NJORD Advokaadibüroo OÜ_avaldus

Õiguskantsleri kantselei Kohtu 8 15193 Tallinn 31.07.2018 Pöördumine tervishoiutöötajate registri ning tervishoiutöötajate nõuete osas Lugupeetud õiguskantsler Ülle Madise NJORD Advokaadibüroo OÜ kliendiks on Eesti Plastika- ja Rekonstruktiivkirurgia Seltsi (registrikood: 80133382, aadress: Pärnu mnt 107-Taastav Kirurgia Kliinik, 11312 Tallinn, edaspidi Selts), kelle nimel ja eest esitame käesoleva pöördumise. Seltsi eesmärgiks on plastika- ja rekonstruktiivkirurgia alase tegevuse korrastamine Eesti Vabariigis ja antud kirurgiaharu vastavusse viimine kehtivate Euroopa standarditega. Seltsi liikmeks olevate plastikakirurgide teadmiste taseme täiendamine, kontrollimine, teadustöö arendamine ja koordineerimine ning plastikakirurgide omavahelise suhtlemise ja koostöö edendamine. Koosolekute, seminaride, konverentside jm. teaduslike ja populaarteaduslike ürituste korraldamine. Vastavalt võimalustele on Seltsi eesmärgiks heategevuslik plastika- ja rekonstruktiivkirurgiaga seotud teadustegevuse ning tervishoiu toetamine avalikes huvides. Seltsi eesmärkidest tulenevalt pöördub Selts ka Teie poole, kuivõrd ilmnenud on, et nii plastika- ja rekonstruktiivkirurgia kui ka üldiselt tervishoiuteenuse kvaliteet ning seeläbi ohutus patsientidele on tulenevalt keelenõuete mittejärgimisest selgelt nõrga, ohtlikus ja ebaselges seisus. Tervishoiutöötajate (antud pöördumise puhul on eelkõige silmas peetud erinevaid arste, sh kirurge) tervishoiutöötajate registrisse kandmisel ei kontrollita tervishoiutöötajate keeleoskust. Seda sõltumata asjaolust, et keeleseaduse § 23 lg 4 ning sellest tulenevalt Vabariigi Valitsuse määrusest nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ on arstidel C1 keeletaseme nõue (määruse § 9 punkt 8). Keeleinspektsiooni 2017.aasta tegevuse aruande kohaselt kontrollis Keeleinspektsioon 2017.aastal 216 meditsiinitöötaja (arstid, sh perearstid, meditsiiniõed, hooldustöötajad, proviisorid) eesti keele oskust, sh esmakontrollis 101 ja järelkontrollis 115 töötaja eesti keele oskust kokku 20 tervishoiuasutuses. Esmakontrolli läbinute puhul tuvastati 62 keeleseaduse nõuetele mittevastava eesti keele oskusega töötajat ning järelkontrolli läbinute puhul kontrolliti 115 töötajale varem tehtud ettekirjutuse täitmist ning selgus, et ettekirjutuse on täitnud 35 töötajat, 5 töötajaga oli tööleping lõpetatud. 78-le töötajale tehti koos ettekirjutusega sunniraha hoiatus. Osade suhtes sunniraha ka rakendati.1 1 Keeleinspektsiooni 2017. aasta tegevuse aruanne. Kättesaadav veebis: http://www.keeleinsp.ee/?menu=30&news=1237. NJORD ADVOKAADIBÜROO OÜ | VEERENNI 24-D, 10135 TALLINN, ESTONIA TEL +372 66 76 440 | E-MAIL [email protected] | REG.NO. 11176771 | WWW.NJORDLAW.COM Eeltoodud statistika näitab, et keeleoskuse nõuete järgimine on probleemne ja see probleem on laialdane ning arstiabi kvaliteet on sellest tulenevalt ka suure küsimärgi all. Arstil ei ole võimalik osutada kvaliteetset arstiabi, kui arst ei mõista patsienti ja vastupidi. See seab ilmselgelt ohtu patsientide elu ja tervise. Igal Eesti kodanikul peaks olema võimalik saada eesti keeles arstiabi ning seda ilma, et ta peaks arsti vastuvõtule kaasa võtma tõlgi või kellegi kolmanda. Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk on 2016.aasta artikkel-analüüsis ka keelenõuete järgimise probleeme välja toonud, kuid võrreldes selle ajaga ei ole olukorras midagi muutunud ning keeleoskuse probleem on jätkuvalt aktuaalne.2 Seda kinnitab ka asjaolu, üha enam satuvad meediasse ka lood, kuidas keeleoskuseta arstide tõttu on tekkinud probleeme kvaliteetse arstiabi osutamisel. Nendel juhtumitel on oluliselt mõjutatud patsientide tervist negatiivses suunas, mis näitab, et keeleoskus on ääretult vajalik, et arstiabi pakkuda. Põhiseaduse § 28 kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele. Tervise kaitse peab tagama riik ning vajadusel kehtestama selleks sobivad nõuded. Kehtestatud nõuetest on kasu vaid siis, kuid neid ka järgitakse. Praktika näitab, et nõudeid ei järgita, mistõttu seatakse patsientide elu ja tervis ohtu. Selline oht võib kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi ning lõppeda isegi surmaga. Tervishoiutöötajate registrisse kandmisel ei küsita jätkuvalt isikutelt andmeid keeleoskuse kohta. Ehk esmane kontaktpunkt Eesti Vabariigiga, kus oleks võimalik kontrollida arsti eesti keele oskust, on jäetud kasutamata. Seda vaatamata asjaolule, et kuigi Euroopa Liidus kehtib tööjõu vaba liikumise põhimõte, on siiski liikmesriigil õigus seada põhjendatud nõudmisi. Seejuures Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 7. septembri 2005 kutsekvalifikatsioonide tunnustamist reguleeriva direktiivi (2005/36/EÜ) artikkel 53 näeb ette, et isikud, kes saavad kasu kutsekvalifikatsioonide tunnustamisest, peavad oskama vastuvõtvas liikmesriigis kutsealal tegutsemiseks vajalikke keeli. Seega peaks juba tervishoiutöötajate registrisse kandmisel kontrollima arstide keeleokuse olemasolu, kuivõrd see on selgelt vajalik, et tervishoiuteenuseid osutada. Ilma keeleoskuseta tervishoiuteenuste osutamine peaks olema lubamatu. Arvestades, et tervishoiutöötajate registrisse on kantud 6796 arsti ning lisaks 1824 hambaarsti, on ilmselge, et kõikide keeleoskust ei jõua keeleinspektsioon hilisemalt kontrollida. Euroopa Liidu õigusaktidele vastav ja seejuures ökonoomsem oleks keeleoskuse olemasolu kontrollida juba tervishoiutöötajate registrisse kandmisel. Näitena võib tuua Rootsi, kus selleks, et arstina tegutseda, peab isikul olema rootsi keele oskus ning seda tuleb enne litsentsi saamist tõendada.3 Rahva tervise kaitse ja arstiabi korraldamine kuulub Eestis Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse (Sotsiaalministeeriumi põhimääruse § 2 lg 1) ehk arstide nõuetele vastavuse peaks tagama Sotsiaalministeerium ning selle eest ka vastutama. Vaatamata Seltsi püüetele, ei ole Sotsiaalministeerium aga muudatusi ellu viinud. Selts toob välja, et pelgalt soov või vajadus suurendada arstide hulka (vt I. Tomuski artikli lk 9 punkt 1), ei saa olla põhjuseks, miks lubada patsiente ravima arstid, kel puudub nõutud ja äärmiselt vajalik keeleoskus, lootuses, et töö käigus arstid keeleoskuse omandavad (vt I. Tomuski artikli lk 9 punkt 2). 2 Kättesaadav veebis: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/ilmar_tomusk._arstide_keeleoskus_keelejarelevalve_pilgu_labi_par.pdf 3 https://legitimation.socialstyrelsen.se/en/educated-outside-eu-and-eea/doctor-of-medicine/learn-swedish Seejuures tuleb märkida, et kuigi Sotsiaalministri määruse nr 146 „Tervishoiutöötaja registreerimistaotluses esitatavate andmete loetelu“ järgi tuleb registreerimistaotlusega esitada andmed ka töökoha andmed, on registris mitmeid arste (sh plastika- ja rekonstruktiivkirurgia valdkonnas), kelle puhul ei ole töökohta üleüldse märgitud. Töökoha andmete küsimine on registril kohustuslik, kuid siiski on registrisse kuidagi saanud ka isikuid, kel töökoht puudub. Kui muidu võiks leida, et arsti keeleoskuse olemasolu saaks vajadusel tagada ka tööandja, siis tekib küsimus nende arstide osas, kelle töökoha andmed puuduvad. Märgime, et olukorda ei muuda oluliselt paremaks ka menetluses olev Sotsiaalministeeriumi eelnõu „Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seadus“ (eelnõu 626 SE), kuivõrd esiteks see ei muuda olukorda EL ja EMP liikmesriikide arstide osas ning lisaks toimub mõnetine keelekontroll eksami näol alles pärast tööpraktika läbimist ehk pärast patsientidega kokkupuutumist. Seejuures jääb arusaamatuks ka see, kuidas peamiselt erialaterminite teadmist eeldav eksam näitab, kas arst ka reaalselt patsientidega suhtluseks vajalikumat tavakeelt valdab. Selline olukord võib luua aga siiski olukorra, kus arstiabi osutavad isikud, kellel on patsiendiga keelebarjäär ning teenus võib muutuda patsientidele eluohtlikuks. Toome välja, et tervishoiutöötajate registrisse arstide kandmise küsimus on lisaks ka oluline, et tagada ka Eesti arstiabi hea tase ja maine. Kui Eesti Vabariigi tervishoiutöötajate registrisse on kantud välismaa arste, kel puudub Eestis töökoht ning ka Eesti keele oskus, võidakse Eesti Vabariigis tegutsemise luba ära kasutada vaid selleks, et tervishoiuteenuseid pakkuda muudes riikides, kuigi algselt võib paista, et tegu on Eesti arstiga, kes täidab ka Eesti arstidele ette nähtud nõudeid (sh täienduskoolituse kohustust). Eeltoodust tulenevalt on Selts seisukohal, et kehtiv ning ka tulevikus planeeritav õiguslik lahendus ei taga patsientide põhiõiguste sobivat kaitset ning seab nende elu ja tervise põhjendamatult tõsisesse ohtu. Patsiendid võivad pelgalt keelenõuete (s.o. keeleoskuse puudumise) rikkumise tõttu saada tervisekahjustuse või isegi kaotada elu. Sellest tulenevalt on nii kehtiv kui ka planeeritav regulatsioon vastuolus põhiseadusega ning vajab muutmist, et tagada kõige väärtuslikuma vara - ehk elu ja tervise - kaitse. 1. Selts palub õiguskantsleril analüüsida ja kontrollida Põhiseadusele vastavust, kas on põhjendatud võimaldada puuduliku või isegi olematu keeleoskusega isikutel tervishoiuteenuseid osutada, rikkudes seeläbi keeleseadust ja seades ohtu isikute elu ja tervise. 2. Lisaks palume seisukohta, kelle kohustuseks on tagada, et tervishoiutöötajatel (eelkõige arstidel) on nõutud keeleoskus ning millisel hetkel seda esmakordselt kontrollida tuleks. 3. Täiendavalt palume seisukohta, kas on põhjendatud võimaldada EU/EMP liikmesriikide tervishoiutöötajatel tegutseda ilma keeleoskust tõendamata (eelnõu 626 SE kohaselt ei kohustu nemad isegi eksamit sooritama), arvestades, et see võib kaasa tuua patsientide põhiõiguste ränga rikkumise? Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Siiri Kuusik Advokaat, Eesti Plastika- ja Rekonstruktiivkirurgia Seltsi lepinguline esindaja VOLIKIRI Volikiri on välja antud digitaalallkirjas märgitud kuupäeval Käesolevaga volitab Eesti Plastika- ja Rekonstruktiivkirurgia Selts, registrikood 80133382, NJORD Advokaadibüroo OÜ advokaati Siiri Kuusik, isikukood 48911096013 ja vandeadvokaati Katrin Sarap, isikukood 47503180240, esindama ennast seoses tervishoiutöötajate registri ja arstide keelenõuetele vastavuse küsimustega, sh õiguskantslerile pöördumise esitamisel. Volikiri on välja antud edasivolitamise õigusega ja kehtib tähtajatult. /digitaalselt allkirjastatud/ Olavi Vasar Juhatuse liige