dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad eurorühma 4. oktoobri 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 5. oktoobri 2021. a istungil

Rahandusministeerium · 28. september 2021
Viit
11-3.3/6721-1
Registreeritud
28. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
11 RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE JA KOOSTÖÖ
Sari
11-3.3 ECOFIN Nõukoguga, alamkomiteedega (EFC, EPC) ja Eurogrupiga seotud dokumendid (kirjavahetus, päevakorrad, kohtumiste materjalid, aruanded, VV materjalid) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
11-3.3/2021
Vastutaja
Kristiina Abel (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finantspoliitika ja välissuhted, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎11-3.36721-1 28.09.2021 Väljaminev kiri.asice1602 KB

Sisu (failidest)

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 28.09.2021 nr 11-3.3/6721-1 [email protected] Eesti seisukohad eurorühma 4. oktoobri 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 5. oktoobri 2021. a istungil Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad eurorühma 4. oktoobri 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 5. oktoobri 2021. a istungil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit-Pentus Rosimannus Rahandusminister Lisad: 1. Eesti seisukohad eurorühma 4. oktoobri 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 5. oktoobri 2021. a istungil – 8 lehel 2. Protokollilise otsuse eelnõu – 1 lehel Andres Kuningas 611 3759, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Saaja: Vabariigi Valitsus Esitaja: Rahandusministeerium Kuupäev: 27. september 2021. aasta Teema: Eesti seisukohad eurorühma 4. oktoobri 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 5. oktoobri 2021. a istungil SISSEJUHATUS Eurorühmas käsitletakse majandusolukorda ja euro vahetuskursi arenguid. Ministrid arutavad taastekavade ja euroala eelarve- ning majanduspoliitika soovituste kooskõlalisust, samuti tehakse plaane järgmise aasta eriteemade arutelude kohta. Euroopa Komisjon tutvustab viimast Kreeka süvendatud majanduspoliitilise järelevalve aruannet. Ühtse pangandusjärelevalve ja ühtse kriisilahendusnõukogu juhid teevad regulaarse ülevaate pangandussektori olukorrast ning tutvustavad edasisi järelevalve ning pankade kriisikindlamaks muutmise plaane. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus annab Euroopa Komisjon aru taaste- ja vastupidavusrahastu rakenduse seisust ja kavas on heaks kiita Malta taastekava. Nõukogu võtab vastu järeldused kliimamuutuste vastu võitlemise ja nendega kohanemise alaste tegevuste rahvusvahelise rahastamise kohta ning kinnitab EL ühised seisukohad G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide kohtumiseks ning Rahvusvahelise Valuutafondi aastakoosolekuks. Euroopa Komisjon tutvustab kindlustus- ja edasikindlustusettevõtete usaldatavusnõuete ülevaatamise ettepanekut. Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Kristiina Abel ([email protected], 611 3406) ja osakonna juhataja Andres Kuningas ([email protected], 611 3759) ning kooskõlastanud finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Ross ([email protected], 611 3195). Eestit esindab EL majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumisel suursaadik AEEL juures Brüsselis Aivo Orav. EURORÜHM 1. Rahvusvahelisteks kohtumisteks ettevalmistumine: vahetuskursi arengud - Euroopa Komisjoni ülevaade Euro on 2021. aastal (jaanuar – august) nominaalselt nõrgenenud. Euro odavnemise aluseks oli nõrgenemine USA dollari, Hiina renminbi, Suurbritannia naela ja mõnede arenevate turgude valuutade suhtes. Euro kallinemine Jaapani jeeni suhtes tasakaalustas langustrendi vaid osaliselt. Reaalväärtuses oli euro siiski stabiilne, kuna inflatsioon oli euroalal võrreldes kaubanduspartneritega kõrgem. Tulevikku vaadates sõltuvad vahetuskursi liikumised tõenäoliselt üldisest majanduse väljavaatest, sealhulgas pandeemia arengust ja poliitilistest reaktsioonidest sellele, samuti 1 inflatsiooniootustest. COVID-19 viiruse uued variandid, erinevused vaktsineerimiskampaaniates kogu maailmas ja erinevused toetusmeetmetes mõjutavad majandusarengut ülemaailmsel tasandil. Kuivõrd need tegurid tugevdavad olemasolevaid erinevusi majandustegevuses piirkondade vahel, võivad need valuutakursse mõjutada. Keskpika perioodi ja pikaajaliste inflatsiooniootuste edasine hindamine võib samuti mõjutada valuutakursside väljavaateid. 2. Euroala majandus- ja eelarvepoliitiliste soovitustega arvestamine riikide taastekavades - Euroopa Komisjoni ülevaade ja arutelu Euroopa Komisjon (komisjon) on 18 laekunud euroala riigi taastekavade põhjal hinnanud, millise väljundi on euroala majandus- ja eelarvepoliitika soovitused leidnud taastekavades esitatud investeeringutes ja reformides. Komisjoni hinnangu kohaselt on esitatud kavades euroala soovitused hästi esindatud. Eelkõige puudutab see soovitusi, mis on seotud tasakaalustamatustega tegelemise vajadusega, eelarvepoliitika ja tööturu poliitikaga. Järgmise aasta euroala soovitustes kavatseb komisjon eelkõige tähelepanu pöörata euroala asjakohase eelarvepoliitika tagamisele, majandusarengu erinevuste süvenemise vältimisele taastumise käigus, makromajanduslikku finantsstabiilsust tagavatele poliitikatele, samuti kliima- ja digipöörde eesmärkide saavutamisele ja majandus- ja rahaliidu lõpuleviimisele. Komisjon leiab, et taastekavade plaanikohane täitmine on hea võimalus vähendada senist riigipõhiste soovituste täitmise puudujääki. Euroopa poolaasta protsessil ja makromajanduslike tasakaalustamatuste seirel on oluline roll taastumise toetusel kindlustamaks olemasolevate tasakaalustamatuste leevendamist ning vältida uute tekkimist. Plaanitud investeeringute elluviimine koos toetavate erasektori investeeringute kaasamisega aitavad taastekavade mõju suurendada. 3. Eurorühma eriteemade käsitlemise kava 2022. aastaks - Eurorühma presidendi poolne teemade tutvustus COVID-19 pandeemia on põhjustanud euroala majandusele enneolematu majandusliku šoki, millel on laiaulatuslik mõju reaalmajanduse toimimisele, finantsturgudele ja rahapoliitikale. Pidades silmas majanduse jätkusuutlikku, kaasavat ja rohelist taastumist, võiks järgmise aasta temaatiliste arutelude tööprogramm sisaldada järgmisi teemasid: - Pandeemia mõjud tööturule, võttes arvesse toetusmeetmete lõppemist. Tööturud ja nende kohanemine šokkidega on olnud euroala majanduse kohanemisvõime võtmeelement; - Tootlikkuse kasv ja majandusarengute ühtlustamine. Suuremad investeeringud innovatsiooni, kapitali ümberpaigutumine sektorite vahel võivad mängida olulist rolli. Rohe- ja digipöörde pikaajalised makromajanduslikud mõjud ning eelkõige sellega seotud uuendusvõimalused võiksid samuti olla osa sellest üldisest lähenemisest ja tootlikkusest. 2 Lisaks võiks ministrite poolt süvendatud käsitlemist leida eluasemeturu arengud, aga ka ettevõtete ning finantssektori maksevõime riskid, inflatsioon ja selle struktuursed tegurid. 4. Kreeka abiprogrammi järgne tõhustatud järelevalve 11. aruanne - Komisjoni seirearuande ülevaade Eurorühmale antakse ülevaade Kreeka tõhustatud järelevalve 11. aruandest, milles vaadeldakse Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) programmi järgselt võetud reformieesmärkide täitmist. Aruanne on tehtud koostöös Euroopa Keskpanga, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi ekspertidega. Kreeka majandus taastub oodatust kiiremini. Peale 8,2% majanduslangust 2020. a, prognoosib komisjon Kreekale kasvu 4,3% 2021. a ja 6% 2022. a võttes arvesse valitsuse eelarvetoetuste ja ka taastekava mõju. Kreeka taotles taastekavaga toetusi mahus 17,8 miljardit eurot ja laenu 12,7 miljardit eurot. Pandeemia tõttu on valitsus rakendanud ajutisi eelarvetoetusmeetmeid, mida pikendatakse ka järgmise aastani, samuti võeti toetusmeetmeid augustis toimunud metsatulekahjudes kannatada saanute aitamiseks. Täpsemalt hindab komisjon toetusmeetmete mõjusid oma sügiseses majandusprognoosis ja Kreeka 2022. a eelarvekava esitamisel oktoobris. Pandeemia mõju finantssektorile ei ole tänu valitsuse ja euroala poolt võetud meetmetele olnud märkimisväärne. Valitsuse sularahapuhver on piisav, võlakirjaprogramm on olnud edukas. Kreeka on alates 2021. a aprillist emiteerinud võlakirju kolmel korral mahus 8 miljardit eurot, lisaks saadi mais 2,5 miljardit eurot laenu TERA1 instrumendist ning augustis uue taastekava alusel 4 miljardit eurot. Aruande hinnatakse, et hoolimata pandeemia mõjudest on Kreeka piisavalt reformidega edenenud, sh erastamises (Hellinikoni projekt2, gaasiettevõte Depa, Egnatia kiirtee), ärikeskkonna ja maksuhalduse parandamises, aga ka koolihariduses ja avalikus halduses. Tõhustada tuleb tegevust finantssektori ja võlgnevustega tegelemise valdkondades, kus esines osaliselt pandeemia tõttu viivitusi. MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU 1. Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamine - Informatsioon ja taastekava rakendusotsuse heakskiitmine Komisjon on taaste- ja vastupidavusrahastu ettemaksetena välja maksnud 49 miljardit eurot. Seni emiteeritud võlakirjade keskmine tähtaeg on 12,7 aastat ning esimese osa rahastamiskulud on ca 0.1%. Nõukogule on heakskiitmiseks esitatud Malta taastekava. Komisjoni hinnangul täidab kava digi- ja kliimapanuse miinimumnõuded, lahendab piisaval määral olulist osa riigipõhistest soovitustest, sisaldab ka piisavalt reforme ning kokku lepitud rakendamise korraldus tagab piisava Euroopa Liidu finantshuvide kaitse. Komisjon on läbivalt tõdenud, et seatud verstapostid ja sihid, mille alusel hiljem makseid tehakse, on piisavalt konkreetsed ja 1 ELis COVID-19 puhanguga seoses loodud töötuseriski leevendamise ajutine rahastu 2 Endise lennujaama ümberkujundamine linnapiirkonnaks 3 mõõdetavad ning hinnangud kulude mahule on piisavalt usutavad ja usaldusväärsed, kuigi osade planeeritavate meetmete puhul on kulude hindamine etteulatuvalt olnud keeruline. Taastekava ja rakendusotsus on üle vaadatud majandus-rahanduskomitee ning finantsnõunike poolt ning on leitud, et komisjoni hinnang on õigustatud ning seega täidab taastekava sellele määruses esitatud nõuded. Kokkuvõte Malta taastekavast: Riik Toetus Laen Digi Rohe Reformid/ Kava eeldatav (EUR) (EUR) (min (min investeeringud mõju (% 20%) 37%) (tk) SKPst 2021- 2026) Malta 316 403 496 - 25,5% 53,8% 30/17 0,7-1,1% Olulisemad reformid - Energiatõhususe strateegia; - Ringmajanduse strateegia; - Transpordi planeerimise edendamine; - Pensionisüsteemi ülevaatus. Olulisemad investeeringud - Energiatõhususe investeerimisprogramm, sh koolid, haiglad; - Elektrisõidukite soetamise toetus ja ühistranspordi sõidukite asendamine; - Sadamataristu uuendamine; - Digitaristu uuendamine ja avalike teenuste digitaliseerimine; - Kutsehariduse tippkeskuse loomine; - Investeeringud tervishoiu digiteerimiseks ning vere-, koe- ja rakukeskuse loomiseks. Pärast taastekava kinnitamist EL Nõukogu poolt sõlmib komisjon Maltaga rahastamislepingu ning seejärel saab komisjon teha esimese ettemakse. Seisukoht: - Toetame EL Nõukogu rakendusotsuse vastuvõtmist, millega kiidetakse heaks Malta taastekava. 2. Euroopa poolaasta 2021. a õppetunnid ja taastekavade rakendamine - Arutelu 2021. aastal korrigeeriti pandeemia tõttu Euroopa poolaasta protsessi ja keskenduti negatiivsete tervise- ja sotsiaalmajanduslike tagajärgede käsitlemisele. Euroopa reageerimine Covid-19 kriisile põhjustas Euroopa poolaasta tsükli ajutise kohandamise ka aastal 2021, kui tähelepanu pöörati taastekavade koostamisele, vastuvõtmisele ja rakendamisele. Aastal 2022 tuleb endiselt tegeleda kriisist tuleneva ebakindlusega ning lisaks keskendub EL üha enam keskkonnahoidlikumale ja digitaalsemale tulevikule üleminekule ning pikaajalistele 4 struktuuriprobleemidele, samuti vastupidavuse suurendamisele. Euroopa poolaasta 2022. a tsükli ja taastekavade rakendamisel tuleks vältida asjatuid kattuvusi ning põhielementides tuleks kokku leppida käesoleva aasta lõpuks, eriti aruandluse ja järelevalve valdkonnas. 2022. aastal, kui taastekavade ettevalmistamise protsess peaks kõikide eelduste kohaselt olema lõppenud, peaks ka majanduspoliitikate koordinatsiooni puhul naasma tavapärase Euroopa poolaasta protsessi juurde, st riiklike reformiprogrammide ja struktuuripoliitikat käsitlevate igakülgsete riigipõhiste soovituste ennistamist. Praeguse makromajandusliku arengu ja mõnes liikmesriigis juba tekkivate riskide tõttu kasvab vajadus tervikliku majandus- ja eelarvejärelevalve järele. Tasakaalustamatuste arengute jälgimiseks ja käsitlemiseks on makromajanduslike tasakaalustamatuste menetluse kohaldamine endiselt väga oluline. Samuti on 2022. a kevadel oluline jätkata kvantitatiivsete eelarvesuunistega nõukogu soovitustes, mis puudutavad stabiilsus- ja lähenemisprogramme. Seisukoht: - Toetame majandus- ja eelarvepoliitika tavapärase koordinatsiooniprotsessi juurde naasmist, sealhulgas Euroopa poolaasta tsükli taaskäivitamist, makromajanduslike tasakaalustamatuste menetluse rakendamist ning eelarvereeglite taastamist 2022. aastal. 3. Kindlustus- ja edasikindlustusettevõtete usaldatavusnõuete (Solventsus II direktiiv) läbivaatus - Poliitiline arutelu Komisjon avaldas äsja (22.09.2021) ettepanekud EL kindlustusvaldkonna õigusnormide läbivaatamiseks. Ettepanekute eesmärk on muuta kindlustuse ja edasikindlustuse (st kindlustusandjate kindlustus) sektor vastupidavamaks, et see suudaks tulla toime tulevaste kriisidega ja kaitsta paremini kindlustusvõtjaid. Lisaks kehtestatakse teatavate väiksemate kindlustusandjate jaoks lihtsamad ja proportsionaalsemad reeglid. Esitati järgmised ettepanekud:  seadusandlik ettepanek Solventsus II direktiivi (direktiiv 2009/138/EÜ) muutmiseks;  teatis Solventsus II direktiivi läbivaatamise kohta;  seadusandlik ettepanek kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse uue direktiivi kohta. Solventsus II direktiivi läbivaatamise eesmärk on suurendada Euroopa kindlustusandjate panust majanduse taastumise rahastamisse, edendades kapitaliturgude liitu ja vahendite suunamist Euroopa rohelisse kokkuleppesse. Täpsemalt soovitakse suurendada tarbijate kaitset ja tagada, et kindlustusfirmad püsivad tugevad ka majanduslikult rasketel aegadel; teavitada tarbijaid („kindlustusvõtjad“) täpsemini nende kindlustusandja finantsolukorrast; kaitsta paremini teiste liikmesriikide tarbijaid tänu järelevalveasutuste paremale koostööle; pakkuda kindlustusandjatele rohkem stiimuleid teha majandusse pikaajalisi kapitaliinvesteeringuid; võtta paremini arvesse kliimaga seotud riske kindlustusandjate rahandusliku usaldusväärsuse hindamisel ja kontrollida kogu sektorit hoolsamalt, et vältida selle stabiilsuse ohtu seadmist. Solventsus II direktiivi muudatusi on hiljem kavas täiendada delegeeritud õigusaktidega, mida teatises ka tutvustatakse. 5 Kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi eesmärk on tagada, et ELi kindlustusandjad oleksid märkimisväärsete finantsprobleemide korral paremini ette valmistatud. Soov on kehtestada uus kriisilahenduse protsess, mis kaitseb paremini kindlustusvõtjaid, samuti reaalmajandust, finantssüsteemi ja lõppkokkuvõttes maksumaksjaid. Riiklikud ametiasutused on paremini ette valmistatud juhuks, kui kindlustusandja peaks muutuma maksejõuetuks. Eesti hinnangul on Solventsus II direktiiv hästi toiminud, sh viimases kriisis, millele kindlustussektor hästi vastu pidas. Tervitame ideid regulatsiooni ajakohastamiseks ning esitame komisjoni ettepanekute kohta eraldi seisukohad Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks. 4. 12.–14. oktoobrini 2021. a toimuvate G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide ning Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) iga-aastaste kohtumiste ettevalmistamine a) ELi põhisõnumid G20 kohtumiseks b) Avaldus Rahvusvahelisele Raha- ja Finantskomiteele (IMFC) - Arutelu ja ühiste sõnumite kinnitamine EL sõnumites on kesksel kohal kriisist taastumise soodustamine – nii globaalse vaktsineerimise kiirendamine kui eelarvetoetuste täpsem ja vajaduspõhisem suunamine (sh mitte lõpetada eelarvetoetusi enneaegselt). Olulisel kohal on globaalne koostöö ja koordineerimine kliimamõjudega tegelemisel. Üleminekut kliimaneutraalsele ja keskkonnasõbralikule majandusele tuleb kiirendada. Itaalia G20 eesistujariigina on teinud ettepaneku alustada struktuurse dialoogi pidamist kliimamõjude leevendamise poliitikate üle (sh maksupoliitika ja süsiniku hinnastamine) – EL toetab arutelude alustamist. EL toetab ka G20 initsiatiivi luua tulevaste tervisekriisidega tegelemise ja ettevalmistamise globaalne raamistik, kus tehakse lähedalt koostööd Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO) ja teiste seotud asutustega. Vastavad ettepanekud esitatakse G20-le oktoobri kohtumisel. Pandeemiaga võitlemisel on kasvanud riikide kulutused ja seetõttu ka riigivõla tase. Eelkõige arenguriikide abistamiseks kriisis loodi 2020. a kevadel G20 poolt võlateeninduse peatamise initsiatiiv (Debt Service Suspension Initiative, DSSI), mis kehtib 2021. a lõpuni. Paljud riigid on seda võimalust kasutanud ja saanud laenumaksetest vabanenud rahaga finantseerida vajalikke kriisimeetmeid. Võimalike probleemsete ja restruktureerimist vajavate laenudega tegeletakse G20 ja Pariisi klubi poolt 2020. a novembris kokku lepitud ühise võlakäsitluse raamistiku kaudu. Sellest on juba võlgade restruktureerimiseks abi palunud Tšaad, Etioopia ja Sambia. EL rõhutab ühissõnumites, et oluline on ühine raamistik hästi tööle saada kõiki kreeditore kaasates. Arenguriike toetab kriisis ka Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) otsus laenueriõiguste (Special Drawing Rights, SDR) jaotamiseks. 23.08.2021. jõustus IMFi otsus jaotada kõikidele IMFi liikmesriikidele kokku 456 mld SDRi ehk ca 650 mld USDi3. Summa on IMFi poolt pakutud vahemikus 0,4–1,2 triljonit USDi, mida IMF on hinnanud pikaajaliseks globaalseks 3 Eestile jaotati 233 mln SDRi 6 finantseerimisvajaduseks. Jaotatavatest SDRidest alla poole 42,2% ehk 274 mld SDRi saavad madala sissetulekuga riigid (sh. vaesed riigid vaid 3,2% ehk 21 mld SDRi), kuna nende osalus/kvoot IMFis on oluliselt väiksem. Riigid saavad jaotatud SDRe kasutada näiteks keskpanga reservide suurendamiseks, tehingute tegemisel IMFiga (laenu tagasi maksmiseks), vahetada jaotatavad SDRid mõne käibiva valuuta vastu (nn vabatahtlikud kauplemislepped) ja kasutada raha vastavalt vajadusele. Arenenud riigid, kes ei vaja lisalikviidsust, saavad jaotatud SDRid annetada IMFi vaesematele riikidele või näiteks laenata IMFi vaestele riikidele mõeldud sooduslaene pakkuvale vaesuse vähendamise ja kasvufondile (Poverty Reduction and Growth Trust, PRGT). Kaalumisel on ka uue taaste ja vastupidavuse fondi loomine (Recovery and Resilience Trust, RST), mille parameetrid on aga veel ebaselged. EL kutsub üles IMFi liikmesriike osalema SDRidega kauplemises ning SDRide vabatahtlikus suunamises arenguriikidele, sh arvestades siseriiklikke protseduure. PRGT puhul vajab täiendamist nii laenukonto, kuhu saavad panustada keskpangad SDRe, kui ka PRGT subsiidiumikonto, kuhu oodatakse toetust valitsustelt. Toetust/annetust keskpangad teha ei saa, see on vastuolus ELTL artikliga 123 (valitsuste rahastamise keeld). IMF on saatnud liikmesriikidele kirjad vastava palvega – Eestilt oodatakse 1 mln SDRi, ca 1,2 mln eurot. Indikatsiooni võimalike panuste kohta ootab IMF oktoobris toimuval aastakoosolekul. Seisukohad: - Nõustume EL ühissõnumitega G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide ning Rahvusvahelise Valuutafondi raha- ja finantskomitee kohtumisteks. - Oleme arvamusel, et IMFi vaesuse vähendamise ja kasvu fondi täiendamine on võrreldes uue fondi loomisega kiiremini rakendatav, et arenguriike kriisis toetada. - Laenueriõiguste suunamine peab jääma riikidele vabatahtlikuks, olema kooskõlas EL õigusaktidega ja arvestama riigisiseseid protseduure. - Eesti esialgu toetuse andmist ei plaani. Piiratud arengukoostöö vahendeid suuname endale sobivaima ja tõhusaima kanali kaudu. 5. EL Nõukogu järeldused kliima tegevuste rahastamine kohta - EL Nõukogu järelduste heakskiitmine Tegemist on regulaarselt koostatavate nõukogu järeldustega valmistamaks ette EL positsiooni rahvusvaheliseks ÜRO kliimakonverentsiks (Glasgow’s 31.10–12.11.2021). EL rõhutab järeldustes oma pühendumust Pariisi leppe kliimaeesmärkide täitmisele. ELil on vastu võetud ambitsioonikas rohelepe ning teised riigid peaksid samuti seadma endale eesmärgid kliimamuutustega võitlemisel. Kliimamuutuste vastu võitlemise ning kohandumise rahastamine peab aitama kaasa kasvuhoonegaaside heite vähendamisele ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisemaks muutumisele. Oluline on kasutada ära pandeemia järel taastumiseks suunatavad vahendid, et majandus viia kestlikule ja kliimaneutraalsele rajale. Ka erasektori kaasamine on väga vajalik, see aitab võimendada avaliku sektori rahastust. EL on teinud edusamme kestlike majandustegevuste taksonoomia, vastava info avaldamise, rohevõlakirjade standardi ja ettevõtete kestlikkusega seotud aruandluse kokkuleppimisel EL tasemel ja toetab 7 kestliku rahastamise lähenemiste ühtlustamise, võrreldavuse ja koostalitusvõime parandamist ka globaalselt. Järeldustes tuuakse välja, et oluline on läbipaistvus ja kliimariskide leevendamine ka finantssüsteemis, toetatakse G20 tööd ja strateegiat kestlikule majandusele ülemineku rahastamise kohta. Oluline on rahandusministrite kliimakoalitsiooni roll, mis tähtsustab kliimamuutuste mõju rahanduspoliitikale ja eelarveprotsessidele, soovitades kasutada süsiniku hinnastamise instrumente ja enam kaasata erasektori rahastust. EL kinnitab oma lubadust suurendada rahvusvahelist kliimarahastamise panust eri allikatest – avalik ja era, kahe- ja mitmepoolne, sh alternatiivsed rahastamisallikad, eri instrumendid ja kanalid – et täita arenenud riikide panus kollektiivselt mobiliseerida 100 mld aastas kuni aastani 2025. Ollakse valmis arutama 2025. a järgse perioodi kollektiivse kliimarahastuse eesmärgi seadmist arvestades arenguriikide prioriteete ja vajadusi. Eesmärk peaks ühilduma Pariisi leppega ja sisaldama nii kliimamõjude leevendamise kui kohanemise tegevusi, erinevaid instrumente kui rahastamisallikaid (sh erasektorit). Seisukoht: - Toetame EL Nõukogu järeldusi kliima tegevuste rahvusvahelise rahastamise kohta. Rahvusvaheliste kliimarahastamise eesmärkide saavutamiseks peaksid rahastamises osalema nii avalik kui ka erasektor ja rahvusvahelised finantsasutused, kaasates eri finantsinstrumente ja kanaleid. 8 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja september 2021 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad eurorühma 4. oktoobri 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 5. oktoobri 2021. a istungil Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad eurorühma 4. oktoobri 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 5. oktoobri 2021. a istungil: 1. Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamine - Toetame Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsuse vastuvõtmist, millega kiidetakse heaks Malta taastekava. 2. Euroopa poolaasta 2021. a õppetunnid ja taastekavade rakendamine - Toetame majandus- ja eelarvepoliitika tavapärase koordinatsiooniprotsessi juurde naasmist, sealhulgas Euroopa poolaasta tsükli taaskäivitamist, makromajanduslike tasakaalustamatuste menetluse rakendamist ning eelarvereeglite taastamist 2022. aastal. 3. 12.–14. oktoobrini 2021. a toimuvate G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide ning Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) iga-aastaste kohtumiste ettevalmistamine - Nõustume Euroopa Liidu ühissõnumitega G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide ning Rahvusvahelise Valuutafondi raha- ja finantskomitee kohtumisteks. - Oleme arvamusel, et IMFi vaesuse vähendamise ja kasvu fondi täiendamine on võrreldes uue fondi loomisega kiiremini rakendatav, et arenguriike kriisis toetada. - Laenueriõiguste suunamine peab jääma riikidele vabatahtlikuks, olema kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega ja arvestama riigisiseseid protseduure. - Eesti esialgu toetuse andmist ei plaani. Piiratud arengukoostöö vahendeid suuname endale sobivaima ja tõhusaima kanali kaudu. 4. Euroopa Liidu Nõukogu järeldused kliimategevuste rahastamine kohta - Toetame Euroopa Liidu Nõukogu järeldusi kliimategevuste rahvusvahelise rahastamise kohta. Rahvusvaheliste kliimarahastamise eesmärkide saavutamiseks peaksid rahastamises osalema nii avalik kui ka erasektor ja rahvusvahelised finantsasutused, kaasates eri finantsinstrumente ja kanaleid. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel