dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Narva Eesti Riigigümnaasiumi moodustamine

Rahandusministeerium · 30. september 2021
Viit
1.1-11/6794-1
Registreeritud
30. september 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2021
Vastutaja
Rando Härginen (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika, Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond)
Lahendamise tähtaeg
8. oktoober 2021

Failid

  • 📎HTM-3872.asice2220 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 28.09.2021 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Narva Eesti Riigigümnaasiumi põhimäärus Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kooli nimetus Kooli nimetus Narva Eesti Riigigümnaasium (edaspidi kool). § 2. Kooli õiguslik seisund ja tegutsemise vorm (1) Kool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus. (2) Kooli tegutsemise vorm on gümnaasium. § 3. Kooli asukoht ja tegutsemiskoht Kooli asukoht ja tegutsemiskoht on Narva linn, Ida-Viru maakond. § 4. Pitsat ja sümboolika Koolil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning sümbolid. § 5. Asjaajamise keel ja õppekeel (1) Kooli asjaajamise keel on eesti keel. (2) Kooli õppekeel on eesti keel. § 6. Kooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded (1) Kooli tegevuse eesmärk on pakkuda võimalust omandada heatasemeline üldkeskharidus õppija individuaalset arengut toetavas koolikeskkonnas. (2) Kool pakub õpilastele võimalust omandada tänapäevane ühiskonna vajadustele vastav haridus, mille kaudu kujuneb õppijates valmisolek elukestvaks õppeks ja teadlikuks karjäärivalikuks; suutlikkus rakendada kriitilist analüüsioskust mitmekesises 2 teabekeskkonnas; valmidus kodanikualgatuseks ja ettevõtlikkuseks; soov hoolida endast, kaasinimestest ja ümbritsevast keskkonnast. (3) Lõikes 2 kirjeldatud ülesande täitmisel teeb kool koostööd piirkonna haridusasutuste, ettevõtjate, omavalitsuste ja kohaliku kogukonnaga. 2. peatükk KOOLI ÕPPE JA KASVATUSE KORRALDUS § 7. Õppe ja kasvatuse korralduse alused (1) Koolis omandatakse üldkeskharidust statsionaarses õppes. (2) Õpingute alusdokumendiks on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2 alusel kehtestatud „Gümnaasiumi riikliku õppekava” alusel koostatud kooli õppekava. (3) Õpilastele võimaldatakse valikkursuseid, mis lähtuvad õpilaste ja kogukonna huvidest ning riiklikest prioriteetidest, arvestades kooli võimalusi. Valikkursused on kas riiklikus õppekavas kirjeldatud valikkursused, koolis loodud või koostööpartneritega (sh kutseõppeasutused ja kõrgkoolid jm) koostöös väljapakutud kursused. § 8. Kooli raamatukogu Koolil on raamatukogu, mille põhiülesanne on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude teabekandjate hoidmise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskusi ning lugemishuvi. 3. peatükk KOOLI ÕPPEKAVAVÄLINE TEGEVUS § 9. Kooli õppekavaväline tegevus (1) Lisaks õppetööle tegeleb kool ka õppekavavälise tegevusega. Tegevused jagunevad: 1) õppekavavälisteks tegevusteks, mis on kooli või kolmandate isikute poolt koolis korraldatud ja suunatud kooli õpilastele; 2) õppekavavälisteks tegevusteks, mis on kooli või kolmandate isikute poolt koolis pakutavad teenused kolmandatele isikutele. (2) Tingimusel, et see ei lähe vastuollu kooli põhitegevuse ja õigusaktides sätestatud nõuetega, võib kooli õppekavaväliseks tegevuseks lugeda käesoleva põhimääruse tähenduses: 1) kooli korraldatud kursustevälist huvitegevust; 2) õppematerjalide koostamist ja levitamist; 3) kooli kasutuses oleva vara üürimist ja rentimist; 4) õppe- ja kasvatusalase tegevusega seotud ürituste ja koolituste korraldamist. (3) Õppekavavälist tegevust, mis on kooli poolt või kolmandate isikute poolt koolis korraldatud ja õpilastele suunatud, kajastatakse kooli päevakavas ja selle korraldamisel lähtutakse kooli kodukorrast. (4) Õppekavavälised tegevused võivad kooli poolt sätestatud korras olla tasulised või tasuta. (5) Juhul, kui kooli poolt osutatav õppekavaväline tegevus on tasuline, siis selle eest võtab kool tasu teenuste hinnakirja alusel. Teenuste osutamise tingimused ja korra ning teenuste hinnakirja kehtestab direktor, esitades eelnevalt eelnõu koos kalkulatsioonidega arvamuse 3 avaldamiseks kooli hoolekogule ning seejärel kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile. 4. peatükk KOOLI JUHTIMINE § 10. Direktor (1) Kooli juhib direktor. Direktor tagab koostöös õppenõukogu, kooli hoolekogu ja õpilasesindusega kooli tulemusliku ja häireteta töö ning kooli arengukava, õppekava ja kodukorra täitmise. Direktor juhib õppe- ja kasvatustegevust. (2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides, sealhulgas põhimääruses sätestatud ülesannete täitmisega. (3) Direktor täidab talle õigusaktide, töölepingu ja ametijuhendiga pandud ülesandeid ja on kooli töötajate jaoks tööandja esindaja. Direktori äraolekuajaks määrab talle direktori ettepanekul asendaja kooli pidaja. (4) Direktor võib moodustada õppe- ja kasvatustegevuse ning koolieluga seotud küsimuste lahendamiseks nõuandvaid komisjone ja töörühmasid. (5) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe-, kasvatus- ja muu tegevuse, kooli üldseisundi ja arengu eest, samuti kooli vara, sealhulgas eelarvevahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (6) Direktor esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile viimase nõudel kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente. § 11. Kooli hoolekogu (1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on tagada kooli õpilaste, õpetajate, Haridus- ja Teadusministeeriumi, vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, kavandamisel ja jälgimisel ning luua õppeks ja kasvatuseks paremad tingimused. (2) Kooli hoolekogu täidab oma ülesandeid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja teistes õigusaktides sätestatu alusel. § 12. Kooli õppenõukogu Koolil on õppenõukogu, kelle ülesanne on korraldada ja hinnata oma pädevuse piires õpet ja kasvatust ning teha kooli juhtimiseks vajalikke otsuseid. 