ARUANNE
Doosihinnang FIONA uuringu
fosforiidi ja graptoliitargilliidi proovi
võtmisele ja hoiustamisele
Aruande tellija:
Eesti Geoloogiateenistus
Aruande koostaja:
Siiri Salupere, PhD
OÜ Kiirgustark
Tartu, 2024
Sisukord
1. Sissejuhatus ..................................................................................................................... 2
2. Kiirgusohutus NORM-valdkonnas ................................................................................. 3
3. Metoodika ....................................................................................................................... 5
3.1. Kasutatav tarkvara .................................................................................................. 5
3.2. Sisendandmed......................................................................................................... 7
3.2.1. Graptoliitargilliiti ja fosforiiti kirjeldavad andmed ........................................ 7
3.2.2. Siseruumi kirjeldavad parameetrid ............................................................... 10
3.2.3. Välitingimusi kirjeldavad parameetrid ......................................................... 10
3.2.4. Tööaeg väli- ja sisetingimustes .................................................................... 11
4. Tulemused ..................................................................................................................... 12
4.1. Materjali käitlemine proovivõtukohas ................................................................. 12
4.1.1. Graptoliitargilliit välitingimustes ................................................................. 12
4.1.2. Fosforiit välitingimustes ............................................................................... 12
4.2. Materjali hoiustamine Arbavere uurimiskeskuses ................................................ 16
4.2.1. Graptoliitargilliit sisetingimustes ................................................................. 16
4.2.2. Fosforiit sisetingimustes ............................................................................... 19
5. Järeldused ja soovitused ................................................................................................ 24
6. Kokkuvõte ..................................................................................................................... 25
7. Kasutatud kirjandus ...................................................................................................... 26
Lisa 1. Puuraukudest saadava fosforiidi ja graptoliitargilliidi koguste hinnang
Fail „Lisa 1_Materjali kogus puuraukudest.xlsx“
Lisa 2. RESRAD-ONSITE doosihinnangu mudelite failid
Fail „Lisa 2_RESRAD mudelid.zip“
1
1. Sissejuhatus
Käesolevas aruandes antakse doosihinnang1 fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuringu
raames 2024. aasta suvel kogutava suuremahulise fosforiidi ja graptoliitargilliidi proovi
käitlemisele.
Vastavalt lähteülesande kirjeldusele on töö eesmärgiks anda teostatavatele tegevustele
doosihinnang (ingl k. size-specific dose estimate), mis sisaldab alljärgnevat:
• Lühikest ülevaadet, kuidas kiirgusohutuse temaatika on reguleeritud Eestis ja Euroopa
Liidus lähtuvalt Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) poolt planeeritavast tegevusest.
• Doosihinnangut graptoliitargilliidi käitlemisele nii proovivõtukohas kui ka hilisemal
hoiustamisel Arbavere uurimiskeskuses.
• Doosihinnangut fosforiidi käitlemisele nii proovivõtukohas kui ka hilisemal hoiustamisel
Arbavere uurimiskeskuses.
• Vajadusel soovitusi kiirgusohutuse tagamiseks tööde juures viibivatele inimestele (sh
isikukaitsevahendite kasutamise vajalikkus, tööaja limiteerimine vms).
• Vajadusel soovitusi võetava proovi hoiustamise tingimuste ja kiirgusohu monitoorimise
kohta, et oleks tagatud inimeste ohutus ning tegevus oleks kooskõlas kehtivate
õigusnormidega.
Analüüsi koostamisel on lähtutud FIONA uuringu üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluse
seletuskirjas toodud andmetest. Doosihinnangus kasutatud graptoliitargilliidi ja fosforiidi
radionukliidide sisalduse andmed põhinevad aastatel 2020-2021 EGT poolt kogutud
suursüdamike GA004 ja PH010A gammaspektromeetrilise analüüsi tulemustel.
Käesolev analüüs ei käsitle graptoliitargilliidi isesüttimise ja leostumisega seotud küsimusi.
Doosihinnangu koostamisel on võetud aluseks eeldus, et graptoliitargilliidi käitlemisel
jälgitakse EGT poolt koostatud juhendmaterjali „Graptoliitargilliidi käitlemise juhend“
(ETG, 2020) ning töö toimub piisavalt kiiresti, et uraani, raadiumi ja teiste uraani
lagunemisrea elementide aktiivsuskontsentratsioon ei jõua leostumise tõttu väheneda.
Doosihinnangus on lähtutud konservatiivsuse printsiibist – kui sisendparameetri täpne
väärtus pole teada, on eelistatud väärtust, mis võib viia suurema doosini. Seda toetab ka
doosihinnangu teostamiseks kasutatav tarkvara RESRAD-ONSITE, kus sisendparameetrite
vaikeväärtusteks on valitud konservatiivsed väärtused.
Aruanne sisaldab doosihinnangut 11 erineva stsenaariumi puhul. Nii sise- kui välitingimustes
on graptoliitargilliidile ja fosforiidile koostatud üks realistlik baasstsenaarium. Lisaks on
analüüsitud seitset alternatiivstsenaariumit, mille eesmärgiks on illustreerida doosi muutust
sisendandmete varieerimisel (nt tööaja suurenemine seoses välitööde venimisega, väiksema
hoiuruumi kasutamine materjali pikaajaliseks säilitamiseks).
1
Käesolevas aruandes kasutatakse mõistet doos tähenduses efektiivdoos (ühikutes mSv).
2
2. Kiirgusohutus NORM-valdkonnas
Akronüüm NORM (ing. k Naturally Occuring Radioactive Material) tähistab materjali, mis
sisaldab looduslikult esinevaid radioaktiivseid elemente ehk radionukliide. Kiirgusseadus
defineerib NORM’i mõiste alljärgnevalt:
„Looduslik radioaktiivne aine (NORM – Naturally Occuring Radioactive Material)
on peamiselt looduslikke radionukliide kaalium-40, toorium-232, uraan-235 või
uraan-238 ning nende lagunemisritta kuuluvaid radionukliide sisaldav radioaktiivne
aine, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on kiirgusohutuse seisukohalt
oluline.“
Olulisuse kiirgusohutuse seisukohast määrab radionukliidi väljaarvamistase. Selle all
mõeldakse radioaktiivse aine aktiivsuse või aktiivsuskontsentratsiooni väärtus, millega
võrdse või millest väiksema väärtuse korral ei nõuta kiirgustegevusluba (Kiirgusseadus).
Väljaarvamistasemed on kehtestatud keskkonnaministri määrusega nr 40 „Kiirgustegevuses
kasutatavate või tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise tingimused
ning väljaarvamise ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded“.
- Määruse lisa 2 kehtestab looduslike radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonide
väljaarvamis- ja vabastamistasemed tahkel kujul oleva radioaktiivse aine mis tahes
koguse kohta, kui looduslike radionukliidide read on radioaktiivses tasakaalus ema-
radionukliidiga. Aktiivsuskontsentratsiooni väljaarvamistase uraani-238 ja Th-
232 ridade radionukliididele on 1000 Bq/kg.
- Määruse lisa 3 kehtestab radionukliidide aktiivsuste väljaarvamis- ja
vabastamistasemed mis tahes kujul oleva radioaktiivse aine mis tahes koguse kohta.
U-238 ja Ra-226 aktiivsuse väljaarvamistase on 10 000 Bq,
- Määruse § 3 sätestab radioaktiivsete ainete väljaarvamis- ja vabastamistasemete
tuletamise alused:
„(1) Radioaktiivsete ainete väljaarvamisel ja vabastamisel kiirgusseaduse nõuete
kohaldamisest arvestatakse järgmiste tingimustega:
1) tehislike radionukliidide kasutamisega seotud kiirgustegevusest elaniku saadav
efektiivdoos ühe aasta jooksul on 10 mikrosiivertit või väiksem;
2) looduslike radioaktiivsete ainete kasutamisega seotud kiirgustegevusest
elaniku saadav efektiivdoos ühe aasta jooksul on 1 millisiivert või väiksem;
3) efektiivdoosi hindamisel võetakse arvesse maksimaalsed potentsiaalsed
efektiivdoosid oluliste kiiritusradade kaudu.“
Ülaltoodud paragrahv tähendab, et väljaarvamistasemest suurem radionukliidi sisaldus ei
tähenda automaatselt, et radionukliidi sisaldava materjaliga töötamiseks on vaja
kiirgustegevusluba. Kui doosihinnangu alusel on võimalik ära tõestada, et tegevuse käigus ei
saada looduslikult esinevaid radionukliide sisaldavast materjalist suuremat efektiivdoosi kui
1 mSv/a, ei vaja tegevus kiirgustegevusluba. Sealjuures peab doosihinnang arvesse võtma
kõiki olulisi kiiritusradu.
Väljaarvamistasemete väärtused ja nende tuletamise alused ning väljaarvamise
doosipiirmäärad on Eesti seadusandlusesse üle võetud Euroopa Nõukogu direktiivist
3
2013/59/EURATOM, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva
kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest (nn BSS ehk Basic Safety Standards direktiiv).
Mõiste kiiritusrada on defineeritud kui tee keskkonnas, mille kaudu radioaktiivne aine liigub
isikuni ja kiiritab teda (Kiirgusseadus). Uraan-238 lagunemisrea elemente sisaldava NORM’i
kontekstis on oluline tähelepanu pöörata radoon-222 sissehingamise kiiritusrajale.
