Vastus märgukirjale

Lp Katarina Talumäe Teie: 02.06.2021 nr 1/170 ja Advokaat 01.07.2021 Meie: 06.07.2021 nr 2.1-/21/2050 LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS Maakri 19/1 pk 19 10145 TALLINN E-post: [email protected] Vastus märgukirjale Andmekaitse Inspektsioon sai Teie märgukirja seoses Pärnu Linnavalitsuse õigusvastase tegevusega planeeringudokumentide avaldamata jätmisel. Teete ettepaneku kohustada Pärnu Linnavalitsust tegema dokumendiregistris AMPHORA avalikkusele kättesaadavaks kõik Karusselli tn 20, Pärnu detailplaneeringu menetlusega seonduvad dokumendid, sh kirjad nr 8- 4/4342/2021-68, 8-4/4342/2021-66 ja 8- 4/4342/2021-65. Lisaks märgite, et dokumentide hulgas sisalduv kiri nr 8-4/4342/2021-65 on Avaldajate endi poolt esitatud arvamusavaldus DP menetluse kohta. Jääb arusaamatuks, miks on jätnud LV Avaldajate seisukohad AvTS § 35 lg 1 p-le 12 tuginedes avalikustamata olukorras, kus Avaldajad on ise nõudnud oma seisukohtade avalikustamist?! Isegi kui kiri nr 8-4/4342/2021-65 sisaldaks eraelu puutumatust olulisel määral riivata võivaid isikuandmeid (nii see käesoleval juhul siiski pole), tuleks see andmesubjekti sõnaselgel palvel siiski avalikustada (GDPR art 6 lg 1 p-d a) ja e)). Täname edastatud märgukirja eest ja teavitame Teid, et Andmekaitse Inspektsioon algatas Teie märgukirja alusel Pärnu Linnavalitsuse suhtes dokumentidele piirangute kehtestamise ja dokumentide avalikustamise osas dokumendiregistris järelevalvemenetluse, mis ei ole veel lõppenud. Siiski pean vajalikuks selgitada, et vahet tuleb teha planeerimisseaduses sätestatud planeeringute/dokumentide avalikustamisel ja dokumentide dokumendiregistris avalikustamisel. Kui planeerimisseadus reguleerib dokumentidele juurdepääsu avalikul väljapanekul kohapeal ja avalike arutelude käigus, kuid ei reguleeri dokumentide avalikustamist dokumendiregistris, siis avaliku teabe seadus reguleerib dokumentide avalikustamist dokumendiregistri kaudu. See, et planeerimismenetluse käigus on võimalik sisuliselt tutvuda kogu dokumentatsiooniga, sh ka isikute kirjadega, kes on esitanud vastuväiteid ei tähenda see seda, et kõik need kirjad oleksid ka dokumendiregistri kaudu avalikud. Dokumendiregistri pidamise nõuded on sätestatud avaliku teabe seaduse AvTS §-s 12. Nii tuleb dokumendiregistris kajastada ka dokumentide suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud (AvTS § 12 lg 3 p 6) ning selliseid dokumente dokumendiregistri kaudu ei avalikustata. AvTS § 35 lg 1 p 12 kohustab teabevaldajaid tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks isikuandmed, mille avalikustamine võib oluliselt kahjustada isikute eraelu puutumatust. Siinkohal peab Andmekaitse Inspektsioon vajalikuks selgitada, et isiku isiklikud kontaktandmed on piiranguga teave, mida dokumendiregistri kaudu ei avalikustata. Seadus ei tee siin vahet, millise dokumendiga on tegemist. Kontaktandmete avalikustamise korral Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 dokumendiregistri kaudu on andmed kättesaadavad piiramatule isikute ringile ning puudub ülevaade, kes ja mis eesmärgil kontaktandmeid kasutavad. Riive on oluliselt väiksem, kui andmetega saab tutvuda kohapeal avaliku väljapaneku käigus, millisel juhul on reeglina teada, kes on dokumentidega tutvunud. Täpsemalt saate inspektsiooni seisukohtadega planeeringute dokumentidele juurdepääsu võimaldamisel tutvuda „Avaliku teabe seaduse üldjuhendi“ seitsmendas peatükis, mis on leitav veebilehelt https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/avaliku_teabe_seaduse_uldjuhend.pdf . Seega see, et planeerimismenetlus on küll avalik ja isikud peavad sellega arvestama, et menetluses osalemisel on nende andmed avaliku, ei tähenda see siiski seda, et kõik dokumendid koos piiranguga andmetega oleks avalikud ja dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistris detailplaneeringute dokumentide registreerimisel ja neile juurdepääsu võimaldamisel ei kehti teistsugused nõuded kui muude dokumentide registreerimisel ja avalikustamisel. Lisaks pean vajalikuks selgitada, et kuna dokumendiregistris registreeritakse kogu edastatud kirjavahetus, st nii kaaskiri kui dokument/seisukoht, siis kui üks neist kirjadest/dokumentidest sisaldab piiranguga andmeid ei ole enamikul juhtudel võimalik ka teist dokumenti avalikustada, kuna tihti dokumendiregistrid seda ei võimalda. Seda ei nõua ka seadus. Et selliseid olukordi vähendada, soovitame edaspidi juhul, kui kiri edastatakse erinevatele adressaatidele ka teadmiseks, kasutada pimekoopia võimalust, et vältida kodanike isiklike kontaktide avalikustamist. Ka pean vajalikuks selgitada, et isik ei saa nõuda asutuselt oma kirja avalikustamist, kuna asutus peab dokumendiregistri pidamisel järgima AvTS-is sätestatud nõudeid. Seega ei ole asjakohased Teie viited GDPR-ile. Need sätted annavad isikuandmete töötlemiseks õigusliku aluse, kuid ei kohusta asutust andmeid avalikustama. Kui asutus ka avalikustaks isiku soovil tema pöördumise, mis sisaldab isiku piiranguga andmeid, siis peab asutus olema võimeline ka hiljem tõendama, et tal oli selleks isiku teadlik ja tahtlik nõusolek, sest kui asutus ei suuda seda tõendada, siis on tegemist ebaseadusliku andmete avalikustamisega. Andmekaitse Inspektsioon kontrollis ka Teie poolt viidatud kirjadele nr 8-4/4342/2021-68, 8- 4/4342/2021-66 ja 8- 4/4342/2021-65 juurdepääsupiirangute kehtestamise õiguspärasust ning tuvastas, et kirjad (kaaskirjad) 8-4/4342/2021-68, 8-4/4342/2021-66 sisaldavad füüsiliste isikute isiklikku e-posti aadressi ning kirjale nr 8- 4/4342/2021-65 on lisatud volikirjad, mis sisaldavad volitajate kontaktandmeid. Seega on eeltoodud kirjadele piirangu kehtestamine õiguspärane. Selliseid dokumente/kirju saab küsida teabenõude korras või tutvuda nendega kohapeal avalikul väljapanekul. Loodan, et sain ka oma selgitustega Teile abiks olla. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Elve Adamson jurist peadirektori volitusel 2 (2)