Arengukava edastamine

PÕLVA HAIGLA AS FUNKTSIONAALNE ARENGUKAVA I ETAPP 2017 Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................................... 4 1. Arengukava aluseks olevad strateegilised eesmärgid .................................................... 5 1.1. Üldised strateegilised eesmärgid ............................................................................. 5 2. Teeninduspiirkonna kirjeldus .......................................................................................... 8 2.1. Teeninduspiirkonna üldiseloomustus ....................................................................... 8 2.2. Vastutuspiirkonna suurus ja rahvastik ..................................................................... 9 2.3. Vanuseline koosseis...............................................................................................10 2.4. Tõmbekeskused ja asustustihedus.........................................................................12 3. Ülevaade tervishoiuteenustest.......................................................................................12 3.1. Põlva Haigla ASi ravitegevus perioodil 2013-2016 .................................................12 3.1.1. Erakorraline meditsiin ..........................................................................................12 3.1.2. Statsionaarne ravi................................................................................................13 3.1.3. Päevaravi ........................................................................................................15 3.1.4. Ambulatoorne ravi ...........................................................................................15 3.1.5. Operatsioonid, protseduurid, uuringud ............................................................16 3.1.6. Taastusravi .....................................................................................................18 3.1.7. Muud tervishoiuteenused ................................................................................19 3.1.8. Sotsiaalteenused.............................................................................................19 3.2. Tervishoiuteenuste kasutamine maakonnas ...........................................................20 3.3. Põlva Haigla esmatasandi tervisekeskus................................................................22 3.3.1. Üldarstiabi teenus ...........................................................................................23 3.3.2. Koduõendusteenus .........................................................................................24 3.3.3. Füsioteraapia teenus .......................................................................................24 3.3.4. Ämmaemandusabi teenus ...............................................................................24 3.3.5. Hambaravi teenus ...........................................................................................25 3.3.6. Vaimse tervise õe teenus ................................................................................25  3.3.7. Koolitervishoiuteenus ......................................................................................25 3.3.8. Sotsiaalnõustamise teenus..............................................................................25 3.3.9. Ambulatoorsed eriarstiabiteenused .................................................................26 4. Ravimahtude planeerimine aastani 2030 .......................................................................27 5. Tervishoiutöötajate vajadus ...........................................................................................34 6. Struktuuriüksuste loend .................................................................................................38 6.1. Meditsiinilised struktuurid .......................................................................................38 6.2. Tugiteenused .........................................................................................................38 7. Juhtimine .......................................................................................................................40 8. Töökorraldus .................................................................................................................42 9. Arengukava koostamise alused .....................................................................................43 Kokkuvõte ............................................................................................................................44 Sissejuhatus Käesoleva dokumendi eesmärgiks on anda ülevaade AS Põlva Haigla hetkeolukorrast ning võimalikest arengusuundadest perioodil 2017-2030. Dokument on sisendiks funktsionaalse arengukava II etapile, mille alusel otsustatakse AS Põlva Haigla hoone arendustegevused. Arengukava koostamisel on aluseks võetud Eesti Vabariigi tervishoiupoliitika ja –strateegia hetkeolukord ning arengusuunad. Lähtutud on riigi poolt heaks kiidetud määrustest ja seadusandlusest ning haiglavõrgu ja arstlike erialade arengukavadest. Sisendandmetena on kasutatud AS Põlva Haigla strateegilisi dokumente ja haigla personali intervjuude tulemusi ning Statistikaameti prognoose. Käesolevas dokumendis kirjeldatakse AS Põlva Haigla vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid, AS Põlva Haigla ravitegevust perioodil 2013-2016, planeeritavaid ravimahte perioodil 2017- 2030 ning haigla personali hetkeolukorda. Rahvastiku prognoosimisel tuginetakse Statistikaameti prognoosile. Täiendavalt on kirjeldatud haigla strateegilisi eesmärke ja pikaajalisi arengusuundi. Käesolev dokument valmis 2017. aasta veebruaris ja märtsis. Koostajad tänavad kõiki, kes aitasid kaasa arengukava valmimisele. 4 1. Arengukava aluseks olevad strateegilised eesmärgid 1.1. Üldised strateegilised eesmärgid Põlva Haigla visiooniks on olla Kagu-Eesti meditsiinikeskus, mis pakub kvaliteetset arsti-, õendusabi- ja rehabilitatsiooniteenust. Haigla üldeesmärgiks on, et kõigil abivajajatel on AS Põlva Haiglas head võimalused tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenuse kättesaamiseks ja oma tervisliku potentsiaali arendamiseks. Haigla üheks oluliseks prioriteediks on ka esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine – rajamisel on Põlva Haigla esmatasandi tervisekeskus. Põlva haigla strateegiliste eesmärkide ning neid toetavate tegevuste püstitamisel on lähtutud haigla pikaajalistest arengusuundadest. Haigla üldeesmärgist tulenevad strateegilised eesmärgid on jaotatud järgnevatesse valdkondadesse: 1. Patsientide/klientidega seotud eesmärgid Eesmärk I: Haigla teenused on osutatud kvaliteetselt. Eesmärk II: Haigla on teeninduspiirkonna elanikele esimeseks valikuks arsti-, õendusabi- ja rehabilitatsiooniteenuse tarbimisel. Eesmärk III: Haigla on piirkondlik taastusravi kompetentsikeskus. Eesmärk IV: Põlva Haigla tegevused toetavad esmatasandi tervisekeskuse tegevust. Eesmärki toetavad tegevused: Haiglas korraldatakse regulaarselt rutiinset kvaliteedikontrolli, tekkinud probleemide analüüsi ning uuendatakse ja täiendatakse kvaliteedi kontrolli süsteemi. Jätkatakse juba väljatöötatud kvaliteedijuhtimise süsteemi rakendamist, seda muuhulgas pidevalt parendades. Kvaliteedi tagamiseks toimub aastaringselt kvaliteedi järelevalve. Põlva Haigla arendab koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi ning Põlvamaa kohalike omavalitsustega eeskätt Põlva maakonna elanikkonna teenindamiseks kaasaegse keskuse, kus osutatakse nii ambulatoorset (s.h päevaravi) kui statsionaarset eriarstiabi, nii ambulatoorset kui statsionaarset õendusabi. Lisaks on Põlva Haigla koostöös TÜ Kliinikumiga taastusravi Lõuna-Eesti Kompetentsikeskuseks, kus osutatakse spetsialiseeritud statsionaarset- ja ambulatoorset taastusravi. Tervisekeskuse rajamiseks ehitatakse uus hoone Põlva haigla territooriumile ning see ühendatakse haiglahoonega galeriiga. Esmatasandi tervisekeskuse loomine haiglaga samale alale tagab ka erinevate tervishoiuteenuste parema integreerituse. 2. Teenustega seotud eesmärgid 5 Eesmärk I: Juhendmaterjalid ja standardid töötajatele on välja töötatud ja kaasaegsed. Eesmärk II: Eriarstiabi, õendus-, hooldus- ja rehabilitatsiooniplaanid on iga patsiendi/kliendi kohta välja töötatud ja kaasaegsed. Eesmärk III: Erinevate protsesside (õendus- ja hooldus, eriarstiabi, juhtimine) hindamiseks on välja töötatud konkreetsed indikaatorid. Eesmärk IV: Info valdkonna uute suundumuste kohta on olemas, uute teenuste plaan on koostatud ja ellu viidud. Eesmärk V: Haigla IT lahendused on välja töötatud ja kaasaegsed. Eesmärki toetavad tegevused: Haigla kaasajastab järjepidavalt juhendmaterjale ja standardeid, eriarstiabi, õendus-, hooldus- ja rehabilitatsiooniplaane ning tagab sisekommunikatsiooni efektiivse toimimise, lisaks panustab protsesside hindamiseks indikaatorite väljatöötamisse. 3. Organisatsiooniga seotud eesmärgid Eesmärk I: Haigla omab toimivat kvaliteedijuhtimissüsteemi. Eesmärk II: Haiglal on Lõuna-Eestis hea tuntus ja positiivne imago. Eesmärk III: Info (teabe) liikumine organisatsioonis ja organisatsiooni väliselt on tõhus ja toimiv. Eesmärk IV: Haiglal on toimiv koostöö erinevate sihtgruppidega. Eesmärki toetavad tegevused: Jätkatakse juba väljatöötatud kvaliteedijuhtimise süsteemi rakendamist, seda muuhulgas pidevalt parendades. Kvaliteedi tagamiseks toimub aastaringselt kvaliteedi järelevalve. Jätkuvalt korraldatakse terviseedenduslikke tegevusi ning tehakse koostööd perearstide, teiste haiglate ja omavalitsustega. 4. Personaliga seotud eesmärgid Eesmärk I: Haigla personalivajadus on hinnatud. Eesmärk II: Haigla on komplekteeritud kompetentsete, motiveeritud ja arengule orienteeritud töötajatega. Eesmärk III: Haiglal on toimiv personali tunnustamissüsteem. Eesmärk IV: Haigla on koolitus-praktikabaasiks. 6 Eesmärki toetavad tegevused: Juhatus kindlustab personali hulga ja kompetentsi. Haigla võtab tööle sobivate isikuomadustega, vastavalt koolitatud töötajaid, kes suudavad vastutada oma tegevuse eest ja tagada patsienti/klienti rahuldava teenuse. Lisaks tagab sõbraliku töökeskkonna, mis suurendab töömotivatsiooni, avardab koostööd, meeskonnatööd, tugigruppide tekkimist. Haigla võimaldab regulaarset täiendõpet ja huvi osaleda arendustegevustes. Jätkatakse varasema personali motiveerimissüsteemiga: töötajate motiveerimiseks on haiglas paika pandud mitmed tunnustuse viisid (nt kuni 2017. aastani said mittesuitsetajad ühe lisapuhkepäeva, töölt lahkumise hüvitus jne), toetused (nt jõulutoetus, sünnitoetus jne) ja soodustused (nt hambaravi soodustus, ujula kasutamine jne). 5. Ressurssidega seotud eesmärgid Eesmärk I: Haigla finantsiline jätkusuutlikkus on tagatud. Eesmärk II: Patsientide/klientide vajadused ja ootused materiaalse baasi suhtes on tagatud. Eesmärk III: Töökeskkond, sisustus ja töövahendid vastavad töötajate vajadustele. Eesmärki toetavad tegevused: Haigla keskkonnale orienteeritud strateegia näeb ette tervisliku töökoha edendamist. Personalile pakutakse jätkuvalt kaasaegset ja motiveerivat töökeskkonda. 7 2. Teeninduspiirkonna kirjeldus 2.1. Teeninduspiirkonna üldiseloomustus AS Põlva Haigla peamiseks teeninduspiirkonnaks on Põlva maakond. Lisaks AS Põlva Haiglale asub maakonnas ka veel Räpina Haigla AS. Põlva Haigla on aga ainus Põlvamaal asuv üldhaigla, mille koosseisu kuuluvad ambulatoorne eriarstiabi ja erakorralise meditsiini osakond, statsionaarne intensiiv- ja aktiivraviosakond, iseseisev õendusabiteenus ning rehabilitatsioonikeskus. Haigla rendib pinda SA Tartu Kiirabi kahele brigaadile. Käesoleval hetkel pakub AS Põlva Haigla eriarstiabi 14 erialal. Erialadel, millel ei ole regioonis ühe eriarsti jaoks täies ulatuses mahtu, kasutatakse nn visiitarstide teenust. Taoline töökorraldus võimaldab tagada kvaliteetse eriarstiabi kiirema kättesaadavuse oma maakonna elanikkonnale. Haigla diagnostikakabinettide teenuseid kasutavad ka maakonna perearstid. Perearstide koostöö haiglaga on hea, sest perearstikeskus asub haiglaga samas hoones. Lisaks AS Põlva Haiglale on piirkonnas teisi meditsiiniteenuste osutajaid. Põlva maakonnas osutab üldarstiabi teenust 16 perearsti. AS Räpina Haigla omab kolme tegevusluba, milleks on koduõendusteenuse, eriarstiabi ning statsionaarse õendusabi tegevusluba. RAKE uuringu kohaselt pakuvad koduõendusteenust alates juulist 2014 AS Räpina Haigla, Põlva Haigla AS, SA Vähihaigete Toetusravi ja Riia Palm Õendusabi. Ambulatoorse ravi taastusraviteenuseid teostab piirkonnas Põlva Haigla AS. Erafüsioteraapiateenust (sh kodused seansid) pakub LM Füsioteraapia OÜ ja Värska Sanatoorium. Ämmaemanda iseseisvaid vastuvõtte teostab piirkonnas Põlva Haigla AS. Ambulatoorse günekoloogiateenuse Haigekassa lepingupartneriks oli 2013. aastal lisaks Põlva Haigla AS-ile ka Malial OÜ. Oftalmoloogi teenust pakub Sikk Tea OÜ ning psühhiaatria teenust Krista Ruus FIE. Lisaks pakub Põlva Haigla AS Räpina haiglas nahaarsti, günekoloogi ja neuroloogi teenust. Põlva Haigla osutab ka nõustamisteenust. Noorte Nõustamiskabinet Amor osutab nii Põlvas kui ka Räpinas seksuaalnõustamise ja sõltuvusainete alast nõustamise teenust. Põlva Haigla osaleb kahes Haigekassa ennetusprojektis: emakakaelavähi varajase avastamise projekt ja noorte reproduktiivtervise projekt. Lisaks osaletakse kahes Tervisearengu Instituudi terviseedenduslikus projektis, milleks on suitsetamisest loobumise nõustamise projekt ja tuberkuloosi otseselt kontrollitava ravisüsteemi projekt. Oma projektidega on Põlva Haigla tervist edendav haigla. Haiglal on tihedad koostöösuhted esmatasandi teenuseosutajatega, kellele pakutakse haigla poolt osutatavaid laboratoorseid ja diagnostilisi teenuseid ning võimaldatakse lepingulisel 8 alusel juurdepääsu haigla infosüsteemile, mille kaudu saavad väliskasutajajad muuta oma tööd patsiendiga lihtsamaks ja efektiivsemaks. Esmatasandi teenuseosutajatel on võimalus enda valikul suunata patsiente nii eriarstiabi kui iseseisva õendusabi teenustele AS Põlva Haiglasse või mõne teise nende poolt valitud teenuseosutaja juurde. 2014. aasta andmete põhjal raviti Põlva Haiglas keskmiselt 69% maakonna elanike ambulatoorsetest ravijuhtudest, 87% statsionaarsetest ravipäevadest ning 68% päevaravi vastuvõttudest. Keerukamad ravijuhud suunatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi. Lisaks saavad osad maakonna patsiendid abi ka Võru maakonnast. Umbes 10% ravitakse teiste maakondade patsiente. Põlva maakonna elanikele osutab piirkondliku haiglana eriarstiabi teenuseid Tartu Ülikooli Kliinikum (SA TÜK). Eriarstiabi osutatakse patsientide vajadustest lähtuvalt ühes või teistes raviasutustes, seejuures patsienti vastavalt ravifaasile vajadusel üle viies. 2.2. Vastutuspiirkonna suurus ja rahvastik Põlva maakond Põlva Haigla teeninduspiirkonnana hõlmab maa-ala suuruses 2164,52 km2. Põlva maakonna koosseisu kuulub 13 valda ning 2 vallasisest linna, Põlva ja Räpina. Statistikaameti andmetel elab Põlva maakonnas 28 218 inimest (1. jaanuari 2016. aasta seisuga) ning 1 km2 kohta on 13,0 elanikku. 2016. aasta seisuga on suurima rahvaarvuga omavalitsus Põlva vald (koos vallasisese Põlva linnaga), kus elab 33,9 % maakonna elanikest. Rahvaarvu poolest suuruselt teine omavalitsusüksus on Räpina vald (koos vallasisese Räpina linnaga), kus elab 16,6 % elanikest, sellele järgnevad Kanepi vald (8,5%) ja Mooste vald (5,2%). Ülejäänud omavalitsusüksustes jääb rahvaarv alla 1400 elaniku. Põlva maakonna rahvaarv on olnud aastatel 2010 – 2015 langustrendis, 2016. aastal elanike arv suurenes, kuid järgnevateks aastateks prognoositakse taas rahvastiku vähenemist. Rahvaarvu vähenemise taga on nii püsiv negatiivne iive kui ka väljaränne piirkonnast. Maakonnas on probleemiks nooremaealiste väljaränne suurematesse keskustesse. 9  Rahvaarv Põlva maakonnas 28 650 28 440 28 026 27 816 27 641 27 438 28 218 26 636 26 358 25 766 24 389 23 058 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017p 2018p 2020p 2025p 2030p Joonis 1. Põlva maakonna rahvastiku dünaamika perioodil 2010-2016 ning prognoos 2017-2030 (Allikas: Statistikaamet) Statistikaameti prognoosi kohaselt kaheneb aastaks 2020 rahvaarv 2452 inimese võrra (8,69%) ning sellele järgneva kümne aasta jooksul 2708 inimese võrra (11,7%). Seega on oodata rahvaarvu languse jätkumist. 2.3. Vanuseline koosseis Põlvamaa teeninduspiirkonna rahvastikust moodustavad kõige suurema osa 50-64-aastased. Maakonna rahvastiku vanuselist koosseisu iseloomustab kuni 14-aastaste elanike madalam osakaal Eesti keskmisega võrreldes. Vanusegruppides 15-19 ja 20-24 ületab Põlva maakond Eesti kui terviku näitajat vastavalt 0,35 ja 0,96 protsendipunkti võrra. Põlvamaa 25-44 aastaste elanike osakaal on Eesti keskmisega võrreldes madalam. Teisalt on 45 ja vanemate elanike osakaal Eesti keskmisest kõrgem. Põlva maakonna valdasid ja linnu omavahel võrreldes, on peamiseks erinevuseks noorte ja tööealiste inimeste vähesus valdades. Tööealisi nooremapoolseid inimesi vanuses 25-34 eluaastat on Põlva, Kanepi ja Räpina vallas tunduvalt enam kui teistes omavalitsustes. 10  Eesti Põlva maakond 7,53% 7,16% 6,83% 6,92% 6,52% 6,63% 6,74% 6,35% 5,83% 5,66% 7,46% 7,54% 7,63% 5,37% 5,60% 4,89% 4,56% 6,63% 6,43% 6,75% 6,77% 6,11% 5,77% 5,63% 4,12% 4,19% 4,76% 4,57% 4,91% 4,62% 4,00% 2,77% 4,25% 2,33% 3,23% 2,96% Joonis 2. Rahvastiku vanuseline struktuur Eestis ja Põlva maakonnas 2016. aastal (Allikas: Statistikaamet) Paljude haigusrühmade (südame-veresoonkonna haigused, pikaajalised kroonilised haigused jne) puhul on nõudlus tervishoiuteenuse järele seotud otseselt vanemate (65+ aastat) inimeste arvuga. 2010. aastal ületas 65+ aastaste elanike osakaal Põlva maakonnas Eesti kui terviku vastavat näitajat 3,16 protsendipunkti võrra ning Statistikaameti prognoosi kohaselt peaks 2030. aastal olema Põlva maakonnas 65+ aastasi elanikke 6,43 protsendipunkti võrra enam kui Eestis tervikuna. Seega on Statistikaameti prognoosi kohaselt antud vanusegrupi osakaal kogurahvastikust Põlva maakonnas kasvamas, jõudes 2030. aastaks 30,72 protsendini. Tabel 1. 65+ aastased elanikud Eestis ja Põlva maakonnas 65+ elanike 65+ elanike 65+ elanike arv Muutus 2010. Aasta osakaal Eestis osakaal Põlva Põlva aastaga (%) maakonnas (%) maakonnas (%) võrreldes (%) 2010 17,43 20,59 5900 2011 17,45 20,92 5950 0,85 2012 17,70 21,26 5957 0,97 2013 18,03 21,40 5954 0,92 2014 18,38 21,52 5947 0,80 2015 18,76 21,93 6017 1,98 2016 19,02 20,83 5878 0,37 2020 20,47 24,49 6309 6,93 2025 22,42 27,46 6696 13,49 2030 24,29 30,72 7084 20,07 Allikas: Statistikaamet, Civitta Eesti AS arvutused. 11 Kuna vanemaealiste elanike arvu kasv ilmneb ka absoluutnumbrites – 2030. aastaks suureneb antud vanusegruppi kuuluvate elanike arv ca 1/5 võrra, kasvab nõudlus mitmete tervishoiuteenuste järele. 2.4. Tõmbekeskused ja asustustihedus Tõmbekeskusi määratletakse tööjõu pendelrände, õpirände ja/või avalike ning erateenuste tarbimise alusel. Põlva maakonna administratiivseks keskuseks on vallasisene linn Põlva. Teiseks maakonna tõmbekeskuseks on Räpina linn. Põlva linn asub geograafiliselt maakonna keskel ning rahvaarvu (5643 elanikku) poolest on tegemist suuruselt üheksateistkümnenda linnaga Eestis. Põlva maakonna asustustihedus, 13,0 elanikku km2 kohta, mis on Eesti keskmisest enam kui kaks korda madalam. Mandri-Eesti maakondadest on hõredamini asusataud veel vaid Järvamaa, Jõgevamaa, Raplamaa ja Läänemaa. Kõige tihedamalt on asustatud Põlva vald, kus on ühe ruutkilomeetri kohta 40,9 elanikku, seejuures Põlva linnas on 1033,5 elanikku ruutkilomeetri kohta. Räpina vallas (sh vallasisene linn) on 17,6 inimest ruutkilomeetri kohta. Valdadest on väikseima asustustihedusega Orava vald 4,1 elanikuga km2 kohta. 3. Ülevaade tervishoiuteenustest 3.1. Põlva Haigla ASi ravitegevus perioodil 2013-2016 3.1.1. Erakorraline meditsiin Erakorralise abi osutamine toimub ööpäevaringselt: erakorralise meditsiini osakonnas tegeletakse erakorraliste terviseseisundite esmase diagnoosimise ja raviga, misjärel suunatakse patsient edasisele haiglaravile või koju. Erakorralist abi osutati 2016. aastal ööpäevas keskmiselt 16 patsiendile, s.o ligikaudu 0,66 patsienti tunnis, ning aastas kokku 5 809 patsiendile. 2015. aastaga võrreldes vähenes 2016. aastal ravimaht 531 külastuse võrra. Erakorraliste haigete hospitaliseerimisi oli 2016. aastal 1417, statsionaari suunati seega ööpäevas 3 – 4 haiget. 12 Tabel 2. Erakorralise meditsiini statistika perioodil 2013-2016 Näitaja 2013 2014 2015 2016 Külastuste arv 6605 6203 6340 5809 sh. toodud kiirabiga 1707 1551 1486 1287 roheline triaažikategooria 5680 5335 5492 5029 kollane triaažikategooria 918 859 835 758 oranž triaažikategooria 4 7 12 16 punane triaažikategooria 3 2 1 6 Hospitaliseerimised 1942 1594 1515 1417 Allikas: AS Põlva Haigla 2017. 3.1.2. Statsionaarne ravi Statsionaarse ravitegevuse maht mõõdetuna voodipäevade arvu järgi on perioodil 2013 – 2016 Põlva haiglas kahanenud 2,4 protsenti. Statsionaarse ravi puhul on kõige patsiendirohkemad erialad sisehaigused ja üldkirurgia. Vaatlusalusel perioodil on märgata nii üldkirurgia, iseseisva õendusabi, sünnitusabi- ja günekoloogiateenuste, sisehaiguste, pediaatria kui ka intensiivravi I astme hospitaliseeritute arvu vähenemist. 2013. aastaga võrreldes on 2016. aastal suurenenud vaid taastusravi ning intensiivravi II astme hospitaliseeritute arv, siiski tuleb rõhutada, et hospitaliseeritute arv on kasvanud vaid mõne patsiendi võrra. Statsionaarne ravitegevus on Põlva haiglas viimasel neljal aastal muutunud efektiivsemaks – keskmine voodihõive on tõusnud 58,5 protsendilt 62,5 protsendini. Põlva haigla keskmine ravikestus üldkirurgia puhul on nimetatud perioodil kasvanud 7,6 päevalt 8,8 päevani, taastusravis kasvanud 11,6 päevalt 11,7 päevani, sünnitusabis langenud 3,3 päevalt 2,6 päevani, günekoloogias püsinud samal tasemel, sisehaigustes kasvanud 7 päevalt 7,8 päevani, pediaatrias langenud 2,6 päevalt 2,5 päevani, intensiivravi I ja II astmes kasvanud 1,5 päevalt 1,6 päevani. Keskmine ravikestus kogu haiglas on kasvanud 8,5 päevalt 10,1 päevani. Sisehaiguste ja üldkirurgia keskmine ravikestus on suurenenud, sest kasvanud on järelravi haigete osakaal, kes reeglina kuuluvad kirurgia ja sisehaiguste profiili alla. Kasvanud on ka ravijuhu keskmine maksumus. 2013. aastast alates on Haigekassa raha vähenenud, ravijuhu keskmine maksumus on aga kasvanud, sest tõusnud on haigete keskmine vanus ja seega haiguste raskusaste, ning kuna riikliku kollektiivlepinguga on tõusnud ka tervishoiutöötajate palk, lisaks on suurendatud vajaminevat personali normi haige kohta. 13  Tabel 3. AS Põlva Haigla statsionaarse ravitegevuse statistika perioodil 2013-2016 Eriala/voodiprofiili Hospitaliseeritute arv Kasutatud voodipäevade arv Keskmine ravi kestus Voodite arv Voodihõive Voodikoormus nimetus 2013 2014 2015 2016 2013 2014 2015 2016 2013 2014 2015 2016 2013 2014 2015 2016 2013 2014 2015 2016 2013 2014 2015 2016 Üldkirurgiateenused 682 658 600 527 5271 5350 5449 4733 7,6 8 9 8,8 21 21 21 20 68,8% 69,8% 71,1% 64,8% 7,73 8,13 9,08 8,98 Taastusravi 138 143 146 143 1606 1650 1748 1681 11,6 11,5 12,1 11,7 8 8 10 10 55,0% 56,5% 47,9% 46,1% 11,64 11,54 11,97 11,76 Iseseisev õendusabi 402 369 333 323 9398 8836 8660 9773 24,7 23,9 25,9 30,5 30 30 30 30 85,8% 80,7% 79,1% 89,3% 23,38 23,95 26,01 30,26 Sünnitusabi teenused 281 247 230 230 852 698 629 606 3,3 2,8 2,7 2,6 8 8 8 4 29,2% 23,9% 21,5% 41,5% 3,03 2,83 2,73 2,63 Günekoloogiateenused 172 167 129 103 381 278 280 285 2,2 1,7 2,2 2,2 8 8 8 4 13,0% 9,5% 9,6% 19,5% 2,22 1,66 2,17 2,77 Sisehaiguste teenused 1064 1127 1090 965 8301 9227 9398 8370 7 7,6 7,8 7,8 38 38 38 38 59,8% 66,5% 67,8% 60,3% 7,80 8,19 8,62 8,67 Pediaatria teenused 271 193 173 159 694 500 454 409 2,6 2,6 2,6 2,5 8 8 8 4 23,8% 17,1% 15,5% 28,0% 2,56 2,59 2,62 2,57 Intensiivravi I aste 158 163 158 150 339 340 319 352 1,5 1,5 1,4 1,6 4 4 4 4 23,2% 23,3% 21,8% 24,1% 2,15 2,09 2,02 2,35 Intensiivravi II aste 8 3 7 9 48 33 32 37 1,5 1,8 1,2 1,6 1 1 1 1 13,2% 9,0% 8,8% 10,1% 6,00 11,00 4,57 4,11 KOKKU 3176 3070 2866 2609 26 890 26 912 26 969 26 246 8,5 8,8 9,4 10,1 126 126 128 115 58,5% 58,5% 57,7% 62,5% 8,47 8,77 9,41 10,06 Allikas: AS Põlva Haigla 2017. 14 3.1.3. Päevaravi Päevaravi maht on 2016. aastaks 2013. aastaga võrreldes suurenenud 11,4 protsendi võrra. Võrreldes 2014. aasta ja 2016. aasta andmeid, on päevaravi ravijuhtude arv vähenenud otorinolarüngoloogia (20,6 protsenti) ja pediaatria (2,6 protsenti) erialal, samas kui ravijuhtude arv on kasvanud üldkirurgia (4,1 protsenti), günekoloogia (11,3 protsenti) ja sisehaiguste (11,5 protsenti) erialadel. Alates 2016. aastast pakub haigla ka taastusravi teenust. Tabel 4. AS Põlva Haigla päevaravi ravijuhtude statistika perioodil 2013-2016 Eriala 2013 2014 2015 2016 Üldkirurgia 230 244 278 254 Sisehaigused 21 26 25 29 Taastusravi 0 0 0 50 Pediaatria 71 77 74 75 Otorinolarüngoloogia 281 282 240 224 Günekoloogia 496 532 525 592 KOKKU 1099 1161 1142 1224 Allikas: AS Põlva Haigla 2017. 3.1.4. Ambulatoorne ravi Ambulatoorse ravitegevuse kogumaht on arstide ja õdede visiitide alusel aastatel 2013 – 2016 püsinud valdavalt samas suurusjärgus. Ravitegevuse kogumaht oli kõige madalam 2013. aastal ja kõige kõrgem 2016. aastal, mil see kasvas 2013. aastaga võrreldes ligikaudu 5,5 protsendi võrra. 2016. aastal tehti ambulatoorseid visiite kõige enam üldirurgia erialal, millele järgnesid günekoloogia ja neuroloogia. Vaatamata sellele, et günekoloogia eriala on ühe kõige enamate visiitide arvuga eriala, on visiitide arv siiski langustrendis, sest teenuse sihtrühm väheneb. Kõige enam on 2016. aastal eelneva aastaga võrreldes kasvanud nefroloogia, pulmonoloogia, neuroloogia ja psühhiaatria visiitide arvud. Alates 2017. aastast on psühhitaatria lepingus ka vaimse tervise õde. Märkimisväärselt on langenud taastusraviarsti, uroloogi ja sisehaiguste arsti visiitide arv. Sisehaiguste arsti vastuvõttude all on kajastatud ka üldarsti ja residendi vastuvõtud. 15 Tabel 5. AS Põlva Haigla ambulatoorse ravitegevuse statistika perioodil 2013-2016 Ambulatoorne ravi - 2013 2014 2015 2016 visiitide arv Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed Endokrinoloog 1327 192 1641 555 1598 496 1561 374 Kardioloog 2088 2076 0 1599 0 1679 0 Nefroloog 80 61 0 1 0 59 0 Pulmonoloog 135 155 0 135 0 194 0 Reumatoloog 275 115 0 0 0 0 0 Sisearst 2247 2497 0 2791 0 2364 0 Uroloog 275 269 0 247 0 207 0 Üldkirurg 6450 6337 0 6416 0 7013 0 Pediaater 1154 204 1128 218 992 0 924 0 Günekoloog 6038 687 5209 738 5350 691 4995 720 Neuroloog 2514 2830 0 3180 0 4146 0 Otorinolarüngoloog 1785 1596 0 1417 0 1314 0 Dermatoveneroloog 2905 2760 0 2641 0 2879 0 Psühhiaater 2845 2888 0 2982 0 3590 0 Taastusraviarst 1257 2152 0 2403 0 1896 0 Erakorralise meditsiini arst 45 350 0 344 0 375 0 KOKKU 31 420 1083 32 064 1511 32 096 1187 33 196 1094 Allikas: AS Põlva Haigla 2017. 3.1.5. Operatsioonid, protseduurid, uuringud 2016. aastal teostati Põlva Haiglas 1 196 operatsiooni, mida on 145 võrra vähem kui 2013., 168 võrra vähem kui 2014. aastal ja 21 võrra vähem kui 2015. aastal. Päevakirurgia operatsioonide arv on viimastel aastatel vähenenud, kuid ambulatoorsete ja statsionaarsete operatsioonide arv on 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes kasvanud vastavalt 16,8 ja 6,7 protsenti. Kõige enam teostatakse statsionaaris konhotoomiat, keisrilõiget ja funktsionaalset endoskoopilist etmoidofrontotoomiat. Päevakirurgias teostatakse kõige enam tonsillektoomiat ja emakaõõne abrasiooni. Ambulatoorselt tehakse enim submukoosset konhotoomiat ja trummiõõne dreenimist. Tabel 6. Operatsioonide arv perioodil 2013-2016 Operatsioonid 2013 2014 2015 2016 Ambulatoorsed 112 115 101 118 Päevakirurgia 750 700 681 614 Statsionaarsed 479 549 435 464 KOKKU 1341 1364 1217 1196 Allikas: AS Põlva Haigla 2017. 16 Patsientide efektiivsele ravile aitavad kaasa kaasaegsel tasemel teostatavad terviseuuringud ning diagnostiliste võimaluste areng – röntgen, ultraheliuuringud, endoskoopia, spiromeetria, kardioloogilised uuringud, laboratoorsed uuringud ja taastusravi teenused. Põlva Haiglas tehakse kõiki kaasaegsele üldhaiglale iseloomulikke uuringuid, sealhulgas radioloogilisi, endoskoopilisi, funktsionaaldiagnostilisi, kardioloogilisi jpt uuringuid. Laboris tehakse hematoloogilisi-, biokeemilisi-, mikrobioloogilisi-, immuunhematoloogilisi-ja immunoloogilisi uuringuid. Erinevate terviseuuringute ja raviprotseduuride mahud perioodil 2013-2016 on toodud välja alljärgnevas tabelis. Tabel 7. Uuringute/diagnostika statistika perioodil 2013-2016 Uuringud/diagnostika 2013 2014 2015 2016 Vereringeelundid (EKG, KoormusEKG, HOLTER, EHHO) 5558 5060 4805 4520 Loode (kardiotokograafia) 1169 1138 995 1096 Hingamiselundid (spirograafia, bronhodil. test) 88 149 169 224 Funktsionaaldiagnostika teenused kokku 6815 6347 5969 5840 Röntgen 10 204 9809 9599 9001 Ultraheli 2946 2895 3337 3310 Radioloogiateenused kokku 13 150 12 704 12 936 12 311 Gastroskoopiad 1026 1024 1134 1014 Entero- ja koloskoopiad 110 150 196 170 Endoskoopiateenused kokku 1136 1174 1330 1184 Kliinilise keemia uuringud 115 429 118 787 119 510 105 456 Vere, kehavedelike ja eritiste rakkude uuringud 30 060 29 081 28 882 27 985 Hüübimissüsteemi uuringud 5153 5494 5645 4914 Immunohematoloogilised uuringud 2603 2773 2676 2341 Mikrobioloogilised uuringud 6342 5492 6128 6043 Immuunuuringud 12 838 14 094 16 688 16 958 Laboriuuringud kokku 172 425 175 721 179 529 163 697 KOKKU 193 526 195 946 199 764 183 032 Allikas: AS Põlva Haigla 2017. Viimasel neljal aastal on diagnostiliste uuringute arv kokku langenud 5,4 protsendi võrra, 2015. aastaga võrreldes on 2016. aastal diagnostiliste uuringute arv vähenenud 8,4 protsendi võrra. Kõige enam on viimasel neljal aastal suurenenud hingamiselundite diagnostika ja entero- ja koloskoopia teenuste maht, mis on kasvanud vastavalt 154,5 ja 54,5 protsendi võrra. 17 Järgnevateks aastateks prognoosib haigla uuringute arvu mõningast kasvu siis, kui perearstid hakkavad enam teenust Põlva Haiglalt ostma. Hetkel ostavad perearstid enam Quattromed HTI Laborid teenuseid. Uuringute arvu kasvu nähakse ka perearstide arvu suurenemise korral. 3.1.6. Taastusravi Põlva Haigla taastusravi osakonnas toimub ägeda haiguse või vigastuse tõttu häirunud funktsioonidega patsiendi kompleksne ravi taastusravi spetsialistide poolt. Taastusravi eesmärgiks on aidata haigel säilitada ja parandada füüsilisi ja funktsionaalseid võimeid. Taastusravi osakond pakub järgmisi ambulatoorseid teenuseid: taastusarsti vastuvõtt, füsioterapeudi teenus, tegevusteraapia, aparaatne füsioteraapia, vesiravi, soojaravi, käsimasaaž, lümfiteraapia, Wellness Medical vesivoodimassaaž, soolakamber, psühholoogilised ja logopeedilised uuringud ning nõustamine, sotsiaalnõustamine, muusikateraapia ja loovteraapia. Taastusravi teenuste mahud on 2013. aastaga võrreldes kasvanud 2016. aastaks 14,8 protsendi võrra. Kõige suurem muutus on toimunud tegevusteraapia puhul, kus 2013. aastaga võrreldes langes teenuse maht 2016. aastal ligikaudu 65 protsendi võrra. Mahu langus tuleneb sellest, et teenuse osutajale on suuremad nõuded, varasemalt võis teenust osutada ka assistent. Soojusravi maht suurenes vaatlusalusel perioodil aga ca 50 protsendi ja soolaravi maht 40 protsendi võrra. Tabel 8. Taastusravi teenuste arv perioodil 2013-2016 Protseduurid 2013 2014 2015 2016 Füsioteraapia 21 083 26 167 26 092 24 856 Aparaatravi 1658 1826 2180 1738 Soojusravi (parafiin, osokeriit) 1743 2248 2413 2605 Vesiravi 415 454 434 354 Mudaravi 0 0 0 47 Massaaž 4675 5427 5321 5741 Soolaravi 382 327 341 534 Logopeediline ravi 868 1027 791 738 Tegevuteraapia 1014 951 316 359 Taastusravi teenused 772 1 121 861 467 KOKKU 32 610 39 548 38 749 37 439 Allikas: AS Põlva Haigla 2017. 18 3.1.7. Muud tervishoiuteenused Lisaks osutab AS Põlva Haigla koolitervishoiuteenust Põlva Gümnaasiumis, Põlva Koolis, Roosi Koolis, Johnannese Koolis ja Krootuse Põhikoolis. AS Põlva Haigla osutab Põlva linnas ja vallas, Laheda, Vastse-Kuustse, Kõlleste ja Valgjärge vallas koduõendusteenust. Lisaks osutab maakonnas koduõendusteenust ka Räpina Haigla AS. Põlva Haigla osaleb kahes Haigekassa ennetusprojektis: emakakaelavähi varajase avastamise projekt ja noorte reproduktiivtervise projekt. Lisaks osaletakse kahes Tervisearengu Instituudi terviseedenduslikus projektis, milleks on suitsetamisest loobumise nõustamise projekt ja tuberkuloosi otseselt kontrollitava ravisüsteemi projekt. 3.1.8. Sotsiaalteenused Põlva Haigla osutab üle kogu Eesti rehabilitatsiooni teenust. Rehabilitatsiooniteenuse eesmärk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, soodustada töötamist või tööle asumist ja suurendada ühiskonnas osalemist. Haiglal on heal tasemel Rehabilitastioonikeskus puuetega inimestele. Rehabilitatsiooniteenust osutatakse nii lastele, tööealistele kui ka eakatele, nii füüsilise kui ka psühhiaatrilise kui ka liitpuude korral. Kasutusel on rehabilitasiooniprogrammid: nt. Parkinsoni tõvega patsientidele. Tabel 9. Rehabilitatsiooniteenuste statistika perioodil 2013-2016 2013 2014 2015 2016 Rahaline Rahaline Rahaline Arvete Rahaline Kliente Kliente Kliente väärtus väärtus väärtus arv väärtus Lapsed 417 120 317 352 118 371 329 127 319 538 103 400 18-aastased ja vanemad 326 83 917 339 91 037 291 97 658 302 67 686 Psüühikahäirega isikud 86 19 853 53 19 010 77 27 791 190 36 190 Tööalane rehabilitatsioon 35 17 973 KOKKU 829 224 087 744 228 418 697 252 768 1065 225 249 Allikas: AS Põlva Haigla 2017. Rehabilitatsiooniteenuste kasutajate seas on kõige enam lapsi. Eelnevast tabelist nähtub, et võrreldes omavahel klientide üldarvu perioodil 2013 – 2015, on klientide arv 2015. aastaks vähenenud ca 16 protsenti. 2016. aastal pole klientide arvu välja toodud, kajastatud on esitatud arvete arv, kuna tekkis kohustus väljastada kliendile arve iga teenuse järel või vähemalt kord kuus. Seega kui võrrelda osutatud teenuste rahalist väärtust perioodil 2013 – 2016, on see 2013. aastaga võrreldes 2016. aastaks kasvanud 0,5 protsenti, 2014. ja 2015. aastal oli teenuste rahaline väärtus aga tunduvalt suurem, ulatudes 2015. aastal lausa 252 768 euroni. 19 3.2. Tervishoiuteenuste kasutamine maakonnas 2014. aasta andmetele tuginedes kasutavad elanikud ambulatoorse ravi teenustest oma maakonna haigla teenuseid kõige enam üldkirurgia, taastusravi ja sisehaiguste eriala korral. Oma maakonnas ravi kasutamise osakaal on eelnevalt nimetatud teenuste puhul 74 või enam protsenti. Teises maakonnas kasutatakse kõige enam pulmonoloogia, reumatoloogia ja uroloogia teenuseid, oma maakonnas on nende visiitide osakaal vastavalt 6, 9 ja 10 protsenti. Tabel 10. Põlva maakonna elanike ambulatoorse ravi visiitide arv 2014. aastal Ambulatoorne ravi - visiitide arv (2014) Oma Muus Oma Muu maakonnas maakonnas maakonnas maakonna osutatud osutatud ravi ravi ambulatoorsed ambulatoorsed kasutamise kasutamise vastuvõtud vastuvõtud osakaal osakaal Dermatoveneroloogia 2512 1871 57% 43% Günekoloogia 7391 3708 67% 33% Oftalmoloogia 4598 3028 60% 40% Otorinolarüngoloogia 1604 1693 49% 51% Psühhiaatria 6039 3053 66% 34% Sisehaigused 1416 489 74% 26% Taastusravi 1950 518 79% 21% Üldkirurgia 9188 1392 87% 13% Endokrinoloogia 2029 1147 64% 36% Kardioloogia 1897 1067 64% 36% Neuroloogia 2881 1313 69% 31% Pediaatria 897 1538 37% 63% Pulmonoloogia 158 2542 6% 94% Reumatoloogia 101 984 9% 91% Uroloogia 255 2314 10% 90% Allikas: Sotsiaalministeerium. 1000 elaniku kohta on Põlva maakonnas psühhiaatria ambulatoorseid vastuvõtte 13 maakonna (so 13 maakonda, va Harju- ja Tartumaa) keskmisest 48 protsendi võrra enam. 13 maakonna keskmisest on enam vastuvõtte ka üldkirurgia (28%), taastusravi (22%), pediaatria (20%), endokrinoloogia (16%), uroloogia (14), kardioloogia (10%) ja neuroloogia (5%) erialadel. Sisehaiguste erialal on Põlva maakonnas 13 maakonna keskmisest 39 protsendi võrra vähem ambulatoorseid vastuvõtte. Keskmisest vähem ambulatoorseid vastuvõtte 1000 elaniku kohta on ka oftalmoloogia (-2%), pulmonoloogia (-17%), reumatoloogia (-15%), dermatoveneroloogia (-14%), günekoloogia (-11%) ja otorinolarüngoloogiad (-21%) erialadel. 20 Oma maakonnas pöörduvad 2014. aasta andmetele tuginedes elanikud päevaravis kõige enam sisehaiguste arsti, günekoloogia ja üldkirurgi vastuvõtule. Sisehaiguste eriala puhul muus maakonnas osutatud päevaravi vastuvõtus puudusid, teiste erialade osakaalud on maakonnas vastavalt 76 ja 75 protsenti. Seega on eelnevalt nimetatud teenuste nõudlus maakonnas suur ning sellest tulenevalt peaks neid teenuseid ka tulevikus maakonnas edasi pakkuma. Põlva maakonna elanikud pöörduvad otorinolarüngoloogia ja psühhiaatria vastuvõttude jaoks peamiselt teise maakonda. Tabel 11. Põlva maakonna elanike päevaravi vastuvõttude arv 2014. aastal Päevaravi - vastuvõttude arv (2014) Oma Muus Oma Muu maakonnas maakonnas maakonnas maakonna osutatud osutatud ravi ravi päevaravi päevaravi kasutamise kasutamise vastuvõtud vastuvõtud osakaal osakaal Günekoloogia 393 127 76% 24% Otorinolarüngoloogia 76 120 39% 61% Psühhiaatria 0 8 0% 100% Sisehaigused 22 0 100% 0% Üldkirurgia 221 73 75% 25% Pediaatria 68 31 69% 31% Allikas: Sotsiaalministeerium. 1000 elaniku kohta on Põlva maakonnas günekoloogia päevaravi vastuvõtte 13 maakonna (so 13 maakonda, va Harju- ja Tartumaa) keskmisest 82 protsendi võrra enam ning otorinolarüngoloogia vastuvõtte keskmisest 58 protsendi võrra enam. Üldkirurgia ja pediaatria päevaravi vastuvõtud 1000 inimese kohta on 13 maakonna keskmisega samal tasemel. 13 maakonna keskmisest vähem on vastuvõtte psühhiaatria ja sisehaiguste erialal, vastavalt 97 ja 62 protsendi võrra vähem. Sotsiaalministeeriumi 2014. aasta andmetele tuginedes kasutavad statsionaarse ravi raames elanikud oma maakonna tervishoiuteenustest kõige enam iseseisva statsionaarse õendusabi ja sisehaiguste teenust. Teise maakonda pöördutakse kõige enam günekoloogia- ja pediaatriaalase statsionaarse ravi saamiseks. 21 Tabel 12. Põlva maakonna elanike statsionaarsete ravi ravipäevade arv 2014. aastal Statsionaarne ravi- ravipäevi kokku (2014) Oma Muus Oma maakonnas maakonnas Muu maakonna maakonnas ravi osutatud osutatud ravi kasutamise kasutamise statsionaarsed statsionaarsed osakaal osakaal ravipäevad ravipäevad Iseseisev õendusabi 12 616 1628 89% 11% Sisehaigused 6748 1203 85% 15% Üldkirurgia 2314 870 73% 27% Günekoloogia 164 260 39% 61% Sünnitusabi 401 242 62% 38% Pediaatria 688 888 44% 56% Taastusravi 917 465 66% 34% Allikas: Sotsiaalministeerium. 1000 elaniku kohta on Põlva maakonnas sisehaiguste eriala statsionaarsete ravipäevade arv 13 maakonna (so 13 maakonda, va Harju- ja Tartumaa) keskmisest vastavalt 12 protsendi võrra suurem. Taastusravi (-43%), günekoloogia (-35%), pediaatria (-7%) ja üldkirurgia (-3%) statsionaarsete ravipäevade arv on maakonnas 1000 inimese kohta 13 maakonna keskmisest väiksem. 3.3. Põlva Haigla esmatasandi tervisekeskus Põlva haigla haiglakompleksi (Uus 2, Põlva linn) juurde rajatakse Põlva Haigla Esmatasandi Tervisekeskus (edaspidi Põlva ETTK). Tervisekeskuse rajamiseks ehitatakse uus hoone Põlva haigla territooriumile ning see ühendatakse haiglahoonega galeriiga. Esmatasandi tervisekeskuse loomine haiglaga samale alale tagab ka erinevate tervishoiuteenuste parema integreerituse. Põlva ETTK omanikuks ja haldajaks on Põlva Haigla AS. Põlva ETTK hakkab teenindama kaheksa erineva kohaliku omavalitsusüksuse elanikke. Teeninduspiirkonda kuuluvad Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mooste, Põlva, Valgjärve ja Vastse-Kuuste vallad. Statistikaameti andmetel on 2015. aasta seisuga Põlva ETTK teeninduspiirkonna suurus kokku 1 230,6 km2. 2016. aasta seisuga elas ETTK teeninduspiirkonnas 19 186 elanikku. 2030. aastal moodustavad Põlva ETTK teeninduspiirkonna rahvastikust kõige suurema osa 50-64-aastased, mis vastavalt prognoosile kahaneb. Vastavalt prognoosile suureneb sel perioodil 65-74-aastaste ja 75+ vanuses inimeste koguhulk ja osakaal. Kõikide teiste vanusrühmade hulk ja osakaal piirkonna rahvastikus kahaneb. 22 Loodud tervisekeskuses pakuvad esmatasandi tervishoiuteenuseid 9 perearsti ja 18 pereõde, ämmaemand, füsioterapeudid ja koduõed. Teenuse osutamiseks rajatakse perearstide ja – õdede ruumid, protseduuride ruumid, koduõdede kabinet, füsioteraapia kabinet, nõupidamiste ja koolituste ruum ning rekonstrueeritakse röntgeniruumid. 3.3.1. Üldarstiabi teenus Põlva ETTK-ga teadaolevalt liituva 8 perearsti nimistutes on 2016. aasta detsembri seisuga kokku 13 353 isikut. Tervisekeskuse valmimisel lisandub ka üheksas perearst, kelle keskmiseks nimistu suuruseks eeldatakse 1500 inimest. Esmatasandi tervishoiu arengukava kohaselt suureneb perearsti visiitide arv 3,3 korralt aastas 3,6 korrani aastas. Alljärgnev tabel annab ülevaate Põlva ETTK-sse koonduvate perearstide ja pereõdede teenusmahtudest aastatel 2014 – 2030. Tabel 6. Perearsti ja –õe teenusmahud aastatel 2014 – 2030 ETTK 2014. 5 aastat peale 2030. avamisel aastal avamist (2024) aastal (2019) Perearstide arv 8 9 9 9 Pereõdede arv 10 18 18 18 Nimistute suurus 13 041 14 246 13 713 13 099 Perearsti vastuvõttude arv 48 095 64 700 62 300 60 255 Pereõe vastuvõttude arv 21 930 34 190 32 900 31 500 Külastuste arv aastas ühe patsiendi kohta (perearst ja 5,4 6,9 6,9 7,0 pereõde) Allikas: Põlva haigla esmatasandi tervisekeskuse arengukava. Arvestades rahvastikuarvu langevat tendentsi piirkonnas, prognoositakse 2030. aastaks perearstide vajaduseks 11,7 ja pereõdede vajaduseks 19,3. Põlva ETTKs hakkab teenust pakkuma 9 perearsti. Pereõdede rolli esmatasandi terviseteenuste pakkumisel suurendatakse. Perearstide vastuvõttude arvu optimeerimiseks, samal ajal kui üldarstiabi teenuse kättesaadavus ning vastuvõttude arv aastas ühe inimese kohta suureneb, planeeritakse iga perearsti juurde kaks pereõde. Seega luuakse Põlva haigla tervisekeskusesse vajalikud ruumid 18 pereõe tarbeks. Teadaolevalt jäävad Põlva ETTK teeninduspiirkonnas eraldiseisvana alles Ahja, Kanepi, Laheda, Vastse-Kuuste ja Mooste valdades tegutsevad perearstipraksised. Soovi korral on neil võimalik tulevikus loodava terviskeskusega liituda. Teraapiafondi arvelt on perearstidel võimalik sisse osta mitmeid teenuseid (nt logopeed, psühholoog jms), seni on ostetud teenuseid Põlva Haigla käest. 23 3.3.2. Koduõendusteenus Koduõendusteenuse eesmärgiks on patsiendi tervisliku ja funktsionaalse seisundi säilitamine ja võimalusel parandamine läbi toetava eesmärgipärase õendusabi osutamise. RAKE uuringu kohaselt pakuvad koduõendusteenust Põlva ETTK teeninduspiirkonnas alates juulist 2014 AS Räpina Haigla, Põlva Haigla AS, SA Vähihaigete Toetusravi ja Riia Palm Õendusabi. Järgnev tabel annab ülevaate koduõdede prognoositud vajadusest ja teenusmahtudest aastani 2030. Tabel 14. Koduõenduse teenusmahtude prognoos 2015 2019 2024 2030 Koduõendusteenusel olevate isikute arv 121 129 138 149 Teenuste hulk aastas kokku 3031 3224 3440 3730 Koduõdede vajadus 2,6 2,8 3,0 3,2 Allikas: Põlva haigla esmatasandi tervisekeskuse arengukava. Põlva ETTKsse koonduvad koduõed jäävad esmajärjekorras teenindama perearstide nimistutesse kuuluvaid patsiente. Ülejäänud piirkonna teenusvajaduse katavad Põlva haiglas töötavad koduõed. Põlva ETTK-sse kavandatakse koduõed, et tagada teenuspiirkonnas elavatele patsientidele teenuse kättesaadavus vajalikus mahus. 3.3.3. Füsioteraapia teenus Esmatasandi füsioteraapia teenuseks loetakse esmast konsultatsiooni, kergemate traumade ja valusündroomide ravimist (juhud, kus taastusraviarsti sekkumine ei ole vajalik). Ambulatoorse ravi füsioteraapiateenuseid teostab piirkonnas Põlva Haigla AS. Erafüsioteraapiateenust (sh kodused seansid) pakub LM Füsioteraapia OÜ ja Värska Sanatoorium. 2013. aastal rahastas Haigekassa ambulatoorse füsioteraapiateenuse osutamist Põlva ETTK teeninduspiirkonnas 1202 isikule kokku 15 171 teenusekorraga, mis teeb keskmiseks teenuse hulgaks teenust saanud isiku kohta 12,6 korda. RAKE uuringu kohaselt oli rahvastiku arvu järgi aastal 2011 vaja Põlva ETTK teeninduspiirkonda 3,9 füsioterapeuti, kuid arvestades piirkonnas langeva rahvastikuarvu tendentsi, prognoositakse 2030. aastaks füsioterapeutide vajaduseks 3,4. Tervisekeskusesse planeeritakse 2 füsioterapeuti täiskoormusega. Nõudluse osa, mida Põlva ETTK katta ei suuda, kaetakse teiste Põlva haigla füsioterapeutide poolt. 3.3.4. Ämmaemandusabi teenus Ämmaemanda iseseisvaid vastuvõtte teostab piirkonnas Põlva Haigla AS. Ambulatoorse günekoloogiateenuse Haigekassa lepingupartneriks oli 2013. aastal lisaks Põlva Haigla AS-ile ka Malial OÜ. RAKE uuringu kohaselt oli rahvastiku arvu järgi aastal 2011 vaja Põlva ETTK teeninduspiirkonda 2,2 ämmaemandat, kuid arvestades sünnituseas olevate naiste arvu 24 vähenemist piirkonnas, prognoositakse 2030. aastaks ämmaemandusteenuse vajaduseks 1,5 kohta. Põlva tervisekeskusesse planeeritakse 1 ämmaemand. Lisaks tervisekeskusele teostavad vastuvõtte ka Põlva haigla naistenõuandlas tegutsevad ämmaemandad. 3.3.5. Hambaravi teenus Hambaravi teenuse eesmärk on säilitada ja/või taastada maksimaalselt nii hammaste funktsioon kui ka esteetika. Hambaravi on eriala, mis tegeleb suu piirkonna pehmete ja kõvakudede haiguste, defektide, traumade ja kaasasündinud anomaaliate diagnostika, ravi ja ennetusega. Hambaravi võib teostada ainult hambaarst. Põlva haiglaga samal aadressil (Uus 2) osutab hambaravi teenust PMA Põlva Kliinik. Hambaravi läheb vaja tervel elanikkonnal, seega kuuluvad hambaravi teenuse sihtgruppi kõik Põlva ETTK teenuspiirkonna elanikud. 3.3.6. Vaimse tervise õe teenus Vaimse tervise õde on erioskuste ja teadmistega õendusala spetsialist, kes osutab elanikkonnale õendusabi reaalsete ja potentsiaalsete vaimse tervise probleemide puhul ning tegeleb vaimse tervise alase edendus- ja ennetustööga. Vaimse tervise õde osutab õendusabi kas iseseisvalt või koos eriarstiga, ta teeb koostööd teiste tervishoiumeeskonna liikmetega ning vajaduse korral ka sotsiaalabiasutustega. Tervisekeskus hakkab vaimse tervise õe teenust pakkuma hetkel Põlva haiglas töötav spetsialist. 3.3.7. Koolitervishoiuteenus Koolitervishoiuteenuse eesmärk on tagada õpilaste heaolu ning toetada nende normaalset arengut ja kasvamist. Põlva haigla pakub käesoleval hetkel koolitervishoiuteenust järgmistes koolides: Põlva Gümnaasiumis, Põlva Koolis, Roosi Koolis, Johnannese Koolis ja Krootuse Põhikoolis. 3.3.8. Sotsiaalnõustamise teenus Sotsiaalnõustamine on teenus, mis on suunatud isikule või perekonnale, kelle iseseisev toimetulek argielus on sotsiaalsete, majanduslike, tervislike või psühholoogiliste tegurite tagajärjel häirunud või häirumas. Põlva haiglas pakub taastusravi osakond sotsiaalnõustamise teenust, mille raames annab sotsiaaltöötaja isikule vajalikku teavet tema sotsiaalsetest õigustest ning abistab isikut konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel, soodustamaks igapäevaeluga toimetulekut. Üks osa sotsiaalnõustamisest on ka lähivõrgustiku aktiveerimine. 25 3.3.9. Ambulatoorsed eriarstiabiteenused Põlva haigla baasil planeeritakse teenuste osutamist ETTK vajalikus mahus kõigil erialadel, millel haigla osutab ambulatoorset eriarstiabi teenust, sh. • üldkirurgia, • sisehaigused, • otorinolarüngoloogia, • günekoloogia, • dermatoveneroloogia, • psühhiaatria, • taastusravi, • neuroloogia, • kardioloogia, • endokrinoloogia, • uroloogia, • pulmonoloogia, • nefroloogia, • pediaatria, • diagnostika. Välja toodud teenuste sihtrühmaks on kõik Põlva tervisekeskuse teenuspiirkonna elanikud. 26 4. Ravimahtude planeerimine aastani 2030 Ravitegevuse mahtude planeerimisel võtab haigla juhtkond arvesse nii tervishoiupoliitika arengusuundi, sh Põlva maakonnale koostatud tervishoiuteenuste prognoosi, vastutus- piirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat, tervishoiuteenuste osutamist reguleerivaid õigusakte kui ka erialade arengukavasid. Rahvastikuanalüüsist (vt ptk 2.2. ja 2.3.) selgus, et Põlva maakonna rahvaarv on langustrendis, vähenedes prognoosi kohaselt aastaks 2030 keskmiselt 1,43 protsenti aastas. Sellele vaatamata kasvab aga 65 aastaste ja vanemate inimeste osakaal maakonnas 2030. aastaks keskmiselt 1,35 protsenti aastas. Koostöös TÜ Kliinikumi ning Põlvamaa kohalike omavalitsustega on aastaks 2030 välja arendatud eeskätt Põlva maakonna elanikkonna teenindamiseks kaasaegne keskus, kus osutatakse nii ambulatoorset (s.h päevaravi) kui statsionaarset eriarstiabi, nii ambulatoorset kui statsionaarset õendusabi. Lähtudes optimaalsest töökorraldusest pakub haigla eriarsti teenuseid ka Räpina Tervisekeskuses. Haigla pakub esmatasandi teenuseosutajatele infrastruktuuri, erinevaid meditsiinilisi ja mittemeditsiinilisi tugiteenuseid ning eriarsti konsultatsiooni. Haigla labor, piltdiagnostika ning funktsionaaldiagnostika teenistus on ühiskasutuses perearstidega. Haigla korraldab taastusravi teenuste pakkumise nii eriarstiabi, esmatasandi kui ka õendusabi raames ning pakub haigla baasil kogu maakonnale iseseisva ämmaemandusabi, iseseisva õe vastuvõttu ja koduõendusabi teenuseid koostöös esmatasandiga. Põlva Haigla on taastusravi Lõuna-Eesti Kompetentsikeskuseks koostöös TÜ Kliinikumiga, kus osutatakse spetsialiseeritud statsionaarset- ja ambulatoorset taastusravi. Lisaks tervishoiuteenustele pakub haigla nii sotsiaalse- kui tööalase rehabilitatsiooni teenuseid ja töötervishoiuteenuseid (kasutades haigla poolt pakutavaid diagnostikateenuseid) ning toimub töövõime hindamine. Järgnevalt on koostatud statsionaarse ravitegevuse, päevaravi vastuvõttude arvu ja ambulatoorsete visiitide arvu prognoosid aastani 2030 (vt tabelid 15, 16 ja 17). Vastavalt haigusjuhtude jagunemisele erialade järgi 2014. a andmete põhjal on tuletatud haigusjuhtude ja visiitide arvu prognoosid erialade lõikes perioodiks 2014-2030. Jättes voodihõive intensiivravi voodihõive 2014. aasta tasemele, iseseiva õendusabi voodihõive 85% ja teiste erialade puhul 80% tasemele on erialade lõikes tuletatud vajalik voodikohtade arv vastavalt valemile: Voodite vajadus = (Nh x ALOS) / (365 x BO), kus 27  Nh - hospitaliseerimiste arv aastas ALOS (average length of stay) - keskmine ravikestus BO (bed occupancy) – voodihõive Statsionaarse ravi pakkumine toimub paindliku/avatud voodifondi alusel nii sisehaiguste kui ka kirurgiliste patsientide, sh päevakirurgia patsientide hospitaliseerimiseks (max 60 voodit). Spetsialiseeritud taastusravi pakutakse maksimaalselt 30 voodil. Kergemate infektsioon- haigustega patsientide ja hospitaalinfektsiooniga patsientide eraldamiseks on haiglas vähemalt 2 ühekohalist palatit igas osakonnas. Voodite vajadus kasvab iseseisva statsionaarse õendusabi erialal, ülejäänud erialadel voodite vajadus langeb. Peamised sihtrühmad eriarstiabi statsionaaris: • erakorralist abi vajavad patsiendid ööpäevaringselt; • krooniliste haiguste ägenemised (patsiendid nii kodust kui õendusosakonnast); • sisehaiguste ja üldkirurgia erialadel plaanilist ravi vajavad patsiendid (sh lapsed); • üldkirurgias ja günekoloogias plaanilist päevakirurgia operatsiooni vajavad patsiendid; • kõrgema etapi haiglatest saadetud järelravi patsiendid, kelle elukoht on üldjuhul Põlva maakond; • Põlva haigla enda poolt osutatud aktiivravi järgsed aktiivset taastusravi ja krooniliste haigustega funktsioone toetavat taastusravi vajavad patsiendid; • kõigist Eesti piirkondadest Põlva haiglasse spetsialiseeritud taastusravile saadetud patsiendid; • statsionaarset õendusabi vajavad geriaatrilised patsiendid, hospiitsi vajavad patsiendid, aktiivravi järgset õendusabi vajavad patsiendid. Prognooside puhul on tuginetud Sotsiaalministeeriumi koostatud ravimahtude prognoosile, mis arvestab nii rahvastiku kui ka raviteenuste sisulisi muutusi. Prognoosi koostamisel on sisehaiguste teenuste alla koondatud ka pediaatria teenused, üldkirurgia alla günekoloogia teenus. 2020. aastaks enam sünnitusabi teenuseid ei prognoosita. 28 Tabel 15. AS Põlva Haigla statsionaarse ravitegevuse statistika ja voodite arv aastal 2014 ja prognoos perioodiks 2020 – 2030 2014 2020 2030 Sisehaiguste teenused Hospitaliseeritute arv 1320 1208 1021 Ravi kestus 7,37 7,37 7,37 Voodipäevi 9727 8901 7524 Voodihõive 57,9% 80% 80% Voodite arv 46 30 26 Kirurgia teenused Hospitaliseeritute arv 825 648 613 Ravi kestus 6,82 6,82 6,82 Voodipäevi 5628 5422 5081 Voodihõive 70% 80% 80% Voodite arv 29 19 17 Taastusravi Hospitaliseeritute arv 143 160 170 Ravi kestus 11,5 11,5 11,5 Voodipäevi 1650 1840 1955 Voodihõive 57% 80% 80% Voodite arv 8 6 7 Iseseisev õendusabi Hospitaliseeritute arv 369 390 423 Ravi kestus 23,9 23,9 23,9 Voodipäevi 8836 9310 10 100 Voodihõive 81% 85% 85% Voodite arv 30 30 33 Intensiivravi I aste Hospitaliseeritute arv 163 152 136 Voodipäevi 340 317 284 Voodihõive 23% 23% 23% Voodite arv 4 4 4 Intensiivravi II aste Hospitaliseeritute arv 8 7 6 Voodipäevi 33 29 25 Voodihõive 9% 9% 9% Voodite arv 1 1 1 Allikas: AS Põlva Haigla 2017. Eelnevale tabelile tuginedes saab öelda, et nii sisehaiguste, kirurgia kui ka intensiivravi valdkondades prognoositakse voodipäevade ja hospitaliseeritute vähenemist. Iseseisva õendusabi teenuse puhul nähakse ette hospitaliseeritute kui ka voodite arvu kasvu. Kuna 29 Põlva Haigla on taastusravis Lõuna-Eesti kompetentsikeskus, nähakse ette ka sel erialal hospitaliseeritute arvu kasvu. Kirurgiline töö tagatakse kohapeal vähemalt plaanilisena üldkirurgia, LOR ja günekoloogia erialal ambulatoorse- ja päevaravi vormis. Keerukamad traumad ja kirurgilist sekkumist vajavad juhtumid väljaspool tavapärast tööaega, aga ka sisehaigustest õigeaegselt tuvastatud insuldid, infarktid jms seisunditega haiged viib kiirabi TÜ Kliinikumi. Radioloogilisest diagnostikast on haiglas tagatud vähemalt röntgeni ja ultraheli (günekoloogiline ja sisehaiguste ülddiagnostika ja ehhokardiograafia) kohapealse tegemise võimekus (piltide lugemine võib olla sisse ostetud). Lisaks peab olema tagatud kohapeal gastroskoopia ja kolonoskoopia tegemise võimekus. Ülejäänud osas toimub piltdiagnostika ja pakkumine koostöös TÜ Kliinikumiga. Funktsionaaldiagnostikast: EKG, HOLTER-monitooring, EKG-koormustest, spirograafia jm teenuseid. Laboridiagnostikast tagatakse kohapeal kiireloomuliste (st vastus peab laekuma samal päeval) uuringute diagnostika. Valdavalt jääb laboriteenus kohapeale ning teenust pakutakse ka perearstidele. Lisaks pakutakse laboriuuringuid koostöös TÜ Kliinikumiga. Ambulatoorsetest erialadest peavad olema tagatud AS Põlva Haiglas kohapeal vähemalt: • üldkirurgia; • sisehaigused; • dermatoveneroloogia; • nina-kõrva-kurguhaigused; • oftalmoloogia, sh optometristi teenused; • günekoloogia, sh iseseisva ämmaemandusabi teenused; • psühhiaatria, sh vaimse tervise õe teenused nii lastele kui täiskasvanutele; • taastusravi, sh füsioteraapia, tegevusteraapia, kliinilise psühholoogi ja logopeedi teenused. Spetsialistide ühtlast kättesaadavust aitab vajadusel tagada TÜ Kliinikum (vastava kokkuleppe korral ka muud pädevuskeskused). Lisaks tagatakse Põlvamaa elanikele koostöös TÜ Kliinikumiga jt kõrgema etapi haiglatega kohapeal või SA TÜK-is eristatud järjekorra alusel järgmiste erialade arstide ambulatoorsed vastuvõtud: • neuroloogia* (osutatakse kohapeal Põlva Haigla poolt kuni olemasolevate arstide lahkumiseni), • endokrinoloogia* (osutatakse kohapeal Põlva Haigla poolt kuni olemasolevate arstide lahkumiseni), 30  • kardioloogia* (osutatakse kohapeal Põlva Haigla poolt kuni olemasolevate arstide lahkumiseni), • pediaatria* (osutatakse kohapeal Põlva Haigla poolt kuni olemasolevate arstide lahkumiseni), • ortopeedia, • pulmonoloogia, • uroloogia, • reumatoloogia, • nefroloogia. Ambulatoorsete visiitide arvu prognoosimisel on sisehaiguste alla koondatud endokrinoloogi, kardioloogi, nefroloogi, pulmonoloogi, sisehaiguste, pediaatri, neuroloogi, üldarsti ja residendi vastuvõtud. Kirurgia alla on koondunud uroloogia ja üldkirurgia. 2020. aastaks reumatoloogi ambulatoorseid vastuvõtte ei prognoosita, lisanduvad aga oftalmoloogi ambulatoorsed visiidid. Tabel 16. AS Põlva Haigla ambulatoorsete visiitide arv 2014 ja prognoos perioodiks 2020 – 2030 Ambulatoorne ravi - 2014 2020 2030 visiitide arv Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed Sisehaigused 10 388 773 9830 725 9001 646 Kirurgia 6606 0 6332 0 5876 0 Günekoloogia 5209 738 4546 644 3440 487 Otorinolarüngoloogia 1596 0 1440 0 1180 0 Dermatoveneroloogia 2760 0 2446 0 1922 0 Psühhiaaria 2888 0 2880 0 2866 0 Taastusravi 2152 0 2260 0 2439 0 Oftalmoloogia 4598 0 5995 0 5818 0 KOKKU 36 197 1511 35 857 1369 32 304 1133 Allikas: AS Põlva Haigla 2017. Kõige suuremat visiitide arvu kasvu prognoositakse 2030. aastaks oftalmoloogias, eeldatakse et oma maakonnas ravi kasutamise osakaal tõuseb 60 protsendilt 80 protsendini. Lõuna-Eesti kompetentsikeskuseks olemise tõttu eeldatakse visiitide arvu kasvu ka taastusravis. Psühhiaatria ambulatoorsete visiitide arv püsib samas suurusjärgus. Ülejäänud erialade puhul on näha visiitide arvu vähenemist, kõige enam väheneb 2030. aastaks günekoloogia, dermato- veneroloogia ja otorinolarüngoloogia visiitide arv. Päevaravi osutatakse Põlva haiglas vähemalt järgmistel erialadel: • üldkirurgia; 31  • sisehaigused, sh pediaatria; • günekoloogia; • nina-kõrva-kurguhaigused; • taastusravi. Koostöös kõrgema etapi haiglatega võib üldkirurgia raames pakkuda päevaravi kohapeal ka ortopeedia ja uroloogia eriala arstide poolt. Tabel 17. AS Põlva Haigla päevaravi vastuvõttude arv 2014 ja prognoos perioodiks 2020 – 2030 Eriala 2014 2020 2030 Üldkirurgia 244 256 276 Sisehaigused 103 127 166 Taastusravi 0 60 75 Otorinolarüngoloogia 282 294 313 Günekoloogia 532 529 525 KOKKU 1161 1266 1355 Allikas: AS Põlva Haigla 2017. Päevaravi vastuvõttude prognoosi kohaselt kasvab 2030. aastaks kõige enam sisehaiguste vastuvõttude arv, sisehaiguste alla on koondatud ka peditaatria vastuvõtud. Päevaravi vastuvõttude arv suureneb üldkirurgia ja otorinolarüngoloogia erialadel. Seevastu prog- noositakse günekoloogia vastuvõttude arvu langust. Alates 2016. aastast teostab Põlva Haigla ka taastusravi päevaravi vastuvõtte. Taastusravis prognoositakse vastuvõttude arvu kasvu, sest Põlva Haigla on Lõuna-Eesti kompetentsikeskuseks. Seega suureneb 2016. aastaga võrreldes 2020. aastaks vastuvõttude arv 20 protsendi ja 2030. aastaks 50 protsendi võrra. Kuna Põlva Haigla on koostöös TÜ Kliinikumiga taastusravi Lõuna-Eesti Kompetentsikeskuseks, kus osutatakse spetsialiseeritud statsionaarset- ja ambulatoorset taastusravi, tuuakse järgnevalt eraldi välja ka taastusravi protseduuride prognoos. Tabel 18. AS Põlva Haigla taastusravi protseduuride arv 2014 ja prognoos perioodiks 2020 – 2030 Protseduurid 2014 2020 2030 Füsioteraapia 26 167 26 953 28 032 Aparaatravi 1826 1918 1957 Soojusravi (parafiin, osokeriit) 2248 2631 2763 Vesiravi 454 386 406 Mudaravi 0 55 60 Massaaž 5427 5753 6329 Soolaravi 327 537 575 32  Logopeediline ravi 1027 1002 982 Tegevusravi 951 476 500 Psühhoteraapia 1121 449 441 KOKKU 39 548 40 160 42 045 Allikas: AS Põlva Haigla 2017. 2014. aastaga võrreldes prognoositakse 2020. aastaks taastusravi protseduuridele ligikaudu 1,5 % kasvu ning 2030. aastaks ligikaudu 6% kasvu. Varasemaga võrreldes prognoositakse vesiravi, logopeedilise ravi, tegevusravi ja psühhoteraapia vähenemist. Teiste taastusravi protseduuride puhul prognoositakse järgnevateks aastateks mõningast kasvu. 33 5. Tervishoiutöötajate vajadus Põlva Haigla arengu kujundajateks on eelkõige haigla töötajad, mistõttu on haigla üheks olulisemaks prioriteediks tagada töötajate arenguvõimalused, rahulolu ja motiveeritus. AS Põlva Haiglas on kas osalise või täiskoormusega 265 töötajat, neist 71 kirurgias, 69 siseosakonnas, 44 taastusravis, 21 sünnitus- ja günekoloogia osakonnas, 8 laboris, 4 funktsionaaldiagnostikas, 4 röntgenis, 3 apteegis, 15 administratsioonis, 12 köögis ja 14 majandusosakonnas. 2017. aasta 1. märtsi seisuga töötas Põlva Haiglas keskmiselt täistööajaga 232,1 töötajat. Haiglas on kõrge teiste maakondade valvearstide osakaal. Tööjõukulud moodustasid 2016. aasta eelarve tulubaasist 69,6 protsenti ehk 3,943 miljonit eurot. Tabel 19. AS Põlva Haigla töötajate keskmine arv 2017. aasta seisuga ja prognoos aastateks 2020 – 2030 2017 2020 2030 Personal Keskmine Keskmine Keskmine täistööajaga täistööajaga täistööajaga töötajate arv töötajate arv töötajate arv Administratsioon 13,05 13 13 Köök 10,9 11 11 Majandus 12,3 12 12 Kirurigaosakond 66,275 66 58 Arstid 13,35 13 10 Õed 27,725 28 26 Hooldajad 22,7 22 20 Õde-perenaine, koristajad 2,5 3 2 Sise-, lasteosakond, EMO, taastuse statsionaar, funktsionaaldiagnostika 58,025 58 56 Arstid 12 11 10 Õed 25,675 26 25 Hooldajad 12,6 13 13 Med.sekretär, õde-perenaine, psühholoog, sotsiaaltöötaja 4,2 4 4 Funktsionaaldiagnostika Kardioloog 1,5 1 1 Radioloogiatehnik 0,9 1 1 Õde 1,15 2 2 Taastusraviosakond 40,4 44 57 Arstid 3 4 6 Õed 4 5 8 Füsioterapeudid 14,5 15 17 Psühholoogid 3 3 4 Logopeedid 4 4 5 34  Sotsiaaltöötajad 2 2 3 Tegevusterapeut 3 3 4 Massöörid 3 3 4 Õe-abid 2,8 3 4 Rehabilitatsioonikorralduse spetsialist 0,5 1 1 Administraatorid 0,6 1 1 Sünnitus-günekoloogiaosakond 19,5 12 6 Arstid 5,2 3 1 Õed 4,7 4 2 Ämmaemandad 5,4 2 1 Hooldajad 4,2 3 2 Labor 6,25 7 7 Arstid 1,05 2 2 Laborandid, bioanalüütikud 5,2 5 5 Röntgen 2,7 5 5 Arstid 0,9 2 2 Radioloogia õed 1,8 3 3 Apteek 2,7 3 3 Proviisorid 1 1 1 Farmatseudid 1 1 1 Õe-abid 0,7 1 1 KOKKU 232,1 231 228 Allikas: AS Põlva Haigla 2017. Tulevikus haigla olulist personali vähenemist ette ei näe. Personali suurenemist nähakse ette taastusravi osakonnas, sest Põlva Haigla on taastusravi Lõuna-Eesti Kompetentsikeskuseks. Sünnitus- ja günekoloogiaosakonnas personali arv väheneb, sest sünnitusabi osutamine pole jätkusuutlik. Üldjoontes väheb arstide arv ning suureneb spetsialistide ja õendustöötajate hulk. Spetsialistide ühtlast kättesaadavust aitab vajadusel tagada TÜ Kliinikum (vastava kokkuleppe korral ka muud pädevuskeskused). Tabel 20. AS Põlva Haigla täiskoormusel töötavate ambulatoorne arstide vajadus 2020 – 2030 Täiskoormusel töötavate arstide vajadus 2014 2020 2030 Oftalmoloogiateenused 1,0 1,3 1,2 Üldkirurgiateenused 1,4 1,3 1,2 Dermatoveneroloogiateenused 0,7 0,6 0,5 Otorinolarüngoloogiateenused 0,4 0,4 0,3 Psühhiaatriateenused 1,5 1,5 1,5 Sisehaiguste teenused 2,2 2,1 1,9 Sünnitusabi ja günekoloogiateenused 1,1 1,0 1,0 Taastusravi 2,0 2,5 2,5 KOKKU 10,27 10,63 10,16 35 Allikas: AS Põlva Haigla 2017. Vananev personal on jätkuvalt probleemiks tervishoiu valdkonnas. Praegu on haigla põhipersonaliga kaetud, probleemiks eelpensionieas arstkond. Käesoleval hetkel ei rahulda riiklik koolitustellimus arstide tegelikku vajadust, lisaks on täiendavaks mõjuriks noorte arstide väljaränne. Põlva Haigla seisab samuti silmitsi vananeva personali probleemiga. Arstide keskmine vanus on 52 eluaastat, õdede keskmine vanus 49 eluaastat, hooldajate keskmine vanus 50,5 eluaastat ning taastusravi töötajate vanus 36 eluaastat. Muu personali keskmine vanus on 53 eluaastat. Töötajate keskmine vanus kokku on 48 eluaastat. Õendusala erialade arengukava kohaselt on oodata õenduspersonali osakaalu kasvu, mille allikaks on ambulatoorsete ja iseseisvate õendusabi tervishoiuteenuste mahu suurenemine. Lisaks annab õendusabi teenuste kasvule tõuke ka vananev elanikkond. Samuti suureneb õdede roll tervise edendamisel ning haiguste ennetamisel. Töötajate keskmine vanus 60 52 53 49 50,5 50 40 36 30 20 10 0 Arstid Õed Hooldajad Taastusravi Muu töötajad (v.a arstid ja õed) Joonis 3. AS Põlva Haigla töötajate keskmine vanus (Allikas: AS Põlva Haigla 2017) Uute eriarstide leidmine Põlva Haiglasse kui võrgustunud haiglasse toimub koostöös SA Tartu Ülikooli Kliinikumiga ning haiglas praktikal viibivate noorarstide seast. Haigla on residentuuri baasiks põhiliselt perearstinduse erialal. Haigla on praktikabaasiks ka 6. kursuse arstiüliõpilastele, taastusravi spetsialistidele, õendus- ja ämmaemanda eriala üliõpilastele, hooldajatele. Uusi õendustöötajaid leitakse koostöös tervishoiu kõrgkoolidega õppepraktikale suunatud inimeste hulgast. Tööle võetakse vastavalt koolitatud töötajaid, kellel on sobivad isikuomadused ning kes suudavad vastutada oma tegevuse eest ja tagada klienti rahuldava teenuse. Töötaja sobivuse hindamisega tegelevad peamiselt otsesed ülemused (osakondade juhatajad, õendusjuhid), kuid arvestatakse ka kaastöötajate arvamusi ja ettepanekuid. 36 Töötajate koolitamine toimub Tartu Ülikooli, tervishoiukõrgkoolide ja keskhaiglate koolituskeskuste kaudu. Igal aastal koostatakse kõiki tervishoiutöötajaid hõlmav koolitusplaan, mille täitmiseks nähakse ette rahalised vahendid. Töötajaid teavitatakse võimalikest koolitustest ning selle põhjal saavad nad oma sobivad koolitused valida. Igal aastal toimub ka haiglasiseseid koolitusi. 37 6. Struktuuriüksuste loend 6.1. Meditsiinilised struktuurid Põlva Haigla ASi meditsiinilistes struktuurides on hõivatud 221 töötajat. 1. Kirurgia osakond •Kirurgia-, järelravi voodid, intensiivravi (I, II), opi-blokk •Ambulatoorne: kiruriga, LOR, uroloogia, naha- ja suguhaiguste kabinett 2. Siseosakond •Sise, laste ja neuroloogia ning järelravi voodid •EMO, vastuvõtt •Ambulatoorne: sisehaiguste, lastehaiguste, neuroloogia, kardioloogia, nefroloogia, endokrinoloogia, pulmonoloogia, psühhiaatria kabinet ja laste vaimse tervise kabinet 3. Sünnitus- ja günekoloogia osakond •Sünnitus ja günekoloogia voodid •Naistenõuandla 4. Taastusraviosakond •Taastusravi voodid •Taastusravi kabinet (sh psühholoog, logopeed, sotsiaaltöötaja jt) 5. Õendusabi osakond •Õendusabi voodid •Koduõendus •Koolitervishoid 6. Laboratoorium •Sh mikrobioloogia labor ja verekabinet 7. Radioloogia 6.2. Tugiteenused Põlva Haigla apteegis töötab 3 inimest, majandusosakonnas 14 töötajat, köögis on hõivatud 12 inimest ning administreerimisega tegeleb 15 töötajat. 38 1. Apteek 2. Majandusosakond, köök 3. Administratsioon, IT ja raamatupidamine • Sh registratuur 39 7. Juhtimine Oma tegevuses juhindub AS Põlva Haigla põhikirjast, Tervishoiuteenuste korraldamise seadusest, Ravikindlustuse seadusest, Võlaõigusseadusest, Töölepingu seadusest ja kõigist tervishoidu reguleerivatest määrustest ja Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. Organisatsiooni juhtivad organid on kolmeliikmeline juhatus ja neljaliikmeline nõukogu. AS Põlva Haigla juhatuse esimees on Koit Jostov. Lisaks kuuluvad juhatusse ka Margit Rikka ja Aili Tilgre. Haigla nõukogu on 5-liikmeline ja nõukogusse kuuluvad järgmised inimesed: • Anne Nook – nõukogu esimees • Liivi Maran – nõukogu liige • Martti Rõigas – nõukogu liige • Mart Einasto – nõukogu liige • Rein Käsk – nõukogu liige AS Põlva Haigla taastusraviosakonnale ja AS Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskusele on omistatud Euroopa kvaliteedimärk EQUASS. Tegemist on hetkel ainsa hinnatud sotsiaalvaldkonna eripärasid ja paindlikkust arvestava kvaliteedi hindamise metoodikaga sotsiaalasutustele, mis on kasutusel mitmes Euroopa riigis. 2017. aasta esimeses pooles ootab Põlva Haiglat ees võrgustamine SA Tartu Ülikooli Kliinikumiga, misjärel saab Tartu Ülikooli Kliinikum 51% aktsiate omanikuks, samuti muutuvad nii nõukogu kui ka selle valik. Pärast võrgustumist on nõukogus kuus liiget, kellest kolm määrab Põlva Vallavalitsus ning kolm Tartu Ülikooli Kliinikum. Nõukogu esimees pärineb Tartu Ülikooli Kliinikumist. 40 Joonis 4. AS Põlva Haigla funktsionaalne struktuur (Allikas: Põlva Haigla) 41 8. Töökorraldus Sisehaiguste, üldkirurgia, taastusravi, sünnitusabi ja günekoloogia raames teenuste osutamisel ning teenuste osutamisel lastele lähtutakse Eestis aktsepteeritud ravi- ja patsiendikäsitlusjuhenditest. Kõigi Põlva Haiglas kohapeal osutatavate erialade osas saab peale võrgustumist olema TÜ Kliinikumil ja Põlva Haiglal (vajadusel ka teiste kõrgema etapi haiglatega) kirjalikult kokku lepitud: • patsiendikäsitlus, st mõlema haigla vastutusvaldkonnad, • konsultatiivse koostöö põhimõtted ja korraldus; • infovahetuse põhimõtted ja korraldus; • patsientide teavituse korraldus; • patsientide haiglatevahelise transpordi korraldus. Põlva maakonna perearstide, Põlva Haigla ja TÜ Kliinikumi vahel toimib e-saatekiri ja e- konsultatsiooni teenus. Patsientidele pakutakse koostöös perearstidega koduõendusteenuseid ja koduse füsioteraapia teenuseid. Koolitervishoiuteenust osutavad osad perearstid ning AS Põlva Haigla. Läbi patsiendiportaali kasutuselevõtu pakuvad kõik maakonna tervishoiuteenuste osutajad patsientidele juhiseid haigustega toimetulekuks ning otsustustuge tervishoiuteenuste kasutamiseks eesmärgiga patsiendid koheselt õigele teenusele suunata. 42 9. Arengukava koostamise alused AS Põlva Haigla funktsionaalse arengukava I etapi koostamise aluseks on võetud järgmised allikad: 1. Arstide erialade arengukavad. Sotsiaalministri määrus nr 159 28. detsembrist 2001. a. 2. AS Põlva Haigla arengusuunad, 2016, 9 lk. 3. AS Põlva Haigla kvaliteedikäsiraamat, 2014, 37 lk. 4. Eesti Haigekassa arengukava 2014-2017, Eesti Haigekassa, 23 lk. 5. Eesti Haigekassa statistika, 20.01.2017. 6. Eesti Statistikaameti andmebaas, 26.01.2017. 7. Haiglavõrgu arengukava. Vabariigi Valitsuse määrus nr 105 2. aprillist 2003. a. 8. Rahvastikuregistri andmebaas, 20.01.2017. 9. Põlva maakonna arengukava 2015 – 2020, 2015, 50 lk. 10. Põlva haigla esmatasandi tervisekeskuse arengukava, 2016, 29 lk. 11. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osutamise prognoos. 12. Tervise Arengu Instituudi andmebaas, 20.01.2017. 13. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus. Riigikogu seadus nr 284 9. maist 2011. a. 14. Õendusala erialade arengukavad. Sotsiaalministri määrus nr 99 5. augustist 2002. a. 43 Kokkuvõte Käesoleva dokumendi eesmärgiks on anda ülevaade AS Põlva Haigla hetkeolukorrast ning võimalikest arengusuundadest perioodil 2017-2030. Dokument on sisendiks funktsionaalse arengukava II etapile, mille alusel otsustatakse AS Põlva Haigla hoone arendustegevused. AS Põlva Haigla teeninduspiirkonnaks on Põlva maakond rahvaarvuga 28 218 (seisuga 01.01.2016). Elanike üldarv on küll langustrendis, kuid 65+ aastaste inimeste osakaal näitab kasvutrendi. AS Põlva Haigla pakub nii piirkondliku kui ka regionaalse tähtsusega teenuseid. Teenuste mahud on kooskõlas Eesti tervishoiuvaldkonna arengusuundadega, mille kohaselt statsionaarse ravi mahud vähenevad ning ambulatoorse ravi olulisus kasvab. Ravitegevuse mahtude prognoosimisel võeti arvesse tervishoiupoliitika arengusuundi, vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat, tervishoiuteenuste osutamist reguleerivaid õigusakte ning erialade arengukavasid. Personali osas on suurimaks probleemiks vananev töötajaskond. Sellest tulenevalt tegeletakse aktiivselt personali värbamisprotsessi arendamise ja personali motiveerituse tagamisega. AS Põlva Haigla tegeleb järjepidevalt arendustegevustega. Olulisemateks tulevikusuundadeks on võrgustamine SA Tartu Ülikooli Kliinikumiga, Lõuna-Eesti taastusravi kompetentsi- keskuseks muutumine, tervisekeskuse loomine Põlva Haigla koosseisu ning tervisekeskust toetavate teenuste arendamine. Strateegiliste eesmärkide elluviimiseks tegeletakse aktiivselt kõigi põhiprotsesside arendamisega. Koostajad: AS Põlva Haigla Civitta Eesti AS 44 2304447 200447 0 0 PÕLVA HAIGLA AS FUNKTSIONAALNE ARENGUKAVA I ETAPP 2017 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc478389044 \h 4 1. Arengukava aluseks olevad strateegilised eesmärgid PAGEREF _Toc478389045 \h 5 1.1. Üldised strateegilised eesmärgid PAGEREF _Toc478389046 \h 5 2. Teeninduspiirkonna kirjeldus PAGEREF _Toc478389047 \h 8 2.1. Teeninduspiirkonna üldiseloomustus PAGEREF _Toc478389048 \h 8 2.2. Vastutuspiirkonna suurus ja rahvastik PAGEREF _Toc478389049 \h 9 2.3. Vanuseline koosseis PAGEREF _Toc478389050 \h 10 2.4. Tõmbekeskused ja asustustihedus PAGEREF _Toc478389051 \h 12 3. Ülevaade tervishoiuteenustest PAGEREF _Toc478389052 \h 12 3.1. Põlva Haigla ASi ravitegevus perioodil 2013-2016 PAGEREF _Toc478389053 \h 12 3.1.1. Erakorraline meditsiin PAGEREF _Toc478389054 \h 12 3.1.2. Statsionaarne ravi PAGEREF _Toc478389055 \h 13 3.1.3. Päevaravi PAGEREF _Toc478389056 \h 15 3.1.4. Ambulatoorne ravi PAGEREF _Toc478389057 \h 15 3.1.5. Operatsioonid, protseduurid, uuringud PAGEREF _Toc478389058 \h 16 3.1.6. Taastusravi PAGEREF _Toc478389059 \h 18 3.1.7. Muud tervishoiuteenused PAGEREF _Toc478389060 \h 19 3.1.8. Sotsiaalteenused PAGEREF _Toc478389061 \h 19 3.2. Tervishoiuteenuste kasutamine maakonnas PAGEREF _Toc478389062 \h 20 3.3. Põlva Haigla esmatasandi tervisekeskus PAGEREF _Toc478389063 \h 22 3.3.1. Üldarstiabi teenus PAGEREF _Toc478389064 \h 23 3.3.2. Koduõendusteenus PAGEREF _Toc478389065 \h 24 3.3.3. Füsioteraapia teenus PAGEREF _Toc478389066 \h 24 3.3.4. Ämmaemandusabi teenus PAGEREF _Toc478389067 \h 24 3.3.5. Hambaravi teenus PAGEREF _Toc478389068 \h 25 3.3.6. Vaimse tervise õe teenus PAGEREF _Toc478389069 \h 25 3.3.7. Koolitervishoiuteenus PAGEREF _Toc478389070 \h 25 3.3.8. Sotsiaalnõustamise teenus PAGEREF _Toc478389071 \h 25 3.3.9. Ambulatoorsed eriarstiabiteenused PAGEREF _Toc478389072 \h 26 4. Ravimahtude planeerimine aastani 2030 PAGEREF _Toc478389073 \h 27 5. Tervishoiutöötajate vajadus PAGEREF _Toc478389074 \h 34 6. Struktuuriüksuste loend PAGEREF _Toc478389075 \h 38 6.1. Meditsiinilised struktuurid PAGEREF _Toc478389076 \h 38 6.2. Tugiteenused PAGEREF _Toc478389077 \h 38 7. Juhtimine PAGEREF _Toc478389078 \h 40 8. Töökorraldus PAGEREF _Toc478389079 \h 42 9. Arengukava koostamise alused PAGEREF _Toc478389080 \h 43 Kokkuvõte PAGEREF _Toc478389081 \h 44 Sissejuhatus Käesoleva dokumendi eesmärgiks on anda ülevaade AS Põlva Haigla hetkeolukorrast ning võimalikest arengusuundadest perioodil 2017-2030. Dokument on sisendiks funktsionaalse arengukava II etapile, mille alusel otsustatakse AS Põlva Haigla hoone arendustegevused. Arengukava koostamisel on aluseks võetud Eesti Vabariigi tervishoiupoliitika ja –strateegia hetkeolukord ning arengusuunad. Lähtutud on riigi poolt heaks kiidetud määrustest ja seadusandlusest ning haiglavõrgu ja arstlike erialade arengukavadest. Sisendandmetena on kasutatud AS Põlva Haigla strateegilisi dokumente ja haigla personali intervjuude tulemusi ning Statistikaameti prognoose. Käesolevas dokumendis kirjeldatakse AS Põlva Haigla vastutuspiirkonna rahvastiku näitajaid, AS Põlva Haigla ravitegevust perioodil 2013-2016, planeeritavaid ravimahte perioodil 2017-2030 ning haigla personali hetkeolukorda. Rahvastiku prognoosimisel tuginetakse Statistikaameti prognoosile. Täiendavalt on kirjeldatud haigla strateegilisi eesmärke ja pikaajalisi arengusuundi. Käesolev dokument valmis 2017. aasta veebruaris ja märtsis. Koostajad tänavad kõiki, kes aitasid kaasa arengukava valmimisele. Arengukava aluseks olevad strateegilised eesmärgid Üldised strateegilised eesmärgid Põlva Haigla visiooniks on olla Kagu-Eesti meditsiinikeskus, mis pakub kvaliteetset arsti-, õendusabi- ja rehabilitatsiooniteenust. Haigla üldeesmärgiks on, et kõigil abivajajatel on AS Põlva Haiglas head võimalused tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenuse kättesaamiseks ja oma tervisliku potentsiaali arendamiseks . Haigla üheks oluliseks prioriteediks on ka esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine – rajamisel on Põlva Haigla esmatasandi tervisekeskus. Põlva haigla strateegiliste eesmärkide ning neid toetavate tegevuste püstitamisel on lähtutud haigla pikaajalistest arengusuundadest. Haigla üldeesmärgist tulenevad strateegilised eesmärgid on jaotatud järgnevatesse valdkondadesse: Patsientide/klientidega seotud eesmärgid Eesmärk I: Haigla teenused on osutatud kvaliteetselt. Eesmärk II: Haigla on teeninduspiirkonna elanikele esimeseks valikuks arsti-, õendusabi- ja rehabilitatsiooniteenuse tarbimisel. Eesmärk III: Haigla on piirkondlik taastusravi kompetentsikeskus. Eesmärk IV: Põlva Haigla tegevused toetavad esmatasandi tervisekeskuse tegevust. Eesmärki toetavad tegevused: Haiglas korraldatakse regulaarselt rutiinset kvaliteedikontrolli, tekkinud probleemide analüüsi ning uuendatakse ja täiendatakse kvaliteedi kontrolli süsteemi. Jätkatakse juba väljatöötatud kvaliteedijuhtimise süsteemi rakendamist, seda muuhulgas pidevalt parendades. Kvaliteedi tagamiseks toimub aastaringselt kvaliteedi järelevalve. Põlva Haigla arendab koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi ning Põlvamaa kohalike omavalitsustega eeskätt Põlva maakonna elanikkonna teenindamiseks kaasaegse keskuse, kus osutatakse nii ambulatoorset (s.h päevaravi) kui statsionaarset eriarstiabi, nii ambulatoorset kui statsionaarset õendusabi . Lisaks on Põlva Haigla koostöös TÜ Kliinikumiga taastusravi Lõuna-Eesti Kompetentsikeskuseks, kus osutatakse spetsialiseeritud statsionaarset- ja ambulatoorset taastusravi. Tervisekeskuse rajamiseks ehitatakse uus hoone Põlva haigla territooriumile ning see ühendatakse haiglahoonega galeriiga. Esmatasandi tervisekeskuse loomine haiglaga samale alale tagab ka erinevate tervishoiuteenuste parema integreerituse. Teenustega seotud eesmärgid Eesmärk I: Juhendmaterjalid ja standardid töötajatele on välja töötatud ja kaasaegsed. Eesmärk II: Eriarstiabi, õ endus-, hooldus- ja rehabilitatsiooniplaanid on iga patsiendi/kliendi kohta välja töötatud ja kaasaegsed. Eesmärk III: Erinevate protsesside (õendus- ja hooldus, eriarstiabi, juhtimine) hindamiseks on välja töötatud konkreetsed indikaatorid. Eesmärk IV: Info valdkonna uute suundumuste kohta on olemas, uute teenuste plaan on koostatud ja ellu viidud. Eesmärk V: Haigla IT lahendused on välja töötatud ja kaasaegsed. Eesmärki toetavad tegevused: Haigla kaasajastab järjepidavalt juhendmaterjale ja standardeid, eriarstiabi, õendus-, hooldus- ja rehabilitatsiooniplaane ning tagab sisekommunikatsiooni efektiivse toimimise, lisaks panustab protsesside hindamiseks indikaatorite väljatöötamisse. Organisatsiooniga seotud eesmärgid Eesmärk I: Haigla omab toimivat kvaliteedijuhtimissüsteemi. Eesmärk II: Haiglal on Lõuna-Eestis hea tuntus ja positiivne imago. Eesmärk III: Info (teabe) liikumine organisatsioonis ja organisatsiooni väliselt on tõhus ja toimiv. E esmärk IV: Haiglal on toimiv koostöö erinevate sihtgruppidega. Eesmärki toetavad tegevused: Jätkatakse juba väljatöötatud kvaliteedijuhtimise süsteemi rakendamist, seda muuhulgas pidevalt parendades. Kvaliteedi tagamiseks toimub aastaringselt kvaliteedi järelevalve. Jätkuvalt korraldatakse terviseedenduslikke tegevusi ning tehakse koostööd perearstide, teiste haiglate ja omavalitsustega. Personaliga seotud eesmärgid Eesmärk I: Haigla personalivajadus on hinnatud. Eesmärk II: Haigla on komplekteeritud kompetentsete, motiveeritud ja arengule orienteeritud töötajatega. Eesmärk III: Haiglal on toimiv personali tunnustamissüsteem. Eesmärk IV: Haigla on koolitus-praktikabaasiks. Eesmärki toetavad tegevused: Juhatus kindlustab personali hulga ja kompetentsi. Haigla võtab tööle sobivate isikuomadustega, vastavalt koolitatud töötajaid, kes suudavad vastutada oma tegevuse eest ja tagada patsienti/klienti rahuldava teenuse. Lisaks tagab sõbraliku töökeskkonna, mis suurendab töömotivatsiooni, avardab koostööd, meeskonnatööd, tugigruppide tekkimist. Haigla võimaldab regulaarset täiendõpet ja huvi osaleda arendustegevustes. Jätkatakse varasema personali motiveerimissüsteemiga: t öötajate motiveerimiseks on haiglas paika pandud mitmed tunnustuse viisid (nt kuni 2017. aastani said mittesuitsetajad ü he lisapuhkepäev a , töölt lahkumise hüvitus jne), toetused (nt jõulutoetus, sünnitoetus jne) ja soodustused (nt hambaravi soodustus, ujula kasutamine jne). Ressurssidega seotud eesmärgid Eesmärk I: Haigla finantsiline jätkusuutlikkus on tagatud. Eesmärk II: Patsientide/klientide vajadused ja ootused materiaalse baasi suhtes on tagatud. Eesmärk III: Töökeskkond, sisustus ja töövahendid vastavad töötajate vajadustele. Eesmärki toetavad tegevused: Haigla keskkonnale orienteeritud strateegia näeb ette tervisliku töökoha edendamist. Personalile pakutakse jätkuvalt kaasaegset ja motiveerivat töökeskkonda. Teeninduspiirkonna kirjeldus Teeninduspiirkonna üldiseloomustus AS Põlva Haigla peamiseks teeninduspiirkonnaks on Põlva maakond. Lisaks AS Põlva Haiglale asub maakonnas ka veel Räpina Haigla AS. P õlva Haigla on aga ainus Põlva maal asuv üldhaigla, mille koosseisu kuuluvad ambulatoorne eriarstiabi ja e rakorralise meditsiini osakond , statsionaarne intensiiv- ja aktiivraviosakond, iseseisev õendusabiteenus ning rehabilitatsiooni keskus. Haigla rendib pinda SA Tartu Kiirabi kahele brigaadile. Käesoleval hetkel pakub AS Põlva Haigla eriarstiabi 1 4 erialal. Erialadel, millel ei ole regioonis ühe eriarsti jaoks täies ulatuses mahtu, kasutatakse nn visiitarstide teenust. Taoline töökorraldus võimaldab tagada kvaliteetse eriarstiabi kiirema kättesaadavuse oma maakonna elanikkonnale. Haigla diagnostikakabinettide teenuseid kasutavad ka maakonna perearstid . Perearstide koostöö haiglaga on hea, sest perearstikeskus asub haiglaga samas hoones. Lisaks AS Põlva Haiglale on piirkonnas teisi meditsiiniteenuste osutajaid. Põlva maakonnas osutab üldarstiabi teenust 16 perearsti . AS Räpina Haigla omab kolme tegevusluba, milleks on koduõendusteenuse, eriarstiabi ning statsionaarse õendusabi tegevusluba. RAKE uuringu kohaselt pakuvad koduõendusteenust alates juulist 2014 AS Räpina Haigla, Põlva Haigla AS, SA Vähihaigete Toetusravi ja Riia Palm Õendusabi . Ambulatoorse ravi taastusravi teenuseid teostab piirkonnas Põlva Haigla AS. Erafüsioteraapia teenust (sh kodused seansid) pakub LM Füsioteraapia OÜ ja Värska Sanatoorium . Ämmaemanda iseseisvaid vastuvõtte teostab piirkonnas Põlva Haigla AS. Ambulatoorse günekoloogiateenuse Haigekassa lepingupartneriks oli 2013. aastal lisaks Põlva Haigla AS-ile ka Malial OÜ. Oftalmoloogi teenust pakub Sikk Tea OÜ ning psühhiaatria teenust Krista Ruus FIE. Lisaks pakub Põlva H aigla AS Räpina haiglas naha arsti, günekoloogi ja neuroloogi teenust . Põlva Haigla osutab ka nõustamisteenust . Noorte Nõustamiskabinet Amor osutab nii Põlvas kui ka Räpinas seksuaalnõustamis e ja sõltuvusainete alast nõustamise teenust . Põlva Haigla osaleb kahes Haigekassa ennetusprojektis: emakakaelavähi varajase avastamise projekt ja noorte reproduktiivtervise projekt. Lisaks osaletakse kahes Tervisearengu Instituudi terviseedenduslikus projektis, milleks on suitsetamisest loobumise nõustamise projekt ja tuberkuloosi otseselt kontrollitava ravisüsteemi projekt. Oma projektidega o n Põlva Haigla tervist edendav haigla. Haiglal on tihedad koostöösuhted esmatasandi teenuseosutajatega, kellele pakutakse haigla poolt osutatavaid laboratoorseid ja diagnostilisi teenuseid ning võimaldatakse lepingulisel alusel juurdepääsu haigla infosüsteemile, mille kaudu saavad väliskasutajajad muuta oma tööd patsiendiga lihtsamaks ja efektiivsemaks. Esmatasandi teenuseosutajatel on võimalus enda valikul suunata patsiente nii eriarstiabi kui iseseisva õendusabi teenustele AS Põlva Haiglasse või mõne teise nende poolt valitud teenuseosutaja juurde. 2014. aasta andmete põhjal raviti Põlva Haiglas keskmiselt 69 % maakonna elanike ambulatoorsetest ravijuhtudest , 87% statsionaarsetest ravipäevadest ning 68% päevaravi vastuvõttudest . Keerukamad ravijuhud suunatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi. Lisaks saavad osad maakonna patsiendid abi ka Võru maakonnast. Umbes 10% ravitakse teiste maakondade patsiente. Põlva maakonna elanikele osutab piirkondliku haiglana eriarstiabi teenuseid Tartu Ülikooli Kliinikum ( SA TÜK ). Eriarstiabi osutatakse patsientide vajadustest lähtuvalt ühes või teis t es raviasutus t es, seejuures patsienti vastavalt ravifaasile vajadusel üle viies. Vastutuspiirkonna suurus ja rahvastik Põlva maakond Põlva Haigla teeninduspiirkonnana hõlmab maa-ala suuruses 2 164 , 52 km 2 . Põlva maakonna koosseisu kuulub 13 valda ning 2 vallasisest linn a , Põlva ja Räpina . Statistikaameti andmetel elab Põlva maakonnas 2 8 218 inimest (1. jaanuari 2016. aasta seisuga) ning 1 km 2 kohta on 13,0 elanikku. 2016. aasta seisuga on suurima rahvaarvuga omavalitsus Põlva vald (koos vallasisese Põlva linnaga) , kus elab 33,9 % maakonna elanikest. Rahvaarvu poolest suuruselt teine omavalitsusüksus on Räpina vald (koos vallasisese Räpina linnaga), kus elab 16, 6 % elanikest , sellele järgnevad Kanepi vald ( 8,5 %) ja Mooste vald ( 5 ,2%). Ülejäänud omavalitsusüksustes jääb rahvaarv alla 1 4 00 elaniku. Põlva maakonna rahvaarv on olnud aastatel 2010 – 2015 langustrendis, 2016. aastal elanike arv suurenes, kuid järgnevateks aastateks prognoositakse taas rahvastiku vähenemist. Rahvaarvu vähenemise taga on nii püsiv negatiivne iive kui ka väljaränne piirkonnast. Maakonnas on probleemiks n ooremaealiste väljaränne suurematesse keskustesse. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Põlva maakonna rahvastiku dünaamika perioodil 2010-2016 ning prognoos 2017-2030 ( Allikas: Statistikaamet) Statistikaameti prognoosi kohaselt kaheneb aastaks 2020 rahvaarv 2 452 inimese võrra ( 8,69 %) ning sellele järgneva kümne aasta jooksul 2 708 inimese võrra ( 11,7 %). Seega on oodata rahvaarvu languse jätkumist. Vanuseline koosseis Põlvamaa teeninduspiirkonna rahvastikust moodustavad kõige suurema osa 50-64-aastased. Maakonna rahvastiku vanuselist koosseisu iseloomustab kuni 14-aastaste elanike madalam osakaal Eesti keskmisega võrreldes. Vanusegruppides 15-19 ja 20-24 ületab Põlva maakond Eesti kui terviku näitajat vastavalt 0,35 ja 0,96 protsendipunkti võrra. Põlvamaa 25-44 aastaste elanike osakaal on Eesti keskmisega võrreldes madalam. Teisalt on 45 ja vanema te elanike osakaal Eesti keskmisest kõrgem. Põlva maakonna valdasid ja linn u omavahel võrreldes, on peamiseks erinevuseks noorte ja tööealiste inimeste vähesus valdades. Tööealisi nooremapoolseid inimesi vanuses 25-34 eluaastat on Põlva, Kanepi ja Räpina vallas tunduvalt enam kui teistes omavalitsustes. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Rahvastiku vanuseline struktuur Eestis ja Põlva maakonnas 2016. aastal ( Allikas: Statistikaamet) Paljude haigusrühmade (südame-veresoonkonna haigused, pikaajalised kroonilised haigused jne) puhul on nõudlus tervishoiuteenuse järele seotud otseselt vanemate (65+ aastat) inimeste arvuga. 2010. aastal ületas 65+ aastaste elanike osakaal Põlva maakonnas Eesti kui terviku vastavat näitajat 3,16 protsendipunkti võrra ning Statistikaameti prognoosi kohaselt peaks 2030. aastal olema Põlva maakonnas 65+ aastasi elanikke 6,43 protsendipunkti võrra enam kui Eestis tervikuna. Seega on Statistikaameti prognoosi kohaselt antud vanusegrupi osakaal kogurahvastikust Põlva maakonnas kasvamas, jõudes 2030. aastaks 30,72 protsendini. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . 65+ aastased elanikud Eestis ja Põlva maakonnas Aasta 65+ elanike osakaal Eestis ( % ) 65+ elanike osakaal Põlva maakonnas ( % ) 65+ elanike arv Põlva maa konnas (%) Muutus 2010. aastaga võrreldes (%) 2010 17,43 20,59 5900 2011 17,45 20,92 5950 0,85 2012 17,70 21,26 5957 0,97 2013 18,03 21,40 5954 0,92 2014 18,38 21,52 5947 0,80 2015 18,76 21,93 6017 1,98 2016 19,02 20,83 5878 0,37 2020 20,47 24,49 6309 6,93 2025 22,42 27,46 6696 13,49 2030 24,29 30,72 7084 20,07 Allikas: Statistikaamet, Civitta Eesti AS arvutused. Kuna vanemaealiste elanike arvu kasv ilmneb ka absoluutnumbrites – 2030. aastaks suureneb antud vanusegruppi kuuluvate elanike arv ca 1/ 5 võrra, kasvab nõudlus mitmete tervishoiuteenuste järele. Tõmbekeskused ja asustustihedus Tõmbekeskusi määratletakse tööjõu pendelrände, õpirände ja/või avalike ning erateenuste tarbimise alusel. Põlva maakonna administratiivseks keskuseks on vallasisene linn Põlva. Teiseks maakonna tõ mbekeskuseks on Räpina linn. Põlva linn asub geograafiliselt maakonna keskel ning rahvaarvu ( 5 643 elanikku) poolest on tegemist suuruselt üheksa teistkümnenda linnaga Eestis. Põlva maakonna asustustihedus, 13,0 elanikku km 2 kohta, mis on Eesti keskmisest enam kui kaks korda madalam. Mandri -Eesti maakondadest on hõredamini asusataud veel vaid Järvamaa, Jõgevamaa, Raplamaa ja Läänemaa. Kõige tihedamalt on asustatud Põlva vald , kus on ühe ruutkilomeetri kohta 40,9 elanikku, seejuures Põlva linnas on 1033,5 elanikku ruutkilomeetri kohta. Räpina vallas (sh vallasisene linn) on 17,6 inimest ruutkilomeetri kohta. Valdadest on väikseima asustustihedusega Orava vald 4,1 elanikuga km 2 kohta . Ülevaade tervishoiuteenustest Põlva Haigla ASi ravitegevus perioodil 2013-201 6 3.1.1. Erakorraline meditsiin Erakorralise abi osutamine toimub ööpäevaringselt: erakorralise meditsiini osakonnas tegeletakse erakorraliste terviseseisundite esmase diagnoosimise ja raviga, misjärel suunatakse patsient edasisele haiglaravile või koju. Erakorralist abi osutati 201 6 . aastal ööpäevas keskmiselt 16 patsiendile , s.o ligikaudu 0,6 6 patsienti tunnis, ning aastas kokku 5 809 patsiendile. 201 5 . aastaga võrreldes vähenes 201 6 . aastal ravimaht 531 külastuse võrra. Erakorraliste haigete hospitaliseerimisi oli 201 6 . aastal 1 417 , statsionaari suunati seega ööpäevas 3 – 4 haiget. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 . Erakorralise meditsiini statistika perioodil 2013-201 6 Näitaja 2013 2014 2015 2016 Külastuste arv 6605 6203 6340 5809 sh. toodud kiirabiga 1707 1551 1486 1287 roheline triaažikategooria 5680 5335 5492 5029 kollane triaažikategooria 918 859 835 758 oranž triaažikategooria 4 7 12 16 punane triaažikategooria 3 2 1 6 Hospitaliseerimised 1942 1594 1515 1417 Allikas: AS Põlva Haigla 2017. 3.1.2. Statsionaarne ravi Statsionaarse ravitegevuse maht mõõdetuna voodipäevade arvu järgi on perioodil 2013 – 2016 Põlva haiglas kahanenud 2,4 protsenti. Statsionaarse ravi puhul on kõige patsiendirohkemad erialad sisehaigused ja üldkirurgia. Vaatlusalusel perioodil on märgata nii üldkirurgia, iseseisva õendusabi, sünnitusabi- ja günekoloogiateenuste, sisehaiguste , pediaatria kui ka intensiivravi I astme hospitaliseeritute arvu vähenemist. 2013. aastaga võrreldes on 2016. aastal suurenenud vaid taastusravi ning intensiivravi II astme hospitaliseeritute arv, siiski tuleb rõhutada, et hospitaliseeritute arv on kasvanud vaid mõne patsiendi võrra. Statsionaarne ravitegevus on Põlva haiglas viimasel neljal aastal muutunud efektiivsemaks – keskmine voodihõive on tõusnud 58,5 protsendilt 62,5 protsendini. Põlva haigla keskmine ravikestus üldkirurgia puhul on nimetatud perioodil kasvanud 7,6 päevalt 8,8 päevani, taastusravis kasvanud 11,6 päevalt 11 ,7 päevani, sünnitusabis langenud 3,3 päevalt 2,6 päevani, günekoloogias püsinud samal tasemel, s isehaigustes kasvanud 7 päevalt 7,8 päevani, pediaatrias langenud 2,6 päevalt 2,5 päevani, intensiivravi I ja II astmes kasvanud 1,5 päevalt 1,6 päevani . Keskmine ravikestus kogu haiglas on kasvanud 8,5 päevalt 10,1 päevani. Sisehaiguste ja üldkirurgia keskmine ravikestus on suure n enud , sest kasvanud on järelravi haigete osakaal, kes reeglina kuuluvad kirurgia ja sisehaiguste profiili alla. Kasvanud on ka ravi juhu keskmine maksumus . 2013. aastast alates on Haigekassa raha vähenenud, r avijuhu keskmine maksumus on aga kasvanud, sest tõusnud on haigete keskmine vanus ja seega haiguste raskusaste, ning kuna riikliku kollektiivlepinguga on tõusnud ka tervishoiutöötajate palk , lisaks on suurendatud vajaminevat personali normi haige kohta. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 . AS Põlva Haigla statsionaarse ravitegevuse statistika perioodil 2013-201 6 Eriala/voodiprofiili nimetus Hospitaliseeritute arv Kasutatud voodipäevade arv Keskmine ravi kestus Voodite arv Voodihõive Voodikoormus 2013 2014 2015 2016 2013 2014 2015 2016 2013 2014 2015 2016 2013 2014 2015 2016 2013 2014 2015 2016 2013 2014 2015 2016 Üldkirurgiateenused 682 658 600 527 5271 5350 5449 4733 7,6 8 9 8,8 21 21 21 20 68,8% 69,8% 71,1% 64,8% 7,73 8,13 9,08 8,98 Taastusravi 138 143 146 143 1606 1650 1748 1681 11,6 11,5 12,1 11,7 8 8 10 10 55,0% 56,5% 47,9% 46,1% 11,64 11,54 11,97 11,76 Iseseisev õendusabi 402 369 333 323 9398 8836 8660 9773 24,7 23,9 25,9 30,5 30 30 30 30 85,8% 80,7% 79,1% 89,3% 23,38 23,95 26,01 30,26 Sünnitusabi teenused 281 247 230 230 852 698 629 606 3,3 2,8 2,7 2,6 8 8 8 4 29,2% 23,9% 21,5% 41,5% 3,03 2,83 2,73 2,63 Günekoloogiateenused 172 167 129 103 381 278 280 285 2,2 1,7 2,2 2,2 8 8 8 4 13,0% 9,5% 9,6% 19,5% 2,22 1,66 2,17 2,77 Sisehaiguste teenused 1064 1127 1090 965 8301 9227 9398 8370 7 7,6 7,8 7,8 38 38 38 38 59,8% 66,5% 67,8% 60,3% 7,80 8,19 8,62 8,67 Pediaatria teenused 271 193 173 159 694 500 454 409 2,6 2,6 2,6 2,5 8 8 8 4 23,8% 17,1% 15,5% 28,0% 2,56 2,59 2,62 2,57 Intensiivravi I aste 158 163 158 150 339 340 319 352 1,5 1,5 1,4 1,6 4 4 4 4 23,2% 23,3% 21,8% 24,1% 2,15 2,09 2,02 2,35 Intensiivravi II aste 8 3 7 9 48 33 32 37 1,5 1,8 1,2 1,6 1 1 1 1 13,2% 9,0% 8,8% 10,1% 6,00 11,00 4,57 4,11 KOKKU 3176 3070 2866 2609 26 890 26 912 26 969 26 246 8,5 8,8 9,4 10,1 126 126 128 115 58,5% 58,5% 57,7% 62,5% 8,47 8,77 9,41 10,06 Allikas: AS Põlva Haigla 2017. Päevaravi Päevaravi maht on 2016. aastaks 2013. aastaga võrreldes suurenenud 11,4 protsendi võrra. Võrreldes 2014. aasta ja 201 6 . aasta andmeid, on päevaravi ravijuhtude arv vähenenud otorinola rüngoloogia (20,6 protsenti) ja pediaatria (2,6 protsenti) erialal, samas kui ravijuhtude arv on kasvanud üldkirurgia (4,1 protsenti), günekoloogia (11,3 protsenti) ja sisehaiguste (11,5 protsenti) erialadel. Alates 2016. aastast pakub haigla ka taastusravi teenust. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 4 . AS Põlva Haigla päevaravi ravijuhtude statistika perioodil 2013-201 6 Eriala 2013 2014 2015 2016 Üldkirurgia 230 244 278 254 Sisehaigused 21 26 25 29 Taastusravi 0 0 0 50 Pediaatria 71 77 74 75 Otorinolarüngoloogia 281 282 240 224 Günekoloogia 496 532 525 592 KOKKU 1099 1161 1142 1224 Allikas: AS Põlva Haigla 2017. Ambulatoorne ravi Ambulatoorse ravitegevuse kogumaht on arstide ja õdede visiitide alusel aastatel 2013 – 201 6 püsinud valdavalt samas suurusjärgus . Ravitegevuse kogumaht oli kõige madalam 201 3 . aastal ja kõige kõrgem 2016. aastal, mil see kasvas 201 3 . aastaga võrreldes ligikaudu 5,5 protsendi võrra. 201 6 . aastal tehti ambulatoorseid visiite kõige enam üldirurgia erialal, millele järgnesid günekoloogia ja neuroloogia . Vaatamata sellele, et günekoloogia eriala on ühe kõige enamate visiitide arvuga eriala, on visiitide arv siiski langustrendis, sest teenuse sihtrühm väheneb. Kõige enam on 201 6 . aastal eelneva aastaga võrreldes kasvanud nefroloogia , pulmonoloogia , neuroloogia ja psühhiaatria visiitide arv ud . Alates 2017. aastast on psühhitaatria lepingus ka vaimse tervise õde. M ärkimisväärselt on langenud taastusraviarsti , uroloogi ja sisehaiguste arsti visiitide arv. Sisehaiguste arsti vastuvõttude all on kajastatud ka üldarsti ja residendi vastuvõtud. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 5 . AS Põlva Haigla ambulatoorse ravitegevuse statistika perioodil 2013-201 6 Ambulatoorne ravi - visiitide arv 2013 2014 2015 2016 Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed Endokrinoloog 1 327 192 1 641 555 1 598 496 1 561 374 Kardioloog 2 088 2076 0 1 599 0 1 679 0 Nefroloog 80 61 0 1 0 59 0 Pulmonoloog 135 155 0 135 0 194 0 Reumatoloog 275 115 0 0 0 0 0 Sisearst 2 247 2 497 0 2 791 0 2 364 0 Uroloog 275 269 0 247 0 207 0 Üldkirurg 6 450 6 337 0 6 416 0 7 013 0 Pediaater 1 154 204 1 128 218 992 0 924 0 Günekoloog 6 038 687 5 209 738 5 350 691 4 995 720 Neuroloog 2 514 2 830 0 3 180 0 4 146 0 Otorinolarüngoloog 1 785 1 596 0 1 417 0 1 314 0 Dermatoveneroloog 2905 2 760 0 2 641 0 2 879 0 Psühhiaater 2 845 2 888 0 2 982 0 3 590 0 Taastusraviarst 1 257 2 152 0 2 403 0 1 896 0 Erakorralise meditsiini arst 45 350 0 344 0 375 0 KOKKU 31 420 1 083 32 064 1 511 32 096 1 187 33 196 1094 Allikas: AS Põlva Haigla 2017. Operatsioonid, protseduurid, uuringud 201 6 . aastal teostati Põlva Haiglas 1 196 operatsiooni, mida on 145 võrra vähem kui 2013. , 168 võrra vähem kui 2014. aastal ja 21 võrra vähem kui 201 5 . aastal. Päeva kirurgia operatsioonide arv on viimastel aastatel vähenenud , kuid ambulatoorsete ja statsionaarsete operatsioonide arv on 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes kasvanud vastavalt 16,8 ja 6,7 protsenti. Kõige enam teostatakse statsionaaris konhotoomiat, keisrilõiget ja funktsionaalset endoskoopilist etmoidofrontotoomiat. Päevakirurgias teostatakse kõige enam tonsillektoomiat ja emakaõõne abrasiooni. Ambulatoorselt tehakse enim submukoosset konhotoomiat ja trummiõõne dreenimist. Tabel 6. Operatsioonide arv perioodil 2013 -2016 Operatsioonid 2013 2014 2015 2016 Ambulatoorsed 112 115 101 118 Päevakirurgia 750 700 681 614 Statsionaarsed 479 549 435 464 KOKKU 1 341 1 364 1 217 1 196 Allikas: AS Põlva Haigla 2017. Patsientide efektiivsele ravile aitavad kaasa kaasaegsel tasemel teostatavad terviseuuringud ning diagnostiliste võimaluste areng – röntgen, ultraheliuuringud, endos koopia, spiromeetria, kardioloogilised uuringud, laboratoorsed uuringud ja taastusravi teenused . Põlva Haiglas tehakse kõiki kaasaegsele üldhaiglale iseloomulikke uuringuid, sealhulgas radioloogilisi, endoskoopilisi, funktsionaaldiagnostilisi, kardioloogilisi jpt uuringuid. Labor i s tehakse hematoloogilisi-, biokeemilisi-, mikrobioloogilisi-, immuunhematoloogilisi-ja immunoloogilisi uuringuid. Erinevate terviseuuringute ja raviprotseduuride mahud perioodil 2013-201 6 on toodud välja alljärgnevas tabelis. Tabel 7 . Uuringute/d i ag nostika statistika perioodil 201 3 -201 6 Uuringud/diagnostika 2013 2014 2015 2016 Vereringeelundid (EKG, KoormusEKG, HOLTER, EHHO) 5 558 5 060 4 805 4 520 Loode (kardiotokograafia) 1 169 1 138 995 1 096 Hingamiselundid (spirograafia, bronhodil. test) 88 149 169 224 Funktsionaaldiagnostika teenused kokku 6815 6 347 5 969 5 840 Röntgen 10 204 9 809 9599 9 001 Ultraheli 2 946 2895 3 337 3 310 Radioloogiateenused kokku 13 150 12 704 12 936 12 311 Gastroskoopiad 1 026 1 024 1 134 1 014 Entero- ja koloskoopiad 110 150 196 170 Endoskoopiateenused kokku 1 136 1 174 1 330 1 184 Kliinilise keemia uuringud 115 429 118 787 119 510 105 456 Vere, kehavedelike ja eritiste rakkude uuringud 30 060 29 081 28 882 27 985 Hüübimissüsteemi uuringud 5 153 5 494 5 645 4 914 Immunohematoloogilised uuringud 2 603 2 773 2 676 2 341 Mikrobioloogilised uuringud 6 342 5 492 6 128 6 043 Immuunuuringud 12 838 14 094 16 688 16 958 Laboriuuringud kokku 172 425 175 721 179 529 163 697 KOKKU 193 526 195 946 199 764 183 032 Allikas: AS Põlva Haigla 2017. Viimasel neljal aastal on diagnostiliste uuringute arv kokku langenud 5,4 protsendi võrra, 201 5 . aastaga võrreldes on 201 6 . aastal diagnostiliste uuringute arv vähenenud 8,4 protsendi võrra. Kõige enam on viimasel neljal aastal suurenenud hingamiselundite diagnostika ja entero- ja koloskoopia teenuste maht, mis on kasvanud vastavalt 154,5 ja 54,5 protsendi võrra. Järgnevateks aastateks prognoosib haigla uuringute arvu mõningast kasvu siis, kui perearstid hakkavad enam teenust Põlva Haiglalt ostma. Hetkel ostavad perearstid enam Quattromed HTI Laborid teenuseid. Uuringute arvu kasvu nähakse ka perearsti de arvu suurenemise korral . Taastusravi Põlva Haigla taastusravi osakonnas toimub ägeda haiguse või vigastuse tõttu häirunud funktsioonidega patsiendi kompleksne ravi taastusravi spetsialistide poolt. T aastusravi eesmärgiks on aidata haigel säilitada ja parandada füüsilisi ja funktsionaalseid võimeid. Taastusravi osakond pakub järgmisi ambulatoorseid teenuseid : taastusarsti vastuvõtt, füsioterapeudi teenus, tegevusteraapia, aparaatne füsioteraapia, vesiravi, soojaravi, käsimasaaž, lümfiteraapia, Wellness Medical vesivoodimassaaž, soolakamber, p sühholoogilised ja logopeedilised uuringud ning nõustamine, sotsiaalnõustamine, muusikateraapia ja loovteraapia. Taastusravi teenuste mahud on 2013. aastaga võrreldes kasvanud 2016. aastaks 14,8 protsendi võrra. Kõige suurem muutus on toimunud t egevusteraap i a puhul, kus 201 3 . aastaga võrreldes langes teenuse maht 201 6 . aastal ligikaudu 6 5 protsendi võr ra. Mahu langus tuleneb sellest, et teenuse osutajale on suuremad nõuded, varasemalt võis teenust osutada ka assistent. S oojus ravi maht suurenes vaatlusalusel perioodil aga ca 50 protsendi ja soolaravi maht 40 protsendi võrra. Tabel 8 . Taastusravi teenuste arv perioodil 2013-201 6 Protseduurid 2013 2014 2015 2016 Füsioteraapia 21 083 26 167 26 092 24 856 Aparaatravi 1 658 1826 2 180 1738 Soojusravi (parafiin, osokeriit) 1 743 2 248 2 413 2 605 Vesiravi 415 454 434 354 Mudaravi 0 0 0 47 Massaaž 4675 5427 5 321 5 741 Soolaravi 382 327 341 534 Logopeediline ravi 868 1 027 791 738 Tegevu teraapia 1 014 951 316 359 Taastusravi teenused 772 1 121 861 467 KOKKU 32 610 39 548 38 749 37 439 Allikas: AS Põlva Haigla 2017. Muud tervishoiuteenused Lisaks osutab AS Põlva Haigla koolitervishoiuteenust Põlva Gümnaasiumis, Põlva Koolis, Roosi Koolis, Johnannese Koolis ja Krootuse Põhikoolis. AS Põlva Haigla osutab Põlva linnas ja vallas, Laheda, Vastse-Kuustse, Kõlleste ja Valgjärge vallas koduõendusteenust. Lisaks osutab maakonnas koduõendusteenust ka Räpina Haigla AS. Põlva Haigla osaleb kahes Haigekassa ennetusprojektis: emakakaelavähi varajase avastamise projekt ja noorte reproduktiiv tervise projekt. Lisaks osaletakse kahes Tervisearengu Instituudi terviseedenduslikus projektis, milleks on suitsetamisest loobumise nõustamise projekt ja tuberkuloosi otseselt kontrollitava ravisüsteemi projekt. Sotsiaalteenused Põlva Haigla osutab üle kogu Eesti rehabilitatsiooni teenust . Rehabilitatsiooniteenuse eesmärk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, soodustada töötamist või tööle asumist ja suurendada ühiskonnas osalemist. Haiglal on heal tasemel Rehabilitastioonikeskus puuetega inimestele. Rehabilitatsiooniteenust osuta takse nii lastele, tööealistele kui ka eakatele, nii füüsilise kui ka psühhiaatrilise kui ka liitpuude korral. Kasutusel on rehabilitasiooniprogrammid: nt. Parkinsoni tõvega patsientidele. Tabel 9. Rehabilitatsiooniteenuste statistika perioodil 2013-2016 2013 2014 2015 2016 Kliente Rahaline väärtus Kliente Rahaline väärtus Kliente Rahaline väärtus Arvete arv Rahaline väärtus Lapsed 417 120 317 352 118 371 329 127 319 538 103 400 18-aastased ja vanemad 326 83 917 339 91 037 291 97 658 302 67 686 Psüühikahäirega isikud 86 19 853 53 19 010 77 27 791 190 36 190 Tööalane rehabilitatsioon 35 17 973 KOKKU 829 224 087 744 228 418 697 252 768 1065 225 249 Allikas: AS Põlva Haigla 2017. Rehabilitatsiooniteenuste kasutajate seas on kõige enam lapsi. Eelnevast tabelist nähtub, et võrreldes omavahel klientide üldarvu perioodil 2013 – 2015, on klientide arv 2015. aastaks vähenenud ca 16 protsenti. 2016. aastal pole klientide arvu välja toodud, kajastatud on esitatud arvete arv, kuna tekkis kohustus väljastada kliendile arve iga teenuse järel või vähemalt kord kuus. Seega kui võrrelda osutatud teenuste rahalist väärtust perioodil 2013 – 2016 , on see 2013. aastaga võrreldes 2016. aastaks kasvanud 0,5 protsenti, 2014. ja 2015. aastal oli teenuste rahaline väärtus aga tunduvalt suurem, ulatudes 2015. aastal lausa 252 768 euroni. Tervishoiuteenuste kasutamine maakonnas 2014. aasta andmetele tuginedes kasutavad elanikud ambulatoorse ravi teenustest oma maakonna haigla teenus eid kõige enam üldkirurgia, taastusravi ja sisehaiguste eriala korral. Oma maakonnas ravi kasutamise osakaal on eelnevalt nimetatud teenuste puhul 74 või enam protsenti. Teises maakonnas kasutatakse kõige enam pulmonoloogia , reumatoloogia ja uroloogia teenuseid, oma maakonnas on nende visiitide osakaal vastavalt 6, 9 ja 10 protsenti. Tabel 10 . Põlva maakonna elanike ambulatoorse ravi visiitide arv 2014. aastal Ambulatoorne ravi - visiitide arv (2014) Oma maakonnas osutatud ambulatoorsed vastuvõtud Muus maakonnas osutatud ambulatoorsed vastuvõtud Oma maakonnas ravi kasutamise osakaal Muu maakonna ravi kasutamise osakaal Dermatoveneroloogia 2512 1 871 57% 43% Günekoloogia 7 391 3 708 67% 33% Oftalmoloogia 4 598 3 028 60% 40% Otorinolarüngoloogia 1 604 1 693 49% 51% Psühhiaatria 6 039 3 053 66% 34% Sisehaigused 1 416 489 74% 26% Taastusravi 1 950 518 79% 21% Üldkirurgia 9 188 1 392 87% 13% Endokrinoloogia 2 029 1 147 64% 36% Kardioloogia 1 897 1 067 64% 36% Neuroloogia 2 881 1 313 69% 31% Pediaatria 897 1538 37% 63% Pulmonoloogia 158 2542 6% 94% Reumatoloogia 101 984 9% 91% Uroloogia 255 2314 10% 90% Allikas: Sotsiaalministeerium. 1000 elaniku kohta on Põlva maakonnas psühhiaatria ambulatoorseid vastuvõtte 13 maakonna (so 13 maakonda, va Harju- ja Tartumaa) keskmisest 48 protsendi võrra enam. 13 maakonna keskmisest on enam vastuvõtte ka üldkirurgia (28%), taastusravi (22%), pediaatria (20%), endokrinoloogia (16%), uroloogia (14), kardioloogia (10%) ja neuroloogia (5%) erialadel. Sisehaiguste erialal on Põlva maakonnas 13 maakonna keskmisest 39 protsendi võrra vähem ambulatoorseid vastuvõtte. Keskmisest vähem ambulatoorseid vastuvõtte 1000 elaniku kohta on ka oftalmoloogia (-2%), pulmonoloogia (-17%), reumatoloogia (-15%), dermatoveneroloogia ( -14%) , günekoloogia (-11%) ja otorinolarüngoloogiad (-21%) erialadel. Oma maakonnas pöörduvad 2014. aasta andmetele tuginedes elanikud päevaravis kõige enam sisehaiguste arsti , günekoloogia ja üldkirurgi vastuvõtule. Sisehaiguste eriala puhul muus maakonnas osutatud päevaravi vastuvõtus puudusid, teiste erialade osakaalud on maakonnas vastavalt 76 ja 7 5 protsenti. Seega on eelnevalt nimetatud teenuste nõudlus maakonnas suur ning sellest tulenevalt peaks neid teenuseid ka tulevikus maakonnas edasi pakkuma. Põlva maakonna elanikud pöörduvad otorinola rüngoloogia ja psühhiaatria vastuvõttude jaoks peamiselt teise maakonda. Tabel 11. Põlva maakonna elanike päevaravi vastuvõttude arv 2014. aastal Päevaravi - vastuvõttude arv (2014) Oma maakonnas osutatud päevaravi vastuvõtud Muus maakonnas osutatud päevaravi vastuvõtud Oma maakonnas ravi kasutamise osakaal Muu maakonna ravi kasutamise osakaal Günekoloogia 393 127 76% 24% Otorinolarüngoloogia 76 120 39% 61% Psühhiaatria 0 8 0% 100% Sisehaigused 22 0 100% 0% Üldkirurgia 221 73 75% 25% Pediaatria 68 31 69% 31% Allikas: Sotsiaalministeerium. 1000 elaniku kohta on Põlva maakonnas günekoloogia päevaravi vastuvõtte 13 maakonna (so 13 maakonda, va Harju- ja Tartumaa) keskmisest 82 protsendi võrra enam ning otorinolarüngoloogia vastuvõtte keskmisest 58 protsendi võrra enam. Üldkirurgia ja pediaatria päevaravi vastuvõt ud 1000 inimese kohta on 13 maakonna keskmisega samal tasemel. 13 maakonna keskmisest vähem on vastuvõtte psühhiaatria ja sisehaiguste erialal, vastavalt 97 ja 62 protsendi võrra vähem. Sotsiaalministeeriumi 2014. aasta andmetele tuginedes kasutavad statsionaarse ravi raames elanikud oma maakonna tervishoiuteenustest kõige enam iseseisva statsionaarse õendusabi ja sisehaiguste teenust. Teise maakonda pöördutakse kõige enam günekoloogia- ja pediaatriaalase statsionaarse ravi saamiseks. Tabel 12. Põlva maakonna elanike statsionaarset e ravi ravipäevade arv 2014. aastal Statsionaarne ravi- ravipäevi kokku (2014) Oma maakonnas osutatud statsionaarsed ravipäevad Muus maakonnas osutatud statsionaarsed ravipäevad Oma maakonnas ravi kasutamise osakaal Muu maakonna ravi kasutamise osakaal Iseseisev õendusabi 12 616 1 628 89% 11% Sisehaigused 6 748 1 203 85% 15% Üldkirurgia 2 314 870 73% 27% Günekoloogia 164 260 39% 61% Sünnitusabi 401 242 62% 38% Pediaatria 688 888 44% 56% Taastusravi 917 465 66% 34% Allikas: Sotsiaalministeerium. 1000 elaniku kohta on Põlva maakonnas sisehaiguste eriala statsionaarsete ravipäevade arv 13 maakonna (so 13 maakonda, va Harju- ja Tartumaa) keskmisest vastavalt 12 protsendi võrra suurem. Taastusravi (-43%), günekoloogia (-35%), pediaatria (-7%) ja üldkirurgia (-3%) statsionaarsete ravipäevade arv on maakonnas 1000 inimese kohta 13 maakonna keskmisest väiksem . Põlva Haigla esmatasandi tervisekeskus Põlva haigla haiglakompleksi (Uus 2, Põlva linn) juurde rajatakse Põlva Haigla Esmatasandi Tervisekeskus (edaspidi Põlva ETTK). Tervisekeskuse rajamiseks ehitatakse uus hoone Põlva haigla territooriumile ning see ühendatakse haiglahoonega galeriiga. Esmatasandi tervisekeskuse loomine haiglaga samale alale tagab ka erinevate tervishoiuteenuste parema integreerituse. Põlva ETTK omanikuks ja haldajaks on Põlva Haigla AS. Põlva ETTK hakkab teenindama kaheksa erineva kohaliku omavalitsusüksuse elanikke. Teeninduspiirkonda kuuluvad Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mooste, Põlva, Valgjärve ja Vastse-Kuuste vallad. Statistikaameti andmetel on 2015. aasta seisuga Põlva ETTK teeninduspiirkonna suurus kokku 1 230,6 km 2 . 2016. aasta seisuga elas ETTK teeninduspiirkonnas 19 186 elanikku. 2030. aastal moodustavad Põlva ETTK teeninduspiirkonna rahvastikust kõige suurema osa 50-64-aastased, mis vastavalt prognoosile kahaneb. Vastavalt prognoosile suureneb sel perioodil 65-74-aastaste ja 75+ vanuses inimeste koguhulk ja osakaal. Kõikide teiste vanusrühmade hulk ja osakaal piirkonna rahvastikus kahaneb. Loodud tervisekeskuses pakuvad esmatasandi tervishoiuteenuseid 9 perearsti ja 18 pereõde, ämmaemand, füsioterapeudid ja koduõed . Teenuse osutamiseks rajatakse perearstide ja –õdede ruumid, protseduuride ruumid, koduõdede kabinet, füsioteraapia kabinet, nõupidamiste ja koolituste ruum ning rekonstrueeritakse röntgeniruumid. Üldarstiabi teenus Põlva ETTK-ga teadaolevalt liituva 8 perearsti nimistutes on 2016. aasta detsembri seisuga kokku 13 353 isikut. Tervisekeskuse valmimisel lisandub ka üheksas perearst, kelle keskmiseks nimistu suuruseks eeldatakse 1500 inimest. Esmatasandi tervishoiu arengukava kohaselt suureneb perearsti visiitide arv 3,3 korralt aastas 3,6 korrani aastas. Alljärgnev tabel annab ülevaate Põlva ETTK-sse koonduvate perearstide ja pereõdede teenusmahtudest aastatel 2 014 – 2030. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 6 . Perear sti ja –õe teenusmahud aastatel 2014 – 2030 2014. aastal ETTK avamisel (2019) 5 aastat peale avamist (2024) 2030. aastal Perearstide arv 8 9 9 9 Pereõdede arv 10 18 18 18 Nimistute suurus 13 041 14 246 13 713 13 099 Perearsti vastuvõttude arv 48 095 64 700 62 300 60 255 Pereõe vastuvõttude arv 21 930 34 190 32 900 31 500 Külastuste arv aastas ühe patsiendi kohta (perearst ja pereõde) 5,4 6,9 6,9 7,0 Allikas: Põlva haigla esmatasandi tervisekeskuse arengukava. Arvestades rahvastikuarvu langevat tendentsi piirkonnas, prognoositakse 2030. aastaks perearstide vajaduseks 11,7 ja pereõdede vajaduseks 19,3. Põlva ETTKs hakkab teenust pakkuma 9 perearsti. Pereõdede rolli esmatasandi terviseteenuste pakkumisel suurendatakse. Perearstide vastuvõttude arvu optimeerimiseks, samal ajal kui üldarstiabi teenuse kättesaadavus ning vastuvõttude arv aastas ühe inimese kohta suureneb, planeeritakse iga perearsti juurde kaks pereõde. Seega luuakse Põlva haigla tervisekeskusesse vajalikud ruumid 18 pereõe tarbeks . Teadaolevalt jäävad Põlva ETTK teeninduspiirkonnas eraldiseisvana alles Ahja, Kanepi, Laheda, Vastse-Kuuste ja Mooste valdades tegutsevad perearstipraksised. Soovi korral on neil võimalik tulevikus loodava terviskeskusega liituda. Teraapiafondi arvelt on perearstidel võimalik sisse osta mitmeid teenuseid (nt logopeed, psühholoog jms), seni on ostetud teenuseid Põlva Haigla käest. Koduõendusteenus Koduõendusteenuse eesmärgiks on patsiendi tervisliku ja funktsionaalse seisundi säilitamine ja võimalusel parandamine läbi toetava eesmärgipärase õendusabi osutamise. RAKE uuringu kohaselt pakuvad koduõendusteenust Põlva ETTK teeninduspiirkonnas alates juulist 2014 AS Räpina Haigla, Põlva Haigla AS, SA Vähihaigete Toetusravi ja Riia Palm Õendusabi. Järgnev tabel annab ülevaate koduõdede prognoositud vajadusest ja teenusmahtudest aastani 2030. Tabel 14 . Koduõenduse teenusmahtude prognoos 2015 2019 2024 2030 Koduõendusteenusel olevate isikute arv 121 129 138 149 Teenuste hulk aastas kokku 3031 3224 3440 3730 Koduõdede vajadus 2,6 2,8 3,0 3,2 Allikas: Põlva haigla esmatasandi tervisekeskuse arengukava. Põlva ETTKsse koonduvad koduõed jäävad esmajärjekorras teenindama perearstide nimistutesse kuuluvaid patsiente. Ülejäänud piirkonna teenusvajaduse katavad Põlva haiglas töötavad koduõed. Põlva ETTK-sse kavandatakse koduõ e d , et tagada teenus piirkonnas elavatele patsientidele teenuse kättesaadavus vajalikus mahus. Füsioteraapia teenus Esmatasandi füsioteraapia teenuseks loetakse esmast konsultatsiooni, kergemate traumade ja valusündroomide ravimist (juhud, kus taastusraviarsti sekkumine ei ole vajalik). Ambulatoorse ravi füsioteraapiateenuseid teostab piirkonnas Põlva Haigla AS. Erafüsioteraapiateenust (sh kodused seansid) pakub LM Füsioteraapia OÜ ja Värska Sanatoorium. 2013. aastal rahastas Haigekassa ambulatoorse füsioteraapiateenuse osutamist Põlva ETTK teeninduspiirkonnas 1202 isikule kokku 15 171 teenusekorraga, mis teeb keskmiseks teenuse hulgaks teenust saanud isiku kohta 12,6 korda. RAKE uuringu kohaselt oli rahvastiku arvu järgi aastal 2011 vaja Põlva ETTK teeninduspiirkonda 3,9 füsioterapeuti, kuid arvestades piirkonnas langeva rahvastikuarvu tendentsi, prognoositakse 2030. aastaks füsioterapeutide vajaduseks 3,4. Tervisekeskusesse planeeritakse 2 füsioterapeuti täiskoormusega . Nõudluse osa, mida Põlva ETTK katta ei suuda, kaetakse teiste Põlva haigla füsioterapeutide poolt. Ämmaemandusabi teenus Ämmaemanda iseseisvaid vastuvõtte teostab piirkonnas Põlva Haigla AS. Ambulatoorse günekoloogiateenuse Haigekassa lepingupartneriks oli 2013. aastal lisaks Põlva Haigla AS-ile ka Malial OÜ. RAKE uuringu kohaselt oli rahvastiku arvu järgi aastal 2011 vaja Põlva ETTK teeninduspiirkonda 2,2 ämmaemandat, kuid arvestades sünnituseas olevate naiste arvu vähenemist piirkonnas, prognoositakse 2030. aastaks ämmaemandusteenuse vajaduseks 1,5 kohta. Põlva tervisekeskusesse planeeritakse 1 ämmaemand . Lisaks tervisekeskusele teostavad vastuvõtte ka Põlva haigla naistenõuandlas tegutsevad ämmaemandad. Hambaravi teenus Hambaravi teenuse eesmärk on säilitada ja/või taastada maksimaalselt nii hammaste funktsioon kui ka esteetika. Hambaravi on eriala, mis tegeleb suu piirkonna pehmete ja kõvakudede haiguste, defektide, traumade ja kaasasündinud anomaaliate diagnostika, ravi ja ennetusega. Hambaravi võib teostada ainult hambaarst. Põlva haiglaga samal aadressil (Uus 2) osutab hambaravi teenust PMA Põlva Kliinik. Hambaravi läheb vaja tervel elanikkonnal, seega kuuluvad hambaravi teenuse sihtgruppi kõik Põlva ETTK teenuspiirkonna elanikud. Vaimse tervise õe teenus Vaimse tervise õde on erioskuste ja teadmistega õendusala spetsialist, kes osutab elanikkonnale õendusabi reaalsete ja potentsiaalsete vaimse tervise probleemide puhul ning tegeleb vaimse tervise alase edendus- ja ennetustööga. Vaimse tervise õde osutab õendusabi kas iseseisvalt või koos eriarstiga, ta teeb koostööd teiste tervishoiumeeskonna liikmetega ning vajaduse korral ka sotsiaalabiasutustega. Tervisekeskus hakkab vaimse tervise õe teenust pakkuma hetkel Põlva haiglas töötav spetsialist. Koolitervishoiuteenus Koolitervishoiuteenuse eesmärk on tagada õpilaste heaolu ning toetada nende normaalset arengut ja kasvamist. Põlva haigla pakub käesoleval hetkel koolitervishoiuteenust järgmistes koolides: Põlva Gümnaasiumis, Põlva Koolis, Roosi Koolis, Johnannese Koolis ja Krootuse Põhikoolis. Sotsiaalnõustamise teenus Sotsiaalnõustamine on teenus, mis on suunatud isikule või perekonnale, kelle iseseisev toimetulek argielus on sotsiaalsete, majanduslike, tervislike või psühholoogiliste tegurite tagajärjel häirunud või häirumas. Põlva haiglas pakub taastusravi osakond sotsiaalnõustamise teenust, mille raames annab sotsiaaltöötaja isikule vajalikku teavet tema sotsiaalsetest õigustest ning abistab isikut konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel, soodustamaks igapäevaeluga toimetulekut. Üks osa sotsiaalnõustamisest on ka lähivõrgustiku aktiveerimine. Ambulatoor s e d eriarstiabi teenus ed Põlva haigla baasil planeeritakse teenuste osutamist ETTK vajalikus mahus kõigil erialadel, millel haigla osutab ambulatoorset eriarstiabi teenust, sh. üldkirurgia, sisehaigused, otorinolarüngoloogia, günekoloogia, dermatoveneroloogia, psühhiaatria, taastusravi, neuroloogia, kardioloogia, endokrinoloogia, uroloogia, pulmonoloogia, nefroloogia, pediaatria, diagnostika. Välja toodud teenuste sihtrühmaks on kõik Põlva tervisekeskuse teenuspiirkonna elanikud . Ravimahtude planeerimine aastani 2030 Ravitegevuse mahtude planeerimisel võtab haigla juhtkond arvesse nii tervishoiupoliitika arengusuundi, sh Põlva maakonnale koostatud tervishoiuteenuste prognoosi, vastutus piirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat, tervishoiuteenuste osutamist reguleerivaid õigusakte kui ka erialade arengukavasid. Rahvastikuanalüüsist (vt ptk 2.2. ja 2.3.) selgus, et Põlva maakonna rahvaarv on langustrendis, vähenedes prognoosi kohaselt aastaks 2030 keskmiselt 1, 43 protsenti aastas. Sellele vaatamata kasvab aga 65 aastaste ja vanemate inimeste osakaal maakonnas 2030. aastaks keskmiselt 1 ,35 protsenti aastas. Koostöös TÜ Kliinikumi ning Põlvamaa kohalike omavalitsustega on aastaks 2030 välja arendatud eeskätt Põlva maakonna elanikkonna teenindamiseks kaasaegne keskus, kus osutatakse nii ambulatoorset (s.h päevaravi) kui statsionaarset eriarstiabi, nii ambulatoorset kui statsionaarset õendusabi. Lähtudes optimaalsest töökorraldusest pakub haigla eriarsti teenuseid ka Räpina Tervisekeskuses. Haigla pakub esmatasandi teenuseosutajatele infrastruktuuri, erinevaid meditsiinilisi ja mittemeditsiinilisi tugiteenuseid ning eriarsti konsultatsiooni. Haigla labor, piltdiagnostika ning funktsionaaldiagnostika teenistus on ühiskasutuses perearstidega. Haigla korraldab taastusravi teenuste pakkumise nii eriarstiabi, esmatasandi kui ka õendusabi raames ning pakub haigla baasil kogu maakonnale iseseisva ämmaemandusabi, iseseisva õe vastuvõttu ja koduõendusabi teenuseid koostöös esmatasandiga. Põlva Haigla on taastusravi Lõuna-Eesti Kompetentsikeskuseks koostöös TÜ Kliinikumiga, kus osutatakse spetsialiseeritud statsionaarset- ja ambulatoorset taastusravi. Lisaks tervishoiuteenustele pakub haigla nii sotsiaalse- kui tööalase rehabilitatsiooni teenuseid ja töötervishoiuteenuseid (kasutades haigla poolt pakutavaid diagnostikateenuseid) ning toimub töövõime hindamine. Järgnevalt on koostatud statsionaarse ravitegevuse, päevaravi vastuvõttude arvu ja ambulatoorsete visiitide arvu prognoosid aastani 2030 (vt tabelid 1 5 , 1 6 ja 1 7 ). Vastavalt haigusjuhtude jagunemisele erialade järgi 2014. a andmete põhjal on tuletatud haigusjuhtude ja visiitide arvu prognoosid erialade lõikes perioodiks 2014-2030. Jättes voodihõive intensiivravi voodihõive 2014. aasta tasemele, iseseiva õendusabi voodihõive 85% ja teiste erialade puhul 80% tasemele on erialade lõikes tuletatud vajalik voodikohtade arv vastavalt valemile: Voodite vajadus = (Nh x ALOS) / (365 x BO), kus Nh - hospitaliseerimiste arv aastas ALOS (average length of stay) - keskmine ravikestus BO (bed occupancy) – voodihõive Statsionaarse ravi pakkumine toimub paindliku/avatud voodifondi alusel nii sisehaiguste kui ka kirurgiliste patsientide, sh päevakirurgia patsientide hospitaliseerimiseks (max 60 voodit). Spetsialiseeritud taastusravi pakutakse maksimaalselt 30 voodil. Kergemate infektsioon haigustega patsientide ja hospitaalinfektsiooniga patsientide eraldamiseks on haiglas vähemalt 2 ühekohalist palatit igas osakonnas. Voodite vajadus kasvab iseseisva statsionaarse õendusabi erialal, ülejäänud erialadel voodite vajadus langeb. Peamised sihtrühmad eriarstiabi statsionaaris: erakorralist abi vajavad patsiendid ööpäevaringselt; krooniliste haiguste ägenemised (patsiendid nii kodust kui õendusosakonnast); sisehaiguste ja üldkirurgia erialadel plaanilist ravi vajavad patsiendid (sh lapsed); üldkirurgias ja günekoloogias plaanilist päevakirurgia operatsiooni vajavad patsiendid; kõrgema etapi haiglatest saadetud järelravi patsiendid, kelle elukoht on üldjuhul Põlva maakond; Põlva haigla enda poolt osutatud aktiivravi järgsed aktiivset taastusravi ja krooniliste haigustega funktsioone toetavat taastusravi vajavad patsiendid; kõigist Eesti piirkondadest Põlva haiglasse spetsialiseeritud taastusravile saadetud patsiendid; statsionaarset õendusabi vajavad geriaatrilised patsiendid, hospiitsi vajavad patsiendid, aktiivravi järgset õendusabi vajavad patsiendid. Prognooside puhul on tuginetud Sotsiaalministeeriumi koostatud ravimahtude prognoosile, mis arvestab nii rahvastiku kui ka raviteenuste sisulisi muutusi. Prognoosi koostamisel on sisehaiguste teenuste alla koondatud ka pediaatria teenused, üldkirurgia alla günekoloogia teenus. 2020. aastaks enam sünnitusabi teenuseid ei prognoosita. Tabel 1 5 . AS Põlva Haigla statsionaarse ravitegevuse statistika ja voodite arv aastal 2014 ja prognoos perioodiks 2020 – 2030 2014 2020 2030 Sisehaiguste teenused Hospitaliseeritute arv 1320 1 208 1 021 Ravi kestus 7,37 7,37 7,37 Voodipäevi 9 727 8 901 7 524 Voodihõive 57,9% 80% 80% Voodite arv 46 30 26 Kirurgia teenused Hospitaliseeritute arv 825 648 613 Ravi kestus 6,82 6,82 6,82 Voodipäevi 5 628 5 422 5 081 Voodihõive 70% 80% 80% Voodite arv 29 19 17 Taastusravi Hospitaliseeritute arv 143 160 170 Ravi kestus 11,5 11,5 11,5 Voodipäevi 1650 1840 1955 Voodihõive 57% 80% 80% Voodite arv 8 6 7 Iseseisev õendusabi Hospitaliseeritute arv 369 390 423 Ravi kestus 23,9 23,9 23,9 Voodipäevi 8 836 9 310 10 100 Voodihõive 81% 85% 85% Voodite arv 30 30 33 Intensiivravi I aste Hospitaliseeritute arv 163 152 136 Voodipäevi 340 317 284 Voodihõive 23% 23% 23% Voodite arv 4 4 4 Intensiivravi II aste Hospitaliseeritute arv 8 7 6 Voodipäevi 33 29 25 Voodihõive 9% 9% 9% Voodite arv 1 1 1 Allikas: AS Põlva Haigla 2017. Eelnevale tabelile tuginedes saab öelda , et nii sisehaiguste, kirurgia kui ka intensiivravi valdkondades prognoositakse voodipäevade ja hospitaliseeritute vähenemist. Iseseisva õendusabi teenuse puhul nähakse ette hospitaliseeritute kui ka voodite arvu kasvu. Kuna Põlva Haigla on taastusravis Lõuna-Eesti kompetentsikeskus, nähakse ette ka sel erialal hospitaliseeritute arvu kasvu. Kirurgiline töö tagatakse kohapeal vähemalt plaanilisena üldkirurgia, LOR ja günekoloogia erialal ambulatoorse- ja päevaravi vormis. Keerukamad traumad ja kirurgilist sekkumist vajavad juhtumid väljaspool tavapärast tööaega, aga ka sisehaigustest õigeaegselt tuvastatud insuldid, infarktid jms seisunditega haiged viib kiirabi TÜ Kliinikumi. Radioloogilisest diagnostikast on haiglas tagatud vähemalt röntgeni ja ultraheli (günekoloogiline ja sisehaiguste ülddiagnostika ja ehhokardiograafia) kohapealse tegemise võimekus (piltide lugemine võib olla sisse ostetud). Lisaks peab olema tagatud kohapeal gastroskoopia ja kolonoskoopia tegemise võimekus. Ülejäänud osas toimub piltdiagnostika ja pakkumine koostöös TÜ Kliinikumiga. Funktsionaaldiagnostikast: EKG, HOLTER-monitooring, EKG-koormustest, spirograafia jm teenuseid. Laboridiagnostikast tagatakse kohapeal kiireloomuliste (st vastus peab laekuma samal päeval) uuringute diagnostika. Valdavalt jääb laboriteenus kohapeale ning teenust pakutakse ka perearstidele. Lisaks pakutakse laboriuuringuid koostöös TÜ Kliinikumiga. Ambulatoorsetest erialadest peavad olema tagatud AS Põlva Haiglas kohapeal vähemalt: üldkirurgia; sisehaigused; dermatoveneroloogia; nina-kõrva-kurguhaigused; oftalmoloogia, sh optometristi teenused; günekoloogia, sh iseseisva ämmaemandusabi teenused; psühhiaatria, sh vaimse tervise õe teenused nii lastele kui täiskasvanutele; taastusravi, sh füsioteraapia, tegevusteraapia, kliinilise psühholoogi ja logopeedi teenused. Spetsialistide ühtlast kättesaadavust aitab vajadusel tagada TÜ Kliinikum (vastava kokkuleppe korral ka muud pädevuskeskused). Lisaks tagatakse Põlvamaa elanikele koostöös TÜ Kliinikumiga jt kõrgema etapi haiglatega kohapeal või SA TÜK-is eristatud järjekorra alusel järgmiste erialade arstide ambulatoorsed vastuvõtud: neuroloogia* (osutatakse kohapeal Põlva Haigla poolt kuni olemasolevate arstide lahkumiseni), endokrinoloogia* (osutatakse kohapeal Põlva Haigla poolt kuni olemasolevate arstide lahkumiseni), kardioloogia* (osutatakse kohapeal Põlva Haigla poolt kuni olemasolevate arstide lahkumiseni), pediaatria* (osutatakse kohapeal Põlva Haigla poolt kuni olemasolevate arstide lahkumiseni), ortopeedia, pulmonoloogia, uroloogia, reumatoloogia, nefroloogia. Ambulatoorsete visiitide arvu prognoosimisel on sisehaiguste alla koondatud endokrinoloogi, kardioloogi, nefroloogi, pulmonoloogi, sisehaiguste, pediaatri, neuroloogi, üldarsti ja residendi vastuvõtud. Kirurgia alla on koondunud uroloogia ja üldkirurgia. 2020. aastaks reumatoloogi ambulatoorseid vastuvõtte ei prognoosita, lisanduvad aga oftalmoloogi ambulatoorsed visiidid. Tabel 1 6 . AS Põlva Haigla a mbulatoorsete visiitide arv 2014 ja prognoos perioodiks 2020 – 2030 Ambulatoorne ravi - visiitide arv 2014 2020 2030 Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed Sisehaigused 10 388 773 9 830 725 9 001 646 Kirurgia 6 606 0 6 332 0 5 876 0 Günekoloogia 5209 738 4 546 644 3 440 487 Otorinolarüngoloogia 1596 0 1 440 0 1 180 0 Dermatoveneroloogia 2760 0 2 446 0 1 922 0 Psühhiaaria 2888 0 2 880 0 2 866 0 Taastusravi 2152 0 2 260 0 2 439 0 Oftalmoloogia 4598 0 5995 0 5818 0 KOKKU 36 19 7 1 511 35 857 1 369 32 304 1 133 Allikas: AS Põlva Haigla 2017. Kõige suuremat visiitide arvu kasvu prognoositakse 2030. aastaks oftalmoloogias , eeldatakse et oma maakonnas ravi kasutamise osakaal tõuseb 60 protsendilt 80 protsendini. Lõuna-Eesti kompetentsikeskuseks olemise tõttu eeldatakse visiitide arvu kasvu ka taastusravis. Psühhiaatria ambulatoorsete visiitide arv püsib samas suurusjärgus. Ülejäänu d erialade puhul on näha visiiti de arvu vähenemist, kõige enam väheneb 2030. aastaks günekoloogia, dermato veneroloogia ja otorinolarüngoloogia visiitide arv. Päevaravi osutatakse Põlva haiglas vähemalt järgmistel erialadel: üldkirurgia; sisehaigused, sh pediaatria; günekoloogia; nina-kõrva-kurguhaigused; taastusravi. Koostöös kõrgema etapi haiglatega võib üldkirurgia raames pakkuda päevaravi kohapeal ka ortopeedia ja uroloogia eriala arstide poolt. Tabel 17 . AS Põlva Haigla päevaravi vastuvõttude arv 2014 ja prognoos perioodiks 2020 – 2030 Eriala 2014 2020 2030 Üldkirurgia 244 256 276 Sisehaigused 103 127 166 Taastusravi 0 60 75 Otorinolarüngoloogia 282 294 313 Günekoloogia 532 529 525 KOKKU 1 161 1 266 1 355 Allikas: AS Põlva Haigla 2017. Päevaravi vastuvõttude prognoosi kohas elt kasvab 2030. aastaks kõige enam sisehaiguste vastuvõttude arv, sisehaiguste alla on koondatud ka peditaatria vastuvõtud. Päevaravi v astuvõttude arv suureneb üldkirurgia ja otorinolarüngoloogia erialadel. Seevastu prog noositakse günekoloogia vastuvõttude arv u langust. Alates 2016. aastast teostab Põlva Haigla ka taastusravi päevaravi vastuvõtte. Taastusravis prognoositakse vastuvõttude arvu kasvu, sest Põlva Haigla on Lõuna-Eesti kompetentsikeskuseks. Seega suureneb 2016. aastaga võrreldes 2020. aastaks vastuvõttude arv 20 protsendi ja 2030. aastaks 50 protsendi võrra. Kuna Põlva Haigla on koostöös TÜ Kliinikumiga taastusravi Lõuna-Eesti Kompetentsikeskuseks, kus osutatakse spetsialiseeritud statsionaarset- ja ambula toorset taastusravi, tuuakse j ärgnevalt eraldi välja ka taastusravi protseduuride prognoos. Tabel 18. AS Põlva Haigla taastusravi protseduuride arv 2014 ja prognoos perioodiks 2020 – 2030 Protseduurid 2014 2020 2030 Füsioteraapia 26 167 26 953 28 032 Aparaatravi 1 826 1918 1957 Soojusravi (parafiin, osokeriit) 2 248 2631 2763 Vesiravi 454 386 406 Mudaravi 0 55 60 Massaaž 5427 5753 6329 Soolaravi 327 537 575 Logopeediline ravi 1 027 1002 982 Tegevusravi 951 476 500 Psühhoteraapia 1 121 449 441 KOKKU 39 548 40 160 42 045 Allikas: AS Põlva Haigla 2017. 2014. aastaga võrreldes prognoositakse 2020. aastaks taastusravi protseduuridele ligikaudu 1,5 % kasvu ning 2030. aastaks ligikaudu 6% kasvu. Varasemaga võrreldes prognoositakse vesiravi, logopeedilise ravi, tegevusravi ja psühhoteraapia vähenemist. Teiste taastusravi protseduuride puhul prognoositakse järgnevateks aastateks mõningast kasvu. Tervishoiutöötajate vajadus Põlva Haigla arengu kujundajateks on eelkõige haigla töötajad, mistõttu on haigla üheks olulisemaks prioriteediks tagada töötajate arenguvõimalused, rahulolu ja motiveeritus. AS Põlva Haiglas on kas osalise või täiskoormusega 265 töötajat, neist 71 kirurgias, 69 siseosakonnas, 44 taastusravis, 21 sünnitus- ja günekoloogia osakonnas, 8 laboris, 4 funktsionaaldiagnostikas, 4 röntgenis, 3 apteegis, 15 administratsioonis, 12 köögis ja 14 majandusosakonnas. 2017. aasta 1. märtsi seisuga tööta s Põlva Haiglas keskmiselt täistööajaga 232,1 töötajat. Haiglas on kõrge teiste maakondade valvearstide osakaal. Tööjõukulud moodustasid 2016. aasta eelarve tulubaasist 69,6 protsenti ehk 3,943 miljonit eurot. Tabel 1 9 . AS Põlva Haigla töötajate keskmine arv 201 7 . aasta seisuga ja prognoos aastateks 2020 – 2030 Personal 2017 2020 2030 Keskmine täistööajaga töötajate arv Keskmine täistööajaga töötajate arv Keskmine täistööajaga töötajate arv Administratsioon 13,05 13 13 Köök 10,9 11 11 Majandus 12,3 12 12 Kirurigaosakond 66,275 66 58 Arstid 13,35 13 10 Õed 27,725 28 26 Hooldajad 22,7 22 20 Õde-perenaine, koristajad 2,5 3 2 Sise-, lasteosakond, EMO, taastuse statsionaar, funktsionaaldiagnostika 58,025 58 56 Arstid 12 11 10 Õed 25,675 26 25 Hooldajad 12,6 13 13 Med.sekretär, õde-perenaine, psühholoog, sotsiaaltöötaja 4,2 4 4 Funktsionaaldiagnostika Kardioloog 1,5 1 1 Radioloogiatehnik 0,9 1 1 Õde 1,15 2 2 Taastusraviosakond 40,4 44 57 Arstid 3 4 6 Õed 4 5 8 Füsioterapeudid 14,5 15 17 Psühholoogid 3 3 4 Logopeedid 4 4 5 Sotsiaaltöötajad 2 2 3 Tegevusterapeut 3 3 4 Massöörid 3 3 4 Õe-abid 2,8 3 4 Rehabilitatsioonikorralduse spetsialist 0,5 1 1 Administraatorid 0,6 1 1 Sünnitus-günekoloogiaosakond 19,5 12 6 Arstid 5,2 3 1 Õed 4,7 4 2 Ämmaemandad 5,4 2 1 Hooldajad 4,2 3 2 Labor 6,25 7 7 Arstid 1,05 2 2 Laborandid, bioanalüütikud 5,2 5 5 Röntgen 2,7 5 5 Arstid 0,9 2 2 Radioloogia õed 1,8 3 3 Apteek 2,7 3 3 Proviisorid 1 1 1 Farmatseudid 1 1 1 Õe-abid 0,7 1 1 KOKKU 232,1 231 228 Allikas: AS Põlva Haigla 2017. Tulevikus haigla olulist personali vähenemist ette ei näe. Personali suurenemist nähakse ette taastusravi osakonnas, sest Põl va Haigla on taastusravi Lõuna-E esti Kompetentsikeskuseks. Sünnitus- ja günekoloogiaosakonnas personali arv väheneb, sest sünnitusabi osutamine pole jätkusuutlik. Üldjoontes väheb arstide arv ning suureneb spetsialistide ja õendustöötajate hulk. Spetsialistide ühtlast kättesaadavust aitab vajadusel tagada TÜ Kliinikum (vastava kokkuleppe korral ka muud pädevuskeskused). Tabel 20 . AS Põlva Haigla täiskoormusel töötavate ambulatoorne arstide vajadus 2020 – 2030 Täiskoormusel töötavate arstide vajadus 2014 2020 2030 Oftalmoloogiateenused 1,0 1,3 1,2 Üldkirurgiateenused 1,4 1,3 1,2 Dermatoveneroloogiateenused 0,7 0,6 0,5 Otorinolarüngoloogiateenused 0,4 0,4 0,3 Psühhiaatriateenused 1,5 1,5 1,5 Sisehaiguste teenused 2,2 2,1 1,9 Sünnitusabi ja günekoloogiateenused 1,1 1,0 1,0 Taastusravi 2,0 2,5 2,5 KOKKU 10,27 10,63 10,16 Allikas: AS Põlva Haigla 2017. Vananev personal on jätkuvalt probleemiks tervishoiu valdkonnas. Praegu on haigla põhipersonaliga kaetud, probleemiks eelpensionieas arstkond. Käesoleval hetkel ei rahulda riiklik koolitustellimus arstide tegelikku vajadust, lisaks on täiendavaks mõjuriks noorte arstide väljaränne. Põlva H aigla seisab samuti silmitsi vananeva personali probleemiga. Arstide keskmine vanus on 5 2 eluaastat, õdede keskmine vanus 49 eluaastat, hooldajate keskmine vanus 50,5 eluaastat ning taastusravi töötajate vanus 3 6 eluaastat. Muu personali keskmine vanus on 53 eluaastat. Töötajate keskmine vanus kokku on 4 8 eluaastat. Õendusala erialade arengukava kohaselt on oodata õenduspersonali osakaalu kasvu, mille allikaks on ambulatoorsete ja iseseisvate õendusabi tervishoiuteenuste mahu suurenemine. Lisaks annab õendusabi teenuste kasvule tõuke ka vananev elanikkond. Samuti suureneb õdede roll tervise edendamisel ning haiguste ennetamisel. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 3 . AS Põlva Haigla töötajate keskmine vanus ( Allikas: AS Põlva Haigla 2017 ) Uute eriarstide leidmine Põlva Haiglasse kui võrgustunud haiglasse toimub koostöös SA Tartu Ülikooli Kliinikumiga ning haiglas praktikal viibivate noorarstide seast. Haigla on residentuuri baasiks põhiliselt perearstinduse erialal. Haigla on praktikabaasiks ka 6. kursuse arstiüliõpilastele, taastusravi spetsialistidele, õendus- ja ämmaemanda eriala üliõpilastele, hooldajatele. Uusi õendustöötajaid leitakse koostöös tervishoiu kõrgkoolidega õppepraktikale suunatud inimeste hulgast. Tööle võetakse vastavalt koolitatud töötajaid, kellel on sobivad isikuomadused ning kes suudavad vastutada oma tegevuse eest ja tagada klienti rahuldava teenuse. Töötaja sobivuse hindamisega tegelevad peamiselt otsesed ülemused (osakondade juhatajad, õendusjuhid), kuid arvestatakse ka kaastöötajate arvamusi ja ettepanekuid. Töötajate koolitamine toimub Tartu Ülikooli, tervishoiukõrgkoolide ja keskhaiglate koolituskeskuste kaudu. Igal aastal koostatakse kõiki tervishoiutöötajaid hõlmav koolitusplaan, mille täitmiseks nähakse ette rahalised vahendid. Töötajaid teavitatakse võimalikest koolitustest ning selle põhjal saavad nad oma sobivad koolitused valida. Igal aastal toimub ka haiglasiseseid koolitusi. Struktuuriüksuste loend Meditsiinilised struktuurid Põlva Haigla ASi meditsiinilistes struktuurides on hõivatud 22 1 töötajat. Tugiteenused Põlva Haigla apteegis töötab 3 inimest, majandusosakonnas 14 töötajat, köögis on hõivatud 1 2 inimest ning administreerimisega tegeleb 15 töötajat. Juhtimine Oma tegevuses juhindub AS Põlva Haigla põhikirjast, Tervishoiuteenuste korraldamise seadusest, Ravikindlustuse seadusest, Võlaõigusseadusest, Töölepingu seadusest ja kõigist tervishoidu reguleerivatest määrustest ja Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. Organisatsiooni juhtivad organid on kolmeliikmeline juhatus ja neljaliikmeline nõukogu. AS Põlva Haigla juhatuse esimees on Koit Jostov. Lisaks kuuluvad juhatusse ka Margit Rikka ja Aili Tilgre. Haigla nõukogu on 5-liikmeline ja nõukogusse kuuluvad järgmised inimesed: Anne Nook – nõukogu esimees Liivi Maran – nõukogu liige Martti Rõigas – nõukogu liige Mart Einasto – nõukogu liige Rein Käsk – nõukogu liige AS Põlva Haigla taastusraviosakonnale ja AS Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskusele on omistatud Euroopa kvaliteedimärk EQUASS. Tegemist on hetkel ainsa hinnatud sotsiaalvaldkonna eripärasid ja paindlikkust arvestava kvaliteedi hindamise metoodikaga sotsiaalasutustele, mis on kasutusel mitmes Euroopa riigis. 2017. aasta esimeses pooles ootab Põlva Haiglat ees võrgustamine SA Tartu Ülikooli Kliinikumiga, misjärel saab Tartu Ülikooli Kliinikum 51% aktsiate omanikuks, samuti muutuvad nii nõukogu kui ka selle valik. Pärast võrgustumist on nõukogus kuus liiget, kellest kolm määrab Põlva Vallavalitsus ning kolm Tartu Ülikooli Kliinikum. Nõukogu esimees pärineb Tartu Ülikooli Kliinikumist. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 4 . AS Põlva Haigla funktsionaalne struktuur ( Allikas: Põlva Haigla) Töökorraldus Sisehaiguste, üldkirurgia, taastusravi, sünnitusabi ja günekoloogia raames teenuste osutamisel ning teenuste osutamisel lastele lähtutakse Eestis aktsepteeritud ravi- ja patsiendikäsitlusjuhenditest. Kõigi Põlva Haiglas kohapeal osutatavate erialade osas saab peale võrgustumist olema TÜ Kliinikumil ja Põlva Haiglal (vajadusel ka teiste kõrgema etapi haiglatega) kirjalikult kokku lepitud: patsiendikäsitlus, st mõlema haigla vastutusvaldkonnad, konsultatiivse koostöö põhimõtted ja korraldus; infovahetuse põhimõtted ja korraldus; patsientide teavituse korraldus; patsientide haiglatevahelise transpordi korraldus. Põlva maakonna perearstide, Põlva Haigla ja TÜ Kliinikumi vahel toimib e-saatekiri ja e-konsultatsiooni teenus. Patsientidele pakutakse koostöös pe rearstidega koduõendusteenuseid ja koduse füsioteraapia teenuseid . Koolitervishoiuteenust osutavad osad perearstid ning AS Põlva Haigla. Läbi patsiendiportaali kasutuselevõtu pakuvad kõik maakonna tervishoiuteenuste osutajad patsientidele juhiseid haigustega toimetulekuks ning otsustustuge tervishoiuteenuste kasutamiseks eesmärgiga patsiendid koheselt õigele teenusele suunata. Arengukava koostamise alused AS Põlva Haigla funktsionaalse arengukava I etapi koostamise aluseks on võetud järgmised allikad: Arstide erialade arengukavad. Sotsiaalministri määrus nr 159 28. detsembrist 2001. a. AS Põlva Haigla arengusuunad, 2016, 9 lk. AS Põlva Haigla kvaliteedikäsiraamat, 2014, 37 lk. Eesti Haigekassa arengukava 2014-2017, Eesti Haigekassa, 23 lk. Eesti Haigekassa statistika, 20.01.2017. Eesti Statistikaameti andmebaas, 26.01.2017. Haiglavõrgu arengukava. Vabariigi Valitsuse määrus nr 105 2. aprillist 2003. a. Rahvastikuregistri andmebaas, 20.01.2017. Põlva maakonna arengukava 2015 – 2020, 2015, 50 lk. Põlva haigla esmatasandi tervisekeskuse arengukava, 2016, 29 lk. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osutamise prognoos. Tervise Arengu Instituudi andmebaas, 20.01.2017. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus. Riigikogu seadus nr 284 9. maist 2011. a. Õendusala erialade arengukavad. Sotsiaalministri määrus nr 99 5. augustist 2002. a. Kokkuvõte Käesoleva dokumendi eesmärgiks on anda ülevaade AS Põlva Haigla hetkeolukorrast ning võimalikest arengusuundadest perioodil 2017-2030. Dokument on sisendiks funktsionaalse arengukava II etapile, mille alusel otsustatakse AS Põlva Haigla hoone arendustegevused. AS Põlva Haigla teeninduspiirkonnaks on Põlva maakond rahvaarvuga 28 218 (seisuga 01.01.2016). Elanike üldarv on küll langustrendis, kuid 65+ aastaste inimeste osakaal näitab kasvutrendi. AS Põlva Haigla pakub nii piirkondliku kui ka regionaalse tähtsusega teenuseid. Teenuste mahud on kooskõlas Eesti tervishoiuvaldkonna arengusuundadega, mille kohaselt statsionaarse ravi mahud vähenevad ning ambulatoorse ravi olulisus kasvab. Ravitegevuse mahtude prognoosimisel võeti arvesse tervishoiupoliitika arengusuundi, vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat, tervishoiuteenuste osutamist reguleerivaid õigusakte ning erialade arengukavasid. Personali osas on suurimaks probleemiks vananev töötajaskond. Sellest tulenevalt tegeletakse aktiivselt personali värbamisprotsessi arendamise ja personali motiveerituse tagamisega. AS Põlva Haigla tegeleb järjepidevalt arendustegevustega. Olulisemateks tulevikusuundadeks on võrgustamine SA Tartu Ülikooli Kliinikumiga, Lõuna-Eesti taastusravi kompetentsi keskuseks muutumine, tervisekeskuse loomine Põlva Haigla koosseisu ning tervisekeskust toetavate teenuste arendamine . Strateegiliste eesmärkide elluviimiseks tegeletakse aktiivselt kõigi põhiprotsesside arendamisega. Koostajad: AS Põlva Haigla Civitta Eesti AS