Ekspertarvamus
kollektiivse pöördumise "Nõuame 5G tehnoloogia paigaldamise peatamist
Eestis!" kohta
Hiie Hinrikus, PhD, DSc, Tallinna Tehnikaülikooli raadiofüüsika emeriitprofessor
Sisukord
1. Pöördumise põhjendatuse hinnang
1.1. Pöördumise põhjenduse punktide hinnang.
1.2. Ettepaneku hinnang
1.3. Kokkuvõte
Lisa A: Elektromagnetkiirguse levi atmosfääris
Lisa B: Elektromagnetkiirgus bioloogilises aines
Lisa C: Mikrolainekiirguse bioloogiline mõju
C1. Taust
C2. Toimemehhanism ja kiirgusnormid
C3. Uuringute tulemused
Lisa D: Millimeeterlainete omapära
Lisa E: Mõju lindudele ja mesilastele
Viited
1. Pöördumise põhjendatuse hinnang
Kollektiivne pöördumine "Nõuame 5G tehnoloogia paigaldamise peatamist Eestis!" (edaspidi
Pöördumine) koosneb ettepanekust, neljapunktilisest põhjendusest ja viidetest.
Neljapunktiline põhjendus ja peamine nõue sisuliselt kordavad praeguseks 245 teadlase poolt
allkirjastatud pöördumist Euroopa Komisjon poole (Appeal 2017).
1.1. Pöördumise põhjenduse punktide hinnang.
1. 5G toob kaasa juhtmevaba kiirgusega vältimatu kokkupuute massiivse suurenemise.
See seisukoht on kahtlemata põhjendatud: iga 5G tehnoloogiaga seotud uue sagedusdiapasooni
kasutuselevõtt suurendab paratamatult kiirguse nivood keskkonnas. Kahtlemata peab ka tulevikus
kõigi väljade summaarne võimsustihedus vastama kehtivatele kiirgusnormidele. 5G
kasutuselevõtt võib kiirgusnormidele vastavusega probleeme tekitada (Lisa C3).
2. Raadiosageduslike elektromagnetväljade kahjulik mõju on juba tõestatud.
Raadiosagedusliku elektromagnetvälja bioloogiline mõju ja tervisemõju on tõesti tõestatud.
Põhiprobleem on selles, et looduses puudub koherentne elektromagnetväli ja elusorganismid ei
ole oma ajaloolise arengu käigus sellega kohanenud. Elusloodus on kohanenud
mittekoherentsele päikesekiirgusele, mis tekitab aineosakeste juhusliku soojusliku liikumise.
Koherentne väli mõjutab ühesuunaliselt üheaegselt paljusid aineosakesi ja selle mõju on seetõttu
oluliselt suurem. Paratamatult tekivad bioloogilised muutused, milledele võib kaasneda ka
terviserisk (Lisa C). Pöördumises toodud andmed on tõesed ja asjakohased.
3. Ettevaatuspõhimõte
Ettevaatuspõhimõtte järgimine on ülimalt oluline ja hetkel seoses elektromagnetväljadega ka
ainuvõimalik, sest siiani ei ole teadlased suutnud määratleda tervisele ohutut elektromagnetvälja
taset (Lisa C2).
4. Kehtivad kiirgusnormid kaitsevad tööstust, mitte tervist
Eestis kehtivad kiirgusnormid põhinevad ICNIRP (Mitteioniseeriva kiirguse kaitse
rahvusvaheline komisjon) soovitustel, mis on võetud aluseks ka Euroopa Liidu
normdokumentidele. ICNIRP on eraõiguslik isik, mis ise kutsub endale liikmeid. Liikmetest
paljud on seotud telekommunikatsioonifirmadega. Ma ei ole kompetentne hindama huvide
konflikti selles komisjonis. Küll tean, et mõne aasta eest astus tagasi WHO elektromagnetväljade
projekti juht kahtlustatuna korruptsioonis.
1.2. Ettepaneku hinnang
Nõustudes iga punktiga Pöördumise põhjenduses, ei saa ma siiski nõustuda selles tehtud
ettepanekuga “5G paigaldamine tuleb peatada, kuni selle tehnoloogia võimalikke ohtlikke
mõjusid inimtervisele ja keskkonnale on täielikult uuritud tehnoloogiaärist sõltumatute teadlaste
poolt ning oleme saanud neilt kinnituse, et see tehnoloogia on ohutu nii inimestele kui ka
keskkonnale”.
Vaatamata aastakümnete jooksuli tehtud tuhandetele uuringutele ei ole teadlased siiani suutnud
kindlaks teha, milline kiirguse tase on ohutu (Lisa C). Elusloodus on koherentsete
elektromagnetväljadega kokku puutunud umbes sajand. Koherentse kiirgusega kohanemiseks
võib kuluda palju rohkem aega. Seega mingi mõju bioloogilistele protsessidele ja võimalik risk
tervisele on vältimatud. Kinnitada, et 5G tehnoloogia on täiesti ohutu, ei ole võimalik ei nüüd ega
ka peale tuhandet uut uuringut. Küll saab hinnata 5G puhul kasutatavate sageduste ohumäära.
Majandus - ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatud Eesti 5G teekaart aastani 2025
näeb ette, et 2019 2020 kuulutatakse välja konkurss 5G tehnoloogias kasutatava keskmise 3400–
3800 MHz ja madalama 694–790 MHz diapasooni sageduslubade osas. Kõrgema diapasooni
sagedusalade 24,25–27,5 GHz, 3,8-4,2 GHz, 37,0-43,5 GHz, 40,0–43,5 GHz ja 66–71 GHz
võimalikku kasutust arutatakse hiljem.
Nendest madalamad 694-790 MHz ja keskmised 3,4-4,2 GHz sagedusalad on lähedased juba
kasutusel olevatele sagedustele ja nende bioloogilise mõju osas ei ole põhjust oodata mingeid
erisusi (Lisa C). Sellepärast ei näe ma ka põhjust peatada nende sagedusalade kasutuselevõttu.
Kõrgemad sagedusalad 24,25–27,5 GHz, 37,0-43,5 ja 66–71 GHz kuuluvad juba
millimeeterlainete diapasooni. Millimeeterlainetel 1) suureneb oluliselt kiirguse neeldumine (eriti
linna saastunud) atmosfääris ja suurem osa võimsusest kuluks atmosfääri kütmisele (Lisa B); 2)
bioloogiline mõju on oluliselt suurem seoses resonantsnähtustega raku membraanil (Lisa D). See
diapasoon on kindlasti suuremaks ohuks ka elusloodusele, kahjustades eelkõige lendavaid
putukaid (Lisa E). Millimeeterlainete sagedusdiapasooni kasutamise peatamisest ei saa rääkida,
kuna lähiaastatel seda kasutada ei kavatsetagi.
1.3. Kokkuvõte
Pöördumine on sisult kahtlemata teaduspõhine. Raadiokiirguse tervisemõjuga seotud probleemid
vajavad tähelepanu ja lahendamist.
Raadiokiirgusega seotud terviseriske ilmselt ei saa täielikult vältida, aga neid saab vähendada,
karmistades kehtivaid kiirgusnorme. Elanikkond peab olema teavitatud, et teha vabatahtlikult
õigeid valikuid. On otstarbekas rakendada ettevaatuse ja mõistliku kasutuse printsiipi
(Parliamentary Assembly 2011). Mitmed riigid ja piirkonnad on seda juba teinud. Eesti ei peaks
riskeerima oma rahvastiku paljunemisvõime ja elu kvaliteediga.
Mõistlik oleks 5G asemel maksimaalselt panustada tervisele kahjutu optilise kaabelvõrgu, sh
kohtvõrgu, kasutusele.
Arvesse võttes millimeeterlainete tugevat neeldumist atmosfääris, mis paratamatult tingib
soojenemise, ja nende tugevama bioloogilise mõju võrreldes madalamate sagedustega, ei ole
mõistlik millimeeterlaineid kasutusele võtta.
5G tehnoloogia kasutamisel tuleb tervisekaitse aspektist kehtestada piiranguid mitte ainult
elektromagnetvälja summaarsele keskmisele võimsusele, vaid ka ülilühikeste pulsside
võimsusele.
Lisa A
Elektromagnetkiirguse levi atmosfääris
Levil atmosfääri alumises kihis, troposfääris, mõjutavad elektromagnetkiirgust kaks tegurit,
selektiivne neeldumine atmosfääri gaasidel (veeaur, hapnik) ja mitteselektiivne neeldumine ning
hajumine atmosfääris hõljuvatel vedelatel (veetilgakesed) ja tahketel (tolm, jääkristallid)
osakestel. Sumbuvus levil troposfääris sõltub lainepikkusest.
Troposfääri gaasid on praktiliselt läbipaistvad sagedusteni umbes 10 GHz (lainepikkus 3 cm).
Laias spektri osas kõrgematel sagedustel algab tugev resonants neeldumine dipoolset elektrilist
momenti omavatel veemolekulidel. Neeldumisjoonte kesksagedused on 22.2 GHz (lainepikkus
1.35 cm), 183 GHz (lainepikkus 1.64 mm), 325 GHz (lainepikkus 0.92 mm) ja edasi kõrgemad
sagedused kuni infrapunase diapasoonini. Hapniku molekulide resonantssagedused on 60 GHz
(lainepikkus 0.5 cm) ja 119 GHz (lainepikkus 0.252 cm). Hapniku molekuli tugev neeldumisjoon
60 GHz tingib neeldumise 16 dB/km. Horisontaalse levi puhul ulatub summaarne neeldumine
atmosfääri gaasidel kuni 30 dB/km. Väiksem on neeldumine atmosfääri akendes.
Majandus - ja Kommunikatsiooniministeeriumi Eesti 5G Teekaart aastani 2025 kavandab 5G
puhul peale madalamate sageduste 3400-3800 MHz ja 694-790 MHz kasutuselevõtu perspektiivis
kaaluda ka millimeeterlainete 24,25–27,5 GHz, 40,5–43,5 GHz ja 66–71 GHz kasutamist. Need
millimeeterlainete sagedused on väljaspool atmosfääri gaaside resonants neeldumisjooni. Aga ka
väljaspool neeldumisjooni on kaod märgatavalt kõrgemad kui pikematel lainetel sagedustel 3400-
3800 MHz ja 694-790 MHz.
Mitteselektiivne neeldumine atmosfääris hõljuvatel hüdrometooridel (veetilgakesed) ja
litometeooridel (tahked õhus hõljuvad osakesed) sõltub nende omadustest, kontsentratsioonist
ning nende mõõtmete ja lainepikkuse suhtest. Hajumine atmosfääris hõljuvatel osakestel on
tingitud lainete suuna muutusest peegeldumisel osakestest ja ka sekundaarsest kiirgusest, mida
tekitavad osakestel primaarse kiirguse poolt indutseeritud voolud. Maksimaalne neeldumine ja
hajumine leiavad aset resonantstingimustel, kui osakeste mõõtmed on võrreldavad
lainepikkusega. Tolm, suits ja ilmastikunähtused (udu, vihm, lumesadu) suurendavad sumbuvust
oluliselt. Atmosfäärsete sademete puhul on sumbuvus arvutatav, ulatub vihmas 50 dB/km ja on
lumesajus mõnevõrra kõrgem. Täieti määramatu on neeldumine atmosfääris leiduval tolmul jt
lisanditel, mis tase eriti linnas on kõrge.
Summaarne sumbuvus atmosfääris võib ületada 50 dB/km.
Levitingimused atmosfääris on peamiseks põhjuseks, miks siiani ei kasutata millimeeterlaineid
sides ega isegi mitte raadiolokatsioonis, kus väiksem lainepikkus annaks olulise eelise ruumilises
eraldusvõimes. Vähegi vastuvõetava töökindluse saavutamiseks tuleks ületada sumbuvus üle 30
dB/km. Eriti meie ilmastikutingimustes on millimeeterlainete kasutamine enam kui küsitav. Sama
probleem peatas aastakümneid tagasi ka laserkiirguse vabalevi kasutuse atmosfääris. Teatavasti
mindi kogu maailmas kiiresti üle optilisele kiule. Ka meie laserkiirguse levi uuringud Tallinnas
optilise kiirguse aknas 0,63 µ, arvestades pikaajalisi meteoandmeid, näitasid, et meie ilmastiku
tingimustes ei ole reaalne saavutada nõutavat ajalist töökindlust 0,999.
Tugev neeldumine atmosfääri hapnikul isoleerib maapinna päikesekiirgusest lainepikkustel 0,45 -
0,55 cm. Elusloodus ei ole kiiritatud kiirgusega 60 GHz diapasoonis ega ole järelikult sellele
kiirgusele ka kohanenud.
Atmosfääris neeldunud millimeeterlainete energia suurendab gaasimolekulide ja aineosakeste
kineetilist energiat, muutudes hõõrdumise ja põrkumiste kaudu soojuseks. Arvestades kõrget
energiakadu, kuluks suurem osa millimeeterlainete energiast atmosfääri kütmisele. Isegi väikeste
kauguste puhul (200 m) tuleks arvestada neeldumisega suurusjärgus 10 dB, st enamus
kiirgusenergiast (ca 90%) kuluks atmosfääri kütmisele.
Ülaltoodu selgitab, miks levitingimused atmosfääris tingivad millimeeterlainete olulise mõju
keskkonnale ja elusloodusele:
- Kõrge neeldumise tõttu kiirgus soojendab atmosfääri;
- Mõjutatavad on eelkõige lainepikkusega võrreldavaid isoleeritud objektid kui efektiivsed
neeldumis-hajumistsentreid (putukaid).
- Kõrge neeldumise tõttu 60 GHz ribas on elusloodus olnud isoleeritud päikese kiirgusest
neil sagedustel ega ole sellele kiirgusele kohanenud.
Detailid raadiolainete levi kohta troposfääris on leitavad paljudest allikatest, näiteks:
Naval Research Laboratory Report 1969:
https://pdfs.semanticscholar.org/2880/4f82b1530c36bc77f8e0d7424eeabb985f3a.pdf
Lisa B
Elektromagnetkiirgus bioloogilises aines
Inimkeha koosneb teatavasti umbes 80% ulatuses veest. Just dipolaarne vee molekul määrab
elektromagnetkiirguse toimemehhanismi nii inimeste kui ka loomade ja taimede puhul. Koed
jagunevad kõrge (veri, lihas, aju, maks jne) ja madala (rasvkude, luu) veesisaldusega kudedeks.
Välise elektromagnetvälja mõjul orienteeruvad molekulid välja jõujoonte suunas ja tekib
dielektriline polarisatsioon. Vahelduvvälja puhul hakkavad elementaarsed dipoolid pöörlema
välja sagedusega. Just polarisatsioon iseloomustab välja mõju ainele. Dielektrilist polarisatsiooni
kirjeldav suhteline dielektriline läbitavus sõltub välja sagedusest ja on kõrgemate sageduste poolt
piiratud pöörlevate või nihkuvate molekulide inertsiga. Mikrolaine sagedustel kuni 1 GHz on
kõrge veesisaldusega kudede dielektriline läbitavus lähedal 80-le, väheneb 50-40-ni sagedustel
umbes 10 GHz ja läheneb väärtusele 2 sagedusel umbes 100 GHz. (Hasted 1973; Pethig 1979;
Foster ja Schwan, 1995; Gabriel jt, 1996).
Inimkehas on kõrge veesisaldusega naha all madala veesisaldusega ja dielektrilise läbitavusega
rasvakiht. Sellest kiirgus peegeldub, ja nahas tekib elektrivälja maksimum. Sellepärast neeldub
nahas kuni 50% kehale langevast kiirgusest.
Polarisatsiooni tekkeks on oluline, et molekulid pöörleksid sünkroonselt. Järelikult peab väli
olema monokromaatiline ja koherentne. Dipoolsete veemolekulide pöörlemisel tekib hõõrdumine
ja soojus. Soojuse tekkeks ei ole oluline, et väli oleks koherentne. Aga koherentse kiirguse poolt
tekitatavale soojenemisele kaasneb ka polarisatsioon ja see erineb tavalisest soojendamisest.
Sellepärast on koherentse mikrolainekiirguse mõju ainele palju tugevam kui mittekoherentse
soojuskiirguse mõju (Hinrikus jt, 2018). See on põhjus, miks
- soojendamine mikrolainega on efektiivsem võrreldes tavalise soojendamisega
- ka nõrk elektromagnetkiirgus, mis soojenemist ei tekita, omab olulist bioloogilist mõju.
Koherentse mikrolainekiirgusega soojendamise on oma tulemuslikkust näidanud uues
teadusharus – mikrolaine keemias, toetades keemilisi reaktsioone ja sünteesi, mis
tavasoojendamisega ei toimiks (Galema 1997, Hos jt, 2005).
Teatavasti elektriväli tugevus väheneb eksponentsiaalselt tungides elektriliselt tihedasse
keskkonda, nn skin efekt. Skinkihi sügavus väheneb pöördvõrdeliselt ruutjuurega sagedusest.
Suuremate objektide puhul (inimesed, loomad, linnud) detsimeeterlined tungivad bioloogilistesse
kudedesse mõnevõrra sügavamalt, sentimeeterlained pindmisemalt, ja siseorganites on
väljatugevus väike. Millimeeterlained tungivad kehasse ainult mõne mm sügavusele ja
suuremates objektides mõjutavad peamiselt nahka. Putukate puhul on aga (isegi
millimeeterlainetel) skinkihi sügavus võrreldav putuka mõõtmetega ja kiirgus läbib kogu putuka
keha.
Teatavasti elektrilised jõujooned tõmbuvad suurema dielektrilise läbitavusega keskkonda.
Väikese isoleeritud objekti puhul, mille mõõtmed on skinkihi sügavusega võrreldavad, tekib
kõrge energia kontsentratsioon.
Ülaltoodu, arvestades ka asjaolu, et neeldumine bioloogilises objektis on kõige tugevam, kui selle
mõõtmed on võrreldavad lainepikkusega (lisa A) selgitab, miks elektromagnetkiirguse levi
omapära bioloogilises materjalis tingib mikrolainekiirguse olulise mõju eelkõige just lindudele ja
putukatele. Putukad on kõige tugevamini mõjutatavad just millimeeterlainetel.
Lisa C
Mikrolainekiirguse bioloogiline mõju
C1. Taust
Elektromagnetvälja, sealhulgas elektromagnetkiirguse, bioloogiline mõju ja mõju tervisele on
teada üleeelmisest sajandist. Huvitav on märkida, et kõrgsagedusliku elektrivälja füsioloogiline
mõju, nn d’Arsonvali efekt, leiti mõned aastad varem (1889), kui Marconi demonstreeris
elementaarset raadioühendust (1894). D’Arsonvali meetod on leidnud laialdast kasutust
meditsiinis. Kaasaegses meditsiinis kasutatakse tulemuslikult ka mitmeid muid elektromagnetilisi
meetodeid (erinevad aju- ja närvistimulatsioonid, hüpertermia, jt).
Kaasaegses sidetehnoloogias kasutatava mikrolainekiirguse (0,3-300 GHz, lainepikkused 1 m - 1
mm) mõju uurimine muutus aktuaalseks alates eelmise sajandi keskpaigast, kui see diapason
laiemalt kasutusele võeti, eelkõige raadiolokatsioonis Teise maailmasõja ajal.
Seoses mobiilside kasutuselevõtuga, mis mõjutab kogu elanikkonda, intensiivistusid ka
bioloogilise mõju ja tervisemõju uuringud. Viimastel aastatel avaldatakse arvestatavates
teadusajakirjades ühes kuus umbes kümnekonna uuringu tulemused. Kaks ajakirja,
Bioelectromagnetics (Wiley) ja Electromagnetic Biology and Medicine (Taylor & Francis) on
spetsialiseerunud mitteioniseeriva kiirguse bioloogilisele mõjule. ISI Web of Science
andmebaasides refereeritavate artiklite arv elektromagnetväljade mõju uurimisest ulatub
tuhandetesse. Uuringute suur arv on seotud uuritavate objektide ja nende omaduste, aga ka
elektromagnetväljade parameetrite (sagedused, väljatugevused, modulatsiooniviisid) paljude
erinevate kombinatsioonide võimalikkusega. Sellepärast piirdun mikrolaine bioloogilise mõju
ülevaateartiklitele viitamisega, tuues vajadusel välja spetsiifilisi originaaluuringuid. Osa viiteid
on valitud viiteid varasemast perioodist, mil need teadmised olid veel uudsed.
Publikatsioonid jagunevad umbes pooleks alalis- või ülimadalsageduslike (50 Hz) ja
mikrolainesageduslike väljade vahel. On üllatav, et nii laias sagedusdiapasoonis on tulemused
väga sarnased.
C2. Toimemehhanism ja kiirgusnormid
Põhiprobleem on selles, et looduses puudub koherentne elektromagnetväli ja elusorganismid ei
ole sellega kohanenud. Elusloodus on kohanenud mittekoherentsele laia spektriga
päikesekiirgusele, mis tekitab aineosakeste juhusliku soojusliku liikumise. Koherentne väli
mõjutab ühesuunaliselt üheaegselt paljusid aineosakesi ja selle mõju on oluliselt suurem
(Hinrikus jt, 2018). Saja aastaga ei ole elusloodus jõudnud kohaneda.
Kuna mitteioniseeriva mikrolainekiirguse sagedused on palju kõrgemad füsioloogiliste
protsesside sagedustest, piirduti kiirguse mõju seletamisel kaua ainult keha soojenemisega.
Sellepärast põhinevad Eestis kehtivad (ja ka Euroopa Liidu poolt soovitatavad) kiirgusnormid
mikrolainekiirguse soojuslikul mõjul ((ICNIRP 1998). Kehtivad kiirgusnormid on hästi sobitatud
eelmiste tehnoloogiate (3G, 4G) kiirgustasemega. Kuigi mõnigi kord on firmad olnud sunnitud
telefone tagasi kutsuma, kuna need ei vastanud normidele Soojusliku mõju kõrval on ammu
leidnud usaldusväärset kinnitust ka nõrga välja mittesoojuslik mõju (Adey, 1979; Adey jt, 1982;
Lin-Liu ja Adey, 1982; Lai, 2005, Belyaev jt, 2016; Belpomme jt, 2018). Kehtivad normid on
aegunud. Mitmed riigid on praeguseks kehtestanud rangemad normid.
ICNIRP ei ole kahjuks ka uuendatud kiirgusnormide projektis arvestanud vajadust norme
karmistada: kiirgusnormide arvväärtused on jäänud muutmata (ICNIRP 2018). Seda ICNIRP
seisukohta ootasid juhtivad tehnoloogiafirmad, kes ei riskinud 5G tehnoloogiaga välja tulla mitte
kindel olles neile soodsas otsuses, sest 5G tehnoloogias kasutatavate kiirguste lisandumine on
kiirgusnormide aspektist kriitiline.
Kuna elektrilised jõud omavad olulist osa bioloogilistes struktuurides, sidudes aatomeid ja
molekule, on loomulik, et väline koherentne elektromagnetväli võib mõjutada bioloogilisi
struktuure ja füsioloogilisi protsesse ka siis, kui soojenemist ei toimu (Lai 2005; Belpomme et al.,
2018). Elektromagnetväljad mõjutavad bioloogilisi struktuure ja järelikult võivad põhjustada
riske tervisele ka väljatugevuste puhul, mis on nõrgemad soojusliku mõju tekke piirist.
Toimemehhanismide detailid ja võimalike piirangute analüüs on toodud artiklites (Adair, 2002;
Sheppard jt, 2008; Apollonio et al, 2013; Hinrikus et al., 2018). Toimemehhanismi aluseks on
dipoolsete molekulide pöörlemine (Lisa B). Dipoolsete molekulide pöörlemine toimub mitte
ainult mikrolaine diapasoonis, vaid ka ülimadalatel sagedustel. Sarnane toimemehhanism seletab
bioloogilise mõju sarnasuse elektromagnetvälja sageduse muutumisel hertsidest gigahertsideni.
Kahjuks ei ole siiani selge, milline on bioloogiliste struktuuride piirtunglikkus
elektromagnetkiirgusele. Kuna bioloogilistes struktuurides on võimalikud ostsilleruva
iseloomuga protsessid, võib näiteks parameetriline ergutus viia tundlikkuse läve väga madalale
(Hinrikus jt, 2011). Vaatamata pikaajalistele uuringutele, ei ole teadlased siiani suutnud määrata
bioloogiliste objektide tundlikkuse läve ega ka sellega seotud teaduslikult põhjendatud
tervisekaitse kiirgusnorme.
C3. Uuringute tulemused
Viimastel aastakümnetel on paljude laboratoorsete katsetega tõestatud mikrolainekiirguse oluline
mõju bioloogilistele ja füsioloogilistele protsessidele ka siis, kui kiirguse võimsus on nõrk,
madalam kiirgusnormidest, ja soojenemist ei toimu.
Katsed inimestel, laboratoorsetel loomadel ja rakukultuuridel on tõestanud, et elektromagnetväli
mõjutab väga erinevaid bioloogilisi, füsioloogilisi ja psühholoogilisi protsesse.
Ammu ja hästi on teada, et elektromagnetkiirgus kiirgus kahjustab paljunemisorganeid ja
mõjutab sigivust. Paljudes töödes on näidatud, et nii soojendav kui ka nõrk kiirgus vähendab
spermatosoidide liikuvust, nende kontsentratsiooni ja eluvõimet, tekitab muutusi nende DNAs
(Aitken, 1999; Aitken jt, 2005; Agarwal jt, 2008; Adams jt., 2014).
Ammu ja hästi on teada, et mikrolainekiirgus kahjustab silmi. On näidatud, et kiirgus kahjustab
sarvkesta, tekitab katarakti, kahjustab läätse epiteelkudet, (Milroy ja Michaelson 1972; Lipman
jt, 1988; Yu Y ja Yao, 2010).
Kiirgus mõjutab kesknärvisüsteemi ja kognitiivseid võimeid. Madalatasemeline mikrolainekiirgus
muudab aju bioelektrilisi rütme ja elektroentsefalograafilist (EEG) signaali, mõjutab aju
hematoloogilist barjääri, une kvaliteeti, vähendab õppimisvõimet ja mälu (Regel jt, 2007;
Hinrikus jt, 2008, Valentini jt 2007; Nittby jt, 2008; Juutilainen jt, 2011; Stam 2010).
Tallinna Tehnikaülikoolis mitmetel tervete noorte inimeste gruppidel tehtud uuringud on
näidanud, et kiirgus sagedusel 450 MHz võimsustihedusega 0.16mW/cm2 (kordades madalam
piirnormist) tekitab muutusi EEG signaalis kuni 30% uuritavatest, vähendab kognitiivset
võimekust 5%, ja halvendab tulemusi raskemate tähelepanu ja mälu ülesannete lahendamisel
(Hinrikus jt, 2008; Rodina jt, 2005; Lass jt, 2002).
Eriti mõjutatavad on lapsed. Teatavasti neeldub umbes pool kehasse sattuvast
elektromagnetkiirgusest nahas (Lisa B). Lastel on nahk õhem, rohkem kiirgust satub sügavamale.
Laste pead on väiksemad ja seega kiirgusele paremini läbitavad. Laste närvisüsteem on
kujunemisjärgus ja kergemini mõjutatav (Abramson jt, 2009; Divan jt, 2012; Aydin jt, 2011;
Aldad jt, 2012; Birks jt, 2017).
Elektromagnetiline kiirgus mõjutab olulisi protsesse rakkudes. Rohkearvulised katsed on
näidanud, et madala tasemega kiirguse mõjul suureneb kaltsiumi ioonide voog läbi
rakumembraani, tõuseb vabade radikaalide tase, suureneb oksüdatiivset stressi ja tekivad
muutused DNA struktuuris (Liu-Liu ja Adey, 1982; Leszczynski jt 2002; Blank ja Goodman
2009, De Iuliis jt, 2009, Blank ja Goodman 2011, Leszczynski jt 2012, Burlaka jt, 2013; )
Mikrolainekiirguse mõju seos väljatugevusega ei ole lineaarne. Mikrolainekiirguse poolt
tekitatav muutus loomulikult väheneb väljatugevuse vähenemisega . Katsetes on aga märgatud nn
“windows” efekti, mil mõju suureneb teatud võimsuseni, ja edasise võimsuse tõusiga hoopis
väheneb (Salford jt, 1994). On üllatav, et välja võimsuse olulisele vähenemisele 20 dB kaasnes
EEG signaalis registreeritud muutuste vähenemine ainult 5-8 dB (Suhhova et al., 2013).
Mittelineaarne seos kiirgusvõimsuse ja kaasneva mõju vahel teeb keeruliseks bioloogiliste
süsteemide tundlikkuse läve eksperimentaalse hinnangu.
Inimeste tundlikkus mikrolainekiirgusele on erinev. Muutused EEG signaalis leiti kuni 30%
noortest tervetest inimestest (Hinrikus et al. 2008b). On teada ülitundlikkus
elektromagnetväljadele (sarnane allergiale), mille puhul võib mõjuda isegi väga nõrk väli
(Hedendahl jt, 2015). Need inimesed tunnevad ennast elektromagnetväljas halvasti. Ilmneb
väsimus, unisus, peapööritus, kontsentreerumisvõime langus, probleemid mäluga ja unehäired.
Uuringute andmetel on elektromagnetväljale ülitundlikke Rootsis 1.5% ja Taiwanil 13.3%
(Hedendahl jt, 2015) . Mõnes riigis käsitletakse ülitundlikkust kui haigust.
Mitte kõik muutused ei vii tervisehäireteni, vaid on lühiajalised (laboratoorsete katsete puhul)
ning pöörduvad. Aga ohutus tervisele ei ole tõestatud. Kuna mõju on kumulatiivne, võib
pikaajaline viibimine ka nõrgas elektromagnetväljas tekitada tervisehäireid.
Kantserogeenne mõju ilmneb vaid pikaajalise kiirituse puhul. Aastaid on mikrolainekiirguse
kantserogeenne mõju olnud kahtluse all. Madala vähiriski tõttu andsid paljud laboratoorsed
katsed hiirte või rottide väiksematel gruppidel (kuni paarkümmend looma) juhuslikke
vasturääkivaid tulemusi. Epidemioloogiliste uurimuste analüüs näitas küll mõningat
mobiiltelefon kasutamisega seotud vähiriski suurenemist, aga paljud muud samaaegselt mõjuvad
tegurid ja pikk peiteaeg (kuni 10 a) muudavad need tulemused statistiliselt küsitavaks (Carlberg jt
2013).
Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuuri (IARC) poolt algatatud ulatusliku rahvusvahelise
Interphone projekti (aastatel 2000-2006), kaasatud 13 maad) raames märgati kerget tõusu
ajukasvajate esinemise tõenäosuses seoses kiirguses viibimise aja suuremisega (Berg jt,2006;
Interphone 2010). Hiljem õnnestus Kanada andmete osas kasvajate esinemise tõenäosust natuke
korrigeerida (Momoli jt, 2017).
Lähtudes Interphone tulemustest, leidis IARC, et on olemas piiratud tõendus raadiokiirguse
kantserogeensuse kohta inimeses, kuna positiivne seos oli ilmnenud traadita telefoni
raadiosagedusliku kiirguse ning kasvajate (gloomi ja akustilise neuroomi) vahel. IARC
klassifitseeris raadiosageduse kui võimaliku kantserogeeni inimeses (Grupp 2B) aastal 2013
(IARC 2013).
Otsustava tähtsusega on hiljuti avaldatud U.S. National Toxicology Program (NTP) tulemused
(NTP 2016). NTP uuringus kiiritati kahe aasta jooksul 90 rotti või hiirt ühes grupis sagedustel
900 MHz (GSM) või 1900 MHz (CDMA) kolme erineva võimsusega (ainult üks üle
piirväärtuse). Erinevates kiiritatud gruppides leiti 2-3 rotil ajukasvaja (malignant glioom) ja 1- 5
rotil südames harvaesinev kasvaja (schwannoom). Kontrollgrupis kasvajaid ei esinenud. Projekti
tulemused on selgeks tõenduseks mikrolainekiirguse kantserogeensest mõjust (nii arvasid ka
projekti hindajad-eksperdid). Falciani grupi pikaajalise uuringu tulemused (ainult rottidel)
kinnitavad NTP uuringu leide (Falcioni et al., 2018).
Viimaste aastatel, peale IARC otsust, avaldatud tulemused, eriti aga NTP uuring kinnitavad, et
raadiosageduslik väli on pigem tõenäoline (Grupp 2A) või isegi kindel vähitekitaja (Grupp 1)
(Lerchl et al. 2015, Miller et al., 2018; Hardell ja Calberg, 2019).
Ülatoodud väga eripalgelisi tulemusi analüüsides võib järeldada, et:
- Inimesed ja loomad ei ole siiani kohanenud koherentse kiirgusega ja nende organismis võivad
tekkida ettearvamatud anomaaliad;
- Lühiajalise elektromagnetkiirguses viibimisega seotud muutused on pöörduvad ega ohusta
tervist (vähemalt pole seda täheldatud);
- Pikaajaline viibimine ka nõrgas koherentses elektromagnetkiirguses võib viia pöördumatute
muutusteni ja võib ohustada tervist;
- Siiani ei ole suudetud leida teaduslikult põhjendatud ohutut kiirguse taset.
Lisa D
Millimeeterlainete omapära
Elektromagnetkiirguse bioloogiline mõju on osutunud sarnaseks väga laias sagedusdiapasoonis
(Lisa C). Dielektriline läbitavus miilimeeterlainetel küll väheneb, aga dipoolsete molekulide
pöörlemine on küllaldane bioloogilise mõju tekkeks. Kuna toimemehhanism on sama, võib
arvata, et ei ole ka suuri erinevusi ka millimeeterlainete bioloogilises mõjus, võrreldes
madalamate sagedustega. Seda arvamust kinnitab ka leid, et DNA sidestus elektromagnetväljaga
omab fraktaalse iseloomu ja jääb seega sarnaseks kõigil sagedustel (Blank ja Goodman, 2011).
Hästi on teada, et millimeeterlained mõjutavad peamiselt nahka ja silmi (Gandi ja Riazi, 1986;
Zhadobov jt, 2011). Skinkiht on väga õhuke (Lisa B), kogu kiirguse energia neeldub väga
väikeses ruumis ja energia kontsentratsioon on kõrge. Rõivad kaitsevad tõhusalt. Mõju silmadele
on tugevam kui madalamatel sagedustel. Närvilõpmete kaudu on nahk seotud teiste organitega ja
naha häiritus kandub teiste organiteni. Millimeeterlainete eeliseks on kõrge ruumiline
eraldusvõime (Zhadobov jt, 2015).
On põhjust arvata, et millimeeterlainete bioloogiline mõju ei piirdu siiski dipoolsete molekulide
pöörlemisest tulenevate bioloogiliste muutustega. Arvestatavaid tulemusi millimeeterlainete
kasutamisel meditsiinis on aastakümnete jooksul saadud N Liidus akadeemik Devjatkovi
koolkonna poolt Frjazinos. Kiiritamine millimeeterlainetega võimsustihedusega mis on lähedane
või väiksem kui soojuslik piir (1mW/cm2), on osutunud väga tõhusaks ravimeetodiks. See
leevendab valu, vähendab põletikku ja isegi ravib mitmeid haigusi (Zhadobov et al., 2011).
Sellise ravi mehhanism ei ole siiani selge. Arvatakse, et millimeeterlained kutsuvad esile
resonantsnähtused rakkude membraanides. Viimastel aastatel (seoses 5G tulekuga) on
suurenenud huvi nende uuringute vastu kogu maailmas ja publikatsioone tõlgitakse.
Hiljuti avaldatud uuring näitas, et millimeeterlained tõesti mõjutavad raku membraani läbitavust
(Le Pogam jt 2019). Kiiritamisel madalamate sagedustega seda ei ole täheldatud.
Ülaltoodust järeldub, et
- millimeeterlainete bioloogiline mõju on tugevam kui madalamatel sagedustel;
- meditsiiniline kogemus on näidanud millimeeterlainete terapeutilist mõju tervisele.
Lisa E
Mõju lindudele ja mesilastele
Kuna neeldumine ja hajumine atmosfaaris on maksimaaalsed atmosfääris hõljuvatel objektidel,
mille mõõtmed on võrreldavad lainepikkusega (Lisa A), ja kiirgusenergia kontsentreerub just
väikestes objektides (lisa B), võib arvata, et kiirguse mõju on kõige tugevam just neile
objektidele: putukatele millimeeterlainetel ja lindudele sentimeeter-detsimeeterlainetel.
Linnusulgede uuringud sagedustel 10 – 16 GHz on näidatud, et suled käituvad kui kiirguse
vastuvõtjad ja neis tekib kiirguse modulatsioonisagedusega madalsageduslik vool (Bigu-del-
Blanco and J., Romero-Sierra, C. 1975 a.b). Linnud tõenäoliselt tunnevad kiirgusväljas
ebamugavust ja lahkuvad.
Elektromagnetkiirguse mõju lindulele on uuritud alates 1960-ndatel aastatest kaasates nii
laboratoorseid kui väliuuringuid (Bryan and Gildersleeve,1988).
Ülevaade elektromagnetkiirguse diapasoonis 10 MHz kuni 3,6 GHz mõju uurimise tulemustest
sisaldab 26 uuringut lindudest, mõju leitud 18-s, 17 uuringut putukatest (mesilased,
äädikakärbsed ja sipelgad), mõju leitud 15-s ja 16 uuringut taimedest, nendest mõju leitud 12-s
(Cucurachi jt, 2013). Enamus uuringutest on laboratoorsed, väliuuringuid on üksikuid.
Laboratoorsed uuringud on näidanud suurenenud suremust ja kõrvalekaldeid embrüo arengus nii
nõrga kui soojuslikust piirist tugevama kiirguse puhul. Kõrvalekalded normaalsest käitumisest ja
paljunemise vähenemine ilmnesid kõigis uuringutes.
Kõik viis välisuuringut näitavad haudelindude asustustiheduse ja populatsiooni vähenemist
elektromagnetkiirgusega ka siis, kui see ei ületanud kiirgusnorme.
Belgias tehtud uuring sagedustel 900 ja 1800 GHz kuues piirkonnas GSM mobiilimasti ümbruses
näitas, et koduvarblaste arv oli statistiliselt olulises negatiivses seoses vaäjatugevusega (Everaert
and Bauwens, 2007).
Mikrolainekiirguse mõju uuringud mesilastele on näidanud töömesilaste ebatavalist käitumist,
ruumilise orintatsiooni hälbeid, emanukkude vähenemist haudes, nukkude ja mesilaste suurenend
suremust (Favre, 2011; Darney jt, 2016; Kumar, 2018; Odemer ja Odemer, 2019). Ka
mesilasperede hukkumist on seostatud elektromagnetkiirguse mõjuga.
Kõik uuringud on tehtud detsimeeterlainete diapasoonis. Ei leidnud andmeid millimeeterlainetel
tehtud eksperimentaaluuringutest.
Electromagnetkiirguse mõju võrdlus inimestel ja loomadel (Lisa C) mõjuga lindudele ja
mesilastele näitab et
- Kiirguse mõju lindudele ja mesilastele on tugevam, ilmnevad massilised käitumishäireid,
palju suurem osa elusolenditesst on mõjutatud kiirgusest. Mõju käitumisele või
suremusele uuringutes välitingimustes inimestel ja loomadel (Lisa C) ei ole täheldatud.
- Kõigi elusolendite puhul mõjutab elektromagnetkiirgus tugevalt paljunemise füsioloogiat
ja tulemuslikkust.
Viited
Abramson MJ1, Benke GP, Dimitriadis C, Inyang IO, Sim MR, Wolfe RS, Croft RJ. 2009.
Mobile telephone use is associated with changes in cognitive function in young adolescents.
Bioelectromagnetics. ;30(8):678-86. doi: 10.1002/bem.20534.
Adair RK. 2002. Vibrational resonances in biological systems at microwave frequencies. Biophys. J. 82:
1147-1152.
Adams JA1, Galloway TS1, Mondal D1, Esteves SC2, Mathews F. 2014. Effect of mobile telephones on
sperm quality: a systematic review and meta-analysis. Environ Int. 70:106-12. doi:
10.1016/j.envint.2014.04.015.
Adey WR 1979. Neurophysiologic effects of radiofrequency and microwave radiation. Bull N Y Acad
Med. 55(11):1079-93.
Adey WR, Bawin S, Lawrence AF. 1982. Effects of weak amplitude-modulated microwave fields on
calcium efflux from awake cat cerebral cortex. Bioelectromagnetics 3:295-307.
Agarwal A, Deepinder F, Sharma RK et al. 2008 Effect of cell phone usage on semen analysis in men
attending infertility clinic: an observational study. Fertility and Sterility 89, 124–128.
Aitken RJ 1999 The Amoroso Lecture. The human spermatozoon – a cell in crisis? Journal of
Reproduction and Fertility 115, 1–7.
Aitken RJ, L. E. Bennetts, Sawyer D et al. 2005 Impact of radio frequency electromagnetic radiation on
DNA integrity in the male germline. International Journal of Andrology 28, 171–179.
Aldad TS, Gan G, Gao XB, Taylor HS. 2012. Fetal radiofrequency radiation exposure from 800-1900
mhz-rated cellular telephones affects neurodevelopment and behavior in mice. Sci Rep. ;2:312. doi:
10.1038/srep00312.
Apollonio F, Liberti M, Paffi A, Merla C, Marracino P, Denzi A, Marino C, d’Inzeo G. 2013. Feasibility
for microwaves energy to affect biological systems via nonthermal mechanisms: a systematic
approach. IEEE Trans. Microwave Theory and Techniques 61:2031-2045.
Appeal 2017. Scientists warn of potential serious health effects of 5G. Submitted by Rainer Nyberg Lennart
Hardell, September 13, 2017. http://www.5gappeal.eu/the-5g-appeal/
Aydin D, Feychting M, Schüz J, Andersen TV, Poulsen AH, Prochazka M, et al. 2011. Predictors and
overestimation of recalled mobile phone use among children and adolescents. Prog Biophys Mol
Biol.107:356–61.
Belpomme D, Hardell L, Belyaev I, Burgio E, Carpenter DO. 2018. Thermal and non-thermal health
effects of low intensity non-ionizing radiation: An international perspective. Environ
Pollut.242:643-658. doi: 10.1016/j.envpol.2018.07.019.
Belyaev I, Dean A, Eger H, Hubmann G, Jandrisovits R, Kern M, Kundi M, Moshammer H, Lercher
P, Müller K, Oberfeld G, Ohnsorge P, Pelzmann P, Scheingraber C, Thill R. EUROPAEM EMF
Guideline 2016 for the prevention, diagnosis and treatment of EMF-related health problems and
illnesses. Rev Environ Health. 2016 Sep 1;31(3):363-97. doi: 10.1515/reveh-2016-0011.
Berg G, Spallek J, Schüz J, Schlehofer B, Böhler E, Schlaefer K, Hettinger I, Kunna-Grass K, Wahrendorf
J, Blettner M; Interphone Study Group, Germany Occupational exposure to radio
frequency/microwave radiation and the risk of brain tumors: Interphone Study Group, Germany.
Am J Epidemiol. 2006 Sep 15;164(6):538-48.
Bigu-del-Blanco, J., Romero-Sierra, C. 1975a. The properties of bird feathers as converse piezoelectric
transducers and as receptors of microwave radiation. I. Bird feathers as converse piezoelectric
transducers. Biotelemetry 2:341-353.
Bigu-del-Blanco, J., Romero-Sierra, C. 1975b. The properties of bird feathers as converse piezoelectric
transducers and as receptors of microwave radiation. II. Bird feathers as dielectric receptors of
microwave radiation. Biotelemetry 2:354-364.
Birks L, Guxens M, Papadopoulou E, Alexander J, Ballester F, Estarlich M, Gallastegi M, Ha M, Haugen
M7, Huss A, Kheifets L, Lim H, Olsen J, Santa-Marina L, Sudan M, Vermeulen R, Vrijkotte
T, Cardis E, Vrijheid M Maternal cell phone use during pregnancy and child behavioral problems in
five birth cohorts. Environ Int. 2017 Jul;104:122-131. doi: 10.1016/j.envint.2017.03.024.
Blank, M., Goodman, R., 1999. Electromagnetic fields may act directly on DNA. J. Cell.Biochem. 75,
369-374.
Blank M, Goodman R. 2009. Electromagnetic fields stress living cells. Pathophysiology16:71–78.
Blank M, Goodman R. 2011. DNA is a fractal antenna in electromagnetic fields, EMF. Int. J. Radiation
Biol 87: 409-15.
Blank, M., Goodman, R., 2011a. Electromagnetic fields stress living cells. Pathophysiology 16, 71-78.
Bryan TE1, Gildersleeve RP, Effects of nonionizing radiation on birds. Comp Biochem Physiol A Comp
Physiol. 1988;89(4):511-30.
Burlaka A, Tsybulin O, Sidorik E, Lukin S, Polishuk V, Tsehmistrenko S, Yakymenko I. 2013.
Overproduction of free radical species in embryonal cells exposed to low intensity radiofrequency
radiation.Exp Oncol. Sep;35(3):219-25.
Carlberg M, Söderqvist F, Hansson Mild K, Hardell L. 2013. Meningioma patients diagnosed 2007--2009
and the association with use of mobile and cordless phones: a case--control study. Environ
Health. 12(1):60. doi: 10.1186/1476-069X-12-60
Cucurachi S, Tamis WLM, Vijver MG,. Peijnenburg WJGM, Bolte JFB, de Snoo GR.2013. A review of
the ecological effects of radiofrequency electromagnetic fields. Environment International 51:116–
140
Darney, K., Giraudin, A., Joseph, R. et al. 2016. Effect of high-frequency radiations on survival of the
honeybee (Apis mellifera L Apidologie 47: 703. https://doi.org/10.1007/s13592-015-0421-7
Divan HA1, Kheifets L, Obel C, Olsen J. 2012. Cell phone use and behavioural problems in young
children. J Epidemiol Community Health.66(6):524-9. doi: 10.1136/jech.2010.115402.
Everaert J, Bauwens. A 2007. Possible Effect of Electromagnetic Radiation from Mobile Phone Base
Stations on the Number of Breeding House Sparrows (Passer domesticus) Electromagnetic Biology
and Medicine, 26: 63–72, DOI: 10.1080/15368370701205693
Foster KR, Schwan H. 1995. Dielectric properties of tissues. In C.Polk and E. Postow, eds.
Handbook of biological effects of electromagnetic fields. Boca Raton, Fl: CRC Press, pp 25–102.
Gabriel C, Gabriel S, Corthout E. 1996a. The dielectric properties of biological tissues: I. Literature
survey. Phys Med Biol 41:2231–2249.
Gabriel S, Law RW, Gabriel C. 1996b. The dielectric properties of biological tissues: II. Measurements in
the frequency range 10 Hz to 20 GHz. Phys Med Biol 41:2251–2269.
Galema SA. 1997. Microwave chemistry. Chem Soc Rev. 26:233-238.
Gandhi OP, Riazi A. 1986. Absorption of millimeter waves by human beings and its biological
implications. IEEE Transactions on Microwave Theory and Techniques. MTT-34(2):228-
235.. http://bit.ly/2oS3rKD
Falcioni L, Bua L, Tibaldi E, Lauriola M, De Angelis L, Gnudi F, Mandrioli D, Manservigi M, Manservisi
F, Manzoli I, Menghetti I, Montella R, Panzacchi S, Sgargi D, Strollo V, Vornoli A, Belpoggi F.
Report of final results regarding brain and heart tumors in Sprague-Dawley rats exposed from
prenatal life until natural death to mobile phone radiofrequency field representative of a 1.8 GHz
GSM base station environmental emission. Environ Res. 2018 Aug;165:496-503. doi:
10.1016/j.envres.2018.01.037.
Favre, D. 2011 Mobile phone-induced honeybee worker piping. Apidologie 42, 270–279
Hardell L, Carlberg M. 2019. Comments on the US National Toxicology Program technical reports on
toxicology and carcinogenesis study in rats exposed to whole-body radiofrequency radiation at
900 MHz and in mice exposed to whole-body radiofrequency radiation at 1,900 MHz. Int J Oncol.
54(1):111-127. doi: 10.3892/ijo.2018.4606.
Hasted JB. 1973. Aqueous dielectrics. London: Chapman and Hall. 302p.
Hedendahl L, Carlberg M, Hardell L. 2015. Electromagnetic hypersensitivity--an increasing challenge to
the medical profession. Rev Environ Health. 30(4):209-15. doi: 10.1515/reveh-2015-0012.
Hinrikus H., Bachmann M., Lass J., Tomson R., Tuulik V. 2008a. Effect of 7, 14 and 21 Hz modulated
450 MHz microwave radiation on human electroencephalographic rhythms. Int J Rad Biol 84:69-
79.
Hinrikus, H., Bachmann, M., Lass, J., Karai, D., Tuulik, V. 2008b. Effect of low frequency modulated
microwave exposure on human EEG: individual sensitivity. Bioelectromagnetics, 29, 527-538.
Hinrikus H, Bachmann M, Lass J. 2011. Parametric mechanism of excitation of the
electroencephalographic rhythms by modulated microwave radiation. Int J Rad Biol 87:1077-1085.
Hinrikus H, Bachmann M, Lass J. 2018. Understanding physical mechanism of low-level microwave
radiation effect. Int J Radiat Biol. 94(10):877-882. doi: 10.1080/09553002.2018.1478158.
Hoz A, Díaz-Ortiz A, Moreno A. 2005. Microwaves in organic synthesis. Thermal and non-thermal
microwave effects. Chem Soc Rev 34:164-178.
IARC 2013. IARC Monographs on the Evaluation of Carcinogenic Risks to Humans. Nonionizing
Radiation, Part 2: Radiofrequency Electromagnetic Fields Lyon, France, IARC Press. 102: 1-406.
ICNIRP Guidelines. 1998. Guidelines for limiting exposure to time-varying electric, magnetic, and
electromagnetic fields (up to 300 GHz). Health Physics 74: 484-522.
ICNIRP Guidelines 2018. Draft. Guidelines for limiting exposure to time-varying electric, magnetic and
electromagnetic fields (100 kHz to 300 GHz) International Commission on Non-Ionizing Radiation
Protection.
https://www.icnirp.org/cms/upload/consultation_upload/ICNIRP_RF_Guidelines_PCD_2018_07_1
1.pdf
INTERPHONE Study Group.2010..Brain tumour risk in relation to mobile telephone use: results of the
INTERPHONE international case-control study. International Journal of Epidemiology. 39 (3):
675–694. doi:10.1093/ije/dyq079.
Juutilainen J, Höytö A, Kumlin T, Naarala J. 2011. Review of possible modulation-dependent biological
effects of radiofrequency fields. Bioelectromagnetics 32: 511-534.
Kumar S. 2018. Colony Collapse Disorder (CCD) in Honey Bees Caused by EMF Radiation.
Bioinformation. 14(9):421-424. doi: 10.6026/97320630014521. eCollection 2018.
Lai, H. 2005. Biological Effects of Radiofrequency Electromagnetic Field. Encyclopedia of Biomaterials
and Biomedical Engineering DOI: 10.1081/E-EBBE-120041846 Taylor & Francis.
Lass J, Tuulik V, Ferenets R, Riisalo R, Hinrikus H. 2002. Effects of 7 Hz-modulated 450 MHz
electromagnetic radiation on human performance in visual memory tasks. Int J Radiat
Biol. 2002 Oct;78(10):937-44.
Le Pogam P, Le Page Y, Habauzit D, Doué M, Zhadobov M, Sauleau R, Le Dréan Y, Rondeau D.2019.
Untargeted metabolomics unveil alterations of biomembranes permeability in human HaCaT
keratinocytes upon 60 GHz millimeter-wave exposure. Sci Rep.;9(1):9343. doi: 10.1038/s41598-
019-45662-6. Open access paper: https://www.nature.com/articles/s41598-019-45662-6
Leszczynski D, Joenväärä S, Reivinen J, Kuokka R. 2002. Non-thermal activation of the hsp27/p38MAPK
stress pathway by mobile phone radiation in human endothelial cells: molecular mechanism for
cancer- and blood-brain barrier-related effects. Differentiation. 70(2-3):120-9
Leszczynski D, de Pomerai D, Koczan D, Stoll D, Franke H, Albar JP. 2012. Review Five years later:
The current status of the use of proteomics and transcriptomics in EMF research. Proteomics 12:
2493–2509.
Lin-Liu., Adey,WR. 1982 Low frequency amplitude modulated microwave fields change calcium efflux
rates from synaptosomes. Bioelectromagnetics. 3:309-322.
Lipman RM, Tripathi BJ, Tripathi RC. 1988. Cataracts induced by microwave and ionizing radiation. Surv
Ophthalmol. 1988 Nov-Dec;33(3):200-210.
Miller AB, Morgan LL, Udasin I, Davis DL. 2018. Cancer epidemiology update, following the 2011
IARC evaluation of radiofrequency electromagnetic fields (Monograph 102). Environ
Res. 167:673-683. doi: 10.1016/j.envres.2018.06.043. Epub 2018 Sep 6.
Milroy WC, Michaelson SM. 1972. Microwave cataractogenesis: a critical review of the literature. Aerosp
Med. 43(1):67-75.
Momoli F, Siemiatycki J, McBride ML, Parent MÉ, Richardson L, Bedard D, Platt R, Vrijheid M, Cardis
E, Krewski D. 2017. Probabilistic Multiple-Bias Modeling Applied to the Canadian Data From
the InterphoneStudy of Mobile Phone Use and Risk of Glioma, Meningioma, Acoustic Neuroma,
and Parotid Gland Tumors. Am J Epidemiol. 186(7):885-893. doi: 10.1093/aje/kwx157.
Nittby H, Grafström G, Eberhardt JL, Malmgren L, Brun A, Persson BR, Salford LG. 2008.
Radiofrequency and extremely low-frequency electromagnetic field effects on the blood-brain
barrier. Electromagn Biol Med. 27(2):103-26. doi: 10.1080/15368370802061995.
NTP 2016. Report of partial findings from the National Toxicology Program Carcinogenesis studies of
cell phone radiofrequency radiation in Hsd: Sprague Dawley® SD rats (whole body exposures).
Wyde M, Cesta M, Blystone C, Elmore S, Foster P, Hooth M, Kissling C, Malarkey D, Sills R,
Stout M, Walker N, Witt K, Wolfe M, Bucher J. http://dx.doi.org/10.1101/055699.
Odemer R, Odemer F. 2019. Effects of radiofrequency electromagnetic radiation (RF-EMF) on honey bee
queen development and mating success. Sci Total Environ. 661:553-562. doi:
10.1016/j.scitotenv.2019.01.154. Epub 2019 Jan 15.
Parliamentary Assembly. Council of Europe. 2011. Resolution 1815. The potential dangers of
electromagnetic fields and their effect on the environment.
http://assembly.coe.int/nw/xml/XRef/Xref-XML2HTML-en.asp?fileid=17994
Pethig R. 1979. Dielectric and electronic properties of biological materials New York: John Wiley &
Sons. 376 p.
Regel SJ, Tinguely G, Schuderer J, Adam M, Kuster N, Landolt HP, Achermann P. 2007.Pulsed radio-
frequency electromagnetic fields: dose-dependent effects on sleep, the sleep EEG and cognitive
performance. J Sleep Res. 16(3):253-258.
Rodina A, Lass J, Riipulk J, Bachmann T, Hinrikus H. 2005. Study of effects of low level microwave field
by method of face masking. Bioelectromagnetics. 26(7):571-7
Salford LG, Brun A, Sturesson K, Eberhardt JL, Persson BRR. 1994. Permeability of the blood–brain-
barrier induced by 915 MHz electromagnetic-radiation, continuous wave and modulated at 8, 16, 50
and 200 Hz. Microsc Res Tech 6:535–542
Sheppard AR, Swicord ML, Balzano Q. 2008. Quantitative evaluations of mechanisms of radiofrequency
interactions with biological molecules and processes. Health Phys. 95:365-396.
Stam R. 2010. Electromagnetic fields and the blood-brain barrier. Brain Res Rev. 65(1):80-97. doi:
10.1016/j.brainresrev.2010.06.001. Epub 2010 Jun 13.
Suhhova A, Bachmann M, Karai, D, Lass J, Hinrikus H. 2013. Effect of microwave radiation on human
EEG at two different levels of exposure. Bioelectromagnetics 34:264-274.
Zhadobov M, Chahat N, Sauleau R, et al. 2011. Millimeter-wave interactions with the human body: state
of knowledge and recent advances. Int J Microw Wirel T, 3:237–47.
Zhadobov M, Alekseev SI, Le Dréan Y, et al. 2015. Millimeter waves as a source of selective heating of
skin. Bioelectromagnetics 36:464–75
Valentini E, Curcio G, Moroni F, Ferrara M, De Gennaro L, Bertini M. 2007. Neurophysiological effects
of mobile phone eletromagnetic fields on humans: a comprehensive review. Bioelectromagnetics.
28:415-432.
Yu Y, Yao K. 2010. Non-thermal cellular effects of lowpower microwave radiation on the lens and lens
epithelial cells. J Int Med Res. 38(3):729-736.
Saatja: "Liis Ellert / MTÜ Kogukonna Hüvanguks" <
[email protected]>
Saaja: "MKM info" <
[email protected]>
Teema: Selgitustaotlus
Kuupäev: 2019-12-05 15:39
SELGITUSTAOTLUS
Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungi protokollist nr 14 (16.09.2019) loeme
seoses 5Gga järgmist:
"Sageduslubade andmisel tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil
tagada, et nendes sätestatud tingimused kaitseksid nii inimese elu ja
tervist kui ka keskkonna tervist."
Sellega seonduvalt küsin: kuidas kavatseb MKM tagada "inimeste elu ja
tervist kui ka keskkonna tervist", arvestades, et 5Gga kaasneva kiirguse
ohutut taset pole kindlaks tehtud (Hiie Hinrikuse ekspertarvamus (edaspidi
"HH", manuses) p.1.2. 2. lõik) ja mille ohutus tervisele pole tõestatud
(HH lisa C 11. lõik), mille mõju on kumulatiivne (samas) ning mille kohta
Hinrikus väidab, et „(p)ikaajaline viibimine ka nõrgas koherentses
elektromagnetkiirguses võib viia pöördumatute muutusteni ja võib ohustada
tervist“ (HH lisa C kokkuvõte)? Ning eriti arvestades veel, et "(k)ehtivad
normid on aegunud", kuna "(s)oojusliku mõju kõrval on ammu leidnud
usaldusväärset kinnitust ka nõrga välja mittesoojuslik mõju"? (HH lisa C2
2. lõik) (Teatavasti arvestavad praegused Eestis kehtivad mitteioniseeriva
kiirguse piirnormid ainult soojuslikku mõju.)
Selgitustaotlusele vastata meiliaadressile
[email protected]
Vastust ootama jäädes
Liis
Saatja: Liis Ellert / MTÜ Kogukonna Hüvanguks <
[email protected]>
Saadetud: 05.12.2019 17:39
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: Selgitustaotlus
SELGITUSTAOTLUSRiigikogu sotsiaalkomisjoni istungi protokollist nr 14
(16.09.2019) loeme seoses 5Gga järgmist:"Sageduslubade andmisel tuleb
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil tagada, et nendes sätestatud
tingimused kaitseksid nii inimese elu ja tervist kui ka keskkonna
tervist."Sellega seonduvalt küsin: kuidas kavatseb MKM tagada "inimeste
elu ja tervist kui ka keskkonna tervist", arvestades, et 5Gga kaasneva
kiirguse ohutut taset pole kindlaks tehtud (Hiie Hinrikuse ekspertarvamus
(edaspidi "HH", manuses) p.1.2. 2. lõik) ja mille ohutus tervisele pole
tõestatud (HH lisa C 11. lõik), mille mõju on kumulatiivne (samas) ning
mille kohta Hinrikus väidab, et „(p)ikaajaline viibimine ka nõrgas
koherentses elektromagnetkiirguses võib viia pöördumatute muutusteni ja
võib ohustada tervist (HH lisa C kokkuvõte)? Ning eriti arvestades veel,
et "(k)ehtivad normid on aegunud", kuna "(s)oojusliku mõju kõrval on ammu
leidnud usaldusväärset kinnitust ka nõrga välja mittesoojuslik mõju"? (HH
lisa C2 2. lõik) (Teatavasti arvestavad praegused Eestis kehtivad
mitteioniseeriva kiirguse piirnormid ainult soojuslikku
mõju.)Selgitustaotlusele vastata meiliaadressile Vastust ootama
jäädesLiis