EHR- Valga maakond, Otepää vald, Vana-Otepää küla, Kondi kinnistul abihoone ehitusloa taotlus, menetlus nr 549429

Urmas Soots – Abihoone Valga maakond, Otepää vald, Vana-Otepää küla, Kondi talu (katastritunnus 55701:001:1170) EELPROJEKTI SELETUSKIRI 1 25 1 ÜLDOSA ................................................................................................................................. 3 1.1. ÜLDANDMED ......................................................................................................................... 3 1.2. ALUSDOKUMENDID ................................................................................................................. 3 2. ASENDIPLAAN ....................................................................................................................... 5 2.1. ÜLDANDMED ......................................................................................................................... 5 2.2. OLEMASOLEV OLUKORD ........................................................................................................... 5 2.3. ASENDIPLAANI LAHENDUS ......................................................................................................... 5 2.4. VERTIKAALPLANEERING ............................................................................................................ 5 2.5. KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE............................................................................ 6 2.6. TEED JA PLATSID ..................................................................................................................... 6 2.7. HALJASTUS JA HEAKORRASTUS ................................................................................................... 6 2.8. VÄLISVALGUSTUS .................................................................................................................... 7 2.9. MAA-ALA TEHNILISED ANDMED .................................................................................................. 7 3. ARHITEKTUUR ....................................................................................................................... 8 3.1. ÜLDANDMED ......................................................................................................................... 8 3.2. OLEMASOLEV OLUKORD ........................................................................................................... 8 3.3. ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS ................................................................................................. 8 3.4. HOONE KONSTRUKTSIOONID JA PINNAKATTED ............................................................................... 9 3.5. LIFTID, TÕSTUKID, ESKALAATORID, LIIKURTEED ............................................................................. 10 3.6. FASSAADIPESUSÜSTEEM ......................................................................................................... 10 3.7. HOONE TEHNILISED ANDMED ................................................................................................... 10 3.8. KESKKONNAKAITSE ................................................................................................................ 10 4. TULEOHUTUS ...................................................................................................................... 13 4.1. ÜLDANDMED ....................................................................................................................... 13 4.2. OLEMASOLEV OLUKORD ......................................................................................................... 13 4.3. TULEOHUKLASS, KASUTUSVIIS JA KASUTUSOTSTARVE ..................................................................... 13 4.4. TULEOHUTUSE TAGAMISE PÕHIMÕTTED...................................................................................... 13 4.5. TULETÕKKESEKTSIOONID, TULEPÜSIVUS ...................................................................................... 14 4.6. SUITSUTSOONID ................................................................................................................... 14 4.7. TULETUNDLIKKUS.................................................................................................................. 14 4.8. EVAKUATSIOONILAHENDUS ..................................................................................................... 14 4.9. TULEOHUTUSPAIGALDISED ...................................................................................................... 14 4.10. TEHNOSÜSTEEMIDE TULEOHUTUS............................................................................................ 15 4.11. PÄÄSTEMEESKONNA JUURDEPÄÄS EHITISELE .............................................................................. 15 4.12. VÄLINE TULEKUSTUTUSVESI ................................................................................................... 15 5. KONSTRUKTSIOONID ........................................................................................................... 16 5.1. TEHNILISED PÕHINÕUDED KANDEKONSTRUKTSIOONIDELE ............................................................... 16 AS VMT EHITUS Töö nr: 24038 Versioon: V03 – 22.05.2026 Insener: Jaanus Jõgisoo /allkirjastatud digitaalselt/ 24038_EP_AA-3-01_V03_Seletuskiri.docx  Urmas Soots – Abihoone Valga maakond, Otepää vald, Vana-Otepää küla, Kondi talu (katastritunnus 55701:001:1170) EELPROJEKTI SELETUSKIRI 2 25 5.2. KANDEKONSTRUKTSIOONIDE LÜHIISELOOMUSTUS ......................................................................... 19 5.3. MAA-ALUSED KONSTRUKTSIOONID ........................................................................................... 19 5.4. MAAPEALSED KONSTRUKTSIOONID ........................................................................................... 19 5.5. PAIGALVALATAVAD BETOONKONSTRUKTSOONID .......................................................................... 20 5.6. BETOONVALMISTOOTED ......................................................................................................... 21 5.7. TERASKONSTRUKTSIOONID ...................................................................................................... 21 6. TEHNOSÜSTEEMID .............................................................................................................. 23 6.1. ÜLDOSA ............................................................................................................................. 23 6.2. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ........................................................................................... 23 6.3. ELEKTER JA NÕRKVOOL, AUTOMAATIKA ...................................................................................... 23 6.4. KÜTE JA VENTILATSIOON ......................................................................................................... 24 AS VMT EHITUS Töö nr: 24038 Versioon: V03 – 22.05.2026 Insener: Jaanus Jõgisoo /allkirjastatud digitaalselt/ 24038_EP_AA-3-01_V03_Seletuskiri.docx  Urmas Soots – Abihoone Valga maakond, Otepää vald, Vana-Otepää küla, Kondi talu (katastritunnus 55701:001:1170) EELPROJEKTI SELETUSKIRI 3 25 1 ÜLDOSA Käesolevaga on lahendatud eraisikule Urmas Soots rajatava abihoone eelprojekt, millega taotletakse ehitusluba. Abihoone rajatakse tellija krundile aadressiga Valga maakond, Otepää vald, Vana-Otepää küla, Kondi talu (katastritunnus 55701:001:1170). Hoonet hakatakse kasutama majapidamise abihoonena. 1.1. ÜLDANDMED 1.1.1. EHITISE ASUKOHT Planeeritud ehitise asukoht Kondi talu, Vana-Otepää küla, Otepää vald, Valga maakond. Maakatastri number: 55701:001:1170. Kasutusotstarve: Maatulundusmaa 100%. Pindala 32501m2. 1.1.2. EHITISE LÜHIKIRJELDUS Projekteeritud on ristkülikulise põhiplaaniga abihoone pikkusega 28,5m ja laiusega 8,8m. Hoone on kahekaldelise katusega ja koosneb külmast osast pikkusega 5,5m ja soojast osast pikkusega 23m. Abihoone seinteks on kavandatud soojustatud villatäitega sandwich-paneelid paksusega 230mm. Katus ehitatakse katuse sandwich-paneelidest, mille peale rajatakse puidust aluskihid valtsplekkkatuse jaoks. 1.1.3. TÖÖ NIMETUS Abihoone. Kondi talu, Vana-Otepää küla, Otepää vald, Valga maakond 1.1.4. EHITUSPROJEKTI TELLIJA Eraisik Urmas Soots, e-post [email protected] 1.1.5. PROJEKTEERIJA Asendiplaan, arhitektuur ja tuleohutus: AS VMT Ehitus, Reinu tee 27, 71020 Viljandi, tel. 434 9740. Kontakt: Jaanus Jõgisoo, e-post [email protected], tel. +372 5565 6675 1.2. ALUSDOKUMENDID 1.2.1. LÄHTEANDMED 1.2.1.1. TELLIJA LÄHTEÜLESANNE Tellija lähteülesanne esitati eskiisidel projekteerimislepingu sõlmimisel. Lähteülesannet täpsustati koostöös tellijaga projekteerimisprotsessi käigus. 1.2.1.2. OLEMASOLEVAD EHITUSPROJEKTID / DETAILPLANEERING Kavandatavaks ehitustegevuseks puudub detailplaneeringu teostamise kohustus. Elamu ja abihoone püstitamine Kondi katastriüksusele on kooskõlas Otepää valla üldplaneeringuga. 1.2.1.3. TEHNOLOOGIA LÄHTEÜLESANNE Ei käsitleta antud projekti mahus. 1.2.1.4. MUUD ERITINGIMUSED Kondi katastriüksus asub Otepää looduspargi Neeruti-Käpa piiranguvööndis. 1.2.2. EHITUSUURINGUD 1.2.2.1. EHITUSGEODEESIA Tellija poolt on lastud teostada ehitusgeodeetiline uuring ehitusalas OÜ Otepää Maamõõdubüroo poolt, teostatud mai 2026. 1.2.2.2. EHITUSGEOLOOGIA Projekti jaoks on tellitud geoloogilised uuringud: REI Geotehnika OÜ, töö nr. 5625-25. Tööde teostamise aeg: juuli 2025. AS VMT EHITUS Töö nr: 24038 Versioon: V03 – 22.05.2026 Insener: Jaanus Jõgisoo /allkirjastatud digitaalselt/ 24038_EP_AA-3-01_V03_Seletuskiri.docx Urmas Soots – Abihoone Valga maakond, Otepää vald, Vana-Otepää küla, Kondi talu (katastritunnus 55701:001:1170) EELPROJEKTI SELETUSKIRI 4 25 1.2.3. EHITUSPROJEKTI NORMDOKUMENDID 1. Ehitusseadustik 2. Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ 3. Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „ Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ja kord" 4. EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ 5. EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ 6. EVS 812-4:2018 „Ehitiste tuleohutus; Osa 4: „Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“ 7. EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus; Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ 8. EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus; Osa 7: Ehitisele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus“ 9. EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. 10. EVS-EN 1990:2002 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. 11. EVS-EN 1991-1-1:2002 Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused. 12. EVS-EN 1991-1-3:2006 Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus. 13. EVS-EN 1991-1-4:2005 Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus. 14. EVS-EN 1991-1-5:2004 Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-5: Üldkoormused. Temperatuurikoormus. 15. EVS-EN 1991-1-6:2005 Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-1: Üldkoormused. Ehitusaegsed koormused. 16. EVS-EN 1992-1-1:2005 Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. 17. EVS-EN 1993-1-1:2005 Teraskonstruktsioonide projekteerimine. 18. EVS-EN 1993-1-8:2005 Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-8: Liidete projekteerimine. 19. EVS-EN 1997-1:2005 Geotehniline projekteerimine. AS VMT EHITUS Töö nr: 24038 Versioon: V03 – 22.05.2026 Insener: Jaanus Jõgisoo /allkirjastatud digitaalselt/ 24038_EP_AA-3-01_V03_Seletuskiri.docx  Urmas Soots – Abihoone Valga maakond, Otepää vald, Vana-Otepää küla, Kondi talu (katastritunnus 55701:001:1170) EELPROJEKTI SELETUSKIRI 5 25 2. ASENDIPLAAN 2.1. ÜLDANDMED 2.1.1. PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS Asendiplaaniliselt käsitletakse rajatavat abihoonet koos rajatava elamuhoonega. 2.1.2. UURINGUD, MÕÕTMISED JA PROGNOOSID Ehitusalal on teostatud pinnase geoloogilised uuringud REI Geotehnika OÜ, töö nr. 5625-25. Tööde teostamise aeg: juuli 2025. 2.2. OLEMASOLEV OLUKORD 2.2.1. PAIKNEMINE Ehituskrunt aadressiga Kondi talu (katastritunnus 55701:001:1170), Vana-Otepää küla, Otepää vald, Valga maakond. Ligipääs hoonele on Vana-Otepää – Kintsli teelt. Krunt külgneb lõunast Soku kinnistuga (kat. nr. 55701:001:1171, sihtotstarve maatulundusmaa 100%), läänest Vana-Otepää – Kintsli teega (kat. nr. 63602:001:1364, sihtotstarve transpordimaa 100%), põhjast Lillemaa kinnistuga (kat. nr. 63602:001:1034, sihtotstarve maatulundusmaa 100%). 2.2.2. OLEMASOLEVAD HOONED JA RAJATISED Krundil on olemasolevana elamu ja abihoone, mis lammutatakse uute hoonete rajamise eel. 2.2.3. OLEMASOLEVA RELJEEF Olemasolev krundi reljeef on vahelduv. Rajatav abihoone on künka otsas, kust igas suunas maapind hakkab langema. Kõrguslikult jääb uue abihoone juures maapind 137 m abs juurde. Sade-ja drenaaživeed suunatakse kinnistu põhjasuunas olevale langeva profiiliga põllule ja immutatakse pinnasesse omal krundil. 2.2.4. OLEMASOLEV HALJASTUS Antud projektiga haljastust ei muudeta. 2.2.5. OLEMASOLEVAD TÄNAVAD, JUURDESÕIDUTEED JA KÕNNITEED Sissepääs toimub Vana-Otepää – Kintsli teelt km 0,700 rajatavalt juurdepääsuteelt. Olemas olev riigitee km 0,723 asuv juurdepääsutee likviteeridakse. 2.2.6. KAITSEALUSED OBJEKTID JA KINNISMÄLESTISED Krundil kaitsealused objektid ja kinnismälestised puuduvad. 2.2.7. KRUNDI PINNASE OMADUSED Krundil on teostatud ehitusgeoloogilised uuringud. 2.3. ASENDIPLAANI LAHENDUS 2.3.1. HOONETE JA RAJATISTE PAIGUTUS Abihoone on kavandatud kinnistu serva, metsasema osa poole idaservas. Kavandatavast abihoonest loode suunda on plaanitud rajada uus elamu, see ehitatakse eraldi ehitusetapis. 2.3.2. EHITUSETAPID Projekteeritud abihoone on kavandatud rajada ühes etapis. 2.4. VERTIKAALPLANEERING 2.4.1. VERTIKAALPLANEERIMISE LAHENDUSE LÄHTEANDMED Olemasolev krundi reljeef on mägine. Kavandatav hoone on plaanitud rajada tasasele osale künka otsas. Kõrguslikult jääb rajatava hoone põrandapind 137,1 m abs. Vertikaalplaneerimise lahenduse kavandamisel on lähtutud põhimõttest, et hoone rajamisel oleks tagatud sademevete valgumine hoonest eemale. AS VMT EHITUS Töö nr: 24038 Versioon: V03 – 22.05.2026 Insener: Jaanus Jõgisoo /allkirjastatud digitaalselt/ 24038_EP_AA-3-01_V03_Seletuskiri.docx  Urmas Soots – Abihoone Valga maakond, Otepää vald, Vana-Otepää küla, Kondi talu (katastritunnus 55701:001:1170) EELPROJEKTI SELETUSKIRI 6 25 2.4.2. HOONE PAIKNEMISKÕRGUS Projekteeritud hoone põranda 0-kõrguseks on ±0,00=+137.10 abs. 2.4.3. SADEMEVEE KÄITLEMINE Sade-ja drenaaživeed suunatakse põllule põhja suunas ja immutatakse pinnasesse omal krundil. 2.5. KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE 2.5.1. LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE KRUNDIL Krundile sissesõit on Vana-Otepää – Kintsli teelt, krundi lõunapoolsest nurgast. Samast toimub ka väljasõit. Kavas on rajada uus juurdepääsutee olemasolevast ~23m lõuna poole. Olemas olev juurdepääsutee likvideeritakse. Rajatava juurdepääsutee liitumisel Vana-Otepää – Kintsli teel on piirkiiruse 60km/h ja liituva tee liiklussagedusest alla 100 sõiduki ööpäevas tulenevalt nähtavuskolmnurgad mõõtmetega LN1=100, LN2=7m. Nähtavuskolmnurgas ei tohi olla nähtavust piiravaid takistusi. Nähtavuskolnurgas oleva või rajatava madalhaljastuse kõrgus piirata 0,4m kõrguselt ning puu tüved puhastada okstest täielikult kuni 2,4m kõrguseni. 2.5.2. LIIKUMIS-, NÄGEMIS- JA KUULMISPUUDEGA INIMESTE LIIKUMISVÕIMALUSED Erimeetmeid ei ole kavandatud. 2.5.3. LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID Uute liikluskorraldusvahendite paigaldamist ei ole kavandatud. 2.5.4. PARKIMINE Krundile on kavandatud vähemalt 3 parkimiskohta, millest 2 teenindavad elamut ning 1 abihoonet ja külaliste parkimist. Parkimine on kavandatud krundi rajatavate hoonete vahele ning on märgitud asendiplaanil. 2.6. TEED JA PLATSID 2.6.1. JUURDESÕIDUTEE Krundile sissesõit toimub Vana-Otepää – Kintsli teelt. 2.6.2. KRUNDISISESED TEED JA PLATSID Käesoleva projektiga ei kavandata. 2.6.3. KATENDID Käesoleva projektiga ei kavandata. 2.6.4. ÄÄREKIVID Äärekivi paigaldamist ei ole kavandatud. 2.7. HALJASTUS JA HEAKORRASTUS 2.7.1. OLEMASOLEV, SÄILITATAV HALJASTUS Kinnistu osa, kuhu kavandatakse abihoonet on lage. Käesolev projekt käsitleb ainult projekteeritavat hoonet ja selle lähiümbrust. Kõrg- ja madalhaljastust käesolev projekt ei käsitle. 2.7.2. PROJEKTEERITUD HALJASTUS Projektiga uut haljastust ette ei nähta. Hoone ümbrus korrastatakse pärast ehitust, haljasalale külvatakse muru. 2.7.3. VÄIKEEHITISED JA –VORMID Projektiga ei ole ette nähtud. 2.7.4. PIIRDED JA VÄRAVAD Piirdeid ja väravaid ei kavandata. AS VMT EHITUS Töö nr: 24038 Versioon: V03 – 22.05.2026 Insener: Jaanus Jõgisoo /allkirjastatud digitaalselt/ 24038_EP_AA-3-01_V03_Seletuskiri.docx  Urmas Soots – Abihoone Valga maakond, Otepää vald, Vana-Otepää küla, Kondi talu (katastritunnus 55701:001:1170) EELPROJEKTI SELETUSKIRI 7 25 2.7.5. JÄÄTMEKÄITLUS Jäätmed kogutakse ja paigutatakse liikide kaupa eraldi mahutitesse. Prügikonteinerite ala on näidatud asendiplaanil. Tellija sõlmib jäätmekäitlusettevõttega lepingu jäätmekonteinerite korraliseks äraveoks. 2.8. VÄLISVALGUSTUS Antud projekti mahus ei käsitleta. 2.9. MAA-ALA TEHNILISED ANDMED • krundi pindala ja sihtotstarve: 32501 m2 / Maatulundusmaa 100% • abihoone ehitisalune pind: 219,6 m2 • hoone tuleohutusklass: TP3 • hoone nurgapunktide koordinaadid: Esitatud joonisel AS-4-01 AS VMT EHITUS Töö nr: 24038 Versioon: V03 – 22.05.2026 Insener: Jaanus Jõgisoo /allkirjastatud digitaalselt/ 24038_EP_AA-3-01_V03_Seletuskiri.docx  Urmas Soots – Abihoone Valga maakond, Otepää vald, Vana-Otepää küla, Kondi talu (katastritunnus 55701:001:1170) EELPROJEKTI SELETUSKIRI 8 25 3. ARHITEKTUUR 3.1. ÜLDANDMED 3.1.1. PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS Käesoleva projekti osaga on lahendatud Urmas Sootsile rajatava abihoone arhitektuurne osa. 3.1.2. ALUSDOKUMENDID Lähteandmed: • Tellija esitatud kavand Uuringud, mõõtmised, prognoosid: Teostatud on geoloogiline uuring. 3.1.3. NORMDOKUMENDID Käesoleva ehitusprojektiosa koostamise aluseks on Ehitusseadustik Tuleohutuse seadus Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Majandus- ja Taristuministri 02.06.2015 määrus nr. 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“, EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ EVS 920:1-2013 „Katuseehitusreeglid Osa 1: Üldreeglid“ EVS 920:2-2013 „Katuseehitusreeglid Osa 2: Metallkatused“ EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus; Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid. EVS 812-6:2018 „Ehitiste tuleohutus; Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus. EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus; Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ EVS 812-6:2018 „Ehitiste tuleohutus; Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“ EVS 919:2013+A1:2014 „Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid“ EVS-EN 62305-1:2011 “ Piksekaitse. Osa 1: Üldpõhimõtted“ EVS 843:2016 „Linnatänavad“ 3.2. OLEMASOLEV OLUKORD Krundil on olemasolevana vana elamu ja abihoone, mis on kavas lammutada enne uute hoonete püstitamist. 3.3. ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS 3.3.1. HOONE PAIKNEMINE, PLANEERINGU PIIRANGUD Abihoone rajatakse krundi idapoolsele küljele. Ehitada on keelatud teekaitsevööndisse. Teekaitsevöönd on näidatud asendiplaanil. 3.3.2. HOONE EHITUSETAPID JA LAIENDAMISE VÕIMALUSED Abihoone rajatakse ühes etapis, hilisemal ajal lisandub sellest loode suunda elamu. Laiendamisi kavandatud ei ole. 3.3.3. HOONE ARHITEKTUURI ÜLDKONTSEPTSIOON Hoone on ristkülikukujulise põhiplaaniga, kahekaldelise katusega (35º), ühekorruseline. Katus on kavandatud tumedas toonis valtsplekkprofiilist. Põhjaküljele jääb külm katusealune, mille seinad on kaetud hõreda laudisega. Ülejäänud ehitise fassaadilahenduse kavandamisel on lähtutud arhitektuur-ehituslikest nõuetest, kus seinte sisepinnas jääb viimistluseks sandwichpaneel, aga välispinnas kaetakse sandwichpaneelid vertikaalse tumedas toonis laudisega. Sissepääsud on lahendatud käiguustega lõuna- ja lääneküljel. Läänepoolses AS VMT EHITUS Töö nr: 24038 Versioon: V03 – 22.05.2026 Insener: Jaanus Jõgisoo /allkirjastatud digitaalselt/ 24038_EP_AA-3-01_V03_Seletuskiri.docx  Urmas Soots – Abihoone Valga maakond, Otepää vald, Vana-Otepää küla, Kondi talu (katastritunnus 55701:001:1170) EELPROJEKTI SELETUSKIRI 9 25 fassaadis on ka 2 tõstväravat laiusega 3,3 ja 5,0m. Abihoones püsivad töökohad puuduvad. Läänepoolses fassaadis edelapoolses nurgas on 1,8m lai aken ja idapoolses seinas lintaknad kõrgusega 1,2m töökoja valgustamiseks. 3.3.4. ENERGIATÕHUSUS JA SISEKLIIMA Abihoonele energiatõhususe miinimumnõudeid ei rakendata. 3.3.5. HOONE RUUMID Hoone jaguneb neljaks tsooniks: katusealune, garaaž, töökoda ja panipaik. 3.3.6. LIIKUMIS-, NÄGEMIS- JA KUULMISPUUDEGA INIMESTE LIIKUMISVÕIMALUSED Hoone ruumid ei ole avatud avalikule kasutusele. 3.4. HOONE KONSTRUKTSIOONID JA PINNAKATTED 3.4.1. VUNDAMENT Hoone vundamendiks on kavandatud perimeetril ja hoone sees vundamenditaldmikud, millele toetuvad teraskarkassi raamid ja postid. Metallkonstruktsioonid kinnitatakse vundamentidele ankrupoltidega. Ankrupoldid valatakse jootevalu sisse. 3.4.2. PÕRAND PINNASEL Abihoone põrand on lahendatud pinnasele toetuvate armeeritud betoonist põrandaplaatidena, mis soojustatakse kogu põranda alt EPS plaatidega 100mm paksuselt. Põrandad kaetakse tolmutõkkega. PP-1 PROJEKTEERITAV PÕRAND PINNASEL: 1. Armeeritud betoon 120mm 2. Ehituskile 3. Tihendatud killustik 100mm 4. Tihendatud liiva-kruusaalus 300mm 3.4.3. VERTIKAALSED JA HORISONTAALSED KANDEKONSTRUKTSIOONID Hoone raami postideks on kavandatud teraspostid ristlõikega 200x150 keskmisetel raamidel ja 200x120 äärmistel raamidel. Postid kinnituvad paindejäigalt vundamentidele. Raamid on omavahel ühendatud roovidega ristlõikega 150x100mm. 3.4.4. TREPID Ei ole kavandatud. 3.4.5. VAHELAED Ei ole kavandatud. 3.4.6. KATUS, KATUSLAGI Katuslae konstruktsioon on lahendatud raamide vahel asuvatele roovidele kinnitatud katusesandwich-paneelidega SP2C E-PIR paksusega 170mm laine põhjas ja 210mm laine tipus. Sandwichi külge lainete põhja kinnitatakse läbi sandwichelemendi roovi külge nurgikutega 50x100 puitroovid. Roovidele kinnitatakse laudis ja sinna peale valtsprofiilist tumepruuni RR32 tooni plekk. Sandwichi sisepinna toon valge RAL 9010. Konstruktsioonikihid seestpoolt: sandwichpaneel + roov+ laudis +valtsplekk. 3.4.7. VÄLISSEINAD Tootmishoone välisseinteks on kavandatud metallkattega mineraalvillatäitega paneelid, paksusega 230mm. Paneeli tuletundlikkus A2-s1,d0, soojusjuhtivus 0,17W/m2K ning heliisolatsioon 31dB. Välispinna toon kõigi sandwich-paneelide korral on tumehall RR23. Sisepinna toon valge RR20. 3.4.8. SISESEINAD Kavandatud on sisesein panipaiga ja töökoha vahele ja töökoha ja garaaži vahele. Sein rajatakse horisontaalsetest sandwichpaneelidest näiteks Ruukki SPA-I 100mm. AS VMT EHITUS Töö nr: 24038 Versioon: V03 – 22.05.2026 Insener: Jaanus Jõgisoo /allkirjastatud digitaalselt/ 24038_EP_AA-3-01_V03_Seletuskiri.docx  Urmas Soots – Abihoone Valga maakond, Otepää vald, Vana-Otepää küla, Kondi talu (katastritunnus 55701:001:1170) EELPROJEKTI SELETUSKIRI 10 25 3.4.9. AVATÄITED Hoone läänefassaadi paigaldatakse kaks soojustatud tõstväravat mõõtmetega 5,00x2,90(h) ja 3,30x2,90(h) m. Läänefassaadile tõstväravate vahele tuleb üks käiguuks töökotta pääsemiseks ja teine käiguuks on kavandatud otsaseina panipaika pääsemiseks. Käiguuste mõõtmed 1,0x2,1(h) m. Tõstvärava toon RR23. U-arv tõstväraval 1,4 (W/m²K), jalgväraval 1,0 (W/m²K). Hoone läänepoolse fassaadi edelanurka tuleb osaliselt avatav aken 1,8x2,4(h)m. Idapoolse fassaadi töökoja valgustamiseks on ette nähtud sandwichpaneeli sisse paigaldatava süsteemiga aknad 4,8x1,2(h) m mõõtudega. Akende U-arv 0,9 (W/m²K). Toon seest RR20 (valge), väljast RR23 (tumehall). Profiil-üheraamilised, 3x klaaspakett. Avatäited kirjeldatud avatäidete spetsifikatsioonis. 