TÖÖVÕTULEPINGU NR 9.5-1/6750-1 ERITINGIMUSED
Eesti Vabariik, Rahandusministeeriumi kaudu, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1,
10122 Tallinn, keda esindab kantsler Merike Saks (edaspidi nimetatud „tellija“) ja
OÜ Flux Rebond, registrikood 11838338, asukoht Tartu mnt 51-50, Tallinn 10115, keda esindab
juhatuse liige Karl Laas (edaspidi nimetatud „Töövõtja”),
edaspidi eraldi nimetatud Pool ja ühiselt Pooled,
sõlmisid käesoleva lepingu allkärgnevas:
1. Lepingu objekt
1.1. Lepingu objektiks on töövõtja poolt riigi ühendlabori loomise aja- ja tegevuskava koostamine
(edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on esitatud väikeostu pakkumuskutsele lisatud tehnilises
kirjelduses (töövõtulepingu lisa 1).
1.2. Teenust tellitakse ja rahastatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020
prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme 12.1 “Riigi võimekuse tõstmine inimressursside
arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“ tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse
ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ eelarvest (eelarvetunnus 2014-2020.12.01.003.01.15-
0002).
2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad
Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad esialgsed tööd hiljemalt 24.11.2021 ja töö lõpliku
versiooni hiljemalt 03.12.2021 või kuni ettepanekute (memorandumi) esitamiseni valitsuskabineti
liikmetele. Tööde teostamise täpsem ajakava on toodud töövõtja pakkumuses ja vajadusel lepitakse
täpsustused poolte poolt eraldi kokku.
3. Lepingu hind
3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde eeldatavaks kogumaksumuseks on 20 304 eurot
koos käibemaksuga (edaspidi nimetatud „lepingu hind“), sh projektijuhtimise tasu vastavalt
pakkumuses esitatud tunnihinnale on 84,6 eurot/ tunnis (lisandub käibemaks).
3.2. Projekti eeldatav maht võib projekti elluviimise käigus muutuda, mahu suurenemine fikseeritakse
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (mahu võimalikku suurenemist nähakse ette
maksimaalselt 50 h ulatuses).
3.3. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel
esitatud arve alusel kahes etapis (esimene etapp 100 töötunni läbimise järgselt peale vahearuande
esitamist ja vastuvõtmist, teine etapp peale lõpparuande esitamist ja vastuvõtmist).
3.4. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel.
E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast.
4. Erisätted
4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja:
4.1.1.osalema vajaduspõhiselt kohtumistel tellijaga ja teiste projekti osapooltega (sh laborite nõukogu
esindajad);
4.1.2.kooskõlastama teostatud analüüsi jooksvalt tellijaga, laborite nõukogu liikmetega; saatma enne
igat kohtumist kirjalikult ette koondatud tulemused/analüüsi.
4.1.3.esitama tehnilises kirjelduses täpsustatud aruandluse (tehniline kirjeldus p 2.1.2 ja 4);
4.1.4.pidama lepingujärgseteks tegevusteks kulunud aja kohta arvestust ning esitama selle tellijale;
4.1.5.töö teostamisel, vormistamisel, esitlemisel, seminaride korraldamisel jm järgima Vabariigi
Valitsuse 12. septembri 2014 määruses 146 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmisest
avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamine ning Euroopa Liidu osalusele
viitamise nõuded ja kord” alusel (https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001) nõutud
sümboolikat;
4.1.6.järgima konfidentsiaalsuskohustust ja tellija juhiseid, kui seoses vajadusega kaitsta
menetlussaladust või sisekontrollis kasutatavaid meetodeid on teatud osa analüüsi
lõppdokumendist või kogu lõppdokument määratud ametialaseks kasutamiseks.
4.2. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub tellija:
4.2.1.tagama juurdepääsu valdkondlikele materjalidele, mis on vajalikud ülesannete täitmiseks, sh
analüüsi teostamiseks.
4.3. Kui töövõtja ei täida lepingu punkti 4.1.5 nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus
toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda
mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.
4.4. Töövõtja kohustub tagama, et Töö teostavad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt
oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. Kui Töö teostamise käigus tekib vajadus
meeskonnaliikmete vahetuseks, peab Töövõtja selle eelnevalt Tellijaga kooskõlastama.
Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et Tööd teostavad vähemalt
samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud Töövõtja pakkumuses.
5. Volitatud esindajad
5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Riin Kobin, tel 611 3008,
e-post
[email protected], või teda asendav isik.
5.2. Maaeluministeeriumi esindajaks töö teostamisega seotud sisulistes küsimustes on Karmeli Kinks,
tel 6256172, e-post
[email protected], või teda asendav isik.
5.3. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Karl Laas, tel 534 68213,
e-post
[email protected].
6. Lepingu lisad
Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid:
6.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus;
6.2. Lisa 2 – töövõtja pakkumus.
7. Muud sätted
7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute
üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt
Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil:
https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/toovotulepingute_uldting
imused.pdf?download=1. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi
räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.
7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja
üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused
(I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib
prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises
või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu
eritingimuste ja üldtingimustega.
7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
Tellija Töövõtja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Tel: 611 3558 Tel: 534 68213
E-post:
[email protected] E-post:
[email protected]
Töövõtulepingu lisa 1
Tehniline kirjeldus - riigi ühendlabori tegevuskava loomine
1. Taustinformatsioon
1.1. Riigi laborite ühendamine
Riigilaborite konsolideerimine on osa riigireformi tegevuskavast, millega tahetakse saavutada mõjusam ja
tõhusam riigi ülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine, valitsussektori paindlikum ja
vähem bürokraatlikum töökorraldus ning valitsussektori kulutuste suhteline vähenemine.
Laborite konsolideerimist on käsitletud mitmetes analüüsides, kuid laborite valdkonnas haldusalade üleseid
konsolideerimisi ei ole seni toimunud. 2018. aasta 15. märtsi valitsuskabineti nõupidamisel otsustati Civitta
analüüsi1 alusel moodustada Maaeluministeeriumi (edaspidi MeM) juurde laborite nõukogu, mille juhtimisel
on koostatud ja esitatud igal aastal valitsuskabinetile laboriseadmete investeeringutaotlused, mis pole toetust
leidnud. Mitmest analüüsist ja ettepanekust hoolimata ei ole laborite valdkonna olulised probleemid lahendust
leidnud. Muu hulgas ei ole kokku lepitud, milliseid analüüse millises laboris teostatakse. Laborite nõukogusse
kuuluvad ministeeriumite esindajad, kelle valitsemisalas on laborid, nendeks on Haridus- ja
Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium.
2020. aasta 11. juuni valitsuskabinetiistungil tehti riigihalduse ministrile ülesandeks esitada ettepanekud riiklike
laborite konsolideerimise võimaluste kohta. Selleks viidi läbi analüüs eesmärgiga töötada välja erinevad
alternatiivid valdkonna probleemide lahendamiseks. Analüüs (lisa 1) valmis koostöös valdkonna ekspertidega
ja laborite nõukoguga 2021. aasta jaanuaris.
Analüüsist selgub, et laborivaldkonnas vajavad lahendamist eelkõige kolm suuremat probleemi:
1. Puuduvad laborite valdkonna riiklikud eesmärgid ja ühetaoline rahastus
Puuduvad riigi pikaajalised eesmärgid valdkonna arendamiseks. Arendusvõimalused on valitsemisalades väga
erinevad. Laborites on kasutusel erinevad praktikad, näiteks referenttegevuse rahastamisel ja omatulu
teenimisel. Näiteks riigi osaühinguna tegutsev EKUK sai 2019. aastal oma sissetulekutest 81% riigieelarvest.
Seevastu näiteks MKM-i haldusalas tegutsevatel äriühingutel oli riigieelarve osakaal väiksem kui 10%. Laborite
erinevust ilmestab ka fakt, et kui keskmiselt saavad riigi laborid umbes 70% oma tuludest riigile osutatud
teenuste eest, siis näiteks Terviseameti laborid said 2019. aastal riigilt 20% tuludest. Erinevused on ka asutuste
juriidilises vormis (riigiasutus, hallatav riigiasutus, osaühing, aktsiaselts).
2. Dubleerimine ja ebaselge ülesannete jaotus laborite vahel
Eksisteerivad sisult sarnased ja dubleerivad laboriteenused. Näiteks veevaldkonnas teevad analüüse neli laborit:
2019. aastal EKUK 2,3 mln euro, TA 1 mln euro, VTL 0,2 mln ja PMK 3 668 euro ulatuses. Toidu ja sööda
valdkonnas osutavad teenuseid kolm laborit (VTL, TA ja PMK) ca 1,8 mln euro ulatuses aastas (2019. aasta
andmete põhjal). Dubleerimist ilmestab olukord, kus riigi laborites on kasutusel kaheksa erinevat laboritööd
korraldavat infosüsteemi, millest kahte suuremat arendatakse 2021. aastal suurusjärgus 0,5–1,5 mln eurot.
3. Suured investeeringuvajadused ja madal baasrahastus
Laborite seadmed on vananenud. Paljud kallimad seadmed on hangitud ühekordsete suurostudena
välisvahendite toel, mistõttu vajab väljavahetamist korraga palju seadmeid (vt lisa 2). Iga labor hangib seadmeid
ise ning puudub laborite ülene koostöö ja ühishankimine, mis aitaks kaasa odavama hinna kujunemisele. Kuna
teenused on valdkonniti konsolideerimata, ei teki mastaabiefekti ning seadmete hulka pole võimalik vähendada.
Laboriseadmetest kallimad – spektromeetria- ja kromatograafiaseadmed (keskmine hind 146 000 eurot seadme
kohta, laborite vajadus viieks aastaks on 63 tk), moodustavad investeeringuvajadustest ca 9 mln eurot.
Baasrahastuse madal tase ei võimalda laborites maksta töötajatele konkurentsivõimelist palka ega pakkuda
arenemis- ja koolitusvõimalusi.
1
https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/2018_riiklike_laborite_tegevuse_op
timeerimise_analuus_aruanne.pdf?download=1
1
Analüüsis jõuti järeldusele, et riigi laborite töö tõhustamiseks, valdkonna arendamiseks ja probleemide
lahendamiseks on vaja parendada järgmisi valdkondi:
1) laboriseadmete investeeringud – laboriseadmete investeeringute optimeerimine, rahastamisallikate
leidmine.
2) laboriteenused – dubleerimise kaotamine ning era- ja riigisektorile optimaalsema teenuse pakkumine,
teenuste tasuvuse ja korralduse tõhustamine. Operatiivse teenuse korraldamine piirkonniti (ühised
vastuvõtupunktid, logistika). Strateegilise teenusevõimekuse tõstmine ja tuleviku teenuste
analüüsimine.
3) kinnisvara arendus ja haldusteenused – laborite kinnisvaravajaduste terviklik lahendus. Sõidukite ja
erivahendite ühiskasutus ja hankimise korraldamine.
4) laborite infosüsteemide arendamine – laborite tööks vajalike kesksete infosüsteemide arendamine.
Infosüsteemide targa tellija rolli täitmine ja juurutusprojektide juhtimine.
5) valdkonna ja personali arendamine – innovatsioon, koostöö korraldamine teadusasutuste ja
tervishoiuasutustega, rahvusvaheline koostöö, personali arendus- ja koolitusvõimaluste arendamine.
Konsolideerimise osas kaaluti erinevaid variante, 17.06.2021 valitsuskabineti istungil tegi riigihalduse minister
ettepaneku laborite konsolideerimisel liikuda edasi ühendlabori alternatiiviga, mis tähendab riigi laborite
üheks asutuseks konsolideerimist.
17.06.2021 valitsuskabineti otsusega tehti maaeluministrile ülesandeks:
1. Maaeluministril koos laborite nõukoguga esitada riigi laborite ühendamise tegevus- ja ajakava, sh
konsolideeritavate laborite nimekiri, finantsplaan ning ettepanekud laborite nõukogu edasiseks töökorralduseks
valitsuskabineti nõupidamisele arutamiseks hiljemalt 2021. aasta novembris.
2. Maaeluministril koos laborite nõukoguga esitada Tartusse loodava ühendatud laborimaja ruumiprogrammi,
teenuste jaotuse ja kaasatavate laboriasutuste loetelu koos punktis 2 nimetatud tegevus- ja ajakavaga.
Ühendlabor loob riigile ühe partneri laborite valdkonnas ja on kõige suurema mõjuga. Konsolideerimine
võimaldab optimeerida kinnisvara, seadmete kasutust ja investeeringuid, sest otsustamisel arvestatakse mõjuga
kogu valdkonnale tervikuna. Ühendlabori puhul on loodud parimad eeldused laboriteenuste optimeerimiseks,
sh piirkondlikult. Muudatusi on võimalik paindlikult läbi viia. Laboriteenuste sisuline konsolideerimine on
ennekõike võimalik ühise organisatsiooni struktuuri tingimustes. Riigi laborite konsolideerimisel saavutatakse
olemasolevate seadmete suurem koormatus ja kompetentse personali efektiivsem kaasatus, üksikute analüüside
suurem kuluefektiivsus, investeeringute edukam planeerimine ning kogu valdkonna terviklik arendus ja koostöö
edendamine.
Riigi ühendlabori praktilise realiseerimisega on otstarbekas alustada Tartusse kavandatavast laborihoonest.
Uue laborimaja rajamisega Tartusse alustati 2018. aastal. Algselt peamiselt VTL ja TA Tartu labori vajadustest
lähtunud projektiga on tänaseks avaldanud soovi liituda veel neli laborit. Ühendameti tingimustes tuleb
analüüsida, millised asutused on otstarbekas sinna koondada ning millised oleksid võimalused kokkuhoiuks,
kui kõik sealsed laborid liita üheks asutuseks. Tartu laborimaja planeerimisel tuleb analüüsida
laboriseadmepargi ja büroopindade optimeerimise ning ruumide ristkasutuse võimalusi, arvestades riigi
ühendlabori perspektiivi. Samuti tuleb analüüsida laboriteenuste konsolideerimise võimalusi. Näiteks oleks
Tartu laborihoones võimalik liita ühte asutusse toiduahela- ja veevaldkonna laboriteenused. Ühendlabori
tingimustes lihtsustaks Tartu laborite konsolideerimine hoone ruumiprogrammi kavandamist ja võimaldaks luua
ühtse seadmepargi.
MeMi valitsemisalas on kaks laboriasutust (VTL, PMK), kus on alustatud valdkonna ümberkorraldustega ja kes
on avaldanud soovi saada ruumipinda Tartu uues laborihoones. MeM on ühtlasi laborite nõukogu
juhtivministeerium, mistõttu on otstarbekas, et kavandatavaid protsesse veab MeM. Konsolideerimise protsessi
toetab laborite nõukogu.
1.2. MeMi valitsemisala asutuste ümberkorraldamise analüüs
MeM alustas 2021. aastal võimaluste analüüsimist, kuidas oma valitsemisala asutuste tööd paremini ja
kulutõhusamalt korraldada. MeMi analüüsi fookuses on olnud laboriasutused Põllumajandusuuringute Keskus
ja Veterinaar- ja Toidulaboratoorium ning teadusasutus Eesti Taimekasvatuse Instituut.
Analüüsi ja ümberkorralduste eesmärk on:
2
1) Viia toidutarneahelat teenindavad laborid ühe juhtimise alla;
2) Tugevdada MeMi valitsemisalas tehtava teadustöö kvaliteeti;
3) Pakkuda sektorile ja riigile kvaliteetseid teenuseid;
4) Tagada ressursside optimaalne kasutus (sh laboriseadmete, inimressursi, finantsvahendite);
5) Tagada riigilaborite konsolideerimise eesmärkide saavutamine MeMi valitsemisalas.
6) Analüüsist tulenevad ettepanekud esitatakse 30. septembriks. MeM soovib muudatused ellu viia
hiljemalt 1.01.2023.
2. Hanke objekt
Hanke objektiks on riigi laborite konsolideerimise projektijuhtimine eesmärgiga koostada ühendamise tegevus-
ja ajakava, sh konsolideeritavate laborite nimekiri, finantsplaan, riskianalüüs ja maandamismeetmed,
ettepanekud laborite nõukogu edasiseks töökorralduseks, ning Tartusse loodava ühendatud laborimaja
ruumiprogrammi, teenuste jaotuse ja kaasatavate laboriasutuste loetelu koostamise (edaspidi tegevuskava
koostamine) eestvedamine ja korraldamine, kaasates seotud osapooli.
2.1. Nõuded tegevuskavale
2.1.1. Üldised põhimõtted ja töökorraldus
Tegevuskava on koostatud laborite nõukogu ja laborite esindajatest koosnevat ekspertkogu kaasates, st
1) Vähemalt kaks korda projekti jooksul kutsub projektijuht kokku laborite nõukogu kohtumise, kus
tutvustab vahepeal tehtud tööd ja esitab kirjalikult kogutud ja analüüsitud materjali.
2) Enne tegevuskava lõplikku esitamist on see kooskõlastatud laborite nõukoguga ja laborite esindajatest
koosneva ekspertkoguga, st liikmete tehtud ettepanekud ja parandused on arvestatud või
mittearvestamise puhul põhjendatud, läbiräägitud ja kirjalikult dokumenteeritud.
Arvestama peab ajalise perspektiiviga
3) esimesed liitumised 2022. a II poolaasta, Tartu laborimaja valmimine 2025.
2.1.2. Tegevuskava sisu
1) Riigi laborite ühendamise tegevus- ja ajakava peab sisaldama konsolideeritavate laborite nimekirja ja
ühendlaboriga liitumise aega. Kui mõni labor jääb konsolideeritavate nimekirjast välja, tuleb seda analüüsiga
põhjendada. Tegevuskava peab sisaldama konsolideerimise finantsplaani, st konsolideerimistega seotud kõiki
võimalikke rahalisi kulutusi, sh laborite ühendamise projektijuhi ja projektitiimi töötasu, laborite ühendamisega
seotud riskianalüüsi ja võimalikud meetmed riskide maandamiseks.
2) Ettepanekud laborite nõukogu edasiseks töökorralduseks, mis hõlmavad laborite nõukogu ülesannete ja
liikmete nimekirja ülevaatamist ja ettepanekuid ajakohastamiseks, pidades silmas kahte perioodi:
konsolideerimise periood ja hiljem ühendlabori töö toetamine.
3) Tartusse loodava ühendatud laborimaja ruumiprogrammi, teenuste jaotuse ja kaasatavate laboriasutuste
loetelu. Ühendlabori (kui kõik sealsed laborid liita üheks asutuseks) tingimustes tuleb analüüsida, millised
asutused on otstarbekas sinna koondada ning millised oleksid võimalused kokkuhoiuks ja arenguks, aga ka
kaardistada võimalikud riskid ja takistused. Tartu laborimaja planeerimisel tuleb analüüsida laboriseadmepargi
ja büroopindade optimeerimise ning ruumide ristkasutuse võimalusi, arvestades riigi ühendlabori perspektiivi.
Samuti tuleb analüüsida laboriteenuste konsolideerimise võimalusi. Näiteks võimalust liita Tartu laborihoones
ühte asutusse toiduahela- ja veevaldkonna laboriteenused. Tartusse loodav ühendatud laborimaja valmib
eeldatavalt 2025. aastal.
2.1.3. Analüüsi ulatus
Tellitava tegevuskava koostamise käigus peab pakkuja analüüsi kaasama järgnevaid asutusi:
Justiitsministeerium
3
o Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi labor
Maaeluministeerium
o Veterinaar- ja Toidulaboratoorium
o Põllumajandusuuringute Keskuse laborid
Sotsiaalministeerium
o Ravimiameti labor
o Terviseameti laborid
Keskkonnaministeerium
o Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ laborid
3. Pakkumuse struktuur
Pakkumuses tuleb esitada projekti läbiviimise kirjeldus, mis sisaldab muuhulgas:
1) Projektijuhtimise kirjeldust sh
I) koostöö erinevate osapooltega;
II) projektijuhtimisega seotud riskid ning nende maandamismeetmed.
2) Projektijuhtimise ajakava, mis peab sisaldama põhietappe koos lühikirjeldustega.
4. Tulemuste vormistamine ja üldised tähtajad
1) Töövõtja on kohustatud järgima pakkumuses esitatud ajakava, ja kui ilmneb vajadus ajakava muutmiseks,
siis tegema tellijale vastava ettepaneku. Töövõtja võib analüüsi läbiviimise ajakava muuta ainult tellija
nõusolekul.
2) Töövõtja esitab jooksvalt ülevaateid läbiviidud kohtumistest / tehtud järeldustest (analüüsi seisust). Enne
kohtumist tellijatega või laborite nõukogu liikmetega saadab kirjalikult materjalid tutvumiseks (vähemalt 2
tööpäeva ette). Esitab vahearuande 100 töötunni läbimisel. Vahearuanne kajastab ülevaadet toimunud
kohtumistest ning esialgsest aja- ja tegevuskavast ühendlabori loomiseks.
3) Töövõtja esitab aja- ja tegevuskava (mille sisu on kirjeldatud p 2.1.2) tellijale hiljemalt 24.11.2021. Tellija
esitab vajadusel parandus ja/või täiendusettepanekuid. Töövõtja esitab lõpliku aja- ja tegevuskava tellijale
kinnitamiseks hiljemalt 03.12.2021. Lõplik aja- ja tegevuskava esitatakse tellijale koos kõigi
taustmaterjalide, andmete ja infoga, mida analüüsi teostamiseks koguti või loodi, sealhulgas projekti käigus
toimunud kohtumiste memod.
4