Radioaktiivne gaas radoon-222 on kõige suurema panusega looduslik kiirgusallikas,
põhjustades üle poole inimese keskmisest aastadoosist (Cinelli et al., 2019). Radoonisisaldust
töökohtade siseõhus reguleerib keskkonnaministri määrus nr 28 „Tööruumide õhu
radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused
kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“. Radoonisisalduse viitetase töö- ja eluruumides on
300 Bq/m3. Kui sellises radooni kontsentratsioonis töötada aastaringselt 40 tundi nädalas,
saadakse efektiivdoos 4 mSv/a. See väärtus on märgatavalt suurem kui NORM’i
väljaarvamise doosipiirmäär 1 mSv/a. Kuidas selgitada vastuolu radooni kiiritusrada
puudutavatele nõuetele?
Kiirguskaitses tehakse vahet kavandataval kiirgusolukorral ja püsikiirituse kiirgusolukorral
(ICRP, 2007). Kavandatav kiirgusolukord (ing. k planned exposure situation) on olukorrad,
kus kiirguskaitset saab ette planeerida ja kiiritust saab mõistlikult prognoosida. Selle puhul
kehtib elanikele efektiivdoosi piirmäär 1 mSv/a. Püsikiirituse olukord (ing. k existing
exposure situation) on olukord, mis eksisteeris juba enne seda, kui kiiritust otsustati
reguleerida/kontrollida. Püsikiirituse olukorra näited on kõrgendatud loodusliku
kiirgusfooniga alad ning geoloogilistest oludest põhjustatud radoon ruumide siseõhus.
Püsikiirituse olukorrad on halvemini planeeritavad ja neis ei saa kehtestada nii täpseid
doosipiirmäärasid. Rahvusvahelise Radioloogilise Kaitse Komitee (ICRP – International
Commission on Radiological Protection) soovitus on kehtestada nendes olukordades
viitetase, mis jääks vahemikku 1–20 mSv/a (ICRP, 2007). Radoonsisaldust töö- ja
eluruumide õhus reguleeritakse vastavalt püsikiirituse olukorra kontseptsioonile.
Looduslikke radionukliide sisaldava materjali kasutuselevõttu uurimistöös või tööstuses
vaadeldakse seevastu kavandatava kiirgusolukorrana, mille puhul tuleb väljaarvamise
taotlemiseks ära näidata, et kõigi oluliste kiiritusradade dooside summa on maksimaalselt 1
mSv/aastas.
4
3. Metoodika
3.1. Kasutatav tarkvara
Doosihinnangu koostamiseks on kasutatud vabavaralist tarkvara RESRAD-ONSITE,
versioon 7.2 (arendaja Argonne National Laboratory, USA, https://resrad.evs.anl.gov/).
Tarkvara on mõeldud inimese kiirgusdoosi hindamiseks võttes arvesse nii radioaktiivsest
materjalist põhjustatud väliskiiritust kui sisekiiritust (sissehingamine ja -söömine).
Joonisel 1 on toodud ülevaatlik plokkskeem, mis kirjeldab doosi modelleerimist RESRAD-
ONSITE’i abil. Kiirgusallikana (source) defineeritakse antud juhul kas graptoliitargilliit või
fosforiit. Programm võimaldab arvesse võtta erinevaid liikumisteid, mis kirjeldavad
radionukliidide levi keskkonnas, põhjustades lõpuks inimesele doosi väliskiirituse,
sissehingamise või sissesöömise kaudu.
Joonis 1. RESRAD-ONSITE’i plokkskeem kiiritusradadega (Argonne National Laboratory,
2001). Punase ristkülikuga on tähistatud komponendid, mida on käesolevas doosihinnangus
arvesse võetud.
Graptoliitargilliidist ja fosforiidist põhjustatud doosi modelleerimisel võeti arvesse järgmised
kiiritusrajad:
- Väliskiiritus – selle all mõeldakse kiiritust, mida põhjustab kiirgusallikas/-allikad,
mis asuvad väljaspool inimese keha. Käesoleva töö kontekstis põhjustavad
väliskiiritust graptoliitargilliidis ja forforiidis sisalduvad uraan-238 lagunemisrea
radionukliidid, mis kiirgavad gamma- või beetakiirgust. (Alfakiirguse panus
väliskiirituse doosi on vähene, kuna alfakiirgus neeldub väga kergesti.)
5
- Sissehingamine tolmuna – sisekiiritus, mille inimene saab, kui kiirgusallikast tekkiv
tolm (radioaktiivse materjali osakesed) satub tahtmatult hingamisteedesse.
- Sissesöömine – sisekiiritus, mille põhjustab mittetahtlik pinnase sissesöömine
välitingimustes ja tolmu allaneelamine sisetingimustes (radioaktiivse materjali
osakesed satuvad suhu ja sealt edasi söögitorru). Selle kiiritusraja arvesse võtmine
doosihinnangutes jälgib USA Environmental Protection Agency doosi
modelleerimise põhimõtteid. Lähtuvalt RESRADi kasutusjuhendi soovitustest
(Appendix F: Soil Ingestion Pathway Factors; Argonne National Laboratory, 2001)
on sissevõetava materjali massi jaoks kasutatud väärtust 18,25 g/aastas (50
mg/päevas), mis iseloomustab keskmist tahtmatult sissesöödava pinnase ja tolmu
kogust üle 7-aastaste inimeste puhul.
- Radooni sissehingamine – sisekiiritus, mille põhjustab kiirgusallikas sisalduva
raadium-226 lagunemisel tekkiv gaasiline radoon-222.
Ülejäänud radionukliidide levikuteed, mida RESRAD-ONSITE mudeldada võimaldab, saab
käesoleva töö kontekstis kõrvale jätta, kuna eeldame, et materjalist ei toimu radinukliidide
leostumist ümbritsevasse keskkonda.
RESRAD-ONSITE’i modelleerimise väljundina saame doosi erinevate kiiritusradade kaupa
ja doosi muutuse ajas. Kuna FIONA uuringu raames on välitöödeks planeeritud
maksimaalselt 8 kuud (EGT, 2024), piirduti välitingimuste jaoks teostatud doosihinnangus
ühe aasta pikkuse perioodiga. Sisetingimuste doosihinnangus, mis käsitleb materjali
hoiustamist Arbavere uurimiskeskuses, teostati modelleerimine kümne aasta pikkuse
perioodi jaoks.
RESRAD-ONSITE’i radooni doosi hindamise arvutuskäik lähtub epidemioloogilisest
mudelist, mille puhul kasutatakse õhu radooni aktiivsuskontsentratsioonilt efektiivdoosile
üleminekuks doosi konvekteerimise faktorit ühikutes mSv/WLM (WLM – Working Level
Month). Eestis on radooni doosi hindamine töökohtades reguleeritud Keskkonnaministri
määrusega nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse
mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“, mis kasutab
radoonist põhjustatud efektiivdoosi hindamiseks dosimeetrilist mudelit, kus kasutatakse
doosikoefitsiente ühikutes mSv/(Bq·h·m-3) või mSv/(J·h·m-3). Et olla kooskõlas kohaliku
õigusruumiga, ei kasutatud käesolevas doosihinnangus radooni sissehingamise kiiritusraja
doosi väärtusena RESRAD-ONSITE’i poolt arvutatud doosi, vaid lähtuti Keskkonnaministri
määruses nr 28 toodud arvutusvalemist (valem 1):
𝐸 = 𝑘𝑜𝑒𝑓 ∙ 𝐶 ∙ 𝑡 (1)
kus E – radooni sissehingamisest saadav efektiivdoos ühikutes mSv;
𝑘𝑜𝑒𝑓 – efektiivdoosi koefitsient, 6,7∙10-6 mSv/(Bq·h·m-3);
C – radoon-222 aktiivsuskontsentratsioon õhus ühikutes Bq/m3;
t – tööaeg (tundides), mis veedetakse keskkonnas, kus õhu Rn-222
aktiivsuskontsentratsioon on C.
Keskkonnaministeeriumi määruses toodud radooni doosi arvutusvalem on kooskõlas
Rahvusvahelise Radioloogilise Kaitse Komisjoni ICRP kõige uuemate soovitustega radooni
doos hindamise osas (ICRP publikatsioon nr 137, 2017).
6
Radooni sissehingamisest põhjustatud doosi hindamisel kasutati valemis 1 sisendina
RESRAD-ONSITE’i poolt arvutatud Rn-222 aktiivsuskontsentratsiooni sise- ja
välitingimustes.
3.2. Sisendandmed
3.2.1.Graptoliitargilliiti ja fosforiiti kirjeldavad andmed
Radionukliidide sisaldus
Doosi modelleerimisel lähtuti uraan-238 lagunemisrea radionukliidide (vt joonis 2)
sisaldusest väljendatuna aktiivsuskontsentratsiooni ühikutes (Bq/kg). Toorium-232
lagunemisrea radionukliide modelleerimisel arvesse ei võetud, kuna nende sisaldus nii
graptoliitargilliidis kui fosforiidis jääb mitmekümnekordselt allapoole väljaarvamistaset.
Raadium-226 aktiivsuskontsentratsioon graptoliitargiliidis leiti puursüdamiku GA004
analüüsitulemuste põhjal. Kasutatud on 11 proovi Ra-226 aktiivsuskontsentratsiooni
keskväärtust (proovid tähistega GA004001–GA004011).
Raadium-226 aktiivsuskontsentratsioon fosforiidis saadi puursüdamik PH010A
analüüsitulemustest. Kasutatud on 6 proovi Ra-226 aktiivsuskontsentratsiooni keskväärtust
(proovid tähistega PH010A104–PH010A109).
Modelleerimisel eeldati, et U-238 lagunemisreas (joonis 2) on radionukliidid kuni raadiumi
isotoobini Ra-226 omavahel sekulaarses tasakaalus. See tähendab, et kõigi U-238 ja Ra-226
vahele jäävate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonid on omavahel võrdsed. Seda
eeldust toetab tugev korrelatsioon uraanisisalduse ja Ra-226 aktiivsuskontsentratsiooni vahel
antud puursüdamikes (allikas: EGT, 2023. Exploration of phosphorite and black shale in
North-Eastern Estonia / EGF 9594, lk 370, joonis 218).
Ra-226 lagunemisel tekkiv radoon-222 on gaasiline element, mis oma tekkekohast kergesti
kaugemale kandub. Seetõttu ei saa eeldada, et Rn-222 ning tema tütarnukliidid oleksid
sekulaarses tasakaalus U-238 lagunemisrea esimese kuue liikmega. Rn-222 pikaealiste
tütarnukliidide poloonium-210 ja plii-210 aktiivsuskontsentratsioonide hindamiseks võeti
arvesse, kui palju Rn-222 materjali alles jääb. Seda võimaldab hinnata radooni
emanatsioonikoefitsient, mis väljendab, kui suur osakaal Ra-226 lagunemise tulemusena
moodustunud Rn-222 aatomitest materjalist vabaneb (valem 2):
𝑉𝑎𝑏𝑎𝑛𝑒𝑛𝑢𝑑 𝑅𝑛 𝑎𝑎𝑡𝑜𝑚𝑖𝑡𝑒 𝑎𝑟𝑣
𝐸𝑚𝑎𝑛𝑎𝑡𝑠𝑖𝑜𝑜𝑛𝑖𝑘𝑜𝑒𝑓𝑖𝑡𝑠𝑖𝑒𝑛𝑡 = (2)
𝑀𝑜𝑜𝑑𝑢𝑠𝑡𝑢𝑛𝑢𝑑 𝑅𝑛 𝑎𝑎𝑡𝑜𝑚𝑖𝑡𝑒 𝑎𝑟𝑣
Rn-222 emanatsioonikoefitsiendi väärtused varieeruvad materjalides suurel määral.
Kirjanduse andmetel võib see pinnases olla vahemikus 0,14–80%, kivimites 2,1–32%
(Cinelliet al., 2019). Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri raport „Measurement and
calculation of radon releases from NORM residues“ (IAEA, 2013) toob
emanatsioonikoefitsiendi väärtuste vahemiku 10–30% välja kui tüüpilise vahemiku kivimite,
pinnase ja kaevandusjääkide puhul. Käesolevas töös võeti Rn-222
emanatsioonikoefitsiendi väärtuseks 30%. See tähendab, et 30% Ra-226 lagunemisel
tekkinud radoonist lendub materjalist välja ning 70% jääb materjali alles ja laguneb edasi
järgmisteks tütarnukliidideks.
7
Joonis 2. Uraan-238 lagunemisrida (https://en.wikipedia.org/wiki/Decay_chain).
Doosihinnangu teostamiseks tuli RESRAD-ONSITE mudelisse sisestada
aktiivsuskontsentratsioon kõigi U-238 rea elementide kohta, mille poolestusaeg on pikem kui
30 päeva. Aktiivsuskontsentratsioonide sisendandmed graptoliitargilliidi ja fosforiidi jaoks
on esitatud tabelis 1.
Tabel 1. Doosi modelleerimisel kasutatud U-238 rea elementide aktiivsuskontsentratsioonid
graptoliitargilliidis (puursüdamiku GA004 põhjal) ja fosforiidis (puursüdamiku PH010A põhjal).
Eeldatav Rn-222 U-238 U-234 Th-230 Ra-226 Po-210 Pb-210
emanatsioonikoefitsient: 0,3 (Bq/kg) (Bq/kg) (Bq/kg) (Bq/kg) (Bq/kg) (Bq/kg)
Graptoliitargiliit 1890 1890 1890 1890 1320 1320
Fosforiit 270 270 270 270 190 190
8
Tihedus, poorsus
Tiheduse ja poorsuse andmetena kasutati EGT 2023. a aruandes „Exploration of phosphorite
and black shale in North-Eastern Estonia“ toodud keskmisi väärtusi, mis on esitatud tabelis
2. Tihedus ja poorsus mõjutavad radooni pääsemist materjalist ümbritsevasse õhku.
Tihedusel on mõju ka väliskiirituse kiiritusrajale: mida tihedam on materjal, seda suurem on
otsese gamma-ja beetakiirguse omaneeldumine materjalis.
Tabel 2. Doosi modelleerimisel kasutatud graptoliitargilliidi ja fosforiidi tiheduse ja poorsuse
andmed.
Materjal Tihedus (t/m3) Poorsus
Graptoliitargiliit 1,85 0,3
Fosforiit 1,97 0,3
Materjali kogus
Puuraukudest saadava fosforiidi ja graptoliitargilliidi koguste hindamisel lähtuti FIONA
uuringu üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluse seletuskirjas toodud andmetest puurakude
arvu ja diameetri kohta (EGT, 2024). Tasub silmas pidada, et puuraukudest saadud materjali
kogused võivad olla ülehinnatud, sest puuraukude geoloogilise läbilõike andmete
kasutamisel eeldati nii fosforiidi kui graptoliitargilliidi puhul maksimaalset kihipaksust (vt
lisa 1).
Välitingimuste jaoks tehtud doosihinnangu puhul eeldati maksimaalset materjali mahtu
maapinnal (tabel 3; olukord, kus kõik puuraugud on puuritud, tagasitäitmisega ei ole veel
alustatud ja säilitatav proovikogus ei ole veel Arbaverre ära viidud). Modelleerimiseks
kujutleti ette, et materjal paikneb maapinnal 1 m paksuse kihina. See eeldus annab suure
pinnalaotse, mis võimaldab koostada konservatiivse hinnangu.
Tabel 3. Graptoliitargilliidi ja fosforiidi kogused väli- ja sisetingimustes tehtud
doosihinnangutes.
Välitingimused Sisetingimused
Materjali kogus, mis transporditakse suurtes
Puuraukudest saadud
presentkottides (BigBag) Arbavere
materjali kogus kokku
uurimiskeskusesse
Ruumala Ruumala
Mass (t) Mass (t) BigBag kottide arv
Materjal (m3) (m3)
2 (avatud pinna suurus
54 99 1.08 2
Graptoliitargilliit 2 m2 )
50 (avatud pinna suurus
91 180 25.38 50
Fosforiit 50 m2)
Sisetingimuste jaoks tehtud doosihinnangus võeti aluseks proovide mass, mida plaanitakse
Arbavere uurimiskeskusesse viia – 2 tonni graptoliitargilliiti ja 50 tonni fosforiiti. Lähtudes
asjaolust, et BigBag kottide kandevõime on kuni 1 tonn
(https://www.ragnsells.ee/service/bigbag/), eeldati, et graptoliitargilliidi proov säilitatakse
Arbaveres kahe pealt avatud BigBag kotina (avatud pind 2 m2). Fosforiidi puhul eeldati 50
9
BigBag kotti, mis tähendab 50 m2 avatud pinda (tabel 3). Modelleerimisel eeldati, et materjal
paikneb kottides põrandal 0,5 m paksuse kihina. See eeldus on konservatiivne, sest
tegelikkuses plaanitakse materjali hoiustamiseks paigutada osad BigBag kotid üksteise peale.
Seega võiksid reaalsuses fosforiidiga täidetud BigBag kotid enda alla võtta 30–35 m2 põranda
pinda.
3.2.2.Siseruumi kirjeldavad parameetrid
Selleks, et hinnata Ra-226 lagunemisest ringitud radoon-222 kontsentratsiooni siseruumis,
tuleb RESRAD-ONSITE’i sisestada rida ruumi kirjeldavaid parameetreid:
- Ruumi kõrgus, milleks baasstsenaariumites valiti 4 m. Baasstsenaariumid
kirjeldavad Arbavere uurimiskeskuse hoidlaid. Alternatiivstsenaariumid kirjeldavad
hüpoteetilist väikest hoiuruumi (hüpoteetiline kabinet või laboriruum), sel puhul
valiti ruumi kõrguseks 2,5 m. Väikese ruumi puhul eeldati, et radoon-222 seguneb
ühtlaselt kogu ruumi kõrguses.
- Põranda pindala osa, mis on mõjutatud radioaktiivsest materjalist (Building Indoor
Area Factor). Tarkvarasse ei tule sisestada otseselt ruumi pindala, vaid protsent
põranda pinnast, mis on kontaktis radioaktiivse materjaliga. Käesoleva
doosihinnangu kontekstis tuleks seda tõlgendada kui materjali avatud pinna suuruse
ja ruumi põranda pindala suhet. Modelleerimisel kasutatud väärtused ja nendele
vastavad ruumide pindalad on esitatud tabelis 4. Baasstsenaariumites kirjeldatud
juhtum (põranda pindala 640 m2) vastab Arbavere hoidla pindalale.
Alternatiivstsenaariumites kirjeldatud ruumid on hüpoteetilised.
- Õhuvahetuse kiirus ruumis. Kirjanduse andmetel jääb õhuvahetuse kiirus tavaliselt
vahemikku 0,2–2 h-1, geomeetriline keskmine 0,63 h-1 (Ujic´ et al. 2010). Käesolevas
töös kasutati vaikeväärtusena 0,5 h-1, mis tähendab, et tunni aja jooksul vahetub välja
pool ruumis olevast õhust. Täiendavates analüüsides (alternatiivstsenaariumites)
kasutati väärtusi 1 h-1 ja 0,25 h-1.
Tabel 4. Põranda pindala osa
Eeldus, kui suure osa
põranda pinnast võtavad Vastav põranda pindala
Materjal enda alla BigBag kotid
BAASSTSENAARIUMID:
Graptoliitargilliit 0,003 640 m2
Fosforiit 0,078 640 m2
ALTERNATIIVSTSENAARIUMID:
Graptoliitargilliit 0,25 8 m2
Fosforiit 0,75 67 m2
3.2.3.Välitingimusi kirjeldavad parameetrid
Radooni kontsentratsiooni kujunemist välitingimustes mõjutab tuule kiirus – mida suurem
on tuule kiirus, seda kiiremini radoon hajub. Modelleerimisel kasutati RESRAD-ONSITE’i
vaikeväärtust 2 m/s. Seda võib pidada konservatiivseks hinnanguks – viimase 30 aasta
10
keskmine tuule kiirus on Eestis olnud suvekuudel 3 m/s, aasta keskmine väärtus on 3,5 m/s
(www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/tuul/).
3.2.4.Tööaeg väli- ja sisetingimustes
Doosi hindamisel mängib tööaeg olulist rolli, sest see määrab, kui kaua viibib inimene
radioaktiivse materjali läheduses.
Tööaja arvestamisel välitingimustes kasutati baasstsenaariumina eeldust, et välitööd
teostatakse kahe kuu jooksul ning töötajad viibivad kaevandamise alal täistööaja.
Alternatiivstsenaariumina mudeldati olukorda, kus välitööd venivad ning vältavad kaheksa
kuud, mis on välja toodud välitööde maksimumperioodina üldgeoloogilise uurimistöö loa
taotluses (EGT, 2024). Analoogselt baasstsenaariumiga eeldati, et töötaja viibib täistööaja
kaevandamise alal.
Sisetingimustele vastava tööaja hindamisel eeldati, et töötaja viibib ühe tööpäeva nädalas
proovide hoiuruumis ning seda igal nädalal terve aasta vältel (välja arvatud üks kuu aastas,
mil töötaja viibib puhkusel). Sama töötundude arvestust kasutati nii baas- kui
alternatiivstsenaariumite puhul.
Kokkuvõte töötundide arvestusest on esitatud tabelis 5.
Tabel 5. Töötundide arv väli- ja sisetingimustes.
Töötunnid välitingimustes Töötunnid sisetingimustes
(kaevandamise alal) (Arbavere uurimiskeskuses)
8 h/päevas 8 h/päevas
5päeva/nädalas 1 päev/nädalas
Baasstsenaarium – 1 kuu 11 kuud
Alternatiivstsenaarium – 8 kuud
Kokku Kokku 352 h/aastas
Baasstsenaarium – 320 h
Alternatiivstsenaarium – 1280 h
11
4. Tulemused
Kokkuvõte kõigist doosihinnangu stsenaariumite tulemustest on esitatud käesoleva peatüki
lõpus, tabelis 10. Tabel sisaldab efektiivdoosi hinnangut doosiraja kaupa, summaarset
efektiivdoosi ning radooni aktiivsuskontsentratsiooni õhus (vastavalt stsenaariumile kas
välis- või siseõhus). Järgnevates alapeatükkides on erinevad stsenaariumid täpsemalt lahti
seletatud.
4.1. Materjali käitlemine proovivõtukohas
4.1.1.Graptoliitargilliit välitingimustes
Graptoliitargilliidist põhjustatud efektiivdoosi hinnangu baasstsenaariumi (B1) tulemused
välitingimustes on kujutatud joonisel 3(a), arvväärtused on esitatud tabelis 6(a). Kõige
olulisem kiiritusrada on väliskiiritus, mis moodustab 98,3% summaarsest efektiivdoosist.
Selleks, et teised kiiritusrajad peale väliskiirituse oleksid joonisel 3 nähtavad, on y-teljel
kasutatud logaritmilist skaalat. Näeme, et ühe aasta pikkuse perioodi jooksul efektiivdoos
ajas praktiliselt ei muutu. See on ootuspärane arvestades radionukliidide pikki poolestusaegu
ja fakti, et antud doosihinnang eeldab, et radionukliidide kadu leostumise kaudu on olematu.
Ainsad viisid, kuidas radioaktiivse materjali kogus väheneb, on radioaktiivne lagunemine ja
materjali minemakandumine tolmuna. Tulemuste esitamise selguse huvides piirdutakse
kokkuvõtvas tabelis 10 ainult modelleerimise alghetkel leitud dooside väärtuste
väljatoomisega, sest doosid alghetkel ja ühe aasta möödudes erinevad üksteisest
maksimaalselt 99,7%.
Baasstsenaariumi B1 summaarne efektiivdoos – 0,16 mSv/a – jääb allapoole NORM’i
väljaarvamise piirmäära 1 mSv/a.
Joonisel 3(b) ja tabelis 6(b) esitatud alternatiivstsenaarium A1 erineb baasstsenaariumist B1
töötundide arvu poolest. Alternatiivstsenaariumis eeldati neli korda pikemat välitööde
perioodi. Ka alternatiivstsenaariumi puhul jääb domineerivaks kiiritusrajaks väliskiiritus.
Summaarne efektiivdoos – 0,6 mSv/a – on väiksem kui NORM’i väljaarvamise piirmäär
1 mSv/a. Isegi juhul, kui graptoliitargilliidi kogus maapinnal oleks kaks korda suurem
(hõlmaks enda alla pindala 108 m2), jääks efektiivdoos lubatud piiridesse (vt
alternatiivstsenaarium A2 tabelis 10).
4.1.2.Fosforiit välitingimustes
Fosforiidist põhjustatud efektiivdoosi hinnangu baasstsenaariumi (B2) tulemused
välitingimustes on kokku võetud tabelis 7(a). Taas on kõige olulisem kiiritusrada
väliskiiritus. Summaarne efektiivdoos jääb tugevalt alla 1 mSv. Sama järelduseni jõuame ka
alternatiivstsenaariumi A3 puhul, kus eeldatakse neli korda pikemat välitööde kestvust (tabel
7(b)).
Reaalsuses tuleb arvestada, et välitingimustes on korraga esindatud nii graptoliitargilliit kui
fosforiit. Seetõttu on summaarne doos välitingimustes graptoliitargilliidi ja fosforiidi dooside
summa: kahe kuu pikkuse välitöö puhul 0,16 mSv (baasstsenaariumid B1 + B2); kaheksa kuu
pikkuse välitöö korral 0,7 mSv/a (alternatiivstsenaariumid A1 + A3). Graptoliitargilliidist ja
fosforiidist põhjustatud efektiivdooside summa jääb allapoole NORM’i väljaarvamise
piirmäära.
12
1.000
0.100 0.161
Väliskiiritus
Efektiivdoos (mSv/a)
Sissehingamine (tolm)
Sissesöömine
0.010
Radooni sissehingamine
Efektiivdoos kokku
1.78E-03
0.001 8.42E-04
1.43E-04
0.000
0.00 0.20 0.40 0.60 0.80 1.00
Aeg (aastates)
(a) Baasstsenaarium B1 – välitööd kestavad 2 kuud.
1.000
0.602
Väliskiiritus
0.100
Sissehingamine (tolm)
Efektiivdoos (mSv/a)
Sissesöömine
0.010
0.0071
0.003
0.001
0.0005
0.000
0.00 0.20 0.40 0.60 0.80 1.00
Aeg (aastates)
(b) Alternatiivstsenaarium A1 – välitööd kestavad 8 kuud.
Joonis 3. Graptoliitargilliit välitingimustes: erinevate kiiritusradade põhjustatud efektiivdoos
ning selle muutus ühe aasta jooksul.
13
Tabel 6. Graptoliitargilliit välitingimustes: erinevate kiiritusradade põhjustatud efektiivdoos ning selle muutus ühe aasta jooksul.
(a) Baasstsenaarium B1 – välitööd kestavad 2 kuud.
Sisse- Radooni
Efektiivdoos
Väliskiiritus hingamine Sissesöömine sisse-
Aeg (a) Osakaal Osakaal Osakaal Osakaal kokku
(mSv/a) (tolm) (mSv/a) hingamine
(mSv/a)
(mSv/a) (mSv/a)
0.00 1.58E-01 0.983 8.42E-04 0.005 1.43E-04 0.001 1.78E-03 0.011 0.161
0.20 1.58E-01 0.983 8.42E-04 0.005 1.43E-04 0.001 1.78E-03 0.011 0.160
0.50 1.58E-01 0.983 8.42E-04 0.005 1.43E-04 0.001 1.78E-03 0.011 0.160
0.75 1.57E-01 0.983 8.42E-04 0.005 1.43E-04 0.001 1.78E-03 0.011 0.160
1.00 1.57E-01 0.983 8.42E-04 0.005 1.43E-04 0.001 1.77E-03 0.011 0.160
Ajaline erinevus
doos(t=1)/doos(t=0) 0.997 1.000 1.001 0.997 0.997
(b) Alternatiivstsenaarium A1 – välitööd kestavad 8 kuud.
Sisse- Radooni
Efektiivdoos
Väliskiiritus hingamine Sissesöömine sisse-
Aeg (a) Osakaal Osakaal Osakaal Osakaal kokku
(mSv/a) (tolm) (mSv/a) hingamine
(mSv/a)
(mSv/a) (mSv/a)
0.00 5.92E-01 0.982 3.16E-03 0.005 5.38E-04 0.001 7.12E-03 0.012 0.602
0.20 5.91E-01 0.982 3.16E-03 0.005 5.37E-04 0.001 7.12E-03 0.012 0.602
0.50 5.91E-01 0.982 3.16E-03 0.005 5.37E-04 0.001 7.11E-03 0.012 0.602
0.75 5.91E-01 0.982 3.16E-03 0.005 5.37E-04 0.001 7.10E-03 0.012 0.601
1.00 5.90E-01 0.982 3.16E-03 0.005 5.37E-04 0.001 7.10E-03 0.012 0.601
Ajaline erinevus
doos(t=1)/doos(t=0) 0.998 1.000 0.999 0.997 0.998
14
Tabel 7. Fosforiit välitingimustes: erinevate kiiritusradade põhjustatud efektiivdoos ning selle muutus ühe aasta jooksul.
(a) Baasstsenaarium B2 – välitööd kestavad 2 kuud.
Sisse- Radooni
Efektiivdoos
Väliskiiritus hingamine Sissesöömine sisse-
Aeg (a) Osakaal Osakaal Osakaal Osakaal kokku
(mSv/a) (tolm) (mSv/a) hingamine
(mSv/a)
(mSv/a) (mSv/a)
0.00 2.41E-02 0.970 1.27E-04 0.005 3.43E-05 0.001 5.77E-04 0.023 0.025
0.20 2.41E-02 0.970 1.27E-04 0.005 3.43E-05 0.001 5.76E-04 0.023 0.025
0.50 2.41E-02 0.970 1.27E-04 0.005 3.43E-05 0.001 5.76E-04 0.023 0.025
0.75 2.41E-02 0.970 1.27E-04 0.005 3.43E-05 0.001 5.75E-04 0.023 0.025
1.00 2.41E-02 0.970 1.27E-04 0.005 3.43E-05 0.001 5.75E-04 0.023 0.025
Ajaline erinevus
doos(t=1)/doos(t=0) 0.997 1.000 1.001 0.997 0.997
(b) Alternatiivstsenaarium A3 – välitööd kestavad 8 kuud.
Sisse- Radooni
Efektiivdoos
Väliskiiritus hingamine Sissesöömine sisse-
Aeg (a) Osakaal Osakaal Osakaal Osakaal kokku
(mSv/a) (tolm) (mSv/a) hingamine
(mSv/a)
(mSv/a) (mSv/a)
0.00 9.05E-02 0.993 4.77E-04 0.005 1.29E-04 0.001 2.88E-10 0.000 0.091
0.20 9.04E-02 0.993 4.77E-04 0.005 1.29E-04 0.001 2.88E-10 0.000 0.091
0.50 9.03E-02 0.993 4.77E-04 0.005 1.29E-04 0.001 2.88E-10 0.000 0.091
0.75 9.03E-02 0.993 4.77E-04 0.005 1.29E-04 0.001 2.87E-10 0.000 0.091
1.00 9.02E-02 0.993 4.77E-04 0.005 1.29E-04 0.001 2.87E-10 0.000 0.091
Ajaline erinevus
doos(t=1)/doos(t=0) 0.997 1.000 1.000 0.997 0.997
15
4.2. Materjali hoiustamine Arbavere uurimiskeskuses
4.2.1.Graptoliitargilliit sisetingimustes
Graptoliitargilliidist põhjustatud efektiivdoosi hinnangu baasstsenaariumi (B3) tulemused
sisetingimustes on kujutatud joonisel 4(a), arvväärtused on esitatud tabelis 8(a). Kümne aasta
pikkuse perioodi jooksul on juba tuvastatav väike langus doosi väärtustes seoses
radionukliidide radioaktiivse lagunemisega, kuid see ei oma kiirguskaitse vaatepunktist
olulist efekti. Seega esitame ka kümne aasta pikkuse perioodi modelleerimise korral
tabelis 10 vaid alghetke dooside väärtused.
Analoogselt välitingimustega on suures siseruumis (640 m2) kõige olulisem kiiritusrada
väliskiiritus. Graptoliitargilliidis sisalduva Ra-226 radioaktiivsel lagunemisel tekkiv
gaasiline Rn-222 suurendab siseõhu radoonisisaldust 5 Bq/m3 võrra. Selline siseõhu
radoonisisalduse muutus on vaevu detekteeritav. Summaarne aastane efektiivdoos –
0,155 mSv – jääb allapoole NORM’i väljaarvamise piirmäära 1 mSv.
Väikese hoiuruumi puhul, mida on kujutatud alternatiivstsenaariumina A4, on doosihinnangu
tulemused oluliselt erinevad (vt joonis 4(b), tabel 8(b)). Sellises olukorras kujuneb kõige
olulisemaks kiiritusrajaks radooni sissehingamine. Väikeses siseruumis, kus
graptoliitargilliidiga täidetud BigBag kotid võtavad enda alla 25% ruumi põrandast,
põhjustab radooni sissehingamine 92,2% summaarsest efektiivdoosist. Juba ainuüksi
radoonist põhjustatud doos – 1,7 mSv/a – ületab NORM’i väljaarvamise doosipiirmäära.
Radooni kontsentratsiooni vähendab efektiivselt ruumi õhuvahetuse parandamine. Ruumi
õhuvahetuse kiiruse suurendamine väärtuseni 1 h-1 võimaldab efektiivdoosi tuua NORM’i
väljaarvamise piirmäära tasemeni (alternatiivstsenaarium A5).
16
0.180
0.160
0.140
Efektiivdoos (mSv/a)
0.120
Väliskiiritus
0.100 Sissehingamine (tolm)
Sissesöömine
0.080 Radooni sissehingamine
0.060 Efektiivdoos kokku
0.040
0.020
0.000
0 2 4 6 8 10
Aeg (aastates)
(a) Baasstsenaarium B3 – BigBag kotid Arbavere hoidlas (ruumi kõrgus 4 m, pindala
640 m2).
2.000
1.800
1.600
1.400
Efektiivdoos (mSv/a)
Väliskiiritus
1.200
Sissehingamine (tolm)
1.000 Sissesöömine
0.800 Radooni sissehingamine
Efektiivdoos kokku
0.600
0.400
0.200
0.000
0 2 4 6 8 10
Aeg (aastates)
(b) Alternatiivstsenaarium A4 – BigBag kotid väiksemas ruumis (ruumi kõrgus 2,5 m,
pindala 8 m2).
Joonis 4. Graptoliitargilliit sisetingimustes: erinevate kiiritusradade põhjustatud efektiivdoos
ning selle muutus kümne aasta jooksul.
17
Tabel 8. Graptoliitargilliit sisetingimustes: erinevate kiiritusradade põhjustatud efektiivdoos ning selle muutus kümne aasta jooksul.
(a) Baasstsenaarium B3 – BigBag kotid Arbavere hoidlas (ruumi kõrgus 4 m, pindala 640 m2).
Sisse- Radooni
Efektiivdoos
Väliskiiritus hingamine Sissesöömine sisse-
Aeg (a) Osakaal Osakaal Osakaal Osakaal kokku
(mSv/a) (tolm) (mSv/a) hingamine
(mSv/a)
(mSv/a) (mSv/a)
0.00 1.42E-01 0.916 2.36E-04 0.002 5.31E-06 0.000 1.27E-02 0.082 0.155
1.00 1.41E-01 0.916 2.35E-04 0.002 5.28E-06 0.000 1.26E-02 0.082 0.154
5.00 1.38E-01 0.917 2.34E-04 0.002 5.35E-06 0.000 1.23E-02 0.082 0.150
7.00 1.36E-01 0.917 2.34E-04 0.002 5.38E-06 0.000 1.22E-02 0.082 0.149
10.00 1.34E-01 0.917 2.33E-04 0.002 5.42E-06 0.000 1.19E-02 0.082 0.146
Ajaline erinevus
doos(t=10)/doos(t=0) 0.940 0.988 1.021 0.936 0.939
(b) Alternatiivstsenaarium A4 – BigBag kotid väiksemas ruumis (ruumi kõrgus 2,5 m, pindala 8 m2).
Sisse- Radooni
Efektiivdoos
Väliskiiritus hingamine Sissesöömine sisse-
Aeg (a) Osakaal Osakaal Osakaal Osakaal kokku
(mSv/a) (tolm) (mSv/a) hingamine
(mSv/a)
(mSv/a) (mSv/a)
0.00 1.42E-01 0.077 2.36E-04 0.000 5.31E-06 0.000 1.70E+00 0.922 1.838
1.00 1.41E-01 0.077 2.35E-04 0.000 5.28E-06 0.000 1.68E+00 0.922 1.826
5.00 1.38E-01 0.078 2.34E-04 0.000 5.35E-06 0.000 1.64E+00 0.922 1.779
7.00 1.36E-01 0.078 2.34E-04 0.000 5.38E-06 0.000 1.62E+00 0.922 1.756
10.00 1.34E-01 0.078 2.33E-04 0.000 5.42E-06 0.000 1.59E+00 0.922 1.721
Ajaline erinevus
doos(t=10)/doos(t=0) 0.940 0.988 1.021 0.936 0.936
18
4.2.2.Fosforiit sisetingimustes
Fosforiidist põhjustatud efektiivdoosi hinnangu baasstsenaariumi (B4) tulemused
sisetingimustes on kujutatud joonisel 5(a), arvväärtused on esitatud tabelis 9(a). Kõige
olulisem kiiritusrada on radooni sissehingamine põhjustades 71,2% summaarsest
efektiivdoosist. Summaarne efektiivdoos – 0,071 mSv/a – jääb alla NORM’i väljaarvamise
piirmäära 1 mSv.
