Keskkonnakaitseloa muutmistaotlus T/KL-1028382

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1028382 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Loa registrinumber LVIM-016 Loa liik Keskkonnaluba Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Osaühing Rakvere Põllumajandustehnika Kontaktisik Janno Nõmme Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Keskkonnaloa pikendamine MaaPS § 66 lg 4 alusel. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Valminud on Laukasoo turbatootmisala korrastamise projekt (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr põhjendus 24/4834). Tegevusega kaasneda võivate Laukasoo turbatootmisala korrastamisega keskkonnareostust ja ohtlikkust ei kaasne. Pikemas keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, perspektiivis kaasneb tootmisala korrastamisega positiivne mõju ümbritseva märgalaga seotud tolm jne) kirjeldus taime- ja loomaliikidele, sh kaitsealustele liikidele. Täpsem informatsioon on esitatud korrastamise projektis. Käitis/tegevuskoht Nimetus Laukasoo Aadress Laukasoo turbaraba, Loobu küla, Kadrina vald, Lääne-Viru maakond Territoriaalkood 4498 Katastritunnus(ed) 27301:001:0560 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6593691, Y: 605936 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Laukasoo turbaraba (27301:001:0560). Puudutatud veekogud: Mustoja (VEE1077907). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 2 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Kadrina vald, Lääne-Viru maakond 0272 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 2. Tööstusheide 2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus Ei ole asjakohane 2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine Ei ole asjakohane 2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT) Ei ole asjakohane 2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT) Ei ole asjakohane 2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Ei ole asjakohane 2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed Ei ole asjakohane 2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud Ei ole asjakohane 2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Ei ole asjakohane 2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Ei ole asjakohane 2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Ei ole asjakohane 2.11. Tegevushälbed Ei ole asjakohane 2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse 2/9 meetmed 2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Ei ole asjakohane 2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Ei ole asjakohane 2.14. Lähteolukorra aruanne Ei ole asjakohane 3. Eriosa - Jäätmed 3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Ei ole asjakohane 3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Ei ole asjakohane 3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Ei ole asjakohane 3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Ei ole asjakohane 3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Ei ole asjakohane 3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Ei ole asjakohane 3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta Ei ole asjakohane 3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus 3/9 Ei ole asjakohane 3.11. Lisad Ei ole asjakohane 4. Eriosa - Vesi 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Ei ole asjakohane 4.2. Veevõtt 4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Ei ole asjakohane 4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Ei ole asjakohane 4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane 4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega Ei ole asjakohane 4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Ei ole asjakohane 4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim Ei ole asjakohane 4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane 4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane 4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane 4/9 4.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane 4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane 4.9. Taaskasutusvee tootmine Ei ole asjakohane 5. Eriosa - Välisõhk 5.1. Heiteallikad Ei ole asjakohane 5.2. Käitise kategooria Ei ole asjakohane 5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane 5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed Ei ole asjakohane 5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane 5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane 5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Ei ole asjakohane 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Ei ole asjakohane 5/9 5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Ei ole asjakohane 5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane 5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Ei ole asjakohane 5.4.12. Välisõhus leviv müra Ei ole asjakohane 5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Ei ole asjakohane 5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Ei ole asjakohane 5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Ei ole asjakohane 5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Ei ole asjakohane 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud Ei ole asjakohane 5.4.18. Lisad 6/9 5.4.18. Lisad Ei ole asjakohane 5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Ei ole asjakohane 5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine 7/9 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik kehtivusaja pikendamine Registrikaardi nr 269 Maardla nimetus Uuemõisa Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara turvas Mäeeraldise nimetus Laukasoo Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 77.20 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 113.90 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Põllumajandusturba tootmine Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk 0201 - hästilagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 127 tuh t 31.03.2020 2 plokk 0202 - vähelagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 22.226 tuh t 31.03.2020 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0201 - hästilagunenud turvas 3 0 tuh t 2. 0202 - vähelagunenud turvas 3 0 tuh t 8/9 Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja - Geoloogilise uuringu loa registreerimise number - Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 06.07.1995 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Lääne-Virumaa Uuemõisa turbamaardla Laukasoo tootmisala Geoloogiafondi number 4934 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 0033 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 06.07.1995 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve märgala taastamine 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Vorm ei ole asjakohane. 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Vorm ei ole asjakohane. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Korrastamise projekt Lisa 1: Laukasoo_TTA_korrastamise_projekt_02_04_25.asice 9/9  OÜ Inseneribüroo STEIGER Lääne-Viru maakond Kadrina vald Loobu küla Laukasoo turbatootmisala korrastamise projekt Töö nr 24/4834 Tellija: OÜ Rakvere Põllumajandustehnika Reg. nr. 10045989 Puiestee tn 2, Sõmeru alevik, Rakvere vald Lääne-Viru maakond 44201 Projekti koostaja: OÜ Inseneribüroo STEIGER Reg nr. 11206437 Männiku tee 104, Tallinn Harju maakond 11216 Korrastamistööd: OÜ Rakvere Põllumajandustehnika Reg. nr. 10045989 Puiestee tn 2, Sõmeru alevik, Rakvere vald Lääne-Viru maakond 44201 Korrastamise vastutav spetsialist: ..................................................... Tallinn 2024 OÜ Inseneribüroo STEIGER Laukasoo turbatootmisala korrastamise projekt 2 Kinnitan: Erki Vaguri /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Diplomeeritud mäeinsener Kutsetunnistus nr 192527 Projekti koostas: Hendrik Klaas /allkirjastatud digitaalselt/ Mäeinsener Anna-Helena Purre /allkirjastatud digitaalselt/ Keskkonnaspetsialist/sooteadlane PhD OÜ Inseneribüroo STEIGER Laukasoo turbatootmisala korrastamise projekt 3 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ........................................................................ 5 1.1 Lähteülesanne ........................................................................................................ 5 1.2 Turbatootmisala asukoht ja selle lähiümbruse kirjeldus ....................................... 5 1.3 Korrastatava ala geoloogiline iseloomustus .......................................................... 6 1.4 Korrastatava ala hüdrogeoloogiline iseloomustus ................................................. 6 2 KORRASTAMISTEHNOLOOGIA ........................................ 8 2.1 Korrastamise lähtetingimused ............................................................................... 8 2.1.1 Keskkonnaameti korrastamise tingimused ........................................................ 8 2.2 Korrastamistehnoloogia valik ja tööde etapid ....................................................... 9 2.3 Korrastatud maa sihtotstarve ............................................................................... 10 2.4 Jääkvaru ............................................................................................................... 10 3 TEHNILINE KORRASTAMINE .......................................... 11 3.1 Ettevalmistustööd – raadamine............................................................................ 11 3.2 Kraavide täitmine ................................................................................................ 11 3.3 Pinnaspaisude rajamine ....................................................................................... 12 3.4 Tootmisväljakutele vallide rajamine ................................................................... 13 3.5 Truupregulaatorite rajamine ................................................................................ 13 3.6 Dreenide ja truupide likvideerimine .................................................................... 14 3.7 Pinnasetööd.......................................................................................................... 14 3.8 Tööde korraldamine ............................................................................................. 15 4 BIOLOOGILINE KORRASTAMINE .................................. 16 5 ALA JÄRELHOOLDUS ......................................................... 17 6 KORRASTAMISTÖÖDE MAHT, MAKSUMUS JA KASUTATAVATE MASINATE ANDMESTIK ........................ 18 6.1 Korrastamisel kasutatavad masinad..................................................................... 18 6.2 Korrastamistööde maht ja maksumus .................................................................. 18 6.3 Korrastamistööde kalenderplaan ......................................................................... 18 7 KESKKONNAKAITSE .......................................................... 20 8 TÖÖOHUTUSNÕUDED ........................................................ 22 KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................ 23 OÜ Inseneribüroo STEIGER Laukasoo turbatootmisala korrastamise projekt 4 TEKSTILISAD 1. Keskkonnaluba nr LVIM-016 2. Keskkonnaameti korrastamistingimused 3. Soovitused Laukasoo turbatootmisala korrastamiseks GRAAFILISED LISAD 1. Korrastatava maa plaan, M 1 : 5000 2. Korrastatava maa läbilõiked I-I’ … II-II’, M(H) 1 : 5000, M(V) 1 : 50 3. Tehnilise korrastamise plaan, M 1 : 5000 4. Tehnilise korrastamise läbilõiked I-I’ … II-II’, M(H) 1 : 5000, M(V) 1 : 50 5. Korrastatud maa plaan, M 1 : 5000 6. Korrastatud maa läbilõiked I-I’ … II-II’, M(H) 1 : 5000, M(V) 1 : 50 7. Veetasemete reguleerimise skeem, M 1 : 5000 8. Truupregulaatori ehitusjoonis 9. Kraavi truupregulaatori ehitusjoonis 10. Ekskavaatori ee-pass valli rajamisel 11. Setteekraani ehitusjoonis OÜ Inseneribüroo STEIGER Laukasoo turbatootmisala korrastamise projekt 5 1 SISSEJUHATUS 1.1 Lähteülesanne OÜ Rakvere Põllumajandustehnika (edaspidi ka arendaja) (aadress Puiestee tn 2, Sõmeru alevik, Rakvere vald, 44201 Lääne-Viru maakond, reg. kood 10045989) tellis OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (aadress Männiku tee 104, 11216 Tallinn, reg. kood 11206437) Laukasoo turbatootmisala korrastamise projekti. Laukasoo turbatootmisala korrastamise projekti kohustus tuleb keskkonnaloa omanikule maapõueseaduse § 80 alusel. Käesolev projekt on koostatud vastavalt Keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ (RT I, 27.06.2022, 26). Arendajale on turba kaevandamiseks antud Laukasoo turbatootmisala mäeeraldise keskkonnaluba nr LVIM-016 (kehtiv kuni 28.04.2025. a) (vt tekstilisa 1). Maapõueseaduse § 84 lg 2 kohaselt tuleb turbatootmisala korrastada enne keskkonnaloa kehtivuse lõppemist. Korrastamise projekti eesmärk on alal ette näha tingimused soo tekkeks lähtudes tänasest situatsioonist ja tehnilistest võimalustest. Projektlahend tugineb tootmisala topo- geodeetilistele mõõteandmetele (04.2023) ja Maa-ameti kõrguslikele kaugseire andmetele. Laukasoo turbatootmisala mäeeraldise korrastamiseks on Keskkonnaamet esitanud korrastamistingimused oma 20.06.2022 kirjaga nr DM-118264-5 (vt tekstilisa 2). Soovitused turbatootmisala korrastamiseks on andnud OÜ Inseneribüroo STEIGER (vt tekstilisa 3). 1.2 Turbatootmisala asukoht ja selle lähiümbruse kirjeldus Laukasoo turbatootmisala asub Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Loobu külas, jäädes riigiomandisse kuuluvale Laukasoo turbaraba (tunnus 27301:001:0560, 100% turbatööstusmaa) kinnistule. Laukasoo turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa pindala on 113,9 ha, sh mäeeraldis pindalaga 77,2 ha. Korrastatava ala pindala on seega 113,9 ha (vt graafiline lisa 1). Laukasoo turbatootmisalal kaevandati turvast viimati 2014. aastal, millest tulenevalt on tootmisala hakanud aeglaselt isetaimestuma. Korrastatav Laukasoo turbatootmisala jääb kogu ulatuses Lahemaa rahvuspargi (KKR kood KLO1000511) piiresse, mis kuulub Lahemaa loodus- ja linnualana (kood EE0010173) Natura 2000 võrgustikku. Korrastatavat Laukasoo turbatootmisala ümbritseb elupaigatüüp 7110* (looduslikus seisundis rabad), mis on ka Lahemaa loodusala kaitse-eesmärgiks. Korrastataval alal ega selle vahetus ümbruses ei asu kaitsealuiseid liike. Lähimate III kategooria kaitsealuste liikide harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria, KKR koodid KLO9700074 ja KLO9700075), puna-näsasamblik (Lecidea erythrophaea, KKR kood KLO9701993), haava-tardsamblik (Leptogium saturnium, KKR kood KLO9701994), sulgjas õhik (Neckera pennata, KKR koodid KLO9400761 ja KLO9403357), haavanääts (Junghuhnia pseudozilingiana, KKR kood KLO9600433) ja pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis, KKR kood KLO9329612) leiukohad jäävad mäeeraldisest vähemalt 600 m kaugusele itta. Must-toonekure (Ciconia nigra) elupaik (KLO9127688) asub kavandatavast tegevusest 1 km kaugusel idas. Korrastatavast turbatootmisalast ~1,5 km kaugusel kirdes asub Loobu jõgi (KKR kood VEE1077900), kuhu on nimeta kraavi (ETAK ID 2265129) kaudu juhitud Laukasoo OÜ Inseneribüroo STEIGER Laukasoo turbatootmisala korrastamise projekt 6 turbatootmisala kuivendusveed. Lõõtsa oja (KKR kood VEE1080200) on korrastatavast alast ~1,2 km kaugusel läänes. Lähimad vääriselupaigad VEP nr.210935 ja nr.107159 jäävad mäeeraldisest 300 – 600 m kaugusele lõunasse ja itta (KKR koodid VEP210935 ja VEP107159 vastavalt). Laukasoo mäeeraldisest ~60 m kaugusele lõunasse jääb Kaitseväe keskpolügooni piiranguvöönd (tunnus 3714761), mis ulatub osaliselt korrastatavale alale. Lähim puurkaev (KKR kood PRK0005446) jääb mäeeraldisest ~300 m kaugusele lõunasse Laukasoo (tunnus 27301:001:0152) kinnistule. Tootmisalast ~650 m kaugusel lõunas asub Tallinn-Narva põhimaantee nr 1 (ETAK ID 4630131), kust lähtub tootmisala ligipääs. Laukasoo turbatootmisalale lähimad tihedama asustusega külad Valgejõe, Läsna, Loobu ja Vanaküla jäävad tootmisalast ~5 km raadiusesse. Lähimad elamumaad jäävad Laukasoo mäeeraldisest ~1,7 km kaugusele kagusse Nõmmoja-Saare (tunnus 27301:001:0145) ja Metsatare (tunnus 27301:001:0730) kinnistutele. 