3.4.10. VARIKATUSED, RÕDUD, TERRASSID JA TEISED HOONE VÄLISKONSTRUKTSIOONID Ei ole kavandatud. 3.5. LIFTID, TÕSTUKID, ESKALAATORID, LIIKURTEED Ei ole kavandatud. 3.6. FASSAADIPESUSÜSTEEM Ei ole kavandatud. 3.7. HOONE TEHNILISED ANDMED - Ehitisealune pind: 219,6 m2 - Maapealse osa alune pind: 219,6 m2 - Maapealsete korruste arv: 1 - Maa-aluste korruste arv: 0 - Absoluutne kõrgus: 137,10m - Kõrgus: 7,10 m - Pikkus: 27,52 m - Laius: 7,96 m - Sügavus: - - Suletud netopind: 164,2 m2 - Köetav pind: 164,2 m2 - Maapealse osa maht: 1285 m3 - Maht: 1285 m3 - Üldkasutatav pind: - - Tehnopind: - 3.8. KESKKONNAKAITSE 3.8.1. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD Kavandatava ehitustegevusega ja hoone kasutusega ei kaasne keskkonda saastavat mõju. 3.8.2. OLMEJÄÄTMED Olmejäätmed kogutakse kinnistul olemasolevasse prügikonteinereisse, mida tühjendatakse teenust pakkuva ettevõtte poolt vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Olmejäätmete kogumisel ja sorteerimisel järgitakse keskkonnaministri 16.01.2007 määrust nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“. AS VMT EHITUS Töö nr: 24038 Versioon: V03 – 22.05.2026 Insener: Jaanus Jõgisoo /allkirjastatud digitaalselt/ 24038_EP_AA-3-01_V03_Seletuskiri.docx  Urmas Soots – Abihoone Valga maakond, Otepää vald, Vana-Otepää küla, Kondi talu (katastritunnus 55701:001:1170) EELPROJEKTI SELETUSKIRI 11 25 3.8.3. EHITUSJÄÄTMED Ehitusjäätmete kogumisel ja käitlemisel peab juhinduma järgmistest dokumentidest: - Jäätmeseadus - Otepää valla jäätmehoolduseeskiri 3.8.4. EHITUSPLATSI JÄÄTMETE VALIKKOGUMISEL KASUTATAVATE KONTEINERITE TÜÜBID JA ASUKOHAD Kõik eritüübilised konteinerid peavad olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Kõik ehitustöölised peavad olema instrueeritud eritüübiliste ehitusjäätmete konteinerite olemasolust ja asukohast. Kõigilt ehitustöölistelt peab olema võetud allkiri, et neid on instrueeritud eritüübiliste jäätmekonteinerite olemasolust ja nad on sellest kohustusest aru saanud ning kohustuvad seda täitma. Puidujäätmed ladustatakse vahetult konteinerisse. Kiletamata paber ja papp peab olema sorteeritud eraldi ja paigutatud kinnisesse konteinerisse. Mustmetall peab olema välja sorteeritud ja kogutakse eraldi konteinerisse. Mahukad detailid võib eraldi ladustada konteineri kõrvale. Mahukad detailid peavad olema ära viidud igapäevaliselt. Värviline metall kogutakse eraldi konteinerisse. Mineraalsed jäätmed nagu kivid, krohv, betoon, kips jms peab olema kogutud eraldi konteineritesse. Pinnasejäätmed laaditakse koheselt veokitele ning ladustatakse vastavatesse ladustamis- kohtadesse, kust neid saab edasi suunata täiteks jne. Ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Ohtlike jäätmete konteiner peab olema sel gelt ja arusaadavalt tähistatud. Ohtlikud jäätmed antakse üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale kellel on täiendavalt ohtlike jäätmete käitluslitsents. Värvi-, laki-, liimi-, vaigujäätmed, plastikud, reliinid, sh nende kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jms koguda kokku eraldi konteinerisse. Õlid ja kütusejäägid, värvid ja lakijäägid koguda kokku eraldi anumatesse. 3.8.5. JÄÄTMETE EDASINE SUUNAMINE Ehitusjäätmed kas taaskasutatakse (näiteks metalltalad, puitpalgid, ehituskivid ja ‐ tellised jt) või kõrvaldatakse ehitusjäätmete ladustamispaigas (inertsed jäätmed nagu krohvi, kipsi, betoonijäätmed jt) vastavalt ladustuskoha kasutuseeskirjadele (rekultiveerimisprojektile ) või antakse töötlemiseks üle vastavale jäätmeluba omavale, jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike jäätmete käitlemiseks peab jäätmekäitlusettevõttel täiendavalt olema ohtlike jäätmete käitluslitsents. Ehitusjäätmeid tohib üle anda käitlemiseks ainult isikule, kellel on nende jäätmete käitlemiseks jäätmeluba, ohtlike jäätmete litsents või ta on registreeritud jäätmeregistris. Ehitise vastuvõtmiseks esitatavale dokumentatsioonile tuleb kohustuslikus korras lisada keskkonnaameti vormikohane õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Jäätmekavas sätestamata juhtudel peab lähtuma kehtivatest riigi õigusaktidest. 3.8.6. EHITUSJÄÄTMETE VALDAJA ON OMA TEGEVUSES KOHUSTATUD 1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 2. korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud isikule. Ohtlike jäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 3. rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Muude taaskasutus AS VMT EHITUS Töö nr: 24038 Versioon: V03 – 22.05.2026 Insener: Jaanus Jõgisoo /allkirjastatud digitaalselt/ 24038_EP_AA-3-01_V03_Seletuskiri.docx  Urmas Soots – Abihoone Valga maakond, Otepää vald, Vana-Otepää küla, Kondi talu (katastritunnus 55701:001:1170) EELPROJEKTI SELETUSKIRI 12 25 võimaluste puudumisel võib põlevaid jäätmeid kasutada energia tootmisel. Põlevate jäätmete (välja arvatud immutatud puit) kasutamine energia tootmisel tuleb eelnevalt kooskõlastada keskkonnaametiga; 4. võtma tarvidusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokile; 5. valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks; 6. tagama, et kinnistul või krundil oleks eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks; 7. teavitama oma töötajaid kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesolevas jäätmekavas ja eeskirjades sätestatust. 8. Esitama objekti vastuvõtmisel Jäätmeõiendi kooskõlastatud Keskkonna teenistusega. AS VMT EHITUS Töö nr: 24038 Versioon: V03 – 22.05.2026 Insener: Jaanus Jõgisoo /allkirjastatud digitaalselt/ 24038_EP_AA-3-01_V03_Seletuskiri.docx  Urmas Soots – Abihoone Valga maakond, Otepää vald, Vana-Otepää küla, Kondi talu (katastritunnus 55701:001:1170) EELPROJEKTI SELETUSKIRI 13 25 4. TULEOHUTUS 4.1. ÜLDANDMED 4.1.1. PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS Käesolevaga on lahendatud rajatava hoone tuleohutuse küsimused. 4.1.2. NORMDOKUMENDID • Ehitusseadustik • Tuleohutuse seadus • Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ • Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „ Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ja kord" • Siseministri 30.08.2010 määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ • Siseministri 02.09 2010 määrus nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ • Majandus- ja taristuministri 02. 06. 2015. a määrus nr 51 “Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” • EVS 812-4:2018 „Ehitiste tuleohutus; Osa 4: „Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“ • EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus • EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded • EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt • EVS 865-1:2013 Ehitusprojekti kirjeldus Osa1: Eelprojekti seletuskiri • EVS 919:2020 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid. 1. EVS 871:2010 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. 2. EVS-EN 62305-1:2011 Piksekaitse. Osa 1:2011. 4.2. OLEMASOLEV OLUKORD Juurdepääs krundile on Vana-Otepää – Kintsli teelt. Olemasolevate teede võrgustik paikneb selliselt, et kavandatavale hoonele on tagatud juurdepääs. 4.3. TULEOHUKLASS, KASUTUSVIIS JA KASUTUSOTSTARVE Abihoone tuleohutusklass: TP3 Kasutusviis: I (abihoone). Tuleohuklass: I (tuleohuta). Tulekaitsetase: I (esmased tulekustutusvahendid) Kasutusotstarve: 12744 (elamu, kooli vms abihoone) Korruselisus: Hoone on ühekorruseline. Maa-alused korrused puuduvad. 4.4. TULEOHUTUSE TAGAMISE PÕHIMÕTTED 4.4.1. TULEOHUTUSKUJAD Hoone paikneb krundil selliselt, et normatiivselt nõutav kuja 8m planeeritavatest hoonetest on tagatud. 4.4.2. KANDE- JA TULETÕKKEKONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUSAJAD Kandekonstruktsioonidele tulepüsivuse nõuet ei esitata. Tuletõkkekonstruktsioonid peavad vastama nõudele EI 60. Avatäited EI30. 4.4.3. PÕLEMISKOORMUS Hoone eripõlemiskoormus on alla 300 MJ/m2 AS VMT EHITUS Töö nr: 24038 Versioon: V03 – 22.05.2026 Insener: Jaanus Jõgisoo /allkirjastatud digitaalselt/ 24038_EP_AA-3-01_V03_Seletuskiri.docx  Urmas Soots – Abihoone Valga maakond, Otepää vald, Vana-Otepää küla, Kondi talu (katastritunnus 55701:001:1170) EELPROJEKTI SELETUSKIRI 14 25 4.4.4. LADUSTAMINE Hoones ladustatakse vähesel määral tööriistu. 4.5. TULETÕKKESEKTSIOONID, TULEPÜSIVUS Hoonesse on kavandatud kolm ruumi, mis eraldatakse üksteisest villatäitega sandwichpaneelidest seintega Ruukki SPA I paksusega 100mm. Tuletõkkeavaks on kavandatud käiguuks laiusega 1,0m tulepüsivusega EI30. 4.6. SUITSUTSOONID Kogu hoones on kolm suitsutsooni: garaaž (42,7m2), töökoda (88,1m2) ja panipaik (24,9m2). 4.7. TULETUNDLIKKUS Projekteeritud hoones on kavandatud seintes ja laes vähemalt D-s2,d0 materjalide kasutamine. Põrandatele tuletundlikkuse nõuet ei esitata. Kaablite tuletundlikkus hoones peab olema vähemalt Eca. 4.8. EVAKUATSIOONILAHENDUS 4.8.1. MAKSIMAALNE INIMESTE ARV Abihoones püsitöökohad puuduvad. 4.8.2. EVAKUATSIOONITEED Projekteeritud hoonest on evakuatsioon korraldatud läbi välisseintes paiknevate käiguuste. Evakuatsioonitee lubatud pikkus on hoones alla 45 meetri, kavandatud evakuatsioonipääsudega tagatakse evakuatsiooniteede jäämine lubatud piiridesse. Hoones tuleb evakuatsiooniteel või väljumisteel asuvad uksed varustada evakuatsioonisulusega, mis peab olema alati avatav ilma abivahenditeta (väändenupuga). Evakuatsiooniteed on kujutatud esimese korruse plaanil joonis AR-5-01. 4.8.3. JUURDEPÄÄS, KELDRISSE, PÖÖNINGULE JA KATUSELE Hoones osas kelder ja pööning puudub. Vastavalt EVS 812-7 (14.2.1) ei ole katusele pääsuks vajalik redelit hoonele, mille kõrgus on alla 8,5m. 4.9. TULEOHUTUSPAIGALDISED 4.9.1. TULEKAHJUSIGNALISATSIOON Hoonesse on kavandatud suitsuandurid. 4.9.2. TURVAVALGUSTUS Hoonesse nähakse ette turvalisuse suurendamiseks evakuatsioonivalgustus kestvusega 1 tund. 4.9.3. AUTOMAATNE TULEKUSTUTUSSÜSTEEM Ei ole kavandatud 4.9.4. PIKSEKAITSE Hoone kaitsmine piksekaitsega ei ole normatiivselt nõutav. Kavandatavas hoones ei kvalifitseeru tootmisprotsess ega materjalid tule- ega plahvatusohtlikuks (Eripõlemiskoormus alla 300 MJ/m2). 4.9.5. SUITSUEEMALDAMINE Hoone suitsueemaldus on lahendatud tõstuste kaudu garaažis ja töökojas ning käiguukse kaudu panipaigas. Suitsuanduri signaali peale tõuseb tõstuks üles või kui ruumis viibib inimene, siis avab ta tõstukse lülitist. 4.9.6. TULEKUSTUTID Hoonesse paigaldatakse igasse ruumi üks 6kg ABC pulber-tulekustuti, Tulekustuti paigaldatakse vertikaalselt spetsiaalse kinnitusega hoone seinale, põrandale või kergesti avatavasse kappi ja paigutatakse kohta, kus on objektil viibivatel isikutel võimalik puhkenud tulekahju korral tulekustuti kergesti kätte saada või kus selle kasutamise vajaduse tõenäosus AS VMT EHITUS Töö nr: 24038 Versioon: V03 – 22.05.2026 Insener: Jaanus Jõgisoo /allkirjastatud digitaalselt/ 24038_EP_AA-3-01_V03_Seletuskiri.docx  Urmas Soots – Abihoone Valga maakond, Otepää vald, Vana-Otepää küla, Kondi talu (katastritunnus 55701:001:1170) EELPROJEKTI SELETUSKIRI 15 25 on kõige suurem. Tulekustuti põhi ei või olla põrandast kõrgemal kui 1,5m. Tulekustuti peab olema nähtav või leitav märgistuse järgi. 4.9.7. TULETÕRJE VOOLIKUSÜSTEEM Hoonesse ei kavandata. 4.10. TEHNOSÜSTEEMIDE TULEOHUTUS Tehnosüsteemide tuleohutus antakse vastavates projektiosades. Kavandatud on hilisemas faasis lisada puhkeruumi kamin. 4.11. PÄÄSTEMEESKONNA JUURDEPÄÄS EHITISELE Tuletõrjepääs on sissesõiduga Vana-Otepää – Kintsli teelt. Päästetehnikaga juurdesõidu võimalus hoonele on hoone lääne ja lõunaküljelt. 4.12. VÄLINE TULEKUSTUTUSVESI Normatiivselt on vajalik tulekustutusvee hulk EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus tabel 2 järgselt 10 l/s tulekahju kestvusega 3 tundi, mis teeb vajalikuks välise kustutusvee vajaduseks 108 m3. Väline tulekustutusvesi saadakse üle tee paikneva tiigi äärde paigaldatavast hüdrandist. AS VMT EHITUS Töö nr: 24038 Versioon: V03 – 22.05.2026 Insener: Jaanus Jõgisoo /allkirjastatud digitaalselt/ 24038_EP_AA-3-01_V03_Seletuskiri.docx  Urmas Soots – Abihoone Valga maakond, Otepää vald, Vana-Otepää küla, Kondi talu (katastritunnus 55701:001:1170) EELPROJEKTI SELETUSKIRI 16 25 5. KONSTRUKTSIOONID 5.1. TEHNILISED PÕHINÕUDED KANDEKONSTRUKTSIOONIDELE 5.1.1. PROJEKTEERITUD KASUTUSIGA Vastavalt EVS-EN 1990:2002 on projekteeritava hoone kasutusea kategooria 4 „Hooned ja muud sarnased konstruktsioonid“ ning projekteeritav kasutusiga 50 aastat. 5.1.2. TAGAJÄRGEDE JA TÖÖKINDLUSKLASS Ehitise tagajärgede klass CC2 – Kerged tagajärjed inimelukaotuse suhtes; majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonna kahjud on väikesed. Projekteeritava rajatise töökindlusklass RC2. 5.1.3. TEOSTUSKLASS JA JÄRELEVALVETASE Ehitise projekteerimise järelevalve tase DSL2- tavaline kontroll. Ehituse aegne järelevalve IL2- tavaline järelevalve. Teraskonstruktsioonide teostusklass EXC2. Raudbetoonkonstruktsioonide konstruktsiooniklass S4. 5.1.4. KOORMUSED 5.1.4.1. KASUSKOORMUSED, TEHNOLOOGILISED JA SEADMETE KOORMUSED Rajatavate põrandate kasuskoormus jaotatuna qn=5kN/m2 ja punktkoormusena 30x30cm alale Qn=10kN. 5.1.4.2. LUMEKOORMUS Hoone on plaanis nelinurkne kahekaldelise viilkatusega. Lumekottide tekke ohtu ei ole. Lumekoormus maapinnal: sk=1,50kN/m2 Katuse kalle: 35o => lume kujutegur: =0,67 Lumekoormus katusel: sn=sk=1,50*0,67=1,00kN/m2 NB! Lumekoormus on leitud, arvestades lumekihi paksusega ca 50cm. Kui lumekihi paksus ületab ca 40cm tuleb lumi katuselt koristada. Lumekihi paksuse jälgimine ja vajadusel puhastustööde korraldamine on rajatise valdaja ülesanne. 5.1.4.3. TUULEKOORMUS Ehituskoht- Valga maakond, Otepää vald, Vana-Otepää küla, Kondi kinnistu Tuulekiiruse baasväärtus vb=21m/s Maastikutüüp: II z=7 m qp=9,96ln2(z/0,05)+69,75ln(z/0,05)=9,96*ln2(7/0,05)+69,75*ln(10/0,05)=0,40 kN/m2 Normatiivne tuulekoormus - Püstseintele e=2h=14m wn,A=qpcpe,A=0,40*(-1,2)=-0,48 kN/m2 – hoone küljel nurgast kuni e/5=2,8m kauguseni. wn,B=qpcpe,B=0,40*(-0,8)=-0,32 kN/m2 – hoone küljel nurgast e/5=2,8 kuni e=14m kauguseni. wn,C=qpcpe,C=0,40*(-0,5)=-0,20 kN/m2 – hoone küljel nurgast üle e=14m kaugusel. wn,D=qpcpe,D=0,40*0,8=0,32 kN/m2 – hoone tuulepoolsel küljel. wn,E=qpcpe,E=0,40*(-0,5)=-0,20 kN/m2 – hoone tuulealusel küljel. - Katusele Tuule suund 0 kraadi: e=2h=14m wn,F=qpcpe,F=0,40*(-0,5)=-0,20 kN/m2 – hoone räästast e/10=1,4m ja otsaseinast e/4=3,5m kauguseni. AS VMT EHITUS Töö nr: 24038 Versioon: V03 – 22.05.2026 Insener: Jaanus Jõgisoo /allkirjastatud digitaalselt/ 24038_EP_AA-3-01_V03_Seletuskiri.docx  Urmas Soots – Abihoone Valga maakond, Otepää vald, Vana-Otepää küla, Kondi talu (katastritunnus 55701:001:1170) EELPROJEKTI SELETUSKIRI 17 25 wn,G=qpcpe,G=0,40*(-0,5)=-0,20 kN/m2 – hoone räästast e/10=1,4m kauguseni. wn,H=qpcpe,H=0,40*(-0,2)=-0,08 kN/m2 – hoone tuulepoolene külg ja otsaseinast e/2=7m kauguseni. wn,I=qpcpe,I=0,40*(-0,4)=-0,16 kN/m2 – hoone tuulepoolsest küljest ja otsaseinast üle e/2=7m kaugusel. wn,J=qpcpe,J=0,40*(-0,5)=-0,20 kN/m2 – hoone tuulepoolsest küljest ja otsaseinast üle e/2=7m kaugusel. Tuule suund 90 kraadi: e=2h=14m wn,F=qpcpe,F=0,40*(-1,1)=-0,44 kN/m2 – hoone räästast e/10=1,4m ja otsaseinast e/4=2,8m kauguseni. wn,G=qpcpe,G=0,40*(-1,4)=-0,56 kN/m2 – hoone räästast e/10=1,4m kauguseni. wn,H=qpcpe,H=0,40*(-0,8)=-0,32 kN/m2 – hoone tuulepoolene külg ja otsaseinast e/2=7m kauguseni. wn,I=qpcpe,I=0,40*(-0,5)=-0,20 kN/m2 – hoone tuulepoolsest küljest ja otsaseinast üle e/2=7m kaugusel. 5.1.4.4. KOORMUSKOMBINATSIOONID Koormuskombinatsioonitegurid Koormus 0 1 2 Lumekoormus 0,5 0,2 0 Tuulekoormus 0,6 0,2 0 Kasuskoormus 0,7 0,7 0,6 Konstruktsioonide kandevõime kontroll kandepiirseisundis: GGn+QQn,1+Q0,iQn,i , kus G=1,2; soodsa mõju korral G=1,0 Q=1,5 (1,35- kraanakoormuse korral); soodsa mõju korral Q=0 Konstruktsiooni kandevõime kontroll avariiolukorras: Gn+1Qn,1+2,iQn,i , Konstruktsioonide deformatsioonide arvutus kasutuspiirseisundis: Gn+1Qn,1+2,iQn,i Konstruktsioonide deformatsioonide arvutus taastumatus kasutuspiirseisundis (klaasfassaad): Gn+Qn,1+0,iQn,i 5.1.5. KANDEKONSTRUKTSIOONIDE ÜLDISED TOLERANTSI- JA KVALITEEDIKLASSID Teraskonstruktsioonide valmistamis- ja paigaldustolerantsid on määratud standardiga EN1090-2 vastavalt teostusklassile EXC2. Ehitise teraskonstruktsioonide valmistamine, montaaž ja kvaliteedimapi koostamine peab toimuma vastavalt EVS-EN 1090-2:2008 nõuetele. Keeviste kontroll teostatakse vastavalt standardile EVS-EN 1090-2:2008. NDT testide ulatus: - Põkkõmblustes 10% - Nurkõmblustes 5% AS VMT EHITUS Töö nr: 24038 Versioon: V03 – 22.05.2026 Insener: Jaanus Jõgisoo /allkirjastatud digitaalselt/ 24038_EP_AA-3-01_V03_Seletuskiri.docx  Urmas Soots – Abihoone Valga maakond, Otepää vald, Vana-Otepää küla, Kondi talu (katastritunnus 55701:001:1170) EELPROJEKTI SELETUSKIRI 18 25 Paigaldustolerantsid on toodud tabelis. Element Parameeter Lubatav viga Post Üla- ja alaotsa horisontaalne kõrvalekalle =h/300 Ühe raami keskmine üla- ja alaotsa Post =h/500 kõrvalekalle Post Algkõverus =h/750 Post Asukoht teljestikus horistontaalsuunas <5mm Ühel teljel olevate otsapostide kaugus Post <16mm horisontaalsuunas Post Järjestikku olevate postide vahekaugus <7mm Talad, Algkõverus, sõrestike horisontaalne sõrestikud ja =h/750 algkõverus jäikussidemed Vertikaalne algkõverus (sõlmpunktide Sõrestik =h/500 vertikaalne viga) Sõrestiku Varda algkõverus <3mm vardad Sõrestiku Vöövarraste vahelise kauguse viga <4mm vöövardad Sõrestiku <B/40+3mm Diagonaali asend piki sõrestikku diagonaal B- diagonaali küljepikkus Sõrestiku Diagonaalide vaheline vaba kaugus <3mm sõlmpunkt Vundament Vundamendi ülapinna kõrgus -15<<5mm Ankrupolt Horisontaalne viga <10mm Ankrupolt Vertikaalne viga -5<<25mm Kandev sein Horisontaalne viga <10mm Tariplaat R/B-s R/B tasapinnas viga mõlemas suunas <10mm Projekteeritava rajatise R/B konstruktsioonid kuuluvad 2. järelvalveklassi ja kohaldatakse 1. tolerantsiklassi nõuded. Raudbetoon konstruktsioonide tolerantside arvväärtused lähtuvad EVS-EN 13670-1:2010 ja EVS-EN 13369:2013. PÕRANDAD plaadi paksus ± 10 mm avade mõõtmed ± 10 mm avade paiknemine ± 25 mm VUNDAMENDID plaaniline paiknemine ± 25 mm kõrguslik paiknemine ± 20 mm põhimõõtmed ± 15 mm SARRUSE PAIKNEMINE Pikkusmõõtmed L<500 mm ± 10 mm L=500...1000 mm ± 15 mm L=1000...2000 mm ± 20 mm L>2000 mm ± 30 mm ankurdus- ja ülejätkupikkus d<16 mm + 20 mm kaitsekihi lubatud hälve vundamentidel + 20 mm AS VMT EHITUS Töö nr: 24038 Versioon: V03 – 22.05.2026 Insener: Jaanus Jõgisoo /allkirjastatud digitaalselt/ 24038_EP_AA-3-01_V03_Seletuskiri.docx  Urmas Soots – Abihoone Valga maakond, Otepää vald, Vana-Otepää küla, Kondi talu (katastritunnus 55701:001:1170) EELPROJEKTI SELETUSKIRI 19 25 5.2. KANDEKONSTRUKTSIOONIDE LÜHIISELOOMUSTUS Hoone karkassiks on kavandatud teraskergkarkass. Arvutusskeemilt on hoone lahendatud siirdumatute sõlmedega raamidega. Hoonele annavad jäikust piki- ja põikseintes diagonaalid ja katuse tasapinnas roovid. Hoone on lihtne ühelööviline ja kahekaldelise katusega viilhall. Hoone katusekanduriteks on kavandatud raamid sildega 7,2m ja sammuga 5,5m. Raamid kinnituvad vundamentidele paindejäigalt. 5.2.1. KANDVAD EHITISEOSAD JA ELEMENDID Hoone kanduriteks on kavandatud raamid sammuga 5,5-6m. Horisontaalsiirde vähendamiseks on raamide nurka kavandatud side, mis töötab tõmbele. Raame seovad nelikanttorudest raamide vahel asetsevad roovid, millele toetatakse katuse sandwichpaneelid. Otsaseintes on kavandatud harja alla postid. 5.2.2. EHITISE ÜLDJÄIKUS Ehitise jäikus saavutatakse hoone pikiseintes ning otsaseintes olevate kaldsidemetega. Raamidel on arvestatud jäigad nurgad ja tõmbina töötav nurkasid seov side. 5.3. MAA-ALUSED KONSTRUKTSIOONID 5.3.1. VUNDAMENT Hoone vundamentideks on kavandatud lihtsad R/B taldmikud. Vundamendikannude alla valmistatakse ette min 200mm paksune tihendatud aluskiht purustatud kruusast või liivast. Aluskiht tihendatakse tihendustegurini >0,98 (Inspector tihendusnäitaja T<1,30). Vundamendid valatakse betoonist C25/30 XC2. Vundamendikannud armeeritakse armatuuriga B500. Armatuuri kaitsekiht 50mm vastu pinnast valades ja 30mm mujal. Armatuuri jätkude ülekattepikkus min 40D. Postide kinnitamiseks on vundamentidesse kavandatud ankrupoldid. 5.3.2. VERTIKAALSED JA HORISONTAALSED KANDEKONSTRUKTSIOONID NING PÕHILISED PIIRDETARINDID Pinnasesse rajatavaid muid kandekonstruktsioone ei ole. 5.3.3. TREPID JA PANDUSED Treppe ja panduseid kavandatud ei ole. 5.3.4. SOKLIKONSTRUKTSIOONID, ŠAHTID JA SÜVENDID Hoone sokliks on kolmekihilised paneelid, kus sisekihi paksus on 120mm, soojustuskihi paksus 200mm ja väliskihi paksus 80mm. Betoon on kavandatud C30/37 tugevusklassiga. Soojustuseks on EPS. Armeering on B500B armatuurist ja kaitsekihiks on 25mm. 5.3.5. ERIMEETMED R/B konstruktsioonide korrosioonikindlus on tagatud konstruktiivselt. Erimeetmeid rakendada ei ole vaja. 5.4. MAAPEALSED KONSTRUKTSIOONID 5.4.1. KANDVAD JA JÄIGASTAVAD KONSTRUKTSIOONID Tootmishoone karkass on lahendatud terasraamidel, mis toetatakse monteeritavatele R/B kannvundamentidele. Keskmiste raamide elementideks on kavandatud terasprofiilid gabariitmõõduga 200*150mm, otsmistel raamidel 200*120mm. Raamide samm hoone pikkuses on 5,5m. Otsaseintes on harja all teraspostid mõõduga 120*120mm. Katuse kaldeks on kavandatud 35 kraadi. Seintes on diagonaalsidemed gabariitmõõduga 100*100mm ja sama profiiliga on ka raami nurki omavahel siduvad tõmbid. AS VMT EHITUS Töö nr: 24038 Versioon: V03 – 22.05.2026 Insener: Jaanus Jõgisoo /allkirjastatud digitaalselt/ 24038_EP_AA-3-01_V03_Seletuskiri.docx  Urmas Soots – Abihoone Valga maakond, Otepää vald, Vana-Otepää küla, Kondi talu (katastritunnus 55701:001:1170) EELPROJEKTI SELETUSKIRI 20 25 5.4.2. PÕHILISED PIIRDEKONSTRUKTSIOONID - R/B sokkel SOK-1: Kiht Paksus, mm , W/mK R, m2K/W Rse- välispinna soojapidavus - - 0,04 Raudbetoonplaat 80 2,00 0,04 Soojustusplaat EPS 200 0,037 5,41 Raudbetoonplaat 120 2,00 0,06 Rsi- sisepinna soojapidavus - - 0,13  5,68 Piirdetarindi soojajuhtivus (läbivaid teraskinnitusi ei ole): U=1/R=1/5,68=0,18 W/m2K Tarindi muud näitajad: - tuletundlikkus: B-s1,d0. - helipidavus: >52 dB - Välissein VS-01: Kiht Paksus, mm , W/mK R, m2K/W Sandwich-paneel Ruukki SPA E 230 - -  - Piirdetarindi soojajuhtivus: U=0,17 W/m2K Tarindi muud näitajad: - tuletundlikkus: A2-s1,d0. - helipidavus: 31dB - Katuslagi: Kiht Paksus, mm , W/mK R, m2K/W Kergpaneel SP2C E-PIR 170/210 - -  - Piirdetarindi soojajuhtivus (läbivaid teraskinnitusi ei ole): U=0,13 W/m2K Tarindi muud näitajad: - tuletundlikkus: B-s2,d0. - helipidavus: 24dB 5.4.3. SISE- JA VÄLISTREPID Ei ole kavandatud. 5.4.4. RÕDUKONSTRUKTSIOONID Ei ole kavandatud. 5.5. PAIGALVALATAVAD BETOONKONSTRUKTSOONID Raketis ja selle tugikonstruktsioon tuleb teha korduvat betoneerimist taluvast materjalist, mis tagab ühtlasi konstruktsioonile esitatavate pinnasileduse, tolerantsi ja tugevusnõuete täitmise. Raketis peab olema tihe. Liitekohtades ei tohi olla pinnakõrguste erinevusi. Lähtuda BY 40 nõuetest. Kui ei ole teisiti näidatud või kokkulepitud, tehakse raketis tervetest, ühesuurustest vineerplaatidest selliselt, et vuugid on ristlõikes sirged ja tihedad ning et oleks tagatud joonistel märgitud siledusnõuded. Vuukide jaotus nähtavates konstruktsioonides tuleb AS VMT EHITUS Töö nr: 24038 Versioon: V03 – 22.05.2026 Insener: Jaanus Jõgisoo /allkirjastatud digitaalselt/ 24038_EP_AA-3-01_V03_Seletuskiri.docx  Urmas Soots – Abihoone Valga maakond, Otepää vald, Vana-Otepää küla, Kondi talu (katastritunnus 55701:001:1170) EELPROJEKTI SELETUSKIRI 21 25 kooskõlastada arhitektiga. Silevalupinnad peavad olema valatud “puhasvalubetooniga” s.t. betooniga kus on peeneteralist materjali, tsementi ja peenfillerit piisavalt. Betoon valatakse raketisse süsteemselt kihtidena ja iga kiht tihendatakse hoolikalt. Kihi paksus tohib olla kõige rohkem 300mm ja üldkiirus kõige rohkem 1000mm tunnis. Raketiste tegemisega üheaegselt tuleb hoolitseda selle eest, et konstruktsioonidesse tehakse avajooniste kohased läbiviigud ning vajalikud süvendid. Samas või hiljemalt enne betoneerimist tuleb asetada kohale kõik betooni kinnitatavad detailid, nagu kinnitid toed ja ankrud ning nende osad. Raketise lahtivõtmisel tuleb järgida järjekorra ja ajakohaseid norme. Betoonis peab olema piisav tugevus raketise lahtivõtmisel. Sarruse vajalikud kaitsekihid on märgitud tööjoonistel. Sarruse fikseerimine betoneerimisel tuleb teostada nii, et vajalik betoonkaitsekihi paksus ja nõuded betoon-pindadele oleksid tagatud. Sarrusvarraste toetamiseks raketises kasutatakse spetsiaalseid tugesid ja vardad seotakse omavahel sellise tihedusega, mis tagab pärast betooni paigaldamist sarruse paiknemise projektijärgses kohas (arvestades lubatud hälbeid). Keelatud on elektrikaablite isolatsioonitorude paigaldamine sarruse kaitsekihi tsooni ja nende torude paiknemine töösarruse vahetus läheduses. Elektrijuhtmete torustikku ei tohi paigaldada sarruse ja raketise vahele. Sarrus peab olema valmis kuni järgmise töövuugini enne betooni paigaldamise alustamist. Betooni vesitsementtegur tuleb hoida võimalikult madal (V/T~0,5) ja vastavalt vajadusele kasutada plastifikaatoreid. Vastavalt tingimustele tuleb valida tavabetoon, kuumabetoon või külmakindel betoon. Minimaalne tsemendi hulk betoonis peab olema 330 kg/m3. Betooni plastsus ja tihendamismeetodid tuleb valida nii, et betooni tihedus ning kvaliteedinõuded oleks täidetud kogu mahus ühtlaselt. Tagada tuleb betooni minimaalne mahukahanemine. Kontroll betooni omaduste üle peab vastama kehtivatele nõuetele. Vajalikud uuringud ja testid kasutatud betooni margi ja tugevuse hindamiseks tuleb teha vastavalt EVS-EN206-le. Värsket betoonisegu tuleb hoida leondumise ja läbikülmumise eest. Talvel tehtavatel betoonitöödel tuleb juhinduda normist BY 119. Külma ilma korral tuleb betoonis kasutatav täiteaine ja vesi soojendada temperatuurini, mis tagab kasutatava betoonimassi temperatuuri vähemalt +50C. Paigaldatud betoonimassi soojendamist jätkatakse kuni selle projektijärgse tugevuse saavutamiseni. Lahtirakestatud ja eelnevalt soojendatud konstruktsiooni koormamisel tuleb arvestada betooni tugevuse kasvu aeglustumisega külmas keskkonnas. Betoonkonstruktsioonide lahtirakestamist võib alustada pärast betooni 70% tugevuse saavutamist. Järelhooldust tuleb alustada vahetult pärast betoneerimist. Selle kestvus sõltub keskkonna tingimustest ja betooni kivinemise kiirusest. Märga hooldust võib kasutada tingimusel, et seda tehakse kogu pinna ulatuses pidevalt ja katkestusteta kogu hooldeaja vältel. Niisutamiseks kasutatava vee temperatuur peab olema sama, mis oli tarduval betoonil. Järelhooldustöödel juhinduda BY32 nõuetest. Ehitistesse võib teha ehitus- ja avajooniste kohased avad ja süvendid. Muid avasid ei tohi teha ilma projekteerija loata. 5.6. BETOONVALMISTOOTED Betoonist vundamendikannud ja soklipaneelid valmistatakse tehases tootejooniste järgi. 5.7. TERASKONSTRUKTSIOONID Teraskonstruktsioonide tootmiseks koostada tootejoonised. Teraskonstruktsioonide tootmine vastavalt standardile EVS-EN 1090 Keevitamisel kasutatav elektrood peab vastama põhimaterjalile. Keevisõmblused peavad olema teostatud võimalikult ilma katkestusteta. Keevise kõrgus valida vastavalt keevitatavate AS VMT EHITUS Töö nr: 24038 Versioon: V03 – 22.05.2026 Insener: Jaanus Jõgisoo /allkirjastatud digitaalselt/ 24038_EP_AA-3-01_V03_Seletuskiri.docx  Urmas Soots – Abihoone Valga maakond, Otepää vald, Vana-Otepää küla, Kondi talu (katastritunnus 55701:001:1170) EELPROJEKTI SELETUSKIRI 22 25 elementide minimaalsele (õhema elemendi) paksusele, kui seletuskirjas või joonisel ei ole teisiti mainitud. Enne keevitamist kaitsta ümbritsevad konstruktsioonid keevituspritsmete eest. Keevised puhastada koheselt räbust ja viimistleda vastavalt karkassi viimistlus astmele. Kõikide poltide tugevusklass 8.8, kui projektis ei ole märgitud teisiti. Poldigrupid koostada vastavalt standardile EVS-EN 15048-1. Poldid tuleb eelpingestada käepingutusjõuga. AS VMT EHITUS Töö nr: 24038 Versioon: V03 – 22.05.2026 Insener: Jaanus Jõgisoo /allkirjastatud digitaalselt/ 24038_EP_AA-3-01_V03_Seletuskiri.docx  Urmas Soots – Abihoone Valga maakond, Otepää vald, Vana-Otepää küla, Kondi talu (katastritunnus 55701:001:1170) EELPROJEKTI SELETUSKIRI 23 25 6. TEHNOSÜSTEEMID 6.1. ÜLDOSA Hoone elektrikilp paikneb töökojas. Elumajale paigaldatakse oma elektrikilp ja maakaabel tuleb abihoone ja elumaja vahele. Neile paigaldatakse oma peakilp, kavandatud on soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Hoonele on kavandatud põrandaküttesüsteem, krundile paigaldatakse maaküttekontuur, maasoojust kasutatakse talvel kütteks ja suvel jahutuseks. 6.2. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 6.2.1. ÜLDOSA Veevarustus on hetkel kasutusel olevast salvkaevust. Hiljem lisatakse puurkaev. Kanalisatsiooni jaoks rajatakse septik ja imbväli. Tehnoseadmed on kavandatud töökoja ruumi. 6.2.2. NORMDOKUMENDID 1. Ehitusseadustik 2. EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ 3. EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“ 4. EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ 5. EVS 835:2022 „Hoone veevärk“ 6. EVS 846:2021 „Hoone kanalisatsioon“ 7. EVS 843:2016 „Linnatänavad“ 8. RIL 77-2013 „Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.“ 9. Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 „Ehituse üldised kvaliteedinõuded“ 10. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (08.07.2023 jõustunud redaktsioon). 6.2.3. KASUTUSIGA Veevarustuse ja kanalisatsiooni torustike projekteeritud kasutusiga on vähemalt 50 aastat tavapärase ekspluatatsiooni ja hoolduse korral. 6.2.4. VEEVARUSTUS Esialgne veevarustus toimub hetkel kasutusel olevast salvkaevust, hiljem kavandatud puurkaevust. Veevarustuse vooluhulk abihoonele on kavandatud kuni 0,8l/s. 6.2.5. KANALISATSIOON Abihoone kanalisatsioon toimub koos rajatava eluhoone kanalisatsiooniga. Kanalisatsiooni jaoks rajatakse septik ja heitvee imbväli. Kanalisatsiooni vooluhulk abihoonele on kavandatud kuni 1,0l/s. Muid vett reostavaid toiminguid ja seadmeid kavandatud ei ole. 6.2.6. TEHNOLOOGILINE VESI Tehnoloogilise vee igapäevast kasutust ei ole kavandatud. Eriolukorras tulekahju korral kasutatakse kustutamiseks kõrval oleva tiigi hüdrandist tulevat vett kustutustöödeks. 6.2.7. SADEMEVESI Sademevesi juhitakse hoonetest eemale pinnase kallete abil. Hoonele rajatakse drenaaž. 6.3. ELEKTER JA NÕRKVOOL, AUTOMAATIKA 6.3.1. ÜLDOSA Hoone elektrikilp on kavandatud töökoja ruumi. Elumajale paigaldatakse oma elektrikilp ja maakaabel paigaldatakse abihoone ja elumaja vahele. AS VMT EHITUS Töö nr: 24038 Versioon: V03 – 22.05.2026 Insener: Jaanus Jõgisoo /allkirjastatud digitaalselt/ 24038_EP_AA-3-01_V03_Seletuskiri.docx  Urmas Soots – Abihoone Valga maakond, Otepää vald, Vana-Otepää küla, Kondi talu (katastritunnus 55701:001:1170) EELPROJEKTI SELETUSKIRI 24 25 6.3.2. NORMDOKUMENDID 1. Ehitusseadustik 2. Elektriohutusseadustik 3. EVS 811:2012 „Hoone projekt“ 4. EVS-EN 61140:2006 „Kaitse elektrilöögi eest“ 5. EVS-IEC 60364 „Ehitiste elektripaigaldised“ 6. EVS-EV 50110:2005 “Elektripaigaldiste käit”: -projekteerimisnormid. 7. EVS-HD 60384.7.714 S1:2004 „Ehitiste elektripaigaldised. Osa 7.Nõuded elektripaigaldistele ja -paikadele. Jagu 714 Välisvalgustuspaigaldised.“ 8. EVS-EN 12464-1:2011 „Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus.“ 9. EVS 1838:2000 „Valgustehnika. Hädavalgustus.“ 10. EVS-EN 50172:2005 “Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid“. 11. EVS-EN 62305-2011 „Piksekaitse“ 12. EVS-EN 50130 „Häiresüsteemid“ 13. EVS-EN 50132 „Videovalvesüsteemid“ 14. VVm nr: 315,27.10.2004 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ 15. Eesti Energia AS ettevõttestandard EE 10421629 -JV ST 5-6-2001 „0,4.....20 kV võrgustandard. Osa 6:0,4 kV kaabelliinid“ 16. EL direktiiv 2006795/EÜ “Madalpingeseadmed“ ja 2004/108/EÜ „Elektromagnetiline ühildatavus“ 17. Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 „Ehituse üldised kvaliteedinõuded“ 6.3.3. KASUTUSIGA Mittevahetavate elektrikaablite projekteeritav kasutusiga peab olema sama pikk kui projekteeritud hoone eluiga, s.o. 50 aastat. Seadmete ja automaatika kasutusiga on 10-20 aastat. 6.3.4. ELEKTRISÜSTEEMI VÕIMSUS Krundi elektrisüsteemi tippvõimsus on kavandatud 15-25kW, abihoonel sellest u 7-15kW. Põhiline võimsuse vajadus tuleneb elumaja ja abihoone küttest, vastavalt max 8 ja max 7kW. Krundi peakaitse on olemas olevalt 25A mida vajadusel suurendatakse. 6.4. KÜTE JA VENTILATSIOON 6.4.1. ÜLDOSA Abihoone küte on lahendatud õhksoojuspumbaga õhukütte või maasoojuspumbaga põrandakütte abil. Panipaiga tualettruumis on põrandaküte elektriga. Tehnoseadmed on kavandatud töökoja ruumi. Täpsemalt lahendatakse kütte ja ventilatsiooniosa kütte- ja ventilatsiooniosa põhiprojektis. 6.4.2. NORMDOKUMENDID 1. EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ 2. EVS 919:2020 „Suitsutõrje“ 3. EVS 812-1:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara.“ 4. EVS 812-2:2014/AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid.“ 5. EVS 812-3:2018/AC2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid.“ 6. EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ 7. EVS 844:2022 „Hoonete kütte projekteerimine.“ 8. EVS-EN 16798-3:2017 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 3: Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimise süsteemidele (Moodulid M5-1, M5-4).“ AS VMT EHITUS Töö nr: 24038 Versioon: V03 – 22.05.2026 Insener: Jaanus Jõgisoo /allkirjastatud digitaalselt/ 24038_EP_AA-3-01_V03_Seletuskiri.docx  Urmas Soots – Abihoone Valga maakond, Otepää vald, Vana-Otepää küla, Kondi talu (katastritunnus 55701:001:1170) EELPROJEKTI SELETUSKIRI 25 25 9. EVS 906:2018 „Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 16798- 3:2017“ 10. EVS-EN 16798-1:2019+NA:2019 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valguses ja akustikast. Moodul M1-6.“ 11. Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ (01.03.2021 jõustunud redaktsioon) 12. EVS-EN 12236:2002 „Hoonete ventilatsioon. Ventilatsioonikanalite riputid ja toed. Nõuded tugevusele.“ 13. RT 103447-et „Torustike ja õhukanalite toestamine“ 14. Ettevõtlus-ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 “Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ (01.09.2025 jõustunud redaktsioon) 15. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ 16. 01.09.2025 kehtivuse kaotanud Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” millele ei ole vastavat asendust välja töötatud. 6.4.3. KASUTUSIGA Kütte- ja ventilatsioonisüsteemi kavandatav kasutusiga on 25a. Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide erinevate elementide tööiga on 15-20 aastat, mittevahetavate torustike projekteeritud kasutusiga peab olema sama pikk kui projekteeritud hoone eluiga, s.o. 50 aastat. 6.4.4. VENTILATSIOON Abihoone varustatakse soojustagastusega sundventilatsiooniga. 6.4.5. KÜTTESÜSTEEM Puhkeruumi on kavandatud perspektiivselt tulevikus lisatav kamin. Puhkeruumi tualettruumis on põrandaküte elektriga. Abihoone küte on õhksoojuspumbaga õhuküte või maasoojuspumbaga põrandaküte. Täpsemalt lahendatakse kütte ja ventilatsiooniosa kütte- ja ventilatsiooniosa põhiprojektis. 6.4.6. KÜTTE- JA VENTILATSIOONISÜSTEEMI VÕIMSUS Abihoone kütte- ja ventilatsioonisüsteemi kavandatav maksimaalne võimsus on 7-10kW, millest küte (õhk- või maasoojuspump) max 7kW. Koostas: Jaanus Jõgisoo / Insener AS VMT EHITUS Töö nr: 24038 Versioon: V03 – 22.05.2026 Insener: Jaanus Jõgisoo /allkirjastatud digitaalselt/ 24038_EP_AA-3-01_V03_Seletuskiri.docx HOONE NURGAPUNKTIDE KOORDINAADID: NR X Y 1 6440606.07 648713.69 2 6440603.36 648721.17 3 6440624.60 648728.94 4 6440629.12 648730.60 5 6440631.88 648723.12 6 6440627.30 648721.45 W2 W2 W2 TINGMÄRGID: W2 Kinnistu piir W2 Projekteeritud hoone, 219.6 m² W2 Planeeritav elumaja W2 Olemasolev haljastus W2 Likvideeritav haljastus W2 W2 PK Olmeprügi konteineri võimalik asukoht Nurgapunkti koordinaadi tähis W2 Pääs hoonesse W2 2 W Vana pääs krundile Uus pääs krundile W2 W2 Imbväli 30m² P4 Parkimisala 4 autole W2 V1 V1 V1 Projekteeritav veetorustik K1 2 W K1 K1 K1 Projekteeritav kanalisatsioonitorustik 2 W K1 Maakütte kollektor 1200m² W2 W2 W2 Projekteeritav madalpingekaabel 2 W K1 D Projekteeritav drenaaž 2 W K1 Projekteeritav maakütte kontuur 2 W K1 Kaevu hooldusala 2 W K1 Imbväljaku kuja 2 W K1 Perspektiivne puurkaev 2 W Olemasolev salvkaev K1 2 W 2 W Olemasolev elektrikilp K1 2 W Lammutatav kuivkäimla K1 60 2 W 61 Planeeritud tuletõrjevee hüdrant K1 2 W Nähtavuskolmnurk 2 W K1 Septik 3m3 2 Tee kaitsevöönd W K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 2 W K1 W2 K1 R50 W2 K1 KRUNT: 11. Maakatastri number: 55701:001:1170 2 W W2 W2 W2 53 Aadress: Valga maakond, Otepää vald, Vana-Otepää küla, Kondi talu W2 W2 16.2 Sihtotstarve: Maatulundusmaa 100% W2 W2 W2 W2 2 Pindala: 32501 m2 12.0 W2 W2 P4 W2 W2 W2 PROJEKTEERITUD HOONE: 0 W2 W2 W2 Eh.alune pind: 219,6 m2 W2 W2 W2 W2 0 W2 W2 R1 W2 V1 V1 10.5 Tulepüsivusklass: TP3 0 V1 0 R1 W2 V1 V1 MÄRKUSED: m W2 =7 1. Geodeetilise alusplaanina kasutatud OÜ Otepää Maamõõdubüroo N2 W2 tööd. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. L PK m, 0 10 W2 1= LN W2 W2 34.39 10.0 0 10.00 W2 W2 W2 LN2=7m W2 W2 , LN1=100m W2 W2 03 HKK 22.05.2026 Joonis täiustatud 02 HKK 18.05.2026 Joonis täiustatud, hoone pikkus vähendatud 1m võrra 01 JJ 08.05.2026 Joonis väljastatud Vers. Muutja Kuupäev Kirjeldus Tellija: Tellija: Urmas Soots Projekti kuupäev: 08.05.2026 Objekt: Objekt: Garaaž Joonis Mõõtkava(d): 1:500 Asendiplaan Töö nr. Staad. Osa-grupp-jrk.nr. Vers. 24038 EP AS-4-01 03 Aadress: Valga maakond, Otepää vald, Vana-Otepää kula, Kondi 67418 www.vmtehitus.ee Insener: Jaanus Jõgisoo [email protected] +372 434 9745 Tehnik: Hans-Kristjan Kivistik Käesolevat joonist ei ole lubatud kasutada osaliselt või muudetud kujul ilma VMT Ehitus AS nõusolekuta Saatja: "Ehitisregistri menetluskeskkond" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: Palume teie kooskõlastust eelnõule Kuupäev: 2026-06-01 07:35 Otepää Vallavalitsus menetleb praegu ehitusloa taotlust nr 2611271/05743 aadressile Valga maakond, Otepää vald, Vana-Otepää küla, Kondi (Abihoone) ja soovib teie kooskõlastust eelnõule. Kooskõlastuse kutse põhjus: ehitustegevus riigitee kaitsevööndis Palun avage eelnõu e-ehituse keskkonnas <https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/operation/27875366> (menetlus nr: 549429), määrake omalt poolt kooskõlastuse eest vastutav kasutaja ja kontrollige eelnõu andmeid. Kooskõlastust või märkuseid eelnõule ootame kuni 11.06.2026 (k.a). Pärast selle tähtaja möödumist loeme, et olete eelnõuga päri. Menetluse kulgu puutuvate küsimuste korral palun pöörduge menetleva asutuse (Otepää Vallavalitsus) või menetleja (KALEV KEPP) poole.