dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Rahandusministeerium · 28. september 2021
Viit
1.1-10.1/4765-6
Registreeritud
28. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2021
Vastutaja
Kertu Fedotov (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finantspoliitika ja välissuhted, Kindlustuspoliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.14765-6 28.09.2021 Väljaminev kiri.asice1464 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Meie 28.09.2021 nr 1.1-10.1/4765-6 [email protected] Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsuse istungile kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisa(d): 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Kertu Fedotov 6113048 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU 20.09.2021 Kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus § 1. Kogumispensionide seaduse muutmine Kogumispensionide seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 40 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud õiguse tuvastamiseks ja tulumaksuseaduse § 201 lõike 3 punkti 1 kohaldamiseks väljamaksete tegemisel on registripidajal õigus saada Sotsiaalkindlustusametilt andmeid töövõimetuspensionäride kohta, kellele on avatud pensionikonto käesoleva seaduse § 17 alusel, ja Eesti Töötukassalt (edaspidi töötukassa) andmeid isikute kohta, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime.“; 2) paragrahvi 523 lõikest 3 jäetakse välja sõna „Eesti“; 3) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Registripidajal on õigus saada Sotsiaalkindlustusametilt andmeid käesoleva seaduse kohaselt vabatahtliku pensionifondi osakuid omandanud töövõimetuspensionäride kohta ja töötukassalt andmeid isikute kohta, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, järgmistel juhtudel: 1) väljamakse tegemisel vabatahtlikust pensionifondist tulumaksuseaduse § 21 lõike 4 punkti 1 kohaldamiseks; 2) väljamakse tegemiseks vabatahtlikust pensionifondist, millest väljamaksete tegemine on käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 sätestatu kohaselt pensionifondi tingimustes seotud osakuomaniku osalise või puuduva töövõimega; 3) käesoleva seaduse §-s 64 sätestatu alusel pensionifondi osakute tagasivõtmiseks lepingu sõlmimisel.“; 4) paragrahvi 60 lõikes 1 asendatakse sõna „väljamakseid“ sõnadega „väljamakseid käesolevas jaos ja“; 5) paragrahvi 60 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Õigus käesoleva seaduse §-s 601 sätestatud täiendava fondipensioni väljamaksetele tekib, kui osakuomanikul on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni jäänud viis aastat, samuti siis, kui osakuomanikul on tuvastatud puuduv töövõime.“; 6) seadust täiendatakse §-dega 601 ja 602 järgmises sõnastuses: „§ 601. Täiendav fondipension (1) Osakuomanik võib kõigist vabatahtlikest pensionifondidest, mille osakud talle kuuluvad, täiendava kogumispensioni saamiseks kasutada fondipensioni (edaspidi täiendav fondipension). (2) Täiendava fondipensioni tähtaeg määratakse aastates täiendava fondipensioni avalduse esitamise kuule järgneva kuu 1. kuupäevast arvates. Vaikimisi määratakse täiendava fondipensioni tähtaeg väljamaksete kokkuleppimise ajal osakuomaniku vanusele vastavate üle- eelmise kalendriaasta kohta Statistikaameti avaldatud meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud aastate alusel ümardatuna täisaastateks. 1 (3) Osakuomanik võib määrata täiendavale fondipensionile käesoleva paragrahvi lõike 2 teises lauses sätestatust lühema või pikema tähtaja. (4) Kas väljamakseid tehakse kord kuus, iga kolme kuu tagant või kord aastas, määrab osakuomanik. Kui väljamakseid tehakse iga kolme kuu tagant või kord aastas, tehakse väljamakse valitud sagedusele vastaval viimasel kuul. (5) Väljamaksete aluseks olev osakute arv leitakse iga kord enne väljamakse tegemist, jagades osakuomanikule kuuluvate osakute arvu veel teha jäänud väljamaksete arvuga, arvestades täiendavale fondipensionile määratud tähtaega ja valitud väljamaksete sagedust. (6) Kui osakuomanikul on mitme vabatahtliku pensionifondi osakuid, leitakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatu kohaselt iga pensionifondi kohta osakuomanikule kuuluvate osakute arv, mis väljamakse tegemisel tagasi võetakse. Arvesse ei võeta vabatahtlikku pensionifondi, mille osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud. (7) Registripidaja korraldab vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmise ja osakuomanikule väljamakse tegemise iga täiendava fondipensioni väljamakse kuu 15. kuupäevast kuni 20. kuupäevani, lähtudes valitud väljamaksete sagedusest, õigusaktidest, vabatahtliku pensionifondi tingimustest ning registripidaja, pensionifondivalitseja ja pensionifondi depositooriumi vahel sõlmitud kolmepoolsest lepingust. (8) Kui täiendav fondipension on juba kokku lepitud ja osakuomanik omandab vabatahtliku pensionifondi osakuid või tema pensionikontol on vabatahtliku pensionifondi osakuid, mille tagasivõtmine oli investeerimisfondide seaduse alusel keelatud, kuid mille tagasivõtmise piirangud on ära langenud, võetakse need osakud arvesse järgmise väljamakse tegemisel selle aluseks olevate osakute arvu leidmisel. (9) Täiendava fondipensioni väljamaksmine lõpetatakse: 1) pärast osakuomanikule kuuluvate viimaste osakute tagasivõtmist ja talle vastava väljamakse tegemist; 2) osakuomaniku surma korral või 3) osakuomaniku vastava avalduse esitamise korral. § 602. Täiendava fondipensioni avaldus (1) Täiendava fondipensioni saamiseks esitab isik kontohaldurile või registripidajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse, milles märgitakse: 1) isiku nimi; 2) isiku isikukood; 3) isiku kontaktandmed; 4) isiku pangakonto number ning vajaduse korral selle krediidiasutuse ärinimi, aadress ja muud pangaülekande tegemiseks vajalikud andmed, kus pangakonto on avatud; 5) täiendava fondipensioni tähtaeg; 6) väljamaksete tegemise sagedus; 7) avalduse esitamise kuupäev; 8) isiku allkiri. (2) Täiendava fondipensioni maksmise lõpetamiseks esitab isik kontohaldurile või registripidajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse, milles märgitakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3, 7 ja 8 nimetatud andmed. 2 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed esitatakse avaldusel registripidaja ette antud vormil. (4) Registripidaja keeldub täiendava fondipensioni maksmise lõpetamise avalduse vastuvõtmisest, kui avaldus ei vasta käesolevas paragrahvis kehtestatud nõuetele. Registripidaja keeldub täiendava fondipensioni avalduse vastuvõtmisest, kui: 1) avalduse on esitanud isik, kellel ei ole avalduse esitamiseks õigust; 2) registripidajale esitatud või kontohalduri kaudu edastatud avaldus ei vasta käesolevas paragrahvis kehtestatud nõuetele; 3) isik juba kasutab väljamaksete saamiseks täiendavat fondipensioni. (5) Avalduse vastuvõtmisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja viivitamata avalduse esitajat või kontohaldurit, edastades infosüsteemi kaudu vastava elektroonilise veateate. Kontohaldur edastab veateate viivitamata avalduse esitanud isikule. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud veateade peab sisaldama: 1) avalduse vastuvõtmisest keeldumise õiguslikku alust; 2) avalduse vastuvõtmisest keeldumise põhjendust.“; 7) paragrahvi 63 lõikes 3 asendatakse sõna „vanaduspensioniikka“ sõnadega „riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka“; 8) paragrahvis 722 asendatakse tekstiosa „§ 40 lõikes 11“ tekstiosaga „§ 40 lõikes 11, § 60 lõikes 2“; 9) paragrahvi 727 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Täiendava kogumispensioni korral rakendatakse käesoleva seaduse § 60 lõike 2 teises lauses ja § 63 lõikes 3 sätestatud pensioniiga kindlustusvõtja suhtes, kellega täiendava kogumispensioni kindlustusleping on sõlmitud, ja isiku suhtes, kes esmakordselt omandas vabatahtliku pensionifondi osakuid 2021. aasta 1. jaanuaril või hiljem.“. § 2. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 105 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses: „(62) Kohustusliku kogumispensioni makse tasutakse või tasaarvestatakse selleks määratud kontole kantud vahenditest makse tasumise tähtpäeval, arvestamata käesoleva paragrahvi lõike 6 esimeses lauses sätestatud kohustuste tekkimise järjekorda.“; 2) paragrahvi 111 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kohustusliku kogumispensioni makse tasumist ei ajatata.“. § 3. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduse § 40 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna „investeerimiskontol“ tekstiosaga „investeerimiskontol või kogumispensionide seaduse §-s 31 nimetatud pensioni investeerimiskontol“. 3 § 4. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 2 jõustub 2022. aasta 1. juulil. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2021 Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) 4 Kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärgiks on luua III samba pensionifondides raha koguvatele inimestele mugav viis, kuidas pensioniikka jõudes seda raha pensionina fondist välja võtta. Praegu on fondist raha väljavõtmise ainsaks võimaluseks kogu summa korraga või osade kaupa välja võtta, milleks tuleb iga kord anda uus osakute tagasivõtmise korraldus. Eelnõuga luuakse tingimused selleks, et ka III samba fondide puhul saaks kasutada II sambast tuttavat fondipensioni väljamakseviisi. Viimane on selle kasutaja jaoks mugav, sest kui fondipensioni tähtaeg ja väljamaksete sagedus on kokku lepitud, võtab Pensionikeskus regulaarsete väljamaksete tegemise enda kanda. 2021. aastast laienes III samba fondipensionile, mille tähtaeg on määratud vähemalt keskmiselt elada jäänud aastate alusel või on sellest pikem, ka tulumaksuvabastus. Eelnõu puudutab lisaks II samba maksete tasumist, kus senisest selgemalt on joonistunud välja vajadus eraldada kohustusliku kogumispensioni maksed üldisest kohustuste täitmise järjekorrast. Põhjendatud on vältida nende maksete arvelt muude kohustuste täitmine ja nende maksete ajatamine. Kohustusliku kogumispensioni makse peetakse kinni füüsilise isiku tulust. Makse kinnipidaja on kohustatud selle deklareerima maksudeklaratsioonil TSD ja kandma üle maksuhaldurile. Maksuhaldur omakorda kannab tasutud makse Pensionikeskusele, kes suunab raha inimese pensionikontole. Seega erinevalt teistest maksudest on kohustusliku kogumispensioni makse sihtotstarbeline ning selle makse inimese pensionikontole jõudmisest sõltub tema tulevase pensioni suurus. Maksukorralduse seaduses on küll samal tähtpäeval tekkivate nõuete tasumise järjekorras kohustusliku kogumispensioni makse esimesel kohal, kuid see loogika ei kehti, kui enne selle makse tähtpäeva on makse kinnipidajal varasema kuupäevaga kohustus. Nii tekib olukord, kus füüsilise isiku maksukohustuse katteks tema töötasust kinnipeetud summa arvelt loetakse tasutuks hoopis teise maksukohustuslase (juriidilisest isikust makse kinnipidaja) maksukohustus, nt käibemaksu võlg. Eelnõus esitatud maksukorralduse seaduse (edaspidi ka MKS) muudatus kohustaks Maksu- ja Tolliametit (edaspidi MTA) eraldama selleks määratud kontole kantud summadest esimeses järjekorras füüsilise isiku kohustusliku kogumispensioni maksete osa ning kandma seda edasi vastavalt kogumispensionide seadusele. Ettevõtjatel ei tekiks kohustust teha makseid eraldi maksekorraldusega. Samuti ei kohaldataks eelnõu järgi kogumispensioni maksele ajatamist. Ühtlasi tehakse eelnõuga parandus tulumaksuseaduse (edaspidi ka TuMS) sättes, mis puudutab investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvaralt teenitud tulu maksustamise erandit, kuid millesse on ekslikult jäänud lisamata viide II samba pensioni investeerimiskontole. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov ([email protected]; 6113 048). Maksukorralduse seaduse muudatused on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna nõunik Anneli Valgma (e-post: [email protected]; telefon: 6113289). Eelnõu juriidilise kvaliteedi osas tegi ettepanekuid Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (tel 611 3611, [email protected]). Eelnõu keelelise toimetamise ettepanekud tegi Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611 3638, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse kogumispensionide seaduse (RT I, 28.12.2020, 4), maksukorralduse seaduse (RT I, 09.04.2021, 12) ja tulumaksuseadus (RT I, 26.03.2021, 4) 2022.a 1. jaanuaril jõustuvaid redaktsioone. Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega ega Euroopa Liidu õigusaktidega. Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktile 1 eelnõu väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud. Eelnõu III sammast puudutavad muudatused on kiireloomulised, sest teevad juba jõustunud kogumispensionide regulatsiooni rakendamiseks vajalikke täpsustusi. 2021. aasta 1. jaanuaril jõustusid tulumaksuseaduse § 21 lõike 4 punktis 3 sätestatud maksusoodustused, mille kohaselt on tulumaksuvabad ka vabatahtliku pensionifondi väljamaksed, mida tehakse III samba pensionieas olevale osakuomanikule perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul ja vähemalt kuni nende väljamaksete kokkuleppimise ajal tema vanusele vastanud üle-eelmise kalendriaasta kohta Statistikaameti avaldatud, täisaastateks ümardatud, meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud aastate alusel arvutatud tähtajani. Käesoleva eelnõuga täiendatakse kogumispensionide seadust täiendava fondipensioni regulatsiooniga, et pensioniikka jõudnud osakuomanikel oleks võimalik sellist pensioni saamise viisi ka praktikas kasutada. Väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud ka kohustusliku kogumispensioni maksete tasumise ja ajatamise regulatsiooni muudatuste osas. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktid 1 ja 5 ei nõua seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust, kui muudatusi on tarvis menetleda võimalikult lühikese ajaga ning kui muudatused ei too kaasa olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Kohustusliku kogumispensioni maksete kinnipidajatelt ja nende maksjatelt ei eelda muudatused kohanemist. Makseid tehakse ka peale muudatuste jõustumist endises korras. II sambaga liitunud isikute jaoks võib muudatus erandlikus olukorras olla olulise kaaluga, kuna tagab kindlamalt maksete laekumise Pensionikeskusesse. Ajatamisega seotud muudatus on põhimõttelise kaaluga. Ettevõtja jaoks olulist mõju ei ole, kuna kohustusliku kogumispensioni maksete summad, mida tuleks tasuda ajatamise ajakava väliselt, on väiksed. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõus esitatud III sammast puudutavad muudatused on seotud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (kohustusliku kogumispensioni reform) antud maksusoodustusega kolmanda samba tähtajalistele väljamaksetele. Kui isik on kolmandas sambas kogunud raha vabatahtlikes pensionifondides, siis pensionile jäädes on tal seni olnud õigus sõlmida kogutud raha eest täiendava kogumispensioni kindlustuseping, et saada tähtajalist või eluaegset pensioni elukindlustusseltsist. Samuti on lubatud olnud väljamaksed otse vabatahtlikest pensionifondidest. Kuivõrd tulumaksuvaba oli varem vaid eluaegne pension ja muud väljamaksed kolmanda samba pensionieas olid maksustatud 10%-se tulumaksuga, ei olnud praktikas vabatahtlikest pensionifondidest tähtajalise pensioni maksmise mudelit ka välja kujunenud ning väljamakseid on tehtud osakuomaniku esitatud avalduste alusel. Selleks, et ka kolmandasse sambasse tekiks teisele sambale analoogne fondipensioni lahendus, täiendatakse eelnõuga vastavalt kogumispensionide seadust (edaspidi ka KoPS). II samba muudatused puudutavad maksete tasumise korraldust. Sambaga liitunud isikutel peab kohustusliku kogumispensioni makse (2%) kinni tööandja, kellel omakorda on kohustus kanda 2 see makse väljamakse tegemise kalendrikuule järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks MTA-le. Samaks kuupäevaks peab tööandja esitama ka TSD. Vastavalt KoPS § 12 lõikele 1 on MTA-l omakorda aega makse pensioniregistri pidajale ehk Pensionikeskusele ülekandmiseks 15 tööpäeva. Koos raha ülekandmisega edastab MTA Pensionikeskusele ka isikute nimekirja, kelle maksed laekusid. Sotsiaalmaksu kohustusliku kogumispensioni osa (4%) summade ülekandmiseks on MTA-l vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõikele 4 samuti aega 15 tööpäeva laekumisest arvates. MKS § 111 lõike 1 kohaselt on maksuhalduril õigus makseraskustes maksukohustuslase taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumine, samuti sellise teadaoleva kohustuse tasumine, mille täitmise tähtpäev ei ole saabunud. Kohustusliku kogumispensioni makseid deklareeritakse ja tasutakse teiste kohustustega ühise TSD deklaratsiooni alusel. Seetõttu võib juhtuda, et ajutistes makseraskustes ettevõtjal võimaldatakse tasuda TSD tekkinud võlgnevus osamaksetega pikema aja jooksul või tasutakse laekunud summadest hoopis varasemaid võlgnevusi. Kui tööandja jätab makse MTA-le üle kandmata, läheb summa teiste võlgade katteks või kui maksed tasutakse hiljem, jäävad II sambaga liitunud isikule pensionifondi osakud kas üldse välja laskmata või lastakse välja hilinemisega, kuigi tema palgalt on makse kinni peetud. Sellest tulenevalt on põhjendatud siduda kohustusliku kogumispensioni makse tasumine lahti üldisest kohustuste täitmise järjekorrast ning seada selle tasumine esimesele järjekohale kohustuste täitmise järjekorrast sõltumata. Samuti parandatakse eelnõuga TuMS-s ilmnenud ebatäpsus, mis puudutab investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvaralt teenitud tulu maksustamise erandit, kuid millesse on ekslikult jäänud lisamata viide II samba pensioni investeerimiskontole (TuMS § 40 lõike 2 punkt 4). Eelnõu on planeeritud jõustuma esimesel võimalusel ehk 1. jaanuaril 2022, MKSi muudatused 1. juulil 2022. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Eelnõu § 1 – kogumispensionide seaduse muutmine KoPS § 40 lõige 4. Eelnõuga täpsustatakse KoPS § 40 lõike 4 sõnastust, et ühtlustada see eelnõus oleva analoogse sõnastusega KoPS § 53 lõikes 4. Sõnastuse ühtlustamisel on KoPS § 40 lõikes 4 loobutud viitest Sotsiaalkindlustusameti konkreetsele registrile. Seega ei eelda registri võimalik muutumine enam muudatuste tegemist seaduses. Sisulisi muutusi andmevahetuses KoPS § 40 lõike 4 sõnastuse täpsustamine kaasa ei too. Töövõimetuspensionäride ning osalise ja puuduva töövõimega isikute andmed on vastavalt Sotsiaalkindlustusametil ja Eesti Töötukassal nende peetavates andmekogudes, millest kõnealused asutused saavad Pensionikeskusele KoPS § 40 lõikes 4 sätestatud juhtudel andmeid anda. KoPS § 523 lõige 3. Säte reguleerib II samba fondipensioni tähtaega. Selles viidatakse Eesti Statistikaameti avaldatud meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud aastatele. Korrektne oleks aga viidata Statistikaameti vastavatele näitajatele. Eelnõuga jäetakse lõikest sõna „Eesti“ välja (vt ka eelnõus olevat analoogset KoPS § 601 lõiget 2). KoPS § 53 lõige 4. Paragrahv reguleerib kolmanda samba ehk täiendava kogumispensioni üldsätteid. Eelnõuga lisatakse sellesse paragrahvi uus lõige, milles täpsustatakse, kuidas toimub andmevahetus Pensionikeskuse ning Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassa vahel, et tuvastada, kas isik on töövõimetuspensionär või on talle määratud osaline või puuduv töövõime, 3 mis annaks talle õiguse minna kolmandast sambast pensionile ja saada väljamaksete puhul maksuvabastuse. Osalise ja puuduva töövõimega isikute kohta vahetab Pensionikeskus andmeid Töötukassaga, kasutades selleks on-line päringuid. Töövõimetuspensionäride kohta saab Pensionikeskus andmeid küsida Sotsiaalkindlustusametilt. Mõlemalt juhul on tegemist isikutega, kes on vabatahtliku pensionifondi osakuomanikud ja soovivad hakata saama väljamakseid III sambast (väljamakse pensionifondist või pensionifondi osakute tagasivõtmine, et sõlmida väljamaksete saamiseks täiendava kogumispensioni kindlustusleping) või saavad väljamakseid (TuMS § 21 lõike 4 punktis 1 sätestatud maksusoodustuse kohaldamine). Samasugune infovahetus toimub ka teise samba puhul. KoPS § 60 lõiked 1 ja 2. Paragrahv reguleerib väljamakseid vabatahtlikust pensionifondist. Eelnõuga lisatakse lõikesse 1 viide käesolevale jaole. Väljamakseid ei tehta mitte üksnes vabatahtliku pensionifondi tingimustes sätestatud korras, aga ka KoPSi vastavas jaos sätestatud korras. Lõige 2 annab õiguse sätestada vabatahtliku pensionifondi tingimustega, millisest vanusest alates on osakuomanikul õigus väljamaksetele vabatahtlikust pensionifondist, samuti selle, kas osakuomanikul on õigus väljamaksetele osalise või puuduva töövõime korral. Kolmanda samba puhul ei piira KoPS väljamaksete tegemist. Maksusoodustuste rakendumine kolmanda samba väljamaksetele on reguleeritud TuMS §-s 21, muus osas on aga väljamaksete tegemine määratletud pensionifondi tingimustega. Nii võib väljamaksete tegemine olla piiranguteta, aga pensionifondi tingimused võivad ka ette näha, et väljamakseid ei tehta enne kui pensionieas. Eelnõuga lisatakse lõikesse 2 teine lause, milles täpsustatakse seda, millal saab alustada vabatahtlikust pensionifondist tähtajalise pensioni maksmist ehk täiendavat fondipensioni. Täiendava fondipensioni väljamaksetele on õigus osakuomanikul, kellel on jäänud riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni viis aastat, samuti osakuomanikul, kellele on määratud puuduv töövõime. Sellistel tingimustel rakenduvad ka kolmanda samba väljamaksete suhtes kehtivad maksusoodustused (TuMS § 21). Isikute puhul, kes olid kolmanda sambaga liitunud enne 2020. aasta lõppu, jäi kehtima varasem kolmanda samba pensioniiga – 55 aastat – mis kehtib samamoodi ka täiendava fondipensioni puhul (vt ka KoPS § 727 lõike 1 muutmist). KoPS § 601. Eelnõuga lisatakse KoPS uus paragrahv, milles reguleeritakse täiendavat fondipensioni. Tegemist on teisest sambast tuttavale fondipensionile analoogse lahendusega. Seni ei olnud tähtajalise pensioni maksmine vabatahtlikust pensionifondist reguleeritud ja praktikas sellised lahendused ka puuduvad. 1. jaanuaril 2021 aga jõustusid TuMSi muudatused, mis laiendasid maksuvabastust ka kolmanda samba tähtajalisele pensionile, kus tähtaeg on määratud vähemalt keskmiselt elada jäänud aastate alusel. See kehtib nii kindlustusseltsi poolt makstava pensioni kui pensionifondidest makstava pensioni puhul. Lõige 1 annab osakuomanikule õiguse kasutada täiendava kogumispensioni saamiseks täiendavat fondipensioni ja defineerib selle. Tegemist on fondipensioniga, mida makstakse kõigist vabatahtlikest pensionifondidest, mille osakuid osakuomanik omab. Lõige 2 reguleerib täiendava fondipensioni tähtaega. Täiendava fondipensioni tähtaeg määratakse aastates, täiendava fondipensioni avalduse esitamise kuule järgneva kuu 1. kuupäevast arvates. Analoogselt teise samba fondipensionile ja arvestades ka TuMS §-s 21 sätestatut määratakse vaikimisi täiendava fondipensioni tähtaeg väljamaksete kokkuleppimisel osakuomaniku vanusele vastavate üle-eelmise kalendriaasta kohta Statistikaameti avaldatud, 4 täisaastateks ümardatud, meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud aastate alusel. Osakuomanik võib soovi korral määrata oma täiendavale fondipensionile ka sellest lühema või pikema tähtaja, arvestades siiski, et tähtaega saab määrata aastates (lõige 3). Lühema tähtajaga täiendava fondipensioni väljamaksed kuuluvad küll maksustamisele 10% tulumaksuga, kuid selline paindlikkus on vajalik arvestades, et kogutud summad võivad olla väga erinevad ja alati ei pruugi väga pikale perioodile jaotatud pension olla seetõttu sobiv lahendus. Nagu teise samba puhul, saab ka kolmanda samba fondipensioni väljamakseid lõike 4 kohaselt teha, kas kord kuus, iga kolme kuu tagant või kord aastas. Väljamaksete sageduse valib osakuomanik. Kui väljamakseid tehakse iga kolme kuu tagant või kord aastas, tehakse väljamakse valitud sagedusele vastaval viimasel kuul. Arvestades valitud väljamaksete sagedust ja asjaolu, et täiendav fondipension algab selleks avalduse esitamise kuule järgneva kuu 1. kuupäevast (vt lõiget 2), tehakse ka esimene väljamakse avalduse esitamisele järgneval kuul, kui on valitud kuised väljamaksed. Kui väljamaksete sageduseks on valitud kvartal või aasta, tehakse väljamakse vastava perioodi viimasel kuul, vastavalt kvartalit või aastat hakatakse aga samuti lugema täiendava fondipensioni avalduse esitamise kuule järgneva kuu 1. kuupäevast. Täiendava fondipensioni väljamakse suurus sõltub sellest, mitu osakut väljamakse tegemisel tagasi võetakse. Osakute arv leitakse samamoodi nagu teise samba fondipensioni puhul. Lõike 5 kohaselt arvutatakse tagasivõtmisele kuuluvate osakute arv iga kord enne väljamakse tegemist. Selleks jagatakse osakuomanikule kuuluvate osakute arv veel teha jäänud väljamaksete arvuga, arvestades täiendavale fondipensionile määratud tähtaega ja valitud väljamaksete sagedust. Näiteks, kui fondipension kestab veel 5 aastat ja väljamakseid tehakse kord