1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1029393-2
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi AS Tariston
Kontaktisik Kauri Kiiman
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Käesolevaga taotleb AS Tariston Kaisma kruusakarjääris maavara kaevandamiseks keskkonnaluba
15 aastaks. Maavara kasutatakse tee- ja üldehituses.
Parandustaotluse selgitus Parandati taotlust vastavalt Keskkonnaameti 10.07.2025 kirjale nr DM-132784-3.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja AS Tariston (edaspidi taotleja) taotleb keskkonnaluba Kaisma kruusakarjääri mäeeraldisele. Põhja-
põhjendus Pärnumaa maakonnas Kaisma uuringuruumis viidi 01.03.2025. a. seisuga läbi geoloogiline uuring,
mille alusel on arvele võetud täitekruusa aktiivse tarbevaru plokk 4 ja madalamargilise ehitusdolokivi
plokid 2 aR ja 3 aT. Keskkonnaloa taotlemise eesmärk on tagada taotleja põhitegevuseks vajalik
ressurss. Käesolev taotlus on suunatud täitekruusa aktiivse tarbevaru plokk 4 kasutusele võtule.
Taotletav Kaisma kruusakarjäär asub 2,6 km kaugusel läänes Rail Baltic trassikoridorist.
Taotletavast ala lähipiirkonnast läbib tulevase Via Baltica trass Tallinn-Pärnu-Ikla trass (Via Baltica),
mis viiakse vastavusse I klassi maanteele esitatavatele nõuetega Rapla maakonnas lõigul km 44,0 –
92,0. Antud lõigu ehitamisel kaasneb piirkonnas ehitusmaavarade vajaduse kasv. Objekt asub
taotletavast Kaisma kruusakarjäär ca 17 km kaugusel lääne suunal. Taotletava ala kasutuselevõtt
võimaldab oluliselt vähendada tulevaste taristuprojektide materjali transportimisega kaasnevaid
kulutusi. Seega on oluline, et taristuobjektide varustamisel täitematerjalidega kaalutakse
eelisjärjekorras karjääride kasutamist, mis asuvad lõpptarbijale kõige lähemal. Eelnevast tulenevalt
tagab Kaisma kruusakarjäär varu taotleja ressursikindluse taotletava ala piirkonnas.
Tegevusega kaasneda võivate Seletuskiri ptk. 6
keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon,
tolm jne) kirjeldus
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Kaisma kruusakarjäär
Aadress Maardla, Kaisma küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond
Territoriaalkood 2545
Katastritunnus(ed) 63801:001:0220
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6505629, Y: 543278
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Maardla (63801:001:0220).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 15 aastat
Alates
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused
KOV nimetus KOV EHAK kood
Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond 0638
1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni
Ei ole asjakohane
6. Eriosa - Maapõu
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 590
Maardla nimetus Kaisma
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara dolokivi
Mäeeraldise nimetus Kaisma kruusakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 5.07
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 6.17
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 17
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 17
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve tee- ja üldehitus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 8
Plokid
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
4 plokk 1206 - täitekruus aT - aktiivne tarbevaru 90.70 tuh m³ 01.03.2025
Tegevusala andmed
2/6
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 1206 - täitekruus 88.10 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Tariston AS
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/519011
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 27.07.2026
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne(varu seisuga 01.03.2025)
Geoloogiafondi number 47171
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-5/25-41
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 21.04.2025
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Gr._lisa_1_Maeeraldise_plaan.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Gr._lisa_2_Geoloogilised_labiloiked.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Gr._lisa_3_Korrastatud_ala_plaan.pdf
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Kaisma_kruusakarjaari_KLT_seletuskiri.asice
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: 13_525_41_17.04.2025_Korraldus__1_.asice
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: Aruanne__Kaisma__01.03.2025_1_.asice
3/6
GIS ja CAD failid Lisa 7: Maeeraldise_teenindusmaaruumikuju.dgn
Lisa 8: Maeeraldise_ruumikuju.dgn
Lisa 9: isojooned_maapind_EH.dgn.dgn
Lisa 10: isojooned_ploki_4_aT_lamam_EH.dgn
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Mäenduslikud tingimused taotletavas Kaisma kruusakarjääris kaevandamiseks on soodsad. Mäeeraldisele on hea ligipääs, kuna karjäär külgneb kahest
lammutustööde kirjeldus küljest kohalike teede Järve tee (tee nr 2760011), Silla tee (tee nr 2760013) ja Krahvi teega (tee nr 2760012). Olemasolevatel teedel on ühendus Rapla-
Järvakandi-Kergu tugimaanteega (27).
Katendiks on kasvukiht paksusega 0,1 - 0,5 m (keskmine 0,3 m). Kasuliku kihi kogupaksus on keskmiselt ~1,8 m. Kasuliku kruusakihi lasum jääb 49,5 -
51,6 m abs kõrgusele, olles tõusuga lõuna suunas.
Katendiks on muld (kasvukiht). Katendi maht mäeeraldisel on 17 tuh m3. Karjääri avamisel tuleb vastavalt mäetööde etappidele mäeeraldiselt raadata
mets, vajadusel juurida kännud ning seejärel koorida katend. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult ning ladustada mäeeraldisel ja selle
teenindusmaal.
Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada kaevandatud ala täitmiseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Korrastamistöödeks
mittevajalik katendi võib võõrandada vastavalt kehtivale seadusele.
Kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit. Varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele ning transporditakse karjäärist välja. Vajadusel toimub eelnevalt
materjali töötlemine.
Konkreetne kaevandamise tehnoloogia ja selleks kasutatavad masinad määratakse kaevandamise projektiga, mis koostatakse peale keskkonnaloa
väljastamist.
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Taotletav Kaisma kruusakarjäär mäeeraldise teenindusmaa pindalaga 6,17 ha, sh mäeeraldis pindala 5,07 ha asub Kaisma külas Põhja-Pärnumaa
vallas Pärnu maakonnas. Mäeeraldis asub kinnistul Maardla (63801:001:0220), mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, valitseja on Majandus- ja
Kommunikatsiooni-ministeerium ja volitatud asutuseks Maa- ja Ruumiamet.
Ala piirneb põhja suunas katastriüksustega Nutumetsa (27601:001:0087), Paju (27601:001:0109), ida suunas katastriüksusega Kandimaa
(27601:001:0021), lõuna suunas katastriüksustega 2760011 Järve tee L1 (92901:001:0275) ja Järve tee (63801:001:0452) ning lääne suunas
katastriüksustega Krahvi terviserada (27601:001:0187) ja Krahvi prügila (27601:001:0188).
Kaisma kruusakarjääri lõunapiirist ~3 m kaugusel paikneb avalikus kasutuses olev kohalik Järve tee (nr 2760011). Ala kirdeosast ~2 m kaugusel asub
avalikus kasutuses olev kohalik Silla tee (nr 2760013), millelt hargneb kohalik Krahvi tee (nr 2760012), mis jääb taotletava ala läänepiirist ~3 m
kaugusele. Kaisma üldplaneeringu punkti 2.12.3. kohaselt kehtestatakse kohaliku tee kaitsevööndi laiuseks 30 meetrit tee teljest. Seega antud juhul
peaks arvestama tee kaitsevööndiga 30 meetrit (Lisa 1).
Taotletav ala ei paikne tiheasustusega alal. Ala ~500 m raadiusese jääb kokku seitse majapidamist. Lähim asub taotletavalae alale ~150 m edelas
kinnistul Nurga (63801:001:0558). Kaisma kruusakarjääri lääneosas asub geodeetilise võrgu punkt Kaisma (vid tunnus 34532). Nimetatud geodeetilise
võrgu punkti (GPA ID 34532) võib tulevikus likvideerida ja selle asendamine ei ole vajalik (Lisa 2). Kaisma kruusakarjääri mäeeraldisest ~165 m
kaugusel lõunas paikneb elektriõhuliin alla 1 kV 108918LK (vid tunnus M8819246). Taotletav Kaisma kruusakarjäär ei kattu looduskaitse ega Natura
2000 alaga, samuti ei jää siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku.
Kaisma kruusakarjäär paikneb kunagise Krahvi karjääri põhjapoolsel mäeeraldisel. 2014. a OÜ Eesti Geoloogiakeskus koostatud „Kaevandamisega
rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride revisjon Lääne-Eestis“ aruande järgi on maavara kaevandatud taotletava ala kesk- ja idaosas ~3,8
ha suurusel alal osaliselt dolokivi lasumini ning ala on jäetud korrastamata. Ala maapinna reljeef on ebatasane. Maapinna absoluutkõrgused jäävad
vahemikku 49 - 53 m.
Kaisma kruusakarjäär kattub osaliselt maavarade registris arvel oleva Kaisma dolokivimaardla (registrikaart nr 590) aktiivse reservvaru plokiga 1 ja
täielikult madalamargilise ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru plokiga 3 ja aktiivse reservvaru plokiga 2. Alast ~2,1 km kaugusele kirdesse jääb Sohlu
kruusamaardla (registrikaart nr 969), millel paikneb Osaühing Eesti Killustikule kuuluv Sohlu kruusakarjääri mäeeraldis (keskkonnaluba nr KL-515217,
kehtiv kuni 31.12.2028).
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Kruusa kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine.
Kaisma kruusakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra.
4/6
Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra
tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator, kallur.
Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB. Maavara
kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra
normeeritud. Ekskavaatorite, buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb.
Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Lähimad elumajad
jäävad katastriüksustele Nurga (63801:001:0558), Silla (27601:001:0080) ja Paju (27601:001:0108). Talu õuealad jäävad mäeeraldise piirist 150-300 m
kaugusele.
Müraleviku määramiseks on kasutatud müra kaardistamise tööriista NoiseTools (ISO9613-2:2024). Mürakaardi koostamisel on arvesse võetud kolme
müraallikat, kus iga müraallika müratase on määratud ekskavaatorist 15 meetri kaugusel mõõdetud väärtuse alusel – 82 dB(A). Kaardile on märgitud
kolm vastuvõtupunkti, üks iga lähima kinnistu kohta. Karjääri teenindusmaale on kavandatud müratõkkevall ning kaardi koostamisel on kasutatud
haljastuse
filtrit, mis arvestab karjääri ümbritsevat puude ja põõsaste olemasolu ning reljeefi liigestatust.
Mürakaardi analüüsi tulemusel selgub, et müratase lähimate kinnistute suunal jääb vahemikku 14–19 dB, mis on oluliselt alla päevastele ja öistele
keskkonnamüra piirväärtustele. Kõrgeim müratase 80+ dB jääb vaid karjääri tööalale ning ei ulatu elamupiirkondadeni. Tuleb ka meeles pidada, et
mudeldatud olukorra puhul töötavad masinad kõige piiriäärsemas alas, mis on ajutine olukord. Seega võib eeldada, et müratase lähimate kinnistute
juures, ei ületa lubatud maksimaalset mürataset.
Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus kruus niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures
on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Kruusa ladustamisel puistangusse või
laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 8 tuh m3 korral on
tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,009 t ja PM10 osakeste heitkogus 0,004 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse
künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid
kaevandamistegevuse käigus ei ületata.
Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad
orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas Kaisma kruusakarjääri on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide
kasutamine, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet.
Taotletavas Kaisma kruusakarjääris on kogu varu veepealne, millest tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju
ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele.
Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja
kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt
hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises
rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus).
Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei
plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal.
Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda, on diiselkütuse või õli leke masinatest. Reostuse
vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja
hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb
reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.
Taotletavas Kaisma kruusakarjääri on kaevandamine majanduslikult otstarbekas ning sellest tulenevalt tuleb loa andjal eelnevalt kaaluda antud
asukoha väärtuslike alade säilimist võrreldes maavara kasutusele võtmisega, sh kaevandamisega kaasnevaid mõjusid väärtuslikele
maastikukomponentidele ning vajadusel rakendatavaid leevendusmeetmeid.
Kaisma kruusakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse ning mäeeraldiselt eemaldatud katend
ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või võõrandatakse
vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka
kaevandamis-jäätmekava.
Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega)
ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel.
5/6
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise
keskkonnamõju kohta
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed
8. Taotluse lisad
Nimetus Manus
Põhja- Pärnumaa vallavalitsuse kooskõlastus tee osas Lisa 11: Lisa_1.pdf
Geodeetilise märgi kooskõlastus Lisa 12: Lisa_2._Maa__ja_Ruumiameti_10.03.2023_kiri.pdf
Kaisma kruusakarjääri graafika Lisa 13: Kaisma_kruusakarjaari_graafika.asice
6/6
50
.
86
51.78
49
Kr
.
82
2
.8
50
48.78
49
1
.5 50.66
50
.01
49.29
6 505 800 50.72
50.33
49
48.74
Silla 51.56
.70
49
27601:001:0080 1'
I 50.00
Ep-1
50,21
0,19 1 50.78
51.00
49.70
50
0,93
49,09 49.98
51
2,09
49.69
19' 47,00
2,82 52.14
Nutumetsa
49.67
44,18 27601:001:0087
49.
50.58
51
91
49.36 Kaisma dolokivimaardla
52
50
2
50.98 50.23
5
'
3
N
I
49.66
5
I
50.73
50.24 15 50.92
49.93
50.46
51
50.
50.81 K-4/25
0,1
18'
23
50,33
5
1,1 0 K-3/25
0
49.58
52
50.24
0 49,13 5 0,3
5 49,83
1,0
48,53
Kr
5
0
.0
4
94
.8
4
50.
2 50.52
5
Paju
29
8
.5 51.88 50.40 51.05
50
50.44 50.72
Plokk 1 aR 27601:001:0109
51
50.
52
2'
2
22
.
65
38
50.73
51.
14
'
50.57
49.43
I
50.48
I
I
96 50.73
85
54
.
17'
.
6 505 700
52
54.
50.
50.90
Krahvi prügila
80
44
52.32
50.88 51.95
27601:001:0188 52 50.70 Kaardileht nr 6312 Järvakandi
50.
.
82
55
50
50.97
47
.88
50
50.73
53
1
51
52.31 51.00
5 50.70
54.
16'
65
52
52.54 50.95 49.36
93
.
51.22
50.
44
1
50.
5
51.63
Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa
68
Plokk 4 aT
,0
551
.5
3'
3
49
51.
52.05
50.65 50.57 koordinaadid piiripunktide koordinaadid
23
Plokk 3 aT
50.70
51
Kr
50.62
52 03
.
15 1.
5
Plokk 2 aR K-6/25 Nr X Y Nr X Y
52
0,3
62
50.74 51,15
.
1 6 505 773,21 543 156,60 1' 6 505 780,77 543 126,07
52
1,9
52.
514
.0
52.53
Plokk 1 aR 48,95 Ep-2 0,30 49.64
12
50.19
50
50.74
52.
90 50.77 50.66
49,33 0,01 2 6 505 703,80 543 436,96 2' 6 505 703,80 543 436,96
49,02 2,02 3 6 505 666,70 543 485,37 3' 6 505 666,70 543 485,37
15' 13 52.23
49,
0 2,82
39
25-81 47,00 Põld
.
50.88
4 6 505 507,25 543 360,88 4' 6 505 483,96 543 342,70
51
5
50.59
Maardla 5 44,18
1 1 1 49.88
79
52.45
63801:001:0220 5 5 6 505 515,04 543 336,01 5' 6 505 497,17 543 304,70
Plokk 4 aT
.
Kaisma
52
52
49.26
.08
6 6 505 528,52 543 300,91 6' 6 505 523,34 543 247,72
52.
51
14' 12 Plokk 3 aT PA-1/25
50
48
50.66
0,10 K-2/25 50
.
.
3
7 6 505 548,92 543 258,34 7' 6 505 534,16 543 223,79
51
51,18 0,3 2
52.11
52.54 2,05 51,08
Plokk 2 aR 49,03
48,98
1,8 50 50.19 49.82
8 6 505 558,63 543 237,19 8' 6 505 536,17 543 214,03
50
50.53
50.55 52.84 50.95 2,03 51
.
14
47,00 . 5
50
76 2.
15
2,82 9 6 505 562,86 543 219,12 9' 6 505 536,87 543 207,65
44,18 50.36 5
1
0.
38
.5
10 6 505 572,58 543 198,52 10' 6 505 550,17 543 180,89
50
53.
49.96
52.
49.31
08
11 6 505 579,73 543 196,66 11' 6 505 559,76 543 173,35
35
50.
51.06
6 505 600
59
51 12 6 505 626,97 543 194,84 12' 6 505 573,51 543 169,70
Krahvi terviserada 13' 50.43 51.61
543 100
543 500
50.84
27601:001:0187
51
50.15 50.04 13 6 505 642,77 543 192,65 13' 6 505 597,42 543 167,90
52.
14 6 505 708,15 543 172,00 14' 6 505 626,59 543 167,45
50.
50
78
Kr
76
52
51 50.49
15 6 505 746,26 543 164,38 15' 6 505 643,99 543 164,42
,5
51.80
50.78 49.77
11
49
16' 6 505 678,53 543 152,19
52
50.95
52.
1
50.
45
5
53.08
12' Plokk 1 aR Pindala 5,07 ha 17' 6 505 703,19 543 144,56
75
52.
53
50.41
78
10 18' 6 505 742,77 543 136,43
53
5 52.98 50.45
51
2.
0 49.71
8
Ep-4
0,42 19' 6 505 773,05 543 128,56
5
52,35 5
2.
57 2,20 2
49,73 52.73 Kandimaa
pi
50.38
11' 2,73 9
nn
47,00 50.88 27601:001:0021
2,82 Pindala 6,17 ha
44,18 .73
52
K-1/25
0,5
8 52.16
52,12 52.04 49.60
K 2,0
52
10' r 49,62
7 49.48
52.60 52.18
52
2760013 Silla tee
II
63801:001:0452 52.10
51.67
51.91
Nurga 9'8' 51 51.80
52
0
.81
5
51
63801:001:0558 68
.
52 .65
7' .
83
51.92
49,
5
50.41 0 50 100 m
52
L1 51.15
6 49.87
Märkused:
52.86
ee5
8t
6'
e.7 7
51.45
51
.
7
51 49.61
rv
5 .8 2
2 0
2 0 5 51 9
. 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
1 82
Jä 51: Jär
1 00 ve
t
51.69
5 50.77
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
01 1:
ee
0 Jäägri A 49.73
6 90 51 K-5/25 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 29.01.2025.
27 92 92901:001:0173 .82 0,3 50.19
6 505 500
51
.
87 51,82
1,9
4 4. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.
49,62
543 200
51.02
543 300
543 400
50.64
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
5' 5
5
1
1
.
.
9
9
4
2
51.80 50.42
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 30.01.2025);
50.96 Ep-3
50.70
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 16.01.2025);
I
52,04 0,30
I
I
51.98
49,71 2,03 5 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 16.01.2025);
4' 1.
98
I
1 47,00 2,71
'
50.84
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 51
51.68 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 16.01.2025);
44,18 2,82 51.
64
- Klaasidolomiitide otsingu- ja revisjonitööde aruanne, (Geoloogia Valitsus, 1981, EGF 3878).
1' 50.89 50.35
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 50.48
7. Plokkide 2 aR ja 3 aT vahepiir asub abs kõrgusel 47,0 m.
Kruusa-liiva varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 8. Ploki 2 aR lamam asub abs kõrgusel 44,18 m.
