Tapa linnas Õhtu pst rekonstrueerimise projekti kooskõlastamine riigitee 5 km 143,79 ja ristumiskohas

Landverk road engineering Projekteerija Tellija Landverk OÜ Tapa Vallavalitsus Turu 34b, 50104 Tartu Pikk 15, 45106 Tapa registrikood 11889198 [email protected] MTR: EEP003540 Töö number: T1913 Projekti staadium: Põhiprojekt Töö nimetus: Õhtu puiestee ja Spordi tänava rekonstrueerimise projekt Tee ehituslik osa Ehitise aadress: Õhtu puiestee, Spordi tänav, Tapa linn, Lääne-Virumaa Projektijuht: Ott Ojaperv _________________ Vastutav projekteerija: Tarmo Rämmel _________________ Projekteerijad: Aigar Reimann _________________ Maia-Liisa Vares _________________ Tartu 2019  Õhtu puiestee ja Spordi tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T1913 SISUKORD I PROJEKTLAHENDUSE KOOSKÕLASTUSED Kooskõlastuste koondtabel 1. Elektrilevi OÜ 2. Telia Eesti AS 3. ELA SA 4. OÜ Tapa Vesi 5. N.R.Energy OÜ 6. Elfi Elekter OÜ 7. Maanteeamet II LÄHTEANDMED PROJEKTEERIMISEKS Tapa Vallavalitsuse välja antud projekteerimistingimused III SELETUSKIRI ............................................................................................................................ 5 Kasutatud viited ja lühendid............................................................................................................ 5 1 ÜLDOSA .................................................................................................................................. 6 1.1 TÖÖ ÜLDANDMED ............................................................................................................................ 7 1.2 LÄHTEMATERJALID ........................................................................................................................... 7 Lähteülesanne .................................................................................................................... 7 Kasutatud õigusaktid, standardid ja juhendid ................................................................... 7 Lähteandmed projekteerimiseks........................................................................................ 7 Seotud planeeringud .......................................................................................................... 7 Seotud projektid................................................................................................................. 7 Uuringud ............................................................................................................................ 7 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ..................................................................................... 8 2.1 GEODEETILINE MÕÕDISTUSVÕRK.............................................................................................................. 8 2.2 UURINGUTE TULEMUSTE KOKKUVÕTE ............................................................................................. 8 Geodeetilised uuringud ...................................................................................................... 8 Geoloogilised uuringud ...................................................................................................... 8 2.3 KAITSEALUSED OBJEKTID .................................................................................................................. 8 2.4 PROJEKTALAL PAIKNEVAD TEHNOVÕRGUD ..................................................................................... 8 3 PROJEKTLAHENDUS ................................................................................................................. 8 3.1 PLAANILAHENDUS ............................................................................................................................ 9 Asendiplaan ....................................................................................................................... 9 Ristlõige ............................................................................................................................. 9 Pikiprofiil .......................................................................................................................... 10 Vertikaalplaneering ......................................................................................................... 10 Ristmikud ja mahasõidud ................................................................................................ 10 3.2 EHITUSOBJEKTI ETTEVALMISTAMINE ............................................................................................. 10 Raadamine, juurimine ja puhastamine............................................................................ 10 Konstruktsioonide lammutamine, demonteerimine ja ümbertõstmine .......................... 10 3.3 MULLATÖÖD ................................................................................................................................... 10 Kasvupinnase eemaldamine ja kraavide kaevamine ....................................................... 10 Muldkeha ehitamine ........................................................................................................ 10 Dreenkiht ......................................................................................................................... 10 2 | 26  Õhtu puiestee ja Spordi tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T1913 3.4 KATEND ........................................................................................................................................... 10 Katendikonstruktsioonid .................................................................................................. 10 3.5 VEEVIIMARID .................................................................................................................................. 12 3.6 LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID ....................................................................................................... 12 Liiklusmärgid ja viidad ..................................................................................................... 12 Teekattemärgistus ........................................................................................................... 13 3.7 MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD ........................................................................................................... 13 Projekteeritud haljastus ................................................................................................... 13 3.8 TEHNOVÕRGUD .............................................................................................................................. 13 3.9 PROJEKTEERITUD SADEMEVEEKANALISATSIOON ........................................................................................ 15 Nõuded materjalidele ...................................................................................................... 15 Torustike kaevetööd ........................................................................................................ 16 Torustike paigaldus ja kaeviku täide ............................................................................... 17 Täpsusnõuded torustike paigaldamisel ........................................................................... 17 Katsetused ....................................................................................................................... 18 Teostusjoonised ............................................................................................................... 18 4 TÖÖDE TEOSTAMINE ..............................................................................................................18 4.1 ÜLDISED NÕUDED EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEKS ......................................................................... 18 4.2 AJUTINE LIIKLUSKORRALDUS .......................................................................................................... 19 4.3 TEETÖÖDE KIRJELDUS ..................................................................................................................... 19 Ehitusobjekti väljamärkimine .......................................................................................... 19 Raadamine, juurimine ja puhastamine............................................................................ 19 Lammutamine, demonteerimine ja ümbertõstmine........................................................ 19 Asfaltkatete freesimine ja ülejääva freespuru kasutamine ............................................. 20 Mullatööd ........................................................................................................................ 20 Äärekivid ja sillutiskivid.................................................................................................... 21 Katend .............................................................................................................................. 21 Nõuded materjalidele ...................................................................................................... 22 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid ................................................................................ 22 Tehnovõrgud .................................................................................................................... 23 Maastikukujundustööd .................................................................................................... 23 4.4 KESKKONNAKAITSE ......................................................................................................................... 24 4.5 OBJEKTI PILDISTAMINE ................................................................................................................... 25 4.6 TEOSTUSMÕÕDISTAMINE JA -JOONISED........................................................................................ 25 5 HOOLDUSJUHEND ..................................................................................................................25 5.1 TEKKIVAD KOHUSTUSED VÕI ERISUSED .......................................................................................... 25 3 | 26  Õhtu puiestee ja Spordi tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T1913 TEETÖÖDE KOONDMAHUD: 1 Teetööde koondmahud x lehte JOONISTE LOETELU: 1 Asendiplaan, liikluskorraldus, vertikaalplaneering, tüüpristlõiked ja 4-01 tingmärgid 2 Pikiprofiilid 6-01-01…6-01-02 4 | 26  Õhtu puiestee ja Spordi tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T1913 III SELETUSKIRI Kasutatud viited ja lühendid EVS – Eesti standard; TEK nõuded – Tee ehitamise kvaliteedi nõuded; AKEJ – Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis; KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis; – „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis„ Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised“, „Teealade MEJ kuivenduse projekteerimise juhend“, Muldkeha remondi projekteerimise juhis“ (peatükid 2 ja 3); MuKS –Muinsuskaitseseadus ; RHS –Riigihangete seadus; Normid – viide MKM määrusele „Tee projekteerimise normid“; AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus; a/ööp – autot ööpäevas; PA – puurauk; fr – fraktsioon; KOV – kohalik omavalitsus; 5 | 26  Õhtu puiestee ja Spordi tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T1913 1 ÜLDOSA Käesolev projekti on koostatud Tapa Vallavalitsuse ja Landverk OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu raames. Lepingu esemeks on Tapa linnas Õhtu puiestee ja Spordi tänavate rekonstrueerimiseks põhiprojekti koostamine. • AA_Üldosa • EL_Tanavavalgustus • TL_Teed+liikluskorraldus Projektalale on koostatud sõiduteede rekonstrueerimise ja sademeveekanalisatsiooni rajamise projekt, mille peamisteks eesmärkideks on: • olemasolevate sõidutee katete rekonstrueerimine; • uute jalgteede rajamine; • kooli lähedusse parkimiskohtade rajamine; • sademeveekanalisatsiooni rajamine lõikudes, kus sademevett ei saa juhtida haljasaladele. Raudteejaam Projektala olemasolevad teed on asfalteeritud. Õhtu puiestee on kahesuunaline, kahepoolse kaldega ning selle vasakus servas asub kogu tänavalõigu ulatuses asfaltkattega jalgtee. Õhtu puiestee on ristuvate tänavate suhtes eesõiguslik. Projektala alguses asuv T-5 Tallinn-Rakvere-Sõmeru maantee (Paide maantee), mis ristub Õhtu tänavaga km 143,797 ja projektala lõpus asuv T-24 Tapa-Loobu (Pikk tänav), mis ristub Õhtu puiesteega maantee km 0,492 on eesõiguslikud Õhtu puiestee suhtes. Spordi tänav on ühesuunaline, suunaga põhjast lõunasse. Kooli läheduses asub õueala, jalgteed puuduvad. Tänaval asuvad liikluse rahustamiseks teisaldatavad künnised. 6 | 26 Õhtu puiestee ja Spordi tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T1913 1.1 TÖÖ ÜLDANDMED Töö nimetus: Õhtu puiestee ja Spordi tänava rekonstrueerimise projekt Töö tellija: Tapa Vallavalitsus Aadress: Pikk 15, 45106 Tapa Kontakt tel +372 5510 112 Kontakt e-post: [email protected] Töö teostaja: Landverk OÜ Esindaja: Ott Ojaperv Kontakt tel +372 5227 240 Kontakt e-post: [email protected] 1.2 LÄHTEMATERJALID Lähteülesanne Projekti koostamisel on aluseks võetud Tapa Vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimused. Kasutatud õigusaktid, standardid ja juhendid Projekteerimisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, standardeid, normdokumente ning juhendeid, mis on kätte saadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist, Standardikeskus ning Maanteeameti veebilehel rubriigist „Juhendid“. Juhul kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil leiavad nimetatud dokumentides aset muutused või need asendatakse uute asjakohaste dokumentidega, tuleb lähtuda hanke ajal kehtivatest dokumentidest. Lähteandmed projekteerimiseks Jalgteede laius – 2,5m Sõiduradade laius – 2,75/3,25m Projektkiirus - Õhtu pst 50km/h, Spordi tn 30km/h Seotud planeeringud Tee asukoht ei muutu ja projekteeritud lahendus ei oma mõju kehtivatele üld- või detailplaneeringutele. Seotud projektid Empower OÜ töö nr 18572P (elektrilevi töö kood II1586). Uuringud Nimetus Ettevõte Töö number Valmimise aeg Geodeesia Geodeesia OÜ GE-1805 juuli 2019 Geoloogia OÜ Rakendusgeoloogia 19-084 oktoober 2019 7 | 26  Õhtu puiestee ja Spordi tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T1913 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Alljärgnevalt on kirjeldatud tee ehitusprojektiga käsitletaval alal teostatud uuringuid, maaomandil paiknevaid tehnovõrke ja maaomandil paiknevaid kaitsealuseid objekte. 2.1 GEODEETILINE MÕÕDISTUSVÕRK Projektalale ei jää ühtegi geodeetilise põhivõrgu punkti. 2.2 UURINGUTE TULEMUSTE KOKKUVÕTE Geodeetilised uuringud Geodeetiline alusplaan on koostatud Geodeesia OÜ poolt „Lääne-Virumaa, Tapa vald, Tapa linn, Õhtu pst (lõigus Pikk-Paide). Geodeetiline alusplaan“, töö number GE-1805 (juuli 2019). Tööde teostamise aeg oli juuli. Koordinaadid L-Est 97 aasta süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. Geodeetiliste uuringute aruanne asub projekti lisades. Geoloogilised uuringud Kogu uuringuala jääb Pandivere kõrgustikule, lainjale moreentasandiku alale. Maapinna kõrgused puuraukude suudmetel on 97,60…99,55 m. Savipinnased on leondumisohtlikud, kui pinnas leonduks, kaotaks ta oluliselt kandevõimes. Leondumise vältimiseks ei tohiks moreenpinnas seista lahtises kaevikus vee all ja märjal pinnasel ei tohiks liikuda ehitusmehhanismidega. Leondunud savipinnas ei hoia nõlvu. Täitepinnas, muld ei sobi suure orgaanilise aine sisalduse tõttu, teede aluseks pinnaseks, õhemad kihid tuleks eemaldada täies ulatuses teetammi alalt. Normatiivne külmumissügavus on maapinnast 1,40 m ning teetamm võib läbi külmuda kuni 2,20 m ulatuses. Dreenivaid pinnaseid optimaalse niiskussisalduse ja 100% tiheduse juures uuringualal ei esine Täitepinnas on nii horisontaal kui vertikaal suunas erineva koostise ja tihedusega. Uuringualal on tegemist niiske paikkonnaga. Pinnasevett uuringuajal (10…18.10.2019) uuringusügavuses ei esinenud. Suurte sadude ja lumesulamise ajal võib savipinnase peal esineda sporaadiliselt kuni 7 päeva ülavett. Geoloogiliste uuringute aruanne asub projekti lisades. 2.3 KAITSEALUSED OBJEKTID Projektala asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal (LTA 1000001). 2.4 PROJEKTALAL PAIKNEVAD TEHNOVÕRGUD Projekteeritaval alal asuvad vee- ja kanalisatsioonitorustikud, kaugküttetorustikud, sidetrassid, madalpinge maakaablid ning õhuliinid ning keskpinge maakaablid. 3 PROJEKTLAHENDUS Ehitusprojekt koosneb seletuskirjast, joonistest ja muudest asjakohastest dokumentidest s.h töömahutabel. Töömahu tabelis on toodud konstruktiivsed põhitööde mahud, mis võimaldavad hinnata tööde eeldatavat maksumust. Töövõtjal tuleb hanke maksumuse arvutamisel kontrollida projekti mahte ning arvestada kõigi asjakohaste ehitustehnoloogiast tingitud kuludega, et mitte eksida 8 | 26 Õhtu puiestee ja Spordi tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T1913 ehitusprojekti realiseerimise kogumaksumuses ning tagada ehitusprojekti kogu mahus väljaehitamiseks vajalikud vahendid. Ehitusprojekti dokumendid täiendavad üksteist ja moodustavad terviku. Vastuolude esinemisel sama staadiumi erinevate ehitusprojekti dokumentide vahel lähtutakse kõigepealt seletuskirjast, seejärel joonistest ja viimasena muudest ehitusprojektis sisalduvatest dokumentidest. Täiendavalt tuleb töövõtjal arvestada valitud ehitustehnoloogiast või ehitustoodetest tulenevalt vajalike tööjooniste ning monteeritavate, tehases toodetavate elementide tootmiseks vajalike töö- ja tootejooniste koostamisega ning kaasnevate kuludega. Toote- ja tööjoonised ei ole koostatud ehitusprojekti osa. Töövõtjal tuleb arvestada kõigi vajalike kooskõlastuste ja lubade hankimisega ning seonduvate kuludega. 3.1 PLAANILAHENDUS Asendiplaan Projekteeritud plaanilahendus ja liikluskorraldus on välja toodud joonisel 4-01 „Asendiplaan, liikluskorraldus, vertikaalplaneering, tüüpristlõiked ja tingmärgid“. Õhtu tänav on projekteeritud asfaltkatte laiusega 6,5m. Õhtu pst ja Paide maantee ning Õhtu puiestee ja Õhtu puiestee ristmikele on projekteeritud ülesõidetavad, tardkivist kattega kitsendussaared. Ristuvale Õhtu puiesteele on projekteeritud asfaltkattega jalgtee ning ülekäigurada. Õhtu pst 10 ja Õhtu pst 8 tarbeks on projekteeritud eraldi Õhtu tänavalt asfaltkattega mahasõidud. Olemasolev mahasõit kinnistutele Kooli tänavalt likvideeritakse. PK 0+40 A kuni PK 0+80 A on peenarde asemele teemaa laiuse ja sõidutee sademevee tõttu projekteeritud äärekivid. Alates Spordi tänavast Pika tänavani on Õhtu puiestee vasakusse serva projekteeritud jalgtee. Spordi tänav on projekteeritud asfaltkattega kahesuunaliseks. Tänava vasakusse serva on projekteeritud asfaltkattega jalgtee. Jalgtee on sõiduteest eraldatud haljasala või äärekiviga. Tänavale on liikluse rahustamiseks projekteeritud 2 sirbikujulist künnist ning tänavale on ette nähtud kiiruspiirang 30km/h. Kooli piirkonda on projekteeritud asfaltkattega parkimiskohad kuuele sõiduautole. Kooli ümbrusesse on projekteeritud tehiskivist kattega ala. Ette on nähtud paigaldada pingid, prügikast ning jalgrattahoidjad. Ristlõige Sõiduraja laiuseks on valitud 2,75-3,25m ning jalgteede laiuseks 2,5m. Kooli lähedusse projekteeritud parkimiskohtade laius on 2,5m ning neid eraldab jalgteest 1m laiune tehiskivist eraldusriba. Teed kergliiklejatele on võimaluse korral eraldatud sõiduteest haljasaladega. Kohtades, kus teed kergliiklejatele asuvad sõidutee vahetus läheduses on need omavahel eraldatud äärekividega. Sõiduteele on projekteeritud ühe- või kahepoolne põikkalle 2,0-2.5% Jalgteedele on projekteeritud ühepoolne põikkalle 1,0- 2,0%. Projekteeritud äärekivide kõrgus on 8cm, kohtades kus sõiduk peab ületama äärekivi on see langetatud kõrguseni 3cm ning ristumistel jalgratta- ja jalgteedega või jalgteedega kõrguseni 0cm. Tehiskividest kitsendussaarte äärekivid on vastavalt asukohale kõrgusega 0-3cm. 9 | 26 Õhtu puiestee ja Spordi tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T1913 Pikiprofiil Pikiprofiili koostamisel on lähtutud olemasolevast situatsioonist ja proj. normidest. Vertikaalplaneering Projektlahend näeb ette võimalust olemasoleva maapinna kõrguslikku muutmist ning standardite kohaste tänava põikkallete tagamise vastavalt vertikaalplaneeringule. Vertikaalplaneeringu koostamisel on lähtutud olemasolevast hoonestusest ja maapinna profiilist. Teede vertikaalplaneerimisel on lähtutud olemasolevate tänavate ja säilitatavate mahasõitude asukohtadega. Sademeveed juhitakse tänavatelt piki- ja põikkalletega sademevee restkaevudesse (osaliselt juhitakse sademevesi sõiduteest eemale haljasalale). Projekteeritud vertikaalplaneerimine on joonisel 4-01 „Asendiplaan, liikluskorraldus, vertikaalplaneering, tüüpristlõiked ja tingmärgid“. Ristmikud ja mahasõidud Kõikide projekteeritud mahasõitude lõpud tuleb kõrguslikult kokku viia olemasolevate mahasõitudega, uue mahasõidu korral olemasoleva maapinna kõrgusega. Asendiplaanilisel joonisel on kajastatud ristmike geomeetrilised lahendid, kus on arvestatud sobilike pöörderaadiuste ja sõiduradade laiustega. Ristmike pöördekoridore on kontrollitud arvutitarkvaraga “AUTOTURN“. 3.2 EHITUSOBJEKTI ETTEVALMISTAMINE Raadamine, juurimine ja puhastamine Projekti realiseerimiseks on ette nähtud likvideerida asendiplaanil näidatud puud ja põõsad ning kärpida olemasolevat kõrghaljastust. Konstruktsioonide lammutamine, demonteerimine ja ümbertõstmine Olemasolevad liiklusmärgid ja viidad asendatakse uutega. 3.3 MULLATÖÖD Kasvupinnase eemaldamine ja kraavide kaevamine Teede rajamise ja rekonstrueerimise asukohtades on ette nähtud kasvupinnase kogu paksuses eemaldamine. Muldkeha ehitamine Valdavalt on uus katendi konstruktsioon projekteeritud olemasolevale muldele, osaliselt tuleb teekonstruktsioonide alla rajada uus muldkeha või olemasolevat laiendada. Dreenkiht Dreenkiht on ette nähtud kõikidele katendikonstruktsioonidele. 3.4 KATEND Katendikonstruktsioonid Katend on koostatud vastavalt katendiarvutusprogrammile KAP. Katendite konstruktsioonid on näidatud plaanijoonisel erinevate värvide ja viirutustega. 10 | 26 Õhtu puiestee ja Spordi tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T1913 1. Sõidutee katend (konstruktsioon 1A) Katendi kiht Kihi paksus Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 4cm Asfaltbetoon AC 20 base 70/100 6cm Killustikalus fr. 32…63mm, kiiluda 30cm Dreenkiht min 20cm Täitepinnas min 20cm Profileeritud olemasolev aluspinnas 2. Mahasõidu katend (konstruktsioon 1B) Katendi kiht Kihi paksus Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 6cm Killustikalus fr. 32…63mm, kiiluda 30cm Dreenkiht min 20cm Täitepinnas min 20cm Profileeritud olemasolev aluspinnas 3. Jalgtee katend (konstruktsioon 2) Katendi kiht Kihi paksus Asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 5cm Killustikalus fr. 32…63mm, kiiluda 20cm Dreenkiht min 20cm Täitepinnas min 20cm Profileeritud olemasolev aluspinnas 4. Tehiskivist katend (konstruktsioon 3) Katendi kiht Kihi paksus Betoonkivist sillutiskate (hall) 6cm koos paigalduskihiga 3cm Killustikalus fr. 32…63mm, kiiluda 20cm Dreenkiht min 20cm 11 | 26 Õhtu puiestee ja Spordi tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T1913 Täitepinnas (vajadusel) min 20cm Profileeritud olemasolev aluspinnas 5. Tardkivist katend (konstruktsioon 4) Katendi kiht Kihi paksus Tardkivist sillutiskate 14cm kuivbetoonist paigalduskihiga 10cm Killustikalus fr. 32…63mm, kiiluda 30cm Dreenkiht min 20cm Täitepinnas min 20cm Profileeritud olemasolev aluspinnas 6. Tugipeerna kruuskatend (konstruktsioon 5) Katendi kiht Kihi paksus Optimaalse terakoostisega segu (pos 6) 6-10cm Killustikalus fr. 32…63mm, kiiluda 30cm Dreenkiht min 20cm Täitepinnas (vajadusel) min 20cm Profileeritud olemasolev aluspinnas 7. Haljastus Katendi kiht Kihi paksus Murukülv Kasvualus 5-7cm 3.5 VEEVIIMARID Sademevesi juhitakse projekteeritud piki ja põikkalletega haljasaladele ning projekteeritud sademevee restkaevudesse. 3.6 LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID Liiklusmärgid ja viidad Projekteeritud liiklusmärgid sõiduteel peavad kuuluma suurusgruppi I. Tekstiliste märkide 644 tähekõrgused on 100mm. 12 | 26 Õhtu puiestee ja Spordi tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T1913 Täpsemalt vaata joonist 4-01 „Asendiplaan, liikluskorraldus, vertikaalplaneering, tüüpristlõiked ja tingmärgid“. Teekattemärgistus Kõik projekteeritud teemärgised teostada kuumvaluplastikuga. Teemärgiste asukohti vaata projekti jooniselt 4-01 „Asendiplaan, liikluskorraldus, vertikaalplaneering, tüüpristlõiked ja tingmärgid“. 3.7 MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD Projekteeritud haljastus Projektiga on ette nähtud haljastada mulde nõlvad ning haljasalad murukülviga. Haljasalad rajada kasvualusele. Kasvualuse projekteeritud paksus on 5-7cm. Spordi tänava jalgtee serva on projekteeritud PK 0+40B – PK 0+91B 51m pikkune Läikiva tuhkpuu Cotoneaster lucidus hekk. 3.8 TEHNOVÕRGUD Kõikide maa-aluste kommunikatsioonide paigaldamisel tuleb sügavusgabariidi arvestamisel lähtudes mitte olemasolevast, vaid projektsest maapinnast! Nõutav on kõikide töötsooni jäävate maa-aluste kommunikatsioonide väljamärkimine looduses koostöös kommunikatsioonide valdajatega. Töövõtja peab olema tutvunud eelnevalt kommunikatsioonivaldajate kooskõlastustingimustega ja neid täitma. Enne tööde algust kommunikatsioonide kaitsetsoonis peab Töövõtjal olema kommunikatsioonivaldaja kirjalik nõusolek. Tööd kaitsetsoonis võivad toimuda ainult kommunikatsioonihaldaja (omaniku) järelevalve all. Kõik kommunikatsioonide ümbertõstmise ja ehitusega seotud töid peab teostama vastavaid Eesti Vabariigis nõutavaid lubasid ja litsentse omav ettevõte. NB! Kõik tööd tee maa-alal ja mahasõitudel tuleb ehitustööde ajal kooskõlastada piirinaabritega. Töövõtja peab teavitama kohalikku omavalitsust ehituse algusest, et vajadusel saaks organiseerida võimalike vajalike reservtorude ja kommunikatsioonide paigaldamise enne katte ehitust. Juhul kui maapinnas või veekogus töid teostav isik avastab teadmata omanikuga liinirajatise või selle olemasolule viitavat märgistust, tuleb tööd koheselt peatada ja võtta tarvitusele abinõud võimaliku liinirajatise kaitseks ja omaniku väljaselgitamiseks. Raskete vibraatoriga tihendusmasinate kasutamine mulde, süvendi põhja ja dreenkihi tihendamisel maa-aluste kommunikatsioonide peal ja kaitsetsoonis on keelatud! Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (drenaažitorud, sademeveetorud, truubid, veetorud jms) ja kraavide töötamise peale ehitustööde lõpetamist. Vajadusel tuleb olemasolevad torustikud asendada uutega. Sidevarustus Projekteeritaval alal asub sidekanalisatsioon. Projekteeritaval lõigul on kohati maksimaalne kaeve sügavus 45-65 cm, arvestatuna olemasoleva katte pinnast. Arvestatud on, et olemasolev sidekanalisatsioon paikneb tee muldkehas vähemalt 35-55cm sügavusel olemasolevast maapinnast. 13 | 26 Õhtu puiestee ja Spordi tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T1913 Olemasolevad sidekaablid ning torustikud langetada asendiplaanil näidatud asukohtades min 1m sügavusele projekteeritud maapinnast. Langetatavad sidekaablid kaitsta poolitatava kaablikaitsetoruga D100, 750N A-klass. Paigaldada markerpallid ning otstesse torusulgurid. Side kanalitorusid ei kaitsta. Kõik olemasolevad sidekaevude kaaned tuleb tõsta samasse tasapinda projekteeritud kattega. Sidevarustuse haldaja on Telia Eesti AS. Elektrivarustus Projekteeritaval alal asuvad madalpingekaablid, keskpingekaablid ning madalpinge õhuliinid. Projekteeritaval lõigul on kohati maksimaalne kaeve sügavus 45-65 cm, arvestatuna olemasoleva katte pinnast. Arvestatud on, et olemasolevad kaablid paiknevad tee muldkehas vähemalt 0,8-1,0m sügavusel olemasolevast maapinnast. Elektrivarustuse haldaja on Elektrilevi OÜ. Õhtu puiesteel, lõigul Spordi tn kuni Pikk tänav on Empower AS tööga nr 18572P ette nähtud olemasolev keskpingekaabel likvideerida ning paigaldada uus kaabel, mis kulgeb Pikast tänavast mööda Õhtu puiesteed Spordi tänavani ja sealt Spordi tänava Nooruse tänava poolses otsas asuvasse alajaama. Selle tarbeks on käesoleva projektiga ette nähtud paigaldada kogu projekteeritud 20kV keskpingekaabli ulatuses reservtoru D160, 450N. Tänavavalgustus Projekteeritaval alal asuvad olemasolevad tänavavalgustusmastid. Tänavavalgustuse projektiga on osaliselt ette nähtud projektalasse jäävate olemasolevate valgustusmastide demonteerimine (sh. asendamine uutega), võimalusel olemasolevate valgustite asendamine uutega või täielikult uus lahendus. Tänavavalgustuse haldaja on Elfi Elekter OÜ. Projekteeritud tänavavalgustus koos likvideeritava valgustusega on kirjeldatud osas „EL_Tänavavalgustus“. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud Vee- ja kanalisatsiooni haldaja on AS Tapa Vesi. Kõik olemasolevad kanalisatsioonikaevude kaaned, veekaevude kaaned, ning veetorustiku kaped, tuleb tõsta samasse tasapinda projekteeritud katetega ja haljasaladega. Kui tegemist olemasolevate betoonkaevudega, siis tuleb kaevukaante tõstmiseks projekteeritud tasapinda kasutada, vastavalt vajadusele, betoonist tõsterõngaid. Vajadusel tuleb välja vahetada olemasolevad kaevukaaned ja luugid. Rajatiste kahjustamisel tööde käigus tagada oma kuludega rajatiste taastamine. Lõigus PK 2+14A – PK 2+33 A on ette nähtud olemasoleva kanalisatsioonitorustiku soojustamine kasutades selleks pinnasesse paigaldatavaid soojusisolatsiooniplaate (nr Finnfoam). Toru ning soojustusplaatide vahele paigaldada 100mm ulatuses täitematerjali. Soojustusplaadid paigaldada 1m ulatuses mõlemale poole toru telge. Soojustatava toru asukohta vaadata asendiplaanilt. 14 | 26 Õhtu puiestee ja Spordi tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T1913 Kaugküttetorustikud Projekteeritaval alal asuvad kaugküttetorustikud. Kaugküttetrasside haldaja on N.R.Energy OÜ. Enne olemasoleva katendi ülesvõtmist kaugküttetrasside kohal teha kindlaks trassi valdaja juuresolekul nende sügavus. Süvendi kaevamine tuleb lõpetada, kui kaugus trassini jääb 20cm, et vältida võimalikku trassi kahjustamist. Süvendi põhjas trasside kohal ei tohi sõita üle trassi raskete ehitusmasinatega. 3.9 PROJEKTEERITUD SADEMEVEEKANALISATSIOON Olemasolev sademeveekanalisatsiooni eesvool projektalal puudub. Koolimaja vahetusse lähedusse paigaldada asendiplaanil näidatud sademeveerenn, millega juhtida olemasoleva vihmaveetoru kaudu katuselt tulevad sademeveed hoone põhjaküljel asuvale haljasalale. Projekteeritud sademeveerenni näidis Projekteeritud sademeveekanalisatsioonile on ette nähtud eesvooludeks Immutusplokid (Stormbox või analoog). Plokkide paigaldus teostada vastavalt tootja juhistele ja asendiplaanile. Projekteeritud mahutavused on vastavalt asukohale 9 m3 (Stormbox 2) ja 15m3 (Stormbox 1). Sademevee vooluhulkade määramisel on lähtutud standardist EVS 846:2013 „Väliskanalisatsioonivõrk“. Arvutustes on lähtutud Ida-Virumaa piirkonna vihma intensiivsusest q20=77,3 l/sek-ha, arvutusvihma korduvuse periood aastates p=2. Nõuded materjalidele Torustik Sademevee kanalisatsioonitorustikud on ette nähtud ehitada PP SN8 plasttorudest De200mm. PE ja PP torud peavad vastama standardite EVS-EN 13476 ja EVS-EN 1852 nõuetele. Rajatavad torustikud tähistada märkelindiga, mis paigaldatakse pinnasesse 0,3..0,4m toru lae kohale. Tänavatorustiku paigaldussügavus on min 1,4m toru laest arvestatuna. Kui torulõigud on kõrgemal, 15 | 26 Õhtu puiestee ja Spordi tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T1913 tuleb need soojustada. Sademeveetorustikku soojustamisel võib kasutada spetsiaalset EPS torude soojustuskoorikut. Kaevud Kaevude läbimõõdud peavad vastama joonistel või materjalide loendis esitatud väärtustele. Kaevud peavad olema teleskoopsed, tööstuslikult toodetud PE või PP keeviskaevud ja olema toodetud vastavalt standardile EVS-EN 13598. Kanalisatsioonikaevude minimaalne ringjäikus peab olema SN2 kN/m². Kaevude luugid peavad vastama standardile EVS-EN 124. Liiklusalale paigaldatavad kaevud tuleb varustada “ujuva” luugiga kandevõimega 40t, väljaspool liiklusala või kõnniteele paigaldatavad kaevud võib varustada 25t kandevõimega luugiga. Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust. Kaevu põhi peab olema horisontaalne/tasapinnaline koos voolurenniga, et toetuspind kaeviku põhjas oleks ühtlane. Restkaevuks paigaldada 300 liitri suuruse setteosaga kaevud De560/500, mis on kaetud pealt restkaanega (nelikant luuk). Torustike kaevetööd Kaevik Torustike kaevikute kaevamisel, torustike aluse rajamisel ja tagasitäitmisel järgida RIL 77-2013 ning standardi EVS-EN 1610:2007 nõudeid ja juhiseid, ehitustööde üldiseid kvaliteedinõudeid (MaaRYL2010) ja head ehitustava. Kaeviku nõlvus, toestamise vajadus ja -tüüp ning -ulatus tuleb määrata konkreetsetel juhtudel lähtudes standardist EVS 1997-1, arvestades pinnase kandevõimet, pinnasevee taset, kaevesügavust ning ehitustööde aastaaega, paigaldamistööde kestust, liiklust kaeviku läheduses, väljakaevatud kuhjatud pinnase- ja mehhanismide mõju. Toestatud kaeviku minimaalseks laiused 1 toru puhul on 1,2 m, toestamata kaevikul – min. 1,0m. Kaeviku toestamise vajaduse igal konkreetsel töölõigul määrab töövõtja. Töövõtja peab kindlustama kaevikud määral, mis tagab ohutu tööde tegemise ja kvaliteetse töö tulemuse. Kaeviku põhjas ja kommunikatsioonide kaitsetsoonis teha kaevetööd käsitsi nii, et tasanduskihi rajamine toimuks puutumatule pinnasele. Kui ehitustööd toimuvad külmal aastaajal, ei tohi torusid paigaldada jäätunud aluskihile. Torude kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 0,4m. Nõuded olemasolevate kommunikatsioonide kaitsmiseks kaevetöödel Projekteeritud torustike ristumisel elektrikaablite ja sidekanalisatsiooniga tuleb töövõtjal enne tööde alustamist koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukohad täpsustada ja tähistada. Ehitajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavad nõuded rajatise vahetus läheduses töötamisel. Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde alustamist veenduda, et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid. Kommunikatsioonid peab enne ekskavaatoriga kaevamist vajalikes kohtades käsitsi välja kaevama, et näha kaablite kulgemise suunda ja sügavust. Ekskavaatoriga kaevamine ei või ilma eelpool mainitud meetmete kasutamist ulatuda lähemale kui 2 m märgistatud kaablitele. Talvetingimustes ehitamine eeldab kaablite ja torude läheduses kaevamist külmunud pinnase sulatamisega. 16 | 26 Õhtu puiestee ja Spordi tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T1913 Kaevetööde tegemisel olemasolevate kommunikatsioonide all toestatakse ja kaitstakse need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks. Olemasolevate kommunikatsioonide all ja kõrval tehtav täidis peab vastama uutele konstruktsioonidele mõeldud täidise tihedusele. Torustike paigaldus ja kaeviku täide Torustike paigaldamisel juhinduda RIL 77-2013, standardist EVS-EN 1610 ning jälgida torude valmistaja tehaste poolt määratud paigaldusnõudeid ja ettekirjutusi. Tuleb vältida ehitusaegset võõrmaterjali sattumist torusse. Paigaldatava toru ja kaeviku seina vahe peab olema vähemalt 0,4 m. Torustike paralleelsel paigaldamisel peab kaevude seina ja torustiku vaheline kaugus peab olema min 0,1m. Projekteeritud torustikud paigaldatakse tavapäraselt 15 cm paksusele tasanduskihile. Tasanduskihiks kasutatakse liiva-, kruusa- või killustikku, fraktsiooniga 8/16mm. Kui kohalik liivapinnas vastab tasanduskihi nõuetele, võib torustikud paigaldada olemasolevale pinnasele, kuid seejuures ei tohi pinnase konstruktsiooni kaevamisega lõhkuda. Tasanduskihina kasutatava kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon dmax sõltub paigaldatava toru välisläbimõõdust De. Kui 200 <= De <= 600 mm, siis dmax = 0,1 De. Kui toru läbimõõt on De200 mm, siis on suurim lubatud fraktsioon 20 mm. Tasanduskihi tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega kogu kaeviku laiuselt. Kasutatav materjal peab olema tihendatav. Pärast torude paigaldamist teha käsitsi liivast (kruusast/peenkillustikust) külg- ja algtäite paigaldus. Algtäite materjal peab vastama samadele nõuetele, mis on toodud tasanduskihi kohta. Tagasitäite materjali ei tohi kallata toru peale, vaid tuleb laotada kahele poole toru ja tihendada. Kõige esimene tagasitäitekiht võib ulatuda maksimaalselt poole toru kõrguseni. Vahetult toru kohal tihendusmehhanisme kasutada ei tohi. Kaeviku algtäide tehakse ja tihendatakse homogeense kihina ka toru pikisuunas; eriti oluline on toru alumist poolt toetava täitekihi hoolikas tihendamine - torustik ei tohi tagasitäite tegemisel paigast nihkuda ei horisontaal- ega vertikaalsuunas. Torustiku kerkimise vältimiseks tuleb see tihendamistööde ajaks ballastida või ankurdada. Liiklusalal peab kõigil torustikel olema algtäite tihedus vähemalt 95%. Esmase tagasitäite lõpp-paksus on min. 30 cm toru peale. Kaeviku lõpptäide teha liivast või kruusast. Haljasala alla jääva kaeviku lõpptäite võib teha sobivuse korral kohalikust pinnasest. Liikluspiirkonnas peab lõpptäitematerjal olema tihendatav ja ei tohi olla külmakerkeline. Tagasitäite tegemisel tuleb pinnas 20 cm paksuste kihtide kaupa tihendada. Liiklusalal kasutada lõpptäiteks juurde veetavat liiva- või kruusapinnast ning see tuleb tihendada nõutava tiheduseni. Kui kaevikust väljavõetav pinnas vastab tagasitäitepinnasele esitatavatele nõuetele, siis võib kasutada seda. Väljaspool liikluspiirkonda võib kasutada lõpptäiteks kaevikust väljakaevatud pinnast või juurde veetavat pinnast arvestusega, et täitematerjal peab olema sellise mitmekesise teralise koostisega, et täitesse ei jääks tühemikke ja see oleks tihendatav. Toru ülaservast mõõdetuna 1 meetri paksuses lõpptäitekihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Kaeviku toestust lammutatakse ja eemaldatakse vastavalt sellele, kuivõrd see on võimalik tööohutust järgides ja kaevise seinte püsivust ohustamata. Kaeviku toestus tuleb lammutada ja eemaldada nii, et see ei põhjustaks täite hõrenemist ega paigaldatud torustiku nihkumist. Kaevude ümber tehakse lõpptäide nende välispinnast vähemalt 0,5 m kaugusele sõreda mittekülmuva materjaliga. Täpsusnõuded torustike paigaldamisel Valmis ehitatud isevoolsetel torustikel lubatakse järgmisi kõrvalekaldeid projektist juhul kui need ei kahjusta konstruktsiooni toimivust või torustiku harude ehitamist: mistahes projekteeritud punkti (kaev, trassi telje punkt) horisontaaltasapinnal 200mm; 17 | 26  Õhtu puiestee ja Spordi tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T1913 Isevoolne kanalisatsioonitorustik peab kaevust kaevu kulgema sirgelt, lubatud kõrvalekalle horisontaaltasapinnal on 1/300 kaevuvahe kohta; Isevoolsele kanalisatsiooni peatorule lubatakse alltoodud tabelis olevaid kõrvalekaldeid kõrguste ja langude osas eeldusel, et torustikku ei jää vett, kaevu suubuv toru ei jää allapoole väljuvast torust, lang kaevu vahe kohta peab olema >0. Kalle ja kõrgus ei või kumbki erineda lubatud väärtusest ka siis kui üks neist täidab ette antud täpsusnõudeid. Peatorustiku paigaldamise täpsusnõuded on toodud alljärgnevas tabelis Projekteeritud torustiku kalle Maksimaalne kalde Maksimaalne kõrguse [‰] kõrvalekalle [‰] kõrvalekalle [mm] >5 1,5 50 3-5 1,0 30 <3 1,0 20 Peale paigaldamist on isevoolsetel plasttorudel lubatud suurim lubatud deformatsioon läbimõõdu suunas 8%. Kinnisel meetodil paigaldatava isevoolse torustiku korral tuleb kalde jäämist nõutud täpsuse vahemikku tõestada kaldemõõdikuga kaamera raportiga. Katsetused Torustike katsetamisel juhinduda RIL 77-2013 - Pinnasesse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist. Isevoolse sademeveekanalisatsiooni torustiku lõigud tuleb läbi pesta veega, kasutades selleks spetsiaalset survepesurit, et eemaldada torustikku ehituse käigus sattunud liiv, kivid, mustus, jms. Isevoolsetele torustikele tehakse veetiheduskatse vastavalt standardile SFS3113 või õhutiheduskatse vastavalt standardile SFS3114. Teostusjoonised Kõik rajatud sademeveetorustikud tuleb peale väljaehitamist teostusmõõdistada. Teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga. Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusega kindlaksmääratud täpsusega positsioneerida rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Teostusmõõdistused peavad vastama MTM määrusele nr 34, 14.04.2016. 4 TÖÖDE TEOSTAMINE 4.1 ÜLDISED NÕUDED EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEKS Tööde teostamisel lähtuda hanke ajal kehtivast „Teetööde tehniline kirjeldus“ esitatust. Kui projektlahendis on viide mingile kindlale tootele, siis tuleb lähtuda RHS §88 lg 6 „või sellega samaväärne“, mis lubab kasutada mistahes samasuguste või paremate näitajatega toodet. Ehitustööde teostamisel erakinnistutelt lähtuda maaomanike kooskõlastusteste tingimustest. Kõik tööd, mis teostatakse erakinnistutel, tuleb eelnevalt kinnistu omanikega kirjalikult kooskõlastada. Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt tähistada ning paigaldada ehitusaegne liikluskorraldus. Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb välja märkida kõik iseloomulikud tee-elemendid. Väljamärgitud punktid tuleks looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida. 18 | 26 Õhtu puiestee ja Spordi tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T1913 Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on Töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellija või KOV-iga enne ehitustööde algust. Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Töövõtja peab hoolitsema, et ehitustööde käigus teostataks kõik seaduste ja määrustega määratud ülevaatused ja kontrollid vastavate ametiisikute poolt. Kontrollidest tuleb eelnevalt Tellijat teavitada, kuid mitte vähem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas tööde tellijaga. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide kaitsevööndis kaevetööd teostada käsitsi. Kaitsevööndi ulatus valikul lähtuda määrusest „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ Töövõtja peab tagama ehitusperioodil kodanikele ligipääsu oma kinnistutele, mis piirnevad ehitusobjektiga. Kui piiritähis looduses puudub, tuleb see fikseerida maaomaniku ja Tellija esindaja juuresolekul. Piirinaabrite piiride tähised, mis on looduses leitud ja fikseeritud, peavad säilima ehitusperioodi lõpuni. Kui ehituse käigus piirinaabrite piiride tähised saavad kahjustada või hävinevad, peab need töövõtja oma kuludega taastama. 4.2 AJUTINE LIIKLUSKORRALDUS Enne töödega alustamist tuleb koostada Ajutise liikluskorralduse projekt, mis tuleb kooskõlastada Tellija ja Inseneriga vähemalt 10 päeva enne ajutise liikluskorralduse kehtestamist. Ajutisel liikluskorraldusel lähtuda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 nr 43 määrusest „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. 4.3 TEETÖÖDE KIRJELDUS Ehitusobjekti väljamärkimine Ennem põhiliste ehitustööde algust tuleb maha märkida vajalikud tee elemendid. Tee kõrvale kantud piketaaži numeratsiooni tähised peavad olema teelt nähtavad ja need tuleb säilitada kuni ehituse lõpuni. Hävinud või kadunud tähised tuleb taastada. Raadamine, juurimine ja puhastamine Kogu maa-ala, kus töid teostatakse, tuleb puhastada kividest, prügist jne. Langetada tuleb asendiplaanil näidatud kõrghaljastus. Kännud ja jäätmed utiliseerida. Jäätmete utiliseerimise kohustus on Töövõtjal. Kõik raadamisega ja kändude juurimisega seotud tööd erakinnistutel ja nende naabruses tuleb töövõtjal kooskõlastada kinnistute omanikega enne tööde algust. Lisaks sellele kooskõlastada raadatava materjali ladustamispaik. Lammutamine, demonteerimine ja ümbertõstmine Kaitsta projektiga ette nähtud objektid. 19 | 26 Õhtu puiestee ja Spordi tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T1913 Eemaldatakse olemasolevad liikluskorraldusvahendid Inseneriga kooskõlastatud järjekorras. Likvideeritavad liiklusmärgid ja nende postid demonteeritakse neid kahjustamata ning veetakse tellija poolt määratud ladustuskohta. Asfaltkatete freesimine ja ülejääva freespuru kasutamine Teostatakse süvafreesimine kuni asfaltkihi põhjani, olemasoleva kattega kokkuviimisel tasandusfreesimine. Ennem või koheselt peale freesimistöid tuleb olemasolevad teepeenrad maha lükata, tagamaks vee äravoolu muldkehalt. Töövõtja peab oma kuludega leidma ladustusplatsi, kuhu tuleb ülesfreesitud materjal ladustada. Plats peab takistama freespuru omavolilise teisaldamise võimaluse. Töövõtja peab ladustuskoha ja ladustatud materjali säilimise eest vastutama ning tagama eeltoodud nõuete täitmise kuni kasutamiseni. Välistatud peab olema freesmaterjali segunemine teiste materjalidega (nt pinnas, savi, kruus jne). Tagatud peab olema vete äravool ladustuskohast, kusjuures ladustusplatsilt pärinevat sademevett ei tohi juhtida looduslikku veekogusse. Tellija ei aktsepteeri materjali massi kadu. Ülesfreesitud materjalid objektil jooksvalt dokumenteeritakse ja esitatakse täitedokumentides. Kõik kulud seoses platsi ettevalmistamisega (eeltoodud nõuetele vastavaks muutmisega), materjali säilitamisega ning platsi esialgse olukorra taastamise ja korrastamisega kannab Töövõtja. Kogu tegevus peab olema kooskõlas jäätmekäitlusseadusega“. Ülejääv freespuru kasutatakse Tellija juhiste kohaselt. Mullatööd Enne kaevetööde alustamist on vajalik torustike ja kommunikatsioonide valdajate teavitamine Töövõtja poolt ja vajalike kaevelubade hankimine. Kaevetööde läbiviimisel arvestada pinnase kvaliteeti ja kaevikute sügavust, olemasolevaid konstruktsioone ja koormatust ning vee ja transpordi mõjul tekkivaid ohtusid. Töövõtja kindlustab kaeviku määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise. Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab Töövõtja kõik kaevikud, kaevekohad ja muldkeha hoidma veevabad. Vajadusel peab rajama ajutised äravoolud, voolusängid või truubid vete juhtimiseks töövõtja poolt rajatud veekogumiskohtadesse. Üheski ehituse faasis ei tohi lubada vee püsimist kaevendites ja aluspinnase läbi leondumist. Kraavide kaevamist tuleb alustada eesvoolu poolt. Kasvupinnase eemaldamine Projekteeritud sõidutee ja jalgtee alla jääv kasvupinnas tuleb eemaldada kogu paksuses sh nõlvadelt. Kõlblik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem haljastamisel. Ülejääva kõlbmatu pinnase peab töövõtja utiliseerima vastavalt jäätmeseaduses ja maapõueseaduses toodule. Kaevetööd Laienduste ja muute muldkehade puhul tuleb rajatava mulde alt eemaldada olemasolev kasvupinnas. Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseadusele. Olemasoleva muldkeha profileerimisel saadav pinnas on arvestatud ehituseks sobivana ja tuleb ära kasutada laienduste ja õgvenduste muldkeha ehitamisel. Kui ühes kaevikus on nii sobivat kui ka sobimatut pinnast, tuleb need kaevata eraldi, vältides seejuures pinnaste segunemist. Muldkeha ehitamine Eemaldada laienduse alt sobimatu pinnas. Tee laiendamine tuleb teostada astmete kaupa, mis võimaldab aluse kihtide normide kohast tihendamist. 20 | 26 Õhtu puiestee ja Spordi tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T1913 Muldkeha pealispind nii jalgteedel kui sõiduteel tuleb planeerida vastavalt tüüpristprofiilidel toodud kalletele nõlva suunas ning tihendada. Täitepinnas, mis paigaldatakse muldkeha laienduste all, tuleb paigaldada ning tihendada mitte üle 0,3m paksuste kihtidena, tagades seejuures normikohase niiskusrežiimi (kuiva ilma korral täiendavalt niisutades). Juurdeveetava täitepinnase filtratsioonimoodul peab killustiku põhjast minimaalselt 20cm ulatuses olema vähemalt 1,0m/ööp. Sellest allapoole jääva materjali täitepinnasena kasutada olevast muldkehast profileerimisel ja astmete kaevamisel saadavat liiv- või kruuspinnast, mille peenosise sisaldus on alla 5%. (filtratsioon EVS 901-20 järgi). Vajadusel juurde veetava täitepinnase filtratsioonimoodul peab olema minimaalselt 0,5m/ööp (filtratsioon EVS 901-20 järgi). Dreenkihi ehitamine Dreenkihi ehitamiseks kasutatava materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 1,0m/ööp (filtratsioon EVS 901-20 järgi). Äärekivid ja sillutiskivid Projekteeritud betoonäärekivid peab olema valmistatud tardkivimi baasil (klass 3) vastavalt EVS-EN 1340 nõuetele. Projekteeritud betoonist sillutiskivid peavad vastama ES-EN 1338 nõuetele. Tardkivimist sillutuskivid ja äärekivid peavad vastama standardis EVS-EN 1342 toodud nõuetele. Äärekivide parameetreid võib muuta Tellija kirjalikul nõusolekul. Mahasõitudel ning parkimiskohtades viia äärekivid kahe kivi ulatuses projekteeritud kõrguselt 3cm kõrgusele, ristmikel 0cm kõrgusele. Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile. Betoonkihi alla ehitada killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivi betooniga. Katend Killustikalused Õigele kõrgusele välja ehitatud ja tihendatud muldkehale ja dreenkihile rajatakse projektsed killustikalused. Killustikalused ehitada vastavalt juhisele KKEJ. Asfaltkate Asfaltkatted ehitada vastavalt juhisele AKEJ. Kõik vuukide teostamise ja katete kruntimise töömahud tuleb arvestada asfaltkatete paigaldamise töömahtude juurde ja eraldi ei tasustata. Asfaltbetoonkatte pealmise kihi pikivuugid teostada kuumvuukidena. Vuukide töötlemine teostada vastavalt juhisele AKEJ; Tugipeenrad ja mahasõitude kokku viimine sirbikujulise profiiliga katendiga Optimaalse terakoostisega segu peab vastama määruses TEK nõuded ning terakoostise osas lisale 10. Künnised Künnised ehitada sirbi- mitte trapetsikujulisena. Kõrgus 7cm. 21 | 26 Õhtu puiestee ja Spordi tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T1913 Nõuded materjalidele Konstruktsioon 1;1B: • Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100: 1500 ≤ „AKÖL 20“ < 3000 (AKEJ, Tabel 1, veerg 3); • Asfaltbetoon AC 20 base 70/100: 1500 ≤ „AKÖL 20“ < 3000 (AKEJ, Tabel 1, veerg 3); • Killustik: „AKÖL 20“ 500–3000 (KKEJ, Tabel 1, veerg 6). Konstruktsioon 2: • Asfaltbetoon AC 8 surf 70/100: 900 ≤ „AKÖL 20“ < 1500 (AKEJ, Tabel 1, veerg 2); • Killustik: „AKÖL 20“ 500–3000 (KKEJ, Tabel 1, veerg 6). Mahasõidu kokkuviimised ja tugipeenrad • Optimaalse terakoostisega segu (pos 6) (TEK nõuded lisa-10). Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid Liiklusmärgid ja viidad Liiklusmärgid peavad vastama EVS 613 toodud nõuetele. Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormustele. Tuulerõhu klassiks võtta vähemalt WL4 ja dünaamilise lumekoormuse klassiks võtta vähemalt DSL3. Vundamendi valmistamisel tuleb kasutada vähemalt EVS-EN 206 toodud järgmiste keskkonnaklassidega betooni: külmakindlus XF2; karboniseerumine XC3; kloriidist põhjustatud korrosioon XD2. Kasutatava liiklusmärgikile kohta tuleb esitada vastavussertifikaadid. Liiklusmärgid peavad olema valmistatud alumiiniumalustele. Sõiduteele paigaldatavatel liiklusmärkidel kasutada II-klassi valgust peegeldavat kilet. Kõik postid peavad olema kuum-galvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormuste korral. Vundament peab vastu võtma EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormused. Liiklusmärgi konstruktsiooni võib paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80 % tugevusest. Enne tekstiliste liiklusmärkide tellimist, tootmist ja paigaldamist, tuleb töövõtjal liiklusmärkide tööjoonised kooskõlastada tellijaga. Liiklusmärkide paigaldamise asukohad täpsustada enne paigaldamist objektil KOV esindajaga Projekteeritud liiklusmärgid paigaldada vastavalt standardile „EVS 613 Liiklusmärgid ja nende kasutamine”. Teekattemärgistus Projekteeritud teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile „EVS 614 Teemärgised ja nende kasutamine” Teekattemärgistuse peegelduse mõõtmisi peab teostama märgistusmaterjali paigaldaja vastavalt standardile EVS 1436, mitte varem kui kaks nädalat pärast märgistustööde lõpetamist ja peab tellijale esitama enne tööde vastuvõtmist õiendi märgiste peegeldusvõime mõõtmise kohta. 22 | 26 Õhtu puiestee ja Spordi tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T1913 Tehnovõrgud Enne kaevetöid täpsustada olemasolevate maa-aluste kommunikatsioonide asukohad looduses ja kutsuda kohale kommunikatsioonide valdajad. Kaevetööde käigus ilmnenud kommunikatsioonide teisiti paiknemisest informeerida valdajat ja lahendada olukord koos viimase esindajaga. Kaevetöödel arvestada kaevamistööde eeskirjadega. Maa-aluste kommunikatsioonide kaitsevööndis teha kaevetööd käsitsi. Kaevetööd suurte puude läheduses (2,0 m) teha käsitsi, juuri mitte läbi lõigata. Teostatud tööde kohta koostada teostusjoonised ja kaetud tööde aktid. Kõrvalekalded projektist fikseerida vastavates protokollides ja kooskõlastada ehitusjärelevalve teostajaga. Tööde teostamisel järgida Eesti Vabariigi töötervishoiu- ja tööohutusalaste õigusaktide nõudeid. Ehitustööde teostamisel lähtuda kehtivatest ehitusmäärustest ja –normidest ning Telia Eesti AS tehnilistest nõuetest liini- ja kaablivõrgu ehitamisel. Ehitustööde kvaliteedinõuded peavad vastama MaaRYL 2000 nõuetele. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on Töövõtja kohustus. Kuna olemasolev keskpingekaabel Õhtu tänaval on nn õlikaabel, ei tohi selle kaitsestsoonis pinnase tihendamiseks kasutada vibrorulle. Maastikukujundustööd Kasvualuse rajamiseks on lubatud kasutada välja kaevatud kasvupinnast, mis tuleb ennem objektile tagasi paigutamist läbi sõeluda. Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastaseid juur- umbrohte. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja kõvastunud, peab surumisel kergesti lagunema. Uue kasvualuse rajamisel tuleb kasvualuse materjal laotada eelnevalt planeeritud pinnale, seda veidi aluspinda segades, et ei tekkiks järsku üleminekut eri kihtide vahel. Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Juhul kui kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused. Külvatav III klassi muru. Kõrghaljastus Projekteeritud kõrghaljastus asub Spordi tänaval lõigul PK 0+40B – PK 0+91 B Projekteeritud on põõsad Läikiv tuhkpuu (Cotoneaster lucidus). Juhul, kui puukoolides ei ole piisavas koguses täpselt projektis määratletud puuliike saada, tuleks valida võimalikult sarnaste omadustega liik ning see kooskõlastada Tapa Vallavalitsuse vastava spetsialistiga. Uute istikute istutamisel vahekauguse valikul järgida tehnovõrkude paiknemist ning tänava- valgustusmastide asukohti, aga üldine istutustihedus on 3 taime/m. Nõuded istikutele: Taimede valikul on seatud peamisteks kriteeriumiteks taimede dekoratiivsus, hea vastupidavus liikluskeskkonnas, vähenõudlikkus pinnase suhtes, aastaaegadest tulenevalt taimede viskoosne värvilahendus, allergeensus, sobivus Eestimaise kliimaga ja antud keskkonda. Taimede istutamisel tuleb juhinduda EVS 778:2001 ”Ilupuude ja põõsaste istikud” standardist, kus istutatavad taimed peavad vastama standardis toodud tingimustele. Puud tuleb istutada vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad”. Kasutada ainult Eesti päritolu istutusmaterjali. Istikud, mis ei vasta standardis esitatud nõuetele, vahetab istutaja koheselt välja nõuetekohaste istikute vastu. Istiku kõrgus peab olema 0,4-0,6m, tüvi sirge, võra tasakaalus ja hästi arenenud. 23 | 26 Õhtu puiestee ja Spordi tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T1913 Istutamine: Istutustöid võib teha ainult aedniku, arboristi või maastikuehitaja kutset omav isik. Istikutealune pind multšitakse okaspuukoorepuruga 5-10 cm paksuselt. Juurekaelale lähemale kui 10 cm multši panna ei tohi. Istutusaugu täitmiseks tuleb kasutada umbrohuvaba kasvumulda Istutamisel peab puu juurekael jääma maapinnaga ühele tasandile või sellest 1...2 cm kõrgemale. Puud peavad jääma peale istutamist vertikaal- ja horisontaalsuunas otse. Mullapalli ümbrus eemaldada ning istiku juurekael mullast vajadusel välja kaapida. Kokkusurutud, puntras juured tuleb lahti päästa. Jälgida, et juurekael ei jääks mulla alla. Istutamisel lõigata ära kuivanud ja vigastatud oksad ning juured. Peale istutamist rikkalikult kasta. Teine kastmine teha 5. päeval peale istutamist ja kolmas kastmine 10. päeval peale teist kastmist. Istutusjärgne taimede hooldus ja garantii: Istutuse Teostaja on kohustatud andma istutusele 2-aastase garantiiaja koos järelhooldusega. Järelhoolduse käigus tuleb taimi kasta kasvuperioodil vastavalt vajadusele 2...4 korda kuus. Garantiiajal tehtud tööde kohta peab istutuse Tegija hooldustööde päevikut, kuhu pannakse kirja kõik tehtud hooldustööd. Kui istutatud puu kahjustus või hävis garantiiajal, on Tellijal õigus nõuda puu asendamist koos uue garantiiajaga, v.a kui istutuse Tegija tõendab, et puu kahjustus või hävis temast sõltumatutel asjaoludel. Puu kahjustumine või hävimine fikseeritakse aktiga. Istutusalad tuleb hoida umbrohuvabad, okaspuukoorepuru tuleb täiendada istutusjärgselt igal kevadel. min. 2 aastat peale istutamist, kui taimed on juurdunud ja normaalselt kasvavad, võib koorepuru enam mitte täiendada, ent umbrohutõrjet tuleb endiselt jätkata. Puud vajavad lõikust elujõu ja püsivuse suurendamiseks, võra kujundamiseks ja õitsemise soodustamiseks. Hoolduslõikust võivad teostada vaid vastava koolitusega spetsialistid, et vältida taimedele kasu asemel kahju tegemist. 4.4 KESKKONNAKAITSE Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda. Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja) vette. Kütused ja õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete tankimine ei tohi toimuda veekogule lähemal kui 30 meetrit. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on Töövõtja kohustus. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras. 24 | 26  Õhtu puiestee ja Spordi tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T1913 4.5 OBJEKTI PILDISTAMINE Enne ehitustööde algust peab Töövõtja üle vaatama ja fikseerima ehitusobjektil ning selle vahetus läheduses (vähemalt 50 m kaugusel) piirnevate kolmandatele isikutele kuuluva vara (hooned, rajatised, piiritähised jms) seisukorra. Antud fotod on tõestusmaterjaliks ehitustegevusele eelnenud olukorra fikseerimisel. Pildistamisel tuleb fikseerida hooned (pöörates erilist tähelepanu olemasolevatele kahjustustele – praod, vajumise ilmingud jms), teekatted, äärekivid, haljasalad, puud, põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed elemendid (kaevud, postid), piirded, piirdeaiad, väravad, piirinaabrite piiritähised, säilitatavad puud, hekid jms. Fotod tuleb teha vahetult enne ehitustegevuse algust. Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud CD-le või DVD-le, need tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et on tagatud vajaliku info kiire ülesleidmine ja pildistuse asukoht üheselt määratletav. Üks eksemplar igast CD–st või DVD–st tuleb esitada Tellijale enne ehitustööde alustamist vastaval lõigul. Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade kindlaksmääramiseks ning kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele, piiritähistele jne tekitatud kahjude) õigustatuse hindamiseks. Kui Töövõtja ei ole täitnud eeltoodud nõudeid ehituseelse olukorra fikseerimisel ega suuda seetõttu tõendada, et ta ei ole vastutav Tööde tegemise piirkonnas olevate ehitiste või muude objektide kahjustuste eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning defektide likvideerimine ja sellega seonduvate kulude kandmine kuulub Töövõtja kohustuste hulka. 4.6 TEOSTUSMÕÕDISTAMINE JA -JOONISED Peale ehitustööde lõppemist objektil teeb Töövõtja teostusmõõdistused ja esitab Tellijale teostusjoonised. Teostusmõõdistamine ja –joonised peavad vastama Majandus- ja taristuministri 14.04.2016.a määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded. Töö kuulub maksustamisele artikkel 10211 – Tööde mõõdistamine ja märkimistööd alt. 5 HOOLDUSJUHEND Antud projektiga pole erilahendusi ette nähtud ning tee hoolde teostamisel järgida Majandus ja taristuministri määrust nr 92 „Tee seisundinõuded“. 5.1 TEKKIVAD KOHUSTUSED VÕI ERISUSED Järgnevalt on kirjeldatud käesoleva projektiga tekkivad täiendavad kohustused või erisused tee hoolduses võrreldes olemasoleva olukorraga: • lisanduvad asfalt- ning tehiskivist katted; • lisanduvad jalgteed; • lisanduvad äärekivid; • lisanduvad teemärgised (termo-valuplastik); • lisanduvad uued liiklusmärgid ja viidad; •lisanduvad erinevad väikevormid (pingid, prügikast, jalgrattahoidjad). 25 | 26 Õhtu puiestee ja Spordi tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T1913 Seletuskirja koostas: Kontrollis: Maia-Liisa Vares Tarmo Rämmel 28.10.2019 28.10.2019 26 | 26   Landverk OÜ Teie 28.10.2019 [email protected] Meie 29.10.2019 nr 15-2/19/44560-3 Tapa linnas Õhtu pst rekonstrueerimise projekti kooskõlastamine riigitee 5 km 143,79 ja ristumiskohas Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Tapa linnas Õhtu pst rekonstrueerimise põhiprojekti (teedeehituslik ja tänavavalgustuse osa) lõigul riigitee 5 Pärnu – Rakvere – Sõmeru (Paide mnt) kuni riigitee 24 Tapa-Loobu (Pikk tn). Projekti eesmärk on Õhtu pst sõidutee rekonstrueerimine ning sademevete kanalisatsiooni ja tänavavalgustuse rajamine. Õhtu pst ristub riigiteega 5 Pärnu – Rakvere – Sõmeru km 143,79 ning riigiteega 24 Tapa-Loobu km 0,49. Riigitee 24 ja Õhtu pst ristumiskoht paikneb Tapa linna haldusalas. Lähtuvalt EhS § 99 lg 3 kooskõlastame Landwerk OÜ töö nr T1913 ning anname nõusoleku Line Engineering OÜ (tänavavalgustuse osa) tööle nr T1913 „Õhtu puiestee ja Spordi tänava rekonstrueerimise projekt“ riigiteega 5 km 143,79 ristumiskohas eeldusel, et rekonstrueerimisel arvestatakse järgnevaga: 1. Võttes arvesse, et tegemist on kohaliku teega ning asjaolu, et valdav osa ehitusest toimub kohalikul teel, annab riigitee ristumiskohal riigitee alusel maal ehituseks ehitusloa kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) EhS § 39 lg1 ja § 101 lg 1 alusel. Ehitusloa saab anda peale Maanteeameti poolset projekti kooskõlastust. 2. Riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas täidab omaniku ülesandeid Maanteeamet. Esitada ehitamise alustamise teatis vastavalt majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määrusele nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord”. 3. Enne ehitustöödega alustamist kooskõlastada Maanteeametiga ehitusaegne liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Projekt esitada [email protected] koos ehitamise alustamise teatisega. 4. Riigitee 5 Pärnu - Rakvere – Sõmeru teelõik 142,85-157,27 oli taastusremondi objekt 2015 aastal. Riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmisest ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud. Garantii lõpeb 15.12.2020. Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat väljastamise kuupäevast. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: asendiplaan, seletuskiri Merike Joonsaar 6119375 [email protected] 2 (2)