Hr. Kalle Oja Teie 09.09.2021
Kaguhaldus OÜ volitatud esindaja Meie 28.09.2021 nr 12.2-1/6307-2
[email protected]
Järelevalvemenetluse alustamata jätmine
Austatud härra Oja
Olete esitanud Kaguhaldus OÜ, registrikood 12420999, nimel ja volitusel järelevalveteate,
soovides järelevalvemenetluse alustamist Riigimetsa Majandamise Keskuse, registrikood
70004459, (edaspidi: hankija) avatud hankemenetlusega riigihanke "Istutustööd 2020-2023
Kagu piirkonnas", viitenumber 214676 (edaspidi: riigihange) üle, kontrollimaks, kas hankija
poolt raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimine on õiguspärane. Leidsite järelevalveteates,
et hankija tegevus raamlepingu alusel istutustööde tellimisel on ebaloogiline, läbipaistmatu ja
pakkujaid eksitav. Märkisite, et sõlmitud raamlepingute maht ületab oluliselt riigihanke
eeldatavat mahtu ning hankija on sama riigihanke raames sõlminud raamlepingud mitme
pakkujaga, mistõttu hankelepingute sõlmimisel ei ole kohane juhinduda ühe pakkujaga
sõlmitud raamlepingu regulatsioonist. Raamlepingutes ei ole sellist tingimust, mis lubaks
hankelepingu sõlmimist ilma minikonkursita riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) § 30 lg 8
alusel. Lisaks leidsite, et hankija on rikkunud ka RHS § 30 lg-s 11 sätestatud teavitamise
kohustust.
Riigihanke eeldatav maksumus ületas rahvusvahelist piirmäära ning hanketeade avaldati seetõttu
lisaks riigihangete registrile ka Euroopa Liidu Teataja lisas. Järelevalveteates ja riigihangete
registris avaldatud andmetega tutvumisel on selgunud, et kõnealune riigihange oli jaotatud
ühe hankemenetluse raames neljateistkümneks iseseisvaks osaks (osa 1 Ida-Jõgevamaa; osa 2
Lääne-Jõgevamaa; osa 3 Põhja-Tartumaa; osa 4 Lääne-Tartumaa; osa 5 Edela-Tartumaa; osa
6 Loode-Tartumaa; osa 7 Lõuna-Põlvamaa; osa 8 Edela-Põlvamaa; osa 9 Põhja-Põlvamaa; osa
10 Lõuna-Valgamaa; osa 11 Põhja-Valgamaa; osa 12 Lõuna-Võrumaa; osa 13 Lääne-Võrumaa;
osa 14 Põhja-Võrumaa). Registrist nähtub, et ainult kahes hankeosas (osad 1 ja 6) on raamleping
sõlmitud ühe pakkujaga. Kõikides teistes riigihanke osades on raamlepingud sõlmitud kahe ja enama
pakkujaga, sh neljas hankeosas Kaguhaldus OÜ-ga (osad 7, 8, 9 ja 13). Registrist ei nähtu, et
hankija oleks raamlepingu(te) alusel hankelepingu(te) sõlmimiseks korraldanud minikonkursse.
Registris kuvatud andmete kohaselt ei ole raamlepingu(te) sõlmimiseks korraldatud avatud
hankemenetluses vaidlustusi esitatud. Niisamuti ei ole ükski raamlepingu(te) pooleks olev
pakkuja vaidlustanud hankija tegevust hankelepingu(te) sõlmimisel, so raamlepingu(te) alusel
konkreetsete istutustööde tellimisel. Kõigi sõlmitud raamlepingute kogumaksumus ületas küll
riigihanke eeldatavat maksumust, kuid Rahandusministeeriumil ei ole andmeid selle kohta, et
hankija oleks hankelepingute sõlmimisel ületanud raamlepingute mahtu. Registrist nähtuvalt
moodustab raamlepingute alusel praeguseks sõlmitud hankelepingute rahaline maht ca 15%
raamlepingute rahalisest mahust.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
RHS § 30 lg 1 sätestab, et raamlepingul põhinevate hankelepingute sõlmimisel peab hankija lähtuma
raamlepingu tingimustest ja RHS §-s 30 sätestatud korrast, raamlepingu tingimusi oluliselt muutmata.
Raamlepingu siduvaks tingimuseks RHS § 30 lg 1 mõttes on muu hulgas raamlepingu kogumaht
(vt Euroopa Kohtu otsus asjas C-216/17: Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato
- Antitrust and Coopservice, p 61; vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas C-23/20: Simonsen & Weel
A/S). Seetõttu, kui raamlepinguga määratud rahaline või koguseline piir on saavutatud, on
raamleping reeglina ammendunud ja kaotab oma kehtivuse.
Eelöeldule vaatamata jääb järelevalveteates tehtud etteheide Rahandusministeeriumile arusaamatuks,
sest tuvastatud asjaoludel ei ole hankija hankelepingutega raamlepingute mahtusid ületanud.
Asjaolus, et sõlmitud raamlepingute kogumaksumus ületab raamlepingute sõlmimiseks avatud
hankemenetluse korraldamisel märgitud eeldatavat maksumust, puudub vastuolu RHS-iga. Seadus
ei kohusta hankijat eeldatavat maksumust ületavaid pakkumusi tagasi lükkama (RHS § 116 lg
1 p-s 1 sätestatud pakkumuste tagasilükkamise alus on hankija õigus, mitte kohustus). Kuna
raamlepingu sõlmimiseks korraldatud riigihanke eeldatav maksumus ületas rahvusvahelist
piirmäära, siis ei mõjutanud eeldatavast pisut suurema kogumaksumusega raamlepingute
sõlmimine ka kohaldatavat kohustuslikku menetluskorda.
Seadus eristab ühe pakkujaga sõlmitud raamlepinguid ja mitme pakkujaga sõlmitud raamlepinguid.
Samuti raamlepinguid, milles on kõik hankelepingu tingimused sätestatud, sellistest raamlepingutest,
milles ei ole kõik tingimused sätestatud. Ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu puhul tuleb hankijal
lähtuda RHS § 30 lg-st 3, mille järgi hankeleping tuleb üldjuhul sõlmida raamlepingus sätestatud
tingimuste kohaselt ning kui kõik tingimused ei olnud raamlepingus ammendavalt määratletud, siis
vastavalt RHS § 30 lg 3 teisele lausele võib hankija paluda pakkujal vajaduse korral esialgset
pakkumust ka täpsustada (täiendada). Mitme pakkujaga raamlepingu korral on hankijal aga kolm
võimalikku valikut. Kui raamlepingus ei ole sätestatud kõiki selle alusel sõlmitavate hankelepingute
tingimusi, peab hankija korraldama raamlepingu sõlminud pakkujate vahel minikonkursi (RHS § 30
lg 4). Kui raamlepingus on sätestatud kõik selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimused, saab
hankija valida, kas sõlmib hankelepingu raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt, minikonkurssi
korraldamata (RHS § 30 lg 6 p 1), või kohaldab osaliselt raamlepingu tingimusi ja osaliselt
minikonkurssi (RHS § 30 lg 6 p 2). Seejuures viimase variandi kasutamiseks tuleb see võimalus
ette näha raamlepingu sõlmimiseks korraldatava riigihanke alusdokumentides, näidates ära
objektiivsed kriteeriumid, millest lähtuvalt hankija otsustab minikonkursi korraldamise kasuks
vastava hankelepingu eseme või riigihanke osa suhtes (RHS § 30 lg 7).
