Geoloogilise uuringu loa esmataotlus T-L.MU/1029096

1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi PM KAUBANDUSGRUPP osaühing Taotluse koostaja kontaktisik Märt Piir Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Maavarauuringud OÜ Registrikood / Isikukood 14346587 Postiaadress Liiva tn 41-1, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 2 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Pahuvere IV Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 7.71 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0899 Viljandi vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Pahuvere Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number 836 Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid ühik Liiv, ehitusliiv Ehitus, teede ehitus 300 tuh m³ Kruus, Ehitus, teede ehitus 300 tuh m³ ehituskruus Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 10 Puuraukude arv 12 Uuringukaeveõõnte arv 12 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd proovid terastikulise koostise määramiseks, killustiku purunemiskindluse määramiseks, topotööd Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: PAHUVERE_IV_GULT_SELETUSKIRI_2025.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: GRAAF_LISA_1_PAHUVERE_IV_UURINGUPLAAN.asice Muud lisad Lisa 3: TEENINDUSALA.zip Lisa 4: GULT_VORM_PAHUVERE_IV.pdf  PM KAUBANDUSGRUPP OÜ PAHUVERE IV UURINGURUUMI GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUS Pahuvere liivamaardla, Viljandi vald, Viljandi maakond 2025 GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI 1. Lühike ülevaade uuringu eesmärgist, uuringuruumi teenindusalast ja selle ümbrusest PM Kaubandusgrupp osaühing taotleb geoloogilise uuringu luba (loa väljaandmise korral elektrooniliselt meiliaadressile [email protected] Pahuvere IV uuringuruumis (pindala 7,71 ha), mis jääb täies ulatuses senise Pahuvere liivakarjääri mäeeraldise alale (graafiline lisa 1), selle põhja tasemest (lamamist) sügavamale. Pahuvere liivakarjääris hakkab põhjaveetasemest kõrgemale jääv kaevandatav liivavaru lähiaastatel ammenduma ja põhjaveetasemest madalamale jääva liiva kaevandamisel kujuneb seniste geoloogiliste uuringute andmetele tuginedes liiga madal veekogu, mille sügavus vaid kohati ületab kahte meetrit. Joonisel 1 on esitatud väljavõte 2023. a markšeiderimõõdistuse läbilõikest, kus sinine horisontaalne joon markeerib põhjavee taset liivalasundis ja on näha, et veealuse liivakihi paksus on kohati väga väike. Selleks aga, et tehisveekogu ei hakkaks kinni kasvama, peab veekogu valdav sügavus olema üle kahe meetri. Selline nõue on seatud ka karjääri ala korrastamise tingimustes. Kuna seniste geoloogiliste uuringute käigus jäi liivalasund läbimata, st karjääri põhjast sügavamal liivalasund jätkub, siis kaevandatud ala hilisemaks korrektseks korrastamiseks piisava sügavusega veekoguks ja juba kaevandatud alale jääva liiva (maavara) maksimaalseks kadudeta kasutamiseks soovitakse uurida senisest varust sügavamale jäävat liivalasundit ja peale varu kinnitamist taotletakse luba selle kaevandamiseks. Senise Pahuvere liivakarjääri materjali (kruusasegust liiva) on edukalt kasutatud ja kasutatakse ka edaspidi piirkonna tsiviil- ja teede ehituses ning ka betooni täitematerjalina. Pahuvere II uuringuruumi teenindusala, sh Pahuvere liivakarjääri mäeeraldis asuvad Viljandi maakonnas Viljandi vallas eraomandis olevatel Rabi (katastritunnus 79702:003:0633), Rabi (katastritunnus 79702:003:0631) ja Rabipõllu (katastritunnus 79702:001:0086) maaüksustel. Lähiümbruses elamuid ei asu. Talumajapidamised (Männiku, Lipsu-Männiku, Ritsu, Uue-Soosaare, Rabi-Markuse, Palu) jäävad senise karjääri (taotletava uuringuruumi teenindusala) piirist 0,35 – 0,5 km kaugusele. Senine pikaajaline liiva kaevandamine Pahuvere liivakarjääris pole negatiivseid keskkonnamõjusid kaasa toonud ja karjääri tegevuse kohta pole Keskkonnaametile ka kaebusi laekunud. Karjääris on kaevandatud korrektselt, kohati on ka nõlvad juba silutud ja kamarduvad (foto 1) Joonis 1. Väljavõte 2023. a Pahuvere liivakarjääri markšeiderimõõdistuse läbilõikest. Nagu lõikelt näha, on mäeeraldise piiresse, põhjaveetasemest (markeeritud sinise horisontaaljoonega) madalamale jääva liivakihi paksus väike, aga mäeeraldise lamamist (karjääri põhjast) sügavamal liivakiht jätkub. Karjääri põhja tasemest madalamale jääva liivakihi uurimise ja varuna arvelevõtmise korral saaks selle kaevandamisel kujundada karjääri alale piisava sügavusega veekogu. Foto 1. Pahuvere liivakarjääris on kaevandatud korrektselt, kohati on nõlvad silutud ja juba kamarduvad. Foto Ranek Rohtla. Taotletavast teenindusalast lääne poole jääb kohalik Ritsu tee, lõuna pool kulgeb Mustla–Pahuvere maantee, mille äärde jääb 10 kV elektriliin. 10 kV elektriliin jääb ka Pahuvere liivakarjäärist ja ühtlasi taotletava uuringuruumi teenindusalast ida poole (graafiline lisa 1). Uuringuruumi teenindusalal ega lähiümbruses ei asu looduskaitsealasid ega kaitsealuseid üksikobjekte. Teenindusalale ei jää hooneid, kommunikatsioone ega muid tehnovõrke. 2. Varasem geoloogiline uuritus, maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad, lasumistingimused (sh kasuliku kihi ja katendi piirväärtused) ja kasutusvaldkonnad Taotletavast uuringuruumist kõrgemal asub Pahuvere liivakarjäär Pahuvere liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokkidega 1 aT ja 2 aT. Liivavaru on kinnitatud 2007. a geoloogilise uuringu põhjal (EGF 7918). Pahuvere liivakarjääri mäeeraldis asub Sakala kõrgustiku liustikujõelise tekkega põhja-lõunasuunalisel, lõuna poole laieneval seljandikul, mille piires jääb maapinna absoluutne kõrgus 111–119 m vahemikku, olles madalam edela- ja kõrgem kesk- põhjaosas. Pahuvere liivakarjääri piires on liivalasundit katnud lisaks mullakihile ka kohati 4 m tüsedune moreenpinnas, mis on kaevandamise käigus valdavas enamuses kooritud. Kasulik kiht (liustikujõelised setted) on esindatud valdavas enamuses keskteralise, kruusa ja veeriseid sisaldava liivalasundiga ja lääneosas ülipeeneteralise liivaga. Kruusaka liiva lasund on nii vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt ühtlane, horisontaalkihiline. Esineb õhukesi veeriselise kruusa vahekihte ja läätsi. Valdab peen veeris. Vaid harva esineb nii kristalliinse kui ka karbonaatse koostisega kuni 20 cm läbimõõduga munakaid. Kruusaka liiva lasundit pole reeglina läbitud. Vaid äärmises põhjaosas (puurauk Pa 13) moodustab liivale lamami saviliivmoreen. Kruusaka liiva lamami absoluutne kõrgus jääb valdavalt vahemikku 100–102 m. Lõunaosas on lamami absoluutne kõrgus ca 99 m ja põhja-loodeosas 103,4 m. Uuritud liivalasundist asub õhuke kiht veetasemest madalamal, kuid liivalasund sügavuse suunas jätkub. Näiteks Pahuvere II liivakarjääris, mis asub Mustla–Pahuvere maanteest lõuna pool, on liivalasundi keskmine paksus 16,5 m ja keskmiselt 9 m tüsedune liivakiht jääb põhjaveetasemest madalamale (EGF 8947) Pahuvere liivakarjääri liivalasundis on kruusaosakeste (>5 mm) keskmine sisaldus 27,1%, savi- ja tolmuosakeste (<0,005 mm) keskmine sisaldus 5,5% ja liiva keskmine peensusmoodul 2,3 (keskmiseteraline liiv). Analoogse koostisega materjal ilmselt jätkub ka senise karjääri põhja tasemest madalamal. Seni on Pahuvere karjääri liiva kasutatud peale jämepurdse materjali väljasõelumist edukalt betooni täiteliivana, samuti looduslikul kujul teede ehituses ja ehituses. Käesoleva uuringuga kavatsetakse selgitada Pahuvere liivakarjääri põhja tasemest madalamale jääva liivalasundi levikut, materjali kvaliteeti ja keskkonnatingimusi. Materjali kvaliteedist sõltuvad selle kasutusvõimalused. 3. Uuringumetoodika, keskkonnamõju, tööde kalenderplaan, jäätmekava vajadus Uuringumetoodika, aja- ja jäätmekava. Setendite uurimiseks kavatsetakse Pahuvere IV uuringuruumi teenindusalale rajada kuni 12 uuringupunkti (kaevandit või puurauku). Kasulikust kihist võetakse proovid materjali granulomeetrilise koostise määramiseks. Peale geoloogilise läbilõike kirjeldamist, proovide võtmist ja veetaseme mõõtmist kaevandid või puuraugud likvideeritakse (täidetakse pinnasega ja tihendatakse) ning ümbrus korrastatakse. Likvideerimise ja korrastamise kohta koostatakse akt, mille allkirjastab uuringu tegija ja maaomanik. Ala tunnistab korrastatuks Keskkonnaamet. Uuringuruumi teenindusala ja lähiümbrus (40 m ulatuses) mõõdistatakse topogeodeetiliselt ja koostatakse plaan mõõtkavas 1:1000. Välitööde tegemisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras puuragregaati ja ekskavaatorit. Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. Kuna kaevandid ja/või puuraugud likvideeritakse kohe peale proovide võtmist ja veetaseme mõõtmist, on välistatud uuringu negatiivne keskkonnamõju looduskeskkonnale. Uuringud toimuvad päevasel ajal nendega ei kaasne ülemäärast müra ega õhusaastet, mis mingilgi määral inimeste elukeskkonda ja tervist kahjustaksid. Geoloogiline uuring kuni kaevandamise loa taotluse koostamiseni planeeritakse läbi viia kahe aasta jooksul peale geoloogilise uuringu loa väljaandmist. Vastavalt Maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse võtmist, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kavandatava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Kaevanditest ja/või puuraukudest võetakse proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete uuringute läbiviimiseks. Proovidest üle jääv materjal tõstetakse kaevandisse või puurauku tagasi. Geoloogilise uuringu keskkonnamõjust. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 28 lõike 3 kohaselt peab uuringuloa taotluse seletuskiri sisaldama muuhulgas andmeid geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute ja nende vähendamise meetmete kohta. Keskkonnaministri 09.01.2020 määruse nr 1 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja geoloogilise uuringu loa taotluse esitamise kord, täpsustatud nõuded taotluse kohta, loa andmise kord ning taotluse ja loa andmekoosseis“ (edaspidi määrus nr 1) § 2 lõige üks täpsustab, et lisaks MaaPS § 28 lõikes 3 sätestatud andmetele esitatakse taotluse seletuskirjas uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute, sealhulgas vee, pinnase või õhu saastamise, müra, vibratsiooni ja selle ulatuse kirjeldus. Määruse nr 1 § 2 lõike 1 punkti 6 kohaselt tuleb uuringuloa taotluse seletuskirjas eraldi välja tuua, kas geoloogilisel uuringul on mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Geoloogilise uuringu käigus kasutatav tehnika (ekskavaator, puuragregaati kandev veok) peab olema läbinud tehnilise ülevaatuse, st et masinate tehniline seisund on kontrollitud ja vastab kehtestatud normatiividele. Tehnilise seisundi hindamisel lähtutakse 13.06.2011 vastu võetud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 39 „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ ja määrusest nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“. Müra. Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (Atmosfääriõhu kaitse seadus § 55 lg 2). Geoloogiline uuring viiakse läbi tööpäevadel päevasel ajal. Vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ on tööstusliku müra piirväärtus päevasel ajal elamu- ja rohealadel (II kategooria alad) 60 dB. Geoloogilisel uuringul kasutatava tehnika (diiselmootoril töötava ekskavaatori) müratase võib tootjatehaste andmetel ulatuda masinast (punktmüraallikast) ligikaudu 10 m kaugusel kuni 80 dB-ni. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb ning mürataseme alanemist arvutatakse järgneva valemi abil: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus: Lp2 – masina tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB; r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Alljärgnevas tabelis on esitatud mürataseme muutus sõltuvalt müraallikast tingimusel, et müratase müraallikast 10 m kaugusel on 80 dB. Kaugus punktmüraallikast, m Müratase, dB 100 60 200 54 300 50 400 48 500 46 Pahuvere IV uuringu puhul jäävad lähimad elamud 0,35 km kaugusele, st piisavale kaugusele, et kavandatava uuringuga kaasnev lühiajaline müra sealset elukeskkonda negatiivselt ei mõjuta. Õhusaaste. Tehnilise ülevaatuse käigus mõõdetakse masinate mootorite poolt tekitatavate heitgaaside koostist ja kogust ning ülevaatuse läbimiseks peavad need vastama Euroopa Liidus kehtestatud piirnormidele. Uuringu läbiviimiseks kasutatakse tehnilise ülevaatuse läbinud ekskavaatorit ja veokit. Kuna uuritav pinnas on looduslikult niiske, siis täiendavat õhusaastet (tolmuheidet) ei teki kaevandite ja puuraukude rajamisel ega likvideerimisel. Vibratsioon, valguse, soojuse, kiirguse ning lõhna reostus. Geoloogilise uuringuga vibratsiooni ei kaasne – ei viia läbi lõhkamisi. Tulenevalt töötervishoiu nõuetest, on tehnikale (kasutatavale ekskavaatorile) seatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust geoloogilise uuringuga ümbruskonnale ei kaasne. Uuringu mõju pinnasele ja põhjaveele. Geoloogilise uuringu välitöödel kasutatav tehnika on korras (läbinud tehnilise ülevaatuse), uuringu käigus ei kasutata keskkonda reostavaid aineid – seega ei ole võimalik geoloogilise uuringu käigus vee ega pinnase saastumine. Uuringutega ei kaasne katsepumpamisi – põhjaveetaset ei mõjutata. Geoloogilise uuringu mõjust Natura 2000 võrgustiku ja rohevõrgustiku aladele. Natura 2000 võrgustiku lähim, Muti maastikukaitsealal asuv loodusala jääb uuringuruumi teenindusalast 3,7 km kaugusele edela poole. Arvestades geoloogilise uuringu negatiivse mõju puudumist juba lähiümbrusele, puudub uuringul igasugune puutumus Natura võrgustiku alaga. 29.05.2025 Koostaja: Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/ Maavarauuringud OÜ juhatuse liige, diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener Tellija: Märt Piir /allkirjastatud digitaalselt/ PM Kaubandusgrupp osaühingu juhatuse liige [email protected] tel 53400524  Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000 79702:003:0530 79702:003:0633 Rabi Ku Lipsu ke se -R i tsu Pa 13 tee 116,37 L4  3,2 4 7,3 Pahuvere IV 601100 84.9 uuringuruumi 6450500 Pa 22 teenindusala 115.6 79702:001:0701 Soosaare 115,97 2,5 5 Pahuvere Pa 12 79702:001:0087 12,5+ 115,67 79702:001:1262 Pa 14 Plokk 1 aT Laanso Marjamäe 1,2 3 e 117,17 Ritsu te 13,8+ 4,2 79702:003:0633 10,8+ Rabi 6450400 Pahuvere liivamaardla 122.3 LEPPEMÄRGID 2 Är 601300 1 Pa 17 1 ma Pahuvere liivakarjäär Pa 16 115,37 2 79702:001:0087 Pa 15 118,07 2,5 Pahuvere IV uuringuruumi 79702:001:0086 Katastriüksuse tunnus, j 118,37 14 Pa 18 3,2 12,5+ 79702:001:0041 Marjamäe K7 115,07 0,3 14,7+ 116,27 2,5 11,8+ 6 Kääriko teenindusala piir, Rabipõllu lähiaadress, piir 0,3 12,5+ 117.1 2,5 Plokk 4 aT nurgapunkt, nr Pahuvere liivamaardla 79702:001:0086 4 3 Är 106.4 Rabipõllu Pa 11* piir ülevaatekaardil m Pa 19 117,57 95.8 Pahuvere liivamaardla a Plokk 115,97 1,0 Plokk 3 aT 7 Kavandatud kaevandi/puuraugu j 0,2 Pa 10 2 aT 14,0+ Pahuvere II liivakarjäär Alus: Eesti Baaskaart, leht 5413, 5431 ploki piir, ploki nr ja 14,8+ Pa 20 114,27 1 aT orienteeruv asukoht 13 113,97 0,3 8 79702:001:1011 varu kategooria 600700 14,7+ Pa 21 1,5 K-3 13,5+ 114,57 Tinni 114,27 1,0 Pa 15 Senine uuringupunkt, nr 6450200 0,2 9 14,0+ Pahuvere IV uuringuruumi teenindusala Mäeeraldise Mäeeraldise 10 ntee 79702:003:0632 118,37 Suudme abs. kõrgus, m maa 79702:003:0631 1,2 11 e Rabi nurgapunktide koordinaadid L-EST 97, m piir teenindusmaa piir ver K-2 Rabi 114,17 12 ahu 0,3 Kattekihi paksus, m 0,3 tla-P Nr X Y 1,2 Mu s 14,7+ Kasuliku kihi paksus, m 79702:001:0771 Uue-Kuivati 1 6450365.91 600902.16 Maantee kaitsevööndi Elektriõhuliin kaitsevööndiga 0m 200 m 79702:001:0311 2 6450380.15 600930.79 piir Männikupõllu 3 6450431.45 601054.42 PAHUVERE IV UURINGURUUMI TEENINDUSALA PLAAN 4 6450535.72 601163.66 M 1:5000 Graafiline lisa 1 5 6450462.07 601316.58 6 6450339.43 601151.08 Töö: Pahuvere IV geoloogilise uuringu loa taotlus Töö nr 25-867 7 6450281.67 601173.42 8 6450243.44 601083.88 0 50 100 200 m 9 6450208.02 600989.38 Asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pahuvere liivamaardla 10 6450191.97 600947.34 Tellija: PM KAUBANDUSGRUPP osaühing; Männi tn 17, Valga linn Tellija esindaja: Märt Piir 11 6450181.71 600919.21 Valga maakond 68208; e-mail: [email protected]; tel. 53400524 12 6450171.45 600892.73 13 6450227.55 600836.79 MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Mai 14 6450351.52 600873.53 Liiva 41, 50303, Tartu 2025 Koostas dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere, e-mail: [email protected] Pindala 7,71 ha Allkiri: ja toimetas: tel. 5104753  GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE VORM 1. Taotleja 1.1. Nimi: PM KAUBANDUSGRUPP osaühing 1.2. Äriregistri kood / isikukood 1.3. Aadress: Männi tn 17, Valga 10210359 linn, Valga maakond 68208 2. Maardla 2.1. Maardla nimetus: Pahuvere liivamaardla 2.2. Maardlaosa nimetus: - 2.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi number: 836 3. Uuringuruum 3.1. Nimetus: Pahuvere IV 3.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pahuvere küla 3.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha: 7,71 4. Maavara 4.1. Maavara nimetus: liiv, kruus 4.2. Maavara kavandatavad kasutusalad: ehitus, teede ehitus 4.3. Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid ja ühik; 300 tuh.m3 keskmine aastatoodang koos kadudega ja ühik: 20 tuh.m3 5. Uuringu 5.1. Ettevõtja nimi: Maavarauuringud OÜ teostaja 5.2. Äriregistri kood: 14346587 5.3. Aadress: Liiva tn 41, Tartu 50303 6. Uuringu 6.1. Maavara uuringu lähteülesanne iseloom ja maht tarbevaru uuring [X] reservvaru uuring [ ] täiendav uuring [ ] 6.2. Uurimissügavus, m: kuni 10 6.3. Puuraukude arv: kuni 12 6.4. Uuringu kaeveõõnte arv: 12 6.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd: veetaseme mõõtmine uuringupunktides 6.6. Geofüüsikalised tööd: - elektromeetria, km gravimeetria, km 6.7. Muud sihtotstarbelised tööd (proovid katsetused jne): topogeodeetiline mõõdistamine, proovid materjali terastikulise koostise, kruusa puhul ka purunemiskindluse (LA katse) määramiseks 6.8. Ajutiste ehitiste loetelu: pole 6.9. Loa taotletav kehtivusaeg: viis aastat 7. Lisade loetelu 7.1. Kaevandamisjäätmekava maapõueseaduse § 28 lõikes 5 sätestatud juhul [-] /allkirjastatud digitaalselt/ Loa taotleja: Märt Piir PM KAUBANDUSGRUPP osaühingu juhatuse liige