Keskkonnakaitseloa esmataotlus T/KL-1028979

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1013406-4 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi OÜ Sisek Kontaktisik Erki Vaguri Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlemine Lasila kruusakarjääri mäeeraldisele Parandustaotluse selgitus Taotlust on korrigeeritud vastavat kirjale 07.04.2025 nr DM-120525-23. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, Info esitatud taotluse seletuskirjas eesmärk ja põhjendus Tegevusega kaasneda võivate Info esitatud taotluse seletuskirjas keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Lasila kruusakarjäär Aadress Porkuni metskond 15, Piisupi küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond Territoriaalkood 6204 Katastritunnus(ed) 78701:001:0069 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6569408, Y: 623409 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Porkuni metskond 15 (78701:001:0069). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 7 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Kadrina vald, Lääne-Viru maakond 0272 Rakvere vald, Lääne-Viru maakond 0661 Tapa vald, Lääne-Viru maakond 0792 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 71 Maardla nimetus Lasila Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara kruus Mäeeraldise nimetus Lasila kruusakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 7.93 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala 10.25 (ha) Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 17 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 17 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehitus- ja täitematerjal teede- ja tsiviilehituses Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 18 000 Plokid 2/4 Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk 1205 - ehituskruus aT - aktiivne tarbevaru 3 tuh m³ 01.01.2022 10 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 12 tuh m³ 01.01.2022 13 plokk 1205 - ehituskruus aT - aktiivne tarbevaru 39 tuh m³ 01.01.2022 14 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 52 tuh m³ 01.01.2022 15 plokk 1205 - ehituskruus aT - aktiivne tarbevaru 8 tuh m³ 01.01.2022 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1205 - ehituskruus 47 tuh m³ 2. 1203 - ehitusliiv 60 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja - Geoloogilise uuringu loa registreerimise number - Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 09.07.2009 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Lasila Vuuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga01.11.2010.a.) Geoloogiafondi number EGF 8272 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number käskkiri 06.12.2010 nr 1794; käskkiri 27.01.2011 nr 163 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 27.01.2010 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Maeeraldise_plaan.pdf 3/4 Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Korrastatud_ala_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Seletuskiri__Lasila_kruusakarjaar_.pdf Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või Lisa 5: LASILA_V_ARUANNE_KOOS__1_.pdf geoloogilise uuringu aruanne GIS ja CAD failid Lisa 6: Lasila_kruusakarjaar_maapind.dgn Lisa 7: ME_piir.dgn Lisa 8: TE_Piir.dgn Lisa 9: Lasila_kruusakarjaar_lamam.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning Info taotlusele lisatud seletuskirjas asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala Info taotlusele lisatud seletuskirjas kirjeldus Tegevusega oluliselt mõjutatavate Info taotlusele lisatud seletuskirjas keskkonnaelementide kirjeldus Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt Info taotlusele lisatud seletuskirjas kaasneva olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Info taotlusele lisatud seletuskirjas 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Graafilised lisad Lisa 10: Graafilised_lisad.asice RMK tingimused Lisa 11: RMK_tingimused.pdf 4/4     Lasila kruusakarjääri kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskiri Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Lasila kruusamaardla on olnud pika-ajaliselt ekspluatatsioonis Lääne-Viru maakonnas betoonitööstuse ja -toodete täitematerjalide saamiseks. Antud maardla on selles piirkonnas üks väheseid looduslikult kõrge kvaliteediga liiva ja kruusaga. OÜ Sisek on olnud Lääne-Viru ja Järva maakonnas tegev maavarade kaevandamise 10 aastat, sh omanud kaevandamise luba nii Tapa vallas asuvas Saksi kruusakarjääris, Vinni vallas Inju-Meriküla II lubjakivikarjääris kui ka Järva maakonnas asuvas Neitla III liivakarjääris. Tegevuspiirkond on olnud konkreetse suunitlusega Lääne-Viru maakonna ehitusmaterjalide turgu. Leiame, et lähiaastail suureneb Lasila kruusakarjääri piirkonnas nõudlus kõrge kvaliteediga liiva ja kruusa järele, peaasjalikult riigikaitseliste objektide ehitustöödeks. Kuigi antud piirkonnas on mitmeid karjääre, siis senine kogemus on näidanud, et nendest saadav maavara sageli ei vasta soovitud kvaliteedinõuetele. Selle tõttu leiame, et lisaks meie huvile on esindatud taotletava Lasila kruusakarjääri maavara kasutusele võtmisel riigihuvi tagamaks lokaalse toorme olemasolu nõudluse täitmiseks. Kaevandamise luba taotletakse lühemaks ajaks, kui on Maapõueseaduse kohaselt võimalik. Meie senine kogemus näitab, et antud piirkonnas on võimalik taotletav maavara varu kogus realiseeritav ca 7 aastaga. Kaevandatav maavara turustatakse teede- ja tsiviilehituses kasutamiseks sobiva ehitus- ja täitematerjalina. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Lasila kruusakarjäär asub Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Piisupi külas riigile kuuluvatel kinnistutel Porkuni metskond 15 (katastritunnus 78701:001:0069), Lasila kruusakarjäär (katastritunnus 78701:001:0070 ning 78701:001:0067). Lasila kruusakarjäärist lõunasse jääb Lasila-Saksi maantee (tee nr 17146), mille kaitsevööndiga külgneb taotletav mäeeraldis vahetult. Karjäärist materjali väljavedu on planeeritud Lasila-Saksi maanteele, kuhu taotletavalt mäeeraldiselt on olemas mahasõit. Mäeeraldise idaosas läbib Lasila kruusakarjääri põhja-lõunasuunaliselt RMK kasutuses olev kruusakattega tee, mille kattumise on esitanud RMK on tingimused (lisa). Taotletava Lasila kruusakarjääri puhul on tegemist metsamaaga, mille idaservas kasvab noor kaasik, lääneservas vana okaspuumets ja nende vahele jääb noorte kuuskede ja mändidega raiesmik. Reljeef on küllaltki tasane, jäädes ala keskosas ligikaudu 119,7 m tasemele ning tõustes lääne- ja idaservades vastavalt 122,2–123,7 meetrini. Lasila kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaale ei jää looduskaitse ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Lasila kruusakarjäärist itta jääb Lasila harivesiliku püsielupaik (KLO3000739), mis kattub suures osas varasemalt kaevandatud ja korrastatud AS Lasila Betooni Lasila kruusakarjääri ja Lasila III kruusakarjääri aladega. Taotletavast Lasila kruusakarjäärist põhja jääb ~ 150 m kaugusel Lasila looduskaitseala (KLO1000642), lähimad II kategooria kaitsealuste liikide leiukohad jäävad ~ 210 m kaugusele põhja. Kogu taotletav ala kattub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alaga (LTA1000001). Lähim elamu jääb taotletavast mäeeraldisest kagusse ~760 m kaugusele Lasila külla Väänjärve kinnistule (katastritunnusega 66204:003:0760). Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Taotletaval Lasila kruusakarjääri ala teostati geoloogiline uuring 2010. a („Lasila V uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.11.2010.a.)“, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, EGF 8272). Taotletav Lasila kruusakarjäär jääb mõhnastikule, kus kasuliku kihi moodustab lääne- ja keskosas kruus, idaosas lisaks ka liiv, mis lõuna pool on kruusa lamamis, põhjaosas moodustab aga kasuliku kihi kogu paksuses. Kruus on karbonaatse koostisega peene kuni jämeteraline ja sisaldab keskmiselt kuni hästi ümardunud veeriseid. Liiv on valdavalt jämeteraline, lõunaosas vähese kruusa sisaldusega, põhjaosas ulatub aga jämepurru sisaldus ca 30%. Kasuliku kihi lamamiks on beežikashall savimoreen, mille pealispind on küllaltki tasane, üldise langusega ida-kirde suunas. Tabel 1. Maavara üldkoostis Lasila kruusakarjääris Maavara Kruusa sisaldus Liiva sisaldus, % Savi ja tolmu (>5mm), % sisaldus (<0,05mm),% Ehituskruus 65,03 31,81 3,16 Ehitusliiv 14,24 83,25 2,51 Geoloogilise uuringuga ei avatud kaevandites põhjavett, seega kogu taotletav varu asub veetasemest kõrgemal ning kaevandamisega põhjaveetaset ei mõjutata. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletava Lasila kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 10,25 ha, sh mäeeraldise pindala 7,93 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab osaliselt Lasila kruusamaardla plokke 13 aT, 14 aT ja täielikult 15 aT ning osaliselt plokke 1 aT ja 10 aT. Plokid 1 aT ja 10 aT on hõlmatud osaliselt, kuna kaevandatav jääkvaru asub Lasila kruusakarjääri korrastamise projekti kohaselt ainult plokkide lääneosas. Mäeeraldisse on kaasatud vaid need plokkide 1 aT ja 10 aT osad, mille kaevandamine võimaldab hilisemalt ala terviklikku korrastamist, välja on jäetud need osad, mis on korrastatud ja loodustunud või pole kaevandamistehniliselt mõistlik antud mäeeraldisse kaasata. Taotletavasse mäeeraldisse jääv nimetatud plokkide varukogus on arvutatud mudelarvutuse teel kasutades instrumentaalselt mõõdetud maapinna kõrguseid. Plokid 13 aT ja 14 aT on hõlmatud osaliselt tulenevalt kujunevast raadamistasust arvestades kaevandamistehnilisi tingimusi ja tegelikult kätte saadavat materjali kogust. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna mäeeraldise servadele tuleb jätta külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks hoidetervik. Püsivaks nõlvuseks on arvestatud 1:2. Hoideterviku jätmine pole vajalik mäeeraldise piiripunktide 2 ja 3 vahelises lõigus, kuna seal on juba varasemalt kaevandatud kasuliku kihi lamamini. Hoidetervikuga kattuvas osas kaevandamata jääv varu on arvutatud kasutades mudeltarkvara MicroStation Inroads. Tabel 2. Taotletav maavara kogus Lasila kruusakarjääris (seisuga 01.01.2025. a) Maavara Taotletav Kaevandatav Hõlmatud Kadu, tuh Plokk tarbevaru, tarbevaru, pindala, ha m3 tuh m3 tuh m3 Plokk 1 aT Ehituskruus 3 0 3 Plokk 10 2,12 Ehitusliiv 12 1 11 aT Plokk 13 Ehituskruus 39 2 37 aT 5,37 Plokk 14 Ehitusliiv 52 3 49 aT Plokk 15 Ehituskruus 0,44 8 1 7 aT Ehituskruus 50 3 47 Kokku Ehitusliiv 64 4 60 Kaevandamisluba Lasila kruusakarjääris taotletakse 7 aastaks. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~18 tuh m3. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Kaevandamise tingimused Lasila kruusakarjääris on võrdlemisi lihtsad – kogu varu paikneb põhjaveetasemest kõrgemal ning taotletava mäeeraldise idaosas on kaevandatava varu serv varasema kaevandamisega avatud. Lasila kruusakarjäärile on hea ligipääs Lasila-Saksi maanteelt. Enne kaevandamise alustamist tuleb mäeeraldiselt raadata mets, juurida kännud ja teisaldada kattekiht. Lasila kruuskarjääris oleva katendi kogumaht on 17 tuh m3, millest 15 tuh m3 asub mäeeraldise idapoolsel lahustükil (keskmine paksus 0,3 m) ning 2 tuh m3 läänepoolsel lahustükil (keskmine paksus 0,4 m). Katendi moodustab kasvukiht. Katend kooritakse lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust järk-järgult buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus seda kasutatakse müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks ning peale maavara ammendamist karjääriala korrastamiseks. Juhul, kui katend ei leia kasutamist kogu mahus karjääri korrastamisel, võõrandatakse see vastavalt kehtivale seadusele. Lasila kruusakarjääris kaevandatakse kasulik kiht ekskavaatori ja/või laaduriga. Maavara väljamine ekskavaatoriga toimub nii, et ekskavaator seisab astangu peal ja ammutab kaevist enda eest ning tõstab selle otse kallurile. Kaevandamisel kopplaaduriga seisab laadur astangu all ja ammutab kaevist alt ülesse. Kaevis laetakse otse kalluritele väljaveoks. Kogu kaevandatav maavara turustataks ning Lasila kruusakarjääri tootmisprotsessis jäätmeid ei teki. Täpne kaevandamistööde metoodika ja ajakava pannakse paika kaevandamise projektis. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Liiva ja kruusa kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine. Kogu kaevandatav varu Lasila kruusakarjääri on põhjaveetasemest kõrgemal, seega piirkonna veerežiimi mäeeraldisel kaevandamisega ei mõjutata. ‒ Mõju välisõhule Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldistel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (buldooser, ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto). Masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 3. Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev, seega on karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldistel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto). Masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 3. Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Masina spetsifikatsioonis antud Masin helivõimsustase, dB Kallurauto 95 Ekskavaator 115 Frontaallaadur 110 Purusti-sõelur 120 Lähima elamu juures kaevandamisega kaasneva mürataseme muutumise hindamine on tehtud programmiga Noise Mapping Tool kasutades standardiseeritud ISO9613- 2:2024 meetodit. Müra hajuvus on modelleeritud mäeeraldise piiril, kombineeritud ekskavaatori, laaduri ja purusti-sõeluri mürana, kasutades Tabelis 3 toodud helisvõimsustasemeid. Tulemuste kohaselt on 760 m kaugusel lähima elamu Linsi juures kaevandamise müra 40-45 dB. Täpsemalt modelleeriti müra alast ~ 750 m kaugusel asuva Natura 2000 ala piirile, kus saadi tulemuseks 42 dB. Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas olla müra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Eelnevast lähtuvalt ei ole põhjust eeldada, et kaevandamise käigus tekkiv müra hakkab ületama lähimate majapidamiste juures kehtestatud piirtaset ja kujutama ohtu selle elanikele. Lasila kruusakarjääris ei planeerita kaevandamist öisel ajal (23.00 - 7.00). Joonis 1.1 Modelleeritud karjäärimasinate põhjustatud müra. Kaevandamismasinate poolt tekitatav tolmu hulk on väike, sadestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 m kaugusele. Arvestades, et taotletaval ala on transpordisuund põhja, siis võttes arvesse, et kavandatud kaevandamistehnoloogiat, ei ulatu karjääri sisetransport mäeeraldise piirile lähemale kui 50 m. Teades, et lähim majapidamine asub 760 m kaugusel kavandatavast karjäärist, pole ette näha kaevandamisel tekkiva tolmu levimist majapidamiseni. Samuti ei ole oodata tolmu levimist looduskaitsealale kuivõrd mäeeraldise ja selles kavandavate transpordiga seotud töötsoonide kaugus on üle 250 m. Kõikidel laadimisprotsessidel ehk kukkumisprotsessidel (drop operation) nagu maavara laadimine purustisse, toodangu laadimine kallurisse ning materjali kukkumine purustist sõelurisse või sõelurist puistangusse, tekkivate tahkete osakeste heitkoguste arvutamisel lähtutakse järgnevast valemist (metoodika: AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume I: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles): 𝑈 1,3 ( ) 𝐸 = 𝑘(0,0016) ⋅ 2,2 𝑀 1,4 , kus ( ) 2 E – emissiooni faktor, tahkete osakeste kogus, kg/t (kg eriheidet materjali ühe t kukkumisel); k – tahkete osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuv konstant; U – keskmine tuule kiirus, m/s; M – materjali niiskussisaldus, %. Tuginedes lähimale Riigi Ilmateenistuse Väike-Maarja meteoroloogiajaama paljuaastate ilmastikutingimustele, on arvestuslik aastane keskmine tuule kiirus (U) 3,7 m/s. Materjali niiskussisalduseks (M) võeti 5 %. Parameeter k sõltub arvutatava saasteaine osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust, mis summaarsete tahkete osakeste (PM-sum) puhul on 0,74 ja peenosakeste (PM10) puhul on Kaevise purustamisel (crushing operation) kasutatud emissioonifaktorid on leitud vastavalt metoodikale AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing. Heitkoguste arvutamisel on töödeldavaks maavara koguseks võetud 20 tuh m3 (34 tuh t), mis on Lasila kruusakarjääri maksimaalseks tootmismahuks. Metoodika põhjal arvutatud emissiooni faktorite ja aastase tootmismahu põhjal leitavad aastased tahkete osakeste heitkogused on esitatud tabelis 5. Tabel 5. Kukkumisprotsessidel (laadimisel) ja materjali töötlemisel tekkivad heitkogused Tahkete Protsessi Emissiooni Heitkogus, Protsess osakeste läbiv kogus, faktor, kg/t kg/a iseloom t/a 1. Maavara laadimine purustisse; 2. Purustatud materjali PM-sum 0,00065 4 x 22,1 kukkumine puistangusse; 3. Purustatud materjali transportimine lattu; 34 000 4. Purustatud materjali PM10 0,00031 4 x 10,5 laadimine kallurile PM-sum 0,0027 91,8 Purustamine PM10 0,0012 40,8 PM-sum 0,180 t/a Kokku PM10 0,083 t/a Arvutuse kohaselt jääb aastane tootmisprotsessis tekkiv summaarsete tahkete osakeste kogus ~0,18 tonni juurde, millest peeosakesed moodustavad ~0,08 tonni, mis tähendab, et Lasila kruusakarjääris töötamiseks täiendavat õhusaasteluba pole vaja. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOx, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris töötavad tehniliselt korras ja nõuetele vastavad mehhanismid ning seetõttu ei teki heitgaaside õhusaastega probleeme. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust või õli. Seadmeid hooldatakse ning remonditakse selleks ettenähtud remonditöökodades või selleks kohaldatud alal. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks on karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti või kõrgelt kontsentreeritud mittetoksilist pesuvahendit, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis ‒ Kaevandamisjäätmed Lasila kruusakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse, mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal vastavalt koostatavale kaevandamise projektile ning peale maavara ammendamist kasutatakse ladustatud katend karjääriala korrastamiseks vastavalt korrastamise projektile. Katend kasutatakse kogu mahus (19 tuh m³) korrastamisel. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kaevandamisjäätmeid jäätmeseaduse mõistes antud tegevuste käigus ei teki. Ala raadamistööde järgselt tuleb juurida kännud. Vältimaks jäämeseaduse mõistes jäätmete tekkimist, turustatakse juuritud kännud töötlemata küttepuiduna. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada ning taotleda jäätmeluba. Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatav maavara Lasila kruusakarjääris kogu ulatuses põhjaveetasemest kõrgemal, siis planeerib taotleja taastada mäeeraldise teenindusmaal peale maavara ammendamist metsamaa. Kaevandatud maa korrastamine teostatakse vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Hinnanguline kulu Lasila kruusakarjääri korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ~ 2 000 eur/ha kohta ehk kogu mäeeraldise teenindusmaa korrastamiseks kokku ~ 20 000 eur. Taotluse koostas 20.05.2025. a Erki Vaguri OÜ Sisek / allkirjastatud digitaalselt /  OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS LASILA V UURINGURUUMI KRUUSA JA LIIVA VARU GEOLOOGILINE UURING LÄÄNE-VIRUMAAL (varu seisuga 01.11.2010.a.)  OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS Rakendusgeoloogia ja maavarade osakond Tiia Tuuling LASILA V UURINGURUUMI KRUUSA JA LIIVA VARU GEOLOOGILINE UURING LÄÄNE-VIRUMAAL (varu seisuga 01.11.2010.a.) OÜ Eesti Geoloogiakeskus juhatuse liige Aivar Pajupuu Tallinn, 2010  ANNOTATSIOON T. Tuuling. LASILA V UURINGURUUMI KRUUSA JA LIIVA VARU GEOLOOGILINE UURING LÄÄNE–VIRUMAAL (varu seisuga 01.11.2010.a.) OÜ Eesti Geoloogiakeskus, rakendusgeoloogia ja maavarade osakond. Kadaka tee 82, 12618, Tallinn, 2010. Tekst 13 lk., 3 tekstijoonist, 13 tekstilisa, 2 graafilist lisa (AS Lasila Betoon, Keskkonnaamet, Eesti Geoloogiakeskuse geoloogiafond). Lasila V uuringuruumi geoloogiline uuring tehti AS Lasila Betoon tellimisel. Uuringu eesmärgiks oli maavarana kasutatava materjali varu ja kvaliteedi selgitamine. Uuringuruumi teenindusala pindalaga 8,06 ha asub Lääne-Virumaal Tamsalu vallas Piisupi külas, katastriüksustel Porkuni metskond 15 (kat.tunnus 78701:001:0069), Lasila kruusakarjäär (kat.tunnus 78701:001:0067) ja Lasila kruusakarjäär (kat.tunnus 78701:001:0070) Uuringuruumi rajati 13 kaevandit, laboriuuringuteks võeti 11 proovi, koostati topoalus mõõtkavas 1 : 1000. Lasila V uuringuruum jääb mõhnastikule, kus kasuliku kihi moodustab lääne- ja keskosas kruus, uuringuruumi idaosas lisaks ka küllaltki tüse liivalasund, mis lõuna pool paikneb kruusakihi lamamis, põhjaosas moodustab aga kasuliku kihi kogu paksuses. Kattekihi moodustab 0,3–0,5 m paksune kruusa- ja liivasegune kasvukiht. Maavaraks uuringuruumis on ehituskruus ja -liiv. Ehituskruusa kruusa sisaldus varualal on kaalutud keskmisena 65,03%, savi- ja tolmuosakesi 3,16% ning väljasõelutud liiva peensusmoodul 2,8. Ehitusliivas on kruusa sisaldus kaalutud keskmisena 14,24%, savi- ja tolmuosakesi 2,51% ning liiva peensusmoodul 2,6. Kruus on purustatult ja fraktsioneeritult kasutatav teedeehituses ja ehitussegu- des, liivaosa sõelutult ehitussegudes. Ehitusliiv on sõelutult kasutatav ehitussegudes, väljasõelutud kruusaosa purustatult ja fraktsioneeritult ehitussegudes ja teedeehituses. Varu arvutati uuringuruumi teenindusala 6,43 hektaril - alal, kus kasuliku kihi paksus uuringupunktides oli vähemalt 1 m. Uuringuruumi idaservast ca 10 m laiune riba on juba kinnitatud ehituskruusa ja –liiva aktiivse tarbevaruna ja jääb Lasila kruusakarjääri mäeeraldisele. Kaevandite 4 ja 6 ümbrus, kus kasulik kiht esines vaid paarikümne sentimeetri paksuses, jaotab varuala kaheks eraldiasetsevaks plokiks (1. ja 2. plokk). Riigimaantee katte servale lähemale kui 30 m jääv varuala arvati passiivseks (3. plokk). Lasila V uuringuruumi varu arvutati arvutiprogrammi Surfer 8 abil. Kattekihi mahud arvutati aritmeetilise keskmise meetodil. 1. plokis arvutati ehituskruusa ja ehitusliiva maht ühises plokiruumis statistiliselt (varuploki üldmaht on jagatud maavara liikide järgi proportsionaalselt kaevandites läbitud maavara üldpaksuse järgi). Väikese pindala ja mahu tõttu ei ole otstarbekas 3. ploki passivset tarbevaru bilansis arvele võtta eraldi ehitusliiva ja –kruusana. Kuna lõimiseanalüüside keskmiste näitajate põhjal on 3. plokis tegemist ehituskruusaga, arvutati 3. ploki kogu maavara varu ehituskruusa passiivse tarbevaruna. Eesti Maavarade Komisjonile esitatakse Lasila kruusamaardlal täiendavalt kinnitamiseks: ehituskruusa aktiivset tarbevaru 5,82 ha pindalal 46 tuh m3 (43% 1. ploki varust); ehitusliiva aktiivset tarbevaru 5,82 ha pindalal 61 tuh m3 (57% 1. ploki varust); ehituskruusa aktiivset tarbevaru 0,44 ha pindalal 8 tuh m3 (2. plokk); ehituskruusa passiivset tarbevaru 0,18 ha pindalal 3 tuh m3 (3. plokk). Märksõnad: Lääne-Viru maakond, Tamsalu vald, Lasila kruusamaardla, Lasila V uuringuruum, ehituskruus, ehitusliiv, aktiivne tarbevaru, passiivne tarbevaru. Projektijuht Tiia Tuuling  SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Üldandmed 3 2. Teostatud tööde metoodika ja mahud 7 3. Maavara omaduste iseloomustus 8 4. Varu arvutus 9 5. Kaevandamise mäetehnilised tingimused 12 6. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale 12 Kokkuvõte 12 Kasutatud kirjandus 13 TEKSTIJOONISED Joonis 1. Lasila V uuringuruumi teenindusala asendiplaan M 1:15 000 4 Joonis 2. Lasila V uuringuruumi geoloogilise uurituse plaan M 1 : 15 000 6 Joonis 3. Programmi Surfer 8 abil koostatud Lasila V uuringuruumi kolmemõõtmeline kujutis, seisuga juuni 2010 10 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba 14 2. Kaevandite kataloog 16 3. Kaevandite kirjeldused 18 4. Lõimiseanalüüside tulemused 25 5. Varuala ehituskruusa lõimis 26 6. Varuala ehitusliiva lõimis 27 7. Katte- ja kasuliku kihi paksused ja mahtude arvutus varuplokkides 28 8. Maavara varu arvutus programmis Surfer 8 30 9. Topotööde seletuskiri 33 10. Kaevandite likvideerimise akt 34 11.Ida Regionaalse Maanteeameti kooskõlastus 36 12. RMK kooskõlastus 37 13. Volikiri (tellija arvamus) 41 EMK protokolliline otsus Keskkonnaministri käskkiri GRAAFILISED LISAD 1. Topo- ja varu arvutuse plaan 1:1000 2. Geoloogilised läbilõiked I–I’…IV–IV’ M hor 1:1000, vert. 1:100  Sissejuhatus Vastavalt uuringuloa valdaja, AS Lasila Betoon ja OÜ Eesti Geoloogiakeskus vahel sõlmitud lepingule tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus rakendusgeoloogia ja maavarade osakond Lasila V uuringuruumi teenindusalal kruusa ja liiva varu hindamiseks geoloogilise uuringu. Geoloogilise uuringu läbiviimiseks andis Keskkonnaameti Viru regioon 09.07.2009.a. välja geoloogilise uuringu loa L.MU/300869 (lisa 1) Lasila V uuringuruumi teenindusalal pindalaga 8,06 ha. Uuringutöö eesmärgiks oli välja selgitada uuringuruumi kruusa ja liiva varu ning selle kvaliteet. Uuringu käigus töötati läbi uuringuruumi piirkonnas varem tehtud geoloogiliste uuringute materjalid. Välitööde käigus rajati kaevandid ning võeti proovid laboratoorseteks uuringuteks. Setete lõimis analüüsiti OÜ Eesti Geoloogiakeskus laboris (analüütikud Marina Saaremäe ja Tiina Tampuu). Uuringuruumi teenindusalal ja selle lähiümbruses tegi topogeodeetilise mõõdistamise OÜ Eesti Geoloogiakeskus geoloogiatehnik Sven Kärber. Uuringuga seotud väli- ja kameraaltööd tegi ning uuringuaruande koostas vanemgeoloog Tiia Tuuling. Graafilised lisad vormistas tehnik Merike Rass. 1. Üldandmed Asukoht. Lasila V uuringuruumi teenindusala (8,06 ha) asub Lääne-Virumaal Tamsalu vallas Piisupi külas, jäädes valdavalt (7,63 ha) katastriüksusele Porkuni metskond 15 (kat.tunnus 78701:001:0069), väikesel pindalal (0,08 hektaril) maaüksusele Lasila kruusakarjäär (kat.tunnus 78701:001:0067) ja 0,35 hektaril Lasila kruusakarjäär (kat.tunnus 78701:001:0070) (joon. 1). Suurematest keskustest jääb Kadrina ca 12 km põhja poole. Uuringuruumist lõuna pool kulgeb Lasila–Saksi riigi- maantee nr 17146, mille kaitsevööndis kaevandamiseks on andnud kooskõlastuse Ida Regionaalne Maanteeamet (lisa 11), ning uuringuruumi idaserva jääb RMK kasutuses olev kruusakattega tee. RMK ei välista metsatee alla jääva varu kaevandamise ja tee ümbersuunamise võimalust (lisa 12). Lasila V uuringuruum jääb Lasila kruusamaardla ehituskruusa prognoosvaru plokile (3. plokk) ja idaserv ca 10 m laiuse ribana Lasila kruusamaardla (reg.kaart nr 71) 1. plokile, millele on Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse poolt 10.04.2006.a. AS-le Lasila Betoon välja antud kaevandamisluba L.MK.LV-48869 ehituskruusa kaevandamiseks. Tegemist on metsamaaga, mille idaservas kasvab noor kaasik, lääneservas vana okaspuumets ja nende vahele jääb noorte kuuskede ja mändidega raiesmik. Reljeef on küllaltki tasane, jäädes uuringuruumi keskosas ligikaudu 119,5 m tasemele ning tõustes lääne- ja idaservades vastavalt 122–123,5 meetrini. Uuringuruumi teenindusalale ei jää looduskaitse ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Küll aga jääb uuringuruumi teenindusalast vahetult itta, tegutsevale Lasila kruusakarjäärile Natura 2000 Lasila loodusala (rahvusvaheline kood EE0060206) ja Lasila harivesiliku püsielupaik (KLO3000739). Uuringuruumist 600 m kaugusel ida suunas on Mätasjärv, kus elab III kategooria kaitsealune liik – suur rabakiil. Uuringuruumi põhjanurgast ca 500 m kaugusele jääb Lasila hoiuala, mille kaitse-eesmärk on lubjavaesel mullal liigirikaste niitude, puisniitude ja vanade laialehiste metsade kaitse ning kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) elupaikade kaitse; ca 500 m kaugusele lõuna ja kagu suunas jääb Porkuni maastikukaitseala põhjapiir (joon. 1). 3 4  Uuritus. Piirkonna esmase geoloogilise uuringu tegi 1961.a. RPI “Eesti Põllumajandusprojekt” (Maantoa, 1961) mäeeraldise avamiseks toonasele Rakvere Teede Remondi ja Ehituse Valitsusele (Lasila II mäeeraldis), mis sai 11 hektarilise laienduse edelasse 1977.a. (Rahumäe, 1977). Olemasolevast Lasila II mäeeraldisest põhja poole vormistati Rakvere TREV-ile Lasila III mäeeraldis 1972.a (Maantoa, 1972) ning täiendavate geoloogiliste uuringute andmetest lähtuvalt (Rahumäe, 1981) laiendati seda 1981.a (joon. 2). Lisaks Rakvere TREV-ile on RPI “Eesti Põllumajandusprojekt” teinud aastatel 1971, 1978 ja 1980 geoloogilisi uuringuid Rakvere KEK-ile mäeeraldise vormista- miseks ja selle laiendamiseks (Maantoa, 1971, Rahumäe, 1980) (joon. 2). AS Lasila Betoon poolt tehtud mäeeraldise jääkvaru arvutuse (Kuusmik, 1993) alusel kinnitas Eesti Vabariigi Valitsuse maavarade ja põhjavee varude komisjon oma 7. detsembri 1993.a. protokolliga nr 104 18,27 ha suurusel mäeeraldisel (Lasila kruusamaardla 1. plokk) ehituskruusa aktiivse tarbevaru 452 tuh m3 ja 8,71 ha suurusel tootmisbaasi alla jääval alal passiivse tarbevaru 341 tuh m3. 1994.a. väljastati AS-le Lasila Betoon maavara kasutusluba (LVIM-005) 18,27 ha-l kogu kinnitatud maavara mahus (452 tuh m3). 2006.a anti Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse poolt AS-le Lasila Betoon välja kaevandamisluba L.MK.LV-48869, mis kehtib 11.04.2013. aastani. Piirkonda on uuritud ka asfaltbetoonisegusse sobiva liiva ja kruusa otsingu eesmärgil 1976.a. ENSV Geoloogia Valitsuse poolt (Pikner, 1976). Tookord rajatud puuraukudest jääb kolm ka Lasila V uuringuruumi. Kuna nende puuraukude asukohti ja suudmete abs kõrgusi ei mõõdistatud instrumentaalselt ja šnekipuurimisega võetud kruusaproovid ei iseloomusta setete lõimist adekvaatselt, ei ole käesolevas töös 1976.a. uuringuandmeid kasutatud. Töö tulemusena kontuuriti C2 kategooria varuplokk, mis käesoleval ajal on maardlate nimistus arvel prognoosvaruna (3. plokk). Lasila V uuringuruum jääbki nimetatud prognoosvaruplokile. 2009.a. tegi geoloogilise uuringu OÜ Eesti Geoloogiakeskus Lasila kruusamaardlast edelasse jääva prognoosvaru ploki Saksi–Lasila teest lõuna poole jäävale osale (Lasila VII uuringuruum) (Rändur, 2009) (joon. 2). Uuring tehti OÜ T.A.K. tellimusel ning töö tulemusena arvutati ehituskruusa aktiivne tarbevaru kahel eraldiasetseval varuplokil, kokku 180 tuh m3 11,22 hektarilisel pindalal (joon. 1). 2010.a. tehti samuti OÜ Eesti Geoloogiakeskus poolt täiendav uuring Lasila VI uuringuruumis (Tuuling, 2010), mis jääb Lasila kruusakarjääri mäeeraldisele ja külgneb läänes vahetult Lasila V uuringuruumiga. Töö tulemusena hinnati ümber jääkvaru kehtival mäeeraldisel ja arvutati täiendavad maavara varud mäeeraldise lamamis karjääri idaosas. Eesti Maavarade Komisjonile esitati aktsepteerimiseks mäeeraldise jääkvaru: 47 tuh m3 ehitusliiva aktiivset tarbevaru ja 11 tuh m3 ehituskruusa aktiivset tarbevaru ja täiendavate varudena olemasoleva mäeeraldise lamamis 1,08 hektaril 4 tuh m3 täiteliiva aktiivset tarbevaru, 3 tuh m3 ehitusliiva aktiivset tarbevaru ja 17 tuh m3 ehituskruusa aktiivset tarbevaru. Keskkonnaministri 06.12.2010.a. käskkirjaga nr 1794 hinnati Lasila kruusamaardla 1. ploki varu ümber ja kinnitati Lasila kruusamaardlal täiendavad varud eespool nimetatud mahtudes. Uuringuruumi ja selle ümbruse geoloogiline ehitus. Lasila kruusamaardla paikneb Pandivere kõrgustiku põhjanõlval. Aastatel 1960–1963 tehtud kompleksse geoloogilis-hüdrogeoloogilise kaardistamise andmeil (Kõrvel, Kõrvel, 1963) on maardla kasulikku kihti moodustavad Võrtsjärve alamkihistu setted seotud fluviomõhnastikuga, mis kirdes-idas külgneb liustiku pikilõhes jämeda purdmaterjali sissekande tulemusena kujunenud Porkuni–Neeruti 5 6 oosahelikuga, mis maardla piires on nüüdseks ära kaevandatud. Kaevandamise tulemusel on maardla idaosas paljandatud Pirgu lademe dolokivist moodustunud, ida suunas astmeliselt langev paeastang, mille suhteline kõrgus võib ulatuda 8–10 meetrini. Lasila V uuringuruum jääb mõhnastikule, kus kasuliku kihi moodustab lääne- ja keskosas kruus, uuringuruumi idaosas lisaks ka küllaltki tüse liivalasund, mis lõuna pool paikneb kruusakihi lamamis, põhjaosas moodustab aga kasuliku kihi kogu paksuses. Kruus on karbonaatse koostisega peene kuni jämeteraline ja sisaldab keskmiselt kuni hästi ümardunud veeriseid. Liiv on valdavalt jämeteraline, lõunaosas vähese kruusa sisaldusega, põhjaosas ulatub aga jämepurru sisaldus ca 30%. Kasuliku kihi lamamiks on beežikashall savimoreen, mille pealispind on küllaltki tasane, üldise langusega ida-kirde suunas. Lamami abs kõrgused jäävad valdavalt 118–120 m tasemele, vaid äärmises põhjanurgas langeb see 115,8 meetrini. 2010.a. juunis rajatud kaevandid olid kuivad. 2. Teostatud tööde metoodika ja mahud Kaevandid rajati 2010.a. juunis ekskavaatoriga. Kaevati 13 kaevandit süga- vusega 1,0–2,4 m (kokku 24,0 jm). Kasulik kiht läbiti kogu paksuses, kuni lamamiks oleva liivsavimoreenini. Uuringuruumi idaosa geoloogilise ehituse iseloomustamiseks kasutati 2010.a. mais rajatud Lasila VI uuringuruumi seinapuhastusi ja kaevandeid (S/K 1; 5; 7; 8; 9;10). Kaeviste vahekauguseks kujunes 40–160 m. Peale kaevandite geoloogilist kirjeldamist ja proovide võtmist likvideeriti need pinnasega täitmise teel. Kaevandite likvideerimise kohta on koostatud vastav akt (lisa 10). Proovid lõimiseanalüüsiks võeti 11 kaevandi kasulikust kihist, kokku 11 proovi. Kaevanditest 4 ja 6 ei võetud proove kasuliku kihi väikese paksuse tõttu (vastavalt 0,3 ja 0,2 m). Proovitud intervallide kogupikkus oli 14,8 jm, üksiku proovi intervall jäi vahemikku 0,7–2,1 m (keskm. 1,3 m). Laboriuuringud tehti Eesti Geoloogiakeskuse laboris, mille pädevus on kinnitatud Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistusega L093. Võetud proovide laboriandmete interpreteerimisel juhinduti Keskkonnaministri 22.06.1995. a. määruse nr 29 lisast nr 5: “Maavara uuringu korra rakendamise juhend liivale ja kruusale”. Lõimise määrangul kasutati määrusega kehtestatud standardrida: 70; 40; 20; 10; 5; 2,5; 1,25; 0,63; 0,315; 0,16; 0,05 (sõela avad mm-tes). Liiva iseloomustamisel on kasutatud järgmist terasuuruse klassifikatsiooni: Liiva grupp Peensusmoodul (Mk) Täisjääk sõelal nr 063 Ülijäme üle 3,0 üle 65 Jäme 2,5–3,0 45–65 Keskmine 2,0–2,5 30–45 Peen 1,5–2,0 10–30 Väga peen 1,0–1,5 kuni 10 Ülipeen kuni 1,0 Hüdrogeoloogilisi töid käesoleva uuringu käigus ei teostatud, sest välitööde tegemise ajal juunis 2010.a. rajatud kaevanditesse vett ei ilmunud. Topotööde käigus mõõdistati ca 10 ha suurune ala. Tööd teostas OÜ Eesti Geoloogiakeskus (litsents 193 MA) mais 2010. a. Maa-ala plaan koostati mõõtkavas 1:1000. Koordinaadid on L-EST 97 süsteemis ja kõrgused Balti süsteemis. Topotööde seletuskiri on toodud tekstilisas (lisa 9). 7  3. Maavara omaduste iseloomustus Keskkonnaministri 26.05.2005.a. kinnitatud määruse nr. 44 (“Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord” § 21 tulenevalt, käsitletakse liiva (välja arvatud tehnoloogiline liiv) ja kruusa maavara kasutusalade seisukohalt järgnevalt: ehitusliiv – peensusmoodul vähemalt 1,3; savi- ja tolmusisaldus mitte üle 10% ja osakesi üle 5 mm mitte rohkem kui 35%; ehituskruus – savi- ja tolmusisaldus mitte üle 20% ja osakesi üle 5 mm mitte vähem kui 35%; eriotstarbeline liiv (täiteliiv) – peensusmoodul vähem kui 1,3; savi- ja tolmusisaldus üle 10% ja osakesi üle 5 mm mitte rohkem kui 35%. Lasila V uuringuruumis on maavaraks ehituskruus ja ehitusliiv, mille lõimise iseloomustamisel on kasutatud ka idas külgneva Lasila VI uuringuruumi analüüside andmeid (Tuuling, 2010). Kuna kruus uuringuruumis on suhteliselt püsiva koostisega, ei ole tema lõimist iseloomustatud plokkide kaupa vaid aktiivse tarbevaru-alal tervikuna. Alljärgnevasse tabelisse 3.1. on koondatud kruusasetete põhinäitajad. Lisas 5 on esitatud kruusa lõimis fraktsioonide kaupa. Ehituskruusa iseloomustava 12 lõimiseanalüüsi põhjal on kruusa sisaldus kaalutud keskmisena 65,03%, savi- ja tolmuosakesi 3,16% ning väljasõelutud liiva peensusmoodul 2,8. Analüüside lõikes jääb jämepurru sisaldus vahemikku 50,96–79,50%, kus domineerivad fraktsioonid 40–70 mm. Kruus on valdavalt karbonaatse koostisega (90%) ning hästi kuni keskmiselt kulutatud. Kruus on purustatult ja fraktsioneeritult kasutatav teedeehituses ja ehitussegudes, liivaosa sõelutult ehitussegudes. Tabel 3.1. Uuringuruumi ehituskruusa üldkoostis. Seina- Proovi Proovitud, m Sisaldus proovis, % Liiva Liiva puhastuse/ nr. intervall paksus kruus liiv savi+tolm peensus- nimetus kaevandi (5-0,05 nr. (>5mm) mm) (<0,05mm) moodul K1 1 0,4-2,0 1,6 63,21 32,65 4,14 2,5 jäme K2 2 0,4-2,1 1,7 63,53 34,29 2,18 2,7 jäme K3 3 0,5-1,5 1,0 57,18 37,85 4,97 2,8 jäme K7 5 0,4-1,4 1,0 68,21 28,81 2,98 2,9 jäme K8 6 0,3-1,4 1,1 79,50 16,28 4,22 2,6 jäme K9 7 0,3-1,7 1,4 57,90 37,53 4,57 2,6 jäme K 10 8 0,3-2,4 2,1 60,88 34,79 4,33 3,0 ülijäme K 11 9 0,3-1,9 1,6 78,31 19,10 2,59 2,5 keskm. K 12 10 0,3-1,6 1,3 64,70 31,85 3,45 2,5 keskm. S/K 1 1-1 0,0-1,6 1,6 50,96 46,64 2,40 2,8 jäme S/K5 5-1 0,0-2,0 2,0 60,90 37,67 1,43 3,2 ülijäme S/K7 7-1 0,4-2,3 1,9 77,06 20,76 2,18 3,2 ülijäme Kruusas keskmiselt 18,6 65,03 31,81 3,16 2,8 jäme Uuringuruumi liivasetete põhinäitajad on koondatud tabelisse 3.2. Ehitusliiva iseloomustava 9 lõimiseanalüüsi (lisa 6) põhjal on kruusa sisaldus kaalutud 8 keskmisena 14,24%, savi- ja tolmuosakesi 2,51% ning liiva peensusmoodul 2,6. Liiv vastab ehitusliiva tingimustele ning on sõelutult kasutatav ehitussegudes, väljasõelutud kruusaosa purustatult ja fraktsioneeritult ehitussegudes ja teedeehituses. Tabel 3.2. Uuringuruumi ehitusliiva üldkoostis. Seina- Proovi Proovitud, m Sisaldus proovis, % Liiva Liiva puhastuse/ nr. intervall paksus kruus liiv savi+tolm peensus- nimetus kaevandi (5-0,05 nr. (>5mm) mm) (<0,05mm) moodul S/K1 1-2 1,6-4,0 2,4 4,78 93,2 2,02 2,6 jäme S/K5 5-2 2,0-4,5 2,5 7,9 90,07 2,03 2,5 jäme S/K7 7-2 2,3-5,3 3,0 1,89 95,58 2,53 2,1 keskmine S/K8 8-1 0,3-2,6 2,3 8,05 90,26 1,69 3,0 jäme S/K9 9-1 0,3-3,1 2,8 14,02 84,22 1,76 2,9 jäme S/K10 10-1 0,3-3,0 2,7 32,96 66,01 1,03 3,8 ülijäme S/K10 10-2 3,0-5,7 2,7 25,30 72,41 2,29 2,4 keskmine K5 4 0,5-1,5 1,0 30,23 66,96 2,81 2,6 jäme K 13 11 0,3-1,6 1,3 22,87 67,12 10,01 2,1 keskmine Liivas keskmiselt 20,7 14,24 83,25 2,51 2,6 jäme Tee kaitsevööndisse jäävas 3. plokis lasub setetest nii liiv kui ka kruus. Kuna 3. ploki pindala ja maavara maht on väikesed, ei ole bilansis otstarbekas varu arvele võtta eraldi ehitusliiva ja –kruusana. Ploki lõimist iseloomustavate analüüside põhjal (proovid 1; 3; 11 ja Lasila VI uuringu proovid 1-1 ja 1-2; lisa 5 ja 6; tabel 3.3.), on plokis keskmisena kruusaosa sisaldus 35,58%, savi ja tolmuosakesi 4,21% ja liiva peensusmoodul 2,6. Nende andmete põhjal on maavaraks 3. plokis ehituskruus. Tabel 3.3. 3. ploki ehituskruusa üldkoostis. Seina- Proovi Proovitud, m Sisaldus proovis, % Liiva Liiva puhastuse/ nr. intervall paksus kruus liiv savi+tolm peensus- nimetus kaevandi (5-0,05 nr. (>5mm) mm) (<0,05mm) moodul S/K 1 1-1 0,0-1,6 1,6 50,96 46,64 2,40 2,8 jäme S/K 1 1-2 1,6-4,0 2,4 4,78 93,2 2,02 2,6 jäme K1 1 0,4-2,0 1,6 63,21 32,65 4,14 2,5 jäme K3 3 0,5-1,5 1,0 57,18 37,85 4,97 2,8 jäme K 13 11 0,3-1,6 1,3 22,87 67,12 10,01 2,1 keskmine 3. plokis keskmiselt 7,9 35,58 60,21 4,21 2,6 jäme 4. Varu arvutus Varu arvutati uuringuruumi teenindusala 6,43 hektaril. Kooskõlastatult tellijaga on maavara varu arvutatud alal, kus kasuliku kihi paksus uuringupunktides oli vähemalt 1 m. Varust on välja jäetud uuringuruumi idaservast ca 10 m laiune riba, 9 mis jääb Lasila kruusakarjääri mäeeraldisele. Samuti on varualast välja jäetud uuringuruumi kesk-lääneosa, kaevandite 4 ja 6 ümbrus, kus kasulik kiht esines vaid paarikümne sentimeetri paksuses. Antud ala jaotab varuala kaheks eraldiasetsevaks plokiks (1. ja 2. plokk). Tulenevalt Ida Regionaalse Maanteeameti kooskõlastusest (lisa 11), mis näeb ette riigimaanteele 17146 Lasila-Saksi vähemalt 30 m laiuse kaitsevööndi tee katte servast, on kaitsevööndisse jääv varuala arvatud passiivseks (3. plokk). Uuringuvõrgu tihedus ja uurituse detailsus lubab Lasila V uuringuruumi varu hinnata tarbevaru kategoorias. Lasila V uuringuruumi varu arvutus tugineb järgmistel materjalidel: - varu arvutuse plaan M 1:1000 (gr. lisa 1); - geoloogilised läbilõiked (gr. lisa 2); - kaevandite kirjeldused (lisa 3); - laboratoorsete uuringute andmed (lisad 4, 5, 6). - katte- ja kasuliku kihi paksused (lisa 7) Lasila V uuringuruumi varu on arvutatud arvutiprogrammi Surfer 8 abil. Plokkide mahud arvutati kahe pinna vahelise mahu määramise meetodil. Ülemise pinna moodustab maapinna reljeef ja alumiseks pinnaks on kasuliku kihi lamamipind. Joonis 3. Programmi Surfer 8 abil koostatud Lasila V uuringuruumi maavara varuala kolmemõõtmeline kujutis seisuga juuni 2010. 10 Mahtude arvutus on esitatud tekstilisades 7 ja 8. Varuplokkide koordinaadid on esitatud varu arvutuse plaanil (gr. lisa 1). Plokkide pindalad on määratud arvutiprogrammi Micro-Station V7 abil. Katte- ja kasuliku kihi paksused ja lamami absoluutkõrgused varuplokkides on toodud lisas 7. Joonisel 3 on esitatud varuala kolmemõõtmeline kujutis. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati varu kolmes plokis. 1. plokk paikneb uuringuruumi idaosas, mille läänepiir on kontuuritud kaevanditega 5; 7; 8; 10, idapiir kulgeb piki Lasila kruusamaardla 1. ploki (samas ka mäeeraldise) piiri, kus varu on juba kinnitatud aktiivse tarbevaruna, lõunapiiri määrab kaugus maantee katte servast (ploki piiripunktid 4; 5; 6;). Maavaraks plokis on ehitusliiv ja –kruus. Surfer 8 abil määratud kahe pinna vaheline maht plokis on 124 tuh m3 (lisa 8), mis sisaldab ka keskmiselt 0,3 m paksuse kattekihi mahtu 17 tuh m3. Kattekihi maht on arvutatud aritmeetilise keskmise meetodil (lisa 7). Seega on maavara kogumaht 5,82 hektarilise pindalaga varuplokis 107 tuh m3, millest 43% moodustab ehituskruus ja 57% ehitusliiv (lisa 7). Ehituskruusa ja ehitusliiva maht arvutati ühises plokiruumis statistiliselt (varuploki üldmaht on jagatud maavara liikide järgi proportsionaalselt kaevandites läbitud maavara üldpaksuse järgi). Kruusa ja liiva mahu statistiliseks määranguks on kasutatud interpolatsioonipunkte (Ip 3–Ip 7) ploki idapiiril, kus kruusa- ja liivakihi paksused on määratud läbilõigetelt. Seega 1. ploki ehitusliiva aktiivne tarbevaru 5,82 ha pindalal on 61 tuh m3 ja ehituskruusa aktiivne tarbevaru 5,82 ha pindalal on 46 tuh m3. Kogu varu on veepealne (lisa 7). 2. plokk jääb uuringuruumi läänenurka. Plokk on kontuuritud kaevandiga 2 ja interpolatsioonipunktidega 1 ja 2 ning lõunapiirile jäävate ploki piiripunktidega 8 ja 9. Interpolatsioonipunktid Ip 1 ja Ip 2 saadi graafilisel interpoleerimisel ja nad asuvad kohas, kus kasuliku kihi paksus läbilõikel on vähemalt 1 m. Maavaraks plokis on ehituskruus. Ploki pindala on 0,44 ha. Ploki katte- ja kasuliku kihi summaarne maht on 10 tuh m3 (lisa 8), millest 2 tuh m3 moodustab keskmiselt 0,4 m paksune kattekiht (lisa 7). 2. ploki ehituskruusa aktiivne tarbevaru 0,44 ha pindalal on 8 tuh m3. Kogu varu on veepealne. 3. ploki moodustab varuala, mis jääb Ida Regionaalse Maanteeameti poolt määratud teekaitsevööndisse (tee katte servale lähemal kui 30 m). Ploki pindala on 0,18 ha. Ploki maht on 3 tuh m3 (lisa 8). Väikese pindala ja mahu tõttu ei ole otstarbekas 3. ploki passivset tarbevaru bilansis arvele võtta eraldi ehitusliiva ja -kruusana. Kuna lõimiseanalüüside keskmiste näitajate põhjal on 3. plokis tegemist ehituskruusaga, arvutati 3. ploki kogu maavara varu ehituskruusa passiivse tarbe- varuna. 3. ploki ehituskruusa passiivne tarbevaru 0,18 ha pindalal on 3 tuh m3. Tabel 4.1. Lasila V uuringuruumi varu koondtabel Ploki nr Ploki pindala, Varu Maavara Varu, tuh m3 ha kategooria 1. 5,82 Ta ehituskruus 46 1. 5,82 Ta ehitusliiv 61 2. 0,44 Ta ehituskruus 8 3. 0,18 Tp ehituskruus 3 Eesti Maavarade Komisjonile esitatakse Lasila kruusamaardlal täiendavalt kinnitamiseks: ehituskruusa aktiivset tarbevaru 5,82 ha pindalal 46 tuh m3 (43% 1. ploki varust); ehitusliiva aktiivset tarbevaru 5,82 ha pindalal 61 tuh m3 (57% 1. ploki varust); ehituskruusa aktiivset tarbevaru 0,44 ha pindalal 8 tuh m3 (2. plokk); ehituskruusa passiivset tarbevaru 0,18 ha pindalal 3 tuh m3 (3. plokk). 11  Kaevandamise mäetehnilised tingimused Maavara kaevandamise tingimused ei ole keerulised – kogu varu paikneb veetasemest kõrgemal. Karjäärile on hea juurdepääs Lasila–Saksi maanteelt. Kaevan- damisele asudes tuleb esmalt koorida kattekiht ning vallitada see kaevandamisloa taotlemisel määrataval teenindusmaal. Mullakiht vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, ei tohi aunasid tihendada. Kaevandamist jätkatakse olemasolevast Lasila kruusakarjäärist. Maapõueseaduse (RT I 2004, 84, 572) § 48 lähtuvalt tuleb maa-ala korrastamiseks koostada keskkonnaministri poolt kinnitatud nõuetele (RTL 2005, 60, 865) vastav projekt. Eesti Maavarade Komisjonis kooskõlastatud korrastamisprojekti rakendamiseks annab nõusoleku Keskkonnaamet. 5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Lasila V uuringuruumi kruusa ja liiva uuring tehti vastavuses Keskkonnaministri 26.05.2005.a. määrusega nr. 44: “Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord” ja määrusele nr. 43: “Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord”. Geoloogiliste välitööde käigus toimunud topogeodeetilised tööd, kaevandite rajamine ja nende likvideerimine ei muutnud looduskeskkonda. Geoloogilise uuringu tegemisel järgiti rangelt keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Kaevandid rajati tehniliselt korras ekskavaatoriga. Kütuse ja õli mahajooksu ei olnud. Rajatud kaevandid likvideeriti kohe peale proovide võtmist samast kaevandist väljatud pinnasega taastäitmise teel (lisa 10 ). Kokkuvõtteks võib öelda, et geoloogiliste töödega ei muudetud ega rikutud keskkonnaseisundit. Kokkuvõte Lasila V uuringuruumi geoloogiline uuring tehti AS Lasila Betoon tellimisel. Uuringu eesmärgiks oli maavarana kasutatava materjali varu ja kvaliteedi selgitamine. Uuringuruumi teenindusala pindalaga 8,06 ha asub Lääne-Virumaal Tamsalu vallas Piisupi külas, katastriüksustel Porkuni metskond 15 (kat.tunnus 78701:001:0069), Lasila kruusakarjäär (kat.tunnus 78701:001:0067) ja Lasila kruusakarjäär (kat.tunnus 78701:001:0070) Uuringuruumi rajati 13 kaevandit, laboriuuringuteks võeti 11 proovi, koostati topoalus mõõtkavas 1 : 1000. Lasila V uuringuruum jääb mõhnastikule, kus kasuliku kihi moodustab lääne- ja keskosas kruus, uuringuruumi idaosas lisaks ka küllaltki tüse liivalasund, mis lõuna pool paikneb kruusakihi lamamis, põhjaosas moodustab aga kasuliku kihi kogu paksuses. Kattekihi moodustab 0,3–0,5 m paksune kruusa- ja liivasegune kasvukiht. Maavaraks uuringuruumis on ehituskruus ja -liiv. Ehituskruusa kruusa sisaldus varualal on kaalutud keskmisena 65,03%, savi- ja tolmuosakesi 3,16% ning väljasõelutud liiva peensusmoodul 2,8. Ehitusliivas on kruusa sisaldus kaalutud keskmisena 14,24%, savi- ja tolmuosakesi 2,51% ning liiva peensusmoodul 2,6. Kruus on purustatult ja fraktsioneeritult kasutatav teedeehituses ja ehitussegu- des, liivaosa sõelutult ehitussegudes. Ehitusliiv on sõelutult kasutatav ehitussegudes, väljasõelutud kruusaosa purustatult ja fraktsioneeritult ehitussegudes ja teedeehituses. 12  Varu arvutati uuringuruumi teenindusala 6,43 hektaril - alal, kus kasuliku kihi paksus uuringupunktides oli vähemalt 1 m. Uuringuruumi idaservast ca 10 m laiune riba on juba kinnitatud ehituskruusa ja –liiva aktiivse tarbevaruna ja jääb Lasila kruusakarjääri mäeeraldisele. Kaevandite 4 ja 6 ümbrus, kus kasulik kiht esines vaid paarikümne sentimeetri paksuses, jaotab varuala kaheks eraldiasetsevaks plokiks (1. ja 2. plokk). Riigimaantee katte servale lähemale kui 30 m jääv varuala arvati passiivseks (3. plokk). Lasila V uuringuruumi varu arvutati arvutiprogrammi Surfer 8 abil. Kattekihi mahud arvutati aritmeetilise keskmise meetodil. 1. plokis arvutati ehituskruusa ja ehitusliiva maht ühises plokiruumis statistiliselt (varuploki üldmaht on jagatud maavara liikide järgi proportsionaalselt kaevandites läbitud maavara üldpaksuse järgi). Väikese pindala ja mahu tõttu ei ole otstarbekas 3. ploki passivset tarbevaru bilansis arvele võtta eraldi ehitusliiva ja –kruusana. Kuna lõimiseanalüüside keskmiste näitajate põhjal on 3. plokis tegemist ehituskruusaga, arvutati 3. ploki kogu maavara varu ehituskruusa passiivse tarbevaruna. Eesti Maavarade Komisjonile esitatakse Lasila kruusamaardlal täiendavalt kinnitamiseks: ehituskruusa aktiivset tarbevaru 5,82 ha pindalal 46 tuh m3 (43% 1. ploki varust); ehitusliiva aktiivset tarbevaru 5,82 ha pindalal 61 tuh m3 (57% 1. ploki varust); ehituskruusa aktiivset tarbevaru 0,44 ha pindalal 8 tuh m3 (2. plokk); ehituskruusa passiivset tarbevaru 0,18 ha pindalal 3 tuh m3 (3. plokk). Kasutatud kirjandus Keskkonnaministri 26.05.2005.a. määrus nr. 44: “Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord”; määrus nr. 43. Kuusmik, A., 1993. Lasila kruusliiva karjääri jääkvarude arvutus. EGF 4689. Kõrvel, V., Kõrvel, N., 1963. Rakvere Rühma aruanne komplekssest geoloogilis- hüdrogeoloogilisest kaardistamisest mõõtkavas 1 : 200 000 lehel O-35-IX 1960.–63.a. EGF 2072. Maantoa, T., 1961, 1971, 1972; Rahumäe, V., 1977, 1980, 1981. Rakvere rajooni liivakarjääride mäeeralduste plaanid ja seletuskirjad. Rakvere rajooni kruusa ja kruusliivakarjääride mäeeralduste plaanid ja seletuskirjad. Tallinn. EGF 6782. Pikner, V., 1976. Rakvere rajoonis asfaltbetooni valmistamiseks sobiva liiva ja kruusliiva otsingute aruanne. Tartu. EGF 3431. Rändur, M., 2009. Lasila VII uuringuruumi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.08.2009.a.). Tallinn. EGF 8153. Tuuling, T., 2010. Lasila VI uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring ja Lasila kruusakarjääri mäeeraldise jääkvaru ümberhinnang (varu seisuga 01.08.2010.a.). Tallinn. EGF 8242. 13 Lisa 1 14 15  Lisa 2 Kaevandite kataloog Kae- Rajamise Seinapuhastuse/ Seinap./kaev. Katte- Kasulik kiht, m Proovid Veetase vandi aeg kaevandi abs. süga- kihi kruus ehitus- kokku lamami maa- abs. nr. koordinaadid kõrg., vus, paksus, liiv abs. pinnast, kõrg., nr. X Y m m m kõrg. m m K1 juuni 2010 6568889,61 623856,50 121,77 2,0 0,4 1,6 0,0 1,6 119,77 1 kuiv K2 juuni 2010 6568924,23 623854,12 121,81 2,4 0,4 1,7 0,0 1,7 119,71 2 kuiv K3 juuni 2010 6568873,78 623948,54 121,25 1,9 0,5 1,0 0,0 1,0 119,75 3 kuiv K4 juuni 2010 6568955,56 623935,33 119,74 1,0 0,3 0,3 0,0 0,3 119,14 kuiv K5 juuni 2010 6568963,04 623971,35 119,85 1,9 0,5 0,0 1,0 1,0 118,35 4 kuiv K6 juuni 2010 6569049,28 623918,48 119,50 1,9 0,4 0,2 0,0 0,2 118,90 kuiv K7 juuni 2010 6569056,62 623969,94 119,52 1,5 0,4 1,0 0,0 1,0 118,12 5 kuiv K8 juuni 2010 6569112,90 623949,68 120,10 1,6 0,3 1,1 0,0 1,1 118,70 6 kuiv K9 juuni 2010 6569146,43 624022,35 119,62 1,9 0,3 1,4 0,0 1,4 117,92 7 kuiv K 10 juuni 2010 6569254,24 624019,00 119,83 2,4 0,3 2,1 0,0 2,1 117,43 8 kuiv K 11 juuni 2010 6569048,85 624035,02 119,67 2,1 0,3 1,6 0,0 1,6 117,77 9 kuiv K 12 juuni 2010 6568975,60 624045,04 120,78 1,8 0,3 1,3 0,0 1,3 119,18 10 kuiv K 13 juuni 2010 6568883,79 624046,14 120,34 1,6 0,3 0,0 1,3 1,3 118,74 11 kuiv Ip 1* 6568992,58 623890,67 120,70 1,4 0,4 1,0 0,0 1,0 119,30 Ip 2* 6568943,86 623904,99 120,80 1,4 0,4 1,0 0,0 1,0 119,40 Ip 3* 6569380,84 624088,97 121,80 5,9 0,3 0,0 5,6 5,6 115,90 Ip 4* 6569284,57 624097,96 120,90 3,7 0,3 0,0 3,4 3,4 117,20 Ip 5* 6569127,71 624112,61 122,30 3,8 0,3 0,9 2,6 3,5 118,50 Ip 6* 6268993,17 624124,60 123,10 4,1 0,3 1,8 2,0 3,8 119,00 Ip 7* 6568911,54 624131,73 123,10 4,1 0,3 1,6 2,2 3,8 119,00 16 Lisa 2  Kae- Rajamise Seinapuhastuse/ Seinap./kaev. Katte- Kasulik kiht Proovid Veetase vandi aeg kaevandi abs. süga- kihi kruus ehitus- kokku lamami maa- abs. nr. koordinaadid kõrg., vus, paksus, liiv abs. pinnast, kõrg., nr. X Y m m m kõrg. m m Lasila VI uuringuruumi seinapuhastused ja kaevandid S/K 1 mai 2010 6568916,23 624146,19 123,07 4,5 0,0 1,6 2,4 4,0 119,1 1-1; 1-2 4,1 119,0 S/K 5 mai 2010 6568997,70 624145,13 123,49 4,7 0,0 2,0 2,5 4,5 119,0 5-1; 5-2 4,5 119,0 S/K 6 mai 2010 6569096,25 624177,34 120,90 3,4 0,0 0,0 2,7 2,7 118,2 6-1 2,8 118,1 S/K 7 mai 2010 6569125,88 624121,44 123,77 5,3 0,4 1,9 3,0 4,9 118,5 7-1; 7-2 5,3 118,5 S 7A mai 2011 6569159,46 624122,62 122,12 1,5 0,0 - 1,5+ 1,5+ S/K 8 mai 2010 6569215,11 624135,06 120,50 3,0 0,3 0,0 2,3 2,3 117,9 8-1 2,7 117,8 S/K 9 mai 2010 6569388,94 624109,33 120,33 3,5 0,3 0,0 2,8 2,8 117,2 9-1 3,2 117,1 S/K 10 mai 2010 6569390,76 624094,45 121,53 6,0 0,3 0,0 5,4 5,4 115,8 10-1;10-2 5,8 115,7 *-andmed saadud graaafilisel interpoleerimisel Koostas T. Tuuling 17  Lisa 3 Kaevandite kirjeldused Lasumissügavus Kihi kirjeldus Proovi int., Proovi m nr. alates kuni kokku alates kuni Kaevand nr 1 Sügavus: 2,0 m Abs kõrgus: 121,77 m Veetase maapinnast: kuiv (juuni 2010) 0,0 0,4 0,4 Kasvukiht, kruusane. 0,4 0,9 0,5 Liiv, helepruun, eriteraline, valdavalt keskmise- teraline, kruusaga. 0,9 2,0 1,1 Kruus, hallikaspruun, jämepurdu ca 60%, veeristega, 0,4 2,0 1 kruus valdavalt diameetriga 5–7 cm, veerised valdavalt 10 cm, üksikud kuni 20 cm. Valdavalt karbonaatne, keskmiselt kuni hästi ümardunud. Liivaosa jämeteraline, kvarts-päevakivi koostisega. 2,0+ Savimoreen, beežikashall, tihke, plastne. Kaevand nr 2 Sügavus: 2,4 m Abs kõrgus: 121,81 m Veetase maapinnast: kuiv (juuni 2010) 0,0 0,4 0,4 Kasvukiht, kruusane. 0,4 2,1 1,7 Kruus, hallikaspruun, jämepurdu ca 60%, veeristega, 0,4 2,1 2 kruus valdavalt diameetriga 5–7 cm, veerised valdavalt 10 cm, üksikud kuni 20 cm. Valdavalt karbonaatne, keskmiselt kuni hästi ümardunud. Liivaosa jämeteraline, kvarts-päevakivi koostisega. 2,1 2,4+ 0,3+ Savimoreen, beežikashall, jämepurdu ca 20%, pool- plastne. Kaevand nr 3 Sügavus: 1,9 m Abs kõrgus: 121,25 m Veetase maapinnast: kuiv (juuni 2010) 0,0 0,5 0,5 Kasvukiht, liivane. 0,5 1,5 1,0 Kruus, hallikaspruun, jämepurdu ca 50%, veeristega, 0,5 1,5 3 kruus valdavalt diameetriga 3–7 cm, veerised valdavalt 10 cm, üksikud kuni 20 cm. Valdavalt karbonaatne, keskmiselt kuni hästi ümardunud. Liivaosa jämeteraline, kvarts-päevakivi koostisega. 1,5 1,9+ 0,4+ Savimoreen, beežikashall, jämepurdu ca 10%, tihke, plastne. 18  Lasumissügavus Kihi kirjeldus Proovi int., Proovi m nr. alates kuni kokku alates kuni Kaevand nr 4 Sügavus: 1,0 m Abs kõrgus: 119,74 m Veetase maapinnast: kuiv (juuni 2010) 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht. 0,3 0,6 0,3 Kruus, hallikaspruun, jämepurdu ca 40%, veeristega. Valdavalt karbonaatne, keskmiselt kuni hästi ümar- dunud. Liivaosa keskmise- kuni jämeteraline, kvarts- päevakivi koostisega. 0,6 1,0+ 0,4+ Savimoreen, beežikashall, jämepurdu ca 10%, tihke, plastne. Kaevand nr 5 Sügavus: 1,9 m Abs kõrgus: 119,85 m Veetase maapinnast: kuiv (juuni 2010) 0,0 0,5 0,5 Kasvukiht, liivane. 0,5 1,5 1,0 Liiv, hallikaspruun, keskmise- kuni jämeteraline, 0,5 1,5 4 peene karbonaatse kruusaga, jämepurdu ca 30%. 1,5 1,7+ 0,2+ Savimoreen, beežikashall, jämepurdu ca 10%, tihke, plastne. Kaevand nr 6 Sügavus: 1,9 m Abs kõrgus: 119,50 m Veetase maapinnast: kuiv (juuni 2010) 0,0 0,4 0,4 Kasvukiht, kruusane. 0,4 0,6 0,2 Kruus, hallikaspruun, jämepurdu ca 50%, veeristega, Valdavalt karbonaatne, keskmiselt kuni hästi ümar- dunud. Liivaosa jämeteraline, kvarts-päevakivi koostisega. 0,6 1,0+ 0,4+ Savimoreen, beežikashall, jämepurdu ca 10%, tihke, plastne. Kaevand nr 7 Sügavus: 1,5 m Abs kõrgus: 119,52 m Veetase maapinnast: kuiv (juuni 2010) 0,0 0,4 0,4 Kasvukiht, liivane. 0,4 1,4 1,0 Kruus, hallikaspruun, jämepurdu ca 60-70%, väheste 0,4 1,4 5 veeristega, kruusaosa valdavalt jäme, karbonaatne, keskmiselt kuni hästi kulutatud.. Liivaosa jämeteraline, kvarts-päevakivi koostisega. 1,4 1,5+ 0,1+ Savimoreen, beežikashall, jämepurdu ca 10%, tihke, plastne. 19  Lasumissügavus Kihi kirjeldus Proovi int., Proovi m nr. alates kuni kokku alates kuni Kaevand nr 8 Sügavus: 1,6 m Abs kõrgus: 120,10 m Veetase maapinnast: kuiv (juuni 2010) 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht, kruusane. 0,3 1,4 1,1 Kruus, hallikaspruun, jämepurdu ca 70–80%, 0,3 1,4 6 veeriseline. Kruusaosa jäme, valdavalt karbonaatne, keskmiselt kuni hästi ümardunud. Int. 1,1–1,4 m jämepurdu vähem ja peenem. Liivaosa jämeteraline, kvarts-päevakivi koostisega. 1,4 1,6+ 0,2+ Savimoreen, beežikashall, jämepurdu ca 10%, tihke, plastne. Kaevand nr 9 Sügavus: 1,9 m Abs kõrgus: 119,62 m Veetase maapinnast: kuiv (juuni 2010) 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht, kruusane. 0,3 1,7 1,4 Kruus, hallikaspruun, jämeteraline, veeriseline, 0,3 1,7 7 jämepurdu ca 50–60%. Valdavalt karbonaatne, keskmiselt ümardunud. Int. 1,1–1,7 m kulutamata paelahmakatega. Liivaosa jämeteraline, kvarts- päevakivi koostisega. 1,7 1,9+ 0,2+ Savimoreen, beežikashall, jämepurdu ca 10%, tihke, plastne. Kaevand nr 10 Sügavus: 2,4 m Abs kõrgus: 119,83 m Veetase maapinnast: kuiv (juuni 2010) 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht, kruusane. 0,3 2,4 2,1 Kruus, hallikaspruun, jämepurdu ca 60%, veeristega, 0,3 2,4 8 kruus valdavalt diameetriga 5–7 cm, veerised valdavalt 10–15 cm, üksikud kuni 20 cm. Valdavalt karbonaatne, keskmiselt kuni hästi ümardunud. Liivaosa jäme- kuni ülijämeteraline, kvarts-päevakivi koostisega. 2,4+ Savimoreen, beežikashall, jämepurdu ca 10%, tihke, plastne. 20  Lasumissügavus Kihi kirjeldus Proovi int., Proovi m nr. alates kuni kokku alates kuni Kaevand nr 11 Sügavus: 2,1 m Abs kõrgus: 119,67 m Veetase maapinnast: kuiv (juuni 2010) 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht, kruusane. 0,3 1,9 1,6 Kruus, hallikaspruun, jäme, veeriseline, jämepurdu ca 0,3 1,9 9 70–80%, kruus valdavalt diameetriga 5–7 cm, veerised valdavalt 10–15 cm, üksikud kuni 20 cm. Valdavalt karbonaatne, keskmiselt kuni hästi ümar- dunud. Jälgitav kallakkihilisus, esineb peenema kruusa 10 cm vahekihte. Liivaosa keskmise- kuni jämeteraline, kvarts-päevakivi koostisega. 1,9 2,1+ 0,2+ Savimoreen, beežikashall, jämepurdu ca 10%, tihke, plastne. Kaevand nr 12 Sügavus: 1,8 m Abs kõrgus: 120,78 m Veetase maapinnast: kuiv (juuni 2010) 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht, kruusane. 0,3 1,6 1,3 Kruus, hallikaspruun, jäme, veeriseline, jämepurdu ca 0,3 1,6 10 60–70%, kruus valdavalt diameetriga 6–7 cm, rohkelt veeriseid, valdavalt 10–15 cm, üksikud kuni 20 cm. Valdavalt karbonaatne, keskmiselt kuni hästi ümar- dunud. Jälgitav kallakkihilisus, esineb peenema kruusa 10 cm vahekihte. Liivaosa keskmise- kuni jämeteraline, kvarts-päevakivi koostisega. 1,6 1,9+ 0,3+ Savimoreen, beežikashall, jämepurdu ca 10%, tihke, plastne. Kaevand nr 13 Sügavus: 1,6 m Abs kõrgus: 120,34 m Veetase maapinnast: kuiv (juuni 2010) 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht, kruusane. 0,3 0,6 0,3 Kruus, hallikaspruun, jämepurdu ca 50%, kruus valdavalt diameetriga < 3 cm. Valdavalt karbonaatne, keskmiselt kuni hästi ümardunud. Liivaosa keskmiseteraline, kvarts-päevakivi koostisega. 0,6 1,6 1,0 Liiv, hallikaspruun, keskmiseteraline, kohati savikas, 0,3 1,6 11 peene kruusaga, jämepurdu ca 20%. Int. 1,5–1,6 m peene kruusa vahekiht. 1,6 1,9+ 0,3+ Savimoreen, beežikashall, jämepurdu ca 10%, tihke, plastne. 21  Lasila VI uuringuruumi seinapuhastused ja kaevandid (Tuuling, 2010). Lasumissügavus Kihi kirjeldus Proovi int., Proovi m nr. alates kuni kokku alates kuni Seinapuhastus + kaevand nr. 1 Sügavus: 4,5 m Abs. kõrgus: 123,07 m Veetase maapinast: 4,1 m (mai 2010) 0,0 1,6 1,6 Kruus, jämepurdu ca 50%, veeriseline, diam. 0,0 1,6 1-1 vald. 4-6 cm, kuni 13 cm, vald. karbonaatne, hästi ümardunud. Liivaosa vald. jäme- kuni kesk- teraline. Kruusaosa väheneb ja peenem int. allosas. 1,6 4,0 2,4 Liiv, helepruun, vald. jäme- kuni keskteraline, vähese 1,6 4,0 1-2 kruusaga (5%), kallakkihiline. Esineb põimjas- kihilise peeneteralise liiva läätsi.. Kruusa- ja liiva- kihi vahel lasub 5 cm paksune pruunikashalli liivsavi vahekiht. 4,0 4,5+ 0,5+ Liivsavimoreen, määrdunud-pruun, allosas hall, kulutamata karbonaatse jämepurruga. Märkus: kõrvalseinas, mäeeraldise piiril on kattekihiks 0,3 m paksune kruusaseguse mulla kiht Seinapuhastus + kaevand nr. 5 Sügavus: 4,7 m Abs. kõrgus: 123,49 m Veetase maapinnast: 4,5 m (mai 2010) 0,0 2,0 2,0 Kruus, jämepurdu ca 60%, veeriseline, diam. 0,0 2,0 5-1 vald..4-7 cm, veerised kuni 15 cm, vald. karbonaatne, hästi ümardunud. Liivaosa vald. jämeteraline. Kruusaosa väheneb ja peenem int. allosas. 2,0 4,5 2,5 Liiv, helepruun, vald. keskmiseteraline, vähese 2,0 4,5 5-2 kruusaga (5%), kallakkihiline. Esineb põimjas- kihilise peeneteralise liiva läätsi.. Kruusa- ja liiva- kihi vahel lasub 5 cm paksune prunikashalli liivsavi vahekiht. 4,5 4,7+ 0,2+ Liivsavimoreen, määrdunud-pruun. Seinapuhastus + kaevand nr. 6 Sügavus: 3,4 m Abs. kõrgus: 120,90 m Veetase maapinnast: 2,8 m (mai 2010) Liiv, helepruun, vald. keskmiseteraline, vähese peene kruusaga (<10%), kallakkihiline. Esineb põimjas- 0,0 2,7 2,7 kihilise peeneteralise liiva läätsi. 0,0 2,7 6-1 2,7 3,4+ 0,7+ Liivsavimoreen, määrdunud-pruun, allosas hall, kulutamata karbonaatse jämepurruga. 22  Seinapuhastus + kaevand nr. 7 Sügavus: 5,3 m Abs. kõrgus: 123,77 m Veetase maapinnast: 5,3 m (mai 2010) 0,0 0,4 0,4 Kasvukiht liiva ja veeristega. 0,4 2,3 1,9 Kruus, jämepurdu 70-80%, rohkesti karbonaat- 0,4 2,3 7-1 seid lapikuid veeriseid diam. kuni 30 cm. Liiva- osa jämeteraline. 2,3 5,3 3,0 Liiv, helepruun, vald. keskmiseteraline, üksikute 2,3 5,3 7-2 kruusateradega, kallakkihiline. Esineb põimjas- kihilise peeneteralise liiva läätsi.. Kruusa- ja liiva- kihi vahel lasub 5 cm paksune pruunikashalli liivsavi vahekiht. 5,3+ Liivsavimoreen. Seinapuhastus nr. 7A Sügavus: 1,5 m Abs. kõrgus: 122,12 m Veetase maapinnast: kuiv (mai 2010) Liiv, helepruun, keskmise- kuni jäneteraline, 0,0 1,5 1,5 jämepurdu ca 20%, üksikud veerised. Seinapuhastus + kaevand nr. 8 Sügavus: 3,0 m Abs. kõrgus: 120,50 m Veetase maapinnast: 2,7 m (mai 2010) 0,0 0,3 0,3 Liiv, roostepruun, huumusesegune. 0,3 2,6 2,3 Liiv, helepruun, vald keskmiseteraline, horisontaal- kallakkihiline, vähese peene kruusaga (<10%). Int. 0,35-0,5 m peene kruusa kiht, selle all 5 cm paksune 0,3 2,6 8-1 pruunikashalli liivsavi vahekiht. 2,6 3,0+ 0,4+ Liivsavimoreen, määrdunud-pruun, allosas hall, kulutamata karbonaatse jämepurruga. Seinapuhastus + kaevand nr. 9 Sügavus: 3,5 m Abs. kõrgus: 120,33 m Veetase maapinnast: 3,2 m (mai 2010) 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht, liivane. 0,3 3,1 2,8 Liiv, helepruun, vald. keskmiseteraline, horisontaal- kallakkihiline, peene kruusaga (15%). Int. 0,2-0,8 0,3 3,1 9-1 m peene kruusa (15%) kiht, selle all 5 cm paksune pruunikashalli liivsavi vahekiht. 3,1 3,5+ 0,4+ Liivsavimoreen, määrdunud-pruun. 23  Seinapuhastus + kaevand nr. 10 Sügavus: 6,0 m Abs. kõrgus: 121,53 m Veetase maapinnast: 5,8 m (mai 2010) 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht, liivane. 0,3 3,0 2,7 Liiv, helepruun, vald. jämeteraline, horisontaal- 0,3 3,0 10-1 kallakkihiline, rohke peene kruusaga (30%). 3,0 5,7 2,7 Liiv, helepruun, vald. keskmiseteraline, jämepurru 3,0 5,7 10-2 sisaldus ca 25%, kruus jämedam kui ülemises int-s, diam. 1-3 cm, kuni 5-7 cm, karbonaatne, hästi ümardunud. 5,7 6,0+ 0,3+ Liivsavimoreen, määrdunud-pruun, kulutamata karbonaatse jämepurruga. Kirjeldas T. Tuuling 24  EESTI GEOLOOGIAKESKUSE LABOR Kadaka tee 82, 12618, Tallinn Tel. 6 720 074/ 52 562 98 Lõimiseanalüüside tulemused Tellija: Rakendusgeoloogia osakond Objekt: 10-775, Lasila V Tellimus: T10-54 Kuupäev: 11.10.2010 Materjal liiv/kruus Šurfi nr. K1 K2 K3 K5 K7 K8 K9 K 10 K 11 K 12 K 13 Proovi nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Proovimise intervall 0,4-2,0 0,4-2,1 0,5-1,5 0,5-1,5 0,4-1,4 0,3-1,4 0,3-1,7 0,3-2,4 0,3-1,9 0,3-1,6 0,3-1,6 Mõõtühik: % frakts.>70 proovis 18,48 16,88 14,85 3,78 28,24 3,40 21,70 26,25 26,54 frakts.70-40 proovis 19,78 23,59 12,20 4,27 26,51 23,90 16,05 12,99 26,03 11,83 2,16 frakts.40-20 proovis 11,49 11,49 15,64 8,42 14,82 11,44 15,44 13,32 13,55 10,23 6,90 frakts.20-10 proovis 7,73 5,74 8,06 9,14 9,89 7,92 11,89 6,80 7,09 8,20 6,37 frakts.10-5 proovis 5,73 5,83 6,43 8,40 13,21 8,00 11,12 6,07 5,39 7,90 7,44 frakts.5-2.5 proovis 3,39 4,42 7,35 7,82 8,00 4,46 5,11 8,21 3,37 3,92 9,76 frakts.2.5-1.25 proovis 8,07 6,49 9,27 8,57 6,76 4,18 7,94 8,18 3,37 6,26 9,58 frakts.1.25-0.63 proovis 9,41 10,61 10,20 19,69 4,62 2,77 11,18 10,34 3,25 8,39 11,72 frakts.0.63-0.315 proovis 6,48 8,77 6,75 21,48 4,77 2,37 8,61 5,67 5,44 7,05 14,26 frakts. 0.315-0.16 proovis 2,78 2,76 2,62 7,07 2,95 1,40 2,69 1,28 2,54 4,04 10,75 frakts.0.16-0.05 proovis 2,52 1,24 1,66 2,33 1,71 1,10 2,00 1,11 1,13 2,19 11,05 tolm+savi <0.05 4,14 2,18 4,97 2,81 2,98 4,22 4,57 4,33 2,59 3,45 10,01 filtrats.koef. m/ööp. 8,12 7,88 7,47 1,48 Analüütik: M.Saaremäe T.Tampuu Mare Kalkun labori juhataja 25 Lisa 4  Lisa 5 Varuala ehituskruusa lõimis Kaevandi nr. K1 K2 K3 K7 K8 K 9 K 10 K 11 K 12 S/K1 S/K5 S/K7 Proovi nr. 1 2 3 5 6 7 8 9 10 1-1 5-1 7-1 Keskm., Proovimise intervall 0,4-2,0 0,4-2,1 0,5-1,5 0,4-1,4 0,3-1,4 0,3-1,7 0,3-2,4 0,3-1,9 0,3-1,6 0,0-1,6 0,0-2,0 0,4-2,3 % Intervalli pikkus 1,6 1,7 1,0 1,0 1,1 1,4 2,1 1,6 1,3 1,6 2,0 1,9 frakts.>70 proovis 18,48 16,88 14,85 3,78 28,24 3,40 21,70 26,25 26,54 18,81 35,50 18,57 frakts.70-40 proovis 19,78 23,59 12,20 26,51 23,90 16,05 12,99 26,03 11,83 23,47 26,08 18,41 20,12 frakts.40-20 proovis 11,49 11,49 15,64 14,82 11,44 15,44 13,32 13,55 10,23 15,57 6,81 9,23 12,11 frakts.20-10 proovis 7,73 5,74 8,06 9,89 7,92 11,89 6,80 7,09 8,20 7,20 5,08 8,28 7,60 frakts.10-5 proovis 5,73 5,83 6,43 13,21 8,00 11,12 6,07 5,39 7,90 4,72 4,12 5,64 6,63 frakts.5-2.5 proovis 3,39 4,42 7,35 8,00 4,46 5,11 8,21 3,37 3,92 5,30 5,85 5,22 5,37 frakts.2.5-1.25 proovis 8,07 6,49 9,27 6,76 4,18 7,94 8,18 3,37 6,26 8,24 8,79 5,96 7,02 frakts.1.25-0.63 proovis 9,41 10,61 10,20 4,62 2,77 11,18 10,34 3,25 8,39 15,95 15,44 5,45 9,35 frakts.0.63-0.315 proovis 6,48 8,77 6,75 4,77 2,37 8,61 5,67 5,44 7,05 14,13 5,97 2,87 6,63 frakts. 0.315-0.16 proovis 2,78 2,76 2,62 2,95 1,40 2,69 1,28 2,54 4,04 2,20 1,04 0,72 2,13 frakts.0.16-0.05 proovis 2,52 1,24 1,66 1,71 1,10 2,00 1,11 1,13 2,19 0,82 0,58 0,54 1,31 tolm+savi <0.05 proovis 4,14 2,18 4,97 2,98 4,22 4,57 4,33 2,59 3,45 2,40 1,43 2,18 3,16 filtrats.koef. m/ööp. 8,12 7,47 kruus (>5mm) % proovis 63,21 63,53 57,18 68,21 79,50 57,90 60,88 78,31 64,70 50,96 60,90 77,06 65,03 liiv (5-0,05mm) % proovis 32,65 34,29 37,85 28,81 16,28 37,53 34,79 19,10 31,85 46,64 37,67 20,76 31,81 savi-tolm (<0,05mm)% 4,14 2,18 4,97 2,98 4,22 4,57 4,33 2,59 3,45 2,40 1,43 2,18 3,16 Kruusaosa lõimis frakts. >70 kruusas 29,24 26,57 25,97 5,54 35,52 5,87 35,64 33,52 41,02 0,00 30,89 46,07 27,43 frakts.70-40 kruusas 31,29 37,13 21,34 38,87 30,06 27,72 21,34 33,24 18,28 46,06 42,82 23,89 31,24 frakts.40-20 kruusas 18,18 18,09 27,35 21,73 14,39 26,67 21,88 17,30 15,81 30,55 11,18 11,98 19,14 frakts. 20-10 kruusas 12,23 9,04 14,10 14,50 9,96 20,54 11,17 9,05 12,67 14,13 8,34 10,74 11,88 frakts. 10-5 kruusas 9,07 9,18 11,25 19,37 10,06 19,21 9,97 6,88 12,21 9,26 6,77 7,32 10,31 Liivaosa lõimis frakts. 5-2.5 liivas 9,21 12,12 17,16 25,17 21,76 12,14 20,99 15,54 11,10 10,81 14,96 22,76 15,98 frakts.2.5-1,25 liivas 21,94 17,80 21,65 21,26 20,39 18,86 20,91 15,54 17,73 16,80 22,48 25,98 20,22 frakts.1.25-0.63liivas 25,58 29,09 23,82 14,53 13,51 26,56 26,43 14,98 23,77 32,52 39,49 23,76 25,54 frakts.0.63-0.315liivas 17,61 24,05 15,76 15,00 11,56 20,45 14,49 25,08 19,97 28,81 15,27 12,51 18,48 frakts.0.315-0.16liivas 7,56 7,57 6,12 9,28 6,83 6,39 3,27 11,71 11,44 4,49 2,66 3,14 6,32 frakts. 0.16-0.05 liivas 6,85 3,40 3,88 5,38 5,37 4,75 2,84 5,21 6,20 1,67 1,48 2,35 3,88 tolm+savi <0.05 11,25 5,98 11,61 9,37 20,59 10,86 11,07 11,94 9,77 4,89 3,66 9,50 9,58 Liiva täisjäägid sõeltel täisjääk sõelal 2,5mm 9,21 12,12 17,16 25,17 21,76 12,14 20,99 15,54 11,10 10,81 14,96 22,76 15,98 täisjääk sõelal 1,25mm 31,15 29,91 38,81 46,43 42,15 31,00 41,90 31,07 28,84 27,61 37,44 48,74 36,20 täisjääk sõelal 0,63mm 56,73 59,01 62,63 60,96 55,66 57,55 68,33 46,06 52,61 60,13 76,93 72,49 61,74 täisjääk sõelal 0,315mm 74,34 83,05 78,40 75,97 67,22 78,00 82,82 71,14 72,58 88,95 92,20 85,00 80,22 täisjääk sõelal 0,16mm 81,90 90,62 84,52 85,25 74,05 84,39 86,09 82,85 84,02 93,43 94,86 88,14 86,54 täisjääkide summa 253,33 274,72 281,53 293,77 260,83 263,09 300,13 246,66 249,15 280,93 316,39 317,13 280,68 peensusmoodul 2,5 2,7 2,8 2,9 2,6 2,6 3,0 2,5 2,5 2,8 3,2 3,2 2,8 liiva nimetus jäme jäme jäme jäme jäme jäme üli- kesk- kesk- jäme üli- üli- jäme jäme mine mine jäme jäme Koostas T. Tuuling 26  Lisa 6 Varuala ehitusliiva lõimis Kaevandi nr. S/K 1 S/K 5 S/K 7 S/K8 S/K9 S/K10 S/K10 K 5 K 13 Proovi nr. 1-2 5-2 7-2 8-1 9-1 10-1 10-2 4 11 Keskm., Proovimise intervall 1,6-4,0 2,0-4,5 2,3-5,3 0,3-2,6 0,3-3,1 0,3-3,0 3,0-5,7 0,5-1,5 0,3-1,6 % Intervalli pikkus 2,4 2,5 3,0 2,3 2,8 2,7 2,7 1,0 1,3 frakts.>70 proovis 0,00 frakts.70-40 proovis 3,65 10,00 4,27 2,16 1,65 frakts.40-20 proovis 3,33 1,48 4,54 3,08 2,38 8,42 6,90 2,57 frakts.20-10 proovis 2,80 2,61 0,72 1,87 1,90 9,11 6,40 9,14 6,37 4,17 frakts.10-5 proovis 1,98 1,96 1,17 4,70 3,93 20,77 6,52 8,40 7,44 5,86 frakts.5-2.5 proovis 3,76 3,26 2,18 10,65 8,62 22,59 5,44 7,82 9,76 7,42 frakts.2.5-1.25 proovis 10,19 9,10 5,60 19,04 19,18 23,66 5,94 8,57 9,58 11,31 frakts.1.25-0.63 proovis 36,00 32,91 16,52 32,84 23,00 12,11 19,04 19,69 11,72 24,39 frakts.0.63-0.315 proovis 34,98 34,92 55,77 19,71 25,15 6,48 33,06 21,48 14,26 30,36 frakts. 0.315-0.16 proovis 7,12 8,32 11,18 6,68 7,02 0,80 7,25 7,07 10,75 7,38 frakts.0.16-0.05 proovis 1,15 1,56 4,33 1,34 1,25 0,37 1,68 2,33 11,05 2,38 tolm+savi <0.05 proovis 2,02 2,03 2,53 1,69 1,76 1,03 2,29 2,81 10,01 2,51 filtrats.koef. m/ööp. 36,21 7,88 1,48 kruus (>5mm) % 4,78 7,90 1,89 8,05 14,02 32,96 25,30 30,23 22,87 14,24 liiv (5-0,05mm) % 93,20 90,07 95,58 90,26 84,22 66,01 72,41 66,96 67,12 83,25 savi-tolm (<0,05mm)% 2,02 2,03 2,53 1,69 1,76 1,03 2,29 2,81 10,01 2,51 Kruusaosa lõimis frakts. >70 kruusas 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 frakts.70-40 kruusas 0,00 0,00 0,00 0,00 26,03 0,00 39,53 14,13 9,44 6,43 frakts.40-20 kruusas 0,00 42,15 0,00 18,39 32,38 9,34 9,41 27,85 30,17 18,52 frakts. 20-10 kruusas 58,58 33,04 38,10 23,23 13,55 27,64 25,30 30,23 27,85 33,47 frakts. 10-5 kruusas 41,42 24,81 61,90 58,39 28,03 63,02 25,77 27,79 32,53 41,58 Liivaosa lõimis frakts. 5-2.5 liivas 3,95 3,54 2,22 11,58 10,03 33,70 7,28 11,21 12,65 9,65 frakts.2.5-1,25 liivas 10,70 9,88 5,71 20,71 22,31 35,29 7,95 12,28 12,42 13,91 frakts.1.25-0.63liivas 37,81 35,73 16,84 35,72 26,75 18,06 25,49 28,22 15,20 27,94 frakts.0.63-0.315liivas 36,74 37,92 56,84 21,44 29,25 9,67 44,26 30,79 18,49 34,27 frakts.0.315-0.16liivas 7,48 9,03 11,40 7,26 8,16 1,19 9,71 10,13 13,94 8,43 frakts. 0.16-0.05 liivas 1,21 1,69 4,41 1,46 1,45 0,55 2,25 3,34 14,33 2,80 tolm+savi <0.05 liivas 2,12 2,20 2,58 1,84 2,05 1,54 3,07 4,03 12,98 3,00 Liiva täisjäägid sõeltel täisjääk sõelal 2,5mm 3,95 3,54 2,22 11,58 10,03 33,70 7,28 11,21 12,65 9,65 täisjääk sõelal 1,25mm 14,65 13,42 7,93 32,29 32,33 68,99 15,23 23,49 25,07 23,56 täisjääk sõelal 0,63mm 52,46 49,15 24,77 68,00 59,08 87,05 40,72 51,71 40,27 51,50 täisjääk sõelal 0,315mm 89,19 87,07 81,61 89,44 88,33 96,72 84,98 82,50 58,76 85,77 täisjääk sõelal 0,16mm 96,67 96,10 93,01 96,70 96,50 97,91 94,69 92,63 72,70 94,20 täisjääkide summa 256,9 249,3 209,5 298,0 286,3 384,4 242,9 261,55 209,45 264,68 peensusmoodul 2,6 2,5 2,1 3,0 2,9 3,8 2,4 2,6 2,1 2,6 liiva nimetus jäme kesk- kesk- jäme jäme üli- kesk- jäme kesk- jäme mine mine jäme mine mine Koostas T. Tuuling 27  Lisa 7 Katte- ja kasuliku kihi paksused ja mahtude arvutus varuplokkides 1. plokk Abs. kõrg. Katte- Kasulik kiht, m Kasul. kihi Kaevise maapinnal, kiht, kokku sh. ehitus- sh. ehitusliiv lamami nr. m m kruus abs. kõrgus, m K3 121,25 0,5 1,0 1,0 0,0 119,75 K5 119,85 0,5 1,0 0,0 1,0 118,35 K7 119,52 0,4 1,0 1,0 0,0 118,12 K8 120,10 0,3 1,1 1,1 0,0 118,70 K9 119,62 0,3 1,4 1,4 0,0 117,92 K 10 119,83 0,3 2,1 2,1 0,0 117,43 K 11 119,67 0,3 1,6 1,6 0,0 117,77 K 12 120,78 0,3 1,3 1,3 0,0 119,18 K 13 120,34 0,3 1,3 0,0 1,3 118,74 Ip 3* 121,80 0,3 5,6 0,0 5,6 115,90 Ip 4* 120,90 0,3 3,4 0,0 3,4 117,20 Ip 5* 122,30 0,3 3,5 0,9 2,6 118,50 Ip 6* 123,10 0,3 3,8 1,8 2,0 119,00 Ip 7* 123,10 0,3 3,8 1,6 2,2 119,00 Keskmine 120,87 0,3 2,3 1,0 1,3 118,25 Kokku 31,9 13,8 18,1 1. ploki kasuliku kihi kogupaksusest moodustab ehituskruus 13,8/31,9= 43,3 = 43% 1. ploki kasuliku kihi kogupaksusest moodustab ehitusliiv 18,1/31,9 = 56,7%= 57% 1. ploki maavara kogumaht 107 tuh m3 (lisa 8), järelikult: ehituskruusa 107 x 0,43 = 46,01 = 46 tuh m3 ehitusliiva 107 x 0,57 = 60,99 = 61 tuh m3 Kogu varu on veepealne. Kattekihi keskmine paksus 0,3 m. 3 3 Kattekihi maht 1. plokis 0,3 x 5,82 ha = 17460 m = 17 tuh m , *-andmed saadud graaafilisel interpoleerimisel 28  Lisa 7 järg 2. plokk Abs. kõrg. Katte- Kasulik kiht, m Kasul. kihi Kaevise maapinnal, kiht, kokku sh. ehitus- sh. ehitusliiv lamami nr. m m kruus abs. kõrgus, m K1 121,77 0,4 1,6 1,6 0,0 119,77 K2 121,81 0,4 1,7 1,7 0,0 119,71 K3 121,25 0,5 1,0 1,0 0,0 119,75 Ip 1* 120,70 0,4 1,0 1,0 0,0 119,30 Ip 2* 120,80 0,4 1,0 1,0 0,0 119,40 Keskmine 121,27 0,4 1,3 1,3 0,0 119,59 Kokku 6,3 6,3 0,0 2. ploki maavara kogumahu 8 tuh m3 (lisa 8) moodustab ehituskruus. Kogu varu on veepealne. Kattekihi keskmine paksus 0,4 m. Kattekihi maht 2. plokis 0,4 x 0,44 ha = 1760 m3 = 2 tuh m3, 3. plokk Abs. kõrg. Katte- Kasulik kiht, m Kasul. kihi Kaevise maapinnal, kiht, kokku sh. ehitus- sh. ehitusliiv lamami nr. m m kruus abs. kõrgus, m K1 121,77 0,4 1,6 1,6 0,0 119,77 K3 121,25 0,5 1,0 1,0 0,0 119,75 K 13 120,34 0,3 1,3 0,0 1,3 118,74 Ip 7* 123,10 0,3 3,8 1,6 2,2 119,00 Keskmine 121,62 0,4 1,9 1,1 0,9 119,32 Kokku 7,7 4,2 3,5 Kuna ploki pindala ja maht on väga väikesed ning lõimiseanalüüside keskmiste näitajate põhjal on tegemist ehituskruusaga, on kogu maavara varu arvutatud ehituskruusa varuna. 3. ploki ehituskruusa maht on 3 tuh m3 (lisa 8). Kogu varu on veepealne. Kattekihi keskmine paksus 0,4 m. 3 3 Kattekihi maht 3. plokis 0,4 x 0,18 ha = 720 m = 1 tuh m , *-andmed saadud graaafilisel interpoleerimisel Koostas T. Tuuling 29  Lisa 8 Maavara varu arvutus programmis Surfer 8 1. plokk Tue Dec 07 16:54:49 2010 Ülemine pind Grid File Name: C:\Users\tiia\Documents\LASILA\LASILA v\UUS SURFER 3 PLOKIGA\1.pl pealis bln.grd Grid Size: 1261 rows x 951 columns X Minimum: 623780 X Maximum: 624255 X Spacing: 0.5 Y Minimum: 6568846 Y Maximum: 6569476 Y Spacing: 0.5 Z Minimum: 118.93571599131 Z Maximum: 123.61645685727 Alumine pind Grid File Name: C:\Users\tiia\Documents\LASILA\LASILA v\UUS SURFER 3 PLOKIGA\1.pl lamam bln.grd Grid Size: 1261 rows x 951 columns X Minimum: 623780 X Maximum: 624255 X Spacing: 0.5 Y Minimum: 6568846 Y Maximum: 6569476 Y Spacing: 0.5 Z Minimum: 115.86987310485 Z Maximum: 119.65560057316 Maht Z Scale Factor: 1 Total Volumes by: Trapezoidal Rule: 124357.78804919 Simpson's Rule: 124362.74458318 Simpson's 3/8 Rule: 124355.03647954 Ploki mahus 124 tuh m3 sisaldub 17 tuh m3 kattepinnast. Maavara varu plokis on 124 – 17 = 107 tuh m3. Arvutusel on kasutatud tarkvara: Surfer Version 8.0 Golden Software, inc. Koostas T. Tuuling 30  Lisa 8 järg 2. plokk Tue Dec 07 16:53:32 2010 Ülemine pind Grid File Name: C:\Users\tiia\Documents\LASILA\LASILA v\UUS SURFER 3 PLOKIGA\2.pl pealis bln.grd Grid Size: 1261 rows x 951 columns X Minimum: 623780 X Maximum: 624255 X Spacing: 0.5 Y Minimum: 6568846 Y Maximum: 6569476 Y Spacing: 0.5 Z Minimum: 120.64916262399 Z Maximum: 122.8437604755 Alumine pind Grid File Name: C:\Users\tiia\Documents\LASILA\LASILA v\UUS SURFER 3 PLOKIGA\2.pl lamam bln.grd Grid Size: 1261 rows x 951 columns X Minimum: 623780 X Maximum: 624255 X Spacing: 0.5 Y Minimum: 6568846 Y Maximum: 6569476 Y Spacing: 0.5 Z Minimum: 119.20363620803 Z Maximum: 119.75708412419 Maht Z Scale Factor: 1 Total Volumes by: Trapezoidal Rule: 9725.5418565297 Simpson's Rule: 9725.2784398956 Simpson's 3/8 Rule: 9725.7705136145 Ploki mahus 10 tuh m3 sisaldub 2 tuh m3 kattepinnast. Maavara varu plokis on 10 – 2 = 8 tuh m3. Arvutusel on kasutatud tarkvara: Surfer Version 8.0 Golden Software, inc. Koostas T. Tuuling 31  Lisa 8 järg 3.plokk Tue Dec 07 16:55:51 2010 Ülemine pind Grid File Name: C:\Users\tiia\Documents\LASILA\LASILA v\UUS SURFER 3 PLOKIGA\3.pl pealis bln.grd Grid Size: 1261 rows x 951 columns X Minimum: 623780 X Maximum: 624255 X Spacing: 0.5 Y Minimum: 6568846 Y Maximum: 6569476 Y Spacing: 0.5 Z Minimum: 120.24771087659 Z Maximum: 123.0719963174 Alumine pind Grid File Name: C:\Users\tiia\Documents\LASILA\LASILA v\UUS SURFER 3 PLOKIGA\3.pl lamam bln.grd Grid Size: 1261 rows x 951 columns X Minimum: 623780 X Maximum: 624255 X Spacing: 0.5 Y Minimum: 6568846 Y Maximum: 6569476 Y Spacing: 0.5 Z Minimum: 118.74168098107 Z Maximum: 119.77054862877 Maht Z Scale Factor: 1 Total Volumes by: Trapezoidal Rule: 3734.6630463008 Simpson's Rule: 3732.8893847217 Simpson's 3/8 Rule: 3735.6014266427 Ploki mahus 4 tuh m3 sisaldub 1 tuh m3 kattepinnast. Maavara varu plokis on 4 – 1= 3 tuh m3. Arvutusel on kasutatud tarkvara: Surfer Version 8.0 Golden Software, inc. Koostas T. Tuuling 32  Lisa 9 Topotööde seletuskiri 1. Käesoleva töö objektiks on Lääne-Virumaa maakonnas, Tamsalu vallas asuv Lasila V uuringuruum. 2. Mõõdistamise välitööd on läbi viidud mais-juunis 2010.a. 3. Töö tellija on AS Lasila Betoon. 4. Töö on teostatud L`EST 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused on arvutatud Balti süsteemis. Mõõdistamise alusandmed on saadud Maaameti Geodeesiafondist. Katastri aluskaart nr.6462. Koordinaadid on seotud riikliku geodeetilise põhivõrguga GPS püsijaamade võrgu GeoNet vahendusel. Nimetatud püsivõrgu haldaja on Geosoft. Mõõdistamine on teostatud GPS RTK liikuvjaama Trimble R8 abil, mille mõõdistamise plaaniline täpsus on horisontaalselt koordinaatide määramisel +/-5mm + 0,5ppm, kõrguslikult +/-10mm + 1ppm. GPS tööjaama lubatud maksimaalne vahemaa püsijaamast on tehniliste tingimuste järgi 35km. Mõõdistatud ajutised reeperid: Nimi x y H Punkti kindlustamise vorm A 6568870,196 623857,975 122,031 Maavai B 6568944,233 623852,626 122,144 Maavai C 6569425,878 624108,722 121,306 Metalltoru peal 5. Maastikureljeefipunktide koordinaadid ja kõrgused on mõõdistatud: 5.1. GPS liikuvjaamaga otse. 5.2. Elektrontahhümeetriga ajutistelt reeperitelt polaarselt või nendelt punktidelt lähtuvate kuni kaheastmeliste lahtiste teodoliitkäikude käänupunktidelt polaarviisil. Mõõdistuspunktide asukoha valikul on lähtutud mõõdistusala reljeefi omapärast, punktide tiheduse määramisel ka varuarvutustäpsuse vajadusest. 6. Mõõdistamisel kasutati Trimble R8 liikuvjaama komplektis väliarvutiga TSC-2. Liikuvjaam on eelnevalt kontrollitud kolme erineva riikliku põhivõrgupunkti mõõdistamise ja täpsusandmete võrdlemise teel. Saadud mõõtmistulemused olid vastavad jaama tehnilises spetsifikatsioonis antud täpsusandmetega. Kasutati ka elektorntahhümeetrit Leica TC 705, mis on nõuetekohaselt kontrollitud ja justeeritud. Mõõdistamistäpsus 2mm + 2ppm. 7. Andmete arvutitöötlemisel kasutati Trimble R8 vastavat GIS tarkvara. Plaani koostamisel on kasutatud programmi Microstation ja samakõrgusjoonte arvutamiseks programmi Terramodeler. Tallinnas Sven Kärber 04.06.2010.a. geoloogiatehnik 33 Lisa 10 34  Lisa 10 järg Keskkonnaamet Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, registrikood 70008658 Tel 627 2193, faks 627 2182, [email protected] www.keskkonnaamet.ee Tiia Tuuling OÜ Eesti Geoloogiakeskus Teie 03.12.2010 nr Kadaka tee 82 12618 Tallinn Meie 17.12.2010 nr V 10-1/47262-2 Lasila V uuringuruumi kaevandite likvideerimise akti kinnitamine Austatud Tiia Tuuling Pöördusite Keskkonnaameti Viru regiooni poole taotlusega Lasila V uuringuruumi kaevandite likvideerimise akti kinnitamiseks. Akti juurde on lisatud fotod kaevandite likvideerimise kohtadest. Geoloogiline uuringutöö toimus Keskkonnaameti Viru regiooni poolt väljastatud geoloogilise uuringuloa L.MU/300869 alusel (loa omanik Lasila Betoon AS). Vastavalt maapõueseaduse § 46 lg 3 kinnitame Lasila V uuringuruumi teenindusala kaevandite likvideerimise akti. Lugupidamisega /Allkirjastatud digitaalselt/ Jaak Jürgenson Juhataja Lisa: 1. Lasila V uuringuruumi kaevandite likvideerimise akt – 1 lk 2. Lasila V uuringuruumi teenindusala plaan – 1 lk Jelena Ello 332 4404 [email protected] Ida-Virumaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Pargi 15, 41537 Jõhvi Kunderi 18, 44307 Rakvere Palmse küla, 45435 Vihula vald Tel 332 4401, faks 332 4403 Tel 325 8401, faks 325 8403 Tel 329 5535, fax 329 5531 [email protected] [email protected] [email protected] 35 Lisa 11 36  Lisa 12 RMK kooskõlastus (lisa 3 lehel) 37 38 39 40 Lisa 13 41     Erki Vaguri Saatja: Erki Vaguri <[email protected]> Saatmisaeg: neljapäev, 9. juuni 2022 10:24 Adressaat: Erki Vaguri Teema: Fwd: Re: FW: RE: Lasila kruusamaardla -------- Original message -------- From: Eerik Väärtnõu <[email protected]> Date: 25/04/2022 11:00 (GMT+02:00) To: Ole Sein <[email protected]> Subject: RE: Lasila kruusamaardla Tere, Laiamäe tee on RMK jaoks oluline metsade majandamiseks. RMK jaoks on tähtis, et tee oleks kasutatav ka tulevikus praegustel tingimustel. Lõpliku ettepaneku tegemiseks sooviks Keskkonnaameti seisukohti ja tingimusi. Lugupidamisega, Eerik Väärtnõu Metsaülem 5050367 From: Ole Sein <[email protected]> Sent: Monday, April 11, 2022 11:06 AM To: Lääne-Virumaa <[email protected]> Subject: Lasila kruusamaardla Tere, Soov on taotleda kasutamiseks Lasila kruusamaardla varu plokki, mis asub Porkuni metskond 15 (78701:001:0069) ja Lasila kruusakarjäär kinnistutel. Ala läbib Laiamäe tee (7870509), skeem manuses. Tee jääks taotletava ala sisse ning kihi paksus on väike (2-3 m), siis oleks tee ohutuse seisukohalt võimalik maavara kaevanda suhteliselt tee lähedalt. Teine variant on tee teisaldada madalamale. 1 Suurem teadmatus on täna Keskkonnaameti seisukoht. Seetõttu teeksin praegu ettepaneku, et esitame taotluse kus teeme ettepaneku tee liigutamiseks maadalamale ning täpsed tingimused saame juba edasise menetluse käigus kokku leppida. Kas selline taotlus on teie jaoks vastu võetav? Ole Sein Diplomeeritud mäeinsener OÜ Sisek +372 53 492 373 2