EELNÕU
28.09.2021
MÄÄRUS
[Registreerimise kuupäev] nr
[Registreerimisnumber]
Narva Eesti Riigigümnaasiumi põhimäärus
Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Kooli nimetus
Kooli nimetus Narva Eesti Riigigümnaasium (edaspidi kool).
§ 2. Kooli õiguslik seisund ja tegutsemise vorm
(1) Kool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus.
(2) Kooli tegutsemise vorm on gümnaasium.
§ 3. Kooli asukoht ja tegutsemiskoht
Kooli asukoht ja tegutsemiskoht on Narva linn, Ida-Viru maakond.
§ 4. Pitsat ja sümboolika
Koolil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning sümbolid.
§ 5. Asjaajamise keel ja õppekeel
(1) Kooli asjaajamise keel on eesti keel.
(2) Kooli õppekeel on eesti keel.
§ 6. Kooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded
(1) Kooli tegevuse eesmärk on pakkuda võimalust omandada heatasemeline üldkeskharidus
õppija individuaalset arengut toetavas koolikeskkonnas.
(2) Kool pakub õpilastele võimalust omandada tänapäevane ühiskonna vajadustele vastav
haridus, mille kaudu kujuneb õppijates valmisolek elukestvaks õppeks ja teadlikuks
karjäärivalikuks; suutlikkus rakendada kriitilist analüüsioskust mitmekesises
2
teabekeskkonnas; valmidus kodanikualgatuseks ja ettevõtlikkuseks; soov hoolida endast,
kaasinimestest ja ümbritsevast keskkonnast.
(3) Lõikes 2 kirjeldatud ülesande täitmisel teeb kool koostööd piirkonna haridusasutuste,
ettevõtjate, omavalitsuste ja kohaliku kogukonnaga.
2. peatükk
KOOLI ÕPPE JA KASVATUSE KORRALDUS
§ 7. Õppe ja kasvatuse korralduse alused
(1) Koolis omandatakse üldkeskharidust statsionaarses õppes.
(2) Õpingute alusdokumendiks on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2 alusel
kehtestatud „Gümnaasiumi riikliku õppekava” alusel koostatud kooli õppekava.
(3) Õpilastele võimaldatakse valikkursuseid, mis lähtuvad õpilaste ja kogukonna huvidest ning
riiklikest prioriteetidest, arvestades kooli võimalusi. Valikkursused on kas riiklikus
õppekavas kirjeldatud valikkursused, koolis loodud või koostööpartneritega (sh
kutseõppeasutused ja kõrgkoolid jm) koostöös väljapakutud kursused.
§ 8. Kooli raamatukogu
Koolil on raamatukogu, mille põhiülesanne on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude
teabekandjate hoidmise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet,
arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskusi ning lugemishuvi.
3. peatükk
KOOLI ÕPPEKAVAVÄLINE TEGEVUS
§ 9. Kooli õppekavaväline tegevus
(1) Lisaks õppetööle tegeleb kool ka õppekavavälise tegevusega. Tegevused jagunevad:
1) õppekavavälisteks tegevusteks, mis on kooli või kolmandate isikute poolt koolis
korraldatud ja suunatud kooli õpilastele;
2) õppekavavälisteks tegevusteks, mis on kooli või kolmandate isikute poolt koolis
pakutavad teenused kolmandatele isikutele.
(2) Tingimusel, et see ei lähe vastuollu kooli põhitegevuse ja õigusaktides sätestatud nõuetega,
võib kooli õppekavaväliseks tegevuseks lugeda käesoleva põhimääruse tähenduses:
1) kooli korraldatud kursustevälist huvitegevust;
2) õppematerjalide koostamist ja levitamist;
3) kooli kasutuses oleva vara üürimist ja rentimist;
4) õppe- ja kasvatusalase tegevusega seotud ürituste ja koolituste korraldamist.
(3) Õppekavavälist tegevust, mis on kooli poolt või kolmandate isikute poolt koolis korraldatud
ja õpilastele suunatud, kajastatakse kooli päevakavas ja selle korraldamisel lähtutakse kooli
kodukorrast.
(4) Õppekavavälised tegevused võivad kooli poolt sätestatud korras olla tasulised või tasuta.
(5) Juhul, kui kooli poolt osutatav õppekavaväline tegevus on tasuline, siis selle eest võtab kool
tasu teenuste hinnakirja alusel. Teenuste osutamise tingimused ja korra ning teenuste
hinnakirja kehtestab direktor, esitades eelnevalt eelnõu koos kalkulatsioonidega arvamuse
3
avaldamiseks kooli hoolekogule ning seejärel kooskõlastamiseks Haridus- ja
Teadusministeeriumile.
4. peatükk
KOOLI JUHTIMINE
§ 10. Direktor
(1) Kooli juhib direktor. Direktor tagab koostöös õppenõukogu, kooli hoolekogu ja
õpilasesindusega kooli tulemusliku ja häireteta töö ning kooli arengukava, õppekava ja
kodukorra täitmise. Direktor juhib õppe- ja kasvatustegevust.
(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on
seotud õigusaktides, sealhulgas põhimääruses sätestatud ülesannete täitmisega.
(3) Direktor täidab talle õigusaktide, töölepingu ja ametijuhendiga pandud ülesandeid ja on
kooli töötajate jaoks tööandja esindaja. Direktori äraolekuajaks määrab talle direktori
ettepanekul asendaja kooli pidaja.
(4) Direktor võib moodustada õppe- ja kasvatustegevuse ning koolieluga seotud küsimuste
lahendamiseks nõuandvaid komisjone ja töörühmasid.
(5) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe-, kasvatus- ja muu tegevuse, kooli üldseisundi
ja arengu eest, samuti kooli vara, sealhulgas eelarvevahendite õiguspärase ja otstarbeka
kasutamise eest.
(6) Direktor esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile viimase nõudel kooli tegevust
kajastavaid andmeid ja dokumente.
§ 11. Kooli hoolekogu
(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on tagada kooli õpilaste, õpetajate,
Haridus- ja Teadusministeeriumi, vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide
ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, kavandamisel ja jälgimisel ning luua õppeks ja
kasvatuseks paremad tingimused.
(2) Kooli hoolekogu täidab oma ülesandeid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja teistes
õigusaktides sätestatu alusel.
§ 12. Kooli õppenõukogu
Koolil on õppenõukogu, kelle ülesanne on korraldada ja hinnata oma pädevuse piires õpet ja
kasvatust ning teha kooli juhtimiseks vajalikke otsuseid.
5. peatükk
ÕPILASTE, VANEMATE JA TÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 13. Õpilase õigused ja kohustused
(1) Õpilasel on õigus:
1) õppida oma huvidele ja võimetele vastavalt koolis pakutaval õppesuunal;
2) võtta osa õppetööst;
3) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks täiendavalt õpiabi, sealhulgas tugimeetmete
rakendamist põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning selle alusel kehtestatud
tingimustel ja korras;
4
4) võtta osa õppekavavälisest tegevusest, mis on ette nähtud kooli päevakavas;
5) luua koolis ühinguid, klubisid, ringe ja stuudioid ning osaleda nende töös, arvestades
õigusaktides sätestatut;
6) kasutada kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi- ja tehnilisi vahendeid
õppekavaväliseks tegevuseks direktori kehtestatud korras tasuta;
7) moodustada koolis õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning
suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega, ning osaleda selle töös;
8) osaleda õpilasesindajate kaudu koolielu korraldamises;
9) saada koolist teavet koolikorralduse ja oma õiguste kohta;
10) teha direktorile, õpetajatele ja teistele töötajatele ettepanekuid õppe- ja
kasvatustegevuse ning õppekavavälise tegevuse kohta;
11) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks
kooli juhtkonna, hoolekogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole;
12) kasutada muid õigusi, mis on ette nähtud kooli tegevust reguleerivates õigusaktides.
(2) Õpilane on kohustatud:
1) osalema õppetöös kooli tunniplaani ja õppekorralduse kohaselt;
2) täitma õpiülesandeid ning omandama teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt;
3) täitma mõjutusmeetmeid ja kasutama kokkulepitud tugimeetmeid;
4) suhtuma kaasinimestesse lugupidavalt ja järgima üldtunnustatud moraalinorme;
5) täitma kooli kodukorda;
6) hoidma kooli head mainet;
7) järgima tervislikke eluviise;
8) hoidma kooli kasutuses olevat vara;
9) täitma teisi õigusaktidest tulenevaid kohustusi.
§ 14. Vanemate õigused ja kohustused
(1) Vanemal on õigus:
1) saada koolist teavet oma lapse kohta ning selgitusi õppe- ja kasvatustegevuse teemal;
2) teha koolielu korralduse kohta ettepanekuid;
3) taotleda haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras oma lapsele koduõppe
rakendamist;
4) otsustada õigusaktides sätestatud juhtudel oma lapsele kooli pakutavate tugimeetmete
rakendamise üle;
5) osaleda vanemate koosolekul;
6) kandideerida kooli hoolekogusse;
7) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli
juhtkonna, hoolekogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole.
(2) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama õpilase osalemist õppes, sealhulgas:
1) looma oma lapsele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise
eeldused;
2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama kooli nende muutumisest;
3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;
4) tegema põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides
sätestatud tingimustel ja korras kooliga koostööd;
5) kasutama meetmeid, mida kool või elukohajärgne valla- või linnavalitsus talle pakub;
6) pöörduma kooli ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole.
§ 15. Töötajate õigused ja kohustused
(1) Töötajal on õigus:
1) saada koolilt teavet õppe- ja töökorralduse reeglite kohta;
5
2) saada koolis sätestatud tingimuste kohaselt täienduskoolitust;
3) töötada õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates tingimustes;
4) kasutada kooli eesmärkidest tulenevaks õppekavaväliseks tegevuseks kooli ruume,
raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid direktori kehtestatud
tingimustel ja korras tasuta;
5) esitada direktorile ja hoolekogule õppetegevuse ja töökorralduse parendamise
ettepanekuid;
6) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi.
(2) Õpetajate ja teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate töötajate ülesanne on tagada õpilaste
areng õppe- ja kasvatustegevuse abil, mis tugineb ühiselt seatud eesmärkidele ja
kokkulepitud hindamispõhimõtetele. Teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö
ja majanduslik teenindamine.
(3) Töötajad on kohustatud lähtuma oma ülesannete täitmisel, omavahelises suhtluses ning
suhtluses õpilaste ning nende vanematega kooli arengukavas ja põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2 alusel kehtestatud „Gümnaasiumi riiklikus õppekavas”
sätestatud sihiseadest ning alusväärtustest.
(4) Töötajate täpsemad õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja
kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.
6. peatükk
KOOLI MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED
§ 16. Kooli vara ja eelarve
(1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar, muu
vara ja eelarvevahendid, mille Haridus- ja Teadusministeerium on andnud koolile
sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks.
(2) Kool kasutab ja valdab tema kasutuses ning valduses olevat vara riigieelarve seaduse,
riigivaraseaduse ja teiste õigusaktide kohaselt.
(3) Koolil on oma eelarve, mille kinnitab haridus- ja teadusminister.
(4) Kooli tegevust rahastatakse kooli eelarvest, mis moodustub riigieelarvest, laekumistest
sihttoetusteks, annetustest ja käesoleva määruse § 9 lõikes 2 nimetatud kooli õppekavavälise
tegevuse tulemusena saadud tuludest.
§ 17. Asjaajamine ja aruandlus
(1) Asjaajamine tugineb Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määrusele nr 88 „Teenuste
korraldamise ja teabehalduse alused”.
(2) Õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmisel ja hoidmisel lähtub
kool haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud kooli õppe- ja kasvatusalastes
kohustuslikes dokumentides esitatavate andmete ning dokumentide täitmise ja pidamise
korrast.
(3) Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega sätestatud korras ja tähtajal.
6
7. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 18. Esimese õpilasesinduse valimise ning õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse
heakskiitmise kord
(1) Direktor korraldab õpilaste teavitamise põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevast
õigusest valida õpilasesindus. Direktor korraldab esimese õpilasesinduse valimise juhul, kui
selleks on soovi avaldanud 1/10 kooli õpilaskonnast.
(2) Esimene õpilasesindus valitakse õpilaskonna üldkoosolekul. Koosolek on
otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 õpilaskonnast. Kui õpilaskonna
üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub direktor hiljemalt järgmisel poolaastal kokku
uue üldkoosoleku.
(3) Õpilasesinduse liikmete arvu otsustab õpilaskonna üldkoosolek lihthäälteenamusega.
Õpilasesinduse liikmete valimiseks on igal üldkoosolekul osalejal õpilasesinduse liikmete
arvule vastav häälte arv. Õpilasesinduse liikmeteks valitakse koosolekul enam hääli saanud
õpilased.
(4) Kui esimene õpilasesindus on valitud, koostab õpilaskond direktori määratud koolitöötaja
abil õpilasesinduse põhimääruse. Õpilasesinduse põhimäärus ja selle muudatused
kiidetakse heaks õpilaskonna üldkoosolekul, mis on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa
vähemalt 2/3 õpilaskonnast. Õpilasesinduse põhimäärus kiidetakse heaks
lihthäälteenamusega.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud õpilaskonna üldkoosoleku kutsub kokku
direktor, kes teavitab õpilasi koosoleku toimumise ajast ja kohast kooli infotahvlil või muul
neile kõige enam kättesaadaval viisil vähemalt kaks nädalat ette.
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Kersna (allkirjastatud digitaalselt)
minister Kristi Vinter-Nemvalts
kantsler
Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse
„Narva Eesti Riigigümnaasiumi põhimäärus“ eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2 alusel.
Riik on võtnud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 1002 järgi kohustuse tagada kvaliteetse
üldkeskhariduse kättesaadavus riigigümnaasiumide võrgu loomise läbi ja pidada 2020. aastaks
igas maakonnas vähemalt ühte riigigümnaasiumi.
1. oktoobrist 2021. a moodustatakse riigigümnaasium Narva linnas. Riigigümnaasium alustab
õppetööd 2023. aasta 1. septembril.
Riigikooli põhimääruse kehtestab haridus- ja teadusminister. Käesoleva eelnõu eesmärk on
kehtestada loodava Narva Eesti Riigigümnaasiumi põhimäärus haridus- ja teadusministri
määrusena.
Käesoleva eelnõu on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi riigikoolide osakonna
peaekspert Triin Kaaver (tel 735 4004,
[email protected]), õigusosakonna õigusnõunik
Indrek Kilk (tel 735 0144,
[email protected]) ja eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna
finantsekspert Salle Andresson (tel 735 0145,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 1 kohaselt peab kooli põhimäärus sisaldama
järgmist teavet:
1) kooli nimetus;
2) kooli asukoht ja tegutsemiskohad;
3) kooli tegutsemise vorm;
4) kooli hoolekogu ja direktori ülesanded;
5) õppe ja kasvatuse korraldus koolis, sealhulgas koolis omandatava hariduse liik ja tase,
õppekeel või õppekeeled, koolis toimuv statsionaarne või mittestatsionaarne õpe või
mõlemad ning vajaduse korral koolis tegutsevad hariduslike erivajadustega õpilaste
klassid ja rühmad;
6) koolis toimuva õppekavavälise tegevuse korraldamise alused;
7) õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused, sealhulgas esimese õpilasesinduse valimise
kord, ning õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord;
8) koolitöötajate õigused ja kohustused;
9) majandamise ja asjaajamise alused.
Eelnõu on jagatud seitsmeks peatükiks.
1. peatükk „Üldsätted”
Peatükis esitatakse kooli üldandmed – kooli nimetus, õiguslik seisund ja tegutsemise vorm,
asukoht ja tegutsemiskoht, pitsat ja sümbolid, asjaajamise keel ja õppekeel, tegevuse eesmärgid
ja ülesanded.
Riigigümnaasiumi nimeks saab kuni täna tegutseva Narva Eesti Gümnaasiumi tegevuse
ümberkorraldamiseni põhikooliks Narva Eesti Riigigümnaasium. Alates 1. septembrist 2023
kannab kool nime Narva Eesti Gümnaasium. Narva Eesti Riigigümnaasium asub Narva
linnas, Ida-Viru maakonnas.
Kooli asjaajamis- ja õppekeeleks on eesti keel. Õppetöö korraldatakse arvestusega, et koolis
õpivad nii eesti kui vene emakeelega õpilased. Õppekavas võimaldatakse valikkursuseid, mis
lähtuvad õpilaste individuaalsetest ja kogukonna huvidest ning riiklikest prioriteetidest, arvestades
kooli võimalusi.
2. peatükk „Kooli õppe ja kasvatuse korraldus”
Peatükis kirjeldatakse kooli õppe- ja kasvatustegevuse korraldust. Koolis omandatakse
üldkeskharidust statsionaarses õppes ja õpetatakse „Gümnaasiumi riikliku õppekava” alusel
koostatud kooli õppekava järgi. Õppe- ja kasvatuskorraldus on eraldi peatükina sätestatud ka
„Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses”.
Koolil on raamatukogu.
3. peatükk „Kooli õppekavaväline tegevus”
Peatükis sätestatakse kooli õppekavaväline tegevus ja nende tasustamise kord.
4. peatükk „Kooli juhtimine”
Peatükis kirjeldatakse kooli tegevuse juhtimist, juhtimisorganeid ja nende pädevust.
Üldhariduskooli juhib direktor. Hoolekogu ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, kooli pidaja,
õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse
suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste
loomine. Õppenõukogu lahendab kooli õppe- ja kasvatustegevusega seotud küsimusi.
Peatükis on sätestatud direktori ülesanded. Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe-,
kasvatus- ja muu tegevuse, kooli üldseisundi ja arengu eest, samuti kooli vara, sealhulgas
eelarvevahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. Õppe- ja kasvatustöö ning kooli
muude ülesannete paremaks korraldamiseks võib direktor vajaduse korral moodustada oma
käskkirjaga nõuandvaid ja korraldavaid komisjone. Direktori ülesanded tulenevad ka
põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, teistest õigusaktidest, direktori töölepingust ja
ametijuhendist. Direktori äraolekul määrab talle asendaja kooli pidaja.
Kooli hoolekogu, mis on alaliselt tegutsev organ, moodustab haridus- ja teadusminister.
Hoolekogu tegutseb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning haridus- ja teadusministri 3.
detsembri 2010. aasta määruse nr 69 „Riigi üldhariduskooli hoolekogu moodustamise kord ja
töökord” alusel. Kooli hoolekogu ülesanne on tagada määruses nimetatud partnerite
ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, kavandamisel ja jälgimisel ning luua õpilase arengu
toetamiseks paremad tingimused.
Õppenõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri 23. augusti 2010. aasta määruse nr 44 „Kooli
õppenõukogu ülesanded ja töökord” alusel.
5. peatükk „Õpilaste, vanemate ja töötajate õigused ja kohustused”
Kooli liikmeskonna moodustavad kooli õpetajad ja teised töötajad (personal) ning õpilased.
Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna. Peatükis määratletakse õpilaste, vanemate ja
töötajate õigused ning kohustused. Personali ametikohustused, õigused ja vastutus määratakse
kindlaks nende töölepingus, ametijuhendis ja töösuhteid reguleerivates õigusaktides.
6. peatükk „Kooli majandamise ja asjaajamise alused”
Kooli tegevust rahastatakse kooli eelarvest, mis moodustub riigieelarvest, laekumistest
sihttoetusteks, annetustest ja põhimääruses sätestatud tasulistest teenustest saadud tuludest.
Koolil on iseseisev eelarve. Koolil on õppe- ja kasvatustöö korraldamiseks vara, mille
moodustavad talle sihtkasutusse antud maa, hooned ja rajatised, seadmed, inventar ning muud
õppe- ja praktiliseks tööks vajalikud materiaalsed väärtused. Oma tegevuse kohta annab kool
aru õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtajal. Kool korraldab oma asjaajamist õigusaktidega
kehtestatud nõuete ja kooli asjaajamiskorra kohaselt.
7. peatükk „Rakendussätted“
Sätestatud on esimese õpilasesinduse valimise alused ning õpilaskonna poolt õpilasesinduse
põhimääruse heakskiitmise kord.
Eelnõu on kooskõlas põhiseaduse, reguleeritava valdkonna seaduste ja teiste õigusaktidega.
Eelnõu koostamisel ei ole seda teiste riikide õigusaktidega võrreldud.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga seotud valdkonda Euroopa Liidu õigusaktid ei reguleeri.
4. Määruse mõjud
Eelnõu sätestab raamid õppeasutuse töö korraldamiseks ja arenguks ning loob õpilastele
eeldused üldkeskhariduse omandamiseks.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Kulud kaetakse riigieelarve seaduses Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kuludes
riigikoolidele ettenähtud vahenditest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi kaudu.
Raivo Trummal
üldhariduspoliitika osakonna
riigikoolide pidamise valdkonna juht
EELNÕU
24.09.2021
MINISTRI KÄSKKIRI
[Registreerimise kuupäev] nr
[Registreerimisnumber]
Narva Eesti Riigigümnaasiumi moodustamine
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 61 lõike 1 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 8.
oktoobri 1996. a määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste
moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korraga“:
1. Moodustan 1. oktoobrist 2021. a Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava gümnaasiumi,
Narva Eesti Riigigümnaasiumi, mis alustab õppetegevust alates 1. septembrist 2023. a.
2. Narva Eesti Riigigümnaasiumi asukoht on Narva linn.
3. Riigikoolide osakonnal esitada haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks Narva Eesti
Riigigümnaasiumi põhimääruse eelnõu koos seletuskirjaga.
4. Eelarve- ja finantsjuhtimise osakonnal planeerida Narva Eesti Riigigümnaasiumi
tegevuseks vajalik rahastamine Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest.
5. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,
esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Kersna
minister
Narva Eesti Riigigümnaasiumi moodustamisettepanek
Austatud haridus- ja teadusminister
Käesolevaga esitan Teile ettepaneku moodustada Narva linnas Haridus- ja
Teadusministeeriumi hallatav riigigümnaasium nimega Narva Eesti Riigigümnaasium.
Riigigümnaasiumi moodustamise põhjendus
13. veebruaril 2014. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks Eesti elukestva õppe strateegia 2020, mis
on haridusvaldkonna tähtsaim arenguid suunav dokument ja näeb ette, et kõigile Eesti
inimestele luuakse nende vajadustele ning võimetele vastavad õpivõimalused. Riigil ja
kohalikul omavalitsusel on kohustus luua avalik koolivõrk, mis võimaldab omandada nii
kohustuslikku tasuta haridust kui ka haridust sellele järgnevatel haridustasemetel. Hariduse
kättesaadavuse kindlustamiseks tuleb lisaks piisavale hulgale haridusasutustele ja
õppekohtadele tagada ka kvalifitseeritud õpetajate olemasolu ning kaasaegne õppevara ja
õppekeskkond. Uuenenud õpikäsituse rakendumine ning gümnaasiumi riiklikust õppekavast
tulenevate eesmärkide saavutamine eeldab kaasaegset ja õppe seisukohast otstarbekat füüsilist
keskkonda ning õpilaste vaimset ja füüsilist tervist edendavat õppekorraldust. Seetõttu võtab
riik vastutuse gümnaasiumihariduse kvaliteedi võrdse tagamise eest kõigis Eesti piirkondades.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kohustub riik pidama igas maakonnas vähemalt ühte
gümnaasiumi. Eesti elukestva õppe strateegia 2020 koolivõrgu programmi eesmärk on luua
õpilaste arvu muutusi arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv koolivõrk, mis tagab
võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades. Programmi kohaselt
asutatakse riigigümnaasium igasse suurlinna (vähemalt 35 000 elanikku), maakonnakeskusesse
ja piirkondadesse, kus on piisav õpilaste arv. Aastaks 2023 tegutseb Eestis 26 riigigümnaasiumi
sh igas maakonnas vähemalt üks. Riik loob ca 11 000 gümnaasiumi õppekohta.
Koolivõrgu programmi raames rajatakse Ida-Virumaale 4 riigigümnaasiumit. Alates 2015.
aastast tegutseb riigi pidamisel Jõhvi Gümnaasium ja alates 2019. aastast Kohtla-Järve
Gümnaasium. Narva rajatakse koostöökokkuleppe alusel kaks riigigümnaasiumi, mis alustavad
õppetööd 1. septembril 2023. a. Ida-Virumaa riigigümnaasiumite võrgustiku loomise kaudu
panustatakse riigile strateegiliselt olulise regiooni arengusse sidustades hariduse kaudu suur osa
eesti keelest erineva emakeelega inimesi (eeskätt venekeelne kogukond) muu Eesti
ühiskonnaeluga. Riigigümnaasiumide tegevusega aidatakse kaasa Eesti keele positsiooni
parenemisele regioonis. Senini on tegutsenud Narva linnas riigi pidamisel põhikooli- ja
gümnaasiumiosaga Narva Vanalinna Riigikool.
Ida-Virumaal õppis 2020/2021. õppeaastal kokku 13 689 õpilast, neist 11 204 põhikoolis ja
2485 gümnaasiumis. Statsionaarses õppes õppis kokku 13 050 õpilast, kellest 11 154 õppis
põhikoolis ning 1896 gümnaasiumis. Statsionaarse õppe õpilastest õppis Jõhvi, Kohtla-Järve,
Sillamäe piirkonnas kokku 5709 õpilast, Narvas ja Narva-Jõesuus kokku 5894 õpilast, Kiviõli,
Lüganuse, Sonda, Alutaguse ja Toila piirkondades kokku 1447 õpilast.
Gümnaasiumiosaga koole (statsionaarne õpe) oli õppeaastal 2020/2021 14. Neist 8 asusid
Narva linnas (gümnaasiumiosas 877 õpilast), 1 Kohtla-Järve linnas (gümnaasiumiosas 165
õpilast), 1 Jõhvi linnas (gümnaasiumiosas 445 õpilast), 1 Sillamäel (gümnaasiumiosas 241
õpilast), 1 Kiviõlis (gümnaasiumiosas 66 õpilast), 1 Toilas (gümnaasiumiosas 54 õpilast), 1
2
Iisakus (gümnaasiumiosas 48 õpilast). Lisaks oli maakonnas kaks täiskasvanute gümnaasiumi,
kus gümnaasiumiastmes mittestatsionaarses osas õppis Narvas 259 ja Kohtla-Järvel 115 õpilast.
Narva linnas tegutses 2020/2021. õppeaastal 11 üldhariduskooli: 9 munitsipaalkooli, 1 riigikool
ja 1 erakool. Munitsipaalkoolidest on 6 gümnaasiumi kus õppetöö toimub 1.-12. klassides (4611
õpilast), 2 põhikooli (437 õpilast) ja 1 täiskasvanute gümnaasium (464 õpilast). Riigikoolina
tegutseb Narva Vanalinna Riigikool (1.-12. klass, 535 õpilast) ja erakoolina Narva Õigeusu
Humanitaarkool (1.-12. klass, 103 õpilast). Põhikooli õpilasi oli Narva linnas kokku 4822 (neist
13 mittestatsionaarses õppes), gümnaasiumi õpilasi 1328 (neist 259 mittestatsionaarses õppes).
Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb võrreldes 2020. aastaga Ida-Virumaa
rahvastik 2030. aastaks 15%, 15-19-aastaste arv väheneb vastavalt 18%.
Viimase viie aasta (2016-2020) Haridussilma andmete põhjal jätkab Ida-Virumaal
põhikoolilõpetanutest keskmiselt 62% õpinguid gümnaasiumis. 2019/2020. õppeaastal Narva
linna koolidesse õppima asunud õpilaste arvu alusel on võimalik prognoosida 2025. aastaks
gümnaasiumiealisi noori ca 1700 ja rahvastikuregistri andmetele tuginedes 2030. aastal ca
1450.
Rahvastikuregistri andmeile tuginedes on Narvas elavate gümnasistide õpiränne Narvast välja
väga väike, enam on neid, kes hoopis lähipiirkondadest Narva õppima tulevad. Kõige rohkem
oli mujalt Narva õppima tulnud gümnasistide seas Narva-Jõesuu ja Sillamäe elanikke.
Juhul kui gümnaasiumis õpinguid jätkavate õpilaste osakaal püsib senisel tasemel (62%) ja
rändekäitumises ei toimu muutusi ja Narvas tegutseva erakooli gümnasistide arv on kuni 50
õpilast ning 80% linna territooriumil õppivatest õpilastest õpib riigigümnaasiumis, on
riigigümnaasiumis 2025. aastal vajadus 800 õppekoha ja 2030. aastal 680 õppekoha järele. Kui
pikemas perspektiivis peaks sulgetama gümnaasiumiaste Sillamäel, suureneb sellevõrra
õppekohtade vajadus Narvas veelgi. 2019/2020. õppeaastal õppis Sillamäel statsionaarses
õppes 174 gümnasisti.
Käesoleva moodustamisettepaneku alusel ehitatakse Narva väiksem riigigümnaasiumi
õppehoone, kus õpe hakkab toimuma 100% eesti keeles. Arvestades tuleviku gümnasistide
valikuvõimalusi on Narva puhul keeruline prognoosida täpset õppurite arvu kooliti, seega
kavandatakse hoone 252 mudelist lähtuvalt. Narva teine riigigümnaasium rajatakse 540
mudelist lähtuvalt, et katta prognoositud õppekohtade vajadust.
Eesmärk on luua Narva linna kvaliteetne, valikuterohke gümnaasiumihariduse omandamise
võimalus vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 71 lõikele 2, kus võimaldatakse
gümnaasiumihariduse omandamist linna ja Ida-Virumaa õpilastele ning kus õppetöö
korraldamisel lähtutakse haridusvaldkonna arengukava eesmärkidest ja riigigümnaasiumite
kvaliteedikokkuleppest. Lisaks korrastatakse maakonna koolivõrku: riigigümnaasiumite
tegevuse alustamise järgselt väheneb nii Narva linnas kui Ida-Viru maakonnas tervikuna
gümnaasiumiosaga koolide arv kuue võrra.
Riigigümnaasiumi moodustamine
Riigikooli moodustamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244
kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning
nende tegevuse lõpetamise korrast“. Nimetatud korra punkti 2 kohaselt lähtutakse
riigiharidusasutuste moodustamisel haridusseadusest, mõnd liiki haridusasutuste kohta käivast
eriseadusest ja nende alusel antud Vabariigi Valitsuse või haridus- ja teadusministri määrusest.
3
Korra punkti 23 järgi vormistab riigikooli moodustamisotsuse haridus- ja teadusminister
käskkirjaga.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 61 lõike 1 kohaselt asutab riigikooli haridus- ja
teadusminister, § 61 lõike 2 kohaselt annab arvamuse kooli asutamise vajalikkuse kohta
lähtuvalt piirkondlikust hariduspoliitikast ja koolivõrgu kujundamise vajadusest kooli
asukohajärgne vald või linn.
Vastavalt Narva linna ning Haridus- ja Teadusministeeriumi 13. oktoobril 2020. a sõlmitud
kokkuleppele asutab ministeerium Narva linna kaks riigigümnaasiumi, mis alustavad
õppetegevust 1. septembril 2023. aastal Kraavi ja Puškini tänavatel. Narva linn korraldab enda
pidamisel olevad üldhariduskoolid hiljemalt riigigümnaasiumi tegevuse alustamise hetkeks
ümber arvestusega, et linna territooriumil õpivad riigigümnaasiumi õppetegevuse alustamise
hetkest alates vähemalt 80% statsionaarses õppevormis õppivatest gümnaasiumiõpilastest
riigigümnaasiumites. Selleks korraldab linn pärast riigigümnaasiumite tegevuse algust oma
gümnaasiumiastmega kooli või koolidesse gümnaasiumiastmesse vastuvõttu arvestusega, et:
- õpilaste arv nendes ei ületa 20% linna territooriumil tegutsevate koolide
gümnaasiumiastme õpilaste üldarvust ning
- riigigümnaasiumitesse vastuvõtt oleks kokku vähemalt 240 õpilast igal õppeaastal.
Linna gümnaasiumiastmete statsionaarses õppes õppivad õpilased viiakse nende nõusolekul üle
ja arvatakse ühe või teise riigigümnaasiumi õpilaste nimekirja, kui nad ei jätka õpinguid
eelnevalt nimetatud kohaliku omavalitsuse pidamisel olevas gümnaasiumiastmega koolis või
koolides.
Riigigümnaasiumi nimeks saab kuni täna tegutseva Narva Eesti Gümnaasiumi tegevuse
ümberkorraldamiseni põhikooliks Narva Eesti Riigigümnaasium. Alates 1. septembrist 2023
kannab kool nime Narva Eesti Gümnaasium.
Narva Eesti Riigigümnaasiumi sisu, koolihoone ehitus ja eelarve
Moodustatav Narva Eesti Riigigümnaasium on üldhariduslik riigikool, kus õpe toimub
keskhariduse tasemel statsionaarses õppevormis ning õppekohti on 252. Kool moodustatakse
1. oktoobrist 2021. a ja alustab õppetegevust alates 1. septembrist 2023. Kooli moodustamine
oktoobrist 2021. a on vajalik, et teha ettevalmistused kooli õppetegevuse alustamiseks (direktori
värbamine, pedagoogide ja muude töötajate valimine ja värbamine, õppekava koostamine,
õpilaste vastuvõtmise korraldamine, õppehoone õppetööks ettevalmistamine).
Riigigümnaasiumite õppetöö korraldatakse arvestusega, et koolides õpivad nii eesti kui vene
emakeelega õpilased. Riigigümnaasiumite õppekeel on eesti keel. Käesolevas
riigigümnaasiumis toimub õppetöö täies ulatuses eesti keeles. Õppekavas võimaldatakse
valikkursuseid, mis lähtuvad õpilaste individuaalsetest ja kogukonna huvidest ning riiklikest
prioriteetidest, arvestades kooli võimalusi.
Õppetöö korraldamisel seatakse eesmärgiks kasutada gümnaasiumites õppetöö läbiviimiseks
Narva linna ja maakonna asutuste (huvikoolid, spordibaasid, muuseumid, teadusasutused,
kõrgkoolid jne) ressursse, mille potentsiaal võimaldab mitmekesistada riigigümnaasiumite
õppekavas ettenähtud valikaineid.
4
Planeeritav Narva Eesti Riigigümnaasiumi õppehoone on kavandatud Narva linna Kraavi tn 1
kinnistule. Kinnistule planeeritakse õppekompleks, mis hakkab koosnema omavahel ühendatud
riigigümnaasiumi ja põhikooli hoonest ning eraldiseisvast lasteaia hoonest. Hetkel asub
kinnistul Narva Eesti Gümnaasiumi amortiseerunud õppehoone. Olemasolevast hoonest
säilitatakse vaid nn vana korpus (1960. aastal valminud hooneosa), mis edaspidiselt
integreeritakse uute hoonete mahtu.
Uus hariduskompleks asub 17. sajandi II poolel planeeritud uuslinnas ja ajaloolises
bastionaalvööndis. Õppekompleksi ala asub Narva Vanalinna linnaosas, Vestervalli, Kraavi,
Moonalao ning Vaeselapse tänavate vahelisel alal. Hoonestuse kandev idee lähtub vanalinlikust
perimetraalsest hoonestusest ning soovist luua funktsionaalsed ja valgusküllased sisehoovid.
Koolihoone avab oma hoovi lõunakaarde.
Riigigümnaasiumi ja põhikooli hoonete ruumiprogramm on printsiibis eraldatud. Erineva
iseloomuga kooliastmetele on loodud eraldi sissepääsud samast paraadplatsilt. Põhikool on
planeeritud säilitatavasse hooneosasse. Gümnaasium on planeeritud uude hooneosasse. Uus ja
vana osa eraldatakse teineteisest klaasist eraldusega.
Kaks erinevat kooliastet on hoone sees planeeritud kohtuma kesksetel ühisaladel – sööklas (1.
korrus), raamatukogus (2. korrus) ja jagatavas laboris reaalainete hooneblokis. Hoonete esimese
korruse liikumisruum külgneb ühelt poolt hoovi ja teiselt poolt avalikkusele suunatud
ristkasutatavate funktsioonidega. Esimest korrust on võimalik avada ja sulgeda vastavalt
vajadusele. Koolihoone maapinnakorrusel asuvad klassid, arvutiklassid, käsitöö, muusika ja
kunstiklassid pakuvad võimalust koolihoonet ristkasutada, et korraldada seminare, õpitubasid
vm üritusi.
Hoone saab olema tervikuna kasutatav liikumispuudega inimestele. Kinnistule on ette nähtud
parkla rajamine ca 18 autole, sh 1 invakoht, jalgrataste hoiukohad, väliatraktsioonid, lipuväljak.
Hoone saab olema maksimaalselt säästliku ja keskkonnasõbraliku ehitus- ja
viimistlusmaterjalide valikuga, ehitustehnoloogiaga ning lihtsa hooldusega.
Koolihoone ehitust finantseeritakse Euroopa Liidu struktuurfondide vahenditest. Investeeringu
kogumaksumus koos kõigi kaasnevate kulude ning reserviga on 6 208 764 eurot, mis
finantseeritakse Euroopa Liidu toetusest. Riigigümnaasiumi hoone ehitustööd teostab ja ruumid
kohtkindla sisustusega sisustab Riigi Kinnisvara AS, tööde tähtaeg 31. august 2023. a (sh
sisustuse paigaldamine). Kinnisvara korrashoiu tagamise teenuseid hakatakse osutama läbi
Riigi Kinnisvara AS-i.
Narva Eesti Riigigümnaasiumi prognoositav eelarve (eurodes)
252 õpilast 2022 2023 2024
Kulu kokku 149 000 587 455 1 032 128
Tegevuskulud 149 000 335 500 519 938
Vahendid Riigi Kinnisvara AS-le 0 251 955 512 190
Riigikooli kulud kaetakse iga-aastase riigieelarve seadusega Haridus- ja Teadusministeeriumi
valitsemisala eelarvest. Käesolev eelarve prognoos on hinnanguline tuginedes 2021. a eelarve
koostamise alustele.
5
Õpilaste arvu täpsustumine ning täiendavate halduskulude prognoos arvestatakse iga-aastaselt
majandusprognoosis.
Narva Eesti Riigigümnaasiumi moodustamise järel asub tööle konkursiga valitud direktor.
Õpetajate vabadele ametikohtadele kuulutatakse välja konkurss hiljemalt 1. aprilliks 2023. a.
Töölepingud õpetajatega ja teiste töötajatega sõlmitakse hiljemalt 20. augustiks 2023. a.
Narva Eesti Riigigümnaasiumi moodustamine ei too kaasa muudatusi seadustes.
Käesolevale ettepanekule on lisatud kooli põhimääruse eelnõu, eelarve eelnõu ja kooli
moodustamise ministri käskkirja eelnõu.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Kristi Vinter-Nemvalts
kantsler
Seletuskiri
haridus- ja teadusministri käskkirja „Narva Eesti Riigigümnaasiumi moodustamine“
eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Käesoleva käskkirja eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi
riigikoolide osakonna peaekspert Triin Kaaver (tel 735 4004,
[email protected]),
haridusvõrgu osakonna juhataja Indrek Riisaar (tel 735 0185,
[email protected]) ja eelarve-
ja finantsjuhtimiseosakonna finantsekspert Salle Andresson (tel 735 0145,
[email protected]).
Eelnõu koostatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 61 lõigete 1 ja 2, § 65 alusel ja
kooskõlas Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 kinnitatud
„Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende
tegevuse lõpetamise kord“.
Eelnõu kohaselt moodustatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi ministeerium)
hallatava koolina Narva Eesti Riigigümnaasium.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 61 lõike 1 kohaselt asutab riigikooli haridus- ja
teadusminister, § 61 lõike 2 kohaselt annab arvamuse kooli asutamise vajalikkuse kohta
lähtuvalt piirkondlikust hariduspoliitikast ja koolivõrgu kujundamise vajadusest kooli
asukohajärgne vald või linn.
Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsusasutuste
hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise
korra“ punkti 2 järgi lähtutakse riigi haridusasutuste moodustamisel haridusseadusest, mõnd
liiki haridusasutuste kohta käivatest eriseadustest ja nende alusel antud Vabariigi Valitsuse või
haridus- ja teadusministri määrustest. Korra punkti 23 järgi vormistab riigikooli
moodustamisotsuse haridus- ja teadusminister käskkirjaga.
2. Eelnõu sisu ja riigikooli moodustamise põhjendus
Riigil ja kohalikul omavalitsusel on kohustus luua avalik koolivõrk, mis võimaldab omandada
nii kohustuslikku tasuta haridust kui ka haridust sellele järgnevatel haridustasemetel. 13.
veebruaril 2014. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks Eesti elukestva õppe strateegia 2014-2020,
mis on haridusvaldkonna tähtsaim arenguid suunav dokument ja mis näeb ette, et kõigile Eesti
inimestele luuakse nende vajadustele ning võimetele vastavad õpivõimalused. Põhikooli- ja
gümnaasiumiseadusega kohustub riik pidama igas maakonnas vähemalt ühte gümnaasiumi.
Riigigümnaasiumide moodustamise põhimõtteid on käsitletud memorandumitega
valitsuskabineti nõupidamisel 10. juunil 2010. aastal ja 5. detsembril 2013. aastal.
Ministeerium lähtub riigigümnaasiumide loomisel Eesti elukestva õppe strateegia 2014-2020
eesmärkidest ja selle rakendusplaanist lähtuvast koolivõrgu programmist. Koolivõrgu
programmi eesmärk on luua õpilaste arvu muutusi arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest
lähtuv koolivõrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades.
Programmi kohaselt asutatakse riigigümnaasium igasse suurlinna (vähemalt 35 000 elanikku),
maakonnakeskusesse ja piirkondadesse, kus on piisav õpilaste arv. Aastaks 2023 tegutseb
Eestis 26 riigigümnaasiumi sh igas maakonnas vähemalt üks.
2
Koolivõrgu programmi raames rajatakse Ida-Virumaale 4 riigigümnaasiumit. Alates 2015.
aastast tegutseb riigi pidamisel Jõhvi Gümnaasium ja alates 2019. aastast Kohtla-Järve
Gümnaasium. Narva rajatakse koostöökokkuleppe alusel kaks riigigümnaasiumi, mis alustavad
õppetööd 1. septembril 2023. a. Ida-Virumaa riigigümnaasiumide võrgustiku loomise kaudu
panustatakse riigile strateegiliselt olulise regiooni arengusse sidustades hariduse kaudu suur osa
eesti keelest erineva emakeelega inimesi (eeskätt venekeelne kogukond) muu Eesti
ühiskonnaeluga. Riigigümnaasiumide tegevusega aidatakse kaasa Eesti keele positsiooni
parenemisele regioonis. Senini on tegutsenud Narva linnas riigi pidamisel põhikooli- ja
gümnaasiumiosaga Narva Vanalinna Riigikool.
Ida-Virumaal õppis 2020/2021. õppeaastal kokku 13 689 õpilast, neist 11 204 põhikoolis ja
2485 gümnaasiumis. Statsionaarses õppes õppis kokku 13 050 õpilast, kellest 11 154 õppis
põhikoolis ning 1896 gümnaasiumis. Statsionaarse õppe õpilastest õppis Jõhvi, Kohtla-Järve,
Sillamäe piirkonnas kokku 5709 õpilast, Narvas ja Narva-Jõesuus kokku 5894 õpilast, Kiviõli,
Lüganuse, Sonda, Alutaguse ja Toila piirkondades kokku 1447 õpilast.
Gümnaasiumiosaga koole (statsionaarne õpe) oli õppeaastal 2020/2021 14. Neist 8 asusid
Narva linnas (gümnaasiumiosas 877 õpilast), 1 Kohtla-Järve linnas (gümnaasiumiosas 165
õpilast), 1 Jõhvi linnas (gümnaasiumiosas 445 õpilast), 1 Sillamäel (gümnaasiumiosas 241
õpilast), 1 Kiviõlis (gümnaasiumiosas 66 õpilast), 1 Toilas (gümnaasiumiosas 54 õpilast), 1
Iisakus (gümnaasiumiosas 48 õpilast). Lisaks oli maakonnas kaks täiskasvanute gümnaasiumi,
kus gümnaasiumiastmes mittestatsionaarses osas õppis Narvas 259 ja Kohtla-Järvel 115 õpilast.
Narva linnas tegutses 2020/2021. õppeaastal 11 kooli: 9 munitsipaalkooli, 1 riigikool ja 1
erakool. Munitsipaalkoolidest on 6 keskkooli, kus õppetöö toimub 1.-12. klassides (4611
õpilast), 2 põhikooli (437 õpilast) ja 1 täiskasvanute gümnaasium (464 õpilast). Riigikoolina
tegutseb Narva Vanalinna Riigikool (1.-12. klass, 535 õpilast) ja erakoolina Narva Õigeusu
Humanitaarkool (1.-12. klass, 103 õpilast). Põhikooli õpilasi oli Narva linnas kokku 4822 (neist
13 mittestatsionaarses õppes), gümnaasiumi õpilasi 1328 (neist 259 mittestatsionaarses õppes).
Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb võrreldes 2020. aastaga Ida-Virumaa
rahvastik 2030. aastaks 15%, 15-19-aastaste arv väheneb vastavalt 18%.
Viimase viie aasta (2016-2020) EHISe andmete põhjal jätkab Ida-Virumaal
põhikoolilõpetanutest keskmiselt 62% õpinguid gümnaasiumis. 2019/2020. õppeaastal Narva
linna koolidesse õppima asunud õpilaste arvu alusel on võimalik prognoosida 2025. aastaks
gümnaasiumiealisi noori ca 1700 ja rahvastikuregistri andmetele tuginedes 2030. aastal ca
1450.
Rahvastikuregistri andmeile tuginedes on Narvas elavate gümnasistide õpiränne Narvast välja
väga väike, enam on neid, kes hoopis lähipiirkondadest Narva õppima tulevad. Kõige rohkem
oli mujalt Narva õppima tulnud gümnasistide seas Narva-Jõesuu ja Sillamäe elanikke.
Juhul kui gümnaasiumis õpinguid jätkavate õpilaste osakaal püsib senisel tasemel (62%) ja
rändekäitumises ei toimu muutusi ja Narvas tegutseva erakooli gümnasistide arv on kuni 50
õpilast ning 80% linna territooriumil õppivatest õpilastest õpib riigigümnaasiumis, on
riigigümnaasiumis 2025. aastal vajadus 800 õppekoha ja 2030. aastal 680 õppekoha järele. Kui
pikemas perspektiivis peaks sulgetama gümnaasiumiaste Sillamäel, suureneb sellevõrra
õppekohtade vajadus Narvas veelgi. 2019/2020. õppeaastal õppis Sillamäel statsionaarses
õppes 174 gümnasisti.
3
Eesmärk on luua Narva linna kvaliteetne, valikuterohke gümnaasiumihariduse omandamise
võimalus vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 71 lõikele 2, kus võimaldatakse
gümnaasiumihariduse omandamist linna ja Ida-Virumaa õpilastele ning kus õppetöö
korraldamisel lähtutakse haridusvaldkonna arengukava eesmärkidest ja riigigümnaasiumide
kvaliteedikokkuleppest. Lisaks korrastatakse maakonna koolivõrku: riigigümnaasiumite
tegevuse alustamise järgselt väheneb nii Narva linnas kui Ida-Viru maakonnas tervikuna
gümnaasiumiosaga koolide arv kuue võrra.
Narva rajatakse 20. oktoobril 2020. a sõlmitud Narva linna ja Haridus- ja Teadusministeeriumi
vahelise koostöökokkuleppe alusel kaks riigigümnaasiumi. Eelnõu alusel ehitatakse väiksem
riigigümnaasiumi õppehoone, kus õpe hakkab toimuma 100% eesti keeles. Arvestades tuleviku
gümnasistide valikuvõimalusi on Narva puhul keeruline prognoosida täpset õppurite arvu
kooliti, seega kavandatakse hoone 252 mudelist lähtuvalt. Narva teine riigigümnaasium
rajatakse 540 mudelist lähtuvalt, et katta prognoositud õppekohtade vajadust.
Riigigümnaasiumi nimeks saab kuni täna tegutseva Narva Eesti Gümnaasiumi tegevuse
ümberkorraldamiseni põhikooliks Narva Eesti Riigigümnaasium. Alates 1. septembrist 2023
kannab kool nime Narva Eesti Gümnaasium.
3. Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused
Moodustatav Narva Eesti Riigigümnaasium on üldhariduslik riigikool, kus õpe toimub
keskhariduse tasemel statsionaarses õppevormis ning õppekohti on 252. Planeeritav Narva
Eesti Riigigümnaasiumi õppehoone on kavandatud Narva linna Kraavi tn 1 kinnistule.
Kinnistule planeeritakse õppekompleks, mis hakkab koosnema omavahel ühendatud
riigigümnaasiumi ja põhikooli hoonest ning eraldiseisvast lasteaia hoonest. Hetkel asub
kinnistul Narva Eesti Gümnaasiumi amortiseerunud õppehoone. Olemasolevast hoonest
säilitatakse vaid nn vana korpus (1960. aastal valminud hooneosa), mis edaspidiselt
integreeritakse uute hoonete mahtu.
Riigigümnaasiumi ja põhikooli hoonete ruumiprogramm on printsiibis eraldatud. Erineva
iseloomuga kooliastmetele on loodud eraldi sissepääsud samast paraadplatsilt. Põhikool on
planeeritud säilitatavasse hooneosasse. Gümnaasium on planeeritud uude hooneosasse. Uus ja
vana osa eraldatakse teineteisest klaasist eraldusega. Kaks erinevat kooliastet on hoone sees
planeeritud kohtuma kesksetel ühisaladel – sööklas (1. korrus), raamatukogus (2. korrus) ja
jagatavas laboris reaalainete hooneblokis.
Hoone saab olema maksimaalselt säästliku ja keskkonnasõbraliku ehitus- ja
viimistlusmaterjalide valikuga, ehitustehnoloogiaga ning lihtsa hooldusega.
Hoone saab olema tervikuna kasutatav liikumispuudega inimestele. Kinnistule on ette nähtud
parkla rajamine ca 18 autole, sh 1 invakoht, jalgrataste hoiukohad, väliatraktsioonid, lipuväljak.
Koolihoone ehitust finantseeritakse Euroopa Liidu struktuurfondide vahenditest. Investeeringu
kogumaksumus koos kõigi kaasnevate kulude ning reserviga on 6 208 764 eurot, mis
finantseeritakse Euroopa Liidu toetusest. Riigigümnaasiumi hoone ehitustööd teostab ja ruumid
kohtkindla sisustusega sisustab Riigi Kinnisvara AS, tööde tähtaeg 31. august 2023. a (sh
sisustuse paigaldamine).
Kinnisvara korrashoiu tagamise teenuseid hakatakse osutama läbi Riigi Kinnisvara AS-i.
4
Narva Eesti Riigigümnaasiumi prognoositav eelarve (eurodes)
252 õpilast 2022 2023 2024
Kulu kokku 149 000 587 455 1 032 128
Tegevuskulud 149 000 335 500 519 938
Vahendid Riigi Kinnisvara AS-le 0 251 955 512 190
Riigikooli kulud kaetakse iga-aastase riigieelarve seadusega Haridus- ja Teadusministeeriumi
valitsemisala kuludes riigikoolidele ettenähtud mahus. Käesolev eelarve prognoos on
hinnanguline tuginedes 2021. a eelarve koostamise alustele. Seoses õpilaste arvu
täpsustumisega korrigeeritakse eelarve projekti.
Narva Eesti Riigigümnaasiumi moodustamise järel asub tööle konkursiga valitud direktor.
Õpetajate vabadele ametikohtadele kuulutatakse välja konkurss hiljemalt 1. aprilliks 2023. a.
Töölepingud õpetajatega ja teiste töötajatega sõlmitakse hiljemalt 20. augustiks 2023. a.
Narva Eesti Riigigümnaasiumi moodustamine ei too kaasa muudatusi seadustes.
4. Eelnõu võrdlev analüüs
Eelnõu on kooskõlas põhiseaduse ning reguleeritava valdkonna seaduste ja teiste õigusaktidega.
Eelnõuga reguleeritavat valdkonda ei reguleeri Euroopa Liidu õigusaktid.
5. Käskkirja jõustumine
Käskkiri jõustub käskkirjast teatavaks tegemisel.
6. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse EISi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse
avaldamiseks Narva linnale.
Raivo Trummal
üldhariduspoliitika osakonna
riigikoolide pidamise valdkonna juht
Kooskõlastamiseks: 29.09.2021 nr 8-2/21/3872
Rahandusministeerium
Arvamuse avaldamiseks:
Narva linn
Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Narva Eesti Riigigümnaasiumi
moodustamisettepaneku ja sellega seonduvad dokumendid. Eelnõu ja seletuskirjaga on
võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie
kooskõlastust ja arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Kersna
Minister
Lisad:
1. Eelnõu_Narva Eesti Riigigümnaasiumi moodustamine.pdf
2. Seletuskiri_Narva Eesti Riigigümnaasiumi moodustamine.pdf
3. Narva Eesti Riigigümnaasiumi moodustamisettepanek.pdf
4. Narva Eesti Riigigümnaasiumi põhimäärus.pdf
5. Narva Eesti Riigigümnaasiumi põhimääruse seletuskiri.pdf
Ülle Matsin
735 0149
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/21-1157 - Narva Eesti Riigigümnaasiumi moodustamine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 08.10.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0ab3340a-f334-48ca-adc6-40e1f027c431
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0ab3340a-f334-48ca-adc6-40e1f027c431?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main