Dolokivi varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
PA-1/25
Puuraugu nr
0,10 Katendi paksus, m
Kaisma dolokivimaardla piir (asendiplaanil) 51,18 Suudme abs kõrgus, m Kaisma kruusakarjäär
2,05 Ploki 4 aT kasuliku kihi paksus, m Mäeeraldise plaan
Maardla 49,03 Mäeeraldise lamami (Ploki 4 aT) abs kõrgus, m
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 2,03 Ploki 3 aT kasuliku kihi paksus, m
Põhja- Pärnumaa vald, Pärnu maakond
63801:001:0220 47,00
Ploki 3 aT lamami abs kõrgus, m
2,82
44,18 Ploki 2 aR kasuliku kihi paksus, m
I I' Geoloogilise läbilõike joon Ploki 2 aR lamami abs kõrgus, m
Loa omanik AS Tariston Graafiline lisa 2/3
51 Maapinna samakõrgusjoon, m K-1/25 Kaevandi nr Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa,
0,5 Katendi paksus, m
52,12 Suudme abs kõrgus, m Tallinn, 10149
4 2,0 Ploki 3 aT kasuliku kihi paksus, m
1 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m 49,62
[email protected] Mõõtkava 1 : 1000
Ploki 3 aT lamami abs kõrgus, m
Kaisma
25-81
Geodeetilise märgi asukoht, nimi ja kaitsevöönd 1981. a uuringu puurauk, EGF 3878 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tauri Põldema
Koostas Kuupäev 25.06.2025
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Korrastamisel jäetava nõlva alumine kontuur Erki Vaguri
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 25/5219
/Allkirjastatud digitaalselt/
NW
Läbilõige I-I' SE
m m
55 55
ee L1
Kandimaa
0275
Maardla
27601:001:0021
ve t
54 54
63801:001:0220
001:
Kasvukiht
2760011 Jär
53 53
92901:
K-5/25
Krahvi prügila 51,82
52 27601:001:0188 PA-1/25 K-2/25 52 Tagasitäide
51,18 51,08 0,3
K-2-1 K-5-1
K-4/25
4
51 0,1 Kr.29,0 Kr.32,6 51
1,
50,33 0,3 St.13,8 St.4,5 Kruusakas liiv
1:
0,1
Plokk 4 aT TL EL (fr 2...64 mm 25<>35%)
1:
K-4-1 1,7
50 1,0 50
1,
Kr.60,2 K-2-2 K-5-2
Kruusakas savikas liiv
4
St.12,6 Kr.28,2 Kr.43,0
2,2 (fr 2...64 mm 25<>35% ja
TK St.8,0 St.16,8
49 2,15 49
1,2 TL TK fr 0,063 mm > 10%)
2,1
1-1
okk 1 aR
48 48 Kruus
Plokk 3 aT LA 36
F 1,8 (fr 2...64 mm >35%)
47 47
4,5 Savikas kruus
(fr 2...64 mm >35% ja
46 46
Pl
fr 0,063 mm > 10%)
1-2
Plokk 2 aR LA 34
45 F 1,5 45 Biohermne / murenenud dolokivi
44 7,0 44
Plokk 1 aR
43 43
Mäeeraldise piir
SW
Läbilõige II-II' NE Mäeeraldise teenindusmaa piir
m m
2760013 Silla tee Kruusa/liiva varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)
54 63801:001:0452 54
Maardla Dolokivi varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)
63801:001:0220 Maardla
53 K-1/25 53 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
63801:001:0220
52,12
PA-1/25K-2/25 Nutumetsa 1:1,4 Kaevandamisel jäetava nõlva nõlvus
52 K-1-1 52
51,18 51,08 27601:001:0087 1:1,4 vastab kaldele 35°
0,5 Kr.43,4
St.8,1 K-2-1
51 0,1 Kr.29,0 51
EK
1:
0,3 St.13,8 K-3/25
1,5
1,
K-1-2 TL 49,83
4
50 Kr.42,5 Plokk 4 aT 1,0
K-2-2
50
2,5 St.8,8 0,3 K-3-1
Kr.28,2
4
EK
1,
2,7 St.8,0 Kr.53,9 K-1/25 Kaevandi nr
49 2,15 49
1:
TL St.13,8 52,12 Suudme abs kõrgus, m
2,1
TK
1-1 1,3 K-1-1 Proovi number
48 LA 36 Plokk 3 aT 48
Sügavus maapinnast, m 0,5 Kr.43,4 Kruusa sisaldus (fr>31,5 mm), %
okk 1 aR
F 1,8 St.8,1 Savi- ja tolmusisaldus (fr<0,063 mm), %
PA-1/25 Puuraugu number EK EL - ehitusliiv
47 47
51,18 Suudme abs kõrgus, m 1,5 TL - täiteliiv
4,5
Proovitud intervall, m TK - täitekruus
0,1
46 46
2,5
1-2 Plokk 2 aR
Pl
LA 34 2,7 Kaevandi sügavus, m
45 F 1,5 45
44 44 2,15
7,0
Plokk 1 aR
1-1 Füüsikalis-mehaaniliste katsete proov ja proovi number
43 43 LA 36 Killustiku purunemiskindlus LA katsel (kaalukadu, %)
F 1,8 Killustiku külmakindlus (kaalukadu, %)
4,5 Sügavus maapinnast, m
SW
Läbilõige III-III' NE
m m
ee L1
Proovitud intervall, m
54 54
0275
ve t
001:
53 Maardla 53 7,0 Puuraugu sügavus, m 0 50 100 m
2760011 Jär
K-5/25 Paju
63801:001:0220 27601:001:0109
51,82 Märkused:
92901:
52 K-6/25 52
0,3 51,15
K-5-1 1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
51 Kr.32,6 51
St.4,5 0,3 K-6-1 2. Plokkide 2 aR ja 3 aT vahepiir asub abs kõrgusel 47,0 m.
1:
EL Kr.25,8
1,
3. Ploki 2 aR lamam asub abs kõrgusel 44,18 m.
1,7 St.11,2
Plokk 4 aT
4
50 50
1,4
K-5-2 TL 4. Varasemate uuringuandmete alusel veetase abs kõrguse vahemikus 42,0 - 47,0 m.
1,6
1:
Kr.43,0 5. Kasutatud:
2,2 K-6-2
49 St.16,8 49
TK Kr.33,9 - 2025. a Kaisma uuringuruumi geoloogilised läbilõiked
2,2 St.14,2
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 25/5112).
TL
48 Plokk 3 aT 48
okk 1 aR
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
47 47
Kaisma kruusakarjäär Geoloogilised läbilõiked
46 46 I-I' ... III-III'
Põhja- Pärnumaa vald, Pärnu maakond
Pl
Plokk 2 aR
45 45
Loa omanik AS Tariston Graafiline lisa 2/3
Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa,
44 44
Tallinn, 10149 H 1 : 1000
Mõõtkava
Plokk 1 aR
[email protected] V 1 : 100
43 43
Tauri Põldema
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 25.06.2025
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Erki Vaguri
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 25/5219
/Allkirjastatud digitaalselt/
50
.
86
51.78
49
Kr
.
82
2
.8
50
48.78
49
1
.5 50.66
50
.01
49.29
6 505 800 50.72
50.33
49
48.74
Silla 51.56
.70
49
27601:001:0080 1'
50.00
1 50.78
51.00
49.70
50
49.98
51
49.69
19' 52.14
Nutumetsa
49.67 27601:001:0087
49.
51
49.36
91
52
50 49
50
Kaisma dolokivimaardla
2
50.23
5
3 49.66
5
15
N
50.24 49.93
50.46
50.
50.81
18'
23
9
5
4
0
49.58
50.24
50
50
Kr
5
0
.0
4
94
.8
4
50.
Paju
29
50.40 51.05
50.72
50.44 49
Plokk 1 aR 27601:001:0109
50 51
50.
2'
2
65
50.73
14 49.43
96
54
.
17' 6 505 700
54.
50.
Krahvi prügila
80
44
27601:001:0188
50.
55
50.97
47
50
50.73
4 Kaardileht nr 6312 Järvakandi
52.31
9
54.
16'
65
49.36
50.
68
49
551
.5
3'
3
51.
23
Plokk 3 aT Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa
Kr
52
.
15
Plokk 2 aR koordinaadid piiripunktide koordinaadid
52.
514
.0 Plokk 1 aR 49.64
12
50.19
Nr X Y Nr X Y
50
52.
90
51
50
1 6 505 773,21 543 156,60 1' 6 505 780,77 543 126,07
15' 13 49 50.03
Põld 2 6 505 703,80 543 436,96 2' 6 505 703,80 543 436,96
5 Maardla
1 3 6 505 666,70 543 485,37 3' 6 505 666,70 543 485,37
Kaisma 52.45
63801:001:0220
52
49.26
4 6 505 507,25 543 360,88 4' 6 505 483,96 543 342,70
52.
14' 12 Plokk 3 aT
50
48
5 6 505 515,04 543 336,01 5' 6 505 497,17 543 304,70
.51
52.11
Plokk 2 aR 49.82 6 6 505 528,52 543 300,91 6' 6 505 523,34 543 247,72
50.55 52.84
7 6 505 548,92 543 258,34 7' 6 505 534,16 543 223,79
8 6 505 558,63 543 237,19 8' 6 505 536,17 543 214,03
53.
52
49.96
52.
49.31
08
9 6 505 562,86 543 219,12 9' 6 505 536,87 543 207,65
35
50.
6 505 600
59
10 6 505 572,58 543 198,52 10' 6 505 550,17 543 180,89
Krahvi terviserada 13'
543 100
543 500
27601:001:0187 50.04
11 6 505 579,73 543 196,66 11' 6 505 559,76 543 173,35
12 6 505 626,97 543 194,84 12' 6 505 573,51 543 169,70
52.
50.
50
78
Kr
76
13 6 505 642,77 543 192,65 13' 6 505 597,42 543 167,90
52
50.49
51.80
49.77
11 14 6 505 708,15 543 172,00 14' 6 505 626,59 543 167,45
52.
50.
45 53.08 15 6 505 746,26 543 164,38 15' 6 505 643,99 543 164,42
12' Plokk 1 aR
75
52.
16' 6 505 678,53 543 152,19
53
78
10
53
52. 051 49.71
08 5
Pindala 5,07 ha 17' 6 505 703,19 543 144,56
52.
57
Kandimaa 18' 6 505 742,77 543 136,43
pi
50.38
11' 9
nn
27601:001:0021 19' 6 505 773,05 543 128,56
52
.
73 8
50
49.60
K
52
10' r 7 49.48
Pindala 6,17 ha
52.60 52.18
52
2760013 Silla tee
63801:001:0452 52.10
51.67
51.91
Nurga 9'8' 51
0
.81
5
51
63801:001:0558 68
.
52 .65
7' .
83 5051
50.41
52
L1 51.15
6 49.87
52.86
ee5
8t 51.45 6' 0 50 100 m
51
v e.7
8 2
2 0 7 .
7
51 9
49.61
Märkused:
r5 .
2 0 51 .
82
Jä 51: Jär
1 00 ve
t
51.69
5 50.77
01 1:
ee
0 Jäägri A 49.73
6 90 51
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
27 92 92901:001:0173 .82 50.19
6 505 500
51
.
87 4 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
543 200
51.02
543 300
543 400
50.64
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 29.01.2025.
5' 5
5
1
1
.
.
9
9
4
2
51.80 50.42
4. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.
50.96
50.70 5. Plaani koostamisel on kasutatud:
5
5
1.98 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 30.01.2025);
50.84
4' 1.
98
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 16.01.2025);
5
51
1.68
51.
64
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 16.01.2025);
1
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 50.89 50.35 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 16.01.2025);
50.48 - Klaasidolomiitide otsingu- ja revisjonitööde aruanne, (Geoloogia Valitsus, 1981, EGF 3878).
1' 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
7. Plokkide 2 aR ja 3 aT vahepiir asub abs kõrgusel 47,0 m.
8. Ploki 2 aR lamam asub abs kõrgusel 44,18 m.
Dolokivi varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kaisma dolokivimaardla piir (asendiplaanil)
Maardla Kaisma kruusakarjäär
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Korrastatud ala plaan
63801:001:0220
Põhja- Pärnumaa vald, Pärnu maakond
51 Maapinna samakõrgusjoon, m
Kaisma
Loa omanik AS Tariston Graafiline lisa 3/3
Geodeetilise märgi asukoht, nimi ja kaitsevöönd Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa,
Tallinn, 10149
[email protected] Mõõtkava 1 : 1000
Metsamaaks korrastatav ala, pindala 5,07 ha
Tauri Põldema
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 25.06.2025
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Erki Vaguri
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 25/5219
/Allkirjastatud digitaalselt/
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
AS Tariston (edaspidi taotleja) taotleb keskkonnaluba Kaisma kruusakarjääri mäeeraldisele.
Põhja- Pärnumaa maakonnas Kaisma uuringuruumis viidi 01.03.2025. a. seisuga läbi
geoloogiline uuring, mille alusel on arvele võetud täitekruusa aktiivse tarbevaru plokk 4 ja
madalamargilise ehitusdolokivi plokid 2 aR ja 3 aT. Keskkonnaloa taotlemise eesmärk on
tagada taotleja põhitegevuseks vajalik ressurss. Käesolev taotlus on suunatud täitekruusa
aktiivse tarbevaru plokk 4 kasutusele võtule.
Taotletav Kaisma kruusakarjäär asub 2,6 km kaugusel läänes Rail Baltic trassikoridorist.
Taotletavast ala lähipiirkonnast läbib tulevase Via Baltica trass Tallinn-Pärnu-Ikla trass (Via
Baltica), mis viiakse vastavusse I klassi maanteele esitatavatele nõuetega Rapla maakonnas
lõigul km 44,0 – 92,0. Antud lõigu ehitamisel kaasneb piirkonnas ehitusmaavarade vajaduse
kasv. Objekt asub taotletavast Kaisma kruusakarjäär ca 17 km kaugusel lääne suunal.
Taotletava ala kasutuselevõtt võimaldab oluliselt vähendada tulevaste taristuprojektide
materjali transportimisega kaasnevaid kulutusi. Seega on oluline, et taristuobjektide
varustamisel täitematerjalidega kaalutakse eelisjärjekorras karjääride kasutamist, mis asuvad
lõpptarbijale kõige lähemal. Eelnevast tulenevalt tagab Kaisma kruusakarjäär varu taotleja
ressursikindluse taotletava ala piirkonnas.
Käesolevaga taotleb AS Tariston Kaisma kruusakarjääris maavara kaevandamiseks
keskkonnaluba 15 aastaks. Maavara kasutatakse tee- ja üldehituses.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Kaisma kruusakarjäär mäeeraldise teenindusmaa pindalaga 6,17 ha, sh mäeeraldis
pindala 5,07 ha asub Kaisma külas Põhja-Pärnumaa vallas Pärnu maakonnas. Mäeeraldis asub
kinnistul Maardla (63801:001:0220), mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, valitseja
on Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium ja volitatud asutuseks Maa- ja Ruumiamet.
Ala piirneb põhja suunas katastriüksustega Nutumetsa (27601:001:0087), Paju
(27601:001:0109), ida suunas katastriüksusega Kandimaa (27601:001:0021), lõuna suunas
katastriüksustega 2760011 Järve tee L1 (92901:001:0275) ja Järve tee (63801:001:0452) ning
lääne suunas katastriüksustega Krahvi terviserada (27601:001:0187) ja Krahvi prügila
(27601:001:0188).
Kaisma kruusakarjääri lõunapiirist ~3 m kaugusel paikneb avalikus kasutuses olev kohalik
Järve tee (nr 2760011). Ala kirdeosast ~2 m kaugusel asub avalikus kasutuses olev kohalik Silla
tee (nr 2760013), millelt hargneb kohalik Krahvi tee (nr 2760012), mis jääb taotletava ala
läänepiirist ~3 m kaugusele. Kaisma üldplaneeringu punkti 2.12.3. kohaselt kehtestatakse
kohaliku tee kaitsevööndi laiuseks 30 meetrit tee teljest. Seega antud juhul peaks arvestama tee
kaitsevööndiga 30 meetrit (Lisa 1).
Taotletav ala ei paikne tiheasustusega alal. Ala ~500 m raadiusese jääb kokku seitse
majapidamist. Lähim asub taotletavalae alale ~150 m edelas kinnistul Nurga (63801:001:0558).
Kaisma kruusakarjääri lääneosas asub geodeetilise võrgu punkt Kaisma (vid tunnus 34532).
Nimetatud geodeetilise võrgu punkti (GPA ID 34532) võib tulevikus likvideerida ja selle
asendamine ei ole vajalik (Lisa 2). Kaisma kruusakarjääri mäeeraldisest ~165 m kaugusel
lõunas paikneb elektriõhuliin alla 1 kV 108918LK (vid tunnus M8819246). Taotletav Kaisma
kruusakarjäär ei kattu looduskaitse ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää siia kaitse all olevate
liikide leiukohti ega elupaiku.
Kaisma kruusakarjäär paikneb kunagise Krahvi karjääri põhjapoolsel mäeeraldisel. 2014. a OÜ
Eesti Geoloogiakeskus koostatud „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade
karjääride revisjon Lääne-Eestis“ aruande järgi on maavara kaevandatud taotletava ala kesk- ja
idaosas ~3,8 ha suurusel alal osaliselt dolokivi lasumini ning ala on jäetud korrastamata. Ala
maapinna reljeef on ebatasane. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 49 - 53 m.
Kaisma kruusakarjäär kattub osaliselt maavarade registris arvel oleva Kaisma dolokivimaardla
(registrikaart nr 590) aktiivse reservvaru plokiga 1 ja täielikult madalamargilise ehitusdolokivi
aktiivse tarbevaru plokiga 3 ja aktiivse reservvaru plokiga 2. Alast ~2,1 km kaugusele kirdesse
jääb Sohlu kruusamaardla (registrikaart nr 969), millel paikneb Osaühing Eesti Killustikule
kuuluv Sohlu kruusakarjääri mäeeraldis (keskkonnaluba nr KL-515217, kehtiv kuni
31.12.2028).
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Kaisma kruusakarjäär paikneb Kaisma dolokivi maardlal. Kaisma maardla registrikaardi (nr
590) järgi on maardlat uuritud kahel korral:
- „Klaasidolomiitide otsingu- ja revisjonitööde aruanne“ (Geoloogia Valitsus, T. Lodjak,
1981, EGF 3878);
- „Dolomiidimaardlate revisjon (IV etapp – Kaisma)“ ( Eesti Geoloogiakeskus, S.
Korbut, R. Peikre, 2003, EGF 7566);
2025. aastal koostas OÜ Inseneribüroo Steiger geoloogilise uuringu aruande „Pärnu maakonna
Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025)“. Selle
tulemusena kinnitati käsitletavale alale Eesti Geoloogiteenistus 21. aprill 2025 korraldusega nr
13-5/25-41 järgnevad aktiivse tarbevaru plokid:
• tehnoloogilise dolokivi aktiivne reservvaru 149,96 ha pindalal 13 281 tuh m³ . (1 plokk),
• madalamargilise ehitusdolokivi aktiivne reservvaru 6,10 ha pindalal 172 tuh m³
(2 plokk);
• madalamargilise ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru 6,10 ha pindala l 129 tuh m³
(3 plokk), kogumahus veepealne;
• kaasneva maavarana täitekruusa aktiivne tarbevaru 6,17 ha pindalal 112 tuh m³
(4 plokk), kogumahus veepealne.
Kaisma mäeeraldise maapinna absoluutkõrgused on 49 - 53 m vahemikus. Kvaternaarisetete
paksus on 1,0 - 2,0 m. Kaisma kruusakarjääri kasulik kiht on seotud Võrtsjärve alamkihistu
jääjärveliste setete (Q1jrVr_lg) kruusa ning ala loode- ja põhjaosas liustikusetete ehk moreeniga
(Q1jrVr_g).
Kasuliku kihi katendi paksus on 0,1 – 0,5 m (keskmine 0,3). Katendiks on muld (kasvukiht).
Kaisma mäeeraldisel on kaevandite andmeil kasulik kiht esindatud veeriste- ja munakaterikka
kruusaga, mille täiteks on erineva savikusega peeneteraline liiv. Kruusaterad on valdavalt
suurusega 2 - 7 cm, keskmiselt kuni vähe kulutatud, karbonaatse koostisega. Esineb munakaid
ja paelahmakaid läbimõõduga kuni ~70 cm. Kruusas jämefraktsiooni (fr > 2 mm) sisaldus on
keskmiselt 60%. Kruus on veidi savikas, savi- ja tolmuosakeste sisaldus keskmiselt 10%.
Kasuliku kihi paksus on uuringupunktide põhjal 1,0 - 2,2 m, keskmine 1,7 m.
Kasuliku kihi lamamiks on Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Muhu kihistu dolokivi (S2mh),
mille pind jääb uuringupunktide põhjal abs kõrguste vahemikku 48,5 - 49,6 m, olles tõusuga
lõunasuunas.
Tabel 3.1 Plokk 4 aT kvaliteedinäitajad
Purdsetete klassifikatsioon Maavara kasutusala
(Sinisalu, 2002) määrus nr 52
Kaisma kruusakarjäär
veeris kruus liiv peenos. kruus liiv peenos.
>64 2…64 0,063…2 <0,063 >31,5 0,063…31,5 <0,063
min 15,0 18,1 7,1 4,5 25,8 27,2 4,5
Plokk 4 aT maks 49,1 54,0 39,1 16,8 60,2 63,8 16,8
Kesk* 30,0 36,4 23,3 10,4 39,0 50,6 10,4
*kaalutud keskmised
Kaisma kruusakarjääri piirkonnas on maapinnale lähim põhjaveekiht tõenäoliselt Siluri-
Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi koosseisus ja levib Siluri ladestu Wenlocki ladestiku
dolokivides. Põhjaveekihi lamamiks võib pidada suhteliselt vettpidavaid Jaani lademe savikaid
kivimeid. Pealt on aga Siluri kivimid kaetud alla 5 m kvaternaarisetete kihiga. Kuna 2025. a
kaevandites ja puuraugus põhjavee taset ei avatud, on tõenäoline, et kvaternaarisetted ei
moodusta eraldiseisvat põhjaveekihti, vaid käituvad Siluri veekihi aeratsioonivööna. Selle tõttu
on aluspõhjas leviv põhjavesi nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse suhtes. Kohati võib
kvaternaarisetetes esineda siiski lokaalseid vettandvaid kihte, kui need on altpoolt vähem
vettandvate setetega aluspõhja kivimitest isoleeritud (nt moreen või jääjärveline savi), mis
eraldavad. Taolistele „rippuvatele“ veekihtidele võivad toetuda piirkonna salvkaevud.
Aluspõhja kivimites leviva põhjavee taseme kohta on võrdlemisi vähe informatsiooni. 2025. a.
7 m sügavuse puurauguga põhjavee taset ei avatud (abs ~44 m). Niisamuti ei fikseeritud
põhjavee taset alale jäävas 1981. a maikuus 12 m sügavuseni (abs ~40 m) puuritud puuraugus
25-81. Teisalt nähtub 2003. a geoloogilise revisjoni aruandest, et Kaisma mäeeraldise
piirkonnas jääb põhjavee tase abs kõrgusele 42 m (Korbut, jt. 2003). Aruandes on kirjeldatud,
et 2002 - 2003. aastad olid väga sademetevaesed, mis mõjutas ka põhjavee taset. Maa- ja
Ruumiameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi järgi on Kaisma mäeeraldise piirkonnas Siluri-
Ordoviitsiumi veekompleksi survepinna samakõrgusjoon abs kõrgusel 45 m. Lähipiirkonna
puurkaevudes registreeritud staatilised veetasemed jäävad väga laia vahemikku, alates
juulikuus mõõdetud veetasemest 42,5 m (PRK0006746) kuni jaanuarikuus mõõdetud
veetasemeni 47 m (PRK0061024). Kõik eelnev viitab võrdlemisi suurele aastaajalisele
veetasemete kõikumisele.
Kaisma kruusakarjääri alale jääb seega kruusa kiht kogupaksuses põhjavee tasemest kõrgemale.
Varasematele veetasemete andmetele tuginedes on siiski võrdlemisi tõenäoline, et aastane
keskmine veetase ei ületa dolokivide kihis 47 m abs piiri.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletava Kaisma kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 5,07 ha ja selle teenindusmaa pindala
on 6,17 ha. Taotletava mäeeraldisega on suures osas hõlmatud Kaisma dolokivimaardla
täitekruusa aktiivse tarbevaru plokk 4 aT. Seoses taotletava karjääri paiknemisega kohalike
teede ääres, jääb osa varust tee kaitsevööndi alla (1,1 ha, 21,3 tuh m3). Mäeeraldise
teenindusmaal on tee kaitsevööndiga kattumine 1,1 ha suurusel alal. Mäeeraldise teenindusmaa
eesmärk tee kaitsevööndiga kattuvas osas on müratõkkevallide rajamine ja ligipääsu tagamine
mäeeraldisele.
Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb
mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervik. Kaisma kruusakarjääris lasuva materjali
ohutuks nõlvuseks on arvestatud nõlvusega 1:1,4. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud
arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i ning tulemused on esitatud tabelis 4.1.
Tabel 4.1 Taotletava ja kaevandatava varu kogus Kaisma kruusakarjääris (seisuga 01.03.2025)
Ploki Taotletav Nõlvakadu, Kaevandatav
Plokk Maavara
pindala, ha varu, tuh m3 tuh m3 varu, tuh m3
4 aT 5,07 täitekruus 90,7 2,6 88,1
Taotletaval Kaisma kruusakarjääri mäeeraldisel on kaevandatavat varu kokku 88,1 tuh m3.
Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~8 tuh m3. Sellise keskmise
kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Kaisma kruusakarjääri ~12 aastaga ning loa
kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Mäenduslikud tingimused taotletavas Kaisma kruusakarjääris kaevandamiseks on soodsad.
Mäeeraldisele on hea ligipääs, kuna karjäär külgneb kahest küljest kohalike teede Järve tee (tee
nr 2760011), Silla tee (tee nr 2760013) ja Krahvi teega (tee nr 2760012). Olemasolevatel teedel
on ühendus Rapla-Järvakandi-Kergu tugimaanteega (27).
Katendiks on kasvukiht paksusega 0,1 - 0,5 m (keskmine 0,3 m). Kasuliku kihi kogupaksus on
keskmiselt ~1,8 m. Kasuliku kruusakihi lasum jääb 49,5 - 51,6 m abs kõrgusele, olles tõusuga
lõuna suunas.
Katendiks on muld (kasvukiht). Katendi maht mäeeraldisel on 17 tuh m3. Karjääri avamisel
tuleb vastavalt mäetööde etappidele mäeeraldiselt raadata mets, vajadusel juurida kännud ning
seejärel koorida katend. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult ning ladustada
mäeeraldisel ja selle teenindusmaal.
Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada kaevandatud ala täitmiseks ja
bioloogiliseks korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada
vastavalt kehtivale seadusele.
Kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit. Varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele ning
transporditakse karjäärist välja. Vajadusel toimub eelnevalt materjali töötlemine.
Konkreetne kaevandamise tehnoloogia ja selleks kasutatavad masinad määratakse
kaevandamise projektiga, mis koostatakse peale keskkonnaloa väljastamist.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Kruusa kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm ja
maastikupildi visuaalne muutumine.
Kaisma kruusakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja
kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri
pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav
(kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator,
kallur.
Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71
“Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB.
Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris
töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud. Ekskavaatorite,
buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB. Müraallikast
eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel
38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Lähimad elumajad jäävad
katastriüksustele Nurga (63801:001:0558), Silla (27601:001:0080) ja Paju (27601:001:0108).
Talu õuealad jäävad mäeeraldise piirist 150-300 m kaugusele.
Müraleviku määramiseks on kasutatud müra kaardistamise tööriista NoiseTools (ISO9613-
2:2024). Mürakaardi koostamisel on arvesse võetud kolme müraallikat, kus iga müraallika
müratase on määratud ekskavaatorist 15 meetri kaugusel mõõdetud väärtuse alusel – 82 dB(A).
Kaardile on märgitud kolm vastuvõtupunkti, üks iga lähima kinnistu kohta. Karjääri
teenindusmaale on kavandatud müratõkkevall ning kaardi koostamisel on kasutatud haljastuse
filtrit, mis arvestab karjääri ümbritsevat puude ja põõsaste olemasolu ning reljeefi liigestatust
(joonis 1).
Joonis 1 Mürakaart Kaisma karjääris kaevandamisel
Mürakaardi analüüsi tulemusel selgub, et müratase lähimate kinnistute suunal jääb vahemikku
14–19 dB, mis on oluliselt alla päevastele ja öistele keskkonnamüra piirväärtustele. Kõrgeim
müratase 80+ dB jääb vaid karjääri tööalale ning ei ulatu elamupiirkondadeni. Tuleb ka meeles
pidada, et mudeldatud olukorra puhul töötavad masinad kõige piiriäärsemas alas, mis on ajutine
olukord. Seega võib eeldada, et müratase lähimate kinnistute juures, ei ületa lubatud
maksimaalset mürataset.
Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus
kruus niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on
võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Kruusa ladustamisel
puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10
faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 8 tuh m3 korral on tahkete osakeste
summaarne heitkogus 0,009 t ja PM10 osakeste heitkogus 0,004 t ning keskkonnaministri
14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused,
millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid
kaevandamistegevuse käigus ei ületata.
Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst
lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas
Kaisma kruusakarjääri on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate
mehhanismide kasutamine, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet.
Taotletavas Kaisma kruusakarjääris on kogu varu veepealne, millest tulenevalt pole põhjust
arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt
veekogude veetasemele ja -varustusele.
Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava
tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks
määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras
seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad.
Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga
seotud tegevusalal (nt põllumajandus).
Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega
õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel
teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal.
Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii, mis kaevandamistööde käigus võib
juhtuda, on diiselkütuse või õli leke masinatest. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et
kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete
tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud
plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti
eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.
Taotletavas Kaisma kruusakarjääri on kaevandamine majanduslikult otstarbekas ning sellest
tulenevalt tuleb loa andjal eelnevalt kaaluda antud asukoha väärtuslike alade säilimist võrreldes
maavara kasutusele võtmisega, sh kaevandamisega kaasnevaid mõjusid väärtuslikele
maastikukomponentidele ning vajadusel rakendatavaid leevendusmeetmeid.
Kaisma kruusakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal
turustatakse ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal
aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või
võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse
käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis-
jäätmekava.
Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline
korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt
koostatakse samuti esimesel võimalusel.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Taotletava Kaisma kruusakarjääri mäeeraldisel on soodsad tingimused ammendatud ala
korrastamiseks Keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa
korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta
esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatud nõuetele vastavaks
metsamaaks.
Metsamaaks korrastatakse 6,17 ha suurune ala. Nõlvad ja karjääri põhi kaetakse minimaalselt
0,1 m paksuse katendi kihiga, milleks kulub kooritud katendist minimaalselt 6,2 tuh m3
materjali. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada vastavalt kehtivale
seadusele.
Karjäärinõlvad tuleb tasandada nõlvusele vähemalt 1:1,4. Otstarbekas on nõlvad jätta sobiva
püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus. Koostatava korrastamise projekti käigus
pannakse paika täpsemad tingimused kaevandatud maa efektiivsemaks korrastamiseks.
Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt koostatavale Kaisma kruusakarjääri
korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud.
Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12
„Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa
korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise
kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“
kehtestatule.
Vastavates töödes on karjääride veekoguks, rohu- ja metsamaaks korrastamisel projekteeritud
tööde maksumuseks kujunenud 1700...2400 eurot hektari kohta. Arvestades keskmist
ühikumaksumust 2000 eurot, kujuneb Kaisma kruusakarjääri korrastamise eeldatavaks
maksumuseks 6,17 x 2000 ≈ 12 400 eurot.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Kauri Kiiman / allkirjastatud digitaalselt /
AS Tariston
Mäenduse valdkonna juht
Taotluse koostas 25.06.2025. a.
Tauri Põldema / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mäeinsener
KORRALDUS
21.04.2025 nr 13-5/25-41
Pärnu maakonna Kaisma dolokivimaardla
registrikande muutmine
OÜ Inseneribüroo STEIGER esitas Eesti Geoloogiateenistusele Kaisma dolokivimaardla
täiendava madalamargilise ehitusdolokivi ja täitekruusa aktiivse reservvaru kinnitamise
aruande „Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga
01.03.2025)“ (registreeritud nr-ga 13-2/25-660; edaspidi aruanne).
Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal. Keskkonnaamet on andnud
27.07.2023 korraldusega nr DM-124000-13 välja geoloogilise uuringu loa nr L.MU/519011.
Luba on muudetud Keskkonnaameti 19.02.2025 korraldusega nr DM-131124-2 (muudeti tööde
teostajat).
Maavaravaru on arvutatud plokkides 2, 3 ja 4, mis paiknevad Pärnu maakonnas Põhja-
Pärnumaa vallas Kaisma külas katastriüksusel Maardla (tunnus 63801:001:0220). Aruandes
moodustatud plokid asuvad täielikult Kaisma uuringuruumi piires.
Kaisma uuringuruumi teenindusala kattub osaliselt maavarade registris arvel oleva Kaisma
dolokivimaardla (registrikaart nr 590) aktiivse reservvaru plokiga 1. Maavarade registri järgi
on Kaisma dolokivimaardlas pindalaga 149,96 ha seisuga 05.12.2017. a arvel ehitusdolokivi
aktiivset reservvaru 13 451 tuh m³.
Maavarade registrisse kandmiseks esitatav plokid 2 aR ja 3 aT jäävad 3,56 ha ulatuses Kaisma
dolokivimaardla aktiivsele reservvarule (plokk 1 aR). Kuna ploki 1 aR lamam on uutest
moodustatud plokkidest sügavamal, siis pindalaliselt plokk 1 aR ei muutu. Töö tulemusena
väheneb ploki 1 varu kogus (13 451 tuh m³) 170 tuh m³ võrra. Pärast varu ümberhindamist on
ploki 1 aR pindala jätkuvalt 149,96 ha, aga tehnoloogilise dolokivi varu 13 281 tuh m³.
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52
„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) nõuetest. Uuritud maavara liigitus madalamargiliseks
ehitusdolokiviks ja täitekruusaks.
Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel
maavarade registri kandeid.
Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere /
[email protected] / www.egt.ee
Registrikood 77000387
Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, määrus nr 52 § 45 lõike 2,
keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu
pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja
nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks
tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja
taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11
lg 7 alusel:
1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande alusel seisuga 01.03.2025
maavarade registris Kaisma dolokivimaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud
piirides varu järgmiselt:
1.1. tehnoloogilise dolokivi aktiivne reservvaru 149,96 ha pindalal - 13 281 tuh m³. (aruandes
1 plokk),
1.2. madalamargilise ehitusdolokivi aktiivne reservvaru 6,10 ha pindalal 172 tuh m³ (aruandes
2 plokk);
1.3. madalamargilise ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru 6,10 ha pindalal 129 tuh m³ (aruandes 3
plokk), kogumahus veepealne;
1.4. kaasneva maavarana täitekruusa aktiivne tarbevaru 6,17 ha pindalal 112 tuh m³ (aruandes
4 plokk), kogumahus veepealne.
2. Viia registrisse (registrikaart nr 590) kande muudatus vastavalt korralduse punktile 1.
3. Korraldus teha teatavaks AS Tariston-le, OÜ Inseneribüroo STEIGER-le, Keskkonnaametile
ja Põhja-Pärnumaa vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse
seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirli Sipp Kulli
Direktor
Mihkel Annusver
Maavarade registri osakonna spetsialist
5331 7112
[email protected]
2 (2)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna
Kaisma uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.03.2025)
Töö nr 25/5112
Tallinn 2025
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437
Männiku tee 104/1 E-mail:
[email protected] ak EE701010220051598014
11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, SWIFT EEUHEE2X
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 2
Kinnitan:
Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/
Juhatuse liige
Geoloogilise uuringu tegid:
Mairy Tammekänd /allkirjastatud digitaalselt/
Geoloogiainsener
Kaarel Mänd /allkirjastatud digitaalselt/
Hüdrogeoloog
Sven Siir /allkirjastatud digitaalselt/
Geoloogiainsener
Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/
Joonestaja
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 3
ANNOTATSIOON
Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga
01.03.2025).
Aruanne ühes köites, teksti 33 lk, 13 tekstilisa, 4 graafilist lisa, 5 elektroonilist lisa.
OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, 2025.
Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER AS-i
Tariston tellimusel. Kaisma uuringuruumi teenindusala pindalaga 6,17 ha asub Pärnu
maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas riigile kuuluval kinnistul Maardla (63801:001:0220).
Geoloogilise uuringu eesmärk oli uurida mahajäetud ja korrastamata kunagise Krahvi
karjääri ala piires võimalikku kaevandamata maavara kogust, kasuliku kihi paksust ja
kvaliteeti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab
hiljem taotleda alale keskkonnaluba maavara kaevandamiseks.
Geoloogilise ehituse ja maavara kvaliteedi väljaselgitamiseks tehti esialgu uuringuruumi
6 kaevandit. Kaevandite rajamisel selgus, et kvaternaarisetete lamamiks olev dolokivi
jääb vaid ~2 m sügavusele maapinnast. Dolokivi kvaliteedi väljaselgitamiseks puuriti
uuringuruumi üks puurauk kuni lubatud uurimissügavuseni 7 m.
Tööde käigus rajati uuringuruumi 6 kaevandit sügavusega kuni 2,7 m ja üks puurauk
sügavusega 7,0 m. Kaevanditest võeti kokku 10 proovi setete terastikulise koostise
määramiseks ja 1 koondproov kruusa purunemiskindluse katseks. Puursüdamikust võeti
2 proovi dolokivist valmistatud killustiku purunemis- ja külmakindluse määramiseks.
Kaisma uuringuruumi kasuliku kihi moodustavad Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised
setted valdavalt väga peeneteralise liiva täitega kruus ning Siluri ladestu Wenlocki
ladestiku Muhu kihistu biohermne dolokivi.
Kvaternaarisetteid katab keskmiselt 0,3 m paksune kasvukiht, mille all lasuvad kruus ja
kruusakas liiv. Kvaternaarisetete keskmine paksus uuringuala piires on 1,8 m (plokk
4 aT). Täitekruusa ploki lamamiks on dolokivi. Ehitusdolokivi keskmine paksus
moodustatud plokkides on vastavalt 2,8 m (plokk 2 aR) ja 2,1 m (plokk 3 aT). Ploki 3 aT
ja 4 aT varu lasub kogu ulatuses põhjavee tasemest kõrgemal, plokk 2 aR varu osaliselt
põhjavee tasemest allpool.
Töö tulemusena arvutati varu 6,17 ha pindalal kolmes plokis - plokk 2 aR, 3 aT, 4 aT.
Laboratoorsete analüüside tulemusel vastavad kvaternaarisetted täitekruusale esitatud
nõuetele ja karbonaatkivim madalamargilisele ehitusdolokivile. Kaalutud keskmiste
näitajate andmeil vastab uuringuruumis moodustatud plokis 4 lasuv kruus täitekruusa
nõuetele, kus peenosiste sisaldus on 10,4%, osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on 39,0%
ja purunemiskindlus Los Angelese katsel on 44%, vastates kategooriale LA45.
Uuringuruumis moodustatud plokk 2 aR ja 3 aT maavaraks on madalamargiline
ehitusdolokivi, mille purunemiskindlus Los Angelese katsel on 34 - 36%, keskmiselt
35%, vastates kategooriale LA35 ja külmakindlus 1,5 - 1,8%, keskmiselt 1,6%, vastates
külmakindluskategooriale F2.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 4
Eesti Geoloogiateenistusele tehakse ettepanek liita Kaisma uuringuruumi piires hinnatud
varu Kaisma dolokivimaardla koosseisu (registrikaart 590), milles võtta maavaravaru
arvele seisuga 01.03.2025 järgmiselt:
- madalamargilise ehitusdolokivi aktiivset reservvaru 6,10 ha pindalal 172 tuh m3
(plokk 2);
- madalamargilise ehitusdolokivi aktiivset tarbevaru 6,10 ha pindalal 129 tuh m3
(plokk 3), kogumahus veepealne;
- kaasneva maavarana täitekruusa aktiivset tarbevaru 6,17 ha pindalal 112 tuh m3
(plokk 4), kogumahus veepealne.
Võtmesõnad: geoloogiline uuring, AS Tariston, Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald,
Kaisma dolokivimaardla, puuraugud, kaevandid, dolokivi, madalamargiline ehitus-
dolokivi, liiv, kruus, täitekruus, aktiivne tarbevaru, aktiivne reservvaru.
Koostas: Mairy Tammekänd
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 5
SISUKORD
ANNOTATSIOON .....................................................................................3
1. SISSEJUHATUS ....................................................................................7
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS..............................8
3. GEOLOOGILINE UURITUS.............................................................12
4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ...............................................14
4.1. Uuringupunktide rajamine ja proovide võtmine ........................................... 14
4.2. Laboratoorsed tööd ........................................................................................... 15
4.3. Topograafilised tööd ......................................................................................... 15
4.4. Kameraaltööd .................................................................................................... 15
4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ............................................................ 17
5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED
TINGIMUSED......................................................................................18
5.1. Kvaternaarisetted .............................................................................................. 18
5.2. Aluspõhjakivimid .............................................................................................. 19
5.3. Hüdrogeoloogilised tingimused ........................................................................ 21
6. MAAVARA KVALITEET ..................................................................23
6.1. Kvaternaarisetted .............................................................................................. 23
6.2. Aluspõhjakivimid .............................................................................................. 24
7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ...................................................26
8. VARU ARVUTUS ................................................................................28
8.1. Ploki 2 aR varu arvutus .................................................................................... 28
8.2. Ploki 3 aT varu arvutus .................................................................................... 29
8.2. Ploki 4 aT varu arvutus .................................................................................... 29
8.4. Muudatused maavarade registris .................................................................... 30
9. KOKKUVÕTE .....................................................................................31
10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................32
TEKSTILISAD
1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/519011 .............................................................. 33
2. Uuringupunktide kataloog ...................................................................................... 35
3. Proovide kataloog ................................................................................................... 36
4. Geoloogilised kirjeldused ....................................................................................... 37
5. OÜ Inseneribüroo STEIGER labori protokoll ........................................................ 40
6. Kruusa lõimise kaalutud keskmiste arvutused ja dolokivi füüs-meh näitajad ....... 44
7. Varu arvutuse tulemused ........................................................................................ 45
8. Varu arvutuse plokkide piiripunktide koordinaadid ............................................... 47
9. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ................................................................ 49
10. Uuringupunktide likvideerimise akt ....................................................................... 50
11. KKA korraldus maa korrastamise akti heakskiitmise kohta .................................. 54
12. Maa- ja Ruumiameti 10.03.2023 kiri nr 9-3/23/4051-2 ......................................... 56
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 6
13. Tellija arvamus ....................................................................................................... 58
Eesti Geoloogiateenistuse korraldus varu kinnitamise kohta
GRAAFILISED LISAD
1. Graafiline lisa 1 (plaan).pdf. Mõõtkava 1 : 1000
2. Graafiline lisa 1 (plaan).tif. Mõõtkava 1 : 1000
3. Graafiline lisa 2 (lõiked).pdf. Mõõtkava hor 1 : 1000, vert 1 : 100
4. Graafiline lisa 2 (lõiked).tif. Mõõtkava hor 1 : 1000, vert 1 : 100
ELEKTROONILISED LISAD
1. Isojooned_ploki 3 aT lasum_EH.dgn
2. Isojooned_ploki 3 aT lamam_EH.dgn
3. Isojooned_ploki 4 aT lasum_EH.dgn
4. Isojooned_ploki 4 aT lamam_EH.dgn
5. ploki piirid.dgn
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 7
1. SISSEJUHATUS
Geoloogiline uuring Kaisma uuringuruumis tehti AS-i Tariston tellimisel. Geoloogilise
uuringu eesmärk oli uurida mahajäetud ja korrastamata kunagise Krahvi karjääri ning töö
tulemusel välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, seal levivate purdsetete
kvaliteet, kasuliku kihi paksus, selle levik ja maht ning kaevandamistingimused.
Geoloogiline uuring tehti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna
ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba.
Keskkonnaameti 27.07.2023 korralduse nr DM-124000-13 alusel väljastati AS-le
Tariston Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr L.MU/519011 kehtivusajaga
kolm aastat (Lisa 1).
Välitööl 2025. a jaanuaris rajati roomikekskavaatoriga 6 kaevandit. Uuringupunktides
määrati katendi ja kasuliku kihi paksused. Kaevandite põhjal selgus, et kvaternaarisetete
lamamis avaneb dolokivi ~2 m sügavusel maapinnast. Kuna uuringuloas määratud
uurimissügavus (7 m) lubas, puuriti kvaternaarisetete lamamis oleva dolokivi kvaliteedi
välja selgitamiseks 2025. a jaanuaris südamikpuurimise meetodil 1 puurauk. Uuringuloa
omaniku soov oli uurida aluspõhja-kivimite sobilikkust ehitusmaterjaliks.
Kaevanditest võeti kokku 10 proovi, millest tehti terastikulise koostise analüüsid. Lisaks
tehti ühest koondproovist kruusa füüsikalis-mehaaniline katse. Puursüdamikud kirjeldati
ja fotografeeriti ning võeti 2 proovi dolokivi killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste
hindamiseks. Kuna nii kaevandites kui ka puuraukudes vett ei olnud, siis
hüdrogeoloogilisi töid ei tehtud. Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER
akrediteeritud ehitusmaterjalide laboratooriumis (EAK L202). Uuringuruumi
teenindusala mõõdistati topograafiliselt mõõtkavas 1 : 1000. Välitööde ja laboratoorsete
analüüside tulemuste põhjal koostati käesolev aruanne.
Geoloogilise uuringu välitööd tegi geoloogiainsener Sven Siir, hüdrogeoloogilise
hinnangu koostas hüdrogeoloog Kaarel Mänd ja uuringuaruande koostas
geoloogiainsener Mairy Tammekänd. Topograafilise mõõdistamise tegi 2025. a jaanuaris
geodeet Arles Tehu. Graafilised lisad vormistas ja varu arvutas joonestaja Kaja Paat.
Maavara geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti Keskkonnaministri 17.12.2018. a välja
antud määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu
kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi,
järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba
omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks.“
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 8
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS
Kaisma uuringuruum teenindusala pindalaga 6,17 ha asub Kaisma külas Põhja-Pärnumaa
vallas Pärnu maakonnas. Uuringuruum asub kinnistul Maardla (63801:001:0220), mille
sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeerium ja volitatud asutuseks Maa- ja Ruumiamet.
Uuringuruum asub Vändra alevist ~17 km kaugusel lääne suunas, Järvakandi alevist
~10 km kaugusel lõuna suunas ning on Rapla - Järvakandi - Kergu tugimaantee nr 27
~1,3 km kaugusel loode suunas. Uuringuruumile lähimad asulad on Kaisma küla ~1 km
kaugusel ida suunas ning Kergu küla ~1,1 km kaugusel kagu suunas (Joonis 2.1).
Joonis 2.1. Kaisma uuringuruumi asukoha plaan. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-
ja Ruumiameti kaardirakendust.
Uuringuruum piirneb põhja suunas katastriüksustega Nutumetsa (27601:001:0087), Paju
(27601:001:0109), ida suunas katastriüksusega Kandimaa (27601:001:0021), lõuna
suunas katastriüksustega 2760011 Järve tee L1 (92901:001:0275) ja Järve tee
(63801:001:0452) ning lääne suunas katastriüksustega Krahvi terviserada
(27601:001:0187) ja Krahvi prügila (27601:001:0188) (Joonis 2.2).
Kaisma uuringuruumi lõunapiirist ~3 m kaugusel paikneb avalikus kasutuses olev kohalik
Järve tee (nr 2760011). Uuringuruumi kirdeosast ~2 m kaugusel asub avalikus kasutuses
olev kohalik Silla tee (nr 2760013), millelt hargneb kohalik Krahvi tee (nr 2760012), mis
jääb uuringuruumi läänepiirist ~3 m kaugusele. Tee kaitsevööndite ulatus koos-
kõlastatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse käigus.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 9
Joonis 2.2. Kaisma uuringuruum ja uuringuruumi lähedusse jäävad piirangud. Plaani
koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaardirakendust.
Uuringuruum ei paikne tiheasustusega alal. Uuringuruumist ~500 m raadiusese jääb
kokku seitse majapidamist. Lähim asub uuringuruumile ~150 m edelas kinnistul Nurga
(63801:001:0558). Kaisma uuringuruumi teenindusala lääneosas asub geodeetilise võrgu
punkt Kaisma (vid tunnus 34532). Nimetatud geodeetilise võrgu punkti (GPA ID 34532)
võib tulevikus likvideerida ja selle asendamine ei ole vajalik (Lisa 12). Kaisma
uuringuruumist ~165 m kaugusel lõunas paikneb elektriõhuliin alla 1 kV 108918LK (vid
tunnus M8819246). Kaisma uuringuruumi teenindusala ei kattu looduskaitse ega Natura
2000 alaga, samuti ei jää siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku.
Kaisma uuringuruum paikneb kunagise Krahvi karjääri põhjapoolsel mäeeraldisel.
2014. a OÜ Eesti Geoloogiakeskus koostatud „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud
ehitusmaavarade karjääride revisjon Lääne-Eestis“ aruande järgi on maavara
kaevandatud uuringuruumi kesk- ja idaosas ~3,8 ha suurusel alal osaliselt dolokivi
lasumini ning ala on jäetud korrastamata. Uuringuruumi teenindusala maapinna reljeef
on ebatasane. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 49 - 53 m (Fotod 2.1; 2.2;
2.3).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 10
Foto 2.1. Vaade Kaisma uuringuruumi alale Silla teelt (Foto: Arles Tehu, 29.01.2025).
Foto 2.2. Osaliselt metsastunud mahajäetud karjäär (Foto: Arles Tehu, 29.01.2025).
Foto 2.3. Osaliselt metsastunud mahajäetud karjäär (Foto: Arles Tehu, 29.01.2025).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 11
Kaisma uuringuruumi teenindusala keskpunkti geograafilised koordinaadid on 58°68'83''
pl ja 24°74'64'' ip (Eesti baaskaart M 1 : 50 000 leht nr 6312 Järvakandi).
Kaisma uuringuruumi teenindusala kattub osaliselt maavarade registris arvel oleva
Kaisma dolokivimaardla (registrikaart nr 590) aktiivse reservvaru plokiga 1. Maavarade
registri järgi on Kaisma dolokivimaardlas pindalaga 149,96 ha seisuga 05.12.2017. a
arvel ehitusdolokivi aktiivset reservvaru 13 451 tuh m3. Uuringuruumist ~2,1 km
kaugusele kirdesse jääb Sohlu kruusamaardla (registrikaart nr 969), millel paikneb
Osaühing Eesti Killustikule kuuluv Sohlu kruusakarjääri mäeeraldis (keskkonnaluba nr
KL-515217, kehtiv kuni 31.12.2028). Kaisma uuringuruumi piires hinnatav varu
esitatakse liitmiseks Kaisma dolokivimaardla koosseisu.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 12
3. GEOLOOGILINE UURITUS
Kaisma uuringuruumis on tehtud nii kruusa-liiva kui ka dolokivi geoloogilisi uuringuid.
1962. a tegi RPI „Eesti Põllumajandusprojekt“ geoloogilise uuringu alal, mis osaliselt
kattub uuringuruumi kesk- ja idaosaga. Uuringuruumist idas paiknes varem Pärnu Teede
Valitsuse poolt kaevandatud ala. Uuringu käigus rajati kokku viis šurfi, millest kaks
paiknesid Kaisma uuringuruumi idaosas. Katendi moodustas kruusasegune kasvukiht
keskmise paksusega 0,2 m. Kasuliku kihi moodustas peene- kuni jämedateraline liiva
vahetäitega kruus (osakeste suurus >5 mm) munakate ja rahnudega. Kasuliku kihi
keskmine paksus oli 2 m. Lamami moodustas moreen. Uuringuga võeti Krahvi karjääris
5,32 ha suurusel alal kruusa varu arvele 100 tuh m3.
1967. a tegi RPI „Eesti Põllumajandusprojekt“ geoloogilise uuringu alal, mis osaliselt
kattub Kaisma uuringuruumi kirdeosaga. Uuringu eesmärk oli laiendada 1962. a loodud
mäeeraldist, sest maavaravarud olid enamuses ammendunud. Uuringu käigus rajati
kokku kuus šurfi, millest kaks paiknesid Kaisma uuringuruumi lääneosas. Katendi
moodustas kasvukiht keskmise paksusega 0,2 m. Kasuliku kihi moodustas segateraline
kruus (osakeste suurus >5 mm) klibu ja veeristega. Kasuliku kihi keskmine paksus oli
1,5 m. Lamami moodustas moreen. Uuringuga võeti 6,09 ha suurusel alal kruusa varu
arvele 90 tuh m3.
1970. a tegi RPI „Eesti Põllumajandusprojekt“ geoloogilise uuringu alal, mis osaliselt
kattub Kaisma uuringuruumi põhjaosaga. Uuringu eesmärk oli laiendada 1962. a ja
1967. a loodud Krahvi mäeeraldist põhja ida ja lõuna suunas. Uuringu käigus rajatud
šurfide arv on teadmata. Katendi moodustas kasvukiht keskmise paksusega 0,2 m.
Kasuliku kihi moodustas segateraline kruus (osakeste suurus >5 mm) munakatega.
Kasuliku kihi keskmine paksus oli 2 m. Lamami moodustas moreen. Uuringuga võeti
25,9 ha suurusel alal kruusa varu arvele 500 tuh m3.
Kaisma uuringuruumi ja selle lähiümbrusesse on tehtud mitmeid aluspõhja puurauke.
1981. a rajati Eesti Geoloogia Valitsuse poolt teostatud klaasidolomiitide otsingu- ja
revisjonitööde käigus Kaisma uuringuruumi ja lähedusse kokku 6 puurauku ja tehti 37
proovi lühendatud keemilise koostise analüüsi. Puuraukudest üks (25-81, abs kõrgus
52,79 m, EH2000) jääb Kaisma uuringuruumi teenindusala keskosasse. Puuraugus oli
aluspõhja abs kõrgus 47,89 m (EH2000). Pinnakate oli esindatud kruusliivaga. Dolokivi
varu arvutati aktiivse reservvaruna.
Eesti Maavarade Komisjoni 21.12.1999. a protokollilise otsusega nr 55 kanti Kaisma
dolokivimaardla maavarade registrisse, koostati maardla registrikaart nr 590, kus 1981. a
uuringule tuginev aktiivne reservvaru 6322 tuh m3 anti ühes plokis pindalal 83,19 ha,
keskmise paksusega 7,6 m.
1997.a. tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus (Korbut, jt., 1997) Eesti dolomiidimaardlate
tooraine omaduste analüüsi magneesiumi ja tulekindlate materjalide valmistamise
seisukohast. Tehnoloogiline dolomiit määratleti kui maavara, mille kasutamine tugineb
tema keemilisele koostisele nii looduslikul kui põletatud kujul. Andmestik Eesti
dolomiidi keemilisest ja mineraalsest koostisest ning tootmisharude nõuetest näitas rea
maardlate ja perspektiivalade dolomiidi osalist sobivust tehnoloogiliseks tooraineks.
Sealhulgas osutus, et Kaisma maardla, mida uuriti 1980.-1981. a (Lodjak, 1981), võib
olla kasutatav tulekindlate materjalide, magneesiumhüdroksiidi, metallilise
magneesiumi, räbusti ja abrasiivide tootmiseks jms. Aruande vaatas läbi EMK (protokoll
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 13
nr 97-34, 10.09.1997) ja soovitas Eesti Geoloogiakeskusel teostada geoloogilised tööd
tehnoloogilise dolomiidi kvaliteedi, leviku ja varu määramiseks aruandes soovitatud
maardlatel ja perspektiivaladel, sh ka Kaisma maardlal.
2003. a tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus Dolomiidimaardlate revisjoni (IV etapp –
Kaisma) (Korbut, jt. 2003). Dolokivi koostist ja omadusi analüüsiti tulekindlate
materjalide valmistamise, metallurgia- ja keemiatööstuse toorainena, soojusisolatsiooni-
materjali (soveliidi) ning tehnoloogilise toorainena. Uuringualal puuriti 10 puurauku.
Puurimise maht oli 167,9 m, keskmine süqavus 16,8 m. Kõik puuraugud prooviti,
keemiliseks analüüsiks võeti 51 proovi. Proovimise maht on 134,7 m, proovi keskmine
pikkus 2,6 m. Tehnoloogilise dolokivi lasundi keskmine paksus oli 8,97 m, kõikudes
küllaltki laiades piirides: 4,7-12,4 m. Keskmiselt 5,89 m lasundist lasus ülalpool
veetaset. Uuringutööde tulemusel arvutati pindalal 149,96 ha tehnoloogilise dolokivi
aktiivne reservvaru – 13 451,4 tuh m3, millest 8832,6 tuh m3 lasus ülalpool veetaset.
Aktiivne reservvaru, mis oli arvel 1981. a. tööde alusel, hinnati täielikult ümber 2003. a
uuringuga.
Maavarade registri järgi on Kaisma dolokivimaardlas (registrikaart nr 590) pindalaga
149,96 ha seisuga 05.12.2017. a arvel ehitusdolokivi aktiivset reservvaru 13 451 tuh m3.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 14
4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT
Keskkonnaameti 27.07.2023 a kirjaga nr DM-124000-13 väljastatud geoloogilises
uuringu loas (L.MU/519011, kehtivusajaga 27.07.2023 - 27.07.2026) on lubatud Kaisma
uuringuruumis kaevata kuni 18 kaevandit ning puurida kuni 18 puurauku sügavusega
kuni 7 meetrit. Välitööd tehti kahes etapis: esmalt uuriti kaevanditega kvaternaarisetteid
ja pärast seda ühe puurauguga karbonaatkivimeid. Kuna kaevandid ja puuraugud olid
kuivad, siis hüdrogeoloogilisi töid ei tehtud.
Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise
uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele-
võtmiseks” toodud nõuetest.
4.1. Uuringupunktide rajamine ja proovide võtmine
Kõigepealt rajati 23.01.2025. a roomikekskavaatoriga 6 kaevandit sügavusega kuni
2,7 m. Uuringuvõrgu tihedus oli keskmiselt 150 m. Kuna lubatud uurimissügavus
võimaldas, rajati 28.01.2025. a uuringuruumi keskosasse üks aluspõhja puurauk.
Puurimistööd tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER. Puurauk rajati puurpingiga Massenza
MI8 trosstõmbega südamikpuurimise meetodil.
Foto 4.1. Kaevandite rajamine Kaisma uuringuruumis. Korrastatud kaevand K-2/25
(Sven Siir, 23.01.2025, N 58˚41'17" ja E 24˚44'46").
Uuringupunktid likvideeriti kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide
võtmist. Likvideerimiseks kasutati väljatõstetud materjali, maapind tasandati ning
taastati uuringueelne seisund. Puuraugust eemaldati manteltoru ja täideti killustiku
sõelmetega. Kõige ülemine osa täideti mullakihi paksuses mullaga. Uuringupunktide
likvideerimise kohta on koostatud vastav akt (Lisa 10), mille on heaks kiitnud
Keskkonnaamet (Lisa 11).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 15
4.2. Laboratoorsed tööd
Välitöödel võeti kaevanditest kokku 10 proovi setete terastikulise koostise määramiseks.
Proovide pikkus oli 0,5 - 1,4 m, keskmiselt 1,0 m. Proovid võeti kasuliku kihi ulatuses,
litoloogiliste erimite kaupa (Lisa 3, 4).
Terastikuline koostis määrati OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (EAK
L202). Sõelanalüüsiks kasutati standardile EVS-EN 993-1 (akrediteeritud katse)
vastavaid ja uuringukorras nõutavaid sõelu ava läbimõõtutega 125; 80; 63; 40; 31,5; 20;
16; 12,5; 8; 6,3; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125 ja 0,063 mm.
Puuraugust saadud puursüdamik kirjeldati, fotografeeriti ja andmed digitaliseeriti (Lisa
3, 4). Laboriuuringud dolokivi killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste (purunemis-
kindlus, külmakindlus) määramiseks tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis
(Lisa 5). Katsed teostati standardite EVS-EN 1097-2 ja EVS-EN 1367-1 nõuete kohaselt.
Kokku võeti füüsikalis-mehaaniliste omaduste selgitamiseks 2 proovi külmakindluse ja
purunemiskindluse määramiseks.
Kuna varasemate geoloogiliste andmete põhjal on aluspõhjakivimid Kaisma piirkonnas
keemiliselt koostiselt ühtlase ja väljapeetud levikuga, siis olid varasemad uuringu
andmed usaldusväärsed hindamaks Kaisma uuringuruumi dolokivi keemilist koostist.
Seega dolokivi keemilise koostise analüüse ei tehtud. Kasutati varasemate uuringute
andmeid (Korbut, 2003).
4.3. Topograafilised tööd
Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2025. a
jaanuaris OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõt-
kavas 1 : 1000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS positsioneerimisega,
seadmega Trimble R12i GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati Trimble VRS Now püsi-
jaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000
süsteemis. Plaan koostati ja uuringuruumi pindala määrati nurgapunktide koordinaatide
alusel programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Varu
arvutamiseks kasutati nimetatud programmi. Täpsemad andmed topograafilise
mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (Lisa 9).
4.4. Kameraaltööd
Geoloogilise uuringu tegemisel ja maavaravaru hindamisel lähtuti keskkonnaministri
17.12.2018. a määrusest nr 52. Antud määruse järgi saab maavara kasutusalaks määrata
ehituskruusa, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele:
- osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm >35%;
- peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <12%;
- purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel ≤35 (fraktsioonil 10/14 mm)
(standardi EVS-EN 1097-2 järgi).
Maavara käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele:
- peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <5%;
- osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm <35%.
Mainitud nõuetele mittevastavat setendit nimetatakse täiteliivaks või täitekruusaks.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 16
Purdmaterjali kirjeldamisel on kasutatud Sinisalu ja Kleesmenti poolt 2002. a koostatud
purdsetete klassifikatsiooni (Tabel 4.2), mis on võetud aluseks ka geoloogilisel kaardis-
tamisel mõõtkavas 1 : 50 000.
Tabel 4.2. Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu, Kleesment, 2002).
Terasuuruse skaala
Sette nimetus
φ mm
< -9 >512 Rahn
-8...-9 256...512 suur
-7...-8 128...256 keskmine Veeris
-6...-7 64...128 väike
-5...-6 32...64 väga jäme
-4...-5 16...32 jäme
-3...-4 8...16 keskmine Kruus
-2...-3 4...8 peen
-1...-2 2...4 väga peen
0...-1 1...2 väga jäme
1...0 0,5...1 jäme
1...2 0,25...0,5 keskmine Liiv
2...3 0,125...0,25 peen
3...4 0,063...0,125 väga peen
4...5 0,063...0,032 väga jäme
9...6 0,032...0,016 jäme
6...7 0,016...0,008 keskmine Aleuriit
7...8 0,008...0,004 peen
8...9 0,004...0,002 väga peen
>9 <0,002 Savi
Karbonaatkivimi kasutusalade määramise nõuded on järgmised:
- tehnoloogilise lubjakivi puhul ei tohi olla CaO sisaldus alla 50% ega lisandite ja
lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus üle 10%;
- tehnoloogilise dolokivi puhul ei tohi olla MgO sisaldus alla 18% ega lisandite (SiO2 +
R2O3) sisaldus üle 5%;
- kõrgemargilise ehituslubjakivi ja kõrgemargilise ehitusdolokivi puhul on
purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel 30 või väiksem ja külmakindluse
kategooria kuni F2 ning madalamargilise ehituslubjakivi ja madalamargilise
ehitusdolokivi purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 31–35 ning
külmakindluse kategooria kuni F4;
- viimistlusdolokivi ja viimistluslubjakivi on dekoratiivne ja poleeritav ning vastab
kõrgemargilise karbonaatkivimi nõuetele;
- täitedolokivi ja täitelubjakivi ei vasta eelnimetatud nõuetele ega sobi viimistluskiviks.
Kameraaltööde käigus tehti topograafiline ja varu arvutuse plaan, plaani juurde kuuluvad
geoloogilised läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutuse plaan
(mõõtkava 1 : 1000) ja geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley
PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud tehti
triangulatsiooni meetodiga. Kasuliku kihi materjali keskmiste sisalduste näitajad varu
plokkides arvutati kaalutud keskmise meetodil.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 17
4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale
Kaisma uuringuruumi geoloogiline uuring tehti vastavuses keskkonnaministri
17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning kaevan-
datud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise
projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta
aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”.
Geoloogilised välitööd (kaevandite ja puuraugu rajamine) tehti spetsiaalselt selleks
ettenähtud tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse ega õli mahajooksu
ei olnud. Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika
nõudeid. Geoloogilise uuringuga ei kasutatud keskkonnaohtlikke materjale ega aineid
ning ei reostatud põhjavett. Pärast välitöö lõppu uuringuaugud likvideeriti nõuete-
kohaselt ja taastati uuringueelne seisund. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei
tekkinud. Geoloogiliste töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 18
5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED
TINGIMUSED
Kaisma uuringuruum asub Lääne-Eesti madaliku maastikurajooni kaguosas. Maa- ja
Ruumiameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi järgi moodustab pinnakatte Võrtsjärve
alamkihistu jääjärveliste setete (Q1jrVr_lg) kruus ning uuringuruumi loode- ja põhjaosas
liustikusetted ehk moreen (Q1jrVr_g). Kvaternaarisetete lamamis avaneb aluspõhjana
Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Muhu kihistu dolokivi (S2mh).
5.1. Kvaternaarisetted
Kaisma uuringuruumi teenindusala maapinna absoluutkõrgused on 49 - 53 m
vahemikus. Kvaternaarisetete paksus on 1,0 - 2,0 m. Kaisma uuringuruumi kasulik kiht
on seotud Võrtsjärve alamkihistu jääjärveliste setete (Q1jrVr_lg) kruusa ning uuringu-
ruumi loode- ja põhjaosas liustikusetete ehk moreeniga (Q1jrVr_g) (Joonis 5.1).
Q1jrVr_g
Q1jrVr_lg
Joonis 5.1. Maa- ja Ruumiameti 1 : 50 000 geoloogilise baaskaardi järgi moodustab
pinnakatte Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised setted ja liustikusetted. Plaani
koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaardirakendust.
Kaisma uuringuruumis on kaevandite andmeil kasulik kiht esindatud veeriste- ja
munakaterikka kruusaga, mille täiteks on erineva savikusega peeneteraline liiv. Kruusa-
terad on valdavalt suurusega 2 - 7 cm, keskmiselt kuni vähe kulutatud, karbonaatse
koostisega. Esineb munakaid ja paelahmakaid läbimõõduga kuni ~70 cm. Kruusas
jämefraktsiooni (fr > 2 mm) sisaldus on keskmiselt 60%. Kruus on veidi savikas, savi-
ja tolmuosakeste sisaldus keskmiselt 10% (Fotod 5.1 ja 5.2). Kasuliku kihi paksus on
uuringupunktide põhjal 1,0 - 2,2 m, keskmine 1,7 m. Kasuliku kihi lõimise keskmisi
näitajaid on iseloomustatud maavara kvaliteedi peatükis.
Katendi paksus uuringuruumis on 0,1 - 0,5 m (keskmine 0,3 m). Katendi moodustab
kasvukiht. Kasuliku kruusakihi lasum jääb 49,5 - 51,6 m abs kõrgusele, olles tõusuga
lõuna suunas.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 19
Foto 5.1. Kruus kaevandis K-1/25 (Foto: Foto 5.2. Kruusakas savikas liiv
Sven Siir, 23.01.2025; N 58˚41'15" ja kaevandis K-3/25 (Foto: Sven Siir,
E 24˚44'42" 23.01.2025; N 58˚41'21" ja E 24˚44'48"
Kasuliku kihi lamamiks on Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Muhu kihistu dolokivi
(S2mh), mille pind jääb uuringupunktide põhjal abs kõrguste vahemikku 48,5 - 49,6 m,
olles tõusuga lõunasuunas.
5.2. Aluspõhjakivimid
Aluspõhjakivimitest avanevad Kaisma uuringuruumis Siluri ladestu Wenlocki ladestiku
Muhu kihistu dolokivi, mis ülemises intervallis murenenud.
Kivim koosneb dolomiidistunud ja deformeeritud organismide jäänustest ning nende
fragmentidest. Sageli märgistavad organisme ainult kivimi varistruktuurid. Dolokivi
värvus on valdavalt hele, kollakashall või hallikaskollane, intervalliti hallikaskirju.
Biohermne dolokivi on poorne, kohati kavernoosne, rohkete korallijäänustega.
Puursüdamik on intervalliti tugevalt purustatud ja intervalliti savikas. Kasuliku dolokivi
kihi paksus puuraugus PA-1/25 on 4,85 m.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 20
Foto 5.3. Biohermne dolokivi puuraugus PA-1/25 (Foto: Mairy Tammekänd, 29.01.2025)
Uuringuruumi geoloogilised andmed on esitatud tekstilisas 2 ja 4, kujutatud graafilisel
lisal 2 ning koondatud tabelisse 5.1.
Tabel 5.1. Kaisma uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel uuringupunktide
põhjal.
Kihi paksus
Geoloogiline (uuringupunktides
Nimetus
indeks fikseeritud), m
min max keskmine
Kasvukiht, muld Q2_s 0,1 0,5 0,3
Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu.
Kruus veeristerohke, karbonaatne. Liiv Q1jrVr_lg 1,0 2,2 1,7
peeneteraline
Dolokivi biohermne, hallikaskirju, poorne
ja kavernoosne. Rohkete S2mh 4,8+
korallijäänustega.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 21
5.3. Hüdrogeoloogilised tingimused
Kaisma uuringuruumi piirkonnas on maapinnale lähim põhjaveekiht tõenäoliselt Siluri-
Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi koosseisus ja levib Siluri ladestu Wenlocki ladestiku
dolokivides. Põhjaveekihi lamamiks võib pidada suhteliselt vettpidavaid Jaani lademe
savikaid kivimeid. Pealt on aga Siluri kivimid kaetud alla 5 m kvaternaarisetete kihiga.
Kuna 2025. a kaevandites ja puuraugus põhjavee taset ei avatud, on tõenäoline, et
kvaternaarisetted ei moodusta eraldiseisvat põhjaveekihti, vaid käituvad Siluri veekihi
aeratsioonivööna. Selle tõttu on aluspõhjas leviv põhjavesi nõrgalt kaitstud maapinnalt
lähtuva reostuse suhtes. Kohati võib kvaternaarisetetes esineda siiski lokaalseid
vettandvaid kihte, kui need on altpoolt vähem vettandvate setetega aluspõhja kivimitest
isoleeritud (nt moreen või jääjärveline savi), mis eraldavad. Taolistele „rippuvatele“
veekihtidele võivad toetuda piirkonna salvkaevud.
Aluspõhja kivimites leviva põhjavee taseme kohta on võrdlemisi vähe informatsiooni.
Siinse 7 m sügavuse puurauguga põhjavee taset ei avatud (abs ~44 m). Niisamuti ei
fikseeritud põhjavee taset uuringuruumi alale jäävas 1981. a maikuus 12 m sügavuseni
(abs ~40 m) puuritud puuraugus 25-81. Teisalt nähtub 2003. a geoloogilise revisjoni
aruandest, et Kaisma uuringuruumi piirkonnas jääb põhjavee tase abs kõrgusele 42 m
(Korbut, jt. 2003) (Joonis 5.2). Aruandes on kirjeldatud, et 2002 - 2003. aastad olid väga
sademetevaesed, mis mõjutas ka põhjavee taset. Maa- ja Ruumiameti 1:50 000
geoloogilise baaskaardi järgi on Kaisma uuringuruumi piirkonnas Siluri-Ordoviitsiumi
veekompleksi survepinna samakõrgusjoon abs kõrgusel 45 m. Lähipiirkonna
puurkaevudes registreeritud staatilised veetasemed jäävad väga laia vahemikku, alates
juulikuus mõõdetud veetasemest 42,5 m (PRK0006746) kuni jaanuarikuus mõõdetud
veetasemeni 47 m (PRK0061024). Kõik eelnev viitab võrdlemisi suurele aastaajalisele
veetasemete kõikumisele.
Joonis 5.2. Veetaseme samakõrgusjoonte skeem (Korbut, jt. 2003). Väljavõte aruandest
EGF 7566.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 22
Kaisma uuringuruumis jääb seega kruusa kiht kogupaksuses põhjavee tasemest
kõrgemale, kuid dolokivide puhul puudub piisav andmestik, et anda täpset hinnangut
põhjavee tasemest alla ja peale jäävast varust. Varasematele veetasemete andmetele
tuginedes on siiski võrdlemisi tõenäoline, et aastane keskmine veetase ei ületa dolokivide
kihis 47 m abs piiri.
Täiendavatel uuringutel sügavuti tarbevaru arvutamiseks on vajalikud hüdro-
geoloogilised tööd, mille põhjal saaks hinnata veetaseme aastaajalisi muutusi ja surveliste
põhjaveekihtide olemasolu, prognoosida kaevandamise mõju põhjavee kvaliteedile ja
kvantiteedile ning otsustada veekõrvaldamise võimalikkuse üle.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 23
6. MAAVARA KVALITEET
6.1. Kvaternaarisetted
Keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse nr 52 paragrahvist nr 29 tulenevalt käsitletakse
liiva ja kruusa maavara kasutusalade seisukohalt järgnevalt:
- tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle
4% ega Fe2O3 sisaldus üle 0,6%;
- ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi
läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%;
- ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning
osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%, ehituskruusa
purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem;
- täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta tehnoloogilise liiva, ehitusliiva ja
ehituskruusa nõuetele.
Kaisma uuringuruumi kvaternaarisetete kvaliteedi hindamisel on aluseks 6 uuringupunkti
kasulikust kihist võetud 10 proovi terastikulise koostise andmed (Lisa 3). Proovide
laboratoorsete uuringute tulemused ning nendega tehtud arvutused on esitatud lisas 6.
Kaisma uuringuruumis moodustatud ploki 4 aT põhinäitajad on koondatud tabelisse 6.1.
Kaisma uuringuruumi kasuliku kihi moodustab veeriste- ja munakaterikas kruus, mille
täiteks on erineva savikusega peeneteraline liiv. Uuringuruumis esineb kruusas veeriseid
(fr >64 mm) 15,0 - 49,1% (keskmiselt 30,0%) ja kruusaosakesi (fr 2…64 mm)
18,1 - 54,0%, keskmiselt 36,4%. Kruus on valdavalt jäme (16…32 mm). Liivaosise
(fr 2…0,063 mm) sisaldus on 27,2 - 63,8%, keskmiselt 50,6% ja valdav on väga
peeneteraline liiv (0,063…0,125 mm). Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (fr <0,063 mm) on
4,5 - 16,8%, keskmiselt 10,4% (Tabel 6.1).
Tabel 6.1. Kaisma uuringuruumi ploki 3 aT setete põhinäitajate koondtabel.
Purdsetete klassifikatsioon Maavara kasutusala
Kaisma (Sinisalu, 2002) määrus nr 52
maavara
uuringuruum
(luba nr veeris kruus liiv peenos. kruus liiv peenos.
L.MU/519011) 0,063…
>64 2…64 0,063…2 <0,063 >31,5 <0,063
31,5
min 15,0 18,1 7,1 4,5 25,8 27,2 4,5 EL
Plokk 4 aT maks 49,1 54,0 39,1 16,8 60,2 63,8 16,8 TK
kesk* 30,0 36,4 23,3 10,4 39,0 50,6 10,4 EK
aT - aktiivne tarbevaru; * kaalutud keskmine.
EL – ehitusliiv; TK – täitekruus; EK – ehituskruus.
Purunemiskindluse määramiseks moodustati kõigist proovidest üks kruusa koondproov.
Katse jaoks vajaminevate fraktsioonide saamiseks purustati proov eelnevalt laboratoorses
lõugpurustis. Kruusast saadud killustiku purunemiskindlus Los Angelese katsel on 44 ehk
purunemiskindluse kategooria on LA45. Kruus sobib kasutamiseks teede- ja üldehituses.
Kaisma uuringuruumis leviv kruus vastab terastikulise koostise ja purunemis-
kindluse alusel täitekruusale esitavatele nõuetele, milles peenosiste sisaldus on
10,4%, osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm 39,0% ja purunemiskindluse kategooria
LA45.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 24
6.2. Aluspõhjakivimid
Keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse nr 52 paragrahvist nr 22 tulenevalt on
karbonaatkivimi kasutusalade määramise nõuded järgnevad:
- tehnoloogilise lubjakivi puhul ei tohi olla CaO sisaldus alla 50% ega lisandite ja
lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus üle 10%;
- tehnoloogilise dolokivi puhul ei tohi olla MgO sisaldus alla 18% ega lisandite (SiO2 +
R2O3) sisaldus üle 5%;
- kõrgemargilise ehituslubjakivi ja kõrgemargilise ehitusdolokivi puhul on
purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel 30 või väiksem ja külmakindluse
kategooria kuni F2 ning madalamargilise ehituslubjakivi ja madalamargilise
ehitusdolokivi purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 31–35 ning
külmakindluse kategooria kuni F4;
- viimistlusdolokivi ja viimistluslubjakivi on dekoratiivne ja poleeritav ning vastab
kõrgemargilise karbonaatkivimi nõuetele;
- täitedolokivi ja täitelubjakivi ei vasta käesoleva lõike punktides 1 - 3 nimetatud
nõuetele ega sobi viimistluskiviks.
Kaisma uuringuruumis lasuva dolokivi uurimise eesmärk oli uurida seda ehitusmaterjali
toormena. Ehituskivi hindamiseks tehti füüsikalis-mehaanilised katsed – määrati kivimi
purunemis- ja külmakindlus. Kivimi keemilise koostise hindamiseks on kasutatud
Kaisma uuringuruumi jääva 1981. a uuringu puuraugu PA-25-81 (Lodjak, 1981) ja
uuringuruumist lääne ja kagu suunas ~400 m kaugusele jäävate 2003. a uuringu
puuraukude PA-1-03 ja PA-5-03 (Korbut, jt., 2003) andmeid. Keemiliste analüüside
tulemused on toodud tabelis 6.2.
Tabel 6.2. Kaisma uuringuruumi lubjakivi keemilise lühianalüüsi tulemused.
Keemiline koostis
Puuraugu nr Proovi nr Proovimise intervall, m
CaO MgO Lj.
262 4,9 7,2 29,74 21,46 1,18
PA-25-81 263 7,2 9,6 29,29 21,46 1,86
264 9,6 12,0 29,40 21,29 1,40
21 0,9 2,0 30,77 20,92 1,55
22 2,0 5,2 30,42 20,92 1,50
23 5,2 8,0 29,59 20,42 2,53
PA-1-03 24 8,0 11,0 27,69 19,17 6,25
25 11,0 13,3 29,11 19,92 4,76
26 13,3 14,7 25,56 17,51 15,56
27 14,7 18,2 24,03 16,68 19,00
46 1,4 4,2 30,53 20,50 1,59
47 4,2 5,4 30,53 20,34 2,08
48 5,4 7,6 30,30 20,42 2,03
PA-5-03
49 7,6 10,8 28,64 19,17 6,34
50 10,8 12,5 30,77 21,25 3,01
51 12,5 14,2 24,97 17,51 16,03
Antud uuringu eesmärk oli leida ehitusmaterjaliks sobivat maavara, mistõttu
karbonaatkivimit tehnoloogilise kivimi seisukohast detailsemalt ei uuritud. Samuti ei ole
tehnoloogilise karbonaatkivimi keemiliste analüüside proovide arv ja puuraukude
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 25
vaheline kaugus piisav, et maavaravaru tehnoloogilise dolokivina arvele võtta. Kuna
tehnoloogilisele dolokivile pole piisavalt turgu, ei ole see ka uuringuloa omaniku
huvisfääris.
Dolokivist valmistatud killustiku ehitusotstarbelisuse määramiseks tehti füüsikalis-
mehaanilised katsed: purunemiskindlus Los Angeles meetodil ja külmakindluse katse
destilleeritud vees külmutamis-sulatamisel. Nimetatud näitajate määramiseks võeti 2
proovi puuraugust PA-1/25. Killustiku füüsikalis-mehaanilised omadused on toodud
tekstilisas 6 ning tabelis 6.3.
Tabel 6.3. Purunemiskindluse ja külmakindluse tulemused Kaisma uuringuruumis.
PA-1/25 Proovimise Purunemiskindlus LA Külmakindlus dest.
Proovi nr intervall, m (fr 10/14) vees (fr 8/16)
1-1 2,2 4,5 36 LA40 1,8 F2
1-2 4,5 7,0 34 LA35 1,5 F2
Kaalutud keskmine 35 LA35 1,6 F2
Killustiku külmakindlus vastab kategooriale F2 ehk killustiku saab lugeda külma-
kindlaks. Killustiku purunemiskindlus on keskmiselt 35 mis annab purunemiskindluse
kategooriaks LA35. Killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste poolest vastab Kaisma
karbonaatkivim madalamargilise dolokivi nõuetele, mille purunemiskindluse tegur on
LA35 (kategooria LA35) ja külmakindluse kategooria F2 (kaalukadu 1,6%).
Vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 esitatakse Kaisma
uuringuruumi plokk 2 aR ja 3 aT kinnitamiseks madalamargilise ehitusdolokivina,
millest valmistatud killustiku purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel on
LA35 ja külmakindluse kategooria F2.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 26
7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED
Mäetehnilised tingimused Kaisma uuringuruumis täitekruusa ja madalamargilise dolokivi
kaevandamiseks ei ole keerulised. Alale on hea juurdepääs Rapla - Järvakandi - Kergu
tugimaanteelt nr 27, mis paikneb ~1,3 km kaugusel loode suunas. Kaisma uuringuruumi
lõunapiirist ~3 m kaugusel paikneb avalikus kasutuses olev kohalik Järve tee (nr
2760011), kirdeosast ~2 m kaugusel asub avalikus kasutuses olev kohalik Silla tee (nr
2760013), millelt hargneb kohalik Krahvi tee (nr 2760012), mis jääb uuringuruumi
läänepiirist ~3 m kaugusele. Teede kaitsevööndite ulatus kooskõlastatakse maavara
kaevandamise keskkonnaloa taotluse käigus.
Kaisma uuringuruum paikneb kunagise Krahvi karjääri mäeeraldisel, kus osaliselt
kaevandatud dolokivi lasumini ning ala jäetud korrastamata. Ala on osaliselt
metsastunud. Maapinna reljeef on ebatasane, absoluutkõrgused jäävad vahemikku
49 - 53 m. Mäetöid ettevalmistavas etapis langetatakse puud, juuritakse kännud ja
eemaldatakse kasulikult kihilt katend. Katendiks on kasvukiht paksusega 0,1 - 0,5 m
(keskmine 0,3 m). Katend ladustatakse eraldi mäeeraldise teenindusmaal ja seda saab
hiljem kasutada kaevandamisega rikutud maa korrastamiseks vajaliku huumuskihi
taastamiseks. Täitekruusa ploki 3 aT paksus on keskmiselt 1,8 m, katenditegur on 0,2.
Täitekruusa ploki lamam on tasane, abs kõrguste vahemikku 48,5 - 49,6 m, olles tõusuga
lõuna suunas. Kogu uuritud maavara aktiivne tarbevaru on veepealne.
Täitekruusa ploki 4 aT lamamisse jääva madalamargilise ehitusdolokivi ploki 2 aR ja
3 aT dolokivi lasundi keskmine paksus on vastavalt 2,8 m ja 2,1 m. Uuritud ploki 3 aT
dolokivivaru on veepealne ja ploki lamam on abs kõrgusel 47,0 m. Ploki 2 aR lamam on
abs kõrgusel 44,18 m ning plokis maavara tarbevaruna hindamiseks on vajalikud
täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud.
Dolokivi väljamiseks on vaja maavara kobestada, seda kas puur-lõhketöödega või
hüdrovasaraga. Pärast maavara väljamist, toodangu saamiseks, on võimalik kaevist
purustada ja sõeluda mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil. Erinevaid tooteid on
võimalik ladustada mäeeraldise teenindusmaal, mida saab vastavalt vajadusele
transportida kallurautodega.
Mäetöödel lähtutakse kehtestatud normidest ja eeskirjadest, nt müratasemete norm-
tasemed, pinnase reostumise vältimine, tolmu vältimine jms. Maavara kaevandamise
keskkonnaloa taotluse koostamise etapis käsitletakse kaevandamise tehnoloogiat
detailsemalt. Karjääri rajamiseks koostatakse vastav projekt. Paremaks tööde
korraldamiseks on soovitatav kaevandamise algusfaasis koostada ka juba korrastamise
projekt. Karjääri korrastamise suunaks sobib metsamaa, sest ka hetkel on alal kasvamas
mets ning veealust varu antud alal ilma täiendavate uuringuteta ei ole võimalik
kaevandada.
Vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud
maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu
kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ metsamaal ja rohumaal
ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 0,7 m ning haritaval maal kõrgemale kui 1 m
sügavuseni korrastatud maapinnast. Põhjendatud juhtudel võib veetase tõusta kõrgemale,
kui korrastamiseprojektis on valikut põhjendatud. Ala korrastamisel metsamaaks või
haritavaks maaks on võimalik katendiga täita kaevandatud maa-ala ning vajadusel
puudujääv osa tuua väljastpoolt ala.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 27
Uuringu ajal 2025. jaanuaris kaevandites ja puuraugus vett ei esinenud, kuid varasemate
piirkonna veetaseme andmete alusel võib veetase jääda vahemikku 42 - 47 m abs.
Karjääri korrastamise täpsem suund ja võimalused valitakse keskkonnaloa taotluse
koostamisel ning kaevandamisega rikutud maa korrastatakse korrastamisprojekti alusel,
mille koostamisel lähtutakse Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse ja maaomaniku
poolt esitatud tingimustest.
7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang
Kaisma uuringuruumi teenindusala ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga, samuti
ei jää siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku.
Kaevandamine avaldab ümbritsevale keskkonnale paratamatult mõju, muutes maapinna
reljeefi ning avaldades tihti mõju ka ümbritsevale veerežiimile. Mäetöödel järgitakse
kehtestatud norme ja eeskirjasid (sh müratasemete normtasemed, pinnase reostumise
vältimine, tolmu vältimine jms). Nii tolmu kui ka müra osas lähtutakse kehtestatud
normidest ja piirangutest. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise
korral ei kahjusta mäetööde tegemine piirkonna ökoloogilisi tingimusi.
Kaevandamine kuni abs kõrguseni 47 m mõjutab põhja- ja pinnavett vaid vähesel määral,
kuna põhjaveekihti ei avata. Reljeefimuutuse tagajärjel võib vähesel määral muutuda
karjääri lähima ümbruse pinna- ja põhjavee vooluteed. Kuna põhjavee toitumine on
korreleerub suuresti maapinna suhtelise kõrgusega, võib maavara väljamise tõttu
väheneda karjääri piires ka põhjavee toitumine. Mõjud pinna- ja põhjavee režiimile ei ole
karjäärist väljaspool tõenäoliselt reaalsuses tajutavad, eriti kuna uuringuala piires on
ajalooline kaevandamistegevus reljeefi juba mõjutanud. Katendi eemaldamisega
muudetakse karjääri piires aluspõhjaline põhjaveekiht lihtsamini reostuvaks. Reostusriski
maandamiseks tuleb kasutatavat rasketehnikat regulaarselt hooldada ning tankimine ja
hooldus peab toimuma väljaspool karjäärisüvendit, selleks spetsiaalselt ettevalmistatud
alal.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 28
8. VARU ARVUTUS
Varu arvutuse aluseks on instrumentaalselt mõõdistatud plaan mõõtkavas 1 : 1000
(graafiline lisa 1/2), 2025. a geoloogiliste välitööde tulemused ja laboratoorsete
määrangute andmed.
Varu on arvutatud 6,17 ha pindalal kolmes kohakuti paiknevas plokis
- plokk 2 aR (madalamargiline ehitusdolokivi) 6,10 ha;
- plokk 3 aT (madalamargiline ehitusdolokivi) 6,10 ha;
- plokk 4 aT (täitekruus) 6,17 ha.
Kaisma uuringuruumis hinnatud varu esitatakse kinnitamiseks Kaisma dolokivimaardla
koosseisu, sh täitekruus kui kaasnev maavara. Plokkide numeratsiooni jätkatakse Kaisma
dolokivimaardlas arvel olevatest plokkidest. Ploki koordinaadid on kantud graafilisele
lisale 1 / 2 ja toodud lisas 8. Varu arvutus on esitatud lisas 7. Varu esitatakse
kinnitamiseks seisuga 01.03.2025. a.
Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis
Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama programmi
abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid:
- maapinna mudel – kasutatud on ala 2025. a jaanuari topograafilise mõõdistamise
andmeid;
- kasuliku kihi lasumi ja lamami mudel – kasutatud on alale jäävate uuringupunktide
andmeid, mis on toodud uuringupunktide kataloogis (Lisa 2) ja tabelites 8.1 ja 8.2;
8.1. Ploki 2 aR varu arvutus
Plokk 2 aR pindalaga 6,10 ha on moodustatud Kaisma uuringuruumi osalisele pindalale.
Ploki väliskontuur on moodustatud puuraugust PA-1/25 ekstrapoleerimise teel poolele
kaugusele aktiivse tarbevaru nõutavast uuringuvõrgu tihedusest (200 m). Varu on
piiritletud ekstrapoleerimispunktidega Ep-1…Ep-4, mille andmed on saadud mudelist.
Ploki 2 aR lasumiks on ploki 3 aT lamam (abs kõrgus 47,0 m) ja lamamiks uuritud
sügavus abs 44,18 m.
Ploki 2 maavaraks on madalamargiline ehitusdolokivi ja see esitatakse arvele võtmiseks
aktiivse reservvaruna. Täiendavatel uuringutel sügavuti tarbevaru arvutamiseks on
vajalikud hügrogeoloogilised tööd, mille põhjal saaks hinnata veetaseme aastaajalisi
muutusi ja surveliste põhjaveekihtide olemasolu, prognoosida kaevandamise mõju
põhjavee kvaliteedile ja kvantiteedile ning otsustada veekõrvaldamise võimalikkuse üle.
Ploki 2 madalamargilise ehitusdolokivi aktiivne reservvaru on 172 tuh m3.
Kasuliku kihi keskmine paksus on:
172 tuh m3 ÷ 6,10 ha = 2,8 m
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 29
Tabel 8.1. Kaisma uuringuruumis moodustatud ploki 2 aR katte- ja kasuliku kihi paksused
uuringupunktides.
Puuraugu Katend* Kasulik kiht Veetase
sügavus, paksus, lamami paksus, lamami lamami abs,
nr abs, m kuupäev
m m abs, m m süg, m abs, m m
PA-1/25 51,18 7,0 4,18 47,00 2,82 7,00 44,18 - 28.01.2025
Ep-1 50,21 - 3,21 47,00 2,82 6,03 44,18 - -
Ep-2 49,33 - 2,33 47,00 2,82 5,15 44,18 - -
Ep-3 52,04 - 5,04 47,00 2,82 7,86 44,18 - -
Ep-4 52,35 - 5,35 47,00 2,82 8,17 44,18 - -
*kasvukiht, kruus ja plokk 3 aT dolokivi
8.2. Ploki 3 aT varu arvutus
Plokk 3 aT pindalaga 6,10 ha on moodustatud Kaisma uuringuruumi osalisele pindalale,
täitekruusa ploki 4 aT lamamisse ja ehitusdolokivi ploki 2 aR lasumisse. Ploki 3 aT
kontuur on moodustatud puuraugust PA-1/25 ekstrapoleerimise teel poolele kaugusele
aktiivse tarbevaru nõutavast uuringuvõrgu tihedusest (200 m). Varu on piiritletud
ekstrapoleerimispunktidega Ep-1…Ep-4, mille andmed on saadud mudelist. Ploki 3 aT
lamamiks on abs kõrgus 47,00 m, mis on varasematele veetasemete andmetele tuginedes
tõenäoline abs kõrgus, mida keskmine veetase dolokivides ei ületa.
Ploki 3 maavaraks on madalamargiline ehitusdolokivi, mis jääb põhjavee tasemest
kõrgemale.
Ploki 3 ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru on 129 tuh m3.
Kasuliku kihi keskmine paksus on:
129 tuh m3 ÷ 6,10 ha = 2,1 m
Tabel 8.2. Kaisma uuringuruumis moodustatud ploki 3 aT katte- ja kasuliku kihi paksused
uuringupunktides.
Puuraugu Katend* Kasulik kiht Veetase
sügavus, paksus, lamami paksus, lamami lamami abs,
nr abs, m kuupäev
m m abs, m m süg, m abs, m m
PA-1/25 51,18 7,0 2,15 49,03 2,03 4,18 47,00 - 28.01.2025
Ep-1 50,21 - 1,12 49,09 2,09 3,21 47,00 - -
Ep-2 49,33 - 0,31 49,02 2,02 2,33 47,00 - -
Ep-3 52,04 - 2,33 49,71 2,71 5,04 47,00 - -
Ep-4 52,35 - 2,62 49,73 2,73 5,35 47,00 - -
*kasvukiht ja kruus
8.2. Ploki 4 aT varu arvutus
Plokk 4 aT pindalaga 6,17 ha on moodustatud Kaisma uuringuruumi tervikuna.
Ploki 4 maavaraks on täitekruus, mis jääb põhjavee tasemest kõrgemale.
Ploki 4 täitekruusa on kokku 112 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on:
112 tuh m3 ÷ 6,17 ha = 1,8 m.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 30
Ploki 4 katendi maht on 17 tuh m3 ja keskmine paksus on:
17 tuh m3 ÷ 6,17 ha = 0,3 m.
Tabel 8.3. Kaisma uuringuruumis moodustatud ploki 4 aT katte- ja kasuliku kihi paksused
uuringupunktides.
Kaevandi/puuraugu Katend Kasulik kiht Veetase
abs, süg, paksus, lamami paksus, lamami lamami abs,
nr kuupäev
m m m abs, m m süg, m abs, m m
K-1/25 52,12 2,7 0,5 51,62 2,0 2,5 49,62 - 23.01.2025
K-2/25 51,08 2,1 0,3 50,78 1,8 2,1 48,98 - 23.01.2025
K-3/25 49,83 1,3 0,3 49,53 1,0 1,3 48,53 - 23.01.2025
K-4/25 50,33 1,2 0,1 50,23 1,1 1,2 49,13 - 23.01.2025
K-5/25 51,82 2,2 0,3 51,52 1,9 2,2 49,62 - 23.01.2025
K-6/25 51,15 2,2 0,3 50,85 1,9 2,2 48,95 - 23.01.2025
PA-1/25 51,18 7,0 0,1 51,08 2,05 2,15 49,03 - 28.01.2025
Eesti Geoloogiateenistusele tehakse ettepanek liita Kaisma uuringuruumi piires hinnatud
varu Kaisma dolokivimaardla koosseisu (registrikaart 590), milles võtta maavaravaru
arvele seisuga 01.03.2025 järgmiselt:
- madalamargilise ehitusdolokivi aktiivset reservvaru 6,10 ha pindalal 172 tuh m3
(plokk 2);
- madalamargilise ehitusdolokivi aktiivset tarbevaru 6,10 ha pindalal 129 tuh m3
(plokk 3), kogumahus veepealne;
- kaasneva maavarana täitekruusa aktiivset tarbevaru 6,17 ha pindalal 112 tuh m3
(plokk 4), kogumahus veepealne.
Tabel 8.4. Varu arvutuse koondtabel seisuga 01.03.2025. a.
Katendi maht,
Ploki nr, Maavara Maavaravaru, tuh m3 /
tuh m3 / keskmine
pindala nimetus keskmine paksus, m
paksus, m
2 aR, madalamargiline ehitusdolokivi
- 172 / 2,8
6,10 ha (veepealne/veealune)
3 aT, madalamargiline ehitusdolokivi
- 129 / 2,1
6,10 ha (veepealne)
4 aT, täitekruus
17 / 0,3 112 / 1,8
6,17 ha (veepealne)
8.4. Muudatused maavarade registris
Maavarade registrisse kandmiseks esitatav plokk 2 aR ja 3 aT jääb 3,56 ha ulatuses
Kaisma dolokivimaardla aktiivsele reservvarule (plokk 1 aR). Kuna ploki 1 aR lamam on
uuest moodustatud plokist sügavamal, siis pindalaliselt plokk 1 aR ei muutu. Töö
tulemusena väheneb ploki 1 varu kogus (13 451 tuh m3) 170 tuh m3 võrra (Lisa 7). Pärast
varu ümberhindamist on ploki 1 aR pindala jätkuvalt 149,96 ha, aga tehnoloogilise
dolokivi varu 13 281 tuh m3.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 31
9. KOKKUVÕTE
Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER AS
Tariston tellimusel. Kaisma uuringuruumi teenindusala pindalaga 6,17 ha asub Pärnu
maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas riigile kuuluval kinnistul Maardla (63801:001:0220).
Geoloogilise uuringu eesmärk oli uurida mahajäetud ja korrastamata kunagise Krahvi
karjääri ala piires võimalikku kaevandamata maavara kogust, kasuliku kihi paksust ja
kvaliteeti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab
hiljem taotleda alale keskkonnaluba maavara kaevandamiseks.
Geoloogilise ehituse ja maavara kvaliteedi väljaselgitamiseks tehti esialgu uuringuruumi
6 kaevandit. Kaevandite rajamisel selgus, et kvaternaarisetete lamamiks olev dolokivi
jääb vaid ~2 m sügavusele maapinnast. Dolokivi kvaliteedi väljaselgitamiseks puuriti
uuringuruumi üks puurauk kuni lubatud uurimissügavuseni 7 m.
Tööde käigus rajati uuringuruumi 6 kaevandit sügavusega kuni 2,7 m ja üks puurauk
sügavusega 7,0 m. Kaevanditest võeti kokku 10 proovi setete terastikulise koostise
määramiseks ja 1 koondproov kruusa purunemiskindluse katseks. Puursüdamikust võeti
2 proovi dolokivist valmistatud killustiku purunemis- ja külmakindluse määramiseks.
Kaisma uuringuruumi kasuliku kihi moodustavad Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised
setted valdavalt väga peeneteraline kruusakas liiv ja kruus ning Siluri ladestu Wenlocki
ladestiku Muhu kihistu biohermne dolokivi. Kvaternaarisetteid katab keskmiselt 0,3 m
paksune kasvukiht, mille all lasuvad kruus ja kruusakas liiv. Kvaternaarisetete keskmine
paksus uuringuala piires on 1,8 m (plokk 4 aT). Täitekruusa ploki lamamiks on dolokivi.
Ehitusdolokivi keskmine paksus moodustatud plokkides on vastavalt 2,8 m (plokk 2 aR)
ja 2,1 m (plokk 3 aT). Ploki 3 aT ja 4 aT varu lasub kogu ulatuses põhjavee tasemest
kõrgemal, plokk 2 aR varu osaliselt põhjavee tasemest allpool.
Töö tulemusena arvutati varu 6,17 ha pindalal kolmes plokis - plokk 2 aR, 3 aT, 4 aT.
Laboratoorsete analüüside tulemusel vastavad kvaternaarisetted täitekruusale esitatud
nõuetele ja karbonaatkivim madalamargilisele ehitusdolokivile. Kaalutud keskmiste
näitajate andmeil vastab uuringuruumis moodustatud plokis 4 lasuv kruus täitekruusa
nõuetele, kus peenosiste sisaldus on 10,4%, osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on 39,0%
ja purunemiskindlus Los Angelese katsel on 44%, vastates kategooriale LA45.
Uuringuruumis moodustatud plokk 2 aR ja 3 aT maavaraks on madalamargiline
ehitusdolokivi, mille purunemiskindlus Los Angelese katsel on 34 - 36%, keskmiselt
35%, vastates kategooriale LA35 ja külmakindlus 1,5 - 1,8%, keskmiselt 1,6%, vastates
külmakindluskategooriale F2.
Eesti Geoloogiateenistusele tehakse ettepanek liita Kaisma uuringuruumi piires hinnatud
varu Kaisma dolokivimaardla koosseisu (registrikaart 590), milles võtta maavaravaru
arvele seisuga 01.03.2025 järgmiselt:
- madalamargilise ehitusdolokivi aktiivset reservvaru 6,10 ha pindalal 172 tuh m3
(plokk 2);
- madalamargilise ehitusdolokivi aktiivset tarbevaru 6,10 ha pindalal 129 tuh m3
(plokk 3), kogumahus veepealne;
- kaasneva maavarana täitekruusa aktiivset tarbevaru 6,17 ha pindalal 112 tuh m3
(plokk 4), kogumahus veepealne.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 32
10. KASUTATUD KIRJANDUS
1. Keskkonnaministri 17. detsember 2018. a määrus nr 52. Üldgeoloogilise uurimistöö
ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks;
2. Korbut, S., Peikre, R., Vingisaar. P. 1997. Aruanne eesti dolomiidimaardlate
revisjonist magneesiumi ja tulekindlate materjalide valmistamise seisukohalt. OÜ
Eesti Geoloogiakeskus. EGF 5695;
3. Korbut, S., Peikre. R. 2003. Dolomiidimaardlate revisjon (IV etapp – Kaisma). OÜ
Eesti Geoloogiakeskus. EGF 7566;
4. Lodjak. T. 1981. Klaasidolomiitide otsingu- ja revisjonitööde aruanne. Eesti NSV
Geoloogiavalitsus. EGF 3878;
5. Maa- ja Ruumiameti geoportaal [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee/;
6. Maantoa, T., Talvistu, E., Rahumäe, V., Valt, E., Remmel, H., jt. 1990. Pärnu rajooni
liivakarjääride mäeeralduste plaanid ja seletuskirjad. Pärnu rajooni kruusa ja
kruusliivakarjääride mäeeralduste plaanid ja seletuskirjad. EGF 6781;
7. Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016. RT I 10.11.2016, 1;
8. Maavarade registri registrikaart nr 0590;
9. Põldvere, A., Rändur, M., Rohtla, R., Sinisalu, R., Põldvere, A., Rass, M., Liibert, S.
2014. Kaevandamisega rikutud ja mähajäetud ehitusmaavarade karjääride revisjon
Lääne-Eestis (Hiiu, Lääne, Pärnu, Rapla, Saare, Viljandi maakond). IV Köide.
EGF 8925;
10. Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,
kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa
korrastamise akti sisu ja vorm. Vastu võetud keskkonnaministri 07.04.2017
määrusega nr 12. RT I, 08.04.2017, 5.
50
.
86
51.78
49
Kr
.
82
2
.8
50
48.78
49
1
.5 50.66
50
.01
49.29
6 505 800 50.72
50.33
49
48.74
Silla 51.56
.70
49
27601:001:0080
1
I 50.00
Ep-1 1' 50.78 49.70
0,19 51.00
50,21
50
0,93
49,09 49.98
51
2,09 Nutumetsa
47,00
49.67
49.69
19 44,18
2,82 52.14
27601:001:0087
49.
50.58
51
91
49.36 Kaisma dolokivimaardla
52
50
19'
2
50.98 50.23
5
'
N
0
5 3
I
49.66
5
I
50.73
50.92
50.24 49.93
50.46
51
50.
50.81 K-4/25
0,1
18
23
50,33
5
1,1 0 K-3/25
0
49.58
52
50.24
0 49,13 5 0,3
5 49,83
1,0
48,53
Kr
5
0
.0
51
4
94
.8
4
50.
2 50.52
5
Paju
29
8
.5 51.88 50.40 51.05
50
50.44 50.72
Plokk 1 aR 27601:001:0109
51
50.
52
22
.
2
65
38
50.73
51.
50
'
50.57
52
49.43
I
50.48
I
I
96 50.73
85
54
.
17
.
6 505 700
52
52
54.
50.
50.90
Krahvi prügila
80
44
52.32
50.88 51.95
27601:001:0188 52 50.70 Kaardileht nr 6312 Järvakandi
50.
.
82
2'
55
50
50.97
47
.88
50
50.73
53
5
51
1
1
51
52.31 51.00
5 50.70
54.
16
65
52
52.54 50.95 49.36
93
.
51.22
50.
44
1
50
50.
5
51.63
68
Plokk 4 aT
,0
551
.5
3
49
51.
52.05
50.57
2
50.65
23
Plokk 3 aT
5
50.70
51
Kr
50.62
52 0
.3 49
.
15 51
Plokk 2 aR K-6/25 Uuringuruumi ja ploki 4 aT Plokkide 2 aR ja 3 aT
52
0,3
62
50.74 51,15
.
52
1,9
52.
40
52.53
Plokk 1 aR 0,30 49.64 piiripunktide koordinaadid piiripunktide koordinaadid
51. 48,95 Ep-2
12
50.19
50
5 50.74
2.
90 50.77 50.66
49,33 0,01
2,02
15 52.23
49
49,02 Nr X Y Nr X Y
, 2,82
3'
0
39
25-81 47,00 Põld
.
50.88
1 6 505 780,77 543 126,07 1' 6 505 775,70 543 146,55
51
5
50.59
Maardla 5 44,18
1 1 1 49.88
79
52.45
63801:001:0220 5 2 6 505 703,80 543 436,96 2' 6 505 703,80 543 436,96
.
Kaisma
52
52
49.26
.08
52.
3 6 505 666,70 543 485,37 3' 6 505 688,38 543 457,08
51
14 Plokk 4 aT PA-1/25
50
48
50.66
0,10 K-2/25 50
.
.
3
51
51,18 0,3 2
4 6 505 483,96 543 342,70 4' 6 505 644,49 543 468,03
52.11
2,05 51,08
Plokk 3 aT 49,03
48,98
1,8 50 50.19 49.82
5 6 505 497,17 543 304,70 5' 6 505 483,96 543 342,70
50 50
50.53
52.84 2,03 .
14
50
50.55 50.95
51
47,00 . 5
50
7
51
52.54 6 2.
Plokk 2 aR 44,18
2,82
50.36 5
15
6 6 505 523,34 543 247,72 6' 6 505 497,17 543 304,70
1
0.
38
.5
50
53.
7 6 505 534,16 543 223,79 7' 6 505 523,34 543 247,72
52
49.96
52.
49.31
08
35
50.
8 6 505 536,17 543 214,03 8' 6 505 534,16 543 223,79
51.06
6 505 600
59
51 50.43
Krahvi terviserada 13 51.61
9 6 505 536,87 543 207,65 9' 6 505 536,17 543 214,03
50
543 100
543 500
50.84
51
27601:001:0187
51
50.04
50.15
10 6 505 550,17 543 180,89 10' 6 505 536,87 543 207,65
52.
50.
11 6 505 559,76 543 173,35 11' 6 505 550,17 543 180,89
50
78
Kr
51
76
52
50.49
51
12 6 505 573,51 543 169,70 12' 6 505 559,76 543 173,35
,5
51.80
50.78 49.77
49
13 6 505 597,42 543 167,90 13' 6 505 573,51 543 169,70
52
50.95
52.
1
50.
45
5
53.08
12 51
Plokk 1 aR 14 6 505 626,59 543 167,45 14' 6 505 597,42 543 167,90
75
52.
51
53
50.41
78
53
52.98 50.45
5 15 6 505 643,99 543 164,42 15' 6 505 626,59 543 167,45
51
2.
0 49.71
8
Ep-4
0,42
5
52,35 5 16 6 505 678,53 543 152,19 16' 6 505 643,99 543 164,42
2.
57 2,20 5 2
49,73 2 52.73 Kandimaa
pi
2,73 51 50.38
17 6 505 703,19 543 144,56 17' 6 505 678,53 543 152,19
nn
47,00 50.88 27601:001:0021
52 2,82 18 6 505 742,77 543 136,43 18' 6 505 703,19 543 144,56
. K-1/25
44,18 52
73 52.16
0,5
52,12 52.04 49.60 19 6 505 773,05 543 128,56 19' 6 505 742,77 543 136,43
10 Kr 2,0
52
49,62
52.60 52.18
49.48 20' 6 505 762,47 543 131,31
52
2760013 Silla tee Pindala 6,17 ha
II
63801:001:0452 52.10
51.67
Nurga 51.919 8 51 51.80
52
Pindala 6,10 ha
0
.81
7
5
51
.
83
63801:001:0558 68
.
52 . 51.92
49,
5
50.41
65
52 49.87
L1 51.15
52.86
ee5
8t
6 0 50 100 m
e.7 7
51.45
51
.
7
51 49.61
v
r5 .8 2
2 0
2 0 5 51 9
.
1 82
Jä 51: Jär
1 00 ve
t
51.69 50.77
01 1:
ee
0 Jäägri A 49.73
6 90 51 K-5/25 Märkused:
27 92 92901:001:0173 .
51
82 0,3 50.19
6 505 500
.
87 51,82
1,9
49,62
543 200
51.02
543 300
543 400
50.64
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
5 5
5
1
1
.
.
9
92
51.80 50.42
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
4
Ep-3
4
50.96
50.70 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 29.01.2025.
I
52,04 0,30
I
I
5
49,71 2,03 5
1
1
.98 4. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.
.
98
I
47,00 2,71
'
50.84
5
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
51
1.68
44,18 2,82 51
1 Uuringuruumi piir, piiripunkt ja
.
64
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 30.01.2025);
piiripunkti number 50.89 50.35 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 16.01.2025);
50.48
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 16.01.2025);
Kruusa-liiva varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)
- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 16.01.2025);
Dolokivi varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) - Klaasidolomiitide otsingu- ja revisjonitööde aruanne, (Geoloogia Valitsus, 1981, EGF 3878).
Kaisma dolokivimaardla piir (asendiplaanil) 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
PA-1/25
Puuraugu nr
Maardla 0,10 Katendi paksus, m 7. Plokkide 2 aR ja 3 aT vahepiir asub abs kõrgusel 47,0 m.
51,18 Suudme abs kõrgus, m
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 2,05 Ploki 4 aT kasuliku kihi paksus, m
63801:001:0220 49,03 8. Ploki 2 aR lamam asub abs kõrgusel 44,18 m.
2,03
Ploki 4 aT lamami abs kõrgus, m
47,00 Ploki 3 aT kasuliku kihi paksus, m
I I' Geoloogilise läbilõike joon 2,82 Ploki 3 aT lamami abs kõrgus, m
44,18 Ploki 2 aR kasuliku kihi paksus, m Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 1/2
5 Ploki 2 aR lamami abs kõrgus, m
1 Maapinna samakõrgusjoon, m
Kaisma uuringuruum Mõõtkava
5 K-1/25 Kaevandi nr Topograafiline ja
1 Katendi lamami samakõrgusjoon, m 0,5 Katendi paksus, m Kaisma dolokivimaardla
52,12
2,0
Suudme abs kõrgus, m varu arvutuse plaan 1 : 1000
49 49,62 Ploki 3 aT kasuliku kihi paksus, m Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond
,
0 Kasuliku kihi lamami samakõrgusjoon, m Ploki 3 aT lamami abs kõrgus, m
Kaisma
25-81
Geodeetilise märgi asukoht, nimi ja kaitsevöönd 1981. a uuringu puurauk, EGF 3878 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaja Paat
Koostas Kuupäev 04.02.2025
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Helis Pormeister
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 25/5112
/Allkirjastatud digitaalselt/
35
LISA 2. Uuringupunktide kataloog
Kaisma uuringuruum L.MU/519011
Koordinaadid Uuringu- dolokivi dolokivi Veetase, m
Katendi Kasuliku
Kaevandi punkti Q lasum lasum/ Q lasum/ Q
paksus, kihi
nr sügavus, abs, m lamami lamam süg. mõõtmise
X Y Z m paksus, m
m süg, m abs, m maap, m abs aeg
K-1/25 6505547,69 543203,16 52,12 2,7 0,5 51,6 2,0 2,5 49,6 - - 23.01.2025
K-2/25 6505620,60 543276,29 51,08 2,1 0,3 50,8 1,8 2,1 49,0 - - 23.01.2025
K-3/25 6505734,77 543311,80 49,83 1,3 0,3 49,5 1,0 1,3 48,5 - - 23.01.2025
K-4/25 6505739,84 543160,61 50,33 1,2 0,1 50,2 1,1 1,2 49,1 - - 23.01.2025
K-5/25 6505498,73 543339,03 51,82 2,2 0,3 51,5 1,9 2,2 49,6 - - 23.01.2025
K-6/25 6505653,79 543434,46 51,15 2,2 0,3 50,9 1,9 2,2 49,0 - - 23.01.2025
Uuringu- Kvater-
Koordinaadid Dolokivi Dolokivi Veetase, m
Puuraugu punkti naari lamami lamami
lasum kihi (Sjg)
nr sügavus, paksus, süg, m abs, m süg. mõõtmise
X Y Z abs, m paksus, m abs
m m maap, m aeg
PA-1/25 6505618,23 543269,81 51,18 7,0 2,15 49,03 4,9 7,0 44,18 - - 28.01.2025
25-81 6505633,96 543307,74 52,80 12,0 4,9 47,90 7,1 - - - - mai 1981
1-03 6505115.71 543867,02 47,71 18,2 0,9 46,81 13,6 - - 4,9 42,81 06.10.2003
5-03 6505773,84 542775,03 45,43 17,0 0,2 45,23 13,9 - - 3,7 41,73 04.10.2003
Uuringupunktide eri kihtide geoloogiline kirjeldus, sügavusvahemik, kihtide paksused on toodud tekstilisas 4;
Uuringupunktide proovitud vahemik, proovi nimetus ja number on toodud tekstilisas 4.
Plokk 2 aR varu arvutuse punkt Katend* Kasulik kiht Veetase
lamami lamami lamami
nr X Y Z paksus, m paksus, m abs, m kuupäev
abs, m süg, m abs, m
Ep-1 6505775,70 543146,55 50,21 3,21 47,00 2,82 6,03 44,18 - -
Ep-2 6505644,49 543468,03 49,33 2,33 47,00 2,82 5,15 44,18 - -
Ep-3 6505483,96 543342,70 52,04 5,04 47,00 2,82 7,86 44,18 - -
Ep-4 6505559,76 543173,35 52,35 5,35 47,00 2,82 8,17 44,18 - -
* kasvukiht, kruus ja plokk 3 aT dolokivi
Ep - varu arvutuse abipunkt
Plokk 3 aT varu arvutuse punkt Katend* Kasulik kiht Veetase
lamami lamami lamami
nr X Y Z paksus, m paksus, m abs, m kuupäev
abs, m süg, m abs, m
Ep-1 6505775,70 543146,55 50,21 1,12 49,09 2,09 3,21 47,00 - -
Ep-2 6505644,49 543468,03 49,33 0,31 49,02 2,02 2,33 47,00 - -
Ep-3 6505483,96 543342,70 52,04 2,33 49,71 2,71 5,04 47,00 - -
Ep-4 6505559,76 543173,35 52,35 2,62 49,73 2,73 5,35 47,00 - -
* kasvukiht ja kruus
Ep - varu arvutuse abipunkt
36
Lisa 3. Proovide kataloog
Granulomeetriline koostis
Proovimise
Uuringu-
Proovi nr intervall
punkt
alates kuni m
K-1-1 0,5 1,5 1,0
K-1/25
K-1-2 1,5 2,5 1,0
K-2-1 0,3 1,0 0,7
K-2/25
K-2-2 1,0 2,1 1,1
K-3/25 K-3-1 0,3 1,3 1,0
K-4/25 K-4-1 0,1 1,2 1,1
K-5-1 0,3 1,7 1,4
K-5/25
K-5-2 1,7 2,2 0,5
K-6-1 0,3 1,6 1,3
K-6/25
K-6-2 1,6 2,2 0,6
Puursüdamiku füüs-meh katsed
Proovimise
Uuringu-
Proovi nr intervall
punkt
alates kuni m
PA-1-1 2,15 4,50 2,35
PA-1/25
PA-1-2 4,50 7,00 2,50
Uuringupunktide koordinaadid toodud tekstilisas 2.
37
Lisa 4. Geoloogilised kirjeldused
Kaisma uuringuruum L.MU/519011
Kihi lasuvus- Kihi
Kaevandi nr Strat Proovi Ploki
sügavus, m paksus, Geoloogiline kirjeldus
(kpv) indeks nr piir
algus lõpp m
Q2s 0,0 0,5 0,5 Kasvukiht
Kruus, terad valdavalt suurusega 2 - 7 cm.
0,5 1,5 K-1-1
Sideaine väga peen pruun liiv.
K-1/25
Q1jr_lg Kruus, terad valdavalt suurusega 2 - 7 cm,
(23.01.2025)
1,5 2,5 1,0 vähekulutatud. Üksikud paelahmakad ~70 cm. K-1-2 Jah
Sideaine väga peen pruun liiv.
S2mh 2,5 2,7 Murenenud dolokivi, dolokivi plaadid.
Q2s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht
Kruus, terad valdavalt suurusega 2 - 10 cm.
0,3 1,0 0,7 K-2-1
Sideaine peen tumepruun liiv.
K-2/25
Q1jr_lg Kruus, terad valdavalt suurusega 2 - 10 cm.
(23.01.2025) 1,0 1,8 0,8
Sideaine väga peen beež savikas liiv. K-2-2 Jah
1,8 2,1 0,3 Väga kõva, tihe, savikas.
S2mh 2,1+ Dolokivi
Q2s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht
Kruus, terad valdavalt suurusega 2 - 7 cm,
K-3/25
Q1jr_lg 0,3 1,3 1,0 vähekulutatud. Sideaine väga peen beež liiv. K-3-1 Jah
(23.01.2025)
Üksikud munakad läbimõõduga ~70 cm.
S2mh 1,3+ Dolokivi
Q2s 0,0 0,1 0,1 Kasvukiht
K-4/25 Kruus, rähkne. Sideaine väga peen liiv.
Q1jr_lg 0,1 1,2 1,1 K-4-1 Jah
(23.01.2025) Kruusaterad vähekulutatud.
S2mh 1,2+ Dolokivi
Q2s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht
Kruus, terad valdavalt suurusega 2 - 7 cm.
0,3 1,7 1,4 Sideaine väga peen liiv. Kruusaterad hästi K-5-1
K-5/25 ümardunud, karbonaatsed.
Q1jr_lg
(23.01.2025)
Kruus, savikas, porsunud dolokivi tükid,
1,7 2,2 0,5 K-5-2 Jah
kruusaterad vähekulutatud. Sideaine savikas.
S2mh 2,2+ Dolokivi
Q2s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht
Kruus, terad valdavalt suurusega 2 - 7 cm.
0,3 1,6 1,3 Sideaine peenliiv, kruusaterad ümardunud. K-6-1
K-6/25 Üksikud mnakad läbimõõduga ~20 cm.
Q1jr_lg
(23.01.2025)
1,6 2,2 0,6 Kruus, tihke, kruusaterad vähekulutatud. K-6-2 Jah
S2mh 2,2+ Dolokivi
38
Kasvukiht 0,1 m. Liiv, kruus ja dolokivi
Q1jr_lg 0,00 2,15 2,15 Jah
plaadid.
Dolokivi, ülemine 0,5 m intervall purustatud.
Dolokivi biohermne, hallikaskirju, poorne ja
PA-1/25 2,15 4,50 2,35 kavernoosne. Rohkete korallijäänustega. 1-1
(28.01.2025) Intervalliti savikas. Intervalliti tugevalt
S2mh purustatud.
Dolokivi, biohermne, hallikaskirju. Poorne ja
4,50 7,00 2,50 kavernoosne. Rohkete korallijäänustega. 1-2 Jah
Intervalliti savikas ja tugevalt purustatud.
Kaevandid kirjeldas: Sven Siir, geoloogiainsener
Puursüdamiku kirjeldas: Mairy Tammekänd, geoloogiainsener
OÜ Inseneribüroo STEIGER
23.01.2025 ja 29.01.2025
39
Kruusliiv. Kollakashall, rohkete veeriste ja
Q 0,00 4,90 4,90
munakatega.
PA 25-81* 4,90 7,20 2,30 Dolokivi biohermne, hallikaskirju, massiivne, 262
(05.1981) S2jg tugevalt poorne ja kavernoosne, rohkete
7,20 9,60 2,40 263
9,60 12,00 2,40 korallijäänustega. 264
Kasvukiht; 0.4 -0,9 lokaalmoreen,
Q 0,00 0,90 0,90
karbonaatne.
Helehall dolokivi, kollaka varjundiga, peen-
0,90 2,00 1,10 kuni mikrokristalliline, lõheline kuni 2,0 m. 21
Sügavuselt 2,0 m kivim keskmisekihiline,
2,00 5,20 3,20 esinevad korallide dolomitiseerunud jäänused 22
ja ebatasased hallikaspruuni saviainesega
kaetud katkestuspinnad. Intervallides 4,8-5,2
5,20 8,00 2,80 m, 6,5-6,7 m ja 7,6-7,7m dolokivi 23
S2jg bretšalaadne, faunajäänustega.
PA 01-03*
Helehall dolokivi, peenekristalliline. Kivimis
(06.10.2003) 8,00 11,00 3,00 24
esinevad tumehallid, vahel roheka tooniga
laigud ja kelmed. Paksukihiline. Sügavusel
11,00 13,30 2,30 13,3 m rohekashalli metabentoniidi vahekiht. 25
Helehall mikrokristalliline dolokivi arvukate
13,30 14,70 1,40 rauaoksiidide suletiste ja läätsekestega. 26
Sügavusel 14,7 m metabentoniit.
Hall peenekristalliline dolokivi. Tihedalt
vahelduvad erineva värvuse, struktuuri ja
S1-2jn 14,70 18,20 3,50 27
koostisega vahekihid. Kivim savikas. 16,4 -
16,45 m metabentoniidi vahekiht.
Q 0,00 0,30 0,30 Kasvukiht
0,30 1,40 1,10 Helehall rifidolokivi, poorne ja kavernoosne.
Sügavusel 1,2-1,4 m kollakaspruuni saviga
1,40 4,20 2,80 46
täidetud karstiõõnsus. Int. 2,2-3,2 m
subvertikaalne lõhe.Alates 5,4 m kivimi värvus
4,20 5,40 1,20 47
pruunikashall, tekstuur massiivne. Alates 7,0
5,40 7,60 2,20 m järkjärguline üleminek lamavaks dolokiviks. 48
Helehall roheka varjundiga dolokivi,
S2jg peenekristalliline. Esinevad arvukad rohelise
PA 05-03* 7,60 10,80 3,20 49
mergli kelmed, läätsekesed ja vahekihid.
(04.10.2003)
Kivirn nõrgalt savikas.
Hall peenekristalliline rifidolokivi.Kivim on
10,80 12,50 1,70 sekundaarselt dolomitiseerunud, 50
faunajäänused varistruktuurides
Hall roheka varjundiga dolokivi,
12,50 14,20 1,70 peenekristalliline.Esinevad arvukad rohelise 51
mergli kelmed, läätsekesed ja vahekihid.
Hall peenekristalliline dolokivi, tekstuur
S1-2jn 14,20 17,00 2,80 vöödiline, tumedate domeriidi vahekihikeste
tõttu.Kivim tugevalt savikas
Uuringupunktide koordinaadid, maapinna absoluutkõrguse ja veetaseme andmed on kajastatud tekstilisas 2
*puuraugu kirjeldused aruandest EGF 7566
44
LISA 6. Kruusa lõimise kaalutud keskmise arvutused ja dolokivi füüsikalis-mehhaanilised näitajad
Proovimise Osajäägid sõeltel, % jäme keskmine peen väga peen Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu, 2002) Maavara kasutusala määrus nr 52
Kaevandi
Proovi nr intervall kruus kruus kruus kruus veerised kruus liiv peenosis kruus liiv peenosis
nr 125 80 63 40 31,5 20 16 12,5 8 6,3 4 2 1 0,5 0,25 0,125 0,063 <0,063
alates kuni m 16…32 8…16 4…8 2…4 >64 2…64 0.063…2 <0.063 >31.5 0.063…31.5 <0.063
K-1-1 0,5 1,5 1,0 12,9 24,9 3,5 0,8 1,3 6,2 2,4 1,9 4,0 2,0 3,7 4,1 5,9 8,9 5,5 2,0 1,9 8,1 7,5 4,3 6,0 7,8 41,3 26,4 24,2 8,1 43,4 48,5 8,1
K-1/25
K-1-2 1,5 2,5 1,0 0,0 23,7 8,9 4,6 5,3 4,3 2,3 2,9 5,0 7,0 3,8 3,5 3,8 4,4 4,9 3,1 3,7 8,8 9,6 5,2 12,0 7,3 32,6 38,7 19,9 8,8 42,5 48,7 8,8
K-2-1 0,3 1,0 0,7 0,0 21,0 0,0 4,1 3,9 8,7 3,0 2,9 4,7 2,1 4,2 6,0 7,5 7,2 5,1 2,9 2,9 13,8 12,6 5,9 6,8 10,2 21,0 39,6 25,6 13,8 29,0 57,2 13,8
K-2/25
K-2-2 1,0 2,1 1,1 0,0 4,4 14,5 7,2 2,1 5,5 2,6 2,4 4,4 1,9 3,6 4,3 4,2 8,7 9,8 12,5 3,9 8,0 7,6 5,0 6,3 7,9 18,9 34,0 39,1 8,0 28,2 63,8 8,0
K-3/25 K-3-1 0,3 1,3 1,0 16,1 22,8 10,2 2,5 2,3 2,4 1,3 1,4 2,6 1,4 2,2 2,0 2,5 3,9 4,4 4,0 4,2 13,8 4,7 2,7 4,0 4,2 49,1 18,1 19,0 13,8 53,9 32,3 13,8
K-4/25 K-4-1 0,1 1,2 1,1 31,2 5,6 7,9 9,4 6,1 4,9 2,5 2,4 4,0 1,5 2,6 2,2 1,7 1,5 2,3 1,0 0,6 12,6 11,0 4,9 5,5 4,8 44,7 35,6 7,1 12,6 60,2 27,2 12,6
K-5-1 0,3 1,7 1,4 0,0 11,5 9,8 8,5 2,8 6,7 3,2 3,7 6,8 2,8 5,3 4,8 7,1 10,5 7,6 2,6 1,8 4,5 9,5 6,9 9,6 10,1 21,3 44,6 29,6 4,5 32,6 62,9 4,5
K-5/25
K-5-2 1,7 2,2 0,5 0,0 23,6 12,7 3,6 3,1 3,9 2,0 1,5 3,5 1,6 2,8 3,8 3,4 4,3 4,2 4,2 5,0 16,8 7,0 3,5 5,1 6,6 36,3 25,8 21,1 16,8 43,0 40,2 16,8
K-6-1 0,3 1,6 1,3 0,0 9,4 5,6 7,5 3,3 10,0 5,4 4,4 8,7 3,7 6,1 4,9 6,5 4,7 2,3 2,5 3,8 11,2 13,3 9,8 12,4 11,0 15,0 54,0 19,8 11,2 25,8 63,0 11,2
K-6/25
K-6-2 1,6 2,2 0,6 0,0 16,8 9,1 5,9 2,1 4,2 2,6 2,7 4,5 2,0 4,3 4,5 5,0 4,6 5,1 6,4 6,0 14,2 6,3 5,3 6,5 8,8 25,9 32,8 27,1 14,2 33,9 51,9 14,2
Kaisma min 0,5 0,0 4,4 0,0 0,8 1,3 2,4 1,3 1,4 2,6 1,4 2,2 2,0 1,7 1,5 2,3 1,0 0,6 4,5 4,7 2,7 4,0 4,2 15,0 18,1 7,1 4,5 25,8 27,2 4,5
uuringuruum max 1,4 31,2 24,9 14,5 9,4 6,1 10,0 5,4 4,4 8,7 7,0 6,1 6,0 7,5 10,5 9,8 12,5 6,0 16,8 13,3 9,8 12,4 11,0 49,1 54,0 39,1 16,8 60,2 63,8 16,8
(plokk 4 aT) kesk 9,7 6,5 15,2 8,3 5,8 3,3 5,9 2,9 2,8 5,1 2,7 4,0 4,0 4,8 6,1 5,2 4,0 3,1 10,4 9,2 5,6 7,8 8,0 30,0 36,4 23,3 10,4 39,0 50,6 10,4
Proovimise Purunemiskindlus Külmakindlus
Puurauk Proovi nr intervall
LA kategooria F, % kategooria
alates kuni m
PA-1-1 2,15 4,50 2,35 36 LA40 1,8 F2
PA-1/25
PA-1-2 4,50 7,00 2,50 34 LA35 1,5 F2
45
Lisa 7. Varu arvutuse tulemused
Triangle Volume Report
Report Created: 2/27/2025
Time: 1:20pm
Mode: Selected Shapes
Area: 6,10 ha
Original Surface: lamam_EH
Design Surface: abs47.0m
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 129164.5 cu m (ploki 3 aT maht)
Fill: 0.0 cu m
Net: 129164.5 cu m
Original Surface: abs47.0m
Design Surface: abs44.18m
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 171974.9 cu m (ploki 2 aR maht)
Fill: 0.0 cu m
Net: 171974.9 cu m
Triangle Volume Report
Report Created: 2/13/2025
Time: 4:50pm
Mode: Selected Shapes
Area: 6,17 ha
Original Surface: Maapind EH2000
Design Surface: lasum_EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 16544.5 cu m (katend)
Fill: 0.2 cu m
Net: 16544.3 cu m
Original Surface: lasum_EH
Design Surface: lamam_EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 111962.4 cu m (ploki 4 aT maht)
Fill: 10.2 cu m
Net: 111952.2 cu m
46
Kaisma dolokivimaardla plokist 1 aR maha arvatav varu
Triangle Volume Report
Report Created: 2/27/2025
Time: 1:23pm
Mode: Fence
Area: 3,56 ha
Original Surface: lamam_EH
Design Surface: abs44.18m
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 169644.0 cu m (plokist maha)
Fill: 0.0 cu m
Net: 169644.0 cu m
Varu arvutuse koondtabel seisuga 01.03.2025. a.
Ploki nr, Maavara Katendi maht, tuh m3 Maavaravaru, tuh m3 /
pindala nimetus / keskmine paksus, m keskmine paksus, m
madalamargiline
2 aR,
ehitusdolokivi - 172 / 2,8
6,10 ha
(veepealne/veealune)
madalamargiline
3 aT,
ehitusdolokivi - 129 / 2,1
6,10 ha
(veepealne)
4 aT, täitekruus
17 / 0,3 112 / 1,8
6,17 ha (veepealne)
47
Lisa 8. Varu arvutuse plokkide piiripunktide koordinaadid
Plokk 2 aR ja 3 aT Plokk 4 aT
punkti nr X Y punkti nr X Y
1 6505775,70 543146,55 1 6505780,77 543126,07
2 6505703,80 543436,96 2 6505703,80 543436,96
3 6505688,38 543457,08 3 6505666,70 543485,37
4 6505644,49 543468,03 4 6505483,96 543342,70
5 6505483,96 543342,70 5 6505497,17 543304,70
6 6505497,17 543304,70 6 6505523,34 543247,72
7 6505523,34 543247,72 7 6505534,16 543223,79
8 6505534,16 543223,79 8 6505536,17 543214,03
9 6505536,17 543214,03 9 6505536,87 543207,65
10 6505536,87 543207,65 10 6505550,17 543180,89
11 6505550,17 543180,89 11 6505559,76 543173,35
12 6505559,76 543173,35 12 6505573,51 543169,70
13 6505573,51 543169,70 13 6505597,42 543167,90
14 6505597,42 543167,90 14 6505626,59 543167,45
15 6505626,59 543167,45 15 6505643,99 543164,42
16 6505643,99 543164,42 16 6505678,53 543152,19
17 6505678,53 543152,19 17 6505703,19 543144,56
18 6505703,19 543144,56 18 6505742,77 543136,43
19 6505742,77 543136,43 19 6505773,05 543128,56
20 6505762,47 543131,31 Pindala 6,17 ha
Pindala 6,10 ha
56
Lisa 12
Keskkonnaamet Teie 07.03.2023 nr DM-124000-1
Meie 10.03.2023 nr 9-3/23/4051-2
Geoloogilise uuringu loa esmataotlus
T-L.MU/1017311 (AS Tariston,
Kaisma uuringuruum)
Maa-ametile on saabunud teade KOTKAS infosüsteemi dokumendist DM-124000-1,
geoloogilise uuringu loa esmataotlus T-L.MU/1017311. Taotleja soovib saada luba
geoloogilise uuringu läbiviimiseks Kaisma uuringuruumis. Maa-amet on tutvunud esitatud
taotlusega.
