dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Järelevalvemenetluse alustamata jätmine

Rahandusministeerium · 28. september 2021
Viit
12.2-1/6307-2
Registreeritud
28. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Mandatum Õigusbüroo OÜ, Riigimetsa Majandamise Keskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2021
Vastutaja
Mihhail Antonov (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-16307-2 28.09.2021 Väljaminev kiri.asice590 KB

Sisu (failidest)

Hr. Kalle Oja Teie 09.09.2021 Kaguhaldus OÜ volitatud esindaja Meie 28.09.2021 nr 12.2-1/6307-2 [email protected] Järelevalvemenetluse alustamata jätmine Austatud härra Oja Olete esitanud Kaguhaldus OÜ, registrikood 12420999, nimel ja volitusel järelevalveteate, soovides järelevalvemenetluse alustamist Riigimetsa Majandamise Keskuse, registrikood 70004459, (edaspidi: hankija) avatud hankemenetlusega riigihanke "Istutustööd 2020-2023 Kagu piirkonnas", viitenumber 214676 (edaspidi: riigihange) üle, kontrollimaks, kas hankija poolt raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimine on õiguspärane. Leidsite järelevalveteates, et hankija tegevus raamlepingu alusel istutustööde tellimisel on ebaloogiline, läbipaistmatu ja pakkujaid eksitav. Märkisite, et sõlmitud raamlepingute maht ületab oluliselt riigihanke eeldatavat mahtu ning hankija on sama riigihanke raames sõlminud raamlepingud mitme pakkujaga, mistõttu hankelepingute sõlmimisel ei ole kohane juhinduda ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu regulatsioonist. Raamlepingutes ei ole sellist tingimust, mis lubaks hankelepingu sõlmimist ilma minikonkursita riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) § 30 lg 8 alusel. Lisaks leidsite, et hankija on rikkunud ka RHS § 30 lg-s 11 sätestatud teavitamise kohustust. Riigihanke eeldatav maksumus ületas rahvusvahelist piirmäära ning hanketeade avaldati seetõttu lisaks riigihangete registrile ka Euroopa Liidu Teataja lisas. Järelevalveteates ja riigihangete registris avaldatud andmetega tutvumisel on selgunud, et kõnealune riigihange oli jaotatud ühe hankemenetluse raames neljateistkümneks iseseisvaks osaks (osa 1 Ida-Jõgevamaa; osa 2 Lääne-Jõgevamaa; osa 3 Põhja-Tartumaa; osa 4 Lääne-Tartumaa; osa 5 Edela-Tartumaa; osa 6 Loode-Tartumaa; osa 7 Lõuna-Põlvamaa; osa 8 Edela-Põlvamaa; osa 9 Põhja-Põlvamaa; osa 10 Lõuna-Valgamaa; osa 11 Põhja-Valgamaa; osa 12 Lõuna-Võrumaa; osa 13 Lääne-Võrumaa; osa 14 Põhja-Võrumaa). Registrist nähtub, et ainult kahes hankeosas (osad 1 ja 6) on raamleping sõlmitud ühe pakkujaga. Kõikides teistes riigihanke osades on raamlepingud sõlmitud kahe ja enama pakkujaga, sh neljas hankeosas Kaguhaldus OÜ-ga (osad 7, 8, 9 ja 13). Registrist ei nähtu, et hankija oleks raamlepingu(te) alusel hankelepingu(te) sõlmimiseks korraldanud minikonkursse. Registris kuvatud andmete kohaselt ei ole raamlepingu(te) sõlmimiseks korraldatud avatud hankemenetluses vaidlustusi esitatud. Niisamuti ei ole ükski raamlepingu(te) pooleks olev pakkuja vaidlustanud hankija tegevust hankelepingu(te) sõlmimisel, so raamlepingu(te) alusel konkreetsete istutustööde tellimisel. Kõigi sõlmitud raamlepingute kogumaksumus ületas küll riigihanke eeldatavat maksumust, kuid Rahandusministeeriumil ei ole andmeid selle kohta, et hankija oleks hankelepingute sõlmimisel ületanud raamlepingute mahtu. Registrist nähtuvalt moodustab raamlepingute alusel praeguseks sõlmitud hankelepingute rahaline maht ca 15% raamlepingute rahalisest mahust. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 RHS § 30 lg 1 sätestab, et raamlepingul põhinevate hankelepingute sõlmimisel peab hankija lähtuma raamlepingu tingimustest ja RHS §-s 30 sätestatud korrast, raamlepingu tingimusi oluliselt muutmata. Raamlepingu siduvaks tingimuseks RHS § 30 lg 1 mõttes on muu hulgas raamlepingu kogumaht (vt Euroopa Kohtu otsus asjas C-216/17: Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato - Antitrust and Coopservice, p 61; vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas C-23/20: Simonsen & Weel A/S). Seetõttu, kui raamlepinguga määratud rahaline või koguseline piir on saavutatud, on raamleping reeglina ammendunud ja kaotab oma kehtivuse. Eelöeldule vaatamata jääb järelevalveteates tehtud etteheide Rahandusministeeriumile arusaamatuks, sest tuvastatud asjaoludel ei ole hankija hankelepingutega raamlepingute mahtusid ületanud. Asjaolus, et sõlmitud raamlepingute kogumaksumus ületab raamlepingute sõlmimiseks avatud hankemenetluse korraldamisel märgitud eeldatavat maksumust, puudub vastuolu RHS-iga. Seadus ei kohusta hankijat eeldatavat maksumust ületavaid pakkumusi tagasi lükkama (RHS § 116 lg 1 p-s 1 sätestatud pakkumuste tagasilükkamise alus on hankija õigus, mitte kohustus). Kuna raamlepingu sõlmimiseks korraldatud riigihanke eeldatav maksumus ületas rahvusvahelist piirmäära, siis ei mõjutanud eeldatavast pisut suurema kogumaksumusega raamlepingute sõlmimine ka kohaldatavat kohustuslikku menetluskorda. Seadus eristab ühe pakkujaga sõlmitud raamlepinguid ja mitme pakkujaga sõlmitud raamlepinguid. Samuti raamlepinguid, milles on kõik hankelepingu tingimused sätestatud, sellistest raamlepingutest, milles ei ole kõik tingimused sätestatud. Ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu puhul tuleb hankijal lähtuda RHS § 30 lg-st 3, mille järgi hankeleping tuleb üldjuhul sõlmida raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt ning kui kõik tingimused ei olnud raamlepingus ammendavalt määratletud, siis vastavalt RHS § 30 lg 3 teisele lausele võib hankija paluda pakkujal vajaduse korral esialgset pakkumust ka täpsustada (täiendada). Mitme pakkujaga raamlepingu korral on hankijal aga kolm võimalikku valikut. Kui raamlepingus ei ole sätestatud kõiki selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimusi, peab hankija korraldama raamlepingu sõlminud pakkujate vahel minikonkursi (RHS § 30 lg 4). Kui raamlepingus on sätestatud kõik selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimused, saab hankija valida, kas sõlmib hankelepingu raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt, minikonkurssi korraldamata (RHS § 30 lg 6 p 1), või kohaldab osaliselt raamlepingu tingimusi ja osaliselt minikonkurssi (RHS § 30 lg 6 p 2). Seejuures viimase variandi kasutamiseks tuleb see võimalus ette näha raamlepingu sõlmimiseks korraldatava riigihanke alusdokumentides, näidates ära objektiivsed kriteeriumid, millest lähtuvalt hankija otsustab minikonkursi korraldamise kasuks vastava hankelepingu eseme või riigihanke osa suhtes (RHS § 30 lg 7). Järelevalveteates viidatud RHS § 30 lg 8 ei näi praegusel juhul asjakohane, sest viidatud säte käsitleb täiendavalt RHS § 30 lg-s 6 nimetatud raamlepinguid, so mitme pakkujaga sõlmitud raamlepinguid, milles on sätestatud kõik selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimused ning millisel juhul hankijal minikonkursi korraldamise kohustus puudub. Antud juhul on RHS § 30 lg 4 õigusnorm, mille rikkumist võiks järelevalveteates sedastatu põhjal kahtlustada. RHS § 30 lg 4 ei jäta hankijale valikuvõimalust minikonkursi korraldamata jätmiseks olukorras, kus raamlepingus, mille hankija on sõlminud mitme pakkujaga, ei ole sätestatud kõiki selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimusi. Minikonkursi läbiviimisel tuleb juhinduda raamlepingus sätestatud korrast koos RHS § 30 lg 9 p-des 1-4 sätestatud reeglitega. Vastupidiselt järelevalveteates leitule, ei tulene RHS § 30 lg-st 11 hankijale kohustust teha raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimise kohta otsust ja teavitada sellest kõiki pakkujaid. Raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimise kohta otsuse tegemine ja selle teate edastamine raamlepingu pooleks olevatele pakkujatele on RHS § 30 lg 11, § 31 lg 1 ja § 120 lg 3 koosmõjus hankija kaalutlusõigus. Jättes teate esitamata ning ooteaja kohaldamata, võidab hankija ajas, kuid raamlepingu pooleks oleval ettevõtjal säilib hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude esitamise õigus RHS § 31 lg 1 ja § 185 lg 4 p 6 alusel (vt E.-A. Roosik, E. Pallo. RHS § 30 komm. 34 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). 2 Järelikult juhul, kui hankija ei ole mitme pakkujaga sõlmitud mitteammendavate hankelepingute tingimustega raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimiseks minikonkurssi läbi viinud, rikkudes sellega RHS § 30 lg-s 4 ja lg-s 9 sätestatut, ning hankija ei ole kohaldanud ka RHS § 30 lg-s 11 sätestatud 7-päevast ooteaega, on raamlepingu osapooleks oleval pakkujal õigus vaidlustada selliselt sõlmitud hankeleping riigihangete vaidlustuskomisjonis ja nõuda hankelepingu tühisuse tuvastamist. Seaduses sätestatud korda rikkudes sõlmitud hankelepingut on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul alates päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest (RHS § 30 lg-d 1, 4 ja 9, § 31 lg-d 1-2, § 185 lg 4 p 6, § 189 lg 9). Selliselt sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamist on raamlepingu osapooleks oleval pakkujal võimalik vaidlustusega nõuda tingimusel, et sõlmitud hankelepingu maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga (RHS § 185 lg 5). Kui konkreetse hankelepingu maksumus jääb alla riigihanke piirmäära, siis õigusvastase otselepingu tühisust küll nõuda ei saa, kuid ettevõtja, kellega hankija õigusvastase teo tõttu jäi hankeleping sõlmimata, saab esitada riigihangete vaidlustuskomisjonile pärast hankelepingu sõlmimist kahju hüvitamise taotluse (RHS § 185 lg 6). Kahju hüvitamise taotluse võib vaidlustuskomisjonile esitada ühe aasta jooksul hankelepingu sõlmimisest arvates (RHS § 189 lg 10). Arvestades eeltoodut, esinevad järelevalveteatega seoses järelevalvemenetlust takistavad asjaolud, mille tõttu ei ole järelevalvemenetluse alustamine põhjendatud. Vastavalt seadusele võib juhtumipõhiselt, konkreetse riigihankega seoses, järelevalvemenetluse alustada üksnes siis, kui on täidetud RHS § 205 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldused: (i) esineb küllaldane rikkumiskahtlus (järelevalveteates RHS-i rikkumise tunnuste sedastamine); (ii) ja puuduvad RHS § 206 lg-s 1 nimetatud absoluutsed menetlustakistused. Nõnda sätestavad RHS § 206 lg 1 p-d 1 ja 4, et järelevalvemenetlust ei alustata ja alustatud järelevalvemenetlus lõpetatakse, kui teate esitajal on õigus esitada rikkumise peale vaidlustus vaidlustuskomisjonile või kui riigihange (menetluse tähenduses) on lõppenud. Eelnevalt oleme selgitanud, et järelevalveteate esitajal kui raamlepingus osaleval ettevõtjal võib olla õigus vaidlustada hankija poolt minikonkursita sõlmitavaid hankelepinguid. Vaidlustuse esitamise õiguse tähtaegne kasutamata jätmine ei õigusta järelevalvemenetluse alustamist (RHS § 206 lg 2 p 1). RHS § 205 lg 1 rõhutab, et järelevalvemenetlus viiakse läbi üksnes avaliku huvi kaitseks. Järelevalve ülesandeks ei ole dubleerida subjektiivset õiguskaitset võimaldavat vaidlustusmenetlust ja halduskohtumenetlust hankeasjades (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 139). Initsieerides Rahandusministeeriumi järelevalve tulemusel hankijale ettekirjutuse tegemise, saavutaks riigihankes osalenud või osalemisest huvitatud ettevõtja võimaluse minna mööda RHS-is ettenähtud vaidlustuse esitamise tähtajast, mis oleks õiguskindluse ja õigusrahu suhtes lubamatu (vt M. Antonov. RHS § 206 komm. 9 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Kui teate esitaja ei olnud rahul ja nägi enda õiguste võimalikku rikkumist raamlepingu sõlmimiseks korraldatud avatud hankemenetluse alusdokumentides, sh raamlepingu tingimustes, siis ka selles osas tulnuks teate esitajal kui riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjal pöörduda oma õiguste ja huvide kaitseks kohases menetluses ja seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustuskomisjoni poole (RHS § 185 lg 1 ja lg 2 p 1, § 189 lg 2 p 2). Võttes arvesse, et raamlepingu(te) sõlmimisega on avatud hankemenetlus lõppenud (RHS § 73 lg 3 p 1), ei saa Rahandusministeerium asuda juhtumipõhise järelevalvemenetluse raames kontrollima avatud hankemenetlusega riigihanke "Istutustööd 2020-2023 Kagu piirkonnas", viitenumber 214676, õiguspärasust (RHS § 206 lg 1 p 4). Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-dest 1 ja 4, lg 2 p-st 1 ning lg-st 3, teatame, et Rahandusministeerium ei alusta Kaguhaldus OÜ nimel esitatud järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust. 3 Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, täname Teid esitatud pöördumise eest. Analüüsime turuosalistelt laekunud teavet ning arvestame sellega riskianalüüside ja plaanilise järelkontrolli tööplaanide koostamisel. Kuivõrd Rahandusministeeriumi üheks ülesandeks on anda soovitusi ja juhiseid RHS-i paremaks järgimiseks ja rikkumiste ärahoidmiseks, juhime hankija tähelepanu kooskõlastamisel olevale riigihangete seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule, milles kavandatud muudatuste kohaselt on hankelepingu sõlmimine ilma RHS-i järgi nõutud minikonkurssi korraldamata edaspidi karistatav väärteona (vt Eelnõude infosüsteem, dokumendi number: 21-0339/07). Vältimaks õigusrikkumise toimepanemist soovitame hankijal enne raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimist igakordselt veenduda selles, et hankijal ei lasu minikonkursi korraldamise kohustust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks kantsler *Lisaadressaadid: Riigimetsa Majandamise Keskus */ Mihhail Antonov 6113468 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel