Elektrilevi OÜ Meie 29.10.2019 nr 15-1/19-0248/49961-1
[email protected]
Kadaka tee 63
12915, Tallinn
Projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks
Maanteeamet on algatanud projekteerimistingimuste menetluse riigimaantee 92 Tartu–Viljandi–
Kilingi-Nõmme km 84,582–92,883 Rihkama–Kõpu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti
koostamiseks.
Projekti eesmärk Riigitee nr 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme km 84,582–92,883 Rihkama–
Kõpu lõigu liiklusohutuse taseme parandamine, sõidumugavuse tõstmine, teekatte ümberehitus
kandevõime tõstmiseks, seisukorra parendamiseks ning majanduslikult tasuvate lahenduste
leidmine ja vajadusel tehniliselt vajaliku teemaa määramine.
Projektiga kavandatakse maanteelõigule uue asfaltbetoonkattega katendi ehitamist, külgnähtavuse
parendamist, ristmike ja mahasõitude korrastamist ning vajadusel sadevete äravoolu tagamiseks
vajalikke lahendusi ning uute liikluskorraldusvahendite paigaldamist.
Maantee kavandatakse rekonstrueerida valdavalt olemasoleva teemaa piirides, kuid sõltuvalt
lahendusest võib osutuda vajalikuks teostada õgvendusi ning tee konstruktiivsete elementide
teemaal paiknemise tagamiseks omandada tee kõrval asuvaid maid.
Vajaliku nähtavuse tagamiseks võib olla vaja eemaldada puid ja võsa või teostada okste kärpimist
nii teemaalt kui külgnevatelt kinnistutelt.
Edastame teile kui asutusele, kelle pädevus on seotud projekteerimistingimuste esemega
(keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine või riigimaa transpordimaaks omandamine või
ühistranspordi korraldamine), projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks. Vastavalt
ehitusseadustiku § 31 lõikele 2 annab pädev asutus arvamuse avaldamiseks kuni 10 päeva.
Oma seisukoht projekteerimistingimuste eelnõu osas palume esitada hiljemalt 08.11.2019
Arvamus esitada kirjalikult allkirjastatult paberkandjal Maanteeameti lääne regiooni
ehitusosakonda aadressil Pargi tn 3a, Viljandi, 71020 või digitaalselt allkirjastatult e-posti
aadressile
[email protected].
Vastavalt ehitusseadustiku § 31 lõikele 6, kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul arvamust
avaldanud ega ole taotlenud pikendamist, loetakse, et arvamuse andja ei soovi
projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Täiendavate küsimuste korral palun pöörduda Maanteeameti lääne regiooni ehitusosakonna
projektijuhi Arto Juhansoo poole (tel +372 5546771; e-post
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Arto Juhansoo
Lääne teehoiu osakonna projektijuht
Lisad:
Lisa 1. Projekteerimistingimused
Lisa 2. Korralduse eelnõu
Lisa 3. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
Lisa 4. Riigitee 92 asendiplaan
Lisa 5. KHM eelhinnang
Projekteeritava teelõigu Lisa 4 asendiplaan ja Lisa 5 KMH eelhinnang on leitav aadressilt:
https://pilv.mkm.ee/s/3kNR5gd1W5bZaP3.
Arto Juhansoo
5546771
[email protected]
2 (2)
Projekteerimistingimused
Riigitee nr 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme km 84,582–92,883 Rihkama–Kõpu lõigu
rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks
1. Projekti eesmärk
Riigitee nr 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme km 84,582–92,883 Rihkama-Kõpu lõigu
liiklusohutuse taseme parendamine, sõidumugavuse tõstmine, teekatte ümberehitus
kandevõime tõstmiseks, seisukorra parendamiseks ning majanduslikult tasuvate lahenduste
leidmine ja vajadusel tehniliselt vajaliku teemaa määramine.
Projektiga kavandatakse maanteelõigule uue asfaltbetoonkattega katendi ehitamist,
külgnähtavuse parendamist, ristmike ja mahasõitude korrastamist ning vajadusel sadevete
äravoolu tagamiseks vajalikke lahendusi ning uute liikluskorraldusvahendite paigaldamist.
Maantee kavandatakse rekonstrueerida valdavalt olemasoleva teemaa piirides, kuid sõltuvalt
lahendusest võib osutuda vajalikuks teostada õgvendusi ning tee konstruktiivsete elementide
teemaal paiknemise tagamiseks omandada tee kõrval asuvaid maid.
Vajaliku nähtavuse tagamiseks võib olla vaja eemaldada puid ja võsa või teostada okste
kärpimist nii teemaalt kui külgnevatelt kinnistutelt.
2. Olemasolev olukord
Riigitee nr 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme km 84,582–92,883 Rihkama-Kõpu teelõik asub
valdavalt Viljandi maakonna Viljandi valla territooriumil ja lõppeb Viljandi maakonnas Põhja-
Sakala valla territooriumil. Valdavalt on olemasolevaks katteks 1967.–1986. aastatel teel
segamise meetodil ehitatud mustkate. Olemasoleva mulde laius on 9-10 m ning katte laius 6,5–
7,5 m. Kuuele lõigule on ehitatud olemasolevale mustkattele kergasfaltbetoonist kate 1,018 km
ulatuses. Uue tihedast asfaltbetoon katte sai aastal 2009 renoveeritud km 91,771–91,840 Puna
sild ning aastal 2017 üle Ojapere oja km 86,963–87,063 ehitatud torusild. Antud lõiku on
pinnatud aastatel 2008.–2011. aasta keskmine liiklussagedus on 2215 a/ööp, millest sõidu- ja
pakiautod moodustavad 91%, veoautod ja autobussid 3% ning autorongid 6%
3. Lähteülesanne
3.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Näha ette
katendi uuendamine. Vajadusel remontida olemasolevat muldkeha.
3.2. Katendi kasutusajaks tuleb võtta kõigil katenditüüpidel 20 aastat.
3.3. Arvestada järgmiste parameetritega:
3.3.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav;
3.3.2. Sõiduradade arv – 2;
3.3.3. Sõiduraja laius – 3,50 m;
3.3.4. Kindlustatud peenra laius – 1,0 m;
3.3.5. Tugipeenra laius – 0,5 m;
3.3.6. Mulde laius – 10,0 m;
3.3.7. Sõiduradade laiuse lõplikul valimisel lähtuda liikluskorralduse juhise 3. osa punktist
1.
3.3.8. Muud parameetrid valida lähtuvalt projektkiirusest 90 km/h (põhjendatud juhtudel
lõiguti madalam).
3.3.9. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa
riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale.
3.3.10. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase
seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.
4. Uurimistööd
4.1. Töövõtja peab arvestama, et uurimustööde maht võib täpsustuda peale eelprojekti
valmimist ja avalike arutelude läbiviimist (see tähendab, et Töövõtja peab arvestama
võimalusega, et täiendavaid uurimistöid tuleb teha ka peale eelprojekti valmimist.
Täiendavalt tehtavate uurimistööde eest makstakse vastavalt Lepingule).
4.2. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti
juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede
ehitus- ja korrashoiutöödel“.
4.3. Geodeetilised uurimustööd teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete
äravoolurajatiste projekteerimist:
4.3.1. Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016
määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad
nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008. a käskkirjaga nr 102 kinnitatud
juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede
projekteerimisel“.
4.3.2. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi.
4.3.3. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik rajada
nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja
nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada looduses,
mis säiliksid kuni tee-ehituse vastuvõtmiseni.
4.3.4. Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses.
4.3.5. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maastikumudeli (DTM). Koostada
3D maapinna mudel LandXML formaadis, mis oleks ühilduv nii AutoCAD kui ka
Microstation tarkvaraga).
4.3.6. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö
eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva
situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus.
4.3.7. Maanteega külgnevad riigimaanteed mõõdistada vähemalt 100m ulatuses alates
ristmikust.
4.3.8. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 100m laiuselt (50m ulatuses
mõlemalt poolt alates tee teljest).
4.3.9. Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi
(eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 100m üles- ja
allavoolu).
4.3.10. Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number,
absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas
kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast,
läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse
reguleerimise ulatus (min-max).
4.3.11. Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude
sügavus/kõrgus ning koostada sellekohane aruanne. Mõõdistusalal paiknevate
kommunikatsioonide asukohad ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus kanda plaanile;
4.3.12. Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel plaanil truubi sisse- ja väljavoolu
kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Geodeetiline uuring peab olema
koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist.
4.3.13. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi
asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja
tähistada ka plaanil.
4.3.14. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed
katastriüksuste piirid. Maa-ala plaani koostamisel tohib kasutada Maa-ameti
kaardirakenduse piiriandmeid üksnes juhul, kui maaüksuste mõõdistamine on tehtud
L-Est süsteemis. Kõik piiride asukohad tuleb üle täpsustada maakatastrist välja
võetud piiriprotokollide andmete põhjal. Koostada piiriandmete aruanne.
4.3.15. Koostada tabel piirnevate maaüksuste andmetega (kinnistusregistriosa number,
katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress), mõõdistusviisi (L-Est, plaanimaterjal
jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta.
4.3.16. Geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega,
Põllumajandusameti maaparandusosakonnaga ja kohaliku omavalitsusega.
4.3.17. Geodeetiliste uuringute tööde mahu määramisel ning uuringute teostamisel tuleb
arvestada, et uuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab töö eesmärgi saavutamist
ning võimaldab hinnata lahenduse sobivust keskkonda.
4.3.18. Koostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada projekteerimise käigus 1
eksemplaris paberkandjal ja 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB
mälupulgal).
4.4. Teostada geotehnilised uurimustööd:
4.4.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018. a käskkirjaga nr 1-2/18/462
kinnitatud “Geotehniliste uuringute juhised” ning EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006
Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded.
4.4.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste
uuringute kava (mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellijale).
4.4.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee,
ristmike ja rajatiste projekteerimist.
4.4.4. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline
puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning
piki teed soise ala algus ja lõpp.
4.4.5. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile 1 eksemplaris paberkandjal
ja 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal).
4.5. Teostada liiklusuuringud:
4.5.1. Liiklusuuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab:
4.5.1.1. Arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset;
4.5.1.2. Määrata koormussagedus.
4.5.1.3. Liiklusuuringud vormistada aruandena, mis peab sisaldama vähemalt järgmist:
4.5.1.3.1. liikluse prognoosi;
4.5.1.3.2. liikluskoosseisu ja koormussagedust;
4.5.1.3.3. teenindustaset;
4.5.1.3.4. liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja võimalikke ümberjagunemisi;
4.5.1.3.5. aruande kokkuvõtet.
4.5.2. Liikluse prognoosimisel tuleb arvestada ja analüüsida nii Maanteede
projekteerimisnormides punktis 1.3 tooduga kui „Liikluse baasprognoos Eesti
riigimaanteedele aastaks 2040“ keskmise kasvuga.
4.5.3. Tellija teeb Töövõtja analüüsi põhjal otsuse, millise liikluskasvuga tuleb katendi
projekteerimisel arvestada.
4.6. Koostada katendi projekt:
4.6.1. Koostada katendi variantide tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema
versiooni alusel koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud
kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehitustehnoloogiliste kirjeldustega.
4.6.2. Teostada katendi arvutus vähemalt kolmele katendikonstruktsiooni variandile (KS
või killustikust alus vms võrdlus). Lisaks tuleb arvestada „Killustikust katendikihtide
ehitamise juhendi“ Tabel 1 märkused tooduga. Katendikonstruktsiooni valiku
tegemiseks esitada Tellijale põhjendatud ettepanek, mis peab sisaldama
katendikonstruktsioonide variantide hinnavõrdlust.
4.6.3. Ühe variandina tuleb kaaluda ka konstruktsiooni, mille lahenduse kohaselt
kasutatakse kohalikke materjale (~50 km raadiuses).
4.6.4. Näha ette eelistatuna kogu freespuru kasutamise uues katendikonstruktsioonis.
4.6.5. Olemasolevate katendite seisukorra hindamine:
4.6.5.1. Töövõtja peab hindama projektlahendusega seotud olemasolevate teelõikude
seisukorda. Hinnata tuleb kõiki projektiga puudutatavaid teid. Põhimaantee
osas vastavalt Pavement Management System (PMS) või mõne muu Tellija
poolt aktsepteeritud hindamissüsteemi põhjal;
4.6.5.2. Põhimaantee osas esitada olemasoleva olukorra kompleksanalüüs, mis viiks
kokku geotehniliste uuringute tulemused katte tänase seisukorraga (defektid,
kandevõime andmed, roopad jms). Andmete analüüsi põhjal tuleb esitada
arvutuslike nõrgimate kohtade piketid (min 5tk);
4.6.5.3. Aruanne peab sisaldama põhjendatud hinnanguid edasisteks tegevusteks,
millega projektide koostamisel arvestada. Tuua välja võimalikud remondi-
meetmed;
4.6.5.4. Katendi aruandes tuleb välja tuua karjääride asukohtade ülevaade 50 km
raadiuses (Maa-ameti jm andmetele tuginedes) koos veokaugustega objekti(de)
keskele. Andmed grupeerida tabelis 10, 30 ja 50 km kaupa. Karjääride
omanikelt tuleb küsida maksumused, materjalide omadused, saadaolevad
kogused (esitada koondtabelina);
4.6.5.5. Aruanne tuleb esitada kooskõlastamiseks Tellijale koos ettepanekutega, millist
materjali antud piirkonnas tuleks katendiarvutuse teostamisel eelistada, et
saada optimaalseim lahendus (projekteerijal valida kogukuludelt soodsaim
lahendus). Eraldi tuleb välja tuua ehituse massvedude tugevdamist vajavad
teed koos maksumusega.
4.6.6. Katendi konstrueerimise aruanne peab muuhulgas sisaldama katendi variantide
võrdlust koos variantide maksumustega ning variantide ehitustehnoloogia kirjeldust.
Võrdlus peab võtma arvesse katendi ehitusmaksumuse ning kulutused, mida tuleb
teha 20 aasta kasutusperioodi jooksul (remont, rekonstrueerimine). Samuti tuleb
lisada variantide tüüpsed ristprofiilid ning Töövõtja põhjendatud soovitus
katendikonstruktsiooni valiku osas.
4.6.7. Katend tuleb projekteerida ja arvutada kõigile projektiga käsitletavatele teedele.
4.6.8. Projekteerida katend kasutusajaga vähemalt 20 aastat. Projektis näha ette
kulumisvaru 1 cm.
4.6.9. Katendiarvutuses arvestada geotehniliste uuringute analüüsitud tulemustega.
4.6.10. Peale katendiarvutust materjalide nimetused ehitajale kirjeldada projektis kehtiva
Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi L2T3 järgselt.
4.6.11. Katendi aruanne (mis arvestab geotehnilisi uuringuid ning sisaldab katendivariantide
võrdlust) esitada otsustamiseks Tellijale.
4.7. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine:
4.7.1. Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja
detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel (perspektiivsed
mahasõidud, mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee ehituse mahtudesse).
4.7.2. Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud
teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas.
4.7.3. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja detailplaneeringute
põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas.
4.8. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda
piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.
5. Eelprojekt
5.1. Koostada riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km - 84,582 – 92,883 Rihkama
– Kõpu lõigu rekonstrueerimise eelprojekt.
5.2. Eelprojekt peab vastama määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud
eelprojekti koostamise nõuetele.
5.3. Eelprojektis peab olema muuhulgas arusaadavalt lahendatud:
5.3.1. Põhimaantee lahendus ja ristmikud;
5.3.2. Tehnovõrkude ümbertõstmise vajadused;
5.3.3. Rajatavate kraavide asukohad;
5.3.4. Juurdepääsud kinnistutele, võimalikud vajalikud ühendusteed ja kogujateed;
5.3.5. Bussipeatused koos neid ühendavate jalg- ja jalgrattateedega;
5.3.6. Vajalikud ühendusteed;
5.3.7. Selgitada vajamineva teemaa ulatus, krundijaotuskava koostamine.
5.3.8. Koostada lisaks geodeetilisele alusplaanile ka ülevaatlik projektlahendus ortofotole
(koos kinnistu piiridega).
5.4. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon (tööde maksumuste kalkulatsioon 90% täpsusega
põhiprojekti kalkulatsioonist).
5.5. Koostada katendi aruanne eelprojekti mahus, mida täpsustatakse hiljem põhiprojekti
koostamise käigus.
5.6. Krundijaotuskava, mida vajadusel täpsustatakse hiljem põhiprojekti koostamise käigus.
5.7. KMH eelhinnang.
5.8. * Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning vajadusel projekti ekspertiisi.
Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud
märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse.
6. Krundijaotuskava
6.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise
protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava.
6.2. Krundijaotuskava koostada vastavalt 02.07.2015 vastu võetud majandus- ja taristuministri
määruse nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ §-le 33.
7. Põhiprojekti osad
7.1. Koostada riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582 – 92,883 Rihkama –
Kõpu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile
esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele.
7.2. Koostada katendi aruanne (täpsustatakse eelprojektis koostatud katendi aruannet).
7.3. Tehnovõrkude eelprojektid.
7.4. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon.
7.5. Vajadusel krundijaotuskava täpsustamine.
7.6. * Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning projekti ekspertiisi. Töövõtjal
on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud märkustele, kui
Tellija on otsustanud parandamise vajaduse.
8. Rajatised
8.1. Projekteeritavas lõigus asub kaks silda: km 86,819 asuv Ojapere sild ja 91,621 asuv Puna
sild.
8.2. Põhiprojekti koostamise käigus näha ette võimalik pisiremont ( betooni parandused,
koonuste korrastamised jne) ja põrkepiirete väljavahetus Puna sillal.
8.3. Põhiprojekti koostamise käigus näha vajadusel ette Ojapere torusilla korrigeerimine või
pikendamine tulenevalt võimalikust/vajalikust kurvi õgvendamisest.
9. Bussipeatused
9.1. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste
asukohad.
9.2. Bussipeatuste kavandamisel arvestada „Bussipeatuste, platvormide ja -paviljonide rajamise
põhimõtted“ (leitav Maanteeameti koduleheküljelt:
Ametist/Juhendid/Projekteerimisjuhendid).
10. Liikluskorraldusvahendid
10.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid
(liiklusmärgid, viidad, markeering jms).
10.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega.
10.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel
üleminekumärgistuse eemaldamisega.
10.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks.
10.5. Liikluskorraldusvahendite projekt esitada märkusteks ja ettepanekuteks ning
kooskõlastamiseks Tellijale.
11. Tehnovõrkude ümbertõstmine
11.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada
eelprojekt koos töömahtude loendite ja ehitusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt
võrguvaldaja tehnilistele tingimustele.
11.2. Kui on võimalik ja otstarbekas, siis viia ristuvad tehnovõrgud viaduktile ning viadukti
konstruktsioonidesse projekteerida peidetud kaitsetorustik koos reservtorudega.
11.3. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga
tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või
nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga.
12. Haljastus ja hooldus
12.1. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise
põhimõtted“.
12.2. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri
pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt
loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad.
EELNÕU
KORRALDUS
Projekteerimistingimuste andmine riigitee 92 Tartu-Viljandi–Kilingi-Nõmme
km 84,582–92,883 Rihkama-Kõpu
lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks ja KMH algatamata jätmine
Vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 1 ja 2 alusel algatas Maanteeamet
projekteerimistingimuste andmise menetluse „Riigitee 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme km
84,582-92,883 Rihkama-Kõpu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt“ ehitusprojekti
koostamiseks.
Projekteerimistingimuste menetluse ese paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal
(katastritunnused 36001:006:1180, 62902:001:0149, 61501:001:0251, 36001:001:0009 ja
62902:001:0020) Viljandi ja Põhja-Sakala valla territooriumil.
Projekti eesmärgiks on riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582 – 92,883
Rihkama - Kõpu lõigu liiklusohutuse taseme parandamine, sõidumugavuse tõstmine, teekatte
ümberehitus kandevõime tõstmiseks, seisukorra parandamiseks ning majanduslikult tasuvate
lahenduste leidmine ja vajadusel tehniliselt vajaliku teemaa määramine.
Projektiga kavandatakse maanteelõigule uue asfaltbetoonkattega katendi ehitamist,
külgnähtavuse parandamist, ristmike ja mahasõitude korrastamist ning vajadusel sadevete
äravoolu tagamiseks vajalikke lahendusi ning uute liikluskorraldusvahendite paigaldamist.
Maantee kavandatakse rekonstrueerida valdavalt olemasoleva teemaa piirides, kuid sõltuvalt
lahendusest võib osutuda vajalikuks teostada õgvendusi ning tee konstruktiivsete elementide
teemaal paiknemise tagamiseks omandada tee kõrval asuvaid maid.
Vajaliku nähtavuse tagamiseks võib olla vaja eemaldada puid ja võsa või teostada okste
kärpimist nii teemaalt kui külgnevatelt kinnistutelt.
Tulenevalt EhS § 31 lõikest 3 kaasas Maanteeamet pädeva asutusena projekteerimistingimuste
menetlusse järgnevas tabelis loetletud menetluse eseme kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade
omanikud:
Katastritunnus Katstriüksuse nimetus/aadress
62902:001:0149 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme tee, Puiatu küla,
Viljandi vald
62902:001:0056 Laiapõllu, Rihkama küla, Viljandi vald
62902:001:0009 Kuuse, Rihkama küla, Viljandi vald
62902:001:1980 Teeristi, Puiatu küla, Viljandi vald
62902:001:0156 Kooli tee, Puiatu küla, Viljandi vald
62902:001:0013 Saare, Rihkama küla, Viljandi vald
62902:001:0313 Saare, Puiatu küla, Viljandi vald
62902:001:0421 Nurme, Puiatu küla, Viljandi vald
62902:001:0422 Nurme, Puiatu küla, Viljandi vald
62902:001:0494 Saare, Puiatu küla, Viljandi vald
62902:001:0024 Kesksaare, Puiatu küla, Viljandi vald
62902:001:0491 Saare, Puiatu küla, Viljandi vald
62902:001:0115 Puiatu tee, Puiatu küla, Viljandi vald
62902:001:0492 Kooli tee 31, Puiatu küla, Viljandi vald
62902:001:0363 Kooli tee 37, Puiatu küla, Viljandi vald
62902:001:1150 Riidalu, Puiatu küla, Viljandi vald
62902:001:0842 Põllulille, Puiatu küla, Viljandi vald
62902:001:0001 Kooli tee 38, Puiatu küla, Viljandi vald
62902:001:0841 Lille, Puiatu küla, Viljandi vald
62902:001:0182 Võsa, Puiatu küla, Viljandi vald
62902:001:0172 Soo, Puiatu küla, Viljandi vald
62902:001:1260 Teearu, Puiatu küla, Viljandi vald
62902:001:0910 Väike-Võsa, Puiatu küla, Viljandi vald
62902:001:0181 Võsa, Puiatu küla, Viljandi vald
62902:001:0020 24153 Tohvri tee, Väike-Kõpu küla, Viljandi vald
62902:001:1750 Teeääre, Puiatu küla, Viljandi vald
62902:001:0522 Puide, Puiatu küla, Viljandi vald
62902:001:0521 Puide, Puiatu küla, Viljandi vald
62902:001:0820 Sepa, Leemeti küla, Viljandi vald
62902:001:0281 Saadu, Leemeti küla, Viljandi vald
62902:001:0122 Kaasiku, Leemeti küla, Viljandi vald
62902:001:0110 Käära tee, Leemeti küla, Viljandi vald
62902:001:0125 Kaasiku-Põllu, Leemeti küla, Viljandi vald
62902:001:0023 Kuusevälja, Leemeti küla, Viljandi vald
62902:001:0100 Lohu-Käära, Leemeti küla, Viljandi vald
62902:001:0099 Lohu, Leemeti küla, Viljandi vald
62902:001:0780 Savirehe, Leemeti küla, Viljandi vald
62902:001:1000 Lauri, Leemeti küla, Viljandi vald
Reformimata Lohu tee, Leemeti küla, Viljandi vald
62902:001:0430 Väljaotsa, Leemeti küla, Viljandi vald
62902:001:0930 Mäeotsa, Leemeti küla, Viljandi vald
62902:001:0043 Asu, Leemeti küla, Viljandi vald
62902:001:1631 Sootsa, Leemeti küla, Viljandi vald
62902:001:1632 Sootsa, Leemeti küla, Viljandi vald
62902:001:0533 Aasa, Leemeti küla, Viljandi vald
62902:001:0460 Tänava, Leemeti küla, Viljandi vald
62902:001:0042 Nõlvaku, Leemeti küla, Viljandi vald
62902:001:1633 Sootsa, Kiini küla, Viljandi vald
62902:002:0171 Kõssa-Jüri, Kiini küla, Viljandi vald
62902:002:0384 Kõpu metskond 7, Kiini küla, Viljandi vald
62902:002:0027 Kõssa-Toomase, Kiini küla, Viljandi vald
62902:002:0001 Metsaniidu, Kiini küla, Viljandi vald
62902:002:0102 Lohu-Hansu, Kiini küla, Viljandi vald
62902:002:0520 Arukase, Kiini küla, Viljandi vald
62902:002:0005 Sonnimetsa, Kiini küla, Viljandi vald
62902:002:0026 Kõssametsa, Kiini küla, Viljandi vald
36001:001:0063 Põlluotsa, Punaküla, Põhja-Sakala vald
36001:001:0062 Põlluveere, Punaküla, Põhja-Sakala vald
36001:001:0061 Põlluserva, Punaküla, Põhja-Sakala vald
36001:001:0108 Kihu tee, Punaküla, Põhja-Sakala vald
36001:004:0272 Lismendi, Punaküla, Põhja-Sakala vald
36001:004:0077 Jõeääre, Punaküla, Põhja-Sakala vald
36001:004:0170 Puna-Sepikoja, Punaküla, Põhja-Sakala vald
36001:004:1000 Puna, Punaküla, Põhja-Sakala vald
36001:004:0150 Puna, Punaküla, Põhja-Sakala vald
36001:004:0016 Puna ait, Punaküla, Põhja-Sakala vald
36001:004:0050 Nurmemaa, Punaküla, Põhja-Sakala vald
36001:004:1300 Hundinurme, Punaküla, Põhja-Sakala vald
36001:004:0630 Puna-Ärikoha, Punaküla, Põhja-Sakala vald
36001:001:0107 Punasoo tee T1, Punaküla, Põhja-Sakala vald
36001:004:0613 Sinilepa, Punaküla, Põhja-Sakala vald
36001:004:0111 Punasoo põld, Punaküla, Põhja-Sakala vald
36001:004:0982 Kihusalo, Punaküla, Põhja-Sakala vald
36001:004:1082 Tollinuka, Punaküla, Põhja-Sakala vald
36001:004:0048 Lepiku põld, Punaküla, Põhja-Sakala vald
36001:004:0047 Koidula, Punaküla, Põhja-Sakala vald
36001:004:0530 Kalmisto, Punaküla, Põhja-Sakala vald
61501:001:0250 Kalmistu, Punaküla, Põhja-Sakala vald
36001:004:0049 Lepiku, Kõpu alevik, Põhja-Sakala vald
36001:006:1180 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme tee, Supsi küla, Põhja-
Sakala vald
61501:001:0251 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme tee L2, Punaküla,
Põhja-Sakala vald
36001:001:0009 24151 Kõpu-Tõramaa-Jõesuu tee, Tipu küla, Põhja-Sakala
vald
61501:001:0262 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme tee L3, Punaküla,
Põhja-Sakala vald
Tulenevalt EhS § 31 lg 4 p 1 esitas Maanteeamet projekteerimistingimuste eelnõu
kooskõlastamiseks asutustele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud
projekteerimistingimuste menetluse esemega:
1. Keskkonnaamet (registrikood 70008658);
2. Põllumajandusamet (registrikood 70000071);
3. Muinsuskaitseamet (registrikood 70000958);
4. Maa-amet (registrikood 70003098);
5. Terviseamet (registrikood 70008799).
Tulenevalt EhS § 31 lg 4 p 2 esitas Maanteeamet projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse
avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine
puudutada:
1. Viljandi Vallavalitsus (registrikood 75038606);
2. Põhja-Sakala Vallavalitsus (registrikood 77000463);
3. Telia Eesti AS (registrikood 10234957);
4. Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857);
5. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (registrikood 90010094);
6. Elering Gaas AS (registrikood 11197170);
7. Riigimetsa Majandamise Keskus ( registrikood 70004459).
Võttes aluseks EhS 26 lõike 5 teavitas Maanteeamet projekteerimistingimuste menetluse käigus
kinnisasjade omanikke, kelle kinnistute osas võib projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa
tuua kinnisasja või selle osa sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse.
Tulenevalt EhS § 31 lõikest 1 otsustab Maanteeamet keskkonnamõju hindamise algatamise
vajaduse.
„Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ (KeHJS) § 2³ lõigete 1 ja
2 ning § 11 lõike 2² alusel küsis Maanteeamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise
kohta seisukohta asjaomastelt asutustelt:
1. Keskkonnaamet (registrikood 70008658);
2. Viljandi Vallavalitsus (registrikood 75038606)
3. Põhja-Sakala Vallavalitsus (registrikood 70000071)
4. Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakond ( registrikood 70000272)
5. Terviseamet (registrikood 70008799)
6. Muinsuskaitseamet (registrikood 70000958)
7. Põllumajandusamet (registrikood 70000071)
Eeltoodust lähtuvalt on Maanteeamet viinud läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku
menetluse, mille käigus on muu hulgas kaasatud kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikud
ning asutused ja isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste
taotluse esemega või kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada.
Korralduse Lisas 3 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja
kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab Maanteeameti otsuseid esitatud arvamuste kohta.
Koondtabel sisaldab ainult arvamusi, mille kohta on vajalik esitada Maanteeameti seisukoht.
Tabel ei sisalda eraisikute poolt antud nõusolekuid maade võõrandamise kohta.
Vastavalt ehitusseadustiku § 31 lõikele 6, kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul
arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse, et arvamuse andja ei soovi
projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada.
Maanteeamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32
projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste
kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1.
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks „Ehitusseadustiku“ § 2 lõike 6, § 26 lõike 1, § 31 lõike
1, § 99 lõiked 1 ja 2, Maanteeameti põhimääruse § 13 ning kooskõlas majandus- ja
taristuministri 2. juuli 2015. a määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja
projekteerimistingimuste vorminõuded“, „Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked
2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva
osas vastuväited,
Maanteeamet annab korralduse:
1. Anda projekteerimistingimused riigitee 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme km 84,582–
92,883 Rihkama-Kõpu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks vastavalt
korralduse lisale 1.
2. Jätta algatamata riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582 – 92,883
Rihkama – Kõpu lõigu rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatavate tegevuste
keskkonnamõju hindamine (KMH) KeHJS § 61 kohases korralduse lisaks 4 olevas
eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse
käesoleva otsusega esitatavaid ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne
olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ning varale.
Negatiivse mõju vältimiseks rakendada põhiprojekti koostamisel järgmiseid meetmeid:
2.1 Projekti koostamisel arvestada olemasolevate maaparandussüsteemidega ning
põhiprojekti lahendus kooskõlastada Põllumajandusametiga.
2.2 Arvestada Leemeti külas Lohu katastriüksuse (62902:001:0099) servas (Lohu tee
ääres) paikneva hõberemmelgaga, mis omab väärtust ajaloolise paigana (võraalust
on kasutatud mh postkastide asupaigana), ning projekteerida liiklusohutuse
tagamiseks ohutuspiirded.
3. Korraldus ja projekteerimistingimused avaldada Maanteeameti kodulehel.
4. Projekteerimistingimuste andmise korraldus edastada projekteerimistingimuste
kooskõlastuse andnud asutustele ja arvamuse avaldanud isikutele lihtkirjalikult.
5. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada KMH algatamata jätmisest ametlikus
väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ ning Maanteeameti kodulehel.
6. Korraldus jõustub allkirjastamisest.
Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide
esitamisega Maanteeametisse (Teelise 4, 10916 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Urm
Taristu arendamise osakonna juhataja
Lisa 3. Maanteeameti korraldusele
„Projekteerimistingimuste
andmine riigitee nr 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-
Nõmme km 84,582–92,883 Rihkama-Kõpu
rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks ja
ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. Arvamused
Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Maanteeameti otsus
nr
2. Kooskõlastused
Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse nr ja sisu Maanteeameti otsus
nr asutus