, 2014-2020.5.04.18-0334.
23 Tegevuste teostamine on sisuliselt kooskõlas taotluse ning taotluse rahuldamise otsusega/programmi või esitatud projektdokumentatsiooniga – tulemus
„Ei“; protokollis on küsimuse nr 4.1.1 alapunkt a vastuseks „üldjoontes jah“. Paikvaatluse käigus kontrollitud kulud on abikõlblikud - tulemus „Ei kohaldu“;
protokollis on küsimuse nr 4.5 all kontrollitud kuludokumente ja vastuseks „jah“.
24
Täidetud on struktuuritoetuse avalikustamise ning sellest teavitamise nõudeid – tulemus „Ei“; protokollis on vastuseks „jah“. Auditi käigus on viga
parandatud.
25
Projektid nr 2014-2020.1.04.18-0104, 2014-2020.4.01.16-0032, 2014-2020.5.04.18-0300.
26 Projekt nr 2014-2020.5.04.18-0334.
12
RTK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
SFOS-ist puudub tähelepanek ja selle järeltegevuste aktsepteerimine (projekt nr 2014-2020.5.04.18-
033427);
kohapealsete kontrollide dokumenteerimiseks on kasutatud õiget protokolli vormi, kuid protokollist on
kustutatud olulisi lauseid/küsimusi28;
süsteemis ei eristata erakorralisi ja plaanitud kohapealseid kontrolle. Kontrollide eristamine on oluline
statistilises vaates (mh auditile) ning võimaldab edaspidi riskide hindamisel ja kontrollide planeerimisel
võtta arvesse erakorraliste kontrollide tulemused.
Maksetaotluste kontrolli käigus tuvastasid audiitorid järgmised puudused:
koordinaatorid on kasutanud maksetaotluste29 kontrollimiseks kaheksal juhul30 aegunud kontroll-lehti.
Maksetaotlused esitati vahemikus oktoober 2020 kuni veebruar 2021.
Maksetaotluste kontroll-lehtede täitmisel ei ole kõikidele küsimustele vastatud või puuduvad viited
kontrolliulatusele või on I ja II kontrollitase vastanud kontrollküsimustele erinevalt:
Maksetaotluste31 kontrollimisel ei ole vastatud punktis 7 toodud küsimusele32, kontroll-lehe punkti
6 all on nõutud täitja nime ja kontrolli lõpetamise kuupäeva, mis võib põhjustada punkti 7 täitmise
unustamist (eraldi leheküljel).
Maksetaotluse nr 62200 II tase on vastanud lehel "II KD kontroll" küsimusele nr 1233 „ei“ ning I
taseme kontrollija on vastanud „jah“. Audiitorite hinnangul tekib samade alusandmete korral
erinevalt vastates kontrollitulemustest ebaselge kontrolljälg.
Koordinaator on kontrollinud maksetaotluste34 andmete õigsust ja täielikkust vastavalt kontroll-
lehele, kuid andmete kvaliteet sealjuures on puudulik35. Märkuste lahtri mittetäitmisega jääb
ebaselgeks, kas ja mida koordinaator kontrollis.
27
SFOS-i kohapealse kontrolli lehe tähelepanekute alajaotuses on puudused kajastamata, samuti RTK seisukoht tähelepaneku aktsepteerimise kohta.
28 *paikvaatluse nr 2014-2020.5.04.18-0300/02.12.2020 KL-i küsimuse 4.1.1 punktist a on kustunud lause: „Kas projekt vastab taotluse rahuldamise otsuses
seatud eesmärgile?“; *paikvaatluse nr 2014-2020.2.04.16-0044/28.09.2020 KL-ilt on maha kustutatud allkirjade juurest järgmine lause: „Kinnitus antakse
üldjuhul digitaalselt ja sellega kinnitatakse ühtlasi, et ollakse kontrollitava projekti suhtes erapooletu ja haldusmenetlusest (haldusmenetluse seadus § 10)
taandamise asjaolusid ei esine“. Küsimuse 4.1.1 punktist a on kustunud lause: „Kas projekt vastab taotluse rahuldamise otsuses seatud eesmärgile?“;
*paikvaatluse nr 2014-2020.9.02.18-0021/05.11.2020 KL-ilt on maha kustutatud allkirjade juurest järgmine lause: „Kinnitus antakse üldjuhul digitaalselt ja
sellega kinnitatakse ühtlasi, et ollakse kontrollitava projekti suhtes erapooletu ja haldusmenetlusest (haldusmenetluse seadus § 10) taandamise asjaolusid ei
esine“; kahel juhul on jäetud ühele küsimusele hinnang andmata; *paikvaatluse nr 2014-2020.2.04.16-0044/28.09.2020 KL-il puudub küsimuse nr 4.1.1
alapunktis a veerus "Kontrollija hinnang: jah/ei/ei kohaldu" vastus; *paikvaatluse nr 2014-2020.5.04.16-0058/25.05.2020 KL-il küsimuse 4.3 osas puudub
hinnang jah/ei/ei kohaldu.
29
Kokku on maksetaotluste kontrolli ulatuses 39 maksetaotlust.
30 MT nr 69761 (projekt nr 2014-2020.5.01.20-2043), MT nr 62273 (projekt nr 2014-2020.2.02.18-0067), MT nr 62706 (projekt nr 2014-2020.5.04.17-0206), MT
nr 62946 (projekt nr 2014-2020.9.01.18-0076), MT nr 66341 (projekt nr 2014-2020.5.01.19-1183), MT nr 66916 (projekt nr 2014-2020.5.01.20-1836), MT nr
69184 (projekt nr 2014-2020.12.01.19-0123), MT nr 61812 (projekt nr 2014-2020.9.01.18-0057).
31 MT nr 69751 (projekt nr 2014-2020.2.02.19-0283), MT nr 62273 (projekt nr 2014-2020.2.02.18-0067), MT nr 64938 (projekt 2014-
2020.2.06.004005006.01.15-0001), MT nr 67187 (projekt nr 2014-2020.1.03.17-0056), MT nr 63000 (projekt nr 2014-2020.1.04.18-0111), MT nr 64704 (projekt
nr 2014-2020.2.01.18-0057), MT nr 63880 (projekt nr 2014-2020.2.01.18-0036).
32 Omafinantseeringu ulatuses tasutud kuludokumentide alusel makstud toetuse aruande kontroll: 7.1 Omafinantseeringu ulatuses tasutud kuludokumentide
alusel saadud toetust on kasutatud maksetaotluses toodud abikõlblike kulude tasumiseks. 7.2 Aruanne on esitatud õigeaegselt.
33 Toetuse saaja on järginud hangete läbiviimise korda (sh asutusesiselt ja TATis/ meetme määruses kehtestatud korda) ja täidetud on riigihangete kontroll-
leht.
34
69184, 65140, 62175, 63799, 61812, 63687, 62371, 63375
35 Puudub selgus, milliste kuludokumentide osas koordinaator täpselt kontrolli teostas. Näiteks a) "Kontrollikoht: Raamatupidamise algdokumendid on
vormistatud vastavalt raamatupidamiseseaduse § 7 sätestatud nõuetele." Kui vastus on „jah“, kuid märkuseid pole, siis jääb ebaselgeks, milliseid
13
RTK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
Maksetaotluse nr 63000 hanke nr 215264 kontrolli tulemusena on SFOS-i laetud vale hanke kontroll-leht
ning maksetaotluse nr 62706 hanke nr 205169 kontroll-leht on jäetud SFOS-i lisamata.
Maksetaotlus nr 69761 kulurea 1 osas ei ole SFOS-i sisestatud kuludokumendi kogusummat.
Maksetaotluse nr 69751 kaks arvet on SFOS-i sisestatud ühe kulureana.
Maksetaotluse nr 69751 valimi failis on valed summad, mis toovad kaasa arvutusvea. Audiitorite
hinnangul on valimi moodustamisel tehtud vormiline viga, mis pole kaasa toonud kontrolli määra
langemist allapoole nõutud taseme. Auditi käigus on korrektne valimi fail SFOS-i lisatud.
Maksetaotluse nr 62200 rahvusvahelise hanke II taseme kohustuslik kontroll on enne makse teostamist
tegemata. Auditeeritava selgituste alusel jäi hanke kontroll II tasemel ülemineku perioodi ja selle tõttu on
osaliselt lähtutud SA Archimedes ja osaliselt RTK protseduuridest. Audiitorite hinnangul on tegemist
üleminekuperioodi jääva kontrolliga ning I taseme hanke kontroll juba tuvastas rikkumise, mistõttu ei ole
puuduse mõju oluline.
Kolmel juhul ei ole SFOS-i märgitud riigiabi/VTA esinemist projektis. Auditi käigus on projektide36 VTA
kasutamine SFOS-i kantud.
Audiitorite hinnangul on eeltoodud juhtumite näol tegemist vormiliste andmekvaliteedi puudustega ning asjaolud ei
ole kaasa toonud sisulisi kontrollinõrkuseid ega mitteabikõlblikke kulusid. Puudused, mida oli võimalik tagantjärele
korrigeerida, on auditeeritav auditi käigus kõrvaldanud.