Järelevalveteates viidatud RHS § 30 lg 8 ei näi praegusel juhul asjakohane, sest viidatud säte
käsitleb täiendavalt RHS § 30 lg-s 6 nimetatud raamlepinguid, so mitme pakkujaga sõlmitud
raamlepinguid, milles on sätestatud kõik selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimused ning
millisel juhul hankijal minikonkursi korraldamise kohustus puudub. Antud juhul on RHS § 30 lg
4 õigusnorm, mille rikkumist võiks järelevalveteates sedastatu põhjal kahtlustada. RHS § 30 lg
4 ei jäta hankijale valikuvõimalust minikonkursi korraldamata jätmiseks olukorras, kus
raamlepingus, mille hankija on sõlminud mitme pakkujaga, ei ole sätestatud kõiki selle alusel
sõlmitavate hankelepingute tingimusi. Minikonkursi läbiviimisel tuleb juhinduda raamlepingus
sätestatud korrast koos RHS § 30 lg 9 p-des 1-4 sätestatud reeglitega.
Vastupidiselt järelevalveteates leitule, ei tulene RHS § 30 lg-st 11 hankijale kohustust teha raamlepingu
alusel hankelepingu sõlmimise kohta otsust ja teavitada sellest kõiki pakkujaid. Raamlepingu alusel
hankelepingu sõlmimise kohta otsuse tegemine ja selle teate edastamine raamlepingu pooleks
olevatele pakkujatele on RHS § 30 lg 11, § 31 lg 1 ja § 120 lg 3 koosmõjus hankija kaalutlusõigus.
Jättes teate esitamata ning ooteaja kohaldamata, võidab hankija ajas, kuid raamlepingu pooleks
oleval ettevõtjal säilib hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude esitamise õigus RHS § 31 lg 1 ja
§ 185 lg 4 p 6 alusel (vt E.-A. Roosik, E. Pallo. RHS § 30 komm. 34 – M. A. Simovart, M. Parind
(koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019).
2
Järelikult juhul, kui hankija ei ole mitme pakkujaga sõlmitud mitteammendavate hankelepingute
tingimustega raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimiseks minikonkurssi läbi viinud, rikkudes
sellega RHS § 30 lg-s 4 ja lg-s 9 sätestatut, ning hankija ei ole kohaldanud ka RHS § 30 lg-s 11
sätestatud 7-päevast ooteaega, on raamlepingu osapooleks oleval pakkujal õigus vaidlustada
selliselt sõlmitud hankeleping riigihangete vaidlustuskomisjonis ja nõuda hankelepingu tühisuse
tuvastamist. Seaduses sätestatud korda rikkudes sõlmitud hankelepingut on võimalik vaidlustada
30 päeva jooksul alates päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste
rikkumisest või huvide kahjustamisest (RHS § 30 lg-d 1, 4 ja 9, § 31 lg-d 1-2, § 185 lg 4 p 6, §
189 lg 9).
Selliselt sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamist on raamlepingu osapooleks oleval pakkujal
võimalik vaidlustusega nõuda tingimusel, et sõlmitud hankelepingu maksumus on vähemalt võrdne
riigihanke piirmääraga (RHS § 185 lg 5). Kui konkreetse hankelepingu maksumus jääb alla
riigihanke piirmäära, siis õigusvastase otselepingu tühisust küll nõuda ei saa, kuid ettevõtja,
kellega hankija õigusvastase teo tõttu jäi hankeleping sõlmimata, saab esitada riigihangete
vaidlustuskomisjonile pärast hankelepingu sõlmimist kahju hüvitamise taotluse (RHS § 185 lg 6).
Kahju hüvitamise taotluse võib vaidlustuskomisjonile esitada ühe aasta jooksul hankelepingu
sõlmimisest arvates (RHS § 189 lg 10).
Arvestades eeltoodut, esinevad järelevalveteatega seoses järelevalvemenetlust takistavad asjaolud,
mille tõttu ei ole järelevalvemenetluse alustamine põhjendatud. Vastavalt seadusele võib
juhtumipõhiselt, konkreetse riigihankega seoses, järelevalvemenetluse alustada üksnes siis,
kui on täidetud RHS § 205 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldused: (i) esineb küllaldane rikkumiskahtlus
(järelevalveteates RHS-i rikkumise tunnuste sedastamine); (ii) ja puuduvad RHS § 206 lg-s 1
nimetatud absoluutsed menetlustakistused. Nõnda sätestavad RHS § 206 lg 1 p-d 1 ja 4, et
järelevalvemenetlust ei alustata ja alustatud järelevalvemenetlus lõpetatakse, kui teate esitajal
on õigus esitada rikkumise peale vaidlustus vaidlustuskomisjonile või kui riigihange (menetluse
tähenduses) on lõppenud. Eelnevalt oleme selgitanud, et järelevalveteate esitajal kui raamlepingus
osaleval ettevõtjal võib olla õigus vaidlustada hankija poolt minikonkursita sõlmitavaid
hankelepinguid.
Vaidlustuse esitamise õiguse tähtaegne kasutamata jätmine ei õigusta järelevalvemenetluse alustamist
(RHS § 206 lg 2 p 1). RHS § 205 lg 1 rõhutab, et järelevalvemenetlus viiakse läbi üksnes avaliku
huvi kaitseks. Järelevalve ülesandeks ei ole dubleerida subjektiivset õiguskaitset võimaldavat
vaidlustusmenetlust ja halduskohtumenetlust hankeasjades (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I. Riigikogu
XIII. Seletuskiri, lk 139). Initsieerides Rahandusministeeriumi järelevalve tulemusel hankijale
ettekirjutuse tegemise, saavutaks riigihankes osalenud või osalemisest huvitatud ettevõtja võimaluse
minna mööda RHS-is ettenähtud vaidlustuse esitamise tähtajast, mis oleks õiguskindluse
ja õigusrahu suhtes lubamatu (vt M. Antonov. RHS § 206 komm. 9 – M. A. Simovart, M. Parind
(koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019).
Kui teate esitaja ei olnud rahul ja nägi enda õiguste võimalikku rikkumist raamlepingu sõlmimiseks
korraldatud avatud hankemenetluse alusdokumentides, sh raamlepingu tingimustes, siis ka selles
osas tulnuks teate esitajal kui riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjal pöörduda oma õiguste
ja huvide kaitseks kohases menetluses ja seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustuskomisjoni
poole (RHS § 185 lg 1 ja lg 2 p 1, § 189 lg 2 p 2). Võttes arvesse, et raamlepingu(te) sõlmimisega
on avatud hankemenetlus lõppenud (RHS § 73 lg 3 p 1), ei saa Rahandusministeerium asuda
juhtumipõhise järelevalvemenetluse raames kontrollima avatud hankemenetlusega riigihanke
"Istutustööd 2020-2023 Kagu piirkonnas", viitenumber 214676, õiguspärasust (RHS § 206 lg 1 p
4).
Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-dest 1 ja 4, lg 2
p-st 1 ning lg-st 3, teatame, et Rahandusministeerium ei alusta Kaguhaldus OÜ nimel
esitatud järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust.
3
Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, täname Teid esitatud pöördumise eest.
Analüüsime turuosalistelt laekunud teavet ning arvestame sellega riskianalüüside ja plaanilise
järelkontrolli tööplaanide koostamisel.
Kuivõrd Rahandusministeeriumi üheks ülesandeks on anda soovitusi ja juhiseid RHS-i paremaks
järgimiseks ja rikkumiste ärahoidmiseks, juhime hankija tähelepanu kooskõlastamisel olevale
riigihangete seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule, milles
kavandatud muudatuste kohaselt on hankelepingu sõlmimine ilma RHS-i järgi nõutud minikonkurssi
korraldamata edaspidi karistatav väärteona (vt Eelnõude infosüsteem, dokumendi number:
21-0339/07). Vältimaks õigusrikkumise toimepanemist soovitame hankijal enne raamlepingu
alusel hankelepingu sõlmimist igakordselt veenduda selles, et hankijal ei lasu minikonkursi
korraldamise kohustust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
*Lisaadressaadid:
Riigimetsa Majandamise Keskus */
Mihhail Antonov 6113468
[email protected]
4