1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1028854-5
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi aktsiaselts KIIRKANDUR
Kontaktisik Tiit Ploom
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Aktsiaselts Kiirkandur taotleb Männiku XXIV liivakarjääri kaevandamise keskkonnaluba Tallinna-
Saku liivamaardla täiteliiva ploki 155 aT ja ehitusliiva ploki 156 aT piires, põhjaveetasemest
kõrgemal, kuni 44,6 m abs. kõrguse tasemeni, mis kindlustab peale liivavaru kaevandamist ja
kaevandatud maa korrastamist metsa kasvuks soodsad tingimused. Kuna taotletav mäeeraldis jääb
planeeritavasse Tallinna ringraudtee trassikoridori, siis enne raudtee rajamist on otstarbekas ja
säästlik kaevandada trassikoridori jääv, veetasemest kõrgemal asuv liivavaru.
Parandustaotluse selgitus Parandatud teenindusmaa ruumikuju faili ja fail asendatud.
Vastavalt Keskkonnaameti 19.06.2025 kirjas nr DM-132277-7 toodule on täiendatud kaevandamise
loa taotluse seletuskirja. Kaevandamise mõju hindamiseks kaitselastele liikidele kaasatakse
eksperdid KMH käigus.
Vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse märkustele (kiri nr 13-1/25-865) on lisatud graafilisele lisale nr 3
ploki 214 aR nimetus ja taotluse vormil parandatud teenindusmaa pindala.
Vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse märkustele (kiri nr 13-4/25-162) on parandatud teenindusmaa
ruumikuju, lisatud Viimsi metskond 318 maaüksuse andmed ja ploki 214 nimetus graafilistele
lisadele.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Mäeeraldise materjali soovitakse kasutada nii üleriigiliselt oluliste kui ka kohalike ehitusobjektide
põhjendus liivaga varustamiseks.
Katendit saab vallitada ajutistesse puistangutesse teenindusmaale ja järk-järgult, peale maavara
väljamist, laotada karjääri põhjale. Sellega tõuseb mäeeraldise/karjääri põhja tase 44,6 meetrilt
ligikaudu 45,3 m tasemeni, mis kindlustab, et peale korrastamist saab karjääri alal kasvada
väärtuslik tulundusmets.
Maavara kaevandatakse kuni kahe kaeveastmega. Kaevandamise tehnoloogiline skeem oleks
järgmine. Ekskavaatoriga kaevandamisel ja laadimisel seisab ekskavaator astangu peal ning
frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel liigub laadur astangu all, mõlemal juhul ammutatakse
kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator laadib liiva kaeve-eest või puistangutest kalluritele või
töötlemiseks (sõelumiseks) mobiilsesse sõelumissõlme. Fraktsioneeritud (sõelutud) materjali veab
puistangutesse (ladudesse) frontaallaadur, mis vajadusel laadib sealt ka kallureid. Väljavedu
karjäärist toimub autotranspordiga.
Kuna jämepurru sisaldus on väga väike, kasutatakse Männiku XXIV liivakarjääri liiva valdavalt
looduslikul kujul. Vajadusel materjali sõelutakse. Materjali töötlemiseks tuuakse karjääri aeg-ajalt
mobiilne sõelumissõlm.
Enne kaevetööde alustamist koostatakse kaevandamisprojekt, milles määratakse täpsem
kaevandamise tehnoloogia ja vastavalt mäetööde territoriaalsele arengukavale määratakse
mäetööde ajaline ja ruumiline areng.
Tegevusega kaasneda võivate Kavandatava liiva kaevandamisega pole olulisi keskkonnahäiringuid ette näha. Ülevaade võimalikest
keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, häiringutest ja nende leevendusmeetmetest on esitatud taotluse seletuskirjas.
tolm jne) kirjeldus
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Männiku XXIV liivakarjäär
Aadress Tammemäe küla, Saku vald, Harju maakond
Territoriaalkood 8098
Katastritunnus(ed) 71801:001:1259, 71801:001:1406, 71801:001:2182
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6576618, Y: 539155
Käitise territoorium
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 15 aastat
Alates
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused
KOV nimetus KOV EHAK kood
Saku vald, Harju maakond 0719
1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni
Ei ole asjakohane
6. Eriosa - Maapõu
6.1. Maavara kaevandamine 3/5
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 109
Maardla nimetus Tallinna-Saku
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara liiv
Mäeeraldise nimetus Männiku XXIV liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki.
Mäeeraldise pindala (ha) 30.90
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala 32.30
(ha)
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 213
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 150
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Ehitus ja teede ehitus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 60
Plokid
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
155 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 128.60 tuh m³ 31.03.2025
156 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 803.20 tuh m³ 31.03.2025
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
4/5
1. 1203 - ehitusliiv 761.20 tuh m³
2. 1207 - täiteliiv 127.70 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Geoloogilise uuringu andmeid ei olnud Jah
võimalik leida.
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: GRAAF_LISA_1_MAEERALDISE_PLAAN_MANNIKU_XXIV.asice
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: GRAAF_LISA_2_MAEERALDISE_LABILOIKED_MANNIKU_XXIV.asice
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: GRAAF_LISA_3_KORRASATUD_MAA_PLAAN__MANNIKU_XXIV.asice
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: SELETUSKIRI_MANNIKU_XXIV_LIIVAKARJAARI_KAEVELOA_TAOTLUSELE.asice
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Lisa_1_Harju_maakonna_Tallinna_Saku_liivamaardla_registrikande_muutmine.pdf
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või Lisa 6: Aruanne__Manniku_X_.pdf
geoloogilise uuringu aruanne
GIS ja CAD failid Lisa 7: MAPINFO_FAILID.zip
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Vorm ei ole asjakohane.
8. Taotluse lisad
Nimetus Manus
KAEVELOA TAOTLUSE VORM Lisa 8: KAEVELOA_TAOTLUSE_VORM.pdf
5/5
49,61
71801:001:1199 Kr
os
Männiku krossirada si
49,47 t ee 49,55
ba
nr
49,47 71
ra
8 03 71801:001:1989 Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000
49,35 31 Viimsi metskond 243
a
49,16
ül
49,02
sk
49,55
49,31
25A ) 49,26 49,39 49,59
ää
ku jv
49,13 49,82
34.2
P
49,72
Männi
Pa 22 49 49,32
0,1
48,95
Plokk 68 pR 49,72
48,75 48,86
39,36
48,86 49,28 )
1A
49,73
9,4
M
48,86
24 )
48.3
ä
24A
49,69 50.7
48,68
Pa 01 0,15
n
Männiku
13,35 35,88
49,38 49,92
23 ) ) 25 49,34 49,38
n
) 51,21
i k
48,61 34.5
48,75 48,74 ) 1 Männiku
u
6577000 48,51 49,52
48,22 49,24
r a
539000
39.1
49,46 71801:001:1143
b
48,22
48,59 Viimsi metskond 15
a
48,29 38
48,74 49,2 51,12
48,04 48,26 48,37 49,31
22
49,53 49,38
Männiku XXIV 50.0
340
48,29 Plokk 156 aT VÄ
50
liivakarjääri
) Plokk 157 aT ÄN
r 11
Plokk 70 pR Plokk 213 aR 48,13 48,23 49,54
A
J mäeeraldis
Plokk 214 aR Tallinna - Saku
tee n
51,13
71801:001:1406
48,07
A 49,16
49,69 48.0
liivamaardla
Viimsi metskond 242 48,64 3
48,51 48,46 7 48,93 49,26 49,26
51.2
Saku
47,45
48,39 49,53 51.3
Pa 116 48,37
48,56
21 )
44,78
48,30 45.7
-
48,3
46,1 48,37 metsnik
inna
49,36
47,88 47,87 49
44,81
stee
0,5 Alus: Eesti Baaskaart, leht 6334
Tall
36 51,03
48,03
47,38
48,05
35,80
klu
44,97
45,44 46,69 47,53 47,84 12,0 48,9 49,22
71801:001:1259
glii
48,47 48,78
Pumbajaama tee nr 7180306
44,7 49,02
) 2 49,19
36A 46,0636
48,37 48,87 49,48
Viimsi metskond 13 20
Ker
44,6
26 47,54 48,08 49,58
48
))) Plokk 155 aT ) 48,48 49,04 49,02
Pa 117
47,62 Maaparandussüsteemi maa-ala Plokk 156 aT
49,35 50,93
49,20
48
36
45,96 vid 4109550010080002 47,72 Plokk 157 aT
48,52 48,77 48,89
49,29
48,22 48,3 48,79 49,2
46,76 37 49,02
35
45,17 49,43 49,27
50
48,8
49,06 0,5
44,82 47,79 47,58 47,18 47,94
47,84 48,76 49,02
48,28 35,70
45,79
47,87 48,27 48,8
13,00 49,15
538600
48,74 48,96
47,43 47,87 48,05 50,86
47,61 47,59 47,72 47,94
38 48,8 49,26 49,2
49
47,52 47,89 49,25 49
Pa 16 46,60,6 47,88 46,78 47,77
48,42
49,28
6576800 44,93
46,60 10,7 35,30 46,46
47,67 47,74
47,15
19
46,91 47,69 47,55
1,1
) 48,65
48,83
49,09
49,1 49,43
36,94
48,59 50,88
44,63 47,46 49,38
45
39
Pa 17 9,8 47,63
49
49,75
Puurkaev H-01 47,84 47,83 48,65 48,58 49,1 49,39
46,03 47,52 47,75 47,84 48,88
48,89
47
47,82 48,52 48,48 49,54
45,83
44,51 45,35
47,27 47,74 47,66
18
47,78 47,65
48,25
40 48,8
48,16
48,92 48,94 )3 49,26 49,43
45,04 46,54 47,37 48,12 49 49,03 49,4
44,66
47,65
) 47,84
Pa 05 48,27 0,1 40,77 48,74
49,15 49,35 49,53
50,86 49,76
47,6 47,71 48,27 7,4 48,63 49,24 49,26 49,29 49,34
71801:001:1259 27 47,08 17 47,53 47,55
47,85
47,82 47,98 47,93 48,82
49,35
Viimsi metskond 13 44,63
) ) 48,03 48,25 48,59 48,64 49,34 49,48
50
47,85 48,48 49,11 49,3
47,86 47,11 48,69 50,82
47,71 47,97 47,82 48,27 48,69 48,79 48,76 49,73
Puurkaev H-02 49,69
49
44,73 46 48,59 48,53
46,4 47,89 47,77 48,37 47,87 48,57
47,6 48,66 49,04
48 48,01 48,77 48,7
44,78 45,48 47,67 48,26 48,55
47,38
47,34
47,81 47,72
47,59 47,94
47,89 48,35 48,36 48,82 49,07
49,3 Pa 02 49,46 50,71
49,74
Plokk 158 pT 47,78 Plokk 155 aT 48,12
48,46
48,83 49,53
44,8
Pa 15 Plokk 159 pT 47,66 48,07
Plokk 156 aT
48,25
47,41 48,23 48,53
49,33 49,51
Plokk
47,29
47,23 160 pT
48,26 Puurkaev H-03
45,84 Pa 18 47,83 Plokk 157 aT 48,2
49,32
49,53
Männiku XXIV liivakarjääri mäeeraldise
47,94 48,29 48,41 48,97 49,49
Männiku XXIV liivakarjääri mäeeraldise
C 46,44 48,04 48,04 49,39
nurgapunktide koordinaadid
47,73 48,47
48,39 49,16
0,3 40,73 50,64
49,96
teenindusmaa nurgapunktide koordinaadid
36
45,84 47,44 48,8 49,47 49,76
0,2 47,66 48,04 47,96 48,09
71801:001:1259
49,58
8,5
49,71
35,04 ) Plokk 155 aT 1,8
48
Nurgapunkt X (L-Est, m) Y (L-Est, m) Nurgapunkt X (L-Est, m) Y (L-Est, m)
10,6 39,54 Viimsi metskond 13 49,45 49,44
6,7
44,69 45,43 46,15 47,17 47,87 48,47 41 49,56
Plokk 156 aT 47,81 48,04
35 47,32 Pa 04 49,07
49,64 49,65 71801:001:1143 1 6577004,61 539397,23 1 6577004,61 539397,23
Plokk 157
46,64
aT Viimsi metskond 15
45,3 47,21
47,56
47,66
47,75
48,12 48,68 49,25
49,58
2 6576876,34 539339,31 2 6576876,34 539339,31
45
48,13
47,68 40 49,67
44,53
45,62 28 47,56 46,52
47,55 47,84 48,02 47,16 48,68 49,67 49,8 3 6576761,48 539312,33 3 6576761,48 539312,33
46,27 49,75
45,16 ) 47,93 48,18 48,01
49,6
49,67 4 6576398,70 539193,99 4 6576398,70 539193,99
46
16
47,58
0,2 49,38 49,68 49,88 49,81
6576600 5 6576347,56 539167,02 5 6576347,56 539167,02
44,57 34A 44,56 48,44
41,08
) 47,81
7,4
539400
47,19 47,61
) 48,19 49,16
6 6576206,55 539114,88 6 6576206,55 539114,88
39
47,19 47,85 48,07 48,36 49,71
49
45,21
Pa 99 7 6576128,76 539108,43 7 6576128,76 539108,43
47,62
44,55
46,55
47,35 47,55
48,03
48,2 48,5
48,42
49,46 49,94
8 6575925,36 539049,01 8 6575925,36 539049,01
45,54
47,61 47,65 47,38
47,59 48,06 48,74 49,9 50,49
49,58
9 6575930,98 538962,45 9 6575930,98 538962,45
44,64
46,55 48,14 47,81 48,27
48,23
48,48
48,61
49,36
49,83
49,87
10 6576341,76 539087,24 10 6576341,76 539087,24
37
47,53 47,63 48,1
45,05 0,5 47,41 49,86
11 6576382,64 539068,38 11 6576382,64 539068,38
35,05 40 Pa 03
Maaparandussüsteemi maa-ala
47,48 46,85
11,0 12 6576355,67 539007,47 12 6576355,67 539007,47
49,82
48
47,83
vid 4109550010080002
46,23
13 6576333,65 538899,56 13 6576333,65 538899,56
44,66
34 48,16 48,23 47,08
Pa 100 1,5
47,9
49,85 49,82 D 50,5
14 6576311,48 538791,82 14 6576311,48 538791,82
45,15
) 46,31
47,90 8,5 37,90
47,81Plokk 156 aT
48 48,01 48,12 48,88 49,4
15 6576398,53 538786,69 15 6576398,53 538786,69
Plokk 157 aT 49,93
45,96 47,45 48,08 48,68 0,35 49,87
16 6576592,83 538781,72 16 6576592,83 538781,72
44,62 47,92 47,61 47,93
48,25 48,16 48,32 49,17
9,45 40,02 49,87
46,6 47,23 46,01
17 6576725,07 538779,57 17 6576725,07 538779,57
50
45,41 47,82 50,45
18 6576746,26 538881,03
48
47,48 47,8
47,35
46,96 39 18 6576746,26 538881,03
48,07 Pa 101 1,5 49,91
49,74
19 6576793,42 538986,95 19 6576793,42 538986,95
44,76 44,51 47,63 47,78 48,17
48,65
48,65
38,65 49,48
46,05
47,39 47,61
8,5 49,11
49,99
49,98
49,74 20 6576866,41 539111,41 20 6576866,41 539111,41
45,4245,43 47,03 47,45
47,81
47,9
49,69
49,43 21 6576912,26 539165,36 21 6576912,26 539165,36
71801:001:2182
45,84
45,09
33
) 71801:001:1259 46,79
48,28 48,77
48,85 49,58
38
Pa 102 22 6576946,52 539136,23 22 6576946,52 539136,23
46,1 49,77 50,34
Viimsi metskond 13 23 6577015,53 539217,17 23 6577015,53 539217,17
46
Viimsi metskond 318 47,96
47,74
48,68
49,90 49,54
47,47 49,1
45,3 47,48
47,64
48,39
48,87
49,9 24 6577028,94 539228,25 24 6577028,94 539228,25
340
46,7 47,85 48,09 48,05
47,7 47,63 47,71 47,6 0 49,68 49,96
25 6577009,57 539363,31 24A 6577016,19 539317,63
38
48,03
0,2
r 11
45,87
45,82 47,61
26 6576865,42 538722,14 25A 6577080,57 539340,63
12,3 37,4049,73
47,84
stee
47,57 48,17 50,35
tee n
47,28 46,95
45,13 49,16
27 6576721,43 538730,91 1A 6577044,82 539421,73
35
48,3 48,41
iiklu
44,96 15 46,28
47,43 47,85
28 6576606,74 538734,39 26 6576865,42 538722,14
47,74
Plokk 155 aT
Saku
50
47,46 47,89 48,18 48,86 49,27
47,88 47,89 47,56 49,65
6576400 29 29 6576389,43 538739,02
gl
) 47,65 46,54 Plokk 156 aT ) 27 6576721,43 538730,91
Ker
45,34
32 47,55 47,6 47,82
538600
47,93
Plokk 157
48,02aT 30 6576301,22 538745,31 28 6576606,74 538734,39
-
) 48,15 71801:001:1259
4
49
47,85 48,94 50,18
)
inna
48,03 47,64 48,04 47,75
46,4 48,2 46,08
) Viimsi metskond 13 49,7
31 6576288,31 538678,45 29 6576389,43 538739,02
47
47,93 47,52 47,84
48,24
Tall
48,01
Pa 12 Puurkaev H-04
47,78 47,66 48,12 49,5 32 6576386,78 538684,41 30 6576301,22 538745,31
45
47,52 48,16 48,01 48,32
11 49,7
33 6576459,11 538714,03
45,15 46,21 47,42
47,89
47,99 48,16
48,15 48,86 48,77 49,27 49,38
31 6576288,31 538678,45
48,26 48,17
48,14
34 6576519,52 538680,93 31A 6576286,65 538669,84
48
46,21
47,79 48,18 47,94
46,78 48,42 ) 46,94 48,5 49,7 50,12
49,69
12
48,26 48,25
)5 35 6576644,47 538693,01 34A 6576589,69 538671,99
0,4
48,56 46,89
10 )
48,24 48,14 49,94
48,16 0,3 48,68 49,6 36 6576864,92 538714,36 36A 6576865,75 538704,76
13,1 32,71
47,1
Pa 11 9,2 38,68
48,48 49,34
Plokk 156 aT 48,72
)
48
44,47 47,74 48,14
47,78 48,63
45,11 Plokk 157 aT 48,18 47,82 47,94 49,63
34
48,07
48,18
13 48 49,07 49,49
Pa 14
50,1
Pindala 30,90 ha Pindala 32,30 ha
48
48,51
45,6
45,79
30
48,2 48,35
) 47,7
47,86
48,56 49,36
33
(hästilagunenud
47,49
14 Puurkaev H-05 47,86 48,21
45,99 46,29 ) Plokk 156 aT
48,27
0,7
48,55
49,74
Plokk 3 aR
31A Plokk 159 pT Plokk
48 157 aT 48,15 49,99
8,1 39,06
47,72 47,25
)) 31
47,67 46,78 48,67 48,5 49,11
Plokk 160 pT 48,95
turvas)
47,55
37
45,36 47,73 49,19
47,72 47,74 48,78
47,67 48,26 47,72 48,91
Plokk 156 aT 71801:001:1259 48,16 49,02
Plokk 157 aT Viimsi metskond 13
47,74 Puurkaev H-06 LEPPEMÄRGID
80306
49,57
46
47,53
45,7
44,92 46,63 48,08 47,54 48,46 Pa 06 0,1
45,8 Maaparandussüsteemi maa-ala 48,48 48,38 12,3 35,98
48,38 49,46
Pumbajaama tee nr 71
45,97
47,14 vid 4109550010080002 Plokk 155 aT48,06 46,91 Uuringu puurauk, nr PA 05 0,1 Kattekiht, m Varu lamami
48,33 49,86
40,77
47,63
Plokk
47,82
156 aT 48,54
Suudme abs. kõrgus, m 48,27 7,4 Kasulik kiht, m abs. kõrgus, m
Plokk 157 aT 48,72
49
47,95
49,54
2
38
Maa-alune vee ja kanal. survetorustik 48,17 48,48
48,44
49,87
B
46,52
250 mm kuni alla 500 mm (vid 3-10-321) 48,03
48,18 48,38 Männiku XXIV liivakarjääri 48
Maapinna samakõrgusjoon,
47,88 48,18
)6
48,19
mäeeraldise piir, nurgapunkt ja nr maapinna abs. kõrgus, m
Plokk 215 aT
49,14
Plokk 216 aT 48,4 48,38 49,85 24A 39
Männiku XXIV liivakarjääri mäeeraldise Varu lamami samakõrgusjoon,
39
47,39
49,54 teenindusmaa piir, nurgapunkt ja nr varu lamami abs. kõrgus, m
49
47,7 48,51 49,52
47,78 49,85
47,4 46,8
48,36
49,54
AS TREV-2 Grupi taotletav Männiku XXI Maaüksuse piir,
71801:001:1259
46,46
48,18 48,25
49,06 liivakarjääri mäeeraldise piir Viimsi metskond 13 tunnus, nimi
47,79
47,63 48,99 49,25
48,48 49,28 AS-i TREV-2 Grupp taotletav Männiku XXI
48
47,68 47,67 49,38
Tee kaitsevööndi piir
47,39 47,67 48,04 )7 49,52
liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir
47,62 48,58 49,24 Maaparandussüsteemi maa-ala piir
47,95
48,53
49,77
AS-i Tarsiston taotletav Tammemäe IX
40
Pa 13 1,5 48,35
uuringuruumi teenindusala piir Maa-aluse vee ja kanal. survetorustiku
47,73
39,03 46,52 49,35
47,73 7,2 47,8 47,95 kaitsevööndi piir
48,81
47,62 48,37 49,39 49,15 Tallinna-Saku liivamaardla
Plokk 156 aT Sidetrassi kaitsevöönd
47,71 48,22 49,07 49,65 ploki piir, nr ja varu kategooria
48,62 48,98
47,35
0,1 40,66 Saku turbamaardla ploki piir, Puurkaev kaitsevööndiga
48,02 Pa 07 48,66
Plokk 3 aR
48,26
48,66 7,9 49,61
nr ja varu kategooria
48 46,51 47,89 46,74 Püsiva nõlva (kaldega 1:2) kontuur (nõlva ülemine
48,36
47,67 71801:001:1259 48,54
48,53
49,18 A B Geoloogilise läbilõike joon piir langeb kokku mäeeraldise piiriga)
48,21 48,13 Viimsi metskond 13 Plokk 156 aT 49,13
48,42
47,8
Plokk 157 aT
Märkused:
49
47,35 47,69 49,54
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa jääb Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumi alale ja riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse.
47,4 48,03 39 47,93 48,48 Taotletava mäeeraldise lamam asub 44,6 m abs. kõrgusel ja jääb veetasemest 0,7 m kõrgemale.
6576600
340
46,31 48,37 48,33
47,51 48,9
538800
Plokk 155 aT
nr 11
47,21
47,37
46,33 Plokk 156 aT 48,57
49,02 49,39
47,49Plokk 157 aT
tee
48,81
47,95 46,75 MÄNNIKU XXIV LIIVAKARJÄÄRI PLAAN
47,38
Graafiline lisa 1
Saku
47,09 47,35 47,66 M 1:2000
48,79
nna -
47,49 48,36
Pa 09 0,3 38
48,35
Töö: Männiku XXIV liivakarjääri kaevandamise keskkonnaloa taotlus Töö nr 25-857
48
47,66
9,7 37,13
47,11 47,61
47,13
47,13 47,28 49,14
Talli
46,88
47,4 Pa 08
9)
48,66
47,54
48,04 0,6 Kasutatud materjalid: Asukoht: Harju maakond, Saku vald, Tallinna-Saku liivamaardla
0 10 20 40 m
47
8,9 38,54
46,87 48,04
47,04 47,32
47,72 47,8
)8 Tallinna-Saku liivamaardla nr 109 registrikaart.
47,55 47,46 47,86
Plokk 217 aR
46,71 48,36 48,48 Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu Tellija: Aktsiaselts Kiirkandur Aadress: Järvekalda tee 1, Harkujärve küla Tellija esindaja: Tiit Ploom
Plokk 218 aR 47,12 Plokk 70 pR 48,96
aruande topo- ja varu arvutuse plaan. EGF 9368.
46,97
47,79 Harku vald, Harju maakond; e-mail:
[email protected]; tel 5013667
47,4 46,18 Kitsendused Maa-ameti Geoportaalist seisuga 01.04.2025.
46,96
45,73
47,1
Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Aprill
47,15 47,42
47,76 47,9948,25 48,33
Liiva 41, 50303, Tartu 2025
47,59 48,84
47,22 Koostas dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere,
46,93 48,16
/allkirjastatud digitaalselt/
ja toimetas: e-mail:
[email protected]; tel. 5104753
LÄBILÕIGE A - B LÄBILÕIGE C - D
Viimsi metskond 15
71801:001:1143
71801:001:1406 Maa-aluse vee ja kanal.
Puurkaev H-06 Pa 03
Pumbajaama tee
Viimsi metskond 242 survetorustiku asukoht 71801:001:1259
m 71801:001:1259 m 49,82 m
71801:001:1259 Pa 101 Pa 06 Viimsi metskond 13 E
50 N Pa 116 Pa 05 Pa 04 Viimsi metskond 13
50 W 71801:001:1259 Pa 04 50
Viimsi metskond 13 Maaparandussüsteemi ala 48,65
Maaparandussüsteemi ala 48,38 S Pa 18
48,30 48,27 48,68 Viimsi metskond 13 48,68 0,35m
04-01 0,2m
Pa 15 48,04 03-01
48 05-01 06-01 48 04-01 0,2m Kr 0,4 48
0,5m
0,5m 1,5m Plokk 155 aT Kr 0,1
05-02
Kr 0,2
St 0,7
1,5m
97
Kr 0,4
0,9m 45,84 Kr 0,2
1,5m
St 1,5
134 St 1,1 0,9m St 0,9 St 0,7 M 1,7
Kr 0,2 M 1,9 04-02 Kr 0,1 1,5m 2,4m
M 1,7 04-02
1:2
Kr 0,5 M 2,2 M 1,9
1:2
46 St 0,3 Kr 0,3 St 1,5 46 18-01 46
St 2,6 Plokk 156 aT Plokk 156 aT 06-02 2,0m Kr 0,3 4,5m
1:2
1:2
3,0m Plokk 155 aT Plokk 156 aT
1:2
135 M 1,6 St 0,5 M 1,5 Kr 0,0 3,0m Kr 0,1 St 0,5 03-02
1:2
M 2,0 04-03 M 1,6 0,7m
Kr 0,1 4,5m St 0,4 St 1,0 04-03 M 1,6 Kr 0,3
4,5m 4,5m 6,0m 03-03
St 2,3 05-03 Kr 0,1 15-01 18-02 M 1,5 Kr 0,1
44 M 1,7 Kr 0,1 St 0,6 5,5m
04-04 06-03
M 1,7 44 Kr 0,2 Kr 0,4
St 1,1
Kr 0,0 44
Kr 0,0 3,0m St 0,6 5,5m 04-04 M 1,4
St 0,8 M 1,5 Kr 0,0 St 0,4 St 1,3 St 1,7
St 0,5 5,4m M 1,5
St 0,4 M 1,7 M 1,4 6,0m Plokk 157 aT Kr 0,0 03-04 7,5m M 0,9
M 1,1 6,1m M 1,5 6,0m 6,9m St 0,5
42 6,0m 6,7m 05-04 04-05 98 M 1,5
06-04
42 15-02 04-05 6,1m
M 1,5
Kr 0,0 8,5m 42
136 Kr 0,0 Kr 0,0 7,6m Kr 0,0 18-03 St 1,6
Kr 0,0 Kr 0,0 03-05
Kr 0,1 Plokk 157 aT St 4,6 St 0,7 St 4,1 Plokk 157 aT Kr 0,0 Kr 0,0 M 0,7
St 3,4 7,5m M 0,7 M 1,1 M 0,8 04-05 8,4m St 0,6 St 1,6
St 2,8
St 0,7 7,6m 9,8m Kr 0,0
40 M 1,1 Kr 0,0 M 1,5 40 M 0,8
M 0,6
8,5m M 1,1 St 1,9 40
9,5m 9,0 St 0,7 M 0,5
10,0m M 1,1
9,0 10,5
137 9,0 15-03 9,0
9,9m 04-06
38 Kr 0,0
Kr 0,0
38 Kr 0,0 7,6m 38
St 5,4 St 3,1
St 2,4 9,5m
M 0,7 M 0,5
12,4m M 1,0
36 36 15-04 36
12,5m 10,8m Kr 0,0
12,9 St 10,1
M 0,2
34 34
15,0
15,5
32 32
30 15,0
30
Kasuliku kihi paksus, m 12,0 7,4 7,4 8,5 12,3 10,6 6,7 7,4 9,45
Vahemaa, m 168 137 135 251 198 198 208
MÄNNIKU XXIV LIIVAKARJÄÄRI LÄBILÕIKED
LEPPEMÄRGID Graafiline lisa 2
A-B ja C-D (horis. mk 1:2000, vertik. mk 1:200)
Kasvukiht (muld, Tarbevaru ploki piir, ploki nr
Taotletava Männiku XXIV liivakarjääri mäeeraldise piir Plokk 157 aT 0,9m Proovi number Töö: Männiku XXIV liivakarjääri kaevandamise keskkonnaloa taotlus Töö nr 25-857
hästilagunenud turvas) varu kategooria Püsiva nõlva 06-01
Kr 0,4 Kruusaosakeste (>5 mm) sisaldus; %
1:2
kontuur ja kalle St 0,9 0 20 40 80 m
Liiv, peene- kuni ülipeeneteraline, kohati Pa 06 Savi- ja tolmuosakeste (<0,05 mm) sisaldus; % Asukoht: Harju maakond, Saku vald, Tallinna-Saku liivamaardla
M 2,2
kruusateradega ja ülaosas orgaanikaga Taotletava Männiku XXIV liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir Puuraugu nr 2,4m Liiva peensusmoodul
48,38
Suudme abs. kõrgus, m Maaparandussüsteemi Aktsiaselts Kiirkandur Aadress: Järvekalda tee 1, Harkujärve küla Tellija esindaja:
Aleuriit ja savi ala piir Tellija:
Harku vald, Harju maakond; e-mail:
[email protected]; tel 5013667 Tiit Ploom
Menetluses oleva Männiku XXI liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir Puurkaev Vaatluspuurkaev, nr
H-06 MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Aprill
71801:001:1259 Katastriüksuse piir,
Märkused: Liiva 41, 50303, Tartu 2025
Viimsi metskond 13 tunnus ja nimetus
Taotletava mäeeraldise lamam jääb 44,6 m abs. kõrgusele.
Plokkide 156 ja 157 vaheline piir asub 43,9 m abs. kõrgusel ja markeerib piirkonna põhjavee taset. Koostas dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere, e-mail:
[email protected] /allkirjastatud digitaalselt/
Samale kõrgusele stabiliseerub veetase, kui vahetusse lähedusse kujunevad kaevandamise käigus veekogud Männiku XXI liivakarjääri lahustükkidele. ja toimetas: tel. 5104753
49,61
71801:001:1199 Kr
os
Männiku krossirada si
t ee
ba
49,47
nr
49,55
71
ra
49,47
8 03 71801:001:1989 Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000
49,35 31 Viimsi metskond 243
a
ül
49,16
49,02
sk
49,55
49,31
25A ) 49,26 49,39 49,59
ää
ku jv
49,13 49,82
34.2
P
49,72
Männi
49 49,32
Plokk 68 pR 49,72
48,95
48,86 49,28 )
48,75
1A 49,73
M
48,8 48,8 48,8
24 )
48,8
48,8 48,86 48.3
ä
48,68
48,9
48,9 24A 50 49,69 50.7
n
43 43 43 44,6 48,9 Männiku
48,8 43
23 )44,6 44,6 48,9
) 25 49,34 49,38 49,92
n
43 44,6 49
42 43
48,7 48,8 44,6 49,1
) 51,21
i k
48,7 48,7 43 43 44,6 49,3 34.5
48
48,7
43
43 44,6 44,6
44,6
49,3
) 1
49,3 49,3 Männiku
u
44,6
6577000 43
44,6 44,6 44,6 49,3 49,52
r a
44,6 49,3 39.1
539000
37 44,6
37 46 71801:001:1143
b
37 37 44,6 44,6 49,2
Viimsi metskond 15
a
37 44,6
44,6 49,31 51,12
37
22
44,6 49,2 49,38
Männiku XXIV 50.0
340
37 Plokk 156 aT VÄ
44,6 50 liivakarjääri
37 37
) Plokk 157 aT ÄN
r 11
Plokk 70 pR 48,2 44,6
37
Plokk 213 aR 37
44,6 49,2 49,54 A mäeeraldis
38 48,2 J Tallinna - Saku
Plokk 214 aR
tee n
37 51,13
71801:001:1406 44,6 49,69 48.0
47,7 37
38
Viimsi metskond 242 38
38 48,2 48,5
44,6 49,2
49,26 49,26 liivamaardla
51.2
Saku
47,7 37 38 38 48,51 44,6
48,15 49,53 51.3
37 38 38 48,37 44,6
21 )
38 48,4 44,6 49,2
44,78 38 45.7
-
46,1 37 37 48,1 48,3 metsnik
inna
47,7 38 49,36
37
38 38 44,6
47,88 48
47
44,81 38 44,6
stee
38 48,4
Alus: Eesti Baaskaart, leht 6334
Tall
37 37 38 47,9 49,2 51,03
38 44,6
klu
45,44 38 38 48,4
38
44,97 46,69 47,7 47,84 44,6
47,8
71801:001:1259
glii
37 37 38 38 44,6 49,2
Pumbajaama tee nr 7180306
38
) 2
44,6 49,2 49,19
36A 46,0636
48,4 49,48
Viimsi metskond 13 38 47,8
20
Ker
38
26
48
44,6 47,7 38 44,6 44,6 49,2 49,58
))) 44,6
37 37 38 38 38
Plokk 155 aT
38 47,8 ) 48,4
49,35
47,62 38 44,6 50,93
44,6
47,7
37
37 Plokk 156 aT 47,8
48,3
38 44,6 49,2
45,96 44,6 37 38 38
Plokk 157 aT 47,8 44,6
49,2
44,6 46,76 37 47,8 44,6
45,17 37 38 47,94 44,6 49,1 49,43 49,27
50
44,6 47,7 48,1
44,82 37 38 47,8
48 44,6 44,6 49,06
44,6 46,8 37 38 47,8
45,79 37 38 44,6 49,06 49,15
538600
44,6 37 47,8 47,72 44,6
37 37 50,86
44,6 44,6 47,6 47,7 37 44,6 49,2
47,8 47,59
44,6 47,7 44,6
44,6 49,1 49,28
6576800 44,93
44,6
47,65 47,74
19
44,6
47,6
47,5
47,6
) 44,6
44,6
44,6 49,2
49,43
47,5 50,88
45
47,46 49,38 49,75
44,6 47,6 47,6 44,6
47,63
44,6 Puurkaev H-01 47,6
47,6 47,84
44,6 44,6 49,2
49,39
46,03 47,6 47,75 47,6
44,6 49,54
44,51 45,35 44,6 47,66
18 47,6
47,6
44,6
44,6
)3
44,6 49,25
49,26
49,43
44,6 47,74 47,6 44,6 44,6
44,66
45,04
44,6
47,27
47,6
)
47,65 47,6
44,6
44,6
49,3
49,35
49,4
49,53
50,86 49,76
47,6 44,6 49,34
44,6 44,6
71801:001:1259 27 17 47,4
47,53 44,6
44,6
49,3 Männiku XXIV liivakarjääri mäeeraldise Männiku XXIV liivakarjääri mäeeraldise
Viimsi metskond 13 44,6 47,08
) 47,4 44,6
49,48
nurgapunktide koordinaadid teenindusmaa nurgapunktide koordinaadid
50
44,6 ) 44,6 44,6
44,6
44,6
49,3
50,82
Puurkaev H-02 49,69
44,73
46,4
44,6 44,6
Nurgapunkt X (L-Est, m) Y (L-Est, m) Nurgapunkt X (L-Est, m) Y (L-Est, m)
44,6
44,6 49,4
44,78 45,48 44,6 44,6 49,74 1 6577004,61 539397,23 1 6577004,61 539397,23
44,6
47,38
Plokk 158 pT 44,6 Plokk 155 aT
49,46 50,71
2 6576876,34 539339,31 2 6576876,34 539339,31
46
44,8 44,6 Plokk 159 pT Plokk 156 aT 44,6 49,5 49,51
3 6576761,48 539312,33 3 6576761,48 539312,33
Plokk 160 47,29
pT Plokk 157 aT
Puurkaev H-03
44,6
47,2 44,6 49,53 4 6576398,70 539193,99 4 6576398,70 539193,99
44,6 44,6 49,96 5 6576347,56 539167,02 5 6576347,56 539167,02
49,58
45,84 44,6 44,6 49,76 50,64
6 6576206,55 539114,88 6 6576206,55 539114,88
71801:001:1259
) Plokk 155 aT 44,6 Viimsi metskond 13 44,6 7 6576128,76 539108,43 7 6576128,76 539108,43
49,65
44,69 45,43 46,15
Plokk 156 aT 47,17 44,6 49,56
8 6575925,36 539049,01 8 6575925,36 539049,01
35 71801:001:1143
45,3 44,6
Plokk 157 aT 47,32
44,6 Viimsi metskond 15 9 6575930,98 538962,45 9 6575930,98 538962,45
45
44,6 49,8
47,68
47,21 44,6 49,67 10 6576341,76 539087,24 10 6576341,76 539087,24
44,53 28 11 6576382,64 539068,38
45,62 46 44,6
44,6 11 6576382,64 539068,38
45,16 )
44,6
44,6
49,68 49,75
49,67
12 6576355,67 539007,47 12 6576355,67 539007,47
44,57 34A 16 49,88 49,81 6576600 13 6576333,65 538899,56 13 6576333,65 538899,56
)
539400
44,6 47,19
) 47,19
44,6
44,6 49,75
49,71 14 6576311,48 538791,82 14 6576311,48 538791,82
45,21
44,6
44,6
15 6576398,53 538786,69 15 6576398,53 538786,69
44,55 44,6
44,6
49,94
16 6576592,83 538781,72 16 6576592,83 538781,72
45,54 44,6 44,6
47,61
49,87
50,49
49,58 17 6576725,07 538779,57 17 6576725,07 538779,57
44,6
44,64 47,53 49,9 49,83 18 6576746,26 538881,03 18 6576746,26 538881,03
47,41 49,86
45,05 44,6
19 6576793,42 538986,95 19 6576793,42 538986,95
Maaparandussüsteemi maa-ala
47,48
44,6 44,6
20 6576866,41 539111,41 20 6576866,41 539111,41
vid 4109550010080002
49,9
46,23
44,66
34 44,6
44,6
50,5
21 6576912,26 539165,36 21 6576912,26 539165,36
44,6 49,82
45,15
) Plokk 156 aT 44,6
49,9
22 6576946,52 539136,23 22 6576946,52 539136,23
44,6
44,6 47,45
Plokk 157 aT 49,87 23 6577015,53 539217,17 23 6577015,53 539217,17
45,96 44,6
44,62
44,6 49,87 24 6577028,94 539228,25 24 6577028,94 539228,25
47,23 49,9
50
45,41 44,6 47,48 50,45 25 6577009,57 539363,31 24A 6577016,19 539317,63
44,6
47,35 44,6
49,74
26 6576865,42 538722,14 25A 6577080,57 539340,63
44,76 44,6
44,6 49,99 49,91
49,98
27 6576721,43 538730,91 1A 6577044,82 539421,73
45,43
46,05 44,6
44,6
49,74
28 6576606,74 538734,39 26 6576865,42 538722,14
44,6 44,6 49,43
29 6576389,43 538739,02 27 6576721,43 538730,91
71801:001:2182
45,84
33
) 44,6
44,6 71801:001:1259
49,9
49,77 30 6576301,22 538745,31 28 6576606,74 538734,39
50,34
Viimsi metskond 318 Viimsi metskond 13
44,6
47,47
47,4 44,6
44,6 49,9
49,54 31 6576288,31 538678,45 29 6576389,43 538739,02
46
32 6576386,78 538684,41 30 6576301,22 538745,31
340
45,3 44,6 47,48 49,9
44,6 49,96
47,7 47,5 44,6 33 6576459,11 538714,03 31 6576288,31 538678,45
r 11
45,87 44,6
44,6 49,8
34 6576519,52 538680,93 31A 6576286,65 538669,84
stee
44,6
tee n
50,35
45,13 49,73
35 6576644,47 538693,01 34A 6576589,69 538671,99
iiklu
44,6 49,7
44,96 44,6
44,6 15
47,88 44,6
Plokk 155 aT 36 6576864,92 538714,36 36A 6576865,75 538704,76
Saku
50
6576400 29
gl
) Plokk 156 aT )
44,6 49,65
Ker
45,34
32 44,6
538600
Plokk 157 aT
-
) 71801:001:1259 44,6
)
44,6 44,6
4
inna
44,6 47,85 48,2 48 49,55 50,18
44,6 44,6
) 48,8
44,6 Viimsi metskond 13 49,5 49,7 Pindala 30,90 ha Pindala 32,30 ha
Tall
44,6 48,8 48,8 44,6 44,6
Puurkaev H-04
44,6 44,6 47,5 44,6
44,6 11
49,45
49,7
48,86 48,77 44,6
48
45,15 44,6
44,6 48,65 44,6 49,7
46,21 44,6
44,6
44,6
44,6
48,42
) 48,4 48,5
44,6
49,35 50,12
49,69
44,6 12
48,26 48,25 48,7
)5
44,6
49,3
10 )
48,16 47,9 48,24 48,14 44,6 49,34 49,94
44,6 44,6 44,6 44,6 47,9
48,68 48,5 44,6 49,6
Plokk 156 aT 48,3 44,6 44,6 44,6
44,47
Plokk 157 aT 44,6
44,6
47,75
)
47,75 47,74
47,75
47,94
48,14 48,48 48,63
48,6
48,6 46
44,6
49,25
49,63
44,6
44,6 44,6 48,3
44,6
44,6
48
47,8 13 48 48,6
44
44,6
44,6
49,2 50,1
48,3 47,78 48,4 43
48,15
45,6
45,79 44,6
30
48,2 48,35
) 48,3
48,3
48,1
48,3 42 44,6 49,36
(hästilagunenud
44,6
44,6 14
47,7
Puurkaev H-05 47,86 47,9
48 44,6
48
45,99 44,6
44,6
)
47,5 47,5 Plokk 156 aT 47,7
47,8 41 49,1
49,74
45
44,6
Plokk 3 aR
47 47,7 40
31A Plokk 159 pT Plokk
48 157 aT 47,7 40 44,6 49,99
)) 31 LEPPEMÄRGID
45,9 46 47,67 47,72 40
Plokk 160 pT 47,7 40 44,6 49,11
turvas)
47,7 40 40 40 48,9 49,19
45,36 40 39
47,7 40 40 44,6
47,7 40
2
47
40 40
46
47,67 48,26 47,72 40 39 44,6
Plokk 156 aT 48 47,85
71801:001:1259 48,9 48,91 49,02 Männiku XXIV liivakarjääri 48
Maapinna samakõrgusjoon,
Plokk46,63
157 aT
48,2
Viimsi 39
metskond
39 39
13
39 40 Puurkaev H-06
39
mäeeraldise piir, nurgapunkt ja nr
80306
39 39 44,6
45,7 47,4 43 39 39
39 39
40 44,6 48,75
49,57
maapinna abs. kõrgus, m
47 47,2 48 39 39 39
45,8 46,4 41 39 39 39 39 40 48,38 49,46 24A
Pumbajaama tee nr 71
45,97
46,2
43 47,4
47,8 39 39 Plokk 155 aT 40 44,6
44,6 49,86
Männiku XXIV liivakarjääri mäeeraldise 71801:001:1259 Maaüksuse piir,
44
45,9 42 41 39 Plokk 156 aT 40
teenindusmaa piir, nurgapunkt ja nr Viimsi metskond 13 tunnus, nimi
47,4 48,54
Plokk 157 aT
49
47,8 40 44,6 44,6
45,9 40 39 39
38 47,4 Maa-alune vee ja kanal. survetorustik 49,54
48,44 49,87
AS TREV-2 Grupi Männiku XXI
45,9 38 47,8 39
250 mm kuni alla 500 mm (vid 3-10-321)
40 44,6 48,6 Tee kaitsevööndi piir
liivakarjääri mäeeraldise piir
40
45,9
42 36
35
36
47,4 40 44,6 )6
44,6 48,6
45,9 40
Plokk
38 215 aT 34 44,6 Maaparandussüsteemi maa-ala piir
Plokk36216 34
35 34aT 34 47,4 40
49,14 48,38 49,85
AS-i TREV-2 Grupp Männiku XXI
44,6
45,9 34
47,4 44,6 liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir Maa-aluse vee ja kanal. survetorustiku
34 40
34 49,54 kaitsevööndi piir
49
44,6
45,9
40
49,52 49,85 Tallinna-Saku liivamaardla
44,6 Plokk 156 aT Sidetrassi kaitsevöönd
49,54
ploki piir, nr ja varu kategooria
40 44,6
49,06
40 44,6
44,6 48,6
Saku turbamaardla ploki piir, Puurkaev kaitsevööndiga
48,99 49,25
49,28
Plokk 3 aR nr ja varu kategooria
44,6 48,6 49,38
40 44,6
)7
44,6 48,6 49,52
44,6
48,58 49,24
Metsamaaks korrastatav Männiku XXIV liivakarjääri teenindusmaa
40
44,6
49,77 Avatud liiva-alaks korrastatav Männiku XXI liivakarjääri teenindusmaa piirkond
40 44,6 49,35
44,6 Veekoguks korrastatav Männiku XXI liivakarjääri teenindusmaa piirkond
40 48,81
39 49,39 49,15
39 44,6
39 40 44,6 48,6 49,07 49,65 Märkused:
39
40 48,62 48,98
Piirkond jääb riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse.
39
40
44,6 44,6 48,5
48,66
Männiku XXIV liivakarjääri teenindusmaa korrastatakse metsamaaks. Korrastatud ala pind jääb põhjaveetasemest (+43,9 m) vähemalt 0,7 m kõrgemale.
39
49,61
Männiku XXIV liivakarjäärist põhja ja lõuna poole jääva Männiku XXI liivakarjääri ala korrastatakse veekoguks, veekogude veetasemest (+43,9 m)
39
39
44,6 44,6 kõrgemale jääv piirkond avatud liiva-alaks - osaliselt kõredele sobivaks elupaigaks, osaliselt ranna-puhkealaks.
39 71801:001:1259 48,53
49,18 Männiku XXIV liivakarjäärile jääb kaks vaatluspuurkaevu, mille teenindamiseks tagatakse juurdepääs.
44,6 Viimsi metskond 13 Plokk 156 aT
49,13
44,6 48,5
39
Plokk 157 aT
48,42
39
49
44,6 49,54
39 44,6
38
38
48,48
6576600
340
38 39 44,6
38 48,37 48,9
538800
Plokk 155 aT
nr 11
39 44,6
38
38 44,6 Plokk 156 aT 49,02 49,39
39 48,57
Plokk 157 aT
tee
38 47,95 48,81
MÄNNIKU XXIV LIIVAKARJÄÄRI KORRASTATUD MAA PLAAN
Graafiline lisa 3
Saku
44,6
38
M 1:2000
44,6 47,9 48,79
nna -
38 44,6 48,35 48,36
Töö: Männiku XXIV liivakarjääri kaevandamise keskkonnaloa taotlus Töö nr 25-857
49,14
Talli
38 44,6
44,6 44,6 48,66
9 ) 47,4 44,6 44,6 44,6 44,6 44,6 47,9 Kasutatud materjalid: 0 10 20 40 m
Asukoht: Harju maakond, Saku vald, Tallinna-Saku liivamaardla
38
47,3 47,32
47,5 47,6 47,72
)8
47,75 47,8 47,9 47,95 48,04
Tallinna-Saku liivamaardla nr 109 registrikaart.
Plokk 217 aR
38 47,55 47,46 47,86
48,36 48,48 Männiku XXIV liivakarjääri mäeeraldise plaan. Tellija: Aktsiaselts Kiirkandur Aadress: Järvekalda tee 1, Harkujärve küla Tellija esindaja: Tiit Ploom
48
Plokk 218 aR 47,12
Plokk 70 pR 48,96
Kitsendused Maa-ja Ruumiameti Geoportaalist seisuga 01.04.2025.
38 47,79 Harku vald, Harju maakond; e-mail:
[email protected]; tel 5013667
47,4 Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587
38
47,1 Aprill
38
47,15 47,42
47,76 47,99 48,33
Liiva 41, 50303, Tartu 2025
47,59 48,84
47,22 Koostas dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere,
48,16
/allkirjastatud digitaalselt/
ja toimetas: e-mail:
[email protected]; tel. 5104753
Aktsiaselts
KIIRKANDUR
TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA
MÄNNIKU XXIV LIIVAKARJÄÄRI
MAAVARA KAEVANDAMISE
KESKKONNALOA
TAOTLUS
Saku vald
Harju maakond
2025
SELETUSKIRI
1. MÄEERALDISE KASUTAMISE EESMÄRK JA SELLE SAAMISE VAJADUSE
PÕHJENDUS
Aktsiaselts Kiirkandur taotleb Männiku XXIV liivakarjääri kaevandamise keskkonnaluba
Tallinna-Saku liivamaardla täiteliiva ploki 155 aT ja ehitusliiva ploki 156 aT piires,
põhjaveetasemest kõrgemal, kuni 44,6 m abs kõrguse tasemeni, mis kindlustab peale liivavaru
kaevandamist ja kaevandatud maa korrastamist metsa kasvuks soodsad tingimused. Kuna
taotletav mäeeraldis jääb planeeritavasse Tallinna ringraudtee trassikoridori, siis enne raudtee
rajamist on otstarbekas ja säästlik kaevandada trassikoridori jääv, veetasemest kõrgemal asuv
liivavaru.
Mäeeraldise materjali soovitakse kasutada nii üleriigiliselt oluliste kui ka kohalike
ehitusobjektide liivaga varustamiseks.
2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS
Taotletava Männiku XXIV liivakarjääri mäeeraldise pindala on 30,90 ha ja teenindusmaa
pindala 32,30 ha. Mäeeraldis ja teenindusmaa koosnevast kahest lahustükist (graafiline lisa 1,
joonis 1).
Teenindusmaa jääb Saku valda RMK hallatavatele maaüksustele Viimsi metskond 13
(71801:001:1259), Viimsi metskond 242 (71801:001:1406) ja Viimsi metskond 318
(71801:001:2182). Taotletava teenindusmaa sihtotstarve on maatulundusmaa ja seal ning
ümbritseval alal kasvab okaspuumets. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa põhjapiir ulatub
maaüksuseni Männiku krossirada (71801:001:1199).
Maapind teenindusmaa piires on tasane ja tõuseb läänes asuva raba poolt ligikaudu 44,5 m abs
kõrguselt ida poole ligikaudu 49,5 m abs kõrguseni (graafiline lisa 1).
Teenindusmaa jääb maaparandussüsteemi maa-alale (vid kood 4109550010080002), kuhu on
rajatud metsakuivenduskraavide võrgustik. Menetluse käigus kooskõlastatakse kaevandamine
maaparandussüsteemi alal Põllumajanduse- ja Toiduametiga.
Varasema geoloogilise uuringu käigus (EGF 9368) rajati piirkonda hüdrogeoloogiliste
uuringute ja hilisema veetaseme seire tarbeks puurkaevud, mis on võetud arvele EELISes (Eesti
looduse infosüsteemis). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piiresse jäävad neist puurkaevud
H-02 (vid kood PRK0071107) ja H-04 (vid kood PRK0071109), mille kaitsevööndi raadius on
5 m. Kaevandamine puurkaevude lähiümbruses ja vajadusel puurkaevude ülemise,
2
Kr
oss
i tee
Väljasõit Krossi teele
Menetluses olev AS TREV-2 Grupi
Männiku XXI liivakarjääri mäeeraldis
Talteri liivakarjääri
mäeeraldis
Taotletav Männiku XXIV liivakarjääri mäeeraldis
Liivalaia IV
liivakarjääri
mäeeraldis
e
Elamu
luste
Männiku tee 149
gliik
Väljasõidud Pumbajaama teele
Ke r
Menetluses olev AS TREV-2 Grupi
tee
Männiku XXI liivakarjääri mäeeraldis
niku
Män
0m 200 m
Tammemäe VIII
liivakarjääri
mäeeraldis Tammemäe V liivakarjääri mäeeraldis
Joonis 1. Ülevaade taotletava Männiku XXIV liivakarjääri mäeeraldisest (piiritletud jämeda punase pidevjoonega)
põhikaardil. Peenikese punase joonega on markeeritud senised mäeeraldised, punase katkendjoonega menetluses
olev, kolmeosaline AS TREV-2 Grupi Männiku XXI liivakarjääri mäeeraldis. Mõõtkava 1:10 000.
põhjaveetasemest kõrgemale jääva osa konstruktsiooni muudatused kooskõlastatakse
Keskkonnaagentuuriga.
Taotletav teenindusmaa jääb riigikaitselise ehitise, Männiku harjutusvälja ja lasketiiru
piiranguvööndisse. Menetluse käigus kooskõlastatakse kaevandamine piiranguvööndis
Kaitseministeeriumiga.
Taotletav mäeeraldis jääb Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumi piiresse.
Teenindusmaa piirist ida poole jääb Tallinna–Saku tee nr 11340 koos kergliiklusteega, mille
kaitsevööndisse teenidusmaa ei ulatu. Kergliiklustee alal kulgeb sidetrass. Teenindusmaa
lahustükkide vahelisel alal kulgeb Pumbajaama tee nr 7180306 koos maa-aluse vee ja
kanalisatsiooni survetorustikuga 250 mm kuni 500 mm (vid kood 3-10-321).
Pumbajaama tee kaitsevööndi ala piires on kinnitatud Tallinna–Saku maardla passiivse
tarbevaru liivaplokid 158 pT, 159 pT ja 160 pT. Teenindusmaast põhja pole jääb Tallinna–Saku
maardla passiivse reservvaru liivaplokk 68 pR. Teenindusmaast lääne poole jääb Saku
turbamaardla aktiivse reservvaru plokk 3 aR.
Taotletav mäeeraldis jääb vaid osaliselt Tallinna–Saku maardla liivaplokkidele 155 aT ja 156
aT. Samade plokkide piires taotleb kaevandamise luba ka AS TREV-2 Grupp, kelle
kolmeosaline, menetluses olev Männiku XXI liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa
jäävad taotletavast mäeeraldisest vahetult põhja ja lõuna poole (graafiline lisa 1). Ida poole
Tallinn–Saku teed jäävad Tallinna–Saku maardlale mitmed liivakarjäärid.
Lähim elamu jääb teisele poole Männiku teed, taotletava mäeeraldise piirist ligikaudu 170 m
kaugusele. Teised elamud jäävad vähemalt 0,8 km kaugusele. Teenindusmaa põhjaosa ulatub
vähesel määral kivisisaliku püsielupaigale. Mäeeraldise põhjaosast loode poole jäävad kõre
püsielupaigad.
3. ANDMED GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MÄEERALDISE
GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS
Taotletava mäeeraldise piires on ehitusmaavarade rakendusuuring aktiivse tarbevaru
arvelevõtmiseks tehtud 2019. aastal (Tallinna–Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne; EGF 9368). Töö tulemusena kinnitati täiteliiva aktiivne tarbevaru
(plokk 155 aT) ja ehitusliiva aktiivne tarbevaru (plokid 156 aT ja 157 aT).
Männiku XXIV liivakarjääri mäeeraldis, sh Tallinna–Saku liivamaardla asub Männiku
sandurtasandikul, Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalse geneesiga
horisontaalkihiliste liivade levikualal. Katendi paksus on mäeeraldise piires vahemikus 0,1 –
4
1,8 m. Tüsedam katend koosneb valdavalt hästilagunenud turbamullast ja orgaanikarikkast
savikast liivast. Kasuliku kihi ülemine osa on esindatud roostepruuni liivana. Sügavamal asuva
liivalasundi moodustab keskmine- kuni ülipeeneteraline beež liiv, mis asendub enne lamamit
väga peene- kuni ülipeeneteralise hallika liivaga. Materjal muutub sügavuse suunas peenemaks
ja aleuriitsemaks. Kasuliku kihi (liivavaru) paksus jääb taotletava mäeeraldise teenindusmaa
piires 6,7–13,4 m vahemikku. Osaliselt jääb liivakiht põhjaveetasemest (keskmine abs kõrgus
43,9 m) madalamale.
Liivalasundile moodustavad lamami hallid kuni lillakashallid savid, kohati viirsavid. Taotletava
mäeeraldise lamam jääb 44,6 m abs kõrgusele, liivalasundi/varu lamam aga sellel alal 32,7–
40,7 m abs kõrgusele.
Tallinna-Saku liivamaardla (Männiku liiviku) piires ja ümbruses levib ulatuslik liustikujõe
liivade veekiht, mis jätkub erineva geneesiga liivadega seotud veekihina kuni mereni. Maardla
jääb veelahkme alale. Läänest dreenib ala Vääna jõe (VEE1094500) Pääsküla lisajõgi
(VEE1095500), lõunast ja kagust Vääna jõe ülemjooksu kraavid, idast ja kirdest Kurna oja
(VEE1093100), põhjast Ülemiste järv (VEE2005900). Veekihi paksus sõltub maapinna
reljeefist ja liivalasundi alumise pinna sügavusest. Kihi tüsedus kahaneb liiviku äärealade
suunas. Vabapinnaline põhjavesi toitub sademetest kogu liiviku alal. Põhjavee toitumine on
kõige intensiivsem avatud liivaaladel, seejärel liivapinnasega metsa aladel ning kõige väiksem
raba aladel. Taotletava mäeeraldise piires jääb keskmine põhjaveetase 43,9 m abs kõrgusele.
4. MAAVARA KVANTITATIIVNE JA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS,
VÕIMALIKUD KASUTUSALAD
Taotletava mäeeraldise piiresse jäävad plokid 155 aT ja 156 aT osaliselt. Ploki 155 aT täiteliiva
aktiivne tarbevaru on 381 tuh m3 ja pindala 33,05 ha ning ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki
156 aT varu 1747 tuh m3 ja pindala 57,14 ha.
Taotletava mäeeraldise piiresse jääb täiteliiva plokist 155 aT 15,30 ha ja varust 128,6 tuh m3
ning ehitusliiva plokist 156 aT 30,90 ha ja varust 803,2 tuh m3 (lisa 2).
Orgaanikat sisaldavas täiteliivas (plokk 155 aT) on üle 5 mm fraktsiooni sisaldus vahemikus
0,0–0,9% (keskmiselt 0,3%), alla 0,005 mm sisaldus vahemikus 0,7–2,6% (keskmiselt 1,3%),
liiva peensusmoodul vahemikus 1,5–2,2 (keskmiselt 1,8 – peeneteraline liiv).
Ehitusliivas (plokk 156 aT) on üle 5 mm fraktsiooni sisaldus vahemikus 0,0–1,6% (keskmiselt
0,3%), alla 0,005 mm sisaldus vahemikus 0,1–4,2% (keskmiselt 1,2%), liiva peensusmoodul
vahemikus 0,8–2,2 (keskmiselt 1,6 – peeneteraline liiv).
Kaevandatavat maavara saab kasutada esmajoones üldehituses täiteks, trasside ehituses ning
teede mulde ehituses.
5
5. MÄEERALDISE PIIRID, KAEVANDATAV VARU, KATENDI MAHT
Taotletava Männiku XXIV liivakarjääri mäeeraldise pindala on 30,90 ha ja teenindusmaa
pindala 32,30 ha. Mäeeraldise lamam asub põhjaveetasemest kõrgemal, 44,6 m abs kõrgusel.
Kaevandamisel tuleb mäeeraldise välispiirile jätta maapõuetoeks ja ala korrastamiseks vajalik
nõlvatervik. AS TREV-2 Grupp poolt taotletava Männiku XXI liivakarjääri mäeeraldisega
ühisele piirile, piiripunktide 9 – 10 ja 22 – 24 vahelisele piirile nõlvatervikut ei jäeta.
Karjääri nõlvad tasandatakse pinnase püsinurgast tuleneva nõlvusega, liivpinnase puhul
põhjaveetasemest kõrgemal kaldega 1:2.
Arvutiprogramm Surfer 8 raporti alusel (lisa 3) on Männiku XXIV liivakarjääri mäeeraldise
nõlvatervikusse jääva täiteliiva varu maht plokist 155 aT 0,9 tuh m3 ja seega on kaevandatava
täiteliiva maht 127,7 tuh m3.
Arvutiprogramm Surfer 8 raporti alusel (lisa 3) on Männiku XXIV liivakarjääri mäeeraldise
nõlvatervikusse jääva ehitusliiva varu maht plokist 156 aT 42,0 tuh m3 ja seega on kaevandatava
ehitusliiva maht 761,2 tuh m3.
Mäeeraldisele jääva katendi (muld, orgaanikarikas savikas liiv) maht on 213 tuh m3, sellest
mulla maht 150 tuh m3.
6. MÄETÖÖDE LÜHIKE KIRJELDUS, KATENDI LADUSTAMINE JA
KASUTAMINE, KAEVANDAMISJÄÄTMED
Mäetehnilised tingimused Männiku XXIV liivakarjääris kaevandamiseks ei ole väga
keerulised. Mäeeraldisele kavandatakse juurdepääsu nii põhja-lõunasuunaliselt Pumbajaama
teelt, mis avab võimaluse suunduda Tallinna ringteele või Tallinna–Saku kõrvalmaanteele nr
11340 kui ka põhja poole jäävalt Krossi teelt (joonis 1). Juhul kui ringraudtee ehitus realiseerub,
on kaks juurdepääsu vajalikud.
Taotletava mäeeraldise varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Katendi keskmine paksus on
0,7 m. Kattekiht vallitatakse mäeeraldise teenindusmaal kuni 3 m kõrgustesse aunadesse.
Ladustatud katend (muld ja orgaanikarikas liiv) on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest
kaevealal ei ole olnud tööstust ega tuvastatud jääkreostust. Säilitamaks mulla bioloogilist
aktiivsust, ei tohi aunasid tihendada. Katendi koorimine ja vallitamine on toimunud kuival
aastaajal pinnase loodusliku niiskuse juures. Katendiauna geotehnilise stabiilsuse tagamiseks
silutakse auna pealispind ja küljed. Katendivallide asukohad ja parameetrid määratakse
kaevandamisprojektis. Ladustatud katend kasutatakse hiljem ammendatud karjääri põhja ja
nõlvade korrastamisel. Katendi ladustamine mäeeraldise teenindusalale ei nõua suletud
6
jäätmehoidla järelhooldust ega järelevalvet, õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja
levik on välistatud.
Katendit saab vallitada ajutistesse puistangutesse teenindusmaale ja järk-järgult, peale maavara
väljamist, laotada karjääri põhjale. Sellega tõuseb mäeeraldise/karjääri põhja tase 44,6 meetrilt
ligikaudu 45,3 m tasemeni, mis kindlustab, et peale korrastamist saab karjääri alal kasvada
väärtuslik tulundusmets.
Maavara kaevandatakse kuni kahe kaeveastmega. Kaevandamise tehnoloogiline skeem oleks
järgmine. Ekskavaatoriga kaevandamisel ja laadimisel seisab ekskavaator astangu peal ning
frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel liigub laadur astangu all, mõlemal juhul
ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator laadib liiva kaeve-eest või puistangutest
kalluritele või töötlemiseks (sõelumiseks) mobiilsesse sõelumissõlme. Fraktsioneeritud
(sõelutud) materjali veab puistangutesse (ladudesse) frontaallaadur, mis vajadusel laadib sealt
ka kallureid. Väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga.
Kuna jämepurru sisaldus on väga väike, kasutatakse Männiku XXIV liivakarjääri liiva
valdavalt looduslikul kujul. Vajadusel materjali sõelutakse. Materjali töötlemiseks tuuakse
karjääri aeg-ajalt mobiilne sõelumissõlm, mis tuleb karjääris paigutada elamutest kaugusele,
kus töötades tekkiv tehnoloogiline müra inimeste elukeskkonda negatiivselt ei mõjutaks.
Enne kaevetööde alustamist koostatakse kaevandamisprojekt, milles määratakse täpsem
kaevandamise tehnoloogia ja vastavalt mäetööde territoriaalsele arengukavale määratakse
mäetööde ajaline ja ruumiline areng.
Maapõueseaduse §99 kohaselt on maavara katend, sh ka muld (§44 (3) 3)) võõrandatav ning
väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad kasutatav. Seega võib kaevandaja majanduslikest
kaalutlustest lähtuvalt ka kogu katendi võõrandada ja hiljem korrastamisprojektiga ette
nähtavas koguses sisse osta.
Männiku XXIV liivakarjääris looduslikust lasundist väljatav maavara ja selle katend (muld ja
orgaanikarikas savikas liiv) leiab kogu mahus kasutust, seega ei teki Männiku XXIV
liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel jäätmeseaduse §2 lg 1 ja lg 2 tähenduses jäätmeid
ega kaevandamisjäätmeid §71. Kaevandamisjäätmekava on vajalik juhul, kui kaevandamise
käigus tekivad jäätmed jäätmeseaduses §2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses:
„Jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb
seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt
kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele
võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest
tulenevalt mõistlik“.
7
Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katend (muld ja orgaanikarikas savikas liiv) on
võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud
jääkreostust. Kuna kaevandatav maavara (liiv) realiseeritakse täies mahus ning katend
kasutatakse esimesel võimalusel karjääri nõlvade korrastamiseks või võõrandatakse, siis
jäätmeseaduses §2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses jäätmeid ega §71
kaevandamisjäätmeid Männiku XXIV liivakarjääris kaevandamise käigus ei teki ja
kaevandamisjäätmekava pole vajalik.
7. MÄETÖÖDEGA SEOTUD VÕIMALIKUD NEGATIIVSED KESKKONNAMÕJUD
JA MEETMED NENDE LEEVENDAMISEKS, KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA
KORRASTAMINE
Vajalik on, et kaevandamisega kaasneda võivad negatiivsed keskkonnamõjud oleksid piirkonna
elanikele ja looduskeskkonnale võimalikult väikesed. Maavara kaevandamisega mõjutatakse
alati mingil määral senist keskkonda. Liiva kaevandamisel võivad olla peamisteks keskkonda
mõjutavateks teguriteks müra, õhusaaste, võimalik mõju põhjaveele ning maastikupildi
visuaalne muutmine. Praktika põhjal on teada, et looduslikult niiske liivpinnase kaevandamisel
ning töötlemisel praktiliselt tolmu (õhusaastet) ei teki. Masinate töötamisel karjääris
puistangute vahel ei levi ka müra oluliselt mäetööstusalalt kaugemale. Maavara kaevandamise
tulemusena maastikupilt muutub, kuid selle kvalitatiivne muutus on taastatav hilisema karjääri
maa-ala korrastamisega metsamaaks.
Kaevandamise käigus täidetakse kaevandamise ohutusnõudeid. Kaevandamisel ja masinate
hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ja põhjavette ei satuks kütust ega õli. Masinate
suuremahulisi hooldusi ja remonditöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse
väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Samuti ei kaasne
maavara kaevandamisega valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnadega seonduvaid halbu mõjusid.
Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek.
Müra hinnang
Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või
kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (atmosfääriõhu kaitse seadus
§55 lõige 2). Müra on ka sotsiaalministri 04.03.2002. a määruse nr 42 "Müra normtasemed elu-
ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" §2
punkt 2 kohaselt inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli.
Müra kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest (dB) ehk valjusest, sagedusest (Hz), müra
kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul) ning kumulatiivsest
müraekspositsioonist (pikema aja kestel avalduv).
8
Vastavalt keskkonnaministri 23.10.2019. a määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele
esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa
andmekoosseis“ esitatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluses §38 lg 1 p 9
kohaselt kaevandamisega kaasneda võivate keskkonnahäiringute, sealhulgas müra ulatuse
kirjeldus.
2017. a jõustus keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Müra hindamise
alused on jõustunud määruses valdavas osas sarnased varasemas sotsiaalministri määruse nr 42
redaktsioonis tooduga. Keskkonnaministri määruse nr 71 müra regulatsioon kehtib välisõhus
leviva müra osas. Elamute ja ühiskasutusega hoonete sisese mürataseme normeerimine toimub
endiselt sotsiaalministri määruse nr 42 alusel. Mürataseme normeerimisel lähtutakse
ajavahemikust (päeva- ja ööaeg on vastavalt 07.00-23.00 ja 23.00-07.00), müraallikast, müra
iseloomust ja välismüra puhul hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast.
Männiku XXIV liivakarjääri lähiala käsitletakse vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016
määrusele nr 71 kui II kategooria ala, kus tööstusmürale kehtivad järgmised piirväärtused:
päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Liiklusmüra (nt maanteeliiklus) piirväärtused II
kategooria alal on vastavalt: päevasel ajal 60 dB (65 dB on lubatud müratundliku hoone
teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB (60 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel).
Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris
töötavad kaevandamismasinad. Mobiilse sõelumissõlme, ekskavaatori, kopplaaduri ja kallurite
müratase jääb vahemikku 90...110 dB. Tööpäeva keskmisena jääb müratase eelpool märgitud
piiridest väiksemaks, sest masinad ei tööta pidevalt täisvõimsusel.
Lähim elamu jääb Männiku XXIV liivakarjääri mäeeraldisest 170 m kaugusele ida poole
Männiku tee 149 (katastritunnus 71801:001:0980) kinnistule.
Müratase sõltub müraallika kaugusest ning helivõimsustasemest. Teades kaugust
punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada
mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2)
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB;
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt on ekskavaatori põhjustatud maksimaalne müratase 170 m kaugusel:
Lp1 = 80 + 20log10(10) – 20log10(170) = 55 dB,
kus arvutuse aluseks on 10 m kaugusel mõõdetud helirõhutase, väärtusega 80 dB.
9
Mürataseme tuletamise valem eeldab vaba helivälja tingimusi ehk tasast maapinda ilma
haljastuse ja reljeefita.
Kui ekskavaator paikneb töötamisel karjäärisüvendis ning ekskavaatori ja majapidamiste vahel
puudub otsenähtavaus, seega väheneb müratase ligikaudu 3 dB. Reeglina levib ülenormatiivne
müra peamiselt karjääri piires töötavate masinate ümber kuni 40 m ulatuses. Seega lähima
elamu juures 170 m kaugusel Männiku tee 149 kinnistul võib müratase ulatuda 52 dB.
Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator, frontaallaadur ja kallur, mille helivõimsustase
on võrdne, siis lisandub (vastavalt joonisele) suurimale müraallikale ca 3 dB, kolmanda
müraallika olemasolul ca 2,5 dB. Reaalselt ei tööta müraallikad kõik ühes punktis.
Müratase koosmõjus (ekskavaator, kopplaadur, kallurauto) võib ulatuda karjäärist 170 m
kaugusel 57,5 dB. Reaalselt ei tööta müraallikad kõik ühes punktis ja korraga.
Lähima elamu juures Männiku XXIV liivakarjääri mäeeraldisest 170 m kaugusel ei ületa
müratase keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud II kategooria ala päevase aja
piirväärtuseks olevat 60 dB. Liiva kaevandamine ei põhjusta müra piirnormi ületamist lähima
elamu juures. Elamu ja kavandatava karjääri vahele jääb suure liiklustihedusega maantee
(Männiku tee), mille liiklusmüra on sedavõrd intensiivne, et karjäärimasinate tegevus üldist
mürafooni mõjutaks. Täiendavalt takistavad müra levikut karjääri nõlvad ja elamu suunal
kasvav okaspuumets.
Materjali töötlemiseks (sõelumiseks) tuuakse karjääri aeg-ajalt mobiilne sõelumissõlm,
mis paigutatakse karjääris Männiku tee 149 kinnistu elamust võimalikult kaugele. Tulenevalt
praktikast peaks sõelumissõlm asuma elamust vähemalt 100 m kaugusel.
Männiku XXIV liivakarjääri mäeeraldise lähialal ei ületa müratase 100 m raadiuses (Lp1 = 80
+ 20log10(10) – 20log10(100) = 60 dB) keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud
II kategooria ala päevase aja piirväärtuseks olevat 60 dB.
Kui karjääris töötab samaaegselt nii sõelumissõlm, frontaallaadur ja kallur, mille
helivõimsustase on võrdne, siis lisandub (vastavalt joonisele) suurimale müraallikale ca 3 dB,
kolmanda müraallika olemasolul ca 2,5 dB. Reaalselt ei tööta müraallikad kõik ühes punktis.
Liiva sõelumisel tuleb kasutada kaasaegset mobiilset kompleksi ja liiva ning sellest valmistatud
toodangu transportimiseks kaasaegseid, madala müratasemega veokeid. Sõelumissõlm töötab
karjääris aastas maksimaalselt kuu aega.
10
Juhul kui tekivad mürahäiringud, siis võimalus on häiringuid vähendada, moodustades
mäeeraldise teenindusmaa piirile, elamu suunale, katendivall kõrgusega ca 3 m, mis kindlustab,
et väljaspool karjääri ala ei ületata müra piirväärtuseid. Valli parameetrid ja asukohad
täpsustatakse kaevandamisprojektis.
Karjäärimüra modelleerimised erinevates keskkonnamõju hindamistöödes on näidanud, et
müratõkkevallide ehk pinnasvallide (3-5 m kõrgused) rajamine karjääriala serva on piisavad
selleks, et tõkestada ja vähendada müra levikut ümbritsevatele aladele selliselt, et
kaevandamistegevusega seotud müratasemed jäävad lubatud piirväärtuse piiridesse
mäeeraldise alal või selle vahetus läheduses.
Pole ka tõenäoline, et koos seni menetluses oleval AS TREV-2 Grupp Männiku XXI
liivakarjääri mäeeraldisel liiva kaevandades tekiks lähima elamu piirkonnas ülenormatiivset
müra, sest karjääri tehnika ei asu ühes punktis vaid töötab mäeeraldistel hajutatult.
Karjääride kumulatiivse mõju (eelkõige müra ja õhusaaste) analüüs analoogobjektide
põhjal näitab, et müra ja õhusaaste levik ning koosmõjud teise karjääriga ei võimendu. Mõjuala
müra osas (analoogtöödes on tehtud müra modelleerimine) ei võimendu Männiku XXIV
karjääri lisandumisel määral, mis võiks omakorda ohtu seada lähima elamu (Männiku tee 149
kinnistu) juures müra piirväärtuste tagamist. Soovituslik on rajada elamu suunale katendivall
kõrgusega 3 m.
Mõjuala õhusaaste osas (analoogtöödes on tehtud tahkete osakeste heitkoguste arvutus ja
hajumisarvutus) ei võimendu Männiku XXIV karjääri lisandumisel määral, mis võiks
omakorda ohtu seada lähima elamu (Männiku tee 149 kinnistu) juures õhukvaliteedi
piirväärtuste tagamist. Keskkonnaloa taotluses on nimetatud, et kuival aastaajal tuleb karjääri
siseteid niisutada.
Õhusaaste ja vibratsiooni hinnang
Männiku XXIV liivakarjääris liiva kaevandamisel märkimisväärset õhusaastet ei kaasne.
Männiku XXIV liivakarjääris kaevandatakse keskmiselt 60 tuh m3 liiva aastas ehk
orienteeruvalt 96 tuhat tonni. Tolm tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel
kallurisse ja karjäärisisesel transpordil kuival ajal. Transpordist tingitud tolmu leviku
piiramiseks on võimalik karjääri siseteid kuival aastaajal vajadusel niisutada.
Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja
saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav
õhusaasteluba1" ja selle lisale on õhusaasteluba vaja kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta
jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.
Männiku XXIV liivakarjääri sõelumissõlme tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel
lähtuti Euroopa Keskkonnaagentuuri metoodikast. Purustus- ja sõelumissõlme eriheited on
11
välja toodud EMEP/EEA (European Monitoring and Evaluation Programme/European
Environment Agency) air pollutant emission inventory guidebook 2019 ptk 2.A.5.a Quarrying
and mining of minerals other than coal tabelis 3-2, nii märja kui ka kuiva kaevise puhul.
Märjaks kvalifitseerub materjal, mille niiskussisaldus on üle 1,3%. Kuna Eesti asub
parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana.
Kaevise ümberpaigutamise (laadimise) käigus tekkiv eriheide on arvutatav valemiga:
,
= × 0,0016 × ,
, , kus
EPM - osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t)
U - aasta keskmine tuule kiirus (m/s)
M - materjali niiskusesisaldus (%)
kpms-PM - osakese suurus kordaja, 0,74 (ühikuta).
Euroopa Keskkonnaagentuuri metoodika järgi (Prantsusmaa andmetel) on liiva- ja
kruusakarjääride materjali keskmine niiskusesisaldus 6%. Käesoleval juhul Männiku XXIV
liivakarjääri puhul on konservatiivselt kasutatud niiskusesisaldust 3%. Eesti aasta keskmine
tuule kiirus on Riigi Ilmateenistuse andmetel 3,5 m/s. Seega on Eestis liiva ja kruusa laadimisel
PMSUM eriheide:
, ,
= 0,74 × 0,0016 × ,
, = 0,0012 kg/t
ja Männiku XXIV liivakarjääris kaevandamisel õhku paisatava tahkete osakeste koguse
arvutamisel saame lähtuda alljärgnevas tabelis 1 toodud eriheite kogustest.
Tabel 1
Töötlusetapp Eriheide (kg/t) Märkused
Purustamine 0,0006 Euroopa Keskkonnaagentuuri trükise tabelist
Sõelumine 0,0011 Euroopa Keskkonnaagentuuri trükise tabelist
Laadimine (1 kord) 0,0012 Arvutatud eeltoodud valemi põhjal
Männiku XXIV liivakarjääris hakatakse kaevandama liiva, mille jämepurru sisaldus on väga
väike, liiva kasutatakse valdavalt looduslikul kujul, aga vajadusel ka sõelutakse.
Arvutustes lähtume liiva kaevandamise tehnoloogilise protsessi maksimaalsest töötsüklite
arvust:
1) kaevandamine ja paigutamine sõelurisse (1. laadimine)
2) sõeluris sõelumine
4) puistangutesse langemine (2. laadimine)
5) ümberpaigutamine ladudesse (3. laadimine)
6) kalluritele laadimine (4. laadimine)
Kokku läbib kaevis maksimaalselt 1 sõelumistsükli ja 4 laadimistsüklit ning kaevandamise
eriheide on maksimaalselt: 0,0059[0,0011 + (4 x 0,0012)] kg/t.
12
Maksimaalne kaevandatav maht määruses sätestatud künnist ületamata on 1000 : 0,0059 =
169 000 tonni, mis liiva keskmise tiheduse juures (1,6 t/m3) teeb 106 tuh m3 aastas. Selle
koguse ületamisel tuleb taotleda õhusaasteluba. Männiku XXIV liivakarjääris kaevandatakse
keskmiselt vaid 60 tuh m3 aastas.
Karjääris töötava ekskavaatori/laaduri, sõelumissõlme heitgaasid peavad vastama kehtestatud
normidele. Kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Karjääri
territooriumilt võivad kanduda välja kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada lubatud
määrasid. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid
kontrollitakse autode tehnoülevaatusel.
Aastas kavandatakse kaevandada keskmiselt 60 tuh m3 ehk 96 tuhat tonni liiva. Valdavalt
kasutatakse materjali looduslikul kujul. Töödeldakse (sõelutakse) keskmiselt 30 tuh m3 ehk
48 tuhat tonni liiva. Senine kaevandamise praktika näitab, et tööpäeva jooksul töödeldakse
kaasaegse mobiilse sõelumissõlmega ligikaudu 1500 tonni materjali. Seega materjali
töötlemine toimub keskmiselt 32 päeva aastas ja 8 tundi päevas, sõelur töötab hinnanguliselt
aastas 256 töötundi. Sõelumissõlm töötab sisepõlemismootori abil, kütusena kasutatakse
diiselkütust. Sõelumissõlme põletusseadme nimisoojusvõimsus on 0,257 MW. Sõeluri
põletusseadme nimisoojusvõimsus jääb alla 1 MW, siis ei ole õhusaasteluba nõutav.
Vibratsiooni hinnang
Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale
kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Männiku XXIV liivakarjääris
töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika
ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris
töötavaid inimesi või ümbruskond. Männiku XXIV liivakarjääris kaevandamisel vibratsiooni
põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida. Ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi tekitavat
vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus läheduses.
Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi
Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist
mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise
kord“.
Hinnang mõjust põhjaveele
Männiku XXIV liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara põhjaveetasemest kõrgemal.
Karjääris töötamisel, kaevise laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb rangelt
jälgida, et pinnasesse ja põhjavette ei satuks naftasaadusi (kütust ega õli). Kasutada tohib vaid
korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha selleks
kohandatud alal. Võimaliku avariiolukorra likvideerimiseks peab karjääris töötajatel olema
teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid.
13
Hinnang mõjust rohevõrgustikule ja kaitsealustele liikidele
Taotletav ala paikneb ulatusliku rohevõrgustiku äärealal. Arvestades rohevõrgustiku ulatust, ei
ole põhjust eeldada kaevandamisega kaasnevat olulist mõju selle toimimisele. Kaevandatakse
etapiviisiliselt ja ammendatud mäeeraldise alad järk-järgult korrastatakse metsamaaks.
Taastamisel tuleb arvestada liikide vajadusi (nt karjääride nõlvad kujundada lauged, et loomade
liikumist mitte takistada).
Taotletava Männiku XXIV liivakarjääri teenindusmaa põhjaosa jääb vähesel määral kõre ja
kivisisaliku püsielupaigale. Arvestades, et kõre ja ka kivisisalik kui vähese taimestikuga alade
liigid, kelle liikumised on kesisema toidulaua tõttu suuremad, siis kattub taotletav mäeeraldis
liikide potensiaalse tegevuspiirkonnaga täielikult. Karjääri tee rajamisel kuni Krossi teeni tuleb
sellega arvestada ja tee ehituse kavandamisel kaasata liigikaitse spetsialist.
Arvestades, et Männiku XXIV liivakarjääri mäeeraldise pindala on 30,90 ha ja lähialal
taotleb AS TREV-2 Grupp maavara kaevandamise keskkonnaluba Männiku XXI
liivakarjääri mäeeraldisel (pindala 20,08 ha), siis vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §6 lõige 1 punkt 28 on pealmaakaevandamine
suuremal kui 25 hektari suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevus ja
keskkonnamõju hindamine on kohustuslik. Arvestades asjaolu, et Männiku XXIV
liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele algatatakse
keskkonnamõju hindamine, siis käsitletakse kaitsealuste liikide mõjuanalüüsi ja
leevendavaid meetmeid keskkonnamõju hindamise käigus.
Korrastamine ja selle eeldatav maksumus
Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööd piirkonna
ökoloogilisi tingimusi. Varu ammendamise käigus korrastatakse karjääri nõlvad ja põhi.
Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki.
Maapõueseaduse §80 lähtuvalt tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastamiseks koostada
vastavalt keskkonnaministri määrusega 07.04.2017 nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa
korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta
esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kinnitatud nõuetele vastav projekt.
Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamis-
tingimustest. Maapõueseaduse §84 lõike 2 alusel tuleb kaevandatud maa korrastada enne
kaevandamisloa kehtivuse lõppemist.
Kaevandamisel tuleb mäeeraldise välispiirile jätta maapõuetoeks ja ala korrastamiseks vajalik
nõlvatervik. Männiku XXIV liivakarjääri nõlvad tasandatakse pinnase püsinurgast tuleneva
nõlvusega, liivpinnase puhul põhjaveetasemest kõrgemal kaldega 1:2 (graafiline lisa 2).
Karjääri ala korrastatakse metsamaaks. Ala korrastamisel metsamaaks laotatakse karjääri
nõlvadele ja põhjale alalt varem kooritud kattepinnas. Korrastatud metsamaal ei tohi
põhjaveetase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni korrastatud maapinnast.
14
Korrastamisprojekti koostamise käigus määratakse kaevandatud ala korrastamise suunad ja
kattepinnase maht täpsemalt.
Korrastamistööde maksumuse hulka ei kuulu katendi koorimine, selle vallitamine, liiva
kaevandamine ning kaevandamise käigus jooksvalt püsiva kaldega nõlvade kujundamine. Need
tööd kuuluvad kaevandamisprotsessi hulka. Arvestades seniste karjääride korrastamise
kogemusi, korrastamiseks vajalike tööde ning vahendite mahtu jäävad karjääri ala (koos
teenindusmaaga 32,3 ha) eeldatavad korrastamiskulud 2025. a hindade juures ligikaudu 35– 40
tuhande euro piiridesse.
KASUTATUD MATERJALID
Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016 (RT I, 05.07.2016, 1).
Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004 (RT I 2004, 9, 52).
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005
(RT I 2005, 15, 87).
Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011 (RT I, 28.02.2011, 1).
Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016 (RT I, 10.11.2016, 1).
Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa
taotluse ja loa andmekoosseis. Keskkonnaministri määrus 23.10.2019 nr 56 (RT I, 25.10.2019,
1).
Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa
korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm.
Keskkonnaministri määrus 07.04.2017 nr 12 (RT I, 08.04.2017, 5).
Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
hindamispiirid. Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 75 (RT I, 29.12.2016, 44).
Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid. Keskkonnaministri määrus 16.12.2016 nr 71 (RT I, 21.12.2016, 27).
Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise
tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. Keskkonnaministri määrus 14.12.2016 nr 67 (RT I,
22.12.2016, 5).
Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna
vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse määrus 12.04.2007
nr 109 (RT I 2007, 34, 215).
15
Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri määrus 04.03.2002 nr 42 (RTL 2002, 38, 511).
Maa- ja Ruumiameti geoportaali kitsenduste ja geoloogia kaardirakendus, 2025.
Maardla registrikaart nr 109. Tallinna-Saku liivamaardla.
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu
seisuga 01.12.2019). EGF 9368.
EMEP/EEA (European Monitoring and Evaluation Programme/European Environment
Agency) air pollutant emission inventory guidebook ptk 2.A.5.a Quarrying and mining of
minerals other than coal, 2019.
https://www.eea.europa.eu/ds_resolveuid/e0473b3047bf435b95cf245894a9b197
Koostatud: 06.05.2025, täiendatud 04.07.2025
Koostaja:
Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/
diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener
Maavarauuringud OÜ
Kaeveloa taotleja:
Tiit Ploom
Aktsiaselts Kiirkandur juhataja
/allkirjastatud digitaalselt/
Palume maavara kaevandamise keskkonnaluba väljastada digitaalselt meiliaadressile
[email protected]
16
KORRALDUS
20. detsember 2023 nr 1-17/23/2859
Harju maakonna Tallinna-Saku
liivamaardla registrikande muutmine
AS TREV-2 Grupp esitas Maa-ametile aruande „Tallinna-Saku liivamaardla passiivse reservvaru
ploki 70 osaline ümberhindamine ja maardla äärealal aktiivse tarbevaru arvele võtmine“ (saabunud
17.11.2023, kirja registreerimise nr 9-3/23/13926-5, edaspidi aruanne). Geoloogiline uuring on
läbi viidud varasemate geoloogiliste uuringute andmete alusel kameraaltööna.
Aruande koostamise eesmärgiks oli hinnata Tallinna-Saku liivamaardla ehitusliiva passiivse
reservvaru 70. plokk osaliselt aktiivseks ja tunnistada see kaevandatavaks ning kasutatavaks.
Aruande teiseks eesmärgiks oli võtta maardla äärealal aktiivse tarbevaruna arvele maavarade
registrisse kandmata looduslik liivalasund. Aktiivse tarbevaru arvutus koostati OÜ Inseneribüroo
STEIGER 2019. a geoloogilise uuringu „Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2019)“ andmete alusel kameraaltööna.
Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 214.-219. plokk), mis paiknevad Harju maakonnas
Saku vallas Männiku ja Tammemäe külades riigile kuuluvatel Kliimaministeeriumi valitsemisel
olevatel katastriüksustel Viimsi metskond 242 (tunnus 71801:001:1406) ja Viimsi metskond 13
(tunnus 71801:001:1259), millede volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus.
Aruandes moodustatud ehitusliiva aktiivse reservvaru 214., 215., 218. ja 219. plokk kattuvad
Tallinna-Saku liivamaardla ehitusliiva passiivse reservvaru 70. plokiga. Plokkide kasutusala
määramisel on lähtutud keskkonnaministri 26.05.2005. a määruse nr 44 „Üldgeoloogilise
uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“ (edaspidi 2005. a määrus) sätestatud
nõuetest.
Aruandes moodustatud 214. ja 215. plokkide alal paikneb geodeetiline märk (geodeetiliste
punktide andmekogu kood 42664). Saku Vallavalitsus andis 12.07.2023 kirjaga nr 6-4/112-2
nõusoleku märgi kõrvaldamiseks. Sellest tulenevalt saab aruandes moodustatud 214. ja 215.
plokkide piires passiivse varu hinnata aktiivseks. Aruandes moodustatud 218. ja 219. plokid
kattuvad riigikaitseliste ehitiste Männiku harjutusvälja ja Männiku lasketiiru piiranguvöönditega.
Aruandes moodustatud aktiivse reservvaru plokid kattuvad maaparandussüsteemiga Tammemäe,
ÜP-163 (maaparandussüsteemide kood/ehitise kood 4109550010080/002).
Maa-amet küsis 12.12.2023 kirjaga nr 9-3/23/13926-6 Põllumajandus- ja Toiduametilt ning Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskuse arvamust aruandes moodustatud 214., 215., 218. ja 219. ploki
ümberhindamise aktiivseks reservvaruks ning kasutatavaks ja kaevandatavaks tunnistamise kohta.
Aruandes moodustatud 214., 215., 218. ja 219. ploki ümberhindamise aktiivseks reservvaruks
ning kasutatavaks ja kaevandatavaks tunnistamise kooskõlastas Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskuse 14.12.2023 kirjaga nr 4-4/23/6291-2 ning Põllumajandus- ja Toiduamet 15.12.2023
kirjaga nr 6.2-2/53111 tingimusel, et tuleb tagada naaberkinnisasjadel paikneva
maaparandussüsteemi toimimine tulenevalt maaparandusseaduse § 47.
Aruandes taotletakse pindalal 1,46 ha aktiivseks reservvaruks ümberhinnatavate plokkide
tunnistamist kasutatavaks ja kaevandatavaks (aruandes 214., 215., 218. ja 219. plokk).
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 24 kohaselt võib tunnistada täiendavat geoloogilist uuringut
nõudmata aktiivse reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks maavaravaruks, kui on täidetud kõik
järgmised tingimused: 1) maardla, milles reservvaru paikneb, on lihtsa ja ühtlase ehitusega; 2)
reservvaru piirneb vahetult sama maavara tarbevaruga või paikneb tarbevaru lamamis või lasumis;
3) reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamise asjakohasust tõendab kaevandamine
samas maardlas; 4) reservvaru asub maardla äärealal ning selle kaevandatavaks ja kasutatavaks
tunnistamise eesmärk on maavara säästlik kasutamine.
Aruandes on kirjeldatud, et kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamiseks esitatud varuplokid
paiknevad maardla lääneosas ja külgnevad ehitusliiva aktiivse tarbevaruga, maardlas toimub
aktiivne liiva kaevandamine 18 mäeeraldise piires. Aruandes on kirjeldatud, et Pumbajaama tee nr
7180306 kaitsevöönd, kus varu on arvel passiivsena ja kaevandamistegevust lähitulevikus ei saa
toimuma ning planeeritava Tallinna ringraudtee trassikoridor, kus kaevandamine pole tulevikus
võimalik, eraldavad ala ülejäänud maardlast ning plokkide ala võib sisuliselt lugeda maardla
äärealaks.
Männiku X uuringuruumis 2019. a arvele võetud aktiivne tarbevaru kattub suures ulatuses (~65%
uuringuruumist) planeeritava Tallinna ringraudtee trassikoridoriga. Aruandes tehakse ettepanek
maavara säästva kasutamise eesmärgil võtta Tallinna ringraudtee piirangust välja jääval alal arvele
maavarade registrisse kandmata looduslik liivalasund täiendava ehitusliiva aktiivse tarbevaruna
(aruandes 216. ja 217. plokk). Varuplokkide moodustamisel on kasutatud 2019. a uuringu
puurauku Pa-10 andmeid.
17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning
maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi,
aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja
turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) § 9 lõike 6 kohaselt võib
ekstrapoleerimispunkte geoloogiliselt põhjendatud juhtudel moodustada kuni poolele kaugusele
nõutavast uuringuvõrgu tihedusest. Ekstrapoleerimise tulemusena on varuplokid moodustatud
kuni 100 m kaugusele 2019. a uuringu puuraugust Pa-10. Aruandes moodustatud 216. ja 217. ploki
piires on geoloogiline uuring läbi viidud varasemalt kogutud andmete alusel kameraaltööna ja
kasutusala määramisel on lähtutud Korra nõuetest. Uuritud maavara vastas ehitusliiva nõuetele.
Aruandes moodustatud aktiivse tarbevaru plokid kattuvad maaparandussüsteemiga Tammemäe,
ÜP-163 (maaparandussüsteemide kood/ehitise kood 4109550010080/002). Aruandele on lisatud
Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus 31.10.2023 nr 6.2-2/46335 aktiivse tarbevaru arvele
võtmiseks tingimusel, et tagatakse naaberkinnisajas paikneva maaparandussüsteemi toimimine
tulenevalt maaparandusseaduse § 47. Aruandes moodustatud aktiivse tarbevaru plokid kattuvad
riigikaitseliste ehitiste Männiku harjutusvälja ja Männiku lasketiiru piiranguvöönditega.
Aruandele on lisatud Kaitseministeeriumi kooskõlastus 09.11.2023 nr 12-4/23/3733 aktiivse
tarbevaru arvele võtmiseks.
Aruande koostamise käigus selgus, et 2019. a Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruandes on eksimused registrikaarti pindalaga 31,05 ha kantud 155. ploki (2019. a aruandes
kirjeldatud kui 145. plokk) ruumikuju, pindala ja piiripunkide osas. Sellest tulenevalt on tehtud
2
ettepanek täpsustada maavarade registris 155. ploki pindalaks 33,05 ha. Maavaravaru arvutus ja
ploki varu kogus on õige ja vastab 2019. a geoloogilises uuringus toodule.
Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma
aruande alusel maavarade registri kannet.
Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2, § 23 lõigete 2, 6 ja 7 ning § 24 lõike 1, Korra § 45 lõike 2, §
47 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja
andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri
02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:
1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande alusel seisuga 01.09.2023
maavarade registris Tallinna-Saku liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud
piirides varu järgmiselt:
1.1. ehitusliiva aktiivne reservvaru pindalal 0,27 ha – 11 tuh m³ (aruandes 214. plokk),
1.2. ehitusliiva aktiivne reservvaru pindalal 0,27 ha – 22 tuh m³ (aruandes 215. plokk,
allpool põhjavee taset 214. ploki lamamis),
1.3. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pidalal 0,43 ha – 6 tuh m³ (aruandes 216. plokk),
1.4. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,43 ha – 47 tuh m³ (aruandes 217. plokk,
allpool põhjavee taset 216. ploki lamamis),
1.5. ehitusliiva aktiivne reservvaru pindalal 1,19 ha – 31 tuh m³ (aruandes 218. plokk),
1.6. ehitusliiva aktiivne reservvaru pindalal 1,19 ha – 80 tuh m³ (aruandes 219. plokk,
allpool põhjavee taset 218. ploki lamamis).
2. Tunnistada korralduse punktides 1.1, 1.2, 1.5 ja 1.6 nimetatud ehitusliiva aktiivne reservvaru
kaevandatavaks ning kasutatavaks.
3. Otsustan muuta maavarade registris Tallinna-Saku liivamaardla 155. ploki pindala ja määrata
uueks pindalaks 33,05 ha.
4. Viia registrisse (registrikaarti nr 0109) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse
punktidele 1, 2 ja 3.
5. Korraldus teha teatavaks AS-le TREV-2 Grupp, OÜ-le Inseneribüroo STEIGER,
Keskkonnaametile, Saku Vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud
tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
3
Lisa 2
Varu arvutused Männiku XXIV liivakarjääri mäeeraldisel (arvutiprogramm Surfer 8.0)
————————————————
Grid Volume Computations
————————————————
Upper Surface
Grid File Name: E:\TÖÖD\MÄNNIKU MAARDLA\MÄNNIKU XXIV KLT
KIIRKANDUR 2025\MAHTUDE REHKENDUSED\out_MAAPIND_SUUREM_ALA.grd
Grid Size: 1350 rows x 1012 columns
X Minimum: 538546.38
X Maximum: 539556.94
X Spacing: 0.99956478733921
Y Minimum: 6575820.76
Y Maximum: 6577169.78
Y Spacing: 1.0000148257972
Z Minimum: 46.017681483896
Z Maximum: 49.979630725845
Lower Surface
Level Surface defined by Z = 44.6
Volumes
Z Scale Factor: 1
Total Volumes by:
Trapezoidal Rule: 1096615.6563429
Simpson's Rule: 1096628.7531172
Simpson's 3/8 Rule: 1096614.1195415
Cut & Fill Volumes
Positive Volume [Cut]: 1096615.6563429
Negative Volume [Fill]: 0
Net Volume [Cut-Fill]: 1096615.6563429
Männiku XXIV liivakarjääri mäeeraldise suurema lahustüki (pindala 28,68 ha) piires on
kasuliku kihi (kuni 44,6 m abs. kõrguseni) ja katendi kogumaht 1096,6 tuh m3.
————————————————
Grid Volume Computations
————————————————
Upper Surface
Grid File Name: E:\TÖÖD\MÄNNIKU MAARDLA\MÄNNIKU XXIV KLT
KIIRKANDUR 2025\MAHTUDE REHKENDUSED\out_MAAPIND_VÄIKSEM_ALA.grd
Grid Size: 1350 rows x 1012 columns
X Minimum: 538546.38
X Maximum: 539556.94
X Spacing: 0.99956478733921
Y Minimum: 6575820.76
Y Maximum: 6577169.78
Y Spacing: 1.0000148257972
Z Minimum: 45.312212654637
Z Maximum: 49.138121847533
Lower Surface
Level Surface defined by Z = 44.6
Volumes
Z Scale Factor: 1
Total Volumes by:
Trapezoidal Rule: 48284.045253052
Simpson's Rule: 48279.161830044
Simpson's 3/8 Rule: 48282.670481103
Cut & Fill Volumes
Positive Volume [Cut]: 48284.045253052
Negative Volume [Fill]: 0
Net Volume [Cut-Fill]: 48284.045253052
Männiku XXIV liivakarjääri mäeeraldise väiksema lahustüki (pindala 2,23 ha) piires on
kasuliku kihi (kuni 44,6 m abs. kõrguseni) ja katendi kogumaht 48,3 tuh m3.
Katendi maht suuremal lahustükil on 201,4 tuh m3. Seega on liiva aktiivse tarbevaru maht
mäeeraldise suuremal lahustükil 895,2 tuh m3.
Katendi maht väiksemal lahustükil on 11,7 tuh m3. Seega on liiva aktiivse tarbevaru maht
mäeeraldise väiksemal lahustükil 36,6 tuh m3.
Kokku jääb Männiku XXIV liivakarjääri mäeeraldisele 931,8 tuh m3 liiva aktiivset
tarbevaru, mis koosneb plokkide 155 ja 156 varust. Männiku XXIV liivakarjääri
mäeeraldis hõlmab liiva aktiivse tarbevaru plokke 155 ja 156 osaliselt. Plokist 155 aT jääb
mäeeraldisele 15,30 hektarit ja plokist 156 aT jääb mäeeraldisele 30,90 hektarit.
Plokist 155 aT jääb mäeeraldisele kolm eraldiseisvat osa, mis on piiritletud nurgapunktidega
vastavalt 1-11 (pindala 8,84 ha), nurgapunktidega 12-28 (pindala 5,78 ha) ja nurgapunktidega
29-34 (pindala 0,68 ha).
Alljärgnevalt esitatakse nendele kolmele osale jääv maht plokist 155 aT.
————————————————
Grid Volume Computations
————————————————
Upper Surface
Grid File Name: E:\TÖÖD\MÄNNIKU MAARDLA\MÄNNIKU XXIV KLT
KIIRKANDUR 2025\MAHTUDE REHKENDUSED\PLOKIST 155
MÄEERALDISELE\out_katendi´lamam_1_11_nurgad_pl_155.grd
Grid Size: 1350 rows x 1012 columns
X Minimum: 538546.38
X Maximum: 539556.94
X Spacing: 0.99956478733921
Y Minimum: 6575820.76
Y Maximum: 6577169.78
Y Spacing: 1.0000148257972
Z Minimum: 44.820793217156
Z Maximum: 49.002676881045
Lower Surface
Grid File Name: E:\TÖÖD\MÄNNIKU MAARDLA\MÄNNIKU XXIV KLT
KIIRKANDUR 2025\MAHTUDE REHKENDUSED\PLOKIST 155
MÄEERALDISELE\out_155_lamam_1_11_nurgad.grd
Grid Size: 1350 rows x 1012 columns
X Minimum: 538546.38
X Maximum: 539556.94
X Spacing: 0.99956478733921
Y Minimum: 6575820.76
Y Maximum: 6577169.78
Y Spacing: 1.0000148257972
Z Minimum: 44.706150623802
Z Maximum: 48.300317783413
Volumes
Z Scale Factor: 1
Total Volumes by:
Trapezoidal Rule: 67456.194331616
Simpson's Rule: 67454.437385399
Simpson's 3/8 Rule: 67455.744111425
Cut & Fill Volumes
Positive Volume [Cut]: 67590.762136211
Negative Volume [Fill]: 134.56780459509
Net Volume [Cut-Fill]: 67456.194331616
Plokist 155 aT (pindalal 8,84 ha, nurgapunktidega 1-11) jääb mäeeraldisele 67,59 tuh.m3.
————————————————
Grid Volume Computations
————————————————
Upper Surface
Grid File Name: E:\TÖÖD\MÄNNIKU MAARDLA\MÄNNIKU XXIV KLT
KIIRKANDUR 2025\MAHTUDE REHKENDUSED\PLOKIST 155
MÄEERALDISELE\out_katendi´lamam_12_28_nurgad_pl_155.grd
Grid Size: 1350 rows x 1012 columns
X Minimum: 538546.38
X Maximum: 539556.94
X Spacing: 0.99956478733921
Y Minimum: 6575820.76
Y Maximum: 6577169.78
Y Spacing: 1.0000148257972
Z Minimum: 45.547203473958
Z Maximum: 49.361682089068
Lower Surface
Grid File Name: E:\TÖÖD\MÄNNIKU MAARDLA\MÄNNIKU XXIV KLT
KIIRKANDUR 2025\MAHTUDE REHKENDUSED\PLOKIST 155
MÄEERALDISELE\out_155_lamam_12_28_nurgad.grd
Grid Size: 1350 rows x 1012 columns
X Minimum: 538546.38
X Maximum: 539556.94
X Spacing: 0.99956478733921
Y Minimum: 6575820.76
Y Maximum: 6577169.78
Y Spacing: 1.0000148257972
Z Minimum: 45.610001088648
Z Maximum: 48.770027636287
Volumes
Z Scale Factor: 1
Total Volumes by:
Trapezoidal Rule: 54321.466539449
Simpson's Rule: 54322.462888572
Simpson's 3/8 Rule: 54321.204521889
Cut & Fill Volumes
Positive Volume [Cut]: 55295.692794048
Negative Volume [Fill]: 974.22625459914
Net Volume [Cut-Fill]: 54321.466539449
Plokist 155 aT (pindalal 5,78 ha, nurgapunktidega 12-28) jääb mäeeraldisele 55,30 tuh.m3.
————————————————
Grid Volume Computations
————————————————
Upper Surface
Grid File Name: E:\TÖÖD\MÄNNIKU MAARDLA\MÄNNIKU XXIV KLT
KIIRKANDUR 2025\MAHTUDE REHKENDUSED\PLOKIST 155
MÄEERALDISELE\out_katendi´lamam_29_34_nurgad_pl_155.grd
Grid Size: 1350 rows x 1012 columns
X Minimum: 538546.38
X Maximum: 539556.94
X Spacing: 0.99956478733921
Y Minimum: 6575820.76
Y Maximum: 6577169.78
Y Spacing: 1.0000148257972
Z Minimum: 44.99286457149
Z Maximum: 46.440071932309
Lower Surface
Grid File Name: E:\TÖÖD\MÄNNIKU MAARDLA\MÄNNIKU XXIV KLT
KIIRKANDUR 2025\MAHTUDE REHKENDUSED\PLOKIST 155
MÄEERALDISELE\out_155_lamam_29_34_nurgad.grd
Grid Size: 1350 rows x 1012 columns
X Minimum: 538546.38
X Maximum: 539556.94
X Spacing: 0.99956478733921
Y Minimum: 6575820.76
Y Maximum: 6577169.78
Y Spacing: 1.0000148257972
Z Minimum: 45.116678223351
Z Maximum: 46.241129505188
Volumes
Z Scale Factor: 1
Total Volumes by:
Trapezoidal Rule: 3453.9905298977
Simpson's Rule: 3456.5082440267
Simpson's 3/8 Rule: 3453.673838307
Cut & Fill Volumes
Positive Volume [Cut]: 3685.281680781
Negative Volume [Fill]: 231.29115088333
Net Volume [Cut-Fill]: 3453.9905298976
Plokist 155 aT (pindalal 0,68 ha, nurgapunktidega 29-34) jääb mäeeraldisele 3,69 tuh.m3.
Ploki 155 aT varust jääb kolmelt eraldiseisvalt osalt mäeeraldise piiresse kokku 128,58
ehk 128,6 tuh.m3 (67,59+55,30+3,69).
Seega jääb plokist 156 aT mäeeraldise piiresse 803,2 tuh.m3 (931,8-128,6).
Alljärgnevalt katendi mahtude arvutused
————————————————
Grid Volume Computations
————————————————
Upper Surface
Grid File Name: E:\TÖÖD\MÄNNIKU MAARDLA\MÄNNIKU XXIV KLT
KIIRKANDUR 2025\MAHTUDE REHKENDUSED\out_MAAPIND_SUUREM_ALA.grd
Grid Size: 1350 rows x 1012 columns
X Minimum: 538546.38
X Maximum: 539556.94
X Spacing: 0.99956478733921
Y Minimum: 6575820.76
Y Maximum: 6577169.78
Y Spacing: 1.0000148257972
Z Minimum: 46.017681483896
Z Maximum: 49.979630725845
Lower Surface
Grid File Name: E:\TÖÖD\MÄNNIKU MAARDLA\MÄNNIKU XXIV KLT
KIIRKANDUR 2025\MAHTUDE REHKENDUSED\out_KATENDI_LAMAM_SUUREM_ALA.grd
Grid Size: 1350 rows x 1012 columns
X Minimum: 538546.38
X Maximum: 539556.94
X Spacing: 0.99956478733921
Y Minimum: 6575820.76
Y Maximum: 6577169.78
Y Spacing: 1.0000148257972
Z Minimum: 44.672487564539
Z Maximum: 49.620617080798
Volumes
Z Scale Factor: 1
Total Volumes by:
Trapezoidal Rule: 201366.90404196
Simpson's Rule: 201364.82004685
Simpson's 3/8 Rule: 201365.72833149
Cut & Fill Volumes
Positive Volume [Cut]: 201366.90404196
Negative Volume [Fill]: 0
Net Volume [Cut-Fill]: 201366.90404196
Männiku XXIV liivakarjääri mäeeraldise suuremal lahustükil (pindala 28,68 ha) on katendi
maht 201,4 tuh m3.
————————————————
Grid Volume Computations
————————————————
Upper Surface
Grid File Name: E:\TÖÖD\MÄNNIKU MAARDLA\MÄNNIKU XXIV KLT
KIIRKANDUR 2025\MAHTUDE REHKENDUSED\out_MAAPIND_VÄIKSEM_ALA.grd
Grid Size: 1350 rows x 1012 columns
X Minimum: 538546.38
X Maximum: 539556.94
X Spacing: 0.99956478733921
Y Minimum: 6575820.76
Y Maximum: 6577169.78
Y Spacing: 1.0000148257972
Z Minimum: 45.312212654637
Z Maximum: 49.138121847533
Lower Surface
Grid File Name: E:\TÖÖD\MÄNNIKU MAARDLA\MÄNNIKU XXIV KLT
KIIRKANDUR 2025\MAHTUDE REHKENDUSED\out_KATENDI_LAMAM_VÄIKSEM_ALA.grd
Grid Size: 1350 rows x 1012 columns
X Minimum: 538546.38
X Maximum: 539556.94
X Spacing: 0.99956478733921
Y Minimum: 6575820.76
Y Maximum: 6577169.78
Y Spacing: 1.0000148257972
Z Minimum: 44.905362204447
Z Maximum: 48.963576304714
Volumes
Z Scale Factor: 1
Total Volumes by:
Trapezoidal Rule: 11673.428279285
Simpson's Rule: 11671.431688486
Simpson's 3/8 Rule: 11675.238885452
Cut & Fill Volumes
Positive Volume [Cut]: 11673.428279285
Negative Volume [Fill]: 0
Net Volume [Cut-Fill]: 11673.428279285
Männiku XXIV liivakarjääri mäeeraldise väiksemal lahustükil (pindala 2,23 ha) on katendi
maht 11,7 tuh m3.
Katendi (muld/hästilagunenud turbamuld ja orgaanikarikas liiv) maht mäeeraldisel
kokku on 213,1 ehk 213 tuh.m3 (201,4+11,7), sellest mulla/hästilagunenud turbamulla
maht (kihi keskmine paksus 0,5 m) on 150 tuh.m3 (0,5m+300900m2).
Lisa 3
Nõlvaterviku ja kaevandatava mahu arvutused Männiku XXIV liivakarjääri
mäeeraldisel (arvutiprogramm Surfer 8.0)
————————————————
Grid Volume Computations
————————————————
Upper Surface
Grid File Name: E:\TÖÖD\MÄNNIKU MAARDLA\MÄNNIKU XXIV KLT
KIIRKANDUR 2025\KAEVANDATAVA VARU
REHKENDUS\out_KORR_TOPO_SUUREM_ALA.grd
Grid Size: 1350 rows x 1012 columns
X Minimum: 538546.38
X Maximum: 539556.94
X Spacing: 0.99956478733921
Y Minimum: 6575820.76
Y Maximum: 6577169.78
Y Spacing: 1.0000148257972
Z Minimum: 44.534437359514
Z Maximum: 49.984018796252
Lower Surface
Level Surface defined by Z = 44.6
Volumes
Z Scale Factor: 1
Total Volumes by:
Trapezoidal Rule: 41421.874966217
Simpson's Rule: 41435.834803357
Simpson's 3/8 Rule: 41419.789612962
Cut & Fill Volumes
Positive Volume [Cut]: 41422.861717022
Negative Volume [Fill]: 0.98675080797925
Net Volume [Cut-Fill]: 41421.874966214
Männiku XXIV liivakarjääri mäeeraldise suurema lahustüki (pindala 28,68 ha)
nõlvatervikusse (püsiva nõlva kalle suhtega 1:2) jääb liiva ja katendit kokku 41,4 tuh m3.
Suurema lahustüki piirjoone pikkus on 3174 m ja katendi keskmine paksus piiril on 0,6 m.
Seega jääb nõlvatervikusse katendit 3,2 tuh.m3 ja seega jääb liivavarust nõlvatervikusse 38,2
tuh.m3.
————————————————
Grid Volume Computations
————————————————
Upper Surface
Grid File Name: E:\TÖÖD\MÄNNIKU MAARDLA\MÄNNIKU XXIV KLT
KIIRKANDUR 2025\KAEVANDATAVA VARU
REHKENDUS\out_KORR_TOPO_VÄIKSEM_ALA.grd
Grid Size: 1350 rows x 1012 columns
X Minimum: 538546.38
X Maximum: 539556.94
X Spacing: 0.99956478733921
Y Minimum: 6575820.76
Y Maximum: 6577169.78
Y Spacing: 1.0000148257972
Z Minimum: 37
Z Maximum: 47.707144230741
Lower Surface
Level Surface defined by Z = 44.6
Volumes
Z Scale Factor: 1
Total Volumes by:
Trapezoidal Rule: 4911.1994320296
Simpson's Rule: 4902.8609803281
Simpson's 3/8 Rule: 4899.4173774785
Cut & Fill Volumes
Positive Volume [Cut]: 6635.2836933723
Negative Volume [Fill]: 1724.0842613428
Net Volume [Cut-Fill]: 4911.1994320296
Männiku XXIV liivakarjääri mäeeraldise väiksema lahustüki (pindala 2,23 ha)
nõlvatervikusse (püsiva nõlva kalle suhtega 1:2) jääb 4,9 tuh m3.
Väiksema lahustüki piirjoone pikkus on 1233 m ja katendi keskmine paksus piiril on 0,4 m.
Seega jääb nõlvatervikusse katendit 0,2 tuh.m3 ja seega jääb liivavarust nõlvatervikusse 4,7
tuh.m3.
Suurema ja väiksema lahustüki nõlvatervikusse jääb liivavarust kokku 42,9 tuh m3
(38,2+4,7), millest täiteliiva varu plokist 155 moodustab 0,9 tuh.m3. Seega jääb ehitusliiva
plokist 156 nõlvatervikusse 42,0 tuh.m3.
Plokist 155 aT jääb mäeeraldisele 128,6 tuh.m3, millest kaevandatav on 127,7 tuh.m3.
Plokist 156 aT jääb mäeeraldisele 803,2 tuh.m3, millest kaevandatav on 761,2 tuh.m3.
KORRALDUS
20. detsember 2023 nr 1-17/23/2859
Harju maakonna Tallinna-Saku
liivamaardla registrikande muutmine
AS TREV-2 Grupp esitas Maa-ametile aruande „Tallinna-Saku liivamaardla passiivse reservvaru
ploki 70 osaline ümberhindamine ja maardla äärealal aktiivse tarbevaru arvele võtmine“ (saabunud
17.11.2023, kirja registreerimise nr 9-3/23/13926-5, edaspidi aruanne). Geoloogiline uuring on
läbi viidud varasemate geoloogiliste uuringute andmete alusel kameraaltööna.
Aruande koostamise eesmärgiks oli hinnata Tallinna-Saku liivamaardla ehitusliiva passiivse
reservvaru 70. plokk osaliselt aktiivseks ja tunnistada see kaevandatavaks ning kasutatavaks.
Aruande teiseks eesmärgiks oli võtta maardla äärealal aktiivse tarbevaruna arvele maavarade
registrisse kandmata looduslik liivalasund. Aktiivse tarbevaru arvutus koostati OÜ Inseneribüroo
STEIGER 2019. a geoloogilise uuringu „Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2019)“ andmete alusel kameraaltööna.
Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 214.-219. plokk), mis paiknevad Harju maakonnas
Saku vallas Männiku ja Tammemäe külades riigile kuuluvatel Kliimaministeeriumi valitsemisel
olevatel katastriüksustel Viimsi metskond 242 (tunnus 71801:001:1406) ja Viimsi metskond 13
(tunnus 71801:001:1259), millede volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus.
Aruandes moodustatud ehitusliiva aktiivse reservvaru 214., 215., 218. ja 219. plokk kattuvad
Tallinna-Saku liivamaardla ehitusliiva passiivse reservvaru 70. plokiga. Plokkide kasutusala
määramisel on lähtutud keskkonnaministri 26.05.2005. a määruse nr 44 „Üldgeoloogilise
uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“ (edaspidi 2005. a määrus) sätestatud
nõuetest.
Aruandes moodustatud 214. ja 215. plokkide alal paikneb geodeetiline märk (geodeetiliste
punktide andmekogu kood 42664). Saku Vallavalitsus andis 12.07.2023 kirjaga nr 6-4/112-2
nõusoleku märgi kõrvaldamiseks. Sellest tulenevalt saab aruandes moodustatud 214. ja 215.
plokkide piires passiivse varu hinnata aktiivseks. Aruandes moodustatud 218. ja 219. plokid
kattuvad riigikaitseliste ehitiste Männiku harjutusvälja ja Männiku lasketiiru piiranguvöönditega.
Aruandes moodustatud aktiivse reservvaru plokid kattuvad maaparandussüsteemiga Tammemäe,
ÜP-163 (maaparandussüsteemide kood/ehitise kood 4109550010080/002).
Maa-amet küsis 12.12.2023 kirjaga nr 9-3/23/13926-6 Põllumajandus- ja Toiduametilt ning Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskuse arvamust aruandes moodustatud 214., 215., 218. ja 219. ploki
ümberhindamise aktiivseks reservvaruks ning kasutatavaks ja kaevandatavaks tunnistamise kohta.
Aruandes moodustatud 214., 215., 218. ja 219. ploki ümberhindamise aktiivseks reservvaruks
ning kasutatavaks ja kaevandatavaks tunnistamise kooskõlastas Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskuse 14.12.2023 kirjaga nr 4-4/23/6291-2 ning Põllumajandus- ja Toiduamet 15.12.2023
kirjaga nr 6.2-2/53111 tingimusel, et tuleb tagada naaberkinnisasjadel paikneva
maaparandussüsteemi toimimine tulenevalt maaparandusseaduse § 47.
Aruandes taotletakse pindalal 1,46 ha aktiivseks reservvaruks ümberhinnatavate plokkide
tunnistamist kasutatavaks ja kaevandatavaks (aruandes 214., 215., 218. ja 219. plokk).
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 24 kohaselt võib tunnistada täiendavat geoloogilist uuringut
nõudmata aktiivse reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks maavaravaruks, kui on täidetud kõik
järgmised tingimused: 1) maardla, milles reservvaru paikneb, on lihtsa ja ühtlase ehitusega; 2)
reservvaru piirneb vahetult sama maavara tarbevaruga või paikneb tarbevaru lamamis või lasumis;
3) reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamise asjakohasust tõendab kaevandamine
samas maardlas; 4) reservvaru asub maardla äärealal ning selle kaevandatavaks ja kasutatavaks
tunnistamise eesmärk on maavara säästlik kasutamine.
Aruandes on kirjeldatud, et kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamiseks esitatud varuplokid
paiknevad maardla lääneosas ja külgnevad ehitusliiva aktiivse tarbevaruga, maardlas toimub
aktiivne liiva kaevandamine 18 mäeeraldise piires. Aruandes on kirjeldatud, et Pumbajaama tee nr
7180306 kaitsevöönd, kus varu on arvel passiivsena ja kaevandamistegevust lähitulevikus ei saa
toimuma ning planeeritava Tallinna ringraudtee trassikoridor, kus kaevandamine pole tulevikus
võimalik, eraldavad ala ülejäänud maardlast ning plokkide ala võib sisuliselt lugeda maardla
äärealaks.
Männiku X uuringuruumis 2019. a arvele võetud aktiivne tarbevaru kattub suures ulatuses (~65%
uuringuruumist) planeeritava Tallinna ringraudtee trassikoridoriga. Aruandes tehakse ettepanek
maavara säästva kasutamise eesmärgil võtta Tallinna ringraudtee piirangust välja jääval alal arvele
maavarade registrisse kandmata looduslik liivalasund täiendava ehitusliiva aktiivse tarbevaruna
(aruandes 216. ja 217. plokk). Varuplokkide moodustamisel on kasutatud 2019. a uuringu
puurauku Pa-10 andmeid.
17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning
maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi,
aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja
turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) § 9 lõike 6 kohaselt võib
ekstrapoleerimispunkte geoloogiliselt põhjendatud juhtudel moodustada kuni poolele kaugusele
nõutavast uuringuvõrgu tihedusest. Ekstrapoleerimise tulemusena on varuplokid moodustatud
kuni 100 m kaugusele 2019. a uuringu puuraugust Pa-10. Aruandes moodustatud 216. ja 217. ploki
piires on geoloogiline uuring läbi viidud varasemalt kogutud andmete alusel kameraaltööna ja
kasutusala määramisel on lähtutud Korra nõuetest. Uuritud maavara vastas ehitusliiva nõuetele.
Aruandes moodustatud aktiivse tarbevaru plokid kattuvad maaparandussüsteemiga Tammemäe,
ÜP-163 (maaparandussüsteemide kood/ehitise kood 4109550010080/002). Aruandele on lisatud
Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus 31.10.2023 nr 6.2-2/46335 aktiivse tarbevaru arvele
võtmiseks tingimusel, et tagatakse naaberkinnisajas paikneva maaparandussüsteemi toimimine
tulenevalt maaparandusseaduse § 47. Aruandes moodustatud aktiivse tarbevaru plokid kattuvad
riigikaitseliste ehitiste Männiku harjutusvälja ja Männiku lasketiiru piiranguvöönditega.
Aruandele on lisatud Kaitseministeeriumi kooskõlastus 09.11.2023 nr 12-4/23/3733 aktiivse
tarbevaru arvele võtmiseks.
Aruande koostamise käigus selgus, et 2019. a Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruandes on eksimused registrikaarti pindalaga 31,05 ha kantud 155. ploki (2019. a aruandes
kirjeldatud kui 145. plokk) ruumikuju, pindala ja piiripunkide osas. Sellest tulenevalt on tehtud
2
ettepanek täpsustada maavarade registris 155. ploki pindalaks 33,05 ha. Maavaravaru arvutus ja
ploki varu kogus on õige ja vastab 2019. a geoloogilises uuringus toodule.
Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma
aruande alusel maavarade registri kannet.
Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2, § 23 lõigete 2, 6 ja 7 ning § 24 lõike 1, Korra § 45 lõike 2, §
47 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja
andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri
02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:
1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande alusel seisuga 01.09.2023
maavarade registris Tallinna-Saku liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud
piirides varu järgmiselt:
1.1. ehitusliiva aktiivne reservvaru pindalal 0,27 ha – 11 tuh m³ (aruandes 214. plokk),
1.2. ehitusliiva aktiivne reservvaru pindalal 0,27 ha – 22 tuh m³ (aruandes 215. plokk,
allpool põhjavee taset 214. ploki lamamis),
1.3. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pidalal 0,43 ha – 6 tuh m³ (aruandes 216. plokk),
1.4. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,43 ha – 47 tuh m³ (aruandes 217. plokk,
allpool põhjavee taset 216. ploki lamamis),
1.5. ehitusliiva aktiivne reservvaru pindalal 1,19 ha – 31 tuh m³ (aruandes 218. plokk),
1.6. ehitusliiva aktiivne reservvaru pindalal 1,19 ha – 80 tuh m³ (aruandes 219. plokk,
allpool põhjavee taset 218. ploki lamamis).
2. Tunnistada korralduse punktides 1.1, 1.2, 1.5 ja 1.6 nimetatud ehitusliiva aktiivne reservvaru
kaevandatavaks ning kasutatavaks.
3. Otsustan muuta maavarade registris Tallinna-Saku liivamaardla 155. ploki pindala ja määrata
uueks pindalaks 33,05 ha.
4. Viia registrisse (registrikaarti nr 0109) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse
punktidele 1, 2 ja 3.
5. Korraldus teha teatavaks AS-le TREV-2 Grupp, OÜ-le Inseneribüroo STEIGER,
Keskkonnaametile, Saku Vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud
tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
3
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla
Männiku X uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.12.2019. a)
Töö nr 19/2617
Tallinn 2019
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.12.2019. a) 2
Kinnitan:
Helis Vahtra /allkirjastatud digitaalselt/
Juhatuse liige
Geoloogilise uuringu tegid:
Annika Vohta /allkirjastatud digitaalselt/
Mäeinsener
Mark Karimov /allkirjastatud digitaalselt/
Geoloogiainsener
Marge Uppin /allkirjastatud digitaalselt/
Hüdrogeoloog
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.12.2019. a) 3
ANNOTATSIOON
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.12.2019).
Aruanne ühes köites, teksti 29 lk, 18 tekstilisa, 3 digitaalset lisa ja 4 graafilist lisa. OÜ
Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104, 11216 Tallinn.
Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER
geoloogilise uuringu loa HARMG-140 alusel. Uuring uruum teenindusala pindalaga
64,65 ha asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku ja Tammemäe külas kinnistutel
Viimsi metskond 242 (katastritunnus 71801:001:1406, 100% maatulundusmaa) ja
Viimsi metskond 13 (katastritunnus 71801:001:1259, 100% maatulundusmaa), mille
valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise
Keskus.
Geoloogilise uuringu käigus rajati 22 puurauku. Puuraukudest võeti kokku 98 proovi
materjali terastikulise koostise määramiseks ning neli üksikproovi ja üks koondproov
filtratsioonikoefitsiendi määramiseks. Lisaks tehti kaks puurauku huumusesisalduse
proovide võtmiseks. Kolmes proovis määrati orgaaniliste lisandite olemasolu.
Kasulikku kihti iseloomustavad 87 proovi. Maavara kvaliteedi hindamiseks on
kasutatud täiendavalt 1988. aasta 9 puuraugu 32 proovi. Teenindusalal tehti
topograafiline mõõdistamine mõõtkavas 1 : 2000.
Maavara geoloogilise uuringu aruanne tehti keskkonnaministri 26.05.2005. a nr 44
määruse „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“
metoodikale vastavalt.
2019. a laboratoorsete analüüside tulemuse põhjal kvalifitseerub veepealne varu
ehitusliivana ja veealune varu täiteliivana. Vastavalt 1988. ja 2019. a geoloogilistele
kirjeldustele ja huumusesisalduse analüüside tulemusele esineb liiva veepealse osa
ülemises intervallis orgaanilisi aineid ja rauaühendeid. Eelmainitu tõttu hinnati selles
osas veepealne materjal täiteliivaks, mida ei ole võimalik ehitusliivana kasutada.
Uuringuruumis esinevad Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed beežikad ja hallikad
keskmised- kuni ülipeeneteralised liivad. Katendi paksus jääb vahemikku 0,1 - 1,8 m
(keskmine 0,5 m). Katend on esindatud kasvukihina ning orgaanika- ja rauarikka
rooste- kuni tumepruuni liivana. Kohati esineb turbamulda ning hästi-ja vähelagunenud
turvast.
Kasuliku kihi paksus on 6,7 - 13,4 m (kesmine 10,2 m). Veepealse varu paksus on 1,7 -
5,8 m (keskmine 3,6 m), sh täiteliiva plokis keskmiselt 1,4 m (vahemikus 0,4 - 2,9 m)
ja veealuse varu paksus 2,8 - 11,2 m (keskmine 6,6 m). Kasulik kiht on esindatud
ülemises intervallis roostepruuni raua- ja orgaanikarikka liivaga ning alumises
intervallis keskmise- kuni ülipeeneteralise beeži ja sügavuse suurenedes halli väga
peene kuni ülipeeneteralise liivaga. Kasuliku kihi lamami abs kõrgus on vahemikus
32,7 - 41,5 m (keskmine 37,4 m).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.12.2019. a) 4
Uuringupunktides avatud põhjaveetase jääb absoluutkõrgustasemelt 41,77 - 45,54 m
vahemikku, keskmiselt 43,9 m. Uuringuruumi koguvarust ~60% on veealune.
Koostamisel on eraldiseisev täiendav hüdrogeoloogiline uuring, mille andmete põhjal
koostatakse hüdrogeoloogiline mudel ning analüüsitakse veealuse varu kaevandamise
võimalikku mõju põhjaveele ning Männiku Järvistule ja Tallinna linna
pinnaveesüsteemi joogiveehaardele. Veealuse varu kaevandamise mõju analüüsi
tulemuste põhjal hinnatakse, kas veealuse varu kaevandamine on võimalik ja kui on,
siis millistel tingimustel. Eelmainitu tõttu hinnati käesolevas uuringus veealune varu
passiivseks tarbevaruks.
Uuringu tulemuste alusel eraldati Männiku X uuringuruumi piires kuus maavaravaru
plokki:
- plokk 145 (pindala 31,05 ha) täiteliiva aktiivne tarbevaru 381 tuh m3;
- plokk 146 (pindala 57,14 ha) ehitusliiva aktiivne tarbevaru 1747 tuh m3;
- plokk 147 (pindala 57,14 ha) täiteliiva passiivne tarbevaru 3453 tuh m3;
- plokk 148 (pindala 2,77 ha) täiteliiva passiivne tarbevaru 28 tuh m3;
- plokk 149 (pindala 4,72 ha) ehitusliiva passiivne tarbevaru 125 tuh m3;
- plokk 150 (pindala 4,72 ha) täiteliiva passiivne tarbevaru 381 tuh m3.
Uute plokkide moodustamisest lähtuvalt muutusid ka kattuvate ja ümbritsevate
passiivse reservaru plokkide 68 ja 70 pindalad ja mahud. Varu arvutati nimetatud
plokkides järgnevates maavara kategooriates, kogustes ja pindalal:
- plokk 68 (pindala 126,06 ha) ehitusliiva passiivne reservvaru 10 589 tuh m3;
- plokk 70 (pindala 5,39 ha) ehitusliiva passiivne reservvaru 323 tuh m3.
Eelnimetatud varu kogused ja pindalad seisuga 01.12.2019. a. esitatakse Maa-ametile
kinnitamiseks ja arvele võtmiseks Tallinna-Saku liivamaardla koosseisu (registrikaart
nr 0109)
Männiku X uuringuruumi materjal sobib kasutamiseks üldehituses täiteks, trasside
ehituses ning teede mulde ehtituses.
Võtmesõnad: Harju maakond, Saku vald, Tallinna-Saku liivamaardla, Männiku X
uuringuruum, täiteliiv, ehitusliiv, aktiivne tarbevaru, passiivne tarbevaru, puurtööd.
Koostas: Annika Vohta
/allkirjastatud digitaalselt/
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.12.2019. a) 5
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ................................................................................. 7
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS.. 8
3. UURINGU METOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU ... 11
3.1 Puuraukude rajamine ....................................................................................... 11
3.2 Proovide võtmine ............................................................................................ 12
3.3 Laboratoorsed uuringud .................................................................................. 13
3.4 Topograafilised tööd ....................................................................................... 13
3.5 Kameraaltööd .................................................................................................. 13
3.6 Uuringu keskkonnamõju ................................................................................. 13
4. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED
TINGIMUSED................................................................................... 15
4.1 Geoloogiline ehitus ......................................................................................... 15
4.2 Hüdrogeoloogilised tingimused ...................................................................... 17
5. MAAVARA KVALITEET ............................................................... 22
6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ................................................ 24
7. VARU ARVUTUS ............................................................................. 25
8. KOKKUVÕTE .................................................................................. 28
9. KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................... 29
TEKSTILISAD
1. Geoloogilise uuringu luba HARMG-140 ............................................................. 30
2. Puuraukude kataloog ............................................................................................ 33
3. Puuraukude geoloogilised kirjeldused.................................................................. 38
4. Loodusliku materjali granulomeetrilise koostise tabel (2019) (GOST 8735) ...... 57
5. Väljasõelutud liiva fraktsioonide sisalduse ja keskmiste näitajate tabel (2019)
(GOST 8735) ........................................................................................................ 62
6. Loodusliku materjali granulomeetrilise koostise tabel (1988) (GOST 8735) ...... 72
7. Granulomeetrilise koostise koondtabelid (GOST 8735) ...................................... 74
8. Katseprotokoll nr 19/3674 (OÜ Inseneribüroo STEIGER) .................................. 84
9. Katseprotokoll nr T19-155 (Eesti Geoloogiateenistus) ........................................ 97
10. Uuringuruumi ja varuplokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad ............... 98
11. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ........................................................... 100
12. Varu arvutuse tulemused .................................................................................... 101
13. Maavara koguse koondtabel ............................................................................... 105
14. Kaitseministeeriumi kooskõlastus ...................................................................... 107
15. Põllumajandusameti kooskõlastus ...................................................................... 109
16. Saku Valla kooskõlastus ..................................................................................... 111
17. Tellija arvamus tehtud tööde kohta .................................................................... 112
18. Puuraukude likvideerimise akt ........................................................................... 114
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.12.2019. a) 6
GRAAFILISED LISAD
1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000
2. Geoloogilised läbilõiked I - I’...II - II’. Mõõtkava hor. 1 : 2000, vert. 1 : 100
3. Geoloogilised läbilõiked III - III’...V - V’. Mõõtkava hor. 1 : 2000, vert. 1 : 100
4. Varuplokkide plaan. Mõõtkava hor. 1 : 2000.
DIGITAALSED LISAD
1. Varu arvutuse mudelid:
- maapinna mudel EH2000;
- katendi lamami mudel EH2000;
- org liiva lamami mudel EH2000;
- keskmine veetase EH2000;
- täiteliiva lamami mudel EH2000.
2. Moodustatud plokkide ruumikujud.
3. Samakõrgusjooned:
- katendi lamam;
- kasuliku kihi lamam.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.12.2019. a) 7
1. SISSEJUHATUS
Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER AS-i
TREV-2 Grupp tellimusel Keskkonnaameti 31.05.2019. a väljastatud geoloogilise
uuringu loa HARMG-140 alusel (tekstilisa 1).
Männiku X uuringuruum, pindalaga 64,65 ha, asub Harju maakonnas Saku vallas
Männiku ja Tammemäe külas kinnistutel Viimsi metskond 242 (katastritunnus
71801:001:1406, 100% maatulundusmaa) ja Viimsi metskond 13 (katastritunnus
71801:001:1259, 100% maatulundusmaa), mille valitsejaks on Keskkonna-
ministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus.
Geoloogilise uuringu eesmärk oli välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus,
kasuliku kihi paksus, maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused, mis
võimaldaksid hinnata maavara aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda antud maa-alale
maavara kaevandamise luba. Uuringu eesmärgi saavutamiseks rajati puurmasinaga 22
puurauku. Uuringupunktidest võeti kokku 98 proovi terastikulise koostise määramiseks
ja 5 proovi filtartsioonikoefitsiendi määramiseks. Täiendavalt rajati käsipuuriga kaks
puurauku orgaaniliste lisandite olemasolu määramiseks, millest võeti kolm proovi.
Hüdrogeoloogiliste uuringute raames rajati kuus puurauku kvaternaarisetete
jälgimiseks uuringuruumi teenindusmaa alale ning kuus soosetete veekihi veetasemete
vaatlusposti ehk piesomeetrit uuringuruumist vahetult alast läände.
Terastikulise koostise sh filtratsioonikoefitsiendi proovid analüüsiti OÜ Inseneribüroo
STEIGER akrediteeritud laboratooriumites. Huumusesisaldus määrati Eesti
Geoloogiakeskuse laboris. Uuringuruumi teenindusalal tehti topograafiline
mõõdistamine mõõtkavas 1 : 2000.
Vastavalt Keskkonnaameti geoloogilise uuringu loa menetluse käigus tehtud
varustuskindluse analüüsile on piirkonna varustuskindlus tagatud nii ehitusliiva kui ka
täiteliiva korral. Maavara arvele võtmine on aga põhjendatud Rail Balticu raudtee
ehitamisest tulenevast suurest nõudlusest kvaliteetse täitematerjali järele ning lisaks
sellele on vajalik piirkonna ehitusmaavaradega varustatuse tagatus ka pärast
raudteetrassi ehitust.
Maavara geoloogilise uuringu aruanne tehti keskkonnaministri 26.05.2005. a nr 44
määruse „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“
metoodikale vastavalt.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.12.2019. a) 8
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS
Männiku X uuringuruum asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku ja Tammemäe
külas kinnistutel Viimsi metskond 242 (katastritunnus 71801:001:1406, 100%
maatulundusmaa) ja Viimsi metskond 13 (katastritunnus 71801:001:1259, 100%
maatulundusmaa), mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks
Riigimetsa Majandamise Keskus.
Uuringuruumist 3 km raadiusesse jäävad 9 liivakarjääri mäeeraldist:
- AS TREV-2 Grupp Tammemäe III liivakarjäär (kaevandamise luba nr KMIN-104);
- AS TREV-2 Grupp Tammemäe II liivakarjäär (kaevandamise luba nr HARM-144);
- aktsiaselts KIIRKANDUR Liivalaia 4 liivakarjäär (kaevandamise luba nr KMIN-
106);
- aktsiaselts KIIRKANDUR Liivalaia VI liivakarjäär (kaevandamise luba nr
HARM-149);
- AS YIT Eesti Talteri liivakarjäär (kaevandamise luba nr KMIN-102);
- AS Silikaat Männiku liivakarjäär (kaevandamise luba nr KMIN-135);
- AS Silikaat Männiku VIII liivakarjäär (kaevandamise luba nr HARM-148);
- AS TREF Nord Tammemäe IV liivakarjäär (kaevandamise luba nr KMIN-098);
- Osaühingu C.B.A. Liivalaia III liivakarjäär (kaevandamise luba nr KMIN-099);
- Osaühingu C.B.A. Tammemäe V liivakarjäär (kaevandamise luba nr HARM-144);
- OÜ Eesti Killustik Männiku VII liivakarjäär (kaevandamise luba nr HARM-151).
Ligikaudu 1,7 km kaugusel loodes asub Osaühingule Corpus R & R kuuluv
turbatootmisala Valdeku mäeeraldis (kaevandamise luba nr HARM-022).
Ida suunas asuvad kehtivad uuringuruumi teenindusalad Tammemäe VII uuringuruum
(Osaühing C.B.A.), Tammemäe uuringuruum (AS TREV-2 Grupp), Männiku IX
uuringuruum (AS TREV-2 Grupp).
Männiku X uuringruumi teenindusala kattub täielikult riigikaitseliste ehitiste Männiku
harjutusväli (VID kood 51) ja Männiku lasketiir (VID kood 33) piiranguvöönditega
(tekstilisa 14). Uuringuruum kattub suures ulatuses maaparandussüsteemi maa-alaga
TAMMEMÄE, ÜP-163 (tunnus 4109550010080002) (tekstilisa 15).
Uuringuruumist ~20 m kaugusel edelas asub geodeetiline punkt 3807 (tunnus 42664).
Ligikaudu 45 - 80 m kaugusele lääne suunda jäävad geodeetilised märgid 5969 (tunnus
42711), 1757 (tunnus 42636), 1512 (tunnus 42701), KE38 (tunnus 42712) ja 1792
(tunnus 42637). Ligikaudu ~6 - 50 m kaugusele ida suunda jäävad nimetud sideehitised
maismaal (tunnus 125135834, RO264506 ja 58404221) ning ~60 m kaugusele ida
suunda elektrimaakaabelliin NABALA:SAK (tunnus KKL1321019). Uuringuruumist
~315 m kaugusele kagu suunda jääb üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga
tehisjärv Tammemäe järv (tunnus VEE2006040) ning ~390 m kaugusele põhja suunda
kuni 10 ha pindala ja kuni 25 km2 valgalaga tehisjärv Valdeku karjäär (VEE2006100).
Männiku X uuringuruumist põhja ja ida suunas asuvad I kaitsekategooria looma kõre
(Bufo calamita) püsieluelupaigad. Uuringuruum kattub põhjaosas II kaitsekategooria
looma kivisisalik (Lacerta agilis) püsielupaigaga. Kivisisaliku püsielupaik asub ka
uuringuruumist ida suunas.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.12.2019. a) 9
Joonis 2.1 Männiku X uuringuruum, ümbrusesse jäävad piirangud (aluskaardina
kasutatud Maa-ameti WMS kaardirakendust)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.12.2019. a) 10
Tallinna linn jääb ligikaudu 2,9 km kaugusele põhja suunda. Lähimad hooned asuvad
~440 m kaugusel põhja suunas, lähimad majapidamised ~800 - 900 m kaugusel lõuna
suunas. Tallinn - Saku kõrvalmaantee (tee nr 11340) äärmise sõiduraja välimine serv
jääb Männiku X uuringuruumist ligikaudu 40 meetri kaugusele ida suunda (kaitse-
vöönd 8 - 20 m kaugusel). Uuringuruumi lääneosale jääb avalikus kasutuses olev
kohalik Pumbajaama tee kaitsevööndiga 20 m (tee nr 7180306), mis läheb üle erateeks
ja põhjaosas uuesti kohalikuks teeks (tekstilisa 16). Teega paralleelselt kulgeb
teekaitsevööndi piires ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd laiusega 6 m
(tunnus 3-10-321). Uuringuruumi kirdeservast ~28 m kaugusel asub avalikus kasutuses
oleva kohaliku Krossi tee nr 7180331 äärmise sõiduraja välimine serv.
Uuringuruumi teenindusala pindala on 64,65 ha, mille ligikaudsed mõõtmed on
600 × 1300 m. Uuringuruumi katab valdavs osas mets, esinevad mitmed erisuunalised
pinnasteed ja põhiliselt loode-kagusuunalised kraavid. Uuringuruumi looduslik reljeef
on suhteliselt tasane, kus maapinna abs kõrgused jäävad kõrgustele 46,2 - 49,9 m,
langedes lääne ja edela suunas. Uuringuruum jääb Eesti 1 : 50 000 baaskaardi lehele nr
6334 (Tallinn). Ala keskosa geograafilised koordinaadid on 59 19' 29,08'' pl ja 24 41’
5,47'' ip.
Uuringuruum kattub 84% suuruses osas Tallinna-Saku liivamaardla (registrikaart
0109) passiivse reservvaru plokkidega 68 ja 70. Tallinna-Saku liivamaardlas on
vastavalt registrikaardi andmetele tehtud 36 korral uuringuid. Männiku X
uuringuruumi teenindusala piires ja vahetus läheduses asuvad 1988. a uuringu
puuraugud (tabel 2.1):
- Lääne-Eesti liiva ja kruusliiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. TK Eesti
Geoloogia (Sinisalu, R. jt. 1988. EGF 4292).
1988. aasta uuringu käigus teostati Männiku X uuringuruumi teenindusalaga kattuval
alal otsingu-hinnangulised tööd uuringuvõrguga 150 - 400 m × 500 - 750 m vahemaaga
ning hinnati varu progonoosvaru tasemel.
Tabel 2.1 Männiku X uuringuruumi piires ja selle vahetus läheduses asuvate 1988. a
uuringu puuraukude andmed (tekstilisa 2 ja 3, graafiline lisa 1)
Maapinna Puuraugu sh Kasuliku Veetase
Puuraugu Katendi
abs kõrgus, sügavus, kasvukihi kihi maapinnast,
nr paksus, m
m m paksus, m paksus, m m
Pa-98 46,90 15,0 0,0 0,0 11,5 3,0
Pa-99 46,55 15,0 0,5 0,5 11,0 2,0
Pa-100 47,90 13,5 1,5 1,5 9,0 2,0
Pa-101 48,65 15,0 1,5 1,5 9,5 2,0
Pa-102 49,90 16,5 0,2 0,2 12,5 3,0
Pa-104 46,15 16,5 0,5 0,5 12,5 4,0
Pa-105 48,35 16,5 0,4 0,4 12,6 6,5
Pa-116 48,30 15,5 0,5 0,5 12,0 4,0
Pa-117 49,20 16,5 0,5 0,5 13,0 3,5
Keskmine 15,6 0,6 0,6 11,51 3,3
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.12.2019. a) 11
3. UURINGU METOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU
3.1 Puuraukude rajamine
Geoloogiline uuring teostati kahes etapis. Välitööd teostati vahemikus veebruar - märts
2019 ning detsember 2019. Enne uuringu tegemist oli teada, et uuritavaks materjaliks
saab olema eelkõige väga peeneteraline kuni keskmiseteraline liiv. Eelmainitu tõttu
tehti uuring puurmasinaga kuni kasuliku kihi lamamini. Lamam, hall aleuriit ja savi,
avati igas puuraugus. Kõikides uuringupunktides fikseeriti põhjaveetase.
Puuraugud rajati puurpingiga Massenza MI8 (foto 3.1), mille šneki pikkus on 1,5 m ja
läbimõõt 200 mm. Maavara kvaliteedi ja kasuliku kihi leviku hindamiseks rajati
välitöö käigus uuringuruumi piires kokku 22 puurauku (Pa-1…Pa-22), mille sügavused
jäid vahemikku 9,0 - 15,0 meetrit (keskmine 11,5 m). Puurtööde üldmetraaž oli
252,2 meetrit. Puuraukude uuringuvõrk varieerub valdavalt vahemikus 140 - 200
× 120 - 200 m.
Foto 3.1 Puurpink Massenza MI8 (A. Vohta, 19.02.2019. a)
Huumusesisalduse määramiseks puuriti täiendavalt käsipuuriga kaks proovivõtu
puurauku (1A ja 2A), mille sügavused olid vahemikus 0,7 - 3,0 m. Kokku võeti kolm
proovi (table 3.1).
Kõikide puuraukude asukohad on näidatud graafilisel lisal 1.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.12.2019. a) 12
Tabel 3.1 Orgaanikarikka liiva määramise puuraugud
Koordinaadid Suudme Proovide
Puuraugu
Puuraugu abs
sügavus, Pikkus,
nr X Y kõrgus, Intervall, m Nr
m m
m
1,5 - 2,5 1,0 2
1A 538 911,00 6 576 776,00 47,85 3,0
2,5 - 3,0 1,5 3
2A 538 938,00 6 576 126,00 47,23 0,7 0,0 - 0,7 0,7 1
3.2 Proovide võtmine
Välitöödel võeti 98 proovi terastikulise koostise määramiseks. Proovid on võetud kogu
kasuliku kihi ulatuses litoloogiliste erimite kaupa pikkusega 0,4 - 6,0 m (keskmine
2,2 m), proovitud üldpikkus 220,2 m (foto 3.2). Proovid võeti puuraukudest vahedeta,
kogu kasuliku kihi ulatuses. Proovi materjal võeti kasuliku kihi intervalli ulatuses
ühtlaselt, segati ja pandi proovikotti. Filtratsioonimooduli määramiseks võeti neli (4)
üksikproovi (Pa-01-05, Pa-09-05, Pa-12-02, Pa-12-03) ja üks koondproov segati kahest
üksikproovist kokku (Pa-13-03/ Pa-05-04). Huumusesisalduse määramiseks võttis AS
TREV-2 Grupp 05.12.2019. a käsipuuriga täiendavalt kolm üksikproovi (proovid 1, 2
ja 3; tabel 3.1).
Foto 3.2 Uuringuruumi puuraugu tüüpläbilõige (M. Karimov, veebruar 2019. a)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.12.2019. a) 13
3.3 Laboratoorsed uuringud
Terastikulise koostise proovid tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis
(EAK L202). Kõikide proovide terastikulise koostise määramiseks kasutati standardile
GOST 8735 vastavaid sõelu ava läbimõõtudega: 70; 40; 20; 10; 5; 2,5; 1,25; 0,63;
0,315; 0,16; 0,05 mm. Liiva filtratsioonimooduli määramine tehti vastavalt standardile
EVS 901-20. Orgaaniliste lisandite olemasolu määrati kolorimeetriliselt vastavalt EVS-
EN 1744-1 metoodikale. Huumusesisaldus määrati Eesti Geoloogiakeskuse labori-
ruumides (EAKT-L093). Laboratoorsete katsete tulemused ja katseprotokollid on
toodud tekstilisas 4 - 7.
3.4 Topograafilised tööd
Topograafilise mõõdistamise mõõtkavas 1 : 2000 tegi 2019. a augustikuus
OÜ Inseneribüroo STEIGER. Mõõdistus tehti reaalajas kinemaatilise (RTK) GNSS
positsioneerimisega. Lähtekoordinaadid on määratud L-Est 97 süsteemis ning kõrgused
EH2000 süsteemis. Täiendavad andmed on esitatud topograafiliste tööde seletuskirjas
(tekstilisa 11).
3.5 Kameraaltööd
Kameraaltööde käigus töödeldi läbi välitöödel saadud materjal ja laboriuuringute
andmestik. Maavara hindamisel lähtuti keskkonnaministri 26.05.2005. a määrusest
nr 44 kinnitatud „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu
tegemise kord,” mille alusel liiva käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele
põhinõuetele:
- peensusmoodul üle 1,3;
- savi- ja tolmuosakesi mitte üle 10%;
- osakeste sisaldus läbimõõduga üle 5 mm (kruus) alla 35%.
Nendele nõuetele mittevastavat materjali vaadeldakse vastavalt kui täiteliiva.
Koostati topograafiline ja varu arvutuse plaan, plaani juurde kuuluvad geoloogilised
läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutuse plaan (mõõtkava 1 : 2000) ja
geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents
70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud on tehtud triangulatsiooni-
meetodiga. Kasuliku kihi materjali keskmiste sisalduste näitajad varu plokkides
arvutati kaalutud keskmise meetodil.
3.6 Uuringu keskkonnamõju
Geoloogilise uuringu välitööde tegevus – topograafiline mõõdistamine, puuraukude
rajamine ning nende likvideerimine ei muutnud märkimisväärselt looduskeskkonda.
Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid.
Tööde teostamiseks kasutatud puurpink oli tehniliselt korras. Geoloogilise uuringuga ei
kasutatud keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ning ei reostatud põhjavett.
Puuraukude juurde ligipääsu tagamiseks rajati metsasihte, mis kooskõlastati eelnevalt
Riigimetsa Majandamise Keskusega.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.12.2019. a) 14
Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Maavara kvaliteedi määramiseks
eraldati vaid proovideks vajalik kogus materjali. Puuraugud likvideeriti koheselt pärast
geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist, samast kohast välja tõstetud
materjaliga (foto 3.3). Likvideeritud puuraukude ümbruses maapind tasandati ja viidi
võimalikult lähedasse uuringueelsesse seisukorda.
Foto 3.3 Likvideeritud puurauk Pa-7 (M. Karimov, veebruar 2019. a)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.12.2019. a) 15
4. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED
TINGIMUSED
4.1 Geoloogiline ehitus
Männiku X uuringuruum asub Ülem-Ordoviitsiumi Järva kihistu avamusalal, Männiku
sandurtasandikul, kus esinevad Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed beežikad ja
hallikad liivad. Uuringuruum kattub Tallinna-Saku liivamaardlaga (registrikaart 0109).
Käesolevas töös kasutatakse kasuliku kihi leviku ja kvaliteedi määramiseks kahekümne
kahte (22) puurauku, mis rajati 2019. a esimeses pooles. Lisaks kasutatakse üheksa (9)
1988. a uuringu puuraugu andmeid. Maapinna absoluutsed kõrgused ala piires jäävad
vahemikku 46,2 - 49,9 m, langedes lääne ja edela suunas.
Männiku X uuringuruumi geoloogiline ehitus on lihtne ja maavara koostis ühtlane.
Katendi paksus on suhteliselt stabiilne jäädes vahemikku 0,1 - 1,8 m (keskmiselt 0,5 m).
Katend on esindatud kasvukihi ning orgaanika- ja rauarikka rooste- kuni tumepruuni
liivaga. Kasvukihina on esindatud huumuse- ja liivasegune mullakiht või turbamuld.
Ala keskosas esineb ka vähe- ja hästilagunenud turvast (Pa-14, 17, 18, 100, 101).
Foto 4.1 Turvas koos orgaanikarikka Foto 4.2 Roostepruun orgaanikarikas liiv
liivaga (M. Karimov, märts 2019. a) (M. Karimov, märts 2019. a)
Kasuliku kihi ülemine intervall on enamikes 2019. a puuraukudes esindatud
roostepruuni raua- ja orgaanikarikka liivana. 1988. a uuringu käigus on kõikide
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.12.2019. a) 16
puuraukude kogu läbilõike ulatuses tehtud huumusesisalduse määramiseks labora-
toorsed katsed ning tulemused näitavad, et piirkonnas on pindalaliselt ja sügavuti
suurem osa materjalist orgaanikarikas. 1988. a otsingulis-hinnangulise uuringu
andmetel on põhjuseks piirkonna soostumine (nt vahetult läänes asub Saku turba-
maardla). Soostumise tõttu on põhjavesi kõrgenenud rauasisaldusega, mis uuringu-
ruumis väljendub ülemises intervallis roostepruuni liivana (foto 4.1 ja 4.2).
Käesoleva uuringu raames teostati samuti huumusesisalduse määramine ja tulemused
näitasid, et materjal on orgaanikarikas (tekstilisa 9). Kasulikku kihti on arvestatud
samaväärse materjalina hinnatud orgaanikarikka liiva kiht, mille paksus on vähemalt
0,4 m ja kus ei ole lõimise proove võetud. Kihi keskmine paksus on keskmiselt 1,4 m
(vahemik 0,4 - 2,9 m).
Kasuliku kihi sügavamas intervalli moodustab keskmise- kuni ülipeeneteraline beež
liiv, mis muutub enne lamamit väga peeneks kuni ülipeeneteraliseks halliks liivaks.
Materjal muutub sügavuse suunas peenemaks ja aleuriitsemaks. Kogu kasuliku kihi
paksus on 6,7 - 13,4 m (keskmiselt 10,2), sh veepealse varu paksus 1,7 - 5,8 m (kesk-
miselt 3,6 m) ja veealuse varu paksus 2,8 - 11,2 m (keskmiselt 6,6 m).
Joonis 4.3 Beeži liiva läbilõige Joonis 4.4 Kasuliku kihi lamam – hall
(M. Karimov, veebruar 2019. a) savi (M. Karimov, veebruar 2019. a)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.12.2019. a) 17
Glatsiofluviaalsete liivade lamamis levivad piirkonnas hallid kuni lillakashallid savid,
samuti savi-aleuriidi viirsed vahekihid, esineb ka viirsavi. Puuraukudega fikseeriti
kõikides 22 puuraugus kasuliku kihi lamam, mis jääb absoluutkõrguste vahemikku
32,7 - 41,5 m (keskmine 37,4 m).
Varasemate ja käesoleva uuringu puuraukude geoloogilised kirjeldused on toodud
tekstilisas 3, geoloogilised läbilõiked graafilisel lisal 2 ja 3.
4.2 Hüdrogeoloogilised tingimused
Tallinna-Saku liivamaardla asub Männiku liivikul, mille piires ja ümbruses levib
~60 km2 suurusel alal jääjõe liivade veekiht, mis jätkub erineva geneesiga liivadega
seotud veekihina kuni mereni. Liiviku ala moodustab kohaliku veelahkme. Läänest
dreenib ala Vääna jõe (VEE1094500) Pääsküla lisajõgi (VEE1095500), lõunast ja
kagust Vääna jõe ülemjooksu kraavid, idast ja kirdest Kurna oja (VEE1093100),
põhjast Ülemiste järv (VEE2005900). Veekihi paksus sõltub maapinna reljeefist ja
liivalasundi alumise pinna sügavusest. Kihi tüsedus kahaneb liiviku äärealade suunas
(Kupits, 2008). Põhjavesi toitub sademetest kogu liiviku alal. Põhjavee toitumine on
kõige intensiivsem avatud liivaaladel, seejärel liivapinnasega metsaladel ning kõige
väiksem rabaaladel.
Maapinnalt esimene veekiht on Kvaternaari põhjaveekogum. Keemiliselt koostiselt on
vesi HCO3-Ca-Mg-tüüpi. Põhjavee looduslik režiim (veetaseme ja keemilise koostise
muutused) sõltub eelkõige meteoroloogilistest tingimustest, reljeefist ja vettandvate
setete litoloogiast. Kvaternaari veekihi lamamiks on Ordoviitsium - Kambriumi
veekompleks, mis koosneb Kallavere kihistu (Alam - Ordoviitsiumi ladestiku) ja
Tiskre kihistu (Alam - Kambrium ladestiku) peeneterisest liivakivist ja jämeterisest
aleuroliidist. Kompleksi paksus on kuni 35 m. Keemiliselt koostiselt on vesi HCO3-
Mg-Ca- või HCO3-Cl-Ca-Mg-tüüpi. Veekihi all lasub Lükati - Lontova regionaalne
veepide, mis levib kogu alal ja on esindatud saviga.
Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus tehti hüdrogeoloogilistest
töödest põhjavee taseme mõõtmised kõigis puuraukudes. Geoloogilise uuringu välitööd
on tehtud veebruaris-märtsis 2019. Kvaternaarisetete põhjaveetase jääb maapinnast
vahemikku 2,5 - 7,0 m. Põhjavee tase jääb puuraukude andmetel absoluutkõrgus-
tasemelt vahemikku 41,77 - 45,54 m, kogu uuringuruumi keskmiseks veetasemeks
saadi 43,9 m (tabel 4.1). Keskmise veetaseme kõrguse puhul tuleb meeles pidada, et
tegemist on aritmeetilise näitajaga, mida ei saa võtta tulevikus karjääri ammendamisel
tekkiva veekogu eelduseks.
Tabel 4.1 Männiku X uuringuruumis fikseeritud veetasemed
Rajamise Suudme abs Puuraugu Veetase Veetaseme
Puuraugu nr
kuupäev kõrgus, m sügavus, m maapinnast abs kõrgus
Pa-01 13.02.2019 49,38 15,0 7,0 42,38
Pa-02 18.02.2019 49,53 9,0 4,5 45,03
Pa-03 19.02.2019 49,82 10,5 4,5 45,32
Pa-04 20.02.2019 48,68 9,0 4,4 44,28
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.12.2019. a) 18
Rajamise Suudme abs Puuraugu Veetase Veetaseme
Puuraugu nr
kuupäev kõrgus, m sügavus, m maapinnast abs kõrgus
Pa-05 21.02.2019 48,27 9,0 4,2 44,07
Pa-06 21.02.2019 48,38 12,9 3,9 44,48
Pa-07 22.02.2019 48,66 9,0 3,5 45,16
Pa-08 22.02.2019 48,04 11,0 3,0 45,04
Pa-09 22.02.2019 47,13 11,0 3,0 44,13
Pa-10 25.02.2019 47,02 14,5 3,5 43,52
Pa-11 27.02.2019 48,18 12,0 3,4 44,78
Pa-12 26.02.2019 46,21 12,5 3,3 42,91
Pa-13 27.02.2019 47,73 9,5 3,5 44,23
Pa-14 25.03.2019 47,86 9,3 3,4 44,46
Pa-15 18.03.2019 45,84 15,0 3,2 42,84
Pa-16 19.03.2019 46,60 12,0 4,0 42,60
Pa-17 20.03.2019 47,84 12,0 3,8 44,04
Pa-18 20.03.2019 48,04 9,0 2,5 45,54
Pa-19 21.03.2019 48,02 12,0 5,0 43,02
Pa-20 22.03.2019 48,57 13,0 6,8 41,77
Pa-21 22.03.2019 48,10 12,5 5,3 42,80
Pa-22 25.03.2019 48,86 12,5 5,8 43,06
Minimaalne 45,84 9,0 2,5 41,77
Maksimaalne 49,82 15,0 7,0 45,54
Keskmine 48,0 11,5 4,1 43,9
Veetaseme abs kõrgus järgib uuringruumis üldiselt maapinnareljeefi, mis on suhteliselt
ühtlane, mõningane langus on lääne suunas, mis on ka piirkonna üldine põhjavee
taseme languse suund. Põhjavee üldine voolusuund on põhja poole.
Veealust varu saaks väljata karjääri kogunevat vett ära juhtimata ning põhjaveetaset
alandamata, tõstes materjali selleks ettenähtud kohta nõrguma, kust vesi infiltreerub
tagasi karjääri kujunenud veekogusse. Vee hulk setetes sõltub materjali poorsusest
(liivade puhul ~30 - 45%). Samas kogu materjalis olev vesi tagasi ei infiltreeru, kuna
liivade veeand on ~0,26, lisaks osa veest nõrguma pandud materjalis aurustub.
Veetaseme alanemine on lühiajaline, kuna selle kompenseerib sademete ja lumesula
vesi.
Männiku X uuringuruumi geoloogilisele uuringule lisaks teostatakse täiendav hüdro-
geoloogiline ja hüdroloogiline uuring. Selle raames rajati uuringuruumi piires kuus (6)
uuringupuurauku (H-01 … H-06) kvaternaarisetete veekihi veerežiimi jälgimiseks ning
kuus (6) soosetete veekihi veetasemete vaatlusposti ehk piesomeetrit (1-1…1-3,
2-1…2-3) uuringuruumist vahetult läände (joonis 4.1).
Hüdrogeoloogilise uuringu puuraugud on rajatud samal metoodikal, mis geoloogilise
teenindamise uuringupunktid (peatükk 3.1). Puuraukudesse paigaldati perforeeritud
manteltoru pudedate setete toestamiseks, mis on suletud korgiga. Vaatluspost on
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.12.2019. a) 19
turbalasundisse paigaldatud kuni 4 m pikkuse plasttoruna, millest alumine 1 m on
perforeeritud. Toru põhi on kinnine ning vaatlusposti suue kaetud keeratava korgiga.
Täiendava hüdrogeoloogilise uuringu andmete põhjal koostatakse mudel ning
analüüsitakse veealuse varu kaevandamise võimalikku mõju põhjaveele ning Männiku
Järvistule ja Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardele. Veealuse varu
kaevandamise mõju analüüsi tulemuste põhjal hinnatakse kas veealuse varu
kaevandamine on võimalik ja kui on, siis millistel tingimustel. Käesoleval hetkel
toimub veel veetasemete seire. Lõplikud tulemused tulevad eraldiseisvas
hüdrogeoloogilise töö aruandes.
Joonis 4.1 Hüdrogeoloogilise uuringu puuraugud (H-1…H-6) ja piesomeetrid (1-1,
1-2, 1-3, 2-1, 2-2, 2-3)
Hüdrogeoloogilise uuringu raames rajatud uuringu puuraukudes (H-01…H-06) tehti
katsepumpamised ning käesoleval hetkel toimub regulaarne põhjavee taseme seire
(tabel 4.3 ja 4.4, graafiline lisa 1). Puurkaevudes (H-01…H-06) toimusid katse-
pumpamised 2019. a suvel juuni-august.
Tabel 4.3 Katsepumpamiste tulemused (veetaseme abs kõrgused)
Puuraugu nr H-01 H-02 H-03 H-04 H-05 H-06
Kuupäev 21.08.19 19.06.19 08.08.19 06.06.19 09.08.19 08.07.19
Veetaseme abs kõrgus, m 42,56 44,50 45,17 43,67 44,79 45,43
Veetase maapinnast, m 5,13 3,49 4,36 2,54 2,89 2,95
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.12.2019. a) 20
Katsepumpamiste kohaselt on, arvestades veekihi paksuseks ~10 m, vettandva pinnase
filtratsioonikoefitsent keskmiselt 27,2 m/ööpäevas, mis näitab, et kvaternaarisetete
liivapinnases on suur veejuhtivus. Erideebet jäi vahemikku 0,86 - 1,55 l/s×m. Katse-
pumpamise tulemused näitasid, et dünaamiline veetase stabiliseerus pumpamisel 2,0 -
2,5 tunniga ning pumpamise lõpetamisel esialgne veetase taastus 1,5 - 2,0 tunniga.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.12.2019. a) 21
Tabel 4.4 Hüdrogeoloogilise seire tulemused (veetaseme abs kõrgused, m)
Puurkaevu nr H-01 H-02 H-03 H-04 H-05 H-06
21.08.2019 42,56 44,33 45,17 43,40 44,71 45,29
18.09.2019 42,48 44,26 45,10 43,35 44,43 45,21
15.10.2019 42,43 44,21 45,06 43,46 44,37 45,19
13.11.2019 42,62 44,38 45,38 43,77 44,81 45,52
10.12.2019 42,66 44,40 45,36 43,73 44,86 45,50
Vaatluspostides ehk piesomeetrites (1-1…1-3, 2-1…2-3) toimub soosetete veekihi
veetaseme seire (joonis 4.1). Soosetete veekiht on vabapinnaline pinnaveekiht. Turba-
kihi paksus on uuringuruumis kuni 3,5 m. Seire vaatluspostid on rajatud kahes profiilis,
mõlemas profiilis on 3 vaatlustoru. Veetase ulatub turbasse rajatud vaatluspostides
0,19 - 1,42 m-ni maapinnast. Turbalasundi paksus on seal 0,5 - 3,0 m. Seireandmete
järgi oli kõrgeim veetase oktoobris, siis olid veetaseme abs kõrgused vahemikus
42,96 - 43,90 m ja novembris vastavalt 42,99 - 43,54 m ning madalaim augustis
vahemikus 42,23 - 43,90 m. Seirepunktides 1-2 ja 2-1 vett ei esinenud ning uuringu-
torud jäid kuivaks (tabel 4.2).
