Töö number 2016-0045
Tellija Kernu Vallavalitsus
Riisipere tee 8, 76301 Haiba küla
Telefon: +372 697 3011; e-post:
[email protected]
http://kernu.kovtp.ee/
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Laki 34, 12915 Tallinn
Telefon: +372 698 8362; e-post:
[email protected]
www.skpk.ee
Kuupäev 15.08.2016
Kernu mõisa detailplaneering
Eskiis
Kernu mõisa detailplaneering
Eskiis
Algatamine: 19. juuni 2014
Algatamisotsuse muutmine: 21. aprill 2016
Eskiisi avalik arutelu I: 4. aprill 2016
Eskiisi avalik arutelu II: 23. august 2016
Vastu võtmine:
Avalik väljapanek:
Avalik arutelu:
Kehtestamine:
SKEPAST&PUHKIM OÜ
Laki 34
12915 Tallinn
Registrikood 11255795
tel +372 664 5808
e-mail
[email protected]
www.skpk.ee
1 / 18
Kernu mõisa detailplaneering
Eskiis
Sisukord
I PLANEERING
Planeeringu koostajad ...................................................................................................... 3
1. Planeeringu eesmärk ja alused..................................................................................... 4
2. Olemasolev olukord ...................................................................................................... 6
2.1. Kontaktvöönd ............................................................................................................... 6
2.2. Kitsendused ................................................................................................................. 6
3. Planeeringulahendus .................................................................................................... 8
3.1. Ehitusõigus ja kruntimine .............................................................................................. 8
3.2. Arhitektuurinõuded ja ehituslikud tingimused .................................................................. 10
3.3. Teed, liiklus ja parkimine .............................................................................................. 12
3.3.1. Lennuväli ................................................................................................................. 13
3.4. Haljastus ja heakord .................................................................................................... 14
3.5. Keskkonnamõjud ......................................................................................................... 14
3.6. Üldplaneeringu muutmise ettepanek .............................................................................. 15
3.7. Muinsuskaitse eritingimused .......................................................................................... 15
3.8. Servituutide vajaduse määramine .................................................................................. 15
3.9. Tehnovõrgud ............................................................................................................... 15
3.9.1. Elektrivarustus ......................................................................................................... 16
3.9.2. Sidevarustus ............................................................................................................ 16
3.9.3. Veevarustus ja kanalisatsioon ..................................................................................... 16
3.9.4. Sademevee kanalisatsioon ......................................................................................... 16
3.9.5. Soojavarustus .......................................................................................................... 16
3.9.6. Tänavavalgustus ....................................................................................................... 16
3.10. Tuleohutusnõuded ...................................................................................................... 16
3.11. Jäätmekäitlus ............................................................................................................ 16
3.12. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed ..................................................................... 17
4. Planeeringu elluviimine .............................................................................................. 18
Joonised
1. Situatsiooniskeem M 1:20 000
2. Tugijoonis M 1:1 000
3. Põhijoonis M 1:1 000
4. Lennujaama mõjuala joonis M 1:5 000
5. Illustratsioonid
Lisad
Lisa 1. Muinsuskaitse eritingimused. OÜ Kivisilla, 2016.
Lisa 2. Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Skepast&Puhkim, 2016.
2 / 18
Kernu mõisa detailplaneering
Eskiis
Planeeringu koostajad
Detailplaneering koostati koostöös Kernu Vallavalitsuse, huvitatud isikute ning Skepast&Puhkim OÜ
esindajatega:
Kernu Vallavalitsus:
Hannes Orgse vallavalitsuse liige
Huvitatud isikud:
Keith Siilats AS Evore
Krista Siilats AS Evore
Skepast&Puhkim OÜ:
Kadri Vaher projektijuht, planeerija
Hendrik Puhkim planeerija
Kati Kraavi tehnik
3 / 18
Kernu mõisa detailplaneering
Eskiis
1. Planeeringu eesmärk ja alused
Planeeringuga kavandatakse Kernu mõisakompleksi aktiivsemat kasutuselevõttu.
Selleks rajatakse olemasolevatesse mõisahoonetesse hotell, restoran, SPA, teatrisaal, töökojad
väiketootmise ja -äride võimaldamiseks. Piirkonna paremaks ühendamiseks on jõe äärsele
heinamaale planeeritud väikelennuväli.
Elanikkonna ning teenuste tarbijaskonna suurendamiseks on mõisa lähedusse planeeritud kaks uut
elurajooni: lähim ja tihedamini asustatud nn mõisaküla ning lennujaama serva paigutatud suuremate
kruntidega nn lennuküla, mille piirkonna elanikud saavad eralennukiga juurdepääsu võimaluse.
Eesmärk
Planeeringu eesmärk vastavalt Kernu mõisa detailplaneeringu lähteseisukohtadele (Kernu
Vallavolikogu 21. aprill 2016. a otsuse nr 29 „Kernu mõisa detailplaneeringu algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ muutmine, lisa 1):
olemasolevate kinnistute jagamine;
maa sihtotstarvete muutmine;
vajadusel ehituskeeluvööndi vähendamine;
tehnovõrkude vajaduse ja asukoha määramine;
liiklusskeemi väljatöötamine;
väikelennuvälja rajamine;
ca 30 elamumaa sihtotstarbega krundi moodustamine, ehitusõiguse andmine ja
hoonestusalade määramine;
haljastuse ja heakorra põhimõtete fikseerimine;
kujade ja kaitsevööndite määramine.
Planeeringu alused
Detailplaneeringu algatamise ja koostamise alus:
Kernu mõisa detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine, 19.06.2014 Kernu Vallavolikogu otsus nr 23;
Kernu mõisa detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine“ muutmine, Kernu Vallavolikogu 21.04 2016. a otsus nr 29;
AS Evore 23.03.2014 esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise taotlus;
AS Evore 03.03.2016 esitatud uus eskiisjoonis.
Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid:
Harju maakonnaplaneering 2030+, koostamisel;
Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused“ – roheline võrgustik, kehtestatud 11.02.2003 Harju maavanema
korraldusega nr 356;
Kernu valla üldplaneering, kehtestatud 13.10.2005 Kernu Vallavolikogu otsusega nr 40;
Kernu valla ehitusmäärus, vastu võetud 27.11.2003 Kernu Vallavolikogu määrusega nr 20;
4 / 18
Kernu mõisa detailplaneering
Eskiis
Uuringud
Pähklimäe kü geodeetiliste tööde aruanne, AS EXACT Geomark, töö nr 8618;
Kernu Hooldekodu geodeetiliste tööde aruanne, AS Geomark, töö nr 8299-1;
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, OÜ Skepast & Puhkim, 28.03.2016
poolt;
Kernu mõisa pargi puittaimestiku haljastuslik hinnang, OÜ Lootusprojekt, 2013;
Muinsuskaitse eritingimused Kernu mõisa detailplaneeringule, OÜ Kivisilla, 07.2016.
5 / 18
Kernu mõisa detailplaneering
Eskiis
2. Olemasolev olukord
Planeeringuala asub Harju maakonnas Kernu valla kaguosas Kohatu külas Vasalemma jõe ning Kernu
paisjärve vahelisel alal (vt situatsiooniskeem).
Ala koosneb Kernu hooldekodu ja Pähklimäe kinnistutest ning planeeringuala pindala on ligikaudu 61
ha. Olemasolevad kinnistute otstarbed on ühiskondlike ehitiste maa ja maatulundusmaa.
Üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala juhtfunktsiooniks üldkasutatav ala ja maatulundusmaa.
Olemasolevat olukorda kajastab joonis „Tugijoonis“.
Planeeringualale on juurdepääsuteed kagust (Kohatu tee nr 11407) ja kirdest (Laululava-Hooldekodu
tee nr 2970358). Planeeringuala kirdenurgast mööda põhjapoolset serva kulgeb Pähklimetsa-Ehasoo
tee nr 2970359, mis on osaliselt eraomandis. Planeeringuala idaservas, Kernu järve kallast mööda
kulgeb Laululava-Hooldekodu tee, mis läheb kagunurgas üle Kernu invakodu tee kõrvalmaanteeks.
Lisaks on planeeringualal väiksemad hooneteni viivad teed.
Planeeringualal on hoonestatud Kernu hooldekodu kinnistu, millel asuvad järgmised hooned:
endine karjalaut, olemasolevad kortermajad, jääkelder, aednikumaja, kontor, aiamajake, restoran
(endine tõllakuur), Kernu mõisa peahoone, teater (endine karjalaut), elamu (endine veski),
majandushooned ja kuurid.
2.1. Kontaktvöönd
Ümbritseva piirkonna näol on tegu Kernu hajaasustusega, lähimad tihedamini asutatud alad on
Kohatu küla u 2 km, Kernu küla 3 km ja valla keskus Haiba küla 6 km kaugusel. Seal asuvad ka
vallamaja, lastekodu, kultuurimaja, lasteaed, raamatukogu jm kaubandus-teenindusasutused.
Kohalikku tähtsust omavad Laitse, Ruila ja Kernu külad.
Asustus on vallas ebaühtlane ning on koondunud eelkõige suuremate liiklusteede lähedusse.
Lähimad lennuväljad on Ämari lennubaas ning eralennuväljadest Kuusiku Rapla lähedal ja Alliku
Harjumaal.
Lähim bussipeatus asub 1 km kaugusel Tallinn – Pärnu – Ikla maanteel Kernu tankla lähistel.
Planeeringuala lähiümbrust kirjeldab „Kontaktvööndi joonis“.
Kaugus Tallinnast on 35 km ja Pärnust 100 km.
Pärandkultuuri objektid läheduses: planeeringualast kirdes asub Kernu sepikoja koht, kagus on kernu
vesiveski ja ligikaudu 500 m kaugusel Kernu invakodu tee ääres asuvad Kernu mõisa rehi, Kernu
naisseltsi maja, Kernu lubjaahju koht ja Kernu allikad.
Planeeringualast 500 m läänepool on Kernu trahter ja ajalooliselt Kernu mõisaga seotud olnud
Kivisild.
2.2. Kitsendused
Planeeringuala olemasolevatest kitsendustest annab ülevaate Tabel 1.
Tabel 1. Olemasolevate kitsenduste ülevaade.
Valdkond Kitsendust põhjustav Kitsenduse nimetus Ulatus
objekt
Veekogu Vasalemma jõgi Kalda piiranguvöönd 100 m
6 / 18
Kernu mõisa detailplaneering
Eskiis
Vasalemma jõgi Kalda ehituskeeluvöönd 50 m
Kalda veekaitsevöönd 10 m
Kallasrada 4m
Avalikult kasutatav veekogu
Kernu järv Kalda piiranguvöönd 100 m
Kalda veekaitsevöönd 10 m
Kalda ehituskeeluvöönd 50 m
Veekogu kallasrada 4m
avalikult kasutatav veekogu
Maa- KERNU I Maaparandussüsteemi reguleeriv Kogu Pähklimäe
parandus- maaparandushoiuala võrk kinnistu ulatuses
süsteem (kood 4109920020250)
Maardla Ruila turbamaardla -
(reg. nr 508)
Tee Kernu invakodu tee Avalikult kasutatava tee 30 m
(Riigitee nr 11407) kaitsevöönd (mõlemal pool
äärmise sõiduraja
välimisest servast)
Kaitseala Kernu mõisa park Kaitsealune park
(KLO1200587)
Kinnismälestis Kernu mõisa peahoone, Kinnismälestise kaitsevöönd 50 m laiune maa-
19. saj. ala mälestise
(väline tunnus: 2788) välispiirist arvates,
millele liitub
idaküljel Kernu
paisjärv
Tehnovõrk Elektriõhuliin alla 1 kV Elektripaigaldise kaitsevöönd 2 m mõlemal pool
liini telge
Sideehitis maismaal Sideehitise kaitsevöönd 1 m mõlemal pool
liini telge
Puurkaev Veehaarde sanitaarkaitseala 50 m
Veetorustik Veetrassi kaitsevöönd 2 m torustiku
telgjoonest
mõlemale poole
Gaasitrass Gaasitorustike kaitsevöönd 1 m torustiku
välimisest
mõõtmest
Soojatorustik Kaugküttevõrgu ehitise 2 m mõlemal pool
kaitsevöönd torustiku
isolatsiooni
välispinnast
Kaitstavad liigid Crex crex (rukkirääk), III kategooria kaitsealused liigid
KLO9119165 ja kivistised, leiukoht
Info allikad: Keskkonnainfo, EELIS, Maa-ameti kitsenduste kaart.
7 / 18
Kernu mõisa detailplaneering
Eskiis
3. Planeeringulahendus
Detailplaneeringuga luuakse tingimused olemasoleva mõisakompleksi uuenemiseks ning selle ümber
uue kompaktse tiheasustusala tekkimiseks. Mõisa peahoone koos abihoonetega säilib olemasolevas
mahus.
Uued elamupiirkonnad on paigutatud mõisast ja selle kaitsevööndist eemale. Mõisale lähim
uuselamupiirkond on nn Mõisaküla, kuna see ala on mõisaga tihedamalt seotud. Tegu on kompaktse
ja tihedamini asustatud alaga, et luua rohkem elamisvõimalusi olemasoleva mõisasüdame ala
kõrvale.
Pähklimäe kinnistu kirdenurka on planeeritud nn Lennuküla, sealsed krundid on suuremad (u 1 ha),
et võimaldada hajusamat asustust. Siinse ala omapäraks on väikelennukite juurdepääs kinnistutele.
Kernu valla üldplaneeringust lähtuvalt on kõik uued elamud planeeritud ühepereelamutena.
Hoonestusalade asukohtade määramisel on arvestatud ümbritseva ning loodava keskkonnaga,
muinsuskaitsealuse mõisa ja pargi asukohaga ning nende kaitsevööndiga, oluliste vaatesuundadega
muinsuskaitse eritingimuste põhjal, tehnovõrkude kaitsevöönditega, tuleohutusnõuete kujadega ja
juurdepääsude tagamisega ning detailplaneeringu lähteseisukohtadega.
Lisaks elamutele on alale planeeritud väikelennuväli ja selle teenindamiseks vajalikud hooned
(angaar-töökojad) ning rajatised. Lennuväli on paigutatud hoonetest nii kaugele kui võimalik, kuid
samas arvestades ka lennuväljale ettenähtud mõõtmeid ning ohutusalasid. Lennuväli (klass 2) on
planeeritud vastavalt Lennuameti lennundusteatele ,,Lennuväljade ja lennuväljakute ehitamine ning
kasutuselevõtmine“ nõuetele.
Väikelennukite hoidmiseks on alale planeeritud angaarid. Igale lennuküla krundile on planeeritud 1
angaar kahe lennuki hoiustamiseks. Lisaks on planeeritud kaks suuremat angaari, millest kumbki
mahutab kuni 6 väikelennukit, st kokku on ruumi 12-le lennukile. Üks neist asub ala lõunapoolses
osas ning teine Mõisaküla edelaosas. Angaaride paigutamisel on võimalikult palju arvestatud vaadete
säilimisega.
3.1. Ehitusõigus ja kruntimine
Kruntide moodustamise ja ehitusõiguse andmed on toodud tabelis 2 ja põhijoonise ehitusõiguse
tabelis. Planeeringuala jaotatakse 23 üksikelamu krundiks, 8 transpordimaa krundiks (sh lennuvälja
alad), 3 ärimaa krundiks ja 3 maatulundusmaa krundiks.
Tabel 2. Ehitusõigus
Posit- Krundi Max Max Max Max Sihtotstarve Sihtotstarve Tule-
siooni planeeritud hoonete- korruse- hoonete hoone katastri- detail- püsivus
nr suurus alune lisus arv kõrgus üksuse liigi planeeringu klass
/ m2 pind /m krundil /m põhjal liigi põhjal
/ m2
1 10 240 250+320* 2 1+2 8 E EP
2 10 355 250+320* 2 1+2 8 E EP
3 10 203 250+320* 2 1+2 8 E EP
4 10 004 250+320* 2 1+2 8 E EP
8 / 18
Kernu mõisa detailplaneering
Eskiis
5 10 068 250+320* 2 1+2 8 E EP
6 10 221 250+320* 2 1+2 8 E EP
7 10 002 250+320* 2 1+2 8 E EP
8 10 025 250+320* 2 1+2 8 E EP
9 10 025 250+320* 2 1+2 8 E EP
10 10 019 250+320* 2 1+2 8 E EP
11 10 138 250+320* 2 1+2 8 E EP
12 42 603 - - - - L LT
13 10 416 - - - - L LT
14 47 420 3 100 2 6+9 10 Ä 30ÄV/40ÄK/30ÜK
15 8 023 1 496 2 4+2 10 Ä ÄM
16 5 930 400 2 1+1 10 Ä ÄM
17 21 787 - - - - M ML
18 6 014 1 920 1 3 5 L LL
19 3 563 250 2/1** 1+1 8/4** E EP
20 3 291 250 2/1** 1+1 8/4** E EP
21 3 313 250 2/1** 1+1 8/4** E EP
22 3 987 250 2/1** 1+1 8/4** E EP
23 3 168 250 2/1** 1+1 8/4** E EP
24 3 284 250 2/1** 1+1 8/4** E EP
25 3 432 250 2/1** 1+1 8/4** E EP
26 3 198 250 2/1** 1+1 8/4** E EP
27 4 980 250 2/1** 1+1 8/4** E EP
9 / 18
Kernu mõisa detailplaneering
Eskiis
28 4 308 250 2/1** 1+1 8/4** E EP
29 4 218 250 2/1** 1+1 8/4** E EP
30 8 440 250 2/1** 1+1 8/4** E EP
31 8 878 - - - - M ML
32 14 849 - - - - L LT
33 7 254 - - - - L LT
34 10 377 - - - - L LT
35 87 742 1920 1 3 5 L LL
36 6 195 - - - - L LT
37 170 673 - - - - M ML
* 320 m² on planeeritud lennukiangaari jaoks. Kui lennukiangaari ei ehitata, on max hoonetealune pind krundil 250 m²;
** Põhihoone / abihoone kohta.
Planeeritud krundi pindala võib täpsustuda piiride märkimisel loodusesse katastrimõõdistamise
käigus.
Ehitusõigusega lubatud hoonestus tuleb püstitada hoonestusala piirides. Uued hooned peavad krundi
piirist olemas minimaalselt 4 m kaugusel, sellest tulenevalt on määratud ka hoonestusalad.
Lisaks hoonetele on vajadusel lubatud rajatiste püstitamine, mis ei kuulu ehitusõiguse näitajate alla.
Rajatised on lubatud püstitada ka hoonestusalast väljapoole, kuid need ei tohi paikneda krundipiirile
lähemal kui 4 m, kui kruntide omanikud ei ole kokku leppinud teisiti. Rajatiste kavandamisel
arvestada tehnovõrkude paiknemise ja juurde- ning läbipääsuteedega.
3.2. Arhitektuurinõuded ja ehituslikud tingimused
Olulisemad arhitektuurinõuded on välja toodud alade kaupa.
Lennuküla hooned (pos 1-11):
Hoonete arv: 1+2, st maksimaalselt üks hoone koos kahe abihoonega, lisaks on lubatud
üksikelamute funktsiooni toetavad rajatised;
Otstarve: üksikelamu maa, so ühele leibkonnale kavandatud elamu maa;
Hoonetealune pind: max 250+320 m2, st et 250 m2 põhi- ja abihoonete jaoks ning 320 m2
lennukiangaari jaoks. Kui lennukiangaari ei ehitata, on max hoonetealune pind krundil 250
m2 ;
Hoonete kaugus: eluhooned paigutada üksteisest võimalikult kaugele;
Korruselisus: max kuni 2 korrust;
Kõrgus: max kuni 8 m /abs maapinnast;
Katus: Katusetüübina eelistada klassikalist viilkatust kahepoolse viiluga, sobib ka kelpkatus.
Välisilme: puit, krohv, kivi vm kvaliteetsed esinduslikud materjalid. Eelistatud on looduslikud
viimistlusmaterjalid ning pastelsed naturaalsed värvitoonid, mis sobituksid kokku ümbritseva
looduse ning mõisakompleksiga. Keelatud on kasutada matkivaid materjale, plast- või
10 / 18
Kernu mõisa detailplaneering
Eskiis
metallvoodrit ning intensiivseid/erksaid (tehismaterjalile iseloomulikke) värve. Lennukite
angaaride puhul vältida tööstuslikku stiili (plekkmaterjalist välisviimistlus);
Arhitektuur: uued hooned peavad stiililt sobima ümbritsevasse keskkonda ning moodustama
arhitektuurse terviku. Soovitatav on planeerida ühtse ilmega hooned, st sarnase katuse
kalde, akende suuruse, materjalide jms. Lisaks omavahelisele harmooniale tuleb arvestada
asendiga mõisakompleksi kontaktvööndis. Hooned peavad olema kõrge arhitektuurse
kvaliteediga;
Täiendavad tingimused: Pos 2 ja 11 kruntidel paigutada hooned selliselt, et säiliks ala
metsane ilme.
Piirded: Uute hoonete planeerimisel ja paigutamisel säilitada võimalikult palju avatust ja
läbipaistvust, seetõttu ei tohi planeeringualal krundipiiretena kasutada kõrgeid
läbipaistmatuid plankaedu ega müüre. Piiretena on soovitatav kasutada ühtse ilmega
lahendust, nt keevisvõrkaiad või madalate hekkide istutused. Piirded on lubatud paigutada
vaid hooviala ning hoonete lähiümbruse markeerimiseks.
Mõisaküla hooned (pos 19-30):
Hoonete arv: 1+1, st maksimaalselt üks hoone ühe abihoonega, lisaks on lubatud
üksikelamute funktsiooni toetavad rajatised;
Otstarve: üksikelamu maa, so ühele leibkonnale kavandatud elamu maa;
Korruselisus: kuni 2 korrust põhihoonel, kuni 1 korrus abihoonel;
Kõrgus: põhihoonel max kuni 8 m /abs maapinnast, abihoonel max kuni 4 m /abs
maapinnast;
Katus: Katusetüübina eelistada klassikalist viilkatust kahepoolse viiluga, sobib ka kelpkatus.
Välisilme: puit, krohv, kivi vm kvaliteetsed esinduslikud materjalid. Eelistatud on looduslikud
viimistlusmaterjalid ning pastelsed naturaalsed värvitoonid, mis sobituksid kokku ümbritseva
looduse ning mõisakompleksiga. Keelatud on kasutada matkivaid materjale, plast- või
metallvoodrit ning intensiivseid/erksaid (tehismaterjalile iseloomulikke) värve;
Arhitektuur: uued hooned peavad stiililt sobima ümbritsevasse keskkonda ning moodustama
arhitektuurse terviku. Soovitatav on planeerida ühtse ilmega hooned, st sarnase katuse
kalde, akende suuruse, materjalide jms. Lisaks omavahelisele harmooniale tuleb arvestada
asendiga mõisakompleksi kontaktvööndis. Hooned peavad olema kõrge arhitektuurse
kvaliteediga;
Täiendavad tingimused: Planeeritavad uushooned võiksid mõisa poolt vaadates mõjuda nagu
ajaloolisele mõisamaastikule iseloomulik abihoonete kompleks, st eelistatud on viilkatused,
lihtsa vormiga hooned.
Piirded: Uute hoonete planeerimisel ja paigutamisel säilitada võimalikult palju avatust ja
läbipaistvust, seetõttu ei tohi planeeringualal krundipiiretena kasutada kõrgeid
läbipaistmatuid plankaedu ega müüre. Piiretena on soovitatav kasutada ühtse ilmega
lahendust, nt keevisvõrkaiad või madalate hekkide istutused.
Mõisakompleksi uued hooned (pos 14-16):
Kõrgus: Hoonete kõrgused maapinnast ei tohi ületada 10m.
Täiendavad tingimused: Ehitismälestiste restaureerimisel/rekonstrueerimisel lähtuda nende
ajaloolisest mahust. Välisviimistluses kasutada Kernu mõisakompleksile omaseid materjale
ja viimistlusviise (looduskivi, krohv, puit jne). Vältida tööstuslikele hoonetele iseloomulike
arhitektuursete lahenduste ja välisviimistluse kasutamist (metallist paneelid,
valmiselemendid jne). Parki ei tohi projekteerida uushoonestust, v.a. ajalooliste hoonete
asukohtadele (vundamentidele) ajaloolises mahus hoonete rekonstrueerimisel.
Nõuded kaitsevööndis: Mälestiste alal asuvad nõukogude perioodil ehitatud abihooned
(kuurid, garaažid) likvideerida. Ehitiste säilimisel tagada nende korrashoid. Juurdeehitused
ei ole lubatud va ajalooliste plaanide kohaselt varasemalt eksisteerinud hoonete osad.
Angaarid (pos 18 ja 35):
Hoonete arv: max 3;
Otstarve: lennuvälja teenindavate hoonete, rajatiste maa;
11 / 18
Kernu mõisa detailplaneering
Eskiis
Hoonetealune pind: max 1920 m2;
Korruselisus: max 1 korrus;
Kõrgus: max 5 m /abs maapinnast;
Välisilme: Lennukite angaaride puhul vältida tööstuslikku stiili (plekkmaterjalist
välisviimistlus);
Arhitektuur: uued hooned peavad stiililt sobima ümbritsevasse keskkonda ning moodustama
arhitektuurse terviku. Soovitatav on planeerida ühtse ilmega hooned, st sarnase katuse
kalde, akende suuruse, materjalide jms. Lisaks omavahelisele harmooniale tuleb arvestada
asendiga mõisakompleksi kontaktvööndis. Hooned peavad olema kõrge arhitektuurse
kvaliteediga;
3.3. Teed, liiklus ja parkimine
Juurdepääsud planeeritavale alale on kavandatud olemasolevate Kernu invakodu ja Laululava teede
kaudu. Uued juurdepääsuteed saavad alguse planeeringuala lõunaküljelt Kohatu-Mõnuste teelt ning
idaküljelt Laululava teelt.
Planeeritav teedevõrgustik ja parkimiskohtade asukohad on näidatud põhijoonisel.
Planeeringualale planeeritud sõiduteed on avalikuks kasutamiseks, teede täpsemad asukohad
täpsustatakse projekteerimise etapis. Keskkonnasäästlike liikumisviiside soodustamiseks on olulist
tähelepanu pööratud kergliiklusvõrgustiku välja arendamisele.
Samuti on planeeringus kajastatud avalikuks kasutamiseks mõeldud Kohatu küla Kernu mõisa
terviseraja projekti, mille järgi perspektiivne terviserada on mõeldud jalutamiseks, matkamiseks vm
tervisespordiks ning talvisel ajal suusatamiseks.
Teede ja parkla projekteerimisel tuleb arvestada hooldussõidukite ja päästetehnika mugavat ja kiiret
juurdepääsuvajadust hoone sissepääsu juurde. Elumajade parkimine on lahendatud krundisiseselt.
Suuremate avalike objektide jaoks on ette nähtud eraldi parkimisalad, suurem asub Pos 34 ning
väiksem teatri/SPA hoone lähedal.
Parkimiskohti on sõiduautodele planeeritud 157, lisaks 5 inva parkimiskohta ning 3 kohta bussidele.
Parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud Eesti Standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ning
objektide praktilisest vajadusest. Parkimiskohtade kontrollarvutus on antud tabelis Tabel 1.
Tabel 1. Parkimiskohtade kontrollarvutus
Pos. Ehitise otstarve Norm Normatiivne Planeeringus ettenähtud
arvutus parkimiskohta parkimiskohtade arv
nr. de arv
Pos 1- Üksikelamud (22) 3x22 66 66 (krundil 3)
11; 19-
30
Pos 34 Parkla Sõiduauto - 52
Bussid 4
Pos 16 Korterelamu 288/50 6 6
6 (põhiosa paigutatud avalikku parklasse
Pos 15 Hotell 1520/90 17 Pos 34)
Restoran 300/80 4 4 (põhiosa paigutatud avalikku parklasse
Pos 34)
12 / 18
Kernu mõisa detailplaneering
Eskiis
Jalgratas:
21
11 4 (põhiosa paigutatud avalikku parklasse
Pos 14 Konverentsikeskus 800/70 Pos 34)
Teater, SPA, 50 kohta/5 24 12 (põhiosa paigutatud avalikku parklasse
Spordisaal + 600/25 Pos 34)
6
5
Töökojad-väikeärid 540/90
5
Jalgratas:
14
Kõik jalgratta parkimiskohad peavad võimaldama raamist lukustamist. Kui jalgrataste parkimine
õuealal ei ole lahendatav, võib selle lahendada hoone mahus esimesel korrusel.
Põhijoonisel kajastatud teede ja parkimise lahendus on illustratiivne ning lahendatakse edasise
projekteerimise käigus. Ka parkimiskohtade arvu võib projekteerimise faasis täpsustada.
Nõuded:
Ajaloolisse mõisa hoovi ning parki jäävad teed katta vett läbilaskva katendiga,
millest kõige sobilikum on vähese savisisaldusega peenefraktsiooniline purustatud kruus (soovituslik
segu nr 5) või graniitsõelmed;
Mõisa juurdepääsuteede ning majandushoonete hoovide kattena võib ajutiselt
kasutada ka tihendatud freesasfalti;
Teedevõrgustiku planeerimisel lähtuda säilinud ajaloolistest plaanidest ja fotodest ning
arvestada tänapäevaste väljakujunenud liikumissuundadega;
Planeeritav mõisakompleksi teenindav parkla liigendada kõrghaljastusega ning
osaliselt kavandada killustikmuru-kattega;
Negatiivse keskkonnamõju vältimiseks tuleb suuremate parkla alade (sh lennukite
parkimisalade) rajamisel ette näha sademevee juhtimine läbi liiva-õlipüüduri enne selle
juhtimist loodusesse.
3.3.1. Lennuväli
Lennuraja pikkuseks on kavandatud 800 m ja laiuseks 23 m. Lennuraja katteks on freeskate.
Lennuväljal maandub/tõuseb õhku umbes paar lennukit nädalas lendamiskõlblikul ajal. Lennuväli on
mõeldud kasutamiseks lumevabal aastaajal instrumentaallendudeks (so kuni 6-kohalised
hobilennukid). Enamik maandumisi hakkab toimuma põhja poolt.
Lennuvälja ala ei ole kavas tarastada. Lennuväljale rajatakse vajalik valgustus, mille sisse- ja
väljalülitamine toimub pilootide poolt. Lennukite hoidmiseks on igale Pähklimäe kinnistul asuvale
krundile ettenähtud abihoone/angaar, kuhu saab suunduda mööda lennuvälja ruleerimisteid ning
lisaks kaks suuremat ühisangaari (pos 18 ja pos 35).
Õhusõidukeid võib hoida, parkida või remontida ainult selleks ette nähtud aladel, mis asuvad
angaaride juures pos 18 ja pos 35 ning Lennuküla kruntidel. Lennukite tankimine-hooldamine toimub
angaaride juures vastavalt nõuetele.
Lennukikütust hoitakse vastavalt nõuetele Pos 16 alal asuvates mahutites. Kütus transporditakse
sealt lennukiteni ning tankimine toimub ainult selleks ettenähtud kohtades angaaride juures pos 18
ja pos 35.
Lennukite hooldus- või remonditöödel tuleb tagada, et kütus, määrdeained, kemikaalid vm
keskkonnaohtlikud ained ei satuks keskkonda.
13 / 18
Kernu mõisa detailplaneering
Eskiis
3.4. Haljastus ja heakord
Planeeringuala on suuremas osas lage avamaastik ning kõrge väärtusega kõrghaljastust esineb
peamiselt Kernu mõisa pargis ning mõisakompleksi piirkonnas. Mõisa park on liigirikas – 2013. a
toimunud inventeerimise andmetel esineb seal 95 nimetust puittaimi millest 35 on kodumaised.
Planeeringuala lääne-, edela- ja loodeservas paikneb noore lehtmetsa riba. Uute arenduste
(lennuväli, elamualad) alad on lagedad ning praktiliselt ilma kõrghaljastuseta. Rohumaa alade
servades ja vahel esineb vähesel määral spontaanselt kasvanud võsa ning põõsaid ja üksikuid noori
puid, mis looduslikku väärtust ei oma.
Planeeringualal ega selle piiril ei paikne rohevõrgustiku elemente, seetõttu ei mõjuta kavandatavad
tegevused otseselt rohevõrgustiku alasid.
Kernu mõisa pargi ala on kavas korrastada, selle tarbeks on koostatud vastav projekt (Kernu mõisa
pargi puittaimestiku haljastuslik hinnang ning sanitaar- ja hooldusraiete plaan). Lennuohutuse
eesmärgil tuleb mõisakompleksi edelaservas raiuda mõningaid puid (sealhulgas ka mõned
väärtuslikud pärnad ja vahtrad) ja/või piirata mõne puu kõrgust.
Planeeringuala loodeservas lennuraja joonel tuleb lennuohutuse tagamiseks raadata noort lehtmetsa,
mis ei oma olulist looduslikku väärtust. Planeeringuala lõunapiiril, lennuraja kagupoolse otsa joonel
(Saviaugu KÜ alal) tuleb lennuohutuse eesmärgil samuti raadata metsa, millest enamus on noor
lehtmets ning väiksemas osas vanem ning kõrgema väärtusega segamets. Looduslikke
metsaelupaiku ega väärtuslikke kooslusi raadatavatel aladel teadaolevalt ei leidu.
Haljastuslahendus kajastub planeeringu põhijoonisel. Hoonestuse kavandamisel tuleb maksimaalselt
säilitada olemasolevat kõrghaljastust.
Krundisisene haljastus lahendatakse edasise projekteerimise käigus, võttes võimalusel arvesse
detailplaneeringus kajastatud haljastuse paiknemist.
Haljastuse kavandamisel arvestada hoone, tehnovõrkude- ja rajatiste asukohtadega ning kasutada
piirkonda sobivaid liike. Haljastuse projekteerimisel tagada puudele jt taimedele vajalikud
kasvutingimused (mullapalli suurus jms) arvestades hoonest ja lähedalolevast olemasolevast
kõrghaljastusest tulenevate võimalike mõjutustega kasvuruumi osas.
Krundi vertikaalplaneerimisel tuleb tagada, et sajuvesi ei valguks naaberkruntidele.
Projekteerimisel tuleb arvestada, et kõvakattega alade osakaal ei ületaks ebaproportsionaalselt
haljastatavate alade osakaalu.
Lennuküla loodekruntidel Pos 2 ja Pos 11 säilitada olemasolevaid puid nii palju kui võimalik. Säilitada
kruntide metsane ilme.
Olemasolevatele puudele lähemal kui 3m kaevetöid teostada käsitsi, puudele ja põõsastele säilitada
piisavad kasvutingimused vastavalt EVS 843:2003 nõuetele.
Detailplaneeringuga kavandatavad muudatused kuivenduskraavide süsteemis võivad olulisel määral
mõjutada pargipuude kasvutingimusi. Tagada pargipuudele veereziimi säilimine tänases seisus.
3.5. Keskkonnamõjud
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu1 kohaselt detailplaneeringuga kavandatud
tegevustega eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei kaasne ja KSH algatamise vajadus puudub.
1 Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Skepast&Puhkim, 2016.
14 / 18
Kernu mõisa detailplaneering
Eskiis
Eelhinnang järeldab, et kavandatava lennuvälja ja lennuliikluse müra mõjupiirkonna elamualadele
on väheoluline. Uue elamuala rajamisega kaasneva võimaliku negatiivse mõju avaldumise
vältimiseks põhja- ja pinnaveele, tuleb arvesse võtta detailplaneeringus toodud tingimusi.
3.6. Üldplaneeringu muutmise ettepanek
Detailplaneeringulahendusega kavandatakse uue tiheasutusala moodustamist väljaspool
olemasolevaid ja üldplaneeringuga kavandatud elamualasid, mistõttu on tegemist üldplaneeringu
muutmisega.
Olemaseoleva mõisa külje alla planeeritakse kompaktse asustusega 12 pereelamu krundist koosnev
nn Mõisaküla ning Pähkliküla kinnistule hõredam 11 pereelamu krundist koosnev nn Lennuküla.
Tegemist ei ole väärtusliku põllumaaga, kavandatud elamuala haakub mõisa kui terviku arendamise
visiooniga ning moodustab tervikkompleksi.
Detailplaneering toetab Kernu valla arengukava eesmärke, nt paranenud ühendus Tallinna linna kui
tõmbekeskusega, hoogsam majandustegevus valla territooriumil, eelduste loomine rahvastiku
kasvuks jms.
Eeltoodust tulenevalt on üldplaneeringu muutmine põhjendatud.
3.7. Muinsuskaitse eritingimused
Muinsuskaitse eritingimused koostas OÜ Kivisilla, aruanne asub planeeringu lisades.
Planeeringulahendust puudutavad nõuded on lisatud planeeringu põhijoonisele ning seletuskirja
vastavatesse peatükkidesse sõltuvalt teemast.
3.8. Servituutide vajaduse määramine
Detailplaneeringuga on tehtud ettepanekud krundi kasutamist kitsendavate servituutide seadmiseks.
Servituudi vajaduse alad on vaja seada tehnovõrkude paigaldamiseks, kasutamise ja hooldamise
tagamiseks. Servituudi vajadusega alad on kajastatud tabelisTabel 2 ja Põhijoonisel. Servituudi
vajadusega alad määratakse detailplaneeringu koostamise järgmises etapis.
Tabel 2. Servituudi seadmise vajadus
Teeniv kinnisasi Servituudi määramise vajadus Valitsev kinnisasi või isik,
kelle kasuks servituut
seatakse
3.9. Tehnovõrgud
Tehnovõrgud lahendatakse detailplaneeringu koostamise järgmises etapis.
15 / 18
Kernu mõisa detailplaneering
Eskiis
3.9.1. Elektrivarustus
3.9.2. Sidevarustus
3.9.3. Veevarustus ja kanalisatsioon
3.9.4. Sademevee kanalisatsioon
Planeeritud kruntidel tekkiv sademevesi immutatakse maasse või juhitakse kraavide kaudu
Vasalemma jõkke. Kõvakattega platsidelt kogutav sademevesi tuleb enne sademeveekanalisatsiooni
juhtimist puhastada lokaalpuhastites (liiva- ja õlipüüdurid), nende asukoht täpsustub ehitusprojekti
koostamise käigus.
3.9.5. Soojavarustus
Soojavarustus lahendatakse lokaalselt hoonete projektidega.
Eelistatud on energiasäästlikud ja keskkonda minimaalselt saastavad süsteemid. Võimalikud
küttelahendused on elektri-, vedel- või tahkeküte ja soojuspump. Keelatud on märkimisväärselt
jääkaineid lendu laskvad kütteliigid, näiteks raskeõlid ja kivisüsi.
Arvestades Euroopa Liidu energiatõhususe nõudeid, on soovitav projekteerimisel kavandada ka
päikeseenergia kasutamise võimalusi.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta, ütleb, et
pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema liginullenergiahooned. Eesti on kehtestanud
liginullenergia standardi nõuded määrusega Hoone energiatõhususe miinimumnõuded.
3.9.6. Tänavavalgustus
Välisvalgustus lahendatakse hoonete- või teede projektide koosseisus.
3.10. Tuleohutusnõuded
Hoone projekteerimisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt
Majandus- ja taristuministri 02.06.2015. a määrusele nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“,
mille järgi ei tohi tule levik ühelt ehitiselt teisele ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist
kahju. Hoone tulepüsivusklassiks on TP1 või TP2.
Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs
ettenähtud päästevahenditega.
3.11. Jäätmekäitlus
Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Jäätmeseadusest. Vastavalt Jäätmeseadusele tuleb jäätmete
kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või
selleks ettenähtud kohtadesse. Ohtlikud jäätmed koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse.
16 / 18
Kernu mõisa detailplaneering
Eskiis
Planeeritava ala jäätmekäitlus lahendada krundisiseselt. Hoonete projekteerimise käigus näidata
prügikogumise konteineritele mõeldud alad.
3.12. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed
Planeeritava ala turvalisuse tagamiseks vajalikud meetmed:
hoonete ümber ja parkimisaladele ette näha valgustus;
erineva kasutusega alade selgepiiriline eristamine;
kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale;
luua atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur ja kõnniteed;
planeeritava ala korrashoid;
süttimatust materjalist prügikonteinerite kasutamine.
17 / 18
Kernu mõisa detailplaneering
Eskiis
4. Planeeringu elluviimine
Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele.
Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisel. Ehitusõigus realiseeritakse
maaüksuse omaniku poolt tema tahte kohaselt.
Kui planeeringulahendust ei ole 5 aasta jooksul ellu viidud, on omavalitsusel õigus tunnistada
planeering kehtetuks.
Avalike rajatiste ja infrastruktuuride väljaehitamine toimub asjast huvitatud osapoolte kokkuleppel.
Koostöö käigus pannakse paika avalike rajatiste ja infrastruktuuride rajamise maht ja finantseerimise
tingimused.
Kinnistu tehnovõrkude rajamine toimub kinnistu igakordse omaniku, omavalitsuse ja tehnovõrkude
valdaja koostöös. Projekte võivad koostada vastavat litsentsi omavad firmad või isikud.
Servituudilepingud sõlmitakse vastavalt kinnistuomanike ja tehnovõrguvaldajate kokkulepetele.
18 / 18