Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks_Riigi teaduspreemiate põhimäärus

Kooskõlastamiseks: 24.07.2025 nr 8-1/25/3177 Ministeeriumid Riigikantselei Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi teaduspreemiate põhimäärus“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister haridus- ja teadusministri ülesannetes Lisa: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Arvamuse avaldamiseks: teadus- ja arendusasutused, ülikoolid, evalveeritud rakenduskõrgkoolid, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Teenusmajanduse Koda, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia Mariann Saaliste 735 0214 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 24.07.2025 MÄÄRUS Riigi teaduspreemiate põhimäärus Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 6 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega reguleeritakse riiklike teaduspreemiate suurus, liigid, määramise tingimused ja kord ning riigi teaduspreemiate komisjoni moodustamine, ülesanded ja töökord. § 2. Riigi teaduspreemiad Eesti Vabariigi teaduspreemiad määratakse igal aastal Eesti akadeemilistele töötajatele, teadlastele ja teaduskollektiividele silmapaistva teadus- ja arendustöö tulemuste eest. § 3. Teaduspreemiate suurus ja liigid (1) Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määratakse igal aastal üks elutööpreemia suurusega 65 000 eurot. (2) Igal aastal määratakse eelmise nelja kalendriaasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde esiletõstmiseks kuni kaheksa aastapreemiat suurusega 20 000 eurot järgmistes teadus- ja arendustegevuse valdkondades: 1) loodusteadused; 2) tehnika ja tehnoloogia; 3) arsti- ja terviseteadused; 4) põllumajandusteadused ja veterinaaria; 5) sotsiaalteadused; 6) humanitaarteadused ja kunstid. (3) Vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest võib määrata teaduspreemia väljapaistva avastuse eest suurusega 50 000 eurot.  2 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teaduspreemia määratakse olenemata sellest, kas autorit on sama või muude teadustööde eest varem autasustatud Eesti Vabariigi teaduspreemia, rahvusvaheliste preemiate või autasudega. § 4. Ettepanekute esitamine teaduspreemia määramiseks (1) Käesoleva määruse paragrahvis 5 nimetatud riigi teaduspreemiate komisjon kuulutab teaduspreemiate määramise aastale eelneva aasta 1. oktoobriks välja teaduspreemiate konkursi koos konkursitingimustega. Konkursiteade avaldatakse Eesti Teaduste Akadeemia veebilehel, Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel ja Eesti Teadusinfosüsteemis. (2) Ettepanekuid teaduspreemia määramiseks võivad riigi teaduspreemiate komisjonile esitada: 1) ülikoolide ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste akadeemilised otsustuskogud; 2) Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikud; 3) Eesti Noorte Teaduste Akadeemia otsustuskogu; 4) Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Teenusmajanduse Koda. (3) Ettepanekud teaduspreemiate määramiseks esitatakse riigi teaduspreemiate komisjonile teaduspreemiate määramise aastale eelneva aasta 10. detsembriks. (4) Teaduskollektiivi esitamise puhul teaduspreemia kandidaadiks on oluline kollektiivi liikmete isiklik teaduslik panus, mis peab olema ettepanekus täpselt kirjeldatud. (5) Aastapreemia saanud teadustööde tsükli ühtegi osa ei ole lubatud kaasautoritel järgmistel aastatel aastapreemiale esitatavate teadustööde tsüklite osana kasutada. (6) Aastapreemiaga autasustatud akadeemilisi töötajaid, teadlasi ja teaduskollektiive võib taas esitada aastapreemia määramiseks kümne aasta möödudes teaduspreemia määramisest. § 5. Riigi teaduspreemiate komisjon (1) Teaduspreemiate konkursi korraldab ning preemiate määramise ettepanekuid arutab ja teadustöid hindab riigi teaduspreemiate komisjon (edaspidi komisjon). (2) Komisjoni moodustab ja selle koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul kuni kuueks aastaks. Komisjoni töö korraldamise eest vastutab valdkonna eest vastutav minister. (3) Komisjon koosneb vähemalt 12-st teadus- ja arendustegevuse erinevate valdkondade tunnustatud teadlasest. (4) Komisjoni esimees on ametikoha järgi Eesti Teaduste Akadeemia president. Komisjoni hääleõiguseta sekretäri nimetab komisjoni esimees. (5) Komisjon avalikustab teaduspreemiate määramiseks nõuetekohaselt esitatud ettepanekud teaduspreemiate määramise aasta 20. jaanuariks. (6) Komisjonil on õigus: 1) tutvustada teaduspreemiate kandidaate ajakirjanduses või mõnel muul avalikul moel; 2) kaasata teaduspreemiate määramise ettepanekute hindamiseks eksperte, sealhulgas ettevõtlusorganisatsioonide esindajaid  3 3) teha käesoleva määruse§ 3 lõikes 2 nimetatud teadus- ja arendustegevuse valdkonnas sobiva tasemega teadustööde puudumisel valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek jätta selles valdkonnas teaduspreemia määramata; 4) muuta aastapreemia määramise ettepaneku valdkondlikku kuuluvust või määrata aastapreemia elutööpreemia kandidaadile vastava perioodi teadustööde põhjal või vaadelda avastuspreemiale esitatud tööde tsüklit sobiva valdkonna aastapreemia kandidaadina; 5) aastapreemiate väljaandmisel võib komisjon kasutada käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud ajavahemiku pikendamisel kaalutlusõigust. § 6. Riigi teaduspreemiate komisjoni töökord (1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni istungist võtab osa kaks kolmandikku komisjoni liikmetest. (2) Komisjon võtab istungil vastu otsuse teaduspreemiate määramiseks salajasel hääletusel lihthäälteenamusega. (3) Kui teaduspreemia kandidaatidest ükski ei saa lihthäälteenamust, korraldatakse enim poolthääli saanud kandidaatide vahel teine hääletusvoor. Kui ka teises hääletusvoorus ei õnnestu komisjonil otsust vastu võtta, otsustab komisjoni esimees või tema äraolekul teda vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 6 asendav komisjoni liige, kas korraldada veel üks hääletusvoor, eelistada kindlat kandidaati, heita liisku või teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek jagada teaduspreemia mitme kandidaadi vahel. (4) Kui komisjoni liige on esitatud teaduspreemia kandidaadiks, ei osale ta sellel aastal komisjoni töös. Kui komisjoni liige on viimase kuue aasta jooksul olnud elutööpreemia kandidaadi mõne teadustöö kaasautor, ei osale ta sellele kandidaadile elutööpreemia määramise arutelul ja hääletamisel. Kui komisjoni liige on aastapreemiale esitatud teadustööde tsükli osa kaasautor, ei osale ta vastava teadus- ja arendustegevuse valdkonna aastapreemia määramise arutelul ja hääletamisel. (5) Kui komisjoni liige võib mõnel käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud põhjusel olla kandidaadi suhtes erapoolik või esineb huvide konflikt, taandab ta ennast sellele kandidaadile teaduspreemia määramise arutelust ja hääletamisest. (6) Kui komisjoni liige ei osale käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 alusel teaduspreemiate hindamisel, arvestatakse lihthäälteenamus vastavalt hääleõiguslike komisjoni liikmete arvule. Komisjoni esimehe äraolekul või juhul, kui tal on huvide konflikt käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud juhul, asendab teda komisjoni vanim hääleõiguslik liige. (7) Komisjoni tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves Eesti Teaduste Akadeemiale selleks ettenähtud vahenditest. Komisjoni teenindamise tagab Eesti Teaduste Akadeemia. § 7. Teaduspreemiate määramine ja üleandmine (1) Teaduspreemiad määrab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri esildisel komisjoni ettepanekute alusel. (2) Teaduspreemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames. § 8. Määruse jõustumine  4 Määrus jõustub 1. oktoobril 2025. aastal. Kristen Michal peaminister Kristina Kallas haridus- ja teadusminister Keit Kasemets riigisekretär  Seletuskiri Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi teaduspreemiate põhimäärus“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Riigi teaduspreemiate põhimäärus kehtestatakse uue terviktekstina, sest kehtiv 10. oktoobri 2024. a määrus nr 63 „Riigi teaduspreemiate põhimäärus“ muutub kehtetuks 1. oktoobrist 2025, kui jõustub teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus (edaspidi TAIKS). Määrus kehtestatakse TAIKS § 6 lõike 3 alusel. Viimased muudatused kehtivasse määrusesse viidi sisse 2024. aastal ning muudatuste tulemusel ühtlustati pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määratava preemia rahaline suurus teiste Eestis väljaantavate elutöö preemiatega. Eelnõu koostamisel on lähtutud kehtiva riigi teaduspreemiate määruse sõnastusest. Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse osakonna nõunik Mariann Saaliste (735 0214, [email protected]), teadus- ja arendustegevuse osakonna peaekspert Katrin Mandra (735 0142, [email protected]) ning õigus- ja personalipoliitika osakonnaõigusnõunik Kirke Treial (730 1080, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Vastavalt TAIKS § 6 lõikele 3 reguleeritakse määrusega riiklike teaduspreemiate suurus, liigid, määramise tingimused ja kord ning riigi teaduspreemiate komisjoni moodustamine, ülesanded ja töökord. Eelnõu §-s 2 sätestatakse, kellele Eesti Vabariigi teaduspreemiad (edaspidi preemia) määratakse. Preemiad määratakse Eesti akadeemilistele töötajatele, teadlastele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadus- ja arendustöö tulemuste eest. Kuigi teaduspreemia määratlus hõlmab arendustööle suunatud aspekte, kehtib sarnaselt varasemaga põhimõte, et teadussaavutused on kõigi teaduspreemiate liikide määramisel primaarsed. Eelnõu §-s 3 sätestatakse preemiate suurus ja liigid. Lõike 1 kohaselt määratakse igal aastal üks 65 000 euro suurune elutööpreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest. Preemia suurus on sarnane teiste Eestis väljaantavate elutööpreemiatega (nt haridustöötaja elutööpreemia, Wiedemanni keeleauhind, kultuuri elutöö preemia). Lõike 2 kohaselt antakse igal aastal välja 20 000 euro suurused aastapreemiad, et tõsta esile eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimaid teadustöid. Preemiaid on kokku kuni kaheksa ning need määratakse kõikides Frascati käsiraamatus1 toodud teadusvaldkondades. Igas valdkonnas on võimalik igal aastal anda välja vähemalt üks 20 000 euro suurune preemia, kuid preemiate määramine on paindlik. Näiteks võib ühes valdkonnas ühel aastal välja anda kolm aastapreemiat ning teises valdkonnas jätta preemia sel aastal välja andmata. Arvestades asjaolu, et mõned Frascati valdkonnad on väga laia fookusega (nt loodusteadused), on võimalik välja anda kuni kaheksa aastapreemiat. Väljaantavate aastapreemiate arvu üle otsustab teaduspreemiate komisjon kaalutlusõiguse alusel. 1 https://www.oecd.org/content/dam/oecd/en/publications/reports/2015/10/frascati-manual- 2015_g1g57dcb/9789264239012-en.pdf Aastapreemiate väljaandmise aluseks on eelneva nelja kalendriaasta jooksul valminud ja avaldatud parimad teadustööd. Lõike 3 kohaselt võib igal aastal välja anda ühe 50 000 euro suuruse preemia väljapaistva teadusliku avastuse eest. Mõeldud on avastusi, leiutisi või teadus- ja arendustööd, mis on oluliselt mõjutanud konkreetset teadusvaldkonda, aidanud kaasa uue teadusvaldkonna rajamisele või viinud suure sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni. Lõikes 4 on täpsustatud tingimust, et väljapaistva teadusliku avastuse eest võib preemiat määrata olenemata sellest, kas autorit (autoreid) on sama töö või muude tööde eest varem autasustatud Eesti teaduspreemia(te), elutööpreemia või rahvusvaheliste preemiate või autasudega. Eelnõu §-s 4 on sätestatud kes, kuidas ja millal esitab ettepanekud preemia määramiseks. Lõikes 1 on sätestatud, et konkursi väljakuulutamise tähtaeg on teaduspreemiate määramise aastale eelneva aasta 1. oktoober. Samuti on lõikes sätestatud, et koos konkursiteatega tuleb avaldada ka konkursi tingimused (info esitatavate dokumentide ning nende saatmise korra ja tingimuste kohta). Samuti see, et konkursiteade avaldatakse Eesti Teaduste Akadeemia ja Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel ning Eesti Teadusinfosüsteemis. Lõikes 2 on fikseeritud, kes võivad riigi teaduspreemiate komisjonile ettepanekuid esitada. Kehtiv määrus sätestab, et ettepanekuid preemia määramiseks võivad riigi teaduspreemiate komisjonile esitada ülikoolide ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste akadeemilised otsustuskogud ja Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikud, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Teenusmajanduse Koda ning Eesti Noorte Teaduste Akadeemia otsustuskogu. Lõikes 3 sätestatakse tähtaeg ettepanekute esitamiseks, milleks on 15. detsember. Lõikes 4 täpsustatakse, et preemiale esitatud teaduskollektiivi puhul peab iga kollektiivi liikme isiklik teaduslik panus olema täpselt formuleeritud. Kollektiivi liikmete isikliku panuse täpne formuleerimine aitab hiljem kaasa preemiasumma õiglasemale jagamisele juhul, kui kollektiiv osutub preemia vääriliseks. Lõikes 5 täpsustatakse aastapreemiale esitatavate teadustööde piiranguid ühise autorsuse puhul. Silmas on peetud kaasautorsust autoriõiguse seaduse § 30 lõike 2 mõttes. Tegemist on nende juhtudega, kus teadustöö osadel on igaühel iseseisev tähendus. Näiteks juhul, kui aastapreemia on saanud tööde tsükkel, ei ole lubatud kaasautorite poolt järgmistel aastatel tsükli ühtegi osa aastapreemiale esitatavate tsüklite osana kasutada. Teadustööde tsükli all mõeldakse omavahel sisuliselt seotud osadest koosnevat teadustööd. Sageli esitatakse ettepanekuid preemia määramiseks tööde tsüklitele, milles sisalduvad üksikud artiklid on varem aastapreemia saanud tööde tsüklite komponendid. Ei ole mõistlik anda aastapreemiat välja kaks korda sama töö eest. Lõige 6 kohaselt võib aastapreemiale esitada varasemalt aastapreemiaga autasustatud akadeemilisi töötajaid, teadlasi ja teaduskollektiive taas esitada uue teadustöö eest kümne aasta möödudes preemia määramisest. Eelnõu §-s 5 sätestatakse komisjonile esitatavad nõuded. Lõikes 1 sätestatakse, et konkursi läbiviimist korraldab ning preemiate määramiseks esitatud ettepanekuid arutab ja teadustöid hindab riigi teaduspreemiate komisjon. Lõikes 2 sätestatakse, et komisjoni koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul kuni kuueks aastaks. Samuti see, et komisjoni töö eest vastutab valdkonna eest vastutav minister. Ettepanekut komisjoni kooseisu kinnitamiseks tehes püütakse võimalusel arvestada soolist, vanuselist, institutsionaalset ja valdkondlikku tasakaalu. Lõikes 3 sätestatakse, et komisjon koosneb vähemalt 12-st teadus- ja arendustegevuse erinevate valdkondade tunnustatud teadlasest, sh akadeemikutest. Lõike 4 kohaselt komisjoni esimees on ametikoha järgi Eesti Teaduste Akadeemia president. Esimehe mistahes põhjusel eemaloleku korral täidab seda rolli komisjoni ealiselt vanim liige. Komisjoni hääleõiguseta sekretäri nimetab komisjoni esimees. Sekretär korraldab komisjoni töö tehnilise poole, aga ei osale hindamisprotsessis. Lõikest 5 tulenevalt avalikustab komisjon preemiate määramiseks nõuetekohaselt esitatud ettepanekud 20. jaanuariks. Lõikes 6 sätestatakse komisjoni õigused. Komisjonil on õigus avalikkusele tutvustada teaduspreemiatele esitatud kandidaate ja nende tegevust. Üha enam on oluline tugineda teadustulemustele ning vastavalt nendele võtta vastu ühiskonda puudutavaid otsuseid. Teaduskommunikatsioonil on üha suurem roll meie igapäevaelus. Teaduspreemia määramise ettepanekute hindamiseks on võimalik kasutada eksperte, sh ettevõtlusorganisatsioonide esindajaid. Välisekspertide kaasamine on paljudel juhtudel ainus võimalus adekvaatselt hinnata, kas tegemist on paradigmaatilise avastusega ja/või kas see on muutnud vastava valdkonna maailmapilti. Samuti võib osutuda vajalikuks ettevõtlusorganisatsioonidest ekspertide kaasamine. Samas on komisjonile laekunud ettepanekuid selle kategooria preemia andmiseks töödele, mis ilmselgelt ei vasta nõutud kriteeriumitele. Sellisel juhul piisab otsustamiseks komisjoni liikmete kompetentsist ning välisekspertide kaasamine võib anda pigem negatiivse signaali Eesti teaduse kohta. Lõike 6 punktis 3 sätestatakse erand § 3 lõikele 2 olukorraks, kui mõnes valdkonnas ei ole aastapreemiaks sobival tasemel teadustöid. Kuivõrd välja antakse kuni kaheksa preemiat ja igas valdkonnas vähemalt üks, siis olukorras, kus mõnes valdkonnas kvalifitseeruvaid töid ei ole, võibki mõni teine valdkond anda komisjoni soovitusest sõltuvalt välja isegi kolm preemiat. Lõike 6 punktis 4 antakse erandjuhul komisjonile võimalus muuta aastapreemia määramise ettepaneku valdkondlikku kuuluvust. Üha enam on teadusvaldkonnad interdistsiplinaarsed ning seetõttu võib osutuda vajalikuks kvalifitseerida esitatud töö teises valdkonnas. Lõike 6 punkti 5 kohaselt on komisjonil kaalutlusõigus määruse § 3 lõikes 2 nimetatud ajaperioodi pikendamise osas. Säte hõlmab neid kandidaate, kes on viimase nelja kalendriaasta jooksul viibinud emapuhkusel, lapsendaja puhkusel või vanemapuhkusel, täidavad hoolduskohustust või on eemal meditsiinilistel põhjustel. Nimetatud juhtudel võib komisjon arvestada pikemat ajaperioodi kui neli aastat. Täpse arvestusse minevate aastate arvu otsustab komisjon vastavalt tegelikult teadustööst eemal viibitud aastate arvule. Eesti teadlaskond on noorenemas ja üha rohkem on teadusesse tulnud naisteadlasi, kes teadustöö kõrvalt on loonud endale pere ja on seetõttu olnud mõne(d) aasta(d) aktiivsest teadustööst eemal. Lapsendaja puhkuse või vanemapuhkuse tõttu saab pikendada ka meesteadlaste osas toetuse määramisel arvesse minevat perioodi. Eelnõu §-s 6 sätestatakse teaduspreemiate komisjoni töökord. Lõikes 1 täpsustatakse, et üldreeglina on komisjon otsustusvõimeline, kui komisjoni istungist võtab osa kaks kolmandikku komisjoni liikmetest. Komisjoni otsustusvõimelisus ei ole seotud esimehe kohalolekuga. Istungit võib läbi viia mistahes vormis, sealhulgas veebipõhise koosolekuna. Lõike 2 kohaselt võtab komisjon otsuse preemiate hindamise osas vastu lihthäälteenamusega salajasel hääletusel. Lõike 3 kohaselt, kui teaduspreemia kandidaatidest ükski ei saa lihthäälteenamust, korraldatakse enim poolthääli saanud kandidaatide vahel teine hääletusvoor. Kui ka teises hääletusvoorus ei õnnestu komisjonil otsust vastu võtta, otsustab komisjoni esimees või tema äraolekul teda vastavalt § 6 lõikele 5 asendav komisjoni liige, kas korraldada veel üks hääletusvoor, eelistada kindlat kandidaati, heita liisku või teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek jagada teaduspreemia mitme kandidaadi vahel. Kui teaduspreemia kandidaadiks osutub teaduskollektiiv, tehakse ministrile ettepanek teaduspreemia jagamise kohta kollektiivi liikmete vahel vastavalt nende teaduslikule panusele. Lõikes 4 sätestatakse, kuidas osalevad komisjoniliikmed komisjoni töös, kui nad ise on esitatud preemia kandidaadiks või teinud kuue aasta jooksul koostööd elutööpreemia kandidaadiga või olnud aastapreemiale esitatud tööde tsükli mingi osa kaasautoriks. Järjest enam publitseeritakse interdistsiplinaarseid paljude kaasautoritega töid, kus igal autoril on väike ja kindel, kuid mitte määrav roll. Taolise kaasautorluse puhul ei ole mõistlik komisjoni liikmeid arutelust välja jätta. Küll aga on loogiline, et ka sellise kaasautorluse puhul võib alati tekkida kahtlus erapooletuses siis, kui vastav töö kuulub preemiale esitatud tsüklisse. Lõikes 5 antakse komisjoni liikmele võimalus end teatud juhtudel preemia määramise arutelust või hääletamisest taandada. Komisjoni senine praktika ja hea tava on olnud, et kõigil juhtudel, kui kaasautorlus või muud sidemed (nt pere- või tööalased sidemed) komisjoni liikme ja preemiakandidaatide vahel võivad anda tunnistust erapoolikusest, siis esitavad komisjoni liikmed enesetaanduse palve kas arutelust või hääletusest. Lõike 6 kohaselt kui komisjoni liige ei osale lähtuvalt sama paragrahvi lõigetes 4-5 toodud põhjustel teadustööde hindamisel, arvestatakse lihthäälteenamust vastavalt hääleõiguslikele komisjoni liikmete arvule ning ei kohaldata kahe kolmandiku liikmete osavõtu nõuet, et komisjon oleks otsustusvõimeline. Kuna tegemist on suhteliselt väikese arvu komisjoniliikmetega ja suhteliselt suure arvu kandidaatidega, on oluline ette näha võimalikke nn patisituatsioone. Seetõttu sätestatakse määruses võimalus teadustöö hindamise otsustamisel kasutada lihthäälteenamust vastavalt hääleõiguslike komisjoniliikmete arvule. Lõikes 7 säilitatakse põhimääruse senine sõnastus, millega sätestatakse, et komisjoni tegevusega seotud kulud katab Haridus- ja Teadusministeerium eelarves Eesti Teaduste Akadeemiale selleks ettenähtud vahenditest. Komisjoni teenindamise tagab Eesti Teaduste Akadeemia. Eelnõu §-s 7 sätestatakse, kuidas preemiad määratakse ja millal üle antakse. Preemiad määrab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri esildisel komisjoni ettepanekute alusel. Preemiate üleandmine on eelnõus sõnastatud nii, et preemiad antakse preemia saajatele üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames. Eelnõu §-s 8 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub koos teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse jõustumisega 1. oktoobril 2025. aastal. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusaktidega. 5. Eelnõu mõjud Määrusega luuakse alus riigi teaduspreemiate määramiseks. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, riigi teaduspreemiaid on välja antud aastakümneid. 2024. aastal tehtud muudatusega ühtlustati pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määratava preemia rahaline suurus teiste Eestis väljaantavate elutöö preemiatega, muudeti valdkondade klassifikatsioone, milles preemiaid välja antakse, samuti komisjoni õiguseid ja teaduspreemiate määramise korda. Uue põhimääruse kehtestamine annab aluse jätkata riigi teaduspreemiate väljaandmist ning tunnustada sellega teadlasi väljapaistvate teadus- ja arendustöö tulemuste eest. Kuivõrd eelnõuga ei tehta muudatusi võrrelduna seni kehtinud riigi teaduspreemiate põhimäärusega, ei kaasne eelnõuga ka täiendavaid mõjusid. Vabariigi Valituse 10. oktoobri 2024 määrus nr 63 „Riigi teaduspreemiate põhimäärus“ tunnistatakse TAIKS-i jõustumisel kehtetuks ning käesolev eelnõu kehtestatakse uue terviktekstina. Sihtrühmad, keda määrus mõjutab: Eesti Teaduste Akadeemia, Haridus- ja Teadusministeerium 5.1. Sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju Määruse eelnõul ei ole otsest puutumust soolise võrdõiguslikkuse ning võrdseid võimalusi edendava mõjuga. Riigi teaduspreemiate määramise kõige olulisem kriteerium on silmapaistvad teadustulemused. Eelnõul on positiivne sotsiaalne mõju läbi ühiskonna teadlikkuse tõstmise teadlaste töö tulemustest. 5.2. Mõju haridusele, kultuurile ja spordile Määruse eelnõul on positiivne mõju teadlaste stimuleerimisel nende silmapaistva teadus- ja arendustöö tunnustamise kaudu. 5.3. Mõju riigivalitsemisele Määruse eelnõuga kavandatav regulatsioon annab selge raamistiku riigi teaduspreemiate määramiseks, kehtestades teaduspreemiate suuruse, nende liigid, määramise tingimused ja korra ning riigi teaduspreemiate komisjoni tegevusega seonduva. Eelnõus on määratletud Vabariigi Valitsuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Teaduste Akadeemia rollid seoses riigi teaduspreemiate määramisega. Määruse jõustumisega ei kaasne otseseid mõjusid järgnevates valdkondades: majandus, loodus- ja elukeskkond, infotehnoloogia ja infoühiskond, riigikaitse ja välisturvalisus, siseturvalisus, regionaalareng. Kavandatud muudatusega ei kaasne ebasoovitatavaid mõjusid. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse jõustumisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi kulusid ja tulusid. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2025 teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse jõustumisel. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Teenusmajanduse Kojale ning Eesti Teaduste Akadeemiale ning Eesti Noorte Teaduste Akadeemiale. Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister haridus- ja teadusministri ülesannetes