EELNÕU
Hoonestusloa andmine
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku
(EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotlusi ning otsustab
hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.
Asjaolud ja menetluskäik
1. AS Utilitas Tallinna Soojus (registrikood 16791481; edaspidi ka taotleja) õiguseellane
AS Utilitas Tallinn (registrikood 10811060) esitas 29.12.2022 TTJA-le hoonestusloa
taotluse soojuspumba toimimiseks vajalike mereveetorude trassi paigaldamiseks
Tallinna reidile ja Tallinna lahte (edaspidi taotlus). Taotlust täpsustati 09.01.2023,
05.04.2023 ja 19.04.2023. Taotlus ja sellega seotud dokumendid on registreeritud TTJA
avalikus dokumendiregistris: https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/
(registreerimise nr 16-7/22-18228).
1.1. EhS § 1131 lõike 1 kohaselt on hoonestusluba vajalik, kui soovitakse koormata avaliku
veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt
ühendatud kaldaga. Lähtuvalt EhS § 104 lõikest 2 loetakse kaldaga püsivalt ühendamata
ehitisteks ka veekaabelliine, torujuhtmeid ja muid kaldaga ühendatud tehnovõrke ja -
rajatisi, samuti ehitisi, mis on kaldaga ühendatud veekaabelliinide, torujuhtmete või
muude tehnovõrkude või -rajatiste kaudu. Seega on kavandatavate mereveetorude puhul
tegemist kaldaga püsivalt ühendamata ehitistega ning avaliku veekogu koormamiseks
vastavate ehitistega on nõutav hoonestusluba.
1.2. Hoonestusloa taotluse kohaselt on kavandatud soojuspumbajaama toimimiseks
vajaliku soojuspumba mereveetorude trassi paigaldamine Tallinna reidile ja Tallinna
lahte. Soojuspumbajaam hakkab tootma soojus- ja jahutusenergiat Tallinna lahe
mereveest. Kavandatud mereveetorude trass koosneb mitmest torust, millest osad on
pealevoolutorud ja osad on tagasivoolutorud, mille kaudu kasutatud merevesi
suunatakse merre. Taotluse kohaselt kavandati merevee võtt ligikaudu 70 meetri
sügavuselt meresüvendist, mis asub kavandatavast soojuspumbajaamast ligikaudu 9–10
km kaugusel.
2. TTJA algatas 27.08.2023 otsusega nr 1-7/23-291 „Hoonestusloa menetluse algatamine
ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ taotluse alusel hoonestusloa
menetluse. Sama otsusega jättis TTJA algatamata keskkonnamõju hindamise (edaspidi
KMH), kuna kavandatud tegevusega seoses ei ole ette näha olulist keskkonnamõju.
2.1. TTJA teavitas 01.09.2023 kirjaga nr 16-7/22-18228-027 menetlusosalisi hoonestusloa
menetluse algatamise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsusest ning
avaldas 01.09.2023 teate Ametlikes Teadaannetes ja TTJA kodulehel keskkonnamõju
hindamisega seotud teadete all.
3. Hoonestusloa menetluse käigus ei esitanud menetlusosalised ega avalikkus
kavandatava tegevuse kohta ettepanekuid ega vastuväiteid, mistõttu koostas TTJA
EELNÕU
hoonestusloa andmise otsuse eelnõu ja edastas selle 22.09.2023 kirjaga nr
16-7/22-18228-030 arvamuse avaldamiseks taotlejale, Transpordiametile (edaspidi
TRAM), Muinsuskaitseametile (edaspidi MKA), Kliimaministeeriumile (edaspidi KliM) ning
AS-ile Tallinna Sadam.
3.1. AS Tallinna Sadam (06.10.2023 kiri nr 2-7/1173-3) ning MKA (06.10.2023 kiri nr 1.1-
7/1724-1) esitasid täpsustatud tingimused hoonestusloale seadmiseks.
3.2. TRAM märkis 06.10.2023 kirjas nr 7.2-4/23/1632-5, et ei nõustu hoonestusloa
andmisega esitatud kujul, kuivõrd kavandatud uuringud ei käsitle ammendavalt
mereveetorude paiknemisega seotud laevaliikluse ja ankrualade riske ega anna piisavat
selgust meetmete kohta, millega välditakse torude kahjustamist ning laevaliikluse
ohustamist, sh avariiolukorras ankru kasutamisel.
3.3. Lähtudes TRAM-i tagasisidest, esitas taotleja 22.11.2023 e-kirjaga TTJA-le ja TRAM-
ile Advokaadibüroo TRINITI OÜ õigusliku arvamuse, kus analüüsiti mereveetorude
rajamise õiguspärasusest ankrualade lähedusse ja sadama akvatooriumisse ning riskide
jaotumisest erinevate osapoolte vahel vastavates olukordades. Analüüsis järeldati, et
sadama akvatooriumis on ehitiste ohutu paigutus eelkõige sadamapidaja kaalutlusotsus.
Võimalikud, vähese tõenäosusega riskid, nagu laeva triivimine ankrualalt või
hädajuhtumil ankurdamine, ei anna alust hoonestusloa andmisest keeldumiseks.
Vastavad riskid on mereveetorude omaniku kanda ning need ei kujuta endast keeldumise
õiguslikku alust.
3.4. 30.08.2024 e-kirjaga esitas taotleja TTJA-le, TRAM-ile ja KliM-ile tutvumiseks TalTechi
26.08.2024 töö „Risk Assessment of Ship Anchoring Near Underwater Pipelines.“
(edaspidi riskianalüüs). Riskianalüüsis modelleeriti suurima piirkonnas liikuva laeva
ankru triivimise stsenaariumid nii toruga ristuval kui sellega paralleelsel liikumisel.
Tulemused näitavad, et ankru ja toru vastastikmõju ei takista laeva pidurdamist ega
halvenda ankurdamise tõhusust. Ankruahela koormused jäävad kõigis vaadeldud
juhtudes alla purunemispiiri ning mõju avaldub üksnes toru ja selle betoonankrute
lokaalse kahjustusena. Seega ei kujuta toru paiknemine olulist ohtu laevaliikluse
ohutusele. Tuvastatud väheseid riske on võimalik maandada tehniliste meetmetega,
nagu täiendava ankru kasutamine või laeva kiiruse vähendamine.
4. Eeltoodud analüüside tulemustest lähtuvalt esitas taotleja 09.09.2024 kirjaga nr
30002-7/223-3 TTJA-le hoonestusloa taotluse muutmise taotluse seoses mereveetorude
trassikoridori nihutamisega läänesuunal.
5. Eelmises punktis nimetatud taotluse menetluse käigus saadud tagasisidest tulenevalt
esitas AS Utilitas Tallinna Soojus 21.07.2025 kirjaga TTJA-le uue hoonestusloa taotluse
muutmise taotluse, mille kohaselt väheneb koormatava ala suurus 96 322 m2-ni ning
koormatava ala nihutamist ei toimu. Taotlust täpsustati 27.08.2025 ja 03.09.2025.
EELNÕU
5.1. Seoses 70 m sügavusest võetava anaeroobse ning toitaineterikka vee ranniku
lähedusse tagasijuhtimisega tekkiva võimaliku mõjuga, otsustas taotleja muuta
kavandatava tegevuse tehnoloogilist lahendust ning oluliselt vähendada veevõtu
torujuhtme pikkust maksimaalselt 800 meetrile, tuues veevõtu ca 20 m sügavusse vette
ning ühtlustades veevõtu ja tagasilaske asukohad. Mereveevõtu toru läbimõõt on
eelduslikult 1,2 m, kuid torujuhe võib koosneda ka mitmest väiksema läbimõõduga
torust. Torud paigutatakse merepõhja uputamise teel ning neid hoiavad põhjas betoonist
raskuskraed. Kasutatud vee tagasivoolutoru rajatakse nii lühikesena kui võimalik
(eelduslikult 100-400 m), arvestades, et see ei segaks Vanasadama akvatooriumis
toimuvaid tegevusi. Soojuspumbajaama rajatised kavandatakse aadressile Tallinna linn,
Logi tn 6.
6. TTJA edastas 05.09.2025 kirjaga nr 16-7/22-18228-066 täiendatud hoonestusloa
taotluse muutmise taotluse koos lisadokumentidega, sealhulgas OÜ Hendrikson & Ko
26.08.2025 töö nr 22004324 ,,Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee
torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang’’ (edaspidi KMH eelhinnang)
arvamuse avaldamiseks asjaomastele asutusele ning teistele menetlusosalistele.
6.1. Tallinna Kesklinna Valitsusel (09.09.2025 e-kiri) ja Põhja-Tallinna Valitsusel
(08.10.2025 e-kiri) puudusid vastuväited ja ettepanekud muudetud hoonestusloa
taotlusele.
6.2. MKA tõi 19.09.2025 kirjas nr 5-14/2185-1 välja, et hoonestusloa tingimustes tuleb ette
näha allveearheoloogilise uuringu läbiviimise kohustus projekteerimise faasis, mille
vajaduse ja ulatuse määrab MKA. Võimalikest arheoloogilistest leidudest peab MKA-d
viivitamatult teavitama. Lisaks rõhutas MKA, et varasemate sonariuuringute kohta ei ole
uuringuaruandeid esitatud, mistõttu ei olnud võimalik hinnata, kas uuringute käigus
ilmnes võimalikke kultuuriväärtuslikke objekte.
6.3. Keskkonnaamet (edaspidi KeA) leidis 26.09.2025 kirjas nr 6-2/25/17230-2, et KMH
eelhinnangus esineb vastuolusid tagasivoolutorustiku paiknemise ja laevaliikluse mõju
kirjelduse osas ning palus dokumenti täpsustada. Samuti rõhutas KeA vajadust käsitleda
soojuspumba süsteemi hooldusega seotud küsimusi, sh võimalikku keemiliste ainete
kasutamist ja nende keskkonnamõju ning kliimamõju käsitlust, sealhulgas
kasvuhoonegaaside heite kvantifitseerimist. Kuigi pinnaveekogumi seisund ei muutu
püsivalt, võib ehitustööde käigus reostunud pinnase käsitlemisel kaasneda ajutine vee
kvaliteedi halvenemine, mistõttu tuleb rakendada asjakohaseid keskkonnameetmeid,
näiteks heljumi leviku tõkestamiseks. KeA märkis, et projekteerimise faasis peab kindlasti
läbi viima setete liikumise modelleerimise.
6.4. KliM märkis 05.10.2025 kirjas nr 16-3/25/3967-2), et projekteerimise faasis tuleb igal
juhul läbi viia setete liikumise ja hüdrodünaamika modelleerimine, et hinnata mõju
hoovustele ja võimaliku settekande mõju laevateedele. Samuti tuleb arvesse võtta
Vanasadama piirkonnas kavandatavate arenduste kumulatiivset mõju. Madalamas vees
EELNÕU
paikneva torustiku puhul tuleb käsitleda vee-elustiku pealiskasvu teket ning selle
eemaldamise ja hoolduse tingimusi. KMH eelhinnangus tuleb viited 2024. aasta
seireandmetele viia kooskõlla kasutatud jooniste ja järeldustega.
6.5. Terviseamet juhtis 20.10.2025 kirjaga nr 9.3-1/25/6959-2 tähelepanu, et ehitus- ja
kasutustegevuse käigus tuleb tagada kehtivate müra- ja vibratsiooninormide järgimine
kõigil mõjutatud müratundlikel aladel, mitte üksnes eelhinnangus käsitletud
kategooriates.
6.6. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (edaspidi KeKo) palus 07.10.2025 kirjas nr
10-21/2324-2) KMH eelhinnangus käsitleda madalamas vees paikneva torustiku ja filtrite
bioloogilise pealiskasvu ulatust ning selle eemaldamise viise, hinnata torustiku
paiknemise mõju kruiisikai funktsioneerimisele ning viia projekteerimise faasis läbi setete
liikumise modelleerimine. Lisaks rõhutas KeKo vajadust hinnata võimalikke mõjusid
kalade potentsiaalsetele koelmualadele ning ehitustöödega kaasneva heljumi levikut.
6.7. TRAM märkis 17.10.2025 kirjas nr 7.2-4/25/15039-2, et muudetud taotluse kohane
lahendus on meresõiduohutuse seisukohast varasemaga võrreldes oluliselt ohutum,
kuna toru kattumine laevade liikumisteega on lühem ning riskid väiksemad. Samas leidis
TRAM, et toru paiknemine intensiivse laevaliiklusega piirkonnas võib ka muudetud
lahenduse puhul tekitada häiringuid, eeskätt hädaolukorras, kus laev võib ankurdamisel
toru vigastada. TRAM ei pidanud selliseid riske hoonestusloa andmist välistavaks. Samas
leidis TRAM, et hoonestusloa tingimustes tuleb ette näha abinõud, mis vähendavad
häiringuid laevaliiklusele ja laevade sildumisele. Hoonestusloa tingimustega tuleb
samuti tagada, et toru võimaliku vigastamise korral ei lasu vastutus laevaomanikul,
sealhulgas taotleja poolse kahjunõudest loobumise kaudu. Lisaks tuleb nõuda toru ja
muude rajatiste paigutamist sügavamale kui Vanasadama kruiisikaide ametlik vähim
sügavus ning võimaluse korral toru paigutamist hoonestusloa ala idapoolsesse serva.
6.8. AS Tallinna Sadam palus 03.10.2025 kirjas nr 9-12/1987-15 jätta hoonestusloa
taotlus rahuldamata Vanasadama akvatooriumiga kattuvas osas, põhjendades oma
seisukohta asjaoluga, et mereveetorude paigaldamine Vanasadama akvatooriumisse oli
seotud üksnes kavatsusega rajada soojuspumpla AS-ile Tallinna Sadam kuuluvale
kaldakinnistule. Kuna taotleja teatas soovist soojuspumplat kinnistule mitte rajada, ei
ole ka torustiku paiknemine Vanasadama akvatooriumis enam põhjendatud.
6.9. Kaitseministeerium, Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,
Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja OÜ Logi Projekt ei esitanud määratud tähtajaks
oma seisukohta. EhS § 1135 lõike 1 kohaselt esitab pädev asutus hoonestusloa taotluse
arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele ning arvamuse andmise tähtaeg on 30
päeva. Kui asjaomane asutus ei ole arvamust määratud tähtaja jooksul esitanud ega
taotlenud tähtaja pikendamist, on pädeval asutusel õigus hoonestusloa taotlus
lahendada asjaomase asutuse arvamuseta.
EELNÕU
7. TTJA nõustub Muinsuskaitseameti, Kliimaministeeriumi, Terviseameti, Tallinna
Keskkonna- ja Kommunaalameti esitatud seisukohtadega ning märgib, et KMH
eelhinnangut ja hoonestusloa tingimusi vastavalt täpsustatud.
7.1. TTJA nõustub Keskkonnaameti seisukohaga, et projekteerimise etapis on vajalik
täiendavate analüüside ja keskkonnameetmete rakendamine. Setete liikumise,
hooldustööde võimaliku keskkonnamõju ning ehitustöödega kaasneva ajutise
veekvaliteedi halvenemise võimalikud mõjud nähakse ette ja reguleeritakse
hoonestusloa tingimustega, mistõttu ei ole need asjaolud hoonestusloa andmist
välistavad. TTJA märgib, et muudetud taotluse kohaselt on varasemad 70 m sügavusest
vee võtuga seotud riskid kõrvaldatud. Kavandatav lahendus on seetõttu
keskkonnamõjude poolest varasemaga võrreldes oluliselt leebem.
7.2. TTJA nõustub Transpordiameti esitatud märkustega ning märgib, et KMH
eelhinnangusse (versioon 18.03.2026, lk 34) on viidud sisse täpsustused, mille kohaselt
kavandatakse torustiku koridor osaliselt lääne suunas, eesmärgiga vähendada
võimalikku konflikti laevaliiklusega ning vältida ankrualasid. Lisaks märgib TTJA, et
taotleja on 19.03.2026 e-kirjas kinnitanud kavatsust projekteerida torude sügavus
selliselt, et need ei ohustaks manööverdavaid laevu. Samuti on Transpordiamet
17.10.2025 kirjaga nr 7.2-4/25/15039-2 kinnitanud, et on saanud taotlejalt kirjaliku
selgituse, mille kohaselt ei esitata toru võimaliku vigastamise korral laevaomaniku suhtes
kahju hüvitamise nõudeid.
7.3. TTJA ei nõustu AS-i Tallinna Sadam seisukohaga, et hoonestusloa menetlus tuleks
Vanasadama akvatooriumiga kattuvas osas lõpetada üksnes põhjusel, et soojuspumplat
ei kavandata käesoleval hetkel AS-ile Tallinna Sadam kuuluvale Logi tn 6 kinnistule.
Hoonestusloa andmisest keeldumise alused tulenevad EhS § 113¹³ ning TTJA hinnangul
ei esine käesolevas asjas hoonestusloa andmisest keeldumise aluseid. EhS § 113¹³ lõike
1 punktide 3 ja 6 kohaselt tuleb pädeval asutusel keelduda hoonestusloa andmisest, kui
hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis häiriks laevaliiklust laevateel või sadama
akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist. TTJA arvestas menetluses taotleja poolt
esitatud õiguslikku analüüsi ja riskianalüüsi, mille järeldustest nähtub, et kavandatavate
mereveetorude paiknemine ei ole vastuolus kehtiva õigusega ega kujuta endast olulist
ohtu laeva- ega meresõiduohutusele. Tuvastatud väheseid riske on võimalik maandada
asjakohaste tehniliste meetmetega. Seetõttu ei esine käesoleval juhul hoonestusloa
andmist välistavaid asjaolusid. TTJA märgib täiendavalt, et taotleja maismaal toimuv
tegevus, sealhulgas võimalike mereveetorude randumiskohtadega seotud kinnistute
kasutusõigus, ei kuulu hoonestusloa menetluse eseme hulka.
Õiguslikud põhjendused
8. EhS § 11312 ja § 11313 tulenevalt saab pädev asutus otsustada hoonestusloa andmise,
kui puuduvad hoonestusloa andmisest keeldumise alused. Vastavalt haldusmenetluse
EELNÕU
seaduse (HMS) § 56 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti
põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
8.1. EhS § 11313 lõike 1 kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa andmisest, kui: 1)
hoonestusloa taotleja ei ole täitnud hoonestusloa menetluse algatamise otsuses
määratud tingimusi ega taotlenud uut tähtaega nende täitmiseks; 2) taotletava
hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva hoonestusloaga; 3) taotletava
hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva planeeringuga; 4) taotletava
hoonestusloa tingimused on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega; 5) inimese elule,
tervisele, keskkonnale või varale esineb oluline negatiivne mõju, mida ei ole võimalik
piisavalt vältida ega leevendada; 6) hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis häiriks
lennuliiklust, laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut
sildumist; 7) taotletud avaliku veekogu koormatavat ala on hoonestusloa menetluse
tulemuste alusel vaja muuta ja hoonestusloa taotleja ei ole nõus koormatava ala
muutmisega.
9. Hoonestusloa menetluse käigus ei ole tuvastatud hoonestusloa andmisest
keeldumise aluseid. Asjaomaste asutuste esitatud seisukohti arvesse võttes ning
menetluses kogutud andmete põhjal on TTJA hinnanud, et muudetud hoonestusloa
taotlusega kavandatud tegevuse keskkonnamõju on oluliselt väiksem võrreldes
varasema lahendusega. Eeltoodust tulenevalt peab TTJA hoonestusloa andmist
põhjendatuks.
10. TTJA peab KMH eelhinnangu viimases versioonis, s.o OÜ Hendrikson & Ko 18.03.2026
töös nr 22004324 „Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme
keskkonnamõju hindamise eelhinnang“ seatud keskkonnameetmete rakendamist
kavandatava tegevuse elluviimisel asjakohaseks ning vajalikuks. TTJA on seisukohal, et on
põhjendatud ja otstarbekas nende tingimuste kehtestamine hoonestusloa tingimustena.
11. Tulenevalt EhS § 11321 lõikest 1 peab ehitise omanik avaliku veekogu koormamise
korral kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega maksma igal aastal hoonestustasu.
12. Tulenevalt asjaolust, et hoonestusloa taotluses kavandatava tegevusega seoses on
Muinsuskaitseamet, Kliimaministeerium, Keskkonnaamet ning Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalamet seadnud tingimused uuringute läbiviimise osas ning Transpordiamet ja
AS Tallinna Sadam seadnud tingimused meresõiduohutuse tagamiseks, on TTJA
seisukohal, et on samuti põhjendatud ja otstarbekas nende tingimuste kehtestamine
hoonestusloa tingimustena.
Ärakuulamine
13. TTJA saatis 01.06.2026 kirjaga nr 16-7/22-18228-083 käesoleva otsuse eelnõu
tutvumiseks ning arvamuse ja vastuväidete esitamiseks AS-ile Utilitas Tallinna Soojus,
asjaomastele asutustele, AS-ile Tallinna Sadam ning Logi Projekt OÜ-le.
14. …
EELNÕU
OTSUS
Lähtudes eeltoodust ning ehitusseadustiku § 11312 lõigetest 1 ja 2, § 11314 lõikest 1,
§ 11320, § 11321 lõigetest 1, 2 ja 4, § 11322; majandus- ja taristuministri 02.06.2015
määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisast 1; OÜ Hendrikson & Ko
18.03.2026 tööst nr 22004324 ,,Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee
torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang’’ ja AS Utilitas Tallinna Soojus
õiguseellase AS Utilitas Tallinn 29.12.2022 esitatud hoonestusloa taotlusest ning
hoonestusloa menetluse materjalidest, otsustan:
1. Anda hoonestusluba soojuspumbajaama toimimiseks vajalike mereveetorude
paigaldamiseks Tallinna reidile.
2. Määrata hoonestusloa omajaks AS Utilitas Tallinna Soojus (registrikood 16791481).
3. Määrata hoonestusloa kehtivusajaks 50 aastat.
4. Määrata avaliku veekogu koormatava ala suuruseks 96 322 m2 ja L-EST koordinaadid
vastavalt lisale 1.
5. Määrata ehitiste kasutamise otstarbeks: 23029 – muu energiatööstuse rajatis.
6. Määrata ehitistele järgmised tingimused:
6.1. maksimaalne sügavus: 20 m veepinnast;
6.2. maksimaalne veekogu süvendamise maht: 2650 m3;
6.3. maksimaalne mereveetoru pikkus: 800 m;
6.4. maksimaalne mereveetoru läbimõõt: 1,2 m;
6.5. suurim lubatud trassikoridori laius: 141 m;
6.6. suurim lubatud arv: 4 mereveetoru;
6.7. suurim lubatud ehitisealune pind kokku: 3500 m2.
7. Kavandatava tegevuse elluviimisel peab arvestama järgmiste tingimuste ja
leevendusmeetmetega:
1) Projekteerimise käigus tuleb koostada setete liikumise modelleerimine, mille eesmärk
on hinnata kavandatava tegevuse võimalikku mõju hoovuste ja setete liikumise
tingimustele. Modelleerimise raames tuleb analüüsida ka riski, et setted võivad kanduda
laevateedele, ning hinnata sellest tulenevat võimalikku vajadust täiendavate
süvendustööde tegemiseks.
2) Kui projekteerimise käigus läbiviidava setete liikumise modelleerimise tulemusel
selgub, et setted võivad kanduda hoonestusloa alast väljapoole, tuleb kaasata vastava
pädevusega kalastikuekspert, kes hindab koelmualade kaitse tagamiseks täiendavate
leevendusmeetmete kehtestamise vajalikkust.
EELNÕU
3) Kalade peamisel kudeperioodil 01.04–30.06 vältida selliste tööde tegemist, mis võivad
häirivad kudemist. Kudemist häirivateks töödeks tuleb lugeda kõik tegevused, mis
põhjustavad heljumi paiskumist vette.
4) Projekteerimisel ja seadmete valikul tuleb arvestada kõiki keskkonnanõudeid, teisi
taristuid, laevateid jms.
5) Torustiku paiknemise ja pikkuse projekteerimisel tuleb arvesse võtta ohte
laevaliiklusele, sh võimalikku mõju kruiisilaevade liikumisele ning kaide
funktsioneerimisele nii ehitus- kui ka kasutusperioodil ning rakendada mõistlikke
meetmeid häiringute leevendamiseks.
6) Projekteerimise ja ehitustööde ajal tuleb teha koostööd Vansadama akvatooriumi
valdaja ja Transpordiametiga, kuna kavandatav torujuhe jääb sadama alale ja ristub
laevateega.
7) Projekteerimise käigus tuleb arvestada, et soojuspumbajaamast väljuva vee torustik
tuleb projekteerida selliselt, et oleks välistatud merepõhja setete ümberpaigutamise oht.
8) Merevee sissevõtu torustiku projekteerimisel tuleb rakendada lahendus, mis
minimeerib vee-elustiku ja heljumi sattumise torustikku, hoides veevõtukohas
voolukiiruse võimalikult madalana ning kattes veevõtukohad metallvõrguga.
9) Torujuhtme kaldale rajatav ehitis ning osa torujuhtmest paiknevad kultuurimälestise
kaitsevööndis sõltumata valitud alternatiivist. Seetõttu tuleb ehitustegevus
kooskõlastada Muinsuskaitseametiga vastavalt muinsuskaitseseaduse § 58 lõikele 1,
mille kohaselt pädev asutus kooskõlastab ametiga kaitsevööndis ehitusteatise
kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise, sealhulgas ajutise ehitise
püstitamise või rajamise ning olemasoleva ehitise ümberehitamise, laiendamise,
välisilme muutmise ja lammutamise.
10) Torujuhtme välispind kavandada võimalusel neutraalse reaktsiooniga materjalist, mis
võimaldaks ka organismide kinnitumist.
11) Torustiku projekteerimisel tuleb arvesse võtta, et torustiku kasutusaegse hooldusega
ei tohi kaasneda riske merevee kvaliteedile ning mere-elustikule.
12) Soojuspumbas kasutatav külmaaine ei tohi omada ohtu veekeskkonnale.
13) Heljumi leviku minimeerimiseks tuleb madalamas vees läbiviidavaid tahkete ainete
uputamisega seotud töid teostada võimalikult väikese tuulekiirusega ilmastikuoludes.
Soojuspumbajaama rajamisel väljapumbatava pinnasevee juhtimisel merre tuleb
tagada, et heljumi sisaldus ei ületaks 20 mg/l.
14) Enne torujuhtme rajamise süvendustöid tuleb võtta merepõhjast setteproovid
reostusohu tuvastamiseks. Ehitamise käigus tuleb pisteliselt hinnata väljakaevatavas
pinnases keskkonnareostuse esinemise ohtu. Reostunud pinnase või vee tuvastamisel
on vajalik reostuskolde täpsem piiritlemine, reostusproovide võtmine ja tulemuste alusel
EELNÕU
hinnangu andmine pinnase erikäitluse vajadusele. Reostuse avastamisel tuleb reostus
likvideerida vastavalt seaduses ettenähtud korrale.
15) Ehitusperioodil tuleb rakendada töövõtteid, mis välistavad reostuse kandumise
merealale, nt kasutada heljumi tõkestamiseks kardinaid, naftareostuse korral ka poome.
16) Müraallika valdaja peab müra põhjustavate tööde ja soojuspumbajaama käitamise
kavandamisel tagama, et müra ei ületaks normtasemeid planeeringuala mõjualas
asuvatel elamumaadel ning vastaks keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ kehtestatud nõuetele.
17) Ehitusmüra tasemed ei tohi ehitusala lähedusse jäävatel elamu maa-aladel
ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71
kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.
18) Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri
01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ toodud piirväärtustele.
19) Ehitusaegse müra ja vibratsiooni mõju leevendamiseks tuleb müra- ja
vibratsioonirikkaid ehitustöid võimalusel teostada päevasel ajal.
8. Viia projekteerimise käigus mereveetorude trassil ja selle mõjualal läbi vähemalt
järgmised uuringud:
1) Allveearheoloogiline uuring. Allveearheoloogiline uuring koosneb
kõrgresolutsioonilisest sonariuuringust, mille tulemusena peavad olema tuvastatud
inimtekkelised objektid alates ühest meetrist ning võimalike kultuuriväärtusega objektide
päritolu tuvastamise, jäädvustamise ja seisukorra hindamise eesmärgil video- või
fotodokumentatsioonist, kasutades fotogramm-meetriat või muu samaväärse
tulemusega tehnikat või meetodit. Puidust vrakkide korral lisandub dendrokronoloogiline
uuring kui vraki vanust ei ole võimalik teiste meetoditega kinnitada. Uuringu tulemused
on aluseks pikaajalise seire korraldamisel peale mereveetorude paigaldamist. Tuleb
arvestada, et veealuse kultuuripärandi säilimine algses asukohas on esmane valik. Leiu
tuvastamisel tuleb mereveetoru trassi kulgemist projekteerida ja ehitamist planeerida nii,
et veealuse kultuuripärandi säilimine algses asukohas on tagatud. Arheoloogilise leiu
ilmnemisel ehitustööde käigus (näiteks veesõiduki jäänused, mis on täielikult mattunud
merepõhja setetesse) tuleb muinsuskaitseseaduse § 31 lõikest 1 ja §-st 60 tulenevalt tööd
katkestada, jätta leid leiukohta ja teatada sellest Muinsuskaitseametit.
