Keskkonnakaitseloa esmataotlus T/KL-1029393

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1029393 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi AS Tariston Kontaktisik Kauri Kiiman Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Käesolevaga taotleb Tariston AS Kaisma kruusakarjääris maavara kaevandamiseks keskkonnaluba 15 aastaks. Maavara kasutatakse tee- ja üldehituses. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Tariston AS (edaspidi taotleja) taotleb keskkonnaluba Kaisma kruusakarjääri mäeeraldisele. Põhja- põhjendus Pärnumaa maakonnas Kaisma uuringuruumis viidi 01.03.2025. a. seisuga läbi geoloogiline uuring, mille alusel on arvele võetud täitekruusa aktiivse tarbevaru plokk 4 ja madalamargilise ehitusdolokivi plokid 2 ja 3 aT. Keskkonnaloa taotlemise eesmärk on tagada taotleja põhitegevuseks vajalik ressurss. Käesolev taotlus on suunatud täitekruusa aktiivse tarbevaru plokk 4 kasutusele võtule. Taotletav Kaisma kruusakarjäär asub 2,6 km kaugusel läänes Rail Baltic trassikoridorist. Taotletavast ala lähipiirkonnast läbib tulevase Via Baltica trass Tallinn-Pärnu-Ikla trass (Via Baltica), mis viiakse vastavusse I klassi maanteele esitatavatele nõuetega Rapla maakonnas lõigul km 44,0 – 92,0. Antud lõigu ehitamisel kaasneb piirkonnas ehitusmaavarade vajaduse kasv. Objekt asub taotletavast Kaisma kruusakarjäär ca 17 km kaugusel lääne suunal. Taotletava ala kasutuselevõtt võimaldab oluliselt vähendada tulevaste taristuprojektide materjali transportimisega kaasnevaid kulutusi. Seega on oluline, et taristuobjektide varustamisel täitematerjalidega kaalutakse eelisjärjekorras karjääride kasutamist, mis asuvad lõpptarbijale kõige lähemal. Eelnevast tulenevalt tagab Kaisma kruusakarjäär varu taotleja ressursikindluse taotletava ala piirkonnas. Tegevusega kaasneda võivate Seletuskiri ptk. 6 keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Kaisma kruusakarjäär Aadress Maardla, Kaisma küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond Territoriaalkood 2545 Katastritunnus(ed) 63801:001:0220 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6505629, Y: 543278 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Maardla (63801:001:0220). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond 0638 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 590 Maardla nimetus Kaisma Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara dolokivi Mäeeraldise nimetus Kaisma kruusakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 5.07 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 6.17 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 17 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 17 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve tee- ja üldehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 8 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 4 plokk 1206 - täitekruus aT - aktiivne tarbevaru 90.70 tuh m³ 01.03.2025 Tegevusala andmed 2/6 Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1206 - täitekruus 88.10 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Tariston AS Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/519011 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 27.07.2026 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne(varu seisuga 01.03.2025) Geoloogiafondi number 47171 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-5/25-41 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 21.04.2025 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Gr._lisa_1_Maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Gr._lisa_2_Geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Gr._lisa_3_Korrastatud_ala_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Kaisma_kruusakarjaari_KLT_seletuskiri.asice Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: 13_525_41_17.04.2025_Korraldus__1_.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: Aruanne__Kaisma__01.03.2025_1_.asice 3/6 GIS ja CAD failid Lisa 7: Maeeraldise_teenindusmaaruumikuju.dgn Lisa 8: Maeeraldise_ruumikuju.dgn Lisa 9: isojooned_ploki_4_aT_lamam_EH.dgn Lisa 10: isojooned_maapind_EH.dgn.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Mäenduslikud tingimused taotletavas Kaisma kruusakarjääris kaevandamiseks on soodsad. Mäeeraldisele on hea ligipääs, kuna karjäär külgneb kahest lammutustööde kirjeldus küljest kohalike teede Järve tee (tee nr 2760011), Silla tee (tee nr 2760013) ja Krahvi teega (tee nr 2760012). Olemasolevatel teedel on ühendus Rapla- Järvakandi-Kergu tugimaanteega (27). Katendiks on kasvukiht paksusega 0,1 - 0,5 m (keskmine 0,3 m). Kasuliku kihi kogupaksus on keskmiselt ~1,8 m. Kasuliku kruusakihi lasum jääb 49,5 - 51,6 m abs kõrgusele, olles tõusuga lõuna suunas. Katendiks on muld (kasvukiht). Katendi maht mäeeraldisel on 17 tuh m3. Karjääri avamisel tuleb vastavalt mäetööde etappidele mäeeraldiselt raadata mets, vajadusel juurida kännud ning seejärel koorida katend. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult ning ladustada mäeeraldisel ja selle teenindusmaal. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada kaevandatud ala täitmiseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit. Varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele ning transporditakse karjäärist välja. Vajadusel toimub eelnevalt materjali töötlemine. Konkreetne kaevandamise tehnoloogia ja selleks kasutatavad masinad määratakse kaevandamise projektiga, mis koostatakse peale keskkonnaloa väljastamist. Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Taotletav Kaisma kruusakarjäär mäeeraldise teenindusmaa pindalaga 6,17 ha, sh mäeeraldis pindala 5,07 ha asub Kaisma külas Põhja-Pärnumaa vallas Pärnu maakonnas. Mäeeraldis asub kinnistul Maardla (63801:001:0220), mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium ja volitatud asutuseks Maa- ja Ruumiamet. Ala piirneb põhja suunas katastriüksustega Nutumetsa (27601:001:0087), Paju (27601:001:0109), ida suunas katastriüksusega Kandimaa (27601:001:0021), lõuna suunas katastriüksustega 2760011 Järve tee L1 (92901:001:0275) ja Järve tee (63801:001:0452) ning lääne suunas katastriüksustega Krahvi terviserada (27601:001:0187) ja Krahvi prügila (27601:001:0188). Kaisma kruusakarjääri lõunapiirist ~3 m kaugusel paikneb avalikus kasutuses olev kohalik Järve tee (nr 2760011). Ala kirdeosast ~2 m kaugusel asub avalikus kasutuses olev kohalik Silla tee (nr 2760013), millelt hargneb kohalik Krahvi tee (nr 2760012), mis jääb taotletava ala läänepiirist ~3 m kaugusele. Kaisma üldplaneeringu punkti 2.12.3. kohaselt kehtestatakse kohaliku tee kaitsevööndi laiuseks 30 meetrit tee teljest. Seega antud juhul peaks arvestama tee kaitsevööndiga 30 meetrit (Lisa 1). Taotletav ala ei paikne tiheasustusega alal. Ala ~500 m raadiusese jääb kokku seitse majapidamist. Lähim asub taotletavalae alale ~150 m edelas kinnistul Nurga (63801:001:0558). Kaisma kruusakarjääri lääneosas asub geodeetilise võrgu punkt Kaisma (vid tunnus 34532). Nimetatud geodeetilise võrgu punkti (GPA ID 34532) võib tulevikus likvideerida ja selle asendamine ei ole vajalik (Lisa 2). Kaisma kruusakarjääri mäeeraldisest ~165 m kaugusel lõunas paikneb elektriõhuliin alla 1 kV 108918LK (vid tunnus M8819246). Taotletav Kaisma kruusakarjäär ei kattu looduskaitse ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Kaisma kruusakarjäär paikneb kunagise Krahvi karjääri põhjapoolsel mäeeraldisel. 2014. a OÜ Eesti Geoloogiakeskus koostatud „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride revisjon Lääne-Eestis“ aruande järgi on maavara kaevandatud taotletava ala kesk- ja idaosas ~3,8 ha suurusel alal osaliselt dolokivi lasumini ning ala on jäetud korrastamata. Ala maapinna reljeef on ebatasane. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 49 - 53 m. Kaisma kruusakarjäär kattub osaliselt maavarade registris arvel oleva Kaisma dolokivimaardla (registrikaart nr 590) aktiivse reservvaru plokiga 1 ja täielikult madalamargilise ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru plokiga 3 ja aktiivse reservvaru plokiga 2. Alast ~2,1 km kaugusele kirdesse jääb Sohlu kruusamaardla (registrikaart nr 969), millel paikneb Osaühing Eesti Killustikule kuuluv Sohlu kruusakarjääri mäeeraldis (keskkonnaluba nr KL-515217, kehtiv kuni 31.12.2028). Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Kruusa kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine. Kaisma kruusakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. 4/6 Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator, kallur. Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud. Ekskavaatorite, buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Lähimad elumajad jäävad katastriüksustele Nurga (63801:001:0558), Silla (27601:001:0080) ja Paju (27601:001:0108). Talu õuealad jäävad mäeeraldise piirist 150-300 m kaugusele. Müraleviku määramiseks on kasutatud müra kaardistamise tööriista NoiseTools (ISO9613-2:2024). Mürakaardi koostamisel on arvesse võetud kolme müraallikat, kus iga müraallika müratase on määratud ekskavaatorist 15 meetri kaugusel mõõdetud väärtuse alusel – 82 dB(A). Kaardile on märgitud kolm vastuvõtupunkti, üks iga lähima kinnistu kohta. Karjääri teenindusmaale on kavandatud müratõkkevall ning kaardi koostamisel on kasutatud haljastuse filtrit, mis arvestab karjääri ümbritsevat puude ja põõsaste olemasolu ning reljeefi liigestatust. Mürakaardi analüüsi tulemusel selgub, et müratase lähimate kinnistute suunal jääb vahemikku 14–19 dB, mis on oluliselt alla päevastele ja öistele keskkonnamüra piirväärtustele. Kõrgeim müratase 80+ dB jääb vaid karjääri tööalale ning ei ulatu elamupiirkondadeni. Tuleb ka meeles pidada, et mudeldatud olukorra puhul töötavad masinad kõige piiriäärsemas alas, mis on ajutine olukord. Seega võib eeldada, et müratase lähimate kinnistute juures, ei ületa lubatud maksimaalset mürataset. Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus kruus niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Kruusa ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 8 tuh m3 korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,009 t ja PM10 osakeste heitkogus 0,004 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas Kaisma kruusakarjääri on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet. Taotletavas Kaisma kruusakarjääris on kogu varu veepealne, millest tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele. Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda, on diiselkütuse või õli leke masinatest. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Taotletavas Kaisma kruusakarjääri on kaevandamine majanduslikult otstarbekas ning sellest tulenevalt tuleb loa andjal eelnevalt kaaluda antud asukoha väärtuslike alade säilimist võrreldes maavara kasutusele võtmisega, sh kaevandamisega kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning vajadusel rakendatavaid leevendusmeetmeid. Kaisma kruusakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis-jäätmekava. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. 5/6 Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Põhja- Pärnumaa vallavalitsuse kooskõlastus tee osas Lisa 11: Lisa_1.pdf Geodeetilise märgi kooskõlastus Lisa 12: Lisa_2._Maa__ja_Ruumiameti_10.03.2023_kiri.pdf Kaisma kruusakarjääri graafika Lisa 13: Kaisma_kruusakarjaari_graafika.asice 6/6  50 . 86 51.78 49 Kr . 82 2 .8 50 48.78 49 1 .5 50.66 50 .01 49.29 6 505 800 50.72 50.33 49 48.74 Silla 51.56 .70 49 27601:001:0080 1' I 50.00 Ep-1 50,21 0,19 1 50.78 51.00 49.70 50 0,93 49,09 49.98 51 2,09 49.69 19' 47,00 2,82 52.14 Nutumetsa 49.67 44,18 27601:001:0087 49. 50.58 51 91 49.36 Kaisma dolokivimaardla 52 50 2 50.98 50.23 5 ' 3 N I 49.66 5 I 50.73 50.24 15 50.92 49.93 50.46 51 50. 50.81 K-4/25 0,1 18' 23 50,33 5 1,1 0 K-3/25 0 49.58 52 50.24 0 49,13 5 0,3 5 49,83 1,0 48,53 Kr 5 0 .0 4 94 .8 4 50. 2 50.52 5 Paju 29 8 .5 51.88 50.40 51.05 50 50.44 50.72 Plokk 1 aR 27601:001:0109 51 50. 52 2' 2 22 . 65 38 50.73 51. 14 ' 50.57 49.43 I 50.48 I I 96 50.73 85 54 . 17' . 6 505 700 52 54. 50. 50.90 Krahvi prügila 80 44 52.32 50.88 51.95 27601:001:0188 52 50.70 Kaardileht nr 6312 Järvakandi 50. . 82 55 50 50.97 47 .88 50 50.73 53 1 51 52.31 51.00 5 50.70 54. 16' 65 52 52.54 50.95 49.36 93 . 51.22 50. 44 1 50. 5 51.63 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 68 551 .5 Plokk 4 aT 3' 3 51. 52.05 50.65 50.57 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 23 Plokk 3 aT 50.70 51 Kr 50.62 52 03 . 15 1. 5 Plokk 2 aR K-6/25 Nr X Y Nr X Y 52 0,3 62 50.74 51,15 . 1 6 505 773,21 543 156,60 1' 6 505 780,77 543 126,07 52 1,9 52. 514 .0 52.53 Plokk 1 aR 48,95 Ep-2 0,30 49.64 12 50.19 50 50.74 52. 90 50.77 50.66 49,33 0,01 2 6 505 703,80 543 436,96 2' 6 505 703,80 543 436,96 49,02 2,02 3 6 505 666,70 543 485,37 3' 6 505 666,70 543 485,37 15' 13 52.23 2,82 39 25-81 47,00 Põld . 50.88 4 6 505 507,25 543 360,88 4' 6 505 483,96 543 342,70 51 5 50.59 Maardla 5 44,18 1 1 1 49.88 79 52.45 63801:001:0220 5 5 6 505 515,04 543 336,01 5' 6 505 497,17 543 304,70 Plokk 4 aT . Kaisma 52 52 49.26 .08 6 6 505 528,52 543 300,91 6' 6 505 523,34 543 247,72 52. 51 14' 12 Plokk 3 aT PA-1/25 50 48 50.66 0,10 K-2/25 50 . . 3 7 6 505 548,92 543 258,34 7' 6 505 534,16 543 223,79 51 51,18 0,3 2 52.11 52.54 2,05 51,08 Plokk 2 aR 49,03 48,98 1,8 50 50.19 49.82 8 6 505 558,63 543 237,19 8' 6 505 536,17 543 214,03 50 50.53 50.55 52.84 50.95 2,03 51 . 14 47,00 . 5 50 76 2. 15 2,82 9 6 505 562,86 543 219,12 9' 6 505 536,87 543 207,65 44,18 50.36 5 1 0. 38 .5 10 6 505 572,58 543 198,52 10' 6 505 550,17 543 180,89 50 53. 49.96 52. 49.31 08 11 6 505 579,73 543 196,66 11' 6 505 559,76 543 173,35 35 50. 51.06 6 505 600 59 51 12 6 505 626,97 543 194,84 12' 6 505 573,51 543 169,70 Krahvi terviserada 13' 50.43 51.61 543 100 543 500 50.84 27601:001:0187 51 50.15 50.04 13 6 505 642,77 543 192,65 13' 6 505 597,42 543 167,90 52. 14 6 505 708,15 543 172,00 14' 6 505 626,59 543 167,45 50. 50 78 Kr 76 52 51.80 51 50.49 15 6 505 746,26 543 164,38 15' 6 505 643,99 543 164,42 50.78 49.77 11 16' 6 505 678,53 543 152,19 52 50.95 52. 1 50. 45 5 53.08 12' Plokk 1 aR Pindala 5,07 ha 17' 6 505 703,19 543 144,56 75 52. 53 50.41 78 10 18' 6 505 742,77 543 136,43 53 5 52.98 50.45 51 2. 0 49.71 8 Ep-4 0,42 19' 6 505 773,05 543 128,56 5 52,35 5 2. 57 2,20 2 49,73 52.73 Kandimaa pi 50.38 11' 2,73 9 nn 47,00 50.88 27601:001:0021 2,82 Pindala 6,17 ha 44,18 .73 52 K-1/25 0,5 8 52.16 52,12 52.04 49.60 K 2,0 52 10' r 49,62 7 49.48 52.60 52.18 52 2760013 Silla tee II 63801:001:0452 52.10 51.67 51.91 Nurga 9'8' 51 51.80 52 0 .81 5 51 63801:001:0558 68 . 52 .65 7' . 83 51.92 50.41 0 50 100 m 52 L1 51.15 6 49.87 Märkused: 52.86 ee5 8t 6' e.7 7 51.45 51 . 7 51 49.61 rv 5 .8 2 2 0 2 0 5 51 9 . 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 1 82 Jä 51: Jär 1 00 ve t 51.69 5 50.77 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 01 1: ee 0 Jäägri A 49.73 6 90 51 K-5/25 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 29.01.2025. 27 92 92901:001:0173 .82 0,3 50.19 6 505 500 51 . 87 51,82 1,9 4 4. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 49,62 543 200 51.02 543 300 543 400 50.64 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 5' 5 5 1 1 . . 9 9 4 2 51.80 50.42 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 30.01.2025); 50.96 Ep-3 50.70 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 16.01.2025); I 52,04 0,30 I I 51.98 49,71 2,03 5 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 16.01.2025); 4' 1. 98 I 1 47,00 2,71 ' 50.84 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 51 51.68 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 16.01.2025); 44,18 2,82 51. 64 - Klaasidolomiitide otsingu- ja revisjonitööde aruanne, (Geoloogia Valitsus, 1981, EGF 3878). 1' 50.89 50.35 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 50.48 7. Plokkide 2 aR ja 3 aT vahepiir asub abs kõrgusel 47,0 m. Kruusa-liiva varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 8. Ploki 2 aR lamam asub abs kõrgusel 44,18 m. Dolokivi varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu PA-1/25 Puuraugu nr 0,10 Katendi paksus, m Kaisma dolokivimaardla piir (asendiplaanil) 51,18 Suudme abs kõrgus, m Kaisma kruusakarjäär 2,05 Ploki 4 aT kasuliku kihi paksus, m Mäeeraldise plaan Maardla 49,03 Mäeeraldise lamami (Ploki 4 aT) abs kõrgus, m Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 2,03 Ploki 3 aT kasuliku kihi paksus, m Põhja- Pärnumaa vald, Pärnu maakond 63801:001:0220 47,00 Ploki 3 aT lamami abs kõrgus, m 2,82 44,18 Ploki 2 aR kasuliku kihi paksus, m I I' Geoloogilise läbilõike joon Ploki 2 aR lamami abs kõrgus, m Loa omanik Tariston AS Graafiline lisa 2/3 51 Maapinna samakõrgusjoon, m K-1/25 Kaevandi nr Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, 0,5 Katendi paksus, m 52,12 Suudme abs kõrgus, m Tallinn, 10149 4 2,0 Ploki 3 aT kasuliku kihi paksus, m 1 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m 49,62 [email protected] Mõõtkava 1 : 1000 Ploki 3 aT lamami abs kõrgus, m Kaisma 25-81 Geodeetilise märgi asukoht, nimi ja kaitsevöönd 1981. a uuringu puurauk, EGF 3878 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tauri Põldema Koostas Kuupäev 25.06.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Korrastamisel jäetava nõlva alumine kontuur Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5219 /Allkirjastatud digitaalselt/  NW Läbilõige I-I' SE m m 55 55 ee L1 Kandimaa 0275 Maardla 27601:001:0021 ve t 54 54 63801:001:0220 001: Kasvukiht 2760011 Jär 53 53 92901: K-5/25 Krahvi prügila 51,82 52 27601:001:0188 PA-1/25 K-2/25 52 Tagasitäide 51,18 51,08 0,3 K-2-1 K-5-1 K-4/25 4 51 0,1 Kr.29,0 Kr.32,6 51 1, 50,33 0,3 St.13,8 St.4,5 Kruusakas liiv 1: 0,1 Plokk 4 aT TL EL (fr 2...64 mm 25<>35%) 1: K-4-1 1,7 50 1,0 50 1, Kr.60,2 K-2-2 K-5-2 Kruusakas savikas liiv 4 St.12,6 Kr.28,2 Kr.43,0 2,2 (fr 2...64 mm 25<>35% ja TK St.8,0 St.16,8 49 2,15 49 1,2 TL TK fr 0,063 mm > 10%) 2,1 1-1 okk 1 aR 48 48 Kruus Plokk 3 aT LA 36 F 1,8 (fr 2...64 mm >35%) 47 47 4,5 Savikas kruus (fr 2...64 mm >35% ja 46 46 Pl fr 0,063 mm > 10%) 1-2 Plokk 2 aR LA 34 45 F 1,5 45 Biohermne / murenenud dolokivi 44 7,0 44 Plokk 1 aR 43 43 Mäeeraldise piir SW Läbilõige II-II' NE Mäeeraldise teenindusmaa piir m m 2760013 Silla tee Kruusa/liiva varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 54 63801:001:0452 54 Maardla Dolokivi varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) 63801:001:0220 Maardla 53 K-1/25 53 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 63801:001:0220 52,12 PA-1/25K-2/25 Nutumetsa 1:1,4 Kaevandamisel jäetava nõlva nõlvus 52 K-1-1 52 51,18 51,08 27601:001:0087 1:1,4 vastab kaldele 35° 0,5 Kr.43,4 St.8,1 K-2-1 51 0,1 Kr.29,0 51 EK 1: 0,3 St.13,8 K-3/25 1,5 1, K-1-2 TL 49,83 4 50 Kr.42,5 Plokk 4 aT 1,0 K-2-2 50 2,5 St.8,8 0,3 K-3-1 Kr.28,2 4 EK 1, 2,7 St.8,0 Kr.53,9 K-1/25 Kaevandi nr 49 2,15 49 1: TL St.13,8 52,12 Suudme abs kõrgus, m 2,1 TK 1-1 1,3 K-1-1 Proovi number 48 LA 36 Plokk 3 aT 48 Sügavus maapinnast, m 0,5 Kr.43,4 Kruusa sisaldus (fr>31,5 mm), % okk 1 aR F 1,8 St.8,1 Savi- ja tolmusisaldus (fr<0,063 mm), % PA-1/25 Puuraugu number EK EL - ehitusliiv 47 47 51,18 Suudme abs kõrgus, m 1,5 TL - täiteliiv 4,5 Proovitud intervall, m TK - täitekruus 0,1 46 46 2,5 1-2 Plokk 2 aR Pl LA 34 2,7 Kaevandi sügavus, m 45 F 1,5 45 44 44 2,15 7,0 Plokk 1 aR 1-1 Füüsikalis-mehaaniliste katsete proov ja proovi number 43 43 LA 36 Killustiku purunemiskindlus LA katsel (kaalukadu, %) F 1,8 Killustiku külmakindlus (kaalukadu, %) 4,5 Sügavus maapinnast, m SW Läbilõige III-III' NE m m ee L1 Proovitud intervall, m 54 54 0275 ve t 001: 53 Maardla 53 7,0 Puuraugu sügavus, m 0 50 100 m 2760011 Jär K-5/25 Paju 63801:001:0220 27601:001:0109 51,82 Märkused: 92901: 52 K-6/25 52 0,3 51,15 K-5-1 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 51 Kr.32,6 51 St.4,5 0,3 K-6-1 2. Plokkide 2 aR ja 3 aT vahepiir asub abs kõrgusel 47,0 m. 1: EL Kr.25,8 1, 3. Ploki 2 aR lamam asub abs kõrgusel 44,18 m. 1,7 St.11,2 Plokk 4 aT 4 50 50 1,4 K-5-2 TL 4. Varasemate uuringuandmete alusel veetase abs kõrguse vahemikus 42,0 - 47,0 m. 1,6 1: Kr.43,0 5. Kasutatud: 2,2 K-6-2 49 St.16,8 49 TK Kr.33,9 - 2025. a Kaisma uuringuruumi geoloogilised läbilõiked 2,2 St.14,2 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 25/5112). TL 48 Plokk 3 aT 48 okk 1 aR 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 47 47 Kaisma kruusakarjäär Geoloogilised läbilõiked 46 46 I-I' ... III-III' Põhja- Pärnumaa vald, Pärnu maakond Pl Plokk 2 aR 45 45 Loa omanik Tariston AS Graafiline lisa 2/3 Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, 44 44 Tallinn, 10149 H 1 : 1000 Mõõtkava Plokk 1 aR [email protected] V 1 : 100 43 43 Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 25.06.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5219 /Allkirjastatud digitaalselt/  50 . 86 51.78 49 Kr . 82 2 .8 50 48.78 49 1 .5 50.66 50 .01 49.29 6 505 800 50.72 50.33 49 48.74 Silla 51.56 .70 49 27601:001:0080 1' 50.00 1 50.78 51.00 49.70 50 49.98 51 49.69 19' 52.14 Nutumetsa 49.67 27601:001:0087 49. 51 49.36 91 52 50 49 50 Kaisma dolokivimaardla 2 50.23 5 3 49.66 5 15 N 50.24 49.93 50.46 50. 50.81 18' 23 9 5 4 0 49.58 50.24 50 50 Kr 5 0 .0 4 94 .8 4 50. Paju 29 50.40 51.05 50.72 50.44 49 Plokk 1 aR 27601:001:0109 50 51 50. 2' 2 65 50.73 14 49.43 96 54 . 17' 6 505 700 54. 50. Krahvi prügila 80 44 27601:001:0188 50. 55 50.97 47 50 50.73 4 Kaardileht nr 6312 Järvakandi 52.31 9 54. 16' 65 49.36 50. 68 49 551 .5 3' 3 51. 23 Plokk 3 aT Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa Kr 52 . 15 Plokk 2 aR koordinaadid piiripunktide koordinaadid 52. 514 .0 Plokk 1 aR 49.64 12 50.19 Nr X Y Nr X Y 50 52. 90 51 50 1 6 505 773,21 543 156,60 1' 6 505 780,77 543 126,07 15' 13 49 50.03 Põld 2 6 505 703,80 543 436,96 2' 6 505 703,80 543 436,96 5 Maardla 1 3 6 505 666,70 543 485,37 3' 6 505 666,70 543 485,37 Kaisma 52.45 63801:001:0220 52 49.26 4 6 505 507,25 543 360,88 4' 6 505 483,96 543 342,70 52. 14' 12 Plokk 3 aT 50 48 5 6 505 515,04 543 336,01 5' 6 505 497,17 543 304,70 .51 52.11 Plokk 2 aR 49.82 6 6 505 528,52 543 300,91 6' 6 505 523,34 543 247,72 50.55 52.84 7 6 505 548,92 543 258,34 7' 6 505 534,16 543 223,79 8 6 505 558,63 543 237,19 8' 6 505 536,17 543 214,03 53. 52 49.96 52. 49.31 08 9 6 505 562,86 543 219,12 9' 6 505 536,87 543 207,65 35 50. 6 505 600 59 10 6 505 572,58 543 198,52 10' 6 505 550,17 543 180,89 Krahvi terviserada 13' 543 100 543 500 27601:001:0187 50.04 11 6 505 579,73 543 196,66 11' 6 505 559,76 543 173,35 12 6 505 626,97 543 194,84 12' 6 505 573,51 543 169,70 52. 50. 50 78 Kr 76 13 6 505 642,77 543 192,65 13' 6 505 597,42 543 167,90 52 50.49 51.80 49.77 11 14 6 505 708,15 543 172,00 14' 6 505 626,59 543 167,45 52. 50. 45 53.08 15 6 505 746,26 543 164,38 15' 6 505 643,99 543 164,42 12' Plokk 1 aR 75 52. 16' 6 505 678,53 543 152,19 53 78 10 53 52. 051 49.71 08 5 Pindala 5,07 ha 17' 6 505 703,19 543 144,56 52. 57 Kandimaa 18' 6 505 742,77 543 136,43 pi 50.38 11' 9 nn 27601:001:0021 19' 6 505 773,05 543 128,56 52 . 73 8 50 49.60 K 52 10' r 7 49.48 Pindala 6,17 ha 52.60 52.18 52 2760013 Silla tee 63801:001:0452 52.10 51.67 51.91 Nurga 9'8' 51 0 .81 5 51 63801:001:0558 68 . 52 .65 7' . 83 5051 50.41 52 L1 51.15 6 49.87 52.86 ee5 8t 51.45 6' 0 50 100 m 51 v e.7 8 2 2 0 7 . 7 51 9 49.61 Märkused: r5 . 2 0 51 . 82 Jä 51: Jär 1 00 ve t 51.69 5 50.77 01 1: ee 0 Jäägri A 49.73 6 90 51 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 27 92 92901:001:0173 .82 50.19 6 505 500 51 . 87 4 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 543 200 51.02 543 300 543 400 50.64 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 29.01.2025. 5' 5 5 1 1 . . 9 9 4 2 51.80 50.42 4. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 50.96 50.70 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 5 5 1.98 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 30.01.2025); 50.84 4' 1. 98 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 16.01.2025); 5 51 1.68 51. 64 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 16.01.2025); 1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 50.89 50.35 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 16.01.2025); 50.48 - Klaasidolomiitide otsingu- ja revisjonitööde aruanne, (Geoloogia Valitsus, 1981, EGF 3878). 1' 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 7. Plokkide 2 aR ja 3 aT vahepiir asub abs kõrgusel 47,0 m. 8. Ploki 2 aR lamam asub abs kõrgusel 44,18 m. Dolokivi varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Kaisma dolokivimaardla piir (asendiplaanil) Maardla Kaisma kruusakarjäär Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Korrastatud ala plaan 63801:001:0220 Põhja- Pärnumaa vald, Pärnu maakond 51 Maapinna samakõrgusjoon, m Kaisma Loa omanik Tariston AS Graafiline lisa 3/3 Geodeetilise märgi asukoht, nimi ja kaitsevöönd Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, 10149 [email protected] Mõõtkava 1 : 1000 Metsamaaks korrastatav ala, pindala 5,07 ha Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 25.06.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5219 /Allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Tariston AS (edaspidi taotleja) taotleb keskkonnaluba Kaisma kruusakarjääri mäeeraldisele. Põhja- Pärnumaa maakonnas Kaisma uuringuruumis viidi 01.03.2025. a. seisuga läbi geoloogiline uuring, mille alusel on arvele võetud täitekruusa aktiivse tarbevaru plokk 4 ja madalamargilise ehitusdolokivi plokid 2 ja 3 aT. Keskkonnaloa taotlemise eesmärk on tagada taotleja põhitegevuseks vajalik ressurss. Käesolev taotlus on suunatud täitekruusa aktiivse tarbevaru plokk 4 kasutusele võtule. Taotletav Kaisma kruusakarjäär asub 2,6 km kaugusel läänes Rail Baltic trassikoridorist. Taotletavast ala lähipiirkonnast läbib tulevase Via Baltica trass Tallinn-Pärnu-Ikla trass (Via Baltica), mis viiakse vastavusse I klassi maanteele esitatavatele nõuetega Rapla maakonnas lõigul km 44,0 – 92,0. Antud lõigu ehitamisel kaasneb piirkonnas ehitusmaavarade vajaduse kasv. Objekt asub taotletavast Kaisma kruusakarjäär ca 17 km kaugusel lääne suunal. Taotletava ala kasutuselevõtt võimaldab oluliselt vähendada tulevaste taristuprojektide materjali transportimisega kaasnevaid kulutusi. Seega on oluline, et taristuobjektide varustamisel täitematerjalidega kaalutakse eelisjärjekorras karjääride kasutamist, mis asuvad lõpptarbijale kõige lähemal. Eelnevast tulenevalt tagab Kaisma kruusakarjäär varu taotleja ressursikindluse taotletava ala piirkonnas. Käesolevaga taotleb Tariston AS Kaisma kruusakarjääris maavara kaevandamiseks keskkonnaluba 15 aastaks. Maavara kasutatakse tee- ja üldehituses. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Kaisma kruusakarjäär mäeeraldise teenindusmaa pindalaga 6,17 ha, sh mäeeraldis pindala 5,07 ha asub Kaisma külas Põhja-Pärnumaa vallas Pärnu maakonnas. Mäeeraldis asub kinnistul Maardla (63801:001:0220), mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium ja volitatud asutuseks Maa- ja Ruumiamet. Ala piirneb põhja suunas katastriüksustega Nutumetsa (27601:001:0087), Paju (27601:001:0109), ida suunas katastriüksusega Kandimaa (27601:001:0021), lõuna suunas katastriüksustega 2760011 Järve tee L1 (92901:001:0275) ja Järve tee (63801:001:0452) ning lääne suunas katastriüksustega Krahvi terviserada (27601:001:0187) ja Krahvi prügila (27601:001:0188). Kaisma kruusakarjääri lõunapiirist ~3 m kaugusel paikneb avalikus kasutuses olev kohalik Järve tee (nr 2760011). Ala kirdeosast ~2 m kaugusel asub avalikus kasutuses olev kohalik Silla tee (nr 2760013), millelt hargneb kohalik Krahvi tee (nr 2760012), mis jääb taotletava ala läänepiirist ~3 m kaugusele. Kaisma üldplaneeringu punkti 2.12.3. kohaselt kehtestatakse kohaliku tee kaitsevööndi laiuseks 30 meetrit tee teljest. Seega antud juhul peaks arvestama tee kaitsevööndiga 30 meetrit (Lisa 1). Taotletav ala ei paikne tiheasustusega alal. Ala ~500 m raadiusese jääb kokku seitse majapidamist. Lähim asub taotletavalae alale ~150 m edelas kinnistul Nurga (63801:001:0558). Kaisma kruusakarjääri lääneosas asub geodeetilise võrgu punkt Kaisma (vid tunnus 34532). Nimetatud geodeetilise võrgu punkti (GPA ID 34532) võib tulevikus likvideerida ja selle asendamine ei ole vajalik (Lisa 2). Kaisma kruusakarjääri mäeeraldisest ~165 m kaugusel lõunas paikneb elektriõhuliin alla 1 kV 108918LK (vid tunnus M8819246). Taotletav Kaisma kruusakarjäär ei kattu looduskaitse ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Kaisma kruusakarjäär paikneb kunagise Krahvi karjääri põhjapoolsel mäeeraldisel. 2014. a OÜ Eesti Geoloogiakeskus koostatud „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride revisjon Lääne-Eestis“ aruande järgi on maavara kaevandatud taotletava ala kesk- ja idaosas ~3,8 ha suurusel alal osaliselt dolokivi lasumini ning ala on jäetud korrastamata. Ala maapinna reljeef on ebatasane. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 49 - 53 m. Kaisma kruusakarjäär kattub osaliselt maavarade registris arvel oleva Kaisma dolokivimaardla (registrikaart nr 590) aktiivse reservvaru plokiga 1 ja täielikult madalamargilise ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru plokiga 3 ja aktiivse reservvaru plokiga 2. Alast ~2,1 km kaugusele kirdesse jääb Sohlu kruusamaardla (registrikaart nr 969), millel paikneb Osaühing Eesti Killustikule kuuluv Sohlu kruusakarjääri mäeeraldis (keskkonnaluba nr KL-515217, kehtiv kuni 31.12.2028). 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Kaisma kruusakarjäär paikneb Kaisma dolokivi maardlal. Kaisma maardla registrikaardi (nr 590) järgi on maardlat uuritud kahel korral: - „Klaasidolomiitide otsingu- ja revisjonitööde aruanne“ (Geoloogia Valitsus, T. Lodjak, 1981, EGF 3878); - „Dolomiidimaardlate revisjon (IV etapp – Kaisma)“ ( Eesti Geoloogiakeskus, S. Korbut, R. Peikre, 2003, EGF 7566); 2025. aastal koostas OÜ Inseneribüroo Steiger geoloogilise uuringu aruande „Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025)“. Selle tulemusena kinnitati käsitletavale alale Eesti Geoloogiteenistus 21. aprill 2025 korraldusega nr 13-5/25-41 järgnevad aktiivse tarbevaru plokid: • tehnoloogilise dolokivi aktiivne reservvaru 149,96 ha pindalal 13 281 tuh m³ . (1 plokk), • madalamargilise ehitusdolokivi aktiivne reservvaru 6,10 ha pindalal 172 tuh m³ (2 plokk); • madalamargilise ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru 6,10 ha pindala l 129 tuh m³ (3 plokk), kogumahus veepealne; • kaasneva maavarana täitekruusa aktiivne tarbevaru 6,17 ha pindalal 112 tuh m³ (4 plokk), kogumahus veepealne. Kaisma mäeeraldise maapinna absoluutkõrgused on 49 - 53 m vahemikus. Kvaternaarisetete paksus on 1,0 - 2,0 m. Kaisma kruusakarjääri kasulik kiht on seotud Võrtsjärve alamkihistu jääjärveliste setete (Q1jrVr_lg) kruusa ning ala loode- ja põhjaosas liustikusetete ehk moreeniga (Q1jrVr_g). Kasuliku kihi katendi paksus on 0,1 – 0,5 m (keskmine 0,3). Katendiks on muld (kasvukiht). Kaisma mäeeraldisel on kaevandite andmeil kasulik kiht esindatud veeriste- ja munakaterikka kruusaga, mille täiteks on erineva savikusega peeneteraline liiv. Kruusaterad on valdavalt suurusega 2 - 7 cm, keskmiselt kuni vähe kulutatud, karbonaatse koostisega. Esineb munakaid ja paelahmakaid läbimõõduga kuni ~70 cm. Kruusas jämefraktsiooni (fr > 2 mm) sisaldus on keskmiselt 60%. Kruus on veidi savikas, savi- ja tolmuosakeste sisaldus keskmiselt 10%. Kasuliku kihi paksus on uuringupunktide põhjal 1,0 - 2,2 m, keskmine 1,7 m. Kasuliku kihi lamamiks on Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Muhu kihistu dolokivi (S2mh), mille pind jääb uuringupunktide põhjal abs kõrguste vahemikku 48,5 - 49,6 m, olles tõusuga lõunasuunas. Tabel 3.1 Plokk 4 aT kvaliteedinäitajad Purdsetete klassifikatsioon Maavara kasutusala (Sinisalu, 2002) määrus nr 52 Kaisma kruusakarjäär veeris kruus liiv peenos. kruus liiv peenos. >64 2…64 0,063…2 <0,063 >31,5 0,063…31,5 <0,063 min 15,0 18,1 7,1 4,5 25,8 27,2 4,5 Plokk 4 aT maks 49,1 54,0 39,1 16,8 60,2 63,8 16,8 Kesk* 30,0 36,4 23,3 10,4 39,0 50,6 10,4 *kaalutud keskmised Kaisma kruusakarjääri piirkonnas on maapinnale lähim põhjaveekiht tõenäoliselt Siluri- Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi koosseisus ja levib Siluri ladestu Wenlocki ladestiku dolokivides. Põhjaveekihi lamamiks võib pidada suhteliselt vettpidavaid Jaani lademe savikaid kivimeid. Pealt on aga Siluri kivimid kaetud alla 5 m kvaternaarisetete kihiga. Kuna 2025. a kaevandites ja puuraugus põhjavee taset ei avatud, on tõenäoline, et kvaternaarisetted ei moodusta eraldiseisvat põhjaveekihti, vaid käituvad Siluri veekihi aeratsioonivööna. Selle tõttu on aluspõhjas leviv põhjavesi nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse suhtes. Kohati võib kvaternaarisetetes esineda siiski lokaalseid vettandvaid kihte, kui need on altpoolt vähem vettandvate setetega aluspõhja kivimitest isoleeritud (nt moreen või jääjärveline savi), mis eraldavad. Taolistele „rippuvatele“ veekihtidele võivad toetuda piirkonna salvkaevud. Aluspõhja kivimites leviva põhjavee taseme kohta on võrdlemisi vähe informatsiooni. 2025. a. 7 m sügavuse puurauguga põhjavee taset ei avatud (abs ~44 m). Niisamuti ei fikseeritud põhjavee taset alale jäävas 1981. a maikuus 12 m sügavuseni (abs ~40 m) puuritud puuraugus 25-81. Teisalt nähtub 2003. a geoloogilise revisjoni aruandest, et Kaisma mäeeraldise piirkonnas jääb põhjavee tase abs kõrgusele 42 m (Korbut, jt. 2003). Aruandes on kirjeldatud, et 2002 - 2003. aastad olid väga sademetevaesed, mis mõjutas ka põhjavee taset. Maa- ja Ruumiameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi järgi on Kaisma mäeeraldise piirkonnas Siluri- Ordoviitsiumi veekompleksi survepinna samakõrgusjoon abs kõrgusel 45 m. Lähipiirkonna puurkaevudes registreeritud staatilised veetasemed jäävad väga laia vahemikku, alates juulikuus mõõdetud veetasemest 42,5 m (PRK0006746) kuni jaanuarikuus mõõdetud veetasemeni 47 m (PRK0061024). Kõik eelnev viitab võrdlemisi suurele aastaajalisele veetasemete kõikumisele. Kaisma kruusakarjääri alale jääb seega kruusa kiht kogupaksuses põhjavee tasemest kõrgemale. Varasematele veetasemete andmetele tuginedes on siiski võrdlemisi tõenäoline, et aastane keskmine veetase ei ületa dolokivide kihis 47 m abs piiri. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletava Kaisma kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 5,07 ha ja selle teenindusmaa pindala on 6,17 ha. Taotletava mäeeraldisega on suures osas hõlmatud Kaisma dolokivimaardla täitekruusa aktiivse tarbevaru plokk 4 aT. Seoses taotletava karjääri paiknemisega kohalike teede ääres, jääb osa varust tee kaitsevööndi alla (1,1 ha, 21,3 tuh m3). Mäeeraldise teenindusmaal on tee kaitsevööndiga kattumine 1,1 ha suurusel alal. Mäeeraldise teenindusmaa eesmärk tee kaitsevööndiga kattuvas osas on müratõkkevallide rajamine ja ligipääsu tagamine mäeeraldisele. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervik. Kaisma kruusakarjääris lasuva materjali ohutuks nõlvuseks on arvestatud nõlvusega 1:1,4. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i ning tulemused on esitatud tabelis 4.1. Tabel 4.1 Taotletava ja kaevandatava varu kogus Kaisma kruusakarjääris (seisuga 01.03.2025) Ploki Taotletav Nõlvakadu, Kaevandatav Plokk Maavara pindala, ha varu, tuh m3 tuh m3 varu, tuh m3 4 aT 5,07 täitekruus 90,7 2,6 88,1 Taotletaval Kaisma kruusakarjääri mäeeraldisel on kaevandatavat varu kokku 88,1 tuh m3. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~8 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Kaisma kruusakarjääri ~12 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Mäenduslikud tingimused taotletavas Kaisma kruusakarjääris kaevandamiseks on soodsad. Mäeeraldisele on hea ligipääs, kuna karjäär külgneb kahest küljest kohalike teede Järve tee (tee nr 2760011), Silla tee (tee nr 2760013) ja Krahvi teega (tee nr 2760012). Olemasolevatel teedel on ühendus Rapla-Järvakandi-Kergu tugimaanteega (27). Katendiks on kasvukiht paksusega 0,1 - 0,5 m (keskmine 0,3 m). Kasuliku kihi kogupaksus on keskmiselt ~1,8 m. Kasuliku kruusakihi lasum jääb 49,5 - 51,6 m abs kõrgusele, olles tõusuga lõuna suunas. Katendiks on muld (kasvukiht). Katendi maht mäeeraldisel on 17 tuh m3. Karjääri avamisel tuleb vastavalt mäetööde etappidele mäeeraldiselt raadata mets, vajadusel juurida kännud ning seejärel koorida katend. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult ning ladustada mäeeraldisel ja selle teenindusmaal. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada kaevandatud ala täitmiseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit. Varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele ning transporditakse karjäärist välja. Vajadusel toimub eelnevalt materjali töötlemine. Konkreetne kaevandamise tehnoloogia ja selleks kasutatavad masinad määratakse kaevandamise projektiga, mis koostatakse peale keskkonnaloa väljastamist. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Kruusa kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine. Kaisma kruusakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator, kallur. Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud. Ekskavaatorite, buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Lähimad elumajad jäävad katastriüksustele Nurga (63801:001:0558), Silla (27601:001:0080) ja Paju (27601:001:0108). Talu õuealad jäävad mäeeraldise piirist 150-300 m kaugusele. Müraleviku määramiseks on kasutatud müra kaardistamise tööriista NoiseTools (ISO9613- 2:2024). Mürakaardi koostamisel on arvesse võetud kolme müraallikat, kus iga müraallika müratase on määratud ekskavaatorist 15 meetri kaugusel mõõdetud väärtuse alusel – 82 dB(A). Kaardile on märgitud kolm vastuvõtupunkti, üks iga lähima kinnistu kohta. Karjääri teenindusmaale on kavandatud müratõkkevall ning kaardi koostamisel on kasutatud haljastuse filtrit, mis arvestab karjääri ümbritsevat puude ja põõsaste olemasolu ning reljeefi liigestatust (joonis 1). Joonis 1 Mürakaart Kaisma karjääris kaevandamisel Mürakaardi analüüsi tulemusel selgub, et müratase lähimate kinnistute suunal jääb vahemikku 14–19 dB, mis on oluliselt alla päevastele ja öistele keskkonnamüra piirväärtustele. Kõrgeim müratase 80+ dB jääb vaid karjääri tööalale ning ei ulatu elamupiirkondadeni. Tuleb ka meeles pidada, et mudeldatud olukorra puhul töötavad masinad kõige piiriäärsemas alas, mis on ajutine olukord. Seega võib eeldada, et müratase lähimate kinnistute juures, ei ületa lubatud maksimaalset mürataset. Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus kruus niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Kruusa ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 8 tuh m3 korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,009 t ja PM10 osakeste heitkogus 0,004 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas Kaisma kruusakarjääri on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet. Taotletavas Kaisma kruusakarjääris on kogu varu veepealne, millest tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele. Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda, on diiselkütuse või õli leke masinatest. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Taotletavas Kaisma kruusakarjääri on kaevandamine majanduslikult otstarbekas ning sellest tulenevalt tuleb loa andjal eelnevalt kaaluda antud asukoha väärtuslike alade säilimist võrreldes maavara kasutusele võtmisega, sh kaevandamisega kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning vajadusel rakendatavaid leevendusmeetmeid. Kaisma kruusakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis- jäätmekava. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. 7. Kaevandatud maa korrastamine Taotletava Kaisma kruusakarjääri mäeeraldisel on soodsad tingimused ammendatud ala korrastamiseks Keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatud nõuetele vastavaks metsamaaks. Metsamaaks korrastatakse 6,17 ha suurune ala. Nõlvad ja karjääri põhi kaetakse minimaalselt 0,1 m paksuse katendi kihiga, milleks kulub kogu kooritud katend ehk 6,2 tuh m3 materjali. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada vastavalt kehtivale seadusele. Karjäärinõlvad tuleb tasandada nõlvusele vähemalt 1:1,4. Otstarbekas on nõlvad jätta sobiva püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus. Koostatava korrastamise projekti käigus pannakse paika täpsemad tingimused kaevandatud maa efektiivsemaks korrastamiseks. Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt koostatavale Kaisma kruusakarjääri korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Vastavates töödes on karjääride veekoguks, rohu- ja metsamaaks korrastamisel projekteeritud tööde maksumuseks kujunenud 1700...2400 eurot hektari kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 2000 eurot, kujuneb Kaisma kruusakarjääri korrastamise eeldatavaks maksumuseks 6,17 x 2000 ≈ 12 400 eurot. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Kauri Kiiman / allkirjastatud digitaalselt / Tariston AS Mäenduse valdkonna juht Taotluse koostas 25.06.2025. a. Tauri Põldema / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener  KORRALDUS 21.04.2025 nr 13-5/25-41 Pärnu maakonna Kaisma dolokivimaardla registrikande muutmine OÜ Inseneribüroo STEIGER esitas Eesti Geoloogiateenistusele Kaisma dolokivimaardla täiendava madalamargilise ehitusdolokivi ja täitekruusa aktiivse reservvaru kinnitamise aruande „Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025)“ (registreeritud nr-ga 13-2/25-660; edaspidi aruanne). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal. Keskkonnaamet on andnud 27.07.2023 korraldusega nr DM-124000-13 välja geoloogilise uuringu loa nr L.MU/519011. Luba on muudetud Keskkonnaameti 19.02.2025 korraldusega nr DM-131124-2 (muudeti tööde teostajat). Maavaravaru on arvutatud plokkides 2, 3 ja 4, mis paiknevad Pärnu maakonnas Põhja- Pärnumaa vallas Kaisma külas katastriüksusel Maardla (tunnus 63801:001:0220). Aruandes moodustatud plokid asuvad täielikult Kaisma uuringuruumi piires. Kaisma uuringuruumi teenindusala kattub osaliselt maavarade registris arvel oleva Kaisma dolokivimaardla (registrikaart nr 590) aktiivse reservvaru plokiga 1. Maavarade registri järgi on Kaisma dolokivimaardlas pindalaga 149,96 ha seisuga 05.12.2017. a arvel ehitusdolokivi aktiivset reservvaru 13 451 tuh m³. Maavarade registrisse kandmiseks esitatav plokid 2 aR ja 3 aT jäävad 3,56 ha ulatuses Kaisma dolokivimaardla aktiivsele reservvarule (plokk 1 aR). Kuna ploki 1 aR lamam on uutest moodustatud plokkidest sügavamal, siis pindalaliselt plokk 1 aR ei muutu. Töö tulemusena väheneb ploki 1 varu kogus (13 451 tuh m³) 170 tuh m³ võrra. Pärast varu ümberhindamist on ploki 1 aR pindala jätkuvalt 149,96 ha, aga tehnoloogilise dolokivi varu 13 281 tuh m³. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) nõuetest. Uuritud maavara liigitus madalamargiliseks ehitusdolokiviks ja täitekruusaks. Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kandeid. Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387 Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, määrus nr 52 § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11 lg 7 alusel: 1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande alusel seisuga 01.03.2025 maavarade registris Kaisma dolokivimaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1. tehnoloogilise dolokivi aktiivne reservvaru 149,96 ha pindalal - 13 281 tuh m³. (aruandes 1 plokk), 1.2. madalamargilise ehitusdolokivi aktiivne reservvaru 6,10 ha pindalal 172 tuh m³ (aruandes 2 plokk); 1.3. madalamargilise ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru 6,10 ha pindalal 129 tuh m³ (aruandes 3 plokk), kogumahus veepealne; 1.4. kaasneva maavarana täitekruusa aktiivne tarbevaru 6,17 ha pindalal 112 tuh m³ (aruandes 4 plokk), kogumahus veepealne. 2. Viia registrisse (registrikaart nr 590) kande muudatus vastavalt korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks AS Tariston-le, OÜ Inseneribüroo STEIGER-le, Keskkonnaametile ja Põhja-Pärnumaa vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sirli Sipp Kulli Direktor Mihkel Annusver Maavarade registri osakonna spetsialist 5331 7112 [email protected] 2 (2)  OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) Töö nr 25/5112 Tallinn 2025 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437 Männiku tee 104/1 E-mail: [email protected] ak EE701010220051598014 11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, SWIFT EEUHEE2X OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 2 Kinnitan: Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegid: Mairy Tammekänd /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Kaarel Mänd /allkirjastatud digitaalselt/ Hüdrogeoloog Sven Siir /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/ Joonestaja OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 3 ANNOTATSIOON Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025). Aruanne ühes köites, teksti 33 lk, 13 tekstilisa, 4 graafilist lisa, 5 elektroonilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, 2025. Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER AS-i Tariston tellimusel. Kaisma uuringuruumi teenindusala pindalaga 6,17 ha asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas riigile kuuluval kinnistul Maardla (63801:001:0220). Geoloogilise uuringu eesmärk oli uurida mahajäetud ja korrastamata kunagise Krahvi karjääri ala piires võimalikku kaevandamata maavara kogust, kasuliku kihi paksust ja kvaliteeti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale keskkonnaluba maavara kaevandamiseks. Geoloogilise ehituse ja maavara kvaliteedi väljaselgitamiseks tehti esialgu uuringuruumi 6 kaevandit. Kaevandite rajamisel selgus, et kvaternaarisetete lamamiks olev dolokivi jääb vaid ~2 m sügavusele maapinnast. Dolokivi kvaliteedi väljaselgitamiseks puuriti uuringuruumi üks puurauk kuni lubatud uurimissügavuseni 7 m. Tööde käigus rajati uuringuruumi 6 kaevandit sügavusega kuni 2,7 m ja üks puurauk sügavusega 7,0 m. Kaevanditest võeti kokku 10 proovi setete terastikulise koostise määramiseks ja 1 koondproov kruusa purunemiskindluse katseks. Puursüdamikust võeti 2 proovi dolokivist valmistatud killustiku purunemis- ja külmakindluse määramiseks. Kaisma uuringuruumi kasuliku kihi moodustavad Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised setted  valdavalt väga peeneteralise liiva täitega kruus ning Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Muhu kihistu biohermne dolokivi. Kvaternaarisetteid katab keskmiselt 0,3 m paksune kasvukiht, mille all lasuvad kruus ja kruusakas liiv. Kvaternaarisetete keskmine paksus uuringuala piires on 1,8 m (plokk 4 aT). Täitekruusa ploki lamamiks on dolokivi. Ehitusdolokivi keskmine paksus moodustatud plokkides on vastavalt 2,8 m (plokk 2 aR) ja 2,1 m (plokk 3 aT). Ploki 3 aT ja 4 aT varu lasub kogu ulatuses põhjavee tasemest kõrgemal, plokk 2 aR varu osaliselt põhjavee tasemest allpool. Töö tulemusena arvutati varu 6,17 ha pindalal kolmes plokis - plokk 2 aR, 3 aT, 4 aT. Laboratoorsete analüüside tulemusel vastavad kvaternaarisetted täitekruusale esitatud nõuetele ja karbonaatkivim madalamargilisele ehitusdolokivile. Kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastab uuringuruumis moodustatud plokis 4 lasuv kruus täitekruusa nõuetele, kus peenosiste sisaldus on 10,4%, osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on 39,0% ja purunemiskindlus Los Angelese katsel on 44%, vastates kategooriale LA45. Uuringuruumis moodustatud plokk 2 aR ja 3 aT maavaraks on madalamargiline ehitusdolokivi, mille purunemiskindlus Los Angelese katsel on 34 - 36%, keskmiselt 35%, vastates kategooriale LA35 ja külmakindlus 1,5 - 1,8%, keskmiselt 1,6%, vastates külmakindluskategooriale F2. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 4 Eesti Geoloogiateenistusele tehakse ettepanek liita Kaisma uuringuruumi piires hinnatud varu Kaisma dolokivimaardla koosseisu (registrikaart 590), milles võtta maavaravaru arvele seisuga 01.03.2025 järgmiselt: - madalamargilise ehitusdolokivi aktiivset reservvaru 6,10 ha pindalal 172 tuh m3 (plokk 2); - madalamargilise ehitusdolokivi aktiivset tarbevaru 6,10 ha pindalal 129 tuh m3 (plokk 3), kogumahus veepealne; - kaasneva maavarana täitekruusa aktiivset tarbevaru 6,17 ha pindalal 112 tuh m3 (plokk 4), kogumahus veepealne. Võtmesõnad: geoloogiline uuring, AS Tariston, Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Kaisma dolokivimaardla, puuraugud, kaevandid, dolokivi, madalamargiline ehitus- dolokivi, liiv, kruus, täitekruus, aktiivne tarbevaru, aktiivne reservvaru. Koostas: Mairy Tammekänd OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 5 SISUKORD ANNOTATSIOON .....................................................................................3 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................7 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS..............................8 3. GEOLOOGILINE UURITUS.............................................................12 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ...............................................14 4.1. Uuringupunktide rajamine ja proovide võtmine ........................................... 14 4.2. Laboratoorsed tööd ........................................................................................... 15 4.3. Topograafilised tööd ......................................................................................... 15 4.4. Kameraaltööd .................................................................................................... 15 4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ............................................................ 17 5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED......................................................................................18 5.1. Kvaternaarisetted .............................................................................................. 18 5.2. Aluspõhjakivimid .............................................................................................. 19 5.3. Hüdrogeoloogilised tingimused ........................................................................ 21 6. MAAVARA KVALITEET ..................................................................23 6.1. Kvaternaarisetted .............................................................................................. 23 6.2. Aluspõhjakivimid .............................................................................................. 24 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ...................................................26 8. VARU ARVUTUS ................................................................................28 8.1. Ploki 2 aR varu arvutus .................................................................................... 28 8.2. Ploki 3 aT varu arvutus .................................................................................... 29 8.2. Ploki 4 aT varu arvutus .................................................................................... 29 8.4. Muudatused maavarade registris .................................................................... 30 9. KOKKUVÕTE .....................................................................................31 10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................32 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/519011 .............................................................. 33 2. Uuringupunktide kataloog ...................................................................................... 35 3. Proovide kataloog ................................................................................................... 36 4. Geoloogilised kirjeldused ....................................................................................... 37 5. OÜ Inseneribüroo STEIGER labori protokoll ........................................................ 40 6. Kruusa lõimise kaalutud keskmiste arvutused ja dolokivi füüs-meh näitajad ....... 44 7. Varu arvutuse tulemused ........................................................................................ 45 8. Varu arvutuse plokkide piiripunktide koordinaadid ............................................... 47 9. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ................................................................ 49 10. Uuringupunktide likvideerimise akt ....................................................................... 50 11. KKA korraldus maa korrastamise akti heakskiitmise kohta .................................. 54 12. Maa- ja Ruumiameti 10.03.2023 kiri nr 9-3/23/4051-2 ......................................... 56 OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 6 13. Tellija arvamus ....................................................................................................... 58 Eesti Geoloogiateenistuse korraldus varu kinnitamise kohta GRAAFILISED LISAD 1. Graafiline lisa 1 (plaan).pdf. Mõõtkava 1 : 1000 2. Graafiline lisa 1 (plaan).tif. Mõõtkava 1 : 1000 3. Graafiline lisa 2 (lõiked).pdf. Mõõtkava hor 1 : 1000, vert 1 : 100 4. Graafiline lisa 2 (lõiked).tif. Mõõtkava hor 1 : 1000, vert 1 : 100 ELEKTROONILISED LISAD 1. Isojooned_ploki 3 aT lasum_EH.dgn 2. Isojooned_ploki 3 aT lamam_EH.dgn 3. Isojooned_ploki 4 aT lasum_EH.dgn 4. Isojooned_ploki 4 aT lamam_EH.dgn 5. ploki piirid.dgn OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 7 1. SISSEJUHATUS Geoloogiline uuring Kaisma uuringuruumis tehti AS-i Tariston tellimisel. Geoloogilise uuringu eesmärk oli uurida mahajäetud ja korrastamata kunagise Krahvi karjääri ning töö tulemusel välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, seal levivate purdsetete kvaliteet, kasuliku kihi paksus, selle levik ja maht ning kaevandamistingimused. Geoloogiline uuring tehti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Keskkonnaameti 27.07.2023 korralduse nr DM-124000-13 alusel väljastati AS-le Tariston Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr L.MU/519011 kehtivusajaga kolm aastat (Lisa 1). Välitööl 2025. a jaanuaris rajati roomikekskavaatoriga 6 kaevandit. Uuringupunktides määrati katendi ja kasuliku kihi paksused. Kaevandite põhjal selgus, et kvaternaarisetete lamamis avaneb dolokivi ~2 m sügavusel maapinnast. Kuna uuringuloas määratud uurimissügavus (7 m) lubas, puuriti kvaternaarisetete lamamis oleva dolokivi kvaliteedi välja selgitamiseks 2025. a jaanuaris südamikpuurimise meetodil 1 puurauk. Uuringuloa omaniku soov oli uurida aluspõhja-kivimite sobilikkust ehitusmaterjaliks. Kaevanditest võeti kokku 10 proovi, millest tehti terastikulise koostise analüüsid. Lisaks tehti ühest koondproovist kruusa füüsikalis-mehaaniline katse. Puursüdamikud kirjeldati ja fotografeeriti ning võeti 2 proovi dolokivi killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste hindamiseks. Kuna nii kaevandites kui ka puuraukudes vett ei olnud, siis hüdrogeoloogilisi töid ei tehtud. Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud ehitusmaterjalide laboratooriumis (EAK L202). Uuringuruumi teenindusala mõõdistati topograafiliselt mõõtkavas 1 : 1000. Välitööde ja laboratoorsete analüüside tulemuste põhjal koostati käesolev aruanne. Geoloogilise uuringu välitööd tegi geoloogiainsener Sven Siir, hüdrogeoloogilise hinnangu koostas hüdrogeoloog Kaarel Mänd ja uuringuaruande koostas geoloogiainsener Mairy Tammekänd. Topograafilise mõõdistamise tegi 2025. a jaanuaris geodeet Arles Tehu. Graafilised lisad vormistas ja varu arvutas joonestaja Kaja Paat. Maavara geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti Keskkonnaministri 17.12.2018. a välja antud määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks.“ OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 8 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Kaisma uuringuruum teenindusala pindalaga 6,17 ha asub Kaisma külas Põhja-Pärnumaa vallas Pärnu maakonnas. Uuringuruum asub kinnistul Maardla (63801:001:0220), mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium ja volitatud asutuseks Maa- ja Ruumiamet. Uuringuruum asub Vändra alevist ~17 km kaugusel lääne suunas, Järvakandi alevist ~10 km kaugusel lõuna suunas ning on Rapla - Järvakandi - Kergu tugimaantee nr 27 ~1,3 km kaugusel loode suunas. Uuringuruumile lähimad asulad on Kaisma küla ~1 km kaugusel ida suunas ning Kergu küla ~1,1 km kaugusel kagu suunas (Joonis 2.1). Joonis 2.1. Kaisma uuringuruumi asukoha plaan. Plaani koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaardirakendust. Uuringuruum piirneb põhja suunas katastriüksustega Nutumetsa (27601:001:0087), Paju (27601:001:0109), ida suunas katastriüksusega Kandimaa (27601:001:0021), lõuna suunas katastriüksustega 2760011 Järve tee L1 (92901:001:0275) ja Järve tee (63801:001:0452) ning lääne suunas katastriüksustega Krahvi terviserada (27601:001:0187) ja Krahvi prügila (27601:001:0188) (Joonis 2.2). Kaisma uuringuruumi lõunapiirist ~3 m kaugusel paikneb avalikus kasutuses olev kohalik Järve tee (nr 2760011). Uuringuruumi kirdeosast ~2 m kaugusel asub avalikus kasutuses olev kohalik Silla tee (nr 2760013), millelt hargneb kohalik Krahvi tee (nr 2760012), mis jääb uuringuruumi läänepiirist ~3 m kaugusele. Tee kaitsevööndite ulatus koos- kõlastatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse käigus. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 9 Joonis 2.2. Kaisma uuringuruum ja uuringuruumi lähedusse jäävad piirangud. Plaani koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaardirakendust. Uuringuruum ei paikne tiheasustusega alal. Uuringuruumist ~500 m raadiusese jääb kokku seitse majapidamist. Lähim asub uuringuruumile ~150 m edelas kinnistul Nurga (63801:001:0558). Kaisma uuringuruumi teenindusala lääneosas asub geodeetilise võrgu punkt Kaisma (vid tunnus 34532). Nimetatud geodeetilise võrgu punkti (GPA ID 34532) võib tulevikus likvideerida ja selle asendamine ei ole vajalik (Lisa 12). Kaisma uuringuruumist ~165 m kaugusel lõunas paikneb elektriõhuliin alla 1 kV 108918LK (vid tunnus M8819246). Kaisma uuringuruumi teenindusala ei kattu looduskaitse ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Kaisma uuringuruum paikneb kunagise Krahvi karjääri põhjapoolsel mäeeraldisel. 2014. a OÜ Eesti Geoloogiakeskus koostatud „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride revisjon Lääne-Eestis“ aruande järgi on maavara kaevandatud uuringuruumi kesk- ja idaosas ~3,8 ha suurusel alal osaliselt dolokivi lasumini ning ala on jäetud korrastamata. Uuringuruumi teenindusala maapinna reljeef on ebatasane. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 49 - 53 m (Fotod 2.1; 2.2; 2.3). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 10 Foto 2.1. Vaade Kaisma uuringuruumi alale Silla teelt (Foto: Arles Tehu, 29.01.2025). Foto 2.2. Osaliselt metsastunud mahajäetud karjäär (Foto: Arles Tehu, 29.01.2025). Foto 2.3. Osaliselt metsastunud mahajäetud karjäär (Foto: Arles Tehu, 29.01.2025). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 11 Kaisma uuringuruumi teenindusala keskpunkti geograafilised koordinaadid on 58°68'83'' pl ja 24°74'64'' ip (Eesti baaskaart M 1 : 50 000 leht nr 6312 Järvakandi). Kaisma uuringuruumi teenindusala kattub osaliselt maavarade registris arvel oleva Kaisma dolokivimaardla (registrikaart nr 590) aktiivse reservvaru plokiga 1. Maavarade registri järgi on Kaisma dolokivimaardlas pindalaga 149,96 ha seisuga 05.12.2017. a arvel ehitusdolokivi aktiivset reservvaru 13 451 tuh m3. Uuringuruumist ~2,1 km kaugusele kirdesse jääb Sohlu kruusamaardla (registrikaart nr 969), millel paikneb Osaühing Eesti Killustikule kuuluv Sohlu kruusakarjääri mäeeraldis (keskkonnaluba nr KL-515217, kehtiv kuni 31.12.2028). Kaisma uuringuruumi piires hinnatav varu esitatakse liitmiseks Kaisma dolokivimaardla koosseisu. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 12 3. GEOLOOGILINE UURITUS Kaisma uuringuruumis on tehtud nii kruusa-liiva kui ka dolokivi geoloogilisi uuringuid. 1962. a tegi RPI „Eesti Põllumajandusprojekt“ geoloogilise uuringu alal, mis osaliselt kattub uuringuruumi kesk- ja idaosaga. Uuringuruumist idas paiknes varem Pärnu Teede Valitsuse poolt kaevandatud ala. Uuringu käigus rajati kokku viis šurfi, millest kaks paiknesid Kaisma uuringuruumi idaosas. Katendi moodustas kruusasegune kasvukiht keskmise paksusega 0,2 m. Kasuliku kihi moodustas peene- kuni jämedateraline liiva vahetäitega kruus (osakeste suurus >5 mm) munakate ja rahnudega. Kasuliku kihi keskmine paksus oli 2 m. Lamami moodustas moreen. Uuringuga võeti Krahvi karjääris 5,32 ha suurusel alal kruusa varu arvele 100 tuh m3. 1967. a tegi RPI „Eesti Põllumajandusprojekt“ geoloogilise uuringu alal, mis osaliselt kattub Kaisma uuringuruumi kirdeosaga. Uuringu eesmärk oli laiendada 1962. a loodud mäeeraldist, sest maavaravarud olid enamuses ammendunud. Uuringu käigus rajati kokku kuus šurfi, millest kaks paiknesid Kaisma uuringuruumi lääneosas. Katendi moodustas kasvukiht keskmise paksusega 0,2 m. Kasuliku kihi moodustas segateraline kruus (osakeste suurus >5 mm) klibu ja veeristega. Kasuliku kihi keskmine paksus oli 1,5 m. Lamami moodustas moreen. Uuringuga võeti 6,09 ha suurusel alal kruusa varu arvele 90 tuh m3. 1970. a tegi RPI „Eesti Põllumajandusprojekt“ geoloogilise uuringu alal, mis osaliselt kattub Kaisma uuringuruumi põhjaosaga. Uuringu eesmärk oli laiendada 1962. a ja 1967. a loodud Krahvi mäeeraldist põhja ida ja lõuna suunas. Uuringu käigus rajatud šurfide arv on teadmata. Katendi moodustas kasvukiht keskmise paksusega 0,2 m. Kasuliku kihi moodustas segateraline kruus (osakeste suurus >5 mm) munakatega. Kasuliku kihi keskmine paksus oli 2 m. Lamami moodustas moreen. Uuringuga võeti 25,9 ha suurusel alal kruusa varu arvele 500 tuh m3. Kaisma uuringuruumi ja selle lähiümbrusesse on tehtud mitmeid aluspõhja puurauke. 1981. a rajati Eesti Geoloogia Valitsuse poolt teostatud klaasidolomiitide otsingu- ja revisjonitööde käigus Kaisma uuringuruumi ja lähedusse kokku 6 puurauku ja tehti 37 proovi lühendatud keemilise koostise analüüsi. Puuraukudest üks (25-81, abs kõrgus 52,79 m, EH2000) jääb Kaisma uuringuruumi teenindusala keskosasse. Puuraugus oli aluspõhja abs kõrgus 47,89 m (EH2000). Pinnakate oli esindatud kruusliivaga. Dolokivi varu arvutati aktiivse reservvaruna. Eesti Maavarade Komisjoni 21.12.1999. a protokollilise otsusega nr 55 kanti Kaisma dolokivimaardla maavarade registrisse, koostati maardla registrikaart nr 590, kus 1981. a uuringule tuginev aktiivne reservvaru 6322 tuh m3 anti ühes plokis pindalal 83,19 ha, keskmise paksusega 7,6 m. 1997.a. tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus (Korbut, jt., 1997) Eesti dolomiidimaardlate tooraine omaduste analüüsi magneesiumi ja tulekindlate materjalide valmistamise seisukohast. Tehnoloogiline dolomiit määratleti kui maavara, mille kasutamine tugineb tema keemilisele koostisele nii looduslikul kui põletatud kujul. Andmestik Eesti dolomiidi keemilisest ja mineraalsest koostisest ning tootmisharude nõuetest näitas rea maardlate ja perspektiivalade dolomiidi osalist sobivust tehnoloogiliseks tooraineks. Sealhulgas osutus, et Kaisma maardla, mida uuriti 1980.-1981. a (Lodjak, 1981), võib olla kasutatav tulekindlate materjalide, magneesiumhüdroksiidi, metallilise magneesiumi, räbusti ja abrasiivide tootmiseks jms. Aruande vaatas läbi EMK (protokoll OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 13 nr 97-34, 10.09.1997) ja soovitas Eesti Geoloogiakeskusel teostada geoloogilised tööd tehnoloogilise dolomiidi kvaliteedi, leviku ja varu määramiseks aruandes soovitatud maardlatel ja perspektiivaladel, sh ka Kaisma maardlal. 2003. a tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus Dolomiidimaardlate revisjoni (IV etapp – Kaisma) (Korbut, jt. 2003). Dolokivi koostist ja omadusi analüüsiti tulekindlate materjalide valmistamise, metallurgia- ja keemiatööstuse toorainena, soojusisolatsiooni- materjali (soveliidi) ning tehnoloogilise toorainena. Uuringualal puuriti 10 puurauku. Puurimise maht oli 167,9 m, keskmine süqavus 16,8 m. Kõik puuraugud prooviti, keemiliseks analüüsiks võeti 51 proovi. Proovimise maht on 134,7 m, proovi keskmine pikkus 2,6 m. Tehnoloogilise dolokivi lasundi keskmine paksus oli 8,97 m, kõikudes küllaltki laiades piirides: 4,7-12,4 m. Keskmiselt 5,89 m lasundist lasus ülalpool veetaset. Uuringutööde tulemusel arvutati pindalal 149,96 ha tehnoloogilise dolokivi aktiivne reservvaru – 13 451,4 tuh m3, millest 8832,6 tuh m3 lasus ülalpool veetaset. Aktiivne reservvaru, mis oli arvel 1981. a. tööde alusel, hinnati täielikult ümber 2003. a uuringuga. Maavarade registri järgi on Kaisma dolokivimaardlas (registrikaart nr 590) pindalaga 149,96 ha seisuga 05.12.2017. a arvel ehitusdolokivi aktiivset reservvaru 13 451 tuh m3. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 14 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT Keskkonnaameti 27.07.2023 a kirjaga nr DM-124000-13 väljastatud geoloogilises uuringu loas (L.MU/519011, kehtivusajaga 27.07.2023 - 27.07.2026) on lubatud Kaisma uuringuruumis kaevata kuni 18 kaevandit ning puurida kuni 18 puurauku sügavusega kuni 7 meetrit. Välitööd tehti kahes etapis: esmalt uuriti kaevanditega kvaternaarisetteid ja pärast seda ühe puurauguga karbonaatkivimeid. Kuna kaevandid ja puuraugud olid kuivad, siis hüdrogeoloogilisi töid ei tehtud. Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele- võtmiseks” toodud nõuetest. 4.1. Uuringupunktide rajamine ja proovide võtmine Kõigepealt rajati 23.01.2025. a roomikekskavaatoriga 6 kaevandit sügavusega kuni 2,7 m. Uuringuvõrgu tihedus oli keskmiselt 150 m. Kuna lubatud uurimissügavus võimaldas, rajati 28.01.2025. a uuringuruumi keskosasse üks aluspõhja puurauk. Puurimistööd tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER. Puurauk rajati puurpingiga Massenza MI8 trosstõmbega südamikpuurimise meetodil. Foto 4.1. Kaevandite rajamine Kaisma uuringuruumis. Korrastatud kaevand K-2/25 (Sven Siir, 23.01.2025, N 58˚41'17" ja E 24˚44'46"). Uuringupunktid likvideeriti kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist. Likvideerimiseks kasutati väljatõstetud materjali, maapind tasandati ning taastati uuringueelne seisund. Puuraugust eemaldati manteltoru ja täideti killustiku sõelmetega. Kõige ülemine osa täideti mullakihi paksuses mullaga. Uuringupunktide likvideerimise kohta on koostatud vastav akt (Lisa 10), mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet (Lisa 11). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 15 4.2. Laboratoorsed tööd Välitöödel võeti kaevanditest kokku 10 proovi setete terastikulise koostise määramiseks. Proovide pikkus oli 0,5 - 1,4 m, keskmiselt 1,0 m. Proovid võeti kasuliku kihi ulatuses, litoloogiliste erimite kaupa (Lisa 3, 4). Terastikuline koostis määrati OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (EAK L202). Sõelanalüüsiks kasutati standardile EVS-EN 993-1 (akrediteeritud katse) vastavaid ja uuringukorras nõutavaid sõelu ava läbimõõtutega 125; 80; 63; 40; 31,5; 20; 16; 12,5; 8; 6,3; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125 ja 0,063 mm. Puuraugust saadud puursüdamik kirjeldati, fotografeeriti ja andmed digitaliseeriti (Lisa 3, 4). Laboriuuringud dolokivi killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste (purunemis- kindlus, külmakindlus) määramiseks tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (Lisa 5). Katsed teostati standardite EVS-EN 1097-2 ja EVS-EN 1367-1 nõuete kohaselt. Kokku võeti füüsikalis-mehaaniliste omaduste selgitamiseks 2 proovi külmakindluse ja purunemiskindluse määramiseks. Kuna varasemate geoloogiliste andmete põhjal on aluspõhjakivimid Kaisma piirkonnas keemiliselt koostiselt ühtlase ja väljapeetud levikuga, siis olid varasemad uuringu andmed usaldusväärsed hindamaks Kaisma uuringuruumi dolokivi keemilist koostist. Seega dolokivi keemilise koostise analüüse ei tehtud. Kasutati varasemate uuringute andmeid (Korbut, 2003). 4.3. Topograafilised tööd Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2025. a jaanuaris OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõt- kavas 1 : 1000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS positsioneerimisega, seadmega Trimble R12i GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati Trimble VRS Now püsi- jaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Plaan koostati ja uuringuruumi pindala määrati nurgapunktide koordinaatide alusel programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Varu arvutamiseks kasutati nimetatud programmi. Täpsemad andmed topograafilise mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (Lisa 9). 4.4. Kameraaltööd Geoloogilise uuringu tegemisel ja maavaravaru hindamisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52. Antud määruse järgi saab maavara kasutusalaks määrata ehituskruusa, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm >35%; - peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <12%; - purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel ≤35 (fraktsioonil 10/14 mm) (standardi EVS-EN 1097-2 järgi). Maavara käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <5%; - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm <35%. Mainitud nõuetele mittevastavat setendit nimetatakse täiteliivaks või täitekruusaks. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 16 Purdmaterjali kirjeldamisel on kasutatud Sinisalu ja Kleesmenti poolt 2002. a koostatud purdsetete klassifikatsiooni (Tabel 4.2), mis on võetud aluseks ka geoloogilisel kaardis- tamisel mõõtkavas 1 : 50 000. Tabel 4.2. Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu, Kleesment, 2002). Terasuuruse skaala Sette nimetus φ mm < -9 >512 Rahn -8...-9 256...512 suur -7...-8 128...256 keskmine Veeris -6...-7 64...128 väike -5...-6 32...64 väga jäme -4...-5 16...32 jäme -3...-4 8...16 keskmine Kruus -2...-3 4...8 peen -1...-2 2...4 väga peen 0...-1 1...2 väga jäme 1...0 0,5...1 jäme 1...2 0,25...0,5 keskmine Liiv 2...3 0,125...0,25 peen 3...4 0,063...0,125 väga peen 4...5 0,063...0,032 väga jäme 9...6 0,032...0,016 jäme 6...7 0,016...0,008 keskmine Aleuriit 7...8 0,008...0,004 peen 8...9 0,004...0,002 väga peen >9 <0,002 Savi Karbonaatkivimi kasutusalade määramise nõuded on järgmised: - tehnoloogilise lubjakivi puhul ei tohi olla CaO sisaldus alla 50% ega lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus üle 10%; - tehnoloogilise dolokivi puhul ei tohi olla MgO sisaldus alla 18% ega lisandite (SiO2 + R2O3) sisaldus üle 5%; - kõrgemargilise ehituslubjakivi ja kõrgemargilise ehitusdolokivi puhul on purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel 30 või väiksem ja külmakindluse kategooria kuni F2 ning madalamargilise ehituslubjakivi ja madalamargilise ehitusdolokivi purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 31–35 ning külmakindluse kategooria kuni F4; - viimistlusdolokivi ja viimistluslubjakivi on dekoratiivne ja poleeritav ning vastab kõrgemargilise karbonaatkivimi nõuetele; - täitedolokivi ja täitelubjakivi ei vasta eelnimetatud nõuetele ega sobi viimistluskiviks. Kameraaltööde käigus tehti topograafiline ja varu arvutuse plaan, plaani juurde kuuluvad geoloogilised läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutuse plaan (mõõtkava 1 : 1000) ja geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud tehti triangulatsiooni meetodiga. Kasuliku kihi materjali keskmiste sisalduste näitajad varu plokkides arvutati kaalutud keskmise meetodil. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 17 4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Kaisma uuringuruumi geoloogiline uuring tehti vastavuses keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning kaevan- datud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”. Geoloogilised välitööd (kaevandite ja puuraugu rajamine) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud. Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Geoloogilise uuringuga ei kasutatud keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ning ei reostatud põhjavett. Pärast välitöö lõppu uuringuaugud likvideeriti nõuete- kohaselt ja taastati uuringueelne seisund. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Geoloogiliste töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 18 5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Kaisma uuringuruum asub Lääne-Eesti madaliku maastikurajooni kaguosas. Maa- ja Ruumiameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi järgi moodustab pinnakatte Võrtsjärve alamkihistu jääjärveliste setete (Q1jrVr_lg) kruus ning uuringuruumi loode- ja põhjaosas liustikusetted ehk moreen (Q1jrVr_g). Kvaternaarisetete lamamis avaneb aluspõhjana Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Muhu kihistu dolokivi (S2mh). 5.1. Kvaternaarisetted Kaisma uuringuruumi teenindusala maapinna absoluutkõrgused on 49 - 53 m vahemikus. Kvaternaarisetete paksus on 1,0 - 2,0 m. Kaisma uuringuruumi kasulik kiht on seotud Võrtsjärve alamkihistu jääjärveliste setete (Q1jrVr_lg) kruusa ning uuringu- ruumi loode- ja põhjaosas liustikusetete ehk moreeniga (Q1jrVr_g) (Joonis 5.1). Q1jrVr_g Q1jrVr_lg Joonis 5.1. Maa- ja Ruumiameti 1 : 50 000 geoloogilise baaskaardi järgi moodustab pinnakatte Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised setted ja liustikusetted. Plaani koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaardirakendust. Kaisma uuringuruumis on kaevandite andmeil kasulik kiht esindatud veeriste- ja munakaterikka kruusaga, mille täiteks on erineva savikusega peeneteraline liiv. Kruusa- terad on valdavalt suurusega 2 - 7 cm, keskmiselt kuni vähe kulutatud, karbonaatse koostisega. Esineb munakaid ja paelahmakaid läbimõõduga kuni ~70 cm. Kruusas jämefraktsiooni (fr > 2 mm) sisaldus on keskmiselt 60%. Kruus on veidi savikas, savi- ja tolmuosakeste sisaldus keskmiselt 10% (Fotod 5.1 ja 5.2). Kasuliku kihi paksus on uuringupunktide põhjal 1,0 - 2,2 m, keskmine 1,7 m. Kasuliku kihi lõimise keskmisi näitajaid on iseloomustatud maavara kvaliteedi peatükis. Katendi paksus uuringuruumis on 0,1 - 0,5 m (keskmine 0,3 m). Katendi moodustab kasvukiht. Kasuliku kruusakihi lasum jääb 49,5 - 51,6 m abs kõrgusele, olles tõusuga lõuna suunas. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 19 Foto 5.1. Kruus kaevandis K-1/25 (Foto: Foto 5.2. Kruusakas savikas liiv Sven Siir, 23.01.2025; N 58˚41'15" ja kaevandis K-3/25 (Foto: Sven Siir, E 24˚44'42" 23.01.2025; N 58˚41'21" ja E 24˚44'48" Kasuliku kihi lamamiks on Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Muhu kihistu dolokivi (S2mh), mille pind jääb uuringupunktide põhjal abs kõrguste vahemikku 48,5 - 49,6 m, olles tõusuga lõunasuunas. 5.2. Aluspõhjakivimid Aluspõhjakivimitest avanevad Kaisma uuringuruumis Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Muhu kihistu dolokivi, mis ülemises intervallis murenenud. Kivim koosneb dolomiidistunud ja deformeeritud organismide jäänustest ning nende fragmentidest. Sageli märgistavad organisme ainult kivimi varistruktuurid. Dolokivi värvus on valdavalt hele, kollakashall või hallikaskollane, intervalliti hallikaskirju. Biohermne dolokivi on poorne, kohati kavernoosne, rohkete korallijäänustega. Puursüdamik on intervalliti tugevalt purustatud ja intervalliti savikas. Kasuliku dolokivi kihi paksus puuraugus PA-1/25 on 4,85 m. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 20 Foto 5.3. Biohermne dolokivi puuraugus PA-1/25 (Foto: Mairy Tammekänd, 29.01.2025) Uuringuruumi geoloogilised andmed on esitatud tekstilisas 2 ja 4, kujutatud graafilisel lisal 2 ning koondatud tabelisse 5.1. Tabel 5.1. Kaisma uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel uuringupunktide põhjal. Kihi paksus Geoloogiline (uuringupunktides Nimetus indeks fikseeritud), m min max keskmine Kasvukiht, muld Q2_s 0,1 0,5 0,3 Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu. Kruus veeristerohke, karbonaatne. Liiv Q1jrVr_lg 1,0 2,2 1,7 peeneteraline Dolokivi biohermne, hallikaskirju, poorne ja kavernoosne. Rohkete S2mh 4,8+ korallijäänustega. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 21 5.3. Hüdrogeoloogilised tingimused Kaisma uuringuruumi piirkonnas on maapinnale lähim põhjaveekiht tõenäoliselt Siluri- Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi koosseisus ja levib Siluri ladestu Wenlocki ladestiku dolokivides. Põhjaveekihi lamamiks võib pidada suhteliselt vettpidavaid Jaani lademe savikaid kivimeid. Pealt on aga Siluri kivimid kaetud alla 5 m kvaternaarisetete kihiga. Kuna 2025. a kaevandites ja puuraugus põhjavee taset ei avatud, on tõenäoline, et kvaternaarisetted ei moodusta eraldiseisvat põhjaveekihti, vaid käituvad Siluri veekihi aeratsioonivööna. Selle tõttu on aluspõhjas leviv põhjavesi nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse suhtes. Kohati võib kvaternaarisetetes esineda siiski lokaalseid vettandvaid kihte, kui need on altpoolt vähem vettandvate setetega aluspõhja kivimitest isoleeritud (nt moreen või jääjärveline savi), mis eraldavad. Taolistele „rippuvatele“ veekihtidele võivad toetuda piirkonna salvkaevud. Aluspõhja kivimites leviva põhjavee taseme kohta on võrdlemisi vähe informatsiooni. Siinse 7 m sügavuse puurauguga põhjavee taset ei avatud (abs ~44 m). Niisamuti ei fikseeritud põhjavee taset uuringuruumi alale jäävas 1981. a maikuus 12 m sügavuseni (abs ~40 m) puuritud puuraugus 25-81. Teisalt nähtub 2003. a geoloogilise revisjoni aruandest, et Kaisma uuringuruumi piirkonnas jääb põhjavee tase abs kõrgusele 42 m (Korbut, jt. 2003) (Joonis 5.2). Aruandes on kirjeldatud, et 2002 - 2003. aastad olid väga sademetevaesed, mis mõjutas ka põhjavee taset. Maa- ja Ruumiameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi järgi on Kaisma uuringuruumi piirkonnas Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi survepinna samakõrgusjoon abs kõrgusel 45 m. Lähipiirkonna puurkaevudes registreeritud staatilised veetasemed jäävad väga laia vahemikku, alates juulikuus mõõdetud veetasemest 42,5 m (PRK0006746) kuni jaanuarikuus mõõdetud veetasemeni 47 m (PRK0061024). Kõik eelnev viitab võrdlemisi suurele aastaajalisele veetasemete kõikumisele. Joonis 5.2. Veetaseme samakõrgusjoonte skeem (Korbut, jt. 2003). Väljavõte aruandest EGF 7566. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 22 Kaisma uuringuruumis jääb seega kruusa kiht kogupaksuses põhjavee tasemest kõrgemale, kuid dolokivide puhul puudub piisav andmestik, et anda täpset hinnangut põhjavee tasemest alla ja peale jäävast varust. Varasematele veetasemete andmetele tuginedes on siiski võrdlemisi tõenäoline, et aastane keskmine veetase ei ületa dolokivide kihis 47 m abs piiri. Täiendavatel uuringutel sügavuti tarbevaru arvutamiseks on vajalikud hüdro- geoloogilised tööd, mille põhjal saaks hinnata veetaseme aastaajalisi muutusi ja surveliste põhjaveekihtide olemasolu, prognoosida kaevandamise mõju põhjavee kvaliteedile ja kvantiteedile ning otsustada veekõrvaldamise võimalikkuse üle. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 23 6. MAAVARA KVALITEET 6.1. Kvaternaarisetted Keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse nr 52 paragrahvist nr 29 tulenevalt käsitletakse liiva ja kruusa maavara kasutusalade seisukohalt järgnevalt: - tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle 4% ega Fe2O3 sisaldus üle 0,6%; - ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%; - ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%, ehituskruusa purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem; - täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta tehnoloogilise liiva, ehitusliiva ja ehituskruusa nõuetele. Kaisma uuringuruumi kvaternaarisetete kvaliteedi hindamisel on aluseks 6 uuringupunkti kasulikust kihist võetud 10 proovi terastikulise koostise andmed (Lisa 3). Proovide laboratoorsete uuringute tulemused ning nendega tehtud arvutused on esitatud lisas 6. Kaisma uuringuruumis moodustatud ploki 4 aT põhinäitajad on koondatud tabelisse 6.1. Kaisma uuringuruumi kasuliku kihi moodustab veeriste- ja munakaterikas kruus, mille täiteks on erineva savikusega peeneteraline liiv. Uuringuruumis esineb kruusas veeriseid (fr >64 mm) 15,0 - 49,1% (keskmiselt 30,0%) ja kruusaosakesi (fr 2…64 mm) 18,1 - 54,0%, keskmiselt 36,4%. Kruus on valdavalt jäme (16…32 mm). Liivaosise (fr 2…0,063 mm) sisaldus on 27,2 - 63,8%, keskmiselt 50,6% ja valdav on väga peeneteraline liiv (0,063…0,125 mm). Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (fr <0,063 mm) on 4,5 - 16,8%, keskmiselt 10,4% (Tabel 6.1). Tabel 6.1. Kaisma uuringuruumi ploki 3 aT setete põhinäitajate koondtabel. Purdsetete klassifikatsioon Maavara kasutusala Kaisma (Sinisalu, 2002) määrus nr 52 maavara uuringuruum (luba nr veeris kruus liiv peenos. kruus liiv peenos. L.MU/519011) 0,063… >64 2…64 0,063…2 <0,063 >31,5 <0,063 31,5 min 15,0 18,1 7,1 4,5 25,8 27,2 4,5 EL Plokk 4 aT maks 49,1 54,0 39,1 16,8 60,2 63,8 16,8 TK kesk* 30,0 36,4 23,3 10,4 39,0 50,6 10,4 EK aT - aktiivne tarbevaru; * kaalutud keskmine. EL – ehitusliiv; TK – täitekruus; EK – ehituskruus. Purunemiskindluse määramiseks moodustati kõigist proovidest üks kruusa koondproov. Katse jaoks vajaminevate fraktsioonide saamiseks purustati proov eelnevalt laboratoorses lõugpurustis. Kruusast saadud killustiku purunemiskindlus Los Angelese katsel on 44 ehk purunemiskindluse kategooria on LA45. Kruus sobib kasutamiseks teede- ja üldehituses. Kaisma uuringuruumis leviv kruus vastab terastikulise koostise ja purunemis- kindluse alusel täitekruusale esitavatele nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 10,4%, osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm 39,0% ja purunemiskindluse kategooria LA45. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 24 6.2. Aluspõhjakivimid Keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse nr 52 paragrahvist nr 22 tulenevalt on karbonaatkivimi kasutusalade määramise nõuded järgnevad: - tehnoloogilise lubjakivi puhul ei tohi olla CaO sisaldus alla 50% ega lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus üle 10%; - tehnoloogilise dolokivi puhul ei tohi olla MgO sisaldus alla 18% ega lisandite (SiO2 + R2O3) sisaldus üle 5%; - kõrgemargilise ehituslubjakivi ja kõrgemargilise ehitusdolokivi puhul on purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel 30 või väiksem ja külmakindluse kategooria kuni F2 ning madalamargilise ehituslubjakivi ja madalamargilise ehitusdolokivi purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 31–35 ning külmakindluse kategooria kuni F4; - viimistlusdolokivi ja viimistluslubjakivi on dekoratiivne ja poleeritav ning vastab kõrgemargilise karbonaatkivimi nõuetele; - täitedolokivi ja täitelubjakivi ei vasta käesoleva lõike punktides 1 - 3 nimetatud nõuetele ega sobi viimistluskiviks. Kaisma uuringuruumis lasuva dolokivi uurimise eesmärk oli uurida seda ehitusmaterjali toormena. Ehituskivi hindamiseks tehti füüsikalis-mehaanilised katsed – määrati kivimi purunemis- ja külmakindlus. Kivimi keemilise koostise hindamiseks on kasutatud Kaisma uuringuruumi jääva 1981. a uuringu puuraugu PA-25-81 (Lodjak, 1981) ja uuringuruumist lääne ja kagu suunas ~400 m kaugusele jäävate 2003. a uuringu puuraukude PA-1-03 ja PA-5-03 (Korbut, jt., 2003) andmeid. Keemiliste analüüside tulemused on toodud tabelis 6.2. Tabel 6.2. Kaisma uuringuruumi lubjakivi keemilise lühianalüüsi tulemused. Keemiline koostis Puuraugu nr Proovi nr Proovimise intervall, m CaO MgO Lj. 262 4,9 7,2 29,74 21,46 1,18 PA-25-81 263 7,2 9,6 29,29 21,46 1,86 264 9,6 12,0 29,40 21,29 1,40 21 0,9 2,0 30,77 20,92 1,55 22 2,0 5,2 30,42 20,92 1,50 23 5,2 8,0 29,59 20,42 2,53 PA-1-03 24 8,0 11,0 27,69 19,17 6,25 25 11,0 13,3 29,11 19,92 4,76 26 13,3 14,7 25,56 17,51 15,56 27 14,7 18,2 24,03 16,68 19,00 46 1,4 4,2 30,53 20,50 1,59 47 4,2 5,4 30,53 20,34 2,08 48 5,4 7,6 30,30 20,42 2,03 PA-5-03 49 7,6 10,8 28,64 19,17 6,34 50 10,8 12,5 30,77 21,25 3,01 51 12,5 14,2 24,97 17,51 16,03 Antud uuringu eesmärk oli leida ehitusmaterjaliks sobivat maavara, mistõttu karbonaatkivimit tehnoloogilise kivimi seisukohast detailsemalt ei uuritud. Samuti ei ole tehnoloogilise karbonaatkivimi keemiliste analüüside proovide arv ja puuraukude OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 25 vaheline kaugus piisav, et maavaravaru tehnoloogilise dolokivina arvele võtta. Kuna tehnoloogilisele dolokivile pole piisavalt turgu, ei ole see ka uuringuloa omaniku huvisfääris. Dolokivist valmistatud killustiku ehitusotstarbelisuse määramiseks tehti füüsikalis- mehaanilised katsed: purunemiskindlus Los Angeles meetodil ja külmakindluse katse destilleeritud vees külmutamis-sulatamisel. Nimetatud näitajate määramiseks võeti 2 proovi puuraugust PA-1/25. Killustiku füüsikalis-mehaanilised omadused on toodud tekstilisas 6 ning tabelis 6.3. Tabel 6.3. Purunemiskindluse ja külmakindluse tulemused Kaisma uuringuruumis. PA-1/25 Proovimise Purunemiskindlus LA Külmakindlus dest. Proovi nr intervall, m (fr 10/14) vees (fr 8/16) 1-1 2,2 4,5 36 LA40 1,8 F2 1-2 4,5 7,0 34 LA35 1,5 F2 Kaalutud keskmine 35 LA35 1,6 F2 Killustiku külmakindlus vastab kategooriale F2 ehk killustiku saab lugeda külma- kindlaks. Killustiku purunemiskindlus on keskmiselt 35 mis annab purunemiskindluse kategooriaks LA35. Killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste poolest vastab Kaisma karbonaatkivim madalamargilise dolokivi nõuetele, mille purunemiskindluse tegur on LA35 (kategooria LA35) ja külmakindluse kategooria F2 (kaalukadu 1,6%). Vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 esitatakse Kaisma uuringuruumi plokk 2 aR ja 3 aT kinnitamiseks madalamargilise ehitusdolokivina, millest valmistatud killustiku purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel on LA35 ja külmakindluse kategooria F2. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 26 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Mäetehnilised tingimused Kaisma uuringuruumis täitekruusa ja madalamargilise dolokivi kaevandamiseks ei ole keerulised. Alale on hea juurdepääs Rapla - Järvakandi - Kergu tugimaanteelt nr 27, mis paikneb ~1,3 km kaugusel loode suunas. Kaisma uuringuruumi lõunapiirist ~3 m kaugusel paikneb avalikus kasutuses olev kohalik Järve tee (nr 2760011), kirdeosast ~2 m kaugusel asub avalikus kasutuses olev kohalik Silla tee (nr 2760013), millelt hargneb kohalik Krahvi tee (nr 2760012), mis jääb uuringuruumi läänepiirist ~3 m kaugusele. Teede kaitsevööndite ulatus kooskõlastatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse käigus. Kaisma uuringuruum paikneb kunagise Krahvi karjääri mäeeraldisel, kus osaliselt kaevandatud dolokivi lasumini ning ala jäetud korrastamata. Ala on osaliselt metsastunud. Maapinna reljeef on ebatasane, absoluutkõrgused jäävad vahemikku 49 - 53 m. Mäetöid ettevalmistavas etapis langetatakse puud, juuritakse kännud ja eemaldatakse kasulikult kihilt katend. Katendiks on kasvukiht paksusega 0,1 - 0,5 m (keskmine 0,3 m). Katend ladustatakse eraldi mäeeraldise teenindusmaal ja seda saab hiljem kasutada kaevandamisega rikutud maa korrastamiseks vajaliku huumuskihi taastamiseks. Täitekruusa ploki 3 aT paksus on keskmiselt 1,8 m, katenditegur on 0,2. Täitekruusa ploki lamam on tasane, abs kõrguste vahemikku 48,5 - 49,6 m, olles tõusuga lõuna suunas. Kogu uuritud maavara aktiivne tarbevaru on veepealne. Täitekruusa ploki 4 aT lamamisse jääva madalamargilise ehitusdolokivi ploki 2 aR ja 3 aT dolokivi lasundi keskmine paksus on vastavalt 2,8 m ja 2,1 m. Uuritud ploki 3 aT dolokivivaru on veepealne ja ploki lamam on abs kõrgusel 47,0 m. Ploki 2 aR lamam on abs kõrgusel 44,18 m ning plokis maavara tarbevaruna hindamiseks on vajalikud täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud. Dolokivi väljamiseks on vaja maavara kobestada, seda kas puur-lõhketöödega või hüdrovasaraga. Pärast maavara väljamist, toodangu saamiseks, on võimalik kaevist purustada ja sõeluda mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil. Erinevaid tooteid on võimalik ladustada mäeeraldise teenindusmaal, mida saab vastavalt vajadusele transportida kallurautodega. Mäetöödel lähtutakse kehtestatud normidest ja eeskirjadest, nt müratasemete norm- tasemed, pinnase reostumise vältimine, tolmu vältimine jms. Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse koostamise etapis käsitletakse kaevandamise tehnoloogiat detailsemalt. Karjääri rajamiseks koostatakse vastav projekt. Paremaks tööde korraldamiseks on soovitatav kaevandamise algusfaasis koostada ka juba korrastamise projekt. Karjääri korrastamise suunaks sobib metsamaa, sest ka hetkel on alal kasvamas mets ning veealust varu antud alal ilma täiendavate uuringuteta ei ole võimalik kaevandada. Vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ metsamaal ja rohumaal ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 0,7 m ning haritaval maal kõrgemale kui 1 m sügavuseni korrastatud maapinnast. Põhjendatud juhtudel võib veetase tõusta kõrgemale, kui korrastamiseprojektis on valikut põhjendatud. Ala korrastamisel metsamaaks või haritavaks maaks on võimalik katendiga täita kaevandatud maa-ala ning vajadusel puudujääv osa tuua väljastpoolt ala. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 27 Uuringu ajal 2025. jaanuaris kaevandites ja puuraugus vett ei esinenud, kuid varasemate piirkonna veetaseme andmete alusel võib veetase jääda vahemikku 42 - 47 m abs. Karjääri korrastamise täpsem suund ja võimalused valitakse keskkonnaloa taotluse koostamisel ning kaevandamisega rikutud maa korrastatakse korrastamisprojekti alusel, mille koostamisel lähtutakse Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse ja maaomaniku poolt esitatud tingimustest. 7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Kaisma uuringuruumi teenindusala ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Kaevandamine avaldab ümbritsevale keskkonnale paratamatult mõju, muutes maapinna reljeefi ning avaldades tihti mõju ka ümbritsevale veerežiimile. Mäetöödel järgitakse kehtestatud norme ja eeskirjasid (sh müratasemete normtasemed, pinnase reostumise vältimine, tolmu vältimine jms). Nii tolmu kui ka müra osas lähtutakse kehtestatud normidest ja piirangutest. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine piirkonna ökoloogilisi tingimusi. Kaevandamine kuni abs kõrguseni 47 m mõjutab põhja- ja pinnavett vaid vähesel määral, kuna põhjaveekihti ei avata. Reljeefimuutuse tagajärjel võib vähesel määral muutuda karjääri lähima ümbruse pinna- ja põhjavee vooluteed. Kuna põhjavee toitumine on korreleerub suuresti maapinna suhtelise kõrgusega, võib maavara väljamise tõttu väheneda karjääri piires ka põhjavee toitumine. Mõjud pinna- ja põhjavee režiimile ei ole karjäärist väljaspool tõenäoliselt reaalsuses tajutavad, eriti kuna uuringuala piires on ajalooline kaevandamistegevus reljeefi juba mõjutanud. Katendi eemaldamisega muudetakse karjääri piires aluspõhjaline põhjaveekiht lihtsamini reostuvaks. Reostusriski maandamiseks tuleb kasutatavat rasketehnikat regulaarselt hooldada ning tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjäärisüvendit, selleks spetsiaalselt ettevalmistatud alal. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 28 8. VARU ARVUTUS Varu arvutuse aluseks on instrumentaalselt mõõdistatud plaan mõõtkavas 1 : 1000 (graafiline lisa 1/2), 2025. a geoloogiliste välitööde tulemused ja laboratoorsete määrangute andmed. Varu on arvutatud 6,17 ha pindalal kolmes kohakuti paiknevas plokis - plokk 2 aR (madalamargiline ehitusdolokivi) 6,10 ha; - plokk 3 aT (madalamargiline ehitusdolokivi) 6,10 ha; - plokk 4 aT (täitekruus) 6,17 ha. Kaisma uuringuruumis hinnatud varu esitatakse kinnitamiseks Kaisma dolokivimaardla koosseisu, sh täitekruus kui kaasnev maavara. Plokkide numeratsiooni jätkatakse Kaisma dolokivimaardlas arvel olevatest plokkidest. Ploki koordinaadid on kantud graafilisele lisale 1 / 2 ja toodud lisas 8. Varu arvutus on esitatud lisas 7. Varu esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.03.2025. a. Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama programmi abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid: - maapinna mudel – kasutatud on ala 2025. a jaanuari topograafilise mõõdistamise andmeid; - kasuliku kihi lasumi ja lamami mudel – kasutatud on alale jäävate uuringupunktide andmeid, mis on toodud uuringupunktide kataloogis (Lisa 2) ja tabelites 8.1 ja 8.2; 8.1. Ploki 2 aR varu arvutus Plokk 2 aR pindalaga 6,10 ha on moodustatud Kaisma uuringuruumi osalisele pindalale. Ploki väliskontuur on moodustatud puuraugust PA-1/25 ekstrapoleerimise teel poolele kaugusele aktiivse tarbevaru nõutavast uuringuvõrgu tihedusest (200 m). Varu on piiritletud ekstrapoleerimispunktidega Ep-1…Ep-4, mille andmed on saadud mudelist. Ploki 2 aR lasumiks on ploki 3 aT lamam (abs kõrgus 47,0 m) ja lamamiks uuritud sügavus abs 44,18 m. Ploki 2 maavaraks on madalamargiline ehitusdolokivi ja see esitatakse arvele võtmiseks aktiivse reservvaruna. Täiendavatel uuringutel sügavuti tarbevaru arvutamiseks on vajalikud hügrogeoloogilised tööd, mille põhjal saaks hinnata veetaseme aastaajalisi muutusi ja surveliste põhjaveekihtide olemasolu, prognoosida kaevandamise mõju põhjavee kvaliteedile ja kvantiteedile ning otsustada veekõrvaldamise võimalikkuse üle. Ploki 2 madalamargilise ehitusdolokivi aktiivne reservvaru on 172 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on: 172 tuh m3 ÷ 6,10 ha = 2,8 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 29 Tabel 8.1. Kaisma uuringuruumis moodustatud ploki 2 aR katte- ja kasuliku kihi paksused uuringupunktides. Puuraugu Katend* Kasulik kiht Veetase sügavus, paksus, lamami paksus, lamami lamami abs, nr abs, m kuupäev m m abs, m m süg, m abs, m m PA-1/25 51,18 7,0 4,18 47,00 2,82 7,00 44,18 - 28.01.2025 Ep-1 50,21 - 3,21 47,00 2,82 6,03 44,18 - - Ep-2 49,33 - 2,33 47,00 2,82 5,15 44,18 - - Ep-3 52,04 - 5,04 47,00 2,82 7,86 44,18 - - Ep-4 52,35 - 5,35 47,00 2,82 8,17 44,18 - - *kasvukiht, kruus ja plokk 3 aT dolokivi 8.2. Ploki 3 aT varu arvutus Plokk 3 aT pindalaga 6,10 ha on moodustatud Kaisma uuringuruumi osalisele pindalale, täitekruusa ploki 4 aT lamamisse ja ehitusdolokivi ploki 2 aR lasumisse. Ploki 3 aT kontuur on moodustatud puuraugust PA-1/25 ekstrapoleerimise teel poolele kaugusele aktiivse tarbevaru nõutavast uuringuvõrgu tihedusest (200 m). Varu on piiritletud ekstrapoleerimispunktidega Ep-1…Ep-4, mille andmed on saadud mudelist. Ploki 3 aT lamamiks on abs kõrgus 47,00 m, mis on varasematele veetasemete andmetele tuginedes tõenäoline abs kõrgus, mida keskmine veetase dolokivides ei ületa. Ploki 3 maavaraks on madalamargiline ehitusdolokivi, mis jääb põhjavee tasemest kõrgemale. Ploki 3 ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru on 129 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on: 129 tuh m3 ÷ 6,10 ha = 2,1 m Tabel 8.2. Kaisma uuringuruumis moodustatud ploki 3 aT katte- ja kasuliku kihi paksused uuringupunktides. Puuraugu Katend* Kasulik kiht Veetase sügavus, paksus, lamami paksus, lamami lamami abs, nr abs, m kuupäev m m abs, m m süg, m abs, m m PA-1/25 51,18 7,0 2,15 49,03 2,03 4,18 47,00 - 28.01.2025 Ep-1 50,21 - 1,12 49,09 2,09 3,21 47,00 - - Ep-2 49,33 - 0,31 49,02 2,02 2,33 47,00 - - Ep-3 52,04 - 2,33 49,71 2,71 5,04 47,00 - - Ep-4 52,35 - 2,62 49,73 2,73 5,35 47,00 - - *kasvukiht ja kruus 8.2. Ploki 4 aT varu arvutus Plokk 4 aT pindalaga 6,17 ha on moodustatud Kaisma uuringuruumi tervikuna. Ploki 4 maavaraks on täitekruus, mis jääb põhjavee tasemest kõrgemale. Ploki 4 täitekruusa on kokku 112 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on: 112 tuh m3 ÷ 6,17 ha = 1,8 m. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 30 Ploki 4 katendi maht on 17 tuh m3 ja keskmine paksus on: 17 tuh m3 ÷ 6,17 ha = 0,3 m. Tabel 8.3. Kaisma uuringuruumis moodustatud ploki 4 aT katte- ja kasuliku kihi paksused uuringupunktides. Kaevandi/puuraugu Katend Kasulik kiht Veetase abs, süg, paksus, lamami paksus, lamami lamami abs, nr kuupäev m m m abs, m m süg, m abs, m m K-1/25 52,12 2,7 0,5 51,62 2,0 2,5 49,62 - 23.01.2025 K-2/25 51,08 2,1 0,3 50,78 1,8 2,1 48,98 - 23.01.2025 K-3/25 49,83 1,3 0,3 49,53 1,0 1,3 48,53 - 23.01.2025 K-4/25 50,33 1,2 0,1 50,23 1,1 1,2 49,13 - 23.01.2025 K-5/25 51,82 2,2 0,3 51,52 1,9 2,2 49,62 - 23.01.2025 K-6/25 51,15 2,2 0,3 50,85 1,9 2,2 48,95 - 23.01.2025 PA-1/25 51,18 7,0 0,1 51,08 2,05 2,15 49,03 - 28.01.2025 Eesti Geoloogiateenistusele tehakse ettepanek liita Kaisma uuringuruumi piires hinnatud varu Kaisma dolokivimaardla koosseisu (registrikaart 590), milles võtta maavaravaru arvele seisuga 01.03.2025 järgmiselt: - madalamargilise ehitusdolokivi aktiivset reservvaru 6,10 ha pindalal 172 tuh m3 (plokk 2); - madalamargilise ehitusdolokivi aktiivset tarbevaru 6,10 ha pindalal 129 tuh m3 (plokk 3), kogumahus veepealne; - kaasneva maavarana täitekruusa aktiivset tarbevaru 6,17 ha pindalal 112 tuh m3 (plokk 4), kogumahus veepealne. Tabel 8.4. Varu arvutuse koondtabel seisuga 01.03.2025. a. Katendi maht, Ploki nr, Maavara Maavaravaru, tuh m3 / tuh m3 / keskmine pindala nimetus keskmine paksus, m paksus, m 2 aR, madalamargiline ehitusdolokivi - 172 / 2,8 6,10 ha (veepealne/veealune) 3 aT, madalamargiline ehitusdolokivi - 129 / 2,1 6,10 ha (veepealne) 4 aT, täitekruus 17 / 0,3 112 / 1,8 6,17 ha (veepealne) 8.4. Muudatused maavarade registris Maavarade registrisse kandmiseks esitatav plokk 2 aR ja 3 aT jääb 3,56 ha ulatuses Kaisma dolokivimaardla aktiivsele reservvarule (plokk 1 aR). Kuna ploki 1 aR lamam on uuest moodustatud plokist sügavamal, siis pindalaliselt plokk 1 aR ei muutu. Töö tulemusena väheneb ploki 1 varu kogus (13 451 tuh m3) 170 tuh m3 võrra (Lisa 7). Pärast varu ümberhindamist on ploki 1 aR pindala jätkuvalt 149,96 ha, aga tehnoloogilise dolokivi varu 13 281 tuh m3. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 31 9. KOKKUVÕTE Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER AS Tariston tellimusel. Kaisma uuringuruumi teenindusala pindalaga 6,17 ha asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas riigile kuuluval kinnistul Maardla (63801:001:0220). Geoloogilise uuringu eesmärk oli uurida mahajäetud ja korrastamata kunagise Krahvi karjääri ala piires võimalikku kaevandamata maavara kogust, kasuliku kihi paksust ja kvaliteeti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale keskkonnaluba maavara kaevandamiseks. Geoloogilise ehituse ja maavara kvaliteedi väljaselgitamiseks tehti esialgu uuringuruumi 6 kaevandit. Kaevandite rajamisel selgus, et kvaternaarisetete lamamiks olev dolokivi jääb vaid ~2 m sügavusele maapinnast. Dolokivi kvaliteedi väljaselgitamiseks puuriti uuringuruumi üks puurauk kuni lubatud uurimissügavuseni 7 m. Tööde käigus rajati uuringuruumi 6 kaevandit sügavusega kuni 2,7 m ja üks puurauk sügavusega 7,0 m. Kaevanditest võeti kokku 10 proovi setete terastikulise koostise määramiseks ja 1 koondproov kruusa purunemiskindluse katseks. Puursüdamikust võeti 2 proovi dolokivist valmistatud killustiku purunemis- ja külmakindluse määramiseks. Kaisma uuringuruumi kasuliku kihi moodustavad Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised setted  valdavalt väga peeneteraline kruusakas liiv ja kruus ning Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Muhu kihistu biohermne dolokivi. Kvaternaarisetteid katab keskmiselt 0,3 m paksune kasvukiht, mille all lasuvad kruus ja kruusakas liiv. Kvaternaarisetete keskmine paksus uuringuala piires on 1,8 m (plokk 4 aT). Täitekruusa ploki lamamiks on dolokivi. Ehitusdolokivi keskmine paksus moodustatud plokkides on vastavalt 2,8 m (plokk 2 aR) ja 2,1 m (plokk 3 aT). Ploki 3 aT ja 4 aT varu lasub kogu ulatuses põhjavee tasemest kõrgemal, plokk 2 aR varu osaliselt põhjavee tasemest allpool. Töö tulemusena arvutati varu 6,17 ha pindalal kolmes plokis - plokk 2 aR, 3 aT, 4 aT. Laboratoorsete analüüside tulemusel vastavad kvaternaarisetted täitekruusale esitatud nõuetele ja karbonaatkivim madalamargilisele ehitusdolokivile. Kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastab uuringuruumis moodustatud plokis 4 lasuv kruus täitekruusa nõuetele, kus peenosiste sisaldus on 10,4%, osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on 39,0% ja purunemiskindlus Los Angelese katsel on 44%, vastates kategooriale LA45. Uuringuruumis moodustatud plokk 2 aR ja 3 aT maavaraks on madalamargiline ehitusdolokivi, mille purunemiskindlus Los Angelese katsel on 34 - 36%, keskmiselt 35%, vastates kategooriale LA35 ja külmakindlus 1,5 - 1,8%, keskmiselt 1,6%, vastates külmakindluskategooriale F2. Eesti Geoloogiateenistusele tehakse ettepanek liita Kaisma uuringuruumi piires hinnatud varu Kaisma dolokivimaardla koosseisu (registrikaart 590), milles võtta maavaravaru arvele seisuga 01.03.2025 järgmiselt: - madalamargilise ehitusdolokivi aktiivset reservvaru 6,10 ha pindalal 172 tuh m3 (plokk 2); - madalamargilise ehitusdolokivi aktiivset tarbevaru 6,10 ha pindalal 129 tuh m3 (plokk 3), kogumahus veepealne; - kaasneva maavarana täitekruusa aktiivset tarbevaru 6,17 ha pindalal 112 tuh m3 (plokk 4), kogumahus veepealne. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Kaisma uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2025) 32 10. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Keskkonnaministri 17. detsember 2018. a määrus nr 52. Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks; 2. Korbut, S., Peikre, R., Vingisaar. P. 1997. Aruanne eesti dolomiidimaardlate revisjonist magneesiumi ja tulekindlate materjalide valmistamise seisukohalt. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. EGF 5695; 3. Korbut, S., Peikre. R. 2003. Dolomiidimaardlate revisjon (IV etapp – Kaisma). OÜ Eesti Geoloogiakeskus. EGF 7566; 4. Lodjak. T. 1981. Klaasidolomiitide otsingu- ja revisjonitööde aruanne. Eesti NSV Geoloogiavalitsus. EGF 3878; 5. Maa- ja Ruumiameti geoportaal [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee/; 6. Maantoa, T., Talvistu, E., Rahumäe, V., Valt, E., Remmel, H., jt. 1990. Pärnu rajooni liivakarjääride mäeeralduste plaanid ja seletuskirjad. Pärnu rajooni kruusa ja kruusliivakarjääride mäeeralduste plaanid ja seletuskirjad. EGF 6781; 7. Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016. RT I 10.11.2016, 1; 8. Maavarade registri registrikaart nr 0590; 9. Põldvere, A., Rändur, M., Rohtla, R., Sinisalu, R., Põldvere, A., Rass, M., Liibert, S. 2014. Kaevandamisega rikutud ja mähajäetud ehitusmaavarade karjääride revisjon Lääne-Eestis (Hiiu, Lääne, Pärnu, Rapla, Saare, Viljandi maakond). IV Köide. EGF 8925; 10. Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Vastu võetud keskkonnaministri 07.04.2017 määrusega nr 12. RT I, 08.04.2017, 5.  50 . 86 51.78 49 Kr . 82 2 .8 50 48.78 49 1 .5 50.66 50 .01 49.29 6 505 800 50.72 50.33 49 48.74 Silla 51.56 .70 49 27601:001:0080 1 I 50.00 Ep-1 1' 50.78 49.70 0,19 51.00 50,21 50 0,93 49,09 49.98 51 2,09 Nutumetsa 47,00 49.67 49.69 19 44,18 2,82 52.14 27601:001:0087 49. 50.58 51 91 49.36 Kaisma dolokivimaardla 52 50 19' 2 50.98 50.23 5 ' N 0 5 3 I 49.66 5 I 50.73 50.92 50.24 49.93 50.46 51 50. 50.81 K-4/25 0,1 18 23 50,33 5 1,1 0 K-3/25 0 49.58 52 50.24 0 49,13 5 0,3 5 49,83 1,0 48,53 Kr 5 0 .0 51 4 94 .8 4 50. 2 50.52 5 Paju 29 8 .5 51.88 50.40 51.05 50 50.44 50.72 Plokk 1 aR 27601:001:0109 51 50. 52 22 . 2 65 38 50.73 51. 50 ' 50.57 52 49.43 I 50.48 I I 96 50.73 85 54 . 17 . 6 505 700 52 52 54. 50. 50.90 Krahvi prügila 80 44 52.32 50.88 51.95 27601:001:0188 52 50.70 Kaardileht nr 6312 Järvakandi 50. . 82 2' 55 50 50.97 47 .88 50 50.73 53 5 51 1 1 51 52.31 51.00 5 50.70 54. 16 65 52 52.54 50.95 49.36 93 . 51.22 50. 44 1 50 50. 5 51.63 68 Plokk 4 aT ,0 551 .5 3 49 51. 52.05 50.57 2 50.65 23 Plokk 3 aT 5 50.70 51 Kr 50.62 52 0 .3 49 . 15 51 Plokk 2 aR K-6/25 Uuringuruumi ja ploki 4 aT Plokkide 2 aR ja 3 aT 52 0,3 62 50.74 51,15 . 52 1,9 52. 40 52.53 Plokk 1 aR 0,30 49.64 piiripunktide koordinaadid piiripunktide koordinaadid 51. 48,95 Ep-2 12 50.19 50 5 50.74 2. 90 50.77 50.66 49,33 0,01 2,02 15 52.23 49 49,02 Nr X Y Nr X Y , 2,82 3' 0 39 25-81 47,00 Põld . 50.88 1 6 505 780,77 543 126,07 1' 6 505 775,70 543 146,55 51 5 50.59 Maardla 5 44,18 1 1 1 49.88 79 52.45 63801:001:0220 5 2 6 505 703,80 543 436,96 2' 6 505 703,80 543 436,96 . Kaisma 52 52 49.26 .08 52. 3 6 505 666,70 543 485,37 3' 6 505 688,38 543 457,08 51 14 Plokk 4 aT PA-1/25 50 48 50.66 0,10 K-2/25 50 . . 3 51 51,18 0,3 2 4 6 505 483,96 543 342,70 4' 6 505 644,49 543 468,03 52.11 2,05 51,08 Plokk 3 aT 49,03 48,98 1,8 50 50.19 49.82 5 6 505 497,17 543 304,70 5' 6 505 483,96 543 342,70 50 50 50.53 52.84 2,03 . 14 50 50.55 50.95 51 47,00 . 5 50 7 51 52.54 6 2. Plokk 2 aR 44,18 2,82 50.36 5 15 6 6 505 523,34 543 247,72 6' 6 505 497,17 543 304,70 1 0. 38 .5 50 53. 7 6 505 534,16 543 223,79 7' 6 505 523,34 543 247,72 52 49.96 52. 49.31 08 35 50. 8 6 505 536,17 543 214,03 8' 6 505 534,16 543 223,79 51.06 6 505 600 59 51 50.43 Krahvi terviserada 13 51.61 9 6 505 536,87 543 207,65 9' 6 505 536,17 543 214,03 50 543 100 543 500 50.84 51 27601:001:0187 51 50.04 50.15 10 6 505 550,17 543 180,89 10' 6 505 536,87 543 207,65 52. 50. 11 6 505 559,76 543 173,35 11' 6 505 550,17 543 180,89 50 78 Kr 51 76 52 50.49 51 12 6 505 573,51 543 169,70 12' 6 505 559,76 543 173,35 ,5 51.80 50.78 49.77 49 13 6 505 597,42 543 167,90 13' 6 505 573,51 543 169,70 52 50.95 52. 1 50. 45 5 53.08 12 51 Plokk 1 aR 14 6 505 626,59 543 167,45 14' 6 505 597,42 543 167,90 75 52. 51 53 50.41 78 53 52.98 50.45 5 15 6 505 643,99 543 164,42 15' 6 505 626,59 543 167,45 51 2. 0 49.71 8 Ep-4 0,42 5 52,35 5 16 6 505 678,53 543 152,19 16' 6 505 643,99 543 164,42 2. 57 2,20 5 2 49,73 2 52.73 Kandimaa pi 2,73 51 50.38 17 6 505 703,19 543 144,56 17' 6 505 678,53 543 152,19 nn 47,00 50.88 27601:001:0021 52 2,82 18 6 505 742,77 543 136,43 18' 6 505 703,19 543 144,56 . K-1/25 44,18 52 73 52.16 0,5 52,12 52.04 49.60 19 6 505 773,05 543 128,56 19' 6 505 742,77 543 136,43 10 Kr 2,0 52 49,62 52.60 52.18 49.48 20' 6 505 762,47 543 131,31 52 2760013 Silla tee Pindala 6,17 ha II 63801:001:0452 52.10 51.67 Nurga 51.919 8 51 51.80 52 Pindala 6,10 ha 0 .81 7 5 51 . 83 63801:001:0558 68 . 52 . 51.92 49, 5 50.41 65 52 49.87 L1 51.15 52.86 ee5 8t 6 0 50 100 m e.7 7 51.45 51 . 7 51 49.61 v r5 .8 2 2 0 2 0 5 51 9 . 1 82 Jä 51: Jär 1 00 ve t 51.69 50.77 01 1: ee 0 Jäägri A 49.73 6 90 51 K-5/25 Märkused: 27 92 92901:001:0173 . 51 82 0,3 50.19 6 505 500 . 87 51,82 1,9 49,62 543 200 51.02 543 300 543 400 50.64 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5 5 5 1 1 . . 9 92 51.80 50.42 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 4 Ep-3 4 50.96 50.70 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 29.01.2025. I 52,04 0,30 I I 5 49,71 2,03 5 1 1 .98 4. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. . 98 I 47,00 2,71 ' 50.84 5 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 51 1.68 44,18 2,82 51 1 Uuringuruumi piir, piiripunkt ja . 64 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 30.01.2025); piiripunkti number 50.89 50.35 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 16.01.2025); 50.48 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 16.01.2025); Kruusa-liiva varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 16.01.2025); Dolokivi varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) - Klaasidolomiitide otsingu- ja revisjonitööde aruanne, (Geoloogia Valitsus, 1981, EGF 3878). Kaisma dolokivimaardla piir (asendiplaanil) 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). PA-1/25 Puuraugu nr Maardla 0,10 Katendi paksus, m 7. Plokkide 2 aR ja 3 aT vahepiir asub abs kõrgusel 47,0 m. 51,18 Suudme abs kõrgus, m Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 2,05 Ploki 4 aT kasuliku kihi paksus, m 63801:001:0220 49,03 8. Ploki 2 aR lamam asub abs kõrgusel 44,18 m. 2,03 Ploki 4 aT lamami abs kõrgus, m 47,00 Ploki 3 aT kasuliku kihi paksus, m I I' Geoloogilise läbilõike joon 2,82 Ploki 3 aT lamami abs kõrgus, m 44,18 Ploki 2 aR kasuliku kihi paksus, m Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 1/2 5 Ploki 2 aR lamami abs kõrgus, m 1 Maapinna samakõrgusjoon, m Kaisma uuringuruum Mõõtkava 5 K-1/25 Kaevandi nr Topograafiline ja 1 Katendi lamami samakõrgusjoon, m 0,5 Katendi paksus, m Kaisma dolokivimaardla 52,12 2,0 Suudme abs kõrgus, m varu arvutuse plaan 1 : 1000 49 49,62 Ploki 3 aT kasuliku kihi paksus, m Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond , 0 Kasuliku kihi lamami samakõrgusjoon, m Ploki 3 aT lamami abs kõrgus, m Kaisma 25-81 Geodeetilise märgi asukoht, nimi ja kaitsevöönd 1981. a uuringu puurauk, EGF 3878 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaja Paat Koostas Kuupäev 04.02.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Helis Pormeister +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5112 /Allkirjastatud digitaalselt/   35 LISA 2. Uuringupunktide kataloog Kaisma uuringuruum L.MU/519011 Koordinaadid Uuringu- dolokivi dolokivi Veetase, m Katendi Kasuliku Kaevandi punkti Q lasum lasum/ Q lasum/ Q paksus, kihi nr sügavus, abs, m lamami lamam süg. mõõtmise X Y Z m paksus, m m süg, m abs, m maap, m abs aeg K-1/25 6505547,69 543203,16 52,12 2,7 0,5 51,6 2,0 2,5 49,6 - - 23.01.2025 K-2/25 6505620,60 543276,29 51,08 2,1 0,3 50,8 1,8 2,1 49,0 - - 23.01.2025 K-3/25 6505734,77 543311,80 49,83 1,3 0,3 49,5 1,0 1,3 48,5 - - 23.01.2025 K-4/25 6505739,84 543160,61 50,33 1,2 0,1 50,2 1,1 1,2 49,1 - - 23.01.2025 K-5/25 6505498,73 543339,03 51,82 2,2 0,3 51,5 1,9 2,2 49,6 - - 23.01.2025 K-6/25 6505653,79 543434,46 51,15 2,2 0,3 50,9 1,9 2,2 49,0 - - 23.01.2025 Uuringu- Kvater- Koordinaadid Dolokivi Dolokivi Veetase, m Puuraugu punkti naari lamami lamami lasum kihi (Sjg) nr sügavus, paksus, süg, m abs, m süg. mõõtmise X Y Z abs, m paksus, m abs m m maap, m aeg PA-1/25 6505618,23 543269,81 51,18 7,0 2,15 49,03 4,9 7,0 44,18 - - 28.01.2025 25-81 6505633,96 543307,74 52,80 12,0 4,9 47,90 7,1 - - - - mai 1981 1-03 6505115.71 543867,02 47,71 18,2 0,9 46,81 13,6 - - 4,9 42,81 06.10.2003 5-03 6505773,84 542775,03 45,43 17,0 0,2 45,23 13,9 - - 3,7 41,73 04.10.2003 Uuringupunktide eri kihtide geoloogiline kirjeldus, sügavusvahemik, kihtide paksused on toodud tekstilisas 4; Uuringupunktide proovitud vahemik, proovi nimetus ja number on toodud tekstilisas 4. Plokk 2 aR varu arvutuse punkt Katend* Kasulik kiht Veetase lamami lamami lamami nr X Y Z paksus, m paksus, m abs, m kuupäev abs, m süg, m abs, m Ep-1 6505775,70 543146,55 50,21 3,21 47,00 2,82 6,03 44,18 - - Ep-2 6505644,49 543468,03 49,33 2,33 47,00 2,82 5,15 44,18 - - Ep-3 6505483,96 543342,70 52,04 5,04 47,00 2,82 7,86 44,18 - - Ep-4 6505559,76 543173,35 52,35 5,35 47,00 2,82 8,17 44,18 - - * kasvukiht, kruus ja plokk 3 aT dolokivi Ep - varu arvutuse abipunkt Plokk 3 aT varu arvutuse punkt Katend* Kasulik kiht Veetase lamami lamami lamami nr X Y Z paksus, m paksus, m abs, m kuupäev abs, m süg, m abs, m Ep-1 6505775,70 543146,55 50,21 1,12 49,09 2,09 3,21 47,00 - - Ep-2 6505644,49 543468,03 49,33 0,31 49,02 2,02 2,33 47,00 - - Ep-3 6505483,96 543342,70 52,04 2,33 49,71 2,71 5,04 47,00 - - Ep-4 6505559,76 543173,35 52,35 2,62 49,73 2,73 5,35 47,00 - - * kasvukiht ja kruus Ep - varu arvutuse abipunkt  36 Lisa 3. Proovide kataloog Granulomeetriline koostis Proovimise Uuringu- Proovi nr intervall punkt alates kuni m K-1-1 0,5 1,5 1,0 K-1/25 K-1-2 1,5 2,5 1,0 K-2-1 0,3 1,0 0,7 K-2/25 K-2-2 1,0 2,1 1,1 K-3/25 K-3-1 0,3 1,3 1,0 K-4/25 K-4-1 0,1 1,2 1,1 K-5-1 0,3 1,7 1,4 K-5/25 K-5-2 1,7 2,2 0,5 K-6-1 0,3 1,6 1,3 K-6/25 K-6-2 1,6 2,2 0,6 Puursüdamiku füüs-meh katsed Proovimise Uuringu- Proovi nr intervall punkt alates kuni m PA-1-1 2,15 4,50 2,35 PA-1/25 PA-1-2 4,50 7,00 2,50 Uuringupunktide koordinaadid toodud tekstilisas 2.  37 Lisa 4. Geoloogilised kirjeldused Kaisma uuringuruum L.MU/519011 Kihi lasuvus- Kihi Kaevandi nr Strat Proovi Ploki sügavus, m paksus, Geoloogiline kirjeldus (kpv) indeks nr piir algus lõpp m Q2s 0,0 0,5 0,5 Kasvukiht Kruus, terad valdavalt suurusega 2 - 7 cm. 0,5 1,5 K-1-1 Sideaine väga peen pruun liiv. K-1/25 Q1jr_lg Kruus, terad valdavalt suurusega 2 - 7 cm, (23.01.2025) 1,5 2,5 1,0 vähekulutatud. Üksikud paelahmakad ~70 cm. K-1-2 Jah Sideaine väga peen pruun liiv. S2mh 2,5 2,7 Murenenud dolokivi, dolokivi plaadid. Q2s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht Kruus, terad valdavalt suurusega 2 - 10 cm. 0,3 1,0 0,7 K-2-1 Sideaine peen tumepruun liiv. K-2/25 Q1jr_lg Kruus, terad valdavalt suurusega 2 - 10 cm. (23.01.2025) 1,0 1,8 0,8 Sideaine väga peen beež savikas liiv. K-2-2 Jah 1,8 2,1 0,3 Väga kõva, tihe, savikas. S2mh 2,1+ Dolokivi Q2s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht Kruus, terad valdavalt suurusega 2 - 7 cm, K-3/25 Q1jr_lg 0,3 1,3 1,0 vähekulutatud. Sideaine väga peen beež liiv. K-3-1 Jah (23.01.2025) Üksikud munakad läbimõõduga ~70 cm. S2mh 1,3+ Dolokivi Q2s 0,0 0,1 0,1 Kasvukiht K-4/25 Kruus, rähkne. Sideaine väga peen liiv. Q1jr_lg 0,1 1,2 1,1 K-4-1 Jah (23.01.2025) Kruusaterad vähekulutatud. S2mh 1,2+ Dolokivi Q2s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht Kruus, terad valdavalt suurusega 2 - 7 cm. 0,3 1,7 1,4 Sideaine väga peen liiv. Kruusaterad hästi K-5-1 K-5/25 ümardunud, karbonaatsed. Q1jr_lg (23.01.2025) Kruus, savikas, porsunud dolokivi tükid, 1,7 2,2 0,5 K-5-2 Jah kruusaterad vähekulutatud. Sideaine savikas. S2mh 2,2+ Dolokivi Q2s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht Kruus, terad valdavalt suurusega 2 - 7 cm. 0,3 1,6 1,3 Sideaine peenliiv, kruusaterad ümardunud. K-6-1 K-6/25 Üksikud mnakad läbimõõduga ~20 cm. Q1jr_lg (23.01.2025) 1,6 2,2 0,6 Kruus, tihke, kruusaterad vähekulutatud. K-6-2 Jah S2mh 2,2+ Dolokivi  38 Kasvukiht 0,1 m. Liiv, kruus ja dolokivi Q1jr_lg 0,00 2,15 2,15 Jah plaadid. Dolokivi, ülemine 0,5 m intervall purustatud. Dolokivi biohermne, hallikaskirju, poorne ja PA-1/25 2,15 4,50 2,35 kavernoosne. Rohkete korallijäänustega. 1-1 (28.01.2025) Intervalliti savikas. Intervalliti tugevalt S2mh purustatud. Dolokivi, biohermne, hallikaskirju. Poorne ja 4,50 7,00 2,50 kavernoosne. Rohkete korallijäänustega. 1-2 Jah Intervalliti savikas ja tugevalt purustatud. Kaevandid kirjeldas: Sven Siir, geoloogiainsener Puursüdamiku kirjeldas: Mairy Tammekänd, geoloogiainsener OÜ Inseneribüroo STEIGER 23.01.2025 ja 29.01.2025  39 Kruusliiv. Kollakashall, rohkete veeriste ja Q 0,00 4,90 4,90 munakatega. PA 25-81* 4,90 7,20 2,30 Dolokivi biohermne, hallikaskirju, massiivne, 262 (05.1981) S2jg tugevalt poorne ja kavernoosne, rohkete 7,20 9,60 2,40 263 9,60 12,00 2,40 korallijäänustega. 264 Kasvukiht; 0.4 -0,9 lokaalmoreen, Q 0,00 0,90 0,90 karbonaatne. Helehall dolokivi, kollaka varjundiga, peen- 0,90 2,00 1,10 kuni mikrokristalliline, lõheline kuni 2,0 m. 21 Sügavuselt 2,0 m kivim keskmisekihiline, 2,00 5,20 3,20 esinevad korallide dolomitiseerunud jäänused 22 ja ebatasased hallikaspruuni saviainesega kaetud katkestuspinnad. Intervallides 4,8-5,2 5,20 8,00 2,80 m, 6,5-6,7 m ja 7,6-7,7m dolokivi 23 S2jg bretšalaadne, faunajäänustega. PA 01-03* Helehall dolokivi, peenekristalliline. Kivimis (06.10.2003) 8,00 11,00 3,00 24 esinevad tumehallid, vahel roheka tooniga laigud ja kelmed. Paksukihiline. Sügavusel 11,00 13,30 2,30 13,3 m rohekashalli metabentoniidi vahekiht. 25 Helehall mikrokristalliline dolokivi arvukate 13,30 14,70 1,40 rauaoksiidide suletiste ja läätsekestega. 26 Sügavusel 14,7 m metabentoniit. Hall peenekristalliline dolokivi. Tihedalt vahelduvad erineva värvuse, struktuuri ja S1-2jn 14,70 18,20 3,50 27 koostisega vahekihid. Kivim savikas. 16,4 - 16,45 m metabentoniidi vahekiht. Q 0,00 0,30 0,30 Kasvukiht 0,30 1,40 1,10 Helehall rifidolokivi, poorne ja kavernoosne. Sügavusel 1,2-1,4 m kollakaspruuni saviga 1,40 4,20 2,80 46 täidetud karstiõõnsus. Int. 2,2-3,2 m subvertikaalne lõhe.Alates 5,4 m kivimi värvus 4,20 5,40 1,20 47 pruunikashall, tekstuur massiivne. Alates 7,0 5,40 7,60 2,20 m järkjärguline üleminek lamavaks dolokiviks. 48 Helehall roheka varjundiga dolokivi, S2jg peenekristalliline. Esinevad arvukad rohelise PA 05-03* 7,60 10,80 3,20 49 mergli kelmed, läätsekesed ja vahekihid. (04.10.2003) Kivirn nõrgalt savikas. Hall peenekristalliline rifidolokivi.Kivim on 10,80 12,50 1,70 sekundaarselt dolomitiseerunud, 50 faunajäänused varistruktuurides Hall roheka varjundiga dolokivi, 12,50 14,20 1,70 peenekristalliline.Esinevad arvukad rohelise 51 mergli kelmed, läätsekesed ja vahekihid. Hall peenekristalliline dolokivi, tekstuur S1-2jn 14,20 17,00 2,80 vöödiline, tumedate domeriidi vahekihikeste tõttu.Kivim tugevalt savikas Uuringupunktide koordinaadid, maapinna absoluutkõrguse ja veetaseme andmed on kajastatud tekstilisas 2 *puuraugu kirjeldused aruandest EGF 7566  44 LISA 6. Kruusa lõimise kaalutud keskmise arvutused ja dolokivi füüsikalis-mehhaanilised näitajad Proovimise Osajäägid sõeltel, % jäme keskmine peen väga peen Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu, 2002) Maavara kasutusala määrus nr 52 Kaevandi Proovi nr intervall kruus kruus kruus kruus veerised kruus liiv peenosis kruus liiv peenosis nr 125 80 63 40 31,5 20 16 12,5 8 6,3 4 2 1 0,5 0,25 0,125 0,063 <0,063 alates kuni m 16…32 8…16 4…8 2…4 >64 2…64 0.063…2 <0.063 >31.5 0.063…31.5 <0.063 K-1-1 0,5 1,5 1,0 12,9 24,9 3,5 0,8 1,3 6,2 2,4 1,9 4,0 2,0 3,7 4,1 5,9 8,9 5,5 2,0 1,9 8,1 7,5 4,3 6,0 7,8 41,3 26,4 24,2 8,1 43,4 48,5 8,1 K-1/25 K-1-2 1,5 2,5 1,0 0,0 23,7 8,9 4,6 5,3 4,3 2,3 2,9 5,0 7,0 3,8 3,5 3,8 4,4 4,9 3,1 3,7 8,8 9,6 5,2 12,0 7,3 32,6 38,7 19,9 8,8 42,5 48,7 8,8 K-2-1 0,3 1,0 0,7 0,0 21,0 0,0 4,1 3,9 8,7 3,0 2,9 4,7 2,1 4,2 6,0 7,5 7,2 5,1 2,9 2,9 13,8 12,6 5,9 6,8 10,2 21,0 39,6 25,6 13,8 29,0 57,2 13,8 K-2/25 K-2-2 1,0 2,1 1,1 0,0 4,4 14,5 7,2 2,1 5,5 2,6 2,4 4,4 1,9 3,6 4,3 4,2 8,7 9,8 12,5 3,9 8,0 7,6 5,0 6,3 7,9 18,9 34,0 39,1 8,0 28,2 63,8 8,0 K-3/25 K-3-1 0,3 1,3 1,0 16,1 22,8 10,2 2,5 2,3 2,4 1,3 1,4 2,6 1,4 2,2 2,0 2,5 3,9 4,4 4,0 4,2 13,8 4,7 2,7 4,0 4,2 49,1 18,1 19,0 13,8 53,9 32,3 13,8 K-4/25 K-4-1 0,1 1,2 1,1 31,2 5,6 7,9 9,4 6,1 4,9 2,5 2,4 4,0 1,5 2,6 2,2 1,7 1,5 2,3 1,0 0,6 12,6 11,0 4,9 5,5 4,8 44,7 35,6 7,1 12,6 60,2 27,2 12,6 K-5-1 0,3 1,7 1,4 0,0 11,5 9,8 8,5 2,8 6,7 3,2 3,7 6,8 2,8 5,3 4,8 7,1 10,5 7,6 2,6 1,8 4,5 9,5 6,9 9,6 10,1 21,3 44,6 29,6 4,5 32,6 62,9 4,5 K-5/25 K-5-2 1,7 2,2 0,5 0,0 23,6 12,7 3,6 3,1 3,9 2,0 1,5 3,5 1,6 2,8 3,8 3,4 4,3 4,2 4,2 5,0 16,8 7,0 3,5 5,1 6,6 36,3 25,8 21,1 16,8 43,0 40,2 16,8 K-6-1 0,3 1,6 1,3 0,0 9,4 5,6 7,5 3,3 10,0 5,4 4,4 8,7 3,7 6,1 4,9 6,5 4,7 2,3 2,5 3,8 11,2 13,3 9,8 12,4 11,0 15,0 54,0 19,8 11,2 25,8 63,0 11,2 K-6/25 K-6-2 1,6 2,2 0,6 0,0 16,8 9,1 5,9 2,1 4,2 2,6 2,7 4,5 2,0 4,3 4,5 5,0 4,6 5,1 6,4 6,0 14,2 6,3 5,3 6,5 8,8 25,9 32,8 27,1 14,2 33,9 51,9 14,2 Kaisma min 0,5 0,0 4,4 0,0 0,8 1,3 2,4 1,3 1,4 2,6 1,4 2,2 2,0 1,7 1,5 2,3 1,0 0,6 4,5 4,7 2,7 4,0 4,2 15,0 18,1 7,1 4,5 25,8 27,2 4,5 uuringuruum max 1,4 31,2 24,9 14,5 9,4 6,1 10,0 5,4 4,4 8,7 7,0 6,1 6,0 7,5 10,5 9,8 12,5 6,0 16,8 13,3 9,8 12,4 11,0 49,1 54,0 39,1 16,8 60,2 63,8 16,8 (plokk 4 aT) kesk 9,7 6,5 15,2 8,3 5,8 3,3 5,9 2,9 2,8 5,1 2,7 4,0 4,0 4,8 6,1 5,2 4,0 3,1 10,4 9,2 5,6 7,8 8,0 30,0 36,4 23,3 10,4 39,0 50,6 10,4 Proovimise Purunemiskindlus Külmakindlus Puurauk Proovi nr intervall LA kategooria F, % kategooria alates kuni m PA-1-1 2,15 4,50 2,35 36 LA40 1,8 F2 PA-1/25 PA-1-2 4,50 7,00 2,50 34 LA35 1,5 F2  45 Lisa 7. Varu arvutuse tulemused Triangle Volume Report Report Created: 2/27/2025 Time: 1:20pm Mode: Selected Shapes Area: 6,10 ha Original Surface: lamam_EH Design Surface: abs47.0m Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 129164.5 cu m (ploki 3 aT maht) Fill: 0.0 cu m Net: 129164.5 cu m Original Surface: abs47.0m Design Surface: abs44.18m Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 171974.9 cu m (ploki 2 aR maht) Fill: 0.0 cu m Net: 171974.9 cu m Triangle Volume Report Report Created: 2/13/2025 Time: 4:50pm Mode: Selected Shapes Area: 6,17 ha Original Surface: Maapind EH2000 Design Surface: lasum_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 16544.5 cu m (katend) Fill: 0.2 cu m Net: 16544.3 cu m Original Surface: lasum_EH Design Surface: lamam_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 111962.4 cu m (ploki 4 aT maht) Fill: 10.2 cu m Net: 111952.2 cu m  46 Kaisma dolokivimaardla plokist 1 aR maha arvatav varu Triangle Volume Report Report Created: 2/27/2025 Time: 1:23pm Mode: Fence Area: 3,56 ha Original Surface: lamam_EH Design Surface: abs44.18m Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 169644.0 cu m (plokist maha) Fill: 0.0 cu m Net: 169644.0 cu m Varu arvutuse koondtabel seisuga 01.03.2025. a. Ploki nr, Maavara Katendi maht, tuh m3 Maavaravaru, tuh m3 / pindala nimetus / keskmine paksus, m keskmine paksus, m madalamargiline 2 aR, ehitusdolokivi - 172 / 2,8 6,10 ha (veepealne/veealune) madalamargiline 3 aT, ehitusdolokivi - 129 / 2,1 6,10 ha (veepealne) 4 aT, täitekruus 17 / 0,3 112 / 1,8 6,17 ha (veepealne)  47 Lisa 8. Varu arvutuse plokkide piiripunktide koordinaadid Plokk 2 aR ja 3 aT Plokk 4 aT punkti nr X Y punkti nr X Y 1 6505775,70 543146,55 1 6505780,77 543126,07 2 6505703,80 543436,96 2 6505703,80 543436,96 3 6505688,38 543457,08 3 6505666,70 543485,37 4 6505644,49 543468,03 4 6505483,96 543342,70 5 6505483,96 543342,70 5 6505497,17 543304,70 6 6505497,17 543304,70 6 6505523,34 543247,72 7 6505523,34 543247,72 7 6505534,16 543223,79 8 6505534,16 543223,79 8 6505536,17 543214,03 9 6505536,17 543214,03 9 6505536,87 543207,65 10 6505536,87 543207,65 10 6505550,17 543180,89 11 6505550,17 543180,89 11 6505559,76 543173,35 12 6505559,76 543173,35 12 6505573,51 543169,70 13 6505573,51 543169,70 13 6505597,42 543167,90 14 6505597,42 543167,90 14 6505626,59 543167,45 15 6505626,59 543167,45 15 6505643,99 543164,42 16 6505643,99 543164,42 16 6505678,53 543152,19 17 6505678,53 543152,19 17 6505703,19 543144,56 18 6505703,19 543144,56 18 6505742,77 543136,43 19 6505742,77 543136,43 19 6505773,05 543128,56 20 6505762,47 543131,31 Pindala 6,17 ha Pindala 6,10 ha   56 Lisa 12 Keskkonnaamet Teie 07.03.2023 nr DM-124000-1 Meie 10.03.2023 nr 9-3/23/4051-2 Geoloogilise uuringu loa esmataotlus T-L.MU/1017311 (AS Tariston, Kaisma uuringuruum) Maa-ametile on saabunud teade KOTKAS infosüsteemi dokumendist DM-124000-1, geoloogilise uuringu loa esmataotlus T-L.MU/1017311. Taotleja soovib saada luba geoloogilise uuringu läbiviimiseks Kaisma uuringuruumis. Maa-amet on tutvunud esitatud taotlusega. Taotletava uuringuruumi teenindusala tegelik pindala on 6,17 ha, mis vastab geoloogilise uuringu loa taotluse vormil, seletuskirjas ja graafilisel lisal Uuringuruumi teenindusala plaan märgitud tärkpindalale. Asub katastriüksusel 63801:001:0220 Maardla (kaardi ja plaani alusel; maatulundusmaa 100%). Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub osaliselt Kaisma dolokivimaardla (maavarade registri registrikaart nr 0590) tehnoloogilise dolokivi aktiivse reservvaru 1 plokiga. Taotletava uuringuruumi teenindusala lääneosas asub geodeetiline märk Kaisma (geodeetiliste punktide andmekogu kood 34532; kaitsevöönd 3 m märgi keskmest). Geodeetilise märgi Kaisma (GPA ID 34532) võib likvideerida ja asendamine ei ole vajalik. Avalikus kasutuses olevad kohalikud teed Krahvi tee (nr 2760012), Silla tee (nr 2760013) ja Järve tee (nr 2760011) külgnevad kohati vahetult vastavalt taotletava uuringuruumi teenindusala lääne-, edela ja lõunaservaga. Rail Balticu raudtee kavandatav trassikoridor asub taotletava uuringuruumi teenindusalast ~2,6 km kaugusel ida suunas. Olles tutvunud edastatud dokumentidega, märgime täiendavalt: • Graafilisele lisale Uuringuruumi teenindusala plaan on kantud vääriselupaik VEP nr.160071 (VEP160071), kuid Keskkonnaportaali vääriselupaikade nimekirjas ja Maa-ameti kitsenduste kaardil puudub eelnimetatud vääriselupaik. • Graafilisel lisal Uuringuruumi teenindusala plaan tähistatakse olemasoleva maardla kontuuri pideva musta joonega. Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098  57 • Graafilisel lisal Uuringuruumi teenindusala plaan puudub varem uuritud maavaravaru plokkide kontuur pideva sinise joonena ning selle nimetus ja kategooria – plokk 1 aR. Lugupidamisega Maarika Karimova geoloogia osakonna peaspetsialist 665 0676 [email protected] 2  50 . 86 51.78 49 Kr . 82 2 .8 50 48.78 49 1 .5 50.66 50 .01 49.29 6 505 800 50.72 50.33 49 48.74 Silla 51.56 .70 49 27601:001:0080 1' I 50.00 Ep-1 50,21 0,19 1 50.78 51.00 49.70 50 0,93 49,09 49.98 51 2,09 49.69 19' 47,00 2,82 52.14 Nutumetsa 49.67 44,18 27601:001:0087 49. 50.58 51 91 49.36 Kaisma dolokivimaardla 52 50 2 50.98 50.23 5 ' 3 N I 49.66 5 I 50.73 50.24 15 50.92 49.93 50.46 51 50. 50.81 K-4/25 0,1 18' 23 50,33 5 1,1 0 K-3/25 0 49.58 52 50.24 0 49,13 5 0,3 5 49,83 1,0 48,53 Kr 5 0 .0 4 94 .8 4 50. 2 50.52 5 Paju 29 8 .5 51.88 50.40 51.05 50 50.44 50.72 Plokk 1 aR 27601:001:0109 51 50. 52 2' 2 22 . 65 38 50.73 51. 14 ' 50.57 49.43 I 50.48 I I 96 50.73 85 54 . 17' . 6 505 700 52 54. 50. 50.90 Krahvi prügila 80 44 52.32 50.88 51.95 27601:001:0188 52 50.70 Kaardileht nr 6312 Järvakandi 50. . 82 55 50 50.97 47 .88 50 50.73 53 1 51 52.31 51.00 5 50.70 54. 16' 65 52 52.54 50.95 49.36 93 . 51.22 50. 44 1 50. 5 51.63 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 68 551 .5 Plokk 4 aT 3' 3 51. 52.05 50.65 50.57 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 23 Plokk 3 aT 50.70 51 Kr 50.62 52 03 . 15 1. 5 Plokk 2 aR K-6/25 Nr X Y Nr X Y 52 0,3 62 50.74 51,15 . 1 6 505 773,21 543 156,60 1' 6 505 780,77 543 126,07 52 1,9 52. 514 .0 52.53 Plokk 1 aR 48,95 Ep-2 0,30 49.64 12 50.19 50 50.74 52. 90 50.77 50.66 49,33 0,01 2 6 505 703,80 543 436,96 2' 6 505 703,80 543 436,96 49,02 2,02 3 6 505 666,70 543 485,37 3' 6 505 666,70 543 485,37 15' 13 52.23 2,82 39 25-81 47,00 Põld . 50.88 4 6 505 507,25 543 360,88 4' 6 505 483,96 543 342,70 51 5 50.59 Maardla 5 44,18 1 1 1 49.88 79 52.45 63801:001:0220 5 5 6 505 515,04 543 336,01 5' 6 505 497,17 543 304,70 Plokk 4 aT . Kaisma 52 52 49.26 .08 6 6 505 528,52 543 300,91 6' 6 505 523,34 543 247,72 52. 51 14' 12 Plokk 3 aT PA-1/25 50 48 50.66 0,10 K-2/25 50 . . 3 7 6 505 548,92 543 258,34 7' 6 505 534,16 543 223,79 51 51,18 0,3 2 52.11 52.54 2,05 51,08 Plokk 2 aR 49,03 48,98 1,8 50 50.19 49.82 8 6 505 558,63 543 237,19 8' 6 505 536,17 543 214,03 50 50.53 50.55 52.84 50.95 2,03 51 . 14 47,00 . 5 50 76 2. 15 2,82 9 6 505 562,86 543 219,12 9' 6 505 536,87 543 207,65 44,18 50.36 5 1 0. 38 .5 10 6 505 572,58 543 198,52 10' 6 505 550,17 543 180,89 50 53. 49.96 52. 49.31 08 11 6 505 579,73 543 196,66 11' 6 505 559,76 543 173,35 35 50. 51.06 6 505 600 59 51 12 6 505 626,97 543 194,84 12' 6 505 573,51 543 169,70 Krahvi terviserada 13' 50.43 51.61 543 100 543 500 50.84 27601:001:0187 51 50.15 50.04 13 6 505 642,77 543 192,65 13' 6 505 597,42 543 167,90 52. 14 6 505 708,15 543 172,00 14' 6 505 626,59 543 167,45 50. 50 78 Kr 76 52 51.80 51 50.49 15 6 505 746,26 543 164,38 15' 6 505 643,99 543 164,42 50.78 49.77 11 16' 6 505 678,53 543 152,19 52 50.95 52. 1 50. 45 5 53.08 12' Plokk 1 aR Pindala 5,07 ha 17' 6 505 703,19 543 144,56 75 52. 53 50.41 78 10 18' 6 505 742,77 543 136,43 53 5 52.98 50.45 51 2. 0 49.71 8 Ep-4 0,42 19' 6 505 773,05 543 128,56 5 52,35 5 2. 57 2,20 2 49,73 52.73 Kandimaa pi 50.38 11' 2,73 9 nn 47,00 50.88 27601:001:0021 2,82 Pindala 6,17 ha 44,18 .73 52 K-1/25 0,5 8 52.16 52,12 52.04 49.60 K 2,0 52 10' r 49,62 7 49.48 52.60 52.18 52 2760013 Silla tee II 63801:001:0452 52.10 51.67 51.91 Nurga 9'8' 51 51.80 52 0 .81 5 51 63801:001:0558 68 . 52 .65 7' . 83 51.92 50.41 0 50 100 m 52 L1 51.15 6 49.87 Märkused: 52.86 ee5 8t 6' e.7 7 51.45 51 . 7 51 49.61 rv 5 .8 2 2 0 2 0 5 51 9 . 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 1 82 Jä 51: Jär 1 00 ve t 51.69 5 50.77 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 01 1: ee 0 Jäägri A 49.73 6 90 51 K-5/25 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 29.01.2025. 27 92 92901:001:0173 .82 0,3 50.19 6 505 500 51 . 87 51,82 1,9 4 4. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 49,62 543 200 51.02 543 300 543 400 50.64 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 5' 5 5 1 1 . . 9 9 4 2 51.80 50.42 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 30.01.2025); 50.96 Ep-3 50.70 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 16.01.2025); I 52,04 0,30 I I 51.98 49,71 2,03 5 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 16.01.2025); 4' 1. 98 I 1 47,00 2,71 ' 50.84 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 51 51.68 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 16.01.2025); 44,18 2,82 51. 64 - Klaasidolomiitide otsingu- ja revisjonitööde aruanne, (Geoloogia Valitsus, 1981, EGF 3878). 1' 50.89 50.35 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 50.48 7. Plokkide 2 aR ja 3 aT vahepiir asub abs kõrgusel 47,0 m. Kruusa-liiva varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 8. Ploki 2 aR lamam asub abs kõrgusel 44,18 m. Dolokivi varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu PA-1/25 Puuraugu nr 0,10 Katendi paksus, m Kaisma dolokivimaardla piir (asendiplaanil) 51,18 Suudme abs kõrgus, m Kaisma kruusakarjäär 2,05 Ploki 4 aT kasuliku kihi paksus, m Mäeeraldise plaan Maardla 49,03 Mäeeraldise lamami (Ploki 4 aT) abs kõrgus, m Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 2,03 Ploki 3 aT kasuliku kihi paksus, m Põhja- Pärnumaa vald, Pärnu maakond 63801:001:0220 47,00 Ploki 3 aT lamami abs kõrgus, m 2,82 44,18 Ploki 2 aR kasuliku kihi paksus, m I I' Geoloogilise läbilõike joon Ploki 2 aR lamami abs kõrgus, m Loa omanik Tariston AS Graafiline lisa 2/3 51 Maapinna samakõrgusjoon, m K-1/25 Kaevandi nr Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, 0,5 Katendi paksus, m 52,12 Suudme abs kõrgus, m Tallinn, 10149 4 2,0 Ploki 3 aT kasuliku kihi paksus, m 1 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m 49,62 [email protected] Mõõtkava 1 : 1000 Ploki 3 aT lamami abs kõrgus, m Kaisma 25-81 Geodeetilise märgi asukoht, nimi ja kaitsevöönd 1981. a uuringu puurauk, EGF 3878 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tauri Põldema Koostas Kuupäev 25.06.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Korrastamisel jäetava nõlva alumine kontuur Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5219 /Allkirjastatud digitaalselt/  NW Läbilõige I-I' SE m m 55 55 ee L1 Kandimaa 0275 Maardla 27601:001:0021 ve t 54 54 63801:001:0220 001: Kasvukiht 2760011 Jär 53 53 92901: K-5/25 Krahvi prügila 51,82 52 27601:001:0188 PA-1/25 K-2/25 52 Tagasitäide 51,18 51,08 0,3 K-2-1 K-5-1 K-4/25 4 51 0,1 Kr.29,0 Kr.32,6 51 1, 50,33 0,3 St.13,8 St.4,5 Kruusakas liiv 1: 0,1 Plokk 4 aT TL EL (fr 2...64 mm 25<>35%) 1: K-4-1 1,7 50 1,0 50 1, Kr.60,2 K-2-2 K-5-2 Kruusakas savikas liiv 4 St.12,6 Kr.28,2 Kr.43,0 2,2 (fr 2...64 mm 25<>35% ja TK St.8,0 St.16,8 49 2,15 49 1,2 TL TK fr 0,063 mm > 10%) 2,1 1-1 okk 1 aR 48 48 Kruus Plokk 3 aT LA 36 F 1,8 (fr 2...64 mm >35%) 47 47 4,5 Savikas kruus (fr 2...64 mm >35% ja 46 46 Pl fr 0,063 mm > 10%) 1-2 Plokk 2 aR LA 34 45 F 1,5 45 Biohermne / murenenud dolokivi 44 7,0 44 Plokk 1 aR 43 43 Mäeeraldise piir SW Läbilõige II-II' NE Mäeeraldise teenindusmaa piir m m 2760013 Silla tee Kruusa/liiva varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 54 63801:001:0452 54 Maardla Dolokivi varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) 63801:001:0220 Maardla 53 K-1/25 53 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 63801:001:0220 52,12 PA-1/25K-2/25 Nutumetsa 1:1,4 Kaevandamisel jäetava nõlva nõlvus 52 K-1-1 52 51,18 51,08 27601:001:0087 1:1,4 vastab kaldele 35° 0,5 Kr.43,4 St.8,1 K-2-1 51 0,1 Kr.29,0 51 EK 1: 0,3 St.13,8 K-3/25 1,5 1, K-1-2 TL 49,83 4 50 Kr.42,5 Plokk 4 aT 1,0 K-2-2 50 2,5 St.8,8 0,3 K-3-1 Kr.28,2 4 EK 1, 2,7 St.8,0 Kr.53,9 K-1/25 Kaevandi nr 49 2,15 49 1: TL St.13,8 52,12 Suudme abs kõrgus, m 2,1 TK 1-1 1,3 K-1-1 Proovi number 48 LA 36 Plokk 3 aT 48 Sügavus maapinnast, m 0,5 Kr.43,4 Kruusa sisaldus (fr>31,5 mm), % okk 1 aR F 1,8 St.8,1 Savi- ja tolmusisaldus (fr<0,063 mm), % PA-1/25 Puuraugu number EK EL - ehitusliiv 47 47 51,18 Suudme abs kõrgus, m 1,5 TL - täiteliiv 4,5 Proovitud intervall, m TK - täitekruus 0,1 46 46 2,5 1-2 Plokk 2 aR Pl LA 34 2,7 Kaevandi sügavus, m 45 F 1,5 45 44 44 2,15 7,0 Plokk 1 aR 1-1 Füüsikalis-mehaaniliste katsete proov ja proovi number 43 43 LA 36 Killustiku purunemiskindlus LA katsel (kaalukadu, %) F 1,8 Killustiku külmakindlus (kaalukadu, %) 4,5 Sügavus maapinnast, m SW Läbilõige III-III' NE m m ee L1 Proovitud intervall, m 54 54 0275 ve t 001: 53 Maardla 53 7,0 Puuraugu sügavus, m 0 50 100 m 2760011 Jär K-5/25 Paju 63801:001:0220 27601:001:0109 51,82 Märkused: 92901: 52 K-6/25 52 0,3 51,15 K-5-1 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 51 Kr.32,6 51 St.4,5 0,3 K-6-1 2. Plokkide 2 aR ja 3 aT vahepiir asub abs kõrgusel 47,0 m. 1: EL Kr.25,8 1, 3. Ploki 2 aR lamam asub abs kõrgusel 44,18 m. 1,7 St.11,2 Plokk 4 aT 4 50 50 1,4 K-5-2 TL 4. Varasemate uuringuandmete alusel veetase abs kõrguse vahemikus 42,0 - 47,0 m. 1,6 1: Kr.43,0 5. Kasutatud: 2,2 K-6-2 49 St.16,8 49 TK Kr.33,9 - 2025. a Kaisma uuringuruumi geoloogilised läbilõiked 2,2 St.14,2 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 25/5112). TL 48 Plokk 3 aT 48 okk 1 aR 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 47 47 Kaisma kruusakarjäär Geoloogilised läbilõiked 46 46 I-I' ... III-III' Põhja- Pärnumaa vald, Pärnu maakond Pl Plokk 2 aR 45 45 Loa omanik Tariston AS Graafiline lisa 2/3 Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, 44 44 Tallinn, 10149 H 1 : 1000 Mõõtkava Plokk 1 aR [email protected] V 1 : 100 43 43 Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 25.06.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5219 /Allkirjastatud digitaalselt/  50 . 86 51.78 49 Kr . 82 2 .8 50 48.78 49 1 .5 50.66 50 .01 49.29 6 505 800 50.72 50.33 49 48.74 Silla 51.56 .70 49 27601:001:0080 1' 50.00 1 50.78 51.00 49.70 50 49.98 51 49.69 19' 52.14 Nutumetsa 49.67 27601:001:0087 49. 51 49.36 91 52 50 49 50 Kaisma dolokivimaardla 2 50.23 5 3 49.66 5 15 N 50.24 49.93 50.46 50. 50.81 18' 23 9 5 4 0 49.58 50.24 50 50 Kr 5 0 .0 4 94 .8 4 50. Paju 29 50.40 51.05 50.72 50.44 49 Plokk 1 aR 27601:001:0109 50 51 50. 2' 2 65 50.73 14 49.43 96 54 . 17' 6 505 700 54. 50. Krahvi prügila 80 44 27601:001:0188 50. 55 50.97 47 50 50.73 4 Kaardileht nr 6312 Järvakandi 52.31 9 54. 16' 65 49.36 50. 68 49 551 .5 3' 3 51. 23 Plokk 3 aT Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa Kr 52 . 15 Plokk 2 aR koordinaadid piiripunktide koordinaadid 52. 514 .0 Plokk 1 aR 49.64 12 50.19 Nr X Y Nr X Y 50 52. 90 51 50 1 6 505 773,21 543 156,60 1' 6 505 780,77 543 126,07 15' 13 49 50.03 Põld 2 6 505 703,80 543 436,96 2' 6 505 703,80 543 436,96 5 Maardla 1 3 6 505 666,70 543 485,37 3' 6 505 666,70 543 485,37 Kaisma 52.45 63801:001:0220 52 49.26 4 6 505 507,25 543 360,88 4' 6 505 483,96 543 342,70 52. 14' 12 Plokk 3 aT 50 48 5 6 505 515,04 543 336,01 5' 6 505 497,17 543 304,70 .51 52.11 Plokk 2 aR 49.82 6 6 505 528,52 543 300,91 6' 6 505 523,34 543 247,72 50.55 52.84 7 6 505 548,92 543 258,34 7' 6 505 534,16 543 223,79 8 6 505 558,63 543 237,19 8' 6 505 536,17 543 214,03 53. 52 49.96 52. 49.31 08 9 6 505 562,86 543 219,12 9' 6 505 536,87 543 207,65 35 50. 6 505 600 59 10 6 505 572,58 543 198,52 10' 6 505 550,17 543 180,89 Krahvi terviserada 13' 543 100 543 500 27601:001:0187 50.04 11 6 505 579,73 543 196,66 11' 6 505 559,76 543 173,35 12 6 505 626,97 543 194,84 12' 6 505 573,51 543 169,70 52. 50. 50 78 Kr 76 13 6 505 642,77 543 192,65 13' 6 505 597,42 543 167,90 52 50.49 51.80 49.77 11 14 6 505 708,15 543 172,00 14' 6 505 626,59 543 167,45 52. 50. 45 53.08 15 6 505 746,26 543 164,38 15' 6 505 643,99 543 164,42 12' Plokk 1 aR 75 52. 16' 6 505 678,53 543 152,19 53 78 10 53 52. 051 49.71 08 5 Pindala 5,07 ha 17' 6 505 703,19 543 144,56 52. 57 Kandimaa 18' 6 505 742,77 543 136,43 pi 50.38 11' 9 nn 27601:001:0021 19' 6 505 773,05 543 128,56 52 . 73 8 50 49.60 K 52 10' r 7 49.48 Pindala 6,17 ha 52.60 52.18 52 2760013 Silla tee 63801:001:0452 52.10 51.67 51.91 Nurga 9'8' 51 0 .81 5 51 63801:001:0558 68 . 52 .65 7' . 83 5051 50.41 52 L1 51.15 6 49.87 52.86 ee5 8t 51.45 6' 0 50 100 m 51 v e.7 8 2 2 0 7 . 7 51 9 49.61 Märkused: r5 . 2 0 51 . 82 Jä 51: Jär 1 00 ve t 51.69 5 50.77 01 1: ee 0 Jäägri A 49.73 6 90 51 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 27 92 92901:001:0173 .82 50.19 6 505 500 51 . 87 4 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 543 200 51.02 543 300 543 400 50.64 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 29.01.2025. 5' 5 5 1 1 . . 9 9 4 2 51.80 50.42 4. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 50.96 50.70 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 5 5 1.98 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 30.01.2025); 50.84 4' 1. 98 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 16.01.2025); 5 51 1.68 51. 64 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 16.01.2025); 1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 50.89 50.35 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 16.01.2025); 50.48 - Klaasidolomiitide otsingu- ja revisjonitööde aruanne, (Geoloogia Valitsus, 1981, EGF 3878). 1' 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 7. Plokkide 2 aR ja 3 aT vahepiir asub abs kõrgusel 47,0 m. 8. Ploki 2 aR lamam asub abs kõrgusel 44,18 m. Dolokivi varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Kaisma dolokivimaardla piir (asendiplaanil) Maardla Kaisma kruusakarjäär Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Korrastatud ala plaan 63801:001:0220 Põhja- Pärnumaa vald, Pärnu maakond 51 Maapinna samakõrgusjoon, m Kaisma Loa omanik Tariston AS Graafiline lisa 3/3 Geodeetilise märgi asukoht, nimi ja kaitsevöönd Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, 10149 [email protected] Mõõtkava 1 : 1000 Metsamaaks korrastatav ala, pindala 5,07 ha Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 25.06.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5219 /Allkirjastatud digitaalselt/