Vaidlustuskomisjoni otsuse nr 158-23/263446 edastamine

< OTSUS Vaidlustusasja number 158-23/263446 Otsuse kuupäev 07.11.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus ADM Interactive OÜ vaidlustus Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse riigihankes „Veebipõhise iseteeninduskeskkonna arendus“ (viitenumber 263446) Trinidad Wiseman OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele Menetlusosalised Vaidlustaja, ADM Interactive OÜ, esindaja vandeadvokaat Veiko Vaske Hankija, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, esindaja Mirjam Virosiim-Kuhi Kolmas isik, Trinidad Wiseman OÜ, esindaja vandeadvokaat Jaana Nõgisto Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS1 § 197 lg 1 p-i 5 ja § 198 lg 1 alusel 1. Rahuldada ADM Interactive OÜ vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse otsus tunnistada edukaks Trinidad Wiseman OÜ pakkumus (04.10.2023 käskkiri nr 5-1/23/53-1). 2. Mõista Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuselt ADM Interactive OÜ kasuks välja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv 1280 eurot ja lepingulise esindaja tasu 2880 eurot (käibemaksuta). EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4). 1 Riigihangete seadus ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 05.07.2023 avaldas Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Veebipõhise iseteeninduskeskkonna arendus“ (viitenumber 263446) hanketeate. 2. 16.10.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) ADM Interactive OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele tunnistada edukaks Trinidad Wiseman OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus (04.10.2023 käskkiri nr 5- 1/23/53-1). Ka OSAÜHING LOREX-GRUPP on esitanud selles riigihankes vaidlustuse (vaidlustusasi 156-23/263446). 3. Vaidlustuskomisjon teatas 24.10.2023 kirjaga nr 12.2-10/158 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 27.10.2023 ja neile vastamiseks 01.11.2023. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks Hankija ja Kolmas isik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustaja, ADM Interactive OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 4.1. Hankija on hinnanud Vaidlustaja pakkumust proovitöö osas vääralt vastuolus riigihanke alusdokumentides kehtestatud pakkumuste hindamise kriteeriumidega, rikkudes seeläbi RHS § 117 lg-t 1. Kuivõrd proovitöö kriteeriumi hindamismetoodika ei näe ette ühe pakkumuse hindepunktide sõltuvust ühegi teise pakkumuse hindamistulemusest, oleks Vaidlustaja pakkumus saanud seeläbi igal juhul suurima punktisumma. 4.2. Hankija ei ole pakkumuse hindamisel lähtunud riigihanke alusdokumentidest ega seadusest 4.2.1. Hankija kehtestatud hindamismudel tervikuna ei ole läbipaistev ega rakendatav ilma sisulisel hindamisel formuleeritava ammendava motivatsioonita. Hindepunktide andmise aluseks olevas hindamismaatriksis põhinevad iga alakriteeriumi igale punktiarvule vastavad tulemuskirjeldused äärmiselt ebamäärastel ja hinnangulistel mõistetel, mida on võimalik õiguspäraselt rakendada ainult ülimalt põhjaliku motivatsiooni kaudu, ilma milleta pole võimalik tagada otsuse kontrollitavust ja pakkujate võrdset kohtlemist ning hindamine on paratamatult meelevaldne. Hankija ei ole Vaidlustaja pakkumust hinnates neid mõisteid ligilähedaseltki piisaval määral konkretiseerinud ning on vähendanud hindepunkte meelevaldselt. 4.2.2. Vaidlustaja ei vaidlusta hindamiskriteeriume. Määratlemata õigusmõistete kohaldamine pakkumuste hindamise kriteeriumides on Hankija õigus. Hankija peab aga kriteeriumide rakendamisel sõltumata nende sisust tagama otsuse põhjendatuse ja kontrollitavuse. Mida üldsõnalisem, abstraktsem ja hinnangulisem on kohaldatav hindamiskriteerium, seda kõrgem on hankija motiveerimisstandard selle alusel pakkumuse väärtuspunktide vähendamisel. 2 (27) Näiteks kui hindamiskriteeriumi hindepunktide diferentseerimise aluseks on hinnang, kas lahendus on mingis aspektis „suurepärane“ või „hea“, nagu Hankija on käesoleval juhul diferentseerinud hindepunkte lausa kolme alakriteeriumi puhul neljast, tuleb need mõisted selgelt, ettenähtavalt ja ühetaoliselt sisustada hindamise käigus. Haldusakti põhjendustest peab selle adressaadile arusaadavalt nähtuma otsuse sisuline põhjus, mida ei saa asendada pelk asjaolu, et hinne on moodustunud hindamiskomisjoni liikmete arvamustest. 4.2.3. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija põhjendused tema pakkumuse proovitööle antud hinnete osas ei ole jälgitavad ega kooskõlas alakriteeriumide kirjelduste ega hindamismaatriksiga. Maatriksis kasutatud määratlemata õigusmõisteid on sisustatud kaootiliselt ja meelevaldselt ning hindamisel on lähtutud eeldustest, mida pakkujal ei olnud võimalik hindamiskriteeriumide põhjal ette teada, mille etteteadmise korral oleks tal aga olnud võimalik oma pakkumust vastavalt kujundada. Hindamistulemus on üllatuslik ja põhjendamatu. 4.3. Alakriteerium „Lahenduse disaini vastavus RIT stiiliraamatule, WCAG 2 nõuetele ja sobivus mobiilsest seadmest kasutamiseks“ Vaidlust ei ole selles, et Vaidlustaja lahendus vastab RIT-i stiiliraamatule2, mida möönab ka Hankija ise oma põhjenduses. Hankija põhjendusest ei nähtu puudust ka ülejäänud kahe selle alakriteeriumi sisuna kirjeldatud asjaolu osas. Proovitöö lahendus vastab WCAG 23 ehk veebisisu ligipääsetavuse juhendi ja sh selle kõige rangema, AAA standardi nõuetele ning lahendus on sobiv mobiilsest seadmest kasutamiseks. Kummagi nõude osas ei ole Hankija esitanud antud alakriteeriumi puhul ka ühtegi etteheidet. Kasutatud määratlemata mõistete „disain on hästi lahendatud ja esitatud“ (8 punkti) vs „disain on suurepäraselt lahendatud ja esitatud“ (10 punkti) sisustamisel ei saa Hankija anda meelevaldset hinnangut, vaid nende mõistete sisustamisel tuleb lähtuda alakriteeriumi sisust (st stiiliraamat, WCAG 2 ja mobiilseadmest kasutatavus) ning maatriksis antud selgitusest. Maksimumpunktide saamiseks seab maatriks sealjuures tingimuseks, et disainikeel on modernne, arvestab RIT-i stiiliraamatut ja ligipääsetavuse aspekte. Nagu öeldud, ei ole Hankija esitanud etteheiteid RIT-i stiiliraamatu järgimisele, samuti lahenduse modernsusele. Kui püüda Hankija põhjendustest leida seost alakriteeriumi kirjeldusega, saaks ainsaks loogiliseks selgituseks olla, et Hankija on pidanud RIT-i stiiliraamatu järgimist äraspidiselt ligipääsetavuse nõuete rikkumiseks (WCAG 2 rikkumist samas ette heidetud ei ole), mis on põhimõtteliselt lubamatu. Kuivõrd stiiliraamatule vastavus on seatud sõnaselgelt esimese alakriteeriumi nõudeks ja stiiliraamatu arvestamine on sõnaselgelt ka 10 hindepunkti saamise eelduseks hindamismaatriksi järgi, ei saa Hankija samaaegselt lugeda stiiliraamatu täpset järgimist pakkumuse puuduseks. Kui Vaidlustaja oleks nuppude (hüpoteetiliselt) parema eristuvuse tagamiseks lisanud stiiliraamatu läbivalt kahevärvilisele värvikoodile näiteks kolmanda värvina punase või stiiliraamatuga võrreldes oluliselt teist tooni rohelise, oleks Hankijal olnud võimalik vähendada hindepunkte sellel kaalutlusel, et stiiliraamatut ei ole järgitud, potentsiaalselt pidades seda isegi oluliseks puuduseks, mille puhul näeb hindamismaatriks ette vaid 2 punkti. Hankija stiiliraamatus kasutatakse rangelt ainult kahte värvi ja kui mis tahes veebilehe vaates on korraga rohkem kui kaks „nuppu“, esineb stiiliraamatut järgides vältimatult Hankija nimetatud puudus, et nupud on sama värvi, mistõttu kasutaja ei pruugi 2 https://rit.ee/kasulik-info-ja-kontaktid/kasulikku/brand 3 https://www.w3.org/WAI/standards-guidelines/wcag/ 3 (27) mingeid nuppe üles leida. Seeläbi paneb Hankija pakkuja võimatu valiku ette, kus objektiivselt ei olekski võimalik saada alakriteeriumi eest maksimumpunkte. Asjaolu, et Hankija väärtustab pakkumuste hindamisel proovitöö kujunduses kasutatud nuppude värvide kaupa eristamist (mis on seostatav veebilehe ligipääsetavusega, aga millist nõuet kriteeriumid ei sisalda) kõrgemalt kui nõuet järgida RITi stiiliraamatut (mis on seevastu sõnaselgelt nõutud ja seatud maksimumpunktide saamise eelduseks), tähendab sisuliselt esialgse alakriteeriumi muutmist või vähemalt sellise lisateguri arvestamist, mis oleks varasema teadmise korral pakkumuste sisu kahtlemata mõjutanud. Vaidlustaja võttis proovitöö teostamisel aluseks sõnaselgelt nõutud Hankija stiiliraamatu. Nagu pakkumuse proovitöö kirjelduses selgitatud, arvestati Hankija stiiliraamatuga maksimaalselt, kuid kuna stiiliraamatus pole digitaalsete tööde loomise kohta etteantud juhiseid, kuidas erinevates olukordades stiiliraamatut rakendada, võttis Vaidlustaja visuaalse poole illustreerimiseks näiteid ka Hankija kodulehelt. Mõningaid komponente RIT-i stiiliraamatu ja RIT-i veebilehe aluseks võtmisel on kohandatud, et need vastaksid kindlasti WCAG ligipääsetavuse nõuetele (Pakkumus ja proovitöö kirjeldus, lk 6). Nuppude paigutus lähtub parimast praktikast, sest ka analoogsete lahenduste ja levinumate disainiraamistike paigutus ning kasutus on sarnane. Vaidlustaja pakutud disain läbis enne pakkumuse esitamist ka kasutajatestid ja kasutajatel ei tekkinud probleeme nuppude ülesleidmise või nende tähendusega, mida on selgitatud ka pakkumuses. 4.4. Alakriteerium „Lahenduse intuitiivsus, kasutajasõbralikkus, nutikate ideede kasutamine, kaasaegsus“ 4.4.1. Etteheide, et Vaidlustaja lahenduses ei ole pakutud uusi nutikaid ideid, põhineb küll hindamismaatriksis 10 maksimumpunkti omistamiseks esitatud tulemuskirjeldusel, kuid määratlemata õigusmõiste „nutikas lahendus“ on sedavõrd ebamäärane ja mitmeti mõistetav, et selle puudumise tuvastamiseks ja selle alusel hindepunktide vähendamiseks tuleks Hankijal mõiste väga selgelt ja põhjendatult piiritleda. Selline piiritlus Hankija põhjendustes aga täielikult puudub. Vaidlustaja ei tea seetõttu, mida Hankija „nutikuse“ puudumise all täpsemalt silmas pidas, kuid Hankija põhjendustes esitatud laiend, et puuduvad nutikad ideed, millega saaks hankija töövoogude digitaliseerimisele uudset kvaliteeti anda, on samuti sedavõrd ebamäärane, et ei aita mõistet piiritleda. Hankija ei saa vabaneda otsuse sisulise põhjendamise kohustusest sellega, et sisustab määratlemata õigusmõistet järgmiste määratlemata mõistete kaudu. Ka on Hankija antud „nutikuse“ mõiste tõlgendus alakriteeriumi endaga seostamatu ja mõiste selline sisustamine kujutab endast mitte hindamismudeli täpsustamist, vaid hindamiskriteeriumi kitsendamist viisil, millega pakkujal ei olnud võimalik arvestada. Vaidlustaja on seisukohal, et nutikad/innovaatilised ideed on tema proovitöös rakendatud. Kuna Vaidlustaja lähtus oma proovitöö disainis esmajärjekorras mõistlikkusest ja teostatavusest ning avaliku raha säästlikust kasutamisest, siis saab nutikusest rääkida eelkõige efektiivsuse innovatsiooni võtmes. Hindamismaatriksis on nutikate ideede kasutamine nõutud üksnes 10 punkti omistamise tulemuskirjelduses, kuid 8 ja 6 punkti diferentseerivate kirjelduste puhul seda mõistet ei kasutata. Seega ei saa „nutikuse“ puudumine sõltumata selle (puuduvast) mõistelisest sisustamisest tuua ka teoreetiliselt kaasa 4, vaid maksimaalselt 2 hindepunkti vähendamise võrreldes maksimumiga. 4 (27) 4.4.2. Teise väidetava puudusena nimetatud kasutajasõbralikkuse puudumine meiligruppide üksteise alla reastamise tõttu on määratlemata ja põhineb Hankija poolt hindamise käigus lisatud tunnusel, mida riigihanke alusdokumendid ei sisalda. Alusdokumentides puudub info meiligruppide arvu kohta, mida iga kasutaja peab saama hallata, sellest aga sõltub optimaalne disain nende haldamiseks. Hankija väide, et arvestada tuli kahekümne või rohkema meiligrupiga, on uus asjaolu, mille teadmise korral oleks Vaidlustajal olnud võimlaik oma pakkumust väga lihtsalt sellega kohandada. Vaidlustaja lähtus eeldusest, et meiligruppe, mis on praktikas väheneva kasutusega tööriist, ei ole palju ja seetõttu tagab disain ülevaatlikkuse. Teisalt on Vaidlustaja proovitöös olemas meiligruppide otsing, mis võimaldab neid hõlpsasti leida, lükates ümber Hankija väite, et kasutaja ei oska õiget üles leida. 4.4.3. Kolmanda väidetava puudusena esile toodud väide, et mobiilivaates paremal küljel olevad nupud on väikeselt kujundatud ja kasutajal võib olla neid raske vajutada, ei ole põhjendatud ega seostu üldse kõnealuse alakriteeriumiga. Teksti suurus mobiilivaate menüüs on kooskõlas Hankija enda poolt nõutud WCAG 2 juhendi kõige rangema AAA standardi nõuetega, samuti Hankija enda kodulehel kasutatava tekstisuurusega. Vajutamisala suurus on arenduse käigus muudetav ja sellel puudub otsene seos teksti suurusega, st reaalsuses on puudutusala suurem. Antud etteheide ei puuduta kõnealust alakriteeriumi. Teksti suurus, mis on osa WCAG 2 nõuetest, ja lahenduse sobivus mobiilseadmest kasutamiseks on küll kirjeldatud esimese, aga mitte teise alakriteeriumi sisuna. Esimese alakriteeriumi all Hankija Vaidlustaja pakkumusele kummagi nõude rikkumist ette heitnud ei ole ja põhjendamatu on seda teha ka teise alakriteeriumi all. 4.5. Alakriteerium „Lahenduse dokumentatsioonis kirjelduse selgus, sisukus, täpsus ja kvaliteet“ Hankija etteheidet otsuse põhjendustes on võimalik mõista selliselt, et esitatud dokumentatsioon ei anna lisandväärtust metoodikate ega protsesside kohta. Tegemist on Hankija poolt hindamise käigus lisatud tingimusega, millega Vaidlustajal ei olnud pakkumuse koostamisel võimalik arvestada, ja mis on ka sisult ebamäärane. Arusaamatuks jääb, milles oleks vastav lisandväärtus nendes spetsiifilistes küsimustes pidanud seisnema. Proovitöö dokumentatsiooni kohta on esitatud nõuded RHAD lisa 6 p-is 4 „Vormistus“, mis sisaldab kahte sisulist nõuet ja ühte nõuet failide pakkimise kohta. Kõik need on Vaidlustaja proovitöös esitatud ja, nagu möönab oma põhjendustes ka Hankija, vähemalt tasemel „hästi“. Kui võrrelda antud alakriteeriumi kohta hindamismaatriksis esitatud kirjeldusi 10 ja 8 väärtuspunkti saamiseks, siis kasutab Hankija sisuliselt samu määratlemata õigusmõisteid gradatsioonis: hästi vs selgelt struktureeritud, hästi vs suurepäraselt sõnastatud ja põhjendatud, dokumentatsioon selgitab vs katab, esitatust nähtub selgelt vs saab järeldada jne. Ükskõik millisel nendest alustest pakkumuse hindepunktide vähendamine saaks olla õiguspärane ainult eeldusel, et Hankija on vastava määratlemata õigusmõiste väga selgelt ja põhjendatult piiritlenud. Hankija ei ole oma otsuse põhjendustes seda isegi üritanud, vaid on vähendanud Vaidlustaja proovitöö väärtuspunkte hoopis uue kriteeriumi alusel, mida ei ole alusdokumentidest võimalik välja lugeda – et dokumentatsioon peaks andma lisandväärtust metoodikate ja protsesside kohta. Hindamismaatriks ei anna sellist väärtuspunktide diferentseerimise alust, mis võimaldaks pikema dokumentatsiooni eest anda rohkem punkte. 5 (27) Selliseks eelduseks puudub ka mõistlik alus, kuna alakriteeriumi kohaselt hinnatakse selle alusel dokumentatsiooni kirjelduse selgust, sisukust, täpsust ja kvaliteeti, mitte aga pikkust või mahukust. Kui pakkuja oleks hakanud omal algatusel dokumentatsiooni mahtu suurendama, et luua mingit ette teadmata ja hindamiskriteeriumis nimetamata lisandväärtust metoodikate ja protsesside kohta, oleks see ilmselt negatiivselt mõjutanud nii dokumentatsiooni selgust kui sisukust. Kuna alakriteeriumi kirjeldusest ei ole võimalik välja lugeda nõuet metoodikate ja protsesside kohta lisandväärtuse loomiseks ega sellest tulenevat eelist pakkumuste hindamisel, puudub alus Vaidlustaja pakkumuse proovitöö väärtuspunktide vähendamiseks kolmanda alakriteeriumi alusel. 4.6. Alakriteerium „Spetsiifika mõistmist ja oskust näha seda funktsionaalsust suures pildis kogu iseteenindusportaali vaates: lahenduse terviklikkus, optimaalsus“ Vaidlustaja pakkumuse proovitöö vastab täielikult riigihanke aludokumentides Hankija kirjeldatud ootustele. Hankija põhjendustest ei selgu, miks Hankija arvates ei vasta proovitöö antud alakriteeriumi sisule, st ei näita spetsiifika mõistmist, oskust näha funktsionaalsust suures pildis, lahenduste terviklikkust ja optimaalsust. Tegemist on mõistetega, mida Hankija saab hindepunktide vähendamisel rakendada ainult läbi asjakohaste põhjenduste ja definitsioonide, mida aga otsusest ei nähtu. Minimaalselt oleks Hankija pidanud otsuse põhjendustes andma selge ja põhjendatud sisu mõistetele „toimivad ja juba aastatega end tõestanud lahendused“ ning „optimaalsed ja praktilised lahendused“, mis on peamine diferentseeriv faktor hindamismaatriksis 6 ja 8 väärtuspunkti omistamisel. Hankija etteheited, et selgitamata on, miks lahendati konkreetsed juhtumid proovitöös just nii, puudub sidusus vaadete vahel ja lahenduse optimeerimiseks pole välja pakutud ideid, ei määratle proovitööd skaalal, kas see on toimiv ja end tõestanud või optimaalne ja praktiline. Ka ei ole põhjendusest aru saada, milles seisneb n-ö suurema pildi mittenägemine. Hankija ei ole selgitanud, miks ta ei pea lahendust terviklikuks. Vaidlustaja proovitöö kirjelduses on ka vastav lõik, mis selgitab Vaidlustaja arusaama lahenduse kontekstist. Juhtumite valik on esitatud vastavalt riigihanke alusdokumentide nõudele näidata omaniku, liikme/kasutaja ja taotleja rolle eri vaatest. Riigihanke alusdokumentidest pole võimalik tuvastada, et eelise proovitöö hindamisel oleks andnud suurem näidete hulk või nt iga kasutaja kõigi rollide juhtumitena kirjeldamine. Hankija etteheide meiligruppide nimekirja esitusviisi kohta kordub. 4.7. Vaidlustaja esitas täiendavad seisukohad. 4.7.1. Hankija sisustab hindamiskriteeriumides kasutatud määratlemata õigusmõisteid järjest uute määratlemata mõistetega, mis ei saa aga kuidagi tagada otsuse objektiivset kontrollitavust. Sisuliselt jääb Hankija seletusest mulje, et tegelikult oli Hankija sooviks korraldada veebikeskkonna ideekonkurss ja hinnata esitatud proovitöid õiguslikult kontrollimatul viisil. 4.7.2. Nii Hankija kui Kolmas isik püüavad oma vastustes osundada Hankija laiale kaalutlusruumile ja heidavad Vaidlustajale ette Hankija kaalutlustes kahtlemist. Käesoleval juhul ei ole proovitöö hindamise näol tegemist Hankija kaalutlusotsusega, vaid hindamisotsusega, mida ei saa kontrollida pelgalt kaalutlusreeglitest kinnipidamise osas ja ammugi mitte vaid ilmselgete vigade kontrollimise teel. Hankija otsus põhineb hindamise 6 (27) käigus hindamiskriteeriumides kasutatud määratlemata õigusmõistete sisustamisel ja neid tuleb sisustada viisil, mis tagab otsuse kontrollitavuse. Nendele nõuetele vaidlustatud otsus ei vasta ja seda kinnitab ka Hankija vastus vaidlustusele. 4.7.3. Hankija on oma vastuses heitnud Vaidlustajale ette lähtumist üksnes Vaidlustaja enda pakkumuse hindamisest, arvestamata võrdluspilti tugevatest proovitöödest ehk nn näidislahendustest. See näitab ilmekalt, et Hankija on rakendanud hindamiskriteeriumi vääralt. Proovitöö hindamiskriteeriumi kirjeldusest ega hindamismaatriksist ei ole võimalik leida ühtegi viidet proovitööde omavahelisele võrdlemisele või järjestamisele suhtelise paremuse alusel ega ühe pakkumuse proovitöö hindepunktide sõltuvusele teiste pakkumuste proovitöödest. Asjaolul, kas või kui palju oli Vaidlustaja proovitöö mis tahes alakriteeriumi alusel Hankija hinnangul mõnest teisest „näidislahendusest“ parem või halvem, ei saa ega tohi mingi moel mõjutada Vaidlustaja proovitööle antavat hinnet. 4.7.4. Asjakohane ei ole ka üks põhiteesidest, justkui muudaks hindamistulemuse kontrollitavaks see, kui mitu küsimust on Hankijal hindamise käigus seoses proovitööga tekkinud. Hindamismaatriksis on sellist alust punktide andmiseks küll nimetatud, kuid seda ei saa mõistlikult tõlgendada nii, et hindepunktide vähendamise aluseks oleks see, mitu küsimust suudab Hankija proovitöö kohta välja mõelda ja sõnastada. Küsimuste ja märkuste arvu kui kriteeriumi saab mõistlikult rakendada vaid nii, et see osutab sisulistele puudustele võrreldes maksimumpunktide omistamise nõuetega, mis peavad olema põhjendatud ja mida Hankija ei saa oma suva järgi ümber sõnastada, et näiliselt „küsimuste“ arvu suurendada. 4.7.5. Hankija vastus ei põhista esimese alakriteeriumi osas proovitöö hinde vähendamist, vaid kinnitab Vaidlustaja väidete õigsust. Hankija heidab Vaidlustajale ette alakriteeriumi ühe nõude, sealjuures kõige selgemalt ja ühemõttelisemalt kehtestatud nõude korrektset täitmist – et Vaidlustaja proovitöö järgis täpselt RIT-i stiiliraamatut. Kolmanda isiku vastuses esitatud arutlus sellest, et nõue stiiliraamatut arvestada jätaks siiski justkui vabaduse kombineerida stiiliraamatu värvipaletti mis tahes muude värvidega, ei ole alakriteeriumi sõnastuse põhjal kuidagi mõistlikult tuletatav, kuna kriteeriumi sisuks on sõnaselgelt „disaini vastavus stiiliraamatule“. WCAG 2 nõuetele vastavus ja sobivus mobiilsest seadmest kasutamiseks, mis on teised alakriteeriumi sisuna nimetatud nõuded, tuli järelikult lahendada stiiliraamatu raamistikus. Värvivaliku kui stiiliraamatu kõige selgemalt eristuva parameetri mittejärgimine ei saa olla pakkumuse eeliseks ega vastupidi, selle järgimine olla pakkumuse puuduseks, kuna sellist tõlgendust alakriteerium koos hindamismaatriksiga ei võimalda. Stiiliraamatu järgimist ei saa käsitada ligipääsetavuse puudusena. Hankija etteheide disainikeele modernsuse osas on vaidlustuse vastuses esitatud esmakordselt. Ehkki sellist mõistet on hindamismaatriksis tõepoolest kasutatud, ei ole Hankija otsuse põhjenduses selle puudumist Vaidlustaja proovitööle ette heitnud. Kolmest hindamismaatriksis maksimumpunktide omistamise alusena nimetatud asjaolust – disainikeele modernsus, RIT-i stiiliraamatuga arvestamine ja ligipääsetavus – on Hankija esitanud otsuses etteheite ainult ligipääsetavuse aspektist (millega Vaidlustaja ei nõustu), kuid ei ole tuvastanud puudusi disainikeele modernsuses. Hankija õigus oma otsuse põhjendusi vaidlustusmenetluses täiendada saab potentsiaalselt tähendada otsuses esitatud põhjenduste lahti seletamist viisil, millest saab selgelt järeldada, et just sellist põhjust pidas hankija silmas 7 (27) otsuse tegemisel. Hankijal ei ole õigust mõelda vaidlustusmenetluses välja uusi põhjendusi, mille arvestamist otsuse tegemisel ei ole võimalik otsusest järeldada. Samuti tugineb Hankija vastus põhjendamatult teiste pakkujate „näidistöödel“, tuues positiivsena esile nende omadusi, mis selgelt stiiliraamatust hälbivad. See osundab, et Hankija ei ole hinnanud Vaidlustaja proovitööd objektiivselt alakriteeriumi nõuetest lähtudes, vaid on valinud sisuliselt justkui ideekonkursi loogikast lähtuvalt välja endale subjektiivselt meeldivad proovitööd ja otsinud põhjuseid, miks Vaidlustaja objektiivselt maksimumpunktidele vastavale proovitööle madalamaid punkte anda. Asjakohatu on Kolmanda isiku vastuses esitatud teooria, nagu oleks Vaidlustaja ennast Hankija veebilehe kujundusega kuidagi põhjendamatult piiranud. Kuna stiiliraamatus ei olnud konkreetseid juhiseid digitaalsete tööde loomiseks, käsitles Vaidlustaja Hankija veebilehe kujundust kui näidist ja inspiratsiooni selle kohta, kuidas Hankija ise on oma stiiliraamatut rakendanud ja tõlgendanud. Vaidlustaja proovitöö ei kopeeri Hankija veebilehe disaini, vaid on selles kasutatud disainipõhimõtteid kohandanud just selle eesmärgiga, et maksimaalselt täita teisi alakriteeriumi esemeks olevaid nõudeid, näiteks kontrasti jmt osas. Seda on selgitatud ka proovitöö kirjelduse lk-l 6. 4.7.6. Hankija arvates „nutikatest“ lahendustest ei põhista kuidagi seda, et Vaidlustaja proovitöös nutikad lahendused puudusid. Tegemist on määratlemata ja konkretiseerimata mõistega, mida Hankija ei saa tagantjärele sisustada piiratud tingimustega. Näiteks Hankija nimetatud rollide vaadete taaskasutamist on Vaidlustaja pakkumuses rakendatud. See on proovitöö prototüüpi vaadates ilmselge: rollide vaated ei erine üksteisest, vaid mõnel rollil on lihtsalt vähem tegevusi. Hankija vastuses esitatud lisatingimus, et vaadete taaskasutamist oleks pidanud ka eraldi selgitama, on tagantjärele väljamõeldud piirang, mis ei muuda asjaolu, et ka Hankija enda tõlgenduses „nutikad“ lahendused on Vaidlustaja proovitöös rakendatud. Proovitöö kirjelduse lk-l 8 on tegelikult ka selgitatud, kuidas lähteülesandes väga eraldiseisvalt välja toodud rollide ja nende kasutajalugude vahel on tegelikult väga palju kattuvust ja Vaidlustaja proovitöös on rollide kattuvust arvestatud. Seda ilmestab mh rollide vaadete taaskasutamine. Seega langeb igal juhul ära Hankija väide, et proovitöös puuduvad nutikad lahendused töövoogude digitaliseerimisele uue kvaliteedi andmiseks. Hankija väited kasutajasõbralikkuse puudumise kohta on Vaidlustaja arvates demagoogilised. Väide, et meiligruppide üksteise alla reastamisest nähtub, et Vaidlustaja ei mõista ülesande spetsiifikat, on väär ja põhjendamata. Lisaks sellele, et proovitöö lähteülesandes ei olnud toodud proovitöö kontekstis nõutud meiligruppide arvu, on Hankija jätnud tähelepanuta, et meiligruppide lihtsama leidmise huvides on proovitöö prototüübis meiligruppide vaates ka otsingukast gruppide otsimiseks. Samuti on Vaidlustaja proovitöö kirjelduse lk-l 24 selgitanud, et Kui avalikke gruppe on loendis piisavalt palju ning neid on võimalik vaadata ja nendega liituda ka üle erinevate klientasutuste, siis on võimalik lisada iseteeninduses gruppide sorteerimise või järjestamise funktsioon, et meiligruppe oleks võimalik otsida või leida erinevate märksõnade või klientasutuste järgi. Antud hetkel seda funktsionaalsust pole lihtsuse huvides disainivaates kajastatud. Riigihanke alusdokumentidest ei tulene nõuet, et proovitöö kui olemuselt näidise lahenduses pidi pakkuja lähtuma just „20 või rohkemast“ meiligrupist ja lisaks lahendama nende lihtsama leitavuse mingi kindla disainilahendusega. Vaidlustaja on meiligruppide potentsiaalselt suure hulgaga arvestanud ja pakkunud oma 8 (27) proovitöös võimalikud lahendused nende lihtsamaks haldamiseks, esitades näidisena vaate ühest lahendusest – otsingust – mistõttu on Hankija etteheide põhjendamatu. Kolmanda etteheite osas, mis puudutab mobiilivaates esitatud nuppude klikitava ala suurust, ei ole Hankija isegi vastu vaielnud sellele, et antud küsimust on ta käsitlenud selgelt vale alakriteeriumi kontekstis. Isegi kui tegemist oleks antud alakriteeriumi alusel hinnatava omadusega, on Hankija vähendanud proovitöö punkte omaduse alusel, mille esitamist ei olnud alusdokumentides nõutud. Proovitöö lähteülesande (alusdokumentide Lisa 6) sätestas selge nõudena, et proovitööna tuleb luua ainult disainivaated, esitatud ei olnud nõuet luua klikitav prototüüp. Järelikult sai Hankija anda oma hinnangu kasutajasõbralikkusele samuti ainult staatiliste disainivaadete põhjal vaatamata sellele, et Vaidlustaja esitas kasutajakogemuse parema demonstreerimise huvides lisaks ka täielikult klikitava prototüübi. Hankija etteheide ei ole ka sisuliselt asjakohane, kuna klikitava ala suurus ei ole seotud teksti suurusega ja on arenduse käigus muudetav. Hankija välja toodud etteheited (2) ja (3) on sisuliselt mõlemad (põhjendamatud) ühtmoodi etteheited samale nõudele ehk proovitöö kasutajasõbralikkusele, mida ei saa mõistlikult käsitada eraldi või erinevate „küsimustena“ hindamismaatriksi mõttes. Mõlemad puudutavad sama hindamise aluseks olevat nõuet ja saaksid isegi teoreetiliselt kujutada endast ühte küsimust või märkust. 4.7.7. Alakriteeriumi „Lahenduse dokumentatsioonis kirjelduse selgus, sisukus, täpsus ja kvaliteet“ puhul ei lükka Hankija seletus ümber vaidlustuse väidet, et lähteülesandest pole võimalik tuvastada nõuet või eeldust kirjeldada lisandväärtust andvalt metoodikaid või protsesse. Seda ei tulene ka kontekstist, kuna proovitöö esemeks oli disainikontseptsioon, mis ei eelda lõplikult väljatöötatud veebikeskkonnaga kaasa antavat toetavat dokumentatsiooni. Samuti ei ole võimalik tuvastada hindamismaatriksist eeldust, et pakkuja peaks maksimumpunktide saamiseks kirjeldama oma metoodikaid. Hankija on jätnud Vaidlustaja proovitööd hinnates tähelepanuta, et Vaidlustaja tööprotsessi kirjeldus on proovitöö kirjelduse dokumendi lk-del 4 ja 5 esitatud. Samuti on kirjelduse kokkuvõtvas peatükis lk-l 24 kirjeldatud vajalikku metoodikat ja riskihaldust, mis näitab just maksimumpunktide andmise eelduseks olevaid omadusi. Seetõttu jääb punktiarvu vähendamine kolmanda alakriteeriumi alusel ka sisuliselt arusaamatuks. Hankija etteheide, et proovitöö kirjelduses, mis pidi lähteülesande kohaselt olema vabas vormis, on esitatud liiga palju linke ja pilte, ei ole samuti hindamiskriteeriumiga kooskõlas. Sealjuures ei ole Hankija kuidagi arusaadavalt selgitanud, miks on illustreeritud kirjeldus raskemini arusaadav kui näiteks ühtse pika tekstina esitatud kirjeldus. Eluliselt ei ole selline seletus usutav ning on vastuolus Hankija enda poolt samas möönduga, et lahenduse vaated on kirjelduses esitatud ja selgitatud. Hankija etteheide, et Vaidlustaja proovitöö kirjeldusest ei selgu, miks on Hankija poolt pakutud kasutajalood just selliselt lahendatud, on proovitöö lähteülesande kontekstis arusaamatu, sest alusdokumentide Lisa 6 p-des 3.1 ja 3.2 on kasutajate rollid ja kasutajalood selgelt välja toodud ning lähteülesandes ei ole osundatud, et need oleksid näitlikud või neist võiks kõrvale kalduda. Tegemist on põhilise osaga proovitöö ülesandepüstitusest ja pakkuja sai loogiliselt järeldada, et Hankija soovis näha just nende kasutajalugude lahendusi. Seda on Vaidlustaja põhjalikult selgitanud ka oma proovitöö kirjelduse lk-del 6–8. Seal esitatu põhjal 9 (27) ei saa Hankija objektiivselt väita, et puuduks piisav põhjendus kasutajalugude lahenduse kohta. 5. Hankija, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu. 5.1. Esimese alakriteeriumina on Hankija sätestanud järgneva: „Lahenduse disaini vastavus RIT stiiliraamatule, WCAG 2 nõuetele ja sobivus mobiilsest seadmest kasutamiseks“. Hankija on hinnanud, et pakkuja loodud disain on hästi lahendatud, RITi stiiliraamatu vastavus on tagatud, kuid disainikeeles on lähtutud väga napist värvide valikust ja jäädud lõpuni kinni RITi stiiliraamatu pakutule, pakkumata ise lahendusi, mille põhjal saaks Hankija hinnata töö suurepäraseks. Riigihanke alusdokumentides ei ole välja toodud, et muid kombinatsioone värvidest ei peaks või ei tohi kasutada. Modernse disainikeele puhul peaks mh tagatud olema:  oluliste elementide vaheline visuaalse suuruse hierarhia, et kõik oleks lihtsalt leitav ja kasutatav;  minimalism erinevate valikute osas, et menetlust oleks võimalik teha minimaalse arvuti klikkide ja aja süvenemisega;  kasutatav ilma juhendmaterjalita, suunava töövooga. Pakkuja poolt esitatud disain on hästi lahendatud ja disainitud, kuid Hankija ei saa pakutud disaini suurepäraseks lugeda. Hankija leiab, et kujunduselementide värvipakett, mis edastavad informatsiooni või on juhitavad, ei ole hästi läbi mõeldud – Hankija ei saa aru, mis alusel on mingitele nuppudele valitud värv ja kuju, olgu siis tegu kasutaja jaoks positiivse tegevusega, näiteks meiligrupiga liitumisega, või negatiivse tegevusega, või neutraalse tegevusega nagu näiteks „Sulge“ nupp. Hankija leiab, et pakutud disainilahendusega ei teki kasutajal kindlustunnet, mis tegevust mingi kujunduselement sisaldab ning kasutajat väsitab selline lahendus. Üks pakkujatest, kes sai maksimumpunktid käsitletava kriteeriumi puhul, küll arvestas RIT stiiliraamatuga, kuid laiendas neljale põhitoonile tuginevat värvipaletti, kuna leidis, et ainult põhitoonid ei toeta keeruka süsteemi kasutajakeskset ülesehitamist. Seega võttis see pakkuja kasutusele täiendatud veebisüsteemide komponentide kogumi ning sellest tingituna on antud pakkuja poolt esitatud disainilahendus modernne, hästi arusaadav kasutajale, kasutajal tekib visuaalselt peale vaadates arusaam, kus midagi asub ning mis funktsionaalsust mingi nupp endas kannab. Teine pakkuja, kes sai maksimumpunktid, arvestas RIT stiiliraamatus toodud nõudeid ning lisas juurde täiendava kontseptsiooni disainelementidest, mis sisaldasid kujunduselemente, värve, erinevaid tekste koos alltekstidega, juurdepääsetavust ja seda kõike koos selgitustega Hankijale, miks kasutab pakkuja just sellist disainikeelt nagu ta kasutas ning miks see on hea kasutajale. Hankijal tekkis veendumus, et pakutud disainikeel on modernne ning kasutajale kergesti arusaadav ning ligipääsetav 5.2. Teise alakriteeriumina on Hankija sätestanud järgneva: „Lahenduse intuitiivsus, kasutajasõbralikkus, nutikate ideede kasutamine, kaasaegsus“. Hankijal oli nutikate ideede kasutamise ootus, mida väljendas hindamismaatriks. Hankija ei tuvastanud nutikate ideede esitamist. Kui pakkuja leiab, et ta need esitas, siis oleks olnud 10 (27) parim võimalus neid näiteks kontseptsiooni ja lahenduse kirjelduses ära nimetada, näiteks kujul: (a.) Pakkuja teeb ettepaneku kasutada mingis kohas lisa-töövoogu. (b.) Pakkuja teeb ettepaneku mingi rolli vaadet taaskasutada. (c.) Pakkuja toob uue ideena välja mõtte/lahenduskäigu, mis tooks kasu lõppkasutajale ja/või hankijale antud ideed rakendades. Hankija hindab, et pakkuja poolt toodud lahenduses jääb puudu kasutajasõbralikkusest ning meiligruppide üksteise alla reastamine on vaid üks näide. Hankija tõi antud näite välja, kuna antud näide näitab, et pakkuja ei ole mõistnud täiel määral Hankija poolt püstitatud ülesande spetsiifika mõistmist ning seetõttu on ka iseteenindusportaali lõppkasutajale disainitud vaade keskpärane. Hankijal on tavapärane situatsioon, kus lõppkasutajale kuvatavate meiligruppide hulk on mitmekordne ning selle kuvamine jadana eksitab lõppkasutajat ning kasutaja võib loobuda antud funktsionaalsuse kasutamisest üldse. Kolmanda tagasisidepunktina avaldatud kommentaar on Hankija hinnangul arusaadav, kuna on viidatud ühele konkreetsele puudusele kasutajasõbralikkuse osas. 5.3. Kolmanda alakriteeriumina on Hankija sätestanud järgneva: „Lahenduse dokumentatsioonis kirjeldatuse selgus, sisukus, täpsus ja kvaliteet“. Pakkumuse dokumentatsioonis on pakkuja pikas nimekirjas esitanud ja selgitanud lahenduse vaateid. Riigihanke alusdokumentides toodud ülesanne oli „vabas vormis kontseptsiooni ja lahenduse kirjeldus“. Kontseptsiooni kirjelduse hulgas ootaks Hankija kogenud pakkujalt muuhulgas metoodikate või tööprotsesside kirjeldamist, et tekiks täpsem arusaam miks või kuidas kasutatud lahendusteni jõuti, kuidas võiks toimida lahenduse peal tööprotsessid. Lahenduse kirjeldus on esitatud pika linkide ja piltide jadana ning seetõttu ei teki süsteemsust (ei ole lihtsasti arusaadav). Pakutud kontseptsioon katab olulised lahenduse aspektid, kuid ei anna piisavalt põhjendusi, miks pakkuja lahendas hankija poolt pakutud kasutajalood just nii, nagu ta lahendas. Hankija ei saa täit kindlustustunnet, et pakkuja poolt pakutud lahendus on parim lõppkasutaja jaoks. Hankija hindamismetoodika kirjutab lahti, et 10 punkti saab see pakkuja, kelle pakutud kontseptsiooni kirjeldus on selgelt struktureeritud, suurepäraselt sõnastatud ja põhjendatud ning kelle dokumentatsioon selgitab suurepäraselt pakutavat lahendust. Pakkuja dokumentatsioonis piisavaid põhjendusi ei ole toodud. 5.4. Neljanda alakriteeriumiga on Hankija sätestanud järgneva: „Spetsiifika mõistmise ja oskuse näha toote funktsionaalsust suures pildis kogu iseteenindusportaali vaates: lahenduse terviklikkus, optimaalsus“. Hankija on oma hindes ja tagasisides lähtunud sellest, et pakkuja ei ole oma pakkumuses puudutanud seda, kuidas loodud disainivaated iseteenindusportaali laiemasse kontseptsiooni võiksid haakuda: terviklikkus ja oskus näha funktsionaalsust suuremat pilti. Proovitöö hindamismetoodika oli Hankija poolt üles ehitatud selliselt, et mitu küsimust või märkust proovitöö hindamisel tekib, vastavalt sellele sai proovitöö punkte. Seega ei pidanudki Hankija vajalikuks pakkumuste hindamise etapis pakkujalt proovitöö kohta küsimusi küsida. Pakkuja küll viitab, et lahenduse pakkumisel pole sisendina antud seda, et millises mahus liste peaks lahendus kuvama – see haakub punktiga spetsiifika mõistmine, et riigis on liste väga palju. Ülaltoodust ei saa Hankija kindlust, et pakkuja proovitöö tooks maatriksis toodud „selge lisaväärtuse“. 11 (27) Pakkuja toob oma dokumentatsioonis ka ise välja, et „Kasutajatestidest tuli ka välja, et kasutajatele jääb antud hetkel selgusetuks, kuidas antud õiguste halduse keskkonda satutakse (samuti eelpool välja toodud osa, näiteks iseteeninduskeskkonna töölaud) ja miks meiligruppe on vaja luua või hallata või nendes osaleda“, aga pakkuja pole selle infoga oma kontseptsiooni juures ka edasi töötanud. 5.5. Hankija hindas pakkumusi hindamismetoodika kohaselt, pakkumust hindasid hankekomisjoni liikmed kollektiivselt. See oli kirjas hindamismetoodikas, mistõttu on arusaamatu Vaidlustaja väide selle kohta, et hindamistulemuse õigustuseks on asjaolu, et hinne moodustus hindamiskomisjoni liikmete hinnangute põhjal. Hankija järgis pakkumuste hindamisel enda kehtestatud hindamismetoodikat, Hankija ei ole hindamiskriteeriume ega alamkriteeriume loonud ega muutnud tagantjärele. Juhul, kui pakkujale ei olnud hindamismaatriks selge ega arusaadav oleks saanud pakkuja selle kohta hankijalt enne pakkumuse esitamist selgitust küsida. Hankija hinnangul on kaudselt/osaliselt tegemist hindamiskriteeriumite ja hindamismetoodika vaidlustamisega, mille vaidlustamistähtaeg on möödunud. Riigihanke alusdokumente oleks pakkuja saanud või pidanud vaidlustama enne pakkumuste esitamise tähtaega Eelnevast tulenevalt leiab Hankija, et Vaidlustaja etteheited pakkumuste hindamisele on pelgalt Hankija kaalutlustes kahtlemine. Vaidlustaja poolt esitatud väited lähtuvad üksnes Vaidlustaja enda pakkumuse hindamisest, ilma kõiki pakkumusi ja lahendusi nägemata, st ilma võrdluspildita tugevatest proovitöödest (näidislahendustest). 5.6. Hankija esitas täiendavad seisukohad. 5.6.1. Hankija hinnangul on osaliselt tegemist hindamiskriteeriumide ja hindamismetoodika vaidlustamisega, mille vaidlustamistähtaeg on möödunud. Riigihanke alusdokumente oleks pakkuja saanud või pidanud vaidlustama enne pakkumuste esitamise tähtaega. 5.6.2. Vaidlustaja on Hankija vastust tõlgendanud meelevaldselt, leides, et Hankija on pakkumusi hinnanud võrdleva meetodi alusel. Hankija ei soovinud viidata mitte võrdlevale metoodikale, vaid asjaolule, et hindamisel on Hankijal ka võrdluspilt, mida Vaidlustajal ei ole. See aga ei tähenda ekslikku hindamist pelgalt asjaolu tõttu, et Hankijal oli ka võimalus proovitöid võrrelda, kuivõrd iga proovitöö hinnang kujunes konkreetse töö vastavusel ülesande püstitusele, sh hindamistabeli hindamiskriteeriumidele. Hankija ei ole suurendanud näiliselt küsimuste arvu, andmaks pakkumusele vähem punkte. Hankijal tekkisid proovitöö konkreetse alamkriteeriumi hindamisel küsimused ja tähelepanekud. Nende arvu põhjal selgus mitu punkti pakkumusele vastavalt hindamismaatriksile omistada tuleb. 5.6.3. Kuna hindamismaatriksi loogika ja proovitöö ülesandepüstitus jättis pakkujale vabad käed, siis eeldab Hankija, et kogenud pakkuja oma pakkumuses käsitleb vajalikke aspekte, sest nemad on vastava teenuse pakkujana valdkonna spetsialistid. 12 (27) 5.6.4. Hankija selgituses ei ole mõeldud välja uusi põhjendusi, vaid antud täiendav selgitus juba olemasolevatele. Hankija püüdis täiendavate selgituste läbi seletada tegelikku innovatiivsuse ootust. Täpsustamata jäi asjaolu, et Hankija tagasiside kommentaar oli kaheti mõistetav, kuid seetõttu mitte tingimata ekslik. 6. Kolmas isik, Trinidad Wiseman OÜ, palub jätta vaidlustus rahuldamata. 6.1. Kolmanda isiku hinnangul on Hankija kehtestanud üksikasjalikud hindamiskriteeriumid, koos detailsete kirjeldustega iga alamkriteeriumi alusel antavate hindepunktide (10, 8, 6, 4 ja 2) kohta. Vaidlustaja etteheide ebamäärasuse kohta pole põhjendatud. 6.2. Stiiliraamatu, WCAG 2 ja mobiilsest seadmest kasutamiseks sobivuse alakriteerium Kolmanda isiku jaoks on ilmselge, et olukorras, kus kasutaja ei saa eristada nimekirjade, nuppude ja tegevuste vahel, pakub Vaidlustaja puudustega disainilahendust, mis ei saa pretendeerida suurepärastele hindepunktidele. Hankijal on tekkinud 1 väga tõsine märkus/etteheide Vaidlustaja pakutud lahendusele; hindamismaatriks näeb selliseks puhuks ette hinde 8 punkti. Järelikult on Hankija läbipaistvalt ja kontrollitavalt omistatud pakkumusele antud kriteeriumi juures 8 punkti. Vaidlustaja ei vaidle iseenesest, et kasutaja otsustusprotsesside hõlpsus, sh võime eristada nimekirjade, nuppude ja käskluste vahel, on antud hindamiskriteeriumi juures asjakohane näitaja ja Hankija võis seda hindamisel arvestada. Vaidlustusest saab Kolmas isik aru, et Vaidlustaja oleks pakkunud paremat lahendust, kui ta poleks ennast RIT stiiliraamatu tunnusvärvidega rangelt piiranud. Kolmas isik ei nõustu Vaidlustajaga. Riigihanke alusdokumentidest ei tulene Hankija juhist piirduda digitaalse kasutajaliidese loomisel rangelt RIT stiiliraamatu lk-l 61 nimetatud tunnusvärvidega (roheline, must, hall, valge). Riigihanke alusdokumendid ei sätesta, et tunnusvärvide kombineerimine mistahes teiste värvidega (sh teatud juhtumiteks sekundaarse värvivaliku või laiendatud värvitoonide valiku pakkumine) on keelatud. Riigihanke alusdokumentides ei ole kusagil kirjas, et RIT stiiliraamatut tuleb rakendada nagu seda on tehtud RIT veebilehel. Ka Vaidlustaja ise pani tähele, et RIT veebileht pole kohati WCAG 2 nõuetega kooskõlas. RIT stiiliraamat sätestab ainult ühe selgesõnalise piirangu värvide kasutamisel ja see kehtib üksnes infograafika koostamisele (st tulp- ja sektordiagrammid, graafikud). Infograafika koostamisel ei tohi nimelt kombineerida monokroomseid infograafika värve (lk 62) graafikute värvidega (lk 63). See ei puuduta aga digitaalse kasutajaliidese disaini (va kui seal on vaja kujutada graafikut või diagrammi). Värvi- ja toonivalikute rakendamine veebidisainis aitab teenuse kasutamisel eristada erinevate valikute ja käskluste vahel ning võimaldab nende grupeerimist vastavalt prioriteetsusele, muutes veebikeskkonna, tarkvara või äpi intuitiivseks ja kasutajasõbralikuks. Hankija ei ole riigihanke alusdokumentides (sh Lisades 5 ega 6) keelanud proovitöös kasutada lisaks stiiliraamatu tunnusvärvidele sekundaarseid värvivalikuid või laiendada värvitoonide valikut 13 (27) digitaalsete väljundite loomisel. Sellist keeldu ei ole sätestatud ka RIT stiiliraamatus ning, nagu eespool selgitatud, see ei tulene stiiliraamatu kui CVI eesmärgist ega olemusest. Vaidlustaja ei ole vaidlustuses suutnud tõendada, et Hankija märkus ei ole sisuliselt õige ning kasutajal ei teki tegelikku probleemi nuppude, nimekirjade ja käskluste eristamisel. Vaidlustaja möönab ka ise vaidlustuses, et Hankija nimetatud puudus on sisuliselt õige: iga valiku puhul, kus on enam kui kaks nuppu, tekib vältimatult olukord, kus nupud on sama värvi ja kasutaja ei leia õiget valikut hõlpsasti üles. Isegi kui Hankija oleks kehtestanud sellise reegli, et maksimumpunkte saab alakriteeriumi lõikes vaid kitsalt stiiliraamatus antud tunnusvärve kasutava lahenduse eest ja sekundaarse värvivaliku pakkumisel võetakse punkte maha, siis Vaidlustaja pidi mõistma, et samas alamkriteeriumis hindab Hankija ka disainikeele kvaliteeti, ligipääsetavust ja WCAG 2 nõudeid. Vaidlustaja pidi sel juhul mõistma, et tema käsitlus eeldab teatavat konkurentsi või vastuolu sama alamkriteeriumi koosseisus hinnatavate eri näitajate vahel. 6.3. Lahenduse intuitiivsuse, kasutajasõbralikkuse, nutikuse ja kaasaegsuse kriteerium Hankijal on tekkinud 3 kriitilist märkust. Kolmanda isiku hinnangul on kõik märkused lahenduse intuitiivsuse, kasutajasõbralikkuse, nutikuse ja kaasaegsuse osas asjakohased, Hankija on läbipaistval ja kontrollitaval moel (märkusi on tekkinud 3), vähendanud vaidlustaja pakkumusele omistatud hindepunkte 6-ni. Kõik märkused on kooskõlas hindamismaatriksi kirjeldusega, mille kohaselt on lahendus keskpärane. Nutikuse ja uue kvaliteedi puudumine on negatiivne asjaolu, mida Hankijal on raske paremini sisustada – kui midagi nutikat pakutud ei ole, siis ei saa seda ka välja tuua, samuti kui tarkvara ei too Hankija protsessidesse uut kvaliteeti, siis seda olematut on ka raske täpsemalt kirjeldada. Vaidlustaja ei ole see-eest esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti oma proovitöö nutikuse ja pakutava uue kvaliteedi kaitseks. Kolmanda isiku hinnangul on seos hindamiskriteeriumiga ilmne – liiga väikesed nupud ei ole kasutajasõbralikud, kasutajasõbralikkus on nimetatud alamkriteeriumi pealkirjas, samuti on liiga väikesed on disainikeele puudus, mis haakub hinde „6 punkti“ kirjeldusega. Asjaolu, kas nuppude paigutus ja suurus on Hankija hinnangul kasutajasõbralik või mitte, on Hankija hinnata, tegemist on mitteõigusliku kriteeriumiga, kuhu sekkuda ei saa. Kolmas isik ei näe põhjust Hankija hinnangus kahelda. Ka Vaidlustaja ise viitab, et arenduse käigus võib nupud muuta suuremaks. Isegi kui lahenduses on järgitud WCAG nõudeid riigihanke alusdokumentides nõutud tasemel, ei tähenda see, et automaatselt oleks tagatud parim võimalik disainikeel kasutajasõbralikkus. 6.4. Lahenduse dokumentatsioonis kirjelduse selguse, sisukuse, täpsuse ja kvaliteedi kriteerium Proovitöö dokumentatsiooni puhul tunnustab Hankija maksimaalsete hindepunktidega ainult lisandväärtust sisaldavat dokumentatsiooni. Lisandväärtuse olemasolu või puudumist pole Hankija riigihanke alusdokumentides defineerinud, pakkujad pole selle kohta ka selgitusi küsinud. Hankija on tuvastanud nn negatiivse faktina Vaidlustaja proovitöö dokumentatsioonis protsesside ja metoodikate kohta lisandväärtuse puudumise. Vaidlustaja ei ole aga vaidlustuses esile toonud, milline on tema dokumentatsioonis pakutud/kirjeldatud 14 (27) lisandväärtus, mille alusel oleks Hankija saanud Vaidlustaja pakkumusele maksimaalsed hindepunktid anda. Selle asemel keskendub Vaidlustaja asjakohatult sellele, et lisandväärtuse andmine oleks pakkumuse mahtu paisutanud ja mahu eest Hankija punkte ei anna. Kolmandale isikule on arusaadav, et dokumentatsiooni lisandväärtus saabki seisneda arenduses rakendatavates metoodikates ja protsessides (disaini visuaalset poolt hinnatakse teise alamkriteeriumide raames), mille kaudu saab Hankija kvalitatiivselt väärtuslikuma toote ja mida tuleb dokumentatsioonis kirjeldada. Kui Vaidlustaja pole seda oma dokumentatsioonis suutnud välja tuua, pole Hankijal vastavat lisandväärtust ka võimalik tuvastada ja pakkumusele madalamate hindepunktide omistamine on kehtiva hindamismaatriksi alusel õigustatud. Hindamismaatriksi kirjeldustest on näha, et dokumentatsiooni kriteeriumi kaudu hindab Hankija pakkuja võimekust tulevikus koostada kvaliteetne dokumentatsioon hangitavale tarkvarale (nt 10 p: „Esitatust nähtub selgelt, et pakkujal on kogemus tänapäevaste veebiliideste loomisega ja sellele toetava dokumentatsiooni loomisega.“). Tarkvaraarenduses on tavapärane, et tarkvara dokumentatsioon ja kirjeldused koostataksegi protsesside ja metoodikate kohta. Hankijale ei ole seega ette heidetav, et lisandväärtuse olemasolu või puudumist on Hankija hinnanud justnimelt protsesside ja metoodikate lisandväärtuse osas. Siiski pole Vaidlustaja väitnud, et tema pakkumuse dokumentatsioon sisaldas asjakohast lisandväärtust mujal. Vaidlustaja seisukoht näib hoopis olevat, et ta on täitnud vormistusele esitatud miinimumnõuded, sellega ära teeninud maksimumpunktid hindamisel ja arendusega pakutava lisandväärtuse kirjeldamine oleks tähendanud dokumentatsiooni mahu tarbetut paisutamist, mida Hankija ei hinda (p 38). Seega Vaidlustaja on pakutava lisandväärtuse kirjeldamisest vabatahtlikult loobunud ning ei tohiks temale antud hindepunkte vaidlustada. 6.5. Spetsiifika mõistmise, suure pildi, terviklikkuse ja optimaalsuse kriteerium Hankija teeb Vaidlustaja pakkumuse suhtes 4 märkust. Kolmanda isiku jaoks on Hankija otsus igati põhjendatud, läbipaistev ja kontrollitav. On arusaadav, et lahendus, kus esitatakse lakooniliselt juhtumid ega selgitata oma valikut ja pakutud lahenduste tagamaid, kus vaated ei ole omavahel seotud ja kus pakutud lahendusi ei optimeerita, on nii terviklikkuse kui optimaalsuse vaates keskpärane, st hankija on proovitööd igati õigesti hinnanud. Vaidlustaja ei väida, et ta oleks selgitanud juhtumite valikuid ja pakutud lahenduste tagamaid, st hankija etteheide lahenduse terviklikkusele ei ole ümber lükatud. Hankija etteheide on tavapärane olukordadele, kus kasutajalood on pinnapealselt kokkupandud, kasutajate eemaldamine ja liitmine on selgitamata, kasutaja teekond tarkvara kasutamisel ei ole tervikuna läbi mõeldud, mis õigustabki hankija kriitikat. Vaidlustuse sisu on siinkohal taaskord see, et Vaidlustaja on pakkunud enda arvates riigihanke alusdokumentide miinimumnõuetele vastavat lahendust, kuid soovib saada maksimumpunkte. Vaidlustaja ei vaidlusta, et tema esitatud vaadete vahel puudub sidusus. Sidusus eri vaadete vahel on samuti tarkvara terviklikkuse, spetsiifika tundmise ja suure pildi nägemise küsimus. Maksimaalseid kvaliteedipunkte ei saa anda pelgalt vaadete esitamise eest. 6.6. Kolmas isik esitas täiendava seisukoha. 15 (27) 6.6.1. Hankija ei ole hindamismaatriksit kohaldanud üllatavalt. Vaidlustaja ise asus ennast asjatult piirama. Sama alakriteeriumi 1 raames kuulus hindamisele nii stiiliraamatu järgimine, ligipääsetavus, kui sobivus mobiilist kasutamiseks; hindamismaatriksi kirjelduste järgi mõisteti alamkriteeriumi all ka hinnangut kasutatud disainikeelele. Hankija on disainikeele puudusele hindamisel osundanud (nupud pole eristatavad, otsuseid on raske teha), põhjendusi asjakohaselt ja usutavalt ka vastuses vaidlustusele täpsustanud. Kolmas isik saab aru, et ette on heidetud disainikeele puudust, sest WCAG ligipääsetavuse nõudeid järgiv lahendus ei ole veel tingimata täiusliku disainikeelega. 6.6.2. Vaated on pigem ootuspärane, mitte nutikas, esitada sarnastena. Komponentide taaskasutamine võib küll olla osa mõnest nutikast lahendusest, nt kui see on loodud tasakaalustamaks mingisugust nutikamat ja optimaalsemat lahendust teatud kasutajarolli spetsiifiliste vajaduste jaoks. Kui Hankija on hindamiskriteeriumis selgelt ära näidanud, et tal on ootus nutikate lahenduste järele, siis proovitööst peaksid maksimumpunktide saamiseks need nutikad ideed olema tuvastatavad. Vaidlustaja ei ole seni ühtegi nutikat ja arendusele uut kvaliteeti andvat ideed esile toonud. Lihtsalt sarnaste vaadete pakkumine või võimalikult lihtsa tarkvara pakkumine võimalikult odavalt nendeks nutikateks ja kasutajale uut kvaliteeti pakkuvateks lahendusteks ei ole. 6.6.3. Hankija sai proovitöö hindamisel hinnata proovitöö lahendust, st seda, kuidas pakkuja vastava funktsionaalsuse proovitöös reaalselt lahendas. Seda, et kõiksugu erinevaid lahendusi on võimalik hankelepingu täitmise käigus analüüsida ja välja pakkuda, on iseenesestmõistetav, kuid selle eest saa anda punkte proovitöö lahendusele. Pakkumusele on võimalik omistada hindepunkte ikkagi ainult siis, kui proovitöös on asjakohane lahendus demonstreeritud (vaated + kirjeldus). 6.6.4. Hankija on Vaidlustajale ette heitnud, et tema lahenduse mobiilivaates on nupud liiga väikesed (ei ole kasutajasõbralik). Vaidlustaja väidab, et klikitav ala ja klikitava graafilise kujutise/teksti suurus ei pruugi olla kattuvad ja seda on tulevikus võimalik teistmoodi disainida. Hankija sai hinnata ainult seda, mis Vaidlustaja proovitöös sisaldus. Proovitöö hindamise raames ei hinnata seda, kuidas on Vaidlustaja proovitöö lahendust arenduse käigus võimalik kasutajasõbralikumaks muuta, vaid hinnatakse proovitööd ennast. Kolmas isik saab aru nii, et Vaidlustaja ei ole oma proovitöös ära toonud mobiilivaates vajalikku kasutusmugavust tagavat meedet, millest kirjutatakse vaidlustuses. 6.6.5. Hankija täpsustas, et kogenud pakkujalt ootas ta maksimumpunktide andmiseks lisandväärtust just sellest, dokumentatsiooni kirjeldus annaks Hankijale täpsema arusaamise, miks pakub Vaidlustaja Hankijale just selliseid lahendusi ja kuidas hakkavad need lahendused Hankija kasuks tööle. Kolmas isik saab sellest aru nii, et vaatamata hindamiskriteeriumis sätestatud lisandväärtuse ootusele, ei ole Vaidlustaja püüdnud või ei ole Vaidlustajal õnnestunud Hankijale pakutavat lisandväärtust väga hästi esitleda ning proovitöö esitlus jättis dokumentatsiooni hindamiskriteeriumi raames soovida. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. Vaidlustus on esitatud vaidlustusmenetlusse kaasatud Kolmanda isiku Trinidad Wiseman OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele põhjendusel, et Hankija on Vaidlustaja proovitööd kõigis alakriteeriumites hinnanud valesti ja omistanud Vaidlustaja proovitööle põhjendamatult vähe punkte (28 punkti). 16 (27) Kolmanda isiku edukaks tunnistatud pakkumus on saanud hindamisel 87,93 punkti (sh töötunni maksumuse eest 47,93 punkti ja proovitöö eest maksimaalsed 40 punkti), Vaidlustaja pakkumus 85,57 punkti (sh töötunni maksumuse eest 57,57 punkti ja proovitöö eest 28 punkti). Seega peaks Vaidlustaja pakkumus proovitöö täiuslikkuse hindamisel saama juurde vähemalt 3 punkti, et see pakkumus osutuks edukaks. 8. Riigihanke „Üldandmete“ kohaselt Hankija eesmärk on arendada riigi arvutitöökoha kasutajale iseteenindusportaal, mille vahendusel saab mugavalt ja platvormist sõltumata tarbida kasutajale olulisimaid andmeid ja tellida teenuseid. Iseteenindusportaal on mõeldud lõppkasutajatele ainsaks keskkonnaks töövoogude kasutamisel (sh õiguste haldus, pöördumiste haldus, varade haldus, juhised jmt). Hanke raames tellitavad arendused koosnevad suuresti esitluskihi alusrakendusest, -komponentidest ja integratsioonidest olemasolevate rakendustega. Proovitöö esitamise nõude eesmärk oli ilmselgelt Hankija soov saada teada seda, kuidas pakkuja sõlmitavat hankelepingut on valmis täitma. Proovitöö koostamise/esitamise alused on lisas 6. Lisa 6 „Proovitöö lähteülesanne“ kohaselt proovitööks on luua disainikontseptsioon kasutajaõiguste halduse iseteeninduskeskkonnast, mis sisaldab: 1) disainivaateid; 2) vabas vormis kontseptsiooni ja lahenduse kirjeldust. Lisas 6 on toodud: 1)õiguste halduse iseteeninduse kirjeldus 2)õiguste halduse iseteeninduse põhifunktsionaalsus - rollid; - kasutuslood. 3)vormistus. 9. Lisas 5„Hindamismetoodika“ on toodud pakkumuste hindamise alused. Proovitöö täiuslikkust hindab hankekomisjon kollektiivselt vastavalt esitatud proovitöö tulemile, juhisele ja hindamismetoodikale. Iga proovitöö alakriteeriumis antakse punkte hindamismaatriksi alusel. Alakriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Maksimaalselt on võimalik proovitöö täiuslikkuse eest saada 40 punkti. Proovitöö alakriteeriumid Võimalikud punktid 1. Lahenduse disaini vastavus RIT stiiliraamatule, WCAG 2 nõuetele ja 10 sobivus mobiilsest seadmest kasutamiseks 2. Lahenduse intuitiivsus, kasutajasõbralikkus, nutikate ideede 10 kasutamine, kaasaegsus 3. Lahenduse dokumentatsioonis kirjelduse selgus, sisukus, täpsus ja 10 kvaliteet 17 (27)  4. Spetsiifika mõistmist ja oskust näha seda funktsionaalsust suures pildis 10 kogu iseteenindusportaali vaates: lahenduse terviklikkus, optimaalsus Kokku 40 Proovitöö hindamismaatriksi kohaselt on iga alakriteeriumi puhul võimalik saada 10 (suurepärane), 8 (hea), 6 (keskpärane), 4 (kasin) või 2 (kehv) punkti. Seega on kokku võimalik saada 40 punkti. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et proovitöö täiuslikkuse eest ei saanud anda punkte mitte esitatud proovitööde võrdlemise tulemusena, vaid hankekomisjonil tuli hinnata iga proovitööd eraldi. Hindamine pakkumustes esitatud proovitööde võrdlemisel peab tulenema riigihanke alusdokumentidest, aga käesoleval juhul sellist hindamist pole ette nähtud. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Hankijaga, et üksnes alakriteeriumi alusel hinnates tekkinud küsimuste või märkuste arvu põhjal selgusid punktid. Oluline on see, mis küsimuste ja märkustega on tegemist ning kas need on põhjendatud ja seonduvad alakriteeriumiga. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et punktide andmiseks proovitööle iga alakriteeriumi alusel ei ole ka piisavaks põhjenduseks see, kui korratakse proovitöö hindamismaatriksis toodud punkti kirjeldust. Vaidlustuskomisjon leiab, et antud juhul nõuavad hindamise alused Hankijalt põhjalikke ja konkreetseid põhjendusi punktide andmise kohta. Vaidlustuskomisjon peab kontrollima seda, kas Vaidlustaja proovitööle nelja alakriteeriumi alusel antud punktid on antud kontrollitavalt ja on põhjendatud (RHS § 3 p 1). Vaidlustuskomisjon lähtub sellest, et:  -Hankija pidi proovitöö hindamisel lähtuma pakkujale teadaolevatest alakriteeriumitest ja punktide andmise alustest;  -Hankija ei saanud hinnata midagi sellist, mis polnud pakkujale pakkumust esitades teada ja mis ei pidanud proovitöös olema;  -Hankija pidi proovitööd hinnates lähtuma seal esitatud andmetest ja ei saanud neid meelevaldselt tõlgendada. Kuna pakkumuste hindamine on Hankija pädevuses ning proovitöö hindamine juba olemuslikult annab hindajale suure hinnanguruumi ja võib põhineda subjektiivsetel elementidel, ei saa vaidlustuskomisjon asuda Hankija asemel pakkumust hindama - selleks vaidlustuskomisjonil õigus puudub. Järelikult ei saa vaidlustuskomisjon anda hinnangut näiteks sellele, kas mõne proovitöö hindamise alakriteeriumi alusel tuleks Vaidlustaja proovitööd hinnata antud punktide asemel 10 punktiga või 8 punktiga. 10. Proovitöö hindamise põhjendused on Hankija Vaidlustajale esitanud 04.10.2023. Mingeid andmeid selle kohta, et olemas oleks muid dokumente, mis kajastaksid või põhjendaksid proovitöö hindamist, vaidlustusmenetluses esitatud või riigihangete registris kättesaadavad pole. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et hankijad võivad vaidlustusmenetluses vaidlustatud otsuse põhjendusi täpsustada, kuid oluline on see, et vaidlustuskomisjon peab olema veendunud, et need on ikka täpsustused ja hankija on neist otsuse tegemisel lähtunud. 18 (27) Riigikohus on oma 11.12.2020 otsuse 3-20-1198 p-s 21 märkinud järgmist: „21. Hindamiskriteeriume tuleb kohaldada objektiivselt ja ühetaoliselt kõigi pakkujate suhtes (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-19/00: SIAC Construction, p 44). RHS § 117 lg 1 teise lause järgi peab hankija otsus pakkumuse edukaks tunnistamise kohta olema põhjendatud. RHS § 47 lg 4 p 3 kohaselt tuleb teistele vastavaks tunnistatud pakkujatele esitada edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid hankijale eelise tema pakkumusega võrreldes. Seejuures on piisav, kui pakkumuse edukaks tunnistamise korraldusest või selles viidatud dokumendist nähtuvad, millistele alustele hankija otsustused tuginevad (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-45-12, p 29). Väga üldsõnalised põhjendused võivad olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ja § 47 lg 4 p-ga 3, vaidluse korral saab aga hankija otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada. Mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete põhjendused. Kui RHAD-s kehtestatud hindamismetoodika sisaldab täpseid hinnete kirjeldusi, võivad need tagada piisava läbipaistvuse ka ilma hinnete hilisema põhjendamiseta.“ Seega on Riigikohus pidanud võimalikuks, et hankija saab pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada. Pole alust asuda seisukohale, et hankija seda vaidlustusmenetluses teha ei saa. Seega kontrollides Vaidlustaja proovitöö hindamist alakriteeriumide alusel, tuleb vaidlustuskomisjonil arvestada lisaks kirja pandud põhjendustele ka neid Hankija poolt vaidlustusmenetluses esitatud selgitusi, millede puhul vaidlustuskomisjon leiab, et neist on Hankija otsust tehes ka lähtunud. 11. Alakriteerium 1 - lahenduse disaini vastavus RIT stiiliraamatule, WCAG 2 nõuetele ja sobivus mobiilsest seadmest kasutamiseks Selle alakriteeriumi all ei saanud Hankija hinnata lahenduse disaini kõiki aspekte - tuli hinnata lahenduse disaini:  vastavust RIT stiiliraamatule ja WCAG 2 nõuetele;  sobivust mobiilsest seadmest kasutamiseks. 10 punkti sai proovitöö, kui pakutud disain on suurepäraselt lahendatud ja esitatud. Disainikeel on modernne, arvestab RITi stiiliraamatut ja ligipääsetavuse aspekte, täiendavaid küsimusi ei ole. 8 punkti sai proovitöö, kui pakutud disain on hästi lahendatud ja esitatud. Disainikeeles, stiiliraamatu nõuetes ja ligipääsetavuse aspektides on puudusi. Tekib 1 - 2 küsimust või märkust. Vaidlustaja proovitöö on saanud 8 punkti ja punktide andmist on Hankija põhjendanud (põhjendused on Vaidlustajale edastatud 04.10.2023) järgmiselt: „Pakutud disain on hästi lahendatud ja esitatud. Disainikeeles , stiiliraamatu nõuetes ja ligipääsetavuse aspektides on puudusi. Tekkis allolev märkus: väga korrektselt on kasutatud RIT stiiliraamatust toodud kahte värvi, rohelist ja musta ja seetõttu ei teki ka kasutajal silmaga kiiresti eristusi erinevate nuppude vahel, kas tegu on nimekirjaga, tegevust pakkuva nupuga ja kui on tegevust pakkuva nupuga, siis silmaga ei saa kiiresti aru, mis laadi tegevusega võib olla tegu, sest nupud on mingite tegevuste korral ühte värvi ja seetõttu ei pruugi kasutaja leida mingeid nuppe ülesse.“ 19 (27) Seega 8 punkti andmist on Hankija põhjendanud RIT stiiliraamatus toodud värvide kasutamisega ja sellega, et sellest tulenevalt kasutaja ei tee nuppude vahel vahet, ei leia õigeid nuppe üles. Vaidlustusmenetluses on Hankija täiendavat selgitanud, et: 1) disainikeeles on lähtutud väga napist värvide valikust ja jäädud lõpuni kinni RIT stiiliraamatu pakutule, pakkumata ise lahendusi, mille põhjal saaks Hankija hinnata töö suurepäraseks (riigihanke alusdokumentides ei ole välja toodud, et muid kombinatsioone värvidest ei peaks või ei tohi kasutada); 2) kujunduselementide värvipakett, mis edastab informatsiooni või on juhitav, ei ole hästi läbi mõeldud – Hankija ei saa aru, mis alusel on mingitele nuppudele valitud värv ja kuju, olgu siis tegu kasutaja jaoks positiivse tegevusega, näiteks meiligrupiga liitumisega või negatiivse tegevusega või neutraalse tegevusega nagu näiteks „Sulge“ nupp. Hankija leiab, et pakutud disainilahendusega ei teki kasutajal kindlustunnet, mis tegevust mingi kujunduselement sisaldab ning kasutajat väsitab selline lahendus. Vaidlustaja leiab, et: 1) Hankija ei saanud lugeda stiiliraamatu täpset järgimist pakkumuse puuduseks; 2) stiiliraamatus kasutatakse rangelt ainult kahte värvi ja kui mis tahes veebilehe vaates on korraga rohkem kui kaks „nuppu“, esineb stiiliraamatut järgides vältimatult Hankija nimetatud puudus, et nupud on sama värvi, mistõttu kasutaja ei pruugi mingeid nuppe üles leida; 3) isegi kui Hankijal on õigus hindamismetoodikat pakkumuste hindamise käigus täpsustada, ei saa seda teha viisil, mis on pakkuja jaoks üllatuslik; 4) asjaolu, et Hankija väärtustab pakkumuste hindamisel proovitöö kujunduses kasutatud nuppude värvide kaupa eristamist (mis on seostatav veebilehe ligipääsetavusega, aga millist nõuet kriteeriumid ei sisalda) kõrgemalt kui nõuet järgida RIT stiiliraamatut (mis on seevastu sõnaselgelt nõutud ja seatud maksimumpunktide saamise eelduseks), tähendab sisuliselt esialgse alakriteeriumi muutmist või vähemalt sellise lisateguri arvestamist, mis oleks varasema teadmise korral pakkumuste sisu kahtlemata mõjutanud; 5) Vaidlustaja pakutud disain läbis enne pakkumuse esitamist ka kasutajatestid ja kasutajatel ei tekkinud probleeme nuppude ülesleidmise või nende tähendusega, mida on selgitatud ka pakkumuses. 11.1. Vaidlust pole selles, et Vaidlustaja proovitöö vastab RIT stiiliraamatule, WCAG 2 nõuetele, Hankija pole teinud etteheiteid sobivusele mobiilsest seadmest kasutamiseks. Hankija küsimus/märkus seondub RIT stiiliraamatus toodud värvide kasutamisega. Vaidlustusmenetluses on Hankija viidanud lisaks nuppude värvile ka nende kujule ja modernse disainikeele puudumisele, kuid vaidlustuskomisjon ei ole veendunud, et Hankija neist asjaoludest alakriteeriumi 1 alusel Vaidlustaja proovitööd hinnates lähtus. 11.2. Vaidlusaluseks küsimuseks pole see, kas teiste värvide kasutamine oli keelatud, vaid see, mida sai Hankija selle alakriteeriumi alusel hinnata. Selles alakriteeriumis tuli anda punkte mh vastavuse eest RIT stiiliraamatule (lisa 6 p 3.2.16.). Riigihanke alusdokumendid ei näe ette teiste värvide kasutamise keeldu, kuid Hankija pole selgitanud seda, kuidas on teiste värvide kasutamisel tagatud lahenduse disaini vastavus RIT stiiliraamatule. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et proovitöö ei saa vastata RIT stiiliraamatule siis, kui selles kasutatakse RIT stiiliraamatus toodust erinevaid värve. Hankija 20 (27) ei saa samaaegselt nõuda stiiliraamatule vastavust ja hinnata madalamate punktidega seda, kui stiiliraamatust on lähtutud. Vaidlustaja võis tõepoolest olla arvamusel, et teiste värvide kasutamist hinnatakse madalamalt. 11.3. Vaidlustuskomisjon ei saa välista, et ainult RIT stiiliraamatus toodud värvide kasutamisel võib tekkida kasutusprobleeme, aga selle alakriteeriumi alusel ei saanud hinnata kasutajasõbralikkust - hinnata tuli lahenduse disaini. Hankija pole toodnud välja ühtegi põhjendust, mis viitaks Vaidlustaja lahenduse disaini mittesobivusele. 11.4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et selle alakriteeriumi järgi Vaidlustaja proovitööd hinnates Hankijal tekkinud üks küsimus/märkus ei põhjenda 8 punkti andmist. 12. Alakriteerium 2 - lahenduse intuitiivsus, kasutajasõbralikkus, nutikate ideede kasutamine, kaasaegsus Sõnaveebi4 järgi on intuitiivne kergesti kasutatav, hõlpsalt hallatav (hõlbus, hõlpus, kerge, mugav, lihtne). Selle alakriteeriumi all tuli hinnata lahenduse:  kasutatavuse lihtsust, kasutajasõbralikkust;  nutikate ideede kasutamist;  kaasaegsust. 10 punkti sai proovitöö, kui pakutud disain on suurepäraselt lahendatud ja esitatud. Disainikeel on moodne ja intuitiivne, ning aitab kiirelt leida olulise. Kasutusel on nutikad ideed. Esitatust nähtub selgelt, et pakkujal on kogemus tänapäevaste veebiliideste disainimisega. Täiendavaid küsimusi ei ole 8 punkti sai proovitöö, kui pakutud disain on hästi lahendatud ja esitatud. Disainikeele kontseptsioon on hästi lahendatud. Esitatust nähtub, et pakkujal on kogemus tänapäevaste veebiliideste disainimisega. Tekib 1 - 2 küsimust või märkust 6 punkti sai proovitöö, kui pakutud disain on keskpäraselt lahendatud ja esitatud. Disainikeeles on puudusi või ei ole pakutud kontseptsioon intuitiivne-oluline pole kohe leitav. Tekib 3 - 4 küsimust või märkust Vaidlustaja proovitöö on saanud 6 punkti ja punktide andmist on Hankija põhjendanud (põhjendused on Vaidlustajale edastatud 04.10.2023) järgmiselt: „Pakutud disain on keskpäraselt lahendatud ja esitatud. Disainikeeles on puudusi või ei ole pakutud kontseptsioon intuitiivne-oluline pole kohe leitav. Tekkisid allolevad märkused: toodud lahenduses ei ole pakutud uusi nutikaid ideid, millega saaks hankija töövoogude digitaliseerimisele uudset kvaliteeti anda; puudu jääb kasutajasõbralikkusest, heaks näiteks on siin vaates „Avalikud meiligrupid“ meiligruppide reastatus üksteise alla. Kasutajal võib olla ebamugav, või ta ei oskagi leida ülesse kahekümnest või rohkemast meiligrupist õiget ja ta lihtsalt loobub otsingust; mobiilivaates, vaate paremal küljel olevad nupud, kus nupule vajutades saab kasutaja valida nimekirjast talle sobiva tegevuse, on disainitud kasutajale mitte kasutajasõbralikult. Kasutajal võib olla raske vajutada näpuga just talle vajaminevat tegevust nii väikselt kujundatud nimekirjast.“ 4 https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/intuitiivne/1 21 (27) Seega on Hankija 6 punkti andmist põhjendanud sellega, et: 1) pakutud disain on keskpärane, oluline pole kohe leitav; 2) ei ole pakutud uusi nutikaid ideid; 3) puudu jääb kasutajasõbralikkusest (meiligruppide üksteise alla reastamine); 4) mobiilivaade ei ole disainitud kasutajasõbralikult (väikeselt kujundatud nimekiri). Vaidlustusmenetluses on Hankija täiendavat selgitanud, et pakkuja ei ole mõistnud täiel määral Hankija poolt püstitatud ülesande spetsiifikat ning seetõttu on ka iseteenindusportaali lõppkasutajale disainitud vaade keskpärane (meiligruppide hulk on mitmekordne ning selle kuvamine jadana eksitab lõppkasutajat ning kasutaja võib loobuda antud funktsionaalsuse kasutamisest). Vaidlustaja leiab, et: 1) määratlemata õigusmõiste „nutikas lahendus“ on sedavõrd ebamäärane ja mitmeti mõistetav, et selle puudumise tuvastamiseks ja selle alusel hindepunktide vähendamiseks tuleks Hankijal mõiste väga selgelt ja põhjendatult piiritleda; 2) Hankija antud „nutikuse“ mõiste tõlgendus on alakriteeriumi endaga seostamatu ja mõiste selline sisustamine kujutab endast mitte hindamismudeli täpsustamist, vaid hindamiskriteeriumi kitsendamist viisil, millega pakkujal ei olnud võimalik arvestada. Vaidlustaja on seisukohal, et nutikad/innovaatilised ideed on tema proovitöös rakendatud; 3) „nutikuse“ puudumine sõltumata selle (puuduvast) mõistelisest sisustamisest ei saa tuua ka teoreetiliselt kaasa 4, vaid maksimaalselt 2 hindepunkti vähendamise võrreldes maksimumiga; 4) riigihanke alusdokumentides puudub info meiligruppide arvu kohta, mida iga kasutaja peab saama hallata, sellest aga sõltub optimaalne disain nende haldamiseks. Hankija väide, et arvestada tuli kahekümne või rohkema meiligrupiga, on uus asjaolu, mille teadmise korral oleks Vaidlustajal olnud võimlaik oma pakkumust väga lihtsalt sellega kohandada. Vaidlustaja proovitöös olemas meiligruppide otsing, mis võimaldab neid hõlpsasti leida, lükates ümber Hankija väite, et kasutaja ei oska õiget üles leida; 5) väidetava puudusena esile toodud väide, et mobiilivaates paremal küljel olevad nupud on väikeselt kujundatud ja kasutajal võib olla neid raske vajutada, ei ole põhjendatud ega seostu kõnealuse alakriteeriumiga. Teksti suurus mobiilivaate menüüs on kooskõlas Hankija enda poolt nõutud WCAG 2 juhendi kõige rangema AAA standardi nõuetega, samuti Hankija enda kodulehel kasutatava tekstisuurusega. Vajutamisala suurus on arenduse käigus muudetav ja sellel puudub otsene seos teksti suurusega, st reaalsuses on puudutusala suurem. Teksti suurus, mis on osa WCAG 2 nõuetest, ja lahenduse sobivus mobiilseadmest kasutamiseks on küll kirjeldatud esimese, aga mitte teise alakriteeriumi sisuna. Esimese alakriteeriumi all Hankija Vaidlustaja pakkumusele kummagi nõude rikkumist ette heitnud ei ole ja põhjendamatu on seda teha ka teise alakriteeriumi all. 12.1. Selle alakriteeriumi sõnastusest ei tulene, et hinnatakse lahenduse disaini, samas punktide andmise alustest see tuleneb. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on tegemist selgusetusega, kuid seda pole enam võimalik kõrvaldada. Hankija on ilma igasuguse põhjenduseta hinnanud Vaidlustaja proovitöö disaini keskpäraseks. Põhjendustest ei nähtu see, mis on see oluline, Vaidlustaja proovitööst kohe mitteleitav. 22 (27) 12.2. Selles alakriteeriumis sai 10 punkti proovitöö, kui kasutusel on nutikad ideed. Hankija põhjendustest nähtub, et ta on nutikaks ideeks pidanud ideed, millega saaks töövoogude digitaliseerimisele uudset kvaliteeti anda. Vaidlustaja viidatud efektiivne innovatsioon on nii üldine, et ei ole võimalik seda hinnata nutikaks ideeks, kuid nutika idee puudumine proovitöös ei pea kaasa tooma 6 punkti andmist. 12.3. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et kuna meiligruppide arv oli teadmata, siis ei saanud Vaidlustaja proovitööle ette heita seda, et oleks tulnud arvestada kahekümne või rohkema meiligrupiga. Hankija pole vastu vaielnud ka Vaidlustaja väitele proovitöös meiligruppide otsingu olemasolu kohta. Vaidlust pole ka selles, et Vaidlustaja proovitöös on teksti suurus mobiilivaate menüüs kooskõlas WCAG 2 juhendi nõuetega, mistõttu ei saanud Hankija ette heita väikeselt kujundatud nimekirja. 12.4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et selle alakriteeriumi järgi Vaidlustaja proovitööd hinnates Hankijal tekkinud neljast küsimusest/märkusest kolm ei ole põhjendatud. 13. Alakriteerium 3 - lahenduse dokumentatsioonis kirjelduse selgus, sisukus, täpsus ja kvaliteet Selle alakriteeriumi all tuli hinnata lahenduse dokumentatsioonis esitatud kirjeldust. 10 punkti sai proovitöö, kui pakutud kontseptsiooni kirjeldus on selgelt struktureeritud, suurepäraselt sõnastatud ja põhjendatud. Dokumentatsioon selgitab suurepäraselt pakutavat lahendust. Esitatust nähtub selgelt, et pakkujal on kogemus tänapäevaste veebiliideste loomisega ja sellele toetavad dokumentatsioooni loomisega. Täiendavaid küsimusi ei ole. 8 punkti sai proovitöö, kui pakutud kontseptsiooni kirjeldus on hästi struktureeritud, sõnastatud ja põhjendatud Esitatud dokumentatsioon katab olulised lahenduse aspektid, aga ei anna lisandväärtust. Esitatust saab järeldada, et pakkujal on kogemus tänapäevaste veebiliideste loomisega ja sellele toetava dokumentatsiooni loomisega. Tekib 1 - 2 küsimust või märkust. Vaidlustaja proovitöö on saanud 8 punkti ja punktide andmist on Hankija põhjendanud (põhjendused on Vaidlustajale edastatud 04.10.2023) järgmiselt: „Pakutud kontseptsiooni kirjeldus on hästi struktureeritud, sõnastatud ja põhjendatud Esitatud dokumentatsioon katab olulised lahenduse aspektid, aga ei anna lisandväärtust. Esitatust saab järeldada, et pakkujal on kogemus tänapäevaste veebiliideste loomisega ja sellele toetava dokumentatsiooni loomisega. Tekkis allolev märkus: dokumentatsioonis on olemas üldised vaadete kirjeldused, kuid ei ole lisandväärtust metoodikate ega protsesside kohta.“ Seega Vaidlustaja proovitöö on saanud 8 punkti põhjendustel, et: 1) esitatud kirjeldus on üksnes hästi (mitte selgelt) struktureeritud, sõnastatud ja põhjendatud; 2) dokumentatsioonis on üldised vaadete kirjeldused, puudub lisandväärtus metoodikate ja protsesside kohta. Vaidlustusmenetluses on Hankija täiendavat selgitanud, et: 1) pakkumuse dokumentatsioonis on pakkuja pikas nimekirjas esitanud ja selgitanud 23 (27)  lahenduse vaateid. Kontseptsiooni kirjelduse hulgas ootaks Hankija kogenud pakkujalt muuhulgas metoodikate või tööprotsesside kirjeldamist, et tekiks täpsem arusaam miks või kuidas kasutatud lahendusteni jõuti, kuidas võiks toimida tööprotsessid. Lahenduse kirjeldus on esitatud pika linkide ja piltide jadana ning seetõttu ei teki süsteemsust (ei ole lihtsasti arusaadav); 2) pakutud kontseptsioon katab olulised lahenduse aspektid, kuid ei anna piisavalt põhjendusi, miks pakkuja lahendas Hankija poolt pakutud kasutajalood just nii, nagu ta lahendas; 3) Hankija ei saa täit kindlustustunnet, et pakkuja poolt pakutud lahendus on parim lõppkasutaja jaoks, pakkuja dokumentatsioonis piisavaid põhjendusi ei ole toodud. Vaidlustaja leiab, et: 1) Hankija etteheidet otsuse põhjendustes on võimalik mõista selliselt, et esitatud dokumentatsioon ei anna lisandväärtust metoodikate ega protsesside kohta. Tegemist on Hankija poolt hindamise käigus lisatud tingimusega, millega Vaidlustajal ei olnud pakkumuse koostamisel võimalik arvestada - hindamismaatriks ei anna sellist väärtuspunktide diferentseerimise alust, mis võimaldaks pikema dokumentatsiooni eest anda rohkem punkte; 2) lisa 6 „Vormistus“ sisaldab kahte sisulist nõuet ja ühte nõuet failide pakkimise kohta. Kõik need on Vaidlustaja proovitöös esitatud ja, nagu möönab oma põhjendustes ka Hankija, vähemalt tasemel „hästi“. 13.1. Vaidlustuskomisjon leiab, et kui Hankija on selle alakriteeriumi puhul soovinud hinnata kontseptsiooni kirjelduse struktureeritust, sõnastatust ja põhjendatust, siis punktide andmisel ei saanud viidata ainuüksi sellele, mis on kirjas konkreetse punkti andmise kirjelduses. Hankija põhjendustest ei selgu, miks on just selline hinnang antud. 13.2. Hankija on märkust, et puudub lisandväärtus metoodikate ja protsesside kohta, selgitanud sellega, et piisavad põhjendused selle kohta, kuidas lahenduseni jõuti, puuduvad. Vaidlustuskomisjon leiab, et kui Hankija pidas Vaidlustaja põhjendusi ebapiisavaks, siis ainuüksi see üldine viide ja selgitus ei võimalda mõista selle märkuse sisu ega ole seetõttu vaidlustuskomisjoni arvates põhjendamiskohustuse täitmiseks piisav. Minimaalse põhjendamiskohustuse täitmiseks peab olema Vaidlustajale (ja ka vaidlustuskomisjonile) mõistetav, mis Vaidlustaja lahenduse dokumentatsioonis puudub (või on ebapiisav), mis on need asjaolud, mis Hankija kindlustunnet vähendavad. Ainsana on Hankija välja toonud selle, et esitatud on linkide ja piltide jada, kuid pole selgitanud seda, miks see ei taga süsteemsust. Vaidlustaja on viidanud tööprotsessi kirjeldusele proovitöö kirjelduse lk 4 ja 5, kirjelduse kokkuvõtte lk-l 24 (kus on kirjeldatud vajalikku metoodikat ja riskihaldust), kirjelduse lk-dele 6–8 (põhjendus kasutajalugude lahenduse kohta). Hankija pole selgitanud, mis selles kirjelduses puudub. 13.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et alakriteeriumi ja punktide andmise tingimuste sõnastustest pole võimalik aru saada, mida sõna lisandväärtus tähendab. Lisandväärtus võib tähendada mingit lisandunud väärtust, käesoleval juhul siis lisandunud väärtust proovitööna esitatud iseteenindusportaalile. Pakkuja ei saanud pakkumust esitades eeldada, et Hankija peab lisandväärtusena silmas põhjendusi proovitöös esitatavate metoodikate ja protsesside kohta. 24 (27) 13.4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et selle alakriteeriumi järgi Vaidlustaja proovitööd hinnates Hankijal tekkinud kaks küsimust/märkust ei ole piisavaks põhjenduseks 8 punkti andmisel. 14. Alakriteerium 4 - spetsiifika mõistmist ja oskust näha seda funktsionaalsust suures pildis kogu iseteenindusportaali vaates: lahenduse terviklikkus, optimaalsus Selle alakriteeriumi all tuli hinnata pakkuja poolt spetsiifika mõistmist ja oskust näha suurt pilti, lahenduse terviklikkust ja optimaalsust (sobivust, soodsust). 10 punkti saab proovitöö, kui esitatust nähtub selgelt, et pakkuja vaatab suuremat pilti, pakub optimaalseid ja nutikaid lahendusi ning toob oma kogemusega selge lisaväärtuse. Pakkujal on tugev kogemus sarnaste lahenduste disainimisega. Täiendavaid küsimusi ei ole. 8 punkti saab proovitöö, kui nähtub, et pakkuja vaatab suuremat pilti, pakub optimaalseid ja praktilisi lahendusi ning toob oma kogemusega lisaväärtust. Pakkujal on kogemus sarnaste lahenduste disainimisega. Kogu lahenduse osas tekib 1 - 2 küsimust või märkust. 6 punkti saab proovitöö, kui pakkuja pakub toimivaid ja juba aastatega end tõestanud lahendusi. Pakkujal on kogemus sarnaste lahenduste disainimisega. Kogu lahenduse osas tekib 3 - 4 küsimust või märkust. Vaidlustaja proovitöö on saanud 6 punkti ja punktide andmist on Hankija põhjendanud (põhjendused on Vaidlustajale edastatud 04.10.2023) järgmiselt: „Pakkuja pakub toimivaid ja juba aastatega end tõestanud lahendusi. Pakkujal on kogemus sarnaste lahenduste disainimisega. Tekkisid allolevad märkused: lahenduse terviklikkus jääb puudulikuks. Toodud on ära vaid konkreetsed juhtumid selgitamata, mis nende taga on, miks lahendati need just nii, nagu lahendati; sidusus vaadete vahel puudub; lahenduse optimeerimiseks ei ole välja pakutud ühtegi ideed (näiteks meiligruppide nimistuid oleks saanud grupeerida).“ Seega Vaidlustaja proovitöö on saanud 6 punkti, sest: 1) lahenduse terviklikkus on puudulik - ära toodud konkreetsed juhtumid on selgitamata; 2) sidusus vaadete vahel puudub; 3) lahenduse optimeerimiseks ei ole välja pakutud ühtegi ideed. Vaidlustusmenetluses on Hankija täiendavat selgitanud, et: 1) pakkuja ei ole oma pakkumuses puudutanud seda, kuidas loodud disainivaated iseteenindusportaali laiemasse kontseptsiooni võiksid haakuda: terviklikkus ja oskus näha suuremat pilti; 2) pakkuja toob oma dokumentatsioonis ka ise välja, et „Kasutajatestidest tuli ka välja, et kasutajatele jääb antud hetkel selgusetuks, kuidas antud õiguste halduse keskkonda satutakse (samuti eelpool välja toodud osa, näiteks iseteeninduskeskkonna töölaud) ja miks meiligruppe on vaja luua või hallata või nendes osaleda“, aga pakkuja pole selle infoga oma kontseptsiooni juures ka edasi töötanud. Vaidlustaja leiab, et: 1) Hankija põhjendustest ei selgu, miks Hankija arvates ei vasta proovitöö antud alakriteeriumi sisule, st ei näita spetsiifika mõistmist, oskust näha funktsionaalsust suures pildis, lahenduste terviklikkust ja optimaalsust. Tegemist on mõistetega, mida Hankija saab hindepunktide vähendamisel rakendada ainult läbi asjakohaste 25 (27)  põhjenduste ja definitsioonide, mida aga otsusest ei nähtu; 2) minimaalselt oleks Hankija pidanud otsuse põhjendustes andma selge ja põhjendatud sisu mõistetele „toimivad ja juba aastatega end tõestanud lahendused“ ning „optimaalsed ja praktilised lahendused“, mis on peamine diferentseeriv faktor hindamismaatriksis 6 ja 8 väärtuspunkti omistamisel; 3) Hankija etteheited, et selgitamata on, miks lahendati konkreetsed juhtumid proovitöös just nii, puudub sidusus vaadete vahel ja lahenduse optimeerimiseks pole välja pakutud ideid, ei määratle proovitööd skaalal, kas see on toimiv ja end tõestanud või optimaalne ja praktiline; 4) põhjendusest ei ole aru saada, milles seisneb nö suurema pildi mittenägemine; 5) Hankija ei ole selgitanud, miks ta ei pea lahendust terviklikuks; 6) riigihanke alusdokumentidest pole võimalik tuvastada, et eelise proovitöö hindamisel oleks andnud suurem näidete hulk või nt iga kasutaja kõigi rollide juhtumitena kirjeldamine; 7) Hankija etteheide meiligruppide nimekirja esitusviisi kohta kordab teise alakriteeriumi põhjendusi. 14.1. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et alakriteeriumi sõnastuses ja punktide andmise kirjeldustes on toodud mõisted, millest pole võimalik üheselt aru saada ja ka Hankija pole põhjendustes neid täpsemalt avanud. Näiteks pole selge, mida tähendab suure pildi vaatamine ja kuidas see pidi kajastuma proovitöös, samuti pole selge, kuidas Hankija hindas pakkuja kogemust sarnaste lahenduste disainimisel – mille alusel asus Hankija seiukohale, et Vaidlustajal puudub tugev kogemus ja et Vaidlustaja oma kogemusega lisaväärtust ei too. 14.2. Seonduvalt lahenduse terviklikkusega on Hankija Vaidlustaja proovitööle heitnud ette konkreetsete juhtumite selgitamata jätmist, kuid pole toonud ühtegi näidet. Ka vaadete vahel sidususe puudumise kohta näited puuduvad. Seega ei saa vaidlustuskomisjon kontrollida nende põhjenduste õigsust. 14.3. Optimaalsuse puudumise kohta on Hankija toonud näite meiligruppide esitusviisist ja sellega korranud teise alakriteeriumi põhjendusi. Vaatamata sellele saab järeldada, et lahendust ei saa pidada optimaalseks ilma ühegi vastava ideeta. Vaidlustaja ise ei väida, et on proovitöös esitanud optimaalseid lahendusi. 14.4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et selle alakriteeriumi järgi Vaidlustaja proovitööd hinnates Hankijal tekkinud kolmest küsimusest/märkusest kaks ei põhjenda 6 punkti andmist. 15. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Vaidlustaja proovitöö hindamise põhjendused on suures osas ebamäärased ega võimalda mõista etteheidetavate puuduste sisu ja ei ole mõistetav, millistest kaalutlustest on Hankija alakriteeriumite alusel punktid andnud. Seega Vaidlustaja proovitöö hindamine pole olnud kooskõlas RHS § 3 p-ga 1 (läbipaistev ja kontrollitav). Kuna Hankija kaalutlused on viinud Vaidlustaja proovitöö ja seega ka pakkumuse ebaõige hindamistulemuseni, ei ole Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 ja tuleb kehtetuks tunnistada. 16. Vaidlustusmenetluse kulud 26 (27) Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku rahuldamisega, kuulub käesoleval juhul vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1. 16.1. RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõiv 1280 eurot. 16.2. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks - 3780 eurot (käibemaksuta), 21 tunni õigusabi osutamise eest (tunnitasuga 180 eurot käibemaksuta). Lähtuvalt vaidluse sisust, keerukusest ja materjalide mahust leiab vaidlustuskomisjon, et Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud põhjendatud 16 tunni ulatuses summas 2880 eurot käibemaksuta ning need tuleb Hankijalt välja mõista. 16.3. Hankija ja Kolmanda isiku kulud vaidlustusmenetluses jäävad nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets 27 (27)