Taotletava uuringuruumi teenindusala tegelik pindala on 6,17 ha, mis vastab geoloogilise
uuringu loa taotluse vormil, seletuskirjas ja graafilisel lisal Uuringuruumi teenindusala plaan
märgitud tärkpindalale. Asub katastriüksusel 63801:001:0220 Maardla (kaardi ja plaani alusel;
maatulundusmaa 100%).
Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub osaliselt Kaisma dolokivimaardla (maavarade
registri registrikaart nr 0590) tehnoloogilise dolokivi aktiivse reservvaru 1 plokiga.
Taotletava uuringuruumi teenindusala lääneosas asub geodeetiline märk Kaisma (geodeetiliste
punktide andmekogu kood 34532; kaitsevöönd 3 m märgi keskmest). Geodeetilise märgi
Kaisma (GPA ID 34532) võib likvideerida ja asendamine ei ole vajalik.
Avalikus kasutuses olevad kohalikud teed Krahvi tee (nr 2760012), Silla tee (nr 2760013) ja
Järve tee (nr 2760011) külgnevad kohati vahetult vastavalt taotletava uuringuruumi
teenindusala lääne-, edela ja lõunaservaga.
Rail Balticu raudtee kavandatav trassikoridor asub taotletava uuringuruumi teenindusalast
~2,6 km kaugusel ida suunas.
Olles tutvunud edastatud dokumentidega, märgime täiendavalt:
• Graafilisele lisale Uuringuruumi teenindusala plaan on kantud vääriselupaik
VEP nr.160071 (VEP160071), kuid Keskkonnaportaali vääriselupaikade nimekirjas ja
Maa-ameti kitsenduste kaardil puudub eelnimetatud vääriselupaik.
• Graafilisel lisal Uuringuruumi teenindusala plaan tähistatakse olemasoleva maardla
kontuuri pideva musta joonega.
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
57
• Graafilisel lisal Uuringuruumi teenindusala plaan puudub varem uuritud maavaravaru
plokkide kontuur pideva sinise joonena ning selle nimetus ja kategooria – plokk 1 aR.
Lugupidamisega
Maarika Karimova
geoloogia osakonna peaspetsialist
665 0676
[email protected]
2
50
.
86
51.78
49
Kr
.
82
2
.8
50
48.78
49
1
.5 50.66
50
.01
49.29
6 505 800 50.72
50.33
49
48.74
Silla 51.56
.70
49
27601:001:0080 1'
50.00
1 50.78
51.00
49.70
50
49.98
51
49.69
19' 52.14
Nutumetsa
49.67 27601:001:0087
49.
51
49.36
91
52
50 49
50
Kaisma dolokivimaardla
2
50.23
5
3 49.66
5
15
N
50.24 49.93
50.46
50.
50.81
18'
23
9
5
4
0
49.58
50.24
50
50
Kr
5
0
.0
4
94
.8
4
50.
Paju
29
50.40 51.05
50.72
50.44 49
Plokk 1 aR 27601:001:0109
50 51
50.
2'
2
65
50.73
14 49.43
96
54
.
17' 6 505 700
54.
50.
Krahvi prügila
80
44
27601:001:0188
50.
55
50.97
47
50
50.73
4 Kaardileht nr 6312 Järvakandi
52.31
9
54.
16'
65
49.36
50.
68
49
551
.5
3'
3
51.
23
Plokk 3 aT Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa
Kr
52
.
15
Plokk 2 aR koordinaadid piiripunktide koordinaadid
52.
514
.0 Plokk 1 aR 49.64
12
50.19
Nr X Y Nr X Y
50
52.
90
51
50
1 6 505 773,21 543 156,60 1' 6 505 780,77 543 126,07
15' 13 49 50.03
Põld 2 6 505 703,80 543 436,96 2' 6 505 703,80 543 436,96
5 Maardla
1 3 6 505 666,70 543 485,37 3' 6 505 666,70 543 485,37
Kaisma 52.45
63801:001:0220
52
49.26
4 6 505 507,25 543 360,88 4' 6 505 483,96 543 342,70
52.
14' 12 Plokk 3 aT
50
48
5 6 505 515,04 543 336,01 5' 6 505 497,17 543 304,70
.51
52.11
Plokk 2 aR 49.82 6 6 505 528,52 543 300,91 6' 6 505 523,34 543 247,72
50.55 52.84
7 6 505 548,92 543 258,34 7' 6 505 534,16 543 223,79
8 6 505 558,63 543 237,19 8' 6 505 536,17 543 214,03
53.
52
49.96
52.
49.31
08
9 6 505 562,86 543 219,12 9' 6 505 536,87 543 207,65
35
50.
6 505 600
59
10 6 505 572,58 543 198,52 10' 6 505 550,17 543 180,89
Krahvi terviserada 13'
543 100
543 500
27601:001:0187 50.04
11 6 505 579,73 543 196,66 11' 6 505 559,76 543 173,35
12 6 505 626,97 543 194,84 12' 6 505 573,51 543 169,70
52.
50.
50
78
Kr
76
13 6 505 642,77 543 192,65 13' 6 505 597,42 543 167,90
52
50.49
51.80
49.77
11 14 6 505 708,15 543 172,00 14' 6 505 626,59 543 167,45
52.
50.
45 53.08 15 6 505 746,26 543 164,38 15' 6 505 643,99 543 164,42
12' Plokk 1 aR
75
52.
16' 6 505 678,53 543 152,19
53
78
10
53
52. 051 49.71
08 5
Pindala 5,07 ha 17' 6 505 703,19 543 144,56
52.
57
Kandimaa 18' 6 505 742,77 543 136,43
pi
50.38
11' 9
nn
27601:001:0021 19' 6 505 773,05 543 128,56
52
.
73 8
50
49.60
K
52
10' r 7 49.48
Pindala 6,17 ha
52.60 52.18
52
2760013 Silla tee
63801:001:0452 52.10
51.67
51.91
Nurga 9'8' 51
0
.81
5
51
63801:001:0558 68
.
52 .65
7' .
83 5051
50.41
52
L1 51.15
6 49.87
52.86
ee5
8t 51.45 6' 0 50 100 m
51
v e.7
8 2
2 0 7 .
7
51 9
49.61
Märkused:
r5 .
2 0 51 .
82
Jä 51: Jär
1 00 ve
t
51.69
5 50.77
01 1:
ee
0 Jäägri A 49.73
6 90 51
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
27 92 92901:001:0173 .82 50.19
6 505 500
51
.
87 4 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
543 200
51.02
543 300
543 400
50.64
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 29.01.2025.
5' 5
5
1
1
.
.
9
9
4
2
51.80 50.42
4. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.
50.96
50.70 5. Plaani koostamisel on kasutatud:
5
5
1.98 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 30.01.2025);
50.84
4' 1.
98
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 16.01.2025);
5
51
1.68
51.
64
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 16.01.2025);
1
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 50.89 50.35 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 16.01.2025);
50.48 - Klaasidolomiitide otsingu- ja revisjonitööde aruanne, (Geoloogia Valitsus, 1981, EGF 3878).
1' 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
7. Plokkide 2 aR ja 3 aT vahepiir asub abs kõrgusel 47,0 m.
8. Ploki 2 aR lamam asub abs kõrgusel 44,18 m.
Dolokivi varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kaisma dolokivimaardla piir (asendiplaanil)
Maardla Kaisma kruusakarjäär
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Korrastatud ala plaan
63801:001:0220
Põhja- Pärnumaa vald, Pärnu maakond
51 Maapinna samakõrgusjoon, m
Kaisma
Loa omanik AS Tariston Graafiline lisa 3/3
Geodeetilise märgi asukoht, nimi ja kaitsevöönd Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa,
Tallinn, 10149
[email protected] Mõõtkava 1 : 1000
Metsamaaks korrastatav ala, pindala 5,07 ha
Tauri Põldema
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 25.06.2025
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Erki Vaguri
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 25/5219
/Allkirjastatud digitaalselt/
50
.
86
51.78
49
Kr
.
82
2
.8
50
48.78
49
1
.5 50.66
50
.01
49.29
6 505 800 50.72
50.33
49
48.74
Silla 51.56
.70
49
27601:001:0080 1'
I 50.00
Ep-1
50,21
0,19 1 50.78
51.00
49.70
50
0,93
49,09 49.98
51
2,09
49.69
19' 47,00
2,82 52.14
Nutumetsa
49.67
44,18 27601:001:0087
49.
50.58
51
91
49.36 Kaisma dolokivimaardla
52
50
2
50.98 50.23
5
'
3
N
I
49.66
5
I
50.73
50.24 15 50.92
49.93
50.46
51
50.
50.81 K-4/25
0,1
18'
23
50,33
5
1,1 0 K-3/25
0
49.58
52
50.24
0 49,13 5 0,3
5 49,83
1,0
48,53
Kr
5
0
.0
4
94
.8
4
50.
2 50.52
5
Paju
29
8
.5 51.88 50.40 51.05
50
50.44 50.72
Plokk 1 aR 27601:001:0109
51
50.
52
2'
2
22
.
65
38
50.73
51.
14
'
50.57
49.43
I
50.48
I
I
96 50.73
85
54
.
17'
.
6 505 700
52
54.
50.
50.90
Krahvi prügila
80
44
52.32
50.88 51.95
27601:001:0188 52 50.70 Kaardileht nr 6312 Järvakandi
50.
.
82
55
50
50.97
47
.88
50
50.73
53
1
51
52.31 51.00
5 50.70
54.
16'
65
52
52.54 50.95 49.36
93
.
51.22
50.
44
1
50.
5
51.63
Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa
68
Plokk 4 aT
,0
551
.5
3'
3
49
51.
52.05
50.65 50.57 koordinaadid piiripunktide koordinaadid
23
Plokk 3 aT
50.70
51
Kr
50.62
52 03
.
15 1.
5
Plokk 2 aR K-6/25 Nr X Y Nr X Y
52
0,3
62
50.74 51,15
.
1 6 505 773,21 543 156,60 1' 6 505 780,77 543 126,07
52
1,9
52.
514
.0
52.53
Plokk 1 aR 48,95 Ep-2 0,30 49.64
12
50.19
50
50.74
52.
90 50.77 50.66
49,33 0,01 2 6 505 703,80 543 436,96 2' 6 505 703,80 543 436,96
49,02 2,02 3 6 505 666,70 543 485,37 3' 6 505 666,70 543 485,37
15' 13 52.23
49,
0 2,82
39
25-81 47,00 Põld
.
50.88
4 6 505 507,25 543 360,88 4' 6 505 483,96 543 342,70
51
5
50.59
Maardla 5 44,18
1 1 1 49.88
79
52.45
63801:001:0220 5 5 6 505 515,04 543 336,01 5' 6 505 497,17 543 304,70
Plokk 4 aT
.
Kaisma
52
52
49.26
.08
6 6 505 528,52 543 300,91 6' 6 505 523,34 543 247,72
52.
51
14' 12 Plokk 3 aT PA-1/25
50
48
50.66
0,10 K-2/25 50
.
.
3
7 6 505 548,92 543 258,34 7' 6 505 534,16 543 223,79
51
51,18 0,3 2
52.11
52.54 2,05 51,08
Plokk 2 aR 49,03
48,98
1,8 50 50.19 49.82
8 6 505 558,63 543 237,19 8' 6 505 536,17 543 214,03
50
50.53
50.55 52.84 50.95 2,03 51
.
14
47,00 . 5
50
76 2.
15
2,82 9 6 505 562,86 543 219,12 9' 6 505 536,87 543 207,65
44,18 50.36 5
1
0.
38
.5
10 6 505 572,58 543 198,52 10' 6 505 550,17 543 180,89
50
53.
49.96
52.
49.31
08
11 6 505 579,73 543 196,66 11' 6 505 559,76 543 173,35
35
50.
51.06
6 505 600
59
51 12 6 505 626,97 543 194,84 12' 6 505 573,51 543 169,70
Krahvi terviserada 13' 50.43 51.61
543 100
543 500
50.84
27601:001:0187
51
50.15 50.04 13 6 505 642,77 543 192,65 13' 6 505 597,42 543 167,90
52.
14 6 505 708,15 543 172,00 14' 6 505 626,59 543 167,45
50.
50
78
Kr
76
52
51 50.49
15 6 505 746,26 543 164,38 15' 6 505 643,99 543 164,42
,5
51.80
50.78 49.77
11
49
16' 6 505 678,53 543 152,19
52
50.95
52.
1
50.
45
5
53.08
12' Plokk 1 aR Pindala 5,07 ha 17' 6 505 703,19 543 144,56
75
52.
53
50.41
78
10 18' 6 505 742,77 543 136,43
53
5 52.98 50.45
51
2.
0 49.71
8
Ep-4
0,42 19' 6 505 773,05 543 128,56
5
52,35 5
2.
57 2,20 2
49,73 52.73 Kandimaa
pi
50.38
11' 2,73 9
nn
47,00 50.88 27601:001:0021
2,82 Pindala 6,17 ha
44,18 .73
52
K-1/25
0,5
8 52.16
52,12 52.04 49.60
K 2,0
52
10' r 49,62
7 49.48
52.60 52.18
52
2760013 Silla tee
II
63801:001:0452 52.10
51.67
51.91
Nurga 9'8' 51 51.80
52
0
.81
5
51
63801:001:0558 68
.
52 .65
7' .
83
51.92
49,
5
50.41 0 50 100 m
52
L1 51.15
6 49.87
Märkused:
52.86
ee5
8t
6'
e.7 7
51.45
51
.
7
51 49.61
rv
5 .8 2
2 0
2 0 5 51 9
. 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
1 82
Jä 51: Jär
1 00 ve
t
51.69
5 50.77
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
01 1:
ee
0 Jäägri A 49.73
6 90 51 K-5/25 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 29.01.2025.
27 92 92901:001:0173 .82 0,3 50.19
6 505 500
51
.
87 51,82
1,9
4 4. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.
49,62
543 200
51.02
543 300
543 400
50.64
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
5' 5
5
1
1
.
.
9
9
4
2
51.80 50.42
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 30.01.2025);
50.96 Ep-3
50.70
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 16.01.2025);
I
52,04 0,30
I
I
51.98
49,71 2,03 5 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 16.01.2025);
4' 1.
98
I
1 47,00 2,71
'
50.84
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 51
51.68 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 16.01.2025);
44,18 2,82 51.
64
- Klaasidolomiitide otsingu- ja revisjonitööde aruanne, (Geoloogia Valitsus, 1981, EGF 3878).
1' 50.89 50.35
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 50.48
7. Plokkide 2 aR ja 3 aT vahepiir asub abs kõrgusel 47,0 m.
Kruusa-liiva varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 8. Ploki 2 aR lamam asub abs kõrgusel 44,18 m.
Dolokivi varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
PA-1/25
Puuraugu nr
0,10 Katendi paksus, m
Kaisma dolokivimaardla piir (asendiplaanil) 51,18 Suudme abs kõrgus, m Kaisma kruusakarjäär
2,05 Ploki 4 aT kasuliku kihi paksus, m Mäeeraldise plaan
Maardla 49,03 Mäeeraldise lamami (Ploki 4 aT) abs kõrgus, m
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 2,03 Ploki 3 aT kasuliku kihi paksus, m
Põhja- Pärnumaa vald, Pärnu maakond
63801:001:0220 47,00
Ploki 3 aT lamami abs kõrgus, m
2,82
44,18 Ploki 2 aR kasuliku kihi paksus, m
I I' Geoloogilise läbilõike joon Ploki 2 aR lamami abs kõrgus, m
Loa omanik AS Tariston Graafiline lisa 2/3
51 Maapinna samakõrgusjoon, m K-1/25 Kaevandi nr Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa,
0,5 Katendi paksus, m
52,12 Suudme abs kõrgus, m Tallinn, 10149
4 2,0 Ploki 3 aT kasuliku kihi paksus, m
1 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m 49,62
[email protected] Mõõtkava 1 : 1000
Ploki 3 aT lamami abs kõrgus, m
Kaisma
25-81
Geodeetilise märgi asukoht, nimi ja kaitsevöönd 1981. a uuringu puurauk, EGF 3878 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tauri Põldema
Koostas Kuupäev 25.06.2025
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Korrastamisel jäetava nõlva alumine kontuur Erki Vaguri
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 25/5219
/Allkirjastatud digitaalselt/
NW
Läbilõige I-I' SE
m m
55 55
ee L1
Kandimaa
0275
Maardla
27601:001:0021
ve t
54 54
63801:001:0220
001:
Kasvukiht
2760011 Jär
53 53
92901:
K-5/25
Krahvi prügila 51,82
52 27601:001:0188 PA-1/25 K-2/25 52 Tagasitäide
51,18 51,08 0,3
K-2-1 K-5-1
K-4/25
4
51 0,1 Kr.29,0 Kr.32,6 51
1,
50,33 0,3 St.13,8 St.4,5 Kruusakas liiv
1:
0,1
Plokk 4 aT TL EL (fr 2...64 mm 25<>35%)
1:
K-4-1 1,7
50 1,0 50
1,
Kr.60,2 K-2-2 K-5-2
Kruusakas savikas liiv
4
St.12,6 Kr.28,2 Kr.43,0
2,2 (fr 2...64 mm 25<>35% ja
TK St.8,0 St.16,8
49 2,15 49
1,2 TL TK fr 0,063 mm > 10%)
2,1
1-1
okk 1 aR
48 48 Kruus
Plokk 3 aT LA 36
F 1,8 (fr 2...64 mm >35%)
47 47
4,5 Savikas kruus
(fr 2...64 mm >35% ja
46 46
Pl
fr 0,063 mm > 10%)
1-2
Plokk 2 aR LA 34
45 F 1,5 45 Biohermne / murenenud dolokivi
44 7,0 44
Plokk 1 aR
43 43
Mäeeraldise piir
SW
Läbilõige II-II' NE Mäeeraldise teenindusmaa piir
m m
2760013 Silla tee Kruusa/liiva varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)
54 63801:001:0452 54
Maardla Dolokivi varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)
63801:001:0220 Maardla
53 K-1/25 53 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
63801:001:0220
52,12
PA-1/25K-2/25 Nutumetsa 1:1,4 Kaevandamisel jäetava nõlva nõlvus
52 K-1-1 52
51,18 51,08 27601:001:0087 1:1,4 vastab kaldele 35°
0,5 Kr.43,4
St.8,1 K-2-1
51 0,1 Kr.29,0 51
EK
1:
0,3 St.13,8 K-3/25
1,5
1,
K-1-2 TL 49,83
4
50 Kr.42,5 Plokk 4 aT 1,0
K-2-2
50
2,5 St.8,8 0,3 K-3-1
Kr.28,2
4
EK
1,
2,7 St.8,0 Kr.53,9 K-1/25 Kaevandi nr
49 2,15 49
1:
TL St.13,8 52,12 Suudme abs kõrgus, m
2,1
TK
1-1 1,3 K-1-1 Proovi number
48 LA 36 Plokk 3 aT 48
Sügavus maapinnast, m 0,5 Kr.43,4 Kruusa sisaldus (fr>31,5 mm), %
okk 1 aR
F 1,8 St.8,1 Savi- ja tolmusisaldus (fr<0,063 mm), %
PA-1/25 Puuraugu number EK EL - ehitusliiv
47 47
51,18 Suudme abs kõrgus, m 1,5 TL - täiteliiv
4,5
Proovitud intervall, m TK - täitekruus
0,1
46 46
2,5
1-2 Plokk 2 aR
Pl
LA 34 2,7 Kaevandi sügavus, m
45 F 1,5 45
44 44 2,15
7,0
Plokk 1 aR
1-1 Füüsikalis-mehaaniliste katsete proov ja proovi number
43 43 LA 36 Killustiku purunemiskindlus LA katsel (kaalukadu, %)
F 1,8 Killustiku külmakindlus (kaalukadu, %)
4,5 Sügavus maapinnast, m
SW
Läbilõige III-III' NE
m m
ee L1
Proovitud intervall, m
54 54
0275
ve t
001:
53 Maardla 53 7,0 Puuraugu sügavus, m 0 50 100 m
2760011 Jär
K-5/25 Paju
63801:001:0220 27601:001:0109
51,82 Märkused:
92901:
52 K-6/25 52
0,3 51,15
K-5-1 1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
51 Kr.32,6 51
St.4,5 0,3 K-6-1 2. Plokkide 2 aR ja 3 aT vahepiir asub abs kõrgusel 47,0 m.
1:
EL Kr.25,8
1,
3. Ploki 2 aR lamam asub abs kõrgusel 44,18 m.
1,7 St.11,2
Plokk 4 aT
4
50 50
1,4
K-5-2 TL 4. Varasemate uuringuandmete alusel veetase abs kõrguse vahemikus 42,0 - 47,0 m.
1,6
1:
Kr.43,0 5. Kasutatud:
2,2 K-6-2
49 St.16,8 49
TK Kr.33,9 - 2025. a Kaisma uuringuruumi geoloogilised läbilõiked
2,2 St.14,2
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 25/5112).
TL
48 Plokk 3 aT 48
okk 1 aR
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
47 47
Kaisma kruusakarjäär Geoloogilised läbilõiked
46 46 I-I' ... III-III'
Põhja- Pärnumaa vald, Pärnu maakond
Pl
Plokk 2 aR
45 45
Loa omanik AS Tariston Graafiline lisa 2/3
Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa,
44 44
Tallinn, 10149 H 1 : 1000
Mõõtkava
Plokk 1 aR
[email protected] V 1 : 100
43 43
Tauri Põldema
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 25.06.2025
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Erki Vaguri
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 25/5219
/Allkirjastatud digitaalselt/