Keskkonnakaitseloa esmataotlus T/KL-1029186

35.08 34.99 45.41 37.70 38.26 K-4 35.21 35.10 34.94 47.81 35.28 44.92 29.44 I I’ 47. 38.86 35.03 56 38.36 Y=495400 Kaopalu kruusakarjr 3 00 45.28 45.93 0.1 Y=4951 44101:001:1538 35.01 5.4+ 44.12 47.61 44.33 45.25 K-3 45.33 0.1 ’ 38.35 I 36.64 48 38.57 4.3+ 37.43 N X=6536700 36.04 32.24 37.23 3 3 45.77 4 X=6536700 35 . 93 1 2 2 35.64 37.61 45.64 47. 36.91 36.47 35.06 ASENDISKEEM M 1:50 000 87 46.28 35.61 36.21 37.17 48.32 1 Kaardileht nr 6224 (Palivere) 47.70 41.54 31 35.45 46.31 31 W E 35.60 35.66 35.77 36.25 I I 35.37 36.73 35.66 48.61 35 4 39.12 42.51 42.08 . 36.48 39.07 25 35.74 38.70 36.57 36 37.81 38.93 . 45 K01 47. 37.50 0.3 36.38 48 66 35.35 S 48.08 39.36 42.04 8.5+ 36.21 K04 36. 44 38.50 35.76 35.57 90 30.56 36.42 0.1 37.29 Kaopalu kruusamaardla (317) 36. 36.61 36.31 36.38 37.98 36.35 6.1+ 36.56 36.55 30.18 36.46 37.04 Plokk 15 aT 36 37.74 35.08 Plokk 16 aT . 35.72 46 31 8 35.14 2 31 6. 47.79 3 36.44 35.29 35.32 Kaopalu V liivakarjr 37.00 46.28 34.91 36.58 36.29 36.99 40.24 35.21 48.31 Kaopalu kruusakarjr 4 35.92 6 46.25 .13 48.33 36.41 41.93 34.34 35.77 41.66 35.59 35. 35.16 35.67 9 54 42.41 42.81 35.26 35.51 3 35.59 8 .9 5 3 44.64 5 42.34 35.59 35.84 48.61 34.43 44. 94 35.84 57 47.93 42. K03 29 48.66 34.67 0.0 35.76 35 36.09 43.22 34.13 43.64 34.13 .61 5.5+ 42.15 41.52 28.63 35.08 35.60 TEENINDUSMAA PIIRIANDMED PA-306 37.55 34.23 36.45 42.63 - 48.60 41.77 36 83 . 36 25 . Piiri- Koordinaadid 42.00 48.29 9.2+ Plokk 2 aT punkti 32.57 35.50 37.30 36.35 35.59 Plokk 14 aT nr X Y 35.61 7 35.81 .9 35.50 38.94 6 1 6536690.65 495121.55 bet 3 37.45 Piirsalu metskond 57 42.81 37.52 36.83 2 6536691.06 495128.96 42. 35.17 77601:003:0287 3 6536694.19 495290.59 93 42.77 35.60 43.84 35.40 35.63 35.37 39.24 32 4 6536695.54 495361.12 2 9 7. 47.99 42.78 42.35 39.62 35.28 5 6536453.84 495363.62 3 40.09 48.91 K02 37.70 35.84 0.0 K-6 6 6536237.73 495374.49 42.04 35.45 LEPPEM˜RGID: 7.9+ 35.42 42. 34.14* 7 6536214.98 495144.95 42.18 81 43.32 35.60 35.06 31.02 4 2 42.62 0.2 Teenindusmaa pindala 10.87 ha .6 36.02 35.17 8 49 2 4 41.20 . 41 0 1 35.35 4.2+ Meeraldise piir, piiripunkt ja number 48.63 42.88 1 35.33 42.54 35.24 45.57 49.18 Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja number 36.68 42.97 1 35.43 35.58 42 . 10 35.99 M˜EERALDISE PIIRIANDMED 0.4 30 41.89 29 K05 42.20 33.25 Klgneva meeraldise teenindusmaa piir 5.6+ 41.27 7 Piiri- 47.82 42.97 6 Koordinaadid LP2 32 43.18 36.97* 33.21 33.70 punkti 49.56 35.86 nr X Y PLOKK 17 aT Aktiivse tarbevaru ploki piir ja number 41 likv. 33.94 33.20 .45 42. bet mahuti 33.22 41.15 1 6536690.65 495121.55 Kaopalu karjr 28 43.22 36.76 33.34 2 6536691.06 495128.96 77601:003:0580 Katastriksuse piir, nimi ja tunnus 33.29 33 42.28 likv. 41.96 41.87 47.80 LP3 42.12 3 6536694.19 495290.59 48.58 mahuti 37 Maapinna samakırgusjoon, abs m 49 4 6536673.90 495288.21 30 41.69 42.06 36.69 33.38 42.48 38.39 34.83 33.74 5 6536610.98 495174.05 30 Meeraldise lamami samakırgusjoon, abs m 33.16 LP4 4 8 42.79 41.75 Kaopalu karjr 6 6536509.23 495236.62 50 34.78 41.74 77601:003:0580 37.39 7 6536510.69 495252.23 bet I I’ Geoloogilise lbilıike joon 42 33.51 . 34.65 8 6536611.20 495297.81 2 49.73 42.61 41.58 6 34.67 42.15 43.18 33.26 33.16 9 6536614.53 495361.96 Alad, mille kasutamisel tuleb arvestada Keskkonnaameti poolsete alajaam 41.62 41.65 40.51 seisukohtatega kaitsealuste taimeda kahjustamise vltimiseks bet 10 6536453.84 495363.62 H 40.73 Plokk 17 aT 41.47 Plokk 18 aT 11 6536359.13 495368.38 Marimetsa-mma Hoiuala 40.69 41.99 39.19 35.70 10 12 6536349.71 495298.03 41.74 41.63 33.66 33.27 PA-232 Piir, millest lıuna pool on III kaitsekategooria liikide elupaik 40.36 - 33.21 13 6536353.37 495288.86 41.66 42.40 5 ( suur-mosaiikliblikas Euphydryas maturna) KLO9200148 41 39.68 35.66 13.0+ 14 6536363.76 495278.87 31 . 41.69 39.19 77 47.09 41 .65 68 K06 29.40 ( teelehe-mosaiikliblikas Euphydryas aurinia) KLO9200149 47 41.58 . 41 1.6 I I’ I 15 6536361.63 495267.87 41.42 29 40.04 41.52 4.4+ 33.88 46.19 35.42* 16 6536366.40 495244.04 Elektripaigaldise kaitsevnd 41.45 35.50 41.58 39.34 35.86 - 17 6536227.63 495272.55 PA-286 41.40 41.42 nr 2 Geodeetiline mrk ja selle nimi 12.0+ 41.12 18 6536220.00 495195.58 40.52 41.03 35.08 42.03 19 6536253.80 495183.30 hoidla 41 28.52 35.44 .35 H likv. 38.32 40.40 20 6536388.49 495168.17 2023. aastal rajatud kaevand 38.68 mahuti 40.98 41.29 38.05 21 6536385.43 495136.56 41.63 38.86 2020. aastal rajatud kaevand (EGF 9674) PA-288 41.14 41.08 35.77 40. 39.95 41.32 Meeraldise pindala 7.16 ha 1978-79. aasta geoloogiline puurauk (EGF 3729) 1 33 40.32 41.20 3 0.6 29 33.82 38.75 2 1 6.9+ . 32 0 4 K10 Uuringupunkti nr 41.41 41.21 K12 0.0 39.63 0.0 Katendi paksus, m I I 34.89 Suudme abs kırgus, abs m 41 I 38.03 Kasuliku kihi paksus, m 5.2+ 30 35.48 3.8 Meeraldise lamami kırgus, abs m 41.14 38.77 31.09 37.9232.83 38.81 79 . 39.72 8 38.56 38.74 3 39.17 * Trniga thistatud lamami kırguseid ei kasutatud kasuliku kihi lamami 38.03 K07 mudeltasapinna koostamisel. 38.88 38.87 38.87 0.6 21 20 32.87* 5.4+ 39.82 Kaevandamisel jetava nılva alumine piir 38 40.89 31 38.53 .58 40.79 bet 39.27 37.47 Maardla piir (asendiskeemil) 31 39.39 bet 35.87 40.65 38.63 39.23 16 - 37.86 15 14 9.0+ 11 38.46 37.90 38.26 40.68 1 4 40.20 09 . PA-296 39 13 40.80 PA-287 38.60 38.56 3 12 38.84 31.80 39.47 8. 40.70 0.5 3 55 8 .2 0 37.10 31.20 9.0 38.68 34.44 38.05 33.77 41.05 38.54 Piirsalu metskond 57 41 35.30 40.90 33.59 H 77601:003:0287 37.85 38.22 K11 ladu 35.55 36.02 33.59 40.89 31.92 38.41 40.72 36.12 35.07 0.0 38. 38.04 38.23 37. vt 33.59 1 4.1 9 92 PA-301 33.59 33.70 35.00 39.22 36.68 40.77 40.86 40.68 41 Plokk 3 aR 32.76 41.17 40.61 41.31 34.95 0.6 33.73 35. 40.93 vt 33.70 7.5 35.53 61 33.70 35.44 40.79 35.01 33.73 K09 33.70 35.44 40.60 37.60 37.60 0.0 40.63 40.74 40.84 33.73 34.88 34.70* 2.9+ 41.14 34.78 35.39 35 35.40 34.93 40.75 33.70 . 33.63 28 41.26 33.70 vt 33.73 33.69 40.74 33.69 34 34.43 . 33.73 78 vt 33.63 40.58 34.49 34.78 35.49 vt 33.69 40.74 34.49 34.82 34.51 34. 40 19 33.63 34.87 K08 40 41.23 33.69 0.1 33.69 34.53 41.11 1 3 0 33.96 5.4+ 39.29 3 29.03 M˜RKUSED: 34.76 PA-290 34.59 41.44 41.30 K10 39 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis. 40.20 34.72 0.4 33.69 39.06 34.79 0.0 34.01 35.32 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk. 34.89 34.89 29.10 10.7 33.69 39.33 33.69 3.8 3. Katastriksuste ja Kaopalu maardla piirid laetud alla Maa-ameti geoportaalist 11.07.2023. a. 31.09 33.69 34.87 38.49 6 40.99 38 4. Looduskaitseliste kitsenduste info: EELIS (Eesti looduse infossteem), Keskkonnaagentuur. 35.60 33.69 35.44 41 37.76 38.14 5.Vaadeldaval alal esinevaid II kategooria kaitsealuste taimede elupaikasid ei ole looduskaitseseadusest 35.30 17 38.83 tulenevalt plaanil tpsemalt kujutatud. 41.42 37.97 Y=495400 37.45 6. Asendiskeemi taustaks on Maa-ameti vrviline pıhikaart. 00 38.28 38.15 Y=4951 37 nr 240.90 18 Lne maakond Lne-Nigula vald I 40.91 40.84 7 38.24 37.20 Gr lisa 1 38.68 38.43 38.40 37.35 37.27 36 KAOPALU V LIIVAKARJ˜˜R T nr 23261 36.17 35.58 37 X=6536200 X=6536200 38.23 37.04 37.51 36 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee 37.72 37.49 37.28 Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 Mııtkava: 37 1:1000 37.36 Piirsalu metskond 84 E-post: [email protected] 10112 Tallinn M˜EERALDISE PLAAN 37 36 Formaat A1 34.89 77601:003:0364 34.83 Marimetsa-mma hoiuala 36 34.88 35 0 50 m KLO2000151 35 34.47 Koostas Tauri Pıldema /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:O Hoovivara Koostatud: Tehnika tn 7, Uuemıisa alevik Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 19.10.2023 Haapsalu linn, Lne maakond  S Geoloogiline lbilıige I-I’ N abs m abs m 46 Kaopalu karjr 46 77601:003:0580 K02 PA-306 44 0.0 - 44 K06 42.04 41.77 skond 57 1.6 7.9+ 41.42 34.14* 32.57 9.2+ 0287 4.4+ 35.42* Kaopalu kruusakarjr 3 42 42 44101:001:1538 003: u m et 77601: 40 1.6 40 2.2 sal K04 0.1 r 0.0 36.38 i K11 Pi 38 3.0 38 6.1+ 36.02 4.1 4.9 30.18 K10 0.0 Plokk 17 aT 2 31.92 1: 2 34.89 1: 1: 3.8 0.1 2 36 36 31.09 2 1: 1.4 6.0+ vt 7,8 m 17 aT 1: vt 2,4 m 1: vt 1,4 m 2.0 06.12.1978 2 Plokk 17 aT vt 3,2 m 2 34 09.05.2023 09.05.2023 34 7.9+ 09.05.2023 3 3 1: 1: 2.0 1 Plokk 18 aT 3.6 :3 1: 1: 32 4.1 9.2+ 18 aT 32 3 3 3 1: 3.8 4.3 Plokk 18 aT 30 4.2 30 6.2+ 28 28 LEPPEM˜RGID: skond 57 Meeraldise piir 0287 Meeraldise teenindusmaa piir 003: u m et PLOKK 17 aT Aktiivse tarbevaru ploki piir ja number 77601: Kaopalu karjr sal Katastriksuse piir ja nimetus (skemaatiline) 77601:003:0580 ir W Geoloogiline lbilıige II-II’ NE Pi abs m abs m Eeldatav kaevandamisjrgne veetase 33.3 abs m 48 48 Kaopalu kruusakarjr 3 vt 7,8 m Uuringuaegne veetaseme sgavus maapinnast, m Kaopalu karjr 06.12.1978 44101:001:1538 Veetaseme mııtmise aeg 77601:003:0580 46 46 K01 Kasvukiht 44 44 39.36 0.3 30.56 8.5+ Puistang 42 42 Kruusliivatide (trassitide) 1: 40 40 2 Liiv peenosise sisaldusega <5% (EL) 0.3 K04 0.1 38 36.38 38 6.1+ K-4 Liiv peenosise sisaldusega >5% (TL) 30.18 34.94 0.1 3.3 29.44 5.4+ 0.1 Kruus (EK) 36 36 1.4 0.1 2 4.5 Liivsavi 1: Plokk 17 aT vt 3,2 m 34 vt 6,5 m 34 09.05.2023 09.05.2023 Alad, mis Keskkonnaameti tingimuste kohaselt tuleb jtta 1 6.8 kaitsealustele liikidele levimiseks. Nende alade piires ei ole :3 3.6 :3 32 32 kaevandamisega seonduvad tegevused lubatud. 1 Plokk 18 aT 30 8.8+ 30 Uuringupunkt: 6.2+ Uuringupunkti number 5.5+ K10 Katendi paksus, m 0.0 Suudme kırgus, abs m 28 28 34.89 Kasuliku kihi paksus, m 3.8 Meeraldise lamami kırgus, abs m 31.09 Kaevand/puurauk 0.0 kihi piiri sgavus, m Geoloogiline lbilıige III-III’ Piirsalu metskond 57 Kaopalu karjr W 77601:003:0287 77601:003:0580 E abs m PA-232 abs m 42.40 - 44 PA-288 44 2.0 K06 29.40 13.0+ 0.6 PA-286 1.6 41.32 41.42 skond 57 - 40.52 4.4+ 33.82 6.9+ uuringupunkti sgavus, m 0287 12.0+ 35.42* 4.2 42 28.52 42 003: 0.6 K12 u m et 0.0 40 38.03 40 Kaevandamise kigus kujundatav klje nılvus 1.6 32.83 5.2+ 77601: 2 1:2 - vastab kaldele 25...26 (veepealne) 1: 1.4 sal vt 4,5 m 1:3 - vastab kaldele 18 (veealune) 2.8 28.11.1978 38 38 r 1: 3.0 i 3.0 Pi 2 4.3 1.1 Plokk 17 aT 36 36 vt 6,0 m 1: 2 29.11.1978 6.0+ 3.0 vt 4,4 m 2 09.05.2023 6.0 M˜RKUSED: 1: 34 vt 7,0 m 34 7.5 29.11.1978 1. Kırgused on EH2000 ssteemis. 1: 2. Nılvad on lbilıigetele kantud mudeli jrgi 3 5.2+ 32 32 3 1: Plokk 18 aT Lne maakond Lne-Nigula vald 10.5+ Gr lisa 2 30 30 KAOPALU V LIIVAKARJ˜˜R T nr 23261 12.0 13.0+ 28 28 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: 26 26 Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 GEOLOOGILISED M hor 1:1000 E-post: [email protected] 10112 Tallinn M vert 1:200 L˜BILIKED I-I’ ... III-III’ 15.0+ Formaat A2 0 50 m Koostas Triine Nirgi /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:O Hoovivara Koostatud: Tehnika tn 7, Uuemıisa alevik Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 19.10.2023 Haapsalu linn, Lne maakond  35.08 34.99 45.41 37.70 38.26 47.81 35.21 35.10 35.28 44.92 47. 38.86 35.03 56 38.36 Y=495400 Kaopalu kruusakarjr 3 00 45.28 45.93 Y=4951 44101:001:1538 35.01 44.12 47.61 44.33 45.33 45.25 48 38.35 38.57 37.43 N X=6536700 36.04 37.23 3 45.77 4 X=6536700 35 . 93 1 2 35.64 37.61 45.64 47. 36.91 36 35.06 ASENDISKEEM M 1:50 000 87 35 46.28 35.61 35 36.21 37.17 48.32 34 34 Kaardileht nr 6224 (Palivere) 35 46.31 W E 38 36.25 40 36 45 9 30.96 30.98 3 37 44 41 30.57 36.73 35.66 34 43 48.61 30.56 39.12 46 47 Z= 33.3 abs m 34 39.07 38.70 36.57 35.74 pindala 0.5 ha 30.39 37.81 30.39 38.93 37.50 42 36.38 48 S 48.08 30.45 36 36. 44 38.50 35.76 35.57 35 37.29 36.42 36.61 36.31 Kaopalu kruusamaardla (317) 35 37.98 30.82 36.56 36.55 36.46 37.04 Plokk 15 aT 36 34 37.74 35.08 Plokk 16 aT .46 8 35.14 2 6. 30.94 3 36.44 35.29 35.32 Kaopalu V liivakarjr 35 37.00 36 34.91 36.58 36.29 36.99 37 35.21 34 36 48.31 Kaopalu kruusakarjr 38 40 35.92 36.41 37 48.33 39 41.93 34.34 35.77 40 45 38 39 41.66 35.59 44 41 35. 36 37 35.16 35.67 43 54 42.41 42.81 35.26 35.51 46 47 34 3 35.59 .9 5 3 41 35 34 35.84 42 35 42.34 48.61 34.43 34 35 4 0 94 35.84 47.93 4 42. 2 48.66 34.67 35.76 35 43.22 3 4 41.52 42.15 35.08 KORRASTATUD ALA 39 35.60 34.23 29.38 PIIRIANDMED 42.63 37.55 3 48.60 Piiri- 8 42.00 Koordinaadid 48.29 Plokk 2 aT 35.50 punkti 36 X Y 38 37.30 35.59 Plokk 14 aT nr 3 35.81 6 7 37 9 35.50 39 . 3 40 38.94 6 45 7 1 6536690.65 495121.55 34 3 37.45 Piirsalu metskond 57 44 41 41 37.52 2 6536691.06 495128.96 77601:003:0287 43 35 35.60 3 6536694.19 495290.59 34 35.63 35 32.14 39.24 4 6536695.54 495361.12 2 40 9 7. 47.99 42.35 39.62 35.28 42 5 6536453.84 495363.62 3 42 40.09 48.91 37.70 6 6536237.73 495374.49 34 35 LEPPEM˜RGID: 34 7 6536214.98 495144.95 42.18 39 35 28.80 29.29 Korrastatud ala pindala 10.87 ha 8 49 3 4 41.20 .0 1 35.35 Meeraldise piir, piiripunkt ja number 8 41 48.63 1 35.24 49.18 Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja number 3 6 1 3 32.74 7 35.43 35.58 36 38 41.89 41 Klgneva meeraldise teenindusmaa piir 34 37 39 40 35 45 47.82 41.27 PLOKK 17 aT Aktiivse tarbevaru ploki piir ja number 44 41 33.70 40 49.56 37 43 33.20 39 35 Kaopalu karjr 34 38 33.22 36 77601:003:0580 Katastriksuse piir, nimi ja tunnus 3 4 42 33.34 37 Maapinna samakırgusjoon, abs m 35 48.58 32.98 30.00 49 33.38 33.74 34.83 Alad, mille kasutamisel tuleb arvestada Keskkonnaameti poolsete 4 8 Kaopalu karjr seisukohtatega kaitsealuste taimeda kahjustamise vltimiseks 50 34.78 77601:003:0580 29.74 34.65 Marimetsa-mma Hoiuala 49.73 43.18 33.16 29.19 33.26 Piir, millest lıuna pool on III kaitsekategooria liikide elupaik 36 38 ( suur-mosaiikliblikas Euphydryas maturna) KLO9200148 37 ( teelehe-mosaiikliblikas Euphydryas aurinia) KLO9200149 39 40 28.90 34 33.66 33.27 Elektripaigaldise kaitsevnd 33.21 34 5 nr 2 Geodeetiline mrk ja selle nimi 47.09 Z= 33.3 abs m 47 pindala 4.60 ha 33.88 35 46.19 32.86 35.50 Karjri nılvad jetakse taimestamata, pindala 1,85 ha 28.84 29.65 35.08 42.03 35.44 Tekkiv tehisveekogu, kogu pindala 5.1 ha 30.93 40.40 38.05 Z= 33.3 abs m Tekkiva tehisveekogu pinnakırgus 35 41.63 41.14 35.77 34 36 29.38 Tekkiva tehisveekogu pıhjakırgus 38 37 39 29.96 40 36 41.41 41.21 39.63 29.51 35.48 Maardla piir (asendiskeemil) 41.14 34 35 38.74 Ala, kus tıstetakse maapinda 1 m vırra 30.98 38 39.82 38 36 40.89 29.98 39 40.79 37 34 37 37.47 35 3 6 39.39 35.87 37 38 34 35 40.65 4 38.63 3 34 36 6 3 35 37 38.46 37.90 30.76 38 38.26 40.68 1 35 4 40.20 09 . 39 38 38.60 38.56 38.84 39.47 37 37.10 38.68 38.05 33.77 41.05 31.48 Piirsalu metskond 57 35 41 35.30 40.90 77601:003:0287 37.85 34 35.55 33.59 38.41 40.89 36 40.72 35.07 38. 38.04 38.23 19 39.22 31.16 35.00 36.68 40.77 40.68 41 Plokk 3 aR 41.17 31.57 40.61 41.31 34.95 33.73 35. 40.93 35.53 61 40.79 33.73 35.44 40.60 40.74 37.60 40.63 40.84 33.73 34.88 41.14 35.39 34.93 40.75 41.26 vt 33.73 33.69 40.74 30.61 33.69 34 . 31.17 33.73 78 40.58 34.78 35.49 vt 33.69 40.74 34.49 34.82 40 41.23 33.69 33.69 30.84 33.96 39.29 41.11 M˜RKUSED: 34.59 41.44 41.30 39 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis. 33.69 39.06 34.01 35.32 33.69 39.33 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk. 3. Katastriksuste ja Kaopalu maardla piirid laetud alla Maa-ameti geoportaalist 11.07.2023. a. 34.87 38.49 6 40.99 38 4. Looduskaitseliste kitsenduste info: EELIS (Eesti looduse infossteem), Keskkonnaagentuur. 33.69 34 41 34 35 37.76 38.14 5.Vaadeldaval alal esinevaid II kategooria kaitsealuste taimede elupaikasid ei ole looduskaitseseadusest 35.30 38.83 tulenevalt plaanil tpsemalt kujutatud. 41.42 37.97 Y=495400 37.45 6. Asendiskeemi taustaks on Maa-ameti vrviline pıhikaart. 00 38.28 38.15 Y=4951 37 nr 240.90 40.91 7 37.20 Lne maakond Lne-Nigula vald 40.84 38.24 38.68 Gr lisa 3 38.43 38.40 37.35 37.27 36 KAOPALU V LIIVAKARJ˜˜R T nr 23261 36.17 35.58 37 X=6536200 X=6536200 38.23 37.04 37.51 36 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee 37.72 37.49 37.28 Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 Mııtkava: 37 1:1000 37.36 Piirsalu metskond 84 E-post: [email protected] 10112 Tallinn KORRASTATUD ALA PLAAN 37 36 Formaat A1 34.89 77601:003:0364 34.83 Marimetsa-mma hoiuala 36 34.88 35 0 50 m KLO2000151 35 34.47 Koostas Tauri Pıldema /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:O Hoovivara Koostatud: Tehnika tn 7, Uuemıisa alevik Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 19.10.2023 Haapsalu linn, Lne maakond  LÄÄNE MAAKOND LÄÄNE-NIGULA VALD ALLIKMAA KÜLA KESKKONNALOA TAOTLUS KAOPALU V LIIVAKARJÄÄR SELETUSKIRI Tellija: Hoovivara OÜ Koostaja: OÜ J. Viru Markšeideribüroo Töö nr: 23161 Tallinn 2023 Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee SISUKORD 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad. 3 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ......................................................... 3 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus ...................................................................................... 4 4. Mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteet ...................................................................... 6 4.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus ........................................... 7 4.2 Mäeeraldise varud.................................................................................................... 7 5. Kavandatav kaevandami tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus .......................................................................................................... 8 6. Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus ......................................................................................................... 9 6.1 Hinnang kaevandamise käigus tekkida võivate saasteainete heitkoguse kohta ...... 9 6.2 Keskkonnaseire...................................................................................................... 11 7. Andmed kaevandamisjäätmete kohta ............................................................................. 12 8. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine, korrastamistööde maksumus ................... 13 TEKSTILISAD: 1. Elektriliini valdaja kiri; 2. Keskkonnaameti kooskõlastus; 3. Maa-ameti korraldus. GRAAFILISED LISAD: 1. Mäeeraldise plaan M 1:1000; 2. Geoloogiline läbilõige I-I’… III-III’ Mhor 1:1000, Mvert 1:200; 3. Korrastatud maa plaan M 1:1000; DIGITAALSED LISAD: 1. Mäeeraldise ruumikuju; 2. Mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju; 3. Lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina; 4. Maapinna reljeefi samakõrgusjooned ruumiobjektina;  1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad OÜ Hoovivara-le kuuluv kinnistu Kaopalu karjäär kattub täielikult Kaopalu kruusamaardla täiteliiva plokkidega 17 aT ja 18 aT. Käesolevaga taotleb OÜ Hoovivara Kaopalu V liivakarjääris maavara kaevandamise luba 15 aastaks. Maavara kasutab OÜ Hoovivara, et varustada piirkonda täitematerjaliga. Materjal sobib kasutamiseks üld- ja teedeehituses. Kaevandmise käigus väljatakse ka taotletava alaga kattuv endise korrastamata karjääriala jääkvaru ning koos ülejäänud alaga korrastatakse endine karjääri- ja tööstusala. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Kaopalu V liivakarjääri pindalaga 10,87 ha, sh mäeeraldise pindala 7,16 ha asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Allikmaa külas maaüksusel Kaopalu karjäär (tunnus: 77601:003:0580). Nimetatud maaüksus kuulub eraomandisse ja selle omanik on OÜ Hoovivara (registrikood: 14251355). Kaopalu karjääri maaüksus hõlmab endist karjääriala ja tootmismaad, kus kunagi töötas asfalditehas. Läänes, lõunas ja osaliselt ida pool on külgnemine maaüksusega Piirsalu metskond 57 (tunnus: 77601:003:0287). Põhja pool ja osaliselt idas külgneb mäeeraldis Kaopalu kruusakarjäär 3 maaüksusega (tunnus: 44101:001:1538), kus asub Kaopalu kruusakarjäär (kaevandab Lääne Teed OÜ loa nr L.MK/330426 alusel). Taotletav mäeeraldis külgneb idas nimetatud karjääri teenindusmaaga ning Kaopalu maardla (registrikaart nr 317) ehitusliiva aktiivse tarbevaru (aT) plokkidega 2 ja 14 ning täiteliiva plokkidega 15 ja 16 aT. Ligikaudu 250 m kaugusel kirde pool asub Kaopalu III kruusakarjäär, kus kaevandab Kiirkandur AS loa nr KL-511998 alusel, ning ca 600 m kaugusel ida pool asub Kaopalu VI uuringuruum, kus Lääne Teed OÜ-le on geoloogilise uuringu tegemiseks väljastatud luba nr L.MU/516120. Taotletava ala keskel on mõned vanade tootmishoonete jäänukid ning mööda ala lääneserva kulgeb hooneteni vana likvideerimata keskpinge elektriõhuliin (VID kood: FID274004; kaitsevöönd liini teljest 10 m), mis ei ole kasutuses. Liin lõpeb alajaamaga KAOPALU (VID kood: FID120347; kaitsevöönd objektist 2 m), kuid maaomaniku sõnul on alajaama sisemus rüüstatud. Liini valdaja kinnitusel ei ole alajaamal ja liinil liitumispunkte ning võrguvara on lahti ühendatud ning rajatised on plaanis likvideerida vastavalt võimalustele tulevaste investeeringuprogrammide rakendamise käigus (Lisa 1). Kuna hetkel taolisi investeeringuid antud võrguosas käimas ei ole, saab maaomanik vajadusel taotleda alajaama ja haruliini demontaaži. Tööde planeerimisel tuleb võtta ühendust elektrirajatiste haldajaga, tegevused 3 kooskõlastada ning toimida vastavalt väljastatud tingimustele. Ligikaudu 3,6 m pikkuse lõiguna ulatub mäeeraldise põhjaosale Kaopalu metsatee ots (tee nr 7760327), jätkudes siis erateena, mis ei ole avalikus kasutuses. Tee kulgeb samuti vanade tootmishooneteni. Ala edelanurgast mõne meetri kaugusel paikneb geodeetiline märk nimega 2 (tunnus: 26546) ning läänepiirist ~45 m kaugusele jääb Kaopalu kruusamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru (aR) plokk 3. Lähimad eluhooned asuvad mäeeraldisest enam kui 800 m kaugusel põhja ja lääne pool. Mäeeraldise ja elumajade vahele jääb valdavalt mets. Lõunaosas kattub ala III kategooria kaitsealuste liikide Euphydryas aurinia (teelehe- mosaiikliblikas) ja Euphydryas maturna (suur-mosaiikliblikas) elupaigaga. Lisaks kasvavad mitmes kohas mäeeraldisel ja selle lähikonnas II kategooria kaitsealused taimed: karvane lipphernes (Oxytropis pilosa; keskkonnaregistri koodid: KLO9338994, KLO9338993, KLO9338992, KLO9328874, KLO9328867 ja KLO9322827), sile tondipea (Dracocephalum ruyschiana; keskkonnaregistri kood KLO9322775) ja püst-linalehik (Thesium ebracteatum; KLO9345808). Nimetatud taimed eelistavad kasvukohana tihtipeale just hõreda taimkattega vanu karjäärinõlvu. Ala kasutamisel tuleb arvestada Keskkonnaameti poolsete seisukohtadega kaitsealuste taimede kahjustamise vältimiseks (Lisa 2). 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus Kaopalu kruusamaardlat on korduvalt uuritud. Esimene uuring pärineb 1978-79. aastast, mil Eesti NSV Geoloogia Valitsus teostas Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnangulisi töid (Sinisalu 1980; EGF 3729). Uuringu käigus rajati Kaopalu maardla piires hulgaliselt puurauke, kuid enamus neist, mis jäävad taotletavale alale, on proovimata. Hiljem on tehtud geoloogilisi uuringuid Kaopalu V liivkarjääri mäeeraldisest kirde pool, kus praegu asub Kaopalu kruusakarjäär (Kattai 1998; Sinisalu 2004; Sinisalu 2008; Sinisalu 2011 jm). 2020. aastal viidi läbi geoloogiline uuring Kaopalu maardlas OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt (Mõtus jt 2022; EGF 9674). Nimetatud töö käigus uuriti põhjalikult praeguse Kaopalu kruusakarjääri ümbrust ja rajati mitu kaevandit ka käesolevas töös käsitletava ala lähedale. 2023. aastal teostas J. Viru Markšeideribüroo geoloogilise uuringu, mille käigus rajati 12 kaevandit, millest võeti proovid granulomeetrilise koostise hindamiseks. Kaopalu V 4 uuringuruumi geoloogilise uuringu tulemusena esitati aruandega maavarade registri vastutavale töötlejale Kaopalu maardlas kinnitamiseks (seisuga 12.09.2023) järgmised maavaravarud: - täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 7,16 ha mahuga 402 tuh m3 (plokk 17 aT, veepealne varu). - täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 7,16 ha mahuga 187 tuh m3 (plokk 18 aT, veealune varu). Kaopalu V liivakarjäär paikneb Ellamaa-Risti-Palivere oosil, mis kujunes viimase liustiku taandumisel Palivere servamoodustiste vööndis. Maapinna absoluutkõrgused ulatuvad ~34 meetrist vana karjääri põhjas kuni ~47 meetrini ala lääne- ja põhjaosas, vana karjääri servades (nõlvadel). Kasuliku kihi moodustavad Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setted (liiv ja kruus), mida iseloomustab kihilisus ja muutlik lõimis. Materjal varieerub väga peeneteralisest liivast munakaterikka kruusani. Maa-ameti 1:400 000 mõõtkavas geoloogilise kaardi kohaselt moodustab aluspõhja Ordoviitsiumi-Siluri üleminekul kujunenud Juuru lademe lubjakivi (O3-S1jr). Katend on alal valdavalt eemaldatud ning kasulik kiht paljandub otse maapinnal. Siin-seal on paljandatud aladele kujunenud aga õhuke kasvukiht ja tekkinud taimkate (Q2_s). Sellistel aladel on kasvukihi paksuseks üldiselt 0,1–0,2 m. Mäeeraldise keskel, kunagise asfalditehase ning selle abihoonete ja -rajatiste alal, esineb katendina ka tehnogeenset täitematerjali (segi pööratud kruus-liiv, kohati veidi mullasegune; Q2_t). Näiteks tabati 2023. aasta uuringu kaevandiga K06 umbes 1,3 m sügavusel vana kaablit. Selle kohal oleva täitematerjali (liiva- kruusa tagasitäide) koguulatus oli 1,6 m sügavuseni. Teistes kunagisele tootmisalale paigutunud kaevandites oli täitematerjali paksus 0,4–0,6 m. Kasuliku kihi moodustab glatsiofluviaalne, paiguti kruusane liiv (Q1jrVr_fg). Glatsiofluviaalsele lasundile omaselt vahelduvad alal erineva terasuuruse ja sorteeritusega kihid, mis on kujunenud vastavalt kunagise liustikujõe voolu iseloomule. Ka materjali peenosisesisaldus on mõnevõrra muutlik. Kasuliku kihi paksus jääb vahemikku 2,9–8,5 m. Mitmes kaevandis avanes 2023. uuringu ajal väga ühtlane keskmise- kuni väga peeneteralise liiva lasund (nt K05 ja K08), kuid mõnel pool oli ka arvestatava kruusasisaldusega kihte (nt K03 ja K04). Kasuliku kihi lamamiks on hallikaspruun, tiheplastne, karbonaatset jämepurdu sisaldav saviliivmoreen. (Q1jrVr_g). Lamami pealispinna kõrgused avati 2023. aasta uuringu käigus 5 vaid kahes kaevandis (K10 ja K11), kõrgustel 31,09–31,92 abs m. Varasemate uuringute käigus on aga lamami pealispind avatud veel kolmes punktis, kõrgustel 29,10–32,76 abs m. Järgnevas tabelis on toodud uuritud ala üldistatud geoloogiline läbilõige. Tabel 1 Ala üldistatud geoloogiline läbilõige Kihi paksus, m Kihi nimetus Geoloogiline indeks Min Max Keskmine Katend 0,0 1,6 0,2 Q2_s, Q2_t Eriteraline liiv 2,9 13,0 6,8 Q1jrVr_fg Saviliivmoreen 0,0 7,5 2,6 Q1jrVr_g Kaopalu V liivakarjääri mäeeraldisel levib vabapinnaline Kvaternaarisetete veekompleks, mille veepidemeks on liivakihi lamamis olevad savikad setted. Veetaseme kallakus on põhja poole, kus Kaopalu V liivakarjäärist umbes 770 m kaugusel voolab Taebla jõgi. Hüdrogeoloogiliste tingimuste hindamiseks Kaopalu V liivakarjääris fikseeriti 09.05.2023. a toimunud geoloogiliste välitööde käigus veetaseme kõrgused kaevandites. Veetase avati ja mõõdeti seitsmes uuringupunktis. Kogu ala keskmiseks veetasemeks mõõdeti kaevandites 33,3 abs m. Ka Kaopalu V liivakarjääri kõrval paikneva Kaopalu kruusakarjääri alal teostatud geoloogilise uuringu käigus mõõdeti sarnane keskmine veetase, ca 33 abs m. 4. Mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteet Tabel 2 Maavara kvaliteedi põhinäitajad Näitajad: Min Max Kaalutud keskmine Ülalpool keskmist põhjaveetaset Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 38,6 10,7 Liivafraktsioon koos peenosisega (≤31,5 mm), % 61,4 100,0 89,3 Peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 1,1 18,2 6,0 6 Näitajad: Min Max Kaalutud keskmine Peenosise % ainult liivafraktsioonist 1,5 18,2 6,7 Allpool keskmist põhjaveetaset Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 38,6 11,4 Liivafraktsioon koos peenosisega (≤31,5 mm), % 61,4 100,0 88,6 Peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 0,3 14,5 6,4 Peenosise % ainult liivafraktsioonist 0,5 14,5 7,3 4.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus Mäeeraldis kattub Kaopalu kruusamaardla aktiivsete tarbevaru plokkidega 17 ja 18. Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 18 lamam. Mäeeraldise lamam paikneb absoluutkõrgustel 28,52–32,83 abs m. Taotletava mäeeraldise pindala on 7,16 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 10,87 ha. Mäeeraldise teenindusmaa piiride valikul on arvestatud kinnistu Kaopalu karjäär piiridega. 4.2 Mäeeraldise varud Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta kaitsetervikud ehk lauged nõlvad arvestades kaevandatava materjali loomuliku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus nõlvaterviku võrra. Nõlvatervikud on ette nähtud kogu mäeeraldise piiri ulatuses va. Kaopalu kruuskarjääriga külgnevale piiril. Nõlvaterviku perimeeter on 1652 m. Veepealsed nõlvad moodustatakse kaldega 1:2 (26°) ja veealused nõlvad kaldega 1:3 (18°). Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud pinnamudeleid, mis on koostatud insenerigraafika programmiga Bentley PowerCivil V8i. Nõlva pinnamudeli konstrueerimisel on kasutatud mäeeraldise põhja (lamami) ja maapinna mudelit, mis on loodud 2023. a geoloogilise uuringu käigus. Kaevandatav varu on toodud järgmises tabelis (Tabel 3). 7 Tabel 3 Mäeeraldise varud 12.09.23 seisuga Aktiivne tarbevaru Nõlva-tervik, Kaevandatav varu, Plokk (12.09.2023), tuh m3 tuh m3 tuh m3 17 aT (täiteliiv) 402 80 322 18 aT (täiteliiv) 187 53,2 133,8 Kokku: 589 133,2 455,8 Taotletaval mäeeraldisel on kaevandatavat täiteliiva varu seega 455,8 tuh m3. 5. Kavandatav kaevandami tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus Mäeeraldise põhjaosale ulatub Kaopalu metsatee ots (tee nr 7760327), jätkudes siis erateena, mis ei ole avalikus kasutuses. Tee kulgeb samuti vanade tootmishooneteni. Kaopalu metsateel on ühendus Mäepealse teega (7760328), mis omakorda ühendab karjääri Ääsmäe - Haapsalu – Rohuküla põhimaanteega (9). Enne kaevandamise alustamist tuleb mõnes kohas raiuda puud-põõsad ning koorida õhuke, paiguti tehnogeenne kattekiht. Kuna mäeeraldisel on mitmeid kõvakattega platse ja hoonete/rajatiste varemeid, mida enam ei kasutata, tuleb need likvideerida.. Kunagiste masuudi- ja bituumenihoidlate jäänukite likvideerimisel tuleb avatavat pinnast jälgida ning pinnase reostustunnuste (lõhn, tumenenud pinnas, pinnasevee kihil õlikile vm) ilmnemisel võtta kasutusele vastavad abinõud (pinnaseproovide võtmine, reostuse ulatuse määramine, reostunud pinnase kokku kogumine jm tegevused sõltuvalt reostuse ulatusest ja iseloomust). Kasuliku kihi paksus varieerub vahemikus 2,9–13,0 m (keskmine 8,2 m) ning selle lamam paikneb kõrgustel 28,52–32,83 abs m. Maavara saab kaevandada kolme astmega, esmalt kahe astmega keskmisest põhjaveetasemest (33,3 abs m) kõrgemal ja siis madalamal paiknev varu. Kasuliku kihi keskmine paksus ülevapool keskmist pinnaseveetaset on 4,8 m ja allpool keskmist veetaset 2,6 m. Veepealse maavaravaru kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit või frontaallaadurit, veealuse varu väljamiseks ekskavaatorit. Liiva laadimine toimub ekskavaatori või frontaallaaduriga. Liiva väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Paljandustöödel ja/või kaevandamisel kasutatakse vajadusel abimehhanismina ka buldooserit. Vajadusel toimub materjali töötlemine, milleks on liiva sõelumine ja suurema kivisisaldusega materjali 8 purustamine. Konkreetne kaevandamise tehnoloogia ja selleks kasutatavad masinad määratakse kaevandamise projektiga järgi, mis koostatakse peale keskkonnaloa väljastamist. 6. Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati vähemal või rohkemal määral looduskeskkonda, kuid keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise abil on võimalik negatiivseid mõjusid minimeerida. Liiva kaevandamisel on põhilisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks maastikupildi visuaalne muutumine, tolm ja müra. Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki ning prügi ladustamine karjäärialale on keelatud. Kaevandamine toimub suures osas pealpool keskmist põhjaveetaset, kuid osaliselt ka allpool põhjaveetaset, mistõttu oht veele võib tekkida karjäärimasinate avarii käigus kütuse või määrdeaine lekke korral. Seega peavad karjääri teenindavad masinad olema läbinud regulaarse tehnilise hoolduse. Juhul kui ikkagi tekib olukord, kus naftaproduktid on masinatest lekkinud, kohustub kaevandaja viivitamatult reostuse likvideerima vahenditega, mille olemasolu on karjääris ette nähtud. Maavara kaevandamisel Kaopalu V liivakarjääris veetaset ei alandata. Veealuse varu väljamine ekskavaatoriga mõjutab vähesel määral lühiajaliselt karjäärialal veetaset, sest väljatakse vee ja liiva segu. Puistangusse nõrguma tõstetud liivast valgub vesi karjääri tagasi. Veetaseme alanemise ulatus sõltub korraga väljatavast liiva mahust ning liivast tagasi nõrguvast vee kogusest. Tagasinõrguva vee kogus sõltub eelkõige liiva poorsusest ja veeannist. Lisaks mõjutavad veetaset klimaatilised tingimused (sademed, aurumine). Arvutuslikult on veetaseme alanemine suurim karjääri vahetus läheduses, hääbudes ca 100 m kaugusel. Hinnanguliselt ei ületa veetaseme alanemine 50 m kaugusel karjäärist 0,2 m. Maavara kaevandamisel ja veol õhku eralduvad töötavate masinate heitgaasid hajuvad õhus ja neis esinev saastekomponentide sisaldus ei ületa lubatud piirväärtusi. Karjääritehnika poolt tekitatud müra on tavapärane, võrreldav diiselmootoriga mehhanismide töötamisel ehitusobjektidel, teede ehitusel või põllul ning ei ole olulise negatiivse mõjuga keskkonnategur. Lähimad eluhooned asuvad mäeeraldisest enam kui 800 m kaugusel põhja ja lääne pool. Mäeeraldise ja elumajade vahele jääb mets. 6.1 Hinnang kaevandamise käigus tekkida võivate saasteainete heitkoguse kohta Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete 9 heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ kohaselt õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas nimetatud künniskogust. Arvestades tegevusi taotletavas Kaopalu V liivakarjääris, on kohane hinnata määruse nr 67 lisas nimetatud saasteainetest vaid tahkete osakeste (PM-sum) tekkimist, mille koguse puhul >1 tonni aastas on nõutav keskkonnaluba paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks. Kaevandamise käigus tekkida võivate tahkete osakeste heitkoguste (summaarsed tahked osakesed PM-sum, peenosakesed PM10 ja eriti peenikesed osakesed PM2,5) arvutamiseks saab kasutada USA Keskkonnakaitseagentuuri (US EPA) juhendmaterjalis1 kirjeldatud metoodikat, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (laadimine, kaevandamine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: 𝑈 1,3 (2,2) 𝐸 = 𝑘(0,0016) 𝑀 1,4 (2) E – osakeste (PM-sum) eriheide (kg/t); k – osakeste suuruse kordaja; U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). Osakeste suuruse kordaja võrrandis k varieerub sõltuvalt osakeste suuruse vahemikust järgmiselt: Osakeste suurus < 30 µm < 15 µm < 10 µm < 5 µm < 2,5 µm < 0,03 mm < 0,015 mm < 0,01 mm < 0,005 mm < 0,025 mm k = 0,74 k = 0,48 k = 0,35 k = 0,20 k = 0,053 1 AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources (Chapter 13: Miscellaneous Sources) 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles https://www.epa.gov/sites/default/files/2020- 10/documents/13.2.4_aggregate_handling_and_storage_piles.pdf 10 PM-sum korral on k väärtus 0,74. Riigi ilmateenistuse andmetel on 1991-2020 keskmine tuulekiirus (U) Eestis 3,5 m/s. Liiva niiskusesisalduse protsendiks on arvestatud 5%. Valemi kohaselt on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide järgmine: 3,5 1,3 (2,2) 𝐸 = 0,74(0,0016) = 0,0006 𝑘𝑔/𝑡 5 1,4 (2) Taotletava Kaopalu V liivakarjääri keskmise aastamäära (30 tuh m3, ehk ca 48000 tonni) kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,029 t/a (arvutuskäik 0,0006*48000/1000). Järelikult keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künniskoguseid kaevandamise käigus ei ületata. Kui taotletavas karjääris kasutatakse teisaldatavat sõelumissõlme ja purustit, siis EPA juhendmaterjali kohaselt on materjali töötlemisel eriheide 0,0011 kg/t. Arvestades, et kaevis läbib maksimaalselt 1 sõelumistsükli ja 3 laadimistsüklit, siis on kaevandamise käigus koos sõelumisega tekkiv osakeste eriheide järgmine: 0,0011 + (3 𝑥 𝐸) = 0,0011 + (3 𝑥 0,0006) = 0,0029 𝑘𝑔/𝑡 Taotletava Kaopalu V liivakarjääri keskmise aastamäära (30 tuh m3, ehk ~48000 tonni) materjali töötlemisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,14 t/a (0,0029*48000/1000). Koos kaevandamisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,029+0,14 = 0,17 t/a Järelikult keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künniskoguseid töötlemise käigus ei ületata. 6.2 Keskkonnaseire Kaevandaja peab kaevandamise käigus tagama, et kaevandamisega põhjustatakse võimalikult vähesel määral keskkonnahäiringuid. Kaopalu V liivakarjääris on kaevandamisel põhilisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks tolm ja müra. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad 11 karjääris töötavad kaevandamismasinad. Ekskavaatorite, buldooserite ja frontaallaadurite müratase jääb vahemikku 84–90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks teguriteks karjääri seinad (nõlvad), sest tegevus toimub ümbritsevast tasapinnast allpool. Kuna tööde teostamisel ei kasutata lõhkamist ega hüdrovasaraid, ei põhjustata maapinnas võnkeid ja vibratsiooni. Samuti ei kaasne kavandatud töödega mõju, mis oleks seotud valguse, soojuse, kiirguse või lõhnadega. Kuna Kaopalu V liivakarjääris kaevandatav pinnas on looduslikult niiske, siis selle kaevandamisel ja laadimisel tolmu ei teki. Tolmu tekib teatud määral veokite liikumisel karjääri siseteedel, kuid arvestades, et veokite liikumiskiirus on karjäärides piiratud (tavaliselt kuni 30 km/h) ning karjäärisisesed veoteed on lühikesed ja järskude tõusudega, siis ei saa sõidukid suurt kiirust arendada ja sellest tulenevalt ei ole eeldada ka häirivat tolmuteket. Eelnenust tulenevalt puudub Kaopalu V liivakarjääris vajadus müra ning välisõhus lenduvate peenosakeste (tolmu) seireks. Kaevandamismasinatest tingitud keskkonnareostuse vältimiseks tankimise ja hoolduse käigus tuleb välistada kütuse ja määrdeõlide sattumine karjääri põhjale ja sealtkaudu vette. Selleks tangitakse ja remonditakse masinaid vastavalt kohandatud platsidel. Kõik karjääri teenindavad masinad peavad olema läbinud regulaarse tehnilise kontrolli, et vältida diislikütuse ja õli lekkeid. Juhul kui selline olukord ikkagi tekib, et naftaproduktid on masinatest lekkinud, on kaevandaja kohustatud viivitamatult reostuse likvideerima vahenditega, mille olemasolu on karjääris kohustuslik. 7. Andmed kaevandamisjäätmete kohta JäätS § 71 lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Sellekohaselt võib mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida kooritud katendit (kokku 7 tuh m3). Keskkonnaameti kirja 18.04.2022 nr 12-1/22/5078-2 kohaselt ei kuulu katend jäätmekava eriosa alla kui taotlusmaterjali seletuskirjast selgub, et katend kasutatakse ära täies mahus kaevandatud maa korrastamisel ja/või see võõrandatakse maapõueseaduses ette nähtud korras. 12  8. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine, korrastamistööde maksumus Enne kaevandamist on alal mahajäetud tööstusmaa (sihtotstarve mäetööstusmaa 90% ja tootmismaa 10%). Mäeeraldise ala on sobilik korrastada tehisveekoguks, sest kaevandamine toimub ka veetasemest madalamal. Veekogu sügavuseks kujuneb kuni 4,8 m (uuringuga määratud veetase 33,3 m, mäeeraldise lamami minimaalne kõrgus 28,5 m). Mäeeraldise lääneosas on piiratud alal mäeeraldise lamami kõrgus 33 m, mis on sarnane keskmise veetasemega. Seal on otstarbekas tõsta korrastamise käigus maapinna kõrgust ca 1 m kasutades katendit. Katendit on selleks vaja ca 4 tuh m3. Ülejäänud katendi mahus ca 3 tuh m3 võib võõrandada, sest teenindusmaal on hakanud levima kaitsealused taimed ja katendi laotamine teenindusmaale hävitaks nende kasvukohad. Kaitsealuste taimede tõttu ei teostata korrastamisel ka taimestamist (nt rohttaimede seemnekülv, puude istutamine). Seega ala korrastamise suunaks lisaks veekogule (mäeeraldise ala) oleks kaitsealuste taimede kasvukoht (ülejäänud teenindusmaa). Täpsed korrastamistööd ja selleks kuluvad mahud määratakse korrastamisprojektiga, mille aluseks on Keskkonnaameti poolt väljastatud korrastamistingimused. Analoogsete geoloogiliste ja mäetehniliste tingimustega liivakarjääride korrastamise ligikaudne maksumus on 1700...2400 eurot hektari kohta. Seletuskirja koostas: Tauri Põldema OÜ J.Viru Markšeideribüroo 25.10.2023 13  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 12.09.2023 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 11.09.2028 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 8; LKS § 53 lg 1 Teabevaldaja: Maa-amet KORRALDUS 12. september 2023 nr 1-17/23/1961 Lääne maakonna Kaopalu kruusamaardla registrikande muutmine OÜ J.Viru Markšeideribüroo esitas OÜ Hoovivara volitusel Maa-ametile Kaopalu kruusamaardla täiendava täiteliiva aktiivse tarbevaru kinnitamise aruande „Aruanne Lääne maakonnas Kaopalu V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta“ (saabunud 24.08.2023, kirja registreerimise nr 9-3/23/11330-3, edaspidi Aruanne). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste (Keskkonnaamet on 02.06.2020 korraldusega nr 1-3/20/586 OÜ-le Hoovivara andnud Kaopalu V uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr L.MU/334591) ja varem kogutud geoloogilise andmestiku põhjal. Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 17. ja 18. plokk), mis paiknevad Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Allikmaa külas eraomandisse kuuluval katastriüksusel Kaopalu karjäär (tunnus 77601:003:0580). Aruandes moodustatud plokid asuvad täielikult Kaopalu V uuringuruumis. Aruandes moodustatud varuplokkide lääneosas asub Imatra Elekter AS 1-20 kV pingega nimetu elektriõhuliin ja selle kaitsevöönd ning alajaam KAOPALU ja selle kaitsevöönd. Aruandele on lisatud Imatra Elekter AS-i kiri, milles selgitatakse, et alajaamal Kaopalu ja selle haruliinil liitumispunkte ei ole ning võrguvara on lahti ühendatud. Puudub perspektiiv haruliini ja alajaama alles hoida. Kaopalu alajaam ja lahti ühendatud haruliin likvideeritakse tulevaste investeeringuprogrammide rakendamise käigus, vastavalt võimalustele. Maa omanik saab taotleda ka ise alajaama ja haruliini demontaaži. Aruandes moodustatud varuplokid kattuvad II kategooria kaitsealuse liigi Oxytropis pilosa (karvane lipphernes; Eesti looduse infosüsteemi koodid KLO9338992 ja KLO9328867) kasvukohtadega ning III kategooria kaitsealuste liikide Euphydryas aurinia (teelehe- mosaiikliblikas; Eesti looduse infosüsteemi kood KLO9200149) ja Euphydryas maturna (suur- mosaiikliblikas; Eesti looduse infosüsteemi kood KLO9200148) elukohtadega. Aruandele on lisatud Keskkonnaameti seisukoht, mille kohaselt Kaopalu V uuringuruumis esinevate II kaitsekategooria taimeliikide, eriti karvase lippherne (Oxytopis pilosa) väga esinduslike kasvukohtade säilitamiseks tuleb osa uuringualast aktiivsest tarbevarust välja jätta. Keskkonnaameti kirja lisas oleval skeemil on punasega piiritletud alad, millel kasvab väga arvukalt karvast lipphernest ning ala edelaosas on skeemil veel kahe II katsekategooria taimeliigi – sileda tondipea ja püstlinalehiku leiukohad. Keskkonnaametil ei ole vastuväiteid aktiivse tarbevaru plokkide moodustamiseks väljaspool kirja skeemil märgitud alasid. Ala kasutamisel tuleb arvestada Keskkonnaameti poolsete seisukohtadega kaitsealuste taimede kahjustamise  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS vältimiseks. Aruandes on moodustatud plokid selliselt, et on arvestatud Keskkonnaameti seisukohta. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara liigitus täiteliivaks. Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kannet. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel: 1. Otsustan muuta OÜ J.Viru Markšeideribüroo koostatud aruande alusel seisuga 09.05.2023 maavarade registris Kaopalu kruusamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 7,16 ha – 402 tuh m3 (aruandes 17. plokk), 1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 7,16 ha – 187 tuh m3 (aruandes 18. plokk, allpool põhjavee taset, aruande 17. ploki lamamis). 2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0317) kande muudatus sisse vastavalt korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks OÜ-le J.Viru Markšeideribüroo, OÜ-le Hoovivara, Keskkonnaametile ja Lääne-Nigula Vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor 2  OÜ J. Viru Markšeideribüroo Töö nr 23106 Aruanne Lääne maakonnas Kaopalu V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 09.05.2023) Tallinn 2023 Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee Aruanne Läänemaal Kaopalu V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta ANNOTATSIOON Nirgi, T. 2023. Aruanne Lääne maakonnas Kaopalu V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 09.05.2023). Teksti 21 lk, 16 tekstilisa, 2 graafilist lisa. OÜ J.Viru Markšeideribüroo. Kaopalu V uuringuruum pindalaga 10,87 ha asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Allikmaa külas. Tegemist on vana ja osaliselt korrastatud karjäärialaga, kus kasulik kiht ei ole täielikult ammendatud. Käesolevaga on teostatud alal geoloogiline uuring, et selgitada välja seal leviva materjali omadused (kvaliteet, kogus ja kaevandamistingimused) tasemel, mis lubaks hinnata maavara aktiivse tarbevaruna. Geoloogilise uuringu käigus viidi läbi ala topograafiline mõõdistamine ning rajati 12 kaevandit, millest võeti proove materjali terastikulise koostise hindamiseks. Uuringuruumi piires levib valdavalt põimjas- kuni horisontaalkihiline kruusaste vahekihtidega liiv, mida iseloomustab varieeruv peenosisesisaldus. Kohati esineb ka täiesti kruusavaba peeneteralist massiivset liiva. Maapinna reljeef ning sellest tulenevalt ka maavarakihi paksused on üsna muutlikud. Lähtudes keskmisest põhjaveetasemest (33,3 abs m) tehti varu arvutus kahes üksteise peal paiknevas plokis. Maavaravaru maht arvutati arvutiprogrammiga 3D-mudelite abil. Käesolevas töös käsitletava ala uurituse tase, materjali kvaliteet, topograafiline alus, majanduslik otstarbekus ja mäenduslikud tingimused võimaldavad sealse varu klassifitseerida täiteliiva aktiivse tarbevaruna. Kaopalu V uuringuruumi geoloogilise uuringu tulemusena esitatakse maavarade registri vastutavale töötlejale Kaopalu maardlas kinnitamiseks (seisuga 09.05.2023) järgmised maavaravarud: - täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 7,16 ha mahus 402 tuh m3 (plokk 17); - täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 7,16 ha mahus 187 tuh m3 (plokk 18, allpool keskmist põhjaveetaset). /allkirjastatud digitaalselt/ Koostas T. Nirgi Võtmesõnad: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Kaopalu maardla, Kaopalu V uuringuruum, täiteliiv, aktiivne tarbevaru 2 Aruanne Läänemaal Kaopalu V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................5 1. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA VARASEM UURITUS .................6 2. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD .................................................................................8 2.1 Kaevandite rajamine .....................................................................................................8 2.2 Proovide võtmine .........................................................................................................8 2.3 Laboratoorsed uuringud ...............................................................................................8 2.4 Topotööd ......................................................................................................................9 2.5 Kameraaltööd ...............................................................................................................9 2.6 Reostuse võimalikkuse hindamine ...............................................................................9 3. UURINGURUUMI GEOLOOGILINE EHITUS .............................................................12 4. MAAVARA KVALITEET ...............................................................................................15 5. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ...................................................................16 6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED JA KESKKONNAKAITSE....................................17 7. VARU ARVUTUS ............................................................................................................19 KOKKUVÕTE .........................................................................................................................20 KASUTATUD ALLIKAD .......................................................................................................21 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba nr L.MU/334591 2. Uuringupunktide kataloog 3. Uuringupunktide geoloogiline kirjeldus 4.1. AS Teede Tehnokeskuse labori katseprotokoll 4.2. 2020. a katseprotokoll 4.3. 1980. a katseprotokoll 5. Loodusliku materjali terastikuline koostis 6. Looduslikust materjalist väljasõelutud liiva omadused 7. Uuringupunktide likvideerimise akt 8. Keskkonnaameti otsus kaeveõõnte likvideerimise akti heakskiitmise kohta 9. Maavara lamami konstrueerimisel kasutatud andmed 10. Mahu arvutuste väljavõte 11. Geodeetiliste tööde seletuskiri 12. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse labori katseprotokoll 13. Keskkonnaameti tingimused kaitsealuste liikide alal tegutsemisele 14. Elektriliini valdaja kiri 15. Tellija arvamus tehtud tööde kohta 16. Maa-ameti otsus GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan M 1:1000; 2. Geoloogilised läbilõiked I-I´–III-III´ Mhor 1:1000, Mvert 1:200. 3 Aruanne Läänemaal Kaopalu V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta ELEKTROONILISED LISAD 1. Maavara plokkide ruumikuju ala-tüüpi ruumiobjektina (.dgn); 2. Maavara lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina (.dgn); 3. Topograafiline ja varu arvutuse plaan TIFF-formaadis; 4. Geoloogilised läbilõiked TIFF-formaadis. * Tööle ei ole lisatud katendi samakõrgusjoonte ruumiobjekte, kuna tegemist on kunagise karjäärimaastikuga, kus looduslik katend on kooritud ja maavara paljandatud. 4 Aruanne Läänemaal Kaopalu V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta SISSEJUHATUS OÜ J. Viru Markšeideribüroo teostas geoloogilise uuringu Läänemaal Kaopalu V uuringuruumis Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 02.06.2020. a korraldusega nr 1-3/20/586 Hoovivara OÜ-le väljastatud geoloogilise uuringu loa nr L.MU/334591 alusel (Lisa 1). Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada uuringuruumis (pindala 10,87 ha) leviva materjali omadused (kvaliteet, kogus ja kaevandamistingimused) tasemel, mis lubaks hinnata seda aktiivse tarbevaruna. Aktiivse tarbevaru kinnitamisel soovitakse taotleda alale maavara kaevandamise luba. Uuringu käigus võeti proovid materjali granulomeetrilise koostise hindamiseks. Proove analüüsiti AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumis. Geoloogilise uuringu tegemisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Varu arvutati kahes plokis tulenevalt maavara paiknemisest keskmise põhjaveetaseme suhtes. Plokkide piiride koostamisel arvestati Keskkonnaameti 14.06.2023. a kirjas nr DM-124866-2 esitatud piiranguid seoses kaitsealuste liikide elupaikadega. Geoloogilise uuringu loas oli täiendava tingimusena nõutud käsitletaval alal kunagi paiknenud, kuid tänaseks likvideeritud asfalditehase masuudihoidla piirkonnas reostuse võimalikkuse uurimist. Seega selgitati antud töö käigus välja kunagise masuudihoidla asukoht ning selle ümbrusest võeti pinnaseproovid, et hinnata neis naftasaaduste esinemist. Üks proov võeti sama eesmärgiga ka likvideeritud bituumenihoidla lähedusest. Proove analüüsiti OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) laboratooriumis. Kaopalu V uuringuruumi geodeetiline mõõdistus teostati OÜ J.Viru Markšeideribüroo poolt (Lisa 11). Mõõdistuse alusel valmis ala topograafiline plaan, mis võeti aluseks uuringuruumi varu arvutuse plaani koostamisel. Geoloogilised välitööd (sh proovide võtmine) viis läbi geoloog T. Nirgi, kes koostas ka aruande teksti, tabelid ja graafilised lisad. Maavaravaru mahu arvutamisel lähtuti geoloogilise uuringu käigus kogutud andmetest, sh varasemate uuringute andmetest. 5 Aruanne Läänemaal Kaopalu V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta 1. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA VARASEM UURITUS Kaopalu V uuringuruum pindalaga 10,87 ha asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Allikmaa külas maaüksusel Kaopalu karjäär (tunnus: 77601:003:0580). Nimetatud maaüksus kuulub eraomandisse ja selle omanik on OÜ Hoovivara (registrikood: 14251355). Kaopalu karjääri maaüksus hõlmab endist karjääriala ja tootmismaad, kus kunagi töötas asfalditehas. Läänes, lõunas ja osaliselt ida pool on külgnemine maaüksusega Piirsalu metskond 57 (tunnus: 77601:003:0287). Põhja pool ja osaliselt idas külgneb uuringuruum Kaopalu kruusakarjäär 3 maaüksusega (tunnus: 44101:001:1538), kus asub Kaopalu kruusakarjäär (kaevandab Lääne Teed OÜ loa nr L.MK/330426 alusel). Käsitletav uuringuruum külgneb idas nimetatud karjääri teenindusmaaga ning Kaopalu maardla (registrikaart nr 317) ehitusliiva aktiivse tarbevaru (aT) plokkidega 2 ja 14 ning täiteliiva plokkidega 15 ja 16 aT. Ligikaudu 250 m kaugusel kirde pool asub Kaopalu III kruusakarjäär, kus kaevandab Kiirkandur AS loa nr KL-511998 alusel, ning ca 600 m kaugusel ida pool asub Kaopalu VI uuringuruum, kus Lääne Teed OÜ-le on geoloogilise uuringu tegemiseks väljastatud luba nr L.MU/516120 (Joonis 1). Jaakna Kaopalu ja Kaopalu III karjäärid kruusakarjäär Kaopalu VI uuringuruum Kaopalu V uuringuruum Joonis 1: Kaopalu V uuringuruumi asukohaskeem. Taustaks Maa-ameti põhikaart. Uuringuruumi keskel on mõned vanade tootmishoonete jäänukid (Foto 1) ning mööda ala lääneserva kulgeb hooneteni vana likvideerimata keskpinge elektriõhuliin (VID kood: FID274004; kaitsevöönd liini teljest 10 m), mis ei ole kasutuses. Liin lõpeb alajaamaga KAOPALU (VID kood: FID120347; kaitsevöönd objektist 2 m), kuid maaomaniku sõnul on alajaama sisemus rüüstatud. Liini valdaja sõnul ei ole alajaamal ja liinil liitumispunkte ning võrguvara on lahti ühendatud (Lisa 14). Uuringu käigus ei tehtud sellegipoolest elektrirajatiste kaitsevöönditesse uuringupunkte. Ligikaudu 3,6 m pikkuse lõiguna ulatub uuringuruumi põhjaosale Kaopalu metsatee ots (tee nr 7760327), jätkudes siis erateena, mis ei ole avalikus kasutuses. Tee kulgeb samuti vanade tootmishooneteni. 6 Aruanne Läänemaal Kaopalu V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta Foto 1: Vaade uuringuruumi keskosale läänest. Näha on endiste tootmishoonete jäänukid, kõvakattega platsid jm (väljavõte Maa-ameti kaldaerofotost ID6701730_2023-04-08). Uuringuruumi edelanurgast mõne meetri kaugusel paikneb geodeetiline märk nimega 2 (tunnus: 26546) ning läänepiirist ~45 m kaugusele jääb Kaopalu kruusamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru (aR) plokk 3. Lähimad eluhooned asuvad uuringruumist enam kui 800 m kaugusel põhja ja lääne pool. Uuringuruumi ja elumajade vahele jääb valdavalt mets. Lõunaosas kattub uuringuruum III kategooria kaitsealuste liikide Euphydryas aurinia (teelehe- mosaiikliblikas) ja Euphydryas maturna (suur-mosaiikliblikas) elupaigaga. Lisaks kasvavad mitmes kohas uuringuruumis ja selle lähikonnas II kategooria kaitsealused taimed: karvane lipphernes (Oxytropis pilosa; keskkonnaregistri koodid: KLO9338994, KLO9338993, KLO9338992, KLO9328874, KLO9328867 ja KLO9322827), sile tondipea (Dracocephalum ruyschiana; keskkonnaregistri kood KLO9322775) ja püst-linalehik (Thesium ebracteatum; KLO9345808). Nimetatud taimed eelistavad kasvukohana tihtipeale just hõreda taimkattega vanu karjäärinõlvu. Keskkonnaamet on seadnud piirangud kirjeldatud liikide elupaikade alal tegutsemisele (Lisa 13). Kaopalu kruusamaardlat on korduvalt uuritud. Esimene uuring pärineb 1978-79. aastast, mil Eesti NSV Geoloogia Valitsus teostas Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnangulisi töid (Sinisalu 1980; EGF 3729). Uuringu käigus rajati Kaopalu maardla piires hulgaliselt puurauke, kuid enamus neist, mis jäävad taotletavale alale, on proovimata. Neid puurauke, millest on proovid võetud ja dokumenteeritud, on ka käesolevas uuringus kasutatud. Hiljem on tehtud geoloogilisi uuringuid Kaopalu V uuringuruumist kirde pool, kus praegu asub Kaopalu kruusakarjäär (Kattai 1998; Sinisalu 2004; Sinisalu 2008; Sinisalu 2011 jm). Viimane geoloogiline uuring viidi Kaopalu maardlas läbi 2020. aastal OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt (Mõtus jt 2022; EGF 9674). Nimetatud töö käigus uuriti põhjalikult praeguse Kaopalu kruusakarjääri ümbrust ja rajati mitu kaevandit ka käesolevas töös käsitletava ala lähedale. 7 Aruanne Läänemaal Kaopalu V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta 2. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD 2.1 Kaevandite rajamine Geoloogilise uuringu välitööde käigus 09.05.2023. a. rajati 12 kaevandit sügavusega 2,9– 8,8 m, üldmetraažiga 68,5 m (Lisa 2 ja 3). Kaevandid rajati ratasekskavaatoriga Volvo EW140C (kopp mahuga 1,0 m3), mille tegelik kaevesügavus on kuni 6,0 m. Juhul kui kaevandi vahetus läheduses asus vana karjäärinõlv või -aste, pikendati uuringupunkti ulatust nõlvapuhastuse võrra (näiteks kaevandi K01 sügavus 8,8 m = 3,3 m nõlvapuhastust + 5,5 m kaevand nõlva jalamil). Kaevanditevahelised kaugused jäid üldjuhul vahemikku 75–150 m. Uuringupunktide rajamisel ei ületatud maksimaalset lubatud uuringusügavust ega seadusega ettenähtud punktide vahekaugust. Kaevandite rajamisel paigutati tõsted maapinnale kaevandi kõrvale, proovimiseks vajalikud tõsted asetati eraldi. Kasulikust kihist võeti proovid materjali granulomeetrilise koostise analüüsimiseks. Põhjavesi avati ja selle tase fikseeriti seitsmes uuringupunktis (pt 5; Lisa 2). Kaevandid likvideeriti vahetult pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist väljatõstetud materjaliga. Uuringupunktide ümbrus korrastati uuringueelsesse seisundisse ning selle kohta koostati vastavasisuline akt (Lisa 7), mis Keskkonnaameti 31.05.2023 korraldusega nr DM-124790-1 heaks kiideti (Lisa 8). 2.2 Proovide võtmine Proovid võeti kõigist rajatud kaevanditest. Proovid võeti vahedeta kogu kasuliku kihi ulatuses. Ekskavaator kaevas materjali 0,5–1 meetri kaupa ja asetas iga kaevatud intervalli materjali maha eraldi proovimiseks. Seda korrati avatava kasuliku kihi lõpuni. Eraldi tõstetud proovitav materjal vähendati kvarteerimise teel. Litoloogiliselt ühtlase koostisega tõstete vähendatud materjal ühendati koondprooviks. Materjali granulomeetrilise koostise määramiseks võeti kokku 29 proovi üldmetraažiga 64,8 m. Proovide pikkus varieerus vahemikus 1,1–3,0 m. Algproovi võeti kogu materjal valitud intervallist ja seda vähendati kvarteerimismeetodil 3–5 kg-ni. Proovimisest üle jäänud materjal kasutati kaevandite likvideerimiseks. 2.3 Laboratoorsed uuringud Geoloogiliste välitööde käigus võetud proovid viidi analüüsimiseks AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumisse. Proovide lõimise määramisel ja laboriandmete töötlemisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Materjali granulomeetrilise koostise määramiseks (lõimiseanalüüsiks) kasutati järgmist sõelrida: 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063 mm. Sõelumine tehti märjalt (akrediteeritud katse) kogu proovi materjalist. Laboratooriumi katseprotokoll on toodud tekstilisas 4. 8 Aruanne Läänemaal Kaopalu V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta 2.4 Topotööd Topograafiline mõõdistamine Kaopalu V uuringuruumis teostati 09.05.2023. a OÜ J. Viru Markšeideribüroo poolt (kinnitaja: T. Kattel, markšeideri kutsetunnistus nr 146483). Mõõdistamine teostati GPS-iga reaalajas mõõdistamise teel ning selleks kasutati liikuvjaama Trimble R8 GNSS. Koordinaadid on L-Est´97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. Mõõdistamisel kasutati Trimble VRS Now püsijaamade võrku. Topograafiline ja varu arvutuse plaan mõõtkavas 1:1000 on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Sama programmiga koostati maapinna 3D mudel triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga, kasutades ala mõõdistuse andmeid. Täiendavaid andmeid uuringuruumi topotööde kohta on võimalik saada geodeetiliste tööde seletuskirjast (Lisa 11). 2.5 Kameraaltööd Kameraaltööde käigus töötati läbi välitöödel kogutud andmed ja laborianalüüside tulemused. Kuna välitööde käigus ei õnnestunud enamikes kaevandites maavara lamamit avada, kaasati käesolevasse uuringusse ka varasemate geoloogiliste uuringute andmeid (Sinisalu jt, 1980; Mõtus jt, 2022). Varasemate uuringute andmeid kasutati ka uuritava materjali kaalutud keskmise terastikulise koostise hindamisel. Sealjuures tuli 1980. aasta (EGF nr 3729) analüüsidele teha kaks teisendust: esmalt tuli liiva sõelrida arvutada ümber kogu loodusliku materjali sõelreale vastavaks ning seejärel teisendati andmed Keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse nr 52 § 48 kohaselt EVS standardi järgsesse süsteemi. Viimase teisenduse jaoks kasutati Maa-ameti loodud lõimiseandmete arvutusliku teisendamise näidisarvutuste faili. Maavara granulomeetrilise koostise näitajad uuringupunktides arvutati kaalutud keskmise meetodil. Kaalutud keskmised näitajad arvutati keskmisest pinnaseveest kõrgemal ja madalamal paikneva maavaravaru kohta eraldi. Uuringupunktide andmestik on esitatud lisades 2 ja 3 ning laborianalüüside tulemuste keskmiste arvutuste andmed on esitatud tekstilisades 5 ja 6. Kasuliku kihi materjali kvaliteeti hinnati vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52 kinnitatud sätetele. Maavaravaru maht arvutati kahes plokis tulenevalt paiknemisest keskmise põhjaveetaseme suhtes. Plokkide paiknemine on näidatud graafilistel lisadel 1 ja 2. Aruande graafilised lisad, maavara lasumi ja lamami mudelid ning varu arvutus on tehtud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Maavara lamami mudeli koostamisel on kasutatud valdavalt triangulatsiooni interpoleerimismeetodit, kuid mõnel pool uuringuruumi servades ka andmete ekstrapoleerimist. Lamami konstrueerimisel kasutatud andmed on esitatud tekstilisas 9. 2.6 Reostuse võimalikkuse hindamine Likvideeritud masuudihoidla lähistele rajati kolm ca 1 m sügavust kaevandit, mille seinad puhastati ning seinast võeti vaomeetodil pinnaseproovid naftasaaduste sisalduse analüüsimiseks. Lisaks rajati üks meetrine kaevand kunagise bituumenihoidla kõrvale, kust võeti samuti pinnaseproov võimaliku naftasaaduste sisalduse kindlakstegemiseks. 9 Aruanne Läänemaal Kaopalu V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta Foto 2: Likvideeritud masuudihoidla. Ümbritsetud asfaltkattega platsiga Foto 3: Likvideeritud bituumenihoidla asukoht. 10 Aruanne Läänemaal Kaopalu V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta Proovid viidi analüüsimiseks Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboratooriumisse, kus neid analüüsiti lähtudes standardist EVS-EN ISO 16703. Labori katseprotokoll on esitatud aruande lisas 12. Tulemuste interpreteerimisel lähtuti keskkonnaministri 11.08.2010 määrusest nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. Lisaks jälgiti ka kõigi teiste kaevandite puhul, kas pinnases esineb reostustunnuseid nagu lõhn, tumenenud pinnas või on avatud pinnasevee kihil nähtav õlikile. Reostustunnuste ilmnemisel oleks tulnud töö peatada ja reostusoht likvideerida. Selliseid reostustunnuseid aga töö käigus ei ilmnenud. 11 Aruanne Läänemaal Kaopalu V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta 3. UURINGURUUMI GEOLOOGILINE EHITUS Kaopalu V uuringuruum paikneb Ellamaa-Risti-Palivere oosil, mis kujunes viimase liustiku taandumisel Palivere servamoodustiste vööndis. Maapinna absoluutkõrgused ulatuvad ~34 meetrist vana karjääri põhjas kuni ~47 meetrini ala lääne- ja põhjaosas, vana karjääri servades (nõlvadel). Kasuliku kihi moodustavad Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setted (liiv ja kruus), mida iseloomustab kihilisus ja muutlik lõimis. Materjal varieerub väga peeneteralisest liivast munakaterikka kruusani. Maa-ameti 1:400 000 mõõtkavas geoloogilise kaardi kohaselt moodustab aluspõhja Ordoviitsiumi-Siluri üleminekul kujunenud Juuru lademe lubjakivi (O3-S1jr). Uuringuruum paikneb vanal karjäärialal, mis on valdavalt silutud, aga kohati esineb ka järske kaeveastanguid ning uuringuruumi lõunaosas on mitu madalat veesilma (Foto 4). Foto 4. Vaade veesilmadele uuringuruumi lõunaosas. Katend on uuritaval alal valdavalt eemaldatud ning kasulik kiht paljandub otse maapinnal. Siin- seal on paljandatud aladele kujunenud aga õhuke kasvukiht ja tekkinud taimkate (Q2_s). Sellistel aladel on kasvukihi paksuseks üldiselt 0,1–0,2 m. Uuringuruumi keskel, kunagise asfalditehase ning selle abihoonete ja -rajatiste alal, esineb katendina ka tehnogeenset täitematerjali (segi pööratud kruus-liiv, kohati veidi mullasegune; Q2_t). Näiteks tabati kaevandiga K06 umbes 1,3 m sügavusel vana kaablit. Selle kohal oleva täitematerjali (liiva- kruusa tagasitäide) koguulatus oli 1,6 m sügavuseni. Teistes kunagisele tootmisalale paigutunud kaevandites oli täitematerjali paksus 0,4–0,6 m. 12 Aruanne Läänemaal Kaopalu V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta Kasuliku kihi moodustab glatsiofluviaalne, paiguti kruusane liiv (Q1jrVr_fg). Glatsiofluviaalsele lasundile omaselt vahelduvad uuritud alal erineva terasuuruse ja sorteeritusega kihid, mis on kujunenud vastavalt kunagise liustikujõe voolu iseloomule (Fotod 5–6). Ka materjali peenosisesisaldus on mõnevõrra muutlik. Kasuliku kihi paksus jäi uuringupunktides vahemikku 2,9–8,5 m. Mitmes kaevandis avanes väga ühtlane keskmise- kuni väga peeneteralise liiva lasund (nt K05 ja K08), kuid mõnel pool oli ka arvestatava kruusasisaldusega kihte (nt K03 ja K04). Foto 5. Kaevand K03, kus on näha diagonaalne kruusakiht ja avatud pinnasevesi. Foto 6. Kaevandist K07 välja tõstetu Kaopalu V uuringuruumile tüüpiline peenekihiline sõmer liiv, mis on vähese peenosisesisaldusega. Kasuliku kihi lamamiks on hallikaspruun, tiheplastne, karbonaatset jämepurdu sisaldav saviliivmoreen. (Q1jrVr_g; Fotod 6 ja 7). Lamami pealispinna kõrgused avati käesoleva uuringu käigus vaid kahes kaevandis (K10 ja K11), kõrgustel 31,09–31,92 abs m. Varasemate uuringute käigus on aga lamami pealispind avatud veel kolmes punktis, kõrgustel 29,10– 32,76 abs m. 13 Aruanne Läänemaal Kaopalu V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta Fotod 6 ja 7: Lamami materjal kaevandites K10 ja K11. 14 Aruanne Läänemaal Kaopalu V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta 4. MAAVARA KVALITEET Kasuliku kihi materjali kvaliteedi hindamiseks on kasutatud geoloogilise uuringu välitööde käigus võetud proovide laborianalüüside tulemusi. Kvaliteeti hinnati Keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse nr 52 alusel. Laborianalüüside tulemused on näha tekstilisades 4 ja 5. Nõuded ehituskruusale: - osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm ei tohi olla alla 35% - osakesi läbimõõduga alla 0,063 mm ei tohi olla üle 12% - purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel 35 või väiksem Nõuded ehitusliivale: - osakesi läbimõõduga alla 0,063 mm ei tohi olla üle 5% - osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm peab olema alla 35% Materjal, mis ei vasta ülalpool toodud nõuetele, loetakse eriotstarbeliseks materjaliks (täiteliiv või täitekruus) Materjali granulomeetrilise koostise hindamiseks võeti käesoleva uuringu käigus kokku 29 proovi (üldmetraažiga 64,8 m). Lisaks kasutati 16 varasemaste uuringute käigus kogutud proovi andmeid (EGF 3729 ja 9674). Seega kasutati kokku 24 proovi andmeid (üldmetraaž 119,2 m), millest 80,25 m jagu proove kirjeldab keskmisest põhjaveetasemest kõrgemal olevat materjali. Materjali omadused on esitatud tabelis 4.1 ning tekstilisades 5 ja 6. Tabel 4.1 Uuritud maavara kvaliteedi põhinäitajad Kaalutud Näitajad: Min Max keskmine Ülalpool keskmist põhjaveetaset Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 38,6 10,7 Liivafraktsioon koos peenosisega (≤31,5 mm), % 61,4 100,0 89,3 Peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 1,1 18,2 6,0 Peenosise % ainult liivafraktsioonist 1,5 18,2 6,7 Allpool keskmist põhjaveetaset Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 38,6 11,4 Liivafraktsioon koos peenosisega (≤31,5 mm), % 61,4 100,0 88,6 Peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 0,3 14,5 6,4 Peenosise % ainult liivafraktsioonist 0,5 14,5 7,3 Kaopalu V uuringuruumist võetud proovide seas esineb nii täiteliivale, ehitusliivale kui ka ehituskruusale vastava terastikulise koostisega materjali. Kuna erinevate omadustega materjalide levikus ei ole kindlat seaduspära, on keeruline neid eraldi plokkidena kontuurida. Seega lähtuti käesolevas uuringus materjali kaalutud keskmistest omadustest. Eraldi vaadeldi keskmisest põhjaveetasemest (33,3 abs m) kõrgemal ja madalamal paiknevat varu. Kaalutud keskmiste omaduste alusel on Kaopalu V uuringuruumi loodusliku materjali puhul tegemist täiteliivaga. 15 Aruanne Läänemaal Kaopalu V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta 5. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Kaopalu V uuringuruumis levib vabapinnaline Kvaternaarisetete veekompleks, mille veepidemeks on liivakihi lamamis olevad savikad setted. Veetaseme kallakus on põhja poole, kus Kaopalu V uuringuruumist umbes 770 m kaugusel voolab Taebla jõgi. Hüdrogeoloogiliste tingimuste hindamiseks Kaopalu V uuringuruumis fikseeriti 09.05.2023. a toimunud geoloogiliste välitööde käigus veetaseme kõrgused kaevandites. Veetase avati ja mõõdeti seitsmes uuringupunktis: K01, K03, K04, K08, K10, K11 ja K12. Mõõdetud veetasemed on toodud järgmises tabelis 5.1. Tabelis ei ole näidatud nende uuringupunktide andmeid, kus veetaset ei avatud, ega ka varasemate uuringupunktide andmeid, kuna need peegeldavad teistsuguse perioodi seisu. Täpsemad andmed kõigi uuringupunktide kohta on esitatud lisas 2. Tabel 5.1 Veetaseme mõõtmisandmed Kaopalu V uuringuruumis. Suudme Veetaseme Veetaseme Uuringu- Katendi Kasuliku kihi kõrgus, abs sügavus kõrgus, punkt nr paksus, m paksus, m m maapinnast, m abs m K01 39.36 0.3 8.5 6.8 32.56 K03 34.13 0.0 5.5 1.1 33.03 K04 36.38 0.1 6.1 3.2 33.18 K08 34.53 0.1 5.4 1.0 33.53 K10 34.89 0.0 3.8 1.5 33.39 K11 36.02 0.0 4.1 2.4 33.62 K12 38.03 0.0 5.2 4.4 33.63 Keskmine: 33,3 Käesoleva uuringu raames avati ja mõõdeti veetase kõrgustel 32,56–33,63 abs m. Kogu uuringuruumi keskmiseks veetasemeks mõõdeti kaevandites 33,3 abs m. Ka Kaopalu V uuringuruumi kõrval paikneva Kaopalu kruusakarjääri alal teostatud geoloogilise uuringu käigus mõõdeti sarnane keskmine veetase, ca 33 abs m. Kaopalu V uuringuruumi lõunaosas paiknevates veesilmades mõõdeti pinnaseveetase kõrgustel 33,59–33,73 abs m. 16 Aruanne Läänemaal Kaopalu V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta 6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED JA KESKKONNAKAITSE Vaadeldaval alal on soodsad mäenduslikud tingimused, kuna tegemist on vana karjäärialaga, kus on juba ära tehtud palju kaevandamiseks vajalikke ettevalmistustöid. Juurdepääs alale on hea. Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteelt (tee nr 9) viib uuringuruumi kruuskattega Kaopalu metsatee (tee nr 7760327). Enne kaevandamise alustamist tuleb mõnes kohas raadata puud-põõsad ning koorida õhuke, paiguti tehnogeenne kattekiht. Kuna vaadeldaval alal on mitmeid kõvakattega platse ja hoonete varemeid, tuleb need likvideerida, et saaks ammendada ka nende all paikneva osa kasulikust kihist. Ehitiste, sh kunagiste masuudi- ja bituumenihoidlate jäänukite likvideerimisel tuleb avatavat pinnast pidevalt jälgida ning pinnase reostustunnuste (lõhn, tumenenud pinnas, pinnasevee kihil õlikile vm) ilmnemisel võtta kasutusele vastavad abinõud. Käesoleva uuringu käigus võeti neli pinnaseproovi, milles EKUK laboris määrati naftasaaduste (süsivesinikud C10–C40) sisaldus. Kunagise masuudihoidla ümbrusest võetud proovides LP2–LP4 mõõdeti naftasaaduste sisalduseks <20 kuni 25 mg/kg ning kunagise bituumenihoidla juures, proovis LP1, 170 mg/kg (Gr lisa 1; Lisa 12). Keskkonnaministri 11.08.2010 määruse nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ lisa kohaselt on naftasaaduste piirarvuks elamumaal 500 mg/kg ja tööstusalal 5000 mg/kg. Piirarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest suurema väärtuse korral loetakse pinnas saastunuks. Seega käesoleva töö käigus Kaopalu V uuringuruumis reostust ei tuvastatud. Mööda uuringuruumi lääneserva kulgeb keskpinge elektriõhuliin (VID kood: FID274004; kaitsevöönd liini teljest 10 m), mis lõpeb alajaamaga KAOPALU (VID kood: FID120347; kaitsevöönd objektist 2 m). Elektrirajatiste haldaja, Imatra Elekter AS esindaja sõnul ei ole nimetatud elektrirajatistel liitumispunkte, võrguvara on lahti ühendatud ning rajatised on plaanis likvideerida vastavalt võimalustele tulevaste investeeringuprogrammide rakendamise käigus (Lisa 14). Kuna hetkel taolisi investeeringuid antud võrguosas käimas ei ole, saab maaomanik vajadusel taotleda alajaama ja haruliini demontaaži. Tööde planeerimisel tuleb võtta ühendust elektrirajatiste haldajaga, tegevused kooskõlastada ning toimida vastavalt väljastatud tingimustele. Kasuliku materjali moodustab uuringuruumi piires glatsiofluviaalne muutlike omadustega lasund, mille hulgas leidub nii peenosisevaest kruusa ja kruusliiva kui ka ühtlase sorteeritusega kõrge peenosisesisaldusega peeneteralist liiva. Selline materjal sobib kasutamiseks üld- ja teedeehituses. Keskmiste omaduste poolest vastab materjal täiteliivale. Kasuliku kihi uuritud paksus varieerub vahemikus 2,9–13,0 m (keskmine 8,2 m). Sealjuures jäävad kõige madalamad lamami kõrgused uuringuruumi keskele. Maavara saab kaevandada kahe astmega, esmalt keskmisest põhjaveetasemest kõrgemal ja siis sellest madalamal paiknev varu. Veetasemest madalamal oleva maavaravaru paksus ulatub kuni 4,8 m (puuraugu PA286 juures), aga keskmine paksus on ca 2,6 m. Kogu varu saab väljata veetaset alandamata. Seega ei mõjutata tulevikus kaevandamisega pinnase- ega põhjaveerežiimi. 17 Aruanne Läänemaal Kaopalu V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta Geoloogilise uuringuga keskkonnale olulist negatiivset mõju ei kaasnenud. Geoloogilise uuringu teostamisel järgiti kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Uuringupunktide rajamiseks kasutati korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töötamisel ei kasutatud keskkonda reostavaid materjale. Uuringu tarbeks rajatud kaevandid likvideeriti vahetult pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist väljatõstetud materjaliga. Uuringupunktide ümbrus korrastati korrastati uuringueelsesse seisukorda. Geoloogilise uuringuga ei mõjutatud negatiivselt uuringuruumis olevaid kaitsealuseid liike, sest uuring toimus lühiajaliselt ning kaevandeid ei rajatud kaitsealuste taimede kasvualale. Tulenevalt alal esinevatest kaitsealustest liikidest on varu arvutuse plokkide moodustamine kooskõlastatud Keskkonnaametiga (Lisa 13). 18 Aruanne Läänemaal Kaopalu V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta 7. VARU ARVUTUS Käesolevas aruandes arvutati maavaravaru maht Kaopalu V uuringuruumis. Varu arvutuse plokist jäeti välja Keskkonnaameti 14.06.2023. a kirjas nr DM-124866-2 kirjeldatud alad, mis tuleb jätta kaitsealustele liikidele levimiseks (Lisa 13). Seega arvutati varu pindalal 7,16 ha. Katendi ja maavara mahtude arvutuse aluseks on geodeetilise mõõdistuse andmed ning rajatud kaevandite andmete järgi moodustatud 3D mudeltasapinnad. Maavaravaru arvutati kahes plokis, nr 17 ja 181, vastavalt paiknemisele põhjaveetaseme suhtes. Mahuarvutused teostati arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i triangulatsiooni interpoleerimis- meetodiga (servades on andmeid kohati ekstrapoleeritud), sama programmiga saadi ka varu arvutuse plokkide pindalad. Maavaravaru on arvutatud aktiivse tarbevaruna geoloogilise välitöö seisuga. Katend: Looduslik kattekiht Kaopalu V uuringuruumis valdavalt puudub, kuna tegemist on vana karjäärimaastikuga. Kunagise karjääri paljandatud aladel ei ole uut mullakihti kujunenud, kohati kasvavad taimed otse liivasel või sammaldunud pinnasel. Õhukese mullakihiga alad jäävad valdavalt nendele aladele, mis tuleb Keskkonnaameti kooskõlastuse kohaselt varu arvutusest välja jätta. Uuringuruumi keskel, kunagise asfalditehase alal esineb aga ka tehislikku katendit erinevate platside (nt betoneeritud või asfaltkattega) ja tootmishoonete jäänukite näol. Kuna sellise katendi täpset mahtu on keeruline määrata, on käesolevas töös arvestatud kogu varu arvutuse ala piires keskmiselt 10 cm paksuse katendiga. Katendi maht on seega: 7,16 ha * 0,1 m = 7 tuh m3. Plokid 17 ja 18: Varu arvutati kahes plokis, pindalal 7,16 ha. Maavara paikneb valdavalt põhjaveetasemest (33,3 abs m) kõrgemal, plokis 17, kuid osaliselt ka madalamal, plokis 18. Mudelarvutuse tulemusena on kogu materjali maht varu arvutuse alal ca 596 tuh m3. Lahutades sellest maha katendi mahu, saab maavaravaru mahuks 589 tuh m3. Keskmisest põhjaveetasemest kõrgemale jääb 402 tuh m3 ja madalamale 187 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus plokis 17 on seega: 402 tuh m3 / 7,16 ha ≈ 5,6 m. Kasuliku kihi keskmine paksus plokis 18 on seega: 187 tuh m3 / 7,16 ha ≈ 2,6 m. Käesoleva töö tulemusena esitatakse maavarade registri vastutavale töötlejale Kaopalu maardlas kinnitamiseks (seisuga 09.05.2023) järgmised maavaravarud: - täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 7,16 ha mahus 402 tuh m3 (plokk 17); - täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 7,16 ha mahus 187 tuh m3 (plokk 18, allpool keskmist põhjaveetaset). 1 Numeratsioon arvestades Kaopalu maardla olemasolevate varuplokkidega 19 Aruanne Läänemaal Kaopalu V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta KOKKUVÕTE Käesoleva töö eesmärgiks oli Hoovivara OÜ tellimusel selgitada välja Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Allikmaa külas Kaopalu V uuringuruumi piires paikneva maavara kvaliteet, kogus ja sobivus kasutamiseks. Maavara uurimiseks võeti proovid materjali granulomeetrilise koostise hindamiseks ning teostati veetaseme mõõtmisi uuringupunktides. Proove analüüsiti AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumis. Uuringu tegemisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52. Kasuliku kihi moodustavad liivakad setted, mille lamamiks on lillaka varjundiga pruun tihke liivsavi. Kaalutud keskmiste omaduste poolest liigitub maavara täiteliivaks. Maavaravaru mahu arvutamisel kasutati uuringuruumi topograafilise mõõdistuse (seisuga 09.05.2023. a) ning alale rajatud kaevandite ja varasemate puuraukude andmete põhjal loodud mudeltasapindu. Varu on arvutatud kahes plokis, pindalal 7,16 ha. Kaopalu V uuringuruumi geoloogilise uuringu tulemusena esitatakse maavarade registri vastutavale töötlejale Kaopalu maardlas kinnitamiseks (seisuga 09.05.2023) järgmised maavaravarud: - täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 7,16 ha mahus 402 tuh m3 (plokk 17); täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 7,16 ha mahus 187 tuh m3 (plokk 18, allpool keskmist põhjaveetaset). 20 Aruanne Läänemaal Kaopalu V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta KASUTATUD ALLIKAD 1. Keskkonnaministri 17.12.2018 määrus nr 52. Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks. RT I, 02.03.2021, 16. 2. Maa-ameti geoportaali kaardirakendused. 3. Maardla registrikaart nr 317. Kaopalu. Maavarade register. 4. Mõtus M.-A., Vohta A., Mikkelsaar K. 2022. Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022). OÜ Inseneribüroo STEIGER. EGF 9674. 5. Sinisalu, R., Pärnamäe, M. ja Kukk, M. 1980. Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis- hinnanguliste tööde aruanne. Geoloogia Valitsus. EGF 3729. 6. Sinisalu R. 2011. Kaopalu kruusamaardla Kaopalu III uuringuruumi geoloogiline uuring Läänemaal (varu seisuga 01.10.2011. a.). Eesti Geoloogiakeskus. EGF 8347. 21  Lisa 14  Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang Töö tellija: OÜ Hoovivara Töö koostaja: OÜ Alkranel Ekspert: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) Tartu 2025 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 3 1. Kavandatava tegevuse (Kaopalu V liivakarjäär) asukoht ja lühikirjeldus ............................................ 4 2. Maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus ........................................................... 6 2.1. Kaopalu V...................................................................................................................................... 6 2.2. Kaopalu IV .............................................................................................................................. 9 2.3. Kaopalu III............................................................................................................................. 11 2.4. Kaopalu ................................................................................................................................ 12 3. Hinnang mõju osas veetasemetele ja üldisele veerežiimile koosmõjus teiste mäeeraldistega ......... 16 3.1. Kaopalu V karjääri mõju vabapinnalise põhjavee tasemetele ....................................................... 16 3.2. Kaopalu V karjääri mõju vabapinnalise põhjavee tasemetele koosmõjus naabruse mäeeraldistega .......................................................................................................................................................... 20 4. Hinnang veerežiimi muutuste mõjule Palivere allikasoole (elupaik 7160) ja Pikajalamäe nõlval asuvatele allikatele ................................................................................................................................ 32 5. Hinnang veerežiimi muutuste mõjule Marimetsa-Õmma loodusalale ja Marimetsa-Õmma hoiualale 34 Kokkuvõte ............................................................................................................................................. 40 Kasutatud kirjandus ............................................................................................................................... 42 Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 2 Sissejuhatus OÜ Hoovivara esitas 31.10.2023 Keskkonnaametile taotluse Kaopalu V liivakarjääri keskkonnaloa saamiseks. Lääne-Nigula Vallavalitsus esitas oma 19.03.2024 kirjaga Lääne-Nigula Vallavolikogu 21.03.2024 tingimuslikult nõustuva otsuse number 1-3/24-15, kus seati mh tingimuseks, et hinnata kaevandustegevuse potentsiaalset mõju KMH eelhinnangus absoluutsele veetasemele ja 1500 m raadiuses üldisele veerežiimile ja koostada vastav eksperthinnang. Vastavalt sellele esitas Keskkonnaamet oma 19.11.2024 kirjaga nr DM-126268-16 palve OÜ-l Hoovivara koostada eksperthinnang, mis annab hinnangu kaevandustegevuse potentsiaalsele mõjule absoluutsele veetasemele ja 1500 m raadiuses üldisele veerežiimile. Täpsustavalt tõi Keskkonnaamet välja: Mõju tuleb hinnata ka teiste mäeeraldiste (Kaopalu karjäärid, sh taotletav Kaopalu IV liivakarjäär) kaevandamise koosmõjuga põhjaveetasemele. Eeldada võib, et altpoolt põhjaveetaset väljatud liiva tõttu põhjaveetase alaneb. Kuivõrd varasema kaevandamise mõjul on juba loodusala madalsoos toimunud veetaseme muudatused ning avatud sooalad on metsastumas, siis tuleb keskenduda seni veel paremini säilinud avatud sooala säilitamisele ning loodusala kaitse-eesmärgiks oleva eesti soojumika kasvuala säilitamisele. Eksperthinnang peaks andma aluse mõjude hindamisele Natura alale. Mäeeraldisest umbes 500 m kaugusel asub veel küllaltki hästi säilinud Palivere allikasoo (elupaik 7160), mis toitub Pikajalamäe nõlval asuvatest allikatest. Oleks vaja teada, kas kaevandamisel võib olla mõju nendele allikatele ja sooalale. Lisada see ekspertiisi osaks. Vastavalt on käesoleva eksperthinnangu eesmärgiks: • Hinnata Kaopalu V liivakarjääri mõju veetasemele ja 1500 m raadiuses üldisele veerežiimile koosmõjus teiste mäeeraldiste (Kaopalu karjäärid, sh taotletav Kaopalu IV liivakarjäär) kaevandamise koosmõjuga põhjaveetasemele; • Hinnata veerežiimi muutuste mõju mäeeraldisest umbes 500 m kaugusel küllaltki hästi säilinud Palivere allikasoole (elupaik 7160) ja Pikajalamäe nõlval asuvatele allikatele; • Hinnata veerežiimi muutuste mõju Marimetsa-Õmma loodusalale ja Marimetsa-Õmma hoiualale. Käesoleva eksperthinnangu koostajaks on OÜ Alkranel keskkonnaekspert Alar Noorvee (KMH litsents nr 0098). Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 3  1. Kavandatava tegevuse (Kaopalu V liivakarjäär) asukoht ja lühikirjeldus Kaopalu V liivakarjäär pindalaga 10,87 ha, sh mäeeraldise pindala 7,16 ha asub Lääne maakonnas Lääne- Nigula vallas Allikmaa külas maaüksusel Kaopalu karjäär (tunnus: 77601:003:0580). Nimetatud maaüksus kuulub eraomandisse ja selle omanik on OÜ Hoovivara (registrikood: 14251355). Kaopalu karjääri maaüksus hõlmab endist karjääriala ja tootmismaad, kus kunagi töötas asfalditehas. Läänes, lõunas ja osaliselt ida pool on külgnemine maaüksusega Piirsalu metskond 57 (tunnus: 77601:003:0287). Kirde ja ida pool ~285 m kaugusel asub Kaopalu mäeeraldis (kaevandab Lääne Teed OÜ loa nr L.MK/330426 alusel). Taotletav Kaopalu V mäeeraldis külgneb idas nimetatud karjääri teenindusmaaga ning Kaopalu maardla (registrikaart nr 317) ehitusliiva aktiivse tarbevaru (aT) plokkidega 2 ja 14 ning täiteliiva plokkidega 15 ja 16 aT. Ligikaudu 400 m kaugusel kirde pool asub Kaopalu III kruusakarjäär, kus kaevandab Kiirkandur AS loa nr KL-511998 alusel, ning ca 600 m kaugusel ida pool asub Kaopalu VI uuringuruum, kus Lääne Teed OÜ-le on geoloogilise uuringu tegemiseks väljastatud luba nr L.MU/516120. Kaopalu V taotletav mäeeraldis piirneb ida taotletava Kaopalu IV mäeeraldisega (taotleja Lääne Teed OÜ). Taotletava ala keskel on mõned vanade tootmishoonete jäänukid ning mööda ala lääneserva kulgeb hooneteni vana likvideerimata keskpinge elektriõhuliin (VID kood: FID274004; kaitsevöönd liini teljest 10 m), mis ei ole kasutuses. Liin lõpeb alajaamaga KAOPALU (VID kood: FID120347; kaitsevöönd objektist 2 m), kuid maaomaniku sõnul on alajaama sisemus rüüstatud. Liini valdaja kinnitusel ei ole alajaamal ja liinil liitumispunkte ning võrguvara on lahti ühendatud ning rajatised on plaanis likvideerida vastavalt võimalustele tulevaste investeeringuprogrammide rakendamise käigus. Kuna hetkel taolisi investeeringuid antud võrguosas käimas ei ole, saab maaomanik vajadusel taotleda alajaama ja haruliini demontaaži. Ligikaudu 3,6 m pikkuse lõiguna ulatub mäeeraldise põhjaosale Kaopalu metsatee ots (tee nr 7760327), jätkudes siis erateena, mis ei ole avalikus kasutuses. Tee kulgeb samuti vanade tootmishooneteni. Ala edelanurgast mõne meetri kaugusel paikneb geodeetiline märk nimega 2 (tunnus: 26546) ning läänepiirist ~45 m kaugusele jääb Kaopalu kruusamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru (aR) plokk 3. Lähimad eluhooned asuvad mäeeraldisest enam kui 800 m kaugusel põhja ja lääne pool. Mäeeraldise ja elumajade vahele jääb valdavalt mets. Lõunaosas kattub ala III kategooria kaitsealuste liikide Euphydryas aurinia (teelehe-mosaiikliblikas) ja Euphydryas maturna (suur-mosaiikliblikas) elupaigaga. Lisaks kasvavad mitmes kohas mäeeraldisel ja selle lähikonnas II kategooria kaitsealused taimed: karvane lipphernes (Oxytropis pilosa; KR koodid: KLO9338994, KLO9338993, KLO9338992, KLO9328874, KLO9328867 ja KLO9322827), sile tondipea (Dracocephalum ruyschiana; keskkonnaregistri kood KLO9322775) ja püst-linalehik (Thesium ebracteatum; KLO9345808). Nimetatud taimed eelistavad kasvukohana tihtipeale just hõreda taimkattega vanu karjäärinõlvu. Ala kasutamisel tuleb arvestada Keskkonnaameti poolsete seisukohtadega kaitsealuste taimede kahjustamise vältimiseks. Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 4 Kaopalu V taotletavast mäeeraldisest lõunas ja edelas Marimetsa-Õmma loodusalal on mitmed II kaitsekategooria taimeliikide eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica), kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum), kärbesõis (Ophrys insectifera) ja Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii) kasvukohad. Samuti III kaitsekategooria taimeliikide vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), soo-neiuvaip (Epipactis palustris) ja harilik porss (Myrica gale) kasvukohad. Joonis 1. Kaopalu olemasolevad ja taotletavad mäeeraldised. Must piirjoon – OÜ Hoovivara taotletava Kaopalu V mäeeraldise piir, roheline piirjoon – taotletava Kaopalu V teenindusmaa piir. Helesinine viirutus – Lääne Teed OÜ Kaopalu karjääri mäeeraldis, sinine piirjoon - Lääne Teed OÜ Kaopalu karjääri teenindusmaa piir, kollane viirutus – Kiirkandur AS Kaopalu III mäeeraldis, punane piirjoon - Kiirkandur AS Kaopalu III teenindusmaa piir. Lilla piirjoon – Lääne Teed OÜ taotletava Kaopalu IV mäeeraldise piir Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 5  2. Maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus Kaopalu kruusamaardlat on korduvalt uuritud. Esimene uuring pärineb 1978-79. aastast, mil Eesti NSV Geoloogia Valitsus teostas Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnangulisi töid (Sinisalu 1980; EGF 3729). Uuringu käigus rajati Kaopalu maardla piires hulgaliselt puurauke, kuid enamus neist, mis jäävad taotletavale alale, on proovimata (OÜ J. Viru Markšeideribüroo, 2023). Hiljem on tehtud geoloogilisi uuringuid Kaopalu V liivkarjääri mäeeraldisest kirde pool, kus praegu asub Kaopalu kruusakarjäär (Kattai 1998; Sinisalu 2004; Sinisalu 2008; Sinisalu 2011 jm) (OÜ J. Viru Markšeideribüroo, 2023). 2020. aastal viidi läbi geoloogiline uuring Kaopalu maardlas Kapopalu IV uuringuruumis OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt (Mõtus jt 2022; EGF 9674). Nimetatud töö käigus uuriti põhjalikult praeguse Kaopalu kruusakarjääri ümbrust ja rajati mitu kaevandit ka Kaopalu V uuringuruumi lähedale (OÜ J. Viru Markšeideribüroo, 2023. 2023. aastal teostas J. Viru Markšeideribüroo geoloogilise uuringu Kaupalu V alal. 2.1. Kaopalu V 2023. aastal J. Viru Markšeideribüroo poolt teostatud geoloogilise uuringu käigus rajati 12 kaevandit, millest võeti proovid granulomeetrilise koostise hindamiseks. Kaopalu V uuringuruumi geoloogilise uuringu tulemusena esitati aruandega maavarade registri vastutavale töötlejale Kaopalu maardlas kinnitamiseks (seisuga 12.09.2023) järgmised maavaravarud: • täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 7,16 ha mahuga 402 tuh m3 (plokk 17 aT, veepealne varu). • täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 7,16 ha mahuga 187 tuh m3 (plokk 18 aT, veealune varu). Kaopalu V liivakarjäär paikneb Ellamaa-Risti-Palivere oosil, mis kujunes viimase liustiku taandumisel Palivere servamoodustiste vööndis. Maapinna absoluutkõrgused ulatuvad ~34 meetrist vana karjääri põhjas kuni ~47 meetrini ala lääne- ja põhjaosas, vana karjääri servades (nõlvadel). Kasuliku kihi moodustavad Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setted (liiv ja kruus), mida iseloomustab kihilisus ja muutlik lõimis. Materjal varieerub väga peeneteralisest liivast munakaterikka kruusani. Maa-ameti 1:400 000 mõõtkavas geoloogilise kaardi kohaselt moodustab aluspõhja Ordoviitsiumi-Siluri üleminekul kujunenud Juuru lademe lubjakivi (O3-S1jr). Katend on Kaopalu V mäeeraldise alal valdavalt eemaldatud ning kasulik kiht paljandub otse maapinnal. Siin-seal on paljandatud aladele kujunenud aga õhuke kasvukiht ja tekkinud taimkate (Q2_s). Sellistel aladel on kasvukihi paksuseks üldiselt 0,1–0,2 m. Mäeeraldise keskel, kunagise asfalditehase ning selle abihoonete ja -rajatiste alal, esineb katendina ka tehnogeenset täitematerjali (segi pööratud kruus-liiv, kohati veidi mullasegune; Q2_t). Näiteks tabati 2023. aasta uuringu kaevandiga K06 umbes 1,3 m sügavusel vana kaablit. Selle kohal oleva täitematerjali (liiva-kruusa tagasitäide) koguulatus oli 1,6 m sügavuseni. Teistes kunagisele tootmisalale paigutunud kaevandites oli täitematerjali paksus 0,4–0,6 m. Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 6 Kasuliku kihi moodustab glatsiofluviaalne, paiguti kruusane liiv (Q1jrVr_fg). Glatsiofluviaalsele lasundile omaselt vahelduvad alal erineva terasuuruse ja sorteeritusega kihid, mis on kujunenud vastavalt kunagise liustikujõe voolu iseloomule. Ka materjali peenosisesisaldus on mõnevõrra muutlik. Kasuliku kihi paksus jääb vahemikku 2,9–8,5 m. Mitmes kaevandis avanes 2023. uuringu ajal väga ühtlane keskmise- kuni väga peeneteralise liiva lasund (nt K05 ja K08), kuid mõnel pool oli ka arvestatava kruusasisaldusega kihte (nt K03 ja K04). Kasuliku kihi lamamiks on hallikaspruun, tiheplastne, karbonaatset jämepurdu sisaldav saviliivmoreen. (Q1jrVr_g). Lamami pealispinna kõrgused avati 2023. aasta uuringu käigus vaid kahes kaevandis (K10 ja K11), kõrgustel 31,09–31,92 abs m. Varasemate uuringute käigus on aga lamami pealispind avatud veel kolmes punktis, kõrgustel 29,10–32,76 abs m. Kaopalu V liivakarjääri mäeeraldisel levib vabapinnaline Kvaternaarisetete veekompleks, mille tinglikuks veepidemeks on liivakihi lamamis olevad savikad setted. Hüdrogeoloogiliste tingimuste hindamiseks Kaopalu V liivakarjääris fikseeriti 09.05.2023. a toimunud geoloogiliste välitööde käigus veetaseme kõrgused kaevandites. Veetase avati ja mõõdeti seitsmes uuringupunktis. OÜ J. Viru Markšeideribüroo (2023) uuringu raames avati ja mõõdeti veetase kõrgustel 32,56–33,63 abs m. Kogu ala keskmiseks veetasemeks mõõdeti kaevandites 33,3 abs m. Mõõdetud veetasemed on toodud alljärgnevas tabelis ( Tabel 1). Tabelis ei ole näidatud nende uuringupunktide andmeid, kus veetaset ei avatud, ega ka varasemate uuringupunktide andmeid, kuna need peegeldavad teistsuguse perioodi seisu. Uuringupunktides K02, K05, K06, K07, K09 on lamam >34 abs m kõrgusel, ehk pinnaseveetasemest kõrgemal. Uuringupunktide paiknemine, kus avati geoloogilise uuringu käigus veetase, on esitatud Joonis 2. Ka Kaopalu V liivakarjääri kõrval paikneva Kaopalu IV kruusakarjääri alal teostatud geoloogilise uuringu käigus mõõdeti sarnane keskmine veetase, ca 33 abs m. Veetaseme kallakus 2023. a geoloogilise uuringu alusel põhja poole. Kaopalu V mäeeraldisel paikneb lamam kõrgustel 28,52–32,83 abs m. Maavara saab kaevandada kolme astmega, esmalt kahe astmega keskmisest põhjaveetasemest (33,3 abs m) kõrgemal ja siis madalamal paiknev varu. Maavara kaevandamisel Kaopalu V liivakarjääris veetaset ei alandata. Kaopalu V mäeeraldise lõunaosas on veetase ~1 m kõrgemal (K08, K11, K12 ja veesilmades), kui põhjaosas K01. Samas samuti lõunaosas paiknevad uuringupunktis K10, on veetase teistest lõunaosa punktidest ~20 cm madalam. Kaopalu V uuringuruumi lõunaosas paiknevates veesilmades mõõdeti pinnaseveetase kõrgustel 33,59–33,73 abs m. Geoloogilise uuringu käigus fikseeriti veetasemed 2023. a mais. 2023. aastale eelnes sademetevaene 2022. a (vt Tabel 18), mille tõttu ei saa välistada, et sademeterohkemal perioodil on alal veetase pisut kõrgemal. Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 7 Tabel 1. Veetaseme mõõtmisandmed Kaopalu V uuringuruumis (OÜ J. Viru Markšeideribüroo, 2023) Veetaseme Suudme Kasuliku sügavus Veetaseme Uuringu- kõrgus, Katendi kihi Lamami maapinnast, kõrgus, punkt nr abs m paksus, m paksus, m kõrgus m abs m K01 39,36 0,3 8,5 30,86 6,8 32,56 K03 34,13 0 5,5 28,63 1,1 33,03 K04 36,38 0,1 6,1 30,28 3,2 33,18 K08 34,53 0 5,4 29,13 1 33,53 K10 34,89 0 3,8 31,09 1,5 33,39 K11 36,02 0 4,1 31,92 2,4 33,62 K12 38,03 0 5,2 32,83 4,4 33,63 Keskmine 33,28 Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 8 Joonis 2. Kaopalu V uuringupunktide, kus avati geoloogilise uuringu käigus veetase, paiknemine 2.2. Kaopalu IV Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogilise uuringu loa L.MU/333395 alusel (uuringuruum, teenindusala pindalaga 23,15 ha). Maapinna absoluutkõrgused jäävad Kaopalu IV alal vahemikku 43,3 - 46,4 m (keskmiselt 35,5 m). Uuringuruumi katendi paksus on valdavalt ühtlase paksusega 0,1 - 1,0 m (keskmiselt 0,3 m), välja arvatud ala loodeosas kus katendi paksus ulatub 4,6 meetrini. Kasvukihi paksus on 0,1 - 0,3 m (keskmiselt 0,2 m). Uuritud ala läbilõige koosneb glatsiofluviaalse päritoluga karbonaatse koostisega beežikast ja tumepruunist kruusast, kruusliivast ning jäme- kuni peenliivast, kohati tolmliivast (fIIIjr). Kruusaosise sisaldus ja suurus vähenevad lamami suunas. Uuringuruumi kasuliku kihi paksus on kaevandite andmetel kuni 5,5 m. Moodustatud plokkide kasuliku kihi paksus on kaevandite andmetel 1,1 - 5,5 m (keskmiselt 3,4 m), sh veepealne varu 1,8 - 4,3 m (keskmiselt 1,3 m) ja veealune varu 0,2 - 5,4 m (keskmiselt 1,7 m). Kasuliku kihi materjal kvalifitseerub nii ehitus- kui ka täiteliivana. Lamamiks on hall liivsavimoreen ja saviliivmoreen (gIIIjr). Uuringuruumi teenindusalal esineb vabapinnaline põhjaveekompleks, mis toitub sadevetest. Lamami moodustab saviliivmoreen, mis on laiguti kaetud jääjärvelise tekkega aleuriitide ja savidega. Viimased koos Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 9 moreeniga moodustavad tingliku veepideme, mille paksus ületab 8 m piiri (Kala jt., 1969) ja mis eraldab pinnasevee pinnakatte (tingliku veepideme) all levivast Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleksist. Mainitud veepide on tinglik, kuna seda moodustavate setete filtratsioonikoefitsient jääb tavaliselt vahemikku 0,1 kuni 1 m/ööp. Pinnasevee taseme langus on lõuna suunas. Varasemalt on rajatud Kaopalu karjäärist Kaopalu kraav (VEE1104702), mis läbib uuringuruumi. Lääne Teed OÜ on väljastatud vee erikasutusluba nr L.MK/330426 Kaopalu mäeeraldise karjäärivee ära juhtimiseks. Karjääri veed suunatakse Kaopalu kraavi (Kaopalu kruusakarjääri väljalask LA085), mis umbes 830 m pärast suubub Taebla jõkke. Kaopalu IV geoloogilise uuringu (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2022) raames tehti hüdrogeoloogilistest töödest põhjavee taseme mõõtmised kõikides kaevandites, kus esines põhjavesi. Veetase fikseeriti 17 kaevandis. Veetase asub maapinnast 2,1 - 4,8 m (keskmiselt 2,9 m) sügavusel, asudes absoluut-kõrgustel 31,7 - 33,7 m (keskmiselt 33,0 m). Andmed on esitatud Tabel 2. Kaopalu kruusakarjääri veekogu veetase oli 2020. a veebruaris 32,97 m. Kaopalu IV Uuringupunktide paiknemine on esitatud Joonis 3. Tabel 2. Kaopalu IV uuringuruumi keskmise põhjavee taseme andmed (26.-27.02.2020) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2022) Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 10  Veetaseme Suudme sügavus Veetaseme Uuringu- kõrgus, Lamami maapinnast, kõrgus, punkt nr abs m kõrgus m abs m K-1 43,02 41,62 K-2 35,2 32,7 2,1 33,104 K-3 36,64 32,24 2,9 33,742 K-4 34,94 29,44 K-5 35,3 31,5 2,5 32,797 K-6 35,42 31,02 2,2 33,219 K-7 35,36 32,96 2,4 32,955 K-8 35,35 33,35 K-9 35,41 33,31 2,1 33,305 K-10 36,2 33,7 K-11 35,92 30,12 K-12 35,61 29,91 3,9 31,713 K-13 35,36 31,56 K-14 36,79 32,59 4 32,791 K-15 37,81 31,81 4,8 33,013 K-16 36,18 32,18 3,8 33,378 K-17 35,79 31,99 2,3 33,494 K-18 36,64 32,04 4,6 32,036 K-19 35,42 31,52 2,3 33,122 K-20 34,39 33,09 2,3 33,09 Keskmine 33,0 Kaopalu IV geoloogilises uuringus fikseeriti veetasemed 26.-27.02.2020. Sellele eelnes võrdlemisi sademeterohke 2019. a, kus sademeid oli normist rohkem (vt Tabel 18). Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 11 Joonis 3. Kaopalu IV uuringuruumi uuringupunktide ja hüdroisohüpside skeem (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2022) 2.3. Kaopalu III Kaopalu III mäeeraldise piirkonnas moodustab glatsiofluviaalse kruusa ja kruusliiva levilal lamami saviliivmoreen, mis vaadeldava ala piiride taga on laiguti kaetud jääjärvelise tekkega aleuriitide ja savidega. Viimased koos moreeniga moodustavad tingliku veepideme, mille paksus ületab 8 m piiri (Kala jt., 1969; refereerinud Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2009) ja mis eraldab pinnasevee pinnakatte (tingliku veepideme) all levivast Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleksist. Kompleksi veepind jääb piirkonnas merepinnast kuni 26 m kõrgusele. Mainitud veepide on tinglik, kuna seda moodustavate setete filtratsioonikoefitsient jääb tavaliselt vahemikku 0,1 kuni 1 m/d (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2009). Maa-ameti kaardirakenduse hüdrogeoloogilise kaardi kohaselt asub Kaopalu mäeeraldis veekompleksil, kus karbonaatsed kivimid on veeandvusega 0,5-2,0 l/s*m. Maa-ameti kaardirakenduse pinnakate kaardi kohaselt jääb ala glatsiofluviaalsete setete alale. Maapinna kõrgused mäeeraldise piires jäävad abs 39,3−45,0 m vahemikku (BK77) ehk 39,9 -45,2 abs m (EH2000). Lõunas külgneb Kaopalu III mäeeraldis Kaopalu kruusakarjääri mäeeraldisega, kus veetaseme alandamiseks rajatud kraav suunab vee lõuna suunas Taebla jõkke. 2011. a uuringutöö käigus rajatud kahekümnest puuraugust mõõdeti taotletavas mäeeraldisel põhjavee tase kaheksas, mis oli maapinnast 2,5−7,3 m sügavusel, abs 33,3−37,7 m (BK77) tasemel ehk 33,5 – 37,9 abs m (EH2000). Kaopalu kruusakarjääris oli veetase abs 34,4 abs m (BK77) tasemel ehk 34,6 abs m (EH2000). Seega, arvestades 2004. a, 2009. a ja 2011. a Eesti Geoloogiakeskuse andmeid, mille kohaselt on looduslik pinnaseveetaseme kõikumine piirkonnas <1 m ja Kaopalu III mäeeraldisel on pinnaseveetase olnud lamamist 1,2 m sügavusel, siis ei ole ette näha, et ka veerikkamatel perioodidel ulatuks pinnaseveetase Kaopalu III mäeeraldise varu kõrguseni, isegi kui tegemist oleks uuringu ajal pinnasevee madalaima tasemega. Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 12 Kuivõrd vabapinnaline veekompleks karjäärialal toitub sademest, siis iseloomustab sademete hulk ja sademete ülejääk või defitsiit võimalikku pinnaseveetasemete kõikumist. Kuivõrd aastatel 2009 ja 2011 on sademeid olnud üle kliimanormi ja 2010. a kliimanormi lähedane hulk (vt Tabel 18), siis ei ole põhjust eeldada, et 2011. a teostatud uuringu alusel võiks olla pinnaseveetase tavapärasest madalam. Kaopalu III mäeeraldise läbilõikes on vettkandvateks kruus ja liiv ning veepidemeks nende lamamiks olev moreen, saviliiv või ülipeeneteraline-aleuriitne liiv. Kasulik kiht on pealpool põhjavee taset, lamam on abs kõrgusvahemikus 34,5–38,9 m (BK77) ehk 34,7 abs m (EH2000). Lamam alaneb lõuna (karjääri) suunas. Maardla veekompleks on vabapinnaline, see toitub sademevetest. Veetase jääb kasuliku kihi lamamist sügavamale, seega kaevandamis tööde käigus ei ole vajalik veetaseme alandamine (mh ei toimu kaevandamist allpool põhjaveetaset) ning puudub vajadus karjäärivett ära juhtida. Seega ei ole võimalik põhjustada Kaopalu III karjäärist liiva ja kruusa väljates täiendavat pinnasevee taseme alanemist. Mõningane pinnaseveetaseme alandamine oleks võimalik, kui toimuks kaevandamine veetasemest allpool või kuivenduskraavide abil vee kõrvale juhtimine. Seda aga Kaopalu III mäeeraldisel kaevandustegevuse käigus ei toimu. Kuna kaevandamine toimub pealpool põhjavee taset, siis ei tekitata ka ajutist veetaseme alandamist maavara ammutamisel, sest väljatava kaevise poorid ei sisalda olulisel määral vett. Seega Kaopalu III karjäär ei oma mõju piirkonna veerežiimile ja seda pole vaja arvestada ka koosmõjus teiste mäeeraldistega. 2.4. Kaopalu Kaopalu I karjäär asub laialdase, 1967. aastast tegutsenud vana Kaopalu kruusakarjääri põhjaosas. Kaopalu I karjääri pindala on 13,72 ha. Kaopalu mäeeraldis külgneb põhjaosas Piirsalu metskond 56 (katastritunnus 77601:003:0397) kinnistuga, ülejäänud osas ümbritseb Kaopalu kruusakarjäär 3 (katastritunnus 43601:001:0147) kinnistuga. Mäeeraldise lõunaosast saab alguse kuivenduskraav (Kaopalu kraav), mis suubub ~1 km kaugusele Taebla jõkke. Maapinna absoluutkõrgused jäävad 2014. a markšeiderimõõdistuse andmetel Kaopalu mäeeraldisel vahemikku 28,5 - 41,4 m (BK77), ehk 28,7-41,6 m (EH2000). Mäeeraldis paikneb Palivere-Riisipere oosiahelal ning geomorfoloogiliselt on tegemist liustiku kuhjemoodustisega. Karjääri kasuliku kihi ülemise osa moodustab kruusasegune kasvukiht, millele järgneb segateraline, kohati munakas-veeriselise koostisega kruus. Sellele järgneva osa moodustavad segateraline, kruusasegune liiv. Kruus on peen kuni keskmine, hästiümardunud, valdavalt karbonaatse koostisega. Uuritud pinnase alumise osa moodustavad saviliivmoreen, mis on hall, tihtipeale harva peene kruusaga. Kasuliku kihi jääkpaksus mäeeraldise piires on 0,2 kuni 12,0 m. Liiva filtratsioonikoefitsient on määratud vahemikus 1,83 - 23,62 m/ööp (keskmine 10,14 m/ööp). Liivpinnas vastab ehitusliiva tingimustele, mida võib peale kruusaosise eraldamist kasutada tsiviil- ja teedeehituses. Kruusa ja liiva lamamiks on vettpidav tiheplastne saviliivmoreen. Kasuliku kihi lamami abs kõrgused jäävad vahemikku +27,6...+32,3 m (BK77) ehk 27,8 – 32,5 m(EH2000). Mäeeraldise piires on nii veepealne kui ka veealune varu. Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 13 Karjääri veetaset alandatakse isevoolselt läbi kuivendus- ning väljavoolu kraavide, mis saavad alguse mäeeraldise lõunaosast. Kaopalu karjäär on piirkonnas tegutsenud alates 1967. aastast ning umbes 35 aastat tagasi rajati kraav - Kaopalu kraav (VEE1104702), mis ühendab karjääri Taebla jõega. Kaopalu kraav (VEE1104702) läbib mäeeraldist. Lääne Teed OÜ on väljastatud vee erikasutusluba nr L.MK/330426 Kaopalu mäeeraldise karjäärivee ära juhtimiseks. Karjääri veed suunatakse Kaopalu kraavi (Kaopalu kruusakarjääri väljalask LA085), mis suubub Taebla jõkke. Eesti Geoloogiakeskus OÜ (2009) andmetel Kaopalu I karjääri piires oli pinnasevee taseme kõrgus merepinnast 2004. a oktoobris (Sinisalu, 2004; refereerinud Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2009) ja 2009. aasta aprillis, valdavalt 34–34,6 m (BK77) ehk 34,2 -34,8 m (EH2000) piirides. Mõningane alanemine oli märgatav lõuna ehk Taebla jõe suunas, kuni 33,4 m-ni (BK77) vana karjääri lõunapiiril ja tammiga tõkestatud voolusängis vahetult tammi taga 32,94 m (BK77) ehk 33,16 abs m (EH2000). Tammi ees, vana kuivenduskraavi alguses, kus kraavi põhi sügavneb ebaühtlaselt kuid kiiresti jõe suunas, oli veepind toodud arvust enam kui 0,4 m madalamal. Ja kuigi sademerikkail perioodidel täituvad vana karjääri madalamad alad veega ja põuaperioodidel jäävad valdavalt kuivaks, jääb pinnasevee taseme looduslik kõikumine väikeseks (<1 m). Vana karjääri ja Kaopalu I karjääri piires tingib sellise pinnasevee stabiilse olukorra esiteks stabiilne pinnasevee tase (35–36 m, merepinnast) põhja pool oosi soostunud alal ja teiseks vana karjääri lõuna äärealalt algav kuivenduskraav, mis ühendab karjääri Taebla jõega. Pinnasevee tase jäi 2009. a andmetel Kaopalu I karjäärist ligi 1100 m lõuna suunas, Taebla jõe mõjupiirkonnas, merepinnast 29–30,5 m (BK77) kõrgusele ehk 29,2-30,7 m (EH2000). 2009. aasta 8. aprillil teostatud mõõtmiste tulemusel oli Taebla jões veetaseme kõrgus merepinnast kuivenduskraavi suubekohas 29,28 m (BK77) ehk 29,50 (EH2000) ja Silma allika väljavoolu suubekohas 27,15 m (BK77) ehk 27,37 m (EH2000). Veepind Silma allikas ületas 30,75 m (BK77) ehk 30,97 m (EH2000) taseme, maapinna kõrgus jäi 5 kuni 8 cm madalamaks. 2009. a koostati Kaopalu mäeeraldiselt vee ärajuhtimisega seoses keskkonnamõju hindamine (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2009. Lääne Teed OÜ poolt Kaopalu kruusamaardla Kaopalu I karjääri kaevandamisel veetaseme alandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne). Hindamise lõpptulemusel jõuti järeldusele, et loodusliku veepinna alandamisega merepinnast 34 meetrilt 32 kuni 31 meetrini (BK77) karjääris ei kaasne olulist negatiivset mõju Natura alale. Mõju jääb Kaopalu kruusakarjääri lähipiirkonda. 2020. a veebruaris oli Kaopalu kruusakarjääri veekogu tase 32,97 m (EH2000) ((OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2022). Alates 2020. a lõpust on Kaopalu karjääris teostatud veetaseme seiret ning Kaopalu kraavi vooluhulga mõõtmisi (Keskkonnakaitseluba nr L.MK/330426 omaseire andmed KOTKAS süsteemist; vt Tabel 3). Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 14 Tabel 3. Kaopalu karjääri omaseire 2020-2024 Veetase Veetase vooluhulk Kaopalu vaatluskaevus, Veetase Silma Kaopalu karjääris, abs abs m allikas, abs m kraavis, Kuupäev m (EH2000) (EH2000) (EH2000) l/s kaev on kive täis visatud ning ei sobi 19.10.2020 32,90 seireks - 28.06.2021 32,91 32,35 31,45 44 17.11.2021 32,83 32,46 31,50 109 21.04.2022 32,9 32,54 99 27.09.2022 32,93 32,31 42,6 21.06.2023 32,84 31,57 47,7 28.09.2023 33,03 32,31 78,5 25.06.2024 32,94 32,39 14,1 03.09.2024 32,97 32,32 2,5 Keskmine 32,92 32,28 31,48 54,68 Kui arvestada, et pinnaseveetase oli Kaopalu karjääris 2004. a oktoobris (Sinisalu, 2004; refereerinud Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2009) ja 2009. aasta aprillis, valdavalt 34–34,6 m (BK77) ehk 34,2 -34,8 m (EH2000) piirides, siis on 2020-2024 seire alusel Kaopalu karjäärist vee kraavi juhtimisega mõningane veetaseme alanemine toimunud ja veetase Kaopalu mäeeraldisel on enamikel aastatel pisut alla 33,0 abs m ning vana karjääri lõunapiiril olevas vaatluskaevus enamasti üle 32,3 abs m (EH2000). Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 15 Joonis 4. Kaopalu karjääris tehtud omaseire seirepunktide asukohad Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 16 3. Hinnang mõju osas veetasemetele ja üldisele veerežiimile koosmõjus teiste mäeeraldistega 3.1. Kaopalu V karjääri mõju vabapinnalise põhjavee tasemetele Kaopalu V taotletav mäeeraldis jääb Kaopalu mäeeraldisest lääne suunas (külgnedes selle teenindusmaaga) jäädes ~285 m kaugusele Kaopalu mäeeraldisest ning Kaopalu III mäeeraldisest edela suunas ~400 m kaugusel (külgnemist ei ole). Kaopalu V piirneb ida poolt taotletava Kaopalu IV mäeeraldisega. Maavara kaevandamisel Kaopalu V liivakarjääris veetaset ei alandata, kuid kavas on kaevandamine allpool põhjaveetaset. Mingil määral võib pinnasevee eemaldamist täheldada ammutamisprotsessil, kui liiva kaevandamine toimub veetasemest allpool, siis väljatav kaevis sisaldab paratamatult vett (veealuse varu väljamisel väljatakse vee ja liiva segu). Veealuse varu väljamine ekskavaatoriga otse vee alt võib lühiajaliselt mõjutada vähesel määral lähipiirkonna veerežiimi, kuna karjääri veetase alaneb vahetult peale maavara väljamist väljatud maavara mahu võrra. See hulk pinnavett voolab karjääri tagasi ümbritsevalt alalt. Puistangusse nõrguma tõstetud liivast valgub vesi samuti karjääri tagasi. Veetaseme alanemise ulatus sõltub korraga väljatavast liiva mahust ning liivast tagasi nõrguvast vee kogusest. Tagasinõrguva vee kogus sõltub eelkõige liiva poorsusest ja veeannist. Lisaks mõjutavad veetaset klimaatilised tingimused (sademed, aurumine). Samuti võib mõjutada veerežiimi ja põhjavee (pinnasevee) taset asjaolu, et maavara väljamisega muudetakse mäeeraldise piires reljeefi. Reljeefi muutuste tõttu võib alaneda mäeeraldise alal põhjavee tase osades, kus veetase on enne kaevandamist tänu kapillaarjõududele kõrgema reljeefiga aladel kõrgemal, kui moodustuvas karjääriveekogus kujunev veetase. 09.05.2023. a toimunud geoloogiliste välitööde käigus mõõdeti veetaseme kõrgused kaevandites. Kogu ala keskmiseks veetasemeks mõõdeti kaevandites 33,3 abs m. Keskkonnaloa taotluses on eeldatud, et keskmine veetase peale kaevandamist kujuneb karjääriveekogudes samuti 33,3 abs m. Vastavalt on analüüsitud vastavate muutuste mõju ulatust ja olulisust. Pöördkoppekskavaatoriga kaevandamistehnoloogia korral toimub põhjavee vahetu ümberjuhtimine ehk koos veega küllastunud liivaga tõstetakse välja ka liiva poorides sisalduv vesi, mille käigus alaneb vahetult liiva väljamise hetkel lühiajaliselt konkreetse kaeveala veetase. Veealune varu tõstetakse puistangusse nõrguma. Veetaseme alanemise ulatus sõltub liivast välja nõrguvast vee kogusest. Välja nõrguv vee kogus sõltub aga eelkõige kaevandatava liiva poorsusest (näitab maksimaalset veekogust settes/kivimis veega küllastatuse korral) ning veeannist (settest raskusjõu mõjul väljavoolava vee kogus), aga ka klimaatilistest tingimustest, näiteks aurumisest. Puhta kruusa ja jämeliiva veeand on kuni 0,3 mahuosa (survetus vees sama kui efektiivpoorsus) (Põhjaveekomisjon, 2004). Ehk kui liiva efektiivpoorsus on 30%, siis sisaldab see veega küllastununa 30% vett. Siiski võib eeldada, et veega küllastunud liiv ei nõrgu poorides sisalduvast veest täielikult tühjaks ning mingi osa niiskusest (veest) jääb ka ladustatud liiva sisse. Seega toimub vahetult materjali väljamise ajal lühiajaline veetaseme alanemine kaeveala lähiümbruses. Kujuneva tehisjärve pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna on vahetult maavara varu väljamisest tingitud põhjaveetaseme kõikumised järjest väiksemad. Kvaternaari liivade hea veejuhtivuse tõttu taastub Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 17 põhjaveetase kaevetegevuse pauside ajal normaaltasemele. Seega pikaajalist veetaseme alandamist vahetu kaevandamistegevus kaasa ei too. Karjääri maksimaalne mõjuraadius näitab, kui kaugele võib karjääri tõttu ulatuda veetaseme alanemine lähtuvalt sellest, kui palju alaneb veetase tulenevalt reljeefi muutustest. Karjääri maksimaalse mõjuraadiuse r0 arvutamiseks on kasutatud järgmist valemit (1) (Marinelli ja Niccoli 2000): 𝑊 𝑟 𝑟02 −𝑟𝑝2 ℎ0 = √ℎ𝑝2 + ∗ [𝑟02 ∗ ln ( 0 ) − ] (1) 𝐾 𝑟𝑝 2 Kus: h0 - veetaseme alanemine karjäärides, rp - karjääri efektiivne raadius (√𝑆/𝜋, S - karjääride pindalad), r0 – karjääri maksimaalne mõjuraadius karjääri keskelt, W - karjääre toitev sademete kogus, hp - väljaimbumise kõrgus karjääride külgedelt, K - filtratsioonikoefitsient. Eeltoodud valem arvestab karjääri mõjuraadiuse arvutamisel ka sademeid ja aurumist, mis on maapinnalähedase põhjaveekihi peamiseks toiteallikaks. Samas on valem aegsõltumatu, võimaldades arvutada maksimaalset mõjuraadiust lõpmatult pika aja jooksul. Kui meil on teada eeldatav reljeefi muutusest tingitud põhjavee alandus, siis saab iteratsiooni teel leida karjääri maksimaalse mõju raadiuse karjääri keskelt ja arvestades karjääri efektiivset raadiust ka karjääri servast. Käeolevas analüüsis kasutati horisontaalsuunalise filtratsioonikoefitsienti K (horisontaalsuunalise filtratsioonimooduli) hindamiseks IPT Projektijuhtimine OÜ (2016) töös viidatud Chapuis (2012) valemit (valem (2)): (2) Kus: Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 18 - d10 on efektiivdiameeter, diameeter millest väiksema diameetriga pinnaseosakesi on proovis 10% kaaluprotsenti (0,063); - e on poorsustegur, käesolevalt standardse Proctorteimi maksimaaltiheduse (EN-EVS 13286-2) juures (0,6). Valemi kasutuspiirkond: - e = 0,3...1,0; - d10 = 0,003...3 mm; - looduslik liiv või kruus. Eelduslikult jääb poorsustegur e d10 =0,063 korral vahemikku 0,6 ning arvestame ka d10 = 0,063, mis annab horisontaalseks filtratsioonimooduliks 5,9 m päevas. Selleks, et määratleda, milline võib olla vabapinnalise põhjaveetaseme (ehk pinnasevee taseme) alanemine tulenevalt reljeefi muutustest, saab vaadelda Kaopalu V geoloogilises uuringus fikseeritud veetasemeid 09.05.2023 ja võrrelda neid eeldatava tekkiva karjääriveekogu kujuneva veetasemega 33,3 abs m. Sellisel juhul kujuneb keskmiseks veetaseme alanemiseks (ilma uuringupunkte K01, K03 ja K04 arvestamata, kus veetase tõuseb) 0,26 m (Tabel 4). Antud juhul on Kaopalu V mäeeraldise lõunaosas ja põhjaosas oodatav veetaseme alanemine erinev. Maksimaalne veetaseme alanemine Kaopalu V lõunaosas punktis K12 on 0,34 m. Kaopalu V põhjaosas suunas veetase tõuseb. Tabel 4. Veetaseme alanemine Kaopalu V uuringupunktides veetaseme stabiliseerumisel 33,3 abs m juures (negatiivsed väärtused näitavad veetaseme tõusu võrreldes kaevandamise eelse ajaga) Kujunev veetase Uuringu- Veetaseme 33,3 abs m. punkt nr kõrgus, abs m Alanemine, m K01 32,56 -0,73 K03 33,03 -0,26 K04 33,18 -0,11 K08 33,53 0,24 K10 33,39 0,10 K11 33,62 0,33 K12 33,63 0,34 Keskmine 33,28 0,26 Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 19 Algandmed Kaopalu V mäeeraldisele moodustuvat veekogu veetaseme alanemise mõjuraadiust arvutades, valemis (1) ja (3) on järgnevad: h0 = veetaseme alanemine karjääris: 0,00 m põhjaosas ja maksimaalselt 0,34 m lõunaosas rp = karjääri efektiivne raadius: 120,3 m, W = karjääre toitev sademete kogus 0,000545753 m/d, hp = väljaimbumise kõrgus karjääride külgedelt: 0 m (annab suurima mõjuraadiuse), K = horisontaalne filtratsioonikoefitsient: 5,9 m/d. Veetaseme stabiliseerumisel kõrgusel 33,3 abs m, on taotletava Kaopalu V mäeeraldise veetaseme alanemise maksimaalseks mõjuraadiuseks karjääri lõunaosas 33,9 m ja põhjaosas 0,0 m. Karjääri arvutuslik mõjuraadius kujuneb seega põhja- ja lõunaosas erinevaks (vt Joonis 5). Selleks, et hinnata veetaseme alanemist määratud kaugusel karjääridest, on kasutatud järgmist valemit nr (3) (Marinelli ja Niccoli 2000): 𝑊 𝑟 (𝑟 2 −𝑟𝑝2 ) 𝐻1(𝑟) = 𝐻0 − ℎ0 + √ℎ𝑝2 + [𝑟02 ln ( ) − ] (3) 𝐾 𝑟𝑝 2 Kus: H1(r) - veetaseme absoluutkõrgus kaugusel r, H0 - algne veetaseme absoluutkõrgus, h0 - veetaseme alanemine karjäärides, rp - karjääride efektiivne raadius (√𝑆/𝜋, S - karjääride pindala), W - karjääre toitev sademete kogus, hp - väljaimbumise kõrgus karjääride külgedelt, K - filtratsioonikoefitsient. Valem (3) arvutuste alusel on lõuna suunas on 10 m kaugusel veetaseme alanemine 10 cm, 20 m kaugusel vaid 3 cm ja 25 m kaugusel vaid 1 cm (Tabel 5). Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 20 Tabel 5. Veetaseme alanemine Kaopalu V mäeeraldise lõunaosas, maksimaalse veetaseme alanemise 0,34 m korral ja veetaseme stabiliseerumisel kõrgusel 33,3 abs m alanemine, m 0,34 0,16 0,10 0,06 0,03 0,01 0,002 0 kaugus karjääri servast, m 0 5 10 15 20 25 30 33,9 Joonis 5. Kaopalu V karjääri maksimaalne mõjuraadius veetaseme stabiliseerumisel kõrgusel 33,3 abs m. Punase pidevjoonega Kaopalu V taotletav mäeeraldis, oranži punktiirjoonega Kaopalu V mäeeraldise veetaseme alanemise mõjuraadius 33,9 m lõuna suunas 3.2. Kaopalu V karjääri mõju vabapinnalise põhjavee tasemetele koosmõjus naabruse mäeeraldistega Nagu juba kirjeldatud ptk 2.3., siis Kaopalu III mäeeraldisel toimub kaevandamine pealpool põhjavee taset, mille tõttu ei alandata Kaopalu III mäeeraldisel veetaset ega tekitata ka maavara ammutamisel ajutist veetaseme alandamist, sest väljatava kaevise poorid ei sisalda olulisel määral vett. Seega Kaopalu III karjäär ei oma mõju piirkonna veerežiimile ja seda pole vaja arvestada ka koosmõjus teiste mäeeraldistega. Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 21 Koosmõju Kaopalu mäeeraldisest Ptk 2.4 kohaselt on Kaopalu mäeeraldisel rajatud kraavid, mis juhivad vee Kaopalu kraavi kaudu Taebla jõkke. Kraav on rajatud ~35 aastat tagasi. Eesti Geoloogiakeskus OÜ (2009) andmetel oli Kaopalu I karjääri piires pinnasevee taseme kõrgus merepinnast 2004. a oktoobris (Sinisalu, 2004; refereerinud Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2009) ja 2009. aasta aprillis, valdavalt 34–34,6 m (BK77) ehk 34,2 -34,8 m (EH2000) piirides. Mõningane alanemine oli märgatav lõuna ehk Taebla jõe suunas, kuni 33,4 m-ni (BK77) ehk 33,62 abs m (EH2000) vana karjääri lõunapiiril ja tammiga tõkestatud voolusängis vahetult tammi taga 32,94 m (BK77) ehk 33,16 abs m (EH2000). Kaopalu karjääri kohta on tehtud keskkonnamõju hindamine seoses veetaseme alandamisega. Antud keskkonnamõju hinnangu (KMH) tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus (Lääne Teed OÜ poolt Kaopalu kruusamaardla Kaopalu I karjääri kaevandamisel veetaseme alandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, Tallinn 2009). Selle KMH järgselt on veetaset Kaopalu karjääris läbi vee kraavide kaudu ärajuhtimise alandatud. 2020. a veebruaris oli Kaopalu kruusakarjääri veekogu tase 32,97 m (EH2000) ((OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2022). Alates 2020. a lõpust on Kaopalu karjääris teostatud veetaseme seiret ja 2020. a okt-2024. sept keskmine veetase oli Kaopalu karjääris 32,92 abs m ehk võrreldes 2009. a seisuga ~1,3 – 1,9 m (keskmiselt 1,6 m) madalam. Vana karjääri lõunapiiril olevas vaatluskaevus on keskmine veetase olnud 2020. a okt- 2024. sept 32,28 abs m ehk 2009. a võrreldes ~1,3 m madalam. Kaopalu karjäärist vee ärajuhtimisega on võrreldes 2009. a keskmiselt piirkonna pinnaseveetaset alandatud 1,6 m võrra. Algandmed Kaopalu mäeeraldisel võrreldes 2009. a veetaseme alanemise mõjuraadiuse arvutamisel, valemis (1) on järgnevad: h0 = 1,6 m rp = 209,0 m, W = 0,000545753 m/d, hp = 0 m (annab suurima mõjuraadiuse), K = 5,9 m/d. Kasutades valemit (1) ja horisontaalset filtratsioonikoefitsienti 5,9 m/s, on sellisel juhul võrreldes 2009. aastaga Kaopalu karjääri maksimaalne veetaseme alanemise mõjuraadius 151,4 m. Seega Kaupalu V mäeeraldisele Kaopalu karjääri senisel tegevusel olulist mõju ei ole olnud (Joonis 6). Kasutades valemit (3) ja horisontaalset filtratsioonikoefitsienti 5,9 m/s, on leitud ka Kaopalu karjääri tegevusega seotud veetaseme alanemine võrreldes 2009. a eri kaugustel karjäärist (Tabel 6). Tabel 6. Veetaseme alanemine Kaopalu mäeeraldise ümbruses võrreldes 2009. aastaga, keskmise veetaseme alanemise 1,6 m korral alanemine, m 1,6 1,00 0,77 0,60 0,48 0,38 0,29 0,22 0,17 0,12 0,08 0,02 0 kaugus karjääri servast, m 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 125 151,4 Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 22 Joonis 6. Kaopalu karjääri võrreldes 2009. a seisuga veetaseme alanemise maksimaalne mõjuraadius 151,4 m (Helesinine piirjoon – OÜ Hoovivara taotletav Kaopalu V mäeeraldis, roheline piirjoon - taotletava Kaopalu V teenindusmaa piir, helesinine viirutus – Lääne Teed OÜ Kaopalu karjääri mäeeraldis, sinine piirjoon - Lääne Teed OÜ Kaopalu karjääri teenindusmaa piir, kollane viirutus – Kiirkandur AS Kaopalu III mäeeraldis, punane piirjoon - Kiirkandur AS Kaopalu III teenindusmaa piir. Lilla piirjoon – Lääne Teed OÜ taotletava Kaopalu IV mäeeraldise piir, sinine punktiirjoon – Kaopalu mäeeraldise 2009. a võrreldes toimunud veetaseme alanemise mõjuraadius). Seega on võrreldes 2009. a tõenäoliselt mõnevõrra alandatud Kaopalu III mäeeraldise veetaset. Samuti on Kaopalu karjäärist vee kraavide kaudu ärajuhtimisega mõningal määral alandanud veetaset ka taotletaval Kaopalu IV mäeeraldisel, kuid mõju ei ulatud taotletavale Kaopalu V mäeeraldisele. Seda näitab ka see, et kui Kaopalu V mäeeraldisel on keskmine veetase olnud 33,3 abs m, siis Kaopalu IV mäeeraldisel 33,0 abs m, vaatamata sellele, et Kaopalu V geoloogilise uuringu tegemisele (mai 2023) eelnes võrdlemisi sademetevaene aasta (perioodi mai 2022 -apr 2023 sademete hulk 605 mm) ja Kaopalu IV geoloogilise Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 23 uuringu tegemisele (veebr 2020) pigem sademeterohke aasta (perioodi märts 2019-veebr 2020 sademete hulk 772 mm). Koosmõju taotletava Kaopalu IV mäeeraldisest Taotletaval Kaopalu V karjääril võib esineda koosmõju taotletava Kaopalu IV karjääriga. Kaopalu IV mäeeraldise geoloogilise uuringu kohaselt on eeldatud mõõdetud keskmiste pinnasevee tasemete alusel, et seal kujuneb tekkiva karjääriveekogu veetase kõrgusel 33,0 abs m. Vastavalt võib eeldada, et kui ka Kaopalu IV mäeeraldisel maavara ammendatakse, siis ka Kaopalu V mäeeraldise veekogu veetase stabiliseerub samuti keskmiselt pigem kõrgusel 33,0 abs m, kuivõrd mäeeraldised piirnevad teineteisega ja karjääriveekogude veetasemed stabiliseeruvad sarnasel tasemel. Veetaset 33,0 abs m, võib oodata Kaopalu IV mäeeraldisel ka Kaopalu mäeeraldise 2020-2024 tehtud veetasemete mõõtmiste alusel. Seega alandab koosmõju Kaopalu IV mäeeraldisega ka Kaopalu V mäeeraldisel veetaseme 33,3 abs m asemel kõrgusele 33,0 abs m. Sellisel juhul kujuneb keskmiseks veetaseme alanemiseks Kaopalu V mäeeraldisel (ilma uuringupunkte K01 ja K03 arvestamata, kus veetase ei alane või tõuseb) 0,47 m (Tabel 7). Tabel 7. Veetaseme alanemine Kaopalu V uuringupunktides veetaseme stabiliseerumisel 33,0 abs m juures Kujunev veetase Uuringu- Veetaseme 33,0. Alanemine, punkt nr kõrgus, abs m m K01 32,56 -0,44 K03 33,03 0,03 K04 33,18 0,18 K08 33,53 0,53 K10 33,39 0,39 K11 33,62 0,62 K12 33,63 0,63 Keskmine 33,28 0,47 Antud juhul on Kaopalu V mäeeraldise lõunaosas ja põhjaosas oodatav veetaseme alanemine erinev. Maksimaalne veetaseme alanemine on Kaopalu V lõunaosas punktis K12 0,63 m. Kaopalu V põhjaosas on maksimaalseks veetaseme alanemiseks punktis K04 aga 0,18 m. Algandmed, Kaopalu V mäeeraldisele moodustuvat veekogu veetaseme stabiliseerumisel 33,0 juures arvutades, valemis (1) ja (3) on järgnevad: h0 = 0,18 põhjaosas ja 0,63 lõunaosas Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 24 rp = 120,3 m, W = 0,000545753 m/d, hp = 0 m (annab suurima mõjuraadiuse), K = 5,9 m/d. Sellise alanemisega arvestades ning veetaseme stabiliseerumisel kõrgusel 33,0 abs m, on veetaseme alanemise maksimaalseks mõjuraadiuseks Kaopalu V karjääri lõunaosas 61,1 m ja põhjaosas 18,3 m. Karjääri arvutuslik mõjuraadius kujuneb seega põhja- ja lõunaosas erinevaks (vt Tabel 8, Tabel 9 ja Joonis 7). Seejuures on põhja suunas juba 5 m kaugusel veetaseme alanemine vaid 6 cm ja 10 m kaugusel vaid 2 cm ning lõuna suunas on 30 m kaugusel veetaseme alanemine 8 cm, 40 m kaugusel vaid 4 cm ja 50 m kaugusel vaid 1 cm. 10 cm veetaseme alanemine kujuneb põhja suunas 1,9 m kaugusel ning lõunaosas 26,9 m kaugusel. Tabel 8. Veetaseme alanemine Kaopalu V mäeeraldise lõunaosas, maksimaalse veetaseme alanemise 0,63 m korral ja veetaseme stabiliseerumisel kõrgusel 33,0 abs m alanemine, m 0,63 0,37 0,27 0,21 0,15 0,11 0,08 0,04 0,01 0,0 kaugus karjääri servast, m 0 5 10 15 20 25 30 40 50 61,1 Tabel 9. Veetaseme alanemine Kaopalu V mäeeraldise põhjaosas, maksimaalse veetaseme alanemise 0,18 m korral ja veetaseme stabiliseerumisel kõrgusel 33,0 abs m alanemine, m 0,18 0,06 0,02 0,003 0,00 kaugus karjääri servast, m 0 5 10 15 18,3 Selleks, et määratleda, milline võib olla vabapinnalise põhjaveetaseme (ehk pinnasevee taseme) alanemise mõjuraadius koosmõjus taotletava Kaopalu IV mäeeraldisega, saab vaadelda Kaopalu IV geoloogilises uuringus fikseeritud veetasemeid 26.-27.02.2020 ja võrrelda neid veetaseme stabiliseerumisega tasemel 33,0 abs m. Sellisel juhul kujuneb keskmiseks veetaseme alanemiseks (ilma uuringupunkte arvestamata, kus veetase ei alane või tõuseb) 0,27 m (Tabel 10). Arvestades lisaks Tabel 10 andmetele ka Joonis 3 hüdroisohüpse, kujuneb Kaopalu IV lõunaosas maksimaalseks veetaseme alanemiseks 0,305 m (K-9) ning põhjaosas 0,494 m (K-17). Punkti K-3 ekstreemset alanemist 0,742 m ei ole arvestatud, kuna punktis K-3 on ka maapinna kõrgus suhteliselt kõrge ja naabruse teistes punktides on veetase oluliselt madalam. Seetõttu arvestatakse lääne osas sama alanemisega, kui K-17 punktis ja Joonis 3 kohase 33,5 hüdroisohüpsiga (alanemine 0,494 m). Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 25 Tabel 10. Veetaseme alanemine Kaopalu IV uuringupunktides veetaseme stabiliseerumisel 33,0 abs m juures Kujunev veetase Uuringu- Veetaseme 33,0. Alanemine, punkt nr kõrgus, abs m m K-1 K-18 32,036 -0,964 K-2 33,104 0,104 K-3 33,742 0,742 K-4 K-5 32,797 -0,203 K-6 33,219 0,219 K-7 32,955 -0,045 K-8 K-9 33,305 0,305 K-10 K-11 K-12 31,713 -1,287 K-13 K-14 32,791 -0,209 K-15 33,013 0,013 K-16 33,378 0,378 K-17 33,494 0,494 K-19 33,122 0,122 K-20 33,09 0,09 Keskmine 33,0 0,27 Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 26 Kasutades eelpool toodud valemit (1) (Marinelli ja Niccoli 2000), kujuneb Kaopalu IV põhjaosas karjääri maksimaalseks mõjuraadiuseks 49,7 m ja lõunaosas 31,1 m. Karjääri arvutuslik mõjuraadius kujuneb seega põhja- ja lõunaosas erinevaks (vt Tabel 11, Tabel 12 ja Joonis 7). Seejuures on põhja suunas 20 m kaugusel veetaseme alanemine vaid 9 cm ja 30 m kaugusel vaid 4 cm ning lõuna suunas on 10 m kaugusel veetaseme alanemine 8 cm, 20 m kaugusel vaid 2 cm. 10 cm veetaseme alanemine kujuneb põhja suunas 19,3 m kaugusel ning lõunaosas 8 m kaugusel. Võrreldes Kaopalu V karjääriga on veetaseme alanemine Kaopalu IV karjääri lõunaosas väiksem ja põhjaosas suurem. See on suure tõenäosusega tingitud sellest, et Kaopalu mäeeraldisest on Kaopalu kraavi kaudu juba pikaajaliselt vett eemale juhitud ning see on alandanud ka veetasemeid Kaopalu IV taotletava mäeeraldise lõunaosas, mida Kaopalu kraav läbib. Tabel 11. Veetaseme alanemine Kaopalu IV mäeeraldise lõunaosas, maksimaalse veetaseme alanemise 0,305 m korral ja veetaseme stabiliseerumisel kõrgusel 33,0 abs m alanemine, m 0,305 0,14 0,08 0,04 0,02 0,006 0,00 kaugus karjääri servast, m 0 5 10 15 20 25 31,1 Tabel 12. Veetaseme alanemine Kaopalu IV mäeeraldise põhjaosas, maksimaalse veetaseme alanemise 0,494 m korral ja veetaseme stabiliseerumisel kõrgusel 33,0 abs m alanemine, m 0,494 0,27 0,19 0,14 0,090 0,06 0,04 0,020 0,01 0,002 0,0 kaugus karjääri servast, m 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 49,7 Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 27 Joonis 7. Kaopalu IV ja Kaopalu V taotletavate mäeeraldiste veetaseme alanemise mõjuraadiused veetaseme stabiliseerumisel kõrgusel 33,0 abs m. Punase pidevjoonega Kaopalu V taotletav mäeeraldis, oranži punktiirjoonega Kaopalu V mäeeraldise veetaseme alanemise mõjuraadius, lilla pidevjoonega Kaopalu IV mäeeraldis ning punase punktiirjoonega Kaopalu IV mäeeraldise veetaseme alandamise mõjuraadius. Kui aga arvestada seda, et Kaopalu karjääri veetaseme seirepunktis vana karjääri lõunapiiril olevas vaatluskaevus on keskmine veetase olnud 2020. a okt-2024. sept 32,28 abs m ehk 2009. a võrreldes ~1,3 m madalam ning lisada sellele karjääri lõunaosas täiendav veetaseme alanemine 0,305 m, siis võib Kaopalu ja Kaopalu IV karjääride koosmõjus ulatuda veetaseme alanemine Kaopalu IV karjäärist lõuna suunas 1,6 m-ni. Valem (1) alusel oleks sellisel juhul Kaopalu IV mäeeraldise maksimaalne mõjuraadius võrreldes 2009. a 152,5 m. Valem (3) alusel arvutatud veetaseme alanemine eri kaugusel Kaopalu IV taotletavast mäeeraldisest lõuna suunas on esitatud Tabel 13 ja Joonis 8. Tabel 13. Veetaseme alanemine Kaopalu IV mäeeraldise lõunaosas, maksimaalse veetaseme alanemise 1,6 m korral võrreldes 2009. a seisuga alanemine, m 1,6 1,0 0,77 0,61 0,49 0,380 0,30 0,23 0,17 0,13 0,09 0,02 0 kaugus karjääri servast, m 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 125 152,5 Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 28 Joonis 8. Kaopalu, Kaopalu IV ja Kaopalu V taotletavate mäeeraldiste veetaseme alanemise mõjuraadiused võrreldes 2009. a olukorraga veetaseme stabiliseerumisel kõrgusel 33,0 abs m. Helesinise pidevjoonega Kaopalu V taotletav mäeeraldis, oranži punktiirjoonega Kaopalu V mäeeraldise veetaseme alanemise mõjuraadius, lilla pidevjoonega Kaopalu IV taotletav mäeeraldis ning rohelise punktiirjoonega Kaopalu IV mäeeraldise veetaseme alandamise mõjuraadius, helesinine viirutus – Kaopalu mäeeraldis, sinine punktiirjoon – Kaopalu karjääri mõjuraadius, kollane viirutus – Kaopalu III mäeeraldis, roheline piirjoon – taotletava Kaopalu V teenindusmaa piir, sinise pidevjoon – Kaopalu mäeeraldise teenindusmaa piir, punane piirjoon – Kaopalu III teenindusmaa piir. Lisaks on seoses Kaopalu IV mäeeraldisega üleval üks võimalik riskikoht. Kaopalu IV keskkonnaloa taotlusele lisatud mäeeraldise plaanil on geodeetilise alusplaani kohane Kaopalu kraavi põhja kõrgus Kaopalu IV mäeeraldise lõunapiiril 32,26 abs m. Taotluses pole selgitatud, kas karjääriveekogu tekitamiseks on kavas karjääriveekogu ja kraavi vaheline ühendus sulgeda või rakendada veetaseme reguleerimist. Juhul kui seda mitte teha, siis toimub kraavi kaudu karjääriveekogust vee väljavool ning veetase ei saa Kaopalu IV karjääris stabiliseeruda abs kõrgusel 33,0. Hetkel on Kaopalu IV keskkonnaloa taotlusele lisatud mäeeraldise plaanil geodeetilise alusplaani kohane Kaopalu mäeeraldisel karjäärivee ärajuhtimiseks rajatud Kaopalu kraavi suubuva kraavi idapoolse haru põhja kõrgus Kaopalu mäeeraldise lõunapiiril 32,90 m abs ning läänepoolset kraavi haru ja karjääri Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 29 veekogu ühendaval truubil 33,50. 2020. a veebr oli Kaopalu kruusakarjääri veekogu tase oli 32,97 m. Perioodil 2020. a okt – 2024. a sept on omaseire alusel Kaopalu karjääris veetase olnud keskmiselt 32,92 abs m (kõikudes vahemikus 32,83-33,03) Seega kontrollivad karjääri veekogu veetaset otseselt karjäärivett Kaopalu kraavi juhtivad kraavid. Kui kraavi otsa Kaopalu IV mäeeraldise lõunaservas ei suleta või veetaset seal ei reguleerita ja see jääb otseühendusse karjääriveekoguga, siis võib eeldada, et Kaopalu IV mäeeraldisele moodustuva veekogu veetase stabiliseerub tasemel ~32,26– 32,30 abs m juures. See mõjutab omakorda ka Kaopalu V mäeeraldise veetaset, kuna Kaopalu IV ja V mäeeraldised piirnevad omavahel. Kaopalu V mäeeraldise veetase võib Kaupalu IV karjääriveekogu lähenedes Kaopalu V mäeeraldise veekogule samuti langeda vahemikku 32,26– 32,30 abs m. Ka 2020. a okt – 2025. sept Kaopalu karjääri omaseire kohaselt on vana karjääri lõunapiiril olevas vaatluskaevus, mis jääb Kaopalu kraavist ~15m kaugusele, olnud veetase keskmiselt 32,28 abs m (EH2000), mis näitab Kaopalu kraavi dreenivat mõju. Ka antud juhul oleks Kaopalu V mäeeraldise lõunaosas ja põhjaosas oodatav veetaseme alanemine erinev. Maksimaalne veetaseme alanemine on Kaopalu V lõunaosas punktis K12 0,63 m + veel täiendavalt 0,74 m, ehk kokku 1,37 m. Kaopalu V põhjaosas on maksimaalseks veetaseme alanemiseks punktis K04 aga 0,18 m + 0,74 m ehk 0,92 m kokku. Sellise alanemisega arvestades ning veetaseme stabiliseerumisel kõrgusel 32,26 abs m, on veetaseme alanemise maksimaalseks mõjuraadiuseks karjääri lõunaosas 125,8 m ja põhjaosas 87,1 m (vt Tabel 14, Tabel 15 ja Joonis 9). Seejuures ulatub põhja suunas veetaseme alanemine üle 10 cm 45,4 m kaugusele ja lõuna suunas 75 m kaugusele. Tabel 14. Veetaseme alanemine Kaopalu V mäeeraldise lõunaosas veetaseme stabiliseerumisel kõrgusel 32,26 abs, maksimaalse veetaseme alanemise 1,37 m korral alanemine, m 1,37 0,80 0,58 0,44 0,33 0,24 0,17 0,12 0,08 0,05 0,02 0,01 0 kaugus karjääri servast, m 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 125,8 Tabel 15. Veetaseme alanemine Kaopalu V mäeeraldise põhjaosas veetaseme stabiliseerumisel kõrgusel 32,26 abs, maksimaalse veetaseme alanemise 0,92 m korral alanemine, m 0,92 0,47 0,31 0,21 0,13 0,08 0,04 0,02 0,003 0 kaugus karjääri servast, m 0 10 20 30 40 50 60 70 80 87,1 Arvestades lisaks Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 30 Tabel 10 andmetele ka Joonis 3 hüdroisohüpse, kujuneb veetaseme stabiliseerumisel kõrgusel 32,26 abs m juures Kaopalu IV lõunaosas maksimaalseks veetaseme alanemiseks 0,305 m + 0,74 m ehk kokku 1,045 m ning põhjaosas 0,494 m + 0,74 ehk kokku 1,234 m. Kasutades eelpool toodud valemeid (1) ja (3) (Marinelli ja Niccoli 2000), kujuneb Kaopalu IV põhjaosas karjääri maksimaalseks mõjuraadiuseks 119,5 m ja lõunaosas 102,1 m. Karjääri arvutuslik mõjuraadius kujuneb seega põhja- ja lõunaosas erinevaks (vt Tabel 16, Tabel 17 ja Joonis 9). Seejuures ulatub põhja suunas veetaseme alanemine üle 10 cm 70 m kaugusele ja lõuna suunas 56,8 m kaugusele. Tabel 16. Veetaseme alanemine Kaopalu IV mäeeraldise põhjaosas veetaseme stabiliseerumisel kõrgusel 32,26 abs m, maksimaalse veetaseme alanemise 1,234 m korral alanemine, m 1,234 0,72 0,53 0,40 0,290 0,21 0,15 0,10 0,06 0,03 0,015 0,003 0,0 kaugus karjääri servast, m 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 119,5 Tabel 17. Veetaseme alanemine Kaopalu IV mäeeraldise lõunaosas veetaseme stabiliseerumisel kõrgusel 32,26 abs m, maksimaalse veetaseme alanemise 1,045 m korral alanemine, m 1,045 0,58 0,41 0,29 0,20 0,140 0,09 0,05 0,02 0,01 0 kaugus karjääri servast, m 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 102,1 Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 31 Joonis 9. Kaopalu IV ja Kaopalu V taotletavate mäeeraldiste veetaseme alanemise mõjuraadiused veetaseme stabiliseerumisel kõrgusel 32,26 abs m. Punase pidevjoonega Kaopalu V taotletav mäeeraldis, musta punktiirjoonega Kaopalu V mäeeraldise veetaseme alanemise mõjuraadius, lilla pidevjoonega Kaopalu IV mäeeraldis ning punase punktiirjoonega Kaopalu IV mäeeraldise veetaseme alandamise mõjuraadius. Arvestades, et Kaopalu V mäeeraldisel on lamami keskmine kõrgus 32,40 abs m ja Kaopalu IV mäeeraldisel 32,43 abs m, siis ei ole kindlasti soovitav, et veetase alaneks Kaopalu kraaviga ühenduses oleku tõttu 32,26 abs m-ni. Sel juhul ei saaks suurele osale mäeeraldiste pindalast moodustuda korrastamise käigus veekogu. Lisaks ei ole antud arvutuse puhul tegemist võrdlusega 2009. a veetasemete seisuga, vaid tänase seisuga. Võrreldes 2009. a oleks Kaopalu IV karjääri mõjuraadius veel suurem. Vastavalt ei tohi lubada veetaseme langemist Kaopalu IV mäeeraldisel ja seeläbi ka Kaopalu ning Kaopalu V mäeeraldise 32,26 abs m-ni. Vajalik on Kaopalu IV mäeeraldise lõunapiiril tekkiva karjääriveekogu ühenduskohas Kaopalu kraaviga reguleerida veetase kas pinnaspaisu või paisregulaatori abil kõrgusel 33,0 abs m. See tähendab, et Kaopalu mäeeraldiselt ei saa veetaset Kaopalu IV mäeeraldisel kaevandamistegevusega Kaopalu kraavi lähedale jõudes enam täiendavalt Kaopalu kraavi kaudu alandada ja veetase stabiliseerub ka Kaopalu karjääris kõrgusel 33,0 abs m. See ei ole eelduslikult probleemiks, sest 2020. a okt – 2024. a sept kohase Kaopalu karjääri omaseire näitab, et karjääri veetase on ka praegu olnud keskmiselt 32,92 abs m. Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 32 4. Hinnang veerežiimi muutuste mõjule Palivere allikasoole (elupaik 7160) ja Pikajalamäe nõlval asuvatele allikatele Silma allikas asub Kaopalu V taotletavast karjäärist 800 m kaugusel läänes, Taebla jõe parempoosel kaldavööndil, jõest ligi 150 m kaugusel. Palivere allikasoo (elupaik 7160) jääb taotletavast Kaopalu V mäeeraldisest ~540 m edelasse. 2009. aasta 8. aprillil Eesti Geoloogiakeskuse poolt teostatud mõõtmiste tulemusel oli veepind Silma allikas üle 30,75 m (BK77) ehk 30,97 m (EH2000) taseme. Kaopalu mäeeraldise omaseire käigus mõõdeti Silma allika veetaset 19.10.2020 ja 28.06.2021, mil veetase oli vastavalt 31,45 abs m ja 31,50 abs m (EH2000). Käesoleva eksperthinnangu koostajal pole täiendavaid andmeid Silma allikas mõõdetud veetasemete osas. 2009. a ja 2020. a näiteil on allika veetaseme erinevus olnud kahel aastal ~0,5 m. Nii 2008. a, kui ka 2019. a ja 2020. a olid sademeterohked (Tabel 18). 2009. a aprillil Eesti Geoloogiakeskuse poolt teostatud mõõtmiste tulemusel oli Taebla jõe veepinna tase allikast algava oja suublas jõkke 27,15 m (BK77) ehk 27,37 m (EH2000). Allika deebit on väike, 1–2 l/s (Eesti Geoloogiakeskus, 2009 – mõõtmine 28.05.09). Arvestades piirkonnas pinnasevee (vabapinnalise põhjavee) taseme aastaseid loodusliku varieerumise piire (~1 m), võib pikemaajalisel kuival perioodil allika toitealal pinnasevee tase oluliselt alaneda ja allikas kuivada (Eesti Geoloogiakeskus, 2009). Arvestades asjaolu, et ptk 3 kohaselt ei lange veetase Kaopalu kruusakarjäärides kindlasti madalamaks kui 32,26 abs m ning selleks, et vältida ebasoodsat mõju mitte madalamaks, kui 33,0 (EH2000) ning ka karjääride veetaseme langemise mõjuraadiuse ei ulatu Silma allikani, siis Silma allikale otsene veetaseme alanemise mõju puudub. Täiendavalt saab välja tuua, et Silma allika ja karjääri vahepealsel alal levib piirkonna pinnasevee tingliku veepideme (moreeni) lauge vall, mille piires veepideme lasuva pinna kõrgus ületab 35 m abs kõrguse piiri. See on kõrgem, kui Kaopalu I karjääri piires looduslik veetase. Viimase suhteliselt suure kõrguse ning ka allika ja karjääri suure vahemaa tõttu, ei avalda veepinna alandus Kaopalu I karjääris Silma allikale ei negatiivset ega positiivset mõju (Eesti Geoloogiakeskus, 2009). Palivere allikasoo piirkonnas on maapinna kõrgus 30 abs m juures. Arvestades seda, et Kaopalu V karjääri veetaseme alanemise mõjuraadius ei ulatu Palivere allikasooni ning veetase ei alane Kaopalu kruusakarjäärides kindlasti madalamaks kui 32,26 abs m ning selleks, et vältida ebasoodsaid mõjusid mitte madalamaks, kui 33,0 abs m (EH2000), siis ei ole ette näha mõju Palivere allikasoo veerežiimile Kaopalu V karjäärist ei üksi ega koosmõjus teiste karjääridega. Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 33 Tabel 18. Sademete hulgad ja sademete normid Lääne-Nigula meteoroloogiajaam 2009-2023 (Allikas: Keskkonnaagentuur, 2025) Sademete norm Lääne- Nigula 1991- 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2020 jaanuar 46,7 37,2 46,8 89,5 31 48,5 51,7 65,7 22,5 31,2 78,6 60,5 48,4 69 95,5 54 veebruar 16,8 65,3 19,2 40,9 32 23,7 27,1 75,8 34,4 19,9 48,9 95,7 15,9 59,7 32 39 märts 49,2 61 14,3 40 10,4 30,6 40,4 6,2 43,1 18,5 91,4 65,9 27,9 4,4 56,2 37 aprill 0,2 12,2 13,6 70,3 36,2 23,7 48 48,9 42,4 39,1 2,2 34,9 19,4 30,9 24,5 36 mai 18,2 61,6 39,7 48,2 72,1 37,2 39,4 20,4 13,6 27,4 54,4 45,3 60,3 68 20,7 39 juuni 83,8 49,4 58,5 105,8 52,9 55,2 55,2 98,4 78,6 47,9 25,9 86,6 55,5 30,3 12,8 62 juuli 89,8 64 110,5 111,9 23,7 35,4 109,4 47,3 27,9 28,8 78,6 132 31,5 124,4 131,6 74 august 81,6 99,4 53 90,2 88,4 83,8 43 108,2 95,7 53,7 47,5 46,2 210,8 8 110,2 80 september 65,6 12,7 99,2 111,8 31,1 39,7 63,5 38,1 44,1 112,9 93,6 48,9 29,3 34,7 77,3 62 oktoober 134 48,2 68,2 105 71,1 39,8 14,5 31,9 155,3 88 104,3 112,9 100,2 52,7 116 78 november 96,6 77,6 34 51,7 81,3 29,9 80 57,1 82,7 36,2 53,5 70,4 83,3 25,2 52,3 68 detsember 45,4 75,6 170,6 69,4 70 75,9 58,9 36,2 102,4 36,5 64,5 41,6 29 53,5 39 61 Kokku 727,9 664,2 727,6 934,7 600,2 523,4 631,1 634,2 742,7 540,1 743,4 840,9 711,5 560,8 768,1 688 5. Hinnang veerežiimi muutuste mõjule Marimetsa- Õmma loodusalale ja Marimetsa-Õmma hoiualale Kaopalu maardlast lõunas paiknevad siseriikliku kaitse all olev Marimetsa-Õmma hoiuala ja Natura 2000 võrgustikku kuuluv Marimetsa-Õmma loodusala, mis vahetult Kaopalu maardlast lõunas omavahel kattuvad. Kaopalu karjääri kohta on tehtud keskkonnamõju hindamine seoses veetaseme alandamisega. Antud keskkonnamõju hinnangu (KMH) tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2009. a (Lääne Teed OÜ poolt Kaopalu kruusamaardla Kaopalu I karjääri kaevandamisel veetaseme alandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, Tallinn 2009). Joonis 10 on esitatud OÜ Eesti Geoloogiakeskus poolt 2009. a läbiviidud KMH (Lääne Teed OÜ poolt Kaopalu kruusamaardla Kaopalu I karjääri kaevandamisel veetaseme alandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, Tallinn 2009). Kaopalu kruusakarjääri mõjupiirkonna geoloogiline skemaatiline läbilõige 1., 2., 3. ja 4. alternatiivi korral. 2009. a KMH alternatiivid olid järgmised: 1) 1. alternatiiv - Kaopalu I karjäär ühendatakse kuivendus(magistraal)kraavi abil Taebla jõega, mille karjääripoolsesse otsa rajatakse merepinnast 32 m kõrgusele veevoolu hulka reguleerida võimaldav truup (sulgur). 2) 2. alternatiiv - Kaopalu I karjäär ühendatakse kuivendus(magistraal)kraavi abil Taebla jõega, mille karjääripoolsesse otsa rajatakse merepinnast 30 m kõrgusele veevoolu hulka reguleerida võimaldav truup (sulgur). Valdav enamus ehituskruusa varu kaevandatakse normaaltingimustes, 30-st m sügavamal lasuv varu tuleb kaevandada vee alt. Probleemid võivad kujuneda lahtise kuivenduskraavi rajamisega. Natura 2000 maa-ala piires levib sügavamal kui 31,9 abs m kõrgusest savi sisaldav aleuriit (rahva keeles vesiliiv). See allub kergesti vooluvee poolt abrasioonile ja võib kanduda Taebla jõkke ning periooditi saastata vett savi- ja tolmuosakestega. 3) 3. alternatiiv - Kaopalu I karjäär ühendatakse kuivendus(magistraal)kraavi abil Taebla jõega, mille karjääripoolsesse otsa rajatakse merepinnast 30 m kõrgusele veevoolu hulka reguleerida võimaldav truup. Karjääri rajatakse pumpla. 30-st m sügavamal olev vesi pumbatakse kuivenduskraavi ja suunatakse Taebla jõkke. 4) 4. alternatiiv - Kaopalu I karjäär ühendatakse kuivendus(magistraal)kraavi abil Taebla jõega, mille karjääripoolsesse otsa rajatakse merepinnast 30 m kõrgusele veevoolu hulka reguleerida võimaldav truup. Karjääri rajatakse pumpla. 30-st m sügavamal olev vesi pumbatakse magistraalkraavi ja suunatakse Taebla jõkke. Vee tagasivool karjääri peatatakse truubis paikneva sulguri abil. Kaevandamine toimub 3- kuuliste perioodidena. Kaevandamise vaheaegadel looduslik veepind depressiooni piires osaliselt taastub. Kujuneva depressiooni piirjoon on lähedane 2. alternatiivil kujunevaga. Kuivenduskraavi rajamisega kaasnevad samad probleemid, mis alternatiivi 2 korral. Joonis 10. Kaopalu kruusakarjääri mõjupiirkonna geoloogiline skemaatiline läbilõige. 1 – muld; 2 – kruus ja kruusliiv; 3 – moreen ja seda laikudena kattev aleuriit; 4 – vana katendivall; 5 – pinnasevee tase maapinnast; 6 – prognoositav pinnasevee tase 1., 2., 3. ja 4. alternatiivi korral; 7 – kaevandatav ehituskruus (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2009). Marimetsa-Õmma loodusala piir on vahetult vanast katendivallist lõunas (antud joonisel vasakul) 2009. a OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt läbi viidud KMHs jõuti järeldusele, et loodusliku veepinna alandamisega karjääris merepinnast 34 meetrilt 32 kuni 31 meetrini ja isegi 30 meetrini ei kaasne olulist negatiivset mõju Marimetsa-Õmma hoiualale (Natura 2000 -le). KMH-s anti aga soovitus, et arvestades Natura 2000 ala vana kuivenduskraavi vööndi pinnakatte geoloogilist läbilõiget, pole soovitav kuivenduskraavi süvendada Natura 2000 põhjapiiri piirkonnas merepinnast sügavamale kui 30,5 m (BK77), ehk 30,72 m (EH2000). Sellest sügavamale minnes tekib savi-aleuriitse pinnase ärakande oht. Sellest tulenevalt võib ohutult karjääri veepinda alandada isevoolu teel (kuivenduskraavi abil) merepinnast kuni 31 m-ni (alternatiivide 1 ja 2 vahepealne tase). KMHs pandi paika, et kraavi põhja kõrgus peab jääma merepinnast: rajatava karjääri lõunapiiril 30,95 ±5cm (BK77) ehk 31,17 ±5cm (EH2000) tasemele ja Natura 2000 põhjapiiril 30,7 ±10 cm (BK77) ehk 30,92 ±10 cm (EH2000) tasemele. Seega viidi Kaopalu kraavi põhja kõrgused Marimetsa-Õmma loodusala põhjapiiril 2009. a KMH põhjal kõrgusel 31,4 – 31,6 abs m (EH2000) pealt 30,9 abs m (EH2000). KMH tulemustest lähtudes, ei ole veetaseme isevoolne alandamise mõju lõunas asuvale Natura 2000 alale oluline ning veetaseme alandamine ei avalda mõju taotletava mäeeraldise teenindusmaast lõunasuunda jäävate kaitsealuste liikide elupaikadele ja Natura 2000 taimede kasvule ja nende kooselule. Lisaks ei avalda olulist mõju läänes asuvale Silma allikale ega mõjuta oluliselt Taebla jõge (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2009). Joonis 10 kohaselt ei ulatu Kaopalu karjääri veetaseme alandamise alternatiivide 1 ja 2 vahepealsel tasemel mõju vanast katendivallist lõunasse jäävale Marimetsa-Õmma loodusalale. Järeldusele, et kaevandustegevuse tõttu toimuv vabapinnalise põhjaveetaseme alanemine ei mõjuta Marimetsa-Õmma loodusala veerežiimi, jõudis ka käesolev eksperthinnang (vt allpool ning lisainfot ka ptk 3.2. Samuti vt Joonis 8 ja Joonis 12). Marimetsa-Õmma loodusala põhjapiiril on maapinna kõrgus vahetult Kaopalu V mäeeraldisest lõunas erinevates kohtades erinev jäädes vahemikku 33,5-34,5. Kaopalu V kõige lõunapoolsemates uuringupunktides K08 ja K10 on maapinna kõrgused vastavalt 34,53 ja 34,89 abs m ehk sarnased Marimetsa-Õmma loodusala põhjaservale. Edasi lõuna suunas liikudes reljeef loodusalal langeb kiiresti. Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 36 Kaopalu V karjääriveekogu veetaseme stabiliseerumisel 33,3 juures (olukorras, kus kaevandustegevus toimub Kaopalu, Kaopalu III ja Kaopalu V mäeeraldistel) ulatub mäeeraldisest lõunasse maksimaalne mõjuraadius 33,9 m ja see ei ulatu Marimetsa-Õmma loodusala põhjaservale (Joonis 11, vt ka ptk 3.1.). Joonis 11. Kaopalu V taotletava mäeeraldise veetaseme alanemise mõjuraadius veetaseme stabiliseerumisel kõrgusel 33,3 abs m ja Marimetsa-Õmma loodusala. Punase pidevjoonega Kaopalu V taotletav mäeeraldis, oranži punktiirjoonega Kaopalu V mäeeraldise veetaseme alanemise mõjuraadius, rohelise pidevjoonega Kaopalu V taotletava teenindusmaa piir, rohelise viirutusega – Marimetsa-Õmma loodusala. Kaopalu V karjääriveekogu veetaseme stabiliseerumisel 33,0 juures (olukorras, kus kaevandustegevus toimub Kaopalu, Kaopalu III, Kaopalu IV ja Kaopalu V mäeeraldistel ning Kaopalu IV karjääri veekogu ja Kaopalu kraavi ühenduskohas reguleeritakse veetase kõrgusel 33,0 abs m) ulatub mäeeraldisest lõunasse maksimaalne mõjuraadius 61,1 m ja see ulatub 11,5 m Marimetsa-Õmma loodusala põhjaservale (Joonis 12, vt ka ptk 3.2.). See tähendab, et loodusalale ulatub mõjuraadiusest kaugusvahemik 49,6 – 61,1 m. Tabel 8 kohaselt on 50 m kaugusel Kaopalu V mäeeraldisest lõuna suunas veetaseme alanemine 1 cm ja sealt edasi vähem (55 m kaugusel mäeeraldise piirist arvutuslikult nt 3 mm). Selline veetaseme alanemine ei oma loodusala veerežiimile ja sealsetele kooslustele mingisugust mõju. Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 37 Joonis 12. Kaopalu V taotletava mäeeraldise ja töötava Kaopalu mäeeraldise ning taotletava Kaopalu IV mäeeraldise veetaseme alanemise mõjuraadiused võrreldes 2009. a seisuga veetaseme stabiliseerumisel kõrgusel 33,0 abs m ja Marimetsa-Õmma loodusala paiknemine. Helesinise pidevjoonega Kaopalu V taotletav mäeeraldis, musta viirutuse taotletava mäeeraldise ja töötava Kaopalu mäeeraldise ning taotletava Kaopalu IV mäeeraldise veetaseme alanemise mõjuraadiused, rohelise pidevjoonega Kaopalu V taotletava teenindusmaa piir, lilla pidevjoonega – taotletav Kaopalu IV mäeeraldis, sinise pidevjoonega – Kaopalu mäeeraldise teenindusmaa, kollase viirutusega – Kaopalu III mäeeraldis, punase pidevjoonega – Kaopalu III teenindusmaa, rohelise viirutusega – Marimetsa-Õmma loodusala. Kaevandustegevusel Kaopalu karjääris ja ka taotletava Kaopalu IV mäeeraldisel ei ulatu otsene mõju Marimetsa-Õmma loodusalale (vt Joonis 12). Probleem võib tekkida aga ptk 3.2. kirjeldatud juhul, kuna Kaopalu IV keskkonnaloa taotlusele lisatud mäeeraldise plaanil on geodeetilise alusplaani kohane Kaopalu kraavi põhja kõrgus Kaopalu IV mäeeraldise lõunapiiril 32,26 abs m. Taotluses pole selgitatud, kas karjääriveekogu tekitamiseks on kavas karjääriveekogu ja kraavi vaheline ühendus sulgeda. Juhul kui seda mitte teha, siis toimub kraavi kaudu karjääriveekogust vee väljavool ning veetase ei saa Kaopalu IV karjääris stabiliseeruda abs kõrgusel 33,0. Kui kraavi otsa Kaopalu IV mäeeraldise lõunaservas ei suleta ja see jääb otseühendusse karjääriveekoguga, siis võib eeldada, et Kaopalu IV mäeeraldisele moodustuva veekogu veetase stabiliseerub tasemel ~32,26– 32,30 abs m juures. See mõjutab omakorda ka Kaopalu V mäeeraldise veetaset, kuna Kaopalu IV ja V mäeeraldised piirnevad omavahel. Kaopalu V mäeeraldise Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 38 veetase võib Kaupalu IV karjääriveekogu lähenedes Kaopalu V mäeeraldise veekogule samuti langeda vahemikku 32,26– 32,30 abs m. Sellise alanemisega arvestades ning veetaseme stabiliseerumisel kõrgusel 32,26 abs m, on veetaseme alanemise maksimaalseks mõjuraadiuseks Kaopalu V karjääri lõunaosas 125,8 m ja see ulatuks Marimetsa- Õmma loodusalale ~77 m ehk raadiuse vahemikus 49 – 125,8 m. Tabel 14 kohaselt on arvutuslik veetaseme alanemine Kaopalu V mäeeraldisest lõuna suunas sellisel juhul 0,24 m, 60 m kaugusel 0,17 m ja 70 m kaugusel 0,12 m. Sellisel veetaseme alanemisel võib juba olla mõningane mõju elupaikadele. Seega on vajalik Kaopalu IV mäeeraldise lõunapiiril tekkiva karjääriveekogu ühenduskohas Kaopalu kraaviga reguleerida veetase kas pinnaspaisu või paisregulaatori abil kõrgusel 33,0 abs m, et ei hakkaks toimuma vee otse väljavoolu Kaopalu IV karjääriveekogust Kaopalu kraavi. Kaopalu kraavi mõju Kaopalu karjäärist ja taotletavast Kaopalu IV karjäärist lõunas on pinnasevee tase mõjutatud juba pikaajalise kuivenduskraavi (Kaopalu kraav) poolt, mis on rajatud ~35 aastat tagasi. OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt 2009. a läbi viidud KMH andmetel oli kuivenduskraavi tõttu Kaopalu mäeeraldisest lõunas veetase alanenud ja stabiliseerunud 2009. a aprillis teostatud mõõtmiste andmetel 33 – 33,5 m piirides (BK77) ehk 33,22 – 33,72 (EH2000). Kuivenduskraavi põhjaotsas oli kraavis veepind veelgi ligi 80 cm madalam ehk jäi tasemele ligi 32,5 m (BK77) ehk 32,72 m (EH2000). Kaopalu kraavi põhja sügavus loodusala põhjapiiril oli 2009. a merepinnast 31,4 – 31,6 abs m (BK77) ehk 31,6 – 31,8 abs m (EH2000) piirides ja ligi 60 m lõuna poole juba alla 31 m (BK77) ehk 31,2 m (EH2000) (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2009). Kaopalu kraavi ümbruses jäävad Marimetsa-Õmma loodusala piiril maapinna kõrgused 35 m abs kõrguse piiridesse. Lõunasuunas algab suhteliselt kiire maapinna langus. Pinnasevee tase jäi 2009. a andmetel Kaopalu I karjäärist ligi 1100 m lõuna suunas, Taebla jõe mõjupiirkonnas, merepinnast 29–30,5 m (BK77) kõrgusele ehk 29,2-30,7 m (EH2000). Pinnasevee tase on Marimetsa-Õmma loodusalaga sarnastel aladel maapinna tasemest tavaliselt 20 kuni 80 cm madalam, seega jääb pinnasevee tase valdaval enamusel Natura 2000 alal merepinnast madalamale kui 32 –31 abs m (BK77) ehk 32,2 – 31,2 abs m (EH2000) (seda kinnitasid ka 2009. a 7. aprillil ja 28. mail Eesti Geoloogiakeskus OÜ poolt tehtud välivaatlused) (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2009). Seega vahetult Marimetsa-Õmma loodusala põhjapiiril Kaopalu kraavi ümbritseval alal, kus maapinna kõrgused on vahemikus 32,5 - 35 abs m oleks ilma Kaopalu kraavi mõjuta eeldatavasti veetase vahemikus 31,7 – 34,5 abs m. Kaopalu kraav on rajatud juba ~35 aastat tagasi ja enne 2009. a täiendavat kraavi süvendamist oli kraavi tõttu veetaset loodusala põhjaservas alandatud vahemikku 31,4 – 31,6 abs m. Kaopalu kraavi süvendamisega kõrgusele 30,9 abs m, on vahetult Kaopalu kraavi mõjualas veetaset tõenäoliselt Marimetsa-Õmma loodusala põhjaservas mõnevõrra täiendavalt alandatud. Kraaviäärses tsoonis mõjutab veetasemete alanemist nii kraavi sügavus, kui ka selle lang. Kaopalu kraav on suure languga: Marimetsa-Õmma loodusala põhjapiiril on kraavi põhja sügavus 30,9 abs m ja Taebla jões veetaseme kõrgus merepinnast kuivenduskraavi suubekohas 29,28 m ehk 29,50 (EH2000). Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 39 Väikesel alal Kaopalu kraavi ümbruses võib seega ka Marimetsa-Õmma loodusalal olla tekkinud tänu Kaopalu kraavile mõningane veetaseme alanemine, kuid see on toimunud juba ~35 aasta jooksul. Nt Kull jt (2016) töös on välja toodud, et rabadesse rajatud metsanduslikes kuivenduskraavides ulatub veetasemetele mõju vähemalt 40 m kauguseni ja võib olla täheldatav kuni 90 m kauguseni (Kull, jt. Tartu Ülikool, Ökoloogia ja Maateaduste Instituut, 2016. Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks). Kaopalu kraav on rajatud endisaegse Palivere madalsoo alale, kraav läbib valdavalt leetja gleimullaga (GI), loodusala põhjaosas ka küllastumata turvastunud mullaga(GI1) piirkonda. Seega võib eeldada, et kuni 40 m kaugusele ulatub ka Kaopalu kraavi dreeniv mõju. Antud mõju on aga avaldunud juba ~35 aasta jooksul ning Kaopalu kraavi dreeniv mõju ei kasva võrreldes varasemaga uute Kaopalu V ja IV mäeeraldiste kasutuselevõtul. Marimetsa-Õmma Loodusala vahetult Kaopalu maardlast lõunasse jäävat osa piirab lõunast Taebla jõgi, milles veepind jääb merepinnast 29,5 kuni 27 abs m (BK77) piiridesse ehk 29,7 – 27,2 abs m. Seega ka Taebla jõgi reguleerib Marimetsa-Õmma loodusalal pinnasevee tasemeid. Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 40 Kokkuvõte Käesoleva eksperthinnangu eesmärgiks oli: • Hinnata Kaopalu V liivakarjääri mõju veetasemele ja 1500 m raadiuses üldisele veerežiimile koosmõjus teiste mäeeraldiste (Kaopalu karjäärid, sh taotletav Kaopalu IV liivakarjäär) kaevandamise koosmõjuga põhjaveetasemele; • Hinnata veerežiimi muutuste mõju mäeeraldisest umbes 500 m kaugusel küllaltki hästi säilinud Palivere allikasoole (elupaik 7160) ja Pikajalamäe nõlval asuvatele allikatele; • Hinnata veerežiimi muutuste mõju Marimetsa-Õmma loodusalale ja Marimetsa-Õmma hoiualale. Kokkuvõtvad järeldused on järgmised: 1) Kaopalu III mäeeraldis ei tekita täiendavat veetaseme alanemist ei iseseisvalt ega koosmõjus teiste karjääridega, kuna seal toimub kaevandamine pealpool põhjaveetaset 2) Olemasolevas Kaopalu karjääri seni vee kraavituse kaudu ärajuhtimisega ja Kaopalu karjääri suunamisega tekitatud veetaseme alanemise mõjuraadius ei ulatu taotletava Kaopalu V mäeeraldiseni, Silma allikani, ega ka Marimetsa-Õmma loodusalani. Küll on aga olemasolev Kaopalu karjäär mõjutanud veetasemeid taotletaval Kaopalu IV mäeeraldisel. 3) Vastavalt ei teki taotletaval Kaopalu V mäeeraldisel veetaseme alanemise osas koosmõju olemasolevate Kaopalu ja Kaopalu III mäeeraldistega. Sellisel juhul kujuneb eeldatavaks keskmiseks veetasemeks Kaopalu V mäeeraldisel kujunevas karjääriveekogus 33,3 abs m ning maksimaalseks veetaseme alanemise mõjuraadiuseks on Kaopalu V mäeeraldisest põhja suunas 0 m ja lõuna suunas 33,9 m. Seejuures on 10 m kaugusel veetaseme alanemine 10 cm, 20 m kaugusel vaid 3 cm ja 25 m kaugusel vaid 1 cm. Mõjuraadius ei ulatu Silma allikani ega Marimetsa-Õmma loodusalani. Kuna Silma allika veetase on kujunevast veetasemest oluliselt madalam, siis Silma allikat ei mõjutata. 4) Taotletaval Kaopalu V karjääril võib esineda koosmõju taotletava Kaopalu IV karjääriga. Kaopalu IV mäeeraldise geoloogilise uuringu kohaselt on eeldatud mõõdetud keskmiste pinnasevee tasemete alusel, et seal kujuneb tekkiva karjääriveekogu veetase kõrgusel 33,0 abs m. Vastavalt võib eeldada, et kui ka Kaopalu IV mäeeraldisel maavara ammendatakse, siis ka Kaopalu V mäeeraldise veekogu veetase stabiliseerub samuti keskmiselt pigem kõrgusel 33,0 abs m, kuivõrd mäeeraldised piirnevad teineteisega ja karjääriveekogude veetasemed stabiliseeruvad sarnasel tasemel. veetaseme stabiliseerumisel kõrgusel 33,0 abs m, on veetaseme alanemise maksimaalseks mõjuraadiuseks Kaopalu V karjääri lõunaosas 61,1 m ja põhjaosas 18,3 m. Kaopalu V karjääriveekogu veetaseme stabiliseerumisel 33,0 juures lõuna suunas kujunev veetaseme alanemise maksimaalse mõjuraadius 61,1 m ulatub 11,5 m Marimetsa-Õmma loodusala põhjaservale. See tähendab, et loodusalale ulatub mõjuraadiusest kaugusvahemik 49,6 – 61,1 m. 50 m kaugusel Kaopalu V mäeeraldisest lõuna suunas on arvutuslik veetaseme alanemine 1 cm ja sealt edasi vähem (55 m kaugusel mäeeraldise piirist arvutuslikult nt 3 mm). Selline veetaseme alanemine ei oma loodusala veerežiimile ja sealsetele kooslustele mingisugust mõju. Mõjuraadius ei ulatu Silma allikani ega Marimetsa-Õmma loodusalani. Kuna Silma allika veetase on kujunevast veetasemest oluliselt madalam, siis Silma allikat ei mõjutata. Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 41  5) Taotletava Kaopalu IV karjääri tekkiva karjääriveekogu veetaseme stabiliseerumisel kõrgusel 33,0 abs m ei ulatu veetaseme alanemise mõjuraadius ka koosmõjus olemasoleva Kaopalu karjääriga Marimetsa-Õmma loodusala piiresse. 6) Seoses Kaopalu IV mäeeraldisega on üleval üks võimalik riskikoht. Kaopalu IV keskkonnaloa taotlusele lisatud mäeeraldise plaanil on geodeetilise alusplaani kohane Kaopalu kraavi põhja kõrgus Kaopalu IV mäeeraldise lõunapiiril 32,26 abs m. Taotluses pole selgitatud, kas karjääriveekogu tekitamiseks on kavas karjääriveekogu ja kraavi vaheline ühendus sulgeda rakendada veetaseme reguleerimist. Juhul kui seda mitte teha, siis toimub kraavi kaudu karjääriveekogust vee väljavool ning veetase ei saa Kaopalu IV karjääris stabiliseeruda abs kõrgusel 33,0. Kui kraavi otsa Kaopalu IV mäeeraldise lõunaservas ei suleta või veetaset seal ei reguleerita ja see jääb otseühendusse karjääriveekoguga, siis võib eeldada, et Kaopalu IV mäeeraldisele moodustuva veekogu veetase stabiliseerub tasemel ~32,26– 32,30 abs m juures. See mõjutab omakorda ka Kaopalu V mäeeraldise veetaset, kuna Kaopalu IV ja V mäeeraldised piirnevad omavahel. Arvestades, et Kaopalu V mäeeraldisel on lamami keskmine kõrgus 32,40 abs m ja Kaopalu IV mäeeraldisel 32,43 abs m, siis ei ole kindlasti soovitav, et veetase alaneks Kaopalu kraaviga ühenduses oleku tõttu 32,26 abs m-ni. Sel juhul ei saaks suurele osale mäeeraldiste pindalast moodustuda korrastamise käigus veekogu. Vastavalt ei tohi lubada veetaseme langemist Kaopalu IV mäeeraldisel ja seeläbi ka Kaopalu ning Kaopalu V mäeeraldise 32,26 abs m-ni. Vajalik on Kaopalu IV mäeeraldise lõunapiiril tekkiva karjääriveekogu ühenduskohas Kaopalu kraaviga reguleerida veetase kas pinnaspaisu või paisregulaatori abil kõrgusel 33,0 abs m. 7) Kaopalu karjäärist ja taotletavast Kaopalu IV karjäärist lõunas on pinnasevee tase mõjutatud juba pikaajalise kuivenduskraavi (Kaopalu kraav) poolt, mis on rajatud ~35 aastat tagasi. Väikesel alal Kaopalu kraavi ümbruses võib seega ka Marimetsa-Õmma loodusalal olla tekkinud tänu Kaopalu kraavile mõningane veetaseme alanemine, kuid see on toimunud juba ~35 aasta jooksul. Võib eeldada, et kuni 40 m kaugusele ulatub Marimetsa-Õmma loodusala läbiva Kaopalu kraavi dreeniv mõju. Antud mõju on aga avaldunud juba ~35 aasta jooksul ning Kaopalu kraavi dreeniv mõju ei kasva võrreldes varasemaga uute Kaopalu V ja IV mäeeraldiste kasutuselevõtul. 8) Marimetsa-Õmma Loodusala vahetult Kaopalu maardlast lõunasse jäävat osa piirab lõunast Taebla jõgi. Seega ka Taebla jõgi reguleerib Marimetsa-Õmma loodusalal pinnasevee tasemeid. Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 42 Kasutatud kirjandus • EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur, 05.04.2025) • IPT Projektijuhtimine OÜ, 2016. Muldkehades ja dreenikihtides kasutatavate mineraalmaterjalide veejuhtivus- ja tugevusomadused seotuna terastikulise koostisega. I etapp. Mineraalmaterjali filtratsioonimooduli seos terastikulise koostisega. Tallinna Tehnikakõrgkooli vastava uuringuaruande täiendamine täiendavate katsetulemuste analüüsiga. • Kaopalu karjääri keskkonnakaitseluba nr L.MK/330426 omaseire andmed KOTKAS süsteemist • Maa- ja Ruumiamet WMS kaarditeenused • Marinelli, F., Niccoli, W. L. 2000. Simple analytical equations for estimating groundwater inflow to a mine pit. GroundWater, 38 (2), 311 – 314, DOI:10.1111/j.1745-6584.2000.tb00342.x • OÜ Alkranel, 2019 – 2020. Kaopalu III kruusakarjääri kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamise aruanne • OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2009. Lääne Teed OÜ poolt Kaopalu kruusamaardla Kaopalu I karjääri kaevandamisel veetaseme alandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. • OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2022. Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022). Töö nr 20/2891 • OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2024. Keskkonnaloa taotlus. Kaopalu IV liivakarjäär (tellija OÜ Lääne Teed) • OÜ J. Viru Markšeideribüroo, 2023. Aruanne Lääne maakonnas Kaopalu V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 09.05.2023). Töö nr 23106 • OÜ J. Viru Markšeideribüroo, 2023. Keskkonnaloa taotlus. Kaopalu V liivakarjäär (Tellija OÜ Hoovivara) • Tartu Ülikool, Ökoloogia ja Maateaduste Instituut, 2016. Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks Kaopalu V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse veetasemete ja veerežiimi eksperthinnang 43  Täpsustused võimaliku reostuse ja abinõude kohta Kaevetööde läbiviimisel kunagise masuudi- ja bituumenihoidla asukohas tuleb jälgida ammutatava pinnase väljanägemist. Kui leitakse ilmsete reostustunnustega pinnast (pinnase värvus muutub tumedamaks ja/või on tunda naftasaadustele iseloomulikku lõhna ja/või ilmub tööde tegemise tsoonis veele või pinnasele õlikile), tuleb pinnas koguda eraldi, teostada analüüsid ja vastavalt sellele korraldada pinnase edasine käitlemine. Analüüsida pinnase naftasaaduste sisaldust ja tulemusi võrrelda KKM määruses 28.06.2019 nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ toodud vastavate piirarvudega. Pinnase edasine käitlemine vastavalt analüüsitulemustele: 1. Naftasaaduste kontsentratsioon üle 5000 mg/kg – anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele (ohtlikke aineid sisaldava kivide ja pinnase (jäätmekood 17 05 03*) käitlemise õigusega ettevõttele). 2. Naftasaaduste kontsentratsioon >500 ja <5000 mg/kg – võib kasutada tööstusmaa sihtotstarbega maadel täitematerjalina. 3. Naftasaaduste kontsentratsioon <500 mg/kg – võib kasutada täiteks mistahes objektil. Taotletava Kaopalu V liivakarjääri alal 2023.a teostatud geoloogilise uuringu käigus kunagise masuudihoidla ümbrusest võetud pinnaseproovides LP2–LP4 mõõdeti naftasaaduste sisalduseks <20 kuni 25 mg/kg ning kunagise bituumenihoidla juures, proovis LP1, 170 mg/kg. Koostas: Tõnis Kattel 06.06.2025  1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1021272-3 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi OÜ Hoovivara Kontaktisik Volli Laidmaa Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu OÜ Hoovivara-le kuuluv kinnistu Kaopalu karjäär kattub täielikult Kaopalu kruusamaardla täiteliiva plokkidega 17 aT ja 18 aT. Käesolevaga taotleb OÜ Hoovivara Kaopalu V liivakarjääris maavara kaevandamise luba 15 aastaks. Parandustaotluse selgitus Esitatakse kirjaga 19.11.2024 nr DM-126268-16 küsitud lisaandmed (lisatud tabelisse 8). Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Maavara kasutab OÜ Hoovivara, et varustada piirkonda täitematerjaliga. Materjal sobib põhjendus kasutamiseks üld- ja teedeehituses. Kaevandmise käigus väljatakse ka taotletava alaga kattuv endise korrastamata karjääriala jääkvaru ning koos ülejäänud alaga korrastatakse endine karjääri- ja tööstusala. Tegevusega kaasneda võivate Seletuskirja ptk. 6 keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Kaopalu V liivakarjäär Aadress Kaopalu karjäär, Allikmaa küla, Lääne-Nigula vald, Lääne maakond Territoriaalkood 1210 Katastritunnus(ed) 77601:003:0580 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6536325, Y: 495283 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Kaopalu karjäär (77601:003:0580). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Lääne-Nigula vald, Lääne maakond 0441 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine 2/5 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 317 Maardla nimetus Kaopalu Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara kruus Mäeeraldise nimetus Kaopalu V liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 7.16 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 10.87 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 7 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve üld- ja teedeehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 30 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 17 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 402 tuh m³ 12.09.2023 18 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 187 tuh m³ 12.09.2023 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv 455.80 tuh m³ 3/5 Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Hoovivara OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/334591 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 01.06.2023 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Aruanne Lääne maakonnas Kaopalu V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 09.05.2023) Geoloogiafondi number 9772 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1 17/23/1961 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 12.09.2023 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Tehisveekogu 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Gr._lisa_1_Maeeraldise_plaan.asice Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Gr._lisa_2_Geoloogilised_labiloiked.asice Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Gr._lisa_3_Korrastatud_ala_plaan.asice Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Kaopalu_V_liivakarjaari_seletuskiri.asice Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Laane_maakonna_Kaopalu_kruusamaardla_registrikande_muutmine.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: Aruanne___Kaopalu_V_GU.pdf GIS ja CAD failid Lisa 7: Maeeraldise_teenindusmaa_ruumikuju.dgn Lisa 8: Maeeraldise_lamami_samakorgusjooned.dgn Lisa 9: Maapinna_samakorgusjooned.dgn Lisa 10: Maeeraldise_ruumikuju.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks 4/5 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Seletuskiri ptk. 1 ja 5 lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Tegemist on mahajäetud ja korrastamata karjääriga. Tulenevalt riigikogu otsusest Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 (RT III, 07.06.2017), punkt 2.2.3 alusel peab riik korrastama mahajäetud ja korrastamata karjäärid. Loa andmisel langeb see kohustus kaevandajale. Nii on võimalik väljata endise korrastamata karjäärialalt jääkvaru, varustada piirkond täitematerjaliga ning korrastada ka endine karjääriala. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Seletuskiri ptk. 6 Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Seletuskiri ptk 6.1 ja 6.2 keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Vajalik informatsioon on seletuskirjas ptk. 6 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Elektriliini valdaja kiri Lisa 11: Lisa_1___Elektriliini_valdaja_kiri.pdf Keskkonnaameti kooskõlastus Lisa 12: Lisa_2___KKA_tingimused_kaitsealuste_liikide_alal.bdoc Veerežiimi eksperthinnang Lisa 13: Kaopalu_V_liivakarjaari_veereziimi_eksperthinnang_14.05.25_alkranel.asice Tegevused reostuse leidumisel Lisa 14: Tegevused_reostuse_leidumisel.pdf 5/5