kuus, jagatakse järgmise väljamakse eel osakuomanikule sel hetkel veel kuuluvad vabatahtlike pensionifondide osakud 5 aastaga ja seejärel omakorda 12 kuuga. Lõikes 6 on täpsustatud, kuidas võetakse osakuid tagasi siis, kui osakuomanikul on neid mitmes vabatahtlikus pensionifondis. Sellisel juhul tehakse lõikes 5 sätestatud arvutus iga vabatahtliku pensionifondi kohta, milles osakuomanikul osakuid on ja leitakse nii osakute arv, mis tuleb väljamakse tegemiseks igas fondis tagasi võtta. Arvesse ei võeta vabatahtlikku pensionifondi, mille osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud. Kui selliste osakute tagasivõtmise piirangud langevad ära, võetakse need arvesse järgmise väljamakse tegemisel väljamakse aluseks olevate osakute arvu leidmisel ehk arvutatakse siis tagasivõtmisele kuuluv osakute arv ka selle fondi kohta. Lõikes 7 on sätestatud täiendava fondipensioni väljamaksete kuupäevad. Nagu teise samba puhulgi, teeb Pensionikeskus väljamaksed ära iga kuu 15. kuupäevast 20. kuupäevani. Kui kokku on lepitud, et väljamakseid tehakse harvema sagedusega, näiteks kord kolme kuu tagant või kord aastas, toimub väljamakse siis vastava kuu 15. kuupäevast 20. kuupäevani. Väljamaksete tegemisel lähtub Pensionikeskus õigusaktidest (eelkõige KoPS ja TuMS), aga ka vabatahtliku pensionifondi tingimustest ning pensionifondivalitseja ja pensionifondi depositooriumiga sõlmitud kolmepoolsest lepingust. Lõikes 8 on reguleeritud, mis saab siis, kui osakuomanik peaks vabatahtliku pensionifondi osakuid veel juurde omandama või kui tal juhtub olema selliseid osakuid, mille tagasivõtmine oli investeerimisfondide seaduse alusel keelatud, kuid mille suhtes on sellised piirangud ära langenud. Kõik sellised osakud võetakse automaatselt arvesse juba järgmise täiendava fondipensioni väljamakse tegemisel, kui arvutatakse osakute arv, mis selle väljamakse tegemiseks tagasi tuleb võtta. Täiendav fondipension hõlmab kõiki vabatahtlikke pensionifonde, mille osakuid osakuomanik omab ja kõiki talle kuuluvaid osakuid. Nii ei ole ka 5 antud olukorras eeldatud, et osakuomanik omalt poolt midagi tegema peaks, et need hiljem omandatud osakud või tagasivõtmise piirangutest vabanenud osakud ka arvesse läheksid. Lõikes 9 on sätestatud, millal täiendava fondipensioni maksmine lõpeb. Fondipension ei paku eluaegset pensioni, mistõttu lõpeb see ära, kui kõik vabatahtliku pensionifondi osakud on tagasi võetud ja raha välja ära makstud. Kui osakuomanik peaks surema enne, lõpetab fondipensioni maksmise surm. Nagu teise samba puhul, saab täiendava fondipensioni maksmise lõpetada ka osakuomanik omal soovil, esitades selleks vastava avalduse. KoPS § 602. Eelnõuga lisatakse KoPSi teine uus paragrahv, milles reguleeritakse täiendava fondipensioni avaldust. Nagu ka muude avaldustega, saab täiendava fondipensioni avaldust esitada nii Pensionikeskusele kui kontohalduritele. Andmete loetelu, mis tuleb täiendava fondipensioni saamiseks esitataval avaldusel märkida, kehtestatakse lõikega 1. Lisaks isikut puudutavatele andmetele, tuleb kindlasti märkida pangakonto number, millele väljamakseid tegema hakatakse ning fondipensioni tähtaeg ja väljamaksete saamise sagedus. Viimased kaks valib osakuomanik ise. Selleks, et väljamaksed oleksid TuMSi kohaselt tulumaksuvabad, peab tähtaeg olema määratud keskmiselt elada jäänud aastate alusel või olema sellest pikem ning väljamakseid tuleks teha kord kuus või iga kolme kuu tagant. Kui isik soovib fondipensioni ise lõpetada, siis sellise avalduse puhul piisab lõike 2 kohaselt isiku andmetest (nimi, isikukood ja kontaktandmed) ning avalduse esitamise kuupäevast ja allkirjast. Täiendava fondipensioni lõpetamise avaldus peab samuti olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja seda saab esitada nii Pensionikeskusele kui kontohalduritele. Avalduse vormi seaduse ega määrusega ette ei anta. Nagu teise ja kolmanda samba avalduste puhul üldiselt, tuleb ka täiendava fondipensioni ja selle lõpetamise avaldustel lõigetes 1 ja 2 sätestatud andmed esitada lõike 3 kohaselt Pensionikeskuse ette antud vormil. Lõikes 4 on kehtestatud avalduste vastuvõtmisest keeldumise alused. Täiendava fondipensioni maksmise lõpetamise puhul ei saa Pensionikeskus avaldust vastu võtta, kui see ei vasta samas paragrahvis kehtestatud nõuetele (puudulikud andmed või vorm). Kui avaldus esitatakse täiendava fondipensioni saamiseks, keeldub Pensionikeskus avalduse vastuvõtmisest lisaks avalduse mitte nõuetekohasusele ka sellisel juhul avalduse vastuvõtmisest, kui selle esitab isik, kellel ei ole avalduse esitamiseks õigust. Näiteks, kui isik ei ole veel kolmanda samba pensionieas või kui tal ei ole üldse vabatahtliku pensionifondi osakuid. Samuti ei võeta täiendava fondipensioni avaldust vastu, kui isik juba kasutab väljamaksete saamiseks täiendavat fondipensioni. Kui isik soovib uut täiendavat fondipensioni, tuleb vana enne lõpetada. Lõiked 5 ja 6 reguleerivad avalduse vastuvõtmisest keeldumisest teavitamist. See toimub sarnaselt teistele kogumispensioni avaldustele. Elektrooniline veateade läheb viivitamata avalduse esitajale või kui avaldus esitati läbi kontohalduri, siis kontohaldurile, kellel omakorda tuleb see siis viivitamata avalduse esitanud isikule edastada. Veateates tuuakse välja nii avalduse vastuvõtmisest keeldumise õiguslik alus kui keeldumise põhjendus. KoPS § 63 lg 3. Paragrahv reguleerib täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kohustuslikke tingimusi. Selle lõikes 3 viidatakse vanaduspensionieale, kuid välja on jäänud viide riikliku pensionikindlustuse seadusele. Vanaduspensioniiga oli varasemalt defineeritud KoPSi mõistes § 40 lõikes 1, mida aga muudeti kohustusliku kogumispensioni reformi 6 seadusega. KoPSi hõlmav definitsioon kadus, kuid vastavalt jäi täpsustamata § 63 lõige 3. Eelnõuga see parandatakse. KoPS § 722. Paragrahvis on esitatud puuduvat töövõimet puudutav rakendussäte. Nimelt loetakse KoPSi mõttes puuduva töövõime tingimus täidetuks ka isikul, kellel on tuvastatud täielik töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Sättes viidatakse täpsemalt KoPS § 40 lõikes 11 ja § 63 lõikes 3 sätestatud puuduva töövõime tingimusele. Seoses täiendava fondipensioni kokkuleppimise õigusega puuduva töövõimega isikul lisatakse nende KoPSi viidete loetellu ka KoPS § 60 lõige 2. KoPS § 727 lõige 1. Paragrahvis on kehtestatud kolmanda samba pensioniea üleminekusätted. Lõike 1 kohaselt rakendatakse KoPS § 63 lõikes 3 sätestatud pensioniiga kindlustusvõtja suhtes, kelle täiendava kogumispensioni kindlustusleping on sõlmitud, ja isiku suhtes, kes omandab vabatahtliku pensionifondi osakuid esmakordselt 2021. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Seoses täiendava fondipensioni regulatsiooni lisandumisega täiendatakse lõikes 1 esitatud viiteid ka KoPS § 60 lõikega 2. See tähendab, et isikute puhul, kes olid kolmanda sambaga liitunud enne 2021. aastat, on ka täiendava fondipensioni saamise õigus, kui nad on vähemalt 55-aastased. 3.2. Eelnõu § 2 – maksukorralduse seaduse muutmine KoPS § 13 lõike 1 kohaselt rakendatakse kohustusliku kogumispensioni makse kohta maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut. MTA kontrollib makse tasumise õigsust, määrab vajadusel tasumisele kuuluva maksesumma, nõuab selle sisse MKS-s sätestatud korras ning rakendab kohustuste täitmisele sundimiseks seadusega lubatud sunnivahendeid. MKS § 3 lõike 4 punkt 1 peegeldab eelnevalt viidatud normi ning sätestab, et MKS-s maksu kohta sätestatut kohaldatakse ka kogumispensionide maksele ja töötuskindlustusmaksele, kui kogumispensionide seaduses või töötuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. MKS sätestab muu hulgas maksukohustuste tasumise ja tasaarvestamise reeglid ning maksukohustuste ajatamise alused. Kohustusliku kogumispensioni maksete tasumise ja ajatamise reeglite muutmine eeldab MKS-s muudatuste tegemist. Muudatused ei puuduta kohustusliku kogumispensioni makse kinnipidaja ega selle maksja seadusest tulenevate kohustuste täitmist. Tööandja peab endiselt tuvastama kohustusliku kogumispensioni makse kinnipidamise vajaduse, kandma kinnipeetud makse väljamakse tegemise kalendrikuule järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks MTA pangakontole ning esitama samaks kuupäevaks deklaratsiooni. Muudatusi ei tehta ka füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE) maksete osas. KoPS § 11 lõike 2 kohaselt, kui FIE on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset, on MTA kohustatud arvutama füüsilise isiku tuludeklaratsiooni, maksukohustuslaste registri ja pensioniregistri andmete alusel makse suuruse ning väljastama talle maksuteate tasumisele kuuluva makse suuruse kohta hiljemalt sotsiaalmaksuga maksustamise perioodile järgneva aasta 1. septembril. FIE on kohustatud lõike 3 kohaselt makse summa MTA pangakontole sotsiaalmaksuga maksustamise perioodile järgneva aasta 1. oktoobriks. MTA-s algavad kogumispensioni makset puudutavad protsessid pärast tööandjate poolt TSD esitamist ja deklareeritud summade tasumist. MTA teostab vajalikud kontrollid, arvutab isikupõhised kogumispensioni maksete summad, leiab kriteeriumitele vastavatest TSD-dest isikute 2% makse ja sotsiaalmaksu arvelt tehtava 4% makse andmed ning eraldab vastavad summad iga isiku kohta. Järgneb nimekirjade moodustamine ning nende edastamine ja kogumispensioni maksete (2% ja 4%) ülekandmine Pensionikeskusele KoPS § 12 alusel. Kui 7 maksed on Pensionikeskusele laekunud, käivitab ta kohustusliku pensionifondi osakute väljalaske protsessi. Juba kehtiva korra kohaselt on kohustusliku kogumispensioni maksete tasumisel eelisjärjekord, kuid ainult juhul, kui kahe kohustuse täitmise tähtpäev langeb samale päevale (MKS § 105 lg 6 p 11). Juhul, kui ettevõtjal on varasema täitmise tähtpäevaga kohustusi, kaetakse TSD tasumiseks laekunud summadest tema varasem võlg. Selleks, et kohustusliku kogumispensioni maksed saaksid kindlamalt tasutud viivitusteta, tuleb teha muudatusi kohustuste tasumise ja tasaarvestamise korras MKS §-s 105. MKS sätestab maksukohustuste tasumise ettemaksukonto arvestuses, mis tähendab, et isik ei saa reeglina valida millist kohustust tasuda. Kohustused loetakse täidetuks kohustuste täitmise tähtpäeva saabumise, mitte tasumise järjekorras. MKS § 105 lõige 62. MKS § 105 lõike 1 kohaselt maksukohustuslane on kohustatud maksusumma ja maksu kõrvalkohustustest tulenevad summad tasuma selleks määratud kontole. Lõike 6 kohaselt tasutakse või tasaarvestatakse maksukohustuslase rahalised kohustused kohustuste tekkimise järjekorras. Selleks, et tagada kohustusliku kogumispensioni makse kohene tasumine, sätestatakse MKS § 105 lõikes 62, et see makse tasutakse või tasaarvestatakse ettemaksukonto arvestusse kantud vahenditest selle kohustuse tekkimise ajal sõltumata üldisest kohustusest järgida rahaliste kohustuste tekkimise järjekorda vastavalt MKS § 105 lõikele 6. MKS § 105 lõige 6 sätestab lisaks ühe ja sama tähtpäevaga nõuete täitmise järjestuse, milles kohustusliku kogumispensioni makse asub punktis 11 rahatrahvi ja rahaline karistuse järel teisel kohal. Viidatud normi ei muudeta, kuna TSD tasumise tähtajale võib sattuda ka muid kohustusi. Sellisel juhul on kohustusliku pensionikindlustuse maksel endiselt eelisseisund teiste maksete ees, v.a. rahatrahvi ja rahalise karistuse ees. Kohustusliku kogumispensioni maksete välja arvamisel üldisest kohustuste täitmise järjekorrast ei ole tarvis teha muudatusi nende asutuse töötajate maksete arvestuses, kelle koosseis, koondandmed või konkreetsed tööülesanded on KoPS § 11 lõike 4 kohaselt riigisaladus. Nende maksete arvestus on isikupõhine, peidetud on isiku ja tööandja vaheline seos. Muudatus ei puuduta sotsiaalmaksust 4% eraldamise korda. Sotsiaalmaks on tööandja maksukohustus ja muudatuse eesmärk on välistada füüsilise isiku enda maksukohustuse arvelt juriidilise isiku maksukohustuste katmine. MKS § 111 lõige 11. MKS § 111 lõige 1 sätestab maksuhalduri õiguse makseraskustes maksukohustuslase taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumine, samuti sellise teadaoleva kohustuse tasumine, mille täitmise tähtpäev ei ole saabunud. Maksuvõlgade ajatamine ei ole täna maksuliigiti piiratud. Seadus ei anna täna õiguslikku alust MKS § 1 lõikes 6 sätestatud riigi muude nõuete ajatamiseks. Samas laienevad ajatamise reeglid rahalistele kohustustele, millele kohaldatakse MKS § 3 lõike 4 kohaselt MKS-is maksu kohta sätestatut, sh kohustusliku kogumispensioni maksed. Selleks, et tagada II sambaga liitunud isikule pensionifondi osakute väljalaskmine ilma viivitusteta, välistatakse kohustusliku kogumispensioni makse tasumise ajatamine. 8 3.3. Eelnõu § 3 – tulumaksuseaduse muutmine TuMS § 40 lõike 2 punkt 4. Säte reguleerib investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvaralt teenitud tulu maksustamise erisust. Tulumaksu ei peeta kinni residendist füüsilisele isikule makstavalt intressilt (TuMS § 17 lõige 1) ning kindlustushüvitiselt (TuMS § 20 lõige 3), kui maksumaksja on tulumaksu kinnipidajat teavitanud, et intress või kindlustushüvitis on saadud TuMS §-s 172 nimetatud investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvaralt. Pensioni investeerimiskonto lisamisega II sambasse on ekslikult jäänud vastav täpsustus TuMS § 40 lõike 2 punktis 4. Eelnõuga see parandatakse ja lisatakse antud sättesse viide ka KoPS §-s 31 nimetatud pensioni investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvarale. II samba puhul maksustatakse väljamakse (va TuMS § 201 lõikes 3 sätestatud erisused), mistõttu ei peaks ka siin toimuma vahepeal teenitud tulu maksustamist. 3.4. Eelnõu § 4 – seaduse jõustumine Eelnõu on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2022. Siinkohal on arvestatud pensioniregistri pidaja koormust, mis on tingitud erinevatest arendustöödest seoses pensioni kogumise vabatahtlikuks muutumisega II sambas. Eelnõus esitatud III samba fondipensioni tehniline lahendus on võimalik ette valmistada 2022. aasta 1. jaanuariks. TuMSi muudatus (eelnõu § 3) on samuti planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2022. MKSi muudatused (eelnõu § 2) on planeeritud jõustuma 1. juulil 2022. II samba maksete tasumise ja maksuvõlgade puhul on samuti eesmärgiks muudatuste jõustamine esimesel võimalusel, võttes samal ajal arvesse ka muudatuste rakendamiseks vajalikke arendusi, mis MTA-l tuleb selleks teostada, sealhulgas MTA-le IT-arendusi pakkuva partneri vahetumist. Muudatused kohalduvad selliste kohustusliku kogumispensioni maksete suhtes, mis seaduse jõustumisel veel tasumata on ja mida 2022. aasta 1. juulist alates deklareerima hakatakse. 3.5. Muudatuste kooskõla põhiseadusega Vabatahtlike pensionifondide regulatsioon on puutumuses põhiseaduse (edaspidi PS) §-ga 32, kuivõrd pensionifondi osakud ja nende väärtusele vastav summa on rahas hinnatav nõudeõigus. PS § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Samuti sätestab PS § 32, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused saavad tuleneda vaid seadustest. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Seadus võib üldistes huvides sätestada vara liigid, mida tohivad Eestis omandada ainult Eesti kodanikud, mõnda liiki juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused või Eesti riik. Pärimisõigus peab olema tagatud. Eelnõus esitatud muudatused ei sea täiendava kogumispensioniga liitunud isikutele täiendavaid kohustusi, küll aga võimaldavad tähtajalist pensionit vabatahtlikest pensionifondidest. Eeltoodut arvesse võttes tuleb eelnõus esitatud muudatusi pidada põhiseadusega kooskõlas olevaks. Rahaliste kohustuste kinnipidamisel ja nende maksmisel on vähene puutumus PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse teostamisega ja PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõigusega. II samba pensionifondiga liitunud isiku jaoks on tema tasult makse kinnipidamisel ja Pensionikeskusele edasikandmisel puutumus omandipõhiõigusega. Ettevõtlusvabadus on õiguslik vabadus, millele vastab riigi kohustus mitte luua põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks. Üldist ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või 9 kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse1. Ettevõtlusvabaduse kaitseala riivab ka see, kui ettevõtlusvabadust mõjutatakse avaliku võimu poolt ebasoodsalt.2 Riigikohus on selgitanud, et PS § 31 teine lause, mis lubab seadusega kehtestada piirangud ettevõtlusvabadusele, annab seadusandjale suure vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest.3 Arusaadavalt ei tohi sellised piirangud kahjustada ettevõtjate huvi või õigust rohkem, kui seda normi legitiimse eesmärgiga saab põhjendada. Piirangud peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Omandipõhiõiguse funktsiooniks on tagada põhiõiguse kandjale vabadussfäär omandiõiguse ja omandiga sarnanevate varaliste õiguste valdkonnas ning võimaldada tal selle kaudu kujundada oma elu ise omal vastutusel. Eraldi kaitse all on Riigikohtu praktikast tulenevalt avalik- õiguslikud subjektiivsed õigused sotsiaalkindlustuse valdkonnas. Ennekõike on senise kohtupraktika kohaselt käsitluse all olnud pensioniga seotud õigused.4 Sisuliselt saavad kitsendused olla üksnes sellised, mis ei sea kahtluse alla omandi kui instituudi säilimist. Omandipõhiõiguse kitsendused ei tohi olla ebaproportsionaalsed ega piirata omanikke ebamõistlikult.5 Riigikohus on oma lahendites rõhutanud, et PS § 32 lg 2 teine lause näeb ette omandiõiguse piiramiseks lihtsa seadusreservatsiooni. Seega võib omandiõigust piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole PS-ga vastuolus6. Ettevõtlusvabadust piiravad väga vähesel määral KoPS-st ja MKS-st tulenevad maksete kinnipidamise ja tasumisega seotud kohustuste täitmisega kaasnev halduskoormus. Muudatused seda halduskoormust ei muuda, mistõttu uut või täiendavat ettevõtlusvabaduse riivet muudatuste rakendamine kaasa ei too. Kohustus kohustusliku kogumispensioni maksete kinnipidamiseks tuleneb KoPS-st ning seda korda ei muudeta. Muudatus ei puuduta ka kohustust TSD-l deklareeritud summad tasuda õigeaegselt. Eraldi küsimus on, kas või millisel määral võib isiku ettevõtlusvabadust või omandipõhiõigust riivata reegel, mille kohaselt ta ei saa tasuda oma maksuvõlga teise isiku tasust kinnipeetud maksete arvelt. Eelnõuga luuakse uus reegel kohustusliku kogumispensioni makse tasumiseks olukordades, kus makse tegijal on maksuhalduri ees täitmata kohustusi. See tähendab, et maksukohustuslase võlgnevusi ei saa tasuda teise isiku töötasust kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni maksete arvelt. Isikul, kellele makstavast tasust II samba pensionimaksed kinni peeti, on õigustatud ootus, et maksed jõuaksid Pensionikeskusesse ning talle väljastatakse selle eest kohases suuruses pensionifondi osakuid. Tal puudub võimalus teha neid makseid ilma kinnipidaja vahenduseta, mistõttu sõltub tema pensionivara suurus muu hulgas sellest, kas või millises mahus täidab kinnipidaja oma seadusest tulenevaid kohustusi. Kuna maksete kinnipidaja ettevõtlusvabadus ja omandipõhiõigus vastandub II sambaga liitunud isikute omandipõhiõigusele, tuleb neid piiranguid pidada põhjendatuks ja proportsionaalseks. Maksete kinnipidajal ei saa olla õigustatud ootust tasuda kinni peetavate summadega enda võlgnevusi. 1 RKPJKo 3-4-1-6-00. 2 RKPJKo 3-4-1-1-02. 3 O. Kask, Sten Andreas Ehrlich, LLM Ave Henberg. PõhiSK § 31/20. – Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj. 4. vlj. Tallinn: Juura 2017; RKHKo 3-3-1-75-15. 4 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne: https://pohiseadus.ee/sisu/3503 5 Samas 6 RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 37 10 Samad kaalutlused kohalduvad ka kohustusliku kogumispensioni maksete ajatamise välistamisel. Muudatused tagavad kohustusliku kogumispensioni maksete senisest kiirema ja kindlama jõudmise kohustuslikesse pensionifondidesse, mistõttu tuleb muudatusi pidada põhiseadusega kooskõlas olevaks. 4. Terminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „täiendav fondipension“. Tegemist on tähtajalise pensioniga vabatahtlikest pensionifondidest, mille osakuomanik võib vabatahtliku kogumispensioni saamiseks valida. Täiendava fondipensioni väljamakseid tehakse kokkulepitud tähtajani. Kui osakuomanik omab osakuid mitmes vabatahtlikus pensionifondis, võetakse väljamaksete tegemisel tagasi tema osakuid kõigis neis pensionifondides. 5. Eelnõu kooskõla euroopa liidu õigusega Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud 6.1. Täiendav fondipension Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha mõju sotsiaalvaldkonnale, regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule, välissuhetele ega riigiasutuste korraldusele. Eelnõu rakendamisega on ette näha majanduslikke mõjusid. Kaasnev mõju: Majanduslikud mõjud Sihtrühm – III sambaga liitunud isikud. 2020. aasta lõpu andmetel puudutab eelnõus esitatud täiendav fondipension potentsiaalselt umbes 29 100 inimest, kellel on õigus III sambast pensionile jääda, kuid kes on seda seni edasi lükanud. Samuti igal järgneval aastal neid, kes III samba pensioniikka jõuavad. 2021. aastal saab 55-aastaseks ehk III samba pensioniealiseks pisut alla 3 700 inimese. Uute pensioniealiste inimeste arv püsib lähiaastatel suurusjärgus 3 700–4 300 aasta kohta. Kokku oli 2020. aasta lõpu seisuga III sambaga liitunud 167 200 inimest. Neist 46 500 inimesel oli sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustusleping ja 120 700 inimest omas vabatahtliku pensionifondi osakuid. Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlminud isikute keskmine vanus oli 2020. aasta lõpu seisuga 52 aastat ja vabatahtlike pensionifondide osakuomanikel 34 aastat. III sambast võttis raha välja 2020. aastal 3 900 inimest (2019. aastal oli neid üle 4 160). Keskmine väljamakse vabatahtlikest pensionifondidest oli 2020. aasta viimases kvartalis 1 440 eurot. Küllaltki suures osas võetakse raha III sambast välja enne 55. eluaastat, mis on enne 2021. aastat III sambaga liitunutel III samba pensionieaks. 26% kõigist väljamaksetest tehti enne III samba pensioniiga. Kokku maksti 2020. aastal nii välja 2,2 miljonit eurot. III samba pensioniealisi inimesi (üle 55-aastased) oli kokku umbes 32 000, kellest omakorda 18 500 kindlustuses ja 13 500 vabatahtlikes pensionifondides. Väljamakseid said neist 2020. aastal 2 900 inimest. III sambast pensionile jäämist on edasi lükanud umbes 29 100 inimest. III sambaga liitunutest oli samal ajal riiklikus vanaduspensionieas vaid umbes 6 500 inimest, kellest 4 630 ei ole samuti veel III sambast pensioni välja võtma hakanud. 11 Eluaegse pensioni, mis oli kuni 2021. aastani ainus pensioni saamise viis, millelt tulumaksu ei pidanud maksma, oli 2020. aasta lõpu seisuga valinud umbes 100 inimest. Ülejäänud juhtudel on väljamakseid tehtud III samba pensionieas, maksumääraga 10%. 2020. aastal maksti nii kokku välja 8,5 miljonit eurot. Sihtrühma kohanemisvajadus. Täiendav fondipension on uus pensioni väljamaksmise lahendus, kuid selle kasutamine on osakuomanikele vabatahtlik. Seega on kohanemisvajadus väike. Mõju ulatus. Eelnõuga täpsustatakse vaid täiendava fondipensioni tehnilist lahendust. Maksusoodustus sellisele pensionile kehtib juba alates 1. jaanuarist 2021. III samba pensionärile annab täiendav fondipension lisavõimaluse saada pensionit ilma, et sellelt tuleks tasuda tulumaksu. Kui praegu saab selleks kasutada vaid tähtajalist või eluaegset täiendava kogumispensioni kindlustuslepingut, siis eelnõuga lisandub valikusse tähtajaline pension vabatahtlikest pensionifondidest. Et pensioni suurus ei kujuneks liiga väike, peaks III sambasse olema kogutud piisavalt suur summa. Näiteks, kui minna pensionile kohe 55-aastaselt, tuleb täiendava fondipensioni väljamakseid teha vähemalt 27 aastat, et need oleksid tulumaksuvabad. Selleks, et saada III sambast pensioni näiteks 100 eurot kuus, peaks sinna praegu olema kogutud üle 32 000 euro, kui minna pensionile 55-aastaselt. Kuivõrd täiendava fondipensioni puhul investeeritakse raha pensionifondides edasi, sõltub väljamakse suurus muidugi ka pensionifondi osaku väärtusest. Kui populaarseks kujuneb täiendav fondipension, on keeruline prognoosida. Et väljamaksete valik on nüüd ka II sambas vaba ja alates jaanuarist 2021 on väljamaksete maksureeglid samasugused kui III sambas, saab võrdluseks vaadata esimest II samba kogemust. 2021. aasta 31. märtsi seisuga on sel aastal II sambast pensionile läinutest 99% võtnud oma raha korraga välja ja vaid 1% on valinud tähtajalise või eluaegse pensioni lahenduse. Seega ei ole eluaegsele ja pikale tähtajalise pensionile antud maksuvabastus vähemalt esialgu pannud inimesi neid pensioni saamise viise eelistama. Mõju sagedus. Pensionile minnes on igaühe enda valida, kuidas III sambasse kogutud raha välja hakata võtma. Kui selleks sõlmitakse täiendava kogumispensioni kindlustusleping, siis sellist lepingut hiljem üles öelda ei saa. Täiendav fondipension on üks võimalikest valikutest, mida pensioni saamiseks on võimalik kasutada. Samuti võib kogutud raha korraga välja võtta. Kui täiendav fondipension on kokku lepitud, saab osakuomanik selle soovi korral ka lõpetada ning ülejäänud raha näiteks korraga välja võtta või hiljem vajadusel uue täiendava fondipensioni kokku leppida. Seega on mõju sagedus harv. Võimalik ebasoovitav mõju. Võimalik ebasoovitav mõju võib avalduda, kui pensionile minnes valitakse täiendav fondipension, mis aga ei vasta osakuomaniku huvidele. Kuivõrd raha investeeritakse pensionifondides edasi, on see endiselt avatud investeerimisriskile. Ebasoovitava mõju riski vähendab asjaolu, et osakuomanikule on võimalik täiendav fondipension soovi korral ka lõpetada ning valida selle asemele siis mõni muu pensioni saamise viis, näiteks garanteeritud intressimääraga täiendava kogumispensioni kindlustusleping või võtta järelejäänud raha korraga välja. Kuivõrd täiendav fondipension ei taga osakuomanikule pensioni saamist tema elu lõpuni, võib ebasoovitavaks tagajärjeks olla ka pensioni lõppemine. Täiendava fondipensioni kasutamine on aga vabatahtlik ning osakuomanik võib selle asemel valida omale eluaegse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu. 12 Sihtrühm – Pensionikeskus ja kontohaldurid. Vabatahtliku pensionifondi osakud on registreeritud pensioniregistris. Registripidaja teenust osutab AS Pensionikeskus. III samba avaldusi võtavad inimestelt vastu pensioniregistri kontohaldurid, kelleks on: - AS LHV Pank; - Luminor Bank AS; - AS SEB Pank; - Swedbank AS; - Tuleva Fondid AS. Sihtrühma kohanemisvajadus. Arvestades, et täiendav fondipension on tingimustelt sarnane II samba fondipensionile, ei kaasne eelnõu rakendamise järel pensionile jäävate inimeste nõustamisega seonduvalt kohanemisvajadust kontohalduritele. Kohanemisvajadus on tingitud vaid Pensionikeskusel täiendava fondipensioni väljamaksete tegemiseks ja kontohalduritel avalduste vastuvõtmiseks vajalike IT-arenduste teostamisest. Kohanemisvajadus on seega väike. Mõju ulatus. Eelnõu rakendamine eeldab Pensionikeskuselt vastavat arendust. Kuivõrd täiendav fondipension on väga sarnane II sambas juba eksisteerivale fondipensionile, on selle juurutamine ka selle võrra lihtsam. Vajalikud arenduskulud kaetakse hankelepingu raames kogumispensioni reformi jaoks Rahandusministeeriumiga kokku lepitud kulude alusel Pensionikeskuse võetavatest teenustasudest. Teenustasusid maksavad vastavalt tarbitavatele registri teenustele kontohaldurid ja pensionifondivalitsejad. Samuti on tasulised Pensionikeskusele esitatavad avaldused. Eelnõu rakendamine eeldab ka kontohalduritelt valmisolekut täiendava fondipensioni avaldusi vastu võtta. Kokkuvõttes on mõju ulatus sihtrühmale väike. Mõju sagedus. Täiendava fondipensioni pakkumiseks vajalik arendusvajadus on ühekordne. Pensionile jäävate inimeste nõustamine kontohaldurite poolt ning AS Pensionikeskuse poolt täiendava fondipensioni väljamaksete tegemine on pidevad protsessid. Arvestades, et täiendava fondipensioni kasutamine on vabatahtlik, ei pruugi selle kasutajaid praktikas väga palju ka olla, mistõttu on mõju sagedus väike või keskmine. Võimalik ebasoovitav mõju. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha. 6.2. II samba maksed ja maksuvõlad Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha mõju sotsiaalvaldkonnale, regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ega välissuhetele. riigiasutuste korraldusele. Eelnõu rakendamisega on ette näha majanduslikke mõjusid ja mõju riigiasutuse korraldusele (MTA). Kaasnev mõju: Majanduslikud mõjud Sihtrühm – tööandjad ja FIE-d. Sihtrühmaks on kohustusliku kogumispensioni makse kinnipidamise kohustusega isikud ning FIE-d, kes tasuvad ise kohustusliku kogumispensioni makseid. Isikuid, kes igakuiselt TSD-d esitavad, on umbes 100 000, lisaks neile on FIE-sid, kes esitavad kord aastas FIDEKi umbes 30 700 (2020. aasta kohta esitatud FIDEK-d), kellest omakorda on II sambaga liitunud umbes 3 700 FIE-t. FIE enda maksuperiood on kalendriaasta, mis tähendab, et oma kohustusliku kogumispensioni makse deklareerib FIE kord aastas ning võlgnevuse korral jääb ta antud juhul võlgu ise endale. Kui FIE-l on ka töötajaid, esitab ta nende eest MTA-le TSD, nagu teised tööandjad. 13 2021. aasta 13. septembri seisuga on kogumispensioni makseid võlgu 9 805 juriidilist isikut ja enda eest on kogumispensioni maksed tegemata jätnud 98 FIE-t. Arvestades võlgnevuste olemasolu saab sihtrühma pidada väikseks või keskmiseks. Sihtrühma kohanemisvajadus. Eelnõuga ei lisandu tööandjatele ega FIE-dele täiendavaid kohustusi, mistõttu neil kohanemisvajadus puudub. Mõju ulatus. Eelnõuga ei panda tööandjatele ega FIE-dele täiendavaid kohustusi ning kohustusliku kogumispensioni maksed ei moodusta suurt osa nende maksukohustustest. Kui ka juhtub, et varasemast võlast jääb väike osa tasumata II samba maksete tasumise tõttu, siis ei too see kaasa olulist majanduslikku mõju. Neil ei peaks olema ka õiguspärast ootust teise isiku tasust kinnipeetud makse arvelt enda kohustuste täitmiseks. Samuti ei ole kohustusliku kogumispensioni maksete kinnipidajate ega FIE-de jaoks olulist majanduslikku mõju II samba maksete ajatamata jätmisel, kuivõrd maksed olemuslikult ei moodusta olulist osa koguvõlgnevuses. Nende summade tasumine ajakava väliselt ei too kaasa makseraskuste süvenemist. Kohustusliku kogumispensioni maksete võlgnevuse suurus on ajas pidevalt muutuv. 2021. aasta 1. juuni seisuga oli juriidiliste isikute võlg kokku 326,6 miljonit eurot, millest kohustusliku kogumispensioni maksete võlg oli 2,5 miljonit. Seejuures oli 78,2% neist juriidilistest isikutest, summas 316,7 miljonit eurot, võlgu kauem kui 2 kuud ja kõigist võlgnikest 47%-l, summas 265,5 miljonit eurot, oli võlgu kauem kui üks aasta. 2021. aasta 13. septembri seisuga on kogumispensioni maksete võlgu kokku 2,49 miljonit eurot, millest omakorda FIE-del umbes 35 600 eurot (viimane ei sisalda võlgnevust FIE töötajate ees, mis on arvestatud kogu kogumispensioni maksete võlgnevuse hulka). Igakuiselt TSD-d esitavast umbes 100 000 juriidilisest isikust oli 13. septembri seisuga (TSD esitamise tähtpäev: 10. september) kogumispensioni maksete võlgu 9 805 juriidilisel isikul ning oma kogumispensioni makse oli tasumata jätnud 98 FIE-t umbes 3 700-st II sambaga liitunud FIE- st. Möödunud perioodide osas võib välja tuua, et alates 2009. aastast kui loodi ettemaksukonto arvestuse süsteem, on maksuhaldur maha kandnud 8 863 ettevõttel ligikaudu 1,57 miljonit eurot kohustusliku kogumispensioni maksete võlga nii, et kõigepealt tasuti II samba maksete laekumiste arvelt muud võlga ning maksete katteks lõpuks raha ei laekunudki. Mõju ulatus antud sihtrühmale on väike. Mõju sagedus. Kohustusliku kogumispensioni makseid tehakse pidevalt. Mõju sagedus sõltub võlgnevuse tekkimisest. Eelduslikult on see väike või keskmine. Võimalik ebasoovitav mõju. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha. Sihtrühm – pensionikogujad. Muudatuse sihtrühma kuuluvad ka II sambaga liitunud isikud, kelle tasult kohustusliku kogumispensioni makseid kinni peetakse. II sambaga on liitunud üle 770 000 inimese7, kellest 2020. aasta andmetel omakorda olid aktiivsed investorid, st tegid sissemakseid, alla 500 000 inimese. Septembris 2021 lahkus II sambast küll 149 260 inimest ja 7 Hõlmab ka inimesi, kes on teinud avalduse II sambast lahkumiseks, kuid olid seletuskirja koostamise ajal veel II sambas. 14 lisaks peatas vähemalt järgmiseks kümneks aastaks oma sissemaksete tegemise 893 inimest, kuid sellele vaatamata saab sihtrühma pidada suureks. Sihtrühma kohanemisvajadus. Eelnõu rakendamisega ei kaasne pensionikogujatele täiendavaid kohustusi, mistõttu sihtrühmal kohanemisvajadus puudub. Majanduslik mõju. Pensionikogujate jaoks on muudatusel majanduslik mõju, kuna see tagab pensionifondi osakute senisest kiirema ja kindlama väljalaske, sest välistatakse võimalus, et isiku tehtud maksete arvelt tasutakse juriidilise isiku maksuvõlgasid või need maksed ajatatakse. Kohustusliku kogumispensioni maksete võlgnevuse suurus on ajas pidevalt muutuv. 2021. aasta 1. juuni seisuga oli juriidiliste isikute võlg 326,6 miljonit eurot, millest kohustusliku kogumispensioni maksete võlg oli 2,5 miljonit. Seejuures oli 78,2% neist juriidilistest isikutest, summas 316,7 miljonit eurot, võlgu kauem kui 2 kuud ja kõigist võlgnikest 47%-l, summas 265,5 miljonit eurot, oli võlgu kauem kui üks aasta. Ligikaudu 80-90% sellistel juhtudel on juriidilise isiku võla olemasolul läinud laekumised kõigepealt teiste nõuete, mitte kohustusliku kogumispensioni maksete katteks. Nii on pensionikogujal jäänud vastav makse kohustuslikku pensionifondi laekumata ja sellelt makselt pole ka tootlust teenitud (positiivse tootluse korral). 2021. aasta 13. septembri seisuga on kogumispensioni maksete võlgu kokku 2,49 miljonit eurot, millest omakorda FIE-del umbes 35 600 eurot (viimane ei sisalda võlgnevust FIE töötajate ees, mis on arvestatud kogu kogumispensioni maksete võlgnevuse hulka). Juriidiliste isikute kogumispensioni maksete võlg puudutab kokku umbes 52 600 pensionikogujat (ei hõlma FIE- sid, kellel on kogumispensioni makse tasumata enda eest). Enda eest on kogumispensioni makse tasumata jätnud 98 FIE-t. Ühe pensionikoguja kohta on juriidilise isiku võlgnevus seega keskmiselt umbes 44 eurot. II sambaga liitunud isikutel, kes septembri seisuga jätkavad kogumist ja ei ole veel pensioniikka jõudnud, oli 2021. aasta 1. augusti seisuga sambasse keskmiselt kogutud umbes 7 500 eurot, millest keskmine juriidilise isiku võlg moodustab 0,6%. Võrdluseks: keskmiselt brutopalgalt makstav kogumispensioni 2% makse on umbes 32 eurot kuus (juunis 2021 oli keskmine brutopalk 1 586 eurot). FIE-de puhul, kes on jätnud enda eest kogumispensioni makse tasumata, on võlgnevus keskmiselt umbes 363 eurot (füüsilisest isikust ettevõtja puhul on makse tasumise periood kalendriaasta). Alates 2009. aastast, kui loodi ettemaksukonto arvestuse süsteem, on maksuhaldur maha kandnud 8 863 ettevõttel ligikaudu 1,57 miljonit eurot kohustusliku kogumispensioni maksete võlga nii, et kõigepealt tasuti II samba maksete laekumiste arvelt muud võlga ning maksete katteks lõpuks raha ei laekunudki. Hinnanguliselt võis see puudutada kokku umbes 35 000– 45 000 pensionikogujat, kes kaotasid võlgade maha kandmise läbi keskmiselt 35–45 eurot. Võlgnevuste korral on jooksvas perioodis laekuva kohustusliku kogumispensioni makse arvelt kaetud juriidilise isiku varasema tähtpäevaga maksuvõlg. Alles peale varasemate võlgade tasumist on tasutuks saanud kohustusliku kogumispensioni makse ja maksuhalduril tekkinud võimalus see Pensionikeskusele kanda. II sambaga liitunud isikutele on muudatuste mõju positiivne, kuna võimaldab kõrvaldada olukorra, kus isiku II samba maksed ei jõua Pensionikeskusesse või jõuavad sinna hilinemisega. Mõju sagedus. Kohustusliku kogumispensioni makseid tehakse pidevalt. Mõju sagedus sõltub võlgnevuse tekkimisest. Eelduslikult on see väike või keskmine. 15 Võimalik ebasoovitav mõju. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha. Kaasnev mõju: mõju riigiasutuse korraldusele Sihtrühm – MTA. Riigiasutustest kuulub muudatuste sihtrühma MTA, sihtrühma suurus on väike. Sihtrühma kohanemisvajadus. MTA-l tuleb teostada vajalikud IT-arendused, kuid täiendavaid tööülesandeid muudatuste rakendumisel ei kaasne. Kohanemisvajadus on seega väike. Mõju ulatus. Eelnõu rakendamiseks tuleb MTA-l kohandada oma infosüsteeme. MTA saab selleks kasutada kogumispensioni reformi elluviimiseks ettenähtud alles jäänud rahalisi vahendeid. Kohustusliku kogumispensioni maksete tasumine ettemaksukonto arvestuses korraldatakse automatiseeritult, mistõttu muudatus ei too vahetult kaasa täiendavaid tööülesandeid. Ka ei too MTA jaoks märkimisväärselt täiendavaid ülesandeid kaasa kohustusliku kogumispensioni maksete ajatamata jätmine, kuna väiksemate võlgade tasumise ajatamine on korraldatud automatiseeritult ning muudel juhtudel tuleb isiku kohustused ja maksevõime üle hinnata igal juhul „käsitööna“. Mõju ulatus on väike. Mõju sagedus. Suurema kaaluga on MTA infosüsteemide kohandamine, mis on ühekordne. Suuremaid võlgasid puudutavate kohustusliku kogumispensioni maksete ajatamata jätmisega kaasnevat võlglase kohustuste ja maksevõime hindamist viiakse vajadusel läbi pidevalt. Mõju sagedus on kokkuvõttes väike. Võimalik ebasoovitav mõju. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha. 6.3. Muudatuste mõju halduskoormusele Eelnõu rakendumisel ei muutu halduskoormus pensionikogujate ega tööandjate ja FIEde jaoks. Vähesel määral suureneb töökoormus MTA-l, kellel võib esineda vajadust viia nö käsitsi läbi kohustusliku kogumispensioni maksete ajatamata jätmisega kaasnevate suuremate võlgade puhul võlglase kohustuste ja maksevõime hindamist. Vähesel määral suureneb halduskoormus Pensionikeskusel ja kontohalduritel, kelle jaoks toob täiendavaid tegevusi kaasa III samba fondipensioni kasutamine sambast pensionile jäävate isikute poolt. Kokku jääb mõju halduskoormusele siiski väike. Eelnevat arvestades ei esine eelnõu rakendamisel olulisi mõjusid. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud III sambaga seonduvalt reguleerib eelnõu 1. jaanuaril 2021 jõustunud maksusoodustuse kasutamise tehnilist lahendust ega eelda riigilt või kohalikult omavalitsuselt täiendavaid tegevusi ega too kaasa täiendavaid kulusid ega tulusid. Kohustusliku kogumispensioni maksete tasumiseks väljaspool üldist kohustuste täitmise järjekorda ning nende välistamist ajatamisest väiksemate summade korral on tarvis kohandada MTA infosüsteeme. MTA saab selleks kasutada kogumispensioni reformi elluviimiseks 16 ettenähtud alles jäänud rahalisi vahendeid. Täiendavaid vahendeid riigieelarvest taotleda ei ole tarvis. 8. Rakendusaktid Eelnõuga ei anta uusi volitusnorme määruste kehtestamiseks. Samuti ei too see kaasa vajadust muuta olemasolevaid rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2022. Siinkohal on arvestatud pensioniregistri pidaja koormust, mis on tingitud erinevatest arendustöödest seoses pensioni kogumise vabatahtlikuks muutumisega II sambas. Eelnõus esitatud III samba fondipensioni tehniline lahendus on võimalik ette valmistada 2022. aasta 1. jaanuariks. TuMSi muudatus (eelnõu § 3) on samuti planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2022. Muudatuse jõustumine aasta algusest arvestab üldist maksumuudatuste loogikat. Ühtlasi ei oleks oluliselt varasem jõustumine eelnõu menetlusele kuluvat aega arvestades ka võimalik. MKSi muudatused (eelnõu § 2) on planeeritud jõustuma 1. juulil 2022. II samba maksete tasumise ja maksuvõlgade puhul on samuti eesmärgiks muudatuste jõustamine esimesel võimalusel, võttes samal ajal arvesse ka muudatuste rakendamiseks vajalikke arendusi, mis MTA-l tuleb selleks teostada, sealhulgas MTA-le IT-arendusi pakkuva partneri vahetumist. Muudatused kohalduvad selliste kohustusliku kogumispensioni maksete suhtes, mis seaduse jõustumisel veel tasumata on ja mida 2022. aasta 1. juulist alates deklareerima hakatakse. 10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Finantsinspektsioonile ning selle suhtes küsiti arvamust AS-lt Pensionikeskus, MTÜ-lt FinanceEstonia, MTÜ-lt Eesti Pangaliit, Eesti Kaubandus- Tööstuskojalt, Eesti Tööandjate Keskliidult ja Eesti Maksumaksjate Liidult. Justiitsministeeriumi märkustega eelnõu mõjude kohta ning normitehniliste ja keelemärkustega on valdavalt arvestatud. Teistelt kaasatud huvirühmadelt kooskõlastusringi käigus ametlikke märkusi ega ettepanekuid ei laekunud. Peale kooskõlastusringide lõppu esitas oma ettepaneku eelnõu täiendamiseks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, sooviga piirata KoPS-s raha väljavõtmise avaldusel esitatud pangakonto andmete muutmist pärast seda, kui Pensionikeskus on KoPS § 524 lõike 42 alusel kontrollinud krediidiasutuses avaldusel esitatud kontonumbri ja väljamakse saaja andmete kokkulangevust. Ettepanekuga ei ole eelnõus arvestatud. Vastavalt KoPS-le teeb Pensionikeskus väljamakse pensionikoguja isiklikule pangakontole, mis on avatud krediidiasutuses. Praktikas teostab Pensionikeskus KoPS § 524 lõike 42 kohast kontonumbri ja väljamakse saaja andmete kontrolli ka juhul, kui avalduse esitanud isik on oma kontonumbrit pärast eelmist kontrolli muutnud. Eestis tegutsevate krediidiasutuste puhul on seega kõik kontod enne väljamakse tegemist vastava krediidiasutusega üle kontrollitud. Andmete kontrollimise võimalused puuduvad vaid välisriigis avatud kontode puhul, millisel juhul aga ei aitaks ka konto andmete muutmise piiramine. Algatab Vabariigi Valitsus ……………………2021 (allkirjastatud digitaalselt) 17
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel