Kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonna 2025-2028 programmide kinnitamine

KÄSKKIRI Tallinn 18.05.2025 nr 1-2/25/215 Kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonna 2025-2028 programmide kinnitamine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitan kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonna 2025–2028 programmid – "Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm", "Rohereformi ja kliimapoliitika programm" ning "Energeetika, maavarade ja välisõhu programm". (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister  ELURIKKUSE, Elurikkuse METSANDUSE metsanduseJA ja keskkonnakorralduse KESKKONNAKORRALDUSE programm PROGRAMM2025-2028.docx 2025-2028 Sisukord 1. Programmi üldinfo........................................................................................................................... 3 2. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ........................................................................ 5 4. Hetkeolukorra analüüs .................................................................................................................... 7 5. Olulisemad tegevused/sekkumised............................................................................................... 11 Elurikkuse kaitse tagamine ................................................................................................................ 11 Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine ................................................................................... 12 Keskkonnakorralduse arengu suunamine ......................................................................................... 13 Kiirgusohutuse tagamine ................................................................................................................... 13 6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused.............................................................................. 13 Meede 1 ELUSLOODUSE KAITSE JA KASUTUS ................................................................................... 14 Programmi tegevus 1.1 Elurikkuse kaitse tagamine ..................................................................... 14 Programmi tegevus 1.2 Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine ......................................... 18 Meede 2 KESKKONNAKORRALDUS JA KIIRGUSOHUTUS ................................................................... 21 Programmi tegevus 2.1 Keskkonnakorralduse arengu suunamine ............................................... 22 Programmi tegevus 2.2 Kiirgusohutuse tagamine ........................................................................ 26 Meede 3 Toetavad tegevused ........................................................................................................... 28 Programmi tegevus 3.1 Kesksete IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele .................. 28 7. Programmi juhtimiskorraldus ........................................................................................................ 29 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ................................................................................................... 30 Meede 1 Eluslooduse kaitse ja kasutus ............................................................................................. 30 Programmi tegevus 1.1 Elurikkuse kaitse tagamine ..................................................................... 30 Programmi tegevus 1.2 Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine ......................................... 33 Meede 2 Keskkonnakorraldus ja kiirgusohutus ................................................................................ 35 Programmi tegevus 2.1 Keskkonnakorralduse arengu suunamine ............................................... 35 Programmi tegevus 2.2 Kiirgusohutuse tagamine ........................................................................ 37 Meede 3 Toetatavad programmi tegevused ..................................................................................... 39 Programmi tegevus 3.1 Kesksete IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele ................... 39 LISA 2. Teenuste rahastamiskava .......................................................................................................... 40 2  1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Kliima, energeetika ja elurikkus Tulemusvaldkonna Eestis on elurikas loodus, jätkusuutlik energia varustuskindlus, eesmärk keskkonnateadlik ühiskond ja kliimakindel majandus. Valdkonna arengukava Muud strateegilised dokumendid: Eesti keskkonnastrateegia aastani 20301 Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018‒20272 Programmi nimi Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm Programmi eesmärk Eestis on puhas ja elurikas keskkond. Programmi periood 2025–2028 Peavastutaja Kliimaministeerium (KLIM) Kaasvastutajad Keskkonnaamet (KeA), Keskkonnaagentuur (KAUR), kemisteeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT) Kaasvastutaja - ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul) 2. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega3 korraldati alates 01.07.2023 senine Keskkonnaministeerium ümber Kliimaministeeriumiks (KLIM) ning Maaeluministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks (ReM). Sellest tulenevalt muudeti ka ministeeriumide valitsemisalade ülesandeid ja valitsusasutuste alluvust. Korraldati ümber ministrite ja ministeeriumide tööjaotus, et viia ellu valitsusliidu poliitilisi eesmärke ja juhtida tulemuslikult rohereformiga kaasnevate eesmärkide saavutamist. Tuginedes riigi strateegilise juhtimise metoodikale ning võttes arvesse ministeeriumi põhivaldkondi ja seatud strateegilisi eesmärke, kujundati ümber tulemusvaldkonnad, mille raames ühtselt eesmärgistatavad poliitikavaldkonnad toodi ühise tulemusvaldkonna alla. Valituskabineti 29.02.2024 nõupidamisel kinnitati uuteks Kliimaministeeriumi tulemusvaldkondadeks: „Kliima, energeetika ja elurikkus“ ning „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“. 1 Eesti Keskkonnastrateegia 2030 2 Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027 | Kliimaministeerium 3 Leitav eelnõude esitamise süsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c5b5551-dfde-411a- a678-4dc8e39be9bd 3 Joonis 1. Kliimaministeeriumi põhitegevustega seotud tulemusvaldkonnad ja programmid. Kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonna eesmärk on tagada Eestis elurikas loodus, jätkusuutlik energia varustuskindlus, keskkonnateadlik ühiskond ja kliimakindel majandus. Tulemusvaldkonnas seatud sihtide saavutamiseni jõutakse kolme programmi rakendamisel: • Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm; • Rohereformi ja kliima programm; • Energeetika, maavarade ja välisõhu programm. Tulemusvaldkonna eesmärk on kooskõlas strateegiadokumendiga Eesti 2035, teiste seotud arengudokumentidega ja säästva arengu eesmärkidega. Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm (edaspidi programm) on koostatud vastavalt „Riigieelarve seaduse” § 19 lõikele 5, § 20 lõikele 4 ning on ühtlasi aluseks programmipõhiseks eelarvestamiseks Kliimaministeeriumis (edaspidi ka KLIM) ja selle valitsemisala asutustes. Programmi koostamisel on aluseks võetud „Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm 2024-2027“ ning koostamisel olev metsanduse arengukava. Programmi rakendamine tagab valdkonna arenemise, arvestades riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2021–2027, arengustrateegias Eesti 2035 seatud sihtidega ja muude riiklike tegevuskavadega. Samuti arvestatakse programmi rakendamisel osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate, arengukavade ja muude arengudokumentidega. Programmi eesmärki aitavad oluliste partneritena ellu viia Keskkonnaagentuur (KAUR), Keskkonnaamet (KeA), Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus (KEMIT) ja haldusala riigi osalusega tulundus- ja sihtasutused ning äriühingud Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK) ning AS A.L.A.R.A. Organisatsiooni arendusega seotud tegevusi programmis ei käsitleta, samuti ei kajastata valitsemisala sisemisi tugiteenuseid. Programm aitab saavutada arengustrateegia Eesti 2035 sihti4 „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“, panustades eeskätt tegevuskava teemakimpudes „Majandus ja kliima“5 ning „Ruum ja liikuvus“6 kirjeldatud keskkonnaga seotud tegevustesse ja arenguvajadusega „Elurikkus ja keskkond“ seotud tegevustesse. 4 Aluspõhimõtted ja sihid | Eesti Vabariigi Valitsus 5 Majandus ja kliima | Eesti Vabariigi Valitsus 6 Ruum ja liikuvus | Eesti Vabariigi Valitsus 4 Samuti aitab programm kaasa Eesti 2035 mõõdikute „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides (sh LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor)“ ja „Keskkonnatrendide indeks“ 2035. aastaks seatud eesmärkide saavutamisele. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse: Programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahenditest rahastatavaid meetmeid: • Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodi 2021-2027 vahendid. Täpsemalt on töös sekkumine valdkonna Rohelisem Eesti erieesmärgi ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine, mille all on kokku viis erinevat sekkumist ning üks neist on toetus ohutu materjaliringluse edendamiseks. • perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondi vahendid, millest rahastatakse keskkonnamõju hindamise digipööret. • LIFE programm. Rohkem infot leiab erinevate perioodide programmide ja aruannete kohta Kliimaministeeriumi kodulehelt7. 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk: Eestis on puhas ja elurikas keskkond. Keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus keskkonnakasutus. Programm jaguneb kolmeks meetmeks: 1) eluslooduse kaitse ja kasutus; 2) keskkonnakorraldus ja kiirgusohutus; 3) programmi toetavad tegevused. 7 Avaleht | Kliimaministeerium 5 Joonis 2. Programmi struktuur Tabel 1. Programmi mõõdikud ja sihttasemed Tegelik Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028 (2023) Keskkonnamõjude hindamise menetluste keskmine kestus Kliimaministeeriumi haldusala asutustes 30 26 24 22 20 (kuudes) Allikas: Kliimaministeerium Looduskaitse eesmärgil riiklikult kaitstavate alade osakaal maismaast, % 20,8% 28% 29% 29% 30% Allikas: Kliimaministeerium Majandatavate metsade pindala osakaal metsamaast, % 81,6% 81,60% 81,60% 81,60% 81,60% Allikas: Keskkonnaagentuur Tabel 2. Programmi rahastamiskava, summad tuhandetes eurodes Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos 2025 2026 2027 2028 Programmi kulud -59 996 749 -62 355 803 -64 444 153 -62 388 549 Meede 1: Eluslooduse kaitse ja -36 952 528 -40 186 680 -42 494 413 -42 775 118 kasutus Programmi tegevus 1.1: -22 956 920 -26 096 482 -26 598 858 -26 876 613 Elurikkuse kaitse tagamine Programmi tegevus 1.2: -13 995 608 -14 090 198 -15 895 555 -15 898 505 Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine Meede 2: Keskkonnakorraldus ja -6 325 825 -5 055 610 -5 392 337 -4 018 245 kiirgusohutus Programmi tegevus 2.1: -4 525 622 -3 340 040 -3 750 935 -2 409 884 Keskkonnakorralduse arengu suunamine 6  Programmi tegevus 2.2: -1 800 202 -1 715 570 -1 641 402 -1 608 361 Kiirgusohutuse tagamine Meede 3: Toetavad programmi -16 718 397 -17 113 512 -16 557 402 -15 595 186 tegevused Programmi tegevus 3.1: Kesksete -16 718 397 -17 113 512 -16 557 402 -15 595 186 IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele 4. Hetkeolukorra analüüs Eestis on keskkonnavaldkonnas peamiseks väljakutseks leida tasakaal keskkonnakaitse ja keskkonnakasutuse vahel. Eesti keskkonnakaitse valdkond on mitmetes aspektides tugev ja hästi arenenud. Headeks näideteks on keskmiselt kõrgemalt loodushoidu ja keskkonnateadlikku eluviisi väärtustavad inimesed, keskkonnakaitse valdkonna järjepidevus, toimivad toetusmeetmed, edukas väliskoostöö ja edulood infosüsteemide ja e-teenuste arendamisel. Tugevuste kõrval on valdkonnas aga mitmeid kitsaskohti nagu valdkonna ebapiisav rahastamine ja asjaolu, et elurikkuse kaitsmine on keeruline majandushuvide eelistamise või konkureerivate huvide tõttu maakasutuses. Keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisel on olulise kaaluga kliimakindla majanduse seaduse välja töötamine ja selle rakendamine. Uus seadus loob eeldused uue keskkonnasõbralikuma kõrgema lisandväärtusega majanduse kujundamiseks, läbi mille kasvatame terve meie ühiskonna heaolu. See annab kindluse Eesti inimestele, ettevõtjatele, organisatsioonidele ning avalikule sektorile, et saame rohereformid ning kliimamuutusi pidurdavad sammud selgelt ja koordineeritult ellu viia. Elurikkuse ja maastike muutumine. Kõige olulisemad elurikkuse kao põhjustajad on maa- ja merekasutuse muutustest põhjustatud elupaikade hävimine ja kahjustumine, muldade seisundi kahjustumine8, loodusressurside liiga intensiivne kasutus, kliimamuutused, saaste keskkonnas, veekogude eutrofeerumine ja invasiivsed võõrliigid. Inimtegevus mõjutab oluliselt umbes 75% maailma maismaa ökosüsteemidest ja 40% merekeskkonnast, sealhulgas Eestis. Kogu viljakas muld ja maapind on piiratud ning inimpõlvede kestuse vaates taastumatu ressurss, mille kasutamise mõju näevad järgmised põlvkonnad. Seega on iga otsus maakasutuse osas pikaajalise ja olulise mõjuga. Kliimamuutused tingivad muutusi taimkattes ja ökosüsteemides ning soodustavad taimekahjurite ja - haiguste ning võõrliikide levikut. Üleilmselt ohustab väljasuremine hinnanguliselt miljonit liiki – seda on rohkem, kui kunagi varem inimajaloos. Mõjutrendide jätkumisel prognoositakse elurikkuse veelgi kiiremat hävingut, mis toob mh kaasa inimkonna eksistentsiks vajalike ökosüsteemiteenuste hävinemise. Eestis on elurikkuse kadu olnud siiani väiksem, kui paljudes teistes riikides, kuid ka meil on vaja rikutud elupaiku süsteemselt taastada, et tagada elurikkuse säilimine ning toimivad ökosüsteemi teenused. Globaalne elurikkuse strateegia seab neli ülemaailmset looduskaitse eesmärki: 1) peatada inimtegevusest põhjustatud ohustatud liikide väljasuremine ja vähendada kõigi liikide väljasuremise määra kümnekordselt aastaks 2050; 8 Muld on koduks kuni 59%le elurikkusest ja pea kolmandikule kõigist maismaaliikidest. 7  2) bioloogilise mitmekesisuse säästev kasutamine ja majandamine, et tagada looduse panuse väärtustamine, säilitamine ja suurendamine; 3) geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglane jagamine ja geneetiliste ressursside digitaalse järjestuse teave; 4) piisavad vahendid strateegia rakendamiseks oleksid kättesaadavad kõigile osalistele, eelkõige vähim arenenud riikidele ja väikestele saarte arenguriikidele. 2023. aasta suvel võttis Euroopa Parlament positsiooni Euroopa Komisjoni algatuse, looduse taastamise määruse kohta, mille eesmärk on taastada liikmesriikide kahjustatud ökosüsteemid. Määruse kohaselt peavad 2030. aastaks keskkonna taastamise meetmed hõlmama vähemalt 20% ELi territooriumist. Lisaks maismaa ja mere ökosüsteemidele puudutab määrus mh ka linnu, kus tuleb soosida rohealade loomist ja säilitamist. Iga liikmesriik peab koostama ja esitama Euroopa Komisjonile taastamiskava hiljemalt 01.09.2026. Taastamiskava peab sisaldama detailsemat plaani aastani 2032 ning üldisemat, kuid samas siiski läbimõeldud tegevusplaani, aastani 2050. Eluslooduse kaitse ja kasutuse eesmärk on liikide ja elupaikade soodne seisund, mitmekesised maastikud ning kestlik metsa majandamine. Vaid hästi toimivad ja elurikkad ökosüsteemid on võimelised pakkuma ökosüsteemi teenuseid ning aitavad kohaneda kliimamuutustega. 2024. a lõpu seisuga on ligikaudu 28,7% Eesti maismaast koos siseveekogudega kaitse all, kuhu kuuluvad riiklikult kaitstavad loodusobjektid, sh kavandatavad, väljaspool kaitsealasid riigimaadel olevad natura elupaigad ja vääriselupaigad, ranna- ja kaldakaitseala, osaliselt ka I ja II kaitsekategooria liikide leiukohad. Aktiivselt tegeletakse ohustatud liikide ja elupaigatüüpide kaitse, taastamise ja seirega. Aladele on kehtestatud kaitserežiim ning kaitsealadele ja püsielupaikadele alaspetsiifilised kaitse- eeskirjad. Looduskaitse ja säästev maakasutus ei ole teistesse poliitikavaldkondadesse ja ruumiloomesse piisavalt integreeritud, mille tulemusena jätkub loodusliku mitmekesisuse vähenemine, seda nii maastiku, liigilise kui geneetilise mitmekesisuse tasemel. Puuduvad tõhusad meetmed säilitamaks elurikkust väljaspool kaitstavaid loodusobjekte. Ohuks on ka võõrliikide laienev levik, mida soodustavad kliimamuutused. Suurte taristuobjektide rajamisel suureneb surve keskkonnale ja vajadus planeerida elurikkust suurendavaid ning kaitsvaid meetmeid. Lähiaastate fookuses on EL elurikkuse strateegia eesmärkide täitmine, sh riiklikult kaitstavate alade pindala eesmärgi seadmine 30% maismaast; loodusväärtuste kaitseks kehtestatud meetmete tõhususe ja kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine; eraloodushoiu edendamine; looduskaitseliste kompensatsioonide ja toetuste mitmekesistamine; maaomanike suurem kaasamine loodushoidu; väljaspool riiklikku kaitset olevate alade loodushoidu edendamise mehhanismide tõhustamine ja põhimõtete ühtlustamine nagu rohevõrgustik, ulukipääsud; kuivendussüsteemidele elurikkuse ja kliimasõbralikumate lahenduste leidmine; looduskaitse ja keskkonnaga seotud andmete haldamiseks vajalike infosüsteemide arendamine; elupaikade tegevuskavade, liigitegevuskavade ning alade kaitsekorralduskavade koostamine, uuendamine ja kavandatud tegevuste elluviimine, sh loodus- ja põlismetsade ning ohustatud elupaikade inventeerimine ja vajadusel elupaikade seisundi parandamine ning taastamismeetmete rakendamine, muldade kestliku kasutamise ja maakasutuse, sh maahõive keskkonna- ja kliimaeesmärkidega sidustamine. Kesksel kohal on looduskaitse ja elurikkuse hoidmise põhimõtte kui printsiibi integreerimine kõikidesse valdkondadesse nagu energeetika, maapoliitika kui ka maahõivehierarhia printsiipide kasutuselevõtt. Lisaks on läbirääkimistes mullaseire ja vastupidavuse direktiiv, milles 8 täpsustatakse kogu mulla ja maakasutuse, sh maahõive raamistikku ja seatakse sihiks tagada muldade hea seisund aastaks 2050. Metsade jätkusuutlik majandamine aitab tagada ka metsade elurikkuse kaitse ja saavutada valdkonna kliima ja elurikkuse eesmärke. Eesti metsamaa pindala on 2,3 mln hektarit, moodustades üle poole kogu Eesti maismaa pindalast. 2025. aasta I kvartalis esitatakse Riigikogule uus metsanduse arengukava aastani 2030, mis sätestab metsanduse arengusuunad. Metsanduse arengukava aastani 2030 üldeesmärk on kestlik metsandus. Üldeesmärgi saavutamine tagatakse läbi kolme alaeesmärgi: metsandus aitab tagada metsaökosüsteemide ja nende elurikkuse püsimise, leevendab kliimamuutusi ning kohaneb kliimamuutuste mõjuga. Metsamaa süsiniku sidumise ja talletamise võime on üks olulisemaid mehhanisme kliimamuutuste leevendamisel. Selleks on vajalik tagada nii olemasoleva süsinikuvaru säilimine kui ka metsade sidumisvõime suurendamine tulevikus. Parima süsinikusidumise tagab mets, mis on kasvukohale sobiliku liigilise koosseisuga, elujõuline ja heas tervislikus seisundis. Ühtlasi tuleb senisest enam panustada majandusmetsade uuenemisse, hooldamisse ja mitmekesise ning kliimakindla puistu kujundamisse, tagades, et metsaökosüsteemid säiliksid stabiilsete süsinikupankadena ning oleksid vastupidavad. Oluline on ka kaitstavate metsade hea käekäik ja väärtuslike loodusmetsade kaitse, sest just need alad koguvad ja talletavad suurima osa metsade pikaajalisest süsinikust ning pakuvad samal ajal elupaika mitmekesisele elustikule. Omanikuootused RMK-le ja arengukava tagavad, et riigimetsas ja -maal on tagatud kõik olulised väärtused: hoitud elurikkus, heas seisus elupaigad ja maastikud, elamused Eesti loodusest, stabiilne metsa- ja maamajandamine. Selleks, et arvesse oleks võetud metsamaa süsinikusidumine ja raiemaht püsiks võimalikult ühtlane, uuendatakse riigimetsas arvestuslangi aluseid. Puidupõhistel kestvustoodetel on kliimamuutuste seisukohast oluline roll. Puitu kasutatakse Eesti kaasaegses arhitektuuris seni vähe, seega tuleb selle kasutamist ehitistes ja insenertehnoloogilist arendamist senisest rohkem toetada ning silmapaistvaid (sh avaliku sektori) näidisehitisi rajada (näiteks Loodusmuuseum ja Keskkonnamaja). Jätkuvalt arendatakse ja toetatakse erametsaomanike tugisüsteemi, mis pakub mitmekülgset tuge selleks, et eraomanikul oleks lihtsam arvestada metsa majandamisel erinevate vajadustega (elupaikade kaitse, rohekoridorid, kogukonna ootused, ökosüsteemiteenuste säilimine, kliimamuutustega kohanemine, pühapaikade kaitse, uued teenusmudelid, haiguste leviku piiramine, piirinaabrite koostöö jne) ning rakendada mitmekesiseid metsamajanduslikke meetmeid (nt nõustamine püsimetsanduse rakendamiseks, kliimakindlate puistute kujundamiseks, elurikkust toetavateks tegevusteks jms). Metsa vääriselupaikade kaitseks jätkatakse erametsaomanikega lepingute sõlmimist ning edendatakse ka teisi vabatahtliku kaitse võimalusi. Järgmiste aastate peamisteks väljakutseteks on arendada kaugseire võimalusi, töötada välja regionaalsed või riiklikud mudelid metsa biomassi ja süsinikuvoogude hindamiseks ning erinevate majandamisvõtete mõju selgitamiseks süsinikubilansile. Samuti on fookuseks puidu väärindamise suurendamine ning raadamisõiguse tasu sihtotstarbelise kasutamise süsteemi väljatöötamine. 9 Jahiulukite jätkusuutlikule kasutamisele aitavad kaasa ulukiseire andmete kogumine, andmete analüüsimine, hinnangute andmine ulukite arvukusele ja selle põhjal küttimisettepanekute tegemine, probleemliikide ohjamiseks tegevuskavade koostamine ning jahimeeste koolitamine. Kliimamuutuste ja ressursinappuse väljakutsetega toimetulekuks on oluline rakendada tootmises ja ettevõtluses vastutustundlikku lähenemist. See tähendab muuhulgas parima võimaliku tehnoloogia kasutamist, ressursside säästlikku kasutamist, jäätmete tekke ja heite vähendamist ja jäätmete käitlemist viisil, mis leevendab koormust keskkonnale. Keskkonnavaldkonna eesmärkide saavutamiseks on kriitilise tähtsusega valitsussektori keskkonnapoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks vajalike ressursside tagamine. Programmi tegevusi rahastatakse riigi(eelarvelistest) vahenditest ning välisvahenditest. 2023. aastal käivitusid küll keskkonnavaldkonnas EL eelarveperioodi 2021–2027 struktuuritoetuste meetmed, kuid kuna välisvahendite maht keskkonnavaldkonnas on märkimisväärselt vähenenud ning keskkonnaprobleemide lahendamise rahastamine on ebapiisav, siis on lähiaastate kriitiliseks väljakutseks keskkonnapoliitika jätkusuutlik rahastamine. Oleme keskkonnavaldkonnas jõudnud etappi, kus paljud tegevused, eriti kõigi varasemate kahjustatud alade taastamine ja pärandmõjude likvideerimine, tuleb lõpuni viia. Samal ajal tuleb tegeleda uute majandustegevusega paratamatult kaasnevate keskkonnahäiringutega ning tagada, et keskkonnakasutus oleks õiglaselt reguleeritud ja hinnastatud. Kõik need kohustused kokku nõuavad olulisi ressursse. Ressursside puudusel oleme piiratud tegelema vaid kõige kriitilisemate, aga tervikvaates üksikute tegevustega. Lähiaastate väljakutseks on koostöös teiste valdkondadega taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamine ning sellegi väljakutse lahendamisel on lisavahendite leidmine kriitilise tähtsusega. Käimasolevate mõjuhindamiste, planeeringute ja keskkonnakaitselubade menetlustele peaks lisanduma märkimisväärne hulk uusi menetlusi ning samas kasvab ootus, et menetlused viiakse läbi oluliselt kiiremini ning asjatundlikumalt. Väljakutse lahendamiseks oleme valdkonda suunanud ulatuslikult REPowerEU vahendeid taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise reformiks ja võrguinvesteeringuteks, et hoogustada lubade andmise menetlusi ja tuua turule uusi taastuvenergiavõimsusi. Eestis on kiirgusohutus tagatud õigusaktide ja arengukavade rakendamise kaudu rahvusvaheliste nõuete kohaselt ja kooskõlas riigi arengustrateegiaga (kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027). Lähiaastate olulisemad tegevused on Paldiski kahe reaktorsektsiooni likvideerimine, lõppladustuspaiga rajamisega seotud tegevused, tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamine ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomine. Lahendamist vajab nimetatud tegevusteks vajalike ressursside pikaajaline tagamine. Ringmajandusele üleminekuks on oluline ka keskkonnakorralduslike keskkonnameetmete (keskkonnamõju hindamine, keskkonnatasud, keskkonnahoidlikud riigihanked, keskkonna- juhtimissüsteemid jt) arendamine ja rakendamine. Samuti arendatakse edasi ka teiste keskkonnameetmete kasutamist, nagu ökomärgised ja keskkonnajuhtimissüsteemid. Käimas on keskkonnakaitselubade süsteemi reform, eesmärgiga tagada keskkonnakasutuse reguleerimine ühtsetel alustel, tasakaalustatud keskkonnakasutusest ja keskkonnariskist lähtuv nutikas ning vähese halduskoormusega avalik teenus. Selleks on käimas projekt "Keskkonnakaitseluba 3.0", samuti arendatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS. 10  5. Olulisemad tegevused/sekkumised Elurikkuse kaitse tagamine • Kaitstavate alade piirangute kompenseerimine erametsamaadel, kogukulu aastatel 2025-2028 27,2 mln eurot. • Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks 5,7 mln eurot CO2 vahenditest aastatel 2024-2027. • Elupaikade (mh sood, metsad, pärandniidud, vooluveekogud) ja liikide kaitse, taastamine ja tegevused nende soodsa seisundi saavutamiseks, et ühegi EL kaitsealuse elupaiga ja liigi kaitsesuundumus ja seisund ei halveneks ning ebasoodsas seisundis olevatest elupaikadest ja liikidest 30% saavutaks aastaks 2030 soodsa seisundi või näitaks suundumust paranemise poole. EL struktuuritoetuste perioodil 2021-2027 EL toetust 18,5 mln eurot. • Kaitstavate liikide ja ohustatud elupaikade inventeerimine (maismaaelupaikadel kogusumma 3,4 mln eurot), sh loodus- ja põlismetsade defineerimine, kaardistamine ja neile kohase kaitse tagamine ja seire korraldamine. • LIFE-IP projekti “Loodusrikas Eesti” elluviimine aastatel 2020–2029. Projekti eesmärk on kaitsta ja taastada traditsioonilisi Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning parandada seal elavate liikide seisundit, sh meetmete rakendamine elurikkust toetavate lahenduste leidmiseks põllumajandusmaastikus. Kogusumma perioodil 2025-2028 on 7,2 mln eurot. • Loodusväärtuste kaitseks kehtestatud meetmete tõhususe ja kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamise süsteemi uuendamine. • Elupaigatüüpide tervikliku kaitse tagamiseks elupaikade tegevuskavade (mh soodele, märgadele ja kuivadele metsadele), ohustatud liikide tervikliku kaitse tagamiseks liigitegevuskavade, alade kaitse tulemuslikuks korraldamiseks alade kaitsekorralduskavade koostamine, uuendamine ja rakendamine, tolmeldajate tegevuskava koostamine. • Turvasmuldade kuivendamist käsitlevate regulatsioonide täpsustamine, et leida juriidilised lahendused, et põllumajandusmaade maaparandussüsteemid ja metsakuivenduskraavid ei kahjustaks elurikkust ning toetaks kliimaeesmärkide saavutamist. • Riikliku kaitse tagamine 30 %-l maismaast. • Tähelepanu pööramine suurte taristute (sh päikese- ja tuulepargid) võimalusele toetada elurikkust. Elurikkust soosiva majandamise juhiste koostamine. Nii riigi kui kohalike omavalitsuse tasandi planeeringute koostamisel tõhusalt elurikkuse aspektidega arvestamine. • Võõrliikidealase teadlikkuse tõstmine, võõrliikide tõrje ja seire tõhustamine. • Looduskaitsepiirangutega seotud tegevuste lubade (sh CITES load ohustatud liikidega legaalseks kaubitsemiseks; loodusvarade kasutamine, sihtkaitsevööndis keeluajal liikumine, rahvaürituste korraldamine, väikeehitise ehitamine, loomaia tegevusluba, liigi ümberasustamine, loomaliigi kasutamine teaduse otstarbel, loomade märgistamine, kaaviari käitlemise majandustegevusteade) välja andmine. • Looduskaitse tulemuslikuks korraldamiseks vajalikus mahus järjepideva, usaldusväärse ja süsteemse ülevaate tagamine siinsest liikide ja ökosüsteemide/koosluste seisundist. Senisest enam innovaatiliste seire- ja inventuurilahenduste, rakendusuuringute ja piisavas mahus invnetuuride kasutamine, andmebaaside ja veebirakenduste uuendamine ja arendamine. 11 • Kaasaegsete IT-lahenduste arendamine looduskaitse ja keskkonnaga seotud andmete paremaks haldamiseks, kasutamiseks ja avalikustamiseks. • Loodusrikkuste ja hüvede seisundi muutuste süsteemse jälgimise, mh nende rahalise väärtuse arvestamise süsteemi rakendamine. • Mitmekesiste võimaluste loomine Eesti looduse nautimiseks ja tundmaõppimiseks ning aktiivseks puhkuseks ja looduses liikumiseks, seadmata samal ajal ohtu loodusväärtuste säilimist. Looduslike rohealade säilitamine ja soodustamine suurte inimasumite lähistel, linnakeskkonna elurikkust suurendavate tegevuste ellu viimine. • Igaühe looduskaitse põhimõtete tutvustamine ja rakendamine. • Kaitstavate liikide poolt tekitatud kahju ennetamise ja kompenseerimise süsteemi tõhustamine. • Loodusväärtuste seisundi säilitamiseks ja parandamiseks tööde tellimine, arvestades kaitsekorralduskavades, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavades ning elupaiga tegevuskavades kirjeldatud eesmärke ja vajadusi. • Elurikkuse säilitamiseks ja suurendamiseks uudsete vahendite, sh finantsinstrumentide leidmine. • Looduskaitsepiirangute kompenseerimine piisavas ja õiglases mahus, sh toetuse maksmise jätkamine, sh väljaspool Natura 2000 alasid kaitstavate metsade omanikele. Toetusmeetmete mitmekesistamine. • Eraldiseisvaks Natura hindamiseks võimaluse loomine keskkonnamõju (strateegilist) hindamist mittevajavate tegevuste kavandamiseks Natura 2000 aladel. • GMO regulatsioonide kaasajastamine. • Eesti looduse taastamise kava koostamine 550 000 eurot CO2 vahenditest aastatel 2024-2027. • Looduskaitsealadel raiete piiramine, piiranguvööndites ja väljaspool kaitsealasid püsimetsanduse edendamine. • Lepingulise looduskaitse põhimõtete välja töötamine Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine • Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamine ja rakendamine. • Metsanduspoliitika põhialused aastani 2050 koostamine, • Metsandusega seotud andmete kvaliteedi, kättesaadavuse ja usaldusväärsuse parendamine. • Kaugseire võimaluste arendamine ja metsamajanduslike tegevuste mõju süsiniku sidumisele uurimine. • Puidust referentshoone (loodusmaja) rajamine eesmärgiga luua suurte puitehitiste ehitamise kogemus ja suurendada sellega Eesti puidusektori ekspordipotentsiaali ning edendada kohaliku tooraine väärindamist. 33,3 mln eurot CO2 vahenditest. • Biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ning biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise nõuete rakendamine. • Raadamise leevendamiseks kompensatsiooni meetmete väljatöötamine ja rakendamine. • Erametsanduse arengu toetamine tugisüsteemi abil, mille kaudu suunatakse metsaomanike ühistegevust metsade kasvatamisel ja kasutamisel, kogukulu aastatel 2025-2028 18,06 mln eurot. • Jätkatakse vääriselupaikade kaitse lepingute sõlmimist erametsaomanikega, alustatakse loodus- ja põlismetsade vabatahtliku kaitse toetamisega, kogukulu aastatel 2025-2028 2,6 mln eurot. • Püsimetsanduseks sobivate majandamisvõtete väljatöötamine ning kogukonnametsade majandamise kaasava regulatsiooni väljatöötamine. 12 • Loodussäästliku reeglistiku loomine puiduistandike rajamiseks, mis võimaldaks puitu kasvatada erinevate kestvustoodete valmistamiseks. • Riigimetsas arvestuslangi aluste muutmine, et arvesse oleks võetud metsamaa süsinikusidumine ja raiemaht püsiks võimalikult ühtlane. • Erametsades püsimetsanduse soodustamine läbi püsimetsa majandamise kavade koostamise toetamise ning nõustajate koolitamise. Keskkonnakorralduse arengu suunamine • Keskkonnakaitselubade süsteemi korrastamine, mille eesmärk on tagada keskkonnakasutuse reguleerimiseks ühtsetel alustel, tasakaalustatud keskkonnakasutusest ja keskkonnariskist lähtuv nutikas ning halduskoormust vähendav avalik teenus. • Keskkonnamõju hindamise teenuse kaasajastamine digiühiskonna toimimisele vastavaks (nn KMH digipööre), mille eesmärk on kiire, automatiseeritud, kasutajakeskne ja andmepõhine teenus. Eesmärgiks on muuta keskkonnamõju hindamise teenus võimalusel kaks korda kiiremaks ja kaks korda kvaliteetsemaks. Projekti rahastatakse perioodi 2021–2027 EL ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondi vahenditest. • Uue tööstusheite direktiivi ülevõtmine ja sellega seotud tegevused, et tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase võrdsetel alustel. • Keskkonnatasude ajakohastamine, võttes aluseks, et looduslik ressurss on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult ja ”saastaja maksab” printsiibil ning kooskõlas keskkonnaalaste eesmärkidega. • Ohutu materjaliringluse toetusmeetme väljatöötamine ning kasutamise edendamine toimub EL struktuuritoetuse ringmajanduse korraldamise meetmest. • 1.07.2024 jõustunud keskkonnatasude seaduse (KeTS) muudatusega tõusid põlevkivi lend- ja koldetuha, põlevkivi poolkoksi ning tsemendi tootmisel tekkivate jäätmete kõrvaldamise saastetasumäärad, millest vähemalt 0,35 eur/t suunatakse keskkonnaprogrammi kaudu Ida-Viru maakonda põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnamuutuste tagajärgede leevendamiseks ja nendega toimetulekuks. Toetust hakatakse Ida-Viru maakonda jagama alates 2025. aastast. Kiirgusohutuse tagamine • Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise, ning nendeks vajalike uuringute elluviimine. • Tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamine ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomine. 6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused Järgnevalt on välja toodud programmi tegevused ja nende elluviimiseks kavandatud olulisemad plaanid. Programmi koosneb kolmest meetmest ja eesmärgid saavutatakse programmi tegevuste ja nende raames elluviidavate teenuste tulemusena. Teenuste detailne kirjeldus on kajastatud lisas 1. 13 Meede 1 ELUSLOODUSE KAITSE JA KASUTUS Meetme eesmärk: Liigid ja elupaigad on soodsas seisundis, maastikud on mitmekesised ning metsa majandatakse jätkusuutlikult. Meede tagab, et kõigis valdkondades (sh planeeringud, mõju hindamised, lubade väljastamine, maksu- ja toetusmeetmed) ja kõigi taseme otsustes hakatakse arvestama elurikkuse hoidmise vajadusega, kuna majandus ning maa- ja ressursikasutus saavad toimida vaid looduse poolt etteantud piirides. Lisaks on eesmärk looduse seisundi paranemine, milleks on lisaks konkreetsete loodusobjektide (liigid, elupaigad, elurikkad ja mitmekesised maastikud jmt) kaitsele ja taastamisele vaja senisest enam tähelepanu pöörata ka nende omavahelistele seostele ja sidususele ning ökoloogiliste terviksüsteemide toimimisele. Meede koosneb kahest programmi tegevusest: elurikkuse kaitse tagamine ning metsanduse ja jahinduse arengu suunamine. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Samuti panustavad oma tegevustega SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Tabel 3. Meetme eluslooduse kaitse ja kasutus mõõdikud ja sihttasemed Mõõdikud/Sihttase 2023 (tegelik) 2025 2026 2027 2028 (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Metsanduse arengu Ei Jah Jah jah Jah suunamise eesmärgid on kokku lepitud Programmi tegevus 1.1 Elurikkuse kaitse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Liikide ja elupaikade soodne seisund ning maastike mitmekesisus on tagatud, nii et elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna ja elurikkuse ning mulla poolt pakutavad ökosüsteemiteenused on jätkusuutlikud. Eesmärgi saavutamiseks soosime loodussõbralikku maa- ja ressursikasutust, integreerides elurikkuse säilitamise ja taastamise ning looduse hüvede piisava pakkumise põhimõtted erinevatesse maakasutuse valdkondadesse. Tagame ökoloogiliselt hästi toimiva ja tõhusalt kaitstava kaitsealade võrgustiku olemasolu. Lähiaastate fookuses on EL elurikkuse strateegia eesmärkide täitmine, sh riiklikult kaitstavate alade pindala eesmärgi seadmine 30% maismaast ning riikliku taastamiskava koostamine tulenevalt looduse taastamise määrusest. Aktiivselt tegeletakse ohustatud liikide ja elupaigatüüpide kaitse, taastamise ja seirega. Aladele on kehtestatud kaitserežiim ning kaitsealadele ja püsielupaikadele alaspetsiifilised kaitse-eeskirjad. Algatame arutelu ja otsime täiendavaid lahedusi, kuidas rakendada „saastaja maksab“ põhimõtet tõhusamalt elurikkuse ja looduse hüvede kaitseks. Vajalik on elurikkuse summaarse vähenemise ärahoidmiseks tegevuspõhimõtete väljatöötamine. Tõhustame elurikkusega arvestamist planeeringute protsessis, et säilitada elurikkus ka väljaspool kaitstavaid maastikke. Üha enam tuleb soosida igaühe looduskaitset. Analüüsime olemasolevat looduskaitsesüsteemi ja lisaks alapõhisele kaitsele leiame ja rakendame uusi võimalusi, kuidas maaomanikke motiveerida ise loodusväärtusi märkama ja neid kaitsma. Olulisel kohal on looduskaitse ja elurikkuse hoidmise põhimõtte kui printsiibi integreerimine kõikidesse valdkondadesse nagu energeetika, maapoliitika jne. Läbiva teemana on ette võetud muldade hea seisundi tagamine, taastamine ja säilitamine ja keskkonna- ja kliimaeesmärkidest lähtuv maakasutuse, sh maahõive praktikate analüüs. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Kliimaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Samuti panustavad oma tegevustega SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Tabel 4. Programmi tegevuse elurikkuse kaitse tagamine mõõdikud ja sihttasemed 14  Tegelik Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028 (2023) Liigikavade I ja II prioriteedi tegevuste täitmise määr uuendatud kavade alusel, % 88,00% 90,00% 90,00% 90,00% 90,00% Allikas: Keskkonnaamet Alade arv, kus on hinnatud kaitse tulemuslikkust, tk, kumulatiivne 0 75 150 225 300 Allikas: Keskkonnaamet Aasta jooksul taastatud elupaikade pindala (ha) 4100 4000 4000 4000 4000 Allikas: Kliimaministeerium I kaitsekategooria ning teiste kriitilises ja väljasuremisohus olevate liikide tegevuskavaga 69,00% 80,00% 80,00% 85,00% 85,00% kaetuse määr, % Allikas: Keskkonnaamet Tegevus keskendub elurikkuse kaitsele laiemalt kui traditsiooniline looduskaitse. Inimkonna heaolu ja majandusmudel peavad mahtuma planeedi taluvuspiiridesse, seepärast peab elurikkuse hoid olema inimtegevuse alus. Inimtegevus saab toimida sellistes piirides, kus see elurikkust ei vähenda ning kõigil inimtegevuse valdkondadel (eriti metsa- ja põllumajandusel) on roll ka elurikkuse kriisi vähendamisel ja elurikkuse seisundi parandamisel. Elurikkus ja selle kaudu pakutavad looduse hüved (ökosüsteemiteenused) on olulised teiste valdkondade, sh tootmisvaldkondade, pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamisel ning kliimamuutustele vastupidavusel. Elurikkuse hoiul on põhieesmärgiks integreerida elurikkuse kaitse ja taastamise ning looduse hüvede säilitamise ja taastamise vajaduse põhimõtted kõigisse majandusvaldkondadesse ning tagada, et neist ükski ei viiks looduse hüvede (nt puhta vee, õhu, süsinikusidumise, loodusele ligipääsu jpm) kättesaadavuse ja kvaliteedi halvenemisele. Selleks, et elurikkust säilitada ja selle seisundit parandada, peavad kõikide tasandite otsused olema elurikkust, ökosüsteemide head seisundit ning loodusressursside ja ökosüsteemiteenuste säästlikku kasutust toetavad ning edendama vajadusel nende taastamist ja taastumist. Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata ökosüsteemide ning elupaikade ja liikide populatsioonide omavahelistele seostele ja maastike sidususele. Selleks, et säilitada elurikkus ja võtta vastu parimad kasutusotsused, tuleb jälgida loodusrikkuste ja hüvede seisundi muutuseid ning arvestada nende väärtusega majandusmudelites. Samuti tuleb sisustada elurikkusega senisest enam arvestav ettevaatusprintsiip ja maksupoliitika. Eesti keskkonnapoliitikat elurikkuse valdkonnas mõjutavad rahvusvahelised kohustused, eeskätt ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, kui ka EL tasandi lepetest tulenevad kohustused. Vaja on tagada kõikide Eestis looduslikult esinevate liikide ja elupaikade soodne seisund ning maastike mitmekesisus, sh säilitada bioloogiline mitmekesisus kõikides selle avaldumisvormides, kaasa arvatud geneetiline mitmekesisus nii looduslikel liikidel kui ka kohalikel taimesortidel ja põlistel tõugudel. EL elurikkuse strateegia näeb ette kohustused elurikkuse hoidmiseks ja taastamiseks. Elurikkuse hoidmisele tuleb tähelepanu pöörata ka väljaspool kaitstavaid alasid. Lisaks ohustatud elupaigatüüpide ja liikide elupaikade kaitsele ja taastamisele on vaja seada ja ellu viia taastamiseesmärgid ka linnade ökosüsteemidele, jõgedele ja üleujutus-aladele, põllumajanduse ja majandatava metsa ökosüsteemidele jpm. 15 Oluline on suurendada põllumajandusmaastike elurikkust ja mitmekesisust, pöörates eriti tähelepanu tolmeldajatele ja põllulinnustikule, taastada ja hooldada pärandniite ja väärtuslikke püsirohumaid, kasutada kestlikke maaharimispraktikaid, leevendada kuivenduse negatiivseid mõjusid, säilitada ning luua juurde elurikkust toetavaid maastikuelemente ja elupaikasid, sh väikemärgalasid, puudetukkasid ning niiduelupaiku. Rakendada tuleb tõhus süsteem põllumajandusmaa omanike ja tootjate ning hooldajate, sh pärandniitude hooldajate nõustamiseks. Sarnaseid põhimõtteid tuleb järgida ka majandusmetsades. Soodustada tuleb püsimetsanduse võtete kasutamist, suurendada majandusmetsade liigilist ja struktuurset mitmekesisust, hoida põliseid puid ning tagada veel säilinud loodus- ja põlismetsade kaitse ja säilimine. Vaja on leida toimivad juriidilised lahendused ja praktikas toimivad meetmed, et nii põllumajanduslikud kuivendussüsteemid kui ka metsakuivenduskraavid moodustaksid võimalikult looduslähedase süsteemi ega kahjustaks elurikkust ning ei suurendaks maastike põuatundlikkust. Eutrofeerumise vältimiseks tuleb vähendada nii seisu- kui vooluveekogudesse jõudvat saasteainete hulka, sh tuleks põllumajandustootmistes rakendada toitainete bilansi arvutusi, rajada toitaineid kinni püüdvaid tehismärgalasid, rakendada märgalaviljelust, tagada toimivate looduslike puhvertsoonide olemasolu veekogude kallastel ning taastada vooluveekogude looduslikkust. Kliimamuutuste leevendamiseks ning muldade kaitseks tuleb tagada turvasmuldadel olevate põllumajanduslike alade võimalikult säästev ja väheintensiivne kasutus (kasutus ekstensiivsete rohumaadena, märgalaviljelus, märjutamine). Jõgedele ehitatud paisud on kaladele ja muule vee-elustikule ületamatuks takistuseks, mis ei lase liikidel pääseda koelmualadele ja teistele elupaikadele ning halvendavad seeläbi jõgede seisundit. Üks olulisemaid kalavarudega seotud probleeme on kudemiseks sobilike elupaikade vähenemine. Vajalik on kalade rändeteede avamine paisudel ning koelmute kvaliteedi ja elupaikade parandamisega seotud tegevused (näiteks jõesuudmete avamine). Tagada tuleb ranna- ja kalda loodusväärtuste säilimine. Loodus- ja kultuurmaastike mitmekesisuse säilitamise ja suurendamise ning traditsioonilise asustuse ja maakasutuse kaudu on vaja tagada kultuuripärandi püsimine ning luua eeldused maastikulise ja bioloogilise mitmekesisuse säilimiseks. Kaitstavatel loodusobjektidel, eelkõige rahvusparkides ja maastikukaitsealadel, tuleb säilitada tänased Eesti esinduslikuimad maastikud ning olulised pärandkultuuriga seotud elemendid. Tuleb tagada põlispuude ja teiste põliste maastikuelementide säilimine. Ruumilisel planeerimisel tuleb maastike kujundamisel arvestada, et säiliksid kultuuri- ja looduskeskkonna väärtused, loodusmaastike sidusus, maastike looduslik mitmekesisus; ning loodusvarade kasutamine oleks elurikkust säästev. Linnaelanikele loodushüvede pakkumiseks ning linnade laienemisest tingitud rohealade ja looduslike elupaikade killustumise vähendamiseks tuleb säilitada ja suurendada linnakeskkonna elurikkust (sh kavandada vastavad tegevused linnade kaupa). Vaja on vältida looduslike alade ja rohealade kadumist linnades ja suurte inimasumite lähistelt ning soodustada “linnametsade” ja “linnaniitude” loomist ja säilimist, kahjustunud elupaikade taastamist linnades ja linnade ümbruses ning rohevõrgustiku ökoloogilist toimivust maastikel. Loodusharidus ja -teavitus peavad suunama Eesti inimeste väärtushinnanguid, et need oleksid üha loodushoidlikumad, et inimesed tunneksid soovi ja vastutust ning näeksid võimalusi elurikkuse hoidmiseks. Loodusteavitus tuleb suunata inimeste jaoks praktiliselt vajaliku info kättesaadavuse ja arusaadavuse parandamiseks. Selline praktiline nõustamine aitab inimestel olla loodushoidlikum, tunnetada end elurikkuse kaitse osana ning näha aina rohkem ka ise võimalusi sellesse panustada. 16 Looduse taastamist ja elurikkust toetava kestliku maa- ja ressursikasutuse soosimine on ka peamiseks kliimamuutusi leevendavaks lahenduseks. On oluline, et planeeritud kliimalahendused ei tuleks elurikkuse ja looduse seisundi arvelt (nt väärtuslike niiduelupaikade või märgalade metsastamine, taastuvenergialahenduste rajamisel elurikkuse ohustamine). Taastuvenergialahenduste rajamisel tuleb soosida nö looduspositiivseid lahendusi - energiarajatiste rajamisel eelistatakse juba kahjustunud maastikke ning rajamise ja edasise hoolduse käigus tagatakse ka looduse seisundi paranemine alade ökoloogilise taastamisega. Ringmajanduse põhimõtete juurutamisel on oluline silmas pidada kogu majanduse surve vähenemist elusloodusele. Eesmärgiks on erinevate majanduse tegevuste ümberstruktureerimine viisil, et need tekitaksid võimalikult vähe kahju ja seega vähendaksid ka vajadust teha kulutusi nende kahjude tagasi pööramiseks. Looduskaitse eesmärkide saavutamiseks tuleb välja töötada Eesti looduskaitsepoliitika lühi- ja pikaajalised arenguplaanid looduse mitmekesisuse säilimise tagamiseks ning halvas seisundis olevate elupaikade ja liikide seisundi parandamiseks. Planeeritavad tegevused on suunatud looduskeskkonna kaitsele, sh looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisele, vajadusel ka hea seisundi taastamisele ning võõrliikide tõrjele, samuti kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamisele. Looduskaitse valdkonna ülesanne on Eestis korraldada ka rahvusvaheliste looduskaitsekokkulepete täitmist ning EL elurikkuse strateegia eesmärkide elluviimist. Ökosüsteemide, eriti süsinikku pikaajaliselt talletavate ja siduvate ökosüsteemide (sh märgalad ja metsad) kaitse ja taastamine, aitab oluliselt kaasa nii kliimamuutuste leevendamisele kui ka nende mõjuga kohanemisele. Oluline on säilitada maastikuliste terviksüsteemide talitlus (nt märgalade kui oluliste süsinikusidujate veerežiimi toimimine) ning säilitada elurikkuse seisukohalt võtmetähtsusega maastikuelemente nagu väikeveekogud jt märgalad, loodus- ja põlismetsad, sh metsa vääriselupaigad, pärandniidud. Eesti maismaast koos siseveekogudega on riiklikult kaitstavate loodusobjektidena kaitse all 28% ja merest 19,3% (sh territoriaalmeri ja majandusvöönd) (2024. a seisuga). See jaguneb rohkem kui 3800 erinevat tüüpi ja erineva kaitsekorraga objekti vahel, sh rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad (sh pargid, puistud), hoiualad, liikide püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid, vääriselupaigad, väljaspool kaitsealasid riigimaadele jäävad natura elupaigad, ranna- ja kaldakaitsevööndid, I ja II kat liikide elupaigad. Neil aladel kaitstakse erinevaid ökosüsteeme, maastikukomplekse, liikide leiukohti. Suur osa kaitstavatest aladest kuulub ka EL Natura 2000 võrgustikku. Eestis on 568 kaitsealust taime-, seene- ja loomaliiki, mille kaitsele tuleb tähelepanu pöörata ka väljaspool kaitstavaid alasid. Lisaks sätestatakse looduskaitse eesmärkide saavutamiseks kitsendusi ka muudel objektidel nagu näiteks ranna- ja kaldaalad. Vajalik on kaitstavate alade võrgustiku edasine kujundamine vastavalt EL elurikkuse strateegia eesmärkidele. EL liikmena on meil kohustus saavutada kõigi EL tähtsusega liikide ja elupaikade (Eestis 60 elupaigatüüpi ja 99 loodusdirektiivi liiki ning 231 linnudirektiivi liiki) soodne looduskaitseline seisund aastaks 2050. 2019. aasta loodusdirektiivi aruande järgi on ebasoodsas seisundis 43% elupaigatüüpidest ja 44% liikidest. Linnudirektiiv näeb ette kõigi meil looduslikult esinevate linnuliikide kaitse, Eestis pesitsevatest linnuliikidest 36% on langeva lühiajalise populatsioonitrendiga ja 48% pikaajalise langeva trendiga. Lähtudes liikide seisundist tuleb vajadusel ajakohastada kaitstavate liikide nimestik ja nende jaotus kaitsekategooriatesse. Vältida tuleb võõrliikide ja võõrpopulatsioonide loodusesse sattumist ja levikut, vähendada nende kasutamist ka nt haljastuses. Senisest enam tuleb 17 teadvustada ökosüsteemide toimimiseks oluliste liikide kaitset ning kliimamuutuste mõju kaitstavatele liikidele. Oluline on saavutada looduse ökoloogiline taastumine ja looduse hüvede ja funktsioonide säilimine maastiku skaalal. Halvas seisundis elupaikade struktuuri ja funktsioonide taastamiseks tuleb koostada taastamiskava ja see ellu viia9. Loodushoiu tulemuslikuks korraldamiseks on vajalik järjepidev ja süsteemne ülevaade siinsest liikide ning koosluste levikust ning seisundist. Selleks on vajalik nii eluslooduse seire ja inventuuride süsteemne toimimine kui ka Eesti liikide punase nimestiku hinnangute regulaarne uuendamine. Eluslooduse seireandmed peavad olema aktuaalsed, kasutajasõbralikult kooskasutatavad ja - kuvatavad teiste kaitstavate objektide (liigid, elupaigad, kaitstavad alad jm) andmetega. Vajalik on tagada süsteemse loodusinfo jõudmine ka kohalike omavalitsuste, teiste valdkondade riigiasutuste, huvirühmade ja maaomanikeni. Koostöös väliste konsultantidega hinnati kaitsemeetmete tulemuslikkuse hindamise süsteemi ning tehti ettepanekud selle parandamiseks. Vajalik on ettepanekute rakendamine ja olemasoleva süsteemi tõhustamine. Kaitsekorralduse esmane eesmärk on olemasolevate kaitstavate loodusobjektide kaitse- eesmärkide saavutamine, kaitse peab olema piisavalt tõhus loodusväärtuste kaitsmiseks, kehtestamata samal ajal põhjendamatuid kitsendusi maaomandi ja loodusvarade kasutamisele. Piiranguvööndi kaitse tuleb kujundada kaitse eesmärkidele vastavaks, vältida lageraiepõhist metsa- majandamist, säilitada väärtuslikud elupaigad ja elurikkust toetavad elemendid. Kaitstavatel aladel peaks kasutatama ainult mahepõllu-majanduses lubatud väetisi ja taimekaitse-vahendeid. Looduskaitset edendavate ja soodustavate tegevuste toetus- ja kompensatsioonimeetmed peavad olema võimalikult tõhusad ja piisavad. Vajalik on meetmete edaspidine pikaajaline ja stabiilne rahastus. Tuleb luua soodne keskkond ettevõtete ja eraomanike vabatahtlike looduskaitsetegevuste ja -finantseeringute jaoks. Programmi tegevus 1.2 Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine Tegevuse eesmärk: Eesti metsad on elujõulised, nende kasutus on mitmekesine, tõhus ja jätkusuutlik ning tagatud on elupaikade ja liikide vahelise ökoloogilise tasakaalu säilitamine. Tegevuse eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse metsa- ja jahinduspoliitikat, antakse vääriselupaiga väljavaliku eksperdi tunnistusi, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, teostatakse riiklikku järelevalvet, peetakse metsaressursi ja geenireservmetsade arvestust, antakse metsakorraldajate kutsetunnistusi ja metsakorraldustööde tegevuslube ja jahinduse valdkonna lube, avaldatakse metsastatistikat, metsateatised registreeritakse riiklikus metsaregistris, sõlmitakse erametsaomanikega vääriselupaiga kaitselepinguid, sertifitseeritakse metsapuude seemneid ja metsataimi. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tabel 5. Programmi tegevuse metsanduse ja jahinduse arengu suunamine mõõdikud ja sihttasemed 9 Euroopa elurikkuse strateegia EUR-Lex - 52020DC0380 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 18  Tegelik Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028 (2023) Riigimetsamaa pindala osakaal maismaapindalast, % 25,1 >20 >20 >20 >20 Allikas: Keskkonnaagentuur Metsade uuendamise osakaal uuendusraiete mahust, 60 % >50 >50 >50 >50 (2022) Allikas: Keskkonnaagentuur Suurkiskjate populatsioonide reguleerimiseks on seatud küttimismahud suurkiskjate kaitse ja ohjamise jah jah jah jah jah kava eesmärkide järgi Allikas: Keskkonnaagentuur Eesti metsamaa pindala on 2,3 mln hektarit, moodustades üle poole kogu Eesti maismaa pindalast. Looduskaitse alla kuuluva metsamaa osakaal on viimase kümnendi jooksul suurenenud. Riigimetsamaa 1,08 mln hektarist on nüüdseks range kaitse all kolmandik ning kogu metsamaa pindalast moodustab range kaitse all olev mets 18,4% (SMI 2023 järgi). Võrdlusena 2010. aastal 10%. Eelmise sajandi lõpust alates on Eesti metsanduse osaks olnud vääriselupaigad (VEP). VEPide kaitse on kohustuslik avalik-õigusliku juriidilise isiku metsamaal ja vabatahtlik eramaal. Jätkuvalt soodustatakse VEPide vabatahtlikku kaitset, sõlmides selleks erametsaomanikega lepinguid. Seni leidmata väärtuslike metsaalade ja loodusmetsa kildude säilitamiseks planeerib Kliimaministeerium VEPid erametsades järgnevatel aastatel inventeerida loodus- ja põlismetsade inventuuri raames. Riigimetsades on VEPide inventuur suures osas juba teostatud. Selleks on tarvis koolitada eksperte ning leida raha inventuuri läbiviimiseks. Metsade vanuseline jaotus on kujunenud ajaloolistel põhjustel ebaühtlaseks. Metsade majandamise ja vanuselise struktuuri tõttu ei ole viimastel aastatel metsa tagavara enam kasvanud. Ka metsamaa pindala kasv on viimastel aastatel lakanud. Ebaühtlase vanuselise jaotuse tõttu tuleb lühemas (10–20 aastat) perspektiivis hinnata metsade erinevaid väärtusi ja seda, kuidas soovitakse puistute tarbimisväärtust realiseerida. Tuleb otsustada, kuidas liigutakse metsade ühtlasema vanuselise jaotuse poole ning hinnata, kuidas metsa erinevate väärtustega (lisaks puidule) paremini arvestada. Samuti peab arvestama säästliku metsamajanduse ühe olulise kriteeriumiga, mis sätestab, et pikas perspektiivis ei tohi raiemaht ületada aastast majandatavate metsade netojuurdekasvu. Metsasektori väärtusahel hõlmab maakasutust ja suurt arvu metsa mitmekülgselt kasutavaid inimesi, sh metsaomanikke ja puidutööstuses hõivatuid. Samuti mõjutab metsandus elukeskkonda ja on seotud paljude valdkondadega nagu haridus ja teadus, innovatsioon, majandus, taastuvenergeetika, kultuuripärand, terviseedendus, loodusturism jm. Seetõttu on metsanduse pikaajaliseks strateegiliseks suunamiseks koostatud metsanduse arengukava laiapõhjalise dokumendina arvestades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitse kui ka kultuurilisi aspekte. Koostatava metsanduse arengukava aastani 2030 üldeesmärk on kestlik metsandus. Üldeesmärgi saavutamine tagatakse läbi kolme alaeesmärgi: metsandus aitab tagada metsaökosüsteemide ja nende elurikkuse püsimise, leevendab kliimamuutusi ning kohaneb kliimamuutuste mõjuga; metsasektori on majanduslikult konkurentsivõimeline; metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega. Metsamaa süsiniku sidumise ja talletamise võime on üks olulisemaid kliimamuutusi leevendavaid 19 mehhanisme. Võimalikult suure süsiniku sidumise tagab see, kui metsamaa produktsioonipotentsiaal oleks parimal võimalikul viisil kasutatud, st alal kasvaksid kasvukohale sobilikud puuliigid, puistu oleks tootlik ning heas tervislikus seisundis. Selle tagamiseks tuleb senisest tõhusamalt tegeleda metsade uuendamise ning hooldamise ja kujundamisega, arvestades sealjuures metsade kaitse vajadusega. Hooldusraiete, aga ka teiste eespool nimetatud metsamajanduslike tegevuste mõju süsiniku sidumisele vajab oluliselt enam uuringuid, et teha kindlaks nende tegevuste mõju süsinikuringele. Tootliku ja kvaliteetse metsa kasvatamisel on olulised metsapuude parendamine ning seemnemajanduse arendamine. Ka nende tegevuste korral tuleb muu hulgas rohkem arvestada ka kliimamuutuste mõjudega. Selleks on vaja uurida erinevate puuliikide (mh laialehiste liikide) kohanemisvõimet, haiguskindlust ning geneetilist mitmekesisust. Noore metsa hooldamisel tuleb rohkem rõhku panna mitmekesise puistu ja liigirikka metsa kujundamisele. Segapuistuteks kujundatud liigirikkamad metsad on vastupidavamad nii putukakahjustustele kui seenhaigustele, mistõttu soodustatakse looduslike häiringute suhtes vastupidavamate segapuistute kasvatamist ja juurepessu ohtlikel aladel biopreparaatide laiemat kasutamist. Uuritakse võõrpuuliikide kasvatamise võimalusi kliimamuutustega kohanemiseks ja leevendamiseks, sh nende mõju üldisele elurikkusele lähtudes ettevaatusprintsiibist, et vältida invasiivsust ning patogeenide levikut. Toetatakse erametsade uuendamist võimalikult heade pärilike omaduste ja kasvukohale sobivamate kodumaiste puuliikidega. Ergutatakse eeskätt omamaist taimetootmist ja üldist uuendusmahtude suurenemist. Eesti metsanduses seni püsimetsanduse kogemus peaaegu puudub, seetõttu on oluline selle meetodi igakülgne uurimine, sh tuleb selgitada, millistel kasvukohtadel ning puistutes on püsimetsandus rakendatav. Toetama asutakse püsimetsana majandamise kavade koostamist ning püsimetsana majandamise osas teabe jagamist erametsaomanikele läbi metsaühistute, julgustamaks loodussäästlike metsamajandamisvõtete kasutuselevõttu. Metsanduse pikaajaline konkurentsivõime eeldab taristu, sh teede ja maaparandussüsteemide olemasolu ja head seisukorda, et tagada ligipääs nii majandustegevuseks kui ka teistele metsaökosüsteemi hüvedele (rekreatsioon, loodusturism, korilus). Samuti on taristu oluline kohalikele elanikele juurdepääsu võimaldamiseks ning maaparandussüsteemide hea seisukord metsamuldade viljakuse säilitamiseks. Maksimeerida tuleks talletatud süsiniku hulka metsas ja puittoodetes, arvestades samal ajal ka asendusefektiga. Puidupõhistel kestvustoodetel on kliimamuutuste seisukohast oluline roll, sest nõnda on süsinik talletatud pikaks ajaks. Puitu kasutatakse Eesti kaasaegses arhitektuuris seni vähe, seega tuleb selle kasutamist ehitistes ja insenertehnoloogilist arendamist senisest rohkem toetada ning silmapaistvaid (sh avaliku sektori) näidisehitisi rajada (näiteks Loodusmaja). Keskkonnakestliku ehitisena aitab Loodusmaja leevendada inimtegevuse kahjulikke kliimamõjusid. Keskkonnamaja projekti kohta on koostatud CO2 jalajälje analüüs kogu hoone elutsükli ulatuses – see on esimene selline suure hoone analüüs Eestis. Puitehitis lukustab endas süsihappegaasi ja Loodusmaja hoonetesse seotakse aastakümneteks ligikaudu 3900 tonni süsinikku. Samuti on puidu kasutamise jalajälg palju väiksem teiste ehitusmaterjalidega võrreldes. Loodusmaja on kavandatud ligi nullenergiahoonena. 20 Jätkuvalt arendatakse erametsaomanike tugisüsteemi, mis pakub mitmekülgset tuge selleks, et eraomanikul oleks lihtsam arvestada metsa majandamisel üha komplekssemaks muutuvate ootustega eraomandile (elupaikade kaitse, rohekoridorid, kogukonna ootused, ökosüsteemi teenused, kliimamuutustega kohanemine, pühapaikade kaitse, uued teenusmudelid, haiguste leviku piiramine, piirinaabrite koostöö jne). Edendatakse koostööd tugisüsteemi osaliste vahel. Selleks, et suurendada usaldust taastuvkütuste jätkusuutlikkuse vastu, kehtestati ettevõtetele biomassi säästlikkuse nõuete ja kriteeriumite tõendamise kohustus. Täpsemad nõuded on vajalikud, et ettevõtja saaks tõendada, et kasutatud biomasskütuseid saab pidada taastuvenergiaks. Jahiulukite jätkusuutlikule kasutamisele aitavad kaasa ulukiseire andmete kogumine, andmete analüüsimine, hinnangute andmine ulukite arvukusele ja selle põhjal küttimisettepanekute tegemine, probleemliikide ohjamiseks tegevuskavade koostamine ning jahimeeste koolitamine. Järgmiste aastate peamisteks väljakutseteks on arendada kaugseire võimalusi, töötada välja regionaalsed või riiklikud mudelid metsa biomassi ja süsinikuvoogude hindamiseks ning erinevate majandamisvõtete mõju selgitamiseks süsinikubilansile. Selleks, et maakasutussektoris suurendada seotud süsiniku varu ja parandada süsiniku sidumist, töötatakse välja toetusmeetmed, kasutades raadamisõiguse tasust laekunud vahendeid. Samuti on väljakutseks puidu keemilise väärindamise võimekuse arendamine. Nii metsanduse, kui ka puidu mehhaanilise töötlemise valdkonnas on Eestis olemas kaasaegne teadmus, tugev ettevõtlussektor võimekusega investeerida tänapäevastesse tehnoloogiatesse. Kuid puidu keemilise väärindamise valdkond on kodumaise kapitali poolt väga nõrgalt kaetud, seega on üheks fookuseks puidu komponentideks lahutamise ja keemilise väärindamise alased teadusuuringud. Investeeringute tegemiseks oodatakse riigilt strateegiliste sihtide seadmist ja kinnitamist. Meede 2 KESKKONNAKORRALDUS JA KIIRGUSOHUTUS Meetme eesmärk: Keskkonnakorralduse poliitika suunab keskkonnakasutust selliselt, et tegevuste keskkonnamõju oleks võimalikult väike ning kiirguskaitse areng on tagatud. Meede tagab, et ühiskonna keskkonnakasutus on korraldatud nii, et igas keskkonda mõjutavas otsustamise etapis on hinnatud selle keskkonnamõju ning ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist ennetatakse või see on leevendatud ja kontrollitud. Riiklik raamistik toetab seda nii majanduslike, keskkonnaalaste kui ka sotsiaalmajanduslike motivaatorite abil, mis on omavahel sidusad. Kasutatakse õigeid instrumente õiges kohas ehk süsteem on tasakaalus nii piiritlevate, edendavate kui ka vabatahtlike meetmete vahel. Lisaks keskendub meede kiirgusohutuse optimeerimisele. See tähendab, et doosi suurus inimese kohta, doosi saamise tõenäosus ja kiiritust saavate inimeste arv on nii väike, kui seda on mõistlikult võimalik tehniliste teadmiste taset ning majanduslikke ja ühiskondlikke tegureid arvestades saavutada. Iga kiirgustegevus peab olema põhjendatud. See tähendab, et see on võimaliku tervisekahjustuse suhtes muude hüvede poolest parim. Optimeerimise põhimõte on oluline ka loodusliku kiirguse osas, kuid arvestada tuleb, et looduslikku kiirgust keskkonnast ära võtta ei saa. Meede koosneb kahest programmi tegevusest: kiirgusohutuse tagamine ja keskkonnakorralduse arengu suunamine. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tabel 6. Meetme keskkonnakorraldus ja kiirgusohutus mõõdikud ja sihttasemed 21  Mõõdik/Sihttase 2023 (tegelik) 2025 2026 2027 2028 (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Uute KMH juhteksperdi 2 3 4 5 6 litsentside andmise ja olemasolevate litsentside pikendamise otsuste arv Kompleksloaga käitiste 91 95 95 95 95 osakaal, mis vastab parimat võimalikku tehnikat käsitlevatele järeldustele Programmi tegevus 2.1 Keskkonnakorralduse arengu suunamine Programmi tegevuse eesmärk: Oluline keskkonnamõju (KMH ja KSH) on hinnatud ja tagatud vastavus keskkonnaeesmärkidele, rakendatakse leevendusmeetmeid. Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse tööstusheite ja kemikaalipoliitikat, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, tõhustatakse keskkonnakaitselubade süsteemi, teostatakse riiklikku järelevalvet, antakse keskkonnakomplekslube, korraldatakse keskkonnatasude deklareerimist, rakendatakse ebasoodsa keskkonnamõju tõhusa leevendamise meetmeid, kooskõlastatakse planeeringuid ja projekte, otsustatakse KMH/KSH algatamise vajalikkuse üle ning antakse seisukohti KMH/KSH menetlustes, menetletakse keskkonnavastutuse juhtumeid. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tabel 7. Programmi tegevuse keskkonnakorralduse arengu suunamine mõõdikud ja sihttasemed Tegelik Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028 (2023) Mõõdik on väljatöötamisel n/a n/a n/a n/a n/a Allikas: - Keskkonnakorralduslikke meetmeid rakendatakse selle jaoks, et tagada otsustajate (tarbija, tootja, poliitikakujundaja jt) tegevuste keskkonnamõju teadlik kaalutlemine, väiksema keskkonnamõjuga otsuse soodustamine, leevendamismeetmete kasutuselevõtt ja olulise mõju vältimine, keskkonnamõju hüvitamine, tegevuste ohtlikkuse vähenemine ja keskkonnakestlike tehnoloogiate levik, teave keskkonna-seisundist ja keskkonnahoidlikkust tõstvate meetmete kasutuselevõtt, kas läbi vabatahtlike meetmete või läbi finantsotsuste. Keskkonnakorralduslike meetmete eesmärk on luua raam ohutuks ja teadlikuks materjaliringluseks nii ressursside ammutamise, toote tootmise, teenuse pakkumise kui ka tekkivate jääkressursside kasutamise ja väärindamise osas. Sealhulgas on oluline roll sellel, et kogu ahel toimingute vahel on läbipaistev, kasutatud ressursside ja kemikaalide teave liigub igas etapis edasi ja on teada ning võimaldab juhtida toiminguid reaalajas ühiskonda teenindava tulemi suunas ja seda keskkonnakestlikult. Keskkonnakorralduslikud meetmed (nt keskkonnakaitseload, keskkonnamõju hindamine, keskkonnatasud) on vahendid kõigi keskkonna- ja kliimaeesmärkide suunas liikumise kiirendamiseks. 22 Neid rakendatakse vastavalt probleemi ulatusele ja mõjutatavale osapoolele, kas vabatahtlikult või läbi regulatsiooni. Näiteks võib teatud olukorras olla rangest piirangust tõhusam majanduslike raamide seadmine nii, et need soodustaksid keskkonnakestlikke muutusi, aga teisel juhul on keskkonnarisk nii kõrge, et piirid peavad olema ette antud läbi piirnormide. Keskkonnakorralduse suuna põhieesmärk ongi edendada kestlikusse arengusse panustavate tegevuste eelistamist, selles suunas otsustamist ja teadlikku keskkonnakaalutlust oma tegevustes. Tööstusheide ja kemikaalid Tööstusheite ja kemikaalipoliitika integreeritud kujundamine ja rakendamine (sh lubade menetlus ja järelevalve). Ministeeriumi ülesandeks on valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamine, EL-i otsustusprotsessis osalemine, ELi õigusaktidest ja rahvusvahelistest konventsioonidest (Stockholm, Minamata) tulenevate nõuete täitmine, sh aruandlus ja muu rahvusvaheline koostöö. Aga ka õigusraamistiku ja juhiste loomine, suhtlus huvigruppidega, tööstusheite valdkonna koordineerimine õigusaktide ja uuringute alusel ning suunates arenguid parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamisega. Tööstusheite valdkonnas on lähiaastate prioriteediks tööstusheite direktiivi ülevõtmine Eesti õigusesse ning selle alusel välja töötatavate uute PVT-de koostamise protsessides osalemine ning Eesti seisukohtade esindamine. Valdkonna väljakutseks on uute PVT-de rakendamine nii, et loa andjal ja ettevõtetel oleks piisavalt aega uute nõuetega tutvuda ning need õigeaegselt üle võtta. Kemikaalipoliitika kujundamisel on oluline jätkata ohutu materjaliringluse põhimõtte juurutamist, tagamaks, et materjale saaks võimalikult palju ringlusse võtta. EL struktuurivahendite meetmete kujundamisel on tähtis Eestis ohutu materjaliringluse edendamise tõhus toetamine. Planeeritavateks tegevusteks kemikaalide valdkonnas on teadus- ja arendusprojektide elluviimine ning püsivate orgaaniliste saasteainetega seotud riikliku rakenduskava uuendamine. Kitsaskohaks ohutu materjaliringluse toetusmeetme puhul on praegu ettevõtete madal motivatsioon ja teadlikkus sellest, miks ohtlike ainete asendamisega seotud investeeringud ning seetõttu ka toetusmeetme kasutamine, nende jaoks vajalik on. Püsivate orgaaniliste saasteinete valdkonna puhul on keerukuseks koostöö erinevate asutuste ja huvigruppidega ja nende motiveerimine tegevusteks, mis toetavad püsivate orgaaniliste saasteainete kaardistamist ja kasutamise vähendamist. Keskkonnakaitseload Samuti keskendutakse keskkonnakaitseloa põhimõtete üle vaatamisele. Keskkonnakasutuse regulatsiooni poliitika kujundamise eesmärgiks on tagada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja valdkondlike seadustike õigusselgus, sidusus ja rakendajasõbralikkus, vähendada keskkonnaõiguses bürokraatiat ja korduseid ning võimaldada keskkonnakaitselubade haldamist tänapäevases keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS). Kliimaministeerium on seadnud eesmärgiks keskkonnakaitselubade süsteemi korrastada ning selle jätkusuutlikuks ja terviklikuks toimeks jätkab 2021. aastal käivitatud protsessiga, mille eesmärk on tagada keskkonnakasutuse reguleerimiseks ühtsetel alustel, tasakaalustatud keskkonnakasutusest ja keskkonnariskist lähtuv nutikas ning haldus- ja töökoormust vähendav avalik teenus. Lisaks algas 2022. aasta septembris projekt „Välisõhu andmepõhise aruandluse mudeli piloteerimine“ (edaspidi projekt). Selle raames analüüsitakse kaugkütteettevõtete ning nende põletusseadmetes sooja- ja/või elektritootmiseks kasutatavate 23 kütuste andmetega seotud aruandluskohustusi, mis võimaldaks minna üle andmepõhisele aruandlusele. Tegevused panustavad keskkonnainfo kättesaadavusse ning üldise keskkonnaandmete avalikustamisesse, et suurendada kodanike juurdepääsu keskkonnaalaste haldusotsuste ülevaadetele ning tõhustada avalikult kättesaadava keskkonnateabe kvaliteeti. Muudatuste tegemise keerukus on leida tasakaal halduskoormuse vähendamise ning tõhusa keskkonnakaitse vahel. Bürokraatia vähendamisega seotud muudatused võivad vastuolusid tekitada, eriti kui erinevatel valdkondadel ning huvigruppidel on erinevad ootused ja vajadused. Muudatuste elluviimisel on kindlasti kitsaskohaks piisavate eelarvevahendite puudumine. Pea kõik muudatused vajavad rakendamiseks KOTKASes olemasolevate funktsionaalsuste muutmist või uute arendamist. Aga ka muudatuste väljatöötamisel tekkiv vajadus tellida keskkonnariskide hindamiseks ja juhtimiseks vajalikke keerukaid ja kulukaid analüüse. Keskkonnamõju hindamine Kavandatavate tegevuste elluviimiseks võib olla vajalik läbi viia planeerimise tasandil keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) ja/või projekti tasandil keskkonnamõju hindamine (KMH), eesmärgiga arvestada otsustusprotsessides keskkonnakaalutlustega ning vältida ja leevendada ebasoodsat keskkonnamõju. Seega tuleb tagada keskkonnamõju hindamise süsteemi ajakohasus. Nii Euroopa Liidus kui Eestis on üldine suund haldusmenetluste (projektide tegevusloastamine, sh vajadusel KMH) kiirendamine. Eestis nähakse peamise kitsaskohana KMH aja- ja ressursimahukust ning sisulist kvaliteeti. Hetkel ei mõõdeta KMH teenusega rahulolu ega KMH sisulist kvaliteeti ning järelhindamise regulatsioon on puudulik, so järelhindamine ei toimi. Tegevuslubade kohtupoolsel tühistamisel võivad sageli olla põhjusteks ka puudused läbiviidud KMHs. 2024. a juunis jõustusid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses muudatused, millega kiirendatakse erinevate projektide KMH menetlust (muudatusettepanekud töötati välja taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise tegevuste raames). Lisaks jätkuvad nn taastuvenergeetika direktiivi ülevõtmisega seotud tegevused taastuvenergeetika projektide loamenetluste ja KMH kiirendamiseks. Üldiseks eesmärgiks on aga KMH protsessi terviklik tõhustamine ja ajakohastamine. Selleks on algatatud KMH digipöörde projekt, et muuta KMH teenus digiühiskonna nõuetele vastavaks (st kasutajakeskseks, kiireks, andmepõhiseks ja automatiseerituks). Esmajärjekorras viiakse läbi KMH teenusedisain, kus mõtestatakse, lähtudes kasutajakesksetest teenuse arendamise põhimõtetest, milline peab olema KMH eelhindamise teenus, KMH programmi teenus, KMH aruande teenus ja KMH järelhindamise teenus. Teenusedisaini tulemusel selgub, milliseid KMH teenuse sisu- ja menetlusnõudeid tuleb muuta, millised andmed ja kust peavad olema kättesaadavad ning milliseid mitteregulatiivseid tegevusi on vaja teha KMH digipöörde eesmärkide täitmiseks. Teenusedisainile järgnevad õigusaktide muudatused, ärianalüüsid, digiarendused jms tegevused. Projekt kestab 2029. aasta lõpuni. KMH ja KSH läbiviimisel on kitsaskohaks ka KMH/KSH juhtekspertide vähesus (seisuga november 2024 omab kehtivat KMH litsentsi 24 juhteksperti), samas on viimastel aastatel suurenenud mõju hindamiste hulk eelkõige seoses tuuleparkide projektide arendamisega. Samuti on vähe osade erialade eksperte, kes KMH/KSH käigus hindavad eri valdkondade mõjusid ning viivad läbi uuringuid. 2023. a leevendati KMH/KSH juhtekspertidele esitatavaid teatud nõudeid, samuti pikendati KMH juhteksperdi litsentsi kehtivuse aega viielt aastalt seitsmele aastale. Plaanis on korraldada nii KMH/KSH juhteksperdi koolitusi kui ka mõju hindamistes osalevatele erialaekspertidele suunatud koolitusi. 24 Kliimaministeerium osaleb asjaomase asutusena erinevate piiriülese keskkonnamõjuga, riigi eriplaneeringute ja arengukavade ning muude asjakohaste menetlustega seotud KMH/KSH materjalide (programmid/aruanded) osas seisukohtade kujundamises. Lisaks väljastatakse uusi litsentse KMH juhtekspertidele ja pikendatakse olemasolevaid litsentse. Tagatud on Eesti õigusaktide ajakohasus ning vastavus ELi direktiivide nõuetega. KeA tegeleb KMH/KSH toimingutega, planeeringute ja projektide kooskõlastustega ning keskkonnavastutuse menetlustega. Keskkonnatasud Eesti koos teiste Euroopa Liidu (EL) riikidega on võtnud endale mitu struktuurseid muudatusi eeldavat kohustust aastateks 2030 ja 2050 nii kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju leevendamise, ringmajandusele ülemineku, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse kui ka tervikuna kestliku arengu saavutamise vallas. Seda peab toetama keskkonnaeesmärkide saavutamist edendav ja ühiskonna ootustele vastav keskkonnakasutuse tasustamine. Üheks ühiskonna ootuseks on, et hüvitataks tekitatud keskkonnahäiring. Alates 01.07.2024 kehtestati uue tasuliigina raadamisõiguse tasu (raadamine - metsamaa muutmine muu kasutusotstarbega maaks, näiteks parklaks, teeks või hoonestatud alaks). Raadamisõiguse tasust laekunud raha kasutatakse sihtotstarbeliselt, et maakasutussektoris suurendada seotud süsiniku varu ja parandada süsiniku sidumist, pidades silmas elurikkuse eesmärke. 2023. a alustati ka jäätmereformiga ja selle käigus on plaan tõsta tavajäätmete ladestustasusid ning analüüsida, kas ja mis kujul on otstarbekas kehtestada jäätmete põletustasu. 2024-2025.a on plaanis välja töötada vee erikasutusõiguse ja maavarade kaevandamisõiguse tasumäärad 2026-2035. aastaks ning muuta mõningaid maksustamispõhimõtteid (sh era- ja munitsipaalmaal kaevandamine). Uute tasumäärade väljatöötamisel arvestatakse loodusvaravarude seisundit, kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutusviisi keskkonnaohtlikkust, muude loodusvarade kaitse vajadust ning tasustatavast loodusvarast loodavat väärtust. Perioodil 2025-2027 on kavas: • Uue keskkonnakasutuse regulatsiooni kontseptsiooni väljatöötamine. • Keskse keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS edasiarendamine. • Uute tehnoloogiate uurimist, katsetamist ja kasutuselevõttu toetava lubade regulatsiooni kujundamine. • PVT nõuete rakendamine. • Ohutu materjaliringluse edendamine. • Püsivate orgaaniliste saasteainetega seotud riigi kohustuste täitmine. • Kaugkütteettevõtetes ning nende põletusseadmetes sooja- ja/või elektritootmiseks kasutatavate kütuste aruandluskohustuste automatiseerimise võimaluste analüüsimine ja lahenduste prototüüpimine. • KMH/KSH menetluste efektiivsuse suurendamine ja kvaliteedi tõstmine, sh KMH digipöörde elluviimine • Keskkonnatasude (sh vee erikasutusõiguse ja maavara kaevandamisõiguse tasu; tavajäätmete ladestustasu) ülevaatamine. 25 Programmi tegevus 2.2 Kiirgusohutuse tagamine Tegevuse eesmärk: Kiirgusohutus on tagatud õigusloome ja arengukavade rakendamise kaudu. Eesmärgi täitmiseks tagatakse kiirguspoliitika kujundamine ja rakendamine rahvusvaheliste nõuete kohaselt ja kooskõlas riigi arengustrateegiatega, antakse kiirgustegevuslube ning kiirguseksperdi tunnistusi ja teostatakse riiklikku järelevalvet. Tagatakse kiirgushädaolukordadeks valmisolek ja neile reageerimine, avaldatakse kiirgusandmeid ning nõustatakse pädevaid asutusi ja järelevalve teostajaid, peetakse riiklikku kiirgustöötajate doosiregistrit. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Kliimaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tabel 8. Programmi tegevuse kiirgusohutuse tagamine mõõdikud ja sihttasemed Tegelik Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028 (2023) Kiirgusohutuse riikliku arengukava ja selle alamplaanide eesmärkide täitmise määr, % 79,00% 70,00% 75,00% 85,00% 85,00% Allikas: Kliimaministeerium Radioaktiivsete jäätmete (s.h omanikuta kiirgusallikate) käitlemine on tagatud. Kiirgusallikate kogumise kampaaniaid vähemalt üks kord viie aasta jooksul 1 1 1 1 1 Allikas: Kliimaministeerium Avalikkusele ja ametnikele suunatud kiirgusalaste teabepäevade arv. Aastas korraldatakse üks avalikkusele suunatud kiirgusalane teabepäev ning üks 1 1 1 1 1 ametnikele suunatud teabepäev Allikas: Keskkonnaamet Kiirgusohutuse tagamist võib määratleda kui inimese ja keskkonna kaitseks korraldatavaid toiminguid kiirgustegevuse reguleerimiseks ning asjakohase seire ja järelevalve korraldamist. Kiirguskaitse hõlmab väga erinevaid tegevusalasid: meditsiini, tööstust, valmisolekut hädaolukorraks, keskkonnaseiret jne. Kõige tõenäolisemad kiirgusohuallikad Eestis on kiirgusallikaga töötamisel ohutusnõuete eiramine ja liiklusavarii radioaktiivseid aineid vedava veokiga. Olukorra võivad tekitada ka varastatud või leitud radioaktiivne allikas, avariid naaberriikide tuumaelektrijaamades või avariid radioaktiivsete jäätmete käitlemisel. Inimese kaitsel liigse kiirguse eest tuleb kindlasti arvesse võtta ka looduslikku kiirgust, näiteks hoonete siseõhu radoonisisaldust või joogivees sisalduvaid radionukliide. Kiirguskaitse ja sellest sõltuv kiirgusohutuse tagamine on oma olemuselt interdistsiplinaarne tegevus – täppis-, loodus- ja ühiskonnateaduste kompleks ning selle igapäevane rakendamine. Kliimaministeeriumi eesmärk on välja töötada kiirgusalast poliitikat ja õigusloomet. Kiirgusohutusalase tegevusega tegeleb Kliimaministeerium Keskkonnaameti kaudu. Kiirgusohutuse tagamine toetub kolmele põhimõttele: • põhjendatus – mistahes kiirgustegevus peab üksikisikule või ühiskonnale kaaluma üles sellega tervisele põhjustada võiva kahju; • optimeeritus – iga kiirgusdoos tuleb hoida nii väikesena kui seda on mõistlik saavutada, võttes arvesse teadmiste praegust taset ning majanduslikke ja ühiskondlikke tegureid; 26  • doosi piiratus – kiirgustegevuse käigus ei tohi doosid ületada kiirgusseadusega kehtestatud doosipiirmäärasid, kusjuures neid ei kohaldata meditsiinikiirituse suhtes. Eestis on kiirgusohutus tagatud õigusaktide ja arengukavade rakendamise kaudu, võttes arvesse rahvusvahelisi nõudeid ja kohustusi ning kiirgusohutuse riiklikus arengukavas 2018–2027 seatud eesmärke. Kiirgusohutuse tagamisel on oluline Eesti seisukohtade kujundamine ja kaitsmine ELi ja ÜRO kiirgusvaldkonna otsustusprotsessides, samuti direktiividest ja konventsioonidest tulenevate aruannete koostamine, tähtaegne esitamine ning rahvusvahelistel aruandekoosolekutel osalemine. Kvaliteetsete ja ajakohaste aruannete koostamiseks tuleb kaasata erinevaid osapooli (nt julgeolek, tervishoid). Edendatakse kiirgusohutusalase info jagamist erinevatele sihtgruppidele, avalikkuse kaasamist ja teadlikkuse suurendamist. Kiirgustegevused on läbi viidud kiirgustegevuslubade alusel ning valdkonnas on tõhus ja järjepidev riiklikku järelevalve süsteem. Olemas on kiirguseksperdi tunnustamise süsteem ning kiirguseksperdid on kaasatud olulistesse protsessidesse (nt kiirgusohutuse riiklik audit, suure ohuga tegevuste kiirgusohutushinnangu koostamine, kiirgustöötajate koolitamine). Samuti avaldatakse kiirgusandmeid ning nõustatakse pädevaid asutusi ja järelevalve teostajaid, peetakse riiklikku kiirgustöötajate doosiregistrit. 2023. a alustas Tööinspektsioon järelevalvet töökohtadel, mis asuvad kõrgendatud radooniriskiga aladel. Selle raames korraldatakse järelevalvega tegelevate Tööinspektsiooni ja Keskkonnaameti inspektoritele pädevuse suurendamiseks radoonialaseid koolitusi, tööandjatele korraldatakse uute nõuete tutvustamiseks radoonialaseid teabepäevi ning avalikkusele suunatud kiirgusalaseid teabepäevi. Kiirgusalase teadlikkuse suurendamiseks jätkatakse iga-aastaste avalikkusele suunatud kiirgusseminaride korraldamist (alates 2022. aastast ka tuumaenergiale suunatud teabepäevad), infomaterjalide koostamist ja looduskiirguse uuringute tegemist, sh vastavate ametnike koolitamist. Kiirgustegevuste ja nende üle järelevalve tegemisel tuleb kiirgusallikatega seotud riskide minimeerimiseks lähiaastatel keskenduda eelkõige mõõduka ja suure ohuga tegevustele. Riiklikult on oluline tagada nii kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi toimimine kui ka valmisolek kiirgushädaolukorrale reageerimiseks. Selleks toimub pidevalt varajase hoiatamise süsteemi ja kiirgushädaolukorraks reageerimiseks vajalike seadmete ja vahendite uuendamine. Järjepidevalt korraldatakse ka hädaolukorrale reageerimise õppuseid. Keskkonnaamet pakub kiirgusohutust tagavaid teenuseid, nt laboratoorsed analüüsid, kiirgustöötajate isikudooside seire, radooni mõõtmine, kiirgustaseme mõõtmised, kiirgusohutushinnangute koostamine, inspekteerimine. Valdkondlikud vajadused ja arengusuunad on väga ressursimahukad (inimressurss, tehnilised ja rahalised vahendid) ning vajavad väga pikaajalist pühendumust ja kindlustunnet finantseerimisallikate osas (nt Paldiski endise tuumaobjekti reaktorsektsiooni dekomissioneerimine, lõppladustuspaiga rajamine, tuumaenergia kasutuselevõtu analüüs ning võimaliku tuumaprogrammi etapid). Hetkel puudub pikaajaline plaan vajalike ressursside tagamiseks. Kiirgusohutuse alane haridus- ja koolitussüsteem vajab arendamist ning ka elanike teadlikkust kiirgusvaldkonnas tuleb suurendada. Perioodil 2025-2028 on kavas: 27  • Radioaktiivsete jäätmete lõppladestuspaiga rajamiseks vajaliku õigusraamistiku väljatöötamine. • Kiirgusohutuse riiklik arengukava (KORAK) ning selle lisaks oleva radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava uuendamine seoses vajadusega uuendada lõppladustuspaiga rajamise ja reaktorisektsioonide likvideerimise kulude hinnangut vastavalt analüüsile „Radioaktiivsete jäätmete tegevuskavast tulenevate kulude hindamise metoodika ja kulumudelid“ ning täiendada peamisi tulemusnäitajaid, mille alusel tegevuskava rakendamisel tehtut jälgida. • Radooniohtlike alade kaardistamine ja radooniriskide vähendamine. Lõpetamisel on Eesti radooniohtlike alade kaardistamine ning valminud radoonikaart, mille alusel täiendatakse kliimaministri määrust „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“. Vajalik on veel teostada neljas KOV-is radooniuuringud pinnases ja riskiastme määramine. • Radooni uuringud. Koostatakse siseruumide radooni sisalduse mõõtmise uuringud, mille valmimisel on andmed ca 1500 kodumajapidamise radooniohust kõikides Eesti KOV-des. • Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude hindamise, ning nendeks vajalike uuringute elluviimine. • Tuumaenergia kasutusele võtmise võimaluste analüüsimine ning tuumaenergeetika programmiga alustamine. Tuginedes Vabariigi Valitsuse tuumaenergia töörühma lõpparuandele, otsustas Riigikogu 12.06.2024 toetada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist, millega siis tegeletakse järgnevatel aastatel. Meede 3 Toetavad tegevused Meetme eesmärk: Programmi sisutegevused on toetatud ja IT-teenused teistele valitsemisaladele osutatud. Meede koosneb ühest programmi tegevusest: kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele. Eesmärki aitab oma teenuste kaudu saavutada Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tabel 9. Meetme toetavad tegevused mõõdikud ja sihttasemed 2023* 2025 Mõõdik/Sihttase 2026 (sihttase) 2027 (sihttase) 2028 (sihttase) (tegelik) (sihttase) Mõõdik on väljatöötamisel n/a n/a n/a n/a n/a Allikas: - Programmi tegevus 3.1 Kesksete IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele Tegevuse eesmärk: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele on osutatud. Eesmärgi saavutamiseks osutab Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus keskseid IT-teenuseid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisaladele. 28 Tabel 10. Programmi tegevuse kesksete IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028 (2023) Mõõdik on väljatöötamisel n/a n/a n/a n/a n/a Allikas: - Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KeMIT) osutab keskseid IT-teenuseid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisaladele. 7. Programmi juhtimiskorraldus Programmi on Kliimaministeerium koostanud koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia Eesti 2035 eesmärke. Programmi kinnitab energeetika- ja keskkonnaminister pärast 2025. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Kliimaministeeriumi kodulehel. Programm on juhtimistööriist, mille sisu eest vastutab Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler. Programmijuhi ülesandeks on programmi väljatöötamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava ning valdkonna arengukavade vahelise sidususe tagamine ja infovahetuse korraldamine. Programmi koostamisel ja eesmärkide elluviimisel osalevad Kliimaministeeriumi valitsemisala asutustest Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Kliimaministeeriumi strateegilist planeerimist, sh programmide väljatöötamist, uuendamist ja seiret koordineerib Kliimaministeeriumi strateegia, analüüsi ja digiarengu osakond koostöös asjakohaste sisuosakondadega. Joonis 3. Kliimaministeeriumi tulemusvaldkonnad, programmid ja kaasatavad allasutused. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärkide saavutamist toetavad tulemusvaldkonna „Kliima, energeetika ja elurikkus“ teised programmid. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Kliimaministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru tulemusvaldkonna iga- aastases aruandes. 29 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Meede 1 Eluslooduse kaitse ja kasutus Programmi tegevus 1.1 Elurikkuse kaitse tagamine Elurikkuse kaitse poliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM) Eesmärk: Loodusväärtused on kaitstud, inimesed on looduskaitsevajadustest teadlikud, looduskaitset reguleerivad õigusaktid on kohased, vajalikud strateegilised dokumendid on koostatud ja aruanded esitatud. Looduskaitsealane õigusloome ning õigusnormide väljatöötamine ja rakendamine, EL-i struktuuritoetuse kasutamise planeerimises ja korraldamises osalemine, looduskaitse strateegiliste dokumentide koostamine ja rakendamine, uuringute ja analüüside tellimine, riiklik looduskaitsealane aruandlus. EL-i õigusaktidest ja rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevate nõuete täitmine, sh EL elurikkuse strateegia eesmärkide elluviimise koordineerimine; ja muu rahvusvaheline koostöö, looduskaitsevaate andmine teiste valdkondade poliitika kujundamisse, looduskaitseinfo avalikustamine ja teabe jagamine. Looduskaitse populariseerimine, ekspert- ja hindamiskomisjonide ning töörühmade töös osalemine ja eksperthinnangute andmine. Looduskaitsevaldkonna infosüsteemide (sh EELIS) arendamise korraldamises osalemine, GMO keskkonda viimise loa väljastamine. CITES loa taotlemine (KLIM) Eesmärk: Ohustatud liikidega kaubitsemine on legaalne. Ohustatud liikidega legaalseks kaubitsemiseks lubade väljastamine. Eluslooduse valdkonna analüüside tegemine (KAUR) Eesmärk: Analüüside, eksperthinnangute ja konsultatsioonide andmine keskkonnateadlike seotud otsuste tegemiseks. Erinevate elurikkuse või looduskaitse andmete, sh ökosüsteemiteenuste kohta, analüüsimine koos neid mõjutavate keskkonnateguritega või muude näitajatega. Otsuste tegemiseks vajalikud ülevaated loodusväärtuste asukoha ja leviku kohta ning nende seisundi hinnangud piirkondlikul või üleriigilisel tasandil. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames, elustiku mitmekesisuse ja maastike seire tegemisel. Eluslooduse seire korraldamine ja aruannete avaldamine (KAUR) Eesmärk: Riigi aruandluskohustuste täitmine. Riigi kokkulepetest ja EL-i nõuetest tulenevate aruandekohustuste täitmine, sh aruannete koostamine ja edastamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud või siseriiklikult kokku lepitud metoodikatest. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames, elustiku mitmekesisuse ja maastike seire tegemisel. Eluslooduse rakendusuuringute tegemine. Andmekogudesse sisestatud eluslooduse andmete sh looduskaitseliste piirangute teabe avalikustamine ja klientidele edastamine avalike rakenduste, teabepäringute ja koondülevaadete kaudu. Kaitsekorralduslike tegevuste planeerimine (KeA) Eesmärk: Menetlustähtajad on optimaalsed, kaitsekorraldus- ja tegevuskavad on ettevalmistatud ning kinnitatud. Kaitsekorralduskava on kaitstava ala looduskaitseliste tööde rakendusplaan, mis annab ülevaate ala väärtustest ja töödest, mida oleks vaja teha lähima kümne aasta jooksul. Sisaldab ka loodusväärtuste inventuure. Looduskaitseliste töödega tegelevatele asutustele ja kodanikele on see aluseks tööde tegemisel. Elupaiga tegevuskava on plaan mis koostatakse kindlat tüüpi või tüübirühma kuuluvate elupaikade kaitse korraldamiseks. Liigi tegevuskava on plaan mis koostatakse kindla kaitsealuse liigi kaitse või võõrliigi ohjamise korraldamiseks. 30 Loomade poolt tekitatud kahjude hüvitamine (KeA) Eesmärk: Loomakahjude hüvitamisel ennetustegevuse osakaalu suurendamine. Hundi, ilvese, karu ja hallhülge kahjude hindamine ja kahju tekitaja tuvastamine, mille alusel saab kahju kannataja taotleda kahju hüvitamist. Põllumajanduse ja kalandusega tegelevad füüsilised ja juriidilised isikud, kelle varale (saagikusele) on loomad tekitanud kahju, võivad esitada KeA-le kahju hüvitamise taotluse. KeA hindab kahju, teeb otsuse selle hüvitamise ulatuse ja suuruse kohta ning maksab hüvitise välja. Osaliselt hüvitatakse ka ennetustööde maksumus. Kaitstavatel loodusobjektidel olevate maade riigile omandamine (KeA) Eesmärk: Riik omandab kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamise eesmärgil kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab. Kaitstaval loodusobjektil paikneva kinnisasja, mille kasutust kaitsekord oluliselt piirab, omandab riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja väärtusele vastava tasu eest. KeA valmistab Kliimaministeeriumile ette protsessi sisudokumentatsiooni (sh omandamise algatamise ja omandamise käskkirjade eelnõud), selgitab välja kinnisasja väärtuse ja peab kinnisasja omanikuga läbirääkimisi. Looduskaitse nõuetele vastavuse tagamine (KeA) Eesmärk: Keskkonnaalane õiguskuulekus ning nõuetele vastavus looduskaitse valdkonnas on tagatud. Järelevalvemenetluse, haldusmenetluse või süüteomenetluse toimingute teostamine looduskaitse valdkonnas. Abitute loomade abistamine (KeA) Eesmärk: Abitusse olukorda sattunud (vigastatud) metsloomade abitu olukorra kõrvaldamine ja rehabiliteerimine (vajadusel ka ravi või eutaneerimine) on korraldatud. KeA korraldab koostöös erasektoriga hättasattunud ja abitusse olukorda jäänud (vigastatud) metsloomade ravimist ning vajaduse korral ka eutaneerimist. Terveks ravitud metsloomad viiakse loodusesse tagasi. Loodusväärtuste uuringute korraldamine ja kaitse tulemuslikkuse hindamine (KeA) Eesmärk: Loodusväärtuste kaitse planeerimiseks ja korraldamiseks vajalikud uuringud ja inventuurid on teostatud ning kaitse tulemuslikkus on hinnatud. KeA tellib loodusväärtuste kaitse planeerimiseks ja korraldamiseks uuringuid ja inventuure ning need avalikustatakse KeA kodulehel. KeA kodulehele pannakse lisaks tellitud tööde nimekirjale ka nende uuringute lõpparuanded, mida võib avalikustada (ei sisalda tundlikku liigiinfot). Loodusväärtuste kaitseks kehtestatud meetmete ja kaitse korralduse tulemuslikkuse hindamine sisaldab nii KeA enda töötajate tehtavat analüüsi kui ka välistelt ekspertidelt sisseostetavaid uuringuid, analüüse jms. uuringud ja invetuurid on aluseks teiste looduskaitse planeerimise ja korraldamise teenuste ostamiseks, et koostatavad kavad, load jmt toetuks ajahetke parimale teadmisele. Looduskaitseliste tööde korraldamine (KeA) Eesmärk: Tagada Eestile omaste oluliste taime- ja loomaliikide elujõuliste populatsioonide, nende elupaikade ning looduslike ja poollooduslike koosluste püsimine. Taastamis- ja hooldustööd tehakse vastavalt määratud tingimustele. Loodusväärtuste seisundi säilitamiseks ja parandamiseks vajalike tööde tellimine, arvestades kaitsekorralduskavades, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavades ning elupaiga tegevuskavades kirjeldatud eesmärke ja vajadusi. Füüsilisel või juriidilisel isikul on võimalik taotleda loodushoiutoetust pool-loodusliku koosluse taastamistöödeks või taastatavale alale karjaaia rajamiseks. Toetust on õigus taotleda kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuva kinnisasja maad õiguslikul alusel kasutaval valdajal. KeA kooskõlastab pool- looduslike alade hooldamise tingimused, sh annab välja lisa- ja eritingimused ning vajaduse korral väljastab hekseldamisloa, ning kontrollib ka hooldusnõuete täitmist. KeA kontrollib looduskaitseseadusest (sh ka kaitseeeskirjadest) tulenevate nõuete täitmist põllumajandusmaal, mis jääb NATURA 2000 alale. 31 Loodusväärtuste riikliku kaitse korraldamine (KeA) Eesmärk: Tagada Eestile omaste oluliste taime- ja loomaliikide elujõuliste populatsioonide, nende elupaikade ning looduslike ja poollooduslike koosluste püsimine. Loodusväärtuste (alad, liigid, üksikobjektid, kivistised) kaitsekordade väljatöötamine, muutmine ja tutvustamine avalikkusele. Vajadus tuleneb loodusväärtuste esinemisest ja leidmisest, protsessi algatamise ettepaneku teevad enamasti eksperdid või huvigrupid (sh üksikisikud, kogukonnad, MTÜd, äriühingud), otsuse protsessi algatamise kohta teeb Kliimaministeerium. Maaomaniku teavitamine I kaitsekategooria liigi elupaigast või püsielupaigast tulenevatest piirangutest tema maal. KeA edastab maaomanikule kaitsekohustuse teatise, kus kirjeldatakse piiranguid ja lubatud tegevusi lähtuvalt konkreetse kaitsealuse liigi elupaiganõudlusest ja looduskaitseseadusest. Looduskaitseliste piirangutega seotud tegevuste loastamine (KeA) Eesmärk: Looduskaitse piirangutega aladel määratleda eritingimused, mis tagavad Eestile omaste oluliste taime- ja loomaliikide elujõuliste populatsioonide, nende elupaikade ning looduslike ja poollooduslike koosluste püsimise. Füüsilised ja juriidilised isikud peavad taotlema KeA luba looduskaitseseaduses määratud tegevustele (nt loodusvarade kasutamine, sihtkaitsevööndis keeluajal liikumine, rahvaürituste korraldamine, väikeehitise ehitamine, loomaia tegevusluba, liigi ümberasustamine, loomaliigi kasutamine teaduse otstarbel, loomade märgistamine, mingi ja kähriku pidamise luba, kaaviari käitlemise majandustegevusteade). KeA-le tuleb esitada taotlus, mis peab sisaldama tegevuse kirjeldust ja asukohta. KeA ei kooskõlasta tegevust, kui see võib kahjustada kaitsealuse liigi või elupaigatüübi soodsat seisundit või on vastuolus isendikaitse sätetega. Looduskaitseseaduse ja seda toetavate ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse sätete kohaselt ei tohi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta kehtestada planeeringut või lubada ehitustegevust. Planeeringu koostamise korraldaja ja ehitustegevuseks loa andja peab saama KeA-lt nõusoleku enne planeeringu kehtestamist ja ehitusdokumentide andmist. Samuti on enne maakorraldustoiminguid vaja taotleda kaitseala valitsejalt nõusolek või seisukoht. Kalastuskaartide menetlemine ja andmete kontrollimine (KeA) Eesmärk: Tähtaegselt on tagatud on õigusaktidega reguleeritud püügivõimaluse taotluste menetlus ning esitatud andmete andmebaasi kandmine. Harrastuslikuks kalapüügiks tuleb piiratud püügivõimaluste osas taotleda kalastuskaarti, mille andmine on KeA pädevuses vastavalt kalapüügiseadusele. Kalastuskaardi alusel toimuv kalapüük tagab püügikoormuse jaotumise vastavalt kalavarude (sh jõevähk) seisundile. Kalalaevade eelteadete esitamine (KeA) Eesmärk: Kalavarude jätkusuutlikkus on tagatud. Tagatud on kalavarude jätkusuutlik majandamine. Kala ja vähi asutamise loastamine (KeA) Eesmärk: Taotlused menetletud tähtaegselt ning veekogude looduslik seisund on tagatud. Loastamine tagab kalade ja jõevähi asutamise selleks sobivatesse veekogudesse, et tagada varude taastamise kõrval ka veekogude ökoloogilise tasakaalu säilimine, loa taotleb asustaja, kohustus tuleb kalapüügiseadusest. Püügitegevuse kontrollimine (KeA) Eesmärk: Keskkonnaalase õiguskuulekuse ning nõuetele vastavuse tagamine kalapüügi valdkonnas. Järelevalvemenetluse, haldusmenetluse või süüteomenetluse toimingute teostamine kalakaitse (kutselise ja harrastuspüügi) valdkonnas Kala käitlemise kontrollimine (KeA) Eesmärk: Keskkonnaalase õiguskuulekuse ning nõuetele vastavuse tagamine kala käitlemise valdkonnas Järelevalvemenetluse, haldusmenetluse või süüteomenetluse toimingute teostamine kalakäitlemisel 32 Programmi tegevus 1.2 Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine Metsapoliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM) Eesmärk: Jätkusuutliku metsanduse rakendamine läbi metsanduslike õigusaktide on tagatud ning rahvusvahelised kohustused (sh aruandlus) on täidetud Metsanduse arengukava rakendamine, hoides metsapoliitika õigusloome ajakohasena, tagades metsaressursi arvestuse riikliku registri toimimise, korraldades metsandustoetuste rakendamist, tehes ja tellides analüüse ning kaasates ja teavitades avalikkust. Kohustuslike aruannete tähtaegne koostamine ja esitamine. Metsapoliitika kujundamine ja Riigikogule järgmise perioodi valdkonna arengukava eelnõu esitamine. Rahvusvahelises valdkonna strateegiate arendamises ja õigusloomes osalemine. Puidu kui CO2 siduja ja keskkonnasäästliku ehitusmaterjali kasutamist ning puidu väärindamist aitab tutvustada uus rajatav keskkonnamaja. Vääriselupaiga väljavaliku eksperdi tunnistuse taotlemine (KLIM) Eesmärk: Vääriselupaikade määramiseks on olemas vastava kvalifikatsiooniga inimesed. Vääriselupaiku välja valivatele isikutele pädevuskoolituste korraldamine ja -tunnistuse väljastamine. Vääriselupaikade hindamine ja järelevalve (KeA) Eesmärk: Lepinguliste ja riigimaadel vääriselupaikade kaitse on tagatud. KeA kontrollib VEP tunnistusega isikute poolt esitatud vääriselupaikade vastavust kriteeriumitele ja edastab uued VEP-d registrisse kandmiseks KAUR-le. KeA edastab KAUR-le ka ettepanekud olemasolevate ja registris olevate vääriselupaikade piiride muutmiseks või registrist kustutamiseks ja teeb hinnapakkumisi erametsaomanikele vääriselupaiga kaitselepingute sõlmimiseks, kontrollib lepingutega kaitstud vääriselupaikade säilimist igal aastal. Metsa valdkonna analüüside tegemine (KAUR) Eesmärk: Analüüside, eksperthinnangute ja konsultatsioonide andmine metsa valdkonnaga seotud otsuste tegemiseks. Metsavaldkonna andmestike analüüsimine, prognooside andmine ja tulemuste tõlgendamine tellimuse järgi ning ekspertteadmiste jagamine. Metsa valdkonna analüüsid ja prognoosid on aluseks otsuste tegemisel metsade säästlikuks majandamiseks. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames ja statistilise metsa inventeerimise tegemisel. Metsaseire korraldamine ja aruannete avaldamine (KAUR) Eesmärk: Riigi aruandluskohustuste täitmine. Riigi kokkulepetest ja EL nõuetest tulenevate aruandluskohustuste täitmine, sh aruannete koostamine (metsaseire aruanne, metsasektori turuülevaade) ja edastamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud või riigisiseselt kokku lepitud metoodikatest. Lisaks aruannetele sisustatakse mitmesuguseid rahvusvahelisi küsimustikke (ÜRO FAO metsaressursside hindamise küsimustik, puidukomitee ja puiduenergia küsimustik UNECE-le, jne). Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames, metsaseire tegemisel. Metsavarude suuruse, seisundi ja kasutamise kohta andmete kogumine, talletamine, töötlemine ja avalikuks tegemine. Metsakorraldajate kutsetunnistuse ja metsakorraldustööde tegevuslubade taotlemine (KAUR) Eesmärk: Metsakorraldustöid võivad läbi viia ainult vastavat tegevusluba ja tunnistust omavad isikud, et oleks tagatud teatud standardid ja ühtsed põhimõtted metsa kasutamisel. Metsakorraldustööde tegijate atesteerimine, kutsetunnistuste väljastamine ja metsakorraldusettevõtetele tegevusloa väljastamine taotluste alusel. Metsakorraldustöid võivad teha ainult asjakohast tegevusluba ja tunnistust omavad isikud, et oleks tagatud kindlad standardid ja ühtsed põhimõtted metsa kasutamisel. 33 Metsakasutuse nõuetele vastavuse tagamine (KeA) Eesmärk: Keskkonnaalane õiguskuulekus ning nõuetele vastavus metsanduse valdkonnas on tagatud. Järelevalvemenetluse, haldusmenetluse või süüteomenetluse toimingute teostamine metsanduse valdkonnas. Metsamajanduse loastamine (KeA) Eesmärk: Planeeritav raietegevus vastab hetkel kehtivatele õigusaktidele. Lageraielankide seadusjärgne uuenemine on tagatud. Metsakaitseliste ekspertiisidega on tagatud ülevaade suurematest metsakahjustustest ning nende leviku piiramine. Metsaomanik peab metsaraieks või avastatud metsakahjustuse korral esitama KeA-le metsateatise. KeA sisestab, töötleb, registreerib ning väljastab metsateatiste ning välitööde, metsauuendus- ja metsakaitseekspertiisi andmeid riiklikus metsaregistris. Koostab vajaduse korral või taotluse laekumisel metsauuenduse ekspertiise. KeA hindab metsakahjustusi ja annab nende likvideerimiseks soovitusi. Teavitab metsaomanikke kahjustustest metsas, teeb ettekirjutusi kahjustuste likvideerimiseks. Metsakaitseabinõude tutvustamine/soovitamine kahjustuste edaspidiseks ärahoidmiseks. Raiete lubamine kahjustatud metsaosades. Kontrollitakse, et lageraielankide seadusjärgne uuenemine/uuendamine oleks tagatud. Teavitatakse metsaomanikke probleemidest metsa uuendamisel. Kultiveerimismaterjali sertifitseerimine ja järelevalve (KeA) Eesmärk: Kultiveerimismaterjali algmaterjali jälgitavuse tagamine Kultiveerimismaterjali riiklik järelevalve ning metsa ja kultiveerimismaterjali ohtlike kahjustajate monitoorimine. KeA osutab kultiveerimismaterjali küsimustes liikmesriikidele haldusabi ning peab vastavat arvestust, peab kultiveerimismaterjali tarnimise arvestust, kogub ja väljastab kultiveerimismaterjali statistilist infot, peab algmaterjali andmenimistut. Metsapuude seemnete kvaliteedi analüüs ning metsapuude seemnete ja metsataimede sertifitseerimine. Peetakse arvestust geenireservimetsade ja nende kasutamise kohta. KeA annab kultiveerimismaterjali impordilube, menetleb metsapuude taimeliigi mikropaljundamise tegevuslube ja metsapuude seemne pakendamise lube. Jahinduspoliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM) Eesmärk: Jahiulukiliikide mitmekesisus ning elupaikade ja liikide vahelise ökoloogilise tasakaalu säilitamine on tagatud läbi jahinduslike õigusaktide. Täidetakse rahvusvahelisi jahinduse kohustusi. Jahinduspoliitika õigusaktide ajakohasena hoidmine ning avalikkuse kaasamine ja teavitamine õigusaktide muudatustest. Koostatakse ja esitatakse tähtajaks kohustuslikud aruanded ning need tehakse avalikkusele kättesaadavaks. Tagatakse ulukiressursi säästlik kasutamine jahiseaduse rakendamise ning jahikoerte ja jahimeeste tunnistuste andmise kaudu. Jahipidamise nõuetele vastavuse tagamine (KeA) Eesmärk: Keskkonnaalane õiguskuulekus ning nõuetele vastavus jahivaldkonnas on tagatud Järelevalvemenetluse, haldusmenetluse või süüteomenetluse toimingute teostamine jahivaldkonnas. Jahindusnõukogu töö korraldamine (KeA) Eesmärk: Küttimismahud uluksõralistele on maakonniti kokku lepitud ning tehtud ettepanekud suurkiskjate küttimise korraldamiseks Jahindusnõukogu töö korraldamine ja teenindamine. Jahinduse loastamine (KeA) Eesmärk: Jahipidamiseks vajalikud load on väljastatud. Ulukite arvukuse reguleerimine ning seeläbi kahjustuste vältimine on tagatud. KeA-lt tuleb taotleda luba, mis võimaldab korraldada jahipidamist väljaspool jahiaega. See annab võimaluse vältida ulukite tekitatud kahjusid (nt suurkiskjad). Lisaks saab KeA anda vajaduse korral (nt kahjustuste ennetamiseks, edasiste kahjustuste vältimiseks) loa jahipidamiseks aladel, millel puudub jahipiirkonna kasutaja. 34 Luba antakse ka jahikoerte katsetusteks ajal, mil jahikoeraga jahipidamine on keelatud, sest koeri tuleb õpetada pikema perioodi vältel kui jahiaeg seda pakkuda saab ning huvilistele on loodud võimalus endale tehiskeskkonnas loomi kasvatada ja neid endale sealt ka küttida. Luba antakse ka loodusesse sattunud jahieeskirjas nimetamata võõrliigi surmamiseks. Jahipiirkonna moodustamine võimaldab jahipiirkonda kasutusse anda ning piiride muutmine kunagi kehtestatud piire praktikast tulenevatel põhjustel muuta. Jahipiirkonna kasutusõiguse luba võimaldab moodustatud jahipiirkonda kasutusse anda ning sellega tagada ulukite arvukuse reguleerimine ning seeläbi kahjustuste vältimine sellel alal. Ulukiseire korraldamine ja analüüside tegemine (KAUR) Eesmärk: Uuringud elustiku sh loodusvaraks olevate ulukite asurkondade seisundi, seiremeetodite indikatiivsuse, kaitsekorralduslike meetmete tõhususe hindamiseks Ulukiseire korraldamine ja rakendusuuringute teostamine. Seireandmete alusel aruannete ja analüüside koostamine. Meede 2 Keskkonnakorraldus ja kiirgusohutus Programmi tegevus 2.1 Keskkonnakorralduse arengu suunamine Keskkonnamõju hindamise poliitika kujundamine (KLIM) Eesmärk: Pädevalt hinnatud keskkonnamõju ja protsessi juhtimine; ebasoodsa keskkonnamõju leevendamine, poliitikakujundus Kavandatavate tegevustega kaasnev oluline keskkonnamõju on asjakohaselt hinnatud ning vajalikud keskkonnameetmed ette nähtud. KMH/KSH menetlused toimuvad kiirelt ja tõhusalt, õigusruum on ajakohane. KMH/KSH juhtekspertide arv on kasvavas trendis. Keskkonnavastutuse menetlemine (KeA) Eesmärk: Keskkonnavastutuse põhimõtete keskkonnale tekitatud kahjude heastamine läbi saastaja maksab printsiibi rakendamise toimib, tagatud on tekitatud keskkonnakahju heastamine ning kahju ohu vältimine vastavalt KeVS-le. KeA tuvastab, kas juhtumiga on kaasnenud keskkonnakahju või kahju oht. Keskkonnakahju tuvastamisel kiidetakse kahju tekitaja esitatud heastamismeetmete plaan heaks ettekirjutusega. Keskkonnakahju ohu tuvastamisel võib KeA vormistada ettekirjutuse vältimismeetmete rakendamiseks. Pärast heastamismeetmete elluviimist ja KeA poolt vormistatud ettekirjutuse täitmise kontrollimist loeb KeA keskkonnakahju heastatuks. Keskkonnamõju hindamise toimingud (KeA) Eesmärk: Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid rakendatakse tõhusalt. KeA keskkonnakaitseloa väljastajana otsustab algatada või jätab algatamata KMH ning KMH algatamisel tunnistab nõuetele vastavaks programmi ja aruande. KMH algatamisel peab loa taotleja pärast KMH menetlustoiminguid esitama KeA-le KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamiseks ning kõige lõpuks KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamiseks. Loa andjad või strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajad (otsustajad) peavad küsima asjaomaste asutuste (sh KeA-lt) seisukohta KMH/KSH eelhinnangu eelnõu kohta, et otsustada KMH/KSH algatamise vajalikkuse üle. KMH/KSH algatamise korral annab KeA asjaomase asutusena seisukoha/ettepanekud KMH/KSH programmidele/väljatöötamise kavatsustele ja aruannetele ehk sisendi nende täiendamiseks, KMH/KSH aruanne tuleb hiljem ka kooskõlastada KeA-ga. Planeeringute ja projektide kooskõlastamine (KeA) Eesmärk: Negatiivse mõju vähendamine keskkonnale. Mõju vähendamine läbi keskkonnatingimuste määramise. Planeeringu esitab kooskõlastamiseks planeeringu koostamise korraldaja, projekteerimistingimuste ja ehituslubade jmt lubade andja. KeA-le tuleb esitada vabas vormis koostatud taotlus koos planeeringuga ning 35 vajaduse korral muude materjalidega (nt KSH korral KSH aruanne). Projekteerimistingimuste ja ehituslubade eelnõud tulevad üldjuhul riikliku ehitisregistri kaudu. Tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM) Eesmärk: Tööstusheite ja kemikaalide valdkonnapoliitilised otsused on rakendatud, EL-i otsustusprotsessis on Eesti seisukohad esitatud ning EL-i õigusaktidest ja rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevad nõuded on täidetud. Tööstusheite ja kemikaalide valdkond on koordineeritud õigusaktide ja uuringute alusel ning parima võimaliku tehnika arengutesse on panustatud. Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika on kujundatud selliselt, et on saavutatud keskkonna kui terviku kaitse, minimeerides saasteainete heite õhku, vette ja pinnasesse ning jäätmeteket, et vältida ebasoodsat mõju keskkonnale. Suure keskkonnamõjuga ettevõtete nõuetele vastavuse tagamine (KeA) Eesmärk: Keskkonnaalane õiguskuulekus ning nõuetele vastavus komplekslubade valdkonnas on tagatud. Järelevalvemenetluse, haldusmenetluse või süüteomenetluse toimingute teostamine komplekslubade valdkonnas. Tööstusheite loastamine (KeA) Eesmärk: Tööstusheite reguleerimine ning kompleksloaga keskkonnatingimuste määramine, et saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, minimeerides saasteainete heite õhku, vette ja pinnasesse ning jäätmetekke, et vältida ebasoodsat mõju keskkonnale. Parim võimalik tehnika on leidnud laialdast rakendamist. Taotluse peavad esitama juriidilised isikud, kellel on vaja keskkonnakompleksluba, või käitajad, kes taotlevad loa muutmist. Loa ja selle muutmise taotlemine toimub läbi keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS. Prügila või jäätmepõletustehase omanik/käitaja esitab prügila/jäätmepõletustehase sulgemisel KeA-le kinnitamiseks sulgemiskava ning KeA vormistab sulgemise otsuse. Keskkonnatasude poliitika kujundamine (KLIM) Eesmärk: Keskkonnatasude majandushoovad on asjakohased, tõhusad ja kooskõlas keskkonnaalaste eesmärkidega. Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada keskkonnakasutusega, sealhulgas loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda väljutamisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju, suunata loodusvara tõhusamalt kasutama, hüvitada keskkonnahäiringut ning teenida riigile tulu loodusvara kasutada andmisest. Keskkonnatasude kehtestamisel ja rakendamisel lähtutakse keskkonnakaitse vajadusest, riigi majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast ning tasustatavast loodusvarast loodavast väärtusest ja riigi tulu teenimise eesmärgist, tekitatavast keskkonnahäiringust ning keskkonnakasutuse eesmärgist ja viisist. Selleks tellib ja teeb KLIM erinevaid asjassepuutuvaid analüüse ja peab avalikke konsultatsioone erinevate osapooltega ning valmistab ette vastavaid õigusaktide muudatusi. Keskkonnatasu deklareerimine ja kontrollimine (KeA) Eesmärk: Keskkonnatasude deklareerimine on mugav ja e-teenus toimib tõrgeteta. Teenuse osutamisega taotletakse keskkonnatasude kogumise süsteemi tõhusust ja läbipaistvust. KOTKAS infosüsteemi kaudu keskkonnatasu deklaratsioonide esitamine võimaldab isikutel täita oma seadusest tulenevaid kohustusi kiirelt ja mugavalt. Keskkonnaamet, täites maksuhalduri ülesandeid, kontrollib esitatud andmeid, et tagada nende õigsus ja vastavus kehtivatele õigusaktidele. KOTKAS infosüsteem ja Keskkonnaameti roll maksuhaldurina on loodud selleks, et: • Optimeerida keskkonnatasude haldamise protsessi. • Vähendada halduskoormust nii maksukohustuslastele kui ka riigile. • Tagada keskkonnatasude õigeaegne ja täpne deklareerimine. Saastetasu maksmise kohustust võib asendada keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega. See soodustab ettevõtete vastutustundlikku käitumist ja keskkonnahoidlikke investeeringuid, aidates kaasa üldisele 36 keskkonnakaitsele ja jätkusuutlikkusele. Saastetasu asendamise lepinguperioodi lõpus esitatav lõpparuanne ja selle kinnitamine on samuti oluline osa teenusest, kuna see tagab, et ettevõtted on oma kohustusi keskkonnakatsemeetmete rahastamisel täitnud nõuetekohaselt. Ühtse keskkonnakaitselubade poliitika kujundamine (KLIM) Eesmärk: Keskkonnakaitselubade poliitika kujundamise eesmärk on tagada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja valdkondlike seadustike õigusselgus ja rakendajasõbralikkus, vähendada keskkonnaõiguses bürokraatiat ja korduseid ning võimaldada keskkonnakaitselubade haldamist tänapäevases keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS). Keskkonnakaitselubade regulatsioon on süsteemne ning tagab keskkonnakaitse eesmärkide täitmise. Eesmärgi täitmiseks vajalikud õigusaktide eelnõud on välja töötatud koostöös teiste ministeeriumi osakondadega ning asjast huvitatud osapooled on protsessi kaasatud. Keskkonnaseadustiku üld- ja eriosa seaduste regulatsioon järgib hea halduse tava ja on rakendajasõbralik. KOTKAS aitab tagada kiirema ja läbipaistvama menetluse ja mugava lubadega seotud kohustuste täitmise ning parandab pidevalt keskkonnaandmete kättesaadavust. Programmi tegevus 2.2 Kiirgusohutuse tagamine Kiirguspoliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM) Eesmärk: Kiirguspoliitikaga seotud eesmärkide saavutamine, aruandluskohustuste tähtaegne ja nõuetele vastav täitmine ning avalikkusele asjakohase teabe edastamine. Kiirguspoliitika kujundamine ja rakendamine rahvusvaheliste nõuete kohaselt ja kooskõlas riigi arengustrateegiatega (kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027), Eesti seisukohtade kujundamine ja kaitsmine EL-i ja ÜRO kiirgusvaldkonna otsustusprotsessides, nõutud riikliku aruandluse koostamine erinevatele sihtgruppidele (nii rahvusvahelised kui ka riigisisesed organisatsioonid), avalikkuse kaasamine ja teadlikkuse suurendamine toimub kooskõlastatult kehtestatud nõuetega. Korraldatakse järelevalvega tegelevate Tööinspektsiooni ja KeA inspektoritele pädevuse suurendamiseks radoonialaseid koolitusi, tööandjatele korraldatakse uute nõuete tutvustamiseks radoonialaseid teabepäevi ning avalikkusele suunatud kiirgusalaseid teabepäevi. 12.06.2024 otsustas Riigikogu toetada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. Edasised sammud tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamisel on tuumaenergia töörühma tegevusega jätkamine (koosseisu ja mandaadi uuendamine), tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (TEOS) eelnõu menetlus ja vastuvõtmine, tuumaregulaatori loomine Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna baasil, tuumajaama asukohavaliku prosessi ettevalmistamine, tuumaenergiat puudutavate detailsemate analüüsidega jätkamine ning pidev riiklike pädevuste arendamine koostöös ülikoolidega (TÜ, TalTech) ning rahvusvaheliste koostööpartneritega (Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur, USA, Kanada, Soome). Tuumaenergia kasutuselevõtu sammud ja üldine riiklik strateegia kajastatakse Kiirgusohutuse riiklikus arengukavas ning radioaktiivsete jäätmete riiklikus tegevuskavas, mille uuendamisega on juba alustatud. KORAKi ajakohastamise vajadus on seotud Kliimaministeeriumi moodustamisega (muutunud riiklikus tegevuskavas kajastatud organisatsioonid ning vastutusvaldkonnad), lõppladustuspaiga kuluanalüüsi raames saadud uue informatsiooniga, vajadusega lisada programmi rakendamise jälgimiseks konkreetsemad tulemusnäitajad ning strateegilisel tasandil kehtestada üldised poliitilised juhised ja põhimõtted tuumaprogrammiga alustamise korral. Kiirgustegevuse nõuetele vastavuse tagamine (KeA) Eesmärk: Keskkonnaalane õiguskuulekus ning nõuetele vastavus kiirgusvaldkonnas on tagatud. Järelevalvemenetluse, haldusmenetluse või süüteomenetluse toimingute teostamine kiirgusvaldkonnas. Kiirgusohutushinnangute koostamine (KeA) Eesmärk: Eksperthinnangute koostamine kiirgusohutuse tagamiseks. Kiirgusohutushinnang on ülevaade kiirgustegevuse nendest aspektidest, mis puudutavad inimese kaitset ja kiirgusallika ohutust. Kiirgustegevusloa saamiseks või vajadusel selle muutmiseks esitab loa taotleja kiirgustegevusloa andjale kiirgusohutushinnangu. Kiirgusohutusega seotud rahvusvaheliste kohustuste täitmine (KeA) Eesmärk: Rahvusvaheliste kohustuste täitmine kiirgusohutuse tagamiseks 37 Tuumaohutuse konventsioonist, kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsioonist, tuumarelva leviku tõkestamise lepingust ja selle lisaprotokollist tulenevate riiklike kohustuste täitmine. Rahvusvaheliste auditite korraldamine. Riikliku doosiregistri ja isikudooside kiirgusseire toimingud (KeA) Eesmärk: Kiirgustöötajate saadud kutsekiirituse dooside arvestuse pidamine ning andmete säilitamine. Kiirgusohutuse tagamine. Riikliku kiirgustöötajate doosiregistri pidamine kiirgusseaduse kohaselt ja olemasoleva doosiregistri uuendamine. Kiirgustegevusloa omajate poolt esitatud kiirgustöötajate ja nende kutsekiirituse dooside andmete sisestamine registrisse, andmete muutmine ja kustutamine, registri väljavõtete ja välitöötaja doosikaartide väljastamine taotluste alusel, registriandmete põhjal statistiliste ülevaadete koostamine, osalemine registrit puudutavate õigusaktide eelnõude koostamisel, registri arendamisel ja tekkivate tõrgete lahendamisel. Kiirgusseire teostamine (KeA) Eesmärk: Informatsiooni kogumine keskkonna radioaktiivsuse tasemete kohta. Inimese ja eluslooduse kaitsmine ioniseeriva kiirguse kahjuliku mõju eest. Riikliku keskkonnaseire programmi kiirgusseire allprogrammi täitmine keskkonnaseire seaduse kohaselt ning riiklikud uuringud keskkonna kiirgusseire valdkonnas, mida tehakse allprogrammi väliselt, sh radooniuuringud ning laboratoorsed analüüsid ja kiirgustaseme mõõtmised, mida teostatakse järelevalve käigus või muude riiklike ülesannete täitmiseks ja teenuse kvaliteedi tagamine. Kiirgushädaolukordadeks valmisoleku ja reageerimise tagamine (KeA) Eesmärk: Kiirgusohust varajane hoiatamine, kiirgushädaolukorraks valmistumise, lahendamise ning teenuste toimepidevuse tagamine. Inimeste elu, tervise ja vara ning keskkonna kaitsmine. 24/7 kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi tõrgeteta töö ja kiirgushädaolukorrale reageerimiseks valmisoleku tagamine, hädaolukorra ennetamine, hädaolukorra lahendamine kiirgushädaolukorra lahendamise plaani kohaselt ning teenuse toimepidevuse ja kvaliteedi tagamine. Kiirgustaseme, radionukliidide sisalduse ja isikudooside mõõtmine (KeA) Eesmärk: Alfa-, beeta-, gamma- ja röntgenkiirgustaseme, neutronite voo, õhu radoonisisalduse ja isikudooside mõõtmine ning aine radioaktiivsuse laboratoorse analüüsi teostamine. Kiirgusohutuse tagamine Teenuste osutamine (va kiirgusohutushinnangu koostamine) tellimuste alusel ning teenuse kvaliteedi tagamine. Teenuse osutamine võimaldab hinnata ioniseerivast kiirgusest tulenevat ohtu inimesele ning looduskeskkonnale ning hinnata mõõtetulemuste vastavust regulatsioonide nõuetele. Teenus sisaldab mh meditsiinikiiritusseadme ohutuse ja toimimisnäitajate kontrollimist. KeA kliima- ja kiirgusosakonna katselabor on Eestis vastavas valdkonnas akrediteeritud labor. Meditsiinikiiritusseadme ohutuse ja toimimisnäitajate kontrollmisse tellimuse korraldamine toimub vastavalt KeA kliima- ja kiirgusosakonna kvaliteedikäsiraamatus sätestatule. Kiirgusalane nõustamine ja õigusloome protsessis osalemine (KeA) Eesmärk: Pädevate asutuste ja järelevalve teostajate kiirgusohutusalane nõustamine ning valdkondlike õigusaktide eelnõude koostamises osalemine. Pädevate asutuste ja järelevalve teostajate kiirgusohutusalane nõustamine ning valdkondlike õigusaktide eelnõude koostamises osalemine. Kiirgusvaldkonna loastamine (KeA) Eesmärk: Inimese ja keskkonna kaitsmine ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest. Kiirgusekspertide kvalifikatsiooni tagamine. Kiirgustegevuseks on vajalik kiirgustegevusluba, mille väljastab KeA. Loa taotlemine toimub läbi keskkonnaotsuste süsteemi KOTKAS. Kiirgustegevusloa omajal on kohustus esitada aruanne KeA-le. 38 Kiirguseksperdina tohib tegutseda sellekohase tunnistuse saanud või tunnustatud füüsiline isik. Kiirgusekspert on isik, kes nõustab oma teadmiste ja oskuste ulatuses kiirgustegevusloa omajaid ja muid isikuid. Meede 3 Toetatavad programmi tegevused Programmi tegevus 3.1 Kesksete IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele (KEMIT) Eesmärk: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele on osutatud. Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KeMIT) osutab keskseid IT-teenuseid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisaladele. 39 LISA 2. Teenuste rahastamiskava Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse Eelarve programmi teenuste rahastamiskava 2025 2026 2027 2028 Programmi kulud -59 996 749 -62 355 803 -64 444 153 -62 388 549 Meede 1: Eluslooduse kaitse ja kasutus -36 952 528 -40 186 680 -42 494 413 -42 775 118 Programmi tegevus 1.1: Elurikkuse kaitse -22 956 920 -26 096 482 -26 598 858 -26 876 613 tagamine Elurikkuse kaitse poliitika kujundamine ja -8 009 023 -11 149 527 -13 549 047 -15 852 140 rakendamine CITES loa taotlemine -461 304 -453 096 -441 510 -444 927 Eluslooduse valdkonna analüüside tegemine -64 900 -64 875 -64 841 -64 841 Eluslooduse seire korraldamine ja aruannete -1 487 346 -1 402 873 -1 310 047 -1 107 375 avaldamine Kaitsekorralduslike tegevuste planeerimine -1 921 300 -2 224 939 -2 380 453 -1 093 641 Loomade poolt tekitatud kahjude hüvitamine -586 771 -581 017 -577 147 -577 147 Kaitstavatel loodusobjektidel olevate maade -70 505 -68 827 -67 698 -67 698 riigile omandamine Looduskaitse nõuetele vastavuse tagamine -947 499 -913 307 -886 809 -882 020 Abitute loomade abistamine -67 713 -66 355 -65 441 -65 441 Loodusväärtuste uuringute korraldamine ja -1 221 877 -1 200 185 -1 204 195 -748 268 kaitse tulemuslikkuse hindamine Looduskaitseliste tööde korraldamine -4 009 501 -4 004 755 -2 191 897 -2 128 579 Loodusväärtuste riikliku kaitse korraldamine -428 367 -414 701 -405 509 -405 509 Looduskaitseliste piirangutega seotud tegevuste -1 090 993 -1 051 831 -1 025 492 -1 025 492 lõastamine Kalastuskaartide menetlemine ja andmete -115 482 -112 286 -110 136 -110 136 kontrollimine Kalalaevade eelteadete esitamine -72 269 -71 630 -71 200 -71 200 Kala ja vähi asutamise lõastamine -47 169 -46 210 -45 565 -45 565 Püügitegevuse kontrollimine -2 236 567 -2 155 283 -2 089 697 -2 074 764 Kala käitlemise kontrollimine -118 332 -114 784 -112 175 -111 870 Programmi tegevus 1.2: Metsanduse ja -13 995 608 -14 090 198 -15 895 555 -15 898 505 jahinduse arengu suunamine Metsapoliitika kujundamine ja rakendamine -7 952 241 -8 791 134 -10 735 341 -10 740 437 Vääriselupaiga väljavaliku eksperdi tunnistuse -255 989 -247 058 -238 756 -240 937 taotlemine Vääriselupaikade hindamine ja järelevalve -116 391 -107 062 -104 374 -104 374 Metsa valdkonna analüüside tegemine -207 607 -207 541 -207 447 -207 447 Metsaseire korraldamine ja aruannete -1 321 217 -784 339 -758 960 -758 960 avaldamine Metsakorraldajate kutsetunnistuse ja -56 214 -50 067 -50 040 -50 040 metsakorraldustööde tegevuslubade taotlemine Metsakasutuse nõuetele vastavuse tagamine -834 217 -799 084 -776 495 -773 012 Metsamajanduse loastamine -1 737 722 -1 659 863 -1 618 258 -1 618 258 Kultiveerimismaterjali sertifitseerimine ja -130 314 -105 304 -102 831 -102 831 järelevalve Jahinduspoliitika kujundamine ja rakendamine -366 996 -360 968 -350 919 -353 617 Jahipidamise nõuetele vastavuse tagamine -493 697 -475 485 -460 690 -457 207 Jahindusnõukogu töö korraldamine -51 135 -49 297 -48 061 -48 061 Jahinduse loastamine -187 401 -180 187 -175 662 -175 602 Ulukiseire korraldamine ja analüüside tegemine -284 467 -272 810 -267 721 -267 721 40 Meede 2: Keskkonnakorraldus ja kiirgusohutus -6 325 825 -5 055 610 -5 392 337 -4 018 245 Programmi tegevus 2.1: Keskkonnakorralduse -4 525 622 -3 340 040 -3 750 935 -2 409 884 arengu suunamine Keskkonnavastutuse menetlemine -53 313 -51 395 -50 105 -50 105 Keskkonnamõju hindamise toimingud -1 957 343 -766 502 -359 886 -359 886 Planeeringute ja projektide kooskõlastamine -355 807 -343 499 -335 221 -335 221 Tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine -636 150 -724 534 -1 593 359 -248 770 ja rakendamine Suure keskkonnamõjuga ettevõtete nõuetele -351 123 -338 498 -329 370 -328 499 vastavuse tagamine Tööstusheite loastamine -322 304 -310 875 -303 188 -303 188 Keskkonnatasu deklareerimine ja kontrollimine -268 604 -258 934 -252 430 -252 430 Keskkonnatasude poliitika kujundamine -178 767 -163 951 -159 797 -160 678 Ühtse keskkonnakaitselubade poliitika -178 767 -163 951 -159 797 -160 678 kujundamine Keskkonnamõju hindamise poliitika kujundamine -223 445 -217 903 -207 783 -210 429 Programmi tegevus 2.2: Kiirgusohutuse -1 800 202 -1 715 570 -1 641 402 -1 608 361 tagamine Kiirguspoliitika kujundamine ja rakendamine -819 967 -782 541 -729 038 -744 416 Kiirgustegevuse nõuetele vastavuse tagamine -96 176 -92 661 -89 978 -89 543 Kiirgusohutushinnangute koostamine -37 894 -33 012 -29 123 -26 409 Kiirgusohutusega seotud rahvusvaheliste -86 913 -83 796 -81 700 -81 700 kohustuste täitmine Riikliku doosiregistri ja isikudooside kiirgusseire -13 425 -12 945 -12 623 -12 623 toimingud Kiirgusseire teostamine -133 271 -125 330 -115 916 -112 658 Kiirgushädaolukordadeks valmisoleku ja -44 211 -39 387 -35 449 -32 867 reageerimise tagamine Kiirgustaseme, radionukliidide sisalduse ja -357 927 -346 536 -356 345 -319 499 isikudooside mõõtmine Kiirgusalane nõustamine ja õigusloome -69 097 -66 620 -64 953 -64 953 protsessis osalemine Kiirgusvaldkonna loastamine -141 322 -132 742 -126 277 -123 695 Meede 3: Toetavad programmi tegevused -16 718 397 -17 113 512 -16 557 402 -15 595 186 Programmi tegevus 3.1: Kesksete IT-teenuste -16 718 397 -17 113 512 -16 557 402 -15 595 186 osutamine teistele valitsemisaladele Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele -16 718 397 -17 113 512 -16 557 402 -15 595 186 41  ROHEREFORMI JA KLIIMAPOLIITIKA PROGRAMM 2025-2028 Sisukord 1. Programmi üldinfo .......................................................................................................................... 3 2. Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 3 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ......................................................................... 5 4. Hetkeolukorra analüüs ..................................................................................................................... 7 Rohereform ning keskkonnateadlikkus ja -haridus............................................................................. 7 Kliimamuutuste leevendamine ja nende mõjuga kohanemine ........................................................ 10 Ilmainfo ............................................................................................................................................. 13 5. Olulisemad tegevused/sekkumised ............................................................................................... 14 Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine....................................................... 14 Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine .................................................. 15 Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine......................................................... 16 6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused............................................................................... 17 Meede 1: Kliimaeesmärkide elluviimine ja ilmainfo tagamine ning rohereformi ja keskkonnateadlikkuse suurendamine............................................................................................... 17 Programmi tegevus 1.1 Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine ........ 18 Programmi tegevus 1.2 Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine .............. 22 Programmi tegevus 1.3 Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine ............ 23 7. Programmi juhtimiskorraldus ........................................................................................................... 25 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ............................................................................................... 26 LISA 2. Teenuste rahastamiskava ...................................................................................................... 30 2  1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Kliima, energeetika ja elurikkus Tulemusvaldkonna Eestis on elurikas loodus, jätkusuutlik energia varustuskindlus, eesmärk keskkonnateadlik ühiskond ja kliimakindel majandus. Valdkonna arengukava Muud strateegilised dokumendid: Kliimapoliitika põhialused aastani 20501 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 20302 Rohereformi tegevusplaan3 Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2023-20254 Eesti keskkonnastrateegia aastani 20305 Riigihangete läbiviimise strateegilised põhimõtted Programmi nimi Rohereformi ja kliimapoliitika programm Programmi eesmärk Eestis on keskkonna- ja kliimateadlik ühiskond ning keskkonnasõbralik, kliimakindel ja konkurentsivõimeline majandus. Kliimamuutustega kohanemise võimekus on paranenud ning kliimamuutuste mõju on leevenenud. Ilmainfo ja rohereformiga seotud andmete kättesaadavus on tagatud. Elanikkonna keskkonnateadlikkus on paranenud ja rohereformi eesmärgid on terviklikult ellu viidud. Programmi periood 2025-2028 Peavastutaja Kliimaministeerium (KLIM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Keskkonnaamet (KeA), Keskkonnaagentuur (KAUR), Loodusmuuseum valitsemisala asutused) (ELM) Kaasvastutaja - ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul) 2. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega6 korraldati alates 01.07.2023 senine Keskkonnaministeerium ümber Kliimaministeeriumiks (KLIM) ja Maaeluministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks (ReM). Sellest tulenevalt muudeti ka ministeeriumide valitsemisalade ülesandeid ja valitsusasutuste alluvust. Korraldati ümber ministrite ja ministeeriumide tööjaotus, et viia ellu valitsusliidu poliitilisi eesmärke ja juhtida tulemuslikult rohereformiga kaasnevate eesmärkide saavutamist. Tuginedes riigi strateegilise juhtimise metoodikale ning võttes arvesse ministeeriumi põhivaldkondi ja seatud strateegilisi eesmärke, kujundati ümber tulemusvaldkonnad, 1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 | Kliimaministeerium 2 Kliimamuutustega kohanemise arengukava | Kliimaministeerium 3 Rohereform | Kliimaministeerium 4 Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2023-2025 | Kliimaministeerium 5 Eesti Keskkonnastrateegia 2030 6 Leitav eelnõude esitamise süsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c5b5551-dfde-411a- a678-4dc8e39be9bd 3 mille raames ühtselt eesmärgistatavad poliitikavaldkonnad toodi ühise tulemusvaldkonna alla. Valituskabineti 29.02.2024 nõupidamisel kinnitati uuteks Kliimaministeeriumi tulemusvaldkondadeks: „Kliima, energeetika ja elurikkus“ ning „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“. Joonis 1. Kliimaministeeriumi põhitegevustega seotud tulemusvaldkonnad ja programmid. Kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonna eesmärk on tagada Eestis elurikas loodus, jätkusuutlik energia varustuskindlus, keskkonnateadlik ühiskond ja kliimakindel majandus. Tulemusvaldkonnas seatud sihtide saavutamiseni jõutakse kolme programmi rakendamisel: • Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm; • Rohereformi ja kliimapoliitika programm; • Energeetika, maavarade ja välisõhu programm. Tulemusvaldkonna eesmärgid on kooskõlas strateegiadokumendiga Eesti 2035, teiste seotud arengudokumentidega ja säästva arengu eesmärkidega. Rohereformi ja kliimapoliitika programm (edaspidi programm) on koostatud vastavalt „Riigieelarve seaduse” § 19 lõikele 5, § 20 lõikele 4 ning on ühtlasi aluseks programmipõhiseks eelarvestamiseks Kliimaministeeriumis (edaspidi ka KLIM) ja selle valitsemisala asutustes. Programmi koostamisel on aluseks võetud „Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm 2024-2027“ kliima teemasid puudutav osa. Programm on koostatud vastavalt Kliimaministeeriumi struktuurile, kus iga programmi eest vastutab vastava valdkonna asekantsler. Programmi rakendamine tagab valdkonna arenemise, arvestades riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2021–2027, arengustrateegia Eesti 2035 seatud sihtidega ja muude riiklike tegevuskavadega. Samuti arvestatakse programmi rakendamisel osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate, arengukavade ja muude arengudokumentidega. Programmi tegevused panustavad järgmistesse riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 sihtidesse7: inimene (arukas inimene hindab teadmisi, hoiab ennast, teisi ja (elu)keskkonda ning suhtub toetavalt kõikidesse ühiskonnarühmadesse), ühiskond, majandus (Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega), elukeskkond (Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid 7 Aluspõhimõtted ja sihid | Eesti Vabariigi Valitsus 4 ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Kasutusel on uuenduslikud tehnoloogiad ja looduslähedased lahendused, mis vähendavad ajakulu vahemaade läbimisel ja tagavad hea elukeskkonna terves Eestis. Elukeskkond on kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Inimesed on ruumiteadlikud ning ruumiotsused parandavad nende ühistegevuse ja osaluse võimalusi) ja riigivalitsemine (Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik). Lisaks panustab programm otseselt Eesti 2035 kliimaga seotud aluspõhimõttesse, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Samuti panustab programm Eesti 2035 mõõdikute „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides (sh LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor)“, „Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksis“, “Taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises” 2035. aastaks seatud eesmärkide saavutamisse. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse: Programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahenditest rahastatavaid meetmeid: • Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond; • LIFE programm. Rohkem infot leiab erinevate perioodide programmide ja aruannete kohta Kliimaministeeriumi kodulehelt8. 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk: Eestis on keskkonna- ja kliimateadlik ühiskond ning keskkonnasõbralik, kliimakindel ja konkurentsivõimeline majandus. Kliimamuutustega kohanemise võimekus on paranenud ning kliimamuutuste mõju on leevenenud. Ilmainfo ja rohereformiga seotud andmete kättesaadavus on tagatud. Elanikkonna keskkonnateadlikkus on paranenud ja rohereformi eesmärgid on terviklikult ellu viidud. 8 Avaleht | Kliimaministeerium 5 Programmis on üks meede ja kolm programmi tegevust. Joonis 2. Programmi struktuur. Tabel 1. Programmi mõõdikud ja sihttasemed Tegelik Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028 (2023) Keskkonnahoidlike hangete osakaal riigihangetest (arvust % / rahalisest 12,00%/ 13,00%/ 14,00%/ 15,00%/ 9,50%/ mahust %) 19,00% 19,50% 20,00% 20,50% Allikas: RTK Pärast kliimakindla majanduse seaduse vastuvõtmist lisatakse programmi seadusest tulenevad konkreetsemad mõõdikud. Tabel 2. Programmi rahastamiskava Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos 2025 2026 2027 2028 Programmi kulud -34 711 159 -35 841 777 -24 548 514 -28 011 913 Meede: Kliimaeesmärkide -34 711 159 -35 841 777 -24 548 514 -28 011 913 elluviimine ja ilmainfo tagamine ning rohereformi ja keskkonnateadlikkuse suunamine Programmi tegevus 1.1: -14 676 922 -20 651 110 -15 805 020 -19 256 077 Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine Programmi tegevus 1.2: Ilma- ja -3 410 316 -3 309 629 -3 289 447 -3 308 053 kliimaandmete, -prognooside ja - hoiatuste tagamine Programmi tegevus 1.3: -16 623 921 -11 881 038 -5 454 047 -5 447 784 Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine 6 4. Hetkeolukorra analüüs Rohereform ning keskkonnateadlikkus ja -haridus Kliimaministeeriumi loomisega 2023. aasta suvel liikus rohereformi terviklik koordineerimine Riigikantseleist Kliimaministeeriumi haldusalasse. 2023. aasta augustis kiitis valitsuskabinet heaks Rohereformi tegevusplaani aastateks 2023-2025, millega defineeriti roheülemineku kolm peamist eesmärki ja peamised tegevussuunad. Rohereformi eesmärgid on: 1) negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine; 2) kaasaegse ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamine; 3) konkurentsivõimelise ja keskkonnahoidliku ettevõtluse arendamine. Rohereformi elluviimiseks on vaja erinevate osapoolte panust ja üleüldise kliima- ja keskkonnateadlikkuse suurendamist. Rohereformi elluviimise paremaks jälgimiseks on vaja kokku leppida rohereformi mõõdikud ja tagada vastavate andmete kättesaadavus. Rohereformi koordineerimiseks on loodud eraldi valitsuskomisjon – rohereformi juhtkomisjon, mida juhib alates 2023. aasta lõpust kliimaminister (edaspidi energeetika- ja keskkonnaminister) ja kuhu kuuluvad haridus- ja teadusminister, taristuminister, rahandusminister, regionaal- ja põllumajandusminister ning välisminister. Komisjoni otsuseid aitab ette valmistada asekantslerite koordinatsioonikogu, kuhu kuuluvad erinevate rohereformi valdkondadega seotud asekantslerid. Paremaks organisatsioonide vaheliseks infovahetuseks on vaja käivitada roheüleminekuga seotud ametnike võrgustik. Eri osapoolte kaasamiseks on vaja luua valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik ja tagada asjakohase info kättesaadavus. Eraldi tähelepanu vajavad roheüleminekuga seotud teemad kohalike omavalitsuste tasandil. Rohereformi rakendumiseks kohalikul tasandil esitati Eesti säästva arengu komisjoni ja Riigikantselei poolt 2021. aastal tellitud uuringus soovitustena 276 tegevust või tegevuspõhimõtet, mis toetavad rohereformi kohalikult tasandil. Kuigi ettepanekutest ollakse teadlikud, puudub omavalitsustel täna võimekus kas iseseisvalt või koostöös neid soovitusi rakendada. Paljud neist soovitustest vajavad riigi poolset eestvedamist, toetamist või täiendavat juhendamist. Omavalitsuste, va suuremate linnade, võimekus kliima- ja rohereformi valdkonnas muudatusi teha on piiratud nii kompetentsi, tööjõu kui rahaliste vahendite nappuse tõttu. Kliima- ja rohereformi valdkonnaga seotud teemasid keskselt ei koordineerita, vaid pigem on nendega seotud tööülesanded omavalitsuse keskkonnaspetsialisti kanda. Muutuste ellukutsumiseks on vaja vaadata kliima- ja rohereformi teemasid keskselt, näiteks omavalitsuse arengukava koostamise või ajakohastamise käigus. Samuti on vajalik tagada riigi kliima- ja rohereformi eesmärkide saavutamise mõõtmise ning eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste rakendamise sidumine omavalitsuse arengukava rakendamisega. Praegu on omavalitsuste keskseks strateegiliseks dokumendiks kliima- ja rohereformi teemade rakendamisel kliima- ja energiakava, mille koostamine ja rakendamine toimub hetkel vabatahtlikkuse alusel. Kliima- ja energiakava on olemas 61 omavalitsusel ja puudu 18 omavalitsusel. Seni koostatud kliima- ja energiakavad on ebaühtlase sisuga ning praktikas vähe kasutatavad, neis sisalduvate andmete kvaliteedi erinevuse ja tegevuste iseloomu tõttu. Rohereformiga seotud muutuste aset leidmiseks on vaja haarata omavalitsused ühtsesse infovälja, kaasata nad otsustusprotsessidesse, koolitada ja arendada kliima- ja rohereformiga seotud kompetentse kohalikul tasandil ning toetada omavalitsuste koostööd ja algatusi rohereformiks vajalike investeeringute, teadus- ja arendusprojektide ja muude initsiatiivide rakendamisel. 7 Arendamist vajab kliimaeesmärkide ja rohereformiga seotud andmete kättesaadavus, sh kohalike omavalitsuste tasandil, mis aitaks kaasa andmepõhistele otsustele roheteemades. Vaja on kokku leppida mõõdikud rohereformi elluviimise seireks ning teha vastavad andmed tervikuna avalikult kättesaadavaks. Kliimaeesmärkide saavutamisele ja roheüleminekule aitab kaasa elanikkonna keskkonna- ja kliimateadlikkuse suurendamine. Kuigi 2024. aasta Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu põhjal peavad end keskkonnateadlikeks 83% vastanutest, ei toeta seda väidet inimeste tegelik käitumine. Erinevaid, sh teadmisi, oskusi, hoiakuid ja käitumist kirjeldavaid keskkonnateadlikkuse aspekte arvestava keskkonnateadlikkuse indeksi väärtus oli 100 võimalikust vaid 41,1. Igapäevaelu otsuseid ei osata põhjendada loodusteaduslikest seisukohtadest lähtuvalt. Ei tehta vahet rohepesu ja tegelike probleemide vahel. Kogu ühiskonnas on vajaka loodust ja keskkonda puudutavatest süsteemsetest seostatud teadmistest, oskustest tegutseda keskkonnateadlikult, pidada argumenteeritud dialoogi ning vahendada keskkonnahoidlikke väärtushinnanguid. Seetõttu on võtmeisikuteks erinevad valdkonnas tegutsevad inimesed: õpetajad, keskkonnahariduse edendajad, keskkonnavaldkonna kõneisikud. Kuigi üldhariduse õppekavad on kooskõlas säästvat arengut toetava hariduse põhimõtetega ning keskkond ja jätkusuutlik areng on läbivaks teemaks, mida tuleb lõimida kõigisse õppeainetesse, ei tee seda suur osa õpetajatest. Põhjuseks on nii sisukate õppematerjalide nappus kui ka õpetajate endi teadmised, oskused, hoiakud ja väärtushinnangud. Tulemuseks on killustatud maailmapilt ja madal keskkonnaalane kirjaoskus. Seda kinnitavad ka 2023. aastal läbi viidud Eesti õpilaste keskkonnateadlikkuse uuringu tulemused: õpilaste keskkonnateadlikkuse indeksi väärtus oli 39,7. Õppeasutused ei pööra sageli tähelepanu ressursisäästule ega keskkonnateadalikku käitumist kujundavale keskkonnale: jäätmete liigiti kogumise võimalused, säästvast põllumajandusest pärit tervislik koolitoit, säästev liikuvuskorraldus, rattaparklad ja -teed koolideni jms. Keskkonnahariduslike tegevuste sh keskkonnahariduskeskuste rahastamine on suures osas projektipõhine, mis ei taga valdkonna stabiilset arengut. Kuna valdkonnas tegutsejate taustad on väga erinevad, pole tagatud kõigi tegevuste kvaliteet. Keskkonnateadlikkuse valdkonna tegevusi suunab „Keskkonnahariduse ja - teadlikkuse tegevuskava 2023-2025“. Tegevuskava elluviimist hindab üleriigiline keskkonnahariduse juhtrühm. Eesti ja Euroopa Komisjon on võtnud suuna liikuda kestlikuma majanduse suunas ning see tähendab omakorda nii õigusliku raamistiku täiendamist, kui olemasolevate keskkonnajuhtimise vahendite kasutuselevõtu suurendamist. Rohetehnoloogiate arendamist ja katsetamist saab riik kiirendada õiguskeskkonna korrastamisega (nt lihtsustatud loamenetlus katsete läbi viimiseks) ja toetuste abil majandusliku riski jagamisega. Valdkonniti on väljakutsed erinevad – muutuvad keskkonnanõuded, heite vähendamise eesmärgid, kliimamuutustega kohanemine jmt. Erialaliitude eestvedamisel on võimalik suuremad kitsaskohad kaardistada ja otsida lahendusi diskussioonis avaliku sektoriga. Kliimaministeeriumi ja erialaliitude koostöös valmivad sektorite roheülemineku teekaardid, mis toovad välja võimalused valdkonna ettevõtete konkurentsivõime edendamiseks kliimaneutraalses majanduskeskkonnas. Teekaartides tuuakse välja võimalused, takistused ning ettepanekud kliimakindlas majanduses tegutsemiseks. Ettevõtete keskkonnategevust reguleerivad erinevad õigusaktid, nt kestlike investeerinute hõlbustamise määrus nr 2020/852 (kestliku rahastamise taksonoomia), mille eesmärk on suunata ettevõtteid tehnoloogilistele uuendustele, millel on keskkonnale väiksem negatiivne mõju. Samuti suunavad õigusaktid ettevõtteid ressursse teadlikumalt kasutama, selleks et ressursikasutust vähendada ning ringmajanduse osakaalu tõsta, mis on oluline keskkonnakoormuse vähendamisel kui ka ettevõtete kulude vähendamisel. 8 Euroopa Liidu vabatahtlikud skeemid EMAS (Eco-Management and Audit Scheme) ja ELi ökomärgis Euroopa Liidus on tunnustatud kui mitmete roheleppest tulenevate direktiivide ja määruste alustaladena. Ühtlasi aitab skeemide rakendamine saavutada ka strateegilisi eesmärke, kuna skeemides osalevatel ettevõtetel on juba olemas kestlikumad majandusmudelid ja tootmisprotsessid. Seega on vaja luua riigis soodsad tingimused, et soodustada just olemasolevate ja usaldusväärsete skeemide rakendamist, et aidata nii ettevõtteid kuid ka tarbijat keskkonnahoidlikumale majandusele üleminekul. 2024. aasta aprilli seisuga on Eestis 19 EMAS registreeritud ettevõtet, kellel on kokku registreeritud 84 tegevuskohta ning 21 EL ökomärgise litsentsi omavat ettevõtet. Eesti on väljastanud ELi ökomärgise kasutusõiguse 1767 tootele. Ettevõtete keskkonnahoidlikumate tehnoloogiate ja praktikate kasutuselevõtuks ning tarbijate toetamiseks, et nad oskaksid teha teadlikumaid valikuid, on vaja suurendada nii tarbijate kui ettevõtete teadlikkust ning pakkuda praktilisi lahendusi ettevõtete pädevuse ja võimekuse suurendamiseks. Sh on vajalik luua pädevus EL ökomärgise kriteeriumite põhisteks nõustamisteks ja tarbijakaitseliseks keskkonnaväidete järelevalveks. Keskkonnaandmete ristkasutuse soosimiseks on vaja parendada ülevaate saamist ettevõtetelt kogutavate andmete osas, sh arendada digitaalseid lahendusi olemasolevatele keskkonnajuhtimisvahenditele (EMAS taotlus ja aruanne ning EL ökomärgise taotlus). EMAS aruandes olevaid andmed oleks sellisel juhul masinloetavad ja viiteid saaks kasutada kestlikkusaruandluses, mis vähendaks ettevõtete dubleerivate andmete esitamist ning halduskoormust. Laiemalt ettevõtete toetamiseks on vajalik riiklik tugisüsteem kestlikkusteemade käsitlemisel. Keskkonnahoidlik riigihange on mõjuvõimas tööriist, mille abil saavutada ringmajanduse, kliimamuutuste, ressursikasutuse ning kestliku tarbimise ja tootmisega seotud keskkonnapoliitilised eesmärgid, arvestades eelkõige, kui olulised on avaliku sektori kulutused kaupadele ja teenustele. Valitsussektori kulutused ehitustöödele, asjadele ja teenustele moodustavad umbes 14+% ELi sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja Eesti SKP-st 12-15%. Tulenevalt asjaolust, et avaliku sektori hanked moodustavad kogu riigi eelarvest ligikaudu 1/3, peavad asutused esmajärjekorras lähtuma väärtuspõhisest hankimisest, et tooted, teenused, ehitustööd oleksid kvaliteetsed ja olelusringi hindamist ning olelusringi maksumust arvestavad. Saavutamaks suuremat positiivset mõju avaliku sektori ressursikasutusele töötati välja kohustuslikud keskkonnahoidlike riigihangete kategooriate kriteeriumid ja jooksvalt töötatakse kategooriaid juurde. 2022. a 1. jaanuarist muutus avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijale kohustuslikuks alates lihthanke piirmäärast riigihangetes keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine neljas tooterühmas: mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber. Nelja valdkonda reguleerib keskkonnaministri määrus nr 35 "Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused". 24.02.2023 jõustus keskkonnaministri määrus nr 6 "Hankelepingu esemeks oleva maanteesõiduki kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja tingimused", mis sätestab tingimused, kuidas hankida keskkonnahoidlikult kergsõidukeid, veokeid ja busse. 9 Joonis 3. Keskkonnahoidlike riigihangete statistika väljavõte riigihangete registrist (03.01.2024) 2023. aastal viidi läbi 8896 riigihanget, millest 9,5% olid keskkonnahoidlikud riigihanked. Endiselt on riigihangete aluseks madalaim hind (82% hangetest), kuid riigihangete registri väljavõttest lähtuvalt on keskkonnahoidlike riigihangete trend on olnud jätkuvalt kasvav. 16. novembril 2023. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks riigihangete strateegia, mis sätestab lühiajalised ning pikaajalised eesmärgid hankemaastikul. Selle alusel koostas Rahandusministeerium 2024. aasta lõpuks väärtuspõhiste riigi hangete tegevuskava, kus ühe tegevussuunana on sätestatud keskkonnahoidlikud hanked. Kasvuhoonegaaside (KHG)- ja keskkonnajalajälje mõõtmine organisatsioonis on oluline samm jätkusuutlikkuse tagamisel ning keskkonnasõbraliku tegevuse edendamisel. Mõõtmine ja hindamine aitab organisatsioonidel ning üksikisikutel mõista oma tegevuse tegelikku mõju keskkonnale ning tuvastada olulisemad suunad negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks. Keskkonnajalajälg oma olemuselt on kõiki keskkonna- ja kliimamõju aspekte arvestav organisatsiooni jalajälg, mis kujutab organisatsiooni tegevusega kaasnevat mõju keskkonnale. See tähendab KHG jalajälge ja kõiki teisi keskkonnamõju aspekte. Keskkonnajalajälje puhul hinnatakse organisatsiooni mõju energiakasutuses, transpordis, lähetustes, materjalitõhususes, jäätmetekkes, elurikkuses. Kliimamuutuste leevendamine ja nende mõjuga kohanemine Kliimamuutused on kujunemas inimkonna suurimaks ohuks ja väljakutseks. Mida enam kliima soojeneb, seda laiaulatuslikumad on ootamatud mõjud Eesti loodusele, inimestele ja majandusele. Selleks, et jõuaksime kliimakindla majanduseni, on vajalik oma senine tegevus ümber mõtestada, nt kuidas korraldame transporti, arendame põllumajandust, metsandust, energiasektorit või jäätmemajandust, suuname investeeringuid ja arendame oskusi. Samas peab üleminek kliimaneutraalsusele olema sujuv, õiglane ja kaasav. Toetusmeetmed ja õiglase ülemineku mehhanismid on äärmiselt olulised, et aidata enim mõjutatud sektoreid ja kogukondi. Eesti kliimapoliitikat mõjutavad kokkulepped nii globaalselt ÜRO tasandil kui Euroopa Liidus. Globaalne kliimaeesmärk on seatud Pariisi kokkuleppega, mille põhieesmärgid on kliimamuutuste leevendamine ja heitkoguste vähendamine, et hoida globaalse keskmise temperatuuri tõus tuntavalt 10 alla 2°C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Lisaks leevendamise eesmärgile sätestab Pariisi kokkuleppe artikkel 7 üleilmse kliimamuutustega kohanemise eesmärgi (global goal of adaptation), mille kohaselt tuleb tugevdada ühiskonna võimet kliimamuutustega toimetulemiseks ning suurendada arengumaadele antavat toetust kliimamuutustega kohanemiseks. Euroopa Liidu ühine eesmärk on vähendada aastaks 2030 KHG-de heitkogust vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Euroopa Liidu eesmärk on seatud kooskõlas Pariisi leppega. See otsus on sätestatud Euroopa kliimamääruses, mis jõustus 2021. aasta juunis. 14. juulil 2021 avaldas Euroopa komisjon uue kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi (nn „Fit for 55“ või „Eesmärk 55“ pakett), millega viidi Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitikaraamistik kooskõlla eesmärgiga vähendada 2030. aastaks Euroopa Liidu üleselt heitkoguseid 55%. Riiklik KHG vähendamise kohustus on seatud jõupingutuste jagamise määruse (JJM) ja maakasutuse, maakasutuse muutuse ning metsanduse (LULUCF) määruse sektorites. Jõupingutuste jagamise määrus katab transporti, jäätmeid, põllumajandust, tööstuslikke protsesse, väikesemahulist energiatootmist ja hooneid. Eestil tuleb kokkuleppe järgi jõupingutuste jagamise sektorites aastaks 2030 KHG heidet vähendada 24% võrra võrreldes 2005. aastaga. Eesmärgi saavutamata jätmisel peab riik puudujäägi katmiseks ostma ühikuid mõnelt teiselt EL-i liikmesriigilt, võimalik on mõnevõrra kasutada ka LULUCF sektoris tekkivat sidumise ülejääki. Lisaks kehtib maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoritele uue kokkuleppe järgi põhimõte, et riik peab aastatel 2021-2025 tagama nn no-debit reegli täitmise, ehk sektori heitkogused peavad olema kompenseeritud samaväärse sidumisega. Aastateks 2026-2029 seatakse aga liikmesriikidele kasvuhoonegaaside sidumise eelarve ning aastaks 2030 LULUCF sektori suhteline sidumise eesmärk, mille järgi Eesti peab baastasemega (aastate 2016-2018 keskmine) võrreldes suurendama KHG sidumist või vähendama heitkogust 434 kt CO2 ekv võrra. Mõlema määruse kohustuste täitmiseks tuleb rakendada täiendavaid meetmeid, mida planeeritakse kliimakindla majanduse seadusega. Eesti on juba integreerinud riikliku 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi oma pikaajalisse arengustrateegiasse Eesti 2035, mis võeti Riigikogus vastu 12.05.2021. Strateegia Eesti 2035 seab eesmärgiks, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmiste põhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Veebruaris 2023. aastal kiitis Riigikogu heaks uuendatud „Kliimapoliitika põhialused“, millega seati Eesti pikaajaliseks sihiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Selgesõnaline poliitikasuundade sõnastamine ja jõustamine motiveerib samas suunas tegutsema ka erasektorit ja ühiskonda laiemalt. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Euroopa Komisjon esitas 6. veebruaril 2024. a soovituse 2040. aasta kliimaeesmärgi kohta. EL on seadnud kliimamäärusega õiguslikult siduva eesmärgi saavutada EL-üleselt 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Samas määruses on kirjas ka ülesanne Komisjonile, et hiljemalt 6 kuu jooksul pärast Pariisi kokkuleppe vaheülevaatust, mis viidi lõpule kliimamuutuste raamkonventsiooni kohtumisel detsembril 2023. a Dubais, tuleb välja töötada EL 2040. aasta kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) 11 heitkoguste vähendamise vahe-eesmärk, mille täitmiseks on Komisjoni esitatud teatis. Komisjoni soovitus selleks on EL-ülene KHG heite vähendamine 90% võrra võrreldes 1990. aastaga. Eesti viimase 2024. a märtsis Euroopa Komisjonile esitatud inventuuriaruande kohaselt oli 2022. aastal Eesti summaarne KHG heitkogus 14,3 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Ilma maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorita (nn LULUCF - land use, land use change and forestry) oli heide 14,0 miljonit tonni CO2 ekv. Võrreldes 1990. aastaga on Eesti KHG koguheide vähenenud 59% võrra. Arvestades mitmete õigusaktide võrdluseks oleva 2005. aastaga, on koguheite vähenemine 12%. 2022. aasta KHG heitkogus 14290,84 tuhat tonni CO2 ekvivalenti jagunes majandussektorite vahel järgmiselt (ühik kõigil tuhat tonni CO2 ekvivalenti): energeetika 6882,66, transport 2498,46, hooned 366,93, põllumajandus koos põllumaa ja rohumaaga 2515,17, tööstus 2147,00, jäätmed 221,64, LULUCF 339,29. Lisaks kliimamuutuste leevendamisele on vaja pöörata oluliselt suuremat tähelepanu kliimamuutuste mõjuga kohanemisele, kuivõrd kliimamuutustest tingitud riskid, sh äärmuslike kliimasündmuste sagenemine, avaldavad mõju pea kõikidele eluvaldkondadele. Õigeaegne kliimamuutuse mõjude ja kohanemisvajadustega arvestamine strateegiliste arengusuundade, planeerimis- ja rahastusotsustes aitab pikaajalises plaanis ennetada võimalikke riske inimeludele, looduskeskkonnale ja majandusele. Kohanemise eesmärkide täitmine eeldab nii piisavat rahalist panust meetmete rakendamisel kui ka inimressurssi poliitikate kavandamisel ja elluviimisel. Seetõttu on oluline tagada hea koostöö ja infovahetus kõikidel juhtimistasanditel ning kõigi asjakohaste valdkondade eesmärkide ja indikaatorite sidusus kliimaeesmärkidega. 2023. a septembris algas Eestis kliimakindla majanduse seaduse koostamise protsess. Koostatav seadus loob aluse kliimakindlaks majanduseks, seades KHG heitkoguste eesmärgid, soodustades puhaste tehnoloogiate kasutuselevõttu ning ressursside suuremat väärindamist. Seeläbi väheneb negatiivne mõju keskkonnale ja kliimale ning paraneb inimeste elukeskkond. Puhtaid tehnoloogiaid soodustades ja seda toetavat infrastruktuuri arendades suureneb ettevõtjate konkurentsivõime, sh vähenevad nii inimeste kui ettevõtete pikaajalised püsikulud läbi energiatõhususe suurendamise ja taastuvate energiaallikate turule tulemise. Lisaks tekivad uued tööstused ja konkurentsivõimelised majandusharud. Seaduses seatavad KHG heitkoguste eesmärgid annavad suuna ning põhimõtted selguse, kuidas jõuda kliimaneutraalsuseni aastaks 2050. Kliimakindla majanduse seaduse prognooside kohaselt avaldavad KHG üldisele heitkogusele suurimat mõju elektritootmine, põlevkiviõli tootmine, turbatööstus, metsaraie ja raadamine, maanteetransport ning põllumajandus. Kõiki heitkoguseid mõjutab enim põhimõtteline eesmärk, mille kohaselt avalik sektor loobub 2040. aastal fossiilkütuste kasutamisest, va valdkonnad, kus puuduvad alternatiivid, näiteks riigikaitse ja teatud sisejulgeoleku valdkonnad. Kliimakindla majanduse seadusega seatakse sektorite ülesed ja sektoripõhised eesmärgid tagamaks sujuv trajektoor kliimaneutraalsuseni jõudmiseks aastaks 2050. Sektoripõhised eesmärgid seatakse energeetika, tööstuse, hoonete, transpordi, põllumajanduse, jäätmete ja maakasutuse sektoritele. Kliimakindla majanduse seadusega kavandatavad olulisemad muudatused on: 1. vähese heitega energiatootmine ja tõhus energiakasutus; 2. keskkonnasõbralik transport ja parem liikuvus; 3. energiatõhusad hooned ja kvaliteetne ruumiloome; 4. keskkonnasõbralik toidutootmine; 5. elurikkust toetav ja süsinikku siduv maakasutus; 6. vähese heitega ja suuremat lisandväärtust pakkuva tööstuse eelistamine; 7. selgem rollijaotus kliimamuutustega kohanemise eesmärkide rakendamisel. 12 Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu on plaanis Riigikogule esitada 2025. a alguses. Ilmainfo Ilmainfo on fundamentaalseks aluseks kliimamuutuste jälgimisel, kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise meetmete rakendamisel, sh äärmuslikeks ilmastikunähtusteks valmisoleku tagamisel. Viimase juures on eriti oluline varajase hoiatussüsteemi toimivus. Ühelt poolt on usaldusväärsete prognooside ja hoiatuste aluseks nõuetele vastavad ja kvaliteetsed vaatlusandmed. Vaatlusandmete kogumiseks on vajalik jätkusuutlik ja toimepidev seirevõrk. Teisalt on oluline keskpika, lühiajalise ja ülilühiajalise (nowcasting) ilma prognoosimise mudelite arendamine. Viimased aitavad muutuvast kliimast tingitud ekstreemseid ilmaolusid õigeaegselt prognoosida, tagades nii rahva elu, tervise kui vara kaitse ning samuti elutähtsate teenuste toimimise. Keskkonnaagentuuri staatus „single voice“ ilmavaldkonnas aitab tagada riigi garantiiga kohalikule spetsiifikale vastava ja kvaliteetse ilmateenuse. Omades võimekust tagada operatiivne ilmateenus, sh meteoroloogilised ja hüdroloogilised prognoosid ja hoiatused ohtlike ilmastikunähtuste kohta, teenindatakse riigiasutusi, lennundus-, laevandus- ja maanteetranspordiga tegelevaid ettevõtteid ning rahvusvahelisi organisatsioone vastavalt koostöölepetele ja kehtivatele õigusaktidele. Teenuse tarbijate tähelepanu suunatakse ohtlike ilmastikunähtuste esinemisega seotud hoiatuste mõjupõhisusele, aidates aru saada, millised tagajärjed võivad erinevate ilmasituatsioonidega kaasneda ning kuidas oleks õigem ühes või teises situatsioonis käituda. Meteoroloogiliste, hüdroloogiliste, keskkonna- ja kliimaandmete tasuta ja piiramatu kättesaadavaks tegemine on kasvav trend nii globaalselt kui ELi siseselt. WMO uuendatud andmepoliitika hõlmab seirejaamade, satelliidi-, radarite, raadiosondide, pilootpallide ja lennukitelt mõõdetavad andmete laiemasse kasutusse andmist. ELi avaandmete direktiiv koos rakendusaktiga puudutab mh väärtuslike andmete avalikustamist, mis dikteerib arendustööde vajaduse. Meteoroloogia, hüdroloogia ja kliima väärtuslikud andmed on rakendusliidese kaudu kättesaadavad masinloetaval ja hulgiallalaaditaval kujul Keskkonnaportaalis. Jätkub pidev avaandmete täiendamine, sh keskkonnaandmete ja LIFE AdaptEst projekti raames loodud kliimaprojektsioonide kättesaadavuse tagamine. Ilmateenused on tihedalt seotud infotehnoloogia valdkonnaga. Juba täna on igapäevase töö osaks automatiseeritud tööprotsessid ja masinad, mis ühelt poolt võimaldavad operatiivset ja kvaliteetset andmete kogumist, töötlemist ja edastamist ning teisalt mahukate ja keeruliste prognoosarvutuste tegemist, et tagada soovitud tulemuste tähtaegsus ja operatiivsus. Teenuste arendamisega samal ajal toimub hüdroloogilise ja meteoroloogilise seirevõrgu ajakohastamine. Prognoosteenuse kvaliteedi parandamiseks ning ühiste teenuste väljatöötamiseks tihendatakse koostööd rahvusvaheliste partneritega, nagu teiste riikide meteoroloogiateenistused ning rahvusvahelised organisatsioonid (WMO, EUMETSAT, ECMWF, EUMETNET jt). Prognooside tegemisel ning üldise teadlikkuse suurendamiseks võetakse lisaks arvesse ka kolmandate osapoolte edastatud andmeid. Samuti arendatakse edasi siseveekogude hüdroloogilist prognoosimist ja võimalusi prognoosi pakkumiseks nii üleujutusohtlikel veekogudel kui ka muudel suure avaliku huvi (süstamatkajad, kärestikuaerutajad jt) all olevatel siseveekogudel. 2021. aasta kevadel valmis riiklik ilmaäpp ILM+, mis aitab olla alati kursis kõige värskema ilmainfoga. 13 5. Olulisemad tegevused/sekkumised Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine • Rohereformi terviklikuks koordineerimiseks luuakse rohereformiga seotud ametnike inforing nii riigi kui KOVide tasandil ning koondatakse rohereformiga seotud huvirühmade esindajad ühtsesse võrgustikku. • Rohereformi elluviimise paremaks jälgimiseks lepitakse kokku rohereformi mõõdikud ja tagatakse vastavate andmete kättesaadavus lihtsasti arusaadaval ja kasutajasõbralikul kujul riigi kohta tervikuna ja kohalike omavalitsuste lõikes. • Omavalitsuste tasandil koostatakse kliima- ja energiakavad ning nende kavade ühtne koostamise kord, et kavandada ja hinnata kliimakindla majanduse seadusest tulenevate eesmärkide saavutamist ja selleks vajalike meetmete rakendamist. • Kohalike omavalitsuste erinevate toetusmeetmete kasutusvõimaluste keskne koordineerimine, eeskätt Euroopa Liidu erinevad programmid (Euroopa Horisont, LIFE programm, Euroopa linnade algatus jms), sh aidata omavalitsustel sõnastada rohereformiga seotud lahendamist vajavad probleemid, valmistada ette projektitaotlused ning leida sobivad koostöövormid rohereformiga seotud algatuste ja projektide elluviimiseks. • Keskkonnaprogrammi vahendite suunamine keskkonnakaitse ja –teadlikkuse projektidele. • Erasektori roheülemineku toetamiseks jätkatakse EMAS ja ökomärgiste väljastamist taotluste alusel ning keskkonnajuhtimissüsteemide ja ökomärgiste alase teadlikkuse suurendamist. • Valmistatakse ette roheväidete direktiivi rakendamist Eestis. • Kliimaministeerium on partneriks erialaliitudele valdkondlike teekaartide koostamisel. Teekaardid toovad välja valdkonna võimalused, takistused ning tegevused kliimakindla majanduse poole liikumisel, mh vajadusel ka ettepanekud avalikule sektorile kitsaskohtade lahendamiseks. • Täiendavate võimaluste otsimine roheinvesteeringute soodustamiseks. • Ettevõtete kestlikkusaruandluse lihtsustamiseks lahenduste leidmine koostöös teiste ministeeriumitega, sh lahenduste leidmine juba riigile esitatud keskkonnaandmete kasutamiseks kestlikkusaruandluses. • EL ökomärgise ja EMAS taotlusprotseduuri digitaliseerimine ning seeläbi ettevõtete ja riigi sektori halduskoormuse vähendamine. EMAS registreeritud ettevõtetele ja kestlikkusaruandlust esitavatele ettevõtetele võimalus vähendada dubleerivat andmete esitamist ning tõendamist. • Olemaks eeskujuks rohereformi elluviimisel ja kliimajalajälje vähendamisel viiakse avaliku sektori asutustes läbi kasvuhoonegaaside ja keskkonnajalajälje hindamised ning pannakse paika tegevused jalajälje vähendamiseks. Jalajälje hindamise mudelit arendatakse edasi kasutajamugavuse suurendamiseks ja andmekogumise automatiseerimiseks. • Keskkonnahoidlike riigihangete osakaalu suurendamiseks kehtestatakse keskkonnahaoidlikkuse kriteeriumid täiendavates kategooriates ning arendatakse hankijate oskusi keskkonnahoidlke riigihangete läbiviimiseks. • Kliima- ja keskkonnahariduse kompetentsikeskuse loomine. Kompetentsikeskus käivitab erinevatele sihtrühmadele suunatud arendusprojekte, koordineerib üleriigilisi keskkonnaharidusprojekte ja -programme, viib läbi koolitusi erinevatele sihtrühmadele, korraldab teavituskampaaniaid, sh tutvustab keskkonnainfo allikaid ning on oma toimimisega keskkonnahoidlikkuse eeskujuks. • Riikliku keskkonnahariduse rakendamine. Programmi olulisteks tegevusteks on haridusasutuste, keskuste ja kogukonna koostöö arendamine, sh keskkonnahariduse 14  lõimimine õppeainetesse ja huvitegevustesse ning koolide, keskkonnahariduskeskuste, noortekeskuste keskkonnasõbralik toimimine. • Keskkonnahariduse võrgustiku reformi elluviimine. Keskendub keskkonnahariduskeskuste võrgustiku arendamisele: kvaliteedisüsteemi loomisele ja rakendamisele, jätkusuutliku rahastamismudeli väljatöötamisele, keskkonnahariduskeskuste töötajate täiendkoolituste korraldamisele ning võrgustiku koostööprojektide toetamisele. • Temaatiliseks fookuseks on erinevate sihtrühmade roheoskuste (GreenComp Euroopa kestlikkusalaste pädevuste raamistik) arendamine ning kliimateadlikkuse suurendamine. Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine • Kasvuhoonegaaside (KHG) riikliku inventuuri ja prognooside ning aruandluse koostamine Euroopa Komisjonile ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile. Sh jätkatakse inventuuri, prognooside ja aruandluse regulaarset koostamist, parendamist ja täpsemaks muutvaid arendustöid ning suurendatakse teiste haldusalade teadlikkust riikliku KHG inventuuri ja meetmete mõjude hindamise teemal. • Kliimakindla majanduse seaduse eesmärkide täitmise seire ja aruandlus. Seaduse eelnõu kohaselt koostatakse eesmärkide täitmist jälgiv kliimaaruanne kord aastas ja see sisaldab kliimaeesmärkide täitmise hinnangut sh: ülevaadet kasvuhoonegaaside heitest kõige hilisema kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuri põhjal; ülevaadet kasvuhoonegaaside heite prognoosist olemasolevate ja kavandatavate meetmetega; ülevaadet kliimamuutustega kohanemise eesmärkide täitmisest; meetmete senise mõju analüüsi ja hinnangut meetmete senisele toimimisele, nendes sektorites kus võimalik; ettepanekuid olemasolevate ja kavandatavate meetmete muutmiseks või uute lisameetmete rakendamiseks koos hinnanguga nende meetmete kasvuhoonegaaside heite vähendamise potentsiaalile ning keskkonnale ja majandusele, sealhulgas konkurentsivõimele, avalduvale mõjule; kasvuhoonegaaside jalajälje hindamiste ja meetmete ülevaateid. Vähemalt igal teisel aastal sisaldab kliimaaruanne lisaks riiklikku kasvuhoonegaaside heitkoguste prognoosi. Vähemalt igal viiendal aastal, kolm aastat enne kliimakindla majanduse seaduses sätestatud riigi kasvuhoonegaaside heitkoguse eesmärkide saavutamise tähtaegu, ning esmakordselt 2027. a sisaldab kliimaaruanne lisaks konkurentsivõime hinnangut; kliimaeesmärkide asjakohasuse ja piisavuse ülevaadet, tehnoloogilise valmisoleku, sh süsiniku kinni püüdmise tehnoloogiate, hinnangut; analüüsi toetuste, maksuerisuste ja keskkonnatasude osas, mis on vastuolus kliima- ja keskkonnaeesmärkidega; kliimariskide hinnangut, mis käsitleb: kliimamuutuste võimalikke projektsioone keskpikas ja pikas perspektiivis; tegevusvaldkondi ja piirkondi Eestis, kus kliimamuutustega kaasnevad riskid on eriti suured; kohanemisvõimalusi riskide maandamiseks. • Riikliku energia- ja kliimakava eduaruannete koostamine. Energia- ja kliimakava nõude näeb ette Euroopa Liidu energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse (EL) 2018/1999 artikkel 3 lõige 1. Euroopa Liidu liikmesriigid peavad enda riikliku energia- ja kliimakava esitama iga 10 aasta järel Euroopa Komisjonile, ajavahemikku 2021–2030 hõlmavad kavad pidid liikmesriigid ajakohastama 30. juuniks 2024 või esitama põhjendused, miks seda ei ole vaja ajakohastada. Eesti lõimitud riikliku energia- ja kliimakava 2030 uuendatud lõplikku versiooni ei olnud võimalik esitada määratud tähtajaks 30.06.2024. Viivitus tulenes peamiselt sellest, et riiklikus energia- ja kliimakavas sätestatavad kliimaeesmärgid peavad olema kooskõlas kliimakindla majanduse seaduses sätestatavate eesmärkidega. Kliimakindla majanduse seaduse koostamise käigus peetakse ulatuslikke avalikke arutelusid nii valitsuse ja Riigikogu tasandil 15  kui ka huvirühmadega, sh 2030. aasta kliimaeesmärkide üle. Järgmised riikliku energia- ja kliimakava eduaruanded esitatakse 2025. ja 2027. aastal. • Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemide rakendamise koordineerimine (Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem suurtele energiatootmise ja tööstuskäitistele, õhusõidukitele ning merendusele; Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem hoonete ja maanteetranspordi kütustele; süsiniku piirimeede) • Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi enampakkumistulu kasutuselevõtu koordineerimine. • Rahvusvaheline koostöö ja Eesti seisukohtade esitamine rahvusvaheliste lepete sõlmimiseks, osalemine ÜRO Kliimamuutuste konventsiooni (UNFCCC) osapoolte konverentsil ning koostöös Välisministeeriumiga kliimadiplomaatia edendamine. • Osalemine teiste rahvusvaheliste organisatsioonide kliimapoliitika alastes läbirääkimistes, nagu näiteks Rahvusvahelise mereorganisatsiooni (IMO) merekeskkonnakomitee (MEPC) ja selle töögruppide kohtumistel, Rahvusvahelise tsiviillennunduse organisatsiooni (ICAO) kasvuhoonegaaside vähendamise meetmete aruteludes. • Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruse rakendamise koordineerimine. • Kliimamuutustega kohanemise digilahenduste väljatöötamine, mille eesmärgiks on sademevee üleujutusohu ja soojussaarte vältimiseks kohalikele omavalitsustele planeerimistööriista väljatöötamine, mis võimaldab kujundada tulevikukliima prognoose arvestades kvaliteetset ja turvalist elukeskkonda. • Kliimamuutustega kohanemise mõõdikute kaasajastamine, et ühelt poolt tuvastada kohanemisvajadused ning teiselt poolt hinnata kohanemiseesmärkide täitmist ja kohanemismeetmete tõhusust. • LIFE-SIP AdaptEST projekti juhtimine, mille eesmärgiks on suurendada ühiskonna valmisolekut ja suutlikkust kohaneda kliimamuutuste mõjudega läbi metsa ja veekogude kaitse, säästliku veekasutuse ning kaasaegsete ilmaprognoosimudelite ja kliimaprojektsioonide loomise. • Välisrahastuse riiki toomise võimendamiseks toetatakse kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud välisprojektide kaasrahastamist 19,5 mln euroga CO2 vahenditest. • Valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste sotsiaalmajanduslike ning rakendusuuringute läbiviimise toetamiseks suunatakse 14,3 mln eurot CO2 vahenditest. • Ettevõtete kliimasõbralike pilootprojekte ning investeeringuid, eelkõige investeeringuid tootmisesse ja infrastruktuuri, toetatakse 9,3 mln euroga CO2 vahenditest. Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine • Avalikkusele operatiivse ilmainfo, ilmaprognooside ja hoiatuste tagamine, sh süsteemide ja teavituskanalite arendamine. Ilmavaatluste korraldamine ja ilmaandmete avaldamine. Seirejaamades kogutavad ilmavaatlusandmed salvestatakse automaatselt andmebaasidesse, toimub kvaliteedikontroll, avalikustatakse keskkonnaportaalis. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt hüdrometeoroloogia seirevõrgu abil (sh automaatilmajaamad). Maismaa, mere ja siseveekogude kohta ilmaprognooside ja hoiatuste koostamine. Teenuse osutamiseks vajalikud prognoosid tehakse mitmete ilmamudelite ning kaugseire abil (radarite ja satelliitide info). Ilmamudelite arendamine ja andmebaaside haldamine. Hoiatussüsteemide kaasajastamine nii, et realiseerub automatiseeritus, 16  mõjupõhisus, asukohapõhisus (detailsus nii territoriaalselt kui ka ajaliselt), optimaalne ettehoiatamise aeg. Riikliku ilmaäpi (ILM+) edasine arendamine, nt ligipääsetavuse tagamine (SEME3). • Avalikkusele meteoroloogia ja keskkonna avaandmete kättesaadavuse tagamine keskkonnaportaali kaudu. Meteoroloogiaandmete, keskkonnaandmete ja LIFE SIP AdaptEst projekti raames loodud kliimaprojektsioonide andmete avaldamine Keskkonnaportaalis. • Hüdrometeoroloogilise seirevõrgu ajakohastamine (projekti Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine (SEME3) raames). • Meteoroloogiliste radarite võrgu laiendamine (SEME3 ja Üleujutusohu ennetamine ja leevendamine, hoiatussüsteemid projektide raames). • Üleminek uue põlvkonna satelliitandmetele: MTG ja EPS-SG (LIFE SIP AdaptEst projekti raames). • Kliimaprojektsioonide uuendamine (LIFE SIP AdaptEst projekti raames). • Tuleohukaardi arendus (LIFE SIP AdaptEst projekti raames). • Lennumeteoroloogia vaatlus- (sh tehnika) ja prognoosteenuse ümberkorraldamine. 6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused Järgnevalt on välja toodud programmi tegevused ja nende elluviimiseks kavandatud olulisemad plaanid. Programm koosneb ühest meetmest ja eesmärgid saavutatakse kolme programmi tegevuse ja nende raames elluviidavate teenuste tulemusena. Teenuste detailne kirjeldus on kajastatud lisas 1. Meede 1: KLIIMAEESMÄRKIDE ELLUVIIMINE JA ILMAINFO TAGAMINE NING ROHEREFORMI JA KESKKONNATEADLIKKUSE SUURENDAMINE Meetme eesmärk: Kliimamuutuste mõjuga kohanemise võimekus on paranenud ning kliimamuutuste mõju on leevenenud. Ilmainfo ja rohereformiga seotud andmete kättesaadavus on tagatud. Elanikkonna keskkonnateadlikkus on paranenud ning rohereformi eesmärke viiakse riigiüleselt ellu. Kliimamuutustega kohanemise võimekus on paranenud ning kliimamuutuste mõju on leevenenud. Ilmainfo ja rohereformiga seotud andmete kättesaadavus on tagatud. Elanikkonna keskkonnateadlikkus on paranenud ja rohereformi eesmärgid on terviklikult ellu viidud. Tabel 3. Meetme kliimaeesmärkide elluviimine ja ilmainfo tagamine ning rohereformi ja keskkonnateadlikkuse suurendamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Tegelik (2023) 2025 2026 2027 2028 (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Kliimariske teadvustavate 48 > 60 > 60 ja vastavaid meetmeid võtnud inimeste osakaal, % 17 Programmi tegevus 1.1 Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine Programmi tegevuse eesmärk: Välja on töötatud ja ellu on rakendatud poliitikad, mis toetavad kliimamuutuste mõjuga kohanemist ja mõju leevendamist. Eesmärgi täitmiseks tagatakse kliimapoliitika kujundamine ja rakendamine kooskõlas kliimakindla majanduse seaduse ja arengustrateegiatega ning Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste nõuetega. Tagatakse, et liikmesriik on üle võtnud ja rakendanud kõik vajalikud meetmed, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid EL HKSi sektorites. Süsteemi rakendamisega on tagatud ettevõtete heite kompenseerimine ja heite järkjärguline vähenemine ning riigipoolne enampakkumistulu sihtotstarbeline kasutamine kliimaeesmärkide saavutamiseks. Lisaks tehakse kliimavaldkonna analüüse, heitkoguste inventuure ja prognoose, koostatakse ja esitatakse kliimaaruandeid. Riiklik energia- ja kliimakava ja selle eduaruannete koostamine, avaliku sektori kasvuhoonegaaside jalajälje hindamine, rohetehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine. Tabel 4. Programmi tegevuse kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine mõõdikud Tegelik Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028 (2023) Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemid on rakendatud (jah/ei) Jah jah jah jah Jah Allikas: Keskkonnaamet Kliimariske teadvustavate ja vastavaid meetmeid võtnud inimeste osakaal, % 48,00% > 60,00% n/a > 60,00% n/a Allikas: Eurobaromeeter Kasvuhoonegaaside (KHG) riikliku inventuuri ja prognooside koostamine ning aruandluse Euroopa Komisjonile ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile. Sh jätkatakse inventuuri, prognooside ja aruandluse koostamist, parandamist ja täpsemaks muutvaid arendustöid ning suurendatakse teiste haldusalade teadlikkust riikliku KHG inventuuri ja meetmete mõjude hindamise teemal. Eesti esitab kord aastas Euroopa Komisjonile ja ÜRO-le inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste ja sidumise kohta inventuuriaruande koos ühtse aruandevormi tabelitega. Esitatud andmed sisaldavad heitkoguste hinnanguid alates 1990. aastast kuni üle-eelmise aastani (x-2 aastat). Euroopa Liidu liikmena on Eestil kohustus esitada aruandlus riiklike poliitikate ja meetmete ning inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste prognooside kohta iga kahe aasta tagant. Vabatahtlikult on Eesti koostanud ka vahepealsetel aastatel prognoose olulisemates sektorites heitkoguste trendide ning neid mõjutavate poliitikate ja meetmete hindamiseks. Prognooside info esitatakse vastavalt Pariisi leppele iga kahe aasta tagant ÜRO-le läbipaistvusaruandes, mis sisaldab KHG heitkoguste vähendamise eesmärke, heitkoguste inventuuri, prognoose ning poliitikate ja meetmete kirjeldusi, kliimamuutuste kohanemise, tehnoloogia arenduste, rahastamise ning suutlikkuse tõstmise tegevuste kirjeldusi. Esimene aruanne esitati 2024. aasta lõpus, järgmine esitatakse 2026. aasta lõpus. Seni ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohustuste täitmiseks esitatud kliimaaruanded võib edaspidi esitada läbipaistvusaruandega koos kui viimasele lisatakse teadus- ja arendustegevuste ning avalikkuse teadlikkuse tõstmise tegevuste informatsioon. 18 Andmed heitkoguste kohta annavad ülevaate kasvuhoonegaaside õhku paiskamisest Eestis, võimaldavad analüüsida majanduse muutuste mõjusid ning teisi heitkoguste mõjutajaid ning on aluseks heitkoguste vähendamise sihtide seadmiseks nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka ÜROs. KHG inventuuri eesmärgiks on saada ülevaadet õhku paisatud KHG kogustest minevikus ja võetud kohustuste täitmisest. Prognoosid annavad hinnanguid poliitikate ja meetmete mõjudele tuleviku KHG heitkogustele ja sidumisele ning aitavad prognooside heitkoguste vähendamise eesmärkide suunas liikumist. KHG aruandlusest saadud infomatsioon ja selle kvaliteet muutuvad aasta aastalt järjest olulisemaks, mis tähendab, et inventuuri koostamissüsteemi ja algandmete kvaliteet peavad olema väga head ning järjest enam peab tegelema riigispetsiifiliste metoodikate arendamisega, et saada võimalikult täpseid KHG heitkoguste hinnanguid, mille põhjal saavad ministeeriumid kujundada efektiivset keskkonna- ja kliimapoliitikat. Kliimakindla majanduse seaduse eesmärkide täitmise seire ja aruandluse koostamine. Kliimakindla majanduse seadusest tulenevate eesmärkide täitmise jälgimiseks koostatakse kliimaaruanne (kord aastas), mis sisaldab riikliku kasvuhoonegaaside ja heitkoguste inventuuri andmeid, kliimamuutuste leevendamise eesmärkide täitmise hinnangut ja kliimamuutustega kohanemise eesmärkide täitmise hinnangut. Vähemalt igal viiendal aastal sisaldab kliimaaruanne lisaks eelpoolnimetatule konkurentsivõime hinnangut, kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärkide asjakohasuse ja piisavuse ülevaadet ning vähemalt igal kümnendal aastal sisaldab kliimaaruanne kliimariskide hinnangut. Kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärkide täitmise hinnang (kord aastas), mis sisaldab ülevaadet Eesti kasvuhoonegaaside heitest kõige hilisema kasvuhoonegaaside inventuuri põhjal, kasvuhoonegaaside heite prognoosist olemasolevate ja kavandatavate meetmetega, kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja sidumise suurendamise meetmete prognoositavat mõju meetmete lõikes; meetmete senise mõju analüüsi ja hinnangut meetmete senise mõju analüüsi ja hinnangut meetmete senisele toimimisele nendes sektorites kus võimalik ning ettepanekuid olemasolevate ja kavandatavate meetmete muutmiseks või lisameetmete rakendamiseks koos hinnanguga nende meetmete kasvuhoonegaaside heite vähendamise potentsiaalile ning keskkonnale ja majandusele, sh konkurentsivõimele, avalduvale mõjule. Riiklik kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuur ja prognoos koostatakse vastavalt Pariisi kokkuleppe osaliste otsusega kinnitatud kõige ajakohasemale IPCC arvutusmetoodikale. Kliimariskide hinnang (iga 10 aasta järel) käsitleb kliimamuutuste võimalikke stsenaariume nii keskpikas kui ka pikas perspektiivis, tegevusvaldkondi ja piirkondi Eestis, kus kliimamuutustega kaasnevad riskid on eriti suured ning kohanemisvõimalusi ja ettepanekuid riskide maandamiseks. Konkurentsivõime hinnang sisaldab vähemalt kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise eesmärkide täitmise mõju konkurentsivõimele ning kliimakindla majanduse seadusest tulenevate avaliku sektori tugimeetmete piisavuse hinnangut majanduse kliimakindluse soodustamiseks. Kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärkide asjakohasuse ja piisavuse ülevaade sisaldab ülevaadet kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärkide täitmisest ning prognoositud heite vähendamise trajektoorist. Muuhulgas võetakse arvesse kliimaaruandes esitatud andmeid, metoodikate ja andmete täienemist, uusi tehnoloogilisi ja looduspõhiseid võimalusi ning seda, kuidas kõik majandussektorid aitavad kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, samuti rahvusvahelisi arenguid ja jõupingutusi, mis on tehtud Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. 19 Riikliku energia- ja kliimakava eduaruannete koostamine 15. märtsil 2023 esitasid Euroopa Liidu liikmesriigid Euroopa Komisjonile REKK 2030 eduaruande (e-platvorm riiklike andmete sisestamiseks Reportnet 3 (europa.eu)). Eduaruannet tuleb edaspidi esitada regulaarselt üle aasta, järgmine kord 2025.a ja 2027.a, mille alusel jälgib komisjon energialiidu olukorda käsitleva aruande raames kogu ELi edusamme nende eesmärkide saavutamisel. Heitkogustega kauplemise süsteemide (edaspidi HKS) rakendamise koordineerimine (Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem suurtele energiatootmise ja tööstuskäitistele, õhusõidukitele ning merendusele; Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem hoonete ja maanteetranspordi kütustele; süsiniku piirimeede). Euroopa Liidu ülene eesmärk on vähendada Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (edaspidi ka EL HKS) sektori koguheidet 62% võrreldes 2005. aastaga. Heite vähendamist reguleeritakse läbi turul saadaval olevate lubatud heitkoguse ühikute (LHÜ) koguse järk-järgulise vähendamise. Kokku moodustab EL HKSi kuuluvate paiksete ja õhusõiduki käitajate heide Eesti kasvuhoonegaaside koguheitest vastavalt Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri 2022. aastal esitatud aruandele ligikaudu 58,7%. EL HKS suurtele energiatootmise ja tööstuskäitistele toimib aastast 2005 ning õhusõidukitele aastast 2012. Süsteemi kuuluvad paiksed käitised peavad omama kauplemissüsteemi luba ning paiksed käitised ja õhusõiduki käitajad ajakohastatud seirekava, esitama andmed aastase KHG heite kohta ning kompenseerima heite LHÜde’ga igal aastal 30. septembriks. 2024. aastast rakendub EL HKS ka merendussektorile. Laevandusettevõtjad, kelle reisi- või kaubalaevad on kogumahutavusega alates 5000 peavad samuti omama seirekava, esitama andmed aastase KHG heite kohta ning kompenseerima heite 30. septembriks. EL HKS-is hoonete ja maanteetranspordi kütuste kohaldamisalasse jäävad ettevõtted peavad omama teise kauplemissüsteemi luba. Loa osaks on seirekava, mille alusel esitatakse andmed aastase KHG heite kohta ning alates 2027. aasta heitest selle kompenseerima LHÜdega 31. maiks. Süsiniku piirimeetme kohaldamisalasse jäävad ettevõtted peavad imporditud kaupade andmeid esitama alates 2023. aasta oktoobrist ning saavad end deklarantidena arvele võtta alates 31. detsembrist 2024. Heite kompenseerimine algab 2026. aasta kohta (so 2027). Olulisemad tegevused o Merendussektoriga koostöö EL HKSi rakendamisel. o EL HKSi teise kauplemissüsteemi seiresüsteemi väljatöötamine. o Süsiniku piirimeetme deklarantide arvelevõtmise tugitegevuste sh teavitamise koordineerimine, tegevuslubade taotluste menetlemine, süsteemi kuulujate üldine nõustamine. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi enampakkumistulu kasutuselevõtu koordineerimine CO2 vahendite kasutuselevõtu koordineerimine. Riigile iga-aastaselt laekuvad ELi HKSi enampakkumistulud suunatakse alates 2024. aastast täismahus kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks. Enampakkumistulu eeldatav laekumine lähiaastatel kõigub 200 miljoni euro juures aastas, olenevalt lubatud heitkoguse ühikule kujunevast hinnast. Enampakkumistulu planeerimiseks koostatakse RE ja RES protsessis infokorje vorm ning kliima- ja energiaeesmärkidesse panustamise mõõtmiseks hindamiskriteeriumid. Esitatud meetmetest moodustub hindamiskriteeriumite alusel prioriteetsete tegevuste nimekiri. Kliimaministeerium analüüsib rahastatud meetmete sisutegevuste eesmärgipärasust, seirab elluviimist ning on 20 valdkondlikuks toeks meetmete kujundamisel. Samuti koordineerib oma vastutusalas olevate ja horisontaalsete kliimameetmete sisutegevuste ettevalmistamist ja rakendamist. Rahastatud meetmete elluviimise jälgimiseks on moodustatud ka seirekomisjon. Olulisemad tegevused o EL HKSi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistulu planeerimisprotsessi süstematiseerimine; o ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistulu meetmete rakendamine Eesti kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks ning rahvusvahelisse kliimapoliitika koostöösse panustamiseks. Rahvusvaheline koostöö ja Eesti seisukohtade esitamine rahvusvaheliste lepete sõlmimiseks, osalemine ÜRO Kliimamuutuste konventsiooni (UNFCCC) osapoolte konverentsil ning koostöös Välisministeeriumiga kliimadiplomaatia edendamine. Osalemine teiste rahvusvaheliste organisatsioonide kliimapoliitika alastes läbirääkimistes, nagu näiteks Rahvusvahelise mereorganisatsiooni (IMO) merekeskkonnakomitee (MEPC) ja selle töögruppide kohtumistel, Rahvusvahelise tsiviillennunduse organisatsiooni (ICAO) kasvuhoonegaaside vähendamise meetmete aruteludes. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruse rakendamise koordineerimine. LULUCF määrusega hõlmatud sektorites hinnatakse süsinikuvaru muutust metsamaa, põllumaa ja rohumaa, märgalade (sh turbatootmisalad), asulate ja muu maa kategooriates. Eraldi peetakse arvestust ka puittoodetes talletatud süsiniku kohta. Määruse esimese perioodi ehk 2021-2025 eesmärki hinnatakse 2027. aastal esitatava inventuuriga ning selle kohaselt peavad heitkogused olema kompenseeritud samaväärse sidumisega sama sektori poolt. Teisel perioodil, ehk 2030. aastaks on Eestil aga kohustus LULUCF 2016-2018 keskmise tasemega võrreldes täiendavalt suurendada sidumist või vähendada heidet 434 kt CO2 ekvivalendi võrra ning seda hinnatakse 2032. aastal esitatava inventuuri alusel. Vahepealsetele aastatele ehk 2026-2029 kehtestatakse kasvuhoonegaaside eelarve, mis määratakse 2025. aastal, võrreldes 2021-2023 keskmisega. Kohanemise digilahenduste väljatöötamine, mille eesmärgiks on kohalikele omavalitsustele planeerimistööriista väljatöötamine, mis võimaldab tulevikukliima prognoose arvestades kvaliteetset ja turvalist elukeskkonda kujundada. Kliimamuutustega kohanemise mõõdikute kaasajastamine, et ühelt poolt tuvastada kohanemisvajadused ning teiselt poolt hinnata kohanemiseesmärkide täitmist ja kohanemismeetmete tõhusust. LIFE-SIP AdaptEST projekti juhtimine, mille eesmärgiks on suurendada erinevate ökosüsteemide ja ühiskonna valmisolekut ja suutlikkust kohaneda kliimamuutuste mõjudega läbi metsa ja veekogude kaitse, säästliku veekasutuse ning kaasaegsete ilmaprognoosimudelite ja kliimaprojektsioonide loomise. Projekt algas jaanuaris 2023. aastal ning kestab kuni 2032. a märtsini, kogueelarvega 18,8 miljonit eurot. Projekti juhtpartner on Kliimaministeerium ja projekti partnereid on kokku 17. Projekti tähtsamateks väljunditeks on lahenduse leidmine Alam-Pedja luhaheina probleemile, töötatakse välja meetmed veekogude ja veekogumite seisundi parandamiseks või säilitamiseks, leitakse heitveele optimaalsed taaskasutusvõimalused põllumajanduses ja tööstuses, selgitatakse välja millised puude järglased on ilmastikule ja haigustele vastupidavad ja millist piirkondadest pärit liike saaksid metsaomanikud metsa uuendamisel kasutada. Lisaks parandatakse lõheliste kudemistingimusi ja asustatakse ja seiratakse kaitsealuseid ja ohustatud kalaliike (tõugjas, harjus ja siig). KAUR võtab tuleohukaardi operatiivsesse kasutusse, operatiivkasutusel on uue põlvkonna meteoroloogilised 21 satelliitandmed, mis aitavad tagada ilmainfot parema ruumilise ning ajalise lahutusvõimega, tulemusena paraneb ohtlikke ilmastikunähtuste hoiatamine ja tuvastamine (tuleohualade, udu, ohtlikke äikesepilvede tuvastamine, tekib õhukvaliteedi operatiivseire), uuendatakse kliimaprognoose, mis annab sisendit kohanemiseesmärkide ja tegevuste planeerimisse. Programmi tegevus 1.2 Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Sihtrühmad on operatiivselt ning järjepidevalt varustatud täpsete meteoroloogiliste andmete, prognooside ja hoiatustega maismaal, merel ja õhus. Eesmärgi saavutamiseks analüüsitakse ja avalikustatakse ilmavaatlusandmeid, koostatakse ilmaprognoose ja hoiatusi, antakse mudelprognoose, analüüsitakse ja avaldatakse kaugseire andmeid, osutatakse lennumeteoroloogia teenust, koostatakse ja avaldatakse kliimaanalüüse jm. Eesmärgi saavutamise oluliseks tegevuseks on üleriigilise hüdrometeoroloogilise seiretaristu väljatöötamine ja rakendamine. Hüdrometeoroloogiline seirevõrk (sh ilmajaamad ja radarid) vajab järjepidevaid investeeringuid ning tuleb luua avaandmete jagamismehhanism. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tabel 5. Programmi tegevuse ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine mõõdikud ja sihttasemed Tegelik Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028 (2023) Ilmainfo kättesaadavus, % 99,00% 99,00% 99,00% 99,00% 99,00% Allikas: Keskkonnaagentuur Uuendatud ilmajaamade osakaal, % 97,00% 97,00% 98,00% 99,00% 100,00 Allikas: Keskkonnaagentuur Meteoroloogilist (sh hoiatused) infot kasutavate sihtrühmade rahulolu 4,60 4,70 4,70 4,70 4,70 Allikas: Keskkonnaagentuur Hoiatuste täpsus, % 91% 90,00% 90,00% 90,00% 90,00% Allikas: Keskkonnaagentuur Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja hoiatuste tagamise programmi tegevust viib ellu põhiliselt Keskkonnaagentuur. Keskkonnaagentuuri kohustus on ilmaprognooside, hoiatuste ja nendeks vajalike seireandmete tagamine. Keskkonnaagentuur koostab meteoroloogilisi ja hüdroloogilisi prognoose ning hoiatusi, edastab tormi- ja ohtlike ilmastikunähtuste hoiatusi riigiasutustele ning rahvusvahelistele organisatsioonidele koostöölepete ja kehtivate õigusaktide kohaselt. Keskkonnaagentuur tagab lennumeteoroloogiateenuse osutamise ja koostab meresõiduohutuse tagamiseks ilma- ja jääprognoose Eesti territoriaal- ja sisemere ning laevatatavate sisevete kohta. Tihe rahvusvaheline koostöö annab tegevusele kindlad raamid (metoodika, kvaliteet, trendid), tagab ülemaailmses vaatlusvõrgus kogutavate andmete vahetuse (meie andmed välja, võrgustikust andmed sisse) ning võimaldab ühiseid arendusi ja teenuseid (nt mudelprognooside alane koostöö), mida väikeriigi asutus üksi teha ei suudaks. Lisaks võimaldab rahvusvaheline koostöö kasutada suurorganisatsioonide poolt pakutavaid spetsiifilisi erialakoolitusi spetsialistide taseme tõstmiseks. 22 Keskkonnaagentuur täidab riikliku kontaktisiku ülesandeid mitme rahvusvahelise organisatsiooni ja koostööprogrammi juures (WMO, IPCC, ECMWF, EUMETSAT, jt). Keskkonnaagentuur on Transpordiameti poolt sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja (lennumeteoroloogilise prognoos- ja hoiatusteabe koostamise ning ilmavaatlusteenuse osutamise osas) ning omab vastavat sertifikaati, mis kinnitab organisatsiooni vastavust Euroopa Komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 2017/373, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühtsed nõuded ning annab Keskkonnaagentuurile õiguse osutada lennumeteoroloogilist teenust Tallinna lennuinfopiirkonnas ja lennuväljadel. Kvaliteetsete ja jätkusuutlike teenuste tagamiseks on oluline seirevõrgu korrashoid ja seirevõrgu uuenduse investeeringud. Programmi tegevus 1.3 Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Rohereformi tervikliku elluviimise koordineerimine ja keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) poliitika kujundamine ja rakendamine. Rohereformi elluviimise koordinatsioon ja seire, sh rohereformi juhtkomisjoni korraldamine, valitsusasutuste rohereformi võrgustiku käivitamine, valitsusväliste partnerite infovahetus. Kohalike omavalitsuste rohereformi võrgustiku moodustamine ja infovahetuse tagamine. Rohereformi seiremõõdikute kokku leppimine ja andmete kättesaadavuse tagamine, sh kohalike omavalitsuste tasandil. Keskkonnaprogrammi vahendite suunamine keskkonnakaitse ja –teadlikkuse projektide rahastamiseks. EMAS ja ökomärgiste väljastamine ja teadlikkuse kasvatamine. Ettevõtete kestlikkusaruandluse lihtsustamiseks lahenduste leidmine. Roheväidete direktiivi rakendamise ettevalmistamine. Sektorite roheüleminekut ja kliimaeesmärkide saavutamist toetavate teekaartide koostamine koostöös erialaliitudega. Roheinvesteeringute soodustamine. Keskkonnahoidlike riigihangete edendamine, vastavate kriteeriumite kehtestamine ja teadlikkuse tõstmine. Riigiasutuste kasvuhoonegaaside ja keskkonnajalajälje hindamiste jalajälje vähendamise tegevuskava koordineerimine. Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava elluviimine koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga, sh edendatakse keskkonnahariduse kvaliteeti ning keskkonnahariduse asutuste koostööd erinevate osapooltega, korraldatakse loodushariduslikke näituseid ja üritusi, edendatakse muuseumikogusid ja kodanikuteadust, korraldatakse keskkonnaalaseid õppeprogramme ja teavitusüritusi ning koostatakse ja levitatakse teabematerjale, avaldatakse keskkonnateavet ning korraldatakse keskkonnateadlikkuse uuringuid. Kliima- ja keskkonnahariduse kompetentsikeskuse loomine. 23 Tabel 6. Programmi tegevuse rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine mõõdikud ja sihttasemed Tegelik Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028 (2023) Keskkonnaharidusprogrammides õpilaste osaluskordade arv 115000 130000 130000 130000 130000 Allikas: Kliimaministeerium Rohereformi elluviimise seire toimib ja andmed on kättesaadavad ei jah jah jah jah Allikas: Kliimaministeerium Roheüleminekut toetavate teekaartide arv (kokku alates 2024) 0 4 8 8 8 Allikas: Kliimaministeerium Väljastatud EMAS registreerimis-tunnistuste arv 21 22 24 26 28 Allikas: Kliimaministeerium Väljastatud EL ökomärgiste arv 224 230 230 300 300 Allikas: Kliimaministeerium KGH/keskkonna-jalajälje hinnanud ministeeriumite osakaal 0,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% Allikas: Kliimaministeerium Rohereformi terviklikuks koordineerimiseks toetatakse rohereformi juhtkomisjoni tegevust, juhitakse rohereformiga seotud ametnike võrgustikku nii riigi kui KOVide tasandil ning rohereformiga seotud huvirühmade esindajad on koondatud ühtsesse võrgustikku. Rohereformi elluviimise paremaks jälgimiseks lepitakse kokku rohereformi mõõdikud ja tagatakse vastavate andmete kättesaadavus lihtsasti arusaadaval ja kasutajasõbralikul kujul. Üleriigilise rohereformi edenemise hindamiseks koostatakse regulaarsed ülevaated. Kliima- ja rohereformi eesmärkide saavutamiseks kohalikul tasandil koostatakse kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakavad. Kliima- ja energiakavade rakendamiseks omavalitsustes toetatakse ja arendatakse omavalitsuste kompetentsi ning võimekust toetuste kasutamiseks kliima- ja rohereformiga seotud algatuste rakendamiseks kohalikul tasandil. Erasektori roheülemineku toetamiseks jätkatakse EMAS ja ökomärgiste väljastamist taotluste alusel ning keskkonnajuhtimissüsteemide ja ökomärgiste alase teadlikkuse suurendamist. Oleme partneriks erialaliitudele valdkondlike teekaartide koostamisel. Teekaardid toovad välja valdkonna võimalused, takistused ning tegevused kliimakindla majanduse poole liikumisel, mh vajadusel ka ettepanekud avalikule sektorile kitsaskohtade lahendamiseks. Valitsus on võtnud eesmärgiks olla teenäitajaks ja eeskujuks kliima- ja keskkonnajalajälje vähendamisel. Selleks mõõdetakse kõikides riigiasutustes kasvuhoonegaaside- ja keskkonnajalajälg ning pannakse paika tegevused jalajälje vähendamiseks. Jätkatakse keskkonnahoidlike riigihangete kompetentsi tõstmist ja keskkonnahoidlikkuse kriteeriumite kehtestamist. Keskkonnateadlikkuse valdkonna tegevusi suunab „Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2023-2025“. Tegevuskava elluviimist hindab üleriigiline keskkonnahariduse juhtrühm. EL ökomärgise ja EMAS taotlusprotseduuri digitaliseerimine ning seeläbi ettevõtete ja riigi sektori halduskoormuse vähendamine. EMAS registreeritud ettevõtetele ja kestlikkusaruandlust esitavatele ettevõtetele võimalus vähendada dubleerivat andmete esitamist ning tõendamist. 24  7. Programmi juhtimiskorraldus Programmi on Kliimaministeerium koostanud koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia Eesti 2035 eesmärke. Programmi kinnitab energeetika- ja keskkonnaminister pärast 2025. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Kliimaministeeriumi kodulehel. Programm on juhtimistööriist, mille sisu eest vastutab Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler. Programmijuhi ülesandeks on programmi väljatöötamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava ning valdkonna arengukavade vahelise sidususe tagamine ja infovahetuse korraldamine. Programmi koostamisel ja eesmärkide elluviimisel osalevad Kliimaministeeriumi valitsemisala asutustest Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Loodusmuuseum. Programmi eesmärkide saavutamisse panustavad ka Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Riigimetsa Majandamise Keskus. Kliimaministeeriumi strateegilist planeerimist, sh programmide väljatöötamist, uuendamist ja seiret koordineerib Kliimaministeeriumi strateegia, analüüsi ja digiarengu osakond koostöös asjakohaste sisuosakondadega. Joonis 4. Kliimaministeeriumi tulemusvaldkonnad, programmid ja kaasatavad allasutused. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Kliima, energeetika ja elurikkus“ teised programmid. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Kliimaministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes. 25 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus 1. Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine Teenuse nimi Eesmärk ja kirjeldus Kliimapoliitika Horisontaalselt on tagatud kliimapoliitika eesmärkide kaasamine eri valdkondades, kujundamine ja aruandluskohustuste tähtaegne ja nõuetele vastav täitmine. rakendamine (KLIM kliimaosakond) LULUCF analüüside Kliima valdkonnas selgituste, hinnangute, prognooside ja järelduste tegemine, mis tegemine ja on sisendiks kliima otsuste tegemisel. aruannetesse sisendi Kliima valdkonna (LULUCF) andmestike analüüsimine, prognoosmudelite andmine (KAUR) arendamine ja tulemuste tõlgendamine ning ekspertteadmiste jagamine. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames ja statistilise metsa inventeerimise tegemisel. Kasvuhoonegaaside Võimaldada ettevõtjatel kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine lubatud heitkoguste tulemuslikul ja majanduslikult tõhusal viisil. ühikutega kauplemise Eesti EL-i liikmena on osaline Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud süsteemi rakendamine heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis (edaspidi EL-i HKS). Need paiksed (KeA) käitised ja õhusõiduki käitajad ning laevandusettevõtjad, mis ületavad kehtestatud piirväärtusi, on EL-i HKS-i kohustuslased. KeA tagab, et EL-i HKS-i rakendamine Eestis toimub vastavalt kehtestatud õigusaktidele. Käitajad esitavad KeA-le tõendatud heitkoguse aruanded, parandusaruanded, seirekavad ja seiremetoodikakavad. KeA on pädevaks asutuseks tootmistaseme aruannete, NIMs taotluste ning kauplemissüsteemi loa väljastamise ja muutmise taotluste menetlemisel. KeA pakub käitajatele kasutajatuge kauplemise registri kasutamisel. Lisaks esitab KeA aruandeid vastavalt siseriiklikele kokkulepetele teistele asutustele ja Euroopa Komisjonile. KeA on ka Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS2), mis hõlmab ja käsitleb hoonetes, maanteetranspordis ja muudes sektorites (peamiselt väiketööstus, mida praegune ELi HKS ei hõlma), rakendamise pädev asutus. Teise kauplemissüsteemi kuuluvatel ettevõtjatel on CO2 heite seire ja aruandluse kohustus. HKS2 kuuluvad ettevõtjad peavad omama teise kauplemissüsteemi luba, mille saab taotleda keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS. Kauplemissüsteemi loa väljastab teise kauplemissüsteemi kuuluvale ettevõtjale Keskkonnaamet. Koos loa taotlusega esitatakse Euroopa Komisjoni aruandlussüsteemi EU ETS Reporting Tool ehk ERTi kasvuhoonegaaside heitkoguse seirekava, mis on aluseks heitkoguse aruannete tõendamisele. HKS2 ettevõtjatel on kohustus esitada Keskkonnaametile ajakohastatud seirekava, kusjuures loa omaja peab viivitamatult teavitama Keskkonnaametit kõikidest sellistest kavandatavatest olulistest muudatustest, mis võivad olla aluseks loa muutmisele. Näiteks muudatustest kasutatavas seiremetoodikas, oma tegevusalas, tarbimisse lubatavates kütustes jne. KeA täidab määruse (EL) 2023/956 mõistes pädeva asutuse rolli, tagades süsiniku piirimeetme nõuetekohase rakendamise Eestis. Süsiniku piirimeetme kohaldamisalasse kuuluvate kaupade importijad peavad alates 2024. aastast andma aru imporditud toodete, nende koguste ja toodete kasvuhoonegaaside heitemahukuse kohta. Alates 1. jaanuarist 2026. aastast võivad kaupu Euroopa Liidu tolliterritooriumile importida üksnes tegevusloaga SPIMi deklarandid, st importija peab taotlema süsiniku piirimeetme kontekstis tegevusluba ja lisaks eelnimetatud aruandlusele ostma heite kompenseerimiseks sertifikaate. 26  2. Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine Teenuse nimi Eesmärk ja kirjeldus Ilmavaatluste Seirejaamades kogutavad ilmavaatlusandmed salvestatakse automaatselt korraldamine ning ilma- andmebaasidesse, toimub kvaliteedikontroll, avalikustatakse ja kliimaandmete www.ilmateenistus.ee ja keskkonnaportaali lehel ja edastatakse klientidele. avaldamine (KAUR) Teenuse osutamiseks vajalikud andmed kogutakse peamiselt hüdroloogia ja meteoroloogia seirevõrgu abil. Ilma- ja kliimaandmete Ülevaade ilmastikust ja kliimast, mis annab aluse otsuste tegemiseks. Ülevaated ja analüüside tegemine ja analüüsid avalikustatakse Keskkonnaportaalis (www.keskkonnaportaal.ee). eksperthinnangute Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt andmine (KAUR) meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire tegemisel. Ilmaprognooside ja Ilmaprognooside ja hoiatuste koostamine maismaa, mere ja siseveekogude osas. hoiatuste koostamine Mudelprognooside koostamine, sh satelliidi ja radari andmete kasutamine ning (KAUR) nende põhjal analüüside ja eksperthinnangute andmine. Ilmaprognoosid ja hoiatused kättesaadavad kõigil www.ilmateenistus.ee ja ILM+ äpis. Lennumeteoroloogia Lennundussektori toimimiseks ja töötamiseks vajaliku ilmaprognoosi, instruktaaži prognoosid ja ja konsultatsiooni andmine. Meteoroloogiliste prognooside koostamine hoiatused (KAUR) spetsiaalselt lennundussektori tellimusel arvestades vastavaid nõudeid. Lennumeteoroloogia teenus vastab ISO 9001:2015 standardile Lennumeteoroloogia Lennundussektori toimimiseks ja töötamiseks vajaliku ilmavaatluse tagamine ilmavaatlus (KAUR) vastavalt lennundussektori tellimusel arvestades vastavaid nõudeid. Lennumeteoroloogia ilmavaatlusteenus vastab ISO 9001:2015 standardile. 3. Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine Teenuse nimi Eesmärk ja kirjeldus Rohereformi tervikliku Rohereformi elluviimise koordinatsioon ja infovahetuse tagamine, kohalike elluviimise omavalitsuste rohereformi võrgustiku koordineerimine. Rohereformi koordineerimine (KLIM seiremõõdikute kokku leppimine ja andmete kättesaadavuse tagamine, sh rohereformi osakond) kohalike omavalitsuste tasandil. Erasektori roheülemineku toetamine, sh sektori roheülemineku teekaartide koostamine, roheinvesteeringute soodustamine, roheväidete direktiivi rakendamise ettevalmistamine, EMAS ja ökomärgiste teadlikkuse kasvatamine, ettevõtete kestlikkusaruandluse lihtsustamiseks lahenduste leidmine. Keskkonnahoidlike riigihangete edendamine, vastavate kriteeriumite kehtestamine ja teadlikkuse tõstmine. Riigiasutuste kasvuhoonegaaside ja keskkonnajalajälje hindamiste jalajälje vähendamise tegevuskava koordineerimine. Keskkonnateadlikkuse (sh Inimeste ja raha tõhusam ja sihipärasem kasutamine keskkonnateadlikkuse keskkonnaharidus) edendamisel. Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava elluviimine poliitika kujundamine ja koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga, sh edendatakse rakendamine (KLIM keskkonnahariduse kvaliteeti ning keskkonnahariduse asutuste koostööd rohereformi osakond) erinevate osapooltega, korraldatakse loodushariduslikke näituseid ja üritusi, edendatakse muuseumikogusid ja kodanikuteadust, korraldatakse keskkonnaalaseid õppeprogramme ja teavitusüritusi ning koostatakse ja levitatakse teabematerjale, avaldatakse keskkonnateavet ning korraldatakse 27  keskkonnateadlikkuse uuringuid. Kliima- ja keskkonnahariduse kompetentsikeskuse loomine. Keskkonnateadlikkust Ühiskonna loodusteadlikkus on suurenenud, Eesti elanikel on suurendavate näituste, keskkonnaseisundist parem ülevaade. koolituste, Keskkonnahariduslike näituste, koolituste, haridusprogrammide ja sündmuste haridusprogrammide, korraldamine ja teavitustegevused eesmärgiga suurendada/edendada sündmuste korraldamine elanikkonna loodusteadlikkust. Teavitustegevusteks ja -kanaliteks on: ning teavitustegevused meediakajastused ja -artiklid, reklaamid, ELM-i koduleht ja infokiri ning (Loodusmuuseum) sotsiaalmeediakanalid (FB, Instagram jt). Loodusmuuseumi uue hoone rajamine loodusmaja koosseisus ning sinna „Kooselu kunsti“ teemalise püsiekspositsiooni loomine. Uue loodusmuuseumi pakutavate teenuste sisustamine lähtuvalt kaasaegse muuseumi kontseptsioonist. Muuseumikogu Looduses toimuvate muutuste arhiveerimiseks loodud muuseumikogu korraldamine ja korraldamine ja loodusteaduslik uurimistöö. loodusteaduslik Looduses toimuvate muutuste arhiveerimiseks loodud muuseumikogu uurimistöö korraldamine. Selle teaduskogude nõuetele vastav arendamine, täiendamine, (Loodusmuuseum) uurimine ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Looduse andmeruumi arendamine ja avaandmetega täiendamine. Loodusteaduslike uurimistööde juhendamine ja retsenseerimine ning teadus- ja populaarteaduslike kirjutiste avaldamine; loodusvaldkonna kodanikuteaduse edendamine ning konsultatsioonide andmine. Keskkonnaalaste Suurendada keskkonnateadlikkus ning suunata käitumist õppeprogrammide keskkonnateadlikumaks. Korraldada õppeprogramme aktuaalsetele teemadel, korraldamine (KeA) korraldada teavitusüritusi siht- ja huvirühmadele, sh infopäevad, töötoad, konverentsid, teavituskampaaniad. Mitteformaalset keskkonnaharidust toetavate teavitustegevuste korraldamine, sh tõhusate ja teaduspõhiste keskkonna- ja looduskaitseteemaliste õppeprogrammide väljatöötamine ning elluviimine. Õppeprogrammid on seotud riiklike õppekavadega, vastavad kvaliteedisüsteemi nõuetele ning lähtuvad säästva arengu hariduse põhimõtetest. Sihtgrupiks on eelkõige üldhariduskoolide õpilased. Programme korraldatakse koolides, matkaradadel, jäätme- ja veejaamades, looduskeskustes. *Seoses töö ümberkorraldamisega ei osuta KeA alates 1.01.2025. a teenust ja eelarve suunatakse ümber teistele teenustele 2025. aasta jooksul. Keskkonnaalase Keskkonnateadlikkuse suurendamine ning keskkonnateadliku käitumise teavitustegevuse parandamine. Parandada ja ühtlustada keskkonnahariduse ajakohase info korraldamine (KeA) kättesaadavust sobiva kanali (e-portaal, facebook) kaudu. Loodud on uusi teabematerjale, sh kaitsealasid tutvustavad infotahvlid, voldikud jm materjalid. KOV spetsialistidele ning avalikkusele suunatud ennetus- ja teavitustegevuste koordineerimine ja korraldamine vastavalt KeA ja KLiM fookusteemadele. Kaitsealadel, sh rahvusparkides toimuvate teavitustegevuste korraldamine. KeA vastutab keskkonnahariduse portaali toimimise eest, koostab keskkonna- ja looduskaitseteemalisi teaduspõhiseid teabematerjale ning vahendab keskkonnateadlikkust edendavat teavet maakondlike teabelistide, kaitsealade kodulehtede ning sotsiaalmeedia kaudu. *Seoses töö ümberkorraldamisega ei osuta KeA alates 1.01.2025. a teenust ja eelarve suunatakse ümber teistele teenustele 2025. aasta jooksul. Keskkonnateabe Keskkonnateadlikkuse suurendamine. avaldamine (KAUR) Edastada sihtrühmadele arusaadavat, selgelt ja lihtsasti mõistetavat ajakohast keskkonnainfot sobivates vormides ja kanalite kaudu. Keskkonnateabe avaldamiseks on loodud keskkonnaportaal (www.keskkonnaportaal.ee). Keskkonnaportaali eesmärk on pakkuda ühtset ligipääsu eri andmekogudes hoitavatele keskkonnaandmetele, anda keskkonnast, selle kvaliteedist ja sellele 28  avalduvatest surveteguritest terviklik, põhjuslikult ja ruumiliselt seostatud ülevaade. Valdkonnaülese Valdkonnaüleste keskkonnaanalüüside andmine keskkonnateadlike otsuste keskkonnaanalüüsi tegemiseks. tegemine (KAUR) Valdkonnaülese keskkonnaanalüüsi koostamisel analüüsitakse eelkõige keskkonnaandmeid, et avastada keskkonnas toimuvaid muutusi ning selgitada välja nende võimalikud põhjused ja pikaajalised suundumused. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames ja vajadusel tehakse täiendavaid uuringuid. Riiklike keskkonnaseire Teave keskkonnaseisundi kohta, ligipääs andmetele ja andmete kättesaadavus programmide ning kasutus avalikkusele tagatud. arendamine (KLIM) KLIM koordineerib keskkonnaseire allprogrammide ja alamprogrammide koostamist ja uuendamist metoodililiste võimaluste ja õiguslike aluste täienemise kohaselt. Arendatakse kaugseire mitmekülgsema rakendamise võimalusi Eestis ja tagatakse selleks vajalik õigusruum. EL-i Ökomärgise EL ökomärgis aitab kaasa ettevõtete keskkonnamõju vähendamisele, toodete kasutusõiguse taotlemine keskkonnasõbralikkuse tõstmisele ja ressursikasutuse vähendamisele. toodetele ja teenustele EL-i ökomärgise kasutusõiguse taotluste menetlemine ja ökomärgise (KAUR) väljastamine (sh keelduv otsus). Ökomärgise kaebuste menetlemine ja kontroll. ELi keskkonnajuhtimis- ja EMAS vähendab ettevõtete keskkonnamõju, tõstab toodete keskkonnaauditeerimissü keskkonnasõbralikkust ja vähendab/tasakaalustab ressursikasutust. steemi tunnistuse EMASi sertifikaadi taotluste menetlemine, tunnistuste väljastamine ja iga- taotlemine (KAUR) aastaste keskkonnaaruannete kontrollimine. 29 LISA 2. Teenuste rahastamiskava Programmi teenuste rahastamiskava Eelarve 2025 2026 2027 2028 Rohereformi ja kliimapoliitika programmi -34 711 159 -35 841 777 -24 548 514 -28 011 913 teenuste rahastamiskava Meede 1: Kliimaeesmärkide elluviimine ja -34 711 159 -35 841 777 -24 548 514 -28 011 913 ilmainfo tagamine ning rohereformi ja keskkonnateadlikkuse suunamine Programmi tegevus 1.1: Kliimamuutuste -14 676 922 -20 651 110 -15 805 020 -19 256 077 leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine Kliimapoliitika kujundamine ja rakendamine -14 353 340 -20 358 932 -15 513 014 -18 964 070 LULUCF analüüside tegemine ja -221 415 -193 687 -195 989 -195 989 aruannetesse sisendi andmine Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste -102 167 -98 490 -96 018 -96 018 ühikutega kauplemise süsteemi rakendamine Programmi tegevus 1.2: Ilma- ja -3 410 316 -3 309 629 -3 289 447 -3 308 053 kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine Lennumeteoroloogia prognoosid ja -593 559 -593 425 -593 234 -593 234 hoiatused Lennumeteoroloogia ilmavaatlus -310 428 -310 330 -310 163 -310 163 Ilmavaatluste korraldamine ning ilma- ja -1 702 029 -1 630 912 -1 611 496 -1 630 102 kliimaandmete avaldamine Ilma- ja kliimaandmete analüüside -93 396 -93 372 -93 314 -93 314 tegemine ja eksperthinnangute andmine Ilmaprognooside ja hoiatuste koostamine -710 903 -681 591 -681 238 -681 238 Programmi tegevus 1.3: Rohereformi, -16 623 921 -11 881 038 -5 454 047 -5 447 784 keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine Rohereformi tervikliku elluviimise -10 256 898 -6 405 711 -235 475 -236 739 koordineerimine Keskkonnateadlikkuse (sh -2 024 263 -1 583 561 -1 532 471 -1 536 010 keskkonnaharidus) poliitika kujundamine ja rakendamine Keskkonnateadlikkust suurendavate -799 691 -684 430 -660 541 -653 388 näituste, koolituste, haridusprogrammide, sündmuste korraldamine ning teavitustegevused Muuseumikogu korraldamine ja -291 209 -285 962 -275 872 -267 004 loodusteaduslik uurimistöö Keskkonnaalaste õppeprogrammide -368 045 -360 199 -355 254 -355 254 korraldamine* Keskkonnaalase teavitustegevuse -710 479 -696 800 -687 930 -687 930 korraldamine* Keskkonnateabe avaldamine -492 459 -492 267 -491 994 -491 994 Valdkonnaülese keskkonnaanalüüsi -735 099 -438 292 -299 028 -299 028 tegemine Riiklike keskkonnaseire programmide -858 733 -846 801 -828 511 -833 465 arendamine EL-i Ökomärgise kasutusõiguse taotlemine -47 957 -47 940 -47 916 -47 916 toodetele ja teenustele ELi keskkonnajuhtimis- ja -39 088 -39 075 -39 055 -39 055 keskkonnaauditeerimissüsteemi tunnistuse taotlemine *Seoses töö ümberkorraldamisega ei osuta KeA alates 1.01.2025. a teenust ja eelarve suunatakse ümber teistele teenustele 2025. aasta jooksul. 30  ENERGEETIKA, MAAVARADE JA VÄLISÕHU PROGRAMM 2025-2028 Sisukord 1. Programmi üldinfo........................................................................................................................... 2 2. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 2 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ........................................................................ 6 4. Hetkeolukorra analüüs .................................................................................................................... 8 4.1. Energeetika................................................................................................................................... 8 4.2. Maavarad.................................................................................................................................... 11 4.3. Välisõhk ...................................................................................................................................... 13 5. Olulisemad tegevused/sekkumised............................................................................................... 15 Energeetika........................................................................................................................................ 15 Maavarad........................................................................................................................................... 18 Välisõhk ............................................................................................................................................. 18 6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused.............................................................................. 19 Meede 1 ENERGIAVARUSTUSE TAGAMINE JA ENERGIATURU KORRALDUS .................................. 19 Programmi tegevus 1.1 Energiavarustuse tagamine..................................................................... 20 Programmi tegevus 1.2 Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne ............................................ 21 Meede 2 TAASTUVENERGIA OSAKAALU SUURENDAMINE LÕPPTARBIMISES ............................... 21 Programmi tegevus 2.1 Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises ....................... 22 Meede 3 MAAPÕUERESSURSSIDE UURIMINE JA KASUTAMINE ..................................................... 23 Programmi tegevus 3.1. Maapõueressursside uurimine, kasutamine ja geoloogia alane kompetents ................................................................................................................................... 24 Meede 4 ÕHUKVALITEEDI PARENDAMINE ...................................................................................... 25 Programmi tegevus 4.1 õhukvaliteedi parendamine .................................................................... 26 7. Programmi juhtimiskorraldus ........................................................................................................ 27 Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus .................................................................................................... 28 Meede 1 Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus ...................................................... 28 Programmi tegevus 1.1 Energiavarustuse tagamine..................................................................... 28 Programmi tegevus 1.2 Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne ............................................ 29 Meede 2. Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises ............................................... 30 Programmi tegevus 2.1. Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises ...................... 30 Meede 3. Maapõueressursside uurimine ja kasutamine ................................................................ 34 Programmi tegevus 3.1. Maapõue uurimine, kasutamine ja geoloogia alane kompetents ......... 34 Meede 4. Õhukvaliteedi parendamine ............................................................................................ 36 Programmi tegevus 4.1 Õhukvaliteedi parendamine ................................................................... 36 Lisa 2. Teenuste rahastamiskava ........................................................................................................... 39  1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Kliima, energeetika ja elurikkus Tulemusvaldkonna Eestis on elurikas loodus, jätkusuutlik energia varustuskindlus, eesmärk keskkonnateadlik ühiskond ja kliimakindel majandus. Valdkonna arengukava Valdkonna arengukava: Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK)1 Muud strateegilised dokumendid: Maapõuepoliitika põhialused aastani 20502 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–20303 Programmi nimi Energeetika, maavarade ja välisõhu programm Programmi eesmärk Eestis on hea välisõhu kvaliteet, pidev ja kindel energiavarustus, energiatarbimine on säästlik, maavarad on uuritud ja kasutatud otstarbekalt. Programmi periood 2025-2028 Peavastutaja Kliimaministeerium (KLIM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Keskkonnaamet (KeA), Keskkonnaagentuur (KAUR), Geoloogiateenistus valitsemisala asutused) (EGT) Kaasvastutaja - ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul) 2. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega4 korraldati alates 01.07.2023 senine Keskkonnaministeerium ümber Kliimaministeeriumiks ja Maaeluministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks. Sellest tulenevalt muudeti ka ministeeriumide valitsemisalade ülesandeid ja valitsusasutuste alluvust. Korraldati ümber ministrite ja ministeeriumide tööjaotus, et viia ellu valitsusliidu poliitilisi eesmärke ja juhtida tulemuslikult rohereformiga kaasnevate eesmärkide saavutamist. Tuginedes riigi strateegilise juhtimise metoodikale ning võttes arvesse ministeeriumi põhivaldkondi ja seatud strateegilisi eesmärke, kujundati ümber tulemusvaldkonnad, mille raames ühtselt eesmärgistatavad poliitikavaldkonnad toodi ühise tulemusvaldkonna alla. Valituskabineti 29.02.2024 nõupidamisel kinnitati uuteks Kliimaministeeriumi tulemusvaldkondadeks: „Kliima, energeetika ja elurikkus“ ning „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/324102017001 2 https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/maapouepoliitika-pohialused-aastani-2050 3 https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/valisohk/ohusaasteainete-vahendamise-programm 4 Leitav eelnõude esitamise süsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c5b5551-dfde-411a-a678- 4dc8e39be9bd Joonis 1. Kliimaministeeriumi põhitegevustega seotud tulemusvaldkonnad ja programmid. Kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonna eesmärk on tagada Eestis elurikas loodus, jätkusuutlik energia varustuskindlus, keskkonnateadlik ühiskond ja kliimakindel majandus. Tulemusvaldkonnas seatud sihtide saavutamiseni jõutakse kolme programmi rakendamisel: • Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm; • Rohereformi ja kliima programm; • Energeetika, maavarade ja välisõhu programm. Tulemusvaldkonna eesmärgid on kooskõlas strateegiadokumendiga Eesti 2035, Energiamajanduse arengukavaga 2030 (ENMAK), Transpordi ja liikuvuse arengukavaga (TLAK), teiste seotud arengudokumentidega ja säästva arengu eesmärkidega. ENMAK 2030 kirjeldab Eesti energiamajanduse arengu visiooni ning valib sektorite kaupa optimaalseimad lahendusteed lähtudes üldeesmärgist tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Maapõuepoliitika põhialuste kohaselt on eesmärgiks tagada maapõueressursside teaduspõhine ja ressursitõhus uurimine, haldamine ning kasutus, mis on kooskõlas nii Euroopa Liidu Tööstusstrateegia kui ka strateegiliste ja kriitiliste ressursside materjalivoogude tagamise5 eesmärkidega. Soovitud muutused energiamajanduses ja ressursikasutuses ning nendega seotud teistes valdkondades peavad aset leidma eelkõige majanduskeskkonna ja tururegulatsiooni toel ning riiklike vahenditega sekkumine nende saavutamiseks on erandlik. Programmis ettenähtud meetmete elluviimisel on positiivne mõju Eesti majanduskasvule ja konkurentsivõimele. Programmist tulenevate tegevuste rakendamine peab tagama ENMAK-st, maapõuepoliitika põhialustest ja välisõhu rahvusvahelisest õigusest ja õhusaasteainete vähendamise programmist tulenevate riiklike ülesannete täitmise. Energeetika, maavarade ja välisõhu programm (edaspidi programm) on koostatud vastavalt „Riigieelarve seaduse” § 19 lõikele 5, § 20 lõikele 4 ning on ühtlasi aluseks programmipõhiseks eelarvestamiseks Kliimaministeeriumis (edaspidi ka KLIM) ja selle valitsemisala asutustes. Programmi koostamisel on aluseks võetud „Energeetika ja maavarade programm 2024-2027“ ja „Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm 2024-2027“ välisõhu ja maavarade teemasid puudutav osa. Programm on koostatud vastavalt Kliimaministeeriumi struktuurile, kus iga programmi eest vastutab vastava 5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=OJ:L_202401252 valdkonna asekantsler. Programmi rakendamine tagab valdkonna arenemise, arvestades riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2021–2027, strateegia Eesti 2035 seatud sihtidega, väljatöötamisel oleva kliimaseaduse eelnõu ja muude riiklike tegevuskavadega. Samuti arvestatakse programmi rakendamisel osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate, arengukavade ja muude arengudokumentidega. Programmi tegevused panustavad järgmistesse riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 sihtidesse6: inimene (arukas inimene hindab teadmisi, hoiab ennast, teisi ja (elu)keskkonda ning suhtub toetavalt kõikidesse ühiskonnarühmadesse), ühiskond, majandus (Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega), elukeskkond (Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Kasutusel on uuenduslikud tehnoloogiad ja looduslähedased lahendused, mis vähendavad ajakulu vahemaade läbimisel ja tagavad hea elukeskkonna terves Eestis. Elukeskkond on kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Inimesed on ruumiteadlikud ning ruumiotsused parandavad nende ühistegevuse ja osaluse võimalusi) ja riigivalitsemine (Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik). Programm panustab otseselt Eesti 2035 majanduse ja kliima teemaplokis seatud sihti „Lähme üle kliimaneutraalsele energiatootmisele, tagades energiajulgeoleku“; ruumi ja liikuvuse teemaplokis seatud sihti „Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ning jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu“. Samuti aitab programm kaasa Eesti 2035 mõõdikute „Taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises“, „Elamute ja mitteelamute energiatarve“ ja „Keskkonnatrendide indeks“ 2035. aastaks seatud eesmärgi saavutamisele. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse: Programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahenditest rahastatavaid meetmeid: o Energeetika o Eesti taastekavast rahastatavad tegevused energeetikas on energiasalvestite pilootprojektid, võrgu tugevdamine, taastuvenergia arendamise kiirendamine, meretuuleparkide kiirendamine, biometaani tootmine, tööstusaladel taastuvelektri kasutuselevõtu hoogustamine, rohevesiniku tervikahela toetus. o SF Struktuurivahenditest rahastatakse kolme biometaani sisestuspunkti väljaehitamist ja kaugkütte taristu arendamist. o Maavarad 6 Aluspõhimõtted ja sihid | Eesti Vabariigi Valitsus  o Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi 2021-2027 rahastatava meetme “Maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimine” (edaspidi ka SF kaevandamise pärandmõjude meede) toel toetatakse toormete hankimisega seotud hüljatud kaevandusalade ja nendega seotud pärandmõjude likvideerimist, korrastamist, taastamist (sh metsastamist) ja alade kasutuselevõttu, rakendades ringmajanduse põhimõtteid aladel, mis on ohtlikud inimestele ja loomadele või avaldavad negatiivset mõju looduskeskkonnale (jäätmete ebaseaduslik ladestamine, risk põhjaveele) ja võimaldaks alad suurema lisandväärtusega kasutusele võtta. Meetme raames on kavandatud taastada kolme tüüpi alasid: mahajäetud ehitusmaavarade karjäärid, varingukohad põlevkivi kaevandusaladel ja mahajäetud turbatootmisalad. o „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi nr 6 „Õiglane üleminek“ (edaspidi ka ÕÜF) alusel meetme “Nõukogude perioodil suletud kaevanduste varingute ja vajumite likvideerimiseks ning kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride korrastamiseks” raames on kavandatud Ida- Virumaa põlevkivi ja teiste maavarade kaevandamise ja töötlemise tulemusena suletud kaevanduste varingute ja vajumite likvideerimine ning kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride korrastamine. o Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi 2021–2027 erieesmärgi „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames toetatakse kaevandamis- ja tööstusjäätmete ringmajanduse alaseid teavitusi ja koolitusi ning lahenduste rakendamiseks suunatus uuringuid. o Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni programmist Horizon Europe rahastatakse EGT-TWINN projekti, mille eesmärgiks on kaasa aidata multidistsiplinaarsete geoloogiauuringute arendamisele Eestis ning võimaldada Eesti Geoloogiateenistusel tõsta geoloogide poolt läbiviidavate teadus- ja rakendusuuringute taset. o Keskkonnageoloogilisi ja põhjavee alaseid uuringuid aitavad rahastada rahvusvahelised projektid EU-WATERRES, LIFE IP CleanEst, Life SIP AdaptEst o EMODnet projektiga koondatakse Euroopa tasandile olemasolevad meregoloogilised andmed. o Euroopa Horizon programmi Water4All partnerluse projektiga SecuCoast uuritakse aastatel 2025–2028 põhjavee mõju merekeskkonnale Soome lahe testaladel. o Välisõhk o Euroopa Liidu perioodi 2021-2027 Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava meetme „Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine“ elluviimine. o Euroopa Liidu perioodi 2021-2027 Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava meetme "Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine" elluviimine. Rohkem infot leiab erinevate perioodide programmide ja aruannete kohta nii Kliimaministeeriumi kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt7. 7 Tegevuspõhine riigieelarve Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lehel (arhiiv kuni 2023—2026): https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve; KLIM: www.kliimaministeerium.ee  3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk: Eestis on hea välisõhu kvaliteet, pidev ja kindel energiavarustus, energiatarbimine on säästlik, maavarad on uuritud ja kasutatud otstarbekalt. Eestis on tagatud pidev energiavarustus ja energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Eestis on hea välisõhu kvaliteet, vähendades õhusaastet ja sellega seonduvat tervisemõju. Eesti energiamajanduse ning maapõueressursside haldamise ja kasutamise areng peab olema kooskõlas ELi pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, panustama Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Joonis 2. Programmi struktuur Programm koosneb neljast meetmest ja viiest programmi tegevusest. Tabel 1. Programmi mõõdikud ja sihttasemed Tegelik Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028 (2023) Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja energia ABA ABA ABA ABA ABA kättesaadavus tarbijale Allikas: Maailma Energeetikanõukogu Maapõueressursside uurimine ja haldamine on teaduspõhine (jah/ei) Jah Jah Jah Jah Jah Allikas: Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 Vähenemise muutus SO2 32; SO2 32; SO2 32; SO2 32; aastal 2022: Välisõhu saasteainete heitkoguste NOx 18; NOx 18; NOx 18; NOx 18; SO2 80,8; vähenemine võrreldes aastaga 2005, % LOÜ 10; LOÜ 10; LOÜ 10; LOÜ 10; NOx 48,7; Allikas: Keskkonnaagentuur PM2,5 15; PM2,5 15; PM2,5 15; PM2,5 15; LOÜ 26,6; NH3 1 NH3 1 NH3 1 NH3 1 PM2,5 40,4; NH3 3,5. Energeetika Programmi mõõdik on Maailma Energeetikanõukogu poolt välja arendatud riikide energiapoliitika jätkusuutlikkuse indikaator Energy Trilemma Index, mis iseloomustab riigi energiamajandust läbi kolme aspekti: energiajulgeolek, energia kättesaadavus ja taskukohasus ning energeetika keskkonnamõju. Antud indeksi alusel oli Eesti energia jätkusuutlikkuses 2013. aastal 129 WEC liikmesriigi seas 68. kohal, 2019. aastal 128 riigi järjestuses 30. kohal ja 2020. aastal 108 riigi järjestuses 26. kohal. Eestist ees olid aastal 2020 nii Läti ja Leedu kui Skandinaaviamaad. 2023. aastal oli Eesti koos Saksamaaga 126 riigi järjestuses 7. kohal (ABA8)9, ületades lähiaastateks seatud sihttaset. Läti oli 2023. aastal 19. ja Leedu 24. kohal. Eesti koondindeksi heasse tulemusse panustavad siin nii energiajulgeoleku kui ka energeetika keskkonnamõju järjest paremad tulemused, energia kättesaadavuse tulemus on läbivalt olnud väga hea. Maavarad Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele on loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Maapõues olevad ressursid on vajalikud Eesti majandusarengule, olles seega olulised kogu ühiskonnale tervikuna. Riik kui maapõues leiduvate ressursside uurimise ja kasutamise koordineerija peab kindlustama, et varadega käiakse ümber säästlikult ja heaperemehelikult. Täna kaevandatakse Eestis põlevkivi ja turvast ning looduslikke ehitusmaterjale nagu liiv, kruus, lubja- ja dolokivi ning savi. Seoses hoonete energiatõhususe parandamise ja rekonstrueerimisega on kasvanud ka nõudlus ehitustegevuseks kasutatava materjali, sh looduslike maavarade järele. Nende pidev ja samas säästlik kasutamine suurenenud mahus vajab aga samuti analüüse ja lisauuringuid. Rohepöörde kontekstis mitmekordistub paljude toormete, näiteks haruldaste muldmetallide ja akumetallide, vajadus võrreldes fossiilsetel kütustel põhineva majandusmudeliga (Rahvusvahelise Energiaagentuuri raporti põhjal). Eestis leidub kriitilisi toormeid (eelkõige haruldaste muldmetallide ja akumetallidena) fosforiidis, graptoliitargilliidis, dolokivis, kristalses aluskorras ja tööstusjäätmetes. Samas ei ole Eesti riikliku tähtsusega strateegiliste maavarade, sh EL kriitiliste toormete nimekirja kuuluvate ressursside uuritus praegu piisav, et võimaldada sektori arendustega edasi minna ja väärtusahelas lisandväärtust suurendada. Samas selliseid maapõueressursse praegu ei kaevandata. Nendeks on näiteks fosforiit, graniit, graptolliitargiliit ja rauamaak. Riigile on oluline saada ülevaade olemasolevatest ressurssidest, nende väärindamise võimalustest, saadavate toodete konkurentsiolukorrast, maapõue kasutamisega kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest ja georiskidest. Välisõhk Kõik teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivis (NEC direktiivis) aastaks 2022 sätestatud vähendamise kohustused on Eestil täidetud. Meie suurim väljakutse on eelkõige ammoniaagi heitkoguste vähendamine. Ammoniaagi heitest ligi 90% on seotud põllumajandusega (loomakasvatus, mineraalväetiste kasutus). Samas on võrreldes viimase paari aastaga vähenemise protsent suurem, seda eelkõige sigade arvu ja mineraalväetiste kasutamise vähenemisega. 2030. 8 Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab energiajulgeoleku olukorda riigis, teine energia kättesaadavust ning taskukohasust ning kolmas energeetika keskkonnamõju. Tähega “A” kirjeldatakse tulemust positsioonilt esimese 25% riikide seas – st parim tulemus kõigis kategooriates oleks väljendatud kui AAA. Kõige kehvem tulemus väljendatakse tähega „D“ positsioonilt viimase neljandiku riikide seas. (The value of the grade depends on which quartile the country’s score falls into: Grade A: top 25% countries; Grade B: between top 25% and 50%; Grade C: between 50% and 75%; Grade D: between 75% and 100% https://www.worldenergy.org/publications/entry/world-energy-trilemma-index-2022) 9 World_Energy_Trilemma_2024_Full_Report.pdf (worldenergy.org) aastal võib probleemiks osutuda lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) vähendamise protsendi saavutamine, kuna heite trend on pigem ülespoole. Tabel 2. Programmi rahastamiskava Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos 2025 2026 2027 2028 Programmi kulud: -77 028 976 -117 800 729 -25 324 806 -21 595 404 Meede 1: Energiavarustuse tagamine ja -16 622 011 -8 485 473 -2 847 802 -2 223 511 energiaturu korraldus Programmi tegevus 1.1: -894 143 -821 039 -803 858 -809 975 Energiavarustuse tagamine Programmi tegevus 1.2: Soojusenergia -15 727 868 -7 664 434 -2 043 944 -1 413 535 tõhus tootmine ja ülekanne Meede 2: Taastuvenergia osakaalu -33 736 479 -88 291 073 -3 136 566 -807 845 suurendamine lõpptarbimises Programmi tegevus 2.1: Taastuvenergia -33 736 479 -88 291 073 -3 136 566 -807 845 osakaalu suurendamine lõpptarbimises Meede 3: Maapõueressursside -9 715 233 -5 526 232 -5 709 804 -3 630 111 uurimine ja kasutamine Programmi tegevus 3.1: Maapõue -9 715 233 -5 526 232 -5 709 804 -3 630 111 uurimine, kasutamine ja geoloogia alane kompetents Meede 4: Õhukvaliteedi parendamine -16 955 252 -15 497 951 -13 630 633 -14 933 937 Programmi tegevus 4.1: Õhukvaliteedi -16 955 252 -15 497 951 -13 630 633 -14 933 937 parendamine 4. Hetkeolukorra analüüs Energeetika, maavarade ja välisõhu programm jaguneb neljaks meetmeks: 1) Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus; 2) Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises; 3) Maapõueressursside uurimine ja kasutamine; 4) Õhukvaliteedi parendamine. Meetmete ja programmi tegevuste valikul on lähtutud Kliimaministeeriumi põhimääruses sätestatud tegevustest ja programmi eesmärkidest. 4.1. Energeetika Strateegia Eesti 2035 tegevuskavas toodud muutuste ja väljatöötamisel oleva kliimaseaduse eesmärkide saavutamisel on energeetikas kõige suuremad fookused energiajulgeoleku, sh varustuskindluse tagamine ja taastuvenergiale üleminek. Suuremahulise taastuvenergia lisandumiseks võrku Taastuvenergia 100 eesmärgi täitmiseks 2030. aastaks, on oluline arendada võrgu võimekusi planeeritult ja juba ette. Lisaks tähendab põlevkivi tootmisvõimsuste vähenemine Ida- Virumaal ja hajatootmise hüppeline kasv, eeskätt rannikualadel ja saarte piirkondades, võrgu teatavat ringistruktureerimist. Võrgu kiiremaks ja efektiivsemaks arendamiseks ning liitumiskulude kontrolli alla hoidmiseks on välja töötatud põhivõrgu liitumise reformi eelnõu, mis laiendab arenduskohustust ja kehtestab fikseeritud liitumistasud. Põlevkivi põhisest elektritootmisest järk-järguline väljumine koos vahelduva iseloomuga taastuvenergia võimsuste kasvuga, loob väljakutse piisava juhitava tootmisvõimsuse tagamise osas. Põlevkivi tootmisvõimsused ei ole turul enam konkurentsivõimelised ning sulguvad kiires tempos, 2035. aasta lõpuks on planeeritud põlevkivi kasutamine lõpetada elektritootmiseks, sealjuures vajab Eesti elektrisüsteem 2024. a seisuga 1000 MW juhitavat võimsust ja 2035. a vaatest juba minimaalselt 1200 MW. Süsteemihalduril Elering on 2024. aastal avatud hange täiendava kuni 500 MW juhitava võimsuse juurde hankimiseks sagedusreservide turu vastu. Hanke tulemused selguvad 2025 suvel. Lisaks on plaanis hoida ülejäänud juhitava võimsuse vajadust, mis turu kaudu ei tule, üleval täiendavate reservi meetmetega. Selleks on saadetud Riigikokku saartalituse võimekuse meetme eelnõu, mis võimaldaks 2026. aastast rahastada juhitavate võimsuste tööshoidmist saartalituse võime tagamise vastu. Käimas on ka läbirääkimised Euroopa Komisjoniga riigiabi loa saamiseks 2027. aastast strateegilise reservi loomiseks. Elektrisüsteemi sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga on planeeritud 2025. a veebruaris, kuid rahastusprojektina jääb projekt ülesse veel kuni 2030. aastani, kui valmib Leedu-Poola täiendav maismaa ühendus. Antud projekti raames on plaanis tugevdada ka Baltikumi maismaataristu vastupanuvõimet, ning hankida selle jaoks uut rahastust Euroopa ühishuviprojektide CEF rahastusest. Täiendavalt on oluline ka merealuse taristu vastupanuvõime tõstmine, mille osas on käimas koostöö Soomega, plaan laiendada antud formaati Läänemere üleseks, lisaks on käimas Merehundi projekt merealuse seiresüsteemi lahenduste piloteerimiseks. Suuremad väljakutsed: 1) Energiajulgeoleku tagamiseks elektrivõrgu sünkroniseerimise järgselt 2025. aasta alguses Kesk- Euroopa sagedusalaga süsteemi tehniliste vajaduste täismahus valmissaamine hiljemalt 2025. aasta lõpuks; elektrivõrgu arendamine kasvavale hajatootmise, salvestuse, laadimise jms nõudmistele vastavaks; maagaasile alternatiivide leidmine; 1000 MW juhitava (tootmis- ja/või salvestus) võimsuse olemasolu tagamine ja vajadusel selle hankimiseks täiendavate meetmete kasutamine juhul kui turg ei too piisavat mahtu juhitavaid võimsusi (uus võimsusmehhanism); kriisideks valmisoleku parandamine (sh küber- ja hübriidohtude maandamine, taristu seire, kiirem parandamise võimekus, rahvusvahelised koostöö formaadid)10, fossiilsete vedelkütuste asendamisel alternatiivkütuste kasutuselevõtt, transpordisektori vedelkütuste varu hoidmine nõutud tasemel. 10 https://valitsus.ee/media/6153/download Joonis3. Varustuskindluse jaoks vajalike juhitavate tootmisvõimsuste tagamise olulisemad tegevused Joonis 4. Elektrivõrgu arendamise jaoks vajalikud olulisemad tegevused 2) Taastuvenergia osakaalu suurendamisel on suurimaks väljakutseks riikliku taastuvenergia eesmärgi täitmine ja piisavas mahus uute taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamine. Energiamajanduse korralduse seadusega (EnkS) võttis Eesti endale 2022. aastal kohustuse, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest ja elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest peab taastuvenergia moodustama vähemalt 100% ning soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63%. Transpordis kasutatud taastuvenergia peab aastaks 2030 moodustama vähemalt 26% selles sektoris tarbitud energiast või tuleb vähendada kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 14,5% võrreldes aasta 2010 KHG mahukusega (so 94,1 g CO2ekv/MJ). Sellega seoses on vaja kiirendada uute taastuvenergia võimsuste kasutuselevõttu ja seeläbi suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu energia summaarsest lõpptarbimisest. Kiirendada tuleb loamenetlustega seonduvat haldusmenetlust ning luua eeldused roheenergia tarbimise kasvuks. 2024. aastal valmistati ette maismaa- ja meretuulele suunatud vähempakkumisi, mille tootmisrajatised valmiksid 2029-2033 aasta vahel. 3) Eesti energia varustuskindlus on tagatud: ELis on Eesti sõltuvus energiakandjate impordist hetkel üks väiksemaid, lisaks põlevkivile kindlustab omamaiste energiaallikate kõrge osakaalu taastuvenergia – biomass, tuul, päike ja soojuspumpade abil saadud soojus. Arvestama peab samas, et põlevkivi plokid ei ole turul enam konkurentsivõimelised ja on järk-järgulises sulgemises.  Elektrienergia, gaasi, vedelkütuste ja tahkekütuste pakkujate paljusus on taganud tarbijatele turupõhised energiahinnad. Kaugkütte hinnaregulatsioon on taganud jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise, kus on tarbijate ja teenusepakkujate huvid tasakaalustatud. Pikas plaanis tuleb Eesti energiamajanduses ja maapõue kasutamisel järjepidevalt tegeleda energeetika ja maavarade kasutusest tingitud keskkonnamõjude vähendamisega, tõhusama ning säästlikuma energiatarbimise ja -tootmise edendamisega ja varustuskindluse hoidmisega kõrgel tasemel. Põhivõrguettevõtte Eleringi varustuskindluse aruanne11 näitab, et alates 2027. aastast on risk Eesti varustuskindluse normi (LOLE) mitte täita (põhjus põlevkivi plokkide sulgemine ja uute juhitavate võimsuste turupõhise juurdekasvu puudus). See tähendab, et tuleb rajada reservvõimsuste mehhanism, nagu kajastatud joonisel 3, millega tagada varustuskindluse normi täitmiseks vajalike juhitavate võimsuste ülevalhoidmine süsteemis ka peale 2027. aasta algust. 4) Sünkroniseerimine Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga toimub kiirendatud ajakava alusel 2025. aasta veebruaris. Sünkroniseerimise järgselt tuleb jätkata kõigi Mandri-Euroopa sünkroonala põhimõtete ülevõtmisega ja selleks vajalike tehniliste lahenduste arendustega. Täismahus peavad tehnilised lahendused olema valmis hiljemalt 2025. aasta septembris, kui lõppeb Mandri-Euroopa sünkroonala poolt meile võimaldatud sünkroniseerimise proovitalitus ja saavutatud peab olema sünkroonala täisfunktsionaalsused. Projekt kestab aga kuni 2030. aastani kui valmib teine Leedu- Poola ühendus (Harmony Link). Projekti käigus taotlevad Balti ja Poola süsteemihaldurid ka täiendavat rahastust kriitilise elektritaristu vastupanuvõime tõstmiseks täiendavate investeeringute tegemiseks. Joonis 5. Kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekul vajalikud olulisemad tegevused 4.2. Maavarad Eesti vajab jätkuvalt maapõueressursse ja toormeid, et tagada Eesti majandusareng. Tähtis on nii maapõueressursside uurimine kui ka kasutamine, mis toimub võimalikult väikse kasvuhoonegaaside heitega ning kaevandamise ruumiline planeerimine ning vastava õigusruumi loomine. Lisaks on oluline tagada kaevandatud alade korrastamine, ning tõsta arendajate motivatsiooni kaevandatud alade senisest kiiremaks korrastamiseks ja parimate võimalike tehnikate juurutamiseks, mis aitaks vähendada nii mäetööstuse kui mahajäetud ja kuivendatud turbatootmisealadelt tekkivat keskkonnamõju. Seejuures on maapõueressursside kasutamise suunamisel oluline lähtuda ressurssidest võimalikult suure lisandväärtuse saamisele ja kohapealsele väärindamisele pidades silmas, et toodete tootmisega seotud keskkonnahäiring oleks minimaalne ja need tooted leiaksid kasutust ringmajanduse põhimõtetel kuni toote elutsükli lõpuni. Maakasutuse jätkusuutlikkuse edendamiseks tuleb tagada kaevandatud alade korrastamine, sealhulgas ka vanad mahajäetud karjäärid, mahajäetud või ammendunud turbatootmisalade 11 https://www.elering.ee/sites/default/files/2023-12/Elering_VKA_2023_WEB.pdf taastamine märgalaks või metsamaaks ja vanade kaevanduste varingud ning vajumid, mis võivad olla ohtlikud nii inimestele kui ka keskkonnale ja takistavad maa otstarbekat kasutamist. Maapõueressursside kasutamine peab toimuma jätkusuutlikult ja kaevandamisloa andmine avatud menetluse põhimõtetest lähtuvalt ning maavaradega seotud teave tuleb hoida kaasaegsete infosüsteemide kaudu pidevalt kättesaadav ja ajakohane. Turba kaevandamisel ja kasutusel on oluline luua suuremat lisandväärtust kaubastatava toorme osas, mida eksporditakse väljaspoole Eestit. Samuti eelistada turba suuremat kasutust Eestis. Oluline on jätkuvalt leida põlevkivi töötlemisel tekkivatele jäätmetele, tuhale ja aherainele, aga ka poolkoksile, efektiivset rakendust ja suurendada taaskasutust. Selleks on vajalik kaardistada tekkinud jäätmete kogus ja koostis ning jätkata uuringutega, mis toetavad põlevkivi kaevandus- ja tööstusjäätmete taaskasutust, otsese toormena või teisese toormena, kasulike komponentide eraldamiseks ja kasutuselevõtuks. Oluline on analüüsida, kas ja millistel tingimustel on võimalik kasutada riiklikel taristuobjektidel aherainet. Maapõuealane info on pidevas muutumises. Avalikkust tuleb informeerida maapõue kasutamisega seonduvast pidevalt ja objektiivselt ning teave hoida kättesaadavana. Samuti tuleb välja töötada ja rakendada õiglase riigitulu kogumise regulatsioon ning aidata korraldada maapõuealase info ja geoloogiliste materjalide säilitamist ja kättesaadavaks tegemist. Maapõue kaitse ja kasutamise tagamiseks on oluline jätkata maapõue poliitika kujundamise ja rakendamisega (sh loastamine ja järelevalve). Selleks on oluline jätkata ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamisega ning vajadusel osaleda EL-i otsustusprotsessis. 2022. a sügisel kinnitati HTMi ja MKMi ühise Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava alusel maapõueressursside teekaardid. 2023. a alustati HTM-MKM teadus- ja arendusprogrammide toetusmeetme väljatöötamisega, kus üheks valdkonnaks on maapõueressursside väärindamine. KLIM osaleb maapõueressursside TA tegevuses, eelkõige eesmärgiga tagada uuringute läbiviimisel suund, kus projekte käsitletakse maavara efektiivse kasutamise põhimõtetest lähtuvalt. Ohutu elukeskkonna tagamiseks on vajalik korrastada vanad allmaakaevandamisega seotud varingud ja vajumid ning korrastamata ehitusmaavarade karjäärid. Perioodil 2023-2026 on kavandatud korrastustööd ÕÜFi raames, kuid mahajäetud karjääride, ammendunud turbatootmisalade või jääksoode, varingute ja vajumite korrastamisega seotud tegevused on planeeritud perioodile 2021– 2030. a SF kaevandamise pärandmõjude meetmest. Arvestades projekti eelarvet tuleb mahajäetud turbaalade ja ammendatud turbatootmisalade taastamiseks tagada aga täiendavaid vahendeid ja eelarve, et täita LULUCF sektoris seatud kliimaeesmärgid. Seetõttu on vaja ka rakendada meetmed kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja töötada välja riigisisesed eriheitetegurid taastumisel ja taastatavatele endistele kaevandamisest mõjutatud turbaaladele, mis on ammendatud. Hiljemalt 2027. a on kavas vastu võtta maapõueseaduse muudatused, mille väljatöötamiskavatsuse (VTK) käigus töötatakse välja kaevandatud alade korrastamise tagamise ja osalise korrastamise parim süsteem. Kaevandamise ja maapõue kasutamisega tekitatud kahju hindamise ja hüvitamise jaoks on vajalik kujundada kahju hindamise lähtealused ja meetmed kahju hüvitamiseks, kui kaevandamisega ja maapõue kasutamisega on tekitatud kahju rohkem kui kümme aastat pärast kaevandamisloa kehtivuse lõppemisest. Kasvav toormete, näiteks akumetallide, vajadus võrreldes fossiilsetel kütustel põhineva majandusmudeliga (Rahvusvahelise Energiaagentuuri raporti12 põhjal). Eestis leidub kriitilisi toormeid (eelkõige haruldaste muldmetallide ja akumetallidena) fosforiidis, graptoliitargilliidis, kristalses 12 The Role of Critical Minerals in Clean Energy Transitions, IEA, 2021. https://iea.blob.core.windows.net/assets/24d5dfbb-a77a-4647-abcc- 667867207f74/TheRoleofCriticalMineralsinCleanEnergyTransitions.pdf aluskorras ja tööstusjäätmetena13. Samas ei ole Eesti riikliku tähtsusega strateegiliste maavarade, sh EL kriitiliste toormete nimekirja kuuluvate ressursside uuritus praegu piisav, et võimaldada sektori arendustega edasi minna ja väärtusahelas lisandväärtust suurendada. Seoses hoonete energiatõhususe parandamise ja rekonstrueerimisega on kasvanud ka nõudlus ehitustegevuseks kasutatava materjali, sh looduslike maavarade järele. Nende pidev ja samas säästlik kasutamine suurenenud mahus vajab aga samuti analüüse ja lisauuringuid. 2021. aasta detsembris algatas Vabariigi Valitsus Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu, mis valmib 2025. aastal. Kavandatud on aastatel 2024-2026 algatada kahe järgneva maakonna maavarade teemaplaneeringud. Turba kasutusel tuleb alates 2035. aastast luua toodetud turbast suurem lisandväärtus Eestis kohapeal, et eksportida saaks suurema lisandväärtusega tooret. Turba nõudlus maailmaturul on kasvutrendis ja nõudlus on tihedalt seotud rahvastikuarvu ja toiduvarustuskindluse tagamisega. Seetõttu on vajadus turba-alade revisjoniks, et saada objektiivsem hinnang aiandusturba paiknemise, koguste ja kaevandamisväärsuse kohta olemasolevates turbamaardlates. 4.3. Välisõhk Eestile on aastateks 2020 ja 2030 seatud õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustused järgmistele saasteainetele: vääveldioksiid (SO2), mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), ammoniaak (NH3), eriti peened osakesed (PM2,5) ja lämmastikoksiidid (NOx). Nende eesmärkide saavutamiseks koostas Keskkonnaministeerium teatavate õhusaateainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030. Võrdluses 2019. aastaga on peamiste saasteainete (v.a ammoniaak ja lenduvad orgaanilised ühendid) heitkogused vähenenud seoses kõrgel püsinud KHG lubatud heitkoguse ühiku turuhinnast tingitud elektri toodangu vähenemisega (-41%) ning tolmpõletuskateldest vähem saastavamate keevkihtkatelde tööaja osakaalu suurenemisega elektrijaamades. Eesti Energia hinnangul oli 2020. aasta toodangu languse taga ka COVID-19 pandeemiast tingitud väiksem energianõudlus, mida võimendas pehme talv ja Põhjamaade hüdroenergia rohkus rahvusvahelisel turul. Lisaks mõjutas lämmastikdioksiidi heidet klinkri tootmise lõpetamine Kundas ning uute sõidukite arvu ja kasutamise osakaalu järjepidev kasv. Keskkonnakaitseluba omavate käitiste 2021. aasta välisõhu saastamisega seotud tegevuste aastaaruannete esialgsete andmete põhjal elektrijaamade vääveldioksiidi heide küll 2020. aastaga võrreldes mõnevõrra kasvas. Põhjuseks on elektrituru olukord, mis tõi möödunud sügistalvel kaasa põlevkiviõli suurema kasutuse. Heitkoguste vähendamise eesmärgi täitmist see tõus siiski ei mõjuta. Eesti täitis 2021. aastal Euroopa Komisjoni poolt aastateks 2020–2029 seatud heitkoguste vähendamise eesmärgid ning on hetkel täitmas ka 2030. aastaks seatud eesmärke enamuste saasteainete puhul, seega on seni rakendatud vähendamismeetmed olnud tõhusad. Jätkuvalt on suurimaks väljakutseks ammoniaagi heitkoguse eesmärgi täitmise hoidmine, mis sõltub võimekusest võtta põllumajandustoodangu (loomade arv, väetiste kasutus) kasvuga samaaegselt kasutusele vähem saastavamaid tehnoloogiaid (sõnnikuhoidlate katmine, vedelsõnniku sisestuslaotus, väetise kiire mulda viimine jmt). Peamiseks väljakutseks õhu valdkonnas on erinevate sektorite õhusaaste heitkoguste vähendamine. Kõige keerulisem on saavutada ammoniaagi heitkoguse vähendamise eesmärki. Eesmärk on vähendada heitkogust 1% võrreldes 2005. aasta tasemega, seega sisuliselt on tegemist heitkoguse külmutamisega. Ligi 90% ammoniaagi heitkogusest tekib põllumajanduses. Keerulisem on see seetõttu, et esiteks oli 2005. aastal loomade arv väiksem ning teiseks ei ole loomakasvatussektoris valmisolekut rakendada meetmeid võrreldavas tempos näiteks energeetikasektoriga. Loomade arv on olnud lauges kasvus ning kasvu prognoositakse ka edaspidi. Kuigi järjepidevalt tehakse ka tehnoloogilisi 13 https://www.egt.ee/uudised/meist-meedias-pohjarannik-virumaa-fosforiidis-leiti-ka-haruldasi-muldmetalle uuendusi, siis küsimus on nende kiiruse piisavuses, et tasakaalustada loomade arvu kasvu. Ligi 5% heitkogusest on seotud puidu põletamisega keskmistes ja suurte põletusseadmes, mille osakaal on samuti järjepidevalt kasvanud. Samuti üha suuremast kemikaalide sh värvide, antifriiside ja jäätumisvastaste vedelike tootmisest ja tarbimisest tingitud lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste kasv ehituses ja kodumajapidamistes. Nii kemikaalide kui väetiste kasutatud koguste osas on kahtlus, et need võivad sisaldada laoseise. Seetõttu vajavad Statistikaameti algandmed täiendavat analüüsi. Seda enam, et lähiaastatel on näha selliste tegevuste (biogaasi tootmine, kompostimine jne) osakaalu kasvu, mis mõjutavad lenduvate orgaaniliste ühendite ja ammoniaagi heidet. Viimastel aastatel on muutumatuna püsinud lahusti- ja veepõhiste kemikaalide osakaal ehk keskkonnasõbralikemale kemikaalidele üleminek on peatunud. Ehitusmahtude tõus viimastel aastatel kajastub ka osakeste heites. Transpordi sektori heitkoguste vähenemist mõjutab jätkuvalt suurenev uute autode osakaal. Eriti peente osakeste heidet mõjutab eelkõige biomassi põletamine kodumajapidamistes ning transpordi sektor (sh naastrehvide kasutus). Elektrituru heitlikust olukorrast tingitud põlevkivi tarbimise suurenemine samaaegse maagaasi tarbimise languse ning lähiriikide elektrijaamade riketega tingisid 2022. a põlevkivi elektrijaamade toodangu ja sellest tuleneva vääveldioksiidi heitkoguste kasvu. Keskkonnaluba omavate käitiste 2023. a välisõhu saastamise aastaaruannete esialgsed andmed näitavad põlevkivi kasutuse ja vääveldioksiidi heite olulist vähenemist 2022. a andmetega võrreldes. Kuna energeetikas ja tööstuses on järjepidevalt vähendatud õhusaasteainete heitkoguseid, seondub aina suurem heitkoguse osakaal hajusate heiteallikatega nagu kohtküte ja transport. 36% Eestis tekkivatest eriti peenetest osakestest (PM2,5), 48% mustast süsinikust, 14% lenduvatest orgaanilistest ühenditest ja 78% benso(a)püreenist eraldub koduahjudest. Maanteeliiklusega on seotud 31% lämmastikoksiididest, 6% lenduvatest orgaanilistest ühenditest ning 7% eriti peente osakeste heitkogusest. Nendes sektorites on õhusaastesse panustajate arv väga suur ning heitkoguse vähendamine keerulisem ning aeganõudvam kui ettevõtte tasandil heidete vähendamise kokkulepete saavutamine. 2023. aastal on välja töötatud Euroopa Liidu perioodi 2021-2027 Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatav meede „Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine“. Toetuse andmise eesmärk on parandada tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti, asendades tahkel kütusel põhineva kütteseadme taastuvenergiaallikat kasutava kütteseadmega või kaugküttega, ning uuendada olemasolevat tahkel kütusel põhinevat kütteseadet, mille tulemusena paraneb elamu küttesüsteemi tuleohutus ning energiaefektiivsus. Avalikkuse parem teadlikkus heitkoguste tekkesektoritest ning igaühe võimalustest heite vähendamiseks on hädavajalik, et täiendavalt piirata heitkoguseid kohtküttest ja transpordist. Vajalik on Küta õigesti!14 kampaania jätkamine, et parendada elanike teadmisi efektiivsest kütmisest. Eestis teostatakse õhukvaliteedi seiret üheksas riiklikus seirejaamas ja andmed on reaalajas kättesaadavad veebilehel www.õhuseire.ee. Probleeme õhusaasteainete piirväärtuste tagamisega pole Eestis olnud. 2023. aastast on rakendamisel Euroopa Liidu perioodi 2021-2027 Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatav meede "Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine". Euroopa Liidu liikmesriikides peab olema toimiv riiklike struktuure ühendav kütusekvaliteedi juhtimissüsteem ning vedelkütuste kvaliteedi seireprogramm. Eestis teostatakse kütuste kvaliteedinõuete seiret mootorikütustest, sh vedelatest biokütustest ning laevakütustest, sh. kergetest ja rasketest kütteõlidest. Lisaks teostatakse kontrolli katlamajades kasutatavatele kütustele. 14 Kohtküte | Kliimaministeerium 2022. aastal tehtud strateegilise müra kaardistamise alusel on ligi veerand Tallinna (23,3%) ja kuuendik Tartu (15,5%) elanikest kokkupuutes vähemalt 55 dB liikluse (teeliiklus, raudteeliiklus ja lennuliiklus) müraga. Selline kokkupuude suurendab suure häirituse riski umbes 5% Tallinna ja Tartu elanikel. Niisamuti suureneb väiksel määral nendel müratasemetel südame isheemiatõve haigestumuse risk (ligikaudu 250 inimesel). Halva ruumilise planeerimise tulemusel tekkinud õhukvaliteedi ja müra probleemide lahendamine on keeruline. Koos eri ametkondadega tuleb leida müra vähendamise võimalusi ja neid ka rakendada. Enimlevinud F-gaaside kasutus maailmas tõuseb kiiresti - 10-12% aastas. Samas Euroopa Liidus kehtib F-gaaside kasutuse vähendamise graafik, millega väheneb turule lastud F-gaaside kogus 79% perioodil 2015–2030. Praegu moodustavad F-gaaside heitkogused 2,5% ELi kasvuhoonegaaside koguheitest, kuid erinevalt teistest kasvuhoonegaaside heitkogustest, mis on võrreldes 1990. aastaga vähenenud, olid F-gaaside heitkogused aastate 1990–2014 vahemikus kahekordistunud. F-gaaside turule laskmise piiramine on otseselt seotud heitkoguste vähenemisega ning kliimaeesmärkide saavutamisega, et suudaksime kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada 55% 2030. aastaks võrreldes 1990. aastaga ning saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. F-gaaside kiire vähendamise tõttu toimub Euroopa Liidu turul F-gaaside ebaseaduslik kaubandus. 2018. aastal moodustasid Euroopasse sisenenud ebaseaduslikud F-gaasid hinnanguliselt 20% kogu Euroopa Liidu F-gaaside legaalsest turust. 5. Olulisemad tegevused/sekkumised Energeetika Viiakse lõpuni perioodi 2014–2020 EL rahastutest toetatavad meetmed (projektide lõpetamine, viimased väljamaksed): • Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimist või uue soojustorustiku rajamist otsustati toetada SF vahenditest 2023. aastal ligikaudu 0,8 miljoni euroga. Meetme tulemusena väheneb energia lõpptarbimine soojuse efektiivsema tootmise ja edastuse tõttu. Vastavad investeeringud valmivad 2025. aastal. Rahastusperioodi 2021-2027 SF vahenditest kulub soojustorustiku renoveerimise toetamisele 15 mln eurot (55 km). • Kaugküttekatelde renoveerimist, rajamist ja kütuse vahetust toetati SF vahenditest 2023. aastal 2,3 miljoni euroga. See annab katlamajadele võimaluse minna üle kohalikele keskkonnasäästlikumatele kütustele nagu puit, toetades seeläbi kohalikku tööhõivet ning hoides kaugkütte kulud mõistlikuna. Kokku planeeritakse renoveerida 21 MW ulatuses katlaid, toetusmeetme EL toetuse maht on 7,5 mln. Tööd lõppevad 2025. aastal. 2025. aastal jätkatakse 2023. aastal käivitatud uue EL rahastusperioodi (2021–2027) meetmete elluviimisega, mille väljamaksed hakkavad vastavalt taotlusvoorude tulemustele järk-järgult programmis kajastuma ning jätkuvad meetmed, mille rahastusotsus on tehtud, kuid väljamaksed toimuvad vastavalt taotlusvooru tulemustele hiljem: • Toetatakse vesiniku väärtusahela (tootmine, tarnimine, tarbimine) ühistranspordis piloteerimist kuni 5 miljoni euroga, et luua alternatiivseid keskkonnasäästlikke elektrienergia tootmise võimalusi ja toetada rohevesiniku kasutuselevõttu ühistranspordis ning käivitatud on jätkumeede rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahenduse transpordisektoris või rohevesiniku tootmise ja keemiatööstuse lähteainena kasutusele võtmiseks EL taaste- ja vastupidavusrahastu mahus 49,49 miljonit eurot. • Toetatakse rohevesiniku tervikahela väljatöötamist transpordivaldkonnas ja keemiatööstuse lähteainena 50 miljoni euroga. Toetusmeetme eesmärk on rohevesiniku tervikahelala arendamine taasterahastuse (RRF) kaudu. Vähem keskkonnahäiringut tekitavale rohevesinikku tarbivale transpordile ülemineku ergutamine. Toetatakse Eesti oludes rohevesiniku kasutuselevõtu väärtusahelat transpordisektoris ja keemiatööstuses: soetatakse transpordivahend koos tankimistaristu ja rohevesiniku tootmisüksuse rajamisega või rajatakse rohevesiniku tootmisüksus ja keemiatööstuse lähteaine tootmisüksus. • Soetatakse koostöös Kaitseministeeriumiga Lääne-Eesti meretuulealade vabastamiseks õhuseireradar 66,8 miljoni euro eest. See on vajalik, et saaksime suurendada kodumaist keskkonnasõbralikku energiatootmist kaitsesüsteeme häirimata. 2023. aastal toimusid ettevalmistavad tegevused nagu hanked jms. 2024. aastal soetamisega seonduvad tegevused jätkuvad ning need viiakse lõpule 2025. aastal. • Eraldatakse 38 miljoni euro ulatuses täiendavaid vahendeid võrgutugevusteks elektri jaotusvõrgus, et tõsta jaotusvõrgu võimekust uusi taastuvelektri tootmisseadmeid liita. Suurem maht taastuvelektri tootmist aitab kaasa elektri turuhinna vähendamisele. Võimaldamaks rohepöördeks vajalikke täiendavaid liitumisi, lähevad need vahendid ennekõike väiksemate tootmisseadmete võrguga liitumise kiirendamiseks ja soodsamaks muutmiseks. 2023. aastal toimuvad projekti ettevalmistavad tegevused, edasiste tegevuste toetus summas 38 miljonit eurot jaguneb aastatele 2024 – 2026. • Jätkuvad tööd ülekandevõrgu tugevdamiseks (toetuse kogumaht 36 miljonit eurot), et saaks rohkem taastuvenergia tootmisseadmeid võrku liita Lääne-Eesti piirkonnas. Töödega on alustatud, nende kogumaksumus koos toetusega on üle 120 miljoni euro ning lõpptähtaeg on 2026. aasta keskpaik. • Biometaani kasutuselevõttu suunatakse täiendavalt 7 miljonit eurot EL SF struktuurivahendite rahastust. Projekti lõpptähtaeg on 2026. aastal. • Elluviimisel on meede (kogumahus 9,2 miljonit eurot) tööstusaladel taastuvelektri kasutuselevõtu hoogustamine, mille raames toetatakse elektrivõrguga liitumisi vähemalt 28 MW mahus. 2023. aastal toimus täiendav meetme disainiprojekt ja muudeti meetme tingimusi. 2024. aastal uuendati meetme tingimusi taaskord ja taotleti riigiabi luba Ukraina kriisiabi raamistiku alt. Muudatustel oli positiivne mõju, kuna 2024. aasta detsembri seisuga on kinnitatud 6 projekti 69,9 MW mahus ehk eesmärk 28 MW on täidetud. Liitumiste valmimise lõpptähtaeg 2026. aasta I kvartali lõpp. Suure tõenäosusega valmivad projektid õigeaegselt. • Energia salvestamise meetme piloteerimiseks (kogumahus 9,38 miljonit eurot) korraldati 2023. aastal esimene voor ja 2024. aastal teine voor. Elluviimisel on 3 soojuse salvestuse projekti, mille soojuse salvestite maht on 23 600 m3 ning toetuse summa 1,467 miljonit eurot. Elluviimisel on 8 elektri salvestuse projekti, mille akusalvestite võimsus kokku on 17,5 MW ja toetuse summa 4 481 204,97 eurot. Projektid viiakse ellu 2026. aasta 1. aprilliks. RRFi rakenduskava muutmiseks on tehtud ettepanekud: soojuse salvestuse eesmärki vähendada 35 000 m3-lt 23 600 m3-ni ja elektri salvestuse eesmärki vastukaaluks suurendada 4 MW-lt 13,5 MW-ni. Projektid viiakse ellu 2026. aasta lõpuks. • Kaugküttesüsteemide ja katelseadmete renoveerimise ja rajamise toetamine (sh investeeringud keskmise võimsusega põletusseadmetesse ning kaugküttetorustikesse) kogumahus 22,5 miljonit eurot. 2023. aastal toimusid projekti ettevalmistamisega seotud tegevused, esimesed väljamaksed tehti 2024. aastal. • Otsetoetuse 9L10-IR14-PAENERGY PA Energy projektiga toetatakse energiapoliitika seisukohast prioriteetsete teemade edasiviimist regionaalsel tasandil projektide kaudu (energiajulgeolek, taastuvenergia, energiatõhusus). Projekti raames valmistatakse ette Balti riikide ülest elektrituru disaini uuringut ja meetmete paketti, mille tulemus peaks kaasa aitama regionaalse  elektri jaeturu kujunemisele, paindlikkuse ja tarbimise juhtimise meetmete välja töötamisele ja rakendamisele. Uuringu peamine eesmärk on analüüsida lähenemist elektri jaeturu reeglite ühtlustamiseks kogu Baltikumis. Eesmärgiks on luua Baltikumi turuosalistele võrdsed võimalused turutegevust silmas pidades. Suurem tururuum võib vähendada nii poliitilisi kui ka äririske turuosaliste jaoks (tarnijad, varustusettevõtjad, reservi pakkujad, tarbijad), samuti soodustab see konkurentsi ja suurendab innovatsiooni. 2025. aastal jätkuvad järgmised tegevused: • Uue projektina alustati 2024. aastal Eesti kvaternaarisetete geotermaalenergia potentsiaali uuringutega (rahastuse eraldamise CO2 vahenditest mahus 1,25 MEUR). Projekti kestus on alates 2024. a. kuni 2026. a. • ERF-i 22,5 miljoni suurusest toetusest kaugküttetaristu investeeringuteks jäi kasutamata ca 2,5 miljonit eurot, mis on plaanis suunata uute taastuvenergia katelseadmete ehitusse. • RRF-i fondist on veel plaanis toetada soojussalvestite ehitamist kaugküttekatlamajades 2,5 miljoni euro eest. • Antakse sisend riikliku energia- ja kliimakava (REKK 2030) ajakohastatud versiooni koostamisele energeetika osas. Selle koostamist koordineerib alates 2024. aastast kliimaministeeriumi kliimaosakond. • Valmib Energiamajanduse arengukava aastani 2035 eelnõu ja eelnõu mõju hindamised. • 2025. aastal jätkub 2022. aastal alustatud töö geotermaalenergia uurimis- ja pilootprojektide käivitamiseks (3,8 miljonit eurot). 2024.a valmis geotermaalenergia pilootjaam soojusenergia saamiseks Tiskres, tööd jätkuvad Roosna-Allikul. • 2025. a alguses viiakse lõpuni Eesti elektrisüsteemi sünkroniseerimine mandri-Euroopa sagedusalaga. • Reservvõimsusmehhanismi rakendamiseks vajaliku riigiabi loa saamine ning vajaliku regulatsiooni välja töötamise lõpuni viimine, vähempakkumise korraldamine. • Taastuvelektri vähempakkumiste (nii maismaa- kui meretuulepargid) ettevalmistamine, s.h regulatsiooni väljatöötamise lõpule viimine, vähempakkumiste ettevalmistamine ja läbi viimine koostöös Elering AS-ga. Tegevus aitab kaasa elektrihinna madalamaks toomisele, kuna suurem maht taastuvenergiat turul toob turuhinnad madalamaks. • Elektrivõrguga liitumise regulatsiooni muutuseks vajalike regulatsioonide muutmiste lõpetamine. • Salvestusturu ja tarbimise juhtimise turu elavdamine ning sellega seotud regulatsiooni muutmise lõpetamine. Tegevus aitab kaasa elektri turuhinna madalamaks toomisele, kuna toob alla hinnatippe, vähendab elektrihinna volatiilsust ja võimaldab rohkem taastuvenergiat süsteemi integreerida. • Kaugkütte regulatsiooni muutmine ja rakendamine. • Elektriturudirektiivi uue versiooni ülevõtmine riigisisesesse õigusesse. • Elektri hulgiturgude järelevalvega seotud sätete uuendamine. • Gaasiturgu käsitleva direktiivi uue versiooni ülevõtmine riigisisesesse õigusesse. • Taastuvenergia direktiivi uue versiooni ülevõtmine riigisisesesse õigusesse. • Energiatõhususe direktiivi uue versiooni ülevõtmine riigisisesesse õigusesse. • Taastuvenergia arendamise kiirendamisega seotud eelnõude menetlemine Riigikogus. • RRF meetmete jätkamine ning rakendamine. • Kliimakindla majanduse seaduse rakendamisega seotud tegevuste elluviimine. Maavarad • Maapõue kasutamisega ja maapõueressurssidega seotud teave tuleb hoida kättesaadavana, selleks on vajalik hoida ajakohane riigi infosüsteemi kuuluvad andmekogud Eesti Geoloogiafond (sh selleks vajalik arhiivihoone) ning maavarade register koos kaardiandmestikuga. • Riigi kohustusse jäänud kaevandatud maa ja maapõue korrastamise korraldamine (altkaevandatud alad, karjäärid ja turbatootmisalad). Jätkub ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ tegevuse „Nõukogude perioodil suletud kaevanduste varingute ja vajumite likvideerimine“ ja „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride korrastamine“ projektide elluviimine ning meetme „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimine. Kaevandamisega seotud materjali sh tööstusjäätmete järelhoolduse ja -seire korraldamine, samuti kaevandamisjäätmetega seotud muude tegevuste korraldamine (Kiviõli ja Kohtla Järve tööstusjäätmete ja poolkoksi prügilate hooldusega seotud tegevused, Kukruse aherainemäe seire). • Kliimakindla majanduse seadusest tulenevad tegevused (maapõueseaduse ja rakendusaktide muutmine), sh fossiilsete maavarade keskkonnamõju piiramine, kliima- ja keskkonnaeesmärkidega kooskõlas olev turbapoliitika. • Kriitiliste toormete uuringute ja kasutamise poliitika kujundamine, rahvusvahelistes kriitiliste toormete töögruppides (IEA, RMSG, MSP) osalemine. • Uute tulevikumajanduse jaoks vajalike maavarade kasutusvõimaluste loomine, milleks täiendatakse maapõueseadust maavarade kontsessiooniga. • Maavarade maakondlike teemaplaneeringute algatamises ja koostamises osalemine (2023- 2026). Maapõueressursside uurimise ja väärindamise alases TA tegevuses osalemine (ressursside väärindamise teekaardid, Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) ja teised TA uuringud, 2023-2026). • Ringmajandust suunavate meetmete kujundamine/rakendamine maavarade säästliku kasutamise eesmärgil, sh põlevkivitööstuses tekkivate jäätmete osas (2023-2026). • Fokusseeritud maapõueuuringute raames alustati 2024. aastal ja kestab kuni 2026. aastani Eesti Geoloogiateenistuse poolt läbiviidav fosforiidi ja kaasnevate ressursside teadus- ja arendustegevustele suunatud uuring 6, 1 miljoni euro ulatuses. • Eesti Geoloogiateenistus sai Euroopa Liidu Horizon programmist rahastuse EGTTWINN projektile15, kogumaksumusega 1,5 miljonit eurot. Aastatel 2023–2025 elluviidava projekti eesmärk on kaasa aidata multidistsiplinaarsete geoloogiauuringute arendamisele Eestis ning võimaldada Eesti Geoloogiateenistusel tõsta geoloogide poolt läbiviidavate teadus- ja rakendusuuringute taset. Ühtlasi aitab projekt kaasa juhtivate rahvusvaheliste teadusasutuste ekspertide koostöö arendamisele. Välisõhk • Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 uuendamine ja rakendamine õhukvaliteedi parandamiseks. • Toetatakse elamute liitumist kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamist. EL toetus on 23,5 miljonit eurot kuni 31.12.2029. 15 Enhancing research capacity at the Geological Survey of Estonia to accelerate the country's transition to green energy (EGT-TWINN) | EGT-TWINN | Project | Fact sheet | HORIZON | CORDIS | European Commission  • Toimub õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine 14,3 miljoni euroga. EL toetus on 10 miljonit eurot kuni 31.12.2029. • Välisõhu saasteainete heitkoguste inventuurimetoodikate täiendamine. • Avalikkuse teadlikkuse tõstmine müra- ja õhuvaldkonnas. • Projekti „Keskkonnakaitseluba 3.0“ raames õhusaastelubade süsteemi uuenduse elluviimine. • F-gaaside taasväärtustamise võimekuse loomine. 6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused Järgnevalt on välja toodud programmi tegevused ja nende elluviimiseks kavandatud olulisemad plaanid. Teenuste detailne kirjeldus on kajastatud lisas 1. Meede 1 ENERGIAVARUSTUSE TAGAMINE JA ENERGIATURU KORRALDUS Meetme eesmärk: Energiamajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhise lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise. Tagatud on transpordikütuste turgu ja vedelkütuse varu reguleeriv õiguslik keskkond vastavalt siseriiklikele eesmärkidele ja EL´i õigusele. Meetme kirjeldus: Meede koosneb kahest programmi tegevusest, milleks on energiavarustuse tagamine ja soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne. Tabel 3. Meetme energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus mõõdikud Mõõdik/Sihttase 2023 2025 2026 2027 2028 (tegelik) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Tagatud on Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud energiataristu N-1 kriteerium16 Tagatud on elektri- ja Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud gaasituru toimimine Eestis. Allikas: Konkurentsiameti hinnang lähtuvalt elektri- ja gaasituru olukorrast Eestis17 Tagatud on Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud varustuskindlus ja tõhus turukorraldus 16 N-1 kriteeriumina käsitletakse olukorra hinnangut, kui üks suurim ühendus gaasi tarbimiseks katkeb. Kui katkemise korral on võimalik tarned ümber korraldada nii, et varustuses häireid ei teki, on N-1 kriteerium täidetud. 17 Elektri ja gaasituru iga-aastane aruanne 2025. aastal jätkatakse järgnevate tegevsutega: elektrivarustuses jaotus- ja ülekandevõrgu arengukavade täiendamine, sagedusreservide hanke läbiviimine, reservvõimsusmehhanimsi hankimiseks vajaliku riigiabi loa saamine ja hankeni jõudmine, saartalituse võimekuse meetme loomine, elektriga ja gaasiga seotud regulatsioonide muutmine sh EL regulatsioonide ülevõtmine, põhivõrgu liitumistasude põhimõtete reformimine (fikseeritud liitumistasu kehtestamine ja võrgu ettearendus), salvestuse ja tarbimise juhtimise regulatsiooni muudatuste jõustumine; gaasivaru hoidmine; kaugkütte regulatsiooni muutmine. Aastatel 2025-2030 viikase lõpule elektrivarustuses Kesk-Euroopaga sünkroniseerimise projekt (sh taristu vastupanuvõime tõstmine), avatakse kiirete sagedusreservide turg, tugevdatakse võrke, muudetakse regulatsioone tarbimise juhtimise, salvestuse ja elektri jagamise käivitamiseks, töötatakse välja uut võimsust toova pikemaajalise reservvõimsuse mehhanism; hoitakse gaasivarustuses gaasivaru ja mitmekesistatakse Pakrineeme haalamiskai funktsioone, tuuakse turule maagaasi kõrvale ja asendamiseks muud lahendused; hoogustatakse soojusmajanduses heitsoojuse, soojuspumpade ja soojussalvestuse kasutusele võtmist, sh kaugküttes sümbioosis gaasi- ja elektrivõrguga, renoveeritakse kaugküttevõrku. Programmi tegevus 1.1 Energiavarustuse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Elektri-, gaasivarustuskindluse ja vedelkütuse kvaliteedi ning konkurentsivõimelise hinna tagamine. Elektrivarustuse tagamiseks toimub pidev suhtlus turuosalistega, elektrituru-alaste õigusaktide väljatöötamine ja uuendamine (sh direktiivide ülevõtmine), regionaalne ning rahvusvaheline koostöö energiamajanduse valdkonnas. Osaledes EL-i otsustusprotsessides tuleb seista Eesti seisukohtade eest elektrituru-alaste õigusaktide menetlemisel. Töötatakse välja elektriturumajandusega seotud arengudokumendid ning riiklikud meetmed. Salvestusturu arendamine ja tarbimise juhtimise edendamine, mis üheltpoolt suurendab süsteemi varustuskindlust, aitab kaasa ka turuhinna hinnatippude ja hinna volatiilsuse vähendamisele ning võimaldades ka rohkem taastuvenergiat elektrisüsteemi lisada. Seeläbi aitab kaasa otseselt konkurentsivõimelisema elektrihinna tagamises. Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamiseks ja selle elluviimise korraldamiseks kujundatakse ja edendatakse gaasituru reguleerivat õiguslikku keskkonda vastavalt siseriiklikele ja regiooniülestele eesmärkidele. Transpordikütuste eesmärk täidetakse läbi transpordikütuse valdkonda ja vedelkütuse reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise. Tabel 4. Programmi tegevuse energiavarustuse tagamine mõõdikud Tegelik Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028 (2023) Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest, % 38,47% 43,00% 48,00% 51,00% 54,00% Allikas: Eurostat Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus tarbimiskoha kohta aastas (minutites) 419,2 300 250 200 100 Allikas: Konkurentsiamet Gaasituru konsentreeritus (HHI) 4028 3500 3500 3000 3000 Allikas: Kliimaministeerium (2022) Andmata jäänud energia maksimaalne kogus ülekandevõrgus, MWh 0 4500 4500 4500 4500 Allikas: Elering AS Eesti on ühendatud Kesk-Euroopa sünkroonalaga (jah/ei) Teostamisel Jah Jah Jah Jah Allikas: Elering AS Energia infrastruktuuri N-1 kriteerium on täidetud (jah/ei) jah Jah Jah Jah Jah Allikas: Elering AS Tagatud transpordikütuste varustuskindlus ja tõhus turukorraldus Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Allikas: EVK Programmi tegevus 1.2 Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne Programmi tegevuse eesmärk: Kaugkütte soodne hind on jõukohane kõigile tarbijatele, kaugkütet toodetakse jätkusuutlikult ja keskkonnasõbralikult. Kaugküte on tagatud ka kõige külmemal kütteperioodil. Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamise ja selle elluviimise korraldamise eesmärk on tagada läbi kaugkütteturgu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi seadusandlusele soojusmajanduse jätkusuutlik areng. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Kaugkütteseaduse kohaselt on kaugküttesektor 100% riigipoolse regulatsiooni all. Regulatsiooni kohaselt peab soojusettevõtja tagama, et kaod soojusvõrgus oleksid minimaalsed. Õigusloome motiveerib soojusettevõtjat võtma kasutusele piisavad meetmed selleks, et kaugküttevõrgus oleks kasutusel piisavalt palju taastuvaid energiaallikaid ja soojuskadu võrkudes oleks minimaalne. 2025. aastal jätkub kaugkütte reformi elluviimiseks vajalike regulatsioonide muutmine ning perioodil 2026-2030 regulatsiooni rakendamine ja vajadusel muutmine. Ühtlasi jätkub SF vahendites finantseeritavate meetmete elluviimine. Tabel 5. Programmi tegevuse soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne mõõdikud ja sihttasemed Tegelik Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028 (2023) Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest lõpptarbimisest, % 65,00% 67,00% 68,00% 68,00% 69,00% Allikas: Eurostat Meede 2 TAASTUVENERGIA OSAKAALU SUURENDAMINE LÕPPTARBIMISES Meetme eesmärk: Taastuvenergiale üleminek on seotud energia tootmise, ülekande, tarbimise, turgude ja seotud majandussektorite reformiga, mille tulemusel väheneb CO2 heide, paranevad energiajulgeolek ning energia kättesaadavus. Seda viiakse ellu võimalikult turupõhiselt ja taskukohasel moel. Taastuvenergia osakaalu suurendatakse kooskõlas kehtiva siseriikliku ja rahvusvahelise seadusandluse ning ENMAK-iga. Tuule- ja päikeseenergia ühes salvestusega aitavad saavutada kliimaeesmärgid ja vähendada elektrituru hindu Tabel 6. Meetme taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises mõõdikud Mõõdik/Sihttase Tegelik 2025 2026 2027 2028 (sihttase) (2023) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Taastuvenergia osakaal 36,2 33 38 47 55 võrreldes aastaga 2020, % Allikas: Eurostat Lisandunud tuuleenergia 439 1548 3067 4314 5250 tootmist maismaal, MW Allikas: Eurostat Joonis 6. taastuvelektri pikk plaan 2022. aastal muudeti kõrgetest elektrihindadest tulenevalt energiamajanduse korralduse seadust, et Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärke7 ellu viia. Vabariigi Valitsus seadis eesmärgiks8, et 2030. aastal toodetakse Eestis sama palju taastuvelektrit, kui tarbitakse (taastuvelektri osatähtsus on 100%). Sellega seonduvalt muudeti ka üldist taastuvenergia eesmärki 42%-lt 65%-le. Programmi tegevus 2.1 Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises Eesmärk: Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energiajulgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab lõpp- ning primaarenergia tarbimises, kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat, majanduslikult mõistlikke lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe. Soojuse tõhusamaks tootmiseks viiakse katlad üle efektiivsematele kütustele või vahetatakse/renoveeritakse need kasutuskütust muutmata. Vajadusel minnakse üle lokaal- või kohtkütusele, lisaks installeeritakse üha enam efektiivseid soojuspumpasid, mis panustavad hoonete energiatõhususse ja taastuvenergia eesmärkidesse. Elektrienergia tootmise arendamiseks suletakse vajadusel keskkonnanõuetele mittevastavad ja olulise süsinikuintensiivsusega tootmisvõimsused. Olulist rolli juhitava baasvõimsuse ja soojatarbimise katmisel mängivad biomassil töötavad elektrijaamad. Skoopi kuuluvad seadusandluse muutmine taastuvelektri osakaalu suurendamiseks, tootmisvõimsuste piisavuse tagamiseks koos välisühendustega (N-1 kriteeriumi täitmine), olemasolevates elektrijaamades kasutatavate kütuste valiku võimaluste suurendamine (sh biokütuste kasutamine), elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamine ning teadus- ja arendustegevus. Tabel 7. Programmi tegevuse taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises mõõdikud ja sihttasemed Tegelik Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028 (2023) Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest lõpptarbimisest, % 66,67% 67,00% 68,00% 68,00% 69,00% Allikas: Eurostat Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest, % 31.85% 36,00% 50,00% 62,00% 70,00% Allikas: Eurostat Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest 9,06% 18,00% 19,00% 20,00% 21,00% transpordisektoris, % Allikas: Eurostat Taastuvenergia osakaal võrreldes aastaga 2020, % 36,20% 33,00% 38,00% 47,00% 55,00% Allikas: Eurostat Lisandunud tuuleenergia tootmist maismaal, MW 439 713 1200 1600 1900 Allikas: Eurostat Rohevesiniku kasutuselevõtt transpordisektoris teenust teenus ja keemistööstuses teenust viiakse teenust hinnatakse teenus on on Allikas: Keskkonnainvesteeringute keskus ellu viiakse ellu ja viiakse lõppenud lõppenud lõpule Programmi tegevuse eesmärgi täitmiseks on vajalik rajada täiendavaid taastuvelektri tootmisvõimsusi ja kiirendada taastuvelektri kasutuselevõttu. Eesmärk on võimalikult suures mahus turupõhiselt lisanduva taastuvelektri tootmise ja tarbimise omavaheline sidumine. Selleks kaardistatakse ja seiratakse tuuleenergia tootmisvõimsuste lisandumist maismaal ja merel. Eemaldatakse takistusi tootmisvõimsuste rajamisel ning kiirendatakse taastuvenergia kasutuselevõtu protsesse. 2025. aastal on plaanitud uued taastuvelektri vähempakkumised maismaal 2 TWh/a ning merel 2 TWh/a ulatuses. Meede 3 MAAPÕUERESSURSSIDE UURIMINE JA KASUTAMINE Meetme eesmärk: Tagada maapõueressursside teaduspõhine riigi majanduskasvule suunatud ressursitõhus haldamine ja kasutus. Oodatav tulemus: Eesti maapõueressursse uuritakse ja kasutatakse teaduspõhiselt, võimalikult keskkonnahoidlikult ja ressursitõhusalt riigi majanduskasvu silmas pidades. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Eesti Geoloogiateenistus ja Keskkonnaamet. Tabel 8. Meetme maapõueressursside uurimine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Tegelik 2025 2026 2027 2028 (2023) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Maapõueressursside uurimine ja kasutamine on jätkusuutlik ja koordineeritud (jah/ei) Jah Jah Jah Jah Jah Allikas: Kliimaministeerium, Eesti Geoloogiateenistus Programmi tegevus 3.1. Maapõueressursside uurimine, kasutamine ja geoloogia alane kompetents Eesmärk: Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Informatsiooni kogumiseks ja nende kasutuselevõtuks ning maksimaalseks väärindamiseks vajalikke uurimistöid teha mahus ja suundades, mis tagavad piisava teadmisbaasi; korraldada maapõuealase info kogumist, säilitamist ja kättesaadavust parimal moel ja teha põhjendatud ulatuses avalikult kättesaadavaks. Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse maapõue uurimise ja kasutamise poliitikat, koostatakse valdkonnaanalüüse ning määratletakse riigi huvi maapõueressursside võimalikuks kasutuselevõtuks. Kaevandamisega seotud materjali sh tööstusjäätmete järelhoolduse ja -seire korraldamine, samuti kaevandamisjäätmetega seotud muude tegevuste korraldamine (nt Kiviõli, Kohtla-Järve tööstusjäätmete ja poolkoksi prügilate hooldusega seotud tegevused, Kukruse aherainemäe seire). Olulise osa tegevusest moodustab maapõueressursside kompleksne teadmiste põhine uurimine. Eesmärgi saavutamiseks teostatakse kompleksset geoloogilist baaskaardistamist ning maapõuega seotud fokusseeritud uurimistöid. Tagatakse parimad võimalikud geoloogilise informatsiooni uurimis- ja säilitamistingimused ja tegeletakse pidevalt avalikkuse teavitamisega maapõue temaatika võimalustest, väljakutsetest ning riskidest, kooskõlastatakse maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaid tegevusi sh planeeringuid. Eesmärki aitab oma teenuste kaudu saavutada Eesti Geoloogiateenistus. Peamised väljakutsed, mida tegevuse all adresseeritakse: - Teadmisbaasi suurendatakse eelistatult suure majandusliku potentsiaaliga maapõueressursside valdkondades; - maapõueressursside majandamine: arvestatakse sotsiaalmajandusliku olukorraga ning leevendatakse seonduvaid negatiivseid mõjusid; - maapõueressursside kasutuse suunamine: tagatakse ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Tagatakse tõhus ressursikasutus; - maapõueressursside kasutamine: informatsiooni kogumiseks ja nende kasutuselevõtuks ning maksimaalseks väärindamiseks vajalikke uurimistöid tehakse mahus ja suundades, mis tagavad piisava teadmisbaasi;  - maapõuealase info kogumine, säilitamine ja kättesaadavus: korraldatud parimal moel ja on põhjendatud ulatuses avalikult kättesaadav. Tabel 9. Programmi tegevuse maapõueressursside uurimine, kasutamine ja geoloogia alane kompetents mõõdikud ja sihttasemed Tegelik 2025 2026 2027 2028 Mõõdik/Sihttase (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (2023) Maapõueressursside uurimine ja kasutamine on jätkusuutlik ja koordineeritud (jah/ei) Jah Jah Jah Jah Jah Allikas: Kliimaministeerium, Eesti Geoloogiateenistus Meede 4 ÕHUKVALITEEDI PARENDAMINE Eesmärk: Õhukvaliteedi tagamiseks on siseriiklikult tagatud vastavus rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele, õhuseire teostatud ja avalikkust teavitatud. Eesmärgi täitmiseks tagatakse õhu, müra ja kütuse valdkonna õigusraamistik ja õigusaktide rakendamine. Tehakse pidevat ja perioodilist seiret, analüüse, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, teostatakse riiklikku järelevalvet, käitaja tegevus kas registreeritakse või antakse õhusaaste luba. Välisõhu kaitse valdkonna eesmärk on peamiselt inimtegevuse mõju piiramine ja vähendamine, et tagada puhas keskkond ja inimeste hea tervis. Välisõhku iseloomustab tema kvaliteet, mida reguleerivad otseselt ja kaudsemalt riigisisesed, Euroopa Liidu ja teised rahvusvahelised õigusaktid ning Maailma Terviseorganisatsiooni soovitused. Välisõhu kvaliteeti tagatakse ka läbi konkreetsete toetusmeetmete, mille eesmärk on saasteainete ja müra vähendamine ning läbi teavituste inimeste teadlikkuse tõstmine. Välisõhu kaitse valdkond on seotud mitmete teiste keskkonnavaldkondadega, eelkõige ringmajanduse, keskkonnakorralduse ning kliimapoliitikaga. Tõhusam välisõhu kaitse aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele ning toetab innovatsiooni. Kuna energeetikas ja tööstuses on järjepidevalt vähendatud õhusaasteainete heitkoguseid, seondub aina suurem heitkoguse osakaal hajusate heiteallikatega nagu kohtküte ja transport. 36% Eestis tekkivatest eriti peenetest osakestest (PM2,5), 48% mustast süsinikust, 14% lenduvatest orgaanilistest ühenditest ja 78% benso(a)püreenist eraldub koduahjudest. Maanteeliiklusega on seotud 31% lämmastikoksiididest, 6% lenduvatest orgaanilistest ühenditest ning 7% eriti peente osakeste heitkogusest. Nendes sektorites on õhusaastesse panustajate arv väga suur ning heitkoguse vähendamine keerulisem ning aeganõudvam kui ettevõtte tasandil heidete vähendamise kokkulepete saavutamine. Tabel 10. Meetme õhukvaliteedi parendamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Tegelik 2025 2026 2027 2028 (sihttase) (2023) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Välisõhu kvaliteedi Jah Jah Jah jah jah tase vastab piirnormidele (jah/ei) Programmi tegevus 4.1 õhukvaliteedi parendamine Eesmärk: Parandada õhukvaliteeti, teostada mõõtekampaaniaid, arendada riiklikku seirevõrgustikku ja tõsta elanike teadlikkust saasteainetest ning nende terviseriskidest. Energeetikas ja tööstuses on järjepidevalt vähendatud õhusaasteainete heitkoguseid. Seoses sellega seondub aina suurem heitkoguse osakaal hajusate heiteallikatega nagu kohtküte ja transport. Oluline on leida nendes sektorites saasteainete vähendamise meetmeid. Ajakohastada ja laiendada riiklikku seirevõrgustikku, et katta mõõtmistega suuremat osa riigi territooriumist ja seeläbi pakkuda elanikkonnale asukohapõhisemat seireinfot. Elanikele arusaadava seose loomine terviseriski ja õhuheidete vahel ning selle läbi käitumise mõjutamine (näiteks elanike kütmisharjumuste muutmine) ja seeläbi heitkoguste vähendamine madala süsinikuheitega küttesüsteemide eelistamise ja energiatõhususe parandamise kaudu. Välisõhu kaitse valdkonna olulisemad tegevussuunad: 1) Tõstame välisõhu kaitse alast teadlikkust. Korraldame õhukvaliteedi probleemsetes piirkondades mõõtekampaaniaid. Arendame õhukvaliteedi seirevõrgustikku ning loome asukohapõhise terviseriski hindamise ja elanikkonna õhukvaliteedist tulenevatest terviseriskidest teavitamise süsteemi. 2) Vähendame õhusaastet. Õhusaaste vähendamiseks on oluline, et tiheasustuspiirkondades asuvad elamud liituksid kaugküttevõrkudega või uuendaksid tahkel kütusel põhinevad kütteseadmed. Probleemsetes piirkondades on vajalik hinnata välisõhu kvaliteeti, müra- ning lõhnahäiringuid ja saasteainete heitkoguseid ning rakendada saasteainete heidete vähendamise tegevuskavasid, õhukvaliteedi parandamise kava või lõhnaaine esinemise vähendamise kava, samuti jälgida müra vähendamise tegevuskavade rakendamist. Tabel 11. Programmi tegevuse õhukvaliteedi parendamine mõõdikud ja sihttasemed Tegelik Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028 (2023) Meetmes uuendatud õhukvaliteedi hindamiseks kasutatavad hindamis- ja seiresüsteemid, tk aastas 0 4 4 4 10 Allikas: Eesti Keskkonnauuringute Keskus Meetmes uuendatud küttesüsteemidega elamud kokku, tk 0 700 1000 1500 2350 Allikas: Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus Välisõhu kvaliteedi tase vastab piirnormidele (jah/ei) jah jah jah jah Jah Allikas: Kliimaministeerium  7. Programmi juhtimiskorraldus Programmi on Kliimaministeerium koostanud koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia Eesti 2035 eesmärke. Programmi kinnitab energeetika- ja keskkonnaminister pärast 2025. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Kliimaministeeriumi kodulehel. Programm on juhtimistööriist, mille sisu eest vastutab Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler. Programmijuhi ülesandeks on programmi väljatöötamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava ning valdkonna arengukavade vahelise sidususe tagamine ja infovahetuse korraldamine. Programmi koostamisel ja eesmärkide elluviimisel osalevad Kliimaministeeriumi valitsemisala asutustest Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Geoloogiateenistus. Programmi eesmärkide saavutamisse panustavad ka Keskkonnauuringute Keskus ja Keskkonnainvesteeringute. Kliimaministeeriumi strateegilist planeerimist, sh programmide väljatöötamist, uuendamist ja seiret koordineerib Kliimaministeeriumi strateegia, analüüsi ja digiarengu osakond koostöös asjakohaste sisuosakondadega. Joonis 6. Kliimaministeeriumi tulemusvaldkonnad, programmid ja kaasatavad allasutused. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Kliima, energeetika ja elurikkus“ teised programmid. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Kliimaministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru tulemusvaldkonna iga- aastases aruandes. Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus Meede 1 Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus Programmi tegevus 1.1 Energiavarustuse tagamine Elektrimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (KLIM) Eesmärk: Tagada elektri varustuskindlus, kvaliteet ning mõistlik (nii tarbijate kui ka elektriettevõtjate vaates) hind. Elektrimajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise. Elektri tootmises kasutatakse otseste primaarkütuste kasutamise kõrval ka tootmisjääke. Elektrihind Eestis kujuneb üle-euroopalisel ühisel elektriturul elektri tootjate pakkumise ning tarbijate nõudluse tasakaalupunktis. Hinna volatiilsuse ja hinnariskide vastu aitab lisaks piisava tootmisvõimsuse ja välisühenduste olemasolule ka pikaaegsete turgude ja riskimaanduse instrumentide kasutus nii tootjate kui elektrimüüjate poolt. Eestis pakutakse hinnapiirkondade vahelise hinnariski maandamiseks finantstoodet FTR (financial transmissioon right) ja seda nii Eesti-Läti piiril kui ka piiril Eestist Soome. See võimaldab Eesti ja ka teistel Balti turuosalistel saada osa Põhjamaade EPADide (Electricity Price Area Differentials ) turust, mis aitavad maandada hinnariski konkreetse hinnapiirkonna suhtes. Eesmärk on saavutada 2025. aasta alguses olukord, kus Eesti elektri ülekandevõrk on sünkroniseeritud Kesk- Euroopa sünkroonalaga. Elektrivõrkude arendamine ei tohi kaasa tuua ülemäärast survet võrgutariifile. Valdkonda suunatakse läbi õigusaktides (eelkõige elektrituruseadus ning selle alusel kehtestatud õigusaktid) sätestatud regulatsioonide. Õigusaktide muutmine võtab aega, mistõttu on teenuse osutamisel kriitilise tähtsusega omada ülevaadet elektrituru suundumustest ning terviklikest arengutest Euroopa Liidu seadusandluses. Nii on võimalik tagada, et Eestis kehtivad õigusaktid ei takistaks elektrivaldkonnas innovatsiooni, kuid samal ajal tagaksid, et muutused toimuksid sujuvalt ning tarbijaskonna varustuskindlus oleks tagatud. Geopoliitiline olukord on Euroopas märgatavalt muutunud ja pinged pärast Venemaa agressiooni algust Ukrainas alates veebruarist 2022 on märkimisväärselt suurenenud. Kuna pinged on suurenenud, siis on viimastel aastatel suurenenud ka hübriidohtude ulatus ja intensiivsus (näiteks küberrünnakud), olgu need siis riiklike või mitteriiklike osalejate poolt toime pandud. Tõenäosus, et aset leiab hübriidohtudest tulenev häiring, on piirkonnas suurenenud, mis nõuab infrastruktuuri vastupanuvõime suurendamist ning hübriidohtude avastamist, ennetamist ja neile reageerimist. Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (KLIM) Eesmärk: Gaasiturgu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamine ja edendamine vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi õigusele. Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamise seisukohast on oluline, et Eestis oleks tagatud gaasi varustuskindlus ja tõhus turukorraldus. Riik peab koostöös neutraalse ja sõltumatu gaasi süsteemihalduriga panustama gaasi varustuskindluse, sealhulgas tarnehäiretega toimetuleku võimekuse suurendamisse ning tarneahelate mitmekesistamisse. Gaasi varustuskindluse tagamiseks on oluline roll Soome- Eesti vahelisel gaasiühendusel Balticconnector, mis alustas tööd 2020. aastal. Euroopa Nõukogu määrusega on pandud liikmesriikidele, mille territooriumil ei ole vajalikke gaasihoidlaid, kohustus hoiustada vähemalt 15 protsenti oma aastasest gaasitarbimisest teistes liikmesriikides asuvates terminalides. Eestis vastutab gaasivaru olemasolu eest Eesti Varude Keskus (EVK). Gaasimajanduse puhul on oluline olla valmis kütteperioodideks, tagada maagaasi varu ja ühtlustada Balti ja Soome turureeglistikku. Jooksvalt on vajalik tegeleda gaasivõrgu dekarboniseerimisega regioonis, mille peamiseks väljundiks on biometaani tootmis- ja tarbimismahtude suurendamine erinevates valdkondades. Transpordikütuste valdkonna poliitika kujundamine (KLIM) Eesmärk: Transpordikütuste turgu ja vedelkütuse varu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamine ja edendamine vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi õigusele. Teenuse eesmärk täidetakse läbi transpordikütuse valdkonda ja vedelkütuse varu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi õigusele. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Transpordikütuste valdkonna, sh vedelkütuste varu poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine on täna reguleeritud vedelkütuse- ja vedelkütusevaru seadusega. Vedelkütuste varude (mootoribensiin, diislikütus ja lennukipetrool), moodustamiseks ja haldamiseks on loodud EVK. Taastuvate energiaallikate osakaal transpordis tarbitud energias on tagatud läbi siseriikliku õigusloome kehtestatud kohustuste. Õigusloome peab käima käsikäes turu arengutega. Piisavalt paindlik ja turuosaliste soove jälgiv õigusloome tagab võetud eesmärkide kindla ja kulutõhusa saavutamise. Transpordikütuste turukorralduse osas oleme väljumas konservatiivsest turukorraldusest, turule sisenevad uued kütused. Eesti turukorraldus korraldatakse ümber, et uued kütused turule ära mahuksid. Üha suuremat rolli etendavate alternatiivkütuste turule tuleku soodustamiseks loob riik kõigile kütuse müüjatele avatud ja läbipaistvad võimalused alternatiivkütuste turule paiskamiseks ja nendest toodetud statistikaga kauplemiseks ning aitab ületada turubarjääre. Lääne-Eesti suunalise põhivõrgu tugevdamine (KLIM) Eesmärk: Põhivõrgu tugevamine Lääne-Eestis taasterahastuse (RRF) kaudu. Teenus on seotud elektrivõrgu tugevdamise programmiga taastuvenergia tootmisvõimsuse suurendamiseks ja kliimamuutustega kohanemiseks (näiteks kaitse tormide eest). Teenuse eesmärk on aidata kaasa Eesti elektritootmise CO2-heite vähendamisele, suurendades ülekandevõrgu läbilaskevõimsust, mis võimaldab elektrivõrku ühendada täiendavat taastuvenergia tootmist. Selle teenuse raames kaasrahastatakse põhivõrguettevõtja investeeringuid põhivõrku, et lisada vähemalt 310 MW täiendavat võrguvõimsust. Jaotusvõrgu tugevdamine (KLIM) Eesmärk: Suurendada jaotusvõrkude läbilaskevõimet, tagades seeläbi mikroelektrienergia tootjate suurem ligipääs võrgule. Teenusele eraldatud investeeringud hõlmavad töid elektrivõrgus, et suurendada võrgu läbilaskevõimsust 180 MW võrra. Jaotusvõrgu tugevdamise programm aitab kaasa taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmisele ning kliimamuutustega (nt tormid) kohanemisele. Programmi raames tugevdatakse elektrivõrku ning tõstetakse taastuvenergia tootmisvõimekust. Programmi tegevus 1.2 Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (KLIM) Eesmärk: Kaugkütteturgu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamine ja edendamine vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi seadusandlusele. Soojusenergia tõhusa tootmise ja ülekande valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamise eesmärk on tagada, et soojusmajandus on pikaajaliselt jätkusuutlik ega vaja tavapärasele majandustegevusele täiendavaid investeerimisega tegevustoetusi. Oluline on liikuda suunas, kus soojust toodetakse valdavas enamuses kohalikest ja taastuvatest kütustest ning kütusevabadest energiaallikatest ning maksimaalses ulatuses kasutatakse ära jääk- ja heitsoojust. Igapäevaselt tehakse tööd sellega, et saavutada programmis ettenähtud eesmärk vähendada imporditava kütuse kasutamist soojuse tootmiseks. Selleks on vaja investeerida hoonete energiatõhususse ja soojuse tootmise ja edastamise efektiivsemaks muutmisesse ning jääk -ja heitsoojuse tõhusasse kasutusse. Varustuskindluse tagamiseks ja energiasõltuvuse vähendamiseks on oluline kasutada järjest rohkem kodumaiseid kütuseid ning leidma majanduslikult põhjendatud viise kasutada enam hoonete ja tööstuse toodetud jääk- ja heitsoojust. Kaugkütteregulatsiooni uuendamise eesmärk on tagada elanikkonnale soodne ning süsinikuneutraalne soojusvarustus, mis ei halvenda välisõhu kvaliteeti. Lisaks on plaanis moderniseerida ka kaugkütte hinnastamise metoodikat ehk muuta hind kahekomponendiliseks sarnaselt Soomele ja mitmetele teistele Põhja-Euroopa riikidele. Samuti on hiljemalt 2050. aastaks on vaja jõuda heitmevaba soojus- ja jahutusmajanduseni, mis põhineb kohalikel kütustel ning parimal võimalikul tehnoloogial. Osade kaugküttepiirkondade jätkusuutlikkus on nii ettevõtjate kui ka Konkurentsiameti hinnangul kaheldav ja siin on oluline leida koos ettevõtjatega uusi lahendusi. Soojusettevõtjate tegevus peab kooskõlas regulatsiooni muutmisega jätkuvalt panustama kaugkütte hinna konkurentsivõimelisusse. Kaasatakse üha rohkem kohalike omavalitsusi, et välja selgitada tegelik energiasääst ja sellega seotud investeeringute ulatus. Kaugküttesektoril on tulevikus oluline roll taastuvelektri tarbimisjuhtimisel. Asendades maagaasil ja põlevkiviõlil töötavad kaugküttekatlad tööstuslike soojuspumpade ning soojussalvestitega, tekib võimalus elektritarbimist nihutada perioodidele, kus on rohkem taastuvelektrit turul. Geotermaalenergia arendamine (KLIM) Eesmärk: Geotermaalenergiast soojuse tootmise pilootprojektide läbiviimine. 2025. aastal jätkub 2022. aastal alustatud töö projekti „Geoenest“ raames geotermaalenergia uurimis- ja pilootprojektide käivitamiseks (summas 3,8 milj eurot) ning 2024. a alustatud kvaternaarisetete geotermaalenergia kasutamise pilootprojekti “AVATAR” tööd (projekti maksumus 1,25 mlj eurot). Meetme raames selgitame välja Eesti geotermaalenergia kasutamise potentsiaali. Projekti läbiviimiseks on vajalik: 1) uurida erineval sügavusel rajatavate puuraukude soojusenergia potentsiaali; 2) pilootjaamade rajamine ja seire (Arbavere, Taludevahe 116 ja Roosna-Alliku); 3) geotermaalenergia arengukava koostamine; 4) geotermaalenergia kasutamist soodustava seadusandluse ajakohastamine. 2023. aastal valmisid pilootjaamade puuraugud Taludevahe 116 ja Roosna-Allikul. 2024. aastal jätkati pilootjaamade meetme maapealse osa tegevustega. Vajalik on koostada geotermaalenergia arengukava ja seadusandlus. Riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks KIKi kaudu (KLIM) Eesmärk: Kaugküttesektori arendamine, energiatõhususe tõstmine ning pikemas perspektiivis kaugküttesektori osakaalu suurenemine üldise energiatarbimise valdkonnas. Programmi tegevust rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti” erieesmärgi „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine” Euroopa Regionaalarengu Fondist, meetme „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises” sekkumise „Kaugküttesüsteemide ja katelseadmete renoveerimise ja rajamise toetamine (sh investeeringud keskmise võimsusega põletusseadmetesse)” eesmärgil. Programmi tegevuse tulemusena väheneb energia lõpptarbimine soojuse efektiivsema tootmise ja edastuse tõttu. Programmi väljundnäitajaks on kas renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus kaugküttes, renoveeritud või uue soojustorustiku pikkus või arvestuslik CO2 vähenemine aastas. KliM töötab välja nõuded ja tingimused, mis on aluseks toetuse saamiseks ning teostab projekti rahastamise osas järelevalvet. Teenus jätkub 2025. aastal. Meetme eelarve on 2 miljonit eurot ja rakendusasutuseks on KIK. Meede 2. Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises Programmi tegevus 2.1. Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (KLIM) Eesmärk: Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energiajulgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab lõpptarbimises ning primaarenergia tarbimises kasutades selleks parimat võimalikku tehnoloogiat, majanduslikult mõistlikke lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe. Taastuvenergia osakaal kasvab, et pakkuda soodsat elektrihinda ning langetada seeläbi elektrienergia aasta keskmine hind kodutarbijate jaoks alla Euroopa keskmise. Selle tootmisvõimsuse rajamine eeldab olulisi halduskorralduslikke tegevusi ja kulutusi ning taastuvenergia kiirendatud kasutuselevõtt nõuab mitmete takistuste eemaldamist. KliM´i ülesandeks on riigi taastuvenergia alase õigusliku keskkonna kujundamine ja edendamine vastavalt riiklikele ja ELi kavadele, õigusaktidele ja eesmärkidele, kaasates selleks taastuvenergia valdkonnas tegutsetud huvitatud osapooli nii Eestis kui ka välismaal. Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamiseks ja elluviimise korraldamiseks töötatakse välja taastuvenergia osakaalu suurendamiseks loodud meetmed. Oluline tegevus on selleks soodsate tingimuste loomine läbi rahvusvahelise koostöö ning Eesti esindamise ja seisukohtade kaitsmise ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Taastuvenergia piiriülese koostöö edendamine läbi paindlike koostöömehhanismide rakendamise (KLIM) Eesmärk: Taastuvenergia osakaalu suurendamine paindlike koostöömehhanismide (taastuvenergia statistikakaubandus, piiriülesed ühisprojektid, ühised toetusskeemid) rakendamise abil. Eesti eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu lõpptarbimises 100%-ni aastaks 2030. Selleks kavatseb Eesti aastatel 2025-2028 edendada taastuvenergia piiriülest koostööd paindlike koostöömehhanismide kaudu, nagu taastuvenergia statistikakaubandus, piiriülesed ühisprojektid ja ühised toetusskeemid. Need mehhanismid võimaldavad riikidel jagada taastuvenergia ülejääki ja osaleda üksteise taastuvenergia projektides, mis suurendab üldist energiatootmise efektiivsust ja vähendab kulusid. KliM teeb tööd selle nimel, et käivitada edukalt paindlikud koostöömehhanismid teiste ELi liikmesriikidega, et Eesti elektritarbijale ja riigile kulutõhusal moel suurendada taastuvelektri osakaalu elektri lõpptarbimises 100%- ni ning säilitada seda ka kasvava tarbimisetingimustes. Igapäevase tegevuse raames koordineeritakse taastuvenergia paindlike koostöömehhanismide rakendamist, eesmärgiga meelitada lisainvesteeringuid Eesti taastuvenergiasektorisse ning tagada seeläbi Eestis asuva ning meie siseriiklikke vajadusi ületava taastuvenergia potentsiaali ärakasutamine riiklike ja üle-Euroopaliste eesmärkide saavutamiseks. Toimub pidev koostöö taastuvenergiasektori esindajatega, teiste riigiasutuste ning erinevate huvipooltega koordineerida paindlike koostöömehhanismide rakendamist. Tähtis on tiivustada Eesti taastuvenergia kasutuselevõttu ja selle tootmist. Meretuuleparkide rajamise hoogustamiseks kogu regioonis on vaja merre rajada erinevaid riike ühendavad energia ülekandevõrgud. Oleme alustanud koostööd Eleringiga Läänemere energiavõrgu kontseptsiooni välja töötamisega. Järgneval perioodil on vajadus leida parimad lahendused ning võimalused, kuidas selle protsessiga Eestile ja turuosalistele maksimaalselt kasu luua. Ühtlasi on mereenergiavõrgu kapitalimahukuse ning keerukuse tõttu oluline saavutada kogu regiooni poliitikakujundajate poolehoid võimaliku kontseptsiooni loomisel, sh ajakohaste planeerimisprotsesside algatamiseks ja esmaste uuringute tegemiseks. Selle saavutamiseks oleks Eestil ressursside eraldamise korral võimalik võtta regioonis mereenergiavõrgu kontseptsiooni arendamises teiste Läänemereriikide kaasaja rolli, et vajaminevaid tegevusi paremini planeerida ning aidata ellu viia pikaajalisi energeetikavaldkonna eesmärke, sh BEMIPi (Baltic Energy Market Interconnection Plan) koostööformaadis. Eesti osaleb aktiivselt BEMIP (Baltic Energy Market Interconnection Plan) raames, mille eesmärk on integreerida Läänemere energiaturud. See hõlmab ka mereenergiavõrgu kontseptsiooni arendamist, mis loob eeldused tuuleenergia suuremahuliseks tootmiseks Läänemeres. Mereenergiavõrk suurendab pikaajalist varustuskindlust, elavdab majandust ja parandab Eesti konkurentsivõimet turupõhise ja kliimaneutraalse energiatootmise arendamise kohana. BEMIP-i raames kavandatakse ja viiakse ellu projekte, mis parandavad elektri- ja gaasivõrkude ühenduvust ning võimaldavad suuremat koostööd taastuvenergia valdkonnas. Saksamaa ja Rootsiga kaalutakse energiaühenduse loomist, mis tugevdaks Euroopa energiajulgeolekut ja vähendaks sõltuvust Vene gaasist. Sellised ühendused võimaldaksid paremat elektrivõrkude sünkroniseerimist ja suurendaksid taastuvenergia kasutuselevõttu Euroopa Liidus. Rahvusvahelised ühendused uute riikidega on strateegiline samm Eesti energiajulgeoleku suurendamisel ja taastuvenergia osakaalu tõstmisel. Eesti ja Läti on sõlminud ühiste kavatsuste memorandumi tuuleenergeetika arendamiseks Eesti ja Läti territoriaalvetes. Eesti-Läti koostööprojekt aitab suurendada mõlema riigi taastuvenergia tootmisvõimsusi ja saavutada energiapoliitika eesmärke. Eesti ja Soome koostöö keskendub eelkõige Balticconnectori gaasitoru ja EstLink3 elektriühenduse projektidele. Need projektid parandavad energiajulgeolekut ja võimaldavad paremat energiavoogude haldamist kahe riigi vahel. Lisaks on oluline roll biometaani tootmise ja tarbimise suurendamisel mõlemas riigis, mis aitab vähendada fossiilkütuste kasutust ja suurendada taastuvenergia osakaalu transpordis ning avalikes teenustes. Piiriülene koostöö taastuvenergia valdkonnas on laiemalt vaadates võtmetähtsusega energiajulgeoleku tagamisel ja kliimaeesmärkide saavutamisel. Koostöö naaberriikidega võimaldab jagada parimaid praktikaid, arendada ühiseid infrastruktuuriprojekte ja tõhustada energiavarustust. Samuti aitab see vähendada sõltuvust välistest energiaallikatest ja suurendada kohalike taastuvenergia allikate kasutamist. Piiriülese koostöö kaudu saavad riigid jagada riske ja kulusid, saavutades samal ajal suurema stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse energiatootmises. Taastuvenergia piiriülese koostöö edendamine paindlike mehhanismide kaudu aitab aastatel 2025-2028 saavutada Eesti kliima- ja energiapoliitika eesmärke, suurendada varustuskindlust ning tugevdada piirkondlikku koostööd Läänemere riikidega. See koostöö on oluline samm kestliku ja kliimaneutraalse tuleviku suunas. Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia vähempakkumised (KLIM) Eesmärk: Vähempakkumiste tulemusel rajatakse Eestisse uusi taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise võimsuseid ning suurendatakse Eesti taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaalu Vähempakkumiste tulemusel rajatakse Eestisse uusi taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise võimsuseid ning suurendatakse Eesti taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaalu. Vähempakkumised toimuvad riigi seatud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia eesmärkide vastu. Programm on edukalt ellu viidud, kui Eesti taastuvenergia eesmärgid on õigeaegselt täidetud. Riik on varasemalt läbi viinud neli taastuvenergia vähempakkumist. 2025. aastal on plaanitud uued taastuvelektri vähempakkumised maismaal 2 TWh/a ning merel 2 TWh/a ulatuses. Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtmise toetamine (KLIM) Eesmärk: Süsinikdioksiidi emissiooni vähendamine Eesti transpordisektoris elektribusside ( 15 tk, M3 kategooria I klassi sõiduk) kasutuselevõtu abil ning elektribusside tarbimis- ja laadimisandmete kogumine ja analüüsimine, et aidata kaasa elektritranspordi arengule. Elektribusside ühistranspordis piloteerimise meetmega toetatakse CO2 vahenditest 2,6 miljonit euroga transpordisektorisse taastuvenergia kasutuselevõttu ning vähendame seeläbi transpordis tekkivaid heitgaase. Toetust antakse tegevusteks, mis aitavad kaasa elektribusside kasutuselevõtuks ja laadimistaristu ehitamiseks, mis toetavad taastuvenergia transpordieesmärgi saavutamist ning loovad soodsad tingimused pärast 2020. a energia- ja kliimapoliitikas taastuvenergia osakaalu suurendamiseks. Toetuse tulemusena suureneb taastuvelektri kasutamise võimekus ühistranspordisektoris vähemalt 1 gigavatt‑tundi aastas. Avalikel liinidel sõidab 15 elektribussi, mis läbivad ühes aastas kokku ca 900 000 km, kasutavad kokku 1080 MWh taastuvelektrit ja aitavad vältida 790 t CO2 ekv paiskamist linnaõhku, samuti ehitatakse välja selle opereerimiseks vajalik laadimistaristu. Laadimistaristu koosneb 14 laadimispunktist, 15 tavalaadijast ning kahest kiirlaadimispunktist, erinevate laadijate kasutamine võimaldab teha mitmekesisemaid analüüse Eestisse sobivatest elektribusside laadimise tehnoloogiatest. Toetuse oodatavaks tulemuseks on taastuvelektri kasutamine transpordisektoris vähemalt 1 GWh aastas ning CO2 emissiooni vähenemine mahus vähemalt 0,79 kt CO2 aastas. Toetust antakse kooskõlas riigi eelarvestrateegias sätestatud eesmärkidega, panustades süsinikdioksiidi emissiooni vähendamisse Eesti transpordisektoris elektribusside kasutuselevõtu abil. Rohevesiniku transpordis kasutuselevõtu toetamine (KLIM) Eesmärk: Vähem keskkonnahäiringut tekitavale rohevesinikku tarbivale transpordile ülemineku ergutamine Eesmärgi saavutamiseks rahastatakse rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahendust transpordis. Toetust antakse rohevesiniku tervikahela rohevesiniku tervikahela projektile, mille tegevus panustab toetuse eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ja mille raames soetatakse transpordivahend koos tankimistaristu ja rohevesiniku tootmisüksuse rajamisega või rajatakse rohevesiniku tootmisüksus ja keemiatööstuse lähteaine tootmisüksus (https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/rohevesiniku-kasutuselevott-transpordisektoris-ja- keemiatoostuse-lahteainena) Rohevesiniku tervikahela väljatöötamine (KLIM) Eesmärk: Rohevesiniku tervikahelala arendamine taasterahastuse (RRF) kaudu. Vähem keskkonnahäiringut tekitavale rohevesinikku tarbivale transpordile ülemineku ergutamine. Toetatakse Eesti oludes rohevesiniku kasutuselevõtu väärtusahelat transpordisektoris ja keemiatööstuses: soetatakse transpordivahend koos tankimistaristu ja rohevesiniku tootmisüksuse rajamisega või rajatakse rohevesiniku tootmisüksus ja keemiatööstuse lähteaine tootmisüksus. Üheks Eesti taastekavas ettenähtud investeeringuks on vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine selleks, et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppega seatud EL-i eesmärk jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni. Toetuse eesmärk on kiirendada rohelise ehk saastevaba vesiniku tootmist ja tarbimist Eestis, kus ei ole veel toimivaid vesiniku tootmise, jaotamise ja tarbimise võimalusi. Meetme tulemusena pakutakse Eesti ettevõtjale võimalust uute tehnoloogiate arendamiseks ja nendel baseeruvate lahenduste turule viimiseks, mis toetavad Eesti ettevõtjate integreerumist EL tarneahelatesse ning seeläbi Eesti tööstuse konkurentsivõime suurendamist maailmaturul. Taastekavas ei ole täpsustatud toetatavaid sektoreid, kuid tulenevalt varem rakendatud toetusmeetmele võib järeldada, et suurim projektide küpsus esineb transpordi- ja mõningasel määral keemiasektoris. Suurim potentsiaal transpordisektoris on rongidel, praamidel, raskeveokitel ja teistel pikamaasõidukitel, kus elektrifitseerimist on keerulisem teha. Lisaks on vesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris oluline keskenduda tanklavõrgu arendamisele. Seega on Eesti otsustanud anda abi transpordi- ja keemiatööstuse sektorile saastevaba vesiniku terviklahenduste väljatöötamiseks. Toetatav on taastuvenergiast rohevesiniku tootmise ja tarbimise tervikahela loomine. Taastuvad energiaallikad on: vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Antud teenuse raames on vesiniku tootmiseks kasutatava taastuvenergia allikana välistatud biomass ja sellest saadud kütused. Tööstusalade meede (KLIM) Eesmärk: Taastuvenergia tootmisseadmete võrku ühendamine taasterahastuse (RRF) abil. Hoogustada taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõttu tööstusaladel ja tööstusalaga piirnevatel aladel läbi jaotus- või põhivõrguga liitumise toetamise. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse taastuvelektri tootmisseadmete jaotus- või põhivõrguga liitumist tööstusaladel ja nende läheduses. Taastuvelektri tootmine tööstusalade juures suurendab nende alade atraktiivsust keskkonnateadliku investori silmis ning muudab elektrisüsteemi tõhusamaks (tootmine paikneb tarbimise lähedal). Meetme eesmärgiks on hoogustada taastuvenergia tootmisseadmete rajamist tööstusalade lähedusse läbi võrguga liitumise toetamise. Eesmärkide täitmiseks kaasrahastatakse tööstusalades ettevõtjate poolt tehtavaid investeeringuid taastuvenergia tootmisseadmete elektrivõrguga liitumiseks. 2018. a. rahandusministeeriumi teostatud analüüsi põhjal on Eesti 79 tööstusala, sh Ida-Viru ja Võru- mõlemas 9; Pärnu, Lääne-Viru-mõlemas 7; Viljandi, Valga, Põlva, Järva, Hiiu- kõigis 5; Saare, Rapla, Lääne, Harju- kõigis 4 ning Tartu, Jõgeva- mõlemas 3. Toetust antakse vastavalt riigiabireeglitele. Esimene taotlusvoor avati 2022. aasta detsembris, teine taotlusvoor 2023 suvel. Teine taotlusvoor lõppes 2024. aasta septembris. 2024. aastal uuendati meetme määrust ja täiendati võimalusega anda suuremas mahus toetust Ukraina sõjast negatiivselt mõjutatud tööstusettevõtetele. Muudatustel oli positiivne mõju, kuna 2024. aasta detsembri seisuga on kinnitatud 6 projekti 69,9 MW mahus ehk eesmärk 28 MW on täidetud. Projekti raames teostatavad tööd peavad lõppenud olema 2026. aasta juuliks. Eesti-Läti ühise meretuulepargi ELWIND eelarendus (KLIM) Eesmärk: Merealal taastuvelektri tootmise piloteerimine piiriüleses koostöös CO2 rahastuse kaudu. Merealal taastuvelektri tootmise piloteerimine piiriüleses koostöös CO2 rahastuse kaudu. Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) (alates 01.07.2023. a kuulub energeetikaosakond Kliimaministeeriumi (KliM) koosseisu) ja Läti Majandusministeerium allkirjastasid 2020. aasta septembris vastastikuse mõistmise memorandumi, millega riigid võtsid endale eesmärgiks eelarendada ühiselt Eesti ja Läti merealale meretuulepark ja kahe riigi vaheline elektriühendus. Aastatel 2025-2028 on ELWIND projekt keskendunud mitmete ettevalmistavate tegevuste lõpuleviimisele enne oksjoni faasi. See hõlmab õigusaktide väljatöötamist, tehnilist ja keskkonnamõjude hindamist ning erinevaid uuringuid ja mõõtmisi, mis on vajalikud hoonestusloa saamiseks ja lõplike hangete ettevalmistamiseks ning projekti edukaks rakendamiseks. Projekti eesmärk on edendada taastuvenergia kasutust ja suurendada energia sõltumatust, rakendades kahe riigi, Eesti ja Läti, ühist meretuuleparkide projekti. Energia salvestuse pilootprogramm (KLIM) Eesmärk: Toetuse andmise eesmärk on hoogustada taastuvast energiast toodetud ja salvestatud soojus- või elektrienergia kasutuselevõttu ning suurendada seeläbi taastuvenergia osatähtsust kaugkütte- ja elektrisüsteemides koos fossiilkütuste kasutuse vähendamisega. Toetus on sihitud hoogustamaks taastuvast energiast toodetud ja salvestatud soojus- või elektrienergia kasutuselevõttu ning suurendada seeläbi taastuvenergia osatähtsust kaugkütte- ja elektrisüsteemides koos fossiilkütuste kasutuse vähendamisega. Toetust administreerib Keskkonnainvesteeringute Keskus. Toetus on sihitud hoogustamaks taastuvast energiast toodetud ja salvestatud soojus- või elektrienergia kasutuselevõttu ning suurendada seeläbi taastuvenergia osatähtsust kaugkütte- ja elektrisüsteemides koos fossiilkütuste kasutuse vähendamisega. Toetuse andmise tulemusel suureneb taastuvenergia osatähtsus kaugkütte- või elektrisüsteemides, väheneb õhku paisatavate kasvuhoonegaaside kogus ja fossiilkütuste kasutuse vajadus tipukoormuste katmiseks. Meetme tulemusena saavutatakse soojuse salvestuse maht kaugküttes vähemalt 35 000 m3 ja paigaldatakse vähemalt 4 MW elektrisalvetust. Toetust administreerib Keskkonnainvesteeringute Keskus. Meede 3. Maapõueressursside uurimine ja kasutamine Programmi tegevus 3.1. Maapõue uurimine, kasutamine ja geoloogia alane kompetents Maapõue poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (KLIM) Eesmärk: Tagada jätkusuutlik maapõuepoliitika elluviimine, Eesti maapõueressursse uuritakse ja kasutatakse teaduspõhiselt, võimalikult keskkonnahoidlikult ja ressursitõhusalt riigi majanduskasvu silmas pidades. Maavarade ning maapõue ressursside säästlikuks kasutamiseks ja kaitseks kujundatakse õigusruumi, tellitakse uuringuid ning valdkonna ekspertide kaasamiseks korraldatakse maavarade komisjoni tööd. Õigusraamistiku ja juhiste loomine, suhtlus huvigruppidega, allasutuste töö suunamine. Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas 2016–2030 seatud eesmärkide elluviimiseks tegevuste kavandamine ja rakendamine. Suurem osa mahajäetud karjääride, ammendunud turbatootmisalade või jääksoode, varingute ja vajumite korrastamisest on planeeritud perioodi 2021–2030. a. Teenus hõlmab maapõueressursside uurimise ja kasutamise administreerimise korrastamist, maavarade kasutamise arengustrateegiate väljatöötamist ning uurimis- ja arendustegevuse tulemuslikkuse tõstmisele kaasa aitamist läbi õigusliku regulatsiooni, valdkonnaanalüüsi, partnerite ja sihtrühma kaasamise. Olulise osa moodustab teenusest geoloogilise uuringu ja maavara kaevandamislubade menetluse käigus riigi huvi määratlemise ja vajadusel Vabariigi Valitsusele vastavate materjalide ettevalmistamine. Samuti sisaldab teenus eelpoolnimetatud tegevuste toel maapõue uuringutega tegelevate riigiasutuste ja ettevõtete motiveerimist uuringu- ja arendusprojektidega alustama ning ühiskonna teadlikkuse tõstmist. Tegevus hõlmab ka kaevandamisega seotud materjali sh tööstusjäätmete järelhoolduse ja – seire korraldamist, samuti kaevandamisjäätmetega ja nende kui taasvarade uurimisega seotud muude tegevuste korraldamist (Kiviõli, Kohtla Järve tööstusjäätmete ja poolkoksi prügilate hooldusega seotud tegevused, Kukruse aherainemäe seire) . Ekspertarvamuste koostamine, konsultatsioonide andmine, valitsusasutuste maapõuealane nõustamine (EGT) Eesmärk: Varustada valitsusasutusi maapõuealase teadmispõhise informatsiooniga. Erinevate kasutajate varustamine nendele vajaliku maapõuealase informatsiooniga. Teenus sisaldab suunatud eesmärgipäraste geoloogiliste uuringute läbi viimist, valitsusasutuste nõustamist maapõue ressursside uurimise ning haldamisega seotud küsimustes ning nõustamist maapõuepoliitika kujundamisel. Teenuse läbiviimist mõõdetakse nõustamiste arvuga ja 2025 – 2028 aastal peab olema igal aastal läbi viidud 5. Maapõueressursside kasutuselevõtu ja väärindamise võimaluste uuringud (EGT) Eesmärk: Omada ülevaadet Eesti maapõueressursside varudest, olukorrast ja võimalustest. Teostada maavarade uuringud tasemel, mis vastaksid kaasaja võimalustele ning võimaldaksid anda eelhinnangud nende kasutuselevõtu potentsiaalile. Teenus sisaldab konkreetseid maavarauuringuid ning nendega kaasnevaid geofüüsikalisi, hüdrogeoloogilisi, keskkonnageoloogilisi ja meregeoloogilisi uuringuid. Lisaks võib teenus sisaldada analüüse ja hinnanguid, mis kaasnevad konkreetsete maavaragruppide võimaliku kasutuselevõtu ja väärindamisega. Geoloogiline kaardistamine, maapõueinformatsiooni kogumine, süstematiseerimine, haldamine ja avalikustamine (EGT) Eesmärk: Geoloogiline info on dokumenteeritud ja hoiutingimused tagatud. Teenuse eesmärk on rajada kaasajastatud jooksvalt täiendatav geoloogiline infobaas. Teenuse alla on koondunud maapõue geoloogiline kaardistamine ja teemakaartide koostamine ning uuringute ja puursüdamike materjali kogumine, süstematiseerimine, säilitamine; samuti hõlmab teenus geoloogilise informatsiooni avalikuks kasutuseks kättesaadavaks tegemist ning riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude (Eesti Geoloogiafond ning Riiklik maavarade register) haldamist ja arendamist. Geoloogilise info säilitamise ja kättesaadavuse tagamiseks arendatakse Eesti Geoloogiafondi ja maavarade registrit ning luuakse vajalikud teenused andmete kogumiseks ja avalikustamiseks. Teenust mõõdetakse mõõtkavas 1:50 000 geoloogilise kompleksse kaardistamisega kaetud alade ruutkilomeetrite arvuga ja aastaks 2025 peab see olema 42 ruutkilomeetrit. Aasta 2028 sihttase on 54 ruutkilomeetrit. Info kogumine, säilitamine ja avalikkuse maapõuealase teadlikkuse tagamine (EGT) Eesmärk: Jagada objektiivset maapõuealast infot avalikkusele Maapõue kasutamise korraldus ja ruumiline planeerimine toimivad kooskõlas ja avalikkus on informeeritud maapõue valdkonna väljakutsetest, võimalustest ning riskidest. Teenus hõlmab avalikkuse maapõuealast teavitamist, statistiliste ülevaadete ja trükiste koostamist ning levitamist. Olulise osa teenuse sisust moodustab regulaarne maapõueressursside uurimise ning rakendamise tutvustamise alaste teavitusürituste läbiviimine ja korraldamine. Mõõdikuks on teavitamisürituste arv ning aastatel 2025 – 2028 tuleb igal aastal läbi viia 5 teavitusüritust. Maapõue valdkonna seirete ja uuringute läbiviimine (EGT) Eesmärk: Omada ülevaadet, kuidas maapõue teemad omavad mõju keskkonnaseisundile ja teha ettepanekuid olukorra parendamiseks Teenuse tagatakse geoloogiliste valdkondadega seotud teemade pidev seire. Teenus hõlmab geoloogilisest keskkonnast tuleneva riskiga seotud uuringuid; veevarude uuringuid; põhjavee kvaliteedi uuringuid; põhjaveekogumite seisundi uuringuid; põhjaveeseireid; mereranniku seiret; seismoseiret; radooniseiret ning vajadusel seireandmete interpreteerimist ja nende baasil põhjendatud soovituste ja arengustsenaariumide koostamist. Antud teenuse täitmist mõõdetakse seireprojektide arvuga ning aastatel 2025 – 2028 tuleb läbi viia 4 seireprojekti aastas. Maavara kaevandamise loastamine (KeA) Eesmärk: Maavarade kaevandamise keskkonamõjude vähendamine läbi keskkonnaloa tingimuste määramise. Maavarade kaevandamine ja kasutamine toimub keskkonnasõbralikult ja efektiivselt, minimaalse kao ning jäätmetekkega. Maavara kaevandamiseks peab kaevandaja esitama KeA-le kaevandamisloa taotluse ning pärast kaevandamist on ta kohustatud kaevandatud maa korrastama. Maa korrastamiseks peab kaevandaja kooskõlastama korrastamistingimused ja korrastamisprojekti. Pärast korrastamistöid tunnistab KeA oma haldusaktiga kaevandatud maa korrastatuks. Maavarauuringute loastamine (KeA) Eesmärk: Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu tegemiseks on vajalik uuringuluba. Üldgeoloogilise uurimistöö on maapõue geoloogilise ehituse selgitamise eesmärgil tehtav teadusuuring või geoloogiline töö. Geoloogilise uuringu eesmärgiks on maavaravaru piiritlemine ja kvaliteedi hindamine ning arvele võtmine keskkonnaregistris, mille alusel saab taotleda keskkonnaluba maavarade kaevandamiseks. Maapõuekaitse nõuetele vastavuse tagamine (KeA) Eesmärk: Keskkonnaalane õiguskuulekus ning nõuetele vastavus maapõuekaitse valdkonnas on tagatud Järelevalvemenetluse, haldusmenetluse või süüteomenetluse toimingute teostamine maapõuekaitse valdkonnas. Kaevise võõrandamise ja väikesaartel kaevandamise loastamine (KeA) Eesmärk: Maapõue kasutamisest põhjustatud keskkonnahäiringuid tuleb võimalikult suures ulatuses vähendada, pöörates erilist tähelepanu sellistele keskkonnahäiringutele, mis mõjutavad vett, õhku, pinnast, kaitstavaid loodusobjekte ning isikute õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Füüsilised ja juriidilised isikud peavad esitama taotluse, kes soovivad ehitise püstitamisel, maaparandustööde või põllumajandustööde käigus tekkivat ja ülejäävat kaevist võõrandada. Püsiasustusega väikesaare kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus võtta oma ülesannete täitmiseks maavara ning maavarana arvele võtmata kivimit ja setendit sellel väikesaarel asuvalt kinnisasjalt kaevandamisloata. Maapõueseadusest tuleneb ka erisus, et väikesaared saavad taotleda maavara kaevandamist ilma maavara arvele võtmata. Selleks peab väikesaarel olev kaevandaja (KOV) esitama taotluse KeA-le. Meede 4. Õhukvaliteedi parendamine Programmi tegevus 4.1 Õhukvaliteedi parendamine Õhukvaliteedi valdkonna poliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM) Eesmärk: Poliitikad ja meetmed rakendatud ja siseriiklikult on tagatud vastavus rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele. Parem õhukvaliteet. Õhu valdkonna õigusloome kujundamine, õigusaktide koostamine ja rakendamine. Õhukvaliteedi juhtimine ja hindamine ning avalikkuse teavitamine vastavalt EL õigusaktidele ja rahvusvahelistele kokkulepetele. Teatavate õhusaateainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020-2030 rakendamine ja uuendamine. Õhukvaliteedi valdkonnaga seonduvate strateegiliste dokumentide koostamisel osalemine ja rakendamine, EL ja ÜRO otsustusprotsessis osalemine. Teadlikkuse tõstmiseks teabepäevade ja koolituste korraldamine. Õhusaaste loastamine (KeA) Eesmärk: Negatiivse mõju vähendamine välisõhule ning õhusaaste reguleerimine. Taotluse peavad esitama füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenev kohustus omada õhusaasteluba. Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav õhusaasteluba, on välja toodud eraldi määruses. Õhuvaldkonna tegevuste registreerimine (KeA) Eesmärk: Väiksema riskiga käitajate kaardistamine, tagamaks mh õhukvaliteedi hindamise taustaandmete kättesaadavuse. Keskkonnaministri määrus sätestab tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vaja paikse heiteallika käitaja tegevus KeA-s registreerida või füüsilised ja juriidilised isikud, kes kasutavad oma tegevuses orgaanilisi lahusteid ja kellel on kohustus omada orgaanilisi lahusteid kasutava käitise registreerimistõendit. Välisõhu andmete haldamine ja aruannete avaldamine (KAUR) Eesmärk: Riigi aruandluskohustuste täitmine ja andmete edastamine välisõhu valdkonnaga seotud otsuste tegemiseks. Riigi kokkulepetest ja EL-i nõuetest tulenevate aruandluskohustuste täitmine, sh aruannete koostamine ja edastamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud või siseriiklikult kokku lepitud metoodikatele. OSIS, KYTUS jt andmekogudesse sisestatud andmete avalikustamine ja klientidele edastamine avalike rakenduste, teabepäringute ja koondülevaadete kaudu. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames, välisõhu seire tegemisel ning keskkonnakaitseluba omavate isikute käitise tegevuse aastaaruannetest. Välisõhu valdkonna analüüside tegemine (KAUR) Eesmärk: Analüüside, eksperthinnangute ja konsultatsioonide andmine välisõhu valdkonnaga seotud otsuste tegemiseks. Välisõhku mõjutavate andmestike analüüsimine, tulemuste tõlgendamine tellimuste kohaselt ning ekspertteadmiste jagamine. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames, välisõhu seire tegemisel ning keskkonnakaitseluba omavate isikute käitise tegevuse aastaaruannetest. Keskkonnaprobleemide ja -rikkumiste kohta teadete edastamine (KeA) Eesmärk: Võimaliku ebaseadusliku keskkonnakasutuse probleemid on lahendatud. Võimaliku ebaseadusliku keskkonnakasutuse kohta laekuvatele teadetele reageerimise tagamine. Atmosfääriõhu kaitse nõuetele vastavuse tagamine (KeA) Eesmärk: Keskkonnaalane õiguskuulekus ning nõuetele vastavus õhukaitse valdkonnas on tagatud. Järelevalvemenetluse, haldusmenetluse või süüteomenetluse toimingute teostamine õhukaitse valdkonnas. Õhusaaste vähendamise kava heakskiitmine (KeA) Eesmärk: Piirkonnas ei esine ülenormatiivset õhusaastet ega lõhnahäiringuid. Lõhnaaine tuvastamise korral peab heiteallika valdaja koostama ja esitama lõhnaaine esinemise vähendamise kava KeA-le heakskiitmiseks. Õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamise tõenäosuse korral võib KeA nõuda käitajalt saasteainete heidete vähendamise tegevuskava esitamist KeA-le heakskiitmiseks. Mõlema kava korral peab käitaja hiljem esitama ka aruandeid kava rakendamise kohta. Kütuste ja energia kasvuhoonegaaside mahu aruande kinnitamine (KeA) Eesmärk: Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi kontrollimine. Kütuse tarnijad peavad tulenevalt atmosfääriõhu kaitse seadusest vähendama tarbimisse lubatud kütuste kasvuhoonegaaside mahukust, mille üheks võimaluseks on tarbimisse lubatud kütustesse teatud ulatuses biokomponendi lisamine. Tarnijad on kohustatud esitama nõuetekohase aruande, mis sisaldab infot tarbimisse lubatud kütuste kohta, sealhulgas segatud biokomponendi päritolu, koguse, kasvuhoonegaaside mahukuse ja teiste parameetrite kohta. Lisaks tuleb esitada ka tootja poolt väljastatud tõend säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse kohta. KeA kontrollib aruande nõuetele vastavust ning biokütuste säästlikkuse kriteeriumitele vastavust. F-gaaside ja osoonikihti kahandavate ainete käitlemine ja järelevalve (KLIM) Eesmärk: F-gaase sisaldavaid seadmeid ja f-gaaside jäätmeid käideldakse keskkonnale ohutult. F-gaaside käibelt kõrvaldamisega on piiratud atmosfääris nende sisalduse suurenemine ning liigutud vähendamise suunal. Toimib F-gaaside vastuvõtt ohtlike jäätmetena, nende kogumine seadmetest, ladestamine, puhastamine, taastamine ning nende hävitamisele suunamine ning osoonikihti kahandavate ainete vastuvõtt ja hävitamine ning haloonide tagavara säilitamine kriitilisteks kasutusteks. Tagatud on fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete riikliku kogumis- ja käitluskeskuse töö jätkumine, esitatud on iga-aastased osoonikihti kahandavate ainete aruanded Euroopa Komisjonile ning osaletud mõlema ainegrupi alases rahvusvahelises koostöös. F-gaaside kokku kogumise, taasväärtustamise ja käibelt kõrvaldamise edukaks rakendamiseks on vajalik Eestile sobivama tootjavastutuskava väljatöötamine ja rakendamine. Fluoritud kasvuhoonegaaside piiramise ja osoonikihi kaitse alase poliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM) Eesmärk: F-gaaside piiramise ja osoonikaitse alane poliitika on kujundatud ja rakendatud, õigusaktid on ajakohased ja rahvusvahelised aruanded on õigeaegselt esindatud. Tagatud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2024/573 teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2024/590 osoonikihti kahandavate ainete kohta ning nimetatud EL määruste rakendusaktide nõuete täitmine ja riiklike õigusaktide jätkuv rakendamine ja arendamine Eestis, sh Eesti täidab HFC-de järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise graafiku eesmärke. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 turustamise-ja hooldusekeeldudest tuleb järkjärguliselt üle minna alternatiivsetele looduslikele tehnoloogiatele ning kõrge globaalse soojenemise potentsiaaliga külmaaineid taaskasutusse võtta (taasväärtustatud või ringlusse võetud). FOKA registreeringute haldamine (KeA) Eesmärk: Tagada fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete atmosfääri eralduvate heitkoguste vähenemine Atmosfääriõhu kaitse seadus sätestab fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete kogused, millest alates peab käitleja tooted, seadmed või süsteemid registreerima FOKA registris. Register on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille haldamine toimub KeA poolt digitaalses keskkonnas. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemisloa andmine ja haldamine (KeA) Eesmärk: F-gaaside kasutamise ja osoonikihti kahandavate ainete reguleerimine. Atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenevalt peavad fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlejad omama käitlemisluba. Käitlemisloa taotlus või muutmise taotlus esitatakse KeA-le elektrooniliselt majandustegevuse registri kaudu. Käitlemisloa omajate nimekiri ja teave käitlemisloaga lubatud käitlemisvaldkondade ning käitlemistoimingute kohta on avalikult kättesaadav majandustegevuse registri veebilehel. Lisa 2. Teenuste rahastamiskava Programmi teenuste rahastamiskava Eelarve 2025 2026 2027 2028 Energeetika, maavarade ja välisõhu programmi -77 028 976 -117 800 729 -25 324 806 -21 595 404 rahastamiskava Meede 1: Energiavarustuse tagamine ja energiaturu -16 622 011 -8 485 473 -2 847 802 -2 223 511 korraldus Programmi tegevus 1.1: Energiavarustuse tagamine -894 143 -821 039 -803 858 -809 975 Elektrimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja -322 681 -308 297 -304 256 -306 123 selle elluviimise korraldamine Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja -215 730 -201 346 -197 305 -199 172 selle elluviimise korraldamine Transpordikütuste valdkonna poliitika kujundamine -215 730 -201 346 -197 305 -199 172 Lääne-Eesti põhivõrkude tugevdamine -70 001 -55 025 -52 496 -52 754 Jaotusvõrgu tugevdamine -70 001 -55 025 -52 496 -52 754 Programmi tegevus 1.2: Soojusenergia tõhus -15 727 868 -7 664 434 -2 043 944 -1 413 535 tootmine ja ülekanne Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja -12 302 865 -4 624 359 -1 886 457 -1 255 272 selle elluviimise korraldamine Kiviõlis põlevkivist soojusetootmise asendamine -2 570 001 -2 555 025 -52 496 -52 754 taastuvenergia allikatega Geotermaalenergia arendamine -785 001 -430 025 -52 496 -52 754 Riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks -70 001 -55 025 -52 496 -52 754 KIKi kaudu Meede 2: Taastuvenergia osakaalu suurendamine -33 736 479 -88 291 073 -3 136 566 -807 845 lõpptarbimises Programmi tegevus 2.1: Taastuvenergia osakaalu -33 736 479 -88 291 073 -3 136 566 -807 845 suurendamine lõpptarbimises Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja -31 058 522 -86 067 750 -2 600 238 -268 772 selle elluviimise korraldamine Taastuvenergia piirülese koostöö edendamine läbi -70 001 -55 025 -52 496 -52 754 paindlike koostöömehhanismide rakendamise Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise -187 951 -173 149 -168 858 -169 792 režiimil toodetud elektrienergia vähempakkumised Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu -70 001 -55 025 -52 496 -52 754 toetamine Rohevesiniku transpordis kasutuselevõtu toetamine -70 001 -55 025 -52 496 -52 754 Rohevesiniku tervikahela väljatöötamine -70 001 -55 025 -52 496 -52 754 Tööstusalade meede -70 001 -55 025 -52 496 -52 754 Eesti-Läti ühise meretuulepargi ELWIND eelarendus. -2 070 001 -1 720 025 -52 496 -52 754 Energia salvestuse pilootprogramm -70 001 -55 025 -52 496 -52 754 Meede 3: Maapõueressursside uurimine ja -9 715 233 -5 526 232 -5 709 804 -3 630 111 kasutamine Programmi tegevus 3.1: Maapõue uurimine, -9 715 233 -5 526 232 -5 709 804 -3 630 111 kasutamine ja geoloogia alane kompetents Maapõue poliitika kujundamine ja elluviimise -2 042 448 -2 100 668 -2 381 801 -302 979 korraldamine Ekspertarvamuste koostamine, konsultatsioonide -250 816 -206 678 -199 889 -199 889 andmine, valitsusasutuste maapõuealane nõustamine Maapõueressursside kasutuselevõtu ja väärindamise -4 509 341 -529 407 -507 881 -507 881 võimaluste uuringud Geoloogiline kaardistamine, maapõueinformatsiooni -1 272 435 -1 173 835 -1 141 693 -1 141 693 kogumine, süstematiseerimine, haldamine ja avalikustamine Info kogumine, säilitamine ja avalikkuse -263 138 -221 527 -218 628 -218 628 maapõuealase teadlikkuse tagamine Maapõue valdkonna seirete ja uuringute läbiviimine -614 053 -558 604 -543 525 -543 525 Maavara kaevandamise loastamine -333 162 -321 173 -313 110 -313 110 Maavarauuringute loastamine -175 465 -169 151 -164 905 -164 905 Maapõuekaitse nõuetele vastavuse tagamine -247 713 -238 765 -232 110 -231 239 Kaevise võõrandamise ja väikesaartel kaevandamise -6 663 -6 423 -6 262 -6 262 loastamine Meede 4: Õhukvaliteedi parendamine -16 955 252 -15 497 951 -13 630 633 -14 933 937 Programmi tegevus 4.1: Õhukvaliteedi parendamine -16 955 252 -15 497 951 -13 630 633 -14 933 937 Õhukvaliteedi valdkonna poliitika kujundamine ja -15 261 996 -13 892 498 -12 053 928 -13 355 507 rakendamine Õhusaaste loastamine -386 964 -371 915 -362 616 -362 616 Õhuvaldkonna tegevuste registreerimine -130 265 -122 043 -118 979 -118 979 Välisõhu andmete haldamine ja aruannete -190 662 -164 701 -164 615 -164 615 avaldamine Välisõhu valdkonna analüüside tegemine -75 823 -75 796 -75 758 -75 758 Keskkonnaprobleemide ja -rikkumiste kohta teadete -64 656 -63 114 -62 899 -62 899 edastamine Atmosfääriõhu kaitse nõuetele vastavuse tagamine -284 844 -273 157 -264 846 -263 105 Õhusaaste vähendamise kava heakskiitmine -77 959 -72 797 -70 970 -70 970 Kütuste ja energia kasvuhoonegaaside mahu aruande -3 443 -2 141 -2 087 -2 087 kinnitamine F-gaaside ja osoonikihti kahandavate ainete -164 130 -155 649 -148 448 -150 181 käitlemine ja järelevalve Fluoritud kasvuhoonegaaside piiramise ja osoonikihi -283 416 -274 164 -276 264 -277 997 kaitse alase poliitika kujundamine ja rakendamine FOKA registreeringute haldamine -22 210 -21 411 -20 873 -20 873 Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme -8 884 -8 564 -8 349 -8 349 ja süsteemi käitlemisloa andmine ja haldamine