5. peatükk ÕPILASTE, VANEMATE JA TÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 13. Õpilase õigused ja kohustused (1) Õpilasel on õigus: 1) õppida oma huvidele ja võimetele vastavalt koolis pakutaval õppesuunal; 2) võtta osa õppetööst; 3) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks täiendavalt õpiabi, sealhulgas tugimeetmete rakendamist põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras; 4 4) võtta osa õppekavavälisest tegevusest, mis on ette nähtud kooli päevakavas; 5) luua koolis ühinguid, klubisid, ringe ja stuudioid ning osaleda nende töös, arvestades õigusaktides sätestatut; 6) kasutada kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi- ja tehnilisi vahendeid õppekavaväliseks tegevuseks direktori kehtestatud korras tasuta; 7) moodustada koolis õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega, ning osaleda selle töös; 8) osaleda õpilasesindajate kaudu koolielu korraldamises; 9) saada koolist teavet koolikorralduse ja oma õiguste kohta; 10) teha direktorile, õpetajatele ja teistele töötajatele ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse ning õppekavavälise tegevuse kohta; 11) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli juhtkonna, hoolekogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole; 12) kasutada muid õigusi, mis on ette nähtud kooli tegevust reguleerivates õigusaktides. (2) Õpilane on kohustatud: 1) osalema õppetöös kooli tunniplaani ja õppekorralduse kohaselt; 2) täitma õpiülesandeid ning omandama teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt; 3) täitma mõjutusmeetmeid ja kasutama kokkulepitud tugimeetmeid; 4) suhtuma kaasinimestesse lugupidavalt ja järgima üldtunnustatud moraalinorme; 5) täitma kooli kodukorda; 6) hoidma kooli head mainet; 7) järgima tervislikke eluviise; 8) hoidma kooli kasutuses olevat vara; 9) täitma teisi õigusaktidest tulenevaid kohustusi. § 14. Vanemate õigused ja kohustused (1) Vanemal on õigus: 1) saada koolist teavet oma lapse kohta ning selgitusi õppe- ja kasvatustegevuse teemal; 2) teha koolielu korralduse kohta ettepanekuid; 3) taotleda haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras oma lapsele koduõppe rakendamist; 4) otsustada õigusaktides sätestatud juhtudel oma lapsele kooli pakutavate tugimeetmete rakendamise üle; 5) osaleda vanemate koosolekul; 6) kandideerida kooli hoolekogusse; 7) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli juhtkonna, hoolekogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole. (2) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama õpilase osalemist õppes, sealhulgas: 1) looma oma lapsele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused; 2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama kooli nende muutumisest; 3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega; 4) tegema põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras kooliga koostööd; 5) kasutama meetmeid, mida kool või elukohajärgne valla- või linnavalitsus talle pakub; 6) pöörduma kooli ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole. § 15. Töötajate õigused ja kohustused (1) Töötajal on õigus: 1) saada koolilt teavet õppe- ja töökorralduse reeglite kohta; 5 2) saada koolis sätestatud tingimuste kohaselt täienduskoolitust; 3) töötada õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates tingimustes; 4) kasutada kooli eesmärkidest tulenevaks õppekavaväliseks tegevuseks kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid direktori kehtestatud tingimustel ja korras tasuta; 5) esitada direktorile ja hoolekogule õppetegevuse ja töökorralduse parendamise ettepanekuid; 6) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi. (2) Õpetajate ja teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate töötajate ülesanne on tagada õpilaste areng õppe- ja kasvatustegevuse abil, mis tugineb ühiselt seatud eesmärkidele ja kokkulepitud hindamispõhimõtetele. Teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majanduslik teenindamine. (3) Töötajad on kohustatud lähtuma oma ülesannete täitmisel, omavahelises suhtluses ning suhtluses õpilaste ning nende vanematega kooli arengukavas ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2 alusel kehtestatud „Gümnaasiumi riiklikus õppekavas” sätestatud sihiseadest ning alusväärtustest. (4) Töötajate täpsemad õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga. 6. peatükk KOOLI MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED § 16. Kooli vara ja eelarve (1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar, muu vara ja eelarvevahendid, mille Haridus- ja Teadusministeerium on andnud koolile sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks. (2) Kool kasutab ja valdab tema kasutuses ning valduses olevat vara riigieelarve seaduse, riigivaraseaduse ja teiste õigusaktide kohaselt. (3) Koolil on oma eelarve, mille kinnitab haridus- ja teadusminister. (4) Kooli tegevust rahastatakse kooli eelarvest, mis moodustub riigieelarvest, laekumistest sihttoetusteks, annetustest ja käesoleva määruse § 9 lõikes 2 nimetatud kooli õppekavavälise tegevuse tulemusena saadud tuludest. § 17. Asjaajamine ja aruandlus (1) Asjaajamine tugineb Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määrusele nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused”. (2) Õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmisel ja hoidmisel lähtub kool haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavate andmete ning dokumentide täitmise ja pidamise korrast. (3) Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega sätestatud korras ja tähtajal. 6 7. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 18. Esimese õpilasesinduse valimise ning õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord (1) Direktor korraldab õpilaste teavitamise põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevast õigusest valida õpilasesindus. Direktor korraldab esimese õpilasesinduse valimise juhul, kui selleks on soovi avaldanud 1/10 kooli õpilaskonnast. (2) Esimene õpilasesindus valitakse õpilaskonna üldkoosolekul. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 õpilaskonnast. Kui õpilaskonna üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub direktor hiljemalt järgmisel poolaastal kokku uue üldkoosoleku. (3) Õpilasesinduse liikmete arvu otsustab õpilaskonna üldkoosolek lihthäälteenamusega. Õpilasesinduse liikmete valimiseks on igal üldkoosolekul osalejal õpilasesinduse liikmete arvule vastav häälte arv. Õpilasesinduse liikmeteks valitakse koosolekul enam hääli saanud õpilased. (4) Kui esimene õpilasesindus on valitud, koostab õpilaskond direktori määratud koolitöötaja abil õpilasesinduse põhimääruse. Õpilasesinduse põhimäärus ja selle muudatused kiidetakse heaks õpilaskonna üldkoosolekul, mis on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 õpilaskonnast. Õpilasesinduse põhimäärus kiidetakse heaks lihthäälteenamusega. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud õpilaskonna üldkoosoleku kutsub kokku direktor, kes teavitab õpilasi koosoleku toimumise ajast ja kohast kooli infotahvlil või muul neile kõige enam kättesaadaval viisil vähemalt kaks nädalat ette. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna (allkirjastatud digitaalselt) minister Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Narva Eesti Riigigümnaasiumi põhimäärus“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2 alusel. Riik on võtnud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 1002 järgi kohustuse tagada kvaliteetse üldkeskhariduse kättesaadavus riigigümnaasiumide võrgu loomise läbi ja pidada 2020. aastaks igas maakonnas vähemalt ühte riigigümnaasiumi. 1. oktoobrist 2021. a moodustatakse riigigümnaasium Narva linnas. Riigigümnaasium alustab õppetööd 2023. aasta 1. septembril. Riigikooli põhimääruse kehtestab haridus- ja teadusminister. Käesoleva eelnõu eesmärk on kehtestada loodava Narva Eesti Riigigümnaasiumi põhimäärus haridus- ja teadusministri määrusena. Käesoleva eelnõu on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi riigikoolide osakonna peaekspert Triin Kaaver (tel 735 4004, [email protected]), õigusosakonna õigusnõunik Indrek Kilk (tel 735 0144, [email protected]) ja eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna finantsekspert Salle Andresson (tel 735 0145, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 1 kohaselt peab kooli põhimäärus sisaldama järgmist teavet: 1) kooli nimetus; 2) kooli asukoht ja tegutsemiskohad; 3) kooli tegutsemise vorm; 4) kooli hoolekogu ja direktori ülesanded; 5) õppe ja kasvatuse korraldus koolis, sealhulgas koolis omandatava hariduse liik ja tase, õppekeel või õppekeeled, koolis toimuv statsionaarne või mittestatsionaarne õpe või mõlemad ning vajaduse korral koolis tegutsevad hariduslike erivajadustega õpilaste klassid ja rühmad; 6) koolis toimuva õppekavavälise tegevuse korraldamise alused; 7) õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused, sealhulgas esimese õpilasesinduse valimise kord, ning õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord; 8) koolitöötajate õigused ja kohustused; 9) majandamise ja asjaajamise alused. Eelnõu on jagatud seitsmeks peatükiks. 1. peatükk „Üldsätted” Peatükis esitatakse kooli üldandmed – kooli nimetus, õiguslik seisund ja tegutsemise vorm, asukoht ja tegutsemiskoht, pitsat ja sümbolid, asjaajamise keel ja õppekeel, tegevuse eesmärgid ja ülesanded. Riigigümnaasiumi nimeks saab kuni täna tegutseva Narva Eesti Gümnaasiumi tegevuse ümberkorraldamiseni põhikooliks Narva Eesti Riigigümnaasium. Alates 1. septembrist 2023 kannab kool nime Narva Eesti Gümnaasium. Narva Eesti Riigigümnaasium asub Narva linnas, Ida-Viru maakonnas. Kooli asjaajamis- ja õppekeeleks on eesti keel. Õppetöö korraldatakse arvestusega, et koolis õpivad nii eesti kui vene emakeelega õpilased. Õppekavas võimaldatakse valikkursuseid, mis lähtuvad õpilaste individuaalsetest ja kogukonna huvidest ning riiklikest prioriteetidest, arvestades kooli võimalusi. 2. peatükk „Kooli õppe ja kasvatuse korraldus” Peatükis kirjeldatakse kooli õppe- ja kasvatustegevuse korraldust. Koolis omandatakse üldkeskharidust statsionaarses õppes ja õpetatakse „Gümnaasiumi riikliku õppekava” alusel koostatud kooli õppekava järgi. Õppe- ja kasvatuskorraldus on eraldi peatükina sätestatud ka „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses”. Koolil on raamatukogu. 3. peatükk „Kooli õppekavaväline tegevus” Peatükis sätestatakse kooli õppekavaväline tegevus ja nende tasustamise kord. 4. peatükk „Kooli juhtimine” Peatükis kirjeldatakse kooli tegevuse juhtimist, juhtimisorganeid ja nende pädevust. Üldhariduskooli juhib direktor. Hoolekogu ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. Õppenõukogu lahendab kooli õppe- ja kasvatustegevusega seotud küsimusi. Peatükis on sätestatud direktori ülesanded. Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe-, kasvatus- ja muu tegevuse, kooli üldseisundi ja arengu eest, samuti kooli vara, sealhulgas eelarvevahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. Õppe- ja kasvatustöö ning kooli muude ülesannete paremaks korraldamiseks võib direktor vajaduse korral moodustada oma käskkirjaga nõuandvaid ja korraldavaid komisjone. Direktori ülesanded tulenevad ka põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, teistest õigusaktidest, direktori töölepingust ja ametijuhendist. Direktori äraolekul määrab talle asendaja kooli pidaja. Kooli hoolekogu, mis on alaliselt tegutsev organ, moodustab haridus- ja teadusminister. Hoolekogu tegutseb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning haridus- ja teadusministri 3. detsembri 2010. aasta määruse nr 69 „Riigi üldhariduskooli hoolekogu moodustamise kord ja töökord” alusel. Kooli hoolekogu ülesanne on tagada määruses nimetatud partnerite ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, kavandamisel ja jälgimisel ning luua õpilase arengu toetamiseks paremad tingimused. Õppenõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri 23. augusti 2010. aasta määruse nr 44 „Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord” alusel. 5. peatükk „Õpilaste, vanemate ja töötajate õigused ja kohustused” Kooli liikmeskonna moodustavad kooli õpetajad ja teised töötajad (personal) ning õpilased. Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna. Peatükis määratletakse õpilaste, vanemate ja töötajate õigused ning kohustused. Personali ametikohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks nende töölepingus, ametijuhendis ja töösuhteid reguleerivates õigusaktides. 6. peatükk „Kooli majandamise ja asjaajamise alused” Kooli tegevust rahastatakse kooli eelarvest, mis moodustub riigieelarvest, laekumistest sihttoetusteks, annetustest ja põhimääruses sätestatud tasulistest teenustest saadud tuludest. Koolil on iseseisev eelarve. Koolil on õppe- ja kasvatustöö korraldamiseks vara, mille moodustavad talle sihtkasutusse antud maa, hooned ja rajatised, seadmed, inventar ning muud õppe- ja praktiliseks tööks vajalikud materiaalsed väärtused. Oma tegevuse kohta annab kool aru õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtajal. Kool korraldab oma asjaajamist õigusaktidega kehtestatud nõuete ja kooli asjaajamiskorra kohaselt. 7. peatükk „Rakendussätted“ Sätestatud on esimese õpilasesinduse valimise alused ning õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord. Eelnõu on kooskõlas põhiseaduse, reguleeritava valdkonna seaduste ja teiste õigusaktidega. Eelnõu koostamisel ei ole seda teiste riikide õigusaktidega võrreldud. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga seotud valdkonda Euroopa Liidu õigusaktid ei reguleeri. 4. Määruse mõjud Eelnõu sätestab raamid õppeasutuse töö korraldamiseks ja arenguks ning loob õpilastele eeldused üldkeskhariduse omandamiseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Kulud kaetakse riigieelarve seaduses Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kuludes riigikoolidele ettenähtud vahenditest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi kaudu. Raivo Trummal üldhariduspoliitika osakonna riigikoolide pidamise valdkonna juht EELNÕU 24.09.2021 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Narva Eesti Riigigümnaasiumi moodustamine Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 61 lõike 1 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korraga“: 1. Moodustan 1. oktoobrist 2021. a Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava gümnaasiumi, Narva Eesti Riigigümnaasiumi, mis alustab õppetegevust alates 1. septembrist 2023. a. 2. Narva Eesti Riigigümnaasiumi asukoht on Narva linn. 3. Riigikoolide osakonnal esitada haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks Narva Eesti Riigigümnaasiumi põhimääruse eelnõu koos seletuskirjaga. 4. Eelarve- ja finantsjuhtimise osakonnal planeerida Narva Eesti Riigigümnaasiumi tegevuseks vajalik rahastamine Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest. 5. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister Narva Eesti Riigigümnaasiumi moodustamisettepanek Austatud haridus- ja teadusminister Käesolevaga esitan Teile ettepaneku moodustada Narva linnas Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigigümnaasium nimega Narva Eesti Riigigümnaasium. Riigigümnaasiumi moodustamise põhjendus 13. veebruaril 2014. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks Eesti elukestva õppe strateegia 2020, mis on haridusvaldkonna tähtsaim arenguid suunav dokument ja näeb ette, et kõigile Eesti inimestele luuakse nende vajadustele ning võimetele vastavad õpivõimalused. Riigil ja kohalikul omavalitsusel on kohustus luua avalik koolivõrk, mis võimaldab omandada nii kohustuslikku tasuta haridust kui ka haridust sellele järgnevatel haridustasemetel. Hariduse kättesaadavuse kindlustamiseks tuleb lisaks piisavale hulgale haridusasutustele ja õppekohtadele tagada ka kvalifitseeritud õpetajate olemasolu ning kaasaegne õppevara ja õppekeskkond. Uuenenud õpikäsituse rakendumine ning gümnaasiumi riiklikust õppekavast tulenevate eesmärkide saavutamine eeldab kaasaegset ja õppe seisukohast otstarbekat füüsilist keskkonda ning õpilaste vaimset ja füüsilist tervist edendavat õppekorraldust. Seetõttu võtab riik vastutuse gümnaasiumihariduse kvaliteedi võrdse tagamise eest kõigis Eesti piirkondades. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kohustub riik pidama igas maakonnas vähemalt ühte gümnaasiumi. Eesti elukestva õppe strateegia 2020 koolivõrgu programmi eesmärk on luua õpilaste arvu muutusi arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv koolivõrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades. Programmi kohaselt asutatakse riigigümnaasium igasse suurlinna (vähemalt 35 000 elanikku), maakonnakeskusesse ja piirkondadesse, kus on piisav õpilaste arv. Aastaks 2023 tegutseb Eestis 26 riigigümnaasiumi sh igas maakonnas vähemalt üks. Riik loob ca 11 000 gümnaasiumi õppekohta. Koolivõrgu programmi raames rajatakse Ida-Virumaale 4 riigigümnaasiumit. Alates 2015. aastast tegutseb riigi pidamisel Jõhvi Gümnaasium ja alates 2019. aastast Kohtla-Järve Gümnaasium. Narva rajatakse koostöökokkuleppe alusel kaks riigigümnaasiumi, mis alustavad õppetööd 1. septembril 2023. a. Ida-Virumaa riigigümnaasiumite võrgustiku loomise kaudu panustatakse riigile strateegiliselt olulise regiooni arengusse sidustades hariduse kaudu suur osa eesti keelest erineva emakeelega inimesi (eeskätt venekeelne kogukond) muu Eesti ühiskonnaeluga. Riigigümnaasiumide tegevusega aidatakse kaasa Eesti keele positsiooni parenemisele regioonis. Senini on tegutsenud Narva linnas riigi pidamisel põhikooli- ja gümnaasiumiosaga Narva Vanalinna Riigikool. Ida-Virumaal õppis 2020/2021. õppeaastal kokku 13 689 õpilast, neist 11 204 põhikoolis ja 2485 gümnaasiumis. Statsionaarses õppes õppis kokku 13 050 õpilast, kellest 11 154 õppis põhikoolis ning 1896 gümnaasiumis. Statsionaarse õppe õpilastest õppis Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe piirkonnas kokku 5709 õpilast, Narvas ja Narva-Jõesuus kokku 5894 õpilast, Kiviõli, Lüganuse, Sonda, Alutaguse ja Toila piirkondades kokku 1447 õpilast. Gümnaasiumiosaga koole (statsionaarne õpe) oli õppeaastal 2020/2021 14. Neist 8 asusid Narva linnas (gümnaasiumiosas 877 õpilast), 1 Kohtla-Järve linnas (gümnaasiumiosas 165 õpilast), 1 Jõhvi linnas (gümnaasiumiosas 445 õpilast), 1 Sillamäel (gümnaasiumiosas 241 õpilast), 1 Kiviõlis (gümnaasiumiosas 66 õpilast), 1 Toilas (gümnaasiumiosas 54 õpilast), 1 2 Iisakus (gümnaasiumiosas 48 õpilast). Lisaks oli maakonnas kaks täiskasvanute gümnaasiumi, kus gümnaasiumiastmes mittestatsionaarses osas õppis Narvas 259 ja Kohtla-Järvel 115 õpilast. Narva linnas tegutses 2020/2021. õppeaastal 11 üldhariduskooli: 9 munitsipaalkooli, 1 riigikool ja 1 erakool. Munitsipaalkoolidest on 6 gümnaasiumi kus õppetöö toimub 1.-12. klassides (4611 õpilast), 2 põhikooli (437 õpilast) ja 1 täiskasvanute gümnaasium (464 õpilast). Riigikoolina tegutseb Narva Vanalinna Riigikool (1.-12. klass, 535 õpilast) ja erakoolina Narva Õigeusu Humanitaarkool (1.-12. klass, 103 õpilast). Põhikooli õpilasi oli Narva linnas kokku 4822 (neist 13 mittestatsionaarses õppes), gümnaasiumi õpilasi 1328 (neist 259 mittestatsionaarses õppes). Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb võrreldes 2020. aastaga Ida-Virumaa rahvastik 2030. aastaks 15%, 15-19-aastaste arv väheneb vastavalt 18%. Viimase viie aasta (2016-2020) Haridussilma andmete põhjal jätkab Ida-Virumaal põhikoolilõpetanutest keskmiselt 62% õpinguid gümnaasiumis. 2019/2020. õppeaastal Narva linna koolidesse õppima asunud õpilaste arvu alusel on võimalik prognoosida 2025. aastaks gümnaasiumiealisi noori ca 1700 ja rahvastikuregistri andmetele tuginedes 2030. aastal ca 1450. Rahvastikuregistri andmeile tuginedes on Narvas elavate gümnasistide õpiränne Narvast välja väga väike, enam on neid, kes hoopis lähipiirkondadest Narva õppima tulevad. Kõige rohkem oli mujalt Narva õppima tulnud gümnasistide seas Narva-Jõesuu ja Sillamäe elanikke. Juhul kui gümnaasiumis õpinguid jätkavate õpilaste osakaal püsib senisel tasemel (62%) ja rändekäitumises ei toimu muutusi ja Narvas tegutseva erakooli gümnasistide arv on kuni 50 õpilast ning 80% linna territooriumil õppivatest õpilastest õpib riigigümnaasiumis, on riigigümnaasiumis 2025. aastal vajadus 800 õppekoha ja 2030. aastal 680 õppekoha järele. Kui pikemas perspektiivis peaks sulgetama gümnaasiumiaste Sillamäel, suureneb sellevõrra õppekohtade vajadus Narvas veelgi. 2019/2020. õppeaastal õppis Sillamäel statsionaarses õppes 174 gümnasisti. Käesoleva moodustamisettepaneku alusel ehitatakse Narva väiksem riigigümnaasiumi õppehoone, kus õpe hakkab toimuma 100% eesti keeles. Arvestades tuleviku gümnasistide valikuvõimalusi on Narva puhul keeruline prognoosida täpset õppurite arvu kooliti, seega kavandatakse hoone 252 mudelist lähtuvalt. Narva teine riigigümnaasium rajatakse 540 mudelist lähtuvalt, et katta prognoositud õppekohtade vajadust. Eesmärk on luua Narva linna kvaliteetne, valikuterohke gümnaasiumihariduse omandamise võimalus vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 71 lõikele 2, kus võimaldatakse gümnaasiumihariduse omandamist linna ja Ida-Virumaa õpilastele ning kus õppetöö korraldamisel lähtutakse haridusvaldkonna arengukava eesmärkidest ja riigigümnaasiumite kvaliteedikokkuleppest. Lisaks korrastatakse maakonna koolivõrku: riigigümnaasiumite tegevuse alustamise järgselt väheneb nii Narva linnas kui Ida-Viru maakonnas tervikuna gümnaasiumiosaga koolide arv kuue võrra. Riigigümnaasiumi moodustamine Riigikooli moodustamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korrast“. Nimetatud korra punkti 2 kohaselt lähtutakse riigiharidusasutuste moodustamisel haridusseadusest, mõnd liiki haridusasutuste kohta käivast eriseadusest ja nende alusel antud Vabariigi Valitsuse või haridus- ja teadusministri määrusest. 3 Korra punkti 23 järgi vormistab riigikooli moodustamisotsuse haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 61 lõike 1 kohaselt asutab riigikooli haridus- ja teadusminister, § 61 lõike 2 kohaselt annab arvamuse kooli asutamise vajalikkuse kohta lähtuvalt piirkondlikust hariduspoliitikast ja koolivõrgu kujundamise vajadusest kooli asukohajärgne vald või linn. Vastavalt Narva linna ning Haridus- ja Teadusministeeriumi 13. oktoobril 2020. a sõlmitud kokkuleppele asutab ministeerium Narva linna kaks riigigümnaasiumi, mis alustavad õppetegevust 1. septembril 2023. aastal Kraavi ja Puškini tänavatel. Narva linn korraldab enda pidamisel olevad üldhariduskoolid hiljemalt riigigümnaasiumi tegevuse alustamise hetkeks ümber arvestusega, et linna territooriumil õpivad riigigümnaasiumi õppetegevuse alustamise hetkest alates vähemalt 80% statsionaarses õppevormis õppivatest gümnaasiumiõpilastest riigigümnaasiumites. Selleks korraldab linn pärast riigigümnaasiumite tegevuse algust oma gümnaasiumiastmega kooli või koolidesse gümnaasiumiastmesse vastuvõttu arvestusega, et: - õpilaste arv nendes ei ületa 20% linna territooriumil tegutsevate koolide gümnaasiumiastme õpilaste üldarvust ning - riigigümnaasiumitesse vastuvõtt oleks kokku vähemalt 240 õpilast igal õppeaastal. Linna gümnaasiumiastmete statsionaarses õppes õppivad õpilased viiakse nende nõusolekul üle ja arvatakse ühe või teise riigigümnaasiumi õpilaste nimekirja, kui nad ei jätka õpinguid eelnevalt nimetatud kohaliku omavalitsuse pidamisel olevas gümnaasiumiastmega koolis või koolides. Riigigümnaasiumi nimeks saab kuni täna tegutseva Narva Eesti Gümnaasiumi tegevuse ümberkorraldamiseni põhikooliks Narva Eesti Riigigümnaasium. Alates 1. septembrist 2023 kannab kool nime Narva Eesti Gümnaasium. Narva Eesti Riigigümnaasiumi sisu, koolihoone ehitus ja eelarve Moodustatav Narva Eesti Riigigümnaasium on üldhariduslik riigikool, kus õpe toimub keskhariduse tasemel statsionaarses õppevormis ning õppekohti on 252. Kool moodustatakse 1. oktoobrist 2021. a ja alustab õppetegevust alates 1. septembrist 2023. Kooli moodustamine oktoobrist 2021. a on vajalik, et teha ettevalmistused kooli õppetegevuse alustamiseks (direktori värbamine, pedagoogide ja muude töötajate valimine ja värbamine, õppekava koostamine, õpilaste vastuvõtmise korraldamine, õppehoone õppetööks ettevalmistamine). Riigigümnaasiumite õppetöö korraldatakse arvestusega, et koolides õpivad nii eesti kui vene emakeelega õpilased. Riigigümnaasiumite õppekeel on eesti keel. Käesolevas riigigümnaasiumis toimub õppetöö täies ulatuses eesti keeles. Õppekavas võimaldatakse valikkursuseid, mis lähtuvad õpilaste individuaalsetest ja kogukonna huvidest ning riiklikest prioriteetidest, arvestades kooli võimalusi. Õppetöö korraldamisel seatakse eesmärgiks kasutada gümnaasiumites õppetöö läbiviimiseks Narva linna ja maakonna asutuste (huvikoolid, spordibaasid, muuseumid, teadusasutused, kõrgkoolid jne) ressursse, mille potentsiaal võimaldab mitmekesistada riigigümnaasiumite õppekavas ettenähtud valikaineid. 4 Planeeritav Narva Eesti Riigigümnaasiumi õppehoone on kavandatud Narva linna Kraavi tn 1 kinnistule. Kinnistule planeeritakse õppekompleks, mis hakkab koosnema omavahel ühendatud riigigümnaasiumi ja põhikooli hoonest ning eraldiseisvast lasteaia hoonest. Hetkel asub kinnistul Narva Eesti Gümnaasiumi amortiseerunud õppehoone. Olemasolevast hoonest säilitatakse vaid nn vana korpus (1960. aastal valminud hooneosa), mis edaspidiselt integreeritakse uute hoonete mahtu. Uus hariduskompleks asub 17. sajandi II poolel planeeritud uuslinnas ja ajaloolises bastionaalvööndis. Õppekompleksi ala asub Narva Vanalinna linnaosas, Vestervalli, Kraavi, Moonalao ning Vaeselapse tänavate vahelisel alal. Hoonestuse kandev idee lähtub vanalinlikust perimetraalsest hoonestusest ning soovist luua funktsionaalsed ja valgusküllased sisehoovid. Koolihoone avab oma hoovi lõunakaarde. Riigigümnaasiumi ja põhikooli hoonete ruumiprogramm on printsiibis eraldatud. Erineva iseloomuga kooliastmetele on loodud eraldi sissepääsud samast paraadplatsilt. Põhikool on planeeritud säilitatavasse hooneosasse. Gümnaasium on planeeritud uude hooneosasse. Uus ja vana osa eraldatakse teineteisest klaasist eraldusega. Kaks erinevat kooliastet on hoone sees planeeritud kohtuma kesksetel ühisaladel – sööklas (1. korrus), raamatukogus (2. korrus) ja jagatavas laboris reaalainete hooneblokis. Hoonete esimese korruse liikumisruum külgneb ühelt poolt hoovi ja teiselt poolt avalikkusele suunatud ristkasutatavate funktsioonidega. Esimest korrust on võimalik avada ja sulgeda vastavalt vajadusele. Koolihoone maapinnakorrusel asuvad klassid, arvutiklassid, käsitöö, muusika ja kunstiklassid pakuvad võimalust koolihoonet ristkasutada, et korraldada seminare, õpitubasid vm üritusi. Hoone saab olema tervikuna kasutatav liikumispuudega inimestele. Kinnistule on ette nähtud parkla rajamine ca 18 autole, sh 1 invakoht, jalgrataste hoiukohad, väliatraktsioonid, lipuväljak. Hoone saab olema maksimaalselt säästliku ja keskkonnasõbraliku ehitus- ja viimistlusmaterjalide valikuga, ehitustehnoloogiaga ning lihtsa hooldusega. Koolihoone ehitust finantseeritakse Euroopa Liidu struktuurfondide vahenditest. Investeeringu kogumaksumus koos kõigi kaasnevate kulude ning reserviga on 6 208 764 eurot, mis finantseeritakse Euroopa Liidu toetusest. Riigigümnaasiumi hoone ehitustööd teostab ja ruumid kohtkindla sisustusega sisustab Riigi Kinnisvara AS, tööde tähtaeg 31. august 2023. a (sh sisustuse paigaldamine). Kinnisvara korrashoiu tagamise teenuseid hakatakse osutama läbi Riigi Kinnisvara AS-i. Narva Eesti Riigigümnaasiumi prognoositav eelarve (eurodes) 252 õpilast 2022 2023 2024 Kulu kokku 149 000 587 455 1 032 128 Tegevuskulud 149 000 335 500 519 938 Vahendid Riigi Kinnisvara AS-le 0 251 955 512 190 Riigikooli kulud kaetakse iga-aastase riigieelarve seadusega Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarvest. Käesolev eelarve prognoos on hinnanguline tuginedes 2021. a eelarve koostamise alustele. 5 Õpilaste arvu täpsustumine ning täiendavate halduskulude prognoos arvestatakse iga-aastaselt majandusprognoosis. Narva Eesti Riigigümnaasiumi moodustamise järel asub tööle konkursiga valitud direktor. Õpetajate vabadele ametikohtadele kuulutatakse välja konkurss hiljemalt 1. aprilliks 2023. a. Töölepingud õpetajatega ja teiste töötajatega sõlmitakse hiljemalt 20. augustiks 2023. a. Narva Eesti Riigigümnaasiumi moodustamine ei too kaasa muudatusi seadustes. Käesolevale ettepanekule on lisatud kooli põhimääruse eelnõu, eelarve eelnõu ja kooli moodustamise ministri käskkirja eelnõu. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „Narva Eesti Riigigümnaasiumi moodustamine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Käesoleva käskkirja eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi riigikoolide osakonna peaekspert Triin Kaaver (tel 735 4004, [email protected]), haridusvõrgu osakonna juhataja Indrek Riisaar (tel 735 0185, [email protected]) ja eelarve- ja finantsjuhtimiseosakonna finantsekspert Salle Andresson (tel 735 0145, [email protected]). Eelnõu koostatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 61 lõigete 1 ja 2, § 65 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise kord“. Eelnõu kohaselt moodustatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi ministeerium) hallatava koolina Narva Eesti Riigigümnaasium. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 61 lõike 1 kohaselt asutab riigikooli haridus- ja teadusminister, § 61 lõike 2 kohaselt annab arvamuse kooli asutamise vajalikkuse kohta lähtuvalt piirkondlikust hariduspoliitikast ja koolivõrgu kujundamise vajadusest kooli asukohajärgne vald või linn. Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra“ punkti 2 järgi lähtutakse riigi haridusasutuste moodustamisel haridusseadusest, mõnd liiki haridusasutuste kohta käivatest eriseadustest ja nende alusel antud Vabariigi Valitsuse või haridus- ja teadusministri määrustest. Korra punkti 23 järgi vormistab riigikooli moodustamisotsuse haridus- ja teadusminister käskkirjaga. 2. Eelnõu sisu ja riigikooli moodustamise põhjendus Riigil ja kohalikul omavalitsusel on kohustus luua avalik koolivõrk, mis võimaldab omandada nii kohustuslikku tasuta haridust kui ka haridust sellele järgnevatel haridustasemetel. 13. veebruaril 2014. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks Eesti elukestva õppe strateegia 2014-2020, mis on haridusvaldkonna tähtsaim arenguid suunav dokument ja mis näeb ette, et kõigile Eesti inimestele luuakse nende vajadustele ning võimetele vastavad õpivõimalused. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kohustub riik pidama igas maakonnas vähemalt ühte gümnaasiumi. Riigigümnaasiumide moodustamise põhimõtteid on käsitletud memorandumitega valitsuskabineti nõupidamisel 10. juunil 2010. aastal ja 5. detsembril 2013. aastal. Ministeerium lähtub riigigümnaasiumide loomisel Eesti elukestva õppe strateegia 2014-2020 eesmärkidest ja selle rakendusplaanist lähtuvast koolivõrgu programmist. Koolivõrgu programmi eesmärk on luua õpilaste arvu muutusi arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv koolivõrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades. Programmi kohaselt asutatakse riigigümnaasium igasse suurlinna (vähemalt 35 000 elanikku), maakonnakeskusesse ja piirkondadesse, kus on piisav õpilaste arv. Aastaks 2023 tegutseb Eestis 26 riigigümnaasiumi sh igas maakonnas vähemalt üks. 2 Koolivõrgu programmi raames rajatakse Ida-Virumaale 4 riigigümnaasiumit. Alates 2015. aastast tegutseb riigi pidamisel Jõhvi Gümnaasium ja alates 2019. aastast Kohtla-Järve Gümnaasium. Narva rajatakse koostöökokkuleppe alusel kaks riigigümnaasiumi, mis alustavad õppetööd 1. septembril 2023. a. Ida-Virumaa riigigümnaasiumide võrgustiku loomise kaudu panustatakse riigile strateegiliselt olulise regiooni arengusse sidustades hariduse kaudu suur osa eesti keelest erineva emakeelega inimesi (eeskätt venekeelne kogukond) muu Eesti ühiskonnaeluga. Riigigümnaasiumide tegevusega aidatakse kaasa Eesti keele positsiooni parenemisele regioonis. Senini on tegutsenud Narva linnas riigi pidamisel põhikooli- ja gümnaasiumiosaga Narva Vanalinna Riigikool. Ida-Virumaal õppis 2020/2021. õppeaastal kokku 13 689 õpilast, neist 11 204 põhikoolis ja 2485 gümnaasiumis. Statsionaarses õppes õppis kokku 13 050 õpilast, kellest 11 154 õppis põhikoolis ning 1896 gümnaasiumis. Statsionaarse õppe õpilastest õppis Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe piirkonnas kokku 5709 õpilast, Narvas ja Narva-Jõesuus kokku 5894 õpilast, Kiviõli, Lüganuse, Sonda, Alutaguse ja Toila piirkondades kokku 1447 õpilast. Gümnaasiumiosaga koole (statsionaarne õpe) oli õppeaastal 2020/2021 14. Neist 8 asusid Narva linnas (gümnaasiumiosas 877 õpilast), 1 Kohtla-Järve linnas (gümnaasiumiosas 165 õpilast), 1 Jõhvi linnas (gümnaasiumiosas 445 õpilast), 1 Sillamäel (gümnaasiumiosas 241 õpilast), 1 Kiviõlis (gümnaasiumiosas 66 õpilast), 1 Toilas (gümnaasiumiosas 54 õpilast), 1 Iisakus (gümnaasiumiosas 48 õpilast). Lisaks oli maakonnas kaks täiskasvanute gümnaasiumi, kus gümnaasiumiastmes mittestatsionaarses osas õppis Narvas 259 ja Kohtla-Järvel 115 õpilast. Narva linnas tegutses 2020/2021. õppeaastal 11 kooli: 9 munitsipaalkooli, 1 riigikool ja 1 erakool. Munitsipaalkoolidest on 6 keskkooli, kus õppetöö toimub 1.-12. klassides (4611 õpilast), 2 põhikooli (437 õpilast) ja 1 täiskasvanute gümnaasium (464 õpilast). Riigikoolina tegutseb Narva Vanalinna Riigikool (1.-12. klass, 535 õpilast) ja erakoolina Narva Õigeusu Humanitaarkool (1.-12. klass, 103 õpilast). Põhikooli õpilasi oli Narva linnas kokku 4822 (neist 13 mittestatsionaarses õppes), gümnaasiumi õpilasi 1328 (neist 259 mittestatsionaarses õppes). Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb võrreldes 2020. aastaga Ida-Virumaa rahvastik 2030. aastaks 15%, 15-19-aastaste arv väheneb vastavalt 18%. Viimase viie aasta (2016-2020) EHISe andmete põhjal jätkab Ida-Virumaal põhikoolilõpetanutest keskmiselt 62% õpinguid gümnaasiumis. 2019/2020. õppeaastal Narva linna koolidesse õppima asunud õpilaste arvu alusel on võimalik prognoosida 2025. aastaks gümnaasiumiealisi noori ca 1700 ja rahvastikuregistri andmetele tuginedes 2030. aastal ca 1450. Rahvastikuregistri andmeile tuginedes on Narvas elavate gümnasistide õpiränne Narvast välja väga väike, enam on neid, kes hoopis lähipiirkondadest Narva õppima tulevad. Kõige rohkem oli mujalt Narva õppima tulnud gümnasistide seas Narva-Jõesuu ja Sillamäe elanikke. Juhul kui gümnaasiumis õpinguid jätkavate õpilaste osakaal püsib senisel tasemel (62%) ja rändekäitumises ei toimu muutusi ja Narvas tegutseva erakooli gümnasistide arv on kuni 50 õpilast ning 80% linna territooriumil õppivatest õpilastest õpib riigigümnaasiumis, on riigigümnaasiumis 2025. aastal vajadus 800 õppekoha ja 2030. aastal 680 õppekoha järele. Kui pikemas perspektiivis peaks sulgetama gümnaasiumiaste Sillamäel, suureneb sellevõrra õppekohtade vajadus Narvas veelgi. 2019/2020. õppeaastal õppis Sillamäel statsionaarses õppes 174 gümnasisti. 3 Eesmärk on luua Narva linna kvaliteetne, valikuterohke gümnaasiumihariduse omandamise võimalus vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 71 lõikele 2, kus võimaldatakse gümnaasiumihariduse omandamist linna ja Ida-Virumaa õpilastele ning kus õppetöö korraldamisel lähtutakse haridusvaldkonna arengukava eesmärkidest ja riigigümnaasiumide kvaliteedikokkuleppest. Lisaks korrastatakse maakonna koolivõrku: riigigümnaasiumite tegevuse alustamise järgselt väheneb nii Narva linnas kui Ida-Viru maakonnas tervikuna gümnaasiumiosaga koolide arv kuue võrra. Narva rajatakse 20. oktoobril 2020. a sõlmitud Narva linna ja Haridus- ja Teadusministeeriumi vahelise koostöökokkuleppe alusel kaks riigigümnaasiumi. Eelnõu alusel ehitatakse väiksem riigigümnaasiumi õppehoone, kus õpe hakkab toimuma 100% eesti keeles. Arvestades tuleviku gümnasistide valikuvõimalusi on Narva puhul keeruline prognoosida täpset õppurite arvu kooliti, seega kavandatakse hoone 252 mudelist lähtuvalt. Narva teine riigigümnaasium rajatakse 540 mudelist lähtuvalt, et katta prognoositud õppekohtade vajadust. Riigigümnaasiumi nimeks saab kuni täna tegutseva Narva Eesti Gümnaasiumi tegevuse ümberkorraldamiseni põhikooliks Narva Eesti Riigigümnaasium. Alates 1. septembrist 2023 kannab kool nime Narva Eesti Gümnaasium. 3. Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused Moodustatav Narva Eesti Riigigümnaasium on üldhariduslik riigikool, kus õpe toimub keskhariduse tasemel statsionaarses õppevormis ning õppekohti on 252. Planeeritav Narva Eesti Riigigümnaasiumi õppehoone on kavandatud Narva linna Kraavi tn 1 kinnistule. Kinnistule planeeritakse õppekompleks, mis hakkab koosnema omavahel ühendatud riigigümnaasiumi ja põhikooli hoonest ning eraldiseisvast lasteaia hoonest. Hetkel asub kinnistul Narva Eesti Gümnaasiumi amortiseerunud õppehoone. Olemasolevast hoonest säilitatakse vaid nn vana korpus (1960. aastal valminud hooneosa), mis edaspidiselt integreeritakse uute hoonete mahtu. Riigigümnaasiumi ja põhikooli hoonete ruumiprogramm on printsiibis eraldatud. Erineva iseloomuga kooliastmetele on loodud eraldi sissepääsud samast paraadplatsilt. Põhikool on planeeritud säilitatavasse hooneosasse. Gümnaasium on planeeritud uude hooneosasse. Uus ja vana osa eraldatakse teineteisest klaasist eraldusega. Kaks erinevat kooliastet on hoone sees planeeritud kohtuma kesksetel ühisaladel – sööklas (1. korrus), raamatukogus (2. korrus) ja jagatavas laboris reaalainete hooneblokis. Hoone saab olema maksimaalselt säästliku ja keskkonnasõbraliku ehitus- ja viimistlusmaterjalide valikuga, ehitustehnoloogiaga ning lihtsa hooldusega. Hoone saab olema tervikuna kasutatav liikumispuudega inimestele. Kinnistule on ette nähtud parkla rajamine ca 18 autole, sh 1 invakoht, jalgrataste hoiukohad, väliatraktsioonid, lipuväljak. Koolihoone ehitust finantseeritakse Euroopa Liidu struktuurfondide vahenditest. Investeeringu kogumaksumus koos kõigi kaasnevate kulude ning reserviga on 6 208 764 eurot, mis finantseeritakse Euroopa Liidu toetusest. Riigigümnaasiumi hoone ehitustööd teostab ja ruumid kohtkindla sisustusega sisustab Riigi Kinnisvara AS, tööde tähtaeg 31. august 2023. a (sh sisustuse paigaldamine). Kinnisvara korrashoiu tagamise teenuseid hakatakse osutama läbi Riigi Kinnisvara AS-i. 4 Narva Eesti Riigigümnaasiumi prognoositav eelarve (eurodes) 252 õpilast 2022 2023 2024 Kulu kokku 149 000 587 455 1 032 128 Tegevuskulud 149 000 335 500 519 938 Vahendid Riigi Kinnisvara AS-le 0 251 955 512 190 Riigikooli kulud kaetakse iga-aastase riigieelarve seadusega Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kuludes riigikoolidele ettenähtud mahus. Käesolev eelarve prognoos on hinnanguline tuginedes 2021. a eelarve koostamise alustele. Seoses õpilaste arvu täpsustumisega korrigeeritakse eelarve projekti. Narva Eesti Riigigümnaasiumi moodustamise järel asub tööle konkursiga valitud direktor. Õpetajate vabadele ametikohtadele kuulutatakse välja konkurss hiljemalt 1. aprilliks 2023. a. Töölepingud õpetajatega ja teiste töötajatega sõlmitakse hiljemalt 20. augustiks 2023. a. Narva Eesti Riigigümnaasiumi moodustamine ei too kaasa muudatusi seadustes. 4. Eelnõu võrdlev analüüs Eelnõu on kooskõlas põhiseaduse ning reguleeritava valdkonna seaduste ja teiste õigusaktidega. Eelnõuga reguleeritavat valdkonda ei reguleeri Euroopa Liidu õigusaktid. 5. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub käskkirjast teatavaks tegemisel. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse EISi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Narva linnale. Raivo Trummal üldhariduspoliitika osakonna riigikoolide pidamise valdkonna juht Kooskõlastamiseks: 29.09.2021 nr 8-2/21/3872 Rahandusministeerium Arvamuse avaldamiseks: Narva linn Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Narva Eesti Riigigümnaasiumi moodustamisettepaneku ja sellega seonduvad dokumendid. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust ja arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna Minister Lisad: 1. Eelnõu_Narva Eesti Riigigümnaasiumi moodustamine.pdf 2. Seletuskiri_Narva Eesti Riigigümnaasiumi moodustamine.pdf 3. Narva Eesti Riigigümnaasiumi moodustamisettepanek.pdf 4. Narva Eesti Riigigümnaasiumi põhimäärus.pdf 5. Narva Eesti Riigigümnaasiumi põhimääruse seletuskiri.pdf Ülle Matsin 735 0149 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/21-1157 - Narva Eesti Riigigümnaasiumi moodustamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.10.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0ab3340a-f334-48ca-adc6-40e1f027c431 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0ab3340a-f334-48ca-adc6-40e1f027c431?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel