Hankija vastus vaidlustusele nr 12.2-10/156

Meie 12.10.2022 nr 1-4/22-154 VOLIKIRI Riigi Info-ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (registrikoodiga 77001613) , tegutsedes oma seadusliku esindaja direktor Ergo Tars isikus, volitab õigus-ja hankeosakonna juhatajat, Mirjam Virosiim-Kuhi (isikukoodiga 47807084725), esindama Riigi Info-ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskust ning tegema kõiki menetlustoiminguid kohtutes haldus-, tsiviil- ja kriminaalasjades kõigi õigustega, mis seadusega on ettenähtud hagejale, kostjale, kolmandale isikule või kahjukannatajale ning Rahandusministeeriumi juures asuvas riigihangete Vaidlustuskomisjoni vaidlustusmenetluses koos kõigi õigustega, mis on riigihangete seaduses ette nähtud hankijale või vaidlustuse läbivaatamisse kaasatud kolmandale isikule. Volikiri on kehtiv kuni 31.12.2023 või esindaja töösuhte lõppemiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Ergo Tars direktor Lõõtsa 8a / 11415 Tallinn / [email protected] / www.rit.ee / registrikood 70001613  Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] Meie 23.10.2023 nr 5-7/23-250-1 Hankija vastus vaidlustusele nr 12.2-10/156 Vaidlustaja: OÜ Lorex-Grupp Registrikood 10568121 Kaabli 5-2, 13516 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal Tatari 1, 10116 Tallinn E-post [email protected] Hankija: Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus Registrikood 77001613 Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn Hankija esindaja: Mirjam Virosiim-Kuhi, õigus- ja hankeosakonna juhataja Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus E-post: [email protected] Kolmas isik: Trinidad Wiseman OÜ Registrikood 11244225 Meistri 14, 13517 Tallinn Kolmanda isiku esindaja: Jaana Nõgisto, vandeadvokaat Advokaadibüroo Jaana Nõgisto [email protected] Austatud vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustaja Lorex -Grupp OÜ on esitanud vaidlustuse hankes viitenumbriga 263446. Hankija vastab esmalt vaidlustuses esitatud väidetele (I), seejärel annab hankija omapoolse hinnangu hankija tegevuse õiguspärasuse osas (II). I 1.1. Proovitöö kriteerium jaguneb neljaks alakriteeriumiks: 1.1.1. lahenduse disaini vastavus RIT stiiliraamatule, WCAG 2 nõuetele ja sobivus mobiilsest seadmest kasutamiseks (alakriteerium 1); 1.1.2. lahenduse intuitiivsus, kasutajasõbralikkus, nutikate ideede kasutamine, kaasaegsus. (alakriteerium 2); 1.1.3. lahenduse dokumentatsioonis kirjelduse selgus, sisukus, täpsus ja kvaliteet (alakriteerium 3); Lõõtsa 8a / 11415 Tallinn / [email protected] / www.rit.ee / Registrikood 77001613  1.1.4. spetsiifika mõistmist ja oskust näha seda funktsionaalsust suures pildis kogu iseteenindusportaali vaates: lahenduse terviklikkus, optimaalsus (alakriteerium 4). 1.2. Vaidlustaja näeb hankijapoolseid puudusi pakkumuse hindamisel alakriteeriumites 1, 3 ja 4. 1.3. Hankija seadis hanke alusdokumentides kriteeriumiks lahenduse disaini vastavuse RIT stiiliraamatule, WCAG 2 nõuetele ja sobivuse mobiilsest seadmest kasutamiseks (alakriteerium 1). Hindamistabeli kirjelduses nimetatud kriteeriumi hinde 8 kohta sätestati järgmiselt: „Pakutud disain on hästi lahendatud ja esitatud. Disainikeeles, stiiliraamatu nõuetes ja ligipääsetavuse aspektides on puudusi. Tekib 1 - 2 küsimust või märkust.“ Hankija esitas kommentaariks vaidlustaja hindele, et kasutajatestidest tuli ka välja, et kasutajatele jääb antud hetkel selgusetuks, kuidas antud õiguste halduse keskkonda satutakse (samuti eelpool välja toodud osa, näiteks iseteeninduskeskkonna töölaud) ja miks meiligruppe on vaja luua või hallata või nendes osaleda. „Pakutud disain on hästi lahendatud ja esitatud. Disainikeeles , stiiliraamatu nõuetes ja ligipääsetavuse aspektides on puudusi. Tekkis allolev märkus: UI disainis on üldiselt kasutatud RIT stiiliraamatus toodud põhivärve musta ja rohelist. Oleks oodanud värvide laiemat kasutust, et kasutajal oleks olnud visuaalselt kergem teha otsuseid.“ Hankija hinnangul on läbiviidud hindamine õiguspärane ning kommentaar hindamise kohta ammendav, kuid hankija möönab vaidlustaja soovi saada enda proovitööle oluliselt põhjalikum tagasiside. Täpsustame, hankija on hinnanud, et pakkuja loodud disain on hästi lahendatud, RITi stiiliraamatu vastavus on tagatud, kuid disainikeeles on lähtutud väga napist värvide valikust ja jäädud lõpuni kinni RITi stiiliraamatu pakutule, pakkumata ise lahendusi, mille põhjal saaks hankija hinnata töö suurepäraseks. Hankedokumendis ei ole välja toodud, et muid kombinatsioone värvidest ei tohi kasutada. Modernse disainikeele puhul peaks muuhulgas olema tagatud „(a.) oluliste elementide vaheline visuaalse suuruse hierarhia, et kõik oleks lihtsalt leitav ja kasutatav, (b.) minimalism erinevate valikute osas, et menetlust oleks võimalik teha minimaalse arvuti klikkide ja aja süvenemisega, (c.) kasutatav ilma juhendmaterjalita, suunava töövooga.“ Hankija hindas alakriteeriumis 1 kahe Pakkuja disaini maksimumpunktidega. Üks Pakkujatest, kes sai maksimum punkte, küll arvestas RIT stiiliraamatuga, kuid laiendas neljale põhitoonile tuginevat värvipaletti, kuna leidis, et ainult põhitoonid ei toeta keeruka süsteemi kasutajakeskset ülesehitamist. Seega võtsid nemad kasutusele täiendatud veebisüsteemide komponentide kogumi ning sellest tingituna on antud Pakkuja poolt esitatud disainilahendus modernne, hästi arusaadav kasutajale, kasutajal tekib visuaalselt peale vaadates arusaam, kus midagi asub ning mis funktsionaalsust mingi nupp endas kannab. Teine Pakkuja, kes sai maksimum punkte, arvestas RIT stiiliraamatus toodud nõudeid ning lisa juurde täiendava kontseptsiooni disainelementidest, mis sisaldasid kujunduselemente, värve, erinevaid tekste koos alltekstidega, juurdepääsetavust ja seda kõike koos selgitustega Hankijale, miks kasutab Pakkuja just sellist disainikeelt nagu ta kasutas ning miks see on hea kasutajale. Hankijal tekkis veendumus, et pakutud disainikeel on modernne ning kasutajale kergesti arusaadav ning ligipääsetav 1.4. Hankija seadis hanke alusdokumentides proovitöö lahenduse kriteeriumiks lahenduse dokumentatsioonis kirjelduse selguse, sisukuse, täpsuse ja kvaliteedi (alakriteerium 3). Hankija on hindamistabelis lahti kirjutanud selgituse hinde 8 kohta järgmiselt: „pakutud kontseptsiooni kirjeldus on hästi struktureeritud, sõnastatud ja põhjendatud. Esitatud dokumentatsioon katab olulised lahenduse aspektid, aga ei anna lisandväärtust. Esitatust saab järeldada, et pakkujal on kogemus tänapäevaste veebiliideste loomisega ja sellele toetava dokumentatsiooni loomisega. Tekib 1—2 küsimust või märkust.“ Hankija on vaidlustaja hinnet põhjendanud järgmise kommentaariga: „Pakutud kontseptsiooni kirjeldus on hästi struktureeritud, sõnastatud ja põhjendatud Esitatud dokumentatsioon katab olulised lahenduse aspektid, aga ei anna lisandväärtust. Esitatust saab järeldada, et pakkujal on kogemus tänapäevaste veebiliideste loomisega ja sellele toetava dokumentatsiooni loomisega. Tekkis allolev märkus: dokumentatsioonis on olemas üldised vaadete kirjeldused, kuid ei ole lisandväärtust 2/5  metoodikate ega protsesside kohta.“ Hankija täpsustab, et pakkumuse dokumentatsioonis on Pakkuja pikas nimekirjas esitanud ja hästi selgitanud lahenduse vaateid. RHAD toodud ülesanne oli "vabas vormis kontseptsiooni ja lahenduse kirjeldus". Kontseptsiooni kirjelduse hulgas ootas Hankija kogenud pakkujalt muuhulgas metoodikate või tööprotsesside kirjeldamist, et tekiks täpsem arusaam miks või kuidas kasutatud lahendusteni jõuti, kuidas võiks kasutuslugude üleselt toimida lahenduse peal tööprotsessid. Lahenduse kirjeldus on esitatud pika linkide ja piltide jadana ning ei teki süsteemsust (kirjeldus pole lihtsasti arusaadav). Pakutud kontseptsioon katab olulised lahenduse aspektid, kuid ei anna piisavalt põhjendusi, miks Pakkuja lahendas Hankija poolt pakutud kasutajalood just nii nagu ta lahendas. Hankija ei saa täit kindlustustunnet, et pakkuja poolt pakutud lahendus on parim lõppkasutaja jaoks. Hankija hindamismetoodika kirjutab lahti, et 10 punkti saab see pakkumus, milles pakutud kontseptsiooni kirjeldus on selgelt struktureeritud, suurepäraselt sõnastatud ja põhjendatud. Dokumentatsioon selgitab suurepäraselt pakutavat lahendust. Antud dokumentatsioonis piisavaid põhjendusi ei ole toodud. 1.5. Hankija seadis hanke alusdokumentides lahenduse kriteeriumiks spetsiifika mõistmise ja oskuse näha seda funktsionaalsust suures pildis kogu iseteenindusportaali vaates: lahenduse terviklikkus, optimaalsus (alakriteerium 4). RHAD hindamistabelis oli sätestatud vaidlustatava hinde kriteerium järgmisel: „Pakkuja pakub toimivaid ja juba aastatega end tõestanud lahendusi. Pakkujal on kogemus sarnaste lahenduste disainimisega. Kogu lahenduse osas tekib 3—4 küsimust või märkust“. Hankija on vaidlustaja hinnet põhjendanud järgmise kommentaariga: „Pakkuja pakub toimivaid ja juba aastatega end tõestanud lahendusi. Pakkujal on kogemus sarnaste lahenduste disainimisega. Tekkisid allolevad märkused: lahenduse terviklikkus jääb puudulikuks. Toodud on ära vaid konkreetsed juhtumid selgitamata, mis nende taga on, miks lahendati need just nii, nagu lahendati; sidusus vaadete vahel puudub; lahenduse optimeerimiseks ei ole välja pakutud ühtegi ideed (näiteks meiligruppide nimistuid oleks saanud grupeerida).“ Hankija selgitab antud hinde ja tagasiside lähtepunkte. Pakkuja ei ole oma pakkumuses puudutanud seda, et kuidas pakutud lahendused iseteenindusportaali laiemasse kontseptsiooni võiksid haakuda: terviklikkus ja oskus näha funktsionaalsuse suuremat pilti. Portaali suure pildi haakumine on esitatud ainult vaadetel. On keeruline kommenteerida või küsida täpsustusi, kui pakkuja poolt esitatud proovitöö ning selle selgitused on napid. Proovitöö hindamismetoodika oli hankija poolt üles ehitatud selliselt, et mitu küsimust või märkust proovitöö hindamisel tekib, vastavalt sellele sai proovitöö punkte. Seega ei pidanudki hankija vajalikuks pakkumuste hindamise etapis pakkujalt proovitöö kohta küsimusi küsida. Pakkuja poolt esitatud disain on hästi lahendatud ja disainitud, kuid Hankija ei saa pakutud disaini suurepäraseks lugeda. Hankija leiab, et Pakkuja ei oska näha iseteenindusportaali funktsionaalsust suurest pildis ning on esitanud portaali disaini liiga ühekülgselt. 1.6. Eelnevast tulenevalt leiab Hankija, et vaidlustaja etteheited pakkumuste hindamisele on pelgalt Hankija kaalutlustes kahtlemine. Vaidlustaja poolt esitatud väited lähtuvad üksnes vaidlustaja enda pakkumuse hindamisest, ilma kõiki pakkumusi ja lahendusi nägemata, st ilma võrdluspildita tugevatest proovitöödest (näidislahendustest). II 2.1. Hindamismetoodika valik – kas määratleda üldised hindamise kriteeriumid ja/või detailid – on vastustaja otsustada. (vt RKHKo 3-20-1198, p 19). 2.2. Hankija on riigihanke alusdokumentides sätestanud enda üldised vajadused ning andnud ka laia hindamismaatriksi proovitööde/ võimalike lahenduste hindamiseks. Etteheide, mille kohaselt Hankija sätestatud hindamiskriteeriumid on liialt üldised, on esitatud alles hankevaidlustusega. Pakkuja ei esitanud hanke jooksul ühtegi sellekohast väidet küsimuste/selgitustaotluste instrumendi läbi. Hankija 3/5  leiab, et hanke iseloomu arvestades, ei pidanud detailselt ette kirjutama, kuidas soovitud tulemust saavutada. Vastupidisel juhul oleks Hankija püstitatud ülesanne hindamiseks muutunud suuresti sisutuks. Samuti pärsiksid väga selge kirjeldus proovitöö teisi väärtusi hankija jaoks ning kaotaks hankija hinnangul oma olemusliku mõtte. Samuti on leidnud Riigikohus, et hankijatel ei ole kvalitatiivse hindamise kriteeriumidesse võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks osutuda (RKHKo 3-20-1198, p 20). 2.3. Hankija nõustub, et nii vaidlustuskomisjonil kui ka kohtul on hindamisotsuste kontrollimisel oluliselt suurem kontrolliulatus, kuid ka hindamisotsuste puhul ei asu vaidlust lahendav organ hindaja rolli, vaid võtab seisukoha üksnes hindamisotsuse vastavuse osas riigihanke alusdokumentides. VAKO ja kohtud ei pea sedalaadi hinnangute kontrollimisel asendama hankija hinnanguid enda omadega ega kõrvaldama kõiki mõeldavaid kahtlusi (vt kolleegiumi otsus nr 3-20-718/28, p 18). 2.4. Tallinna Halduskohus on oma 15.12.2021, 3-21-2474 (p 40) otsuses leidnud, et hindamiskriteeriumid peavad võimaldama objektiivset hindamist, kuid hindamisel ei saa subjektiivsust kunagi täielikult välistada. Hindamiskriteeriumid ei pea olema detailsed ega sisaldama alakriteeriume. Väga üldsõnalised põhjendused võivad olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ja § 47 lg 4 p-ga 3, vaidluse korral saab aga hankija otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada. 2.5. Hankija möönab, et hindamise põhjendamine on olnud napisõnaline, kuid ei nõustu, et antud hinnangud oleksid meelevaldsed või alusetud. Ka Tallinna Halduskohus on oma otsuses 17.09.2021, 3-21-1811 (p-d 37, 43, 47) selgitanud, et vaidluse korral saab aga hankija otsuse põhjendusi vaidlustusmenetluses täpsustada. Sellest tulenevalt on Hankija täpsustanud oma kommentaaride sisu ning andnud vaidlustajale antud hinde osas oluliselt kaalukama sissevaate (I osas) ning leiab, et täpsustava hinnangu andmisega jõuavad pooled menetlusrahuni. 2.6. Eeltoodust tulenevalt Hankija leiab, et hindamine toimus RHAD-s teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1) ning hankija otsus tunnistada kolmanda isiku pakkumus edukaks on õiguspärane ja põhjendatud. Kuivõrd hankija otsus on õiguspärane, tuleb vaidlustus jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta vaidlustaja kanda. Hankija on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mirjam Virosiim-Kuhi osakonnajuhataja Lisad: Lisa 1. Volikiri Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse esindamiseks Lisaadressaadid: OÜ Lorex-Grupp Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal Advokaadibüroo Jaana Nõgisto 4/5 Fredy Bogomolov [email protected] 5/5