Kiri

TELLIJA: OÜ R-Katend AADRESS: PÄHKLI, TEHUMARDI KÜLA, SAAREMAA VALD, SAAREMAA Kat. tunnus 71401:001:0341 ÜKSIKELAMU EELPROJEKT Ehitusprojekti valmimise kuupäev: 09.04.2026 Töö nr. 0526-EP KOOSTAJA: MARTIN HEIN SAAREMAA 2026 SISUKORD GRAAFILISE OSA SISUKORD ........................................................................................ 3 SELETUSKIRI ................................................................................................................... 4 1 Ehitusprojekti ühisosa .......................................................................................... 4 2 Normdokumendid ................................................................................................ 4 3 Välisruum ............................................................................................................. 5 4 Asendiplaan .......................................................................................................... 6 5 Tehnovõrgud ja –rajatised .................................................................................... 7 6 Vertikaalplaneering .............................................................................................. 7 7 Haljastus ............................................................................................................... 7 8 JÄÄTMEKAVA .................................................................................................. 7 9 Elektrivarustuse välisvõrk .................................................................................. 10 10 Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk .......................................................... 10 11 Hoone arhitektuur............................................................................................... 13 12 Hoone sisearhitektuur ......................................................................................... 17 13 Akustika ............................................................................................................. 18 14 Hoone ehituskonstruktsioonid ............................................................................ 18 15 Hoone tuleohutus ............................................................................................... 20 16 Hoone kütte-, ventilatsiooni-, jahutuspaigaldis ja soojussõlm ........................... 24 17 Hoone veevarustus ja kanalisatsiooni paigaldis ................................................. 25 2 GRAAFILISE OSA SISUKORD 1. Asendiplaan MK 2:1 2. Põhiplaan MK 1:45 3. Lõige MK 1:45 4. Vaated MK 1:80 5. Avatäited MK 1:35 3  SELETUSKIRI 1 Ehitusprojekti ühisosa 1.1 Üldandmed Objekti asukoht Pähkli, Tehumardi küla, Saaremaa vald Kat.tunnus: 71401:001:0341 Ehitusprojekti staadium Eelprojekt Ehitusprojekti tellija andmed Nimi: Martin Hein E-post: [email protected] Peaprojekteerija andmed OÜ R-Katend reg. kood: 14996569 Kontaktandmed: 56677949 E-post: [email protected] Ehitusprojekti osad koostanud Ehitusprojekti osad puuduvad projekteerijate andmed 1.2 Alusdokumendid - Projekteerimistingimused NR. 2611802/00688 välja antud 04.02.2026 Saaremaa Vallavalitsus 1.3 Ehitusuuringud - Geodeetiline alusplaan töö nr T-19-291 OÜ Hadwest 2 Normdokumendid - Eesti standard EVS 932:2017 Ehitusprojekt - Määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ vastu võetud 01.01.2025 4 3 Välisruum 3.1 Olemasolev olukord Pähkli kinnistu asub Tehumardi küla lõunaosas. Kinnistu piirneb ida ja loode poolt eraomandis kruntidega; lõuna poolt riigiteega. Naaberkinnistud: Ilmakaar Kinnistu nimi Katastri tunnus Ida Kadaka 71401:001:0342 Lõuna 21102 Mustjala-Kihelkonna-Tehumardi tee 72101:001:0962 Loe Vahekraavi 72101:001:0775 Pähkli kinnistule ulatub Mustjala-Kihelkonna-Tehumardi riigitee nr 21102 kaitsevöönd (30 m teekatte servast). Vahekraavi kinnistul asub olemasolev puurkaev hooldusalaga 10 m. Pähkli kinnistul ei asu ühtegi olemasolevat hoonet. Varju analüüsi ei teostata: projekteeritav hoone ei varja ühtegi olemasolevat hoonet; olemasolevaid hooneid projekteeritava hoone lähiümbruses ei asu ning seetõttu ei põhjusta oluliselt projekteeritava hoone varjamist päikesevalguse eest. Pähkli kinnistu asub absoluutsete kõrgusmärkide järgi tasasel alal. Minimaalne kõrgus kinnistul on 4.05 ning maksimaalne 4.70. Horisontaalide järgi on kõikumine umbes 0.65 meetrit. Kinnistule juurdepääsemiseks kasutatakse riigiteed 21102 Mustjala-Kihelkonna- Tehumardi (kat. 72101:001:0962). Kinnistule juurdepääsemiseks on teele rajatud olemasolev mahasõit. Kinnistul asuvad kõrghaljastusena leht- ja okaspuud. Taimestik on madal. Pinnaseuuringud puuduvad. 5 4 Asendiplaan Projekteeritav hoone asub kinnistu lõuna osas harjajoonega kirre-edela suunaliselt. Objekt Distants projekteeritavast hoonest (m) Projekteeritav puurkaev 21,5 Projekteeritav omapuhasti 32 Hoonele juurdepääs toimub mööda Mustjala-Kihelkonna-Tehumardi teed, olemasoleva asfaltkattega 4,5 m laiuse maha sõidu kaudu. Krundile pääsemiseks rajada olemasolevale maha sõidule juurdepääsutee (3m laiune). Rajada parkimisala minimaalselt kahe sõiduauto jaoks. Parkimisala betoonkivi kattega. Juurdepääsutee pikkus parkimisalani: 77 m Parkimisala ja juurdepääsutee pindala: 429 m2 Kinnistusiseste teekatete koormuseid ei määrata. Kinnistul sõlmida liitumisleping prügivedu pakkuva ettevõttega. Kinnistule paigutada prügikonteiner 240L. Juurdepääs prügikonteinerile käib olemasoleva juurdepääsutee kaudu. Prügikonteineri ümber võib ehitada alla 20 m2 suuruse varjualuse. Krundi ümber on planeeritud rajada piirdeaed; krundi riigiteega piirnevast küljest tee kaitsevööndist väljapoole. Piirdeed rajatakse puidust postidele, mille vahele paigaldatakse tumepruuniks värvitud vertikaalsed puitlatid. Aia paiknemine märgitud asendiplaanile. Aia kõrgus maksimaalselt 1,5 m. Maaala pindala ja sihtotstarve 5536 m2, 100 % maatulundusmaa Ehitisealune pindala 127,6 m2 Täisehitusprotsent 2,3 % Parkimiskohtade arv 2 tk Ehitise tuleohutusklass TP3 Ehitise koordinaadid: Nr. X Y 1. 6449947.5 397134.16 2. 6449943.54 397140.37 3. 6449931.27 397130.90 4. 6449935.36 397124.56 6 5 Tehnovõrgud ja –rajatised Ehitusprojekti graafilises osas leht nr 1 Asendiplaan on toodud olemasolevad ning ehitatavad tehnovõrgud ja –rajatised. 6 Vertikaalplaneering Hoone põranda kõrgus absoluutkõrguste järgi on määratud kinnistusiseseid absoluutkõrgusi silmas pidades. Elamu põhikorruse raudbetoonplaadi (must põrand) kõrgus: 0,00 = 5m. Sadeveed suunata maapinna kalletega hoonest ning parkimisaladest eemale, immutamine pinnasesse. 7 Haljastus Säilitada olemasolevat kõrghaljastust võimalikult palju. Hoovis kasutada haljastuse ilmestamiseks madalaid ilupõõsaid ja puid. . Haljastamisel jälgida MaaRYL 2010 nõudeid. Puude kaitsmist rakendada juhul kui kinnistusiseseid rajatisi ning hooneid ehitades ohtlikult lähedale jäävad puid on kavas säilitada: 8 JÄÄTMEKAVA Koostatakse ehitus- ja lammutusjäätmete kavandatava käitlemise kohta objektil vastavalt Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirja § 37 lg 3 punktile 2 ja § 39 lõikele 1. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise info ja käitluskohad: https://www.saaremaavald.ee/liigiti-kogumine/ehitusjaatmed 7 Jäätmeliik Kogus Ühik Eeldatav käitluskoht või käitleja Puidujäätmed (immutamata, 1 m3 Kütteks värvimata) Kiletamata papp ja paber 0,1 m3 Lähim jäätmejaam Teras ja muud metallid 0 m3 - Värviline metall 0 m3 - Plekk 0 m3 - Kivid, krohv, kips, betoon, tellis 0,5 m3 Lähim jäätmejaam jms Klaasijäätmed 0 tk - Eterniit 0 t - Muu lammutusjääk 0 m3 - (el.kaablid, valgustid jms) Prügi (sega olmejäätmed) 0,5 t Lähim jäätmejaam Ohtlikud jäätmed: värvi-, laki-, vaigu- ja 5 kg Lähim jäätmejaam liimijäägid vahud, silikoonid, mastiksid 1 kg Lähim jäätmejaam värvitud või immutatud 20 kg Lähim jäätmejaam materjalide jäägid tõrvapapp, vanaõli, 0 kg määrdeained, õlised kaltsud, luminofoorvalgustid Tabel 1. Jäätmete hinnanguline kogus. Antud tabel on hinnanguline. 8  Pinnase liik Hinnanguline Tegevuse lühikirjeldus kogus m3 Kasvupinnas 20 Pinnase ladustamine toimub samal kinnistul Kivid ja pinnas 75 Kivide ja pinnase ladustamine toimub samal kinnistul Saastunud pinnas - Info puudub Tabel 2. Pinnasetööde mahtude bilanss. Antud tabel on rangelt hinnanguline. Juhised ehitajale Ehitusobjektil tekkivad jäätmed sorteeritakse kohapeal liikide kaupa vastavalt jäätmekavale ja paigutatakse eraldi konteineritesse mahuga 0,24 – 10 m3, mis on vastavalt tähistatud. Pinnas, kaevis ja suuremahulised jäätmed paigutatakse eraldi hunnikutesse. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid märgistatakse ja lukustatakse või tagatakse nende valve. Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks ainult isikule, kellel on asjakohane jäätmeluba või kes on ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Lubade ja litsentside olemasolu saab kontrollida keskkonnalubade infosüsteemist. Jäätmete üleandmisel vormistatakse seda tõendav dokument. Pinnase ladustamiseks või taaskasutamiseks väljaspool ehitusobjekti tuleb taotleda Keskkonnaametilt registreerimistõend. Kui pinnas kaevatakse välja kaevetööde käigus looduslikust olekust, st tekib kaevis, on võimalik seda kasutada väljaspool sama kinnistut ainult Keskkonnaameti nõusolekul, esitades ametile eelnevalt vastava taotluse. Puidujäätmeid võib põletada/kasutada kütteks vaid juhul, kui need ei ole värvitud, lakitud ega immutatud. Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri määrust asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuete kohta. Tööde käigus avastatud reostusnähtudega pinnas viiakse erikäitlusse. Reostuse avastamisest teavitada Saaremaa Vallavalitsust. 9  Muus osas tuleb jäätmete nõuetekohasel käitlemisel lähtuda Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjast ja jäätmeseadusest. Ehitusjäätmete üleandmist tõendavad dokumendid säilitatakse vähemalt kaks aastat või kuni kasutusloa/kasutusteatise kooskõlastamiseni ehitusregistri kaudu. 9 Elektrivarustuse välisvõrk 9.1 Liitumispunkti kirjeldus ja põhiparameetrid Sõlmida liitumisleping elektrienergiaga varustamiseks. Elamu elektriliitumiseks paigaldatakse krundi piirile elektriliitumiskilp. 9.2 Kaablid Liitumiskilbist viia madalpingekaabel elamu tehnoruumis asuva jaotuskilbini. Elamu varustada eraldi maanduskontuuriga. 9.3 Välisvalgustus Õueala ning sissesõidu tee valgustamiseks paigaldada välisvalgustus. Soovitatav on paigaldada üksikud energiasäästlikud liikumisanduriga lambid. Välisvalgustus peab tagama ohutu liikumise parkimisalal ning maja peasissepääsu juures. Paigaldada välisvalgustus hoone iga sissepääsu juurde välisseina külge. 9.4 Päikesepaneelid Kinnistule on planeeritud rajada perspektiivne päikesepark. Päikesepargi asukoht on märgitud asendiplaanil. 10 Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk 10.1 Normdokumendid • Keskkonnaministeeriumi määrus nr. 31 “Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded“ 31.07.2019 • EVS 847-1:2025 - Veehaarded • Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Saaremaa vallas • EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk • EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk Tehnosüsteemi kasutusiga: 20 aastat 10 10.2 Veevarustuse välisvõrk Kinnistu veeallikaks on olemasolev puurkaev, märgitud asendiplaanile. Puurkaevu hooldusala r=10m sisse ei tohi jääda kanalisatsioonitorustikku ega omapuhasti kuja. Puurkaevu hooldusalas mitte immutada hoone katuselt tulevat sademevett. Joogivee kvaliteet peab vastama Eesti vabariigi määrus nr 61/vastu võetud 24.09.2019 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ esitatud § 3. Välisvõrgus kasutatav veetorustiku läbimõõt: Dn32PE. Veetorustiku materjal: Veevärgi rajamisel kasutatud torusid ja toruliitmikke, mis on valmistatud vastavalt Eesti oludele sobivatele standardiseeritud kvaliteedinõuetele. 10.3 Reovee kanalisatsioonivõrk ja käitlussüsteemi kirjeldus Reovee kanalisatsioonivõrk on lahendatud omapuhasti baasil. Omapuhasti on sertifitseeritud ja vastab vajalikele nõuetele. Torustiku materjal: plast omapuhasti ja trasside perspektiivne asetus märgitud asendiplaanile. Purgimisteenust osutavalt ettevõttelt, nõuetekohase purgimise tõenduseks on ettevõte kohustatud igakordsel teenuse osutamisel üle andma teenuse tellijale ka arve/kviitungi. Imbtunnel on paigutatud biopuhastist 5m kaugusele. Tunneli kaevis täidetud killustikuga vähemalt 500 mm sügavuse tunneli all. Killustik tihendatud ning sellele asetatud tunnelid. Vältimaks pinnase tagasivoolamist imbtunnelisse, immutustunnel kaetud geotekstiili vaibaga, ülekattega vähemalt 30 cm. Imbtunnelile paigaldatud ventilatsioon, mis on paigaldatud viimase tunnelimooduli asuvale pesale. Kanalisatsioonitorustik rajada Ø 110 PVC kanalisatsioonitorudest, mis on paigaldatatud tihendatud, kividest puhastatud pinnale (liiv) 1–2% kaldega. Kanalisatsioonitorustik kuni biopuhastini paigaldada isevoolsena. Reoveekäitlussüsteemi rajamisel peavad olema täidetud järgmised tingimused : Maksimaalsed arvutuslikud veekogused: max 0,5 m³/d; 1,5 l/s. Reostuskoormus 0,3 kgBHT7/d max reostuskoormus 5 IE kavandatav kasutusiga 30-50 aastat Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 99 võib heitvett pinnasesse juhtida: kuni 5 m3 ööpäevas nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee mehaanilist puhastamist juhul, kui puhastatakse ainult olmereovett, välja arvatud vesikäimlast 11 pärit reovesi kuni 10 m3 ööpäevas nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist. Elamu reovete kanaliseerimiseks on rajatud omapuhastist ja imbtunnelist koosnev reoveekäitlussüsteem. 10.4 Sademevee kanalisatsioonivõrk Kinnistu katuselt juhitakse sademevesi vihmaveetorustiku abil haljasalale, kus toimub sademevee immutamine. Kinnistu ja platside siseselt kasutada mitmeid meetodeid sademevee juhtimiseks, sh torustik, betoonist rennid, vett kergesti läbi laskvad puistematerjalid. Sademevee arvutusäravool katustelt Qas = 1,06 l/s 10.5 Hüdrogeoloogilised tingimused Põhjavee kaitstus: suhteliselt kaitstud põhjaveega ala. Põhjavee liikumissuund: lõuna. Omapuhasti reostuskoormus kuni 50 ie. Reovee tekkimise kogus kuni 0,5 m3/d (arvestatud 4 elanikuga). Reovee tekkimisel ei ole hooajalisust. Tegemist on aastaringselt kasutatava elamuga. Tegemist on omapuhastiga, mis on mõeldud olmereovee töötlemiseks. Imbsüsteemi kuja (50m) ei kattu ümbruskonnas paiknevate puurkaevude hooldusaladega (10m) või sanitaarkaitsealadega. Omapuhasti asukohta näeb ehitusprojekti asendiplaanilt graafiline osa leht 1. asukoha skeem. Kohtpuhasti toimimisaeg 30 aastat. Vee erikasutusloa vajalikkus puudub. Naabrite nõusolekud on lisatud. Omapuhasti rajamine tuleb dokumenteerida. Hoone kasutusloa taotlusega esitada ka info rajatud omapuhasti kohta (seadmete ja mahutite nõuetele vastavust tõendavad sertifikaadid, kogu süsteemi hõlmav kasutus- ja hooldusjuhend, kaetud tööde aktid, teostusmõõdistus). 12 11 Hoone arhitektuur Arvestades naaberhoonestust antud piirkonnas ning projekteerimistingimusi. Projekteeritud on viilkatusega ühekordne eluhoone. Nr. Tarindi nimetus Materjal Kood/Värv Kataloog 1. Fassaad vooder Puit 606X Vivacolor 2. Akende ja uste Plekk/puit 606X Vivacolor liistud 3. Sokkel Krohv Hall 4. Aknaraamid Plastik Valge Plasto 5. Tuulekastid Puit 606X Vivacolor 6. Katus/ v. vee süst. Kivi Tumehall Monier Tabel 3. Esmased ehitise tarindite välised värvitoonid Tarindite kasutusead: fassaadikate 15a, välisperimeetri avatäited 10a, katusekate 20a. 11.1 Tööetappide soovituslik järjekord 1. Ehitusprojekti koostamine ja ehitusloa saavutamine 2. Eriosade projektide koostamine (vastavalt vajadusele) 3. Ehitaja selekteerimine ja lepingu kinnitamine 4. Ehitamise alustamise teatise esitamine 5. Geodeetilised märkimise tööd 6. Pinnase koorimine, vundamendi aluse kaevamine 7. Trassitööd 8. Vundamendi ehitus 9. Seinte, lagede, katuste ehitus 10. Tehnosüsteemide rajamine tarindite ehitusega paralleelselt 11. Avatäidete paigaldus 13  12. Viimistluse tegemine 13. Välised täited maja ümbruses, parkimisala ja juurdepääs kinnistule 14. Haljastuse teostamine NB! Tööde järjekord on soovituslik. 1. Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 3/ 14.02.2020 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“) 2. Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamist on alustatud, on kehtivusaeg 7 aastat. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev. Esitada 3 päeva enne töödega alustamist "ehitamise alustamise teatis". Põhjendatud juhul võib ehitusloakehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust (Ehitusseadustiku § 45 lg (1), (2), § 43 lg (1)). 11.2 Hoone piirded 11.2.1 Vundament Hoonele on projekteeritud soojustatud betoonelementidest sokliosaga plaatvundament. Hoone esimese korruse põrand on projekteeritud raudbetoonist plaadina. Vundamendi- ja põrandaalune pinnas tihendada killustiku ja liivaga. Soklielemendid paigaldada tasandatud liivale. Soklielemendi vahele põranda alla paigaldada soojustuseks vahtpolüstüreen 100 mm, seejärel kile, ning vahtpolüstüreen 3x100 mm. Raudbetoonplaat ja –vundamendiserv valada vahtpolüstüreenalusele. Raudbetoonplaadi paksus 100 mm. Sokli pealne hüdroisoleerida bituumenist sokli lindiga. Soklielemendid on väljastpoolt krohvitud. Vundamendi rajamisel lähtuda soklielemendi tootjapoolsetest juhenditest. Põrandakatte materjalid on sõltuvalt ruumile erinevad. Niisketes ruumides: dušš,WC’s, saunas kasutada põrandatel hüdroisolatsiooni ning pinnad plaatida. Teistes ruumides katta põrandad parketiga. Raudbetooni ning puitdetailide kokkupuutepunktid hüdroisoleerida. 