Hr Taivo Kivistik Teie 03.09.2021 nr 12.2-10/142
Riigihangete Vaidlustuskomisjon Meie 28.09.2021 nr 12.2-1/6222-4
[email protected] */
Järelevalvemenetluse alustamata jätmine
Austatud vaidlustuskomisjoni liige
Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi: VaKo) esitas 03.09.2021 Rahandus-
ministeeriumile taotluse riikliku järelevalve teostamiseks (edaspidi: taotlus), teavitades
Rahandusministeeriumit RHS § 195 lg 10 alusel asjaolust, mis võib tuua kaasa ettekirjutuse
tegemise Jõgeva Vallavalitsuse (edaspidi: hankija) poolt korraldatava kontsessioonilepingu
sõlmimise erimenetlusega riigihanke „Korraldatud jäätmevedu Jõgeva vallas 2021-2026“,
viitenumber 237305 (edaspidi: riigihange) kehtetuks tunnistamiseks RHS § 208 lõike 1 alusel.
Selleks palus VaKo Rahandusministeeriumil riikliku järelevalve korras kontrollida hankija
tegevuse õiguspärasust.
Taotluse kohaselt ilmnes vaidlustuse läbivaatamisel, et hankija ei ole riigihanke
alusdokumendina kehtestatud hankepassis ega ka teistes riigihanke alusdokumentides (sh
riigihangete registri töölehel kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused) näinud ette,
et pakkujad peaksid esitama kinnitused, mis on vajalikud RHS § 95 lg-s 4 sätestatud nn
vabatahtlike kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks. Hankija korraldab riigihanget
kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusena ja RHS § 141 lg 4 kohaselt peab hankija
kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses kontrollima kõigi pakkujate või taotlejate suhtes
kõrvaldamise aluste puudumist RHS §-des 95 ja 96 sätestatu kohaselt. Lisaks märgitakse
taotluses, et riigihangete registris avaldatud kõrvaldamise aluste otsustest ja nende lisadest ei
nähtu, et hankija oleks kontrollinud pakkujatel RHS § 95 lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise aluste
puudumist. Kõik kontrollitud asjaolud puudutavad üksnes RHS § 95 lg-s 1, mitte aga RHS §
95 lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise aluseid.
Kokkuvõtvalt leiab VaKo, et hankepassis ei ole nõutud ja seega pole hankijale ka esitatud
kinnitusi pakkujatel RHS § 95 lg-s 4 sätestatud nn vabatahtlike kõrvaldamise aluste
puudumise kohta (va Ekovir OÜ pakkumuses esitatud tõendid seoses RHS § 95 lg 4 p-s 2
kehtestatud alusega), seetõttu ei ole hankija saanud kontrollida pakkujatel kõigi RHS § 95 lg-
s 4 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist, mis kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses
on kohustuslik. RHS § 104 lg 6 kohaselt teeb hankija otsuse pakkuja kõrvaldamise kohta
hankepassis esitatud teabe alusel, kuid kuna pakkumuste osana esitatud hankepassides pole
teavet RHS § 95 lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumise kohta, võivad esineda
asjaolud mis ei võimalda riigihanget jätkata, mis võib omakorda tuua kaasa ettekirjutuse
tegemise riigihanke kehtetuks tunnistamiseks.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Rahandusministeerium, olles tutvunud taotluse ja riigihanke alusdokumentide ning
andmetega riigihangete registris, pöördus asjaolude täpsustamiseks hankija poole.
Rahandusministeeriumi hinnangul esines VaKo taotluse alusel põhjendatud kahtlus, et
riigihanke alusdokumentides esinevad puudused, mis ei võimaldanud hankijal RHS § 95 lg 4
nn vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid kontrollida. Järelevalvemenetluse alustamise
otsustamiseks palus Rahandusministeerium hankijalt RHS § 205 lg 2 alusel selgitusi ning
hiljemalt 21.09.2021 teatada, kas hankija soovib jätkata riigihanke menetlust kavatsusega
sõlmida hankeleping või peab vajalikuks riigihanke menetlus ise kehtetuks tunnistada.
Hankija edastas 21.09.2021 Rahandusministeeriumile Jõgeva Vallavalitsuse 20.09.2021
korralduse nr 538 „Korraldatud jäätmeveo riigihanke hankemenetluse kehtetuks tunnistamine
ja 2021. aasta hankeplaani muutmine“, millega tunnistati riigihange kehtetuks hankija omal
algatusel. Riigihangete registrist nähtub, et riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise otsus
on 21.09.2021 tehtud teatavaks kõigile asjaomastele pakkujatele vastavalt RHS § 47 lg 1 p-le
12, ja selles sisalduvad RHS § 47 lg-s 3 nõutud riigihanke kehtetuks tunnistamise põhjused.
Ühtlasi on riigihangete registris 21.09.2021 avaldatud teade riigihanke menetluse lõppemise
kohta.
Nimetatud korralduses märgitakse muu hulgas, et „ /…/Hankemenetluse korraldamisel tekkisid
formaalsed vead hankepassi täitmisel riigihangete registris. Kuna registris ei tekkinud
hankepassis C-osa, siis ei saanud hankija kontrollida vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid.
Hankija leiab, et rikkumine ei ole oluline, aga tuginedes Rahandusministeeriumi selgitustele on
mõistlik hankijal hankemenetlus kehtetuks tunnistada. RHS § 95 lõikes 1 on sätestatud
kohustuslikud kõrvaldamise alused ning § 95 lõikes 4 nn vabatahtlikud kõrvaldamise alused.
Rahandusministeerium on selgitanud, et kõrvaldamise aluse vabatahtlikkus ei tähenda, et
hankijal oleks võimalus valida, kas seda kõrvaldamise alust kohaldada või mitte. RHS § 95 lõikes
4 sätestatud kõrvaldamise aluste vabatahtlikkus seisneb hankija kaalutlusõiguses, kas
kõrvaldamise aluse esinemise korral pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada või mitte. Sisuliselt
on tegemist kohustuslike kõrvaldamise alustega, mille esinemist hankija peab kontrollima.“
Rahandusministeerium on seisukohal, et kuna hankija jättis riigihanke alusdokumentides
kehtestamata nõude RHS § 95 lg-s 4 sätestatud nn vabatahtlike kõrvaldamise aluste
puudumise kontrollimiseks vajalike kinnituste esitamiseks pakkujate poolt, ei saanud hankija
kõigi § 95 lg-s 4 nimetatud kõrvaldamise aluste puudumist kontrollida. Selgitame, et
riigihangete registris on hankijal võimalik lisada hankepassile RHS § 95 lg-s 4 nimetatud
kõrvaldamise aluseid, kui neid ei ole automaatselt süsteemi poolt hankepassis märgitud.
Vastavale võimalusele on viidatud ka registri abiinfos. Puuduliku riigihanke alusdokumendi
(sh hankepassi) eest vastutab hankija.
VaKo ja kohtupraktikast tulenevalt võivad riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise
põhjendatud vajaduse tingida hankija enda eksimused (nt VaKo 13.07.2018, 129-18/195365,
p 10; Tallinna Ringkonnakohus 25.05.2018, 3-18-452, p 13; Tallinna Halduskohus
05.08.2013, 3-13-1510, p 14), eelkõige vead, mida hankijal hankemenetluse kehtetuks
tunnistamise üle otsustamise hetkel enam parandada ei õnnestu. Hankemenetluse kehtetuks
tunnistamine hankija algatusel on võimalik igas hankemenetluse etapis enne lepingu
sõlmimist, sealhulgas pärast pakkumuse edukaks tunnistamist või edukaks tunnistatud
pakkuja kohta kvalifitseerimise otsuse tegemist (nt VaKo 20.02.2018, nr 7-
18/191465/193893, p 19). Kuna eksimuse ilmnemisel olid pakkumused esitatud ja avatud, siis
riigihanke alusdokumente enam muuta ei olnud võimalik.
2
Rahandusministeerium on seisukohal, et riigihanke kehtetuks tunnistamisele puudus
õiguspärane alternatiiv ning riigihanke menetluses hankija tehtud eksimused tingisid
põhjendatud vajaduse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks.
Lähtudes eeltoodust ning arvestades, et riigihanke menetlus on RHS § 73 lg 3 p 6 teise
alternatiivi alusel lõppenud, teatame, et Rahandusministeerium ei alusta RHS § 205 lg 1 p 1
ja § 206 lg 1 p 4 alusel järelevalvemenetlust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
Kertu Kuiv 611 3931
[email protected]
/*Lisaadressaadid:
Jõgeva Vallavalitsus
3