dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
LepingAvalik

Leping

Rahandusministeerium · 28. september 2021
Viit
9.5-1/6750-1
Registreeritud
28. september 2021
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
9.5 TOETUSTE TAOTLEMINE JA KASUTAMINE
Sari
9.5-1 Toetuse saaja projektitoimikud
Toimik
9.5-1
Vastutaja
Riin Kobin (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika, Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond)

Failid

  • 📎9.5-16750-1 28.09.2021 Leping (1).asice981 KB

Sisu (failidest)

TÖÖVÕTULEPINGU NR 9.5-1/6750-1 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Rahandusministeeriumi kaudu, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab kantsler Merike Saks (edaspidi nimetatud „tellija“) ja OÜ Flux Rebond, registrikood 11838338, asukoht Tartu mnt 51-50, Tallinn 10115, keda esindab juhatuse liige Karl Laas (edaspidi nimetatud „Töövõtja”), edaspidi eraldi nimetatud Pool ja ühiselt Pooled, sõlmisid käesoleva lepingu allkärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Lepingu objektiks on töövõtja poolt riigi ühendlabori loomise aja- ja tegevuskava koostamine (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on esitatud väikeostu pakkumuskutsele lisatud tehnilises kirjelduses (töövõtulepingu lisa 1). 1.2. Teenust tellitakse ja rahastatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme 12.1 “Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“ tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ eelarvest (eelarvetunnus 2014-2020.12.01.003.01.15- 0002). 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad esialgsed tööd hiljemalt 24.11.2021 ja töö lõpliku versiooni hiljemalt 03.12.2021 või kuni ettepanekute (memorandumi) esitamiseni valitsuskabineti liikmetele. Tööde teostamise täpsem ajakava on toodud töövõtja pakkumuses ja vajadusel lepitakse täpsustused poolte poolt eraldi kokku. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde eeldatavaks kogumaksumuseks on 20 304 eurot koos käibemaksuga (edaspidi nimetatud „lepingu hind“), sh projektijuhtimise tasu vastavalt pakkumuses esitatud tunnihinnale on 84,6 eurot/ tunnis (lisandub käibemaks). 3.2. Projekti eeldatav maht võib projekti elluviimise käigus muutuda, mahu suurenemine fikseeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (mahu võimalikku suurenemist nähakse ette maksimaalselt 50 h ulatuses). 3.3. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud arve alusel kahes etapis (esimene etapp 100 töötunni läbimise järgselt peale vahearuande esitamist ja vastuvõtmist, teine etapp peale lõpparuande esitamist ja vastuvõtmist). 3.4. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Erisätted 4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja: 4.1.1.osalema vajaduspõhiselt kohtumistel tellijaga ja teiste projekti osapooltega (sh laborite nõukogu esindajad); 4.1.2.kooskõlastama teostatud analüüsi jooksvalt tellijaga, laborite nõukogu liikmetega; saatma enne igat kohtumist kirjalikult ette koondatud tulemused/analüüsi. 4.1.3.esitama tehnilises kirjelduses täpsustatud aruandluse (tehniline kirjeldus p 2.1.2 ja 4); 4.1.4.pidama lepingujärgseteks tegevusteks kulunud aja kohta arvestust ning esitama selle tellijale; 4.1.5.töö teostamisel, vormistamisel, esitlemisel, seminaride korraldamisel jm järgima Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014 määruses 146 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamine ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” alusel (https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001) nõutud sümboolikat; 4.1.6.järgima konfidentsiaalsuskohustust ja tellija juhiseid, kui seoses vajadusega kaitsta menetlussaladust või sisekontrollis kasutatavaid meetodeid on teatud osa analüüsi lõppdokumendist või kogu lõppdokument määratud ametialaseks kasutamiseks. 4.2. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub tellija: 4.2.1.tagama juurdepääsu valdkondlikele materjalidele, mis on vajalikud ülesannete täitmiseks, sh analüüsi teostamiseks. 4.3. Kui töövõtja ei täida lepingu punkti 4.1.5 nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 4.4. Töövõtja kohustub tagama, et Töö teostavad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. Kui Töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab Töövõtja selle eelnevalt Tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et Tööd teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud Töövõtja pakkumuses. 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Riin Kobin, tel 611 3008, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Maaeluministeeriumi esindajaks töö teostamisega seotud sisulistes küsimustes on Karmeli Kinks, tel 6256172, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.3. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Karl Laas, tel 534 68213, e-post [email protected]. 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus; 6.2. Lisa 2 – töövõtja pakkumus. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/toovotulepingute_uldting imused.pdf?download=1. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 611 3558 Tel: 534 68213 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Töövõtulepingu lisa 1 Tehniline kirjeldus - riigi ühendlabori tegevuskava loomine 1. Taustinformatsioon 1.1. Riigi laborite ühendamine Riigilaborite konsolideerimine on osa riigireformi tegevuskavast, millega tahetakse saavutada mõjusam ja tõhusam riigi ülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine, valitsussektori paindlikum ja vähem bürokraatlikum töökorraldus ning valitsussektori kulutuste suhteline vähenemine. Laborite konsolideerimist on käsitletud mitmetes analüüsides, kuid laborite valdkonnas haldusalade üleseid konsolideerimisi ei ole seni toimunud. 2018. aasta 15. märtsi valitsuskabineti nõupidamisel otsustati Civitta analüüsi1 alusel moodustada Maaeluministeeriumi (edaspidi MeM) juurde laborite nõukogu, mille juhtimisel on koostatud ja esitatud igal aastal valitsuskabinetile laboriseadmete investeeringutaotlused, mis pole toetust leidnud. Mitmest analüüsist ja ettepanekust hoolimata ei ole laborite valdkonna olulised probleemid lahendust leidnud. Muu hulgas ei ole kokku lepitud, milliseid analüüse millises laboris teostatakse. Laborite nõukogusse kuuluvad ministeeriumite esindajad, kelle valitsemisalas on laborid, nendeks on Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium. 2020. aasta 11. juuni valitsuskabinetiistungil tehti riigihalduse ministrile ülesandeks esitada ettepanekud riiklike laborite konsolideerimise võimaluste kohta. Selleks viidi läbi analüüs eesmärgiga töötada välja erinevad alternatiivid valdkonna probleemide lahendamiseks. Analüüs (lisa 1) valmis koostöös valdkonna ekspertidega ja laborite nõukoguga 2021. aasta jaanuaris. Analüüsist selgub, et laborivaldkonnas vajavad lahendamist eelkõige kolm suuremat probleemi: 1. Puuduvad laborite valdkonna riiklikud eesmärgid ja ühetaoline rahastus Puuduvad riigi pikaajalised eesmärgid valdkonna arendamiseks. Arendusvõimalused on valitsemisalades väga erinevad. Laborites on kasutusel erinevad praktikad, näiteks referenttegevuse rahastamisel ja omatulu teenimisel. Näiteks riigi osaühinguna tegutsev EKUK sai 2019. aastal oma sissetulekutest 81% riigieelarvest. Seevastu näiteks MKM-i haldusalas tegutsevatel äriühingutel oli riigieelarve osakaal väiksem kui 10%. Laborite erinevust ilmestab ka fakt, et kui keskmiselt saavad riigi laborid umbes 70% oma tuludest riigile osutatud teenuste eest, siis näiteks Terviseameti laborid said 2019. aastal riigilt 20% tuludest. Erinevused on ka asutuste juriidilises vormis (riigiasutus, hallatav riigiasutus, osaühing, aktsiaselts). 2. Dubleerimine ja ebaselge ülesannete jaotus laborite vahel Eksisteerivad sisult sarnased ja dubleerivad laboriteenused. Näiteks veevaldkonnas teevad analüüse neli laborit: 2019. aastal EKUK 2,3 mln euro, TA 1 mln euro, VTL 0,2 mln ja PMK 3 668 euro ulatuses. Toidu ja sööda valdkonnas osutavad teenuseid kolm laborit (VTL, TA ja PMK) ca 1,8 mln euro ulatuses aastas (2019. aasta andmete põhjal). Dubleerimist ilmestab olukord, kus riigi laborites on kasutusel kaheksa erinevat laboritööd korraldavat infosüsteemi, millest kahte suuremat arendatakse 2021. aastal suurusjärgus 0,5–1,5 mln eurot. 3. Suured investeeringuvajadused ja madal baasrahastus Laborite seadmed on vananenud. Paljud kallimad seadmed on hangitud ühekordsete suurostudena välisvahendite toel, mistõttu vajab väljavahetamist korraga palju seadmeid (vt lisa 2). Iga labor hangib seadmeid ise ning puudub laborite ülene koostöö ja ühishankimine, mis aitaks kaasa odavama hinna kujunemisele. Kuna teenused on valdkonniti konsolideerimata, ei teki mastaabiefekti ning seadmete hulka pole võimalik vähendada. Laboriseadmetest kallimad – spektromeetria- ja kromatograafiaseadmed (keskmine hind 146 000 eurot seadme kohta, laborite vajadus viieks aastaks on 63 tk), moodustavad investeeringuvajadustest ca 9 mln eurot. Baasrahastuse madal tase ei võimalda laborites maksta töötajatele konkurentsivõimelist palka ega pakkuda arenemis- ja koolitusvõimalusi. 1 https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/2018_riiklike_laborite_tegevuse_op timeerimise_analuus_aruanne.pdf?download=1 1 Analüüsis jõuti järeldusele, et riigi laborite töö tõhustamiseks, valdkonna arendamiseks ja probleemide lahendamiseks on vaja parendada järgmisi valdkondi: 1) laboriseadmete investeeringud – laboriseadmete investeeringute optimeerimine, rahastamisallikate leidmine. 2) laboriteenused – dubleerimise kaotamine ning era- ja riigisektorile optimaalsema teenuse pakkumine, teenuste tasuvuse ja korralduse tõhustamine. Operatiivse teenuse korraldamine piirkonniti (ühised vastuvõtupunktid, logistika). Strateegilise teenusevõimekuse tõstmine ja tuleviku teenuste analüüsimine. 3) kinnisvara arendus ja haldusteenused – laborite kinnisvaravajaduste terviklik lahendus. Sõidukite ja erivahendite ühiskasutus ja hankimise korraldamine. 4) laborite infosüsteemide arendamine – laborite tööks vajalike kesksete infosüsteemide arendamine. Infosüsteemide targa tellija rolli täitmine ja juurutusprojektide juhtimine. 5) valdkonna ja personali arendamine – innovatsioon, koostöö korraldamine teadusasutuste ja tervishoiuasutustega, rahvusvaheline koostöö, personali arendus- ja koolitusvõimaluste arendamine. Konsolideerimise osas kaaluti erinevaid variante, 17.06.2021 valitsuskabineti istungil tegi riigihalduse minister ettepaneku laborite konsolideerimisel liikuda edasi ühendlabori alternatiiviga, mis tähendab riigi laborite üheks asutuseks konsolideerimist. 17.06.2021 valitsuskabineti otsusega tehti maaeluministrile ülesandeks: 1. Maaeluministril koos laborite nõukoguga esitada riigi laborite ühendamise tegevus- ja ajakava, sh konsolideeritavate laborite nimekiri, finantsplaan ning ettepanekud laborite nõukogu edasiseks töökorralduseks valitsuskabineti nõupidamisele arutamiseks hiljemalt 2021. aasta novembris. 2. Maaeluministril koos laborite nõukoguga esitada Tartusse loodava ühendatud laborimaja ruumiprogrammi, teenuste jaotuse ja kaasatavate laboriasutuste loetelu koos punktis 2 nimetatud tegevus- ja ajakavaga. Ühendlabor loob riigile ühe partneri laborite valdkonnas ja on kõige suurema mõjuga. Konsolideerimine võimaldab optimeerida kinnisvara, seadmete kasutust ja investeeringuid, sest otsustamisel arvestatakse mõjuga kogu valdkonnale tervikuna. Ühendlabori puhul on loodud parimad eeldused laboriteenuste optimeerimiseks, sh piirkondlikult. Muudatusi on võimalik paindlikult läbi viia. Laboriteenuste sisuline konsolideerimine on ennekõike võimalik ühise organisatsiooni struktuuri tingimustes. Riigi laborite konsolideerimisel saavutatakse olemasolevate seadmete suurem koormatus ja kompetentse personali efektiivsem kaasatus, üksikute analüüside suurem kuluefektiivsus, investeeringute edukam planeerimine ning kogu valdkonna terviklik arendus ja koostöö edendamine. Riigi ühendlabori praktilise realiseerimisega on otstarbekas alustada Tartusse kavandatavast laborihoonest. Uue laborimaja rajamisega Tartusse alustati 2018. aastal. Algselt peamiselt VTL ja TA Tartu labori vajadustest lähtunud projektiga on tänaseks avaldanud soovi liituda veel neli laborit. Ühendameti tingimustes tuleb analüüsida, millised asutused on otstarbekas sinna koondada ning millised oleksid võimalused kokkuhoiuks, kui kõik sealsed laborid liita üheks asutuseks. Tartu laborimaja planeerimisel tuleb analüüsida laboriseadmepargi ja büroopindade optimeerimise ning ruumide ristkasutuse võimalusi, arvestades riigi ühendlabori perspektiivi. Samuti tuleb analüüsida laboriteenuste konsolideerimise võimalusi. Näiteks oleks Tartu laborihoones võimalik liita ühte asutusse toiduahela- ja veevaldkonna laboriteenused. Ühendlabori tingimustes lihtsustaks Tartu laborite konsolideerimine hoone ruumiprogrammi kavandamist ja võimaldaks luua ühtse seadmepargi. MeMi valitsemisalas on kaks laboriasutust (VTL, PMK), kus on alustatud valdkonna ümberkorraldustega ja kes on avaldanud soovi saada ruumipinda Tartu uues laborihoones. MeM on ühtlasi laborite nõukogu juhtivministeerium, mistõttu on otstarbekas, et kavandatavaid protsesse veab MeM. Konsolideerimise protsessi toetab laborite nõukogu. 1.2. MeMi valitsemisala asutuste ümberkorraldamise analüüs MeM alustas 2021. aastal võimaluste analüüsimist, kuidas oma valitsemisala asutuste tööd paremini ja kulutõhusamalt korraldada. MeMi analüüsi fookuses on olnud laboriasutused Põllumajandusuuringute Keskus ja Veterinaar- ja Toidulaboratoorium ning teadusasutus Eesti Taimekasvatuse Instituut. Analüüsi ja ümberkorralduste eesmärk on: 2 1) Viia toidutarneahelat teenindavad laborid ühe juhtimise alla; 2) Tugevdada MeMi valitsemisalas tehtava teadustöö kvaliteeti; 3) Pakkuda sektorile ja riigile kvaliteetseid teenuseid; 4) Tagada ressursside optimaalne kasutus (sh laboriseadmete, inimressursi, finantsvahendite); 5) Tagada riigilaborite konsolideerimise eesmärkide saavutamine MeMi valitsemisalas. 6) Analüüsist tulenevad ettepanekud esitatakse 30. septembriks. MeM soovib muudatused ellu viia hiljemalt 1.01.2023. 2. Hanke objekt Hanke objektiks on riigi laborite konsolideerimise projektijuhtimine eesmärgiga koostada ühendamise tegevus- ja ajakava, sh konsolideeritavate laborite nimekiri, finantsplaan, riskianalüüs ja maandamismeetmed, ettepanekud laborite nõukogu edasiseks töökorralduseks, ning Tartusse loodava ühendatud laborimaja ruumiprogrammi, teenuste jaotuse ja kaasatavate laboriasutuste loetelu koostamise (edaspidi tegevuskava koostamine) eestvedamine ja korraldamine, kaasates seotud osapooli. 2.1. Nõuded tegevuskavale 2.1.1. Üldised põhimõtted ja töökorraldus Tegevuskava on koostatud laborite nõukogu ja laborite esindajatest koosnevat ekspertkogu kaasates, st 1) Vähemalt kaks korda projekti jooksul kutsub projektijuht kokku laborite nõukogu kohtumise, kus tutvustab vahepeal tehtud tööd ja esitab kirjalikult kogutud ja analüüsitud materjali. 2) Enne tegevuskava lõplikku esitamist on see kooskõlastatud laborite nõukoguga ja laborite esindajatest koosneva ekspertkoguga, st liikmete tehtud ettepanekud ja parandused on arvestatud või mittearvestamise puhul põhjendatud, läbiräägitud ja kirjalikult dokumenteeritud. Arvestama peab ajalise perspektiiviga 3) esimesed liitumised 2022. a II poolaasta, Tartu laborimaja valmimine 2025. 2.1.2. Tegevuskava sisu 1) Riigi laborite ühendamise tegevus- ja ajakava peab sisaldama konsolideeritavate laborite nimekirja ja ühendlaboriga liitumise aega. Kui mõni labor jääb konsolideeritavate nimekirjast välja, tuleb seda analüüsiga põhjendada. Tegevuskava peab sisaldama konsolideerimise finantsplaani, st konsolideerimistega seotud kõiki võimalikke rahalisi kulutusi, sh laborite ühendamise projektijuhi ja projektitiimi töötasu, laborite ühendamisega seotud riskianalüüsi ja võimalikud meetmed riskide maandamiseks. 2) Ettepanekud laborite nõukogu edasiseks töökorralduseks, mis hõlmavad laborite nõukogu ülesannete ja liikmete nimekirja ülevaatamist ja ettepanekuid ajakohastamiseks, pidades silmas kahte perioodi: konsolideerimise periood ja hiljem ühendlabori töö toetamine. 3) Tartusse loodava ühendatud laborimaja ruumiprogrammi, teenuste jaotuse ja kaasatavate laboriasutuste loetelu. Ühendlabori (kui kõik sealsed laborid liita üheks asutuseks) tingimustes tuleb analüüsida, millised asutused on otstarbekas sinna koondada ning millised oleksid võimalused kokkuhoiuks ja arenguks, aga ka kaardistada võimalikud riskid ja takistused. Tartu laborimaja planeerimisel tuleb analüüsida laboriseadmepargi ja büroopindade optimeerimise ning ruumide ristkasutuse võimalusi, arvestades riigi ühendlabori perspektiivi. Samuti tuleb analüüsida laboriteenuste konsolideerimise võimalusi. Näiteks võimalust liita Tartu laborihoones ühte asutusse toiduahela- ja veevaldkonna laboriteenused. Tartusse loodav ühendatud laborimaja valmib eeldatavalt 2025. aastal. 2.1.3. Analüüsi ulatus Tellitava tegevuskava koostamise käigus peab pakkuja analüüsi kaasama järgnevaid asutusi:  Justiitsministeerium 3 o Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi labor  Maaeluministeerium o Veterinaar- ja Toidulaboratoorium o Põllumajandusuuringute Keskuse laborid  Sotsiaalministeerium o Ravimiameti labor o Terviseameti laborid  Keskkonnaministeerium o Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ laborid 3. Pakkumuse struktuur Pakkumuses tuleb esitada projekti läbiviimise kirjeldus, mis sisaldab muuhulgas: 1) Projektijuhtimise kirjeldust sh I) koostöö erinevate osapooltega; II) projektijuhtimisega seotud riskid ning nende maandamismeetmed. 2) Projektijuhtimise ajakava, mis peab sisaldama põhietappe koos lühikirjeldustega. 4. Tulemuste vormistamine ja üldised tähtajad 1) Töövõtja on kohustatud järgima pakkumuses esitatud ajakava, ja kui ilmneb vajadus ajakava muutmiseks, siis tegema tellijale vastava ettepaneku. Töövõtja võib analüüsi läbiviimise ajakava muuta ainult tellija nõusolekul. 2) Töövõtja esitab jooksvalt ülevaateid läbiviidud kohtumistest / tehtud järeldustest (analüüsi seisust). Enne kohtumist tellijatega või laborite nõukogu liikmetega saadab kirjalikult materjalid tutvumiseks (vähemalt 2 tööpäeva ette). Esitab vahearuande 100 töötunni läbimisel. Vahearuanne kajastab ülevaadet toimunud kohtumistest ning esialgsest aja- ja tegevuskavast ühendlabori loomiseks. 3) Töövõtja esitab aja- ja tegevuskava (mille sisu on kirjeldatud p 2.1.2) tellijale hiljemalt 24.11.2021. Tellija esitab vajadusel parandus ja/või täiendusettepanekuid. Töövõtja esitab lõpliku aja- ja tegevuskava tellijale kinnitamiseks hiljemalt 03.12.2021. Lõplik aja- ja tegevuskava esitatakse tellijale koos kõigi taustmaterjalide, andmete ja infoga, mida analüüsi teostamiseks koguti või loodi, sealhulgas projekti käigus toimunud kohtumiste memod. 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel