Vaidlustuskomisjoni otsuse nr 183-23/269434 edastamine

< OTSUS Vaidlustusasja number 183-23/269434 Otsuse kuupäev 05.12.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus Vynehall solutions OÜ vaidlustus Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse riigihankes „Atlassian litsentsid“ (viitenumber 269434) Menetlusosalised Vaidlustaja, Vynehall solutions OÜ, esindaja vandeadvokaat Veiko Vaske Hankija, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, esindaja Mirjam Virosiim-Kuhi Kolmas isik Trinidad Wiseman OÜ Kolmas isik Life in Codes OÜ RESOLUTSIOON RHS1 § 197 lg 1 p-i 8 ja § 192 lg 3 p-i 5 ja § 198 lg 51 alusel 1. Jätta Vynehall solutions OÜ vaidlustus läbi vaatamata ja tagastada vaidlustajale. 2. Mõista Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuselt Vynehall solutions OÜ kasuks välja esindaja kulud 1385 eurot (käibemaksuta). EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 09.10.2023 avaldas Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (edaspidi Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Atlassian litsentsid“ (viitenumber 269434) (edaspidi Riigihange) hanketeate. 2. 30.11.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Vynehall solutions OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele tunnistada edukaks Trinidad Wiseman OÜ ja Life in Codes OÜ pakkumused (17.11.2023 käskkiri nr 5- 1/23/59-1). 1 Riigihangete seadus 3. Hankija teatas 01.12.2023, et:  on teinud 01.12.2023 otsuse Riigihanke kehtetuks tunnistamise kohta omal algatusel (direktori 01.12.2023 käskkiri nr 5-1/23/61-1) (edaspidi Otsus);  ei olnud Otsust tehes teadlik Vaidlustaja poolt esitatud vaidlustusest;  Vaidlustaja esitas 20.11.2023 selgitustaotluse ja juhtis Hankija tähelepanu asjaolule, et Hankija seatud tingimusi on võimalik mitmeti mõista. Peale küsimusele vastamist toimus 29.11.2023 nõupidamine, mille käigus otsustati, et õigusselguse huvides ja hanke eesmärgi tagamiseks on kõige otstarbekam Riigihange Hankija algatusel kehtetuks tunnistada. Hankija esitas vaidlustuskomisjonile Otsuse, kust tuleneb, et:  pakkumuse esitasid kolm pakkujat Life in Codes OÜ, Trinidad Wiseman OÜ ning ühispakkujad Vynehall solutions OÜ ja ToolsTrek SIA;  hanketeate kohaselt oli Riigihanke eesmärk sõlmida raamleping mitme pakkujaga minikonkursside korraldamiseks. Riigihanke alusdokumentides oli ettenähtud olukord, kui pakkumuse esitab üks pakkuja või üks pakkuja tunnistatakse vastavaks. Sellisel juhul ehk konkurentsi puudumise tõttu turul, tunnistatakse edukaks üks pakkuja ja sõlmitakse raamleping ühe pakkujaga;  pärast mitme pakkuja edukaks tunnistamist ja pakkuja Vynehall Solutions OÜ küsimustele vastamist leidis Hankija, et „Hankedokumendid“ p-des 9.3. kuni 9.5. on Hankija seadnud ebaselge või üheselt mittemõistetava sõnastusega tingimuse, mille tõttu ei vasta riigihanke alusdokumentide tingimusele mitme pakkuja edukaks tunnistamine. Ühe pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamine ei vastaks riigihanke eesmärgile ja oleks vastuolus eespool nimetatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Hankijal puudub võimalus ebaselguse parandamiseks pärast pakkumuste esitamise tähtaega, tehtud ebaselgus mõjutab Riigihanke tulemust. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 4. RHS § 197 lg 1 p-i 8 kohaselt lõpeb vaidlustusmenetlus vaidlustuskomisjoni otsusega jätta vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad käesoleva seaduse § 192 lg-s 3 sätestatud alused. RHS § 192 lg 3 p-i 5 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke või otsuse kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumine on kõrvaldatud. Kuna Hankija on Otsusega tunnistanud Riigihanke kehtetuks, esineb RHS § 192 lg 3 p-s 5 sätestatud alus vaidlustuse läbi vaatamata jätmiseks. 5. Vaidlustusmenetluse kulud 5.1. Riigilõiv Kuna vaidlustus jääb läbi vaatamata, on Vaidlustajal õigus nõuda riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu 1280 eurot tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotlus tuleb esitada vaidlustuskomisjonile vastavalt riigilõivuseaduse §-le 12. 5.2. Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud RHS § 198 lg 51 sätestab, et kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punkti 8 alusel põhjusel, et hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse või 2 (5) otsuse kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumise kõrvaldanud, mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või õigusrikkumise kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest. Seega Vaidlustajal on õigus lepingulise esindaja kuludele väljamõistmisele vaid juhul, kui Riigihanke kehtetuks tunnistamine on tingitud vaidlustuse esitamisest. 5.2.1. Kulude väljamõistmiseks ei hinda vaidlustuskomisjon seda, kas Otsus on õiguspärane, vaid üksnes seda, kas need põhjendused on piisavalt veenvad järeldamaks, et Riigihanke kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest. Otsuses on Hankija lähtunud sellest, et „Hankedokumendid“ p-des 9.3. kuni 9.5. on Hankija seadnud ebaselge või üheselt mittemõistetava sõnastusega tingimuse ja seda pole enam võimalik muuta. Vaidlustuskomisjoni arvates on Hankija järeldanud, et riigihanke alusdokumentidest ei tulene selgelt see, kas raamleping sõlmitakse ühe või mitme pakkujaga. Otsuse põhjendus eksimusest tingimuste kehtestamisel ei ole alusetu, kuid antud juhul on küsimus selles, kas Hankija oleks Otsuse vastu võtnud, kui poleks esitatud vaidlustust. 5.2.2. Vaidlustatud otsus tehti pakkujatele teatavaks 20.11.2023. 20.11.2023 on Vaidlustaja pöördunud Hankija poole: „Kirjutan, et paremini mõista edukaks kuulutatud pakkumusi. Oleme üllatunud, et edukaks tunnistati kõik pakkumused, olenemata nende pakkumusväärtustest ehk nende konsultatsioonitöö maksimaalsest tunnihinnast. Hankedokumendi punktis 9.3 seisab, et “Edukateks pakkumuseteks tunnistatakse kõik pakkumused, mis hindamiskriteeriumite alusel saavad kõige rohkem punkte ja seega on majanduslikult soodsaimad pakkumused.“ Edukaks on kuulutatud kõik pakkumused, järelikult pidid kõik pakkumused saama hindamiskriteeriumite alusel sama hulga punkte. Küll aga on hindamiskriteeriumites, hindamismetoodika kirjelduse punktis 1, märgitud ka, et “Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte [...]”. Arvestades, et esitatud pakkumused olid kõik erinevate väärtustega, ei mõista me, kuidas need pakkumused sama hulga punkte said teenida. Oleksime tänulikud täiendavate selgituste eest. Võttes ülalmainitud küsimused lühidalt kokku: 1. Kuidas said hindamiskriteeriumite alusel erinevate väärtustega pakkumused saada sama hulga punkte? 2. Kui dokumente annab aga tõlgendada sedasi, et pakkumused saavad olla võrdselt edukad ning “majanduslikult soodsaimad” oma väärtusest olenemata, siis mis eesmärki peetud konkurss üldse teenis? Sel juhul oleksid pakkujad võinud märkida mistahes kõrge konsultatsiooni tunnihinna ning osutuda sama edukaks.“ Vaidlustaja on 20.11.2023 pöördunud Hankija poole ka teistkordselt: „Esitame lisaks eelnevalt edastatud küsimustele veel mõned seotud kommentaarid ning küsimused. Meie tehtud pakkumus oli esitatud komplektpakkumusena, mis sai koostatud hankedokumentidele põhinevatel eeldustel, et parima pakkumuse esitanud pakkuja saab olema Teie peamine partner, kellega seotakse raamleping, kellelt Hankija kõike Atlassianiga seotut hangib. Hankija oleks antud juhul saanud osta, järgmised 48 kuud, turuhinnast kardinaalselt odavamalt konsultatsiooniteenuseid ning Pakkuja müüa teile turuhinnaga litsentse. Hankijal oleks litsentse pikendades, ka mitme pakkujaga raamlepingul, enamasti raske saada 3 (5) turuhinnast paremat hinda. Kui hankedokumentides oleks seisnud, et edukaks tunnistatakse kõik pakkujad, olenemata pakutud piirhinnast, oleks meiepoolne pakkumine olnud mõistagi teistsugune. (kõrgem) Kuna saame aru, et piirhind on siduv ning eranditu, oleksime tänulikud kui pakuksite täpsustusi järgmiste küsimuste osas: 1. Kas edukaks tunnistamise otsust on võimalik muuta muul moel, kui et esitada rahandusministeeriumile hanke vaidlustus? 2. Kas ja missugused tagajärjed kaasnevad pakkuja jaoks raamlepingu allkirjastamata jätmisega? Hankija on 23.11.2023 vastanud järgmiselt: „Riigihanke „Atlassian litsentsid“ (269434) eesmärk on sõlmida raamleping mitme pakkujaga, et korraldada minikonkursse raamlepingu poolteks olevate pakkujate vahel. Hankija on kohustatud tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel ning kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt. Eelkõige nimetatud põhimõtete järgimiseks on hankija seadnud eesmärgiks sõlmida raamleping mitme pakkujaga ja hankes on esitatud mitu pakkumust. Hanke teate hanke üldandmete kohaselt: „Hankega kaasneb raamlepingu sõlmimine“. Hanke teate hanke lisaandmete alajaotuses „Raamlepingu info“ on märgitud, et „Raamleping koos minikonkursiga“ ja raamlepingus ei ole määratud osalejate maksimaalset arvu. Minikonkursse saab korraldada juhul, kui raamleping on sõlmitud mitme pakkujaga. Riigihanke alusdokumendi „Hankedokumendid“ punkti 9.4. tingimuse kohaselt „Hankija sõlmib raamlepingulepingu kõikide edukaks tunnistatud ja kõrvaldamata jäetud pakkujatega.“ Samuti punkti 9.3. sõnastuse kohaselt on selgelt aru saada, et hankijal on soov tunnistada edukaks mitu pakkujat. Riigihangete seaduse (RHS) § 77 lg 9 sätestab, et erinevuste korral hanketeates ja teistes riigihanke alusdokumentides esitatud teabe vahel lähtutakse hanketeates esitatust. Seega, tuleb lähtuda hanketeates esitatust, mida ka hankija on teinud. Mitme pakkujaga raamlepingu puhul tuleb hankelepingu sõlmimiseks korraldada minikonkursse, asja või teenuse tegelik maksumus selgub minikonkursi tulemusena. Hankemenetluses pakutud konsultatsiooni tunnihind on piirhind, millest suuremat hinda ei tohi minikonkursil pakkuda. Konkreetse hanke alusdokumentides ei ole raamlepingu poolele seatud kohustust minikonkursil osaleda ega esitada pakkumust.“ Lisaks on Hankija 23.11.2023 vastanud: „Hankijal ei ole alust muuta tehtud otsust. Hankija on otsuse teinud riigihangete seaduses ja alusdokumentides sätestatud tingimuste alusel. Raamlepingu allkirjastamata jätmisele kohaldub riigihangete seaduse § 119, eelkõige lõiked 1 ja 2.“ 23.11.2023 on Vaidlustaja uuesti pöördunud Hankija poole: „Kõik pakkumused said ühesõnaga edukaks kuulutatud, kuna see on vastav hankedokumentides kirjutatavate punktidega 9.3 ning 9.4. Õhku jäi veel küsimus. Kas kõik pakkumused said hindamiskriteeriumite alusel võrdse koguse punkte või erinesid saadud punktisummad?“ Hankija on 28.11.2023 vastanud järgmiselt: „Tere Pakkumuste hindamiskriteeriumite alusel saadud punktid on erinevad.“ Seega oli Hankijale 20.11.2023 teada, et Vaidlustaja peab vaidlustatud otsust õigusvastaseks ja võib selle vaidlustada. Hankija vastustest Vaidlustajale ei nähtu soovi vaidlustatud otsust ise kehtetuks tunnistada - oma 23.11.2023 vastuses annab Hankija selgelt teada, et otsust ei muudeta. 5.2.3. Vaidlustus laekus vaidlustuskomisjonile 30.11.2023 kell 16.59. Vaidlustuskomisjon 4 (5) edastas 01.12.2023 kell 8.38 menetlusosalistele (sh Hankijale) teate vaidlustuse esitamise kohta. Otsus on allkirjastatud 01.12.2023 kell 10.47. Hankija selgituste kohaselt on 29.11.2023 nõupidamisel otsustatud õigusselguse huvides ja hanke eesmärgi tagamiseks Riigihange Hankija algatusel kehtetuks tunnistada. Vaidlustuskomisjoni palvel esitas Hankija ekraanipildi, millest nähtub, et 29.11.2023 koostati Riigihanke kehtetuks tunnistamise otsuse mustand. Kuid vaidlustuskomisjonil puudub käesoleval juhul alus järeldada, et Otsus oleks vastu võetud (käskkiri allkirjastatud) ka siis, kui vaidlustust poleks 30.11.2023 esitatud. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustaja 04.12.2023 esitatud väitega, et isegi kui Hankija enne seda juba kaalus riigihanke kehtetuks tunnistamist, ei saa sellekohast otsust lugeda tehtuks enne selle allkirjastamist pädeva esindaja poolt. Seega on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Otsus on tingitud vaidlustuse esitamisest. 5.2.4. 04.12.2023 esitas Vaidlustaja taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks summas 1385 eurot (käibemaksuta) 7,49 töötunni õigusabi osutamise eest tunnihinnaga 185 eurot (käibemaksuta). Vaidlustuskomisjon leiab, et Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb Hankijalt välja mõista (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets 5 (5)