Geoloogilise uuringu loa esmataotlus T-L.MU/1029632

1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi osaühing MOREEN Taotluse koostaja kontaktisik Märt Maurer Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Maavarauuringud OÜ Registrikood / Isikukood 14346587 Postiaadress Liiva tn 41, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 2 Käitise tegevuse algusaeg 31.07.2025 Uuringuruumi andmed Nimetus Lõhmuse VII Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 4.80 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0796 Tartu vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Lõhmuse (Laeva II) Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number 742 Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid ühik Kruus, Ehitus, teede ehitus 300 tuh m³ ehituskruus Liiv, ehitusliiv Ehitus, teede ehitus 300 tuh m³ Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 15 Puuraukude arv 22 Uuringukaeveõõnte arv 22 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: LOHMUSE_VII_GULT_SELETUSKIRI_2025.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: GR_1_LOHMUSE_VII_GULT_PLAAN_2025.asice Muud lisad Lisa 3: TEENINDUSALA.zip Lisa 4: GULT_VORM_LOHMUSE_VII.pdf  Osaühing Moreen LÕHMUSE VII UURINGURUUMI GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUS Lõhmuse kruusamaardla, Tartu vald, Tartu maakond 2025 GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI 1. Lühike ülevaade uuringu eesmärgist, uuringuruumi teenindusalast ja selle ümbrusest Osaühing Moreen taotleb geoloogilise uuringu luba (loa väljaandmise korral elektrooniliselt meiliaadressile [email protected] Lõhmuse VII uuringuruumis (pindala 4,80 ha), mis jääb täies ulatuses senise Lõhmuse IV liivakarjääri mäeeraldise alale (graafiline lisa 1) ja osaliselt Lõhmuse III kruusakarjääri mäeeraldise alale, selle põhja tasemest (lamamist) sügavamale. Lõhmuse IV liivakarjääris hakkab põhjaveetasemest kõrgemale jääv kaevandatav liivavaru lähiaastatel ammenduma. Samas pole Lõhmuse IV liivakarjääri ja Lõhmuse III kruusakarjääri lamamid ühtsed, sest uuringud on tehtud erinevatel aegadel ning pole üksteisega kokku viidud. Omavahelisel piiril on näiteks Lõhmuse III kruusakarjääri lamam kõrgemal, kuigi sama materjal jätkub. Lõhmuse kruusakarjääris, mis piirneb Lõhmuse VII uuringualaga lõunast, on põhjaveetasemest madalamale jääva liiva lamam 30,0 m absoluutsel kõrgusel (põhjaveetase on 34,3 m absoluutsel kõrgusel), ehk liiva varu lamam on kuni 4,3 m madalamal (graafiline lisa 1). Lõhmuse VII uuringuruumi teenindusala uuringuga saab lamami ühtlustada ja viia ühtsele kõrgusele, et hilisema korrastamise lõppemisel oleks kogu ala korrastatud samadel tingimustel. Kuna seniste geoloogiliste uuringute käigus jäi Lõhmuse VII uuringuruumi piires liivalasund läbimata, st karjääri põhjast sügavamal liivalasund jätkub, siis kaevandatud ala hilisemaks korrektseks korrastamiseks piisava sügavusega veekoguks ja juba kaevandatud alale jääva liiva (maavara) maksimaalseks kadudeta kasutamiseks soovitakse uurida senisest varust sügavamale jäävat liivalasundit ja peale varu kinnitamist taotletakse luba selle kaevandamiseks. Senise Lõhmuse III kruusakarjääri ja Lõhmuse IV liivakarjääri materjali (kruusasegust liiva) on edukalt kasutatud ja kasutatakse ka edaspidi piirkonna tsiviil- ja teede ehituses. Lõhmuse VII uuringuruumi teenindusala, sh Lõhmuse III ja Lõhmuse IV karjääri mäeeraldised asuvad Tartu maakonnas Tartu vallas Valmaotsa külas eraomandis olevatel Suure-Kunila (katastritunnus 38301:002:0237) ja Uuringu (katastritunnus 79601:001:1843) maaüksustel. Lõhmuse VII uuringuruumist ida-kagu poole ligikaudu 450 m kaugusele jääb kohalik avalikult kasutatav Laeva-Palupõhja tee (nr 3830029), mis viib riigi põhimaanteele Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (nr 2). Lõhmuse VII uuringuruumist Laeva- Palupõhja teele saab Hendriku tee (katastritunnus 38301:002:0281) maaüksuse kaudu (graafiline lisa 1). Lähimaks vooluveekoguks on Lõhmuse VII uuringuruumist ligikaudu 500...550 m kaugusele edela ja lääne poole jääv Laeva jõgi (VEE1039600) ja ligikaudu 700 m kaugusele ida poole jääv Pärka oja (VEE1040400). Lähim elamu jääb Lõhmuse VII uuringuruumi teenindusalast ida-kagu poole ligikaudu 200 m kaugusele Lubjaahju (katastritunnus 38301:002:0435) maaüksusele. Hendrikupõllu (katastritunnus 38301:002:0279) maaüksusel ligikaudu 220 m kaugusele jäävad tootmishooned.. Liivaku katastriüksusel (katastritunnus 38301:002:0493) asuvad lagunenud hooned. Põhja ja kirde poolt piirneb Lõhmuse VII uuringuruumist Alma katastriüksusega (79601:001:0908; pindala 33,43 ha; 100% tootmismaa). Alma maaüksusel asub Laeva meierei, kus toodetakse piimatooteid (joogipiim, hapukoor, jogurt jms) ja meierei puurkaev 3 (katastri nr 16766, passi nr 1042), mis kuulub põhjavee seirevõrku (SJA5867000). Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatub Uuringu maaüksuseni (graafiline lisa 1). Idas külgneb Lõhmuse III kruusakarjääri mäeeraldise teenindusala Mõisa (katastriüksuse tunnus 38301:002:0133, pindala 0,61 ha, 100% tootmismaa) hoonestatud maaüksustega. Lõhmuse VII uuringuruumist lõuna poole jääb Lõhmuse kruusakarjääri mäeeraldis (pindala 8,91 ha) ja mäeeraldise teenindusmaa (pindala on 10,0 ha). Lõhmuse kruusakarjäär asub munitsipaalomandisse kuuluval Lõhmuse kruusakarjääri (katastritunnus 38301:002:0118) maaüksusel. Kinnistu omanik on Tartu vald, maavara kaevandamisloa muutmise taotleja (hetkel menetluses) on kohalikule omavalitsusele kuuluv munitsipaalettevõte. Mäeeraldise piiresse jääb ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokid 1 aT ja 3 aT. Lõhmuse kruusakarjäärist vahetult lõuna ja kagu poole jääb Lõhmuse kruusamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru 4. plokk. Lõhmuse VII uuringuruumist edelasse ja lääne poole jääv Poldri katastriüksus (38301:002:0100) ja Hendriku katastriüksus (38301:002:0268) kuuluvad Laeva poldri maaparandussüsteemi (maaparandussüsteemi kood 2103960020120001; graafiline lisa 1). Samadele maaüksustele jääb III kategooria kaitsealuste liikide Crex crex (rukkirääk, registrikood KLO9126656) ja Caprimulgus europaeus (öösorr; registrikood KLO9126638) leiukoht. Lõhmuse VII uuringuruumi mäeeraldise kagunurgast ligikaudu 150-160 m kaugusele jääb Elektrilevi OÜ alla 1 kV elektriõhuliin ALUS.4x50 (vid tunnus 230748164), millel on õhuliini kaitsevöönd mõlemal pool liini telge 2 meetrit. Lõhmuse VII uuringuruumi teenindusala piires ei asu Natura 2000 linnu- ega loodusalasid, looduskaitsealasid ning kultuurimälestisi. Teenindusalale ei jää hooneid, kommunikatsioone ega muid tehnovõrke. Alam-Pedja looduskaitseala jääb Lõhmuse VII uuringuruumist ligikaudu 500 m kaugusele edelasse. Lõhmuse VII uuringuruumi, Lõhmuse III kruusakarjääri ja Lõhmuse IV liivakarjääri mäeeraldistel asub III kategooria kaitsealuse liigi Riparia riparia (kaldapääsuke; registrikood KLO9124314) leiukoht. Lõhmuse VII uuringuruumist ida ja kagu poole ligikaudu 200 m kaugusele jäävad III kategooria kaitsealuse liigi Euphydyas matuma (suus mosambiikliblikas; registrikood KL009200909) leiukoht. 2. Varasem geoloogiline uuritus, maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad, lasumistingimused (sh kasuliku kihi ja katendi piirväärtused) ja kasutusvaldkonnad Taotletav Lõhmuse VII uuringuruum asub Lõhmuse III kruusakarjääri ja Lõhmuse IV liivakarjääri mäeeraldiste piires Lõhmuse kruusamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokkidel 6 aT, 8 aT ja 9 aT ning ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokil 7 aT. Taotletav Lõhmuse VII uuringuruum hõlmab ka eelpool mainitud plokkide lamamit. Liivavaru on kinnitatud 2007. a (Rooma A., Uri U., 2007; EGF 7892), 2015. a (Grünberg R., 2015; EGF 8674) ja 2020. a (Grünberg R., 2020; EGF 9382) geoloogiliste uuringute põhjal. Lõhmuse III kruusakarjääri ja Lõhmuse IV liivakarjääri mäeeraldised asuvad Võrtsjärve nõos, kirde–edelasuunalisel oosil. Maapinna absoluutsed kõrgused Lõhmuse III kruusa- ja Lõhmuse IV liivakarjääri teenindusmaal ulatuvad 37 m-st oosi läänejalamil 48 m-ni oosi lael. Oosi idajalamil on maapinna kõrguseks 41 m. Lõhmuse III kruusakarjääri ja Lõhmuse IV liivakarjääri piires on liivalasundit katnud 0,4-0,6 m tüsedune mullakiht, mis on kaevandamise käigus valdavas enamuses kooritud. Kasulik kiht (liustikujõelised setted) on esindatud valdavalt ülipeene- kuni ülijämedateralise liiva, kruusa ja veeristega. Kruusaka liiva lasund põimjaskihiline. Kruusaka liiva lasundit pole reeglina läbitud. Vaid läänepiiril on kasulik kiht läbitud. Kruusaka liiva lamami absoluutne kõrgus jääb valdavalt vahemikku, 34,3–39,2 m. Lõunaosas on lamami absoluutne kõrgus ca 35 m ja idaosas 39,2 m. Uuritud liivalasund asub põhjaveetasemest kõrgemal, kuid liivalasund sügavuse suunas jätkub. Näiteks Lõhmuse kruusakarjääris, mis asub Lõhmuse IV liivakarjäärist lõuna pool, on liivalasundi paksus põhjaveetasemest (põhjaveetase 34,3 m absoluutsel kõrgusel) madalamal 4,3 m (plokk 3 aT lamam 30,0 m absoluutsel kõrgusel; Põldvere jt 2025, EGF 47187). Lõhmuse III kruusakarjääri ja Lõhmuse IV liivakarjääri liivalasundis on kruusaosakeste (>5 mm) keskmine sisaldus 33,2%, savi- ja tolmuosakeste (<0,005 mm) keskmine sisaldus 8,2 % ja liiva keskmine peensusmoodul 1,6 (peeneteraline liiv). Analoogse koostisega materjal ilmselt jätkub ka senise karjääri põhja tasemest madalamal. Seni on Lõhmuse III kruusakarjääri ja Lõhmuse IV liivakarjääri liiva kasutatud peale jämepurdse materjali väljasõelumist edukalt ehitussegudes, samuti looduslikul kujul teede ehituses ja ehituses. Käesoleva uuringuga kavatsetakse selgitada Lõhmuse III kruusakarjääri ja Lõhmuse IV liivakarjääri põhja tasemest madalamale jääva liivalasundi levikut, materjali kvaliteeti ja keskkonnatingimusi. Materjali kvaliteedist sõltuvad selle kasutusvõimalused. 3. Uuringumetoodika, keskkonnamõju, tööde kalenderplaan, jäätmekava vajadus Uuringumetoodika, aja- ja jäätmekava. Setendite uurimiseks kavatsetakse Lõhmuse VII uuringuruumi teenindusalale rajada kuni 22 uuringupunkti (kaevandit või puurauku). Kasulikust kihist võetakse proovid materjali granulomeetrilise koostise määramiseks. Peale geoloogilise läbilõike kirjeldamist, proovide võtmist ja veetaseme mõõtmist kaevandid või puuraugud likvideeritakse (täidetakse pinnasega ja tihendatakse) ning ümbrus korrastatakse. Likvideerimise ja korrastamise kohta koostatakse akt, mille allkirjastab uuringu tegija ja maaomanik. Ala tunnistab korrastatuks Keskkonnaamet. Uuringuruumi teenindusala ja lähiümbrus (40 m ulatuses) mõõdistatakse topogeodeetiliselt ja koostatakse plaan mõõtkavas 1:1000. Välitööde tegemisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras puuragregaati ja ekskavaatorit. Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. Kuna kaevandid ja/või puuraugud likvideeritakse kohe peale proovide võtmist ja veetaseme mõõtmist, on välistatud uuringu negatiivne keskkonnamõju looduskeskkonnale. Uuringud toimuvad päevasel ajal nendega ei kaasne ülemäärast müra ega õhusaastet, mis mingilgi määral inimeste elukeskkonda ja tervist kahjustaksid. Geoloogiline uuring kuni kaevandamise loa taotluse koostamiseni planeeritakse läbi viia kahe aasta jooksul peale geoloogilise uuringu loa väljaandmist. Vastavalt Maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse võtmist, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kavandatava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Kaevanditest ja/või puuraukudest võetakse proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete uuringute läbiviimiseks. Proovidest üle jääv materjal tõstetakse kaevandisse või puurauku tagasi. Geoloogilise uuringu keskkonnamõjust. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 28 lõike 3 kohaselt peab uuringuloa taotluse seletuskiri sisaldama muuhulgas andmeid geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute ja nende vähendamise meetmete kohta. Keskkonnaministri 09.01.2020 määruse nr 1 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja geoloogilise uuringu loa taotluse esitamise kord, täpsustatud nõuded taotluse kohta, loa andmise kord ning taotluse ja loa andmekoosseis“ (edaspidi määrus nr 1) § 2 lõige üks täpsustab, et lisaks MaaPS § 28 lõikes 3 sätestatud andmetele esitatakse taotluse seletuskirjas uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute, sealhulgas vee, pinnase või õhu saastamise, müra, vibratsiooni ja selle ulatuse kirjeldus. Määruse nr 1 § 2 lõike 1 punkti 6 kohaselt tuleb uuringuloa taotluse seletuskirjas eraldi välja tuua, kas geoloogilisel uuringul on mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Geoloogilise uuringu käigus kasutatav tehnika (ekskavaator, puuragregaati kandev veok) peab olema läbinud tehnilise ülevaatuse, st et masinate tehniline seisund on kontrollitud ja vastab kehtestatud normatiividele. Tehnilise seisundi hindamisel lähtutakse 13.06.2011 vastu võetud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 39 „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ ja määrusest nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“. Müra. Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (Atmosfääriõhu kaitse seadus § 55 lg 2). Geoloogiline uuring viiakse läbi tööpäevadel päevasel ajal. Vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ on tööstusliku müra piirväärtus päevasel ajal elamu- ja rohealadel (II kategooria alad) 60 dB. Geoloogilisel uuringul kasutatava tehnika (diiselmootoril töötava ekskavaatori) müratase võib tootjatehaste andmetel ulatuda masinast (punktmüraallikast) ligikaudu 10 m kaugusel kuni 80 dB-ni. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb ning mürataseme alanemist arvutatakse järgneva valemi abil: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus: Lp2 – masina tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB; r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Alljärgnevas tabelis on esitatud mürataseme muutus sõltuvalt müraallikast tingimusel, et müratase müraallikast 10 m kaugusel on 80 dB. Kaugus punktmüraallikast, m Müratase, dB 100 60 200 54 300 50 400 48 500 46 Lõhmuse VII uuringu puhul jäävad lähimad elamud 0,20 km kaugusele, st piisavale kaugusele, et kavandatava uuringuga kaasnev lühiajaline müra sealset elukeskkonda negatiivselt ei mõjuta. Õhusaaste. Tehnilise ülevaatuse käigus mõõdetakse masinate mootorite poolt tekitatavate heitgaaside koostist ja kogust ning ülevaatuse läbimiseks peavad need vastama Euroopa Liidus kehtestatud piirnormidele. Uuringu läbiviimiseks kasutatakse tehnilise ülevaatuse läbinud ekskavaatorit ja veokit. Kuna uuritav pinnas on looduslikult niiske, siis täiendavat õhusaastet (tolmuheidet) ei teki kaevandite ja puuraukude rajamisel ega likvideerimisel. Vibratsioon, valguse, soojuse, kiirguse ning lõhna reostus. Geoloogilise uuringuga vibratsiooni ei kaasne – ei viia läbi lõhkamisi. Tulenevalt töötervishoiu nõuetest, on tehnikale (kasutatavale ekskavaatorile) seatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust geoloogilise uuringuga ümbruskonnale ei kaasne. Uuringu mõju pinnasele ja põhjaveele. Geoloogilise uuringu välitöödel kasutatav tehnika on korras (läbinud tehnilise ülevaatuse), uuringu käigus ei kasutata keskkonda reostavaid aineid – seega ei ole võimalik geoloogilise uuringu käigus vee ega pinnase saastumine. Uuringutega ei kaasne katsepumpamisi – põhjaveetaset ei mõjutata. Geoloogilise uuringu mõjust Natura 2000 võrgustiku ja rohevõrgustiku aladele. Natura 2000 võrgustiku lähim, Alam-Pedja looduskaitsealal asuv Alam-Pedja loodus- ja linnuala jääb uuringuruumi teenindusalast 0,5 km kaugusele edela poole. Arvestades geoloogilise uuringu negatiivse mõju puudumist juba lähiümbrusele, puudub uuringul igasugune puutumus Natura võrgustiku alaga. 01.07.2025 Koostaja: Ranek Rohtla /allkirjastatud digitaalselt/ Maavarauuringud OÜ geoloog ja diplomeeritud mäeinsener Tellija: Märt Maurer /allkirjastatud digitaalselt/ osaühingu Moreen juhatuse liige [email protected] tel 5287120   GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE VORM 1. Taotleja 1.1. Nimi: osaühing Moreen 1.2. Äriregistri kood / isikukood 1.3. Aadress: Kuuri, Võisiku küla, 10353946 Põltsamaa vald, Jõgeva maakond, 48029 2. Maardla 2.1. Maardla nimetus: Lõhmuse kruusamaardla 2.2. Maardlaosa nimetus: - 2.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi number: 742 3. Uuringuruum 3.1. Nimetus: Lõhmuse VII 3.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht: Tartu maakond, Tartu vald, Valmaotsa küla 3.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha: 4,80 4. Maavara 4.1. Maavara nimetus: liiv, kruus 4.2. Maavara kavandatavad kasutusalad: ehitus, teede ehitus 4.3. Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid ja ühik; 300 tuh.m3 keskmine aastatoodang koos kadudega ja ühik: 20 tuh.m3 5. Uuringu 5.1. Ettevõtja nimi: Maavarauuringud OÜ teostaja 5.2. Äriregistri kood: 14346587 5.3. Aadress: Liiva tn 41, Tartu 50303 6. Uuringu 6.1. Maavara uuringu lähteülesanne iseloom ja maht tarbevaru uuring [X] reservvaru uuring [ ] täiendav uuring [ ] 6.2. Uurimissügavus, m: kuni 15 6.3. Puuraukude arv: kuni 22 6.4. Uuringu kaeveõõnte arv: 22 6.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd: veetaseme mõõtmine uuringupunktides 6.6. Geofüüsikalised tööd: - elektromeetria, km gravimeetria, km 6.7. Muud sihtotstarbelised tööd (proovid katsetused jne): topogeodeetiline mõõdistamine, proovid materjali terastikulise koostise, kruusa puhul ka purunemiskindluse (LA katse) määramiseks 6.8. Ajutiste ehitiste loetelu: pole 6.9. Loa taotletav kehtivusaeg: kaks aastat 7. Lisade loetelu 7.1. Kaevandamisjäätmekava maapõueseaduse § 28 lõikes 5 sätestatud juhul [-] /allkirjastatud digitaalselt/ Loa taotleja: Märt Maurer osaühingu MOREEN juhatuse liige