Geoloogilise uuringu loa esmataotlus T-L.MU/1028820

1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi Kaivuri OÜ Taotluse koostaja kontaktisik Martin Kosula Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ Registrikood / Isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104/1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 3 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Keedika II uuringuruum Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 6.70 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0441 Lääne-Nigula vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Keedika Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number 104 Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid ühik Liiv, ehitusliiv 300 tuh m³ Kruus, 300 tuh m³ ehituskruus Liiv, täitepinnas 300 tuh m³ Kruus, täitepinnas 300 tuh m³ Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 20 Puuraukude arv 25 Uuringukaeveõõnte arv 25 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd terastikulise koostise määramine, filtratsiooniomaduste määramine, kruusa purunemiskindluse määramine, uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri__Keedika_II_GULT_.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Plaan__Keedika_II_GULT_.asice Muud lisad Lisa 3: Keedika_II_UR_piir.dgn  Keedika II uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse seletuskiri 1. Geoloogilise uuringu eesmärk Ettevõte Kaivuri OÜ taotleb geoloogilise uuringu luba liiva ja kruusa uuringuks Keedika II uuringuruumis pindalal 6,70 ha. Taotletav uuringuruum asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas riigile kuuluval kinnistul Haapsalu metskond 22 (katastritunnus 55201:001:0095). Maa omanik on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Kavandatava uuringu eesmärk on välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, kasuliku kihi paksus, maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused, mis võimaldaksid hinnata maavara aktiivse tarbevaruna. Positiivsete uuringutulemuste/maavara esinemise korral on arendajal soov taotleda alale keskkonnaluba maavara kaevandamiseks. Eeldused ehitusmaavara levikuks on olemas, mida toetavad geoloogiline ehitus ja varasemad uuringud läänest külgnevas Keedika kruusamaardlas (registrikaart 104). Keedika II uuringuruumi geoloogilise uuringu teeb OÜ Inseneribüroo STEIGER, töödega alustatakse pärast uuringuloa saamist ning lõpetatakse uuringuloa kehtivuse aja jooksul. 2. Uuringuruumi ja selle teenindusala iseloomustus ning geoloogiline kirjeldus 2.1 Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse üldiseloomustus Taotletav Keedika II uuringuruum teenindusala pindalaga 6,70 ha Lääne maakonnas Lääne- Nigula vallas riigile kuuluval kinnistul Haapsalu metskond 22 (55201:001:0095). Kinnistu kasutamise sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, maa omanik on Kliimaministeerium ning volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Kinnistul on kehtiv kasutusrendileping põllumajandusliku kasutamise osas kehtivusega kuni 31.10.2029. Taotletava uuringuruumi teenindusala ei kattu maavarade registris arvel oleva maavaravaruga. Külgneb kohati vahetult Keedika kruusamaardla (registrikaart nr 104) täiteliiva aktiivse tarbevaru 1 plokiga. Maardla pindala on 21,13 ha ja maavarade registri põhjal on seisuga 31.12.2024. a arvel täiteliiva aktiivset tarbevaru 983,91 tuh m3, ehituskruusa aktiivset tarbevaru 88 tuh m3 ja passiivset tarbevaru 98 tuh m3. Taotletav uuringuruumi teenindusala külgneb kohati Keedika kruusakarjääri (loa nr L.MK/331631; loa omaja Lääne Teed OÜ; luba kehtib kuni 13.09.2033) mäeeraldise teenindusmaaga. Taotletava uuringuruumi teenindusala külgneb läänest katastriüksusega Keedika karjäär (55201:001:0097), kirdest katastriüksusega Salu (55201:001:0679), idast katastriüksustega Rehe (55201:001:0580) ja Küüni (55201:001:0560), põhjas ja lõunast jätkub sama uuringuruumiga kattuv katastriüksus. Uuringuruumile lähimad majapidamised asuvad ~100 m kaugusel kirde suunas Hiie kinnistul (55201:001:0677) ja ida suunas Rehe kinnistul (55201:001:0580). Taotletava uuringuruumi teenindusalast valdava enamuse moodustab metsamaa (keskealine männi mets) ja uuringuruumi põhja osas ~0,7 ha lage ala, mida kasutab maarentnik. Maapinna reljeef on suhteliselt tasane, mõningase tõusuga lääne- ja lõunaosas. Maapinna absoluut- kõrgused jäävad ~36 - 44 m tasemele. Riigi kõrvalmaantee Palivere – Keedika tee (tee nr 16161) kulgeb taotletavast uuringuruumist ~30 m kaugusel edela suunas. Taotletava uuringuruumi teenindusalast ~50 m kaugusel kagu suunas asub arheoloogia kinnismälestis Keedika Raviallikas, mille esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50 - 90% (vid kood 10070). Raviallika kaitsevöönd on 50 m ja uuringuruumil sellega kattumist ei ole. Taotletava uuringuruumi teenindusala edelaserva läheduses paikneb geodeetiline märk 312. Uuringuruumi teenindusala ei kattu looduskaitse ega Natura 2000 alaga. 2.2 Uuringuruumi varasem uuritus. Uuritava maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade (sealhulgas kasuliku kihi ning katendi paksuse piir- väärtused). Uuritava maavara kõigi eeldatavate kasutusvaldkondade loetelu Taotletav uuringuruum külgneb vahetult Keedika kruusamaardlaga (registrikaardi nr 0104), milles on registrikaardi järgi tehtud uuringuid mitmel korral: - “Informatsiooniline aruanne kruusa ja liiva otsingulistöödest Haapsalu rajoonis” (M. Põllumäe, 1964. a; EGF 2079); - “Aruanne kruusa ja liiva otsingulistöödest Haapsalu, Valga, Viljandi rajoonis ja Vändra ümbruses” (E. Voolmaa, 1965. a; EGF 2459); - “Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne” (R. Sinisalu, 1980. a; EGF 3729); - “Keedika karjäär, Projekt nr 1700” (H. Palusalu, 1984. a; EGF 3729); - “Keedika kruusakarjääri jääkvaru arvutus” (R. Sinisalu, 1994. a; EGF 4703); - “Lääne maakonna Keedika kruusamaardla, sh Keedika kruusakarjääri mäeeraldise jääkvaru hinnang (varu seisuga 01.03.2005. a)” (M. Rändur. 2005. a; EGF 7651); - “Keedika kruusamaardla, sh Keedika kruusakarjääri mäeeraldise jääkvaru hinnang Läänemaal (varu seisuga 31.03.2013. a)” (M. Rändur, 2013. a; EGF 8480); - Keedika kruusamaardla Keedika kruusakarjääri mäeeraldise maavara kvaliteedi ja jääkvaru ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 01.05.2021) (S. Siir, K. Paat, 2022. a; EGF 9576). Taotletava Keedika II uuringuruumi geoloogilise uuringu mõistes on eelmainitutest olulisemad 1980. a ja 1984. a (EGF 3729; EGF 7651 (2005. a töö)) ning 2021. a (EGF 9576) uuringud, mille raames rajatud uuringupunktide andmeid saab kavandatava geoloogilise uuringu raames kasutada. Keedika kruusamaardla paikneb Paliverest 9 km põhja poole jääval kirde-edelasuunalisel oosil, kus suhteliste kõrguste vahe jalamist harjani on ~10 m (abs kõrgused on vahemikus 32 - 42 m). Vallseljaku geoloogiline ehitus on keeruline. Kasuliku kihi, paksusega 0,2 m olemasoleva karjääri lõunaosas kuni 16,4 m eraldise põhjaosas, moodustavad ebaselge kihilisusega kruus ja eriteraline liiv. Uuringutöödega on kindlaks tehtud üldistatud seaduspärasus, kus kasuliku kihi läbilõike ülemise, ~4 m paksuse osa moodustab veeriseline ja rahnuderikas karbonaatse koostisega hästi ümardunud kruus, kasuliku kihi keskmise osa veeristesisaldus on väiksem ning alumises osas põimuvad keskmiseteraline kuni ülipeeneteraline liiv. Materjali savikus on kõrgem mäeeraldise idaosas. Kuna enamus Keedika kruusakarjääri varasematest uuringu puuraukudest kasuliku kihi loodusliku lamamini ei ulatu, on raske hinnata, kas ja kui paksult kasulik kiht mäeeraldisest sügavamale jätkub. Kasuliku kihi lamam on fikseeritud vaid karjääri üksikus punktis karjääri põhjaosas ja see jääb abs kõrgusele ~27 m (BK77). Mäeeraldisest kagu pool (mäeeraldise piirist ~100 m väljaspool) on lamam (moreeni pealispind) tõusnud abs kõrguseni 34 - 35 m. Veetase on üldiselt fikseeritud abs kõrgusel ~25,0 m kasuliku kihi lamamis, so moreenis või ülipeeneteralises liivas. Keedika kruusakarjääri mäeeraldise lamam on abs kõrgusel 27,23 m (EH2000). Arvestades maapinna abs kõrgusi taotletavas uuringu- ruumis, võib kasuliku kihi paksus ulatuda isegi kuni 17 m-ni. Eeldades, et Keedika II uuringuruumis kasuliku kihi paksus on keskmiselt 5 - 6 m ja see levib ~6 ha pindalal, on maavara hinnanguliseks mahuks ~300 tuh m3. Taotletava uuringuruumi maavara võib olla sobilik kasutamiseks teedeehituses ning ehitussegude koostises. Maavara täpsemat kvaliteeti ning kasutusala saab määrata pärast geoloogilise uuringu tegemist. 3. Geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite kirjeldus Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. Geoloogilise uuringu läbiviimiseks on planeeritud kasutada ekskavaatorit ning teha kaevandid. Uuringuvõrgu tihedus ja jaotus valitakse vastavalt maavaralasundi ehitusele ning kvaliteedi muutlikkusele. Tarbevaru määramisel ei ulatu uuringupunktide vahekaugus üle 200 m. Kaevandid on planeeritud rajada ühtlase võrguga üle uuringuruumi pindala, kaevandite vahe- kaugused jäävad maksimaalselt ~150 m piiresse. Planeeritud on rajada kuni 25 kaevandit. Kaevandid kaevatakse kasuliku kihi lamamini või lubatud uurimissügavuseni. Juhul kui kaevanditega ei ole võimalik saada piisavat geoloogilist informatsiooni (kaevanditega ei ulatuta kasuliku kihi lamamini), siis planeeritakse uuringuruumi puuraugud, et fikseerida uuringuruumis tegelik kasuliku kihi paksus. Taotlusesse on märgitud maksimaalseks puuraukude arvuks 25. Arvestades varasemate uuringute andmetega, kus taotletava uuringuruumi teenindusala lähedusse rajatud puuraugud ulatusid 15 meetrini ja geoloogilise lamamini ei jõutud, siis antud taotluse puhul määratakse uurimissügavuseks varuga kuni 20 m. Rajatud uuringupunktides määratakse kasuliku kihi paksus, kirjeldatakse maavara ja võimaluse korral selle lamami setteid. Kogu kasuliku kihi ulatuses võetakse proovid litoloogiliste erimite kaupa laboratoorseteks määranguteks (terastikulise koostise määramine, kruusa fraktsioonist füüsikalis-mehaanilised näitajad, liiva filtratsiooni omadused). Proovid võetakse intervalliga keskmiselt 2 m. Proovide mass kahandatakse hiljem kvarteerimismeetodil labori nõutava kaaluni. Laborikatsed tehakse OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud laboratooriumis. Hüdrogeoloogilistest töödest mõõdetakse uuringuaukudes vee ilmnemisel veetasemed. Uuringuruumi teenindusala ja seda ümbritseva 40 m laiuse maa-ala kohta koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 1000. 4. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja nende vähendamise meetmed Taotletava uuringuruumi teenindusala ei kattu looduskaitse ega Natura 2000 alaga. Geoloogiliste töödega olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne. Uuringu tegemisel järgitakse keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning vastavate tööde head tava. Töö käigus ei kasutata keskkonda reostavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei reostata ega võeta põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Tööks kasutatakse tehnikat, mis on läbinud tehnilise ülevaatuse. Geoloogiliste välitöödega ei häirita kohalikke elanikke, välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal. Kavandatav uuring viiakse läbi masinatega, mis ei nõua olulisel määral elektri- ega kütuse- energiat. Uuringupunktide rajamisel ei toimu ohtlike ainete heidet vette ega pinnasesse ning puudub ka heide õhku. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringuga olulist müra-, vibratsiooni, valguse-, soojuse-, kiirguse- ja lõhnareostust. Mõningal määral tekitavad uuringut läbi viivad masinad müra, aga seda võib võrrelda põllumajandusmasinate poolt tekitatava või karjäärides töötavate masinate müraga. Müra tekitatakse vaid välitööde ajal päevasel ajal. Samuti ei kaasne uuringu käigus ka ülenormatiivset vibratsiooni. Mõningane vibratsioon on võimalik, kuid see piirdub välitööde teostamise masinate tekitatud tavapärase töötsükli vibratsiooniga, mis on lühiajaline. Puuraugud ja kaevandid likvideeritakse kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist väljavõetud materjaliga ning likvideerimise kohta koostatakse vastavasisuline likvideerimise akt. Veeproove ei võeta. Ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Muid jäätmeid uuringu käigus ei tekitata. Vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi, järgitakse uuringu ajal rangelt kõiki ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise üle- vaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi. Tuleb jälgida, et oleks kasutusele võetud meetmed ettenägematu avariireostuse likvideerimiseks ja kokku kogumiseks. Sellest tulenevalt on tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus väga madal ja tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei ole. 5. Geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise kirjeldus. Ülevaade kaevandamis- jäätmete tekkimisest uurimistöö või uuringu käigus Uuringuaugud rajatakse tehniliselt korras seadmetega ning likvideeritakse vastavalt keskkonna- ministri 07.04.2017. a määruse nr 12 nõuete kohaselt. Uuringuruumi teenindusala korrastamiseks rajatud puuraugud/kaevandid likvideeritakse vastavalt nõuetele. Likvideerimiseks kasutatakse samast kohast väljatõstetud materjali pärast seda, kui uuringuks vajalikud tööd (geoloogilise läbilõike kirjeldamine, proovide võtmine, vee- taseme fikseerimine jne) on tehtud. Väljatõstetud materjali kobestumisest tingitud võimaliku ruumalade erinevuste puhul materjal tihendatakse mehaaniliselt. Vajadusel tuuakse täiendavat materjali uuringupunktide täitmiseks. Maapinna looduslik situatsioon taastatakse võimalikult täpselt ning viiakse ligilähedasse geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse. Uuringuaukude likvideerimise kohta koostatakse nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse likvideerija, uuringuloa valdaja ja maaomaniku poolt ning kooskõlastatakse keskkonnaametiga. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamis- jäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätme kava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja nende ohtlikkust ning soodustada nende ringlusesse võtmist, korduvkasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kinnitame, et planeeritava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Uuringupunktidesse rajatakse puuraugud/kaevandid ning määratakse katendi ja kasuliku kihi paksus ning omadused. Uuringuaukudest eraldatakse kasuliku kihi ulatuses proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete tööde läbiviimiseks. Terastikulise koostise määramiseks vajaminev proovikogus liiva puhul ~5 kg ja kruusa puhul ~20 - 40 kg. Filtratsioonimooduli määramiseks vajaminev proovikogus on ~20 kg. 6. Töö ajakava - Uuringu ettevalmistamine – 1 nädal; - Välitööde (uuringuaukude rajamine, topograafiline mõõdistamine) teostamine – 2 nädalat; - Välimaterjalide töötlemine ja ettevalmistamine – 1 nädal; - Laboratoorsed tööd – 1 kuu; - Väli- ja laboriandmete, uuringuaruande ja jooniste koostamine – 2 kuud; - Uuringuaruande kinnitamine – 2 kuud; KOKKU – 6 kuud Tööd teostatakse geoloogilise uuringu loa väljastamise järgselt 36 kuu jooksul. Seletuskiri koostatud 28.03.2025 Seletuskirja koostas: OÜ Inseneribüroo STEIGER Mairy Tammekänd /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener  490 000 490 500 491 000 Maaparandussüsteemi maa-ala Piirsalu metskond 18 Plokk 3 pT 44101:001:1275 Plokk 4 aT Š-9 Š-14 Elektripaigaldise kaitsevöönd 6 544 500 SPŠ-10 Uuringuruumi piiripunktide Pa-33 Leidissoo looduskaitseala 11 koordinaadid Plokk 2 aT 44101:001:1271 Tee kaitsevöönd Pa-11 Pa-42 Nr X Y Pa-32 1 6 544 191,02 490 327,01 Muinsuskaitse piirangud Pa-27 Tamme 2 6 544 108,84 490 405,18 Keedika-Tamme Š-8 55201:001:0233 3 6 544 054,45 490 426,92 55201:001:0245 SPŠ-7 Toome 4 6 543 788,42 490 343,25 Veehaarde sanitaarkaitseala Pa-9 55201:001:0678 5 6 543 697,15 490 322,37 Keedika karjäär Pa-1 17 Keila-Haapsalu tee 6 6 543 689,84 490 262,05 55201:001:3580 55201:001:0097 Pa-207 Eesvoolu kaitsevöönd koos 7 6 543 682,21 490 211,47 Pa-19 kalda piiranguvööndiga 1 Hiie 8 6 543 735,92 490 168,80 Pa-22 55201:001:0677 9 6 543 769,40 490 145,57 Pa-23 SPŠ-5 SPŠ-6 10 6 543 779,82 490 180,14 11 6 544 071,53 490 291,81 SPŠ-1 Pa-30 2 Salu Männipõllu 12 6 544 098,32 490 291,07 Pa-24 55201:001:0679 55201:001:0215 Pa-40 11 3 Mõisa Pindala 6,70 ha 55201:001:0920 Piirsalu metskond 45 SPŠ-4 Pa-39 Pa-25 44101:001:1267 6 544 000 Kaardileht nr 6224 Palivere Keedika kruusakarjäär PRK0025331 17 Keila-Haapsalu tee 44101:001:1266 Plokk 1 aT SPŠ-2 Pa-44 Haapsalu metskond 22 55201:001:0095 Rehe Suudme Katendi Kasuliku 55201:001:0580 PRK0009172 SPŠ-3 Pa nr X Y abs, kõr- paksus, kihi pak- Nurme 55201:001:3830 gus, m m sus, m 17 Keila-Haapsalu tee 44101:001:1269 10 EGF 9576 4 SPŠ-1 6544100,24 490082,25 38,89 0,2 11,5 9 Keedika SPŠ-2 6543929,87 490203,43 35,02 0,1 7,7 Ullaste SPŠ-3 6543840,16 490071,02 40,02 0,5 12,3 Piirsalu metskond 25 55201:001:0411 44101:001:1268 8 SPŠ-4 6544002,42 490017,65 37,27 0,2 9,8 SPŠ-5 6544148,90 490162,39 35,70 0,2 8,3 5 Küüni SPŠ-6 6544135,40 490274,57 37,40 1,0 8,4 Künka 7 6 55201:001:0560 SPŠ-7 6544299,30 490338,52 37,74 0,1 7,5 55201:001:4371 Š-8 6544320,80 490223,63 35,11 - 5,0 Š-9 6544498,27 490287,85 34,52 1,4 3,9 Käänu SPŠ-10 6544467,70 490403,87 37,93 0,2 7,0 Ullaste 55201:001:3690 Š-14 6544490,00 490339,75 35,53 - 5,0 55201:001:0412 Killu Metsaääre Puka 55201:001:4373 PRK0009165 Maie 44101:001:0811 Kondimaa 43601:001:0001 6 543 500 N EGF 7651 Pa-1 Pa-9 6544273,26 6544285,19 490362,14 490318,63 37,93 40,83 - 0,2 14,5 4,6 55201:001:0618 Pa-11 6544407,48 490196,93 31,68 0,1 6,8 55201:001:4372 Juku Masti Pa-19 6544212,65 490267,18 35,73 - 1,9 55201:001:0261 43601:001:0002 Pa-22 6544175,98 490258,77 34,53 - 2,0 Keedika00 16161 Palivere-Keedika tee Pa-23 6544148,40 490135,75 39,47 0,2 7,8 55201:001:0118 Pa-24 6544078,33 490038,99 34,84 0,1 7,7 5520009 Keedika külatee PRK0050292 Pa-25 6543994,73 489967,30 35,23 0,2 7,8 Jäätmaa 55201:001:0734 Pa-27 6544333,99 490186,83 34,56 - 8,0 55201:001:0129 Sarapiku 55201:001:4120 Kruusakondimaa Pa-30 6544095,68 490268,77 36,39 - 8,0 Suure-Käriniidu 55201:001:0531 Pa-32 6544364,32 490302,45 42,05 0,2 8,8 Jäätmaametsa 55201:001:0484 Pa-33 6544453,09 490308,60 42,10 0,1 7,9 55201:001:0127 Võsakondimaa Pa-39 6543998,85 490221,93 33,23 - 6,0 55201:001:0533 Pa-40 6544035,87 490164,31 36,33 - 7,3 Sarapikunurga 5520033 Käriniidu tee Kooli 55201:001:0486 Pa-42 6544420,51 490463,89 34,16 - 9,0 Koolimetsa 55201:001:0031 55201:001:2611 Pa-44 6543900,95 490061,70 32,80 - 6,0 44101:001:2009 EGF 3729 0 250 500 m Pa-207 6544258,21 490353,31 38,73 0,6 6,9 Märkused: 1 Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Mäeeraldise piir 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. Mäeeraldise teenindusmaa piir 3. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 28.03.2025); Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 18.03.2025); Keedika II uuringuruum Uuringuruumi teenindusala Maardla piir (asendiplaanil) - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 18.03.2025); Keedika kruusamaardla plaan Keedika karjäär - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 18.03.2025); Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Lääne-Nigula vald, Lääne maakond 55201:001:0097 - Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne, SPŠ-1 2021. a seinapuhastus ja šurf, EGF 9576 (Geoloogia Valitsus, 1980, EGF 3729); Loa omanik Kaivuri OÜ Graafiline lisa 1/1 Pa-1 1984. a puurauk, EGF 7651 - Lääne maakonna Keedika kruusamaardla, sh Keedika kruusakarjääri mäeeraldise jääkvaru Harju maakond, Raasiku vald, Aruküla alevik, Kuuse tn 4, 75201 hinnang (varu seisuga 01.03.2005), (Eesti Geoloogiakeskus, 2005, EGF 7651); Martin Kosula Pa-207 1980. a puurauk, EGF 3279 [email protected] Mõõtkava 1 : 5000 /Allkirjastatud digitaalselt/ - Keedika kruusamaardla Keedika kruusakarjääri mäeeraldise maavara kvaliteedi ja jääkvaru ümber- Planeeritav uuringuauk hindamise seletuskiri (varu seisuga 01.05.2021), (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2022, EGF 9576). Kaja Paat OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 28.03.2025 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Helis Pormeister +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5153 /Allkirjastatud digitaalselt/