Leping

P ARTNERLUSLEPING Riigikantselei ( edaspidi elluviija ) , mida esindab riigisekretäri 5. jaanuari 2010. a käskkirja nr 1 „Strateegiabüroo põhimäärus" alusel strateegiadirektor Mari-Liis Sööt ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi part n er ) , mida esindab p õhimäärus e alusel direktor Margus Arm , (edaspidi ühiselt nimetatud ka pooled ja/või pool ) , leppisid kokku sõlmid a partnerlusleping (edaspidi leping ) Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 meetmete nimekirjaga kinnitatud meetme 21.1.1.3 „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ sekkumise „Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks“ raames tegevuste elluviimiseks. Lepingu sõlmimise alus ja eesmärk Lepingu sõlmimise aluseks on riigisekretäri 7 . detsembri 202 2 . a käskkiri nr 47 „Toetuse andmise tingimused avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks“ (edaspidi TAT ) , millega toetatakse innovatsiooni projekti „ Vähivaldkonna andmepõhise otsustamise juhtimislaua arendamine ja katsetamine “ (edaspidi projekt ) elluviimist . Lepingu eesmärk on kokku leppida poolte õigused ja kohustused toetatava tegevuse elluviimisel, mida ei ole reguleeritud punktis 1. 4 . nimetatud õigusaktidega. Projekt viiakse ellu lähtuvalt lisas 1 toodud ideekavandis esitatust . I deekavandis on esitatud vaid üldised lahendussuunad ning konkreetsed lahendused selguvad tegevuste elluviimisel ja võivad innovatsiooni projekti tegevustesse tuua kaasa muudatusi võrreldes ideekavandis planeerituga. Lepingu täitmisel juhindutakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusest ( edaspidi ÜSS ), Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ( edaspidi ÜM ), Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitamise määrus ), TAT-ist ja selle muudatustest, lepingust ja selle lisadest ning muudest asjakohastest Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktidest. Poolte ülesanded Pooled on kohustatud: võtma kasutusele kõik asjakohased ja vajalikud meetmed, et tagada lepingust tulenevate eesmärkide ja kohustuste täitmine; esitama teineteisele teavet, mis on vajalik lepingu edukaks täitmiseks; teavitama teineteist toetatavate tegevuste edukat elluviimist takistavatest asjaoludest. Elluviija : osaleb teenusepakkuja leidmise protsessis (sh jagab partneriga meetme raames läbi viidud turukonsultatsioonide korraldamise praktikaid , hindamismetoodikaid , vajadusel annab tagasiside t partneri hankedokumentatsioonile ja osaleb pakkumuste hindamises ) ; e dastab partnerile kontaktid, kes on elluviija poolseks kontaktiks tegevuste elluviimisega seotud sisulistes küsimustes; tagab partnerile vajaliku informatsiooni tegevuste lepingujärgseks elluviimiseks; tagab partnerile tegevuste lepingujärgseks elluviimiseks abikõlblike kulude hüvitamise vastavalt TAT - is ja lepingus sätestatule ; o saleb projekti elluviija ja partneri vahelistel regulaarsetel kohtumis t el, mille toimumise sagedus lepitakse elluviija ja partneri vahel kokku. Partner : viib ellu järgmised tegevused lähtudes TAT- i st ja ideekavandist ning vastavalt lepingus määratud tähtaegadel e ja tingimuste le : 2.3.1.1 . struktureeritud vähiandmete andmekoosseisude ja protsesside analüüs ; 2.3.1.2. vähiandmete juhtimislaua analüüs, disain, arendus; 2.3.1.3. analüüsi- ja arendustööd andmete teiseseks kasu tuseks; 2.3.1.4. lahenduse kasutuselevõtmisele järgnev juurutustugi. koordineerib ja korraldab koostööd innovatsiooniprojekti koostööpartneritega, elluviija teiste osapoolte ja vajadusel keskse hankija vahel ; tagab projektijuhi, kes koordineerib elluviidavaid tegevusi ning on elluviijale ja teenusepakkujale kontaktiks ning tagab projekti elluviimiseks ja teenusepakkujaga koostööks vajaliku meeskonna; tagab v ajadusel innovatsiooniprojekti sihtrühma ja huvitatud osapoolte kaasamise; va lmistab ette konkursi või riigi hanke dokumendid ning sõlmib teenusepakkujaga lepingu. K aasab elluviija hankestrateegia valikusse ja edasta b hanke ettevalmistamisel hanke dokumendid ja teenusepakkujaga sõlmitud lepingu elluviijale ; on teenusepakkujale kontaktiks lepingulistes küsimustes ning jälgib projekti elluviimisel selle vastavust teenusepakkujaga sõlmitud lepingu tingimustele; teavitab elluviijat teenusepakkujaga sõlmitud lepingu täitmist takistavatest asjaoludest või täitmise võimatusest; tagab vajadusel teenusepakkujale ligipääsu projekti elluviimiseks vajalikule taristule, keskkondadele, dokumentatsioonile ja andmetele, sõlmides vajadusel vastavad lepingud; korraldab innovatsiooni projekti kommunikatsiooni ja tagab avalikkuse teavitamise vastavalt teavitamise määruses esitatud nõuetele ning lisaks kasutab viidet “ Projekti rahastab Riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifond ” ; säilitab toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente vastavalt ÜSS § - s 18 sätestatud tähtaegadele; esitab aruanded vastavalt lepingu punktile 5 ; kohustub projekti eduka tulemuse korral tegema kõik endast oleneva, et projekti tulemus kasutusele võtta ; teavitab t opeltfinantseerimise vältimiseks koheselt elluviijat , kui ta on taotlenud või saanud sama tegevuse või investeeringuobjekti jaoks toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest või on saanud muud tagastamatut riigiabi. Abikõlblikud kulud Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse TAT-i punktis 9 ja lepingu punktis 3.3 sätestatud tingimustest. Abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja taotluses kirjeldatud tegevuste teostamiseks vajalik, tõendatav, vastab abikõlblikkuse nõuetele, on tehtud toetuse kasutamise perioodil ning on kooskõlas ÜM-i , TAT - i ja lepinguga. A bikõlblikud on järgmised toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks vajalikud kulud: p rojekti juhtimisega seotud personalikulu vastavalt ÜM-i § 16 lõike 1 punktidele 1-4 või lõikele 4; sisse ostetud innovatsiooniprojektide kulu, sh lahenduste arendamise, prototüüpimise , katsetamise ja järelduste tegemisega seotud kulud , projekti elluviimist toetavate analüüsidega seotud kulud ning projekti juhtimise kulud sisseostetud teenusena ; kulu, mis on seotud riigihangete ja konkursside sisulise ettevalmistamise ja läbiviimisega (sh kulud konsultantide ja ekspertide palkamiseks, et saada spetsiifilist nõu või ekspertarvamust hanke ettevalmistamisel ja hindamisel; kulud, mis on seotud turu-uuringute ja analüüside läbiviimisega, et mõista turu tingimusi ja vajadusi ja muud sarnased kulud); struktuuritoetuste sümboolika kasutamise kulud. Elluviija võib lugeda partneri kulu abikõlbmatuks ja keelduda seda kas osaliselt või tervenisti katmast, kui partner on rikkunud lepingut või eiranud seadustest või asjako h astest regulatsioonidest tulenevaid nõudeid. Toetuse summa ja toetuse maksmine Partneri toetatava tegevusega kaasnev maksimaalne kulu on 936 395,00 eurot , sh proj ekti juhtimise kulu 61 395,00 eurot . Toetus hõlmab lepingu p unkti des 3.3.1 – 3.3. 4 nimetatud abikõlblikelt kuludelt makstavaid makse , välja arvatud kulud, mis on ÜM § 17 alusel abikõlbmatud . Partneri kulud on abikõlbliku d alates lepingu jõustumisest . Tegevuste abikõlblikkuse periood lõpeb 30 kuud pärast esimese hank e lepingu või konkurs i teel sõlmitava teadus- ja arendusteenuse lepingu sõlmimist . Toetuse maksmine elluviijalt partnerile toimub tehtud ja tasutud tegelike kulude ning e-toetuse maksetaotluse vormi alusel. Partner esitab elluviijale finantsspetsialisti poolt digitaalselt allkirjastatud maksetaotluse abikõlblike kulude kohta kord k uus ülejärgmise kuu 15. kuupäevaks. Elluviija katab partneri toetatavate tegevuste elluviimisega seotud abikõlblikud kulud seitsme tööpäeva jooksul pärast elluviija maksetaotluse heakskiitmist Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi rakendusüksus ) poolt. Maksetaotlusele lisab partner elluviija nõudmisel tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Partner esitab elluviija nõudmisel koos maksetaotlusega läbiviidud konkursi või riigihan ke korraldamisega seotud dokumendid. Elluviija hindab enne maksetaotluse rakendusüksusele esitamist partneri tehtud kulude vastavust abikõlblikkus e tingimustele ning kontrollib toetatavate tegevuste elluviimist ning kohustuste täitmist. J uhul, kui partnerile välja makstud kulude auditeerimise l teeb rakendusüksus finantskorrektsiooniotsuse, tagastab partner elluviija nõudmisel tähtaegselt toetuse vastavalt finantskorrektsiooni otsusele . P unktis 4.8 nimetatud juhul väheneb partneri toetuse eelarve finantskorrektsiooni võrra. Aruandlus Partner on kohustatud esitama lepingu kehtivuse ajal elluviijale aruande elluviidud tegevustest 31. detsembri seisuga järgneva aasta 10 . jaanuariks . Aruandes kirjeldatakse tegevuste elluviimist ja antakse hinnang tulemuste saavutamis ele . Partner esitab koos viimase maksetaotlusega hiljemalt 30 päeva jooksul pärast tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppu elluviijale lõpparuande projekti lõpptulemuste kohta koos omapoolsete järelduste ja õppetundidega. Juhul, kui aruande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kaksteist kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. Partner esitab elluviijale järelaruande innovatsiooni projekti tulemuste kasutusele võtmise kohta hiljemalt 1 aasta pärast p unktis 5. 2 nimetatud lõpparuande esitamist . Partner kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul, vastama elluviija täpsustavatele küsimustele või tegema parandused projekti ( lõpp ) aruandes nii, et elluviijal on võimalik esitada rakendusüksusele projekti aruanne vastavalt TAT punktis 11. 1 sätestatud tähtajale. Partneri esitatud aruandluse õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning toetuse kasutamise sihipärasust on igal ajal õigus kontrollida elluviijal, rakendusasutusel, rakendusüksusel, Rahandusministeeriumil või muul õigusaktides selleks volitatud ametnikul või töötajal. Kontaktisikud ja teadete esitamine Elluviija kontaktisik käesoleva lepingu täitmisel on avaliku sektori innovatsioonifondi projektijuht Kadi Villers, +372 5665 3148, [email protected] . Partneri kontaktisik käesoleva lepingu täitmisel on projektijuht Monika Mariell Reinart, + 372 5373 7210, [email protected] . P ooled on kohustatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kümne päeva jooksul teatama oma nime, asukoha, kontaktisiku või mõne muu rekvisiidi muutumisest . Poole kontaktisikul on õigus esindada poolt kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, erakorraline ühepoolne lõpetamine ning kahjude hüvitamise nõude esitamine. Oluliste õiguslike tagajärgedega teated peavad olema teisele poolele edastatud kirjaliku s vormis. Lepingu muutmine Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel ning see vormistatakse kirjaliku s vormis lepingu lisana. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on lepingu muudatused ja täiendused tühised. Pool esitab põhjendatud ettepaneku lepingu muutmiseks teisele poolele kirjalik ku taasesitamist võimaldavas vormis koos kõigi vajalike dokumentidega. Teine pool vastab ettepanekule hiljemalt kümne tööpäeva jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu muutmisega, siis vormistatakse lepingu muudatus kirjaliku s vormis lepingu lisana. Lepinguga võetud kohustuste täitmatajätmise või mittekohase täitmise puhul vastutavad pooled lepingus ja Eesti Vabariigi õigusaktidega kehtestatud korras ja ulatuses . Pooled ei vastuta käesoleva lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmise eest, kui see on tingitud tema tahtest sõltumatutest asjaoludest ehk vääramatu jõu asjaoludest. Asjaolud peavad olema tõendatavad ja pooled kohustuvad võtma tarvitusele vastavad abinõud tekkida võivate kahjude vähendamiseks. Lepingu lõpetamine ja vääramatu jõud Pooled on kohustatud rakendama asjakohaseid meetmeid, et hoida ära teisele poolele kahju tekitamine ning tagada võimaluste piires lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. Elluviijal on õigus leping üles öelda partneri eelneva nõusolekuta juhul, kui partner ei täida lepingus sätestatud tingimusi või on rikkunud lepingus sätestatud kohustusi ning nõuda tagasi partnerile välja makstud kulud. Partneril on õigus leping poolte kokkuleppel üles öelda, hüvitades elluviijale lepingu ülesütlemise tagajärjel tekkiva tõendatud kahju. Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatust jõust, see tähendab asjaolust, mille tekkimist, kestust või lõppemist pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid. P ool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest viie kalendripäeva jooksul, kirjaliku s vormis teatama teisele poolele, märkides vääramatu jõu laadi, tõenäolise kestuse ja arvatava mõju. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata lepingus sätestatud kohustuste rikkumise põhjendatusele. Vääramatu jõu esinemine peab olema tõendatud poole poolt, kes viitab vääramatu jõu esinemisele. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 90 päeva järjest, võivad pooled lepingu lõpetada. Üldised sätted L eping jõustub selle allkirjastamise hetkest poolte poolt. Leping kehtib kuni poolte poolt lepingu s sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmiseni ja õiguste realiseerimiseni. Lepingu muudatused, välja arvatud punktis 6 nimetatud kontaktisikute muudatused , jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte määratud tähtajal. Lepingu lahutamatuteks osadeks on lepingu lisa, pooltevahelised kirjalikud teated lepingu lisade ja kontaktisikute muutmise kohta ning lepingu muudatused. Leping tekitab elluviijale ja partnerile seaduslikud, kehtivad ja siduvad kohustused, et tagada lepingu tingimuste tähtaegne ja täielik täitmine. Pooled lahendavad kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused heas usus eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja poolte kohustusi ning avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. Lepingu juurde kuulub allkirjastamise hetkel lisa 1 – ideekavand. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 10. Poolte rekvisiidid: Riigikantselei Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus registrikood 70004809 registrikood 70009770 Stenbocki maja Pärnu mnt 132 Rahukohtu 3 Tallinn, 11317 Tallinn, 15161 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Mari-Liis Sööt Margus Arm Strateegiadirektor Direktor Riigikantselei 2023 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 AVALIKU SEKTORI INNOVATSIOONIVÕIMEKUSE TÕSTMISE MEEDE Projekti ideekavand Ideekavandit täites palume tutvuda riigikantselei lehel toodud soovituste ja juhistega projekti esitajale. Projekti pealkiri Vähivaldkonna andmepõhise otsustamise juhtimislaua arendamine ja katsetamine Projekti esitaja (asutus) Sotsiaalministeerium Projekti partnerid Eesti Vähikeskus (loomisel), SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA (asutused) Põhja-Eesti Regionaalhaigla, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, SA Tallinna Lastehaigla, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Tervise Arengu Instituut, Tervisekassa Projektijuht (nimi, Kadi-Liis Veiman, Eesti Vähikeskus (loomisel) kadi- asutus, [email protected] kontaktandmed) Liina Pääbo, Tartu Ülikooli Kliinikum, [email protected] Projekti kestus 30 kuud (kuudes) Projekti 1 495 000€ kogumaksumus Taust ja probleemikirjeldus  Probleemi olulisus (nt probleemi suurus, miks just praegu aktuaalne), keda puudutab (sh sihtrühmad)? Pigem lühidalt!  Tegemist peab olema probleemiga, mille lahendamisega tegeleb avalik sektor.  Eelkõige oodatakse suure mõjuga projekte, mis panustavad otseselt ja oluliselt Eesti 2035 sihtide saavutamisse (täpsem info: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid).  Kirjeldage tausta ehk mida on probleemi lahendamiseks Eestis juba tehtud või mis on tegemisel. Relevantsed teiste riikide kogemused.  Pikka juttu ei pea kirjutama. Pigem on oluline, et probleem, eesmärgid ja planeeritud projekti tegevused on omavahel loogilises ja tugevas seoses. Eesti vähihaigestumus on 50 aasta jooksul märgatavalt kasvanud. Vähiregistri andmetel haigestus Eestis 2021 a. vähki 8224 inimest, neist 4084 meest ja 4140 naist. Vähijuhtude absoluutarvu suurenemist prognoositakse 2030. aastaks 11 000ni, tulenevalt nii rahvastiku vananemisest kui elustiiliga seotud riskitegurite mõjust1. Iga vähidiagnoos on probleemiks nii indiviidi (vähipatsiendile ja tema lähedastele) kui ka süsteemi tasandil, sest suureneb koormus tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemile. Inimesed elavad pärast vähidiagnoosi saamist üha kauem ning ka suhtumine pahaloomulisse kasvajasse on muutunud – tänapäeval on järjest sagedamini tegemist pigem kroonilise haigusega, mis perioodiliselt taandub ja ägeneb. Seoses vähi esmajuhtude arvu kasvu ja elulemuse pideva paranemisega suureneb Eestis elavate inimeste arv, kellel on elu jooksul diagnoositud mõni pahaloomuline kasvaja. 2020. aasta 31. detsembri seisuga oli selliseid inimesi 67683. Kuna osutatava vähiravi rahvusvahelised kvaliteedinõuded muutuvad järjest detailsemaks ning raviteekonnad pikemaks ja komplekssemaks, koguneb üha rohkem erinevaid terviseandmeid, mida tervishoiutöötaja peab haldama ja riik tõhususe ja tulemuslikkuse osas hindama. Eeltoodu on 1 Vähitõrje tegevuskava 2021–2030. Tallinn: Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut; 2021. Riigikantselei 2023 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 keeruline ja aeganõudev olukorras, kus puuduvad kvaliteetsed struktureeritud ühtsetel alustel kogutud vähiandmed nii vähikeskuste (Tartu Ülikooli Kliinikum (TÜK), Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH), Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK), Talllinna Lastehaigla (TLH)) siseselt kui üleriigiliselt. Probleemiks on struktureeritud vähiandmete piiratud hulk ja halb kvaliteet Eestis, mistõttu: - ei ole ravimeeskonnal keskset ega kiiret ülevaadet vähipatsiendi raviteekonnal paiknemisest ja vähiteekonna struktureeritud põhiandmetest; - on vähiravi kvaliteedi hindamine raskendatud, kuna see hõlmab mitmesuguseid näitajaid, sealhulgas vähiravi ajaliste kriteeriumide, õigeaegse diagnoosimise, ravi ja erinevate ravimodaliteetide kättesaadavuse hindamist. - on vähivaldkonna strateegiline planeerimine keeruline nii vähikeskuste kui riigi tasandil; - Patsiendi heaolu raviteekonnal ei jälgita ja hinnata süstemaatiliselt; patsiendi raporteeritud tervisetulem (PROM) ega patsiendi raporteeritud kogemus (PREM) ei ole integreeritud; - patsientidel ei ole piisavat ülevaadet enda paiknemisest raviteekonnal ega võimalust osaleda andmepõhiselt ravivalikute üle otsustamisel; - on vähistatistika algandmed tervishoiuasutustes ebaühtlase kvaliteediga; - on vähivaldkonna teadus- ja arendustegevus raskendatud (sh päriselu andmete kasutamine teadustöö ja tervisetehnoloogiate arendamise eesmärgil, Real World Data / Real World Evidence). Probleem mõjutab oluliselt Eesti vähipatsiente ja nende lähedasi, vähikeskuste ravimeeskondi, poliitikakujundajaid, riiklikku rahastamist (PREM, PROM, tulemuspõhine tasustamismeetod) ja teadlasi. Probleem on sarnane kõigis Euroopa suuremates vähikeskustes ning meile teadaolevalt hästitoimivat lahendust vähemalt Euroopas ei ole. Probleemi olulisus riiklikes dokumentides “Eesti 2035” tegevuskavas on ühe arenguvajadusena välja toodud “Inimese tervis ja eluiga”, mille raames soovitakse tervishoiukorraldust terviklikult arendada ning lõimida ja rakendada terviseandmed tõenduspõhistesse otsuseprotsessidesse. Selle eesmärgi saavutamise eeltingimuseks on kvaliteetsete struktureeritud ning ühtsetel alustel kogutud andmete olemasolu. Riiklikus Vähitõrje tegevuskavas tuuakse välja: “Eestis puuduvad vähi diagnostika ja ravi kvaliteedi hindamiseks vajalikud andmed keskse tervikliku ning struktureeritud andmekoguna, mis võimaldaks hinnata diagnostika ja ravi kättesaadavust ning kvaliteeti patsiendi vähiteekonna alusel ja ravimodaliteetide lõikes.” 2 Olulisemad trendid - Euroopa Liidu üks viiest strateegilisest missioonist keskendub vähktõvele3, mille kaudu Euroopa Komisjon koordineerib ja rahastab vähitõrjet Euroopas aastani 2030 läbi kahe programmi: Euroopa Vähitõrje Tegevuskava (Europe’s Beating Cancer Plan, EBCP) ja Vähimissiooni (Cancer Mission). Mõlemad alusdokumendid rõhutavad kvaliteetsete andmete tähtsust ning kaasaja kitsaskohtade lahendamise vajadust kvaliteetse patsiendikeskse vähiravi pakkumiseks4. Kvaliteetsed vähiandmed on suure hulga Vähimissiooni ja EBCP algatuste ja tegevuste keskmes. - Kogu maailmas on hoogustumas päriseluandmete ehk kliinilise tegevuse käigus kogutud andmete kasutamine teadustööks, arendustegevuseks ja ka kliinilisteks 2 Vähitõrje_tegevuskava_2021–2030.pdf (tai.ee) 3 https://health.ec.europa.eu/non-communicable-diseases/cancer_et 4 https://health.ec.europa.eu/system/files/2022-02/eu_cancer-plan_en_0.pdf Riigikantselei 2023 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 eesmärkideks5. Päriseluandmete kasutamise eelduseks on kvaliteetsete, võimalusel struktureeritud andmemassiivide olemasolu. Parimaks võimalikuks lahenduseks oleks ühesuguse andmekoostisega andmeladude olemasolu andmeid haldavate kliiniliste keskuste juures. Nii on võimalik tagada kvaliteetsed baasandmed järgnevate tasandite andmeanalüüside jaoks. Eestis struktureeritud andmeladu (nt OMOP) ühegi vähikeskuse juures ei ole. Samas on andmelao olemasolu muutumas kaasaegse vähikeskuse oluliseks osaks, mis võimaldab teha rahvusvahelist koostööd nii ravitegevuse kui teadustöö osas. Projekti analüüsi osas selgub, kas andmeid on tarvis andmeladudesse kanda ning kas on see on vajalik vähiandmete juhtimislaua arendamiseks. Partnerite strateegilised tegevused vähiandmete suunal 1. Eesti-sisene koostöö - TÜK, PERH, ITK, TAI, Tervisekassa, SoMi ja EVK-ga, et üleriigiliselt vähiravi kvaliteediindikaatorite mõõtmise jaoks mõisted defineerida ja valimi andmete osas kokku leppida. Katseprojektiks on valitud üks paige (rinnavähk) ja kaks kvaliteediindikaatorit, mis näitlikustab hästi hetkeseisu – kõigil Eesti vähikeskustel on ka nende väheste andmete kättesaamine probleemne ning ilma olulise lisa inimressursita on kvaliteetne andemanalüüs sageli võimatu. 2. Vähikeskuste sisene tegevus - TÜK sisene tegevus: andmekvaliteedi parandamiseks ja andmete kogumise lihtsustamiseks oleme alustanud olemasolevate andmete paiknemise ja kvaliteedi hindamise ning struktureeritud vähiandmetega seotud eesmärkide ja vajaduste kirjeldamisega. - ITK sisene tegevus: haigla siseselt on kokku lepitud haigla jaoks olulisemad vähiravi kvaliteediindikaatorid, mida jälgitakse iga-aastaselt alates 2019. Selleks on kokku lepitud mõistetes, kirjeldatud indikaatorid ja koostatud standardsed andmepäringud. Indikaatoreid tutvustatakse haiglas ja analüüsitakse kord aastas. 3. Patsiendi raporteeritud tervisetulem (PROM) ja patsiendi raporteeritud kogemus (PREM) - Eestis kasutatavates elektroonilistes haiguslugudes puudub võimalus patsientide tervisetulemite registreerimiseks ja edasiseks analüüsimiseks. Paberkandjal kogutud andmete sisestamine elektroonilisse haiguslukku on töömahukas ja informatsioon ei talletu vajalikul kujul. Selleks, et tulemid oleksid analüüsitavad ja õigeaegselt kasutatavad raviotsuste tegemisel, oleks vaja elektrooniline kaugjälgimise rakendus integreerida elektroonilise haiguslooga. - TÜK-is, ITK-s ja PERH-is pilootprojekti raames on katsetatud kaugjälgimise veebirakendust Kaiku Health. - Tervisekassa on ette valmistanud ideevormi „Tervisekassa tervishoiuteenuste kvaliteedi mõõtmis- ja parendamissüsteemi loomine“, mille osana plaanitakse 2024. aasta teises pooles algatada projekt teenuskogemuse ja tervisetulemite mõõtmiseks vajaliku metoodika ja tööprotsesside välja töötamiseks, et oleks üleriiklikult kokku lepitud ühtsed alused, kuidas toimub PROM ja PREM kasutamine. 4. Rahvusvaheline koostöö - TÜK osaleb koostöövõrgustiku DIGICORE liikmena projektides “Platinum Fund” ja “DigiONE: DIGItal Infrastructure for ONcology in Europe”. DigiCORE Platinum Fondi projekti raames on üle-euroopaliselt kooskõlastatud andmekoosseis, mis algfaasis hõlmab 40 vähiteekonna põhilist andmepunkti, sealhulgas demograafilised andmed, diagnoos, vähispetsiifilised biomarkerid, ravi ja tulemid. Need andmepunktid on alguses vähipaikmete ülesed, kuid kontseptsioon on laiendatav paikmepõhiseks. DIGICORE’i DigiONE I3 projekti raames on TÜK saanud rahastuse vähiandmete OMOP (Observational Medical Outcomes Partnership) mudelil põhineva struktureeritud ja standardiseeritud vähiandmeid sisaldava andmebaasi loomiseks. 5 https://ascpt.onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.1002/cpt.2479 Riigikantselei 2023 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 - Tervise Arengu Instituudi (TAI) koostöö Euroopa vähiinfosüsteemi arendamiseks (European Cancer Information System). - TAI koostöö rahvastikupõhiste vähiregistrite andmestandardite arendamiseks (European Network of Cancer Registries, International Association of Cancer Registries). - TAI koostöö lastevähi andmekvaliteedi parandamiseks (BENCHISTA, NOPHOCARE). Partnerite senised strateegilised tegevused, mis keskenduvad vähiandmete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisele, aitavad saavutada projekti tulemit. Eesti vähikeskused töötavad ühiselt välja vähiravi kvaliteediindikaatoreid ning rakendavad uusi kaugjälgimise süsteeme. Rahvusvahelised projektid toetavad struktureeritud vähiandmebaaside loomist ja standardiseerimist, mis on kriitilised vähiteekonna juhtimislaudade arendamisel ja katsetamisel. Kõik need tegevused aitavad kaasa vähiteekonna struktureeritud põhiandmete juhtimislaudade arendamisele ja katsetamisele. Projekti eesmärk ja soovitud tulemus  Mh kuidas teame, kas soovitud tulemus saavutati? Projekti eesmärk on välja arendada ja piloteerida patsiendipõhist ning üle-Eestilist vähiteekonna struktureeritud põhiandmete juhtimislauda. Eduka projekti tulemusena on võimalus laiendada andmestikku ja juhtimislauda vähi paikmepõhiselt. Juhtimislaua arenduse eeltingimuseks on kvaliteetsete struktureeritud andmete kogumine rohujuuretasandil, mis on eeltingimuseks ka kõikidele järgnevatele andmekasutustele ja vajadustele. Andmeväljad on ühtselt kirjeldatud, mis tagab andmekvaliteedi ja võimaldab edaspidi laieneda vähivaldkonnas paikmepõhiste andmeteni. Projekti eesmärk saavutatakse, kui andmeväljad on vähikeskuste infosüsteemides kaardistatud, analüüsitud ja kasutusele võetud, ning vähiandmete juhtimislaud on nende põhjal välja arendatud ja vähikeskuste infosüsteemides piloteeritud. Projekti õnnestumise korral valmib struktureeritud vähiandmete moodul tervisejuhtimise töölaual ning TTO süsteemi paigaldatav tagasüsteem (back-end), mis põhineb mikroesitluskihi tehnoloogial ja võimaldab sünkroniseerida andmeid TIS-i ja TTO-de teisi vähiandmeid sisaldavate infosüsteemidega Andmepõhine otsustamine on oluline nii tervishoiutöötajale, patsiendile, vähikeskustele kui riigile. Projekt aitab parandada rahvastikupõhise vähiregistri kvaliteeti ja lühendada andmete avaldamise aega, sest vähiregistri andmete kvaliteet sõltub otseselt vähikeskuste andmete kvaliteedist. Projekt loob eeldused Vähitõrje tegevuskava protsessiindikaatorite arvutamiseks ja paikmepõhiste ravikvaliteedi andmekogude moodustamiseks. Võimalikud lahendussuunad, projekti uuenduslikkus, riskid  Kirjeldage võimalikke lahendussuundi, ootusi lahendustele, võimalikku katsetust, võimalikke takistusi, riske ja nende maandamise meetmeid.  Innovatsiooniprojektid võivad hõlmata probleemidele lahenduste otsimist, lahenduste arendamist ja katsetamist, kuid mitte valmislahenduse hankimist. Riigikantselei 2023 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2  Oodatakse teaduspõhiseid, uuenduslikke lahendusi. 6 Kirjeldage olemasoleva info põhjalt projekti uuenduslikkust. Lahendus peaks vastama järgnevatele tingimustele: 1. Esmajärjekorras täidetavad tingimused:  Patsiendipõhine ja üle-riigiline lahendus: Lahendus on vähikeskuste infosüsteemides haigusjuhtude ülene ja isikupõhine, pakkudes vähikeskuse andmekasutuse osapooltele: (raviarst, kvaliteedispetsialist, haigla juhtkond, patsient) ülevaadet patsiendi vähiteekonnast, sealhulgas diagnoosi, ravi ja tulemusi, mis lõpptulemusena võimaldab koordineeritumat ravi ja ressursikasutust. Poliitikakujundajatele andmeid tervishoiupoliitikate analüüsimiseks ja kujundamiseks ning ravikvaliteedi indikaatorite jälgimiseks. Rahastajatele informatsiooni ravi efektiivsuse ja kulutõhususe kohta, mis toetab rahastamise ja ressursside planeerimist. Lahendus sisaldab üle-riigilist vaadet, mis võimaldab vähikeskuste üleste andmete koondamist Tervise Infosüsteemi (TIS), pakkudes võimalust üleriigilise statistika tegemiseks ja ülevaadet indikaatoritest.  Integreeritus olemasolevate süsteemidega: Lahendus on võimalikult suures mahus integreeritud olemasolevate asutusesiseste ja üleriiklike süsteemidega, näiteks patoloogia, labori, geneetika, multidistsiplinaarse konsiiliumi, kiiritusravi ja keemiaraviga, võimaldades andmete automaatset eksporti töölauale.  Struktureeritud andmed kättesaadavad: Struktureeritud andmed on vähikeskustele ja riigiasutustele kättesaadavad patsientide üleselt, et hinnata ravikvaliteeti, kvaliteediindikaatoreid, teha kvaliteetset andmeanalüüsi ja võimaldada andmete teisest kasutust, sh teadustegevuseks ja poliitikakujundamiseks.  Ühtne andmepõhine raamistik: Kogutavad põhiandmed lähtuvad võimalikult suures mahus DigiONE üle-Euroopalise küsitluse alusel kokkulepitud andmepunktidest (Vaata: MEDOC – Minimal Essential Description of Cancer).  MEDOC andmekoosseisu kasutamine: Kas MEDOC andmekoosseisu saab kasutada kvaliteediindikaatorite hindamise vaates, pakkudes standardiseeritud andmepunkte ravikvaliteedi mõõtmiseks ja analüüsimiseks. See võimaldab hinnata ravikvaliteeti patsiendi, patsiendigruppide, vähikeskuste, riigi ja rahvusvahelisel tasandil (benchmarking).  Automatiseeritud andmekogumine: Põhiandmete kogumine on võimalikult suures mahus automatiseeritud, et vähendada tervishoiutöötajate ja teiste kasutajate töökoormust, tagades rakendumise jätkusuutlikkuse.  Vastavus andmevahetusstandarditele: Andmete kogumine vastab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmevahetusstandardile. 2. Võimalusel täidetavad tingimused – nende lisamine selgub projekti esimeses etapis toimuva analüüsi käigus. - Kvaliteediindikaatorite alarmsüsteemid: Lahendusse on integreeritud kvaliteediindikaatorite alarmsüsteemid, näiteks ajalised kriteeriumid, et jälgida, kas vähipatsient jõuab riiklikult kokkulepitud aja jooksul konsiiliumisse ja ravile. - PROM ja PREM andmete kogumine: Lahendus võimaldab automaatselt koguda, analüüsida ja kasutada patsiendi poolt raporteeritud tulemuste mõõdikuid (PROM) ja 6 Innovatsioon on uus või täiustatud toode või protsess (või nende kombinatsioon), mis erineb märkimisväärselt tegija varasematest toodetest või protsessidest ja mis on potentsiaalsetele kasutajatele kättesaadavaks tehtud või tegija poolt kasutusele võetud (protsess). Teadus- ja arendustegevus on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav ja/või korratav uurimistöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ning leida neile uusi rakendusalasid. Riigikantselei 2023 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 patsiendi poolt raporteeritud kogemuste mõõdikuid (PREM) raviprotsessis ja ravikvaliteedi hindamiseks. Täpne metoodika ja rakendamise viis selgub projekti analüüsi käigus, kuna praegu ei ole täielikult kindel, kuidas need andmed kõige tõhusamalt koguda ja integreerida. Projekti käigus uuritakse parimaid praktikaid ja võimalusi PROM-i ja PREM-i andmete struktureerimiseks ning kasutamiseks vähiravi kontekstis. - Andmete esitamine ja täpsustamine vähiregistrile: Lahendus võimaldab andmete esitamist vähiregistrile vastavalt vähiregistri andmedefinitsioonidele ja standarditele ilma dubleeriva andmesisestuseta ning võimaldab vähiregistril vajadusel saata vähikeskustele päringuid registrile esitatud andmete täpsustamiseks. Projekti käigus hinnatakse MEDOC andmekoosseisu vähiregistri andmekoosseisu vastu, et määrata kindlaks ühisosa ja tuvastada, milliseid andmepunkte on tarvis juurde võtta. Lahendus: I etapp Esimeses etapis analüüsitakse MEDOC raamistiku 40 andmepunkti kasutatavust vähikeskustes, kaardistatakse nende kogumine ning struktureeritus vähikeskuste infosüsteemides. Vajadusel kokku leppida asutuste vahel andmete ühesuguse kogumise alused vähiandmete juhtimislaua väljaarendamiseks. Hinnatakse MEDOC raamistiku kasutatavust kvaliteediindikaatorite hindamiseks. Samuti analüüsitakse kvaliteediindikaatorite alarmsüsteemide integreerimise võimalusi ning võrreldakse MEDOC ja vähiregistri andmekoosseise, et määrata kindlaks ühisosa ja täiendavad andmepunktid. Uuritakse PROM ja PREM andmete kogumise ja kasutamise võimalusi. Lisaks hinnatakse õigusruumi muutmise vajadust ja mahtu. II etapp Teises etapis koostatakse infomudelid, mis tagavad andmete korduvkasutatavuse, teostatakse FHIR profileerimistegevused ja määratletakse terminoloogiad. Rakendatakse andmekvaliteedi tagamiseks vajalikud reeglid ja tegevused ning kaardistatakse TIS-is juba olemasolevad andmed ja tehakse nende mäppimine CDA-FHIR standardite vahel. III etapp Kolmandas etapis disainitakse ja arendatakse struktureeritud vähiandmete juhtimislaud, lähtudes MEDOC andmepunktidest. Töötatakse välja juurutusjuhend ja teostatakse süsteemianalüüs ning kirjeldatakse API liidesed andmete edastamiseks ja pärimiseks. Juhtimislauda piloteeritakse vähemalt kahes haigla infosüsteemis, pannakse paika baasarhitektuur ja integreeritakse lahendus tervisejuhtimise töölaua ja TTO infrastruktuuris. Mikroesitluskihi põhimõtteid kasutades sünkroniseeritakse andmed TIS-i ja teiste haigla infosüsteemidega ning luuakse päringute API-d, samal ajal selgitatakse välja vaheandmebaasi vajadus. Lahendus arendatakse välja mikroesitluskihi põhimõtetest lähtuvalt, on kättesaadav läbi Tervisejuhtimise töölaua aga integreeritav ka otse TTO infrastruktuuris – tegemist on innovatsiooniga põhjusel, et keskselt loodud mikroesitluskihil põhinevaid arendusi ei ole varem TTOde infosüsteemide juures kasutusele võetud ja TTOde siseste lahendustega liidestatud. Mikroesitluskihiga luuakse TTO infrastruktuuri paigaldatav tagasüsteem, mis võimaldab sünkroniseerida andmeid TIS-i aga ka TTO-de muude vähiandmeid sisaldavate infosüsteemidega. Sünkroniseerimise mehhanismid lepitakse kokku TTOdega. Luuakse päringute API-d, millega on võimalik juhtimislaua jaoks andmed pärida ning millega TTOd oma infosüsteemid liidestavad, et andmed saaksid juhtimislaua jaoks kättesaadavaks. Liidestuste ulatus selgub süsteemianalüüsi käigus. TEHIK ei ole varem teinud eelkirjeldatud arendusi TTO infosüsteemi siseselt, tegemist on innovatsiooniga. Riigikantselei 2023 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Projekti uuenduslikkus seisneb: 1. struktureeritud vähiandmete töölaua katsetamises, mille alusel saab - tervishoiutöötaja kokkuvõtliku ülevaate patsiendi paiknemisest vähiteekonnal ja tehtud vähiravi põhiandmetest; - tõhusalt hinnata ravikvaliteeti ja ravitulemust; - rakendada andmepõhist strateegilist planeerimist esmajoones vähikeskuste tasemel, kuid võimalusel ka riigi erinevate organisatsioonide tasemel; - edastada andmeid üleriigilistesse registritesse ja infosüsteemidesse; - teha riigisisest ja rahvusvahelist teaduskoostööd. 2. Võimalusel uue tööprotsessi katsetamises, läbi mille võimaldatakse TAI-le ligipääs struktureeritud vähiandmetele ning kaotatakse vajadus vähiteatistega andmekorjeks; 3. Vajalike tööde teostamises MEDOC andmekoosseisu edastamiseks uue põlvkonna HL7 FHIR standardit kasutades - uue standardi kasutuselevõtmisel ei ole vähiandmestikku vastavalt FHIR standardile veel mudeldatud, seega projekti raames saab esmakordselt vähiandmestiku FHIR standardist lähtuvalt mudeldada. Kehtib projektis kokkulepitud andmestiku kohta, mida täna veel TISi ei koguta ning mis pole seotud muude andmestikega; 4. Tervisejuhtimise töölaua vähiandmete mooduli arendamises mikroesitluskihi (micro front-end) põhimõtetest lähtuvalt ning mooduli integreerimise katsetamine TTOde infosüsteemidega, mis võimaldab sünkroniseerida andmeid TIS-i aga ka TTO-de muude vähiandmeid sisaldavate infosüsteemidega - teadaolevalt pole sellist andmete väljakuvamist tervise infosüsteemi kesksüsteemi ja TTO infosüsteemi põhjal tehtud. Kokkuvõttes seisneb selle projekti uuenduslikkus ja innovaatilisus andmete kaasaegsetel standarditel põhineval struktureeritud kogumise ja kasutamise parandamises üleriigiliselt ning ühiselt vähikeskuste juhtimisel nende andmeväljade rakendamine töölaua arendusse ja piloteerimisse. Selle projekti elluviimisel katsetatakse uusi tööprotsesse ja koostöömudelit, mis kõik aitavad patsiendini viia kvaliteetsemat ja tõhusamat vähiravi. Risk Riski Riski Riski maandamine mõju tõenäosus Projektimeeskond on Keskmine Keskmine Juhatuse tasandil projekti seadmine ülekoormatud. prioriteediks, eraldi tööaeg projektiga tegelemiseks. Kõiki lahendusele esitatud Suur Suur Innovatsioonihanke võimaluste nõudmisi pole võimalik kasutamine, et ettevalmistavas etapis antud eelarve raames täita. nõudmised hästi läbi rääkida; nõudmiste seadmine tähtsuse järjekorda. Projekti ajakava on Keskmine Keskmine Paindlik ajakava muutmine vastavalt ebarealistlik. tekkinud muudatustele, ajapuhvri sisseplaneerimine. Ebapiisav kommunikatsioon Keskmine Keskmine Kommunikatsiooniga tegelevate töötajate ja koostöö vähikeskuste kaasamine oluliste osapoolte sees ja vahel. kaasamisel. Lahenduse peamised Suur Keskmine Juhatuse ja kliiniku juhtide tasandil kasutajad projekti seadmine prioriteediks, eraldi aja (tervishoiutöötajad) ei näe võimaldamine projekti kaasamiseks ning projekti kasu ega tule tegevuste/tulemuste tutvustamiseks; muutustega kaasa; võimalikult automaatse andmekogumise tervishoiutöötaja jaoks seadmine lahenduste seas prioriteediks. kaasneb lahendusega liigselt lisatööd. Riigikantselei 2023 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Projektipartnerite esindajate Suur Suur Projekti esimeses analüüsi etapis skoop erinevad ootused projekti ning projekti tulemused läbi rääkida ja skoobi ja tulemite suhtes. üheselt kinnitada nii riigi kui ka vähikeskuste vaates. Õigusruumi muutmine viibib Suur Keskmine Projekti ettevalmistamise etapis kaasati / ebaõnnestub. SoM-i esindaja, kes tagab, et õigusruumi muudatust valmistatakse ette samas ajaraamis, mis projekti õnnestumiseks on vajalik. Alahinnatakse TTO Suur Suur Kaasatud on vähikeskuste IT- infosüsteemi arenduste ja analüütikud, hangete ettevalmistamisel liidestuste töömahukust. põhjalik koostöö vähikeskuste infosüsteemide arendajatega. Keemiaravi ja kiiritusravi Suur Suur Vt eelmise punkti meede, lisaks alustada kahekordne andmevahetus pigem väiksema hulga liidestustega, ja liidestuste realiseerimine mida on realistlik antud projekti raames (nt keemiraviprogramm -> realiseerida. vähikeskuse infosüsteem -> keskne lahendus) ebaõnnestub / on aja- või rahalise ressurssi tõttu teostamatu. Vähikeskused ei leia Suur Suur Riigi poolt keskne arendus ja API-de ressursse oma pakkumine, vähikeskuste kaasamine infosüsteemide varases etapis, et paremini planeerida ja arendamiseks. ressursside leidmine. Väljapakutud Suur Keskmine Keskselt riigi poolt vähiandmete lahendussuund on juhtimislaua väljaarendamine ja selle tehnoloogiliselt liiga juurutamine iga vähikeskuse keerukas ja vähikeskustele infosüsteemide siseselt. oodatust ressursimahukam. Vastab peamiste kasutajate (tervishoiutöötaja vaade, ravikvaliteedi vaade, riiklik vaade) vajadustele. Riiklik vaade: tähendab eraldiseisvaid riiklikke juurutuskulusid. Vähikeskuste vaade: vaja teha muudatusi iga (või valitud piloteeriva) vähikeskuse infosüsteemides, kõigist erinevatest programmidest andmete kättesaamise ulatus ja maksumus ei ole teada. Võimalikud lahenduste pakkujad  Palun kirjeldage võimalikke probleemile lahenduste väljapakkujaid (nt erinevate valdkondade eksperdid, teadlased (sh humanitaarteadlased), ettevõtted, kes on teemaga varem tegelenud, mõelge nii Eesti kui rahvusvaheliste pakkujate peale). 1. Analüüsi läbiviimise korraldamine - töögrupi kokkukutsumine, eesmärkide seadmine ja nende saavutamise juhtimine, vajamineva ekspertiisi leidmine, koosolekute korraldamine (nt. Tehnopol, Civitta) 2. Analüüs - projekti partnerid (onkoloogid), andmeteadlased (nt. TÜ, STACC, Rakendusuuringute keskus), IT spetsialistid tervisevaldkonnaga kogemusega ettevõtete juures. Hanke tulemusena leitakse partner, kes kutsub kokku analüüsi läbiviiva töörühma ning vastutab vajalike ekspertide olemasolu eest ning töögrupi tulemuslikkuse eest. o Struktureeritud vähiandmete eelanalüüs: vähikeskuste ja TEHIKu koostöös o Kvaliteediindikaatorite eelanalüüs koostöös riiklike arengute ja lisarahastusega Riigikantselei 2023 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2  PREM/PROM lisamine töölauale sõltub Tervisekassa riikliku tasandi otsustustest ja on projekti integreeritav lisaraha lisandumisel. o Valmisoleku kaardistamine andmete teiseseks kasutamiseks (TAI vähiregistri andmekorjeks, ekspordiks OMOP andmelattu, jms) 3. IT-süsteemi analüüs, disain, arendus ja piloteerimine o Süsteemianalüüs ja keskse juhtimislaua väljatöötamine: TEHIK ja hanke tulemusena leitav arenduspartner o Keskse funktsionaalsuse integreerimine vähikeskuste infosüsteemides toetatud protsessidesse ja vähikeskuste infosüsteemide andmevahetus keskse süsteemiga: vähikeskuste infosüsteemide arenduspartnerid o TJT-s lahenduse katsetamine: arenduspartner o Valmisoleku loomine andmete teiseseks kasutamiseks (TAI vähiregistri andmekorjeks, OMOP andmelao ekspordiks, jms): arenduspartner Projekti meeskond ja töökorraldus  Kirjeldage meeskonna liikmete rolle ja tööjaotust  Kirjeldage projektijuhi varasemat kogemust innovatsiooniprojektide juhtimisega  Märkige ära, kui suure koormusega projektijuht (ja võimalusel ka teised meeskonna liikmed) projekti panustavad  Kirjeldage projekti juhtimise korraldust ja koostöömudelit partneritega. NB! Meeskonna liikmete ja partneritega peab olema koostöö läbi räägitud! Projekti meeskond on interdistsiplinaarne, koosnedes kõikidest organisatsioonidest, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks ja tulemuste rakendamiseks. Meeskonda kuuluvad Eesti kahe suurema vähikeskuse esindajad, samuti esindajad Ida-Tallinna Keskhaiglast ja Tallinna Lastehaiglast. See lai esindatus projekti meeskonnas tagab projekti tulemuste rakendatavuse raviasutustes. Sotsiaalministeeriumi, Eesti Vähikeskuse ja TEHIKu esindatus meeskonnas tagab üleriikliku mõju ja koostöövõimekuse. Projekti juurde moodustatakse ka laiendatud juhtrühm, kuhu kuuluvad lisaks esindajad TAIst ja Tervisekassast. Nimi Amet Roll projektis Kogemus innovatsiooniprojektidega Lenne- TÜK Vähikeskuse Kliiniline juht, https://www.etis.ee/CV/Lenne- Triin juht, vanemarst- sisend Triin_K%C3%B5rgvee/est/ Kõrgvee õppejõud rahvusvahelistest https://www.kliinikum.ee/vahikeskus/teadus- hematoloogia erialal projektidest ja ja-innovatsioon/projektid/ Euroopa vähikeskustest Kadi-Liis Eesti Vähikeskuse Projekti juht Kogemus innovaatiliste vähiravimite Veiman projektijuht koordineerivas arendamises ning teadusmahukate rollis. Koordineerib tootearendusprojektide juhtimises projekti erasektoris, teadusmahukate projektide meeskonna nõustamine ning rahastamine bio- ja koostööd ning tervisetehnoloogiate valdkonnas projekti tulemuste üleriigilist rakendamist. Töökoormus 0,3 Helis PERH-i esindaja, Kliiniline vaade Seotud mitme innovatsiooniprojektiga Pokker kliiniku juhataja, Regionaalhaiglas ja Eesti vähiravis, onkoloogia ja muuhulgas Tervisekassa kaugteenuste hematoloogia näidisprojektiga “OnKontakt”, Eesti vähipatsiendi teekonna loomine, CAR-T rakuravi arendamine, kodulähedase Riigikantselei 2023 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 keemiaraviteenuse arendamine ja täppisonkoloogia arendamine. Helen Kvaliteedispetsialist, Kvaliteedijuhtimine 2023 - TÜK, PERH, ITK, TAI ja Varres ITK esindaja Tervisekassa, üleriigiliselt vähiravi kvaliteediindikaatorite katseprojekt 2022 –... endoproteesimise juhtprojekt, ITK poolne projektijuht 2021 - Kaiser projekt (Kaiku lahenduse rakendamise võimalikkuse ja kasutajakogemuse projekt) 2020 - haigla siseste vähiravi kvaliteediindikaatorite arendus Maarja TLH esindaja Kliiniline vaade Karu Jarno Vanemanalüütik IT analüüs Erinevad riiklike, eHL-i ja eHL-iga seotud Raid süsteemide arenduste projektid “RE-SAMPLE - real-time data monitoring for shared, adaptive, multi-domain and personalised prediction and decision making for long-term pulmonary care ecosystems” DigiOne I3 Liina TÜK Vähikeskuse Projektijuhtimine, 2023 – ... „EUonQoL – Euroopa vähihaigete Pääbo projektijuht ja teenusedisain, elukvaliteedi hindamise töövahendite teenusedisainer töökoormus 0,5 valideerimine. Euroopa katseuuring.“, Euroopa Vähinstituutide Organisatsioon, TÜK vastutav uurija 2022 – … „Patsiendikeskne terviklik vähiteekond Tartu Ülikooli Kliinikumis“, projektijuht 2021 – 2024 „Healthcare Transformation Academy“, TÜK projektijuht ja innovatsioonikoolituste läbiviija 2019 – 2022 „Tartu Ülikooli Kliinikumi insuldikäsitlus – ladus ja inimkeskne raviteekond kogu teeninduspiirkonnas“, projektijuht Monika Ärianalüütik, Ärianalüüs, IT Uue põlvkonna tervise infosüsteemi (upTIS) Mariell TEHIKu esindaja projektijuhtimine programm – teisese andmekasutuse Reinart valdkond. Made Tervisesüsteemi Riiklik vaade Tagab seotuse Vähitõrje tegevuskava Bambus arendamise indikaatoritegda, samuti HSPA osakonna nõunik indikaatoritega .Vajadusel õigusruumi muudatuste algatamine ning elluviimine Annika TÜK patsientide Patsiendivaade, Oja nõukoja esindaja protsessijuhtimine Asutusteülene projekti juhtrühm, kuhu kuuluvad lisaks projektimeeskonnale: 1. PERH-i esindaja: Kadri Putnik 2. TÜK-i esindaja: Madis Joonsalu 3. ITK esindajad: Elen Vettus, Mihkel Mettis 4. TLH esindaja: Kadri Saks 5. Tervisekassa esindaja: Serli Raudseping 6. TEHIKu esindaja: Viljar Pallo 7. TAI esindajad: Kaire Innos, Margit Mägi Riigikantselei 2023 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Projektiplaan, sh ajakava ja eelarve sisuliste etappide kaupa  Tegevuste kestus tuua nädalates, sh nii, et see ei ole seotud kindlate kuupäevadega.  Lisada eelarve kujunemise põhjendused.  Eelarves summad tuua kogumaksumusena (st sisaldavad kõiki makse).  Soovi korral võib projektiplaani esitada Excelis vm vormingus ideekavandi lisana. Tööpaketid (TP) 1. TP 1, K1 – K12: Struktureeritud vähiandmete analüüs. Analüüsi läbi viimiseks on tarvis kokku kutsuda ekspertidest (onkoloogid, andmeteadlased, juristid jne.) koosnev töögrupp. a. Töögrupi kokkukutsumine, elluviimine. b. Andmete ühesuguse kogumise aluste kokkulepped vähiandmete juhtimislaua väljaarendamiseks c. Projekti koordinaatorid vähikeskuste juures, infosüsteemide analüüs, kaardistada kas ja kuidas on andmeväljad saadaval vähikeskustes d. Õigusruumi muudatuste vajaduste välja selgitamine ja muudatuste ette valmistamine 2. TP2, K6 - K16: Andmetega seotud infomudelite koostamine. Andmed peavad olema korduvkasutatavad ka teiste projektide jaoks. FHIR profileerimistegevused, sh seotud terminoloogiate (loendid) paika panemine; andmekvaliteedi tagamiseks vajalikud tegevused, andmekvaliteedireeglid; tuvastamine millised andmed on TISis juba olemas ning nende andmete mäppimine CDA-FHIR standardite vahel; 3. TP3, K14 - K30: IT-süsteemi analüüs, disain, arendus ja piloteerimine a. Struktureeritud vähiandmete töölaua disain, arendus ja piloteerimine vähemalt kahes vähikeskuste poolt kasutatavas IT-süsteemis. Tegevus on jaotatud kahte etappi lähtuvalt MEDOC vähiandmete koosseisust. Nende kahe etapi jooksul tegeletakse kõigi nende konkreetsete andmetega seotud tegevustega (sh I-etapis ka baasarhitektuuri paika panemisega), nagu süsteemianalüüs; juurutusjuhendi väljatöötamine; andmete edastamiseks/pärimiseks API liideste kirjeldamine: i. I etapp 1. Patsiendi demograafilised andmed 2. Kliiniline fenotüüp 3. Biomarkerid 4. Tehniline (TTOdes juurutamine) ii. II etapp 1. Ravi andmed 2. Tulemid 3. Tehniline (TTOdes juurutamine) b. Valmisoleku kaardistamine ja loomine andmete teiseseks kasutamiseks c. Projekti koordinaatorid vähikeskuste juures juhtimislaua piloteerimiseks. Vt Lisa 1 Projekti eelarve. Projekti õnnestumise eeltingimus on põhjalik analüüs kaasates kõiki valdkonna esindajaid üleriigiliselt, mille tõttu on planeeritud projekti kestus kokku 30 kuud (12 kuud eelanalüüsiks). Projekti tulemuste elluviimine  Kirjeldage kuidas on kavandatud projekti tulemusi rakendada.  Kas selleks vajalikud ressursid on olemas?  Kirjeldage valmisolekut pärast innovatsiooniprojekti lõppu tulemusi ellu viia (kui projekt lõpeb positiivsete tulemustega). Nt kas seostub asutuse prioriteetsete tegevustega, on tööplaanis, vms. Riigikantselei 2023 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2  Kas tulemuste elluviimiseks vajalik rahastus on olemas või tegeletakse selle leidmisega?  Riskide hindamine. Kirjeldage, kui tulemuste elluviimine sõltub lisaks muudest asjaoludest ja protsessidest (nt seadusemuudatused, eelarve, koostöö teiste valdkondadega vmt). Kuidas plaanite riske maandada, et kirjeldatud eelduslikud tingimused saaks täidetud innovatsiooniprojekti tulemuste elluviimise ajaks?  Kirjeldage, kas ja mil määral on tulemused mujal avalikus sektoris kasutatavad. Projekti tulemuste rakendamine  Projekti eduka elluviimise korral on võimalik välja arendatud ja piloteeritud juhtimislauda laiendada üle Eesti nii vähivaldkonnas paikmepõhiste andmeteni kui teistele raviteekondadele – paikmepõhiselt ja üleriigiliselt tuleks andmekogud läbi arutada ja ühtlustada, kasutades olemasolevaid paikmepõhiseid näiteid (soolevähi kirurgiline ravi ja kopsuvähk). Lisaks tuleks läbi arutada IT lahendused. TJT (tervisejuhtimise töölaua) kaudu nõuab vähem riigi ressursse, on juba tööplaanis. Samas vähikeskustelt nõuab rohkem ressursse, et kõigi nende süsteemide liidestused ja andmevahetus toimiks ning info töölauale jõuaks. Enne täpset hinnangu andmist ressurssidele on vaja täpsemat vähikeskuste erinevate infosüsteemide ja seotud programmide ökosüsteemi analüüsi.  Projekt aitab parandada rahvastikupõhise vähiregistri kvaliteeti ja lühendada andmete avaldamise aega – vähiregistri puhul on vaja lahendada õigusruumi küsimus, selleks on algusest peale kaasatud SoM. Vähiregistri andmekoosseisu uuendamine on plaanis. Vajadus on kirjeldada senine protsess uuel moel – hetkel teevad otsuseid inimkasutajad, automatiseerimiseks on vaja põhimõttelist muutust. Uuringute raportid peaksid liikuma standardiseeritult vähiregistrisse.  Projekt loob eeldused Vähitõrje tegevuskava protsessiindikaatorite arvutamiseks ja paikmepõhiste ravikvaliteedi andmekogude moodustamiseks – Eesti-sisese koostöö raames jõuti järeldusele, et väga väheseid indikaatoreid on võimalik üle-Eestiliselt arvutada. Antud projekti skoobis on ravi ooteaegade teema: nt diagnoosi ja ravi alguse kuupäeva ühtsel defineerimisel on võimalik ooteaegu arvutada. Projekti jätkusuutlikkus Struktureeritud vähiandmetega seotud probleemistikku ja vastavasuunaliste arenduste vajadust rõhutatavad nii Euroopa Vähimissioon, Euroopa Vähitõrje tegevuskava, riiklik Vähitõrje tegevuskava kui ka vähikeskuste strateegilised plaanid. Jätkusuutlikkust toetab kõigi vähikeskuste ning riigiasutuste kaasamine protsessi ja projekti juhtrühma, mis hoiab fookuses üleriigilist vaadet. Lisaks on oluline jätkusuutlikkuse eeltingimus asjaolu, et on selge saadav kasu tervishoiutöötajale (keskne kiire ülevaade vähiteekonnast) ja samas ei kaasne kvaliteetsete andmete kogumisega tervishoiutöötajale olulisel määral lisatööd, mis on üks olulisemaid takistusi lahenduse elluviimisel. Projekti elluviimise ja tulemuste saavutamise tagamiseks kaasatakse SoM-i esindaja õigusmuudatuste ettevalmistamiseks, kasutatakse innovatsioonihanke võimalusi ja projektinõudmiste prioritiseerimist eelarvepiirangute maandamiseks ning tagatakse koostöö vähikeskuste ja IT-analüütikutega sujuva integreerimise jaoks. Keskne arendus ja API-de väljatöötamine riigi poolt vähendavad vähikeskuste koormust, samas kui varajased pilootprojektid tuvastavad ja lahendavad tehnoloogilisi takistusi. Regulaarne riskihindamine ja selged koostöölepingud tagavad projektipartnerite ja riigi esindajate ootuste ühtlustamise ning projekti edukuse. Projekt ei dubleeri töös olevaid projekte ning täiendab Tervisekassa ja muid riiklikke arendusi:  FHIR andmevahetuse standardile üleminek - projekti raames kokkulepitud vähiandmete andmekoosseis standardiseeritakse lähtuvalt FHIR standardi põhimõtetest, võimaldades kiiremat ja täpsemat vähiandmete talletamist ja taaskasutamist; Riigikantselei 2023 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2  TJT - tervisejuhtimise töölaud on arenduses olev töövahend TTO-dele, tagamaks kiire ja mugava info kättesaadavuse. Käesoleva projekti raames arendatav juhtimislaud täiendaks TJTd vähiandmete mooduliga;  Terviseportaal – struktureeritumalt vähiandmete kogumine võimaldab terviseportaali vahendusel tulevikus ka patsiendile anda parema ülevaate raviteekonnal paiknemisest.  Uue põlvkonna tervise infosüsteem (upTIS) - käesolev projekt haakub ka laiemalt upTIS programmiga, mille eesmärgiks on loodava infosüsteemiga toetada nii patsienti, tervisevõrgustiku liiget kui ka teisest andmekasutajat. Struktureeritumate vähiandmete kogumine, talletamine ja taaskasutamine loob eeldused patsientide eneseteadlikkuse tõstmiseks, TTOde poolt osutatavate teenuste kvaliteedi tõstmiseks ning teadustöö arenguks.  Ühtlasi võiks projekt olla eelduseks ja sisendiks uue süsteemiga üleriiklikule vähiregistrile, sest vähiregistri andmete kvaliteet sõltub otseselt vähikeskuste andmete kvaliteedist. Mõju ettevõtlusele  Kirjeldage, kuidas mõjutab projekt teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni erasektoris (otseselt või kaudsemalt). Antud projekti raames looks avalik sektor oma tellimusega looks turgu erasektorile, kes saab projekti teostamise abil suurema kompetentsi ja kasutusjuhu ning muutub turul konkurentsivõimelisemaks. Lähtudes TAIE fookusvaldkonna “Tervisetehnoloogiad ja – teenused” kirjeldusest, võib antud projekti potentsiaal seisneda: - andmemajanduse, sh intelligentsete andmehaldussüsteemide rakendamises kliinilisse töövoogu; - ravi- ja teadustööd ühendava lahenduse väljatöötamises; - mõlemad eelmainitud väljakutsed võiksid pakkuda huvi nii meditsiinivaldkonnale kui IT-sektorile nii Eestis kui välismaal. Seos NUTIKA SPETSIALISEERUMISE valdkondadega  Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukaval 2021-2035 on fookusvaldkonnad, s.o Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. Ettevõtluse ja majandusliku arengupotentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad on ühtlasi Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad (täpsem info: https://www.hm.ee/korgharidus-ja- teadus/teadus-ja-arendustegevus/taie-fookusvaldkonnad).  Kirjeldage teie projekti võimalike lahenduste seost vähemalt ühe valdkonnaga (rõhuasetusega teadmus- ja tehnoloogiasiirdel). Digilahendused igas eluvaldkonnas (vt teekaarti) Tervisetehnoloogiad ja - TAIE fookusvaldkond “Tervisetehnoloogiad ja – teenused” teenused annab panuse ühiskonna väljakutsete (sh „Eesti 2035“ (vt teekaart) arenguvajaduste) lahendamisse, võimaldades parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning vähendada tervishoiutöötajate töökoormust. Üha olulisemaks muutub patsiendikeskne ja individuaalne lähenemine, suurandmeanalüütilised lahendused ning tervisemajandus, mis Riigikantselei 2023 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 keskendub inimeste tervise ja eluea pikendamisele uute tervisetehnoloogiate ja -teenuste kasutuselevõtu kaudu. Struktureeritud vähiandmete projektil on potentsiaal parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning vähendada tervishoiutöötajate töökoormust, sest töövoogu integreeritud terviseandmed annavad tervishoiutöötajale senisest tunduvalt kiirema ja parema ülevaate patsiendi ravist ja selle vastavusest kvaliteedinäitajatele ning võimaldavad tegutseda senisest tõhusamalt patsiendi hüvanguks. Kohalike ressursside väärindamine (vt teekaarte: toit, puit, maapõueressursid, teisene toorme ja jäätmed) Nutikad ja kestlikud energialahendused (vt teekaart)