Keskkonnakaitseloa esmataotlus T/KL-1028802

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1028802 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi AS Tariston Kontaktisik Kauri Kiiman Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba Läänemaal, Haapsalu linnas, Valgevälja liivamaardlas Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 5, 6, 9 ja 10 kaevandamiseks. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Kaevandamisluba taotletakse, et tagada ettevõttele lähitulevikus vajalik materjaliressurss. AS põhjendus Tariston hakkab Valgevälja II liivakarjääri materjali peaasjalikult kasutama karjääri teeninduspiirkonda jäävate objektide (Haapsalu linnas asuvad ehitusobjektid, Rohuküla sadama ehitus- ja hooldustööd, erinevad perspektiivsed taastuvenergia ja RKIK projektid) ehitustöödeks ning teedeehituseks ja hoolduseks (erinevad Transpordiameti hangetes olevad teeobjektid). Tegevusega kaasneda võivate Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks tolm, müra, vibratsioon ning keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, maastikupildi visuaalne muutumine. Samuti tekitavad karjääris töötavad masinad müra ja tolm jne) kirjeldus õhusaastet. Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja leevendusmeetmed on esitatud taotluse seletuskirja peatükis 9. Käitis/tegevuskoht Nimetus Valgevälja II liivakarjäär Aadress Haapsalu metskond 6, Valgevälja küla, Haapsalu linn, Lääne maakond Territoriaalkood 8929 Katastritunnus(ed) 67401:002:1574 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6529800, Y: 474400 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Haapsalu metskond 6 (67401:002:1574). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Haapsalu linn, Lääne maakond 0184 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 899 Maardla nimetus Valgevälja Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Valgevälja II liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 9.07 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 13.36 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 12 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 11 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Ehitus ja teedeehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 38 000 Plokid 2/5 Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 5 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 97 tuh m³ 01.03.2025 6 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 365 tuh m³ 01.03.2025 9 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 32 tuh m³ 01.03.2025 10 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 344 tuh m³ 01.03.2025 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv 521 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Tariston AS Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/522653 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 21.11.2027 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Valgevälja liivamaardla Valgevälja uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus 01.03.2025) Geoloogiafondi number 9968 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-2/25-547 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 28.03.2025 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Veekogu 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Valgevalja_II_liivakarjaari_maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Valgevalja_II_liivakarjaari_profiilid.pdf 3/5 Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Valgevalja_II_liivakarjaari_korrastatud_maa_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Valgevalja_II_liivakarjaari_kaevandamisloa_taotlus_seletuskiri.pdf Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Laane_maakonna_Valgevalja_liivamaardla_registrikande_muutmine.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: Valgevalja_uuringuruumi_aruanne.asice GIS ja CAD failid Lisa 7: isojooned_lamam.zip Lisa 8: piir_maeeraldis.dgn Lisa 9: piir_teenindusmaa.dgn Lisa 10: isojooned_maapind.zip 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Valgevälja II liivakarjääris hakatakse kaevandama täiteliiva kvaliteedinõuetele vastavat materjali. liivakarjääri mäetehnilised tingimused on rahuldavad. lammutustööde kirjeldus Kattekihi paksus on valdavalt kuni 0,2 m, v.a idapoolse lahustüki kaguservas, kus huumuse ja saviliiva kogupaksus ulatub 2,0 meetrini. Mäetöid raskendab suure osa varu paiknemine allpool põhjavee taset. Maavarakihi paksus ülalpool põhjavee taset on mõlemal lahustükil kuni 2,0 m. Veepealse varu kaevandamine toimub ühes astmes. Maavarakihi paksus allpool põhjavee taset on läänepoolse lahustüki alal kuni 9,9 m (keskmine paksus 9,5 m) ning idapoolse lahustüki alal samuti kuni 9,9 m (keskmine paksus 9,1 m). Veealuse varu kaevandamine toimub pika noolega ekskavaatori ning pinnasepumbaga ilma veetaseme alandamiseta. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht. Juurdepääs tulevasele karjäärile on hea. Materjali väljaveoks on võimalik kasutada mäeeraldise lahustükkide vahel kulgevat kruusakattega metsateed Valgemetsa tee nr 6740397, mis ühendab tulevast karjääri põhja suunas asuva Valgevälja riigi kõrvalmaanteega nr 16121. Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Valgevälja II liivakarjäär mäeeraldise pindalaga 9,07 ha ja selle teenindusmaa pindalaga 13,36 ha asub Lääne maakonnas Haapsalu linnas Valgevälja külas Haapsalu metskond 6 (katastriüksuse tunnus 67401:002:1574) kinnistul. Taotletav mäeeraldis kattub Valgevälja liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokiga 5, 6, 9 ja 10. Maa-ameti eluhoonete andmekogu põhjal asub lähim majapidamine Valgevälja II liivakarjäärist ca 110 m kaugusel ida suunas Metsniku (tunnus 67401:002:0400) katastriüksusel. Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise ega mäeeraldise teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit. Lähim kaitseala, Paralepa ja Pullapä metsa maastikukaitseala (EELIS kood KLO1200047), asub Valgevälja II liivakarjäärist lähimas punktis ca 3,5 km kaugusel loode suunas. Lähimad Natura 2000 võrgustiku alad, Väinamere linnuala (EELIS kood RAH0000133) ja Väinamere loodusala (EELIS kood RAH0000605), paiknevad Valgevälja II liivakarjäärist ca 4,5 km kaugusel loode suunas. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirja peatükis 9. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Andmed on esitatud taotluse seletuskirja peatükis 9. keskkonnamõju kohta 4/5 Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning koha peal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid 8. Taotluse lisad Nimetus Manus RMK kooskõlastus 21.02.2025 Lisa 11: RMK_kooskolastus_21.02.2025.asice Allkirjastatud Valgevälja II liivakarjääri taotluse lisad Lisa 12: Valgevalja_II_liivakarjaari_MKLT.asice 5/5  16121 Valgevälja tee 67401:002:1990 VALGEVÄLJA II LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6223 1 1 III 10 2 2 6 3 7 4 IV 9 6 8 5 PA-3 PA-1 5.20 0.2/0.2 5.20 0.2/0.2 I -3.30 8.3 -4.80 9.8+ 3.90 3.10 (28.01.2025) (28.01.2025) Metsniku 0.1/0.1 67401:002:0400 9.9+ PA-2 2.90 Metsavahi 3.40 (28.01.2025) I´ 67401:002:0315 -6.60 VALGEVÄLJA II LIIVAKARJÄÄR 0 10 20m 1 cm plok k 8 TL plok k7 PA-5 0.2/0.2 TL T 5.10 9.8+ pT plokk 9 TL aT p -4.90 3.60 PA-4 (28.01.2025) VALGEVÄLJA LIIVAMAARDLA plokk 10 TL aT 5.10 0.2/0.2 plokk 5 TL aT -3.20 Haapsalu metskond 6 8.10 plokk 6 TL aT 3.00 67401:002:1574 (28.01.2025) AS Tariston 12 AS Tariston 3 Valgevälja II liivakarjäär Valgevälja II liivakarjäär LEPPEMÄRGID Haapsalu metskond 6 0.3/0.3 Haapsalu metskond 6 67401:002:1574 5.7+ 67401:002:1574 Katastriüksuse tunnus, nimetus ja piir Haapsalu metskond 6 PA-12 67401:002:1574 5.00 2.00 Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja -1.00 (22.09.1963) 1 piiripunkti number Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, II 0.1/0.1 1 piiripunkt ja piiripunkti number 9.9+ PA-6 Valgevälja liivamaardla (maardla registrikaart nr 0899) piir 3.10 5.00 (28.01.2025) Valgevälja liivamaardla varuplokkide piir -5.00 I I' Geoloogilise läbilõike joon 0.1/0.1 Maapinna samakõrgusjoon, m abs 8.6 PA-10 PA-7 3.30 Mäeeralidse lamami samakõrgusjoon, m abs 3.20 0.2/0.2 5.10 -6.70 (29.01.2025) 9.8+ Nõlvaterviku alumine piir -3.60 3.20 II´ (29.01.2025) Elektripaigaldise kaitsevöönd Maantee kaitsevöönd Sideehitise kaitsevöönd Geodeetilise märgi kaitsevöönd 3.20 Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja (29.01.2025) mõõtmise aeg Kobras OÜ puuraugud, jaanuar 2025 (EGF 9968): Puuraugu nr PA-8 Kattekihi paksus kokku / sh mulla paksus, m 0.1/0.1 Suudme abs kõrgus, m 4.90 Lamami abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m 9.9+ -5.10 PA-8 PA-11 2.0/0.2 Geoloogia Valitsuse puurauk, september 1963 (EGF 2079): 4.90 5.00 8.0 0.1/0.1 PA-9 Puuraugu nr -5.10 -5.00 PA-12 Kattekihi paksus kokku / sh mulla paksus, m 9.9+ 0.2/0.2 0.3/0.3 Suudme abs kõrgus, m 5.20 5.00 Lamami abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m 3.30 9.8 3.40 5.7+ -4.80 (29.01.2025) -1.00 (29.01.2025) 3.00 (29.01.2025) 10 7 4 11 IV´ Märkused: 5 III´ 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegi veebruaris 2025 Kobras OÜ geodeet M. Aro (töö nr 2025-061). 2. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R10, R12i ja Trimble S5 Robotic koos VRS Now püsijaamade võrguga. 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Autodesk Civil 3D 2023. 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. AS TARISTON 8 LÄÄNEMAA HAAPSALU LINN VALGEVÄLJA KÜLA VALGEVÄLJA II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Haapsalu metskond 6 9 Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN 67401:002:1574 Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 05.2025 1 3 1:1000 2025-115  Geoloogiline läbilõige I-I´ Geoloogiline läbilõige II-II´ LEPPEMÄRGID W AS Tariston AS Tariston Valgevälja II liivakarjäär ESE WNW ESE Valgevälja II liivakarjäär Huumus (muld) Saviliiv PA-3 PA-1 PA-6 PA-7 5.20 5.20 5.00 5.10 PA-2 PA-10 Tolmjas savine liiv Liiv Haapsalu metskond 6 3.40 3.30 67401:002:1574 Haapsalu metskond 6 67401:002:1574 PA-11 Uuringupunkti nr 6 6 0.2 0.2 plokk 9 TL aT 5.00 Suudme abs kõrgus (m) 0.1 0.1 plokk 9 TL aT 3.20 2.90 3.20 1:2 3.90 3.10 plokk 7 3.10 plokk 7 (29.01.2025) 1:2 6-1: 1:2 4 plokk 5 TL aT 4 1:2 (28.01.2025) (28.01.2025) (28.01.2025) (28.01.2025) plokk 5 TL aT (29.01.2025) 1:2 1-1: TL pT 0.1 2.0 Kr 0,0% TL pT 0.2 Proovi võtmise intervall (m) St 5,2% 2.0 Kr 0,0% 3-1: TL 7-1: Proovi number 2 St 16,2% 2-1: 2 6-2: 10-1: 11-1: Kr 0,0% Kr 0,0% kruusa sisaldus % TL Kr 0,0% Kr 0,0% Kr 0,0% Kr 0,0% St 9,7% St 9,7% 1: St 12,2% St 25,2% savi- ja tolmuosakeste sisaldus % 5 5.0 5.0 St 5,8% St 7,7% 5 TL 5.0 TL 1: 0 plokk 6 TL aT plokk 8 TL 0 TL TL TL maavara liik: TL - täiteliiv 5 3-2: 1: plokk 10 TL aT 1: 1: TL pT 6.0 7-2: plokk 8 5.0 5 5 Kr 0,0% plokk 6 TL aT plokk 10 TL aT EL - ehitusliiv 1: 1-2: 5.0 5.0 5 Kr 0,0% 5 TL pT 1: -2 St 7,9% Kr 0,0% -2 5 6-3: 1: TL St 7,5% St 9,4% Kr 0,0% 2.0 8.5 2-2: TL 10-2: Kihipinna sügavus (m) TL St 9,7% 8.7 Kr 0,0% Kr 0,0% -4 -4 TL 3.40 9.1 St 7,3% 9.1 St 9,8% (29.01.2025) Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg 10.0 TL TL 10.0 Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist -6 -6 10.0 10.0 Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise piir -8 -8 Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir Uuringupunktide Uuringupunktide 104 m 122 m 141 m 136 m Maavaravaru plokkide piir vahekaugus vahekaugus Maantee kaitsevöönd 1:2 Nõlvaterviku kalle ja kontuur Geoloogiline läbilõige III-III´ AS Tariston Geoloogiline läbilõige IV-IV´ NNW Valgevälja II liivakarjäär SSE NNW AS Tariston Valgevälja II liivakarjäär SSE PA-3 PA-5 PA-6 PA-8 PA-11 5.20 5.10 5.00 4.90 5.00 PA-2 PA-10 3.40 3.30 Haapsalu metskond 6 67401:002:1574 Haapsalu metskond 6 3.90 67401:002:1574 6 (28.01.2025) 6 0.2 0.2 0.2 0.1 0.1 3.20 0.5 3.60 3.10 2,90 3.30 (29.01.2025) 3.40 1:2 6-1: plokk 9 TL aT plokk 9 TL aT 1:2 1:2 4 plokk 5 TL aT (28.01.2025) (28.01.2025) plokk 5 TL aT (29.01.2025) 4 (28.01.2025) 1:2 3-1: 2.0 Kr 0,0% 0.1 0.2 (29.01.2025) 2.0 Kr 0,0% 5-1: St 5,2% 8-1: 11-1: 2 St 9,7% Kr 0,0% 6-2: TL Kr 0,0% 2 2-1: Kr 0,0% 10-1: TL St 9,8% Kr 0,0% St 5,6% Kr 0,0% St 25,2% Kr 0,0% 1: 5 5.0 5.0 TL St 12,2% TL St 5,8% St 7,7% TL 5.0 5.0 0 3-2: plokk 6 TL aT TL plokk 6 TL aT 0 TL TL 5 1: 6.0 1: 5 Kr 0,0% 5-2: 8-2: 5.0 5.0 plokk 10 TL aT 11-2: 5 St 7,9% 1: -2 TL Kr 0,0% 6-3: Kr 0,0% -2 Kr 0,0% St 9,4% Kr 0,0% St 7,2% plokk 10 TL aT 2-2: 10-2: 8.5 St 10,7% TL St 9,7% TL Kr 0,0% Kr 0,0% TL -4 9.1 TL -4 St 7,3% St 9,8% TL TL 10.0 10.0 10.0 10.0 -6 -6 10.0 10.0 -8 -8 Uuringupunktide 90 m 123 m Uuringupunktide 81 m 199 m 90 m vahekaugus vahekaugus AS TARISTON LÄÄNEMAA HAAPSALU LINN VALGEVÄLJA KÜLA VALGEVÄLJA II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 0 10 20m Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED I-I´ kuni IV-IV´ 1 cm Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 05.2025 2 3 H 1:1000 V 1:200 2025-115  16121 Valgevälja tee 67401:002:1990 VALGEVÄLJA II LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6223 1 1 10 2 2 6 3 7 4 9 6 8 5 Metsniku 67401:002:0400 Metsavahi 67401:002:0315 VALGEVÄLJA II LIIVAKARJÄÄR 0 10 20m VAL 1 cm GEV plokk 8 TL pT ÄLJ 7 TL plok AL k IIVApT MA ARD Haapsalu metskond 6 LA 67401:002:1574 AS Tariston Valgevälja II liivakarjäär AS Tariston Valgevälja II liivakarjäär 12 Haapsalu metskond 6 3 67401:002:1574 Haapsalu metskond 6 67401:002:1574 LEPPEMÄRGID Haapsalu metskond 6 67401:002:1574 Katastriüksuse tunnus, nimetus ja piir Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja 1 piiripunkti number Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaapiir, 1 piiripunkt ja piiripunkti number Valgevälja liivamaardla (maardla registrikaart nr 0899) piir Valgevälja liivamaardla varuplokkide piir Maapinna samakõrgusjoon vee peal Maapinna samakõrgusjoon vee all Kõlvikupiir Mets, võsa, rohumaa Veekogu Elektripaigaldise kaitsevöönd Maantee kaitsevöönd Sideehitise kaitsevöönd 10 Geodeetilise märgi kaitsevöönd 7 4 11 5 Märkused: 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt korrastatakse karjäär veekoguks. 3. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 4. Katastriüksuste piirid ja kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 30.04.2025 AS TARISTON 8 LÄÄNEMAA HAAPSALU LINN VALGEVÄLJA KÜLA VALGEVÄLJA II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Haapsalu metskond 6 9 Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN 67401:002:1574 Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 05.2025 3 3 1:1000 2025-115  Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2025-115 Mai 2025 Tellija: AS Tariston LÄÄNEMAA, HAAPSALU LINN, VALGEVÄLJA KÜLA VALGEVÄLJA LIIVAMAARDLA LIIVAMAARDLA VALGEVÄLJA II LIIVAKARJÄÄRI LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Objekti asukoht: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla X= 6529800, Y= 474400 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Valgevälja liivamaardla liivamaardla Valgevälja II liivakarjääri maavara kae kaevandamisloa taotlus OBJEKTI ASUKOHT: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla, Haapsalu metskond 6 (kü 67401:002:1574) TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus TÖÖ TELLIJA: AS Tariston Tariston Registrikood 10887843 Kontaktisik: Kauri Kiiman Tel 5860 3731 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Koostajad: Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863) Tel 5822 9648 [email protected] Peeter Lillak – geoloog Tel 730 0310 [email protected] Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 2 / 19 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22. 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 204983 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 219417 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 222980 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 202806 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;  Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;  Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;  Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro. Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 3 / 19 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad SISUKORD 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS ..............................................................................................................6 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 6 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 7 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 8 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................... 8 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 8 NÄITAJA ...................................................................................................................................................................................9 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS.........................................................................................................................................................10 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA ................................................................................................................................................................... 10 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS ..................................................................................................10 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ..............................................................................................................................................................10 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS .................................................................................................................11 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA........................................................................................................ 12 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ........................................................................................ 13 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 14 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ..............................18 10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 19 GRAAFILISED LISAD: LISAD: 1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000. 2. Geoloogilised läbilõiked I – I’ kuni IV – IV’, Mhor 1:1000, Mvert 1:200. 3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Eesti Geoloogiateenistuse direktori 28.03.2025 korraldus nr 13-2/25-547. 2. Valgevälja liivamaardla Valgevälja uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.03.2025). 3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina. 4. Riigimetsa Majandamise Keskuse 21.02.2025 kiri nr 3-1.1/2024/5316. Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 4 / 19 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD AS Tariston (registrikood 10887843) taotleb maavara kaevandamise luba Läänemaal, Haapsalu linnas, Valgevälja külas, Valgevälja liivamaardlas (registrikaardi nr 0899) Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 5, 6, 9 ja 10 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Eesti Geoloogiateenistuse direktori 28.03.2025. a. korraldusega nr 13-2/25-547 aruandes „Valgevälja liivamaardla Valgevälja uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus 01.03.2025)“ (EGF aruande nr 9968) esitatud ettepaneku alusel. Kaevandamisluba taotletakse, et tagada ettevõttele lähitulevikus vajalik materjaliressurss. AS Tariston hakkab Valgevälja II liivakarjääri materjali peaasjalikult kasutama karjääri teeninduspiirkonda jäävate objektide (Haapsalu linnas asuvad ehitusobjektid, Rohuküla sadama ehitus- ja hooldustööd, erinevad perspektiivsed taastuvenergia ja RKIK projektid) ehitustöödeks ning teedeehituseks ja hoolduseks (erinevad Transpordiameti hangetes olevad teeobjektid). Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Valgevälja II liivakarjääri kaevandamisloa taotlemine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega. 2. MÄEERALDISE MAA- MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Lääne maakonnas Haapsalu linnas Valgevälja külas Haapsalu metskond 6 (katastriüksuse tunnus 67401:002:1574, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 108,07 ha) katastriüksusel. Kinnistu omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus on Riigimetsa Majandandamise Keskus (edaspidi RMK). Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise läänepoolse lahustüki pindala on 4,90 ha ja idapoolse lahustüki pindala on 4,17 ha (kokku 9,07 ha). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 13,36 ha. Valgevälja II liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 58°54’24’’ p.l. ja 23°33’21’’ i.p. ning liivakarjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6223 (graafiline lisa 1. Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise plaan). Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirist kõigis suundades jätkub Haapsalu metskond 6 katastriüksus. Taotletava mäeeraldise lahustükkide vahel kulgeb põhja-lõuna suunaliselt kruuskattega metsatee Valgemetsa tee nr 6740397. Vastavalt RMK kooskõlastusele (elektrooniline lisa 4) on teele määratud 10 m laiune kaitsevöönd tee teljest mõlemale poole. Tee kaitsevööndiga kattuval alal on maavarade registris arvele võetud Valgevälja liivamaardla passiivse tarbevaru plokk 7 ja 8. Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirneb põhja suunast vahetult Valgevälja riigi kõrvalmaantee nr 16121 kaitsevööndiga. Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 5 / 19 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad Valgevälja II liivakarjäärist ca 30 m kaugusel kirde suunas kulgevad Elektrilevi OÜ alla 1 kV elektriõhuliinid AMKA.3x35+50 (väline tunnus IM318144634) ja A-4x35 (väline tunnus IM318103539) ning nende mastitõmmitsad või toed (väline tunnus IM318324192 ja IM318324193). Valgevälja II liivakarjäärist ca 25 m kaugusel põhja suunas, paralleelselt Valgevälja riigi kõrvalmaanteega, kulgeb Eesti Lairiba Arenduse SA sidekaabel ELA027. Valgevälja II liivakarjäärist ca 50 m kaugusel kirde suunas asub geodeetilise võrgu punkt 603 (väline tunnus 81920). Valgevälja II liivakarjäärist ca 80 m kaugusel põhja suunas asub Valgevälja liivamaardla kaks ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki (plokk 1 ja 2) ning kaks täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki (plokk 3 ja 4). Nimetatud varuplokke hõlmab AS TREV-2 Grupp Valgevälja liivakarjäär (kaevandmisloa nr L.MK/322407, kehtib kuni 30.09.2027) mäeeraldise pindalaga 3,74 ha ning selle teenindusmaa pindalaga 7,85 ha. Maa-ameti eluhoonete andmekogu1 põhjal asub lähim majapidamine Valgevälja II liivakarjäärist ca 110 m kaugusel ida suunas Metsniku (katastritunnus 67401:002:0400) katastriüksusel. Maastikuliselt paikneb Valgevälja II liivakarjäär Lääne-Eesti madaliku keskosas kihiliselt erinevatest liivadest kuni kruusast ning sügavamas osas veeristest koosneval oosil.2 Maapinna absoluutkõrgus karjääri alal on vahemikus 2,0 – 5,7 m. 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS Valgevälja liivamaardla alal ning selle läheduses on varasemalt geoloogilisi uuringuid ja töid maavarade kaevandamise eesmärgil tehtud kokku kaheksal korral. Neist olulisemad on 1963., 1986., 1993., 2009. ja 2025. aastal tehtud uuringud ja tööd. 1963. aastal rajas Geoloogia Valitsus Valgevälja objektile liiva ja kruusliiva segu otsimistööde raames3 kokku 11 puurauku (PA-5...15) üldmetraažiga 63,0 m. Uuringu käigus määrati kattekihi paksuseks 0,3 – 2,0 m ning kasuliku kihi paksuseks 0,6 – 6,2 m. Kasuliku kihi moodustas uuringualal väga peeneteraline kuni jämeteraline liiv, sekka ka üksikuid kruusasemad kihid. Töö tulemusena hinnati Valgevälja objektil üldvarudeks C2 kategoorias 1150 tuh m3. 1986. a tegi TK “Eesti Geoloogia“ Keila geoloogiaekspeditsioon geoloogilise uuringu, mille põhjal koostati Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne.4 Uuringu käigus puuriti kokku 16 puurauku Valgevälja II liivakarjäärist lääne suunas. Kasuliku kihi moodustas eriteraline liiv, mis sügavuse suunas muutub ülipeeneteraliseks liivaks. Kattekihi paksus puuraukudes oli 0,3 – 0,7 ning kasuliku kihi paksus oli 0,8 – 3,5 m. Lamami moodustas savi ja saviliivmoreen. Eriteralises liivas oli kruusa fraktsiooni (>5 mm) sisaldus 1 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 16.07.2024). 2 Eesti geoloogilise baaskaardi Väinamere ja selle ümbrisala kaardilehtede komplekt (EGF aruande nr 9829). 3 Informatsiooniline aruanne liiva ja kruusliiva segu otsimistöödest Haapsalu rajoonis 1963. a. (EGF aruande nr 2079). 4 Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne (EGF aruande nr 4194). Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 6 / 19 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad 0,0 – 0,3%, savi- ja tolmuosakeste (<0,05 mm) sisaldus oli 4,1 – 5,0% ning liiva peensusmoodul 0,7 – 1,4. Uuringuga hinnati täiteliiva varu 25,8 ha pindalal kokku 640 tuh m3, millest veealune varu oli 299 tuh m3. 1993. aastal koostati Valgevälja karjääri projektdokumentatsioon5, mille eesmärk oli kavandada Valgevälja karjääri korrastamine ja veealuse varu kaevandamine. Geoloogilised uuringud viidi läbi 1988. ja 1991. a PI „Eesti Maanteeprojekt“ I geoloogilise grupi poolt. Lisaks rajatud puuraukudele kasutati ka varasemate uuringute käigus rajatud puuraukude andmeid. Aruande kohaselt hinnati karjääri alal 3,03 ha pindalal 187,8 tuh m3 liiva varu ning karjääri planeeritud laienduse alal (1,59 ha) 141 tuh m3 liiva varu (sh. allpool veetaset 112 tuh m3). 2009. aastal tegi OÜ Inseneribüroo Steiger maa-ainese jääkvaru hindamise Valgejärve liivakarjääri lõunaosas.6 Töös kasutati 1986. ja 1993. aastal tehtud geoloogiliste uuringute andmeid. Töö tulemusena tehti ettepanek eraldada Valgevälja liivakarjääri lõunaosas 3,74 ha pindalal välja kaks varuplokki: plokk 1, sh. ehitusliiva aktiivne tarbevaru 10 tuh m3 ja eriotstarbelise liiva (täiteliiva) aktiivne tarbevaru 3 tuh m3 ning plokk 2, sh. ehitusliiva aktiivne tarbevaru 73 tuh m3 ja eriotstarbelise liiva (täiteliiva) aktiivne tarbevaru 94 tuh m3. Hiljem on nimetatud plokkide baasil maavarade registris arvele võetud kaks ehitusliiva plokki (plokk 1 ja 2 aT) ning kaks täiteliiva plokki (plokk 3 ja 4 aT). 2025. aastal tegi Kobras OÜ Valgevälja uuringuruumi geoloogilise uuringu7, mille käigus puuriti kokku 11 puurauku (PA-1…11) sügavusega 8,3 – 10,0 m ja kogumetraažiga 106,5 m. Puuraugud puuriti keerdpuurimise meetodil puurmasinaga Geomachine GM65 GTT. Uuringupunktidest võeti kokku 23 proovi, millest teimiti pinnase lõimis ja filtratsioon. Nimetatud uuringu põhjal võeti Valgevälja liivamaardlas arvele kuus uut varuplokki. Geoloogiateenistuse direktori korraldus 28.03.202 03.2025 2025 nr 13 13-2/25 /25-547. 547. Lääne maakonna Valgevälja liivamaardla registrikande muutmine: Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.03.2025 maavarade registris Valgevälja liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,90 ha – 97 tuh m3 (aruandes 5 plokk), 1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,90 ha – 365 tuh m3 (aruandes 6 plokk), 1.3. täiteliiva passiivne tarbevaru pindalal 0,69 ha – 11 tuh m3 (aruandes 7 plokk), 1.4. täiteliiva passiivne tarbevaru pindalal 0,69 ha – 50 tuh m3 (aruandes 8 plokk), 1.5. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,17 ha – 32 tuh m3 (aruandes 9 plokk), 1.6. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,17 ha – 344 tuh m3 (aruandes 10 plokk). 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS Valgevälja II liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2025. aasta jaanuaris puuritud 11 puuraugu (PA-1…11, sügavusega 8,3 – 10,0 m) andmete põhjal. Lisaks on kasutatud Geoloogia Valitsuse 1963. aasta geoloogilise uuringu ühe puuraugu (PA-12, sügavusega 6,0 m) andmeid. Valgevälja II liivakarjääri kattekihi moodustab huumus (muld/kasvukiht, Q2_s; tumepruuni, halli või tumehalli värvi, lõimiselt liivane kuni savine, kohati samblakõdune) ja mäeeraldise kaguservas huumuskihi all lamav 5 Valgevälja karjääri projektdokumentatsioon (EGF aruande nr 4626). 6 Valgevälja liivakarjääri jääkvaru arvele võtmise seletuskiri (EGF aruande nr 8329). 7 Valgevälja liivamaardla Valgevälja uuringuruumi geoloogiline uuring (EGF aruande nr 9968). Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 7 / 19 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad saviliiv (Q2_Lm, beeži kuni halli värvi, pehmeplastne). Kattekihi paksus Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise lahustükkidel on valdavalt 0,1 – 0,2 m, mäeeraldise idapoolsema lahustüki kaguservas on kattekihi paksus kuni 2 m. Kattekihi keskmine paksus on mäeeraldise mõlemal lahustükil 0,2 m. Valgevälja II liivakarjääri kasuliku kihi moodustab jääjõeline liiv (Q1jrVr_fg). Jääjõeline liiv on karjääri alal ülipeene- kuni jämeteraline, halli, beeži või oranži värvi, sisaldab kohati tolmjaid vahekihte ja veeriseid. Kasuliku kihi paksus on Valgevälja II liivakarjääri läänepoolsel lahustükil 8,3 – 9,9 m (keskmiselt 9,5 m) ning idapoolsel lahustükil aga 8,0 – 9,9 m (keskmiselt 9,1 m). Kasulik kiht läbiti üksnes PA-3 ja PA-7 alal, ülejäänud uuringupunktides jätkub kasulik kiht sügavuse suunas. PA-4 alal ei olnud maapinnast 8,3 m sügavusel võimalik suure jämepurrusisalduse (kivid, veerised) tõttu sügavamale puurida. Kasuliku kihi lamami moodustab Valgevälja II liivakarjääris jääjärveline saviliiv (Q1jrVr_lg; hall, pehmeplastne). Kasuliku kihi lamamisse jõuti geoloogilise uuringu etapis PA-3 ja PA-7 alal, kus see avati 0,4 – 0,6 m paksuselt. 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS Geoloogiliste uuringute käigus Valgevälja uuringuruumis käigus 2025. aasta jaanuaris avati põhjavesi kõikides puuraukudes, maapinnast 0,8 – 2,2 m sügavusel, absoluutkõrgusel 2,9 – 3,9 meetrit. Geodeetilise mõõdistamise ajal (12.02.2025) mõõdeti uuringuruumi alal asuva, varasema kaevandamistegevuse tulemusel tekkinud, madalaveelise veekogu veetaseme absoluutkõrguseks 3,25 m. Geoloogia Valitsuse 1963. aasta septembris rajatud puuraugus PA-12 asus põhjavesi maapinnast 3,0 m sügavusel, absoluutkõrgusel 2,0 m. Samas on nimetatud puuraugu veetaseme tegelik kõrgus ebamäärane, kuna geoloogilise uuringu aruandes on antud puuraugu suudme kõrguseks ligikaudne number „~5,00“. Seetõttu võib veetaseme tegelik absoluutkõrgus uuringuaruandes märgitust mõnevõrra erineda. Valgevälja uuringuruumi geoloogilise uuringu ajal (jaanuar- veebruar 2025) mõõdetud veetasemed esindavad suurtest sademekogustest põhjustatuna pikaajalisest keskmisest veetasemest kõrgemat veetaset. Seetõttu on eeldatav keskmine põhjavee taseme absoluutkõrgus Valgevälja II liivakarjääri alal 3,0 m. 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS Kasuliku kihi moodustab Valgevälja II liivakarjääris täiteliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal (plokk 5, 6, 9 ja 10). Geoloogilise uuringu käigus võetud 23 proovist vastas 22 savi ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisalduse osas täiteliiva nõuetele ja üks proov ehitusliiva nõuetele. 1963. aasta uuringu käigus rajatud PA-12 võetud mõlemad proovid vastasid ehitusliiva nõuetele. Täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 5 liiv on võrdlemisi halvasti sorteeritud materjal, valdavalt ülipeene- kuni jämeteraline (0,063 – 1 mm). Jämepurdset fraktsiooni (>2 mm) on marginaalselt. Peenosise sisaldus varieerub vahemikus 5,2 – 16,2%, kaalutud keskmisena 9,8%. Täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 6 liiv on sarnaselt tema peal lamava plokk 5 materjaliga võrdlemisi halvasti sorteeritud materjal, valdavalt ülipeene- kuni jämeteraline (0,063 – 1 mm). Jämepurdset fraktsiooni (>2 mm) on marginaalselt. Peenosise sisaldus varieerub vahemikus 5,6 – 16,2%, kaalutud keskmisena 9,7%. Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 8 / 19 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad Täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 9 liiv on hästi sorteeritud materjal, domineerib peene- kuni keskteraline fraktsioon (0,125 – 0,5 mm). Jämepurdset fraktsiooni (>2 mm) on marginaalselt. Peenosise sisaldus varieerub vahemikus 2,9 – 7,7%, kaalutud keskmisena 5,9%. Täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 10 liiv on üsna halvasti sorteeritud materjal, enim levib ülipeene- kuni jämeteralist fraktsiooni (0,063 – 1 mm). Jämepurdset fraktsiooni (>2 mm) on marginaalselt. Peenosise osakaal varieerub ploki piires märgatavalt, olles madalaim 1963. aasta puuruagu PA-12 proovis 335 (1,3%) ning kõrgem puuraugu PA-11 proovis 11-1 (25,2%). Plokk 10 peenosise kaalutud keskmine sisaldus on 9,6%. 2025. aasta geoloogilise uuringu käigus võeti ka koondproovid filtratsioonimooduli määramiseks. Üks proov (PA-8) kirjeldab Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise läänepoolset lahustükki ja üks proov (PA-2) idapoolset lahustükki. Mõlema proovi puhul on filtratsioonimooduli suuruseks 0,4 m/ööp. Tabelis 1 on esitatud Valgevälja II liivakarjääri täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 5, 6, 9 ja 10 laborianalüüside põhinäitajad. Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on uuritud ja arvele võetud keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 nõudeid järgides. Tabel 1. Valgevälja II liivakarjääri varuplokkide põhinäitajad NÄITAJA Valgevälja II liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal ploki 5 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 5,2 16,2 9,8 Looduslik materjal ploki 6 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0 100,0 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 5,6 16,2 9,7 Looduslik materjal ploki 9 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 2,9 7,7 5,9 Looduslik materjal ploki 10 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 1,3 25,2 9,6 Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 9 / 19 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS Taotletava Valgevälja II liivakarjääri varu on arvutatud nelja plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 5 (ülalpool uuringuaegset põhjavee taset, pindala 4,90 ha, varu 97 tuh m3), plokk 6 (allpool uuringuaegset põhjavee taset, pindala 4,90 ha, varu 365 tuh m3), plokk 9 (ülalpool uuringuaegset põhjavee taset, pindala 4,17 ha, varu 32 tuh m3) ja plokk 10 (allpool uuringuaegset põhjavee taset, pindala 4,17 ha, varu 344 tuh m3) Kobras OÜ töö „Valgevälja liivamaardla Valgevälja uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus 01.03.2025)“ (EGF aruande nr 9968) alusel. Varu arvutuse aluseks on 2025. aastal mõõdistatud topograafiline alusplaan mõõtkavas 1:1000, geoloogilised läbilõiked, uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside tulemused. Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023. 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS Taotletava Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise piir kattub kahe lahustükina pindalaliselt täielikult Valgevälja liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokiga 5 ja 6 (läänepoolne lahustükk) ning 9 ja 10 (idapoolne lahustükk). Mäeeraldise pindala on kokku 9,07 ha. Mäeeraldise sügavus ühtib ploki 6 ja 10 kinnitatud varu sügavusega ning asub läänepoolse lahustüki piires absoluutsel kõrgusel -3,30…-5,10 m ja idapoolse lahustüki piires absoluutsel kõrgusel -5,00…-6,70 m. Taotletava Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa kattub mäeeraldise piiriga põhja- ja idaosas. Taotletava karjääri lääne- ja lõunaosas ulatub teenindusmaa piir ca 50 m kaugusele mäeeraldise piirist, et oleks tagatud piisav maa-ala settekaardi moodustamiseks täiteliiva veealusel kaevandamisel liiva nõrutamiseks ja ladustamiseks, samuti mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi ajutiseks ladustamiseks. Lisaks hõlmab teenindusmaa ka mäeeraldise lahustükkide vahele jäävat kruuskattega metsateed Valgemetsa tee nr 6740397 ning täiteliiva passiivse tarbevaru plokki 7 ja 8. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 13,36 ha. Taotletava Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ja piiripunktide koordinaadid on toodud mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel I – I’ kuni IV – IV’ (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023 abil. 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib liiv, mille ohutuks püsinõlvuseks on valitud ülalpool põhjavee taset 1:2 (kallakus ~27°), allpool põhjavee taset 1:5 (kallakus ~12°). Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva mudeli loomisel kasutati varuplokkide lamami mudelit ja ala topograafilise mõõdistuse alusel loodud maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga. Kaevandatav varu asub nii ülal- kui allpool põhjavee taset. Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 10 / 19 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad Tabel 2. Valgevälja II liivakarjääri kaevandatav varu Plokk Kinnitatud varu, varu, Nõlvatervikusse jääv varu, Kaevandatav varu, tuh m3 tuh m3 tuh m3 Plokk 5 TL aT 97 4 93 Plokk 6 TL aT 365 148 217 Plokk 9 TL aT 32 2 30 Plokk 10 TL aT 344 163 181 KOKKU 838 317 521 Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 38 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse § 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS Karjääris kaevandamise alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub veepealse varu puhul kaasaegsete ekskavaatoritega, veealuse varu kaevandamiseks kasutatakse pika noolega ekskavaatorit ja pinnasepumpa. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga (kallurpoolhaagised). Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada mäeeraldisel kasvavad puud ja juurida kännud ning seejärel koorida huumusest (mullast) ja saviliivast koosnev katend kogumahus 12 tuh m3 (karjääri läänepoolsel lahustükil 7 tuh m3 ja idapoolsel lahustükil 5 tuh m3), millest huumus moodustab kokku 11 tuh m3 (idapoolse lahustükil asub ka saviliiva 1 tuh m3). Katendi keskmine paksus on Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldisel 0,2 m. Katend kooritakse ja vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale. Huumus ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Huumuskihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal huumuse loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Huumuse vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Mäeeraldiselt eemaldatav katend võõrandatakse valdavas osas, taaskasutatava materjalina ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri veepealsete nõlvade korrastamiseks vajalik huumuse kogus. Korrastamistöödeks vajalik katendi arvutuslik hinnanguline maht karjääri osade kaupa on toodud tabelis 3. Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 11 / 19 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad Tabel 3. Valgevälja II liivakarjääri korrastamiseks vajaliku katendi arvutuslik hinnanguline maht Ala nimetus Ala suurus, m2 Vajaliku katendi maht m3 Mäeeraldise läänepoolse läänepoolse lahustüki veepealsed nõlvad 4070 ~810 Mäeeraldise idapoolse lahustüki veepealsed nõlvad 2340 ~470 KOKKU Valgevälja II liivakarjäär 6410 ~1280 ~1280 Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri nõlvade katmine ca 0,2 m paksuse huumuskihiga. See soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb karjääri veepealsete nõlvade kõrgus mõlemal lahustükil vahemikku 1 – 2 m (graafiline lisa 3. Valgevälja II liivakarjääri korrastatud maa plaan). Korrastatud nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2 ülalpool põhjavee taset ja 1:5 allpool põhjavee taset. Mäeeraldise veepealsete nõlvade korrastamiseks vajamineva huumuse maht on kokku ca 1280 m3 ning võõrandamisele kuulub seega ca 9180 m3 huumust ja lisaks ka ca 1000 m3 saviliiva. Mäeeraldiselt kooritavat katendit turustatakse täitematerjaliks ja haljastusesks vastavalt maapõueseaduse § 99. Taotletava Valgevälja II liivakarjääri mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekihi paksus on valdavalt kuni 0,2 m, v.a idapoolse lahustüki kaguservas, kus huumuse ja saviliiva kogupaksus ulatub 2,0 meetrini. Mäetöid raskendab suure osa varu paiknemine allpool põhjavee taset. Maavarakihi paksus ülalpool põhjavee taset on mõlemal lahustükil kuni 2,0 m. Veepealse varu kaevandamine toimub ühes astmes. Maavarakihi paksus allpool põhjavee taset on läänepoolse lahustüki alal kuni 9,9 m (keskmine paksus 9,5 m) ning idapoolse lahustüki alal samuti kuni 9,9 m (keskmine paksus 9,1 m). Veealuse varu kaevandamine toimub pika noolega ekskavaatori ning pinnasepumbaga ilma veetaseme alandamiseta. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht. Juurdepääs tulevasele karjäärile on hea. Materjali väljaveoks on võimalik kasutada mäeeraldise lahustükkide vahel kulgevat kruusakattega metsateed Valgemetsa tee nr 6740397, mis ühendab tulevast karjääri põhja suunas asuva Valgevälja riigi kõrvalmaanteega nr 16121. Vastavalt RMK kooskõlastustingimustele (tekstilisa 4) tuleb tee kasutamiseks tuleb sõlmida kogu kasutusala ulatuses maarendileping. 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse vastavalt maapõueseaduse § 99. Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Huumus ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Huumuse koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal huumuse loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Huumuse vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 12 / 19 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Osa katendist kasutatakse mäeeraldise korrastamiseks, ülejääv osa turustatakse ning see leiab kasutust ehituses. Taaskasutatava materjalina ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri veepealsete nõlvade korrastamiseks vajalik huumus. Valgevälja II liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja tsiviilehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik. 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12.8 Karjääriala korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist. Valgevälja II liivakarjääris kaevandatakse ülal- ja allpool põhjavee taset kinnitatud täiteliiva varu. Pärast varu ammendamist kujuneb mäeeraldise läänepoolse lahustüki alale ca 4,5 ha suurune ning idapoolse lahustüki alale ca 3,9 ha suurune veekogu. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad tasandada. Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Ülalpool põhjavee taset asuval liival on see väiksem kui ~27° (nõlvus 1:2), allpool põhjavee taset asuval liival on see väiksem kui ~12° (nõlvus 1:5). Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning puude istutamine või seemnete külv. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline korrastamine teostatakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri veepealsetele nõlvadele enne kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht (huumus). Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääri nõlvad seemnete külvi teel. Hinnangulised kulud Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise veepealsete nõlvade korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 2000 eurot hektari kohta ehk kokku ca 1300 eurot. Valgevälja II liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Valgevälja II liivakarjääri korrastatud maa plaan). 8 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12. Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 13 / 19 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Liiva kaevandamist tehakse ekskavaatorite ja pinnasepumbaga. Pinnasepump ujub pontoonil, ammutab vee alt liiva ja pumpab selle settekaardile, kus vesi kaevisest välja valgub. Vallist laaditakse materjal kalluritele rataslaaduri või ekskavaatoriga, väljavedu autost toimub veoautodega. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks peenosakeste teke, müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Peenosakused Kuival ajal liiva kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi saab hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul keskmise tuulega levida ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.9 Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t); k – osakeste suuruse kordaja, 0,74 (ühikuta); U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal, mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava 9 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67. Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 14 / 19 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on Valgevälja II liivakarjääri puhul kasutatud niiskusesisaldust 5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele niiskusesisaldusele. Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide järgmine: E = 0,74(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0007 kg/t Valgevälja II liivakarjääri keskmise aastamäära (38 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,048 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Müra Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Valgevälja II liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub kaasaegsete masinatega, mille müratase ja heitmed on normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega. Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB).10 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Põhikaardi andmetel asub lähima II kategooria müratundlik ala Valgevälja II liivakarjäärist ca 90 m kaugusel ida suunas Metsniku (katastriüksuse tunnus 67401:002:0400, sihtotstarve elamumaa 100%) katastriüksuse piiril. Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, kallurautod, pinnasepump). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB ning pinnasepumbal ca 85 – 100 dB. Karjääris kaevandamisel enim kasutatav masin on ekskavaator, abimehhanismina kasutatakse ka rataslaadurit. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 4. Tabel 4. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures Ekskavaator 104 Rataslaadur 109 Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp: Lp = 20log10(p/p0), kus Lp – müratase, dB; 10 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 15 / 19 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad p – helirõhk, Pa; p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa). Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1). 1 A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.11 Joonis 1. A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1 oktaavribas. Ekskavaatori ja rataslaaduri jaoks kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 5). Tabel 5. Ekskavaatori ja rataslaaduri helivõimsustase 1/1 oktaavribas 63 125 250 500 1000 2000 4000 8000 Helitase Helitase KOKKU Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz kokku Lw (A--korrektsioon), LwA (A 105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator) 102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur) Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke 11 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 12.10.2023) Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 16 / 19 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad („A-weighted“). Juhul kui rataslaadur (kõige kõrgema müratasemega masin) asub lähimast õuealast ca 90 m kaugusel, siis lagedal maal otsenähtavuse korral on õuealal mürataseme suuruseks ca 57 dB. Lisaks on võimalik rajada karjääri servaaladele katendivallid ning ekskavaator ja rataslaadur liiguvad tööeega mõnevõrra madalamale karjäärisüvendisse, mistõttu otsenähtavuse puudumisel väheneb müratase veelgi. Veealuse varu kaevandamisel pinnasepumbaga ei paikne masin mäeeraldise piirile nii lähedal ning seega on masina müra suurus võrreldes rataslaaduri poolt tekitatava müraga veelgi väiksem. Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator/pinnasepump kui ka rataslaadur (tõenäoline stsenaarium), siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2. Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral. Seega, kui karjääris toimub üheaegselt kaks tootmisprotsessi (kaevandamine ekskavaatoriga/pinnasepumbaga ja laadimine rataslaaduriga), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 1,3 dB. Sellisel juhul kujuneb lähima majapidamise juures mäeeraldise kirdeservas töötades maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks ca 58 dB (ilma katendivallideta heli vaba leviku tingimustes). Arvutuslik tase jääb kehtiva II kategooria elamuala päevasest piirtasemest ca 2 dB võrra madalamale. pinna-- ja põhjaveele Mõju pinna Valgevälja II liivakarjääri varu asub osaliselt allpool põhjavee taset ning pärast varu ammendamist kujundatakse karjääri lahustükkide alale kaks veekogu pindalaga ca 8,4 ha (sh läänepoolse lahustüki alal ca 4,5 ha ja idapoolse lahustüki alal ca 3,9 ha). Maavarakihi paksus allpool veetaset on kuni 9,9 m ning seda on võimalik kaevandada pika noolega ekskavaatoriga ning pinnasepumbaga ilma veetaseme alanduseta. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist karjääriala pinnasesse ja vette. Kuna veealuse varu kaevandamisel ei toimu kunstlikku vee ära juhtimist karjääri alalt, siis jääb piirkonna kogu veehulk samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel mõju piirkonna üldisele veerežiimile. Veealuse kihi kaevandamisega kaasneb mõningane ajutine mõju põhjavee tasemele üksnes karjääriala piires. Arvestades, et kaevandamine toimub järk-järgult, siis korraga suurt mõju ei teki ning veetaseme alanemist karjääri lähiümbruses ei toimu. Kuna karjäärialale kujunev veekogu on vahetult Kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihiga seotud, siis kaevetööde laienemisega toimub pidev veetasemete ühtlustumine ja piirkonna põhjavee taseme muutust põhjustavat alanduslehtrit ei teki. Kujuneva veekogu pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna on põhjaveetaseme ajutised kõikumised järjest väiksemad. Kvaternaari liiva hea veejuhtivuse tõttu taastub põhjavee tase kaevandamistegevuses tehtavate vaheaegade (nt öisel ajal) korral kiirelt normaaltasemele. Seega puudub veealuse varu kaevandamisel mõju karjääri lähiümbruse piirkonna pinna- ja põhjaveele. Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 17 / 19 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad Vibratsioon Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.12 Tehniliselt korras masinate kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne. Maastikupildi visuaalne muutumine Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt veekoguks. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Valgevälja II liivakarjääris oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi, ei avalda keskkonnale olulist mõju ning keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise ega mäeeraldise teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit. Lähim kaitseala, Paralepa ja Pullapä metsa maastikukaitseala (EELIS kood KLO1200047), asub Valgevälja II liivakarjäärist lähimas punktis ca 3,5 km kaugusel loode suunas. Lähimad Natura 2000 võrgustiku alad, Väinamere linnuala (EELIS kood RAH0000133) ja Väinamere loodusala (EELIS kood RAH0000605), paiknevad Valgevälja II liivakarjäärist ca 4,5 km kaugusel loode suunas. Taotletava Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Paralepa ja Pullapä metsa maastikukaitseala ega Natura 2000 võrgustiku Väinamere linnuala ja Väinamere loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. 12 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109. Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 18 / 19 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad 10. KOKKUVÕTE AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba Valgevälja liivamaardlas (maardla registrikaart 0899) Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldisel 15 aastaks. Taotletav Valgevälja II liivakarjäär asub Läänemaal, Haapsalu linnas, Valgevälja külas Valgevälja liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokil 5, 6, 9 ja 10. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, taotletav varu asub nii ülal- kui allpool põhjavee taset. Taotletava Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise pindala on 9,07 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 13,36 ha. Valgevälja liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 5, 6, 9 ja 10 kinnitatud varu kogus kokku on 383 tuh m3. Valgevälja II liivakarjääri kaevandatav täiteliiva kogus on 521 tuh m3 ja nõlvatervikusse jääva varu kogus on 317 tuh m3. Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostas Kobras OÜ geoloogid Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863) ja Peeter Lillak. Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak 06.05.2025 Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 19 / 19  KORRALDUS 28.03.2025 nr 13-2/25-547 Lääne maakonna Valgevälja liivamaardla registrikande muutmine Kobras OÜ esitas 14.03.2025 Eesti Geoloogiateenistusele Valgevälja uuringuruumi piiresse jääva täiteliiva aktiivse tarbevaru ja passiivse tarbevaru arvele võtmise aruande „Valgevälja liivamaardla Valgevälja uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.03.2025)“ (registreeritud 14.03.2025 nr-ga 13-2/25-457; edaspidi aruanne). Materjale on parandatud 19.03.2025 kirjaga (registreeritud 19.03.2025 nr-ga 13-2/25-487) ja 27.03.2025 kirjaga (registreeritud 28.03.2025 nr-ga 13-2/25-542). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal. Keskkonnaamet on andnud 21.11.2024 korraldusega nr DM-129394-14 välja geoloogilise uuringu loa nr L.MU/522653. Maavaravaru on arvutatud plokkides 5, 6, 7, 8, 9, 10, mis paiknevad Lääne maakonnas Haapsalu linnas Valgevälja külas katastriüksusel Haapsalu metskond 6 (tunnus 67401:002:1574). Aruandes moodustatud plokid asuvad täielikult Valgevälja uuringuruumi piires. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) nõuetest. Uuritud maavara liigitus täiteliivaks. Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kandeid. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, määrus nr 52 § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11 lg 7 alusel: Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387 1. Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.03.2025 maavarade registris Valgevälja liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,90 ha – 97 tuh m³ (aruandes 5 plokk), 1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,90 ha – 365 tuh m³ (aruandes 6 plokk), 1.3. täiteliiva passiivne tarbevaru pindalal 0,69 ha – 11 tuh m³ (aruandes 7 plokk), 1.4. täiteliiva passiivne tarbevaru pindalal 0,69 ha – 50 tuh m³ (aruandes 8 plokk), 1.5. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,17 ha – 32 tuh m³ (aruandes 9 plokk), 1.6. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,17 ha – 344 tuh m³ (aruandes 10 plokk). 2. Viia registrisse (registrikaart nr 899) kande muudatus vastavalt korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks Kobras OÜ-le, AS-le Tariston, Keskkonnaametile ja Haapsalu Linnavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sirli Sipp Kulli Direktor Anu Sihv Maavarade registri osakonna spetsialist 5472 0067 [email protected] 2 (2)  Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2025-033 Märts 2025 Tellija: AS Tariston LÄÄNEMAA HAAPSALU LINN VALGEVÄLJA KÜLA VALGEVÄLJA LIIVAMAARDLA VALGEVÄLJA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING (varu arvutus seisuga 01.03.2025) Juhataja: Erki Kõnd Geoloog: Peeter Lillak Geoloog: Tanel Mäger Objekti asukoht: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla X= 6529800, Y= 474400  LÄÄNEMAA HAAPSALU LINN VALGEVÄLJA KÜLA VALGEVÄLJA LIIVAMAARDLA VALGEVÄLJA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING ANNOTATSIOON Tanel Mäger, Peeter Lillak. Valgevälja liivamaardla Valgevälja uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus 01.03.2025). Kobras OÜ, Tartu 2025. Aruanne ühes köites. Tekst 20 lk, 14 tekstilisa, 2 graafilist lisa (2 leheküljel). EGF, Eesti Geoloogiateenistus, AS Tariston. Valgevälja uuringuruum asub Läänemaal Haapsalu linnas Valgevälja külas Haapsalu metskond 6 (katastriüksuse tunnus 67401:002:1574, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 108,07 ha) katastriüksusel, Eesti baaskaardi lehel 6223. Valgevälja uuringuruumi teenindusala pindala on 9,76 ha. Käesoleva töö käigus viidi 2025. aasta veebruaris läbi Valgavälja uuringuruumi teenindusala geodeetiline mõõdistamine ja koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1:1000. Uuringu käigus puuriti 2025. aasta jaanuaris Valgevälja uuringuruumi 11 puurauku ning võeti 23 proovi kasulikust kihist. Maavaravaru arvutati Valgevälja uuringuruumis nelja plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru ja kahe plokina täiteliiva passiivse tarbevaru kategoorias:  Plokk 5 (täiteliiva aktiivne tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 4,90 ha pindalal 97 tuh m3;  Plokk 6 (täiteliiva aktiivne tarbevaru allpool uuringuaegset põhjavee taset) 4,90 ha pindalal 365 tuh m3;  Plokk 7 (täiteliiva passiivne tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 0,69 ha pindalal 11 tuh m3;  Plokk 8 (täiteliiva passiivne tarbevaru allpool uuringuaegset põhjavee taset) 0,69 ha pindalal 50 tuh m3;  Plokk 9 (täiteliiva aktiivne tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 4,17 ha pindalal 32 tuh m3;  Plokk 10 (täiteliiva aktiivne tarbevaru allpool uuringuaegset põhjavee taset) 4,17 ha pindalal 344 tuh m3. Valgevälja uuringuruumi varuplokkide materjali keskmised kvaliteedinäitajad on:  plokk 5 (varu ülalpool põhjavee taset) täiteliiv – kruusa (>31,5 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 0,0% ning savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 9,8%;  plokk 6 (varu allpool põhjavee taset) täiteliiv – kruusa (>31,5 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 0,0% ning savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 9,7%;  plokk 7 (varu ülalpool põhjavee taset) täiteliiv – kruusa (>31,5 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 0,0% ning savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 9,6%;  plokk 8 (varu allpool põhjavee taset) täiteliiv – kruusa (>31,5 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 0,0% ning savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 8,5%;  plokk 9 (varu ülalpool põhjavee taset) täiteliiv – kruusa (>31,5 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 0,0% ning savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 5,9%; KOBRAS OÜ  LÄÄNEMAA HAAPSALU LINN VALGEVÄLJA KÜLA VALGEVÄLJA LIIVAMAARDLA VALGEVÄLJA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING  plokk 10 (varu allpool põhjavee taset) täiteliiv – kruusa (>31,5 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 0,0% ning savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 9,6%. Valgevälja uuringuruumi materjal vastab keskmiste näitajate poolest täiteliiva nõuetele. Uuringuruumi materjal on esindatud liivaga, mis on ülipeene- kuni jämeteraline (0,063 – 1,0 mm) ning sisaldab marginaalsel määral jämepurdu (>2 mm). Peenosise (<0,063 mm) kaalutud keskmine sisaldus varuplokkides jääb vahemikku 5,9 – 9,8%. Uuringuruumi liiv sobib kasutamiseks puistematerjalina taristuobjektide ehituseks eri ehitussegude koostises, trasside täitematerjalina ning teedeehituses ja -hoolduses. Võtmesõnad: Läänemaa, Haapsalu linn, Valgevälja liivamaardla, Valgevälja uuringuruum, täiteliiv, aktiivne tarbevaru, passiivne tarbevaru. Geoloog: Peeter Lillak KOBRAS OÜ 3  LÄÄNEMAA HAAPSALU LINN VALGEVÄLJA KÜLA VALGEVÄLJA LIIVAMAARDLA VALGEVÄLJA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING SISUKORD Tekst Lk 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 5 2. ÜLDANDMED UURINGURUUMI KOHTA ........................................................................................ 5 2.1. Geograafiline asend .................................................................................................................. 5 2.2. Geomorfoloogiline ehitus .......................................................................................................... 6 2.3. Geoloogiline ehitus .................................................................................................................... 6 2.4. Geoloogiline uuritus .................................................................................................................. 8 3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD.................................................................................................... 9 4. UURITUD ALA LÜHIISELOOMUSTUS .......................................................................................... 10 4.1. Materjali kvalitatiivne iseloomustus ......................................................................................... 11 4.2. Varu arvutus ............................................................................................................................ 13 4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................................... 17 4.4. Mäendustingimused ................................................................................................................ 17 5. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE................................................................................................... 17 5.1. Uuringu keskkonamõju hinnang .............................................................................................. 17 5.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang .................................................................. 18 6. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 19 7. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................. 20 Tekstilisad 1. Uuringupunktide kataloog. Lisa 1 2. Uuringupunktide kirjeldused. Lisa 2 3. Topotööde seletuskiri. Lisa 3 4. Maavaralasundi ja katendi keskmiste paksuste arvutuse tabel. Lisa 4 5. Varu arvutuse programmi sisestatud arvnäitajate tabelid. Lisa 5 6. Valgevälja uuringuruumi loodusliku materjali lõimis. Lisa 6 7. Laboriproovide katseprotokoll. Lisa 7 8. Varasema uuringu laboriandmestik (EGF 2079). Lisa 8 9. Geoloogilise uuringu luba L.MU/522653, 21.11.2024. Lisa 9 10. Valgevälja uuringuruumi uuritud maa korrastamise akt. Lisa 10 11. Valgevälja uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine. Keskkonnaameti maapõuebüroo korraldus nr DM-131326-2, 13.03.2025. Lisa 11 12. Tingimused ja kooskõlastus maavaravaru arvele võtmiseks Valgevälja uuringuruumis. Riigimetsa Majandamise Keskuse kiri nr 3-1.1/2024/5316, 21.02.2025. Lisa 12 13. Tellija volikiri ja arvamus tehtud töö kohta. Lisa 13 14. Geoloogiateenistuse direktori korraldus varu kinnitamise kohta. Lisa 14 Graafilised lisad 1. Valgevälja uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan, M 1:1000 ning asukohaskeem, M 1:50 000 (Eesti baaskaardi leht 6223). Lisa 1. 2. Geoloogilised läbilõiked I – I’ kuni IV – IV’, Mhor 1:1000, Mvert 1:200 ja leppemärgid geoloogilistel läbilõigetel (ühel lehel). Lisa 2. Elektroonilised lisad 1. Maavara plokkide ruumikuju ala-tüüpi ruumiobjektina ning katendi ja lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina. 2. Graafilised lisad eraldi failidena TIFF-vormingus (2 tk). KOBRAS OÜ 4  LÄÄNEMAA HAAPSALU LINN VALGEVÄLJA KÜLA VALGEVÄLJA LIIVAMAARDLA VALGEVÄLJA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 1. SISSEJUHATUS Kobras OÜ viis AS Tariston tellimuse alusel ja vastavalt Keskkonnaameti poolt 21.11.2024 välja antud geoloogilise uuringu loale nr L.MU/522653 (tekstilisa 9) läbi Valgevälja uuringuruumi geoloogilise uuringu. Töö eesmärgiks oli välja selgitada Valgevälja liivamaardlast ca 80 m kaugusel lõuna suunas paikneva endise ning praeguseni korrastamata Valgevälja karjääri alal ja lähiümbruses asuva Valgevälja uuringuruumi materjali aktiivse tarbevaru maht, kvaliteet ja kaevetingimused, et taotleda maavara kaevandamise luba. Valgevälja uuringuruum asub Läänemaal Haapsalu linnas Valgevälja külas Haapsalu metskond 6 (katastriüksuse tunnus 67401:002:1574, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 108,07 ha) katastriüksusel. Nimetatud katastriüksus on riigiomandis, selle valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus on Riigimetsa Majandandamise Keskus. Uuringuruumi teenindusala pindala on 9,76 ha. Geoloogilise uuringu ajal asus uuringuruumi alal mets ning endise korrastamata karjääri osas madalaveeline kohati võsastunud veekogu. Käesoleva aruande koostamise käigus viidi läbi järgmised tööd: 1. Valgevälja uuringuruumi teenindusala geodeetiline mõõdistamine ja topograafilise plaani koostamine mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 1. Valgevälja uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan). 2. Puuraukude rajamine. 3. Laboratoorsed tööd. Aruanne esitatakse maavarade registri vastutavale töötlejale (Eesti Geoloogiateenistusele) läbi vaatamiseks ja varu kinnitamiseks. 2. ÜLDANDMED UURINGURUUMI KOHTA 2.1. Geograafiline asend Valgevälja uuringuruum asub Lääne maakonna mandriosa lääneosas. Uuringuruum asub Haapsalu linnast ca 2 km kaugusel lõuna suunas, Haapsalu-Laiküla riigi tugimaanteest nr 31 ca 300 kaugusel lääne suunas ning Valgevälja riigi kõrvalmaanteest nr 16121 ca 245 m kaugusel kagu suunas. Valgevälja uuringuruumi keskosa geograafilised koordinaadid on 58°54’24’’ p.l. ja 23°33’21’’ i.p. ning uuringuruum paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6223. Uuringuruumi teenindusala piirist jätkub kõikides suundades Haapsalu metskond 6 katastriüksus. Valgevälja uuringuruumi teenindusala katab enamuses okaspuumets. Taotletava uuringuruumi kesk- ja idaosas asub endine ning praeguseni korrastamata Valgevälja karjäär. Uuringuruumi piires on varasema kaevandamisega rikutud maa-ala suurus ca 2,5 ha, millest ca 2 ha on madalaveeline veekogu. Uuringuruumi maapinna reljeef on ühtlane, väljaarvatud kaevandamisega rikutud maa-alal. Valgevälja uuringuruumis on maapinna absoluutkõrgus vahemikus 2,0 – 5,7 m, madalaveelise veekogu veetase on uuringuaegse geodeetilise mõõdistuse andmetel absoluutkõrgusel 3,25 m. KOBRAS OÜ 5  LÄÄNEMAA HAAPSALU LINN VALGEVÄLJA KÜLA VALGEVÄLJA LIIVAMAARDLA VALGEVÄLJA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Valgevälja uuringuruumi keskosa läbib kruuskattega metsatee Valgemetsa tee nr 6740397. Riigimetsa Majandamise Keskus on kooskõlastanud aktiivse tarbevaru arvele võtmise Valgevälja uuringuruumis Valgemetsa tee teljest vähima kaugusega 10 meetrit (tekstilisa 12). Uuringuruumi piir külgneb põhja suunast vahetult Valgevälja riigi kõrvalmaantee nr 16121 kaitsevööndiga. Valgevälja uuringuruumist ca 30 m kaugusel kirde suunas kulgeb Elektrilevi OÜ alla 1 kV elektriõhuliinid AMKA.3x35+50 (väline tunnus IM318144634) ja A-4x35 (väline tunnus IM318103539) ning nende mastitõmmitsad või toed (väline tunnus IM318324192 ja IM318324193). Valgevälja uuringuruumist ca 25 m kaugusel põhja suunas, paralleelselt Valgevälja riigi kõrvalmaanteega, kulgeb Eesti Lairiba Arenduse SA sidekaabel ELA027. Valgevälja uuringuruumist ca 50 m kaugusel kirde suunas asub geodeetilise võrgu punkt 603 (väline tunnus 81920). Valgevälja uuringuruumist ca 80 m kaugusel põhja suunas asub Valgevälja liivamaardla (maardla registrikaart nr 0899), kus on arvele võetud kaks ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki (plokk 1 ja 2) ning kaks täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki (plokk 3 ja 4). Valgevälja liivamaardlas on üks aktiivne mäeeraldis (AS TREV-2 Grupp Valgevälja liivakarjäär, maavara kaevandmise luba nr L.MK/322407, kehtib kuni 30.09.2027). Valgevälja liivakarjääri mäeeraldise pindala on 3,74 ha ning selle teenindusmaa pindala on 7,85 ha. Valgevälja uuringuruumile lähim asula on Valgevälja küla ning lähim elamu asub põhikaardi andmetel ca 110 m kaugusel ida suunas Metsniku (katastritunnus 67401:002:0400) katastriüksusel. 2.2. Geomorfoloogiline ehitus Maastikuliselt paikneb Valgevälja uuringuruum Lääne-Eesti madaliku keskosas kihiliselt erinevatest liivadest kuni kruusast ja sügavamas osas veeristest koosneval oosil (Suuroja jt., 2024) [1]. Maapinna absoluutkõrgus on uuringuruumi teenindusmaal vahemikus 2,0 – 5,7 m. 2.3. Geoloogiline ehitus Valgevälja uuringuruumi geoloogilise ehituse kirjeldus on antud käesoleva 2025. aasta jaanuaris puuritud 11 puuraugu (PA-1…11, sügavusega 8,3 – 10,0 m) andmete põhjal. Kirjeldamisel kasutati Wentworthi terasuuruse klassifikatsiooni (joonis 1). Lisaks on kasutatud Geoloogia Valitsuse 1963. aasta geoloogilise uuringu ühe puuraugu (PA-12, sügavusega 6,0 m) andmeid. Valgevälja uuringuruumi kattekihi moodustab huumus (muld/kasvukiht, Q2_s; tumepruuni, halli või tumehalli värvi, lõimiselt liivane kuni savine, kohati samblakõdune) ja uuringuruumi kaguservas huumuskihi all lamav saviliiv (Q2Lm, beeži kuni halli värvi, pehmeplastne). Kattekihi paksus uuringualal on valdavalt 0,1 – 0,2 m, uuringuruumi kaguservas muutub kattekiht kuni 2 meetri paksuseks. Uuringuruumi kattekihi keskmine paksus on 0,2 m. KOBRAS OÜ 6  LÄÄNEMAA HAAPSALU LINN VALGEVÄLJA KÜLA VALGEVÄLJA LIIVAMAARDLA VALGEVÄLJA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Valgevälja uuringuruumi kasuliku kihi moodustab jääjõeline liiv (Q1jrVr_fg). Jääjõeline liiv on uuringuruumi alal ülipeene- kuni jämeteraline, halli, beeži või oranži värvi, sisaldab kohati tolmjaid vahekihte ja veeriseid. Kasuliku kihi paksus uuringuruumis on 8,0 – 9,9 m, keskmise paksusega 9,3 m. Kasulik kiht läbiti üksnes PA-3 ja PA-7 alal, ülejäänud uuringupunktide jätkub kasulik kiht sügavuse suunas. PA-4 alal ei olnud 8,3 m sügavusel maapinnast võimalik suure jämepurrusisalduse (kivid, veerised) tõttu sügavamale puurida. Kasuliku kihi lamami moodustab uuringuruumis jääjärveline saviliiv (Q1jrVr_lg; hall, pehmeplastne). Kasuliku kihi lamamisse jõuti uuringuruumis PA-3 ja PA-7 alal, kus see avati 0,4 – 0,6 m paksuselt. Joonis 1. Wentworthi (1922) terasuuruse klassifikatsioon võrrelduna teiste skaaladega (Williams jt, 2006) [2]. KOBRAS OÜ 7  LÄÄNEMAA HAAPSALU LINN VALGEVÄLJA KÜLA VALGEVÄLJA LIIVAMAARDLA VALGEVÄLJA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 2.4. Geoloogiline uuritus Valgevälja liivamaardlas ning selle läheduses on varasemalt geoloogilisi uuringuid ja töid maavarade kaevandamise eesmärgil tehtud kokku seitsmel korral. Neist olulisemad on 1963., 1986., 1993. ja 2009. aastal tehtud uuringud ja tööd. 1963. aastal rajas Ministrite Nõukogu Geoloogia ja Maapõuevarade Kaitse Valitsuse Geoloogiline Ekspeditsioon Valgevälja objektile kruusa ja liiva otsimistööde raames (Põllumäe, 1964) [3] kokku 11 puurauku (PA-5...15) üldmetraažiga 63,0 m. Uuringu käigus määrati kattekihi paksuseks 0,3 – 2,0 m ning kasuliku kihi paksuseks 0,6 – 6,2 m. Kasuliku kihi moodustas uuringualal väga peeneteraline kuni jämeteraline liiv, sekka ka üksikuid kruusasemad kihid. Töö tulemusena hinnati Valgevälja objektil üldvarudeks C2 kategoorias 1150 tuh m3. 1986. a tegi TK “Eesti Geoloogia“ Keila geoloogiaekspeditsioon geoloogilise uuringu, mille põhjal koostati Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne (Sinisalu jt., 1986) [4]. Uuringu käigus puuriti kokku 16 puurauku Valgevälja uuringuruumist lääne suunas. Kasuliku kihi moodustasid eriteralised liivad, mis sügavusega lähevad üle ülipeeneteraliseks liivaks. Kasuliku kihi paksus puuraukudes oli 0,8 – 3,5 m. Katendi paksus oli 0,3 – 0,7 m. Lamami moodustas savi ja saviliivmoreen. Eriteralises liivas oli kruusa fraktsiooni (>5 mm) sisaldus 0,0 – 0,3 %, savi- ja tolmuosakeste (<0,05 mm) sisaldus oli 4,1 – 5,0 % ning liiva peensusmoodul 0,7 – 1,4. Uuringuga hinnati täiteliiva varu 25,8 ha pindalal kokku 640 tuh m3, millest veealune varu oli 299 tuh m3. 1993. aastal koostati Valgevälja karjääri projektdokumentatsioon (Palusalu, 1993) [5], mille eesmärk oli kavandada Valgevälja karjääri korrastamine ja veealuse varu kaevandamine. Geoloogilised uuringud viidi läbi 1988. ja 1991. a PI „Eesti Maanteeprojekt“ I geoloogilise grupi poolt. Lisaks rajatud puuraukudele kasutati ka varasemate uuringute käigus rajatud puuraukude andmeid. Aruande kohaselt hinnati karjääri alal 3,03 ha pindalal 187,8 tuh m3 liiva varu ning karjääri planeeritud laienduse alal (1,59 ha) 141 tuh m3 liiva varu (sh. allpool veetaset 112 tuh m3). 2009. aastal tegi OÜ Inseneribüroo Steiger maa-ainese jääkvaru hindamise Valgejärve liivakarjääri lõunaosas (Tammekänd ja Kaljuste, 2009) [6]. Töös kasutati 1986. ja 1993. aastal tehtud geoloogiliste uuringute andmeid. Töö tulemusena tehti ettepanek eraldada Valgevälja liivakarjääri lõunaosas 3,74 ha pindalal välja kaks varuplokki: plokk 1, sh. ehitusliiva aktiivne tarbevaru 10 tuh m3 ja eriotstarbelise liiva (täiteliiva) aktiivne tarbevaru 3 tuh m3 ning plokk 2, sh. ehitusliiva aktiivne tarbevaru 73 tuh m3 ja eriotstarbelise liiva (täiteliiva) aktiivne tarbevaru 94 tuh m3. Hiljem on nimetatud plokkide baasil maavarade registris arvele võetud kaks ehitusliiva plokki (plokk 1 ja 2 aT) ning kaks täiteliiva plokki (plokk 3 ja 4 aT). KOBRAS OÜ 8  LÄÄNEMAA HAAPSALU LINN VALGEVÄLJA KÜLA VALGEVÄLJA LIIVAMAARDLA VALGEVÄLJA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD Geodeetilised mõõdistustööd tegi 2025. aasta veebruaris geodeet M. Aro (graafiline lisa 1. Valgevälja uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan). Täpsemad andmed geodeetilise mõõdistuse kohta on esitatud topotööde seletuskirjas (tekstilisa 3). Geoloogilise uuringu käigus puuriti Valgevälja uuringuruumi 2025. aasta jaanuaris kokku 11 puurauku (PA-1…11) sügavusega 8,3 – 10,0 m ja kogumetraažiga 106,5 m (tekstilisa 1). Puuraugud puuriti keerdpuurimise meetodil puurmasinaga Geomachine GM65 GTT. Valgevälja uuringuruumi 2025. aastal rajatud uuringupunktide vahekaugus on ca 45 – 199 m. Uuringupunktid likvideeriti kohe pärast proovide võtmist ja geoloogilise läbilõike kirjeldamist pinnasega täitmise teel. Uuringupunktide likvideerimise kohta koostati akt (tekstilisa 10), mille on heaks kiitnud Keskkonnaameti maapõuebüroo (tekstilisa 11). Välitöid juhendas geoloog Tanel Mäger. Proovide võtmine. Uuringupunktidest võeti kokku 23 proovi. Uuringupunktidest võeti keskmestatud proovid: õhukesed, erineva koostisega vahekihid, mida ei ole võimalik eraldi kaevandada, on lülitatud üldproovi koosseisu. Võetud proovid on kahandatud kvarteerimise meetodil labori nõutava kaaluni. Laboratoorsed uuringud. Laboratoorsed analüüsid tehti OÜ Inseneribüroo Steiger laboris Tartus, mille pädevus on kinnitatud Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteerimistunnistusega L202. Laboris määrati materjali filtratsioonimoodul (EVS 901-20), terastikuline koostis ehk lõimis (EVS-EN-933-1) ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus. Materjali teralise koostise määramiseks kasutati sõelasid ava läbimõõduga (mm): 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063. Filtratsioonimoodul määrati kolmes koondproovis 0-4 mm suurusega liiva fraktsioonist. Valgevälja uuringuruumi loodusliku materjali lõimis on esitatud tekstilisas 6. Laboriproovide katseprotokolli koopia on toodud tekstilisas 7. Kameraaltööde käigus tehti laboriandmete põhjal väliandmete töötlus, hinnati materjali kasutuskõlblikkust ning arvutati täiteliiva varu. 2025. aasta jaanuaris rajatud uuringupunktide andmetele tuginedes joonistati varu arvutuse alale neli geoloogilist läbilõiget (graafiline lisa 2). Graafilised lisad on joonestatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023 abil. Varu arvutamiseks kasutati programmi AutoCAD Civil 3D 2023 võimalusi, kasutati “Tin Volume” meetodit. Väljatrükiks kasutati printerit Canon TM-300. Saadud tulemuste usaldusväärsuse analüüs. Uuringu tulemusena saadud andmestikku võib pidada usaldusväärseks aktiivse tarbevaru arvele võtmiseks maavarade registris. Uuringupunktide vahekaugus ning võetud proovide pikkus vastab keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud uuringumetoodikale tarbevaru määramiseks. Kasuliku kihi lamamini jõuti uuringuruumi alal puuraugus PA-3 ja PA-7, ülejäänud puuraukudes lõpetati puurimine uuringuloaga määratud sügavusel. Puuraugus PA-4 ei saanud puurmasin suure jämepurrusisaldusega kihti läbi puurida ning puurimistööd lõpetati 8,3 m sügavusel maapinnast. KOBRAS OÜ 9  LÄÄNEMAA HAAPSALU LINN VALGEVÄLJA KÜLA VALGEVÄLJA LIIVAMAARDLA VALGEVÄLJA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Geoloogia Valitsuse tehtud 1963. aasta uuringu käigus võetud kahe proovi andmete puhul (tekstilisa 8) kasutati keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud lõimiseandmete arvutusliku teisendamise meetodit. Mõlemad proovid (334 ja 335) osutusid usaldusväärselt klassifitseerituks vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 § 48 lõikele 6. Usaldusväärselt klassifitseeritud proove kasutati ploki 9 ja 10 kvaliteedi iseloomustamiseks (tekstilisa 6). 4. UURITUD ALA LÜHIISELOOMUSTUS Materjali kvalitatiivne iseloomustus on antud ja tarbevaru on arvutatud käesoleva töö käigus Valgevälja uuringuruumis kuue plokina:  Plokk 5 (täiteliiva aktiivne tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 4,90 ha pindalal 97 tuh m3;  Plokk 6 (täiteliiva aktiivne tarbevaru allpool uuringuaegset põhjavee taset) 4,90 ha pindalal 365 tuh m3;  Plokk 7 (täiteliiva passiivne tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 0,69 ha pindalal 11 tuh m3;  Plokk 8 (täiteliiva passiivne tarbevaru allpool uuringuaegset põhjavee taset) 0,69 ha pindalal 50 tuh m3  Plokk 9 (täiteliiva aktiivne tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 4,17 ha pindalal 32 tuh m3;  Plokk 10 (täiteliiva aktiivne tarbevaru allpool uuringuaegset põhjavee taset) 4,17 ha pindalal 344 tuh m3. Aktiivse ja passiivse tarbevaru plokid on kontuuritud arvestades kasuliku kihi paksust ja kvaliteeti. Tarbevaru plokkide kontuur on toodud Valgevälja uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 5 asub uuringuruumi lääneosas ülalpool põhjavee taset, selle lamamis allpool põhjavee taset asub täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 6. Plokk 5 ja 6 piirneb ida poolt täiteliiva passiivse tarbevaru ploki 7 (ülalpool põhjavee taset) ja selle lamamis asuva ploki 8 (allpool põhjavee taset) piiriga. Vastavalt Riigimetsa Majandamise Keskuse kooskõlastustingimustele (tekstilisa 12) moodustati varuploki 7 ja 8 piir Valgemetsa metsatee nr 6740397 teljest mõlemas suunas 10 meetri kaugusele. Uuringuruumi idaosas asub täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 9 (ülalpool põhjavee taset) ja selle lamamis asub plokk 10 (allpool põhjavee taset), mis piirnevad lääne suunast täiteliiva passiivse tarbevaru plokikga 7 ja 8. Kõik plokid on määratud uuringuruumi piiride, kitsenduste, kasuliku kihi leviku ning kihti avavate ja läbivate uuringupunktide materjali kvalitatiivse iseloomustuse järgi. Puuraugu PA-12 (1963. a) kasutatakse käesolevas uuringus ploki 9 ja 10 kvaliteedi iseloomustamiseks, plokk 10 lamam asub puuraugu põhjast sügavamal. Tekstilisas 5 on esitatud aktiivse ja passiivse tarbevaru plokkide lamami arvutamisel kasutatud absoluutkõrgused kõigis uuringupunktides ning varu kontuurimise punktides. Varuplokkide moodustamisel kasutatud materjali kvalitatiivne iseloomustus on toodud järgmises peatükis. KOBRAS OÜ 10  LÄÄNEMAA HAAPSALU LINN VALGEVÄLJA KÜLA VALGEVÄLJA LIIVAMAARDLA VALGEVÄLJA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 4.1. Materjali kvalitatiivne iseloomustus Kasuliku kihi moodustab Valgevälja uuringuruumis liiv. Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel on kasutatud käesoleva uuringu käigus kogutud 23 proovi andmeid ja Geoloogia Valitsuse 1963. aastal ajatud puuraugust (PA-12) võetud kahe proovi andmeid, mida on võrreldud keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega. Materjali kirjeldamisel on kasutatud Wentworthi terasuuruse klassifikatsiooni (joonis 1). Keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (RT I, 19.12.2018, 28) § 29 tulenevalt on liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuded järgmised:  tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle 4% ega Fe2O3 sisaldus üle 0,6%;  ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%;  ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%. Ehituskruusa purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem, seejuures tehakse purunemiskindluse määrang killustikust fraktsiooni suurusega 10–14 millimeetrit purunemiskindluse määramise standardi EVS-EN 1097-2 järgi;  täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta eelpool loetletud punktides esitatud nõuetele. Käesoleva uuringu käigus võeti kasulikust kihist kokku 23 proovi, millest 22 proovi vastas savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisalduse osas täiteliiva nõuetele ja üks proov ehitusliiva nõuetele. 1963. aasta uuringu käigus rajatud PA-12 võetud mõlemad proovid vastasid ehitusliiva nõuetele. Materjal plokis 5 on esindatud viie prooviga ning materjal plokis 6 on esindatud 10 prooviga. Kõik analüüsitud proovid vastasid täiteliiva kvaliteedinõuetele ning uuringuruumi lääneosas on tegemist täiteliiva kvaliteedinõuetele vastava aktiivse tarbevaruga nii ülal- kui allpool põhjavee taset. Materjal plokis 7 on esindatud kolme prooviga, mis kõik vastasid täiteliiva kvaliteedinõuetele. Materjal plokis 8 on esindatud kuue prooviga, millest viis proovi vastas täiteliiva kvaliteedinõuetele ja üks proov vastas ehitusliiva kvaliteedinõuetele. Analüüsitud proovide kaalutud keskmise savi- ja tolmuosakeste sisalduse alusel on uuringuruumi keskosas tegemist täiteliiva kvaliteedinõuetele vastava passiivse tarbevaruga nii ülal- kui allpool põhjavee taset. Materjal plokis 9 on esindatud kolme prooviga, millest kaks on võetud käesoleva geoloogilise uuringu käigus ning üks proov 1963. aasta geoloogilise uuringu käigus. Käesoleva uuringu käigus võetud proovid vastasid täiteliiva kvaliteedinõuetele ning 1963. aastal võetud proov vastas arvutusliku teisendamise järgselt ehitusliiva kvaliteedinõuetele. Materjal plokis 10 on esindatud kaheksa prooviga, KOBRAS OÜ 11  LÄÄNEMAA HAAPSALU LINN VALGEVÄLJA KÜLA VALGEVÄLJA LIIVAMAARDLA VALGEVÄLJA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING millest kuus on võetud käesoleva geoloogilise uuringu käigus ning kaks 1963. aasta geoloogilise uuringu käigus. Käesoleva uuringu käigus võetud proovid vastasid täiteliiva kvaliteedinõuetele ning 1963. aastal võetud proovid vastasid arvutusliku teisendamise järgselt ehitusliiva kvaliteedinõuetele. Analüüsitud proovide kaalutud keskmise savi- ja tolmuosakeste sisalduse alusel on uuringuruumi idaosas tegemist täiteliiva kvaliteedinõuetele vastava aktiivse tarbevaruga nii ülal- kui allpool põhjavee taset. Valgevälja uuringuruumist võeti kolm koondproovi filtratsioonimooduli määramiseks: proov 2-1 / 2-2 (0,4 m/ööp), proov 7-1 / 7-2 (0,1 m/ööp) ning proov 8-1 / 8-2 (0,4 m/ööp). Kasuliku kihi laboranalüüside tulemused on esitatud tekstilisas 6 (Valgevälja uuringuruumi loodusliku materjali lõimis). Tabelis 1 on esitatud Valgevälja uuringuruumi (plokk 5 kuni 10) laboranalüüside põhinäitajad. Tabel 1. Valgevälja uuringuruumi laboranalüüside põhinäitajad. Näitaja Valgevälja uuringruum Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal ploki 5 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0 (kruusa sisaldus kokku), Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0 (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 5,2 16,2 9,8 Looduslik materjal ploki 6 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0 (kruusa sisaldus kokku), Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0 (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 5,6 16,2 9,7 Looduslik materjal ploki 7 TL pT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0 (kruusa sisaldus kokku), Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0 (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 6,7 11,9 9,6 Looduslik materjal ploki 8 TL pT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0 (kruusa sisaldus kokku), Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0 (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 3,1 11,9 8,5 Looduslik materjal ploki 9 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0 (kruusa sisaldus kokku), Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0 (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 2,9 7,7 5,9 Looduslik materjal ploki 10 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0 (kruusa sisaldus kokku), Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0 (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 1,3 25,2 9,6 Valgevälja uuringuruumi materjal vastab täiteliiva kvaliteedinõuetele. KOBRAS OÜ 12  LÄÄNEMAA HAAPSALU LINN VALGEVÄLJA KÜLA VALGEVÄLJA LIIVAMAARDLA VALGEVÄLJA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 5 liiv on võrdlemisi halvasti sorteeritud materjal, valdavalt ülipeene- kuni jämeteraline (0,063 – 1 mm). Jämepurdset fraktsiooni (>2 mm) on marginaalselt. Peenosise sisaldus varieerub vahemikus 5,2 – 16,2%, kaalutud keskmisena 9,8%. Täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 6 liiv on sarnaselt tema peal lamava plokk 5 materjaliga võrdlemisi halvasti sorteeritud materjal, valdavalt ülipeene- kuni jämeteraline (0,063 – 1 mm). Jämepurdset fraktsiooni (>2 mm) on marginaalselt. Peenosise sisaldus varieerub vahemikus 5,6 – 16,2%, kaalutud keskmisena 9,7%. Täiteliiva passiivse tarbevaru ploki 7 liiv on hästi sorteeritud materjal, domineerib kesk- kuni jämeteraline fraktsioon (0,25 – 1 mm). Jämepurdset fraktsiooni (>2 mm) on marginaalselt. Peenosise sisaldus varieerub vahemikus 6,7 – 11,9%, kaalutud keskmisena 9,6%. Täiteliiva passiivse tarbevaru ploki 8 liiv on võrdlemisi halvasti sorteeritud materjal, enim esineb ülipeene- kuni jämeteralist fraktsiooni (0,063 – 1 mm). Jämepurdset fraktsiooni (>2 mm) on marginaalselt. Peenosise sisaldus varieerub vahemikus 3,1 – 11,9%, kaalutud keskmisena 8,5%. Täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 9 liiv on hästi sorteeritud materjal, domineerib peene- kuni keskteraline fraktsioon (0,125 – 0,5 mm). Jämepurdset fraktsiooni (>2 mm) on marginaalselt. Peenosise sisaldus varieerub vahemikus 2,9 – 7,7%, kaalutud keskmisena 5,9%. Täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 10 liiv on üsna halvasti sorteeritud materjal, enim levib ülipeene- kuni jämeteralist fraktsiooni (0,063 – 1 mm). Jämepurdset fraktsiooni (>2 mm) on marginaalselt. Peenosise osakaal varieerub ploki piires märgatavalt, olles madalaim 1963. aasta puuruagu PA-12 proovis 335 (1,3%) ning kõrgem puuraugu PA-11 proovis 11-1 (25,2%). Plokk 10 peenosise kaalutud keskmine sisaldus on 9,6%. Uuringuruumi liiv sobib kasutamiseks puistematerjalina taristuobjektide ehituseks eri ehitussegude koostises, trasside täitematerjalina, teedeehituses ja -hoolduses. 4.2. Varu arvutus Valgevälja uuringuruumi varu on arvutatud nelja plokina (plokk 5, 6, 9 ja 10) täiteliiva aktiivse tarbevaru ja kahe plokina (plokk 7 ja 8) täiteliiva passiivse tarbevaru kategoorias. Plokk 5, 7 ja 9 asuvad ülalpool uuringuaegset põhjavee taset ning plokk 6, 8 ja 10 asuvad allpool uuringuaegset põhjavee taset. Varu arvutuse aluseks olnud materjalid:  Valgevälja uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 1);  geoloogilised läbilõiked I – I’ kuni IV – IV’, mõõtkavas horis 1:1000 ja vert 1:200 (graafiline lisa 2);  uuringupunktide kirjeldused (tekstilisa 2);  kasuliku kihi laborianalüüside tulemused (tekstilisa 6). KOBRAS OÜ 13  LÄÄNEMAA HAAPSALU LINN VALGEVÄLJA KÜLA VALGEVÄLJA LIIVAMAARDLA VALGEVÄLJA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud programmi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023. Programmis saab mahtude arvutamiseks kasutada mitmeid meetodeid, käesoleva töö puhul kasutati “Tin Volume” meetodit. Kogu uuringuruumi maapinna reljeef on mõõdistatud geodeedi poolt keskmiselt sammuga 20 meetrit. Reljeefi erisuste esinemisel on mõõdistatud kõik väljapaistvad muutused. Saadud absoluutkõrguste abil jagatakse kogu uuringuala reljeef kolmnurkade abil ruumiliseks pinnaks (joonis 2, helesinise värviga). Maavara lamami reljeefi kontuur (joonis 3, pruuni värviga) saadakse sarnaselt maapinna reljeefi koostamisele, kuid kolmnurkade joonestamiseks kasutatakse välitööde käigus kogutud ja labori poolt analüüsitud maavara plokiks määratava maavara sügavust. Programm ühendab saadud sügavused kolmnurkadeks, millest moodustubki lamami reljeefi ruumiline kontuur. Joonis 2. Mahuarvutuse selgitus. KOBRAS OÜ 14  LÄÄNEMAA HAAPSALU LINN VALGEVÄLJA KÜLA VALGEVÄLJA LIIVAMAARDLA VALGEVÄLJA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Joonis 3. Mahuarvutuse selgitus. Maavara maht arvutatakse AutoCAD Civil 3D poolt uuringuala reljeefi ja lamami reljeefi ning pindalaliselt piiritletud ala vahele jäävas ruumis (joonis 3). Halli kontuurjoonega on märgitud varu arvutamiseks määratud ala, mille maht arvutatakse liitmeetodi abil. Liitmeetodi puhul tekitab programm nii lasuva kui lamava kontuuri kolmnurki arvesse võttes uue pinna. Võttes arvesse ka kahe pinna vahelisi kaugusi, arvutab programm iga moodustunud kolmnurkse püstprisma ruumala eraldi ning seejärel liidab need ühtseks ruumalaks (joonis 4). Joonis 4. Mahuarvutuse selgitus. Varuplokkide kontuur on toodud Valgevälja uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammis Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023. Tekstilisas 4 on esitatud Valgevälja uuringuruumi kasuliku ja kattekihi paksus, mida on kasutatud varu arvutamisel. KOBRAS OÜ 15  LÄÄNEMAA HAAPSALU LINN VALGEVÄLJA KÜLA VALGEVÄLJA LIIVAMAARDLA VALGEVÄLJA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Varu arvutuse tulemus: Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 5 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 4,90 ha pindalal kokku 97 118 m3 (97 tuh m3). Kasuliku kihi keskmine paksus on 2,0 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 97 118 m3 : 48 968 m2 = 2,0 m). Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 6 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 4,90 ha pindalal kokku on 365 444 m3 (365 tuh m3). Kasuliku kihi keskmine paksus on 7,5 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 365 444 m3 : 48 968 m2 = 7,5 m). Täiteliiva passiivse tarbevaru plokk 7 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 0,69 ha pindalal kokku 11 151 m3 (11 tuh m3). Kasuliku kihi keskmine paksus on 1,6 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 11 151 m3 : 6888 m2 = 1,6 m). Täiteliiva passiivse tarbevaru plokk 8 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 0,69 ha pindalal kokku on 49 512 m3 (50 tuh m3). Kasuliku kihi keskmine paksus on 7,2 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 49 512 m3 : 6888 m2 = 7,2 m). Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 9 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 4,17 ha pindalal kokku 31 576 m3 (32 tuh m3). Kasuliku kihi keskmine paksus on 0,8 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 31 576 m3 : 41 699 m2 = 0,8 m). Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 10 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 4,17 ha pindalal kokku 344 460 m3 (344 tuh m3). Kasuliku kihi keskmine paksus on 8,3 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 344 460 m3 : 41 699 m2 = 8,3 m). Kattekihi moodustab Valgevälja uuringuruumis huumus (muld/kasvukiht) ja kohati selle all lamav saviliiv. Kattekihi maht Valgevälja uuringuruumis pindalal 7,08 ha on 12 918 m3 (13 tuh m3), millest huumuse maht on 11 774 m3 (12 tuh m3) ja saviliiva arvutuslik maht on 1144 m3 (1 tuh m3). Kattekihi keskmine paksus on 0,2 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 12 918 m3 : 70 762 m3 = 0,2 m). Kasvukihi (mulla) keskmine paksus on 0,2 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 11 774 m3 : 70 762 m2 = 0,2 m). KOBRAS OÜ 16  LÄÄNEMAA HAAPSALU LINN VALGEVÄLJA KÜLA VALGEVÄLJA LIIVAMAARDLA VALGEVÄLJA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused Valgevälja uuringuruumis avati 2025. aasta jaanuaris põhjavesi kõikides puuraukudes, maapinnast 0,8 – 2,2 m sügavusel, absoluutkõrgusel 2,9 – 3,9 meetrit. Geodeetilise mõõdistamise ajal (12.02.2025) mõõdeti uuringuruumi alal asuva madalaveelise veekogu veetasemeks 3,25 m abs. Geoloogia Valitsuse 1963. aasta septembris rajatud puuraugus PA-12 asus põhjavesi maapinnast 3,0 m sügavusel, absoluutkõrgusel 2,0 m. Samas on nimetatud puuruagu veetaseme tegelik kõrgus ebamäärane, kuna geoloogilise uuringu aruandes on antud puuraugu suudme kõrguseks ligikaudne number „~5,00“, mistõttu veetaseme tegelik absoluutkõrgus võib märgitust mõnevõrra erineda. Käesoleva uuringu ajal (jaanuar-veebruar) mõõdetud veetasemed esindavad suurtest sademekogustest põhjustatuna pikaajalisest keskmisest veetasemest kõrgemat veetaset. Eelnevale tuginedes on keskmine põhjavee taseme absoluutkõrgus uuringuruumi alal 3,0 m. 4.4. Mäendustingimused Valgevälja uuringuruumi mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekiht on paksem üksnes uuringuruumi äärmises kagunurgas (kuni 2,0 m), mujal on see oluliselt väiksem (0,1 – 0,2 m). Maavarakihi paksus on 8,0 – 9,9 m. Veepealne varu paksus on kuni 2,0 m, mida kaevandatakse ekskavaatoriga ühes astmes. Veealuse varu paksus on vahemikus 6,2 – 9,6 m, selle kaevandamine toimub ilma veetaset alandamata pika noolega ekskavaatoriga ja pinnasepumbaga. Juurdepääs tulevasele karjäärile on hea. Materjali väljaveoks saab kasutada uuringuruumi läbivat metsateed Valgemetsa tee nr 6740397, mis ühendab tulevast karjääri põhja suunas asuva Valgevälja riigi kõrvalmaanteega nr 16121. Kinnitamiseks esitatakse ja kaevandama hakatakse täiteliiva varu, mis asub ülal- ja allpool põhjavee taset. Pärast varu ammendamist tuleb kaevandatud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri määrusele 07.04.2017 nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” (RT I, 08.04.2017, 5). Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma kaevandamise keskkonnamõju hindamise soovitustest, arvestada tuleb maaomaniku poolseid nõudeid ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastatava maa kasutamise sihtotstarbe määramisel lähtutakse maavara kaevandamisloas märgitust. Korrastamisprojektiga määratakse täpsemalt kaevandatud ala korrastamise suunad. Kaevandamise järgselt kujuneb mäeeraldise alale veekogu. 5. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 5.1. Uuringu keskkonnamõju hinnang Valgevälja uuringuruumi teenindusala piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit. Lähim kaitseala, Paralepa ja Pullapä metsa maastikukaitseala (EELIS kood KLO1200047), asub lähimas punktis uuringuruumist ca 3,5 km kaugusel loode suunas. Lähimad Natura KOBRAS OÜ 17  LÄÄNEMAA HAAPSALU LINN VALGEVÄLJA KÜLA VALGEVÄLJA LIIVAMAARDLA VALGEVÄLJA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 2000 võrgustiku alad, Väinamere linnuala (EELIS kood RAH0000133) ja Väinamere loodusala (EELIS kood RAH0000605), paiknevad Valgavälja uuringuruumist ca 4,5 km kaugusel loode suunas. Geoloogilise uuringu välitööl puudus mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja looduskaitsealadele. Geoloogilise uuringu käigus puuritud puuraugud likvideeriti pinnasega täitmise teel kohe pärast proovide võtmist ja geoloogilise läbilõike kirjeldamist. Puuraukude likvideerimise kohta koostati akt (tekstilisa 10), mille on heaks kiitnud Keskkonnaameti maapõuebüroo (tekstilisa 11). Geoloogiline uuring viidi läbi lühikese aja jooksul päevasel ajal ning kasutati tehniliselt korras ja kaasaegset masinaparki, uuringu välitööd keskkonnale olulist ja püsivat negatiivset mõju ei avaldanud. Geoloogiline uuring Valgevälja uuringuruumis ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6, vastu võetud 22.02.2005 (RT I 2005, 15, 87). 5.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Tulevase karjääri avamisel ja kasutamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Tuleb jälgida, et karjääris ei tekiks kütuse- või õlileket. Juhuslikud lekked tuleb koristada. Jäätmete ladustamine, masinate remont ja tankimine karjääris on keelatud. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks peenosakesed (tolm), müra ning maastikupildi visuaalne muutumine. Kuival ajal veepealse varu kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste lendumine. Peenosakeste lendumise vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse lendumine praktiliselt nullini. Mehhanismide töö tekitab müra ja õhusaastet. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi ning ei avalda keskkonnale olulist mõju. Kaevandamise järgselt kujuneb karjäärialale veekogu. KOBRAS OÜ 18  LÄÄNEMAA HAAPSALU LINN VALGEVÄLJA KÜLA VALGEVÄLJA LIIVAMAARDLA VALGEVÄLJA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 6. KOKKUVÕTE Käesoleva töö eesmärgiks oli AS Tariston tellimusel välja selgitada Läänemaal Haapsalu linnas Valgevälja külas asuva Valgevälja uuringuruumi maavara varu maht, kvaliteet ja kaevetingimused. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati Valgevälja uuringuruumis täiteliiva aktiivne tarbevaru nelja plokina ja täiteliiva passiivne tarbevaru kahe plokina:  täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 5 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 4,90 ha pindalal 97 tuh m3;  täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 6 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 4,90 ha pindalal 365 tuh m3.  täiteliiva passiivse tarbevaru plokk 7 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 0,69 ha pindalal 11 tuh m3;  täiteliiva passiivse tarbevaru plokk 8 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 0,69 ha pindalal 50 tuh m3;  täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 9 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 4,17 ha pindalal 32 tuh m3;  täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 10 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 4,17 ha pindalal 344 tuh m3. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutatud varu esitatakse kinnitamiseks maavarade registri vastutavale töötlejale (Eesti Geoloogiateenistusele) ning soovitatakse arvutatud maavaravaru plokid aktiivse ja passiivse tarbevaruna arvele võtta. Geoloog: Peeter Lillak KOBRAS OÜ 19  LÄÄNEMAA HAAPSALU LINN VALGEVÄLJA KÜLA VALGEVÄLJA LIIVAMAARDLA VALGEVÄLJA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 7. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Suuroja, S., Suuroja, K., Kabel, M., Veski, A., Tuuling, T., Liira, M., Štokalenko, M., Soosalu, H. Eesti geoloogilise baaskaardi Väinamere ja selle ümbrisala kaardilehtede komplekt. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere 2024. (EGF aruande nr 9829) [1] 2. Williams, S.J., Arsenault, M. A., Buczkowski, B. J., Reid, J. A., Flocks, J. G., Kulp, M. A., Penland, S, Jenkins, C. J. Open-File Report 2006-1195. Surficial sediment character of the Lousiana offshore continental shelf region: A GIS Compilation. U. S. Geological Survey, 2006. Saadaval aadressil http://pubs.usgs.gov/of/2006/1195/index.htm (viimati vaadatud 18.02.2025) [2] 3. Põllumäe, M. Informatsiooniline aruanne liiva ja kruusliiva segu otsimistöödest Haapsalu rajoonis 1963. a. Geoloogia Valitsus, Kiiu 1964. (EGF aruande nr 2079) [3] 4. Sinisalu, R., Kajak, M., Türk, M. Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. Geoloogia Valitsus, Keila 1986. (EGF aruande nr 4194) [4] 5. Palusalu, H. Valgevälja karjääri projektdokumentatsioon. 1993. (EGF aruande nr 4626) [5] 6. Tammekänd, M., Kaljuste, M. Valgevälja liivakarjääri jääkvaru arvele võtmise seletuskiri (varu seisuga 01.08.2009). OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn 2009. (EGF aruande nr 8329) [6] KOBRAS OÜ 20  LÄÄNEMAA HAAPSALU LINN VALGEVÄLJA KÜLA VALGEVÄLJA LIIVAMAARDLA VALGEVÄLJA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING TEKSTILISAD KOBRAS OÜ 21  Tanel Mäger Teie 18.02.2025 nr 1-2/81 Kobras OÜ [email protected] Meie (digitaalallkirja kuupäev) nr 3- 1.1/2024/5316 Tingimused ja kooskõlastus maavaravaru arvele võtmiseks Valgevälja uuringuruumis Austatud Tanel Mäger Taotlete Riigimetsa Majandamise Keskuselt (edaspidi RMK) nõusolekut Valgevälja liivamaardla täiendav varu arvele võtmiseks. Soovite, et RMK täpsustaks tingimusena moodustatavate aktiivse tarbevaru plokkide piiri kauguse Valgemetsa teest. Vastuseks teatame, et - moodustatavate aktiivse tarbevaru plokkide piiri kaugus Valgemetsa teest peab olema vähemalt 10 meetrit tee teljest, - tee peab kogu kaevandamise vältel olema avatud ja rasketehnikaga liigeldav, - tee kasutamiseks tuleb sõlmida kogu kasutusala ulatuses maarendileping. Loetletud tingimustel kooskõlastame taotletud aktiivse tarbevaru plokkide moodustamise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Emberg metsaülem Edela regioon 5142148 [email protected]  Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2025-115 Mai 2025 Tellija: AS Tariston LÄÄNEMAA, HAAPSALU LINN, VALGEVÄLJA KÜLA VALGEVÄLJA LIIVAMAARDLA LIIVAMAARDLA VALGEVÄLJA II LIIVAKARJÄÄRI LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Objekti asukoht: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla X= 6529800, Y= 474400 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Valgevälja liivamaardla liivamaardla Valgevälja II liivakarjääri maavara kae kaevandamisloa taotlus OBJEKTI ASUKOHT: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla, Haapsalu metskond 6 (kü 67401:002:1574) TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus TÖÖ TELLIJA: AS Tariston Tariston Registrikood 10887843 Kontaktisik: Kauri Kiiman Tel 5860 3731 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Koostajad: Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863) Tel 5822 9648 [email protected] Peeter Lillak – geoloog Tel 730 0310 [email protected] Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 2 / 19 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22. 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 204983 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 219417 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 222980 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 202806 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;  Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;  Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;  Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro. Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 3 / 19 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad SISUKORD 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS ..............................................................................................................6 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 6 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 7 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 8 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................... 8 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 8 NÄITAJA ...................................................................................................................................................................................9 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS.........................................................................................................................................................10 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA ................................................................................................................................................................... 10 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS ..................................................................................................10 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ..............................................................................................................................................................10 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS .................................................................................................................11 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA........................................................................................................ 12 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ........................................................................................ 13 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 14 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ..............................18 10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 19 GRAAFILISED LISAD: LISAD: 1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000. 2. Geoloogilised läbilõiked I – I’ kuni IV – IV’, Mhor 1:1000, Mvert 1:200. 3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Eesti Geoloogiateenistuse direktori 28.03.2025 korraldus nr 13-2/25-547. 2. Valgevälja liivamaardla Valgevälja uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.03.2025). 3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina. 4. Riigimetsa Majandamise Keskuse 21.02.2025 kiri nr 3-1.1/2024/5316. Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 4 / 19 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD AS Tariston (registrikood 10887843) taotleb maavara kaevandamise luba Läänemaal, Haapsalu linnas, Valgevälja külas, Valgevälja liivamaardlas (registrikaardi nr 0899) Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 5, 6, 9 ja 10 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Eesti Geoloogiateenistuse direktori 28.03.2025. a. korraldusega nr 13-2/25-547 aruandes „Valgevälja liivamaardla Valgevälja uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus 01.03.2025)“ (EGF aruande nr 9968) esitatud ettepaneku alusel. Kaevandamisluba taotletakse, et tagada ettevõttele lähitulevikus vajalik materjaliressurss. AS Tariston hakkab Valgevälja II liivakarjääri materjali peaasjalikult kasutama karjääri teeninduspiirkonda jäävate objektide (Haapsalu linnas asuvad ehitusobjektid, Rohuküla sadama ehitus- ja hooldustööd, erinevad perspektiivsed taastuvenergia ja RKIK projektid) ehitustöödeks ning teedeehituseks ja hoolduseks (erinevad Transpordiameti hangetes olevad teeobjektid). Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Valgevälja II liivakarjääri kaevandamisloa taotlemine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega. 2. MÄEERALDISE MAA- MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Lääne maakonnas Haapsalu linnas Valgevälja külas Haapsalu metskond 6 (katastriüksuse tunnus 67401:002:1574, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 108,07 ha) katastriüksusel. Kinnistu omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus on Riigimetsa Majandandamise Keskus (edaspidi RMK). Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise läänepoolse lahustüki pindala on 4,90 ha ja idapoolse lahustüki pindala on 4,17 ha (kokku 9,07 ha). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 13,36 ha. Valgevälja II liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 58°54’24’’ p.l. ja 23°33’21’’ i.p. ning liivakarjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6223 (graafiline lisa 1. Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise plaan). Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirist kõigis suundades jätkub Haapsalu metskond 6 katastriüksus. Taotletava mäeeraldise lahustükkide vahel kulgeb põhja-lõuna suunaliselt kruuskattega metsatee Valgemetsa tee nr 6740397. Vastavalt RMK kooskõlastusele (elektrooniline lisa 4) on teele määratud 10 m laiune kaitsevöönd tee teljest mõlemale poole. Tee kaitsevööndiga kattuval alal on maavarade registris arvele võetud Valgevälja liivamaardla passiivse tarbevaru plokk 7 ja 8. Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirneb põhja suunast vahetult Valgevälja riigi kõrvalmaantee nr 16121 kaitsevööndiga. Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 5 / 19 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad Valgevälja II liivakarjäärist ca 30 m kaugusel kirde suunas kulgevad Elektrilevi OÜ alla 1 kV elektriõhuliinid AMKA.3x35+50 (väline tunnus IM318144634) ja A-4x35 (väline tunnus IM318103539) ning nende mastitõmmitsad või toed (väline tunnus IM318324192 ja IM318324193). Valgevälja II liivakarjäärist ca 25 m kaugusel põhja suunas, paralleelselt Valgevälja riigi kõrvalmaanteega, kulgeb Eesti Lairiba Arenduse SA sidekaabel ELA027. Valgevälja II liivakarjäärist ca 50 m kaugusel kirde suunas asub geodeetilise võrgu punkt 603 (väline tunnus 81920). Valgevälja II liivakarjäärist ca 80 m kaugusel põhja suunas asub Valgevälja liivamaardla kaks ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki (plokk 1 ja 2) ning kaks täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki (plokk 3 ja 4). Nimetatud varuplokke hõlmab AS TREV-2 Grupp Valgevälja liivakarjäär (kaevandmisloa nr L.MK/322407, kehtib kuni 30.09.2027) mäeeraldise pindalaga 3,74 ha ning selle teenindusmaa pindalaga 7,85 ha. Maa-ameti eluhoonete andmekogu1 põhjal asub lähim majapidamine Valgevälja II liivakarjäärist ca 110 m kaugusel ida suunas Metsniku (katastritunnus 67401:002:0400) katastriüksusel. Maastikuliselt paikneb Valgevälja II liivakarjäär Lääne-Eesti madaliku keskosas kihiliselt erinevatest liivadest kuni kruusast ning sügavamas osas veeristest koosneval oosil.2 Maapinna absoluutkõrgus karjääri alal on vahemikus 2,0 – 5,7 m. 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS Valgevälja liivamaardla alal ning selle läheduses on varasemalt geoloogilisi uuringuid ja töid maavarade kaevandamise eesmärgil tehtud kokku kaheksal korral. Neist olulisemad on 1963., 1986., 1993., 2009. ja 2025. aastal tehtud uuringud ja tööd. 1963. aastal rajas Geoloogia Valitsus Valgevälja objektile liiva ja kruusliiva segu otsimistööde raames3 kokku 11 puurauku (PA-5...15) üldmetraažiga 63,0 m. Uuringu käigus määrati kattekihi paksuseks 0,3 – 2,0 m ning kasuliku kihi paksuseks 0,6 – 6,2 m. Kasuliku kihi moodustas uuringualal väga peeneteraline kuni jämeteraline liiv, sekka ka üksikuid kruusasemad kihid. Töö tulemusena hinnati Valgevälja objektil üldvarudeks C2 kategoorias 1150 tuh m3. 1986. a tegi TK “Eesti Geoloogia“ Keila geoloogiaekspeditsioon geoloogilise uuringu, mille põhjal koostati Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne.4 Uuringu käigus puuriti kokku 16 puurauku Valgevälja II liivakarjäärist lääne suunas. Kasuliku kihi moodustas eriteraline liiv, mis sügavuse suunas muutub ülipeeneteraliseks liivaks. Kattekihi paksus puuraukudes oli 0,3 – 0,7 ning kasuliku kihi paksus oli 0,8 – 3,5 m. Lamami moodustas savi ja saviliivmoreen. Eriteralises liivas oli kruusa fraktsiooni (>5 mm) sisaldus 1 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 16.07.2024). 2 Eesti geoloogilise baaskaardi Väinamere ja selle ümbrisala kaardilehtede komplekt (EGF aruande nr 9829). 3 Informatsiooniline aruanne liiva ja kruusliiva segu otsimistöödest Haapsalu rajoonis 1963. a. (EGF aruande nr 2079). 4 Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne (EGF aruande nr 4194). Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 6 / 19 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad 0,0 – 0,3%, savi- ja tolmuosakeste (<0,05 mm) sisaldus oli 4,1 – 5,0% ning liiva peensusmoodul 0,7 – 1,4. Uuringuga hinnati täiteliiva varu 25,8 ha pindalal kokku 640 tuh m3, millest veealune varu oli 299 tuh m3. 1993. aastal koostati Valgevälja karjääri projektdokumentatsioon5, mille eesmärk oli kavandada Valgevälja karjääri korrastamine ja veealuse varu kaevandamine. Geoloogilised uuringud viidi läbi 1988. ja 1991. a PI „Eesti Maanteeprojekt“ I geoloogilise grupi poolt. Lisaks rajatud puuraukudele kasutati ka varasemate uuringute käigus rajatud puuraukude andmeid. Aruande kohaselt hinnati karjääri alal 3,03 ha pindalal 187,8 tuh m3 liiva varu ning karjääri planeeritud laienduse alal (1,59 ha) 141 tuh m3 liiva varu (sh. allpool veetaset 112 tuh m3). 2009. aastal tegi OÜ Inseneribüroo Steiger maa-ainese jääkvaru hindamise Valgejärve liivakarjääri lõunaosas.6 Töös kasutati 1986. ja 1993. aastal tehtud geoloogiliste uuringute andmeid. Töö tulemusena tehti ettepanek eraldada Valgevälja liivakarjääri lõunaosas 3,74 ha pindalal välja kaks varuplokki: plokk 1, sh. ehitusliiva aktiivne tarbevaru 10 tuh m3 ja eriotstarbelise liiva (täiteliiva) aktiivne tarbevaru 3 tuh m3 ning plokk 2, sh. ehitusliiva aktiivne tarbevaru 73 tuh m3 ja eriotstarbelise liiva (täiteliiva) aktiivne tarbevaru 94 tuh m3. Hiljem on nimetatud plokkide baasil maavarade registris arvele võetud kaks ehitusliiva plokki (plokk 1 ja 2 aT) ning kaks täiteliiva plokki (plokk 3 ja 4 aT). 2025. aastal tegi Kobras OÜ Valgevälja uuringuruumi geoloogilise uuringu7, mille käigus puuriti kokku 11 puurauku (PA-1…11) sügavusega 8,3 – 10,0 m ja kogumetraažiga 106,5 m. Puuraugud puuriti keerdpuurimise meetodil puurmasinaga Geomachine GM65 GTT. Uuringupunktidest võeti kokku 23 proovi, millest teimiti pinnase lõimis ja filtratsioon. Nimetatud uuringu põhjal võeti Valgevälja liivamaardlas arvele kuus uut varuplokki. Geoloogiateenistuse direktori korraldus 28.03.202 03.2025 2025 nr 13 13-2/25 /25-547. 547. Lääne maakonna Valgevälja liivamaardla registrikande muutmine: Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.03.2025 maavarade registris Valgevälja liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,90 ha – 97 tuh m3 (aruandes 5 plokk), 1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,90 ha – 365 tuh m3 (aruandes 6 plokk), 1.3. täiteliiva passiivne tarbevaru pindalal 0,69 ha – 11 tuh m3 (aruandes 7 plokk), 1.4. täiteliiva passiivne tarbevaru pindalal 0,69 ha – 50 tuh m3 (aruandes 8 plokk), 1.5. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,17 ha – 32 tuh m3 (aruandes 9 plokk), 1.6. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,17 ha – 344 tuh m3 (aruandes 10 plokk). 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS Valgevälja II liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2025. aasta jaanuaris puuritud 11 puuraugu (PA-1…11, sügavusega 8,3 – 10,0 m) andmete põhjal. Lisaks on kasutatud Geoloogia Valitsuse 1963. aasta geoloogilise uuringu ühe puuraugu (PA-12, sügavusega 6,0 m) andmeid. Valgevälja II liivakarjääri kattekihi moodustab huumus (muld/kasvukiht, Q2_s; tumepruuni, halli või tumehalli värvi, lõimiselt liivane kuni savine, kohati samblakõdune) ja mäeeraldise kaguservas huumuskihi all lamav 5 Valgevälja karjääri projektdokumentatsioon (EGF aruande nr 4626). 6 Valgevälja liivakarjääri jääkvaru arvele võtmise seletuskiri (EGF aruande nr 8329). 7 Valgevälja liivamaardla Valgevälja uuringuruumi geoloogiline uuring (EGF aruande nr 9968). Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 7 / 19 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad saviliiv (Q2_Lm, beeži kuni halli värvi, pehmeplastne). Kattekihi paksus Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise lahustükkidel on valdavalt 0,1 – 0,2 m, mäeeraldise idapoolsema lahustüki kaguservas on kattekihi paksus kuni 2 m. Kattekihi keskmine paksus on mäeeraldise mõlemal lahustükil 0,2 m. Valgevälja II liivakarjääri kasuliku kihi moodustab jääjõeline liiv (Q1jrVr_fg). Jääjõeline liiv on karjääri alal ülipeene- kuni jämeteraline, halli, beeži või oranži värvi, sisaldab kohati tolmjaid vahekihte ja veeriseid. Kasuliku kihi paksus on Valgevälja II liivakarjääri läänepoolsel lahustükil 8,3 – 9,9 m (keskmiselt 9,5 m) ning idapoolsel lahustükil aga 8,0 – 9,9 m (keskmiselt 9,1 m). Kasulik kiht läbiti üksnes PA-3 ja PA-7 alal, ülejäänud uuringupunktides jätkub kasulik kiht sügavuse suunas. PA-4 alal ei olnud maapinnast 8,3 m sügavusel võimalik suure jämepurrusisalduse (kivid, veerised) tõttu sügavamale puurida. Kasuliku kihi lamami moodustab Valgevälja II liivakarjääris jääjärveline saviliiv (Q1jrVr_lg; hall, pehmeplastne). Kasuliku kihi lamamisse jõuti geoloogilise uuringu etapis PA-3 ja PA-7 alal, kus see avati 0,4 – 0,6 m paksuselt. 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS Geoloogiliste uuringute käigus Valgevälja uuringuruumis käigus 2025. aasta jaanuaris avati põhjavesi kõikides puuraukudes, maapinnast 0,8 – 2,2 m sügavusel, absoluutkõrgusel 2,9 – 3,9 meetrit. Geodeetilise mõõdistamise ajal (12.02.2025) mõõdeti uuringuruumi alal asuva, varasema kaevandamistegevuse tulemusel tekkinud, madalaveelise veekogu veetaseme absoluutkõrguseks 3,25 m. Geoloogia Valitsuse 1963. aasta septembris rajatud puuraugus PA-12 asus põhjavesi maapinnast 3,0 m sügavusel, absoluutkõrgusel 2,0 m. Samas on nimetatud puuraugu veetaseme tegelik kõrgus ebamäärane, kuna geoloogilise uuringu aruandes on antud puuraugu suudme kõrguseks ligikaudne number „~5,00“. Seetõttu võib veetaseme tegelik absoluutkõrgus uuringuaruandes märgitust mõnevõrra erineda. Valgevälja uuringuruumi geoloogilise uuringu ajal (jaanuar- veebruar 2025) mõõdetud veetasemed esindavad suurtest sademekogustest põhjustatuna pikaajalisest keskmisest veetasemest kõrgemat veetaset. Seetõttu on eeldatav keskmine põhjavee taseme absoluutkõrgus Valgevälja II liivakarjääri alal 3,0 m. 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS Kasuliku kihi moodustab Valgevälja II liivakarjääris täiteliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal (plokk 5, 6, 9 ja 10). Geoloogilise uuringu käigus võetud 23 proovist vastas 22 savi ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisalduse osas täiteliiva nõuetele ja üks proov ehitusliiva nõuetele. 1963. aasta uuringu käigus rajatud PA-12 võetud mõlemad proovid vastasid ehitusliiva nõuetele. Täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 5 liiv on võrdlemisi halvasti sorteeritud materjal, valdavalt ülipeene- kuni jämeteraline (0,063 – 1 mm). Jämepurdset fraktsiooni (>2 mm) on marginaalselt. Peenosise sisaldus varieerub vahemikus 5,2 – 16,2%, kaalutud keskmisena 9,8%. Täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 6 liiv on sarnaselt tema peal lamava plokk 5 materjaliga võrdlemisi halvasti sorteeritud materjal, valdavalt ülipeene- kuni jämeteraline (0,063 – 1 mm). Jämepurdset fraktsiooni (>2 mm) on marginaalselt. Peenosise sisaldus varieerub vahemikus 5,6 – 16,2%, kaalutud keskmisena 9,7%. Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 8 / 19 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad Täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 9 liiv on hästi sorteeritud materjal, domineerib peene- kuni keskteraline fraktsioon (0,125 – 0,5 mm). Jämepurdset fraktsiooni (>2 mm) on marginaalselt. Peenosise sisaldus varieerub vahemikus 2,9 – 7,7%, kaalutud keskmisena 5,9%. Täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 10 liiv on üsna halvasti sorteeritud materjal, enim levib ülipeene- kuni jämeteralist fraktsiooni (0,063 – 1 mm). Jämepurdset fraktsiooni (>2 mm) on marginaalselt. Peenosise osakaal varieerub ploki piires märgatavalt, olles madalaim 1963. aasta puuruagu PA-12 proovis 335 (1,3%) ning kõrgem puuraugu PA-11 proovis 11-1 (25,2%). Plokk 10 peenosise kaalutud keskmine sisaldus on 9,6%. 2025. aasta geoloogilise uuringu käigus võeti ka koondproovid filtratsioonimooduli määramiseks. Üks proov (PA-8) kirjeldab Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise läänepoolset lahustükki ja üks proov (PA-2) idapoolset lahustükki. Mõlema proovi puhul on filtratsioonimooduli suuruseks 0,4 m/ööp. Tabelis 1 on esitatud Valgevälja II liivakarjääri täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 5, 6, 9 ja 10 laborianalüüside põhinäitajad. Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on uuritud ja arvele võetud keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 nõudeid järgides. Tabel 1. Valgevälja II liivakarjääri varuplokkide põhinäitajad NÄITAJA Valgevälja II liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal ploki 5 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 5,2 16,2 9,8 Looduslik materjal ploki 6 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0 100,0 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 5,6 16,2 9,7 Looduslik materjal ploki 9 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 2,9 7,7 5,9 Looduslik materjal ploki 10 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 1,3 25,2 9,6 Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 9 / 19 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS Taotletava Valgevälja II liivakarjääri varu on arvutatud nelja plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 5 (ülalpool uuringuaegset põhjavee taset, pindala 4,90 ha, varu 97 tuh m3), plokk 6 (allpool uuringuaegset põhjavee taset, pindala 4,90 ha, varu 365 tuh m3), plokk 9 (ülalpool uuringuaegset põhjavee taset, pindala 4,17 ha, varu 32 tuh m3) ja plokk 10 (allpool uuringuaegset põhjavee taset, pindala 4,17 ha, varu 344 tuh m3) Kobras OÜ töö „Valgevälja liivamaardla Valgevälja uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus 01.03.2025)“ (EGF aruande nr 9968) alusel. Varu arvutuse aluseks on 2025. aastal mõõdistatud topograafiline alusplaan mõõtkavas 1:1000, geoloogilised läbilõiked, uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside tulemused. Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023. 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS Taotletava Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise piir kattub kahe lahustükina pindalaliselt täielikult Valgevälja liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokiga 5 ja 6 (läänepoolne lahustükk) ning 9 ja 10 (idapoolne lahustükk). Mäeeraldise pindala on kokku 9,07 ha. Mäeeraldise sügavus ühtib ploki 6 ja 10 kinnitatud varu sügavusega ning asub läänepoolse lahustüki piires absoluutsel kõrgusel -3,30…-5,10 m ja idapoolse lahustüki piires absoluutsel kõrgusel -5,00…-6,70 m. Taotletava Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa kattub mäeeraldise piiriga põhja- ja idaosas. Taotletava karjääri lääne- ja lõunaosas ulatub teenindusmaa piir ca 50 m kaugusele mäeeraldise piirist, et oleks tagatud piisav maa-ala settekaardi moodustamiseks täiteliiva veealusel kaevandamisel liiva nõrutamiseks ja ladustamiseks, samuti mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi ajutiseks ladustamiseks. Lisaks hõlmab teenindusmaa ka mäeeraldise lahustükkide vahele jäävat kruuskattega metsateed Valgemetsa tee nr 6740397 ning täiteliiva passiivse tarbevaru plokki 7 ja 8. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 13,36 ha. Taotletava Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ja piiripunktide koordinaadid on toodud mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel I – I’ kuni IV – IV’ (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023 abil. 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib liiv, mille ohutuks püsinõlvuseks on valitud ülalpool põhjavee taset 1:2 (kallakus ~27°), allpool põhjavee taset 1:5 (kallakus ~12°). Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva mudeli loomisel kasutati varuplokkide lamami mudelit ja ala topograafilise mõõdistuse alusel loodud maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga. Kaevandatav varu asub nii ülal- kui allpool põhjavee taset. Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 10 / 19 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad Tabel 2. Valgevälja II liivakarjääri kaevandatav varu Plokk Kinnitatud varu, varu, Nõlvatervikusse jääv varu, Kaevandatav varu, tuh m3 tuh m3 tuh m3 Plokk 5 TL aT 97 4 93 Plokk 6 TL aT 365 148 217 Plokk 9 TL aT 32 2 30 Plokk 10 TL aT 344 163 181 KOKKU 838 317 521 Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 38 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse § 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS Karjääris kaevandamise alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub veepealse varu puhul kaasaegsete ekskavaatoritega, veealuse varu kaevandamiseks kasutatakse pika noolega ekskavaatorit ja pinnasepumpa. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga (kallurpoolhaagised). Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada mäeeraldisel kasvavad puud ja juurida kännud ning seejärel koorida huumusest (mullast) ja saviliivast koosnev katend kogumahus 12 tuh m3 (karjääri läänepoolsel lahustükil 7 tuh m3 ja idapoolsel lahustükil 5 tuh m3), millest huumus moodustab kokku 11 tuh m3 (idapoolse lahustükil asub ka saviliiva 1 tuh m3). Katendi keskmine paksus on Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldisel 0,2 m. Katend kooritakse ja vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale. Huumus ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Huumuskihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal huumuse loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Huumuse vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Mäeeraldiselt eemaldatav katend võõrandatakse valdavas osas, taaskasutatava materjalina ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri veepealsete nõlvade korrastamiseks vajalik huumuse kogus. Korrastamistöödeks vajalik katendi arvutuslik hinnanguline maht karjääri osade kaupa on toodud tabelis 3. Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 11 / 19 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad Tabel 3. Valgevälja II liivakarjääri korrastamiseks vajaliku katendi arvutuslik hinnanguline maht Ala nimetus Ala suurus, m2 Vajaliku katendi maht m3 Mäeeraldise läänepoolse läänepoolse lahustüki veepealsed nõlvad 4070 ~810 Mäeeraldise idapoolse lahustüki veepealsed nõlvad 2340 ~470 KOKKU Valgevälja II liivakarjäär 6410 ~1280 ~1280 Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri nõlvade katmine ca 0,2 m paksuse huumuskihiga. See soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb karjääri veepealsete nõlvade kõrgus mõlemal lahustükil vahemikku 1 – 2 m (graafiline lisa 3. Valgevälja II liivakarjääri korrastatud maa plaan). Korrastatud nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2 ülalpool põhjavee taset ja 1:5 allpool põhjavee taset. Mäeeraldise veepealsete nõlvade korrastamiseks vajamineva huumuse maht on kokku ca 1280 m3 ning võõrandamisele kuulub seega ca 9180 m3 huumust ja lisaks ka ca 1000 m3 saviliiva. Mäeeraldiselt kooritavat katendit turustatakse täitematerjaliks ja haljastusesks vastavalt maapõueseaduse § 99. Taotletava Valgevälja II liivakarjääri mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekihi paksus on valdavalt kuni 0,2 m, v.a idapoolse lahustüki kaguservas, kus huumuse ja saviliiva kogupaksus ulatub 2,0 meetrini. Mäetöid raskendab suure osa varu paiknemine allpool põhjavee taset. Maavarakihi paksus ülalpool põhjavee taset on mõlemal lahustükil kuni 2,0 m. Veepealse varu kaevandamine toimub ühes astmes. Maavarakihi paksus allpool põhjavee taset on läänepoolse lahustüki alal kuni 9,9 m (keskmine paksus 9,5 m) ning idapoolse lahustüki alal samuti kuni 9,9 m (keskmine paksus 9,1 m). Veealuse varu kaevandamine toimub pika noolega ekskavaatori ning pinnasepumbaga ilma veetaseme alandamiseta. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht. Juurdepääs tulevasele karjäärile on hea. Materjali väljaveoks on võimalik kasutada mäeeraldise lahustükkide vahel kulgevat kruusakattega metsateed Valgemetsa tee nr 6740397, mis ühendab tulevast karjääri põhja suunas asuva Valgevälja riigi kõrvalmaanteega nr 16121. Vastavalt RMK kooskõlastustingimustele (tekstilisa 4) tuleb tee kasutamiseks tuleb sõlmida kogu kasutusala ulatuses maarendileping. 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse vastavalt maapõueseaduse § 99. Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Huumus ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Huumuse koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal huumuse loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Huumuse vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 12 / 19 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Osa katendist kasutatakse mäeeraldise korrastamiseks, ülejääv osa turustatakse ning see leiab kasutust ehituses. Taaskasutatava materjalina ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri veepealsete nõlvade korrastamiseks vajalik huumus. Valgevälja II liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja tsiviilehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik. 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12.8 Karjääriala korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist. Valgevälja II liivakarjääris kaevandatakse ülal- ja allpool põhjavee taset kinnitatud täiteliiva varu. Pärast varu ammendamist kujuneb mäeeraldise läänepoolse lahustüki alale ca 4,5 ha suurune ning idapoolse lahustüki alale ca 3,9 ha suurune veekogu. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad tasandada. Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Ülalpool põhjavee taset asuval liival on see väiksem kui ~27° (nõlvus 1:2), allpool põhjavee taset asuval liival on see väiksem kui ~12° (nõlvus 1:5). Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning puude istutamine või seemnete külv. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline korrastamine teostatakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri veepealsetele nõlvadele enne kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht (huumus). Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääri nõlvad seemnete külvi teel. Hinnangulised kulud Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise veepealsete nõlvade korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 2000 eurot hektari kohta ehk kokku ca 1300 eurot. Valgevälja II liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Valgevälja II liivakarjääri korrastatud maa plaan). 8 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12. Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 13 / 19 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Liiva kaevandamist tehakse ekskavaatorite ja pinnasepumbaga. Pinnasepump ujub pontoonil, ammutab vee alt liiva ja pumpab selle settekaardile, kus vesi kaevisest välja valgub. Vallist laaditakse materjal kalluritele rataslaaduri või ekskavaatoriga, väljavedu autost toimub veoautodega. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks peenosakeste teke, müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Peenosakused Kuival ajal liiva kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi saab hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul keskmise tuulega levida ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.9 Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t); k – osakeste suuruse kordaja, 0,74 (ühikuta); U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal, mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava 9 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67. Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 14 / 19 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on Valgevälja II liivakarjääri puhul kasutatud niiskusesisaldust 5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele niiskusesisaldusele. Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide järgmine: E = 0,74(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0007 kg/t Valgevälja II liivakarjääri keskmise aastamäära (38 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,048 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Müra Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Valgevälja II liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub kaasaegsete masinatega, mille müratase ja heitmed on normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega. Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB).10 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Põhikaardi andmetel asub lähima II kategooria müratundlik ala Valgevälja II liivakarjäärist ca 90 m kaugusel ida suunas Metsniku (katastriüksuse tunnus 67401:002:0400, sihtotstarve elamumaa 100%) katastriüksuse piiril. Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, kallurautod, pinnasepump). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB ning pinnasepumbal ca 85 – 100 dB. Karjääris kaevandamisel enim kasutatav masin on ekskavaator, abimehhanismina kasutatakse ka rataslaadurit. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 4. Tabel 4. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures Ekskavaator 104 Rataslaadur 109 Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp: Lp = 20log10(p/p0), kus Lp – müratase, dB; 10 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 15 / 19 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad p – helirõhk, Pa; p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa). Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1). 1 A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.11 Joonis 1. A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1 oktaavribas. Ekskavaatori ja rataslaaduri jaoks kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 5). Tabel 5. Ekskavaatori ja rataslaaduri helivõimsustase 1/1 oktaavribas 63 125 250 500 1000 2000 4000 8000 Helitase Helitase KOKKU Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz kokku Lw (A--korrektsioon), LwA (A 105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator) 102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur) Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke 11 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 12.10.2023) Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 16 / 19 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad („A-weighted“). Juhul kui rataslaadur (kõige kõrgema müratasemega masin) asub lähimast õuealast ca 90 m kaugusel, siis lagedal maal otsenähtavuse korral on õuealal mürataseme suuruseks ca 57 dB. Lisaks on võimalik rajada karjääri servaaladele katendivallid ning ekskavaator ja rataslaadur liiguvad tööeega mõnevõrra madalamale karjäärisüvendisse, mistõttu otsenähtavuse puudumisel väheneb müratase veelgi. Veealuse varu kaevandamisel pinnasepumbaga ei paikne masin mäeeraldise piirile nii lähedal ning seega on masina müra suurus võrreldes rataslaaduri poolt tekitatava müraga veelgi väiksem. Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator/pinnasepump kui ka rataslaadur (tõenäoline stsenaarium), siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2. Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral. Seega, kui karjääris toimub üheaegselt kaks tootmisprotsessi (kaevandamine ekskavaatoriga/pinnasepumbaga ja laadimine rataslaaduriga), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 1,3 dB. Sellisel juhul kujuneb lähima majapidamise juures mäeeraldise kirdeservas töötades maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks ca 58 dB (ilma katendivallideta heli vaba leviku tingimustes). Arvutuslik tase jääb kehtiva II kategooria elamuala päevasest piirtasemest ca 2 dB võrra madalamale. pinna-- ja põhjaveele Mõju pinna Valgevälja II liivakarjääri varu asub osaliselt allpool põhjavee taset ning pärast varu ammendamist kujundatakse karjääri lahustükkide alale kaks veekogu pindalaga ca 8,4 ha (sh läänepoolse lahustüki alal ca 4,5 ha ja idapoolse lahustüki alal ca 3,9 ha). Maavarakihi paksus allpool veetaset on kuni 9,9 m ning seda on võimalik kaevandada pika noolega ekskavaatoriga ning pinnasepumbaga ilma veetaseme alanduseta. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist karjääriala pinnasesse ja vette. Kuna veealuse varu kaevandamisel ei toimu kunstlikku vee ära juhtimist karjääri alalt, siis jääb piirkonna kogu veehulk samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel mõju piirkonna üldisele veerežiimile. Veealuse kihi kaevandamisega kaasneb mõningane ajutine mõju põhjavee tasemele üksnes karjääriala piires. Arvestades, et kaevandamine toimub järk-järgult, siis korraga suurt mõju ei teki ning veetaseme alanemist karjääri lähiümbruses ei toimu. Kuna karjäärialale kujunev veekogu on vahetult Kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihiga seotud, siis kaevetööde laienemisega toimub pidev veetasemete ühtlustumine ja piirkonna põhjavee taseme muutust põhjustavat alanduslehtrit ei teki. Kujuneva veekogu pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna on põhjaveetaseme ajutised kõikumised järjest väiksemad. Kvaternaari liiva hea veejuhtivuse tõttu taastub põhjavee tase kaevandamistegevuses tehtavate vaheaegade (nt öisel ajal) korral kiirelt normaaltasemele. Seega puudub veealuse varu kaevandamisel mõju karjääri lähiümbruse piirkonna pinna- ja põhjaveele. Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 17 / 19 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad Vibratsioon Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.12 Tehniliselt korras masinate kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne. Maastikupildi visuaalne muutumine Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt veekoguks. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Valgevälja II liivakarjääris oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi, ei avalda keskkonnale olulist mõju ning keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise ega mäeeraldise teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit. Lähim kaitseala, Paralepa ja Pullapä metsa maastikukaitseala (EELIS kood KLO1200047), asub Valgevälja II liivakarjäärist lähimas punktis ca 3,5 km kaugusel loode suunas. Lähimad Natura 2000 võrgustiku alad, Väinamere linnuala (EELIS kood RAH0000133) ja Väinamere loodusala (EELIS kood RAH0000605), paiknevad Valgevälja II liivakarjäärist ca 4,5 km kaugusel loode suunas. Taotletava Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Paralepa ja Pullapä metsa maastikukaitseala ega Natura 2000 võrgustiku Väinamere linnuala ja Väinamere loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. 12 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109. Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 18 / 19 Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-115 ad 10. KOKKUVÕTE AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba Valgevälja liivamaardlas (maardla registrikaart 0899) Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldisel 15 aastaks. Taotletav Valgevälja II liivakarjäär asub Läänemaal, Haapsalu linnas, Valgevälja külas Valgevälja liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokil 5, 6, 9 ja 10. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, taotletav varu asub nii ülal- kui allpool põhjavee taset. Taotletava Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise pindala on 9,07 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 13,36 ha. Valgevälja liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 5, 6, 9 ja 10 kinnitatud varu kogus kokku on 383 tuh m3. Valgevälja II liivakarjääri kaevandatav täiteliiva kogus on 521 tuh m3 ja nõlvatervikusse jääva varu kogus on 317 tuh m3. Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostas Kobras OÜ geoloogid Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863) ja Peeter Lillak. Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak 06.05.2025 Aadress: Lääne maakond, Haapsalu linn, Valgevälja küla Koostaja: Kobras OÜ 19 / 19  16121 Valgevälja tee 67401:002:1990 VALGEVÄLJA II LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6223 1 1 III 10 2 2 6 3 7 4 IV 9 6 8 5 PA-3 PA-1 5.20 0.2/0.2 5.20 0.2/0.2 I -3.30 8.3 -4.80 9.8+ 3.90 3.10 (28.01.2025) (28.01.2025) Metsniku 0.1/0.1 67401:002:0400 9.9+ PA-2 2.90 Metsavahi 3.40 (28.01.2025) I´ 67401:002:0315 -6.60 VALGEVÄLJA II LIIVAKARJÄÄR 0 10 20m 1 cm plok k 8 TL plok k7 PA-5 0.2/0.2 TL T 5.10 9.8+ pT plokk 9 TL aT p -4.90 3.60 PA-4 (28.01.2025) VALGEVÄLJA LIIVAMAARDLA plokk 10 TL aT 5.10 0.2/0.2 plokk 5 TL aT -3.20 Haapsalu metskond 6 8.10 plokk 6 TL aT 3.00 67401:002:1574 (28.01.2025) AS Tariston 12 AS Tariston 3 Valgevälja II liivakarjäär Valgevälja II liivakarjäär LEPPEMÄRGID Haapsalu metskond 6 0.3/0.3 Haapsalu metskond 6 67401:002:1574 5.7+ 67401:002:1574 Katastriüksuse tunnus, nimetus ja piir Haapsalu metskond 6 PA-12 67401:002:1574 5.00 2.00 Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja -1.00 (22.09.1963) 1 piiripunkti number Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, II 0.1/0.1 1 piiripunkt ja piiripunkti number 9.9+ PA-6 Valgevälja liivamaardla (maardla registrikaart nr 0899) piir 3.10 5.00 (28.01.2025) Valgevälja liivamaardla varuplokkide piir -5.00 I I' Geoloogilise läbilõike joon 0.1/0.1 Maapinna samakõrgusjoon, m abs 8.6 PA-10 PA-7 3.30 Mäeeralidse lamami samakõrgusjoon, m abs 3.20 0.2/0.2 5.10 -6.70 (29.01.2025) 9.8+ Nõlvaterviku alumine piir -3.60 3.20 II´ (29.01.2025) Elektripaigaldise kaitsevöönd Maantee kaitsevöönd Sideehitise kaitsevöönd Geodeetilise märgi kaitsevöönd 3.20 Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja (29.01.2025) mõõtmise aeg Kobras OÜ puuraugud, jaanuar 2025 (EGF 9968): Puuraugu nr PA-8 Kattekihi paksus kokku / sh mulla paksus, m 0.1/0.1 Suudme abs kõrgus, m 4.90 Lamami abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m 9.9+ -5.10 PA-8 PA-11 2.0/0.2 Geoloogia Valitsuse puurauk, september 1963 (EGF 2079): 4.90 5.00 8.0 0.1/0.1 PA-9 Puuraugu nr -5.10 -5.00 PA-12 Kattekihi paksus kokku / sh mulla paksus, m 9.9+ 0.2/0.2 0.3/0.3 Suudme abs kõrgus, m 5.20 5.00 Lamami abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m 3.30 9.8 3.40 5.7+ -4.80 (29.01.2025) -1.00 (29.01.2025) 3.00 (29.01.2025) 10 7 4 11 IV´ Märkused: 5 III´ 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegi veebruaris 2025 Kobras OÜ geodeet M. Aro (töö nr 2025-061). 2. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R10, R12i ja Trimble S5 Robotic koos VRS Now püsijaamade võrguga. 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Autodesk Civil 3D 2023. 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. AS TARISTON 8 LÄÄNEMAA HAAPSALU LINN VALGEVÄLJA KÜLA VALGEVÄLJA II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Haapsalu metskond 6 9 Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN 67401:002:1574 Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 05.2025 1 3 1:1000 2025-115  Geoloogiline läbilõige I-I´ Geoloogiline läbilõige II-II´ LEPPEMÄRGID W AS Tariston AS Tariston Valgevälja II liivakarjäär ESE WNW ESE Valgevälja II liivakarjäär Huumus (muld) Saviliiv PA-3 PA-1 PA-6 PA-7 5.20 5.20 5.00 5.10 PA-2 PA-10 Tolmjas savine liiv Liiv Haapsalu metskond 6 3.40 3.30 67401:002:1574 Haapsalu metskond 6 67401:002:1574 PA-11 Uuringupunkti nr 6 6 0.2 0.2 plokk 9 TL aT 5.00 Suudme abs kõrgus (m) 0.1 0.1 plokk 9 TL aT 3.20 2.90 3.20 1:2 3.90 3.10 plokk 7 3.10 plokk 7 (29.01.2025) 1:2 6-1: 1:2 4 plokk 5 TL aT 4 1:2 (28.01.2025) (28.01.2025) (28.01.2025) (28.01.2025) plokk 5 TL aT (29.01.2025) 1:2 1-1: TL pT 0.1 2.0 Kr 0,0% TL pT 0.2 Proovi võtmise intervall (m) St 5,2% 2.0 Kr 0,0% 3-1: TL 7-1: Proovi number 2 St 16,2% 2-1: 2 6-2: 10-1: 11-1: Kr 0,0% Kr 0,0% kruusa sisaldus % TL Kr 0,0% Kr 0,0% Kr 0,0% Kr 0,0% St 9,7% St 9,7% 1: St 12,2% St 25,2% savi- ja tolmuosakeste sisaldus % 5 5.0 5.0 St 5,8% St 7,7% 5 TL 5.0 TL 1: 0 plokk 6 TL aT plokk 8 TL 0 TL TL TL maavara liik: TL - täiteliiv 5 3-2: 1: plokk 10 TL aT 1: 1: TL pT 6.0 7-2: plokk 8 5.0 5 5 Kr 0,0% plokk 6 TL aT plokk 10 TL aT EL - ehitusliiv 1: 1-2: 5.0 5.0 5 Kr 0,0% 5 TL pT 1: -2 St 7,9% Kr 0,0% -2 5 6-3: 1: TL St 7,5% St 9,4% Kr 0,0% 2.0 8.5 2-2: TL 10-2: Kihipinna sügavus (m) TL St 9,7% 8.7 Kr 0,0% Kr 0,0% -4 -4 TL 3.40 9.1 St 7,3% 9.1 St 9,8% (29.01.2025) Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg 10.0 TL TL 10.0 Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist -6 -6 10.0 10.0 Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise piir -8 -8 Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir Uuringupunktide Uuringupunktide 104 m 122 m 141 m 136 m Maavaravaru plokkide piir vahekaugus vahekaugus Maantee kaitsevöönd 1:2 Nõlvaterviku kalle ja kontuur Geoloogiline läbilõige III-III´ AS Tariston Geoloogiline läbilõige IV-IV´ NNW Valgevälja II liivakarjäär SSE NNW AS Tariston Valgevälja II liivakarjäär SSE PA-3 PA-5 PA-6 PA-8 PA-11 5.20 5.10 5.00 4.90 5.00 PA-2 PA-10 3.40 3.30 Haapsalu metskond 6 67401:002:1574 Haapsalu metskond 6 3.90 67401:002:1574 6 (28.01.2025) 6 0.2 0.2 0.2 0.1 0.1 3.20 0.5 3.60 3.10 2,90 3.30 (29.01.2025) 3.40 1:2 6-1: plokk 9 TL aT plokk 9 TL aT 1:2 1:2 4 plokk 5 TL aT (28.01.2025) (28.01.2025) plokk 5 TL aT (29.01.2025) 4 (28.01.2025) 1:2 3-1: 2.0 Kr 0,0% 0.1 0.2 (29.01.2025) 2.0 Kr 0,0% 5-1: St 5,2% 8-1: 11-1: 2 St 9,7% Kr 0,0% 6-2: TL Kr 0,0% 2 2-1: Kr 0,0% 10-1: TL St 9,8% Kr 0,0% St 5,6% Kr 0,0% St 25,2% Kr 0,0% 1: 5 5.0 5.0 TL St 12,2% TL St 5,8% St 7,7% TL 5.0 5.0 0 3-2: plokk 6 TL aT TL plokk 6 TL aT 0 TL TL 5 1: 6.0 1: 5 Kr 0,0% 5-2: 8-2: 5.0 5.0 plokk 10 TL aT 11-2: 5 St 7,9% 1: -2 TL Kr 0,0% 6-3: Kr 0,0% -2 Kr 0,0% St 9,4% Kr 0,0% St 7,2% plokk 10 TL aT 2-2: 10-2: 8.5 St 10,7% TL St 9,7% TL Kr 0,0% Kr 0,0% TL -4 9.1 TL -4 St 7,3% St 9,8% TL TL 10.0 10.0 10.0 10.0 -6 -6 10.0 10.0 -8 -8 Uuringupunktide 90 m 123 m Uuringupunktide 81 m 199 m 90 m vahekaugus vahekaugus AS TARISTON LÄÄNEMAA HAAPSALU LINN VALGEVÄLJA KÜLA VALGEVÄLJA II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 0 10 20m Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED I-I´ kuni IV-IV´ 1 cm Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 05.2025 2 3 H 1:1000 V 1:200 2025-115  16121 Valgevälja tee 67401:002:1990 VALGEVÄLJA II LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6223 1 1 10 2 2 6 3 7 4 9 6 8 5 Metsniku 67401:002:0400 Metsavahi 67401:002:0315 VALGEVÄLJA II LIIVAKARJÄÄR 0 10 20m VAL 1 cm GEV plokk 8 TL pT ÄLJ 7 TL plok AL k IIVApT MA ARD Haapsalu metskond 6 LA 67401:002:1574 AS Tariston Valgevälja II liivakarjäär AS Tariston Valgevälja II liivakarjäär 12 Haapsalu metskond 6 3 67401:002:1574 Haapsalu metskond 6 67401:002:1574 LEPPEMÄRGID Haapsalu metskond 6 67401:002:1574 Katastriüksuse tunnus, nimetus ja piir Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja 1 piiripunkti number Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaapiir, 1 piiripunkt ja piiripunkti number Valgevälja liivamaardla (maardla registrikaart nr 0899) piir Valgevälja liivamaardla varuplokkide piir Maapinna samakõrgusjoon vee peal Maapinna samakõrgusjoon vee all Kõlvikupiir Mets, võsa, rohumaa Veekogu Elektripaigaldise kaitsevöönd Maantee kaitsevöönd Sideehitise kaitsevöönd 10 Geodeetilise märgi kaitsevöönd 7 4 11 5 Märkused: 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt korrastatakse karjäär veekoguks. 3. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 4. Katastriüksuste piirid ja kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 30.04.2025 AS TARISTON 8 LÄÄNEMAA HAAPSALU LINN VALGEVÄLJA KÜLA VALGEVÄLJA II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Haapsalu metskond 6 9 Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN 67401:002:1574 Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 05.2025 3 3 1:1000 2025-115