Saatja: EKO koordinaator <
[email protected]>
Saadetud: 28.09.2021 16:59
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>
Teema: SPÜ LS ja VTK avalikustamise käigus tehtud ettepanekutest
Tere
Lähtuvalt 23.09 toimunud planeeringu koostamise töörühma kohtumisel
arutatust ning töörühma liikmetele edastatud kooskõlastustabelist saadame
veelkord Eesti Keskkonnaühenduste Koja seisukohad riigi eriplaneeringu ja
selle mõjuhindamise lähtedokumentide osas, fail manuses.
Lugupidamisega
Laura Uibopuu
--
Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Rahandusministeeriumile
Teie:
Meie: 28.09.2021 nr 1-5/21/5175
Suure väina püsiühenduse eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjuhindamise
väljatöötamiskavatsuse avalikustamise käigus tehtud ettepanekutest
Lähtuvalt 23.09 toimunud planeeringu koostamise töörühma kohtumisel arutatust ning
töörühma liikmetele edastatud kooskõlastustabelist saadame veelkord omapoolsed
seisukohad riigi eriplaneeringu (REP) ja selle mõjuhindamise lähtedokumentide osas.
● Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande kajastamisel REP
lähteseisukohtades ja mõjuhindamise VTK-s tuleb selgelt välja tuua, et KSH aruande
lõppjäreldused on vastuolus selle käigus läbiviidud uuringute tulemustega linde (Leito
2010) ja hülgeid (Jüssi 2010) puudutavates küsimustes, mistõttu on ekslik lähtuda
KSH aruande lõppjäreldustest. Natura väärtuste kaitse küsimustes tuleb lähtuda
Leito ja Jüssi uuringute tulemustest.
● Jääme oma varasema seisukoha juurde, mis puudutab alternatiivide valiku
kriteeriume (ptk 2.2). Selgitame, et EKO ettepanek ei ole seotud uuringute läbiviimise
järjekorraga, vaid puudutab alternatiivide vahel valiku langetamise kriteeriumitele
kaalude seadmist. Oleme jätkuvalt seisukohal, et muude kriteeriumite alusel saab
kaaluma asuda vaid neid alternatiive, mis on Natura seisukohast osutunud
teostatavateks. Oleme samas nõus, et sel teemal paikapidavate järelduste
tegemiseks on vajalik läbi viia ka teised uuringud, lisaks keskkonnauuringutele.
Toome siinkohal välja, et EKO ei poolda ka majandusliku tasuvuse uuringu läbiviimist
enne teisi uuringuid, kuivõrd keskkonnauuringuteta ning looduskeskkonnale
avalduvaid mõjusid analüüsimata jääksid võimalikud keskkonnakahjud ja
leevendavate meetmete rakendamisest tulenevad kulud kajastamata.
EKO varasem ettepanek: “Suure väina püsiühenduse rajamisel on selged
keskkonnakaitselised piirangud – Natura väärtuste kahjustamise vältimise vajadus,
mis tähendab, et rajada ja seega ka eelistatuks valida saab vaid alternatiivi, mille
puhul keskkonnakaitselised tingimused on täidetud / neid on võimalik täita, vt LKS §
32 lg (2) ja KeHJS § 45. Seega tuleb esmaseks valikukriteeriumiks seada Natura ala
terviklikkuse säilimine ja kaitse-eesmärkide mitte kahjustamine ning ülejäänud
kriteeriumite alusel saab võrdlema asuda vaid neid alternatiive, mis on esmase
valikukriteeriumi läbinud. Teeme ettepaneku seada alternatiivide valiku kriteeriumitele
vastavad kaalud. Vastasel juhul on oht, et välja valitakse alternatiiv, mida on küll
lihtsam ja odavam rajada, kuid mille elluviimine osutub Natura ala kahjustamise tõttu
tegelikkuses siiski võimatuks.
Praeguse valikukriteeriumite sõnastuse põhjal on tulemus lihtsasti ette ennustatav –
kvaliteetsel lahendusel, mis on ehk ressursside suhtes veidi nõudlikum, ei saa
selliste kriteeriumite puhul olla kuigi suurt võimalust esile kerkida. Tegemist on
kriteeriumitega, mille põhjal osutub valituks kõige lihtsam ja odavam lahendus,
kuivõrd selliseid tingimusi seadvaid kriteeriume on arvuliselt rohkem; odav ja lihtne ei
tohiks aga nii suure ja olulise objekti puhul kindlasti olla eesmärgiks. Teeme
ettepaneku valikukriteeriumite liigendus ja sõnastus veelkord läbi mõelda ja seada
kriteeriumid selliselt, et valituks saaks osutuda eelkõige kitsendavaid tingimusi
arvestav ja vajadustele vastav, mitte aga tingimata kõige lihtsam ja odavam
alternatiiv.”
● Juhime veelkord tähelepanu, et liiklusuuringut läbi viies ja liiklusprognoose koostades
on vajalik arvestada kliimamuutustest tulenevate ja järjest aktuaalsemate
piirangutega nii kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisel kui ka
energiakasutuse piiramisel. See tähendab, et arvestada tuleb ka variantidega, mille
kohaselt liiklusvood maanteel jäävad praegusele tasemele või isegi kahanevad.
Teeme ettepaneku liiklusprognoosi käsitlust vastavalt täiendada.
● Rõhutame, et kasvava liiklusvooga toimetulekuks püsiühenduse (muudel juhtudel
lisaradade või uute kiirteede) rajamine ei vähenda liiklusvoogu, vaid vastupidi, loob
eeldused selle jätkuvaks suurenemiseks (nn Braessi paradoks). Küll aga kahaneb
püsiühenduse rajamisel meie hinnangul saarte atraktiivsus nii turismi-, suvitus- kui
elamiskohana, kuivõrd oluline osa praegusest atraktiivsusest ongi just saarelisus,
teatav eraldatus. Teeme ettepaneku neid aspekte sotsiaal-majanduslike mõjude
hindamise käigus sisukalt analüüsida.
● Peame oluliseks, et kooskõlastustabelis toodud selgitus Natura erandi tegemise
teemal kajastuks ka REP lähteseisukohtades, EKO poolne ettepanek sõnastuse
täiendamiseks on tekstis näha: “REP-i võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura
2000 võrgustiku ala kaitsekord ning REP-i kehtestaja on veendunud, et kavandatav
tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega
kaitse eesmärki. Juhul, kui Natura asjakohase hindamise tulemusena selgub, et
leevendavad meetmed ei taga Natura ala terviklikkust ja kaitse-eesmärkide
saavutamist, tuleb arendajal teha otsus, kas loobuda kavandatavast tegevusest või
liikuda edasi erandi tegemise etappi. See otsus tehakse pärast asjakohase
hindamise tulemuste selgumist. Erandi tegemise etappi liikumisel on
võtmeküsimuseks, kas REP-iga kavandatav tegevus on alternatiivsete lahenduste
puudumise tõttu siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt
tungivatel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel.” Selgitame, et
arendaja ei saa teha ostsust Natura erandi tegemise etappi liikumiseks. Antud juhul
on otsustaja ja arendaja sama, st riik, kuid rollide eristus peab siiski säilima.
● Teeme ettepaneku tuua REP lähteseisukohtades selgelt välja, millistes avalikes
huvides on püsiühenduse rajamine vajalik. Huvide täpne määratlemine aitab
uuringuid fokuseerida ning hiljem huve kaaluda, kui peaks selguma, et planeeringut
pole võimalik Natura ala terviklikkust kahjustamata ellu viia. Leiame, et sellise selge
aluse sõnastamine lähtedokumentides on väga oluline.
Kuivõrd meie hinnangul vajavad planeeringu lähtedokumendid täiendamist, sealhulgas
kaalukate teemade osas, palume võimalust tutvuda lähteülesande ning mõjuhindamise
väljatöötamiskavatsuse täiendatud versioonidega enne nende lõplikku kinnitamist.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Laura Uibopuu
Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator