Riigikantselei Meie 28.09.2021 nr 1.1-10.1/4765-6
[email protected]
Eelnõu esitamine Vabariigi
Valitsuse istungile
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse
ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisa(d):
1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Kertu Fedotov 6113048
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
20.09.2021
Kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja
tulumaksuseaduse muutmise seadus
§ 1. Kogumispensionide seaduse muutmine
Kogumispensionide seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 40 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud õiguse tuvastamiseks ja tulumaksuseaduse § 201
lõike 3 punkti 1 kohaldamiseks väljamaksete tegemisel on registripidajal õigus saada
Sotsiaalkindlustusametilt andmeid töövõimetuspensionäride kohta, kellele on avatud
pensionikonto käesoleva seaduse § 17 alusel, ja Eesti Töötukassalt (edaspidi töötukassa)
andmeid isikute kohta, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime.“;
2) paragrahvi 523 lõikest 3 jäetakse välja sõna „Eesti“;
3) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Registripidajal on õigus saada Sotsiaalkindlustusametilt andmeid käesoleva seaduse
kohaselt vabatahtliku pensionifondi osakuid omandanud töövõimetuspensionäride kohta ja
töötukassalt andmeid isikute kohta, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime,
järgmistel juhtudel:
1) väljamakse tegemisel vabatahtlikust pensionifondist tulumaksuseaduse § 21 lõike 4 punkti 1
kohaldamiseks;
2) väljamakse tegemiseks vabatahtlikust pensionifondist, millest väljamaksete tegemine on
käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 sätestatu kohaselt pensionifondi tingimustes seotud
osakuomaniku osalise või puuduva töövõimega;
3) käesoleva seaduse §-s 64 sätestatu alusel pensionifondi osakute tagasivõtmiseks lepingu
sõlmimisel.“;
4) paragrahvi 60 lõikes 1 asendatakse sõna „väljamakseid“ sõnadega „väljamakseid käesolevas
jaos ja“;
5) paragrahvi 60 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Õigus käesoleva seaduse §-s 601 sätestatud täiendava fondipensioni väljamaksetele tekib, kui
osakuomanikul on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka
jõudmiseni jäänud viis aastat, samuti siis, kui osakuomanikul on tuvastatud puuduv töövõime.“;
6) seadust täiendatakse §-dega 601 ja 602 järgmises sõnastuses:
„§ 601. Täiendav fondipension
(1) Osakuomanik võib kõigist vabatahtlikest pensionifondidest, mille osakud talle kuuluvad,
täiendava kogumispensioni saamiseks kasutada fondipensioni (edaspidi täiendav
fondipension).
(2) Täiendava fondipensioni tähtaeg määratakse aastates täiendava fondipensioni avalduse
esitamise kuule järgneva kuu 1. kuupäevast arvates. Vaikimisi määratakse täiendava
fondipensioni tähtaeg väljamaksete kokkuleppimise ajal osakuomaniku vanusele vastavate üle-
eelmise kalendriaasta kohta Statistikaameti avaldatud meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud
aastate alusel ümardatuna täisaastateks.
1
(3) Osakuomanik võib määrata täiendavale fondipensionile käesoleva paragrahvi lõike 2 teises
lauses sätestatust lühema või pikema tähtaja.
(4) Kas väljamakseid tehakse kord kuus, iga kolme kuu tagant või kord aastas, määrab
osakuomanik. Kui väljamakseid tehakse iga kolme kuu tagant või kord aastas, tehakse
väljamakse valitud sagedusele vastaval viimasel kuul.
(5) Väljamaksete aluseks olev osakute arv leitakse iga kord enne väljamakse tegemist, jagades
osakuomanikule kuuluvate osakute arvu veel teha jäänud väljamaksete arvuga, arvestades
täiendavale fondipensionile määratud tähtaega ja valitud väljamaksete sagedust.
(6) Kui osakuomanikul on mitme vabatahtliku pensionifondi osakuid, leitakse käesoleva
paragrahvi lõikes 5 sätestatu kohaselt iga pensionifondi kohta osakuomanikule kuuluvate
osakute arv, mis väljamakse tegemisel tagasi võetakse. Arvesse ei võeta vabatahtlikku
pensionifondi, mille osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud.
(7) Registripidaja korraldab vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmise ja
osakuomanikule väljamakse tegemise iga täiendava fondipensioni väljamakse kuu 15.
kuupäevast kuni 20. kuupäevani, lähtudes valitud väljamaksete sagedusest, õigusaktidest,
vabatahtliku pensionifondi tingimustest ning registripidaja, pensionifondivalitseja ja
pensionifondi depositooriumi vahel sõlmitud kolmepoolsest lepingust.
(8) Kui täiendav fondipension on juba kokku lepitud ja osakuomanik omandab vabatahtliku
pensionifondi osakuid või tema pensionikontol on vabatahtliku pensionifondi osakuid, mille
tagasivõtmine oli investeerimisfondide seaduse alusel keelatud, kuid mille tagasivõtmise
piirangud on ära langenud, võetakse need osakud arvesse järgmise väljamakse tegemisel selle
aluseks olevate osakute arvu leidmisel.
(9) Täiendava fondipensioni väljamaksmine lõpetatakse:
1) pärast osakuomanikule kuuluvate viimaste osakute tagasivõtmist ja talle vastava väljamakse
tegemist;
2) osakuomaniku surma korral või
3) osakuomaniku vastava avalduse esitamise korral.
§ 602. Täiendava fondipensioni avaldus
(1) Täiendava fondipensioni saamiseks esitab isik kontohaldurile või registripidajale kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis avalduse, milles märgitakse:
1) isiku nimi;
2) isiku isikukood;
3) isiku kontaktandmed;
4) isiku pangakonto number ning vajaduse korral selle krediidiasutuse ärinimi, aadress ja muud
pangaülekande tegemiseks vajalikud andmed, kus pangakonto on avatud;
5) täiendava fondipensioni tähtaeg;
6) väljamaksete tegemise sagedus;
7) avalduse esitamise kuupäev;
8) isiku allkiri.
(2) Täiendava fondipensioni maksmise lõpetamiseks esitab isik kontohaldurile või
registripidajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse, milles märgitakse
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3, 7 ja 8 nimetatud andmed.
2
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed esitatakse avaldusel registripidaja
ette antud vormil.
(4) Registripidaja keeldub täiendava fondipensioni maksmise lõpetamise avalduse
vastuvõtmisest, kui avaldus ei vasta käesolevas paragrahvis kehtestatud nõuetele. Registripidaja
keeldub täiendava fondipensioni avalduse vastuvõtmisest, kui:
1) avalduse on esitanud isik, kellel ei ole avalduse esitamiseks õigust;
2) registripidajale esitatud või kontohalduri kaudu edastatud avaldus ei vasta käesolevas
paragrahvis kehtestatud nõuetele;
3) isik juba kasutab väljamaksete saamiseks täiendavat fondipensioni.
(5) Avalduse vastuvõtmisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja viivitamata
avalduse esitajat või kontohaldurit, edastades infosüsteemi kaudu vastava elektroonilise
veateate. Kontohaldur edastab veateate viivitamata avalduse esitanud isikule.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud veateade peab sisaldama:
1) avalduse vastuvõtmisest keeldumise õiguslikku alust;
2) avalduse vastuvõtmisest keeldumise põhjendust.“;
7) paragrahvi 63 lõikes 3 asendatakse sõna „vanaduspensioniikka“ sõnadega „riikliku
pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka“;
8) paragrahvis 722 asendatakse tekstiosa „§ 40 lõikes 11“ tekstiosaga „§ 40 lõikes 11, § 60 lõikes
2“;
9) paragrahvi 727 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Täiendava kogumispensioni korral rakendatakse käesoleva seaduse § 60 lõike 2 teises
lauses ja § 63 lõikes 3 sätestatud pensioniiga kindlustusvõtja suhtes, kellega täiendava
kogumispensioni kindlustusleping on sõlmitud, ja isiku suhtes, kes esmakordselt omandas
vabatahtliku pensionifondi osakuid 2021. aasta 1. jaanuaril või hiljem.“.
§ 2. Maksukorralduse seaduse muutmine
Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 105 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses:
„(62) Kohustusliku kogumispensioni makse tasutakse või tasaarvestatakse selleks määratud
kontole kantud vahenditest makse tasumise tähtpäeval, arvestamata käesoleva paragrahvi lõike
6 esimeses lauses sätestatud kohustuste tekkimise järjekorda.“;
2) paragrahvi 111 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kohustusliku kogumispensioni makse tasumist ei ajatata.“.
§ 3. Tulumaksuseaduse muutmine
Tulumaksuseaduse § 40 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna „investeerimiskontol“ tekstiosaga
„investeerimiskontol või kogumispensionide seaduse §-s 31 nimetatud pensioni
investeerimiskontol“.
3
§ 4. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 2 jõustub 2022. aasta 1. juulil.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2021
Algatab Vabariigi Valitsus
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja
tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu eesmärgiks on luua III samba pensionifondides raha koguvatele inimestele mugav viis,
kuidas pensioniikka jõudes seda raha pensionina fondist välja võtta. Praegu on fondist raha
väljavõtmise ainsaks võimaluseks kogu summa korraga või osade kaupa välja võtta, milleks
tuleb iga kord anda uus osakute tagasivõtmise korraldus. Eelnõuga luuakse tingimused selleks,
et ka III samba fondide puhul saaks kasutada II sambast tuttavat fondipensioni väljamakseviisi.
Viimane on selle kasutaja jaoks mugav, sest kui fondipensioni tähtaeg ja väljamaksete sagedus
on kokku lepitud, võtab Pensionikeskus regulaarsete väljamaksete tegemise enda kanda. 2021.
aastast laienes III samba fondipensionile, mille tähtaeg on määratud vähemalt keskmiselt elada
jäänud aastate alusel või on sellest pikem, ka tulumaksuvabastus.
Eelnõu puudutab lisaks II samba maksete tasumist, kus senisest selgemalt on joonistunud välja
vajadus eraldada kohustusliku kogumispensioni maksed üldisest kohustuste täitmise
järjekorrast. Põhjendatud on vältida nende maksete arvelt muude kohustuste täitmine ja nende
maksete ajatamine. Kohustusliku kogumispensioni makse peetakse kinni füüsilise isiku tulust.
Makse kinnipidaja on kohustatud selle deklareerima maksudeklaratsioonil TSD ja kandma üle
maksuhaldurile. Maksuhaldur omakorda kannab tasutud makse Pensionikeskusele, kes suunab
raha inimese pensionikontole. Seega erinevalt teistest maksudest on kohustusliku
kogumispensioni makse sihtotstarbeline ning selle makse inimese pensionikontole jõudmisest
sõltub tema tulevase pensioni suurus.
Maksukorralduse seaduses on küll samal tähtpäeval tekkivate nõuete tasumise järjekorras
kohustusliku kogumispensioni makse esimesel kohal, kuid see loogika ei kehti, kui enne selle
makse tähtpäeva on makse kinnipidajal varasema kuupäevaga kohustus. Nii tekib olukord, kus
füüsilise isiku maksukohustuse katteks tema töötasust kinnipeetud summa arvelt loetakse
tasutuks hoopis teise maksukohustuslase (juriidilisest isikust makse kinnipidaja)
maksukohustus, nt käibemaksu võlg.
Eelnõus esitatud maksukorralduse seaduse (edaspidi ka MKS) muudatus kohustaks Maksu- ja
Tolliametit (edaspidi MTA) eraldama selleks määratud kontole kantud summadest esimeses
järjekorras füüsilise isiku kohustusliku kogumispensioni maksete osa ning kandma seda edasi
vastavalt kogumispensionide seadusele. Ettevõtjatel ei tekiks kohustust teha makseid eraldi
maksekorraldusega. Samuti ei kohaldataks eelnõu järgi kogumispensioni maksele ajatamist.
Ühtlasi tehakse eelnõuga parandus tulumaksuseaduse (edaspidi ka TuMS) sättes, mis puudutab
investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvaralt teenitud tulu maksustamise erandit, kuid
millesse on ekslikult jäänud lisamata viide II samba pensioni investeerimiskontole.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna
nõunik Kertu Fedotov (
[email protected]; 6113 048). Maksukorralduse seaduse
muudatused on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna nõunik
Anneli Valgma (e-post:
[email protected]; telefon: 6113289).
Eelnõu juriidilise kvaliteedi osas tegi ettepanekuid Rahandusministeeriumi õigusosakonna
nõunik Marge Kaskpeit (tel 611 3611,
[email protected]). Eelnõu keelelise toimetamise
ettepanekud tegi Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611
3638,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse kogumispensionide seaduse (RT I, 28.12.2020, 4), maksukorralduse
seaduse (RT I, 09.04.2021, 12) ja tulumaksuseadus (RT I, 26.03.2021, 4) 2022.a 1. jaanuaril
jõustuvaid redaktsioone.
Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega ega Euroopa Liidu õigusaktidega.
Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktile 1 eelnõu
väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud. Eelnõu III sammast puudutavad muudatused on
kiireloomulised, sest teevad juba jõustunud kogumispensionide regulatsiooni rakendamiseks
vajalikke täpsustusi. 2021. aasta 1. jaanuaril jõustusid tulumaksuseaduse § 21 lõike 4 punktis 3
sätestatud maksusoodustused, mille kohaselt on tulumaksuvabad ka vabatahtliku pensionifondi
väljamaksed, mida tehakse III samba pensionieas olevale osakuomanikule perioodiliselt
vähemalt üks kord kolme kuu jooksul ja vähemalt kuni nende väljamaksete kokkuleppimise
ajal tema vanusele vastanud üle-eelmise kalendriaasta kohta Statistikaameti avaldatud,
täisaastateks ümardatud, meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud aastate alusel arvutatud
tähtajani. Käesoleva eelnõuga täiendatakse kogumispensionide seadust täiendava
fondipensioni regulatsiooniga, et pensioniikka jõudnud osakuomanikel oleks võimalik sellist
pensioni saamise viisi ka praktikas kasutada.
Väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud ka kohustusliku kogumispensioni maksete tasumise ja
ajatamise regulatsiooni muudatuste osas. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2
punktid 1 ja 5 ei nõua seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust, kui muudatusi on tarvis menetleda
võimalikult lühikese ajaga ning kui muudatused ei too kaasa olulist õiguslikku muudatust või
muud olulist mõju. Kohustusliku kogumispensioni maksete kinnipidajatelt ja nende maksjatelt
ei eelda muudatused kohanemist. Makseid tehakse ka peale muudatuste jõustumist endises
korras. II sambaga liitunud isikute jaoks võib muudatus erandlikus olukorras olla olulise
kaaluga, kuna tagab kindlamalt maksete laekumise Pensionikeskusesse. Ajatamisega seotud
muudatus on põhimõttelise kaaluga. Ettevõtja jaoks olulist mõju ei ole, kuna kohustusliku
kogumispensioni maksete summad, mida tuleks tasuda ajatamise ajakava väliselt, on väiksed.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõus esitatud III sammast puudutavad muudatused on seotud kogumispensionide seaduse ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (kohustusliku kogumispensioni reform)
antud maksusoodustusega kolmanda samba tähtajalistele väljamaksetele. Kui isik on
kolmandas sambas kogunud raha vabatahtlikes pensionifondides, siis pensionile jäädes on tal
seni olnud õigus sõlmida kogutud raha eest täiendava kogumispensioni kindlustuseping, et
saada tähtajalist või eluaegset pensioni elukindlustusseltsist. Samuti on lubatud olnud
väljamaksed otse vabatahtlikest pensionifondidest. Kuivõrd tulumaksuvaba oli varem vaid
eluaegne pension ja muud väljamaksed kolmanda samba pensionieas olid maksustatud 10%-se
tulumaksuga, ei olnud praktikas vabatahtlikest pensionifondidest tähtajalise pensioni maksmise
mudelit ka välja kujunenud ning väljamakseid on tehtud osakuomaniku esitatud avalduste
alusel. Selleks, et ka kolmandasse sambasse tekiks teisele sambale analoogne fondipensioni
lahendus, täiendatakse eelnõuga vastavalt kogumispensionide seadust (edaspidi ka KoPS).
II samba muudatused puudutavad maksete tasumise korraldust. Sambaga liitunud isikutel peab
kohustusliku kogumispensioni makse (2%) kinni tööandja, kellel omakorda on kohustus kanda
2
see makse väljamakse tegemise kalendrikuule järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks MTA-le.
Samaks kuupäevaks peab tööandja esitama ka TSD. Vastavalt KoPS § 12 lõikele 1 on MTA-l
omakorda aega makse pensioniregistri pidajale ehk Pensionikeskusele ülekandmiseks 15
tööpäeva. Koos raha ülekandmisega edastab MTA Pensionikeskusele ka isikute nimekirja, kelle
maksed laekusid. Sotsiaalmaksu kohustusliku kogumispensioni osa (4%) summade
ülekandmiseks on MTA-l vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõikele 4 samuti aega 15
tööpäeva laekumisest arvates.
MKS § 111 lõike 1 kohaselt on maksuhalduril õigus makseraskustes maksukohustuslase
taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumine, samuti sellise teadaoleva kohustuse tasumine, mille
täitmise tähtpäev ei ole saabunud. Kohustusliku kogumispensioni makseid deklareeritakse ja
tasutakse teiste kohustustega ühise TSD deklaratsiooni alusel. Seetõttu võib juhtuda, et ajutistes
makseraskustes ettevõtjal võimaldatakse tasuda TSD tekkinud võlgnevus osamaksetega pikema
aja jooksul või tasutakse laekunud summadest hoopis varasemaid võlgnevusi. Kui tööandja
jätab makse MTA-le üle kandmata, läheb summa teiste võlgade katteks või kui maksed
tasutakse hiljem, jäävad II sambaga liitunud isikule pensionifondi osakud kas üldse välja
laskmata või lastakse välja hilinemisega, kuigi tema palgalt on makse kinni peetud. Sellest
tulenevalt on põhjendatud siduda kohustusliku kogumispensioni makse tasumine lahti üldisest
kohustuste täitmise järjekorrast ning seada selle tasumine esimesele järjekohale kohustuste
täitmise järjekorrast sõltumata.
Samuti parandatakse eelnõuga TuMS-s ilmnenud ebatäpsus, mis puudutab investeerimiskonto
kaudu soetatud finantsvaralt teenitud tulu maksustamise erandit, kuid millesse on ekslikult
jäänud lisamata viide II samba pensioni investeerimiskontole (TuMS § 40 lõike 2 punkt 4).
Eelnõu on planeeritud jõustuma esimesel võimalusel ehk 1. jaanuaril 2022, MKSi muudatused
1. juulil 2022.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. Eelnõu § 1 – kogumispensionide seaduse muutmine
KoPS § 40 lõige 4. Eelnõuga täpsustatakse KoPS § 40 lõike 4 sõnastust, et ühtlustada see
eelnõus oleva analoogse sõnastusega KoPS § 53 lõikes 4. Sõnastuse ühtlustamisel on KoPS §
40 lõikes 4 loobutud viitest Sotsiaalkindlustusameti konkreetsele registrile. Seega ei eelda
registri võimalik muutumine enam muudatuste tegemist seaduses. Sisulisi muutusi
andmevahetuses KoPS § 40 lõike 4 sõnastuse täpsustamine kaasa ei too.
Töövõimetuspensionäride ning osalise ja puuduva töövõimega isikute andmed on vastavalt
Sotsiaalkindlustusametil ja Eesti Töötukassal nende peetavates andmekogudes, millest
kõnealused asutused saavad Pensionikeskusele KoPS § 40 lõikes 4 sätestatud juhtudel andmeid
anda.
KoPS § 523 lõige 3. Säte reguleerib II samba fondipensioni tähtaega. Selles viidatakse Eesti
Statistikaameti avaldatud meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud aastatele. Korrektne oleks
aga viidata Statistikaameti vastavatele näitajatele. Eelnõuga jäetakse lõikest sõna „Eesti“ välja
(vt ka eelnõus olevat analoogset KoPS § 601 lõiget 2).
KoPS § 53 lõige 4. Paragrahv reguleerib kolmanda samba ehk täiendava kogumispensioni
üldsätteid. Eelnõuga lisatakse sellesse paragrahvi uus lõige, milles täpsustatakse, kuidas toimub
andmevahetus Pensionikeskuse ning Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassa vahel, et
tuvastada, kas isik on töövõimetuspensionär või on talle määratud osaline või puuduv töövõime,
3
mis annaks talle õiguse minna kolmandast sambast pensionile ja saada väljamaksete puhul
maksuvabastuse.
Osalise ja puuduva töövõimega isikute kohta vahetab Pensionikeskus andmeid Töötukassaga,
kasutades selleks on-line päringuid. Töövõimetuspensionäride kohta saab Pensionikeskus
andmeid küsida Sotsiaalkindlustusametilt. Mõlemalt juhul on tegemist isikutega, kes on
vabatahtliku pensionifondi osakuomanikud ja soovivad hakata saama väljamakseid III sambast
(väljamakse pensionifondist või pensionifondi osakute tagasivõtmine, et sõlmida väljamaksete
saamiseks täiendava kogumispensioni kindlustusleping) või saavad väljamakseid (TuMS § 21
lõike 4 punktis 1 sätestatud maksusoodustuse kohaldamine). Samasugune infovahetus toimub
ka teise samba puhul.
KoPS § 60 lõiked 1 ja 2. Paragrahv reguleerib väljamakseid vabatahtlikust pensionifondist.
Eelnõuga lisatakse lõikesse 1 viide käesolevale jaole. Väljamakseid ei tehta mitte üksnes
vabatahtliku pensionifondi tingimustes sätestatud korras, aga ka KoPSi vastavas jaos sätestatud
korras.
Lõige 2 annab õiguse sätestada vabatahtliku pensionifondi tingimustega, millisest vanusest
alates on osakuomanikul õigus väljamaksetele vabatahtlikust pensionifondist, samuti selle, kas
osakuomanikul on õigus väljamaksetele osalise või puuduva töövõime korral. Kolmanda samba
puhul ei piira KoPS väljamaksete tegemist. Maksusoodustuste rakendumine kolmanda samba
väljamaksetele on reguleeritud TuMS §-s 21, muus osas on aga väljamaksete tegemine
määratletud pensionifondi tingimustega. Nii võib väljamaksete tegemine olla piiranguteta, aga
pensionifondi tingimused võivad ka ette näha, et väljamakseid ei tehta enne kui pensionieas.
Eelnõuga lisatakse lõikesse 2 teine lause, milles täpsustatakse seda, millal saab alustada
vabatahtlikust pensionifondist tähtajalise pensioni maksmist ehk täiendavat fondipensioni.
Täiendava fondipensioni väljamaksetele on õigus osakuomanikul, kellel on jäänud riikliku
pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni viis aastat, samuti
osakuomanikul, kellele on määratud puuduv töövõime. Sellistel tingimustel rakenduvad ka
kolmanda samba väljamaksete suhtes kehtivad maksusoodustused (TuMS § 21). Isikute puhul,
kes olid kolmanda sambaga liitunud enne 2020. aasta lõppu, jäi kehtima varasem kolmanda
samba pensioniiga – 55 aastat – mis kehtib samamoodi ka täiendava fondipensioni puhul (vt ka
KoPS § 727 lõike 1 muutmist).
KoPS § 601. Eelnõuga lisatakse KoPS uus paragrahv, milles reguleeritakse täiendavat
fondipensioni. Tegemist on teisest sambast tuttavale fondipensionile analoogse lahendusega.
Seni ei olnud tähtajalise pensioni maksmine vabatahtlikust pensionifondist reguleeritud ja
praktikas sellised lahendused ka puuduvad. 1. jaanuaril 2021 aga jõustusid TuMSi muudatused,
mis laiendasid maksuvabastust ka kolmanda samba tähtajalisele pensionile, kus tähtaeg on
määratud vähemalt keskmiselt elada jäänud aastate alusel. See kehtib nii kindlustusseltsi poolt
makstava pensioni kui pensionifondidest makstava pensioni puhul.
Lõige 1 annab osakuomanikule õiguse kasutada täiendava kogumispensioni saamiseks
täiendavat fondipensioni ja defineerib selle. Tegemist on fondipensioniga, mida makstakse
kõigist vabatahtlikest pensionifondidest, mille osakuid osakuomanik omab.
Lõige 2 reguleerib täiendava fondipensioni tähtaega. Täiendava fondipensioni tähtaeg
määratakse aastates, täiendava fondipensioni avalduse esitamise kuule järgneva kuu 1.
kuupäevast arvates. Analoogselt teise samba fondipensionile ja arvestades ka TuMS §-s 21
sätestatut määratakse vaikimisi täiendava fondipensioni tähtaeg väljamaksete kokkuleppimisel
osakuomaniku vanusele vastavate üle-eelmise kalendriaasta kohta Statistikaameti avaldatud,
4
täisaastateks ümardatud, meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud aastate alusel. Osakuomanik
võib soovi korral määrata oma täiendavale fondipensionile ka sellest lühema või pikema tähtaja,
arvestades siiski, et tähtaega saab määrata aastates (lõige 3). Lühema tähtajaga täiendava
fondipensioni väljamaksed kuuluvad küll maksustamisele 10% tulumaksuga, kuid selline
paindlikkus on vajalik arvestades, et kogutud summad võivad olla väga erinevad ja alati ei
pruugi väga pikale perioodile jaotatud pension olla seetõttu sobiv lahendus.
Nagu teise samba puhul, saab ka kolmanda samba fondipensioni väljamakseid lõike 4 kohaselt
teha, kas kord kuus, iga kolme kuu tagant või kord aastas. Väljamaksete sageduse valib
osakuomanik. Kui väljamakseid tehakse iga kolme kuu tagant või kord aastas, tehakse
väljamakse valitud sagedusele vastaval viimasel kuul. Arvestades valitud väljamaksete
sagedust ja asjaolu, et täiendav fondipension algab selleks avalduse esitamise kuule järgneva
kuu 1. kuupäevast (vt lõiget 2), tehakse ka esimene väljamakse avalduse esitamisele järgneval
kuul, kui on valitud kuised väljamaksed. Kui väljamaksete sageduseks on valitud kvartal või
aasta, tehakse väljamakse vastava perioodi viimasel kuul, vastavalt kvartalit või aastat
hakatakse aga samuti lugema täiendava fondipensioni avalduse esitamise kuule järgneva kuu
1. kuupäevast.
Täiendava fondipensioni väljamakse suurus sõltub sellest, mitu osakut väljamakse tegemisel
tagasi võetakse. Osakute arv leitakse samamoodi nagu teise samba fondipensioni puhul. Lõike
5 kohaselt arvutatakse tagasivõtmisele kuuluvate osakute arv iga kord enne väljamakse
tegemist. Selleks jagatakse osakuomanikule kuuluvate osakute arv veel teha jäänud
väljamaksete arvuga, arvestades täiendavale fondipensionile määratud tähtaega ja valitud
väljamaksete sagedust. Näiteks, kui fondipension kestab veel 5 aastat ja väljamakseid tehakse
kord kuus, jagatakse järgmise väljamakse eel osakuomanikule sel hetkel veel kuuluvad
vabatahtlike pensionifondide osakud 5 aastaga ja seejärel omakorda 12 kuuga.
Lõikes 6 on täpsustatud, kuidas võetakse osakuid tagasi siis, kui osakuomanikul on neid mitmes
vabatahtlikus pensionifondis. Sellisel juhul tehakse lõikes 5 sätestatud arvutus iga vabatahtliku
pensionifondi kohta, milles osakuomanikul osakuid on ja leitakse nii osakute arv, mis tuleb
väljamakse tegemiseks igas fondis tagasi võtta. Arvesse ei võeta vabatahtlikku pensionifondi,
mille osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud. Kui selliste
osakute tagasivõtmise piirangud langevad ära, võetakse need arvesse järgmise väljamakse
tegemisel väljamakse aluseks olevate osakute arvu leidmisel ehk arvutatakse siis
tagasivõtmisele kuuluv osakute arv ka selle fondi kohta.
Lõikes 7 on sätestatud täiendava fondipensioni väljamaksete kuupäevad. Nagu teise samba
puhulgi, teeb Pensionikeskus väljamaksed ära iga kuu 15. kuupäevast 20. kuupäevani. Kui
kokku on lepitud, et väljamakseid tehakse harvema sagedusega, näiteks kord kolme kuu tagant
või kord aastas, toimub väljamakse siis vastava kuu 15. kuupäevast 20. kuupäevani.
Väljamaksete tegemisel lähtub Pensionikeskus õigusaktidest (eelkõige KoPS ja TuMS), aga ka
vabatahtliku pensionifondi tingimustest ning pensionifondivalitseja ja pensionifondi
depositooriumiga sõlmitud kolmepoolsest lepingust.
Lõikes 8 on reguleeritud, mis saab siis, kui osakuomanik peaks vabatahtliku pensionifondi
osakuid veel juurde omandama või kui tal juhtub olema selliseid osakuid, mille tagasivõtmine
oli investeerimisfondide seaduse alusel keelatud, kuid mille suhtes on sellised piirangud ära
langenud. Kõik sellised osakud võetakse automaatselt arvesse juba järgmise täiendava
fondipensioni väljamakse tegemisel, kui arvutatakse osakute arv, mis selle väljamakse
tegemiseks tagasi tuleb võtta. Täiendav fondipension hõlmab kõiki vabatahtlikke
pensionifonde, mille osakuid osakuomanik omab ja kõiki talle kuuluvaid osakuid. Nii ei ole ka
5
antud olukorras eeldatud, et osakuomanik omalt poolt midagi tegema peaks, et need hiljem
omandatud osakud või tagasivõtmise piirangutest vabanenud osakud ka arvesse läheksid.
Lõikes 9 on sätestatud, millal täiendava fondipensioni maksmine lõpeb. Fondipension ei paku
eluaegset pensioni, mistõttu lõpeb see ära, kui kõik vabatahtliku pensionifondi osakud on tagasi
võetud ja raha välja ära makstud. Kui osakuomanik peaks surema enne, lõpetab fondipensioni
maksmise surm. Nagu teise samba puhul, saab täiendava fondipensioni maksmise lõpetada ka
osakuomanik omal soovil, esitades selleks vastava avalduse.
KoPS § 602. Eelnõuga lisatakse KoPSi teine uus paragrahv, milles reguleeritakse täiendava
fondipensioni avaldust.
Nagu ka muude avaldustega, saab täiendava fondipensioni avaldust esitada nii
Pensionikeskusele kui kontohalduritele. Andmete loetelu, mis tuleb täiendava fondipensioni
saamiseks esitataval avaldusel märkida, kehtestatakse lõikega 1. Lisaks isikut puudutavatele
andmetele, tuleb kindlasti märkida pangakonto number, millele väljamakseid tegema hakatakse
ning fondipensioni tähtaeg ja väljamaksete saamise sagedus. Viimased kaks valib osakuomanik
ise. Selleks, et väljamaksed oleksid TuMSi kohaselt tulumaksuvabad, peab tähtaeg olema
määratud keskmiselt elada jäänud aastate alusel või olema sellest pikem ning väljamakseid
tuleks teha kord kuus või iga kolme kuu tagant.
Kui isik soovib fondipensioni ise lõpetada, siis sellise avalduse puhul piisab lõike 2 kohaselt
isiku andmetest (nimi, isikukood ja kontaktandmed) ning avalduse esitamise kuupäevast ja
allkirjast. Täiendava fondipensioni lõpetamise avaldus peab samuti olema kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis ja seda saab esitada nii Pensionikeskusele kui
kontohalduritele.
Avalduse vormi seaduse ega määrusega ette ei anta. Nagu teise ja kolmanda samba avalduste
puhul üldiselt, tuleb ka täiendava fondipensioni ja selle lõpetamise avaldustel lõigetes 1 ja 2
sätestatud andmed esitada lõike 3 kohaselt Pensionikeskuse ette antud vormil.
Lõikes 4 on kehtestatud avalduste vastuvõtmisest keeldumise alused. Täiendava fondipensioni
maksmise lõpetamise puhul ei saa Pensionikeskus avaldust vastu võtta, kui see ei vasta samas
paragrahvis kehtestatud nõuetele (puudulikud andmed või vorm). Kui avaldus esitatakse
täiendava fondipensioni saamiseks, keeldub Pensionikeskus avalduse vastuvõtmisest lisaks
avalduse mitte nõuetekohasusele ka sellisel juhul avalduse vastuvõtmisest, kui selle esitab isik,
kellel ei ole avalduse esitamiseks õigust. Näiteks, kui isik ei ole veel kolmanda samba
pensionieas või kui tal ei ole üldse vabatahtliku pensionifondi osakuid. Samuti ei võeta
täiendava fondipensioni avaldust vastu, kui isik juba kasutab väljamaksete saamiseks
täiendavat fondipensioni. Kui isik soovib uut täiendavat fondipensioni, tuleb vana enne
lõpetada.
Lõiked 5 ja 6 reguleerivad avalduse vastuvõtmisest keeldumisest teavitamist. See toimub
sarnaselt teistele kogumispensioni avaldustele. Elektrooniline veateade läheb viivitamata
avalduse esitajale või kui avaldus esitati läbi kontohalduri, siis kontohaldurile, kellel omakorda
tuleb see siis viivitamata avalduse esitanud isikule edastada. Veateates tuuakse välja nii
avalduse vastuvõtmisest keeldumise õiguslik alus kui keeldumise põhjendus.
KoPS § 63 lg 3. Paragrahv reguleerib täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu
kohustuslikke tingimusi. Selle lõikes 3 viidatakse vanaduspensionieale, kuid välja on jäänud
viide riikliku pensionikindlustuse seadusele. Vanaduspensioniiga oli varasemalt defineeritud
KoPSi mõistes § 40 lõikes 1, mida aga muudeti kohustusliku kogumispensioni reformi
6
seadusega. KoPSi hõlmav definitsioon kadus, kuid vastavalt jäi täpsustamata § 63 lõige 3.
Eelnõuga see parandatakse.
KoPS § 722. Paragrahvis on esitatud puuduvat töövõimet puudutav rakendussäte. Nimelt
loetakse KoPSi mõttes puuduva töövõime tingimus täidetuks ka isikul, kellel on tuvastatud
täielik töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Sättes viidatakse täpsemalt
KoPS § 40 lõikes 11 ja § 63 lõikes 3 sätestatud puuduva töövõime tingimusele. Seoses täiendava
fondipensioni kokkuleppimise õigusega puuduva töövõimega isikul lisatakse nende KoPSi
viidete loetellu ka KoPS § 60 lõige 2.
KoPS § 727 lõige 1. Paragrahvis on kehtestatud kolmanda samba pensioniea üleminekusätted.
Lõike 1 kohaselt rakendatakse KoPS § 63 lõikes 3 sätestatud pensioniiga kindlustusvõtja
suhtes, kelle täiendava kogumispensioni kindlustusleping on sõlmitud, ja isiku suhtes, kes
omandab vabatahtliku pensionifondi osakuid esmakordselt 2021. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
Seoses täiendava fondipensioni regulatsiooni lisandumisega täiendatakse lõikes 1 esitatud
viiteid ka KoPS § 60 lõikega 2. See tähendab, et isikute puhul, kes olid kolmanda sambaga
liitunud enne 2021. aastat, on ka täiendava fondipensioni saamise õigus, kui nad on vähemalt
55-aastased.
3.2. Eelnõu § 2 – maksukorralduse seaduse muutmine
KoPS § 13 lõike 1 kohaselt rakendatakse kohustusliku kogumispensioni makse kohta
maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut. MTA kontrollib makse tasumise õigsust,
määrab vajadusel tasumisele kuuluva maksesumma, nõuab selle sisse MKS-s sätestatud korras
ning rakendab kohustuste täitmisele sundimiseks seadusega lubatud sunnivahendeid.
MKS § 3 lõike 4 punkt 1 peegeldab eelnevalt viidatud normi ning sätestab, et MKS-s maksu
kohta sätestatut kohaldatakse ka kogumispensionide maksele ja töötuskindlustusmaksele, kui
kogumispensionide seaduses või töötuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. MKS
sätestab muu hulgas maksukohustuste tasumise ja tasaarvestamise reeglid ning
maksukohustuste ajatamise alused.
Kohustusliku kogumispensioni maksete tasumise ja ajatamise reeglite muutmine eeldab
MKS-s muudatuste tegemist. Muudatused ei puuduta kohustusliku kogumispensioni makse
kinnipidaja ega selle maksja seadusest tulenevate kohustuste täitmist. Tööandja peab endiselt
tuvastama kohustusliku kogumispensioni makse kinnipidamise vajaduse, kandma kinnipeetud
makse väljamakse tegemise kalendrikuule järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks MTA
pangakontole ning esitama samaks kuupäevaks deklaratsiooni. Muudatusi ei tehta ka füüsilisest
isikust ettevõtja (edaspidi FIE) maksete osas. KoPS § 11 lõike 2 kohaselt, kui FIE on kohustatud
tasuma kohustusliku kogumispensioni makset, on MTA kohustatud arvutama füüsilise isiku
tuludeklaratsiooni, maksukohustuslaste registri ja pensioniregistri andmete alusel makse
suuruse ning väljastama talle maksuteate tasumisele kuuluva makse suuruse kohta hiljemalt
sotsiaalmaksuga maksustamise perioodile järgneva aasta 1. septembril. FIE on kohustatud lõike
3 kohaselt makse summa MTA pangakontole sotsiaalmaksuga maksustamise perioodile
järgneva aasta 1. oktoobriks.
MTA-s algavad kogumispensioni makset puudutavad protsessid pärast tööandjate poolt TSD
esitamist ja deklareeritud summade tasumist. MTA teostab vajalikud kontrollid, arvutab
isikupõhised kogumispensioni maksete summad, leiab kriteeriumitele vastavatest TSD-dest
isikute 2% makse ja sotsiaalmaksu arvelt tehtava 4% makse andmed ning eraldab vastavad
summad iga isiku kohta. Järgneb nimekirjade moodustamine ning nende edastamine ja
kogumispensioni maksete (2% ja 4%) ülekandmine Pensionikeskusele KoPS § 12 alusel. Kui
7
maksed on Pensionikeskusele laekunud, käivitab ta kohustusliku pensionifondi osakute
väljalaske protsessi.
Juba kehtiva korra kohaselt on kohustusliku kogumispensioni maksete tasumisel eelisjärjekord,
kuid ainult juhul, kui kahe kohustuse täitmise tähtpäev langeb samale päevale (MKS § 105 lg
6 p 11). Juhul, kui ettevõtjal on varasema täitmise tähtpäevaga kohustusi, kaetakse TSD
tasumiseks laekunud summadest tema varasem võlg.
Selleks, et kohustusliku kogumispensioni maksed saaksid kindlamalt tasutud viivitusteta, tuleb
teha muudatusi kohustuste tasumise ja tasaarvestamise korras MKS §-s 105. MKS sätestab
maksukohustuste tasumise ettemaksukonto arvestuses, mis tähendab, et isik ei saa reeglina
valida millist kohustust tasuda. Kohustused loetakse täidetuks kohustuste täitmise tähtpäeva
saabumise, mitte tasumise järjekorras.
MKS § 105 lõige 62. MKS § 105 lõike 1 kohaselt maksukohustuslane on kohustatud
maksusumma ja maksu kõrvalkohustustest tulenevad summad tasuma selleks määratud
kontole. Lõike 6 kohaselt tasutakse või tasaarvestatakse maksukohustuslase rahalised
kohustused kohustuste tekkimise järjekorras. Selleks, et tagada kohustusliku kogumispensioni
makse kohene tasumine, sätestatakse MKS § 105 lõikes 62, et see makse tasutakse või
tasaarvestatakse ettemaksukonto arvestusse kantud vahenditest selle kohustuse tekkimise ajal
sõltumata üldisest kohustusest järgida rahaliste kohustuste tekkimise järjekorda vastavalt MKS
§ 105 lõikele 6.
MKS § 105 lõige 6 sätestab lisaks ühe ja sama tähtpäevaga nõuete täitmise järjestuse, milles
kohustusliku kogumispensioni makse asub punktis 11 rahatrahvi ja rahaline karistuse järel teisel
kohal. Viidatud normi ei muudeta, kuna TSD tasumise tähtajale võib sattuda ka muid kohustusi.
Sellisel juhul on kohustusliku pensionikindlustuse maksel endiselt eelisseisund teiste maksete
ees, v.a. rahatrahvi ja rahalise karistuse ees.
Kohustusliku kogumispensioni maksete välja arvamisel üldisest kohustuste täitmise
järjekorrast ei ole tarvis teha muudatusi nende asutuse töötajate maksete arvestuses, kelle
koosseis, koondandmed või konkreetsed tööülesanded on KoPS § 11 lõike 4 kohaselt
riigisaladus. Nende maksete arvestus on isikupõhine, peidetud on isiku ja tööandja vaheline
seos.
Muudatus ei puuduta sotsiaalmaksust 4% eraldamise korda. Sotsiaalmaks on tööandja
maksukohustus ja muudatuse eesmärk on välistada füüsilise isiku enda maksukohustuse arvelt
juriidilise isiku maksukohustuste katmine.
MKS § 111 lõige 11. MKS § 111 lõige 1 sätestab maksuhalduri õiguse makseraskustes
maksukohustuslase taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumine, samuti sellise teadaoleva
kohustuse tasumine, mille täitmise tähtpäev ei ole saabunud. Maksuvõlgade ajatamine ei ole
täna maksuliigiti piiratud. Seadus ei anna täna õiguslikku alust MKS § 1 lõikes 6 sätestatud riigi
muude nõuete ajatamiseks. Samas laienevad ajatamise reeglid rahalistele kohustustele, millele
kohaldatakse MKS § 3 lõike 4 kohaselt MKS-is maksu kohta sätestatut, sh kohustusliku
kogumispensioni maksed.
Selleks, et tagada II sambaga liitunud isikule pensionifondi osakute väljalaskmine ilma
viivitusteta, välistatakse kohustusliku kogumispensioni makse tasumise ajatamine.
8
3.3. Eelnõu § 3 – tulumaksuseaduse muutmine
TuMS § 40 lõike 2 punkt 4. Säte reguleerib investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvaralt
teenitud tulu maksustamise erisust. Tulumaksu ei peeta kinni residendist füüsilisele isikule
makstavalt intressilt (TuMS § 17 lõige 1) ning kindlustushüvitiselt (TuMS § 20 lõige 3), kui
maksumaksja on tulumaksu kinnipidajat teavitanud, et intress või kindlustushüvitis on saadud
TuMS §-s 172 nimetatud investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvaralt.
Pensioni investeerimiskonto lisamisega II sambasse on ekslikult jäänud vastav täpsustus TuMS
§ 40 lõike 2 punktis 4. Eelnõuga see parandatakse ja lisatakse antud sättesse viide ka KoPS
§-s 31 nimetatud pensioni investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvarale. II samba
puhul maksustatakse väljamakse (va TuMS § 201 lõikes 3 sätestatud erisused), mistõttu ei peaks
ka siin toimuma vahepeal teenitud tulu maksustamist.
3.4. Eelnõu § 4 – seaduse jõustumine
Eelnõu on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2022. Siinkohal on arvestatud pensioniregistri
pidaja koormust, mis on tingitud erinevatest arendustöödest seoses pensioni kogumise
vabatahtlikuks muutumisega II sambas. Eelnõus esitatud III samba fondipensioni tehniline
lahendus on võimalik ette valmistada 2022. aasta 1. jaanuariks.
TuMSi muudatus (eelnõu § 3) on samuti planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2022.
MKSi muudatused (eelnõu § 2) on planeeritud jõustuma 1. juulil 2022. II samba maksete
tasumise ja maksuvõlgade puhul on samuti eesmärgiks muudatuste jõustamine esimesel
võimalusel, võttes samal ajal arvesse ka muudatuste rakendamiseks vajalikke arendusi, mis
MTA-l tuleb selleks teostada, sealhulgas MTA-le IT-arendusi pakkuva partneri vahetumist.
Muudatused kohalduvad selliste kohustusliku kogumispensioni maksete suhtes, mis seaduse
jõustumisel veel tasumata on ja mida 2022. aasta 1. juulist alates deklareerima hakatakse.
3.5. Muudatuste kooskõla põhiseadusega
Vabatahtlike pensionifondide regulatsioon on puutumuses põhiseaduse (edaspidi PS) §-ga 32,
kuivõrd pensionifondi osakud ja nende väärtusele vastav summa on rahas hinnatav nõudeõigus.
PS § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku
nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase
ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus
pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Samuti
sätestab PS § 32, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.
Kitsendused saavad tuleneda vaid seadustest. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.
Seadus võib üldistes huvides sätestada vara liigid, mida tohivad Eestis omandada ainult Eesti
kodanikud, mõnda liiki juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused või Eesti riik. Pärimisõigus
peab olema tagatud. Eelnõus esitatud muudatused ei sea täiendava kogumispensioniga liitunud
isikutele täiendavaid kohustusi, küll aga võimaldavad tähtajalist pensionit vabatahtlikest
pensionifondidest. Eeltoodut arvesse võttes tuleb eelnõus esitatud muudatusi pidada
põhiseadusega kooskõlas olevaks.
Rahaliste kohustuste kinnipidamisel ja nende maksmisel on vähene puutumus PS §-s 31
sätestatud ettevõtlusvabaduse teostamisega ja PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõigusega. II
samba pensionifondiga liitunud isiku jaoks on tema tasult makse kinnipidamisel ja
Pensionikeskusele edasikandmisel puutumus omandipõhiõigusega.
Ettevõtlusvabadus on õiguslik vabadus, millele vastab riigi kohustus mitte luua põhjendamatuid
takistusi ettevõtluseks. Üldist ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või
9
kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse1. Ettevõtlusvabaduse kaitseala riivab ka see, kui
ettevõtlusvabadust mõjutatakse avaliku võimu poolt ebasoodsalt.2 Riigikohus on selgitanud, et
PS § 31 teine lause, mis lubab seadusega kehtestada piirangud ettevõtlusvabadusele, annab
seadusandjale suure vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada
sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest.3
Arusaadavalt ei tohi sellised piirangud kahjustada ettevõtjate huvi või õigust rohkem, kui seda
normi legitiimse eesmärgiga saab põhjendada. Piirangud peavad olema proportsionaalsed
soovitud eesmärgiga.
Omandipõhiõiguse funktsiooniks on tagada põhiõiguse kandjale vabadussfäär omandiõiguse ja
omandiga sarnanevate varaliste õiguste valdkonnas ning võimaldada tal selle kaudu kujundada
oma elu ise omal vastutusel. Eraldi kaitse all on Riigikohtu praktikast tulenevalt avalik-
õiguslikud subjektiivsed õigused sotsiaalkindlustuse valdkonnas. Ennekõike on senise
kohtupraktika kohaselt käsitluse all olnud pensioniga seotud õigused.4
Sisuliselt saavad kitsendused olla üksnes sellised, mis ei sea kahtluse alla omandi kui instituudi
säilimist. Omandipõhiõiguse kitsendused ei tohi olla ebaproportsionaalsed ega piirata
omanikke ebamõistlikult.5 Riigikohus on oma lahendites rõhutanud, et PS § 32 lg 2 teine lause
näeb ette omandiõiguse piiramiseks lihtsa seadusreservatsiooni. Seega võib omandiõigust
piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole PS-ga vastuolus6.
Ettevõtlusvabadust piiravad väga vähesel määral KoPS-st ja MKS-st tulenevad maksete
kinnipidamise ja tasumisega seotud kohustuste täitmisega kaasnev halduskoormus.
Muudatused seda halduskoormust ei muuda, mistõttu uut või täiendavat ettevõtlusvabaduse
riivet muudatuste rakendamine kaasa ei too. Kohustus kohustusliku kogumispensioni maksete
kinnipidamiseks tuleneb KoPS-st ning seda korda ei muudeta. Muudatus ei puuduta ka
kohustust TSD-l deklareeritud summad tasuda õigeaegselt.
Eraldi küsimus on, kas või millisel määral võib isiku ettevõtlusvabadust või omandipõhiõigust
riivata reegel, mille kohaselt ta ei saa tasuda oma maksuvõlga teise isiku tasust kinnipeetud
maksete arvelt. Eelnõuga luuakse uus reegel kohustusliku kogumispensioni makse tasumiseks
olukordades, kus makse tegijal on maksuhalduri ees täitmata kohustusi. See tähendab, et
maksukohustuslase võlgnevusi ei saa tasuda teise isiku töötasust kinnipeetud kohustusliku
kogumispensioni maksete arvelt. Isikul, kellele makstavast tasust II samba pensionimaksed
kinni peeti, on õigustatud ootus, et maksed jõuaksid Pensionikeskusesse ning talle väljastatakse
selle eest kohases suuruses pensionifondi osakuid. Tal puudub võimalus teha neid makseid ilma
kinnipidaja vahenduseta, mistõttu sõltub tema pensionivara suurus muu hulgas sellest, kas või
millises mahus täidab kinnipidaja oma seadusest tulenevaid kohustusi.
Kuna maksete kinnipidaja ettevõtlusvabadus ja omandipõhiõigus vastandub II sambaga
liitunud isikute omandipõhiõigusele, tuleb neid piiranguid pidada põhjendatuks ja
proportsionaalseks. Maksete kinnipidajal ei saa olla õigustatud ootust tasuda kinni peetavate
summadega enda võlgnevusi.
1
RKPJKo 3-4-1-6-00.
2
RKPJKo 3-4-1-1-02.
3
O. Kask, Sten Andreas Ehrlich, LLM Ave Henberg. PõhiSK § 31/20. – Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi
põhiseadus. Komm vlj. 4. vlj. Tallinn: Juura 2017; RKHKo 3-3-1-75-15.
4
Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne: https://pohiseadus.ee/sisu/3503
5
Samas
6
RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 37
10
Samad kaalutlused kohalduvad ka kohustusliku kogumispensioni maksete ajatamise
välistamisel.
Muudatused tagavad kohustusliku kogumispensioni maksete senisest kiirema ja kindlama
jõudmise kohustuslikesse pensionifondidesse, mistõttu tuleb muudatusi pidada põhiseadusega
kooskõlas olevaks.
4. Terminoloogia
Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „täiendav fondipension“. Tegemist on tähtajalise
pensioniga vabatahtlikest pensionifondidest, mille osakuomanik võib vabatahtliku
kogumispensioni saamiseks valida. Täiendava fondipensioni väljamakseid tehakse
kokkulepitud tähtajani. Kui osakuomanik omab osakuid mitmes vabatahtlikus pensionifondis,
võetakse väljamaksete tegemisel tagasi tema osakuid kõigis neis pensionifondides.
5. Eelnõu kooskõla euroopa liidu õigusega
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
6.1. Täiendav fondipension
Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha mõju sotsiaalvaldkonnale, regionaalarengule, elu- ja
looduskeskkonnale, riigi julgeolekule, välissuhetele ega riigiasutuste korraldusele. Eelnõu
rakendamisega on ette näha majanduslikke mõjusid.
Kaasnev mõju: Majanduslikud mõjud
Sihtrühm – III sambaga liitunud isikud. 2020. aasta lõpu andmetel puudutab eelnõus esitatud
täiendav fondipension potentsiaalselt umbes 29 100 inimest, kellel on õigus III sambast
pensionile jääda, kuid kes on seda seni edasi lükanud. Samuti igal järgneval aastal neid, kes III
samba pensioniikka jõuavad. 2021. aastal saab 55-aastaseks ehk III samba pensioniealiseks
pisut alla 3 700 inimese. Uute pensioniealiste inimeste arv püsib lähiaastatel suurusjärgus
3 700–4 300 aasta kohta.
Kokku oli 2020. aasta lõpu seisuga III sambaga liitunud 167 200 inimest. Neist 46 500 inimesel
oli sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustusleping ja 120 700 inimest omas vabatahtliku
pensionifondi osakuid.
Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlminud isikute keskmine vanus oli 2020. aasta
lõpu seisuga 52 aastat ja vabatahtlike pensionifondide osakuomanikel 34 aastat.
III sambast võttis raha välja 2020. aastal 3 900 inimest (2019. aastal oli neid üle 4 160).
Keskmine väljamakse vabatahtlikest pensionifondidest oli 2020. aasta viimases kvartalis 1 440
eurot. Küllaltki suures osas võetakse raha III sambast välja enne 55. eluaastat, mis on enne
2021. aastat III sambaga liitunutel III samba pensionieaks. 26% kõigist väljamaksetest tehti
enne III samba pensioniiga. Kokku maksti 2020. aastal nii välja 2,2 miljonit eurot.
III samba pensioniealisi inimesi (üle 55-aastased) oli kokku umbes 32 000, kellest omakorda
18 500 kindlustuses ja 13 500 vabatahtlikes pensionifondides. Väljamakseid said neist 2020.
aastal 2 900 inimest. III sambast pensionile jäämist on edasi lükanud umbes 29 100 inimest. III
sambaga liitunutest oli samal ajal riiklikus vanaduspensionieas vaid umbes 6 500 inimest,
kellest 4 630 ei ole samuti veel III sambast pensioni välja võtma hakanud.
11
Eluaegse pensioni, mis oli kuni 2021. aastani ainus pensioni saamise viis, millelt tulumaksu ei
pidanud maksma, oli 2020. aasta lõpu seisuga valinud umbes 100 inimest. Ülejäänud juhtudel
on väljamakseid tehtud III samba pensionieas, maksumääraga 10%. 2020. aastal maksti nii
kokku välja 8,5 miljonit eurot.
Sihtrühma kohanemisvajadus. Täiendav fondipension on uus pensioni väljamaksmise
lahendus, kuid selle kasutamine on osakuomanikele vabatahtlik. Seega on kohanemisvajadus
väike.
Mõju ulatus. Eelnõuga täpsustatakse vaid täiendava fondipensioni tehnilist lahendust.
Maksusoodustus sellisele pensionile kehtib juba alates 1. jaanuarist 2021. III samba
pensionärile annab täiendav fondipension lisavõimaluse saada pensionit ilma, et sellelt tuleks
tasuda tulumaksu. Kui praegu saab selleks kasutada vaid tähtajalist või eluaegset täiendava
kogumispensioni kindlustuslepingut, siis eelnõuga lisandub valikusse tähtajaline pension
vabatahtlikest pensionifondidest. Et pensioni suurus ei kujuneks liiga väike, peaks III sambasse
olema kogutud piisavalt suur summa. Näiteks, kui minna pensionile kohe 55-aastaselt, tuleb
täiendava fondipensioni väljamakseid teha vähemalt 27 aastat, et need oleksid tulumaksuvabad.
Selleks, et saada III sambast pensioni näiteks 100 eurot kuus, peaks sinna praegu olema kogutud
üle 32 000 euro, kui minna pensionile 55-aastaselt. Kuivõrd täiendava fondipensioni puhul
investeeritakse raha pensionifondides edasi, sõltub väljamakse suurus muidugi ka
pensionifondi osaku väärtusest.
Kui populaarseks kujuneb täiendav fondipension, on keeruline prognoosida. Et väljamaksete
valik on nüüd ka II sambas vaba ja alates jaanuarist 2021 on väljamaksete maksureeglid
samasugused kui III sambas, saab võrdluseks vaadata esimest II samba kogemust. 2021. aasta
31. märtsi seisuga on sel aastal II sambast pensionile läinutest 99% võtnud oma raha korraga
välja ja vaid 1% on valinud tähtajalise või eluaegse pensioni lahenduse. Seega ei ole eluaegsele
ja pikale tähtajalise pensionile antud maksuvabastus vähemalt esialgu pannud inimesi neid
pensioni saamise viise eelistama.
Mõju sagedus. Pensionile minnes on igaühe enda valida, kuidas III sambasse kogutud raha
välja hakata võtma. Kui selleks sõlmitakse täiendava kogumispensioni kindlustusleping, siis
sellist lepingut hiljem üles öelda ei saa. Täiendav fondipension on üks võimalikest valikutest,
mida pensioni saamiseks on võimalik kasutada. Samuti võib kogutud raha korraga välja võtta.
Kui täiendav fondipension on kokku lepitud, saab osakuomanik selle soovi korral ka lõpetada
ning ülejäänud raha näiteks korraga välja võtta või hiljem vajadusel uue täiendava
fondipensioni kokku leppida. Seega on mõju sagedus harv.
Võimalik ebasoovitav mõju. Võimalik ebasoovitav mõju võib avalduda, kui pensionile
minnes valitakse täiendav fondipension, mis aga ei vasta osakuomaniku huvidele. Kuivõrd raha
investeeritakse pensionifondides edasi, on see endiselt avatud investeerimisriskile.
Ebasoovitava mõju riski vähendab asjaolu, et osakuomanikule on võimalik täiendav
fondipension soovi korral ka lõpetada ning valida selle asemele siis mõni muu pensioni saamise
viis, näiteks garanteeritud intressimääraga täiendava kogumispensioni kindlustusleping või
võtta järelejäänud raha korraga välja.
Kuivõrd täiendav fondipension ei taga osakuomanikule pensioni saamist tema elu lõpuni, võib
ebasoovitavaks tagajärjeks olla ka pensioni lõppemine. Täiendava fondipensioni kasutamine on
aga vabatahtlik ning osakuomanik võib selle asemel valida omale eluaegse täiendava
kogumispensioni kindlustuslepingu.
12
Sihtrühm – Pensionikeskus ja kontohaldurid. Vabatahtliku pensionifondi osakud on
registreeritud pensioniregistris. Registripidaja teenust osutab AS Pensionikeskus. III samba
avaldusi võtavad inimestelt vastu pensioniregistri kontohaldurid, kelleks on:
- AS LHV Pank;
- Luminor Bank AS;
- AS SEB Pank;
- Swedbank AS;
- Tuleva Fondid AS.
Sihtrühma kohanemisvajadus. Arvestades, et täiendav fondipension on tingimustelt sarnane
II samba fondipensionile, ei kaasne eelnõu rakendamise järel pensionile jäävate inimeste
nõustamisega seonduvalt kohanemisvajadust kontohalduritele. Kohanemisvajadus on tingitud
vaid Pensionikeskusel täiendava fondipensioni väljamaksete tegemiseks ja kontohalduritel
avalduste vastuvõtmiseks vajalike IT-arenduste teostamisest. Kohanemisvajadus on seega
väike.
Mõju ulatus. Eelnõu rakendamine eeldab Pensionikeskuselt vastavat arendust. Kuivõrd
täiendav fondipension on väga sarnane II sambas juba eksisteerivale fondipensionile, on selle
juurutamine ka selle võrra lihtsam. Vajalikud arenduskulud kaetakse hankelepingu raames
kogumispensioni reformi jaoks Rahandusministeeriumiga kokku lepitud kulude alusel
Pensionikeskuse võetavatest teenustasudest. Teenustasusid maksavad vastavalt tarbitavatele
registri teenustele kontohaldurid ja pensionifondivalitsejad. Samuti on tasulised
Pensionikeskusele esitatavad avaldused.
Eelnõu rakendamine eeldab ka kontohalduritelt valmisolekut täiendava fondipensioni avaldusi
vastu võtta.
Kokkuvõttes on mõju ulatus sihtrühmale väike.
Mõju sagedus. Täiendava fondipensioni pakkumiseks vajalik arendusvajadus on ühekordne.
Pensionile jäävate inimeste nõustamine kontohaldurite poolt ning AS Pensionikeskuse poolt
täiendava fondipensioni väljamaksete tegemine on pidevad protsessid. Arvestades, et täiendava
fondipensioni kasutamine on vabatahtlik, ei pruugi selle kasutajaid praktikas väga palju ka olla,
mistõttu on mõju sagedus väike või keskmine.
Võimalik ebasoovitav mõju. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha.
6.2. II samba maksed ja maksuvõlad
Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha mõju sotsiaalvaldkonnale, regionaalarengule, elu- ja
looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ega välissuhetele. riigiasutuste korraldusele. Eelnõu
rakendamisega on ette näha majanduslikke mõjusid ja mõju riigiasutuse korraldusele (MTA).
Kaasnev mõju: Majanduslikud mõjud
Sihtrühm – tööandjad ja FIE-d. Sihtrühmaks on kohustusliku kogumispensioni makse
kinnipidamise kohustusega isikud ning FIE-d, kes tasuvad ise kohustusliku kogumispensioni
makseid. Isikuid, kes igakuiselt TSD-d esitavad, on umbes 100 000, lisaks neile on FIE-sid, kes
esitavad kord aastas FIDEKi umbes 30 700 (2020. aasta kohta esitatud FIDEK-d), kellest
omakorda on II sambaga liitunud umbes 3 700 FIE-t. FIE enda maksuperiood on kalendriaasta,
mis tähendab, et oma kohustusliku kogumispensioni makse deklareerib FIE kord aastas ning
võlgnevuse korral jääb ta antud juhul võlgu ise endale. Kui FIE-l on ka töötajaid, esitab ta nende
eest MTA-le TSD, nagu teised tööandjad.
13
2021. aasta 13. septembri seisuga on kogumispensioni makseid võlgu 9 805 juriidilist isikut ja
enda eest on kogumispensioni maksed tegemata jätnud 98 FIE-t. Arvestades võlgnevuste
olemasolu saab sihtrühma pidada väikseks või keskmiseks.
Sihtrühma kohanemisvajadus. Eelnõuga ei lisandu tööandjatele ega FIE-dele täiendavaid
kohustusi, mistõttu neil kohanemisvajadus puudub.
Mõju ulatus. Eelnõuga ei panda tööandjatele ega FIE-dele täiendavaid kohustusi ning
kohustusliku kogumispensioni maksed ei moodusta suurt osa nende maksukohustustest. Kui ka
juhtub, et varasemast võlast jääb väike osa tasumata II samba maksete tasumise tõttu, siis ei too
see kaasa olulist majanduslikku mõju. Neil ei peaks olema ka õiguspärast ootust teise isiku
tasust kinnipeetud makse arvelt enda kohustuste täitmiseks.
Samuti ei ole kohustusliku kogumispensioni maksete kinnipidajate ega FIE-de jaoks olulist
majanduslikku mõju II samba maksete ajatamata jätmisel, kuivõrd maksed olemuslikult ei
moodusta olulist osa koguvõlgnevuses. Nende summade tasumine ajakava väliselt ei too kaasa
makseraskuste süvenemist.
Kohustusliku kogumispensioni maksete võlgnevuse suurus on ajas pidevalt muutuv. 2021.
aasta 1. juuni seisuga oli juriidiliste isikute võlg kokku 326,6 miljonit eurot, millest
kohustusliku kogumispensioni maksete võlg oli 2,5 miljonit. Seejuures oli 78,2% neist
juriidilistest isikutest, summas 316,7 miljonit eurot, võlgu kauem kui 2 kuud ja kõigist
võlgnikest 47%-l, summas 265,5 miljonit eurot, oli võlgu kauem kui üks aasta.
2021. aasta 13. septembri seisuga on kogumispensioni maksete võlgu kokku 2,49 miljonit eurot,
millest omakorda FIE-del umbes 35 600 eurot (viimane ei sisalda võlgnevust FIE töötajate ees,
mis on arvestatud kogu kogumispensioni maksete võlgnevuse hulka). Igakuiselt TSD-d
esitavast umbes 100 000 juriidilisest isikust oli 13. septembri seisuga (TSD esitamise tähtpäev:
10. september) kogumispensioni maksete võlgu 9 805 juriidilisel isikul ning oma
kogumispensioni makse oli tasumata jätnud 98 FIE-t umbes 3 700-st II sambaga liitunud FIE-
st.
Möödunud perioodide osas võib välja tuua, et alates 2009. aastast kui loodi ettemaksukonto
arvestuse süsteem, on maksuhaldur maha kandnud 8 863 ettevõttel ligikaudu 1,57 miljonit eurot
kohustusliku kogumispensioni maksete võlga nii, et kõigepealt tasuti II samba maksete
laekumiste arvelt muud võlga ning maksete katteks lõpuks raha ei laekunudki.
Mõju ulatus antud sihtrühmale on väike.
Mõju sagedus. Kohustusliku kogumispensioni makseid tehakse pidevalt. Mõju sagedus sõltub
võlgnevuse tekkimisest. Eelduslikult on see väike või keskmine.
Võimalik ebasoovitav mõju. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha.
Sihtrühm – pensionikogujad. Muudatuse sihtrühma kuuluvad ka II sambaga liitunud isikud,
kelle tasult kohustusliku kogumispensioni makseid kinni peetakse. II sambaga on liitunud üle
770 000 inimese7, kellest 2020. aasta andmetel omakorda olid aktiivsed investorid, st tegid
sissemakseid, alla 500 000 inimese. Septembris 2021 lahkus II sambast küll 149 260 inimest ja
7
Hõlmab ka inimesi, kes on teinud avalduse II sambast lahkumiseks, kuid olid seletuskirja koostamise ajal veel
II sambas.
14
lisaks peatas vähemalt järgmiseks kümneks aastaks oma sissemaksete tegemise 893 inimest,
kuid sellele vaatamata saab sihtrühma pidada suureks.
Sihtrühma kohanemisvajadus. Eelnõu rakendamisega ei kaasne pensionikogujatele
täiendavaid kohustusi, mistõttu sihtrühmal kohanemisvajadus puudub.
Majanduslik mõju. Pensionikogujate jaoks on muudatusel majanduslik mõju, kuna see tagab
pensionifondi osakute senisest kiirema ja kindlama väljalaske, sest välistatakse võimalus, et
isiku tehtud maksete arvelt tasutakse juriidilise isiku maksuvõlgasid või need maksed
ajatatakse.
Kohustusliku kogumispensioni maksete võlgnevuse suurus on ajas pidevalt muutuv. 2021.
aasta 1. juuni seisuga oli juriidiliste isikute võlg 326,6 miljonit eurot, millest kohustusliku
kogumispensioni maksete võlg oli 2,5 miljonit. Seejuures oli 78,2% neist juriidilistest isikutest,
summas 316,7 miljonit eurot, võlgu kauem kui 2 kuud ja kõigist võlgnikest 47%-l, summas
265,5 miljonit eurot, oli võlgu kauem kui üks aasta. Ligikaudu 80-90% sellistel juhtudel on
juriidilise isiku võla olemasolul läinud laekumised kõigepealt teiste nõuete, mitte kohustusliku
kogumispensioni maksete katteks. Nii on pensionikogujal jäänud vastav makse kohustuslikku
pensionifondi laekumata ja sellelt makselt pole ka tootlust teenitud (positiivse tootluse korral).
2021. aasta 13. septembri seisuga on kogumispensioni maksete võlgu kokku 2,49 miljonit eurot,
millest omakorda FIE-del umbes 35 600 eurot (viimane ei sisalda võlgnevust FIE töötajate ees,
mis on arvestatud kogu kogumispensioni maksete võlgnevuse hulka). Juriidiliste isikute
kogumispensioni maksete võlg puudutab kokku umbes 52 600 pensionikogujat (ei hõlma FIE-
sid, kellel on kogumispensioni makse tasumata enda eest). Enda eest on kogumispensioni
makse tasumata jätnud 98 FIE-t. Ühe pensionikoguja kohta on juriidilise isiku võlgnevus seega
keskmiselt umbes 44 eurot. II sambaga liitunud isikutel, kes septembri seisuga jätkavad
kogumist ja ei ole veel pensioniikka jõudnud, oli 2021. aasta 1. augusti seisuga sambasse
keskmiselt kogutud umbes 7 500 eurot, millest keskmine juriidilise isiku võlg moodustab 0,6%.
Võrdluseks: keskmiselt brutopalgalt makstav kogumispensioni 2% makse on umbes 32 eurot
kuus (juunis 2021 oli keskmine brutopalk 1 586 eurot).
FIE-de puhul, kes on jätnud enda eest kogumispensioni makse tasumata, on võlgnevus
keskmiselt umbes 363 eurot (füüsilisest isikust ettevõtja puhul on makse tasumise periood
kalendriaasta).
Alates 2009. aastast, kui loodi ettemaksukonto arvestuse süsteem, on maksuhaldur maha
kandnud 8 863 ettevõttel ligikaudu 1,57 miljonit eurot kohustusliku kogumispensioni maksete
võlga nii, et kõigepealt tasuti II samba maksete laekumiste arvelt muud võlga ning maksete
katteks lõpuks raha ei laekunudki. Hinnanguliselt võis see puudutada kokku umbes 35 000–
45 000 pensionikogujat, kes kaotasid võlgade maha kandmise läbi keskmiselt 35–45 eurot.
Võlgnevuste korral on jooksvas perioodis laekuva kohustusliku kogumispensioni makse arvelt
kaetud juriidilise isiku varasema tähtpäevaga maksuvõlg. Alles peale varasemate võlgade
tasumist on tasutuks saanud kohustusliku kogumispensioni makse ja maksuhalduril tekkinud
võimalus see Pensionikeskusele kanda.
II sambaga liitunud isikutele on muudatuste mõju positiivne, kuna võimaldab kõrvaldada
olukorra, kus isiku II samba maksed ei jõua Pensionikeskusesse või jõuavad sinna hilinemisega.
Mõju sagedus. Kohustusliku kogumispensioni makseid tehakse pidevalt. Mõju sagedus sõltub
võlgnevuse tekkimisest. Eelduslikult on see väike või keskmine.
15
Võimalik ebasoovitav mõju. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha.
Kaasnev mõju: mõju riigiasutuse korraldusele
Sihtrühm – MTA. Riigiasutustest kuulub muudatuste sihtrühma MTA, sihtrühma suurus on
väike.
Sihtrühma kohanemisvajadus. MTA-l tuleb teostada vajalikud IT-arendused, kuid
täiendavaid tööülesandeid muudatuste rakendumisel ei kaasne. Kohanemisvajadus on seega
väike.
Mõju ulatus. Eelnõu rakendamiseks tuleb MTA-l kohandada oma infosüsteeme. MTA saab
selleks kasutada kogumispensioni reformi elluviimiseks ettenähtud alles jäänud rahalisi
vahendeid.
Kohustusliku kogumispensioni maksete tasumine ettemaksukonto arvestuses korraldatakse
automatiseeritult, mistõttu muudatus ei too vahetult kaasa täiendavaid tööülesandeid. Ka ei too
MTA jaoks märkimisväärselt täiendavaid ülesandeid kaasa kohustusliku kogumispensioni
maksete ajatamata jätmine, kuna väiksemate võlgade tasumise ajatamine on korraldatud
automatiseeritult ning muudel juhtudel tuleb isiku kohustused ja maksevõime üle hinnata igal
juhul „käsitööna“.
Mõju ulatus on väike.
Mõju sagedus. Suurema kaaluga on MTA infosüsteemide kohandamine, mis on ühekordne.
Suuremaid võlgasid puudutavate kohustusliku kogumispensioni maksete ajatamata jätmisega
kaasnevat võlglase kohustuste ja maksevõime hindamist viiakse vajadusel läbi pidevalt. Mõju
sagedus on kokkuvõttes väike.
Võimalik ebasoovitav mõju. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha.
6.3. Muudatuste mõju halduskoormusele
Eelnõu rakendumisel ei muutu halduskoormus pensionikogujate ega tööandjate ja FIEde jaoks.
Vähesel määral suureneb töökoormus MTA-l, kellel võib esineda vajadust viia nö käsitsi läbi
kohustusliku kogumispensioni maksete ajatamata jätmisega kaasnevate suuremate võlgade
puhul võlglase kohustuste ja maksevõime hindamist. Vähesel määral suureneb halduskoormus
Pensionikeskusel ja kontohalduritel, kelle jaoks toob täiendavaid tegevusi kaasa III samba
fondipensioni kasutamine sambast pensionile jäävate isikute poolt. Kokku jääb mõju
halduskoormusele siiski väike.
Eelnevat arvestades ei esine eelnõu rakendamisel olulisi mõjusid.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
III sambaga seonduvalt reguleerib eelnõu 1. jaanuaril 2021 jõustunud maksusoodustuse
kasutamise tehnilist lahendust ega eelda riigilt või kohalikult omavalitsuselt täiendavaid
tegevusi ega too kaasa täiendavaid kulusid ega tulusid.
Kohustusliku kogumispensioni maksete tasumiseks väljaspool üldist kohustuste täitmise
järjekorda ning nende välistamist ajatamisest väiksemate summade korral on tarvis kohandada
MTA infosüsteeme. MTA saab selleks kasutada kogumispensioni reformi elluviimiseks
16
ettenähtud alles jäänud rahalisi vahendeid. Täiendavaid vahendeid riigieelarvest taotleda ei ole
tarvis.
8. Rakendusaktid
Eelnõuga ei anta uusi volitusnorme määruste kehtestamiseks. Samuti ei too see kaasa vajadust
muuta olemasolevaid rakendusakte.
9. Seaduse jõustumine
Eelnõu on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2022. Siinkohal on arvestatud pensioniregistri
pidaja koormust, mis on tingitud erinevatest arendustöödest seoses pensioni kogumise
vabatahtlikuks muutumisega II sambas. Eelnõus esitatud III samba fondipensioni tehniline
lahendus on võimalik ette valmistada 2022. aasta 1. jaanuariks.
TuMSi muudatus (eelnõu § 3) on samuti planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2022. Muudatuse
jõustumine aasta algusest arvestab üldist maksumuudatuste loogikat. Ühtlasi ei oleks oluliselt
varasem jõustumine eelnõu menetlusele kuluvat aega arvestades ka võimalik.
MKSi muudatused (eelnõu § 2) on planeeritud jõustuma 1. juulil 2022. II samba maksete
tasumise ja maksuvõlgade puhul on samuti eesmärgiks muudatuste jõustamine esimesel
võimalusel, võttes samal ajal arvesse ka muudatuste rakendamiseks vajalikke arendusi, mis
MTA-l tuleb selleks teostada, sealhulgas MTA-le IT-arendusi pakkuva partneri vahetumist.
Muudatused kohalduvad selliste kohustusliku kogumispensioni maksete suhtes, mis seaduse
jõustumisel veel tasumata on ja mida 2022. aasta 1. juulist alates deklareerima hakatakse.
10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja
Finantsinspektsioonile ning selle suhtes küsiti arvamust AS-lt Pensionikeskus, MTÜ-lt
FinanceEstonia, MTÜ-lt Eesti Pangaliit, Eesti Kaubandus- Tööstuskojalt, Eesti Tööandjate
Keskliidult ja Eesti Maksumaksjate Liidult.
Justiitsministeeriumi märkustega eelnõu mõjude kohta ning normitehniliste ja keelemärkustega
on valdavalt arvestatud. Teistelt kaasatud huvirühmadelt kooskõlastusringi käigus ametlikke
märkusi ega ettepanekuid ei laekunud.
Peale kooskõlastusringide lõppu esitas oma ettepaneku eelnõu täiendamiseks Kohtutäiturite ja
Pankrotihaldurite Koda, sooviga piirata KoPS-s raha väljavõtmise avaldusel esitatud
pangakonto andmete muutmist pärast seda, kui Pensionikeskus on KoPS § 524 lõike 42 alusel
kontrollinud krediidiasutuses avaldusel esitatud kontonumbri ja väljamakse saaja andmete
kokkulangevust. Ettepanekuga ei ole eelnõus arvestatud. Vastavalt KoPS-le teeb
Pensionikeskus väljamakse pensionikoguja isiklikule pangakontole, mis on avatud
krediidiasutuses. Praktikas teostab Pensionikeskus KoPS § 524 lõike 42 kohast kontonumbri ja
väljamakse saaja andmete kontrolli ka juhul, kui avalduse esitanud isik on oma kontonumbrit
pärast eelmist kontrolli muutnud. Eestis tegutsevate krediidiasutuste puhul on seega kõik
kontod enne väljamakse tegemist vastava krediidiasutusega üle kontrollitud. Andmete
kontrollimise võimalused puuduvad vaid välisriigis avatud kontode puhul, millisel juhul aga ei
aitaks ka konto andmete muutmise piiramine.
Algatab Vabariigi Valitsus ……………………2021
(allkirjastatud digitaalselt)
17