Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Kooskõlastamiseks: Kaitseministeerium 26.06.2025 nr 8-2/25/2860 Kliimaministeerium Kultuuriministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Sotsiaalministeerium Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse hindamisnõukogu moodustamise kord ja töökord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Arvamuse avaldamiseks: teadus- ja arendusasutused ülikoolid evalveeritud rakenduskõrgkoolid Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Noorte Teaduste Akadeemia teadlaste esindusorganisatsioonid Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Sihtasutus Eesti Teadusagentuur Kairi Värv 735 4048 [email protected] 2 (2)  EELNÕU 26.06.2025 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse hindamisnõukogu moodustamise kord ja töökord Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 10 lõike 6 alusel. 1. peatükk Hindamisnõukogu moodustamise kord § 1. Hindamisnõukogu (1) Hindamisnõukogu on teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse (edaspidi rakendusüksus) moodustatud eri valdkondade tunnustatud teadlastest moodustatud nõuandev kogu, kelle ülesandeks on riiklike uurimistoetuste taotluste hindamise korraldamine ja rahastusettepanekute tegemine ning vajadusel rakendusüksuse nõustamine muude ülesannete täitmisel. (2) Hindamisnõukogu täidab järgmisi ülesandeid: 1) korraldab asjatundlikult ja sõltumatult riikliku uurimistoetuse taotluste hindamist ning teeb rakendusüksusele uurimistoetuste rahastusettepanekud; 2) teeb rakendusüksusele ettepaneku uurimistoetuste taotluste hindamise eksperdikomisjonide moodustamiseks; 3) osaleb rakendusüksuse otsusel teiste rakendusüksusele õigusaktidega pandud ülesannete täitmises; 4) teeb vajadusel teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutavale ministeeriumile ja rakendusüksusele ettepaneku riikliku uurimistoetuse regulatsiooni või määramise korra muutmiseks. (3) Hindamisnõukogusse kuuluvad täppisteaduste, bio- ja keskkonnateaduste, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteaduste, põllumajandusteaduste ja veterinaaria, sotsiaalteaduste ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna tunnustatud teadlased. (4) Hindamisnõukogu liikmed lähtuvad ülesannete täitmisel üldtunnustatud teaduseetika normidest ja teaduse heast tavast. (5) Hindamisnõukogu liikmed kinnitavad kirjalikult, et nad on oma töös sõltumatud, ei esinda hindamisnõukogus neid esitanud organisatsiooni ega enda tööandja huve ning hoiavad hindamisnõukogu töö käigus neile teatavaks saanud teavet konfidentsiaalsena.  2 § 2. Hindamisnõukogu liikmete kandidaatide esitamine (1) Rakendusüksus kuulutab välja kandidaatide esitamise hindamisnõukogu liikmete kohtadele ning määrab kandidaatide esitamise tähtaja. (2) Hindamisnõukogu liikmete kandidaate saab esitada teadus- ja arendusasutus, ülikool, evalveeritud rakenduskõrgkool, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, ettevõtjate esindusorganisatsioon ja teadlaste esindusorganisatsioon. (3) Hindamisnõukogu liikme kandidaadiks saab esitada tunnustatud teadlase, kelle senine tegevus Eesti teaduse edendamisel on silmapaistvalt kõrge tasemega ja vastavuses üldtunnustatud teaduseetika normide ja teaduse hea tavaga. (4) Hindamisnõukogu liikme kandidaadiks ei saa esitada teadus- ja arendusasutuse direktorit, asedirektorit või juhatuse liiget, ülikooli või rakenduskõrgkooli rektorit, prorektorit, dekaani, prodekaani, riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikku. (5) Hindamisnõukogu liikme kandidaadiks ei saa esitada käesoleva määruse §-s 3 nimetatud nimetamiskogu liiget. (6) Hindamisnõukogu liikme kandidaadi esitanud organisatsioon esitab rakendusüksusele koos kandidaadi nimega põhjenduse kandidaadi sobivuse kohta hindamisnõukogu liikmeks, kandidaadi elulookirjelduse ja kandidaadi kirjaliku nõusoleku osaleda valituks osutumise korral hindamisnõukogu töös. (7) Rakendusüksus kontrollib hindamisnõukogu liikme kandidaadi vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Nõuetele vastavate kandidaatide nimekirja esitab rakendusüksus nimetamiskogule hindamisnõukogu moodustamise ettepaneku tegemiseks. § 3. Nimetamiskogu (1) Nimetamiskogu on rakendusüksuse moodustatud teadussüsteemi esindajatest koosnev kogu, mille ülesandeks on hindamisnõukogu moodustamise ettepaneku tegemine rakendusüksusele (edaspidi nimetamiskogu). (2) Nimetamiskogu teeb vähemalt üks kord kolme aasta jooksul rakendusüksusele ettepaneku, milles on: 1) hindamisnõukogu liimete arv igas teadusvaldkonnas; 2) hindamisnõukogu liikmete nimekiri; 3) hindamisnõukogu asendusliikmete nimekiri. (3) Nimetamiskogusse kuuluvad: 1) teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministeeriumi esindaja; 2) rakendusüksuse juhatuse