1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1024878-3
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi Marika Tuherm
Kontaktisik Marika Tuherm
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Soovitakse kaevandamise õigus Neitla liivamaardla varuplokkide 9-14 aT osas, mis asuvad loa
taotlejale kuuluval maaüksusel Tuherma. Kuni 10.2023. a kehtis antud ala kohta kaevandamise luba
nr JATRM-031.
Parandustaotluse selgitus Taotlust on korrigeeritud vastavalt Keskkonnaameti kirjale 07.05.2025 nr DM-129010-7
KÜ numbri muutmine
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Eraisikule Marika Tuherm kuulus Netila liivamaardlas asuv Neitla II liivakarjääri keskkonnaluba
põhjendus JARM-031, mille kehtivus lõppes 16.10.2023. a. Keskkonnaluba oli seotud loa omanikule kuuluva
kinnistuga Tuherma (KÜ 12902:003:0252) ja hõlmas maardla maavaravaru plokke 9 -14, mille varu
jäi loa kehtivusperioodil ammendamata ning ala korrastamata. Kehtetu mäeeraldise pindala oli 0,91
ha ja selle teenindusmaa pindala oli 0,94 ha.
Maaomanik soovib enne ala lõpliku korrastamist plokkide jääkvaru ammendada, seega käesolevaga
esitatakse uus keskkonnaloa taotlus Neitla liivamaardla plokkides 9-14 määratud varu
kaevandamiseks. Kogu taotletav ala on kaevandamisega rikutud ja ühtib varasemalt kehtinud
mäeeraldise teenindusmaaga.
Tegevusega kaasneda võivate Info on toodud seletuskirja peatükis nr 6.
keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon,
tolm jne) kirjeldus
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Neitla II liivakarjäär
Aadress Tuherma, Neitla küla, Järva vald, Järva maakond
Territoriaalkood 5402
Katastritunnus(ed) 12902:003:0252
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6552814, Y: 600862
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Tuherma (12902:003:0252).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 5 aastat
Alates
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused
KOV nimetus KOV EHAK kood
Järva vald, Järva maakond 0255
1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni
Ei ole asjakohane
6. Eriosa - Maapõu
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 23
Maardla nimetus Neitla
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara liiv
Mäeeraldise nimetus Neitla II liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 0.91
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 0.94
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Tsiviil- ja teedeehituses.
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 2
Plokid
2/6
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
9 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 3.315 tuh m³ 28.06.2024
10 plokk 1205 - ehituskruus aT - aktiivne tarbevaru 1.80 tuh m³ 28.06.2024
11 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 1.58 tuh m³ 28.06.2024
12 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 0.82 tuh m³ 28.06.2024
13 plokk 1205 - ehituskruus aT - aktiivne tarbevaru 0 tuh m³ 28.06.2024
14 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 0 tuh m³ 28.06.2024
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 1203 - ehitusliiv tuh m³ 3.82 tuh m³
2. 1205 - ehituskruus tuh m³ 1.70 tuh m³
3. 1207 - täiteliiv tuh m³ 1.50 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Geoloogilise uuringu andmeid ei olnud võimalik leida. Jah
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve Rohumaa
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Maeeraldise_plaan.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Geoloogilised_labiloiked.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Korrastatud_ala_plaan.pdf
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Neitla_II_KLT_SK.pdf
3/6
GIS ja CAD failid Lisa 5: Neitla_lamam.dgn
Lisa 6: piirid_Te.dgn
Lisa 7: piirid_me.dgn
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul
lammutustööde kirjeldus
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Taotletav Neitla II liivakarjäär asub Järva maakonnas Järva vallas Neitla külas Tuherma kinnistul (katastritunnus 12902:003:0252). Lähimad
majapidamised jäävad alast ~600 m kaugusele idasuunda ning ~1 km kaugusele läänesuunda. Loode, põhja ja kirde suunal piirneb Neitla II liivakarjäär
Neitla liivakarjääriga (kaevandaja: Järva Vallavalitsus; maavara kaevandamise loa nr JARM 017) ja idast endise Neitla III liivakarjääri maa-alaga
(Tanksema kinnistu).
Kogu taotletav maa-ala on kaevandamisega muudetud, sealjuures on selle lõunaosas maavara ammendatud ja tehniliselt korrastatud. Samuti on
rajatud kinnistule ligipääsuks ja maavara väljaveoks piisava kandevõimega tee, mis muuhulgas on kasutuses ka Neitla liivakarjääri teenindamiseks.
Alast lõunasse ja edelasse jääb kohaliku tähtsusega Metso-Ageri teega nr 1290047 (katastritunnus 12902:003:0288).
Taotletavast mäeeraldisest põhja, kaevandamise tulemusena jäetud puistangule, jääb III kategooria kaitsealuse liigi kaldapääsuke leiukoht. Antud
leiukoht on pika-ajaliselt, paralleelselt Neitla liivamaardlas kaevandamisega olnud pesitsusperioodil kasutuses. Kogu ala jääb kaitsmata põhjaveega
alale.
Muud kommunikatsioonid ja piirangud taotletaval alal ja selle läheduses puuduvad. Samuti puuduvad piirkonnas loodus- ja muinsuskaitselised objektid.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Taotletava mäeeraldise alalt on varasema kaevandamise käigus kattekiht sh ka viljakas mullakiht kooritud ning ladustatud juhuslikesse puistangutesse
kogu taotletaval alal.
Varem paljandatud kasuliku kihi ülemine osa on ~0,1 m paksuselt segunenud taimeosade jäänustega ning käsitletakse kui katendit. Eemaldatud
katendi maht on 1 tuh m3. Osaliselt on katend ära kasutatud ala lõunaosas kaevandatud ala korrastamisel, sealjuures karjäärinõlva katmisel. Muus
osas kasutatakse katend kogu mahus ala korrastamisel rohumaaks.
Taotletaval mäeeraldisel jätkatakse sama kaevandamisviisiga – maavara kaevandatakse ekskavaatoriga, mis laetakse töötlemata kaevisena kallurile.
Vajadusel kasutatakse teede rajamisel ja hooldamisel buldooserit.
Kaevis väljaveoks on Neitla liivamaardla mäeeraldisel teedevõrk rajatud, mida vastavalt tööee liikumisel muudetakse. Ehitusmaterjalina kasutatakse
kohalikku materjali.
4/6
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Liiva-kruusa kaevandamisel Neitla II liivakarjääris on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra ja tolm, samuti pinnase reostamise risk
keskkonnamõju kohta kaevandamise vältel suureneb. Looduslik maastik on taotletava mäeeraldise teenindusmaa piires juba muudetud.
Kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole
pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris
töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator, buldooser, kallur.
Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB. Maavara
kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra
normeeritud. Ekskavaatorite, buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb.
Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta.
Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel
(r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A);
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt on kaevandamismasinate töötamisel elamule lähimas punktis (600 m) maksimaalne müratase majapidamises arvutatav alljärgnevalt:
Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(600) = 50 dB(A),
kus arvutuse aluseks on ekskavaatorist 15 m kaugusel mõõdetud müratase väärtusega 82 dB(A).
Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas maja-pidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis
piirnormi.
Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on
üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ja kruusa laadimisel kallurisse on PMsum
emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 2 tuh m3 korral on tahkete osakeste summaarne
heitkogus 0,002 t ja PM10 osakeste heitkogus 0,001 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete
heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.
Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad
orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas karjääris on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine, mis
minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet.
Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja
kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt
hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises
rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Kaevandamisega aluspõhja kivimeid ei avata, kaevandatava liiva- ja kruusa lamamiks on
savikas moreen, mis ei ole pinnaveega küllastunud ja toimib veepidemena, seega põhjaveereostsoht antud mäeeraldise on väga väike.
Siiski kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja
remonttöid ei plaanita karjäärialal teha.
Karjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse
maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks.
Mäeeraldise lähiala, Neitla liivakarjääri mäeeraldisel on piiritletud kaldapääsukeste pesitsusala. Kuivõrd pääsuksed on antud asukohas pesitsenud
kümneid aastaid, erineva kaevandamisintentsiivusega perioodidel, siis kavandatav tegevuse nendele mõju avalda. Küll on loa taotleja teadlik, et vältida
tuleb kaevandatud aladel järskude nõlvade jätmist, et vältida kaldapääsukeste pesaalade laienemist ja samuti on keelatud juba asustatud puistangute
kaevandamine pesitsusperioodil.
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Kasutatakse tehniliselt korras kaevandamismasinaid. Jälgitakse kaldapääsukeste pesitsusalasid ja -agasid.
8. Taotluse lisad
Nimetus Manus
Graafika ja seletuskiri Lisa 8: taotluse_lisad.asice
5/6
6/6
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
Eraisikule Marika Tuherm kuulus Netila liivamaardlas asuv Neitla II liivakarjääri
keskkonnaluba JARM-031, mille kehtivus lõppes 16.10.2023. a. Keskkonnaluba oli seotud loa
omanikule kuuluva kinnistuga Tuherma (KÜ 12902:003:0252) ja hõlmas maardla maavaravaru
plokke 9 -14, mille varu jäi loa kehtivusperioodil ammendamata ning ala korrastamata. Kehtetu
mäeeraldise pindala oli 0,91 ha ja selle teenindusmaa pindala oli 0,94 ha.
Maaomanik soovib enne ala lõpliku korrastamist plokkide jääkvaru ammendada, seega
käesolevaga esitatakse uus keskkonnaloa taotlus Neitla liivamaardla plokkides 9-14 määratud
varu kaevandamiseks. Kogu taotletav ala on kaevandamisega rikutud ja ühtib varasemalt
kehtinud mäeeraldise teenindusmaaga.
Kaevandamise luba taotletakse 5 aastaks. Maavara on kasutatav tsiviil- ja teede-ehituses
täitematerjalina.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Neitla II liivakarjäär asub Järva maakonnas Järva vallas Neitla külas Tuherma kinnistul
(katastritunnus 12902:003:0252). Lähimad majapidamised jäävad alast ~600 m kaugusele
idasuunda ning ~1 km kaugusele läänesuunda. Loode, põhja ja kirde suunal piirneb Neitla II
liivakarjäär Neitla liivakarjääriga (kaevandaja: Järva Vallavalitsus; maavara kaevandamise loa nr
JARM 017) ja idast endise Neitla III liivakarjääri maa-alaga (Tanksema kinnistu).
Kogu taotletav maa-ala on kaevandamisega muudetud, sealjuures on selle lõunaosas maavara
ammendatud ja tehniliselt korrastatud. Samuti on rajatud kinnistule ligipääsuks ja maavara
väljaveoks piisava kandevõimega tee, mis muuhulgas on kasutuses ka Neitla liivakarjääri
teenindamiseks.
Alast lõunasse ja edelasse jääb kohaliku tähtsusega Metso-Ageri teega nr 1290047 (katastritunnus
12902:003:0288).
Taotletavast mäeeraldisest põhja, kaevandamise tulemusena jäetud puistangule, jääb III kategooria
kaitsealuse liigi kaldapääsuke leiukoht. Antud leiukoht on pika-ajaliselt, paralleelselt Neitla
liivamaardlas kaevandamisega olnud pesitsusperioodil kasutuses. Kogu ala jääb kaitsmata
põhjaveega alale.
Muud kommunikatsioonid ja piirangud taotletaval alal ja selle läheduses puuduvad. Samuti
puuduvad piirkonnas loodus- ja muinsuskaitselised objektid.
Varasema kaevandamise tulemusena on hetkel taotletavast mäeeraldise lamamist, mäeeraldise
keskosas ja väiksemal määral mäeeraldise põhjaosas, kaevandatud kuni 0,25 m sügavamalt.
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Neitla liivamaardlas (registrikaardi nr 0023) on korduvalt tehtud geoloogilisi uuringuid ning
jääkvaru hindamisi, maardlat uuritud üheksal korral:
- Paide tööpiirkonna kruusa- ja liivaleiukohtade inventariseerimis-, eelluure- ja luuretöö
aruanne (H. Saarelaid, 1961. a);
- Aruanne Paide rajooni Metsataguse dolomiidimaardla ja Tapa rajooni Neitla kruusa-liiva
maardla geoloogilise luuretöö aruanne (H. Saarelaid, 1962. a);
- Paide rajoonis tehtud ehitusliivade ja -kruusade otsimistööde aruanne (E. Voolma, 1970. a);
- Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne (T. Saadre, 1978. a);
- Neitla leiukoha geoloogiliste uurimistööde aruanne Paide rajooni "Kaardiväelase"
kolhoosile (R. Killar, 1980. a);
- Ida-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne (A. Brutus, 1986. a);
- Eesti NSV liiva ja kruusliiva optimaalsete vedude skeem. Paide rajoon. (I. Koskor, 1987. a);
- Seletuskiri varu ümberarvutusest Neitla liiva-kruusa karjääris mäeeralduse piires (varu
arvutus seisuga 01.10.1992.a, J. Viru, 1992. a).
- Neitla liivamaardla Neitla liivakarjääri jääkvaru arvutuse seletuskiri (varu seisuga
01.01.2008, OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2008)
Taotletava mäeeraldise geoloogiline ehitus on järgmine:
- Kattekiht kaevandamise käigus on kogu alal kooritud
- Kasulik kiht on esindatud fluvioglatsiaalse tekkega erineva terajämedusega
(ülipeeneteralisest kuni jämedateraliseni) liivaga, kohati kruusaka liivaga ja kruusaga. Liiva
terasus ja kruusaterade sisaldus on väga muutlik nii pindalalises levikus kui vertikaalses
läbilõikes. Liiv esineb põhiliselt seljandiku äärealadel, kruusakam materjal levib seljandiku
teljeala piirkonnas. Vertikaalses läbilõikes vahelduvad horisontaal- ja kallakkihilise
tekstuuriga eriteralised liivad kohati veeriste ja kruusa vahekihtidega ja üksikute
munakatega, kuid kohati on materjal ka kogu läbilõike ulatuses ühtlane. Kasuliku kihi
jääkpaksus varieerub laiades piirides 0,0 m kuni 2,0 m
- Aluspõhja kivimite pealispinna moodustavad Ülem-Ordoviitsiumi Porkuni lademe
korallrifimoodustised, mille peal on Alam-Siluri Juuru lademe lubjakivi lahmakad ja rähk
ning sellel võib kohati esineda kuni 2 m paksune liivsavimoreenikiht.
- Pinnaseveetase taotletaval alal fikseeritud ei ole.
Taotletav maavaravaru asub põhjavee tasemest kõrgemal. Pinnaveetase mäeeraldise alal on
uuringutega fikseerimata.
Tabel 3.1 Kasuliku kihi materjali põhinäitajad Neitla liivamaardlas alal
Ülipeene-
Kruusakas liiv,
Näitaja Kruus teraline liiv
liiv
(ehituskruus) (eriotstarbeline
(ehitusliiv)
liiv)
Loodusliku materjali koostis
40,5 - 69,8 0 - 33,9
Kruusa sisaldus (>5 mm), % (keskmine 0
53,4) (5,6)
31,9 - 57,2 88,6 - 97,8
Liiva sisaldus (0,05 - 5 mm), % 63,9 - 97,6 (89,7)
(44,5) (92,9)
Savi ja tolmuosakesi 1,7 - 2,3 1,6 - 9,8 2,2 - 11,4
(<0,05 mm),% (2,1) (4,7) (7,1)
Kruusa fraktsiooni koostis
Fraktsiooni >70 mm, % 0 - 57,2 (14,3) – –
40 - 70 mm 11,5 - 44,3 (25,3) – –
14,0 - 36,4
20 - 40 mm – –
(26,8)
5,9 - 30,2
10 - 20 mm – –
(18,8)
2,4 - 30,8
5 - 10 mm – –
(14,8)
Kruusa füüsikalis-mehaanilised omadused
Purunevus silindris: 9,6 - 14,6
– –
(11,3)/Dp12
kaalukadu, %/mark
Kuluvus riiultrumlis:
16,3 - 16,9
– –
(16,6)/U-1
kaalukadu, %/mark
Külmakindlus (25 tsüklit), 1,0 - 2,0
– –
kaalukadu, %/mark (1,5)/"25"
Mahumass, g/cm³ 2,58 - 2,59 – –
Ülipeene-
Kruusakas liiv,
Näitaja Kruus teraline liiv
liiv
(ehituskruus) (eriotstarbeline
(ehitusliiv)
liiv)
Veeimavus, % 1,9 - 2,0 – –
Liiva fraktsiooni koostis
30,2 - 59,5
Liiva sisaldus (<5 mm), % 65,5 - 100 (94,4) 100
(42,4)
17,0 - 53,9
Täisjääk sõelal 0,63 mm, % 5,6 - 76,7 (39,3) 0,5 - 4,5 (2,5)
(35,5)
Savi ja tolmu
2,0 - 3,8 (2,7) 2,0 - 9,8 (5,1) 2,2 - 11,4 (7,1)
(<0,05 mm) liivas, %
Liiva peensusmoodul 1,6 - 2,5 (2,1) 1,3 - 3,1 (1,9) 1,0 - 1,4 (1,1)
Filtratsioonimoodul 1,8 - 8,5 (5,1) 0,9 - 8,3 (3,7) –
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletava Neitla II liivakarjääri mäeeraldise pindala on 0,91 ha ja selle teenindusmaa pindala
on 0,94 ha. Taotletava mäeeraldisega on hõlmatud Neitla liivamaardla ehitus-, täiteliiva ja
ehituskruusa protsentuaalsed aktiivse tarbevaru plokid 9-14. Taotletavad varuplokid ja kogused
ühtivad kehtinud Neitla II liivakarjääri (JARM-031) mäeeraldisega hõlmatud plokkidega.
Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb
mäeeraldise lõuna-edelepiirile jätta nõlva hoidetervik. Seal lasuva materjali ohutuks nõlvuseks
on arvestatud 1:2. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley
PowerCivil V8i ning tulemused on esitatud tabelis 4.1.
Tabel 4.1 Taotletava ja kaevandatava varu kogus (seisuga 25.06.2024)
Osakaal, Mäeeraldise varu, Nõlvaterviku maht, Kaevandatav varu,
Plokk
tuh m³ tuh m³ tuh m³
%
Plokk 9 63 3,32 0,32 3,00
Plokk 10 20 1,80 0,10 1,7
Plokk 11 17 1,58 0,08 1,50
Kokku 6,70 0,50 6,20
Plokk 12 80 0,82 - 0,82
Plokk 13 5 0,00 - 0,00
Plokk 14 15 0,00 - 0,00
Kokku 0,82 - 0,00
Kokku 7,52 0,50 7,02
Kuna maardlate registris on esitatud varuplokkide kogused 10 m³ täpsusega, siis on ka loa
taotluses varuplokkide maht sama täpsusega esitatud.
Luba taotletakse 5 aastaks aastase keskmise kaevandamise mahuga 2 tuh m³. Taotletav varu on
võimaik kaevandada ka ühe tootmishooajaga aga senise praktika ja kaevandamise mahtude
korral kulub tõenäolidelt 3-4 aaastat, seega jääb piisavalt aega ka ala korrastamiseks ja selle
vastavaks tunnustamiseks.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Taotletava mäeeraldise alalt on varasema kaevandamise käigus kattekiht sh ka viljakas
mullakiht kooritud ning ladustatud juhuslikesse puistangutesse kogu taotletaval alal.
Varem paljandatud kasuliku kihi ülemine osa on ~0,1 m paksuselt segunenud taimeosade
jäänustega ning käsitletakse kui katendit. Eemaldatud katendi maht on 1 tuh m3. Osaliselt on
katend ära kasutatud ala lõunaosas kaevandatud ala korrastamisel, sealjuures karjäärinõlva
katmisel. Muus osas kasutatakse katend kogu mahus ala korrastamisel rohumaaks.
Taotletaval mäeeraldisel jätkatakse sama kaevandamisviisiga – maavara kaevandatakse
ekskavaatoriga, mis laetakse töötlemata kaevisena kallurile. Vajadusel kasutatakse teede
rajamisel ja hooldamisel buldooserit.
Kaevis väljaveoks on Neitla liivamaardla mäeeraldisel teedevõrk rajatud, mida vastavalt tööee
liikumisel muudetakse. Ehitusmaterjalina kasutatakse kohalikku materjali.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Liiva-kruusa kaevandamisel Neitla II liivakarjääris on peamisteks keskkonda mõjutavates
teguriteks müra ja tolm, samuti pinnase reostamise risk kaevandamise vältel suureneb.
Looduslik maastik on taotletava mäeeraldise teenindusmaa piires juba muudetud.
Kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus
masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral
on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad
karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator, buldooser, kallur.
Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71
“Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB.
Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris
töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud. Ekskavaatorite,
buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB. Müraallikast
eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel
38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta.
Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2),
saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A);
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt on kaevandamismasinate töötamisel elamule lähimas punktis (600 m)
maksimaalne müratase majapidamises arvutatav alljärgnevalt:
Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(600) = 50 dB(A),
kus arvutuse aluseks on ekskavaatorist 15 m kaugusel mõõdetud müratase väärtusega 82 dB(A).
Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas maja-
pidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis piirnormi.
Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus
liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on
võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ja kruusa
laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028
kg/t. Aastase kaevandamise mahu 2 tuh m3 korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus
0,002 t ja PM10 osakeste heitkogus 0,001 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67
„Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise
tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei
ületata.
Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst
lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas
karjääris on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine,
mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet.
Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava
tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks
määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras
seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad.
Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga
seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Kaevandamisega aluspõhja kivimeid ei avata,
kaevandatava liiva- ja kruusa lamamiks on savikas moreen, mis ei ole pinnaveega küllastunud
ja toimib veepidemena, seega põhjaveereostsoht antud mäeeraldise on väga väike.
Siiski kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks
kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha.
Karjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal turustataks ning
mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa
korrastamiseks.
Mäeeraldise lähiala, Neitla liivakarjääri mäeeraldisel on piiritletud kaldapääsukeste pesitsusala.
Kuivõrd pääsuksed on antud asukohas pesitsenud kümneid aastaid, erineva
kaevandamisintentsiivusega perioodidel, siis kavandatav tegevuse nendele mõju avalda. Küll
on loa taotleja teadlik, et vältida tuleb kaevandatud aladel järskude nõlvade jätmist, et vältida
kaldapääsukeste pesaalade laienemist ja samuti on keelatud juba asustatud puistangute
kaevandamine pesitsusperioodil.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Neitla II liivakarjääriga idast külgneb endine Neitla III liivakarjäär on korrastatud rohumaaks.
Arvestades kaevandatud maa hilisemaid kasutus alternatiive ja võimalusi ala kasutamiseks on
mõistlik Neitla II liivakarjäär korrastada rohumaaks kuivõrd vähene orgnaaikasisaldusega
katendisaadavus ei võimalda edukaks metsastamiseks sobilikke tingimusi luua. Niisamuti on
võimalik rohumaaks korrastatud karjääri maa-ala kasutusvõimalusi hilisemalt lihtsam muuta.
Tehniliselt on tänaseks karjääri ainuke nõlv korrastatud püsivale kaldenurgale ~ 1 : 2, juhul kui
edasine kaevandamine näeb ette antud piirkonnas töid, tuleb tagada nõlva stabiilsus.
Ammendatud maa-alale on ette nähtud ligipääsu tee samas asukohas, kus täna paiknev
väljaveotee. Lõplik tee asukoht võib muutuda lähtuvalt Neitla liivakarjääri mäetöödest ja
korrastamislahendist.
Enne taotletava loa kehtivuse lõppu tuleb koostada Neitla II liivakarjääri kohta korrastamise
projekt vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa
korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta
esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja
aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule.
Hinnanguline karjääri korrastamistööde maksumus on koos asjakohase dokumentatsiooniga
~ 3500 eurot.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle e-posti aadressile
[email protected].
Taotleja:
Marika Tuherm / allkirjastatud digitaalselt /
Taotluse koostas 27.06.2024. a.
Erki Vaguri / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Diplomeeritud mäeinsener
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
Eraisikule Marika Tuherm kuulus Netila liivamaardlas asuv Neitla II liivakarjääri
keskkonnaluba JARM-031, mille kehtivus lõppes 16.10.2023. a. Keskkonnaluba oli seotud loa
omanikule kuuluva kinnistuga Tuherma (KÜ 12902:003:0252) ja hõlmas maardla maavaravaru
plokke 9 -14, mille varu jäi loa kehtivusperioodil ammendamata ning ala korrastamata. Kehtetu
mäeeraldise pindala oli 0,91 ha ja selle teenindusmaa pindala oli 0,94 ha.
Maaomanik soovib enne ala lõpliku korrastamist plokkide jääkvaru ammendada, seega
käesolevaga esitatakse uus keskkonnaloa taotlus Neitla liivamaardla plokkides 9-14 määratud
varu kaevandamiseks. Kogu taotletav ala on kaevandamisega rikutud ja ühtib varasemalt
kehtinud mäeeraldise teenindusmaaga.
Kaevandamise luba taotletakse 5 aastaks. Maavara on kasutatav tsiviil- ja teede-ehituses
täitematerjalina.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Neitla II liivakarjäär asub Järva maakonnas Järva vallas Neitla külas Tuherma kinnistul
(katastritunnus 12902:003:0252). Lähimad majapidamised jäävad alast ~600 m kaugusele
idasuunda ning ~1 km kaugusele läänesuunda. Loode, põhja ja kirde suunal piirneb Neitla II
liivakarjäär Neitla liivakarjääriga (kaevandaja: Järva Vallavalitsus; maavara kaevandamise loa nr
JARM 017) ja idast endise Neitla III liivakarjääri maa-alaga (Tanksema kinnistu).
Kogu taotletav maa-ala on kaevandamisega muudetud, sealjuures on selle lõunaosas maavara
ammendatud ja tehniliselt korrastatud. Samuti on rajatud kinnistule ligipääsuks ja maavara
väljaveoks piisava kandevõimega tee, mis muuhulgas on kasutuses ka Neitla liivakarjääri
teenindamiseks.
Alast lõunasse ja edelasse jääb kohaliku tähtsusega Metso-Ageri teega nr 1290047 (katastritunnus
12902:003:0288).
Taotletavast mäeeraldisest põhja, kaevandamise tulemusena jäetud puistangule, jääb III kategooria
kaitsealuse liigi kaldapääsuke leiukoht. Antud leiukoht on pika-ajaliselt, paralleelselt Neitla
liivamaardlas kaevandamisega olnud pesitsusperioodil kasutuses. Kogu ala jääb kaitsmata
põhjaveega alale.
Muud kommunikatsioonid ja piirangud taotletaval alal ja selle läheduses puuduvad. Samuti
puuduvad piirkonnas loodus- ja muinsuskaitselised objektid.
Varasema kaevandamise tulemusena on hetkel taotletavast mäeeraldise lamamist, mäeeraldise
keskosas ja väiksemal määral mäeeraldise põhjaosas, kaevandatud kuni 0,25 m sügavamalt.
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Neitla liivamaardlas (registrikaardi nr 0023) on korduvalt tehtud geoloogilisi uuringuid ning
jääkvaru hindamisi, maardlat uuritud üheksal korral:
- Paide tööpiirkonna kruusa- ja liivaleiukohtade inventariseerimis-, eelluure- ja luuretöö
aruanne (H. Saarelaid, 1961. a);
- Aruanne Paide rajooni Metsataguse dolomiidimaardla ja Tapa rajooni Neitla kruusa-liiva
maardla geoloogilise luuretöö aruanne (H. Saarelaid, 1962. a);
- Paide rajoonis tehtud ehitusliivade ja -kruusade otsimistööde aruanne (E. Voolma, 1970. a);
- Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne (T. Saadre, 1978. a);
- Neitla leiukoha geoloogiliste uurimistööde aruanne Paide rajooni "Kaardiväelase"
kolhoosile (R. Killar, 1980. a);
- Ida-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne (A. Brutus, 1986. a);
- Eesti NSV liiva ja kruusliiva optimaalsete vedude skeem. Paide rajoon. (I. Koskor, 1987. a);
- Seletuskiri varu ümberarvutusest Neitla liiva-kruusa karjääris mäeeralduse piires (varu
arvutus seisuga 01.10.1992.a, J. Viru, 1992. a).
- Neitla liivamaardla Neitla liivakarjääri jääkvaru arvutuse seletuskiri (varu seisuga
01.01.2008, OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2008)
Taotletava mäeeraldise geoloogiline ehitus on järgmine:
- Kattekiht kaevandamise käigus on kogu alal kooritud
- Kasulik kiht on esindatud fluvioglatsiaalse tekkega erineva terajämedusega
(ülipeeneteralisest kuni jämedateraliseni) liivaga, kohati kruusaka liivaga ja kruusaga. Liiva
terasus ja kruusaterade sisaldus on väga muutlik nii pindalalises levikus kui vertikaalses
läbilõikes. Liiv esineb põhiliselt seljandiku äärealadel, kruusakam materjal levib seljandiku
teljeala piirkonnas. Vertikaalses läbilõikes vahelduvad horisontaal- ja kallakkihilise
tekstuuriga eriteralised liivad kohati veeriste ja kruusa vahekihtidega ja üksikute
munakatega, kuid kohati on materjal ka kogu läbilõike ulatuses ühtlane. Kasuliku kihi
jääkpaksus varieerub laiades piirides 0,0 m kuni 2,0 m
- Aluspõhja kivimite pealispinna moodustavad Ülem-Ordoviitsiumi Porkuni lademe
korallrifimoodustised, mille peal on Alam-Siluri Juuru lademe lubjakivi lahmakad ja rähk
ning sellel võib kohati esineda kuni 2 m paksune liivsavimoreenikiht.
- Pinnaseveetase taotletaval alal fikseeritud ei ole.
Taotletav maavaravaru asub põhjavee tasemest kõrgemal. Pinnaveetase mäeeraldise alal on
uuringutega fikseerimata.
Tabel 3.1 Kasuliku kihi materjali põhinäitajad Neitla liivamaardlas alal
Ülipeene-
Kruusakas liiv,
Näitaja Kruus teraline liiv
liiv
(ehituskruus) (eriotstarbeline
(ehitusliiv)
liiv)
Loodusliku materjali koostis
40,5 - 69,8 0 - 33,9
Kruusa sisaldus (>5 mm), % (keskmine 0
53,4) (5,6)
31,9 - 57,2 88,6 - 97,8
Liiva sisaldus (0,05 - 5 mm), % 63,9 - 97,6 (89,7)
(44,5) (92,9)
Savi ja tolmuosakesi 1,7 - 2,3 1,6 - 9,8 2,2 - 11,4
(<0,05 mm),% (2,1) (4,7) (7,1)
Kruusa fraktsiooni koostis
Fraktsiooni >70 mm, % 0 - 57,2 (14,3) – –
40 - 70 mm 11,5 - 44,3 (25,3) – –
14,0 - 36,4
20 - 40 mm – –
(26,8)
5,9 - 30,2
10 - 20 mm – –
(18,8)
2,4 - 30,8
5 - 10 mm – –
(14,8)
Kruusa füüsikalis-mehaanilised omadused
Purunevus silindris: 9,6 - 14,6
– –
(11,3)/Dp12
kaalukadu, %/mark
Kuluvus riiultrumlis:
16,3 - 16,9
– –
(16,6)/U-1
kaalukadu, %/mark
Külmakindlus (25 tsüklit), 1,0 - 2,0
– –
kaalukadu, %/mark (1,5)/"25"
Mahumass, g/cm³ 2,58 - 2,59 – –
Ülipeene-
Kruusakas liiv,
Näitaja Kruus teraline liiv
liiv
(ehituskruus) (eriotstarbeline
(ehitusliiv)
liiv)
Veeimavus, % 1,9 - 2,0 – –
Liiva fraktsiooni koostis
30,2 - 59,5
Liiva sisaldus (<5 mm), % 65,5 - 100 (94,4) 100
(42,4)
17,0 - 53,9
Täisjääk sõelal 0,63 mm, % 5,6 - 76,7 (39,3) 0,5 - 4,5 (2,5)
(35,5)
Savi ja tolmu
2,0 - 3,8 (2,7) 2,0 - 9,8 (5,1) 2,2 - 11,4 (7,1)
(<0,05 mm) liivas, %
Liiva peensusmoodul 1,6 - 2,5 (2,1) 1,3 - 3,1 (1,9) 1,0 - 1,4 (1,1)
Filtratsioonimoodul 1,8 - 8,5 (5,1) 0,9 - 8,3 (3,7) –
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletava Neitla II liivakarjääri mäeeraldise pindala on 0,91 ha ja selle teenindusmaa pindala
on 0,94 ha. Taotletava mäeeraldisega on hõlmatud Neitla liivamaardla ehitus-, täiteliiva ja
ehituskruusa protsentuaalsed aktiivse tarbevaru plokid 9-14. Taotletavad varuplokid ja kogused
ühtivad kehtinud Neitla II liivakarjääri (JARM-031) mäeeraldisega hõlmatud plokkidega.
Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb
mäeeraldise lõuna-edelepiirile jätta nõlva hoidetervik. Seal lasuva materjali ohutuks nõlvuseks
on arvestatud 1:2. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley
PowerCivil V8i ning tulemused on esitatud tabelis 4.1.
Tabel 4.1 Taotletava ja kaevandatava varu kogus (seisuga 25.06.2024)
Osakaal, Mäeeraldise varu, Nõlvaterviku maht, Kaevandatav varu,
Plokk
tuh m³ tuh m³ tuh m³
%
Plokk 9 63 3,32 0,32 3,00
Plokk 10 20 1,80 0,10 1,7
Plokk 11 17 1,58 0,08 1,50
Kokku 6,70 0,50 6,20
Plokk 12 80 0,82 - 0,82
Plokk 13 5 0,00 - 0,00
Plokk 14 15 0,00 - 0,00
Kokku 0,82 - 0,00
Kokku 7,52 0,50 7,02
Kuna maardlate registris on esitatud varuplokkide kogused 10 m³ täpsusega, siis on ka loa
taotluses varuplokkide maht sama täpsusega esitatud.
Luba taotletakse 5 aastaks aastase keskmise kaevandamise mahuga 2 tuh m³. Taotletav varu on
võimaik kaevandada ka ühe tootmishooajaga aga senise praktika ja kaevandamise mahtude
korral kulub tõenäolidelt 3-4 aaastat, seega jääb piisavalt aega ka ala korrastamiseks ja selle
vastavaks tunnustamiseks.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Taotletava mäeeraldise alalt on varasema kaevandamise käigus kattekiht sh ka viljakas
mullakiht kooritud ning ladustatud juhuslikesse puistangutesse kogu taotletaval alal.
Varem paljandatud kasuliku kihi ülemine osa on ~0,1 m paksuselt segunenud taimeosade
jäänustega ning käsitletakse kui katendit. Eemaldatud katendi maht on 1 tuh m3. Osaliselt on
katend ära kasutatud ala lõunaosas kaevandatud ala korrastamisel, sealjuures karjäärinõlva
katmisel. Muus osas kasutatakse katend kogu mahus ala korrastamisel rohumaaks.
Taotletaval mäeeraldisel jätkatakse sama kaevandamisviisiga – maavara kaevandatakse
ekskavaatoriga, mis laetakse töötlemata kaevisena kallurile. Vajadusel kasutatakse teede
rajamisel ja hooldamisel buldooserit.
Kaevis väljaveoks on Neitla liivamaardla mäeeraldisel teedevõrk rajatud, mida vastavalt tööee
liikumisel muudetakse. Ehitusmaterjalina kasutatakse kohalikku materjali.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Liiva-kruusa kaevandamisel Neitla II liivakarjääris on peamisteks keskkonda mõjutavates
teguriteks müra ja tolm, samuti pinnase reostamise risk kaevandamise vältel suureneb.
Looduslik maastik on taotletava mäeeraldise teenindusmaa piires juba muudetud.
Kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus
masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral
on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad
karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator, buldooser, kallur.
Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71
“Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB.
Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris
töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud. Ekskavaatorite,
buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB. Müraallikast
eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel
38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta.
Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2),
saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A);
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt on kaevandamismasinate töötamisel elamule lähimas punktis (600 m)
maksimaalne müratase majapidamises arvutatav alljärgnevalt:
Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(600) = 50 dB(A),
kus arvutuse aluseks on ekskavaatorist 15 m kaugusel mõõdetud müratase väärtusega 82 dB(A).
Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas maja-
pidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis piirnormi.
Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus
liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on
võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ja kruusa
laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028
kg/t. Aastase kaevandamise mahu 2 tuh m3 korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus
0,002 t ja PM10 osakeste heitkogus 0,001 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67
„Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise
tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei
ületata.
Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst
lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas
karjääris on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine,
mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet.
Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava
tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks
määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras
seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad.
Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga
seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Kaevandamisega aluspõhja kivimeid ei avata,
kaevandatava liiva- ja kruusa lamamiks on savikas moreen, mis ei ole pinnaveega küllastunud
ja toimib veepidemena, seega põhjaveereostsoht antud mäeeraldise on väga väike.
Siiski kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks
kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha.
Karjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal turustataks ning
mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa
korrastamiseks.
Mäeeraldise lähiala, Neitla liivakarjääri mäeeraldisel on piiritletud kaldapääsukeste pesitsusala.
Kuivõrd pääsuksed on antud asukohas pesitsenud kümneid aastaid, erineva
kaevandamisintentsiivusega perioodidel, siis kavandatav tegevuse nendele mõju avalda. Küll
on loa taotleja teadlik, et vältida tuleb kaevandatud aladel järskude nõlvade jätmist, et vältida
kaldapääsukeste pesaalade laienemist ja samuti on keelatud juba asustatud puistangute
kaevandamine pesitsusperioodil.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Neitla II liivakarjääriga idast külgneb endine Neitla III liivakarjäär on korrastatud rohumaaks.
Arvestades kaevandatud maa hilisemaid kasutus alternatiive ja võimalusi ala kasutamiseks on
mõistlik Neitla II liivakarjäär korrastada rohumaaks kuivõrd vähene orgnaaikasisaldusega
katendisaadavus ei võimalda edukaks metsastamiseks sobilikke tingimusi luua. Niisamuti on
võimalik rohumaaks korrastatud karjääri maa-ala kasutusvõimalusi hilisemalt lihtsam muuta.
Tehniliselt on tänaseks karjääri ainuke nõlv korrastatud püsivale kaldenurgale ~ 1 : 2, juhul kui
edasine kaevandamine näeb ette antud piirkonnas töid, tuleb tagada nõlva stabiilsus.
Ammendatud maa-alale on ette nähtud ligipääsu tee samas asukohas, kus täna paiknev
väljaveotee. Lõplik tee asukoht võib muutuda lähtuvalt Neitla liivakarjääri mäetöödest ja
korrastamislahendist.
Enne taotletava loa kehtivuse lõppu tuleb koostada Neitla II liivakarjääri kohta korrastamise
projekt vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa
korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta
esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja
aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule.
Hinnanguline karjääri korrastamistööde maksumus on koos asjakohase dokumentatsiooniga
~ 3500 eurot.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle e-posti aadressile
[email protected].
Taotleja:
Marika Tuherm / allkirjastatud digitaalselt /
Taotluse koostas 27.06.2024. a.
Erki Vaguri / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Diplomeeritud mäeinsener