Tabel 4.2 Soosetete veekihi seire tulemused (veetaseme abs. kõrgused, m)
Punkti nr 1-1 1-2 1-3 2-1 2-2 2-3
08.08.2019 - - 42,23 43,60 43,22
21.08.2019 - - 42,23 - 43,60 43,22
18.09.2019 42,97 - 41,96 - 43,53 43,51
15.10.2019 42,96 - 43,19 - 43,90 43,53
13.11.2019 - - 42,99 - 43,99 43,54
10.12.2019 43,02 - 43,27 - 44,07 44,05
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.12.2019. a) 22
5. MAAVARA KVALITEET
2019. aastal võeti 22 puuraugust 98 proovi, millest kasuliku kihi nõuetele vastavad 87
proovi tulemused. Uuringuruumi maavara kvaliteedi hindamiseks on kasutatud ka
1988. aasta 9 puuraugu 32 proovi tulemusi. Kõik varasemad andmed on teisendatud
EH2000 süsteemi. Kokku on Männiku X uuringuruumi piires kasutatud kasuliku kihi
fikseerimiseks ja kvaliteedi määramiseks 130 proovi laboratoorsete analüüside
tulemusi, millest kasulikku kihti iseloomustab 119. Proovide laboratoorsete uuringute
tulemused on esitatud tekstilisas 4 - 7 ning kokkuvõtlikud tulemused on tabelis 5.1.
Kuna maavara kasutusalad ja nende määramise nõuded lähtuvad uuringu tegemise
korra kohaselt GOST standardi sõeltest, siis on maavara kvaliteeti iseloomustatud
antud standardi sõeltega saadud terastikulise koostise põhjal. Loodusliku materjali
kvaliteedinäitajad puuraukudest võetud kasulikule kihile vastava 119 proovi põhjal
GOST 8735 standardi alusel on järgmised: kruusa sisaldus vahemikus 0,0 - 1,7%
(keskmiselt 0,2%), liiva sisaldus 83,6 - 99,8% (keskmiselt 97,3%) ning savi- ja
tolmuosakeste sisaldus on vahemikus 0,1 - 1,64 % (keskmiselt 2,5%). Liiva peensus-
moodul varieerub üsna suures vahemikus (0,1 - 2,2), olles valdavas osas 1,2. (tabel 5.1,
tekstilisa 4 - 7). 1988. a uuringu otsingulis-hinnanguliste tööde tulemusel on liivade
kvartsisisaldus 78 - 92% ning vilgusisaldus ei ületa 0,5%.
Tabel 5.1 Kasuliku kihi materjali põhinäitajad uuringuruumis
Näitajad Uuringuruum
Proovide arv 119,5
Proovide pikkus, m 310,5
Loodusliku materjali koostise näitajad
Kruusa sisaldus (fraktsioon >5 mm), % 0,0 - 1,7% (keskmine 0,2%)
Liiva sisaldus (5 - 0,05 mm), % 83,6 - 99,8% (keskmine 97,3%)
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,05 mm), % 0,1 - 16,4% (keskmine 2,5%)
Liiva filtratsioonikoefitsient, m/ööp 0,3 - 2,7 m/ööp (keskmine 1,9 m/ööp)
Liiva peensusmoodul 0,1 - 2,2 (1,2)
2019. a laboratoorsete analüüside tulemuse põhjal kvalifitseerub veepealne varu
ehitusliivana (tabel 5.3) ja veealune varu täiteliivana (tekstilisa 4 - 7, tabel 5.4).
Proovide pikkuste alusel vastab kasulik kiht 51% ulatuses ehitusliivale ja 49% ulatuses
täiteliivale esitavatele nõuetele.
Vastavalt 2019. a geoloogilistele kirjeldustele esineb liiva veepealse osa ülemises
intervallis orgaanilisi aineid ja rauaühendeid. Orgaaniliste ainete esinemist liivas
kinnitab ka 1988. a uuringu laboritulemused, kus on kogu puuraukude läbilõikes tehtud
huumusesisalduse katsed. Käesoleva töö käigus võttis AS TREV-2 Grupp
05.12.2019. a käsipuuriga täiendavalt kaks üksikproovi, mille tulemusel esineb
materjalis orgaanika. Orgaanika esinemisel ei ole võimalik maavara kasutada
ehitusliivana. Eelnevast lähtuvalt moodustati veepealses osas orgaanikarikka liiva
esindusliku leviku (kihi paksus >0,4 m) korral täiteliiva plokid (graafiline lisa 1 ja 4,
tabel 5.2). Veepealse täiteliiva ploki kvaliteedi määramiseks kasutati seitsme 2019. a
puuraugu ja ühe 1988. a puurugu proovide andmeid (Pa-05, Pa-06, Pa-09, Pa-13,
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.12.2019. a) 23
Pa-14, Pa-17, Pa-18 ja 116). Analoogselt on varu kinnitatud 2015. a uuringus
„Kivimäe uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring Pärnumaal“ (Pajupuu, A).
Täpsed tulemused on toodud välja tekstilisas 7.
Tabel 5.2 Täiteliiva veepealsed plokid 145 ja 148
Näitajad Täiteliiv
Proovide arv 10
Proovide pikkus, m 10,9
Loodusliku materjali koostise näitajad
Kruusa sisaldus (fraktsioon >5 mm), % 0,0 - 0,9% (keskmine 0,3%)
Liiva sisaldus (5 - 0,05 mm), % 96,7 - 98,9% (keskmine 98,4%)
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,05 mm), % 0,7 - 2,6% (keskmine 1,3%)
Liiva peensusmoodul 1,5 - 2,2 (1,8)
Orgaanika proovide arv 3
Orgaanika keemilise analüüsi tulemused Etalonist tumedam
Tabel 5.3 Ehitusliiva veepealsed plokid 146 ja 149
Näitajad Ehitusliiv
Proovide arv 51
Proovide pikkus, m 103,6
Loodusliku materjali koostise näitajad
Kruusa sisaldus (fraktsioon >5 mm), % 0,0 - 1,6% (keskmine 0,3%)
Liiva sisaldus (5 - 0,05 mm), % 95,7 - 99,8% (keskmine 98,5%)
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,05 mm), % 0,1 - 4,2% (keskmine 1,2%)
Liiva peensusmoodul 0,8 - 2,2 (1,6)
Tabel 5.4 Täiteliiva veealused plokid 147 ja 150
Näitajad Täiteliiv
Proovide arv 88
Proovide pikkus, m 201,6
Loodusliku materjali koostise näitajad
Kruusa sisaldus (fraktsioon >5 mm), % 0,0 - 1,7% (keskmine 0,1%)
Liiva sisaldus (5 - 0,05 mm), % 83,6 - 99,8% (keskmine 96,9%)
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,05 mm), % 0,1 - 16,4% (keskmine 3,0%)
Liiva peensusmoodul 0,1 - 2,1 (1,0)
Liiva filtratsiooniomaduste iseloomustamiseks võeti neljast uuringuaugust proovid (Pa-
01-05, Pa-09-05, Pa-12-02, Pa-12-03) ja kahest uuringuaugust koondproov (Pa-13-
03/Pa-05-04) filtratsioonikoefitsiendi määramiseks, mille tulemustel on uuringuruumi
materjali filtratsioon keskmiselt 1,9 m/ööp (0,3 - 2,7 m/ööp).
Männiku X uuringuruumi materjal sobib kasutamiseks üldehituses täiteks, trasside
ehituses ning teede mulde ehtituses.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.12.2019. a) 24
6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED
Männiku X uuringuruumis leiduva maavara kasutusele võtmise tingimused on
rahuldavad – piirkonna teedevõrk on hea, maavara lasundi katendi paksus väike ning
kasuliku kihi kogupaksus suur.
Logistiliselt paikneb uuringuruum Tallinna linna piirist ligikaudu 1,9 km kaugusel
lõuna suunas. Ligipääs on planeeritud uuringuruumist ligikaudu 40 meetri kaugusel
idas asuva Tallinn - Saku kõrvalmaantee (tee nr 11340) kaudu. Lähimad maja-
pidamised asuvad ~800 - 900 m kaugusel lõuna suunas, mille vahele jääb müra ja
tolmu summutav mets.
Kattekihi paksus on 0,1 - 1,8 m (keskmine 0,5 m). Katenditegur on uuringuruumi piires
0,05, mis näitab et kasuliku kihi ja katendi paksuste vahekord on väga hea. Kui
kaevandamine toimub ainult veepealses osas, siis on katenditegur 0,1. Looduslik
keskmine veetase asub absoluutkõrgusel 43,9 m. Kasuliku kihi paksus on vahemikus
6,7 - 13,4 m (keskmine 10,2 m). Veepealse varu paksus on 1,7 - 5,8 m (keskmine
3,6 m), sh täiteliiva plokis keskmiselt 1,4 m (vahemik 0,4 - 2,9 m) ja veealuse varu
paksus 2,8 - 11,2 m (keskmine 6,6 m).
Kuna tegemist on uue alaga, siis tuleb rajada rasketehnikale sobilik infrastruktuur.
Enne kaevandamise alustamist tuleb raadata mets, juurida kännud ja teisaldada katte-
kiht. Kattekiht eemaldatakse ekskavaatoriga, vajadusel ka buldooseriga ning
ladustatakse tulevase mäeeraldise teenindusmaale. Eemaldatud katendit saab kasutada
hiljem ammendatud karjääri korrastamisel. Karjääri teenindamiseks on vaja rajada
mäetööde teostamiseks erinevates etappides teenindusteed.
Veepealne varu kaevandatakse ühes astangus kas ekskavaatoriga või rataslaaduriga.
Veealust varu saab kaevandada veetaset alandamata hüdrokaevandamise tehnoloogial.
Selleks kaevandatakse kõigepealt ekskavaatoriga 2 - 4 meetrine veealune süvend,
ülejäänud osa spetsiaalse ujuva pinnasepump-süvendajaga. Veega küllastunud liiv
(pulp) pumbatakse mööda torustikku spetsiaalselt ettevalmistatud platsile – hüdro-
puistangusse − nõrguma, kus liigvesi valgub kaevude kaudu tagasi veekogusse. Vee-
pealse varu olemasolul kuni 1 - 2 meetrit saab ka kaevandada varistamise teel.
Pärast maavaravaru ammendamist tuleb karjääri süvend korrastada. Korrastamise
suund sõltub hüdrogeoloogilise uuringu analüüsi tulemustest. Ainult veepealse
kaevandamise korral on soovitatav ala taastada metsamaaks. Veealuse kaevandamise
järgselt on otstarbekas ala korrastada veekoguks.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.12.2019. a) 25
7. VARU ARVUTUS
Männiku liivakarjääri järvistu koos Männiku-Ülemiste veejuhtmega on kantud
Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluvate veekogude nimekirja
(ptk 4.2). Selleks, et veealust varu kaevandada, tehakse laiaulatuslikud hüdroloogilised
ja hüdrogeoloogilised uuringud, mille alusel hinnatakse, kas veealune kaevandamine
mõjutab negatiivselt veeressurssi. Sellest lähtuvalt esitatakse veealune varu käesolevas
uuringus esialgu passiivse tarbevaruna.
Maavara arvutus ei tehtud kogu uuringuruumi teenindusala 64,65 ha pindalal. Ploki
piirest jäeti välja põhjaosas uuringuruumiga kattuva II kaitsekategooria looma
püsielupaiga piiranguvöönd. Pumbajaama tee (tee nr 7180306) ja ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni (tunnus 3-10-321) kaitsevööndite piires moodustati passiivse tarbevaru
plokid 148, 149 ja 150. Varu arvutuse aluseks on topograafiline plaan mõõtkavas
1 : 2000 (graafiline lisa 1), 1988. a ja 2019. a geoloogilise uuringu välitööde andmed
ning laboratoorsete määrangute tulemused.
Varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i. Nimetatud
programm arvestab maapinna, lasumi ja lamami horisontaalseid ning vertikaalseid
muutusi. Koostati maapinna ja kasuliku kihi lasumi mudelid, mille alusel arvutati
uuringuruumi varu ja katendi maht (tekstilisa 12). Uuringuruumi ja selles moodustatud
plokkide piiripunktide koordinaadid on toodud graafilisel lisal 1 ja 4 ja tekstilisas 10.
Maavaravaru arvutus tehti vertikaalses läbilõikes geoloogilise uuringuga avatud
lamamini, mis on fikseeritud igas puuraugus. Männiku X uuringuruumis esineb
laboratoorsete andmete järgi nii ehitusliiva kui ka täiteliiva. Vastavalt peatükis 5
väljatoodule arvutatakes varu kuues plokis. Veealuse ja veepealse maavaravaru ploki
piir on arvestatud uuringuaegse keskmise põhjavee taseme (abs kõrgus 43,9 m) järgi.
Veepealse orgaanikarikka täiteliiva varuplokkide moodustamise kriteeriumiks oli
maavaravaru paksus vähemalt 0,4 m.
Täiteliiva veepealse aktiivse tarbevaru ploki 145 (pindala 31,05 ha) varu kogus on
381 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus varuplokis 145 on:
381 tuh m3 / 31,05 ha = 1,2 m.
Täiteliiva veepealse passiivse tarbevaru ploki 148 (pindala 2,77 ha) varu kogus on
28 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus varuplokis 148 on:
28 tuh m3 / 2,77 ha = 1,0 m.
Ehitusliiva veepealse aktiivse tarbevaru ploki 146 (pindala 57,14 ha) varu kogus on
1747 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus varuplokis 146 on:
1747 tuh m3 / 57,14 ha = 3,1 m.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.12.2019. a) 26
Ehitusliiva veepealse passiivse tarbevaru ploki 149 (pindala 4,72 ha) varu kogus on
125 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus varuplokis 149 on:
125 tuh m3 / 4,72 ha = 2,6 m.
Täiteliiva veealuse passiivse tarbevaru ploki 147 (pindala 57,14 ha) varu kogus on
3453 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus varuplokis 147 on:
3453 tuh m3 / 57,14 ha = 6,0 m.
Täiteliiva veealuse passiivse tarbevaru ploki 150 (pindala 4,72 ha) varu kogus on 381
tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus varuplokis 150 on:
381 tuh m3 / 4,72 ha = 8,1 m.
Katend esineb kogu varu arvutuse pindalal plokkide 145, 146, 148, 159 piires (pindala
61,87 ha). Katendi maht on 303 tuh m3 ning keskmine paksus:
303 tuh m3 / 61,87 ha = 0,5 m.
Kokkuvõte Männiku X uuringuruumi maavaravaru arvutuse tulemustest on toodud
tabelis 7.1.
Tabel 7.1 Maavaravaru arvutuse koondtulemused seisuga 01.12.2019
(veepealne)
(veepealne)
(veepealne)
(veepealne)
(veealune)
(veealune)
148 pT
149 pT
147 pT
150 pT
145 aT
146 aT
Plokk
Maavara nimetus Täiteliiv Ehitusliiv Täiteliiv
Pindala, ha 31,05 2,77 57,14 4,72 57,14 4,72
Kasuliku kihi keskmine
1,2 1,0 3,1 2,6 6,0 8,1
paksus, m
Maavaravaru kogus,
381 28 1747 125 3453 381
tuh m3
Katendi keskmine
0,5 - -
paksus, m
Katendi kogus (sh
303 - -
kasvukiht), tuh m3
Männiku X uuringuruumis uute plokkide moodustamisest lähtuvalt muutusid ka
kattuvate ja ümbritsevate passiivse reservaru plokkide 68 ja 70 pindalad ja mahud.
Plokkide varu on keskkonnaregistris arvutatud teisel metoodikal – aritmeetilise
keskmise teel. Korrektse tulemuse saavutamiseks on maavaravaru maha arvutatud
samal metoodikal. Arvutatud varu kogused plokkides on esitatud tabelis 7.2.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.12.2019. a) 27
Tabel 7.2 Plokkide 68 pR ja 70 pR varu ümberhindamise tulemus (seisuga 01.12.2019)
Maavaravaru
Keskkonnaregister Varu muutus
(seisuga
(seisuga 30.09.2019) 2019. a
Maavara
01.12.2019)
Ploki nr
Pindala, Varu, Keskmine Pindala, Varu, Pindala, Varu,
ha tuh m³ paksus, m ha tuh m³ ha tuh m³
68 pR EL 133,27 11 195 8,4 -7,21 -606 126,06 10 589
70 pR EL 49,84 2990 6,0 -44,45 -2667 5,39 323
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.12.2019. a) 28
8. KOKKUVÕTE
Käesolev uuring teostati geoloogilise uuringu loa nr HARMG-140 alusel. Uuringu
eesmärk oli hinnata kaevandamise perspektiivsust Männiku X uuringuruumis
(64,65 ha), täpsustades seal lasuva maavara levik ja kogus, kasuliku kihi paksus,
kvaliteet ning kaevandamise tingimused eesmärgiga taotleda hiljem antud alale
kaevandamise luba.
Männiku X uuringuruum asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku ja Tammemäe
külas kinnistutel Viimsi metskond 242 (katastritunnus 71801:001:1406, 100%
maatulundusmaa) ja Viimsi metskond 13 (katastritunnus 71801:001:1259, 100%
maatulundusmaa), mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks
Riigimetsa Majandamise Keskus.
Uuringu tulemuste alusel eraldati Männiku X uuringuruumi piires kuus maavaravaru
plokki:
- plokk 145 (pindala 31,05 ha) täiteliiva aktiivne tarbevaru 381 tuh m3;
- plokk 146 (pindala 57,14 ha) ehitusliiva aktiivne tarbevaru 1747 tuh m3;
- plokk 147 (pindala 57,14 ha) täiteliiva passiivne tarbevaru 3453 tuh m3;
- plokk 148 (pindala 2,77 ha) täiteliiva passiivne tarbevaru 28 tuh m3;
- plokk 149 (pindala 4,72 ha) ehitusliiva passiivne tarbevaru 125 tuh m3;
- plokk 150 (pindala 4,72 ha) täiteliiva passiivne tarbevaru 381 tuh m3.
Uute plokkide moodustamisest lähtuvalt muutusid ka kattuvate ja ümbritsevate
passiivse reservaru plokkide 68 ja 70 pindalad ja mahud. Varu arvutati nimetatud
plokkides järgnevates maavara kategooriates, kogustes ja pindalal:
- plokk 68 (pindala 126,06 ha) ehitusliiva passiivne reservvaru 10 589 tuh m3;
- plokk 70 (pindala 5,39 ha) ehitusliiva passiivne reservvaru 323 tuh m3.
Eelnimetatud varu kogused ja pindalad esitatakse Maa-ametile kinnitamiseks ja arvele
võtmiseks seisuga 01.12.2019. a. Varu kinnitamisel soovitame keskkonnaregistri
maardlate nimistusse ja Tallinna-Saku liivamaardla registrikaart (nr 0109) sisse viia
vastavad muudatused.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.12.2019. a) 29
9. KASUTATUD KIRJANDUS
1. Geoloogilise uuringu luba loa HARMG-140.
2. Keskkonnaministri 21.04.2005. a määrus nr 29. Nõuded maavaravarude
kategooriatele ja maavaradele ning maavaravarude kasutusalade nimistu (RTL
2005, 47, 650).
3. Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning
maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks (RT I, 19.12.2018, 28).
4. Keskkonnaministri 26.05.2005. a määrus nr 44. Üldgeoloogilise uurimistöö ja
maavara geoloogilise uuringu tegemise kord (RTL 2005, 60, 866).
5. Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus. 2017. AS TREV-2
Grupp.
6. Maa-ameti geoportaal [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee/ (seisuga
16.07.2019).
7. Riigikogu 01.01.2017. a seadus. Maapõueseadus (RT I, 12.12.2018, 53).
8. Sinisalu, R. 1996. Tallinn-Saku liivamaardla varu revisjon. Eesti Geoloogiakeskus.
EGF 5548.
9. Sinisalu, R. jt. 1988. Lääne-Eesti liiva ja kruusliiva otsingulis-hinnanguliste tööde
aruanne. TK Eesti Geoloogia. EGF 4292.
10. Kupits, K. 2008. Männiku järvistu (Raku ja Männiku järved) veeressursi
säilitamiseks vajalikud uuringud (ajakohastatud versioon). AS Maves, töö nr 8077.
MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS
1. Taotleja 1.1. Ettevõtja nimi Aktsiaselts Kiirkandur
1.2. Äriregistrikood / isikukood 1.3. Aadress Järveküla tee 1, Harkujärve
10111516 küla, Harku vald, Harju maakond 76912
1.4. Taotluse koostaja Maavarauuringud OÜ
2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi Aktsiaselts Kiirkandur
2.2. Äriregistrikood (isikukood) 2.3. Aadress Järveküla tee 1, Harkujärve
10111516 küla, Harku vald, Harju maakond 76912
3. Maardla 3.1. Maardla nimetus 3.2. Maardlaosa nimetus
TALLINNA-SAKU LIIVAMAARDLA –
3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara:
number: 109 liiv
4. Mäeeraldis 4.1. Mäeeraldise nimetus MÄNNIKU XXIV LIIVAKARJÄÄR
ja selle 4.2. Mäeeraldise liik: uus mäeeraldis [X] olemasoleva muutmine [ ] olemasoleva laiendus [ ]
teenindusmaa lubade liitmine [ ] kehtivusaja pikendamine [ ] ümberregistreerimine [ ] osaline ümberregistreerimine [ ]
4.3. Mäeeraldise asukoht Harju maakond, Saku vald, Tammemäe küla
4.4. Mäeeraldise pindala, ha 30,90
4.5. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 32,30
4.6. Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale jäävate kinnisasjade loetelu: 71801:001:1259 (Viimsi
metskond 13); 71801:001:1406 (Viimsi metskond 242); Viimsi metskond 318 (71801:001:2182)
5. Geoloogiline 5.1. Geoloogilise uuringu loa omanik
uuring 5.2. Geoloogilise uuringu luba:
loa registreerimise number loa kehtivuse aeg
5.3. Geoloogilise uuringu tegija
5.4. Geoloogilise uuringu aruanne:
Nimetus Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.12.2019)
EGF number: EGF 9368
Maavaravaru arvele võtmise otsus ja kuupäev: Maa-ameti peadirektori 20.12.2023. a korraldus nr
1-17/23/2859
6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik:
kogus maavara kasutusala aktiivne tarbevaru aktiivne passiivne varu kaevandatav ühik
reservvaru varu
ehitusliiv 803,2 761,2 tuh m3
täiteliiv 128,6 127,7 tuh.m3
6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga: 31.03.2025
6.3. Mäeeraldisele jäävate maavaravaru plokkide nimetused: plokk 155 aT, plokk 156 aT
7. Katend,
sh muld Katendi kogus 213 tuh m3, sh mulla kogus 150 tuh m3
8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond teedeehitus, ehitus
kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 60 tuh m3
8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik
8.4. Loa taotletav kehtivusaeg 15 a
9.Lisade loetelu 9.1. [X] Maavara arvelevõtmise dokumendi ärakiri
9.2. [ ] Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne, milles esitatud ettepaneku
alusel on tehtud otsus võtta arvele maavara, mille kaevandamiseks luba taotletakse
9.3. [ ] Kui kaevandamisluba taotletakse maavara otsinguks antud kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö loa või
uuringuloaga määratud uuringuruumi piires või vähem kui aasta möödumisel sellise loa kehtivuse lõppe-
misest ja taotleja ei ole selle loa omaja, üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa omaja nõusolek
9.4. [ ] Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral, kui maavara ei kuulu kaevandamisloa taotlejale,
mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva
kinnisasja kasutamiseks1
9.5. [ ] Maapõueseaduse § 50 lõikes 6 sätestatud juhul kaevandamisjäätmekava
1
– võimalik esitada kaevandamisloa taotluse menetluse käigus
Loa taotleja Tiit Ploom, aktsiaseltsi Kiirkandur juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)