dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Transpordiamet
Valjaminev kiriAvalik

Lohkva küla Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga projekti kooskõlastamine riigitee nr 22252 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis

Transpordiamet · 14. mai 2025
Seotud ettevõtted
OÜ TINTER-PROJEKT (adressaat)
Viit
7.1-2/25/1183-5
Registreeritud
14. mai 2025
Dokumendi liik
Valjaminev kiri
Adressaat
OÜ TINTER-PROJEKT
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari
7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid
Toimik
7.1-2/2025
Vastutaja
Annika Matson (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Tehnovõrkude üksus)

Failid

  • 📎7.1-2251183-5 14.05.2025 Valjaminev kiri.asice8784 KB

Sisu (failidest)

Tinter-Projekt OÜ Turu tn 34, Tartu 51014, tel 7 475 333, registrikood 10149499. Tegevuslitsentsid: Nr 0853/11019, 738 MA TELLIJA: Tartu Veevärk AS, Tähe 118, 50111 Tartu; Reg. Nr 10151668 TÖÖ nr: 49-24-VK Asukoht: Luunja vald, Lohkva küla, 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T1, 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee L5, Puupilli tee L1, 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T2, 22845 Kabina tee kergliiklustee T6, Veere tee, Ratasvälja tee 4, 4320081 Ratasvälja tee L1, Kilgi tee, Kraavi tee, 4320081 Ratasvälja tee L2, 4320081 Ratasvälja tee L4, Ratasvälja tee 25, Männisalu tee, Mäepealse tee, Sinilinnu tee Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga VKV TÖÖPROJEKT PROJEKTEERIJA: Jelena Tapner Vastutav spetsialist, kutsetunnistus 175417 PROJEKTEERIJA: Arvo Vahtra PROJEKTEERIJA: Indrek Lensment diplomeeritud teedeinsener, tase 7 kutsetunnistuse nr 167725 Tallinn, 29.04.2025 SISUKORD Seletuskiri 1 ÜLDOSA ........................................................................................................................ 3 1.1 Projekti nimetus ja eesmärk ..................................................................................... 3 1.2 Projekti koostaja ....................................................................................................... 3 1.3 Projekti tellija ........................................................................................................... 3 1.4 Projekti asukoht ........................................................................................................ 4 1.5 Projekteerimise lähtematerjalid ................................................................................ 4 1.6 Projekteerimise normdokumendid ........................................................................... 4 2 OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD ........................................................................ 5 2.1 Geodeetiline uuring .................................................................................................. 6 2.2 Geoloogiline uuring.................................................................................................. 6 3 PROJEKTLAHENDUS ................................................................................................. 7 3.1 Veevarustus .............................................................................................................. 7 3.2 Reoveekanalisatsioon ............................................................................................... 8 3.3 Ehitustööd riigitee kinnistul ..................................................................................... 9 3.4 Olemasolevad kaevud ja torud ............................................................................... 10 4 EHITUSTÖÖD ............................................................................................................. 10 4.1 Nõuded materjalile ................................................................................................. 12 4.2 Torustiku ja kaevude paigaldamine........................................................................ 12 4.3 Mullatööd ............................................................................................................... 14 5 KATETE TAASTAMINE............................................................................................ 15 5.1 Nõuded materjalidele ............................................................................................. 17 5.2 Katendi ehitus......................................................................................................... 19 5.3 Liikluskorraldus ..................................................................................................... 20 6 MATERJALIDE VAJADUS ....................................................................................... 20 Joonised Torustiku asendiplaan Kabina teel Puupilli ristmiku 1:500 VK-4-01 piirkonnas Torustiku asendiplaan Kabina teel Ratasvälja ristmiku 1:500 VK-4-02 piirkonnas Torustiku asendiplaan Kabina teel ja Veere teel 1:500 VK-4-03 Torustiku asendiplaan Ratasvälja teel ja Kraavi teel 1:500 VK-4-04 Torustiku asendiplaan Ratasvälja teel kuni Ratasvälja 27 1:500 VK-4-05 Torustiku asendiplaan Kilgi teel, Männisalu teel ja 1:500 VK-4-06 Mäepealse teel Torustiku asendiplaan Mäepealse teel ja Sinilinnu teel 1:500 VK-4-07 Vee- ja reoveetorustiku pikiprofiil kaevude K-1 ja K-3 1:500 ja 1:50 VK-6-01 ning K-4 ja K-7 vahel Vee- ja reoveetorustiku pikiprofiil kaevude K-10 ja K- 1:500 ja 1:50 VK-6-02 15 vahel Vee- ja reoveetorustiku pikiprofiil Veere teel 1:500 ja 1:50 VK-6-03 Kaevikute tüüpristlõiked VK-7-01 Kaevikute taastamise tüüplõiked VK-7-02 Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 2/20 Vastutav spetsialist: Jelena Tapner, Indrek Lensment OÜ Tinter-Projekt, töö nr 49-24-VK TÖÖPROJEKT 29.04.2025 Seletuskiri 1 ÜLDOSA 1.1 Projekti nimetus ja eesmärk Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga projekt on koostatud tööprojekti staadiumis. Projekti eesmärk on vee- ja reoveetorustiku ehitamine ning ühendamise võimaldamine järgmistele kinnistutele: Ratasvälja tee 2 Luunja vald Ratasvälja tee 6 Luunja vald Ratasvälja tee 8 Luunja vald Ratasvälja tee 13 Luunja vald Ratasvälja tee 15 Luunja vald Ratasvälja tee 17b Luunja vald Ratasvälja tee 25 Luunja vald Ratasvälja tee 27 Luunja vald Veere tee 1 Luunja vald Veere tee 2 Luunja vald Veere tee 3 Luunja vald Kraavi tee 1 Luunja vald Kraavi tee 2 Luunja vald Kraavi tee 3 Luunja vald Kraavi tee 4 Luunja vald Kraavi tee 5 Luunja vald Kraavi tee 6 Luunja vald Kraavi tee 8 Luunja vald Kraavi tee 10 Luunja vald Kabina tee 16 Luunja vald Kabina tee 18 Luunja vald Kabina tee 20 Luunja vald Kabina tee 22 Luunja vald 1.2 Projekti koostaja Projekti koostaja: OÜ Tinter-Projekt Turu 34 51014 Tartu reg. nr. 10149499 Vastutav spetsialist: Jelena Tapner [email protected] 1.3 Projekti tellija Tellija: Tartu Veevärk AS Tähe 118, 50111 Tartu; Reg. Nr 10151668 Kontakt: Kristi Kull [email protected] Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 3/20 Vastutav spetsialist: Jelena Tapner, Indrek Lensment OÜ Tinter-Projekt, töö nr 49-24-VK TÖÖPROJEKT 29.04.2025 1.4 Projekti asukoht Projektiga hõlmatud ala asub Luunja vallas, Lohkva külas. Projektlahendus jääb järgmistele kinnistutele: 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T1 43201:001:0611 Transpordimaa100% Riigiomand 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee L4 43201:001:1220 Transpordimaa 100% Riigiomand 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee L5 43201:001:1214 Transpordimaa 100% Riigiomand 22845 Kabina kergliiklustee T6 79501:002:0059 Transpordimaa 100% Riigiomand 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T2 43201:003:0262 Transpordimaa 100% Riigiomand Puupilli tee L1 43201:001:1213 Transpordimaa 100% Eraomand Kabina tee 18 43201:001:0650 Elamumaa 100% Eraomand Kabina tee 20 43201:001:0649 Ärimaa 50% Elamumaa 50% Eraomand Purpuri tn 1 79501:002:0058 Üldkasutatav maa 100% Eraomand Veere tee 43201:003:0380 Transpordimaa 100% Eraomand Veere tee 2 43201:003:0381 Maatulundusmaa 100% Eraomand 4320081 Ratasvälja tee L1 43201:001:1969 Transpordimaa 100% Munitsipaalomand Ratasvälja tee 4 43201:001:1415 Maatulundusmaa 100% Eraomand Kilgi tee 43201:001:0125 Transpordimaa 100% Eraomand Kraavi tee 43201:001:0126 Transpordimaa 15% Tootmismaa 85% Eraomand 4320081 Ratasvälja tee L2 43201:001:1955 Transpordimaa 100% Munitsipaalomand 4320081 Ratasvälja tee L4 43201:001:2933 Transpordimaa 100% Eraomand Ratasvälja tee 25 43201:001:1847 Elamumaa 100% Eraomand Ratasvälja tee 17a 43201:001:1431 Elamumaa 100% Eraomand Ratasvälja tee 29 43201:001:0098 Maatulundusmaa 100% Eraomand Männisalu tee 43201:001:2942 Transpordimaa 100% Eraomand Mäepealse tee 43201:001:2839 Transpordimaa 100% Eraomand Sinilinnu tee 43201:001:0846 Transpordimaa 100% Eraomand 1.5 Projekteerimise lähtematerjalid Projekti koostamise aluseks on võetud tellija hinnaküsimise lähteülesanne ning tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused 1.6 Projekteerimise normdokumendid • Ehitusseadustik ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded; • EVS 843 Linnatänavad; • EVS 932 Ehitusprojekt; • RIL 77-2013 – Plasttorude paigaldamise juhend projekteerijale ja ehitajale • EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“; • EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“; • EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus. • EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine • „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“ RT I 1999, 25, 363, vastu võetud 10.02.1999, jõustunud 22.03.1999, • „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“, vastu võetud 16.12.2005 nr 76 • Tartu Veevärk nõuded kanalisatsiooni- ja sademeveekaevudele (23.03.2022 - ver.- 5.1) Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 4/20 Vastutav spetsialist: Jelena Tapner, Indrek Lensment OÜ Tinter-Projekt, töö nr 49-24-VK TÖÖPROJEKT 29.04.2025 • 1.5. Tartu Veevärk juhis - veetorustike sulgemine ja avamine, pesemine, kasutuselevõtmine • 1.6. Tartu Veevärk - Üldised nõuded (23.10.2023) • Betoon- ja plastkaevude korrastamine asfalt ülekatete rajamisel ja remondil (30.01.2020 – ver. 3) • Määrus nr 12 Luunja valla heakorraeeskiri 15.04.2010 2 OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD Projekteeritud ala asub Luunja vallas, Lohkva külas. Tegemist on väikeelamute piirkonnaga. Maa-alal ja läheduses asuvad järgmised tehnovõrgud: Kanalisatsiooni- ja veevarustus: projektalal asuvad kanalisatsiooni- ja veetorustikud on suuremas osas eraomandis. Puupilli tee L1, Purpuri tn 1 ja Sinilinnu teel asuvad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni torustikud, mis on Tartu Veevärk AS omandis. Kanalisatsiooni ja veevarustuse torustikud on lahusvoolsed. Soojavarustus: Puupilli tee L1 kinnistul asub kaugküttetorustik DN80/180 ning 22252 Lojkva-Kabina-Vanamõisa tee L4 kinnistul asub kaugküttetorustik DN65/250. Soojatorustike haldaja on Gren Tartu AS. Ehitustööde käigus kaitsta lahti kaevatud kaugküttetorustikud. ÜVK trassid on ette nähtud rajada kaugküttetorustikust madalamal, seinte vahekaugusega min 50 cm. Soojatoru kohal kus on kooritud olemasolev teemulde materjal, mitte sõita raskete ehitusmasinatega. Tagasitäide teha väikeste laaduritega (näiteks 2T Bobcat tüüpi masinad) ja liivast aluskihi tihendamine teha ca 0,5T plaattihendajatega. Elektrivarustus: projektalal asuvad keskpinge 10 kV ja 0,4 kV õhu- ja kaabelliinid. Elektrivarustuse valdaja on Elektrilevi OÜ. Lahtise kaeviku piirkonnas ja el kaablitega ristumisel tuleb kaableid ehituse käigus jooksvalt kaitsta ja kindlustada. Kaevetöödeks ning töödeks liinide kaitsevööndis enam kui 4,5m kõrguste mehhanismidega peab töö teostaja enne tööde algust objektil taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa. Selleks esitada taotlus e- teeninduses aadressil: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/kaitsevoondi-kooskolastused. 4 kuud enne ehitustegevuse alustamist teavitada Elektrilevi OÜ lõuna piirkonna elektrivõrgu inseneri, et avada kaasnev investeering reservtorude paigalduseks perspektiivsetele 10 ja 0,4 kV elektrikaablite tarbeks, et tulevikus oleks võimalik paigaldada kaablid ilma teekonstruktsioone läbi kaevamata. Sidevarustus: projektalal asuvad Telia Eesti AS optilised kaablid ning kolmandatele isikutele kuuluvad optilised kaablid. Peale tööde valmimist peavad olema sidekanalid läbitavad. Enne töödega alustamist kutsuda objektile Telia järelevalve. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega. Info järelevalve kohta telefoninumbril 53412210. Tänavavalgustus: projektalal asub tänavavalgustuse õhuliin mastidel ja maakaabel. Kaeviku piirkonnas maakaablid toestada. Lähemal, kui 1m masti vundamendile tuleb post või masti tugi toestada. Toestamine on kindlasti vajalik Kabina tee 22 kinnistu juurdepääsutee kõrval paikneva õhuliini masti kõrvale toru poaigaldamise korral. Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 5/20 Vastutav spetsialist: Jelena Tapner, Indrek Lensment OÜ Tinter-Projekt, töö nr 49-24-VK TÖÖPROJEKT 29.04.2025 2.1 Geodeetiline uuring Geodeetiline alusplaan on koostatud Tinter-Projekt OÜ poolt 2025. aasta veebruaris töö nr 05-25-GEO. Koordinaadid on L-Est 97 aasta süsteemis. Kõrgused EH2000 aasta süsteemis. Vastutav spetsialist: Ever Kiiver. Projektlahendusega käsitletud ala lähedusse jäävad järgnevad geodeetilise mõõdistusvõrgu punktid: • 2767, kohaliku geodeetilise võrgu 2. järk. Asukoht: Lohkva-Kabina-Vanamõisa teel asuva Puupilli bussipeatuse bussioote paviljoni kagupoolse nurga juures. Kaitsevöönd 3,0 m märgi tsentrist. Ehituskaevik asub kaitsevööndist väljas. 2.2 Geoloogiline uuring Geoloogilisete tingimuste hindamiseks on kasutatud järgmised varasemalt koostatud geoloogilides uuringud: 2006 AS Geotehnika Inseneribüroo “Korterelamud Kollu kinnistul Luunja vallas Tartu maakonnas” 2020 OÜ Rakendusgeoloogia “Spordihall, Kabina tee 14, Lohkva küla, Luunja vald” 1980 Riiklik Ehitusuuringute Instituut “Ihaste individuaalelamurajoon” 1964 Projekteerimise Instituut "Kommunaalprojekt" “Tartu Ihaste kalmistu” Uuringute järgi on Kabina tee piirkonnas tööala lõuna poolel haljasalal mulla all turvas või täitepinnas, milla all lasuvad peenliiv või saviliivmoreen kihi paksusega üle 2 m. Projekti käsitletud ala põhjapoolel on maantee mulde all vähese orgaanilise sisaldusega peenliiv, mille all lasub kruusaga savine peenliiv (moreen) – punakaspruun, väheplastne, jämepudru sisaldusega 10-15%. Kihi paksus on kuni 5 m. Puupilli tee 1 ja maantee vahelisel alal on haljasala kohal mulla kihi all savimöll kihi paksusega ca 1m, mille all lasub mölline peenliiv kihi paksusega ca 0,8m. Ligikaudu 2m sügavuselt algab savimöllmoreeni kiht. Ratasvälja tee 29 kinnistu piirkonnas on pindmise 0,25m paksusega mullakihi all tolmune liiv paksusega ca 1m. Liiva kihi all lasub saviliivmoreen. Mölline peenliiv on tundlik struktuuri rikkumise suhtes ja selle hooletul liigutamisel kaotaks liivpinnased kordades oma kandevõimes. Veeküllastunud mölline peenliiv hoiab 0,50 m ulatuses nõlva vee all. Mölline peenliiv on nõrgalt külmakerkeline. Saviliivmoreen ja savimöllmoreen on tundlik struktuuri rikkumise ja leondumise suhtes ning keskmiselt külmakerkeline. Kaevikud tuleb hoida kuivad ja nende põhjal, eriti vihmase ilmaga, võimalikult vähe liikuda. Leondunud savipinnas ei hoia nõlvu. Pinnasevesi antud piirkonnas jääb sügavusele 0,8...2,0 m maapinnast. Kevadise lumesula ja suuremate sajuperioodide järgselt võib tekkida ajutine ülaveehorisont täitepinnasekihis moreeni peale, sest viimase veejuhtivus on aeglane. Piirkonna külmumissügavus on ca 1,35 meetrit, lumest lahti hoitavatel teedel ja platsidel külmub talvel pinnas kuni 2,0 m sügavuseni. Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 6/20 Vastutav spetsialist: Jelena Tapner, Indrek Lensment OÜ Tinter-Projekt, töö nr 49-24-VK TÖÖPROJEKT 29.04.2025 3 PROJEKTLAHENDUS Projektis on esitatud lahendus vee- ja reoveetorustiku rajamiseks. Tänavatele on ette nähtud katendite taastamine ning vertikaalplaneering. 3.1 Veevarustus Projektis on lahendatud punktis 1.1 toodud kinnistute ühisveevärgiga liitumiseks veevarustuse trass. Projekteeritud on De225 veetorustik alates Puupilli ja Lohkva-Kabina-Vanamõisa teede ristmikust kuni Ratasvälja ja Lohkva-Kabina-Vanamõisa teede ristmikuni. Olemasoleva toruga tuleb plasttorud ühendada tõmbekindla ülemuhvi abil. Ratasvälja teele on projekteeritud De 160 PE veetoru alates Ratasvälja ja Lohkva-Kabina-Vanamõisa teede ristmikust kuni Sinilinnu teeni. Torustik kulgeb Kilgi ja Mäepealse teedel. Sinilinnu teel on torustik ühendatud varasemalt ehitatud De160 toruga kokku (Altren projekt töö nr: 24003). Kinnistute Ratasvälja tee 27, 25 ja 17b ühisveevarustusega ühendamiseks on Ratasvälja teele projekteeritud De50 torustik ning ühendustorud De32. Kraavi tee kinnistute Kraavi tee 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8, 10 ühisveevarustusega ühendamiseks on Kraavi tee kinnistule projekteeritud De50 veetoru kuni Kraavi tee 1 olemasoleva ühendustoruni. Kraavi tee olemasoleva veetorustiku läbimõõt täpsustada ning ühendada projekteeritud veetoruga. Ratasvälja tee 2 kinnistu ühendamiseks on projekteeritud De40 veetorustik Ratasvälja tee 4 kinnistule. Võimalik liituda ka Ratasvälja tee 4 majapidamisel. Alates Ratasvälja ja Lohkva-Kabina-Vanamõisa teede ristimikuni projekteeritud De 225 veetorustikust on Puupilli tee L1 kinnistule projekteeritud De160 veetorustik kuni Altren Projekt OÜ töös nr: 24048 22845 Kabina kergliiklustee T6 kinnistule projekteeritud De 160 PE veetorustikuni. Kuna torustikud asuvad erinevates survetsoonides, siis torustike ühenduskohta on projekteeritud survealanduskaev De1600/630. Mõlemale poole survealanduskaevu on ette nähtud veetoru siibrid. Perspektiivse pumpla ning projekteeritud veevarustuse seadmekaevu ala on ette nähtud killustikkattega. Projekteeritud De 160 veetorustikust on Veere tee kinnistute ühisveevärgiga ühendamiseks Veere teele projekteeritud veetorustik kuni Ratasvälja tee 13 kinnistu piirini. Toru läbimõõt on De50, see väheneb viimastes lõikudes. Kabina tee 20 ja 22 kinnistute ühisveevärgiga ühendamiseks on projekteeritud De225 torust ette nähtud De40 torustik risti Lohkva-Kabina-Vanamõisa teega. Torustik riigitee kohal rajada kinniselt. Kabina tee 16 ja 18 kinnistute ühisveevärgiga ühendamiseks on olemasolevast De225 torust ette nähtud De40 torustik risti Lohkva-Kabina-Vanamõisa teega. Torustik riigitee kohal rajada kinniselt. Ühisveevärgi trassile on ettenähtud läbipesukaevud. Kaevude ühendustoru De110 PEH plasttorudest surveklassiga min PN 10. Kaevu (päiseks) kasutada De500 tõusutoru malmluugiga pikkusega 800 mm ja põhjata kaevukorpust De560. Kõik vee või pinnasega kokku puutuvad kinnitusvahendid peavad olema roostevabast terasest. Kõrgeimasse kaevu Kabina ja Puupilli teede ristmiku piirkonda paigaldada õhueralduskaevu koos läbipesuvõimalusega. Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 7/20 Vastutav spetsialist: Jelena Tapner, Indrek Lensment OÜ Tinter-Projekt, töö nr 49-24-VK TÖÖPROJEKT 29.04.2025 Projektis on ette nähtud rajada uus veetorustik PE De225 ja De160 kinnisel meetodil suundpuurimise tehnoloogial. Kaevikute pikkused on 8…10 m. Enamus eraomandis kinnistutel asuvate võrkude rajamine on projekteeritud kinnisel meetodil. Lahtise kaevikuga rajamine on ette nähtud lõikudel, kus isevoolse reoveekanalisatsiooni kalded on alla 1%, kaevikud asuvad üksteise lähedal. Projekteeritud sulgarmatuuri ühendused tehakse keevis kaelusotsakute ja äärikutega. Ühendusliitmike surveklass peab olema vähemalt PN10. Rajatavad siibrisõlmed teha maa- alused. Sulgarmatuur ehk siiber peab olema äärikühendusega kummikiilsiiber, mille korpus on valmistatud tempermalmist GGG ning kaetud seest ja väljast epoksüüdkattega. Kiil peab olema kaetud vulkaniseeritud EPDM kummiga. Kiilu mutter peab olema fikseeritud (liikumatu). Siibrid peab varustama soojustatud spindlipikendustega ja maapinnal 40t (sõiduteel) kandevõimega „ujuvate“ kapedega. Kape kaan peab olema umbne. Kape kaaned varustada kaitsetoruga nii, et spindel asub torus vähemalt 400mm ulatuses. Kinnistute ühendustorud on projekteeritud läbimõõduga De32 PE PN12,5 torud. Ühendustorule on projekteeritud kinnistu piirist 0,3 – 1 m väljapoole (avalikule tänavamaale või servituudialale) sulgeseade (maakraan või maa-alune siiber koos spindlipikenduse ja kapega). Kinnistu piiril toru lõpetatud otsakorgiga. Projekteeritud veetorustik tuleb üldjuhul paigaldada maapinnast minimaalselt 1,8 meetri sügavusele mõõdetuna toru pealt. Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnita asukoha määramiseks min 1,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla. Veetoru kohale 0,3...0,4 m kõrgusele paigaldada sinine märkelint kirjaga “Ettevaatust veetorustik”. 3.2 Reoveekanalisatsioon Projektis on lahendatud punktis 1.1 toodud kinnistute reovee ärajuhtimiseks vajalikud torustikud. Alale on projekteeritud De160 ja De200 isevoolse kanalisatsiooni torustikud, pumpla ning reovee survetorustik. Kabina tee 16 ja 18 kinnistute reovete ärajuhtimiseks on projekteeritud isevoolne De160 torustik risti Lohkva-Kabina-Vanamõisa teega. Torustiku eelvooluks on olemasolev reoveekanalisatsioon De250. Torustik riigitee kohal rajada kinniselt. Kabina tee 20 ja 22 kinnistute reovete ärajuhtimiseks on projekteeritud isevoolne De160 torustik risti Lohkva-Kabina-Vanamõisa teega. Torustiku eelvooluks on olemasolev De250 kanalisatsioon Puupilli tee L1 kinnistu piiril. Torustik riigitee kohal rajada kinniselt. Kinnistute Ratasvälja tee 8, 6 ja 2, Ratasvälja 13 ning Veere tee 1, 2, 3 reoveekanalisatsiooni eelvooluks on 22845 Kabina kergliiklustee T6 kinnistul asuv reoveepumpla. Projekteeritud on isevoolne reoveetorustik Ratasvälja teele, Puupilli teele ning Veere teele. Ratasävlja tee ja Veere tee torustik ristub Lohkva-Kabina-Vanamõisa teega. Torustik riigitee kohal rajada kinniselt. Ratasvälja tee 15, 17b, 25 ja 27 ning Kraavi tee kinnistute reoveetorustik on projekteeritud eelvooluga Männisalu tee pumplasse. Männisalu pumpla asukoht on kinnistu Männisalu tee 1 Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 8/20 Vastutav spetsialist: Jelena Tapner, Indrek Lensment OÜ Tinter-Projekt, töö nr 49-24-VK TÖÖPROJEKT 29.04.2025 juures. Pumplast reoveed suunatakse survetoruga De110 Sinilinnu teele olemasolevasse survetorustikku De110. Liituvatele kinnistutele on projekteeritud ühendustorustikud De160 kinnistu piirini. Kanalisatsiooni tänavatorustik ehitatakse PVC/PP torudest rõngasjäikusega vähemalt SN8. Kanalisatsioonitoru peale (30…40 cm kõrgusele), paigaldada märkelint. Tänavatorustikule on ette nähtud teleskoopsed kontrollkaevud De560/500 ja De630/500 mm. Plastkaevu uute ühenduste tegemine on lubatud ainult spetsiaalse sadula abil. Kanalisatsiooni plastkaevu tõusutoru ei tohi olla pikem kui 800mm. Tõusutoru alumine serv peab asuma kaevus allpool kaevu tihendit vähemat 300mm (mõõdetakse peale kaevu paigaldamist). Tee alla jäävate kanalisatsioonikaevude kaante tugevusklass peab olema 40t, haljasalale jäävatel 25t. Sõiduteel asetsevad luugid on „ujuva“ paigaldusega. Kaevud peavad olema veetihedad. Kaaned peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega. Kaane kalle peab olema võrdne tee pinna kaldega. 3.3 Ehitustööd riigitee kinnistul Projektiga on ette nähtud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni torustike riigiteega ristumised neljas kohas. Riigitee nr 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa teega on vee ja reoveetorustikuga ristumised: • 0,69 km Torud: De160 isevoolne ning De40 survetoru • 0,73 km Torud: De160 isevoolne ning De40 survetoru • 0,84 km Torud: De160 isevoolne ning De160 survetoru • 0,95 km Torud: De160 isevoolne ning De50 survetoru Torude sügavus riigitee mulde all on min 1,8 m. Täpsemalt toodud profiilidel. Avatud kaeviku lähim kaugus teekatte servast on 1,7m. Teega rööpsed torustikud on vajalikud kinnistute ühendustorud. Torustik rajatakse nii kitsa kaevikuga, kui võimalik. Kaeviku seinad toestatakse. Torustiku puurimisel kraavi all on projektis ettenähtud maksimaalselt võimalikud sügavused isevoolsele torule 0,9 ja 0,87 m kraavi põhjast ning survetoru on ette nähtud puurida vertikaalse suuna muutusega. Isevoolse torustiku lang on vähemalt 1,1%, mis tagab reovee äravoolu ja toru isepuhastusvõimet ning jääb puurimistäpsuse vea piiridesse. Torustiku rajamine on ette nähtud suundpuurimise tehnoloogial, ristumisnurk jääb 70°-110° piiridesse. Riigiteega ristumistel ja paralleelselt kulgevad torustikud paigaldada kogu ulatuses kaitsehülssi: De 40 torule hülss (kaitsetoru) De90 tugevusega 1250N, rõngasjäikusega 16 kN/m2 De 50 torule hülss (kaitsetoru) De90 tugevusega 1250N, rõngasjäikusega 16 kN/m2 De 160 torule hülss (kaitsetoru) De250 tugevusega 1250N, rõngasjäikusega 16 kN/m2 Projektis on arvestatud sellega et juhul kui avatud kaevik jääb maantee kattele lähemale kui 3m, tuleb see toestada. Toestust näitav joone tingmärk on lisatud asendiplaanile. Rajamisel jälgida Transpordiameti Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel (MA 2018-015). Riigiteele paigaldatava VK torustiku kohta tuleb sõlmida IKÕ leping Transpordiametiga. Projektile on lisatud lepingu sõlmimiseks vajalikud joonised. Projektikohaste tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja ehitamiseks tee kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Transpordiametilt enne töödega alustamist liiklusvälise tegevuse loa. Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 9/20 Vastutav spetsialist: Jelena Tapner, Indrek Lensment OÜ Tinter-Projekt, töö nr 49-24-VK TÖÖPROJEKT 29.04.2025 3.4 Olemasolevad kaevud ja torud Torustiku ümberehitamisel Kraavi tee piirkonnas tuleb septikusse viivad harud ning puurkaevu ühendustoru likvideerida. Torustiku likvideerimisel lõhutakse toru lagi ja toru täidetakse liivaga. Juhul kui uus torustik on projekteeritud vana toru kohale, tuleb vana toru tervenisti välja kaevata. Juhul, kui ei ole otstarbekas olemasolevat toru lahti kaevata peab likvideeritava toru täitma vahtbetooniga. Erandjuhtumitel on lubatud torustik täita ka muu mineraalse materjaliga juhul kui saavutatakse torustiku 100% täituvus ja välditakse hilisemad võimalikud vajumised. Survetoru likvideerimisel tuleb toru otsad veetihedalt sulgeda. PE veetorustiku torusadulühenduse likvideerimisel tuleb silmas pidada, kas tegemist on elektrikeevissadula või mehaanilise sadulaga. Elektrikeevissadula võib likvideerida elektrikeevispimekorgiga. Kui tegemist on mehaanilise sadulaga ja harutoru (või tarnetoru) läbimõõt on väiksem kui pool peatoru (või tänavatoru) läbimõõdust, tuleb näha ette torusadula likvideerimine remondimuhviga. Kui harutoru (või tarnetoru) läbimõõt on võrdne või suurem kui pool peatoru (või tänavatoru) läbimõõdust, tuleb näha ette sadula likvideerimine selliselt, et peatorul lõigatakse sadula kohta välja ning paigaldatakse selle asemele uus sirge torulõik. Olemasolevate vee-, reovee- ja sademeveekaevude seisukorda hinnata tehnovõrkude valdaja esindajaga. Vanade kaevude rekonstrueerimisel tuleb jälgida, et kaev peab olema veetihe, kaevu luuk ja raam peavad olema terved ning kaevu luuk peab olema tee tasapinnas. Betoonist kanalikaevud töödelda veetihedaks torkreetmeetodil (tööde eel kooskõlastada tellijaga kasutatava segu sertifikaat). Kulunud või katkised luugid tuleb välja vahetada. Vajadusel vahetada kaevuplaat või rekonstrueerida kaevupäis (nn poolujuva paigaldusega päiseks). Ühenduste tegemine raudbetoonkaevu teha freesimise teel, ühendused muuta veetihedaks tsementseguga. Ühendused olemasolevatesse plastkaevudesse teha spetsiaalses hülsis või spetsiaalse sadula abil. Töömaal paiknevad kõik olemasolevad kaevukaaned ja kaped tuleb tõsta projekteeritava või taastatava katendi tasapinda. Pärast ehitustegevuse lõpetamist vaadata üle olemasolevad kaevukaaned ja kaped koos tehnovõrgu valdajaga ja koostada ülevaatuse kohta protokoll. Ehitamisel tuleb kasutada mehhanisme, töövõtteid ja –meetodeid, mis välistavad VK tehnovõrkude kahjustamist. Ehitusperioodil töömaal tekkinud kõigi VK tehnovõrkude kahjustuste likvideerimine toimub ehitustööde teostaja ja vastutaja kulul. 4 EHITUSTÖÖD Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt märkide ja viitadega tähistada. Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas tööde tellijaga. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis (2m) kaevetööd teostada käsitsi. Kõikide ristuvate kommunikatsioonide sügavus ei ole määratud. Täpsustada ehituse käigus. Kommunikatsioonide lõikumisel võib tekkida vajadus olemasoleva kommunikatsiooni ümberehitamiseks. Tarindeid ja seadmeid kaitstakse või teisaldatakse haldaja juhiste kohaselt. Kaitstav objekt märgistatakse selgelt ja isoleeritakse kõrvaliste isikute eest. Kui kaitset ja toestust ei ole enam Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 10/20 Vastutav spetsialist: Jelena Tapner, Indrek Lensment OÜ Tinter-Projekt, töö nr 49-24-VK TÖÖPROJEKT 29.04.2025 vaja, eemaldatakse koheselt kaitse- ja tugitarindid ning võimalikud jäljed parandatakse. Torustikud ja kaablid toestada nii, et need ehitustööde ajal ei liiguks ega kahjustuks. Töövõtja peab hoolitsema, et ehitustööd sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad ülevaatused ja kontrollid. Kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Tellijale piisavalt varakult, kuid mitte vähem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. Ehitaja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise vastavalt projektlahendusele. Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Materjalide ladustamine toimub ehituse territooriumil. Torude ladustamiseks tuleb kasutada tasast platsi. Ehitustööde ajal tuleb järgida ohutustehnika nõuded. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed, k.a. saastunud pinnase peab ära likvideerima ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav ettevõtte. Ehitustööde tegemisel tuleb puittaimede juuri, tüve ja võra kaitsta vigastuste eest ning juurestiku kaitsealal rakendada järgmisi meetmeid: 1. juurestiku kaitseala tuleb piirata ajutise piirdeaiaga või paigaldada puule tüvekaitse 2. juurestiku kaitsealal on keelatud ehitusmasinatega liiklemine, parkimine, soojakute paigaldamine, materjalide ja pinnase ladustamine 3. ehitustöid segavate okste eemaldamisele tuleb eelistada okste ülessidumist või kõrvale painutamist. Keelatud on okste katki rebimine. Okste eemaldamise hädavajadusel võib oksi eemaldada ainult kutsetunnistusega arborist; 4. kui juurestiku kaitsealal on kaevetööde ja ehitustööde tegemine, ehitusmasinate liiklemine või materjalide ladustamine vältimatu, tuleb maapinna tihenemise vältimiseks rakendada järgmisi meetmeid: • maapind katta geotekstiiliga • geotekstiilile paigaldada 15-30 cm paksune kaitsekiht (puidulaastud, liiv, kergkruus) • kaitsekihi peale asetada terasplaadid, puidust restid või pinnasekaitse matid • eelistada kinnist kaeve meetodit • teha kaevetöid käsitsi või kergseadmetega, keelatud on juurte katki rebimine • juuri lõigata sirgelt terava lõikevahendiga (oksakäärid, saag) • üle 2,5 cm läbimõõduga juured võimalusel säilitada • üle 4 cm läbimõõduga juurte läbilõikamine tuleb kooskõlastada linnavalitsuse linnamajanduse osakonna arboristiga • kui vegetatsiooniperioodil on kaevis lahti üle ühe päeva, tuleb paljastunud juured koheselt katta niiskust säilitava materjaliga, et vältida juurte kuivamist • kui vegetatsiooniperioodil on kaevis lahti üle ühe nädala, tuleb paljastunud juurte kaitseks kaevise puittaime poolne serv koheselt toestada tugiseinaga. Juurte ja tugiseina vahe tuleb täita niiskust säilitava materjaliga (nt kasvumuld, liiva- ja turbasegu) soovitavalt vähemalt 25 cm paksuse kihina. Tugiseina ja kaeve seina vahelist täitematerjali tuleb kasta, täitematerjal peab olema niiske igal ajahetkel Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 11/20 Vastutav spetsialist: Jelena Tapner, Indrek Lensment OÜ Tinter-Projekt, töö nr 49-24-VK TÖÖPROJEKT 29.04.2025 5. tagasitäite tööde tegemisel eemaldatakse juurte kuivamise vältimiseks paigaldatud juurte kasvu takistavad kattematerjalid ja juured ümbritsetakse taimede kasvuks sobiliku mullaga 6. vältida tuleb maapinna reljeefi muutmist ja säilitada puittaimede juurekaela endine kõrgus. Ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel ja muude sõidukite liiklemisel peab tagama ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse ja vältima ehitusprahi, pinnase, tolmu ning vee kandumise väljapoole ehitusobjekti piire. Selleks tuleb rajada ehitusobjektile või selle vahetusse lähedusse rehvide puhastamiseks sobiv ning korraldada vajadusel teehooldetööd. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellija või omavalitsusega enne ehitustööde algust. Enne torustiku paigaldamist veenduda olemasolevate trassidega ristumise võimalikkuses kõrguse ja asendi suhtes (lahtikaevamisega). Leides geoaluselt puuduva trassi, teavitada sellest Tellijat. Vajadusel korrigeerida projekti Tellija ja projekteerija nõusolekul. 4.1 Nõuded materjalile Veetorustiku ehitamiseks kasutatakse uusi, kõrge kvaliteediga ja tuntud tootjate torusid, toruühendusi ja muid tarvikuid. Veetorustiku materjal peab vastama kehtivatele rahvusvahelistele standarditele ning kõikidel torudel peavad olema standarditele vastavad märgistused. Veetorustikes kasutatakse torusid ja tarvikuid minimaalse surveklassiga PN 10. PE-torudest kasutatakse Eesti Vabariigi standarditele vastavaid torusid. Kinnisel meetodil paigaldatav survetorustik ehitatakse PE100RC PN10 SDR17 plasttorudest. Kasutatavad sademeveekanalisatsiooni rorude rõngasjäikus peab olema vähemalt SN8. Torustiku muhvid peavad olema komplekteeritud fiksaatorrõngaga tihenditega, mis tagavad tihendi püsimise tihendipesas. Käesolevas projektis on ette nähtud kasutada polüetüleenist (PEH) kaeve plasttorudest torustikele, mis vastavad Eesti Vabariigis kehtivatele standarditele. Kaevu tõusutoru ja teleskoobi rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN2. Kaev peab olema varustatud kõikide tihenditega ja malmist kaantega. Kaante koormuskindlus üldkasutatavate teede all peab olema 400 kN ja mujal 250 kN. Malmist kaevuluugid peavad vastama EVS-EN 124- 2:2015 standardile. DN 600mm ja suurema läbimõõduga malmist luugid ja raamid peavad vastama RAL-GZ 692 standardile. 4.2 Torustiku ja kaevude paigaldamine Paigaldusel jälgida RIL 77-2013, MaaRYL 2010 ja tootja nõudeid. Ehituskaevik tuleb piirata pideva, vähemalt 1m kõrguse aiaga, mis on võimeline vastu võtma koormust 0.5 kN/m. Muud tüüpi piiretel (lint, postid vms) võib olla hoiatav eesmärk näiteks Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 12/20 Vastutav spetsialist: Jelena Tapner, Indrek Lensment OÜ Tinter-Projekt, töö nr 49-24-VK TÖÖPROJEKT 29.04.2025 ladustuspaiga tähistamiseks. Aia eemaldamine ehitustööde ajal on lubatud ehitustehnika läbipääsuks, vältides samal ajal kõrvaliste isikute ohtusattumise. Aia sisse jäävate tehnovõrkude haldajatel peab olema võimalik ööpäevaringselt pääseda tehnorajatistele juurde. Aia eemaldamine on lubatud peale ehituskaeviku tagasitäitmist kuni maapinnani. Kaevetööd on soovitatav läbi viia kuival ajal. Torustiku rajamise tuleb alustada madalaimast kohast ning liikuda ülesvoolu. Süvendid tuleb hoida veevabad (nt vihmaveest, nõrgveest, torustikest lekkivast veest). Töötamisel allpool pinnasevee taset tuleb teha kaeviku süvend, täita see killustikuga ning paigaldada killustiku sisse pump (pumbad). Kaeviku seinad tuleb toestada. Töövõtja kannab täielikku vastutust kaevikute toestamise eest, mida dikteerib pinnase stabiilsus, et vältida kaeviku kokkuvarisemist Täitepinnast tihendatakse tihenduskoefitsendiga vähemalt 0,95. Enne torustiku aluse ehitamist tuleb läbivajumise ärahoidmiseks kontrollida kaeviku põhja tihendusastet (näiteks sammuga 2 m kaeviku põhjas). Koostada kaeviku põhjade ülevaatuse aktid ja tihedusmõõdistuse protokollid. Isevoolsel torustikul lubatakse vastavalt tabelile kõrvalekaldeid projekteeritud kõrgusasendist ja kaldest eeldades, et kaevu suubuva toru põhi ei ole väljamineva toru põhjast madalam ja toru pikikalle järjestikuste kaevude vahel on >0. Kalle või kõrgus ei tohi kumbki erineda lubatud väärtusest rohkem ka siis, kui üks neist täidab etteantud täpsusnõudeid. Projekteeritav kalle Kaldele lubatav Kõrgusele lubatav (o/oo) maksimaalne hälve (o/oo) maksimaalne hälve (mm) >5 1,5 50 3-5 1,0 30 <3 1,0 20 Paigaldamise ajal tuleb torude otstes hoida tihedat kaitsekorki, mis takistab võõrkehade pääsu torusse. Kui esmast täitmist ei teha kohe peale paigaldamist, kaitstakse torustik vajadusel kukkuvate kivide ja muu kahjustumise eest seniks kuni esmane täide on tehtud. Dreenide ümber on ette nähtud killustik fraktsiooniga 8-16mm. Killustiku kihi paksus on 200mm dreenitoru seinast. Killustiku ümber paigaldada teist klassi geotekstiil NGS2. Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevukaant oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud kõrgusele ja kaldega. Kaevud paigaldatakse vertikaalselt. Hälve tohib olla maksimaalselt 10 mm 1 m kohta. Kaevude paigaldamisel on lubatav maksimaalne horisontaalne hälve 100 mm. Kaevude kaaned ei või olla teepinnast kõrgemal ja võivad olla mõõtepinnast madalamal kattekihtide tasasusele kehtestatud hälvete võrra. Sõidutee rentslis asuvad sajuvete neelukaaned peavad olema teekattest madalamal kuni 10 mm. Kaevukaaned ei või tekitada nendest ülesõitmisel müra. Plastmasskaevudena kasutatakse teleskoopilisi tehases valmistatud kaevusid. Teleskoop-osa pikkus on 800 mm ja tõusutorust väljaulatuva teleskoop-osa pikkus ei tohi olla üle 500mm. Kaevu ja kanalisatsioonitorude ühendamisel kasutatakse samasugust ühendusviisi nagu kanalisatsioonitorude ühendamisel. Plastmasstoru ja plastmasskaevu vaheline keevitusühendus tehakse samamoodi kui kahe toru vaheline keevitusliides. Kui Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 13/20 Vastutav spetsialist: Jelena Tapner, Indrek Lensment OÜ Tinter-Projekt, töö nr 49-24-VK TÖÖPROJEKT 29.04.2025 plastmasskaevu on vaja teha toruühendus koha peal (objektil), kasutatakse sadulühendust. Kaevude veetihedust kontrollitakse üldiselt visuaalsel vaatlusel. Kaped ja Kaevuluugid peavad vastama EVS-EN 124:1999 “Sõidukite ja jalakäijate liiklemispiirkonnas paiknevad restkaevude kaaned ja kontrollkaevude kaaned. Konstruktsiooninõuded, tüübikatsetus, märgistus, kvaliteedikontroll”. Haljasaladel paigaldada kaevu luukide alla tihendatud liivalusele betoonist tugirõngas. 4.3 Mullatööd Kaevikud tuleb kaevata sellise sügavusega, et oleks võimalik ehitada ka ettenähtud torustike alused. Kaevikut peab hoidma kuivana ja sulana, et teostada töid ja täitematerjale tihendada kuni nõutud tasemeni. Külmade ilmadega tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist. Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt geoloogilistest tingimustest. Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius on 0,7 m. Toestatud kaeviku põhja minimaalne laius on 1,2 m. Kaeviku toestamisel on toestustööde järjekord järgmine: • Selgitatakse kaevetööde alal olevad maa-alused juhtmed ja torud ja vajadusel need teisaldatakse • Tugisein mõõdetakse maastikule • Paigaldatakse sulundid • Koostatakse teostusjoonis ja täpsustatakse dimensioonid • Kaevatakse toestuskõrguseni • Ehitatakse põiktoestus • Kontrollitakse et sulundid toetuvad toestuse pikivöödele ja vajadusel paigaldatakse vahekiil • Tehakse lõppkaeve • Süvendi täidetakse ja täite paigaldamise edenemise alusel lammutatakse tugitarindid. Süvendi põhja võib teha astmeliseks. Süvendi põhja kõrgus ei tohi erineda projektis määratud kõrgusest rohkem kui 0...100 mm. Süvendi põhjas ei tohi olla vettkoguvaid vajukeid. Nähtavale jäävate süvendi nõlvade asukohad ei tohi erineda projekteeritud asukohast rohkem kui 200 mm. Toru aluse, tasanduskihi rajamisel tuleb juhinduda RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist. Kaeviku põhja, täitepinnase kihi või aluse peale teha tasanduskiht, mille kõrgus toru sirge osa põhjast mõõdetuna on vähemalt 150mm (muhvi osa alla peab jääma 100mm). Tasanduskihina tuleb kasutada fraktsioneeritud paekivi killustikku kuni 16mm või liiva. Tasanduskihi elastsusmooduli parandamiseks on ebasoodsa aluspinnase korral soovitatav paigaldada killustikukihi alla geotekstiil. Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon dmax sõltub paigaldatava toru välisläbimõõdust De. Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 14/20 Vastutav spetsialist: Jelena Tapner, Indrek Lensment OÜ Tinter-Projekt, töö nr 49-24-VK TÖÖPROJEKT 29.04.2025 • Kui 200 <= De <= 600 mm, siis dmax = 0,1 De. • Kui De > 600 mm, siis dmax ei või ületada 60 mm. • Kui toru läbimõõt on väiksem kui De200 mm, siis on suurim lubatud fraktsioon 20 mm. Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav. Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm. Algtäide peab torude puhul ulatuma 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäide tehakse liivast või killustikust ((max tera läbimõõt<10% paigaldatava toru läbimõõdust milles ei leidu alla 8mm materjali osakesi). Liivast täitematerjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0.02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav. Lõpliku tagasitäite tegemisele võib asuda peale seda, kui on korraldatud vajalikud testimised ja nende tulemused heaks kiidetud. Tagasitäitekihis (toru ülemisest pinnast mõõdetuna) ei tohi olla üle 300mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Väljakaevatav pinnas võib tagasitäiteks kasutada juhul kui selle omadused vastavad materjalide omadustele, mis on toodud EVS-EN 1610:2007 „Dreenide ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine". Teede alla paigaldatava täitematerjali sobivuse hindamisel tuleb lähtuda EVS 1997-1:2003 kriteeriumitest ja tee ehitusprojektis täitematerjalidele esitatud nõuetest. Kui kaevikust väljakaevatud pinnas on sobiv võib väljakaevatud pinnast kasutada lõpptäiteks ka liikluspiirkonnas. Sõidu- ja kõnniteedel asuvate torude kaeviku täitmine on üldjuhul teeehitaja ülesanne. Kaeviku täitmisel tuleb arvestada tänavate kõrgustega ning kattekonstruktsiooniga. Torustike paigaldamisel tuleb järgida kasutatavate materjalide valmistajatehase poolt kindlaks määratud paigaldusnõudeid ja ettekirjutusi. Materjalide transport ja ladustamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koostatud nõuetele ja eeskirjadele. Kaevude ja muude seadmete kohal kaevatakse kaevikutele piisavad laiendused. Kaevude kohal kaevatakse kaevik nii lai, et kaevu ümber saaks teha vähemalt 400 mm laia tagasitäite. Kaev paigaldatakse kaevikusse, mille põhi on täidetud ühtlaselt 30cm paksuselt peenkillustikuga fr.16mm. Kaevu ümbrus polsterdatakse 30 cm paksuste kruusa või killustikukihtide kaupa, igat kihti tihendades 95%-ni pinnase looduslikust tihedusest. Vältimaks tühikute jäämist toruühenduste ja jalgade alla tuleb sealt väga hoolikalt tihendada. Käesoleva projektiga kavandatud rajatiste kohta tuleb koostada teostusjoonised. Mõõdistus tuleb koostada mahus, mis võimaldab ehitusjärgselt kindlaks teha kasutusse antud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad ülevaatused ja kontrollid. 5 KATETE TAASTAMINE Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 15/20 Vastutav spetsialist: Jelena Tapner, Indrek Lensment OÜ Tinter-Projekt, töö nr 49-24-VK TÖÖPROJEKT 29.04.2025 Töövõtja peab katendi kihtide paigaldamisel ja tihendamisel lähtuma „Tee ehitamise kvaliteedi nõuetest“. Projekteeritud katendikonstruktsioonid on näidatud asendiplaanil erineva värvi või mustriga. Konstruktsioonide valikul on lähtutud väljatöötatud tüüpsetest lahenditest Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Projekteeritud vee- ja sademeveetorustikud asuvad tee elementide all. Ehituskaeviku alasse jäävad äärekivid tuleb uutega asendada. Katete taastamiseks on järgmised konstruktsioonid: Sõidutee tänaval (Puupilli tee) TÜÜP 1 AC 16 surf 4 cm AC 20 base 5 cm Killustikalus fr 32/63 kiilutud (Emin=170MPa) 25 cm Liivalus ( Kt≥0,98), Tm_105, peenosise sisaldus <7% 30 cm Täiteliiv (peenliiv, Cu > 3, peenosise sisaldus < 7%; Kt≥0,98), Tm_100, vajadusel Sõidutee tänaval (Ratasvälja tee) TÜÜP 2 AC 16 surf 7 cm Killustikalus fr 32/63 kiilutud (Emin=170MPa) 25 cm Liivalus ( Kt≥0,98), Tm_105, peenosise sisaldus <7% 25 cm Täiteliiv (peenliiv, Cu > 3, peenosise sisaldus < 7%; Kt≥0,98), Tm_100, vajadusel Ülekate konstruktsiooni kokkuviimisel AC 16 surf 7 cm AC 16 bin vastavalt vajadusele (profileerimiskiht) ---- Tasandusfreesimine 3-5 cm Sõidutee killustikust katend (Veere tee) Killustikusegu fr 0-32 15 cm Liivalus ( Kt≥0,98), Tm_105 peenosise sisaldus <7% 30 cm Kaeviku tagasitäide dreenivast materjalist Sõidutee kruusakatend (Kilgi tee) Purustatud kruus fr 0-32 15 cm Liivalus ( Kt≥0,98), Tm_105 peenosise sisaldus <7% 30 cm Kaeviku tagasitäide dreenivast materjalist Jalgteed, rattateed AC 8 surf 5 cm Killustikalus fr 4/32.(Emin=140MPa) min 20 cm Liivalus ( Kt≥0,98), Tm_105 (vajadusel) peenosise sisaldus <7% 20 cm Purustatud kruusast peenar Purustatud kruus fr 0-32 7-11 cm Killustikalus fr 32/63 kiilutud (Emin=170MPa) 25 cm Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 16/20 Vastutav spetsialist: Jelena Tapner, Indrek Lensment OÜ Tinter-Projekt, töö nr 49-24-VK TÖÖPROJEKT 29.04.2025 Liivalus ( Kt≥0,98), Tm_105 (vajadusel) 25 cm Betoonkividest katend Betoonkivid (olevate tagasiladumine) 8 cm või 6 cm Paigaldusliiv või sõelmed 3 cm Killustikalus fr 4/32.(Emin=120MPa) 20 cm Liivalus (Kt≥0,98), Tm_105 (vajadusel) 20 cm Haljastus Muru (klass II) 20 g/m2 Kasvupinnas 10 cm 5.1 Nõuded materjalidele Materjalide nõuded on käesolevas projektis valitud vastavalt juhenditele: • Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (viimane versioon) AKEJ • Killustikust katendikihtide ehitamise juhis (viimane versioon) KKEJ • EVS 901-3:2021 Osa 3: Asfaltsegud. Täitepinnasena kasutada peenliiva, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ööp. Liivalused ehitada liivast, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ööp. Nõuded sõidutee kattes ja killustikalustes kasutatavale materjalile: Sõidutee katendid • asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 AKÖL 20 1500-2999 (EVS_901_3, tabel 7); TÜÜP 1 • asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 AKÖL 20 900-1499 (EVS_901_3, tabel 7); TÜÜP 2 • killustik AKÖL 20 3000-6000 (KKEJ, tabel 1, veerg nr 4); Jalgtee ja rattatee katend • asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 AKÖL 20 900-1499 (EVS_901_3, tabel 7) • killustik AKÖL 20 500-3000 (KKEJ, tabel 1, veerg nr 6) Tugipeenar • Peenardel kasutada sidumata segu fr 0-31,5 mm (lisa 10, segu 6) (TEKN). Mulde materjalid • täitekiht killustikaluse all ehitada pinnasest või materjalist (täiteliiv), millel on tagatud normikohane (määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“) külmakindlus või mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ööp ja kandevõime Tm_120. Märkused: • KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis. • TEKN – Tee ehitamise kvaliteedi nõuded. Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 17/20 Vastutav spetsialist: Jelena Tapner, Indrek Lensment OÜ Tinter-Projekt, töö nr 49-24-VK TÖÖPROJEKT 29.04.2025 • Kõik sõidutee AC surf kihid ehitada tardkivi baasil. AC 8 surf segus vähemalt 45% tardkivikillustikku. • Tööde teostamisel juhinduda määrusest „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. • Asfaltbetoonkatte pealmise kihi pikivuugid teostada kuumalt. Kui asfaltbetooni vuuke ei ole võimalik ehitada kuumalt (olemasoleva ja uue katte liitekohad), kasutada vuugiliimi (Tokplast või analoog). Vuukide töötlemine teostada vastavalt juhendile „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“. Killustikalused ehitada vastavalt juhendile „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“. Ülekate kohas kasutada tardkivimist purustatud kivimaterjali fr 2-4 mm. Vuugi ehitamisel kasutada vuugiliimi (Topkast või analoog, kulu 20 g/jm paigaldatava kihi paksuse ühe cm kohta). Haljasalad rajada 10 cm paksusele kasvupinnasele. Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb samuti taastada. Kasvumuld peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. See ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastasi juur-umbrohte ning ei tohi olla liiga tihke ja paakunud: peab surumisel kergesti lagunema. Muruseeme tuleb külvata ajal kui kasvualus ei ole külmunud ning muru jõuab tärgata ja juurduda enne kasvuperioodi lõppu. Muruseemnesegu tuleb külvata vähemalt 20 g/m2. Kõik kahjustatud muru- ja teepinnad vm taristu tuleb tööde lõppemisel taastada tööde-eelses seisus. Kaevetööd puude läheduses teostada väikeste mehhanismidega. Jälgida, et läbi ei lõigata ankurjuuri. Äärekivi. Kaeviku kohal asendada olemasolevad äärekivid. Projektis on ette nähtud kasutada sõidutee betoonäärekivi (150 x 290 mm). Äärekivi kõrgus sõiduteee kattelt on 8 cm või 0 cm - jalgteede ristumisel mahasõiduga. Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile. Betoonkihi alla ehitada min 15 cm killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivibetooniga. Äärekivi paigaldusbetooni tugevusklass vähemalt C16/20. Äärekivid peavad olema toodetud vastavalt standardile „Betoonist äärekivid.“ EVS-EN 1340: külmakindlus - klass 3, paindetugevus - 3,5 MPa. Äärekivi aluse killustikaluse elastsusmoodul peab olema vähemalt 140 MPa mõõdetuna INSPECTOR- või LOADMAN- tüüpi seadmega. Äärekivide paigaldamisel tuleb arvestada, et äärekivi tuleb viia langetatud kõrguseni kahe kivi ulatuses, erandkorras võib seda teha ka 1 kivi pikkuses. Detailse ehitusaegse liikluskorralduse projekti koostab enne ehitustööde algust töövõtja ja kooskõlastab täiendavalt tellijaga. Ajutise liikluskorralduse koostamisel juhenduda dokumentidest „Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“ MA 2018-009 ning “Tee liiklusväliseks otstarbeks kasutamise ja sulgemise kord” määrus nr 1, 03.01.2023. Kogu projekteeritaval lõigul tagatakse olemasoleval sõiduteel läbiv liiklus ehitusperioodi ajaks. Kogu projekteeritaval alal tagatakse kohalikele elanikele vähemalt jalgsi ligipääs oma kruntidele. Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 18/20 Vastutav spetsialist: Jelena Tapner, Indrek Lensment OÜ Tinter-Projekt, töö nr 49-24-VK TÖÖPROJEKT 29.04.2025 5.2 Katendi ehitus Katendi taastamisel on arvestatud, et ehitus toimub üldjuhul kaeviku toestamisega, kuna kõrval kulgevad teised kommunikatsioonid, osaliselt äärekividega eraldatud jalgtee või siis krundi piirdeaed. Kogu asfaltkatte freesimine toimub ainult täiskonstruktsiooni taastamise ulatuses, laiemal alal tehakse tasandusfreesimine 4cm paksuselt taastava ülekatte tegemiseks. Asfalteerimisperioodil tuleb teekatted lõplikult taastada hiljemalt 3 tööpäeva jooksul alates tänavalõigu tagasitäite lõpuleviimisest või kokkulepitud ajaks peale torutööde teostamist. Toru paigaldustööde teostamisel asfalteerimistöödeks sobimatul aastaajal peab Töövõtja taastama asfaltkattes oleva kaevejälje ajutise kattega. Kaevejälje ajutiseks taastamiseks tuleb kasutada killustikku, mille ülemine kiht stabiliseeritakse parema püsivuse saavutamiseks asfaldifreespuruga või (selle puudumisel) peenkillustikuga. Töövõtja peab hoidma ajutise katte sõidetavana (s.h vältima löökaukude ning ajutise katte kõrvaoleva asfaltkatte vaheliste ebatasasuste tekke) kuni asfaltkatte lõpliku taastamiseni. Ajutise katte korrashoiuks peab Töövõtja nägema ette piisava inim- ja tehnikaressursi, võttes arvesse asjaolu, et sulaperioodidel võib sõltuvalt liiklusintensiivsusest osutuda vajalikuks ajutise katte korrastamine iga päev (s.h nädalavahetustel). Kaeviku täitmisel tuleb arvestada teepinna kõrgustega ning kattekonstruktsiooniga. Teekatend taastatakse vastavalt taastatavatele kihipaksustele kihtide kaupa. Asfaltkatte alumine kiht peab olema ülekattega killustikaluse suhtes vähemalt 30 cm ning killustikualus sama palju laiem liivast aluskihist. Nii väheneb risk, et kaevetööde järel taastatud katte pind ei jää tasaseks ja väheneb tõenäolise järeltihenemise tagajärjel tekkivate deformatsioonide ulatus. Enne asfalteerimist lõigata kaevetsoonist +30 cm mõlemale poole jäävad asfaldiservad sirgeks ning asfalteerida koos killustikaluse tegemisega. Alla 1 m laiuseid taastatavaid asfaltribasid jääda ei tohi, seega enne asfaldikihi taastamist lõigata asfalteeritav ala vähemalt 1 m laiuseks. Asfaltkatte taastamise ristlõiked on näidatud joonisel nr VK-7-02 Kaevikute taastamise tüüplõiked. Kaevuluugid ning kaped tuleb asfalteerimisel paigaldada ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm) ning sama kaldega. Kaeviku tagasitäiteks teekonstruktsiooni ja toru kaitsekihi vahel on võimalik kasutada kohalikku väljakaevatud materjali kui see vastab minimaalsetele nõuetele dreenivuse osas ehk siis 0,2m/ööp. Profileeritud ja tihendatud muldkeha pealispinnale tuleb ehitada liiva kihid vastavalt konstruktsiooni tüübile toodud paksustele. Liivpinnasest dreenkihi tihendustegur peab olema vähemalt 0,95. Liivpinnasest dreenikihi elastsusmoodul, mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega, peab olema vähemalt 65 MPa. Killustikalus ehitada vastavalt „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ nõuetele. Killustikaluse elastsusmoodul, mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 19/20 Vastutav spetsialist: Jelena Tapner, Indrek Lensment OÜ Tinter-Projekt, töö nr 49-24-VK TÖÖPROJEKT 29.04.2025 seadmisega peab tihendatud aluse pinnal olema: sõiduteel vähemalt 170 MPa, kergliiklusteel 140 MPa. Asfaltsegude koostamisel juhinduda EVS 901-1:2009, EVS 901-2:2009, EVS 901-3:2009 ja „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis, TA 2021“ esitatud nõuetest. Asfaltbetoonkatte pealmise kihi pikivuugid teostada kuumalt. Asfaldi paigaldamine ja vuukide töötlemine teostada vastavalt juhendile „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“. Iga asfaldikihi puhul arvestada hinna sees ka vajadusel aluspinna kruntimisega. Töömaa piiridel viia uued katted sujuvalt olemasoleva katte pinnaga kokku. Asfaltbetooni võib paigaldada temperatuuril alates +5o C kuivale ja külmumata muldele/alusele. Aluskihte ei või laotada temperatuuril alla 0o C. Asfalteerimine vihma ajal või märjale pinnale on keelatud. Olemasoleva asfaldi servad enne asfalteerimist kruntida bituumenemulsiooniga. Töödega haaratud ala kogu laiuses heakorrastatakse selliselt, et maa-ala oleks võimalik hooldada. 5.3 Liikluskorraldus Projekti alas ei toimu liikluskorralduse muudatusi. Kõik liiklusmärgid jäävad samaks. Kaevetöödel ettejäävad märgid ja muud tähised eemaldatakse hoolikalt ning paigaldatakse tagasi. Teetööde mahtudes on arvestatud markeeringu taastamisega. 6 MATERJALIDE VAJADUS Enne ehitustööde alustamist tuleb tööde teostajal esitada tellija poolt määratud omanikujärelevalve insenerile kasutatavate materjalide tehnilised näitajad, nõutud standarditele vastavust tõendav dokumentatsioon ning nimekiri nende materjalide tootjatest ning tarnijatest. Koostas: Jelena Tapner Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 20/20 Vastutav spetsialist: Jelena Tapner, Indrek Lensment OÜ Tinter-Projekt, töö nr 49-24-VK TÖÖPROJEKT 29.04.2025 K-1 Ø400/315 Tingmärgid Proj. kaevude ja sõlmede tähised 45,56 (1,96) Krundipiir 1. Ø160 43,50 Ø160 Toru läbimõõt (välis, mm) Ø160 43,50 Ol.olev mp. õhuliin 3,5m Toru lõigu pikkus i=8‰ Toru lang V-1 Ol.olev kp. kaabel 45,50 (2,00) K-5 Reoveetorustiku kaevu tähis 43,50 0+00 Ol.olev sidekanalisatsioon Ø560/500 Kaevu läbimõõt K lp - Ka16 33,71 (2,25) Proj. maapinna kõrgus (sügavus Proj. maapinnast) 45,34 (1,68) Ol.olev veetorustik 1. Ø200 31,46 Reoveetoru põhjakõrgus (väljavool) 1. Ø160 43,51 Ol.olev reoveetorustik Ø110 31,46 Reoveetoru põhjakõrgus Ø160 43,51 torude nummeratsioon kaevus päripäeva De160 2,2m Ol.olev sademeveetorustik De110 Toru läbimõõt (välis) 9‰ Ol.olev gaasitorustik 4,9m Toru lõigu pikkus 0 45.5 V lp - Ka16 45.60 K1 45,37 (1,87) Ol.olev küttetorustik V-3 Veetorustiku sõlme tähis V11 kaitsetoru De90 L=12,5m 1250N 2.39 De32 43,50 33,70 (2,25) Proj. maapinna kõrgus (sügavus Proj. maapinnast) Truup K1 K1 K1 V1 V1 2,4m 31,45 Veetoru põhjakõrgus kaitsetoru De250 L=12m 1250N A Projekteeritud ÜVK torustik V1 V1 V1 e160 12,7m ‰ 45. K1 K1 K1 ristumine SIDE De160 40 15 De250 43,65...43,90 3,1m Katete taastamine D kaitsetoru De250 L=15m 1250N 7‰ K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 Proj kanalisatsioonitorustik 1.98 13,0m De32 45. K lp - Ka18 V1 V1 V1 De160 Proj veetorustik TAASTATAV JALGRATTA- JA JALGTEE ASFALTKATE 50 K1 K1 45,56 (2,05) V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 A 15,3m K1 22‰ 0+25 1. Ø160 43,51 TAASTATAV TÄNAVA ASFALTKATE TÜÜP 2 V1 e32 1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 Proj reoveetorustik (rajada kinnisel meetodil) 45. K1 D m Ø160 43,51 3,0 60 K1 V1 Proj veetorustik (rajada kinnisel meetodil) TAASTATAV TÄNAVA ASFALTKATE TÜÜP 1 K1 ristumine KÜTE K1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 40 De m K1 2x65/250 43,67...43,90 K1 V1 V1 9 TAASTATAV PURUSTATUD KRUUSAST KATE K1 V1 16, K-2 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 Proj reovee survetorustik 1.93 45.6 V1 K1 K - 3 olev 44.902 3 V1 V1 Ø560/500 19.867° K1 45. Kaeviku piirjoon TAASTATAV BETOONKIVIST KATE 0 45,60 (2,30) 50 Ø560/500 V1 45.00 45.10 44,89 (3,28) V-3 1 3.07 1. Ø160 43,30 Toestusega kaeviku piirjoon TAASTATAV MURUHALJASTUS 1. Ø250 41,61 44,88 (2,08) Ø160 43,30 40.70 Ø250 41,61 Ø160 43,50 Kaeviku taastamise samakõrgusjoon TAASTATAV KILLUSTIKKATE 42,80 Ø160 42,95 42,80 V lp - Ka18 Puu juurestiku kaitseala TAASTAMINE VÄLJAKAEVATUD PINNASEGA V-2 45,58 (2,28) 45,61 (2,31) 43,30 43,30 43,30 Likvideeritav objekt Altren Projekt OÜ töö nr 24003 Sinilinnu tee VKV projek Projekteeritud reoveekaev tingmärgid. Lahendus ei ole antud projekti osa. kaitsetoru De90 L=16m 1250N Projekteeritud sulgarmatuur 43201:001:0611 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T1 Projekteeritud veevarustuse Perspektiivne veetoru 0,69 km 0+50 K-5 survealanduskaev De1600/630 Perspektiivne reoveetoru Ø560/500 44,64 (2,39) Perspektiivne drenaažitoru 1. Ø160 42,25 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 Perspektiivne sademeveetoru Ø160 42,25 kaitsetoru De250 L=15m 1250N KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 Perspektiivne survekanalisatsioon Ø160 42,25 De160 2,7m K2 K2 K2 K2 K2 K2 Perspektiivne pumpla ülevoolutoru V-6 K lp - Ka20 44,31 (2,03) De160 10‰ 42,28 44.30 23,5m 44,57 (2,29) 1. Ø160 42,28 Altren Projekt OÜ töö nr 24048 Purpuri tn VKV projekti 19‰ tingmärgid. Lahendus ei ole antud projekti osa. V1 12,5 K1 De2 m K - 7 siirdmik 160-250 V - lp - Ka20 25 V1 K1 44.20 44,31 (2,83) 44,61 (2,11) Perspektiivne veetoru V1 K1 Ø160 41,48 42,50 1.87 2,8m 44.70 V1 Perspektiivne reoveetoru K1 0 44.10 44.6 ristumine SIDE V-4 DV1e1 m K1 3.38 K1 11,5 K1 K 1 K1 V1 44,61 (2,11) Perspektiivne survekanalisatsioon 44. D100 43,10...43,20 De32 27‰ K1 K1 ristumine Survekanal V1 44.40 V610 V1 V1 K1 K1 K1 9‰K1 V1 50 V1 V1 K1 K1 2,3m De32 42,50 De160 De110 1 V1 K1 K1 V1 V Perspektiivne pumpla ülevoolutoru V K1 K22 K22 K22 K22 K22 K22 K22 K22 44.00 K1 K1 2,2m 42,50 1 V K1 K1 V1 V1 V1 V1 V1 De40 K1 44.3 1 V1 V1 K-6 De 1 V1 V 44.2 24,8m K1 Perspektiivne truubitoru 44.1 10 3,5 160 0+75 De1 m 0 Ø560/500 V lp - Ka22 V1 V1 V-5 0 0 43,98 (2,18) 43,96 (2,16) 00,5 8‰ m De32 44,64 (2,14) Perspektiivne reoveepumpla Ø1600 1. Ø160 41,80 V kaev - 5 43.9 3,6m 42,50 41,80 43,96 (1,86) V1 V1 Ø160 41,80 41,80 42,10 V1 V1 K lp - Ka22 44,40 (2,09) V1 V1 V1 1. Ø160 42,31 43201:001:0611 V1 V1 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T1 0,73 km V1 V1 V1 K-4 MÄRKUSED Ø400/315 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Mõõdistatud veebruar 2025 (Töö nr 05-25-GEO OÜ 44,69 (2,41) Tinter-Projekt, katastripiirid 08.01.2025 seisuga) V1 V1 V1 1. Ø160 42,28 2. Enne kaevetööde algust kohale kutsuda ristuvate kommunikatsioonide esindajad olemasolevate insenerivõrkude Ø160 42,28 1+00 asukoha täpsustamiseks. Ristumisel olemasolevate kommunikatsioonidega, 2m raadiuses kaevetöid teostada käsitsi. 3. Torustike pikiprofiilid vt joonistel VK-6-01.... V1 V1 V1 4. Kaeviku tüüpristlõiked vt joonisel VK-7-01 60,6m De225 kaitsetoru De90 L=15m 1250N 5. Veesõlmede skeemid vt joonistel VK-7-02 V1 V1 Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga Tinter-Projekt OÜ K - 81 V1 V1 V1 Ø560/500 42,64 (1,74) Turu 34 Tel. 7 475 333 1. Ø160 40,90 De160 51004, Tartu [email protected] AS Tartu Veevärk V1 V1 V1 Ø160 40,90 3,6m Ø160 40,90 11‰ Torustiku asendiplaan Kabina teel Projekteerija: Jelena Tapner digitaalne V1 V1 V1 Puupilli tee ristmiku piirkonnas Vastutav 4,1 32 m K1 De Jelena Tapner K1 1 spetsialist: digitaalne 02.05.2025 VK-4-01 TP 1 : 500 49-24-VK V1 V K1 0+ 11 75 1 :06 T1 87 0 1. 1:0 tee K1 m 2,3 2 ‰ K1 1 V1 20 õisa 69 km K1 V V1 V 2 V1 22 Ra K1 De ,8m 1 3 K1 K1 9 4 m Ka 9) p- 0 0, V1 De160 K1 16 p - 2,0 2,31 K l 00 5) na V1 K l ,40 ( 1,8 0,94 K1 8 3,5m 4 a .3 V1 Ø2 ,79 ( 4 44 Ø160 K1 a-V 0N 0 44.5 3 V1 8‰ 42 160 Tingmärgid K1 3 Proj. kaevude ja sõlmede tähised bin 1 25 44. 0 K1 V1 1. 1. Ø a 2 -Ka V1 R 05) 0) Krundipiir 5m V K1 p- K1 44.40 (12 1 , kva =1 V l ,85 (2 20 V1 V1 K1 ,5m 5 K1 K - 00 ) Ø160 Toru läbimõõt (välis, mm) 0L ,89 ,97 44. V1 V1 40 Ol.olev mp. õhuliin K1 h 25 12 e22 K1 e 42 ,80 Ø ,86 (1 40 2 3,5m Toru lõigu pikkus Lo .10 V1 44V. 1 D 4,8m 81 K1 De 160 K1 40 0 D 52 DV1 30 2 K - 00 2 44 V1 6 i=8‰ Toru lang De ,6m 4 K1 Ø1 K1 2 tor u 11 e16V1 K1 V414 / 5 ) 1. Ol.olev kp. kaabel 22 K1 . 3 ‰ 4.1 20 0 60 tse 27 ,5m V1 K1 V4 1 Ø5 (1,7 90 4 11 Reoveetorustiku kaevu tähis kai K1 K-5 ‰ V1 1 0 4 0, Ol.olev sidekanalisatsioon .00 V 6 , 6 Ø560/500 Kaevu läbimõõt V - 3) 4 15 42 60 4 0,90 44 900 10 K - 00/3 ,41) 28 1+ 4 Proj. maapinna kõrgus (sügavus Proj. maapinnast) Ra 88) V1 Ø1 4 90 33,71 (2,25) 43. De1 2 ,0 28 ,5m Ø4 ,69 (2 42 , 0N 1. 160 40, p- Ol.olev veetorustik K1 K1 ( 00 , 125 De32 V1 V1 V1 4,1m ,3 1 42, 0 44 160 2,28 Ø 60 De50 V l ,83 (1 1. Ø200 31,46 Reoveetoru põhjakõrgus (väljavool) 44 -25 ) 1 V1 60 l Ø 1. 60 4 5m 42 ,95 Ø110 31,46 K1 K1 K1 Ø 8,3m Ol.olev reoveetorustik Reoveetoru põhjakõrgus 3 ana V1 V1 V1 K1 K1 k 1 (2,8 48 1 De160 L= V1 i vek e110 40 V1 V1 d m ,31 1, r Ø1 torude nummeratsioon kaevus päripäeva K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1V1K1V1 K1V1 r ii 44 u 90 V1 4 S D 9,0m V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 7s 60 ne -5 De Ol.olev sademeveetorustik K- mi V1 Ø1 ev ru 8‰ De110 Toru läbimõõt (välis) istu ka 1,86 ) t o V1 E r ID - 5 V ( 10 tse Ol.olev gaasitorustik 4,9m Toru lõigu pikkus S 20 V 6 , kai V1 ine 3, 6 ) , 9 4 2 um ...4 2,1 43 V1 rist 43,10 K- 0 6 6 ( ,8 0 Ol.olev küttetorustik V-3 Veetorustiku sõlme tähis 3,9 41 ,80 V1 0 0 /5 ) 4 ) Proj. maapinna kõrgus (sügavus Proj. maapinnast) D1 0 60 41 71 ,93 Truup 33,70 (2,25) V1 8 Ø5 (2,1 80 V - ,68 (1 31,45 Veetoru põhjakõrgus V1 8 , , 9 1 4 3 6 0 4 1 ,8 0 11 42 ,75 V1 Ø1 60 4 :06 T1 40 Projekteeritud ÜVK torustik V1 1 :00 ee 1 . Ø1 V1 1 at km Katete taastamine 20 V1 Proj kanalisatsioonitorustik 43 mõis 0,73 1+ K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 V1 a 25 Proj veetorustik TAASTATAV JALGRATTA- JA JALGTEE ASFALTKATE an V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 a-V V1 De ,6m bin Proj reoveetorustik (rajada kinnisel meetodil) TAASTATAV TÄNAVA ASFALTKATE TÜÜP 2 5 V1 22 K1 K1 K1 K1 K1 K1 60 K1 -Ka 0+75 V1 0+50 va Proj veetorustik (rajada kinnisel meetodil) TAASTATAV TÄNAVA ASFALTKATE TÜÜP 1 V1 hk V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 0+25 V1 Lo Proj reovee survetorustik TAASTATAV PURUSTATUD KRUUSAST KATE 52 50 V1 0+00 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 2 De 7m V1 22 62, Kaeviku piirjoon 1+00 TAASTATAV BETOONKIVIST KATE V1 V1 Toestusega kaeviku piirjoon 1+50 1+25 TAASTATAV MURUHALJASTUS De160 V1 62,5m 40.70 10‰ Kaeviku taastamise samakõrgusjoon V1 TAASTATAV KILLUSTIKKATE V1 6 Ra 2) V1 14 30 p - 1,7 1,30 Puu juurestiku kaitseala TAASTAMINE VÄLJAKAEVATUD PINNASEGA K - 00/6 ,74) 50 K l ,02 ( 4 V1 1+ Ø8 ,24 ( 2 39 , 43 160 V1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 Ø 42 160 0,25 . Likvideeritav objekt Altren Projekt OÜ töö nr 24003 Sinilinnu tee VKV projekt V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 1 V1 50 Ø 13 00 1. 60 4 9,50 K - 60/5 ,80) 19 tingmärgid. Lahendus ei ole antud projekti osa. V1 Ø1 60 3 Ø ,99 (2 40 5 , Projekteeritud reoveekaev V1 Ø1 6 42 160 1,25 Projekteeritud sulgarmatuur V1 Ra ) . Ø 4 9 p- 5 1 60 0,1 12 00 V1 V l (1,8 15 Ø1 60 4 K - 60/5 ,33) 35 11 00 Projekteeritud veevarustuse Perspektiivne veetoru ) K - 60/5 ,74) 66 V1 32 ,19 3 ,00 41, Ø1 Ø5 ,68 ( 3 40 , 1 , V - ,24 (2 4 Ø5 ,40 ( 40 survealanduskaev De1600/630 Perspektiivne reoveetoru 43 160 0,35 V1 42 160 0,70 42.20 2 4 ,05 33 Ø 1. 60 4 V1 Ø 40 ,05 V - 99) 1. 60 4 Perspektiivne drenaažitoru Ø1 V1 40 ( , 00 1 Ø1 ,99 41, Perspektiivne sademeveetoru V1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 42 8 V1 34 Ra 6) Perspektiivne survekanalisatsioon V - 08) p - 1,6 0,72 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 V1 K l ,38 ( C 16 4 8 42.00 2, 60 42.10 V - 27) Ra 03) V1 ( 42 Ø160 Perspektiivne pumpla ülevoolutoru 160 ,68 41, p- K2 K2 K2 K2 K2 K2 , 2, 10 De 9m 43 V l ,33 (2 V1 ( 1. ,37 40, 32, ‰ 42 ,30 V1 42 40 40 32 Altren Projekt OÜ töö nr 24048 Purpuri tn VKV projekti V1 De m De160 1+ 36‰ 1,0m tingmärgid. Lahendus ei ole antud projekti osa. De32 1,7m 2,1 V1 V1 75 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 V1 K1 K1 K1 K1 K1 V1 V1 V1 V1 V1 K1 V1 V1 V1 De160 V1 V1 V1 V1 K1 K1 K1 K1 K1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 1 K1 43.50 K1 K1 K1 K1 43.40 De160 43.30 V1 V1 V1 V1 K1 K Perspektiivne veetoru V1 V1 43.2 43.1 K1 K1 K1 K1 42. 43.0 V1 V1 V1 V1 42. V1 K1 K1 K1 K1 21,3m K1 42 42.20 V1 V1 V1 V1 V1 V1 42 K1 60 K1 K1 K1 K1 V1 V1 V1 V1 De160 160 22,1m V1 V1 42.40De 7m K1 90 42.50 .80 V1 K1 K1 K1 K1 0 V1 V1 V1 V1 .70 0 K1 0 V1 7‰ K1 K1 V1 V1 V1 V1 K1 Perspektiivne reoveetoru De50 4,3m V1 V1 V1 V1 V1 42.30 1 K1 De ,1m V1 V1 54, 54,1m K1 De1V610 V V1 K1 K 5 V1 K1 42.20 K1 22 1 V1 K1 47 V1 K1 12‰ 31,5m DVe11 V1 V1 K1 K1 Perspektiivne survekanalisatsioon 1,4m 0 60 K1 V1 V1 V1 1 K1 6 K1 10‰ V1 32,8m V1 K1 K De1V1 V1 11‰ V1 Perspektiivne pumpla ülevoolutoru K1 V1 V1 V1 K22 K22 K22 K22 K22 K22 K22 K22 K1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 1 V1 V1 V1 V1 V1 K1 .10 V1 V1 V1 V1 V1 .00 9.5 V1 V1 V1 V1 V1 .90 0 V1 V1 V1 V1 V1 De160 Perspektiivne truubitoru 0 0N V1 V1 V1 0 40.8 K1 41 V1 40.7 41 40.6 40 125 K1 V1 P 63,8m UU 0 V1 V1 TR 1,4 Perspektiivne reoveepumpla Ø1600 K1 40m V1 ne 0...4 V1 K1 i L= V1 um ,9 K1 160 V1 rist 00 40 0 V1 25 K1 V1 De ,1m 1 De V1 D5 Ra ) K1 26 0 11 p- e11 V1 35 K1 u 2 V1 :06 T1 tor V l (2,3 0 V - 17) D ,0m V1 K1 ) 31 ,85 itse 6 V1 V1 ,92 41, , 41.30 K1 1 2 2 0 V - 85 (1 ka 3 ( ,37 40, 20 e2 K 4 1:0 tee V1 V1 1 , 2+ 42 pV ) 39 ,00 K 20 õisa 84 km .14 V1 1 V l (1,93 0 V1 K 38 V1 1 00 3 0N 14 e160 V1 K1 ,1 V1 4 m 0, 125 v- 1 3 0,0 38 41.20 C na V1 D m ae 8) 4 E V1 a 35m 8,2 V k (1,8 40 41.10 V K1 1 - L= ,28 40, V ina 0 42 K1 1 b 5 V e2 -Ka K1 1 uD V va tor 16 15 K1 1 41.00 hk V tse K - 00/3 ,56) 99 MÄRKUSED K1 1 o kai , V Ø ,55 (2 37 23 ‰ 2L 4 De ,0m K1 1 40.8D0 22,2 0 7 40 Ø160 7,99 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Mõõdistatud veebruar 2025 (Töö nr 05-25-GEO OÜ 25 V 0 0 6 640.9 1 K1 1 22 7 3 e1 m V 15 . Tinter-Projekt, katastripiirid 08.01.2025 seisuga) V - 6) 1 60 K1 1 K - 30 Ø1 V , 6 2. Enne kaevetööde algust kohale kutsuda ristuvate kommunikatsioonide esindajad olemasolevate insenerivõrkude 0/6 6) 2 K1 1 1 ( ,45 V 0 Ø8 (2,9 15 1,1 38 asukoha täpsustamiseks. Ristumisel olemasolevate kommunikatsioonidega, 2m raadiuses kaevetöid teostada käsitsi. K1 1 4 V ,11 8, K1V1 41 60 3 8,15 17 00 3. Torustike pikiprofiilid vt joonistel VK-6-01.... K - 60/5 ,58) 94 40.70 K1V1 Ø 1 3 2 , 4. Kaeviku tüüpristlõiked vt joonisel VK-7-01 1. 160 Ø5 ,52 ( 37 K1V1 Ø 40 160 7,94 5. Veesõlmede skeemid vt joonistel VK-7-02 K1V1 Ø 1. 60 3 E Ø1 Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee K1 5,7m 0 V1 K1 0 40.6 6 5,3m 0 De1 8 kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga 6 V1 K1 V - 7) Tinter-Projekt OÜ De1 2+2 9‰ V1 5 (2, ,00 0 5 40.5 7 0,5 38 Turu 34 Tel. 7 475 333 4 B V1 51004, Tartu [email protected] AS Tartu Veevärk K1V1 V K1 1 V 0 SK 40.4 K1 1 V ine 44 Torustiku asendiplaan Kabina teel um 38, K1 1 V rist ,24... 38,10 Projekteerija: Jelena Tapner digitaalne Ratasvälja tee ristmiku piirkonnas 40.30 K1 1 V 38 4... 250 7,9 K K1 1 V De 160 3 ne Vastutav mi ,70 istu ...38 ,98 K1 1 V e V D r 50 38 spetsialist: Jelena Tapner digitaalne 29.04.2025 VK-4-02 TP 1 : 500 49-24-VK K1 1 38, 82... 9 40.20 e200 0 38, V- D 16 D e K T a t ee õi s 125 0N am ) i na -V an 0 L= 35m E 42 88 (1, 40 ,28 40, Ra 13 lp ,94) V - 4 (1 ,20 K1 1 b e25 V ,1 38 -Ka 40 K1 1 D Tingmärgid V u Proj. kaevude ja sõlmede tähised va tor K1 1 16 15 41.00 hk V tse K - 00/3 ,56) 99 Krundipiir kai K1 1 Lo , V 2 ‰ 2 Ø4 ,55 ( 37 De ,0m Ø160 Toru läbimõõt (välis, mm) 52 K1 1 0 7 40 160 7,99 Ol.olev mp. õhuliin 0 0 V 16 2 3,5m 3 Toru lõigu pikkus 40.9 K1 1 22 7 Ø 1. 60 3 m V 15 V - 6) 41 i=8‰ Toru lang 40.8D0 22,2 K - 00 K1 1 K - 30 16 Ø1 Ol.olev kp. kaabel V 2,6 4 5 /5 ) e 6 ) K1 1 / ( 0 00 V 6 ,11 38, 6 9 K-5 Reoveetorustiku kaevu tähis Ø8 (2,9 15 Ø5 (1,9 97 K1 1 41 Ol.olev sidekanalisatsioon V ,1 1 8, 17 00 ,96 7, Ø560/500 Kaevu läbimõõt K1 1 41 60 3 8,15 39 60 3 7,97 V K - 60/5 ,58) 94 33,71 (2,25) Proj. maapinna kõrgus (sügavus Proj. maapinnast) 40.70 3 K1V1 Ø1 3 , Ø1 Ol.olev veetorustik 1 . 160 Ø5 ,52 (2 37 1. 160 1. Ø200 31,46 Reoveetoru põhjakõrgus (väljavool) K1V1 Ø 40 160 7,94 Ø Ø110 31,46 K1V1 Ø Ol.olev reoveetorustik Reoveetoru põhjakõrgus 1. 60 3 E Ø1 torude nummeratsioon kaevus päripäeva K1 5 ,7 m 0 V1 K1 0 Ol.olev sademeveetorustik 40.6 6 5,3m 0 De1 8 6 De110 V1 K1 V - 7) Toru läbimõõt (välis) De1 2+2 9‰ Ol.olev gaasitorustik 4,9m V1 ( 2,5 00 5 Toru lõigu pikkus 0 4 0 .5 7 , 0,5 38 4 B Ol.olev küttetorustik V1 V-3 Veetorustiku sõlme tähis K1V1 V 33,70 (2,25) Proj. maapinna kõrgus (sügavus Proj. maapinnast) Truup K1 1 V 0 SK 40.4 31,45 Veetoru põhjakõrgus K1 1 V ne 4 mi .38,4 0 K1 1 V u t ris ,24.. 38,1 Projekteeritud ÜVK torustik 40.30 K1 1 V 8 .. 50 3 7,94. K K1 1 V 2 De 160 3 ne mi ,70 Proj kanalisatsioonitorustik Katete taastamine istu 0...38 ,98 K1 1 V K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 De r V 5 38 K1 1 V 38, 82... V1 V1 V1 V1 V1 V1 Proj veetorustik TAASTATAV JALGRATTA- JA JALGTEE ASFALTKATE 200 8, 9 40.20 V1 V - 9) K1 1 De 160 3 5 Proj reoveetorustik (rajada kinnisel meetodil) TAASTATAV TÄNAVA ASFALTKATE TÜÜP 2 K1V1 , KD e 2 3 ( ,94 B K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 De1 0m 7‰ 60 0,5 37 K1V1 De1 4m 4 37, Proj veetorustik (rajada kinnisel meetodil) TAASTATAV TÄNAVA ASFALTKATE TÜÜP 1 60 K1V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 37, E K1V1 SID Proj reovee survetorustik TAASTATAV PURUSTATUD KRUUSAST KATE ne .39,83 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 K1V1 i 40.10 um .. rist 39,78 Kaeviku piirjoon K1V1 2+5 TAASTATAV BETOONKIVIST KATE 0 D5 K1V1 0 Toestusega kaeviku piirjoon TAASTATAV MURUHALJASTUS K1V1 18 00 40.70 Kaeviku taastamise samakõrgusjoon K - 60/5 ,55) 69 K1V1 , TAASTATAV KILLUSTIKKATE Ø5 ,24 (2 37 K1V1 40 Ø160 7,69 Puu juurestiku kaitseala TAASTAMINE VÄLJAKAEVATUD PINNASEGA K1V1 40.1 1. 60 3 K1V1 Ø1 0 TE 9,33 Likvideeritav objekt Altren Projekt OÜ töö nr 24003 Sinilinnu tee VKV proje K1V1 KÜ ...3 K1V1 ine 39,15 2 Projekteeritud reoveekaev tingmärgid. Lahendus ei ole antud projekti osa. eT u m rist 0/180 5,0 60 te V11 K K D8 Projekteeritud sulgarmatuur m 1 0N isa 4,9 60 De V11 K1 125 õ 13‰m 1 Perspektiivne veetoru am Projekteeritud veevarustuse V1 De 4m n =5 a survealanduskaev De1600/630 Perspektiivne reoveetoru 0L a-V V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 10 19 00 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 V - 30) K - 60/5 ,52) 62 e9 2 bin 2, 90 Ø5 ,14 ( 2 , uD 26 2 Ve 6) Perspektiivne drenaažitoru 3:0 a-Ka 37 ( ,20 37, 40 160 7,62 tor p - 2,2 8,60 K l ,86 ( 40 itse 0 3 Perspektiivne sademeveetoru 1:0 ohkv SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 Ø 11 1. 60 3 ka 40 160 V - 3) Ø1 20 Ø 43 252 L 1. Perspektiivne survekanalisatsioon KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 2 1+46 1+25 , 1+00 0+75 (2 90 0+50 ,13 37, 22 5 km 1 Perspektiivne pumpla ülevoolutoru 0+25 Ra 2) 40 2+75 K2 K2 K2 K2 K2 K2 p - 2,0 8,70 0,9 K l ,72 ( 0 0 3 4 16 Altren Projekt OÜ töö nr 24048 Purpuri tn VKV projekti Ø 0+00 1. tingmärgid. Lahendus ei ole antud projekti osa. 40.10 ) 24 ,38 V - 68 (2 Perspektiivne veetoru , 40 30 , Perspektiivne reoveetoru 38 40.00 De160 40,5m 21 De160 40,3m V - 7) K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 V1K1 V1 Perspektiivne survekanalisatsioon 7‰ V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 (2,2 60 39 TE 9,05 ,87 38, K22 K22 K22 K22 K22 K22 K22 K22 Perspektiivne pumpla ülevoolutoru .90 40 e KÜ 7...3 i 38 8 n , Perspektiivne truubitoru um 12‰ De160 4,0m rist 0/180 K1 K De40 De160 De50 De40 Perspektiivne reoveepumpla Ø1600 2,4m 18‰ D8 40. 40. K1 14,4m 40.7 37,8m 40.80 0 62,9m 60 40. 50 40.8 1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 25 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 De50 40.80 V1 V - 88) K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 80 .60 40.50 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 V1 V1 0 39.8 De160 De160 De160 V1 V1 40 V1 K1 K1 V1 V1 ( , 60 1 24,0m K1 K1 K1 K1 K1 V1 V1 13,9m 0 ,48 36, 63,0m 37,5m K1 K1 V1 V1 K1 38 K1 V1 V 1 40.70 7‰ 31 00 K1 8.44 7‰ 7‰ K - 60/5 ,31) 55 TE K1 V1 V1 , 40.60 Ø5 ,86 (2 38 K1 KÜ 6 K1 V1 V1 K1 K1 K1 K1 K1 ne ..39,0 K1 3+00 32 15 40 Ø160 8,55 K1 V1 i V1 V1 V1 V1 33 00 K - 00/3 ,37) 45 K1 V1 um 8. De50 0 K - 60/5 ,68) 19 V1 De16 K1 3 rist 38,8 V1 K1 , . 1 60 Ø ,77 (2 38 V1 4 K1 24,3m Ø5 ,82 (2 38 , 32 K1 V1 47,6m Ø1 V1 De m K1 80 V1 40 160 8,45 K1 1 34 00 22 V1 / 40 Ø160 8,19 K1 2,9 V1 80 13‰ K - 60/5 ,94) 75 V - 05) K1 32 Ø 3 V1 5 K1 D . 1. 60 3 8,40 V1 De m 1 60 8,6 K1 V1 , Ø5 ,69 (2 37 2, 70 K1 23 V1 Ø1 60 3 K1 V1 ( V - 20) 3,8 Ø1 60 3 K1 40 160 8,65 ,75 38, K1 39.80 10.31 Ø (2, 60 Ø1 40 Ø1 12 1. 60 3 7,75 V1 V1 V1 V1 V1 V1 ,80 38, 160 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 V - 56) Ø1 60 3 40 De m 2, 30 160 3 ( Ø1 De m Ve ) 2,9 ,86 37, 3,8 3 Ve ) p- 7 39 p- K l (1,9 70 16‰ 39 1 20 Ve 12‰ 9 V l (1,9 70 ,67 8, .70 K - 00 p - 1) 40 60 3 /5 ) V l (1,9 0 0 ,69 38, 60 9 0 N ,71 38, 8 4 Ø1 Ø5 (2,7 06 1. 8 5 7, 125 40 48m , 39 00 3 7,34 1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 Ve 39 Ø2 3 10 L= p - 1) .60 1. 160 37, 0 K l (2,2 5 e25 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 Ø 60 1 39.50 D ,66 8,4 Ø u 40 60 3 tor 1 tse Ø kai 1. De160 35,6m 39.40 3+25 De200 42,4m 6‰ V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 39.30 la K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 u mp eep eov 39.20 er vn k tii ol e o rsp lev 0 Pe riiü 39.1 a V1 V1 av 12 a ev K1 K1 K1 K1 K1 K1 V - ,52) ska 2 n du 3+43 a K 2 ( ,50 al V1 V1 V1 V1 V1 9,0 36 0 rve ) ,37 S -8 3 39.0 su ,36 37 72 S V - 21 (2 ,20 K ,3 t OÜ De160 37 38 ,40 Projek 8,2m , 37 38 ,00 6 , 0 6 ltren ,4 36 87 -1 L =1 3 0 4 8 A nr 24 0 , V 11 0 37 ,83 r töö 37.35 L 0 De NA 8 8.9 35 h tu de pii KA .36,9 3 37 a Tööm pla 39. 39.0 90 V1 K1 39. e ,5 38.80 in .. V1 K1 0 um ,78 um 20 9.10 10 0 rist 00 36 38.70 K DVe1 V11 K1 10, 160 V1 K1 K De v eep ) 3 D e 2 1 27 200 R6 o e 0m er 1 -2 13 2m V1 1 De =9 005 38. , 0,003 ,7 m V - 48) ivn = 11 K1 K 00 L 0, V1 K1 10 20 ,9 i= /5 V1 K1‰ t i De 60 8) ( , 40 LN 2 0 2 ek in Ø5 (2,9 90 20 i= ,88 36, V1 rsp , H 39 V1 K1 m 38 0 38 4.5 38 0 V1 5, Pe 5 l/s .00 8 DeV1 KV1 K L=10,7 8 ,10 K 10 .80 38 0 , 160 L= 38 00 3 6,80 38 31 4,3 .7 V1 38 10 1601 V11 K1 38 0 , V1 De = L= .60 11 38. .20 Ø2 00 3 38 0 3 Q .5 ,5 ,8m KV11 ,3m 2 1 ( 10 .40 ,5 ,0 12,0 m . 37 ,7 8 e1 =3 38 3 1 35 Ø2 D 38. 0L K i= 1 2 1 De400 20 0,0 K1 90 K22 1 K1 2 1 2 De 05 07 14 K22 2 3 0 , 0 3 K22 1 K ,40 S 37 01 UST 14 K22 ,4 V - 30) 7 EL 3 VAAT 1, 70 K22 KAAB ( ,00 35, MÄRKUSED 37.40 37 Ü K22 ETTE 15 V - 09) iO ks 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Mõõdistatud veebruar 2025 (Töö nr 05-25-GEO OÜ ev p (2, ,00 i l jao K22 tr il Tinter-Projekt, katastripiirid 08.01.2025 seisuga) 9 ,0 36 ek isk pla De160,6 38 l 2. Enne kaevetööde algust kohale kutsuda ristuvate kommunikatsioonide esindajad olemasolevate insenerivõrkude K22 E um um L=49 = 3,0 liit veep asukoha täpsustamiseks. Ristumisel olemasolevate kommunikatsioonidega, 2m raadiuses kaevetöid teostada käsitsi. K22 0L 20 De 06 3,3 reo 3. Torustike pikiprofiilid vt joonistel VK-6-01.... K22 0,0 L= 1 10 4. Kaeviku tüüpristlõiked vt joonisel VK-7-01 De K22 5. Veesõlmede skeemid vt joonistel VK-7-02 22 S -7 K - 00 K22 P-1 / 2 5 ) K-1 0 ,15 K 38 ,15 Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee RV1600 60 6 K22 7 Ø5 (2,2 62 Ø5 86 2 3 6 kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga Ø ,20 07 7, ,6 ,89 5, Tinter-Projekt OÜ K22 38 36, 30 37 00 3 5,62 3 35 62 1) 35, 58 Ø2 3 1) 35, K22 1. 200 2) 24 Turu 34 Tel. 7 475 333 2) 37, Ø , AS Tartu Veevärk K22 3) 10 2 =2 ,3 51004, Tartu [email protected] 0L 4, 20 K22 5 D e 10 i=0,00 0,0 K22 Torustiku asendiplaan Kabina teel ja L=42,6 1 Projekteerija: Jelena Tapner digitaalne K-1560 Veere teel K22 =44,6 Ø ,15 32 K22 De110 38 35, 32 Vastutav 200 L 1) 35, 32 Jelena Tapner TP 1 : 500 49-24-VK K22 spetsialist: digitaalne 29.04.2025 VK-4-03 2) 35, 60 De K22 3) 35, ,70 4) 37 Vee- ja reoveetorustiku pikiprofiil Kaevude K-1 ja K-3 vahel 43201:001:0611 Vee- ja reoveetorustiku pikiprofiil Kaevude K-4 ja K-7 vahel 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T1 43201:001:1220 0,69 km 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa 43201:001:1214 43201:001:0611 tee L4 22252 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T1 Lohkva-Kabina-Vanamõisa kinnistu piir sõidutee 0,73 km tee L5 Ø560/500mm asfaltkate Ø400/315mm H=2,30m kinnistu piir H=1,96m sõidutee asfaltkate Ø560/500mm H=3,28m 2.16 Ø400/315mm 45.45 Ø560/500mm 3.07 H=2,41m H=2,39m lahtine kaevik 44.75 Ø560/500mm kaevik 1.87 H=2,18m 3.38 toestada 2.08 kaitsetoru De250 L=12m 1250N 43.94 43.90 lahtine lahtine Kõrgus (m) kaevik kaevik 2.27 lahtine kaitsetoru De250 L=15m 1250N kaevik kaevik Kõrgus (m) toestada 42.91 kaitsetoru De90 L=16m 1250N kaitsetoru De90 L=15m 1250N kaitsetoru De90 L=12,5m 1250N paigaldada kinnisel olev siderajatis kaitsetorus De250 olev siderajatis kaitsetorus De250 meetodil 42.11 42.30 paigaldada olev küttetoru 65/250 x2 olev reovee survetoru De110 kaitsetoru De250 L=15m 1250N kinnisel olev sidekanal D100 olev sidekanal D100 olev veetoru De110 meetodil V lp - Ka22 proj veetoru De32 olev valg kaabel olev valg kaabel olev sidekaabel olev sidekaabel olev kp kaabel K - 7 siirdmik 160-250 V lp - Ka16 V-1 V-2 V-4 V-5 VEESÕLME TÄHIS VEESÕLME TÄHIS K - 3 olev K-1 K-2 K-4 K-5 K-6 KAEVU TÄHIS KAEVU TÄHIS OL.OL. MAAPINNA KÕRGUS (m) OL.OL. MAAPINNA KÕRGUS (m) PROJ. MAAPINNA KÕRGUS (m) PROJ. MAAPINNA KÕRGUS (m) PROJ. TORU PÕHJA KÕRGUSED (m) PROJ. TORU PÕHJA KÕRGUSED (m) TORU SÜGAVUS TORU SÜGAVUS PROJ. MAAPINNAST (m) PROJ. MAAPINNAST (m) PROJ. TORUSTIKU LANG JA ‰ ‰ PROJ. TORUSTIKU LANG JA ‰ ‰ ‰ ‰ PIKKUS (m) PIKKUS (m) ‰ PROJ. TORU LÄBIMÕÕT mm PROJ. TORU LÄBIMÕÕT mm MÄRKUSED: 1. Torustiku asukoht vt asendiplaanidel 2. Kõikide ristuvate kommunikatsioonide sügavus ei ole määratud. Täpsustada ehituse käigus. 3. Kommunikatsioonide lõikumisel võib tekkida vajadus olemasoleva kommunikatsiooni ümberehitamiseks. Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga Tinter-Projekt OÜ Turu 34 Tel. 7 475 333 Olemasolev maapind 51004, Tartu [email protected] AS Tartu Veevärk Projekteeritud maapind Vee- ja reoveetorustiku pikiprofiilid kaevude Projekteeritud reoveetoru Projekteerija: Jelena Tapner digitaalne K-1 ja K-3 ning K-4 ja K-7 vahel Projekteeritud veetoru Vastutav hor 1 : 50 spetsialist: Jelena Tapner digitaalne 29.04.2025 VK-6-01 TP 49-24-VK vert 1 : 500 Vee- ja reoveetorustiku pikiprofiil Kaevude K-10 ja K-15 vahel Ristumine riigiteega 43201:001:0611 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T1 Ø560/500mm H=3,33m 0,84 km kinnistu piir Ø560/500mm kinnistu piir H=2,80m 43201:001:1969 43201:001:1214 4320081 Ratasvälja tee L1 sõidutee 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee L5 Ø560/500mm asfaltkate Ø800/630mm H=1,74m H=2,74m 9.51 Ø800/630mm H=2,96m 42.07 lahtine kaevik 40.90 41.07 Kõrgus (m) 3.09 40.28 kaitsetoru De250 L=35m 1250N 0.87 1.28 38.45 paigaldada kinnisel meetodil olev sidekanal D100 olev truup D500 bet proj veetoru De160 proj veetoru De32 proj veetoru De32 proj veetoru De40 olev sidekaabel kaitsetoru De250 L=40m 1250N olev kp kaabel V - 31 V - 35 V - 34 V - 33 V - 32 V-7 VEESÕLME TÄHIS K - 11 K - 12 K - 13 K - 14 K - 15 KAEVU TÄHIS OL.OL. MAAPINNA KÕRGUS (m) PROJ. MAAPINNA KÕRGUS (m) PROJ. TORU PÕHJA KÕRGUSED (m) TORU SÜGAVUS PROJ. MAAPINNAST (m) PROJ. TORUSTIKU LANG JA ‰ ‰ ‰ ‰ ‰ PIKKUS (m) PROJ. TORU LÄBIMÕÕT mm MÄRKUSED: 1. Torustiku asukoht vt asendiplaanidel 2. Kõikide ristuvate kommunikatsioonide sügavus ei ole määratud. Täpsustada ehituse käigus. 3. Kommunikatsioonide lõikumisel võib tekkida vajadus olemasoleva kommunikatsiooni ümberehitamiseks. Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga Tinter-Projekt OÜ Turu 34 Tel. 7 475 333 Olemasolev maapind 51004, Tartu [email protected] AS Tartu Veevärk Projekteeritud maapind Vee- ja reoveetorustiku pikiprofiil kaevude Projekteeritud reoveetoru Projekteerija: Jelena Tapner digitaalne K-10 ja K-15 vahel Projekteeritud veetoru Vastutav hor 1 : 50 spetsialist: Jelena Tapner digitaalne 29.04.2025 VK-6-02 TP 49-24-VK vert 1 : 500 Vee- ja reoveetorustiku pikiprofiil Veere teel Ristumine riigiteega 43201:003:0262 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T2 0,95 km kinnistu piir kinnistu piir 43201:003:0380 43201:001:1214 Veere tee sõidutee 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee L5 asfaltkate Ø560/500mm Ø560/500mm Ø400/315mm H=2,31m Ø560/500mm H=2,68m H=2,37m H=2,94m 8.4 40.77 Ø560/500mm H=2,79m olev küttetoru 80/180 x2 40.09 olev reoveetoru De200 olev SK toru De315 lahtine 3.04 kaevik lahtine 38.70 kaevik Kõrgus (m) 0.85 37.71 1.82 37.90 kaitsetoru De250 L=48m 1250N paigaldada kinnisel kaitsetoru De90 L=54m 1250N olev kanali survetoru meetodil olev sidekanal D100 olev truup D200 asb proj veetoru De32 proj veetoru De32 olev drenaažitoru olev valg kaabel olev sidekaabel olev sidekanal olev veetoru V - 21 V - 22 V - 23 V - 24 V - 12 V - 25 VEESÕLME TÄHIS K - 31 K - 32 K - 33 K - 34 K - 20 KAEVU TÄHIS OL.OL. MAAPINNA KÕRGUS (m) PROJ. MAAPINNA KÕRGUS (m) PROJ. TORU PÕHJA KÕRGUSED (m) TORU SÜGAVUS PROJ. MAAPINNAST (m) PROJ. TORUSTIKU LANG JA ‰ ‰ ‰ ‰ PIKKUS (m) PROJ. TORU LÄBIMÕÕT mm MÄRKUSED: 1. Torustiku asukoht vt asendiplaanidel 2. Kõikide ristuvate kommunikatsioonide sügavus ei ole määratud. Täpsustada ehituse käigus. 3. Kommunikatsioonide lõikumisel võib tekkida vajadus olemasoleva kommunikatsiooni ümberehitamiseks. Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga Tinter-Projekt OÜ Turu 34 Tel. 7 475 333 Olemasolev maapind 51004, Tartu [email protected] AS Tartu Veevärk Projekteeritud maapind Projekteeritud reoveetoru Projekteerija: Jelena Tapner digitaalne Vee- ja reoveetorustiku pikiprofiil Veere teel Projekteeritud veetoru Vastutav hor 1 : 50 spetsialist: Jelena Tapner digitaalne 29.04.2025 VK-6-03 TP 49-24-VK vert 1 : 500 1+94 tee nr 22252 km 0,853 2+25 0+19 E-E B-B A-A 45 tee nr 22252 km 0,884 tee nr 22252 km 0,680 45 AC 16 surf h=4cm AC 8 surf h=5cm 44 AC 20 base h=5cm 50 katastripiir Killustik fr 32-63 kiilumisega h=25cm Killustik fr 32-63 kiilumisega h=25cm 44 Liivast aluskiht peenosise sisaldus <7% h=20cm Liivast aluskiht peenosise sisaldus <7% h=25cm Torukaeviku tagasitäide dreenivast materjalist Torukaeviku tagasitäide dreenivast materjalist 43 49 Haljasala taastamine muld 10cm+murukülv katastripiir Torukaeviku algtäide h=30cm Torukaeviku tagasitäide olevad pollarid Torukaeviku algtäide h=30cm 43 Torukaeviku algtäide h=30cm 42 Haljasala taastamine muld 10cm+murukülv Kaeviku tagasitäide 42 48 Kaeviku kaevamine toestusega asf.katte serv asf.katte serv 41 47 aed 41 40 40 Kaeviku kaevamine toestusega 46 39 39 45 olev soojatoru olev KP kaabel 38 38 44 Sidekanal olev SK toru 37 43 proj. kanalitoru proj. veetoru DN160 DN160 37 proj. kanalitoru proj. veetoru DN160 DN160 36 -15 -10 proj. kanalitoru -5 0 5 10 proj. veetoru DN160 DN32 36 -5 0 5 10 15 20 35 -5 0 5 10 15 20 1+16 Tagasilaotav betoonkivi h=6cm Paigalduskiht h=3cm Killustikalus h=20cm 4+64 C-C Liivast aluskiht peenosise sisaldus <7% h=20cm Torukaeviku tagasitäide dreenivast materjalist Torukaeviku algtäide h=30cm D-D AC 16 surf h=7cm Killustik fr 32-63 kiilumisega h=25cm Haljasala taastamine Liivast aluskiht peenosise sisaldus <7% h=25cm muld 10cm+murukülv 45 Torukaeviku tagasitäide dreenivast materjalist Torukaeviku algtäide h=30cm 40 44 aed 39 42.15 42.11 42.12 43 0.00 -1.65 1.58 Vahetatav äärekivi 8*20cm 38 42 37 Kaeviku kaevamine toestusega 41 proj. veetoru 36 proj. kanalitoru DN50 DN160 40 Tinter-Projekt OÜ Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina ja Kraavi tee -5 0 5 10 -5 0 5 10 proj. survekanal kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga proj. veetoru Turu 34 Tel. 7 475 333 DN160 DN110 Kaeviku kaevamine toestusega 51014, Tartu [email protected] Amet: Nimi: Allkiri: AS Tartu Veevärk Projektijuht: Indrek Lensment Kaevikute taastamise tüüplõiked Projekteerija: Jelena Tapner Projekteerija: Arvo Vahtra 02.05.2025 VK-7-02 PP 1:100 49-24-TP 43201:001:1214 43201:001:0611 Kaeviku ristlõige 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T1 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee L5 kaevu K-5 juures 0,73 km sõidutee kinnistu piir Kaeviku ristlõige 44,72 asfaltkate kaevik kindlustada toru K-5...K-6 ristumine riigiteega olemasolev mp Kruuskattega ala olemasolev tee KOMMUNIKATSIOONIDE TOESTAMINE 44,63 44,40 (PARALLELSELT KAEVIKUGA PAIKNEMISEL) rukülv h=10cm Kasvupinnas ja mu Purustatud kruus fr 0-31,5 h=7-11cm Toestustala Killustikalus paekivikillus tikust fr 32-63 kiilumisega h=25cm Toestusrihm(ad) Dreenkiht liivast ol. ol. 1: (peenosist vähem kui 7% 3 kommunikatsioonid ) h=25cm /4 /4 1:3 Kaeviku raketis 1 1: olev valgustuse kaabel Lõpptäide KOMMUNIKATSIOONIDE TOESTAMINE (KAEVIKUGA RISTUMISEL) Lõpptäide Toestustala olev sidekaabel Toestusrihmad Märkelint Märkelint Algtäide uurimise tehnoloogial toru riigitee all rajada kinnisel meetodil suundp Reoveetoru kaitsetoru Ø250 Algtäide De 250 PE 100 RC PN 10 SD R1 7, tugevu s 1250N, rõngasjäikus 16 kN/m2 Reoveetoru kaitsetoru Ø160 projekteeritud kaitsetoru 42,50 Torustiku aluskiht 42,00 Torustiku aluskiht reoveetoru hülss De250 TÄITEPINNAS: ALUSKIHT / TASANDUSKIHT: Liiv. Märgades halvasti kandvates pinnastes Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee tuleb kasutada fraktsioneeritud paekivi killustikku kuni 20mm. Killustik kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ümbritseda geotekstiiliga (kaal 150…200g/m2, tõmbetugevus 10…15kN/m). Tinter-Projekt OÜ ALGTÄIDE: Liiv. Turu 34 Tel. 7 475 333 LÕPPTÄIDE: Teralised materjalid või kõlblik looduslik pinnas (kivide max 51004, Tartu [email protected] AS Tartu Veevärk suurus <300mm). Lõpptäite kõlblikus on määratletud standardis EVS-EN 1610:2015. Tihendustegur 0,98. Projekteerija: Jelena Tapner digitaalne Kaevikute tüüpristlõiked Kõvakattega teede all on kaeviku lõpptäide teemulde osa. Kaeviku täitmisel arvestada MKM määruses nr 101 "Tee ehitamise kvaliteedinõuded" Vastutav nõuetega. Täitematerjali fr 32...300mm. spetsialist: Jelena Tapner digitaalne 29.04.2025 VK-7-01 TP 1:150 49-24-VK Kr Kr A A Kabina tee 16 43201:001:0527 Kabi H na tee Pillikoori tee 1 1 43201:001:1219 2 Bk X=6472950 Y= 663700 2H aiand E Kabina tee 18 43201:001:0650 Kr Kr A Puupilli tee L1 H E Kabina tee 20 43201:001:1213 43201:001:0649 Kr bet Ratasvälja tee 2 43201:001:0514 Puupilli tee A H 3 Kr Kr IKÕ alaKinnistu 2 Ehitis/tehnovõrk Katastriüksuse tunnus, Ala pindala, m A 22252 Pos nr registriosa nimi ja sihtotstarve (plaanil)number 43201 Kr 22252 43201: 43201:001:0611 22252 Lohkva-Kabina- 2 kanalisatsiooni- ja : 1 001: 5666050 67 m Lohkva- Vanamõisa tee T1 001: veetoru Lohkv 100% transpordimaa 0611 A 43201:001:1220 1214 a- Ka Kabi 22252 Lohkva-Kabina- 2 kanalisatsiooni- ja 2 4801804 Vanamõisa tee L4 9m na- Va 100% transpordimaa veetoru bi na- Va 43201:001:0611 22252 Lohkva-Kabina- kanalisatsiooni- ja nam õi 2 3 5666050 Vanamõisa tee T1 42 m nam õi 100% transpordimaa veetoru N sa sa tee T1 tee L5 A bet LEPPEMÄRGID Bussi v Puupilli tee 1 aa peatus 43201:001:0709 kr KATASTRIÜKSUSE PIIR PROJEKTEERITUD KANALISATSIOONIKAEVUD 2767 Kabina tee 22 43201:001:0093 2 POSITSIOONI NUMBER PROJEKTEERITUD KINNISTUÜHENDUSE MAAKRAAN 2H PROJEKTEERITUD VEETORU E PROJEKTEERITUD VEEKAEV PROJEKTEERITUD KANALISATSIOONITORU PROJEKTEERITUD VEE ÜHENDUSSÕLM (maa-alune) IKÕ SEADMISE ALA KANALISATSIOONI- JA VEETORU EHITAMISEKS 1. Geodeetiline alsuplaan koostaud Tinter-Projekt OÜ poolt veebruar 2025, töö nr 05-25-GEO. Mõõdistatud riiklikus koordinaatide süsteemis Lest'97, kõrgused on antud EH2000 süsteemis. B Töö nimetus: k Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute Tinter-Projekt OÜ ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga Turu 34, 51004 Tartu Te.5 l 221106 Tööprojekt Reg 10149499 n Idrek i @tne trpo rjek. tee Töö Tellija: A Tartu Veevärk AS Amet: Nimi: Allkiri: Ratasvälja tee 4 Projektijuht Jelena Tapner Joonise 43201:001:1415 nimetus: Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan Kuupäev: Joonise number: Staadium: Mõõtkava: Töö nr: Projekteerija: Arvo Vahtra 12.05.2025 VK-9-01 PP 1:500 49-24-VK Ratasvälja tee 6 43201:001:1414 A B k A Kr Ra tas Kr A vä Kr lj a 4 t ee H H H E H kraav Kr A Kr H E 43201: 22 Puupilli tee 1 25 43201:001:0709 2 001: A Lohkva- X=6472750 0611 Kr Bk Y= 663700 Kabi na- Va H A nam õi K r sa tee T1 Kr IKÕ ala 2 A Katastriüksuse tunnus, Ala pindala, m Ehitis/tehnovõrk Kr Kinnistu Pos nr nimi ja sihtotstarve A number (plaanil) Ratasvälja tee 1 43201:001:0611 43201:001:0385 4 22252 Lohkva-Kabina- 2 kanalisatsiooni- ja 5666050 41 m Vanamõisa tee T1 veetoru 100% transpordimaa 43201:001:0611 43 22252 Lohkva-Kabina- 2 kanalisatsiooni- ja 22 5 5666050 35 m v 2 Puupilli tee 3 Vanamõisa tee T1 veetoru 25 aa 01 43201:001:0711 100% transpordimaa 2 kr AJ :00 Lo 1:1 LEPPEMÄRGID hkva 21 tee 4 -K KATASTRIÜKSUSE PIIR PROJEKTEERITUD KANALISATSIOONIKAEVUD ab na ina 2 POSITSIOONI NUMBER PROJEKTEERITUD KINNISTUÜHENDUSE MAAKRAAN i - Kab Va A PROJEKTEERITUD VEETORU PROJEKTEERITUD VEEKAEV na m õ Prügiurn PROJEKTEERITUD KANALISATSIOONITORU PROJEKTEERITUD VEE ÜHENDUSSÕLM (maa-alune) isa KÕ SEADMI I SEALAKANALI OONI SATSI -JAVEETORU PROJEKTEERITUD SULGARMATUUR EHITAMISEKS tee A L5 A TP 1. Geodeetiline alsuplaan koostaud Tinter-Projekt OÜ poolt veebruar 2025, töö nr 05-25-GEO. Mõõdistatud riiklikus koordinaatide süsteemis Lest'97, kõrgused on antud EH2000 süsteemis. Töö nimetus: Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute Postkastid Tinter-Projekt OÜ ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga Turu 34, 51004 Tartu Te.5 l 221106 Tööprojekt Reg 10149499 n Idrek i @tne trpo rjek. tee Töö Tellija: Tartu Veevärk Amet: Nimi: Allkiri: Ki l Projektijuht Jelena Tapner Joonise nimetus: l 5 Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan Kuupäev: Joonise number: Staadium: Mõõtkava: Töö nr: Projekteerija: Arvo Vahtra 12.05.2025 VK-9-02 PP 1:500 49-24-VK H Kr Kr A Kr 22252 43201: Kr 22252 43201: 001: Lohkva 001: Lohkv 0611 X=64729 A 1214 - Kabi a- Ka Y= 663850 na- Va bi na- Va nam õi nam õi N sa sa tee T1 tee L5 A bet Bussi v Puupilli tee 1 aa peatus 43201:001:0709 kr 2767 Kabina tee 22 43201:001:0093 2H E B k Kr A Ratasvälja tee 4 43201:001:1415 k ja äl 6 bv m i Kr A Kr IKÕ ala 2 Ehitis/tehnovõrk Katastriüksuse tunnus, Ala pindala, m Kinnistu Pos nr nimi ja sihtotstarve number (plaanil) Kabi 43201:001:1214 6 22252 Lohkva-Kabina- 2 kanalisatsiooni- ja 4803504 368 m na tee Vanamõisa tee L5 veetoru 100% transpordimaa Kr v aa bet kr LEPPEMÄRGID Ratasvälja tee 6 43201:001:1414 KRUNDIPIIR PROJEKTEERITUD KANALISATSIOONIKAEVUD A 6 POSITSIOONI NUMBER PROJEKTEERITUD KINNISTUÜHENDUSE MAAKRAAN PROJEKTEERITUD VEETORU B PROJEKTEERITUD VEEKAEV k PROJEKTEERITUD KANALISATSIOONITORU PROJEKTEERITUD VEE ÜHENDUSSÕLM (maa-alune) A KÕ SEADMI I SEALAKANALI OONI SATSI -JAVEETORU PROJEKTEERITUD SULGARMATUUR EHITAMISEKS Kr Ra tas Kr A vä Kr 1. Geodeetiline alsuplaan lj koostaud Tinter-Projekt OÜ poolt veebruar 2025, töö nr 05-25-GEO. Mõõdistatud riiklikus a t koordinaatide süsteemiseeLest'97, kõrgused on antud EH2000 süsteemis. Töö nimetus: Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute Tinter-Projekt OÜ ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga Turu 34, 51004 Tartu Te.5 l 221106 Tööprojekt kraav Reg 10149499 n Idrek i @tne trpo rjek. tee Töö Tellija: Tartu Veevärk AS Kr Amet: Nimi: Allkiri: Projektijuht Jelena Tapner Joonise nimetus: Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan Kuupäev: A Joonise number: Staadium: Mõõtkava: Töö nr: Projekteerija: Arvo Vahtra 12.05.2025 Kr VK-9-03 PP 1:500 49-24-VK Jelena Tapner OÜ TINTER-PROJEKT Teie 15.04.2025 [email protected] Turu 34 Meie 14.05.2025 nr 7.1-2/25/1183-5 50104, Tartu, Tartu maakond Lohkva küla Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga projekti kooskõlastamine riigitee nr 22252 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud vee- ja kanalisatsioonitrasside (edaspidi tehnovõrk) paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis: Ristumine riigiteega nr 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee km 0,69; km 0,73; km 0,84 ja km 0,95 kinniselt, kaitsetorus, km 0,67–1,00 tehnovõrgu kulgemine tee kaitsevööndis ja riigitee maaüksusel. Projekt on koostatud vastavuses Transpordiameti 24.01.2025 kirjaga nr 7.1-2/25/1183-2 väljastatud nõuetele. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3, kooskõlastame Tinter-Projekt OÜ töö nr 49-24- VK „Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga“ tööprojekti staadiumis. Juhime tähelepanu, et kooskõlastuse objektiks on ainult käesoleva projektiga kavandatud vee-ja kanalisatsiooni rajatised ja muudele projekti asendiplaanil toodud ehitistele see ei laiene. Transpordiamet on 10.01.2025 kooskõlastanud ehitusloa nr 2512271/00218 eelnõu, mille aluseks oli projekti „Tartu linn, Purpuri tänav. Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk koos pumplaga“ (Altren Projekt OÜ, töö nr 24048) ehitusloa taotlus nr 2511271/00036. Transpordiamet on 09.01.2025 sõlminud lepingu nr 7.1-1/24/21145-2 riigitee nr 22252 Lohkva- Kabina-Vanamõisa tee km 1,015 ristumiskoha ehitamiseks 22845 Kabina kergliiklustee T6 (katastritunnus 79501:002:0059) kinnistule rajatava tehnorajatise juurdepääsu ja teenindamise otstarbel. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Riigitee nr 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee teelõik km 0,180-1,776 on pindamistööde objekt 2025. aastal. 2. Tehnovõrgu omanik peab esitama Transpordiametile garantiikirja kehtivusajaga 5 aastat, milles kirja väljastaja tagab ehitustööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 3. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga leping riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Kasutusõiguse ala kohta luua ruumikuju Maakatastri piiratud asjaõiguste infosüsteemi (PARI) kaudu aadressil https://pari.kataster.ee ning esitada taotluses ruumikuju tunnus PARI ID number koos aktiivse jagamislingiga. Taotlus tuleb esitada Transpordiametile aadressil ([email protected]). Lepingu taotluse vorm asub www.transpordiamet.ee – Teehoid ja liikluskorraldus – Tee-ehituse juhendid – Riigimaade kasutus – tehnovõrgud – Riigivara kasutamiseks andmise ja isikliku kasutusõiguse seadmise taotlus (tehnovõrgud ja rajatised). Sõlmitud leping on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 4. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 4.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil [email protected]. 4.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 7² lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Taotluse vorm on leitav https://www.transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#tood-ja- piirangud-ma. Vastav taotlus palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 5. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 6. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 7. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 8. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise ning jalgratta- ja jalgtee katendikonstruktsiooni nõuetekohase taastamise tööd oleks teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektikohaste tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule kasutusloa andmist. 9. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 10. Tööde lõpetamisel tuleb Transpordiametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 11. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Veltri peaspetsialist planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus 2 (3) Lisa: Asendiplaan Katete taastamise ristlõike joonised Kaeviku joonised Profiili joonised Seletuskiri IKÕ ala plaanid Annika Matson 54620384, [email protected] 3 (3)
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →