Siseministeerium,
Sotsiaalministeerium,
Kaitseministeerium,
Terviseamet,
Politsei- ja Piirivalveamet 31.03.2017, Tallinn
Lugupeetavad,
Pöördume Teie poole seoses ajalehes Postimees ilmunud uudislugudega, mis
käsitlevad Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) soovi, et riik soetaks PPA-le neljanda
kopteri maksumusega 24-32 miljonit eurot1. Peamise põhjusena, milleks on vaja
hankida neljas kopter ning komplekteerida kaks lisa meeskonda 2 , on asjaolu, et
päästelennul olles pole võimalik vastata meditsiiniväljakutsele, meditsiiniväljakutsele
sõites ei saa aga reageerida päästejuhtumile3.
Soovime tähelepanu juhtida asjaolule, et Politsei- ja piirivalve seaduse 2.peatükis
toodud politsei ülesannete loetelu alusel ei ole meditsiiniliste lendude teostamine
politsei ülesanne. Ometi on artiklis välja toodud, et veerandi lennutundidest
moodustavad just meditsiinilennud. Võib järeldada, et meditsiinilendude tagamiseks
kuluv resurss pärsib PPA põhiülesannete täitmist.
Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis on meditsiinilende teostatud alates Riikliku
Lennusalga loomisest sisuliselt hädaabi lendudena. Lennusalga lennuvahendeid
kasutatakse arstiabisüsteemis lihtsalt transpordivahenditena. Lennuvahendites puudub
meditsiinilendudeks vajalik meditsiiniline varustus ja kopteri meeskonnas pole
vajaliku kvalifikatsiooniga arsti. Enne väljalendu on vaja pardale võtta arst ja kogu
vajalik meditsiinivarustus. Sellisena on meditsiinilende teostatud enam kui 20a.
Vahepeal on aga Eesti saanud NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigiks.
Vastavalt Euroopa Liidu õigusele4 loetakse meditsiiniliste lendude teostamist äriliseks
lennutranspordiks. Teenuse osutamiseks on vajalik tegevusluba ning teenus peab
vastama euroopa komisjoni määrustele. Täna PPA lennuvahenditega teostatavaid
lende saab küll lugeda hädaabi lendudeks, kuna meditsiinilendude teostamiseks
sertifitseeritud ja tegevusloa alusel tegutsevaid operaatoreid Eestis ei ole. Samas ei
saa neid ka sellises olukorras tekkida, kuna riigiasutusega ei ole kommerts alustel
võimalik konkureerida. Ei saa nõustuda asjaoluga, et küsitakse vahendeid esiteks, EL
õigusega kooskõlas mitte oleva meditsiiniliste lendude teostamiseks ja teiseks,
seaduses mitte toodud ülesannete täitmiseks.
1 PPA näeb vajadust neljanda kopteri järele. Arvutivõrgus -
http://www.postimees.ee/4063149/ppa-naeb-vajadust-neljanda-kopteri-jarele (30.03.17)
2 samas
3 Piirivalveradarid on kuue kuu jooksul korduvalt rikki läinud. Arvutivõrgus -
http://pluss.postimees.ee/4064369/piirivalveradarid-on-kuue-kuu-jooksul-korduvalt-rikki-
lainud (31.03.17)
4
(EÜ) nr 216/2008
Selge on, et ühe valvekopteriga ei ole võimalik sama aegselt tagada valmidust
reageerimiseks nii pääste- kui ka meditsiinilendudeks. Igal juhul on nende elutähtsate
teenuste toimepidevuse tagmiseks vaja teha täiendavaid investeeringuid. MTÜ Eesti
Kiirabikopter on seisukohal, et meditsiinilendude korraldus vajab kaasajastamist ning
Euroopa Liidu õiguskorraga vastavusse viimist. Oleme seisukohal, et 24–32 miljoni
euro suuruse investeeringuga on võimalik käivitada Eesti Vabariiki teenindav
Euroopa Liidu õigusele vastav vajaliku meditsiinivarustusega kiirabikopteri süsteem,
mis oleks võimeline reageerima otse sündmuskohale ja teostama haiglate vahelist
meditsiinilist transporti.
Siinkohal teeme ettepaneku alustada vastavasisuline arutelu kõikide osapoolte vahel,
leidmaks meditsiinilendude probleemile euroopalik ja kvaliteetne lahendus.
Meeldivat koostööd soovides.
Ette tänades,
Tarmo Must
MTÜ Eesti Kiirabikopter
Juhatuse liige
[email protected]