Muinsuskaitseseaduse § 31 lõike 2 ning § 82 lõike 1 järgselt on Muinsuskaitseametil õigus
määrata vajaduse korral täiendavad uuringud. Allveearheoloogilist uuringut võib läbi viia
ettevõte, kus töötab vastava ala pädevustunnistusega isik ning kes on esitanud
muinsuskaitse valdkonnas tegutsemise kohta. Enne uuringu läbiviimist peab pädev isik
EELNÕU
esitama Muinsuskaitseametile uuringukava ja uuringuteatise, pärast uuringu läbiviimist
uuringuaruande.
2) Süvendusalal ning mereveetorude väljalasu piirkonnas tuleb läbi viia läbi põhjasetete
reostusuuringud, et hinnata asjakohases täpsusastmes merereostuse riske, seiret ning
nendele reageerimise valmisolekut. Lisaks on tarvilik läbi viia setete modelleerimine, et
hinnata, kas kavandatud tegevusel on mõju Tallinna lahe setete liikumisele.
Modelleerimise käigus tuleb arvestada järgnevaga: a) veevõtu ja tagasijuhtimisega
kaasnev hüdrodünaamiline mõju hoovustele Tallinna lahes; b) veevõtu ja
tagasijuhtimisega kaasnev saasteainete eraldumine setetest, kus kohas, kui suures
ulatuses, kui kauaks jääb veesambasse, millised aineid, millised elustikurühmad on
mõjutatud, millised on kontsentratsiooni muutused veesambas, kui kaua anomaaliad
püsivad; c) veevõtu ja tagasijuhtimisega kaasnev setete liikumine lahes, kui suures
koguses setteid hakkab liikuma, kuhu setted liiguvad erinevatel tingimustel, näiteks
hoovustega, kas võib esineda setete kuhjumist laevateedele, sadamate sissesõidu
teedele, jõgede suudmetele, suplusrandadele; d) veevõtu ja tagasijuhtimisega kaasnevad
temperatuurierinevused merevees, mõju veekihtide segunemisele, veetemperatuuri
muutused erinevates kihtides, kui pikaajaliselt, millistel aladel, kui suures ulatuses, kas
mõjutatud hoovustest. Kaldaalal ehitamise käigus tuleb pisteliselt hinnata
väljakaevatavas pinnases keskkonnareostuse, eelkõige naftasaaduste esinemist lõhna ja
visuaalse vaatluse teel ning viia läbi geoloogilised uuringud. Uuringute tulemustest
lähtuvalt ja reostunud pinnase või vee tuvastamisel on vajalik reostuskolde täpsem
piiritlemine, reostusproovide võtmine ja tulemuste alusel hinnangu andmine pinnase
erikäitluse vajadusele. Reostuse avastamisel tuleb reostus likvideerida vastavalt
seaduses ettenähtud korrale.
3) Merepõhja uuring võimalike ajalooliste lõhkekehade olemasolu või nende puudumise
tuvastamiseks.
9. Vanasadama akvatooriumi piirist mere pool 0,3 meremiili ulatuses tuleb torud katta või
süvistada merepõhja vähemalt 3 m sügavusele või kruiisikai äärde saabuvad laevad
peavad kasutama pukserit, et tagada avariiolukordades ankru kaotamise korral
juhitavuse säilitamine. Hoonestusloa omaja peab sõlmima vastutuskindlustuslepingu,
mis tagab võimalike mereveetorust tulenevate kahjude kompenseerimise laevadele ja
laevade vabastamise torule tekitatud kahjude hüvitamisest
10. Järgida meresõiduohutuse seaduse § 45 lõikest 8 tulenevat kahjustamise vältimisele
suunatud piirangut ning määrata Vanasadama valdaja AS-iga Tallinna Sadam koostöös
kokkuleppeline kaitsevöönd, kus AS Tallinna Sadam ja tema lepingupartnerid võivad
mereveetorude ohutust tagades tegutseda. Omanik vastutab, et mereveetorud
paigaldatakse nii, et need ei ohusta laevaliiklust Vanasadama akvatooriumil. Omanik on
kohustatud mereveetorude rajamisel ja käitamisel tagama võimalikult väheste takistuste
ja häiringute tekke Vanasadama suhtes ja vastutama mereveetorude nõuetekohasuse
ning ohutuse eest kolmandate isikute suhtes.
EELNÕU
11. Hoonestusloa omajal tuleb alates hoonestusloa alusel ehitusloa väljaandmise
päevale järgnevast päevast maksta iga-aastast hoonestustasu vastaval aastal kehtiva
seaduse redaktsiooni sätete alusel. Hoonestustasu maksmiseks esitab Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet hoonestusloa omajale vastava makseteatise.
12. Hoonestusloa omajal tuleb hoonestusloa kehtivuse lõppemisel hoonestusloa
oluliseks osaks olev ehitis avalikust veekogust eemaldada.
13. Käesolev hoonestusluba ei asenda teisi seaduses ettenähtud lube, mis on vajalikud
hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks.
Isikul, kes leiab, et käesoleva otsusega või haldusmenetluse käigus on rikutud tema
õigusi või piiratud tema vabadusi, on õigus esitada vaie Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile (Endla tn 10a, 10122 Tallinn, e-post
[email protected]) haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teada saamisest või
kaebus Tallinna Halduskohtule (Tallinna Kohtumaja, Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post
[email protected]) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30
päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates.
Lisa 1. AS Utilitas Tallinna Soojus soojuspumba mereveetorude trassi koormatava
ala koordinaadid
X Y
6590906.29 542970.37
6590714.12 543003.7
6590568.57 543028.94
6590436.42 543051.86
6590424.65 543086.51
6590405.68 543104.12
6590380.81 543112.55
6590310.72 543122.17
6590285.26 543126.96
6590219.4 543150.13
6590216.22 543156.76
6590211.8 543158.58
6590208.75 543157.95
6590202.72 543155.99
6590187.29 543170.82
6590195.27 543192.57
6590196.59 543196.71
6590207.35 543210.78
6590214.27 543224.62
6590556.95 543173.72
6591028.1 543092.39
6590906.29 542970.37
Ala kokku: 96 322 m2
EELNÕU
Hoonestusloa andmine
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku
(EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotlusi ning otsustab
hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.
Asjaolud ja menetluskäik
1. AS Utilitas Tallinna Soojus (registrikood 16791481; edaspidi ka taotleja) õiguseellane
AS Utilitas Tallinn (registrikood 10811060) esitas 29.12.2022 TTJA-le hoonestusloa
taotluse soojuspumba toimimiseks vajalike mereveetorude trassi paigaldamiseks
Tallinna reidile ja Tallinna lahte (edaspidi taotlus). Taotlust täpsustati 09.01.2023,
05.04.2023 ja 19.04.2023. Taotlus ja sellega seotud dokumendid on registreeritud TTJA
avalikus dokumendiregistris: https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/
(registreerimise nr 16-7/22-18228).
1.1. EhS § 1131 lõike 1 kohaselt on hoonestusluba vajalik, kui soovitakse koormata avaliku
veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt
ühendatud kaldaga. Lähtuvalt EhS § 104 lõikest 2 loetakse kaldaga püsivalt ühendamata
ehitisteks ka veekaabelliine, torujuhtmeid ja muid kaldaga ühendatud tehnovõrke ja -
rajatisi, samuti ehitisi, mis on kaldaga ühendatud veekaabelliinide, torujuhtmete või
muude tehnovõrkude või -rajatiste kaudu. Seega on kavandatavate mereveetorude puhul
tegemist kaldaga püsivalt ühendamata ehitistega ning avaliku veekogu koormamiseks
vastavate ehitistega on nõutav hoonestusluba.
1.2. Hoonestusloa taotluse kohaselt on kavandatud soojuspumbajaama toimimiseks
vajaliku soojuspumba mereveetorude trassi paigaldamine Tallinna reidile ja Tallinna
lahte. Soojuspumbajaam hakkab tootma soojus- ja jahutusenergiat Tallinna lahe
mereveest. Kavandatud mereveetorude trass koosneb mitmest torust, millest osad on
pealevoolutorud ja osad on tagasivoolutorud, mille kaudu kasutatud merevesi
suunatakse merre. Taotluse kohaselt kavandati merevee võtt ligikaudu 70 meetri
sügavuselt meresüvendist, mis asub kavandatavast soojuspumbajaamast ligikaudu 9–10
km kaugusel.
2. TTJA algatas 27.08.2023 otsusega nr 1-7/23-291 „Hoonestusloa menetluse algatamine
ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ taotluse alusel hoonestusloa
menetluse. Sama otsusega jättis TTJA algatamata keskkonnamõju hindamise (edaspidi
KMH), kuna kavandatud tegevusega seoses ei ole ette näha olulist keskkonnamõju.
2.1. TTJA teavitas 01.09.2023 kirjaga nr 16-7/22-18228-027 menetlusosalisi hoonestusloa
menetluse algatamise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsusest ning
avaldas 01.09.2023 teate Ametlikes Teadaannetes ja TTJA kodulehel keskkonnamõju
hindamisega seotud teadete all.
3. Hoonestusloa menetluse käigus ei esitanud menetlusosalised ega avalikkus
kavandatava tegevuse kohta ettepanekuid ega vastuväiteid, mistõttu koostas TTJA
EELNÕU
hoonestusloa andmise otsuse eelnõu ja edastas selle 22.09.2023 kirjaga nr
16-7/22-18228-030 arvamuse avaldamiseks taotlejale, Transpordiametile (edaspidi
TRAM), Muinsuskaitseametile (edaspidi MKA), Kliimaministeeriumile (edaspidi KliM) ning
AS-ile Tallinna Sadam.
3.1. AS Tallinna Sadam (06.10.2023 kiri nr 2-7/1173-3) ning MKA (06.10.2023 kiri nr 1.1-
7/1724-1) esitasid täpsustatud tingimused hoonestusloale seadmiseks.
3.2. TRAM märkis 06.10.2023 kirjas nr 7.2-4/23/1632-5, et ei nõustu hoonestusloa
andmisega esitatud kujul, kuivõrd kavandatud uuringud ei käsitle ammendavalt
mereveetorude paiknemisega seotud laevaliikluse ja ankrualade riske ega anna piisavat
selgust meetmete kohta, millega välditakse torude kahjustamist ning laevaliikluse
ohustamist, sh avariiolukorras ankru kasutamisel.
3.3. Lähtudes TRAM-i tagasisidest, esitas taotleja 22.11.2023 e-kirjaga TTJA-le ja TRAM-
ile Advokaadibüroo TRINITI OÜ õigusliku arvamuse, kus analüüsiti mereveetorude
rajamise õiguspärasusest ankrualade lähedusse ja sadama akvatooriumisse ning riskide
jaotumisest erinevate osapoolte vahel vastavates olukordades. Analüüsis järeldati, et
sadama akvatooriumis on ehitiste ohutu paigutus eelkõige sadamapidaja kaalutlusotsus.
Võimalikud, vähese tõenäosusega riskid, nagu laeva triivimine ankrualalt või
hädajuhtumil ankurdamine, ei anna alust hoonestusloa andmisest keeldumiseks.
Vastavad riskid on mereveetorude omaniku kanda ning need ei kujuta endast keeldumise
õiguslikku alust.
3.4. 30.08.2024 e-kirjaga esitas taotleja TTJA-le, TRAM-ile ja KliM-ile tutvumiseks TalTechi
26.08.2024 töö „Risk Assessment of Ship Anchoring Near Underwater Pipelines.“
(edaspidi riskianalüüs). Riskianalüüsis modelleeriti suurima piirkonnas liikuva laeva
ankru triivimise stsenaariumid nii toruga ristuval kui sellega paralleelsel liikumisel.
Tulemused näitavad, et ankru ja toru vastastikmõju ei takista laeva pidurdamist ega
halvenda ankurdamise tõhusust. Ankruahela koormused jäävad kõigis vaadeldud
juhtudes alla purunemispiiri ning mõju avaldub üksnes toru ja selle betoonankrute
lokaalse kahjustusena. Seega ei kujuta toru paiknemine olulist ohtu laevaliikluse
ohutusele. Tuvastatud väheseid riske on võimalik maandada tehniliste meetmetega,
nagu täiendava ankru kasutamine või laeva kiiruse vähendamine.
4. Eeltoodud analüüside tulemustest lähtuvalt esitas taotleja 09.09.2024 kirjaga nr
30002-7/223-3 TTJA-le hoonestusloa taotluse muutmise taotluse seoses mereveetorude
trassikoridori nihutamisega läänesuunal.
5. Eelmises punktis nimetatud taotluse menetluse käigus saadud tagasisidest tulenevalt
esitas AS Utilitas Tallinna Soojus 21.07.2025 kirjaga TTJA-le uue hoonestusloa taotluse
muutmise taotluse, mille kohaselt väheneb koormatava ala suurus 96 322 m2-ni ning
koormatava ala nihutamist ei toimu. Taotlust täpsustati 27.08.2025 ja 03.09.2025.
EELNÕU
5.1. Seoses 70 m sügavusest võetava anaeroobse ning toitaineterikka vee ranniku
lähedusse tagasijuhtimisega tekkiva võimaliku mõjuga, otsustas taotleja muuta
kavandatava tegevuse tehnoloogilist lahendust ning oluliselt vähendada veevõtu
torujuhtme pikkust maksimaalselt 800 meetrile, tuues veevõtu ca 20 m sügavusse vette
ning ühtlustades veevõtu ja tagasilaske asukohad. Mereveevõtu toru läbimõõt on
eelduslikult 1,2 m, kuid torujuhe võib koosneda ka mitmest väiksema läbimõõduga
torust. Torud paigutatakse merepõhja uputamise teel ning neid hoiavad põhjas betoonist
raskuskraed. Kasutatud vee tagasivoolutoru rajatakse nii lühikesena kui võimalik
(eelduslikult 100-400 m), arvestades, et see ei segaks Vanasadama akvatooriumis
toimuvaid tegevusi. Soojuspumbajaama rajatised kavandatakse aadressile Tallinna linn,
Logi tn 6.
6. TTJA edastas 05.09.2025 kirjaga nr 16-7/22-18228-066 täiendatud hoonestusloa
taotluse muutmise taotluse koos lisadokumentidega, sealhulgas OÜ Hendrikson & Ko
26.08.2025 töö nr 22004324 ,,Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee
torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang’’ (edaspidi KMH eelhinnang)
arvamuse avaldamiseks asjaomastele asutusele ning teistele menetlusosalistele.
6.1. Tallinna Kesklinna Valitsusel (09.09.2025 e-kiri) ja Põhja-Tallinna Valitsusel
(08.10.2025 e-kiri) puudusid vastuväited ja ettepanekud muudetud hoonestusloa
taotlusele.
6.2. MKA tõi 19.09.2025 kirjas nr 5-14/2185-1 välja, et hoonestusloa tingimustes tuleb ette
näha allveearheoloogilise uuringu läbiviimise kohustus projekteerimise faasis, mille
vajaduse ja ulatuse määrab MKA. Võimalikest arheoloogilistest leidudest peab MKA-d
viivitamatult teavitama. Lisaks rõhutas MKA, et varasemate sonariuuringute kohta ei ole
uuringuaruandeid esitatud, mistõttu ei olnud võimalik hinnata, kas uuringute käigus
ilmnes võimalikke kultuuriväärtuslikke objekte.
6.3. Keskkonnaamet (edaspidi KeA) leidis 26.09.2025 kirjas nr 6-2/25/17230-2, et KMH
eelhinnangus esineb vastuolusid tagasivoolutorustiku paiknemise ja laevaliikluse mõju
kirjelduse osas ning palus dokumenti täpsustada. Samuti rõhutas KeA vajadust käsitleda
soojuspumba süsteemi hooldusega seotud küsimusi, sh võimalikku keemiliste ainete
kasutamist ja nende keskkonnamõju ning kliimamõju käsitlust, sealhulgas
kasvuhoonegaaside heite kvantifitseerimist. Kuigi pinnaveekogumi seisund ei muutu
püsivalt, võib ehitustööde käigus reostunud pinnase käsitlemisel kaasneda ajutine vee
kvaliteedi halvenemine, mistõttu tuleb rakendada asjakohaseid keskkonnameetmeid,
näiteks heljumi leviku tõkestamiseks. KeA märkis, et projekteerimise faasis peab kindlasti
läbi viima setete liikumise modelleerimise.
6.4. KliM märkis 05.10.2025 kirjas nr 16-3/25/3967-2), et projekteerimise faasis tuleb igal
juhul läbi viia setete liikumise ja hüdrodünaamika modelleerimine, et hinnata mõju
hoovustele ja võimaliku settekande mõju laevateedele. Samuti tuleb arvesse võtta
Vanasadama piirkonnas kavandatavate arenduste kumulatiivset mõju. Madalamas vees
EELNÕU
paikneva torustiku puhul tuleb käsitleda vee-elustiku pealiskasvu teket ning selle
eemaldamise ja hoolduse tingimusi. KMH eelhinnangus tuleb viited 2024. aasta
seireandmetele viia kooskõlla kasutatud jooniste ja järeldustega.
6.5. Terviseamet juhtis 20.10.2025 kirjaga nr 9.3-1/25/6959-2 tähelepanu, et ehitus- ja
kasutustegevuse käigus tuleb tagada kehtivate müra- ja vibratsiooninormide järgimine
kõigil mõjutatud müratundlikel aladel, mitte üksnes eelhinnangus käsitletud
kategooriates.
6.6. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (edaspidi KeKo) palus 07.10.2025 kirjas nr
10-21/2324-2) KMH eelhinnangus käsitleda madalamas vees paikneva torustiku ja filtrite
bioloogilise pealiskasvu ulatust ning selle eemaldamise viise, hinnata torustiku
paiknemise mõju kruiisikai funktsioneerimisele ning viia projekteerimise faasis läbi setete
liikumise modelleerimine. Lisaks rõhutas KeKo vajadust hinnata võimalikke mõjusid
kalade potentsiaalsetele koelmualadele ning ehitustöödega kaasneva heljumi levikut.
6.7. TRAM märkis 17.10.2025 kirjas nr 7.2-4/25/15039-2, et muudetud taotluse kohane
lahendus on meresõiduohutuse seisukohast varasemaga võrreldes oluliselt ohutum,
kuna toru kattumine laevade liikumisteega on lühem ning riskid väiksemad. Samas leidis
TRAM, et toru paiknemine intensiivse laevaliiklusega piirkonnas võib ka muudetud
lahenduse puhul tekitada häiringuid, eeskätt hädaolukorras, kus laev võib ankurdamisel
toru vigastada. TRAM ei pidanud selliseid riske hoonestusloa andmist välistavaks. Samas
leidis TRAM, et hoonestusloa tingimustes tuleb ette näha abinõud, mis vähendavad
häiringuid laevaliiklusele ja laevade sildumisele. Hoonestusloa tingimustega tuleb
samuti tagada, et toru võimaliku vigastamise korral ei lasu vastutus laevaomanikul,
sealhulgas taotleja poolse kahjunõudest loobumise kaudu. Lisaks tuleb nõuda toru ja
muude rajatiste paigutamist sügavamale kui Vanasadama kruiisikaide ametlik vähim
sügavus ning võimaluse korral toru paigutamist hoonestusloa ala idapoolsesse serva.
6.8. AS Tallinna Sadam palus 03.10.2025 kirjas nr 9-12/1987-15 jätta hoonestusloa
taotlus rahuldamata Vanasadama akvatooriumiga kattuvas osas, põhjendades oma
seisukohta asjaoluga, et mereveetorude paigaldamine Vanasadama akvatooriumisse oli
seotud üksnes kavatsusega rajada soojuspumpla AS-ile Tallinna Sadam kuuluvale
kaldakinnistule. Kuna taotleja teatas soovist soojuspumplat kinnistule mitte rajada, ei
ole ka torustiku paiknemine Vanasadama akvatooriumis enam põhjendatud.
6.9. Kaitseministeerium, Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,
Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja OÜ Logi Projekt ei esitanud määratud tähtajaks
oma seisukohta. EhS § 1135 lõike 1 kohaselt esitab pädev asutus hoonestusloa taotluse
arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele ning arvamuse andmise tähtaeg on 30
päeva. Kui asjaomane asutus ei ole arvamust määratud tähtaja jooksul esitanud ega
taotlenud tähtaja pikendamist, on pädeval asutusel õigus hoonestusloa taotlus
lahendada asjaomase asutuse arvamuseta.
EELNÕU
7. TTJA nõustub Muinsuskaitseameti, Kliimaministeeriumi, Terviseameti, Tallinna
Keskkonna- ja Kommunaalameti esitatud seisukohtadega ning märgib, et KMH
eelhinnangut ja hoonestusloa tingimusi vastavalt täpsustatud.
7.1. TTJA nõustub Keskkonnaameti seisukohaga, et projekteerimise etapis on vajalik
täiendavate analüüside ja keskkonnameetmete rakendamine. Setete liikumise,
hooldustööde võimaliku keskkonnamõju ning ehitustöödega kaasneva ajutise
veekvaliteedi halvenemise võimalikud mõjud nähakse ette ja reguleeritakse
hoonestusloa tingimustega, mistõttu ei ole need asjaolud hoonestusloa andmist
välistavad. TTJA märgib, et muudetud taotluse kohaselt on varasemad 70 m sügavusest
vee võtuga seotud riskid kõrvaldatud. Kavandatav lahendus on seetõttu
keskkonnamõjude poolest varasemaga võrreldes oluliselt leebem.
7.2. TTJA nõustub Transpordiameti esitatud märkustega ning märgib, et KMH
eelhinnangusse (versioon 18.03.2026, lk 34) on viidud sisse täpsustused, mille kohaselt
kavandatakse torustiku koridor osaliselt lääne suunas, eesmärgiga vähendada
võimalikku konflikti laevaliiklusega ning vältida ankrualasid. Lisaks märgib TTJA, et
taotleja on 19.03.2026 e-kirjas kinnitanud kavatsust projekteerida torude sügavus
selliselt, et need ei ohustaks manööverdavaid laevu. Samuti on Transpordiamet
17.10.2025 kirjaga nr 7.2-4/25/15039-2 kinnitanud, et on saanud taotlejalt kirjaliku
selgituse, mille kohaselt ei esitata toru võimaliku vigastamise korral laevaomaniku suhtes
kahju hüvitamise nõudeid.
7.3. TTJA ei nõustu AS-i Tallinna Sadam seisukohaga, et hoonestusloa menetlus tuleks
Vanasadama akvatooriumiga kattuvas osas lõpetada üksnes põhjusel, et soojuspumplat
ei kavandata käesoleval hetkel AS-ile Tallinna Sadam kuuluvale Logi tn 6 kinnistule.
Hoonestusloa andmisest keeldumise alused tulenevad EhS § 113¹³ ning TTJA hinnangul
ei esine käesolevas asjas hoonestusloa andmisest keeldumise aluseid. EhS § 113¹³ lõike
1 punktide 3 ja 6 kohaselt tuleb pädeval asutusel keelduda hoonestusloa andmisest, kui
hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis häiriks laevaliiklust laevateel või sadama
akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist. TTJA arvestas menetluses taotleja poolt
esitatud õiguslikku analüüsi ja riskianalüüsi, mille järeldustest nähtub, et kavandatavate
mereveetorude paiknemine ei ole vastuolus kehtiva õigusega ega kujuta endast olulist
ohtu laeva- ega meresõiduohutusele. Tuvastatud väheseid riske on võimalik maandada
asjakohaste tehniliste meetmetega. Seetõttu ei esine käesoleval juhul hoonestusloa
andmist välistavaid asjaolusid. TTJA märgib täiendavalt, et taotleja maismaal toimuv
tegevus, sealhulgas võimalike mereveetorude randumiskohtadega seotud kinnistute
kasutusõigus, ei kuulu hoonestusloa menetluse eseme hulka.
Õiguslikud põhjendused
8. EhS § 11312 ja § 11313 tulenevalt saab pädev asutus otsustada hoonestusloa andmise,
kui puuduvad hoonestusloa andmisest keeldumise alused. Vastavalt haldusmenetluse
EELNÕU
seaduse (HMS) § 56 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti
põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
8.1. EhS § 11313 lõike 1 kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa andmisest, kui: 1)
hoonestusloa taotleja ei ole täitnud hoonestusloa menetluse algatamise otsuses
määratud tingimusi ega taotlenud uut tähtaega nende täitmiseks; 2) taotletava
hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva hoonestusloaga; 3) taotletava
hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva planeeringuga; 4) taotletava
hoonestusloa tingimused on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega; 5) inimese elule,
tervisele, keskkonnale või varale esineb oluline negatiivne mõju, mida ei ole võimalik
piisavalt vältida ega leevendada; 6) hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis häiriks
lennuliiklust, laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut
sildumist; 7) taotletud avaliku veekogu koormatavat ala on hoonestusloa menetluse
tulemuste alusel vaja muuta ja hoonestusloa taotleja ei ole nõus koormatava ala
muutmisega.
9. Hoonestusloa menetluse käigus ei ole tuvastatud hoonestusloa andmisest
keeldumise aluseid. Asjaomaste asutuste esitatud seisukohti arvesse võttes ning
menetluses kogutud andmete põhjal on TTJA hinnanud, et muudetud hoonestusloa
taotlusega kavandatud tegevuse keskkonnamõju on oluliselt väiksem võrreldes
varasema lahendusega. Eeltoodust tulenevalt peab TTJA hoonestusloa andmist
põhjendatuks.
10. TTJA peab KMH eelhinnangu viimases versioonis, s.o OÜ Hendrikson & Ko 18.03.2026
töös nr 22004324 „Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme
keskkonnamõju hindamise eelhinnang“ seatud keskkonnameetmete rakendamist
kavandatava tegevuse elluviimisel asjakohaseks ning vajalikuks. TTJA on seisukohal, et on
põhjendatud ja otstarbekas nende tingimuste kehtestamine hoonestusloa tingimustena.
11. Tulenevalt EhS § 11321 lõikest 1 peab ehitise omanik avaliku veekogu koormamise
korral kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega maksma igal aastal hoonestustasu.
12. Tulenevalt asjaolust, et hoonestusloa taotluses kavandatava tegevusega seoses on
Muinsuskaitseamet, Kliimaministeerium, Keskkonnaamet ning Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalamet seadnud tingimused uuringute läbiviimise osas ning Transpordiamet ja
AS Tallinna Sadam seadnud tingimused meresõiduohutuse tagamiseks, on TTJA
seisukohal, et on samuti põhjendatud ja otstarbekas nende tingimuste kehtestamine
hoonestusloa tingimustena.
Ärakuulamine
13. TTJA saatis 01.06.2026 kirjaga nr 16-7/22-18228-083 käesoleva otsuse eelnõu
tutvumiseks ning arvamuse ja vastuväidete esitamiseks AS-ile Utilitas Tallinna Soojus,
asjaomastele asutustele, AS-ile Tallinna Sadam ning Logi Projekt OÜ-le.
14. …
EELNÕU
OTSUS
Lähtudes eeltoodust ning ehitusseadustiku § 11312 lõigetest 1 ja 2, § 11314 lõikest 1,
§ 11320, § 11321 lõigetest 1, 2 ja 4, § 11322; majandus- ja taristuministri 02.06.2015
määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisast 1; OÜ Hendrikson & Ko
18.03.2026 tööst nr 22004324 ,,Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee
torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang’’ ja AS Utilitas Tallinna Soojus
õiguseellase AS Utilitas Tallinn 29.12.2022 esitatud hoonestusloa taotlusest ning
hoonestusloa menetluse materjalidest, otsustan:
1. Anda hoonestusluba soojuspumbajaama toimimiseks vajalike mereveetorude
paigaldamiseks Tallinna reidile.
2. Määrata hoonestusloa omajaks AS Utilitas Tallinna Soojus (registrikood 16791481).
3. Määrata hoonestusloa kehtivusajaks 50 aastat.
4. Määrata avaliku veekogu koormatava ala suuruseks 96 322 m2 ja L-EST koordinaadid
vastavalt lisale 1.
5. Määrata ehitiste kasutamise otstarbeks: 23029 – muu energiatööstuse rajatis.
6. Määrata ehitistele järgmised tingimused:
6.1. maksimaalne sügavus: 20 m veepinnast;
6.2. maksimaalne veekogu süvendamise maht: 2650 m3;
6.3. maksimaalne mereveetoru pikkus: 800 m;
6.4. maksimaalne mereveetoru läbimõõt: 1,2 m;
6.5. suurim lubatud trassikoridori laius: 141 m;
6.6. suurim lubatud arv: 4 mereveetoru;
6.7. suurim lubatud ehitisealune pind kokku: 3500 m2.
7. Kavandatava tegevuse elluviimisel peab arvestama järgmiste tingimuste ja
leevendusmeetmetega:
1) Projekteerimise käigus tuleb koostada setete liikumise modelleerimine, mille eesmärk
on hinnata kavandatava tegevuse võimalikku mõju hoovuste ja setete liikumise
tingimustele. Modelleerimise raames tuleb analüüsida ka riski, et setted võivad kanduda
laevateedele, ning hinnata sellest tulenevat võimalikku vajadust täiendavate
süvendustööde tegemiseks.
2) Kui projekteerimise käigus läbiviidava setete liikumise modelleerimise tulemusel
selgub, et setted võivad kanduda hoonestusloa alast väljapoole, tuleb kaasata vastava
pädevusega kalastikuekspert, kes hindab koelmualade kaitse tagamiseks täiendavate
leevendusmeetmete kehtestamise vajalikkust.
EELNÕU
3) Kalade peamisel kudeperioodil 01.04–30.06 vältida selliste tööde tegemist, mis võivad
häirivad kudemist. Kudemist häirivateks töödeks tuleb lugeda kõik tegevused, mis
põhjustavad heljumi paiskumist vette.
4) Projekteerimisel ja seadmete valikul tuleb arvestada kõiki keskkonnanõudeid, teisi
taristuid, laevateid jms.
5) Torustiku paiknemise ja pikkuse projekteerimisel tuleb arvesse võtta ohte
laevaliiklusele, sh võimalikku mõju kruiisilaevade liikumisele ning kaide
funktsioneerimisele nii ehitus- kui ka kasutusperioodil ning rakendada mõistlikke
meetmeid häiringute leevendamiseks.
6) Projekteerimise ja ehitustööde ajal tuleb teha koostööd Vansadama akvatooriumi
valdaja ja Transpordiametiga, kuna kavandatav torujuhe jääb sadama alale ja ristub
laevateega.
7) Projekteerimise käigus tuleb arvestada, et soojuspumbajaamast väljuva vee torustik
tuleb projekteerida selliselt, et oleks välistatud merepõhja setete ümberpaigutamise oht.
8) Merevee sissevõtu torustiku projekteerimisel tuleb rakendada lahendus, mis
minimeerib vee-elustiku ja heljumi sattumise torustikku, hoides veevõtukohas
voolukiiruse võimalikult madalana ning kattes veevõtukohad metallvõrguga.
9) Torujuhtme kaldale rajatav ehitis ning osa torujuhtmest paiknevad kultuurimälestise
kaitsevööndis sõltumata valitud alternatiivist. Seetõttu tuleb ehitustegevus
kooskõlastada Muinsuskaitseametiga vastavalt muinsuskaitseseaduse § 58 lõikele 1,
mille kohaselt pädev asutus kooskõlastab ametiga kaitsevööndis ehitusteatise
kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise, sealhulgas ajutise ehitise
püstitamise või rajamise ning olemasoleva ehitise ümberehitamise, laiendamise,
välisilme muutmise ja lammutamise.
10) Torujuhtme välispind kavandada võimalusel neutraalse reaktsiooniga materjalist, mis
võimaldaks ka organismide kinnitumist.
11) Torustiku projekteerimisel tuleb arvesse võtta, et torustiku kasutusaegse hooldusega
ei tohi kaasneda riske merevee kvaliteedile ning mere-elustikule.
12) Soojuspumbas kasutatav külmaaine ei tohi omada ohtu veekeskkonnale.
13) Heljumi leviku minimeerimiseks tuleb madalamas vees läbiviidavaid tahkete ainete
uputamisega seotud töid teostada võimalikult väikese tuulekiirusega ilmastikuoludes.
Soojuspumbajaama rajamisel väljapumbatava pinnasevee juhtimisel merre tuleb
tagada, et heljumi sisaldus ei ületaks 20 mg/l.
14) Enne torujuhtme rajamise süvendustöid tuleb võtta merepõhjast setteproovid
reostusohu tuvastamiseks. Ehitamise käigus tuleb pisteliselt hinnata väljakaevatavas
pinnases keskkonnareostuse esinemise ohtu. Reostunud pinnase või vee tuvastamisel
on vajalik reostuskolde täpsem piiritlemine, reostusproovide võtmine ja tulemuste alusel
EELNÕU
hinnangu andmine pinnase erikäitluse vajadusele. Reostuse avastamisel tuleb reostus
likvideerida vastavalt seaduses ettenähtud korrale.
15) Ehitusperioodil tuleb rakendada töövõtteid, mis välistavad reostuse kandumise
merealale, nt kasutada heljumi tõkestamiseks kardinaid, naftareostuse korral ka poome.
16) Müraallika valdaja peab müra põhjustavate tööde ja soojuspumbajaama käitamise
kavandamisel tagama, et müra ei ületaks normtasemeid planeeringuala mõjualas
asuvatel elamumaadel ning vastaks keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ kehtestatud nõuetele.
17) Ehitusmüra tasemed ei tohi ehitusala lähedusse jäävatel elamu maa-aladel
ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71
kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.
18) Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri
01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ toodud piirväärtustele.
19) Ehitusaegse müra ja vibratsiooni mõju leevendamiseks tuleb müra- ja
vibratsioonirikkaid ehitustöid võimalusel teostada päevasel ajal.
8. Viia projekteerimise käigus mereveetorude trassil ja selle mõjualal läbi vähemalt
järgmised uuringud:
1) Allveearheoloogiline uuring. Allveearheoloogiline uuring koosneb
kõrgresolutsioonilisest sonariuuringust, mille tulemusena peavad olema tuvastatud
inimtekkelised objektid alates ühest meetrist ning võimalike kultuuriväärtusega objektide
päritolu tuvastamise, jäädvustamise ja seisukorra hindamise eesmärgil video- või
fotodokumentatsioonist, kasutades fotogramm-meetriat või muu samaväärse
tulemusega tehnikat või meetodit. Puidust vrakkide korral lisandub dendrokronoloogiline
uuring kui vraki vanust ei ole võimalik teiste meetoditega kinnitada. Uuringu tulemused
on aluseks pikaajalise seire korraldamisel peale mereveetorude paigaldamist. Tuleb
arvestada, et veealuse kultuuripärandi säilimine algses asukohas on esmane valik. Leiu
tuvastamisel tuleb mereveetoru trassi kulgemist projekteerida ja ehitamist planeerida nii,
et veealuse kultuuripärandi säilimine algses asukohas on tagatud. Arheoloogilise leiu
ilmnemisel ehitustööde käigus (näiteks veesõiduki jäänused, mis on täielikult mattunud
merepõhja setetesse) tuleb muinsuskaitseseaduse § 31 lõikest 1 ja §-st 60 tulenevalt tööd
katkestada, jätta leid leiukohta ja teatada sellest Muinsuskaitseametit.
Muinsuskaitseseaduse § 31 lõike 2 ning § 82 lõike 1 järgselt on Muinsuskaitseametil õigus
määrata vajaduse korral täiendavad uuringud. Allveearheoloogilist uuringut võib läbi viia
ettevõte, kus töötab vastava ala pädevustunnistusega isik ning kes on esitanud
muinsuskaitse valdkonnas tegutsemise kohta. Enne uuringu läbiviimist peab pädev isik
EELNÕU
esitama Muinsuskaitseametile uuringukava ja uuringuteatise, pärast uuringu läbiviimist
uuringuaruande.
2) Süvendusalal ning mereveetorude väljalasu piirkonnas tuleb läbi viia läbi põhjasetete
reostusuuringud, et hinnata asjakohases täpsusastmes merereostuse riske, seiret ning
nendele reageerimise valmisolekut. Lisaks on tarvilik läbi viia setete modelleerimine, et
hinnata, kas kavandatud tegevusel on mõju Tallinna lahe setete liikumisele.
Modelleerimise käigus tuleb arvestada järgnevaga: a) veevõtu ja tagasijuhtimisega
kaasnev hüdrodünaamiline mõju hoovustele Tallinna lahes; b) veevõtu ja
tagasijuhtimisega kaasnev saasteainete eraldumine setetest, kus kohas, kui suures
ulatuses, kui kauaks jääb veesambasse, millised aineid, millised elustikurühmad on
mõjutatud, millised on kontsentratsiooni muutused veesambas, kui kaua anomaaliad
püsivad; c) veevõtu ja tagasijuhtimisega kaasnev setete liikumine lahes, kui suures
koguses setteid hakkab liikuma, kuhu setted liiguvad erinevatel tingimustel, näiteks
hoovustega, kas võib esineda setete kuhjumist laevateedele, sadamate sissesõidu
teedele, jõgede suudmetele, suplusrandadele; d) veevõtu ja tagasijuhtimisega kaasnevad
temperatuurierinevused merevees, mõju veekihtide segunemisele, veetemperatuuri
muutused erinevates kihtides, kui pikaajaliselt, millistel aladel, kui suures ulatuses, kas
mõjutatud hoovustest. Kaldaalal ehitamise käigus tuleb pisteliselt hinnata
väljakaevatavas pinnases keskkonnareostuse, eelkõige naftasaaduste esinemist lõhna ja
visuaalse vaatluse teel ning viia läbi geoloogilised uuringud. Uuringute tulemustest
lähtuvalt ja reostunud pinnase või vee tuvastamisel on vajalik reostuskolde täpsem
piiritlemine, reostusproovide võtmine ja tulemuste alusel hinnangu andmine pinnase
erikäitluse vajadusele. Reostuse avastamisel tuleb reostus likvideerida vastavalt
seaduses ettenähtud korrale.
3) Merepõhja uuring võimalike ajalooliste lõhkekehade olemasolu või nende puudumise
tuvastamiseks.
9. Vanasadama akvatooriumi piirist mere pool 0,3 meremiili ulatuses tuleb torud katta või
süvistada merepõhja vähemalt 3 m sügavusele või kruiisikai äärde saabuvad laevad
peavad kasutama pukserit, et tagada avariiolukordades ankru kaotamise korral
juhitavuse säilitamine. Hoonestusloa omaja peab sõlmima vastutuskindlustuslepingu,
mis tagab võimalike mereveetorust tulenevate kahjude kompenseerimise laevadele ja
laevade vabastamise torule tekitatud kahjude hüvitamisest
10. Järgida meresõiduohutuse seaduse § 45 lõikest 8 tulenevat kahjustamise vältimisele
suunatud piirangut ning määrata Vanasadama valdaja AS-iga Tallinna Sadam koostöös
kokkuleppeline kaitsevöönd, kus AS Tallinna Sadam ja tema lepingupartnerid võivad
mereveetorude ohutust tagades tegutseda. Omanik vastutab, et mereveetorud
paigaldatakse nii, et need ei ohusta laevaliiklust Vanasadama akvatooriumil. Omanik on
kohustatud mereveetorude rajamisel ja käitamisel tagama võimalikult väheste takistuste
ja häiringute tekke Vanasadama suhtes ja vastutama mereveetorude nõuetekohasuse
ning ohutuse eest kolmandate isikute suhtes.
EELNÕU
11. Hoonestusloa omajal tuleb alates hoonestusloa alusel ehitusloa väljaandmise
päevale järgnevast päevast maksta iga-aastast hoonestustasu vastaval aastal kehtiva
seaduse redaktsiooni sätete alusel. Hoonestustasu maksmiseks esitab Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet hoonestusloa omajale vastava makseteatise.
12. Hoonestusloa omajal tuleb hoonestusloa kehtivuse lõppemisel hoonestusloa
oluliseks osaks olev ehitis avalikust veekogust eemaldada.
13. Käesolev hoonestusluba ei asenda teisi seaduses ettenähtud lube, mis on vajalikud
hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks.
Isikul, kes leiab, et käesoleva otsusega või haldusmenetluse käigus on rikutud tema
õigusi või piiratud tema vabadusi, on õigus esitada vaie Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile (Endla tn 10a, 10122 Tallinn, e-post
[email protected]) haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teada saamisest või
kaebus Tallinna Halduskohtule (Tallinna Kohtumaja, Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post
[email protected]) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30
päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates.
AS Utilitas Tallinna Soojus Teie: 29.05.2026
Kliimaministeerium
Keskkonnaamet Meie: 01.06.2026 nr
Muinsuskaitseamet 16-7/22-18228-083
Transpordiamet
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet
aktsiaselts TALLINNA SADAM
OÜ Logi Projekt
Hoonestusloa andmise otsuse eelnõu
edastamine arvamuse avaldamiseks
AS Utilitas Tallinna Soojus (registrikood 16791481; edaspidi UTS) õiguseellane AS Utilitas
Tallinn (registrikood 10811060) esitas 29.12.2022 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametile (edaspidi TTJA) hoonestusloa taotluse soojuspumba toimimiseks vajalike
mereveetorude trassi paigaldamiseks Tallinna reidile ja Tallinna lahte.
TTJA algatas 27.08.2023 otsusega nr 1-7/23-291 „Hoonestusloa menetluse algatamine ja
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ hoonestusloa menetluse UTS poolt esitatud
29.12.2022 ning viimati 19.03.2026 täiendatud hoonestusloa taotluse alusel. Sama otsusega
jättis TTJA algatamata keskkonnamõju hindamise, kuna kavandatud tegevusega seoses ei ole
ette näha olulist keskkonnamõju ning kavandatav tegevus eraldi või koos muude tegevustega
ei mõju ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala kaitse eesmärkidele. Täiendavaid
keskkonnauuringuid ei olnud hoonestusloa menetluse raames vaja läbi viia.
Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikest 1 saadab TTJA Teile tutvumiseks ning
arvamuse või vastuväidete esitamiseks hoonestusloa andmise otsuse eelnõu.
TTJA palub Teil eelnõuga tutvuda ning esitada selle osas oma seisukoht või
vastuväited hiljemalt 15.06.2026 TTJA e-posti aadressile
[email protected]. Juhul kui Te
määratud tähtajaks oma seisukohta ei esita, siis loeme, et Teil puuduvad vastuväited
hoonestusloa andmise otsuse eelnõule.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Roosimägi
ehitus- ja tööstusbüroo juhataja
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 /
[email protected] / www.ttja.ee
Registrikood 70003218
Lisad: 1. Hoonestusloa andmise otsuse eelnõu
2. Lisa 1. AS Utilitas Tallinna Soojus soojuspumba mereveetorude trassi koormatava
ala koordinaadid
Kirsti Kähar +372 5326 9328
[email protected]
Saatja: Pärtel Keskküla </O=MAJANDUS-TEEDE-SIDEMINISTEERIUM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=USERD39B46E5>
Saaja: Signe Paevere
Teema: FW: Arvamuse esitamise tähtaja pikendamine AS Utilitas Tallinna Soojus hoonestusloa otsuse eelnõu kohta
From: Kirsti Kähar - TTJA <
[email protected]>
Sent: Tuesday, June 16, 2026 9:52 AM
To: Pärtel Keskküla <
[email protected]>
Subject: Arvamuse esitamise tähtaja pikendamine AS Utilitas Tallinna Soojus hoonestusloa otsuse eelnõu kohta
Tere
Anname teada, et oleme Teie kirja (nr 7.2-4/26/9477-2) kätte saanud. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pikendab Teie vastamise tähtaega kuni 26.06.2026.
Lugupidamisega
Kirsti Kähar
peaspetsialist
Ehitus- ja tööstusbüroo
[email protected] <mailto:
[email protected]> | www.ttja.ee <https://ttja.ee/>
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Endla 10A, 10122 Tallinn
Koos loome ohutuma ja õiglasema Eesti!
Saatja: ""Kirsti Kähar"" <
[email protected]>
Saaja:
[email protected]
Teema: Dokumendi nr 16-7/22-18228-083 edastamine
Kuupäev: 2026-06-01 10:45
Tere
Edastame Teile dokumendi 16-7/22-18228-083.
Lugupidamisega
Kirsti Kähar
Ehitus- ja tööstusbüroo peaspetsialist
+372 5326 9328 |
[email protected]
www.ttja.ee <http://www.ttja.ee/> | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet
Endla tn 10A, 10122 Tallinn---
Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa
tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu
turvalisuses kindel.
AS Utilitas Tallinna Soojus Teie: 29.05.2026
Kliimaministeerium
Keskkonnaamet Meie: 01.06.2026 nr
Muinsuskaitseamet 16-7/22-18228-083
Transpordiamet
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet
aktsiaselts TALLINNA SADAM
OÜ Logi Projekt
Hoonestusloa andmise otsuse eelnõu
edastamine arvamuse avaldamiseks
AS Utilitas Tallinna Soojus (registrikood 16791481; edaspidi UTS) õiguseellane AS Utilitas
Tallinn (registrikood 10811060) esitas 29.12.2022 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametile (edaspidi TTJA) hoonestusloa taotluse soojuspumba toimimiseks vajalike
mereveetorude trassi paigaldamiseks Tallinna reidile ja Tallinna lahte.
TTJA algatas 27.08.2023 otsusega nr 1-7/23-291 „Hoonestusloa menetluse algatamine ja
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ hoonestusloa menetluse UTS poolt esitatud
29.12.2022 ning viimati 19.03.2026 täiendatud hoonestusloa taotluse alusel. Sama otsusega
jättis TTJA algatamata keskkonnamõju hindamise, kuna kavandatud tegevusega seoses ei ole
ette näha olulist keskkonnamõju ning kavandatav tegevus eraldi või koos muude tegevustega
ei mõju ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala kaitse eesmärkidele. Täiendavaid
keskkonnauuringuid ei olnud hoonestusloa menetluse raames vaja läbi viia.
Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikest 1 saadab TTJA Teile tutvumiseks ning
arvamuse või vastuväidete esitamiseks hoonestusloa andmise otsuse eelnõu.
TTJA palub Teil eelnõuga tutvuda ning esitada selle osas oma seisukoht või
vastuväited hiljemalt 15.06.2026 TTJA e-posti aadressile
[email protected]. Juhul kui Te
määratud tähtajaks oma seisukohta ei esita, siis loeme, et Teil puuduvad vastuväited
hoonestusloa andmise otsuse eelnõule.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Roosimägi
ehitus- ja tööstusbüroo juhataja
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 /
[email protected] / www.ttja.ee
Registrikood 70003218
Lisad: 1. Hoonestusloa andmise otsuse eelnõu
2. Lisa 1. AS Utilitas Tallinna Soojus soojuspumba mereveetorude trassi koormatava
ala koordinaadid
Kirsti Kähar +372 5326 9328
[email protected]
Lisa 1. AS Utilitas Tallinna Soojus soojuspumba mereveetorude trassi koormatava
ala koordinaadid
X Y
6590906.29 542970.37
6590714.12 543003.7
6590568.57 543028.94
6590436.42 543051.86
6590424.65 543086.51
6590405.68 543104.12
6590380.81 543112.55
6590310.72 543122.17
6590285.26 543126.96
6590219.4 543150.13
6590216.22 543156.76
6590211.8 543158.58
6590208.75 543157.95
6590202.72 543155.99
6590187.29 543170.82
6590195.27 543192.57
6590196.59 543196.71
6590207.35 543210.78
6590214.27 543224.62
6590556.95 543173.72
6591028.1 543092.39
6590906.29 542970.37
Ala kokku: 96 322 m2