Soovitus:
Soovitame edaspidi tagada kohapealsete kontrollide ja maksetaotluste kontrollide läbiviimisest ja
dokumenteerimisest terviklik kontrolljälg.
Soovitame kasutada kehtivaid kontroll-lehti ning tagada, et kõik vormil ettenähtud read oleksid täidetud.
Mittekohalduvate küsimuste korral kontroll-lehel või protokollis soovitame anda vastav kinnitus ning
küsimusi/kinnitusi vormilt mitte kustutada. Kustutamisel võib tekkida risk ka oluliste küsimuste/kinnituste
eemaldamiseks, mille tõttu võivad jääda olulised aspektid kontrollimata ning see võib kaasa tuua mitteabikõlblike
kulude väljamaksmise.
Soovitame edaspidi korrektse statistika ja kontrolljälje tagamiseks eristada erakorralised ja plaanilised
kohapealsed kontrollid.
SFOS-i soovitame lisada korrektsed kontroll-lehed ning sisestatavate andmete osas soovitame edaspidi tagada
vastavus protokollile ja kontroll-lehele, ebakõlad soovitame dokumenteerida.
Soovitame ühtlase kvaliteedi tagamiseks lisada hanke tähelepanekud SFOS-i tagantjärele ka üleminekuprojektide
osas.
raamatupidamise algdokumente kontrolliti. Näiteks b) "Kontrollikoht: MT-ga on esitatud kõik nõutavad dokumendid." Kui vastus on „jah“, kuid märkuseid pole,
siis jääb ebaselgeks, milliste dokumentide esitamist kontrolliti. Näiteks c) Kontrollikoht juhul, kui kuluga seostus RH: "Hankija on igal hankel taganud
läbipaistvuse ja kontrollitavuse, esitatud on kõik hanke läbiviimise dokumendid." Kui vastus on „jah“, kuid märkuseid pole, siis jääb ebaselgeks, milliste
hankedokumentide esitamist kontrolliti.
36 Projektid nr 2014-2020.5.01.20-2043, 2014-2020.5.01.19-1183, 2014-2020.5.01.20-1836.
14
RTK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
Auditeeritava kommentaar:
Võtame arvesse audiitorite soovitusi ja räägime nõuded üle ning tagame, et igal kontrolli teostajal on teada,
milliseid vorme kasutada ja kuidas SFOS-is kontrolle vormistada.
Märkus nr 2 – Maksete prognoosid on esitamata
Taotluse rahuldamise otsuse37 järgi makstakse toetus välja vastavalt toetuse saaja poolt esitatud maksete
prognoosile ja maksetaotlustele ning kooskõlas ühendmääruse 3. peatükis sätestatuga ning toetuse saaja esitab
rakendusüksusele 10. detsembriks järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi. Esimese eelarveaasta
väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja viieteistkümne tööpäeva jooksul arvates toetuse taotluse
rahuldamise otsuse tegemisest.
RTK töökorra järgi juhul, kui toetuse andmise tingimustes, taotluse rahuldamise otsuses või lepingus on ette
nähtud maksete prognoosi esitamine, kontrollitakse, kas toetuse saaja on esitanud vastavalt määratud tähtajale
maksete prognoosi projekti koordinaatorile SFOS-i kaudu ning maksete prognoos säilitatakse SFOS-is. Kui
prognoos on esitamata, saadab projekti koordinaator toetuse saajale meeldetuletuse prognoosi esitamise nõude
täitmiseks 5 tp jooksul tähtajast ja säilitab kirja SFOS-is.
Auditi toimingute käigus selgus, et SFOSi-is puuduvad TRO-des nõutud maksete prognoosid38. Auditeeritav on
selgitanud, et nimetatud juhtudel prognooside esitamist toetuse saajalt ei nõutud, maksete prognooside saatmine
muutus vabatahtlikuks või küsiti neid RÜ poolt vastavalt vajadusele.
Soovitus:
Soovitame edaspidi lisada SFOS-i kõik maksete prognoosid, mis on toetuse andmise tingimustes, taotluse
rahuldamise otsuses või lepingus ette nähtud. Kui tingimused on jäetud täitmata seoses tingimuste ebavajalikuks
muutumisega, siis on audiitorid arvamusel, et tingimus tuleb taotluse rahuldamise otsuse või lepingu muudatusega
välja võtta. Soovitame kaaluda tingimuse esitamise sõnastuse muutmist TRO-s ja esitada see edaspidi selliselt, et
maksete prognooside esitamine tuleb tagada RÜ nõudmisel.
