Auditi aruanne

MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM SISEAUDITI OSAKOND 2023-6 “ RIIGI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA KESKUSE MAJANDUSTEHINGUD” AUDITI LÕPPARUANNE 2023 Sisukord LÜHIÜLEVAADE NÕUANDVA TÖÖ PEAMISTEST TULEMUSTEST.................................. 3 1. VARADE HALDUS ................................................................................................................. 5 1.1. TÄHELEPANEK – RIIGIVARA VALITSEMISE KORD MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI VALITSEMISALAS VAJAB MUUTMIST. ......................................... 5 2. FINANTSARVESTUS JA DOKUMENDIHALDUS ............................................................ 7 2.1. TÄHELEPANEK – PALJUD LEPINGUD ON DOKUMENDIHALDUSSÜSTEEMIS MÄRGITUD ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS VIITEGA ÄRISALADUSELE. ............................................................. 7 2.2. TÄHELEPANEK – VÄIKEHANGETE PUHUL EI OLNUD ALATI FITEKIS VÕI DELTAS VIIDET HANKIJA VALIMISE PÕHJENDUSE KOHTA. ........................................................................................................... 8 2.3. TÄHELEPANEK – RIT ON SÕLMINUD ÜKSIKUID TÄHTAJATUID LEPINGUID. ................................ 9 3. KORRUPTSIOONIENNETUS ............................................................................................. 10 3.1. TÄHELEPANEK – PUUDUB PROTSEDUUR TÖÖTAJA TAANDAMISEKS HUVIDE KONFLIKTI OLUKORRAS....................................................................................................................................... 10 AUDITI ISELOOMUSTUS ............................................................................................................. 11 2 Lühiülevaade nõuandva töö peamistest tulemustest Audiitorite üldhinnang Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse majandustehingutele on mõjus1. Auditi käigus vaatasime üle raamatupidamise olulisemad tehinguklassid, et veenduda tehingute seaduslikkuses ja kajastamise õigsuses. Vaatasime üle olulisemad korrad, mis puudutasid raamatupidamisarvestust, varade haldust ja dokumendihaldust. Vaatasime üle läbiviidud varade inventuurid ja auditi perioodil soetatud varad. Lisaks viisime läbi intervjuud finantsarvestuse, varade halduse ja dokumendihaldusega tegelevate töötajatega. Korruptsiooniennetusele hinnangu andmiseks vaatasime üle, kuidas on asutuses tagatud korruptsiooniennetamise alane teadlikkus ja kohustustest kinnipidamise kontroll. Tähelepanekud Auditi käigus tuvastatud tähelepanekud on järgmised: 1. Riigivara valitsemise kord Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis vajab muutmist. 2. Paljud lepingud on dokumendihaldussüsteemis märgitud asutusesiseseks kasutamiseks viitega ärisaladusele. 3. Väikehangete puhul ei olnud alati Fitekis või Deltas viidet hankija valimise põhjenduse kohta. 4. RIT on sõlminud üksikuid tähtajatuid lepinguid. 5. Puudub protseduur töötaja taandamiseks huvide konflikti olukorras. Soovitused Rahandusministeeriumi ühisosakonnale 1. Ajakohastada MKMi valitsemisala riigivara valitsemiskord. Soovitused RITile 1. Kinnitada varade haldamise kord vaatamata vastuolule MKMi korraga. 1 Mõjus - Hinnatud kontrollid on piisavad, asjakohased ja mõjusad ning võimaldavad mõistlikku kindlust, et riske juhitakse ja eesmärgid saavutatakse. Vajalikud on mõningad parendused - Ära toodi mõned konkreetsed kontrollinõrkused, kuid üldjoontes on hinnatud kontrollid piisavad, asjakohased ja mõjusad ning võimaldavad mõistlikku kindlust, et riske juhitakse ja eesmärgid saavutatakse. Vajalikud on olulised parendused - Ära toodi paljud konkreetsed kontrollinõrkused. Hinnatud kontrollid ei anna tõenäoliselt mõistlikku kindlust, et riske juhitakse ja eesmärgid saavutatakse. Mitterahuldav - Hinnatud kontrollid ei ole piisavad, asjakohased ja mõjusad, andmaks mõistlikku kindlust, et riske juhitakse ja eesmärgid saavutatakse. Allikas: IIA tegevussuunis „Siseaudiitori arvamuse koostamine ja avaldamine“. 3  2. Viia läbi täiendav ülevaatus ja veenduda, et kõigi dokumentide juurdepääsupiirangud on asjakohased. 3. Viia läbi täiendavaid koolitusi töötajatele avaliku teabe ja juurdepääsupiirangute seadmise kohta. 4. Tagada pakkumuste valimiste põhjenduste olemasolu. 5. Viia läbi täiendavaid koolitusi töötajatele väikehangete läbiviimise kohta. 6. Vältida tähtajatute lepingute sõlmimist. 7. Täiendada hankekorda töötaja taandamise protseduuriga huvide konflikti olukorras. 8. Vajadusel viia läbi täiendavaid koolitusi huvide konflikti vältimise kohta. Auditeeritavate vastused Rahandusministeeriumi ühisosakond nõustus tähelepanekuga ja lubas, et MKMi varade kord saab uuendatud hiljemalt 31.12.2023. RIT nõustus tehtud tähelepanekute ja soovitustega: • RITi varade haldamise kord direktori poolt kinnitatud 07.11.2023. • Viime 2024 aastal läbi täiendava koolituse töötajatele avaliku teabe ja juurdepääsupiirangu seadmise kohta. Viime 2023 aasta jooksul läbi täiendava kontrolli, et selgitada välja alusetud piirangud. • Koolitame 2024 aastal ja nõustame oma töötajaid, kuidas hankekorrale vastavaid väikehankeid läbi viia. • Edaspidi väldime tähtajatute lepingute sõlmimist. • Plaanis on hankekorra muutmine 2024 aastal, sh täiendame korda töötaja taandamise protseduuriga huvide konflikti olukorra tekkimisel. Viime läbi täiendava koolituse korruptsiooniennetuseks, sh huvide konflikti välimiseks. 4 1. Varade haldus 1.1. Tähelepanek – Riigivara valitsemise kord Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas vajab muutmist. Riigivara valitseja kehtestab oma valitsemisala teenistujatele riigivara valdamise ja kasutamise nõuded.2 Volitatud asutus on kohustatud täitma tema valdusesse antud riigivara suhtes nõudeid, mis käesolevas seaduses on esitatud riigivara valitsejale. Volitatud asutus teostab riigivara valitseja õigusi riigivara valitseja määratud ulatuses.3 Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel on 04.09.2017 sõlmitud koostööleping, mille kohaselt korraldab Rahandusministeeriumi ühisosakond muuhulgas ministeeriumite valitsemisel oleva riigivara haldamise korraldamist, sh riigivaraga seotud menetluste korraldamist. Majandus- ja taristuministri ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23.01.2018. a käskkirjaga nr 1.1-1/18-012 on kinnitatud „Riigivara valitsemise kord Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas“ (edaspidi MKMi varade valitsemise kord). Käskkirja valmistas ette RAMi ühisosakond. Peale 2018. a on oluliselt muutunud nii MKMi valitsemisala asutused kui ka MKMi struktuur. MKMi varade valitsemise korra kohaselt peetakse asutuses kõikide varade arvestust RTIPis.4 Asutusele soetatud materiaalse ja immateriaalse IT-vara (k.a väheväärtusliku ja rendivara) üle peetakse arvestust RTIPis ministeeriumi vara nimekirjas (v.a Riigi Infosüsteemi Ameti korral, kes peab ise RTIPis arvestust enda soetatud varade üle), lisades varale vara valdava asutuse asukoha, nime ja kasutajad, kui ei ole määratud teisiti.5 RITi poolt sõlmitud koostöökokkulepetes, mis on seotud IT-haldusprotsessidega, on viidatud, et varade arvele võtmine ja hävitamine toimub vastavalt RITi varade haldamise korrale. Auditi käigus selgus, et Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusel (edaspidi RIT) puudub kinnitatud varade haldamise kord. Selgitusena toodi asjaolu, et MKMi varade valitsemise kord ei võimalda erandit varade arvestamiseks väljaspool RTIPi. Arvestades RITi haldamisel olevate varade mahtu ja sellega kaasnevat informatsioonihulka, ei ole RTIPise kasutamine varade haldamiseks otstarbekas ning seetõttu on kasutusele võetud elektrooniline IT-varade register VaRe. 2 Riigivara seadus § 8 lg 6 3 Riigivara seadus § 8 lg 7 4 Majandus- ja taristuministri ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23.01.2018. a käskkiri nr 1.1-1/18-012 p 9.1 5 Majandus- ja taristuministri ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23.01.2018. a käskkiri nr 1.1-1/18-012 p 9.9 5 Järeldus Audiitorite hinnangul vajab MKMi riigivara valitsemise kord ajakohastamist ja olukord, kus MKMi riigivara valitsemise korda ei ole suudetud pea kahe aasta jooksul muuta, pole aktsepteeritav. Praegusel juhul on RITi varade haldamise korra kinnitamine takerdunud asjaolu taha, et see ei ole kooskõlas MKMi varade valitsemise korraga. RITi kohustuste hulka kuulub arvutitöökoha alusteenuse, serveri alustaristu teenuse ning nendega seotud tugiteenuste osutamine, mh vastavate varade andmine klientide kasutusse. Sellest tulenevalt peab RIT tagama, et peale varade kasutusea lõppu oleks tagatud andmete mittelekkimine kolmandatele osapooltele. Kliendid peavad olema kindlad, et kogu teave, mis on tagastatavates IT- vahendites, peab olema hävitatud. Sellise kindluse saab klientidele anda RITi kinnitatud varade valitsemise kord, mis näeb ette vastavad protseduurid. Kui vastavat korda ei ole, siis ei saa RITi kliendid olla kindlad, et nende teabe mittelekkimine on tagatud. Audiitorite hinnangul on mõistlik RITil kinnitada oma varade haldamise kord, kuna risk minna vastuollu MKMi korraga ja riigivara seadusega on väiksem, kui korra kinnitamata jätmine. Soovitus Rahandusministeeriumi ühisosakonnale Ajakohastada MKMi valitsemisala riigivara valitsemiskord. Rahandusministeeriumi ühisosakonna vastus MKMi korra kehtestamine on viibinud erinevatel põhjustel, peamiselt aga haldustalituse kinnisvaratiimi suure töökoormuse ja meeskonnas toimunud muudatuste tõttu. Uus töötaja on värbamisel, mis peaks andma sellele murele leevendust. Mis puudutab audiitorite poolt pakutud lahendust (et RIT kinnitaks oma korra ära enne vananenud MKMi korra uuendamist), siis seda pakkusime RITile ka ise, kuid nagu auditist selgub, siis seda ei ole tehtud. Paraku on töökoormus koos uue valitsuse ministeeriumide muutmise plaanidega üksjagu pärssinud planeeritud tööde ajakava ning me ei ole jõudnu seda kontrollida ega ka MKMi korda muuta. Anname parima, et MKMi varade kord saab uuendatud hiljemalt 31.12.2023. Soovitus RITile Kinnitada varade haldamise kord vaatamata vastuolule MKMi korraga. RITi vastus RITi varade haldamise kord direktori poolt kinnitatud 07.11.2023. 6 2. Finantsarvestus ja dokumendihaldus 2.1. Tähelepanek – Paljud lepingud on dokumendihaldussüsteemis märgitud asutusesiseseks kasutamiseks viitega ärisaladusele. Avaliku teabe seadus lubab asutusesiseseks tunnistada teavet, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust.6 Riigihangete seaduse kohaselt märgib pakkuja pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus, ja põhjendab teabe ärisaladuseks määramist.7 Dokumendi sisu eest vastutav isik vastutab dokumentide korrektse vormistamise ja menetlemise eest ning vajaduse korral juurdepääsupiirangu seadmise eest.8 Auditi käigus selgus, et RITis on paljudele lepingutele seatud juurdepääsupiirang, kuna tegemist on ärisaladusega. Paljud lepingud on üle tulnud RIKist, RMITist ja RIKSist ning neile oli piirang peale pandud juba eelnevalt, RIT seda ei vaidlustanud ja jättis samuti piirangu peale. Samas oli ärisaladuse piiranguga määratud asutusesiseseks kasutamiseks ka selliseid lepinguid, mille puhul oli pakkuja öelnud, et ärisaladust ei ole. Auditi käigus vaadati läbi üle 200 lepingu, millele oli seatud juurdepääsupiirang seoses ärisaladusega, 24 juhul on juurdepääsupiirang põhjendamatu ja vead parandati auditi käigus. Järeldus Audiitori hinnangul peaksid asutusesiseseks kasutamiseks eelkirjeldatud põhjusel olema määratud ainult need lepingud, mis tõepoolest sisaldavad ärisaladust. Auditi käigus ei vaadatud üle kõiki juurdepääsupiirangutega lepinguid ja auditi periood oli ainult 2022 aasta. Sellest tulenevalt on oluline viia läbi täiendav ülevaatus, et ka valimist ja auditi perioodist välja jäänud lepingud saaks üle kontrollitud. Audiitorite hinnangul on oluline tõsta töötajate teadlikust, et tagada õigete juurepääsupiirangute seadmine vastavalt seadustele ja reeglitele. Soovitus RITile • Viia läbi täiendav ülevaatus ja veenduda, et kõigi dokumentide juurdepääsupiirangud on asjakohased. • Viia läbi täiendavaid koolitusi töötajatele avaliku teabe ja juurdepääsupiirangute seadmise kohta. 6 Avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 17 7 Riigihangete seadus § 461 lg 1 8 RITi teabehalduse kord p 3.3 7 RITi vastus Arvestame soovitustega. Viime 2024 aastal läbi täiendava koolituse töötajatele avaliku teabe ja juurdepääsupiirangu seadmise kohta. Viime 2023 aasta jooksul läbi täiendava kontrolli, et selgitada välja alusetud piirangud. 2.2. Tähelepanek – Väikehangete puhul ei olnud alati Fitekis või Deltas viidet hankija valimise põhjenduse kohta. Väikehanke korraldamisel, mille maksumus on 5000 kuni 14 999,99 eurot, kohustub vastutaja lisama põhjenduse pakkumuse valiku kohta arvete halduskeskkonda või lepingu olemasolu korral dokumendihaldussüsteemi.9 Väikehanke korraldamisel, mille eeldatav maksumus on 15 000 kuni 29 999,99 eurot, küsitakse võrreldavaid pakkumusi vähemalt kolmelt pakkujalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Enne pakkumuste küsimist edastatakse väljasaadetav e-kiri hankenõunikule kooskõlastamiseks.10 Auditi käigus selgus, et enamikel valimisse sattunud väikehangete puhul ei olnud Deltas ja Fitekis põhjendust, miks on valitud konkreetne hankija. Auditi käigus anti audiitorile puuduvad selgitused küsitud väikehangete kohta. Järeldus Audiitorite hinnangul ei ole väikehangete läbi viimisel alati järgitud kehtivaid hankemenetluse reegleid, mistõttu on risk, et hankemenetlused ei ole läbipaistvad. Vajalikud põhjendused peavad olema lisatud Fitekisse või Deltasse jooksvalt, sest hiljem võib vastav informatsioon kaotsi minna (nt töötaja lahkumise korral). Töötajad peavad olema teadlikud väikehangete läbiviimise protseduurireeglitest. Audiitorite hinnangul võib hankemenetluse reeglite mittejärgimine viia valede otsusteni, mis võivad lõpuks suurendada hanke maksmust. Soovitus RITile • Tagada pakkumuste valimiste põhjenduste olemasolu. • Viia läbi täiendavaid koolitusi töötajatele väikehangete läbiviimise kohta. RITi vastus Arvestame soovitustega. Koolitame 2024 aastal ja nõustame oma töötajaid, kuidas hankekorrale vastavaid väikehankeid läbi viia. 9 RIT hankekord p 5.4 10 RIT hankekord p 5.5 8 2.3. Tähelepanek – RIT on sõlminud üksikuid tähtajatuid lepinguid. Riigihangete seadus ei keela otseselt tähtajatute hankelepingute sõlmimist, aga see eeldab, et hankelepingu eeldatav maksumus on arvestatud õigesti. Riigihanke eeldatava maksumuse hulka arvestatakse hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu alusel võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist.11 Teenuste hankelepingu, milles ei sätestata hankelepingu kogumaksumust, eeldatav maksumus on tähtajatu hankelepingu korral või hankelepingu korral, mille tähtaeg on pikem kui 48 kuud, teenuse osutamise maksumus ühes kuus korrutatuna 48-ga.12 Auditi käigus selgus, et RIT on sõlminud mõned tähtajatud lepingud: • 03.05.2022 on sõlmitud tähtajatu tarkvara edasimüügileping osaühinguga TVG Eesti. • 04.03.2022 on sõlmitud tähtajatu kliendileping (transporditeenus) osaühinguga T Grupp. • 04.04.2022 on sõlmitud tähtajatud kliendileping (transporditeenus) osaühinguga TS Laevad. Kõik lepingud on sõlmitud vastaspoole standardse lepinguna. Auditi käigus antud selgituste kohaselt on leping osaühinguga TVG Eesti lõpetatud ja sõlmitud hankemenetlusega uus leping ning kavas on lõpetada ka leping osaühinguga T Grupp. Järeldus Audiitorite hinnangul ei ole tähtajatu lepingu sõlmimine kooskõlas riigihangete seadusega, mis sätestab, et hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Samuti sätestab riigihangete seadus, et riigihanke eeldatava maksumuse hulka arvestatakse mh hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu alusel võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Riigihanke eeldatava maksumuse määramine on oluline, kuna sellest sõltub hankemenetluse valik. Audiitorite hinnangul viitab tähtajatute lepingute sõlmimine ja pakkujate standardlepingute kasutamine, et töötajad ei pruugi olla piisavalt teadlikud asjaoludest, mis võivad kaasneda tähtajatute lepingute sõlmimisega ja mis põhjusel selliste lepingute sõlmimine on põhjendamatu. Tähtajatu lepingu puhul on oht, et teenuse jätkuval ostmisel ületatakse lihthanke piirmäär, millega kaasneb riigihangete seaduse rikkumine. Soovitus RITile Vältida tähtajatute lepingute sõlmimist. RITi vastus Edaspidi väldime tähtajatute lepingute sõlmimist. 11 Riigihangete seadus § 23 lg 1 12 Riigihangete seadus § 24 lg 4 p 2 9 3. Korruptsiooniennetus 3.1. Tähelepanek – Puudub protseduur töötaja taandamiseks huvide konflikti olukorras. RITi töötja kohustus on vältida olukorda, mis võib põhjustada huvide konflikti või seada kahtluse alla töötaja erapooletuse.13 RITi töötaja, kes osaleb hankemenetluse läbiviimisel on kohustatud vältima huvide konflikti olukorda sattumist ning korruptsioonivastase seaduse 2. peatükist tulenevaid toimingupiiranguid.14 Auditi käigus selgus, et hankekorras on küll reguleeritud kohustus vältida huvide konflikti, aga reguleerimata on protseduur töötaja taandamiseks huvide konflikti olukorras. Selgituste kohaselt ei ole RITis senini ette tulnud olukordi, et töötaja oleks pidanud ennast hankekomisjoni tööst taandama. Järeldus Audiitorite hinnangul võib puuduv protseduur viia olukorrani, kus töötajal pole üheselt arusaadav kuidas käituda huvide konflikti olukorras (kohustus taandada ennast, keda teavitada jne). See omakorda võib mõjutada hankemenetluse läbipaistvust. Kuigi RITis ei ole veel esinenud huvide konflikti olukordi, on oluline, et vastav olukord ja protseduur oleksid olemas selliseks juhtumiks. Töötaja taandamise protseduur peaks olema selge ja üheselt arusaadav ning töötajad peavad olema sellest teadlikud. Soovitus RITile • Täiendada hankekorda töötaja taandamise protseduuriga huvide konflikti olukorras. • Vajadusel viia läbi täiendavaid koolitusi huvide konflikti vältimise kohta. RITi vastus Arvestame soovitustega. Plaanis on hankekorra muutmine 2024 aastal, sh täiendame korda töötaja taandamise protseduuriga huvide konflikti olukorra tekkimisel. Viime läbi täiendava koolituse korruptsiooniennetuseks, sh huvide konflikti välimiseks. 13 RITi töökorralduse reeglid p 2.8 14 RITi hankekord p 2.1 10 Auditi iseloomustus Auditeerimise ajend Audit oli kavandatud siseauditi osakonna tööplaanijärgse tööna. Auditi teema määratlemisel vesteldi kantsleri, RITi peadirektori ja võeti arvesse nendepoolseid riskihinnanguid. Auditeeritav Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus Taustainformatsioon Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatava asutusena loodud Riigi IT Keskus (RIT) osutab arvutitöökoha- ja serveri baastaristu teenuseid riigis. RIT on keskne asutus, mis osutab teenuseid ligikaudu üheksale tuhandele avaliku sektori töökohale. Keskuse peamisteks ülesanneteks on IKT-alusteenuste osutamise keskne korraldamine kogu riigile: vajalike teenuste, lahenduste ja süsteemide hooldamine, hankimine ja arendamine, vastava eelarve ja IKT-varade haldamine, samuti teenuste ja infoturbega seotud juhiste ning väljaõppe pakkumine. 2022. - 2023. aastal jätkas Riigi IT Keskus IKT-alusteenuste osutamist Registrite ja Infosüsteemide Keskuse senistele klientidele koos järgmiste ministeeriumitega: Justiitsministeerium koos valitsemisala asutustega, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium ning Rahandusministeerium, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium koos oma valitsemisalast teatud asutustega. 2024. - 2025. aastal keskendub Riigi IT Keskus järgmiste ministeeriumite ja asutuste arvutitöökoha teenuste ületoomisele: Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus Sihtasutus, Kliimaministeerium ja Regionaalministeerium oma valitsemisala asutustega; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi seni üle toomata asutused. 2026 + aastal ehk viimases etapis liituvad Riigi IT Keskusega Välisministeerium, Kaitseministeerium ja Siseministeerium oma valitsemisala asutustega. Uute klientide konsolideerimine kesksele arvutitöökoha teenusele eeldab Vabariigi Valitsuselt konsolideerimiseelarve eraldamist Riigi IT Keskusele ning konsolideeritavate asutuste motivatsiooni ja valmisolekut üle toomiseks. Valitsus on aastatel 2021–2024 kavandanud RIT-i kaudu IT-alusteenuste uuele tasemele viimiseks EL taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) 35 miljonit eurot. Auditi eesmärk, ulatus ja põhiküsimused Auditi eesmärgiks oli anda hinnang RITi majandustehingute sisekontrollisüsteemi toimimisele. Auditi peamised teemad olid: 1. Finantsarvestus 2. Varade haldus 3. Dokumendihaldus 11  4. Korruptsiooniennetus Finantsarvestusele hinnangu andmiseks auditeerisime raamatupidamise olulisemaid tehinguklasse ja saldosid, et veenduda tehingute seaduslikkuses ja kajastamise õigsuses. Vaatasime üle, kas on olemas kõik vajalikud korrad ja kas on läbi viidud riigihanked. Varade haldusele hinnangu andmiseks vaatasime üle, kas on olemas kõik vajalikud korrad ja kas varade haldamisel lähtutakse nendest kordadest. Samuti vaatasime üle läbiviidud varade inventuurid. Dokumendihaldusele hinnangu andmiseks vaatasime üle asutuse asjaajamiskorra ja kontrollisime, kas dokumente menetletakse vastavalt asjaajamiskorrale ning kas täidetakse avaliku teabe seadust. Korruptsiooniennetusele hinnangu andmiseks vaatasime üle, kuidas on asutuses tagatud korruptsiooniennetamise alane teadlikkus ja kohustustest kinnipidamise kontroll. Auditeeritav periood 01.01.2022-31.12.2022 Auditi läbiviijad Auditi viis läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseauditi osakonna siseaudiitor Õie Soovik (auditi juht – CGAP,15 avaliku sektori üksuse siseaudiitor) ja siseauditi osakonna juhataja Meeli Õismaa. Lõpparuannet tutvustatakse Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse peadirektor Ergo Tars’ile ja ministeeriumi kantsler Ahti Kuninga’le. Audiitorid tänavad kõiki osapooli toimingute läbi viimisel osutatud abi eest. 15 Certified Government Auditing Professional 12 Kinnitan lõpparuanne 13 leheküljel. Auditi juht /allkirjastatud digitaalselt/ Õie Soovik Siseauditi osakonna siseaudiitor /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Õismaa Siseauditi osakonna juhataja 13