1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1029253
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi AS Tariston
Kontaktisik Kauri Kiiman
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu AS Tariston taotleb Tõdva liivakarjääri mäeeraldisele keskkonnaluba täiteliiva kaevandamiseks.
Käesolevaga on esmataotlust (menetlus M-125130) täiendatud vastavalt „Tõdva liivakarjääri
rohevõrgustiku toimivuse eksperthinnangule“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 25/5170).
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Harju maakonnas Tõdva uuringuruumis viidi 01.04.2023. a. seisuga läbi geoloogiline uuring, mille
põhjendus alusel on arvele võetud täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid 20 ja 21 aT. Keskkonnaloa taotlemise
eesmärk on tagada mitmete kohalike ja üleriigilise tähtsusega ehitusobjektide rajamiseks ning
taotleja põhitegevuse jätkamiseks vajalik ehitusressurss. Tõdva liivakarjääri mäeeraldisele
taotletakse keskkonnaluba 10 aastaks.
Harju ja Rapla maakondades on planeeritud mitmete suurobjektide (sh RB trass ja mitmed
rekonstrueeritavad või rajatavad maanteekoridorid) rajamine ning sellest tulenevalt on
ehitusmaavarade vajadus nimetatud maakondades lähiaastatel hüppeliselt kasvamas. Peale Rail
Baltic ehitusprojekti lõppemist on vajalik täiendav teede rekonstrueerimine või taastamine. Samuti on
lähimates asulates pidev vajadus kohalike sõidu- ja kergliiklusteede korrashoiuks ning üldiseks
ehitustegevuseks. Karjääride avamine planeeritud ehitusobjektide vahetus läheduses aitab
minimeerida objektide ehitusmaksumust ning materjali transpordist tulenevat negatiivset
keskkonnamõju. Eelnevast tulenevalt on vajaliku ehitus- ja täitematerjalide vajaduse tagamiseks
piirkonnas oluline kasutusele võtta uusi maavarade leiukohti. Taotletavast Tõdva liivakarjäärist
väljatav maavara sobib kasutamiseks tsiviil- ja teedeehituses.
Tõdva liivakarjääriga kattuvas Tõdva uuringuruumis viidi 2023. a seisuga läbi geoloogiline uuring,
mille alusel on keskkonnaregistri maardlate nimistusse kantud plokid 20 ja 21 aT. Taotletava
maavara maht mäeeraldisel on 262,9 tuh m3 (sh veealune varu mahuga 217,3 tuh m3). Varud on
kinnitatud Maa-ameti 24.05.2023 korraldusega 1-17/23/1216.
Täpsem informatsioon on esitatud taotluse seletuskirjas.
Tegevusega kaasneda võivate Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm ja maastikupildi
keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, visuaalne muutumine. Kuivõrd taotletav ala asub rohevõrgustiku tuumalal, mõjutatakse ka sealset
tolm jne) kirjeldus elustikku. Lähtudes kaevandamisel „Tõdva liivakarjääri rohevõrgustiku toimivuse eksperthinnangus“
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 25/5170) toodud soovitustest, on kaevandamise mõju
rohevõrgustiku toimivusele minimeerida.
Täpsem informatsioon on esitatud taotluse seletuskirjas ja taotlusele lisatud eksperthinnangus.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Tõdva liivakarjäär
Aadress Viimsi metskond 48, Tõdva küla, Saku vald, Harju maakond
Territoriaalkood 8472
Katastritunnus(ed) 71814:001:0471
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6568462, Y: 539635
Käitise territoorium Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksus: Viimsi metskond 48 (71814:001:0471).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 10 aastat
Alates
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused
KOV nimetus KOV EHAK kood
Saku vald, Harju maakond 0719
1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni
Ei ole asjakohane
6. Eriosa - Maapõu
6.1. Maavara kaevandamine 3/6
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 327
Maardla nimetus Kõrnumäe
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara kruus
Mäeeraldise nimetus Tõdva liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki.
Mäeeraldise pindala (ha) 7.07
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 8.41
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 20
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 20
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Tsiviil- ja teedeehitus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 25
Plokid
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
20 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 45.60 tuh m³ 31.03.2023
21 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 217.30 tuh m³ 31.03.2023
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 1207 - täiteliiv 207.70 tuh m³
4/6
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Tariston AS
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/518297
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 25.01.2026
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023)
Geoloogiafondi number 9743
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/23/1216
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 24.05.2023
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsa- ja/või rohumaa
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Maeeraldise_plaan.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Geoloogilised_labiloiked.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Korrastatud_maa_plaan.pdf
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Seletuskiri.asice
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: MA_korraldus_24.05.2023_nr_1216.asice
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: Aruanne__Todva_.asice
GIS ja CAD failid Lisa 7: isojooned_lamam.dgn
Lisa 8: piir_teenindusmaa.dgn
Lisa 9: piir_maeeraldis.dgn
Lisa 10: isojooned_maapind.dgn
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks 5/6
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul
lammutustööde kirjeldus
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine. Kuivõrd taotletav ala asub
rohevõrgustiku tuumalal, mõjutatakse ka sealset elustikku. Lähtudes kaevandamisel „Tõdva liivakarjääri rohevõrgustiku toimivuse eksperthinnangus“
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 25/5170) toodud soovitustest, on kaevandamise mõju rohevõrgustiku toimivusele minimeerida.
Täpsem informatsioon on esitatud taotluse seletuskirjas ja taotlusele lisatud eksperthinnangus.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise
keskkonnamõju kohta
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed
Muu eelhinnangu info Lisa 11: Todva_eksperthinnang_rohevorgustikule.asice
8. Taotluse lisad
Nimetus Manus
Taotluse allkirjastatud graafilised lisad Lisa 12: Graafilised_lisad.asice
PTA kooskõlastus keskkonnaloa taotlemiseks Lisa 13: PTA_Todva_kooskolastus.pdf
6/6
48.66
48.75
48.72 48.77
Kurtna, TTP-243 48.64
48.61
48.70
4109610610010/001
48.59
48.50 48.59
I
V
48.82
47,38
1'PA-1
48.69
48.80
15.02.23
48.51 48.51
0,2
48.84 1 48,58
3,5
48.43
48.55
48.53
95
48.61
44,88
47.
08
48.82
49.
00
49.
48.57 48.54
48.86 48.50
6 568 700 5' 48.71
48.73 48.82 48.49
49.02 48.43
46
48.64
81
08
48.82
48.
5
43
47.
49.
49
48.48
22 pT
49.08 48.78 48.51 48.30
23 pT 48.25
'
I
48.47
48.28
48.88
12
N
48.74
82
83
48.88
49.
49.13
48.
47.
48.
4 4 48.49 48.08
2 8.65
47.7 48 48.56
49.02 0 .
63
49.04
48.
96 47.
62 48.45 48.23
48.
47
47,0248.
91 47.
42 48.10
48.35
48.56
15.02.23 48
49.13 PA-3 48.50
.
89
48.
76
47.
28 47.88 48
49.17
0,2 PA-2
47.
23 47.
78
47,31
48.86
48,52 48.38
48.22 0,348.
48
46.
98
5,8 48.30
48,18 48.41 28.02.23
44
69
42,52
57
97
2,2
48.
47.
48.10
48.
49.15
49.11 48.45 45,68 47,28
48.46 47.88
15.02.23
48.88
48.60
48.65
Plokk 20 aT 48.37
47.96
48.10
49.26
48.46
48.53
Plokk 21 aT
48.47 48.09
Kaardileht nr 6332 Kohila 48.84
54
55
49.18
91
47.80
47.
48.71
48.
11240 Tõdva-Hageri tee 2
48.
48.11
Kurtna, TTP-243
48.31
71901:001:0453 48.99 48.53
4109610610010/001 47.93 47.77
48.34
47.72
48
49.29 48.27
48.57 47.95
46,55
48.83 48.03
48.02
2' 47.82
47.57
15.02.23 48.60
49.14
PA-5
9
48.22
0,3
3
4
43
32
88
49.35
48.
48,75
47.
48.34 48.01 47.91
48.
48.94 5,4 48.70 47.86 47.61
43,05 48.23
48.15
47.70
49.16
48.42 47.64
48.06 48.06
49.25
48.87
48.94
46,54
47.88
47.84
3'
48.63
49.44 48.37 48.14 15.02.23 47.88
PA-4 47.69
18
58
11
6 568 500 0,3
48.
48.
47.
48.90 48.43
Kurtna, TTP-243 48.06 47,84
47 2,2
539 800
.
59 47.74
4109610610010/001 48.54 48.
42 45,34
47.11 47.82 47.70
49.29 48.46 47.63
48.
08 47.05 47.66 47.56
49.45 47.94 47.
93 46.95
48.97 48.17 47.52
48.60 48.43 47.80 47.79
45
46.
82 46,80
47.
9 47.
55
2
97
33
47.69 28.02.23
00
47.98
46.
48.
4
48.
47.86 6.
0
4 8 47.51
48.38 6.
10
49.36 49.04 47
.
89
49.23
47.70
Ruusmäe
I
I
47.86
48.17 47.62
71801:001:1973
I
48.61 47.46
47.41
48
49.33 48.70
48.35
48.26
49.02 47.63 Kurtna, TTP-243
87
81
98
47.
46.
47.
46,35 47.48
49.45 47.81
47.44
4109610610010/001
15.02.23 47.68
PA-7 48.43
49.09 0,3
48,85
49.21
5,4 48.66 48.14
46,79
15.02.23 47.80
4 47.47
43,15 47.56 47.37
46 1
49.28
9 PA-6
68
4
.2
76
47 .
47
48.77 0,1
.
48.27 47,79
47.91
47.42
49.20
6,8
40,89
78
48.86
47.40
47.
83
I
47.31
Vana-Kase
37
47.
V'
48.82 2
46.
.5 8
49.29 49.09 48.43
48.08 47.84
7
4 6.5 5
4 .046,78
8 47.46
4' 71801:001:1972
4
28.02.23 47.24
48.98 48.74 47.34
48.08
49.07 48.27
48.06
48.67 5
.6 47.58
7 65
49.06
48.78
46,41 48 4
4
.
6 01 47.29
47.75 .
83
8
28
15.02.23 4
47.
43
PA-9
46.
47.
48.92
11240 Tõdva-Hageri tee L1 0,1 48.54
47.58
47.41
48,61 47.93
47.86
71814:001:0469 5,6 48.20
42,91 4
49.23 48.64
Kurtna, TTP-243 4
.6
7 53
6
. 3
47.68 4 8.0
48.22 4
48.67
48.30 4109610610010/001 47.58 47.36
6 568 300 47.83
47.43 Altmetsa
48.92 47.64
49
49.12 48.56 4
539 600
48.76
48.35 7
.5 59
4 6. 8
47.21 71814:001:0365
48.03 47.84 4 .6 47.43
7
4
11241 Kasemetsa-Kiisa tee 48.90
48.29
48.40
71801:006:0094 47.94 47.79 47.68
47.54
1 47.45
47.31 47.19
.4 8
48.63 46,40 7 5
4 6. 3
49.06 4 .7
47.78 15.02.23 7
4
45,94
48
48.13
PA-8
16.02.23 0,5 47.34 47.18
PA-10
48.71
47.61 47,60
47.63 0,3 47.69 5,2
48,44 41,90
8
47.27
.3
1
5,4
7
.4
4
6
2
48.27
42,74 4
.7
47.52
Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa
7
47.89
4
47.20
47.57
47.99 48.43 Plokk 20 aT 47.96
47.74
47.44
47.32
koordinaadid piiripunktide koordinaadid
47.37
48.59
Plokk 21 aT
4 .33
48.19
.6 4
47.57
4 .4
47
8
47.08
6
47.59
7
Nr X Y Nr X Y
47.17
47.32
Kurtna, TTP-243 47.91
47.22
47.17 1 6 568 718,94 539 763,04 1' 6 568 718,94 539 763,04
48.50 47.58
47.58 47.39
4109610610010/001 46.97
2 6 568 569,34 539 816,87 2' 6 568 569,34 539 816,87
48.15
47.66
47.48
45,94 3 6 568 540,80 539 829,65 3' 6 568 516,75 539 840,42
47
09
37
30
46.
47.
47.
16.02.23
47.36
47.37
47.90
47.46
46.93 46.92
4 6 568 420,05 539 698,24 4' 6 568 384,38 539 696,37
48.47 PA-11
48.19 0,9 5 6 568 689,22 539 712,33 5' 6 568 689,22 539 712,33
47,24 47
4,3 47.08 Kurtna, TTP-243
47.97
47.57
42,04
47.34 6 6 567 841,29 539 333,57 6' 6 567 841,29 539 333,57
48.27
4109610610010/001
68
09
48
48.36 46.81
7 6 567 839,32 539 382,67 7' 6 567 838,32 539 407,65
91
46.
47.
47.11
45.
47.64 47.30 8 6 567 762,83 539 379,60 8' 6 567 768,96 539 404,87
45,62
47.54
46.85
Vana-Allika
6 568 100 16.02.23 46.83
71814:001:0532 9 6 567 526,15 539 514,01 9' 6 567 526,78 539 542,40
PA-12 47.39
48.23
48.03
0,4 74
10 6 567 519,88 539 229,78 10' 6 567 519,88 539 229,78
47,82 47.42 6
46,08 4 .
.
3
5,8 47.44 468
.7 458
28.02.23 47.09 11 6 567 545,54 539 230,77 11' 6 567 545,54 539 230,77
41,62 47.29
12
46.13 46.82
47.
471
.4
46.30
475
.3
47.55 466
.3 476
.7
47 46.84
46.83
48.00 47.41
47.70 47.14 Pindala 7,07 ha Pindala 8,41 ha
47.39
I
46.83
47.19
47.27 47.22
47.49 46.90
47.58 47.23 46.69
Viimsi metskond 48
47.33
47.44 71814:001:0471 46.69 Metsaraja
47.08
46.84
47.68
71801:001:2081
47.41
47.38 47.25 46.75
46.71 1
47.20
47.05 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Tee kaitsevöönd
47.39
46.76
47.38
47.16
46.96 46.89
46.43
1'
46.73 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
47.27 47.09
46.73 Raudtee kaitsevöönd
Kurtna, TTP-243 46.97
4109610610010/00147.17 47.12 46.96
45,77 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru)
16.02.23
46.84 46.48
47.25
47.07
PA-13
46.80
Viimsi metskond 48
0,4
46,77 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Elektripaigaldise kaitsevöönd
47
47.03 46.66 46.78
4,2 71814:001:0471
42,17
46.99 46.70
46.90
46.74 I I' Geoloogilise läbilõike joon
47.24 46.58 Rajametsa
71801:001:2080 46 Maapinna samakõrgusjoon, m Sideehitise kaitsevöönd
47.06
46.66
45,43
46.88 46.59 46.49 41 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m
16.02.23
46.90 46.71
6 567 900
PA-14 46.57
0,7 46,40
46,93 15.02.2023 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev Rail Baltic trassikoridor
6,2 46.56
47.18 40,03 46.59 Kurtna, TTP-243
47
47.04 46.84 46.71 46.46
4109610610010/001 Kaevandamisel jäetava nõlvaterviku alumine piir
46.59
46.66
Rail Baltic raudtee ehitamisest
46.87
46.41 Kurtna, TTP-243 maaparandushoiuala piir
47.18
46.78
6' 46.56 7 7'
tingitud kavandatav tee
46.72
6 46.71 46.56
Rohelise võrgustiku tugi- ehk tuumala piir
Kõrge puhkeväärtusega ja/või
46.95
46.53
46.55 46.53
46.47 I
I' asula kaitseks vajalikud riigimetsad
46.74 46.57
PA-13 Kaevand-puuraugu nr
45,31
46.52
0,40 Katendi paksus, m
46.56 16.02.23 Võpsiku 46,77 Suudme abs kõrgus, m
46.45 4,20 Kasuliku kihi paksus, m
PA-15 46.40
71814:001:0578 42,17 Lamami abs kõrgus, m
46.95 46.58 46.52 0,3
46.53
46,51
3,0
6 33
46.52 46.34
7
.1 5.
43,21
.4
47 4
46
46.43
46.75
46.42 46.27
7
46 1
.7
.0
42
46.42
8'
46
46.44
46.38
46.38 8
45 27
43
15
.
46 .
46
45 8
.8
88
46.45 46.39
46 .
46.33
73
46.59 46.23
.
46.34
45,48
46.21
PA-16 28.02.23
0,3 46.19
46.22 46.25
45 3
46.30
46,33 46.38
00
.3
46 .
7,3
46
46.40
4 76
62 6
38,73
.
8
46 5.
45,13
46.45
.
46.34 46.31
16.02.23 45,21 46.35
I
I 46.23
PA-17
46.20
46.22
16.02.23
46.20
6 567 700 46.65 0,3 46.35
46.07
46,21 Märkused:
3,8 46.28 46.49 46.56
42,11
16
46.24 46.11
45 .
05
46
58
46 .
83
46.32
.
46.13
46 5.
9
.5
45.99
4
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
6
46.08
4
46.31
46.42
46.38
46.22 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
44 3
46.09
46 96
0
.
46.44
45 1
.
46
38 3
46.71
3
8
.
46 .
46.23 46.22
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
.
46.28
46.21 45.95
46.07
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.06.2023);
41
46.44
46.02 46.16 46.55
46.09
45.92 - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed);
46.54
46.35 46.62
46.25 46.49
91
88
45.81
Kurtna, TTP-243 - Keskkonnaregistri Kõrnumäe maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 24.05.2023);
28
.
.
46.43
46 72
46.10
45
44
46.
15
45.
46.01
.
45.80 46.01
4109610610010/001 - Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023)
Plokk 20 aT 46.41
46.62 46.61
45.91
45.84 45.87 45.98 46.11
46.22
46.31
46.65 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 23/4311).
Plokk 21 aT 46.62
40
4. Tõdva liivakarjäär kattub kogu ulatuses Saku valla üldplaneeringuga kehtestatud rohelise võrgustiku
43
46.25
46
46.42
80
46.36
78
.
tugi- ehk tuumalale ning osaliselt kõrge puhkeväärtusega ja/või asula kaitseks vajaliku riigimetsaga.
24
.
46. 8
42
45.90
45
46.33
44
4
11
.
.
46
45.87 46.14 44,92
45
45.97 46.10
45.89 PA-19
16.02.23 46.32 46.55
46.53
5. Tõdva liivakarjäär kattub kogu ulatuses Kurtna, TTP-243 maaparandussüsteemi maa-alaga
45.91 11' 45.81
46.11
46,22
0,3
46.51 (tunnus 4109610610010/001).
45.89 46.17 2,9
45.89 43,02
46.41
6. Nõlvaterviku ülemine piir kattub mäeeraldise piiriga.
80
11
74
46.04
.
45.85
.
05
46
46.53
45
44
46.20
.
44,35 44,95 45.87 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
46
45.86
45.92 16.02.23 28.02.23 46.49
PA-18 46.17
91
45. 02
46.08 45.98
46.04
.
0,4
.
27
46.39
45
46
45,65 45.59
46.33
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
5,3
39,95 45.82
46.20
46.33
45.74 45.71
45.57 45.98
46.10
Tõdva liivakarjäär Mäeeraldise plaan
62
79
45.69
99
.
45.95
9'
.
9
45 08
44
45
.
99
.
45
45.55
Saku vald, Harju maakond
45
.
45.76 46.13 46.46
6 567 50045.52
10'10 Kurtna, TTP-243
45.51
45.69
46.22
46.33
45.94 46.06
45.60
4109610610010/001
539 200
539 400
44 9
55
4
45 97
46.25
.
.
68
46.16 46.15 46.29
45
.
Loa omanik
83
45.86 46.02
AS Tariston
44
45.78
Graafiline lisa 1/3
.
.
45.64
45
45.45 45.55
45.32
Toompuiestee 35, 10149 Tallinn
I
/Allkirjastatud digitaalselt/
I
0 40 80 m
[email protected] Mõõtkava 1 : 2000
I
(esindaja nimi ja allkiri)
'
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 28.05.2025
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 23/4417
/Allkirjastatud digitaalselt/
Läbilõige I-I' Läbilõige II-II'
N S N S
m Kurtna, TTP-243
m m Kurtna, TTP-243 m
Viimsi metskond 48
50 4109610610010/001 50 48 71814:001:0471 4109610610010/001 48
Viimsi metskond 48 Plokk 20 aT
71814:001:0471 PA-15
PA-16
49 PA-2 49 47 46,51 47
PA-12 PA-4 46,33
PA-6
2
48,18
1:
PA-8 Pa-2-1
47,82 47,79 47,84 Pa-15-1 0,3
PA-11 47,60 Kr.0,0 0,3
48 0,3 48 46 Kr.0,0 46
47,24 0,1 Pa-4-1 St.3,6
Pa-6-1 0,3 Kr.0,0 St.2,5 vt. 45,31m
0,4 vt. 47,28m
EL
1:
Pa-16-1
2
Kr.0,0 vt. 45,13m
EL 16.02.2023
1:
St.2,6 15.02.2023
0,5 1,1
2
47 vt. 46,79m
St.3,5 47 45 Kr.0,0 16.02.2023
1,6 45
Pa-2-2
1:
Plokk 20 aT vt. 46,54m EL
5
Pa-12-1
15.02.2023
Plokk 20 aT 22 pT St.3,5 Pa-15-2
1:
EL 15.02.2023 1,3
vt. 46,40m
Kr.0,0
2
0,9 15.02.2023 Pa-8-1 1,5 EL
Kr.0,0 Pa-4-2 Plokk 21 aT Kr.0,0
5
vt. 45,94m St.1,4
1:
46 Pa-11-1 Kr.0,0 Pa-6-2 46 44 44
vt. 45,62m St.2,3 16.02.2023 Kr.0,0 EL St.1,2
St.2,6 Kr.0,0
1:
Kr.0,0 St.3,1 2,5 EL
16.02.2023 EL 2,8
5
St.9,3 EL St.1,4 2,5 3,3
EL
1:
45 2,7 EL 45 43 43
TL
5
3,2 3,0 Pa-16-2
2,7 Plokk 21 aT Kr.0,0
44 Pa-6-3 44 42 4,2 42
Pa-11-2 St.3,9
Pa-12-2 Pa-8-2 Plokk 21 aT Kr.0,0
Plokk 23 pT 4,1
EL
Kr.0,0 Kr.0,0 St.9,5 4,2
Kr.0,0
43 St.1,5 St.5,3 TL 43 41 41
St.5,2
EL TL
TL 5,7
5,7 Pa-16-3
42 5,2 5,7 Pa-6-4 42 40 40
Kr.0,0
6,2 Kr.0,0
St.29,7
5,7 St.23,1
TL
41 6,9 TL 41 39 39
7,6
7,1 7,0
40 40 38 38
8,7
39 39 37 37
8,7
N Läbilõige III-III' S
m m
Mäeeraldise piir
51 51
Mäeeraldise teenindusmaa piir
50 50 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru)
PA-9 Viimsi metskond 48
48,61 Kurtna, TTP-243 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
49 49 71814:001:0471
Viimsi metskond 48
4109610610010/001
0,1 Pa-9-1 71814:001:0471 Keskmine uuringuaegne veetase (abs 46,0 m)
Kr.0,0 PA-11
48 48 Kaevandamisel jäetav nõlvatervik ja nõlvus
St.3,8 47,24 1:2
PA-13
1,1 EL PA-15 Veepealses osas 1:2, veealuses osas 1:5
46,77
47 46,51 PA-17 47
Plokk 20 aT 46,21
1:
vt. 46,41m
Pa-9-2 0,9 0,4
2
15.02.2023
vt. 45,94m 0,3 Pa-15-1 Kasvukiht
46 Kr.0,0 16.02.2023
Pa-11-1 vt. 45,77m
Kr.0,0 0,3 46
St.1,7 Kr.0,0 16.02.2023
Pa-13-1 St.2,5
vt. 45,31m
vt. 45,21m
EL St.9,3 Kr.0,0 16.02.2023 EL Pa-17-1
16.02.2023
45 TL St.3,5 1,6 Kr.0,0 45 Orgaanikarikas ülipeeneteraline liiv
1:
2,7 EL Pa-15-2 St.3,2
5
4,5 Kr.0,0 EL
44 Pa-9-3 44
Pa-11-2 St.1,2
Kr.0,0 Plokk 21 aT 3,1 Peeneteraline liiv
5
EL 2,7
1:
St.4,6 Kr.0,0 Pa-13-2 Pa-17-2
St.1,5 3,3 (savi- ja tolmuosakeste sisaldus <5%)
43 EL Kr.0,0 Kr.0,0 43
5,7 EL St.4,1 St.30,1
EL TL Väga peeneteraline liiv
5,2 4,6 4,1
42 4,2 42
4,7 (savi- ja tolmuosakeste sisaldus >5% ja <20%)
5,7
41 41 Ülipeeneteraline aleuriitne liiv
(savi- ja tolmuosakeste sisaldus >20% ja <30%)
5,7
40 40
8,7
Liivsavimoreen
0 40 80 m
Märkused:
Läbilõige IV-IV'
N S 1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Kurtna, TTP-243 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:
m m
4109610610010/001 - "Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023)
50 Viimsi metskond 48 50
Tee kaitsevöönd (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 23/4311, EGF: 9743).
PA-3 71814:001:0471 PA-11 Puuraugu nr
3. Tõdva liivakarjäär kattub kogu ulatuses Saku valla üldplaneeringuga kehtestatud rohelise võrgustiku
49 48,52 49 47,24 Suudme abs kõrgus, m
PA-4 tugi- ehk tuumalale ning osaliselt kõrge puhkeväärtusega ja/või asula kaitseks vajaliku riigimetsaga.
Pa-3-1 0,2 47,84 Raudtee kaitsevöönd
4. Tõdva liivakarjäär kattub kogu ulatuses Kurtna, TTP-243 maaparandussüsteemi maa-alaga
48 Kr.0,0 48
Pa-4-1 0,9
St.2,6 (tunnus 4109610610010/001).
Plokk 20 aT 0,3 Kr.0,0
1:
EL vt. 47,02m vt. 45,94m Veetaseme abs kõrgus, m 5. Läbilõiked II-II' ja III-III' kattuvad täielikult kõrge puhkeväärtusega ja/või asula kaitseka vajaliku
47 1,5 St.2,6 47
2
16.02.2023 Elektripaigaldise kaitsevöönd
2
15.02.2023 Mõõtmise kuupäev
5 1:
Pa-3-2 vt. 46,54m EL riigimetsa maa-alaga.
Kr.0,0 15.02.2023 1,3
Pa-4-2 Proovitud intervall, m 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
46 St.4,2 46
1:
2,7 Kr.0,0
EL RailBaltic trassikoridor
St.3,1 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
2,5 2,7 Sügavus maapinnast, m
EL
45 45
Pa-3-3 Plokk 21 aT Tõdva liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked
1:
Pa-11-2 Proovi number
Kr.0,0 RailBaltic raudtee ehitamisest I-I' ... IV-IV'
5
Kr.0,0 Kruusa sisaldus (fr >31,5 mm), % Saku vald, Harju maakond
44 St.8,0 44 St.1,5 tingitud kavandatav tee
Savi- ja tolmusisaldus (fr <0,063 mm), %
TL EL EL - ehitusliiv
4,2
43 43 TL - täiteliiv
Kõrge puhkeväärtusega ja/või Loa omanik AS Tariston
5,2 Graafiline lisa 2/3
6,0 asula kaitseks vajalikud riigimetsad Toompuiestee 35, 10149 Tallinn
42 6,1 42 5,7 Puuraugu sügavus, m /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 2000
[email protected] Mõõtkava
(esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 100
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 28.05.2025
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 23/4417
/Allkirjastatud digitaalselt/
48.66
48.75
48.72 48.77
Kurtna, TTP-243 48.64
48.61
48.70
4109610610010/001
48.59
48.50 48.59
I
V
48.82
1'PA-1
48.69
48.80
48.51 48.51
0,2
48.84 1 48,58
3,5
48.43
48.55
48.53
95
48.61
44,88
47.
08
48.82
49.
00
49.
48.57 48.54
48.86 48.50
6 568 700 5' 48.71
48.73 48.82 48.49
49.02 48.43
46
48.64
81
08
48.82
48.
5
47.
49.
49
48.48
22 pT
49.08 48.78 48.51 48.30
23 pT 48.25
'
I
48.47
48.28
48.88
12
N
48.74
82
83
48.88
49.
49.13
Rohumaa
48.
47.
48.
4 48.49 48.08
2
48.56
49.02
49.04
Pindala 0,95 ha 48.45 48.23
48.10
48.35
48.56
49.13 PA-3 48.50 48.
76
47.
28 47.88 48
49.17
0,2 PA-2
47.
23 47.
78
48.86
48,52 48.38
48.22 0,348.
48
46.
98
5,8 48.30
48,18 48.41
69
42,52
57
97
2,2
48.
47.
48.10
48.
49.15
49.11 48.45 45,68
48.46 47.88
48.88 48.65
48.37
48.60
47.96
48.10
48.46 48.47 48.09
49.26
48.53
Kaardileht nr 6332 Kohila 48.84
54
55
49.18
91
47.80
47.
48.71
48.
11240 Tõdva-Hageri tee 2
48.
48.11
Kurtna, TTP-243
48.31
71901:001:0453 48.99 48.53
4109610610010/001 47.93 47.77
48.34
47.72
48
49.29 48.27
48.57 47.95
48.83 48.03
48.02
2' 47.82
47.57
48.60
49.14
PA-5 Metsa- ja/või rohumaa
9
48.22
0,3
3
4
43
32
88
49.35
48.
48,75
47.
48.01
48.34
Pindala 1,73
47.91
ha
48.
48.94 5,4 48.70 47.86 47.61
43,05 48.23
48.15
47.70
49.16
48.42 47.64
48.06 48.06
49.25
48.87
48.94
47.88
47.84
3'
48.63
49.44 48.37 48.14 47.88
PA-4 47.69
18
58
11
6 568 500 0,3
48.
48.
47.
48.90 48.43
Kurtna, TTP-243 48.06 47,84
47 2,2
539 800
.
59 47.74
4109610610010/001 48.54 48.
42 45,34
47.11 47.82 47.70
49.29 48.46 47.63
48.
08 47.05 47.66 47.56
49.45 47.94 47.
93 46.95
48.97 48.17 47.52
48.60 48.43 47.80 47.79
46.
82
47.
9 47.
55
2
97
33
47.69
00
47.98
46.
48.
4
48.
47.86 6.
0
4 8 47.51
48.38 6.
10
49.36 49.04 47
.
89
49.23
47.70
Ruusmäe
I
I
47.86
48.17 47.62
71801:001:1973
I
48.61 47.46
47.41
48
49.33 48.70
48.35
48.26
49.02 47.63 Kurtna, TTP-243
87
81
98
47.
46.
47.
47.48
49.45 47.81
47.68
47.44
4109610610010/001
PA-7 48.43
49.09 0,3
48,85
49.21
5,4 48.66 48.14
47.80
4 47.47
43,15 47.56 47.37
46 1
49.28
9 PA-6
68
4
.2
76
47 .
47
48.77 0,1
.
48.27 47,79
47.91
47.42
49.20
6,8
40,89
78
48.86
47.40
47.
83
I
47.31
Vana-Kase
37
47.
V'
48.82 2
46.
.5 8
49.29 49.09 48.43
48.08 47.84
7
4 6.5 5
4 .0
8 47.46
4' 71801:001:1972
4
47.24
48.98 48.74 47.34
48.08
49.07 48.27
48.06
48.67 5
.6 47.58
7 65
49.06
48.78
48 4
4
.
6 01 47.29
47.75 .
83
8
28
4
47.
43
PA-9
46.
47.
48.92
11240 Tõdva-Hageri tee L1 0,1 48.54
47.58
47.41
48,61 47.93
47.86
71814:001:0469 5,6 48.20
42,91 4
49.23 48.64
Kurtna, TTP-243 4
.6
7 53
6
. 3
47.68 4 8.0
48.22 4
48.67
48.30 4109610610010/001 47.58 47.36
6 568 300 47.83
47.43 Altmetsa
48.92 47.64
49
49.12 48.56 4
539 600
48.76
48.35 7
.5 59
4 6. 8
47.21 71814:001:0365
48.03 47.84 4 .6 47.43
7
4
11241 Kasemetsa-Kiisa tee 48.90
48.29
48.40
71801:006:0094 47.94 47.79 47.68
47.54
1 47.45
47.31 47.19
.4 8
7 5
48.63 4 6. 3
49.06 4 .7
47.78 7
4
48
48.13
PA-8
0,5 47.34 47.18
PA-10
48.71
47.61 47,60
47.63 0,3 47.69 5,2
48,44 41,90
8
47.27
.3
1
5,4
7
.4
4
6
2
48.27
42,74 4
.7
47.52
Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa
7
47.89
4
47.20
47.57
47.99 48.43 Plokk 20 aT 47.96
47.74
47.44
47.32
koordinaadid piiripunktide koordinaadid
47.37
48.59
Plokk 21 aT
4 .33
48.19
.6 4
47.57
4 .4
47
8
47.08
6
47.59
7
Nr X Y Nr X Y
47.17
47.32
Kurtna, TTP-243 47.91
47.22
47.17 1 6 568 718,94 539 763,04 1' 6 568 718,94 539 763,04
48.50 47.58
47.58 47.39
4109610610010/001 46.97
2 6 568 569,34 539 816,87 2' 6 568 569,34 539 816,87
48.15
47.66
47.48
3 6 568 540,80 539 829,65 3' 6 568 516,75 539 840,42
47
09
37
30
46.
47.
47.
47.36
47.37
47.90
47.46
46.93 46.92
4 6 568 420,05 539 698,24 4' 6 568 384,38 539 696,37
48.47 PA-11
48.19 0,9 5 6 568 689,22 539 712,33 5' 6 568 689,22 539 712,33
47,24 47
4,3 47.08 Kurtna, TTP-243
47.97
47.57
42,04
47.34 6 6 567 841,29 539 333,57 6' 6 567 841,29 539 333,57
48.27
4109610610010/001
68
09
48
48.36 46.81
7 6 567 839,32 539 382,67 7' 6 567 838,32 539 407,65
91
46.
47.
47.11
45.
47.64 47.30 8 6 567 762,83 539 379,60 8' 6 567 768,96 539 404,87
47.54
46.85
Vana-Allika
6 568 100 46.83
71814:001:0532 9 6 567 526,15 539 514,01 9' 6 567 526,78 539 542,40
PA-12 47.39
48.23
48.03
0,4 74
10 6 567 519,88 539 229,78 10' 6 567 519,88 539 229,78
47,82 47.42 46.
3
5,8 47.44 468
.7 45.8
.09 11 6 567 545,54 539 230,77 11' 6 567 545,54 539 230,77
41,62 47.29
12
46.13 47 46.82
47.
471
.4
46.30
475
.3
47.55 466
.3 476
.7
47 46.84
46.83
48.00 47.41
47.70 47.14 Pindala 7,07 ha Pindala 8,41 ha
47.39
I
46.83
47.19
47.27 47.22
47.49 46.90
47.58 47.23 46.69
Viimsi metskond 48
47.33
47.44 71814:001:0471 46.69 Metsaraja
47.08
46.84
47.68
71801:001:2081
47.41
47.38 47.25 46.75
46.71 1
47.20
47.05 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Tee kaitsevöönd
47.39
46.76
47.38
47.16
46.96 46.89
46.43
1'
46.73 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
47.27 47.09
46.73 Raudtee kaitsevöönd
Kurtna, TTP-243 46.97
4109610610010/00147.17 47.12 46.96
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru)
46.84 46.48
47.25
47.07
PA-13
46.80
Viimsi metskond 48
0,4
46,77 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Elektripaigaldise kaitsevöönd
47
47.03 46.66 46.78
4,2 71814:001:0471
42,17
46.99 46.70
46.90
46.74 I I' Geoloogilise läbilõike joon
47.24 46.58 Rajametsa
71801:001:2080 46 Maapinna samakõrgusjoon, m Sideehitise kaitsevöönd
47.06
46.66
46.88
6 567 900 46.90 46.71
46.59 46.49
Kurtna, TTP-243 maaparandushoiuala piir
PA-14 46.57
0,7
46,93 Rail Baltic trassikoridor
6,2 46.56
Rohelise võrgustiku tugi- ehk tuumala piir
47.18 40,03 46.59 Kurtna, TTP-243
47
47.04 46.84 46.71 46.46
46.59
4109610610010/001
46.66
PA-13 Kaevand-puuraugu nr Rail Baltic raudtee ehitamisest
46.87
46.41 0,40 Katendi paksus, m
47.18 6' 46.56 7 7'
46,77
4,20
Suudme abs kõrgus, m
Kasuliku kihi paksus, m
tingitud kavandatav tee
46.78
42,17
46.72
6 46.71 46.56
Lamami abs kõrgus, m
Kõrge puhkeväärtusega ja/või
46.95
46.57 46.53
46.55 46.53
46.47 I
I' Metsamaa kõlvik (pindala 5,73 ha) asula kaitseks vajalikud riigimetsad
46.74
46.52
46.56
46.45
Võpsiku
PA-15 46.40
71814:001:0578
46.95 46.58 46.52 0,3 Metsa- ja/või rohumaa kõlvik (pindala 1,73 ha)
46.53
46,51
3,0
6 33
46.52 46.34
7
.1 5.
43,21
.4
47 4
46
46.43
46.75
46.42 46.27
7
46 1
.7
.0
46.42
8'
46
46.44 Rohumaa kõlvik (pindala 0,95 ha)
46.38
46.38 8
45 27
15
.
46 .
46
45 8
.8
88
46.45 46.39
46 .
46.33
73
46.59 46.23
.
46.34
46.21
PA-16
0,3 46.19
46.22 46.25
45 3
46.30
46,33 46.38
00
.3
46 .
7,3
46
46.40
76
38,73
.
46.45
46.34 46.31
46.35
I
I 46.23
PA-17
46.20
46.22
46.20
6 567 700 46.65 0,3 46.35
46.07
46,21
3,8 46.28 46.49 46.56
42,11
16
46.24 46.11
Märkused:
45 .
05
46
58
46 .
46.32
.
46.13
45.99
6
46.08
4
46.31
46.42
46.38
46.22 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
44 3
46.09
46 96
0
.
Metsamaa 46.44
31
.
46
46.71
.
46.23 46.22
2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
46.21
Pindala
45.95
5,73 ha 46.28
46.07
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
46.44
46.02 46.16 46.55
46.09
45.92 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.06.2023);
46.54
46.35 46.62
46.25 46.49
91
88
45.81
Kurtna, TTP-243 - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed);
28
.
.
46.10 46.43
45
44
46.
46.01
45.80 46.01
4109610610010/001 46.41
- Keskkonnaregistri Kõrnumäe maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 24.05.2023);
46.62 46.61
45.91
45.84 45.87 45.98 46.11
46.22
46.31
46.65 - Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023)
46.62
46.25
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 23/4311).
46
46.42
80
46.36
78
.
4. Tõdva liivakarjäär kattub kogu ulatuses Saku valla üldplaneeringuga kehtestatud rohelise võrgustiku
24
.
45.90
45
46.33
44
.
46
45.87 46.14
46.10
45.89
45.97
PA-19 46.32 46.55
46.53
tugi- ehk tuumalale ning osaliselt kõrge puhkeväärtusega ja/või asula kaitseks vajaliku riigimetsaga.
45.91 11' 45.81
46.11
46,22
0,3
46.51 5. Tõdva liivakarjäär kattub kogu ulatuses Kurtna, TTP-243 maaparandussüsteemi maa-alaga
45.89 46.17 2,9
45.89 43,02
46.41
(tunnus 4109610610010/001).
80
11
74
46.04
.
45.85
.
05
46
46.53
45
44
46.20
.
45.87 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
46
45.86
45.92 46.49
PA-18 46.08 45.98
46.04
46.17
0,4 46.39
45,65 45.59
46.33
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
5,3
39,95 45.82
46.20
46.33
45.74 45.71
45.57 45.98
46.10
Tõdva liivakarjäär Korrastatud maa plaan
62
79
45.69
99
.
45.95
9'
.
9
45 08
44
45
.
99
.
45
45.55
Saku vald, Harju maakond
45
.
45.76 46.13 46.46
6 567 50045.52
10'10 Kurtna, TTP-243
45.51
45.69
46.22
46.33
45.94 46.06
45.60
4109610610010/001
539 200
539 400
44 9
55
4
45 97
46.25
.
.
68
46.16 46.15 46.29
45
.
Loa omanik
83
45.86 46.02
AS Tariston
44
45.78
Graafiline lisa 3/3
.
.
45.64
45
45.45 45.55
45.32
Toompuiestee 35, 10149 Tallinn
I
/Allkirjastatud digitaalselt/
I
0 40 80 m
[email protected] Mõõtkava 1 : 2000
I
(esindaja nimi ja allkiri)
'
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 28.05.2025
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 23/4417
/Allkirjastatud digitaalselt/
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
AS Tariston (edaspidi ka taotleja) on lisaks teedeehitusele ka ehitusmaavarade kaevandamise
ja realiseerimisega tegelev ettevõte, kes taotleb keskkonnaluba Tõdva liivakarjääri
mäeeraldisele. Harju maakonnas Tõdva uuringuruumis viidi 01.04.2023. a. seisuga läbi
geoloogiline uuring, mille alusel on arvele võetud täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid 20 ja 21
aT. Keskkonnaloa taotlemise eesmärk on tagada mitmete kohalike ja üleriigilise tähtsusega
ehitusobjektide rajamiseks ning taotleja põhitegevuse jätkamiseks vajalik ehitusressurss.
Tõdva liivakarjääri mäeeraldisele taotletakse keskkonnaluba 10 aastaks.
Käesolevaga on esmataotlust (menetlus M-125130) täiendatud vastavalt „Tõdva liivakarjääri
rohevõrgustiku toimivuse eksperthinnangule“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 25/5170).
Taotletav mäeeraldis asub Harju maakonnas Saku valla lõunaosas, jäädes ca 3 km kaugusele
Rapla maakonnas asuvast Kohila vallast. Kavandatud Rail Baltic (edaspidi ka RB) raudtee trassi
koridor kulgeb taotletavast Tõdva liivakarjäärist vahetult kirdes.
Harju ja Rapla maakondades on planeeritud mitmete suurobjektide (sh RB trass ja mitmed
rekonstrueeritavad või rajatavad maanteekoridorid) rajamine ning sellest tulenevalt on
ehitusmaavarade vajadus nimetatud maakondades lähiaastatel hüppeliselt kasvamas. Peale Rail
Baltic ehitusprojekti lõppemist on vajalik täiendav teede rekonstrueerimine või taastamine.
Samuti on lähimates asulates pidev vajadus kohalike sõidu- ja kergliiklusteede korrashoiuks
ning üldiseks ehitustegevuseks. Karjääride avamine planeeritud ehitusobjektide vahetus
läheduses aitab minimeerida objektide ehitusmaksumust ning materjali transpordist tulenevat
negatiivset keskkonnamõju. Eelnevast tulenevalt on vajaliku ehitus- ja täitematerjalide
vajaduse tagamiseks piirkonnas oluline kasutusele võtta uusi maavarade leiukohti. Taotletavast
Tõdva liivakarjäärist väljatav maavara sobib kasutamiseks tsiviil- ja teedeehituses.
Tõdva liivakarjääriga kattuvas Tõdva uuringuruumis viidi 2023. a seisuga läbi geoloogiline
uuring, mille alusel on keskkonnaregistri maardlate nimistusse kantud plokid 20 ja 21 aT.
Taotletava maavara maht mäeeraldisel on 262,9 tuh m3 (sh veealune varu mahuga
217,3 tuh m3). Varud on kinnitatud Maa-ameti 24.05.2023 korraldusega 1-17/23/1216.
Käesolev keskkonnaloa taotlus põhineb „Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruandel (varu seisuga 01.04.2023)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 23/4311).
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Tõdva liivakarjäär asub Harju maakonnas Saku vallas Tõdva külas, jäädes riigi-
omandisse kuuluvale Viimsi metskond 48 (tunnus 71814:001:0471, 100% maatulundusmaa)
kinnistule. Katastriüksuse omanik on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa
Majandamise Keskus. Lähimad alevikud on ca 130 m kaugusel lõunas asuv Kiisa ja ca 5 km
kaugusel loodes asub Saku. Lähim linn Saue jääb linnulennult ca 11 km kaugusele loodesse.
1
Maapinna reljeef on mäeeraldise teenindusmaal tasane, kerge tõusuga põhja suunas. Maapinna
absoluutkõrgused jäävad 45 – 49 m vahemikku. Valdavaks metsakoosluseks on mänd.
Taotletavast mäeeraldisest 50 – 70 m kaugusel põhjas ja 100 – 400 m kaugusel läänes kulgeb
11240 Tõdva-Hageri kõrvalmaantee. 11241 Kasemetsa-Kiisa kõrvalmaantee liitub Tõdva-
Hageri teega mäeeraldisest ca 100 m kaugusel edelas. Tõdva liivakarjääri taotletava
mäeeraldise lahusplokkide vahelisel alal kulgeb 7180714 Kiisa-Alajaama kruuskattega tee.
Tõdva liivakarjäär kattub täielikult maaparandussüsteemiga Kurtna, TTP-243 (registrikood
4109610610010/001). Taotlusele on lisatud Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus.
Tõdva liivakarjääri mäeeraldisest 55 – 70 m kaugusel läänes kulgeb laiarööpmeline rööbastee
(tunnus 7185153), mille kaitsevöönd jääb mäeeraldise piirist kohati 40 m kaugusele.
Mäeeraldise lõunapoolne lahustükk kattub läänes ~2,5 – 3,0 m ulatuses 35 – 110 kV
kõrgepinge-liini L3513:(L35013) kaitsevööndiga. Kaitsevööndis kaevandamiseks tuleb enne
tööde alustamist küsida liini haldajalt selleks vastav kooskõlastus ning tehnilised tingimused.
Taotletav Tõdva liivakarjäär kattub ligikaudu 8,23 ha ulatuses Saku valla üldplaneeringuga
kehtestatud rohelise võrgustiku tugi- ehk tuumalaga ning 4,15 ha ulatuses kõrge
puhkeväärtusega ja/või asula kaitseks vajaliku riigimetsa alale. Põhjapoolsel lahustükil on
0,86 ha ulatuses kattuvus Rail Baltic raudtee ehitamisest tingitud kavandatava tee alaga.
Lähimad majapidamised jäävad taotletavast Tõdva liivakarjääri mäeeraldisest vähemalt
ligikaudu 150 m kaugusele kirdesse ja kagusse Rajametsa (tunnus 71801:001:2080), Vana-
Allika (tunnus 71814:001:0532), Vana-Kase (tunnus 71801:001:1972) ja Ruusmäe (tunnus
71801:001:1973) kinnistutele, millest esimesel kolmel on rajatud ka puurkaevud.
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Taotletava Tõdva liivakarjääri maa-alal on läbi viidid üks rakendusgeoloogiline uuring, mille
tulemused on esitatud aruandes „Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.04.2023)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 23/4311, EGF:9743).
Mäeeraldise piires levib liivsavimoreenil kohati savika ja aleuriitse kuni puhta liiva kompleks,
kus kasuliku kihi paksus geoloogilise uuringu andmete põhjal ulatub kuni 5,8 meetrini.
Kasuliku kihi moodustavad mäeeraldisel valdavalt ülipeene- kuni keskmiseteralised, kohati
savikad aleuriitsed liivad, mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on
ühtlane. Küll aga võib nii pindalaliselt kui ka vertikaalses läbilõikes täheldada savikuse
suurenemist lõuna ja sügavuse suunas. Kasulikku kihti katab kasvukihist ja orgaanikarikkast
liivast koosnev katend, mille paksus on valdavalt 0,1 – 0,9 m vahemikus (keskmiselt 0,4 m).
Liivalasundi lamamiks on, kohati liivsavi ja liivsavimoreen. Kasuliku kihi lamamipind on
kohati tasane, kohati ebatasane, jäädes abs kõrgustele 40 – 45 m (tõusuga põhja suunas).
2
Tabel 3.1 Tõdva liivakarjääri kasuliku kihi põhinäitajate koondtabel
Purdsetete klassifikatsioon Maavara kasutusala
Plokk 20 aT (Sinisalu, 2002) määrus nr 52
Plokk 21 aT veeris kruus liiv peenos. kruus liiv peenos.
>64 2...64 0,063...2 <0,063 >31,5 0,063....31,5 <0,063
min 0,0 0,3 84,0 1,8 0,0 84,3 1,8
max 0,0 2,9 97,4 15,7 0,0 98,2 15,7
kaalutud kesk. 0,0 1,3 92,6 6,1 0,0 93,9 6,1
Hüdrogeoloogilises läbilõikes on maapinnalt esimeseks veekihiks Kvaternaari kiht, mille
moodustavad jääjärvelised liivad. Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest.
Uuringuaegne põhjaveetase jäi kinnistule rajatud puuraukudes 0,9 – 2,5 m sügavusele
maapinnast, abs kõrguste 44,4 – 47,4 m vahemikku (keskmiselt 46,0 m). Uuring tehti kõrgvee
ajal, mistõttu võib tegelik veetase olla uuringuaegsest mõnevõrra erinev.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletava Tõdva liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa moodustavad kaks
lahustükki. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 8,41 ha, sh mäeeraldis pindalaga 7,07 ha.
Mäeeraldisega on osaliselt hõlmatud Kõrnumäe kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru
plokid 20 aT ja 21 aT. Plokid on hõlmatud osaliselt lähtuvalt eksperthinnangus toodud
soovitustele, et minimeerida kavandatava tegevuse mõju rohevõrgustiku toimivusele.
Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb
mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervik. Täiteliiva ja katendi ohutuks nõlvuseks vee
peal on arvestatud nõlvusega 1:2 ning veealuses osas 1:5. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus
on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i ning tulemused on esitatud tabelis 4.1.
Tabel 4.1 Taotletava ja kaevandatava varu kogus Tõdva liivakarjääris (seisuga 31.03.2023)
Ploki Taotletav Kadu, Kaevandatav
Plokk Maavara
pindala, ha varu, tuh m3 tuh m3 varu, tuh m3
20 aT 45,6 5,9 39,7
21 aT 7,07 Täiteliiv
217,3 49,3 168,0
(veealune)
Kokku 262,9 55,2 207,7
Kõrnumäe maardla plokk 20 aT ei ole taotletava mäeeraldisega hõlmatud pindalal 13,92 ha
mahuga 179,4 tuh m3 ning plokk 21 aT ei ole hõlmatud pindalal 13,92 ha mahuga 570,7 tuh m3.
Tõdva liivakarjääri keskkonnaluba taotletakse 10 aastaks, keskmise aastase kaevandamise
mahuga 25 tuh m3. Keskmise aastase kaevandamise mahu 25 tuh m3 korral ammendatakse
karjäär 8 – 9 aastaga ning loa kehtivuse aja jooksul jõutakse kaevandatud maa korrastada.
3
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Mäenduslikud tingimused taotletavas Tõdva liivakarjääris kaevandamiseks on soodsad.
Mäeeraldisele on hea ligipääs mööda 11240 Tõdva-Hageri kõrvalmaanteed ning karjäär asub
mitme suure asula läheduses. Kasulikku kihti katab katend keskmise paksusega 0,4 m ning
kasulik kiht on kogu mahus väljatav ilma veetaset alandamata ehk vett välja juhtimata.
Kasulikul kihil lasuva katendi moodustab paiguti lisaks kasvukihile orgaanikarikas liiv. Katendi
maht mäeeraldisel on 20 tuh m3. Karjääri avamisel tuleb kaevandamise arenedes mäeeraldiselt
raadata mets, vajadusel juurida kännud ning seejärel koorida katend. Katend on otstarbekas
eemaldada järk-järgult ning ladustada mäetööde arenedes mäeeraldise teenindusmaale.
Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada müra tõkestavate vallide
rajamiseks ning hilisemal maavara ammendamisel kasutada karjääri korrastamiseks.
Arvestades väljatava materjali veealuse kihi paksust on Tõdva liivakarjääris lasuv täiteliiv
võimalik kaevandada veetaset alandamata. Kaevandamine toimub kahe astmega (veepealne ja
veealune varu eraldi) kasutades ekskavaatorit ja/või frontaallaadurit ning vajadusel ka
pinnasepump-süvendajat. Veepealse varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele ning
transporditakse karjäärist välja. Veealune varu tuleb esmalt tõsta puistangutesse nõrguma, kui
kaevis on kuiv saab selle samuti kalluritele laadida ning karjäärist välja transportida. Juhul, kui
veealune varu kaevandataks pinnasepump-süvendajaga, kobestatakse materjal veekogu põhjas
ning pumbatakse pulbina hüdropuistangutesse nõrguma. Peale vee väljanõrgumist saab
alustada väljatud maavara laadimisega ning transporditakse karjäärist välja. Arvestades
mäeeraldise väikest pindala, toimub vee alt kaevandamine eeldatavalt ekskavaatoriga.
Kuivõrd taotletav karjäär kattub täielikult maaparandussüsteemiga Kurtna, TTP-243 (MPS
kood 4109610610010/001), tuleb arvestada, et kaevandamistegevus ei takistaks olemasolevate
maaparandussüsteemide toimimist. Kaevandamise ja sellele eelnevate tööde käigus ei tohi
kahjustada väljapoole mäeeraldist jäävate kraavide ja truupide tehnilist seisukorda.
Kogu kaevandatav maavara turustataks ning täpsem kaevandamistehnoloogia valik ja mäetööde
ajaline ning ruumiline areng määratakse koostatavas kaevandamise projektis.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm ja
maastikupildi visuaalne muutumine. Kuivõrd taotletav ala asub rohevõrgustiku tuumalal,
mõjutatakse ka sealset elustikku. Lähtudes kaevandamisel „Tõdva liivakarjääri rohevõrgustiku
toimivuse eksperthinnangus“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 25/5170) toodud
soovitustest, on kaevandamise mõju rohevõrgustiku toimivusele minimeerida.
Tõdva liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja
kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri
pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav
(kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator,
frontaallaadur, pinnasepump-süvendaja, kallur.
4
Vastavalt EV keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib
II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB. Taotletav karjäär
asub raudtee ja maanteede läheduses ning seega võib kombineeritud müratase ümbritseval alal
olla kõrgem, samas on sellistes tingimustes ka olemasolev mürafoon looduslikel aladel kõrgem.
Lähimad majapidamised jäävad 150 – 200 m kaugusele Rajametsa (tunnus 71801:001:2080),
Vana-Allika (tunnus 71814:001:0532) ja Ruusmäe (tunnus 71801:001:1973) kinnistutele.
Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2),
saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A);
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Seega on Tõdva liivakarjääri puhul kaevandamismasinate töötamisel elamule lähimas punktis
maksimaalne müratase majapidamises arvutatav alljärgnevalt:
Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(150) = 62 dB(A),
kus arvutuse aluseks on ekskavaatorist 15 m kaugusel mõõdetud müratase väärtusega 82 dB(A).
Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paikneva majapidamise
juures jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel kuni 62 dB, mis ületab II
kategooria segaalas kehtivas päevase piirtaseme piire 2 dB võrra ning sellest tulenevalt tuleb
Tõdva liivakarjääris arvestada müra levikut tõkestavate elementide rajamisega. Silmas tuleb
pidada, et arvutuslikus maksimaalses müratasemes ei ole arvestatud ühegi müra levikut
looduslikult takistava meetmega (kõrghaljastus, maapinna reljeef jm) ning on arvestatud masina
pideva töötamisega mäeeraldisel majapidamisele lähimas punktis. Samuti tuleb silmas pidada,
et ülenormatiivne müra levib üldjuhul peamiselt karjääriala piires töötavate masinate ja
seadmete ümber kuni ligikaudu 40 – 50 m ulatuses. Rajatava(te) müratõkkevalli(de) täpsed
asukohad ja parameetrid pannakse paika kaevandamise projektis. Müratasemete
fikseerimiseks, müra levikut tõkestavate elementide efektiivsuse veendumiseks ning
tegeliku olukorra väljaselgitamiseks tuleb lähimate majapidamiste juures
kaevandamisest tulenevat müra kontrollida kohapealsete mõõtmistega. Mõõtmised tuleb
läbi viia normaaltingimustes kaevandamistööde käigus. Vajadusel tuleb korrigeerida müra
leevendavaid meetmeid ja töö korraldada selliselt, et piirväärtuse ületamisi ei esineks.
Mõõtmised peavad olema teostatud akrediteeritud mõõtja poolt.
Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus
liiv niiske ning ei tolma. Kaevandatav varu asub suuremas osas allpool keskmist põhjaveetaset
ehk selle niiskustase on veelgi suurem. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne,
vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva
ladustamisel puistangusse ja laadimisel kallurisse saab eralduvate tahkete osakeste heitkoguste
arvutamisel lähtuda US EPA AP-42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission
5
Factors, Volume I: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage
Piles metoodikast, mille põhjal on kasutatud järgnevat valemit:
𝑈 1,3
( )
2,2
𝐸 = 𝑘(0,0016) ∗ 𝑀 1,4
, kus
( )
2
E – eriheide, tahkete osakeste kogus, kg/t (kg eriheidet materjali ühe t kukkumisel);
k – tahkete osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuv konstant;
U – keskmine tuule kiirus, m/s;
M – materjali niiskussisaldus, %.
Kui kasutada Tallinn-Harku MJ ja Kuusiku MJ põhjal aasta keskmist tuule kiirust 3,0 m/s ja
kaevise keskmist niiskussisaldust 5%, saame liiva ladustamisel puistangusse ja laadimisel
kallurise PMsum ligikaudu 0,00049 kg/t ja PM10 ligikaudu 0,00023 kg/t ehk keskmise aastase
tootmismahu 25 tuh m3 korral on tahkete osakeste heitkogus ~18 kg ehk 0,018 t ja mitmekordsel
ladustamisel kuni 0,037 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse
künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks
nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.
Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst
lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas
Tõdva liivakarjääris on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide
kasutamine, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet.
Maavara väljamine on planeeritud ilma veetaset alandamata, millest tulenevalt pole põhjust
arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt
veekogude veetasemele ja -varustusele. Juhul, kui lähimate majapidamiste veevarustuses tekib
probleeme kaevude veetasemega, on loa omajal kohustus need kompenseerida. Loa
väljastamisel tuleb lähialal paiknevad kaevud kaardistada ning olemasolev seis fikseerida.
Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava
tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks
määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras
seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad.
Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga
seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Taotletavas Tõdva liivakarjääris kaevandamisel ja
masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Masinate
suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse
väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal.
Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis
kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et
kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete
tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud
plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti
eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.
6
Saku Vallavolikogu on 20.04.2023 otsusega nr 24 kehtestanud Saku valla uue üldplaneeringu.
Taotletav Tõdva liivakarjäär jääb kogu ulatuses üldplaneeringuga kehtestatud rohelise
võrgustiku tugi- ehk tuumalale ning osaliselt kõrge puhkeväärtusega ja/või asula kaitseks
vajaliku riigimetsa alale. Rohelise võrgustiku alal kavandatava tegevuse puhul tuleb igal juhul
arvestada, et roheline võrk jääks toimima ning oleks tagatud looduslikud liikumiskoridorid.
Taotletaval mäeeraldisel kavandatava kaevandamise mõju rohevõrgustikule on hinnatud
„Tõdva liivakarjääri rohevõrgustiku toimivuse eksperthinnangus“ (OÜ Inseneribüroo
STEIGER, töö nr 25/5170). Kaevandamisel tuleb arvestada ekspertide soovitustega.
Rohelise võrgustiku alal toimub kaevandamine kindlaks määratud tähtaja jooksul ja
paralleelselt tuleb tegeleda karjääri korrastamisega. Mäeeraldise teenindusmaal ja selle
lähiümbruses kavandatavad raied tuleb teostada etappidena ja minimaalses vajalikus mahus, et
võimalikult minimaalselt metsa osakaalu vähendada. Et kaevandamisest tulenev häiring oleks
võimalikult lühiajaline, siis on soovitatav, et varu väljataks ja ala korrastataks võimalikult
kiiresti. Kaevandamise järgselt on plaanis ala korrastada tagasitäitmise teel metsa- ja
rohumaaks. Et taastada võimalikult sarnane metsakooslus võrreldes kaevandamiseelse
olukorraga, siis on oluline, et enne kaevandamist kooritaks alalt muld ning seda säilitataks
korrastamiseni vallides ning kasutataks korrastamisel pealmise täitekihina. Samuti tuleb
korrastamisel täidetud maa metsastada algsele puistule omaste puuliikide istikutega.
Taotletavas Tõdva liivakarjääris on kaevandamine majanduslikult otstarbekas ning sellest
tulenevalt tuleb loa andjal eelnevalt kaaluda antud asukoha väärtuslike alade säilimist võrreldes
maavara kasutusele võtmisega, sh kaevandamisega kaasnevaid mõjusid väärtuslikele
maastikukomponentidele ning vajadusel rakendatavaid leevendusmeetmeid.
Tõdva liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal
turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal
aunades ning kasutatakse hiljem kaevandatud maa korrastamiseks (vastavalt korrastamise
projektile). Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et
kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis-jäätmekava.
Korrastamistöödega tuleb alustada kaevandamise käigus esimesel võimalusel, eelistatult
paralleelselt kaevandamisega ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Arvestades asjaoluga, et karjäär jääb suuremas osas rohevõrgustiku ja kõrge puhkeväärtusega
ja/või asula kaitseks vajaliku riigimetsa alaga, seega tuleb maavara ammendamisel taastada
väärtuslikud alad maksimaalses võimalikus ulatuses, et kogu piirkond toimiks peale
kaevandamistegevuse lõpetamist taas ühtse tervikuna. Seega tuleb ala korrastada tagasitäitmise
teel metsa- ja/või rohumaaks (sõltuvalt planeeringutest, vt graafiline lisa 3). Rajatava metsamaa
pindala on 5,73 ha, rohumaa pindala 0,95 ha ning metsa- ja/või rohumaa pindala 1,73 ha.
Tagasitäitmine on planeeritud teha paralleelselt kaevandamisega vastavalt korrastamise
projektile. Mäeeraldise täitmiseks on otstarbekas kasutada kas Rail Balticu ehitusel tekkivat
loodusliku päritoluga pinnakatte kaevist või muid inertseid jäätmeid ja/või täitematerjale.
Korrastamiseks vajaliku täitematerjali maht lisaks katendile on ~207,7 tuh m3. Juhul, kui
7
korrastamisel otsustatakse kasutada püsijäätmeid, tuleb enne nende karjääri tootmist vastavalt
jäätmekoodidele taotleda kas jäätmekäitleja registreering või jäätmeluba. Katendit tuleb
kasutada täite pealmises kihis, et säilitada suurimas võimalikus mahus ala tänased omadused.
Tehnilise korrastamise tööd (sh täitmine) on otstarbekas teha paralleelselt kaevandamisega.
Enne lõplike korrastamistöödega alustamist tuleb esimesel võimalusel koostada korrastamise
projekt, kus määratakse vastavalt ammendatud ala reljeefile täpsed tehnilised lahendused,
vajalikud täitematerjalid ja nende mahud kaevandatud ala korrastamiseks. Korrastamise projekt
tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning
kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise
projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande
esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule.
Eeldatav Tõdva liivakarjääri tehnilise korrastamise maksumus jääb suurusjärku 13 000 eur/ha
ehk kogu taotletava mäeeraldise teenindusmaa korrastamiseks summaarselt ~110 000 eur.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Kauri Kiiman / allkirjastatud digitaalselt /
AS Tariston
Mäenduse valdkonna juht
Taotluse koostas 13.06.2023. a. ja seda täiendas 13.06.2025. a.
Hendrik Klaas / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Diplomeeritud mäeinsener
8
KORRALDUS
24. mai 2023 nr 1-17/23/1216
Harju maakonna Kõrnumäe
kruusamaardla registrikande muutmine
AS Tariston esitas Maa-ametile Tõdva uuringuruumi piiresse jääva ehitus- ja täiteliiva aktiivse ja
passiivse tarbevaru arvele võtmise aruande (saabunud 04.05.2023, kirja registreerimise nr 9-
3/23/5735-5). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on
andnud 25.01.2023 korraldusega nr DM-122565-6 Tõdva uuringuruumis geoloogilise uuringu loa
nr L.MU/518297).
OÜ Inseneribüroo STEIGER läbi viidud geoloogilise uuringu eesmärk oli välja selgitada
uuringuruumi geoloogiline ehitus, seal levivate purdsetete kvaliteet, kasuliku kihi paksus, levik ja
maht ning kaevandamistingimused. Geoloogiline uuring tehti detailsusega, mis lubab hinnata
maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale keskkonnaluba maavara
kaevandamiseks.
Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 20.-23. plokid), mis paiknevad Harju maakonnas
Saku vallas Tõdva külas riigile kuuluval Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleval
katastriüksusel Viimsi metskond 48 (katastritunnus 71814:001:0471), mille volitatud asutus on
Riigimetsa Majandamise Keskus. Aruandes moodustatud plokid asuvad Tõdva uuringuruumi
piires. Arvele võetav maavaravaru liidetakse Tõdva uuringuruumist ~808 m kaugusel ida suunas
asuva Kõrnumäe kruusamaardla koosseisu (registrikaart 0327).
Tõdva uuringuruumi ala kattub maaparandussüsteemi ehitisega KURTNA, TTP-243
(maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109610610010/001), millel paiknevad kuivenduskraavid.
Aruandele on lisatud Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) 02.05.2023 kooskõlastus nr nr
6.2-2/20325, milles PTA kooskõlastab Tõdva uuringuruumi maavaravaru arvele võtmise ja
kaevandamise loa tingimusel, et enne kaevandamise alustamist tuleb tagada naaberkinnisasjadel
paikneva maaparandussüsteemi toimimine tulenevalt maaparandusseaduse § 47.
Aruandes moodustatud varuplokkide 20. ja 21. lõunapoolne lahustükk kattub lääneservas
Elektrilevi OÜ 35 kV kõrgepinge elektriõhuliini L3513:(L35013) (KP1228233) kaitsevööndiga
kuni 4,3 m ulatuses. Aruandele on lisatud Elektrilevi kooskõlastus, mille kohaselt tuleb
kaevandamise projekt kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Kaevetöödeks ning töödeks liinide
kaitsevööndis enam kui 4,5 m kõrguste mehhanismidega peab töö teostaja enne tööde algust
objektil taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa. Juhul kui mitteelektriprojektiga tuleb ümber
paigutada Elektrilevi OÜ elektrivõrk, lahendatakse ümberpaigutamise küsimused eraldi
elektriprojektiga.
Aruandes moodustatud varuplokid 22. ja 23. kattuvad Rail Baltic trassikoridoriga ja on esitatud
arvele võtmiseks passiivsena.
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse
nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi nimetatud Korra) nõuetest. Uuritud maavara vastab ehitus- ja täiteliiva
nõuetele.
Maa-amet maavarade registri volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub aruande
alusel kandma maavara maardlana keskkonnaregistrisse.
Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2,
keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu
pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016
määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:
Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande „Harju maakonna Tõdva
uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“ alusel seisuga 01.04.2023 maavarade registris
Kõrnumäe kruusamaardla registrikannet ja kinnitada Tõdva uuringuruumi piires arvutatud varu
järgmiselt:
1.1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 20,99 ha – 225 tuh m3 (aruandes 20. plokk),
1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 20,99 ha – 788 tuh m3 (aruandes 21. plokk,
allpool põhjavee taset, 20. ploki lamamis),
1.3. ehitusliiva passiivne tarbevaru pindalal 1,07 ha – 23 tuh m3 (aruandes 22. plokk, Rail
Baltic trassikoridoris),
1.4. ehitusliiva passiivne tarbevaru pindalal 1,07 ha – 9 tuh m3 (aruandes 23. plokk,
allpool põhjavee taset, 22. ploki lamamis, Rail Baltic trassikoridoris).
2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0327) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse
punktile 1.
3. Korraldus teha teatavaks OÜ-le Inseneribüroo STEIGER, AS-le Tariston, Keskkonnaametile,
Saku Vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud
tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
2
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna
Tõdva uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.04.2023)
Töö nr 23/4311
Tallinn 2023
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437
Männiku tee 104/1 E-mail:
[email protected] a/a EE701010220051598014
11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, kood 401
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023) 2
Kinnitan:
Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/
Juhatuse liige
Geoloogilise uuringu tegid:
Mairy Tammekänd /allkirjastatud digitaalselt/
Geoloogiainsener
Sven Siir /allkirjastatud digitaalselt/
Geoloogiainsener
Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/
Joonestaja
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023) 3
ANNOTATSIOON
Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga
01.04.2023).
Aruanne ühes köites, teksti 30 lk, 13 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 3 elektroonilist lisa.
OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, 2023.
Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER AS-i Tariston
tellimusel. Tõdva uuringuruum teenindusala pindalaga 22,12 ha asub Harju maakonnas Saku
vallas Tõdva külas katastriüksusel Viimsi metskond 48 (katastritunnus 71814:001:0471).
Geoloogilise uuringu eesmärk oli välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, kasuliku
kihi paksus, maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused, mis võimaldaksid
hinnata maavara aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale keskkonnaluba maavara
kaevandamiseks.
Tööde käigus rajati uuringuruumi 19 puurauku sügavusega kuni 8,7 m. Võeti kokku 48
proovi setete terastikulise koostise ja 3 koondproovi filtratsioonimooduli määramiseks.
Uuringuruumi teenindusala mõõdistati instrumentaalselt. Uuringuruumi kasuliku kihi
moodustavad Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised setted valdavalt ülipeene- kuni
keskmiseteralised, kohati savikad aleuriitsed liivad. Kvaternaarisetete põhjavesi jääb
0,9 - 2,5 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 44,4 - 47,4 m (keskmine 46,0 m).
Sõltuvalt kitsendustest ja piirangutest hinnati maavaravaru Tõdva uuringuruumi osalisel
22,06 ha pindalal neljas plokis aktiivse (plokk 20 aT ja 21 aT) ja passiivse (plokk 22 pT ja
23 pT) tarbevaruna. Passiivseks arvati varu uuringuruumi põhjapoolse lahustüki piires Rail
Baltic raudtee trassi koridoriga ja Harku-Kiisa kõrgepinge elektriõhuliini kaitsevööndiga
kattuval alal. Varust jäeti välja ~0,06 ha ala uuringuruumi kaguservas, kus piiritleti varu ala
Vana-Allika kinnistule jäävast elamust ~100 m kaugusele.
Kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastab aktiivse tarbevaru plokkide 20 aT/21 aT liiv
täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 6,1% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm
ei esine. Passiivse tarbevaru plokkide 22 pT/23 pT liiv vastab ehitusliiva nõuetele, milles
peenosiste sisaldus on 2,5% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm ei esine. Liiva filtratsiooni-
moodul on <0,1 - 1,9 m/ööp.
Töö tulemusena arvutati Tõdva uuringuruumis osalisel, 20,99 ha pindalal täiteliiva aktiivset
tarbevaru kokku 1013 tuh m3, sealhulgas veepealset 225 tuh m3 (plokk 20) ja veealust
788 tuh m3 (plokk 21). Aktiivse tarbevaru kasuliku kihi keskmine paksus on 4,9 m,
sealhulgas veepealse 1,1 m ja veealuse 3,8 m. Uuringuruumi põhjaosas 1,07 ha pindalal
arvutati ehitusliiva passiivset tarbevaru kokku 32 tuh m3, sealhulgas veepealset 23 tuh m3
(plokk 22) ja veealust 9 tuh m3 (plokk 23). Kasuliku kihi keskmine paksus on 2,9 m,
sealhulgas veepealse 2,1 m ja veealuse 0,8 m.
Maa-ametile tehakse ettepanek liita Tõdva uuringuruumi piires hinnatud varu Kõrnumäe
kruusamaardla koosseisu (registrikaart 0327), milles võtta varu arvele seisuga 01.04.2023
järgmiselt:
- täiteliiva aktiivset tarbevaru 20,99 ha pindalal 1013 tuh m3, sealhulgas veepealset
225 tuh m3 (plokk 20) ja veealust 788 tuh m3 (plokk 21);
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023) 4
- ehitusliiva passiivset tarbevaru 1,07 ha pindalal 32 tuh m3, sealhulgas veepealset
23 tuh m3 (plokk 22) ja veealust 9 tuh m3 (plokk 23).
Võtmesõnad: geoloogiline uuring, AS Tariston, Harju maakond, Saku vald, Tõdva küla,
Kõrnumäe kruusamaardla, liiv, ehitusliiv, täiteliiv, aktiivne tarbevaru, passiivne tarbevaru,
puurimine.
Koostas: Mairy Tammekänd
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023) 5
SISUKORD
ANNOTATSIOON .....................................................................................3
1. SISSEJUHATUS ....................................................................................7
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS..............................8
3. GEOLOOGILINE UURITUS.............................................................12
4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ...............................................15
4.1. Puuraukude rajamine ja proovide võtmine.......................................................... 15
4.2. Laboratoorsed tööd .............................................................................................. 16
4.3. Topograafilised tööd ........................................................................................... 16
4.4. Kameraaltööd ...................................................................................................... 16
4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ............................................................... 17
5. GEOLOOGILINE EHITUS ...............................................................18
6. MAAVARA KVALITEET ..................................................................22
7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ...................................................24
7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang ............................................... 25
8. VARU ARVUTUS ................................................................................26
8.1. Ploki 20/21 aT varu arvutus ................................................................................ 26
8.2. Ploki 22/23 pT varu arvutus ................................................................................ 27
9. KOKKUVÕTE .....................................................................................29
10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................30
TEKSTILISAD
1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/518297 .............................................................. 31
2. Puuraukude kataloog .............................................................................................. 33
3. Proovide kataloog ................................................................................................... 34
4. Geoloogilised kirjeldused ....................................................................................... 35
5. OÜ Inseneribüroo STEIGER labori protokoll ........................................................ 37
6. Lõimise kaalutud keskmiste arvutused................................................................... 46
7. Varu arvutuse tulemused ........................................................................................ 48
8. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ................................................................ 51
9. PTA kooskõlastus ................................................................................................... 52
10. Puuraukude likvideerimise akt ............................................................................... 54
11. KKA korraldus maa korrastamise akti heakskiitmise kohta .................................. 59
12. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused ..................................................................... 61
13. Tellija arvamus ....................................................................................................... 63
Maa-ameti peadirektori käskkiri varu kinnitamise kohta
GRAAFILISED LISAD
1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000
2. Geoloogilised läbilõiked I - I’…IV - IV’. Mõõtkava hor 1 : 2000, vert 1 : 100
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023) 6
ELEKTROONILISED LISAD
1. Tõdva ploki piirid.dgn
2. isojooned_lasum EH.dgn
3. isojooned lamam EH.dgn
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023) 7
1. SISSEJUHATUS
Geoloogiline uuring Tõdva uuringuruumis tehti AS-i Tariston tellimisel. Geoloogilise
uuringu eesmärk oli välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, seal levivate
purdsetete kvaliteet, kasuliku kihi paksus, levik ja maht ning kaevandamistingimused.
Geoloogiline uuring tehti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning
võimaldab hiljem taotleda alale keskkonnaluba maavara kaevandamiseks.
Keskkonnaameti 25.01.2023 korralduse nr DM-122565-6 alusel väljastati AS-le Tariston
Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr L.MU/518297 kehtivusajaga kolm aastat
(Lisa 1).
Välitööl 2023. a veebruaris puuriti uuringuruumi kokku 19 puurauku, sh üks käsipuurauk.
Puurimistööd tegi Pinnaseuuringud OÜ. Uuringupunktidest võetud proovidest tehti 48
terastikulise koostise analüüsi ja kolm filtratsioonimooduli analüüsi (koondproovidest).
Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud ehitusmaterjalide
laboratooriumis. Uuringuala mõõdistati instrumentaalselt, mille alusel koostati topograafi-
line plaan mõõtkavas 1 : 2000.
Geoloogilise uuringu välitööd tegi geoloogiainsener Sven Siir ja uuringuaruande koostas
geoloogiainsener Mairy Tammekänd. Topograafilise mõõdistamise tegi 2023. a veebruaris
geodeet Arles Tehu. Graafilised lisad vormistas ja varu arvutas joonestaja Kaja Paat.
Geoloogiline uuring tehti vastavalt 17.12.2018. a määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise uurimis-
töö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme,
põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi,
dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023) 8
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS
Tõdva uuringuruumi teenindusala pindalaga 22,12 ha asub Harju maakonnas Saku vallas
Tõdva külas. Uuringuruum hõlmab kinnistut Viimsi metskond 48 (katastritunnus
71814:001:0471), mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Katastriüksuse omanik on
Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Kinnistu
kasutusalaks on valdavalt metsamaa (90%), ülejäänud osal muu maa ja looduslik rohumaa.
Uuringuruumi teenindusala hõlmab 56,69 ha maaüksusest ~40%.
Uuringuruum koosneb kahest lahustükist. Lähimad alevikud on Kiisa, ~130 m kaugusel
lõunas, ja Saku ~5 km kaugusel loodes. Lähim linn Saue jääb linnulennult ~11 km kaugusele
loode suunda (Joonis 2.1).
Joonis 2.1. Tõdva uuringuruumi asukoha plaan. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti
kaardirakendust.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023) 9
Uuringuruumil vahetut piirnemist naaberkatastriüksustega ei ole. Lähimad majapidamised
asuvad uuringuruumi suuremast lahusosast ~100 m kaugusel ida suunas Rajametsa kinnistul
(71801:001:2080) ja ~93 m kaugusel ida-kagu suunas Vana-Allika kinnistul
(71814:001:0532) ning uuringuruumi väiksemast lahusosast ~150 m kaugusel lõunas Vana-
Kase kinnistul (71801:001:1972) ja 150 m kaugusel kagus Ruusmäe kinnistul
(71801:001:1973) (Joonis 2.2).
Joonis 2.2. Tõdva uuringuruumi ülevaateplaan. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti
kaardirakendust
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023) 10
Lähimad puurkaevud tunnustega PRK0016962, PRK0053746 ja PRK0056053 asuvad
vastavalt Rajametsa, Vana-Allika ja Vana-Kase kinnistutel. Nende sanitaarkaitseala on 10 m
(Joonis 2.2).
Maapinna reljeef uuringuruumi teenindusalal on tasane, kerge tõusuga põhja suunas,
absoluutkõrgused jäävad 45 - 48 m tasemele. Valdavaks metsakoosluseks on mänd
(Foto 2.1).
Foto 2.1. Vaade Tõdva uuringuruumile kirdest, kahe lahustüki vaheliselt teelt (Foto: Google
Maps, juuli 2011, N 59˚15'11" ja E 24˚41'09").
Varuplokid kattuvad täielikult maaparandussüsteemiga KURTNA, TTP-243, mille kood
maaparandussüsteemide registris on 4109610610010001. Geoloogilise uuringu tegemine ja
varu arvele võtmine kooskõlastati Põllumajandus- ja Toiduametiga (Lisa 9).
Uuringuruumist ~50 m kaugusel põhja suunas ja ~200 m kaugusel läänes kulgeb Tõdva-
Hageri riigi kõrvalmaantee nr 11240, mille äärmise sõiduraja välimine serv asub
uuringuruumist ~50 m kaugusel põhja suunas. Uuringuruumi teenindusala lahustükkide
vahelisel alal kulgeb metsatee Kiisa-Alajaama kruuskattega tee (tee nr 7180714), mille
äärmise sõiduraja välimine serv asub varuplokkidest ~30 m kaugusel.
Uuringuruumist läänes kulgeb laiarööpmeline raudtee, mille telg jääb uuringuruumist kohati
~55 m kaugusele ja selle kaitsevöönd ~40 m kaugusele.
Uuringuruumi lõunapoolne lahustükk kattub lääneservas Elektrilevi OÜ 35 - 110 kV
kõrgepinge elektriõhuliini L3513:(L35013) (VID kood KP1228233; kaitsevöönd 25 m liini
teljest) kaitsevööndiga kuni 4,4 m ulatuses. Aruandele on lisatud Elektrilevi OÜ tehnilised
tingimused maavara arvele võtmiseks kaitsevööndis (Lisa 12).
Uuringuruumi põhjapoolne lahustükk kattub kuni ~40 m ulatuses kõrgepinge elektriõhuliini
Harku-Kiisa (tunnus L505; 220 - 330 kV) kaitsevööndiga. Lisaks kattub põhjapoolne
lahustükk osaliselt kavandatava Rail Baltic trassikoridoriga. Maavaravaru esitatakse arvele
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023) 11
võtmiseks nimetatud kaitsevööndites passiivsena. Tulevikus, kui osutub vajalikuks selle
varu kaevandamine, kooskõlastatakse vastavate osapooltega kaevandamisvõimalus
kaitsevööndites.
Tõdva uuringuruumi teenindusala ei kattu looduskaitse ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää
siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku.
Uuringuruumile lähim maardla on Kõrnumäe kruusamaardla (registrikaart 0327), mis jääb
~1,2 km ida suunda (Joonis 2.3).
Joonis 2.3. Tõdva uuringuruumi paiknemine Kõrnumäe kruusamaardla suhtes. Plaani
koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023) 12
3. GEOLOOGILINE UURITUS
Tõdva uuringuruumis varasemalt rakendusgeoloogilisi uuringuid tehtud ei ole. Uuringu-
ruum jääb Kohila kaardilehele (6332), mille pinnakatte geoloogilise kaardi mõõdus
1 : 50 000 koostas 2012. a OÜ Eesti Geoloogiakeskus (Suuroja jt., 2012). Geoloogilise
kaardi alusel levivad uuringuruumis Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised
setted (veerised, munakas, kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, savi) (Q1jrVr_lg)
(Joonis 3.1). Tegu on Balti jääjärve rannikusetetega, mis geoloogilise kaardistamise
andmeil koosnevad hästi sorteeritud eriteralisest liivast, kruusliivast ja veeristikulisest
kruusast. Jämepurdmaterjal on hästi ümardunud ja valdavalt karbonaatse koostisega.
Joonis 3.1. Maa-ameti geoloogilise kaardi 1 : 50 000 alusel levivad valdavalt antud alal
Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised setted.
Lähim uuritud maardla (Kõrnumäe kruusamaardla, registrikaart 0327) jääb ~1,2 km
kaugusele itta. Kõrnumäe kruusamaardlas on kaevandatud alates 1961. aastast.
Mäeeraldisi on vormistatud erinevatele asutustele Tallinna ja Harju TREV, Saku NS,
Harju KEK, Saku Vallavalitsus, Tevener OÜ, AS Merko Ehitus Eesti.
Ka geoloogilisi uuringuid on Kõrnumäe maardlas tehtud korduvalt. 1975 ja 1986. a tegi
otsingu-hinnangutöid ENSV Geoloogia Valitsus. Piirduti põhiliselt tegutsevate
karjääride põhjavaru ja materjali iseloomu selgitamisega, üksikud puuraugud rajati ka
karjäärialast väljapoole. Varu arvutati C2 kategoorias, mis sisuliselt oli prognoosvaru,
kuna puurauke ja kaevandeid ei seotud topotöödega (Sinisalu jt., 1986).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023) 13
Mäeeraldiste vormistamisel on olnud aluseks ka Giprodomi Leningradi Filiaali 1978. a
tehtud geoloogilised uurimistööd, mida täiendati RPI „Eesti Põllumajandusprojekti”
uuringutega. Tööde põhjal anti 1980. a mäeeraldis TREV-2-le Kõrnumäe maardla osal,
mis hõlmas endise Suur-Kõmumäe II mäeeraldise lõunaosa, kust kvaliteetse kruusa ja
liiva varu on ammendatud ja kus lasub vaid vähekvaliteetne aleuriitne liiv. Nimetatud
aruandeid Eesti Geoloogiafondis säilinud ei ole.
Töö, mille alusel kinnitati Suur-Kõrnumäe II mäeeraldise ehituskruusa ja -liiva varu, tegi
OÜ Eesti Geoloogiakeskus 1998. a Saku Vallavalitsuse tellimusel (Sinisalu, 1998).
Rajati 16 puurauku, 2 kaevandit ja 3 seinapuhastust, võeti 24 proovi setete lõimise
määramiseks, koostati ~11 ha suuruse ala topoplaan mõõdus 1 : 1000. Töö tulemusena
eraldati 2 plokki: ehitusliiva plokk vana karjääri põhjas, kust kruus oli juba ära
kaevandatud, pindalaga 1,90 ha ja varuga 41 tuh m3 ning sellest kirdes, kaevandamisest
puutumata alal 2. plokk, kus ehituskruusa aktiivset tarbevaru oli 140 tuh m3 5,01 ha
pindalal. Varu kinnitati EMK 27.10.1998. a istungi protokollilise otsusega nr 98-66.
Kruusa varu anti uuringuaegse veetasemeni, kuna veealuse varu kaevandamine võis
põhjustada Kivimäe talu salvkaevus veetaseme alanemist või ka kuivaks jäämist.
Eespool kirjeldatud geoloogilise uuringu põhjal anti 1999. a Saku Vallavalitsusele
maavara kaevandamise luba HRAM-033 Suur-Kõrnumäe I mäeeraldisel. Mäeeraldis
paiknes maardla kirdeosas, piirnedes kolmest küljest vahetult Suur-Kõrnumäe II
mäeeraldisega. Mäeeraldis hõlmas osaliselt 1998. a uuringu käigus moodustatud
kruusaplokki, samuti oli Suur-Kõrnumäe I mäeeraldisse arvatud ka kinnitamata varuga
ala, mille materjali käsitleti maa-ainesena.
2004. a esitas Saku Vallavalitsus taotluse Suur-Kõrnumäe I mäeeraldise laienduseks,
kuna nimetatud mäeeraldiselt hakkasid varud ammenduma. Laiendust taotleti 1998. a
uuringuga kinnitatud ehitusliiva ja osaliselt ehituskruusa plokile. Samuti taotleti
mäeeraldist 1961...1991 aastatel tegutsenud vanale mahajäetud karjääriosale, kus
kaevandamisloa taotluse seletuskirja andmeil lasus liiv-kruus segamini orgaanika, mulla
ja peeneteralise aleuriitse materjaliga, mistõttu materjali käsitleti maa-ainesena.
Ehituskruusa ja ehitusliiva sooviti kasutada teede ehituseks ja ehitustöödeks ning mördi
ja betooni valmistamiseks, täitepinnast täitematerjalina teede korrastamisel, ehitiste
alusena ning karjääri korrastamisel. Luba HARM-056 (L.MK.HA30777) maavara
kaevandamiseks Suur-Kõrnumäe II mäeeraldiselt anti välja 30.08.2004. a.
2002. a tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus Kõrnumäe kruusamaardla Väike-Kõrnomaa
uuringuala 15,86 ha pindalal geoloogilise uuringu (Sinisalu, 2002). Uuringualale rajati
26 puurauku sügavusega 3,0 - 7,5 m (kokku 118,8 jm); laboriuuringuteks võeti 44
proovi. Uuringu tulemusena eraldati välja 4 varuplokki kogumahuga 583 tuh m3, millest
ehituskruusa aktiivset tarbevaru 71 tuh m3, ehitusliiva aktiivset tarbevaru 21 tuh m3 ja
maa-ainest 491 tuh m3.
2008. a koostas OÜ J. Viru Markšeideribüroo Väike-Kõrnomaa karjääri mäeeraldise
laiendamisvõimaluse hinnangu seletuskirja (Täiendus Kõrnumäe kruusamaardla Väike-
Kõrnomaa uuringuala geoloogilise uuringu aruandele) (Kattai, 2008). Töö raames
koostati graafilised materjalid ja seletuskiri, mis võimaldas hinnata maavaravaru
tegutseva Väike-Kõrnomaa karjääri mäeeraldisega piirneval Kuuseheki kinnistul
(71801:006:0226) aktiivse tarbevaruna. See oli aluseks mäeeraldise laiendamise
taotlusele.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023) 14
2014. a tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus Kõrnumäe kruusamaardla varu osalise ümber-
hindamise (varu seisuga 30.09.2014) (Tuuling, jt., 2014). Saku Vallavalitsuse tellimusel
hinnati ümber Kõrnumäe maardla 3. ploki (Suur-Kõrnumäe II mäeeraldise) varu. 2014. a
mais rajati ekskavaatoriga 20 kaevandit sügavusega 0,2 - 2,7 m, kokku 25,3 jm. Setetest
võeti kokku 12 proovi. Töö tulemusena esitati Keskkonnaministeeriumile täiendavalt
kinnitamiseks ja ümberhindamiseks Kõrnumäe kruusamaardlas (seisuga 31.09.2014)
ehituskruusa aktiivset tarbevaru 3,40 ha 67 tuh m3, kogumahus veepealne (2. plokk),
ehituskruusa aktiivset tarbevaru 0,65 ha 23 tuh m3, kogumahus veepealne (3. plokk),
ehituskruusa passiivset tarbevaru 0,26 ha 10 tuh m3 (18. plokk, elektripostide
kaitsetervikus) ja täiteliiva aktiivset tarbevaru 1,00 ha 19 tuh m3 (19. plokk, kogumahus
veepealne).
Käesoleval ajal kaevandab ehitusliiva ja -kruusa ning täiteliiva Kõrnumäe maardlas
Merko Ehitus Eesti AS Väike-Kõrnomaa karjääri mäeeraldisel keskkonnaloa nr
HARM-086 (loa kehtivus 07.07.2008 - 07.07.2023) alusel. Maavarade registri põhjal on
seisuga 30.06.2020 Kõrnumäe kruusamaardlas (22,02 ha) arvel ehituskruusa aktiivset
tarbevaru 104,255 tuh m3 ja passiivset tarbevaru 10 tuh m3, ehitusliiva aktiivset
tarbevaru 3 tuh m3 ja täiteliiva aktiivset tarbevaru 232,688 tuh m3.
Tabel 2.1. Kõrnumäe kruusamaardla maavaravaru seisuga 30.06.2020.
Ploki Pindala, Varu kogus,
Mäeeraldis Kasutusala Uuringuviis
nimi ha tuh m3
2 aT 3,4 67,0 - ehituskruus 2005. a määrus nr 44
3 aT 0,65 23,0 - ehituskruus 2005. a määrus nr 44
Väike-Kõrnomaa
4 aT 0,86 0,0 ehitusliiv 2005. a määrus nr 44
karjäär
Väike-Kõrnomaa
5 aT 3,25 0,284 ehituskruus 2005. a määrus nr 44
karjäär
Väike-Kõrnomaa
6 aT 4,51 28,016 täiteliiv 2005. a määrus nr 44
karjäär
Väike-Kõrnomaa
7 aT 5,65 79,757 täiteliiv 2005. a määrus nr 44
karjäär
Väike-Kõrnomaa
8 aT 0,86 4,5 täiteliiv 2005. a määrus nr 44
karjäär
Väike-Kõrnomaa
9 aT 3,25 33,534 täiteliiv 2005. a määrus nr 44
karjäär
10 aT 0,13 3,0 - ehituskruus 2005. a määrus nr 44
11 aT 0,23 6,0 - ehituskruus 2005. a määrus nr 44
12 aT 0,19 5,0 - ehituskruus 2005. a määrus nr 44
13 aT 1,03 43,0 - ehituskruus 2005. a määrus nr 44
14 aT 0,13 4,0 - ehituskruus 2005. a määrus nr 44
15 aT 0,23 5,0 - ehituskruus 2005. a määrus nr 44
Väike-Kõrnomaa
16 aT 0,86 7,971 ehituskruus 2005. a määrus nr 44
karjäär
Väike-Kõrnomaa
17 aT 0,86 10,881 ehituskruus 2005. a määrus nr 44
karjäär
18 pT 0,26 10,0 - ehituskruus 2005. a määrus nr 44
19 aT 1,0 19,0 - ehituskruus 2005. a määrus nr 44
aT - aktiivne tarbevaru; pT – passiivne tarbevaru.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023) 15
4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT
Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise
uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele-
võtmiseks” toodud nõuetest.
4.1. Puuraukude rajamine ja proovide võtmine
Puurimistööd tehti ajavahemikul 15 - 16. veebruar 2023. Puuraugud rajas tigupuurimise
meetodil (šneki läbimõõt 178 mm) Pinnaseuuringud OÜ iseliikuva roomikpuurpingiga
(Foto 4.1.). Kokku puuriti 19 puurauku sügavusega 3,3 - 8,7 m (üldmetraaž 118,6 m), sh
tehti käsipuuriga üks puurauk PA-19. Puuraukude vaheline kaugus oli 100 - 190 m.
Foto 4.1. Puurimistööd Tõdva uuringuruumis (PA-16) (foto S. Siir, 16.02.2023,
N 59˚14'45" ja E 24˚41'16").
Puuraugud likvideeriti loodusliku materjaliga (liiv, savi, moreen). Puuraukude ümbrus
korrastati ning taastati uuringueelne seisund. Puuraukude likvideerimise kohta koostati
akt (Lisa 10), mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet (Lisa 11).
Välitööde käigus võeti puuraukudest kokku 48 proovi setete terastikulise koostise
määramiseks. Proovide pikkus oli 0,5 - 5,3 m, keskmiselt 1,9 m. Proovid võeti kogu
kasuliku kihi ulatuses. Üks proov võeti kasuliku kihi lamamisse jäävast savist.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023) 16
4.2. Laboratoorsed tööd
Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (EAK L202).
Sõelanalüüsiks kasutati standardile EVS-EN 993-1 vastavaid ja uuringu korras
nõutavaid sõelu ava läbimõõtutega 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5,
0,25, 0,125 ja 0,063 mm. Filtratsioonimoodul määrati fraktsioonist 0…4 mm standardi
EVS 901-20 järgi ning kuivtiheduse ja veesisalduse määramine toimus Proctor katsega
(EVS-EN 13286-2) (Lisa 5).
Terastikulise koostise määramine tehti kokku 48 proovis (Lisa 3). Lisaks lõimisele
määrati 3 proovis filtratsioonimoodul. Vajaliku proovikoguse saamiseks segati 17
algproovist kokku 3 koondproovi. Ühte proovi koondati sarnase savi-tolmu sisaldusega
setted:
- 1. koondproov sisaldab materjali proovidest PA-1 (Pa-1-1; 1-2; 1-3); PA-9 (Pa-9-1;
9-2; 9-3); PA-17 (Pa-17-1), iseloomustades valdavalt läbilõike ülemises osas lasuvat
puhast liiva.
- 2. koondproovi moodustavad proovid PA-3 (Pa-3-3); PA-7 (Pa-7-3); PA-10 (Pa-10-
2); PA-14 (Pa-14-2); PA-18 (Pa-18-2), iseloomustades valdavalt läbilõike keskmises
ja alumises osas lasuvat savikat liiva.
- 3. koondproovi moodustavad proovid PA-5 (Pa-5-4); PA-6 (Pa-6-4); PA-16 (Pa-16-
3); PA-17 (Pa-17-2); PA-18 (Pa-18-3) iseloomustades läbilõike kõige alumises osas
lasuvat väga savikat aleuriitset liiva.
4.3. Topograafilised tööd
Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2023. a
veebruaris OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõt-
kavas 1 : 2000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS positsioneerimisega,
seadmega Trimble R8s GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati Trimble VRS Now püsi-
jaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000
süsteemis.
Plaan koostati ja uuringuruumi pindala määrati nurgapunktide koordinaatide alusel
programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Täpsemad andmed
topograafilise mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise mõõdistamise seletuskirjas
(Lisa 8).
4.4. Kameraaltööd
Keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse nr 52 järgi saab maavara kasutusalaks
määrata ehitusliiva, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele:
- peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <5%;
- osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm <35%.
Maavara käsitletakse ehituskruusana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele:
- osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm >35%;
- peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <12%;
- purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel ≤35 (fraktsioonil 10/14 mm)
(standardi EVS-EN 1097-2 järgi).
Mainitud nõuetele mittevastavat setendit nimetatakse täiteliivaks või täitekruusaks.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023) 17
Purdmaterjali kirjeldamisel on kasutatud Sinisalu ja Kleesmenti poolt 2002. a koostatud
purdsetete klassifikatsiooni (tabel 4.1), mis on võetud aluseks ka geoloogilisel
kaardistamisel mõõtkavas 1 : 50 000.
Kameraaltööde käigus tehti topograafiline ja varu arvutuse plaan, plaani juurde kuuluvad
geoloogilised läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutuse plaani
(mõõtkava 1 : 2000) ja geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley
PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud on tehtud
triangulatsiooni meetodiga. Kasuliku kihi materjali keskmiste sisalduste näitajad varu
plokkides arvutati kaalutud keskmise meetodil.
Tabel 4.1. Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu, Kleesment, 2002)
Terasuuruse skaala
Sette nimetus
φ mm
< -9 >512 Rahn
-8...-9 256...512 suur
-7...-8 128...256 keskmine Veeris
-6...-7 64...128 väike
-5...-6 32...64 väga jäme
-4...-5 16...32 jäme
-3...-4 8...16 keskmine Kruus
-2...-3 4...8 peen
-1...-2 2...4 väga peen
0...-1 1...2 väga jäme
1...0 0,5...1 jäme
1...2 0,25...0,5 keskmine Liiv
2...3 0,125...0,25 peen
3...4 0,063...0,125 väga peen
4...5 0,063...0,032 väga jäme
9...6 0,032...0,016 jäme
6...7 0,016...0,008 keskmine Aleuriit
7...8 0,008...0,004 peen
8...9 0,004...0,002 väga peen
>9 <0,002 Savi
4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale
Tõdva uuringuruumi geoloogiline uuring tehti vastavuses keskkonnaministri
17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning kaevan-
datud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise
projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta
aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”.
Geoloogilised välitööd (puuraukude rajamine) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud
tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud.
Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid.
Geoloogilise uuringuga ei kasutatud keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ning ei
reostatud põhjavett. Pärast välitöö lõppu puuraugud likvideeriti nõuetekohaselt ja
taastati uuringueelne seisund. Mets korrastati vastavalt RMK nõuetele.
Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Geoloogiliste töödega olulist mõju
keskkonnale ei avaldatud.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023) 18
5. GEOLOOGILINE EHITUS
Tõdva uuringuruumi teenindusala paikneb Loode-Eesti lavamaa äärealal, loode-kagu-
suunalisel Läänemere arengufaasidest pärineval jääjärvelisel tasandikul. Ulatuslik Balti
jääjärve akumulatiivne tasandik levib laia ja lameda Keila mattunud oru piires
absoluutsel kõrgusel kuni 59 m. Tasandikule jääva uuringuruumi piires levib
liivsavimoreenil kohati savika ja aleuriitse kuni puhta liiva kompleks, kus kasuliku kihi
paksus geoloogilise uuringu andmete põhjal ulatub kuni 7,3 m-ni. Maapinna reljeef
uuringuruumi teenindusalal on tasane, väikese tõusuga põhja suunas, absoluutkõrgused
jäävad 45 - 48 m tasemele.
Uuringuruumi kasuliku kihi moodustavad Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised setted
valdavalt ülipeene- kuni keskmiseteralised, kohati savikad aleuriitsed liivad.
Katendi paksus on 0,1 - 0,9 m (keskmine 0,4 m), mille lisaks kasvukihile moodustab
paiguti punakaspruun orgaanikarikas liiv (Foto 5.1 ja 5.2). Kasuliku kihi lasum jääb
45,3 - 48,6 m abs kõrgusele, järgides üldjoontes maapinna reljeefi.
Foto 5.1. Orgaanikarikas liiv puuraugus Foto 5.2. Orgaanikarikas liiv puuraugus
PA-11. (Foto: Sven Siir, 16.02.2023, PA-14. (Foto: Sven Siir, 16.02.2023,
N 59˚14'59"; E 24˚41'24"). N 59˚14'51"; E 24˚41'16")
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023) 19
Uuringuruumi kasuliku kihi moodustavad beežid ja hallid ülipeene- kuni keskmise-
teralised, kohati savikad aleuriitsed liivad, mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui
ka pindalaliselt on ühtlane. Küll aga võib nii pindalaliselt kui ka vertikaalses läbilõikes
täheldada savikuse suurenemist lõuna ja sügavuse suunas.
Valdavalt tasandiku ülaosas (aga kohati ka uuringupunktide läbilõikes tervikuna ja ka
ühes punktis alumises intervallis) lasub keskmiselt 3,3 m paksuses keskmiseteralise
beeži puhta liiva kiht, milles kruusaosakeste (osakesed diameetriga ≥2 mm) sisaldus on
1 - 2% (Foto 5.3 ja 5.4). Kruusaosis on enamasti väga peen (2 - 4 mm). Purdosad on
enamasti karbonaatsed ja keskmiselt kulutatud. Läbilõike keskosas lasub keskmiselt
~2,3 m paksune väga peene- kuni peeneteraline beežikashall kuni hall liiv, milles
kruusaosakesi on <1% (Foto 5.5) ning selle lamamiks on paiguti, peamiselt uuringu-
ruumi lõunaosas (PA-6, 16, 17, 18), keskmiselt 1,5 m paksune hall ülipeeneteralise
aleuriitse liiva kiht (Foto 5.6).
Foto 5.3. Puhas peeneteraline liiv Foto 5.4. Puhas peeneteraline liiv
puuraugus PA-1 (int. 0,2 - 1,2 m). (Foto: puuraugus PA-9 (int. 1,1 - 4,5 m). (Foto:
Sven Siir, 15.02.2023, N 59˚15'17"; Sven Siir, 15.02.2023, N 59˚15'05";
E 24˚41'51"). E 24˚41'25").
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023) 20
Foto 5.5. Beežikashall väga peene- Foto 5.6. Hall aleuriitne liiv puuraugus
teraline liiv puuraugus PA-11 (int. PA-16 (int. 5,7 - 7,6 m). (Foto:
0,9 - 2,7 m). (Foto: Sven Siir, Sven Siir, 16.02.2023, N 59˚14'45";
15.02.2023, N 59˚14'59"; E 24˚41'24"). E 24˚41'16")
Kirjeldatud kolm kihti moodustavad uuringuruumi kasuliku kihi, mille paksus on
puuraukude andmeil maksimaalselt 7,3 m (PA-16). Liivakihi paksus väheneb kirde
suunas, olles puuraukudes PA-2 ja PA-4 esindatud vaid 2,2 m paksuses. Liivalasundi
lõimise keskmisi näitajaid litoloogiliste erimite lõikes on iseloomustatud maavara
kvaliteedi peatükis.
Liivalasundi lamamiks on hall, kohati sitke ja plastne liivsavi, vähese jämepurruga
(5 - 10%) liivsavimoreen (Foto 5.7 ja 5.8). Kasuliku kihi lamamipind on kohati tasane,
kohati ebatasane, jäädes puuraukude põhjal absoluutkõrguste 38,7 - 45,7 m vahemikku,
olles tõusuga põhja suunas.
Tabel 5.1. Tõdva uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel
Geol Kihi paksus (puuraukudes), m
Nimetus
indeks miinimum maksimum keskmine
Kasvukiht, muld, orgaanikarikas liiv Q2_s 0,1 0,9 0,4
Liiv, savikas (aleuriitne) liiv Q1jr_lg 2,2 7,3 4,8
Liivsavimoreen Q1jr_g 0,1 3,0+
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023) 21
Foto 5.7. Liivsavimoreen puuraugus Foto 5.8. Liivsavimoreen puuraugus
PA-4 (int. 0,2 - 1,2 m). (Foto: Sven Siir, PA-6 (int. 6,9 - 7,0 m). (Foto: Sven Siir,
15.02.2023, N 59°15'10"; E 24°41'46"). 16.02.2023, N 59˚15'07"; E 24˚41'38").
Uuringupiirkonnas on hüdrogeoloogilises läbilõikes maapinnalt esimeseks veekihiks
Kvaternaari kiht, mille moodustavad jääjärvelised liivad. Liiva lamamiks on vähese
veejuhtivusega liivsavimoreen. Vahetult kvaternaarisetete all levivad Ordoviitsiumi
ladestu Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Rakvere lademe lubjakivid. Ordoviitsiumi ladestu
lubjakivid, mis moodustavad Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi, on piirkonna
peamiseks veevarustusallikaks. Kvaternaarisetete veekiht on tõenäoliselt hüdrauliliselt
seotud Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi põhjaveega, kuna jääjärveliste setete
lamamiks olevates liustikusetetes esineb liivakamaid ja kruusakamaid vahekihte ja
läätsi, mistõttu lausaline veepide pinnakatte ja aluspõhjakivimite vahel puudub.
Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest.
Põhjavee tase puuraukudes jäi uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (15 - 16.02.2023)
0,9 - 2,5 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 44,4 - 47,4 m (keskmine 46,0 m).
Uuringualale jäävates kraavides jäi veetase veebruaris 2023. a uuringuruumi lõunaosas
abs kõrgusele 45,0 m ja põhjaosas 46,8 m. Kuna uuring tehti kõrgvee ajal, siis tegelik
veetase võib olla uuringuaegsest mõnevõrra erinev.
Geoportaali 1 : 50 000 hüdrogeoloogilise kaardi alusel on üldine põhjavee voolusuund
läände ja uuringuruumi lõunaosas edelasse. Maapinnalähedese põhjaveekihi veetase
järgib maapinnareljeefi. Uuritaval alal reguleerivad maapinnalähedase põhjavee režiimi
(sh veevoolu suunda) maaparandussüsteemid. Uuringuruumi teenindusala lõunapiirist
~1,2 km kaugusele jääb Keila jõgi, millesse suubub uuringuruumi lõunapiirist ~400 m
kaugusele jääv Kiisa soon. Sinna juhitakse uuringualale ja selle ümbrusesse rajatud
maaparandussüsteemi kraavidesse kogunenud liigvesi.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023) 22
6. MAAVARA KVALITEET
Määruse nr 52 paragrahvist nr 29 tulenevalt, käsitletakse liiva ja kruusa maavara
kasutusalade seisukohalt järgnevalt:
- tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle
4% ega Fe2O3 sisaldus üle 0,6%;
- ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning
osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%;
- ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning
osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%, ehituskruusa
purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem;
- täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta tehnoloogilise liiva, ehitusliiva ja
ehituskruusa nõuetele.
Tõdva uuringuruumi kvaternaarisetete kvaliteedi hindamisel on aluseks uuringu 19
puuraugu 47 proovi andmed. Proovide laboratoorsete uuringute tulemused ning nendega
tehtud arvutused on esitatud tekstilisades 5 ja 6.
Nagu geoloogilise ehituse peatükis kirjeldatud, moodustab kasuliku kihi valdavalt
tasandiku ülaosas (aga kohati ka uuringupunktide läbilõikes tervikuna ja ka ühes punktis
alumises intervallis) keskmiselt 3,3 m paksune beež keskmiseteraline puhas liiv, mille
teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on ühtlane (Fotod 5.3 ja 5.4).
Liivas veeriseid (>64 mm) ei esine, kruusaosakesi (2…64 mm) keskmiselt 1,7%. Kruus
on valdavalt väga peen (2…4 mm). Liivaosist on keskmiselt 95,6% ja valdav on
peeneteraline liiv (0,125…0,25 mm), mille osakaal looduslikus settes on ~50%.
Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt 2,7% (1,2 - 4,7%).
Läbilõike keskosas lasub keskmiselt ~2,3 m paksune väga peene- kuni peeneteraline
beežikashall kuni hall savikas liiv, mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka
pindalaliselt on ühtlane (Foto 5.5). Liivas veeriseid (>64 mm) ei esine, kruusaosakesi
(2…64 mm) keskmiselt 0,5%. Kruus on väga peen (2…4 mm). Liivaosist on keskmiselt
91,3% ja valdav on peeneteraline liiv (0,125…0,25 mm), mille osakaal looduslikus
settes on ~50%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt 8,2% (5,2 - 13,3%).
Läbilõike alumises osas, peamiselt uuringuruumi lõunaosas (PA-6, 16, 17, 18) esineb
keskmiselt 1,5 m paksune hall ülipeeneteralise aleuriitse liiva kiht, mille teralisus nii
vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on ühtlane (Foto 5.6). Liivas veeriseid
(>64 mm) ei esine, kruusaosakesi (2…64 mm) keskmiselt 0,3%. Kruus on väga peen
(2…4 mm). Liivaosist on keskmiselt 72,2% ja valdav on väga peeneteraline liiv
(0,063...0,125), mille osakaal looduslikus settes on ~30%. Peenosise sisaldus
(<0,063 mm) on keskmiselt 27,5% (23,1 - 30,1%).
Ehkki kirjeldatud liiv on lõimiselt mõnevõrra erinev, siis maavara seisukohast on
valdavalt läbilõikes tegu täiteliivaga, milles peenosise (<0,063 mm) sisaldus on
1,8 - 15,7%, keskmiselt 5,7% (tabel 6.1). Jämepurdset materjali terasuurusega ≥31,5 mm
ei esine. Paiguti läbilõike üla- või allosas lasuv puhas liiv eraldivõetuna klassifitseeruks
ehitusliivaks, kuid selle muutliku leviku tõttu seda eraldi plokki ei kontuurita.
Eelpool kirjeldatud andmed on toodud uuringupunktide kaupa tekstilisas 6. Tõdva
uuringuruumi, seal esinevate setete ja moodustatud plokkide 20 aT/21 aT ja 22 pT/23 pT
põhinäitajad on koondatud tabelisse 6.1.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023) 23
Tabel 6.1. Tõdva uuringuruumi ja moodustatud plokkide 20 aT/21 aT ja 22 pT/23 pT
setete põhinäitajate koondtabel
Purdsetete klassifikatsioon Maavara kasutusala
(Sinisalu, 2002) määrus nr 52
maavara
Tõdva uuringuruum
veeris kruus liiv peenos. kruus liiv peenos.
(luba nr L.MU/518297 )
0.063…
>64 2…64 0.063…2 <0.063 >31.5 <0.063
31.5
min 0,0 0,3 84,0 1,8 0,0 84,3 1,8 EL
Uuringuruum maks 0,0 2,9 97,4 15,7 0,0 98,2 15,7 TL
kesk* 0,0 1,2 93,1 5,7 0,0 94,3 5,7 TL
min 0,0 0,1 91,6 1,2 0,0 95,3 1,2 EL
puhas liiv
maks 0,0 4,6 98,5 4,7 0,0 98,8 4,7 EL
EL
kesk* 0,0 1,7 95,6 2,7 0,0 97,3 2,7 EL
min 0,0 0,1 86,4 5,2 0,0 86,7 5,2 TL
savikas liiv
maks 0,0 1,4 94,5 13,3 0,0 94,8 13,3 TL
TL
kesk* 0,0 0,5 91,3 8,2 0,0 91,8 8,2 TL
min 0,0 0,0 68,8 23,1 0,0 69,9 23,1 TL
aleuriitne liiv
maks 0,0 1,1 76,4 30,1 0,0 76,9 30,1 TL
TL
kesk* 0,0 0,3 72,2 27,5 0,0 72,5 27,5 TL
min 0,0 0,3 84,0 1,8 0,0 84,3 1,8 EL
Plokk
maks 0,0 2,9 97,4 15,7 0,0 98,2 15,7 TL
20 aT/21 aT
kesk* 0,0 1,3 92,6 6,1 0,0 93,9 6,1 TL
min 0,0 0,8 96,2 2,2 0,0 97,1 2,2 EL
Plokk
maks 0,0 1,0 97,0 2,9 0,0 97,8 2,9 EL
22 pT/23 pT
kesk* 0,0 0,9 96,6 2,5 0,0 97,5 2,5 EL
kesk* – kaalutud keskmine; TL – täiteliiv; EL - ehitusliiv
Lisaks lõimisele määrati kolmes proovis liiva filtratsioonimoodul. Nii nagu eeldada võis
ja nagu laboriandmetest näha (lisa 5), siis filtratsiooniomadused on erinevad aleuriitsel
ja savikal ning puhtal liival, jäädes vahemikku <0,1 - 1,9 m/ööp.
Tehtud laboratoorsed analüüsid iseloomustavad loodusliku materjali kvaliteeti, mitte
tulevaste toodete kvaliteeti. Looduslikul kujul on Tõdva uuringuruumi liiv kõrgendatud
savi-tolmu sisaldusega ning valdavalt sobib kasutamiseks täitematerjalina.
Tõdva uuringuruumi liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on
5,7% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm ei esine.
Tõdva uuringuruumis moodustatud
- plokkide 20/21 aT (veepealne ja veealune) liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles
peenosiste sisaldus on 6,1% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm ei esine;
- plokkide 22/23 pT (veepealne ja veealune) liiv vastab ehitusliiva nõuetele, milles
peenosiste sisaldus on 2,5% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm ei esine.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023) 24
7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED
Mäetehnilised tingimused Tõdva uuringuruumis lasuva täiteliiva kaevandamiseks on
soodsad - geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused on kaevandamiseks
soosivad. Samuti paikneb võimalik tulevane karjäär logistiliselt heas asukohas, kus
~50 m kaugusel põhjas ja ~200 m kaugusel läänes kulgeb Tõdva-Hageri riigi
kõrvalmaantee nr 11240 ja uuringuruumi teenindusala lahustükkide vahelisel alal Kiisa-
Alajaama kruuskattega tee nr 7180714.
Kattekihi paksus on õhuke 0,1 - 0,9 m (keskmine 0,4 m), mille valdavalt moodustab
muld, kohati orgaanikarikas liiv. Kasuliku kihi paksus on 2,2 - 7,3 m, keskmiselt 4,8 m,
katenditegur on 0,08. Kasuliku kihi lamamipind on kohati lauglev, kohati tasane, jäädes
puuraukude põhjal absoluutkõrguste 38,7 - 45,7 m vahemikku, tõusuga põhja ja ida
suunas. Põhjavee tase jääb 0,9 - 2,5 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele
44,4 - 47,4 m (keskmine 46,0 m). Uuringuaegse põhjavee taseme keskmine abs kõrgus
on võetud ka veepealse ja -aluse varuploki vahepiiriks. Kuna geoloogilise uuringu ajal
oli veetase tavapärasest kõrgem, siis võib eeldada, et aasta keskmine veetase on
madalam. Veetaseme sesoonne kõikumine on keskmiselt 1 - 2 m.
Võttes aluseks keskmise põhjavee abs taseme 46,0 m, jääb kasulik kiht vee alla uuringu-
ruumi väiksemal, põhjapoolsel lahusosal keskmiselt 1,4 m paksuselt ja uuringuruumi
suuremal lahusosal keskmiselt 4,2 m paksuselt, kogu uuringuruumi ulatuses keskmiselt
3,6 m ulatuses. Maavara on võimalik väljata veetaset alandamata. Vajadusel on võimalik
kvaternaarisetete põhjavett kraavitusega isevooluliselt alandada, süvendades kraave
ning juhtides liigvett uuringuruumi lõunaosast piirkonna maaparandussüsteemi
kraavidesse.
Karjääri avamisel tuleb esmalt langetada mäeeraldisel kasvav mets, juurida kännud,
seejärel koorida mullakiht. Kattekihi saab eemaldada ekskavaatoriga või buldooseriga
ning vallitada mäeeraldise teenindusmaale kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks
mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid tihendada. Kasvukihti (mulda) saab kasutada
karjääri hilisemal bioloogilisel korrastamisel. Karjääri teenindamiseks on vaja rajada
mäetööde teostamiseks erinevates etappides teenindusteed.
Kavandatav Rail Baltic trassikoridor läbib uuringuruumi põhjapoolset lahusosa. Kuna
Tõdva geoloogiline uuring on osaliselt ajendatud kavandatava Rail Balticu ehitus-
töödest, siis on mõistlik kaevandamise loa taotlejal välja pakkuda lahendus otseühenduse
rajamiseks raudteetrassile. Sellisel juhul vähendatakse oluliselt kohaliku teedevõrgu
koormust ja soosivatel asjaoludel on võimalik rajataval ligipääsuteel, vähemalt
ehitustööde vältel, kasutada suurema kandevõimega vedukeid, kui seda on lubatud
avalikel teedel. Sarnast lahendust on kasutatud Tallinn-Tartu maantee ehitustöödel, kus
sarnaselt kõnealusele olukorrale paiknevad karjäärid ehitusobjekti vahetusläheduses.
Tõdva uuringuruumi lähedus raudteetrassile annab võimaluse optimeerida ehitustööde
kulukust.
Arvestades uuritud liiva- ja kruusalasundi geoloogilist ja hüdrogeoloogilist situatsiooni
on mõistlik maavara kaevandamiseks kasutada kombineeritult ekskavaatorit ja pinnase-
pumpa. Samas, kuna kohati on kasuliku kihi paksus ~2 m, saab varu väljata ainult
ekskavaatoriga. Mäetöödel järgitakse kehtestatud norme ja eeskirjasid (sh müratasemete
normtasemed, pinnase reostumise vältimine, tolmu vältimine jms). Kaevandamise loa
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023) 25
taotluse koostamise etapis käsitletakse kaevandamise tehnoloogiat detailsemalt. Karjääri
rajamiseks koostatakse vastav projekt.
Pärast maavaravaru ammendamist tuleb karjääriala korrastada. Kaevandamise tulemusel
kujuneb karjäärisüvend, mille nõlva kõrgus oleks ~5 m. Kaevandamisel jäetakse
nõlvadele vajalike kaldega tervikud, mis tagavad nõlvade püsivuse. Karjääri põhja
absoluutkõrgused jäävad 38 - 45 m vahemikku, tõusuga põhja ja ida suunas. Arvestades
maapinnareljeefi kujuneb kaevandamisjärgselt veetase hinnanguliselt ~45 m abs
kõrguseni. Kuna puuraukudes fikseeritud veetasemete andmete põhjal jääb suur osa
kasulikust kihist vee alla, siis maavara varu ammendamise järgselt kujuneb uuritud alale
veekogu, mille sügavus saab keskmiselt olema 2 - 3 m. Kaevandamisega rikutud maa
korrastatakse korrastamisprojekti alusel, mille koostamisel lähtutakse Keskkonnaameti,
kohaliku omavalitsuse ja maaomaniku poolt esitatud tingimustest. Projekti koostamisel
leitakse karjääri korrastamiseks läbimõeldult mõistlikud lahendused.
7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang
Uuringruumis ei ole Natura 2000 alasid või looduskaitsealasid. Kuiva aja probleem
tolmuga on lahendatav toodangu, karjääriala ja teede niisutamisega. Nii tolmu kui ka
müra osas lähtutakse kehtestatud normidest ja piirangutest. Eeltoodud põhjendusi
arvesse võttes ei oma planeeritav kaevandamistegevus suurt keskkonnamõju.
Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinni pidamise korral ei kahjusta mäetööde
tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023) 26
8. VARU ARVUTUS
Varu arvutuse aluseks on instrumentaalselt mõõdistatud plaan mõõtkavas 1 : 2000
(graafiline lisa 1/2), 2023. a geoloogiliste välitööde tulemused ja laboratoorsete
määrangute andmed. Varu on arvutatud 22,06 ha pindalal. Sõltuvalt kitsendustest ja
piirangutest arvutati varu neljas plokis aktiivse (plokk 20 aT ja 21 aT) ja passiivse (plokk
22 pT ja 23 pT) tarbevaruna kogu Tõdva uuringuruumi piires. Passiivseks arvati varu
uuringuruumi põhjapoolse lahustüki Rail Baltic raudtee trassi koridoriga ja
elektriõhuliini (kõrgepingeliin) kaitsevööndiga kattuva ala piires. Varust jäeti välja
~0,06 ha ala uuringuruumi kaguservas, kus piiritleti varu ala Vana-Allika kinnistule
jäävast elamust ~100 m kaugusele. Aktiivse tarbevaru kinnitamine uuringuruumist idas
kulgeva elektriõhuliini (kõrgepingeliin) kaitsevööndis kooskõlastati Elektrilevi OÜ-ga
(Lisa 12).
Kuna Tõdva uuringuruumile lähim sarnase geoloogilise ehitusega maardla on Kõrnumäe
kruusamaardla, siis uuringuruumis hinnatud varu esitatakse kinnitamiseks Kõrnumäe
kruusamaardla koosseisu. Plokkide numeratsiooni jätkatakse Kõrnumäe kruusamaardlas
arvel olevatest plokkidest. Plokkide koordinaadid on kantud graafilisele lisale 1/2. Varu
arvutus on esitatud tekstilisas 7. Varu esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.04.2023. a.
Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis
Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama
programmi abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid:
- maapinna mudel – kasutatud on ala 2023. a veebruari topograafilise mõõdistamise
andmeid;
- kasuliku kihi lasumi ja lamami mudel – kasutatud on alale jäävate puuraukude
andmeid, mis on toodud puuraukude kataloogis (lisa 2) ja koondatud tabelisse 8.1;
- veepealne ja -alune varu on arvutatud puuraukudes mõõdetud uuringuaegse keskmise
põhjavee taseme abs kõrguse 46,0 m järgi.
Kuigi kohati (uuringuruumi lõunaosas) veepealset varu ei esine, hinnati veepealne
ja -alune varu samades piirides. Kuna uuring tehti kõrgvee ajal ja tegelik veetase võib
olla uuringuaegsest mõnevõrra erinev, siis ei ole täpselt teada, kui palju ja millistes
piirides jääb tegelikult varu vee alla ja vee peale.
8.1. Plokid 20 aT/21 aT varu arvutus
Plokkide 20 aT/21 aT pindala on 20,99 ha ja maavaraks on täiteliiv. Plokk 20 aT jääb
põhjavee tasemest kõrgemale ja plokk 21 aT põhjavee tasemest allapoole.
Plokkide 20 aT/21 aT katendiks on kasvukiht ja kohati orgaanikarikas liiv, mille maht
on 75 tuh m3 ja keskmine paksus on:
75 tuh m3 ÷ 20,99 ha = 0,4 m.
Ploki 20 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 225 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine
paksus on:
225 tuh m3 ÷ 20,99 ha = 1,1 m.
Ploki 21 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 788 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine
paksus on: 788 tuh m3 ÷ 20,99 ha = 3,8 m.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023) 27
8.2. Plokid 22 pT/23 pT varu arvutus
Plokkide 22 pT/23 pT pindala on 1,07 ha ja maavaraks on ehitusliiv. Plokk 22 pT jääb
põhjavee tasemest kõrgemale ja plokk 23 pT põhjavee tasemest allapoole.
Plokkide 22 pT/23 pT katendiks on kasvukiht ja muld, mille maht on 3 tuh m3 ja
keskmine paksus on:
3 tuh m3 ÷ 1,07 ha = 0,3 m.
Ploki 22 ehitusliiva passiivne tarbevaru on kokku 23 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine
paksus on:
23 tuh m3 ÷ 1,07 ha = 2,1 m.
Ploki 23 ehitusliiva passiivne tarbevaru on kokku 9 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine
paksus on:
9 tuh m3 ÷ 1,07 ha = 0,8 m.
Tabel 8.1. Tõdva uuringuruumi katte- ja kasuliku kihi paksused puuraukudes
Puuraugu Katend, m Kasulik kiht, m Veetase, m
sh vee
Nr abs süg kokku lamam paksus lamam süg abs aeg
all*
PA-1 48,58 5,7 0,2 48,38 3,5 1,1 44,88 1,2 47,38 15.02.2023
PA-2 48,18 4,1 0,3 47,88 2,2 0,3 45,68 0,9 47,28 15.02.2023
PA-3 48,52 6,1 0,2 48,32 5,8 3,5 42,52 1,5 47,02 15.02.2023
PA-4 47,84 4,2 0,3 47,54 2,2 0,7 45,34 1,3 46,54 15.02.2023
PA-5 48,75 5,8 0,3 48,45 5,4 3,0 43,05 2,2 46,55 15.02.2023
PA-6 47,79 7,0 0,1 47,69 6,8 5,1 40,89 1,0 46,79 15.02.2023
PA-7 48,85 8,7 0,3 48,55 5,4 2,9 43,15 2,5 46,35 15.02.2023
PA-8 47,60 8,7 0,5 47,10 5,2 4,1 41,90 1,2 46,40 15.02.2023
PA-9 48,61 8,7 0,1 48,51 5,6 3,1 42,91 2,2 46,41 15.02.2023
PA-10 48,44 6,7 0,3 48,14 5,4 3,3 42,74 2,5 45,94 15.02.2023
PA-11 47,24 5,7 0,9 46,34 4,3 4,0 42,04 1,3 45,94 16.02.2023
PA-12 47,82 7,1 0,4 47,42 5,8 4,4 41,62 2,2 45,62 16.02.2023
PA-13 46,77 4,7 0,4 46,37 4,2 3,8 42,17 1,0 45,77 16.02.2023
PA-14 46,93 7,7 0,7 46,23 6,2 6,0 40,03 1,5 45,43 16.02.2023
PA-15 46,51 4,2 0,3 46,21 3,0 2,8 43,21 1,2 45,31 16.02.2023
PA-16 46,33 8,7 0,3 46,03 7,3 7,3 38,73 1,2 45,13 16.02.2023
PA-17 46,21 5,7 0,3 45,91 3,8 3,9 42,11 1,0 45,21 16.02.2023
PA-18 45,65 5,8 0,4 45,25 5,3 6,1 39,95 1,3 44,35 16.02.2023
PA-19 46,22 3,3 0,3 45,92 2,9 3,0 43,02 1,3 44,92 16.02.2023
*allpool uuringuaegset keskmist põhjavee abs taset 46,0 m
Maa-ametile tehakse ettepanek liita Tõdva uuringuruumi piires hinnatud varu Kõrnumäe
kruusamaardla koosseisu (registrikaart 0327), milles võtta varu arvele järgmiselt
(seisuga 01.04.2023):
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023) 28
- täiteliiva aktiivset tarbevaru 20,99 ha pindalal 1013 tuh m3, sealhulgas veepealset
225 tuh m3 (plokk 20) ja veealust 788 tuh m3 (plokk 21);
- ehitusliiva passiivset tarbevaru 1,07 ha pindalal 32 tuh m3, sealhulgas veepealset
23 tuh m3 (plokk 22) ja veealust 9 tuh m3 (plokk 23), Rail Baltic raudtee trassi
koridoriga ja Harku-Kiisa elektriõhuliini (kõrgepingeliin) kaitsevööndiga kattuvas
osas.
Tabel 8.2. Varu arvutuse koondtabel seisuga 01.04.2023
Ploki nr, Maavara Katendi maht, tuh m3 / Maavaravaru, tuh m3 /
pindala nimetus keskmine paksus, m keskmine paksus, m
20 aT, Täiteliiv
225 / 1,1
20,99 ha (veepealne)
75 / 0,4
21 aT, Täiteliiv
788 / 3,8
20,99 ha (veealune)
22 pT, Ehitusliiv
23 / 2,1
1,07 ha (veepealne)
3 / 0,3
23 pT, Ehitusliiv
9 / 0,8
1,07 ha (veealune)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023) 29
9. KOKKUVÕTE
Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER AS-i
Tariston tellimusel. Tõdva uuringuruum teenindusala pindalaga 22,12 ha asub Harju
maakonnas Saku vallas Tõdva külas katastriüksusel Viimsi metskond 48 (katastritunnus
71814:001:0471).
Geoloogilise uuringu eesmärk oli välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus,
kasuliku kihi paksus, maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused, mis
võimaldaksid hinnata maavara aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale
keskkonnaluba maavara kaevandamiseks.
Tööde käigus rajati uuringuruumi 19 puurauku sügavusega kuni 8,7 m. Võeti kokku 48
proovi setete terastikulise koostise ja 3 koondproovi filtratsioonimooduli määramiseks.
Uuringuruumi teenindusala mõõdistati instrumentaalselt. Uuringuruumi kasuliku kihi
moodustavad Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised setted valdavalt ülipeene- kuni
keskmiseteralised, kohati savikad aleuriitsed liivad. Kvaternaarisetete põhjavesi jääb
0,9 - 2,5 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 44,4 - 47,4 m (keskmine 46,0 m).
Kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastab aktiivse tarbevaru plokkide 20 aT/21 aT
liiv täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 6,1% ja osakesi läbimõõduga üle
31,5 mm ei esine. Passiivse tarbevaru plokkide 22 pT/23 pT liiv vastab ehitusliiva
nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 2,5% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm ei
esine. Liiva filtratsioonimoodul on <0,1 - 1,9 m/ööp.
Töö tulemusena arvutati Tõdva uuringuruumis osalisel, 20,99 ha pindalal täiteliiva
aktiivset tarbevaru kokku 1013 tuh m3, sealhulgas veepealset 225 tuh m3 (plokk 20) ja
veealust 788 tuh m3 (plokk 21). Aktiivse tarbevaru kasuliku kihi keskmine paksus on 4,9
m, sealhulgas veepealse 1,1 m ja veealuse 3,8 m. Uuringuruumi põhjaosas 1,07 ha
pindalal arvutati ehitusliiva passiivset tarbevaru kokku 32 tuh m3, sealhulgas veepealset
23 tuh m3 (plokk 22) ja veealust 9 tuh m3 (plokk 23). Kasuliku kihi keskmine paksus on
2,9 m, sealhulgas veepealse 2,1 m ja veealuse 0,8 m.
Maa-ametile tehakse ettepanek liita Tõdva uuringuruumi piires hinnatud varu Kõrnumäe
kruusamaardla koosseisu (registrikaart 0327), milles võtta varu arvele järgmiselt
(seisuga 01.04.2023):
- täiteliiva aktiivset tarbevaru 20,99 ha pindalal 1013 tuh m3, sealhulgas veepealset
225 tuh m3 (plokk 20) ja veealust 788 tuh m3 (plokk 21);
- ehitusliiva passiivset tarbevaru 1,07 ha pindalal 32 tuh m3, sealhulgas veepealset
23 tuh m3 (plokk 22) ja veealust 9 tuh m3 (plokk 23), Rail Baltic raudtee trassi
koridoriga ja Harku-Kiisa elektriõhuliini 220 - 330kV (kõrgepingeliin) kaitse-
vööndiga kattuva ala piires.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023) 30
10. KASUTATUD KIRJANDUS
1. Kattai, V. 2008. Väike-Kõrnomaa karjääri mäeeraldise laiendamisvõimaluse
hinnangu seletuskiri (Täiendus Kõrnumäe kruusamaardla Väike-Kõrnomaa
uuringuala geoloogilise uuringu aruandele. R. Sinisalu, 2002, EGF nr 7454) Varu
seisuga 01.09.2008. a OÜ J. Viru Markšeideribüroo. EGF 8025.
2. Keskkonnaministri 17. detsember 2018. a määrus nr 52. Üldgeoloogilise uurimistöö
ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks.
3. Sinisalu, R. 1986. Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde
aruanne. Eesti NSV Geoloogia Valitsus. EGF 4194.
4. Sinisalu, R. 1998. Harju maakonna Kõrnumäe kruusaleiukoha geoloogiline uuring.
OÜ Eesti Geoloogiakeskus. EGF 6026.
5. Sinisalu, R. 2002. Kõrnumäe kruusamaardla Väike-Kõrnomaa uuringuala
geoloogiline uuring Harjumaal (varu seisuga 01.11.2002. a). OÜ Eesti Geoloogia-
keskus. EGF 7454.
6. Suuroja, K., Morgen, E., Mardim, T., Kaljuläte, K., Shtokalenko, M. Baaskaardi
Kohila (6332) lehe geoloogilise kaardikomplekti koostamine ja digitaalse andme-
baasi loomine. Seletuskiri. EGF 8300.
7. Tuuling, T., Rammo, M., Sinisalu, R. 2014. Kõrnumäe kruusamaardla varu osaline
ümberhindamine (varu seisuga 30.09.2014. a.). OÜ Eesti Geoloogiakeskus. EGF
8569.
8. Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,
kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa
korrastamise akti sisu ja vorm. Vastu võetud keskkonnaministri 07.04.2017
määrusega nr 12. RT I, 08.04.2017, 5.
48.66
48.75
48.72 48.77
48.70
48.64 8 48.61
48.59
48.50 48.59
I
V
48.82
47,38
48.69 48.51 48.51
15.02.23
PA-1
48.80
0,2
48.84
P1 48,58
3,5
48.43
48.55
48.53
95
48.61
44,88
47.
08
48.82
49.
00
49.
48.57 48.54
48.86 48.50
48.71
6 568 700 49.02
48.73 48.82 48.49
48.43
11
46
48.64
81
08
48.82
48.
43
47.
49.
49
48.48
22 pT
49.08 48.78 48.51 48.30
23 pT 48.25
'
I
48.47
48.28
48.88
45
12
48.74
82
83
48.
88
49.
49.13
48.
47.
48.4 4 48.49 48.08
2 8.65
48
47.7 48 48.56
49.02 0 .
63
49.04
48.
96 47.
62 48.45 48.23
48.
4
1 48.56
47,0248.
91 47.
4
7
2 48.
35
48.10
15.02.23 48
49.13 PA-3 48.50
.
89
48.
76
47.
28 47.88 48
49.17
0,2 PA-2
47.
23 47.
78
47,31
48,52
N
48.86 48.38 46.
48.22 0,348.
48 98
5,8 48.30
48,18 4 28.02.23
44
8.
41
69
42,52
57
97
2,2
48.
47.
48.10
48.
49.15
49.11 48.45 45,68 47,28
48.46 47.88
e 15.02.23
te 48.88 48.65
Plokk 20 aT 48.37
ri
43
48.60
47.96
e 48.10
g
a 53 49.26
48.46
48.53
Plokk 21 aT
48.47 48.09
-H 04
48
48.84
va :
54
55
49.18
91
47.80
d 01
47.
48.71
48.
48.
õ 0
48.31
48.11
P2
T 1: 48.99 48.53 47.93 47.77
0 90
4
48.34
9 47.72
48
49.29 48.27
47.95
2 1 48.83
48.57
1 7 46,55
48.03
1 48.02
47.82
47.57
15.02.23 48.60
Kaardileht nr 6332 Kohila 49.14
PA-5
9
48.22
0,3
4
43
32
88
49.35
48.
48,75
47.
48.01
48.34 47.91
P3
48.
48.94 5,4 48.70 47.86 47.61
43,05 48.23
48.15
47.70
49.16
48.42 47.64
48.06 48.06
48.87
49.25 48.94
46,54
47.88
48.63 47.84
49.44 48.37 48.14 15.02.23 47.88
PA-4 47.69
18
58
11
6 568 500 0,3
48.
48.
47.
48.90 48.43
48.06 47,84
47 2,2
539 800
.
59 47.74
48.54 48.
42 445,34
7.11 47 47.70
49.29 48.46 .
82 47.63
48.
08 47.05 4 47.56
7.
66
49.45 47.94 47.
93 46.95
48.97 48.17 47.5
48.60 47.80 47 2
48.43 .
79
45
46.
82 46,80
47.
9 47.
55
2
97
33
47.69 28.02.23
00
47.98
46.
48.
4
48.
47.86 6.
0
4 8 47.51
48.38 6.
10
49.36 49.04 47
49.23 .
89
Ruusmäe
43
47.70
I
71801:001:1973
I
47.86
8
48.17 47.62
I
4
48.61 47.46
47.41
48
49.33 48.70
48.35
48.26
49.02 47.63
87
81
98
47.
46.
47.
46,35 47.48
47.44
49.45 47.81
42
15.02.23 47.68
PA-7 48.43
49.09 0,3
48,85 46,79
49.21
43,15
5,4 Viimsi metskond48.14
48.66
48 15.02.23 47.80
10 47.47
47.37
47.56
71814:001:0471 PA-6
46 1
49.28
9
68
4
.2
76
47 .
47
48.77 0,1
.
48.27 47,79
47.91
47.42 Vana-Kase
49.20
6,8
40,89 71801:001:1972
78
48.86
47.40
47.
83
I
47.31
37
47.
V'
2
42
48.82
46.
49.09 48.43 .5 8
49.29 7
4 6.5
48.08 47.84 4 .046,78
5
8 47.46
4
28.02.23 47.24
48.98 48.74 47.34
49.07
48.08
2 Plokkide 20 ja 21 aT
43 48.67
48.27
48.06
5
.6
49.06
48.78
46,41 48 4
7 65
.
6 01
47.58
47.29
piiripunktide koordinaadid
11240 Tõdva-Hageri tee L1 47.75 4 .
83
8
28
15.02.23 4
47.
43
PA-9
46.
47.
71814:001:0469 48.92
0,1 48.54
47.58
47.41
48,61 47.93
47.86
5,6 48.20
Nr X Y
11241 Kasemetsa-Kiisa tee 48.64
42,91 .6
4
48
49.23 7 53
4
6
.
4 8.0
3 1 6 568 626,96 539 642,29
71801:006:0985 48.67 48.22
47.68
4
47.36
48.30 47.58
2 6 568 357,47 539 630,12
6 568 300 47.83
47.43
48.92 47.64
P4 6 568 283,71 539 555,17
49
49.12 48.56 4
539 600
48.35 .5 59 47.21
7
4 6. 8
48.76 47.84 4 .6 47.43 P5 6 568 266,31 539 523,63
48.03
4
7
P4
48.90 P5 P6 6 568 247,71 539 504,73
48.29
48.40
47.94 47.79 47.68
47.54
1 47.45
47.31 47.19 P7 6 568 213,94 539 484,27
.4 8
48.63 46,40 7 5
4 6. 3
47.78
49.06
48
15.02.23 P6 4 .7
4
7 3 6 568 125,25 539 394,14
45,94 48.13
PA-8
0,5 47 4 6 567 762,83 539 379,60
7 PA-10 48.71
16.02.23
47.61 47,60
47.34 47.18
47.63 0,3 47.69 5,2 5 6 567 526,15 539 514,01
48,44 41,90
8
47.27
.3
1
5,4
7
.4
4
6
2
42,74 48.27 4
6 6 567 519,88 539 229,78
.7
47.52
7
47.89
42
4
47.20
47.57
47.99 48.43 Plokk 20 aT 47.74
47.44
47.32
7 6 568 236,41 539 257,54
8
47.96
P747.37
4
P1 6 568 718,94 539 763,04
48.59
Plokk 21 aT
4 .33
48.19
.6 4
47.57
4 .4
47
8
47.08
P2 6 568 569,34 539 816,87
6
47.59
7
47.17
47.32
47.91
47.22
P3 6 568 540,80 539 829,65
47.17
48.50 47.58 Uuringuruumi piiripunktide
47.58 47.39
46.97 10 6 568 420,05 539 698,24
48.15 7 koordinaadid
47.66 4
47.48 11 6 568 689,22 539 712,33
45,94
47
09
37
30
46.
47.
47.
16.02.23
47.36
47.37
47.90
47.46
46.93 46.92
Nr X Y
48.47 PA-11 Pindala 20,99 ha
48.19 0,9
47,24 47 1 6 568 626,96 539 642,29
47.57
42 4,3 47.08
48.27
47.97 42,04
47.34
2 6 568 357,47 539 630,12
68
09
48
48.36 46.81
91
46.
47.
47.11
3 3 6 568 125,25 539 394,14 Plokkide 22 ja 23 pT
45.
47.64 47.30
45,62 46.85 4 6 567 762,83 539 379,60 piiripunktide koordinaadid
47.54
16.02.23
6 568 100 46.83
Vana-Allika 5 6 567 526,15 539 514,01
PA-12 47.39
48.23 0,4 71814:001:0532
48.03
47,82 47.42 467
.4
46,083
6 6 567 519,88 539 229,78 Nr X Y
5,8 47.44 468
.7 45.8
9
3 28.02.23
.0
41,62 47.29
12
46.1 47 46.82
7 6 568 236,41 539 257,54 8 6 568 759,01 539 831,41
4 km
47.
471
.4
46.30
475
.3
47.55 466
.3 476
.7
47 46.84
46.83 8 6 568 759,01 539 831,41 9 6 568 566,85 539 858,00
474
.1
27,
48.00
47.70 47.14
47.39 9 6 568 566,85 539 858,00 P3 6 568 540,80 539 829,65
I
8-
10 6 568 420,05 539 698,24 P2 6 568 569,34 539 816,87
e 9,
46.83
47.19
47.27 47.22
47.49 46.90 11 6 568 689,22 539 712,33 P1 6 568 718,94 539 763,04
0003
l
47.58 47.23 46.69
Lel
47.33
47.44
7 Metsaraja
001:
Pindala 22,12 ha Pindala 1,07 ha
nn-
46.69
4 47.08
46.84
47.68
4147.25
71801:001:2081
i
l
47.38 46.75
/Tal
47.41
71815:
46.71
47.05
47.20
47.39
/
46.76
ee 145
47.16
46.96 46.89
47.38 46.43
47.27 47.09
46.73
46.73 1
Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number
42
46.97
ku t
47.17 47.12
45,77
46.96
16.02.23
46.84 46.48 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru)
47.25
PA-13
46.80
M änni
47.07
0,4
46,77
47
47.03 46.66 46.78
4,2 Kõrnumäe kruusamaardla piir (asendiplaanil)
42,17
46.70
46.90
46.74
Viimsi metskond 48
46.99
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
47.24 46.58
Rajametsa 71814:001:0471
47.06
46.66 71801:001:2080 I I' Geoloogilise läbilõike joon
45,43
46.88 46.59 46.49
16.02.23
46.90 46.71
6 567 900 47 Maapinna samakõrgusjoon, m
PA-14 46.57
0,7
46,93
6,2 46.56 46 Katendi lamami samakõrgusjoon, m
47.18 40,03 46.59
47
47.04 46.84 46.71 46.46
46.66
46.59 42 Kasuliku kihi lamami samakõrgusjoon, m
46.87
46.41 45,77
47.18 16.02.23
46.84 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev
46.56
46.78 46.71 46.56
46.72
PA-13 Kaevand-puuraugu nr
0,40 Katendi paksus, m
46,77 Suudme abs kõrgus, m
46.95 46.55 46.53
46.47 I
I' 42,17
4,20 Kasuliku kihi paksus, m
46.74 46.57 46.53
Lamami abs kõrgus, m
41
45,31
46.56 16.02.23
46.52
Altmetsa
46.45
46.40
PA-15 71814:001:0365
46.95 46.58 46.52 0,3 Tee kaitsevöönd Sideehitise kaitsevöönd
46.53
46,51
3,0
6 33
46.52 46.34
7
.1 5.
43,21
.4
47 4
46
40
46.43
46.75
46.42 46.27
7
46 1
Raudtee kaitsevöönd Veehaarde sanitaarkaitseala
.7
.0
42
46.42
46
46.44
4 46.38
46.38
45 27
43
15
.
46 .
46
8
.8
88
46.45 46.39
46 .
46.33
73
45
46.59 46.23
.
46 45,48
46.34 Elektripaigaldise kaitsevöönd RailBaltic trassikoridor
28.02.23
46.21
PA-16
0,3 46.19
46.22 46.25
45 3
46.30
46,33 46.38
00
.3
46 .
7,3
46
46.40
6
62 6
7
38,73
.
8
46 5.
45,13
4
46.45
.
46.34 46.31
16.02.23 45,21 46.35
I
I 46.23
PA-17
46.20
46.22
16.02.23
46.20
6 567 700 46.65 0,3 46.35
39
46.07
46,21
3,8 46.28 46.49 46.56
42,11
16
46.24 46.11
0 100 200 m
45 .
05
46
45 8
46 .
83
5
46.32
.
46.13
46 .
9
.5
45.99
6
46.08
4
46.31
46
46.42
46.38
46.22
44 3
46.09
46 96
0
.
46.44
31
.
46
38 3
46.71
8
.
46 5.
46.23 46.22
.
4
46.28
46.21 45.95
46.07
Märkused:
41
46.44
46.02 46.16 46.55
45.92
46.09
46.54
46.35 46.62
46.25 46.49
91
88
45.81
28
.
.
46.43
46 72
46.10
45
44
46.
15
45.
46.01
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
.
45.80 46.01
46.41
46.22
46 46.62 46.61
46.65
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
45.84 45.87 45.98 46.11 46.31
45.91
46.62
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 28.02.2023.
40
43
46.25
46
46.42
4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
80
46.36
78
.
24
.
46. 8
42
45.90
45
46.33
44
4
11
.
.
46
45.87 46.14 44,92
45
45.97 46.10 5. Plaani koostamisel on kasutatud:
16.02.23 46.32 46.55
45.89 PA-19 46.53
45.91
46.11
0,3 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 28.02.2023);
45.81
46,22 46.51
45.89 46.17 2,9
45.89 43,02 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 27.02.2023);
46.41
80
74
46.04
.
45.85
- Keskkonnaregistri Kõrnumäe kruusamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid
.
05
46
46.53
45
44
46.20
.
44,35 44,95 45.87
46
45.86
45.92 16.02.23 28.02.23 46.49
(seisuga 02.02.2023).
PA-18 46.17
91
45. 02
46.08 45.98
46.04
.
0,4
.
46
27
46.39
45
46
45,65 45.59
46.33 6. Kogu uuringuala hõlmab maaparandussüsteemi maa-ala (Kurtna, TTP-243).
5,3
39,95 45.82
46.20
46.33
46.81
45.74 45.71 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
45.57 45.98
46.10
5
62
79
45.69
99
.
45.95
.
45 08
44
45
6
.
99
.
45
45.55
45
.
45.76 46.13 46.46
45.69
46.22
46.33 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 1/2
6 567 50045.52 45.51
45.94 46.06
45.60
Tõdva uuringuruum Topograafiline ja Mõõtkava
539 200
539 400
44 9
55
4
45 97
46.25
.
.
68
46.16 46.15 46.29
45
.
83
45.86 46.02
44
45.78
.
.
45.64
45
45.55
45.32
45.45
Saku vald, Harju maakond varu arvutuse plaan 1 : 2000
I
II'
Kaja Paat
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 24.03.2023
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Helis Pormeister
Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Töö nr 23/4311
/Allkirjastatud digitaalselt/
Tõdva liivakarjääri rohevõrgustiku toimivuse
eksperthinnang
(Töö nr 25/5170) 1
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tõdva liivakarjääri eksperthinnang
Kinnitas:
Aadu Niidas
Juhatuse liige
Koostasid:
Martin Küttim
Keskkonnaspetsialist, ökoloog, PhD
Üllar Rammul
Keskkonnaspetsialist, zooloog, MSc
Erki Vaguri
Diplomeeritud mäeinsener
© 2025 OÜ Inseneribüroo STEIGER
2
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tõdva liivakarjääri eksperthinnang
SISUKORD
Sisukord ................................................................................................................................ 3
Sissejuhatus ......................................................................................................................... 4
1. Rohevõrgustiku käsitlemine strateegilistes dokumentides ja juhendites .................. 6
2. Looduslikud tingimused kavandatava karjääri alal ...................................................... 9
2.1. Geoloogilised tingimused ....................................................................................... 9
2.2. Hüdroloogilised tingimused ................................................................................... 9
2.3. Taimekooslused ...................................................................................................... 9
2.4. Muud loodusväärtused ja looduskaitselised piirangud ...................................... 11
3. Kavandatava tegevuse mõju rohevõrgustikule ......................................................... 12
3.1. Kavandatava tegevuse vastavus planeeringutele ............................................... 12
3.2. Loomade liikumisteed ja neid ümbritsev maastik............................................... 13
3.3. Võimalikud kaevandamise ja korrastamise lahendused ning nende mõju
rohevõrgustiku toimimisele ................................................................................. 15
Kasutatud kirjandus ........................................................................................................... 19
3
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tõdva liivakarjääri eksperthinnang
SISSEJUHATUS
Tariston AS (Toompuiestee 35, 10149 Tallinn; Reg nr 10887843; edaspidi ka arendaja)
tellis eksperthinnangu seoses sooviga Tõdva liivakarjääri avamiseks Harjumaal. 2023. a
uuringuloa nr L.MU/518297 põhjal teostatud geoloogilise uuringuga (Tammekänd jt.,
2023) kaetud Tõdva uuringuruumi teenindusala pindalaga 22,12 ha asub Harju
maakonnas Saku vallas Tõdva külas katastriüksusel Viimsi metskond 48 (katastritunnus
71814:001:0471; Joonis 1). AS Tariston taotleb taotlusega nr T-KL/1019286 Tõdva
liivakarjääri mäeeraldisele keskkonnaluba täiteliiva kaevandamiseks. Kaevandamise
perioodiks taotletakse 15 aastat. Arvestades taotletava mäeeraldise asukohavalikut
oleks kaevandatava ehitusliiva peamine kasutusotstarve Rail Baltic raudtee (sh Kiisa
ökodukti) ehitus – mäeeraldise põhjapoolne lahustükk kattub osaliselt raudteetrassi
nihutamisruumiga ning trassi kesktelg jääb mäeeraldise piirist ~130 m kaugusele.
Saku Vallavolikogu on 20.04.2023 otsusega nr 24 kehtestanud Saku valla
üldplaneeringu. Taotletav Tõdva liivakarjäär jääb kogu ulatuses üldplaneeringuga
kehtestatud rohelise võrgustiku tugi- ehk tuumalale ning valdavas osas ka kõrge
puhkeväärtusega ja/või asula kaitseks vajaliku riigimetsa alale. Eelnevad uuringud
(Remm jt., 2015) on näidanud, et antud rohevõrgustiku tuumalas paikneb oluline
suurimetajate liikumisala. Rohelise võrgustiku alal kavandatava tegevuse puhul tuleb
igal juhul arvestada, et roheline võgustik jääks toimima ning oleks tagatud looduslikud
liikumiskoridorid.
Eelnevast lähtuvalt on käesoleva eksperthinnangu eesmärkideks:
1. Leida rohevõrgustiku tuumala paiknemisest lähtuvalt, kas ja kuidas on Tõdva
taotletaval mäeeraldisel võimalik maavaravaru väljata, analüüsides osalise
kaevandamise ja paralleelse korrastamise võimalusi (vajadusel tervikute jätmist).
2. Alternatiivide väljapakkumisel määrata ära kaevandamise suund, arvestades ka
rajatava Kiisa ökodukti paiknemisega ning Rail Baltic raudtee ehituse ajastusega.
3. Välja pakkuda korrastamislahendus ja ajakava; ala on plaanis korrastada
metsmaaks maa-ala tagasitäitmise teel, kasutades selleks Rail Baltic raudteetrassi
ehitusel üle jäävat pinnast.
4
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tõdva liivakarjääri eksperthinnang
Joonis 1. Taotletava mäeeraldise, rohevõrgustiku ja RB trassikoridori paiknemine.
5
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tõdva liivakarjääri eksperthinnang
1. ROHEVÕRGUSTIKU KÄSITLEMINE STRATEEGILISTES
DOKUMENTIDES JA JUHENDITES
Euroopa looduskaitsepoliitikas on looduskaitseliste eesmärkide saavutamiseks välja
töötatud rohetaristu strateegia. Planeerimisseaduse alusel on rohevõrgustik (RV) ehk
roheline võrgustik eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja
majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest
koosnev süsteem, mis koosneb tugi- ehk tuumaladest ja neid ühendavatest
rohekoridoridest. Rohevõrgustiku toimimine toetub peamiselt ümbritsevast kõrgema
väärtusega tuumaladele; rohekoridorid seostavad tuumalad omavahel terviklikuks
võrgustikuks. Nii tuumalad kui koridorid jaotuvad omakorda hierarhiliselt riigi,
piirkondlikeks ja kohalikeks rohevõrgustiku elementideks. Natura aladest välja jäävate
rohevõrgustiku alade detailsemad kasutamise ja säilitamise tingimused täpsustatakse ja
määratakse üldplaneeringutega. Koridoridena on määratud liikide liikumise (sh rände)
seisukohalt olulised looduslikud elemendid nagu jõed ja rabad, aga ka sellised kohad,
kus inimtekkeliste struktuuride (nt teed) tõttu on loodusalad tükeldatud.
Planeerimisseaduse kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks rohevõrgustiku
toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste
määramine.
Selleks, et RV täidaks oma ülesandeid, on vajalik, et selle struktuurid oleksid planeeritud
sidusalt – et tugialad oleksid koridoridega ühendatud ühtseks tervikuks. Veelgi olulisem
on tagada ökoloogiline sidusus – et RV struktuurid toimiksid liikide ja populatsioonide
jaoks sidusalt funktsioneeriva elupaikade ja liikumisteede võrgustikuna. Ökoloogiliselt
sidus võrgustik aitab leevendada elupaikade killustumise mõjusid, mida peetakse
elurikkuse kahanemise üheks olulisemaks põhjuseks (Kutsar jt., 2018).
Barjäärid, mida tuleks Eestis maakonna tasandil arvestada, on põhimaanteed, osa
raudteid, linnalised asulad ja neisse suubuvad suuremad teed. Suuri, intensiivselt või
arvatavalt tulevikus intensiivtehnoloogiaga haritavaid maid tuleb käsitleda tõkkena, eriti
kui need on homogeense mullastiku ja pinnamoega. Osaliste looduslike tõketena
tulevad Eestis arvesse suuremad veekogud. Madalamat järku rohelise võrgustiku
elementidele võivad olla tõkkeks maavalduste piirid ning tootmisalad. (Sepp ja
Jagomägi, 2002)
Metsaökosüsteemid on Eestis enim levinud ökosüsteemid kõikides maakondades.
Metsad pakuvad väga mitmeid erinevaid ökosüsteemiteenuseid, mille täpne iseloom
sõltub konkreetse metsakoosluse liigilisest koosseisust, metsa vanusest, struktuurist ja
majandamisest. RV kontekstis on metsade üks olulisem roll liikidele elupaikade
pakkumine ja elupaikade vahelise sidususe tagamine. Liikidele elupaikade pakkumise
võime sõltub ühest küljest konkreetse liigi nõudlusest elupaigale ja liikumisteedele,
teisalt aga metsa majandamisest. Osade liikide puhul ei ole metsa majandamine (nt
lageraielangid jms) olulise tähtsusega, samas kui teiste spetsiifilisemate
6
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tõdva liivakarjääri eksperthinnang
elupaiganõudlusega liikide jaoks võib see olla elupaiku killustav ja RV funktsiooni
nõrgestav tegevus. (Kutsar jt., 2018)
Nii tugialade kui ka koridoride toimimise muutusi ajas saab hinnata maakattemuutuste
järgi. RV tugialade ja koridoride maakatteklasside osakaalu muutumine suunaga
looduslikust tehislikeks viitab RV toimivuse ja sidususe vähenemisele. Juhul kui 50%
ulatuses koridori laiusest või rohkem kui 10% tuumala pindalast on looduslik maakate
asendunud tehislikuga, on RV toimimine selles piirkonnas kaheldav. Sellisel juhul on
vajalik RV täpsustamine (täiendavate RV alade määramine, koridoridele uute
asukohtade leidmine, tingimuste täpsustamine jne) planeeringu koostamise raames.
(Kutsar jt., 2018).
RV struktuuride kujundamisel/täpsustamisel saab juhinduda metsa osakaalust.
Metsaelupaikade elurikkuse tagamise seisukohast on oluline üldpõhimõte, et maastikus
oleks metsaga kaetud vähemalt 50% RV-st (Kutsar jt., 2018). Elupaika killustav mõju
muutub oluliseks, kui metsaga kaetud ala pindala langeb alla 50%. Sellisel juhul tuleb
enam tähelepanu pöörata metsaalade kujule, kompaktsusele, omavahelisele
paigutusele ja ühendatusele. Tervikliku ja paljudele metsaliikidele sobiliku
häiringutasemega on Kanadas soovitatud minimaalselt 200 ha suuruseid terviklikke
metsaalasid, millele lisandub minimaalselt 100 m laiune puhverala (Environment
Canada, 2013). Viimane on metsamassiivi ääreala, mis puhverdab ümbritsevate
tegevuste ja muude koosluste mõjusid. Puhverala arvestamine on oluline seetõttu, et
liikide häiringutaluvus on erinev ja metsamassiivi suurema häiringutasemega äärealad
ei moodusta kõigi liikide jaoks kõrge kvaliteediga elukeskkonda. Selleks, et metsamassiivi
siseosa oleks häiringutundlikele liikidele sobilik, on vaja, et selle piires oleks välised
häiringud minimeeritud. Selleks tuleb RV tuumalade koosseisus eelistada kujult
kompaktseid metsaalasid ja vältida pikki metsaribasid. Kanadas välja töötatud
soovituste kohaselt peaksid metsaliikide liikumist toetavad koridorid olema
minimaalselt 50 m laiused. Kui koridori eesmärk on lisaks loomade liikumisele ka liikidele
sobivaid elupaiku pakkuda, siis peaksid koridorid olema 500 m laiad (Environment
Canada, 2013).
Tõdva piirkonna rohevõrgustik on hõlmatud üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“
ning Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ ning Saku valla üldplaneeringuga täpsustatud.
Maakonnaplaneering annab valla rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele
üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Harjumaa
maavarade teemaplaneeringus on taotletav Tõdva karjäär määratletud alana, kus on
võimalik tingimuslikult kaevandada (Joonis 2). See tähendab, et alalt on vaatamata
paiknemisele rohevõrgustiku tuumalal maavara võimalik ammendada, kui rakendatakse
kaevandamistegevusest tulenevate negatiivsete mõjude vähendamiseks
leevendusmeetmeid.
Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul
arvestada seda, et roheline võrgustik jääks toimima. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei
tohi looduslike alade osatähtsus tuumalas langeda alla 90% ning rohekoridorides peavad
7
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tõdva liivakarjääri eksperthinnang
säilima katkematult loomade liikumisteed. Kavandatav Tõdva liivakarjäär paikneb
rohevõrgustiku tuumalas, mis maakonnaplaneeringu kohaselt on määratletud piirkonna
(maakonna) väikese tuumalana (4T) tuumala läbimõõduga 1-2 km. Üleriigilise
rohevõrgustiku kaardikihi kohaselt on vastava tuumala pindala 332,69 ha ning läbimõõt
idast läände ~2,7 km ja põhjast lõunasse ~1,7 km. Taotletava mäeeraldise kohal on
tuumala läbimõõt põhjast lõunasse ~1250 m ning see katab täielikult
rohevõrgustikusisese liikumistee tuumala keskosa ning sellest idas paikneva
rohekoridori vahel.
Rohevõrgustiku planeerimisjuhendi põhjal (Kutsar jt., 2018) on kaevandamine rohelise
võrgustike aladel võimalik, kui rakendada leevendus-meetmeid ja tagada ammendatud
kaevandusalade sobiv korrastamine. Samas maardlate kasutuselevõtu käigus tuleb
maakonnaplaneeringu kohaselt vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel
maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui
nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda
kaevandamise mõju maastiku-komponentidele, rakendada leevendusmeetmeid ning
korrastada ala peale varude ammendumist. Üldjuhul peaks n.ö vaba koridori laius olema
vähemalt 400 - 500 m, mistõttu vastav tingimus on integreeritud ka planeeringu
tingimustesse. Rohelise võrgustiku aladel peab vältima ulatuslikku maade tarastamist,
seda eriti risti rohekoridoriga, et loomadel oleks võimalik liikuda ka läbi mäeeraldise ala.
Kui kaevandamisala on RV tuumalal või koridoris, siis tuleb tagada taimedele ja
loomadele vajalikud leviku- ja liikumisteed, taastades need korrastamise käigus
maksimaalselt. Taastamisel tuleb arvestada liikide vajadusi, nt karjääride nõlvad
kujundada lauged, et loomade liikumist mitte takistada; asjakohane on ala
metsastamine, kui tahetakse ümbritsevad metsaalad taas liita ühtseks tervikuks.
Joonis 2. Taotletava mäeeraldise ala ning rohevõrgustiku tuumala ja selles idas paikneva
rohevõrgustiku koridori piirid Harju maavarade teemaplaneeringus, kus taotletava
mäeerladise ala on staatuses „alal on piirangud, kuid kaevandamine on võimalik“.
8
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tõdva liivakarjääri eksperthinnang
2. LOODUSLIKUD TINGIMUSED KAVANDATAVA
KARJÄÄRI ALAL
2.1. Geoloogilised tingimused
2023. a teostatud geoloogilise uuringu andmetel (Tammekänd jt., 2023) levib
kavandatava karjääri ala piires liivsavimoreenil kohati savika ja aleuriitse kuni puhta liiva
kompleks, kus kasuliku kihi paksus ulatub kuni 7,3 m-ni. Maapinna reljeef uuringuruumi
teenindusalal on tasane, väikese tõusuga põhja suunas, absoluutkõrgused jäävad 45 -
48 m tasemele. Katendi paksus on 0,1 - 0,9 m (keskmine 0,4 m), mille lisaks kasvukihile
moodustab paiguti punakaspruun orgaanikarikas liiv. Kasuliku kihi lasum jääb 45,3 - 48,6
m abs kõrgusele, järgides üldjoontes maapinna reljeefi. Liivakihi paksus väheneb kirde
suunas. (Tammekänd jt., 2023)
2.2. Hüdroloogilised tingimused
Põhjavee tase jäi geoloogilise uuringu (Tammekänd jt., 2023) mõõtmiste andmetel (15
- 16.02.2023) 0,9 - 2,5 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 44,4 - 47,4 m
(keskmine 46,0 m). Alale jäävates kraavides jäi veetase veebruaris 2023. a uuringuruumi
lõunaosas abs kõrgusele 45,0 m ja põhjaosas 46,8 m. Kuna uuring tehti kõrgvee ajal, siis
tegelik veetase võib olla uuringuaegsest mõnevõrra erinev. Võttes aluseks keskmise
põhjavee abs taseme 46,0 m, jääb kasulik kiht vee alla uuringuruumi väiksemal,
põhjapoolsel lahusosal keskmiselt 1,4 m paksuselt ja uuringuruumi suuremal lahusosal
keskmiselt 4,2 m paksuselt, kogu uuringuruumi ulatuses keskmiselt 3,6 m ulatuses.
Maavara on võimalik väljata veetaset alandamata. Vajadusel on võimalik
kvaternaarisetete põhjavett kraavitusega isevooluliselt alandada, süvendades kraave
ning juhtides liigvett uuringuruumi lõunaosast piirkonna maaparandussüsteemi
kraavidesse. (Tammekänd jt., 2023)
2.3. Taimekooslused
Taotletava mäeeraldise alal kasvavad peaaegu täies ulatuses palumetsad; valdavad
karusambla-mustika ja pohla kasvukohatüübid, mõningal määral leidub ka mustika ja
jänesekapsa-mustika kasvukohatüübi metsi (Metsaregister, 2025; Joonis 3). Need on
üldiselt okaspuuenamusega küpsed või keskealised metsad. Kõigis alal levinud
kasvukohatüüpides valdavad palumetsadele omaselt puhmad (pohl, mustikas, sinikas,
sookail) ja suure katvusega harilikumad metsasamblaliigid (laanik, palusammal,
kaksikhambad, karusammal, harvem turbasamblad), hajusalt leidub kõrrelisi (nt võnk-
kastevars, sinihelmikas, tarnad) (Lõhmus, 1984). Seega on kavandatava karjääri alal
9
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tõdva liivakarjääri eksperthinnang
paiknevad metsad oma tüübilt Eestis võrdlemisi levinud, kuid oma vanuseliselt
struktuurilt ja paiknemiselt väärtuslikud elupaiga ja loomade liikumisteena.
Joonis 3. Taotletava mäeeraldise alal paiknevad metsaeraldised ja nende
kasvukohatüübid (Metsaregistri (22.04.2025) põhjal).
10
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tõdva liivakarjääri eksperthinnang
2.4. Muud loodusväärtused ja looduskaitselised piirangud
Taotletav mäeeraldis ei paikne kaitsealal, selle piires ei ole inventeeritud Natura
elupaigatüüpe ega metsa-vääriselupaiku. Alal ega selle lähiümbruses (1 km raadiuses) ei
ole registreeritud kaitsealuseid taime-, seene- ega samblikuliike. Lähimad kaitsealused
linnuliigid on taotletavast mäeeraldisest ~680 m kaugusel idas paiknev hiireviu (III
kategooria) ja ~940 m kaugusel põhjas paiknev väike-konnakotka (I kategooria) elupaik.
(EELIS, 2025)
Hiireviu on Eestis kõikjal levinud tavaline haudelind, kes pesitseb eelistatult metsades
või metsade servaaladel ja peab jahti inimtegevusest mõjutatud kultuurmaastikul, sh
põldudel, heinamaadel, samuti raielankidel. Eeltoodust tulenevalt ei ole olulist mõju
hiireviule ette näha.
MTÜ Kotkaklubi on uurinud Eestis väike-konnakotka pesaümbruse häiringute mõju –
300 m ulatuses teostatud raietel on väikekonnakotka pesitsusele negatiivne mõju,
kusjuures häiring on seda suurem, mida lähemal pesale häiring aset leiab
(Keskkonnaamet, 2018). Kavandav mäeeraldis paikneb väike-konnakotka elupaigast
~940 m kaugusel ja sellest tulenevalt ei ole olulist mõju väike-konnakotkale ette näha.
Joonis 4. Kavandatava Tõdva liivakarjääri ala (Maa- ja Ruumiamet, 25.03.2020).
11
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tõdva liivakarjääri eksperthinnang
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU
ROHEVÕRGUSTIKULE
3.1. Kavandatava tegevuse vastavus planeeringutele
Arvestades Harju maakonnaplaneeringut, Saku valla üldplaneeringut ning rohe-
võrgustiku planeerimise juhendit (Kutsar jt., 2018) peab rohevõrgustiku tuumalal säilima
vähemalt 90% ulatuses looduslik maakate, metsaelupaikade elurikkuse tagamise
seisukohast on oluline, et vähemalt 50% rohevõrgustiku struktuurist on metsaga kaetud
ning loomadele peab jääma vähemalt 500 m laiune vaba koridor liikumiseks ja
elupaigaks.
Maa- ja Ruumiameti ortofoto pealt mõõdetuna on hetkel rohevõrgustiku tuumalast,
milles kavandatava tegevuse ala paikneb, metsaga kaetud 156,2 ha 332,7 ha-st ehk
~47%. Praktiliselt kogu ülejäänud ala (valdavalt kavandatavast karjäärist läänes), mis ei
jää otseselt teede ega õuealade alla, on metsata metsamaa, mis on aastatel 2010-2024
lagedaks raiutud (Joonis 5) – ulatuslik tegevus, mille mõju rohevõrgustiku toimimisele
on hinnanguliselt väga suur. Eeldusel aga, et need alad jäävad metsamaaks, hakkab
antud rohevõrgustiku tuumala metsasus lähikümnenditel taas kasvama.
Joonis 5. Alad, kus perioodil 2013-2024 on teostatud raieid; oranži piirjoonega taotletav
mäeeraldis (Maa- ja Ruumiamet, 2025).
12
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tõdva liivakarjääri eksperthinnang
Taotletava mäeeraldise alast (22,12 ha) on metsaga kaetud ~19,2 ha ehk ~87% ning
rohevõrgustiku tuumalasse jääb taotletavast mäeeraldisest 20,91 ha ehk 94,5%. Seega
mõjutaks kogu kavandatava tegevuse ala raadamine lühiajaliselt oluliselt kogu
vaatlusaluse rohevõrgustiku tuumala metsasust. Taotletava mäeeraldise RV piiresse
jääv ala moodustab rohevõrgustiku tuumala pindalast 6,28%.
3.2. Loomade liikumisteed ja neid ümbritsev maastik
Kõik suurimetajad, sõralised (põder, hirv, metskits, metssiga jt) ja suurkiskjad (karu,
hunt, ilves) on olulised jahiulukid ning mitmed neist on rahvusvaheliselt kaitstavad.
Näiteks on Eestil tähtis koht Euroopa suurkiskjate populatsioonide püsimisel. Need on
suure ruumivajadusege liigid, kes asustavad väga erinevaid elupaiku. Seetõttu on
raudtee mõju hindamisel lisaks vahetule mõjualale oluline arvestada elupaikade ja
populatsioonide paiknemist suures ulatuses. Raudtee võib negatiivselt mõjuda
imetajapopulatsioonidele kuni 5 km kauguseni (Benitez-Lopez jt., 2010). Tõenäoliselt
avaldub mõju kõige olulisemalt läbi elupaikade killustumise ja populatsioonide
isoleerumise. (Remm jt., 2015)
Suurimetajad on arenenud ruumitajuga liigid, kes liiguvad suuri vahemaid ning suudavad
suhteliselt hästi kohaneda elupaiga konfiguratsiooni muutustega. Kui rajada loomi
suunavad taristuobjektid (sh suunavad tarad) võib läbipääsukohtade paiknemist
enamustel juhtudel nihutada. Näiteks võib ökodukti või maastikusilla rajamine olla
kulutõhusam, kui arvestada koha valikul loodusliku maapinna reljeefiga. (Remm jt.,
2015)
Kavandatava Tõdva liivakarjääri kõrvalt mööduva planeeritava Rail Baltic raudteetrassi
KMH raames koostatud loomastiku uuringu (Remm jt., 2015) kohaselt läbib taotletava
mäeeraldise ala ja sellega külgnevat RB raudteetrassi lõiku suurimetajate (metskits,
metssiga) liikumiskoridor Nabala tuumikelupaiga ja Keila jõe vahel (Joonis 6). Liikumistee
säilitamiseks on antud raudteelõigule kavandatud Kiisa ökodukt. Sellest lõunas asub
teine oluline suurimetajate liikumisala, mis ühendab Nabala kaitseala Ida-Harjumaaga.
Samas uuringus käsitletud kahepaiksete elupaigad paiknevad teisel pool raudteetrassi
ning seetõttu neid kavandatav tegevus ei mõjuta.
Kui metskitsed liiguvad lisaks metsadele hea meelega ka põldudel ja niitudel ning
metssead ka raiesmikel ja noorendikel, siis põder eelistab liikuda vanades metsades,
olgu need okas-, leht- või segametsad (Klein, 2024). Vanadeks metsadeks võib lugeda ka
valdavat osa taotletava mäeeraldise alal paiknevaid metsi, välja arvatud mõned
metsaeraldised põhjapoolsel lahustükil ning lõunaosas. Arvestades mäeeraldisest
läänes paiknevat ala, kus on viimase 15 aasta jooksul lageraie tehtud, võivad taastuvad
raiesmikud ning tiheda järelkasvuga noorendikud metskitsedele ning metssigadele
elupaiga ja liikumispiirkonnana isegi sobida, kuid oluliselt suurema ruuminõudlusega
ning vanu metsi eelistavatele põtradele pigem mitte.
13
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tõdva liivakarjääri eksperthinnang
Joonis 6. Taotletava mäeeraldise asukoht, RB trass ja ökodukti piirkond, suurimetajate
liikumisteed ning kahepaiksete elupaigad (Remm jt., 2015 põhjal).
14
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tõdva liivakarjääri eksperthinnang
3.3. Võimalikud kaevandamise ja korrastamise lahendused ning
nende mõju rohevõrgustiku toimimisele
Vastavalt kehtivatele planeeringutele on Tõdva taotletava liivakarjääri alalt vaatamata
paiknemisele rohevõrgustiku tuumalal maavara võimalik ammendada, kui rakendatakse
kaevandamistegevusest tulenevate negatiivsete mõjude vähendamiseks leevendus-
meetmeid. Lähtudes aga kavandatava karjääri alal paiknevate vanade metsade
ökoloogilisest ja puhkemajanduslikust väärtusest, samuti paiknemisest rohevõrgustiku
tuumalal risti loomade oluliste liikumiskoridoridega, millel on mh oluline roll
kavandatava Kiisa ökodukti toimimise tagamisel, ei saa pidada võimalikuks kogu
mäeeraldise kaevandamist, vaid etapiviisilist kaevandamist ainult taotlusekohase
mäeeraldise põhja- ja lõunaotstes (Joonis 7), kokku ~8,15 ha. Potentsiaalselt
kaevandatavad alad on valitud arvestades loomade tõenäoliseid liikumisteid ja Kiisa
ökodukti paiknemist, vanemate terviklike metsade säilitamise vajadust ning
kaevandatavate alade paiknemist nõnda, et need oleksid liigendatud ja ümbritsetud
ülejäänud metsaaladega. Teisalt tuleb arvesse võtta kõrvalt mööduva RB raudteetrassi
ja sellel paikneva ökodukti ehitust, mida raudtee valmides rohevõrgustiku toimimiseks
vaja on – kasutades kohe ehitusplatsi kõrval paiknevat maavaravaru, on võimalik
vähendada transpordist tulenevat keskkonnajalajälge, teede koormamist ning
ressursside ebatõhusat kasutamist.
Eelnevast lähtuvalt soovitab käesolev eksperthinnang kaevandada Tõdva mäeeraldisel
etapiviisiliselt kahel lahustükil: kaevandada ja korrastada üks lahustükk ja pärast
korrastustööde (häiringu) lõppu esimesel lahustükil alustada kaevandamisega teisel
lahustükil ja seejärel korrastada ka teine lahustükk tagasitäitmise teel metsamaaks.
Lahustükkide piires tervikute jätmine pole vajalik. Kahe lahustükina kaevandamine
võimaldab kaevandamisest tuleva häiringu minimeerida (hajutada ajas ja ruumis).
Kaevandatud ala võib ühe lahustüki piires selle ammendatud servast juba korrastada,
samas kui ala teises osas veel kaevandamine käib.
Rohevõrgustiku toimimise seisukohalt ei ole vahet, kummast lahustükist alustada;
pigem tuleneb see materjalivajaduse asukohast. Näiteks kui esmalt ehitatakse valmis
ökodukt ning seejärel ülejäänud trass, on ilmselt logistiliselt mõistlik alustada
kaevandamist ökoduktile lähemal olevast lõunapoolsest lahustükist ning selle
ammendamise ja korrastamise järgselt avada põhjapoolne lahustükk. Et kaevandatavad
alad on suhteliselt väikesed ja häiring lühiajaline, ei ole tööee liikumise suund ühe
lahustüki sees kuigi oluline. Siiski on soovitatav planeerida mäetöödega liikumist
paralleelselt loomade liikumise suunaga ehk kagu-loode suunaliselt, et säiliks võimalikult
lai metsavöönd. Üheks leevendusmeetmeks on ettevalmistus-, kaevandamis- ja
korrastamistööde ajastus. Metsloomad liiguvad eelkõige öisel ajal ja videvikus.
Taotletavas karjääris on võimalik maavara kaevandamine ja väljavedu kavandada
tööpäevadele ning päevasele ajale. Öisel ajal, mis on peamine loomade liikumisaeg, ja
ka nädalavahetustel on võimalik töid vältida. Seega puuduks nendel aegadel nii masinate
töötamisest kui töölistest tingitud häiring, mis võiks loomade liikumist, aga ka kohalikke
15
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tõdva liivakarjääri eksperthinnang
inimesi segada. Varasem praktiline kogemus (sh loomade ja nende tegevusjälgede
vaatlused karjäärides) on näidanud, et juhul kui häiring on perioodiline ning mitte pidev
(nt kaevandamine toimub ainult päevasel ajal, mitte ööpäevaringselt), jäävad karjäärid
loomade liikumiseks kasutatavaks. Kui puudub aktiivne häiring (masinad karjääris ei
tööta ja ei toimu väljavedu), saavad loomad ka karjääri ümbruses tegutseda, sh nende
peamistel liikumisaegadel. Seetõttu ei ole põhjust eeldada olulist häiringut loomade
liikumisele ja rohekoridori toimimisele.
Karjääri ümber aeda või tara ei rajata ning seeläbi ei ole loomade liikumine taotletaval
alal ega selle läbimisel takistatud. Liiva kaevandamisega kaasnev häiring on oluliselt
väiksem kui nt lubjakivi ja dolokivi kaevandamisega kaasnev häiring – liiva kaevandamisel
ei kasutata selliseid mürarikkaid tegevusi nagu lõhkamine või hüdrovasaraga piikamine.
Erinevalt paekivi kaevandamisest ei kujune liiva kaevandamisega selliseid järske
karjäärinõlvu, mis võiksid ohustada loomi või oluliselt takistada nende liikumist.
Kaevandamise käigus tuleb siiski veenduda, et karjäärinõlvad oleksid loomade
liikumiseks ja ohutuse tagamiseks piisavalt lauged.
Et kaevandamisest tulenev häiring oleks võimalikult lühiajaline, siis on soovitatav, et
varu väljataks ja ala korrastataks võimalikult kiiresti. Kaevandamise järgselt on plaanis
ala korrastada tagasitäitmise teel metsamaaks. Et taastada võimalikult sarnane
metsakooslus võrreldes kaevandamiseelse olukorraga, siis on oluline, et enne
kaevandamist kooritaks alalt muld ning seda säilitataks korrastamiseni vallides ning
kasutataks peale tagasitäitmist pealmise täitekihina. Samuti tuleb korrastamise käigus
tagasi täidetud maa metsastada algsele puistule omaste kodumaiste puuliikide
istikutega. Loodusliku metsastumise aegluse tõttu eelistatakse looduslikule
isetaastumisele puuliikide külvi või istutust. Istutamine annab kiireima ja
metsamajanduslikult parima tulemuse – seega eriti kui korrastamine jääb karjääri eluea
lõppu on metsa istutamine kõige otstarbekam metsastamise viis (Rammul jt 2017).
Vastavalt rohevõrgustiku planeerimisjuhendile (Kutsar jt., 2018) tuleb rohevõrgustiku
toimivuse hindamisel arvesse võtta nii ala metsasust kui metsade paiknemist:
rohevõrgustiku toimimiseks võiks tuumala metsasus olla vähemalt 50% ja et ala saaks
lisaks liikumisteele ka elupaiku pakkuda, peaks tervikliku loodusliku maakattega ala
läbimõõt olema vähemalt 500 m. Välja pakutud potentsiaalselt kaevandatavate alade
pindalad on 4,87 ha lõunaosas ja 3,28 ha põhjaosas (kokku 8,15 ha), nende
planeeringujärgse rohevõrgustiku piiresse jäävad ja reaalselt metsaga kaetud osad on
vastavalt 3,14 ha ja 2,18 ha, kokku 5,32 ha. Maa- ja Ruumiameti ortofotolt mõõdetuna
on hetkel rohevõrgustiku tuumalast, milles kavandatava tegevuse ala paikneb, metsaga
kaetud 156,2 ha 332,7 ha-st ehk ~47%. Välja pakutud mahus moodustaks taotletav
mäeeraldis vaid 2,45 % rohevõrgustiku tuumala pindalast ning selle metsaga kaetud osa
vastavalt 3,4% hetkel rohevõrgustiku tuumalas paiknevast reaalselt metsaga kaetud
alast. Seega langeks rohevõrgustiku tuumala metsasus kavandatava tegevuse tagajärjel
ajutiselt 47%-lt 45,4%-ni, kusjuures samal ajal taastub metsaks taotletavast karjäärist
läänes paikneva rohevõrgustiku tuumala osa aastatel 2012-2024 lageraiutud ala, mis
16
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tõdva liivakarjääri eksperthinnang
moodustab ligikaudu poole kogu rohevõrgustiku tuumala pindalast ja mille
majandamise mõju rohevõrgustiku toimimisele on märgatavalt suurem kui kavandataval
tegevusel.
Lisaks metsasuse protsendile on rohevõrgustiku toimivuse seisukohalt oluline
analüüsida ka metsaalade paiknemist. Taotletava Tõdva karjääri alal ja ümbruses on
metsasus kõrge (~70-80%) ja raieid tehtud vähe ning seetõttu väike muutus ala
metsasuses rohevõrgustiku toimimist oluliselt ei mõjuta, samas kui rohevõrgustiku
tuumala lääneosas tehtud ulatuslikud raied on langetanud reaalse metsasuse seal
~30%-ni, mis suurimetajate (eelkõige põdra) elupaikadena ei pruugi enam sobilikud olla.
Seega on kavandatava tegevuse alal soovitatud mahus metsasuse vähenemise mõju
rohevõrgustiku toimimisele vähene.
Eksperthinnangu koostamisel on mh lähtutud ekspertide varasemast kogemusest.
Loomastikueksperdi varasemad kogemused (sh loomade ja nende tegevusjälgede
vaatlused karjäärides) näitavad, et eriti juhul kui häiring ei ole pidev (nt ööpäevaringne,
vaid kaevandamine toimub ainult päevasel ajal) jäävad karjäärid loomade liikumiseks
kasutatavaks, sh ka loomade liikumisteena toimivaks. Lähtudes eeltoodust võib öelda,
et kavandatava Tõdva karjääri mõju loomade liikumisele on käesolevas
eksperthinnangus välja pakutud mahus etapiviisilisel kaevandamisel väike ja ajutine ega
takista rohevõrgustiku toimimist, sh loomade liikumisteena – rohevõrgustikus säilivad
katkematult loomade liikumisvõimalused.
17
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tõdva liivakarjääri eksperthinnang
Joonis 7. Kavandatava Tõdva liivakarjääri kompromisslahendus: taotletava mäeeraldise
asukoht, RB trass ja piirkonnad, kus leevendusmeetmete rakendamisel võiks
kaevandamist kaaluda.
18
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tõdva liivakarjääri eksperthinnang
KASUTATUD KIRJANDUS
Benitez-Lopez, A., Alkemade, R., Verweij, P. A. 2010. The impacts of roads and other
infrastructure on mammal and bird populations: A meta-analysis. Biological
Conservation, 143, 1307-1316.
EELIS andmebaas. 2024. https://eelis.ee/ [15.01.2025]
Environment Canada. 2013. How Much Habitat is Enough? Third edition. Environment
Canada, Toronto, http://publications.gc.ca/collections/collection_2013/ec/CW66-164-
2013-eng.pdf
Harju maakonnaplaneering 2030+ https://riigiplaneering.ee/harju-
maakonnaplaneering-2030
Harju maavarade teemaplaneering. https://gis.skpk.ee/Harju_Maavarade_TP.html
[18.04.2025]
Keskkonnaamet. 2018. (Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava.
Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 26.03.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/138
Klein, L. 2024. Zooloogilised lähtekohad rohelise võrgustiku kujundamisel ja
struktuurielementide määramisel. Harju maakonnaplaneering 2030+, Lisa 3.
Kutsar, R., Metspalu, P., Eschbaum, K., Vahtrus, S., Sepp, K. 2018. Rohevõrgustiku
planeerimisjuhend. Keskkonnaagentuur. OÜ Hendrikson & KO. Tallinn-Tartu.
Lõhmus, E. 1984. Eesti metsakasvukohatüübid. Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja
Juurutusvalitsus, Tallinn.
Maa- ja Ruumiameti Geoportaal. xgis.maaamet.ee/xgis2/ [22.04.2025]
Metsaregister. https://register.metsad.ee/#/ [21.11.2024]
Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3).
Rammul, Ü., Niitlaan, E., Reinsalu, E. ja Keerberg, L. (koostajad) 2017. Ehitusmaavarade
uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat. OÜ Inseneribüroo STEIGER.
Remm, J., Remm, L., Rannap, R., Pehlak, H., Jair, A., Nellis, R., Relve, A., Kont, R., Absalon,
M., Jaanus, J., Jaik, K., Silts, M. 2015. Loomastiku uuring. Leevendavate meetmete
vajadus ja paiknemine. In: Rail Baltic raudtee 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu
maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine. OÜ Rewild,
Tartu/Tallinn.
Saku valla üldplaneering. https://www.sakuvald.ee/saku-valla-uus-
uldplaneering?inheritRedirect=true
Sepp, K., Jagomägi, J. 2002. Roheline võrgustik. EPMÜ/AS Regio, Tartu.
19
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tõdva liivakarjääri eksperthinnang
Tammekänd, M., Siir, S., Paat, K. 2023. Harju maakonna Tõdva uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023). OÜ Inseneribüroo STEIGER,
Tallinn. (EGF9743)
Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“. https://www.riigiplaneering.ee/uleriigiline-
planeering/uleriigiline-planeering-2030-kehtiv
20
48.66
48.75
48.72 48.77
Kurtna, TTP-243 48.64
48.61
48.70
4109610610010/001
48.59
48.50 48.59
I
V
48.82
47,38
1'PA-1
48.69
48.80
15.02.23
48.51 48.51
0,2
48.84 1 48,58
3,5
48.43
48.55
48.53
95
48.61
44,88
47.
08
48.82
49.
00
49.
48.57 48.54
48.86 48.50
6 568 700 5' 48.71
48.73 48.82 48.49
49.02 48.43
46
48.64
81
08
48.82
48.
5
43
47.
49.
49
48.48
22 pT
49.08 48.78 48.51 48.30
23 pT 48.25
'
I
48.47
48.28
48.88
12
N
48.74
82
83
48.88
49.
49.13
48.
47.
48.
4 4 48.49 48.08
2 8.65
47.7 48 48.56
49.02 0 .
63
49.04
48.
96 47.
62 48.45 48.23
48.
47
47,0248.
91 47.
42 48.10
48.35
48.56
15.02.23 48
49.13 PA-3 48.50
.
89
48.
76
47.
28 47.88 48
49.17
0,2 PA-2
47.
23 47.
78
47,31
48.86
48,52 48.38
48.22 0,348.
48
46.
98
5,8 48.30
48,18 48.41 28.02.23
44
69
42,52
57
97
2,2
48.
47.
48.10
48.
49.15
49.11 48.45 45,68 47,28
48.46 47.88
15.02.23
48.88
48.60
48.65
Plokk 20 aT 48.37
47.96
48.10
49.26
48.46
48.53
Plokk 21 aT
48.47 48.09
Kaardileht nr 6332 Kohila 48.84
54
55
49.18
91
47.80
47.
48.71
48.
11240 Tõdva-Hageri tee 2
48.
48.11
Kurtna, TTP-243
48.31
71901:001:0453 48.99 48.53
4109610610010/001 47.93 47.77
48.34
47.72
48
49.29 48.27
48.57 47.95
46,55
48.83 48.03
48.02
2' 47.82
47.57
15.02.23 48.60
49.14
PA-5
9
48.22
0,3
3
4
43
32
88
49.35
48.
48,75
47.
48.34 48.01 47.91
48.
48.94 5,4 48.70 47.86 47.61
43,05 48.23
48.15
47.70
49.16
48.42 47.64
48.06 48.06
49.25
48.87
48.94
46,54
47.88
47.84
3'
48.63
49.44 48.37 48.14 15.02.23 47.88
PA-4 47.69
18
58
11
6 568 500 0,3
48.
48.
47.
48.90 48.43
Kurtna, TTP-243 48.06 47,84
47 2,2
539 800
.
59 47.74
4109610610010/001 48.54 48.
42 45,34
47.11 47.82 47.70
49.29 48.46 47.63
48.
08 47.05 47.66 47.56
49.45 47.94 47.
93 46.95
48.97 48.17 47.52
48.60 48.43 47.80 47.79
45
46.
82 46,80
47.
9 47.
55
2
97
33
47.69 28.02.23
00
47.98
46.
48.
4
48.
47.86 6.
0
4 8 47.51
48.38 6.
10
49.36 49.04 47
.
89
49.23
47.70
Ruusmäe
I
I
47.86
48.17 47.62
71801:001:1973
I
48.61 47.46
47.41
48
49.33 48.70
48.35
48.26
49.02 47.63 Kurtna, TTP-243
87
81
98
47.
46.
47.
46,35 47.48
49.45 47.81
47.44
4109610610010/001
15.02.23 47.68
PA-7 48.43
49.09 0,3
48,85
49.21
5,4 48.66 48.14
46,79
15.02.23 47.80
4 47.47
43,15 47.56 47.37
46 1
49.28
9 PA-6
68
4
.2
76
47 .
47
48.77 0,1
.
48.27 47,79
47.91
47.42
49.20
6,8
40,89
78
48.86
47.40
47.
83
I
47.31
Vana-Kase
37
47.
V'
48.82 2
46.
.5 8
49.29 49.09 48.43
48.08 47.84
7
4 6.5 5
4 .046,78
8 47.46
4' 71801:001:1972
4
28.02.23 47.24
48.98 48.74 47.34
48.08
49.07 48.27
48.06
48.67 5
.6 47.58
7 65
49.06
48.78
46,41 48 4
4
.
6 01 47.29
47.75 .
83
8
28
15.02.23 4
47.
43
PA-9
46.
47.
48.92
11240 Tõdva-Hageri tee L1 0,1 48.54
47.58
47.41
48,61 47.93
47.86
71814:001:0469 5,6 48.20
42,91 4
49.23 48.64
Kurtna, TTP-243 4
.6
7 53
6
. 3
47.68 4 8.0
48.22 4
48.67
48.30 4109610610010/001 47.58 47.36
6 568 300 47.83
47.43 Altmetsa
48.92 47.64
49
49.12 48.56 4
539 600
48.76
48.35 7
.5 59
4 6. 8
47.21 71814:001:0365
48.03 47.84 4 .6 47.43
7
4
11241 Kasemetsa-Kiisa tee 48.90
48.29
48.40
71801:006:0094 47.94 47.79 47.68
47.54
1 47.45
47.31 47.19
.4 8
48.63 46,40 7 5
4 6. 3
49.06 4 .7
47.78 15.02.23 7
4
45,94
48
48.13
PA-8
16.02.23 0,5 47.34 47.18
PA-10
48.71
47.61 47,60
47.63 0,3 47.69 5,2
48,44 41,90
8
47.27
.3
1
5,4
7
.4
4
6
2
48.27
42,74 4
.7
47.52
Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa
7
47.89
4
47.20
47.57
47.99 48.43 Plokk 20 aT 47.96
47.74
47.44
47.32
koordinaadid piiripunktide koordinaadid
47.37
48.59
Plokk 21 aT
4 .33
48.19
.6 4
47.57
4 .4
47
8
47.08
6
47.59
7
Nr X Y Nr X Y
47.17
47.32
Kurtna, TTP-243 47.91
47.22
47.17 1 6 568 718,94 539 763,04 1' 6 568 718,94 539 763,04
48.50 47.58
47.58 47.39
4109610610010/001 46.97
2 6 568 569,34 539 816,87 2' 6 568 569,34 539 816,87
48.15
47.66
47.48
45,94 3 6 568 540,80 539 829,65 3' 6 568 516,75 539 840,42
47
09
37
30
46.
47.
47.
16.02.23
47.36
47.37
47.90
47.46
46.93 46.92
4 6 568 420,05 539 698,24 4' 6 568 384,38 539 696,37
48.47 PA-11
48.19 0,9 5 6 568 689,22 539 712,33 5' 6 568 689,22 539 712,33
47,24 47
4,3 47.08 Kurtna, TTP-243
47.97
47.57
42,04
47.34 6 6 567 841,29 539 333,57 6' 6 567 841,29 539 333,57
48.27
4109610610010/001
68
09
48
48.36 46.81
7 6 567 839,32 539 382,67 7' 6 567 838,32 539 407,65
91
46.
47.
47.11
45.
47.64 47.30 8 6 567 762,83 539 379,60 8' 6 567 768,96 539 404,87
45,62
47.54
46.85
Vana-Allika
6 568 100 16.02.23 46.83
71814:001:0532 9 6 567 526,15 539 514,01 9' 6 567 526,78 539 542,40
PA-12 47.39
48.23
48.03
0,4 74
10 6 567 519,88 539 229,78 10' 6 567 519,88 539 229,78
47,82 47.42 6
46,08 4 .
.
3
5,8 47.44 468
.7 458
28.02.23 47.09 11 6 567 545,54 539 230,77 11' 6 567 545,54 539 230,77
41,62 47.29
12
46.13 46.82
47.
471
.4
46.30
475
.3
47.55 466
.3 476
.7
47 46.84
46.83
48.00 47.41
47.70 47.14 Pindala 7,07 ha Pindala 8,41 ha
47.39
I
46.83
47.19
47.27 47.22
47.49 46.90
47.58 47.23 46.69
Viimsi metskond 48
47.33
47.44 71814:001:0471 46.69 Metsaraja
47.08
46.84
47.68
71801:001:2081
47.41
47.38 47.25 46.75
46.71 1
47.20
47.05 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Tee kaitsevöönd
47.39
46.76
47.38
47.16
46.96 46.89
46.43
1'
46.73 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
47.27 47.09
46.73 Raudtee kaitsevöönd
Kurtna, TTP-243 46.97
4109610610010/00147.17 47.12 46.96
45,77 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru)
16.02.23
46.84 46.48
47.25
47.07
PA-13
46.80
Viimsi metskond 48
0,4
46,77 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Elektripaigaldise kaitsevöönd
47
47.03 46.66 46.78
4,2 71814:001:0471
42,17
46.99 46.70
46.90
46.74 I I' Geoloogilise läbilõike joon
47.24 46.58 Rajametsa
71801:001:2080 46 Maapinna samakõrgusjoon, m Sideehitise kaitsevöönd
47.06
46.66
45,43
46.88 46.59 46.49 41 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m
16.02.23
46.90 46.71
6 567 900
PA-14 46.57
0,7 46,40
46,93 15.02.2023 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev Rail Baltic trassikoridor
6,2 46.56
47.18 40,03 46.59 Kurtna, TTP-243
47
47.04 46.84 46.71 46.46
4109610610010/001 Kaevandamisel jäetava nõlvaterviku alumine piir
46.59
46.66
Rail Baltic raudtee ehitamisest
46.87
46.41 Kurtna, TTP-243 maaparandushoiuala piir
47.18
46.78
6' 46.56 7 7'
tingitud kavandatav tee
46.72
6 46.71 46.56
Rohelise võrgustiku tugi- ehk tuumala piir
Kõrge puhkeväärtusega ja/või
46.95
46.53
46.55 46.53
46.47 I
I' asula kaitseks vajalikud riigimetsad
46.74 46.57
PA-13 Kaevand-puuraugu nr
45,31
46.52
0,40 Katendi paksus, m
46.56 16.02.23 Võpsiku 46,77 Suudme abs kõrgus, m
46.45 4,20 Kasuliku kihi paksus, m
PA-15 46.40
71814:001:0578 42,17 Lamami abs kõrgus, m
46.95 46.58 46.52 0,3
46.53
46,51
3,0
6 33
46.52 46.34
7
.1 5.
43,21
.4
47 4
46
46.43
46.75
46.42 46.27
7
46 1
.7
.0
42
46.42
8'
46
46.44
46.38
46.38 8
45 27
43
15
.
46 .
46
45 8
.8
88
46.45 46.39
46 .
46.33
73
46.59 46.23
.
46.34
45,48
46.21
PA-16 28.02.23
0,3 46.19
46.22 46.25
45 3
46.30
46,33 46.38
00
.3
46 .
7,3
46
46.40
4 76
62 6
38,73
.
8
46 5.
45,13
46.45
.
46.34 46.31
16.02.23 45,21 46.35
I
I 46.23
PA-17
46.20
46.22
16.02.23
46.20
6 567 700 46.65 0,3 46.35
46.07
46,21 Märkused:
3,8 46.28 46.49 46.56
42,11
16
46.24 46.11
45 .
05
46
58
46 .
83
46.32
.
46.13
46 5.
9
.5
45.99
4
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
6
46.08
4
46.31
46.42
46.38
46.22 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
44 3
46.09
46 96
0
.
46.44
45 1
.
46
38 3
46.71
3
8
.
46 .
46.23 46.22
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
.
46.28
46.21 45.95
46.07
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.06.2023);
41
46.44
46.02 46.16 46.55
46.09
45.92 - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed);
46.54
46.35 46.62
46.25 46.49
91
88
45.81
Kurtna, TTP-243 - Keskkonnaregistri Kõrnumäe maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 24.05.2023);
28
.
.
46.43
46 72
46.10
45
44
46.
15
45.
46.01
.
45.80 46.01
4109610610010/001 - Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023)
Plokk 20 aT 46.41
46.62 46.61
45.91
45.84 45.87 45.98 46.11
46.22
46.31
46.65 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 23/4311).
Plokk 21 aT 46.62
40
4. Tõdva liivakarjäär kattub kogu ulatuses Saku valla üldplaneeringuga kehtestatud rohelise võrgustiku
43
46.25
46
46.42
80
46.36
78
.
tugi- ehk tuumalale ning osaliselt kõrge puhkeväärtusega ja/või asula kaitseks vajaliku riigimetsaga.
24
.
46. 8
42
45.90
45
46.33
44
4
11
.
.
46
45.87 46.14 44,92
45
45.97 46.10
45.89 PA-19
16.02.23 46.32 46.55
46.53
5. Tõdva liivakarjäär kattub kogu ulatuses Kurtna, TTP-243 maaparandussüsteemi maa-alaga
45.91 11' 45.81
46.11
46,22
0,3
46.51 (tunnus 4109610610010/001).
45.89 46.17 2,9
45.89 43,02
46.41
6. Nõlvaterviku ülemine piir kattub mäeeraldise piiriga.
80
11
74
46.04
.
45.85
.
05
46
46.53
45
44
46.20
.
44,35 44,95 45.87 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
46
45.86
45.92 16.02.23 28.02.23 46.49
PA-18 46.17
91
45. 02
46.08 45.98
46.04
.
0,4
.
27
46.39
45
46
45,65 45.59
46.33
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
5,3
39,95 45.82
46.20
46.33
45.74 45.71
45.57 45.98
46.10
Tõdva liivakarjäär Mäeeraldise plaan
62
79
45.69
99
.
45.95
9'
.
9
45 08
44
45
.
99
.
45
45.55
Saku vald, Harju maakond
45
.
45.76 46.13 46.46
6 567 50045.52
10'10 Kurtna, TTP-243
45.51
45.69
46.22
46.33
45.94 46.06
45.60
4109610610010/001
539 200
539 400
44 9
55
4
45 97
46.25
.
.
68
46.16 46.15 46.29
45
.
Loa omanik
83
45.86 46.02
AS Tariston
44
45.78
Graafiline lisa 1/3
.
.
45.64
45
45.45 45.55
45.32
Toompuiestee 35, 10149 Tallinn
I
/Allkirjastatud digitaalselt/
I
0 40 80 m
[email protected] Mõõtkava 1 : 2000
I
(esindaja nimi ja allkiri)
'
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 28.05.2025
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 23/4417
/Allkirjastatud digitaalselt/
Läbilõige I-I' Läbilõige II-II'
N S N S
m Kurtna, TTP-243
m m Kurtna, TTP-243 m
Viimsi metskond 48
50 4109610610010/001 50 48 71814:001:0471 4109610610010/001 48
Viimsi metskond 48 Plokk 20 aT
71814:001:0471 PA-15
PA-16
49 PA-2 49 47 46,51 47
PA-12 PA-4 46,33
PA-6
2
48,18
1:
PA-8 Pa-2-1
47,82 47,79 47,84 Pa-15-1 0,3
PA-11 47,60 Kr.0,0 0,3
48 0,3 48 46 Kr.0,0 46
47,24 0,1 Pa-4-1 St.3,6
Pa-6-1 0,3 Kr.0,0 St.2,5 vt. 45,31m
0,4 vt. 47,28m
EL
1:
Pa-16-1
2
Kr.0,0 vt. 45,13m
EL 16.02.2023
1:
St.2,6 15.02.2023
0,5 1,1
2
47 vt. 46,79m
St.3,5 47 45 Kr.0,0 16.02.2023
1,6 45
Pa-2-2
1:
Plokk 20 aT vt. 46,54m EL
5
Pa-12-1
15.02.2023
Plokk 20 aT 22 pT St.3,5 Pa-15-2
1:
EL 15.02.2023 1,3
vt. 46,40m
Kr.0,0
2
0,9 15.02.2023 Pa-8-1 1,5 EL
Kr.0,0 Pa-4-2 Plokk 21 aT Kr.0,0
5
vt. 45,94m St.1,4
1:
46 Pa-11-1 Kr.0,0 Pa-6-2 46 44 44
vt. 45,62m St.2,3 16.02.2023 Kr.0,0 EL St.1,2
St.2,6 Kr.0,0
1:
Kr.0,0 St.3,1 2,5 EL
16.02.2023 EL 2,8
5
St.9,3 EL St.1,4 2,5 3,3
EL
1:
45 2,7 EL 45 43 43
TL
5
3,2 3,0 Pa-16-2
2,7 Plokk 21 aT Kr.0,0
44 Pa-6-3 44 42 4,2 42
Pa-11-2 St.3,9
Pa-12-2 Pa-8-2 Plokk 21 aT Kr.0,0
Plokk 23 pT 4,1
EL
Kr.0,0 Kr.0,0 St.9,5 4,2
Kr.0,0
43 St.1,5 St.5,3 TL 43 41 41
St.5,2
EL TL
TL 5,7
5,7 Pa-16-3
42 5,2 5,7 Pa-6-4 42 40 40
Kr.0,0
6,2 Kr.0,0
St.29,7
5,7 St.23,1
TL
41 6,9 TL 41 39 39
7,6
7,1 7,0
40 40 38 38
8,7
39 39 37 37
8,7
N Läbilõige III-III' S
m m
Mäeeraldise piir
51 51
Mäeeraldise teenindusmaa piir
50 50 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru)
PA-9 Viimsi metskond 48
48,61 Kurtna, TTP-243 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
49 49 71814:001:0471
Viimsi metskond 48
4109610610010/001
0,1 Pa-9-1 71814:001:0471 Keskmine uuringuaegne veetase (abs 46,0 m)
Kr.0,0 PA-11
48 48 Kaevandamisel jäetav nõlvatervik ja nõlvus
St.3,8 47,24 1:2
PA-13
1,1 EL PA-15 Veepealses osas 1:2, veealuses osas 1:5
46,77
47 46,51 PA-17 47
Plokk 20 aT 46,21
1:
vt. 46,41m
Pa-9-2 0,9 0,4
2
15.02.2023
vt. 45,94m 0,3 Pa-15-1 Kasvukiht
46 Kr.0,0 16.02.2023
Pa-11-1 vt. 45,77m
Kr.0,0 0,3 46
St.1,7 Kr.0,0 16.02.2023
Pa-13-1 St.2,5
vt. 45,31m
vt. 45,21m
EL St.9,3 Kr.0,0 16.02.2023 EL Pa-17-1
16.02.2023
45 TL St.3,5 1,6 Kr.0,0 45 Orgaanikarikas ülipeeneteraline liiv
1:
2,7 EL Pa-15-2 St.3,2
5
4,5 Kr.0,0 EL
44 Pa-9-3 44
Pa-11-2 St.1,2
Kr.0,0 Plokk 21 aT 3,1 Peeneteraline liiv
5
EL 2,7
1:
St.4,6 Kr.0,0 Pa-13-2 Pa-17-2
St.1,5 3,3 (savi- ja tolmuosakeste sisaldus <5%)
43 EL Kr.0,0 Kr.0,0 43
5,7 EL St.4,1 St.30,1
EL TL Väga peeneteraline liiv
5,2 4,6 4,1
42 4,2 42
4,7 (savi- ja tolmuosakeste sisaldus >5% ja <20%)
5,7
41 41 Ülipeeneteraline aleuriitne liiv
(savi- ja tolmuosakeste sisaldus >20% ja <30%)
5,7
40 40
8,7
Liivsavimoreen
0 40 80 m
Märkused:
Läbilõige IV-IV'
N S 1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Kurtna, TTP-243 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:
m m
4109610610010/001 - "Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023)
50 Viimsi metskond 48 50
Tee kaitsevöönd (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 23/4311, EGF: 9743).
PA-3 71814:001:0471 PA-11 Puuraugu nr
3. Tõdva liivakarjäär kattub kogu ulatuses Saku valla üldplaneeringuga kehtestatud rohelise võrgustiku
49 48,52 49 47,24 Suudme abs kõrgus, m
PA-4 tugi- ehk tuumalale ning osaliselt kõrge puhkeväärtusega ja/või asula kaitseks vajaliku riigimetsaga.
Pa-3-1 0,2 47,84 Raudtee kaitsevöönd
4. Tõdva liivakarjäär kattub kogu ulatuses Kurtna, TTP-243 maaparandussüsteemi maa-alaga
48 Kr.0,0 48
Pa-4-1 0,9
St.2,6 (tunnus 4109610610010/001).
Plokk 20 aT 0,3 Kr.0,0
1:
EL vt. 47,02m vt. 45,94m Veetaseme abs kõrgus, m 5. Läbilõiked II-II' ja III-III' kattuvad täielikult kõrge puhkeväärtusega ja/või asula kaitseka vajaliku
47 1,5 St.2,6 47
2
16.02.2023 Elektripaigaldise kaitsevöönd
2
15.02.2023 Mõõtmise kuupäev
5 1:
Pa-3-2 vt. 46,54m EL riigimetsa maa-alaga.
Kr.0,0 15.02.2023 1,3
Pa-4-2 Proovitud intervall, m 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
46 St.4,2 46
1:
2,7 Kr.0,0
EL RailBaltic trassikoridor
St.3,1 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
2,5 2,7 Sügavus maapinnast, m
EL
45 45
Pa-3-3 Plokk 21 aT Tõdva liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked
1:
Pa-11-2 Proovi number
Kr.0,0 RailBaltic raudtee ehitamisest I-I' ... IV-IV'
5
Kr.0,0 Kruusa sisaldus (fr >31,5 mm), % Saku vald, Harju maakond
44 St.8,0 44 St.1,5 tingitud kavandatav tee
Savi- ja tolmusisaldus (fr <0,063 mm), %
TL EL EL - ehitusliiv
4,2
43 43 TL - täiteliiv
Kõrge puhkeväärtusega ja/või Loa omanik AS Tariston
5,2 Graafiline lisa 2/3
6,0 asula kaitseks vajalikud riigimetsad Toompuiestee 35, 10149 Tallinn
42 6,1 42 5,7 Puuraugu sügavus, m /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 2000
[email protected] Mõõtkava
(esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 100
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 28.05.2025
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 23/4417
/Allkirjastatud digitaalselt/
48.66
48.75
48.72 48.77
Kurtna, TTP-243 48.64
48.61
48.70
4109610610010/001
48.59
48.50 48.59
I
V
48.82
1'PA-1
48.69
48.80
48.51 48.51
0,2
48.84 1 48,58
3,5
48.43
48.55
48.53
95
48.61
44,88
47.
08
48.82
49.
00
49.
48.57 48.54
48.86 48.50
6 568 700 5' 48.71
48.73 48.82 48.49
49.02 48.43
46
48.64
81
08
48.82
48.
5
47.
49.
49
48.48
22 pT
49.08 48.78 48.51 48.30
23 pT 48.25
'
I
48.47
48.28
48.88
12
N
48.74
82
83
48.88
49.
49.13
Rohumaa
48.
47.
48.
4 48.49 48.08
2
48.56
49.02
49.04
Pindala 0,95 ha 48.45 48.23
48.10
48.35
48.56
49.13 PA-3 48.50 48.
76
47.
28 47.88 48
49.17
0,2 PA-2
47.
23 47.
78
48.86
48,52 48.38
48.22 0,348.
48
46.
98
5,8 48.30
48,18 48.41
69
42,52
57
97
2,2
48.
47.
48.10
48.
49.15
49.11 48.45 45,68
48.46 47.88
48.88 48.65
48.37
48.60
47.96
48.10
48.46 48.47 48.09
49.26
48.53
Kaardileht nr 6332 Kohila 48.84
54
55
49.18
91
47.80
47.
48.71
48.
11240 Tõdva-Hageri tee 2
48.
48.11
Kurtna, TTP-243
48.31
71901:001:0453 48.99 48.53
4109610610010/001 47.93 47.77
48.34
47.72
48
49.29 48.27
48.57 47.95
48.83 48.03
48.02
2' 47.82
47.57
48.60
49.14
PA-5 Metsa- ja/või rohumaa
9
48.22
0,3
3
4
43
32
88
49.35
48.
48,75
47.
48.01
48.34
Pindala 1,73
47.91
ha
48.
48.94 5,4 48.70 47.86 47.61
43,05 48.23
48.15
47.70
49.16
48.42 47.64
48.06 48.06
49.25
48.87
48.94
47.88
47.84
3'
48.63
49.44 48.37 48.14 47.88
PA-4 47.69
18
58
11
6 568 500 0,3
48.
48.
47.
48.90 48.43
Kurtna, TTP-243 48.06 47,84
47 2,2
539 800
.
59 47.74
4109610610010/001 48.54 48.
42 45,34
47.11 47.82 47.70
49.29 48.46 47.63
48.
08 47.05 47.66 47.56
49.45 47.94 47.
93 46.95
48.97 48.17 47.52
48.60 48.43 47.80 47.79
46.
82
47.
9 47.
55
2
97
33
47.69
00
47.98
46.
48.
4
48.
47.86 6.
0
4 8 47.51
48.38 6.
10
49.36 49.04 47
.
89
49.23
47.70
Ruusmäe
I
I
47.86
48.17 47.62
71801:001:1973
I
48.61 47.46
47.41
48
49.33 48.70
48.35
48.26
49.02 47.63 Kurtna, TTP-243
87
81
98
47.
46.
47.
47.48
49.45 47.81
47.68
47.44
4109610610010/001
PA-7 48.43
49.09 0,3
48,85
49.21
5,4 48.66 48.14
47.80
4 47.47
43,15 47.56 47.37
46 1
49.28
9 PA-6
68
4
.2
76
47 .
47
48.77 0,1
.
48.27 47,79
47.91
47.42
49.20
6,8
40,89
78
48.86
47.40
47.
83
I
47.31
Vana-Kase
37
47.
V'
48.82 2
46.
.5 8
49.29 49.09 48.43
48.08 47.84
7
4 6.5 5
4 .0
8 47.46
4' 71801:001:1972
4
47.24
48.98 48.74 47.34
48.08
49.07 48.27
48.06
48.67 5
.6 47.58
7 65
49.06
48.78
48 4
4
.
6 01 47.29
47.75 .
83
8
28
4
47.
43
PA-9
46.
47.
48.92
11240 Tõdva-Hageri tee L1 0,1 48.54
47.58
47.41
48,61 47.93
47.86
71814:001:0469 5,6 48.20
42,91 4
49.23 48.64
Kurtna, TTP-243 4
.6
7 53
6
. 3
47.68 4 8.0
48.22 4
48.67
48.30 4109610610010/001 47.58 47.36
6 568 300 47.83
47.43 Altmetsa
48.92 47.64
49
49.12 48.56 4
539 600
48.76
48.35 7
.5 59
4 6. 8
47.21 71814:001:0365
48.03 47.84 4 .6 47.43
7
4
11241 Kasemetsa-Kiisa tee 48.90
48.29
48.40
71801:006:0094 47.94 47.79 47.68
47.54
1 47.45
47.31 47.19
.4 8
7 5
48.63 4 6. 3
49.06 4 .7
47.78 7
4
48
48.13
PA-8
0,5 47.34 47.18
PA-10
48.71
47.61 47,60
47.63 0,3 47.69 5,2
48,44 41,90
8
47.27
.3
1
5,4
7
.4
4
6
2
48.27
42,74 4
.7
47.52
Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa
7
47.89
4
47.20
47.57
47.99 48.43 Plokk 20 aT 47.96
47.74
47.44
47.32
koordinaadid piiripunktide koordinaadid
47.37
48.59
Plokk 21 aT
4 .33
48.19
.6 4
47.57
4 .4
47
8
47.08
6
47.59
7
Nr X Y Nr X Y
47.17
47.32
Kurtna, TTP-243 47.91
47.22
47.17 1 6 568 718,94 539 763,04 1' 6 568 718,94 539 763,04
48.50 47.58
47.58 47.39
4109610610010/001 46.97
2 6 568 569,34 539 816,87 2' 6 568 569,34 539 816,87
48.15
47.66
47.48
3 6 568 540,80 539 829,65 3' 6 568 516,75 539 840,42
47
09
37
30
46.
47.
47.
47.36
47.37
47.90
47.46
46.93 46.92
4 6 568 420,05 539 698,24 4' 6 568 384,38 539 696,37
48.47 PA-11
48.19 0,9 5 6 568 689,22 539 712,33 5' 6 568 689,22 539 712,33
47,24 47
4,3 47.08 Kurtna, TTP-243
47.97
47.57
42,04
47.34 6 6 567 841,29 539 333,57 6' 6 567 841,29 539 333,57
48.27
4109610610010/001
68
09
48
48.36 46.81
7 6 567 839,32 539 382,67 7' 6 567 838,32 539 407,65
91
46.
47.
47.11
45.
47.64 47.30 8 6 567 762,83 539 379,60 8' 6 567 768,96 539 404,87
47.54
46.85
Vana-Allika
6 568 100 46.83
71814:001:0532 9 6 567 526,15 539 514,01 9' 6 567 526,78 539 542,40
PA-12 47.39
48.23
48.03
0,4 74
10 6 567 519,88 539 229,78 10' 6 567 519,88 539 229,78
47,82 47.42 46.
3
5,8 47.44 468
.7 45.8
.09 11 6 567 545,54 539 230,77 11' 6 567 545,54 539 230,77
41,62 47.29
12
46.13 47 46.82
47.
471
.4
46.30
475
.3
47.55 466
.3 476
.7
47 46.84
46.83
48.00 47.41
47.70 47.14 Pindala 7,07 ha Pindala 8,41 ha
47.39
I
46.83
47.19
47.27 47.22
47.49 46.90
47.58 47.23 46.69
Viimsi metskond 48
47.33
47.44 71814:001:0471 46.69 Metsaraja
47.08
46.84
47.68
71801:001:2081
47.41
47.38 47.25 46.75
46.71 1
47.20
47.05 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Tee kaitsevöönd
47.39
46.76
47.38
47.16
46.96 46.89
46.43
1'
46.73 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
47.27 47.09
46.73 Raudtee kaitsevöönd
Kurtna, TTP-243 46.97
4109610610010/00147.17 47.12 46.96
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru)
46.84 46.48
47.25
47.07
PA-13
46.80
Viimsi metskond 48
0,4
46,77 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Elektripaigaldise kaitsevöönd
47
47.03 46.66 46.78
4,2 71814:001:0471
42,17
46.99 46.70
46.90
46.74 I I' Geoloogilise läbilõike joon
47.24 46.58 Rajametsa
71801:001:2080 46 Maapinna samakõrgusjoon, m Sideehitise kaitsevöönd
47.06
46.66
46.88
6 567 900 46.90 46.71
46.59 46.49
Kurtna, TTP-243 maaparandushoiuala piir
PA-14 46.57
0,7
46,93 Rail Baltic trassikoridor
6,2 46.56
Rohelise võrgustiku tugi- ehk tuumala piir
47.18 40,03 46.59 Kurtna, TTP-243
47
47.04 46.84 46.71 46.46
46.59
4109610610010/001
46.66
PA-13 Kaevand-puuraugu nr Rail Baltic raudtee ehitamisest
46.87
46.41 0,40 Katendi paksus, m
47.18 6' 46.56 7 7'
46,77
4,20
Suudme abs kõrgus, m
Kasuliku kihi paksus, m
tingitud kavandatav tee
46.78
42,17
46.72
6 46.71 46.56
Lamami abs kõrgus, m
Kõrge puhkeväärtusega ja/või
46.95
46.57 46.53
46.55 46.53
46.47 I
I' Metsamaa kõlvik (pindala 5,73 ha) asula kaitseks vajalikud riigimetsad
46.74
46.52
46.56
46.45
Võpsiku
PA-15 46.40
71814:001:0578
46.95 46.58 46.52 0,3 Metsa- ja/või rohumaa kõlvik (pindala 1,73 ha)
46.53
46,51
3,0
6 33
46.52 46.34
7
.1 5.
43,21
.4
47 4
46
46.43
46.75
46.42 46.27
7
46 1
.7
.0
46.42
8'
46
46.44 Rohumaa kõlvik (pindala 0,95 ha)
46.38
46.38 8
45 27
15
.
46 .
46
45 8
.8
88
46.45 46.39
46 .
46.33
73
46.59 46.23
.
46.34
46.21
PA-16
0,3 46.19
46.22 46.25
45 3
46.30
46,33 46.38
00
.3
46 .
7,3
46
46.40
76
38,73
.
46.45
46.34 46.31
46.35
I
I 46.23
PA-17
46.20
46.22
46.20
6 567 700 46.65 0,3 46.35
46.07
46,21
3,8 46.28 46.49 46.56
42,11
16
46.24 46.11
Märkused:
45 .
05
46
58
46 .
46.32
.
46.13
45.99
6
46.08
4
46.31
46.42
46.38
46.22 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
44 3
46.09
46 96
0
.
Metsamaa 46.44
31
.
46
46.71
.
46.23 46.22
2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
46.21
Pindala
45.95
5,73 ha 46.28
46.07
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
46.44
46.02 46.16 46.55
46.09
45.92 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.06.2023);
46.54
46.35 46.62
46.25 46.49
91
88
45.81
Kurtna, TTP-243 - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed);
28
.
.
46.10 46.43
45
44
46.
46.01
45.80 46.01
4109610610010/001 46.41
- Keskkonnaregistri Kõrnumäe maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 24.05.2023);
46.62 46.61
45.91
45.84 45.87 45.98 46.11
46.22
46.31
46.65 - Harju maakonna Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2023)
46.62
46.25
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 23/4311).
46
46.42
80
46.36
78
.
4. Tõdva liivakarjäär kattub kogu ulatuses Saku valla üldplaneeringuga kehtestatud rohelise võrgustiku
24
.
45.90
45
46.33
44
.
46
45.87 46.14
46.10
45.89
45.97
PA-19 46.32 46.55
46.53
tugi- ehk tuumalale ning osaliselt kõrge puhkeväärtusega ja/või asula kaitseks vajaliku riigimetsaga.
45.91 11' 45.81
46.11
46,22
0,3
46.51 5. Tõdva liivakarjäär kattub kogu ulatuses Kurtna, TTP-243 maaparandussüsteemi maa-alaga
45.89 46.17 2,9
45.89 43,02
46.41
(tunnus 4109610610010/001).
80
11
74
46.04
.
45.85
.
05
46
46.53
45
44
46.20
.
45.87 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
46
45.86
45.92 46.49
PA-18 46.08 45.98
46.04
46.17
0,4 46.39
45,65 45.59
46.33
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
5,3
39,95 45.82
46.20
46.33
45.74 45.71
45.57 45.98
46.10
Tõdva liivakarjäär Korrastatud maa plaan
62
79
45.69
99
.
45.95
9'
.
9
45 08
44
45
.
99
.
45
45.55
Saku vald, Harju maakond
45
.
45.76 46.13 46.46
6 567 50045.52
10'10 Kurtna, TTP-243
45.51
45.69
46.22
46.33
45.94 46.06
45.60
4109610610010/001
539 200
539 400
44 9
55
4
45 97
46.25
.
.
68
46.16 46.15 46.29
45
.
Loa omanik
83
45.86 46.02
AS Tariston
44
45.78
Graafiline lisa 3/3
.
.
45.64
45
45.45 45.55
45.32
Toompuiestee 35, 10149 Tallinn
I
/Allkirjastatud digitaalselt/
I
0 40 80 m
[email protected] Mõõtkava 1 : 2000
I
(esindaja nimi ja allkiri)
'
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 28.05.2025
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 23/4417
/Allkirjastatud digitaalselt/
OÜ INSENERIBÜROO
STEIGER
Männiku tee 104
Nõmme linnaosa
Tallinn
Harjumaa
11216 Teie: 20.04.2023 nr e-post
[email protected] Meie: 02.05.2023 nr 6.2-2/20325
Tõdva uuringuruumi maavaravaru arvele
võtmise ja kaevandamise loa kooskõlastus.
Olete esitanud Põllumajandus- ja Toiduametile kooskõlastamise taotluse Tõdva uuringuruumi
maavaravaru arvele võtmiseks ja kaevandamise loa taotlemiseks maaparandusehitisega kattuval
alal.
Tõdva uuringuruumi ala (katastritunnus 71814:001:0471) kattub maaparandussüsteemi ehitisega
(maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109610610010/001), millel paiknevad kuivenduskraavid.
Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastab Tõdva uuringuruumi maavaravaru arvele võtmise ja
kaevandamise loa tingimusel, et enne kaevandamise alustamist tuleb tagada naaberkinnisasjadel
paikneva maaparandussüsteemi toimimine tulenevalt maaparandusseaduse § 47.
(allkirjastatud digitaalselt)
SULEV TAUL
Juhtivspetsialist
Tõnis Lepp
Põhja regioon
Põllumajandus- ja Toiduamet
Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501
telefon: 5341 4542
e-post:
[email protected]
Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 | 6 712 602 |
[email protected] | www.pta.agri.ee