Auditeeritava kommentaar:
Kui toetuse andmise tingimustes ja toetuse rahastamise otsuses näeb kord ette, et toetuse saajal tuleb esitada
järgmise perioodi maksete prognoos, siis peavad koordinaatorid seda jälgima, et see nõue oleks täidetud. 2014-
2020 rakendamise perioodi alguses oli see nõue osade meetmete puhul valdav, aga ajapikku on nõuded muutunud
ja maksete prognoosi esitamine ei ole kohustuslik.
37 Meetme „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ toetuse taotluse rahuldamise 15.01.2018. a otsus nr 3-3.1/44 või meetme
„Koolivõrgu korrastamine” tegevuse „Väikelahendused HEV õpilaste integreerimiseks tavakoolidesse” toetuse taotluse rahuldamise 8.10.2019. a otsus nr 3-
3.1/256.
38 MT nr 63000 (projekt nr 2014-2020.1.04.18-0111), MT nr 67187 (projekt nr 2014-2020.1.03.17-0056), MT nr 61890 (projekt nr 2014-2020.1.06.18-0081), MT
nr 65565 (projekt nr 2014-2020.1.05.15-0003), MT nr 69065 (projekt nr 2014-2020.3.02.17-0083), MT nr 66873 (projekt nr 2014-2020.2.01.18-0084).
15
RTK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
Märkus nr 3 – RTK töökorras, KAMIN juhendis ja toetuse andmise tingimustes esinevad ebatäpsused
Auditi toimingute käigus selgusid järgmised ebatäpsused RTK töökorras, KAMIN juhendis ja kontroll-lehtedel ning
toetuse andmise tingimustes:
RTK töökorra tegevuse p 3.2.3. „Tegevuste kohapealse kontrolli protsess“ alapunkti 3.13 järgi on
järelevalve eksperdi tööülesande39 tähtaeg 2 tööpäeva jooksul kontrolli teostamisest/puuduste
kõrvaldamisest. Kuna talituse juhataja peab akti enne kinnitama, milleks on tal 3 tööpäeva, siis ei ole
võimalik järelevalve eksperdil nimetatud ülesannet tähtaegselt täita.
RTK töökorra tegevuse p 3.2.3. „Tegevuste kohapealse kontrolli protsess“ alapunkti 3.15 järgi on TAO
riskijuhtimise ja järelevalve talituse juhataja tööülesanne kinnitada 5 tp jooksul analüüsi saamisest
kontrollide analüüsi kokkuvõtte ja otsustada koostöös järelevalve riskieksperdi ning teiste seotud talituse
juhatajate ja TRO juhatajaga analüüsi muudatusvajadused. Vajadusel muudab TPK-d edastades info TPK
koostajatele muudatuste sisseviimisega alustamiseks ja koostab muudatuste memo.
Vastavalt tööülesannet 2020. aastal töökorra järgi ei tehtud ning intervjuu käigus järelevalve
riskieksperdiga selgus, et ka 2021. aastal täideti nimetatud tööülesannet teises vormis kui RTK töökord
ette näeb.
Soovitame muuta RTK töökorda analüüsi täitmise osas. Kui tööülesanne tehakse ära teiste tegevuste
raames, siis tuleb tegevus viia kooskõlla protseduuriga.
SFOS-is märgitud maksuvõla kontroll kahe maksetaotluse40 osas on toimunud päev hiljem, kui on ette
nähtud TAT-i41 § 24 lõikes 14 - rakendusüksus ei maksa maksetaotluses märgitud toetuse summat, kui
toetuse saajal on maksetaotluse esitamise hetkel maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga suurem kui
100 eurot ja see on ajatamata. Kuna maksuvõla kontrolli on võimalik teostada ainult kontrollimise aja
seisuga, siis tekib olukord, kus hilisema maksetaotluse sisestamise korral ei pruugi RÜ-l olla võimalik
samal päeval kontrolli teostada.
Soovitame kaaluda TAT-i sõnastuse muutmist nt järgmises sõnastuses: „maksu- või maksevõla olemasolu
kontrollitakse maksetaotluse menetlemise käigus“.