1.3 Korrastatava ala geoloogiline iseloomustus Laukasoo turbatootmisala asub Põhja-Eesti platool Kesk-Ordoviitsiumi Kukruse lademe avamusalal. Aluspõhja kõige ülemine osa koosneb lubjakividest, mis sisaldavad õhukesi põlevkivikihte. Aluspõhja kivimid on kaetud Kvaternaarse pinnakattega. Vahetult aluspõhja kivimitel lasuvad glatsiaalsed setted – saviliiva ja liivsavi täidisega moreen. Glatsiaalsed setted on Uuemõisa turbamaardla piires ja selle ümbruses kaetud Balti jääpaisjärve settega, mis moodustavad turbalasundi lamami ja avanevad väljaspool maardla piiri maapinnal. Maardlast lõuna pool avanevad maapinnal fluvioglatsiaalsed setted – segaterised liivad kruusaga. Ülalkirjendatud setetel lasuvad Holotseeni vanusega soosetted – mitmesugust liiki raba- ja madalsooturvas, mille uuringuaegne (1995. a) paksus tootmisalal on 0,7 – 3,0 m. Turbaproovide üldtehnilise analüüsi ja sondeerimise andmeil esines uuringu ajal Laukasoo turbatootmisalal keskmiselt 1,6 m paksune rabalasund. Turba suurim paksus oli 3,0 m. Korrastatava ala piires on jääkturba kihi paksus vahemikus 0,2 – 2,8 m. Suuremad on jääkkihi paksused tootmisala keskosas, kus esineb ka vähelagunenud turvast. Lasund koosneb pealmises osas märe-alltüüpi rabaturvastest, allosas aga puitu sisaldavatest siirde- ja madalsooturvastest. Uuringu (1995. a) käigus võetud proovide põhjal võib öelda, et Laukasoo tootmisala lasund ei ole reostatud raskemetallide või radioaktiivsete elementidega. Kontsentratsioonid on lähedased teistel turbatootmisaladel esinevatele. 1.4 Korrastatava ala hüdrogeoloogiline iseloomustus Geoloogilises läbilõikes saab välja eraldada Kvaternaari pinnaseveekompleksi ja Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi. Kvaternaari veekompleks liigestub vaadeldaval alal soosetete, Balti jääpaisjärve ja glatsiaalsete setete veekihtideks. Fluvioglatsiaalsete setete veekiht ei mõjuta tootmisala hüdrogeoloogilisi tingimusi. Laukasoo tootmisala eesvooluks on nimeta kraav (ETAK ID 2265129), mis suubub Loobu jõkke (KKR kood VEE1077900). Tootmisalal on kuivendusega looduslikku veetaset alandatud valdavalt 0,5 – 1,0 m sügavusele maapinnast, mõnel pool on veetase ummistunud kraavide tõttu ka maapinnal. Laukasoo turbatootmisala piires ületab aasta keskmine sademete hulk aurumist ~250 mm võrra (aastane keskmine sademete hulk ~600 mm, keskmine aurumine ~350 mm). Veerežiimi taastamise seisukohast on kõige parem korrastamise käigus sulgeda kraavid maksimaalses, ulatuses, et vähendada vee kiiret äravoolu tootmisalalt. Veetaseme taastumist OÜ Inseneribüroo STEIGER Laukasoo turbatootmisala korrastamise projekt 7 soodustab aurumist ületav sademete hulk ning olemasolev geoloogia. Turvas on halvasti vett juhtiv pinnas ning kraavide sulgemisega on võimalik vee äravool viia minimaalsele tasemele. Tulenevalt eelnevast on Laukasoo turbatootmisala korrastamisel ette nähtud maksimaalsel määral kogujakraavide sulgemine. Ajapikku vajuvad väljakukraavid ja madalamad mittefunktsioneerivad tootmisväljakutel asuvad kogujakraavid ise kinni, nende täitmist ei ole ette nähtud (vt graafiline lisa 3/11). Kuigi kogujakraavide lausalise täitmisega ei suudeta täitepinnast tihendada samale tihedusele kui looduslik pinnas ja kraavide mõningane dreeniv mõju jääb, on see oluliselt väiksem kui korrastamise eelselt. Korrastamise järgselt on oodata, et kevadise suurvee perioodil tõuseb korrastataval alal veetase ning ala on ajutiselt üle ujutatud. Projekteerimise käigus on arvestatud, et väljakutel peab veetase olema keskmiselt 20 cm maapinnast. Sellisel juhul ei auru pinnale paisutatud vesi suvel liiga kiiresti ära ning on tagatud parimad tingimused sootaimestiku kasvuks. Suvisel perioodil on oodata maapinna mõningane kuivamine suurema aurustumise intensiivsuse tõttu. Sootaimede levik tootmisalale aitab suvisel kuival perioodil omakorda niiskustaset paremini hoida, sest aurustumine maapinnalt väheneb. Arvestades korrastatavat ala ümbritseva maapinna reljeefi, mõõdetud veetasemete ning hüdroloogiliste analüüsidega, puudub kavandatavatel töödel negatiivne mõju külgnevate alade veerežiimile. Arvestades, et korrastatava ala piires on maapinna kõrgused madalamad ümbritsevast looduslikust alast võib järeldada, et vee üldine liikumise suund piirkonnas on ümbritsevalt alalt korrastatava ala poole. Pigem avaldab korrastatud ala veerežiim ka tulevikus külgnevatele aladele mõningast kuivendavat mõju. Veetasemete tõstmisega väljakutel kuivenduse mõju vähendatakse. Korrastatava ala piires maapinna kõrgused vähenevad kirde suunas ja vee liikumise üldine suund alal on samuti edelast kirdesse. OÜ Inseneribüroo STEIGER Laukasoo turbatootmisala korrastamise projekt 8 2 KORRASTAMISTEHNOLOOGIA Kaevandamisega rikutud maa korrastamise projekteerimisel on aluseks võetud Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ (RT I, 27.06.2022, 26). 2.1 Korrastamise lähtetingimused Laukasoo turbatootmisala korrastamise projekti koostamise aluseks on Keskkonnaameti poolt 20.06.2022 korraldusega nr DM-118264-5 väljastatud korrastamise tingimused (vt tekstilisa 2) ning PhD Martin Küttim ja PhD Anna-Helena Purre (OÜ Inseneribüroo STEIGER) poolt antud soovitused Laukasoo tootmisala korrastamiseks (vt tekstilisa 3). 2.1.1 Keskkonnaameti korrastamise tingimused 1.1. Korrastatud maa sihtotstarve: 1.1.1. Korrastatud maa sihtsotstarve määratakse vastavalt maakatastriseadusele. 1.1.2. Kaevandatud maa korrastada taastuvaks sooks (luua tingimused taassoostumiseks). 1.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded: 1.2.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased. 1.2.2. Soo taastamise võimalikkuse tagamiseks jäetakse mäeeraldise põhja 0,2 m paksune turbast põhjatervik, et luua sobivad kasvutingimused sootaimedele. 1.3.Korrastatava ala veerežiim: 1.3.1. Taastada sooala veerežiim ja luua eeldused soo taastumiseks. Vajadusel ette näha leevendusmeetmed, et tootmisala ümbritsevatel kinnistutel veetase ei tõuseks. 1.4.Lisatingimused: 1.4.1. Kaevandamisega rikutud maa korrastamisprojekt koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ esitatud nõuetele. 1.4.2. Parima võimaliku korrastamise lahenduse leidmiseks viia enne korrastamisprojekti koostamist läbi eeluuringud, mille eesmärgiks on selgitada taastatava ala turba hüdrogeoloogilised iseärasused. Tööde planeerimiseks peab arvestama ala topograafiaga ja inimese poolt kujundatud veeoludega. Soo taastamise üheks põhiliseks tingimuseks on veetaseme tõstmine ja veetaseme stabiilsuse tagamine. Veebilansi uuringutega tuleb välja selgitada, kui palju on võimalik veetaset tõsta ja milliseks võib kujuneda veetaseme sesoonne dünaamika. 1.4.3. Korrastamisprojekt peab sisaldama meetmeid korrastamistööde käigus tekkida võiva sette ja turbaheljumi vooluveega edasikandumise tõkestamiseks lähimatesse veekogudesse. 1.4.4. Korrastamistöödesse tuleb kaasata vastavate teadmiste ja kogemustega sooteadlane. 1.4.5. Korrastamisprojektis kirjeldada korrastamisega ja korrastatud alaga seotud mõjusid Lahemaa rahvuspargi (KKR kood KLO1000511) kaitse-eesmärkidele. OÜ Inseneribüroo STEIGER Laukasoo turbatootmisala korrastamise projekt 9 2.2 Korrastamistehnoloogia valik ja tööde etapid Korrastamise tehnoloogia valikul on arvestatud korrastamise tingimustega, turbatootmisala geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimustega, lõpliku kaevandamise situatsiooni ning majanduslike kaalutlustega. Keskkonnaameti poolt väljastatud korrastamistingimuste alusel on korrastamise järgse maa kasutamise sihtotstarve taastuv soo. Korrastamistööde planeerimiseks analüüsiti korrastava ala ja sellega külgneva ala maapinna mudeleid, mis on koostatud Maa-ameti LiDAR kõrgusandmete põhjal ning hinnati võimalusi veerežiimi muutmiseks selliselt, et saavutada korrastamistingimustes määratud eesmärk. Korrastamistööde projekteerimiseks mõõdeti vastavalt vajadusele täiendavalt instrumentaalselt kuivendussüsteemi eesvoolu- ja kogujakraavide sängide parameetrid ja veetasemed, et hinnata kavandavate tööde mõju tootmisalaga külgnevatele aladele. Tehnilise korrastamise töid on käsitletud peatükis 3. Tööde mahtude ja maksumuse koondandmed on toodud peatükis 6. Tehnilise korrastamise eesmärk on luua sobilik veerežiim sootaimede levikuks, mis on osaliselt juba korrastatavale alale levinud. Sobilike tingimuste loomiseks on vajalik veetaseme tõstmine maapinnale ja/või ajutiselt keskmiselt 20 cm maapinnast kõrgemale, samas vältides suurte avatud veekogude teket. Suurtel veealadel tekib tuule mõjul veepinna virvendus, mis on ebasoodne taimeleviste kinnitumiseks ja kasvama hakkamiseks. Sobiliku veerežiimi loomiseks on planeeritud erinevaid metoodikaid – kogujakraavide täitmine või sulgemine paisudega, väljakutel (terrassidel) veetaseme tõstmine ja hoidmine veetõkkevallide ja regulaatoritega ning maapinna planeerimistööd. Tehnilisel korrastamisel jagatakse osad tootmisala väljakud veetõkkevallidega vastavalt maapinna reljeefi muutustele väiksemateks aladeks ehk terrassideks. Terrasside piires reguleeritakse veetase optimaalsele tasemele soostumise eelduste loomiseks. Olemasolevat eesvoolu kasutatakse terrassidele koguneva liigvee välja juhtimiseks. Osade terrasside vahel on ette nähtud maapinna õgvendustööd, et tagada terrassidevaheline vee liikumine. Vastavalt terrasside kavandatud veetasemetele kujuneb alale süsteem, mille piires on terrasside veetasemed üksteisest sõltuvad (vt graafiline lisa 7/11). Lisaks on ette nähtud olulisemate kogujakraavide täitmine või sulgemine pinnaspaisudega, mis annab veerežiimi seisukohast kõige parema tulemuse, sest kraavide dreeniv mõju väheneb olulisel määral. Lausalisel täitmise taimestub ala kiiresti ning jääb võrreldes paisude rajamisega oluliselt looduslähedasemaks. Lisaks soodustavad täidetud kraavid taimeleviste kiiremat levikut korrastatavale alale. Laukasoo turbatootmisalal on vähelagunenud turvas suuremas osas ammendatud ning tänaseks kujunenud olukorras ei ole vajadust samblafragmentide külviks, kuna alale on juba arenenud soodele iseloomulik taimkate, mida veetaseme tõstmisega toetatakse. Veetaseme tõstmine loob tingimused sootaimede levikuks piirnevatelt aladelt tootmisalale. Korrastataval alal looduslikult kasvavad puud säilitatakse maksimaalses võimalikus mahus. OÜ Inseneribüroo STEIGER Laukasoo turbatootmisala korrastamise projekt 10 2.3 Korrastatud maa sihtotstarve Laukasoo turbatootmisala korrastatava maa pindala on 113,88 ha, millest sihtotstarbelt moodustab taastuv soo pindalaga 80,15 ha, metsamaa pindalaga 33,09 ha, veekogu maa pindalaga 0,26 ha ja teemaa pindalaga 0,38 ha. Täpsed kõlvikute pindalad tuleb fikseerida tootmisala korrastamise lõpetamisel tehtava markšeiderimõõdistamise käigus. 2.4 Jääkvaru Keskkonnaregistri andmetel (seisuga 31.03.2024. a) on Laukasoo turbatootmisala mäeeraldisega seotud hästilagunenud turbavaru plokis 1 aT 127 tuh t ning vähelagunenud turbavaru plokis 2 aT 22,226 tuh t. Tootmisalal ei ole turvast kaevandatud alates 2014. a. Suurem jääkturba kiht jääb tootmisala teede vahetusse lähedusse, kus tulenevalt kaevandamise tehnoloogiast ei ole kasuliku kihi maha tootmine võimalik. Korrastatava ala paremaks taimestumiseks on mäeeraldise lamamisse jäetud 0,2 – 1,3 m paksune põhjatervik. Kaevandamata varude täpsed mahud tuleb fikseerida markšeiderimõõdistamise käigus. OÜ Inseneribüroo STEIGER Laukasoo turbatootmisala korrastamise projekt 11 3 TEHNILINE KORRASTAMINE Laukasoo turbatootmisala tehnilise korrastamise eesmärk on kujundada kaevandamisjärgne maastik looduslähedaseks ning luua sobilikud tingimused soo taastumiseks. Tehnilise korrastamise käigus on vaja tootmisala piirnevad ja osad tootmisalal asuvad kogujakraavid sõltuvalt eesmärgist sulgeda täitmise teel või pinnaspaisudega, rajada veetõkkevallid ja truupregulaatorid ning teha maapinna planeerimistöid. Varasemalt ei ole tehnilise korrastamise töid Laukasoo turbatootmisalal teostatud. Tehnilise korrastamise tööd on näidatud graafilistel lisadel 3/11 ja 4/11. 3.1 Ettevalmistustööd – raadamine Ettevalmistustööd seisnevad korrastatavatele objektidele ligipääsude tagamiseks. Arvestades, et tegemist on kasutuses olnud tootmisalaga, on masinate ligipääs üldiselt hea. Raadamistööde ala on näidatud graafilisel lisal 3/11. Trassiraie käigus tuleb masinate liikumiskoridorist ja töötsoonist eemaldada vaid ettejääv puittaimestik, et masinatega oleks võimalik tööalal liikuda ja kraave sulgeda või veetõkkevalle rajada. Trassiraie laius peab olema minimaalne, võimaldades siiski teostada kõik vajalikud tööd. Raadatava ala pindala on 3,38 ha (trassi laiuse 6 m korral). Kavandatud tööde tegemiseks võib vajadusel planeerida täiendavaid raieid. Trassidelt raadatud metsamaterjali väljaveo vajaduse määrab tööde tegija. Juhul, kui metsamaterjali välja ei veeta, tuleb see järgata 4 – 5 m pikkusteks juppideks, vajadusel laasida ning seejärel laotada ühtlase kihina risti raadatud trassile (pinnase kandevõime tõstmiseks) või eelistatult sulgetavate kraavisängide täitmiseks. Kändude juurimist ei ole tingimata vaja teha. Juhul, kui tööde tegija leiab, et kändude juurimine tõstab tööde efektiivsust või kände on liiga tihedalt, tuleb juuritud kännud tõsta täidetavasse kraavisängi. Arvestada tuleb, et kändude kasutamine veetõkkevallide konstruktsioonis on keelatud. Lisaks on väljakute nr 1, 3, 4 ja 6 väljakukraavidel vajalik teostada harvendusraieid, kuna piki väljakukraave kasvavate puude rivid ei ole looduslikele rabadele omased. Alles tuleb jätta pigem rabadele omase kujuga männid. Suurte kraavide ääres, kus puud on kohati juba suureks kasvanud, on soovitatav need täielikult eemaldada. Sookaskede eemaldamist tuleks vältida, kuna sookaskede eemaldamisel on suur oh vesivõsude kasvama hakkamiseks, mis soodustab ala võsastumist. Harvendusraied on vajalikud ka kohtades, kus mändide okkavaris nähtavalt alustaimestiku väljakujunemist takistab. Kõrgematel ja kuivematel kohtadel, nt teetammidel, kus taimkate pole kuivuse tõttu taastunud, tuleb puistu kujunemist soodustada. Trassiraied on ettenähtud maksimaalselt ~5 633 m pikkusel lõigul pindalaga ~3,38 ha. 3.2 Kraavide täitmine Kraavide lausalist täitmist tuleb teha korrastataval alal kogujakraavidel K-1, K-2, K-3, K-4, K-6 ja K-9 (vt graafiline lisa 3/11). Väljakukraavidel ja mittefunktsioneerivatel või madalamatel kogujakraavidel ei ole lausalist täitmist ette nähtud. Kraav K-2 tuleb ~297 m pikkusel lõigul täita abs kõrguseni 65,2 m ja ~90 m pikkusel lõigul abs kõrguseni 64,7 m, et tagada vee liikumine terrasside III ja IV vahel (vt graafiline lisa 3/11). OÜ Inseneribüroo STEIGER Laukasoo turbatootmisala korrastamise projekt 12 Kogujakraavide täitmiseks tuleb maksimaalses mahus kasutada kraavivalli ladustatud materjali. Kraavivallide puudumisel tuleb täitmiseks vajalikku materjali juurde koorida kraavi pervedelt või kasutada turba aunadest ja maapinna õgvendamisel tekkivat pinnast (vt peatükk 3.7). Tootmisalaga külgnevate kraavide puhul eelistatult tootmisväljakutelt. Juhul, kui kogujakraavide laustäitmiseks ei ole täitematerjali maht piisav, võib kraavi lausaliselt täita lõiguti ning täitmata kraavilõikudest kujunevad piklikud veekogud. Kraavide lausalisel täitmisel on lubatud kasutada ka puukände, -juuri ja lamapuitu. Oluline on jälgida, et materjali võtmisel ja alal masinaga liikudes ei tekiks voolunõvasid rajatud terrassidest välja. Kraavide täitmisel tuleb pinnast ekskavaatori kopaga vähemalt iga 0,5 m paksuse kihi järel tihendada. Kraavide täitmisel peavad tekkima sujuvad üleminekud olemasoleva maapinna ja täidetud ala vahel ning ala peab jääma esteetiliselt vastuvõetav. Kraavide täitmist tuleb kokku teha ~5 936 m pikkusel lõigul, mahus ~27,0 tuh m3. 3.3 Pinnaspaisude rajamine Kogujakraavile K-5 tuleb rajada pinnaspaisud, mille eesmärk on takistada rajatud kraavi toimimist veejuhtmena ning suunata vesi kogujakraavist maapinnale. Rajatavate pinnaspaisude asukohad on valitud hõredama puistuga aladele, et vältida raietööde vajadust. Rajatavate pinnaspaisude asukohad on näidatud graafilisel lisal 3/11. Enne paisude rajamist tuleb nende asukohad vajadusel loodusesse eelnevalt välja märkida. Väljamärkimisel tuleb tähistada rajatavate paisude asukoht kraavil. Täiendavalt tuleb enne paisude rajamist kraavisängist paisu rajamise asukohas eemaldada taimestikukamar, eemaldada püdel ning pehme setete ja pinnase kiht. Paisude rajamiseks vajalik pinnas tuleb võtta kraavipervedelt hajutatult kasutades maleruudustiku meetodit. Materjalivõtu augud peavad jääma ehitatava paisu asukohast vähemalt 3 m kaugusele ning paisu laiendite otstest/kõrvalt on keelatud materjali võtta. Paisude ehitamisel ei tohi kasutada puukände, -juuri ega lamapuitu. Oluline on jälgida, et materjali võtmisel ümbritsevast pinnasest ei tekiks voolunõvasid, mis hiljem vett paisust mööda juhiks. Paisu ehitamisel tuleb pinnas tihendada iga 0,3 m kihi järel. Juhul, kui ehitusmasinad tekitavad kraavipervele roopad, peavad paisu laiendid ulatuma üle roobaste. Joonis 3.1 Paisude rajamise tehnoloogiline skeem Pinnaspaisude hari tuleb rajada vähemalt 1 m piki kraavi, külje kaldega 1:1,5 ning külglaienditega vähemalt 2 m kraavi servast. Paisukehand peab olema ümbritsevast maapinnast vähemalt 0,4 m kõrgem ning kraavisängi kohalt 0,6 m kõrgem (paisukeha on külgvaates kumer), et oleks tagatud esmane pinnase tihenemisest tingitud vajumise varu OÜ Inseneribüroo STEIGER Laukasoo turbatootmisala korrastamise projekt 13 kraavisängi kohal. Paisukehand tuleb pealt katta taimestikukamaraga, mis kooriti paisu aluselt enne paisu ehitamist, et soodustada rajatud pinnaspaisu taimestumist. Paisu ehitusjoonis on toodud graafilisel lisal 3/11 skeemidel „Pikitelje suhtes sümmeetriline pais“, „Lõige A-A’“ ja „Lõige B-B’“. Rajatavate pinnaspaisude kogumaht on ~40 m3. 3.4 Tootmisväljakutele vallide rajamine Tootmisväljakutele I ja VI (vt graafiline lisa 3/11) tuleb korrastatavale alale tekitatavatele terrassidele optimaalsete veetasemete kujundamiseks rajada turbast veetõkkevallid. Turbast vallid tuleb rajada pealt laiusega 1,0 – 1,5 m ja nõlvusega 1:2. Valli harja ehituskõrgused on esitatud graafilisel lisal 3/11. Veetõkkevallide ehituskõrgused on antud absoluutkõrgusena, millest kõrgemaid valle rajada ei tohi. Valli ehituskõrgus on määratud vastavalt maapinna abs kõrgusele ja projekteeritavale veetasemele selliselt, et ehituse maht oleks optimaalne ning reljeefielemendina jääks võimalikult loomulik. Vallide rajamiseks vajalik pinnas tuleb kraapida ekskavaatori kopaga rajatava valli asukoha lähedalt. Materjali ammutamise kohad ei tohi ulatuda mineraalpinnaseni. Valli ehitamisel ei ole lubatud kasutada puukände ega -juuri. Valli ehitamisel tuleb pinnas tihendada ekskavaatori kopaga vähemalt iga 0,5 m paksuse kihi järel. Vallidele tuleb rajada truupregulaatorid vastavalt peatükile 3.5. Rajatavate vallide kogupikkus on ~668 m, maht ~3,3 tuh m3. 3.5 Truupregulaatorite rajamine Tootmisväljakute piires optimaalsete veetaseme kujundamiseks (vähemalt ~0,2 m maapinnast) tuleb veetõkkevallidele ja korrastatava ala eesvoolule rajada regulaatorid. Projekteeritud veetasemed väljakute piires, regulaatorite asukohas ja nende abs kõrgused on näidatud graafilisel lisa 3/11. Käesoleval projektis on käsitletud ainult truupregulaatoreid. Kokku on vaja rajada 6 truupregulaatorit (vt graafiline lisa 3/11). Truupregulaatorite rajamisel tuleb lähtuda graafilistel lisadel 8/11 ja 9/11 esitatud põhimõtetest. Truupregulaatori puhul paigaldatakse paisu sisse Ø200 mm PE truubitoru. Truubitoru lang on 1%. Ülemises bjeffis tuleb paigaldada truubitoru otsa 90° põlv, mille abil saab hilisemal perioodil veetaset reguleerida. Põlve otsa tuleb toru ummistumise vältimiseks paigaldada tsingitud terasest prahitõkkerest. Prahitõkkeresti silmajaotus peab olema 52 x 52 mm. Ülemises ja alumises bjeffis tuleb truubitoru alla rajada süvend, mille sügavus on ~0,5 m projekteeritud veetasemest. Süvendi põhja laius on 0,75 m mõlemale poole truubi telge. Ülemises bjeffis peab truubitoru ots jääma süvendi rajamise eelsele maapinna kõrgusele, et vajadusel oleks võimalik ülemises bjeffis veetase langetada minimaalsele tasemele. Kraavile rajatava truupregulaatori (R-2, vt graafiline lisa 3/11) puhul tuleb kraavile rajada pais, mille harja kõrgus on kraavi pervest 0,5 m kõrgemal ja külglaiendid 5 m kraavi servast. Külglaiend tuleb rajada vastavalt graafilisele lisale 9/11. Paisu harja laius peab olema 2 m. Kraavi truupregulaatori konstruktsioonis tuleb kasutada Ø200 mm PE truubitoru. Toru tuleb paigaldada 1% languga. Truubi sissevoolupoolsesse otsa tuleb paigaldada 90° põlv, mille abil saab veetaset ka hilisemal perioodil reguleerida. Ülemises bjeffis peab truubitoru ots OÜ Inseneribüroo STEIGER Laukasoo turbatootmisala korrastamise projekt 14 jääma projekteeritud veetaseme suhtes vee alla, et põlve pööramisel oleks võimalik veetaset reguleerida nii kõrgemale kui madalamale. Põlve otsa tuleb paigaldada 52 x 52 mm silmajaotusega tsingitud terasest prahitõkkerest, et vältida toru ummistumist. 3.6 Dreenide ja truupide likvideerimine Dreenide likvideerimine on vaja teha väljakutel I-1, II ja III. Samuti tuleb likvideerida rajatud truup kraavil K-4. Ala tiheda kinnikasvamise tõttu ei olnud välitöödel võimalik dreene fikseerida, kuid kuivendussüsteemi ning ala seisukorda arvestades on need väljakutel I-1, II ja III säilinud. Dreenitorud tuleb terves ulatuses välja kaevata ja utiliseerida vastavat jäätmekäitlusluba omaval asutusel. Dreenide läbikaeve käigus tekkiv kaevik tuleb täita ümbritseva maapinnaga samale tasemele, et takistada vee liikumine väljakutelt kogujakraavi. Dreenide likvideerimine on vaja teha 31 väljakukraavil. Täpsed tööde mahud tuleb määrata enne tööde teostamist. Dreenide likvideerimine on näidatud graafilisel lisal 3/11. Tootmisalale, kogujakraavile K-4, on rajatud betoonist truup, mis tuleb veerežiimi taastamise eesmärgil likvideerida. Truup tuleb likvideerida truupiotsakute täitmise teel, et säilitada olemasolev teetamm hüdroloogilise tõkke ja juurdepääsuteena (eelkõige tuleohutust silmas pidades). Truubiotsakute täitmisel tuleb kasutada ümbritsevalt maapinnalt kooritud pinnast. Täpsed tööde mahud tuleb määrata enne tööde teostamist. Likvideeritav truup on näidatud graafilisel lisal 3/11. 3.7 Pinnasetööd Projekteeritud pinnasetööd hõlmavad Laukasoo turbatootmisalale jäänud turbaaunade likvideerimist ning maapinna tasandus- ja õgvendustöid (maapinna planeerimine). Turba kaevandamise jooksul on terrasside II ja III ning IV ja V vahele moodustatud turbaaunad, millest käesoleva projekti koostamise hetkeks on säilinud üks, mis tuleb korrastamisel likvideerida. Auna ladustatud turvast on otstarbekas kasutada kraavide K-9 täitmisel. Auna ladustatud materjali maht on ~260 tuh m3. Vee liikumise tagamiseks terrasside vahel on vaja teha pinnase planeerimistöid, mis seisnevad kõrgemate alade madalamale tasandamises (maapinna õgvendamine). Maapinna õgvendustöid on vaja teha terrasside II ja III, III ja IV ning III ja V vahel vee liikumise tagamiseks. Maapinna õgvendustööde käigus rajatakse trapetsikujulise ristlõikega voolusäng (v.a väljakule IV, kus piisab maapinna tasandamisest kogujakraavi K-2 suunal), mille põhja laius on 5 m ja nõlvus 1 : 6 (vt graafiline 3/11 skeem „Maapinna õgvendamine“). Voolusängi põhja abs kõrgus on esitatud graafilisel lisal 3/11. Kooritud pinnast tuleb kasutada kogujakraavide täitmisel ja/või veetõkkevallide rajamisel. Regulaatorid R-5 ja R-6 tuleb rajada paralleelselt maapinna õgvendamisega ning õgvendustööd tuleb teha sellises mahus, mis on vajalikud vee pääsuks regulaatorini ülemises bjeffis ja alumises bjeffis vee äravooluks järgmisele terrassile. Õgvendustööde planeeritud maht korrastataval alal on ~1,5 tuh m3. OÜ Inseneribüroo STEIGER Laukasoo turbatootmisala korrastamise projekt 15 Maapinna planeerimistööde käigus tuleb tasandada terrasside VI-1, VI-2 ja II väljakukraavide otsad kohtades, kus maapind on kõrgem ning säilinud on >1 m sügavused kraavid. Sügavamad väljakukraavi otsad ei vaju ega kasva ka pikema ajaperioodi jooksul piisavas ulatuses kinni ning seega tuleb need parima tulemuse saavutamiseks osaliselt täita. Maapinna planeerimistöödel tuleb kraaviotste täitmiseks vajalikku materjali kokku koorida seda ümbritsevalt alalt, kõrgemalt alalt madalama suunas. Planeerimistöödega kujundatav reljeef ja pinnavormid peavad jääma võimalikult looduslähedased. Planeerimistööde projekteeritud maht korrastataval alal on ~10 tuh m3. 3.8 Tööde korraldamine Korrastatavale alale jäävate kogujakraavide lausalise täitmise tööd on soovitatav teha talvel või veevaesel ajal, kui pinnas on külmunud või selle kandvus suurem. Tootmisväljakutel kavandatud tööd tuleb eelistatult teha kevad-suvi-sügis perioodil, et tagada veetõkkevallide ja teiste rajatavate elementide ehituskvaliteet. Korrastatav ala asub Lahemaa rahvuspargis (KKR kood KLO1100359) ning kattub Natura 2000 alade koosseisu kuuluva Lahemaa linnualaga (EELIS kood RAH0000089). Seega tuleb korrastamistööde tegemise ajalisel planeerimisel arvestada lindude pesitsusperioodiga, mis on 14. märtsist kuni 1. augustini. Tehnilise korrastamise tööd on soovitatav teha terrasside kaupa ülesvoolu suunal ehk tootmistväljakust V väljaku I suunal (vt graafiline lisa 7/11). Pinnastööde teostamisel on sette edasikandumise vältimiseks vaja kasutada põhust setteekraani (vt graafiline lisa 11/11). Setteekraan tuleb rajada tootmisala väljavoolule regulaatorist R-2 allavoolu. Tööde lõpetamisel tuleb korrastatavalt alalt teisaldada kõik juhuslikult tekkivad jäägid jms, et ei tekiks reostust ega ohtu inimestele või loomadele. Korrastamistööde teostamisel tuleb konsultandina kaasata soode taastamise kogemust omav isik. OÜ Inseneribüroo STEIGER Laukasoo turbatootmisala korrastamise projekt 16 4 BIOLOOGILINE KORRASTAMINE Laukasoo turbatootmisalal on vähelagunenud turvas suuremas osas ammendatud ning hästilagunenud turvas ei ole sobilik rabataimede fragmentide külviks. Samuti on alale juba arenenud soodele iseloomulik taimestik (kirjeldatud tekstilisas 3). Madal- ja siirdesoole iseloomulike taimede külv ei ole praktikas seni positiivseid tulemusi leidnud. Tulenevalt eelnevast, taimefragmentide külvi või muud bioloogilist korrastamist tootmisalal ei teostata ja seda seega projektis ei käsitleta. Tehnilise korrastamisega luuakse tingimused veetaseme tõusuks ning ümbritsevatelt aladelt sootaimede levikuks korrastatavale tootmisalale, mille toimumist kinnitab alal küllaltki edukas isetaimestumine soodele iseloomulike liikidega. OÜ Inseneribüroo STEIGER Laukasoo turbatootmisala korrastamise projekt 17 5 ALA JÄRELHOOLDUS Korrastamistööde lõppedes peab jälgima soo taastumise protsessi ning hindama, kas korrastamise järgselt saavutatud veetasemed on optimaalsed soo taastumise protsesside tekkeks ning vajadusel nägema ette veetaseme reguleerimise. Samuti tuleb korrastatud ala ülevaatusel kontrollida rajatud veetõkkevallide ja truupregulaatorite seisukorda. Juhul, kui ala ülevaatusel selgub, et rajatud konstruktsioonid on purunenud või kahjustatud, tuleb need osaliselt või täielikult taastada vastavalt käesolevale projektile. Vajadusel tuleb konstruktsioonide lahendit muuta. Tootmisala korrastamise õnnestumise seiret peab tegema sooteadlane ja/või isik, kes omab eelnevat kogemust soode taastamises ja/või selle seires vastavalt eraldikoostatavale korrastamise seirekavale. Korrastataval alal tuleb seirata vähemalt veetasemeid ning taimkatte taastumist. Minimaalselt peab korrastamistööde efektiivsust hindama korrastamisele järgneval viiel aastal. Juhul, kui ala ülevaatuse/järelhoolduse käigus soovitakse muuta terrasside veetasemeid, peab arvestama, et alal on terrasside veetasemed üksteisest sõltuvad. Terrasside süsteemid ning nõuded veetasemete reguleerimiseks on esitatud graafilisel lisal 7/11 ja peatükis 3. OÜ Inseneribüroo STEIGER Laukasoo turbatootmisala korrastamise projekt 18 6 KORRASTAMISTÖÖDE MAHT, MAKSUMUS JA KASUTATAVATE MASINATE ANDMESTIK 6.1 Korrastamisel kasutatavad masinad Korrastamistöödel kasutatav masinapark ei ole teada. Korrastamistööde teostamiseks kasutatavate masinate valikul tuleb lähtuda nende võimekusest ehitustingimustes manööverdada ja tagada efektiivselt lõpptulemuse saavutamine. 6.2 Korrastamistööde maht ja maksumus Laukasoo turbatootmisala korrastamistöödena käsitletakse raadamist, auna likvideerimist, kraavide täitmist, veetõkkevallide, paisude ja truupregulaatorite ehitamist, dreenide läbikaevet ning pinnasetöid. Töö mahtudes ja maksumuses ei ole arvestatud tööde käigus tekkiva prügi jooksva likvideerimisega. Tehnilisel korrastamisel kasutatakse tööde tegemiseks ekskavaatorit ning regulaatorite rajamiseks täiendavalt ka inimtööd. Ekskavaatori ühiku hinna maksumusel on arvestatud masina üldist turuhinda ning see sisaldab masina operaatori tööjõukulu ja kütuse tasu. Tööjõukulu tööandjale on arvestatud 22 €/h. Tehnilise korrastamistööde mahud on toodud tabelis 6.1. Kõik maksumused on esitatud ilma käibemaksuta. Tabel 6.1 Tehnilise korrastamise mahud ja maksumus Töövahend/ Ühiku Töö Ühik Maht Maksumus, € kuluobjekt hind, € Raadamine Harvester, inimtöö ha 3,38 5 450 18 421 Harvendusraie Harvester, inimtöö ha 26,8 800 21 440 väljakukraavidel Auna Ekskavaator m³ 260 0,80 208 likvideerimine Kraavide täitmine Ekskavaator m³ 26 965 0,80 21 572 Vallide rajamine Ekskavaator m³ 3 280 0,80 2 624 Paisude rajamine Ekskavaator m3 40 0,80 32 Dreenide läbikaeve Ekskavaator m 3 372 0,80 298 Maapinna Ekskavaator m3 11 510 0,80 9 208 planeerimine Truupregulaatorite Ekskavaator, inimtöö, tk 6 300 1 800 rajamine materjal, transport Järelhooldus - - - - 7 500 Tehniline korrastamine kokku, € 83 103 Tehniline korrastamine kokku 15% varuteguriga, € 95 568 6.3 Korrastamistööde kalenderplaan Laukasoo turbatootmisala keskkonnaloa nr LVIM-016 kehtivus lõpeb 28.04.2025. a. Tehnilise korrastamise tööd tuleb teha esimesel võimalusel. Maapõueseaduse § 66 punkt 4 kohaselt tohib loa omaja taotleda keskkonnaloa kehtivuse pikendamist ammendatud turbatootmisala korrastamistööde lõpetamiseks kuni kaheks aastaks. OÜ Inseneribüroo STEIGER Laukasoo turbatootmisala korrastamise projekt 19 Tehnilisele korrastamisele järgneval viies aastal peab teostama korrastatud maa ülevaatust ja vajadusel järelhooldust vastavalt peatükile 5. Ala järelhoolduse peab korraldama keskkonnaloa nr LVIM-016 omaja Rakvere Põllumajandustehnika OÜ. Tööde teostamisel tuleb alalt likvideerida juhuslikult tekkiv prügi, jäägid, sodi jms, et ei tekiks reostust ega ohtu inimestele või loomadele. Tabel 6.2 Korrastamistööde kalenderplaan Etapp Töö Soovitatav tegemise aeg Raadamine, aunade likvideerimine, 08.2024 – 04.2025 (esimesel Tehniline kraavide täitmine, vallide rajamine, võimalusel keskkonnaloa korrastamine maapinna õgvendamine, kehtivusaja jooksul väljaspool truupregulaatorite rajamine lindude pesitsusperioodi) Vallide, regulaatorite ja soostumise 2026 – 2031 kevad (5 aastat Ala järelhooldus kontroll peale korrastamistööde lõppu) OÜ Inseneribüroo STEIGER Laukasoo turbatootmisala korrastamise projekt 20 7 KESKKONNAKAITSE Laukasoo turbatootmisala korrastamisega keskkonnareostust ja ohtlikkust ei kaasne. Pikemas perspektiivis kaasneb tootmisala korrastamisega positiivne mõju ümbritseva märgalaga seotud taime- ja loomaliikidele, sh kaitsealustele liikidele. Korrastatav Laukasoo turbatootmisala jääb kogu ulatuses Lahemaa rahvuspargi (KKR kood KLO1000511) piiresse, mis kuulub Lahemaa loodus- ja linnualana (EE0010173) Natura 2000 võrgustikku. Lahemaa loodus- ja linnuala kaitse-eesmärgid on toodud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 määruses nr 615 ,,Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”. Loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidest esinevad Laukasoo turbatootmisala vahetus lähiümbruses ja korrastamistööde võimalikus mõjualas: - elupaigatüüp 7110* (looduslikus seisundis rabad); - metsise (Tetrao urogallus) elupaik (KLO9133992). Vastavalt Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskavale (2016 – 2025) on Uuemõisa soo, kus asub Laukasoo turbatootmisala, väga rikutud ning pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks on soo loodusliku seisundi taastumine. Negatiivseks mõjuteguriks on loodusliku veerežiimi muutmine (kuivendamine) ja turba kaevandamine. Laukasoo turbatootmisalal soostumiseks sobivate tingimuste loomine vähendab ka kuivenduse mõju ümbritsevatele aladele ning kavandatav tegevus soodustab vastava kaitse-eesmärgi saavutamist. Vastavalt metsise kaitse tegevuskavale (2015) on metsise üheks ohuteguriks kuivenduse mõjul toimuv elupaiga kvaliteedi langus. Laukasoo turbatootmisala korrastamine taastuvaks sooks leevendab senise kuivenduse mõju, sealhulgas ümbritsevatele aladele. Suletava lähima kogujakraavi ning metsise elupaiga vahele jääb vähemalt 77 m laiune puhverala, Arvestades, et ümbritsevad rabaalad asuvad korrastatavast alast kõrgemal, ei tõuse taastamisalal veetaseme tõstmisel vesi metsise elupaigas sedavõrd, et see kahjustaks seal olevat metsise elupaika. Kuna taastamistööd viiakse läbi väljaspool lindude pesistsusperioodi (sh. metsise mänguperiood), siis kavandataval tegevusel puudub mõju metsisele või on see mõju nõrgalt positiivne (kuivenduse mõju mõningane vähenemine, sobivate elupaikade laienemine). Teistele kaitse- eesmärkidele kavandataval tegevusel mõju on välistatud. Laukasoo tootmisala korrastamisega luuakse uusi elupaiku ja kasvukohti ning toetatakse sootaimede levikut ümbritsevalt alalt korrastatavale alale. Taastamistöödel on mõningane ajutine negatiivne mõju taastamisala ümbritsevale rabametsale, mis on tänaseks mõjutatud korrastatava turbatootmisala aastakümnete pikkusest kuivendamisest. See mõju avaldub aga vaid taastamisala vahetus läheduses. Korrastamise mõjud taastuvad aja jooksul ning korrastamise järgselt saavutatav tulemus mäeeraldisel ja seda ümbritseval märgalal kaaluvad üle ajutise negatiivse mõju vahetult peale korrastamistöid. Korratamistöödel on positiivne mõju Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärkidele, andes panuse rikutud raba taastamise ja loodusliku veerežiimi taastamise teel. Korrastamisel kasutatavad masinad tekitavad turbatootmises kasutatavatele masinatele sarnast müra ning korrastamistööde teostamine ei suurenda juba olemasoleva tootmisala mõju piirkonnas pesitsevatele loomadele ja lindudele, sh II kaitsekategooria kaitsealusele liigile metsis (Tetrao urogallus, KKR kood KLO9102213). Tööde teostamisel tuleb arvestada lindude pesitsusrahuga, mis kestab 14. märtsist kuni 1. augustini. Korrastatavast Laukasoo turbatootmisalast lõunas asub Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt hallataval Loobu metskond 98 (tunnus 27301:001:0134, 100% maatulundusmaa) OÜ Inseneribüroo STEIGER Laukasoo turbatootmisala korrastamise projekt 21 kinnistul tulundusmets. Korrastataval alal on turvast toodetud ning ala kuivendatud tänaseks üle 55 aasta, millest tulenevalt on lõunas asuva kinnistu kuivendus olnud otseselt seotud korrastatava turbatootmisala kuivendusvõrguga. Taastamistööde järgselt jäävad piirkonna valgalad üldpildis samaks, kuid turbatootmisala kuivendamiseks rajatud kogujakraavide sulgemisega pikendadakse vee viibeaega tootmisalal ja selle lähiümbruses. Selle tulemusena võib Loobu metskond 98 kinnitus asuv tulundusmetsa veerežiim mõningal määral muutuda, kuid lähtudes kavandatavatest töödest ja maapinna üldisest reljeefist, ei ole Laukasoo turbatootmisala korrastamisel olulist mõju maatulundusmaale oodata. Tehnilise korrastamise tööde tegemisel võib tootmisala eesvoolu vähesel määral kanduda turbaheljumit. Heljumi edasikandumise tõkestamiseks lähimatesse veekogudesse on väljavoolule soovitatav rajada põhupallidest setteekraan (vt graafiline lisa 11/11). Kõige tõenäolisem avarii, mis turbatootmsiala korrastamistööde käigus võib juhtuda, on õli- ja naftaproduktide sattumine pinnasevette. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et diiselkütust ega määrdeõli ei satuks maapinnale ja/või vette. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Korrastamistööde tegemiseks tuleb kasutada vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavaid mehhanisme. Jäätmed võivad tekkida masinate ja seadmete remondil ning amortisatsioonil. Tootmismasinatega seotud jäätmed (õline pinnas, õlikanistrid jms) kogutakse kokku tootmisala hooldusplatsile ja toimetatakse sealt edasi jäätmehoidlasse. Kavandatava tegevusega jäätmeid ei teki. Jäätmete tekkimisel tuleb need käidelda vastavalt jäätmeseaduses (RT I, 17.03.2023, 37) sätestatud nõuetele. OÜ Inseneribüroo STEIGER Laukasoo turbatootmisala korrastamise projekt 22 8 TÖÖOHUTUSNÕUDED Ohutusnõuded töötamisel on kehtestatud “Maapõueseadusega” (RT I, 17.03.2023, 2), Vabariigi Valitsuse 18.06.2004. a määrusega nr 223 „Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (RT I, 17.10.2019, 5), „Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega“ (RT I, 02.05.2024, 29) ja „Seadme ohutuse seadusega“ (RT I, 30.04.2024, 11). Arendaja on kohustatud tagama korrastamistöödel töötavate inimeste ohutud töötingimused ja töövahendid. Tööde inimestele ja keskkonnale ohutu tegemise tagab antud projektiga ettenähtud tööde järjekorra jälgimine. Keelatud on töötada tehniliselt mitte korras või keskkonda üle normatiivi saastaval masinal või seadmel. Võsa koristustöödel tuleb kinni pidada ohutustehnika nõuetest. Raiejäätmete põletamine tootmisalal on keelatud. Töökohad tuleb enne mehhanismidega tööle asumist tähistada hästi nähtavate tähistega. Ettevalmistustööde tegemisel tuleb kinni pidada kõikidest ohutustehnika nõuetest. Masinate ja seadmete tehnilist korrasolekut tuleb kontrollida sellel töötaval masinistil enne selle käivitamist. Masinate sõitmisel turbaväljakutel tuleb jälgida, et roomikud ei läheneks piirdekraavi pervele lähemale kui 0,5 m ja kogumiskraavi pervele lähemale kui 2 m. Arendajal tuleb korraldada tuleohutusalast väljaõpet ja juhendamist. Arendaja on kohustatud õnnetusohu tekkimise korral teatama ohust ja rakendatavatest abinõudest võimalikult kiiresti kõigile töötajatele, kes on või võivad sattuda tõsisesse ohtu. Tööandja ei tohi kutsuda töötajaid tööd jätkama enne, kui oht on kõrvaldatud. Mehhanismide vahekaugused nende tööl peavad olema maksimaalsed mehhanismide tegevusraadiused +5 m. Korrastamistööde teostamisel kasutatava ekskavaatori töötamise ajal ei tohi olla kopa tegevusraadiuses +5 m teisi mehhanisme ega inimesi. Ekskavaator või mõni teine mehhanism ei tohi sõita ega paikneda varisemisohtlikul alal. Töö lõpetamisel ei tohi ekskavaatori koppa jätta rippuvasse asendisse. Seadmete hooldust tuleb üldjuhul teha päeval, loomuliku valguse ajal. Seadmete plaanilised, kui ka avariiremondid ja tehnilised ülevaatused, tehakse vastavas töökojas või seadmete remondi platsil. Igal liikurmehhanismil peab olema nõuetele vastav esmaabi pakend. Masinate ülekuumenemise ja süttimise vältimiseks tuleb masinaid korrapäraselt turbatolmust puhastada. Masinad peavad olema tehniliselt korras ja varustatud esmaste tulekustutusvahenditega. OÜ Inseneribüroo STEIGER Laukasoo turbatootmisala korrastamise projekt 23 KASUTATUD KIRJANDUS Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. (05.08.2004). Riigi Teataja I [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/790098?leiaKehtiv (kasutatud 02.07.2024) Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016-2025. Keskkonnaamet. 2016. [WWW] https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/-1588211158 (kasutatud (02.07.2024) Maapõueseadus (01.01.2024). Riigi Teataja I. [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/121122023002 (kasutatud 10.06.2024) Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1 (17.01.2020). Riigi Teataja I. [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/774364 (kasutatud 10.06.2024) Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet. 2015. [WWW] https://loodusveeb.ee/sites/default/files/inline-files/Metsis%202015.pdf (kasutatud 02.07.2024) Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm (30.06.2022). Riigi Teataja I. [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/108042017005 (kasutatud 10.06.2024) Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (15.05.2024). Riigi Teataja I. [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/102052024029 (kasutatud 10.06.2024) Seadme ohutuse seadus (10.05.2024). Riigi Teataja I. [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/130042024011 (kasutatud 10.06.2024)  Keskkonnaluba Keskkonnaloa registrinumber LVIM-016 Loa omaja Ärinimi / Nimi Rakvere Põllumajandustehnika OÜ andmed Registrikood / Isikukood 10045989 Tegevuskoha Nimetus Laukasoo andmed Aadress Laukasoo turbaraba, Loobu küla, Kadrina vald, Lääne-Viru maakond Katastritunnus(ed) 27301:001:0560 Territoriaalkood EHAK 4498 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Laukasoo turbaraba (27301:001:0560). Puudutatud veekogud: Mustoja (VEE1077907) Tegevusvaldkond Keskkonnaloaga Maavara kaevandamine; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, Pärnu, 80010 Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima 15.12.2021 periood hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev 28.04.2025 Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 269 Maardla nimetus Uuemõisa Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara turvas Mäeeraldise nimetus Laukasoo Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 77.20 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 113.90 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Põllumajandusturba tootmine Minimaalne tootmismaht aastas 1 Keskmine tootmismaht aastas Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 3 Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 127 tuh t 31.03.2020 2 plokk vähelagunenud turvas Turvas, vähelagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 22.226 tuh t 31.03.2020 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Turvas, vähelagunenud 2000 2025 3 tuh t 50 tuh t Turvas, hästilagunenud 2000 2025 0 tuh t 0 tuh t 2/3 Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Turvas, vähelagunenud 2000 2025 0272 Kadrina vald Turvas, hästilagunenud 2000 2025 0272 Kadrina vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Lääne-Virumaa Uuemõisa turbamaardla Laukasoo tootmisala Geoloogiafondi number 0 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 95-33 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 06.07.1995 Kõrvaltingimused Kaevandatud maa kasutamise otstarve märgala taastamine 3/3  KORRALDUS 20.06.2022 nr DM-118264-5 Laukasoo turbatootmisala mäeeraldise korrastamistingimuste esitamine 1. OTSUS Tuginedes alljärgnevale, võttes aluseks maapõueseaduse § 81 lõike 2, Osaühingule Rakvere Põllumajandustehnika ning kooskõlas Keskkonnaameti peadirektori 03.02.2022 käskkirja nr 1- 1/22/18 „Volituste andmine“, Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 13 „Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna põhimäärus“ punkti 2.5.3 otsustan: Anda Osaühingule Rakvere Põllumajandustehnika (registrikood 10045989) kuuluva keskkonnaloa nr LVIM-016 alusel kaevandatud maa korrastamisprojekti koostamiseks järgmised korrastamistingimused: 1.1. Korrastatud maa sihtotstarve: 1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseadusele. 1.1.2. Kaevandatud maa korrastada taastuvaks sooks (luua tingimused taassoostumiseks). 1.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded: 1.2.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased. 1.2.2. Soo taastamise võimalikkuse tagamiseks jäetakse mäeeraldise põhja 0,2 m paksune turbast põhjatervik, et luua sobivad kasvutingimused sootaimedele. 1.3. Korrastatava ala veerežiim: 1.3.1. Taastada sooala veerežiim ja luua eeldused soo taastumiseks. Vajadusel näha ette leevendusmeetmed, et tootmisala ümbritsevatel kinnistutel veetase ei tõuseks. 1.4. Lisatingimused: 1.4.1. Kaevandamisega rikutud maa korrastamisprojekt koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ esitatud nõuetele. 1.4.2. Parima võimaliku korrastamise lahenduse leidmiseks viia enne korrastamisprojekti koostamist läbi eeluuringud, mille eesmärgiks on selgitada taastatava ala turba hüdrogeoloogilised iseärasused. Tööde planeerimiseks peab arvestama ala topograafiaga ja inimese poolt kujundatud veeoludega. Soo taastamise üheks põhiliseks tingimuseks on veetaseme tõstmine ja veetaseme stabiilsuse tagamine. Veebilansi uuringutega tuleb välja selgitada, kui palju on võimalik veetaset tõsta ja milliseks võib kujuneda veetaseme sesoonne dünaamika. 1.4.3. Korrastamisprojekt peab sisaldama meetmeid korrastamistööde käigus tekkida võiva sette ja turbaheljumi vooluveega edasikandumise tõkestamiseks lähimatesse veekogudesse. 1.4.4. Korrastamistöödesse tuleb kaasata vastavate teadmiste ja kogemustega sooteadlane. 1.4.5. Korrastamisprojektis kirjeldada korrastamisega ja korrastatud alaga seotud mõjusid Lahemaa rahvuspargi (keskkonnaregistrikood KLO1000511) kaitse-eesmärkidele 2. ASJAOLUD Osaühing Rakvere Põllumajandustehnika (edaspidi OÜ Rakvere Põllumajandustehnika registrikood 10045989, aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Sõmeru alevik, Puiestee tn 2, 44201) esitas Keskkonnaametile 21.02.2020 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 21.02.2020 numbriga 12-1/20/2945) taotluse korrastamistingimuste saamiseks Laukasoo turbatootmisalal. Laukasoo turbatootmisala kattub täies ulatuses Lahemaa rahvuspargi [1] (keskkonnaregistrikood KLO1000511; edaspidi ka kaitseala) Lahemaa piiranguvööndiga. Lahemaa rahvuspargi kaitseala hõlmab täielikult Euroopa Liidu (EL) Natura 2000 kaitsealade võrgustiku kuuluva Lahemaa linnu- ja loodusala. Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik. Rahvusvahelise kohustuse täitmiseks on vajalik loodusdirektiivi elupaigatüüpide soodsa seisundi tagamine, st nende looduslik levila peab olema muutumatu suurusega või laiendama. Laukasoo turbatootmisala ümbruses on keskkonnaregistri andmetel registreeritud mitmeid Lahemaa rahvuspark ja ühtlasi Lahemaa loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüüpe. OÜ-le Rakvere Põllumajandustehnika omab Laukasoo turbatootmisalal keskkonnaregistris arvele võetud maavara kaevandamiseks keskkonnaluba nr LVIM-016. Keskkonnaluba nr LVIM-016 anti välja 28.04.2000 (kehtivusaeg lõppeb 28.04.2025). Keskkonnaloale on märgitud järgmine kõrvaltingimus: Karjääri maa rekultiveeritakse (edaspidi maa korrastamine)[2] metsamaaks ja veekogus. Nimetatud kõrvaltingimus ei aita täita Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärke. 22 Tuginedes eelnenule leidis Keskkonnaamet, et on põhjendatud muuta Laukasoo turbatootmisala korrastamise suund märgala taastamiseks. Korrastamise suunaks taastamise valimise peamisteks eesmärkideks on tingimuste loomine ala looduslähedasemaks muutumiseks ja tingimuste loomine rabataimestiku ning turbatekke taastumiseks. Keskkonnaamet algatas 29.03.2021 kirjaga nr DM-115222-2 keskkonnaseadustiku üldosaseaduse (edaspidi KeÜS) § 59 lg 2 p 4 alusel keskkonnaloa LVIM-016 muutmise korrastamissuuna muutmiseks. 2(5) Keskkonnaamet väljastas 15.12.2021 korraldusega nr DM-115222-5 muudetud keskkonnaloa nr LVIM-016. Laukasoo turbatootmisala Laukasoo turbatootmisala mäeeraldis asub Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Loobu külas riigi omandis oleval Laukasoo turbaraba katastriüksusel (katastritunnis 27301:001:0560). Laukasoo turbaraba katastriüksuse valitseja on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus Maa-amet. Laukasoo turbatootmisala mäeeraldise pindala on 77,20 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 113,90 ha. Turbatootmisala asub Uuemõisa soomassiivil. Laukasoo turbatootmisala kattub täies ulatuses Lahemaa rahvuspargi (keskkonnaregistrikood KLO1000511) Lahemaa piiranguvööndiga. Lahemaa rahvuspargi kaitseala hõlmab täielikult Euroopa Liidu (EL) Natura 2000 kaitsealade võrgustiku kuuluva Lahemaa linnu- ja loodusala. Lahemaa rahvuspargi kaitseala hõlmab täielikult Euroopa Liidu (EL) Natura 2000 kaitsealade võrgustiku kuuluva Lahemaa linnu- ja loodusala. Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura 2000 võrgustiku eesmärk on säilitada või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Rahvusvahelise kohustuse täitmiseks on vajalik loodusdirektiivi elupaigatüüpide soodsa seisundi tagamine, st nende looduslik levila peab olema muutumatu suurusega või laiendama. 3. KAALUTLUSED 3.1. Õiguslik alus Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lg 1 alusel peab kaevandamisloa omaja kaevandatud maa korrastama tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. MaaPS § 81 lg 1 sätestab, et kaevandatud maa korrastatakse kaevandatud maa korrastamisprojekti alusel (MaaPS § 81 lg 2). Korrastamisprojekti koostamise korraldab kaevandamisloa omaja Keskkonnaameti esitatud korrastamistingimustest lähtuvalt (MaaPS § 81 lg 3). Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele, tuleb korrastamisprojekti koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lg 9 sätestatud nõuetest. MaaPS § 81 lõike 4 kohaselt peab Keskkonnaamet korrastamistingimusi esitades lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Põhjendatud juhul võib lähtuda korrastamistingimusi esitades ka muust korrastamise suunast, kui selle mõju on keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise raames hinnatud. 3(5) Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lg 5 ja HMS § 40 lg 1 alusel 17.05.2022 kirjaga nr DM- 118264-3 Kadrina Vallavalitsuselt, katastriüksuste volitatud asutuset Maa-ametilt ja EMG Karjäärid OÜ arvamust Laukasoo turbatootmisala korrastamistingimuste eelnõu kohta. Eelnõu avalikustamise jooksul eelnõu kohta arvamusi või ettepanekuid ei laekunud. MaaPS § 84 lõike 2 kohaselt tuleb kaevandatud maa korrastada enne keskkonnaloa kehtivuse lõppemist. Keskkonnaluba nr LVIM-016 kehtib kuni 28.04.2025. 3.2. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõige 2 punkti 2 ja § 27 lõige 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu, selle kohta kas kaevandatud maa korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus). Määruse § 3 punkti 12 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda, kui toimub turba mehhaniseeritud kaevandamisega rikutud maa korrastamine. Lähtudes KeHJS § 11 lõikest 2 jättis Keskkonnaamet 20.06.2022 korraldusega nr DM-118264-4 „Laukasoo turbatootmisala keskkonnaloa nr LVIM-016 korrastamistingimustele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ algatamata keskkonnamõju hindamise Laukasoo turbatootmisala korrastamisele. Loa andja on seisukohal, et keskkonnamõju hindamine tuleb jätta algatamata, kuna: - kavandatav tegevuskoht ja selle mõjuala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava korrastamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike; - eelhindamise tulemusena selgus, et korrastamise käigus taastatakse märgalale iseloomulik veerežiim; - eelhindamise tulemusena selgus, et korrastamisega ei ületata eeldatavalt piirmäärasid müra, tolmu ja vibratsiooni osas; - korrastamisega taastatakse maa-ala kvalitatiivne ilme ning piirkonda rajatakse metsamaa ja märgala; - kasvuhoonegaaside summaarne emissioon atmosfääri väheneb; - suureneb elupaikade pindala looduslikult esinevatele liikidele. VAIDLUSTAMINE 4(5) Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades vaide käesoleva otsuse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras. [1] Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri on vastu võetu Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 määrusega nr 18; avaldamismärge RT I, 26.02.2015, 33; [2] kehtiva maapõueseaduse § 9 kohaselt; (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Teadmiseks: Kadrina Vallavalitsus, Keskkonnaministeerium, Maa-amet Liis Jääger 5656 4094 [email protected] 5(5)  OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Soovitused OÜ Rakvere Põllumajandus- tehnika Laukasoo (Uuemõisa) turba- tootmisala korrastamiseks 1 OÜ Inseneribüroo STEIGER Soovitused OÜ Rakvere Põllumajandustehnika Laukasoo turbatootmisala korrastamiseks Kinnitas: Aadu Niidas (MSc) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Juhatuse liige Välitööd viisid läbi ja aruande koostasid: Martin Küttim (PhD) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Keskkonnaspetsialist Anna-Helena Purre (PhD) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Keskkonnaspetsialist Asendiplaani joonise koostas: Liisa Küttim (MSc) ........................... Keskkonnaspetsialist © 2022 OÜ Inseneribüroo STEIGER 2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Soovitused OÜ Rakvere Põllumajandustehnika Laukasoo turbatootmisala korrastamiseks SISUKORD Sisukord................................................................................................................................ 3 1. Laukasoo turbatootmisala ja selle korrastamis-eesmärgid ........................................ 4 2. Uuringumetoodika ........................................................................................................ 6 3. Uuringuala taimkatte kirjeldus ja soovitused ala korrastamiseks .............................. 7 3.1. Tootmisväljak 1 ....................................................................................................... 7 3.2. Tootmisväljak 2 ....................................................................................................... 7 3.3. Tootmisväljak 3 ....................................................................................................... 8 3.4. Tootmisväljak 4 ....................................................................................................... 8 3.5. Tootmisväljak 5 ....................................................................................................... 9 3.6. Tootmisväljak 6 ..................................................................................................... 10 4. Kokkuvõte .................................................................................................................... 11 5. Kasutatud kirjandusallikad .......................................................................................... 12 6. Fotod ............................................................................................................................ 13 3 OÜ Inseneribüroo STEIGER Soovitused OÜ Rakvere Põllumajandustehnika Laukasoo turbatootmisala korrastamiseks 1. LAUKASOO TURBATOOTMISALA JA SELLE KORRASTAMIS- EESMÄRGID Laukasoo turbatootmisala mäeeraldis (77,20 ha; Joonis 1) asub Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Loobu külas riigi omandis oleval Laukasoo turbaraba katastriüksusel (katastritunnus 27301:001:0560), mis kattub täies ulatuses Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndiga. Laukasoo turbatootmisalal kehtib kaevandamisluba nr LVIM-016, mille omanik on OÜ Rakvere Põllumajandustehnika (registrikood 10045989, aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Sõmeru alevik, Puiestee tn 2, 44201). Kaevandamismahtusid deklareeriti Laukasoo turbatootmisalal viimati 2014. aasta IV kvartalis, sest loa omanik ei näinud edasikaevandmiseks majanduslikku perspektiivi ning esitas Keskkonnaametile 21.02.2020 taotluse (reg nr 12-1/20/2945) korrastamistingimuste saamiseks. 15.12.2021 korraldusega nr DM-115222-5 muutis Keskkonnaamet Laukasoo turbatootmisala mäeeraldise keskkonnaloas nr LVIM-016 Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärkide toetamiseks kaevandamisjärgse korrastamissuuna märgala taastamiseks. Selle peamisteks eesmärkideks on tingimuste loomine ala looduslähedasemaks muutumiseks ja rabataimestiku ning turbatekke taastumiseks. Nimelt on Lahemaa rahvuspark ja ühtlasi Lahemaa loodusala kaitse- eesmärk kaitsta elupaigatüüpe, mida Euroopa nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Muuhulgas on nendeks rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), vanad loodusmetsad (9010*) ja siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Nimetatud elupaigatüübid on keskkonnaregistris registreeritud ka Laukasoo turbatootmisala ümbruses. Rikutud, kuid taastumisvõimelisteks rabadeks (7120) loetakse rabasid, mille pind on loodusliku veerežiimi muutmise tõttu kuivendatud ning kus rabakooslustele omased taimeliigid on osaliselt kadunud, kuid mille veerežiimi annab parandada ning rabakooslust taastada. Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad turbakaevandamisest ja kuivendamisest rikutud alad. Laukasoo turbatootmisala vastab seega elupaigatüübile 7120, kuid väljakud ei ole seni elupaigatüübina registreeritud, sest kaevandamisluba kehtib, ehkki alal on juba hakanud taastuma looduslik, sooökosüsteemidele omane taimestik. Elupaigatüübina on kaardistatud vaid osa kinnistu servaaladest. Samuti väärib märkimist, et turbatootmisala ümbritsevates elupaikades võib pikaajaline kaevandamistegevus olla mõjutanud koosluste ilmet ja liigilist koosseisu ning turbatootmisalal märgala taastamine sh kuivenduskraavide sulgemine, annab võimaluse ka ümbritsevatel kooslustel taastuda võimalikult looduslähedasse seisundisse. Käesoleva töö eesmärk on varasemate uuringute ja teiste allikate ning välivaatluste põhjal analüüsida võimalusi läbi taastamistegevuste eelkirjeldatud eesmärkide saavutamiseks ning Laukasoo mäeeraldisel soovitus sihtkooslusteni (eelkõige 7120) jõudmist. 4 OÜ Inseneribüroo STEIGER Soovitused OÜ Rakvere Põllumajandustehnika Laukasoo turbatootmisala korrastamiseks Joonis 1. Laukasoo turbatootmisala asendiplaan. 5 OÜ Inseneribüroo STEIGER Soovitused OÜ Rakvere Põllumajandustehnika Laukasoo turbatootmisala korrastamiseks 2. UURINGUMETOODIKA Laukasoo turbatootmisalale korrastamissoovituste andmiseks tutvuti infoga ala kohta eelnevates uuringutes ja andmebaasides ning viidi läbi välivaatlus, mille käigus registreeriti 21. aprillil 2022 Laukasoo turbatootmisalal väljakute kaupa taimkatte katvus ja liigiline koosseis, puistu seisund ja kraavivete omadused (pH, eri- elektrijuhtivus (EC), veetase maapinna suhtes) ning tehti muid potentsiaalselt taastamistööde planeerimiseks olulisi tähelepanekuid. Ala jaotati selle hindamise hõlbustamiseks kuueks loogiliselt eristuvaks tootmisväljakuks (Joonis 1), mida eraldasid üksteisest teetammid ja sügavad kraavid. Turbalasundi omadusi (tüsedus, lagunemisaste, botaaniline koostis) võeti arvesse taimkatte arengu seisukohalt. Lisaks välivaatlustel kogutud andmetele kasutati soovituste koostamisel Laukasoo jääkvaru hinnangut (Ramst & Võsa, 1995), Maa-ameti kaardirakendusi ja Turbauuringute andmebaasi. 6 OÜ Inseneribüroo STEIGER Soovitused OÜ Rakvere Põllumajandustehnika Laukasoo turbatootmisala korrastamiseks 3. UURINGUALA TAIMKATTE KIRJELDUS JA SOOVITUSED ALA KORRASTAMISEKS Ala jaotati selle hindamise hõlbustamiseks kuueks loogiliselt eristuvaks tootmis- väljakuks (Joonis 1), kus hinnati taimkatet ja seda kujundavaid keskkonnatingimusi. 3.1. Tootmisväljak 1 Tootmisväljakul 1 on turbakihi paksus varieeruv ning paiguti paljandub selle all paiknev liivakiht. Puistu koosneb peamiselt keskmiselt 2-3 m kõrgustest piki tootmisväljakut läbivaid madalaid kraave kasvavatest mändidest, ülejäänud väljakul on puid vähe, lisaks mändidele sookaski. Ka taimkatte levikut kujundavad niiskustingimused erinevad väljaku piires tuntavalt: (I) kõrgemad ja kuivemad äärealad on praktiliselt taimestumata; (II) niiskem, kuid paiguti siiski üpris kuiv väljaku keskosa on ligikaudu poolenisti taimestunud, põhiliselt tupp-villpea mätastega, lisaks leidub kanarbikku, pilliroogu, rabamurakat, harilikku palusammalt, lainjat kaksikhammast, raba- karusammalt, punaharjakut ja samblikke; (III) niisketes lohkudes, väljakut läbivates kraavides ning nende servades leidub juba ka mitut liiki turbasamblaid (Sphagnum squarrosum, S. medium, S. fallax, S. rubellum). Et madalates, ligikaudu 30 cm sügavustes väljakut läbivates kraavides on rabadele omase taimkatte taastumine juba alanud (sh arenenud mitut liiki turbasammalde laigud), võiks pidada optimaalseks samavõrra, st ligikaudu 20 cm sügavusele maapinnast väljakul 1 veetaset tõsta. Seetõttu pole ka mingit vajadust samblafragmentide külviks. Ehkki pealmine turbakiht on paiguti üsna mineraliseerunud, siis arvestades taimkatte arengut ei ole mineraliseerunud turbakihi koorimine tõenäoliselt vajalik, samuti eemaldataks mineraliseerunud turbakihi koorimine alale tekkinud soodele omase taimkatte ning levised. Küll aga võib ühtlaselt optimaalse veetaseme hoidmiseks turbapinda paiguti tasandada. Kui piirdekraavide paisudega sulgemise või täitmisega õnnestub veetase piisavalt kõrgele tõsta, siis madalate väljakukraavide täitmine ei tundu mõistlik. Vastupidi, märjemate avaveeliste laikude jätmine alale suurendab selle elupaikade mitmekesisust. Kraavisihte pidi kasvavate mändide sirgete rivide vältimiseks ning puistu mõju vähendamiseks veetasemele on mõistlik puistut kujundusraidega harvendada, jättes alles rabamändidele sarnaneva kujuga männid. Vesivõsude arenemise vältimiseks on sookased mõistlik kasvama jätta – veetaseme tõstmisega jäävad need ise kiduraks ning nende levik on piiratud. 3.2. Tootmisväljak 2 Tootmisväljak 2 on tootmisväljak 1-st märgatavalt kuivem ning seetõttu ka taimkate liigivaesem, peamiselt on levinud vaid tupp-villpea ja punaharjak, kusjuures kohati on villpea katvus peaaegu 100%. Seevastu puistu on eelmisest väljakust oluliselt hõredam 7 OÜ Inseneribüroo STEIGER Soovitused OÜ Rakvere Põllumajandustehnika Laukasoo turbatootmisala korrastamiseks ja seegi peamiselt kraavikallastel kasvav sookask. Paiguti esineb pilliroogu, tarnu, harilikku soosõnajalga ja harilikku palusammalt. Vaid väljakut läbivates madalates kraavides ja nende kallastel leidub turbasamblaid (S. fallax, S. riparium). Tootmisväljaku 2 osas on mõistlik toimida sarnaselt tootmisväljakule 1, kuid turbasammaldele soodsate keskkonnatingimuste saavutamiseks ning süsiniku sidumise tagamiseks on vajalik tõsta veetaset mõnevõrra enam, saavutades siiski keskmiseks veetasemeks 20 cm allpool maapinda. Ka siin võib soovitada mändide puhul kujundusraiet. Vaatamata suuremale kuivusele on väljakukraavides turbasamblad olemas ja seega on tõenäoline, et veetaseme tõstmisega levivad need ka ülejäänud alale. Väljakute 1 ja 2 vahel on sügav kraav, mille põhi paikneb 140 cm väljakuservadest madalamal, põhjas 10 cm vett (pH = 6,2; EC = 78 μS·cm-1) – kuna see on võrreldes väljakukraavidega väga sügav ja selle kuivendav mõju suur, võib olla mõistlik see turba ja muu materjaliga (nt vee voolu aeglustavad alal tekkivad raie- jäätmed ja kännud) vähemalt osaliselt täita. Väljakute 2 ja 3 vahel paikneb ümbritsevast oluliselt kõrgem teetamm. Kui on soov see hüdroloogilise tõkkena ja juurdepääsuteena (eelkõige tuleohutust silmas pidades) alles jätta, siis võiks selle vähetaimestunud servad metsastada – puutukad varjavad taastuvaid väljakuid tuule eest, samuti on loomadele heaks varjepaigaks (kogu alal leidub ohtralt erinevate loomade – jäneste, põtrade, kitsede – pabulaid). 3.3. Tootmisväljak 3 Tootmisväljak 3 sarnaneb paljuski tootmisväljak 2-ga: võrdlemisi kuiv, pealmine turbakiht üpris mineraliseerunud, paiguti tihe tupp-villpea kate, nende vahel paljas turbapind ning 2-3 m männid piki väljakukraave. Lisaks tupp-villpeale ja mändidele leidub alal tarnu, lainjat kaksikhammast, hundinuia, soovildikut ja tömptippu; ala keskel ja isegi kraavivallil turbasamblaid. Tootmisväljakute 3 ja 4 vahel olevas kraavis elavad rabakonnad. Sarnaselt eelnevatele aladele tasub siin sügavate piirdekraavide sulgemisega tõsta veetaset vähemalt 20 cm sügavusele, kuid madalad väljakukraavid jätta puutumata. Sirgete puuderivide vältimiseks puistut harvendada. Turbasamblalaigud on siingi juba olemas ning veetaseme tõstmisega kiireneb nende levik oluliselt, aidates kaasa ala kiiremale taastumisele. Pealmise turbakihi koorimine tõenäoliselt vajalik ei ole. 3.4. Tootmisväljak 4 Erinevalt eelnevatest aladest on Tootmisväljak 4 suures osas kaetud tiheda puistuga: põhiosas ligikaudu 5 m kõrgused männid, lisaks sookaske. Ka siin valdab alustaimestikus tupp-villpea, kuid puude varise tõttu on see võrdlemisi kidur. Lisaks leidub kanarbikku, pohla ja sammaldest punaharjakut. Tootmisväljaku piirdekraav on küll vett täis (veetase -20 cm; pH = 6,2; EC = 167 μS·cm-1), kuid madalad väljakukraavid on kuivad ning seetõttu suuresti ka taimestumata. 8 OÜ Inseneribüroo STEIGER Soovitused OÜ Rakvere Põllumajandustehnika Laukasoo turbatootmisala korrastamiseks Johtuvalt eelnevast võiks veetaset tootmisväljakul 4 tõsta vähemalt 20 cm sügavusele maapinnast, et see jõuaks kõrgveeperioodil maapinnani ning soodustaks rabadele omase taimkatte arengut. Ehkki üleminekulise alana tulevase avasoo ja metsa vahel võiks siin puistu säilida (hea varjepaik ka loomadele), tuleks seda siiski veetaseme tõstmise eesmärgil harvendada. Samuti takistab mändidelt pudenev varis samblarinde väljaarenemist. Eemaldatud puid saaks kasutada teetammiäärse sügava kraavi täitmiseks. 3.5. Tootmisväljak 5 Tootmisväljak 5 on suur ja seetõttu ka väga mitmekesine: lagedad alad vahelduvad puistuga, taimestumata turbapind vaheldub looduslikule rabale omase taimkattega. Kuivematel aladel on jällegi sirged väljakukraavidega ühtivad mändide read vähese kasega ning ligi pool maapinnast taimestumata, kuid ühtlaselt jaotunud villpeamätastega. Vähemal määral leidub siin kanarbikku, pohla, raba-karusammalt, soovildikut ja erinevaid samblikke. Eriti kuivadel puistunud aladel kasvavad mändide all praktiliselt vaid samblikud, ülejäänud aluspinna katab mändide okkavaris. Ala sisaldab ka täielikult puistumata, peaaegu 100% tupp-villpea mätastega kaetud märjemaid alasid. Märgadel ja rabailmelistel aladel valdab juba rabadele iseloomulik taimestik: tupp-villpea, sookail, jõhvikas, kanarbik, kukemari, soovildik ja turbasamblad (S. rubellum ning älvestele ja laugastele omane S. cuspidatum). Ala loodepiiril eraldab tootmisväljakut looduslikust raba-alast sügav kraav, mille ümber on kujunenud pohla- kõdusoomets: seal on valdavateks alustaimestiku liikideks kattekold, pohl, kanarbik ning kohati tupp-villpea. Kuna ala on mitmekesine ja suur, on sellele täpsete soovituste andmine eelnevatest tootmisväljakutest keerulisem. Üldjoontes võiks tegevussuund olla sama: piirdekraavide sulgemisega tõsta veetaset ligikaudu 20 cm sügavusele maapinnast, soodustades nõnda rabataimestikule omaste taimede, eelkõige punase turbasambla (S. rubellum) kasvu ja levikut. S. rubellum on eelnevate uuringute põhjal (Turbauuringute andmebaasis Allikvee jt 1976) ka olemasoleva turbakihi peamine komponent ning selle laienemine Laukasoos taastaks kuivendamis- ja kaevandamiseelsele sarnase olukorra. Juba märjad piirkonnad jääksid hooajaliselt ilmselt küll veetaseme tõstmisega vee alla, kuid tänu pudeva turbasambla (S. cuspidatum) levikule neis kohtades võiks sinna kujuneda älve-laadsed kooslused, mis raba taastumisel mitmekesistaks maastikulist mitmekesisust ning looks elupaiku nt kahepaiksetele ja veelindudele. Puistu harvendamine alal vajalik ei ole: sarnaselt looduslikele rabadele võiksidki kõrgematele kohtadele väikesed puude grupid kujuneda, märjemates kohtades surevad puud juba ise. Raideid võib kaaluda vaid loodeserval mäeeraldise ja loodusliku rabaala vahelise piirdekraavi ümbruses, kus puud on juba kõrgeks kasvanud; väljavedamise asemel on lihtsam kasutada neid sügava piirdekraavi täitmiseks. Üleminek rabast tootmisväljakutele on soovitatav planeerida lauge. See võimaldaks vee valgumist rabast korrastatavale alale koos taimeleviste kandumisega. 9 OÜ Inseneribüroo STEIGER Soovitused OÜ Rakvere Põllumajandustehnika Laukasoo turbatootmisala korrastamiseks 3.6. Tootmisväljak 6 Tootmisväljak 6 on sarnaselt eelmisele suur ja mitmekesine, jaotudes vähetaimestunud kaguosaks ja rohkemtaimestunud loodeosaks. Ka vähetaimestunud osas, kus tupp-villpea mättad katavad varieeruva tihedusega paljast turbapinda, leidub märjemaid ja lausa väikeste veekogudega lappe, mida ümbritsevad küll ka praktiliselt vaid tupp-villpea mättad. Turvas on jällegi suuresti mineraliseerunud ja teetammi läheduses ka puujuurte hakkega segunenud. Puistu on vähene ning koosneb üksikutest väljakukraavide ääres paiknevatest mändidest ja kaskedest. Tootmisväljaku loodeosa on oluliselt paremini taimestunud ning väljakukraave ääristav puistu samuti tihedam. Põhilise taimkatte moodustab siiski tupp-villpea. Väljaku põhjaosas leidub ka väga raba-ilmelisi soppe, kus kasvab ka erinevat liiki turbasamblaid (S. medium, S. rubellum) ning teisi samblaid (lainjas kaksikhammas, raba-karusammal, palusammal). Väljaku lääneotsas on samuti soodele omaseid samblaliike, nagu tömptipp ja sirbikud. Ka siin saab soovitada peamise taastamismeetmena piirdekraavide turbaga täitmisega veetaseme tõstmist vähemalt 20 cm-ni maapinnast. Ala loodeosas, kus puud on väljakukraavide ääres sirgete rividena, on mõistlik neid harvendada ning eemaldatud puudega piirdekraave täita. Samuti on puistu harvendamine soovitatav kohtades, kus langev okkavaris nähtavalt taimkatte edasist arengut pidurdab. Kuna alal on juba olemas rabadele omased ja turvast moodustavad turbasamblaliigid (S. medium, S. rubellum), siis pole pealmise turbakihi eemaldamine ega samblakülv siingi vajalikud – veerežiimi taastudes on nad võimelised ise alal laiemalt levima. Problemaatilisem võib olla teetammi külgedel olevate kõrgemate ja seetõttu kuivemate palja turbapinnaga alade taastaimestamine, kuid veetaseme tõstmisega kaasneva turbasammalde levimisega üle kogu ala võivad mättaid asustada suutvad turbasamblaliigid ka need alad ajapikku taimestada. Kõrgemad alad võivad ajapikku looduslikult metsastuda, pakkudes nii pelgupaiku loomadele ja metsalindudele. Igal juhul tuleb ala läbiv teetamm alles jätta: see tagab juurdepäääsu alale ja on seega oluline tuleohutuse seisukohast; samuti on teetamm heaks hüdroloogiliseks tõkkeks, mis jaotab Laukasoo turbatootmisala mitmeks autonoomseks üksuseks ja võimaldab selliselt veetaset taastatavatel aladel paremini reguleerida. 10 OÜ Inseneribüroo STEIGER Soovitused OÜ Rakvere Põllumajandustehnika Laukasoo turbatootmisala korrastamiseks 4. KOKKUVÕTE Laukasoo turbatootmisala tootmisväljakud on kaevandamistegevusest puutumata juba vähemalt 2014. aastast ning selle ajaga võrdlemisi hästi taasttaimestunud. Ehkki pealmine turbakiht on kogu alal üpris mineraliseerunud, esineb kõigil kirjeldatud tootmisväljakutel rabadele omast taimkatet, sh turvast moodustavaid turbasamblaliike, mistõttu võib ala taastumispotentsiaali pidada heaks, mida toetab ka looduslike sooalade naabrus. Sel põhjusel ei ole pealmise turbakihi koorimine vajalik, kuid teatud kohtades võib olla mõistlik maapinda tasandada. Peamiseks korrastamisvõtteks on piirdekraavidele turbatammide rajamine või nende laustäitmine turba jm materjaliga, mille eesmärgiks on keskmise veetaseme tõstmine alal hinnanguliselt maapinnast vähemalt 20 cm sügavusele. Osaliselt võib olla vajalik ka väljakukraavide paisutamine turbast paisudega. Täpsema veetaseme tõstmise vajaduse määrab siiski tehniline korrastamisprojekt. Kuna käesoleva uuringu välivaatlus viidi läbi kevadise kõrgvee ajal ning turbalasundi looduslikku veetaset on tootmisalal kuivendusega 0,5-1,0 m võrra alandatud (Ramst & Võsa, 1995), võib siin esitatud veetaseme tõstmise vajadus olla mõnevõrra alahinnatud. Väljakukraavid on madalad ning just neis on juba kujunema hakanud rabadele omaste liikidega kooslused, mistõttu pole nende lausaline täitmine vajalik; vastupidi, neisse võiksid potentsiaalselt kujuneda älvetaolised kooslused, mis mitmekesistavad rabamaastikku ja pakuvad väärtuslikke elupaiku. Puistu kujundamise vajadus pole küll suur, kuid teatud kohtades siiski vajalik. Esiteks pole piki väljakukraave kasvavate puude rivid looduslikele rabadele omased, mistõttu on siin harvendusraied vajalikud. Seejuures võiks alles jätta pigem rabadele omase kujuga männid. Suurte kraavide ääres, kus puud on kohati juba suureks kasvanud, on soovitav need täielikult eemaldada. Sookaskede eemaldamist tuleks vältida, kuna sookaskede eemaldamisel on suur oht vesivõsude kasvama hakkamiseks, mis soodustab ala võsastumist. Harvendusraied on vajalikud ka kohtades, kus mändide okkavaris nähtavalt alustaimestiku väljakujunemist takistab. Seevastu kõrgematel ja kuivematel kohtadel, nt teetammide kõrval, kus taimkate pole kuivuse tõttu taastunud, on mõistlik puistu kujunemist soodustada. Teetammid ise on head hüdroloogilised tõkked ning võimaldavad ligipääsu alale ka masinatega, on nii korrastamistööde kui tuleohutuse seisukohast soovitatav need alale alles jätta. 11 OÜ Inseneribüroo STEIGER Soovitused OÜ Rakvere Põllumajandustehnika Laukasoo turbatootmisala korrastamiseks 5. KASUTATUD KIRJANDUSALLIKAD Allikvee, H., Orru, M., Širokova, M., Veldre, M., Kohava, J., Salo, V., Halliste, L. 1976. Turbaläbilõike analüüs Uuemõisa_11 proovipunktis. Turbauuringute andmebaasis turba.geoloogia.info/proovipunkt/6468 . Maaameti kaardirakendus. 2022. https://xgis.maaamet.ee/xgis2/ Ramst, R., Võsa, A. 1995. Harju-, Lääne-Viru-, Lääne-, Rapla-, Järva-, Jõgeva-, Viljandi-, Hiiu-, Põlva-, Saare-, Valga- ja Võrumaa turbatootmisalade jääkvaru määramine. Lääne- Virumaa Uuemõisa turbamaardla Laukasoo tootmisala. Aruanne 1 köites. Eesti Geoloogiakeskus, Keila. 12 OÜ Inseneribüroo STEIGER Soovitused OÜ Rakvere Põllumajandustehnika Laukasoo turbatootmisala korrastamiseks 6. FOTOD Foto 1. Tupp-villpea mättad ja mändide read piki väljakukraave tootmisväljakul 1 Foto 2. Lausaline tupp-villpea katvus tootmisväljakul 2. 13 OÜ Inseneribüroo STEIGER Soovitused OÜ Rakvere Põllumajandustehnika Laukasoo turbatootmisala korrastamiseks Foto 3. Tootmisväljak 4. Foto 4. Märgala tupp-villpea mätaste ja pudeva turbasamblaga tootmisväljakul 5. 14 OÜ Inseneribüroo STEIGER Soovitused OÜ Rakvere Põllumajandustehnika Laukasoo turbatootmisala korrastamiseks Foto 5. Looduslikku rabaala ja Laukasoo mäeeraldise tootmisväljakut 5 eraldav kraav. Foto 6. Laukasoo mäeeraldisel kasvavaid turbasamblaid. 15  Mäeeraldise piiripunktide Korrastatava ala ja mäeeraldise teenindusmaa koordinaadid piiripunktide koordinaadid Nr X Y Nr X Y Nr X Y Nr X Y 1 6 593 607,31 605 239,52 26 6 593 918,78 606 549,82 1' 6 593 594,26 605 085,87 14' 6 593 130,49 605 580,49 2 6 593 652,98 605 305,72 27 6 593 822,79 606 412,95 2' 6 593 801,79 605 386,62 15' 6 593 308,75 605 459,16 65.54 65.61 3 6 593 710,58 605 389,14 28 6 593 615,91 606 112,89 3' 6 593 861,06 605 472,15 16' 6 593 224,58 605 337,58 65.53 65.51 4 6 593 798,63 605 510,78 29 6 593 561,13 606 030,96 4' 6 594 131,54 605 859,53 17' 6 593 399,53 605 218,46 6' 65.54 5 6 593 925,07 605 691,18 30 6 593 507,51 606 069,53 5' 6 594 357,91 606 181,89 65.73 65.54 65.61 6 6 594 083,13 605 912,13 31 6 593 466,46 606 098,99 6' 6 594 531,28 606 429,59 Pindala 113,88 ha pRR 65.65 65.86 65.93 7 6 594 042,25 605 941,43 32 6 593 439,98 606 117,85 7' 6 594 245,35 606 619,46 4 k 3p 63,49 16 65.97 65.76 66.01 66 8 6 594 015,27 605 960,79 33 6 593 361,20 606 016,23 8' 6 593 992,08 606 788,03 k o kk 17.04.2023 9 6 594 004,51 605 967,91 34 6 593 267,69 605 882,01 9' 6 593 825,08 606 552,47 l 66.24 P l P l 65.81 o67.35 66.16 P l 65.64 P 63.89 66.16 66.02 okkk 10 6 594 015,77 605 983,30 35 6 593 131,15 605 697,31 10' 6 593 521,15 606 125,40 6 66.27 66.27 o 6 11 6 594 108,78 606 118,02 36 6 593 428,06 605 487,61 11' 6 593 387,15 606 200,50 66.20 k 3p 66.21 5' 66.50 64.68 66.18 4 R 12 6 594 115,90 606 128,94 37 6 593 347,46 605 373,25 12' 6 593 178,61 605 911,15 65.48 66.40 66.14 66.10 66.09 66.24 66.04 pR 64.54 13 6 594 130,13 606 120,17 38 6 593 365,17 605 357,69 13' 6 593 003,74 605 667,24 66.53 6-0 65.18 66.25 N 65.83 64,85 14 6 594 201,63 606 073,00 39 6 593 383,71 605 344,95 66.45 66.62 64.53 66.27 66.16 66.12 15 6 594 213,22 606 087,07 40 6 593 426,24 605 315,32 - 66.35 66.63 15 0,5 64.37 ' I 66.25 16 6 594 315,50 606 229,40 41 6 593 461,83 605 289,84 66.59 64.68 6-1 64.58 66.19 66.25 14 64.62 64.63 64 64.69 7' 17 6 594 442,93 606 409,97 42 6 593 498,07 605 265,01 66.25 66.69 64,62 17 66.32 66.31 5-0 64.53 18 6 594 231,26 606 564,71 43 6 593 549,54 605 231,74 - 65.04 66.35 64,92 64.98 0,8 66.47 Lo 73 19 6 594 055,49 606 695,30 64.64 66.18 66.47 13 0,6 6-3 ob 01 64.68 2 63,55 65.28 20 6 594 048,70 606 700,43 Pindala 77,20 ha 1,5 66.23 64.61 64,52 66.44 u : 95 4' 17.04.2023 66.25 66.47 12 5-1 1 aT 65.21 m 01 66.43 21 6 594 042,58 606 705,06 d 64.62 - Kaardilehed nr 634 Kehra ja 643 Tapa 66.00 on 37 66.16 63,78 64.54 15 et : 66.58 65,03 66.16 66.24 sk 01 17.04.2023 0 0,6 66.23 22 6 594 036,79 606 709,20 7 sk 01 et 1: 64.75 11 0,5 6-4 on 37 23 6 594 031,99 606 703,90 m 0 0 6 8 66.69 64.92 16 bu 1: 4 1,0 65,02 6 d 66.09 64,05 oo 0 66.39 66.56 10 95 24 6 594 028,68 606 700,43 66.38 L 7 3 66.90 64.60 5-2 17.04.2023 66.20 - Plokk 2 aT 1,0 17 I 2 64,8764.73 66.46 64.99 65.16 9 I 66.35 25 6 594 021,89 606 691,32 64.13 Plokk 1 aT 65.03 65.88 66.17 64 66.45 66.48 - 6-5 64.82 4-0 65.84 66.65 64.32 64.69 65.85 64,90 18 1 pR 64,59 64.73 0,4 66.16 3-0 6 594 000 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 4 pR 5-3 64.48 64.65 66.55 - 1 aT 4 64,66 - 65.07 8' 6 66,17 kkk3 65.85 0,7 66 66.07 o 66.66 0,4 0,9 65.17 6-6 21 66.06 1' 66.82 l k 5 66.81 64.50 4-1 0,5 65.90 Korrastatava ala ja mäeeraldise teenindusmaa piir, P lo 0,8 64.63 64.86 64,90 1,6 65.04 64,82 66.08 65.71 piiripunkt ja piiripunkti number 66.72 3-1 67 P 67.15 66.65 66.67 64,79 64.51 0,1 64.92 65.39 5-4 65.26 65.18 - 66.07 65,46 0,5 65.28 65.94 65.84 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) 64.57 0,6 3' 67.01 2-0 64.67 0,2 64,04 65.44 22 64,97 63,91 17.04.2023 4-2 0,5 65.89 Laukasoo turbaraba 1,1 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus pR 67.06 65.15 65.89 65.85 65.80 66.07 17.04.2023 64,90 64.70 1,3 65.81 66.14 64 64.93 3-2 63 27301:001:0560 - 5-5 65.42 2' 4 64.48 64,65 1,4 64.94 65.18 3 65.86 65.86 Geoloogilise läbilõike joon 66 66.98 0,864.74 2-1 Laukasoo turbaraba 2,1 64.76 65.29 65,41 65.55 65.53 I I' 64.75 - 66.80 66.59 66.77 64,56 17.04.2023 64,93 0,5 27301:001:0560 4-3 64.59 65.47 0,6 23 65.58 65.58 65.66 9' 65.82 65.87 66 Maapinna samakõrgusjoon, m 64.86 64.56 64 64.51 64,64 1,4 1-0 3-3 64.56 - 65 66.75 65.25 65.03 65.77 64 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m 65,58 66.36 66.61 65.10 0,6 T-1 65.96 67,61 - 65.55 65.71 3 - 65.03 65.18 2-2 1,4 64.65 0,2 64.60 64,19 65.61 65.57 63,91 66.88 67.32 65.11 66.88 65.77 4-4 17.04.2023 17.04.2023 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 0,4 65.16 64,98 2,4 66.16 65.66 64.83 64,86 65.46 66.76 67.36 2 1-1 65.19 - 65.05 65 3-4 64.78 65.95 Loobu metskond 95 65.51 Mäeeraldise piir (asendiplaanil) 65,25 65.17 - 0,6 67,67 67.62 66.76 7 67.93 0-0 65.03 65.26 66.00 65.06 0,8 27301:001:0137 65.69 66.92 6 66,08 65.52 0,3 65.35 65.10 2-3 66.21 1,8 65 66.94 65.56 Korrastatava ala piir (asendiplaanil) 1 65.42 0,8 67,81 67.35 4 I 2,8 65 1' I 3 67.06 - ' 1-2 67.64 4 68.06 67.23 3-6 :0 u 65.66 1,5 :1 64,93 1,0 1 ik 65,22 67,83 68.22 66.80 1 66.20 17.04.2023 2,7 65.90 65.22 Plokk 2 aT 24 0 0 M 68.61 67.64 0-1 65.85 65.76 65 65.48 Lahemaa rahvuspark (KLO1000511) 67.95 68 66,05 65.32 - 2-4 68.67 67.03 1,6 68.44 67.71 0,2 Plokk 1 aT 68.08 65,87 65.61 25 67.68 66 Lo 73 3 2,2 68 65.65 7 - 65.86 65.47 1-3 2 3 98 66.33 ob 01 39 66.57 65.75 - 68.53 2 68.85 1,2 65.79 68,44 66.82 68.98 26 u 68.94 :0 nd 0,9 Kaitseväe keskpolügooni piiranguvöönd (3714761) 10' 4 68.68 0-2 66.09 67.41 6969.10 66.38 m 6 593 500 0 ko 66.71 65,10 1,7 2-5 1 38 65,83 67.24 et 1: :0 s : 17.04.2023 1 et 66 66.00 2,6 66.42 67.64 66,01 00 27 sk 01 66.06 1 69.36 66.51 - 66.20 66,18 69.82 1-4 3 m on 37 69.60 37 Sondeerimispunkti number 606 500 - 17.04.2023 68.55 3-4 2 bu 69.88 66.83 0,666.52 66.4366,45 66.66 66.76 67.61 d 67.87 0 0,4 67,67 Maapinna abs. kõrgus o 0-2 68,34 - 66 28 95 o 7 66.57 L 69,20 66.52 2-6 69.09 70 69.76 36 69.93 67 17.04.2023 0,4 66.63 66.75 1,8 Vähelagunenud turbakihi paksus, m 67 67.82 66,98 pi 70.46 67.95 68.71 2,8 Turbalasundi kogupaksus, m 17' I 0,5 32 67.02 1-5 67.49 69.54 11' ose18 35 1,8 67.29 67,44 67.28 - 67.27 2-7 67.85 Jo 00 67.53 0,7 67,89 e- 67.06 70.38 70.46 7 69.62 6 : k 001 s 3 pR 69.64 - 34 33 Lo 73 70.54 70.80 67.72 29 68.21 i 68 70.97 69.84 4 67.63 0,4 - n n 67.40: pR 69.43 1 ob 01 67.91 70.83 Tõ 730 2 68.46 1-6 0,9 u pR 70.72 71 70.99 68,29 70.57 70.26 2 m 69 4 pR 70.98 68.27 et 1: 71.17 69.41 68.63 70.15 Märkused: : 71.22 - 15' 00 68.98 70.96 1-7 sk 01 68 68.37 70.81 0,4 3 70 68,42 on 34 71.23 30 70.90 98 70.40 d d 71.08 70.90 68.57 - n 70.53 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. o 3470.16 71.21 69.10 98 71.19 71.01 sk 01 71.13 71 70.83 0,4 t 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 71.03 e : m 01 71.03 71 16' 71.40 71.20 u : 0 3. Plaani koostamisel on kasutatud: ob 01 70.89 70.64 70.98 69,41 71.25 12' Lo 73 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 15.12.2023); 71 70.94 71.08 70.60 70.77 71.00 17.04.2023 70.98 2 71.08 - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (ortofoto, kitsenduste andmed); 70.98 14' 70.86 71 31 70.97 70.84 - Keskkonnaregistri Uuemõisa maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.03.2024); 71.62 71.95 71.34 70.99 - Lääne-Virumaa Uuemõisa turbamaardla Laukasoo tootmisala geoloogilise uuringu aruanne 71.45 71.01 71.77 (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 1995, EGF: 4934). 71.71 71.75 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 71.59 71.56 6 593 000 71.31 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 1/11 13' 52 605 500 606 000 01 Laukasoo turbatootmisala Mõõtkava 71.47 71.81 oo : as 001 Korrastatava maa plaan a uk 1: Kadrina vald, Lääne-Viru maakond 1 : 5000 L 30 27 71.86 0 100 200 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 29.05.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4834 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' Läbilõige II-II' SW NE NW SE m m m m 71 71 70 70 70 70 69 69 69 69 68 68 Laukasoo turbaraba 27301:001:0560 Tee okk 4 pR 68 68 67 67 okk 4 pR okk 4 pR Pl 67 67 66 66 Laukasoo turbaraba Pl 27301:001:0560 Plokk 2 aT Plokk 2 aT Pl 3 pR 66 66 65 65 okk 4 pR 3 pR Plokk 2 aT 3 pR 65 65 64 64 Pl Plokk 1 aT Plokk 1 aT 3 pR 64 64 63 63 Plokk 1 aT 63 63 62 62 62 62 61 61 Sondeerimispunkti nr 0-2 1-2 2-2 3-2 4-1 5-2 6-3 Sondeerimispunkti nr 4-0 4-1 4-2 4-3 4-4 Maapinna abs kõrgus, m 65,83 65,22 64,98 64,65 64,90 64,87 64,52 Maapinna abs kõrgus, m 64,59 64,90 64,90 64,64 64,86 Lamami abs kõrgus, m 65,23 65,02 64,38 64,15 64,30 64,47 63,92 Lamami abs kõrgus, m 63,69 64,30 62,80 64,44 64,06 Turbalasundi kogupaksus, m 0,60 0,20 0,60 0,50 0,60 0,40 0,60 Turbalasundi kogupaksus, m 0,90 0,6 2,1 0,20 0,80 Vähelag. turbakihi paksus, m - - - - 0,1 - - Vähelag. turbakihi paksus, m - 0,1 1,4 - - Vahekaugused, m 190 195 204 197 196 200 Vahekaugused, m 93 96 95 91 0 100 200 m Märkused: 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. Mäeeraldise piir 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: Vähelagunenud turvas - Lääne-Virumaa Uuemõisa turbamaardla Laukasoo tootmisala geoloogilise uuringu aruanne Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pR - passivne reservvaru) (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 1995, EGF: 4934). Põhjatervik (~0,2 m lamamist) 3. Läbilõiked kattuvad kogu ulatuses Lahemaa rahvuspargi kaitsevööndiga. Hästilagunenud turvas Veetase 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Uuringuaegne maapind (1995. a) Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 2/11 Laukasoo turbaraba Liiv Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Laukasoo turbatootmisala Korrastatava maa Mõõtkava 27301:001:0560 H 1 : 5000 Kadrina vald, Lääne-Viru maakond läbilõiked I-I' ... II-II' V 1 : 50 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 29.05.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4834 /Allkirjastatud digitaalselt/  Korrastatava ala ja mäeeraldise teenindusmaa Pikitelje suhtes sümmeetriline pais Lõige A-A' piiripunktide koordinaadid Külglaiend, 2 m Laius ristikraavi Harja pikkus Nr X Y gus 1' 6 593 594,26 605 085,87 ,5 1 :1 :1 ,5 A' 1 uskõr 2' 6 593 801,79 605 386,62 65.54 65.61 3' 6 593 861,06 605 472,15 65.53 65.51 t Ehi 4' 6 594 131,54 605 859,53 6' 65.54 5' 6 594 357,91 606 181,89 65.73 65.54 65.61 6' 6 594 531,28 606 429,59 65.65 R-2 65.86 65.93 7' 6 594 245,35 606 619,46 Lõige B-B' 64,7 65.97 65.76 66.01 66 5 8' 6 593 992,08 606 788,03 1, Külglaiend, 2 m Laius ristikraavi 1: 66.24 9' 6 593 825,08 606 552,47 65.81 65 67.35 66.16 65.64 63.89 66.16 66.02 10' 6 593 521,15 606 125,40 6 66.27 66.27 kkus,1 m 6 11' 6 593 387,15 606 200,50 66.21 66.20 12' 6 593 178,61 605 911,15 65.48 5' 66.40 6 66.50 6 64.68 66.18 66.14 66.10 66.09 -1 66.24 66.04 13' 6 593 003,74 605 667,24 B Paisu harja kõrgus K 65.18 64.54 66.53 66.25 a pi N Kraavi kohal 0,6 m 65.83 14' 6 593 130,49 605 580,49 B' 66.45 66.62 66.27 Maapinnal 0,4 m 66.12 64.53 66.16 j Olemasolev kraav Har 15' 6 593 308,75 605 459,16 66.35 66.63 64.37 ' I 66.25 16' 6 593 224,58 605 337,58 66.59 64.68 64.58 66.19 66.25 64.62 64.63 64.69 7' K 17' 6 593 399,53 605 218,46 -2 66.32 66.69 66.31 66.25 65 V 1,5 64.53 1: 65.04 66.35 66 64.98 66.47 Lo 73 Pindala 113,88 ha 66.18 vt 64,7 m 64.64 66 66.47 65 ob 01 64.68 2 65.28 66.44 66.23 65 64.61 u : 95 4' 66.25 66.47 65.21 m 01 66.43 d 64.62 Kaardilehed nr 634 Kehra ja 643 Tapa on 37 66.00 66.16 64.54 65 et : 66.58 66.16 66.24 sk 01 0 66.23 sk 01 et 1: 5 64.75 6 on 37 m 0 66.69 0 64.92 bu 1: 66 1 d 66.09 o 0 66.39 - o 66.56 K 5 95 66.38 L 7 3 66.90 6 64.60 66.20 I 2 66 66.46 64.99 65.16 I 64.73 66.35 A 65 64.13 65 65.03 65.88 66.17 66.45 66.48 64.82 65.85 65.84 P 66.65 64.32 64.69 64.73 66.16 -4 IV 6 594 000 1' 66.55 65 64.48 64.65 Korrastatava ala ja mäeeraldise teenindusmaa piir, 65.07 65 8' P 66 65.85 piiripunkt ja piiripunkti number 66 -3 66.07 65 65.17 66.06 66.66 vt 65,2 m 66.82 66.81 64.50 -5 65 65.90 P K R-6 65.04 66.08 65.71 Mäeeraldise piir -2 64.63 66.72 64.51 V 2 P - K 65.39 67 66.65 66.67 64,8 64.92 Maapinna 65.26 tasandamine Laukasoo turbaraba -1 67.15 K 65.94 -4 65.18 66.07 65.28 65.84 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus K- 1 64.57 kõrgusele 65,2 abs m 3' K - 64.67 vt 64,7 m 27301:001:0560 6 66 67.01 65.44 65 67.06 65.15 65.89 65.89 65.85 I I' Geoloogilise läbilõike joon Valli tüüpristlõige 65.80 66.07 66.14 64.93 Terrasside ühendamine 64.70 65.81 Kraavi täitmine Maapinna tasandamine 64.48 64.94 65.18 65.86 66 66 2' 66.98 VI-2 -3 kõrgusele 65,2 abs m 65.42 65 65.86 Maapinna samakõrgusjoon, m 66 65.53 66 64.74 64.76 K kõrgusele 64,6 abs m 65.29 65.55 64.75 66.80 66.59 66.77 Laukasoo turbaraba 64.51 65.47 65.58 65.66 9' 65.87 Mäeeraldise piir (asendiplaanil) vt 64,7 m 64.59 R-3 65.58 65.82 66 64.86 64.56 1 - 1,5 m 64.56 III 27301:001:0560 6 66.75 65.25 65.77 65.03 65,2 Korrastatava ala piir (asendiplaanil) 5 67 66.36 66.61 65.10 65.18 T-1 65.96 65.61 65.55 65.71 R-5 65.57 K-1 67 65.03 66.88 vt 64,8 m 64.60 Olemasolev kogujakraav voolusuuna ja nimega 66.88 67 67.32 65.11 Terrasside ühendamine 66,4 65.77 65 1: 65.16 Kraavi täitmine 66.16 65.66 :2 64.83 65.46 2 Maapinna65.05 tasandamine 64.78 65.95 K-8 1 66.76 67.36 65.19 kõrgusele 64,7 abs m Loobu metskond 95 65.51 Olemasolev mittefunktsioneeriv kogujakraav nimega 65.17 kõrgusele 66,2 abs m 66.76 67 67.93 R-1 65.03 67.62 27301:001:0137 66.92 67 65.52 VI-1 -865.26 66.00 65 65.06 66.94 65.69 Lausaliselt täidetav kraav 65,565.10 66 K 66.21 65.56 65.35 65.42 67.35 4 I -2 1' I vt 65,5 m65.55 3 67.06 K Osaliselt täidetav kraav (kuni 65,2 abs m) ' 67 67 67.64 4 66 68.06 67.23 :0 u 65.66 :1 67 7m 1 ik 68.22 66,0 abs 65.22 m 66.80 1 66.20 66 1 65.90 0 Osaliselt täidetav kraav (kuni 64,7 abs m) 0 M K- 68.61 67.64 65.76 0, 65.85 65.48 68 65.32 67.95 68.67 67.03 68.44 67.71 -3 68.08 II 65.61 69,1 abs m K 67.68 66 Rajatav vall, valli harja abs kõrgus Lo 73 3 7 65.86 65.47 65.65 2 3 98 66.33 ob 01 66.57 66 65.75 68.53 67 2 68.85 68.98 65.79 -7 vt 66,4 m 66.82 R-2 u 68.94 68 :0 nd K 10' 4 68.68 66.09 6969.10 66.38 68 67.41 Reguleeritav ülevool nime ja abs kõrgusega m K 6 593 500 0 ko 66.71 66 65,0 1 67.24 66 -9 Valli pikilõige et 1: :0 s : 1 et 66.00 66.42 67.64 00 sk 01 66.06 1 69.36 69.82 67 I-1 66.51 66.20 vt 18,0 Projekteeritud veetase väljakul 3 m Vaade ülemisest bjeffist alumise suunal on 37 69.60 606 500 68.55 2 bu 69.88 66.83 66.52 8 66.43 66.66 66.76 67.61 d 6 67.87 0 6 o vt 66,7 m 67 8 7 70 95 o 7 66.57 6 V Väljaku nr L 7 69.93 66.52 69.09 66.75 0 69.76 66.63 7 67 67.82 6 7 pi 70.46 0 68.71 67.95 Paisu harja kõrgus vastavalt I 69 R-4 67.49 17' 67.02 67.29 67.28 9 69.54 6 67.85 11' ose18 Vee liikumise suund Maapind tehnoloogilise korrastamise plaanile 68,3 67.27 68,8 abs m Jo 00 67.53 e- 67.06 70.46 69.62 Truupregulaator 70.38 : k 001 s 69.64 Lo 73 70.54 68.21 70.80 67.72 i 68 70.97 69.84 69 67.63 69.43 n n 67.40 1: ob 01 67.91 70.83 Tõ 730 2 -1 68.46 Projekteeritud veetase väljakul 68 u 71 70.72 I-2 70.57 2 K 70.99 70.26 m 69 70.98 68.27 et 1: 71.17 70.15 69.41 68.63 : 71.22 70 15' 00 70.96 68.98 sk 01 68.37 70.81 vt 68,3 m 70 Märkused: 70 on 34 71.23 70.90 98 70.40 d d 1 71.08 70.90 70.53 n o 3470.16 7 71.21 69.10 68.57 2 T-1 Likvideeritav truup tähisega 98 71.19 71.01 - 71.13 sk 01 71 70.83 K t : 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 71.03 e m 01 71.03 71 16' 71.40 71 71.20 u : 0 Maapinna õgvendamine 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. ob 01 70.89 70.64 70.98 71.25 12' Lo 73 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 71 70.60 70.77 70.94 71.00 71.08 70.98 2 Maapinna tasandamine Maapinna õgvendamine 71.08 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 15.12.2023); 70.98 14' 70.86 Raadatav ala 70.97 - Keskkonnaregistri Uuemõisa maardla mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.03.2024); 71 71.62 70.84 71.95 71.34 70.99 Dreenide likvideerimine - Lääne-Virumaa Uuemõisa turbamaardla Laukasoo tootmisala geoloogilise uuringu aruanne 71.45 71.01 Korrastamise eelne maapind 71.77 (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 1995, EGF: 4934). 71.71 P-1 Rajatav pinnaspais tähisega 71.75 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 71.59 71.56 6 593 000 71.31 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 3/11 1: 6 6 13' 52 605 500 606 000 5,0 m 1: 71.81 01 71.47 o : Laukasoo turbatootmisala Mõõtkava o as 001 Tehnilise korrastamise plaan a uk 1: Kadrina vald, Lääne-Viru maakond 1 : 5000 L 30 27 71.86 Projekteeritud tasandamise kõrgus 0 100 200 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 31.05.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4834 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' Läbilõige II-II' SW NE NW SE m m m m 71 71 70 70 70 70 69 69 69 69 68 68 Laukasoo turbaraba 27301:001:0560 Tee 68 68 67 67 67 67 66 66 Laukasoo turbaraba 27301:001:0560 66 66 65 65 vt. 64,8 m vt. 64,7 m vt. 65,5 m 65 65 64 64 vt. 64,7 m vt. 64,7 m 64 64 63 63 63 63 62 62 62 62 61 61 Sondeerimispunkti nr 0-2 1-2 2-2 3-2 4-1 5-2 6-3 Sondeerimispunkti nr 4-0 4-1 4-2 4-3 4-4 Maapinna abs kõrgus, m 65,83 65,22 64,98 64,65 64,90 64,87 64,52 Maapinna abs kõrgus, m 64,59 64,90 64,90 64,64 64,86 Lamami abs kõrgus, m 65,23 65,02 64,38 64,15 64,30 64,47 63,92 Lamami abs kõrgus, m 63,69 64,30 62,80 64,44 64,06 Turbalasundi kogupaksus, m 0,60 0,20 0,60 0,50 0,60 0,40 0,60 Turbalasundi kogupaksus, m 0,90 0,6 2,1 0,20 0,80 Vähelag. turbakihi paksus, m - - - - 0,1 - - Vähelag. turbakihi paksus, m - 0,1 1,4 - - Vahekaugused, m 190 195 204 197 196 200 Vahekaugused, m 93 96 95 91 0 100 200 m Märkused: Vähelagunenud turvas Täidetav kraav 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: Mäeeraldise piir - Lääne-Virumaa Uuemõisa turbamaardla Laukasoo tootmisala geoloogilise uuringu aruanne vt. 65,5 m Korrastamise järgne veetase, abs m Hästilagunenud turvas (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 1995, EGF: 4934). Uuringuaegne maapind (1995. a) Projekteeritav vall 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Laukasoo turbaraba Objekti nimetus ja aadress Graafiline lisa 4/11 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Liiv Joonise sisu 27301:001:0560 Laukasoo turbatootmisala Tehnilise korrastamise Mõõtkava H 1 : 5000 Kadrina vald, Lääne-Viru maakond läbilõiked I-I' ... II-II' V 1 : 50 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 31.05.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4834 /Allkirjastatud digitaalselt/  Mäeeraldise piiripunktide Korrastatava ala ja mäeeraldise teenindusmaa koordinaadid piiripunktide koordinaadid Nr X Y Nr X Y Nr X Y Nr X Y 1 6 593 607,31 605 239,52 26 6 593 918,78 606 549,82 1' 6 593 594,26 605 085,87 14' 6 593 130,49 605 580,49 2 6 593 652,98 605 305,72 27 6 593 822,79 606 412,95 2' 6 593 801,79 605 386,62 15' 6 593 308,75 605 459,16 65.54 65.61 3 6 593 710,58 605 389,14 28 6 593 615,91 606 112,89 3' 6 593 861,06 605 472,15 16' 6 593 224,58 605 337,58 65.53 65.51 4 6 593 798,63 605 510,78 29 6 593 561,13 606 030,96 4' 6 594 131,54 605 859,53 17' 6 593 399,53 605 218,46 6' 65.54 5 6 593 925,07 605 691,18 30 6 593 507,51 606 069,53 5' 6 594 357,91 606 181,89 65.73 65.54 65.61 6 6 594 083,13 605 912,13 31 6 593 466,46 606 098,99 6' 6 594 531,28 606 429,59 Pindala 113,88 ha pRR 65.65 R-2 65.86 65.93 7 6 594 042,25 605 941,43 32 6 593 439,98 606 117,85 7' 6 594 245,35 606 619,46 4 64,7 k 3p 65.97 65.76 66.01 66 8 6 594 015,27 605 960,79 33 6 593 361,20 606 016,23 8' 6 593 992,08 606 788,03 k o kk 9 6 594 004,51 605 967,91 34 6 593 267,69 605 882,01 9' 6 593 825,08 606 552,47 l 16 66.24 P l P l 65.81 o 67.35 65 66.16 P l 65.64 P 63.89 66.16 66.02 okkk 10 6 594 015,77 605 983,30 35 6 593 131,15 605 697,31 10' 6 593 521,15 606 125,40 6 66.27 66.27 o 6 11 6 594 108,78 606 118,02 36 6 593 428,06 605 487,61 11' 6 593 387,15 606 200,50 66.20 k 3p 66.21 5' 66.50 6 64.68 66.18 4 R 12 6 594 115,90 606 128,94 37 6 593 347,46 605 373,25 12' 6 593 178,61 605 911,15 65.48 66.40 6 66.14 66.10 66.09 66.24 66.04 pR 64.54 13 6 594 130,13 606 120,17 38 6 593 365,17 605 357,69 13' 6 593 003,74 605 667,24 66.53 6-0 65.18 66.25 N 65.83 64,85 14 6 594 201,63 606 073,00 39 6 593 383,71 605 344,95 66.45 66.62 64.53 66.27 66.16 66.12 15 6 594 213,22 606 087,07 40 6 593 426,24 605 315,32 - 66.35 66.63 15 0,5 V 64.37 ' I 66.25 16 6 594 315,50 606 229,40 41 6 593 461,83 605 289,84 66.59 64.68 6-1 64.58 66.19 66.25 14 64.62 64.63 64.69 7' 17 6 594 442,93 606 409,97 42 6 593 498,07 605 265,01 66.25 66.69 64,62 vt 64,7 m 17 66.32 66.31 5-0 64.53 18 6 594 231,26 606 564,71 43 6 593 549,54 605 231,74 - 65.04 66.35 66 64,92 64.98 0,8 66.47 Lo 73 19 6 594 055,49 606 695,30 64.64 66.18 66.47 13 0,6 6-3 65 65 ob 01 64.68 2 65.28 20 6 594 048,70 606 700,43 Pindala 77,20 ha 1,5 66.23 64.61 64,52 66.44 u : 95 4' 66.25 66.47 12 5-1 1 aT 65.21 m 01 66.43 21 6 594 042,58 606 705,06 d 64.62 - Kaardilehed nr 634 Kehra ja 643 Tapa 66.00 on 37 66.16 64.54 15 65 et : 66.58 65,03 66.16 66.24 sk 01 0 0,6 66.23 22 6 594 036,79 606 709,20 7 sk 01 et 1: 5 64.75 11 6 0,5 6-4 on 37 23 6 594 031,99 606 703,90 m 0 0 6 8 66.69 64.92 16 bu 1: 1,0 65,02 d 66.09 oo 0 66.39 66.56 10 65 95 24 6 594 028,68 606 700,43 66.38 L 7 3 66.90 64.60 5-2 66.20 - Plokk 2 aT 1,0 17 I 2 64,8764.73 66.46 64.99 65.16 9 I 66.35 25 6 594 021,89 606 691,32 64.13 65 65 66.45 66.48 4-0 - Plokk 1 aT 6-5 64.82 65.03 65.88 66.17 65.84 66.65 64.32 64.69 65.85 64,90 18 1 pR 64,59 64.73 0,4 66.16 3-0 66 6 594 000 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 4 pR 65 5-3 64.48 64.65 66.55 64,66 - 66,17 IV - 1 aT 65.07 8' kkk3 65.85 0,7 66 66.07 o 66.66 0,4 0,9 65 65.17 6-6 21 66.06 1' 66.82 l k 5 66.81 64.50 4-1 0,5 vt 65,2 m 65 65.90 Korrastatava ala ja mäeeraldise teenindusmaa piir, P lo 0,8 64.63 64,90 1,6 65.04 64,82 66.08 65.71 piiripunkt ja piiripunkti number 66.72 67 P 66.65 66.67 3-1 64.51 V 64.92 65.39 5-4 65.26 - 67.15 64,79 0,1 R-6 65.18 66.07 65,46 0,5 65.28 65.94 65.84 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) 64.57 0,6 3' 67.01 2-0 64.67 0,2 vt 64,7 m 64,8 65.44 22 64,97 4-2 65 0,5 65.89 Laukasoo turbaraba 1,1 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus pR 67.06 65.15 65.89 65.85 64,90 1,3 66 66.07 64.70 65.81 65.80 66.14 64.93 3-2 27301:001:0560 - 5-5 65.42 2' 466 VI-2 64.48 64,65 64.94 1,4 65.18 3 65.86 65.86 Geoloogilise läbilõike joon 66 66.98 0,864.74 65,41 65.53 I I' 66 64.76 2-1 Laukasoo turbaraba 2,1 65.29 65.55 64.75 - 66.80 66.59 66.77 64,93 vt 64,7 m 0,5 27301:001:0560 4-3 65.47 0,6 23 65.58 65.66 9' 65.87 66 Maapinna samakõrgusjoon, m 64.51 64,64 64.59 R-3 1,4 65.58 65.82 66 64.86 64.56 1-0 3-3 64.56 6 66.75 65.25 - 65.03 65.77 6 65,2 5 65,58 65.96 67,61 4 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m 66.36 0,6 - 65.55 66.61 367 65.10 65.18 67 R-5 III 0,2 65.61 65.57 65.71 63,91 - 65.03 2-2 1,466.88 64.60 66.88 67 67.32 65.11 65.77 4-4 17.04.2023 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 2,4 66,4 65 0,4 64,98 66.16 65.66 65.16 vt64.83 64,8 m 64,86 65.46 66.76 67.36 2 1-1 65.19 - 65.05 3-4 64.78 65.95 Loobu metskond 95 65.51 Mäeeraldise piir (asendiplaanil) 65,25 65.17 - R-1 0,6 67,67 66.76 67 67.62 7 67.93 0-0 65.03 65.26 66.00 65 65.06 0,8 27301:001:0137 66.92 6 66,08 65.52 65.42 VI-1 0,3 65.35 65,565.10 2-3 66 66.21 1,8 66.94 65.69 65.56 Korrastatava ala piir (asendiplaanil) 1 0,8 67,81 67.35 4 I 2,8 R-2 1' I 3 67.06 67 - 65.55 Reguleeritav ülevool nime ja abs kõrgusega ' 1-2 67 67 67.64 4 68.06 vt 65,5 m 67.23 3-6 :0 u 65.66 1,5 65,0 :1 1,0 66 1 ik 65,22 67,83 68.22 66.80 1 66.20 2,7 65.90 65.22 Plokk 2 aT 24 0 0 M 68.61 67.64 0-1 65.85 65.76 65.48 67.95 68 66,05 65.32 - 2-4 68.67 vt 18,0 Projekteeritud veetase väljakul 67.03 1,6 68.44 67.71 0,2 Plokk 1 aT 68.08 65,87 II 65.61 25 67.68 66 Lo 73 3 2,2 68 7 - 65.86 65.47 1-3 65.65 2 3 98 66.33 ob 01 39 66.57 66 65.75 - 68.53 V Väljaku nr 67 2 68.85 1,2 65.79 68,44 vt 66,4 m 66.82 68.98 26 u 68.94 68 :0 nd 0,9 10' 4 68.68 0-2 66.09 67.41 6969.10 66.38 68 m 6 593 500 0 ko 66 66.71 1,7 2-5 66 1 38 65,83 67.24 et 1: :0 s : 1 et 66.00 2,6 66.42 67.64 66,01 00 27 sk 01 66.06 1 66.51 69.36 69.82 - 67 1-4 I-1 66.20 3-4 Sondeerimispunkti number 3 m on 37 69.60 37 606 500 - 68.55 67,67 Maapinna abs. kõrgus 2 bu 69.88 66.83 0,666.52 8 66.4366,45 66.66 66.76 67.61 d 70 6 67.87 0 0,4 o 0-2 vt 66,4 m 67 6 28 7 95 o 8 1,8 Vähelagunenud turbakihi paksus, m 7 66.57 6 - L 69,20 66.52 2-6 69.09 70 69.76 36 69.93 66.63 66.75 2,8 Turbalasundi kogupaksus, m 7 0,4 67 67.82 66,98 6 7 pi 70.46 67.95 0 68.71 R-4 17' I 69 0,5 32 67.02 1-5 67.49 9 69.54 6 11' ose18 35 1,8 67.29 67,44 68,3 67.28 - 67.27 2-7 67.85 Jo 00 67.53 0,7 67,89 e- 67.06 70.38 70.46 69.62 : k 001 s 4 pR 69.64 - 34 33 Lo 73 70.54 70.80 67.72 29 i68.21 68 70.97 69.84 3 67.63 0,4 - n : n 67.40 pR 69.43 1 ob 01 67.91 70.83 Tõ 730 2 68.46 68 1-6 0,9 u pR 70.72 71 70.99 68,29 70.57 70.26 2 I-2 m 69 4 pR 70.98 68.27 et 1: 71.17 70.15 69.41 68.63 : 71.22 - 70 15' 00 68.98 70.96 1-7 sk 01 68.37 70.81 0,4 3 70 vt 68,3 m 68,42 Märkused: on 34 30 70.90 98 70 71.23 70.40 d d 1 71.08 70.90 - 70.53 n o 3470.16 7 71.21 69.10 68.57 98 71.19 71.01 sk 01 71.13 71 70.83 0,4 t 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 71.03 e : m 01 71.03 71 16' 71.40 71 71.20 u : 0 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. ob 01 70.89 70.64 70.98 71.25 12' Lo 73 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 71 70.94 71.08 70.60 70.77 71.00 70.98 2 71.08 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 15.12.2023); 70.98 14' 70.86 71 31 70.97 70.84 - Keskkonnaregistri Uuemõisa maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.03.2024); 71.62 71.95 71.34 70.99 - Lääne-Virumaa Uuemõisa turbamaardla Laukasoo tootmisala geoloogilise uuringu aruanne 71.45 71.01 71.77 (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 1995, EGF: 4934). 71.71 71.75 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 71.59 71.56 6 593 000 71.31 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 5/11 13' 52 605 500 606 000 01 Laukasoo turbatootmisala Mõõtkava 71.47 71.81 oo : as 001 Korrastatud maa plaan a uk 1: Kadrina vald, Lääne-Viru maakond 1 : 5000 L 30 27 71.86 0 100 200 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 31.05.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4834 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' Läbilõige II-II' SW NE NW SE m m m m 71 71 70 70 70 70 69 69 69 69 68 68 Laukasoo turbaraba 27301:001:0560 Tee okk 4 pR 68 68 67 67 okk 4 pR okk 4 pR Pl 67 67 66 66 Laukasoo turbaraba Pl 27301:001:0560 Plokk 2 aT Plokk 2 aT Pl 3 pR 66 66 65 65 vt. 64,8 m okk 4 pR vt. 64,7 m 3 pR vt. 65,5 m Plokk 2 aT 3 pR 65 65 64 64 vt. 64,7 m vt. 64,7 m Pl Plokk 1 aT Plokk 1 aT 3 pR 64 64 63 63 Plokk 1 aT 63 63 62 62 62 62 61 61 Sondeerimispunkti nr 0-2 1-2 2-2 3-2 4-1 5-2 6-3 Sondeerimispunkti nr 4-0 4-1 4-2 4-3 4-4 Maapinna abs kõrgus, m 65,83 65,22 64,98 64,65 64,90 64,87 64,52 Maapinna abs kõrgus, m 64,59 64,90 64,90 64,64 64,86 Lamami abs kõrgus, m 65,23 65,02 64,38 64,15 64,30 64,47 63,92 Lamami abs kõrgus, m 63,69 64,30 62,80 64,44 64,06 Turbalasundi kogupaksus, m 0,60 0,20 0,60 0,50 0,60 0,40 0,60 Turbalasundi kogupaksus, m 0,90 0,6 2,1 0,20 0,80 Vähelag. turbakihi paksus, m - - - - 0,1 - - Vähelag. turbakihi paksus, m - 0,1 1,4 - - Vahekaugused, m 190 195 204 197 196 200 Vahekaugused, m 93 96 95 91 0 100 200 m Märkused: Vähelagunenud turvas 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: - Lääne-Virumaa Uuemõisa turbamaardla Laukasoo tootmisala geoloogilise uuringu aruanne Mäeeraldise piir Hästilagunenud turvas (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 1995, EGF: 4934). Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pR - passivne reservvaru) 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). vt. 65,5 m Objekti nimetus ja aadress Graafiline lisa 6/11 Korrastamise järgne veetase, abs m Liiv Joonise sisu Uuringuaegne maapind (1995. a) Laukasoo turbatootmisala Korrastatud maa Mõõtkava Laukasoo turbaraba H 1 : 5000 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Kooritud pinnas Kadrina vald, Lääne-Viru maakond läbilõiked I-I' ... II-II' 27301:001:0560 V 1 : 50 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 31.05.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4834 /Allkirjastatud digitaalselt/  Korrastatava ala ja mäeeraldise teenindusmaa piiripunktide koordinaadid Nr X Y 1' 6 593 594,26 605 085,87 2' 6 593 801,79 605 386,62 3' 6 593 861,06 605 472,15 4' 6 594 131,54 605 859,53 6' 5' 6 594 357,91 606 181,89 6' 6 594 531,28 606 429,59 R-2 7' 6 594 245,35 606 619,46 64,7 8' 6 593 992,08 606 788,03 9' 6 593 825,08 606 552,47 10' 6 593 521,15 606 125,40 11' 6 593 387,15 606 200,50 12' 6 593 178,61 605 911,15 5' -1 13' 6 593 003,74 605 667,24 K 14' 6 593 130,49 15' 6 593 308,75 16' 6 593 224,58 605 580,49 605 459,16 605 337,58 N 7' K 17' 6 593 399,53 605 218,46 -2 V Pindala 113,88 ha vt 64,7 m 4' Kaardilehed nr 634 Kehra ja 643 Tapa -1 K 6 594 000 1' Korrastatava ala ja mäeeraldise teenindusmaa piir, IV 8' piiripunkt ja piiripunkti number vt 65,2 m -5 Mäeeraldise piir K V -2 K K Mäeeraldise piir (asendiplaanil) -4 K- 3' -1 vt 64,7 m K 6 Korrastatava ala piir (asendiplaanil) K-1 R-6 Täidetav kraav nimega 2' VI-2 K -3 64,8 Osaliselt täidetav kraav (kuni 65,2 abs m) 9' vt 64,7 m R-3 III Osaliselt täidetav kraav (kuni 64,7 abs m) R-5 65,2 66,4 vt 64,8 m Rajatav vall R-2 Reguleeritav ülevool nime ja abs kõrgusega 65,0 R-1 VI-1 -8 Maapinna planeerimine 65,5 K -2 1' vt 65,5 m K Rajatav pinnaspais 1 Vee liikumise suund K- -3 II K vt 18,0 Projekteeritud veetase väljakul -7 vt 66,4 m K 10' V Väljaku nr K 6 593 500 -9 I-1 606 500 vt 66,7 m Terrasside süsteem R-4 68,3 17' 11' -1 I-2 K 15' vt 68,3 m -2 K Märkused: 16' 12' 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 14' 3. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 15.12.2023); - Keskkonnaregistri Uuemõisa maardla mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.03.2024); 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 6 593 000 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 7/11 13' 605 500 606 000 Laukasoo turbatootmisala Veetasemete reguleerimise Mõõtkava Kadrina vald, Lääne-Viru maakond skeem 1 : 5000 0 100 200 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 03.06.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4834 /Allkirjastatud digitaalselt/  Lõige piki toru telge Suudme kõrgus vastavalt Reguleeritav põlv graafilisele lisale 3/11 Süvendi rajamise Truup eelne maapind 1 :2 :2 Projekteeritud veetase 1 n1 Mi % Min 0,30 1 Min 0,60 PE ¨200 m m :2 1,00 Süvend ~0,5 m Süvend ~0,5 m 1,00 veepinnast veepinnast Pealtvaade Süvend Süvend 1,50 50 50 1, 1, 75 0, Tsingitud terasest prahitõkkerest Silmajaotus 52x52 mm Vee voolusuund Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 8/11 Märkused: Laukasoo turbatootmisala 1. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Truupregulaatori ehitusjoonis Kadrina vald, Lääne-Viru maakond 2. Veetaseme reguleerimiseks tuleb paigaldada truubi otsa 90° põlv. Truubitoru ots peab jääma ülemises bjeffis süvendi rajamis eelse maapinna kõrgusele, et vajadusel oleks võimalik ülemises bjeffis langetada veetase min tasemele. OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 03.06.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ 3. Mõõdud antud meetrites. Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4834 /Allkirjastatud digitaalselt/  Pikitelje suhtes sümmeetriline pais Kraavi pikitelje suhtes risti (madalama kalda suunas) nihutatud pais Tüüp 1 (R-2) Tüüp 2 (R-3) A' A' Kogujakraav 1 :2 1 :2 00 00 3, 3, C C' B B' 1 :2 1 :2 5,00 5,00 5,00 A A Põlve pikilõige Lõige A - A' Lõige B - B' 50 0, Prahitõkkerest Suudme kõrgus reguleerida vastavalt graafilisele lisale 3/11 Projekteeritud veetase 3,00 Reguleeritav põlv 1 :2 :2 Kraaviperv 1 Truup Lõige C - C' 50 0, Min 1% Tsingitud terasest prahitõkkerest Min 0,30 Silmajaotus 52x52 mm PE ¨200 m m Min 0,50 Märkused: 1. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 9/11 2. Veetaseme reguleerimiseks tuleb paigaldada truubi otsa 90° põlv. Truubitoru ots ja truubitoru põlv tuleb paigaldada projekteeritud veetaseme suhtes keskmisesse Laukasoo turbatootmisala Kraavi truupregulaatori asendisse, et hilisemal perioodil oleks võimalik veetaeme reguleerimine üles ja alla. Kadrina vald, Lääne-Viru maakond ehitusjoonis 3. Pais tuleb rajada pikitelje suhtes sümeetriliselt ning külglaiendid ulatuvad kraavi teljest võrdselt kummalegi poole. Juhul kui kraavi kaldad paiknevad erinevatel OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 03.06.2024 Vee voolusuund kõrgustel, tuleb paisu nihutada pikiteljest ristisuunas madalama kalda poole. /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn 4. Mõõdud antud meetrites. Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4834 /Allkirjastatud digitaalselt/  Ot Rt O C A A' A - A' O v k Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 10/11 Laukasoo turbatootmisala Ekskavaatori ee-pass Kadrina vald, Lääne-Viru maakond valli rajamisel OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 03.06.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4834 /Allkirjastatud digitaalselt/  Legend: k - kaevandamisnurk, 60° b - nõlva nurk pärast varistamist, 45° O - ohuala, 1 m Rt - ekskavaatori tegevusraadius, vastavalt masina passile Ot - ohutsoon (Rt + 5 m) c - masina minimaalne lubatav kaugus astangu küljest või teisest masinast, 0,5 m Maapind Tööde liikumise suund Ohutusnõuded ekskavaatoriga töötamisel 1. Ekskavaatori töötamisel tuleb veenduda, et kopa tegevusraadiuses pole inimesi. 2. Ekskavaatori juhikabiini uks peab olema avatud. 3. Ekskavaatorijuhil on keelatud lahkuda kabiinist enne masina seiskamist ja kopa allalaskmist maapeale. Tuleb välistada seadme iseeneslik liikumine. 4. Keelatud on teiste tööde tegemine ekskaveerimise ajal ekskavaatori kopa tegevusraadiuses + 5 m. 5. Ekskavaatori liikumisel horisontaal- või tõususuunalisel teel, peab veotelg olema taga, langussuunalisel teel ees. Kopp peab olema tühi ja maapinnast vähemalt 1 m kõrgusel ning nool ekskavaatori liikumissuunas. 6. Ekskavaatoriga töötamisel ei tohi jätta väljaulatuvaid ripikuid ja sirme. 7. Ekskavaator ei tohi sõita ega paikneda varisemisohtlikul alal. 8. Töö lõpetamisel ei tohi jätta laadurseadme koppa rippuvasse asendisse. Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 10/11 Laukasoo turbatootmisala Ekskavaatori ee-pass Kadrina vald, Lääne-Viru maakond valli rajamisel OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 03.06.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4834 /Allkirjastatud digitaalselt/  Setteekraani pikilõige Setteekraani ristlõige 20 1, 30 Põhurullid ca 0, Setteekraani pealtvaade Geotekstiiil NGS2 Märkused: 1. Põhurullide kõrgus on tavaliselt 1,2 m ja enamlevimud diameetrid 1,4 m, 1,6 m ja 1,8 m. 2. Põhurullid süvistada osaliselt kraavi põhja ning vajadusel kinnitada puitvaiadega kraavi põhja ja pervedele ning ka omavahel. 3. Geotekstiil kinnitada puitvaiade, kivide või pinnasega. 4. Kui töövõtjal on kogemus mõne teistsuguse setteekraani rajamiseks, võib järelvalve nõusolekul kasutada teistsugust setteekraani. 5. Olenevalt veejuhtme ristlõikest võib kasutada joonisel kujutatust vähem või rohkem põhupalle. Väikse ristlõike korral võib kasutada ühte põhupalli külili asetatult. 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 11/11 Laukasoo turbatootmisala Setteekraani ehitusjoonis Kadrina vald, Lääne-Viru maakond OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 03.06.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4834 /Allkirjastatud digitaalselt/