1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1029218
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi Dozerland OÜ
Kontaktisik Priit Karotamm
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Dozerland OÜ taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba täiteliiva kaevandamiseks Pitsalu
liivamaardlal (maardla registrikaardi nr 920) Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldisel. Liivavaru asub
põhjaveetasemest kõrgemal.
Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldis hõlmab täiteliiva aktiivse tarbevaru 10. plokki osaliselt, pindalal
2,30 ha. Vastavalt Maapõueseadusele §50 lõige (10) kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub
elamule lähemal kui 100 meetrit, tuleb taotlusele lisada selle kinnistu omaniku nõusolek. Taotletava
Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldis jääb Liiva kinnistu elamust 102 m kaugusele.
Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldis (pindala 2,30 ha) ja mäeeraldise teenindusmaa (pindala 2,50 ha)
asuvad Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Pitsalu külas eraomandisse kuuluval Lauri-Topi
(katastritunnus 18801:003:0119) maaüksuse metsamaal. Lauri-Topi maaüksuse omanik on andnud
nõusoleku maavara kaevandamiseks.
Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast lääne poole jääb riigi kõrvalmaantee Audru-
Lavassaare-Vahenurme tee (nr 19103), mille kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja
välimisest servast on 30 m. Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa ulatuvad
maantee kaitsevööndisse. Transpordiamet on kooskõlastanud Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldise ja
teenindusmaa jäämise riigitee kaitsevööndisse ning maavara kaevandamise riigitee kaitsevööndis.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Pitsalu III liivakarjääri materjali hakatakse kasutama piirkonna teedeehituses ja ehitustöödel.
põhjendus
Liivavaru jääb põhjaveetasemest kõrgemale. Maavara kaevandatakse kahe kaeveastmega. Liiva
kaevandamise tehnoloogiline skeem oleks järgmine. Ekskavaatoriga kaevandamisel ja laadimisel
seisab ekskavaator astangu peal ning frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel liigub laadur
astangu all, mõlemal juhul ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator laadib liiva kaeve-
eest või puistangutest kalluritele. Väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Liiva kasutatakse
valdavalt looduslikul kuju. Materjali töötlemiseks tuuakse karjääri aeg-ajalt mobiilne sõelumissõlm.
Tegevusega kaasneda võivate Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati mingil määral senist keskkonda. Liiva kaevandamisel
keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, võivad olla peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, õhusaaste, võimalik mõju
tolm jne) kirjeldus põhjaveele ning maastikupildi visuaalne muutmine. Praktika põhjal on teada, et looduslikult niiske
liivpinnase kaevandamisel praktiliselt tolmu (õhusaastet) ei teki. Masinate töötamisel karjääris
puistangute vahel ei levi ka müra oluliselt mäetööstusalalt kaugemale. Maavara kaevandamise
tulemusena maastikupilt muutub, kuid selle kvalitatiivne muutus on taastatav hilisema karjääri maa-
ala korrastamisega metsamaaks.
Kavandatava tegevusega olulisi negatiivseid keskkonnahäiringuid ei kaasne. Ülevaade võimalikest
keskkonnahäiringutest ja leevendusmeetmetest on esitatud taotluse seletuskirjas.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Pitsalu III liivakarjäär
Aadress Pitsalu küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond
Territoriaalkood 6278
Katastritunnus(ed) 18801:003:0119
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6492883, Y: 523791
Käitise territoorium
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 15 aastat
Alates 15.07.2025
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused
KOV nimetus KOV EHAK kood
Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond 0638
1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni
Ei ole asjakohane
6. Eriosa - Maapõu
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 920
Maardla nimetus Pitsalu
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara liiv
Mäeeraldise nimetus Pitsalu III
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 2.30
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 2.50
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 13.80
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 13.80
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Ehitus ja teede ehitus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 7
Plokid
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
10 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 128 tuh m³ 01.03.2025
Tegevusala andmed
3/5
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 1207 - täiteliiv 109 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Dozerland OÜ
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/522234
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 20.01.2030
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Pitsalu V uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring
Geoloogiafondi number 47169
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-5/25-659
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 16.04.2025
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: GRAAF_LISA_1_PITSALU_III_MAEERALDISE_PLAAN.asice
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: GRAAF_LISA_2_PITSALU_III_MAEERALDISE_LOIKED.asice
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: GRAAF_LISA_3_KORRASTATUD_MAA_PLAAN.asice
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: PITSALU_III_KLT_SELETUSKIRI_2025.asice
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: 13_525_38_17.04.2025_Korraldus.asice
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise Lisa 6: PITSALU_V_SELETUSKIRI.asice
uuringu aruanne
Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha Lisa 7: Lauri_Topi_maauksuse_omaniku_nousolek.pdf
kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva
kinnisasja kasutamiseks
4/5
GIS ja CAD failid Lisa 8: MAPINFO_FAILID.zip
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Vorm ei ole asjakohane.
8. Taotluse lisad
Nimetus Manus
Transpordiameti kooskõlastus 17.03.2025 Lisa 9: Transpordiameti_kooskolastus_17.03.2025.asice
Transpordiameti kooskõlastus 06.06.2025 Lisa 10: Transpordiameti_kooskolastus_06.06.2025.asice
KAEVELOA TAOTLUSE VORM Lisa 11: KAEVELOA_TAOTLUSE_VORM.pdf
5/5
Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000
r
23,25
pk
ma
Y= 523900
24,27 Maima ai
M
24,39 Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldise
Elektr
28.2
nurgapunktide koordinaadid Maima
X= 6493000 X= 6493000
iõhuli
23,52
23,91 18801:003:0021 25,53 25,47
19.0
Y= 523700
23,37 24,28
24,06
Liiva 25,53 24,27 23,3 Nurgapunkt X (L-Est, m) Y (L-Est, m)
24,0
in 26,01 25,32 24,83
24,5
Sepa 20.1
23,5
AS-50
25,5
24,83 24,98
25,31
25,35 1 6492943,31 523865,84
2 4 ,5
24,31 24,65 25,64 25,39
25,68
24,55 23,68 25,61 25,5 2 6492809,08 523897,45 Pitsalu III
25
23,11 23,67 25,01 25,63 23,08
(1
23,76 23,42
,0
25,35 24,99 19.2
3 6492776,98 523742,38
-20 kV
24,24
25,53 23,63
25,62
25,35 25,29
24,73 24,49 24,21 liivakarjääri
25.0
23,5
24,88
25,24
23,52 26,68
13 4 6492811,07 523734,43 Pitsalu mäeeraldis
12
25,0
23,52 25,49 23,24
25,
5
25,7 25,58 25,15
)
)
24,0
23,85
24,57
24,93
25,51 25,59 ) 24,83 22,96 22,86 5 6492822,32 523723,84 19.4
24,48
24,78 25,31 24,42 6 6492906,73 523707,29 23.8
23,0
25,44 25,45 24,07
23,11 24,5
25,47
24,69
23,69
7 6492910,70 523726,16 Pitsalu
25
24,18 22,75
23,58 25,2
8 6492916,33 523744,86
,5
25,45
liivamaardla
Pitsa
25,44 24,85
25,04 25,4 25,55 24,96
24,49 23,81 24,76 25,38
25,44
25,27 24,6
24,2 9 6492922,62 523758,76
23,8 25,44
10 6492931,39 523772,33
lu
25,4 25,32 24,21
25,39 23,67
M a i m a
23,38
A 22,86
pkr
)1
24,66
23,69
25,46 23,32 11 6492940,16 523781,77
25,38 11 25,42 25,19
25,03
24,8
23,87 24,84 24,81
24,79 25,53 ) 24,11
22,96
25,45 25,43 Pindala 2,30 ha 19.7
10 25,32
Ka 7
25,2
) 18.7
25,5
23,35 24,58 24,91
24,73
24,85
25,42 25,57 25,61 25,63 25,49
25,58
25,66
25,52
25,0 23,82 23,42
23,84 23,99 9 25,63 25,48
25 24,66
24,23 23,13
Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa
0,6 25,38 ) nurgapunktide koordinaadid
r a b a
25,57
Ka 11
25,58
8 Ka 8 0,6
24,76
18,5 25,59
5,9 18,5
25,26
18801:003:0111 25,18 6,1 25,7 24,42
23,81 25,2 25,2 ) 25,72
25,6 25,58 19.3
Männiku 7 25,82
25,7 25,14 24,68 Nurgapunkt X (L-Est, m) Y (L-Est, m)
25,03 24,2
) 25,54
0,6 23,1
24,0
23,67 24,89 24,54 23,67
24,5 25,03
1 6492943,31 523865,84
6,6 18,525,83
26,02
6) 25,29 25,93
25,15 19.8
25
2 6492809,08 523897,45
,0
26,14
25
,5
25,52 25,82 26,2 25,85 24,14
Maima pkr
25,58 24,64
24 24,14 25,09
25,09 25,13 25,97
25,73 25,15 3 6492776,98 523742,38
18801:003:0119 D 23,18
24,5
25,5
24,09 25,73 26,01
18801:003:0127 4 6492811,07 523734,43 Alus: Eesti Baaskaart, leht 5333
25,0
26
26,06 26,55 25,89
Lauri-Topi Moosimetsa
,0
25,15 26,19 Ka 6 24,61 5 6492822,32 523723,84
23,68 26,53 25,01 23,81
LEPPEMÄRGID
26,
25,57
25,46
26,39 26,22
25,4 25,4 6 6492906,73 523707,29
26,0
26,6
0
26,45 26,71 22,91
25,43
25,29 25,8 26,38
26,04 0,6 23,26 7 6492910,70 523726,16
Plokk 10 aT 6,3 18,5
25,21 24,74
24,18
25,94
26 25,89
8 6492916,33 523744,86 Kaevandi nr, Ka 1 0,4 Kattekiht, m Mäeeraldise (kasuliku kihi) lamami
Ka 9 3,6 18,5
,5
Ka 10 26,41
22,5
24,5
26,88 9 6492922,62 523758,76 suudme abs. kõrgus, m kasuliku kihi paksus, m abs. kõrgus, m
25,5
25,3 26,68 25,7 23,94 23,02
23,96
25,7 ,5
26
26,3 25,91
25,76
25,17
10 6492931,39 523772,33
23,7 24,15 25,7 26,86 26,3 25,4 24,75
,0
25,5 26,74 26,37
11 6492940,16 523781,77
)1 Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldise piir,
24,42 25,23 26,89 23,6
26
24,14 24,72 0,6 26,68
0,6
24,0
25,27 26,49 26,64 26,43 25,74 25,27
18,526,1 12 6492970,28 523808,08
7,2 18,5 A B
24,53
24,59
25,06 25,39 6,6
27,0
25,94
23,27
Geoloogilise läbilõike joon
27,11 25,37
25,17 13 6492972,44 523857,24 nurgapunkt ja nr
23,5
24,74 25,12 27,17 25,74
24,21 26,57 24,42
)1 Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldise
23,93
25,2 25,53 25,5
24,5
26,81 26,26 26,27 22,77
27,0
25,9
25,13
Karjääri väljaveotee Pindala 2,50 ha 18801:003:0119 Maaüksuse piir, tunnus, nimi
,5
27,28 23,29
25,79
26
25,37
23,0
26,45
kavandatav asukoht teenindusmaa piir, nurgapunkt ja nr
24,0
25,74 25,89 26,4 26,76 26,95
27,26 27,03 26,74 26,54
26,43 26,4
26,31 26,47
24,16 Lauri-Topi
24,51
26,5 26,34 22,49
25,2 25,63 26,41 24,73 23,62 Uuringukaevandite koordinaadid
25,2 25,4
25,55 25,83 25,9 26,18
26,77 26,95
27,12 25,59
24,98 23,92 23,14
22,51
22,11
Pitsalu liivamaardla varuploki 26,0 Maapinna samakõrgusjoon,
27,47
5 Plokk 10 aT
22,
25,33 26,96 26,72 26,73 26,36
23,91 Ka 12
27,27 26,92 26,58 26,18 25,81 0,4 Uuringupunkt X (L-Est, m) Y (L-Est, m) Z (EH2000, m) piir, number ja varu kategooria maapinna abs. kõrgus, m
Ka 1 3,6 18,5
24,43 23,71 21,83
23,13
19,6 22,83 23,13
22,5
22,27 22,09
Katendi lamami (kasuliku kihi
24,69 20,31 19,77
21,68
0,4 19,16 19,2919,24 22,5 22,44
22,4
22,28 Ka 1 6492824,4 523879,8 22,5 Pitsalu IV uuringuruumi 26,0
18801:003:0073 24,6 )
22,5 21,64
0,7 18,5 lasumi) samakõrgusjoon, kõrgus, m
19,6
22,5 22,0 Ka 2 6492808,2 523879,6 22,3
22,0
21,78 19,98 19,55
Puhu 25,22
5
22,94 19,63 19,95 20,42
Ka 4 0,4 21,7 22,0 21
22,42
22,49
20,9
teenindusala piir
25,41 19,25
20,65 20,76 21,16 21,56
,5 B Ka 3 6492804,1 523817,9 20,5
20,2 1,3 18,5
22,21 21,41 20,4
25,09
21, 21,0 22,24
24,29 24,63 20 5 1,0 22,2 Maantee kaitsevööndi piir
C 19,87 20,11
20,93 ,5
21,68 21,85
Ka 4 6492816,4 523810,9 20,2
19,5
19,75 20,66 23,14
Ka 2
2,8 18,5
19,5
22,5
20,4520
20
19,29 19,35 21,31
4) Pitsalu liivakarjääri
24,84 19,82 21,0 21,57 21,97
,0
) 2 23,423,08
23,78 19,22 19,22 19,24 23,29
,0
20
Ka 5 19,98 20,01
20,2
22,3 21,48
20,98
23,43
23,16 Ka 5 6492802,3 523770,1 20,3
mäeeraldise piir Elektriõhuliin liinimasti
,5
19,71 22,3 22,35 23,21
21,97 22,2
19 Ka 3 20,51,0
19,0 20,99 21,19
Ka 6 6492885,4 523860,7 25,4
20,0
24,28 25,34
25,08
24,66 19,55 19,5 20,3 20,3 20,11
20,5 20 ,5 23,62
23,69
23,37 21,66
ja kaitsevööndiga
24,2
19,49 21,61 ,0 20,32 20,5 1,0 18,5 22,3
23,05 21,09
Ka 7 6492927,0 523857,2 25,0
21 22,81 23,07 21,96
Pitsalu liivakarjääri
24,77 24,86 19,44 0,4 22,12
21,33 22,97
22,86
23,99 23,82
22,46 21,81
20,77 20,84
Ka 8 6492914,6 523809,0 25,7 Sideehitise (valguskaabli)
25,33 24,53
18,5 22,68 21,27
24,2 23,99 21,05 mäeeraldise teenindusmaa piir
1,4 22,58 23,76 22,5
24,23 20,33
22,5 23,05 23,22
19,66 22,15 24,09 21,64 21,31
21,21 Ka 9 6492868,9 523811,0 26,3 kaitsevöönd
20
24,43 19,89 23,47 24,28 22,39 22,73
24,14 23,02
,5
23,35 24,97 23,24
23,9
23,73
24,3
23
22,4 22,09
21,78 Ka 10 6492868,7 523726,8 25,7
k 25,08 24,45 22,93 20,12 20,18 21,33 Püsiva nõlva alumine piir k Arheoloogiamälestis (ohvrikivi)
23,66 23,61 23,95 24,2
18801:003:010524,49 Ka 11 6492916,7 523718,9 25,2
24,5
23,89 23,5 21,88
23,75 25,1 24,23
24,05 24,59
21,96 20,65 (ülemine piir langeb kokku mäeeraldise piiriga) kaitsevööndiga
23,9 23,94 24,3 Tammi Ka 12 6492823,5 523740,3 19,6
3) 24,64 23,25 21,1 19,8
23, 5
24,75 24,47
24
24,88 24,24 24,22 24,65 20,54
24,75
Märkused
,0
,0 24,67 24,9 23,74 20,74 19,69
25,07
25 24,56 24,52 24,64 20,86 19,25
Taotletav mäeeraldis jääb Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumi alale.
24,5
19,72
25,11 25,06 24,86 21,11 20,24
20,58
25,08
25,14 25,15 25,08 20,33
19,7
19,16
19,9
20,8 Mäeeraldise, ühtlasi varuploki 10 aT lamam jääb põhjaveetasemest kõrgemale, 18,5 m abs. kõrgusele.
23,29 19,4
24,84 25,13 19,67 19,19
23,66
25,16 19,94 19,77
18801:003:0057 19,12
24,68 25,18 24,82 Kubja 19,54
1910
25,0
24,24 19,98 19,16 liiv
24,55 24,63 19,6
24,53 24,71
20,05
PITSALU III LIIVAKARJÄÄRI PLAAN
19,19
Graafiline lisa 1
3 Au
25,19
24,79 24,32 22,92
19,51
Plokk 3 aT M 1:1000
19,46 19,43
19,08
dru-L
24,08 25,25
25,13 24,63
19,1
Töö: Pitsalu III liivakarjääri kaevandamise keskkonnaloa taotlus Töö nr 25-860
24,96 18801:003:0029 19,4
avass
19,35 19,13
Raudepere 0 10 20 40 m
24,0
23,46 19,4 19,1 Asukoht: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Pitsalu küla
aare-
24,89 24,85 24,24 19,12
liiv Plokk 2 aT
24,19 Kasutatud materjalid: Dozerland OÜ aadress: Aia tn 24-4, Pärnu linn, Pärnu linn 80014 Tellija esindaja:
Va
Plokk 1 aT Pitsalu liivakarjääri mäeeraldis Pitsalu liivamaardla nr 920 registrikaart. Tellija:
e-mail:
[email protected]; tel. 58544417 Priit Karotamm
henu
Pitsalu V uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring. 2025. Maavarauuringud OÜ.
Y= 523700
24,42
Kitsendused Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakendusest. MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Juuni
rme t
Topogeodeetiline mõõdistus seisuga 11.02.2025. Mõõdistas geodeet Tiit Kalmus. Liiva 41, 50303, Tartu 2025
ee
Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Koostas Diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener Ain Põldvere
X= 6492700 18801:003:0018 /allkirjastatud digitaalselt/
Matsi ja toimetas: e-mail:
[email protected] tel. 5104753
18801:003:0127
LÄBILÕIGE A - B LÄBILÕIGE C - D Moosimetsa
18801:003:0127
m m m
18801:003:0119 Moosimetsa
28 NW Lauri-Topi Ka 9 28 W 18801:003:0119 Ka 9 18801:003:0119 E 28
18801:003:0119 SE
Ka 11 26,3 Lauri-Topi 26,3 Lauri-Topi Ka 6
Lauri-Topi
26 25,2 26 25,4 26
0,6m 0,6m
9-1 9-1
24 11-1 0,6m <0,063 mm 8,9 Ka 1 24 <0,063 mm 8,9 6-1 0,6m
24
>31,5 mm 0,0 <0,063 mm 11,6
<0,063 mm 10,3 >31,5 mm 0,0 22,5
1:2
>31,5 mm 0,0
>31,5 mm 13,0 Plokk 10 aT 3,5m
22 Plokk 10 aT 4,0m
0,4m 22 Ka 12 4,0m 22
1:2
11-2 1-1 19,6 12-1
9-2 9-2 6-2
1:2
<0,063 mm 7,8 4,5m <0,063 mm 15,4
1:2
20 <0,063 mm 19,4 20 <0,063 mm 6,8 <0,063 mm 19,4 <0,063 mm 10,9 20
>31,5 mm 8,0 >31,5 mm 0,0
>31,5 mm 0,0 7,8m 4,0m 0,4m >31,5 mm 19,0 >31,5 mm 0,0 7,8m >31,5 mm 0,0 6,9m
6,7m
1,1m
18 18 1,2 m 7,9 m 7,0 m 18
6,8 m 7,9 m 4,2 m
16 16 16
Katendi paksus, m 0,6 0,6 0,4 0,4 0,6 0,6
Kasuliku kihi paksus, m 6,1 7,2 3,6 0,7 7,2 6,3 PITSALU III LIIVAKARJÄÄRI LÄBILÕIKED
A-B ja C-D (horisontaalne mk 1:1000, vertikaalne mk 1:200) Graafiline lisa 2
Vahekaugus, m 104 82 84 52
Töö: Pitsalu III liivakarjääri kaevandamise keskkonnaloa taotlus Töö nr 25-860
LEPPEMÄRGID Asukoht: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Pitsalu küla
0 10 20 40 m
Tellija: Dozerland OÜ aadress: Aia tn 24-4, Pärnu linn, Pärnu linn 80014 Tellija esindaja:
Kasvukiht, llivasegune Pitsalu III liivakarjääri Ka 11 Kaevandi nr 0,3m 1-1 Proovi number Maantee kaitsevööndi piir e-mail:
[email protected]; tel. 58544417 Priit Karotamm
mäeeraldise piir 25,2 Suudme abs. kõrgus, m Maaüksuse piir <0,063 mm 15,4 <0,063 mm osakeste sisaldus; %
Liiv, savikas, peeneteraline, MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Juuni
>31,5 mm 0,0 >31,5 mm osakeste sisaldus; % Arheoloogiamälestise
kihiti kruusa ja veeristega Liiva 41, 50303, Tartu 2025
Pitsalu III liivakarjääri 2,8m
kaitsevööndi piir
1:2
Saviliiv- ja mäeeraldise teenindusmaa piir Aktiivse tarbevaru ploki kontuur, Püsiva nõlva Koostas dipl. geoloogia- ja mäeinsener Ain Põldvere,
10 aT ploki nr, varukategooria /allkirjastatud digitaalselt/
liivsavimoreen kontuur ja kalle Märkus: Mäeeraldis, sh liivavaru jäävad põhjaveetasemest kõrgemale ja toimetas: e-mail:
[email protected], tel. 5104753
Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldise
23,25
nurgapunktide koordinaadid
Y= 523900
24,27
Nurgapunkt X (L-Est, m) Y (L-Est, m) Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000
24,39 24,25
Elektr
r
1 6492943,31 523865,84 pk
X= 6493000 X= 6493000 ma
iõhuli
23,52
23,91 18801:003:0021 25,53 25,47 2 6492809,08 523897,45 Maima ai
M
Y= 523700
23,37 24,28
24,06
Liiva 25,53 24,27 23,3
3 6492776,98 523742,38
24
25,32
in
AS-50 26,01 24,83
28.2
25,31
25,5
4 6492811,07 523734,43
24,31 24,65 24,83 24,98 25,35 Maima
24,55 25,25 23,68 25,68
25,61
25,64
25,5
25,39
5 6492822,32 523723,84
25
25
23,11 24,32 24,39 25,01 25,63 23,08
(1
6 6492906,73 523707,29 19.0
24
24,99 23,76 23,42
25,35
-20 kV
24,24 25,62 24,73
25,53 24,32 25,29 24,49 24,21
26,83 25,35
7 6492910,70 523726,16 Sepa 20.1
13
26
24,88 25,43 23,38 23,52
12
23,52 25,24 25,49 23,24
25,7 25,58 25,15
) 8 6492916,33 523744,86
25
)
)
24
24,57 22,96
23,85
24,78
24,93
25,51 25,59
25,31
24,83 22,86
9 6492922,62 523758,76 19.2
Pitsalu III
24,42
23,11 24,5
24,48 24,56 25,44 25,45
24,69
24,07
10 6492931,39 523772,33 liivakarjääri
25.0
23
mäeeraldis
25,47
23,58 25,2 25,45
24,18
23,69
22,75 11 6492940,16 523781,77 Pitsalu
24,85
25,04
25,44 25,4 25,55 24,96
19.4
25,44
24,04 24,49 23,81 24,76 25,27 24,2 23.8
23,8
25,4
25,38
25,44
25,39
25,32
24,6
24,21
23,67
Pindala 2,30 ha
23,38 22,86
Pitsalu
)1
24,66 25,46 23,32
11
23,69
liivamaardla
Pitsa
24,9 24,85 24,8
Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa
25,38 25,11 25,03
) 25,7 25,5 25,3 25,19
24,5 24,66 24,84 24,66 24,81 25,45 25,85 25,8 25,75 25,42 25,8 23,2 24,11
22,96
25,57 25,6 24,8
24,7 24,79 25 25,1 25,25 25,3 25,53
nurgapunktide koordinaadid
lu
10
25,7 23,9 21,65
M a i m a
25,65 24,8
)
22,1 20,1
pkr
Plokk 10 aT
24,75
25,6 23,82 23,42
23,35 24,58 24,77 24,91 24,73 24,82 20,3 18,5 18,5 18,5 18,5 18,5 18,5 24,8 24,66 Nurgapunkt X (L-Est, m) Y (L-Est, m)
9
24,8 25,59 18,5 18,5 18,5 18,5 24,23 23,13
23,84 18,5
23,99 25,59
25,5
24,76
24,85
8 ) 25,59
18,5
18,5
18,5
24,77
1 6492943,31 523865,84 19.7
18801:003:0111 25 25,62 24,42
2 6492809,08 523897,45
Männiku
23,81
25,02
7 25,5
) 25,65 18,5 24,68
3 6492776,98 523742,38
18.7
18,5
25,03 24,2
) 25,42 18,5 23,1
24
23,67 24,89 25 25,35 23,67
4 6492811,07 523734,43
r a b a
24,5 25,27 18,5 24,54
6)
25,03 25,1 24,75
18,5
18,5
18,5 5 6492822,32 523723,84
23,3
25,09 25,13 21,7
18,5
18,5
24,8 24,64
24,14
6 6492906,73 523707,29 19.3
24 24,14 24,93 25,09
24,69
20,1
18,5 18,5 18,5
23,18
18801:003:0127 7 6492910,70 523726,16
25,15
18,5
Moosimetsa 8 6492916,33 523744,86 19.8
9 6492922,62 523758,76
23,68 24,61 23,81
Maima pkr
18,5
18,5 22,91
10 6492931,39 523772,33
25,03 25,21
25,43 25,29
24,74
23,26
11 6492940,16 523781,77 Alus: Eesti Baaskaart, leht 5333
24,77
18,5
18,5
23,94 23,02
12 6492970,28 523808,08
13 6492972,44 523857,24
23,96 25,3
23,92 24,75
23,7 24,15 18,5
24,15 24,97 18,5
24,42 23,6
24,14 24,72 25,27
25,23
18801:003:0119 Pindala 2,50 ha
24
LEPPEMÄRGID
24,59 24,87 24,53 23,27
25,06
25,39
18,5
Lauri-Topi 18,5
24,74 25,12 18,5
19
24,21
)1 Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldise piir,
23,93 25,53
25,2 25,5 24,42 22,77
Maaüksuse piir, tunnus, nimi
18,5
18801:003:0119
18,5 23,29
25,62 18,5
nurgapunkt ja nr
24
Lauri-Topi
23
24,16
18,5 24,25
)1 Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldise
24,51 25,74 18,5 22,49
25,2 25,63 18,5
Maapinna samakõrgusjoon,
23,62
23,92 22,11
25,55 25,64 18,5 23,14
26,0
25,12 25,2 25,4
teenindusmaa piir, nurgapunkt ja nr
25,23 18,5 22,51
23,91
25,33
23,71 18,5 maapinna abs. kõrgus, m
25
24,43 18,5 21,83
19
23,5 18,5 23,13
22,27 22,09
24,69 18,5 18,5
22,75 22,4 Katendi lamami (kasuliku kihi
18801:003:0073
23,2
18,5 22,28
Pitsalu liivamaardla varuploki 26,0
)
18,5 21,64
24,6 22,94 18,5 22,42
Plokk 10 aT lasumi) samakõrgusjoon, kõrgus, m
5
20,9
piir, number ja varu kategooria
22
25,22 18,5
Puhu 25,09
25,41
24,7 22,5
18,5 18,5 22,42
22,49
22,6 22,21 21,41 20,4
24,29 24,63 24,8
21,5
18,5 18,5 22,41 21,85 22,2 Maantee kaitsevööndi piir
Pitsalu IV uuringuruumi
20,66 23,14
4)
24,84 19,75 18,5 18,5 18,5 21,97
)2
23,78 18,5 20,5 22,41 23,29
20,98
teenindusala piir
24,78 18,5 18,5 22,4 23,08 21,48 23,16
25,08
24,72 19,71 18,5
18,5
18,5
18,5 18,5
22,3
22,34 22,36 23,4 22,35
23,69
23,43
23,21
21,19
Elektriõhuliin liinimasti
24,2
24,9 25,18 25,34 24,66 19,9 18,5
18,5 18,5
18,5
22,81
22,5 22,2
23,05
23,62 23,37 21,66
21,09 ja kaitsevööndiga
Pitsalu liivakarjääri
18,5 18,5 22,88 23,07 21,96
24,59 20,1 18,5 23,65 20,45
24
24,86 18,5 18,5 18,5 23,01 22,97 23 22,86 23,82 20,77
Sideehitise (valguskaabli)
23,99
25,33 25,2 18,5 18,5 18,5 23,04 23,05 22,46 21,81
19
mäeeraldise piir
24,53 20,2 18,5 23,99 23,63
18,5 23,02 23,03 24,2 23,76 21,05
24,23 18,5 23,22
kaitsevöönd
20,33 18,5 18,5 18,5 23,02 24,09 21,64 21,31
24,43 23,73 23,35 24,28 22,39 22,73
21,1 23,6 24,14 23,02
Pitsalu liivakarjääri
23,35 24,97 20 18,5 18,5 23,5 23,24 24,3 22,09
24,44 2 200 23,6 23,47 22,4
18,5 18,5 23,9 24,45 24,32 23 21,78
k Arheoloogiamälestis (ohvrikivi)
k 23,66
24,68 25,1
25,08
24,98
24,45 22,93 21,5
24
23,95 23,92 24,2
23,89 18801:003:0105 23,5 21,88
21,33
mäeeraldise teenindusmaa piir
23,75 24,34 24,23 24,3
kaitsevööndiga
25
24,05 24,49 21,96 20,65
Tammi
23 23,3 2423,61 24,3 24,59
23,9
3)
24,3 23,5 24,64 23,25 21,1 19,8
24,75 25,14 24,1 23,94
24
24,47
24,88 24,4 24,24 24,22
24,9
24,75 24,65 21 20,74
20,54
19,69 Metsamaaks korrastatav ala
24,67 23,74
25,07 24,56 24,52 24,91 24,64 20,86 19,25
25,02 19,72
25,11 25,06 24,86 21,11 20,24
25,09 20,58
25,14 25,15 25,08 25,03 20,33 19,16 20,8
23,29 24,04
25,08
20 19,7
19,4 19,9
24,84 19,67
18801:003:0057
23,66 25,13 19,19
25,16 19,94 19,77 19,12
24,68 25,18 24,82
Kubja 19,54
1910
24,87
24,24 19,98 19,16 liiv
24,55 24,63 19,6
PITSALU III LIIVAKARJÄÄRI KORRASTATUD MAA PLAAN
25,34 20,05
24,53 23,91 25 19,19
Graafiline lisa 3
3 Au
Plokk 3 aT
25,19 19,51
24,79 25,05 24,32 22,92
19,46 19,43
M 1:1000
19,08
dru-L
24,08 25,25
19,1
25,13 24,63
Töö: Pitsalu III liivakarjääri kaevandamise keskkonnaloa taotlus Töö nr 25-860
18801:003:0029 19,4
avass
24,96
19,35 19,13
Raudepere 0 10 20 40 m
24
23,46 19,4 19,1 Asukoht: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Pitsalu küla
aare-
24,89 24,85 24,24 19,12 liiv Plokk 2 aT
24,19
Dozerland OÜ aadress: Aia tn 24-4, Pärnu linn, Pärnu linn 80014 Tellija esindaja:
Va
Plokk 1 aT Pitsalu liivakarjääri mäeeraldis Tellija:
e-mail:
[email protected]; tel. 58544417 Priit Karotamm
henu
Kasutatud materjalid:
Y= 523700
24,42
Pitsalu liivamaardla nr 920 registrikaart. MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Juuni
rme t
Pitsalu III liivakarjääri plaan, 2025. Liiva 41, 50303, Tartu 2025
Kitsendused Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakendusest.
ee
X= 6492700 18801:003:0018 Koostas Diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener Ain Põldvere
Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. /allkirjastatud digitaalselt/
Matsi ja toimetas: e-mail:
[email protected] tel. 5104753
Dozerland OÜ
PITSALU LIIVAMAARDLA
PITSALU III LIIVAKARJÄÄRI
MAAVARA KAEVANDAMISE KESKKONNALOA
TAOTLUS
Pitsalu küla
Põhja-Pärnuma vald
Pärnu maakond
2025
SELETUSKIRI
1. MÄEERALDISE KASUTAMISE EESMÄRK JA SELLE SAAMISE VAJADUSE
PÕHJENDUS
Dozerland OÜ taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Pitsalu liivamaardlal (maardla
registrikaardi nr 920) Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva kaevandamiseks.
Taotletava Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldis asub Pitsalu liivamaardla täiteliiva aktiivse
tarbevaru 10. plokil (graafiline lisa 1).
Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldis hõlmab täiteliiva aktiivse tarbevaru 10. plokki osaliselt,
pindalal 2,30 ha. Vastavalt Maapõueseadusele §50 lõige (10) kui mäeeraldis või selle
teenindusmaa asub elamule lähemal kui 100 meetrit, tuleb taotlusele lisada selle kinnistu
omaniku nõusolek. Taotletava Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldis jääb Liiva kinnistu elamust
102 m kaugusele (joonis 1).
Karjääri materjali hakatakse kasutama piirkonna teedeehituses ja ehitustöödel.
2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS
Pitsalu liivamaardla Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldis (pindala 2,30 ha) ja mäeeraldise
teenindusmaa (pindala 2,50 ha) asuvad Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Pitsalu külas
eraomandisse kuuluval Lauri-Topi (katastritunnus 18801:003:0119; pindala 39972,0 m2, maa
sihtotstarve on 100% maatulundusmaa) maaüksuse metsamaal. Lauri-Topi maaüksuse omanik
on andnud nõusoleku maavara kaevandamiseks (lisa 2).
Maa sihtotstarve Lauri-Topi maaüksusel Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldisel ja mäeeraldise
teenindusmaal (2,50 ha pindalal) muudetakse mäetööstusmaaks. Mäeeraldise teenindusmaal on
tegemist metsamaaga.
Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldise keskpunkti geograafilised koordinaadid on 58°34΄30˝ pl ja
24°24΄33˝ ip ning karjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 5333
(graafiline lisa 1).
Pitsalu III liivakarjäär asub Pärnu-Jaagupi alevist ligikaudu 6,5 km kaugusel edelas ja Pärnu
linnast ligikaudu 19 km kaugusel loodes. Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast
põhja ja lääne pool jätkub Lauri-Topi (katastritunnus 18801:003:0119) maaüksus. Ida poolt
piirneb Pitsalu III liivakarjäär Moosimetsa (katastritunnus 18801:003:0127) ja lõuna poolt
Tammi (katastritunnus 18801:003:0105, maa sihtotstarve on 100% transpordimaa)
maaüksustega.
2
Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast lääne poole jääb riigi kõrvalmaantee
Audru-Lavassaare-Vahenurme tee (nr 19103), mille kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise
sõiduraja välimisest servast on 30 m. Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise
teenindusmaa ulatuvad maantee kaitsevööndisse. Transpordiamet on kooskõlastanud Pitsalu III
liivakarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa jäämise riigitee kaitsevööndisse (lisa 4) ning maavara
kaevandamise riigitee kaitsevööndis (lisa 5).
Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa asub riigi kõrvalmaantee Audru-Lavassaare-
Vahenurme ja endise Lavassaare-Tootsi turbaraudtee ristumiskohast kirdes.
Lähimaks vooluveekoguks on Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldisest ligikaudu 750...900 m
kaugusele ida ja lõuna poole jääv Maima peakraav (VEE1122100).
Lähim elamu jääb Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldisest rohkem kui 100 m kaugusele põhja
poole Liiva (katastritunnus 18801:003:0021) kinnistule (joonis 1). Joonisel 1 on toodud
täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 10 aT piir ja taotletava Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldise
piir.
Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast lääne poole üle riigi kõrvalmaantee Audru-
Lavassaare-Vahenurme jääb Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele kuuluv valguskaabel,
sideehitis maismaal ELA102 (vid ELA102), mille kaitsevöönd on 1 m teljest ja Elektrilevi OÜ
elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin) AS-50 (vid 1868443), mille kaitsevööndi laius on 10 m
mõlemale poole liini telge (graafiline lisa 1).
Maastikuliselt paikneb Pitsalu III liivakarjäär Lääne-Eesti rannikumadalikul, kus maapinna
absoluutsed kõrgused ulatuvad 19...28 m. Pitsalu III liivakarjääri aluspõhja moodustab Siluri
ladestu Wenlocki ladestiku Jaagarahu kihistu (S2jg) biohermne lubjakivi ja dolokivi.
Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa jääb Rapla ja Pärnu maakonna maavarade
teemaplaneeringu alale.
Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast lõuna ja loode poole jääb Pitsalu
liivamaardla (maardla registrikaardi nr 920). Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldise
teenindusmaast lõuna poole üle kruusakattega tee jääb Pitsalu liivamaardla KMG OÜ Pitsalu
liivakarjäär (maavara kaevandamise keskkonnaluba nr L.MK/323997, kehtivusaeg 07.01.2014-
28.08.2028). Pitsalu liivakarjääri mäeeraldise pindala on 4,14 ha ja mäeeraldise teenindusmaa
pindala on 6,17 ha. Pitsalu liivakarjääri jääkvaru seisuga 31.03.2025 on: 7,7 tuh m3 ehituskruusa
(plokk 1 aT), 1,7 tuh m3 ehitusliiva (plokk 2 aT), 6,3 tuh m3 täiteliiva (plokk 3 aT) ja 13 tuh m3
ehituskruusa (plokk 4 aT).
3
Joonis 1. Taotletava Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldise piir (tähistatud punase joonega) jääb
Liiva maaüksusel paiknevast elamust rohkem kui 100 m kaugusele. Pitsalu liivamaardla
täiteliiva plokk 10 aT piir on tähistatud sinise joonega. Alus: Põhikaart Maa- ja Ruumiameti
geoportaalist.
Pitsalu liivakarjääri mäeeraldise alale on antud KMG OÜ-le geoloogilise uuringu luba nr
L.MU/521110 pindalal 3,83 ha - Pitsalu IV uuringuruum. Loa kehtivusaeg on 02.05.2024 kuni
02.05.2029 (graafiline lisa 1).
Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piires ei asu Natura 2000 linnu- ega
loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning kultuurimälestisi.
Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast edela poole üle riigi kõrvalmaantee Audru-
Lavassaare-Vahenurme tee jääb arheoloogiamälestis Ohvrikivi (registri nr 11735), mille
kaitsevöönd on 50 m mälestise väliskontuurist alates. Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldise
teenindusmaa ei kattu kinnismälestise kaitsevööndiga (graafiline lisa 1).
4
3. ANDMED GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA
GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS
Maavarauuringud OÜ viis läbi geoloogilise uuringu taotletava Pitsalu III liivakarjääri
mäeeraldise alal ja koostas aruande „Pitsalu V uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring
(varu seisuga 01.03.2025)“ (EGF 47169). Geoloogilise uuringu käigus rajati 12 kaevandit ja
võeti 19 proovi kasulikust kihist. Tööde tulemusena kinnitati täiteliiva aktiivne tarbevaru.
Eesti Geoloogiateenistuse direktori korraldusega 16.04.2025 nr 13-5/25-659 Pärnu maakonna
Pitsalu liivamaardla registrikande muutmine (lisa 1): otsustati muuta seisuga 01.03.2025
maavarade registris Pitsalu liivamaardla registrikannet ja kinnitada pindalal 2,46 ha täiteliiva
aktiivne tarbevaru 138 tuh m3 (aruandes 10. plokk).
Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldise üldistatud geoloogiline läbilõige on esitatud tabelis 1.
Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldise üldistatud geoloogiline läbilõige Tabel 1
Kihi nimetus Kihi paksus, m Geoloogiline indeks Kasulik kiht (+)
Min Max
Kasvukiht (muld) 0,4 1,0 Q2_S
Liiv, eriteraline, valdavalt peeneteraline, savine,
0,7 7,2 Q1jrVr_fg +
kihati kruusa ja veeristega
Saviliiv- ja liivsavimoreen 0,0 0,3 Q1jrVr_g
Kattekihi moodustab kasvukiht (muld), keskmise paksusega 0,6 m. Kasuliku kihi moodustab
liustikujõelise geneesiga (Q1jrVr_fg) eriteraline, valdavalt peeneteraline savine liiv, kihiti
kruusa ja veeristega. Kasuliku kihi keskmine paksus on 5,6 m. Kogu varu asub
põhjaveetasemest kõrgemal. Kasuliku kihi lamami moodustab moreen (graafiline lisa 2).
Lähimaks vooluveekoguks on Pitsalu III liivakarjäärist ligikaudu 750...900 m kaugusele ida ja
lõuna poole jääv Maima peakraav (VEE1122100).
4. MAAVARA KVANTITATIIVNE JA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS,
VÕIMALIKUD KASUTUSALAD
Eesti Geoloogiateenistuse direktori korraldusega 16.04.2025 nr 13-5/25-659 muudeti Pärnu
maakonna Pitsalu liivamaardla registrikannet ja kinnitati täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal
2,46 ha - 138 tuh m3 (aruandes 10. plokk) (lisa 1).
Täiteliiva 10. plokis on 19 lõimiseanalüüsi põhjal savi- ja tolmu (osakeste alla 0,063 mm)
sisaldus 3,0...33,9% (kaalutud keskmisena 12,5%). Liiva (osakeste 0,063...2,0 mm) sisaldus on
12,7...94,0% (kaalutud keskmisena 60,0%) ja kruusa (osakeste 2,0...20 mm) sisaldus
0,0...68,0% (kaalutud keskmisena 18,1%). Läbimõõduga üle 20 mm osakeste sisaldus on
5
0,0...37,0% (kaalutud keskmisena 9,4%) ja läbimõõduga üle 31,5 mm osakeste sisaldus on
0,0...25,0% (kaalutud keskmisena 5,1%).
Looduslikul kujul saab liiva kasutada täitematerjalina. Peeneteralist liiva saab peale kruusa
väljasõelumist kasutada valikuliselt ehitussegudes. Väga peeneteralist ja ülipeeneteralist liiva
saab kasutada valdavalt täitematerjalina, valikuliselt ehitussegudes. Jämepurdset materjali
sobib kasutada teede ehitusel ja ehitusel täiteks.
5. MÄEERALDISE PIIRID, KAEVANDATAV VARU, KATENDI MAHT
Taotletava Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldise pindala on 2,30 ha ja mäeeraldise teenindusmaa
pindala 2,50 ha. Mäeeraldis on piiritletud 11 nurgapunktiga ja teenindusmaa 13 nurgapunktiga,
mille koordinaadid on esitatud graafilisel lisal 1.
Mäeeraldis hõlmab täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 10 aT (pindala 2,46 ha), kus täiteliiva
aktiivne tarbevaru on 138 tuh m3 (lisa 1) osaliselt, pindalal 2,30 ha (graafiline lisa 1). Kogu
varu asub põhjaveetasemest kõrgemal.
Kaevandamisel tuleb mäeeraldise välispiirile jätta maapõuetoeks ja ala korrastamiseks vajalik
nõlvatervik. Karjääri nõlvad tasandatakse pinnase püsinurgast tuleneva nõlvusega, liivpinnase
puhul põhjaveetasemest kõrgemal kaldega 1:2 (graafiline lisa 2).
Arvutiprogramm Surfer 8 raporti alusel (lisa 3) on Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldisele jääva
täiteliiva aktiivse tarbevaru 10. ploki (pindala 2,30 ha) varu maht 128 tuh m3.
Arvutiprogramm Surfer 8 raporti alusel (lisa 3) on täiteliiva aktiivse tarbevaru 10. ploki
nõlvatervikusse jääva varu maht 19 tuh m3 ja seega on kaevandatava täiteliiva maht 109
tuh m3 (128-19). Kasuliku kihi keskmine paksus on 5,6 m.
Kattekihi (mulla) maht mäeeraldise alal on 13,8 tuh m3. Mullakihi keskmine paksus on 0,6 m.
6. MÄETÖÖDE LÜHIKE KIRJELDUS, KATENDI LADUSTAMINE JA
KASUTAMINE, KAEVANDAMISJÄÄTMED
Mäetehnilised tingimused Pitsalu III liivakarjääris asuva liiva kaevandamiseks ei ole väga
keerulised. Kattekihi (mulla) keskmine paksus on 0,6 m. Kogu varu asub põhjaveetasemest
kõrgemal. Karjäärist materjali väljaveoks saab rajada Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldise kagu
nurgast tee, mis viib kruusakattega teele ja sealt saab riigi kõrvalmaanteele Audru-Lavassaare-
Vahenurme tee (nr 19103) (graafiline lisa 1).
6
Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast lääne poole jääb riigi kõrvalmaantee
Audru-Lavassaare-Vahenurme tee (nr 19103), mille kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise
sõiduraja välimisest servast on 30 m. Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise
teenindusmaa ulatuvad maantee kaitsevööndisse. Transpordiamet on kooskõlastanud Pitsalu III
liivakarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa jäämise riigitee kaitsevööndisse (lisa 4) ja maavara
kaevandamise riigitee kaitsevööndis (lisa 5).
Arvestades geoloogilisi, keskkonnakaitselisi ja mäetehnilisi tingimusi, peaks võimalikul
kaevandamisel järgima alljärgnevat tehnoloogilist skeemi. Esmalt tuleb karjääri alalt langetada
mets ja võsa, juurida kännud, siis kooritakse lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust
järk-järgult karjääri mäeeraldise alalt katend (muld) ning ladustatakse ajutiselt mäeeraldise
teenindusmaale. Mulla maht mäeeraldise alal kokku on 13,8 tuh m3. Katendi koorimine
etappide kaupa välistab katendi pikaajalise säilitamise puistangutes. Muld vallitatakse kuni 3 m
kõrgustesse aunadesse mäeeraldise teenindusmaa piirile. Katendivallide asukohad ja
parameetrid määratakse kaevandamisprojektis. Ladustatud katend on võrdsustatav saastumata
pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega tuvastatud jääkreostust. Säilitamaks mulla
bioloogilist aktiivsust, ei tohi aunasid tihendada. Katendi koorimine ja vallitamine peab
toimuma kuival aastaajal pinnase loodusliku niiskuse juures. Ladustatud katendist saab
mäeeraldise teenindusmaa piirile kujundada tõhusa müra- ja õhusaaste tõkke. Vastav mäetööde
korraldamine võimaldab kaevandamisega samaaegselt alustada ammendatud alade
korrastamistöid. Pitsalu III liivakarjäär korrastatakse metsamaaks. Mäetööde arenedes
kasutatakse kooritud katendit (mulda) vähemalt kolme aasta jooksul selle ladustamisest
kaevandatud ala bioloogiliseks korrastamiseks. Karjääri nõlvad kaetakse ca 0,3 m paksuse
mullakihiga, mis soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase
erosiooni sademete mõjul. Nõlvad tasandatakse pinnase püsinurgast tuleneva nõlvusega,
liivpinnase puhul põhjaveetasemest kõrgemal kaldega 1:2. Kui kogu katend ei osutu
korrastamisel vajalikuks, siis katend võõrandatakse vastavalt maapõueseaduse §99. Seega on
välistatud kattepinnase muutumine jäätmeteks jäätmeseaduse mõistes. Vajalik katendi kogus
karjääri ala korrastamiseks selgub korrastamisprojekti koostamise käigus. Katendi ladustamine
mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ega järelevalvet, õhu
või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik on välistatud.
Maavara kaevandatakse kahe kaeveastmega. Veetasemest kõrgemal asuva maavara
kaevandamise tehnoloogiline skeem oleks järgmine. Ekskavaatoriga kaevandamisel ja
laadimisel seisab ekskavaator astangu peal ning frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel
liigub laadur astangu all, mõlemal juhul ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator
laadib liiva kaeve-eest või puistangutest kalluritele. Väljavedu karjäärist toimub
autotranspordiga.
Pitsalu III liivakarjääris hakatakse kaevandama valdavalt peeneteralist suure savi- ja
tolmuosakeste sisaldusega liiva, mis kihiti sisaldab kruusa ja veeriseid. Pitsalu III liivakarjääri
7
liiva kasutatakse valdavalt looduslikul kujul kui ka töödeldud kujul. Materjali töötlemiseks
tuuakse karjääri aeg-ajalt mobiilne sõelumissõlm.
Pitsalu III liivakarjääris looduslikust lasundist väljatav maavara (liiv) ja selle katend (muld)
leiab kogu mahus kasutust, seega ei teki Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel
jäätmeseaduse §2 lg 1 ja lg 2 tähenduses jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid §71.
Kaevandamisjäätmekava on vajalik juhul, kui kaevandamise käigus tekivad jäätmed
jäätmeseaduses §2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses: „Jäätmed on mis tahes
vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on
kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist
selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt
võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik“.
Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katend (muld) on võrdsustatav saastumata pinnasega,
sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Kuna kaevandatav maavara
(liiv) ja sellest valmistatud toodang realiseeritakse täies mahus ning katend (muld) kasutatakse
esimesel võimalusel karjääri nõlvade korrastamiseks või võõrandatakse, siis jäätmeseaduses §2
lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses jäätmeid ega §71 kaevandamisjäätmeid Pitsalu III
liivakarjääris kaevandamise käigus ei teki ja kaevandamisjäätmekava pole vajalik.
7. MÄETÖÖDEGA SEOTUD VÕIMALIKUD NEGATIIVSED KESKKONNAMÕJUD
JA MEETMED NENDE LEEVENDAMISEKS, KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA
KORRASTAMINE
Vajalik on, et kaevandamisega kaasneda võivad negatiivsed keskkonnamõjud oleksid piirkonna
elanikele ja looduskeskkonnale võimalikult väikesed. Maavara kaevandamisega mõjutatakse
alati mingil määral senist keskkonda. Liiva kaevandamisel võivad olla peamisteks keskkonda
mõjutavateks teguriteks müra, õhusaaste, võimalik mõju põhjaveele ning maastikupildi
visuaalne muutmine. Praktika põhjal on teada, et looduslikult niiske liivpinnase kaevandamisel
praktiliselt tolmu (õhusaastet) ei teki. Masinate töötamisel karjääris puistangute vahel ei levi ka
müra oluliselt mäetööstusalalt kaugemale. Maavara kaevandamise tulemusena maastikupilt
muutub, kuid selle kvalitatiivne muutus on taastatav hilisema karjääri maa-ala korrastamisega
metsamaaks.
Kaevandamise käigus täidetakse kaevandamise ohutusnõudeid. Kaevandamisel ja masinate
hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ja põhjavette ei satuks kütust ega õli. Masinate
suuremahulisi hooldusi ja remonditöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse
väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Samuti ei kaasne
maavara kaevandamisega valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnadega seonduvaid halbu mõjusid.
Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek.
8
Müra hinnang
Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või
kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (atmosfääriõhu kaitse seadus
§55 lõige 2). Müra on ka sotsiaalministri määruse nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" §2 punkt 2 kohaselt
inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli.
Müra kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest (dB) ehk valjusest, sagedusest (Hz), müra
kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul) ning kumulatiivsest
müraekspositsioonist (pikema aja kestel avalduv).
Vastavalt keskkonnaministri 23.10.2019. a määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele
esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa
andmekoosseis“ esitatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluses §38 lg 1 p 9
kohaselt kaevandamisega kaasneda võivate keskkonnahäiringute, seahulgas müra ulatuse
kirjeldus.
2017. a jõustus keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Müra hindamise
alused on jõustunud määruses valdavas osas sarnased varasemas sotsiaalministri määruse nr 42
redaktsioonis tooduga. Keskkonnaministri määruse nr 71 müra regulatsioon kehtib välisõhus
leviva müra osas. Elamute ja ühiskasutusega hoonete sisese mürataseme normeerimine toimub
endiselt sotsiaalministri määruse nr 42 alusel. Mürataseme normeerimisel lähtutakse
ajavahemikust (päeva- ja ööaeg on vastavalt 07.00-23.00 ja 23.00-07.00), müraallikast, müra
iseloomust ja välismüra puhul hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast.
Pitsalu III liivakarjääri lähiala käsitletakse vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 71 kui II
kategooria ala, kus tööstusmürale kehtivad järgmised piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel
ajal 45 dB. Liiklusmüra (nt maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on vastavalt:
päevasel ajal 60 dB (65 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB
(60 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel). Arvestades, et karjäär töötab päevasel
ajal tuleb tagada vastav päevase aja normtase elamumaa-alal.
Juba karjääri avamise etapil võetakse kasutusele meetmed, et kavandatav tegevus
mingilgi määral ei mõjutaks negatiivselt ka lähimate inimeste elukeskkonda. Esimese
tööna nähakse ette rajada katendi koorimise käigus karjääri piirile katendist vallid, mis on
praktikas osutunud väga tõhusateks müra ja õhusaaste leviku tõkestajateks karjääri alast
väljapoole.
Pitsalu III liivakarjääris kavandatakse mäetöid päevasel ajal. Maavara kaevandamise,
töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamis-
masinad. Ekskavaatori, kopplaaduri ja kallurite müratase jääb vahemikku 90...110 dB.
9
Tööpäeva keskmisena jääb müratase eelpool märgitud piiridest väiksemaks, sest masinad ei
tööta pidevalt täisvõimsusel. Müra tekitab katendi koorimine karjääri avamisel, mis on aga
võrdsustatav tööga tavapärasel ehitusplatsil. Järgneval mäetööde etapil (maavara kaevandamine
ja laadimine) asuvad töötavad masinad katendivallide varjus ja karjäärisüvendis, mis
hinnanguliselt vähendab mürataset kuni 10 dB võrra.
Lähim elamu jääb Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldisest 100 m kaugusele põhja poole Liiva
(katastritunnus 18801:003:0021) kinnistule.
Müratase sõltub müraallika kaugusest ning helivõimsustasemest. Teades kaugust
punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada
mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2)
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB;
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt on ekskavaatori põhjustatud maksimaalne müratase 100 m kaugusel:
Lp1 = 80 + 20log10(10) – 20log10(100) = 60 dB,
kus arvutuse aluseks on 10 m kaugusel mõõdetud helirõhutase, väärtusega 80 dB.
Mürataseme tuletamise valem eeldab vaba helivälja tingimusi ehk tasast maapinda ilma
haljastuse ja reljeefita.
Kui ekskavaator paikneb töötamisel karjäärisüvendis ning ekskavaatori ja majapidamiste vahel
puudub otsenähtavaus, seega väheneb müratase ligikaudu 3 dB. Reeglina levib ülenormatiivne
müra peamiselt karjääri piires töötavate masinate ümber kuni 40 m ulatuses. Seega lähima
elamu juures 100 m kaugusel Liiva kinnistul võib müratase ulatuda 57 dB.
Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator ja frontaallaadur, mille helivõimsustase on
võrdne, siis lisandub (vastavalt joonisele) suurimale müraallikale ca 3 dB, kolmanda müraallika
olemasolul ca 2,5 dB. Reaalselt ei tööta müraallikad kõik ühes punktis.
Müratase koosmõjus (ekskavaator, kopplaadur, kallurauto) võib ulatuda karjäärist 100 m
kaugusel 62,5 dB. Reaalselt ei tööta müraallikad kõik ühes punktis ja korraga.
10
Karjäärimüra modelleerimised erinevates keskkonnamõju hindamistöödes on näidanud, et
müratõkkevallide ehk pinnasvallide rajamine karjääriala serva on piisavad selleks, et tõkestada
ja vähendada müra levikut ümbritsevatele aladele selliselt, et kaevandamistegevusega seotud
müratasemed jäävad lubatud piirväärtuse piiridesse mäeeraldise alal ja selle vahetus läheduses.
Pitsalu III liivakarjääris maavara kaevandamisel rajatakse mäeeraldise piirialale Liiva
kinnistuga 3 m kõrgune pinnasvall, et tagada müra päevase aja piirväärtus 60 dB. Siinjuures
tuleb lisada, et karjääri ala on ümbritsetud metsaga, mis on looduslik müratõke.
Materjali töötlemiseks tuuakse karjääri aeg-ajalt mobiilne sorteerimissõlm, mis paigutatakse
karjääris Liiva kinnistu elamust võimalikult kaugele. Tulenevalt praktikast peaks
sorteerimissõlm asuma elamust vähemalt 100 m kaugusel. Liiva sõelumisel tuleb kasutada
kaasaegset mobiilset kompleksi ja liiva ning sellest valmistatud toodangu transportimiseks
kaasaegseid, madala müratasemega veokeid.
Õhusaaste ja vibratsiooni hinnang
Pitsalu III liivakarjääris liiva kaevandamisel märkimisväärset õhusaastet ei kaasne. Pitsalu III
liivakarjääris kaevandatakse keskmiselt 7 tuh m3 liiva aastas ehk orienteeruvalt 12 tuhat tonni.
Tolm tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse või puistangusse ja
karjäärisisesel transpordil kuival ajal. Transpordist tingitud tolmu leviku piiramiseks tuleb
karjääri siseteid kuival aastaajal vajadusel niisutada.
Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja
saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav
õhusaasteluba1" ja selle lisale on õhusaasteluba vaja kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta
jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.
Pitsalu III liivakarjääri tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel lähtuti Euroopa
Keskkonnaagentuuri metoodikast. Purustus- ja sõelumissõlme eriheited on välja toodud
EMEP/EEA (European Monitoring and Evaluation Programme/European Environment
Agency) air pollutant emission inventory guidebook 2019 ptk 2.A.5.a Quarrying and mining of
minerals other than coal tabelis 3-2, nii märja kui ka kuiva kaevise puhul. Märjaks
kvalifitseerub materjal, mille niiskussisaldus on üle 1,3%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on
põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana.
Kaevise ümberpaigutamise (laadimise) käigus tekkiv eriheide on arvutatav valemiga:
,
= × 0,0016 × ,
, , kus
EPM - osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t)
U - aasta keskmine tuule kiirus (m/s)
M - materjali niiskusesisaldus (%)
kpms-PM - osakese suurus kordaja, 0,74 (ühikuta).
11
Euroopa Keskkonnaagentuuri metoodika järgi (Prantsusmaa andmetel) on liiva- ja
kruusakarjääride materjali keskmine niiskusesisaldus 6%. Käesoleval juhul Pitsalu III
liivakarjääri puhul on konservatiivselt kasutatud niiskusesisaldust 3%. Eesti aastane keskmine
tuule kiirus on Riigi Ilmateenistuse andmetel 3,5 m/s. Seega on Eestis liiva ja kruusa laadimisel
PMSUM eriheide:
, ,
= 0,74 × 0,0016 × ,
, = 0,0012 kg/t
ja Pitsalu III liivakarjääris kaevandamisel õhku paisatava tahkete osakeste koguse arvutamisel
saame lähtuda alljärgnevas tabelis 3 toodud eriheite kogustest.
Tabel 3
Töötlusetapp Eriheide (kg/t) Märkused
Purustamine 0,0006 Euroopa Keskkonnaagentuuri trükise tabelist
Sõelumine 0,0011 Euroopa Keskkonnaagentuuri trükise tabelist
Laadimine (1 kord) 0,0012 Arvutatud eeltoodud valemi põhjal
Pitsalu III liivakarjääris hakatakse kaevandama valdavalt peeneteralist suure savi- ja
tolmuosakeste sisaldusega liiva, mis kihiti sisaldab kruusa ja veeriseid. Pitsalu III liivakarjääri
liiva kasutatakse looduslikul kujul ja vajadusel sõelutakse.
Arvutustes lähtume Pitsalu III liivakarjääris liiva kaevandamise tehnoloogilise protsessi
maksimaalsest töötsüklite arvust:
1) kaevandamine ja paigutamine sõelurisse (1. laadimine)
2) sõeluris sõelumine
3) puistangutesse langemine (2. laadimine)
4) ümberpaigutamine ladudesse (3. laadimine)
5) kalluritele laadimine (4. laadimine)
Kokku läbib kaevis maksimaalselt 1 sõelumistsükli ja 4 laadimistsüklit ning kaevandamise
eriheide on maksimaalselt: 0,0059[ 0,0011+(4 x 0,0012)] kg/t.
Maksimaalne kaevandatav maht määruses sätestatud künnist ületamata on 1000 : 0,0059 = 170
tuhat tonni, mis liiva keskmise tiheduse juures (1,7 t/m3) teeb 100 tuh m3 aastas. Selle koguse
ületamisel tuleb taotleda õhusaasteluba. Pitsalu III liivakarjääris kaevandatakse keskmiselt vaid
7 tuh m3 liiva aastas.
Karjääris töötava ekskavaatori/laaduri heitgaasid peavad vastama kehtestatud normidele.
Kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Karjääri territooriumilt
võivad kanduda välja kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada lubatud määrasid.
Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid kontrollitakse
autode tehnoülevaatusel.
12
Vibratsiooni hinnang
Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale
kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Pitsalu III liivakarjääris töötav
tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning
laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris
töötavaid inimesi või ümbruskond. Pitsalu III liivakarjääris kaevandamisel vibratsiooni
põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida. Ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi tekitavat
vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus läheduses.
Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi
Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist
mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise
kord“.
Hinnang mõjust põhjaveele
Pitsalu III liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara põhjaveetasemest kõrgemal, seega
kaevandamine ei riku piirkonna veerežiimi ega mõjuta piirkonna majapidamiste kaevude vee
taset ega vee kvaliteeti.
Karjääris töötamisel, kaevandamisel, kaevise laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel
tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ja põhjavette ei satuks naftasaaduseid (kütust ega õli).
Kasutada tohib vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb
teha selleks kohandatud alal. Võimaliku avariiolukorra likvideerimiseks peab karjääris
töötajatel olema teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid.
Korrastamine ja selle eeldatav maksumus
Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööd piirkonna
ökoloogilisi tingimusi. Varu ammendamise käigus korrastatakse karjääri nõlvad ja põhi.
Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki.
Maapõueseaduse §80 lähtuvalt tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastamiseks koostada
vastavalt keskkonnaministri määrusega 07.04.2017 nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa
korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta
esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kinnitatud nõuetele vastav projekt.
Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamis-
tingimustest. Maapõueseaduse §84 lõike 2 alusel tuleb kaevandatud maa korrastada enne
kaevandamisloa kehtivuse lõppemist.
Kaevandamisel tuleb mäeeraldise välispiirile jätta maapõuetoeks ja ala korrastamiseks vajalik
nõlvatervik. Pitsalu III liivakarjääri nõlvad tasandatakse pinnase püsinurgast tuleneva
nõlvusega, liivpinnase puhul põhjaveetasemest kõrgemal kaldega 1:2 (graafiline lisa 2).
Karjääri ala korrastatakse metsamaaks (pindala 2,50 ha) (graafiline lisa 3).
13
Metsamaaks korrastatavatele veepealsetele nõlvadele laotatakse kooritud kattepinnas (muld).
Korrastatud metsamaal ei tohi põhjaveetase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni korrastatud
maapinnast. Korrastamisprojekti koostamise käigus määratakse kaevandatud ala korrastamise
suunad ja kattepinnase maht täpsemalt (graafiline lisa 3).
Korrastamistööde maksumuse hulka ei kuulu katendi koorimine, selle vallitamine, liiva
kaevandamine ja kaevandamise käigus jooksvalt püsiva kaldega nõlvade kujundamine. Need
tööd kuuluvad kaevandamisprotsessi hulka.
Arvestades seniste karjääride korrastamise kogemusi, korrastamiseks vajalike tööde ning
vahendite mahtu jäävad karjääri ala (pindala 2,50 ha) eeldatavad korrastamiskulud 2025. a
hindade juures ligikaudu 6 tuhande euro piiridesse.
KASUTATUD MATERJALID
Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016 (RT I, 05.07.2016, 1).
Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004 (RT I 2004, 9, 52).
Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011 (RT I, 28.02.2011, 1).
Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016 (RT I, 10.11.2016, 1).
Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa
taotluse ja loa andmekoosseis. Keskkonnaministri määrus 23.10.2019 nr 56 (RT I, 25.10.2019,
1).
Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa
korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm.
Keskkonnaministri määrus 07.04.2017 nr 12 (RT I, 08.04.2017, 5).
Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
hindamispiirid. Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 75 (RT I, 29.12.2016, 44).
Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid. Keskkonnaministri määrus 16.12.2016 nr 71 (RT I, 21.12.2016, 27).
Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise
tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. Keskkonnaministri määrus 14.12.2016 nr 67 (RT I,
22.12.2016, 5).
Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna
vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse määrus 12.04.2007
nr 109 (RT I 2007, 34, 215).
14
Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri määrus 04.03.2002 nr 42 (RTL 2002, 38, 511).
Maa-ameti geoportaali kitsenduste ja geoloogia kaardirakendus, 2025.
Maardla registrikaart nr 920. Pitsalu liivamaardla.
Põldvere, A., Rooma, A., Põldvere, E., 2025. Pitsalu V uuringuruumi liiva varu geoloogiline
uuring (varu seisuga 01.03.2025). Maavarauuringud OÜ. EGF 47169.
EMEP/EEA (European Monitoring and Evaluation Programme/European Environment
Agency) air pollutant emission inventory guidebook ptk 2.A.5.a Quarrying and mining of
minerals other than coal, 2019.
https://www.eea.europa.eu/ds_resolveuid/e0473b3047bf435b95cf245894a9b197
Koostatud: 06.06.2025
Koostaja:
Anne Rooma /allkirjastatud digitaalselt/
diplomeeritud geoloogiainsener
Maavarauuringud OÜ
Kaeveloa taotleja:
Priit Karotamm /allkirjastatud digitaalselt/
Dozerland OÜ juhatuse liige
Palume kaevandamise keskkonnaluba väljastada digitaalselt meiliaadressile
[email protected]
15
Lisa 1
KORRALDUS
16.04.2025 nr 13-5/25-659
Pärnu maakonna Pitsalu liivamaardla
registrikande muutmine
Maavarauuringud OÜ esitas 27.03.2025 Eesti Geoloogiateenistusele Pitsalu V uuringuruumi
piiresse jääva täiteliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande „Pitsalu V uuringuruumi liiva
varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.03.2025)“ (registreeritud 27.03.2025 nr-ga 13-2/25-
537; edaspidi aruanne). Materjale on parandatud 14.04.2025 kirjaga (registreeritud 14.04.2025
nr-ga 13-2/25-640) ja 16.04.2025 kirjaga (registreeritud 16.04.2025 nr-ga 13-2/25-659).
Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal. Keskkonnaamet on andnud
20.01.2025 korraldusega nr DM-128711-18 välja geoloogilise uuringu loa nr L.MU/522234.
Keskkonnaamet on luba muutnud 19.02.2025 korraldusega nr DM-131150-2.
Maavaravaru on arvutatud plokis 10, mis paikneb Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas
Pitsalu külas katastriüksusel Lauri-Topi (tunnus 18801:003:0119). Aruandes moodustatud
plokk asub suures osas Pitsalu V uuringuruumi piires.
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52
„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) nõuetest. Uuritud maavara liigitus täiteliivaks.
Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel
maavarade registri kandeid.
Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, määrus nr 52 § 45 lõike 2,
keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu
pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja
nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks
tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja
taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11
lg 7 alusel:
Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere /
[email protected] / www.egt.ee
Registrikood 77000387
1. Otsustan muuta Maavarauuringud OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.03.2025
maavarade registris Pitsalu liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides
varu järgmiselt:
1.1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 2,46 ha – 138 tuh m³ (aruandes 10 plokk).
2. Viia registrisse (registrikaart nr 920) kande muudatus vastavalt korralduse punktile 1.
3. Korraldus teha teatavaks Dozerland OÜ-le, Maavarauuringud OÜ-le, Keskkonnaametile,
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse
seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirli Sipp Kulli
Direktor
Anu Sihv
Maavarade registri osakonna spetsialist
5472 0067
[email protected]
2 (2)
DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT
ALLKIRJASTATUD FAILID
FAILI NIMI FAILI SUURUS
Pärnu maakonna Pitsalu liivamaardla registrikande muutmine.pdf 335 KB
ALLKIRJASTAJAD
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
1 SIRLI SIPP KULLI 47511160318 17.04.2025 09:20:50 +03:0
0
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI ON KEHTIV
ROLL/RESOLUTSIOON
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
70:fc:be:f3:77:2a:82:22:67:c4:aa:e4:93:4e:99:56
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR
ESTEID2018 D9 AC 70 DB 5F 7E BE 94 F8 A0 E4 BE 47 A2 D0 34 AD 9A 2A 12
ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND
30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 76 CB FC B8 E7 4F 04 74 77 83 AD 1A 4D 69 C6 9B
8F 36 5F BD 66 EE E2 59 4C BB 21 E2 88 8E 5A F9
Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.
MÄRKUSED
Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail
eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult
digitaalselt allkirjastatud failist.
Lisa 2
Lisa 3
Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldise, nõlvaterviku ja kaevandatava täiteliiva
varu maht (arvutiprogramm Surfer 8.0)
————————————————
Grid Volume Computations
————————————————
Upper Surface
Grid File Name: E:\TÖÖD\PITSALU MAARDLA\KAEVELOA TAOTLUS
PITSALU III LK 2025\VÄHENDATUD PINDALAGA KL TAOTLUSE DOKUD
2025\VÄHENDATUD MÄEERALDISE VARU
REHKENDUS\out_VÄHENDATUD_MÄE_MAAPIND.grd
Grid Size: 359 rows x 379 columns
X Minimum: 523612.62
X Maximum: 523990.8
X Spacing: 1.0004761904762
Y Minimum: 6492677.84
Y Maximum: 6493035.49
Y Spacing: 0.99902234636976
Z Minimum: 19.164601117235
Z Maximum: 27.449503556785
Lower Surface
Level Surface defined by Z = 18.5
Volumes
Z Scale Factor: 1
Total Volumes by:
Trapezoidal Rule: 141665.45265497
Simpson's Rule: 141683.26236649
Simpson's 3/8 Rule: 141668.12256271
Cut & Fill Volumes
Positive Volume [Cut]: 141665.45265497
Negative Volume [Fill]: 0
Net Volume [Cut-Fill]: 141665.45265497
Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldisele (pindalal 2,30 ha) jääva täiteliiva maht koos
katendiga on 141,67 tuh m3. Katendi (mulla) keskmine paksus on 0,6 m ja maht 13,8
tuh m3. Seega jääb kümnenda ploki täiteliiva mahust Pitsalu III mäeeraldisele
127,87 ehk 128 tuh m3.
————————————————
Grid Volume Computations
————————————————
Wed Jun 04 11:21:41 2025
Upper Surface
Grid File Name: E:\TÖÖD\PITSALU MAARDLA\KAEVELOA TAOTLUS
PITSALU III LK 2025\NÕLVATERVIKU MAHU REHKENDUS\VÄHENDATUD ALAGA
NÕLVATERVIKU MAHU REHKENDUS\out_VÄHENDATUD_KORR_MAA_PIND.grd
Grid Size: 304 rows x 338 columns
X Minimum: 523631.98
X Maximum: 523969.12
X Spacing: 1.0004154302671
Y Minimum: 6492715.24
Y Maximum: 6493018.28
Y Spacing: 1.0001320132014
Z Minimum: 18.5
Z Maximum: 25.739703926255
Lower Surface
Level Surface defined by Z = 18.5
Volumes
Z Scale Factor: 1
Total Volumes by:
Trapezoidal Rule: 19448.803187887
Simpson's Rule: 19452.625213791
Simpson's 3/8 Rule: 19452.613633313
Cut & Fill Volumes
Positive Volume [Cut]: 19448.803187887
Negative Volume [Fill]: 1.2969414198026E-011
Net Volume [Cut-Fill]: 19448.803187887
Pitsalu III liivakarjääri mäeeraldise nõlva jääva täiteliiva varu maht on 19 tuh m3.
Mäeeraldisele jääva täiteliiva maht on 128 tuh m3. Seega on mäeeraldise
kaevandatav varu maht 109 tuh m3 (128-19).
Lisa 4
Ain Põldvere Teie 17.03.2025
Maavarauuringud OÜ
[email protected] Meie 17.03.2025 nr 7.1-7/25/4254-2
Pitsalu V kaevandatav varu
Olete esitanud Pitsalu V uuringuruumis toimunud uuringu aT varudeks kavandatava ploki plaani seisukohta
võtuks ja soovite tingimusi varu arvele võtmiseks ning kaevandamiseks riigitee kaitsevööndis.
Transpordiamet, tutvunud esitatud plaaniga, märgib järgmist:
- esitatud ala asub riigitee 19103 Audru–Lavassaare–Vahenurme kaitsevööndis km 20,41-20,56
jäädes lähima punktiga ca 7 m kaugusele tee servast;
- vastavalt EhS § 71 lg 2 on kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast
30 meetrit ja § 72 lg 1 p 3 järgi on teekaitsevööndis keelatud kaevandada maavara. EhS § 70
lg 3 järgi võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda Transpordiameti
nõusolekul.
Arvestades geoloogilise uuringu tulemusi ja esitatud taotlust ning lähtudes EhS § 70 lg 3 kooskõlastab
Transpordiamet uuritud maavara varu kinnitamiseks aT varuna riigitee 19103 kaitsevööndis km 20,41-
20,56 ja kaevandamiseks vähima kaugusega 13 meetri kaugusel tee servast, tingimusel, et tulevases
maavara kaevandamise loa taotluses riigitee kaitsevööndis nii mäeeraldise kui ka selle teenindusmaa piirid
kattuvad.
Tulevases maavara kaevandamise loa taotluses palume näidata maavara väljaveotee ja selle ühendamine
riigiteedega arvestades, et ristumiskoha kinnistu omaniku taotluse alusel väljastab Transpordiamet EhS §
99 lõike 3 kohased täpsemad nõuded kavandatavale ristmikule projekti koostamiseks. Juhime tähelepanu,
et oleva muu tee ristmik riigitee 19103 km 20,40 vajab rekonstrueerimist, sest ristmiku gabariidid ei vasta
maavara väljaveoks sobilikele tingimustele.
Maavara kaevandamisloa taotlus kooskõlastada Transpordiametiga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhataja
planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus
Lisa: esitatud taotlus
Lisaadressaat: Keskkonnaamet
[email protected]
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT
ALLKIRJASTATUD FAILID
FAILI NIMI FAILI SUURUS
Aktiivse ehk kaevandatava varu kinnitamise kooskõlastamisest Pitsalu maardlas Põhja-Pär
560 KB
numaa vallas.msg
Aktiivse ehk kaevandatava varu kinnitamise kooskõlastamisest Pitsalu maardlas Põhja-Pär
288 KB
numaa vallas.pdf
ALLKIRJASTAJAD
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
1 TIIT HARJAK 36911190217 17.03.2025 18:01:14 +02:0
0
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI ON KEHTIV
ROLL/RESOLUTSIOON
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
65:0e:73:77:8d:7f:06:de:61:a0:d1:bb:a9:64:47:a7
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR
ESTEID2018 D9 AC 70 DB 5F 7E BE 94 F8 A0 E4 BE 47 A2 D0 34 AD 9A 2A 12
ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND
30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 A1 95 60 BF 33 B8 82 14 DA 62 10 B5 18 9B 45 00
35 46 E8 9E 3F A5 69 3A 92 78 D9 EC 7F 17 2C 99
Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.
MÄRKUSED
Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail
eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult
digitaalselt allkirjastatud failist.
Lisa 5
Ain Põldvere Teie 04.06.2025
Maavarauuringud OÜ
[email protected] Meie 06.06.2025 nr 7.1-7/25/4254-4
Pitsalu III liivakarjäär
Olete esitanud kooskõlastamiseks Pitsalu III liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse dokumendid.
Transpordiamet, tutvunud esitatud taotlusega, märgib järgmist:
- esitatud taotlus asub riigitee 19103 Audru–Lavassaare–Vahenurme kaitsevööndis km 20,41-20,56
jäädes lähima punktiga ca 13 m kaugusele tee servast;
- vastavalt EhS § 71 lg 2 on kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30
meetrit ja § 72 lg 1 p 3 järgi on tee kaitsevööndis keelatud kaevandada maavara. EhS § 70 lg 3 järgi
võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda vaid Transpordiameti nõusolekul.
- juhime tähelepanu, et oleva muu tee ristmik riigitee 19103 km 20,40 vajab rekonstrueerimist, sest
ristmiku gabariidid ei vasta maavara väljaveoks sobilikele tingimustele. Transpordiamet väljastab
EhS § 99 lõike 3 kohased täpsemad nõuded ristumiskoha kinnistu omaniku taotluse alusel
kavandatavale ristmikule projekti koostamiseks.
Lähtudes EhS § 70 lg 3 kooskõlastab Transpordiamet esitatud taotluse dokumendid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhataja
planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus
Lisa: esitatud taotlus
[email protected]
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT
ALLKIRJASTATUD FAILID
FAILI NIMI FAILI SUURUS
Pitsalu III liivakarjääri kaevandamise loa taotlus kooskõlastamiseks Transpordiametile.msg 1.8 MB
Pitsalu III liivakarjääri kaevandamise loa taotlus kooskõlastamiseks.pdf 288 KB
ALLKIRJASTAJAD
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
1 TIIT HARJAK 36911190217 06.06.2025 16:54:04 +03:0
0
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI ON KEHTIV
ROLL/RESOLUTSIOON
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
65:0e:73:77:8d:7f:06:de:61:a0:d1:bb:a9:64:47:a7
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR
ESTEID2018 D9 AC 70 DB 5F 7E BE 94 F8 A0 E4 BE 47 A2 D0 34 AD 9A 2A 12
ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND
30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 EE 60 3D 4C E0 E7 38 DD E1 6B 46 FD 9D B7 69 DC
A5 49 5F F4 2A 9A 40 A7 68 4A 8B 4F 59 D5 86 A2
Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.
MÄRKUSED
Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail
eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult
digitaalselt allkirjastatud failist.
KORRALDUS
16.04.2025 nr 13-5/25-659
Pärnu maakonna Pitsalu liivamaardla
registrikande muutmine
Maavarauuringud OÜ esitas 27.03.2025 Eesti Geoloogiateenistusele Pitsalu V uuringuruumi
piiresse jääva täiteliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande „Pitsalu V uuringuruumi liiva
varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.03.2025)“ (registreeritud 27.03.2025 nr-ga 13-2/25-
537; edaspidi aruanne). Materjale on parandatud 14.04.2025 kirjaga (registreeritud 14.04.2025
nr-ga 13-2/25-640) ja 16.04.2025 kirjaga (registreeritud 16.04.2025 nr-ga 13-2/25-659).
Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal. Keskkonnaamet on andnud
20.01.2025 korraldusega nr DM-128711-18 välja geoloogilise uuringu loa nr L.MU/522234.
Keskkonnaamet on luba muutnud 19.02.2025 korraldusega nr DM-131150-2.
Maavaravaru on arvutatud plokis 10, mis paikneb Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas
Pitsalu külas katastriüksusel Lauri-Topi (tunnus 18801:003:0119). Aruandes moodustatud
plokk asub suures osas Pitsalu V uuringuruumi piires.
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52
„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) nõuetest. Uuritud maavara liigitus täiteliivaks.
Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel
maavarade registri kandeid.
Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, määrus nr 52 § 45 lõike 2,
keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu
pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja
nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks
tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja
taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11
lg 7 alusel:
Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere /
[email protected] / www.egt.ee
Registrikood 77000387
1. Otsustan muuta Maavarauuringud OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.03.2025
maavarade registris Pitsalu liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides
varu järgmiselt:
1.1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 2,46 ha – 138 tuh m³ (aruandes 10 plokk).
2. Viia registrisse (registrikaart nr 920) kande muudatus vastavalt korralduse punktile 1.
3. Korraldus teha teatavaks Dozerland OÜ-le, Maavarauuringud OÜ-le, Keskkonnaametile,
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse
seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirli Sipp Kulli
Direktor
Anu Sihv
Maavarade registri osakonna spetsialist
5472 0067
[email protected]
2 (2)
Maavarauuringud OÜ
PITSALU V UURINGURUUMI
LIIVA VARU
GEOLOOGILINE UURING
(varu seisuga 01.03.2025)
Töö nr 25-850
vastutav täitja
Ain Põldvere
/allkirjastatud digitaalselt/
diplomeeritud geoloogiainsener
Tartu 2025
Maavarauuringud OÜ Reg code 14346587
Liiva 41, Tartu 50303 VAT no EE102012624
GSM +372 5104 753
GSM +372 5158 198
Annotatsioon
Ain Põldvere, Anne Rooma, Elar Põldvere “Pitsalu V uuringuruumi liiva varu geoloogiline
uuring” (varu seisuga 01.03.2025). Maavarauuringud OÜ, Tartu, 2025. 1 köide, 16 lk teksti,
3 tabelit, 15 tekstilisa, 2 graafilist lisa (EGF, EGT, Dozerland OÜ).
Pitsalu V uuringuruumi teenindusala (pindala 2,56 ha) asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa
vallas Pitsalu külas eraomandisse kuuluval Lauri-Topi (katastritunnus 18801:003:0119) maaüksuse
metsamaal. Geoloogilise uuringu eesmärgiks oli uuringuloa nr L.MU/522234 valdaja, Dozerland
OÜ tellimisel välja selgitada uuringuruumis asuva maavara (liiva) kvaliteet, varu suurus ja
kaevandamise mäetehnilised tingimused.
Maastikuliselt paikneb Pitsalu V uuringuruum Lääne-Eesti rannikumadalikul, kus maapinna
absoluutsed kõrgused ulatuvad 19...28 m. Uuringuruumi kasuliku kihi moodustab liustikujõeline
eriteraline, valdavalt peeneteraline, savine liiv, mis kihiti sisaldab kruusa ja veeriseid.
Uuringuruumi aluspõhja moodustab Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Jaagarahu kihistu (S2jg)
biohermne lubjakivi ja dolokivi.
Pitsalu V uuringuruumi teenindusala piires on välja eraldatud täiteliiva aktiivse tarbevaru 10. plokk
(pindala 2,46 ha).
Täiteliivaks (plokk 10 aT) kvalifitseeruvas materjalis on savi- ning tolmu (alla 0,063 mm osakeste)
sisaldus vahemikus 3,0...33,9%, kaalutud keskmisena 12,5%. Osakeste läbimõõduga üle 31,5 mm
sisaldus on 0,0...25,0%, kaalutud keskmisena 5,1%.
Täiteliiva 10. ploki aktiivne tarbevaru on 138 tuh m3 ja kasuliku kihi keskmine paksus 5,6 m. Kogu
varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Katendi (mulla) maht on 15 tuh m3 ja kattekihi keskmine
paksus 0,6 m.
Looduslikul kujul saab liiva kasutada täitematerjalina. Peeneteralist liiva saab peale kruusa
väljasõelumist kasutada valikuliselt ehitussegudes. Väga peeneteralist ja ülipeeneteralist liiva saab
kasutada valdavalt täitematerjalina, valikuliselt ehitussegudes. Jämepurdset materjali sobib
kasutada teede ehitusel ja ehitusel täiteks.
Mäetehnilised tingimused Pitsalu V uuringuruumis kaevandamiseks ei ole väga keerulised.
Kattekihi (mulla) keskmine paksus on 0,6 m. Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal.
Maavarale on hea juurdepääs. Uuringuruumi teenindusalast lõuna poole jääb kruusakattega tee,
kuhu saab rajada karjäärist materjali väljaveotee, mis viib Audru-Lavassaare-Vahenurme riigi
kõrvalmaanteele (nr 19103). Karjääri ala korrastatakse metsamaaks.
Märksõnad: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Pitsalu liivamaardla, Pitsalu V uuringuruum,
täiteliiv, aktiivne tarbevaru.
Projektijuht Ain Põldvere
SISUKORD
Sissejuhatus ……………………………………………………………………............... 4
1. Piirkonna üldiseloomustus, geoloogiline uuritus ………………………..……....……. 5
2. Uuringuruumi geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused …………....…... 7
3. Tööde metoodika ja mahud ….……………………………………………................... 8
4. Materjali kvalitatiivne iseloomustus ……………………………………….................. 11
5. Varu arvutus ..………………………………………………………………....…........ 12
6. Kaevandamise mäetehnilised tingimused …………………………………….............. 13
7. Keskkonnamõju hindamine …..…………………………………………….....…........ 14
Kokkuvõte .………………………………………………………………………............ 15
Kasutatud materjalid .……………………………………………………………............ 16
Tekstilisad
1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/522234
2. Uuringupunktide kataloog
3. Uuringupunktide kirjeldused
4. Kaevandite likvideerimise akt
5. Keskkonnaameti korraldus 27.03.2025 nr DM-131626-4 Pitsalu V uuringuruumi
uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine
6. AS TREV-2 Grupp labori katseprotokolli nr 2025/158 koopia (terastikulise koostise
määramine)
7. Lõimiseanalüüside tulemused proovides ja kaalutud keskmisena tarbevaru 10. plokis
8. Pitsalu V uuringuruumi ploki 10 aT mahu arvutus (arvutiprogramm Surfer 8.0)
9. Pitsalu V uuringuruumi katte- ja kasuliku kihi keskmine paksus, mida on kasutatud varu
arvutamisel
10. Topomõõdistuse seletuskiri
11. Lauri-Topi maaüksuse omaniku nõusolek
12. Liiva maaüksuse omaniku nõusolek
13. Transpordiameti kooskõlastus 05.04.2024
14. Transpordiameti kooskõlastus 17.03.2025
15. Tellija arvamus ja volitus
Eesti Geoloogiateenistuse korraldus varu kinnitamise kohta
Graafilised lisad
1. Topo- ja varu arvutuse plaan, mõõtkava 1:1 000
2. Geoloogilised läbilõiked A-B ja C-D
Elektroonilised lisad
Varu_lamamijooned (MapInfo failid);
Katendi_lamamijooned (Mapinfo failid);
Varuplokk (MapInfo failid);
Topo- ja varu arvutuse plaan ja geoloogilised läbilõiked (MapInfo failid, tif failid)
4
Pitsalu V uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.03.2025)
SISSEJUHATUS
Dozerland OÜ-le on Keskkonnaameti korraldusega 20.01.2025 nr DM-128711-18 välja antud
geoloogilise uuringu luba nr L.MU/522234 ja Keskkonnaameti korraldusega 19.02.2025 nr
DM-131150-2 on muudetud Pitsalu V uuringuruumi geoloogilise uuringu luba (lisa 1), mille
alusel tegi Pitsalu V uuringuruumis (pindala 2,56 ha) geoloogilise uuringu Maavarauuringud
OÜ.
Pitsalu V uuringuruumi teenindusala asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Pitsalu
külas eraomandisse kuuluval Lauri-Topi (katastritunnus 18801:003:0119) maaüksuse
metsamaal. Lauri-Topi maaüksuse omanik on andnud nõusoleku Pitsalu V uuringuruumis
geoloogiliseks uuringuks, maavara arvele võtmiseks ja kaevandamiseks (lisa 11).
Geoloogilise uuringu eesmärgiks oli tarbevaru tasemel välja selgitada Pitsalu V uuringuruumis
asuva maavara (liiva) kvaliteet, varu suurus ja kaevandamise mäetehnilised tingimused, et
hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamisluba.
Välitööde käigus rajati kaevandid ja võeti proovid materjali terastikulise koostise (lõimise)
määramiseks. Laboratoorsed uuringud tehti AS TREV-2 Grupp laboris, mille pädevust on
kinnitatud Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteerimistunnistusega nr L278, mis kehtib kuni
31.01.2027.
Uuringuruumi teenindusalal ja selle lähiümbruses tehti topogeodeetiline mõõdistamine.
Mõõdistuse tegi geodeet Tiit Kalmus.
Geoloogilised välitööd viisid läbi geoloogid Ranek Rohtla ja Anne Rooma. Tööde tulemused
esitatakse käesolevas aruandes, mille koostasid Ain Põldvere, Anne Rooma ja Elar Põldvere
(keskkonnatehnoloogia PhD, Alkranel OÜ).
Geoloogiliste uuringutööde läbiviimisel juhinduti keskkonnaministri 17.12.2018 vastu võetud
määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded
ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda,
meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“.
MAAVARAUURINGUD OÜ
5
Pitsalu V uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.03.2025)
1. PIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS, GEOLOOGILINE UURITUS
Pitsalu V uuringuruum (pindala 2,56 ha) asub Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas Pitsalu külas
eraomandisse kuuluval Lauri-Topi (katastritunnus 18801:003:0119, pindala 39972,0 m2, maa
sihtotstarve on 100% maatulundusmaa) maaüksuse metsamaal. Lauri-Topi maaüksuse omanik
on andnud nõusoleku Pitsalu V uuringuruumis geoloogiliseks uuringuks, maavara arvele
võtmiseks ja kaevandamiseks (lisa 11).
Pitsalu V uuringuruumi teenindusala keskpunkti geograafilised koordinaadid on 58°34΄30˝ pl
ja 24°24΄32˝ ip ning uuringuruum paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel
5333 (graafiline lisa 1).
Pitsalu V uuringuruum asub Pärnu-Jaagupi alevist ligikaudu 6,5 km kaugusel edelas ja Pärnu
linnast ligikaudu 19 km kaugusel loodes. Pitsalu V uuringuruumi teenindusalast põhja ja lääne
pool jätkub Lauri-Topi (katastritunnus 18801:003:0119) maaüksus. Ida poolt piirneb
uuringuruum Moosimetsa (katastritunnus 18801:003:0127) ja lõuna poolt Tammi
(katastritunnus 18801:003:0105, maa sihtotstarve on 100% transpordimaa) maaüksustega.
Pitsalu V uuringuruumi teenindusalast lääne poole jääb riigi kõrvalmaantee Audru-Lavassaare-
Vahenurme tee (nr 19103), mille kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest
servast on 30 m. Pitsalu V uuringuruumi teenindusala ulatub maantee kaitsevööndisse.
Transpordiamet on kooskõlastanud geoloogilise uuringu tegemise riigitee kaitsevööndis (lisa
13). Uuringuruum asub riigi kõrvalmaantee Audru-Lavassaare-Vahenurme ja endise
Lavassaare-Tootsi turbaraudtee ristumiskohast kirdes.
Lähimaks vooluveekoguks on uuringuruumi teenindusalast ligikaudu 750...900 m kaugusele
ida ja lõuna poole jääv Maima peakraav (VEE1122100).
Lähim elamu jääb uuringuruumi teenindusalast ligikaudu 70 m kaugusele põhja poole Liiva
(katastritunnus 18801:003:0021) kinnistule. Liiva kinnistu omanik on kooskõlastanud
geoloogilise uuringu tegemise ja maavara kaevandamise kinnistu piirist 50 m kaugusel (lisa
12).
Pitsalu V uuringuruumi teenindusalast lääne poole üle riigi kõrvalmaantee Audru-Lavassaare-
Vahenurme jääb Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele kuuluv valguskaabel, sideehitis
maismaal ELA102 (vid ELA102), mille kaitsevöönd on 1 m teljest ja Elektrilevi OÜ
elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin) AS-50 (vid 1868443), mille kaitsevööndi laius on 10 m
mõlemale poole liini telge (graafiline lisa 1).
Pitsalu V uuringuruumi teenindusala piires ei asu Natura 2000 linnu- ega loodusalasid,
looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning kultuurimälestisi.
MAAVARAUURINGUD OÜ
6
Pitsalu V uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.03.2025)
Pitsalu V uuringuruumi teenindusalast edela poole üle riigi kõrvalmaantee Audru-Lavassaare-
Vahenurme tee jääb arheoloogiamälestis Ohvrikivi (registri nr 11735), mille kaitsevöönd on 50
m mälestise väliskontuurist alates. Pitsalu V uuringuruumi teenindusala ei kattu kinnismälestise
kaitsevööndiga (graafiline lisa 1).
Maastikuliselt paikneb Pitsalu V uuringuruum Lääne-Eesti rannikumadalikul, kus maapinna
absoluutsed kõrgused ulatuvad 19...28 m. Uuringuruumi aluspõhja moodustab Siluri ladestu
Wenlocki ladestiku Jaagarahu kihistu (S2jg) biohermne lubjakivi ja dolokivi.
Pitsalu V uuringuruumi teenindusalal ei ole varem ehitusmaavarade geoloogilisi uuringuid
tehtud.
Pitsalu V uuringuruumi teenindusala jääb Rapla ja Pärnu maakonna maavarade
teemaplaneeringu alale.
Pitsalu V uuringuruumist lõuna ja loode poole jääb Pitsalu liivamaardla (maardla registrikaardi
nr 920). Pitsalu V uuringuruumist lõuna poole üle kruusakattega tee jääb Pitsalu liivamaardla
KMG OÜ Pitsalu liivakarjäär (maavara kaevandamise keskkonnaluba nr L.MK/323997,
kehtivusaeg 07.01.2014-28.08.2028). Pitsalu liivakarjääri mäeeraldise pindala on 4,14 ha ja
mäeeraldise teenindusmaa pindala on 6,17 ha. Pitsalu liivakarjääri jääkvaru seisuga 31.12.2024
on: 20,7 tuh m3 ehituskruusa (plokk 1 aT ja plokk 4 aT), 1,7 tuh m3 ehitusliiva (plokk 2 aT) ja
6,3 tuh m3 täiteliiva (plokk 3 aT).
Pitsalu liivakarjääri geoloogiline uuring on tehtud Mäebüroo Nord OÜ poolt 2013. aastal
„Aruanne Pitsalu uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.03.2013).
EGF 8477.
Pitsalu liivakarjääri mäeeraldise alale on antud KMG OÜ-le geoloogilise uuringu luba
L.MU/521110 pindalal 3,83 ha - Pitsalu IV uuringuruum. Loa kehtivusaeg 02.05.2024 kuni
02.02.2029 (graafiline lisa 1).
MAAVARAUURINGUD OÜ
7
Pitsalu V uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.03.2025)
2. UURINGURUUMI GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED
TINGIMUSED
Pitsalu V uuringuruumi teenindusala paikneb Lääne-Eesti rannikumadalikul, kus maapinna
absoluutsed kõrgused ulatuvad 19...28 m. Uuringuruumi aluspõhja moodustab Siluri ladestu
Wenlocki ladestiku Jaagarahu kihistu (S2jg) biohermne lubjakivi ja dolokivi. Pitsalu V
uuringuruumi üldistatud geoloogiline läbilõige on esitatud tabelis 1.
Pitsalu V uuringuruumi üldistatud geoloogiline läbilõige Tabel 1
Kihi nimetus Kihi paksus, m Geoloogiline indeks Kasulik kiht (+)
Min Max
Kasvukiht (muld) 0,4 1,0 Q2_S
Liiv, eriteraline, valdavalt peeneteraline, savine,
0,7 7,2 Q1jrVr_fg +
kihati kruusa ja veeristega
Saviliiv- ja liivsavimoreen 0,0 0,3 Q1jrVr_g
Kattekihi moodustab kasvukiht (muld), keskmise paksusega 0,6 m. Kasuliku kihi moodustab
liustikujõelise geneesiga (Q1jrVr_fg) eriteraline, valdavalt peeneteraline savine liiv, kihiti
kruusa ja veeristega (foto 1). Kasuliku kihi keskmine paksus on 5,6 m (lisa 9). Kogu varu asub
põhjaveetasemest kõrgemal. Kasuliku kihi lamami moodustab moreen (graafiline lisa 2).
Lähimaks vooluveekoguks on uuringuruumi teenindusalast ligikaudu 750...900 m kaugusele
ida ja lõuna poole jääv Maima peakraav (VEE1122100).
Foto 1. Pitsalu V uuringuruumi materjal.
MAAVARAUURINGUD OÜ
8
Pitsalu V uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.03.2025)
3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD
Geoloogilise uuringu käigus rajati Pitsalu V uuringuruumi teenindusalale 12 kaevandit,
kogumetraažiga 59,5 m, keskmise sügavusega 5,0 m (1,2…7,9 m). Kaevandite vahekaugused
jäid vahemikku 15…105 m. Kaevanditest võeti kasulikust kihist 19 proovi (lisad 2, 3 ja
graafiline lisa 2). Kasuliku kihi moodustab eriteraline, valdavalt peeneteraline, savine liiv,
kohati kruusa ja veeristega.
Kaevandid kaevati roomikekskavaatoriga Hyndai HX 220L. Kaevandid likvideeriti kohe pärast
geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist pinnasega täitmise teel, ümbrus
korrastati. Kaevandite likvideerimise kohta koostati akt (lisa 4), mille on heakskiitnud
Keskkonnaamet (lisa 5).
Kaevanditest võeti proovid massproovi võtmise meetodil lasundi kogu avatud paksusest. Peale
kattekihi eemaldamist suruti ekskavaatori kopp (maht 1,0 m3) ühe meetri sügavusele ja sellest
intervallist üks kopatäis prooviti. Nii prooviti ka järgmisest meetrist üks kopatäis. Proovitõstete
materjalist võeti punktmeetodil viiest punktist osaproov nii, et ühe meetri intervallist võetud
osaproov oleks massiga mitte alla 20 kg. Ühtlase materjali puhul ühendati osaproovid
koondprooviks, mis kvarteerimise meetodil vähendati vajaliku kaaluni (35–45 kg).
Kasulik kiht (liiv) prooviti materjali terastikulise koostise määramiseks. Kaevanditest võeti
proovid kasuliku kihi kogu paksusest. Võetud 19 proovi viidi terastikulise koostise (lõimise)
määramiseks AS TREV-2 Grupp laborisse. Terastikulise koostise (lõimise) määramisel (EVS-
EN 933-1, sõelumismeetod – pesemine ja sõelumine) kasutati sõelu ava läbimõõduga: 125 mm,
80 mm, 63 mm, 40 mm, 31,5 mm, 20 mm, 16 mm, 12,5 mm, 8 mm, 6,3 mm, 4 mm, 2 mm, 1
mm, 0,5 mm, 0,25 mm, 0,125 mm, 0,063 mm. Lõimiseanalüüside tulemused proovides ja
kaalutud keskmisena on esitatud lisas 7.
AS TREV-2 Grupp labori katsetuste protokollid on esitatud lisas 6.
Topo-geodeetiliste tööde käigus mõõdistati uuritud ala ja selle lähiümbrus 40 m raadiuses,
ühtlasi määrati uuringupunktide x, y ja z koordinaadid (graafiline lisa 1). Mõõdistuse tegi
geodeet Tiit Kalmus. Mõõdistamine on teostatud L-EST97 koordinaatide süsteemis, kõrgused
on arvutatud EH2000 süsteemis. Plaani (mõõtkava 1:1 000) koostamisel on kasutatud
programmi MapInfo. Täpsemad andmed tööde metoodika kohta on esitatud topomõõdistuse
seletuskirjas (lisa 10).
Uuringuruumis esineva materjali kvalifitseerimisel (maavara ja kasutusalade välja-
selgitamisel) lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018 vastu võetud määrusest nr 52, kus
sätestatakse:
kruus on mitmekomponendiline purdsetend, milles osakesi läbimõõduga üle
31,5 mm on rohkem kui 35%. Kruus vastab ehituskruusale esitatavatele nõuetele, kui
MAAVARAUURINGUD OÜ
9
Pitsalu V uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.03.2025)
osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on rohkem kui 35%, osakesi läbimõõduga alla
0,063 mm on vähem kui 12% ja kruusast valmistatud killustiku (fraktsioon 10…14 mm)
purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel on 35 või väiksem;
liiv on mitmekomponendiline purdsetend, milles osakesi läbimõõduga üle
31,5 mm on vähem kui 35%. Liiv vastab ehitusliivale esitatavatele nõuetele, kui osakesi
läbimõõduga alla 0,063 mm on vähem kui 5% ning osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm
vähem kui 35%;
täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta kas ehituskruusale või ehitusliivale
esitatud nõuetele;
kui uuringu käigus selgub, et uuringuruumi piires esineb mitu erineva kasutus-
alaga maavara, ei pea kasutusalade kaupa eraldi maavara plokke moodustama, kui
teise kasutusalaga maavara on alla 30% moodustatava maavara ploki kogumahust ja
alla saja tuhande kuupmeetri.
Purdmaterjali kirjeldamisel on kasutatud 1971. a Ago Vilo poolt koostatud purdsetete
terasuuruse klassifikatsiooni (Vilo, 1971; tabel 2).
Purdsetendite terasuuruse klassifikatsioon (Vilo, 1971) Tabel 2
Fraktsiooni nimetus Tera suurus, mm
Suured üle 1000
Rahnud Keskmised 500 … 1000
Väikesed 200 … 500
Munakad 100 … 200
Jämepurd Suured 50 … 100
Veerised Väikesed 20 … 50
Suured 10 … 20
Kruusaterad Väikesed 2 … 10
Jämeliiv 0,5 … 2,0
Liivaterad Keskliiv 0,25 … 0,5
Peenliiv 0,10 … 0,25
Ülipeen liiv 0,05 … 0,10
Peenpurd Tolmuosakesed Jämetolm 0,01 … 0,05
Peentolm 0,002 … 0,001
Saueosakesed Jämesau 0,001 … 0,002
Peensau alla 0,001
Pitsalu V uuringuruumis lasuva maavara kvaliteedi hindamisel ja varu arvutamisel lähtuti
käesoleva uuringu käigus rajatud kaevandite andmetest ja laboratoorsete uuringute tulemustest.
Varu mahu arvutuse käiku on selgitatud varu arvutuse peatükis 5. Varu mahud arvutati
arvutiprogrammiga Surfer.
MAAVARAUURINGUD OÜ
10
Pitsalu V uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.03.2025)
Pitsalu V uuringuruumi teenindusalast lääne poole jääb riigi kõrvalmaantee Audru-Lavassaare-
Vahenurme tee (nr 19103), mille kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest
servast on 30 m. Pitsalu V uuringuruumi teenindusala ulatub maantee kaitsevööndisse.
Transpordiamet on kooskõlastanud geoloogilise uuringu tegemise riigitee kaitsevööndis (lisa
13).
Transpordiamet kooskõlastab Pitsalu V uuringuruumi maavara varu kinnitamise aktiivse
tarbevaruna riigitee Audru-Lavassaare-Vahenurme nr 19103 kaitsevööndis ja kaevandamiseks
vähima kaugusega 13 m kaugusel tee servast, tingimusel, et tulevases maavara kaevandamise
loa taotluses riigitee kaitsevööndis nii mäeeraldise kui ka selle teenindusmaa piirid kattuvad
(lisa 14).
MAAVARAUURINGUD OÜ
Pitsalu V uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.03.2025) 11
4. MATERJALI KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS
Keskkonnaministri 17.12.2018. a vastu võetud määruse nr 52 („Üldgeoloogilise uurimistöö
ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme,
põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi,
dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”) paragrahvist nr 29
tulenevalt, käsitletakse liiva ja kruusa maavara kasutusalade seisukohalt järgnevalt:
tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle 4% ega
Fe2O3 sisaldus üle 0,6%;
ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi
läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%;
ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning osakesi
läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%, ehituskruusa purunemiskindluse
kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem;
täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta tehnoloogilise liiva, ehitusliiva ja ehituskruusa
nõuetele.
Maavara kvaliteedi hindamisel selgus, et Pitsalu V uuringuruumi kasulik kiht (liiv)
kvalifitseerub lõimiseanalüüside alusel kaalutud keskmisena täiteliivaks (plokk 10 aT).
Keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse nr 52 kohaselt ei kvalifitseeru plokk 10 aT materjal
lubatust suurema savi- ja tolmuosakeste sisalduse tõttu ehitusliivaks ja tuleb täiteliivana arvele
võtta. Ehitusliiv ei tohi sisaldada osakesi läbimõõduga alla 0,063 mm üle 5%.
Täiteliiva 10. plokis on 19 lõimiseanalüüsi põhjal (lisa 7) savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm)
sisaldus vahemikus 3,0…33,9% (kaalutud keskmisena 12,5%). Liivafraktsiooni
(0,063…2,0 mm) osakaal on 12,7…94,0% (kaalutud keskmisena 60,0%). Kruusafraktsiooni
(2,0...20 mm) osakaal on 0,0…68,0% (kaalutud keskmisena 18,1%). Läbimõõduga üle 20 mm
osakeste sisaldus on 0,0...37,0% (kaalutud keskmisena 9,4%).
Läbimõõduga üle 31,5 mm osakeste sisaldus proovides on 0,0…25,0% (kaalutud keskmisena
5,1%).
Looduslikul kujul saab liiva kasutada täitematerjalina. Peeneteralist liiva saab peale kruusa
väljasõelumist kasutada valikuliselt ehitussegudes. Väga peeneteralist ja ülipeeneteralist liiva
saab kasutada valdavalt täitematerjalina, valikuliselt ehitussegudes. Jämepurdset materjali
sobib kasutada teede ehitusel ja ehitusel täiteks.
MAAVARAUURINGUD OÜ
12
Pitsalu V uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.03.2025)
5. VARU ARVUTUS
Pitsalu V uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus on välja eraldatud üks aktiivse tarbevaru
plokk. Täiteliivaks kvalifitseeruva materjaliga on piiritletud varuplokk 10 aT (pindala 2,46 ha)
6 nurgapunktiga. Ploki nurgapunktide koordinaadid on esitatud graafilisel lisal 1. Ploki piires
keskkonnaalased piirangud puuduvad. Varu arvutuse aluseks on:
- topoplaan mõõtkavas 1:1 000 (graafiline lisa 1);
- geoloogilis-litoloogilised läbilõiked (graafiline lisa 2);
- uuringupunktide kirjeldused (lisa 3);
- lõimiseanalüüside tulemused (lisa 7);
- kasuliku kihi ja kattekihi paksused uuringupunktides (tabel 3, lisa 9).
Katendi (mulla) maht arvutati varuploki nurgapunktidega piiritletud alal kahe pinna (maapinna
ja katendi lamami) vahelises ruumis. Kuna mulla paksus varualal on ühtlane (keskmiselt 0,6
m), siis selle maht arvutati keskmise paksuse ja pindala korrutisena. Varu maht arvutati
arvutiprogrammiga Surfer 8,0 varuploki nurgapunktidega piiritletud alal katendi lamami ja
varuploki lamami vahelises ruumis. Kasuliku kihi keskmine paksus on määratud
arvutiprogrammis Surfer määratud mahu alusel (lisa 8, lisa 9).
Pitsalu V uuringuruumis piiritletud täiteliiva aktiivse tarbevaru (plokk 10 aT, pindala 2,46 ha)
maht on 138 tuh m3 (lisa 8). Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Kasuliku kihi
keskmine paksus on 5,6 m.
Täiteliiva 10. ploki katendi (mulla) maht on 15 tuh m3 (lisa 8) ja mullakihi keskmine paksus
0,6 m (tabel 3).
Maavaravaru (plokk 10 aT) kirjeldavate uuringupunktide andmestik Tabel 3
Kaevandi (Ka) Suudme abs Kaevandi Kattekihi (mulla) Liivakihi Varu lamami
nr kõrgus, m sügavus, m paksus, m paksus, m abs kõrgus, m
Ka 1 22,5 4,2 0,4 3,6 18,5
Ka 2 22,3 4,1 1,0 2,8 18,5
Ka 3 20,5 2,4 1,0 1,0 18,5
Ka 4 20,2 2,3 0,4 1,3 18,5
Ka 5 20,3 2,1 0,4 1,4 18,5
Ka 6 25,4 7,0 0,6 6,3 18,5
Ka 7 25,0 6,7 0,6 5,9 18,5
Ka 8 25,7 7,4 0,6 6,6 18,5
Ka 9 26,3 7,9 0,6 7,2 18,5
Ka 10 25,7 7,4 0,6 6,6 18,5
Ka 11 25,2 6,8 0,6 6,1 18,5
Ka 12 19,6 1,2 0,4 0,7 18,5
Keskmine: 0,6
Arvutuslik paksus arvutiprogrammis
Surfer 8.0 määratud mahu alusel, mida on
kasutatud varu arvutamisel: 0,6 5,6
MAAVARAUURINGUD OÜ
Pitsalu V uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.03.2025) 13
6. KAEVANDAMISE MÄETEHNILISED TINGIMUSED
Mäetehnilised tingimused uuringuruumis asuva liiva kaevandamiseks ei ole väga keerulised.
Kattekihi (mulla) keskmine paksus on 0,6 m ja kogu liivavaru asub põhjaveetasemest kõrgemal.
Maavarale on hea juurdepääs. Uuringuruumi teenindusalast lõuna poole jääb kruusakattega tee,
kuhu saab rajada karjäärist materjali väljaveotee ja mis viib riigi kõrvalmaanteele Audru-
Lavassaare-Vahenurme tee (nr 19103).
Karjääri avamisel tuleb esmalt raiuda mets ja võsa, juurida kännud. Siis kooritakse kattekiht,
mis koosneb mullast. Mulla saab vallitada karjääri äärealale kuni 3 m kõrgustesse aunadesse ja
säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid tihendada. Katendile tuleb leida
rakendus. Katendit saab kasutada karjääri hilisemal bioloogilisel korrastamisel või võõrandada.
Karjääri ala korrastatakse metsamaaks. Korrastatud metsamaal ei tohi põhjaveetase tõusta
kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni korrastatud maapinnast.
Maavara kaevandatakse kaasaegsete pöördkoppekskavaatoritega ja kopplaaduritega kahe
kaeveastanguga. Enne kaevetööde alustamist koostatakse kaevandamisprojekt, milles
määratakse täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vastavalt mäetööde territoriaalsele
arengukavale määratakse mäetööde ajaline ja ruumiline areng.
MAAVARAUURINGUD OÜ
Pitsalu V uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.03.2025) 14
7. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
Pitsalu V uuringuruumi teenindusala piires ei asu Natura 2000 linnu- ega loodusalasid,
looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning kultuurimälestisi.
Pitsalu V uuringuruumi teenindusalast edela poole üle riigi kõrvalmaantee Audru-Lavassaare-
Vahenurme tee jääb arheoloogiamälestis Ohvrikivi (registri nr 11735), mille kaitsevöönd on 50
m mälestise väliskontuurist alates. Pitsalu V uuringuruumi teenindusala ei kattu kinnismälestise
kaitsevööndiga (graafiline lisa 1).
Geoloogilise uuringu tegemisel järgiti kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Tööde
teostamiseks kasutatud ekskavaator on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töös ei
kasutatud keskkonda reostavaid materjale. Ekskavaator tekitab ca 60 dBA tugevust müra. Müra
tasemelt on see võrreldav keskmiste tänapäevaste metsa- ja põllumajandusmasinatega. Töid
tehti päevasel ajal. Uuringu tagajärjel ei halvenenud ümbruskonna keskkonnatingimused.
Geoloogilise uuringu käigus rajatud 12 kaevandit likvideeriti kohe pärast proovide võtmist ja
geoloogilise läbilõike kirjeldamist pinnasega täitmise teel. Kaevandite likvideerimise kohta
koostati akt (lisa 4), korrastamise on heakskiitnud Keskkonnaamet (lisa 5).
Kaevandite likvideerimine ning uuritud maa korrastamine toimus vastavalt keskkonnaministri
määrusele vastu võetud 07.04.2017 nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise
täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad
nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“.
Pitsalu V uuringuruumi kaevandatav maavara paikneb põhjaveetasemest kõrgemal, seega
kaevandamine ei riku piirkonna veerežiimi ega mõjuta piirkonna majapidamiste kaevude vee
taset ega vee kvaliteeti.
Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinni pidamise korral ei kahjusta mäetööde
tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi.
MAAVARAUURINGUD OÜ
15
Pitsalu V uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.03.2025)
KOKKUVÕTE
Pärnumaal Pitsalu V uuringuruumi teenindusalal (pindala 2,56 ha) tegi Maavarauuringud OÜ
uuringuloa nr L.MU/522234 valdaja Dozerland OÜ tellimisel Põhja-Pärnumaa vallas Pitsalu
külas eraomandisse kuuluval Lauri-Topi (katastritunnus 18801:003:0119) maaüksusel
geoloogilise uuringu, mille tulemusena piiritleti uuringuruumi teenindusalal täiteliiva aktiivse
tarbevaru plokk 10.
Täiteliiva 10. plokis on 19 lõimiseanalüüsi põhjal savi- ja tolmu (osakeste läbimõõduga alla
0,063 mm) kaalutud keskmine sisaldus 12,5%. Osakeste läbimõõduga üle 31,5 mm kaalutud
keskmine sisaldus on 5,1%.
Täiteliiva 10. ploki (pindala 2,46 ha) aktiivse tarbevaru maht on 138 tuh m3. Kogu varu asub
põhjaveetasemest kõrgemal. Kasuliku kihi keskmine paksus on 5,6 m. Ehitusliiva 10. ploki
katendi (mulla) maht on 15 tuh m3 ja kattekihi keskmine paksus 0,6 m.
Looduslikul kujul saab liiva kasutada täitematerjalina. Peeneteralist liiva saab peale kruusa
väljasõelumist kasutada valikuliselt ehitussegudes. Väga peeneteralist ja ülipeeneteralist liiva
saab kasutada valdavalt täitematerjalina, valikuliselt ehitussegudes. Jämepurdset materjali
sobib kasutada teede ehitusel ja ehitusel täiteks.
Uuringu tulemusel tehakse ettepanek võtta Pitsalu liivamaardlas arvele täiteliiva aktiivne
tarbevaru 138 tuh m3 (plokk 10, pindala 2,46 ha).
MAAVARAUURINGUD OÜ
Pitsalu V uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.03.2025) 16
KASUTATUD MATERJALID
Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016. RT I, 10.11.2016, 1.
Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks.
Vastu võetud keskkonnaministri 17.12.2018 määrusega nr 52. RT I, 19.12.2018, 28.
Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa
korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm.
Vastu võetud keskkonnaministri 07.04.2017 määrusega nr 12. RT I, 08.04.2017, 5.
Kukk, M., 2013. Aruanne Pitsalu uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga
01.03.2013). Mäebüroo Nord OÜ. EGF 8477.
MAAVARAUURINGUD OÜ
Lisa 2
Saatja: Ain Põldvere <
[email protected]>
Saaja: Tiit Harjak, info transpordiamet, Rein Kallas, Heini Viilup, Dozer Land
Teema: Aktiivse ehk kaevandatava varu kinnitamise kooskõlastamisest Pitsalu maardlas Põhja-Pärnumaa vallas
Tere!
Maavarauuringud OÜ teeb geoloogilist uuringut Põhja-Pärnumaa vallas
Pitsalu maardlas Pitsalu V uuringuruumis. Dozerland OÜ-le välja antud
geoloogilise loa nr L.MU/522234 alusel ulatub uuringuala riigitee 19103
Audru - Lavassaare - Vahenurme tee kaitsevööndisse. Transpordiamet on
05.04.2024 kirjaga nr 7.1-7/24/5762-2 uuringuala kooskõlastanud, kuid
märgib, et Transpordiamet soovib enne varude kinnitamist määrata
kaevandatava ala vähima kauguse tee kaitsevööndis, riigitee katte
servast. Lisame kirjale Transpordiameti senise kirja.
Saadame Pitsalu V uuringualal piiritletud Pitsalu maardla aktiivse
tarbevaru ploki plaani pdf failina ja ploki piiri dwg failina. Ploki
piir langeb kokku uuringuala piiriga ja ploki piir jääb riigitee
teekatte servast kaugemale kui 5 meetrit.
Soovime teie seisukohta/tingimusi varu arvelevõtmiseks ja kaevandamiseks
riigitee kaitsevööndis.
Lugupidamisega
Ain Põldvere
Maavarauuringud OÜ
tel 5104753
---
Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.
Ain Põldvere Teie 17.03.2025
Maavarauuringud OÜ
[email protected] Meie 17.03.2025 nr 7.1-7/25/4254-2
Pitsalu V kaevandatav varu
Olete esitanud Pitsalu V uuringuruumis toimunud uuringu aT varudeks kavandatava ploki plaani seisukohta
võtuks ja soovite tingimusi varu arvele võtmiseks ning kaevandamiseks riigitee kaitsevööndis.
Transpordiamet, tutvunud esitatud plaaniga, märgib järgmist:
- esitatud ala asub riigitee 19103 Audru–Lavassaare–Vahenurme kaitsevööndis km 20,41-20,56
jäädes lähima punktiga ca 7 m kaugusele tee servast;
- vastavalt EhS § 71 lg 2 on kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast
30 meetrit ja § 72 lg 1 p 3 järgi on teekaitsevööndis keelatud kaevandada maavara. EhS § 70
lg 3 järgi võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda Transpordiameti
nõusolekul.
Arvestades geoloogilise uuringu tulemusi ja esitatud taotlust ning lähtudes EhS § 70 lg 3 kooskõlastab
Transpordiamet uuritud maavara varu kinnitamiseks aT varuna riigitee 19103 kaitsevööndis km 20,41-
20,56 ja kaevandamiseks vähima kaugusega 13 meetri kaugusel tee servast, tingimusel, et tulevases
maavara kaevandamise loa taotluses riigitee kaitsevööndis nii mäeeraldise kui ka selle teenindusmaa piirid
kattuvad.
Tulevases maavara kaevandamise loa taotluses palume näidata maavara väljaveotee ja selle ühendamine
riigiteedega arvestades, et ristumiskoha kinnistu omaniku taotluse alusel väljastab Transpordiamet EhS §
99 lõike 3 kohased täpsemad nõuded kavandatavale ristmikule projekti koostamiseks. Juhime tähelepanu,
et oleva muu tee ristmik riigitee 19103 km 20,40 vajab rekonstrueerimist, sest ristmiku gabariidid ei vasta
maavara väljaveoks sobilikele tingimustele.
Maavara kaevandamisloa taotlus kooskõlastada Transpordiametiga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhataja
planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus
Lisa: esitatud taotlus
Lisaadressaat: Keskkonnaamet
[email protected]
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Saatja: Ain Põldvere <
[email protected]>
Saaja: Tiit Harjak, Rein Kallas, Heini Viilup, Dozer Land
Teema: Pitsalu III liivakarjääri kaevandamise loa taotlus kooskõlastamiseks Transpordiametile
Tere!
Vastavalt Transpordiameti 17.03.2025 kirjale nr 7.1-7/25/4254-2 saadame
kooskõlastamiseks Pitsalu III liivakarjääri kaevandamise loa taotluse
materjalid.
Lugupidamisega
Ain Põldvere
Maavarauuringud OÜ
tel 5104753
Ain Põldvere Teie 04.06.2025
Maavarauuringud OÜ
[email protected] Meie 06.06.2025 nr 7.1-7/25/4254-4
Pitsalu III liivakarjäär
Olete esitanud kooskõlastamiseks Pitsalu III liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse dokumendid.
Transpordiamet, tutvunud esitatud taotlusega, märgib järgmist:
- esitatud taotlus asub riigitee 19103 Audru–Lavassaare–Vahenurme kaitsevööndis km 20,41-20,56
jäädes lähima punktiga ca 13 m kaugusele tee servast;
- vastavalt EhS § 71 lg 2 on kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30
meetrit ja § 72 lg 1 p 3 järgi on tee kaitsevööndis keelatud kaevandada maavara. EhS § 70 lg 3 järgi
võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda vaid Transpordiameti nõusolekul.
- juhime tähelepanu, et oleva muu tee ristmik riigitee 19103 km 20,40 vajab rekonstrueerimist, sest
ristmiku gabariidid ei vasta maavara väljaveoks sobilikele tingimustele. Transpordiamet väljastab
EhS § 99 lõike 3 kohased täpsemad nõuded ristumiskoha kinnistu omaniku taotluse alusel
kavandatavale ristmikule projekti koostamiseks.
Lähtudes EhS § 70 lg 3 kooskõlastab Transpordiamet esitatud taotluse dokumendid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhataja
planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus
Lisa: esitatud taotlus
[email protected]
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS
1. Taotleja 1.1. Ettevõtja nimi Dozerland OÜ
1.2. Äriregistrikood / isikukood 1.3. Aadress Aia tn 24-4, Pärnu linn, Pärnu
14195154 linn, Pärnu maakond, 80014
1.4. Taotluse koostaja Maavarauuringud OÜ
2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi Dozerland OÜFIE ROMET NEEMSE
2.2. Äriregistrikood (isikukood) 2.3. Aadress Aia tn 24-4, Pärnu linn, Pärnu
141951544041856550 linn, Pärnu maakond, 80014
3. Maardla 3.1. Maardla nimetus 3.2. Maardlaosa nimetus
Pitsalu liivamaardla –
3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara:
number: 920 liiv
4. Mäeeraldis 4.1. Mäeeraldise nimetus Pitsalu III liivakarjäär
ja selle 4.2. Mäeeraldise liik: uus mäeeraldis [X] olemasoleva muutmine [ ] olemasoleva laiendus []
teenindusmaa lubade liitmine [ ] kehtivusaja pikendamine [ ] ümberregistreerimine [ ] osaline ümberregistreerimine [ ]
4.3. Mäeeraldise asukoht Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Pitsalu küla
4.4. Mäeeraldise pindala, ha 2,30
4.5. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 2,50
4.6. Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale jäävate kinnisasjade loetelu: 18801:003:0119 (Lauri-Topi)
5. Geoloogiline 5.1. Geoloogilise uuringu loa omanik Dozerland OÜ
uuring 5.2. Geoloogilise uuringu luba:
loa registreerimise number L.MU/522234 loa kehtivuse aeg 19.02.2025-20.01.2030
5.3. Geoloogilise uuringu tegija Maavarauuringud OÜ
5.4. Geoloogilise uuringu aruanne:
Nimetus Pitsalu V uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.03.2025)
EGF number: EGF 47169
Maavaravaru arvele võtmise otsus ja kuupäev: Eesti Geoloogiateenistuse korraldus
16.04.2025 nr 13-5/25-659
6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik:
kogus maavara kasutusala aktiivne tarbevaru aktiivne passiivne varu kaevandatav ühik
reservvaru varu
täiteliiv 128 – – 109 tuh m3
6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga: 01.03.2025
6.3. Mäeeraldisele jäävate maavaravaru plokkide nimetused: plokk 10 aT
7. Katend,
sh muld Katendi kogus 13,8 tuh m3, sh mulla kogus 13,8 tuh m3
8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond teedeehitus, ehitus
kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 7 tuh m3
8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik
8.4. Loa taotletav kehtivusaeg 15 a
9.Lisade loetelu 9.1. [X] Maavara arvelevõtmise dokumendi ärakiri
9.2. [X] Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne, milles esitatud ettepaneku
alusel on tehtud otsus võtta arvele maavara, mille kaevandamiseks luba taotletakse
9.3. [ ] Kui kaevandamisluba taotletakse maavara otsinguks antud kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö loa või
uuringuloaga määratud uuringuruumi piires või vähem kui aasta möödumisel sellise loa kehtivuse lõppe-
misest ja taotleja ei ole selle loa omaja, üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa omaja nõusolek
9.4. [X] Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral, kui maavara ei kuulu kaevandamisloa taotlejale,
mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva
kinnisasja kasutamiseks1
9.5. [ ] Maapõueseaduse § 50 lõikes 6 sätestatud juhul kaevandamisjäätmekava
1
– võimalik esitada kaevandamisloa taotluse menetluse käigus
Loa taotleja Priit Karotamm Dozerland OÜ juhatuse liige
(allkirjastatud digitaalselt)