Keskkonnakaitseloa esmataotlus T/KL-1029029

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1023332-5 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi METSATERVENDUSE OSAÜHING Kontaktisik Ants Erik Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu METSATERVENDUSE OSAÜHING taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Sõmeru liivamaardlal (maardla registrikaardi nr 869) Sõmeru III liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva kaevandamiseks. Karjääri materjali hakatakse kasutama piirkonna teedeehituses ja ehitustöödel. Parandustaotluse selgitus Tulenevalt Eesti Geoloogiateenistuse 21.05.2025. a kirjast nr 13-1/25-829 on lisatud õige ruumikuju ja vormil parandatud keskmist tootmismahtu. Tulenevalt keskkonnaameti 30.01.2025. a kirjast nr DM-127854-10 on saadud Transpordiametilt arvamus ulukitunnelite kaitsevööndite kohta, samuti on tegeletud nõusolekute saamisega karjääri teede ja väljasõitude osas. Sellest tulenevalt ei taotleta mäeeraldist ploki 14 aT piires. Karjääri tee rajamiseks on saadud nõusolek (seatud servituut) üle Kadaka maaüksuse (kat tunnus 33702:002:0235). Samuti on suheldud Transpordiametiga väljasõidu rajamiseks Kose-Ardu teele (lisatud e-kiri). Tulenevalt Keskkonnaameti 10.04.2024. a kirjast nr DM-127854-3 täiendati taotluse seletuskirja õhusaaste osa alljärgnevalt: "Tulenevalt Keskkonnaameti 10.04.2024 a kirjast nr DM-127854-3 selgitame, et Sõmeru III liivakarjääri materjal võib vajada töötlemist (sõelumist või purustamist) vaid vähesel määral. Aeg-ajalt töötama hakkav mobiilne töötlemissõlm (purusti koos sõeltega) töötab sisepõlemismootori abil. Kütusena kasutatakse diiselkütust. Töötlemissõlme põletusseadme nimisoojusvõimsus on 0,257 MW. Sõmeru III liivakarjääris kaevandatakse keskmiselt 15 tuh m3 liiva aastas ehk orienteeruvalt 26 tuhat tonni. Tunnis töödeldakse keskmiselt 150 tonni materjali. Seega töötab töötlemissõlm aastas hinnanguliselt kuni 170 tundi." Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Maavara kaevandatakse mitme kaeveastmega – esmalt veepealne varu ja siis veealune varu. põhjendus Veetasemest kõrgemal asuva maavara kaevandamise tehnoloogiline skeem oleks järgmine. Ekskavaatoriga kaevandamisel ja laadimisel seisab ekskavaator astangu peal ning frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel liigub laadur astangu all, mõlemal juhul ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator laadib liiva kaeve-eest või puistangutest kalluritele või töötlemiseks (purustamiseks ja sõelumiseks) mobiilsesse purustus- ja sõelumissõlme. Fraktsioneeritud (sõelutud) materjali veab puistangutesse (ladudesse) frontaallaadur, mis vajadusel laadib sealt ka kallureid. Väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Veealuse varu kaevandamisel asub ekskavaator, mis tõstab vee alt materjali karjääri põhjale nõrguma, ohutuse huvides ligikaudu 0,5 m veetasemest kõrgemal. Nõrgunud materjali realiseeritakse looduslikuna (kalluritele laadib ekskavaator või frontaallaadur) või töödeldakse jällegi mobiilse töötlemissõlme abil vajalikeks fraktsioonideks, mis esmalt ladustatakse puistangutesse ja hiljem laaditakse kalluritele, mis viivad selle tarbijateni. Sõmeru III liivakarjääri liiva kasutatakse peamiselt looduslikul kujul kui ka töödelduna (sõelutuna- purustatuna). Materjali töötlemiseks tuuakse karjääri aeg-ajalt mobiilne purustus- ja sõelumissõlm. Kuna kaevandatav maavara (liiv) ja sellest valmistatud toodang realiseeritakse täies mahus ning katend (muld) kasutatakse esimesel võimalusel karjääri nõlvade korrastamiseks või võõrandatakse, siis jäätmeseaduses §2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses jäätmeid ega §71 kaevandamisjäätmeid Sõmeru III liivakarjääris kaevandamise käigus ei teki ja kaevandamisjäätmekava pole vajalik. Tegevusega kaasneda võivate Sõmeru III liivakarjääri töö inimeste elukeskkonnale ja looduskeskkonnale olulisi negatiivseid mõjusid keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, kaasa ei too. Täpsem ülevaade võimalikest häiringutest ja nende leevendamisvõimalustest on tolm jne) kirjeldus esitatud taotluse seletuskirjas. Käitis/tegevuskoht Nimetus Sõmeru III liivakarjäär Aadress Kose vald, Harju maakond Territoriaalkood 0338 Katastritunnus(ed) 33702:002:0754 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6557990, Y: 569420 Käitise territoorium Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates 30.06.2025 Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Kose vald, Harju maakond 0338 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 869 Maardla nimetus Sõmeru Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Sõmeru III liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 5.45 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala 6.87 (ha) Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 22 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 22 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Ehitus ja teede ehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 15 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 13 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 229 tuh m³ 01.09.2023 Tegevusala andmed 3/5 Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv 201 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Metsatervenduse Osaühing Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/516011 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 21.06.2024 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Sõmeru III uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring Geoloogiafondi number 9778 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/23/2152 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 29.09.2023 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Veekogu ja metsamaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: GRAF_LISA_1_SOMERU_III_MAEERALDISE_PLAAN_2024.asice Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: GRAF_LISA_2_SOMERU_III_MAEERALDISE_LOIKED_2024.asice Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: GRAF_LISA_3_KORRASTATUD_MAA_PLAAN.asice Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: SOMERU_III_KLT_SELETUSKIRI.asice Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Harju_maakonna_Someru_liivamaardla_registrikande_muutmine.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või Lisa 6: SOMERU_III_ARUANNE_2023.asice geoloogilise uuringu aruanne GIS ja CAD failid Lisa 7: MAPINFO_FAILID.zip 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks 4/5 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Vorm ei ole asjakohane. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus KAEVELOA TAOTLUSE VORM Lisa 8: KAEVELOA_TAOTLUSE_VORM.pdf Lisa 2 Ulukitunneli kaitsetsoon Lisa 9: Lisa_2_Ulukitunneli_kaitsetsoon.pdf ruumikuju 795210 Lisa 10: ruumikuju_795210.pdf FW_Metsatervenduse OÜ päring Transpordiametile Lisa 11: FW__Metsatervenduse_OU_paring_Transpordiametile.pdf 5/5  68,83 69,22 69,5 68,76 69,51 Kadaka 69 69,07 69,37 69,64 69,1 33702:002:0235 Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000 Pärtli mets 68,74 68,83 Kose 68,65 69,16 70,01 69,58 33702:002:0579 68,75 69,61 69,81 68,29 68 LEPPEMÄRGID 68,53 69,83 6A 69,54 69,29 68,97 69,19 68,93 6558200 Piri ta j 69,86 ) 69,21 68,01 6 )69,73  68,71 69,47 569600 68,31 68,39 69,14 69,2 Karjääri tee asukoht Ravila 69,68 67,86 68,42 Ka 05 69,02 68,03 Kaevandi-puuraugu nr Ka-Pa 01 0,4 Kattekiht, m Kasuliku kihi lamam, 68,02 68,86 vt 67,3 69,7 69,19 68,31 Vana-Neitsimäe 63,8 69,7 0,4 69 68,89 68,95 Suudme abs. kõrgus, m 71,3 7,1 Kasuliku kihi paksus, m abs kõrgus, m Raveliku B 68,18 33702:002:0754 69 67,97 68,41 65,7 68,96 3,6 69,32 68,64 68,8 68,35 68 69,12 68,16 68,02 68,52 68,68 68,33 68,26 68,41 68,17 Kaevandite Ka 01, Ka 02; Ka 07, Ka 09 ja Ka 11 asukohtadesse on rajatud sügavamad puuraugud Vardja 69 67,7 68,35 67,51 68,59 Ka 10 68,1vt 67,2 67,96 67,61 Var 67,62 67,54 68,45 67,93 67,76 68,89 68,45 68,1 68,28 67,32 67,04 63,8 Varu lamami abs. kõrgus varuploki nurgapunktis 68,77 68,49 0,4 dja Vana-Neitsimäe 5) 68,89 68,48 68,33 64,4 68 68,48 68,19 68,08 68,05 67,27 67,62 Sõmeru III liivakarjääri mäeeraldise ja 68,15 68,7 3,3 68,09 vt 67,4 Veetaseme abs. kõrgus uuringupunktis 33702:002:0754 65,9 1A67,42 oja 68,15 1) ploki 13 aT nurgapunktide koordinaadid 68,26 68,21 68,14 67,9 67,93 65 67,71 68,32 Plokk 13 aT Ka-Pa 11 68 ) 67,37 67,88 )1 68,07 68,26 68,1 68,31 68 68 68,25 Nurgapunkt X (L-Est, m) Y (L-Est, m) Sõmeru III liivakarjääri Sõmeru 67,67 68,55 68,09 68,16 68,14 68,34 67,968,2 68,02 67,9 67,31 68,21 68,1 68,32 68,26 68,35 vt 67,2 mäeeraldise piir, nurgapunkt ja nr Sõmeru III 68,45 68,06 0,4 68,24 Plokk 13 aT liivakarjääri 3,4 64,1 68,49 66 68,09 1 6558117.46 569563.98 68 68,15 68,42 67,36 67,87 Ka 04 67,74 68,26 Ka 06 68,74 2 6557840.73 569459.71 mäeeraldis )1 Sõmeru 67,36 68,82 67,75 C 68,57 68,6 68 67,7 67,7 68,89 67,24 67,58 68,3 68,46 69,18 68,95 68,76 68,39 68,27 3 6557917.86 569294.21 Sõmeru III liivakarjääri liivamaardla 67,25 )68,3vt 67,3 68,08 68,72 Ka-Pa 69,17 09 0,4 4 6558070.95 569366.04 teenindusmaa piir, nurgapunkt ja nr 0,4 68,24 68,37 68,21 67,86 68,36 Plokk 13 aT 4,5 64,4 67,54 68,74 67,28 4 69,3 69,3 68,21 5 6558135.17 569331.11 68 0,6 69 68,53 67,76 68,26 69,47 68,32 68,04 0,4 69,16 69,73vt 67,4 68,8 66,1 6 6558193.09 569356.10 )1 67,45 67,55 67,79 vt 67,1 67,78 69,43 69,01 67,56 1,8 68,31 69,35 69,47 68,22 68,26 Sõmeru maardla ploki 67,23 67,8 67,95 68,91 68,16 69,09 69,48 69,62 69,12 68,22 68,54 Pindala 5,45 ha Plokk 13 aT piir, nr ja varu kateogooria Paunküla Linajärv 67,32 67,67 68,68 68,28 68,01 67,99 68,39 69,62 68,94 )1B 68,45 69 67,38 69,3 68,67 67,67 67,93 68,57 69,04 68,45 68,27 " Sõmeru III liivakarjääri mäeeraldise Alus: Eesti Baaskaart, leht 6341 69,16 Püsiva nõlva alumine piir 69 67,71 68,34 69 69,54 69,82 67,42 69,35 teenindusmaa nurgapunktide koordinaadid 68 68,97 67,98 68,17 68,22 68,67 69,45 69,42 69,51 68,84 68,34 68,97 (ülemine piir langeb kokku mäeeraldise piiriga) 67,72 68,79 69,49 69,64 " 68 68,45 69,41 69 67,46 69,55 68,6 67,78 68,01 68,26 68,8 69,36 70 70 Ka 08 68,83 68,77 69,14 Nurgapunkt X (L-Est, m) Y (L-Est, m) 69,38 68,4 69,24 70 69,8 68,81 68,69 " Hallikivi A B Geoloogilise läbilõike joon Ka-Pa 07 70,24 70,12 69,87 67,55 67,65 68,06 68,52 68,83 69 68,96 70,11 70,25 69,8 69,4 69,09 69,1 68,69 33702:002:0490 1A 6558124,90 569573,08 68,33 68,54 69,9 69,90,469,9 70,27 70,36 vt 67,5 D 68,96 1B 6558031,39 569547,10 67,77 67,86 68,77 69,14 64,9 70,35 0,4 64,2 69,15 69,27 Vana-Neitsimäe Maaüksuse piir, tunnus, nimi Tee kaitsevööndi piir vt 67,3 4,6 70,49 69,06 67,63 70,14 69,19 " 2A 6557841,23 569472,95 33702:002:0754 67,89 69,28 70,6 5,2 70,17 69,22 69,62 2B 6557828,98 569460,37 Elektriõhuliin 65 67,72 67,77 68,5 68,93 70,66 69,18 69,92 Ka 03 0,4 68,09 67,82 70,52 69,47 69,84 70,58 68,81 69 70,4 69,63 69,47 69,44 3A 6557912,73 569281,46 Mäeeraldise (tarbevaru) 67,6 68,0 68 0,668,06 68,52 69,15 69,62 70 70,17 70,92 69,97 69,33 " 5 6558135,17 569331,11 65 Elektri maakaabelliin 67,83 69,89 70,68 69,72 69,97 69,52 69,36 69,5 lamami samakõrgusjoon 67,92 67,8 67,83 68 vt 67,3 67,89 69,4 70,38 70,78 70,84 69,69 69,65 69,52 69,86 6 6558193,09 569356,10 Karjääri väljaveotee 70 69,78 69 70 71 68 69,94 69,77 68,54 70 70,71 69,75 69,39 69,32 6A 6558196,24 569376,96 Katendi lamami võimalik asukoht 67,84 65,9 69,89 70,77 71,49 69,69 69,48 70 68,16 68,48 3A68,8 3) 71,41 70,46 69,49 69,89 70,14 V) samakõrgusjoon 2T 68,16 68,54 Vana-Neitsimäe 71,18 69,73 69,71 70,46 70,7 1 k Pindala 6,87 ha alli n 68,64 " 68,28 ) ) 69,67 70,09 Ka-Pa 02 71,33 71,11 69,63 69,8 69,67 69,2 lla 69 n-T 68,36 70,52 33702:002:0754 71,55 70,92 69,72 69,98 70,06 70,33 se (a Maapinna samakõrgusjoon, artu Väikeloomade tunnel 68,81 71,4 71,40,4 70,91 69,72 70,4 u -Võ (kaitsevöönd 50 m)" 70,05 71,5 70,76 69,9 70,2 70,18 ar g 70,29 maapinna abs. kõrgus, m ru 64,9 71,75 71 -Lu 68,88 70,43 M 70,43 vt 67,471,616,1 iin 71,79 69,9 69,7 69,05 69 h 68,39 l 71 am 68,76 71,81 71,76 71,28 70,72 u 70,51 h aa m 68 70,5 71 tri 70,57 õ aan ek 70 71,66 72,11 71,88 70,49 69,69 64 70,39 El 72 tee 68,58 70,69 A 69 71,91 68,83 72,36 71,6 69,96 71,39 " 69,41 71,04 72,15 72,61 72,4872 Ka-Pa 01 71,31 70,82 69,95 69,86 70,59 " 71,57 72,26 72,47 72,49 72,12 71,3 71,3 71,23 0,4 70,06 7,1 63,8 SÕMERU III LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISE PLAAN 71,3 70,11 69,83 70 " 71,77 72,73 72,08 vt 67,5 69,97 Graafiline lisa 1 72,86 72,71 M 1:2000 71,97 71,562 ) 2A 72,38 70,41 70,17 Mäepealse 72,92 " 73,09 72,45 ) 70,6 70,15 70,22 33702:002:0336 73,1 72,97 71,98 ) 70,27 Töö: Sõmeru III liivakarjääri kaevandamise keskkonnaloa taotlus Töö nr 24-754 2B " 73 71,09 72 73,29 569300 70,38 73,17 " 72,07 70,3 70,26 0 20 40 80 m 71 71,56 70,85 70,39 Kasutatud materjalid: Asukoht: Harju maakond, Kose vald, Sõmeru liivamaardla 2 Tallinn-Tartu-Võru- 72,23 6557800 Luhamaa tee " 71,08 72,87 6557800 Sõmeru liivamaardla nr 869 registrikaart. 70,25 Tellija: Metsatervenduse OÜ, Aadress: Veskiposti tn 2/1 Tellija esindaja: Ants Erik 569500 33702:002:0757 70,49 " Sõmeru III uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring. EGF 9778. " 70,8 Topogeodeetiline mõõdistus 27-28.04.2023 ja 25.05.2023. Mõõdistas geodeet Tiit Kalmus. Tallinn 10138, e-mail: [email protected], tel 5091575 Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. lliin MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Märts .4x kaabe Liiva 41, 50303, Tartu 2024 120 a AX trima Koostas dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere, e-mail: [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ PK ja toimetas: tel. 5104753 k Ele  m m m LÄBILÕIGE A - B LÄBILÕIGE C - D LEPPEMÄRGID 74 74 74 S N W E Ka-Pa 02 71,4 Ka-Pa 08 Kaevandi ja puuraugu nr 72 72 Vana-Neitsimäe 72 Kasvukiht Ka-Pa 07 Vana-Neitsimäe 69,8 Suudme abs. kõrgus, m 0,4m 33702:002:0754 33702:002:0754 Ka-Pa 07 Ka-Pa 08 69,9 Ka-Pa 09 69,9 69,8 Liiv, valdavalt väga savine, 1:3 70 69,3 70 70 Veetase maapinnast, m 2-1 0,4m Ka 10 Ka 04 Ka 06 kihiti kruusa ja veeristega 67,5 (27.04.2023) <0,063 mm 3,4 0,4m 7-1 >31,5 mm 8,0 7-1 0,4m 68,1 67,7 68,3 <0,063 mm 13,0 0,4m mõõtmise aeg SÕMERU III LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISE LÄBILÕIKED A-B ja C-D <0,063 mm 13,0 9-1 68 >31,5 mm 29,0 8-1 68 Saviliiv- ja liivsavimoreen Graafiline lisa 2 68 4,0m 4,0m (27.04.2023) >31,5 mm 29,0 <0,063 mm 15,3 1,9m (27.04.2023) <0,063 mm 11,8 2,3m (27.04.2023) Horis. mõõtkava 1:2000, vertik. mõõtkava 1:100 Kaevandamisjärgselt 1:3 2,6m (27.04.2023) 0,9m (27.04.2023) 0,4m 0,4m 6-1 1,0m (27.04.2023) 2,6m (27.04.2023) 2,2m >31,5 mm 28,0 0,6m (27.04.2023) 2,2m >31,5 mm 24,0 2-2 Plokk 13 aT 2,0m <0,063 mm 18,5 Plokk 13 aT 7-2 Sõmeru liivamaardla ploki piir, nr kujunev keskmine veetase 7-2 10-1 2,2m >31,5 mm 19,0 Töö: Sõmeru III liivakarjääri kaevandamise keskkonnaloa taotlus Töö nr 24-754 1:3 <0,063 mm 4,7 66 <0,063 mm 13,9 66 13 aT ja varu kategooria 66 >31,5 mm 37,0 <0,063 mm 13,9 9-2 <0,063 mm 10,7 8-2 3,6m plokil 13 aT +67,3 m 1:3 >31,5 mm 20,0 >31,5 mm 20,0 <0,063 mm 16,7 >31,5 mm 20,0 2,5m <0,063 mm 13,3 6,5m 5,0m >31,5 mm 19,0 5,0m 4,9m 3,7m 2,5m >31,5 mm 16,0 5,6m Sõmeru III liivakarjääri Asukoht: Harju maakond, Kose vald, Sõmeru liivamaardla 0 20 40 80 m 64 6,7m 64 64 6,0m 5,5m 4,5m 6,0m 6,0m mäeeraldise piir Püsiva nõlva kontuur ja kalle 1:3 Tellija: Metsatervenduse OÜ, Aadress: Veskiposti tn 2/1 Tellija esindaja: Ants Erik 62 62 62 Sõmeru III liivakarjääri nii veepealses kui ka veealuses osas Tallinn 10138, e-mail: [email protected], tel 5091575 Kasuliku kihi paksus, m 6,1 4,6 4,5 3,3 0,6 1.8 4,6 5,2 teenindusmaa piir MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Märts Vahemaa, m 90 111 79 55 97 85 0,4m 8-1 Proovi number Liiva 41, 50303, Tartu 2024 Vana-Neitsimäe Maaüksuse nr, <0,063 mm 11,8 <0,063 mm osakeste sisaldus; % 3,6m Koostas dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere, e-mail: [email protected] 33702:002:0754 nimi ja piir >31,5 mm 24,0 >31,5 mm osakeste sisaldus; % Allkiri: ja toimetas: tel. 5104753  68,83 69,5 68,76 69,51 Kadaka 69 69,37 69,64 69,07 69,1 Pärtli mets 33702:002:0235 68,74 68,83 Sõmeru III liivakarjääri mäeeraldise ja LEPPEMÄRGID Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000 68,65 69,16 69,88 69,58 33702:002:0579 ploki 13 aT nurgapunktide koordinaadid 68,75 69,61 69,81 68,53 69,83 68,29 68 6A 69,54 69,29 68,97 6558200 )1 69,19 69,86 ) 69,21 68,93 Kose 6 ) 68,01 Nurgapunkt X (L-Est, m) Y (L-Est, m) Sõmeru III liivakarjääri  569600 68,71 69,47 68,31 68,39 69,75 69,14 69,73 69,65 69,68 69 69,2 69,02 68,03 67,86 Plokk 13 aT mäeeraldise piir, nurgapunkt ja nr Piri 68,42 69,61 69,5 1 6558117.46 569563.98 ta j 68,02 68,86 69,5 65,7 69,3 69,19 68,31 Vana-Neitsimäe Ravila 69 68,95 33702:002:0754 2 6557840.73 569459.71 )1 65,72 65,5 69 69,4 68,89 68,18 68,41 65,4 66 68 67,97 65,75 65,3 69,32 65,2 69,6 68,8 68,35 3 6557917.86 569294.21 Sõmeru III liivakarjääri 65,78 65,1 65 69,4 68,16 teenindusmaa piir, nurgapunkt ja nr Raveliku 68,02 69,15 69,08 65,8 64,9 64,8 64,7 68,33 68,26 68,41 68,17 67,7 4 6558070.95 569366.04 Plokk 13 aT 68,35 68,3 69 65,85 65 64,6 64,5 64,4 68,28 67,96 67,93 67,61 67,62 67,32 67,04 5 6558135.17 569331.11 Vardja )1 67,76 68,77 68,93 68,3 6 6558193.09 569356.10 Vana-Neitsimäe 5 )68,85 65,9 65 64,44 68,25 68,08 68,05 67,27 67,62 Sõmeru maardla ploki Var 64,3 68,09 65 65,91 68,22 33702:002:0754 1A 1) Pindala 5,45 ha piir, nr ja varu kateogooria 68,75 65,92 64,24 68,14 67,9 67,42 67,93 65 Plokk 13 aT dja 67,71 68,32 68,7 64,2 67,84 68,65 65,95 65 64,14 65,9 ) 67,88 oja 67,37 68,55 65 64,1 67,31 67,67 68,47 65,98 64,1 67,76 Sõmeru III liivakarjääri mäeeraldise Vana-Neitsimäe Maaüksuse piir, tunnus, nimi 68,24 68,45 68,4 66 65 64,1 67,74 67,72 teenindusmaa nurgapunktide koordinaadid 33702:002:0754 Sõmeru 67,36 66,02 67,74 68,26 67,36 64,1 67,7 66,04 67,75 69 Vana-Neitsimäe Nurgapunkt X (L-Est, m) Y (L-Est, m) 68 67,24 68,32 66,02 65 33702:002:0754 64,1 68 68,27 Maapinna samakõrgusjoon, 67,25 67,58 67,7 68,3 66 Sõmeru III ) 65 64,1 68,21 68,36 1A 6558124,90 569573,08 maapinna abs. kõrgus, m Sõmeru 67,28 67,54 4 68,3 65,95 65 64,4 64,1 67,86 68,21 liivakarjääri liivamaardla 68 67,76 68,2 65,9 68,53 68,32 1B 6558031,39 569547,10 mäeeraldis 68,04 65 64,1 Tee kaitsevööndi piir 67,45 67,55 67,78 67,79 68,1 65,9 65 64,1 68,65 68,22 2A 6557841,23 569472,95 65,9 68,09 67,23 67,56 67,8 67,95 68,05 64,1 68,66 68,22 2B 6557828,98 569460,37 Elektriõhuliin 68 68,54 67,32 67,67 65,9 65 64,1 3A 6557912,73 569281,46 67,38 68,01 68 68,05 64,1 68,68 )1B 68,45 68,67 5 6558135,17 569331,11 Elektri maakaabelliin 67,67 67,93 68,1 65,9 65 68,45 68,27 " Paunküla Linajärv 67,42 67,71 64,1 68,55 6 6558193,09 569356,10 67,98 68,17 68,22 65,9 65 64,1 68,6 68,34 6A 6558196,24 569376,96 Veekoguks korrastatav ala pindalaga 4,85 ha Alus: Eesti Baaskaart, leht 6341 65 65,9 68,97 67,72 68,28 67,46 65 64,1 68,71 68,6 " 67,78 68,01 68,26 68,34 64,1 68,83 68,77 69,14 Pindala 6,87 ha Metsamaaks korrastatav ala pindalaga 2,02 ha 69 68,4 68,4 65,9 68,5 65 64,1 69 68,81 68,69 " Hallikivi 67,55 67,65 65,9 64,2 64,1 68,69 33702:002:0490 68,06 68,33 68,54 65,9 65 64,9 64,1 69,09 68,96 69,27 Märkus: Karjääri alale kujuneva veekogu veetaseme abs. kõrgus 67,77 67,86 69,15 67,63 67,89 68,68 68,77 65 64,09 69,22 69,06 69,19 " plokk 13 aT piires on 67,3 m 64,08 68 69,62 67,77 68,79 69,33 67,72 68,5 64,07 69,18 67,82 68,8 65 68,09 65,9 69,4 69,44 64,06 67,66 68,81 67,6 68 68,06 68,87 64,05 69,47 69,43 69,52 69,38 69,58 " 67,83 68,52 69,5 65 64,04 69,56 67,8 68 68,93 69,52 69,86 67,83 67,89 65,9 69,65 69 65 69 64,03 69,78 68 68,54 65,9 69,77 67,84 69,03 65 64,02 69,54 69,39 69,32 69,07 65,9 69,48 69,85 68,16 68,48 64,01 69,49 ) 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 68,54 3A68,8 3) 69,1 65,6 65,4 65 64 69,77 69,71 70,14 70,7 1 kV " ) 69,63 69,83 70,46 a 65 69,78 68,64 68,4 69,67 65,2 al l 33702:002:0756 68,81 68,36 65 70,16 69,87 70,36 70,37 e( 70,05 64,9 63,92 70,08 us 68,81 " 64,8 69,96 70,18 a rg 70,19 70,19 2T 64,7 70,48 M alli 68,88 70,43 71 69,9 70,06 i in n 68,39 63,93 70,3 70,2 ul 71 64,5 n-T 71,61 69,76 70,51 64 69 68,76 h artu 68 70,5 64,3 70,6 tri 70,57 õ -Võ 71 72 63,94 k 70 64,2 71,66 69,69 e 70,39 El 70,66 72 ru 68,58 70,69 64,1 69 -Lu 68,83 72,36 64 69,96 h am 71,39 72,61 Plokk 13 aT 70,73 aa m " 69,41 71,04 72,15 72,48 65,8 70,82 69,95 69,86 aan 70,59 " 71,57 72,47 72,49 70,06 SÕMERU III LIIVAKARJÄÄRI KORRASTATUD MAA PLAAN tee 71,3 72,26 67,5 71,23 70 69,83 Graafiline lisa 3 " 71,77 72,73 72,08 71,27 70,11 69,97 M 1:2000 72,86 72,71 )2 ) 2A 72,38 70,41 70,17 71,56 Mäepealse 73,09 71,97 72,92 " 72,45 70,6 70,22 70,15 Töö: Sõmeru III liivakarjääri kaevandamise keskkonnaloa taotlus Töö nr 24-754 33702:002:0336 73,1 72,97 71,98 ) 2B 70,27 " 72 73 71,09 73,29 569300 70,38 " 70,3 0 20 40 80 m 71 73,17 72,07 71,56 70,26 Asukoht: Harju maakond, Kose vald, Sõmeru liivamaardla 70,85 70,39 72,23 2 Tallinn-Tartu-Võru- 70,38 6557800 Luhamaa tee " 71,08 6557800 Tellija: Metsatervenduse OÜ, Aadress: Veskiposti tn 2/1 Tellija esindaja: Ants Erik 70,25 Kasutatud materjalid: 569500 33702:002:0757 70,49 " Tallinn 10138, e-mail: [email protected], tel 5091575 " 70,8 Sõmeru liivamaardla nr 869 registrikaart. Sõmeru III liivakarjääri mäeeraldise plaan. MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Märts lliin Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Liiva 41, 50303, Tartu 2024 .4x kaabe 120 Koostas dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere, e-mail: [email protected] a AX trima /allkirjastatud digitaalselt/ ja toimetas: tel. 5104753 PK k Ele  METSATERVENDUSE OSAÜHING SÕMERU III LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISE KESKKONNALOA TAOTLUS Sõmeru liivamaardla Kose vald Harju maakond 2025 SELETUSKIRI 1. MÄEERALDISE KASUTAMISE EESMÄRK JA SELLE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS METSATERVENDUSE OSAÜHING taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Sõmeru liivamaardlal (maardla registrikaardi nr 869) Sõmeru III liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva kaevandamiseks. Taotletava Sõmeru III liivakarjääri mäeeraldis asub Sõmeru liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokil 13 (graafiline lisa 1). Karjääri materjali hakatakse kasutama piirkonna teedeehituses ja ehitustöödel. 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Sõmeru liivamaardla Sõmeru III liivakarjääri mäeeraldis (pindala 5,45 ha) ja mäeeraldise teenindusmaa (pindala 6,87 ha) asuvad Harju maakonnas Kose vallas Sõmeru külas eraomandisse kuuluval Vana-Neitsimäe (katastritunnus 33702:002:0754, pindala 17,34 ha, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%) maaüksuste metsamaal. Sõmeru III liivakarjääri mäeeraldise keskpunkti geograafilised koordinaadid on 59°9΄18˝ pl ja 25°12΄49˝ ip ja karjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel nr 6341 (graafiline lisa 1). Maa sihtotstarve Vana-Neitsimäe maaüksusel Sõmeru III liivakarjääri mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal (6,87 ha pindalal) muudetakse mäetööstusmaaks. Maastikuliselt paikneb Sõmeru III liivakarjäär Harjumaa lavamaal, tasase reljeefiga alal, kus maapinna absoluutsed kõrgused jäävad vahemikku 67...73 m. Sõmeru III liivakarjääri aluspõhja moodustavad Ordoviitsiumi ladestu Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Moe kihistu (O3mo) hallikas ja pruunikashall muguljas lubjakivi ja Kõrgessaare kihistu (O3ks) muguljas ja/või savikas lubjakivi. Sõmeru III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast (pindala 6,87 ha) põhja, lõuna, ida ja lääne pool jätkub Vana-Neitsimäe (katastritunnus 33702:002:0754) maaüksuse metsamaa. Sõmeru III liivakarjääri kagu nurga lähedalt kulgeb Elektrilevi OÜ alla 1 kV elektriõhuliin AMKA.3x70+95. 2 Sõmeru III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast lõuna poole jääb riigi põhimaantee Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa (tee nr 2), mille kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 50 m. Sõmeru III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa ei ulatu maantee kaitsevööndisse (graafiline lisa 1). Sõmeru III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 75 m kaugusele lõuna poole jääb Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel ulukitunnel, millel on 50 m laiune kaitsetsoon (lisa 2). Sõmeru III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ida poole jääb eratee Neitsimäe tee (nr 3370770). Lähimaks vooluveekoguks on Sõmeru III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 350...900 m kaugusele ida poole jääv Vardja oja (VEE1090300), mis on maaparandussüsteemi eesvool kuni 10 km2, nimetus Kantküla (TTP-373). Lähim elamu jääb Sõmeru III liivakarjääri mäeeraldisest ida poole ligikaudu 140 m kaugusele Hallikivi (katastritunnus 33702:002:0490) kinnistule. Sõmeru III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal ja selle vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ega loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning kultuurimälestisi. 3. ANDMED GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS Maavarauuringud OÜ viis läbi geoloogilise uuringu taotletava Sõmeru III liivakarjääri mäeeraldise alal ja koostas aruande „Sõmeru III uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.09.2023)“ (EGF 9778). Geoloogilise uuringu käigus rajati 24 uuringupunkti (kaevandit ja kaevand-puurauku) ja võeti 25 proovi kasulikust kihist. Tööde tulemusena kinnitati täiteliiva aktiivne tarbevaru. Maa-ameti peadirektori korraldusega 29. september 2023 nr 1-17/23/2152 Harju maakonna Sõmeru liivamaardla registrikande muutmine (lisa 1): otsustati muuta seisuga 01.09.2023 maavarade registris Sõmeru liivamaardla registrikannet ja kinnitada Sõmeru III uuringuruumi piires täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 5,45 ha 299 tuh m3 (aruandes 7. plokk, sh 135 tuh m3 allpool põhjavee taset, maavarade registris plokk 13) ja pindalal 2,21 ha 86 tuh m3 (aruandes 8. plokk, sh 48 tuh m3 allpool põhjavee taset, maavarade registris plokk 14). Sõmeru III liivakarjääri mäeeraldise üldistatud geoloogiline läbilõige on esitatud tabelis 1. 3  Sõmeru III liivakarjääri mäeeraldise üldistatud geoloogiline läbilõige Tabel 1 Kihi nimetus Kihi paksus, m Geoloogiline indeks Kasulik kiht (+) Min Max Kasvukiht (muld) 0,4 0,4 Q2_S Liiv, valdavalt väga savine, kihiti kruusa ja 1,8 7,1 Q1jrVr_fg + veeristega Saviliiv- ja liivsavimoreen, pruunikashall, 0,2 1,0 Q1jrVr_g sinakashall, hall, rähkne Kattekihi moodustab kasvukiht (muld) paksusega 0,4 m. Kasuliku kihi moodustab liustikujõelise geneesiga (Q1jrVr_fg) liiv, mis on valdavalt väga savine ja sisaldab kihiti kruusa ja veeriseid (graafiline lisa 2). Kasuliku kihi keskmine paksus aktiivse tarbevaru 13. plokil on 4,2 m, sellest 2,5 m jääb põhjaveetasemest madalamale. Kasuliku kihi lamamiks on moreen (Q1jrVr_g). Põhjaveetasemest madalamale jääva varu arvutamisel on veetaseme keskmiseks absoluutseks kõrguseks +67,3 m (plokk 13 aT). Hüdrogeoloogilistest töödest tehti veetaseme mõõtmised uuringupunktides (kaevandites). Uuringute käigus 27.04.2023 jäi veetase maapinnast 0,6...4,0 m sügavusele. Sõmeru III liivakarjääri mäeeraldise põhjaveetase jääb kaevandite andmetel absoluutsetele kõrgustele 67,1...67,5 m. Lähimaks vooluveekoguks on uuringuruumi teenindusalast ida poole jääv ida poole jääv Vardja oja (VEE1090300). 4. MAAVARA KVANTITATIIVNE JA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS, VÕIMALIKUD KASUTUSALAD Maa-ameti peadirektori korraldusega 29. september 2023 nr 1-17/23/2152 muudeti Harju maakonna Sõmeru liivamaardla registrikannet ja võeti arvele 5,45 hektaril täiteliiva ploki 13 (aruandes plokk 7) aktiivne tarbevaru mahus 229 tuh m3 (sh 135 tuh m3 allpool põhjavee taset) ja täiteliiva ploki 14 (aruandes plokk 8) aktiivne tarbevaru mahus 86 tuh m3 (sh 48 tuh m3 allpool põhjavee taset) (lisa 1). Täiteliiva 13. plokis on kuueteistkümne lõimiseanalüüsi kaalutud keskmiste põhjal savi- ja tolmu (osakeste alla 0,063 mm) sisaldus 2,3...21,3% (keskmiselt 11,2%). Liiva (osakeste 0,063...2,0 mm) sisaldus on 24,7...80,6% (keskmiselt 41,5%) ja kruusa (osakeste 2,0...20 mm) sisaldus 4,0...24,0% (keskmiselt 17,9%). Läbimõõduga üle 20 mm osakeste sisaldus on 12,0...51,0% (kaalutud keskmisena 29,3%). Osakeste läbimõõduga üle 31,5 mm sisaldus on 7,0...43,0% (kaalutud keskmisena 21,6%). 4 Lisaks lõimisele määrati ühes koondproovis jämepurdsest materjalist valmistatud killustiku (fraktsioon 10...14 mm) purunemiskindlus Los Angelese (LA) katsel. Purunemiskindlus oli 26. Looduslikul kujul saab liiva kasutada täitematerjalina. Pärast jämepurdse materjali väljasõelumist saab liiva kasutada valikuliselt ehitussegudes. Purustatud kruus sobib kruusateede katete ehituseks ja remondiks. 5. MÄEERALDISE PIIRID, KAEVANDATAV VARU, KATENDI MAHT Taotletava Sõmeru III liivakarjääri mäeeraldise pindala on 5,45 ha ning mäeeraldis on piiritletud 6 nurgapunktiga. Sõmeru III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 6,87 ha ning teenindusmaa on piiritletud 8 nurgapunktiga. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa nurgapunktide koordinaadid on esitatud graafilisel lisal 1. Mäeeraldis hõlmab täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 13 aT, kus täiteliiva aktiivne tarbevaru on 229 tuh m3, millest 135 tuh m3 paikneb allpool põhjaveetaset (lisa 1). Kaevandamisel tuleb mäeeraldise välispiirile jätta maapõuetoeks ja ala korrastamiseks vajalik nõlvatervik. Karjääri nõlvad tasandatakse pinnase püsinurgast tuleneva nõlvusega, liivpinnase puhul põhjaveetasemest kõrgemal ja põhjaveetasemest madalamal kaldega 1:3 (graafiline lisa 2). Nõlvatervik on vajalik jätta Sõmeru III liivakarjääri mäeeraldise plokk 13 aT välispiirile pikkusega 1005 m. Mäeeraldise välispiirile jäävate uuringupunktide andmetel on kattekihi keskmine paksus 0,4 m ja kasuliku kihi keskmine paksus kokku 3,9 m. Nõlvatervikusse jääva plokk 13 täiteliiva maht on: (4,3*4,3*3*1005)/2 – (0,4*0,4*3*1005)/2 = 27874 – 241 = 27 633 m3 ehk 28 tuh m3. Plokk 13 aT nõlvatervikusse jääva varu maht on 28 tuh m3 ja seega on kaevandatava täiteliiva maht 201 tuh m3 (229-28). Kattekihi (mulla) maht täiteliiva plokil 13 aT on 22 tuh m3. Kattekihi (mulla) keskmine paksus on 0,4 m. 6. MÄETÖÖDE LÜHIKE KIRJELDUS, KATENDI LADUSTAMINE JA KASUTAMINE, KAEVANDAMISJÄÄTMED Mäetehnilised tingimused Sõmeru III liivakarjääris asuva liiva kaevandamiseks ei ole väga keerulised. Kattekihi (mulla) keskmine paksus on 0,4 m, osa liivavarust asub küll põhjaveetasemest madalamal. Materjali väljaveoks karjäärist rajatakse tee Sõmeru III 5 liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa põhjaosast Kose-Ardu (nr 11720) riigi kõrvalmaanteele (graafiline lisa 1). Arvestades geoloogilisi, keskkonnakaitselisi ja mäetehnilisi tingimusi, peaks võimalikul kaevandamisel järgima alljärgnevat tehnoloogilist skeemi. Esmalt tuleb karjääri alalt langetada võsa ja mets, juurida kännud, siis kooritakse lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust järk-järgult karjääri mäeeraldise alalt katend (muld) ning ladustatakse ajutiselt mäeeraldise teenindusmaale. Katendi (mulla) maht mäeeraldise alal on 22 tuh m3. Katendi koorimine etappide kaupa välistab katendi pikaajalise säilitamise puistangutes. Muld vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, ei tohi aunasid tihendada. Katendi koorimine ja vallitamine toimub kuival aastaajal pinnase loodusliku niiskuse juures. Ladustatud katendist saab mäeeraldise teenindusmaa piirile kujundada tõhusa müra- ja õhusaaste tõkke Hallikivi kinnistu elamu ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel asuva ulukitunneli suunal. Vastav mäetööde korraldamine võimaldab kaevandamisega samaaegselt alustada ammendatud alade korrastamistöid. Sõmeru III liivakarjäär korrastatakse veekoguks ja metsamaaks. Mäetööde arenedes kasutatakse kooritud katendit (mulda) vähemalt kolme aasta jooksul selle ladustamisest kaevandatud ala bioloogiliseks korrastamiseks. Juhul kui kogu katend ei osutu korrastamisel vajalikuks, siis see võõrandatakse vastavalt maapõueseaduse §99. Seega on välistatud kattepinnase muutumine jäätmeteks jäätmeseaduse mõistes. Vajalik katendi kogus karjääri ala korrastamiseks selgub korrastamisprojekti koostamise käigus. Katendivallide asukohad ja parameetrid määratakse kaevandamisprojektis. Katendi ladustamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ega järelevalvet, õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik on välistatud. Maavara kaevandatakse mitme kaeveastmega – esmalt veepealne varu ja siis veealune varu. Veetasemest kõrgemal asuva maavara kaevandamise tehnoloogiline skeem oleks järgmine. Ekskavaatoriga kaevandamisel ja laadimisel seisab ekskavaator astangu peal ning frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel liigub laadur astangu all, mõlemal juhul ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator laadib liiva kaeve-eest või puistangutest kalluritele või töötlemiseks (purustamiseks ja sõelumiseks) mobiilsesse purustus- ja sõelumissõlme. Fraktsioneeritud (sõelutud) materjali veab puistangutesse (ladudesse) frontaallaadur, mis vajadusel laadib sealt ka kallureid. Väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Veealuse varu kaevandamisel asub ekskavaator, mis tõstab vee alt materjali karjääri põhjale nõrguma, ohutuse huvides ligikaudu 0,5 m veetasemest kõrgemal. Nõrgunud materjali realiseeritakse looduslikuna (kalluritele laadib ekskavaator või frontaallaadur) või töödeldakse jällegi mobiilse töötlemissõlme abil vajalikeks fraktsioonideks, mis esmalt ladustatakse puistangutesse ja hiljem laaditakse kalluritele, mis viivad selle tarbijateni. 6 Sõmeru III liivakarjääri liiva kasutatakse peamiselt looduslikul kujul kui ka töödelduna (sõelutuna-purustatuna). Materjali töötlemiseks tuuakse karjääri aeg-ajalt mobiilne purustus- ja sõelumissõlm. Sõmeru III liivakarjääris looduslikust lasundist väljatav maavara ja selle katend (muld) leiab kogu mahus kasutust, seega ei teki Sõmeru III liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel jäätmeseaduse §2 lg 1 ja lg 2 tähenduses jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid §71. Kaevandamisjäätmekava on vajalik juhul, kui kaevandamise käigus tekivad jäätmed jäätmeseaduses §2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses: „Jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik“. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katend (muld) on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Kuna kaevandatav maavara (liiv) ja sellest valmistatud toodang realiseeritakse täies mahus ning katend (muld) kasutatakse esimesel võimalusel karjääri nõlvade korrastamiseks või võõrandatakse, siis jäätmeseaduses §2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses jäätmeid ega §71 kaevandamisjäätmeid Sõmeru III liivakarjääris kaevandamise käigus ei teki ja kaevandamisjäätmekava pole vajalik. 7. MÄETÖÖDEGA SEOTUD VÕIMALIKUD NEGATIIVSED KESKKONNAMÕJUD JA MEETMED NENDE LEEVENDAMISEKS, KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Vajalik on, et kaevandamisega kaasneda võivad negatiivsed keskkonnamõjud oleksid piirkonna elanikele ja looduskeskkonnale võimalikult väikesed. Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati mingil määral senist keskkonda. Liiva kaevandamisel võivad olla peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, õhusaaste, võimalik mõju põhjaveele ning maastikupildi visuaalne muutmine. Praktika põhjal on teada, et looduslikult niiske liivpinnase kaevandamisel ja töötlemisel praktiliselt tolmu (õhusaastet) ei teki. Masinate töötamisel karjääris puistangute vahel ei levi ka müra oluliselt mäetööstusalalt kaugemale. Maavara kaevandamise tulemusena maastikupilt muutub, kuid selle kvalitatiivne muutus on taastatav hilisema karjääri maa-ala korrastamisega veekoguks ja metsamaaks. Kaevandamise käigus täidetakse kaevandamise ohutusnõudeid. Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ja põhjavette ei satuks kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonditöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Samuti ei kaasne maavara kaevandamisega valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnadega seonduvaid halbu mõjusid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. 7 Müra hinnang Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (atmosfääriõhu kaitse seadus §55 lõige 2). Müra on ka sotsiaalministri määruse nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" §2 punkt 2 kohaselt inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Müra kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest (dB) ehk valjusest, sagedusest (Hz), müra kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul) ning kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema aja kestel avalduv). Vastavalt keskkonnaministri 23.10.2019. a määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ esitatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluses §38 lg 1 p 9 kohaselt kaevandamisega kaasneda võivate keskkonnahäiringute, seahulgas müra ulatuse kirjeldus. 2017. a jõustus keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Müra hindamise alused on jõustunud määruses valdavas osas sarnased varasemas sotsiaalministri määruse nr 42 redaktsioonis tooduga. Keskkonnaministri määruse nr 71 müra regulatsioon kehtib välisõhus leviva müra osas. Elamute ja ühiskasutusega hoonete sisese mürataseme normeerimine toimub endiselt sotsiaalministri määruse nr 42 alusel. Mürataseme normeerimisel lähtutakse ajavahemikust (päeva- ja ööaeg on vastavalt 07.00-23.00 ja 23.00-07.00), müraallikast, müra iseloomust ja välismüra puhul hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast. Sõmeru III liivakarjääri lähiala käsitletakse vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 71 kui II kategooria ala, kus tööstusmürale kehtivad järgmised piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Liiklusmüra (nt maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on vastavalt: päevasel ajal 60 dB (65 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB (60 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel). Arvestades, et karjäär töötab päevasel ajal tuleb tagada vastav päevase aja normtase elamumaa-alal. Sõmeru III liivakarjääris kavandatakse mäetöid päevasel ajal. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamis- masinad. Ekskavaatori, kopplaaduri ja kallurite müratase jääb vahemikku 90...110 dB, materjali töötlemissõlme (purustamine ja sõelumine) müratase kuni 110 dB piiresse. Tööpäeva keskmisena jääb müratase eelpool märgitud piiridest väiksemaks, sest masinad ei tööta pidevalt täisvõimsusel. Ümbruskonnale kõige häirivamat müra tekitab katendi koorimine karjääri avamisel, järgnevatel mäetöödel asuvad töötavad masinad katendivalli varjus ja karjäärisüvendis, mis hinnanguliselt vähendab mürataset kuni 10 dB võrra. 8 Lähim elamu asub Sõmeru III liivakarjääri mäeeraldisest ida poole ligikaudu 140 m kaugusel Hallikivi (katastritunnus 33702:002:0490) kinnistul. Müratase sõltub müraallika kaugusest ning helivõimsustasemest. Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2) Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB; r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Selle kohaselt on ekskavaatori põhjustatud maksimaalne müratase 140 m kaugusel: Lp1 = 80 + 20log10(10) – 20log10(140) = 57 dB, kus arvutuse aluseks on 10 m kaugusel mõõdetud helirõhutase, väärtusega 80 dB. Mürataseme tuletamise valem eeldab vaba helivälja tingimusi ehk tasast maapinda ilma haljastuse ja reljeefita. Kui ekskavaator paikneb töötamisel karjäärisüvendis ning ekskavaatori ja majapidamiste vahel puudub otsenähtavaus, seega väheneb müratase ligikaudu 3 dB. Reeglina levib ülenormatiivne müra peamiselt karjääri piires töötavate masinate ümber kuni 40 m ulatuses. Seega lähima elamu juures 140 m kaugusel Hallikivi kinnistul on müratase 54 dB. Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator ja frontaallaadur, mille helivõimsustase on võrdne, siis lisandub (vastavalt joonisele) suurimale müraallikale ca 3 dB, kolmanda müraallika olemasolul ca 2,5 dB. Reaalselt ei tööta müraallikad kõik ühes punktis. Müratase koosmõjus (ekskavaator, kopplaadur, kallurauto) on karjäärist 140 m kaugusel 59,5 dB. Reaalselt ei tööta müraallikad kõik ühes punktis ja korraga. Sõmeru III liivakarjääri mäeeraldisest lähima elamu juures Hallikivi kinnistul 140 m kaugusel ei ületa müratase keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud II kategooria ala päevase aja piirväärtuseks olevat 60 dB. 9 Müra elamuni levimise leevendamiseks rajatakse müratõkkevallid mäeeraldise teenindusmaale. Samuti rajatakse müratõkkevallid mäeeraldise teenindusmaa lõunaossa, et takistada müra levikut ulukitunnelile. Mobiilne purustus- ja sorteerimissõlm tuleb paigutada asukohta, kus sellest tulenev mürahäiring lähiala elanikele on minimaalne. Müra häiringute vältimiseks oleks otstarbekas piirata õhtusel ajal karjääris töötamise aega. Õhusaaste ja vibratsiooni hinnang Sõmeru III liivakarjääris liiva kaevandamisel märkimisväärset õhusaastet ei kaasne. Sõmeru III liivakarjääris kaevandatakse keskmiselt 15 tuh m3 liiva aastas ehk orienteeruvalt 26 tuhat tonni. Tolm tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse, purustus- ja sõelumissõlme või puistangusse ja karjäärisisesel transpordil kuival ajal. Transpordist tingitud tolmu leviku piiramiseks tuleb karjääri siseteid kuival aastaajal vajadusel niisutada. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1" ja selle lisale on õhusaasteluba vaja kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn. Sõmeru III liivakarjääri tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel lähtuti Euroopa Keskkonnaagentuuri metoodikast. Purustus- ja sõelumissõlme eriheited on välja toodud EMEP/EEA (European Monitoring and Evaluation Programme/European Environment Agency) air pollutant emission inventory guidebook 2019 ptk 2.A.5.a Quarrying and mining of minerals other than coal tabelis 3-2, nii märja kui ka kuiva kaevise puhul. Märjaks kvalifitseerub materjal, mille niiskussisaldus on üle 1,3%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana. Kaevise ümberpaigutamise (laadimise) käigus tekkiv eriheide on arvutatav valemiga: , = × 0,0016 × , , , kus EPM - osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t) U - aasta keskmine tuule kiirus (m/s) M - materjali niiskusesisaldus (%) kpms-PM - osakese suurus kordaja, 0,74 (ühikuta). Euroopa Keskkonnaagentuuri metoodika järgi (Prantsusmaa andmetel) on liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmine niiskusesisaldus 6%. Käesoleval juhul Sõmeru III liivakarjääri puhul on konservatiivselt kasutatud niiskusesisaldust 3%. Eesti aastane keskmine tuule kiirus on Riigi Ilmateenistuse andmetel 3,5 m/s. Seega on Eestis liiva ja kruusa laadimisel PMSUM eriheide: , , = 0,74 × 0,0016 × , , = 0,0012 kg/t 10 ja Sõmeru III liivakarjääris kaevandamisel õhku paisatava tahkete osakeste koguse arvutamisel saame lähtuda alljärgnevas tabelis 2 toodud eriheite kogustest. Tabel 2 Töötlusetapp Eriheide (kg/t) Märkused Purustamine 0,0006 Euroopa Keskkonnaagentuuri trükise tabelist Sõelumine 0,0011 Euroopa Keskkonnaagentuuri trükise tabelist Laadimine (1 kord) 0,0012 Arvutatud eeltoodud valemi põhjal Arvutustes lähtume liiva kaevandamise tehnoloogilise protsessi maksimaalsest töötsüklite arvust: 1) kaevandamine ja paigutamine sõelurisse (1. laadimine) 2) purustis purustamine 3) sõeluris sõelumine 4) puistangutesse langemine (2. laadimine) 5) ümberpaigutamine ladudesse (3. laadimine) 6) kalluritele laadimine (4. laadimine) Kokku läbib kaevis maksimaalselt 1 purustustsükli, 1 sõelumistsükli ja 4 laadimistsüklit ning kaevandamise eriheide on maksimaalselt: 0,0065[0,0006+0,0011 + (4 x 0,0012)] kg/t. Maksimaalne kaevandatav maht määruses sätestatud künnist ületamata on 1000 : 0,0065 = 154 tuhat tonni, mis liiva keskmise tiheduse juures (1,7 t/m3) teeb 90 tuh m3 aastas. Selle koguse ületamisel tuleb taotleda õhusaasteluba. Karjääris töötava ekskavaatori/laaduri, purustus- ja sõelumissõlme heitgaasid peavad vastama kehtestatud normidele. Kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Karjääri territooriumilt võivad kanduda välja kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada lubatud määrasid. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid kontrollitakse autode tehnoülevaatusel. Tulenevalt Keskkonnaameti 10.04.2024 a kirjast nr DM-127854-3 selgitame, et Sõmeru III liivakarjääri materjal võib vajada töötlemist (sõelumist või purustamist) vaid vähesel määral. Aeg-ajalt töötama hakkav mobiilne töötlemissõlm (purusti koos sõeltega) töötab sisepõlemismootori abil. Kütusena kasutatakse diiselkütust. Töötlemissõlme põletusseadme nimisoojusvõimsus on 0,257 MW. Sõmeru III liivakarjääris kaevandatakse keskmiselt 15 tuh m3 liiva aastas ehk orienteeruvalt 26 tuhat tonni. Tunnis töödeldakse keskmiselt 150 tonni materjali. Seega töötab töötlemissõlm aastas hinnanguliselt kuni 170 tundi. 11 Vibratsiooni hinnang Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Sõmeru III liivakarjääris töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ümbruskond. Sõmeru III liivakarjääris kaevandamisel vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida. Ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi tekitavat vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus läheduses. Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord“. Hinnang mõjust põhjaveele Sõmeru III liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara osaliselt allpool põhjaveetaset, seega suureneb võimalus lokaalse veereostuse tekitamiseks. Veealuse maavara kaevandamist korraldatakse nii, et karjäärist vett välja ei pumbata ja veetaset ei alandata. Põhjaveetasemest madalamal kaevandamine ei riku piirkonna veerežiimi ega mõjuta piirkonna majapidamiste kaevude vee taset ega vee kvaliteeti. Karjääris töötamisel, kaevandamisel, kaevise laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ja põhjavette ei satuks naftasaaduseid (kütust ega õli). Kasutada tohib vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha selleks kohandatud alal. Võimaliku avariiolukorra likvideerimiseks peab karjääris töötajatel olema teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid. Korrastamine ja selle eeldatav maksumus Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööd piirkonna ökoloogilisi tingimusi. Varu ammendamise käigus korrastatakse karjääri nõlvad ja põhi. Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki. Maapõueseaduse §80 lähtuvalt tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastamiseks koostada vastavalt keskkonnaministri määrusega 07.04.2017 nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kinnitatud nõuetele vastav projekt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamis- tingimustest. Maapõueseaduse §84 lõike 2 alusel tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Kaevandamisel tuleb mäeeraldise välispiirile jätta maapõuetoeks ja ala korrastamiseks vajalik nõlvatervik. Sõmeru III liivakarjääri nõlvad tasandatakse pinnase püsinurgast tuleneva 12 nõlvusega, liivpinnase puhul põhjaveetasemest kõrgemal ja põhjaveetasemest madalamal kaldega 1:3 (graafiline lisa 2). Karjääri ala korrastatakse veekoguks (pindala ligikaudu 4,85 ha ja keskmine veetase jääb ploki 13 aT piires absoluutsele kõrgusele 67,3 m) ja metsamaaks (pindala 2,02 ha) (graafiline lisa 3). Ala korrastamisel metsamaaks laotatakse karjääri nõlvadele ja põhjale alalt varem kooritud kattepinnas. Korrastatud metsamaal ei tohi põhjaveetase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni korrastatud maapinnast. Korrastamisprojekti koostamise käigus määratakse kaevandatud ala korrastamise suunad ja kattepinnase maht täpsemalt (graafiline lisa 3). Korrastamistööde maksumuse hulka ei kuulu katendi koorimine, selle vallitamine, liiva kaevandamine ja kaevandamise käigus jooksvalt püsiva kaldega nõlvade kujundamine. Need tööd kuuluvad kaevandamisprotsessi hulka. Arvestades seniste karjääride korrastamise kogemusi, korrastamiseks vajalike tööde ning vahendite mahtu jäävad karjääri ala (pindala 6,87 ha) eeldatavad korrastamiskulud 2025. a hindade juures ligikaudu 10 tuhande euro piiridesse. KASUTATUD MATERJALID Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016 (RT I, 05.07.2016, 1). Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004 (RT I 2004, 9, 52). Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011 (RT I, 28.02.2011, 1). Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016 (RT I, 10.11.2016, 1). Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis. Keskkonnaministri määrus 23.10.2019 nr 56 (RT I, 25.10.2019, 1). Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri määrus 07.04.2017 nr 12 (RT I, 08.04.2017, 5). Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid. Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 75 (RT I, 29.12.2016, 44). Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri määrus 16.12.2016 nr 71 (RT I, 21.12.2016, 27). Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. Keskkonnaministri määrus 14.12.2016 nr 67 (RT I, 22.12.2016, 5). 13 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse määrus 12.04.2007 nr 109 (RT I 2007, 34, 215). Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri määrus 04.03.2002 nr 42 (RTL 2002, 38, 511). Maa-ja Ruumiameti geoportaali kitsenduste ja geoloogia kaardirakendus, 2025. Maardla registrikaart nr 869. Sõmeru liivamaardla. Põldvere, A., Rooma, A., Põldvere, E., 2023. Sõmeru III uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.09.2023). Maavarauuringud OÜ. EGF 9778. EMEP/EEA (European Monitoring and Evaluation Programme/European Environment Agency) air pollutant emission inventory guidebook ptk 2.A.5.a Quarrying and mining of minerals other than coal, 2019. https://www.eea.europa.eu/ds_resolveuid/e0473b3047bf435b95cf245894a9b197 Koostatud: 15.03.2024, täiendatud 10.04.2024, täiendatud 10.03.2025, 09.05.2025 Koostaja: Anne Rooma /allkirjastatud digitaalselt/ diplomeeritud geoloogiainsener Maavarauuringud OÜ Ain Põldvere diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener Maavarauuringud OÜ Kaeveloa taotleja: Ants Erik /allkirjastatud digitaalselt/ METSATERVENDUSE OSAÜHING juhatuse liige Palume kaevandamise keskkonnaluba väljastada digitaalselt meiliaadressile [email protected] 14 Lisa 1 03.02.25, 15:13 Gmail - Fwd: Ulukitunneli tsoon vähenes!!! Lisa 2 ULUKITUNNELI KAITSETSOON Anne Rooma <[email protected]> Fwd: Ulukitunneli tsoon vähenes!!! 1 message [email protected] <[email protected]> Mon, Feb 3, 2025 at 2:32 PM To: Anne Rooma <[email protected]> Infoks. Saab Kallase kirja kaasa panna, et 50 m. Ja seletuskirja sel teemal paar rida juurde kirjutada. Ja näiteks tunneli suunale katendivall, siis ulukitel rahulikum. Ain Begin forwarded message: From: Elar Põldvere <[email protected]> Date: 3. February 2025 at 13:28:27 EET To: Ain Põldvere <[email protected]>, [email protected] Subject: Ulukitunneli tsoon vähenes!!! hei! 50 m juba nagu oluliselt parem. ja ehk ei olekski vaja mingit eraldi analüüsi - saaks viidata TRAM suhtlusele ja Keskkonnaametile edasiseks menetluseks asi anda? Kuidas tundub? Elar -------- Edastatud kiri -------- Teema:RE: Sõmeru III liivakarjäär ja ulukitunnel Kuupäev:Mon, 3 Feb 2025 11:25:15 +0000 Saatja:Rein Kallas <[email protected]> Saaja:Elar Põldvere <[email protected]> Väike täpsustus – sellel tunnelil on kaitsetsoon 50 m, mitte 250 m (minu näpukas!) R. Kallas From: Elar Põldvere <[email protected]> Sent: Monday, February 3, 2025 12:56 PM To: Rein Kallas <[email protected]> Subject: Re: Sõmeru III liivakarjäär ja ulukitunnel Tere Tänan, saame siit edasi liikuda. Kui on täiendavaid küsimusi/täpsustusi, siis kontakteerume. Lugupidamisega Elar Põldvere 52 89 197 Alkranel OÜ 03.02.2025 12:15 Rein Kallas kirjutas: Teeprojekt oli Kose-Võõbu. Ulukitunnelile oleme soovitanud kaitsetsooniks 250 m kummalisi poole mõlemast avast. Kui mäeeraldis jääb vähemalt 250 m kaugusele ei tohiks suurt probleemi olla. Samas tuleb ka ümbruse olev haljastus alles jätta. Muidugi kohapeal, arvestades lume esinemist, saab ka teha eduka paikvaatluse ja selle järgi https://mail.google.com/mail/u/0/?ik=d84aa3e876&view=pt&search=all&permthid=thread-f:1823039528977276510&simpl=msg-f:1823039528977… 1/3 03.02.25, 15:13 Gmail - Fwd: Ulukitunneli tsoon vähenes!!! oletatava mõju analüüsi teostada. Igal juhul soovitan KeA le kinnitada, et tunnelit ei kasutata maavara väljaveoks. Samas tuleb ka äranäidata väljaveoteed. R. Kallas Saadetud minu seadmest Galaxy -------- Algsõnum -------- Saatja: Elar Põldvere <[email protected]> Kuupäev: 03.02.25 11:58 (GMT+02:00) Saaja: Rein Kallas <[email protected]> Koopia: Elar Põldvere <[email protected]> Teema: Re: Sõmeru III liivakarjäär ja ulukitunnel Tere Tänan ja lisan selgituse. Keskkonnaamet refereeris TRAM kirja ja palus keskkonnaloa taotlejal asjaga (detailse analüüsiga mõjude osas) tegeleda. Keskkonnaloa taotleja pöördus meie poole. Hindame Eesti Vabariigi meediat kõrgelt, kuid paratamatult võib sealt saada kohati vastakat teavet. Seetõttu oli esimene andmeallika valik (analüüside lähtepunktide täpsustamiseks) meie jaoks TRAM. Möönan, et päringu sisu ei olnud ehk kõige õnnestunum, kuid edasise analüüsi jaoks oleks abi vastava ulukitunneli spetsiifikast, mida soovisimegi täpsustada. Vastuse järgi saan aru, et kohe edastamiseks mingit täpsemat allikat ei ole kahjuks võtta. Kui juhuslikult siiski Teile või Teie kolleegidele meenub projekti nimetus vm teave, mille alusel rajatis rajati, siis oleme selle teabe eest tänulikud. Lugupidamisega Elar Põldvere 52 89 197 Alkranel OÜ 03.02.2025 11:47 Rein Kallas kirjutas: > Tere > > Teie küsimus tekitab hämmeldust, arvestades, et on olemas Google, Delfi, Neti ja isegi juurdepääs asjale! > Ulukitunnel on meie kirjas märgitud - teadmiseks. > Teatavasti on suurulukitele MNT/TRAM rajanud ökoduktid, seega jääb järgi väikeulukid. > > Kui oleks mingi kavandatud skeem, siis saaks rääkida lähemalt, aga praegu minge kohale või uurige internetti, esitage omapoolsed tegemisel ja siis arutame. > > Lugupidamisega > > Rein Kallas > peaspetsialist > Projekteerimise osakond > tehnovõrkude üksus > www.transpordiamet.ee https://mail.google.com/mail/u/0/?ik=d84aa3e876&view=pt&search=all&permthid=thread-f:1823039528977276510&simpl=msg-f:1823039528977… 2/3 03.02.25, 15:13 Gmail - Fwd: Ulukitunneli tsoon vähenes!!! > Transpordiamet > Valge 4, 11413 Tallinn > > -----Original Message----- > From: Elar Põldvere <[email protected]> > Sent: Monday, February 3, 2025 9:40 AM > To: Rein Kallas <[email protected]> > Cc: Elar Põldvere <[email protected]> > Subject: Sõmeru III liivakarjäär ja ulukitunnel > > Tere > > Kirjutan, et täpsustada Sõmeru III liivakarjääri osas antud tingimuste/teabe (07.05.2024 nr 7.1-7/24/7615-2) sisu. Sisutäpsustus tuleneb vajadusest määrata töömahte (mõju analüüsimisel ulukitunnelile). > > Seega palume täpsustada, kas riigitee 2 km 43,637 on tegemist ulukitunneliga, mis on mõeldud - väikeulukid, kahepaiksed, suurulukid vm? Kas saate edastada ka tunneli parameetrid ning tunneli ehitamisele eelnenud elustiku eksperdi analüüsi/sisendi (või vastava isiku andmed, kes oli seotud ulukitunneli kavandamisega)? > > Loodame Teie vastusele hiljemalt 10.02.25. a. Pikema ajavälba vajadusel palun võimalusel sellest märku anda. > > Lugupidamisega > Elar Põldvere > 52 89 197 > Alkranel OÜ > --- > Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. > --- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. --- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. https://mail.google.com/mail/u/0/?ik=d84aa3e876&view=pt&search=all&permthid=thread-f:1823039528977276510&simpl=msg-f:1823039528977… 3/3  KORRALDUS 29. september 2023 nr 1-17/23/2152 Harju maakonna Sõmeru liivamaardla registrikande muutmine Maavarauuringud OÜ esitas METSATERVENDUSE OSAÜHING volitusel Maa-ametile Sõmeru liivamaardla täiendava täiteliiva aktiivse tarbevaru kinnitamise aruande „Sõmeru III uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring“ (saabunud 14.09.2023, kirja registreerimise nr 9-3/23/12965-3, edaspidi Aruanne). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 21.06.2022 korraldusega nr DM-120114-4 andnud METSATERVENDUSE OSAÜHINGULE Sõmeru III uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr L.MU/516011). Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 7. ja 8. plokk), mis paiknevad Harju maakonnas Kose vallas Sõmeru külas eraomandis olevatel katastriüksustel Vana-Neitsimäe (tunnus 33702:002:0754) ja Vana-Neitsimäe (tunnus 33801:001:1533). Aruandes moodustatud varuplokid asuvad täielikult Sõmeru III uuringuruumis. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara liigitus täiteliivaks. Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kannet. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel: 1. Otsustan muuta Maavarauuringud OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.09.2023 maavarade registris Sõmeru liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 5,45 ha – 229 tuh m3 (7. plokk, sh 135 tuh m3 allpool põhjavee taset), 1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 2,21 ha – 86 tuh m3 (8. plokk, sh 48 tuh m3 allpool põhjavee taset). 2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0869) kande muudatus sisse vastavalt korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks Maavarauuringud OÜ-le, METSATERVENDUSE OSAÜHINGULE, Keskkonnaametile ja Kose Vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor 2  Maavarauuringud OÜ SÕMERU III UURINGURUUMI LIIVA VARU GEOLOOGILINE UURING (varu seisuga 01.09.2023) Töö nr 23-699 vastutav täitja Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/ diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener Tartu 2023 Maavarauuringud OÜ Reg code 14346587 Liiva 41, Tartu 50303 VAT no EE102012624 GSM +372 5104 753 GSM +372 5158 198  Annotatsioon Ain Põldvere, Anne Rooma, Elar Põldvere “Sõmeru III uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring” (varu seisuga 01.09.2023). Maavarauuringud OÜ, Tartu, 2023. 1 köide, 19 lk teksti, 4 tabelit, 12 tekstilisa, 2 graafilist lisa (EGF, Maa-amet, METSATERVENDUSE OSAÜHING). Sõmeru III uuringuruumi teenindusala (kogupindala 12,71 ha) asub Harju maakonnas Kose vallas Sõmeru külas eramandisse kuuluvatel Vana-Neitsimäe (katastritunnus 33702:002:0754 ja katastritunnus 33801:001:1533) maaüksustel. Geoloogilise uuringu eesmärgiks oli uuringuloa nr L.MU/516011 valdaja, METSATERVENDUSE OSAÜHING tellimisel välja selgitada uuringuruumis asuva maavara (liiva) kvaliteet, varu suurus ja kaevandamise mäetehnilised tingimused. Maastikuliselt paikneb Sõmeru III uuringuruum Harjumaa lavamaal, kus maapinna absoluutsed kõrgused jäävad vahemikku 67...73 m. Uuringuruumi kasuliku kihi moodustab liustikujõeline liiv, mis on valdavalt väga savine ning kihiti kruusa ja veeristega. Uuringuruumi aluspõhja moodustavad Ordoviitsiumi ladestu Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Moe kihistu (O3mo) hallikas ja pruunikashall muguljas lubjakivi ja Kõrgessaare kihistu (O3ks) muguljas ja/või savikas lubjakivi. Täiteliivaks (plokk 7 aT) kvalifitseeruvas materjalis on savi- ning tolmuosakeste (alla 0,063 mm osakeste) sisaldus vahemikus 2,3…21,3%, kaalutud keskmisena 11,2%. Osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on liivas 7,0...43,0%, kaalutud keskmisena 21,6%. Jämepurdsest materjalist valmistatud killustiku purunemiskindlus Los Angelese (LA) katsel oli 26. Täiteliivaks (plokk 8 aT) kvalifitseeruvas materjalis on savi- ning tolmuosakeste (alla 0,063 mm osakeste) sisaldus vahemikus 2,4…16,6%, kaalutud keskmisena 9,7%. Osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on liivas 0,0...37,0%, kaalutud keskmisena 24,1%. Sõmeru III uuringuruumi piires on välja eraldatud kaks täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki: 7. plokk (pindala 5,45 ha) ja 8. plokk (pindala 2,21 ha). Täiteliiva 7. ploki aktiivne tarbevaru on 229 tuh m3, sellest varust 135 tuh m3 asub põhjaveetasemest (+67,3 m) madalamal. Kasuliku kihi keskmine paksus kokku on 4,2 m, sellest 2,5 m jääb põhjaveetasemest madalamale. Täiteliiva 8. ploki aktiivne tarbevaru on 86 tuh m3, sellest varust 48 tuh m3 asub põhjaveetasemest (+67,5 m) madalamal. Kasuliku kihi keskmine paksus kokku on 3,9 m, sellest 2,2 m jääb põhjaveetasemest madalamale. Looduslikul kujul saab liiva kasutada täitematerjalina. Pärast jämepurdse materjali väljasõelumist saab liiva kasutada valikuliselt ehitussegudes. Purustatud kruus sobib kruusateede katete ehituseks ja remondiks. Mäetehnilised tingimused kaevandamiseks on suhteliselt lihtsad, kattekihi paksus on väike, osa kaevandatavast varust asub küll põhjaveetasemest madalamal. Maavarale on hea juurdepääs, uuringuruumist põhja pool kulgeb riigi kõrvalmaantee Kose-Ardu (tee nr 11720) ja lääne pool riigi tugimaantee Kose-Purila (tee nr 14). Märksõnad: Harju maakond, Kose vald, Sõmeru III uuringuruum, täiteliiv, aktiivne tarbevaru. Projektijuht Ain Põldvere  SISUKORD Sissejuhatus .................................................................................................................. 4 1. Piirkonna üldiseloomustus, geoloogiline uuritus ..................................................... 5 2. Uuringuruumi geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused ..................... 7 3. Tööde metoodika ja mahud ...................................................................................... 9 4. Materjali kvalitatiivne iseloomustus ........................................................................ 12 5. Varu arvutus ............................................................................................................. 14 6. Kaevandamise mäetehnilised tingimused ................................................................ 16 7. Keskkonnamõju hindamine ..................................................................................... 17 Kokkuvõte .................................................................................................................... 18 Kasutatud materjalid .................................................................................................... 19 Tekstilisad 1. Geoloogilise uuringu luba nr L.MU/516011 2. Uuringupunktide kataloog 3. Uuringupunktide kirjeldused 4. Kaevandite ja puuraukude likvideerimise akt 5. Keskkonnaameti korraldus 31.07.2023 nr DM-125386-2 Sõmeru III uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine 6. AS TREV-2 Grupp labori katseprotokoll nr 2023/909 koopia (terastikulise koostise määramine) 7. AS TREV-2 Grupp labori katseprotokoll nr 2023/910 koopia (purunemiskindluse määramine) 8. Lõimiseanalüüside tulemused proovides ja kaalutud keskmisena tarbevaru 7. plokis 9. Lõimiseanalüüside tulemused proovides ja kaalutud keskmisena tarbevaru 8. plokis 10. Sõmeru III uuringuruumi täiteliiva ja katendi mahtude arvutused (arvutiprogramm Surfer raportid) 11. Topomõõdistuse seletuskiri 12. Tellija arvamus ja volitus Maa-ameti peadirektori korraldus Graafilised lisad 1. Sõmeru III uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1:2 000 2. Sõmeru III uuringuruumi geoloogilised läbilõiked A-B, C-D, E-F ja G-H Elektroonilised lisad Katendi_lamamijooned (MapInfo failid); Varu_lamamijooned (MapInfo failid); Varuplokid (MapInfo failid); Topo- ja varu arvutuse plaan ning geoloogilised läbilõiked (MapInfo failid, tif failid)  4 Sõmeru III uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.09.2023) SISSEJUHATUS METSATERVENDUSE OSAÜHINGULE on Keskkonnaameti korraldusega 21.06.2022 nr DM-120114-4 välja antud geoloogilise uuringu luba nr L.MU/516011 (lisa 1), mille alusel tegi Sõmeru III uuringuruumis (kogupindala 12,71 ha) geoloogilise uuringu Maavarauuringud OÜ. Sõmeru III uuringuruumi teenindusala asub Harju maakonnas Kose vallas Sõmeru külas eraomandisse kuuluvatel Vana-Neitsimäe (katastritunnus 33702:002:0754 ja katastritunnus 33801:001:1533) maaüksustel. Geoloogilise uuringu eesmärgiks oli tarbevaru tasemel välja selgitada Sõmeru III uuringuruumis asuva maavara (liiva) kvaliteet, varu suurus ja kaevandamise mäetehnilised tingimused, et hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamise keskkonnaluba. Välitööde käigus kaevati kaevandid ja puuriti puuraugud ning võeti proovid materjali terastikulise koostise (lõimise) ja purunemiskindluse määramiseks. Laboratoorsed uuringud tehti AS TREV-2 Grupp laboris, mille pädevust on kinnitatud Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteerimistunnistusega nr L278, mis kehtib kuni 31.01.2027. Geoloogilised välitööd viisid läbi geoloogid Ranek Rohtla, Rein Grünberg ja Anne Rooma. Tööde tulemused esitatakse käesolevas aruandes, mille koostasid Ain Põldvere, Anne Rooma ja Elar Põldvere (keskkonnatehnoloogia PhD, Alkranel OÜ). Uuringuruumi teenindusalal ja selle lähiümbruses tehti topogeodeetiline mõõdistamine. Mõõdistuse tegi geodeet Tiit Kalmus. Geoloogiliste uuringutööde läbiviimisel juhinduti keskkonnaministri 17.12.2018 vastu võetud määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. MAAVARAUURINGUD OÜ  5 Sõmeru III uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.09.2023) 1. PIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS, GEOLOOGILINE UURITUS Sõmeru III uuringuruumi teenindusala (kogupindala 12,71 ha) asub Harju maakonnas Kose vallas Sõmeru külas eraomandisse kuuluvatel Vana-Neitsimäe (katastritunnus 33702:002:0754, pindala 17,34 ha, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100% ja katastritunnus 33801:001:1533, pindala 18,78 ha, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%) maaüksuste metsamaal. Sõmeru III uuringuruumi teenindusala koosneb kahest lahustükist. Uuringuruumi põhjapoolse lahustüki 6,51 ha suuruse teenindusala keskpunkti geograafilised koordinaadid on 59°9΄18˝ pl ja 25°12΄46˝ ip ja uuringuruumi lõunapoolse lahustüki 6,20 ha suuruse teenindusala keskpunkti geograafilised koordinaadid on 59°9΄12˝ pl ja 25°12΄16˝ ip (Eesti baaskaardi mõõt- kava 1:50 000 leht nr 6341). Sõmeru III uuringuruumi teenindusala põhjapoolsest lahustükist (pindala 6,51 ha) põhja, lõuna, ida ja lääne pool jätkub Vana-Neitsimäe (katastritunnus 33702:002:0754) maaüksuse metsamaa. Uuringuruumi põhjapoolse lahustüki kagu nurga lähedalt kulgeb alla 1 kV elektriõhuliin Marguse. Sõmeru III uuringuruumi teenindusala lõunapoolsest lahustükist (pindala 6,20 ha) põhja, lõuna, ida ja lääne pool jätkub Vana-Neitsimäe (katastritunnus 33801:001:1533) maaüksuse metsamaa. Uuringuruumist lääne ja loode poole jääb Marguse (katastritunnus 33702:002:0764) maaüksuse metsamaa. Sõmeru III uuringuruumi põhjapoolsest lahustükist lõuna poole ja lõunapoolsest lahustükist põhja poole jääb riigi põhimaantee Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa (tee nr 2), mille kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 50 m. Uuringuruumi teenindusala ei ulatu maantee kaitsevööndisse (graafiline lisa 1). Sõmeru III uuringuruumi teenindusala põhjapoolsest lahustükist ligikaudu 660 m kaugusele ida poole jääb Sõmeru liivamaardla (maardla registrikaart nr 0869). Lähimaks vooluveekoguks on uuringuruumi teenindusalast ligikaudu 350...900 m kaugusele ida poole jääv Vardja oja (VEE1090300), mis on maaparandussüsteemi eesvool kuni 10 km2, nimetus Kantküla (TTP-373). MAAVARAUURINGUD OÜ  6 Sõmeru III uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.09.2023) Lähimad elamud jäävad uuringuruumi teenindusala põhjapoolsest lahustükist ida poole ligikaudu 140 m kaugusele Hallikivi (katastritunnus 33702:002:0490) kinnistule. Uuringuruumi teenindusala lõunapoolsest lahustükist lõuna poole ligikaudu 110 m kaugusele Kaasiku (katastritunnus 36301:001:0212), ligikaudu 140 m kaugusele Kristjani (katastritunnus 36301:001:0213) ja ligikaudu 150 m kaugusele Vahemetsa (katastritunnus 33801:001:1534) ning kagu poole ligikaudu 180 m kaugusele Neitsimäe (katastritunnus 33702:002:0335) kinnistutele. Sõmeru III uuringuruumi teenindusala piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ega loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning kultuurimälestisi. Maastikuliselt paikneb Sõmeru III uuringuruumi teenindusala Harjumaa lavamaal, tasase reljeefiga alal, kus maapinna absoluutsed kõrgused jäävad vahemikku 67...73 m. Uuringuruumi aluspõhja moodustavad Ordoviitsiumi ladestu Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Moe kihistu (O3mo) hallikas ja pruunikashall muguljas lubjakivi ja Kõrgessaare kihistu (O3ks) muguljas ja/või savikas lubjakivi. Sõmeru III uuringuruumi teenindusalal ei ole varem ehitusmaavarade geoloogilisi uuringuid tehtud. MAAVARAUURINGUD OÜ  7 Sõmeru III uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.09.2023) 2. UURINGURUUMI GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Sõmeru III uuringuruumi teenindusala paikneb Harjumaa lavamaal, tasase reljeefiga alal, kus maapinna absoluutsed kõrgused jäävad vahemikku 67...73 m. Pinnakattesetete all avanevad Ordoviitsiumi ladestu Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Moe kihistu (O3mo) hallikas ja pruunikashall muguljas lubjakivi ja Kõrgessaare kihistu (O3ks) muguljas ja/või savikas lubjakivi. Sõmeru III uuringuruumi üldistatud geoloogiline läbilõige on esitatud tabelis 1. Tabel 1 Sõmeru III uuringuruumi üldistatud geoloogiline läbilõige Kihi nimetus Kihi paksus, m Geoloogiline indeks Kasulik kiht (+) Min Max Kasvukiht (muld) 0,4 0,4 Q2_S Liiv, valdavalt väga savine, kihiti kruusa ja 3,3 7,1 Q1jrVr_fg + veeristega Saviliiv- ja liivsavimoreen, pruunikashall, 0,2 2,4 Q1jrVr_g sinakashall, hall, rähkne Kattekihi moodustab kasvukiht (muld) paksusega 0,4 m. Kasuliku kihi moodustab liustikujõelise geneesiga (Q1jrVr_fg) liiv, mis on valdavalt väga savine ja sisaldab kihiti kruusa ja veeriseid (fotod 1 ja 2, graafiline lisa 2). Kasuliku kihi keskmine paksus aktiivse tarbevaru 7. plokil on 4,2 m, sellest 2,5 m jääb põhjaveetasemest madalamale ja aktiivse tarbevaru 8. plokil 3,9 m, sellest 2,2 m jääb põhjaveetasemest madalamale. Kasuliku kihi lamamiks on moreen (Q1jrVr_g). Põhjaveetasemest madalamale jääva varu arvutamisel on veetaseme keskmiseks absoluutseks kõrguseks põhjapoolsel lahustükil 67,3 m (plokk 7 aT) ja lõunapoolsel lahustükil 67,5 m (plokk 8 aT). Hüdrogeoloogilistest töödest tehti veetaseme mõõtmised uuringupunktides (kaevandites). Uuringute käigus 27.-28.04.2023 jäi veetase maapinnast 0,6...4,0 m sügavusele. Uuringuruumi põhjaveetase jääb kaevandite andmetel absoluutsetele kõrgustele 67,1...67,6 m. Lähimaks vooluveekoguks on uuringuruumi teenindusalast ida poole jääv ida poole jääv Vardja oja (VEE1090300). MAAVARAUURINGUD OÜ  8 Sõmeru III uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.09.2023) Foto 1. Sõmeru III uuringuruumis esinev materjal kaevandist nr 1 (Ka-Pa 01). Foto 1. Sõmeru III uuringuruumis esinev materjal kaevandist nr 2 (Ka-Pa 02). MAAVARAUURINGUD OÜ  9 Sõmeru III uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.09.2023) 3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD Geoloogilise uuringu käigus rajati Sõmeru III uuringuruumi teenindusalale 24 uuringupunkti (kaevand-puurauku ja kaevandit) kogumetraažiga 100,2 m, keskmise sügavusega 4,2 m (2,5…7,7 m). Uuringupunktide vahekaugused jäid vahemikku 70…145 m. Esmalt kaevati ekskavaatoriga 24 kaevandit ja siis puuriti varasemalt tagasitäidetud kaevandite asukohtadesse viis puurauku. Kaevanditest ja puuraukudest võeti kasulikust kihist 25 proovi (lisad 2, 3 ja graafiline lisa 2). Kaevandid kaevati roomikekskavaatoriga LiuGong 915E. Puuraugud puuriti tigupuurimise meetodil (puuragregaat UGB-1-VS, diameetriga 140 mm). Kaevandid ja puuraugud likvideeriti kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist, proovide võtmist ja veetasemete mõõtmist pinnasega täitmise teel, ümbrus korrastati. Kaevandite ja puuraukude likvideerimise kohta koostati akt, mis on heakskiidetud Keskkonnaameti korraldusega 31.07.2023 nr DM-125386-2 (lisa 4 ja 5). Kaevanditest võeti proovid massproovi võtmise meetodil lasundi kogu avatud paksusest. Peale kattekihi eemaldamist suruti ekskavaatori kopp (maht 1,0 m3) ühe meetri sügavusele ja sellest intervallist üks kopatäis prooviti. Nii prooviti ka järgmisest meetrist üks kopatäis. Proovitõstete materjalist võeti punktmeetodil viiest punktist osaproov nii, et ühe meetri intervallist võetud osaproov oleks massiga mitte alla 20 kg. Ühtlase materjali puhul ühendati osaproovid koondprooviks, mis kvarteerimise meetodil vähendati vajaliku kaaluni (35–45 kg). Samuti prooviti puuraukude kasulik kiht. Proove ei võetud puuraukude nendest intervallidest, mis kordasid kaevanditega läbitud kasulikku kihti. Ühtlase materjali puhul osaproovid ühendati koondprooviks. Kasulik kiht (liiv valdavalt väga savine, kihiti kruusa ja veeristega) prooviti materjali terastikulise koostise ja purunemiskindluse määramiseks. Kaevand-puuraukudest ja kaevanditest võeti proovid kasuliku kihi kogu paksusest. Võetud 25 proovi viidi terastikulise koostise (lõimise) ja purunemiskindluse määramiseks AS TREV-2 Grupp laborisse. Terastikulise koostise (lõimise) määramisel (EVS-EN 933-1, sõelumis- meetod – pesemine ja sõelumine) kasutati sõelu ava läbimõõduga: 125 mm, 80 mm, 63 mm, 40 mm, 31,5 mm, 20 mm, 16 mm, 12,5 mm, 8 mm, 6,3 mm, 4 mm, 2 mm, 1 mm, 0,5 mm, 0,25 mm, 0,125 mm, 0,063 mm. Lõimiseanalüüside tulemused on esitatud lisades 8 ja 9. MAAVARAUURINGUD OÜ  10 Sõmeru III uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.09.2023) Lisaks lõimisele määrati jämepurdsest materjalist valmistatud killustiku purunemiskindlus Los Angelese katsel (fraktsioon 10...14 mm; EVS-EN 1097-2). Purunemiskindlus määrati ühest koondproovist: Ka-Pa 1, Ka-Pa 2, Ka-Pa 7 ja Ka 8. AS TREV-2 Grupp laboratooriumi katsetuste protokollid on esitatud lisades 6 ja 7. Topo-geodeetiliste tööde käigus mõõdistati uuritud ala ja selle lähiümbrus 40 m raadiuses, ühtlasi määrati uuringupunktide x, y ja z koordinaadid (graafiline lisa 1). Mõõdistuse tegi geodeet Tiit Kalmus. Mõõdistamine on teostatud L-EST97 koordinaatide süsteemis, kõrgused on arvutatud EH2000 süsteemis. Plaani (mõõtkava 1:2 000) koostamisel on kasutatud programmi MapInfo. Täpsemad andmed tööde metoodika kohta on esitatud topomõõdistuse seletuskirjas (lisa 11). Uuringuruumis esineva materjali kvalifitseerimisel (maavara ja kasutusalade välja- selgitamisel) lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018 vastu võetud määrusest nr 52, kus sätestatakse:  kruus on mitmekomponendiline purdsetend, milles osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on rohkem kui 35%. Kruus vastab ehituskruusale esitatavatele nõuetele, kui osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on rohkem kui 35%, osakesi läbimõõduga alla 0,063 mm on vähem kui 12% ja kruusast valmistatud killustiku (fraktsioon 10…14 mm) purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel on 35 või väiksem;  liiv on mitmekomponendiline purdsetend, milles osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on vähem kui 35%. Liiv vastab ehitusliivale esitatavatele nõuetele, kui osakesi läbimõõduga alla 0,063 mm on vähem kui 5% ning osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm vähem kui 35%;  täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta kas ehituskruusale või ehitusliivale esitatud nõuetele;  kui uuringu käigus selgub, et uuringuruumi piires esineb mitu erineva kasutus- alaga maavara, ei pea kasutusalade kaupa eraldi maavara plokke moodustama, kui teise kasutusalaga maavara on alla 30% moodustatava maavara ploki kogumahust ja alla saja tuhande kuupmeetri. MAAVARAUURINGUD OÜ  11 Sõmeru III uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.09.2023) Purdmaterjali kirjeldamisel on kasutatud 1971. a Ago Vilo poolt koostatud purdsetete terasuuruse klassifikatsiooni (Vilo, 1971; tabel 2). Purdsetendite terasuuruse klassifikatsioon (Vilo, 1971) Tabel 2 Fraktsiooni nimetus Tera suurus, mm Suured üle 1000 Rahnud Keskmised 500 … 1000 Väikesed 200 … 500 Munakad 100 … 200 Jämepurd Suured 50 … 100 Veerised Väikesed 20 … 50 Suured 10 … 20 Kruusaterad Väikesed 2 … 10 Jämeliiv 0,5 … 2,0 Liivaterad Keskliiv 0,25 … 0,5 Peenliiv 0,10 … 0,25 Ülipeen liiv 0,05 … 0,10 Peenpurd Tolmuosakesed Jämetolm 0,01 … 0,05 Peentolm 0,002 … 0,001 Saueosakesed Jämesau 0,001 … 0,002 Peensau alla 0,001 Sõmeru III uuringuruumis lasuva maavara kvaliteedi hindamisel ja varu arvutamisel lähtuti käesoleva uuringu käigus rajatud uuringupunktide andmetest ning laboratoorsete uuringute tulemustest. Varu mahu arvutuse käiku on selgitatud varu arvutuse peatükis 5. Varu mahud arvutati arvutiprogrammiga Surfer. MAAVARAUURINGUD OÜ Sõmeru III uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.09.2023) 12 4. MATERJALI KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS Keskkonnaministri 17.12.2018. a vastu võetud määruse nr 52 („Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”) paragrahvist nr 29 tulenevalt, käsitletakse liiva ja kruusa maavara kasutusalade seisukohalt järgnevalt: tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle 4% ega Fe2O3 sisaldus üle 0,6%; ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%; ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%, ehituskruusa purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem; täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta tehnoloogilise liiva, ehitusliiva ja ehituskruusa nõuetele. Sõmeru III uuringuruumi materjali kvaliteedi hindamisel selgus, et kasulik kiht (liiv, valdavalt väga savine, kihiti kruusa ja veeristega) kvalifitseerub lõimiseanalüüside alusel kaalutud keskmisena täiteliivaks (plokk 7 aT ja plokk 8 aT). Keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse nr 52 kohaselt ei kvalifitseeru plokk 7 ja plokk 8 materjal lubatust suurema savi- ja tolmuosakeste sisalduse tõttu ehitusliivaks ja tuleb täiteliivana arvele võtta. Ehitusliiv ei tohi sisaldada osakesi läbimõõduga alla 0,063 mm üle 5%. Täiteliiva 7. plokis on 16 lõimiseanalüüsi põhjal (lisa 8) savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus vahemikus 2,3…21,3% (kaalutud keskmisena 11,2%). Liivafraktsiooni (0,063…2,0 mm) osakaal on 24,7…80,6% (kaalutud keskmisena 41,5%). Kruusafraktsiooni (2,0...20 mm) osakaal on 4,0…24,0% (kaalutud keskmisena 17,9%). Läbimõõduga üle 20 mm osakeste sisaldus on 12,0...51,0% (kaalutud keskmisena 29,3%). Läbimõõduga üle 31,5 mm osakeste sisaldus proovides on 7,0…43,0% (kaalutud keskmisena 21,6%). MAAVARAUURINGUD OÜ Sõmeru III uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.09.2023) 13 Lisaks lõimisele määrati ühes koondproovis jämepurdsest materjalist valmistatud killustiku (fraktsioon 10...14 mm) purunemiskindlus Los Angelese (LA) katsel. Purunemiskindlus oli 26 (lisa 7). Ehituskruusa purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem. Täiteliiva 8. plokis on kaheksa lõimiseanalüüsi põhjal (lisa 9) savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus vahemikus 2,4…16,6% (kaalutud keskmisena 9,7%). Liivafraktsiooni (0,063…2,0 mm) osakaal on 26,0…73,3% (kaalutud keskmisena 38,8%). Kruusafraktsiooni (2,0...20 mm) osakaal on 3,0…27,0% (kaalutud keskmisena 20,6%). Läbimõõduga üle 20 mm osakeste sisaldus on 0,0...45,0% (kaalutud keskmisena 30,9%). Läbimõõduga üle 31,5 mm osakeste sisaldus proovides on 0,0…37,0% (kaalutud keskmisena 24,1%). Looduslikul kujul saab liiva kasutada täitematerjalina. Pärast jämepurdse materjali väljasõelumist saab liiva kasutada valikuliselt ehitussegudes. Purustatud kruus sobib kruusateede katete ehituseks ja remondiks. MAAVARAUURINGUD OÜ  14 Sõmeru III uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.09.2023) 5. VARU ARVUTUS Sõmeru III uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus on välja eraldatud kaks aktiivse tarbevaru plokki, mis varu kinnitamise korral liidetakse Sõmeru liivamaardla nr 0869 varude juurde. Täiteliivaks kvalifitseeruva materjaliga varuplokk 7 aT (pindala 5,45 ha) on piiritletud kuue nurgapunktiga ja varuplokk 8 aT (pindala 2,21 ha) on samuti piiritletud kuue nurgapunktiga. Plokkide piires keskkonnaalased piirangud puuduvad. Varu arvutuse aluseks on: - topoplaan mõõtkavas 1:2 000 (graafiline lisa 1); - geoloogilis-litoloogilised läbilõiked (graafiline lisa 2); - uuringupunktide kirjeldused (lisa 3); - lõimiseanalüüside tulemused (lisad 8 ja 9); - kihi paksused puuraukudes (tabelid 3 ja 4). Maavaravaru (plokk 7 aT) kirjeldavate puuraukude andmestik Tabel 3 Puuraugu (Pa) Suudme/ Sügavus, Kattekihi Kasuliku kihi Veetase Veetaseme – kaevandi maapinna abs m (mulla) paksus kokku / maapinnast, abs kõrgus, (Ka) nr kõrgus, m paksus, m sh vee all, m m m Ka-Pa 01 71,3 7,7 0,4 7,1 / 3,7 3,8 67,5 Ka-Pa 02 71,4 6,7 0,4 6,1 / 2,5 4,0 67,4 Ka 05 69,7 4,5 0,4 3,6 / 1,6 2,4 67,3 Ka 06 68,3 2,5 0,4 1,8 / 1,2 1,0 67,3 Ka-Pa 07 69,9 6,0 0,4 4,6 / 2,4 2,6 67,3 Ka 08 69,8 6,0 0,4 5,2 / 3,3 2,3 67,5 Ka-Pa 09 69,3 5,5 0,4 4,5 / 3,0 1,9 67,4 Ka 10 68,1 4,5 0,4 3,3 / 2,8 0,9 67,2 Ka-Pa 11 67,9 4,5 0,4 3,4 / 3,1 0,7 67,2 Märkus: täiteliiva ploki 7 aT keskmine põhjaveetase jääb 67,3 m abs kõrgusele. Maavaravaru (plokk 8 aT) kirjeldavate puuraukude andmestik Tabel 4 Kaevandi (Ka) Suudme/ Sügavus, Kattekihi Kasuliku kihi Veetase Veetaseme nr maapinna abs m (mulla) paksus kokku / maapinnast, abs kõrgus, kõrgus, m paksus, m sh vee all, m m m Ka 12 71,2 6,0 0,4 5,4 / 2,2 3,6 67,6 Ka 13 68,9 4,6 0,4 3,9 / 3,0 1,3 67,6 Ka 20 68,7 4,5 0,4 3,5 / 2,7 1,2 67,5 Ka 21 70,6 5,5 0,4 4,8 / 2,2 3,0 67,6 Märkus: täiteliiva ploki 8 aT keskmine põhjaveetase jääb 67,5 m abs kõrgusele. Katendi (mulla) maht arvutati arvutiprogrammiga Surfer 8 varuploki nurgapunktidega piiritletud alal kahe pinna (maapinna ja katendi lamami) vahelises ruumis. Varu maht arvutati arvutiprogrammiga Surfer 8 varuploki nurgapunktidega piiritletud alal katendi lamami ja varuploki lamami vahelises ruumis. Põhjaveetasemest madalamale jääv liivavaru arvutati MAAVARAUURINGUD OÜ  15 Sõmeru III uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.09.2023) põhjaveetaseme (+67,3 m, plokk 7 ja +67,5 m, plokk 8) ja varu lamami vahelises ruumis (lisa 10). Sõmeru III uuringuruumis välja eraldatud täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 7 aT (pindala on 5,45 ha) kogumaht on 229 tuh m3, sellest varust asub 135 tuh m3 põhjaveetasemest (+67,3 m) madalamal (lisa 10). Kasuliku kihi keskmine paksus kokku on 4,2 m, sellest keskmiselt 2,5 m jääb põhjaveetasemest madalamale. Täiteliiva ploki 7 aT katendi (mulla) maht on 22 tuh m3 (lisa 10) ja mullakihi keskmine paksus 0,4 m (tabel 3). Sõmeru III uuringuruumis välja eraldatud täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 8 aT (pindala on 2,21 ha) kogumaht on 86 tuh m3, sellest varust asub 48 tuh m3 põhjaveetasemest (+67,5 m) madalamal (lisa 10). Kasuliku kihi keskmine paksus kokku on 3,9 m, sellest keskmiselt 2,2 m jääb põhjaveetasemest madalamale. Täiteliiva ploki 8 aT katendi (mulla) maht on 9 tuh m3 (lisa 10) ja mullakihi keskmine paksus 0,4 m (tabel 3). MAAVARAUURINGUD OÜ Sõmeru III uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.09.2023) 16 6. KAEVANDAMISE MÄETEHNILISED TINGIMUSED Mäetehnilised tingimused Sõmeru III uuringuruumis asuva täiteliiva kaevandamiseks ei ole väga keerulised, kattekihi paksus on väike (0,4 m), osa kaevandatavast varust asub küll põhjaveetasemest madalamal. Maavarale on hea juurdepääs. Uuringuruumist põhja poole jääb riigi kõrvalmaantee Kose-Ardu (tee nr 11720) ja uuringuruumist lääne poole riigi tugimaantee Kose-Purila (tee nr 14). Keskkonnakaitselisi, geoloogilisi ja mäetehnilisi tingimusi arvestades tuleb karjääri avamisel esmalt raiuda mets ja võsa, juurida kännud. Siis kooritakse järk-järgult kattekiht (muld) ning vallitatakse see karjääri mäeeraldise teenindusmaal kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Muld tuleb vallitada eraldi ja säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid tihendada. Kasvukihti saab kasutada karjääri hilisemal bioloogilisel korrastamisel. Maavara kaevandatakse kaasaegse pöördkoppekskavaatoriga ja/või frontaallaaduriga kahe kaeveastanguga. Algul kaevandatakse veepealne varu ja siis veealune varu. Kuna liiv sisaldab jämepurdset materjali, siis toimub ka materjali sõelumine ja vajadusel purustamine. Kaevandamisjärgselt kujuneb varualale veekogu. Karjääri nõlvadele antakse püsiv kalle, liivpinnase puhul veetasemest kõrgemal kaldega 1:2 ja põhjaveetasemest madalamal kaldega 1:3. Enne kaevetööde alustamist koostatakse kaevandamisprojekt, milles määratakse täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vastavalt mäetööde territoriaalse arengukavale määratakse mäetööde ajaline ja ruumiline areng. Maapõueseaduse (RT I, 10.11.2016, 1) §81 lähtuvalt tuleb maa-ala korrastamiseks koostada keskkonnaministri poolt kinnitatavatele nõuetele vastav projekt. Nõusoleku korrastamisprojekti rakendamiseks annab Keskkonnaamet. MAAVARAUURINGUD OÜ Sõmeru III uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.09.2023) 17 7. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Sõmeru III uuringuruumi teenindusala piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ega loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning kultuurimälestisi. Geoloogilise uuringu tegemisel järgiti kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Tööde teostamiseks kasutatud ekskavaator ja puuragregaat on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töös ei kasutatud keskkonda reostavaid materjale. Ekskavaator ja puuragregaat tekitab ca 60 dBA tugevust müra. Müra tasemelt on see võrreldav keskmiste tänapäevaste metsa- ja põllumajandusmasinatega. Töid tehti päevasel ajal. Uuringu tagajärjel ei halvenenud ümbruskonna keskkonnatingimused. Geoloogilise uuringu käigus rajatud kaevandid ja puuraugud likvideeriti kohe pärast proovide võtmist, veetasemete mõõtmist ja geoloogilise läbilõike kirjeldamist pinnasega täitmise teel. Kaevandite ja puuraukude likvideerimise kohta koostati akt (lisa 4), korrastamise on heakskiitnud Keskkonnaamet (lisa 5). Kaevandite ja puuraukude likvideerimine ning uuritud maa korrastamine toimus vastavalt keskkonnaministri määrusele vastu võetud 07.04.2017 nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinni pidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi. MAAVARAUURINGUD OÜ  18 Sõmeru III uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.09.2023) KOKKUVÕTE Sõmeru III uuringuruumi teenindusala (kogupindala 12,71 ha) asub Harju maakonnas Kose vallas Sõmeru külas eraomandisse kuuluvatel Vana-Neitsimäe (katastritunnus 33702:002:0754 ja katastritunnus 33801:001:1533) maaüksustel. Geoloogilise uuringu loa nr L.MU/516011 valdaja METSATERVENDUSE OSAÜHING tellimisel tegi Maavarauuringud OÜ geoloogilise uuringu liiva varu väljaselgitamiseks. Tööde käigus vaadati üle piirkonnas varem tehtud geoloogiliste uuringute andmed, rajati 24 uuringupunkti (kaevand-puurauku ja kaevandit) sügavusega 2,5...7,7 m. Uuringupunktidest võeti 25 proovi liiva terastikulise koostise ja jämepurdsest materjalist purunemiskindluse määramiseks. Sõmeru III uuringuruumi piires on välja eraldatud kaks täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki: plokk 7 aT (pindala 5,45 ha) ja plokk 8 aT (pindala 2,21 ha). Täiteliiva 7. ploki aktiivne tarbevaru on 229 tuh m3, sellest varust 135 tuh m3 asub põhjaveetasemest (+67,3 m) madalamal. Kasuliku kihi keskmine paksus kokku on 4,2 m, sellest 2,5 m jääb põhjaveetasemest madalamale. Täiteliiva 8. ploki aktiivne tarbevaru on 86 tuh m3, sellest varust 48 tuh m3 asub põhjaveetasemest (+67,5 m) madalamal. Kasuliku kihi keskmine paksus kokku on 3,9 m, sellest 2,2 m jääb põhjaveetasemest madalamale. Täiteliiva 7. plokis on 16 lõimiseanalüüsi põhjal keskmine kaaluline savi- ja tolmu (osakeste läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus 11,2% ning jämepurdse materjali (osakeste läbimõõduga üle 31,5 mm) sisaldus 21,6%. Ühes koondproovis määrati jämepurdsest materjalist valmistatud killustiku purunemiskindlus Los Angelese (LA) katsel, mis oli 26. Täiteliiva 8. plokis on 8 lõimiseanalüüsi põhjal keskmine kaaluline savi- ja tolmu (osakeste läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus 9,7% ning jämepurdse materjali (osakeste läbimõõduga üle 31,5 mm) sisaldus 24,1%. Looduslikul kujul saab liiva kasutada täitematerjalina. Pärast jämepurdse materjali väljasõelumist saab liiva kasutada valikuliselt ehitussegudes. Purustatud kruus sobib kruusateede katete ehituseks ja remondiks. MAAVARAUURINGUD OÜ Sõmeru III uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.09.2023) 19 KASUTATUD MATERJALID Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016. RT I, 10.11.2016, 1. Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Vastu võetud keskkonnaministri 07.04.2017 määrusega nr 12. RT I, 08.04.2017, 5. Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks. Vastu võetud keskkonnaministri 17.12.2018 määrusega nr 52. RT I, 19.12.2018, 28. MAAVARAUURINGUD OÜ  MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS 1. Taotleja 1.1. Ettevõtja nimi METSATERVENDUSE OSAÜHING 1.2. Äriregistrikood / isikukood 1.3. Aadress Veskiposti tn 2/1, Tallinn, 10138 10224657 1.4. Taotluse koostaja Maavarauuringud OÜ 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi METSATERVENDUSE OSAÜHING FIE ROMET NEEMSE 2.2. Äriregistrikood (isikukood) 2.3. Aadress Veskiposti tn 2/1, Tallinn, 10138 10224657374041856550 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus 3.2. Maardlaosa nimetus SÕMERU LIIVAMAARDLA – 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara: number: 869 liiv 4. Mäeeraldis 4.1. Mäeeraldise nimetus SÕMERU III LIIVAKARJÄÄR ja selle 4.2. Mäeeraldise liik: uus mäeeraldis [X] olemasoleva muutmine [ ] olemasoleva laiendus [] teenindusmaa lubade liitmine [ ] kehtivusaja pikendamine [ ] ümberregistreerimine [ ] osaline ümberregistreerimine [ ] 4.3. Mäeeraldise asukoht Harju maakond, Kose vald, Sõmeru küla 4.4. Mäeeraldise pindala, ha 5,45 4.5. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 6,87 4.6. Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale jäävate kinnisasjade loetelu: 33702:002:0754 (Vana- Neitsimäe) 5. Geoloogiline 5.1. Geoloogilise uuringu loa omanik METSATERVENDUSE OSAÜHING uuring 5.2. Geoloogilise uuringu luba: loa registreerimise number L.MU/516011 loa kehtivuse aeg 21.06.2022-21.06.2024 5.3. Geoloogilise uuringu tegija Maavarauuringud OÜ 5.4. Geoloogilise uuringu aruanne: Nimetus Sõmeru III uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.09.2023) EGF number: EGF 9778 Maavaravaru arvele võtmise otsus ja kuupäev: Maa-ameti peadirektori korraldus 29. september 2023 nr 1- 17/23/2152 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik: kogus maavara kasutusala aktiivne tarbevaru aktiivne passiivne varu kaevandatav ühik reservvaru varu täiteliiv 229 – – 201 tuh m3 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga: 01.09.2023 6.3. Mäeeraldisele jäävate maavaravaru plokkide nimetused: plokk 13 aT 7. Katend, sh muld Katendi kogus 22 tuh m3, sh mulla kogus 22 tuh m3 8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond teedeehitus, ehitus kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 15 tuh m3 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik 8.4. Loa taotletav kehtivusaeg 15 a 9.Lisade loetelu 9.1. [X] Maavara arvelevõtmise dokumendi ärakiri 9.2. [X] Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne, milles esitatud ettepaneku alusel on tehtud otsus võtta arvele maavara, mille kaevandamiseks luba taotletakse 9.3. [ ] Kui kaevandamisluba taotletakse maavara otsinguks antud kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloaga määratud uuringuruumi piires või vähem kui aasta möödumisel sellise loa kehtivuse lõppe- misest ja taotleja ei ole selle loa omaja, üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa omaja nõusolek 9.4. [ ] Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral, kui maavara ei kuulu kaevandamisloa taotlejale, mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva kinnisasja kasutamiseks1 9.5. [ ] Maapõueseaduse § 50 lõikes 6 sätestatud juhul kaevandamisjäätmekava 1 – võimalik esitada kaevandamisloa taotluse menetluse käigus Loa taotleja Ants Erik METSATERVENDUSE OSAÜHING juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt)  03.02.25, 15:13 Gmail - Fwd: Ulukitunneli tsoon vähenes!!! Lisa 2 ULUKITUNNELI KAITSETSOON Anne Rooma <[email protected]> Fwd: Ulukitunneli tsoon vähenes!!! 1 message [email protected] <[email protected]> Mon, Feb 3, 2025 at 2:32 PM To: Anne Rooma <[email protected]> Infoks. Saab Kallase kirja kaasa panna, et 50 m. Ja seletuskirja sel teemal paar rida juurde kirjutada. Ja näiteks tunneli suunale katendivall, siis ulukitel rahulikum. Ain Begin forwarded message: From: Elar Põldvere <[email protected]> Date: 3. February 2025 at 13:28:27 EET To: Ain Põldvere <[email protected]>, [email protected] Subject: Ulukitunneli tsoon vähenes!!! hei! 50 m juba nagu oluliselt parem. ja ehk ei olekski vaja mingit eraldi analüüsi - saaks viidata TRAM suhtlusele ja Keskkonnaametile edasiseks menetluseks asi anda? Kuidas tundub? Elar -------- Edastatud kiri -------- Teema:RE: Sõmeru III liivakarjäär ja ulukitunnel Kuupäev:Mon, 3 Feb 2025 11:25:15 +0000 Saatja:Rein Kallas <[email protected]> Saaja:Elar Põldvere <[email protected]> Väike täpsustus – sellel tunnelil on kaitsetsoon 50 m, mitte 250 m (minu näpukas!) R. Kallas From: Elar Põldvere <[email protected]> Sent: Monday, February 3, 2025 12:56 PM To: Rein Kallas <[email protected]> Subject: Re: Sõmeru III liivakarjäär ja ulukitunnel Tere Tänan, saame siit edasi liikuda. Kui on täiendavaid küsimusi/täpsustusi, siis kontakteerume. Lugupidamisega Elar Põldvere 52 89 197 Alkranel OÜ 03.02.2025 12:15 Rein Kallas kirjutas: Teeprojekt oli Kose-Võõbu. Ulukitunnelile oleme soovitanud kaitsetsooniks 250 m kummalisi poole mõlemast avast. Kui mäeeraldis jääb vähemalt 250 m kaugusele ei tohiks suurt probleemi olla. Samas tuleb ka ümbruse olev haljastus alles jätta. Muidugi kohapeal, arvestades lume esinemist, saab ka teha eduka paikvaatluse ja selle järgi https://mail.google.com/mail/u/0/?ik=d84aa3e876&view=pt&search=all&permthid=thread-f:1823039528977276510&simpl=msg-f:1823039528977… 1/3 03.02.25, 15:13 Gmail - Fwd: Ulukitunneli tsoon vähenes!!! oletatava mõju analüüsi teostada. Igal juhul soovitan KeA le kinnitada, et tunnelit ei kasutata maavara väljaveoks. Samas tuleb ka äranäidata väljaveoteed. R. Kallas Saadetud minu seadmest Galaxy -------- Algsõnum -------- Saatja: Elar Põldvere <[email protected]> Kuupäev: 03.02.25 11:58 (GMT+02:00) Saaja: Rein Kallas <[email protected]> Koopia: Elar Põldvere <[email protected]> Teema: Re: Sõmeru III liivakarjäär ja ulukitunnel Tere Tänan ja lisan selgituse. Keskkonnaamet refereeris TRAM kirja ja palus keskkonnaloa taotlejal asjaga (detailse analüüsiga mõjude osas) tegeleda. Keskkonnaloa taotleja pöördus meie poole. Hindame Eesti Vabariigi meediat kõrgelt, kuid paratamatult võib sealt saada kohati vastakat teavet. Seetõttu oli esimene andmeallika valik (analüüside lähtepunktide täpsustamiseks) meie jaoks TRAM. Möönan, et päringu sisu ei olnud ehk kõige õnnestunum, kuid edasise analüüsi jaoks oleks abi vastava ulukitunneli spetsiifikast, mida soovisimegi täpsustada. Vastuse järgi saan aru, et kohe edastamiseks mingit täpsemat allikat ei ole kahjuks võtta. Kui juhuslikult siiski Teile või Teie kolleegidele meenub projekti nimetus vm teave, mille alusel rajatis rajati, siis oleme selle teabe eest tänulikud. Lugupidamisega Elar Põldvere 52 89 197 Alkranel OÜ 03.02.2025 11:47 Rein Kallas kirjutas: > Tere > > Teie küsimus tekitab hämmeldust, arvestades, et on olemas Google, Delfi, Neti ja isegi juurdepääs asjale! > Ulukitunnel on meie kirjas märgitud - teadmiseks. > Teatavasti on suurulukitele MNT/TRAM rajanud ökoduktid, seega jääb järgi väikeulukid. > > Kui oleks mingi kavandatud skeem, siis saaks rääkida lähemalt, aga praegu minge kohale või uurige internetti, esitage omapoolsed tegemisel ja siis arutame. > > Lugupidamisega > > Rein Kallas > peaspetsialist > Projekteerimise osakond > tehnovõrkude üksus > www.transpordiamet.ee https://mail.google.com/mail/u/0/?ik=d84aa3e876&view=pt&search=all&permthid=thread-f:1823039528977276510&simpl=msg-f:1823039528977… 2/3 03.02.25, 15:13 Gmail - Fwd: Ulukitunneli tsoon vähenes!!! > Transpordiamet > Valge 4, 11413 Tallinn > > -----Original Message----- > From: Elar Põldvere <[email protected]> > Sent: Monday, February 3, 2025 9:40 AM > To: Rein Kallas <[email protected]> > Cc: Elar Põldvere <[email protected]> > Subject: Sõmeru III liivakarjäär ja ulukitunnel > > Tere > > Kirjutan, et täpsustada Sõmeru III liivakarjääri osas antud tingimuste/teabe (07.05.2024 nr 7.1-7/24/7615-2) sisu. Sisutäpsustus tuleneb vajadusest määrata töömahte (mõju analüüsimisel ulukitunnelile). > > Seega palume täpsustada, kas riigitee 2 km 43,637 on tegemist ulukitunneliga, mis on mõeldud - väikeulukid, kahepaiksed, suurulukid vm? Kas saate edastada ka tunneli parameetrid ning tunneli ehitamisele eelnenud elustiku eksperdi analüüsi/sisendi (või vastava isiku andmed, kes oli seotud ulukitunneli kavandamisega)? > > Loodame Teie vastusele hiljemalt 10.02.25. a. Pikema ajavälba vajadusel palun võimalusel sellest märku anda. > > Lugupidamisega > Elar Põldvere > 52 89 197 > Alkranel OÜ > --- > Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. > --- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. --- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. https://mail.google.com/mail/u/0/?ik=d84aa3e876&view=pt&search=all&permthid=thread-f:1823039528977276510&simpl=msg-f:1823039528977… 3/3  5. mai 2025 Piiranguala ID 795210 väljavõte Piirangu liik Jäta määramata/määratakse notaris Nimetus Asjaõigus Piiranguala kirjeldus Teeservituut, Vana-Neitsimäe kinnistule juurdepääs läbiKadaka kinnistu Ruumikuju loomise kuupäev 2. mai 2025 Õigusliku kehtivuse kuupäev Pindala 3632m² Asukoht Maapealne Moodustusviis Digitud Täpsusklass 4 Seisund Notaris Ruumikuju piir Valitseja piir Asub katastriüksustel: Harju maakond, Kose vald, Sõmeru küla, Kadaka (33702:002:0235) Piiranguala õigustatud kasutajad ehk valitsejad Valitseja liik Valitseja kood KINNISASI 33702:002:0754 Ruumianalüüs üksusele 33702:002:0235 Katastri andmed Täisaadress Harju maakond, Kose vald, Sõmeru küla, Kadaka Kinnistu number 8255902 Kogupindala - Omandivorm Eraomand Sihtotstarve 1 MAATULUNDUSMAA 100% Kattuvuse pindala Ligikaudne suurus 3632m²  FW: Metsatervenduse OU pä ring Transpordiametile imap://ain.poldvere%[email protected]:993/fetc... Teema: FW: Metsatervenduse OÜ päring Transpordiame le Saatja: <[email protected]> Kuupäev: 06.05.2025, 09:45 Saaja: 'Ain Põldvere' <[email protected]> From: Kaja Papagoi <Kaja@ees metsad.ee> Sent: kolmapäev, 19. märts 2025 13:21 To: [email protected] Cc: An Rallmann <an @metsatervenduse.ee> Subject: Ed: Metsatervenduse OÜ päring Transpordiame le Tere, Midagi posi ivset ka täna. Kuidas nüüd edasi? Tervitades Kaja Saatja: Merike Joonsaar <[email protected]> Saadetud: kolmapäev, 19. märts 2025 13:00 Adressaat: Kaja Papagoi <Kaja@ees metsad.ee> Teema: FW: Metsatervenduse OÜ päring Transpordiame le Tere. Olete pöördunud Transpordiame poole sooviga rajada Vana-Neitsimäe (33702:002:0754) kinnistule juurdepääsutee läbi Kadaka (33702:002:0235) kinnistu mahasõiduga riigiteelt 11720 Kose-Ardu tee. Lisatud on juurdepääsutee asukoha e>epanek. Vastame Teile infopäringu korras. Infopäringuna anname selgitusi vastavalt piirkonnas keh vate planeeringute põhimõtetele ja kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) nõuetele. Infopäringu vastuskiri ei ole haldusakt, st kummalegi kirja osapoolele ei teki sellest õigusi ega kohustusi. Kui ristumiskoht on mõeldud teenindama planeeritavat uut hoonet või muud raja st, siis anname oma seisukohad kas kohaliku omavalitsuse detailplaneeringule või projekteerimis ngimustele. Kui soovite taotleda juurdepääsu olemasolevale katastriüksusele selle tänase sihtotstarbe teenindamiseks (näiteks põllutehnika juurdepääsuks maatulundusmaale), siis anname nõuded maaomaniku või tema volitatud esindaja taotluse alusel. Üldiseks selgituseks, et Transpordiamet lähtub ristumiskoha asukoha sobivuse hindamisel normides toodust. Normid sätestavad nii ristumiskohtade vähima lubatud vahekauguse kui nõutavad nähtavusala parameetrid. Kadaka kinnistu külgneb riigiteega 11720 Kose-Ardu tee, mille liiklussagedus on 453 sõidukit ööpäevas, kiirusrežiim 90 km/h. Normide kohaselt peab riigi kõrvalmaanteel liiklussagedusega alla 500 sõiduki/ööp olema tagatud ristmike vähim omavaheline kaugus 10 meetrit ning kiiruspiirangule 90 km/h vastav nähtavuskolmnurk mõõtudega 7x190m. Lehekü lg 1/4 06.05.2025, 09:52 FW: Metsatervenduse OU pä ring Transpordiametile imap://ain.poldvere%[email protected]:993/fetc... Tuginedes eeltoodule ning Maa-ame kaardile on Transpordiame esialgsel hinnangul Teie poolt soovitud ristumiskoha asukoht 11720 km ca 1,50 sobiv, vahekaugused on tagatud ning ka nähtavuse tagamisega ei tohiks probleeme tekkida. Nüüd saame edasi liikuda ja alustada ristumiskoha rajamise haldusmenetlusega. Selleks palume Kadaka kinnistu omanikul (või tema poolt volitatud isikul, so Vana-Neitsimäe kinnistu omanikul) ) esitada meile vabas vormis digiallkirjastatud taotlus ristumiskoha rajamiseks. Taotlus peab sisaldama järgmist infot: • Vana-Neitsimäe kinnistu omaniku kontak d (firma nimi, esindaja nimi, e-post, telefon) • Kadaka kinnistu omaniku volikiri • Kinnistu nimi ja katastritunnus, kuhu ristumiskoht rajatakse (Kadaka) ning kinnistu nimi ja katastritunnus, millele juurdepääs tagatakse (Vana-Neitsimäe) • Selgitus, milleks on juurdepääs/ristumiskoht vajalik (nt metsa majandamine) • Milline on tegevusega kaasnev orienteeruv liiklussagedus ja -koosseis (orienteeruvalt kui palju sõidukeid ööpäevas sõidab) mõlemal kinnistul kokku • Ristumiskoha asukoha skeem (tähistatud asukoht Maa-ame kaardil) Eelinfo: Ristumiskoha ehitamisel palume arvestada järgnevaga. 1. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb huvitatud isikul (või tema poolt volitatud isikul) taotleda Transpordiame lt nõuded ja tellida pädevusega projekteerijalt teeprojekt. Projekteerija esitab teeprojek Transpordiame le kooskõlastamiseks. 2. Ristumiskoha ehitamiseks sõlmime huvitatud isikuga lepingu. Kahepoolselt allkirjastatud leping annab huvitatud isikule õiguse ehitustöödeks riigitee alusel maal lepingus toodud ngimustel. 3. Kõik ristumiskoha rajamisega seotud kulud (projekteerimine, ehitamine) kannab huvitatud isik. Jääme Teie taotlust ootama. Seejärel saame väljastada nõuded ristumiskoha projek koostamiseks. Küsimuste tekkimisel võtke palun ühendust. Lugupidamisega Merike Joonsaar Peaspetsialist Planeerimise osakond kooskõlastuste üksus 5862 7078 From: Kaja Papagoi <Kaja@ees metsad.ee> Sent: Tuesday, March 18, 2025 12:58 PM To: [email protected] Cc: [email protected]; An Rallmann <an @metsatervenduse.ee> Subject: Metsatervenduse OÜ päring Transpordiame le Tere, Riigimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa uue teetrassi rajamisega jaga Metsatervenduse OÜ-le kuuluv Vana-Neitsimäe kinnistu (Harju maakond, Kose vald, Sõmeru küla) kaheks eraldiseisvaks katastriüksuseks (33702:002:0754 ja 33801:001:1533) ning seetõ>u on raskendatud katastriüksuse Lehekü lg 2/4 06.05.2025, 09:52 FW: Metsatervenduse OU pä ring Transpordiametile imap://ain.poldvere%[email protected]:993/fetc... 33702:002:0754 sihtotstarbeline majandamine. Soovime rajada katastriüksusele 33702:002:0754 juurdepääsutee üle Kadaka kinnistu (33702:002:0235) vastavalt kirjale lisatud skeemile mahasõiduga nn.“vanale“ Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa (katatstritunnus 33801:001:1442) teele. Kadada kinnistu omanikuga Osaühing Landeker on juurdepääsutee ehitamiseks suuline kokkulepe olemas. Palume Transpordiame arvamust mahasõidu asukoha kohta. Mahasõitu ja juurdepääsuteed hakatakse kasutama metsa majandamiseks vajalike masinate ja tehnikaga. Lisaküsimuste korral palume pöörduda Metsatervenduse OÜ kontak siku An Rallmanni poole mbl 5160496 Lugupidamisega Kaja Papagoi Volitatud esindaja Metsatervenduse OÜ Mbl 5305 8890 --- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. Vana-Neitsimäe juurdepääsutee.png Lehekü lg 3/4 06.05.2025, 09:52 FW: Metsatervenduse OU pä ring Transpordiametile imap://ain.poldvere%[email protected]:993/fetc... Manused: Vana-Neitsimäe juurdepääsutee.png 1,2 MiB Lehekü lg 4/4 06.05.2025, 09:52