Geoloogilise uuringu loa muutmistaotlus T-L.MU/1028635

1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi Osaühing Eesti Killustik Taotluse koostaja kontaktisik Ole Sein Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ Registrikood / Isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104/1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 5 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Karupaju uuringuruum Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 8.45 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0255 Järva vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid ühik Kruus, 360 tuh m³ ehituskruus Kruus, täitepinnas 360 tuh m³ Liiv, ehitusliiv 360 tuh m³ Liiv, täitepinnas 360 tuh m³ Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 15 Puuraukude arv 25 Uuringukaeveõõnte arv 25 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd terastikulise koostise määramine, filtratsiooniomaduste määramine, kruusa purunemiskindluse määramine, uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri__Karupaju_.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Plaan__Karupaju_.asice Muud lisad Lisa 3: Piir__Karupaju_.dgn Lisa 4: Karupaju_GUL_muutmise_taotlus_09.04.2025.asice  Karupaju uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse seletuskiri 1. Geoloogilise uuringu eesmärk. Osaühing Eesti Killustik taotleb geoloogilise uuringu luba liiva ja kruusa uuringuks Karupaju uuringuruumis 8,45 ha pindalal. Taotletav uuringuruum asub Järva maakonnas Järva vallas Ammuta külas Rava metskond 349 (28801:002:0054), Rava metskond 130 (28801:002:0021). Osaühing Eesti Killustik on maavarade kaevandamise ning ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelev ettevõte, mille eesmärk maavara maksimaalselt väärindada ning pakkuda oma klientidele kvaliteetset killustikku, kruusa, liiva ja teisi täitematerjale. Kavandatava uuringu eesmärk on uurida kinnistu väärtust mäetööstusmaana ja vähima võima- liku keskkonnamõjuga liiva ja kruusa kaevandamise võimalikkust. Eesmärgi täitmiseks on esmalt vaja välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, kasuliku kihi paksus, maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused. Positiivsete uuringute tulemustel ja maavara esinemise korral on tulevikus arendaja soov taotleda alale keskkonnaluba maavara kaevandamiseks. Vastavalt „Riigiteede teehoiukava 2021-2030“ aruandele on planeeritud riigi põhimaantee nr 2 (E263) Tallinna - Tartu - Võru - Luhamaa trassi vastavusse viimine I klassi maanteele esitatavate nõuetega. Maanteetrass asub taotletavast uuringuruumist ligikaudu 16 km läänes. Valmimas Võõbu - Mäo 2+2 teelõik ning tulevikus planeeritakse piirkonnas ka järgnevate tee- lõikude ehitust, mistõttu on kasulik juba käesoleval hetkel planeerida täitematerjalide varustus- kindlust. Suurprojektide kõrval on vajalik tagada kvaliteetne ehitusmaterjal erinevate taastus- remondi ja rekonstrueerimise töödeks. Objekti asukoha valikul ongi silmas peetud selle lähedust Tallinn - Tartu maanteele, mis hoiab kokku ehituskulusid ning vähendab oluliselt transpordist tekkivat keskkonnamõju maantee ehitusel. Samuti on uuringuruumi asukoha valikul arvestatud maakasustuse, kitsenduste ja geoloogiliste eeldustega. Karupaju uuringuruumi geoloogilise uuringu teeb OÜ Inseneribüroo STEIGER, töödega alustatakse pärast uuringuloa saamist ning lõpetatakse uuringuloa kehtivuse aja jooksul. 2. Uuringuruumi ja selle teenindusala iseloomustus ning geoloogiline kirjeldus. 2.1 Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse üldiseloomustus. Taotletav uuringuruum teenindusala pindalaga 8,45 ha asub Järva maakonnas Järva vallas Ammuta külas Rava metskond 349 (28801:002:0054), Rava metskond 130 (28801:002:0021), mille kasutussihtotstarbed on mõlemal maatulundusmaa. Kinnistute valitseja on Keskkonna- ministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Taotletava uuringuruumi teenindusala põhjaosas jätkub Rava metskond 349 (28801:002:0054) kinnistu. Idas, läänes ja lõunas jätkub Rava metskond 130 (28801:002:0021) kinnistu ning Sepa (28801:002:0202) ja Karupaju (28801:002:0260) kinnistud. Suurematest keskustest jääb Järva-Jaani alev 6 km kaugusele põhja suunda. Põhimaantee nr 5 Pärnu - Rakvere - Sõmeru jääb taotletava uuringuruumi teenindusalast otsesihis ligikaudu 10 km läände ja põhimaantee nr 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa ligikaudu 16 km läände. Ligikaudu 780 m kaugusele läände jääb kõrvalmaantee Peetri - Järva-Jaani (tunnus 15153). Metsatee Pähu tee (tunnus 2880026) jääb taotletavast alast ~130 m kaugusele põhja suunda. Uuringuruum kattub kogu ulatuses nitraaditundliku alaga (LTA1000001). Taotletavast uuringuruumist loode suunda 780 m kaugusele jääb kaitsmata põhjaveega ala ehk allikas LTA1000396) ning ligikaudu 700 - 860 m kaugusele lõunasse ja edelasse allikad LTA1000411 ja LTA1000345. Maapinna absoluutkõrgused jäävad valdavalt 87,5 - 90,0 m tasemele, väikese langusega ala lääne ja lõuna suunda. Lähim veekogu on avatud eesvool Kuksema kraav (tunnus 61124200200000011M) ~2,6 km kaugusel loodes. Ligikaudu 700 m kaugusel edelas asub puurkaev PRK0013440. Vahetult lõunasse jääb vana karjääri süvend, kus võib esineda hooajaliselt vett. Taotletava Karupaju uuringuruumi teenindusala ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Samas aga asuvad ~5 meetri kaugusel põhja ja lõuna suunas III kaitsekategooria liigi rabakonn (Rana arvalis) elupaigad ning ümbruses asuvad ka II kaitsekategooria liigi harivesilik (Triturus cristatus) elupaigad. Lähimate elumajade õuealad jäävad uuringuruumist edelasse 630 m kaugusele Metsa (28801:002:0511) kinnistule ja 800 m kaugusele Kadaka (28801:002:0044) kinnistule. Ligikaudu 900 m kaugusele kirdesse jäävad majapidamised Looga (25702:003:0680) kinnistul ja ~1 km kaugusele loodesse Tammemäe (25702:003:0930), Laasi (25702:003:0111) ja Rahandi (25702:003:0069) kinnistutele. 2. Uuringuruumi varasem uuritus. Uuritava maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade (sealhulgas kasuliku kihining katendi paksuse piirväärtused). Uuritava maavara kõigi eeldatavate kasutusvaldkondade loetelu. Uuringuruumis levivad Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setted (veerised ja munakad, kruus, liiv). Põhja- ja lõunaosas on kaevandatud – pinnakatteta alus- põhja avamusala. 1983. aastal teostati taotletava uuringuruumi piirkonnas Karupaju karjääri geoloogilised uurimistööd Paide MEK-i tellimusel (1983, R. Killar, EGF 9039). Vastavalt uuringule paiknevad liivavarud madalal reljeefis vähe märgatava põhja-lõunasuunalise seljandiku piires. Kasulik kiht koosneb põhiliselt ülipeene- kuni peeneteralisest tolmsest ja savikast liivast. Seljandiku keskosas leidub vähesel hulgal keskmiseteralist vähese kruusalisandiga liiva. Liivakihi paksus seljandiku lael on ala lõunapoolses osas 7 - 9 m. Ala põhjapoolses osas on liivakihi paksus vaid 2 m ja ta on kaetud ~1,5 m рaksuse moreeniga. Seljandiku äärtel liivakiht enamasti suidub ja asendub saviliivmoreeniga, milles kohati on rohkesti jämepurdu, s.h. ka lubjakivi lahmakaid. Pinnasevett puuraukudes ei esinenud. Geoloogilise uuringuga on võimalik kindlaks määrata aktiivse tarbevaru tasemel, kus ja kui paksult levib kruusliiva setete levik ning materjali kvaliteet. Varasema informatsiooni põhjal võib eeldada kvaternaarisetete paksuseks 2 - 9 meetrit. Eeldades, et maavaraks sobilikke setteid leidub uuringuruumis ligikaudu 8 ha suurusel pindalal ning kasuliku kihi paksuseks on keskmiselt 4,5 m, on maavara hinnanguliseks mahuks 360 tuh m3. Taotletava Karupaju uuringuruumis lasuva maavara kasutusalad sõltuvad materjali kvaliteedist. Ehitusliiva- ja kruusa nõuetele vastavat materjali saab kasutada teedeehituses ja üldehitustöödel, madalakvaliteedilist täiteliiva ja -kruusa saab kasutada teede mullete ehitamiseks ja täitematerjalina. Maavara täpsemat kvaliteeti ning kasutusala saab määrata pärast geoloogilise uuringu tegemist. 3. Geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite kirjeldus. Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. Geoloogiline uuring peab välja selgitama kaevandamisväärse maavara olemasolu uuringu- ruumis ja piiritlema selle leviku, tegema kindlaks maavaralasundi peamised lasumis- tingimused, sh kasuliku kihi ja katendi paksuse ning selle koostise, hüdrogeoloogilised ja keskkonnakaitselised ning samuti mäetehnilised tingimused. Arvestades piirkonna geo- loogilist ehitust, rajatakse uuringuruumi uuringupunktid esmalt ekskavaatoriga, mis võimaldab saada kvaliteetse proovimaterjali. Seljandiku lael, kus materjali paksus on suurem, rajatakse puuraugud lamami leviku määramiseks. Uuritava kihi paksuseks on eeldatud maksimaalselt kuni 9 m. Kuid selleks, et oleks tagatud kasuliku kihi lamamini uurimine, on uurimissügavuseks määratud varuga kuni 15 m. Uuringuvõrgu tihedus ja jaotus valitakse vastavalt maavaralasundi ehitusele ning kvaliteedi muutlikkusele. Tarbevaru määramisel ei ulatu uuringuaukude vahekaugus üle 200 m. Graafilisele lisale on kantud uuringuvõrk tihedusega ligikaudu 100 × 100 m, mis eeldaks 16 uuringupunkti rajamist. Varasema uuringu puuraukude andmetel on näha, et maardla kasuliku kihi paksus varieerub, mistõttu võib kasuliku materjali leviku määramiseks olla vajadus teha uuringupunktid väiksema vahemaa tagant. Eelmainitu tõttu on loa taotlusesse märgitud varuga kuni 25 kaevandi rajamine. Juhul kui kaevanditega ei õnnestu kasuliku kihi lamamit avada, planeeritakse kaevandeid dubleerivate puuraukude rajamine (maksimaalselt 25 puurauku). Planeeritavates uuringupunktides määratakse kasuliku kihi paksus, kirjeldatakse maavara ja selle lamami setteid. Kogu kasuliku kihi ulatuses võetakse proovid laboratoorseteks määran- guteks. Proovid võetakse litoloogiliste erimite kaupa, millest tehakse katsed ja analüüsid vastavalt määruses nr 52 ettenähtud nõuetele (terastikulise koostise määramine, purunemis- kindluse määrang killustikust fr 10 - 14 mm standardi EVS-EN 1097-2 järgi, lisaks ka setete filtratsiooni omadused). Laboratoorsete tööde maht kujuneb välja uuringu käigus. Labori- katsed tehakse OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud laboratooriumis. Hüdrogeoloogiliste tingimuste selgitamiseks mõõdetakse puuraukudes/kaevandites põhjavee tasemed. Rajatud puuraukude/kaevandite suudmete kõrgused mõõdetakse instrumentaalselt ning uuringuruumi teenindusala ja seda ümbritseva 40 m laiuse maa-ala kohta koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 1000. Kameraaltöödest tehakse andmetöötlus ja koostatakse geoloogilise uuringu aruanne koos graafiliste lisadega. 4. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja nende vähendamise meetmed. Kavandatavaks tegevuseks on Järva maakonnas Järva vallas Ammuta külas Karupaju uuringuruumi geoloogilise uuringu läbiviimine 8,45 hektaril. Looduskaitse- ja Natura 2000 alasid ega kaitsealuste liikide leiukohti taotletava uuringuruumi teenindusalale ei jää. Samuti puuduvad seal muinsuskaitselised ja riigikaitselised piirangud. Ligikaudu 5 meetri kaugusel põhja- ja lõunaosas asuvad III kaitsekategooria liigi rabakonn (Rana arvalis) elupaigad. Taotletava uuringuruumi ümbruses asuvad ka II kaitsekategooria liigi harivesilik (Triturus cristatus) elupaigad. Nende alade puhul on tegemist II ja III kaitsekategooria elupaigaga, mistõttu kehtib isendi kaitse ja loomi surmata ei tohi. Tähelepanu tuleb pöörata isendite liikumise perioode ja aega, vajadusel konsulteerida spetsialistiga enne välitööde teostamist. Lähimad elumajade õuealad jäävad uuringuruumist edelasse 630 m kaugusele kinnistutele Metsa (28801:002:0511) ja 800 m kaugusele Kadaka (28801:002:0044). Ligikaudu 900 m kaugusele kirdesse jäävad elamud Looga (25702:003:0680) kinnistul ja ~1 km kaugusele loodesse Tammemäe (25702:003:0930), Laasi (25702:003:0111) ja Rahandi (25702:003:0069) kinnistutele. Geoloogilised välitööd toimuvad lühiajaliselt (maksimaalselt 2 - 3 päeva) päevasel ajal tööpäevadel. Mõju ei ulatu väljapoole uuringuruumi teenindusala. Kavandatav tegevus hõlmab endast kuni 25 uuringupunkti rajamist, mille sügavus ei ületa tõenäoliselt 2 - 9 meetrit. Uuringu tegemisel järgitakse keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning vastavate tööde head tava. Töö käigus ei kasutata keskkonda reostavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei reostata ega võeta põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Tööks kasutatakse tehnikat, mis on läbinud tehnilise ülevaatuse. Kavandatav uuring viiakse läbi masinatega, mis ei nõua olulisel määral elektri- ega kütuse- energiat. Uuringupunktide rajamisel ei toimu ohtlike ainete heidet vette ega pinnasesse ning puudub ka heide õhku. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringuga olulist müra-, vibratsiooni, valguse-, soojuse-, kiirguse- ja lõhnareostust. Mõningal määral tekitavad uuringut läbi viivad masinad müra, aga seda võib võrrelda põllumajandusmasinate poolt tekitatava või karjäärides töötavate masinate müraga. Müra tekitatakse vaid välitööde ajal päevasel ajal. Samuti ei kaasne uuringu käigus ka ülenormatiivset vibratsiooni. Mõningane vibratsioon on võimalik, kuid see piirdub välitööde teostamise masinate tekitatud tavapärase töötsükli vibratsiooniga, mis on lühiajaline. Uuringupunktid likvideeritakse kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist väljavõetud materjaliga ning likvideerimise kohta koostatakse vastavasisuline likvideerimise akt. Veeproove ei võeta. Ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Muid jäätmeid uuringu käigus ei tekitata. Vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi, järgitakse uuringu ajal rangelt kõiki ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi. Tuleb jälgida, et oleks kasutusele võetud meetmed, ettenägematu avariireostuse likvideerimiseks ja kokku kogumiseks. Sellest tulenevalt on tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võima- likkus väga madal ja tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei ole. 5. Geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise kirjeldus. Ülevaade kaevandamis- jäätmete tekkimisest uurimistöö või uuringu käigus. Uuringuruumi teenindusala korrastamiseks rajatud puuraugud/kaevandid likvideeritakse vastavalt nõuetele pärast seda, kui uuringuks vajalikud tööd (geoloogilise läbilõike kirjelda- mine, proovide võtmine, veetaseme fikseerimine jne) on tehtud. Likvideerimiseks kasutatakse samast kohast väljatõstetud materjali. Väljatõstetud materjali kobestumisest tingitud võimaliku ruumalade erinevuste puhul materjal tihendatakse mehaaniliselt. Vajadusel tuuakse täiendavat materjali uuringupunktide täitmiseks. Maapinna looduslik situatsioon taastatakse võimalikult täpselt ning viiakse ligilähedasse geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse. Uuringuaukude likvideerimise kohta koostatakse nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse likvideerija, uuringuloa valdaja ja maaomaniku poolt ning kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb geoloogilise uuringu loa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uurimistöö käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamis- jäätmekava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja nende ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse võtmist, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kinnitame, et planeeritava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Uuringupunktidesse rajatakse puuraugud/kaevandid ning määratakse katendi ja kasuliku kihi paksus ning omadused. Uuringuaukudest eraldatakse kasuliku kihi ulatuses proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete tööde läbiviimiseks. Terastikulise koostise määramiseks vajaminev proovikogus liiva puhul on ~5 kg ja filtratsioonimooduli määramiseks vajaminev proovikogus on ~20 kg. Kruusa puhul oleneb vastavalt suurimast nimimõõtest (8 - 63 mm), minimaalselt 5 - 20 kg. 6. Töö ajakava. - Uuringu ettevalmistamine – 1 nädal; - Välitööd (puuraukude, kaevandite rajamine, topograafiline mõõdistamine) – 2 nädalat; - Välimaterjalide ettevalmistamine – 1 nädal; - Laboratoorsed tööd – 1 kuu; - Kameraaltööd ja uuringuaruande koostamine – 2 kuud; - Uuringu aruande kinnitamine – 2 kuud; KOKKU – 6 kuud Tööd teostatakse geoloogilise uuringu loa väljastamise järgselt 36 kuu jooksul. Seletuskiri koostatud 30.05.2022. a. Taotleja: Osaühing Eesti Killustik Ole Sein / allkirjastatud digitaalselt / juhatuse liige Seletuskirja koostas: OÜ Inseneribüroo STEIGER Annika Vohta / allkirjastatud digitaalselt / Geoloogiainsener   Keskkonnaamet Maapõuebüroo [email protected] 09.04 .2025 Karupaju uuringuruumi geoloogilise uuringu loa L.MU/516921 muutmise taotlus OÜ -le Eesti Killustik (registrikood 10126848 , aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 158/1, 11317) on väljastatud geoloogilise uuringu luba Karupaju uuringuruumis (loa nr L.MU/516921 ). Luba kehtib kuni 21.12 .202 5. Käesolevaga taotleb OÜ Eesti Killustik Karupaju uuringuruumi geoloogilise uuringu loa pikendamist kahe aasta võrra. Kõik ülejäänud andmed loal jäävad samaks. Uuringuruum asub Järvamaal Järva vallas Ammuta külas katastriüksus t el Rava metskond 349 (28801:002:0054), Rava metskond 130 (28801:002:0021). Kinnistu te valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Uuringuruumi teenindusala pindala on 8,45 ha. Uuritavaks maavaraks on kruus ja liiv . Tegemist on tarbevaru uuringuga, mille käigus planeeritakse rajada kuni 25 kaevandit ja puurauku sügavusega kuni 15 m. Karupaju uuringuruumi maavara o li planeeritud peamiselt riikliku põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi ehituseks . Uuringuruum jääb maanteetrassist ligikaudu 16 km kaugusele. Lisaks on vajalik ka s uurprojektide kõrval tagada ehitus materjal ka teiste teede taastusremondi - ja rekonstrueerimistöödeks. Vastavalt riigi eelarvestrateegiale 2024 - 2027 ei võimalda teehoiuks eraldatud vahendite maht ja edasine rahastus riigil välja ehitada Tallinn a -Tartu-Võru-Luhamaa maantee liiklusohutuse ja keskkonnanõuetele vastavust 2030. aasta lõpuks. Neljarealise maantee ehituseks järgneva kümnendi teehoiukavas suuri arendusi kavas pole ja u us tähtaeg maantee lõplikuks väljaehitamiseks on 2050. Eeltoodut arvesse võttes, palume pikendada Karupaju uuringuruumi geoloogilise uuringu luba L.MU/516921 kahe aasta võrra kuni 21.12.2027 . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ole Sein juhatuse liige OÜ Eesti Killustik