Geoloogilise uuringu loa esmataotlus T-L.MU/1028885

1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi Aktsiaselts Level Taotluse koostaja kontaktisik Alvar Nabi Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ Registrikood / Isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104/1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 3 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Ooremaa VI uuringuruum Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 6.93 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0714 Saaremaa vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Ooremaa Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number 132 Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid ühik Liiv, ehitusliiv 350 tuh m³ Liiv, täitepinnas 350 tuh m³ Kruus, 350 tuh m³ ehituskruus Kruus, täitepinnas 350 tuh m³ Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 15 Puuraukude arv 10 Uuringukaeveõõnte arv 25 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd terastikulise koostise määramine, filtratsiooniomaduste määramine, kruusa purunemiskindluse määramine, uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri__Ooremaa_VI_GULT_.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Plaan__Ooremaa_VI_GULT_.asice Muud lisad Lisa 3: Ooremaa_VI_GULT_piirid.dgn  Ooremaa VI uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse seletuskiri 1. Geoloogilise uuringu eesmärk Ettevõte AS Level taotleb geoloogilise uuringu luba liiva ja kruusa uuringuks Ooremaa VI uuringuruumis pindalal 6,93 ha. Taotletav uuringuruum asub Saare maakonnas Saaremaa vallas, Nõmpa külas eraomandisse kuuluvatel kinnistutel Kolmnurga (tunnus 37301:001:0243), Roosi (tunnus 37301:001:0108) ja Kruusa-Leksi (tunnus 37301:001:0450). Taotletav uuringuruum kattub ~6 ha ulatuses maavarade registris arvel oleva Ooremaa kruusamaardla (registrikaart 132) aktiivse reservvaru plokiga 4 (joonis 1) jäädes AS-le Level kuuluvatest Ooremaa II kruusa- karjääri ja Oorema III kruusakarjääri mäeeraldistest vahetult läände. Joonis 1. Taotletav Ooremaa VI uuringuruum (aluskaardina on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaardirakendust) Ettevõte otsib võimalusi laiendada kaevandamistegevust Ooremaa kruusamaardlas eesmärgiga planeerida tegevust pikemas perioodis. Taotletavas uuringuruumis on eeldused ehitusmaavara levikuks olemas, mida kinnitavad varasemad uuringud. Positiivsete uuringutulemuste/maavara esinemise korral on arendajal soov taotleda alale keskkonnaluba maavara kaevandamiseks. Kavandatava uuringu eesmärk on välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused, mis võimaldaksid hinnata maavara aktiivse tarbevaruna. Ooremaa VI uuringuruumi geoloogilise uuringu teeb OÜ Inseneribüroo STEIGER, töödega alustatakse pärast uuringuloa saamist ning lõpetatakse uuringuloa kehtivuse aja jooksul. 2. Uuringuruumi ja selle teenindusala iseloomustus ning geoloogiline kirjeldus 2.1 Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse üldiseloomustus Taotletav Ooremaa VI uuringuruum, teenindusala pindalaga 6,93 ha, asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Nõmpa külas eraomandisse kuuluvatel kinnistutel Kolmnurga (tunnus 37301:001:0243), Roosi (tunnus 37301:001:0108) ja Kruusa-Leksi (tunnus 37301:001:0450), mis on sihtotstarbelt 100% maatulundusmaad ja kuuluvad geoloogilise uuringu loa taotlejale, AS-le Level (Joonis 2). Lähimad suuremad asulad on Kärla alevik taotletavast uuringuruumist ~6 km kaugusel lõuna suunas, Aste alevik ~10 km kaugusel kagu suunas ja Kihelkonna alevik ~12 km kaugusel lääne suunas. Maakonna keskuseks olev Kuressaare linn jääb ~18 km kaugusele kagu suunda. Taotletav uuringuruum on ümbritsetud järgmiste kinnistutega – Ritsu (tunnus 37301:001:0518), Allikivi (tunnus 37301:001:0098), Oorema (tunnus 37301:001:0756), Oorema kruusakarjäär (tunnus 37301:001:0011), 3730104 Nõmpa tee T3 (tunnus 43301:001:0941), Ooremäe (tunnus 37301:001:0411), Kihelkonna metskond 660 (tunnus 43301:001:0585), Valli (tunnus 37301:001:0198) ja Kihelkonna metskond 784 (tunnus 43301:001:0319). Lähimad maja- pidamised asuvad uuringuruumist ~700 m kaugusel ida suunas katastriüksusel Peetri (tunnus 37301:001:0252) ja Pitka-Sandri (tunnus 37301:001:0080). Taotletavast uuringuruumist vahetult lõunas kulgeb osaliselt kruuskattega ja osaliselt püsikattega metsatee Nõmpa tee nr 3730104 (tunnus 28203:006:0016). Uuringupunkte tee vahetus lähedusse ei rajata ning tee kaitsevööndi laius sh maavaravaru arvele võtmine kooskõlastatakse uuringu käigus Riigimetsa Majandamise Keskusega. Taotletavast uuringuruumist lõunas ~200 m kaugusel asub kuni 25 km2 valgalaga Tiigane oja (tunnus VEE1700036), mille kalda piiranguvööndiga (50 m) uuringuruumil kattumist ei ole. Taotletavast uuringuruumist ~130 m kaugusel lõunas asuvad mitmed allikad (VEE4720501, VEE4720502, VEE4720503, VEE4720504 ja VEE4720505), millel on kalda piiranguvöönd 50 m, kuhu on ühtlasi ka projekteerimisel Ohrema allikate looduskaitseala (vid 879299152). Taotletaval uuringuruumil on loodes ja edelas kokku ~0,15 ha pindalal kattumine II kategooria kaitsealuse liigiga must seahernes (Lathyrus niger). Geoloogilise uuringu käigus tehakse uuringuruumis antud liigi inventuur, hinnatakse levikut, arvukust ja esinduslikkust. Taotletavast uuringuruumist lõunas ~130 m kaugusel asuvad vääriselupaigad VEP nr 208226 ja VEP nr 125054. Taotletavast uuringuruumist lõunas ~130 m kaugusel asuvad mitmete III kategooria kaitsealuste liikide elupaigad: Epipactis palustris (soo-neiuvaip), Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat), Dactylorhiza incarnata (kahkjaspunane sõrmkäpp), Cladium mariscus (lääne-mõõkrohi) ja Myrica gale (harilik porss). Maapinna reljeef uuringuruumi piires on tõusuga põhja suunas, kus abs kõrgused muutuvad vahemikus 39 - 47 m. Taotletav uuringuruum kattub ~6 ha ulatuses maavarade registris arvel oleva Ooremaa kruusa- maardla (registrikaart 132) aktiivse reservvaru plokiga 4. Ploki 4 aR pindala on 14,71 ha ja ehituskruusa varu selles on 954 tuh m3, kasuliku kihi keskmine paksus 2,3 m (uuritud 2005. a määrus nr 44 kohaselt). Ooremaa kruusamaardla pindala on 44,79 ha ja maavarade registri põhjal on seisuga 31.12.2024. a arvel ehituskruusa aktiivset tarbevaru 290,758 tuh m3, ehituskruusa aktiivset reservvaru 1022 tuh m3, ehituskruusa prognoosvaru 132 tuh m3, ehitusliiva aktiivset tarbevaru 64,307 tuh m3, ehitusliiva aktiivset reservvaru 2 tuh m3 ja ehitusliiva prognoosvaru 435 tuh m3 ning täiteliiva aktiivset tarbevaru 31,921 tuh m3. Ooremaa kruusamaardlas on kolm kehtivat mäeeraldist: - Ooremaa II kruusakarjäär, mäeeraldise pindala 2,67 ha, (loa nr SAAM-026; loa omaja AS Level; loa kehtivusaeg 26.03.2007 - 07.03.2037); - Oorema III kruusakarjäär, mäeeraldise pindala 8,47 ha, (loa nr SAAM-030; loa omaja AS Level; loa kehtivusaeg 04.02.2008 - 21.01.2038); - Ooremaa IV kruusakarjäär, mäeeraldise pindala 8,07 ha, (loa nr L.MK/300509; loa omaja AS Level; loa kehtivusaeg 07.04.2009 - 06.04.2029). Taotletav uuringuruumi teenindusala külgneb idast Ooremaa II kruusakarjääri ja Oorema III kruusakarjääri mäeeraldiste ja nende teenindusmaadega (joonis 2). Joonis 2. Taotletav Ooremaa VI uuringuruum ja lähedusse jäävad kitsendused (aluskaardina on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaardirakendust) 2.2 Uuringuruumi varasem uuritus. Uuritava maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade (sealhulgas kasuliku kihi ning katendi paksuse piir- väärtused). Uuritava maavara kõigi eeldatavate kasutusvaldkondade loetelu Ooremaa kruusamaardlat on registrikaardi nr 132 alusel uuritud varasemalt kümnel (10) korral. - RPI Eesti Põllumajandusprojekt. Aruanne Lenini nim. kolhoosile geoloogilistest uurimistöödest Ooremaa karjääri avamiseks. V. Rahumäe. 1981. EGF 3870; - TK Eesti Geoloogia. Lääne-Eesti liiva ja kruusliiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. R. Sinisalu. 1988. EGF 4292; - TK Eesti Geoloogia. Lagenõmme, Mõntu, Ooremaa ja Taterselja leiukohtade uuring Saare Metsamajandile (varude arvutus seisuga 01.01.90). M. Kajak. 1990. EGF 4422; - AS KARK Ltd. Saare maakonna Kärla vallavalitsuse Ooremaa kruusakarjääri jääkvaru seisuga 01.06.1994.a. E. Raadik. 1994. EGF 4803; - AS KARK Ltd. Ooremaa kruusakarjääri laienduse kaevandatava mahu arvutus. E. Raadik. 1996. EGF 5333; - OÜ Inseneribüroo STEIGER. Saare maakonna Ooremaa kruusamaardla Ooremaa IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.05.2008). M. Killing, R. Kotenjov, V. Kattai. 2008. EGF 7996; - OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Saare maakonna Ooremaa kruusamaardla uuringuruumi geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2006.a). M. Rändur. 2006. EGF 7759; - Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus. Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. T. Saadre. 1976. EGF 3420; - OÜ Inseneribüroo STEIGER. Ooremaa kruusakarjääri passiivse tarbevaru ümberhindamise ja täiendava varu arvele võtmise seletuskiri (varu seisuga 01.08.2010. a). I. Zaikin. 2010 EGF 8249; - OÜ Inseneribüroo STEIGER. Oorema kruusakarjääri jääkvaru ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 01.04.2015). K. Mikkelsaar. 2015. EGF 8656. Oorema esmane mäeeraldis vormistati 1969. a 0,87 ha suurusel alal toonasele Saaremaa Tööstuslikule Metsamajandile. Esmalt uuris aga maardlat 1976. a ENSV MN Geoloogia Valitsus (Saadre, 1976). Töö tulemusena eraldati 46,1 ha pindalal perspektiivala, milles hinnati kruusa varu C2 kategoorias kokku 1706 tuh m3. 1981. a oktoobris tegi Ooremaa leiukohas geoloogilised uuringud RPI „Eesti Põllu- majandusprojekt“, et avada Kärla kolhoosile kruusa-liivakarjäär (Rahumäe, 1981). Uuringu eesmärgiks oli kruusa-liiva varu selgitamine ning tehnilise korrastamise projekti koostamiseks vajalike geoloogiliste andmete saamine. Kokku arvutati 3,70 ha pindalal liiva ja kruusa varu 51,5 tuh m3. 1988. a täpsustas Ooremaa maardla kontuure TK "Eesti Geoloogia" Lääne-Eesti liiva ja kruus- liiva otsingulis-hinnanguliste tööde käigus (Sinisalu jt, 1988). Töö eesmärgiks oli kontuurida Saaremaa Metsamajandi tellimusel Ooremaa kruusliiva maardla ning selgitada karjääride laiendusvõimalusi. Töö käigus puuriti 78 puurauku (1-34; 49-86). Töö tulemusena eraldati Ooremaa maardlas välja 10 varu plokki, milles varu kokku arvutati C2 kategoorias 513,8 tuh m3 ning prognoosvaruna 455,3 tuh m3. 1990. a tegi TK Eesti Geoloogia Lagenõmme, Mõntu, Ooremaa ja Tatterselja leiukohtade uuringu Saare metsamajandile (Kajak, 1990). Ala külgnes läänest Lenini nim. kolhoosi ja idast Saaremaa MM-le kuuluvate karjäärialadega. Töö tulemusena arvutati Ooremaa kruusliiva- maardlas taotletaval mäeeraldisel 2,26 ha alal kruusliiva varu kokku 103,5 tuh m3. 1994. ja 1996. a tegi AS KARK Ltd Saare maakonna Ooremaa kruusakarjääri jääkvaru arvutuse seisuga 01.07.1994. a ja Ooremaa kruusakarjääri laienduse kaevandatava mahu arvutuse (Raadik, 1994; 1996). 1994. a kinnitati Eesti Vabariigi Valitsuse ja põhjavee varude komisjoni 27. juuli protokolliga nr 202 Ooremaa kruusakarjääri jääkvaruna 6,20 ha suurusel alal ehituskruusa aktiivne tarbevaru 248,6 tuh m3 ja nõlvatervikutes passiivne tarbevaru 159,6 tuh m3, kuhu Saare Maavalitsus väljastas AS-le Level maavara kasutusloa SAAM-016. Mäeeraldise 2,08 ha suuruse laienduse piires kinnitati Maavarade komisjoni 30. aprilli 1996. a protokolliga nr 96-20 ehituskruusa aktiivne tarbevaru 54,6 tuh m3. Mäeeraldist ümbritseval alal kinnitati lisaks varem kinnitatud tarbevarule Eesti Maavarade Komisjoni 21. mai 1997. a protokolliga nr 97-20 ehituskruusa aktiivne reservvaru 29,08 ha suurusel alal 716 tuh m3 ja ehitusliiva aktiivne reservvaru 1,60 ha suurusel alal 54 tuh m3 ning Ooremaa kruusamaardla kanti riiklikusse maavarade registrisse (registrikaart nr 132). 2006. a uuris ala AS-i Level tellimusel OÜ Eesti Geoloogiakeskus Ooremaa kruusakarjääri laiendamiseks (Rändur, 2006). Uuring viidi läbi 13,33 ha alal Ooremaa uuringuruumis, millest osa jäi Ooremaa kruusakarjääri põhjaosasse selle teenindusmaale. Uuringu käigus rajati 20 kaevandit ja 5 seinapuhastust. Töö tulemusena arvutati ehituskruusa aktiivset tarbevaru kahes plokis kokku 755 tuh m3. Lisaks esitati aktsepteerimiseks Ooremaa kruusamaardla 4 ploki (14,71 ha) aktiivse reservvaru juurdekasv 403 tuh m3. 2008. a tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Ooremaa IV uuringuruumi geoloogilise uuringu (Killing, 2008). Uuringu käigus rajati 16 šurfi. Uuringu tulemuste alusel eraldati välja Ooremaa kruusamaardlas Ooremaa IV uuringuruumis 8,06 ha pindalal kolm aktiivse tarbevaru plokki 16, 17 ja 18. Plokis 16 pindalal 2,26 ha hinnati ehituskruusa aktiivset tarbevaru 42 tuh m3, plokis 17 3,86 ha-l ehitusliiva aktiivset tarbevaru 128 tuh m3 ning plokis 18 1,94 ha-l täiteliiva aktiivset tarbevaru 64 tuh m3. 2010. a koostas OÜ Inseneribüroo STEIGER Oorema kruusakarjääri passiivse tarbevaru ümber- hindamise ja täiendava varu arvele võtmise seletuskirja (Zaikin, 2010). Töö tulemusena hinnati Oorema kruusakarjääri mäeeraldise piires paiknev ehituskruusa passiivse tarbevaru plokk 2 ümber aktiivseks tarbevaruks ning moodustati 2009. a markšeidermõõdistuse alusel seisuga 01.08.2010 6,12 ha pindalal ühtne aktiivse tarbevaru plokk kogu varuga 170 tuh m3 ning kustutati passiivse tarbevaru plokk maavarade nimistust. 2015. a koostas OÜ Inseneribüroo STEIGER Oorema kruusakarjääri jääkvaru ümberhindamise seletuskirja (varu seisuga 01.04.2015) (Mikkelsaar, 2015). Kruusa leviku täpsustamiseks rajati karjääri 31 kaevandit. Proove laboratoorseteks analüüsideks välitööl ei võetud, kasuliku kihi paksused selgitati materjali vaatlusel ja mõõtmisel. Töö tulemusena muudeti aktiivse tarbevaru ploki 1 (pindala 6,12 ha) varu kogust, kus arvutati ehituskruusa jääkvaru kokku 13 tuh m3. Ooremaa kruusamaardla Ooremaa VI uuringuruum paikneb seljandikul, mis kujutab endast ida- läänesuunalist Balti jääpaisjärve rannaastangut, mille kogupikkus on 3 km ja laius kuni 600 m. Kogu rannaastangu piires levib savikal liivsavimoreenil kruusaka liiva ja veeristerohke kruusa kompleks, kus kvaternaarisetete paksus varasemate geoloogiliste uuringute põhjal võib kohati ulatuda kuni 18 m-ni. Varasemate uuringute põhjal võib eeldada kasuliku kihi paksuseks taotletaval alal ~5 - 7 m. Katendi moodustab keskmiselt 0,6 m paksune kasvukiht ja ülipeeneteraline orgaanikarikas liiv. Kasuliku kihi lamamiks on kollakas- kuni pruunikashall liivsavimoreen. Eeldades, et Ooremaa VI uuringuruumis kasuliku kihi paksus on keskmiselt 6 m ja see levib ~6 ha pindalal, on maavara hinnanguliseks mahuks 350 tuh m3. Taotletavas Ooremaa VI uuringuruumis lasuva maavara kasutusalad sõltuvad materjali kvaliteedist. Ehitusliiva- ja kruusa nõuetele vastavat materjali saab kasutada teedeehituses ja üldehitustöödel, madalakvaliteedilist täiteliiva ja -kruusa saab kasutada teede mullete ehitamiseks ja täitematerjalina. Maavara täpsemat kvaliteeti ning kasutusala saab määrata pärast geoloogilise uuringu tegemist. 3. Geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite kirjeldus Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks“. Geoloogiline uuring peab välja selgitama kaevandamisväärse maavara olemasolu uuringu- ruumis ja piiritlema selle leviku, tegema kindlaks maavaralasundi peamised lasumistingimused, sh kasuliku kihi ja katendi paksuse ning selle koostise, hüdrogeoloogilised ja keskkonnakaitselised ning samuti mäetehnilised tingimused. Geoloogilise uuringu läbiviimiseks on planeeritud kasutada ekskavaatorit ning teha kaevandid. Uuringuvõrgu tihedus ja jaotus valitakse vastavalt maavaralasundi ehitusele ning kvaliteedi muutlikkusele. Tarbevaru määramisel ei ulatu uuringuaukude vahekaugus üle 200 m. Kaevandid on planeeritud rajada ühtlase võrguga üle uuringuruumi pindala, kaevandite vahekaugused jäävad valdavalt ~100 m piiresse. Planeeritud on rajada kuni 25 kaevandit. Kaevandid kaevatakse kasuliku kihi lamamini või lubatud uurimissügavuseni. Juhul kui kaevanditega ei ole võimalik saada piisavat geoloogilist informatsiooni (kaevandid vajuvad kinni või kaevanditega ei ulatuta kasuliku kihi lamamini), siis planeeritakse uuringuruumi puuraugud, et fikseerida uuringuruumis tegelik kasuliku kihi paksus. Taotlusesse on märgitud maksimaalseks puuraukude arvuks 10. Arvestades varasemate uuringute andmetega, siis antud taotluse puhul määratakse uurimis- sügavuseks varuga kuni 15 m. Planeeritavates uuringupunktides määratakse kasuliku kihi paksus, kirjeldatakse maavara ja selle lamami setteid. Kogu kasuliku kihi ulatuses võetakse proovid laboratoorseteks määranguteks. Proovid võetakse litoloogiliste erimite kaupa, millest tehakse katsed ja analüüsid vastavalt määruses nr 52 ettenähtud nõuetele (terastikulise koostise määramine, purunemiskindluse määramine). Laboratoorsete tööde maht kujuneb välja uuringu käigus. Laborikatsed tehakse akrediteeritud laboratooriumis. Hüdrogeoloogiliste tingimuste selgitamiseks mõõdetakse puuraukudes/kaevandites põhjavee tasemed. Rajatud puuraukude/kaevandite suudmete kõrgused mõõdetakse instrumentaalselt ning uuringuruumi teenindusala ja seda ümbritseva 40 m laiuse maa-ala kohta koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 1000. Kameraaltöödest tehakse andmetöötlus ja koostatakse geoloogilise uuringu aruanne koos graafiliste lisadega. Kuna uuringuruum kattub loodes ja edelas II kategooria kaitsealuse liigiga, must seahernes (Lathyrus niger), siis on geoloogilises uuringus planeeritud teha musta seaherne inventuur, mille käigus hinnatakse liigi levikut, arvukust ja esinduslikkust uuringuruumi piires. Selle tulemusena antakse hinnang, kas ja kuidas on võimalik maavaravaru arvele võtta uuringu tulemusena ning tulevikus kaevandada. 4. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja nende vähendamise meetmed Taotletava uuringuruumi teenindusala ei kattu looduskaitse ega Natura 2000 alaga. Geoloogiliste töödega olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne. Uuringu tegemisel järgitakse keskkonna- kaitse ja ohutustehnika nõudeid ning vastavate tööde head tava. Töö käigus ei kasutata keskkonda reostavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei reostata ega võeta põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Tööks kasutatakse tehnikat, mis on läbinud tehnilise ülevaatuse. Geoloogiliste välitöödega ei häirita kohalikke elanikke, välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal. Geoloogiliste töödega II kategooria kaitsealust liiki (must seahernes (Lathyrus niger)) ei häirita ega kahjustata, levikualale uuringupunkte ei rajata. Kavandatav uuring viiakse läbi masinatega, mis ei nõua olulisel määral elektri- ega kütuse- energiat. Uuringupunktide rajamisel ei toimu ohtlike ainete heidet vette ega pinnasesse ning puudub ka heide õhku. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringuga olulist müra-, vibratsiooni, valguse-, soojuse-, kiirguse- ja lõhnareostust. Mõningal määral tekitavad uuringut läbi viivad masinad müra, aga seda võib võrrelda põllumajandusmasinate poolt tekitatava või karjäärides töötavate masinate müraga. Müra tekitatakse vaid välitööde ajal päevasel ajal. Samuti ei kaasne uuringu käigus ka ülenormatiivset vibratsiooni. Mõningane vibratsioon on võimalik, kuid see piirdub välitööde teostamise masinate tekitatud tavapärase töötsükli vibratsiooniga, mis on lühiajaline. Puuraugud ja kaevandid likvideeritakse kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist väljavõetud materjaliga ning likvideerimise kohta koostatakse vastavasisuline likvideerimise akt. Veeproove ei võeta. Ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Muid jäätmeid uuringu käigus ei tekitata. Vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi, järgitakse uuringu ajal rangelt kõiki ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise üle- vaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi. Jälgitakse, et oleks kasutusele võetud meetmed ettenägematu avariireostuse likvideerimiseks ja kokku kogumiseks. Sellest tulenevalt on tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus väga madal ja tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei ole. 5. Geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise kirjeldus. Ülevaade kaevandamis- jäätmete tekkimisest uurimistöö või uuringu käigus Uuringuaugud rajatakse tehniliselt korras seadmetega ning likvideeritakse vastavalt keskkonna- ministri 07.04.2017. a määruse nr 12 nõuete kohaselt. Uuringuruumi teenindusala korrastamiseks rajatud puuraugud/kaevandid likvideeritakse vastavalt nõuetele. Likvideerimiseks kasutatakse samast kohast väljatõstetud materjali pärast seda, kui uuringuks vajalikud tööd (geoloogilise läbilõike kirjeldamine, proovide võtmine, vee- taseme fikseerimine jne) on tehtud. Väljatõstetud materjali kobestumisest tingitud võimaliku ruumalade erinevuste puhul materjal tihendatakse mehaaniliselt. Vajadusel tuuakse täiendavat materjali uuringupunktide täitmiseks. Maapinna looduslik situatsioon taastatakse võimalikult täpselt ning viiakse ligilähedasse geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse. Uuringuaukude likvideerimise kohta koostatakse nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse likvideerija, uuringuloa valdaja ja maaomaniku poolt ning kooskõlastatakse keskkonnaametiga. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätme- kava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamis- jäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätme kava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja nende ohtlikkust ning soodustada nende ringlusesse võtmist, korduv- kasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kinnitame, et planeeritava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Uuringupunktidesse rajatakse puuraugud/kaevandid ning määratakse katendi ja kasuliku kihi paksus ning omadused. Uuringuaukudest eraldatakse kasuliku kihi ulatuses proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete tööde läbiviimiseks. 6. Töö ajakava - Uuringu ettevalmistamine – 1 nädal; - Välitööde (uuringuaukude rajamine, topograafiline mõõdistamine) teostamine – 2 nädalat; - Välimaterjalide töötlemine ja ettevalmistamine – 1 nädal; - Laboratoorsed tööd – 1 kuu; - Väli- ja laboriandmete, uuringuaruande ja jooniste koostamine – 2 kuud; - Uuringuaruande kinnitamine – 2 kuud; KOKKU – 6 kuud Tööd teostatakse geoloogilise uuringu loa väljastamise järgselt 36 kuu jooksul. Seletuskiri koostatud 05.05.2025 Seletuskirja koostas: OÜ Inseneribüroo STEIGER Mairy Tammekänd /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener  399 500 400 000 Katastriüksuse nr joonisel, tunnus ja lähiaadress 1. 37301:001:0243 Kolmnurga Ritsu 2. 37301:001:0108 Roosi 6 474 000 37301:001:0518 3. 37301:001:0244 Kolmnurga 4. 37301:001:0109 Roosi Kihelkonna metskond 784 Allikivi Oorema metsamaa 5. 37301:001:0451 Leksi 43301:001:0319 37301:001:0098 37301:001:0832 6. 37301:001:0412 Männi 7. 43301:001:0941 3730104 Nõmpa tee T3 1 3 7 8 8. 37301:001:0450 Kruusa-Leksi K-3b 9. 37301:001:0411 Ooremäe Kihelkonna metskond 661 46 K-5b 10.43301:001:0585 Kihelkonna metskond 660 43301:001:0586 11 K-7b Valli 37301:001:0198 44 13 aT K-10b K-9b 1 Uuringuruumi piir, piiripunkt K-2b K-6b K-20b K-4b ja piiripunkti number 42 K-8b Mäeeraldise piir Oorema 12 N K-13b 37301:001:0756 Mäeeraldise teenindusmaa piir 40 K-1b K-11b 1. Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, 10. K-12b 4 aR 2. 13 15 aT Plokk 14 aT aR - aktiivne reservvaru) 15 aT 38 39 K-22 K-21 K-19 S-2 K-17 PA-3 K-9 K-10 K-11 K-2 S-5 Maardla piir (asendiplaanil) 4 aR K-14a K-26 S-1 K-23 K-27 K-20 K-18 K-15 K-12 K-13 K-8 S-4 K-3 K-19b Ooremaa kruusamaardla (registrikaart nr 132) K-28 S-3 K-18b K-18a 4 aR K-14b K-15a K-24 K-29 K-16 K-14 K-7 K-1 K-4 Kasesoo turbamaardla (registrikaart nr 513) K-25 K-15b K-16aK-30 K-31 K-17a K-17b K-6 K-5 3 aT K-16b Oorema Peetri 6 473 500 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 9. Oorema kruusakarjäär 37301:001:0756 Kaardileht nr 5144 Mustjala, nr 5233 Leisi, 37301:001:0088 8. 37301:001:0011 Plokk 1 aT nr 5142 Kihelkonna, 5231 Kuressaare 37 Varasemate uuringute raames rajatud PA-1 K-1 kaevandid ja puuraugud 7. 16 15 3. PA-1 (EGF 3870; EGF 4803; EGF 7759; Uuringuruumi piiripunktide koordinaadid 23 19 32 29 EGF 8249; EGF 8656) Kihelkonna metskond 149 Lepa Nr X Y Nr X Y 37301:001:0865 Kavandatav uuringupunkt 5. 37301:001:0148 6. 4. 1 6 473 853,23 399 435,88 24 6 473 438,62 399 400,37 2 6 473 853,31 399 452,47 25 6 473 437,53 399 389,11 Peetri-Mihkli Vääriselupaik 3 6 473 853,61 399 463,56 26 6 473 435,06 399 369,83 37301:001:0212 27 6 473 432,58 399 350,54 4 6 473 851,68 399 476,99 Kõnsa 5 6 473 849,74 399 490,41 28 6 473 428,95 399 332,64 37301:001:0836 6 6 473 847,52 399 502,29 29 6 473 428,75 399 331,16 III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised 7 6 473 845,29 399 514,17 30 6 473 427,84 399 324,58 Tuha-Tiidu 8 6 473 842,92 399 534,47 31 6 473 426,93 399 318,00 37301:001:0128 9 6 473 842,31 399 534,53 32 6 473 424,78 399 298,16 Sundvaldus 10 6 473 841,70 399 534,58 33 6 473 424,73 399 291,50 0 250 500 m 11 6 473 808,44 399 537,68 34 6 473 424,67 399 284,83 12 6 473 648,25 399 589,84 35 6 473 425,06 399 280,18 Ranna või kalda piiranguvöönd 13 6 473 579,50 399 612,50 36 6 473 425,59 399 273,37 14 6 473 579,27 399 545,55 37 6 473 425,71 399 271,88 15 6 473 455,41 399 563,70 38 6 473 556,18 399 322,08 16 6 473 452,69 399 527,00 39 6 473 556,57 399 376,43 17 6 473 449,69 399 506,00 40 6 473 652,75 399 432,19 18 6 473 446,69 399 485,00 41 6 473 700,40 399 446,75 19 6 473 442,47 399 463,01 42 6 473 723,26 399 442,04 20 6 473 440,63 399 442,52 43 6 473 753,36 399 462,99 21 6 473 440,65 399 431,10 44 6 473 783,43 399 457,67 22 6 473 440,18 399 421,37 45 6 473 817,88 399 446,69 23 6 473 439,70 399 411,63 46 6 473 852,32 399 435,70 Pindala 6,93 ha Märkused: 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 3. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 10.03.2025); - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (must-valge põhikaart, kitsenduste andmed, 10.03.2025); - Keskkonnaregistri maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 10.03.2025); - Oorema kruusakarjäär Topograafiline ja varu arvutuse plaani (seisuga 29.05.2015) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 15/1474); - Oorema kruusamaardla Mäeeraldise plaan (seisuga 20.07.2010) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 10/0565). 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Ooremaa VI uuringuruum Ooremaa kruusamaardla Uuringuruumi teenindusala Saaremaa vald, Saare maakond plaan Loa omanik AS Level Graafiline lisa 1/1 Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Pikk tn 69, 93815 Toomas Matt [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1:5000 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tetiana Dakhno Koostas Kuupäev 05.05.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Helis Pormeister +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5137 /Allkirjastatud digitaalselt/