Hr Maarjo Mändmaa Teie nr
AS Hoolekandeteenused
[email protected] Meie 14.08.2018 nr 7-7/180794/1803467
Kontrollkäigu kokkuvõte
Vao Keskuse Vägeva üksus
Lugupeetud härra Mändmaa
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 04.06.2018 ette teatamata Varjupaigataotlejate
Majutuskeskuse Vao Keskuse Vägeva üksust (edaspidi: keskus).
Väga hea mulje jättis keskuse personali vastutulelik suhtumine elanikesse ning valmisolek
igapäevamuresid kiiresti lahendada. Keskuse elanikele on tagatud tervishoiuteenused: esmane
tervisekontroll, võimalus käia kohaliku perearsti ning eriarstide vastuvõtul. Vajadusel kasutatakse
vastuvõtul tõlgi abi. See võimaldab patsiendil arstiga usalduslikult suhelda ning tagab
tervishoiuteenuse osutamisel adekvaatse infovahetuse. Tarvilikud ravimid saadakse hõlpsasti.
Keskuses elavad lapsed on saanud tasuta käia hambaarsti juures ning elanikud saavad soovi korral
psühholoogilist nõustamist. Väärib kiitust, et kooliealised lapsed käivad kohalikus koolis ning
õpivad tõhusalt eesti keelt. Keeleõpe toimub ka keskuses, kus elanikud saavad ka vabaajategevuses
osaleda.
Kahjuks ei ole keskuses elavatel lasteaiaealistel lastel endiselt võimalik käia lasteaias.
Õiguskantsler juhtis sellele tähelepanu juba 2014. aastal Varjupaigataotlejate Majutuskeskuse Vao
Keskusesse tehtud kontrollkäigul. Keskuses ringkäiku tehes jäi mulje, et lastel on vähe eakohaseid
mänguasju ning huvitegevust. Vältida tasuks olukorda, kus nt naistearsti juurde minnes on keskuse
juht sunnitud patsiendi ja arsti vahelises suhtluses osalema tõlgina. Kuna keskuses on hulk vabu
tube, võiks kaaluda võimalust paigutada pered eraldi korteritesse.
Nõunikud tutvusid kontrollkäigul keskuse hoone ja territooriumiga, vestlesid keskuse elanike ja
töötajatega ning tutvusid elanikke puudutavate dokumentidega. Peale selle vestles õiguskantsleri
nõunik keskuse elanikele tervishoiuteenust osutava perearstiga.
Lasteaias käimine
Kontrollkäigu ajal elas keskuses neli lasteaiaealist last, kellel ei oleks ka vanemate soovil
võimalust lasteaias käia. Kahjuks on siiani selgusetu, kuidas lasteaias käimist korraldada ning kes
kannaks vastavad kulud.
2
Suhtlus omaealiste kohalike lastega teeks keskuses elavate laste integratsiooni ladusamaks. See
aitaks kaasa keeleõppele ja sõprussuhete loomisele ning lapsed õpiksid nõnda paremini tundma
kohalikku kultuuriruumi. Eriti oluline on see koolieelikutele, kes saaksid lasteaia toel ka koolis
ilmselt paremini hakkama. Samal ajal kui lapsed on lasteaias, võiksid keskuses elavad pereemad
soovi korral osaleda mugavamalt keskuse keeletundides, mis on oluline nende parema lõimumise
jaoks. Samuti võiksid praegu lastega kodus olevad naised sel juhul käia tööl.
Õiguskantsleri nõunik on võtnud ühendust eri osapooltega, kes mõistavad keskuse laste lasteaias
käimise olulisust. Loodetavasti on võimalik riigi, kohaliku omavalitsuse ning keskuse koostöös
leida lahendus. Palun keskusel teha pingutusi, et sellele kaasa aidata.
Õiguskantsler jälgib ka edaspidi, kuidas rändetaustaga lapsed alusharidust omandada saavad.
Lastele organiseeritud tegevus
Ühiskasutatavates ruumides ja keskuse territooriumil olid mõned lastele mõeldud mänguasjad,
raamatud jm. Huviringe, nagu käsitöö, laulmine või liikumine, regulaarselt ei toimu. Lapsed
osalevad siiski keskuses toimuvatel üritustel (nt „Kohanemiskohvik“) ning keskuse töötaja
juhendatud tegevuses. Samuti on lastel töövihikuid. Õiguskantslerile teadaolevalt saavad Vao
keskuses elavad lapsed osaleda kaks korda nädalas Keelepisiku keeltekooli keeletundides.
Kuivõrd Vägeval ei olnud 2015. aastal veel majutuskeskust, siis tollal AMIF-i (Varjupaiga-,
Rände- ja Integratsioonifond) kaudu saadud toetuse eest seni keskuses lastele keeleõpet
korraldatud ei ole.
Vägeva keskusesse paigutatakse peamiselt lastega pered. Seejuures elavad nii rahvusvahelise
kaitse taotlejad kui ka juba kaitse saanud isikud keskuses praktilistel põhjustel sageli kauem kui
mõned kuud. Kohalikes lasteaedades ei ole aga praegu lastel võimalik käia. Eakohased
mänguasjad ning pidev, arendav ja mõtestatud tegevus on vajalik kõigile lastele, eriti võõrast
kultuuriruumist tulnud lastele. Organiseeritud tegevuse olulisust on rõhutanud ka piinamise ja
ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee oma 2007.
aastal antud soovituses Hispaaniale (p 152) ning 2016. aasta soovituses Ungarile (p 44).
Palun täiendage keskuse lastele sobivate mänguasjade ja raamatute valikut ning kaaluge võimalust
korraldada lastele keskuses regulaarselt huvitegevust.
Tõlkimine arsti vastuvõtul
Keskuse elanike hinnangul saavad nad arsti juurde minna raskusteta. Kiiduväärt on, et keskuse
juht seisab hea selle eest, et vajadusel jõuaksid inimesed kiiresti perearsti ning eriarsti vastuvõtule.
Vestluste käigus selgus, et spetsiifiliste küsimuste korral kaasatakse arsti vastuvõtule ka tõlk.
Mõnikord ei ole tõlk siiski kättesaadav ning sellisel juhul abistab inimesi keskuse juhataja (nt
naistearsti visiidil). Kuigi teatud keelte tõlkide nappus on mõistetav ning ette võib tulla eriolukordi,
ei ole üldjuhul sobiv lahendus, kui keskuse personal osaleb tõlgina. Õiguskantsler juhtis sellele
tähelepanu juba 2014. aastal tehtud kontrollkäigu soovituses. Eeskätt tuleb vältida olukorda, kus
keskuse töötajate kaasamine tõlkimisel oleks keskuse elanikele sundlahendus.
3
Perede paigutamine
Üldjuhul olid pered paigutatud keskuses läbimõeldult ning arvestades rahvuskultuurilisi
eripärasid. Siiski jäi silma, et ühes kahetoalises korteris elasid koos kolme- ja neljaliikmeline pere,
kuigi keskuse hoones oli vaba elamispinda.
Mõistetav on, et keskus hoiab vabu tube edaspidi saabuvate perede jaoks. Kui aga lähiajal ei ole
teadaolevalt suuremat arvu inimesi keskusesse saabumas ning vabu tube on piisavalt, tasub
kaaluda võimalust anda n-ö vaiksemal ajal perede kasutusse veidi suurem elamispind.
Õiguskantsler ootab Teie seisukohta hiljemalt 03.09.2018.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Käti Mägi 693 8414
[email protected]