Alternatiivstsenaariumina (A6) analüüsiti hoiustamist väiksemas ruumis, kus fosforiidiga
täidetud BigBag kotid võtavad enda alla 75% ruumi põranda pinnast (joonis 5(b), tabel 9(b)).
Taas on kõige olulisem kiiritusrada radooni sissehingamine, mis põhjustab 97,4%
summaarsest efektiivdoosist. Siiski jääb efektiivdoos alla 1 mSv piiri. Samas tasub silmas
pidada, et halva ventilatsiooni korral (õhuvahetus 0,25 h-1, vt alternatiivstsenaarium A7
tabelis 10) võib ka fosforiit siseruumis põhjustada nii kõrge radoonisisalduse, et saadav doos
ületab NORM’i väljaarvamise piirmäära 1 mSv.
Materjali sisetingimustes hoiustamise baasstsenaariumite analüüs näitab, et Arbavere hoidla
puhul ei ole vajadust kehtestada piiranguid graptoliitargilliidi ja fosforiidi hoiustamisele
samas ruumis. Samas hoidlas hoiustamise korral oleks graptoliitargilliidist ja fosforiidist
saadav doos kokku 0,23 mSv/a.
19
0.080
0.070
0.060
Efektiivdoos (mSv/a)
0.050 Väliskiiritus
Sissehingamine (tolm)
0.040 Sissesöömine
Radooni sissehingamine
0.030
Efektiivdoos kokku
0.020
0.010
0.000
0 2 4 6 8 10
Aeg (aastates)
(a) Baasstsenaarium B4 – BigBag kotid Arbavere hoidlas (ruumi kõrgus 4 m,
pindala 640 m2).
0.900
0.800
0.700
Efektiivdoos (mSv/a)
0.600
Väliskiiritus
0.500 Sissehingamine (tolm)
Sissesöömine
0.400
Radooni sissehingamine
0.300 Efektiivdoos kokku
0.200
0.100
0.000
0 2 4 6 8 10
Aeg (aastates)
(b) Alternatiivstsenaarium A6 – BigBag kotid väiksemas ruumis (ruumi kõrgus 2,5 m,
pindala 67 m2).
Joonis 5. Fosforiit sisetingimustes: erinevate kiiritusradade põhjustatud efektiivdoos ning
selle muutus kümne aasta jooksul.
20
Tabel 9. Fosforiit sisetingimustes: erinevate kiiritusradade põhjustatud efektiivdoos ning selle muutus kümne aasta jooksul.
(a) Baasstsenaarium B4 – BigBag kotid Arbavere hoidlas (ruumi kõrgus 4 m, pindala 640 m2).
Sisse- Radooni
Efektiivdoos
Väliskiiritus hingamine Sissesöömine sisse-
Aeg (a) Osakaal Osakaal Osakaal Osakaal kokku
(mSv/a) (tolm) (mSv/a) hingamine
(mSv/a)
(mSv/a) (mSv/a)
0.00 2.03E-02 0.287 4.78E-05 0.001 1.91E-05 0.000 5.04E-02 0.712 0.071
1.00 2.02E-02 0.287 4.77E-05 0.001 1.90E-05 0.000 5.01E-02 0.712 0.070
5.00 1.98E-02 0.287 4.75E-05 0.001 1.92E-05 0.000 4.89E-02 0.712 0.069
7.00 1.95E-02 0.288 4.74E-05 0.001 1.94E-05 0.000 4.83E-02 0.711 0.068
10.00 1.92E-02 0.288 4.72E-05 0.001 1.95E-05 0.000 4.74E-02 0.711 0.067
Ajaline erinevus
doos(t=10)/doos(t=0) 0.943 0.989 1.022 0.940 0.941
(b) Alternatiivstsenaarium A6 – BigBag kotid väiksemas ruumis (ruumi kõrgus 2,5 m, pindala 67 m2).
Sisse- Radooni
Efektiivdoos
Väliskiiritus hingamine Sissesöömine sisse-
Aeg (a) Osakaal Osakaal Osakaal Osakaal kokku
(mSv/a) (tolm) (mSv/a) hingamine
(mSv/a)
(mSv/a) (mSv/a)
0.00 2.03E-02 0.026 4.78E-05 0.000 1.91E-05 0.000 7.74E-01 0.974 0.794
1.00 2.02E-02 0.026 4.77E-05 0.000 1.90E-05 0.000 7.69E-01 0.974 0.789
5.00 1.98E-02 0.026 4.75E-05 0.000 1.92E-05 0.000 7.50E-01 0.974 0.770
7.00 1.95E-02 0.026 4.74E-05 0.000 1.94E-05 0.000 7.41E-01 0.974 0.761
10.00 1.92E-02 0.026 4.72E-05 0.000 1.95E-05 0.000 7.27E-01 0.974 0.747
Ajaline erinevus
doos(t=10)/doos(t=0) 0.943 0.989 1.022 0.940 0.940
21
Tabel 10. Kokkuvõte erinevatest doosihinnangu stsenaariumitest.
Radooni Sisse- Radooni
Efektiivdoos
aktiivsus- Väliskiiritus hingamine Sissesöömine sisse-
Stsenaariumi nr ja kirjeldus Osakaal Osakaal Osakaal Osakaal kokku
kontsentratsioon (mSv/a) (tolm) (mSv/a) hingamine
(mSv/a)
(Bq/m3) (mSv/a) (mSv/a)
Baasstsenaarium:
Graptoliitargilliit
B1 välitingimustes,
tööd kestavad 2 kuud 0.83 1.58E-01 0.983 8.42E-04 0.005 1.43E-04 0.001 1.78E-03 0.011 0.16
Alternatiivstsenaarium:
Graptoliitargilliit
A1
välitingimustes,
tööd kestavad 8 kuud 0.83 5.92E-01 0.982 3.16E-03 0.005 5.38E-04 0.001 7.12E-03 0.012 0.60
Alternatiivstsenaarium:
Graptoliitargilliit
A2 välitingimustes,
tööd kestavad 8 kuud,
2 korda suurem ala 2.18 6.47E-01 0.965 3.40E-03 0.005 1.08E-03 0.002 1.87E-02 0.028 0.67
Baasstsenaarium:
B2 Fosforiit välitingimustes,
tööd kestavad 2 kuud 0.27 2.41E-02 0.970 1.27E-04 0.005 3.43E-05 0.001 5.77E-04 0.023 0.02
Alternatiivstsenaarium:
A3 Fosforiit välitingimusest, tööd
kestavad 8 kuud 0.27 9.05E-02 0.969 4.77E-04 0.005 1.29E-04 0.001 2.31E-03 0.025 0.09
Baasstsenaarium:
B1+B2 Graptoliitargilliit + fosforiit
välitingimustes 1.10 1.82E-01 0.981 9.69E-04 0.005 1.78E-04 0.001 2.36E-03 0.013 0.19
Alternatiivstsenaarium:
A1+A3 Graptoliitargilliit + fosforiit
välitingimustes 1.10 6.82E-01 0.980 3.63E-03 0.005 6.66E-04 0.001 9.43E-03 0.014 0.70
22
Radooni Sisse- Radooni
Efektiivdoos
aktiivsus- Väliskiiritus hingamine Sissesöömine sisse-
Stsenaariumi nr ja kirjeldus Osakaal Osakaal Osakaal Osakaal kokku
kontsentratsioon (mSv/a) (tolm) (mSv/a) hingamine
(mSv/a)
(Bq/m3) (mSv/a) (mSv/a)
Baasstsenaarium:
B3 graptoliitargilliit
sisetingimustes,
Arbavere hoidla 5.40 1.42E-01 0.916 2.36E-04 0.002 5.31E-06 0.000 1.27E-02 0.082 0.155
Alternatiivstsenaarium:
Graptoliitargilliit
A4 sisetingimustes,
väiksem ruum 719.02 1.42E-01 0.077 2.36E-04 0.000 5.31E-06 0.000 1.70E+00 0.922 1.84
Alternatiivstsenaarium:
Graptoliitargilliit
A5 sisetingimustes,
väiksem ruum, õhuvahetuse
kiirus 1 h-1 362.21 1.42E-01 0.143 2.36E-04 0.000 5.31E-06 0.000 8.54E-01 0.857 1.00
Baasstsenaarium:
B4 Fosforiit sisetingimustes,
Arbavere hoidla 21.38 2.03E-02 0.287 4.78E-05 0.001 1.91E-05 0.000 5.04E-02 0.712 0.07
Alternatiivstsenaariumi:
A6 Fosforiit sisetingimustes,
väiksem ruum 328.19 2.03E-02 0.026 4.78E-05 0.000 1.91E-05 0.000 7.74E-01 0.974 0.79
Alternatiivstsenaarium:
Fosforiit sisetingimustes,
A7 väiksem ruum, õhuvahetuse
kiirus 0,25 h-1 646.70 2.03E-02 0.013 4.78E-05 0.000 1.91E-05 0.000 1.53E+00 0.987 1.55
Baasstsenaarium:
B3+B4 Graptoliitargilliit + fosforiit
siseruumis 26.78 1.63E-01 0.719 2.83E-04 0.001 2.44E-05 0.000 6.32E-02 0.279 0.23
23
5. Järeldused ja soovitused
Doosihinnangu baas- ja alternatiivstsenaariumid näitavad, et välitingimustes ei ületata
graptoliitargilliidi ega fosforiidi käitlemisel NORM’i väljaarvamise doosipiirmäära 1
mSv/a. Välitingimustes on peamine kiiritusrada väliskiiritus. Analüüsi teostamisel on
eeldatud, et materjal ei tolma olulisel määral. Tugevalt tolmava materjali puhul võivad siiski
hakata doosi põhjustama ka osakeste sissehingamine ja tahtmatu allaneelamine. Tolmava
materjaliga töötades on otstarbekas kanda respiraatorit. Võimalusel võib materjali niisutada
tolmamise vähendamiseks.
Sisetingimuste baasstsenaariumite tulemused näitavad, et efektiivdoos, mille töötajad
võivad saada graptoliitargilliidi ja fosforiidi hoiustamisel Arbavere hoidlas, ei ületata
NORM’i väljaarvamise doosipiirmäära 1 mSv/a. Suures ruumis (640 m2) on kõige
olulisem kiiritusrada graptoliitargilliidi puhul on väliskiiritus. Fosforiidist põhjustatud doos
on üle kahe korra väiksem kui graptoliitargilliidist põhjustatud doos. Fosforiidi puhul on
domineerivaks kiiritusrajaks materjalis sisalduva raadium-226 lagunemisel tekkiva radoon-
222 sissehingamine.
Sisetingimuste alternatiivstsenaariumid
Väiksemates hoiuruumides, mida on modelleeritud alternatiivstsenaariumites A4-A7,
kujuneb nii graptoliitargilliidi kui fosforiidi korral kõige olulisemaks kiiritusrajaks radooni
sissehingamine. Graptoliitargilliidi puhul on väikeses ruumis kerge tekkima olukord, kus
radoonisisaldus siseõhus ületab tunduvalt viitetaset 300 Bq/m3 ning põhjustab doosi üle 1
mSv/a. See olukord ei ole välistatud ka siis, kui väikeses siseruumis hoiustatakse suuri
fosforiidi koguseid, kuigi uraanirea radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonid fosforiidis ei
küündi väljaarvamistasemeteni. Radooni kontsentratsiooni siseõhus aitab tõhusalt vähendada
õhuvahetuse suurendamine. Kui laoruumides, kus graptoliitargilliidi ja fosforiidi proove
hoiustatakse, ei ole võimalik pidevalt ventilatsiooni sees hoida, oleks hea praktika ruumid
enne töö algust korralikult ära õhutada. Ideaalne lahendus oleks enne ruumis tööle asumist
mõõta radoonimonitoriga ära siseõhu radoonisisaldus ning õhutada ruumi, kuni Rn-222
sisaldus langeb väärtuseni 300 Bq/m3 või alla selle. Sobiv aparatuur on radooni
kontsentratsiooni jälgimiseks lühiajalisel skaalal on näiteks AlphaGuard (tootja Bertin
Technologies, https://www.bertin-technologies.com/product/radon-professional-
monitoring/radon-alphaguard/) või odavam alternatiiy RadonEye (tootja Ecosense
https://ecosense.io/pages/radoneye). Aparatuuri võiks mõõtmiseks paigutada asukohta, kus
inimene hiljem tööle asub.
Alternatiivne lahendus efektiivdoosi vähendamiseks on vähendada tööaega potentsiaalselt
kõrge radoonisisaldusega ruumis. Sisetingimuste doosihinnangu stsenaariumid eeldasid, et
proovide hoiuruumides viibitakse aastaringselt keskmiselt kaheksa tundi nädala kohta. Kui
tegelikult on töö võimalik ära teha poole lühema ajaga, ei olegi ruumide korralik
ventileerimine enne töö algust kriitilise tähtsusega.
Ka siseruumides on asjakohane tähelepanu pöörata materjali tolmamisele. Tolmava
materjaliga töötades kanda respiraatorit, et minimeerida tahkete osakeste sissehingamisest ja
allaneelamisest põhjustatud doosi.
24
6. Kokkuvõte
Doosihinnangu baasstsenaariumid väli- ja sisetingimustes annavad kinnitust, et
graptoliitargilliidi ja fosforiidi käitlemiseks ning hoiustamiseks FIONA uuringu raames ei ole
kiirgustegevusluba vaja. Hoolimata sellest, et uraan-238 lagunemisrea radionukliidide
aktiivsuskontsentratsioonid graptoliitargilliidis ületavad väljaarvamistaseme väärtusi, jääb
materjalist põhjustatud efektiivdoos allapoole NORM’i väljaarvamise piirmäära 1 mSv (vt
tabel 11).
Tabel 11. Doosihinnangu baasstsenaariumid.
Sisse- Radooni
Sisse- Efektiivdoos
Väliskiiritus hingamine sisse-
Stsenaariumi nr ja kirjeldus söömine kokku
(mSv/a) (tolm) hingamine
(mSv/a) (mSv/a)
(mSv/a) (mSv/a)
Baasstsenaarium:
Graptoliitargilliit
B1 välitingimustes,
tööd kestavad 2
kuud 0.158 8.42E-04 1.43E-04 0.002 0.16
Baasstsenaarium:
B2 fosforiit
välitingimustes, tööd
kestavad 2 kuud 0.024 1.27E-04 3.43E-05 0.001 0.02
Baasstsenaarium:
B1+B2 Graptoliitargilliit +
fosforiit
välitingimustes 0.182 9.69E-04 1.78E-04 0.002 0.19
Baasstsenaarium:
B3 graptoliitargilliit
sisetingimustes,
Arbavere hoidla 0.142 2.36E-04 5.31E-06 0.013 0.16
Baasstsenaarium:
B4 Fosforiit
sisetingimustes,
Arbavere hoidla 0.020 4.78E-05 1.91E-05 0.050 0.07
B3+B4 Baasstsenaarium:
Graptoliitargilliit +
fosforiit siseruumis 0.163 2.83E-04 2.44E-05 0.063 0.23
25
7. Kasutatud kirjandus
Argonne National Laboratory, 2001. User’s Manual for RESRAD Version 6. Environmental
Assessment Division Argonne National Laboratory, ANL/EAD-4.
Cinelli, G., De Cort, M. & Tollefsen, T. (Eds.), European Atlas of Natural Radiation,
Publication Office of the European Union, Luxembourg, 2019.
Eesti Geoloogiateenistus, 2023. Exploration of phosphorite and black shale in North-Eastern
Estonia / EGF 9594.
Eesti Geoloogiateenistus, 2024. FIONA uuringu üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlus ja
seletuskiri.
IAEA, 2013. Measurement and calculation of radon releases from NORM residues.
Technical Reports Series No. 474.
ICRP, 2007. The 2007 Recommendations of the International Commission on Radiological
Protection. ICRP Publication 103. Ann. ICRP 37 (2-4). ICRP, 2017. Occupational intakes of
radionuclides: Part 3. ICRP Publication 137. Ann. ICRP 46(3/4).
Keskkonnaministri määrus nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu
radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga
töökohtadel“. Vastu võetud 30.07.2018, redaktsiooni jõustumise kuupäev 16.07.2023.
https://www.riigiteataja.ee/akt/113072023061
Keskkonnaministri määrus nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu
radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga
töökohtadel“. Vastu võetud 30.07.2018, redaktsiooni jõustumise kuupäev 16.07.2023.
https://www.riigiteataja.ee/akt/113072023061?leiaKehtiv
Keskkonnaministri määrus nr 40 „Kiirgustegevuses kasutatavate või tekkivate
radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise tingimused ning väljaarvamise ja
vabastamise taotlusele esitatavad nõuded“. Vastu võetud 25.08.2021, redaktsiooni jõustumise
kuupäev 30.08.2021. https://www.riigiteataja.ee/akt/127082021006
Kiirgusseadus. Vastu võetud 08.06.2016, Redaktsiooni jõustumise kuupäev 01.07.2023.
https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023026
Ujic´ et al., 2010. „Internal exposure from building materials exhaling 222Rn and 220Rn as
compared to external exposure due to their natural radioactivity content“, Applied Radiation
and Isotopes 68 (2010), pp 201–206 https://doi.org/10.1016/j.apradiso.2009.10.003
26
FIONA uuringu doosihinnangu aruandes kajastatud tulemused:
- Radooni kontsentratsioonid sise- ja välitingimustes - andmed võetud RESRADi tulemuste failist "Detailed report", lk 17, tabelid "Time Dependence of Outdoor Radon Concentration" ja "Time Dependence of Indoor Radon Concentration".
- Efektiivdoos kiiritusradade kaupa - andmed võetud RESRADi tulemuste failist "Summary report", lk 11-15, tabelid "Total dose components" (Water Independent Pathways ground, inhalation, soil).
Keskkonnaamet
[email protected] Meie: 09.06.2025 nr 9-3/25-942
Taotlus radioaktiivsete ainete väljaarvamiseks kiirgusseaduse nõuete kohaldamisest
Eesti Geoloogiateenistus taotleb lähtudes keskkonnaministri 25.08.2021 määruse nr 40
„Kiirgustegevuses kasutatavate või tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja
vabastamise tingimused ning väljaarvamise ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded“ §dest
10 ja 11 graptoliitargilliidi proovide (3 tk) kogukaaluga 3,3 tonni väljaarvamist kiirgusseaduse
nõuete kohaldamisest. Proovide kaalud eraldiseisvalt on järgmised: AL-GR01 - 1150 kg,
ALGR-02 - 1148 kg ja SIGA – ca 1000 kg. Uuringu raames koguti ka fosforiidiproove, kuid
neid käesolevas taotluses ei käsitleta, kuna looduslike radionukliidide
aktiivsuskontsentratsioonid fosforiidis ei ületa keskkonnaministeeriumi määruse nr 40 lisas 2
toodud väljaarvamistasemeid (1000 Bq/kg U-238 ja Th-232 rea radionukliidide puhul ning
10 000 Bq/kg K-40 puhul). Eelmise uuringu teadmiste kohaselt (Joosu jt, 20231) on need
madala aktiivsuskontsentratsiooniga (200–300 Bq/kg Ra-226; üks proov PH001102, 942 Bq/kg
Ra-226). Uutele 2024. aastal puuritud proovidele ei ole veel gammaspektroskoopilisi analüüse
tehtud. Küll aga on olemas uraani sisalduse keemilised analüüsid, mis on otseses lineaarses
korrelatsioonis Ra-226 isotoobi aktiivsuskontsentratsioonidega (korrelatsioonikordaja
R2=0,97). Uraani konsentratsioonid on kahes mõõdetud proovis 181,5 ja 161 mg/kg. Th-232
lagunemisrea isotoopide aktiivsuskontsentratsioonid jäävad kõigi proovide (fosforiit ja
grapotliitargilliit) puhul alla 80 Bq/kg). K-40 aktiivsus-kontsentratsioonid ulatuvad kõigi
proovide lõikes maksimaalselt 2000 Bq/kg-ni. Täiendav info on esitatud kiirguseksperdi
aruandes.
1 L. Joosu, J. Vind, K. Lumiste, M. Polikarpus, S. Tarros, J. Pärn, K. Kansi, K. Tamm, H. Bauert, T.
Kaasik, K. Kurvits, J. Nemliher, R. Kuldkepp, Fosforiidi ja graptoliitargilliidi üldgeoloogilised uuringud
Kirde-Eestis, 2023. EGF9594. https://fond.egt.ee/fond/egf/9594
Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere /
[email protected] / www.egt.ee
Registrikood 77000387
Taotluse andmed
1. Taotleja nimi, registrikood ja kontaktandmed
Eesti Geoloogiateenistus, registrikood 77000387, F. R. Kreutzwaldi 5, 44314 Rakvere.
2. Kiirgustegevuse põhjendus ja iseloomustus
Vabariigi Valitsuse juures tegutsev Teadus- ja Arendusnõukogu otsustas 2022. aasta
sügisel toetada Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) fosforiidi ja kaasnevate ressursside
teadus-arendusuuringuid 6,1 miljoni euroga. Aastatel 2023-2026 toimuvate uuringute
eesmärgiks on saada täpsem ülevaade Eesti fosforiidi ja kaasnevate ressursside
majanduslikust potentsiaalist ning elu- ja looduskeskkonna mõjudest. Soovitakse leida
vastuseid küsimustele, kuidas on tehnoloogiliselt võimalik eraldada fosforiidist
haruldasi muldmetalle ning mustast kildast vanaadiumit ja milliseid lõpptooteid on
fosforist otstarbekas toota. Tehnoloogiliste uuringute käigus kaardistatakse tekkivaid
keskkonnamõjusid ning hinnatakse majanduslikku perspektiivi, samuti teostatakse ka
parima tehnoloogia skaleerimise katsetused. Kuna fosforiidi väärindamine on otseselt
sõltuv lähtematerjali omadustest, on kavas detailselt analüüsida Aru-Lõuna uuringualal
leviva fosforiidilasundi mäetehnilisi ja geokeemilisi omadusi. Samuti on kavas
täiendada hüdrogeoloogilist mudelit, mille abil on võimalik täpsemalt hinnata
võimaliku kaevandamise mõju põhjaveele.
Graptoliitargilliidi proovide kogumisel oli selle uuringu raames kaks eesmärki:
1) Koguda suuremahuline proov (ligikaudu 2000 kg) strateegilise varuna, mis
võimaldaks tulevikus teadus- ja arendusasutustel läbi viia uuringuid metallide
ekstraheerimiseks graptoliitargilliidist ilma, et oleks vajadus viia läbi täiendav
suuremahulise proovi kogumise kampaania. EGTl endal praeguse seisuga metallide
ekstraheerimise katsete tegemist plaanis ei ole. Proovi hoiustatakse EGT Arbavere
uurimiskeskuses vastavalt doosihinnangus (Lisa 1) kirjeldatud tingimustele.
2) suuremahuliste leostamiskatsete teostamine välitingimustes. Leostumiskatsete
eesmärk on pakkuda lisasisendit argilliidi ohutu käitlemise tehnilise skeemi
väljatöötamiseks. Teada on argilliidis sisalduva püriidi oksüdeerumise mehhanismid
ning selle tagajärjel väljaleostuvate metallide omadused ning isesüttimisoht, kuid
täpsemad andmed puuduvad, kui kiiresti algavad välitingimustes
oksüdeerumisprotsessid. Ehk siis katsetega selgitatakse välja ohtu aeg, mille jooksul
võib ajutiselt argilliiti ladustada ilma, et tekiksid nimetatud ohud. Leostamiskatsete
jaoks on EGT Arbavere uurimiskeskuses (Palkoja baas, Arbavere, 45206 Lääne-Viru
maakond) ehitatud kaks 1 m3 mahuga veekindlat katseseadet, mis on pealt avatud.
Kummassegi katseseadmesse paigutatakse ca 1000 kg proovi, kuid detailid on veel
selgumas. Proovile peale sadanud ja sellest läbi voolanud vihmavesi kogutakse
leostumise dünaamika uurimiseks. Proovist teostatakse ka muud mõõtmised nagu pH,
elektrijuhtivus. Katseseadme ehitamise ajal, mis kestab 2-3 päeva viibib materjali
läheduses 3-4 inimest. Edaspidi võtab umbes 1-kuulise intervalliga (esimesel kuul iga
nädal) katseseadmest proove ja mõõdab vee omadusi 1 inimene. Laboriskaalal tehtud
väikeseskaalistest katsetest on teada, et analoogselt läbi viidud eksperimentide puhul ei
toimu materjalides radionukliidide rikastumist.
Kõigi tegevuste puhul järgitakse ohutusnõudeid, Eesti Geoloogiateenistuse sisekorra
eeskirju ning kiirguseksperdi soovitusi. Materjal hoiustatakse EGT Arbavere
2 (3)
uurimiskeskuse hoidlas vastavalt kiirguseksperdi aruande soovitustele. Leostuskatsed
kestavad vähemalt 2 aastat ning pärast eksperimenti ladestatakse graptoliitargilliit
vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse koostatud Graptoliitargilliidi käitlemise juhistele
(2020) 2.
3. kiirguseksperdi, meditsiinifüüsika eksperdi või kiirgusohutuse valdkonnas pädeva muu
isiku koostatud kiirgusohutushinnang, sealhulgas andmed radioaktiivse aine edasise
käitlemise kohta;
Taotlusele on lisatud kaasa aruanne koos lisadega Doosihinnang FIONA uuringu
fosforiidi ja graptoliitargilliidi proovi võtmisele ja hoiustamisele, mis on koostatud Siiri
Salupere (2024) poolt. Faili nimi: Lisa_1_Doosihinnang.zip. Pärast eksperimenti
ladestatakse graptoliitargilliit vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse koostatud
Graptoliitargilliidi käitlemise juhistele (2020) 2.
4. muud andmed, mis on vajalikud kiirgusohutuse hindamiseks.
Täiendavalt esitame kõige hiljutisemad proovide keemilise koostise analüüsid K, Th ja
U kontsentratsioonide kohta.
Faili nimi: LISA_2_Proovide_keemilised_analüüsid.xlsx.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Jürgenson
Asedirektor direktori ülesannetes
Lisa1: Doosihinnang.zip
Lisa 2: Proovide_keemilised_analüüsid.xlsx
2 https://egt.ee/media/158/download
3 (3)
Väljavõte proovide keemilisest analüüsist
Analüüsitud laboris ALS
OMAC Laboratories Limited
IDA Business Park
Dublin Road
Loughrea, Co. Galway, H62 PN80
Protokolli nr
ME-ICP06 ME-MS61r ME-MS61r
Proovi nimi Proovi tüüp Tulemuste kuupäev K2O Th U
Kaalu% mg/kg mg/kg
ALGR-01-01 graptoiliitargilliit 19.mai.25 5,86 13,25 181,5
ALGR-02-01 graptoiliitargilliit 19.mai.25 6,13 11,85 161
ALF-13-01 fosforiit 10.apr.25 0,25 2,51 24,5
ALF-17-01 fosforiit 10.apr.25 0,27 2,61 24,4
Arvutatud eeldatav Ra-226 aktiivsuskontsentratsioon
Arvutatud eeldatav
Proovi nimi Proovi tüüp Ra-226 (Mq/kg)
ALGR-01-01 graptoiliitargilliit 2242
ALGR-02-01 graptoiliitargilliit 1988
ALF-13-01 fosforiit 303
ALF-17-01 fosforiit 301
IAEA-TECDOC-1363
Guidelines for radioelement
mapping using gamma ray
spectrometry data