esimees; 3) Tallinna Tehnikaülikooli esindaja; 4) Tartu Ülikooli esindaja; 5) käesoleva lõike punktides 3 ja 4 nimetamata ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide kaks esindajat; 6) riigi ning avalik-õiguslike teadus- ja arendusasutuste kaks esindajat; 7) eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste esindaja; 8) Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia esindaja; 9) ministeeriumide teadusnõunike esindaja. (4) Nimetamiskogu esimees on teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava  3 ministeeriumi esindaja. § 4. Hindamisnõukogu moodustamine (1) Hindamisnõukogu liikmete ja asendusliikmete nimekirja kinnitab kuni kolmeks aastaks rakendusüksus nimetamiskogu ettepanekule tuginedes. (2) Hindamisnõukogu moodustamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 1) hindamisnõukogu liikmed ja asendusliikmed nimetatakse nõuetele vastavate kandidaatide seast; 2) hindamisnõukogu liikmed nimetatakse põhimõttel, et igas käesoleva määruse § 1 lõikes 3 nimetatud teadus- ja arendustegevuse valdkonnas kuulub hindamisnõukogusse vähemalt kaks liiget; 3) igas teadus- ja arendustegevuse valdkonnas on kõik hindamisnõukogu liikmed võimalusel erinevatest asutustest; 4) võimalusel arvestatakse hindamisnõukogu liikmete määramisel soolist tasakaalu, eelistades teadus- ja arendustegevuse valdkonna võrdsete kandidaatide korral sellest soost kandidaate, keda on hindamisnõukogu liikmete seas arvuliselt vähem; 5) jälgitakse, et hindamisnõukogu liikmete seas oleksid esindatud erinevatel akadeemilise karjääri astmetel olevad teadlased; 6) hindamisnõukogu igas järgmises koosseisus on vähemalt poole ulatuses uusi liikmeid, seejuures uueneb igas teadus- ja arendustegevuse valdkonnas vähemalt üks liige; 7) üks ja sama isik ei ole hindamisnõukogu liige rohkem kui kuus aastat järjest. (3) Hindamisnõukogu esimees on ametikoha järgi rakendusüksuse juhatuse esimees ja tema suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut. (4) Juhul kui hindamisnõukogu liige asub käesoleva määruse § 2 lõikes 4 nimetatud ametikohale või tema tegutsemine hindamisnõukogu liikmena muutub muul põhjusel võimatuks, arvab rakendusüksus liikme hindamisnõukogu liikmete nimekirjast välja ja määrab tema asemele uue liikme hindamisnõukogu asendusliikmete nimekirjast, arvestades asendatava hindamisnõukogu liikme profiili. (5) Kui hindamisnõukogu liige taotleb riiklikku uurimistoetust või on riikliku uurimistoetuse taotluses märgitud põhitäitja või täitjana, peatuvad taotlusvooru läbiviimise ning taotluste menetlemise perioodiks tema volitused ja rakendusüksus määrab hindamisnõukogu koosseisu uue liikme asendusliikmete nimekirjast, arvestades asendatava hindamisnõukogu liikme profiili. 2. peatükk Hindamisnõukogu töökord § 5. Hindamisnõukogu koosolek (1) Hindamisnõukogu töövorm on koosolek. Lisaks koosolekule võib hindamisnõukogu kasutada muid töövorme. (2) Hindamisnõukogu töökeel on eesti keel. (3) Koosoleku kutsub kokku hindamisnõukogu esimees, tema volitusel aseesimees. (4) Koosoleku toimumisest antakse hindamisnõukogu liikmetele teada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning koosoleku päevakord koos teiste vajalike dokumentidega saadetakse liikmetele vähemalt üks nädal ette.  4 (5) Hindamisnõukogu koosolekut juhib esimees, tema volitusel aseesimees. (6) Hindamisnõukogu aseesimehe valib hindamisnõukogu oma liikmete seast uue koosseisu esimesel koosolekul. (7) Hindamisnõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt 2/3 hindamisnõukogu koosseisust, sealhulgas esimees või tema volitusel aseesimees. (8) Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub hindamisnõukogu esimees, tema volitusel aseesimees, kahe nädala jooksul kokku uue koosoleku. (9) Koosoleku juhatajal on õigus kutsuda päevakorras olevate küsimuste arutamiseks koosolekust osa võtma hindamisnõukogu koosseisu mittekuuluvaid isikuid. § 6. Hindamisnõukogu otsus (1) Hindamisnõukogu võtab otsused vastu avalikul hääletamisel 2/3 hääletamisel osalejate poolthäälte enamusega. (2) Hindamisnõukogu esimees hääletamisel ei osale. (3) Hindamisnõukogu liige taandab ennast hindamisnõukogu tööst, kui esinevad asjaolud, mis võivad mõjutada liikme sõltumatust ja erapooletust või milles esineb või võib tekkida huvide konflikt. (4) Hindamisnõukogu otsused ja eriarvamused otsuse kohta protokollitakse. Protokolli koostab rakendusüksuse määratud isik ning sellele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. 3. peatükk Määruse rakendussäte § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2025. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas Triin Laasi-Õige minister kantsler  Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse hindamisnõukogu moodustamise kord ja töökord“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (edaspidi TAIKS) § 10 lõike 5 kohaselt on teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksusel (Sihtasutus Eesti Teadusagentuur, edaspidi Eesti Teadusagentuur) erinevate teadus- ja arendustegevuse valdkondade tunnustatud teadlastest moodustatud hindamisnõukogu. Hindamisnõukogu täidab Eesti teadus- ja arendussüsteemis olulist ülesannet – korraldab riiklike uurimistoetuste taotluste hindamist ning teeb Eesti Teadusagentuurile rahastusettepanekud uurimistoetuste määramiseks. Samuti osaleb hindamisnõukogu vajadusel teiste Eesti Teadusagentuurile õigusaktidega antud ülesannete täitmises. Hindamisnõukogu moodustati Eesti Teadusagentuuri juurde esmakordselt 2012. a seoses teaduse riiklike rahastusmeetmete ümberkorraldamisega. Hindamisnõukogu ühe koosseisu volitused kehtivad kuni kolm aastat, mille järel valitakse uus koosseis. Alates 5. veebruarist 2023. a kuni 4. veebruarini 2026. a tegutseb Eesti Teadusagentuuri juures hindamisnõukogu kuues koosseis. Hindamisnõukogu liikmete ja eelnevate koosseisude tegevusaruannetega on võimalik tutvuda Eesti Teadusagentuuri kodulehel: https://etag.ee/teadusagentuur/hindamisnoukogu/. TAIKS § 10 lõike 6 alusel reguleeritakse hindamisnõukogu moodustamist ja töökorda haridus- ja teadusministri määrusega. Seoses TAIKS-i jõustumisega muutub senine haridus- ja teadusministri 27. detsembri 2011. a määrus nr 74 „Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu moodustamise kord ja töökord“ kehtetuks ning hindamisnõukogu tegevust reguleeriv määrus kehtestatakse uue terviktekstina. Käesoleva eelnõu eesmärk on reguleerida Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu moodustamise ning tegevuse aluseid. Võrreldes kehtiva määrusega on kavas regulatsiooni mõnevõrra muuta, eesmärgiga anda Eesti Teadusagentuurile suurem vastutus hindamisnõukogu töö korraldamisel. Üks olulisemaid muudatusi on seotud nimetamiskogu ja hindamisnõukogu moodustamisega. Kui senini moodustas nimetamiskogu ja hindamisnõukogu haridus- ja teadusminister käskkirjaga, siis edaspidi moodustab mõlemad kogud Eesti Teadusagentuur. Muudatus võimaldab ühelt poolt vähendada bürokraatiat, sest haridus- ja teadusministri poolt hindamisnõukogu kinnitamine on senini olnud pigem formaalne ülesanne. Samuti suurendab muudatus Eesti Teadusagentuuri sõltumatust uurimistoetuste taotluste hindamise korraldamisel ning vähendab võimalikku poliitilist sekkumist hindamisnõukogu moodustamisse. Muudatus on kooskõlas TAIKS § 10 lõikega 4, mille kohaselt on teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus riiklike uurimistoetuste taotluste menetlemisel ja rahastamisotsuste tegemisel sõltumatu. Nii eelpool nimetatud kui ka ülejäänud muudatusi on eelnõu seletuskirja vastavate sätete juures selgitatud. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik Kairi Värv (735 4048; [email protected]); Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik Mariann Saaliste 1 (735 0214; [email protected]) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kirke Treial (730 1080; [email protected]). Eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Eesti Teadusagentuur. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 10 lõike 6 alusel. Määruse eelnõu koosneb kolmest peatükist, esimese peatükiga reguleeritakse hindamisnõukogu moodustamise protsessi ja põhimõtteid. Teise peatükiga sätestatakse hindamisnõukogu töökord. Kolmandas peatükis on määruse rakendussäte. 2.1. Hindamisnõukogu moodustamine Eelnõu § 1. Hindamisnõukogu Lõikes 1 defineeritakse hindamisnõukogu mõiste. Hindamisnõukogu on Eesti Teadusagentuuri poolt moodustatud nõuandev kogu, kuhu kuuluvad erinevate teadus- ja arendustegevuse valdkondade tunnustatud teadlased. Hindamisnõukogu peamine ülesanne on uurimistoetuste hindamise korraldamine. Lõikega 2 reguleeritakse hindamisnõukogu täpsemad ülesanded. Hindamisnõukogu korraldab asjatundlikult ja sõltumatult riiklike uurimistoetuste taotluste hindamist ning teeb hindamise tulemusena Eesti Teadusagentuurile ettepaneku uurimistoetuste määramiseks (rahastusettepanek). Lõike 2 punktis 2 sätestatakse hindamisnõukogu pädevus teha rakendusüksusele ettepanekuid eksperdikomisjonide moodustamiseks. Hindamisnõukogu ülesanne on teha ettepanek eksperdikomisjonide arvu ja valdkondade kohta ning soovitada võimalikke liikmeid, kellel on vajalik pädevus eksperdikomisjoni ülesannete täitmiseks. Hindamisnõukogu võib teha ka üldisemaid ettepanekuid eksperdikomisjonide moodustamise osas. Näiteks soovitas hindamisnõukogu viies koosseis oma tegevusaruandes, et lisaks teaduslikule tasemele tuleb ekspertide valiku arvestada ka soolist ja vanuselist tasakaalu sarnaselt hindamisnõukogu moodustamisele1 . Lõike 2 punktiga 3 täpsustatakse, et hindamisnõukogu võib Eesti Teadusagentuuri nõustada ka teiste ülesannete täitmisel. Näiteks võib hindamisnõukogu osaleda teiste toetusmeetmete hindamise korraldamises, kui nii on toetusmeetmes ette nähtud. Samuti võib hindamisnõukogu anda Eesti Teadusagentuuri palvel soovitusi asutuse teiste vastutusvaldkondade arendamiseks. Lõike 2 punktis 4 antakse hindamisnõukogule uus ülesanne, teha vajaduse korral teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutavale ministeeriumile (edaspidi Haridus- ja Teadusministeerium) ning Eesti Teadusagentuurile ettepanekuid uurimistoetuste regulatsiooni või määramise korra edendamiseks. Senini on hindamisnõukogul olnud kohustus koostada kord 1 Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur hindamisnõukogu tegevuse aruanne perioodil 05.02.2020 kuni 31.01.2023: https://etag.ee/wp-content/uploads/2023/02/ETAGi-HN-tegevusaruanne-2020-2023.pdf 2 kolme aasta jooksul oma tegevusest aruanne, selle osa on olnud ka soovitused või ettepanekud kehtiva korra muutmiseks. Muudatusega kaotatakse ära tegevusaruande esitamise kohustus, eesmärgiga vähendada bürokraatiat, kuid jäetakse alles võimalus anda soovitusi uurimistoetuste regulatsiooni, taotluste hindamise ja toetuste määramise korra kohta. Lõikes 3 reguleeritakse, milliste teadus- ja arendustegevuse valdkondade esindajad kuuluvad hindamisnõukogusse. Nimetatud teadus- ja arendustegevuse valdkonnad põhinevad OECD Frascati käsiraamatu klassifikatsioonil, välja arvatud loodusteaduste osas, mis on jaotatud kaheks alavaldkonnaks: täppisteadused (matemaatika, arvutiteadused ja informaatika, füüsikateadused ja keemiateadused) ning bio- ja keskkonnateadused (maa-, vee- ja keskkonnateadused, raku- ja molekulaarbioloogia, ökoloogia ja evolutsioonibioloogia). Sättega tagatakse, et hindamisnõukogus oleks piisav teaduslik ekspertiis kõigi teadus- ja arendustegevuse valdkondade osas. Uurimistoetuste taotlemine ning määramine toimub samuti nimetatud teadus- ja arendustegevuse valdkondades. Lõikega 4 täpsustatakse, et hindamisnõukogu liikmed peavad oma töös lähtuma teaduseetika põhimõtetest, järgides nii üldtunnustatud teaduseetika norme kui ka teaduse head tava. Üldtunnustatud teaduseetika normid on kokkuleppelised tegevuspõhimõtted, tavad, reeglid ja juhised, mis on sõnastatud teaduse heas tavas. Need normid suunavad teadlaste tegevust, omavahelisi suhteid ning teadlaste suhet ühiskonnaga laiemalt. Teaduse hea tava on üldnimetus teadlaste ja teiste teadus- ja arendustegevuses osalejate kokkulepetele, milles määratletakse teadustööd suunavad põhimõtted, mida kõik osalised ühiselt tunnustavad ja järgivad, et tagada teadustöö kvaliteet ja usaldusväärsus. Sättega kindlustatakse, et hindamisnõukogu lähtub oma tegevuses teaduseetilistest väärtustest ja põhimõtetest. Lõikega 5 tagatakse hindamisnõukogu liikmete sõltumatus. Hindamisnõukogu liikmed ei saa hindamisnõukogu töös esindada oma tööandja või nende kandidatuuri esitanud organisatsiooni huve, vaid peavad jääma kogu protsessi vältel sõltumatuks ja erapooletuks. Lisaks sätestatakse käesolevas lõikes hindamisnõukogu liikmetele konfidentsiaalsuskohustus. Selle kohaselt on liikmed kohustatud hoidma saladuses kogu teabe, mis neile hindamisnõukogu töö käigus teatavaks saab. Säte aitab ennetada huvide konflikti juhtumeid ning tagab uurimistoetuste hindamise usaldusvääruse. Eelnõu § 2. Hindamisnõukogu liikmete kandidaatide esitamine Paragrahviga reguleeritakse hindamisnõukogu liikmete kandidaatide esitamise protseduuri. Hindamisnõukogu legitiimsuse ja usaldusväärsuse tagamiseks määratakse, millistele tingimustele vastavaid hindamisnõukogu liikme kandidaate ning kelle poolt on võimalik hindamisnõukogu moodustamisel esitada. Hindamisnõukogu moodustamise protseduuri käivitab Eesti Teadusagentuur, kes kuulutab välja kandidaatide esitamise ning määrab selleks tähtaja. Vastavalt lõikele 2, saavad hindamisnõukogu liikmete kandidaate esitada vähemalt ühes valdkonnas positiivselt evalveeritud asutused – teadus- ja arendusasutused, ülikoolid ja evalveeritud rakenduskõrgkoolid. Lisaks nimetatud asutustele saavad kandidaate esitada ka Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ning ettevõtjate ja teadlaste ühendused. Ettevõtjate esindusorganisatsioonide all on määruse eelnõus silmas peetud Eesti Tööandjate 3 Keskliitu ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Kandidaatide esitamisel tuleb silmas pidada, et hindamisnõukogu liikmed on sõltumatud eksperdid ega esinda neid esitanud asutuse või organisatsiooni huve. Lõikes 3 täpsustatakse, et hindamisnõukogu liikme kandidaadiks saab esitada silmapaistavate teadustulemustega tunnustatud teadlase, kelle senine tegevus on olnud kooskõlas teaduseetika põhimõtetega. Sealjuures tuleb arvestada, et kandidaat peab valdama piisaval tasemel eesti keelt, sest hindamisnõukogu töökeel on vastavalt määruse eelnõu § 5 lõikele 2 eesti keel. Lõigetega 4 ja 5 piiratakse isikute ringi, keda saab hindamisnõukogu liikme kandidaadiks esitada. Kandidaadiks ei saa esitada nimetamiskogu liiget, sest sellisel juhul esineks nimetamiskogu töös huvide konflikt. Samuti ei saa liikme kandidaadiks esitada teadustegevust tipptasemel korraldavaid isikuid, näiteks teadus- ja arendusasutuse direktorit, asedirektorit või juhatuse liiget, ülikooli või rakenduskõrgkooli rektorit, prorektorit, dekaani või prodekaani, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikku. Hindamisnõukogu liikme kandidaate esitavad asutused ja organisatsioonid kirjeldavad otsustamise hõlbustamiseks kandidaatide seniseid silmapaistvaid tulemusi nii teadus- ja arendustegevuses kui ühiskondlikus või ettevõtlusega seotud tegevuses ning lisavad ettepaneku juurde kandidaadi elulookirjelduse. Samuti tuleb ettepanekule lisada kandidaadi kinnitus osaleda valituks osutamise korral hindamisnõukogu töös. Selle eesmärk on saada kandidaadilt kirjalik kinnitus, et ta on teadlik hindamisnõukogu liikme tööga kaasnevatest kohustustest ja vastutusest ning on valmis vastavat ülesannet täitma. Lõikes 7 on sätestatud, et Eesti Teadusagentuur kontrollib esitatud kandidaatide vastavust määruses sätestatud nõuetele. Nõuetele vastavad kandidaadid esitatakse nimetamiskogule hindamisnõukogu moodustamise ettepaneku tegemiseks. Eelnõu § 3. Nimetamiskogu Nimetamiskogu on Eesti Teadusagentuuri poolt moodustatud komisjon, mille koosseis on sätestatud eelnõu § 3 lõikes 3 ning mille ülesanne on hindamisnõukogu moodustamise ettepaneku tegemine. Nimetamiskogu moodustamise eesmärk on tagada suurem läbipaistvus hindamisnõukogu liikmete valimisel ning kaasata laiem ring asutusi ja organisatsioone hindamisnõukogu moodustamise protsessi. Kui senini moodustas nimetamiskogu haridus- ja teadusminister käskkirjaga, siis edaspidi moodustab kogu Eesti Teadusagentuur. Kuna nimetamiskogu ülesanne on hindamisnõukogu moodustamise ettepaneku tegemine Eesti Teadusagentuurile, ei ole mõistlik nimetamiskogu enam Haridus- ja Teadusministeeriumi juurde moodustada. Lõikes 2 on sätestatud nimetamiskogu detailsemad ülesanded. Nimetamiskogu teeb vähemalt kord kolme aasta jooksul hindamisnõukogu moodustamise ettepaneku, sealhulgas määrab hindamisnõukogu liikmete arvu igas § 1 lõikes 3 nimetatud valdkonnas (täppisteadused, bio- ja keskkonnateadused, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteadused, põllumajandusteadused ja veterinaaria, sotsiaalteadused, humanitaarteadused ja kunstid). Samuti teeb nimetamiskogu 4 ettepaneku hindamisnõukogu liikmete ja asendusliikmete määramiseks. Liikmete ja asendusliikmete määramisel tuleb arvestada § 4 lõikes 2 nimetatud põhimõtteid. Nimetamiskogu koosseis on institutsioonide põhine, mis on reguleeritud lõikes 3. Nimetamiskogusse kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja, Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees, Tallinna Tehnikaülikooli esindaja, Tartu Ülikooli esindaja, teiste ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide kaks esindajat, riigi ning avalik õiguslike teadus- ja arendusasutuste kaks esindajat, eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste esindaja, Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ühine esindaja ning ministeeriumide teadusnõunike esindaja. Kui esindaja tuleb nimetada mitme asutuse poolt, lepivad asutused esindaja kokku konsensuslikult või hääletades. Nimetamiskogus on suurendatud riigi ja avalik-õiguslike teadus- ja arendusasutuste esindajate arvu ühelt kahele. Esindajate arvu suurendamine aitab tagada, et nimetatud asutuste vaated ning erialane mitmekesisus oleksid hindamisnõukogu liikmete määramise protsessis senisest paremini arvestatud. Samuti võimaldab muudatus paremini katta erinevaid teadusvaldkondi, kuna riigi- ja avalik-õiguslikud teadus- ja arendusasutused on evalveeritud viies teadusvaldkonnas. Kuigi nimetamiskogu moodustatakse Eesti Teadusagentuuri poolt, jääb kehtima põhimõte, et nimetamiskogu juhib Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja. Eelnõu § 4. Hindamisnõukogu moodustamine Eelnõu paragrahviga 4 reguleeritakse detailsemalt hindamisnõukogu moodustamise korraldust. Vastavalt lõikele 1 kinnitab hindamisnõukogu liikmete ja asendusliikmete nimekirja Eesti Teadusagentuur nimetamiskogu ettepanekule tuginedes. Hindamisnõukogu koosseis kinnitatakse kuni kolmeks aastaks. Kui senini moodustas nimetamiskogu ja hindamisnõukogu haridus- ja teadusminister käskkirjaga, siis edaspidi moodustab mõlemad kogud Eesti Teadusagentuur. Muudatus võimaldab ühelt poolt vähendada bürokraatiat, kuna haridus- ja teadusministri poolt hindamisnõukogu moodustamine on senini olnud formaalne ülesanne. Samuti suurendab muudatus Eesti Teadusagentuuri sõltumatust uurimistoetuste taotluste hindamise korraldamisel ning vähendab võimalikku poliitilist sekkumist hindamisnõukogu moodustamisse. Muudatus on kooskõlas TAIKS § 10 lõikega 4, mille kohaselt on teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus riiklike uurimistoetuste taotluste menetlemisel ja rahastamisotsuste tegemisel sõltumatu. Lõikega 2 täpsustatakse hindamisnõukogu moodustamise põhimõtteid. Hindamisnõukogu liikmeid ja asendusliikmeid saab valida üksnes nõuetele vastavate kandidaatide seas. Sättega on silmas peetud, et hindamisnõukogu liikmeks ja asendusliikmeks saab valida tunnustatud teadlase, kelle senine tegevus Eesti teaduse edendamisel on olnud silmapaistev ja kooskõlas teaduseetika põhimõtetega ning kes on andnud nõusoleku osaleda valituks osutumisel hindamisnõukogu töös. Samuti on nõuetele vastavuse all mõeldud seda, et hindamisnõukogu liikmeks või asendusliikmeks ei saa olla määruse § 2 lõigetes 4 ja 5 nimetatud isikud. 5 Lõike 2 punktidega 2 ja 3 reguleeritakse, kuidas toimub liikmete määramine teadus- ja arendustegevuse valdkondades (täppisteadused, bio- ja keskkonnateadused, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteadused, põllumajandusteadused ja veterinaaria, sotsiaalteadused, humanitaarteadused ja kunstid). Igas teadus- ja arendustegevuse valdkonnas tuleb hindamisnõukogusse nimetada vähemalt kaks liiget ning võimalusel peavad ühe valdkonna liikmed töötama erinevates asutustes. Sätete eesmärk on tagada, et hindamisnõukogus on kõikides teadus- ja arendustegevuse valdkondades piisav ekspertiis. Kuigi hindamisnõukogu liikmel on kohustus esindada hindamisnõukogu töös Eesti teadust kui tervikut ja mitte oma tööandjat, täpsustatakse määrusega, et hindamisnõukogusse tuleks kaasata erinevate asutuste teadlasi. Sellega tagatakse, et hindamisnõukogusse kaasatud isikute teaduslik ekspertiis ja töökogemus on võimalikult laialdane. Võimalusel tuleb hindamisnõukogu moodustamisel arvestada ka soolist tasakaalu, vastavalt lõike 2 punktile 4. Kui liikmete määramisel ühe teadus- ja arendustegevuse valdkonna sees on mitu võrdset kandidaati, tuleks eelistada sellest soost kandidaati, keda on hindamisnõukogus arvuliselt vähem. Hindamisnõukogu liikmete koosseisu tervikuna vaadates tuleb võimalusel tagada, et liikmete seas on esindatud erinevatel akadeemilise karjääri astmetel olevad teadlased (näiteks lähtudes Euroopa teadusruumis kasutatavast R1-R4 astmestikust). Lõike 2 punktidega 6 ja 7 tagatakse hindamisnõukogu liikmete piisav rotatsioon, säilitades samal ajal hindamisnõukogu tegevuses järjepidevuse. Punktiga 6 täpsustatakse, et uue hindamisnõukogu koosseisu valmimisel nimetatakse hindamisnõukogusse vähemalt 50% ulatuses uusi liikmeid. Sealjuures võib nimetamiskogu uusi liikmeid valida rohkem kui poole ulatuses, määruses on sätestatud minimaalne liikmete muutmise määr. Täiendava kohustusena on sätestatud, et igas teadus- ja arendustegevuse valdkonnas peab uuenema vähemalt üks liige. Hindamisnõukogu uute liikmete valimisel tuleb eelistada kandidaate, kes ei ole varem hindamisnõukogu töös osalenud. See tagab võimaluse laiemale teadlaste ringile osaleda hindamisnõukogu töös ning omandada uurimistoetuste hindamise korraldamise kogemus. Regulaarne liikmete vahetus aitab ühtlasi säilitada hindamisnõukogu töö objektiivsust, läbipaistvust ning usaldusväärust. Lõike 2 punktis 7 on täpsustatud, et üks isik ei saa olla hindamisnõukogu liige rohkem kui kuus aastat järjest. Liikmeks olemise perioodi arvestamisel võetakse arvesse ka käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud ajutist volituste peatamist. Näiteks kui isik on olnud hindamisnõukogu liige kahes järjestikuses koosseisus, kuigi vahepeal on üheks aastaks tema volitused peatatud uurimistoetuse taotlemiseks, ei saa liiget järgmisesse koosseisu nimetada. Säte ei rakendu asendusliikmetele, sest asendusliikmed ei ole saanud hindamisnõukogu töös sisuliselt osaleda. Seega võib isik olla asendusliikmete nimekirjas kauem kui kuus aastat järjest. Lõikega 3 täpsustatakse, et hindamisnõukogu juhib ametikoha järgi Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees ning talle ei kohaldu hindamisnõukogu liikme valmise põhimõtted, mis on sätestatud lõikes 2. Eesti Teadusagentuuri poolt hindamisnõukogu juhtimine tagab hindamisnõukogu töö järjepidevuse ning tegevuste tõhusa koordineerimise hindamisnõukogu ja Eesti Teadusagentuuri vahel. 6 Lõikes 4 sätestatakse võimalus nimetada hindamisnõukogusse uus liige asendusliikmete nimekirjast, kui senine liige ei saa hindamisnõukogu töös osaleda tööalastel või isiklikel põhjustel, isik asub tööle määruse § 2 lõikes 4 nimetatud ametikohale või esinevad muud põhjendatud asjaolud (näiteks isik ei vasta enam hindamisnõukogu liikme nõuetele, ei täida hindamisnõukogu liikme kohustusi, on eksinud teaduseetika põhimõtete vastu või on tekkinud usalduse kaotus). Sellisel juhul arvab Eesti Teadusagentuur liikme hindamisnõukogu liikmete nimekirjast välja ning määrab uue liikme asendusliikmete nimekirjast. Sealjuures tuleb liikmete asendamisel võtta arvesse asendatava isiku ekspertiisi ja profiili (sealhulgas kaaluda eelnõu § 4 lõike 2 punktides 3-5 sätestatud põhimõtteid). Olukorras, kus hindamisnõukogu liige taotleb uurimistoetust või on uurimistoetuse taotluses märgitud põhitäitja või täitjana, peatuvad taotlusvooru läbiviimise ning taotluste menetlemise perioodiks tema volitused. Sarnaselt lõikele 4 nimetatakse uus liige asendusliikmete nimekirjast, võttes arvesse asendatava liikme ekspertiisi ja profiili ning kaaludes valiku tegemisel hindamisnõukogu moodustamise põhimõtteid. Erinevalt lõikest 4 toimub lõike 5 alusel asendamine ainult kindlal perioodil ning taotluste menetlemise perioodi lõppedes (uurimistoetuste rahastamisotsuste kinnitamine Eesti Teadusagentuuri poolt) taastuvad esialgse liikme volitused. 2.2. Hindamisnõukogu töökord Eelnõu § 5. Hindamisnõukogu koosolek Paragrahvis 5 reguleeritakse hindamisnõukogu töökorda. Hindamisnõukogu peamiseks töövormiks on koosolekud (sealhulgas videosilla või muude elektrooniliste vahendite abil peetavad koosolekud), kuid hindamisnõukogu võib vastavalt vajadusele kasutada ka muid töövorme. Lõikega 2 sätestatakse hindamisnõukogu töökeel, milleks on eesti keel. Kuivõrd hindamisnõukogu koosolekud toimuvad eesti keeles, tuleb hindamisnõukogu liikme kandidaatide esitamisel ning liikmete valimisel arvestada, et võimalik liige oskaks hindamisnõukogu ülesannete täitmiseks piisavalt heal tasemel eesti keelt. Vastavalt lõigetele 3 ja 5 kutsub hindamisnõukogu koosolekuid kokku ning koosolekut juhib hindamisnõukogu esimees, kelleks on Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees. Esimehe volitusel võib tema ülesanded üle võtta aseesimees, kes valitakse hindamisnõukogu uue koosseisu esimesel koosolekul. Lõikes 4 on täpsustatud, et koosoleku kokkukutsumine toimub kirjalikult ning koosolekuga seotud materjalid esitatakse hindamisnõukogu liikmetele vähemalt nädal aega ette enne koosoleku toimumist. Lõikes 7 sätestatakse hindamisnõukogu kvoorum, mis on vajalik otsuste langetamiseks. Hindamisnõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt 2/3 liikmetest ning esimees või tema puudumisel ja volituse olemasolul aseesimees. 19-ne liikmelise hindamisnõukogu puhul moodustab kvoorumi 13 liiget ning koosoleku juhataja (esimees või tema poolt volitatud aseesimees). Kui otsuste langetamiseks vajalikku kvoorumit koos ei ole, siis otsuseid hääletusele ei panda ning koosoleku juhataja kutsub hiljemalt kahe nädala jooksul kokku uue koosoleku, vastavalt lõikes 8 sätestatule. 7 Lõikega 9 antakse hindamisnõukogu esimehele või volitatud aseesimehele õigus kutsuda hindamisnõukogu koosolekule väliseid eksperte, kui päevakorras olev küsimus seda vajab. Võimalusel teavitatakse hindamisnõukogu liikmeid väliste ekspertide kaasamisest koosoleku päevakorra ja teiste dokumentide edastamisel. Eelnõu § 6. Hindamisnõukogu otsus Määruse paragrahviga 6 reguleeritakse hindamisnõukogu otsuse langetamist. Otsuse langetamiseks vajalik kvoorum on sätestatud määruse paragrahv 5 lõikes 7. Lõikega 1 täpsustatakse, et hindamisnõukogu võtab otsuseid vastu avalikul hääletamisel. Hindamisnõukogu otsus loetakse vastuvõetuks juhul, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 koosolekul osalevatest liikmetest. Kahe kolmandiku hääletamisel osalevate isikute poolthäälte nõue tagab, et igal hindamisnõukogu otsusel on piisavalt laiapõhjaline toetus. Lõikes 2 sätestatakse, et hindamisnõukogu esimees, kes on ametikoha järgi Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees, ei osale hääletamisel. Hindamisnõukogu otsuseid langetavad üksnes hindamisnõukogu koosseisu määratud liikmed. Lõikega 3 reguleeritakse hindamisnõukogu liikmete võimalikku huvide konflikti. Sätte kohaselt peab hindamisnõukogu liige ennast hindamisnõukogu tööst taandama, kui esinevad liikme sõltumatust või erapooletust mõjutavad asjaolud. Samuti peab liige ennast taandama võimaliku huvide konflikti korral. Kui liige taandab ennast hindamisnõukogu tööst, ei osale ta antud küsimuse arutelu või otsustamise juures. Vastavalt lõikele 4 protokollitakse hindamisnõukogu otsused ja eriarvamused. Protokolli koostamise eest vastutab Eesti Teadusagentuur, kes muuhulgas tagab hindamisnõukogu koosolekute tehnilise teenindamise. Protokolli allkirjastab protokollija ning koosoleku juhataja, esimees või tema poolt volitatud aseesimees. 2.3. Määruse rakendussäte Eelnõu § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub samaaegselt TAIKS-i jõustumisega, 2025. a 1. oktoobril. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Kavandatav muudatus: Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu moodustamine ja seda reguleeriva korra sätestamine. Muudatuse kirjeldus: 8 Määrusega luuakse alus Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu moodustamiseks ja tegevuseks. Hindamisnõukogu peamine ülesanne on riiklike uurimistoetuste taotluste hindamise korraldamine ning uurimistoetuste määramise ettepaneku tegemine Eesti Teadusagentuurile. Tegemist ei ole uue regulatsiooni ja koguga, hindamisnõukogu moodustati esmakordselt 2012. a ning seni on hindamisnõukogu tegevust reguleerinud kehtiv teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus ning selle alusel välja antud haridus- ja teadusministri 27. detsembri 2011. a määrus nr 74 „Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu moodustamise kord ja töökord“. Nimetatud määrus tunnistatakse TAIKS-i jõustumisel kehtetuks ning käesolev eelnõu kehtestatakse uue terviktekstina. Peamised muudatused võrreldes kehtiva regulatsiooniga: 1) hindamisnõukogu ja nimetamiskogu moodustamise õiguse andmine Eesti Teadusagentuurile; 2) hindamisnõukogu tegevusaruande esitamise kohustuse kaotamine; 3) hindamisnõukogule õiguse andmine teha ettepanekuid riikliku uurimistoetuse regulatsiooni või toetuse andmise korra muutmiseks; 4) riigi ning avalik-õiguslike teadus- ja arendusasutuste esindatuse suurendamine nimetamiskogus; 5) hindamisnõukogu töökeele määramine. Sihtrühmad, keda muudatus mõjutab: 1) riigi ja avalik-õiguslikud teadus- ja arendusasutused (8 asutust), eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused (7 asutust), ülikoolid (7 asutust), evalveeritud rakenduskõrgkoolid (1 asutus); 2) vähemalt ühes valdkonnas positiivselt evalveeritud asutustes töötavad teadlased, sihtrühma suurus 5596 (korralise evalveerimise eneseanalüüsi 2023. a andmed, täistööaja arvestuses); 3) Eesti Teadusagentuur ja Haridus- ja Teadusministeerium. 4.1. Sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju Määruse eelnõul on soolist võrdõiguslikkust ning võrdseid võimalusi edendav mõju, sest hindamisnõukogu moodustamisel tuleb vastavalt määruse eelnõu § 4 lõike 2 punktidele 4 ja 5 arvestada hindamisnõukogu liikmete soolist tasakaalu ning kaasata hindamisnõukogusse erinevatel akadeemilise karjääri astmetel olevaid teadlasi. Kuivõrd nimetatud põhimõtteid on rakendatud ka kehtiva määruse alusel, ei ole tegemist uue muudatusega. 4.2. Mõju haridusele, kultuurile ja spordile Määruse eelnõul on positiivne mõju teadus- ja arendustegevusele. Määruse eelnõus kavandatud regulatsioon annab aluse riiklike uurimistoetuste taotluste hindamise sõltumatule ning asjatundlikule korraldamisele. Riiklik uurimistoetus on konkurentsipõhine toetusmeede, mis on mõeldud teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis töötava teadlaste algatatud ja juhitud kõrgetasemelise teadus- ja arendusprojekti elluviimise toetamiseks. Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu moodustamine toetab põhiseaduse §-is 38 sätestatud teaduse akadeemilist vabadust, sest võimaldab teadlastel ise korraldada uurimistoetuste hindamist ja teha uurimistoetuste määramise ettepanekud. 9 4.3. Mõju riigivalitsemisele Määruse eelnõuga kavandatav regulatsioon vähendab Eesti Teadusagentuuri ja Haridus- ja Teadusministeeriumi halduskoormust. Senini on hindamisnõukogu ning nimetamiskogu moodustanud haridus- ja teadusminister määrusega, kuid sisuliselt on nimetamiskogu koosolekuid ette valmistanud ning hindamisnõukogu moodustamist ja tööd juhtinud Eesti Teadusagentuur. Muudatusega ei pea Eesti Teadusagentuur enam Haridus- ja Teadusministeeriumile esitama hindamisnõukogu moodustamise või muutmise ettepanekuid , vaid saab ise vastavaid otsused kinnitada. Võrreldes kehtiva süsteemiga ei kaasne muudatusega täiendavaid kulusid riigieelarvele. Määruse jõustumisega ei kaasne otseseid mõjusid järgnevates valdkondades: majandus, loodus- ja elukeskkond, infotehnoloogia ja infoühiskond, riigikaitse ja välisturvalisus, siseturvalisus, regionaalareng. Kavandatud muudatusega ei kaasne ebasoovitatavaid mõjusid. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud, määruse rakendamise eeldatavad tulud Hindamisnõukogu tegevusega kaasnevad kulud kaetakse Eesti Teadusagentuurile eraldatavatest vahenditest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2025. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele, Eesti Teaduste Akadeemiale, Eesti Noorte Teaduste Akadeemiale, teadlaste esindusorganisatsioonidele, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ja Sihtasutusele Eesti Teadusagentuur. Katrin Kiisler teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja 10