Auditi käigus on tuvastatud erisused KAMIN juhendi lisa 1 ja kontroll-lehe „Maksetaotluse / ettemakse
kasutamise aruande kontroll-leht“ vahel:
KAMIN juhendi lisas 1 toodud küsimused 6.1 kuni 6.6 ei kajastu meetme kontroll-lehel;
meetme kontroll-lehe lehel "III Lihts.kulude kontroll" puuduvad KAMIN juhendi lisas olevad
küsimused 7 ja 8;
meetme kontroll-lehel puuduvad KAMIN juhendi lisa 1 lehel "Minikonkursside kontroll 2"
olevad küsimused.
Auditeeritav on selgitanud, et antud RTK töökorra lisa 17 kinnitati 12. oktoobril 2020, 10. novembril 2020
muudeti KAMIN juhendi maksetaotluse kontroll-lehe vormi ja lisati täiendavad kontroll-kohad (näiteks
minikonkursside kontrolli nõuded). Tänaseks on RTK üle võtnud maksetaotluse kontroll-lehe vormi
täiendavad KAMIN juhendi kontroll-lehe nõuded, sh minikonkursside nõuded. Kuivõrd veel 18.02.2021
esitatud maksetaotluse kontrollimiseks on kasutatud meetme maksetaotluse kontroll-lehe vormi, mis ei
vastanud KAMIN juhendi maksetaotluse kontroll-lehe vormi, siis on tekkinud märgatav ajaline lõtk, mille
39 Kui kontrolli raames puuduseid ei tuvastatud, lõpetab tööülesande JIRAs. Puudustega kohapealse kontrolli korral edastab pärast puuduste kõrvaldamist
toetuse saajale teate menetluse lõpetamisest ja lõpetab tööülesande JIRAs.
40
MT nr 66916 (projekt nr 2014-2020.5.01.20-1836) ja MT nr 69761 (projekt nr 2014-2020.5.01.20-2043).
41 Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 28.08.2020. a „Starditoetus“ määrus.
16
RTK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
vältel on kasutatud meetme kontroll-lehte, kust puuduvad osad KAMIN juhendis ette nähtud
kontrollikohad. Soovitame edaspidi viia KAMIN juhendi nõuded ja kontroll-leht vastavusse esimesel
võimalusel.
Soovitus:
Soovitame korrigeerida ebatäpsused RTK töökorras, KAMIN juhendis ja kontroll-lehtedel ning toetuse andmise
tingimustes.
Auditeeritava kommentaar:
Võtame arvesse audiitori soovituse ja võtame edaspidi KAMIN juhendi nõuded arvesse maksetaotluse kontroll-lehe
täiendamiseks esimesel võimalusel. Samuti jälgime edaspidi TATide sõnastusi, et kontrollide teostamine oleks
ajaliselt teostatav. Korrigeerime tuvastatud ebakõlad RTK töökorra tegevuse p 3.2.3. „Tegevuste kohapealse
kontrolli protsess“ alapunktides hiljemalt 31.12.2021.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja tähtaeg:
TAO riskijuhtimise ja järelevalve talituse juhataja Mairi Uusen täiendab töökorras protsessi p 3.2.3. „Tegevuste
kohapealse kontrolli protsess“ hiljemalt 31.12.2021.
17
RTK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
LISA 1 – Koondhinnang auditeeritava asutuse JKS-ile
Põhinõue Kategooria I Kategooria II Kategooria III Kategooria IV
Põhinõue 1: Ülesannete piisav lahusus ning
piisavad süsteemid aruandluseks ja seireks
X
juhtudel, kui vastutav asutus usaldab
ülesannete täitmise teisele asutusele
Põhinõue 4: Piisavad juhtimise
X
kontrollitoimingud
Põhinõue 5: Kasutusel on tõhus süsteem
tagamaks, et kõiki kulude ja audititega seotud
X
dokumente säilitatakse, et kindlustada piisav
kontrolljälg
Koondhinnang RTK kui RÜ JKS-ile X
18
Hr Martin Karro
Riigi Tugiteenuste Keskus Meie 29.09.2021 nr 10-5/6760-1
[email protected]
Juhtimis- ja kontrollisüsteemide
auditi lõpparuande edastamine
Austatud härra Karro
Edastame Teile Riigi Tugiteenuste Keskuse kui rakendusüksuse juhtimis- ja
kontrollisüsteemide auditi lõpparuande nr JKS-43/2021.
Lõpparuandesse on lisatud Riigi Tugiteenuste Keskuse kommentaarid ja soovituste
rakendamise tähtajad. Hinnangu soovituste elluviimisele annab auditeeriv asutus.
Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Siruli
Finantskontrolli osakonna juhataja
Auditeeriva asutuse juht
Lisa: Auditi lõpparuanne (18 lehel)
Sama:
Pr Tiina Sams, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]).
Veronika Soom, 611 3707
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272