14 11.2.2 Põrand Hoone põrand ehitatakse betoonist 100 mm. Paigaldada kile. Põrand soojustatakse vahtpolüstüreeniga 300 mm. Põrandakatte materjalid on sõltuvalt ruumile erinevad. Niisketes ruumides ning saunaruumis kasutada põrandatel hüdroisolatsiooni ning pinnad plaatida. Mitteniisketes ruumides on planeeritud kasutada põrandakattematerjalina puitparketti. 11.2.3 Välisseinad Ehitise seinad rajatakse puitkarkassist 45x195 S600mm. Karkassi vahe soojustatakse 100+100 mineraalvillaga. Paigaldada aurutõke, lisa roovitus 45x45 S600mm, roovi vahel 50mm mineraalvill. Roovile paigaldada OSB ja kipsplaat. Põhikarkassist välja paigaldada tuuletõkke kipsplaat 9 mm, millele paigaldada Tyvek tuuletõkkekangas ning ühenduskohad teipida. Tuuletõkkele paigaldada distantslatid 21x45 S600mm. Distantslattidele paigaldada horisontaalne laudvooder. 11.2.4 Siseseinad Ehitise siseseinad ehitada puitkarkassist 45x95 mm S600mm ja 45x120 mm, katta ühelt poolt 9mm OSB plaadiga ja mõlemalt poolt kipsplaadiga. Ehitise jäigastavad siseseinad ehitada puitkarkassist 45x145mm S600mm. Katta ühelt poolt 9mm OSB plaadiga ja mõlemalt poolt kipsplaadiga. Siseseinad soojustada mineraalvillaga. Niisketes ruumides kipsplaadi asemel kasutada Tycrock niiskuskindlat plaati, hüdroisoleerida ning plaatida. Kuivades ruumides võib kasutada värvi, tapeeti. Dušširuumipoolsed siseseinad ehitada karastatud klaasist. 11.2.5 Vahelagi Ehitise vahelae moodustab fermide alumine vöö. Fermide sille on 7,65m. Fermide alumise vöö vahele paigaldada mineraalvill 500 mm, aurutõkkekile, puitroovitus 28x70 S400mm. Roovituse vahele elektrijuhtmed, toosid, lambid. Roovituse alla paigaldada kipsplaat. 15 11.2.6 Katus Katusekatteks Monier katusekivi. Katusekivi toetub roovitusele 45x45mm. Paigaldada distantslatid 45x45mm, katuse aluskate Ruuki Fix 145 vastavalt fermide sammule. Katuse kandev osa ehitada fermidest. Fermid kinnitada puitkarkassi ülemisele vööle. Katuse kalle on 31 kraadi. 11.2.7 Aknad Veeplekid kinnitada peidetud kinnitusvahenditega. Aknad on puidust, kolmekordse klaasiga, ühekordse raamiga U-arv: 0,9 W/(m2*K) 11.2.8 Uksed Uksed varustada suluste, tihendite, piirajate, lukkude ja muu tarvilikuga. Paigaldamisel arvestada termonihkeohtudega. Välisuste U-arv: 1,0 W/(m2*K). Uste paigaldamisel lähtuda paigaldamisjuhendist. 11.2.9 Trepid Välistrepp armeeritud betoonist, kaetakse ilmastikule vastupidava ja libisemiskindla kiviplaadiga. 11.2.10Terrass Terrass rajatakse killustikalusele paigaldatud kiviplokkidele, millele paigaldatakse sügavimmutatud 45x95 mm prussid ning kinnitatakse kuumtsingitud nurgikutega kiviplokkidele. Terrassi laudiseks 28 x 120 mm immutatud terrassilaudis. 16  11.3 Ehitise tehnilised andmed Ehitisealune pind (m2) 127,6 Maapealse osa alune pind (m2) 127,6 Maapealsete korruste arv 1 Maa-aluste korruste arv 0 Absoluutne kõrgus (m) 9,8 Kõrgus (m) 5,4 Pikkus (m) 15,8 Laius (m) 8,1 Sügavus (m) 0 Suletud netopind (m2) 88,5 Köetav pind (m2) 88,5 Maht (m3) 630 Maapealse osa maht (m3) 630 Üldkasutatav pind (m2) 0 Tehnopind (m2) 4,8 Eluruumide pind (m2) 83,7 Tabel 4. Ehitise tehnilised andmed Ehitise kasutamise otstarve: Üksikelamu 11101 12 Hoone sisearhitektuur Hoone sisearhitektuuri detaile ei fikseerita käesoleva projekti käigus. Keelatud on kasutada siseviimistluses materjale, mis kujutaks inimese tervisele või ümbritsevale keskkonnale ohtu. Soovitatav on kasutada looduslikke materjale: puit, mineraalsed krohvid (savi, lubi, tsement). 17 13 Akustika Välismüra taotlustase liiklusmüra osas päeval on LpA,eq,T = 60 dB ning öösel LpA,eq,T = 50 dB. Tegemist on olemasoleva alaga. Tegelikud andmed mürataseme osas puuduvad. Müra normtasemed eluruumides päeval LpA,eq,T = 40 dB ja öösel LpA,eq,T = 30 dB Ühe elamu ruumide vaheline minimaalne õhumürapidavus R’w >= 43 dB. Ehitise välispiirded R’w>= 55 dB 14 Hoone ehituskonstruktsioonid 14.1 Kasutatud normdokumendid • ET-1 0113-0189 Ehitiste tööiga. EPN 15.1 • ET-1 0113-0096 Projekteerimise alused. Koormused. Osa 2.1. Ehituskonstruktsioonide koormused. Sissejuhatus EPN - ENV 1.2.1 • ET-1 0113-0109 Projekteerimise alused. Koormused ja mõjurid. Osa 2.3. Omakaalukoormused EPN - ENV 1.2.3 • ET-1 0113-0167 Projekteerimise alused. Koormused. Osa 2.4. Kasuskoormused EPN - ENV 1.2.4 • ET-1 0113-0097 Projekteerimise alused. Koormused. Osa 2.5. Lumekoormus EPN - ENV 1.2.5 • ET-1 0113-0138 Projekteerimise alused. Koormused. Osa 2.6. Tuulekoormus EPN - ENV 1.2.6 18 14.2 Hoone kandeskelett Ehitise kandvad välisseinad on projekteeritud puitkarkassist 45x195 mm. Puitkarkassile toetatakse tööstuslikult valmistatud fermid. Fermide kalle on kraadi. 14.2.1 Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteedinõuded Fermide ja talastiku siire max L/300 Postide horisontaalsiire max h/300 Tolerantside arvväärtused võtta konkreetse ehitiseosa või konstruktsiooni kohta „Tarindi RYL 2010“ kvaliteediklassi nõuetest. 14.3 Koormused 14.3.1 Lumekoormus Lume normkoormus sk = 1,25 kN/m2 Katuse kaldenurk 0⁰...30o kujutegur µ1 = 0,8 Katuse lumekoormuse normsuurus s = 0,8 x 1,25 = 1,0 kN/m2 14.3.2 Omakaalukoormus Omakaalukoormus arvutada vastavalt konstruktsioonile. 14.3.3 Kasuskoormus Eluruumide põrandate kasuskoormus ruumi klass A = 2,0 qkkN/m2 , 2,0 QkkN 14.3.4 Tuulekoormus Maastiku tüüp III. Vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-4/NA:2007 on Eestis tuule põhilise baaskiiruse väärtuseks 21 m/s. Hoone kõrgus 6,0 m Tuule kiirusrõhk on qp = 0,383 kN/m2 Normatiivne tuulekoormus we = 0,383 * cpe (kN/m2) (cpe – vastava tsooni välisrõhutegur) 19 14.3.5 Pinnase kandevõime Pinnase kandevõime peab olema minimaalselt 300 kN/m2. Tihendada taldmiku alla pinnasetihendajaga paekivi killustik fraktsioon 16/32 minimaalselt 200 mm kihina. 15 Hoone tuleohutus 15.1 Projekti tuleohutuseosa koostamisel aluseks olevad standardid: • EVS 812-2:2014 – Ehitiste tuleohutus: Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid • EVS 812-3:2018/AC:2018 – Ehitiste tuleohutus: Osa 3: Küttesüsteemid • EVS 812-6:2012 - Ehitiste tuleohutus: Osa 6: Tuletõrje veevarustus • EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus: Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded • „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ – vastu võetud 01.03.2021 nr 17 15.2 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve Hoone nimetus Üksikelamu Projekteeritud tuleohutusklass TP3 Eripõlemiskoormus <600 MJ/m2 Kasutusviis I Kasutamise otstarve 11101 Tabel 5. Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve 15.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted 15.3.1 Tuleohutuskujad Lähima hoone vaheline kaugus on vähemalt 8 m, täiendavaid nõudeid välisseina konstruktsioonile ei esitata. 20 15.3.2 Tuletõkkekonstruktsioonid ja tuletõkkesektsioonid Hoone jäigastavate ja kandekonstruktsioonidele tulepüsivusnõudeid ei esitata. 15.4 Tuletundlikkus TP3 klassi I kasutusviisi ehituses põlemiskoormusega alla 600MJ/m2 paiknevate ruumide põrandate, siseseinte ja lagede pinnakihile esitatavad nõuded tuletundlikkusele: Seinad ja lagi: D-s2,d2 Põrandad: - Tehnoruumid: Seinad ja lagi: B-s1,d0 Põrandad: Dfl-s1 Välisseina, välisseina välispinna ja õhutuspilu välis ja sisepinna nõutud: Välisseina välispind: D,d0 Õhutuspilu välispind: D,d2 Õhutuspilu sisepind: D,d2 Kuni kahekorruselises hoones rõdu, lodža ja terrass: Põrandad: Dfl-s1 Rõdu, lodža ja terrass peavad olema ehitatud nii, et tuli ei leviks piki välisseina välispinda; välisseina konstruktsioonis; ega välisseina ja tuletõkkekonstruktsioonide ühenduskohtade kaudu. Katusekate peab vastama nõuetele, mis näitab ette piiratud osalemise põlemisprotsessis Broof (t2- t4). Takistada tuleb tule levikut katusekonstruktsiooni sisse. 21 15.5 Evakuatsioonilahendus 15.5.1 Evakuatsiooniteed • Evakuatsiooniteede minimaalne laius on 900 mm ning kõrgus 2100 mm. • Evakuatsiooniks ei kasutata lükanduksi ning uste avanemise suund peab olema vastavalt evakueerumise suunale • Väljumistee pikkus evakuatsioonipääsuni maksimaalselt 30 m 15.5.2 Pääsud keldrisse, pööningule ja katusele Hoonel puudub kelder. Hoone pööningule pääseb majavasak poolsest otsaseinast, kus asub luuk mõõtmetega 600x900 mm. 15.6 Tuleohutuspaigaldised Tuleohutuspaigaldis peab ehitisse paigaldatuna vastama temale ettenähtud asjakohasele tehnilisele normile, samuti peab ta olema hooldatud ja kontrollitud. Paigaldada hoone igale korrusele vähemalt 1 autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur (suitsuandur). Paigaldada hoonesse vähemalt üks 6 kg-ne pulberkustuti. 15.7 Tehnosüsteemide tuleohutus 15.7.1 Ventilatsiooniseadmete tuleohutus Hoonet teenindab soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Ventilatsiooniagregaadi soovituslik asukoht on tehnoruumis. Võimaldada ventilatsioonitorustiku puhastamist. Tulekahju korral võimaldada ventilatsiooniagregaadi käsitsi seisma panemist. Köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI15 ja tuletundlikkusega A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. 22 15.7.2 Kütteseadmete tuleohutus Hoonet teenindab maasoojuspump. Soojuspumba sisemine moodul asub tehnoruumis. Võimaldada soojuspumba torustiku puhastamist. Tulekahju korral peab soojuspump seiskuma. 15.8 Väline tulekustutusvesi Aadress: Orava kinnistu, Tehumardi. Hoone väliskustutuseks vajalik veehulk: 10 l/s 3 tunni jooksul Veevõtukoha liik: looduslik veevõtukoht. Veevõtukoha kaugus projekteeritavast hoonest mööda teed põhja suunal on 0,5 km. Veevedu paakautodega. Tegemist on hajaasutusega. 23 16 Hoone kütte-, ventilatsiooni-, jahutuspaigaldis ja soojussõlm 16.1 Normdokumendid • ET-1 0113-0189 Ehitiste tööiga. EPN 15.1 • EVS 812-3: 2018/AC:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid Hoone küte lahendatakse lokaalse küttena maasoojuspumba kaudu, mille soojuskandjaks on põrandaküttetorustikus vesi. Maasoojuspumba sisemooduli ning soojustagastusega ventilatsiooniseadme asukoht on tehnoruumis. Ventilatsioonitorustik paigaldatakse fermide vahele vahelae sisse. Torustiku paigaldamisel ferme mitte puruks saagida. Hoone ventilatsioonisüsteemidel ja soojaveetorustikel tööea klass E 20 aastat. Küttesüsteemiks on põrandaküte. Kasutatav kütus on elekter. Maaküttepumbaga toodetakse majapidamises kasutatav soe tarbevesi. Hoone jahutus on lahendatud õhk-õhk konditsioneeri abil. Suvisel perioodil töötab seade jahutusrežiimis, eemaldades ruumidest liigse soojuse ning tagades sisekliima temperatuuri vastavuse normatiivsetele nõuetele. Jahutus toimub peamiselt ruumides, kuhu on paigaldatud siseosad ning avatud planeeringu kaudu külgnevates ruumides. Sisekliimaklass- II Ruumide temp. kütteperioodil- 20-25 ºC Ruumide temp. suveperioodil - < 27 ºC (võib olla kõrgem lühiajaliselt) Minimaalne sissevõetav välisõhu vooluhulk elu- ja magamistubades - 12 l/s Alla 11 m2 magamistubades - 8 l/s Väljatõmbed niisketest ruumidest WC - 10 l/s Pesuruum - 15 l/s Kohtäratõmme pliidi kohalt - 8 l/s Hoone valmimisel tuleb läbi viia alarõhutest, mille tulemus ei tohiks olla suurem kui 1,5 m3/(hm2). 24  16.2 Ligikaudsed parameetrid Maasoojuspump 6 kW Hoone ligikaudne energiavajadus Vastavalt energiamärgisele Tabel 6. Ligikaudsed parameetrid 17 Hoone veevarustus ja kanalisatsiooni paigaldis 17.1 Normdokumendid • EVS 835:2022 Hoone veevärk • EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon 17.2 Hoone veevärk Ehituse käigus lahendatavad süsteemid: Joogivee süsteem (tarbijateks köögi valamu, üks vannitoa valamu, üks dušš,wc-pott, pesumasin, nõudepesumasin). Kasutusiga: külmaveetorustikud D 50 aastat. Soojaveetorustikud E 20 aastat. Veevarustus lahendada lokaalselt. Veeallikaks on kinnistul olemasolev. 17.2.1 Veemõõdusõlme kirjeldus Veemõõdusõlm ehitada peale veesisendit de32pe. Paigaldada mudakoguja DN20, veemõõtja DN15, Qnom=1,5m3/h, tühjenduskraan DN15, tagasilöögiklapp. Suundumine hoone veevõrku d25. 17.2.2 Torustikud Käesoleva projekti raames käsitletud ruumide majandus-joogivee süsteemi torustikud tuleb ette näha komposiittorudest nt. „Uponor MLC“. Veevarustuse torustike ehitamisel juhinduda tootja firma (tehase) tehnilisest informatsioonist (montaažieeskirjadest). Toru lõigatakse komposiittoru lõikamiseks mõeldud tangidega risti teljega. Jaotustorustikud on ette nähtud paigaldada põranda alla. Sanseadmete ühendustorud monteerida seintesse. Seinte ja põrandate sisse 25 paigaldatud torud ette näha kaitsetorus. Jaotustorustiku harudele paigaldada kuulkraanid. Torustike ühenduskohtadesse sanseadmetega paigaldada sulgliitmikud DN10. Kõik ventiilid peavad olema kättesaadavad. 17.2.3 Veevarustuse vooluhulgad Qa: 0,51 l/s Arvutusvooluhulk ΣQn: 1,8 l/s Veevõtupunktide normvooluhulkade summa Qnl: 0,3 l/s Veevõtupunktide suurim normvooluhulk Qd: 0,57 m3/d Ööpäevane vooluhulk Qhm: 0,10 m3/h Maksimaalne tunnine Tabel 7. Veevarustuse vooluhulgad 17.3 Hoone kanalisatsioon Ehituse käigus lahendatavad süsteemid: Olmereovee kanalisatsiooni süsteemid, mille tarbijaks on köögi valamu, wc valamu, kaks trappi, wc-pott, pesumasin, nõudepesumasin. Kasutusiga: kanalisatsiooni torustikud D 50 aastat. Hoone kanalisatsioon on projekteeritud isevoolsena. Tuleb ehitada torustiku tuulutus. Iga sanitaarseade või ruum, kus on üleujutuse oht või mille põrandat võib uhta veega, peab olema varustatud veeneeluga. Hallvee puhul võib kasutada ka tagasilöögiklappi. Sadevett ei juhita hoone kanalisatsiooni. 17.3.1 Torustikud ja materjalid Sisekanalisatsiooni torustikud monteerida PP torudest De32...110 mm ja kummirõngas-tihenditega varustatud liitmikest. Hoone sees paigaldatavate torude jäikusklass peab olema SN4. Vee voolamise kiirus peab olema nii suur, et torustikku sattuda võivad tahked võõrised pidama ei jääks. Alla DN200 torustikes on isepuhastus üldjuhul tagatud, kui voolukiirus on vähemalt kord päevas ≥ 0,7 m/s või kui torustiku lang on vähemalt 1:DN. Sanseadmete kogumistorud on ette nähtud 26 paigaldada põrandasse. Kogumistorud ühendatakse kollektoriga. Torud ja toruliitmikud peavad olema teineteisega täies vastavuses. Torude paigaldamisel tuleb kinni pidada valmistaja poolt esitatud nõuetest. 17.3.2 Kanalisatsiooni vooluhulgad Qa: 1,47 l/s Arvutusvooluhulk ΣQn: 8,7 l/s Reoveeneelude normvooluhulkade summa K: 0,5 - Reoveeneelude üheaegsustegur Qd: 0,48 m3/d Ööpäevane äravool Tabel 8. Kanalisatsiooni vooluhulgad 17.4 Elektripaigaldised Hoone elektripaigaldiste kasutusiga E – 20 aastat. Kinnistul on olemasolev elektriliitumine. Kaabliteed ehitada põrandasse, seintesse ning vahelakke. Kaablite paigaldamisel säilitada hoone aurutihedus. 17.5 Normdokumendid • EVS-HD 60364-5-51:2009 A12:2017. Elektriseadmete valik ja paigaldamine. • EVS-EN 61140:2016 /AC:2017 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele, • EVS-HD EVS-HD 60364-5-54:2011 + A11 + A1:2022. Madalpingelised elektripaigaldised, osa 5-54. Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid. • EVS-HD 60364-4-41:2017/A12:2019 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest • EVS-HD 60364-4-42:2011+A1+A11:2021 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest. • EVS-EN 50110-1:2023Elektripaigaldiste käit • EVS-EN 60529:2001/A2:2014/AC:2019 Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-koodid) Seadme ohutuse seadus 27 17.6 Tugevvoolu-, nõrkvoolu-, automaatikapaigaldis Tugevvoolupaigaldise, nõrkvoolupaigaldise ning automaatikapaigaldise ehitamisel lähtuda vastava ala projektist. Eelprojekt ei kätke piisavas mahus elektripaigaldiste osa. Elektritöid tehes tuleb tellida eraldi elektriprojekt. Elektritööde teostaja peab olema registreeritud ja omama vastutavat pädevustunnistusega spetsialisti majandustegevuse registris. Elektripaigaldiste valmimisel on tööde teostajal vaja taotleda elektripaigaldisele audit. Auditi väljastavad akrediteeritud inspekteerimisasutused. Nõuetekohasuse tunnistus on vajalik kasutusluba taotledes. 28  TINGMÄRGID 1 B C A 2 HOONE NURKADE KOORDINAADID D E 4 1 3 EELPROJEKTI KOOSTAJA: PROJEKT KLINET STAADIUM KUUPÄEV Tehumardi, Pähkli 09.10.2025 Üksikelamu OÜ R-Katend EP MÕÕTKAVA 3:1 JOONIS JOONESTAJA JOONISE NR 1 Asendiplaan Martin Hein LEHT  15772 13273 2500 POS. 1 POS. 3 SP 1400x1200 800x2100 Tehnoruum 4.8 m² WC/Vannituba 7.9 m² PM 3000x2100 Vent POS. 5 1400x1200 Magamistuba 2 Esik/Koridor POS.1 15.1 m² 10.7 m² Köök/Suur tuba 27.6 m² 8141 Magamistuba 3 13.2 m² 1400x1200 POS. 2 Magamistuba 1 9.2 m² VU1 M10x21 W POS. 1 POS. 4 1400x1200 2000x600 PROJEKT KLINET STAADIUM KUUPÄEV Tehumardi, Pähkli 09.10.2025 Üksikelamu OÜ R-Katend EP MÕÕTKAVA 1:45 JOONIS JOONESTAJA JOONISE NR 2 Põhiplaan Martin Hein LEHT  2969 31° 500 6114 LAUDIS 21MM PUISTEVILL 500MM FERM 95MM DISTANTSLIIST 21x45MM TYVEK AURUTÕKKEKILE KIPS 13MM ROOV 28x70MM TUULETÕKKEKIPS 9MM 0SB 10MM PRUSS 45x195MM/ KIVIVILL 200MM KIPS 13MM PUITKARKASS 45x145MM/VILL 150MM AURUTÕKKEKILE OSB 10MM PUITKARKASS 45x45MM/KIVIVILL 50MM KIPS 13MM OSB 10MM 2569 KIPS 13MM Ehituskile Vahtpolüstereen EPS 100 120 Vahtpolüstereen EPS Vahtpolüstereen EPS 120 PROJEKT KLINET STAADIUM KUUPÄEV Tehumardi, Pähkli 09.10.2025 Üksikelamu OÜ R-Katend EP MÕÕTKAVA 1:45 JOONIS JOONESTAJA JOONISE NR 3 Lõige Martin Hein LEHT  8057 16609 Terrassi ots 2510 15932 PROJEKT KLINET STAADIUM KUUPÄEV Tehumardi, Pähkli 09.10.2025 Üksikelamu OÜ R-Katend EP MÕÕTKAVA 1:80 JOONIS JOONESTAJA JOONISE NR 4 Vaated Martin Hein LEHT  POS. 1 3tk POS. 2 1tk POS. 3 1tk POS. 4 1tk POS. 5 1tk 1400x1200mm 1400x1200mm 800x2100mm 2000x600mm 3000x2100mm 1400 1400 Väljast karastatud Väljast karastatud 800 2000 3000 550 550 1350 600 600 1200 1200 2100 2100 PROJEKT KLINET STAADIUM KUUPÄEV Tehumardi, Pähkli 09.10.2025 Üksikelamu OÜ R-Katend EP MÕÕTKAVA 1:35 JOONIS JOONESTAJA JOONISE NR 5 Avatäited Martin Hein LEHT PROJEKTEERIMISTINGIMUSED NR. 2611802/00688 Haldusakti alusinfo Projekteerimistingimuste taotlus nr.2611002/01045 v01 (esitatud 04.02.2026) Haldusakti väljaandja Saaremaa Vallavalitsus (Reg. nr. 77000306) Haldusakti koostaja Piret Miller ANDMED 71401:001:0341 Saare maakond, Saaremaa vald, Tehumardi küla, Pähkli Maakasutuse sihtotstarve: Maatulundusmaa 100% Pindala: 5536 m² Taotluse kohaselt on soov olemasolev ehitusluba kehtetuks tunnistada ja püstitada krundile teist laadi elamu. EHR: antud ehitusluba elamu püstitamiseks-soovitakse kehtetuks tunnistada Kitsendused: 21102 Mustjala-Kihelkonna-Tehumardi tee, kaitsevöönd 30m, maaüksusel on puurkaev hooldusalaga 10m. SISU JA PÕHJENDUS Alal puudub kehtiv detailplaneering. Vastavalt planeerimisseaduse § 125 lõike 1 punktile 1 on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Ehitusloakohustuslike ehitiste projekteerimise aluseks detailplaneeringu kohustuse puudumisel on projekteerimistingimused. Antud juhul on tegemist hajaasustusega, kus ei ole seadusest tulenevat detailplaneeringu koostamise kohustust. Lähtuvalt ehitusseadustiku § 26 lõikest 3 arvestatakse projekteerimistingimuste andmisel hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, sh hoonestuslaadi ja et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga ning üldplaneeringus seatud tingimusi. Üldplaneering: maaüksusel kehtib Salme valla rannaalade osaüldplaneering (kehtestatud Salme Vallavolikogu 22.09.2003 otsusega nr 28). Üldplaneeringu kohaselt on maatulundusmaa igale katastriüksusele võimalik ehitada üks ühepereelamu ning selle juurde kuni viis majapidamiseks vajaminevat kõrval- ja abihoonet maast tulu saamise eesmärgil. Üldplaneeringuga on määratud detailplaneeringu koostamise kohustus kui kinnistu kattub osaliselt või täielikult säilitamisele kuuluva loodusväärtuslike maastike ja koosluste võrgustikuga või kaitsemetsaga. Salme valla rannaalade osaüldplaneeringu kaardi kohaselt jääb Pähkli maaüksus loodusväärtusega alale. Üldplaneeringust tulenevalt on kohustus koostada detailplaneering ja keskkonnamõjude hindamine hoonestusele parima asukoha leidmiseks, et kahjustused looduskeskkonnale oleksid minimaalsed. Detailplaneeringuga ja keskkonnamõjude hindamisel tuleb tagada Natura 2000 alade, pärandkoosluste, vääriselupaikade, kaitsemetsade, ja märgalade kasutustingimuste, kohustuste ja kaitsekorralduskavadega arvestamine. Keskkonnamemorandumi alusel ja kooskõlastatult keskkonnateenistusega võib keskkonnamõju hindamise nõudest loobuda asendades selle detailplaneeringuga kehtestatud keskkonnakaitseliste tingimustega. Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 5 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 / 452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi. PlanS §125 lg 5 p 1 kohaselt tuleb tuvastada ehitise sobivus juba olemasolevasse keskkonda ehk tegelikku olukorda. Hoone on olemuslikult ümbritsevaga sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht on piirkonnas väljakujunenud keskkonda sobilik. Projekteerimistingimuste taotluse alusel soovitakse püstitada Tehumardi küla Pähkli maaüksusele elamu. Kinnistu külgneb lääne suunal hoonestatud Vahekraavi maaüksusega, millel on püstitatud elamu abihoonetega, olemasolevad hooned paiknevad ~50m kaugusel ja veidi kaugemal läänesuunal Joosti detailplaneeringuala, millega on kavandatud 3 elamumaa krunti. Põhja suunale ~100m kaugusele jääb Orava detailplaneeringuala, millega on kavandatud puhkeküla. Tihedamalt asustatud külasüda paikneb ligikaudu 300m kaugusel. Piirkonnas olevad hooned on valdavalt viilkatustega ning puit laudise ja looduslikust kivist viimistlusega. Pähkli maaüksusel on kehtiva ehitusloa alusel alustatud ehitustegevusega, rajatud on puurkaev. Maaüksus piirneb avalikus kasutuses oleva teega. Maaüksus on saanud ehitusõiguse elamu püstitamiseks kuid taotleja soovib püstitada teistlaadi hoone ja soovib praegu kehtiva ehitusloa kehtetuks tunnistamist ja taotleb selleks uusi projekteerimistingimusi. Üldplaneeringu kohaselt on tegemist loodusväärtusega alaga ja sellest tulenevalt detailplaneeringu koostamise kohustusega alaga. Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 5 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi. PlanS §125 lg 5 p 1 kohaselt tuleb tuvastada ehitise sobivus juba olemasolevasse keskkonda ehk tegelikku olukorda. Hoone on olemuslikult ümbritsevaga sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht on piirkonnas väljakujunenud keskkonda sobilik. 21.01.2020 on Pähkli kinnistule elamu püstitamiseks väljastatud ehitusluba EHR kood 121302376. Kinnistu on vahepealsel ajal saanud uue omaniku, kes soovib ehitada ehitusloa saanud hoonest teistsuguse hoone. Õiguspärane ootus tekib siis, kui isik on usaldanud kehtivat õigusnormi või riigi/omavalitsuse käitumist ning teinud sellele tuginedes otsuseid, mida ei tohi tagantjärele ebamõistlikult kahjustada. See on seotud õiguskindluse põhimõttega, eeldades, et avalik võim ei muuda reegleid isikutele ootamatult ja negatiivselt. Õigustatud ootuse tekkimise tingimus on, et eksisteerib konkreetne õiguslik alus, otsus või veendumus, et kehtiv olukord säilib. Uuel omanikul on kehtiva ehitusloaga kinnistu omandamisel tekkinud õigustatud ootus Tehumardi küla Pähkli kinnistule püstitada elamu. Planeeritav hoonestusala ei jää rohevõrgustiku alale. Samuti puuduvad muud looduskaitselised piirangud. Maaüksusele inventeeritud Natura elupaik vanad loodusmetsad (9010). Kõrghaljastus säilitada maksimaalses võimalikus ulatuses. Soovitav elamu ei ole kavandatud Natura elupaigale. Muud looduskaitselised kitsendused puuduvad. PlanS § 125 lg 5 p 2 kohaselt peab kavandatav ehitis olema kooskõlas valla või linna ruumilist arengut suunava üldplaneeringuga. Maakasutus- ja ehitustingimused vastavalt üldplaneeringule (asjakohased): •Elamumaade arendamisel ei ole lubatud eluhooneid projekteerida ega ehitada ranna alale jääva või sellega piirneva riigimaantee teekaitse- vööndisse (30 m) aladel kus on vähendatud ehituskeeluvööndit. Mujal on tingimus soovituslik. Teekaitsevööndi ulatuses antakse 2 elamumaale kaitsehaljastuse maa kõrvalfunktsioon, mille eesmärk on kaitsta ja säilitada olemasolev haljastus. •Elamukruntide rajamisel metsaalale ranna ulatuses tuleb krundil olevast kõrghaljastuse (va võsa) pindalast säilitada vähemalt 80 %. •Soovitav on säilitada traditsioonilised piirdeaiad (kiviaiad), väravad ning väikevormid. •Juhul kui elamumaal ehitusõigust taotlev kinnistu kattub osaliselt või täielikult säilitamisele kuuluva loodusväärtuslike maastike ja koosluste võrgustikuga või kaitsemetsaga tuleb koostada detailplaneering ja keskkonnamõju hindamine hoonestusele parima asukoha leidmiseks, et kahjustused looduskeskkonnale oleksid minimaalsed. Detailplaneeringuga ja keskkonnamõjude hindamisel tuleb tagada Natura 2000 alade, pärandkoosluste, vääriselupaikade, kaitsemetsade ja märgalade kasutustingimuste, kohustuste ja kaitsekorralduskavadega arvestamine. Keskkonnamemorandumi alusel ja kooskõlastatult keskkonnateenistusega võib keskkonnamõju hindamise nõudest loobuda asendades selle detailplaneeringuga kehtestatud keskkonnakaitseliste tingimustega. •Elamumaadele ehitamisel tuleb lähtuda piirkonna ehitustraditsioonidest ja hoiduda muutmast maastikulist üldilmet, soovitav on kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale. •Uute elamute planeerimisel ja ehitamisel tuleb tagada nende keskkonnanõuetele vastavus ja võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine (reoveepuhastus, küte, liikluslahendus, elektriliinid). Nimetatud asjaolud peab tagama läbi vallavalitsuse poolt väljastatavate detailplaneeringute lähteülesannete ja projekteerimistingimuste. •Detailplaneering tuleb koostada üldplaneeringuga sätestatud ehituskeeluvööndisse jääva taluhoonestuse taastamiseks algses kohas. (Ranna ja kalda kaitse seadus sätestab taluhoonestuse taastamise algses kohas kui kinnisasja kõlvikute sihtotstarbeks on põllu- või metsamajanduslik kasutamine. Kuna puudub üheselt mõistetav reglement taastamise struktuuri ning funktsiooni kehtestamiseks, siis sätestatakse tingimused detailplaneeringu käigus ning valla planeerimiskomisjoni kooskõlastusega.) Mustjala-Kihelkonna-Tehumardi riigiteel on kaitsevöönd, mille ulatus on 30 m teekatte servast. Kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt Ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikke ehitisi. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Kaitsevööndi ulatus ja projekteeritavate ehitiste sh tee, parkla, kaev jm kaugus riigitee teekatte servast ning kinnistu piiridest märkida projekti asendiplaanile. Projekt ja sellega seotud eriosade projektid, (riigiteelt mahasõit) mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb Transpordiametiga kooskõlastada. Transpordiamet on eelnõu ehitisregistri menetluses kooskõlastanud järgmistel tingimustel: 1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 2. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse kavandatavate rajatiste (piire, parkla, tehnovõrk vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast. 3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Antud riigitee lõigu kaitsevööndis puudub hoonestusjoon, mistõttu me ei anna nõusolekut ehitada ehitusloakohustuslikku hoonet teekaitsevööndisse. Nõustume eelnõu kohase hoone paigutusega väljapoole teekaitsevööndit. 4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 5. Juurdepääs kinnistule tuleb kavandada olemasolevalt ristumiskohalt riigitee km 48,50. Nimetatud juurdepääs on teeregistri andmete kohaselt alates 2005. aastast teenindanud Vahekraavi kinnistut (katastritunnus 72101:001:0775). Pähkli kinnistu on oma juurdepääsu olemasolevaga kokku viinud. Kahjuks puuduvad meie arhiivis andmed (dokumendid) selle kohta, kas ja millal on vastav tegevus meiega kooskõlastatud. 3 Oleme 18.02.2026 teostanud paikvaatlust kõnealuses asukohas (vt fotod 1, 2). Fotodelt nähtub, et ristumiskoha alla on paigaldatud truup. Arvestades asjaolu, et tegemist on olemasoleva ja kasutuses oleva ristumiskohaga, ei ole meie hinnangul põhjendatud nõuda ristumiskoha täielikku uuesti seadustamist. Samas tuleb tagada ristumiskoha vastavus kehtivatele nõuetele, sealhulgas sademe- ja pinnavee nõuetekohane ärajuhtimine ning riigitee konstruktsiooni säilimine. Seetõttu tuleb ette näha ristumiskoha ümberehitus, mille käigus tuleb eemaldada kasvupinnas ning ristumiskoha kulunud või kahjustunud konstruktsiooniosad ning asendada tolmuvaba kattega (näiteks kahekordselt pinnatud freespurukate h=10 cm või asfaltkate) vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte servast. Ristumiskoha geomeetria ja lahendus peavad vastama kirja lisas 1 esitatud tüüpjoonistele (Tüüp I ja II). Ristumiskoha alla tuleb paigaldada nõuetekohane ja toimiv truup kogu ristumiskoha ulatuses. Tööde teostamisel ei tohi kahjustada riigitee konstruktsiooni ega halvendada liiklusohutust (EhS § 70 lg 2 p 1). Juhime tähelepanu, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas täidab omaniku ülesandeid Transpordiamet. Ristumiskoha ümberehitamine saab toimuda üksnes kokkuleppel Transpordiametiga ning kooskõlas esitatud nõuetega. Ristumiskoha ümberehitus peab olema teostatud hiljemalt enne kavandatavale kinnistule ehitusloa kohustusliku hoone või rajatise kasutusloa väljastamist pädeva isiku poolt. 6. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) normide lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 7. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette näha. 8. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. 9. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada nende rajamine kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja - rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. 10. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise lahendused. Vastavalt EhS § 72 lg 1 p 5 ja § 70 lg 2 p 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Sademevee juhtimine riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse on keelatud. 11. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid, liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele. 12. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Pädev asutus otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse. Taotletud ehitiste püstitamine ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 mõistes. Keskkonnamõju eelhinnangut ei koostata, kuna tegevus jääb väljapoole KeHJS § 6 lõikes 2¹ reguleerimisala ning lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalade piirväärtusi. Tegevuse keskkonnamõju ei ulatu üle kinnistu piiride. 4 Uute hoonete püstitamine või rajamine käesolevates projekteerimistingimustes määratud tingimuste alusel on kooskõlas väljakujunenud keskkonna sh asukoha hoonestuslaadiga ja üldplaneeringuga. Projekteerimistingimuste andmine ei ole vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga. Ehitusseadustiku (EhS) § 31 kohaselt tuleb omavalitsusel korraldada projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena EhS § 27 ja PlanS §125 lg 5 nimetatud juhul. Projekteerimistingimuste andmine korraldati avatud menetlusena, PlanS 125 lg 5 alusel. Avatud menetluse käigus korraldati projekteerimistingimuste eelnõu avalik väljapanek 12. märtsist kuni 25. märtsini 2026. a (k.a) Avatud menetluse käigus vastuväiteid ega ettepanekuid ei esitatud. Tulenevalt eelnenust väljastatakse projekteerimistingimused ehitusseadustiku § 26 lõike 1 ja lõike 2 punkti 1 ning Saaremaa Vallavolikogu 22.02.2018 määruse nr 10 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine“ § 4 punkti 1, Tehumardi küla, Pähkli maaüksusele elamu projekteerimiseks. ASENDIPLAANILISED JA ARHITEKTUURSED NÕUDED Asendiplaaniline paigutus Paigutada elamu võimalikult lõuna ossa tee lähedale sarnaselt Vahekraavi maaüksuse hoonestusega. Kusjuures naaberkinnistutel olevate elamute omavaheline kaugus ei tohi olla väiksem kui 50 m. Jätta hoone ümber hoolduseks piisavalt ruumi. Paigutada elamu krundi piiridest vähemalt 5m kaugusele. Projekti asendiplaan koostada päevakajalisele topo-geodeetilisele alusplaanile. Asendiplaanile märkida kõik olemasolevad ja projekteeritavad kujad, kaitsetsoonid ja hooldusalade piirid. Mitte muuta kinnistu olemasolevat reljeefi ja maastikumustrit. Säilitada kinnistule iseloomulik maastikumuster ja võimalikult suures mahus kõrghaljastus. Arhitektuurilised, ehituslikud, kujunduslikud tingimused Projekteerimisel arvestada naaberkinnistul olemasoleva hoonestuse arhitektuurse stiili ja ehituslaadiga – projekteeritav hoone peab sobima naaberhoonestusega ning ümbruskonnas üldiselt väljakujunenud traditsioonilise arhitektuuriga. Välisviimistluses eelistada naturaalseid materjale ja värvitoone. Projekteerimisel on lubatud kasutada naturaalseid materjale, kivi puit, jne. Hoone projekteerida vähemalt minimaalse tulepüsivuse aste: TP3 nõuetele vastavalt. Lubatud suurim ehitistealune pind Elamu suurim ehitisealune pind on lubatud kuni 150 m². Lubatud hoone kasutusotstarve elamu Hoone kõrgus Hoone harjakõrgus maapinnast projekteerida kuni 8m. Välisviimistlus Lubatud puit laudis, kivi või krohvi viimistlus, projekti koostamisel anda välisviimistluse toonid värvikataloogi koodide alusel. Katusekalle ja tüüp Kavandada hoone viilkatusega, kaldega 30-45 kraadi. Katusekatteks võib kasutada kivi-, puit- roog-, plekk-, plaat- või rullmaterjali. Haljastuse, heakorra, liikluskorralduse põhimõtted Maaüksus peab olema ehituse järgselt heakorrastatud. Tagada hoonete hoolduseks vajalikud kujad. Asendiplaanil näidata hoonesse pääsud ja teelt mahasõidu asukoht. Piirded Eelkõige sobivad piireteks kiviaiad. Piirete kavandamisel eelistada looduslikke materjale ja arvestada kohalikke ehitusviise. Lisaks peavad piirded võimaldama ulukite liikumist. Lubatud on kivi-, latt- ja lippaed ainult õueala piires, piirde kõrgus mitte üle 1.8m. 5 TEHNOVARUSTUSE NÕUDED Lahendada veevarustus ja kanalisatsioon lokaalselt. Vesi olemasolevast puurkaevust PRK0061696. Puurkaevul puudub kasutusteatis. OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud Saare maakonna põhjavee kaitstuse kaardile tuginedes on alal põhjavesi suhteliselt kaitstud. Kinnistu reovee kohtkäitluse lahendamisel lähtuda reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjast Saaremaa vallas. Kogu kinnistu reovee kohtkäitluseks on järgnevad võimalused: Septikust ja imbsüsteemist koosneva omapuhasti rajamine - kogu tekkiva reovee puhastamiseks, immutada on lubatud kuni 5 m3 heitvett ööpäevas. Bioloogilisest reoveepuhastist ja imbsüsteemist koosneva omapuhasti rajamine - kogu tekkiva reovee puhastamiseks, immutada on lubatud kuni 10 m3 heitvett ööpäevas. Silmas tuleb täiendavalt pidada, et bioloogilisel puhastusel põhinevat omapuhastit saab kavandada vaid juhul, kui kinnistu reoveeteke on piisav puhasti tõrgeteta tööks - kui kinnistu reoveeteke on hooajaline või väga ebaühtlane ei ole bioloogiline puhasti sobiv. Määrata või mõõta omapuhasti imbsüsteemi väljavalitud asukohas põhjavee kõrgeim tase maapinnast: koht on sobiv, kui reovee immutussügavus jääb aluspõhja kivimist ja põhjavee kõrgeimast tasemest aastaringselt üle 1,2 m. Imbsüsteem peab tehnilise toimimise tagamiseks jääma aastaringselt kõrgemale veega küllastunud pinnasekihist. Perioodiliselt liigniisketel aladel tuleb immutus nõude täitmiseks reeglina rajada tõstetud peenrasse. Omapuhasti rajamisel arvestada ka järgnevaga: 1) Omapuhasti kavandamisel ühendada sellega kõik kinnistu hooned, milles on kavandatud reoveeteke. 