Elektrilevi OÜ vastused „Lairiba juurdepääsuvõrkude rajamine maapiirkondades“ avaliku konsultatsiooni küsimustele

Siim Sikkut Teie 16.12.2019 nr. 13-2/19/0406/9388 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 Meie 24.01.2020 nr. JV-JUH-10/5009-2 10122 Tallinn [email protected] [email protected] Elektrilevi OÜ vastused „LAIRIBA JUURDEPÄÄSUVÕRKUDE RAJAMINE MAAPIIRKONDADES“ avaliku konsultatsiooni küsimustele Austatud Siim Sikkut Edastame omapoolsed vastused esitatud küsimustele. 1. Kas teil on ettepanekuid lairibaühenduste statistika kogumise parandamiseks tulevikus? i. Sideteenuste turg, kuhu riik toetab investeerimist peab muutuma avatumaks. Statistika peab kajastama ka planeeritavaid alasid, mitte ainult reaalselt teenust tarbivaid alasid. 2. Milliseid andmeid ja võimalusi peaks lisama TTJA poolt hallatavale Sideteenuse katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteem (netikaart.ee)? i. Kasulik oleks omada selgemat informatsiooni mis tehnoloogial tänane ühendus baseerub (optika/muu). Oluliselt oleks vaja tõsta ka andmete usaldusväärsust. Sideühenduseta kuvatakse aadresse kus on tegelikult olemas optikal baseeruv teenus mida ka antud aadressil kasutatakse. 3. Kuidas hindate MKMi ja TTJA poolt 2018. aasta alguses läbiviidud avalikku konsultatsiooni juurdepääsuvõrkude valgete alade välja selgitamiseks? Milliseid asjaolusid peaks tulevikus läbi viidatavate avalike konsultatsioonide puhul silmas pidama ja täiendama? i. Tuleks arvestada asjaoluga, et teise etapi valgete alade sidevõrkude väljaehitamise erikulud aadresspunkti kohta on väga kõrged ja nende kaudu osutatavad teenused valdavalt mittetasuvad. Kuna nende rajamine saab aset leida ainult riikliku tellimuse alusel, siis peaksid rajamisest osa võtma ainult opertaatorineutraalsed võrguteenuse pakkujad. Neutraalsus peaks olema tagatud ka omaniku ja juhtimistasandil. ii. Tuleks arvestada, et valgete alade elanikkond väheneb. Sellest tulenevalt tuleks paremini defineerida EÜ mahuülesanded. Näiteks diferentseerida hooned elutähtsate teenuste osutamise objektideks ja vähese kasutusega hooneteks (suvilad), hinnata ära elutähtsa teenuse osutamise objekti 10 aasta vajaduspõhine perspektiiv (kasutada eriplaneeringu formaati). ELEKTRILEVI OÜ Kadaka tee 63, 12915 TALLINN Reg. kood 11050857 Tel 715 4230 [email protected] Faks 715 4200 www.elektrilevi.ee 4. Kas on veel sideettevõtjate poolt tehtavaid või plaanitud investeeringuid, mida peate vajalikuks kajastada? i. Kajastada tuleks ühisveevärgi, raudteede ja maanteede ehitamise käigus kohustuslikus korras rajatavate sidevõrkude investeeringuid. Mainituid investeeringute nõue peaks olema operaatorineutraalne sidevõrk. 5. Kas nõustute eelpool kirjeldatud arvutuskäiguga, mille tulemusel on saadud turutõrke piirkonna kogusuuruseks peale 2023. aastat 65 249 aadressi? Kui ei, siis milline on teie hinnang valgete aadresside suuruseks maakondade kaupa? i. Oleme seisukohal turutõrke ulatus tuleb selgitada riikliku kampaaniaga, milles kajastub riigi strateegiline vaade konkurentsivõime kasvatamisel. Riik peab defineerima toetuse jaotamise kriteeriumid ja väärtuse. Seejuures tuleb arvestada ka võrgu ülevalpidamise toetusega. Osapoolena ei saa nõustuda kogusuurusega, kuna puudub reaal-majanduslik metoodika kogusuuruse hindamisel. 6. Kas nõustute eelpool koostatud arvutustega, mille kohaselt maksaks 65 249 aadressile kaabliga juurdepääsuvõrgu rajamine vastavalt 163 ja 339 miljonit eurot? Kui ei, siis milline oleks teie esialgne hinnang maksumuste kohta maakondade kaupa? i. Välja pakutud maksumus on spekulatiivne ning selle alusel ei ole võimalik siduvaid otsuseid vastu võtta. Väljaehitamise maksumus sõltub väga suurelt sellest millised aadressid turutõkke eeldatavast mahtust (64 249) alles jäävad. 7. Kas teie hinnangul peaks kaabliga lairibavõrk jõudma kõikide aadressideni või teatud asustustihedusest alates pole see enam majanduslikult mõistlik? Kui suurele osale valgest alast tuleks sellisel juhul luua kaabelvõrk ja kui suures ülejäänud osas piirduda raadiolahendustega? i. Kaabliga tuleks jõuda kõikide eriplaneeringu kinnituse (punkt 3 ii ettepanek) saanud aadresspunktideni. 8. Kas lairiba ehitamise mudelite ja riigiabi peatükis on jäänud kirjeldamata midagi, mida peate vajalikuks lisada? i. Valgete alade teise etapi sidevõrgu rajamisest võivad osa võtta ainult operaatori neutraalsed võrguteenuse pakkujad. Lahus tuleb hoida sideteenus ning reguleerida juurdepääs ainult taristu rajamiseks. 9. Kas lisaks taristu ehitamise toetamisele peaks Eestis toetama ka lõppkasutajaid (andma vautšereid vms), et nad saaksid tasuda lairibataristuga liitumise eest (kui liitumise võimalus on loodud) ja/või igakuiste lairibateenuse arvete eest teatud perioodil (näiteks 12 või 24 kuud)? i. Vautšerite süsteem võimaldaks vajaduspõhist ehitamist. Arvestades siseriiklikku konteksti (suur hajasus, ränne, demograafia, rohetaristu väärtustamine) on vajaduspõhine lähenemine ainumõeldav. Vautšerite süsteem võimaldaks asendada ka regionaalse monopoli arenduskohustust. Vautšer peaks sisaldama ka kohustust lairiba teenusega liituda (näiteks läbi pakutud lairiba teenuse arvete tasumise võimaluse ja olema piisavalt pika kehtivusajaga võimaldamaks sellist tasumist). 10. Milliseid täiendavaid positiivseid ja negatiivseid asjaolusid peate vajalikuks toetusmeetmete valikuvariantide juures välja tuua? i. Senise kogemuse pealt võib eeldada, et investeeritava omakapitali osa sõtlub selgelt sellest, kui suure osa esmasest liitumise väljaehitamise kulust saab katta toetusskeemi kaudu. 11. Milline oleks teie eelistatud toetusmeetme elluviimise variant ja miks? i. Eelistame elluviimist peale maakondlike eriplaneeringute valmimist ja alusel, kus on arvestatud riigistrateegiat ja neutraalselt kaalutletud kohalikke perspektiive. 12. Kas teil on võrreldes 2016. aastal koostatud analüüsis kirjeldatud seadusandluse probleemkohtadele täiendavaid ettepanekuid, kuidas veelgi vähendada lairibavõrkude rajamiseks kuluvat aega ja kulusid? i. Muuta sidevõrgu ehitus menetlusvabaks, kuna menetluse käigus kogutavad ruumiandmed, mis oli ehitusteatise ja kasutusteatise säilitamise põhjenduseks, pole kasutust leidnud. Kehtestada kohustus koostada planeeringud ja projektid selliselt, et võimaldatakse ühisveevärgi kaevikute, raudteede ja teede mullete, sildade ühiskasutus. Lugupidamisega Priit Treial /allkirjastatud digitaalselt/ juhatuse liige