2) Omapuhasti imbsüsteemi kaugus kaevust vähemalt 60 m; 3) Septikule ja puhastile peab olema tagatud aastaringne juurdepääs purgimisteenust osutava veokiga; 4) Tagada septiku või muu pealt kinnise mahuti kaugus hoonetest vähemalt 5m; tagada, et puhasti jääb elamust valdavate tuulte suhtes allatuult (välja arvatud kinnised süsteemid) ning kaevu ja põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu; 5) Imbsüsteemi kitsenduste (50 m imbsüsteemi välisest kontuurist) ulatumisel naaberkinnistutele on vajalik imbsüsteemi asukoht kirjalikult kooskõlastada kinnistute omanikega; antud alale ei saa tulevikus rajada puurkaevu. 6) Omapuhasti projektis näidata asendiplaan ja kogu süsteemi pikiprofiil ja ristlõige koos kõrgusandmetega. 7) Reoveesüsteemi rajamine tuleb dokumenteerida. Omapuhasti rajamiseks vajalik projekt- dokumentatsioon on soovitav esitada hoone ehitusprojekti raames. Eraldi menetlust taotledes väljendada see elamu ehitusprojekti seletuskirjas. Hoone kasutusloa taotlusega esitada ka info rajatud omapuhasti kohta (seadmete ja mahutite nõuetele vastavust tõendavad sertifikaadid, kogu süsteemi hõlmav kasutus- ja hooldusjuhend, kaetud tööde aktid, teostusmõõdistus). Omapuhasti rajamine kinnistule on võimalik vaid juhul, kui õnnestub sellele leida nõuetele vastav asukoht - kui nõuetele vastavat asukohta omapuhastile leida ei ole võimalik, tuleb reovee kohtkäitlus lahendada reovee kogumismahuti baasil. 6 Kogumismahuti - kõik tekkivad reoveed suunatakse kogumismahutisse ja tühjendatakse vastavat võimekust omava ettevõtja poolt lähimasse purgimissõlme. Reovee kogumismahuti kavandamisel lähtuda sellest, et mahutile peab olema tagatud piisav kaugus kaevudest (vähemalt 10 m) ning aastaringne juurdepääs purgimisteenust osutava veoki poolt. Paigaldada on lubatud vaid nõuetele vastavat, lekkekindlat, sertifitseeritud (ja/või CE märgisega) kogumismahutit, mille ankurdamine teostada vastavalt pinnasele ning tootjapoolsetele juhistele selliselt, et oleks tagatud reovee kogumismahuti liikumatus. Samuti peab olema tagatud, et reovee kogumismahuti tühjendus ja tuulutusavade kaudu ei satu mahutisse pinnavett. Paigaldatud reovee kogumismahuti tühjendamine tuleb tellida purgimisteenust osutavalt ettevõttelt, nõuetekohase purgimise tõenduseks on ettevõte kohustatud igakordsel teenuse osutamisel üle andma teenuse tellijale ka arve/kviitungi. Mahuti paigaldamine tuleb dokumenteerida. Mahuti nõuetele vastavust tõendavad sertifikaadid ja info ankurdamise ning asukoha kohta esitada koos hoone kasutusloa taotlusega. Sademevesi immutada kinnistusiseselt, mitte juhtida reoveekanalisatsiooni. KESKONNAKAITSELISED NÕUDED Jäätmekäitluse korraldamisel ja ehitusjäätmete käitlemisel lähtuda kehtivast Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjast (määrus nr 26, 26.08.2022) ja jäätmeseadusest. Ehitusobjektil tekkivad jäätmed tuleb sorteerida kohapeal liikide kaupa sõltumata jäätmete tekkekogusest alljärgnevalt: 1)Värvitud, immutatud või lakitud puit; 2)Töötlemata puit; 3)Paber ja kartong; 4)Metall; 5)Mineraalsed jäätmed (tellised, krohv, betoon jms); 6)Klaas; 7)Pinnas; 8)kile ja muud plastijäätmed; 9)Korduskasutuseks sobivad materjalid (tellised, uksed, aknad jmt); 10)Pakendid; 11)Ehitus-, lammutussegapraht; 12)Segaolmejäätmed; 13)Ohtlikud jäätmed liikide kaupa - erinevaid vedelaid ohtlikke jäätmeid ei ole lubatud ühte mahutisse kokku valada. Liigiti kogutud jäätmed korduskasutada või taaskasutada võimalusel kohapeal (nt töötlemata puit), muud liigiti kogutud jäätmed anda üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Liigiti kogutud jäätmed paigutada eraldi mahutitesse soovitava mahuga 0,24 – 10 m3, mahutid vastavalt tähistada. Pinnas, kaevis ja suuremahulised jäätmed paigutada eraldi hunnikutesse. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid tuleb vastavalt märgistada ja vajadusel lukustada või tagada nende valve. Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks ainult isikule, kellel on asjakohane jäätmeluba või kes on ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Lubade ja litsentside olemasolu saab kontrollida keskkonnalubade infosüsteemist. Jäätmete üleandmisel tuleb vormistada seda tõendav dokument. Pinnase ladustamiseks või taaskasutamiseks väljaspool ehitusobjekti tuleb asjakohasel juhul taotleda Keskkonnaametilt registreerimistõend. Puidujäätmeid võib põletada/kasutada kütteks vaid juhul, kui need ei ole värvitud, lakitud ega immutatud. Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri määrust asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuete kohta. Tööde käigus avastatud reostusnähtudega pinnas tuleb viia erikäitlusse. Reostuse avastamisest teavitada Saaremaa Vallavalitsust. Info ehitusjäätmete käitlemise osas on leitav Saaremaa valla kodulehelt: https://saaremaavald.ee/ehitus-ja-lammutusjaatmed. Ehitusjäätmete üleandmist tõendavad dokumendid tuleb säilitada vähemalt kaks aastat või kuni kasutusloa/kasutusteatise kooskõlastamiseni ehitisregistri kaudu. Ehitusprojektile palun lisada jäätmekava, mille näidis on leitav siit: https://saaremaavald.ee/media/5039/download Asendiplaanil tuleb ära näidata jäätmekonteinerite asukoht, millele jäätmeveok ligi pääseb. Olmejäätmete kogumiskoht kinnistul peab vastama Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirja § 5 nõuetele, kogumismahutite asukohale peab olema tagatud ligipääs jäätmeveokiga, juurdepääsu puudumisel tuleb mahuti tühjenduspäevaks suurema tee äärde välja tuua. Selgituseks, et juurdesõidutee olmejäätmete kogumiskohale (jäätmemahuti hoiukohale) peab olema vähemalt 3,5 m lai, vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 m ja kandevõimega umbes 26 7 tonnisele jäätmeveokile soovitavalt koos jäätmeveoki ümberpööramisvõimalusega, tasane ja vaba muudest transporti takistavatest objektidest. Jäätmemahutite teisaldustee veokini peab olema maksimaalselt 20 m pikk. Lisaks on soovitav planeerida asukoht ka biolagunevate jäätmete kompostimiseks omal kinnistul. PROJEKTI KOOSSEIS JA VORMISTAMINE Projekteerimistingimused kehtivad 5 aastat. EhS § 33 lg 1 kohaselt kehtivad projekteerimistingimused viis aastat. Põhjendatud juhul võib pädev asutus projekteerimistingimuste kehtivuseks sätestada teistsuguse tähtaja või muuta projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega. Käesolevad projekteerimistingimused kehtivad vastavalt ehitusseadustiku §33 juures sätestatule kuni 20.10.2030 (kaasa arvatud). Ehitusprojekt peab olema allkirjastatud ehitusseadustiku § 24 kohaselt projekteerimises pädevate spetsialistide poolt. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda kõikidest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, standarditest (EVS) ja normidest (EPN). Ehitisele, ehitamisele ja ehitusprojektile esitatavad nõuded on sätestatud 1. juulist 2015 jõustunud ehitusseadustikus. Ehitusprojekt peab vastama majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määrusele nr 97 “Nõuded ehitusprojektile¹”, majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusele nr 85 “Eluruumile esitatavad nõuded”, Eesti standardile EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ ja majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015 määrusele nr 57 “Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”, siseministri 03.12.2018 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; Projekti asendiplaan tuleb koostada geodeetilisele alusplaanile mõõtkavas 1:500, kehtivas kõrgussüsteemis. Projekti asendiplaan esitada vallavalitsusele ka .dwg formaadis. Ehitusloa taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitada Saaremaa Vallavalitsusele menetlemiseks elektrooniliselt Ehitisregistri kaudu. Projekteerimistingimusi võib vaidlustada 30 päeva jooksul alates teatavakstegemisest, esitades vaide Saaremaa Vallavalitsusele või kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajja haldusmenetluse seaduse sätestatud korras. Digiallkiri Piret Miller Arhitekt Saaremaa Vallavalitsus | Tallinna tn 10, Kuressaare 93819 +372 452 5042 | +3725280701 | www.saaremaavald.ee 8  Saaremaa Vallavalitsus Teie 29.04.2026 menetlus nr 546477 [email protected] Tallinna tn 10 Meie 02.06.2026 nr 7.1-2/26/7507-2 93819, Kuressaare, Saare maakond Pähkli kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätmine Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Saare maakonna Saaremaa valla Tehumardi küla Pähkli kinnistu ehitusloa nr 2611271/04787 eelnõu (menetlus nr 546477, EHR kood nr 121451211). Ehitusluba soovitakse elamu ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „Üksikelamu eelprojekt“ (projekteerija OÜ R-Katend, töö nr 0526-EP). Kinnistu (katastritunnus 71401:001:0341) asub riigitee nr 21102 Mustjala-Kihelkonna-Tehumardi tee km 48,49–48,56 kaitsevööndis. Riigitee kiiruspiirang on 90 km/h ja teelõigul oli 2025 aastal keskmine ööpäevane liiklussagedus 618 autot. Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule ja nõuded riigiteega ühendamiseks 25.02.2026 kirjaga nr 7.1-2/26/2238-2. Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3 ja § 99 lg 3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid), jätame ehitusloa kooskõlastamata. 1. Juurdepääs kinnistule on kavandatud riigitee km 48,496 olemasolevalt ristumiskohalt, mille ümberehitamise vajadust ja teostamise tingimusi oleme selgitanud 25.02.2026 kirjas nr 7.1-2/26/2238-2. Nimetatud kirja p 5 oleme esitanud nõude, mille kohaselt peab ristumiskoha geomeetria ja lahendus vastama Transpordiameti tüüpjoonistele (Tüüp I või II) ning kogu ristumiskoha ulatuses tuleb paigaldada nõuetekohane ja toimiv truup. Meie hinnangul on ehitusloa eelnõu aluseks olevas projektis ebapiisavalt käsitletud riigitee km 48,496 olemasoleva ristumiskoha ümberehitamist. Kõnealuses asukohas teostatud paikvaatluse käigus (18.02.2026) ei olnud võimalik üheselt tuvastada ristumiskoha seisukorda (talvised teeolud). Varasema paikvaatluse tulemuste täpsustamiseks viisime läbi täiendava paikvaatluse, mille käigus kontrollisime ristumiskoha seisukorda. Kuna ristumiskoha seisukord ei ole muutunud, siis annab see aluse varasema hinnangu täpsustamiseks. Lisaks selgus, et oleme 28.02.2020 kirjaga nr 15-2/20/9596-2 kooskõlastanud Empower AS töö nr LP7812 „Pähkli eramu elektrivarustuse tööprojekt, Tehumardi küla, Saaremaa vald, Saaremaa LP7812“. Nimetatud kirjas p 2 oleme esitanud nõude, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht km 48,526 kuulub riigitee koosseisu ning riigitee omaniku omandusse. Ristumiskoha ümberehitamiseks tuleb huvitatud isikul taotleda Maanteeametilt ehitusluba vastavalt majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määrusele Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord”. Meile teadaolevalt ei ole ristumiskoha ümberehitamiseks ehitusluba taotletud ega väljastatud. Samuti ei ole Transpordiametit teavitatud liiklusvälise tegevuse loa nr 19-3/20/13177-2 lõpetamisest ega ole üle antud korrastatud teemaad vastava üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Võrreldes 2020 aastaga on meie halduspraktika mõnevõrra muutunud, millest tulenevalt on võimalikud järgmised lahendused. Variant 1 Riigitee olemasolev ristumiskoht km 48,496 (varem 48,526) tuleb taastada selle endises ulatuses ning eemaldada hiljem teeomaniku nõusolekuta juurde ehitatud osa, sealhulgas ristumiskoha vasakule raadiuse laiendamiseks lisatud materjal. Me ei saa nõustuda lahendusega, kus ühiselt ristmikult toimub hargnemine kohe teemaa piiril. Ristmik tuleb taastada tüüpjoonis I mahus (vt link). Palume lisada fototõendid taastamistöödest ehitusloa eelnõu esitamisel korduvaks kooskõlastuseks. Variant 2 Kui maaomanik soovib muuta ristumiskoha asukohta, siis tuleb lähtuda Transpordiameti nõuetest (vt Lisa 1) ja koostada teeprojekt. Uue ristumiskoha ehitamiseks sõlmime huvitatud isikuga lepingu, mis on Transpordiametilt ehitusloa eelnõule kooskõlastuse saamise eelduseks. Nii saame ehitusluba kooskõlastades olla veendunud, et juurdepääs ehitusloa objektile vastab nõuetele. 2. Palume kanda asendiplaanile teekaitsevööndi laius riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast. 3. Palume lisada seletuskirja, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja ja Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhataja planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisa: 1. Lisa 1. Ristumiskoha ehitamise nõuded 2. 0526_EP_AA-0-04_v03_Pahkli Mildred Liinat 58786958, [email protected] 2 (2)  Lisa 1. Ristumiskoha ehitamise nõuded Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrab Transpordiamet järgmised nõuded ristumiskoha ühendamiseks riigiteega. 1. Ristumiskoht projekteerida olemasolevast asukohast riigitee km 48,496 vähesel määral lääne poole nii, et tüüpjoonisele I vastava kujuga ristmik teenindaks võrdväärselt Vahekraavi (tunnus 72101:001:0775) ja Pähkli kinnistuid. Alternatiivina anname nõusoleku endisele kujule taastatud olemasoleva ristumiskoha äärmisest elemendist 50 m võrra ida poole uue ristmiku projekteerimiseks. 2. Rajatavalt ristumiskohalt on vajalik tagada juurdepääs Vahekraavi (olemasoleva ristmiku nihutamine) või Kadaka (uue ristmiku rajamine) katastriüksusele, sest eraldi ristumiskoha rajamine nimetatud katastriüksusele ei ole riigitee toimivuse ja ohutuse seisukohalt sobilik ning juurdepääsu võimaluseta jäämine võib riivata kõnealuse maaomaniku huve. Õiguslikult siduvas vormis sõlmitud kokkulepe lisada kooskõlastamiseks esitatavale projektile. 3. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 4. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus. 5. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja Transpordiameti juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid). 6. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed. 7. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti tiitellehel ja joonistel. 8. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi. 9. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga. 9.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Transpordiameti juhendile „Täiendavad nõuded topo- geodeetilisele uuringule teede projekteerimisel“. 9.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha asukohal. 9.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 9.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee veeviimarid mahus, mis on vajalik eelvoolu tagamiseks. 9.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta. 10. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise I põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel. 11. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale sademevett üldjuhul ei juhita.  Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine 12. Projekteerida tolmuvaba kate (näiteks asfaltkate või kahekordselt pinnatud freespurukate h=10 cm) vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte servast. Elamute puhul soovitame kasutada juhendit „Tüüpkatendid väikese liiklussagedusega teedele“. 13. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon. 14. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele. 15. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt. Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja rajada/ puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist tuleb selgitada seletuskirjas. 16. Kanda joonisele normide lisa 1 tabel 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2. 17. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad, projekteeritud liikluskorraldusvahendid. 18. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine. 19. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või lahendust. 20. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik. 21. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis. 22. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku ülesandeid Transpordiamet. 23. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks [email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga. Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded. 2 (2)